Eestlaste ja vähemuste hinnangud lahknevad

Kaire Uusen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna noored Martin Kaarjärv, Georg Lindvest, Ksenija Henno ja Karoliina Mõis tunnistasid, et hinnanguid riigi ja eluga rahulolu kohta Eestis saab anda eelkõige isikliku kogemuse põhjal.
Tallinna noored Martin Kaarjärv, Georg Lindvest, Ksenija Henno ja Karoliina Mõis tunnistasid, et hinnanguid riigi ja eluga rahulolu kohta Eestis saab anda eelkõige isikliku kogemuse põhjal. Foto: Liis Treimann

Värske inimarengu aruanne tõdeb, et Eesti vähemusrahvaste rahulolu eluga on tunduvalt madalam kui eestlastel, Euroopas on need erinevused põliselanike ja muulaste vahel märksa väiksemad.




Kui 30–49-aastastest eestlastest on eluga rahul koguni 63 protsenti, siis eakaaslastest vähemusrahvuste esindajaist vaid kolmandik. Võrdluseks, Euroopas ei ole hinnangute erinevus nii suur, samad näitajad on nimetatud vanusegrupi puhul 55 ja 38 protsenti.

Eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangute vahe tuleb välja ka suhtumises muutustesse, endisesse riigikorda, usalduses riigi ja institutsioonide vastu, kuuluvuses rahva hulka jne.
Rõõmuks  pole põhjust

Kui 10–15 aasta jooksul toimunud muutustega on eestlased mitte-eestlastega võrreldes tunduvalt enam rahul, siis viimase kolme aasta osas on hinnangud eri rahvustest noortel ühtlasemad. Nii näiteks rõõmustasid viimase kolme aasta jooksul toimunud muutused enim koguni 73 protsenti Eesti 15–24-aastaseid noortest. Vene noortest olid samal seisukohal pooled.

Tallinna noored Ksenija Henno ja Karoliina Mõis tunnistasid, et praegu ei ole Eestis küll eriliseks rõõmustamiseks või rahuloluks põhjust. «See rahulolu-hinnang sõltub siiski igast inimesest endast,» rõhutas ülikoolis õppiv Henno.

Samuti leidsid nad, et eestlaste elu pole kindlasti lihtsam ega parem kui siinsetel mitte-eestlastel. «Majanduslangus mõjutab kõiki ühtemoodi,» tõdesid nad. Henno lisas, et tema teistes Euroopa riikides elavad ja töötavad tuttavad on võõrsil märksa enam rahul, kui ollakse Eesti riigiga.

Aruande põhjal näitasid ka uuringud aastaist 1993–2004, et Balti riikides oli usaldus erakondade vastu väga madal juba 1993. aastal, ulatudes vaid 10–15 protsendini. Usaldus riigikogu vastu on aastatega langenud – kui 1993 usaldas seda umbes pool Balti riikide elanikest, siis 2004. aastal juba vähem kui viiendik.

Ka mullu oli riigikogu vähim usaldatud institutsioon. Venekeelset Eesti elanikkonda iseloomustab madal usaldus aga kõigi peamiste institutsioonide vastu. Samuti on venelased hinnanud kõigis küsitlustes nii nõukogudeaegset majandussüsteemi kui poliitilist režiimi positiivsemalt kui praegust. Kuid juba aastal 2004 pidas enamik mitte-eestlastest neid süsteeme paremaks kui 1990. aastatel antud hinnanguis.

Narva volikogu esimees Mihhail Stalnuhhin tõdes: tema ei usu, et lähiaastail võiks venelaste hinnangutes erilisi positiivseid muutusi tulla. Edaspidised muutused sõltuvad sellest, kuidas riigi tasandil probleemidesse suhtutakse, mida propageeritakse ja mida kritiseeritakse.

Muutustesse ei usu


«Viis minutit tagasi lõppes mul kõne ühe suure ettevõtte juhiga, kes on venelane, ja ta ütles sama, mida on mulle rääkinud 40–50 kõrgetel kohtadel töötavat inimest: pärast seda kui 2007. aastal andis riik selgelt mõista, et mitte-eestlased pole partnerid, on inimestel muutunud suhtumine vastupidiseks. Seepärast pole lähiaastatel võimalik midagi teha,» rõhutas Stalnuhhin. «Üks põhjus on ka see, et elame kahes maailmas.»

Seda ei suuda Stalnuhhini sõnul muuta ka majandusolude paranemine, mida viimased aastad kaasa tõid. «Elatustase ju tõusis, palgad tõusid ka siin Ida-Virumaal,» märkis Stalnuhhin. «Tükk leiba ja vorst ka sinna peale – see võib mõnda aega tuju parandada, aga ei muuda suhtumist, kui kodanikuühiskonda ei ole.»

Rahulolu eluga
Enamus- ja vähemusrahvaste rahulolu eluga Eestis ja Euroopas

        15–29-aastased    30–49-aastased    50–75-aastased
Eesti vähemus    37%    33%    20%
Eesti enamus    61%    63%    38%
Euroopa vähemus     31%    38%    22%
Euroopa enamus    47%    55%    38%
--------------------------------------------------------

Kas eestlaste ja mitte-eestlaste erinevates hinnangutes oli ka üllatusi?

Urve Palo
rahvastiku­minister:

Suuri üllatusi ei olnud, kuna inimarengu aruandes kajastatud valdkonnad on seotud rahvastikuministri igapäevase tööga.  Pean väga oluliseks aruandes tõstatatud tervise ja perede elujärje teemat.

Uuringud näitavad, et nii usaldus ühiskonna liikmete vahel kui ka riigi institutsioonide vastu sõltub inimeste ühiskondlikust aktiivsusest ning eri emakeelega inimeste omavahelistest kontaktidest.

Seetõttu on väga oluline, et haridussüsteem toetaks noorte omavahelist suhtlemist, eesti keele õpet venekeelsetes koolides ja muukeelsete noorte hakkamasaamist eestikeelsetes koolides.

Täiskasvanute puhul on parim viis usaldust suurendada eri emakeelega inimeste töötamine ühes organisatsioonis, esindatus riigiinstitutsioonides jms.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles