Hoolimata põhjalikust infost moonipõldude asukohtade kohta, hävitasid Afganistani võimud mullu vaid kolm protsenti kogu riigi oopiumisaagist.
Hävitatavad narkopõllud valitakse välja suure hoolega
16. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kabuli võime selles töös nõustava Briti diplomaadi Mark Millari kinnitusel valitakse hävitatavad põllud välja väga hoolikalt kaaludes. «Me ei lähe kohtadesse, kus vaesemaist vaesemad kasvatavad mooni oma pere elushoidmiseks,» ütles ta Postimehele. «See on absoluutselt meie poliitika vastu.»
Kuidas hävitatavate moonipõldude valimine täpselt välja näeb?
Seda teeb meie juhendamisel Afganistani valitsus. Meil on Afganistani kaart, kust näeme, kus on parim põllumajandusmaa, parimad arenguvõimalused ja parimad teed, mida mööda inimesed saavad kauba turule viia. Võime põhimõtteliselt öelda, kus inimestel on tegelikud teisi võimalusi.
Sellele kaardile paneme kaardi moonikasvatuste kohta. Kui moonipõllud on kohas, kus eriti muid elatusallikaid pole, siis nende kallale ei minda. Kui moonikasvatused on viljakatel maadel, siis teame, et nad ei pea tegelikult moone kasvatama.
Lisaks räägime individuaalselt provintsikuberneridega. Näitame neile kaarti ja ütleme, kus peaks tegema hävitustööd. Iga sihtpiirkonnas hävitatud moonipõllu hektari eest saavad nad 135 dollarit (umbes 1680 krooni – toim) vaevatasu. See ei tööta alati, sest kuberneridel on erinevad prioriteedid, aga me püüame.
Kui palju hävitavad moonipõlde teiste riikide sõdurid?
Üldse mitte. Me toetame neid (afgaane – toim) kaartidega, toetame neid infoga, kui vaja, toetame väljaõppega. Kuid tegeliku hävitamisega tegeleb Afganistani valitsus – moonihävitusüksus, siseministeerium, kaitseministeerium...
Palju furoori on tekitanud jutud, et NATO on muutnud oma sõduritele narkovastases võitluses antavaid juhtnööre.
Minu arvates ei võtnud NATO vastu mitte narkovastase võitluse, vaid julgeolekuotsuse. Nad on mõistnud, et julgeolekuolukord ja narkokaubandus on omavahel tihedalt seotud.
See ei tähenda, et NATO võiks nüüd tegeleda afgaani korravalvurite tööga: käia narkokaupmehi püüdmas või põlde hävitamas. Aga nüüd saab NATO pakkuda narkovastases võitluses Afganistani jõududele logistilist ja luurealast tuge ning äärmise ohu korral afgaanidest narkovastase võitluse läbiviijatele appi tulla. Nad saavad neil ka aidata püüda konkreetseid narkokaupmehi, kes on mässulistega lähedalt seotud.
Kuidas suhtute sellistesse ideedesse, nagu mullu käis välja Senlise Nõukogu (rahvusvaheline mõttekoda – toim): et Afganistani moonikasvatajatelt tuleks nende saak lihtsalt ära osta?
See on täiesti kohutav mõte. Mõelge, kui te otsustate talupoegadelt saagi ära osta ja panna selle seaduslikule turule. Te langetate märkimisväärselt legaalse oopiumi hinda ja tõstate illegaalse oopiumi hinda. See julgustab tootma varasemast enam ebaseaduslikku oopiumi.
Senlise väite aluseks on oletus, et legaalset oopiumi läheb rohkem vaja. Kui vaatate rahvusvahelise narkootikumide nõukogu raportit, siis pole mingit morfiiniravimite puudust.
Nad soovitasid ka moonikasvatuse lubade programmi. Palun näidake mulle ühtki toimivat lubade süsteemi Afganistanis. Siin pole isegi juhilube. Sellega võib hoopis avada täiesti uue korruptsioonikanali, kus neid lube jagatakse või müüakse.