Vead, mida tehakse duši all käies

Duši all käies ei pööra me tihti tähelepanu sellele, milliseid probleeme võib tekitada näiteks liiga kuuma veega pesemine või vale seebitamisviis. 

Duši all käimine on igapäevane tegevus, kuid paljud inimesed ei mõtle sellele, mil viisil nad pesemas käivad ning kas sellega võib kaasneda ka negatiivseid aspekte, kirjutab Huffington Post.

Liiga kuum vesi

Paljud inimesed arvavad, et aurava vee all pesemine on rahustav ja lihaspingeid vähendav tegevus. Dermatoloogid toovad aga välja, et kuum vesi viib endaga kaasa nahal oleva naturaalse rasvakihi. Teiseks toob kuum vesi vereringe naha alla, mis muudab selle punaseks ning võib tekitada lööbeid ja sügelust. Soovitavalt peaks dušist tulev vesi olema leige ja pigem sarnane keha enda temperatuuriga. Seda eriti nendel inimestel, kellel on tundlik või kuiv nahk.

Pikad duši all käigud

Liiga pikalt duši all viibimine kuivatab samuti nahka. Dermatoloogid soovitavad duši all olla maksimaalselt viis kuni kümme minutit.

Vale seep

Antibakteriaalsed ja lõhnavad seebid viivad samuti naha tasakaalust välja ning tekitavad kuivust ja sügelust. Kõige parem on arstide sõnul kasutada seebivabasid ja naturaalseid dušigeele ja seda eriti vanematel inimestel, kelle nahk on muutunud juba õhemaks.

Dušigeeli või seepi ostes tuleks tähelepanu pöörata selle koostisosadele. Parabeenid, lõhnaained, triklosaan, sünteetilised värvid, formaldehüüd, naatriumlaurüülsulfaat ja naatriumlaureetsulfaat on ained, mis võivad muuta naha ebanormaalselt kuivaks ja tekitada ka muid terviseprobleeme. 

Kogu keha seebitamine

Seep on üldiselt mõeldud selleks, et lahustada mustust ja rasva, et see siis veega minema uhada. Samas ei ole kogu meie keha kaetud rasvakihiga ja seetõttu on arstide sõnul näiteks käsivarte ja säärte seebiga hõõrumine sama hea nagu kivist vee välja pigistamine. Seega soovitatakse seebiga pesta vaid teatud kehaosi nagu kaenlaalused, tuharad, kube ja jalad.

Kreemitamine

Dermatoloogid soovitavad keha kreemitada maksimaalselt kolm minutit pärast duši all käimist. Kasutades kohe pärast pesemist naturaalset kehakreemi, lukustub see paremini naha sisse, sest poorid on rohkem avatud. Keha niisutamine on oluline, et vältida selle lõhenemist, mille tõttu pääsevad bakterid ja allergeenid naha sisse.

Svammi väljavahetamine

Svammide ja pesukäsnade sees pesitsevad bakterid ja seetõttu on mõistlik neid vahetada vähemalt iga nelja nädala tagant. Pärast duši all käimist tuleks svamm kindlasti asetada kuskile, kus see saab kuivada, sest niiske käsna sees on bakterite ja seente vohamine palju tõenäolisem.

Igapäevane peapesu

Pead ei tohiks kindlasti pesta iga päev. Uuringutest on selgunud, et normaalse rasutootmise säilitamiseks peanahal võiks pead pesta umbes üks kuni kaks korda nädalas. Samuti tuleks vaadata šampooni koostist ja eelistada sulfaadivabasid pesuvahendeid, mis ei lõhu juukseid.

 

Väike lill aitab täita suuri eesmärke

«Iga aastaga on meil põhjust üha rohkem sinililli valmistada,» rõõmustab «Anname au!» kampaania juht Kadri Kütt. Aasta tagasi tuhandete eestlasteni jõudnud väike sinimustvalge vildist lill, millega avaldatakse tunnustust meie veteranidele, on ilmselt just ka lipuvärvide tõttu väga hästi vastu võetud. Sinililli ei näe mitte ainult veteranipäeval – ka näiteks vabariigi aastapäeval otsivad paljud oma sinilille välja ning leidub neidki, kes seda igapäevaselt kraenurgas kannavad.

Tänavu läheb müüki suisa 90 000 sinilille, mille on valmistanud erivajadustega inimesed erinevates Eesti hooldekodudes. 2700 tänapäevast veterani ja nende perekonnad elavad kõikjal üle Eesti ning ka sinililli, millega neile tänu avaldatakse, peaks Naiskodukaitse ja kampaania partnerite abil jõudma igasse maanurka.

«Meie sinilillede meisterdajad on juba nii osavaks saanud, et on võimelised 100 000 lille paari kuuga valmis tegema,» räägib Kütt ja kirjeldab, kuidas juba sinilillede valmistamine on suur kaasav kampaania, mis pakub tegutsemisrõõmu paljudele erivajadustega inimestele üheksas hooldekodus üle Eesti.

Ka kampaania käigus kogutava rahaga ei toetata mitte ainult veterane – ostetavad meditsiiniseadmed on mõeldud ikka kõigi Eesti elanike abistamiseks. «Sinilill väljendab aga ennekõike tänu kõigile veteranidele,» sõnab Kütt.

Sinilille idee on jäänud samaks – avaldada veteranipäeva eel ja ajal tunnustust neile, kes on kodust kaugel oma eluga riskinud, et Eesti saaks seista julgelt oma liitlaste kõrval, kinnitada, et neid hinnatakse ja neid ei unustata.

Alles teist aastat toimuva kampaaniaga tuleb kaasa ka üha enam ettevõtteid, kelle abil on võimalik sinilille sõnumit üle Eesti levitada. Üheksas Rahva Raamatu kaupluses leiab näiteks 20.–26. aprillini aset suisa sinilillenädal. Tallinnas Viru keskuse Rahva Raamatus toimuvad aga temaatilised kirjandusõhtud, kus osalevad ka veteranid.

Rahva Raamatu turundusjuht

Airi Ilisson-Cruz loodab, et poe kultuuriprogrammidega harjunud külastajad jõuavad ka veterane väärtustavatele üritustele. «Võib olla uhke kampaania üle, mis on niivõrd kiiresti eestlase mõtetesse kinnistunud ja leidnud niivõrd palju positiivset vastuvõttu. Järelikult on tegu õige algatusega,» sõnas Ilisson-Cruz.

Tulevikus loodetakse sinilillekampaaniasse kaasata enam ka võõrsil elavaid eestlasi – möödunud aastal oli kampaanial näiteks üks väga hea abiline Stockholmis, kelle vend on Eesti veteran ja kes veteranide toetuseks Rootsis sinililli müüs ning kampaaniast ka Stockholmi Eesti Päevalehte kirjutas.

«Me tahame luua traditsiooni – igal kevadel anname inimestele võimaluse osta endale kevadine sinilill ja näidata sellega veteranidele, et neid peetakse meeles,» räägib Kütt. Ehkki eelmisest aastast võib ju sinilill juba rinnas olla, tasub sel aastal sellegipoolest uus osta, et toetada uue olulise taastusraviseadme ostu.

Seekordse «Anname au!» kampaania raha eest kogutav mobiilne kõnniabirobot on põhimõtteliselt tark väli-skelett, mis aitab kõndida ka neil, kelle alakeha või pool ihust on raske selja- või peaajuvigastuse tõttu halvatud. Selliste vigastustega veterane on meil praegu õnneks vaid mõned, ent tsiviilisikute seas on seadme potentsiaalseid kasutajaid oluliselt enam.

Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juht Priit Eelmäe rõhutab, et mobiilne kõnnirobot on miski, mis ei ole mitte ainult liikumis-abivahend, vaid võib anda inimesele ka psühholoogiliselt väga olulise tõuke. «Kui kaua pikali või ratastoolis olnud inimene saab seista, mõjub see juba psühholoogiliselt väga hästi,» räägib ta ning leiab, et selline tõuge võib aidata motiveerida inimest ka näiteks tööle naasma.

Robotseade aitab muidu liikumisvõimetul patsiendil kõndida nii tasasel kui konarlikul pinnal ning isegi treppidel. Tegemist on ka väga olulise etapiga taastusravis ning isegi kui selja- või peaajuvigastused on nii suured, et käima inimene enam kunagi ei hakka, on talle selle väliskeleti tugi kasulik – vertikaalses asendis liikumine aitab tugevdada luid ning vältida näiteks kopsupõletiku ohtu.

Tegemist on sealjuures nii uue seadmega, et see läheb kommertstootmisse alles tänavu suvel, mistap võib Eestist vabalt saada ka esimene sellist tehnikat kasutav riik Euroopas.

Maksma läheb robot tõenäoliselt umbes 100 000 eurot, ehkki Eelmäe loodab, et võib-olla õnnestub haiglal tootjatelt siiski ka soodustust saada. Tulevikus, kui robotseadmed odavnevad ja meditsiiniabi paraneb, võiks selline robot olla mitte enam ainult haiglas kasutatav taastusraviaparaat, vaid ka isiklik abivahend.
-----------------------------------

Sinilille kampaania

•    Tänavu teist aastat müügis olevat veteranide toetussümbolit saab osta 9. aprillist 3. maini.

•    Sinilille märk maksab müügipunktides 2 eurot.

•    Sinililli müüvatele naiskodukaitsjatele võib alati anda ka suurema annetuse, mis läheb kõik Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele mobiilse kõnniabiroboti ostmiseks.

•    Sinililli müüvad Selver, Rahva Raamat, 30 sinililledega kaunistatud Sebe bussi juhid, Olerexi teenindusjaamad, R-kioskid ja Tallinna lennujaama müügiesindused.

•    Lisaks vildist sinililledele saab osta ka sinilille kleebiseid, vihmavarje ja käepaelu.

•    Veteranide toetuseks saab annetada ka kodulehel annameau.ee ja helistades numbril 900 2304 (annetus 5 eurot).

•    Mullu müüdi ligi 40 000 sinilille ja koguti 67 967 eurot, millega osteti Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliinikusse kõnniabiseade.

•    Praeguseks on seade aidanud juba ligi sadat inimest, kellest suurem osa on tsiviilisikud.

Eduseisu maha mänginud Paide kaotas Tammekale

Jalgpalli Eesti meistriliigas võitis Tartu Tammeka seitsmenda vooru viimases mängus 3:2 Paide Linnameeskonda. Geir-Kristjan Suurpere viis Tartu juba seitsmendal minutil juhtima, kuid avapoolaja lõpuks lõi Paide ründetäht Vjatšeslav Zahovaiko kaks väravat ning viis Linnameeskonna ette. Teisel poolajal ei õnnestunud Paidel aga edu hoida ning tartlastele tõid võidu Tauno Tekko ja Kevin Rääbise tabamused.

Enne mängu:

Paide on kuue vooru järel üllatuslikult turniiritabelis viimasel kohal, olles teeninud punktilisa vaid 2:2 viigimängust Pärnuga ning eelmise vooru kohtumisest Narva Transiga, mis lõppes piirilinnas seisuga 0:0. Mängu kangelane oli seejuures Paide väravavaht Mart-Mattis Niinepuu, kes hiilgas tolles kohtumises mitme efektse tõrjega. Kui seni meistriliigas ainsana võiduta olev Paide suudab Tammeka alistada, tõustakse neist tabelis igal juhul mööda ja pääsetakse punase laterna rollist.

Ilmselt tuleb Niinepuul aga sama head tööd teha ka laupäeval, sest hooaega samuti kahvatult alustanud Tammeka on viimastes kohtumistes oma mängu kenasti käima saanud. Viiendas voorus saadi kodumurul esimene võit, kui üllatavalt kindla 3:1 skooriga oldi üle Narva Transist, eelmises voorus näidati aga hambaid FC Florale, kui asuti mulluse pronksimeeskonna vastu mängu juhtima. Lõpuks võttis Flora siiski 3:1 võidu, kuid võrreldes kehvapoolse hooaja algusega on Tammeka hoogu sisse saamas. «Kindlasti läheme mängima võidumõtetega. Me ei saa selles mõttes latti alla lasta ja ei oleks kindlasti rahul Paidest küll hea mängupildi, aga kaotuse või viigiga,» lausus Tammeka peatreener Indrek Koser pärast teisipäevast kohtumist Floraga klubi koduleheküljele.

Paide juhendaja Meelis Rooba: «Paide esimene mäng naturaalmurul. Tähtis on suuta väljaku ja uute oludega kohaneda, viimasest mängust Narvaga on vaja kaasa võtta meeskondlik mängimine. Usun, et töötame õiges suunas ja saame ka tehtud töö tulemuseks realiseerida.»

Paide poolkaitsja Rene Puhke: «Tammeka ei ole lihtne vastane, seda on näidanud nende viimased kaks kohtumist. Meie eesmärk on näidata kodus head mängu.»

Tammeka abitreener Mario Hansi: «Lihtne loogika ütleb, et kes – kas Paide või Tammeka – kaitses parema mängu teeb, see ka võidab. Kuuldavasti on tribüünidele oodata Tartust ka väikest fänniarmeed, mis on väga meeldiv!»

Tammeka väravavaht Karli Kütt: «Paistab, et meeskonnal on hetkel hea minek ning mängupilt muutub iga mänguga paremaks ja loogilisemaks. Oleme saanud pidada ka kaks murumängu, mis võib anda meile kerge eelise Paide ees, kes pole veel murule saanud. Läheme kindlasti kolme punkti võtma!»

Buum tehnoloogiasektoris – Eesti idufirmadesse investeeritakse miljoneid

Läinud kuul sai Eesti idufirma Testlio miljon dollarit investeeringuna. Hoolimata Eesti väiksusest oli see äri nagu ikka.

Paar nädalat enne seda sai Bondora.com investeeringuna 4,5 miljonit. Transferwise aga sai Richard Bransonilt, riskikapitalist Andreessen Horowitz'ilt ning PayPal'i kaasasutajalt Peter Thielilt 48 miljonit dollarit, vahendab Newsweek.

Kõik, mida hiljuti 1,4 miljonit dollarit saanud Markus Villig Taxify jaoks vajas, oli ID-kaart, arvuti, krediitkaart ja paar minutit. Ta ei lahkunud isegi arvuti tagant.

Seda seetõttu, et Eesti on suutnud oma asukohast tulenevatest miinustest üle saada ning saada heaks maaks idufirmadele. Riigis on 350 värsket idufirmat ehk üks 3700 inimese kohta.

Edulood rajavad teed uutele start-uppidele. «Enamikel mu sõpradel on oma idufirmad. Kümme aastat tagasi tahtsid kõik töötada suurte firmade jaoks,» ütles Villig.

Ent kui enamik Silicon Valley firmadest loodab investoritele, siis Eesti omad loodavad valitsuse toetustele ning endasarnastele ettevõtetele. Ent eestlasi takistab see, et kui näiteks 70 protsenti brittidest usub, et Suurbritannias on hea äri teha, siis sama usub vaid 51 protsenti eestlastest.

Eesti valitsus käitub ise nagu tehnoloogiafirma, püüdes e-residente, kes saavad siia firma luua ja e-teenuseid kasutades peale e-residentsuse saamist. Alates aprillist ei pea selle jaoks isegi Eestisse tulema. 2025. aastaks loodab Eesti saada 10 miljonit e-residenti.  

Rapla kindlalt poolfinaali, Kalev/Cramo võitis alles lisaajal

Korvpalli Eesti meistrivõistlustel võitis Rapla neljandas veerandfinaalmängus 88:69 Valgat ning kindlustas ühtlasi ka koha poolfinaalis. Tänast mängu alustas võõrsil mänginud Rapla koguni 16:0 spurdiga.

Rapla parimana viskas Janar Soo 19 punkti. Martin Paasoja lisas 15 punkti ning Domagoj Bubala arvele jäi 12 punkti ja kaheksa lauapalli. Valgalaste parimaks kerkis 18 punkti visanud Jurijs Aleksejevs

Valitsev meister Kalev/Cramo oli samal ajal raskustes TTÜga. Lisaaja järel saadi siiski kirja 92:80 võit. Kalev juhib kolme võiduni peetavat seeriat 2:0.

Rain Veideman tõi võitjate kasuks 26 punkti. Keith Benson lisas 23 punkti ja võttis maha ka 17 lauapalli. TTÜ poolelt särasid Kristjan Makke ja Joonas Järveläinen, kes viskasid vastavalt 26 ja 25 punkti.

-

Rapla asub kohtumist koguni 16:0 juhtima

-

Rapla alustab mängu uskumatu hooga. Seitse minuti järel juhitakse 24:4. Kas Valga on juba mängust väljas?

-

Rapla edu muidku kasvab, 28:4

-

Esimene veerand lõppeb Rapla 32:6 võiduga. Uskumatu

-

Valga alustab teist veerandit veidi paremini, Rapla edu 35:12

-

Alanud on ka mäng Tallinnas. TTÜ asub Kalev/Cramo vastu 6:2 juhtima

-

Rapla edunumbrid kolm minutit enne poolaja lõppu on aga 42:17

-

Kalev läheb TTÜ vastu juhtima 9:8. Esimene veerand poole peal

-

Valgas on poolaeg läbi. Rapla juhtimas 50:25

-

TTÜ võidab Kalev/Cramo vastu esimese veerandi 25:19

-

Kalevil on endiselt raskusi, TTÜ juhtimas 33:25

-

Valgas algas teine poolaeg

-

Tallinnas on poolaeg lõppenud. TTÜ endiselt Kalev/Cramo vastu juhtimas, 44:37

-

Rapla edu viimase veerandi eel on 68:45

-

Tallinnas algas teine poolaeg

-

Rapla koht poolfinaalis on kindel. Valga üle võeti täna võit numbritega 88:69

-

Rapla parimana viskas Janar Soo 19 punkti. Martin Paasoja lisas 15 punkti ning Domagoj Bubala arvele jäi 12 punkti ja kaheksa lauapalli. Valgalaste parimaks kerkis 18 punkti visanud Jurijs Aleksejevs

-

Kalevi ja TTÜ mängus pinge püsib. Minut enne kolmanda veerandi lõppi TTÜ peal 58:56

-

Enne viimast veerandit Tallinnas seis tasa, 58:58

-

TTÜ ei anna alla. Kaks minutit lõpuni ja TTÜ juhib 73:70

-

73:73 Veideman viigistab

-

73:76 Dorbekult kaugvise

-

76:76 Makke tabab kaugelt. 36 sekundit lõpuni

-

Normaalaeg lõppeb viigiga

-

76:77 Benson viib Kalevi juhtima

-

78:79 Järveläinen ja Veideman toovad punkte

-

78:82 Arbet suurendab Kalevi edu

-

80:82 Järveläinen hoiab TTÜd mängus

-

80:84 Veidamanilt kaks vabaviset

-

80:86 Benson korvi alt

-

80:88 Taas Benson. TTÜ on väsinud

-

Mäng läbi. Kalev/Cramo võidab TTÜd lisaajal 92:80

-

Rain Veideman tõi võitjate kasuks 26 punkti. Keith Benson lisas 23 punkti ja võttis maha ka 17 lauapalli. TTÜ poolelt särasid Kristjan Makke ja Joonas Järveläinen, kes viskasid vastavalt 26 ja 25 punkti.

Enne mänge:

Rapla juhib hetkel seeriat 2:ni1 ng võidu korral tagaksid nad koha poolfinaalis. Kalev/Cramo juhib hetkel TTÜ vastu seeriat 1:0.

Kaas: Venemaa mängib mitmemõõtmelist mängu

Viimastel aastatel Vene relvajõududes täistuuridel pöörlev õppustekarussell demonstreerib Moskva oluliselt kasvanud sõjalist võimekust, kuid samas ei maksa unustada, et sugugi mitte kõik teleekraanidel hiilgav pole kuld.

Oluliseks verstapostiks idanaabri korraldatud õppustega seonduvas võib tegelikult pidada juba aastat 2009. Toona toimusid esmakordselt pärast pikemat pausi Vene relvajõudude mastaapsed operatiiv-strateegilise tasandi õppused Zapad-2009 ja Ladoga-2009. Nende kahe samal ajal toimunud õppuse näol oli sisuliselt tegemist muidugi ühe ja sama sõjamänguga.

Hämamise põhjuseks olid ja on OSCE liikmesriikidele kehtivad relvastuskontrollinõuded, mille kohaselt on korraldajamaa kohustatud oma õppustele kutsuma ka teiste OSCE liikmesriikide vaatlejad juhul, kui õppustest võtab osa rohkem kui 13 000 sõjaväelast. Sõjamängu n-ö tükeldamine formaalselt kaheks ürituseks võimaldas Moskval seda nõuet eirata. Eraldi märkimist väärib muidugi tõsiasi, et tohutul territooriumil – Kaliningradist ja Leedu-Valgevene piirist lõunas kuni Norra ja Põhja-Jäämereni põhjas – toimunud õppustel Zapad-2009/Ladoga-2009 madistas sõltumatute kommentaatorite hinnangul ametlikust 20 000 osavõtjast mitu korda enam sõjaväelasi.

Mäletatavasti harjutasid Vene relvajõud toonastel manöövritel Balti riikide vallutamist ning NATO vastupealetungi tagasilöömist. Viimase käigus anti õppuste lõppakordina tinglik taktikaline tuumalöök Varssavile. See kõik toimus perioodil, mil NATO «Venemaad provotseeriv» tegevus Balti riikides piirdus nelja Leedus baseeruva õhuturbehävitajaga, Balti riikide kaitseplaanide koostamist NATO staapides alles arutati ning liitlaste maaväeüksuste Baltikumi paigutamisest ei räägitud isegi mitte teoreetilises võtmes.

Alates 2009. aastast on seesuguseid operatiiv-strateegilisi õppuseid korraldatud igal aastal erinevas Venemaa piirkonnas: Vostok-2010 toimus Vene Kaug-Ida ja Vaikse ookeani piirkonnas, Tsentr-2011 hõlmas Kesk-Aasia suunda jne. Kuni 2013. aastal oli järjekord taas Lääne-suuna ning õppuste Zapad-2013 käes. Sarnaselt oma varasema nimekaimuga harjutati ka selle õppuse käigus NATO vastu suunatud pealetungioperatsioone Läänemere piirkonnas.

Eespool kirjeldatud operatiiv-strateegilised õppused on päris kindlasti tõstnud Moskva suutlikkust läbi viia mastaapseid ühendvägede operatsioone ning kasvatanud oluliselt idanaabri reaalset sõjalist võimekust.

Lisaks plaanipärastele suurõppustele on Vene relvajõududes 2013. aasta algusest taaselustatud ootamatute lahingvalmiduse kontrollide praktika. Selle pärast Nõukogude Liidu lagunemist pea varjusurma vajunud õppuseliigi taasjuurutasid 2012. aasta lõpus kaitseministriks määratud Sergei Šoigu ja kindralstaabi ülemaks edutatud armeekindral Valeri Gerassimov.

Nonde ootamatute lahinghäirete käigus on korraga relvile tõstetud kümneid tuhandeid sõjaväelasi ning kui uskuda Vene ametlikke allikaid, siis korra või paar enam kui 100 000 sõjaväelast. USA mõttekoja Atlantic Council andmeil on Venemaa alates 2013. aastast korraldanud vähemalt kuus mastaapset õppust, millel on korraga osalenud vähemalt 65 000 ja kuni 160 000 sõjaväelast. Nonde kuue hulka arvas Atlantic Council nii plaanilised õppused kui ka ootamatud lahingvalmiduse kontrollid.

Kolmandaks oluliseks seigaks Vene relvajõudude suurõppuste puhul on võimalikule reaalsele rünnakule eelneva hoiatusaja vähenemine. See on omakorda seotud asjaoluga, et suur ootamatu lahinghäire võib maskeerida ettevalmistusi tegelikuks sõjaliseks rünnakuks.

2014. aasta veebruaris, vahetult pärast Viktor Janukovõtši põgenemist Ukrainas, tõsteti ootamatu lahinghäire korras jalule ligi 150 000 Vene sõjaväelast. Mastaapse õppuse korraldamine aitas ajutiselt maskeerida tegevusi, mis olid seotud reaalse sissetungiga Krimmi poolsaarele ning teisalt kujutasid enesest lääne heidutamiseks mõeldud musklite demonstreerimist.

Alates sissetungist Ukrainasse mullu kevadtalvel on Vene relvajõud elanud pea lakkamatute õppuste – nii plaaniliste kui erakorraliste – tähe all. Märkimisväärne osa nondest õppustest on seejuures otseselt NATO-vastase suunitlusega. Ning mullune Vene õppusteaasta on enesega ühes toonud ka nähtused, mida Läänemere piirkonnas pole registreeritud vähemalt viimase veerandsajandi vältel – näiteks strateegiliste pommitajate lennud Läänemere kohal.

Mida sellest kõigest siis järeldada?

Esiteks: Venemee agressiivsele käitumisele ja enneolematult kõrgele sõjalisele aktiivsusele vaatamata homme sõda Venemaa ja NATO vahel ei puhke. Ja ei puhke ka järgmisel nädalal ega järgmisel aastal. Samas on aga pinged, ebakindlus ja määramatus on Vene-lääne suhetes lähiaastatel aga pea garanteeritult püsiv faktor. Mis omakorda kasvatab varasemaga võrreldes märkimisväärselt kriiside puhkemise tõenäosust.

Teiseks: eelmises punktis öeldule vaatamata tuleb Vene sõjalise võimekuse kasvamisse ning Moskva suurenenud agressiivsusesse suhtuda siiski väga tõsiselt. Eeldada, et juba aastaid kestnud läänesuunaliste õppuste näol on tegemist pelgalt mingi näitemängu või psühholoogilise operatsiooniga – olgu see siis suunatud välismaisele või kodupublikule –, oleks lühinägelik ning saatuslik viga. Idanaaber võtab oma sõjalisi ähvardusi tõsiselt. Ukraina ja Gruusia on selle elavad näited.

Kolmandaks: vaatamata teises punktis kirjutatule pole kõik, mis hiilgab, teps mitte kuld. Idanaaber võtab sõjaks valmistumist tõsiselt, kuid samal ajal on tema sõjamängudes olemas ka omajagu bluffi ja propagandistlikke taotlusi. Mitmel puhul on Venemaal resideerivad venekeelsed militaaranalüütikud juhtinud tähelepanu sellele, et Moskva ametlikud deklaratsioonid on kaugelt vägevamad, kui manöövritel tegelikult toimunu. See viimatine tõdemus toob meid aga omakorda ringiga tagasi loetelu esimese punkti – pingelise olukorra, ebakindluse ja määramatuse – juurde…

Poe reegel: ostja müüjat tänada ei tohi

Prisma kassapidaja abivalmidusest liigutatud proua soovis lahket teenindajat tänada ja ostis  talle tänutäheks šokolaadi, kuid müüja sõnul on tal kingituste vastuvõtmine keelatud.

«Tegin sünnipäeva puhul suurema sisseostu ja kaupa tuli kokku päris mitu kotitäit. Pärast maksmist üritasin kotte ostukärusse paigutada, kuid kõik ei mahtunud väga hästi ning müüja märkas seda ja tuli koheselt appi,» kirjutas proua Linda. Müüja  aitas naisel poekotid ära paigutada. «Ma poleks üldse osanud oodata sellist sooja ja heatahtlikku suhtumist. Müüja ise oli juba pensionieas naisterahvas ja endiselt nii tegus ja tähelepanelik,» kiitis naine teenindajat.

Naise sõnul võib-olla sellepärast, et igapäevaselt niivõrd head teenindust ei kohta, siis oli ta toimunust väga liigutatud ja mõtles  ise ka midagi head teha. Naine valis poes välja 100grammise Fazeri šokolaadi, tasus selle eest ja soovis maiuse müüjale kinkida.

Müüja vastas talle väga viisakalt, et nende töökohapoliitika ei luba kingitusi ning nii jäi šokolaad kinkimata «Jäin ise aga mõttesse, miks see nii on? Tean, et avalikus teenistuses on kingitused rangelt reguleeritud, sest need võivad mõjutada teenuste kvaliteeti, kuid ma ei näe sarnast seost Prisma puhul, sest müüja osutab suhteliselt ühetaolist müügiteenust,» kirjutas naine.

«Selliste kingituste vastuvõtmine töö ajal on tõepoolest pisut keeruline,» tunnistas Prisma turundusjuht Silver Säga. Kuna töötajad töötavad müügisaalis ja sealt ei ole lubatud lao poolt tooteid välja viia, ei saa kingitust vääriv teenindaja seda kuidagi endaga kaasa võtta. Müügisaalis ei ole registreerimata sortimendisolevaid tooteid tarbida lubatud.

«Lahendus oleks see, kui klient jätab kingituse infoletti teenindaja nimele. Siis on võimalik teenindajal see sealt peale tööpäeva lõppu kätte saada,» pakkus ta välja võimaluse.

 

Norbert Hurt: kiire värav andis meile hea rütmi

Jalgpalli Eesti meistriliigas Pärnu Linnameeskonnast 3:1 jagu saanud FC Flora peatreener Norbert Hurt lausus, et üldpildis sai meeskond neile antud ülesannetega täna kenasti hakkama.

«Ma ei ütleks, et meeskond pinges oli. Pigem oli oluline see, et saime alguses hea rütmi käima. Loomulikult on hea, kui saad värava ka ära löödud, siis saad rütmi hoida ja mängijad saavadki sealt indu juurde. Lõimegi kohe teise järgi,» sõnas Hurt, kes jäi üldjoontes rahule ka meeskonna söödumänguga. «Algus oli okei, teisel poolajal oli veidi näha, et mõned mehed on võib-olla pidanud väga palju järjest mängima – neil oli natuke raskem. Ka mängijate roteerimine lööb natuke rütmi sassi ja teisel poolajal oli kohti, kus me kaotasime mängujoonise natuke ära. Seal oleks tahtnud, et oleksime natuke kannatlikumalt mängitud. Aga üldpildis tuldi oma ülesannetega ikkagi toime,» lausus Hurt.

Ainsaks tõrvatilgaks Flora meepotis oli pärnaka Henri Hansoni värav, mis sündis õige pisut pärast Flora enda kolmandat tabamust. «See näitaski seda, et mingitel hetkedel jääd väga palli valdama ja ei jälgi enam vastaste ründajaid. Neil oli tegelikult alati kaks ründajat valmis kiireks kontraks ja kui seal jätad nad korra tähelepanuta, siis Pärnul on piisavalt head ründajad, kes võivad üllatada – nad on seda sel hooajal näidanud. Seda ei oleks tohtinud lubada, keskendumist ei oleks tohtinud kaotada. Aga Niki (keskkaitsja Nikita Baranov – toim) ongi mänginud järjest kõiki mänge ja see ongi koht, kus mees vajab taastumist,» sõnas Hurt.

Pärast kaotust Nõmme Kaljule on Flora saanud nüüd nädala jooksul enesekindlust taastada kahe 3:1 võiduga vastavalt Tartu Tammeka ja Pärnu üle. «See oli just selles osas hea, et saime tugeva etapi läbitud. Tugevad vastased võtsid meilt kõvasti võhma ja oligi näha, et kahes viimases mängus meil enam sellist tempot polnud. Oligi vaja selliseid vastaseid, kelle vastu me saaksime natuke hinge tõmmata. Kumbki mäng Tammeka ja Pärnuga polnud ju kerged, et jalutame kellestki üle, aga nad tulid küll õigel ajal,» märkis Hurt.

Terehhov Kalju superalgusest: lähed ju igale mängule lootusega võita

Nõmme Kalju peatreener Sergei Terehhov lausus pärast 2:0 võitu Levadia üle, et väärt tulemus tuli tasa ja targu vastaste mängu lahti muukides.

Kas Terehhov julges enne hooaja algust loota, et Kalju alustab meistriliiga hooaega seitsme võiduga seitsmest mängust? «Lootus sureb viimasena,» muigas Terehhov, «aga lähed ju igale mängule lootusega võita. Praegust vaadates olime ju tegelikult kõige lähemal punktikaotusele Pärnu vastu,» viitas Terehhov teisipäevasele 6. vooru kohtumisele, mille Levadia ja Flora mängudega võrreldes suuresti muutunud koosseisuga Kalju võitis vaid 1:0.

