Paldiskis segatakse Aafrika turule mõeldud solkkütust

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alexela kütusemahutid Paldiskis .
Alexela kütusemahutid Paldiskis . Foto: Peeter Langovits.

Tänane ETV saade «Pealtnägija» paljastab Paldiskis asuva Alexela Terminali globaalse kütuseahela skeemi tagamaid ja riske.


Aastate jooksul on Paldiskis kokku segatud miljoneid tonne madalakvaliteedilist kütust Aafrika jaoks. Alexela Terminal osaleb mastaapses rahvusvahelises skeemis, mida palistavad muuhulgas õhkulennanud terminal Norras ja massiliselt mürgitatud mustanahalised Elevandiluurannikul.

Paldiski endise linnapea Kaupo Kallase sõnul on see probleem number üks. «Sellest haisust peab lahti saama, sellepärast, et puhtale õhule ju ei ole alternatiivi.»

Et endine kinnine sõjaväelinn on segatud kahtlasesse kütuseärisse, sai Eesti üldsus aimu kolme aasta eest. 25. septembril 2006. aastal juhtus midagi Eestis pretsedenditut - ökoorganisatsiooni Greenpeace alus blokeeris Paldiski sadamas tankeri Probo Koala teekonna, aktivistid piirasid laeva ja rüselesid politseiga. Põhjus oli, et kuu aega varem jättis Panama lipu all seilav tanker Aafrikas maha toksiliste jäätmete laadungi, mis sattus Elevandiluuranniku pealinna Abidjani prügimäele ning mürgitas ligi 100 000 kohalikku, kellest suri 17.

Press ristis katastroofi Aafrika Tšernobõliks ja mürgilaeva jälitasid mitte ainult keskkonnaaktivistid vaid siia lendasid eksootilise riigi prokurörid. Juhtiva prokuröri sõnul oli juurdlus suunatud kõikide osapoolte vastu, kes selle katastroofi eest vastutavad. Cote d'Ivoire'i ehk Elevandiluuranniku valitsus astus massimürgitamise tõttu tagasi. Kriminaalasjad pandi püsti nii Aafrikas, Hollandis kui Eestis. Laeva peeti Paldiskis kinni ligi kuu aega.

Tollal ütles Rein Lang, et see, et ta ei ole mitte Amsterdamis vaid et ta on Paldiskis on tegelikult asjaolude kokkulangemine ehk juhus. «Aga see juhus on andnud meile selle suure võimaluse, et lahti harutada üks kett, mis on minu arvates seotud rahvusvahelise kuritegevusega.»

Paraku ei teadnud justiitsminister, millest räägib. 182-meetrise Probo Koala käik Paldiskisse polnud juhus ja kui oleks tõestatud, et tanker teenis kurjategijaid, istuks Heiti Hääl ilmselt täna trellide taga mitte oma kontoris.

Ehkki esikaantele on ta sattunud harva, on 48-aastane Hääl koos partneritega 10 aasta jooksul üles ehitanud Alexela kontserni, millele kuulub muuseas Eesti suurim tanklakett ja kütuseterminalid üle riigi. Just Alexela Terminalis on Hääle partneriteks tuntud eesti äriinimesed.

Tõde pole siiski nii must-valge ja selle mõistmiseks tuleb vaadelda tausta. Ehkki Eestis on Hääl ja kompanjonid kõvad tegijad, siis maailma naftaäris on nad lilliputid. Viis aastat tagasi sõlmisid eestlased alliansi maailma kütuseäri gigandiga, kelle aastakäive on 10 korda suurem kui Eesti riigi eelarve.

Hollandis registreeritud kompanii Trafigura Beheer on maailma kolmas sõltumatu kütusekaupleja, kelle haare ulatub 37sse riiki kõigil kontinentidel. Aastast 2004 kuulub neile ka 20 protsenti Alexela Terminalist, kaasa arvatud Paldiski mahutipargist. See abielu aitas Alexelal ellu jääda.

Kuid Trafigura õlimiljardärid tõid kaasa omad pahandused, sest kurikuulus Probo Koala vedas just nende kaupa. Tagantjärgi selgus, et ka saatuslikku reisi 2006. aasta suvel alustas tanker just Eestist, kust ta viis 36 000 tonni bensiini Nigeeriasse. Pärast kauba mahalaadimist Lagoses tuli vabaneda ka kogunenud lastijäätmetest. Seda tehti 20. augustil naaberriigis, kus kohalik firma viis 500 tonni toksilist plöga süüdimatult prügimäele, põhjustades katastroofi, üleilmse skandaali ja mitmekümne tuhande kannatanuga kohtuasja, mida klaaritakse veel väga kaua.

Aga vähesed küsisid Eestis toona, miks on vaja viia meilt bensiini maailma ühte naftarikkamasse riiki Nigeeriasse? Vastus on üllatav - Paldiski kaudu käib suur ja spetsiifiline äri. Alexela Terminalis tegeletakse nüüd, kasutades erialatermineid blendimisega.

