Leedus nõutakse ELi rahastatud haridusprogrammi peatamist, sest selle kohaselt peaksid lasteaiaõpetajad rääkima mudilastele näiteks muinasjutte homoseksuaalsetest printsidest.
Leedulasi ärritab kahe printsi muinasjutt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal paljastas ajaleht Respublika, et üle 300 Leedu haridustöötaja on seoses Suurbritanniat, Saksamaad, Hispaaniat, Norrat ja Leedut hõlmava projektiga Gender Loops saanud väljaõppe, kuidas väikestele lastele soolisi erinevusi selgitada.
Respublika väitel soovitatakse kasvatajatel rääkida lastele, et isa ja emaga pere ei ole normaalne fenomen.
Lasteaedade pahameel
Ühtlasi soovitab programm hävitada raamatuid, mis mainivad, et pere saavad luua vaid ema ja isa. Selle asemel võiksid kasvatajad jutustada lastele muinasjutte kahest printsist, kes üksteisesse armuvad ja abielluvad.
Õppe läbinud kasvatajad on alustanud süsteemi rakendamist juba Vilniuses, Kaunases ja Marijampoles. Respublika teatel tehakse seda ilma vanemate nõusoleku ja haridusministeeriumi loata.
Ehkki lasteaiad on kavale reageerinud pahameelega, pole haridusminister Gintaras Steponavicius tõtanud Gender Loopsi rakendamist peatama. Reageerinud pole ka riigijuhid, kuigi mõne seimiliikme hinnangul on tegu ohuga riigi julgeolekule.
Ülesanne eriteenistustele
Leedu konservatiivne võimupartei Isamaaliit-Kristlikud Demokraadid teatas üleeile, et Gender Loops rikub lapse alateadvust ja sellega peaksid tegelema eriteenistused.
Erakonna sõnul peab projekti elluviimisele lasteaedades tegema lõpu nii kiiresti kui võimalik, vahendas Leedu uudisteagentuur ELTA.
«Sääraste näidete demonstreerimine ajal, mil lapse tunnetuslikud võimed on alles välja arenemas, moonutab jõhkralt arusaama traditsioonilisest perest ja abielust,» vahendas ELTA konservatiivide avaldust. «Ebatraditsioonilise seksuaalse orientatsiooni tutvustamine rikub ülimalt laste ja nende perede õigusi.»