Levadia mängiti täna aga kindlalt üle, kui skoori avas 32. minutil Joel Lindpere ning 74. minutil vormistas lõppseisu vahetusmees Tarmo Neemelo. «Kaks viimast hooaega meistritiitli saanud meeskonda kohe kiirelt murda – see oleks natuke suur lootus. Läksime vaatama, mida Levadia teeb, valmistusime Ingemar Teeveriga hakkama saamiseks ja Dima (Kruglov – toim) tsenderdusteks. Esimesel poolajal saime nendega hakkama, aga teisel poolajal läks meil 10-15 minutit aega, kuna Levadia tuli suuremate jõududega ülespoole ja tõi ka Taavi Rähna sinna (rünnakule – toim). Aga Neemelo sissetulekuga tuli pingest vabastav teine värav, nii et sealt edasi oli mäng kontrolli all,» sõnas Terehhov.

Kalju on nüüd alistanud skooriga 2:0 nii Levadia kui ka FC Flora, ent Terehhov ei osanud öelda, kumba peakonkurenti oli raskem murda. «Mõlemad on väga tugevad ja ohtlikud vastased. Eks nende omavahelised mängud näitavad, kumb tugevam on. Meie jaoks oli nii üks kui teine võit väga raske,» lausus ta.

Meistriliiga avaringi lõpetuseks kohtub Kalju mulluse viienda meeskonna Infonetiga ning seejärel võõrustatakse Postimehe telemängus 2. mail Narva Transi. «Praegu said poisid kaks vaba päeva, teisipäeval hakkame valmistuma Infoneti mänguks. Infonet on ka võidusoone leidnud ja saanud viimasest kolmest mängust kolm võitu, nii et ega nende vastu midagi kerget oodata ei ole,» nentis Terehhov.

Marko Kristal: on ka hullemast olukorrast välja tuldud

Jalgpalli Eesti meistriliigas jätkab täiseduga Nõmme Kalju meeskond, kes täna võitis võõral väljakul 2:0 tiitlikaitsjat Levadiat. Nõmmekate väravad kanti Joel Lindpere ja Tarmo Neemelo nimele.

Kuidas põhjendas kaotust Levadia peatreener Marko kristal? «Kalju oli selgelt parem meeskond väljakul. Individuaalsete oskuste pealt jäime täna alla,» rääkis Kristal. Kalju edu Levadia ees on seitsme vooru järel juba üheksa punkti. «Loomulikult ei ole seis meeldiv, kuid on ka hullemast olukorrast välja tuldud.»

Kas Kristal muretseb ka oma töökoha pärast? «Eks treeneri töökoht on niisugune nagu ta on. See on väga tuuline koht. Mina teen aga oma tööd edasi ning see ei sõltu minust.»

Lindpere Kalju edu kohta: pikk pink ja palju võrdseid mängijaid

Jalgpalli Eesti meistriliigas jätkab täiseduga Nõmme Kalju meeskond, kes täna võitis võõral väljakul 2:0 tiitlikaitsjat Levadiat. Nõmmekate väravad kanti Joel Lindpere ja Tarmo Neemelo nimele.

Joel Lindpere sõnul on seitsmest mängust seitse võitu kogunud Kalju hooaja algus veidi üllatav olnud. «Ma arvan, et natukene üllatav see on, kuid meil on meeskonnas tõsised täiendused olnud – Ats (Purje) on tulnud, Ken (Kallaste) on heas hoos ja mina tulin kaasa. Praegu on meil meeskonnal ka pink olemas – meil on palju võrdseid mängijaid.»

Mida arvab Lindpere enda vormi kohta? «Eks ma veidi väsisin ära. Siin kunstmuru- ja murutrennid vahelduvad ning minule see ei istu. Nii palju kui ma meeskonnale abiks saan olla, siis nii palju olengi.»

Galerii: Eesti epeevehklemise meistrivõistluste põnevad matšid

Täna selgusid Tartus Turu spordihallsi Eesti meistrid naiste epeevehklemises. Finaalis alistas Erika Kirpu tulemusega 15:11 Julia Beljajeva.

Poolfinaalis oli Kirpu samuti 15:11 üle Irina Embrichist ja Beljajeva 15:13 Kristina Kuusest.

Veerandfinaalides võitis Kirpu 15:6 Anzelika Fedoruki, Beljajeva alistas 15:9 Karoliine Loidi, Kuusk oli üle 15:13 Nelli Pajust ja Embrich võitis põnevaimas kohtumises 15:14 Katrina Lehist.

Võistkondlikult oli parim Tartu Kalev. Tartu Kalev, kuhu lisaks Kirpule ja Beljajevale kuulus veel Ilona Poljatšenko, alistas võistkonnavõistluse finaalis En Garde naiskonna (Kuusk, Katrina Lehis, Nelli Paju) 45:42. Pronksmedali võitis Põhjakotkas koosseisus Embrich, Helena Orov, Olga Truuse, Susi Ann Kaljas.

Vettel stardib Bahreinis Hamiltoni kõrvalt

Vormel-1 Bahreini GP kvalifikatsiooni võitis Lewis Hamilton Mercedesel. Tema kõrvalt stardib homsele võitslussõidule Sebastian Vettel (Ferrari), kes jäi konkurendile alla 0,411 sekundiga.

Teisest reast lähevad rajale Nico Rosberg (Mercedes) ja Kimi Räikkönen (Ferrari). Viienda ja kuuenda aja sõitsid täna välja Williamsi mehed Valtteri Bottas ja Felipe Massa. Esikümnesse sõitsid end veel Daniel Ricciardo (Red Bull), Nico Hülkenberg (Force India), Carlos Sainz (Toro Rosso) ja Romain Grosjean (Lotus).

Vaata kõiki Bahreini GP tulemusi Postimehe interaktiivsest infograafikust

Kiire linnapuhkus Viinis

Eurovisiooniks valmistuv Viin on ülimõnus linnapuhkuse sihtkoht igal ajal – nii detsembris, kui kauni raekoja ees on muinasjutumaad meenutav jõuluturg, kui ka kevadel, suvel ja sügisel, kui võib kulgeda lihtsalt ühest kohvikust ja pargist teise.

Lootsin küll, et kuna Austria on Eestist hulk maad lõuna pool, saame juba päris kevadet nautida, aga need reede ja laupäev, kui seal viibisime, olid veel pigem jahedad. Mida kevade poole, seda sõbralikumaid temperatuure peaks Viin aga pakkuma, ning roheluse ja õitsvate lillede hulga poolest on Austria põhjapoolsematest maadest kõvasti ees igal juhul.

Minu jaoks on Viini üks kõige inspireerivamaid lugusid see, kuidas keiser Franz Joseph I, kes sõlmis 19. sajandi keskel armastusabielu oma tulevase keisrinna Elisabethi ehk Sissi või Sisiga – ja armastusabielud polnud sel ajal just väga levinud –, lasi sel puhul maha lõhkuda Viini vanalinna ümbritseva linnamüüri ning ehitada sinna laiad tänavad, pargid, ooperiteatri, kaunite kunstide akadeemia, raekoja ning palju teisi imelise arhitektuuriga olulisi hooneid. Illustreerib imehästi seda ütlust, et armastus ehitab müüride asemele sillad. Vanalinna ümber kulgeva Ringstrasse hoonetest ja parkidest saab igaüks rõõmu tunda ka tänapäeval, meiegi veetsime oma reisi kõige päikeselisemad hetked Viini imekauni raekoja ees pargis laiseldes. Raekoja platsile on püstitatud ka postikujuline tabloo, mis loeb Eurovisioonini jäänud päevi, tunde, minuteid ja sekundeid.

Sealsamas kõrval on 650. sünnipäeva tähistava Viini ülikooli peahoone, mis peidab endas muu hulgas eriti ilusat ja õdusat raamatukogu. Viini ülikooliga seostatakse 15 Nobeli preemia võitjat ning seal õppis ja õpetas ka psühhoanalüüsi isa Sigmund Freud.

 

Kohvikud, kirik ja baarid

Kohe teisel pool tänavat on rohkem kui sajandipikkuse ajalooga Landtmanni kohvik – traditsiooniline Viini kohvik, mis siiski mõjub – ehk asukoha tõttu? – kuidagi natuke vähem turistilõksuna kui vanalinna Café Central ja Sacheri hotelli all asuv Café Sacher. Viimase trump on muidugi kõige-kõige õigem ja ehedam Sacheri šokolaaditort, aga järjekord ja küünarnukitunne on reeglina samuti hinna sees.

Veel üks kuum kohvikuvihje neile, kes eelistavad ehedust koos väiksema hulga turistidega, on Café Sperl, mis asub peamise šoppamistänava Mariahilferstrassega paralleelsel tänaval ja mille ettekandjaskond koosneb valdavalt väga väärikatest prouadest. Muljetavaldav on ka lugemiseks lauale laotatud ajalehtede valik, aga seegi on üks Viini traditsioone – kohvikus peab olema hea kohv ja eeskujulik valik lugemismaterjali.

Kui päevast aega on imelihtne sisustada parkide ja kohvikutega (ja muidugi on ka muuseumide ja kunstinäituste valik peadpööritav, näiteks Albertinas on mai alguseni avatud näitus Degas’, Cézanne’i jt töödest), siis reede ja laupäeva õhtul võib – olgu siis enne või pärast ooperit, kuhu võib hea õnne korral saada üsna mõistliku hinnaga pileteid – teha lähemalt tutvust ka Viini baaridega.

Meie põikasime enne veel läbi Viini kuulsast toomkirikust Stephansdomist keset vanalinna, mis on seest kaunis ja võimas ning mille suurepäraseid vaateid pakkuvatesse tornidesse pääseb ka – kõrgemasse lõunatorni mööda treppe ja madalamasse põhjatorni liftiga.

Katedraalist vaid mõne tänavavahe kaugusel asuv legendaarne Kuuba rummibaar Ron Con Soda asub kohalike pidutsejate «Bermuuda kolmnurgas», sellest mitte kuigi kaugelt leiab uue kuuma hittkoha, imepisikese Ameerika baari Roberto. Viimane koosneb vaid ühest väikesest süsimusta sisekujundusega ruumist, mida ilmestavad valged roosid, põlevad küünlad ja üksikud kuldsed sisustuselemendid. Silmailule lisaks on ka kokteilid tasemel.

Samuti ilusaid vaateid ja märksa rohkem ruumi pakub teisel pool Doonau kanalit Sofiteli hotelli 18. korrusel asuv restoran ja baar, esimesse peaks kindlasti kohad varakult kinni panema. Meil vedas, mahtusime sinna ja vaated hämarduvas linnas süttivatele tuledele olid tõesti üle silla jalutamist väärt.

 

Laupäeva eri

Laupäeva hommikuks on parim soovitus Viini vanakraamiturg. Eriti kaval on sõita näiteks Karlsplatzi metroopeatusse ja võtta sealt jalgsi suund Naschmarkti poole. Puu- ja juurviljalettide ning kohvikute terrassidel hommikusööki nautivaid inimeste vahel jalutades jõudsimegi märkamatult vanakraamiturule. Vintage-moe ja pudi-padi austajad peaksid sinna minnes varuma sularaha (ja samas hoidma sellel kindlasti rahvarohkemates kohtades silma peal!), kiusatusi jätkub – kunsti, vanu raamatuid, sisustusträni, prosse, kõrvarõngaid ja muid aksessuaare. Hinnatase on pigem mõistlik ja tingimine käib asja juurde.

Kui viitsida Viinist natuke välja sõita, siis kohe turu juurest saab metrooga Schönbrunni lossi, mille ümber laiub suur park. Sealsamas asuvas Café Residenzis demonstreeritakse igal täistunnil, kuidas valmistada kõige õigemat Viini õunastruudlit ehk apfelstrudelit, retsepti saab ka kaasa.

Samuti laiuvad kohe Viini külje all viinamäed ja sealsed veinitavernid (heuriger) pakuvad suurepärast kohalikku veini. Näiteks Grüner Veltliner on Austrias palavalt armastatud viinamarjasort, millest tehakse häid kergeid valgeid veine, mis sobivad nautimiseks ka mineraalveega pooleks serveeritud spritzeri kujul.

Jeremy Clarkson: jään «Top Geari» väga igatsema

Saatejuht Jeremy Clarkson kommenteeris esimest korda «Top Gearist» lahkumist.

BBC otsustas Clarksoni töölepingut mitte uuendada, kui märtsi alguses selgus, et ta lõi pärast võttepäeva tekkinud tüli käigus produtsent Oisin Tymonit. 

Clarkson kirjutas ajalehe The Sun kolumnis: «Tänan südamest kõiki, kes on kirjutanud, kui väga nad jäävad igatsema mind «Top Gearis».»

Ta lisas: «Seda pole küll nii palju, kui mina jään igatsema seal töötamist.»

Täpsemalt Clarkson juhtunut ei kommenteerinud. BBC aruannet saad lugeda siit.

Viiendik ühiskonnast ootab arengutõuget

Kui inimene jääb vanuse tõttu töölt eemale, on ta justkui haagis, mille eest auto lahti ühendatakse. Mõned neist on tööelu jooksul ettenägelikult endale rolleri soetanud, mida pensionipõlves ette rakendada – neid ootab oskus või hobi, mis pakub eneseteostust ja väljakutset. Ülejäänud vajaksid järeleaitamist.

Kolm aastat tagasi avaldasid Belgia ja Ameerika teadlased mahuka uuringu, kus sai kinnitust tõdemus, mida lähedaste pensionile jäämist kõrvalt näinud kaasteelised olid juba ammu aimanud.

Sõltumata inimese tervislikust seisukorrast, senisest karjäärist või haridusteest on inimese pensionile siirdumine seotud kognitiivsete võimete langusega. Vaja on ainult 12 kuud ning kasutuseta haagis ongi roostes ja rohtu kasvanud ning mõne aja pärast ka poolde rehvi maasse vajunud.

Otsus lõpetada tööelu vanuse tõttu tähendab inimese astumist kõige suurema riskiga gruppi. Kahjuks välja paistab asi risti vastupidi – pensionärid on ju üks väheseid ühiskonnagruppe, kelle hingespüsimise eest on võtnud vastutuse riik.

Riskid oleksid justkui maandatud. Lahke süsteemi tagant ei ulatu me nägema, et nüüd, saades riigilt küll leivaraha, vastutab inimene absoluutselt kõige muu eest enda elus ainult ise.

Kellelegi pole vaja, et ta õpiks juurde mõne oskuse; kellelegi ei tekita ebamugavust või otsest kahju, kui ta on haige; kedagi ei huvita, kas ta mitte liiga vähe ei liigu või liiga palju telekat ei vaata; keegi ei oota ega arva, et ta peaks osalema kogukonnaelus või mõjutama ühiskondlikke protsesse.

Kui pensionieas inimene peab sidet nutitelefoniga, on aktiivne seltsielus ning suudab oma oskustega kauba- või teenuste turul lisaraha teenida, siis on ümberkaudsed rõõmsad ja üllatunud, sest see ületab nende ootusi. Me oleme harjunud imestama selle üle, kui vanem inimene käib eluga kaasas, mitte selle üle, kui ei käi.

Iseäranis veidraks muudab sellise suhtumise see, et kõneldes pensioniealistest, ei räägi me üksikutest raukadest, vaid ligi veerandist Eesti elanikkonnast. Tegelikult ei hakka inimene, kes jääb pensionile, veel surema – me elame veel vähemalt 15–20 aastat.

Vahetult pärast valimisi lõi laineid graafik e-valimistel osalenute kohta vanusegrupiti. Virgo Kruve avaldas täiesti ebaprofessionaalse tulpdiagrammi, kus e-valijad olid kuni 59. eluaastani esitatud viieaastaste vanusegruppide lõikes, 60+ vanuses e-valijad olid aga esitatud kõik ühes tulbas koos.

Kuna 60+ vanuses inimesed moodustavad kolmandiku täiskasvanud elanikkonnast, siis poleks olnud vaja imestada, et nende seas oli ka rohkem e-valimistel osalenuid kui näiteks kitsas vanusgrupis 25–29.

Sõnum «kahtlasest» või «rõõmustavast» tulemusest, kes kuidas asja nägi, levis aga kulutulena. Olen käinud viimasel kuul palju esinemas vanemaealiste õppimise teemal ning vaid vähestel üritustel ei kerkinud spontaanselt üles teema 60+ nii-öelda tublist tulemusest e-valimistel.

See ebaprofessionaalne graafik osutas ilmekalt mitmele ühiskonnas valitsevale väärnähtusele. Esiteks, kust tuleb idee esitada aktiivsuse näitajaid 60+ vanuses inimeste kohta kokku? Mida ühist on 65-aastasel ja 85-aastasel?

Ei oska nagu seletada täpselt, aga noh, neil on pikk elu seljataga. Hästi, ma siis küsin, mida ühist on 45-aastasel ja 65-aastasel? Ei noh, nemad on muidugi erinevad. Neil on erinevad kohustused, erinev elukogemus, erinevad rollid. Aga mis momendil need 20-aastase vanusevahega inimesed siis järsku sarnasteks muutusid?

Teine fakt, mis vildakast graafikust välja tuli, ütleb, et e-valimistel osales ainult iga kümnes inimene vanuses 60+. On see tõesti tulemus, mille üle uhkust tunda? Me muidugi ei tea, kui paljud kodanikest ei tahtnud e-valida või üldse valida, kuid vaatamata sellele ühildub kesine tulemus meie teadmistega selle kohta, kui suur on vanemasse keskikka ja pensioniikka jõudnute seas arvutioskustega inimeste osakaal.

Eurostati 2011. aasta uuringu andmetel oli oskajaid vanusegrupis 50–64 Euroopa Liidus keskmiselt 55 protsenti ja meil samal aja läbi viidud täiskasvanute oskuste uuring ei näidanud Eesti kohta paremat seisu (50,3 protsenti).

Vanusegrupis 65–74 oli Euroopas internetioskustega inimesi 31 protsenti, meil samast ajast «sedavõrd vanade» inimeste kohta statistikat polegi.

2013.–2014. aastal tehtud SHARE uuringu äsja saabunud tulemused näitavad, et 50+ vanuses eestimaalastest pole arvutit kunagi kasutanud 41 protsenti ja neile lisaks hindab oma oskusi halvaks 16 protsenti. Oleme selliste näitajatega ülejäänud 14 maa seas ühed kehvematest, Taanis näiteks on täiesti ilma oskusteta vaid kümnendik.

Arvutioskustega inimeste arv kasvab vanema elanikkonna seas sedamööda, kui palju jõuab kasutajaid nooremate seast vaadeldavasse vanusegruppi. Teisisõnu, oskajate arv kasvab vähe seeläbi, et vanemad inimesed õpiksid.

Miks nad siis ei õpi? Isikliku uudishimu ja motivatsiooniga mehed ja naised on ennast asjaga kurssi viinud, ülejäänutelt seda keegi ju ei ootagi. Pensionitunnistusega annaks riik justkui välja õppimisest ja arenemisest vabastuse. Tihti on arvuti kodus olemas, aga «seda kasutavad nooremad, kui külla tulevad». Haagis iseenesest liikuma ei hakka!

Lisaks välise motivatsiooni puudumisele teeb olukorra keeruliseks see, mismoodi õppimisvõimaluste korraldajad ja vanemas eas õppijad uute oskuste omandamist ja nende õpetamist ette kujutavad.

Erinevad uuringud kinnitavad tõsiasja, et arvutiasjanduses algajad täiskasvanud kursusele ei kipu. Grupitunnid annavadki efekti alles siis, kui mingi tase on juba saavutatud. Vanemad inimesed eelistavad õppida omal käel katsetades, omas tempos, ning küsida nõu just siis ja selle kohta, kui arvuti ees tekib tõrge.

Tegelikult on ju kõik tänased keskealised oma arvutioskusi lihvinud just sedaviisi – küsides abi kabinetinaabrilt või vaadates, mida laps kodus ekraani ees teeb. Pensionäridel kodus sellist tugivõrgustikku kõrval pole. Kuna arvutioskuste õppes peavad õpilane ja õpetaja olema koos ekraani ees, kasvab välja vajadus kohalikus kogukonnas individuaalsete konsultantide järele.

Kümmekond aastat tagasi lõi Ameerika koolisüsteemis laineid Apple’ilt idee saanud liikumine «Geeniuste kabinet».

Õpilased olid iga koolipäeva lõpus esindatud teatud tundidel väljakuulutatud kohas ning sama kooli õpilased ja õpetajad tulid neilt küsima konsultatsiooni, näiteks kuidas kasutada järgmise päeva materjalide ettevalmistusel Powerpointi võimalusi või kuidas saada arvutiekraanile tagasi harjumuspärane pilt.

Meie kooliõpilased saaksid ka hakkama oma küla ja linnaosa vanemate inimeste konsulteerimisega. Üksteist täiendavad kontaktid noorte ja vanade vahel lõhuksid vastastikku stereotüüpe ning suurendaksid kummagi poole tõsiseltvõetavust ühiskonnas.

Tarvis on ühiskondlikku kokkulepet, koostööd õpilaste vahel ning teatud juhtudel ka valla toetust noorte juhendajate transpordikulude katmiseks. Igal juhul on vaja selget sõnumit, mis vanema inimese jaoks tähendab luba võtta kokkulepitud kellaajal teatud telefoninumber ja kutsuda arengupausi ületamiseks välja abi.

Tiina Tambaum on Tallinna Ülikooli, Eesti Demograafia Instituudi nooremteadur.

 

Video: kui palju vabadust annab seadus turvameestele?

Postimees küsis G4S teenistusjuhilt Kaido Kalametsalt, kui palju vabadust annab seadus turvameestele igapäevatööks.

Kalamets rääkis, et näiteks võiks seaduse järgi turvameeste kasutuses olla ka kumminuiad, kuid neid ei pea ettevõte vajalikuks. Igapäevasematest abivahenditest jäävad turvameeste kasutusse pipragaas, käerauad ning vajadusel jõu kasutamine vastuhakkava kodaniku mahasurumiseks ning enesekaitseks rünnaku korral.

Vaata lähemalt videost ka seda, milliseid kurioossemaid varguskatseid on Eesti poodides toime pandud.

Ainult võite tunnistav Kalju alistas ka tiitlikaitsja

Jalgpalli Eesti meistriliigas jätkab täiseduga Nõmme Kalju meeskond, kes täna võitis võõral väljakul 2:0 tiitlikaitsjat Levadiat. Nõmmekate väravad kanti Joel Lindpere ja Tarmo Neemelo nimele.

Mängu käik:

Levadia - Kalju 0:2

31. Lindpere, 75. Neemelo

-

Levadia algkoosseis: Pareiko, Laitinen, Rakhmanau, Rähn, Antonov, Peetson, Lipin, Elhussieny, Teever, Kruglov, Pikk

-

Kalju algkoosseis: Teleš, Mööl, Rodrigues, Bärengrub, Kallaste, Wakui, Kimbaloula, Dmitrijev, Purje, Listmann, Lindpere

-

Mäng on alanud!

7min

Levadia on mängu alustanud paremini ning palli hoitakse vastaste väljakupoolel. Midagi ohtlikku pole siiski korda saadetud

9min

Kalju teeb vasturünnaku ning Lindpere pääseb korralikult löögile. Pareiko tõrjub ning kaitsjad löövad palli nurgalöögiks

20min

Viimastetl minutitel on aktiivsem olnud Kalju. Levadia rünnakud on muutunud harvaks

27min

Kruglov lööb karistuslöögist peale, kuid Teleš tõrjub

31min

0:1 Nõmme kalju läheb juhtima!!!! Pareiko suudab Purje lähilöögi küll tõrjuda, kuid esimesena jõuab jaole Lindpere, kes palli tühja väravasse saadab

-

Poolaeg

46min

Algas teine poolaeg. Levadia tegi ka ühe vahetuse: lahkus Peetson, väljakule tuli Rättel

50min

Kadriorus jälgib tänast mängu 415 inimest

57min

Pikk ja Rättel pääsevad üksteise järel löögile, kuid Kalju kaitset veel lahti pole õnnestunud murda

58min

Kalju vahetab: Lindpere välja, Reginald sisse

63min

Rättel on Levadia rünnakutele hoopis teise hingamise toonud

72min

Kalju vahetab: Neemelo sisse, Kimbaloula välja

75min

0:2 Kalju suurendab eduseisu. Purje teeb suurepärase eeltöö ning annab palli Neemelole, kes palli kindlalt võrku saadab

78min

Levadia toob ründejõudu juurde: väljaku tuleb Saag

83min

Levadia saadab Rähni ründesse

85min

Listmanil suurepärane võimalus eduseisu veelgi suurendada, kuid pall läheb tagumisest postist väga napilt mööda

90min

Antonov teeb hea löögi, kuid Teleši tõrje on veel parem

-

Mäng läbi. Kaljule teenitud 2:0 võit

Enne mängu:

Kadrioru staadion võõrustab sel hooajal esmakordselt Premium liigat. Kui läinud aastal oli see suveperioodil koduväljakuks ka Kaljule, siis sel aastal mängib Nõmme meeskond kõik kodumängud Hiiu staadionil.

Levadia ja Kalju on liigas ainsad, kes veel kaotusevalu tundma pole pidanud. Nõmme Kaljul on siiski oluliselt paremini läinud, sest kuuest mängust on nopitud maksimaalsed 18 punkti, mis neile hetkel ka liidripositsiooni annab. Levadia on pooled mängud viigistanud ning 12 punktiga hõivatakse tabeli kolmas rida. Kahe meeskonna vahele mahub 15 punktiga FC Flora.

Levadia on saanud ühe puhkepäeva enam, sest tiitlinõudlejad olid võistlustules esmaspäeval, kui võõrsil tehti 3:3 viik Sillamäe Kaleviga. Päev hiljem oli Nõmme Kalju kodus 1:0 parem Pärnu Linnameeskonnast. Kalju peatreener Sergei Terehhov andis aga mitmetele põhimeestele puhkust, mistõttu võivad Nõmme mängijad olla laupäeval väga teravad.

Levadia abitreener Indrek Zelinski: «Laupäeval ootab meid Kadriorus vastasseis tabelis esimesel kohal oleva meeskonnaga. Ootame väga võitluslikku ja huvitavat kohtumist ning loodame, et sellele tulevad kaasa elama paljud vutisõbrad ja meie poolehoidjad. Anname endast parima, et esimesest kodumängust Kadriorus kolm punkti välja võidelda.»

Kaitsja Taavi Rähn: «Ülioluline kohtumine esikohal oleva meeskonna ning teise kullapretendendiga meie kõrval. Liidrite omavahelised mängud on alati väga tähtsad ja võitluslikud. Laupäeval mängime esimest korda Kadriorus ja meeskond soovib kindlasti kolm punkti võtta.»

Nõmme Kalju peatreener Sergei Terehhov: «Pärnu vastu ei tulnud kolm punkti lihtsalt, kuid jätkame täiseduga ning oleme liigaliidrid. Levadia on valitsev meister ning kindlasti raske vastane, kuid me usume, et suudame mängus tulemust teha. Eesmärk on kolm punkti ja taga null hoida. Samuti ootame fänne mängule.»

Kaitsja Alo Bärengrub: «Järjekordne oluline mäng tiitlikaitsja Levadiaga. Siiamaani oleme ilusti hakkama saanud, kõikidest mängudest võidud, tahaksime seda seeriat jätkata. Loomulikult on hea meel mängida Kadriorus, mis oli meile mitu aastat koduks. Ootame palju publikut ja fänne meile kaasa elama.»

Lisainfo

Vaheajal toimuva publikumängu võitjale on St. Peter Line´i poolt auhinnaks viisavaba kruiis kahele Peterburisse.

Piletiinfo

Pileti hind 5 eurot, sooduspilet 8-18-aastastele lastele ja pensionäridele 2 eurot. Facebooki üritusel osalejatele kehtib samuti 2 eurone sooduspilet. FC Levadia Lyonessi klubikaardiga sissepääs tasuta.

Kohtunikud

Väljakukohtunik: Eiko Saar

Abikohtunikud: Hannes Reinvald, Aron Härsing

4. kohtunik: Silver Kõiv

Lisakohtunikud: Juri Frischer, Veiko Mõtsnik

Mängu inspektor: Uno Tutk

 

Naiste võrkpalli Eesti meistriks krooniti Kohila

Naiste võrkpalli Eesti meistriks krooniti Kohila, kes alistas finaalseerias kindlalt 3:0 TTÜ naiskonna. Täna võeti 3:0 võit ning vastastele loovutati geimides vastavalt 14, 19 ja 9 punkti.

Enne mängu:

Kui Kohila naiskonna 3:0 (12, 24, 16) võiduga lõppenud seeria avamäng pakkus põnevust vaid teises geimis, siis teine vaatus oli finaalivääriline - TTÜ kaotas kodusaalis 2:3 (-23, -23, 20, 14, -13). 

Kohila võistkonna mänguvankrit on seni vedanud kolmik Mari-Liis Graumann, Maarja Kerner ja Kertu Laak, kes kogusid esimeses mängus vastavalt 11, 13 ja 11 punkti ning teises kohtumises 18, 17 ja 19 silma. Teised tiitlikaitsja mängijad tõid avamängus kokku 15 ja teises kohtumises 16 punkti.  

Kohila Spordihoones toimuv mäng saab alguse kell 17.

Inglise jalgpallur mõisteti röövi ja kallaletungi eest enam kui neljaks aastaks vangi

Inglismaa tugevuselt neljanda liiga klubis Newport Countys mänginud ründaja Chris Zebroski mõisteti kallaletungi ning röövi eest neljaks aastaks ja neljaks kuuks vangi.

28-aastane mängumees tunnistas end süüdi neljas süüdistuses, mis puudutasid röövimist, röövimiskatset ja kallaletungi. Newport lõpetas temaga lepingu, vahendab ERR Sport.

Zebroski oli sel hooajal mänginud 36 liigamängu ja löönud seitse väravat.

Küsimus, mille Inteli nõukogu esimees kõigile noortele tööotsijatele esitab

Hiljutises intervjuus New York Timesile rääkis Inteli nõukogu esimees Andy Bryant, et juhtudel, kui ta on olnud kaasatud noorte professionaalide palkamisprotsessi, on ta neile esitanud alati ühe oma lemmikküsimuse.

«Millised ained olid ülikoolis sinu lemmikud?»

«Ma tean piisavalt palju erinevate ainete kohta, et mõista, kas nad tõepoolest õppisid seal midagi või lihtsalt ilmusid kohale ja said hea hinde,» selgitas Bryant.

Tema jaoks on palkamisel olulised kolm peamist tegurit.

«Ma tahan olla kindel, et sa tõepoolest tahad seal olla. Kui sa tegelikult ei soovi seda töökohta piisavalt, ei ole sa ka edukas,» ütles ta New York Timesile.

«Kõik taandub intellektile, varasematele õnnestumistele ning kirele Intelis töötamise vastu. Kui ma leian inimesed, kes nendele kriteeriumitele vastavad, suudan ma tavaliselt asjad tööle saada.»

Seega - kui tööintervjuul küsitakse lemmikainete kohta ülikoolis, tuleks selgitada, miks sa nii suurt tõmmet nende vastu tundsid, kui edukas sa nendes ainetes olid ning räägi ka sellest, kui palju sa selles aines osalemist nautisid.

Eesti esinumbri staatust kinnitanud Kirpu: hea, et suutsin mitte alla anda

Hoolimata väsimustundest naiste epeevehklemise Eesti meistriks kroonitud Erika Kirpu ütles pärast finaalivõitu Julia Beljajeva üle, et suutis ennast otsustavatel hetkedel kokku võtta. Kirpu võitis nii Beljajevat kui poolfinaalis Irina Embrichi tulemusega 15:11.

«Hea, et suutsin otsustavatel hetkedel mitte alla anda, näiteks siis, kui jäin poolfinaalis Irina vastu 0:2 taha. Olin võitluslikult meelestatud. Tunneme Eestis kõiki nii hästi, et raske on teisi millegagi üllatada,» rääkis täiskasvanute seas oma esimese Eesti meistrivõistluste individuaalse kulla võitnud Kirpu.

Märtsi lõpu ja aprilli alguse Hispaanias puhates veetnud Kirpu tegi Eesti meistrivõistluste eel kõvasti trenni, et mai alguses Johannesburgis toimuvaks 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängude esimeseks kvalifikatsiooniturniiriks ja edasiseks hooajaks heas löögihoos olla.

