Ammune impulss sütitas laastu Lennart Merist

Ülesvõte Lennart Meri (paremal oma uue videokaameraga) viimaselt filmireisilt suvel 1988, «Toorumi poegade» võtete aegu. Vasakult Mart Meri, teine operaator Rein Pruul ja helirežissöör Enn Säde. Foto: ERRi arhiiv

Kaks tosinat aastat tagasi sattus filmiajakirjanik Jaak Lõhmus filmi- ja kirjamehe Lennart Meri koduarhiivi Tallinnas Pilviku tänavas, ning see, mis ta seal nägi, andis pikaks ajaks impulsi.

Lõhmus, kes külastas selleks ajaks juba rahvusvahelise dokumentalisti mainega Meri seetõttu, et vajas ajakirjas Teater.Muusika.Kino ühe Leedu antropoloogi artiklit toimetades toekaid abimaterjale, nägi tema pool kaustade kaupa huvitavaid dokumente ja põnevaid fotosid. Lennart Meri jutud filmivõtetel juhtunust ja kommentaarid sellele panid Jaak Lõhmuse mõtlema, et sellest kõigest võiks sündida film.

Tolle ammuse impulsi teostust saab näha eeloleval pühapäeval Eesti Televisiooni ekraanil, kui Eesti Rahvusringhäälingu Meri 80. sünniaastapäevale pühendatud programmi raames saab näha Lõhmuse värsket dokumentaalfilmi «Filmilooja profiil: Lennart Meri. Esimene visand».

Dokumentaalfilm on selle 28-minutilise ekraaniteose kohta liiga palju pakutud, väidab Lõhmus. Tegelikult on see tema sõnul hoopis etüüd.

«Seal ei ole kavatsetud anda kõikehõlmavat ülevaadet Lennart Merist,» tunnistab filmiasjatundja.

Tõepoolest, nii suurejoonelise ambitsiooni teostamist polnud tal plaanis. Nagu viitab pealkirja lõppu paigutatud sõnapaar «esimene visand», on tegemist millegi esmasega.

Jah, ongi. Kui lähemal ajal tekib senisest rohkem võimalusi, on Lõhmusel kavas arendada esimene visand ligi tunnipikkuseks ekraanilooks.

Kui 1985. aastal Meri kodus saadud impulss mullu septembris viimaks filmi loomiseks vajalikku tegevusahelat hakkas käivitama, võttis kõikvõimalike veskite jahvatamine Lõhmuse väitel liiga kaua, enne kui vajalikud otsused küpseks said.

Kuna oli valida, kas tähistada Meri 80. sünniaastapäeva millegagi, kas või lühifilmiga, või lükata kogu mõtte teostamine kaugemasse ebamäärasemasse tulevikku, ei jäänud üle muud, kui langetada otsus esimesena mainitud võimaluse kasuks.

Äsjavalminud filmis Merist kui «Veelinnurahva» (1970) ning «Linnutee tuulte» (1977) filmi autorist saavad sõna Tõnu Seilenthal, Enn Säde, Rein Maran, Vello Samm, Aado Lintrop, Heno Sarv ja Mart Meri. Kõik nad olid Meri kaasteelised märgitud filmide tegemisel.

Paraku ei näe filmis põhjanaabreid soomlasi, kelle abita poleks Meri Lõhmuse väitel saanud oma filme teha – tihe ajagraafik ei võimaldanud üle lahe filmima sõita –, ega ka arvukaid naisterahvaid, kelle roll polnud Meri filmide sünni juures filmiasjatundja Lõhmuse sõnul sugugi väike.

See-eest saab näha Meri filmide järelejäänud mustast materjalist valitud kaadreid ning Meri ennast võtteplatsil. Samuti saab võrrelda, missuguseks tõmbunud pildiga olid need kaks filmi seni, ajast räsituna, ja kui värvikirevad on need nüüd, pärast restaureerimist.

Lõhmus püüab ideaalplaani – ligi tunnise ekraaniteose – aasta lõpuks siiski valmis saada ja koos restaureeritud filmide DVD teise tiraažiga müüki lasta.

Saated Merist rahvusringhäälingus

Laupäeval, 28. märtsil
•    «Raadio ööülikool» Vikerraadios 28. märtsil ja 4. aprillil kell 21.10 ning Klassikaraadios 29. märtsil ja 5. aprillil kell 22.10
Arutelu Lennart Meri «Hõbevalge» teemadel. Räägivad need, kes on näinud lähedalt raamatu loomislugu 1970. aastatel, poeg Mart Meri ja kunstnik Heinz Valk, Urmas Sutrop kui taasilmunud «Hõbevalge» kokkupanija. Kirjanduse ja ajaloo piire otsivad «Hõbevalgest» kirjanik Jaan Undusk, luuletaja Hasso Krull ning ajaloolased Marek Tamm ja Ain Mäesalu.

