Viidates töötukassa peatsele pankrotile, tahavad Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) edasi lükata suvel kehtima hakkavaid uusi hüvitisi töötutele.
Töötute toetusraha lõppemine lööb valitsuse kahte leeri
27. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip märkis eilsel valitsuse pressikonverentsil, et tema arvates on töötukassa suure puudujäägi tõttu möödapääsmatu lükata edasi töötutele mõeldud uued hüvitised, mis pidid kehtima hakkama 1. juulil ehk samal ajal kui ka uus töölepinguseadus.
Ka tema erakonnakaaslasest sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles Postimehele, et uute hüvitiste edasilükkamine on väga tõenäoline.
Praeguse prognoosi järgi peaks töötukassa tänavu maksetena koguma miljard krooni, kuid väljamakseid tegema 2,6 miljardi krooni eest. Selle vahe kataks varasematel aastatel kogutud reserv, kuid tuleval aastal jääks töötukassa selle esimehe Meelis Paaveli sõnul oma kohustuste täitmisega juba hätta.
1. juulil pidi kehtima hakkama põhimõte, et ka vabatahtlikult ametist lahkunu saaks töötutoetust. Samuti pidid suurenema töötutele mõeldud hüvitised – esimese saja päeva eest praeguse 50 protsendi asemel 70 protsenti palgast ning järgmise 260 päeva eest praeguse 40 protsendi asemel 50 protsenti palgast.
Töötutele mõeldud lisahüvitised kiideti heaks ametiühingute keskliidu nõudmisel eelkõige seetõttu, et uus töölepinguseadus muutis töötajate koondamise ja vabastamise tööandjatele hõlpsamaks.
Pevkur märkis samas, et esimese sammuna töötukassa rahalise seisu parandamiseks näib praegu olevat möödapääsmatu tõsta töötuskindlustusmaks 1. juulil seaduses lubatud maksimaalsele määrale ehk kolmele protsendile. Selle arutamiseks koguneb esmaspäeval ka töötukassa nõukogu.
Kui maksu suurendamise asjus on ühel meelel nii tööandjad, ametiühingute keskliit kui ka parteid, siis töötute toetuste osas lahknetakse järsult kahte leeri. Reformierakond, IRL ja tööandjate keskliit peavad vajalikuks töölepinguseaduse kehtima hakkamist juulis, kuid töötutele mõeldud uute hüvitiste edasilükkamist.
«Kui tahta töötukassa jätkusuutlikkust säilitada, siis tuleks uued ebareaalsed hüvitised külmutada, jätkata praeguse hüvitiste süsteemiga ja uute rakendamine lükata aastatesse 2011–2012,» lausus riigikogulasest IRLi liige Ott Lumi. «Seaduse vastuvõtmise tuhinas anti ametiühingule, nagu tänaseks on selgunud, katteta lubadusi.»
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ja ametiühingud ei taha sellisest lähenemist aga midagi kuulda. Riigikogu SDE fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles, et hüvitiste edasilükkamine, kuid seaduse rakendamine muus osas ehk koondamise hõlbustamine ei ole sotsidele vastuvõetav ning sellega ei nõustuta.
Kui aga Reformierakonnal ja IRLil puudub sotside toetus, ei ole tõenäoline ka hüvitiste paketi edasilükkamine, sest see eeldaks riigikogus töötuskindlustuse seaduse muutmist.
Nestor pakkus lahendusena välja, et lisaks maksutõusule lükatakse edasi nii töölepinguseadust kui ka uusi hüvitisi. Seadust võiks tema hinnangul edasi lükata näiteks poole aasta võrra.
Kogu paketi edasilükkamisega on päri ka ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga, kelle sõnul käituks valitsus vaid töötute uusi toetusi edasi lükates «nagu seakari, mitte Tallinna raad». «Ütlesime algusest peale, et mis tahes muudatused koondamisel on võimalikud siis, kui kasvab töötute kaitse,» lisas ta.
Tööandjate keskliidu hinnangul tooks töölepingu seaduse edasilükkamine kaasa pankrotilaine, sest ettevõtjad on uue töölepinguseaduse peatsele jõustumisele lootes üritanud töökohti seni igal võimalikul juhul säilitada.
Seaduse edasilükkamine tooks pankrotilaine kaasa põhjusel, et reservid, millest maksta koondamishüvitisi, on kulunud jooksvateks palkadeks ja maksudeks. «Pankrotilaine võib paljude arvates olla kiireim tee majanduslanguse põhja saavutamiseks, kuid selle mõju tööhõivele on ränk,» märkis tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. «Uue töölepinguseaduse edasilükkamisel võib Eestit aasta lõpuks ähvardada 25-protsendiline tööpuuduse tase.»
Meelis Paavel märkis, et Eesti Panga jaanuaris tehtud prognoosist lähtudes piisaks praegu töötukassale sellest, kui tõsta töötuskindlustusmaksu 3 protsendile. Praegu on see 0,9 protsenti ning pidi senise kava kohaselt 1. juulil tõusma 1,5 protsendile töötaja brutopalgast.
Samas märkis Paavel, et olukord tööturul võib kiiresti muutuda ning kui töötuse määr prognoositust suuremaks kasvab, ei aita ka pelgalt maksu tõstmine. Ta lisas, et pärast maksumäära tõstmist tuleks ära oodata rahandusministeeriumi kevadine prognoos ja siis hinnata, kas oleks vaja minna ka hüvitiste kallale.