Jõgeva linnavalitsus ja Betti Alveri muuseum kavatsevad raudteeäärsele alale rajadada küüditamisele pühendatud mälestuspark-muuseumi, kus on plaanis eksponeerida ka vaguneid, millega inimesi kuuskümmend aastat tagasi Siberisse viidi.
Küüditamise mälestuseks taastatakse «külmale maale» reisimise vagunid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsevi sõnul kavatsetakse küüditamisele pühendatud mälestuspark rajada kesklinna kahele poole raudteed jäävale maalale.
«Ajalootragöödia võimalikult emotsionaalseks meenutamiseks soovime hakata kunagisel laadimisplatvormil eksponeerima ka vaguneid, mida represseerijad kasutasid küüditatute vedamiseks «kodumaa kaugetesse paikadesse»,» rääkis linnapea.
Ajaloohõguline rong võiks koosneda neljast vagunist. Kuna neljakümnendate aastate lõpus kasutatud küüditamisvaguneid teadolevalt Eestis säilinud pole, peab tellima selliste vagunite koopiad.
Üks vagunitest võiks täielikult sarnaneda omaaegse kuue meetri pikkuse represseeritute veovaguniga, teises võiks osa saada teemakohasest audiovisuaalsest programmist, kolmandas vaadata lähiminevikku tutvustavaid esmeid, neljandas pakkuda aga turistidele majutamist ekstreemtingimustes.
Et küüditatute trasportimiseks kasutatud vaguneid teadaolevalt Eestis säilinud pole, tuleb tellida nende koopiad,» ütles omavalitsusjuht, kes möödunud nädalal käis koos Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru ja linnavalitsuse arenduse peaspetsialisti Erki Tederiga tutvumas küüditamiseainelise vagunmuuseumiga Riias.
«Küüditamisele pühendatud mälestuspark harmoneerub hästi raudtee ääres asuva Betti Alveri muuseumiga. Pidi ju ka poetessi abikaasa Heiti Talvik represseerituna oma elupäevad lõpetama Siberis,» märkis Svjatõsev.
«Betti Alveri muuseumis tutvustakse ka Jõgevalt võrsunud Eesti kultuurielu suurkuju, helilooja Alo Mattiiseni elutööd. Koos luuletajast pinginaabri Jüri Leesmentiga andis Alo Mattiisen oma loominguga panuse Eesti taasiseseisvumiseks ja sellekski, et repressioonid enam ei korduks. Arvestades seda oleme arutanud võimalust püsitada mälestuspargis monument ka Alo Mattiisenile,» rääkis linnapea.
Svjatõsevi sõnul taotletakse Euroopa Liidu projektidest vahendeid küüditamisele pühendatud mälestuspargi kontseptsiooni koostamiseks ja kui kontseptsioon valmis saab, hakatakse otsima võimalusi teistegi vajalike investeeringute saamiseks.
«Kui kõik laabub plaanipäraselt, saab sünget ajaloosündmust meenutavate vagun-eksponaatidega ehk Jõgeval tutvuda juba lähiaastatel,» avaldas linnapea lootust.
Jõgeva linna aukodaniku, ajalooõpetaja ja koduuurija Eino Veskise sõnul «algas Jõgeva raudteejaamst vähemalt paarisaja inimese teekond külmale maale».
«Nende mälestuse jäädvustamine on igati väärt idee. Eriti vajalik on mälestuspark-muuseum noortele esivanemate kannatuste ja võitlusrohke ajaloo tundmaõppimiseks,» lisas Veskis.