Žürii oli üksmeelne; Saat on hea kirjandus

Tiit Hennoste Foto: Sille Annuk

Valner Valme helistas ilukirjanduse žürii esimehele Tiit Hennostele.

Hallo, tere Tiit Hennoste! On teil minut? Valner Valme Postimehest. Paar asja võib-olla kirjandusauhindade kohta. Kui üksmeelne oli žürii?

Võib ikka rääkida. Väga üksmeelne oli žürii. Kui rääkida algusest peale, siis žürii töö oli selline: enne kui me esimest korda kokku saime, valis igaüks enda jaoks välja viis kandidaati kategooria peale. Kõik need, mis valiti, võtsime arutlusele. Nii tuli igasse sarja kümmekond kandidaati. Seejärel oli lugemisaeg ja siis valisime nominendid.

Kohe esimese vooruga said paigale 21 nominenti 25st, arvestades, et viis žanri ja igas viis nominenti. Tõsisem rebimine oli ainult vabaauhinna sarjas. Tuli nii välja, et nominendiks sai vähemalt kolme häälega, aga enamikul nominentidel oli rohkem hääli.

Laureaatide valimise puhul julgeks öelda, et proosas ja näitekirjanduses tuli võitja kohe välja.

Kas üksmeel näitas seda, et olid ülihead teosed, millest keegi ei saanud mööda vaadata, või seda, et oli vähe häid teoseid?

See on nüüd minu seisukoht, mitte žürii seisukoht. Ma arvan, et proosas ei olnud eriti häid teoseid. Tase ei olnud selline, mille üle võiks rõõmu tunda. Luules oli aga küll hea tase ja ka selliseid luulekogusid, mis viie nominendi seast välja jäid.

Kui rääkida esseistikast laias mõttes, siis selle poolest oli äärmiselt hea aasta. Kui arvata kaasa mälestused ja kultuuriloolised tekstid ja muud, sest klassikalises mõistes esseistikat oli vähe.

Küsimus ka romaani kohta, see on kõige kaalukam valdkond, pakub igal aastal enim kõneainet. Miks just see teos – Mari Saadi «Lasnamäe lunastaja»? Mitte et sel midagi viga oleks, ääretult sümpaatne teos, ja puudutab ka meie praegust hetke, ehkki räägib aastast 1997. Aga miks mitte näiteks Tiit Aleksejevi «Palveränd», mis oli ka nominentide seas, või Rein Raua «Vend», mida polnud isegi nominentide seas?

Vat selle «Venna» kohta ma ei oska isegi öelda, kuna ta nominentide sekka ei sattunud, siis temast ka suurt juttu ei tulnud.

Kas põhjuseks oli see, et Rein Raua romaan ilmus suht aasta lõpus?

Ei-ei, ta oli täiesti olemas, aga selline oli selle aasta žürii arusaam. Eks selline hindamine on alati natuke subjektiivne.

No minu arvates on väga head raamatud nii «Palveränd» kui «Lasnamäe lunastaja». Ise eelistaksin Saati. Ütleme, Aleksejev on suurepärane ajalooline kirjandus, natuke stiliseeritud, aga niisugune, millest saab midagi teada ja saab kaasa elada sellele maailmale ja sellele hetkele.

/Side katkes./

Postimehe kultuuriosakond jälle tüütab. Side kadus.

Mingi jama oli vahepeal. Okei, noh, tähendab, mis ma ütleks Saadi kohta veel.

Võib-olla paar lauset.

Minu arvates oli selle juures oluline see, et ta toob eesti kirjandusse sellise osa meie ühiskonnast, millest tavaliselt meie kirjanduses ei räägita, aga mis on tähtis. Teine aspekt on see, et ta mõjus filmilikult ja paneb käima pildistiku. Kolmas asi. Saadi romaan on hea lihtsa keelega raamat, aga minul oli nii, et loed alguses, ja tundub, et on selline kena olmeraamat.

Ta kogub tuure jah.

Jah. Aga samal ajal hakkab hinge pugema ärevus. Hambaklambrid, mille ümber jutt käib, mida vaja osta, sa saad aru, et see ei saa olla mingi kõige tähtsam asi. See raamat veab sind kaasa, ja meid ei veeta kaasa süžeega või mingite trikkidega, vaid kirjutamisviisiga.

Ja see on hea kirjanduse tunnus. Ja viimane asi on see, et kuigi ma ei ole seda arvustustest leidnud, aga lugedes peaks kohe meelde tulema Dostojevski «Idioot», kust tegelaste nimed on osalt kopeeritud ja see loob romaanile vene kristliku kirjanduse tausta.

Mari Saat ise mainis Tolstoi nime Rebekka Lotmanile.