«Kui hästi lihtsalt seletada, siis lähed baari, kanget jooki ei taha, päris vett ka ei taha, siis paljast džinni ei telli ja paljast toonikut ka ei telli ja palud endale džinn-tooniku teha. Et see on täpselt see sama, mida me tegelikult terminalis teeme kütuse erinevate komponentidega,» selgitas Heiti Hääl. «Ja siis edasi võiks seda arendada sinnamaani, et kas tahad nelja või kaheksaga ehk kui kanget jooki just parasjagu tarvis on.»

Veel hiljuti teadsid ainult asjassepühendatud, et üks kokteil, mida Paldiskis segatakse, on nii-nimetatud African blend. See on bensiin, mida kusagil mujal müüa ei lubataks, paljude meelest on see solkkütus.

«See vastab tõele, et Aafrika riikide lubatud kvaliteedinormid on nendest turgudest, kuhu bensiini Paldiskist viiakse, kõige madalamad, Ja see, mida üritatakse meile süüks panna hirmsa nimega, siis see on umbes sellise kvaliteediga kütus, millega 80datel aastatel nõukogude veoautodega sõitsid ka Eestimaa pinnal kõik inimesed,» ütles Hääl.

Just selle äri tõi Paldiskisse suurosanik Trafigura. Aafrika kvaliteediga kokteil moodustab täna umbes kolmandiku terminali käibest ja aastate jooksul on seda siin kokku miksitud miljoneid tonne. Sellele ärile poleks tähelepanu pööratud, kui poleks juhtunud järjekordne õnnetus.

Plahvatus Norras

24. mail 2007. aastal, kell kümme hommikul kärgatas pisikeses Norra rannakülas Slovagis pauk. Üks kohaliku firma Vest Tank püttidest lendas õhku, süüdates veel kaks tsisterni. Imekombel ei saanud tol päeval keegi viga.

Nii uskumatu kui see kokkusattumus ka ei tundu - just päev enne pauku lepiti kokku, et Alexela ostab Norra terminali ära. Hääle sõnul oli plaan kopeerida Paldiskis edukalt käivitunud kütuse hoiustamise ja segamiseäri Norras. Aga selle asemel sai ta suitsevad varemed ja suure suhtekorraldusprobleemi. Tõestamaks, et tal pole midagi varjata, andis Heiti Hääl «Pealtnägija» käsutusse erareaktiivi, et võttegrupp saaks koha peal oma silmaga veenduda.

Ühelt poolt näitab see žest, et Eesti bensiinibojaaridel on raha, aga teisalt, et neil on vesi ahjus. Kohapeal kohtub «Pealtnägijaga» Hääle parem käsi Norras. Hakan Ivarsoni sõnul on tal norralasena eestlaste ees häbi, sest Slovagi terminali eksomanik, ärimees Trond Emblem tegi tema sõnul selliseid tempe, et läheb tõenäoliselt vangi.

Slovagi toodi bensiinitootmise jääke, mille eripära oli ülisuur väävlisisaldus - 8500 ühikut miljoni kohta. Tegu on bensiiniga, mida Vanas Maailmas mingil juhul müüa ei tohi, ja mis muidu oleks läinud hävitamisele, kuid Aafrika normide jaoks oli see peaaegu kõlblik.

Nii nagu Paldiski, oli Slovag üks lüli Trafigura kütuseäri globaalses ahelas. Siin, kauni fjordi kaldal pesti Mehhiko naftaväljadelt pärit ja USAs rafineeritud bensiinist välja üleliigne väävel. Edasi viidi kütus laevaga Paldiskisse, kus sellele lisati oktaanarvu tõstjat, ja Eestist omakorda lõpptarbijani Lääne-Aafrikas. Iseenesest pole selles midagi illegaalset.

Hääle sõnul on rahvusvahelise kaubitseja eesmärgiks müüa konkreetse sihtriigi turu kvaliteedi minimaalsetele nõuetele võimalikult lähedast kütust, sest see võimaldab temal see kütus kokku segada kõige odavamatest, kuid seda mitte sõna halvas mõttes, komponentidest.

«Alexela ei ole selle kauba omanik mitte ühelgi hetkel ja kui keegi sureb viinasurma, kas selles on süüdi baarmen, kes on teinud džinn-toonikut? Mina ei söandaks küll sedamoodi öelda,» rõhutas Hääl.

Selles suures ahelas on üks tõsine probleem - mürgised jäägid. Just kütusepesu jäägid põhjustasid endises Prantsuse koloonias massimürgituse. Sarnased jäägid jäid ka Slovagi.

Slovagi terminali töödejuhi Kurt Mollandi sõnul oli kraam, mida viidi Elevandiluurannikule, laeva pardal töödeldud. Protsess oli sama. Kui nende ainete vahel oli mingi vahe, siis ainult selles, kui kontsentreeritud see oli. «Ma arvan, et see, mis meil siin oli, oli väga kontsentreeritud,» ütles Molland.

