Obama Trumpile: USA presidendi ametikoht pole tõsielusaade

USA president Barack Obama hoiatas reedel vabariiklaste arvatavat presidendikandidaati Donald Trumpi, et «presidendiamet pole tõsielusaade».

Obama hinnangul tuleks Trumpi tegemised võtta suurema luubi alla. «Tema tegemistest on pikk ajalugu, mida tuleks uurida, ning arvan, et peaksime võtma tõsiselt tema minevikus tehtud avaldusi,» lausus president.

«Elame tõsisel ajal ning see on väga tõsine töökoht. See pole meelelahutus. See pole tõsielusaade.»

Trumpi tuntuse üheks nurgakiviks on tõsielusaade «Mantlipärija» (The Apprentice).

Traagiline video: Rumeenia tippklubi mängija kukkus keset kohtumist kokku ja suri

Jalgpallimaailma tabas järjekordne valus kaotus, kui Rumeenia kõrgliiga kohtumises Bukaresti Dinamo ja FC Viitoruli vahel kukkus 70. minutil kokku Dinamo kamerunlasest poolkaitsja Patrick Ekeng. Infarkti saanud 26-aastane Ekeng viidi küll staadionilt kiiresti kiirabiga haiglasse, kuid arstid ei suutnud noore mehe elu päästa ja ta suri kaks tundi hiljem haiglas.

Ekeng oli seejuures vaid seitse minutit varem vahetusest mängu tulnud, kui ta keskringis ootamatult kokku kukkus. Kanali Digisport teatel kulus tervelt kaks minutit ja 47 sekundit, enne kui Ekeng tõsteti kiirabiautosse, mis oli aga mõeldud paraku vaid transpordiks ning seetõttu puudus seal elustamiseks vajalik aparatuur.

Kui Ekeng oli väljakult haiglasse toimetatud, lasi kohtunik mängul jätkuda ning selleks hetkeks kõik kolm vahetust juba teinud Dinamo pidi viimastel minutitel tegutsema kümnekesi. 84. minutil viigistas Viitorul penaltist seisu ja kohtumine lõppes tulemusega 3:3.

26-aastane Ekeng oli Dinamoga liitunud tänavu jaanuaris ja pidas uue klubi eest alles oma seitsmendat liigamängu. Aprillis lõi ta Dinamo eest esimese värava, kui aitas meeskonnal karikasarja poolfinaalis teha 2:2 viigi igipõlise rivaali Bukaresti Steauaga, mis viis Dinamo kahe mängu kokkuvõttes edasi. Eeloleval teisipäeval peetavas finaalis kohtub Dinamo CFR Clujiga.

Varem oli Ekeng mänginud Prantsusmaal Le Mansi ja Rodezi ridades, samuti Šveitsis Lausanne-Sportis ja Hispaania kõrgliigas Cordobas. Kameruni koondises oli ta kirja saanud kaks mängu, kuuludes ka 2015. aastal Aafrika Rahvuste Karika finaalturniiril osalenud meeskonda. Kamerun piirdus sel turniiril alagrupikohtumistega ja Ekeng neis platsile ei pääsenud.

Bukaresti Dinamo jaoks ei ole kahjuks tegu esimese seesuguse tragöödiaga, sest 2000. aastal kukkus sõprusmängus samuti infarkti tõttu kokku ja suri klubi toonane kapten, vaid 24-aastane Catalin Hildan. Tema mälestuseks on klubi «külmutanud» mängusärgi numbriga 11 ja Dinamo kodustaadioni põhjatribüün kannab tema nime.

Klavan püsib endiselt inglaste huviorbiidis

JALGPALL. Inglismaa ajaleht Daily Star kirjutas sellel nädalal, et kohalikus esiliigas mängiv Fulhami jalgpalliklubi tunneb huvi Eesti koondise ja FC Augsburgi keskkaitsja Ragnar Klavani vastu. Väljaanne teatab, et detsembris Fulhami peatreeneriks saanud serblane Slaviša Jokanović tahab suvel meeskonda tugevdada ja on silma pannud peale just Klavanile.

Eestlase leping Augsburgiga kestab veel ühe hooaja ja seega on tänavune suvi tema tuleviku suhtes otsustav. Kui Augsburg tahab 30-aastase kaitsja eest raha teenida, siis oleks vaja ta hooaja lõppedes maha müüa. Portaal Tranfesrmarkt.de hindab Eesti koondise kapteni väärtuseks 3,5 miljonit eurot. Kui Klavan peaks aga sakslastega lepingut pikendama, siis võib ta oma karjääri Augsburgis ka lõpetada.