«Siin olin veidi väsinud ja polnud parimas vormis. Juba homme sõidame Poola laagrisse, kust otsin kindlustunnet ja loodan vormi lihvida. Laagri teise poole proovin pisut rahulikumalt võtta,» selgitas Kirpu, kes on alates eelmise aasta MMil pronksmedali võitmist olnud Eesti stabiilseim ja kindlaim naisvehkleja.

17-aastane Soomer võitis Hollandis kvalifikatsiooni

Hollandis Assenis toimuval motoringrajasõidu European Junior Cupi (EJC) teisel etapil läheb parimalt stardikohalt rajale 17-aastane Hannes Soomer.

Esimesel etapil Aragonis viienda koha saanud Soomer oli mõlemas kvalifikatsioonis kiireim ning homme kell 16.05 algavat etappi alustab ta parimalt stardikohalt. Anastassia Kovalenko läheb seekord rajale viimaselt kohalt. Stardis on 28 sportlast.

Bahreini GP: kolmas vabatreening kujunes väga tasavägiseks

Vormel-1 Bahreini GP kolmandal vabatreeningul näitas kiireimat aega Lewis Hamilton Mercedesel. Teise aja sõitis välja Ferrari piloot Sebastian Vettel kaotas britile kõigest 0,069 sekundiga.

Neljanda aja sõitis välja Nico Rosberg, kes kaotas meeskonnakaaslasele 0,369 sekundiga ning neljas oli Kimi Räikkönen (Ferrari). Esikuuikussse mahtusid veel Valtteri Bottas (Williams) ja Felipe Massa (Williams).

Vaata kõiki Bahreini GP tulemusi Postimehe interaktiivsest infograafikust

Vahur Kersna saates «Hommik Anuga»: minu hinnangul Urmas Ott tapeti

Anu Välba uuris saates «Hommik Anuga» Vahur Kersnalt, kas Urmas Otile sai saatuslikuks see, et ta pidi ETV majast ära minema.

Selle ümber, mis juhtus Oti ja Toomas Lepa vahel, on suur saladuseloor - «Carte blanche» lõpetas 1998. aastal üsna ootamatult ja pärast seda oli Otil ka infarkt.

«Minu hinnangul Urmas Ott ei surnud, ta tapeti. Tapeti mitte otseselt, need seitse noahoopi, mis tabasid teda 1. aprillil 1999, vaid vaimselt, ja seda tehti siit majast,» ütles Kersna. 

«Raivo Suviste võib rääkida sellest väga täpselt, väga kujundlikult, väga selgelt... kui ta tahaks. Minu arvates on see üks inetumaid väikluse peatükke Eesti lähiajaloos, kuidas käituti nii suure inimese, ma ei karda ka öelda - nii suure kunstnikuga - ja Eesti jaoks väga tähtsa tegelasega,» sõnas Kersna.

Vaata lõiku «Hommik Anuga» pühapäevasest saatest:

Flora teenis koduväljakul Pärnu üle kindla võidu

Jalgpalli Eesti meistriliigas võitis FC Flora kodus 3:1 Pärnu Linnameeskonda.

Flora läks mängu juhtima juba kolmandal minutil, kui Mihkel Ainsalu realiseeris Rauno Alliku eeltöö. 16. minutil kahekordistas Rauno Sappinen florakate eduseisu. Päris mängu lõpu eel sai kodumeeskonna eest jala valgeks ka Andre Frolov. Pärnakate auvärava lõi Henri Hanson.

Viljandi Tulevik mängis Narva Transiga 1:1 viigi.

Järgmise nädala ilm jääb muutlikuks

Riigi Ilmateenistuse andmetel ei saabu soojakraadid Eestisse ka tuleval nädalal. Mitmel pool sajab vihma, lörtsi ja lumekruupe.

Homne öö on kõrgrõhuharja mõjul veel enamasti sajuta. Õhutemperatuur on -3..+3 kraadi. Kuid loodetuul tasapisi tugevneb ning see on märgiks Skandinaavia põhjatipust lähenevast madalrõhkkonnast. Hommikuks jõuab sadu Eesti põhjaserva, sajab nii lörtsi kui vihma.

Päeva jooksul katavad sajupilved suurema osa Eestist, tihedam on sadu Ida-Eestis, väiksem on saju võimalus saartel. Tuul pöördub loodesse ja põhja ning tugevneb puhanguti 15, rannikul 18 m/s. Õhutemperatuur on 3..8 kraadi. Õhtul sadu lakkab, tuul pöördub kõikjal põhjakaarde ning on puhanguline.

Esmaspäeval madalrõhkkond eemaldub ja läänepoolse kõrgrõhkkonna mõju tugevneb. Venemaale jääb aga tiirlema madalrõhuala ning kahe rõhuala piirimail valitseb tugev põhjavool. Eesti kohale võib jõuda hoogsajupilvi. Õhumass on võrdlemisi külm ning sadada võib nii vihma kui lumekruupe. Põhjakaare tuul on tugevam öösel, päeval tasapisi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel -1..+3, päeval 4..10 kraadi.

Teisipäeval tugevneb Skandinaavias kõrgrõhkkonna mõju ja saju võimalus on väiksem. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -1..+3 kraadi, päeval lisandub soojemat õhku ja temperatuur tõuseb 6..12 kraadini.

Kolmapäeva öö on kõrgrõhkkonna servas sajuta ja võrdlemisi rahulik. Õhutemperatuur langeb -1..+4 kraadini. Hommikul läheneb Skandinaaviast madalrõhkkond ja tõenäoliselt liigub see üle Soome Venemaale. Sel juhul kattub meil taevas pilvedega ning sajab lörtsi ja vihma. Madalrõhkkonna kaldumisel Läti suunas jääb tihedama saju piir Eestist lõuna poole. Õhutemperatuur on 5..10 kraadi. Kui soojema õhumassi serv veel Eestini ulatub, siis võib lõunapoolsetes maakondades 13° kraadini tõusta. 

Neljapäeval madalrõhkkond eemaldub ja saju võimalus väheneb. Tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel 0..+5, päeval 5..9 kraadi.

Kui reedeks kujuneb Balti riikide kohale kõrgrõhuvöönd, siis on ilm rahulikum ja suurema sajuta. Kui aga Skandinaavias tugevneb loode-läänevool, siis jõuab Läänemere õhuruumi uus madalrõhkkond ühes sajupilvedega. Riigi Ilmateenistus täpsustab prognoosi uue nädala algul.

Erika Kirpu tuli esimest korda täiskasvanute Eesti meistriks

Tartus peetavatel epeevehklemise Eesti meistrivõistlustel võitis kuldmedali Erika Kirpu, kes alistas finaalis Julia Beljajeva 15:11.

Tartlaste siseasjaks kujunenud finaalis avati punktiarve alles teise kolmandiku esimese minuti järel. Kirpu oli pidevalt paari punktiga ees, aga üheksa sekundit enne lõppu vähendas Beljajeva kaotusseisu 11:12 peale. Lõpus oli Kirpu siiski kindlam ja võitis oma esimese Eesti meistritiitli.

Kirpu alistas poolfinaalis Irina Embrichi 15:11 ja Beljajeva oli 15:13 üle Kristina Kuusest.

Sir Bradley Wigginsi rekordiüritus osutus ülimenukaks

Sir Bradley Wiggins üritab 7. juunil Londonis olümpia tarbeks ehitatud velodroomil uuendada tunnisõidu maailmarekordit. Reede hommikul müüki paisatud 6000 piletit müüdi ära kõigest seitsme minutiga! Pääsmed polnud eriti kallid, väidetavalt tuli parimate istekohtade eest välja käia 49 eurot.

Tundub, et korraldajate eesmärk polnud suurt raha teenida, vaid luua Wigginsile eriliseks sündmuseks väga hea õhkkond, vahendab Spordipartner.ee.

2012. aastal esimese Briti ratturina Tour de France'i võitnud ja valitsev maailmameister temposõidus Wiggins üritab olla kiirem kui Rohan Dennis. BMC klubisse kuuluv austraallane läbis veebruaris Šveitsis Grenchenis tunni aja jooksul 52,491 kilomeetrit.

NBA mängumees sai enda nimele piinliku rekordi

Korvpalliliiga NBA klubi Charlotte Hornetsi mängija Lance Stephenson sai enda nimele ühe piinliku rekordi.

Stephenson saatis tänavusel hooajal teele 105 kolmepunktiviset, millest tabas vaid 18 ehk 17,1 protsenti. Kui võtta arvesse need, kes on sooritanud vähemalt sada viset, on see liiga ajaloo kehvim näitaja. Eelmine «tippmark» kuulus Micheal Ray Richardsoni nimele hooajast 1981/1982 (18,8%), vahendas ERR Sport.

Seejuures enne Hornetsiga liitumist viskas Stephenson kaugviskeid täiesti korralikult, kaks eelmist hooaega Indiana Pacersis 34-protsendilise tabavusega.

Reinsalu: praegu on oluline valimislubaduste rakendamine

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Urmas Reinsalu ütles ERRi uudisteportaali tellitud erakondade toetuse küsitluse tulemustele viidates, et ei tähtsusta täna numbreid üle ning oluline on see, mida poliitikud on võimelised saavutama homme ehk järgnevate kuude jooksul.

«Kõige olulisem on pregu IRLile saavutada see, et esimese saja päevaga valitsusliit asuks IRLi valimislubadusi reaalselt rakendama,» sõnas Reinsalu ja lisas, et valijad teevad järeldusi sellest, milline politiiline jõud on võimeline valijate toetuse saades ka lubadusi ellu viima.

Kadri Simsoni arvamusele justkui võiksid IRL ja SDE Reformierakonna üksi jätta ja luua Keskerakonnaga inimsõbralikum valitsus ütles Reinsalu, et IRL langetas koalitsiooni kuulumise valiku täiesti teadlikult, lähtudes mitte niivõrd partei huvidest või reitingutest, vaid uskumusest, mida on Eestil pikaaegses perspektiivis vaja. Reinsalu ei nõustunud ka Simsoni sõnadega justkui ootaks IRLi ees hääbumine. 

«Arusaadavalt opositsioon annab tuld, peabki andma, opostitsioon on öelnud, et sadat päeva nad valitsusliidule ei anna, kuid see pole Eesti politiikas tavatu,» ütles IRLi esimees.

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS küsitlus näitas, et võrreldes valimistulemusega on kõige rohkem toetust kaotanud Reformierakond ning enim on kasvanud toetus Vabaerakonnale.

Praegu on Reformierakonnal toetajaid 22, sotsiaaldemokraatidel 17, Isamaa ja Res Publica Liidul kümme protsenti, valimisteaegse toetuse on säilitanud Keskerakond, nende toetus on 26 protsenti. Vabaerakonna toetus on 12 protsenti, edastades nii Isamaa ja Res Publica Liitu. Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on vaatamata erakonda tabanud massiivsele kriitikale säilitanud valimisteaegse toetuse, mis on seitse protsenti.

25 protsenti inimestest ei osanud oma eelistust öelda, nende osakaal ei ole toetusprotsentidesse sisse arvestatud.

Lewis Hamilton siirdub Ferrari meeskonda?

F1 sarja karussell on jõudnud sel nädalavahetusel Bahreini ning enne pühapäevast sõitu on kirgi kütmas kuulujutud Lewis Hamiltonist ja Ferrari meeskonnast.

Kuna valitsev maailmameister pole endiselt alla kirjutanud lepingupikendusele Mercedesega, siis on hakatud spekuleerima, et äkki vahetab britt meeskonda ja siirdub Ferrarisse Sebastian Vetteli tiimikaaslaseks.

«Oleks suurepärane näha Lewist Ferrari meeskonnas. Seda ma päris täpselt ei tea, kas Sebastian teda seal näha tahaks, aga spordi jaoks oleks 100% hea, kui see juhtuks,» teatas sellisest asjade käigust unistades vormel-1 sarja boss Bernie Ecclestone.

Lisaks Ecclestone'ile on kuulujuttudele õli tulle visanud Ferrari tiimi boss Maurizio Arrivabane, kelle sõnul pole kindel, et Vetteli kõrval jätkab Kimi Räikkönen. «Tahate teada, mis ma Kimile ütlesin? Ta rääkis mulle lepingust ja ütlesin talle nii: «See sõltub sinu esitustest»,» andis Arrivabane mõista, et Vetteli kõrval võib olla uue sõitja jaoks vaba koht.

Mercedese tiimi boss Toto Wolff jättis omalt poolt samuti otsad lahtiseks. «Lewis on üks maailma paremaid sõitjaid ja meie oleme tippmeeskond; on igati normaalne, kui sõitja ja tiim hoiavad oma valikuid lahtistena,» rääkis Wolff.

Galerii: tallinlased löövad linna läikima

Täna toimuvad Lasnamäel ja Põhja-Tallinnas heakorrakuu avatalgud. Kuu jooksul toimub kõikides linnaosades erinevaid heakorraüritusi. 

Lasnamäe linnaosa koristustalgud leiavad aset vana Priisle turu tagusel alal. Kõiki tulijaid varustatakse vajalike töövahenditega: töökindad, reha ja prügikotid. Pärast talgutöid saavad talgulised energiat taastada tasuta sooja supiga.

Põhja-Tallinnas talgud korraldatakse sammaaegselt Helsingi linnaga. Kahe linna vahel luuakse heakorrakuu avatalgutel Skype vahendusel videosild, mille kaudu Helsingi abilinnapea Pekka Sauri ja tema Tallinna kolleeg Arvo Sarapuu jagavad tervitusi ja kuulutavad talgud avatuks. 

Avatalgutel korrastatakse Stroomi ranna äärsed alad  ja  talgulistele pakutakse kehakinnitust.  Põhja-Tallinna linnaosavalitsus korraldab talgutest osavõtjatele loterii ning võimalik on nautida meeleolukat muusikat Koit Toome esitluses. Talgutele on kaasatud mitmed organisatsioonid, kes tulevad telkide ja maskottidega, et suurendada elanike keskkonnateadlikkust. 

Heakorrakuu tunnuslauseks on «Lööme linna läikima!».  Kuu jooksul toimub kõikides linnaosades erinevaid heakorraüritusi, mida korraldavad linnaosavalitsused koostöös mittetulundusühingute, korteriühistute, linna- ja haridusasutustega ning kohalike vabaühendustega.

Eesti poisid alustasid koolide MMi võiduga Serbia üle

Täna algasid Limogesis, Prantsusmaal koolide korvpalli maailmameistrivõistused. Eestit esindab Haljala Gümnaasiumi poiste korvpalli võistkond treener Raivo Tribuntsovi juhendamisel.

Eesti alustas turniiri suurepäraselt, kui avamängus võideti suurt korvpalliriiki Serbiat tulemusega 60:56. Haljala poisid tabasid mängus kokku 12 kolmepunktiviset, vahendas ERR Sport.

Lisaks Serbiale kuuluvad Eesti alagruppi ka Prantsusmaa ja Kamerun

Interaktiivne graafik: jälgi Bahreini vormel-1 etappi

F1 sarjas sõidetakse sel nädalavahetusel hooaja neljas etapp ning vormelikarussell on jõudnud Bahreini. Jälgi Postimehe interaktiivse graafiku abil nii kõiki vabatreeninguid, kvalifikatsiooni kui ka põhisõitu.

Laupäeval on kell 15 kavas kolmas vabatreening ning kell 18 kvalifikatsioon. Pühapäevane võidusõit algab samuti kell 18.

Kuidas põletada rohkem rasvu?

Igal nädalal puutuvad treenerid kokku inimestega, kes on kuskilt kuulnud, et kehakaalu (rasvamassi) vähendamiseks tuleb treenida teatud pulsivahemikus, mida nimetatakse rasvapõletustsooniks. Kui tõhus selline treening tegelikult on, selgitab teadliktreening.com.

 

Fitnessimaailmas on eksisteerinud pikka aega müüt, et väiksema intensiivsusega aeroobne treening kulutab rohkem rasvamassi kui intensiivsem anaeroobne treening. Arvatakse, et kui südame löögisagedus suureneb ja väljub n-ö rasvapõletustsoonist, ei põleta keha energia saamiseks enam rasvu, vaid süsivesikuid.

Ka spordiklubides võib kardioseadmetel märgata funktsiooni fatburn zone. mis viitab samale mõttele. Nii treenitaksegi sageli ühes kindlas pulsivahemikus ühtlase aeglase tempoga ja pika kestusega, uskudes, et nõnda õnnestub kõige paremini rasva põletada. Aeg-ajalt aga kogetakse, et kaal püsib kuust kuusse samal tasemel või halvemal juhul isegi tõuseb (ja seda mitte lihasmassi arvelt!), hoolimata regulaarsest trennist.

Kuidas kulutab treening energiat?

Mida intensiivsemaks muutub treening, seda rohkem tugineb keha anaeroobsele energiatootmismehhanismile. Aeroobse (väiksema intensiivsusega) tegevuse juures kasutatakse energiaallikana eelkõige rasvu, anaeroobse (suurema intensiivsusega) juures aga rohkem süsivesikuid.

Keha energiaallikate osakaal muutub pidevalt ja kunagi ei saada energiat ainult ühest allikast. Isegi maratoni joostes tugineb keha mingis osas anaeroobsele energiatootmisele. Anaeroobne ja aeroobne mehhanism pole nagu lüliti, et vahepeal töötab üks ja siis teine, ühel hetkel rasv põleb ja teisel mitte.

Rahulik, ajaliselt pikem treening võib küll kulutada rohkem energiat trenni ajal, aga energiakulu pärast trenni võib olla tagasihoidlikum kui lühema intensiivsema treeningu puhul. Põhjuseks on intensiivsema treeningu suurem järelpõletusefekt.

Siiski pole see järelpõletusefekt ka väga suur – parimal juhul 5–16 protsenti trenni energiakulutusest. Mida intensiivsemalt treenid, seda märgatavam see efekt on. Kui tahad kulutada ka pärast trenni, puhkeseisundis rohkem energiat, tuleb trennis tugevalt pingutada.

Kuidas kahandada rasvamassi?

Vaatenurgast, kui palju kulutab inimene protsentuaalselt energiat rasvade ja süsivesikute arvel, oleks rasvapõletuseks kõige parem tegevus magamine. Ent magamine kulutab väga vähe energiat ja absoluutväärtuses ka rasvu. 

Rasvapõletuse seisukohast ei ole niivõrd oluline rasvade ja süsivesikute kasutamise suhe treeningul, kuivõrd kogu treeningu mõju üldisele energiakulule. Kuigi ühtlase tempoga pikalt kestva aeroobse treeningu puhul (n-ö rasvapõletustsoonis) kasutatakse energiatootmiseks protsentuaalselt rohkem rasvu, on energiakulu ja selle mõju rasvapõletusele hoopis ulatuslikum intensiivsemate treeningute, näiteks intervalltreeningu (HIIT) puhul.

Pole mõtet hinnata rasvapõletust tunnist tundi, vaid pigem päevast päeva, nädalast nädalasse jne – et sel oleks kehakoostisele märkimisväärne mõju.

Rahulik treening võib olla kehale vähem koormav kui intensiivne ning seda jõuab rohkem teha, kuid ajaühiku kohta on see vähem produktiivne.

Eesmärk põhivastupidavus?

Selles artiklis räägime rasvapõletustsoonist rasvamassi vähendamise kontekstis. Vastupidavusspordis on rasvapõletustsoonil teine tähendus. Vastupidavussportlased otsivad pulsitsoone, kus nad suudavad kõige kauem pidevat kehalist tööd teha. Keha rasvavarud on suuremad kui süsivesikuvarud ning eesmärk on võimalikult palju süsivesikureservi säästa, et võistluse lõpus oleks veel jaksu intensiivselt spurtida.

Põhivastupidavuse arendamiseks kasutatakse ühtlusmeetodit, mille puhul on pulss ühtlane ja alla anaeroobse läve ning tööd tehakse suhteliselt kaua. Näiteks keskmiselt võib põhivastupidavustrenn olla pulsiga 120–150 ja kestusega 30–90 minutit. Et individuaalselt sobiv pulss täpselt teada saada, tehakse koormusteste.

Kui oled algaja

Oled mitu kuud teinud kardiotreeninguid ühtlase aeglase pulsiga ja täpselt sama sagedusega igal nädalal. Treeninguid alustades nägid selgelt, kuidas kehakaal kukub, kuid nüüd on see toppama jäänud. Sa küsid: mis on valesti, miks kaal enam ei lange?

Vastus. Algul oli sinu treenitus väga väike ja igasugune energiakulu tuli eesmärgile kasuks. Paraku pole kulutused võrreldes energiatarbimisega enam piisavalt suured. Seega tuleks treeningukoormust kasvatada.

Mida teha? Oletame, et sinu kardiotreeningu intensiivsus ja kestus on seni olnud 135 lööki minutis ja 45 minutit. Sul on valida, kas suurendada nüüd oma treeningute intensiivsust või kestust. Näiteks proovi treenida intensiivsusega 140 lööki minutis ja 45 minutit või 135 lööki minutis ja 50 minutit. Kui treenisid enne juba intensiivsemalt või kauem, lisa energiakulu suurendamiseks siiski midagi juurde, näiteks 5–10 protsenti intensiivsusele või kestusele.

Kui oled edasijõudnu

Oled teinud pikka aega samas rasvapõletustsoonis trenni ning kaal ei taha enam muutuda. Sinu hommikune puhkepulss on juba alla 60 löögi minutis, mis näitab üpris head põhivastupidavust. 

Vastus. Selmet jätkata aeglase pulsiga kardiotreeninguid, mille energiakulu on sulle liiga väikeseks muutunud, võiksid lisada oma kavasse suurema intensiivsusega intervalltreeningu.

Kuidas?

Pingutuse tunnetamise skaala 0–10.

1 – pole üldse pingutust, 2 – ülikerge pingutus, 3 – väga kerge pingutus, 4 – kerge pingutus, 5 – mõõdukas pingutus, 6 – veidi raskem pingutus, 7 – raske pingutus, 8 – väga raske pingutus, 9 – üliraske pingutus, 10 – maksimaalne pingutus.

Kui selline intensiivsus ja intervallide arv on sinu jaoks esialgu liiga suur, võid seda kohandada. Näiteks tee pool minutit intensiivset ja neli-viis korda rohkem rahulikumat trenni ning seitsme intensiivse intervalli asemel hoopis viis või kuus.

NB! Intensiivsema treeninguga on suurem oht ületreeninguks. Jälgi oma tervist, enesetunnet, puhkepulssi, sooritusvõimet, tuju.

Olulisim – energiadefitsiit

Rasvapõletuses mängib ülisuurt rolli ka tarbitava energia hulk, seega peaksid rasvapõletajad ennekõike muutma oma toitumise eesmärgipäraseks – parandama toiduainete valikut ja vähendama portsjoneid.

Arvestada tuleb sellega, et treenituse kasvades hakkab organism kulutama sama töö tegemiseks vähem energiat. Seepärast on vaja anda kehale järjepidevalt natuke suuremat koormust, et energiakulutus oleks rasvapõletuseks piisav. Vastasel juhul tekib arengus seisak või isegi taandareng.

Pea meeles: ära muretse pisidetailide pärast, millal, mida ja kui palju sa põletad. Rasvapõletuse edu määrab üleüldine energiakulu ja energiatarbimine.

Pole mõtet ennast mitu korda päevas kaaluda, et hinnata, kuidas on treening kaalule mõjunud. Treeningujärgne kaalulangus on tingitud suuresti vedelikukaotusest ja päeva jooksul võib kaal kõikuda palju just vedeliku- ja toidumassi tõttu. Kaalu end pärast ärkamist ja WCs käimist ning alati samadel tingimustel.

 

Video: vaata NBA tänavuse hooaja kõige paremaid esitusi

USA korvpalliliigas NBA on selja taha jäetud tänavuse hooaja põhiturniir ning ees ootavad play-offid. Enne väljalangemismänge on välja valitud lõppenud hooaja kõige paremad esitused ning hooajal 2014/2015 napsas esikoha Golden State Warriorsi viskekahur Stephen Curry.

Herkel: Reformierakond sööb arrogantse lähenemise kibedaid vilju

Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles ERRi uudisteportaali tellitud erakondade toetuse küsitluse tulemustele viidates, et Reformierakond sööb praegu oma pisut arrogantse lähenemise kibedaid vilju. 

Herkeli sõnul küsitluse tulemused ja suurenenud toetus rõõmustab Vabaerakonda, kuid see oleks võinud rõõmustada neid ka valimiste ajal. «Kui toetus oleks olnud nii kõrge, siis kindlasti ka meie positsioon katta ära riigikogus kõik komisjonid ja töötada efektiivsemalt oleks olnud oluliselt parem.»

Reformierakonna toetuse langust kommenteerides sõnas Herkel, et see on eeskätt seotud sellega, et Reformierakond eelistas enne valimisi ja koalitsioonileppe koostamisel anda ühiskonnale ja valijatele ühekülgset informatsiooni ning rääkida vaid lubaduste positiivsest poolest. «See kurikuulus exceli tabel ja aktsiisitõusud lõpuks lahutatigi koalitsioonileppest täielikult ära. Seda ei olnud võimalik ega olegi võimalik lõputult varjata,» ütles Herkel ja lisas, et Reformierakonna edu meenutab talle natuke sportlast, kes on end dopinguga vormi ajanud ja vaevleb praegu tervisehädades. 

«Minu meelest nende ühiskonnaga normaalse kommunkaitsioonivõime saavutamise võti on see, et nad niisugusest dopingufilosoofiast loobuksid,» avaldas Herkel arvamust. Ta lisas, et need probleemid, mida Ruta Arumäe esile tõi, on tema meelest ammuilma olemas ning Reformierakond on tõesti jäänud kinni kümne aasta tagustesse ja vanematesse dogmadesse. 

«Tegelikult mitte kedagi ei kuulata, surutakse oma niisugust valitsemisfilossoofiat ka oma partneritele peale. Minu meelest see mudel, kus nad on saanud valimistel pea 28 protsenti hääli, kuid näiteks maksuküsimustes tahavad omada otsustuspädevust ligit 100 protsendi ulatuses, pole ühiskonnas põhimõtteliselt jätkusuutlik,» arvas Herkel.

«Reformierakond sööb pisut arrogantse lähenemise kibedaid vilju. Eks sellest saavad aru ka need, kes neid valimistel veel toetasid,» ütles Vabaerakonna esimees.

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS küsitlus näitas, et võrreldes valimistulemusega on kõige rohkem toetust kaotanud Reformierakond ning enim on kasvanud toetus Vabaerakonnale.

Praegu on Reformierakonnal toetajaid 22, sotsiaaldemokraatidel 17, Isamaa ja Res Publica Liidul kümme protsenti, valimisteaegse toetuse on säilitanud Keskerakond, nende toetus on 26 protsenti. Vabaerakonna toetus on 12 protsenti, edastades nii Isamaa ja Res Publica Liitu. Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on vaatamata erakonda tabanud massiivsele kriitikale säilitanud valimisteaegse toetuse, mis on seitse protsenti.

25 protsenti inimestest ei osanud oma eelistust öelda, nende osakaal ei ole toetusprotsentidesse sisse arvestatud.

Ancelotti endine hoolealune avaldas kuulsa treeneri edu saladuse

Pariisi Saint-Germaini jalgpallimeeskonna mängija Marco Verratti avaldas, miks Madridi Reali praegune treener Carlo Ancelotti on treenerina nii edukas olnud.

«Ancelotti sai minust kohe aru ja pani mind situatsiooni, kus ma kiiresti kohaneda saaksin,» vahendas Verratti sõnu Soccernet.ee.

«Ta aitas mind ka platsilt väljaspool. Ta õpetas mulle, kuidas käituda. Ta on hea inimene, keegi, kellel on kõigi oma mängijatega suurepärane läbisaamine,» ütles Verratti ajalehe L'Equipe.

Saksamaal lõppes Mönchengladbachi Borussia võiduseeria

Saksamaa jalgpalli kõrgliigas lõppes Mönchengladbachi Borussia nelja mängu pikkune võiduseeria, kui võõrsil viigistati Frankfurti Eintrachtiga 0:0.

Põhiründaja Alexander Meierita mänginud Borussia on püsinud nüüd kaotuseta üheksa kohtumist järjest ja asub tabelis kolmandal positsioonil, vahendas ERR Sport.

Ragnar Klavani meeskond Augsburg võõrustab täna Stuttgarti esindust. Liider Müncheni Bayern sõidab külla Hoffenheimile.

Tabelitipp: 1. Müncheni Bayern 70 punkti (28-st mängust), 2. Wolfsburg 60 (28), 3. Mönchengladbach 54 (29), 4. Leverkuseni Bayer 51 (28), 5. Schalke 41 (28), 6. Augsburg 39 (28), 7. Hoffenheim 37 (28), 8. Frankfurt 36 (29).

Toit, mis pole liha, aga annab sama palju rauda

Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu kirjutab spinatist kui kevadsuvise hooaja taimest, mis on hea rauaallikas, olles rahakotisõbralikum alternatiiv punasele lihale.

Spinat on kevadsuvise hooaja taim, mida tunti juba iidsetel aegadel. Spinati päritolupiirkonnaks peetakse Kesk- ja Edela-Aasiat. Legendi kohaselt olevat Nepaali kuningas kinkinud spinatitaime lugupidamise märgiks Hiina keisrile, peale mida levis spinat kiiresti Euroopasse, püsides tänaseni meie toidulaual kui oluline vitamiinide ning mineraalide allikas. Spinat on eriline oma väärtuslike toitainete rikkuse poolest.

Eriti tuntud on spinati võime taastada inimese energiavarusid ning parandada vere kvaliteeti, andes meile niimoodi suuremat elujõudu. Spinati tervistparandavad omadused on tingitud sellest, et taimes leidub rohkesti rauda, mis aitab reguleerida hapniku transportimist ja punaste vereliblede tööd meie veres. Samuti vajab keha rauda DNA sünteesiks ning energia tootmiseks. Veel on spinat suurepäraseks K-, A- ja C-vitamiini allikaks, sisaldades mõistlikus koguses foolhapet, magneesiumi, B2-vitamiini ja mangaani.

Spinati rauasisaldus

Toiduainetes leidub kahte eri vormi rauda. Meie kehas kõige tõhusamalt imenduv raud tuleb loomsetest saadustest, seevastu taimsetes saadustes leiduv raud on kehale märksa raskemini omandatav. Miks erineb organismi võime omastada rauda loomsetest saadustest hõlpsamini kui taimsetest rauaallikatest? Nimelt loomse raua imendumine organismis ei olene teiste toiduainete ja maohappes mõjust.

Taimetoitlased, kes kogevad rauavaegust ja selle tagajärjel tekkinud aneemiat, võiksid olla eriti hoolsad ja lisada spinati oma igapäevamenüüsse, et toitumine oleks tasakaalustatud. Sama soovitus kehtib ka neile, kes tahavad lapseootele jääda.

Eriti tähtsaks võib pidada raua olemasolu naiste, rasedate, noorukite ja kasvueas laste menüüs, sest raud on oluline mineraal mitmete ensüümide koostises ning keemiliste ühendite aktiivsuse tagaja meie kehas. Samuti on raud tähtis aju ja närvisüsteemi talitlemisel ning arengus, mängides olulist rolli ka loote ja laste kesknärvisüsteemi kujunemisel.

Väga tähelepanelikult peaksid rauasisaldust oma toidus jälgima naised, sest menstruatsiooni käigus kaotab naise keha rauda, mistõttu on naiste rauavajadus organismis suurem. Samuti on naisterahvastel tänapäeval kombeks lihasöömise vältimine figuuri säilitamise nimel. Seega võiksid naised lihasöömise alternatiivse variandina valida spinati söömise, mis tagab ja säilitab tervisliku raua koguse kehas. Positiivseks võib pidada seda, et spinat sisaldab tunduvalt vähem kaloreid kui liha ja on samal ajal ka rasva ja kolesterooli vaba, rääkimata nende kahe rauaallika hinnavahest.

Kuidas soodustada raua imendumist organismis?

Taimse raua imendumise soodustamisele kehas aitab kaasa C-vitamiini rikaste köögiviljade ja puuviljade tarbimine ning valgurikkad toidud.

Mis võib takistada raua omastamist kehas?