Jah, ja siis tuleb hakata mõtlema nende vene kirjanike meelsusele ja see paneb mõtlema, mis on inimene ja milline on inimese elu jumala ees. See loob Saadi romaanile tausta, raamat muutub tausta kaudu, ja see on suure kirjanduse tunnus.

Tänan selle kommentaari eest ja see ilmub laupäevases AKs. Aitäh ja kõike head!

Palun, palun!

Kirjanduse aastapreemiad 2008

Laureaate autasustatakse täna kell 15 pidulikult Kirjanike Liidu musta laega saalis. Preemia väärtus on 50 000 krooni.

Ilukirjanduslik proosa

•    Laureaat: Mari Saat, «Lasnamäe lunastaja»
•    Nominendid
    Tiit Aleksejev, «Palveränd»
Andrei Hvostov, «Võõrad lood»
Peeter Sauter, «Beibi bluu»
Elo Viiding, «Püha maama»

Luule
•    Laureaat Maarja Kangro, «Heureka»
• Nominendid
    Andres Ehin, «Udusulistaja: luulet 2004–2007»
Fs, «Alasti ja elus»
Kalju Kruusa, «Pilvedgi mindgi liigutavadgi»
Jürgen Rooste, «Tavaline eesti idioot ja teisi pikemaid poeese 1999–2007»

Esseistika
•    Laureaat Hellar Grabbi, «Vabariigi laps»
•    Nominendid
    Valdur Mikita, «Metsik lingvistika»
Hando Runnel, «Väravahingede kriiksumist kuulnud»
Anu Saluäär, «Põhjamaadest ja Eestist»
Leelo Tungal, «Seltsimees laps ja suured inimesed»

Näitekirjandus
•    Laureaat Peeter Sauter, «Keldris»
•    Nominendid
    Erki Aule, Enn Vetemaa, Merle Karusoo, «Sigma Tau – C705»
Maimu Berg, «Euroopasse! Euroopasse!»
Andrus Kivirähk, «Keiserlik kokk»
Madis Kõiv, «Lõputu kohvijoomine»

Vabaauhind
•    Laureaat Margus Laidre, «Dorpat 1558–1708»
•    Nominendid
    Eesti kirjandus paguluses XX sajandil
Merle Karusoo, «Kui ruumid on täis»
Mihkel Raud, «Musta pori näkku»
Elin Toona, «Ella»
Lauri Vaska, «Neljakümnenda must suvi ja sealt edasi»

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
•    Laureaat Irja Grönholm – Eeva Pargi «Lõks lõpmatuses» saksa keeles
•    Nominendid
    Valeri Aliko – Viivi Luige «Seitsmes rahukevad» mäemari keeles
Ųyvind Rangųy – Eeva Pargi «Lõks lõpmatuses» norra keeles

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
•    Laureaat Kersti Unt – William Faulkneri «Absalom, Absalom!» ja Cormac McCarthy «Tee» inglise keelest
•    Nominendid
    Maiga Varik – Milorad Pavići «Tuule sisemine pool ehk romaan Herost ja Leandrosest» serbia keelest
Riina Jesmin – Iris Murdochi «Punane ja roheline» inglise keelest
Elvi Lumet – Anne Birkefeldt Ragde «Berliini paplid» ja Anne Birkefeldt Ragde «Erakvähid» norra keelest
Hendrik Lindepuu – Wisława Szymborska «Oma aja lapsed» ja Zbigniew Herberti «Valitud luuletused» poola keelest
Indrek Koff – Michel Houellebecqi «Elementaarosakesed» prantsuse keelest

Lastekirjandus
•    Laureaat Piret Raud, «Printsess Luluu ja härra Kere»
•    Nominendid
    Aino Pervik, «Presidendilood»
Kerttu Soans, «Külaline vannis»
Kätlin Vainola, «Mia, Konrad ja avanevad uksed»
Kristiina Kass, «Petra lood»
Wimberg, «Härra Padakonn»

Venekeelse autori kirjandusauhind
•    Laureaadid Tatjana Kašneva, «Zemnaja korotka naša pamjat...» ja Josef Katz, «Starõi Tallinn: tšetõre vremeni goda»
•    Nominendid:
    Georgi Kirillov, viimaste aastate poeetiline looming
Gohar Markosjan-Käsper, «Tšetvjortaja betõ»
Andrei Ivanov, «Moi datskij djadjuška»

Artikliauhind
•    Laureaat Aivar Põldvee, «Lihtsate eestlaste ebausukombed» ja «Johann Wolfgang Boecleri tagasitulek». Lisandusi kiriku, kirjanduse ja kommete ajaloole