Võimalik, et lepingu pikendus on eestlasel juba laual. Veebruaris kinnitas Klavan Postimehele, et pole sellest klubiga veel rääkinud, kuid nüüd on paar kuud taas mööda läinud ja suvi seisab ukse ees. Samas intervjuus kinnitas Klavan, et on valmis hea pakkumise korral uutele väljakutsetele vastu minema: «Kuna minu jaoks on motivatsioon ja unistused edasiviiv jõud, siis ikka mõtlen suuremalt kui praegune hetk. See annab mulle energiat ja viib mind palliplatsil edasi. Kui ma poleks kogu aeg valmis klubi vahetama, siis ei oleks ma iga päev ka nõnda motiveeritud.»

Klavan liitus Augsburgiga 2012. aasta juulis ja tõusis peagi klubis põhikeskkaitsjaks. Seda kohta pole ta loovutanud tänini. Kahe aasta eest pikendas Klavan Saksamaa kõrgliigas mängiva klubiga lepingut kuni 2017. aastani ja see tekitab kohalikes jalgpallihuvilistes muret.

Augsburger Allgemiene ajakirjanik Robert Götz arutles samuti veebruaris Klavani tuleviku teemal. «Just praegu on otsustavad hetked. Kui klubi tahab Klavani eest raha saada, siis peavad nad ta suvel Inglismaale müüma. Klavan ise on ju alati välja öelnud, et üks tema unistusi on just Inglismaa kõrgliigas mängida,» rääkis ta. «Samal ajal ootame, et klubi pakuks Klavanile uut lepingut. Ma ei tea, kas nad on seda juba teinud.»

Götz kinnitas, et Inglismaalt tulev oht on tugev. Kui eelmisel suvel oli Klavani vastu konkreetne huvi olemas Evertonil, siis miks ei peaks tänavu midagi samasugust juhtuma? «Kui Inglismaa klubid mõnda mängijat tahavad, siis nad tema ka saavad. Seal ei loeta raha. Eelmisel suvel maksis Chelsea meie äärekaitsja Abdul Baba Rahmani eest 30 miljonit eurot. See on ju uskumatu,» arutles ta.

Klavani puhul sellised summad muidugi mängu ei tule, kuid viimaste hooaegade esitused on mängija hinda kindlasti kergitanud. Samal ajal surub hinnalipikul arve väiksemaks armutult peale tulev vanus: suurt summat ei saa 30-aastase eestlasest kaitsja eest lihtsalt küsida. Seega võib eeldada, et Transfermarkti pakutud 3,5 miljonit on üsna reaalne üleminekusumma.

Fulham on küll pika ajalooga klubi, kuid nende kahjuks räägib asjaolu, et praegu mängitakse Inglismaa tugevuselt teises liigas. Sealgi ei lennata kuigi kõrgelt ja viimase mänguvooru eel ollakse tabelis 21. kohal. Hea uudis on see, et püsima jäämine on klubil kindlustatud. Järgmiseks hooajaks püüab Jokanović komplekteerida tiimi, mis suudaks võidelda kõrgseltskonda tõusmise nimel.

Klavan poleks Fulhami ridades sugugi esimene Eesti koondislane, sest juba praegu mängib seal 17-aastane ründaja Mattias Käit, kellel on esindusmeeskonna eest veel debüüt tegemata. Käit teeb kaasa Fulhami U21-vanuseklassi meeskonnas. Eesti koondise eest sai tulevikulootus esimese mängu kirja tänavu jaanuaris Rootsi vastu.

Fulham on 137 aastat tagasi loodud jalgpalliklubi, mis peab kodumänge 25 700 inimest mahutaval Craven Cottage’i staadionil. Veel aastatel 2001–2014 tehti kaasa Inglismaa kõrgliigas, kuid seejärel langeti tugevuselt teisele liigatasemele.

Augsburg on sellel nädalal valmistunud tänaseks liigamänguks Schalke 04 vastu. Teisipäevasel treeningul Klavan kaasa ei teinud, kuna teda vaevas kõhuviirus. Saksamaa meedia teatas reedel siiski, et täna on keskkaitsja taas mänguvalmis.

Hooaja lõpuni jääb Saksamaal kaks vooru ja Augsburg on praegu 37 punktiga 12. kohal. Väljalangemistsoonist lahutab neid neli punkti. Seega on täna võimalik kindlustada koht kõrgliigas ka järgmiseks hooajaks. Millist rolli mängiks Augsburgi püsima jäämine Klavani tulevikus, näitavad lähikuud.

Rootsi oli hoki MMil Lätiga hädas, Kanada alustas võimsalt

JÄÄHOKI. Eile tehti Venemaal algust jäähoki MM-finaalturniiriga ning avapäev pakkus kohe põnevaid vastasseis. Eesti lähinaabritest olid vastamisi Rootsi ja Läti. Lisaajale läinud A-alagrupi kohtumise võitsid lõpuks rootslased 2:1.

