Eesti esimese tehiskaaslase meeskonnale teevad muret päikesetormid, mis võivad satelliidi täielikult rikkuda

Meie arusaam ajust on detailide tasandil üsna hea, kuid endiselt jääb mõistatuseks, kuidas närvirakkude võrgustikest sünnivad vaimsed võimed, tõdes intervjuus Postimehele maailma üks juhtivaid aju-uurijaid, Max Plancki aju-uuringute instituudi endine direktor Wolf Singer.

USA teadlased teatasid suurest läbimurdest tüviraku-uuringutes ning kirjeldasid, kuidas nad muutsid esimest korda inimese naharakud embrüonaalseteks tüvirakkudeks.

«Eesti ajaloo» sarja II köide tunnistati parimaks eelmisel aasta ilmunud ajalooteoseks ja pärjati täna Eesti kunstiakadeemia välja antava ajalookirjanduse aastapreemiaga.

Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) 8. mail avalikustatud edetabelis «QS World University Rankings by Subject 2013», mis reastab maailma 200 parimat ülikooli 30 erialal, on esmakordselt esindatud ka Tartu ülikool.

Hiljaaegu leidsid Tartu Ülikooli arheoloogid Tartu toomkirikus lahti kaevatud hauakastist brokaaditükikesi ja tundsid leiu üle suurt vaimustust. Ei, see polnud suur sädelev siidkangas. Pigem meenutab see toomkirikust leitud brokaat fotol karvatuusti.

Eile Tartu Ülikoolis oma doktoritööd kaitsnud riigikogu liige Laine Randjärv (RE) ei saa esialgu doktorikraadi, kuna kaitsmiskomisjon ei lasknud tema tööd läbi.

Leidub neid, kelle sõnul on eestlased kosmost vallutanud juba 200 aastat, alates esimestest maailmakuulsatest Tartu astronoomidest. Sõltumata, kuhu täpselt alguspunkt panna, on meie teadlased ja insenerid osalenud inimkonna tähtsamates sammudes kosmose hõlvamisel rohkem kui arvata osatakse.

Teadus on hullult keeruline. Kohe nii keeruline, et ajab hulluks. Aga hullult põnev on ka, eriti kui seda saab oma käega katsuda Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Hullu Teadlase kabinetis.

Kakskümmend üks meetrit teadlaste uut masti Järvselja metsas on valmis ja 109 meetrit on veel lisandumas. SMEAR-mast hakkab mõõtma taimede ja atmosfääri seoseid, eri õhukihtides sisalduvaid aineid ehk kokkuvõtvalt metsaõhu keemilist koostist.

Tänavu 27. juuliks pannakse Viimsi Rannarahva Muuseumisse püsti nõukaaegne suvila koos lugude ning sisustusega, mis on osa näitusest «Puhkusepakett minevikku». Suvila sisustamisel oodatakse kaasa lööma kõiki, kel on laenuks anda põnevaid ajastutruid esemeid või pakkuda mõni hea plaan, kuidas suvila veel originaalsem välja näeks.

Pisisatelliite, nagu täna orbiidile jõudma pidanud Eesti esimene tehiskaaslane EstCube-1, võrreldakse seni pigem mänguasjadega. Kuid aina enam kerkivad esile nende kasulikud rakendused. Eestlased hoiavad näppu pulsil.

Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 täna varahommikule kavandatud start Prantsuse Guajaanas lükati tugeva tuule tõttu esialgu vähemalt kahe päeva võrra edasi. Otsus tehti vaid pool tundi enne planeeritud starti.

Maaülikooli veemajanduse osakonna juhataja Toomas Tamm on seisukohal, et inseneriõppes tuleb õppekavade dubleerimine kasuks Lõuna-Eesti arengule. Kui insenere õpetada ainult Tallinnas, lendaks hulk raha tuulde, sest uued laborid jääksid tühjaks.

Eesti tudengisatelliit Estcube-1 pidi kosmose poole startima juba nädala eest. Pärast seda, kui loendus oli satelliidi kodulehel nulli tiksunud, tekkisid loendurile uued numbrid, mis näitasid stardini jäävat tosinat päeva.

Valga Gümnaasiumi õpilane Sten Raide võitis Gruusias toimunud rahvusvahelisel leiutajate olümpiaadil kuldmedali.

Doktorant Liis Leitsalu peab end isekaks teadlaseks, kes ei raatsi ühe kitsa valdkonna peale tervet elu kulutada. Tema plaan on võtta teiste teadlaste elutöösaavutused ja nuputada välja viis, kuidas neid rahva tervise heaks kasutada.