On leitud, et tees ja kohvis leiduvad tanniinid võivad takistada raua omastamisprotsessi meie kehas, seetõttu ei ole soovitatav juua teed ega kohvi söögikorra ajal või kohe peale söömist, pigem tuleks tarbida neid jooke söögikordade vahel. Samamoodi võib raua omandamist pärssida rohkes koguses tarbitud kaltsium – näiteks suurtes kogustes piima joomine söögi ajal.

•    Spinatis leiduv beetakaroteen ja C-vitamiin töötavad koos, et kaitsta soolestikku vabade radikaalide kahjustava töö eest. Samal ajal spinatis suures koguses leiduv A- ja C- vitamiin  on ka südamele kasulikud. Need antioksüdandid töötavad meie heaks, et hoida ära kolesterooli oksüdeerumist, mis omakorda võib põhjustada põletikku arterite seintel.

•    Tumerohelises spinatis leiduvad klorofüllirikkad kemikaalid ja eelkõige foolhape aitavad ennetada DNA- kahjustusi ning mutatsioone käärsooles, pärssides võimalike vähirakkude edasiarengut ja levikut.

•    Spinatis leiduv magneesium aitab alandada kõrget vererõhku.

Spinatit ei ole soovitatav keeta vees rohkem kui üks minut, et vältida toitainete kadu ja säilitada selle mahe maitse. Populaarseks viisiks on spinati söömine toorelt, näiteks lisades seda värsketesse salatitesse ja smuutidesse. Spinati kuumtöötlemisel ära hoia ennast tagasi spinati kogusega, sest tänu oma rohkele veesisaldusele kaotab ta vähemalt poole oma suurusest. Pea meeles, et spinatit leiab ka sügavkülmalettidelt – külmutatud spinat ei jää oma toitaineterikkuse poolest alla värskele spinatile.

Nagu ka paljude teiste supertoitute puhul ei pruugi spinat sobida just kõigi menüüsse. Inimesed, kellel esineb probleeme neerude ja sapipõiega, peaksid olema ettevaatlikud selle rohelise köögivilja tarbimisel.

Chicago Bulls sai play-offide eel häid uudiseid

Korvpalliliigas NBA algavad peagi play-offid ning hea uudise said Chicago Bullsi mehed, kes saavad väljalangemismängudeks oma ridasid täiendada kahe staariga.

Nimelt teatas portaal Sportando, et Bullsi ridades kavatsevad esimese play-off mängu kaasa teha nii Derrick Rose kui Joakm Noah. Bullsi vastaseks on play-offi avaringis Milwaukee Bucks.

Keskerakond: erakondade toetusreitingud näitavad inimeste pettumust loodud valitsusliidu suhtes

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni hinnangul näitavad täna avaldatud erakondade toetusreitingud seda, kuivõrd pettunud on Eesti inimesed loodud valitsuskoalitsioonis. 

Simsoni sõnul nõustub ta Ruta Arumäega, kes ütles, et «kindlalt edasi» on end ammu ammendanud ning mitmeidki asju tuleks teha nüüd teisiti kui siiani. 

«Neid inimesi, kes soovisid näha muutust Eesti juhtimises, oli selgelt enam kui neid, kes soovisid kindlalt edasi sammuda. Olgugi et Reformierakond võitis valimised, näitasid nii Keskerakonna kõrge toetus kui ka uute erakondade parlamenti pääsemine seda, et rahvas ootab vaheldust Reformierakonna poliitikale. Ka sotsid ja IRL lubasid valimiste eel suuri muudatusi ellu viima asuda. Täna aga näeme, et oravate esimese kutse peale joosti kiirelt kohale ning aidatakse Reformierakonnal rahvavaenulikku poliitikat ajada. Sellest ka valitsusliidu madalamad reitingud,» lausus Kadri Simson. 

Saadik jätkas: «Usun, et valitsuskoalitsiooni ja eriti Reformierakonna reitingud langevad tulevikus veelgi, sest alles nüüd on inimestele pärale jõudmas, mida Reformierakonna järjekordne valitsus endaga kaasa toob. Ilusate lubaduste varjus, nagu näiteks lastetoetuste kasv ja tulumaksuvaba miinimumi kasvatamine, saavad inimesed löögi kaudsete maksude näol, mis jätab nende rahakotti märksa suurema augu.»

Simsoni sõnul on huvitav on ka asjaolu, et IRL on nüüd juba mitmes uuringus jäänud alla Vabaerakonnale. «See on selge märk sellest, et nad peavad erakonna üldkogul uuenduslike sammude ja selge visiooniga välja tulema. Vastasel korral ootab neid hääbumine. IRL ja SDE võiksid enne, kui koalitsiooni negatiivsete otsuste taak taaskord väikepartnerite kanda jääb, Reformierakonna üksi jätta ja luua ühes Keskerakonnaga inimsõbralikum valitsus, mis suudaks ka Eesti elu taas käima tõmmata,» arvas Kadri Simson.

Video: Bayerni peatreeneri vihane žest, mis pani meeskonna pikaaegse arsti lahkuma

Müncheni Bayerni jalgpallimeeskond jäi eile ilma oma pikaaegsest arstist Hans-Wilhelm Müller-Wohlfahrtist, kes lahkus peaaegu 40 aasta järel tiimist seetõttu, et Bayerni peatreener teatas, et meeskond kaotas kolmapäeval Meistrite liigas Portole 1:3 seetõttu, et paljud mängijad olid olnud vigastatud ega saanud täie jõuga mängida. Nüüdseks on jõudnud avalikkuse ette ka video, kus Guardiola oma rahulolematust tiimi arstile demonstreerib.

Brasiilia jalgpallilegend karjääri veel lõpetada ei plaani

Brasiilia jalgpalli legend, hetkel 35-aastane ründav poolkaitsja Ronaldinho kutsus kokku pressikonverentsi, et lükata ümber kuuldused tema karjääri lõpu kohta.

Endine Barcelona pallivõlur ja 2005. aastal maailma parimaks jalgpalluriks valitud Ronaldinho sõlmis septembris kahe-aastase lepingu Mehhiko klubi Queretaroga, ent on sellest ajast peale pigem platsivälise käitumisega silma paistnud. Kõik see on viinud juttudeni, et mees lõpetab karjääri, ent asjaosaline lükkas väited ümber, vahendas Soccernet.ee.

«Esiteks tahan ma öelda, et kuulujutud mu lõpetamise kohta ei ole õiged,» vahendas goal.com Ronaldinho sõnu. «Ma olen praegusel hetkel nii õnnelik ning idee loobumisest ei ole mu mõtetes. Ma ei tea, kas ma jätkan veel viis või kuus aastat, aga kuniks asjad lähevad hästi, ei ole ühtegi põhjust lahkumiseks,» teatas Ronaldinho.

Naftafirma BP juht saab kopsaka palgatõusu

BP aktsionärid otsustasid ettevõtte tegevjuhile Bob Dudley´le maksta eelmise aasta eest kokku 12,7 miljonit dollarit palga ja kompensatsioonide näol, mis on 25 protsenti rohkem, kui tunamullu, kirjutab Wall Street Journal.

Umbes 11 protsenti häältest oli BP iga-aastasel aktsionäride koosolekul Dudley töötasu hüppelise tõstmise vastu, kuna ettevõtte majandustulemused pole viimasel ajal olnud piisavalt stabiilsed. Eelmisel aastal sai naftafirma oma esimese kvartalikahjumi peale 2010. aasta Mehhiko lahe katastroofi. Nagu konkureerivad naftatootjad, on ka BP kannatanud naftahinna järsu kukkumise tõttu, mis on põhjustanud ettevõttes kärpeid ning koondamislaineid.

«Me peame BPs olema valmis ka selleks, kui naftahinnad jäävad pikemaks ajaks madalaks,» ütles Dudley aktsionäride koosolekul. «Ma pole hindade tagasipõrkumise osas eriti optimistlik,» lisas ta.

Küsitlus: kõige rohkem on valimispäevast alates toetust kaotanud Reformierakond

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS küsitlus näitas, et võrreldes valimistulemusega on kõige rohkem toetust kaotanud Reformierakond ning enim on kasvanud toetus Vabaerakonnale.

Praegu on Reformierakonnal toetajaid 22, sotsiaaldemokraatidel 17, Isamaa ja Res Publica Liidul kümme protsenti, valimisteaegse toetuse on säilitanud Keskerakond, nende toetus on 26 protsenti. Vabaerakonna toetus on 12 protsenti, edastades nii Isamaa ja Res Publica Liitu.

Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on vaatamata erakonda tabanud massiivsele kriitikale säilitanud valimisteaegse toetuse, mis on seitse protsenti.

25 protsenti inimestest ei osanud oma eelistust öelda, nende osakaal ei ole toetusprotsentidesse sisse arvestatud.

Riigikogu valimised võitis Reformierakond, kes kogus 27,7 protsenti häältest, Keskerakond pälvis 24,8, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15,2 ja Isamaa ja Res Publica Liit 13,7 protsenti häältest. Sügisel asutatud Vabaerakonda toetas 8,7 ja seni riigikogus esindamata Konservatiivset Rahvaerakonda 8,1 protsenti hääletanutest.

Rosberg Mercedese meeskonna taktikast: teame, et Ferrarit tuleb karta

Vormel-1 sarjas sõitva Mercedese meeskonna esindaja Nico Rosberg tunnistas, et nende tiim hoiab sel hooajal eriliselt silma peal Ferraril.

«Me õppisime väga palju, näiteks seda, et Ferrari on pikalt samade rehvidega sõites väga hea,» teatas Rosberg tiimi kohta, kes on ainukesena suutnud kolmel seni sõidetud hooaja etapil Mercedese eest esikoha noppida.

Hooaja neljas etapp sõidetakse homme Bahreinis.

«Teeme Ära» kutsub värvijääke annetama

Täna algab «Teeme Ära» talgukevade raames toimuv heategevuslik aktsioon, mille eesmärk on innustada eestimaalasi koguma kodudest kokku oma kasutuskõlblikud vesialuselised värvijäägid ja annetama need taaskasutamiseks koduta loomade varjupaikadele ja Tallinna loomaaiale. 

Värve saab ära tuua ja annetada taaskasutuseks 18. aprillist kuni 2. maini Eestimaa erinevais paigus. Lähemat teavet värvijääkide kogumise ja taaskasutamise aktsiooni kohta leiab talguveebist.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et värvijääkide kogumise algatusel on kaks olulist eesmärki. «Esiteks võimaldab see aktsioon laiemalt teadvustada, et värvidele, mis muidu kasutult seisavad ja vananevad, saab anda uue elu. Teiseks aitab see tuua inimeste teadvusse, et riknenud ja kasutuskõlbmatute värvidega kaasneb keskkonnaoht ning selle vältimiseks on vajalik viia need jäätmejaamadesse ja kogumispunktidesse,» selgitas Tüür.

Talgukevade raames kogutud kasutuskõlblike värvijääkidega on plaanis aidata kodutute loomade varjupaikasid ja Tallinna Loomaaeda, et talgupäeval saaksid talguliste abiga üle värvitud vajalikud hooned ja ruumid, kus elavad loomad ning tegutsevad nende hooldajad. Algatusega on kaasa tulnud Tallinna Loomaaed ning Pärnu, Rakvere, Viljandi, Valga ja Võru kodutute loomade varjupaigad.

«Loomade varjupaigad ja loomaaed on üheks heaks näiteks, kus saame ühiselt neid värvijääke kasulikult pruukida. Aga kindlasti leidub meie ühises ruumis üle Eestimaa veel paiku ja objekte, mida saaksime kasutult seisma jäänud värvijääkide abil uuele elule aidata, kasvõi juba läheneva talgupäeva käigus,» lisas Tüür.

Algatuse oluline eesmärk on teadvustada ka vanade, riknenud ja kasutuskõlbmatute värvide, samuti õlivärvide ja muude keskkonnaohtlike värvijääkide utiliseerimist. Eri liiki jäätmete äraandmiseks on tänaseks juba väga palju käepäraseid viise, millest paljud inimesed veel teadlikud pole. Seepärast kutsub Teeme Ära üles portaali kuhuviia.ee abil nende võimalustega tutvust tegema.

Lehelt saab leida, kus asuvad lähimad ohtlike jäätmete kogumispunktid, jäätmejaamad, vaadata nende avamisaegu ja mida seal vastu võetakse. 

 

NBA legend käis südameoperatsioonil

Korvpalliliiga NBA kõigi aegade suurim korvikütt Kareem Abdul-Jabbar käis Los Angeleses südameoperatsioonil.

Endisel Lakersi staaril avastati sel nädalal veresoonkonna haigus ja teda opereerinud doktor Richard Shemini sõnul saab mängija tervis korda, vahendas ERR Sport.

Kuus aastat tagasi seljatas kuuekordne NBA meister (viis korda Lakersi ja korra Milwaukee Bucksiga) edukalt verevähi.

Tallinnas kakerdasid alkoholijoobes noorukid

Politsei sai täna õhtupoolikul väljakutse Tallinna linnaossa Uus Maailm, kus tänaval kakerdasid alkoholjoobes noorukid.

Sündmusele reageerinud patrull leidis noored üles ja asus neid kontrollima. Siiski ei tahtnud vägijooki täis noormehed kohe politseiga koostööd teha. Kahest noormehest noorim üritas politsei eest ära jooksta. Ürituseks see jäigi, politsei sai poisi kohe kätte.
 
Põgeneda üritanud nooruk oli alaealine ning alkoholijoobes. Patrull toimetas ta kainestusmajja. Politsei lubas teisel täisealisel noormehel koju minna.
 
Ilmselgelt ei meeldinud ühele, et teda pildistatake ning näitas seda ka oma agressiooniga välja. Vahejuhtum lahenes siiski rahulikult, ning kõik läksid oma teed.

Jaak Madison: reaalsus tuli kätte

Riigikogu ning Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Jaak Madison ütles ERR-i uudisteportaali tellitud erakondade toetuse küsitluse tulemustele viidates, et Reformierakonna (RE) toetuse langus ei tule talle üllatusena ning et tema arvates hiljemalt sügiseks on EKRE ja Vabaerakonna (VE) toetusnumbrite poolest nii Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) kui ka Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE) ees.

Madisoni sõnul on olnud RE toetuse märkimisväärne langus juba mõnda aega selge suund. Tema arvates on selle põhjustanud koalitsiooni kavandatav kütuseaktsiisi tõus, mis on «kindlasti valmistanud suurt pettumust valijate seas». «Ja ei ole üldsegi imekspandav, kui Reformierakonna toetus kukub kolinal,» ütles noor rahvuskonservatiiv.

Ta lisas: «Nagu me erakonnajuht (Mart Helme – GB) ütles enne valimisi, et tegelikult 1. märtsi öösel saab see lubaduste kaubamaja kinni pandud ning nüüd tuli see reaalsus kätte, mida paljud ei uskunud ega võtnud tõsiselt, kuid praeguseks, kui me vaatame seda rahulolematust ühiskonnas, siis on tõesti selge, et «kindlalt edasi» ongi liikumine stagnatsiooni ja vaesuse poole, mida siis üritatakse läbi demagoogia võtete õigustada ja kaitsta, kuid inimesed näevad seda väga selgelt läbi.»

Tema hinnangul võib valitsuskoalitsioon maksutõusud järgmiseks aastaks enne suve läbi suruda, mistõttu võib valitsevate erakondade toetus veelgi langeda. Sellest ka tema ennustus, et sügiseks saavad EKRE ja VE nii IRL-ist (VE on juba värske uuringu tulemuste järgi IRL-ist ees - GB) kui ka SDE-st toetusprotsentide poolest ette.

«Siiamaani EKRE ja tegelikult ka Vabaerakond on väga selgelt näidanud oma selgroogu. Ma arvan, et see põhimõttekindlus ja oma seisukohtades kinnihoidmine tegelikult just tõstab populaarsust ja näitab rahvale seda uut poliitikat,» nentis ta.

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS küsitlus näitas, et võrreldes valimistulemusega on kõige rohkem toetust kaotanud RE ning enim on kasvanud toetus VE-le.

Praegu on RE-l toetajaid 22, SDE-l 17, IRL-il kümme protsenti, valimisteaegse toetuse on säilitanud Keskerakond, nende toetus on 26 protsenti. VE toetus on 12 protsenti, edastades nii IRL-i. Ka EKRE on, vaatamata erakonda tabanud massiivsele kriitikale, säilitanud valimisteaegse toetuse, mis on seitse protsenti.

Venemaa opositsionäär ja aktivist Jevgenia Tširikova kolis Eestisse

Venemaa keskkonnakaitsja ja kodanikuaktivist Jevgenia Tširikova kolis perega Eestisse elama.

Liikumise «Himki metsa kaitseks» juht Jevgenia Tširikova selgitas portaalile rus.err.ee, et Eestisse kolimisel oli mitu põhjust, vahendas ERR Uudised.

Tširikova sõnul saab ta Eestis paremini tegeleda kodaniku- ja keskkonnaprojektidega.

Tširikova ütles, et Eestis kavatseb ta pühenduda keskkonnagruppide aitamisele. Poliitikas osalemisest ta siin huvitatud ei ole.

 

Erkki Bahovski: paks valimisudu Albioni kohal

Ilmselt saavad opositsioonilised leiboristid eelseisvatel Briti valimistel kohti juurde, kuid kas sellest piisab ka võiduks, on iseküsimus, kirjutab Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

See võib tunduda siit maailmanurgast vaadatuna isegi veidi üllatav, et eelseisvad Briti parlamendivalimised 7. mail pole tekitanud nii palju meediakära kui näiteks samad valimised Kreekas või tulevased valimised Hispaanias. Muidugi on üks põhjusi, et kuidas ka Briti iseseisvuspartei (UKIP) ei püüaks, pole tema võimule saamine reaalne. Seda erinevalt Kreeka Syrizast koos oma karismaatilise liidri Alexis Tsiprasega või Hispaania Podemosest, kes on avaliku arvamuse küsitluste eesotsas. UKIP saab ilmselt hääli juurde, aga mitte sel määral, et tekitada säärast poliitilist maavärinat nagu Kreekas.

Sestap ei kehti Ühendkuningriigi puhul n-ö tavaline Euroopa Liidu liikmesriigi valimismudel, kus äärmuseks peetavad parteid võtavad üle poliitilist süsteemi. Võrreldes Prantsusmaa Rahvusrinde ja selle liidri Marine Le Peniga ei kujuta UKIP koos oma liidri Nigel Farage’iga Euroopa Liidu arengule mingit ohtu.

Kuid probleem on selles, et Ühendkuningriik on ise teatud mõttes Euroopa Liidus äärmus. Juba alates Margaret Thatcheri ajast (peaminister 1979–1990) on Londoni suhted Brüsseliga olnud väga keerulised. Siit järeldubki, et kui muidu võib väga euroskeptilist juttu kuulda teistes Euroopa Liidu liikmesriikides poliitilise spektri mõlemast otsast, siis Ühendkuningriigis on euroskeptitsism norm traditsiooniliste parteide seas.

Briti peaminister David Cameron on lubanud, et tagasivalimise korral tuleb 2017. aastal referendum brittide Euroopa Liitu jäämise küsimuses. Seda juhul, kui Euroopa Liit ei tee brittidele meelepäraseid reforme (see tähendab põhimõtteliselt vähesemat võimu Euroopa Komisjonile ja rohkem valitsustevahelist koostööd). Nüüd on Cameron hakanud rääkinud ka referendumi varasemast tärminist.

Väga keeruline on praegu, 2015. aastal, öelda, kuidas britid sellisel referendumil hääletaksid. Praegu küll näitas näiteks küsitlusfirma Populuse küsitlus, et põhimõtteliselt on arvamused pooleks – 39 protsenti soovib EList lahkuda, 40 soovib jääda.

Ent see kõik on väga oletuslik, sest ei ole teada referendumi täpne küsimus, st kas hääletatakse üksnes Euroopa Liitu jäämise üle või suudab Briti valitsus selleks ajaks saada Brüsselilt mingid uued tingimused, mis hääletusele pannakse. Nii juhtus tegelikult seni ainsa brittide euroreferendumiga 1975. aastal, kui võimule tulnud leiboristide valitsus alustas toonase Euroopa Ühendusega taasläbirääkimisi liitumistingimuste üle ning inimestelt küsiti arvamust just nende tingimuste kohta. Inimesed ütlesid «jah» ja valitsus jätkas tööd. Vahemärkusena lisatagu, et Euroopa Ühendusse jäämist toetas toona väga konservatiivide üks liidreid Margaret Thatcher, kes hiljem peaministrina just ülemäärast sõbralikkust Brüsseli suhtes üles ei näidanud.

40 aastat referendumita võib tähendada ka, et referendumit ei tulegi. Lubadusi korraldada referendum mingil kujul Euroopa Liiduga suhestumiseks on olnud varemgi. Nii lubas Tony Blair tagasivalituks osutumise korral 2001. aasta valimiskampaania ajal korraldada referendumi Ühendkuningriigi eurotsooni astumise küsimuses. Pole toimunud ei referendumit ega ole Ühendkuningriik eurotsoonis.

Konservatiivide üks suuri ämbreid oligi 2001. aastal taguda Euroopa Liidu teema trummi, aga tegelikkuses on keskmine briti valija Euroopa Liidu suhtes üsna ükskõikne. Sestap on ka UKIP mitte nii väga panustanud otse euroteemale, vaid näiteks immigratsiooni tõrjumisele, mis inimesi rohkem erutab. Hea vaheküsimus ongi, missuguseks muutub UKIPi olemasolu mõte siis, kui Ühendkuningriik tõepoolest Euroopa Liidust lahkuks.

2004. aastal, ajal, mil Eestis olid esimest korda Euroopa Parlamendi valimised ja linnaruumi ilmestasid majasuurused postrid kandidaatidega, võis samadest valimistest Ühendkuningriigis vaid ähmaselt aru saada – mõni väiksem poster tänavanurgal, paar haugatust ajalehes ja napp reklaam teles.

Niisiis loevad siseriiklikud teemad: juba mainitud immigratsioon, tervishoid, tööpuudus, inimeste sissetulekud üldiselt, isegi poliitiline reform. Kuid siit Eestist vaadates tundub, et pole ühtegi suurt küsimust, millega mõni partei teistest on ette rebinud.

Nimelt annavad pea kõik küsitlused valimiste liidriteks kas konservatiivid või leiboristid. Vahe on umbes kaks-kolm protsendipunkti, sestap on näiteks erinevalt homme valivast Soomest võimatu öelda, kes Briti valimised võidab.

Briti peaministrit David Cameroni on palju kritiseeritud, kaasa arvatud sellepärast, et käimasolevas Ukraina kriisis on britid jäänud ikkagi konflikti lahendamisel tagaistmele (kui välja arvatud hetkesööst saata Ukrainasse 75 sõjalist instruktorit), aga samas on Cameron viis aastat hakkama saanud Briti poliitikas üsna tavatu koalitsioonivalitsusega. Ennustati ju 2010. aastal, et konservatiivid tervet valimistsüklit liberaaldemokraatidega koos ei ole. Vahemärkusena mainitagu, et toonased koalitsioonikõnelused kestsid vaid viis päeva (vrd Eesti). Ja Cameron suutis üle elada ka Šoti iseseisvusreferendumi.

Aga et toona ei taganud brittide muidu väga vettpidav majoritaarne valimissüsteem konservatiividele enamust parlamendis, on hakatud rääkima vajadusest poliitilise reformi järele – et majoritaarse valimissüsteemi asemel võetaks kasutusele proportsionaalne valimine (Euroopa Parlamendi valimistel ju kasutavad britid proportsionaalselt hääletamist).

Vähemalt teoorias peaks see tähendama ühe hääle suuremat tähtsust ja inimeste valimiseelistuste paremat projektsiooni parlamendis. Kui võimule tulnud partei ei suuda parlamendis taas enamust saavutada, siis hääled poliitilise reformi vajalikkusest tugevnevad, kui aga majoritaarne hääletamine veab seekord välja, maetakse ilmselt reformikava kalevi alla.

Ülima tõenäosusega saavad opositsioonilised leiboristid kohti juurde, kuid kas sellest piisab valimisvõiduks, on iseküsimus. Seega jääb ka lahtiseks, kas peaministrina jätkab Cameron või tõuseb selleks leiboristide liider Ed Miliband. Kas Cameroni valimisvõidu, kuid parlamendis enamuse mittesaavutamise korral viskab ta liberaaldemokraadid tänavale ja võtab asemele UKIPi? Siis võib peaaegu kindel olla, et tuleb ka referendum Euroopa Liitu jäämise küsimuses. Ootame 7. mai ja valimised ära.

Tapal süüdati sõiduauto

Täna hommikul pandi Tapal raudteeülesõidu juures põlema sõiduauto, mis neljapäeval samal ülesõidul motorolleriga kokku põrkas.

Autos olid tellised, mis viitab, et kurjategija viskas nendega sõiduki aknad puruks ja seejärel süütas salongi.

Palm: sotsiaalmaksu langetamine oleks võinud ära jääda

Nordea panga majandusanalüütik Tõnu Palm ütles Ruta Arumäe valitsuse viimase aja majanduspoliitika suhtes tehtud kriitikat kommenteerides, et maksumuudatustest oleks võinud ära jääda näiteks sotsiaalmaksu langetamine.

«Valimistel töötavad lihtsad numbrilised lubadused ja pakutavad tasuta teenused. Pole seega üllatuseks, et tulemuseks on liigsed maksumuudatused ja probleemid, mis avalduvad alles hiljem. Tasuta lõunaid teadagi ei ole. Samas ei tasu ka ajas ette rutata, sest lubaduste teostus ja ka paljud praktilise mõjuga rahavooge suunavad otsused seisavad alles ees,» kirjeldas Palm.

Laias plaanis suutis Eesti siiski Palmi hinnangul hoida ka peale valimisi ettevõtlikust soosiva maksusüsteemi. «Hea, et oluliste alustalade murdmiseni ei mindud. Sotsiaalmaksu langetamine ühe protsenti võrra oleks võinud ära jääda. Selle asemele oleks olnud võimalus kehtestada sotsiaalmaksu lagi ja saata sellega tugevam sõnum, et Eesti eelisarendab prioriteetseid uue majanduse teenusteharusid,» arvas Palm.

Samas selle Arumäe väitega, et kümne aastaga on välisinvestorite meelitamiseks Eestis argumente vähemaks jäänud, Palm nõus ei ole. Näiteks soome ettevõtted toovad tema sõnul jätkuvalt Eestit tihti eeskujuks soodsamate maksude, madalama kulutaseme ja jätkuvalt siiski atraktiivse ärikeskkonna tõttu (sh soodsamad rendihinnad, e-teenused jne).

«Argumente siin tegutsemiseks jääb hinnataseme tõustes osadel ettevõtetel küll vähemaks, kuid on ikka uusi maasikaid ka juurde tulnud. Muidu me pangas ei näeks uusi laenutaotlusi ja välisettevõtete investeeringuid,» ütles Palm.

Fakt on Palmi sõnul samas ka see, et majandused on nii meil kui partnerriikides pidevas muutumises ja konkurents välisriikide poolt jätkab kasvu. Seetõttu vajame uusi julgemaid meetmeid, et paista teiste konkurentide kõrval võimalikult atraktiivsed.

«Võiksime tuua julgemalt välja prioriteetsed valdkonnad, mida eelisarendada. Vahest tasub tegeleda rohkem just oma potensiaalsete tugevuste eelisarendamisega, et oleks kroonijuveele, mis töötavad kui magnetid uue rahvusvahelise ettevõtluse kaasamiseks,» leidis Palm.

Vabakutseline majandusanalüütik ja Taavi Rõivase endine majandusnõunik Ruta Arumäe kirjutas reedeses Postimehes, et Eestit juhitakse Exceli tabeliga vaid kulusid ja tulusid kokku liites, kuid pole suuremat visiooni.

Nestor: paari inimese kriitika erakonna reitingut ei mõjuta

Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ei ole nõus reformierakondlase Jürgen Ligi väitega, et Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetust aitas vähendada teiste parteide, kaasa arvatud koalitsioonipartneri Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) kriitika.

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi märkis täna erakondade toetust kommenteerides, et koalitsioonilepingu positiivsete uudiste enda teenena esitamine ning kokkulepete ja partneri kritiseerimine aitas sotsiaaldemokraatidel reitingut hoida ja vea piires isegi tõsta.

«Ma arvan, et see ei mõjuta oluliselt reitingut. Need on asjad, mida võib-olla paneb tähele Jürgen Ligi või mõni teine pidevalt poliitikas olev inimene, kuid reitingut see ei mõjuta, kui keegi kellegi kohta midagi kriitiliselt ütleb,» ütles Nestor Postimehele.

Nestor ütles erakondade värskeid toetusnumbreid kommenteerides, et Reformierakonna toetus on kukkunud selle partei baastasemele ja ilmselt nad ei tunne selle numbri pärast erilist muret. «Kui nad hakkaksid praeguselt tasemelt alla minema, siis on see nende jaoks ebatavaline,» lausus Nestor.

Riigikogu esimehe sõnul oli see ette teada, et sotsiaaldemokraatide toetus valimiste järel tõuseb, kuna valijad ei teinud valikut mitte sellel põhimõttel kelle poolt nad on, vaid printsiibil, kelle vastu nad on.

Keskerakonna toetuse kohta ei ole Nestori sõnul midagi öelda, kuna suuri muutusi ei ole toimunud.

«See, et Vabaerakonna toetus tõuseb ja IRLi toetus mõnevõrra kukub, on ka valimistest pärinev tendents, seega ei ole ka siin suurt muudatust toimunud. Selgem perioodi saabub siis, kui nii IRL kui ka Vabaerakond on ennast uutes oludes näidanud, IRL valitsuserakonnana ja Vabaerakond tegelikus poliitikas,» sõnas Nestor.

Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetuse samale tasemele jäämine pole Nestori hinnangul üllatav. «Nende number selline ongi,» ütles ta.

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS küsitlus näitas, et võrreldes valimistulemusega on kõige rohkem toetust kaotanud Reformierakond ning enim on kasvanud toetus Vabaerakonnale.

Praegu on Reformierakonnal toetajaid 22, sotsiaaldemokraatidel 17, Isamaa ja Res Publica Liidul kümme protsenti, valimisteaegse toetuse on säilitanud Keskerakond, nende toetus on 26 protsenti. Vabaerakonna toetus on 12 protsenti, edastades nii Isamaa ja Res Publica Liitu.

Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on vaatamata erakonda tabanud massiivsele kriitikale säilitanud valimisteaegse toetuse, mis on seitse protsenti.

25 protsenti inimestest ei osanud oma eelistust öelda, nende osakaal ei ole toetusprotsentidesse sisse arvestatud.

Riigikogu valimised võitis Reformierakond, kes kogus 27,7 protsenti häältest, Keskerakond pälvis 24,8, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15,2 ja Isamaa ja Res Publica Liit 13,7 protsenti häältest. Sügisel asutatud Vabaerakonda toetas 8,7 ja seni riigikogus esindamata Konservatiivset Rahvaerakonda 8,1 protsenti hääletanutest.

Multimeediakontroll: kas ühe nädalavahetusega saab eestlaseks?

Olen elanud Eestis kaks kuud. Sain kiiresti teada, mida tähendab «terviseks» ja et Skype on loodud Eestis, aga arvan siiski, et tõeliseks eestlaseks saamiseks peab rohkem teadma ja tegema. Seepärast võtsin vastu väljakutse: süüvida üheks nädalavahetuseks ülepea Eestisse ja selgitada välja, kas minust võib saada tõeline eestlane.

Pikad aluspüksid, vihmavari, nutitelefon ja pudel Vana Tallinna. Olen valmis väljakutse esimeseks sammuks: sukeldumine metsikusse loodusse. Sõitsin Lahemaa loodusparki. Ööbimiskohta on seal raske leida, aga pärast 18 inimese läbihelistamist suutsin veenda üht vana eestlast, et ta lubaks mul oma majas magada. Tema nimi on Päet ja ta paistis olevat segaduses, kui ma kõigest kolmeminutilise vestluse järel küsisin, kas võin tema juures peatuda – eestlased ei ole nii otsekohesed, nagu ma kiiresti teada sain.

Istusin siis bussi, mis pidi mu umbes kuue tunniga Tartust Lahemaale viima. Minu mõtted saabumise eel täielikku pärapõrgusse: lähen mehe juurde, keda ma ei tunne, kelle piltigi ma pole näinud ja kes ütles mulle: «Võib-olla ei ole meil vett, aga te võite kasutada meie külmunud järve; murrame veidi jääd lahti, et saaksite end pesta.»