Kurt Molland oli viimane mees, kes enne pauku püti otsas käis. Kaks aastat tagasi tehti siin saatuslik viga - püüdes bensiinijääke kahjutuks teha, käivitati kogemata vastupidine protsess - solgi temperatuur tõusis, kuni käis pauk.

Kokku kulus puhastustöödeks ja ümberehituseks 530 miljonit krooni enne, kui terminal sel suvel uuesti tööle hakkab. Firma raiub, et kütusepesu siin enam mingil juhul tegema ei hakata.

Kuid kahtlused ja küsimused püsivad. Ligi kahe aasta jooksul pärast õnnetust on sajad kohalikud teatanud erinevatest vaegustest, mida seostatakse vastu taevast lennanud keemiaga. Kui Norra televisioon sellest saate tegi ja Eesti Ekspress sel teemal kuua aega tagasi kirjutas, puhus see lõkkele ka hirmud Paldiskis.

Endise linnapea Kaupo Kallas kardab, et ühel päeval võib Paldiskis juhtude täpselt sama asi, mis Norras.

Heiti Hääl aga arvab, et šanss, et ka Paldiskis midagi taolist juhtub on sisuliselt null. «Paldiskis ei ole kaupade keemilise töötlemisega kunagi tegeldud.»

Vastasseis Alexelaga oli üks põhjusi, miks endine linnapea Kaupo Kallas kaks aastat tagasi koha kaotas. Nüüd on mees, kes omal ajal terminali rajamiseks loa andis, selle vastaste esirinnas. Rahvas kaebab juba aastaid vänge haisu üle.

«Nad ise ütlevad, et meie ei ole selles süüdi, et inimesed oksendavad ja pea ringi käib? Seda küll, aga noh, mis kütuseärimeestel muud üle jääb, kui ennast õigustada. Sest kes ikka endale sellisel puhul nii väga tuhka tahab pähe raputab, et kõiges on nemad süüdi,» rääkis Kallas.

60 korteri ja umbes 180 elanikuga Rae 1 on terminalile kõige lähem elumaja. Just siit on tulnud kõige rohkem kaebusi. Inimesed kardavad, et mitte ainult ei riku terminal nende ja nende laste tervist, vaid on viinud nulli ka korterite hinnad.

Oleg Klok töötab politseis ja on Rae 1 korteriühistu esimees. Tema isiklikult helistas mullu 20 korda keskkonnainspektsiooni.

Kohaliku kooli eesti keele õpetaja Jekaterina Štokman korraldas allkirjade kogumise, kirjutas predidendile ja andis koos mõttekaaslastega terminali kohtusse. Kuid muutunud pole midagi.

Kohalik opositsiooniliider ründab linna ühte suurimat tööandjat ja eraisikust maksumaksjat nagu herilane. Keskerakonda kuuluva Kallase sõnul on liiga vähe uuritud nii terminali mõju keskkonnale kui inimeste tervisele.

Alexela peremeeste sõnul võiksid kohalikud olla terminali üle uhked, mitte seda süüdistustega pilduda. Nende sõnul õhutavad asjatuid hirmusid hüsteerikud ja omakasupüüdlikud kohalikud poliitikud. Kütuseärimeeste kinnitusel on terminal sama ohtlik või ohutu kui tavaline bensiinijaam suvalisel tänavanurgal.

Paldiski sadamas lõpeb parasjagu Panama lipu all seilava tankeri laadimine bensiiniga. Selliseid hiiglasi käib siin sadamas viis kuni kümme iga kuu. 38 000 tonni mahutava tankeri Lepta Mermaid laadimine kestis alla kahe ööpäeva. Just kiire pumpamine tekitab vastaste sõnul enim haisu. Mida kiiremini laeva täis pumpad, seda vähem maksad seisutunni eest.

Terminali ohutusjuhi Toomas Saarepere sõnul ei ole mingit vahet, kui kiiresti laev täis pumbatakse, sest et kõik tagasi tulevad gaasid, mis pumpamisel laevas tekivad põletatakse ära.

Terminal möönab, et varem esines rikkumisi, mille eest keskkonnaametnikud korduvalt trahvi tegid. Kuid kolm aastat tagasi pandi tööle eritellimusena tehtud 40 miljonit krooni maksnud kütuseurude põleti, mille avas keskkonnaminister Villu Reiljan isiklikult

Alexela peremehed panevad lauale mahuka keskkonnamõjude hinnangu, mille üks osa on terveisekaitse uuring, mis ütleb, et et linnaelanike hingamisteede vaegused ei ole põhjuslikus seoses terminaliga.

Tegelikult võidame me kõik tänu sellele skeemile. Kui ei oleks võimalust bensiinitootmise jäägid kolmandale maailmale maha lükata, siis maksaksime ka meie siin Eestis kütuseärimeeste sõnul oma bensiini eest kuni poole rohkem. Õnnetused juhtuvad aga just siis, kui ärimehed liiga ahneks lähevad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles