Meride 105 aastat poliitikas

Foto: Pm

Ajakirjanik Tarmo Vahter kogus Lennart Merist raamatu kirjutamiseks dokumente kümmekond aastat ning avastas mitmeid seniteadmata või vähetuntud tõdesid presidendi perekonnaloost.

Vahteri hiljuti ilmunud raamat «Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik» täiendab üpris asjakohaselt lennartiaanat Eesti raamaturiiuleil ning pakub boonusena mitmeid põnevaid seiku lugemiseks. Kirjatöö ei paista küll silma ülearuse mahukusega – vaid 170 lehekülge nende kaante vahel leidubki –, ent Vahteri raamatu suurimaks väärtuseks on hoopis autentsed dokumendid ja seni vähekasutatud fotod.

Eesti poliitika- ja ühiskonnategelastest jutustavatele raamatutele üsna ebatüüpiliselt ei sisalda «Kolmat põlve poliitiku» tekst mingeid lugejat uinutavaid heietusi. Jutt on infotihe ning sisaldab enam-vähem täpselt seda, mida öelda on vaja – ei grammigi rohkem. Tunda on ka ajakirjandusõppejõu Tiit Hennoste asjalikku toimetajakätt.

Kuid sisust – mida igapäevaselt Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitjana leiba teeniv ja lehes olulisi poliitika- ja õigusteemasid kajastav Vahter Lennart Meri kohta uut avastas?
Seda polegi tegelikult nii vähe. Üks huvitavamaid lugusid räägib Lennart Meri vanaisast Otto Merist, kes astus Eesti poliitikasse eelmise sajandi alguses. 15. detsembril 1904 teatas toonane Postimees Otto Meri valimisest Tallinna linnavolikogusse. See tähendab, et enam-vähem järjepidevalt on Merid olnud Eesti poliitilises elus tegevad juba 105 aastat. Praegu jätkab neid traditsioone Lennarti poeg, sotsiaaldemokraat Mart Meri, kes üritas alles hiljuti sotside europarlamendi valimisnimekirja pürgida.

«Mart Meri ütles mulle, et talle oli vanavanaisa poliitiline tegevus üllatus,» räägib raamatu autor. «Aga ma ei tea, kas Lennart teadis seda.»

105 aastat poliitikas on Eestis ühe perekonna jaoks tugev saavutus. Võrdluseks tuleks näiteks Savisaartel Eesti poliitikas sama kaua püsimiseks tegutseda veel umbes 70 aastat. «Kuid Savisaared on vastupidavad – võivad hakkama saada,» leiab Vahter.

Raamatus olev Ida-Saksamaa kurja kuulsusega julgeolekuteenistuse Stasi jälitusprotokoll Lennarti pere Ida-Saksa külastuse kohta on tõlgitud ja avaldatud täies mahus. Vahteri sõnul tekkinuks väljavõttelise avaldamise korral lugejatel õigustatud küsimus – aga mis seal veel on ning miks seda ei näidata. Sestap on küllalt mahukas dokument raamatus otsast lõpuni ära trükitud.

Kuna Lennart Meri isa Georg Meri KGB toimikuga saanuks kehtiva arhiiviseaduse järgi vabalt tutvuda alles alates 2013. aastast, küsis ning sai Vahter selleks perekonnalt kirjaliku loa. Ta ütleb, et dokumentides ei leidu dokumentaalset tõendust sellele, mida Georg Meri osas on korduvalt süüdistatud ja vihjatud – et presidendi isa koostöö tõttu Nõukogude organitega oleks sõja ajal kannatanud eestlased, keda toona kahtlustati laagrimässu vandenõus.