Päet võtab mu auto peale, me kuulame eesti rokki ja sõidame 150-kilomeetrise tunnikiirusega täie tambiga läbi metsa mööda teed, mis õigupoolest polegi nagu tee. Mida paganat ma siin ometi teen?

 

 

Esimene väljakutse: metsik loodus

Äkitselt läheb valgemaks. Mu ees laiub suur jäätunud järv, täiskuu särab heledalt, koerad hauguvad ja ma kuulen, kuidas inimesed kaugel karjuvad ja laulavad. «Tere, Karsten. Tere tulemast. Täna on mu naise sünnipäev ja meil on siin külalised. Tulge ka meie saunapeole!» Poolalasti ja segaduses – nii kõlab selle õhtu parim kirjeldus. Ma söön saunas. Eestlased hakkavad kohe minuga rääkima ja hüppan koos sõbralike võõrastega jääkülma järve. Minu Eesti retk algab igati õigesti. Ma kuulan rohkelt lugu «Goodbye to Yesterday», selleaastast Eesti Eurovisiooni-lugu, ja saan teada e-residentsuse ja selle kohta, et Eesti kõrgeim mägi, Suur Munamägi, on ainult 318 meetri kõrgune. Tundub hullumeelne, et eestlased on kõige aktiivsemad saunas – Saksamaal on see koht, kus keegi sinuga ei räägi.

Järgmine samm on matkamine ja hääletamine. Lähen sügavale metsa imetlema külmunud sood, ja olen tõepoolest vaimustuses. Ma pole kunagi näinud sellist imelist loodust ega kohanud WiFi-signaali nii kauges maakohas. Kümmekonna kilomeetri järel pean paremaks mõne auto kinni pidada ja sõita järgmisse külla, et midagi hamba alla pista. Veerand tunni pärast võtab mu peale kolmas auto, mida juhib muretu meelega eestlane. Jõuan Kolgasse, külla, kus ei ole absoluutselt mitte midagi. Kõik majad paistavad tühjad olevat. Mõne minuti pärast näen õhupalli lendlemas. Sammun selle poole ja satun sünnipäevapeole. «Vabandage, kas te võiksite mulle öelda, kus siin süüa saaks?» Nagu mu retkel ikka, lähevad asjad hulluks kätte ära. Üks ema viib mu enda majja, kus mängin tema lastega peitust ning söön kapsasuppi hapukoorega ja kodus valmistatud musta leiba. See loodusretk jätab mulle mulje, et eestlaseks saada on õige lihtne. Nüüd on aeg ette võtta järgmine samm: leida kinnitust tõdemusele, et toit on kiireim viis mõista mingi rahva kultuuri.

 

Teine väljakutse: eesti toidu valmistamine

Laupäeva õhtu. Saan Tartus kokku Janeliga. Ta aitab mul valmistada üht rahvusrooga, rukkileivakattega ahjukaela.

Toidu valmistamine pole üldse raske, toit ise on üsna sarnane saksa köögi omadega. Kui aus olla, siis suurem osa meie söömaajast oli poes valmistatud (liha oli marinaadis ja magustoit supermarketis valmis tehtud), aga loeb ikkagi toidu maitse.

Niisiis, eesti toit on väga maitsev ja lihtne valmistada. Ma usun, et suudan oma uutele eesti sõpradele süüa teha küll, ja kui ka toit ei ole perfektne, päästab mind välja üks väike Vana Tallinn.

 

Mida süüa, et saada eestlaseks

Pearoog:

Rukkileivakattega ahjukael kartulite ja kapsaga

Sült leivaga

 

Magustoit:

Kamamagustoit marjadega

Kihiline rukkileiva magustoit

Vana Tallinn

 

Kolmas väljakutse: keel

Saanud rohkelt teadmisi eesti kultuurist, IT-turust, toidust ja loodusest, seisab mul ees viimane väljakutse: keele valdamine. Kui aus olla, siis see on kõige raskem. Kui ma Eestisse saabusin, hakkasin käima keelekursusel, aga kui sain aru, et selles keeles on neliteist käänet, jäi asi katki. Mu kõrv kuuleb selliseid helisid, mida ei tohiks saada üldse välja öelda. Aga igatahes küsisin Tartu inimestelt, millised viis lauset on elus püsimiseks hädavajalikud, ja üritasin neid siis ka välja öelda.

Laused olid järgmised:

  1. «Kallis tundmatu, sul on kõige kaunimad silmad, mida olen näinud.»
  2. «Üks õlu.»
  3. «Ma ei räägi eesti keelt.»
  4. «Vaikus on kuld.»
  5. «Saame kokku.»

Eesti keel kõlab mulle nagu keel, mida räägivad lapsed, kui nad leiutavad oma võõrkeele. See on minu jaoks väga raske, sest kogu aeg, kui ma püüan seda tõsiselt õppida, hakkan naerma. Aga igal juhul proovisin ma öelda neid lauseid … ja pean tõdema, et mul oli tunne, nagu ma püüaksin rääkida Euroopa hiina keelt. Inimesed said minust aru, aga probleem on selles, et ma ise tundsin, nagu räägiksin midagi täiesti seosetut.

 

Tulemus: tunnen end eesti kultuuri osana

Püüdnud rohkem kui 24 tundi jutti eestlaseks saada, võin öelda, et mind saatis peaaegu täielik edu. Suurim takistus on keel, mis on aga selle maa kultuuri tähtsaim osa. Kuid kõige tähtsam asi, mida ma oma katse ajal teada sain, on see: ärge kunagi uskuge, et eestlased on jahedad inimesed. Kui te näitate neile, et tahate nende kultuuri tundma õppida, avavad nad oma südame ja päike lööb särama, olgu või viieteistkümneks minutiks päevas, aga ka see on parem kui ei midagi.

Majandusteadlane: põhimõtteliselt tuleb kütuseaktsiisi tõusu toetada

Tartu ülikooli majanduspoliitika professor Jüri Sepp tõdeb, et kui riigis tahetakse teha häid asju, mis nõuavad suuri kulutusi, tuleb kusagilt nendeks raha leida ning üldiselt soovitavad eksperdid eelistada kaudseid makse. Seda, et aktsiiside tõstmine käivitab uue üldise hinnatõusu, ta ei usu.

Jüri Sepp nentis, et avalikkuses räägitakse korraga erinevatest asjadest. «Mõni toob välja kogutõusu – selle, mis on planeeritud mitme lähima aasta peale, ja see on loomulikult suurem. Valitsus rõhutab jälle, et tõus on järkjärguline,» rääkis ta. «Ühe aasta tõus ei ole väga dramaatiline, aga kui see jätkub mitmel aastal, on see loomulikult märgatav.»

Jüri Sepp, millise hinnangu te valitsuse kütuseaktsiisi tõstmise plaanile annate?

Mis siin ikka, põhimõtteliselt tuleb seda toetada. Kui tahame riigis ellu viia häid, kulutusi nõudvaid asju, milles koalitsioonipartnerid on kokku leppinud, siis kusagilt tuleb see raha leida. Üldiselt peavad nii OECD (majanduskoostöö ja arengu organisatsioon – toimetus) kui muud maksueksperdid kaudseid ja tarbimisega seotud makse soovituslikeks.

Mingis mõttes seostub kütuseaktsiis ideega, et vaja on keskkonnamaksude reformi. Terviklikku maksureformi ei ole muidugi tulnud ja selge see, et niisugusel sammul on majandusarengu seisukohast suuri vastuargumente. Lõppude lõpuks nõuab see niisiis ikkagi poliitilist otsust, mis kaaluks ära nii keskkonnahoiu kui majandusarengu vajadused. Kahjuks on seda laadi otsuseid nii-öelda otsevalemiga arvutada väga keeruline, kui mitte võimatu. Ka ideoloogia mängib rolli.

Viimastel päevadel on räägitud palju kütuseaktsiisi laialdasest mõjust. Kas te näete võimalust, et kütuseaktsiisi tõstmisest võiks saada uue üldise hinnatõusu mootor?

Ma ei usu seda. See on hoopis väiksema mõjuga tegur kui oht, millele on ka keskpank tähelepanu juhtinud: viimastel aastatel on palgatõus ületanud tootlikkuse tõusu. Üldine inflatsioonioht tuleneb pigem palgatõusust.

Ohtu, et kütuseaktsiisi tõusust tulenevad protsessid söövad ära inimeste palgakasvu, te ei näe.

Mingil määral see palgakasvu kindlasti vähendab. Kokkuvõttes on see natuke raha ühest taskust teise tõstmine. Aga on ju valitsus otsustanud teha teatud sihtotstarbelisi kulutusi näiteks laste ja vähekindlustatud inimeste heaks. Siis tulebki ju raha kelleltki teiselt ära võtta, vastasel korral ei saa selliseid asju lihtsalt teha.

Kuidas suhtute alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmisesse?

Väga palju võimalusi lisatulude teenimiseks ei ole. Kui lähtuda sellest, et meil on vaja lisaraha soovitud programmi elluviimiseks, siis... Nagu on ka valitsusjuht ise öelnud, tuleb valida halbadest variantidest parim. Aktsiiside tõstmine on siiski parem kui tõsta üldist tulu- või käibemaksu.

Ma ei mäleta, kes selle plaani välja käis, aga mina isiklikult leian, et ka üheprotsendiline üldine käibemaksu tõus võiks olla midagi, mille majandus ja ka inimesed neelavad alla suhteliselt kergesti. See annaks ehk märkamatumalt kätte need vahendid, mida saada tahetakse.

Kas kriitika, mis on valitsust tabanud, on asjatult suur?

Need huvirühmad, keda selline samm otseselt puudutab, reageerivad täiesti loomulikult.

Ligi: opositsioon ja koalitsioon pole andnud meile sadat kriitikavaba päeva

Reformierakonna aseesimees, haridusminister Jürgen Ligi peab oma erakonna reitingu languse põhjuseks seda, et ei opositsioon ega ka koalitsioon pole andnud valitsusele sadat kriitikavaba päeva.

«Valitsuse moodustamise raskused jagunesid väga ebaühtlaselt. Avalikkus on kahtlemata segaduses sellest, kes on põhjustanud need lisakulud, mille katmisest peavad rääkima peaministri ja rahandusministri erakonnad,» ütles Ligi Postimehele.

Ligi märkis, et koalitsioonilepingu positiivsete uudiste enda teenena esitamine ning kokkulepete ja partneri kritiseerimine aitas sotsiaaldemokraatidel reitingut hoida ja vea piires isegi tõsta.

«Vastutus on tähendanud Reformierakonnale ning Isamaa ja Res Publica Liidule reitingu madalseisu. Mittevastutamine koos vastandumisega on toonud toetust Keskerakonnale ja Vabaerakonnale. EKRE äärmuslus on pälvinud toetust, aga tõuganud neid ka eemale,» ütles Ligi.

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS küsitlus näitas, et võrreldes valimistulemusega on kõige rohkem toetust kaotanud Reformierakond ning enim on kasvanud toetus Vabaerakonnale.

Praegu on Reformierakonnal toetajaid 22, sotsiaaldemokraatidel 17, Isamaa ja Res Publica Liidul kümme protsenti, valimisteaegse toetuse on säilitanud Keskerakond, nende toetus on 26 protsenti. Vabaerakonna toetus on 12 protsenti, edastades nii Isamaa ja Res Publica Liitu.

Ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on vaatamata erakonda tabanud massiivsele kriitikale säilitanud valimisteaegse toetuse, mis on seitse protsenti.

25 protsenti inimestest ei osanud oma eelistust öelda, nende osakaal ei ole toetusprotsentidesse sisse arvestatud.

Riigikogu valimised võitis Reformierakond, kes kogus 27,7 protsenti häältest, Keskerakond pälvis 24,8, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15,2 ja Isamaa ja Res Publica Liit 13,7 protsenti häältest. Sügisel asutatud Vabaerakonda toetas 8,7 ja seni riigikogus esindamata Konservatiivset Rahvaerakonda 8,1 protsenti hääletanutest.

Soomes õpivad salveid ja piparmündid eesti keeles

Kuigi soomlaste meeli ja Helsingi tänavapilti hõivavad ootuspäraselt riigi homsed parlamendivalimised, on pealinnas vähemalt üks paik, kus jutt ei käi üldsegi hääletuse, vaid hoopis suveveetmisplaanide ja lemmiktunni üle.

«Pool aega õpime soome ja pool aega eesti keeles. Raske ei ole, mõlemad keeled on sama lihtsad,» ütleb Andreas. Iida lisab, et soome keeles on tunnid soome keel, teema ja kuvataide ning kehaline kasvatus. Raskusi kummagi keelega lastel pole, teema tõlkub kiirelt inimese- ja kuvataide kunstiõpetuseks.

Tegemist on Soome pealinnas asuva Latokartano põhikooliga, ainsa haridusasutusena, kus saab põhikooli lõpuni õppida kakskeelsetes klassides, kusjuures soome keele osakaal suureneb iga järgmise klassiga nii, et viimases õpivad nad eesti keeles vaid eesti keelt.

Enda tutvustuseks ütlevad lapsed, et nad on salvei ja piparmündi ehk siis 3. klassi õpilased. Kui see taksonoomia jääb hämaraks, siis ka selgitus: Latokartano põhikoolis asendavad ürtide nimed näiteks jaotusi 3.a ja 3.b.

Kui Oskari lemmiktund on matemaatika, sest ta on matemaatikas väga hea, siis Danielale meeldib nii matemaatika kui ka puutöö, sest talle meeldib arvutada ja ise põnevaid asju valmistada. Kui see kolmik koos kehalise kasvatusega paistab olevat favoriitide seas nii poistel kui ka tüdrukutel, siis ei jää tegelikult ükski ala vist mainimata, sest kellelegi see ikkagi meeldib. Lemmiktundide kategoorias hoiab eraldi kohta vahetund, mille lapsed veedavad õues – ainult siis, kui külma on väljas üle 15 kraadi, jäädakse tuppa.

Õpetaja Anne Ribeluse sõnul tundis ta vajadust sellise hariduse järele omaenda näitel, sest ta ise kolis 1992. aastal kahe tütrega Soome. «Ma nägin enda laste pealt, et kui õudne, käivad Soome koolis ja varsti ei teagi, kuidas «sipelgas» on eesti keeles. Lähevad vanaema juurde ja ütlevad, et murkku hammustas õde, vanaema ei saa aru, et mis, kes. Võid küll väga palju tahta ja soovida, kuid ei jõua teist koolipäeva kodus teha, lapsed ei jõua, ise ei jõua mõlemas keeles kõike läbi käia,» räägib ta.

Latokartano koolis on 700 õpilast, kellest 120 käib kakskeelsetes soome-eesti klassides. 1. klassi võetakse seal vastu hästi eesti keelt rääkivaid lapsi, kellelt ei nõuta ei soome keele, lugemise, kirjutamise ega arvutamise oskust, 2. klassi pürgijad peaks juba suutma lugeda, kirjutada ja arvutada, kuid ei pea soome keelt puhtalt valdama.

Küll hakatakse alates 3. klassist testima ka õpilaste soome keele oskust. «Kui tahad tulla 3., 4. või 5. klassi, siis peab aasta käima ettevalmistusklassis, kus igalt poolt mujalt maailmast tulnud lastele õpetatakse ainult soome keelt. Ja pärast aastat võib laps juba meile tulla, sest ta oskab nii palju. Aga sellised tulijaid on väga vähe,» sõnab Ribelus.

Latokartano koolis endas kaotati ühel hetkel ettevalmistusklassid ära, sest tegu on piirkonnakooliga, kuid piirkond hakkas arenema, sinna ehitati uusi maju, kolis juurde perekondi ning lapsi tuli juurde, seega oli vaja neid ka koolitada. See on omakorda muutnud linnajagu kallimaks ning ajendanud vähemalt osa eestlasi otsima mõistliku hinnaga eluaset mujalt, näiteks üldse väljastpoolt Helsingit.

Kui aga küsida, kes need vanemad on, kes tahavad jätkuvalt, et nende lapsed saaks osa haridusest ka eestikeelsena, ütleb Ribelus, üldistada ei saa, inimesed on väga erinevad.

«Kui vaadata viimase viie aasta lõikes, on igasuguseid kodusid ja peresid. On neid, kes on lõpetanud igasuguse elutegevuse Eestimaal, müünud elamised maha ja tulnud siia selleks, et jääda,» sõnab ta. Tema hinnangul tunnevad selliste perede lapsed end Soomes kõige paremini, sest neil on kindlus olemas: meie elame nüüd siin, meie oleme Soome eestlased ja kõigil on asi selge.

Ka on kakskeelsesse kooli toonud oma lapsi inimesed, kes on olnud lepingulise tööga mõne firma või ülikooli juures ning kellest on teada, et nad lähevad mõne aja pärast tagasi. «See on ka konkreetne asi, raamides,» ütleb Ribelus.

«On ka mõned pered, kuid need on harvad, kellel pool perekonnast elab Eestis ja ongi tuldud selleks, et majanduslikult hakkama saada,» sõnab Ribelus. Nende lastega vesteldes tuleb välja, et neil on asjad, kuhu nad täpselt kuuluvad, veidi segasemad. Kui küsida, kus nad elavad, siis vastavad nad, et Eestis, kui aga välja tuua, et tegelikult ei ela nad ju Eestis, vaid käivad Soomes koolis, tekib kerge nõutus.

Mitmekülgsed on ka Latokartano laste vanemate elukutsed: nende hulgas on nii firmaomanikke kui ka koristajaid ning hambaarsti õdesid, ehitajaid ja teadlasi. Küll on enamik neist oma koha Soome ühiskonnas leidnud ja see peegeldub ka koolis käivatest lastest: nad on õpetaja sõnul avatud, rahulikud ja meeldivad. Seda võis ka eile nende tunnis näha: niivõrd hingega tunnist osa võtvaid, üksteise seisukohti arvestavaid ning sümpaatseid lapsi väga tihti ei näe.

Suvevaheaja kavatseb neist suur osa Eestis veeta: kedagi ootavad vanavanemad ja sugulased Pärnus, kedagi Jõgeval, kedagi mujal.

 

KASULIK TEADA

Täiendavad katsed Latokartano põhikooli 2.–6. ja 7.–8. klassi astuda soovijatele toimuvad 7. mail kell 12.30 Agronominkatu 22.

1. ja 7. klassi täiendavad katsed toimuvad augustis ja täpsemat kuupäeva näeb mais kooli koduleheküljelt.

 

Videointervjuu Pomerantsiga: spordilt korjatav erisoodustusmaks võiks kaduda

Keskkonnaminister Marko Pomerants pidas valitsuse kavandatavat autokütuste aktsiisi tõusu paratamatuks, sest riigieelarvesse tuleb leida tulusid, kuid maksutõus parandab ka keskkonna seisundit. Samas pidas vastne portfelliomanik võimalikuks, et tervislike eluviiside toetamiseks loobutakse erisoodustusmaksu kogumisest ettevõtetelt, kes oma töötajate kehakukultuuriga tegelemist toetavad.

 

Raivo Juurak: kätekõverdused on su teine nimi!

Kuidas kohustuslikku riigikaitseõpetust kõigile õpilastele, sealhulgas ka patsifistidele söödavaks muuta, kirjutab Raivo Juurak Õpetajate Lehes.

Riigikaitseõpetus muutub kõigile kohustuslikuks – nii kõlab uue koalitsioonileppe üks punkte. Krimmi poolsaar on okupeeritud, Donbassis on hukkunud juba tuhandeid inimesi, president Ilves on avaldanud arvamust, et Eesti vallutamisele kulub Venemaal neli tundi. Arusaadav, et sellises olukorras läheb mõte kohustuslikule riigikaitseõpetusele.

Kui aga pisut mõelda, on asi päris kole – riigikaitsja peab ju olema valmis tapma ja ka ise surma saama. Tõsi, me rõhutame, et ei taha sõda, vaid lihtsalt võimalikku vaenlast korralikult heidutada. Aga hirmutav ikkagi.

Eelmisel nädalavahetusel nägin kaitseväe keskpolügoonil peetud riigikaitseõpetuse välilaagris patrullkäigu õppimist. Rühm õpilasi läks metsa patrullkäigule ja teine rühm ootas neid põõsastes ja maalohkudes, et tulijate pihta tuli avada. Nägin üsna lähedalt, kuidas patrullijad tabasid üht varitsejat värvikuuliga otse otsaette, vastu näokaitset. Need värvikuulid olid ilusad ja apelsinikarva kommide moodi, väidetavasti tehaksegi neid kommiliinil. Aga nii täpset tabamust nähes tekkis ikkagi mõte, et sõjas saadakse otsaette ju tinast kuuliga. Milleks me siis noori õieti ette valmistame?

Ühesõnaga, küsimus on selles, kuidas kohustuslikku riigikaitseõpetust kõigile õpilastele söödavaks muuta. Seni on riigikaitseõpetust õppinud ainult vabatahtlikud, kuid on ju ka sünnipäraseid patsifiste, kes ei taha püstolit sõrmeotsagagi puudutada, rääkimata osalemisest mängudes, kus kaaslast tuleb otsaette tabada. Keskpolügoonil peetud välilaagris oli asi lahendatud nii, et kes ei tahtnud kaaslast sihtida, võis selle osa vahele jätta. Kaks tüdrukut loobuski, osalt teadmisest, et värvikuuliga on päris valus pihta saada. Samal ajal laskmine kui sport – kas saan ümmargusele märklauale pihta? – paistis kõigile poistele ja tüdrukutele meeldivat. Kaasa lõid needki, kes laadimise eel küsisid, kumb ots ees tuleb kuul õhupüssi rauda panna.

Sport ongi ilmselt see, mis patsifistilegi riigikaitseõpetuse vastuvõetavaks teeb. Seda teed on ka mindud. Kõnealuses välilaagris võistlesid õpilased lisaks laskmisele ka tuletõrjevooliku lahtivedamises ja veejoaga märklauale pihta saamises. Lisaks paadisõidus, orienteerumises ja tehti ekstreemsporti. Näiteks ületati jõge köie küljes rippudes ja roniti üle puude vahele kinnitatud köitest võrkude. Arvan, et kui riigikaitselaager meenutab pigem spordilaagrit, huvitab see ka patsifiste.

Nägin, kuidas tosinkond noort tegi nagu üks mees järjest nelikümmend kätekõverdust. Mitte karistuseks, vaid vabatahtlikult, sportlikust hasardist. Nelikümmend kõverdust on paljuvõitu, aga noored ise ütlesid, et natuke peab ikka pingutama ka. Ja tegidki kõik kõverdused ära. Tõsi, osa tüdrukuid laskis kümnenda korra juures põlved vastu asfalti ja varsti vajusid neil ka puusad vastu maad, kuid tegid kõike hasardiga.

Teine moment, mis võib kõigile noortele sobida, on turvalisus. Laagris räägiti kõikide relvade puhul kõigepealt, kuidas neid ohutuks muuta. See peaks patsifiste samuti huvitama. Iga isa ja ema tahab ju teada, mida relvade, leitud lõhkekehade ja muu sellisega ette võtta, et keegi kannatada ei saaks. Ka tuletõrjeharjutused olid turvalisuse küsimus: kas oskad tekkinud tulekolde kiiresti kustutada? Meditsiinikursus – kas oskad sõrme siduda ja kõrvetatud käele esmaabi anda? Selles laagris pandi kõigile sõudevõistlusel osalejatele turvavestid selga – seegi nõue peaks arusaadav olema igaühele.

Juhtusin nägema, kuidas terve rühm tegi ilma pikemata kümme kätekõverdust selle peale, kui üks nende seast eksis turvanõuete vastu – seda selleks, «et isegi lihased mäletaksid, et turvanõuded on pühad». Igatahes tehti laagris kätekõverdusi palju, nii et juhtusin kuulma ütlemist: «Noormees, kätekõverdused on teie teine nimi!»

Ja veel üks moment, mis peaks patsifistidele sobima – riigikaitseõpetus võiks tugevdada õpilaste ühtekuuluvustunnet. Ja seda ta teeb. Nägin välilaagris, kui mõnusasti pikutasid gümnasistid lõunapausi ajal suures telgis ümber sooja ahju ja ajasid omavahel vaikselt juttu nagu vanad sõbrad ikka. Ja märkasin, kuidas nad iga järgneva võistlusega üha paremini meeskonnana tegutseda oskasid.

Kui riigikaitseõpetus sarnaneb pigem alternatiivteenistusega, võib ta olla vastuvõetav kõigile gümnaasiuminoortele. Ja päris riigikaitset jõuab ju õppida kaitseväes.

Uuring: Venemaa, Valgevene ja Kasahstan kuritarvitavad Interpoli

Avatud Dialoogi Sihtasutus (The Open Dialog Foundation) tõdeb oma hiljuti avaldatud raportis, et mitmed ebademokraatlikud riigid kasutavad Interpoli poliitiliste oponentide tagakiusamiseks, ja toob esireas välja Venemaa, Valgevene ning Kasahstani.

 

Kõige aktiivsemate Interpoli süsteemi kuritarvitajatena nimetab raport Venemaad, Valgevenet ja Kasahstani. Raport viitab, et 187 Interpoli liikmesriigist 106 on Freedom House'i hinnangul kas mittevabad või osaliselt vabad.

Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti sõnul kuritarvitavad korruptiivsed ja autoritaarsed riigid Interpoli isikute tagaotsimissüsteemi järjest enam ja kasutavad seda kodanikuaktivistide, ajakirjanike ja opositsioonipoliitikute tagakiusamiseks, teatas Paet BNS-ile.

Paeti sõnul võimaldab Interpol tagada riikidevahelise tiheda koostöö võitluses kuritegevusega, kuid kui autoritaarsed riigid hakkavad organisatsiooni poliitilise relvana kasutama, tuleb Interpoli tegevuse senist korraldust muuta.

«Eelkõige tuleks täiendada süsteemi, tundmaks paremini ära poliitiliselt motiveeritud tagaotsimistaotlusi,» märkis Paet, kelle hinnangul on vaja läbi vaadata ka reeglid olukordades, kus isik on rahvusvahelise kaitse saaja, kuid ühtlasi ka kirjas tagaotsitavana Interpoli süsteemis.

«Näiteks on juhuseid, kus EL-i liikmesriigid tunnistavad isikut pagulasena, kuid samas otsitakse teda Interpoli kaudu ning seetõttu on inimene vahistamise kartuses pidanud loobuma reisimisest teise EL-i liikmesriiki,» rääkis ta.

Rossiskaja Gazeta: Eesti president otsustas truudusetuse pärast naisest lahutada

Venemaa riiklik päevaleht Rossiskaja Gazeta kirjutas president Toomas Hendrik Ilvese ja Evelin Ilvese lahutusteatest juba peagi pärast ametliku teate ilmumist.

«Eesti meedia teatel on lahutuse põhjuseks Evelini truudusetus,» kirjutas ajaleht.

Rossiskaja Gazeta teatel avaldas möödunud aastal aset leidnud suudlusskandaali fotosid terve maailma meedia ja Evelin veetis terve öö tumedajuukselise noore mehega, kes paistis vähem kui 30 aastat vana.

«Pärast seda intsidenti ei eitanud presidendi naine midagi, lihtsalt vabandas oma käitumise pärast ja läks Saksamaale,» kirjutas ajaleht.

Kremli hääletoru kirjutab ka, kuidas vabariigi aastapäeval oli paar tänavu avalikkuse ees koos, ent pärast skandaali tundmatu tumedapäise mehega on presidendipaari suhted tugevalt jahenenud.

«Eesti ajakirjanikud on veendunud, et Evelin hakkab pärast lahutust koos tütrega Saksamaal elama,» kirjutas väljaanne.

Korraks leebunud valitseja

Venemaa president Vladimir Putin (62) näitas end vahelduseks pehmemast küljest, kui vastas neljapäeval oma traditsioonilises teleesinemises rahva küsimustele. Ühe saatejuhi pärimise peale, kes on Venemaa vaenlased, Putin ühtegi riiki ei nimetanud. «Meie sõber või vaenlane olla on ühtviisi auväärne,» mainis Putin ära ka selle, et Venemaa on suurriik ja tuumariik.

Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov tõstatas küsimuse, miks Moskva võimud Boriss Nemtsovi mõrvapaigalt lilled ja ikoonid minema tassivad. Putin nõustus lahkelt, et selles, kui inimesed lilli toovad, pole midagi laiduväärset ja lubas Moskva linnapeaga asja korda ajada.

Enam kui kolmest miljonist laekunud küsimusest vastas Putin ligi nelja tunni jooksul ära 74. Põhiliselt veenis ta vaatajaid, et Venemaa majanduses ja riigis üldse pole midagi hullu lahti, probleeme on, aga neist saab üle.

Tuld Hillary pihta!

Kunagine Ameerika Ühendriikide esimene leedi ja demokraatide soosik 2016. aasta presidendivalimisteks Hillary Rodham Clinton (67) peab olema raudsete närvidega naine: juba laevad vabariiklastest konkurendid mudakahureid, millega oma oponendi pihta turmtuld anda. Materjali selleks jagub ohtralt.

Alustades Clintoni rollist riigisekretärina – mille alla jäi näiteks ameeriklaste ebaõnnestunud avantüür parema Liibüa loomisel – kuni tema erakontolt lekkinud kirjavahetuseni. Rääkimata reaktsioonist araabia kevadele ja liigsest nõrkusest asjade ajamisel Vladimir Putiniga.

Oletatavasti ujuvad otsekui «juhuslikult» lagedale ka mõned hämarad seigad abikaasa Bill Clintoni ametisoleku aegadest. Nagu kõlab Florida vabariiklasest senaatori Marco Rubio ähvardav sõjahüüd: eilne päev on möödas!

Saab näha, mis puust Hillary tegelikult on.

 

Tõekuulutaja valel rindel

Kui Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor, spordibioloog ning dopinguvastane Kristjan Port (54) ETV «Vabariigi kodanikes» justkui muuseas välja hõikas, et narkootiliste ainete kasutamine pole võõras ka arstidele, ei osanud ta ilmselgelt oodata sellele järgnenud pahameelelaviini. Kasu polnud ka sellest, kui ta järgmisel päeval rõhutas, et arstid ei olnud tol hetkel tegelikult põhiteemaks. Meedikutele jäi kõrvu vaid üks: tuginedes peamiselt USA andmetele väidab Port, et ka meie tohtrid pole patust puhtad.

Ja ehkki sotsiaalmeediast võib leida Eesti arstide vihjeid narkoprobleemiga kolleegidele, on need pigem üksikud näited, mis ei tõesta tohtrite suuremat kiusatust tarbida keelatud aineid. Ühelt poolt võib ju öelda, et Port sattus kuulutama tõtt, ent arstid ei anna talle ilmselt nii kergelt andeks.

Analüütiku akrobaatika

«Olin üks Eesti parimaid kondiväänajaid,» üllatas Ruta Arumäe (38) lugejaid kuus aastat tagasi Postimehe nädalalõpukirja Arter persooniloos. SEB analüütikuna arvamusliidriks tõusnud noor naine rääkis toona, et talle meeldib end pidevalt proovile panna, ennast ületada. Lapsepõlvest alguse saanud armastus – akrobaatikaharrastus – õpetas seda nii kehaliselt kui ka vaimselt.

See oli üks üsna korralik tagurpidi salto, mille Ruta Arumäe eile viskas: avalik kirjeldus neljast kuust peaminister Taavi Rõivase majandusnõunikuna. Postimehes ilmunud arvamuslugu «Nõu saada peaminister ei soovinud» täitis tundideks avaliku eetri ega jätnud kedagi külmaks. Artikkel oli nagu Arumäe analüüsidki – terane mõte liigse sõnavahuta, aga seejuures mitte kuiv ja igav. Lisaks ka arusaadav – tema tugevuseks analüütikuna on peetud just oskust keerulisi asju selgelt esitada.

Akrobaatika on seotud tsirkusekunstiga, kuid erinevalt paljudest asjadest, mis tsirkuses ongi meelega illusoorne, on akrobaatika läbinisti aus mäng. Kaelamurdvaid trikke tegevad akrobaadid peavadki olema treenitud, osavad ja julged. Ja enesekindlad.