•    «Keelekõrv» Klassikaraadios kell 14.05 ja Vikerraadios kell 17.05
Keeleteadlane Kristiina Ross küsib «Hõbevalge» kontekstis: «Mis keelt nad kõnelesid ja mis meil sellega asja?»

•    «President Lennart Meri, pärit maalt, mille nimi on Eesti» Vikerraadios kell 14.05
«See on üks lugu paljudest võimalikest, mida president Lennart Merist jutustada saab,» ütleb saate autor Riina Eentalu. «President Lennart Meri võib kas meeldida või mitte, kuid tema osa Eesti teadvustamisel maailmas pole võimalik ülehinnata.»

Pühapäeval, 29. märtsil
•    «Sonettide tõmmu daam» Raadio 2s kell 9
Kuulajateni jõuab Lennart Meri tõlgitud ja 1964. aastal raadiole seatud Bernard Shaw’ kuuldemäng.

•    «Jutusaade» Vikerraadios kell 10.10
Margit Kilumets vestleb Lennart Meri lähedase sõbra, luuletaja ja tõlkija Ain Kaalepiga.

•    «Kohtunik lõksus» Klassikaraadios kell 15.05
Lennart Meri 1954. aastal tehtud raadioseade Henry Fieldingi komöödiast.

•    Dokumentaalfilm «Filmilooja profiil: Lennart Meri. Esimene visand» (Estinfilm ja Eesti Rahvusringhääling 2009), ETVs kell 15.45

•    «Linnutee tuuled» (Tallinnfilm 1977), ETVs kell 16.10
Film jutustab Uurali hõimude juurtest. Režissöör Lennart Meri, operaator Rein Maran, helilooja Veljo Tormis. Film taastati projekti «Eesti film 100» raames.

•    «Õhtutund kirjanikuga: Lennart Meri» (ETV 1984), ETV 2s kell 17
Portreesaade, kus Lennart Meri esitab oma mõtteid ja arvamusi kultuurist. Salvestatud tema kodus ja ETV stuudios. Saatejuht Peeter Hein, režissöör Vilja Palm.

•    «Veelinnurahvas» (Tallinnfilm 1970), ETV 2s kell 17.55
Lennart Meri autorifilm soome-ugri väikerahvastest. Film taastati projekti «Eesti film 100» raames.

•    «President Lennart Meri visiit Saaremaale» (ETV 1995), ETV 2s kell 18.50
1995. aasta augustikuu alguspäevil külastasid president Lennart Meri ja proua Helle Meri kaaskonnaga Muhu- ja Saaremaad. Kommentaare ja diktoriteksti loeb Jüri Krjukov. Režissöör Jaanus Nõgisto.

•    «Trikoloor: Lennart Meri» (ETV 1996), ETV 2s kell 19.45
Vabariigi president Lennart Meri võtab 17. detsembril 1996 Kadri­oru lossis salvestatud intervjuus Urmas Otiga kokku lõppema hakanud aasta. Režissöör Priit Hummel.

•    «Kaleva hääled» (Eesti Telefilm 1986), ETV 2s kell 20.40
Film jaguneb mõtteliselt kolme ossa. Esimeses jälgitakse mälu osa kultuuris Kaleva-eelsel ja -järgsel ajal. Rahvalaulud salvestati 1985. aasta filmiekspeditsioonil Karjala ANSVs ja Handi-Mansi autonoomses ringkonnas. Teises osas tehakse kaasa Elias Lönnroti uurimismatk Eestis, mis on esitatud tema päeviku põhjal, mille avastas Heldur Niit Soome Kirjanduse Seltsi arhiivis 1985. aastal. Lönnroti märkmeid loeb Mikk Mikiver. Kolmandas osas elustatakse sooraua valmistamise rituaal (juhendas Arvi Lauringson). Kõlab Veljo Tormise «Raua needmine» Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses.

•    «Palju õnne, Lennart Meri!» (ETV 1999), ETV 2s kell 21.20
Vahur Kersna intervjueerib president Lennart Meri tema 70. sünnipäeval.

•    «Toorumi pojad» (Eesti Telefilm 1989), ETV 2s kell 22.15
Hantide rituaalsetest karupidustustest. Autor Lennart Meri. Film on digitaalselt restaureeritud.