Läinud nädalal teatas maaülikool otsusest kuulutada Andres Menindi doktoritöö plagiaadiks. Ühes sellega tühistati kaitsmiskomisjoni otsus, millega anti Menindile filosoofiadoktori kraad. Tartu Postimees uuris maaülikooli õppeprorektorilt Paavo Kaimrelt, millise kontrolli läbib teadustöö enne kaitsmist ning kuidas siiski on võimalik kontrollsõelast plagiaadiga läbi pääseda. 

Täna teatas Eesti maaülikool, et tunnistas plagiaadiks tänavu jaanuaris kaitstud Andres Menindi doktoritöö teemal «Peculiarities of pretreatment and fuels refining of biomass», mille juhendajaks on professor Jüri Olt. Menind ise kinnitas Postimehele, et plagiaati ta teadlikult tootnud ei ole.

Täna otsustas Eesti Maaülikooli tehnikateaduste alaste doktoritööde kaitsmiskomisjon tunnistada Andres Menindi doktoritöö «Peculiarities of pretreatment and fuels refining of biomass» plagiaadiks.

Ehitusinseneri haridusega pensionär Veljo Kuusk kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et meid endasse haaranud infotehnoloogiline revolutsioon on endaga kaasa toonud infouputuse, millesse ähvardab uppuda kogu arenenud inimühiskond.

Tambet Artma kirjutab Demclicksi meeskonna nimel Postimehe arvamusportaalis vastulause Priit Pulleritsu arvamusloole «Lapsik lahendus» 30. märtsist 2013.

Taanlase Rolf Jenseni ja soomlase Mika Aaltoneni prognoosi järgi võtavad lähitulevikus inimesed ühiskonnas ka reaalselt võimu enese kätesse. Ei mingeid esindajaid, ei mingeid hierarhiaid ega etteantud mallide järgimist enam. Tarbijatest saavad loojad.

Vene president Vladimir Putin avalikustas reedel uue 50 miljardi dollari (38 miljardit eurot) suuruse kava, mis näeb ette uue kosmodroomi ehitamist, kust inimesed hakkavad kümnendi lõpus kosmosesse lendama.

Iidseid matusekohti avastatakse Eestis üsna tihti, kuid väga harva tulevad enne 20. sajandit maetute luustikud välja linnamajade vahel, Kohtla-Järvel aga leiti üks luustik veetorustiku ehitamise käigus.

Maailma majandus on läbi teinud sajandi suurima kriisi. Viimase viie aasta languse mõju Eesti tööturule uuris Tartu Ülikooli doktorant Kerly Espenberg ning täna kaitseb ta sel teemal doktoritööd.

Andrus Veerpalu protsessis osalenud biostatistik Krista Fischer kirjutab testide olemusest ja nende usaldusväärsusest. Dopinguproove võetakse sportlastelt, ent samalaadsete testidega puutuvad alatasa kokku ka tavalised inimesed – perearsti juures antud vereproov, politseiniku alkomeetrisse puhumine, rasedustest jne. Kuidas otsustatakse, et test näitab õiget tulemust?

Jaapani teadlased ütlesid täna ajakirjas Science ilmunud artiklit tutvustades, et on leidnud viisi inimeste unenägude «lugemiseks».

Mõne aasta eest ilmus mitmeid artikleid, mille keskmes oli küsimus, kas Facebook muudab meid üksildaseks. Kuigi ühest tõde pole, on selge, et nutitehnoloogia ja sotsiaalvõrgustikud muudavad meie suhtlemist küll.

Fakt, et klaas piima teeb luudele head, ei üllata vist kedagi. Küll aga võib üllatada asjaolu, et see, kas jooksime lapsepõlves värskes õhus ringi või istusime päevad otsa teleka ees, mõjutab meie luustikku sama palju.

Mitmeid kõrgkooliõpikuid on viimasel ajal üksteise järel ilmunud, kuid kui vaadata, millal enne seda samas valdkonnas terviklik õpik välja anti, selgub üllatusena, et mööda on läinud pool sajandit.

Suvised kollendavad rapsiväljad on meemesilaste maiuspala, kuid võivad olla ka üks peamisi põhjusi, miks mesilased massiliselt kaovad ja surevad.

Taani Niels Bohri instituudi teadlaste andmeil on oht, et paarikraadine keskmise temperatuuri tõus võib suurendada Katrina-sarnaste orkaanide esinemissagedust kümnekordselt, vahendas Physorg.com.

Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) peab täna oma ajaloo suurimat avatud uste päeva. Umbes 1500 huvilist uudistavad ringi erialamessil, mis peaks olema abiturientidele abiks huvipakkuva eriala valikul, teaduskondade infotundides räägivad lisaks õppejõududele erialase töö leidmise võimalustest ettevõtjad, ei puudu ka suurkorporatsioonid nagu ABB, Eesti Energia, Ericsson jt. Kogu päeva jooksul  võis kiigata põnevatesse laboritesse ning käia ringi ülikoolilinnakus, tutvumaks ülikoolieluga iga kandi pealt.

Organisatsioon Uncharted Play on leiutanud jalgpalli, mida mängides toodavad jalgpallurid elektrit.

Täna õhtul algusega kell 19.00 vaadeldakse Tallinna Linnahalli katusel komeeti PanSTARRS.

USA kosmosekulguri Curiosity Marsi-missioonil kogutud pinnaseproovid sisaldasid muu hulgas vesinikku, süsinikku ja hapnikku, mis on elu ehituskivid, teatas Ühendriikide kosmoseagentuur NASA teisipäeval.

Teadusajakirjade andmebaasi Thomson Reuters Essential Science Indicators statistika järgi kuulub Eesti Maaülikool maailmas ühe protsendi enim viidatud teadusasutuste hulka taime- ja loomateaduse valdkonnas.

Kunstliku küljejoone loomine on järjekordne samm päris kalu matkivate allveerobotite väljatöötamisel.

Meenutage suvise metsa lõhna. See bukett, mis meelde tuli, on huvitav keemiline kokteil, mille täpset koostist hakkab Järvseljal mõõtma 130-meetrine mast.

USA erakosmosefirmale SpaceX-ile kuuluv rakett Falcon 9 startis reedel Florida osariigist Canaverali neeme kosmodroomilt, et viia varustust Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS), vahendas Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA telekanal.

Kui toa õhk on niiske, siis väheneb seal lenduvate viiruseosakeste nakkusohtlikkus märgatavalt, selgus ajakirjas PLoS ONE avaldatud Ameerika teadlaste uurimusest.

Püüame tekitada olukorda, kus keegi ei peaks oma andmete pärast kartma,» ütleb Dan Bogdanov, uudse andmetöötlussüsteemi Sharemind looja, kes kaitseb täna Tartu Ülikoolis selle põhjal doktoritöö. Tema lähenemine on paberilt välja kasvanud reaalseks tarkvaraks ja sellest võib saada Eesti uus e-edulugu.

Meteoriitset ainet satub Maa lähedusse iga päev ja aastas langeb seda Maale umbes 40 000 tonni, Tšeljabinski juhtumi tegi erakordseks lihtsalt see, et asi juhtus suure linna kohal, ütles Tartu observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.

Täna tasub hoida pöialt, et taevas oleks selge, kuna siis saab õhtul poole üheteistkümne paiku idataevas näha asteroidi 2012 DA14, mis möödub Maast rekordlähedalt.

Kultuuriajakiri Akadeemia pidas täna auhinnaseminari, kus autasustati möödunud aasta parimate artiklite autoreid.

Kuigi möödunud aasta müüduimate raamatute edetabelis olid entsüklopeediad 3. ja 4. kohal, siis tulevikus muutub teadusajakirjaniku Arko Oleski sõnul paberentsüklopeedia väljaandmine raskeks.

Medievist ja koguteose «Eesti ajalugu II» üks autoreid Linda Kaljundi leidis raamatule osaks saanud kriitikast rääkides, et avalikkus justkui ootaks ajaloolastelt ametliku ajalookäsitluse kirjutamist, millist vabas riigis aga kindlasti olema ei saa.

Mullu kaks tundi pärast maailmalõppu nägi ilmavalgust kõrgkooliõpik, mis on oma valdkonnas teerajaja, õpikute mahukategoorias raskekaallane ning hinna poolest tõenäoliselt kalleim, mis Eestis välja antud.

Ajaloolist keelesituatsiooni Baltikumis ning baltisaksa keelt pikka aega uurinud ja sel teemal 2009. aastal doktoritöö kaitsnud ning nüüd Tartu Ülikoolis germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituudis lektorina töötav ja baltisaksa sõnaraamatu töörühma juhtiv Reet Bender kirjutab Postimehe arvamusportaalis innustust saanuna Marika Mägi hiljutisest artiklist «Eesti ajalugu II» ilmumise teemal ajaloost vahelduse mõttes peaasjalikult keelelisest vaatevinklist.