Need omadused iseloomustavad ka Ruta Arumäed. Ta julgeb eristuda. Näiteks oli Arumäe ainus, kes juba kuid varem ennustas ette mullust SKT langust esimeses kvartalis. Ta on olnud ka parim analüütik Postimehe iga-aastases majandusprognoosis.

Kui Hugh Loftingi humanistlik raamatukangelane doktor John Dolittle Alexander Blossomi «hiigeltsirkusesse» tööle sattus, hämmastas ausat doktorit, kui palju võltsi selles ettevõtmises oli. Tsirkuseperemehe filosoofia – peaasi on müük – on mõneski mõttes sarnane Ruta Arumäe kirjeldusega ootustest talle kui majandusnõunikule. Peaasi et Eesti saaks enda edu näidata indeksites ja edetabelites. Nagu mõnes müügiks üles löödud korteris, kus kipsplaat ja värv pannakse varjama majavammi.

Kuigi nutikas ja andekas (ning sellest kahtlemata ise teadlik), oli doktor Dolittle inimesena vaoshoitud. Nii on ka Ruta Arumäe. Väliselt jõulises seltskonnas pole sellisel inimesel enesekehtestamine lihtne ja pigem valitaksegi vaikimine. Kuid targal juhil on selleks puhuks taskus võtmed, kuidas lukud avada – nõuannete pärast nõunik ju ametisse kutsutigi. Ja tark juht ei eelda ka kindlasti, et nõunik räägib ainult meeldivatest asjadest, vaid juhib tähelepanu ka sellele, mis korras ei ole.

Muidugi loeb iga sõnumi puhul kontekst. Valitsusjuht Rõivas on olnud sel nädalal niigi üsna suure avalikkuse surve all seoses kütuseaktsiisi tõstmise kavaga. Õieti kohmakusega selle plaani vajalikkuse selgitamisel. Mõned sõnastused on ebaõnnestunud, tulemuseks on rohkem meediamüra kui asi väärt on. Tuleb selgelt ära öelda, mitte keerutada – muidu keerutad end sisse. Vana tõde ju.

Riik on meie kõigi ühine asi. Tegelikult võiks igaüks anda aeg-ajalt tasuta nõu arvamusartikli näol (nagu väljendas Ruta Arumäe), et seda ühist asja ajada. Kogemustega inimese otsus edendada kriitikaga avalikku debatti on suur väärtus. Näiteks paljud tippametnikud ja poliitikudki pelgavad seda teha, eelistades süsteemi klatšida kohvilauas või suitsunurgas. Elu läheb edasi, palk jookseb. Avalik murekiri seevastu toob kaasa isiklikuks minevaid inetusi, millest kohati saavad lausa vihakõned.

Ruta Arumäe ei valinud mugavustsooni ja pälvis ühiskonnas õigustatult palju tunnustust. Kindlasti on sõpradel meeles talle homme sünnipäeva puhul ka väike tervitus saata.

 

Vihmasadu ähvardab Horvaatia Teeme Ära! koristustalguid edasi lükata

Horvaatiasse prognoositav kohati enam kui 6-millimeetrine sademetehulk võib riigi mitmes piirkonnas edasi lükata tänaseks kavandatud koristustalgud.

«On tegelikult täitsa suur tõenäosus, et koristuspäev lükatakse mitmel pool edasi, sest nii vihmane on,» ütles BNS-ile Teeme Ära! Maailmakoristuse piirkondlike koordinaatorite juht Kadi Kenk.

Põhiline komistuskivi Horvaatia talgute korraldamisega seoses on olnud inimeste motiveerimine ja sponsorite leidmine. Keeruline on olnud ka meedia kaasamine, et talgutele tähelepanu juhtida, ütles Horvaatia talgute peakorraldaja Helene Traub ja lisas, et tänavune osalejate arv on raskesti prognoositav. «Nimekirjas on end registreerinud mõnikümmend vabatahtlikku. Meil on 130 linna ja enam kui 200 kooli, aga paljud inimesed loobuvad sel nädalavahetusel koristamast vihma tõttu.»

Ettevalmistused Horvaatias koristustalgute läbiviimiseks algasid mullu oktoobris. Oma jälje on korraldustöödele jätnud enam kui nelja miljoni elanikuga maa majanduslik madalseis ja logistilised iseärasused, sest riigi ühest otsast teise ei ole võimalik ühe päevaga reisida.

Aastal 2012 koristas Horvaatiat ligi 42 000 vabatahtlikku, aasta hiljem juba 50 000 ja mullu 52 000 inimest.

Täna ootab koristustalgulisi ka Tšehhi, kus on kaardistatud 5000 ebaseaduslikku prügi mahapaneku kohta. «5000 illegaalset prügimäge on ilmselt vaid murdosa olemasolevatest. Ma pakun, et nende koguarv on vähemalt 10 korda kõrgem,» ütles Tšehhi heakorratalgute peakoordinaator Miroslav Kubásek. Kui tahta neid kõiki likvideerida, tuleks ühel päeval korraldada koristusaktsioon igas linnas ja külas, kaasates enam kui 100 000 vabatahtliku, mis on ligi 1 protsent Tšehhi elanikkonnast.

Tänavust Teeme Ära! Maailmakoristust toetab Eesti välisministeerium arengukoostööle ja humanitaarabile kavandatud vahenditest, keskkonnaministeerium, Avatud Eesti Fond ja mitmed firmad, teiste hulgas ka Skype, Tallink ja Estonian Air.

Eestist alguse saanud Teeme Ära! prügikoristustalgud on levinud 112 riiki, osalejateks enam kui 11 miljonit inimest. Eestis tegutsev vabatahtlike meeskond mängib maailma koristustalgutes võtmerolli.

Esipaari 17 ühist aastat said lõpu

2006. aasta sügisel asus Kadriorgu õnnelik paar. Ajakirjanduses ilmusid ilusad lood nende Ärma talust Viljandimaal. Avalikkus heldis kaks aastat varem abiellunud presidendipaari pilkudest ja suudlusest vabariigi aastapäeva ballil. Samasugust üleriigilise tähtsusega lähedust ja soojuse jagamist polnud varem nähtud.

Enamikku avalikke üritusi väisas presidendipaar koos. Kui Evelin Ilvese moekate disainrõivaste kohta mõni moepolitseinik kriitikanooli heitis, asus president oma abikaasa valikuid kaitsma.

Muinasjutt kestis peaaegu Ilvese esimese presidendiaja lõpuni 2011. aastal. Esimesed vihjed esipaari suhteprobleemidest tulid viitega riigipea võimalikele silmarõõmudele. Uueks presidendiajaks valmistusid Ilvesed avalikkuse jaoks justkui kenasti koos ning võimalikule tõsisele kriisile nende suhetes ei viidanud miski.

Ometi räägivad presidendipaari tundvad inimesed: lahkhelid tekkisid tegelikult juba kahe ametiaja vahetumisel. Hoogsa turundusnaisena hakkas Evelin Ilves looma – ilmselt kõige paremas usus – uut, kaasaegset esimese leedi rolli.

 

Teineteisest järjest kaugemal

 

Pärast vagusat, abikaasat igati toetavat Helle Meri, president Lennart Meri abikaasat, pärast Ingrid Rüütlit, president Arnold Rüütli abikaasat, kes jäi esileedi kohuste kõrval truuks oma kutsele ehk folkloorile, mõjus Evelin Ilves ehk liialt esiletükkivalt. Väidetavalt oli tema ohjamisega probleeme sel ajal ka presidendi kantseleil. Keeruline oli aga kantselei töötajatelgi, sest riigipea Ilves on seisnud oma abikaasa eest ja kaitsnud teda nii majasiseste kõhkluste ja ammugi ka väliste rünnakute eest.

Kas see kõik on suunanud, muutnud presidendi avalikku suhtlust ka näiteks välismeediaga?

«Ta on pettunud. «Pettunud» on see sõna,» ütles üks Toomas Hendrik Ilvese lähikondlane. Pettunud selles, et riigipea teine ametiaeg jääb meelde lahutusega.

Viimasel kahel aastal on avalikkus näinud presidendipaari kaugenemist – piltidel seisti teineteisest järjest kaugemal, ühiselt väisatud avalikke üritusi jäi järjest vähemaks. Jutud Ilveste abielukriisist said järjest hoogu aasta tagasi, kui Evelin Ilves mitmeks nädalaks lõunamaale sõitis ja sealt uue väljanägemisega naasis. Presidendiballil olid nad aga endiselt kõrvuti ja tähelepanelikud silmad märkasid Evelin Ilvese püüdu abikaasaga soojemalt suhelda.

Avalikel üritustel käisid Ilvesed juba enamasti eraldi – riigipea täitis omi ametlikke kohustusi, tema abikaasa käis rohkem glamuursetel muusika- ja moeüritustel, täites siiski erinevatel heategevusüritustel ka presidendi abikaasa kohuseid.

Presidendi kantselei vaikis presidendipaari suhete teemal kuni eilseni. Võib vaid arvata, et Kadrioru esindushoone elanike, esipaari omavahelised suhted on ka kantselei töötajates pingeid põhjustanud. Eraruumidest kaasa toodud paha tuju pidi paratamatult kanduma ka tööruumidesse.

Vihjed nii presidendi kui ka presidendiproua erinevatele silmarõõmudele väljaspool abielu sagenesid, kuni mullu 7. augusti ööl Evelin Ilves paljudest silmadest hoolimata avalikus kohas Solarise keskuse katusekohvikus tõmmu noormehega suudles. See oli meeleheitlik eneseunustus, märguanne avalikkusele ja küllap ka abikaasale. Oli vähe lootust, et selline kümnete silmade all toimunud suudlus saladuseks jääb.

Fotod ja videojäädvustused kohvik Komeedi terrassil toimunust jõudsid avalikkuse ette 22. augustil. Sama päeva pärastlõunal kirjutas esileedi Facebookis: «Mul on praegu kanda üks raskemaid aegu. Palun andestage, kellele olen haiget teinud.»

 

Esileedi hüved kaovad

 

Alates sellest sündmusest ei ole Evelin Ilves alaliselt Kadriorus elanud. Teda ei olnud presidendilossis isegi siis, kui seda külastas septembri alguses Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama. Alati avalikkuses peeneid rõivaid kandev Evelin Ilves jäi inimestele samal ajal Narva maanteel silma lihtsates teksades jalutades.

Umbes kuu pärast avalikku suudlust käis presidendipaar vanalinna restoranis ühisel lõunal, mida Kadriorg ei hoidnud saladuses. See võis olla signaal, et presidendipaar püüab suhteid parandada ja ühiselt edasi minna.

Edaspidi siiski neid avalikel üritustel ikka koos ei nähtud. Küsimus oli selleski, kas vabariigi aastapäeval võõrustab külalisi president üksi või siiski paarina. Jõhvi kontserdimaja lõbusalt kujundatud vastuvõtul olid nad siiski koos, seistes teineteisest piisavalt kaugel, kuid siiski koos.

Presidendipaar abiellus 2004. aastal. Lahutuse kohta saatis eile pärastlõunal teate välja presidendi kantselei. «See on põhjalikult kaalutud ühine otsus,» teatasid nad.

Ühiselt jätkatakse varateismelise tütre kasvatamist. Lahutuse jõustumise järel ei laiene Evelin Ilvesele enam senised, vabariigi presidendi ametihüve seadusest tulenenud esileedi hüved.

Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves teatasid, et käsitlevad oma otsust lahutada abielu nende isikliku elu küsimusena, mis ei ole seotud riigipea ametitegevusega. Nad palusid avalikkuselt ja ajakirjanduselt ennekõike oma alaealise lapse huve ja tundeid esikohale seades mõistvat suhtumist.

 

Politsei nabis kinni seitse võimalikku autoärandajat

Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlusteenistuse juhi Joel Alla sõnul on korrakaitsjad seoses nädala keskel aset leidnud autode ärandamistega kahtlustatavatena kinni pidanud seitse noormeest.

Ööl vastu kolmapäeva ärandati kaks sõiduautot Ford Escort. Sõmerul pandi Ford pihta Puiestee tänavalt. Korravalvurid tabasid sõiduki koos roolis olnud 17aastase noormehega Tallinna–Narva maanteel. Noormees peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Samal ööl kadus Ford Rakveres Lennuki tänavalt. Politsei tabas sõiduki koos roolis olnud 16aastase noormehega samuti Tallinna–Narva maanteel. Noormees peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Neljapäeval üritati Näpil ärandada sõiduautot Opel Corsa, kuid kuritegu jäi lõpule viimata. Politsei pidas kuriteos kahtlustatavana kinni 18aastase noormehe.

“Töö kahtlusalustega veel kestab,” sõnas Alla. “Selgunud on, et nende registris on rohkem sõidukitega seotud lõhkumisi, kui politseil on andmeid kannatanute kohta,” lisas ta.

Politsei palub kõigil, kelle autot on kahjustatud või üritatud ärandada, sellest Rakvere politseile teada anda. Vihjeid autodesse sissemurdmise kohta saab teha lühinumbril 112.

Veel on viimasel ajal sagenenud autorataste vargused. Praegu on teada neli juhtumit, mille puhul on autoaias seisvalt sõidukilt kõik rattad alt kruvitud. Politsei ootab vihjeid, kui üritatakse soodsama hinnaga müüa BMW, Kia, Toyota ja Volvo rehve ning velgi.

“Enamik autoomanikke teab, et ei ole hea mõte jätta sõidukisse nähtavale kohale väärtuslikke esemeid,” jätkas Alla. “Need on alati ahvatluseks isikutele, kes ei ole seaduskuulekad. Kui autoklaas on juba puruks löödud, siis võtab varas sealt loomulikult kõik kaasa. Kindlasti kontrollitakse ka kindalaeka sisu.”

Rataste varastamise ennetamiseks soovitab politsei kasutusele võtta velje turvapoldid.

Rakvere politseijaoskond on alustanud käesoleval aastal seoses sõidukitega 34 süüteomenetlust. Neist 14 on väärteomenetlused, mille puhul sõidukeid lõhuti, et varastada seal olnud esemeid, nagu automakke, akusid, GPS-seadmeid. Lisaks alustati 20 kriminaalmenetlust, peamiselt lõhuti sõidukeid, et varastada esemeid ja hiljem minna sõidukiga sõitma.

Kokku on omavoliliseks kasutamiseks võetud maakonnas üheksa sõiduautot: kaks Tamsalust, Rakverest ja Sõmerult, üks Ubjast, Sallast ja Kadrinast. Üheksast ärandatud sõidukist on leitud kuus, mis kõik olid kahjustatud.

Vaimupuudega tütar elas Paides viis päeva koos surnud emaga

Kuuekümneaastane vaimupuudega naine sai abi alles siis, kui sotsiaaltöötajad kuulsid tema olemasolust pärast seda, kui ta oli viis päeva surnud emaga ühes korteris elanud.

Järgnevat juhtumit on raske uskuda isegi aastaid sotsiaalvaldkonnas töötanud inimestel.

Aastakümneid elasid keset Paide linna ühes korteris ema ja tütar. Tütre vaimsed probleemid ilmnesid juba üle 40 aasta tagasi, kui ta käis alles  koolis. Töötanud pole ta kunagi ja viimased kümme aastat on ema ja tütar elanud üksnes ema pensionist.

Tütar oli kaotanud riigi ja kohaliku omavalitsusega igasuguse sideme. Tal puudus kehtiv isikutunnistus. Ta ei käinud arsti juures.

Korter, kus nad elasid, oli väga kehvas seisukorras. Elekter oli pikemat aega  välja lülitatud ja vähemalt üks kord on käinud päästjad seal korteris tuld  kustutamas. Hea on see, et kommunaalarved on olnud alati tasutud ega ole võetud võlga.

Kõigest sadakond meetrit kaugemal elas ema õde, kuid sugulased ei käinud omavahel läbi.

Hiljuti lahkus siit ilmast üle 80aastane ema. Mis järgnevatel päevadel  korteris juhtus, pole teada, kuid viis päeva pärast ema surma läks tütar  tädi juurde ja andis teada, et tolle õde on surnud.

Seejärel said abivajavast naisest teada ka Paide sotsiaaltöökeskuse töötajad. Järgneval  päeval viidi naine kiirabiga haiglasse ravile. Seal viibis naine kolm nädalat. Käesoleval ajal viibib ta hoolekandeasutuses ning on koostamisel tema rehabilitatsiooniplaan, mis annab vastuse sellele, millist erihoolekandeteenust inimene vajab.

Paide sotsiaaltöökeskuse juhataja Heiki Rosin tunnistas, et temalegi  tundus uskumatu, kuidas väikses linnas võib üks abivajav pere nõnda märkamata jääda.

Rosina ütlust mööda hakkasid sotsiaaltöökeskuse töötajad naise heaks tööle kohe,  kui temast teada said. Nüüd on naisel olemas kehtiv isikutunnistus, määratud puue ning seetõttu on tal ka sissetulek.

Kus naine täpsemalt elama hakkab, pole praegu veel selge, sest sotsiaaltöötajateni pole veel jõudnud tema rehabilitatsiooni otsus.

Rosin kinnitas, et nüüd, kui abivajaja on omavalitsusele teada, ta  kindlasti abita ja peavarjuta ei jää.

Rosina meelest poleks pidanud ema üritama oma haige tütrega üksi toime tulla,  vaid teavitama olukorrast ametkondi ja kindlasti oleks nende elu kulgenud palju paremini.

Rosinat pani imestama, et kahest hätta sattunud naisest ei andnud  sotsiaaltöötajatele teada ei nende Paides elavad sugulased ega ka naabrid. «Sellisel  puhul ei tohi võtta hädasolijatest teada andmist kui pealekaebamist,  vaid nõnda aidatakse inimesi, kes ei oska või ei taha abi paluda,» lausus ta.

Rosin sõnas, et kuigi linn on väike, siis kõiki inimesi, kes abi vajavad, sotsiaaltöötajad paraku ei tunne. Selle pere «suur viga» oligi see, et nad üritasid ise hakkama saada,  kuid tegelikult ei saanud.

«Palun märgake inimesi enda ümber ja enda kõrval. Kui keegi vajab abi, siis palun aidake või andke sellest teada,» lisas Rosin.

Sõidukite kokkupõrkes sai kolm inimest vigastada

Põlvamaal Põlva vallas sai eile kahe sõiduauto kokkupõrkes kolm inimest vigastada.

65-aastane Arne sooritas kell 17.35 Võru- Põlva maantee 24. kilomeetril Rosma külas Renault’ga vasakpööret ning pööras ette Võru poolt tulnud Volkswagenile, mida juhtis 55-aastane Ülle.

Kiirabi toimetas mõlema auto juhid ning Renault’s viibinud 54-aastase Ene Põlva haiglasse.

Kiirabi toimetas kokkupõrkesse sattunud auto kaasreisija haiglasse

Viljandimaal Viljandi vallas põrkasid eile kokku kaks sõiduautot, kiirabi toimetas ühe inimese kontrolliks haiglasse.

56-aastane Eve sootitas kell 12.25 Uusna külas kõrvalteelt vasakpöörde peateele ja põrkas kokku Škoda Feliciaga, mida juhtis 21-aastane Taisi, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Kiirabi toimetas Toyotas kaasreisijana olnud 77-aastase Olvi kontrolliks Viljandi haiglasse.

Ida-Virumaal puhkes tehases tulekahju

Ida-Virumaal Püssi linnas puhkes täna öösel puitkiudplaadi tehases tulekahju, päästjad kustutasid põlengu.

Häirekeskus sai kell 1.56 teate, et Lüganuse vallas Püssis asuvas tehases on puhkenud tulekahju, teatas päästeamet.

Sündmuskohal selgus, et puitkiudplaadi tehases põlesid kuivati ventilatsioonis  filtrid.

Päästjad lõpetasid kustutustööd kell 3.25.

Soome välisministeeriumi teadur: hoiak Eesti riikluse suhtes oli jahe

Ametliku Soome suhtumine Eesti iseseisvuspürgimustesse oli jahe, tõdeb Soome välisministeeriumi teadur Jussi Pekkarinen, kelle sõnul mõjutas Helsingi sellist hoiakut 50 aastat elu Nõukogude Liidu kõrval.

Soome välisministeeriumis oldi tollal seisukohal, et Soome enda huvide kaitsmiseks tuleb Balti küsimuses hoida ettevaatlikku joont, on öeldud Pekkarineni äsjailmunud raamatus Soome Tallinna-suursaatkonna ajaloost.

Eesti taastas iseseisvuse 1991. aasta 20. augustil.

Soome ja Eesti üksteisega põimunud ajalugu valgustatakse äsjailmunud ajalooteoses «Kohtu 4», mille autoriks on Pekkarinen.

Kohtu 4 on suursaatkonna aadress.

Enne Teist maailmasõda ühendas Soomet ja Baltimaid ühine vaenlane – Nõukogude Liit.

«Kõik kartsid selle rünnakut. Tuge ja julgeolekut vajati,» kirjutab Pekkarinen.

«Riigid mõtlesid 1920. ja 1930. aastatel olukorra erinevate lahendusvariantide üle. Soomes olid variantidena arutusel piiririigipoliitika, toetumine Rahvasteliidule ja Põhjamaade koostöö. Ja ometi oli Talvesõja puhkedes Soome üksi.»

Eesti olukord oli Pekkarineni hinnangul Soomest halvem. Selle võimalikud liitlased olid tõrges Soome ja teised nõrgad Balti riigid.

«1940. aasta jaanuaris raporteeris Soome suursaadik Tallinnas P.J. Hynninen, et Eesti rahvas tunneb kaasa võitlevale Soomele. See eest otsustajate ringis, mõned erandid välja arvatud, ollakse seisukohal, et Soome käitus läbirääkimistel Venemaaga liiga paindumatult,» kirjutab teadur.

Hynnineni sõnul üritasid eestlased kõigi vahenditega vältida venelaste ärritamist. Saadiku sõnul kiitis Eesti juhtkond riigi osavat ja ettenägelikku välispoliitikat.

«Samas unustatakse, kuidas Nõukogude sõjaväeešelonid voorisid takistamatult ja kontrollimatult edasi-tagasi üle piiri, kuidas soveti laevastik liigub Eesti territoriaalvetes nagu oma kodus ja kuidas lisaks baasidele selle õhueskadrillid Eesti õhuruumi valitsevad,» kirjutas Hynninen.

Nõukogude õhujõud kasutasid Talvesõjas Soomet pommitades Eestis asunud õhuväebaase ja see loomulikult tekitas Soomes viha. Eesti sõbrana tuntud professor Lauri Kettunen käis 1940. aasta jaanuaris Eestis ja kohtus seal peaminister Jüri Uluotsaga.

Kettunen kirjeldas kohtumise tulemusi: «Tema (Uluots) pidas loomulikuks, et soomlastel on õigus pommitada baase, «kui te vaid jumala eest Tallinnat ei pommita».»

Surnud naise pensionisegaduse põhjustas seadusemuudatus

Sotsiaalkindlustusameti juhi Juta Saareveti sõnul tingisid sel kolmapäeval «Pealtnägijas» kirjeldatud olukorra, kus surnud naisele jätkati pensioni maksimist, muutunud seadused, mis ei jäta ametile ka muud valikut kui pärijatelt raha tagasi nõuda.

«Pealtnägijas» rääkis pensionärist õpetaja Antonina Vassiljeva, kuidas sotsiaalkindlustusamet nõuab talt tagasi ligi 16 000 eurot – tegu on nelja aasta jooksul tema surnud emale eksikombel väljamakstud pensioniga.

«Sotsiaalkindlustusamet kui riigi esindaja vabandab Antonina Vassiljeva ees, et antud juhtumi puhul riik tervikuna ei toiminud nii, nagu see oleks mugavam ja lihtsam inimesele,» ütles sotsiaalkindlusameti juht.

Saareveti sõnul on tekkinud olukorra põhjuseks 2009. aastal jõustunud pärimisseadus, mis muutis pärimise põhimõtteid ja sätestas pärandist loobumise põhimõtte. «Pärimisseaduse muutus tähendab inimese jaoks, kelle lähedane on surnud, et inimene peab pöörduma notari poole, kes vormistab pärandist loobumise akti,» selgitas ta. Kui inimene seda kolme kuu jooksul ei tee, siis muutub ta automaatselt pärijaks, ja seda koos kõikide kohustustega, mis antud inimesel olid võetud.

Saareveti kinnitusel riik kindlasti ei eelda, et inimesed teaksid kõiki seadusi ja nende muudatusi. «Riik toimib põhimõttel, et ametnikud teevad oma tööd südamega ja inimeste pöördumiste puhul aitavad neil jagu saada ka kõige keerulisematest juriidilistest nüanssidest,» lisas ta.

Kuni 1. juulini 2010 oli sotsiaalkindlustusametil õigus ilma inimest tülitamata surnule makstud summad pangast tagasi saada. «Praegu meil kahjuks seda õigust pole,» kinnitas Saarevet. «See tähendab, et me riigi raha kasutajana peame riigi rahaga täpselt ümber käima ja kõik, mis on enammakstud, peame tagasi küsima, ja praegu kahjuks pärijate, mitte panga käest,» selgitas ameti juht.

Ta rõhutas, et amet ei saa lasta rahal lihtsalt surnud isiku kontole panka jääda. «Seega olemegi täna olukorra ees, kus peame inimese, tavaliselt pärija, poole pöörduma ja paluma tal enammakstud summa riigile tagastada,» lausus Saarevet.

«Me usume, et õige viis on asju pankadega ajada ja seega teeme uuesti ettepaneku seadusemuudatuseks, et taastada olukord, kus sotsiaalkindlustusametil on võimalus inimest tülitamata enammakstud raha iseseisvalt pangast kätte saada,» rääkis Saarevet.

Raskeid juhtumeid on Saareveti sõnul ennegi ette tulnud. «Kui saame inimesega jutu peale, siis leiame konstruktiivsed lahendused – lepime kokku mõlemaid osapooli rahuldava maksegraafiku, vahel ka loobume nõuetest, kui selleks on olemas põhjused, või leiame muud lahendused,» rääkis ta.

Antonina Vassiljeva juhtumit püüab amet praegu lahendada. «Me selgelt usume, et inimene ei pea kinni maksma riigi tehtud vigu,» rõhutas Saarevet.

Olukorrad, kus ametil tuleb raha tagasi küsida, on erinevad. Riigisiseselt tekivad pensionide enammaksed enamasti kuu vahetusel toimunud surmade tõttu. «Näiteks inimene suri kuu viimastel päevadel ja surma registreerimiseks on lähedastel aega seitse päeva, siis võibki osa pensionisaajaid väljamaksete tegemise hetkel olla IT-süsteemidele teadaolevalt veel elus,» tõi Saarevet näite. Enammaksed tekivad ka info viibimisest, kui inimene elab või sureb mõnes teises riigis ja amet saab andmed hüvitise saaja surmast hilinemisega.

Praegu maksab sotsiaalkindlustusamet 29 eri liiki hüvitist ligikaudu 700 000 inimesele.

 

L'Oréali tippjuht kiitis Eesti looduskosmeetikat

Eestit külastanud Cosmetics Europe president ja maailma ühe suurema kosmeetikafirma L'Oréal Prantsusmaa juht Loïc Armand kiitis Eesti looduskosmeetika suunda, millest ka teised riigid eeskuju võtta võiksid.

Euroopa kosmeetikatootjaid ja -liite ühendav Cosmetics Europe, kuhu kuulub ka Eesti Keemiatööstuste Liit, tegeleb peamiselt toodete ohutusega ning uute turgude otsimisega väljaspool Euroopa Liitu, vahendab ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».

Siinse turuga tutvumas käinud Cosmetics Eurpe uus president toob esile meie looduskosmeetika suuna, mis mujal nii hästi arenenud veel ei olegi.

«Kuna see on nii öelda pisem riik, siis võib teil olla paremaid mõtteid. Ja ma arvan, et Eesti turg on väga elav ja innovatiivne, kus on palju väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis loovad uusi kontseptsioone ja tooteid,» rääkis Armand.

PÄEVAINTERVJUU: Arumäe sõnul polnud tema eesmärgiks kedagi rünnata

Peaminister Taavi Rõivase endine nõunik Ruta Arumäe sõnul polnud tema Reedel ilmunud arvamusloo eesmärk kedagi isiklikult rünnata, vaid juhtida tähelepanu sellele, et riigisektor võiks uute ideede suhtes vastuvõtlikum olla.

«Mu eesmärk ei olnud kritiseerida isiklikult Taavi Rõivast ega kedagi teist. Mul pole konkreetsete isikute vastu midagi. Riigi analüütiline süsteem võiks olla paremini korraldatud,» rääkis Arumäe «Postimehe Päevaintervjuus». «Ma ei taha kedagi rünnata. Ma arvan, et inimesed, kes riigisektoris töötavad, on toredad, aga teistele ideedele peaks vastuvõtlikum olema.»

Riigikogu majanduskomisjoni liige Maris Lauri (RE) ütles reedel Postimehes ilmunud Arumäe arvamuslugu kommentaarides, et tõenäoliselt ei hoomanud Rõivase endine nõunik päris täpselt, milline on tema ülesanne ja kuidas seda täitma peab.

Üks rida tööülesandeid

Küsimusele, millised olid peaministri nõuniks asumisel töölepingus kirjeldatud ülesanded, vastas Arumäe: «Töölepingus oli minu tööülesandeks vaid üks rida à la tuleb tegeleda sotsiaalmajanduslike tegurite ja konkurentsivõime analüüsimisega. Ülesande püstitus oli küllaltki üldine. Kõik konkreetsed ülesanded, mis sain, tegin ära nagu paluti. Käisin erinevate osapooltega rääkimas, jõudsin järeldusele, aga paraku nendest järeldustest ei oldud huvitatud.»

Majandusanalüütiku hinnangul on vaja rohkem diskussiooni rahva ja poliitikute vahel. «Loodan, et rohkem inimesi avaldaks arvamust. Ühiskonnaelus osalemisel on arvamuse avaldamine muutunud ebapopulaarseks. Tambitakse maha kõik, kes julgevad midagi öelda. See on jube kurb.»

Rääkides tulevikust ja sellest, millist mõju Arumäe sõnavõtud talle endale võivad avaldada, lausus Rõivase endine nõunik: «Ma arvan, et poliitikut minust ilmselgelt ei saa. Selleks olen ma liiga aus. Tööandjate seas ma ilmselt ka väga hinnatud ei ole.»

Vaata videost lisaks, mida rääkis Arumäe oma tööst peaministri nõunikuna ning milline on tema hinnang Reformierakonnalt tulnud kriitikale.

Koolitants jõuab nädalavahetusel Emajõelinna

Koolitants alustas maakondlike tantsupäevadega märtsi alguses ja nädalavahetusel on festival ka Tartus, kus registreeritud truppidele ja juhendajatele on Uues Teatris ja Genialistide klubis töötoad ja seminarid. 

Tänavu peetakse noorte koolitantsufestivali varasemast erinevalt. Festivali on korraldatud kakskümmend aastat järjest ning seni on võisteldud omaloomingulistes tantsudes. Sel aastal osalevad aga tantsijad maakondlikel tantsupäevadel koreograafide juhendatavates töötubades. Noorte tantsulavastusi on kõigil võimalik näha laupäeval ja pühapäeval Tartu üliõpilasmajas.

Eesti tantsuagentuuri juhataja ja Koolitantsu üks eestvedajatest Raido Bergstein rääkis, et formaadi muutuse peamine eesmärk on parandada tantsijate ja juhendajate omavahelist suhtlust, et osalemine ei keskenduks vaid ettevalmistatud kavale.

«Kindlasti on truppe, kes jälgivad teiste tegemisi, aga julgen öelda, et enamik keskendub vaid oma etteastele, ning kui see läbi saab, on festival trupi jaoks ka lõppenud,» ütles Bergstein. Korraldaja lisas, et sel aastal saavad tantsijad isekeskis päev otsa harjutada ning nii suurt võistlusmomenti ei ole.

«See on teistsugune mõtlemine ja ma loodan, et see suurendab omavahel avatust ja suhtlust,» sõnas Bergstein. Ta lisas, et korraldajad annavad ka aru, et esimesel aastal sellist muudatust tehes alles õpitakse ning vaadatakse, kuidas uus formaat toimib. «Koolitants ei kasvanud ka alguses nii suureks, nagu see praegu on. See võttis aastaid aega, et nii kaugele jõuti,» rääkis ta.