«Mina jõudsin teistsugustele järeldustele. Dokumentide põhjal võib öelda, et Georgi on süüdistatud ülekohtuselt. Ta rääkis uurijatele ainult seda, mida nood niigi teadsid.»
Teine huvitav ajalooküsimus: kas Nõukogude Liidu kangelane Arnold Meri aitas Georg Meril lastega 1945. aastal Eestisse tagasi saada? Vahter leiab, et pole kahtlust selles, et Arnoldi toonane staatus aitas sugulased koju, ning viimased seda võimalust ära kasutasid. Ka Arnold Meri ise saatis kirja Moskvasse Beriale, milles päris sugulaste järele. Kirja autentset teksti leitud ja avaldatud seni pole, kuid sellele viitavad paljud teised dokumendid.

«Minu arvamus on, et Meride suguvõsa mehi ja naisi iseloomustab nutikus,» ütleb Vahter. «Kui Arnold Meri kirjas ka vaid sugulaste saatuse järele küsis, võidi seda ikkagi tõlgendada eestkostena – ning Nõukogude Liidu kangelasena ja Eesti komsomolijuhina oli ta tollal absoluutne iidol.»

Raamat

Tarmo Vahter
«Lennart Meri.
Kolmat põlve poliitik»
Lugusid, dokumente ja pilte
Lennart Merist ja tema esivanematest
Eesti Ekspress 2009 

Teisi uuemaid raamatuid Merist

Lennart Meri
«Hõbevalge. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest»
Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, EPL 2008
Raamatute «Hõbevalge» (1976) ja «Hõbevalgem» (1984) ühendatud väljaanne, toimetajad Urmas Sutrop ja Mart Meri.


Lennart Meri
«Poliitiline testament»
Ilmamaa 2007
75. raamat sarjast «Eesti mõttelugu» on veel üks president Lennart Meri kõnede ja kirjutiste kogumik. Varem on ilmunud «Presidendikõned» (1996, täiendatud trükk 2005) ja «Riigimured» (2001). «Poliitiline testament» koondab mitmesuguseid kõnesid, mida Meri pidas pärast presidendi ametiaega nii kodumaal kui võõrsil. Raamatu panid kokku Toomas Hiio ja Mart Meri.

«Meri ei ole filosoof, kuid tema sissevaade sellesse, milline on Eesti enesekaemuse mõõt, lõikab, summa summarum, palju sügavamale ametinimetuse institutsionaalselt õigustatud kandjate rõhuva massi arusaamast. Tema «Poliitiline testament» kordab varasemast tuntud teemasid, teeb seda siin ja seal selgemalt kui varem, ehitades välisministri ja riigipeana omandatud kogemusele ja kaemusele. Raamat visandab omalaadse eestluse aja ja ruumi eetika, lisades alusprintsiipidele ka värviderikka une certaine idée de l’Estonie. Palju on Eestis täna poliitikuid, kel see oleks mustvalgenagi?» (Ahto Lobjakas, Sirp, 26.10.07)


«Lennart Meri. Rajaleidja»
Varrak 2009
Tiit Pruuli koostatud eesti- ja ingliskeelse raamatu kaante vahel meenutavad Lennart Merit ligi 30 presidendi sõpra ja kolleegi, teiste seas Mart Meri, Hindrek-Peeter Meri, Toomas Hendrik Ilves, Mart Laar, Jüri Luik, Jaak Jõerüüt, Riivo Sinijärv, Mart Nutt,
Urmas Reinsalu, Paul-Eerik Rummo jpt.


Hindrek-Peeter Meri
«Tagasivaateid veerevast vagunist»
Ilmamaa 2008
Lennart Meri venna raamat oma elust. ««Tagasivaateid veerevast vagunist» on jutustus kõigest, mitte ainult töömeheaastatest. Rõhutan noid siinkohal rohkem seepärast, et nood puudutavad ka Hindrek Merist nooremaid ja nimelt: kuidas kirjeldada kaht (tema puhul muidugi kolme) erinevat epohhi niiviisi, et inimese järjepidevus jääks ajastute radikaalse erinevuse juures siiski alles.» (Peeter Olesk, Sakala 3.05.08)