Korraldaja sõnul ei kao klassikaline koolitants kuhugi, vaid kaks formaati hakkavad üle aasta vahelduma. «Kui uus süsteem saab ilusasti tuttavaks, loodan, et uus ja vana hakkavad siis teineteist täiendama,» arvas ta.

Maakondlikelt tantsupäevadelt edasipääsejad osalevad aga augusti alguses Käärikul üheksapäevalises proovilaagris, kus koreograafid Argo Liik, Tuomo Railo, Liisa Laine ja Olga Privis panevad kokku tunnise tantsulavastuse, milles ühendavad erinevaid žanre. Tuurile läheb lavastus aga septembri viimasel nädalavahetusel ja oktoobri alguses.

Bergstein rääkis, et noorte tantsijate edasipääsu tingimus ei ole mitte see, kes tehniliselt kõige parem on, vaid eelkõige otsitakse loovat ning julget lähenemist.

 

«Koolitants 2015»

  • Tartus 17.–19. aprillini.

  • Seminarid, töötoad ja tantsuetendused.

  • Tartu Uues Teatris, Genialistide klubis, Tartu üliõpilasmajas.

  • Tantsijad 4.–12. klassini.

  • Eestist kokku 1500 osalejat, kellest ligi 300 Tartust

Lisainfo Koolitantsu koduleheküljel

 

 

Aune Past: see on aus, et lahutusega ei oodatud ametiaja lõpuni

Kommunikatsioonispetsialist Aune Past ütles presidendipaari abielulahutust kommenteerides, et see on ainult aus, et inimestele on otse välja öeldud, mis toimub. Aus on tema sõnul ka see, et lahutusega ei oodatud ametiaja lõpuni.

«See ei ole mingi rõõmusõnum, olnud on raske aeg. Iga lahutuse puhul on esimene tunne kurbus ja kahjutunne ning seda ennekõike peres olevate laste suhtes,» ütles Past. «Teisalt, kui me räägime riigi esipaari lahutusest, ja et presidendi abikaasa saab tasustatud oma ameti eest, siis tegelikult tunded ei ole ju need, mille eest makstakse. Tunded on inimese enda omad,» rääkis ta.

Past sõnas, et see on ainult aus, et inimestele on selgelt välja öeldud, mis toimub. «Aus on ka see, et sellega ei oodatud ametiaja lõpuni ega tehtud mingeid nägusid,» nentis Past, kelle sõnul on nii president Toomas Hendrik Ilves kui ka Evelin Ilves olnud oma väljaütlemistes alati suhteliselt otsekohesed. «Nad ei ole sellised ümmarguse jutu veeretajad või mulli ajajad, et ütleks oma inimestele midagi vaid n-ö ilu pärast. Nad on käitunud oma eraelus väga inimlikult, ega abielu ongi keeruline asi,» rääkis Past.

Tema sõnul ei riku abielulahutus kuidagi riigipea kuvandit, nagu seda on arvanud mõni teine suhtekorraldaja. «Kui presidendiks kandideerisid Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves, siis Eesti rahva paremad pojad ja tütred laulsid Tammsaare pargis Ilvese toetuseks. Kui meile kõlbas siis tema toetuseks laulda, siis oleksime väga kahepalgelised, kui täna ütleksime, et häbi Toomas, mida sa lahutad,» sõnas Past, kelle sõnul valiti president Ilves riiki juhtima selliste omaduste pärast, mis ei sõltu kuidagi sellest, kas ta on abielus või ei ole.

«Ilves on meil olnud päris vahva president ja Evelin Ilves on ka omal moel proovinud leida sellele raskesti kirjeldatavale rollile sisu. Ma ei leia, et see lahutus praegu oleks kuidagi olulisem, kui Ilvese esimese abielu lahutus või Evelin Ilvese eelmine lahutus. Abielulahutus on abielulahutus ja eks kõik lahutavad perekonnad on õnnetud isemoodi,» rääkis Past.

Ent mis põhjusel võis teade nende lahutusest tulla just täna, reede õhtupoolikul? «Nagu me omavahel erialaselt naljatleme, siis kriis saabub ikka reede õhtul, kui kõik on juba koju läinud. See oli mu esimene reaktsioon. Aga kui ma nüüd natuke järele mõtlen, siis ma ei arva, et see oligi nii planeeritud, et uudis tuleb reede õhtul ja esmaspäevaks on selle kõik juba ära unustanud. Tegelikult läheb presidendipaar meile kõigile niivõrd palju korda, et ka reedeõhtune uudis ei vaju kuhugi,» arvas Past.

Ta usub, et võib-olla oleks tulnud see teade presidendipaari lahutusest ka lahutamise päeval, kuid Kroonika 1000. numbriga sattus inimeste tähelepanu keskmesse taas mullu Kroonika esikaanel olnud Evelin Ilvese suudlus. «Pigem arvan, et see oligi ajend ja siin ei ole mingit muud kavalust.»

President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves otsustasid lahutada 11 aastat kestnud abielu. Presidendi kantselei teatel on see põhjalikult kaalutud ühine otsus. Kokkuleppe kohaselt jõustub abielulahutus juba selle kuu lõpus ehk 30. aprillil.

Ilona Leib: lahutusest teatamine nõudis vaprust

Suhtekorraldaja Ilona Leib ütles Postimehele, et otsus ja teade abielu lahutamisest nõudis presidendipaarilt vaprust, kuna see seab mõlemad suure avaliku tähelepanu alla olukorras, mis on neile emotsionaalselt raske.

«Pärast seda teadet on öeldud kõik, mida avalikkusel selle kohta teada on vaja. Rohkem detaile nende eraelu kohta ei ole selles olukorras põhjust küsida,» ütles Leib, kes leidis, et täna teatavaks tehtud otsusega võiks lõppeda surve nende abielu erinevate tahkude kommenteerimiseks.

Samuti on Leib seisukohal, et kui osapooled on kokku leppinud lahutuses, on see nende isiklik asi. «Kui kaks inimest otsustavad lahutada, siis ei ole põhjust teistel arutada, kas see oli hilja või vara. On loomulik, et inimesed ei kiirusta lahutama esimeste emotsioonide ajel,» nentis ta, et abielu on selleks liiga isiklik ja oluline asi.

Demokraatlikus traditsioonis eeldatakse riigijuhtidelt, et isiklikku elu puudutavatest olulistest otsustest teatatakse avalikult. «Minu lugupidamine, et see raske otsus tehti, see tõi kaasa selgust ja võimaldab nüüd väärikalt edasi minna,» lisas suhtekorraldaja.

India ülemkohus arutab laevakaitsjate küsimust aprilli lõpus

Eesti laevakaitsjaid esindava vanemadvokaadi Aryama Sundarami andmetel määras India ülemkohus järgmise istungi 28. aprillile.

Praegu ei ole veel vastavat märget kohtu kodulehel avaldatud, teatas välisministeerium.

Vandeadvokaat Sundaram on esitanud oma kirjaliku seisukoha India ülemkohtule.

India ülemkohtus toimus 10. aprillil kohtunike ees esimene istung 14 eestlasest laevakaitsja kohtuasjas. 

Eesti kodanikke ülemkohtu istungil esindanud vanemadvokaat Aryama Sundaram esines siis kaitsekõnega kõige esimesena. Kohus kuulas ära ka firma AdvanForti advokaadi ja Tamil Nadu osariigi prokuröri.

Aryama Sundarami palkas laevakaitsjaid esindama välisministeerium.

Välisminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul oli advokaadi palkamine Eesti kodanike kaitseks vajalik, et tagada neile maksimaalselt kvaliteetne kaitse.

Eesti laevakaitsjate kinnipidamisest India vetes on möödas juba rohkem kui aasta. Laev Seaman Guard Ohio, mille pardal oli 35 laevakaitsjat, sattus India vetesse mullu 11. oktoobril. Päev hiljem eskortis piirivalve laeva koos meeskonnaga Tuticorini sadamasse. 18. oktoobril vahistas kohus laeva 33 meeskonnaliiget, nende hulgas 14 eestlast. Kaks inimest jäeti esialgu laevale, et seal korda tagada, kuid ka nemad võeti päev hiljem vahi alla.

2013. aasta detsembris esitati kogu kinni peetud meeskonnale süüdistus ebaseaduslikus kütuse tankimises, ebaseaduslikus relvade käitlemises ja ebaseaduslikus territoriaalvetesse sisenemises. Mullu 26. märtsil otsustas Tamil Nadu ülemkohtu Madurai kolleegium Seaman Guard Ohio meeskonnaliikmed, sealhulgas 14 Eesti laevakaitsjat, kautsjoni vastu vabastada.

Mullu juulis vabastas kohus laevakaitsjad süüdistusest, kuid nad ei ole seni saanud kätte oma passe ja isiklikke asju, et kodumaale naasta. Passide ja asjade tagastamise kohtuotsuse kuulutamine on juba eelmise aasta suvest alates veninud.

Tarbijakaitse lisas musta nimekirja järjekordse veebipoe

Tarbijakaitseamet teatas, et lisas musta nimekirja veebipoe iLike.ee (iLike Eesti OÜ), kuna ettevõte ei ole täitnud tarbijakaebuste komisjoni otsust.

Otsus puudutas juhtumit, kus tarbija tellis e-poest pliidiplaadi ja nõudepesumasina. Pliidiplaadi kättesaamisel selgus, et see ei olnud tarbijale sobiv ning ta soovis selle tagastada, kasutades 14-päevast tagastamisõigust. Kaupleja sellega nõus polnud, kuna väitis, et asja üleandmine toimus käest kätte.

Komisjoni otsuse järgi pole asja üleandmine lepingu sõlmimine, vaid selle täitmine, mistõttu otsustas komisjon tarbija kaebuse rahuldada. Paraku pole iLike otsust kuu aja jooksul täitnud.

Vaata musta nimekirja siit.

Herkel: Reformierakonnal puudub võime dogmasid muuta

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees ja majanduskomisjoni liige Andres Herkel kirjutab oma blogis, miks tabas Ruta Arumäe oma arvamusartiklis nii mõneski asjas naelapea pihta.

Herkeli sõnul on Arumäe väljaastumises kaks rõhuasetust, mis tema arvates tabavad naela pea pihta: esiteks see, et riigisektor on täis dogmasid, mis pole muutunud enam kui kümne aasta jooksul ning teiseks - erinevate valimislubaduste ühte potti kallamine ja nende täitmine kütuseaktsiisi tõstmisega on väga halb idee. Samu poliitilise kurtuse märke pani Vabaerakond tema sõnul tähele ka kaks nädalat koalitsioonikõnelustel osaledes.

«Esimest väidet iseloomustab Reformierakonna maksupoliitika peamine dogma, milleks on olnud üksikisiku tulumaksu määra langetamine. Jah, maksumaksjatena võiks olla hea meel, kui maksud langevad. Paraku on siin mõned lahenduseta kitsaskohad,» kirjutas Herkel oma blogis.

Ta märkis, et kõigepealt on tulumaksu langetamine asetanud surve alla muud maksud ja nüüdki otsitakse katteallikaid sealt, kust eriti midagi võtta ei ole või mis toob vältimatult kaasa üldise hinnatõusu. Samuti on tulumaksumäära langetamine soosinud tema sõnul eeskätt kõrgepalgalisi, sest mida väiksem on palk, seda vähem inimene sellisest meetmest võidab. «Maksuvaba miinimumi tõstmine oleks oluliselt parem meede.»

Dogmad jäävad

«Aga ei, meil on dogmad. Reformierakonna senine maksupoliitika sünnitas ka veidraid ning raskesti teostatavaid ideid, nagu IRL-i nn. «madalapalgaliste toetuspakett». Ta on sünnitanud ka uskumatuid valesid, nagu Reformierakonna katse omistada Vabaerakonnale tulumaksu tõstmise idee, kui meie tegelik plaan oli jätta kõigile maksuvaba miinimumi näol rohkem raha kätte ning kergitada teiselt poolt n.ö. süsteemisisese katteallikana tulumaksu määra. See polnuks midagi muud kui väike katse sissetulekukääre koomale tõmmata, mille tagajärjel enamus maksumaksjaid vaid võidaks,» kirjutas Vabaerakonna juht.

Herkeli arvates on neid dogmasid veel ja Reformierakonnal puudub võime neid muuta. «See on nagu suur laev, mis ei suuda end karide lähenedes pöörata, hüüdku nõunik eemalt siis mida tahes! Ja ühel päeval pole enam lendsõnaks «kindlalt edasi», vaid «kindlalt põhja».

Seetõttu tekib Herkelil küsimus, kas on mõistlik, et 28-protsendise toetusega erakond määrab peaaegu täies ulatuses meie maksupoliitika? «Ülejäänud 72 protsenti valijaid nägid siin vajadust nii- või teistsugusteks muutusteks. Paraku aga on Reformierakond kaks väiksemat partnerit ära murdnud ning nende osa piirdub võimalusega ka oma väikseid lubadusi Reformierakonna aktsiisipotti kallata.»

Häma ja lubadused

«Siit jõuamegi teise Arumäe osunduse juurde. Tõesti, kõigi lubaduste katmine kütuseaktsiisiga on nõme. Nojah, täpsustuseks võime lisada, et seal on mõned katteallikad veel. Nii seatakse löögi alla majutusasutused, eriti maal ja väiksemates kohtades,» leidis Herkel.

Ühtlasi jäi talle arusaamatuks jääb stiil, kuidas kõneletakse suure suuga lubadustest lastele ja vanadele, madalapalgalistele ja kõigile-kõigile, aga ei öelda sõnagagi, kuidas või mille arvelt. Mõnikord hämatakse ka majanduskasvust ja riigieelarves sisalduvatest võimalustest.

«Ühiskond on tegelikult küps selleks, et meiega ei räägitaks, nagu poolearulistega, keda on lihtne petta. Koalitsioonilepe peaks kõigepealt kirjeldama struktuurseid muutusi poliitikas, sealhulgas maksupoliitikas. Ja kui selleks ei olda valmis, siis vähemalt ausat ülestunnistust, millistest katteallikatest too valimislubaduste pott koosneb,» sõnas Herkel.

Ta meenutas ühe ettevõtja telefonikõne sellest ajast, mil Vabaerakond veel Stenbocki majas Rõivase-Ligi maksudogmadega tutvumas käis. »Ta ütles, et põhimõtteliselt on Eestil tarka maksureformi vaja. Aga ta ütles ka seda, et kui asi jamaks läheb, siis on targem makse üldse mitte torkida. Nüüd on asi jamaks läinud. Ja seda just nendel põhjustel, mida Ruta Arumäe esile tõi,» kirjutas poliitik.

Peaminister Taavi Rõivase nõunik eelmise valitsuse ajal, nüüd sõltumatu majandusanalüütik Ruta Arumäe kirjutas tänase Postimehe arvamusküljel, et riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid ning mitte keegi ei analüüsi nende sammude laiemaid tagajärgi.

Samuti heitis Arumäe ette, et riigisektor on täis dogmasid, mis pole muutunud 2003. aastast, kui ta ise viimati riigisektoris töötas. 

Eesti Raudtee: Tallinn-Moskva liin jätkub vähemalt detsembrini

Eesti Raudtee on Vene Raudteega saavutamas kokkulepet, mille kohaselt küll suletakse Tallinn-Peterburi rongiliin, kuid Tallinn-Moskva liin säilib vähemalt detsembrini.

Tallinn-Moskva liinil hakkavad opereerima Vene Raudtee tütarfirma Federalnaja Passažirskaja Kompanija (Федеральная пассажирская компания; FPK) veeremid, mis tähendab edasiminekut teenuse kvaliteedis, ütles Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare BNS-ile.

Tema sõnul veel kokkuleppel allkirju ei ole, kuid suure tõenäosusega teenindab FPK veeremeid Eestis Gorail, mis võitis veduriteenuse riigihanke, ja Venemaal Vene Raudtee. Kokkulepe peaks kestma käesoleva aasta detsembrini, mis ajaks osapooled saavad otsustada, kas jätkata sama skeemi alusel või kas soovib mõni uus tulija liini teenindamise üle võtta, rääkis Vare.

Gorail teatas neljapäeval, et lõpetab 11. maist Tallinn-Peterburi ja 18. maist Tallinn Moskva liinide teenindamise. "Kui olukord stabiliseerub ning reisijate arvu taastub, siis oleme valmis Tallinna-Peterburi liinil edasi tegutsema," ütles AS-i Gorail juhataja Alar Pinsel teates.

Gorail on Moskva ja Peterburi liinide sulgemist kaalunud juba möödunud aasta novembrist saadik. Möödunud aastal sai rongifirma Gorail Venemaa rongiühenduse pidamisest auditeerimata andmetel 2 miljonit eurot kahjumit. Jaanuaris otsustas rongifirma väljumiste arvu vähendada, Peterburi liinil asendati igapäevased väljumised kahe korraga nädalas. Lisaks leppis Gorail Venemaa raudteehalduriga kokku infrastruktuuritasude vähendamises.

 

Evelin Ilves taandub Ärma talu majandamisest täielikult

Toomas Hendrik Ilves võtab üle kõik Ärma taluga seotud varad ja kohustused, sealhulgas OÜ Ermamaa ja sellele seatud hoonestusõiguse ja laenud, teatas presidendi kantselei Postimehele.

Need kohustused on soliidsed – umbes 300 000 euro väärtuses laene, mida on vaid veidi vähem kui ettevõttele kuuluvad varad. Millised on täpsed tingimused Ermamaa Evelin Ilveselt ülevõtmisel, jääb saladuseks.

Viljandimaal Abja vallas asuv 82 hektari suurune Ärma talu on kuulunud Ilveste suguvõsale alates 18 sajandist ja see on president Toomas Hendrik Ilvese ainuomandis. Viimased  kaheksa aastat on talu ametlikult rentinud majutusteenust pakkunud OÜ Ermamaa, mis kuulub siiani ainuisikuliselt Evelin Ilvesele.

Ülevõtmistehingu jõustudes tuleb firmas toimunud omanikevahetus fikseerida äriregistris.

Mis summa eest Evelin Ilvese ettevõtte presidendilt Ärma talu rendib, on püsinud avalikkuse ees saladuses. Ermamaa majandusaasta aruandest nähtub, et ettevõtte umbes 300 000 euro suurustest laenukohustustest poole moodustab ettevõttega seotud isikute endi antud laen.

OÜ Ermamaa 2013. aasta majandusaruanne:

ettevõttel on vara 310 675 eurot

kohustusi 298 902 eurot

neist lühiajalisi 10 797 eurot

pikaajalisi (üle viie aasta) 288 105 eurot

sellest laene ettevõtte endaga seotud isikutelt 155 617 eurot

Omakapital 11 773 eurot

Sellest aastatega teenitud kasum 8961 eurot

2013. aasta kasumiaruanne:

Müügitulu 12 700 eurot

Muud äritulud (loometegevusega seotud) 1729 eurot

Kaubad ja teenused -2056 eurot

Tegevuskulud -534  eurot

Põhivara väärtuse langus -7968 eurot

Intressikulu -1235 eurot

Kasum kokku 2636 eurot

Mikser: Eesti toetab liitlasvägede kohalolekut

Eesti tagab liitlastele võimalikult head väljaõppetingimused, et liitlasüksuste siinviibimine oleks väärtuslik mõlemale poolele, ütles kaitseminister Sven Mikser täna kohtumisel USA välisministri asetäitjaga relvastuskontrolli ja rahvusvahelise julgeoleku alal Rose Gottemoelleriga.

«Me hindame kõrgelt heidutavad sõnumit, mida USA vägede siinolek kannab,» ütles kaitseminister täna kaitseministeeriumis toimunud kohtumisel. «Samas mõistame, et USA üksused ei ole siin ainult heidutuseks, vaid nad peavad saama läbi viia ka väljaõpet.»

Kaitseministri sõnul investeerib Eesti seetõttu järgmistel aastatel 40 miljonit eurot liitlasüksuste väljaõppevõimaluste arendamisse. Selle summa eest rajatakse liitlaste jaoks kasarmu Tapale, ehitatakse NATO staabielemendi taristu Tallinnasse, luuakse tingimused varustuse ja relvastuse eelpaigutamiseks ning arendatakse kaitseväe keskpolügooni, et liitlased saaksid seal rasketehnikaga väljaõpet läbi viia.

Kaitseminister andis Gottemoellerile ülevaate piirkonna julgeolekuolukorrast ja tutvustas peatselt algavat kaitseväe suurõppust SIIL. Ühtlasi tänas kaitseminister Ameerika Ühendriike täna lõppeva õhuväeõppuse eest, mille käigus Eesti ja USA õhuväelased harjutasid koos maasihtmärkide hävitamist.

USA välisministri asetäitja relvastuskontrolli ja rahvusvahelise julgeoleku alal Rose Gottemoeller kohtub täna ka välisminister Keit Pentus-Rosimannusega ja külastab Ämari lennubaasi.

Janek Mäggi: kindlasti lõhub abielulahutus riigipea kuvandit

Suhtekorraldaja Janek Mäggi ütles Postimehele, et abielulahutus kindlasti lõhub riigipea kuvandit, sest valdav osa Eesti elanikkonnast arvab, et riigi võtmetegelased peaksid olema abielus ja näitama perekonnamudeli eeskuju.

«Kindlasti lõhub lahutus presidendi kuvandit, siin ei ole üldse küsimust,» märkis Mäggi. «Valdav osa Eesti elanikkonnast arvab, et võtmetegelased peaksid olema monogaamsed, neil ei tohiks olla kõrvalsuhteid ning neil võiks olla ikka mitu last. Nad peaksid olema selliseks perekonna eeskujuks,» rääkis ta.

Mäggi sõnul on üksikutel inimestel kõrgel positsioonil palju raskem. «Samas ma ikkagi rõhutaks, et president Ilves hakkab oma ametiaega lõpetama ja tal ei ole vaja vähemalt Eestis uuesti kandideerida ning seega ei ole tal vaja ka hääli püüda,» nentis Mäggi.

Ta leidis, et võib-olla aitab lahutus pingete lahtumisele kaasa. «Kui inimene ise tunneb, et ta ei taha seda abielu või ta peab kogu aeg varjama, et tal on kellegagi suhe või varjama, et enam ei ole, siis on see väga raske ja närvisööv. See võib kahjustada töövõimet ja motiveeritust, sest eraelulised pinged kanduvad alati ka tööasjadesse,» rääkis ta.

Suhtekorraldajale meenus kohe Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja Vilja Savisaare lahutus. «Väga sarnane juhtum. Mõlemad on väga prominentsed isikud,» märkis ta ning leidis, et midagi erakordset president Toomas Hendrik Ilvese ja Evelin Ilvese lahutuses seega ei ole.

«Kui nagunii üle poole abieludest Eestis lahutatakse, siis ei saa see ju väga suur pommuudis olla,» leidis Mäggi, kes siiski usub, et presidendi lahutus tekitab Eesti ühiskonnas kindlasti elevust.

President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves otsustasid lahutada 11 aastat kestnud abielu. Presidendi kantselei teatel on see põhjalikult kaalutud ühine otsus. Kokkuleppe kohaselt jõustub abielulahutus juba selle kuu lõpus ehk 30. aprillil.

Kohus saatis Maakri tänava laibatükeldaja taas trellide taha

Soome ametivõimud vahistasid kelmuskahtluse tõttu Markus Pasi Pönkä, kelle Eesti kohus oli 2007. aastal mõistnud süüdi oma kaaslase mõrvas ja laiba tükeldamises ning saatnud seejärel karistuse kandmiseks Soome.

Uudisteagentuuri STT teatel pääses Pönkä varakevadel tingimisi vabandusse ning kahtlustuse järgi asus kohe kelmustega tegelema. Nimelt võttis ta võõraid identiteete kasutades kümnete tuhandete eurode ulatuses laenu. Nüüd võttis Soome kohus ta kahtlustatuna vahi alla.

Eesti saatis Pönkä 2007. aasta augustis Soome vanglasse talle Tallinnas määratud 12 aasta pikkust vanglakaristust kandma.

Süüdistuse järgi tulistas Pönkä 2005. aasta 12. detsembril Tallinnas Maakri tänava üürikorteris surnuks oma 21-aastase Soome kodanikust sõbra Keijo, tükeldas ohvri laiba ja pakkis kilekottidesse. Pönkä jättis kilepakid üürikorteri esikusse.

Keskkriminaalpolitsei tõendite kohaselt tappis Pönkä oma sõbra pettustega saadud raha jagamisel tekkinud tüli ajal. Korteriomanik avastas tapetu tükeldatud ja kottidesse pakitud surnukeha 2005. aasta 14. detsembri õhtul.

Keskkriminaalpolitseinikud pidasid koostöös Põhja prefektuuri töötajatega Pönkä Tallinnas kinni 2005. aasta 12. detsembri õhtul teise kriminaalmenetluse raames, kuna Soome politsei oli kuulutanud mehe suurkelmustes kahtlustatuna rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Paar päeva pärast seda tuli ilmsiks ka jõhker veretöö.

2008. aasta aprillis karistas Helsingi esimese astme kohus Pönkät tuhandetelt firmadelt valearvetega ligi miljoni euro väljapetmise eest nelja-aastase vangistusega ning mõistis talt välja ka väljapetetud summad.

Helsingi teise astme kohus pikendas 2010. aasta novembris Pönkä vangistust, kuna mees võltsis dokumente. Näiteks Helsingi esimese astme kohtule viis ta võltsitud dokumendi, mille kohaselt talle Eestis määratud vanglakaristus ei kuulu täitmisele.

Rahandusministeerium tahab suurendada hoiuste kaitset

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile tagatisfondi seaduse, finantsinspektsiooni seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on tõsta hoiustajate kindlustunnet, suurendada pangandussüsteemi stabiilsust ja hoiuste kaitse ulatust.

Seadusemuudatusega lühendatakse perioodi, mille jooksul tuleb tagatud hoiused panga pankroti korral välja maksta, seniselt 20 tööpäevalt 7 tööpäevani.

Pankade hoiuseid tagab Eestis tagatisfond. Füüsilise isiku või tavalise äriühingu hoiused on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses.

Tagamisele ei kuulu finantsasutuse hoiused ega rahapesu juhtumitega seostatavad hoiused.

Eelnõuga plaanitakse edaspidi tagada ka väiksemate kohalike omavalitsuste ja pensionifondide hoiused, mida tagatisfond praegu ei kata, teatas rahandusministeerium.

Lisaks pannakse pankadele kohustus informeerida oma kliente täpsemalt, millisel kujul ja millises vormis hoiuste tagamise kohta teavet antakse.

Paanika Lasnamäel: spetsialist saadeti uurima kahtlast kaevetööd ja mis selgus...

Postimehe lugeja teatas, et J. Smuuli tänava ja Narva maantee vahelisel alal teostatakse igapäevaselt kahtlased pindmiseid kaevetöid. Selgus, et tegemist võib olla kalameestega, kes otsivad ussikesi.

«Mulle on jäänud silma kaevamine J. Smuuli tänava ja Narva maantee vahelisel tühermaal. Kaevatakse pindmiselt, nagu otsitaks midagi,» kirjutas Postimehe lugeja. «Kaevajaid on iga päev olenemata ilmast ja nii on see kestnud juba viimase nädala.»

Lasnamäe linnaosavalitsuse pressiesindaja Ilja Burtsev teatas, et linnaosavalitsuse vastav spetsialist käis kohapeal asja uurimas ning ei märganud midagi ebatavalist. «On räägitud ka kinnistu omanikuga ning temal puuduvad andmed, kes seal võiks kaevamas käia. Võib arvata, et need on kalamehed, kes korjavad endale usse,» selgitas Burtsev.

Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves lahutavad abielu

President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves on otsustanud lahutada 11 aastat kestnud abielu. 

Presidendi kantselei teatel on see põhjalikult kaalutud ühine otsus. Kokkuleppe kohaselt jõustub abielulahutus juba selle kuu lõpus ehk 30. aprillil.

Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves jätkavad ühiselt tütre kasvatamist. Ärma talu jääb Toomas Hendrik Ilvese ainuomandisse ja on tema kui Vabariigi Presidendi ametikodu.

Vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele on riigipea abikaasal presidendi ametivolituste ajal õigus saada oma käsutusse sekretär, kes on presidendi kantselei teenistuja ja kasutada riigi kulul ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid. Samuti näeb seadus presidendiprouale esinduskulude katteks ette igakuist esindustasu, mille suurus on 30 protsenti presidendi ametipalgast ning saada ka hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest. Lahutuse jõustumise järel ei laiene Evelin Ilvesele enam seaduses sätestatud presidendi abikaasaga seotud hüved. 

Ilvesed käsitlevad oma otsust lahutada abielu nende isikliku elu küsimusena, mis ei ole seotud riigipea ametitegevusega. Nad paluvad avalikkuselt ja ajakirjanduselt ennekõike oma alaealise lapse huve ja tundeid esikohale seades mõistvat suhtumist.

Möödunud aasta augustis lahvatas skandaal, kui ajakiri Kroonika avaldas fotod, millel on näha Evelin Ilvest teise mehega kohviku Komeet terrassil suudlemas. Sama päeva pärastlõunal kirjutas esileedi Facebookis: «Mul on praegu kanda üks raskemaid aegu. Palun andestage, kellele olen haiget teinud.»

Pärast seda on tabloidide veergudel spekuleeritud, kas presidendipaari suhtes võib olla suurem kriis.

Evelin ja Toomas Hendrik Ilves abiellusid 2004. aastal. Neil on ka ühine tütar.

Tarmo Kriis: Arumäe tabas Reformierakonna hella kohta

Aasta alguses Keskerakonnaga liitunud endine tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis rõhutab, et majandusanalüütik Ruta Arumäe juhtis tähelepanu tõsistele probleemidele riigi majanduse juhtimises ning tabas sellega Reformierakonna hella kohta.

«Tegelikult pole ju selles midagi uut, mis Ruta Arumäe välja ütles. Avalikkust üllatab pigem see, et peaministrile ja Reformierakonna esimehele nii lähedal seisnud inimene sellise ausa avalduse teha julges,» ütles Kriis, lisades, et Arumäe suunas tehtavad rünnakud näitavad selgelt, et ta tabas hella kohta. «Reformierakond on juba aastaid reformidest väga kaugel ning sellega on kogu riigi areng sisuliselt seisma pandud.»

Kriis rõhutas, et riigieelarve tasakaalust rääkimine ei ole majanduspoliitika. «Kõige tõsisematest probleemidega — väga madalate palkadega ja rahvastiku väljavooluga — lihtsalt ei tegeleta,» märkis ta.

Kriisi sõnul ei ole riigil jätkusuutlikku strateegiat, mis meid Euroopas ja maailmas konkurentsis hoiaks. Puudub dialoog ettevõtjatega, väga probleemne on ligipääs kapitaliturgudele ja rahale. «Mis on õigupoolest see põhjus, miks täna peaksid suured investeeringud Eestisse tulema? Kui ainsaks vastuseks leiame odava tööjõu, siis on majanduspoliitikat juhitud väga vales suunas,» leidis ta.

«Riik ei saa lõputult eelarvet kaudsete maksudega täita ning ühiskonna varanduslikku ebavõrdsust kasvatada. Reformierakond peab mõistma, et nende kümne ja viieteistkümne aasta vanused ideed enam ei tööta, need toovad rohkem kahju kui kasu,» lisas Kriis.

Tartus järsu pidurduse teinud bussis sai reisija viga

Politsei palub avalikkuse kaasabi selgitamaks, millistel asjaoludel juhtus täna hommikul Tartus reisibussiga õnnetus.

Täna hommikul kella 10.15 ajal juhtus Tartus Ringtee ja Raja tänava ristil oleva jalakäijate ülekäiguraja juures liiklusõnnetus. Esialgsetel andmetel liikus reisibuss MAN Ringteelt Riia tänava suunas, kui bussile sõitis väidetavasti ülekäigurajal ette rattur.

Rattasadulas olnud poisiga kokkupõrke vältimiseks tegi bussijuht järsu pidurduse, mille tagajärjel üks reisijatest kukkus ja sai viga. Ta viidi traumapunkti, kust suunati edasi kodusele ravile. Politsei selgitas, et reisija oli äsja astunud vahekäiku, et linnapiiri lähistel bussist väljuda.

Teised bussis olnud reisijad viga ei saanud. Bussile väidetavasti ette sõitnud rattur lahkus sündmuspaigalt peatumata.

Kõigil, kes juhtusid seda õnnetust pealt nägema või omavad muud infot, mis aitaks juhtunusse selgust tuua, palutakse helistada politsei telefonil 730 8814 või politsei infotelefonil 612 3000.

 

 

Simson: Arumäe sõnades pole põhjust kahelda

Riigikogu opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul ei tulnud talle üllatusena Taavi Rõivase senise majandusnõuniku Ruta Arumäe valitsuskriitiline arvamuslugu, kus ta ütleb muu hulgas, et riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega.

Simsoni hinnangul on Reformierakonna juhtpoliitikud ammu kaotanud reaalsustaju, eiravad teistsugust vaatenurka ning lähtuvad erakonna mantrast, et igasuguste muudatuste vastu tuleb seista, vahendas erakonna pressiesindaja.

«Ruta Arumäe artiklist on kerge leida jooni ja märkusi, mida on tõenäoliselt tähele pannud tuhanded eestlased. Meie peaminister ei toimeta juba ammu suuremast plaanist lähtudes ning inimeste heaolu nimel. Puudub eesmärk, mille poole sammuda,» ütles riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Simson.

«Tundub koomiline, et reformi nime kandev erakond on saanud suurimaks Eesti arengu piduriks, tegutsetakse visioonita, aga samas tuimalt raiudes, et vaid nemad teavad õiget suunda. Valitsuse soov on hoida eelarve miinust ohjes ning ka sellega tundub neil raskusi olevat,» sõnas Simson.

Saadiku hinnangul pole Arumäe sõnades mingit põhjust kahelda. Tema sõnul on tegemist tugeva analüütikuga, kes end erasektoris tõestanud ning ka peaministri büroost lahkus omal soovil.

«See näitab veel kord, et vahevalitsuse otsused tuua ministriteks Anne Sulling ja Maris Lauri ning peaministri nõunikuks Ruta Arumäe, olid vaid mainekujunduslikud sammud. Sellega sooviti näidata, et noor valitsus on õpivõimeline. Täna näeme aga valitsuse tegelikku, ignorantset palet. Loodan, et konstruktiivne kriitika lõpetab valitsuse eneseimetluse.»

Peaminister Taavi Rõivase nõunik eelmise valitsuse ajal, nüüd sõltumatu majandusanalüütik Ruta Arumäe kirjutas tänase Postimehe arvamusküljel, et riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid ning mitte keegi ei analüüsi nende sammude laiemaid tagajärgi.

Samuti heitis Arumäe ette, et riigisektor on täis dogmasid, mis pole muutunud 2003. aastast, kui ta ise viimati riigisektoris töötas. 

Viljar Veebel: valitsuse pilgud on olnud pööratud kodusele valijale meeldimisele

Poliitökonomist Viljar Veebel ütles Ruta Arumäe arvamusartiklit kommenteerivas lühiusutluses Postimehele, et välisinvestorite meelitamise asemel on valitsus viimasel ajal tegelenud pigem valijatele meeldimisega.

Millist nõu majanduspoliitilist nõu võiks peaminister vajada?

Tekkinud debati käigus on omavahel vastandatud lühiajaline Exceli põhine raamatupidamislik vaade majanduse juhtimisele ja pikaajaliste sotsiaalmajanduslike mõjude kvalitatiivne hindamine. Need kaks meetodit ei peaks aga teineteist sugugi välistama, vaid täiendama ja sealjuures tasakaalustatult. Jätkusuutliku tuleviku võti on mõistlikud ja otstarbekad lühiajalised otsused, kuid siiski ei ole tänasel eelarve tasakaalul ja majanduskasvul mõtet, kui see käib pikaajaliste sotsiaalsete arengute arvel.

Küll on aga asjakohane kriitika, et lühiajaliste edukriteeriumite pideva esiletõstmise käigus on strateegilised ühiskondlikud eesmärgid saanud viimasel viiel aastal vähem tähelepanu.

Kas 10 aastaga on välisinvestorite meelitamiseks argumente jäänud vähemaks või tulnud juurde?

Kahtlemata on välisinvestoritele olulised argumendid 10 aasta jooksul muutunud, nii nagu riik on saanud täiskasvanumaks, muutunud kulukamaks aga ka stabiilsemaks. Seega ühed välisettevõtted ja tootmisharud on lahkunud, aga samas on tulnud jälle teisetüübilised ettevõtjad.

Siiski tuleb nõustuda ka väitega, et valitsuse pilgud on olnud rohkem pööratud kodusele valijale meeldimisele, mitte uute kõrge lisaväärtusega ettevõtete Eestisse meelitamisele. Samas ei ole veel sugugi hilja selles osas täiendavaid pingutusi teha ja regionaalseid konkurente üllatada, loodetavasti on Eestil viie aasta pärast taas ette näidata paar innovaatilist edulugu, mis lätlased ja leedukad kadedaks teevad. Oluline on ka meeles hoida, et nn. Nokiat ei ole mitte vaja otsida, vaid selle leiutamise nimel pingutada.

EL toetusvahendid on samuti pigem soosinud keskendumist kohalikele teenustele ja pakkujatele ning paljudel juhtudel on EL subsiidiumid koos nendega kaasnevate tingimuste ja panustega paistnud valitusele ühtaegu kindlama ja stabiilsema maksubaasina kui meelitamist vajavad välisettevõtjad.

Kas makse (sealhulgas kütuseaktsiisi) on nähtud eelkõige kui kulude katteallikat, mitte aga kui majanduse juhtimise hooba?

Vähemalt avalikus kommunikatsioonis on tõesti jäetud mulje, et maksude muutmise peamine argument on valimislubaduste tõttu kasvanud rahavajadus. Oluline on siiski mõista, et maksudel on ka majandust suunav funktsioon. See suunamine või olla nii negatiivne kui positiivne, näiteks majandust kasvatav või kahandav või varimajandust soodustav või vähendav, aga ka maksude enda laekumist vähendav või kasvatav. Loodetavasti on need mõjuanalüüsid kvaliteetsel tasemel tehtud ja riskid seoses «musta» kütusega ning aktsiisipettustega on maandatud.

Kolmandaks on õiglane ja mõistlik maksusüsteem üheks peamiseks valitsuse legitiimsuse allikaks, seega peaks ideaaljuhul valija selgelt mõistma, et maksumuutus on tema enda huvides.

Kas Eesti mängitakse maksudega liiga palju?

Antud juhul ei ole maksumuutuste arv sedavõrd tähtis kui kaasnev mõju. Kui maksusüsteem säilib endiselt lihtsa ja arusaadavana, siis võib maksumäärasid ka muuta, kui soovime ühiskondlikke prioriteete paremini täita. Samas on pikaajaliseks mõõdikuks ikkagi majanduse konkurentsivõime ja majanduskasv, seda eelkõige võrreldes meie peamiste naabrite ja konkurentidega. Seega kuni maksumuutused on reaalset lisaväärtust loovad ja konkurentsivõimet kasvatavad on need õigustatud, seda enam, et meil on üha elavnev maksukeskkonna alane regionaalne konkurents.

Kas tasakaalus eelarve on eduka majanduspoliitika nurgakivi?

Traditsiooniliselt on tasakaalus eelarve olnud ühiskondliku ja riikliku jätkusuutlikkuse aluseks, eriti olukorras, kus rahanduskeskkond on stabiilne ja inflatsioon madal ning kulude tulevikku lükkamine ei anna rahalist efekti. Siiski näiteks negatiivsete intresside tingimuses (nii nagu mitmed riigid täna raha laenata saavad) võib defitsiidi abil täiendavalt investeerimine anda riigile konkurentsieelise. Samas peaks sellisel juhul olema tulemuseks kiirenev SKT kasv, nii et riigivõla suhe SKT-sse ei kasva isegi juhul, kui laenukoormus nominaalselt kasvab.

Kohus mõistis mehele tapmise eest pika vangistuse

Viru Maakohus tunnistas täna Daniil Vojevoda (26) süüdi teise inimese tapmises ning mõistis talle karistuseks kaheksa aasta pikkuse vangistuse.

Karistuse kandmise alguseks loetakse 17.05.2014. Vojevodalt mõisteti välja ka sundraha ja menetluskulud, teatas Viru maakohtu pressiesindaja.

2014. aasta 16. mai hilisõhtul pussitati Narvas Rakvere tänaval 38-aastast meest, kes suri saadud vigastuste tagajärjel. Süüdistatav mees võeti Viru ringkonnaprokuratuuri taotlusel ning maakohtu loal vahi alla. Süüdistuse kohaselt lõi süüdistatav kannatanut noaga.

Kriminaalasi lahendati üldmenetluse korras. Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul. 

Punase tulega teele astunud tüdruk jäi auto alla

Tallinna kesklinnas jäi auto alla 14-aastane tüdruk, kes astus punase tulega teele.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 18.16 ajal Tallinnas Liivalaia tn 7  juures. Valgusfoori lubava tulega liikunud sõiduauto Land Rover, mida juhtis 52aastane mees, sõitis otsa paremalt poolt lähenenud valgusfoori keelava tulega jalakäijate reguleeritud ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäijale, 14aastasele tüdrukule.

Tütarlaps sai viga ja toimetati Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse. 

Kohtla-Järvel lõi naine meest noaga

Üleile kella 4.15 ajal lõi 22-aastane naine Kohtla-Järvel Sõpruse tänaval maja korteris noaga 25-aastast meest.

 

Mees viidi haiglasse. Naine peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Tapmiskatse eest võib naisterahvast oodata kuus- kuni viisteist aastat vanglakaristust.

Sügisel kadunuks jäänud eakas mees leiti surnuna

Mullu sügisel Põlvamaal kadunuks jäänud 68-aastane Rein leiti Jaanimõisa küla lähedalt soosaarelt surnuna.

Lõuna prefektuuri teatel nähti meest viimati 18. novembril Mooste vallas Jaanimõisa külas, kus ta lahkus kodust. Otsingud talvistes oludes ei andnud paraku oodatud tulemust. Eile leidis politsei otsitava mehe surnukeha. Surma täpse põhjuse selgitab kohtuarstlik lahang.

Fotod: purjus nooruk rammis parkivat sõidukit

Tartus Aleksandri tänaval rammis 19-aastane joobes juht kortermaja ees parkinud Audi A4.

 

Jalgrattur sõitis pidurdanud autole otsa

Tallinnas sai eile hommikul viga jalgrattur, kes sõitis otsa foori taga seisma jäänud autole. 

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 8.30 ajal Tallinnas Suur-Ameerika 51A juures. 50aastane Eduard peatus sõiduautoga Chrysler foori punase tule ees, sõidukile sõitis aga otsa samas suunas liikunud jalgrattur, 26aastane Rasmus.

Jalgrattur sai viga ning toimetati Ida-Tallinna haiglasse.   

Tallinnas juhtus eile veel teinegi tagant otsasõit. Kella 13.28 ajal Mustamäe tee 18 juures pidurdas sõiduautot Seat juhtinud 44aastane Vello, sõidukile sõitis aga tagant otsa sõiduauto Ford, mida juhtis 30aastane Alari.

Seatis viibinud kaasreisija, 42aastane Sirje sai viga ja toimetati Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.

Politsei kontrollib täna üle Eesti sõidukiirust

Eesti võtab koos teiste Euroopa riikidega osa kiiruse mõõtmise päevast. Ööpäeva jooksul kontrollivad politseinikud koos naaberriikide kolleegidega piirkiirusest kinnipidamist rohkem kui 300 erinevas paigas üle Eesti.

Kontrollimise kohad on valitud mullu novembris peetud liiklustalgutele laekunud ettepanekute järgi ja politsei enda ohuanalüüsile tuginedes.

«Valesti valitud sõidukiirus on üks suurimaid liiklussurmade ning raskete vigastustega lõppevate õnnetuste põhjustajaid. Sageli kipuvad ka staažikad autojuhid hindama valesti teeolusid, enda oskusi ja valmisolekut kiiresti reageerima. Sellised valearvestused päädivad aga halvimal juhul kas teelt väljasõitude või kokkupõrgetega, mille tagajärjel inimesed hukkuvad või saavad tõsiselt viga,» toonitas politsei- ja piirivalveameti vanemkomissar Riho Tänak. Tema sõnul tuleb ohtlike olukordade ennetamiseks valida väiksem kiirus, et ootamatute takistuse korral võimalikult kiiresti ja läbimõeldult tegutseda.

Mullu liiklejate seas läbi viidud küsitlus näitab, et 67 protsenti autojuhtidest ei pea piisavalt tõsiseks kiirusepiirangutest kinnipidamist ning väga suur osa kõigist küsitletutest sõidab pidevalt lubatust kiiremini. Paljud vastanutest märkisid, et nende käitumist kiiruse valikul mõjutavad kaasliiklejad ning näiliselt head teeolud. Kõige rohkem ületatakse kiirust asulas ning teelõikudel, kus lubatud kiirusepiirang on 50 või 70 km/h.

Eelmisel aastal hukkus Eestis liiklusõnnetuste tagajärjel 78 inimest. Neist 25 kaotas elu õnnetuse tõttu, mille põhjustas valesti valitud sõidukiirus. Selle aasta kolme kuu jooksul on sarnaste õnnetuste tagajärjel hukkunud viis, möödunud aastal samal ajal 11 liiklejat.

Lubatud piirkiiruse ületamine on jätkuvalt üks kõige sagedamini eiratud liiklusreegleid. Möödunud aastal registreeris politsei üle 42 500 sellist rikkumist, mis on 3 protsendi võrra rohkem kui 2013. aastal.

2014. aasta jooksul saatis politsei välja pea 90 000 kiiruskaamera trahviteadet, mis samuti on oluliselt rohkem võrreldes varasemate aastatega.

Hennessy pidas Tallinna taevas 250. sünnipäeva

«Uskumatu, aga ma mäletan, kuidas me tähistasime Hennessy 200. sünnipäeva,» naerab Maurice Hennessy, ametlik Hennessy saadik, Hello!-ga vesteldes. Tänavu 65. sünnipäeva tähistav härrasmees ei usu isegi, et on Hennessy konjakimaja juures juba nii pikalt tegutsenud.

Nädal pildis: džässirestoran-klubi Clazz pidas sünnipäeva

Aprillil alguses palus Clazz otsida välja oma kõige sädelevamad ja sillerdavamad rõivad ja tulla mõnusa džässihõngulise restorani-klubi 9. sünnipäeva tähistama. 

Menumuusikali koreograaf Matthew Jordan: ballett on vägagi meeste ala!

Viimased kuus aastat Eestis elanud Vanemuise balletiartist ja menumuusikali «Billy Elliot» koreograaf Matthew Jordan (25) suhtub väga suure muigega sellesse, et balletitundi - imekaunite napilt rõivastunud neidude keskele - pole meestel asja. Olla iga päev ümbritsetud kaunitest tüdrukutest - no mida sa hing veel ihaldad -, isegi kui sul on omal tütarlaps olemas, nagu Matthew’l.

«Mu tantsuõpetaja ütles mingil hetkel, et ma peaksin proovima balletti. Muidugi oli minu vastus, et ballett on tüdrukutele, seda ma küll ei tee! Aga õpetaja käis mulle peale ja kui ta ühel päeval ütles: «Tead, Matthew, kui sa õpid balletti, saab sinust palju parem steppija,» siis ma läksingi balletikooli,» jutustab tantsija. «Ballett annab keha üle väga hea kontrolli ja ma tahtsin väga oma stepioskusi parandada.»

Sõprus tugevate naiste vahel: Ülle Lichtfeldt ja Tiina Mälberg

Väga heade sõbrannade Ülle Lichtfeldti ja Tiina Mälbergi sõprus on ajaproovile vastu pidanud juba ligi kaks kümnendit ning seda aega iseloomustab omalaadne duett-duell, millest ei puudu kunagi vimkaga huumor ja sädemeke silmanurgas. 

Lavalises mõttes on nad kohati konkurendid, samas teineteise suured toetajad. Kõige selle all on tugeva suhte alustala: sügav austus teineteise vastu. 

«Oleme üheealised, kuid mõnes mõttes üsnagi vastandlikud näitlejad ja inimesed,» räägib Tiina. «Samas arvan, et see teebki meie suhtlemise ja koostöö võimalikuks ning huvitavaks. See vastandlikkus on ka näiteks inspireerinud lavastajaid: Kalju Komissarov kasutas meid kord oma lasvastuses «Tanja. Tanja», kus olime n-ö mehe unistuse erinevad tahud, Ülle särav ja tuline, mina külm ja kättesaamatu.»

Nädal pildis: Aleksander Peegi mälestusnäitus

Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avati hinnatud teatri- ja maalikunstniku ning graafiku Aleksander Peegi 11. sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitus, mis jääb avatuks 27. aprillini.

By kariné kevad CitySpa iluõhtul

Stiilne daam ja rahvusvaheliselt tunnustatud ehtekunstnik Karin Eensaar pani sügisel aluse ka omanäolisele rõivakollektsioonile. CitySpa iluõhtul jõudis publiku ette mahukas kevadkollektsioon.

Karoli Hindriks on ärinaine, kes suudab tantsida ka kankaani!

Alati naerusuise ja ettevõtliku Karoli Hindriksi sisse mahub mitu erinevat naist. Ta võib vabalt pidada päeval tõsiseid ärikohtumisi, olla hoolitsev ema oma kaheaastasele tütretirtsule, aga õhtul astuda paljastavas kabareekleidis säravate prožektorite valgusesse, et tantsida maha üks tuline kankaan. 

Märtsi lõpus toimus Pärnus Laine Mäe tantsukoolist välja kasvanud tantsutrupi Lancy 25. juubel, kus toodi lavale ka erakordne varieteeprogramm - veteranid, nagu Karoli ise ütleb. Nii tuligi tantsukooli juubeli puhul hoog sisse võtta ja kirevates esinemisriietes taas kõik oma oskused maksma panna.

 

 

Teadlased lahendasid Maa ümina saladuse?

Paljude jaoks on Maa niinimetatud ümin tekitanud põrgupiinu pannes pea valutama, takistades magamist ning toonud kaasa veel mitmeid tervisehädasid.

Aastaid arvati, et Maa ümina taga võivad olla allveelaevade ja teiste militaarmasinate helid, maagaas, mikrolained, kalade paaritumine ning viimasel ajal ka sageli nähtavad droonid, edastab news.com.au.

Teadlaste sõnul võisid nad leida, mis tekitab müstilist, maailma paljudes paikades kuuldava heli.

 «See ümin on osa Maa ostsillatsioonist,» selgitasid geofüüsikud Fabrice Ardhuin, Lucia Gualtieri ja Eleonore Stutzman.

Kolmik tegi ookeanist detailse arvutimudeli, milles võeti arvesse tuule suundi, lainetust ja tektoonikat. Uurijate sõnul tekitavad ookenailained mikromaavärinaid ning just need on kummaliste helide taga.

Ardhuin selgitas, et lainete tekitatud surve ookeanipõhjale paneb selle vibreerima, tuues kaasa ebatavalise heli.

 «Arvan, et see on samm edasi, sest müstilisest üminast on saamas arusaadav heli. Ümina tekkemehhanism aitab paremini mõista meie planeedil toimuvaid geofüüsilisi protsesse,» teatas uurija.

Ebatavalist üminat on kuuldud ja salvestatud alates 1960. aastatest ning siis arvati, et selle kuuljatel on tinnitus.

Ümina kuuljad kurtsid magamatust, stressi ning on teada juhtumeid, mil inimesed on selle pideva heli tõttu endalt elu võtnud.

 

 

 

Teadlased uurisid, miks on inimestel lõug

USA Iowa ülikooli teadlased uurisid, miks inimestel on lõug, mis tundub näo alaosas üsna mõttetu struktuurina.

Ühe teooriakohaselt toetab lõug alalõualuud kui  toitu mälutakse, kirjutab foxnews.com.

Samuti on lastel lõuaosa märgatavalt väiksem ja vähem esiletungivam kui täiskasvanutel.

Teada on, et kui lõuas olev luu vigastada saab, siis paraneb see võrdlemisi kiiresti.

Iowa ülikooli teadlased esitasid lõua vajalikkuse küsimuse uue nurga alt. Nad jälgisid 40 isikut kolmandast eluaastast kuni täiskasvanuks saamiseni.

Ilmnes, et neil isikutel, kellel olid tugevad ja massiivsed lõualuud, oli tavalisest väiksem lõug.

Uurijate arvates tekkis ettepoole lõuaosa evolutsiooni käigus kui inimeste näod väiksemaks ja kitsamaks muutusid ehk osa luid suruti ettepoole.

Neandertallastel ei olnud lõuga, kuid samas olid nüüdisinimestest suuremad pead. Peade suuruse kahanemisega kaasnes ka meeshormooni testosterooni taseme alanemine ning lõug võis jääda lihtsalt atavismina.

Osa teadlasi aga on arvamusel, et seksihormoonid olid need, mis lõua tekitasid. Lõug võib seega mängida rolli vastasoost kaaslaste tähelepanu võitmisel.

Nad tõid näite, et isegi tänapäeval eelistavad naised mehi, kellel on maskuliinne lai tugeva lõuaga nägu, kuna see viitab viljakusele ja headele geenidele.

Väiksem lõug aga viitab naishormooni östrogeeni kõrgele tasemele, tehes naised atraktiivsemaks.

Samuti on hea panna kätt lõua alla, kui pead toetada tahetakse. Psühholoogide sõnul puudutavad inimesed lõuga siis, kui nad juurdlevad millegi üle.

Uurijate sõnul ei ole lõua kohta ühtset selgitust, kuid oma rolli mängib nii näo muutumine evolutsiooni käigus kui ka hormoonid.

Julius Caesari kummalist käitumist põhjustasid miniinfarktid?

Vana-Rooma väejuhi ja poliitiku Julius Caesari elust on teada kuulus juhtum 46. aastast eKr, mil ta Thapsuse lahingus järsku lihtsalt maha kukkus.

 

Sajandeid arvati, et kuulsat meest tabas epilepsiahoog, mis tõi kaasa uimasuse, nõrkuse ja tasakaalukaotuse, edastab Daily Mail.

Uues uuringus aga leiti, et Rooma kindralil oli palju miniinfarkte, mis mõjutasid nii tema vaimset kui füüsilist seisundit.

Julius Caesari käitumist ja tervist uurisid Briti Imperial College London arstiteadlased Vana-Kreeka ja Vana-Rooma dokumente abiks võttes.

«Võimalikud südame ja veresoonkonna probleemid on tema puhul alati kõrvale lükatud, kuna ta näis alati hea tervise juures olevat,» laususid meditsiinieksperdid.

Francesco Galassi ja Hutan Ashrafiani arvates viitavad iidsetes dokumentides Caesari tervise kohta käivad detailid, et tal olid miniinfarktid, mitte epilepsia.

Teada on, et Caesaril tekkis ta elu lõpuperioodil depressioon, mis võis mõjutada aju ning aidata kaasa infarktide tekkele.

Teadlaste arvates oli epilepsia kahtlustamise põhjused sotsiaalsed. Antiikses maailmas peeti epilepsiat «pühaks haiguseks», kuna siis võidi saada kontakti jumalusega või oli jumal inimkehasse elama asunud.

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjanduses ja ülestähendustes viidatakse epilepsia all kannatajatele sageli kui üleloomuliku jõu valdajatele ja jumala soosingus olijatele.

Iidsed meditsiiniasjatundjad teadsid epilepsia põhjuseid ja sümptomeid tegelikult väga hästi. Kuulsa arsti Hippokratese arvates ei olnud epilepsia taga üleloomulikud jõud, vaid inimkeha enda protsessid.

Julius Caesari biograaf Plutarchos kirjeldas mitmel korral armee- ja riigijuhi kummalisi atakke ja kokkuvarisemisi.

Üks neist leidis aset Rooma senatis, mil ta viskus põrandale ja hüüdis, et igaüks, kes soovib, võib ta tappa.

Plutarchose kinnitusel olevat Caesar sellise käitumise põhjuseks toonud epilepsia.

«Ta sümptomite uuesti üle vaatamine näitas, et tal võis epilepsia asemel olla mingi teine haigus. Teada on, et samasugused sümptomid ja ootamatud kokkuvarisemised olid tal nii  Hispaanias kui Aafrikas,» teatasid nüüdiseksperdid.

Nad lisasid, et mitemetes ajaloodokumentides on Caesari haigushoogudega kaasnenud sümptomitena toodud ära peavalu, uimasus, pea ringikäimine ja tundlikkuse kadu. Ta ei suutnud senatis püsti seista kui senaatorid avaldasid talle austust.

Uurijate andmete surid nii Caesari isa kui üks vaarisa infarkti tõttu.

Arstiteadlaste arvates oli Julius Caesaril seega selle haiguse suhtes geneetiline eelsoodumus.

«Kuulsale Caesarile sai saatuslikusk seeria miniinfarkte,» tehti kokkuvõte.

Wikipedia: Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.

Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Briti saari vallutada. Vana-Egiptuses sai tema abil valitsejaks Cleopatra. Caesaril ja Cleopatral oli poeg Caesarion, kes sündis 47. aastal eKr.

Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks.

Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. Väidetavalt oli Caesari viimaseks ütluseks «Et tu, Brute?» (Ka sina, Brutus?), millega ta viitas oma sõbrale Marcus Brutusele, kes samuti osales temavastases vandenõus.

 

Mess täidab meeste ja masinatega kuus hektarit

Kui Tartu linnapea Urmas Klaas eile keskpäeval õigeks ajaks maamessi avama jõudis, kihas suur väljanäitus juba külastajatest. Vilu ilm, vihmasagarad ja porine jalgealune pole ju uuest tehnikast või noorest õunapuust huvitatutele mingi takistus.

Vastsest värvist klantsivad traktorid, suured ja väikesed metsamasinad, tõstukid, ekskavaatorid ning mehed nende ümber kui mesilased – selline vaatepilt avanes eile ennelõunal maamessi korraldava ASi Tartu Näitused näituseväljakul seitsme meetri kõrguselt vaateplatvormilt.

Viimase ja selle kõrval oleva Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi annetuskasti on oma väljapaneku juures üles seadnud põllutehnika varuosi müüv Flint Kaubandus OÜ. Tõtt-öelda on annetuskast maamessil üsna ootamatu, miks siis nii?

«Tahame vaateplatvormiga inimestele rõõmu teha ja pakkuda ka võimalust väikeseks heateoks,» vastas Flint Kaubandus OÜ juhiabi Kadri Sihv.

Heategu ehk vaateplatvormi kasutamise eest võimaluste ja südametunnistuse järgi tehtav annetus läheb väga haruldast ja piinarikast nahahaigust põdevale kolmeaastasele Cassandrale leevendust pakkuvate hädavajalike nahahooldusvahendite soetamiseks.

 

Masinad nagu turismiobjektid

 

Südantsoojendav annetuskast väikese Cassandra heaks pole ainus uus ja üllatav asi tänavu juba 23. korda peetaval maamessil. Näiteks kahekorruselise maja kõrgune karjäärikallur Hitachi EH1100 oli kui turismiobjekt, mille kõrval mehed kannatlikult järjekorras ootasid, et saaks üles kabiinini ronida ja sinna kiigata.

«Tõime selle masina inimestele vaatamiseks, nii suuri kallureid naljalt ju oma silmaga ei näe,» ütles neid karjäärikallureid Eestis müüva Rotator Eesti OÜ hooldusjuht Toomas Salm.

Messile toodud Helena-nimeline hiigelkallur läheb Eesti Energia Kaevanduste Narva karjääri, kus seitse samasugust kallurit juba töötavad.

«Selline kallur sõidab karjääris ööpäevas läbi 500 kilomeetrit, juhid töötavad kolmes vahetuses ning töö käib viis päeva nädalas,» rääkis Toomas Salm.

Kanadas valmistatud Hitachi EH1100 mootori võimsus on 567 kilovatti ehk 760 hobujõudu. Suur kast on tehtud just põlevkivi vedamiseks, selle kandevõime on 63,5 tonni, kuid Salmi sõnul võib sinna laadida kuni 68 tonni põlevkivi. Täislastis kaalub karjäärikallur 113 tonni.

Eesti Energia Kaevandused ostab kokku 11 Hitachi EH1100 kallurit, iga masina hind on ligi 400 000 eurot. Tunnis 200 liitrit kütust võtva kalluri tööeaks on arvestatud 21 000 töötundi, mille jooksul sõidab masin maha 500 000 kilomeetrit. See pole loomulikult kõik, 21 000 töötunnile järgneb pensionipõlv ehk järelturg.

Suurusega üllatajaid võib varsti leida ka Eesti põldudelt. Messil võib tutvuda uue Guinnessi rekordi omanikuga viljakoristusel: väljas on 635-hobujõuline New Hollandi kombain CR 10.90, mille heedri laius on 13,6 meetrit. Tavaliselt sõidavad Eesti põldudel kuue meetri laiuste heedritega kombainid.

Guinnessi rekord viljakoristamisel püstitati just seda marki kombainiga, kaheksa tunniga koristati 797,656 tonni nisu. Keskmiseks tunnitootluseks saadi 99,7 tonni, suurim hetketootlus on 135 tonni tunnis. Kütust võtab see New Hollandi kombain tonni kohta 1,12 liitrit.

 

Teenistustraktor ja -haagis

 

Rekordiomaniku lähedal on Palmse Metall OÜ väljapanek, muu hulgas ka kaitseväest tuttavat rohelist värvi suur traktor suure käruga. «Põllumajandustehnika riigikaitse teenistuses,» tutvustas Lääne-Virumaal Vihula vallas töötava Palmse Metalli juht, enda sõnul suunanäitaja Bert Sild eksponaati.

Nimelt on Palmse Metallis õiget värvi roheliseks värvitud traktorile JCB Fastrac 3230-65 paigaldatud erivarustus ning see on kohandatud Eesti kaitsejõudude vajadustele. Tavalisest Fastraci traktorist eristavad militaarmudelit tugevdatud põhja- ja paagikaitse, buldoosersahk, vints ja universaaltõstuk.

Traktoriga samasse komplekti kuulub Palmse Metallis konstrueeritud ja valmistatud väga kulumiskindlast terasest haagis, mis kannab kaubamärki Palmse Trailer. Nii traktor kui ka haagis on juba teenistuses, seda kasutavad pioneerpataljoni mehed.

«Neil on ju sellist traktorit ja haagist väga vaja, pioneerpataljoni võitlejad kaevavad kaevikuid, langetavad metsa, ehitavad sildu,» selgitas Sild.

Juttu ja vaatamist jätkuks kauemaks, sest rahvusvahelist põllumajandusnäitust, rahvusvahelist puidutöötlemis- ja metsandusnäitust, aiandusnäitust ja toidumessi koondav Baltimaade suurim maamess võtab Tartus Tähtvere linnajaos enda alla ligi 60 000 ruutmeetrit näitusepinda nii õues kui ka katuse all.

Väliseksponentidest on seekord kõige jõulisemalt Tartus esindatud Soome, kust on kohal 18 ettevõtet, järgnevad Läti 13 ja Leedu kaheksa ettevõttega. Tulijaid on ka Poolast, Rootsist, Taanist, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist.

Lisaks tehnika ning toidu- ja aiakauba tutvustamisele-pakkumisele peetakse maamessil seminare, eile võistlesid seal noored aednikud ning täna algab kahepäevane rahvusvaheline raievõistlus «Kevadkarikas 2015».

Et ilmateenistus lubab ka tänaseks ja homseks vihma, on laupäeva õhtuni kestvale maamessile mõistlik tulla kummikutega.

 

Väike plekimõlkimine halvas kesklinna liikluse

Täna kella kuue paiku põrkasid Tallinna kesklinnas, Kaarli puiesteel Kaarli kiriku kõrval kokku troll ja sõiduauto Mercedes.

Auto ja trolli kontakt oli ühe pealtnägija sõnul samahästi kui olematu, aga et tegemist oli ühissõidukiga, siis pidi olukorra fikseerima politsei.

Tipptunni ajal teel seisvad sõidukid tekitasid ummiku, mis ulatus Kaarli kiriku juurest üle Vabaduse väljaku Pärnu maanteele. Avarii blokeeris Kaarli puiesteelt Toompuiesteele pöörava sõiduraja ning liiklus oli tõsiselt häiritud. Edasi ei saanud liikuda nr 40, 48 jt liini bussid ja esimese liini trollid.