Tänavusele MMil üsnagi tagasihoidliku koosseisuga tulnud rootslased asusid kohtumist juhtima juba enne kolmanda mänguminuti möödumist, kui tabamuse sai kirja Jimmie Ericsson. Kristaps Sotnieksi kolmanda kolmandiku keskpaigas visatud värav viis matši aga lisaajale. Lisaajal viskas rootslaste võiduvärava Gustav Nyquist. Kohtumise algusest oli sellest hetkest tiksunud 64.06.

Teises samal ajal toimunud kohtumises teenis kindla võidu tiitlikaitsja Kanada, kes alistas B-alagrupis noore USA tiimi 5:1. USA asus küll matši juhtima, kuid juba avakolmandiku lõpuks oli kanadalased saavutanud eduseisu. Kanada on nüüd jäähoki MMidel saanud koguni 11 võitu järjest.

Kanada kõrval turniiri teiseks suurfavoriidiks peetav Soome koondis tuli jääle eile hilisõhtul, kui vastamisi mindi Valgevenega.

Moskvas mängitavasse A-alagruppi kuuluvad Rootsi, Läti, Venemaa, Tšehhi, Šveits, Norra, Taani ja Kasahstan. Peterburis peetavas B-alagrupis mängivad Kanda, USA, Soome, Slovakkia, Valgevene, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ungari.

Spordi lühiuudised

Ütlesin talle, et kui mina olin 191 cm pikk ja kaalusin 111 kg ning sain kokku 160 sack’i, siis tema peaks oma 203 cm, 135 kg ja andekuse juures vastaseid hävitama.

Ameerika jalgpalliliiga NFLi Kuulsuste halli liige Kevin Greene õpetas kolm päeva Margus Hundile uusi nippe.

93. kohta hoiab Eesti jalgpallikoondis eile avaldatud FIFA edetabelis.

KULTURISM

Kiivikas krooniti Euroopa meistriks

Kulturist Ott Kiivikas (pildil) näitas Hispaanias Santa Susannas peetavatel Euroopa meistrivõistlustel head minekut: 38-aastane vanameister sai kaela kuldse medali. Kiivikas osutus parimaks kuni 85 kg kaaluvate meeste konkurentsis. Eelmisel aastal võitis Kiivikas EMil pronksmedali.

SÕUDMINE

Neljapaat jätkab vahesõidus

Eile tehti Brandenburgis algust sõudmise Euroopa meistrivõistlustega ning neljapaatide konkurentsis lõpetas Eesti võistkond Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo oma eelsõidu kolmanda kohaga. Täna jätkavad eestlased võistlust kell 13.25 algavas vahesõidus. Eesti eelsõidust pääses otse finaali Venemaa, eestlasi edestas veel ka Suurbritannia. Teisest eelsõidust pääses otse finaali maailmameister Saksamaa. Peale eestlaste on tänases vahesõidus Suurbritannia, Poola, Leedu, Ukraina ja Tšehhi. Edasi finaali pääsevad neli paremat.

Eesti paarisaerulise kahepaadi Sten-Erik Andersoni ja Oskar Kuzmini eilne võistluspäev kõige paremini ei õnnestunud ja duo jätkab võistlust C-finaalis.

JALGPALL

Saksamaa tähtmängija jääb EMist kõrvale

Saksamaa jalgpallikoondis peab suvisel EM-finaalturniiril hakkama saama Dortmundi Borussia poolkaitsja Ilkay Gündoganita. Gündogan tegi endale viga Borussia treeningul ning klubi teatas, et raskelt sai kannatada mängumehe põlvekeder. Gündogan pidi vigastuse tõttu vahele jätma ka kaks aastat tagasi Brasiilias toimunud MMi. Prantsusmaal peetav EM algab 10. juunil.

JALGPALL

Liverpool ja Sevilla finaalis

Hispaania jalgpalliklubidel oli võimalus teha mõlemast Euroopa klubisarjast tänavu oma riigi siseasi, kuid selle plaani rikkus Liverpool, kes alistas Euroopa liiga poolfinaali korduskohtumises 3:0 Villarreali ja võitis kahe mängu kokkuvõttes 3:1, tagades sellega finaalikoha. Seal kohtutakse tiitlikaitsja Sevillaga, kes oli kindlalt parem Donetski Šahtarist. Finaal peetakse 18. mail Baselis.

Raptors viigistas seeria

Korvpalliliigas NBA alistas Toronto Raptors idakonverentsi poolfinaalis koduväljakul lisaajal 96:92 Miami Heati ja viigistas nelja võiduni mängitava seeria seisule 1:1. Võitjatele tõi DeMarre Carroll 21 silma.

Pevkur jätkab presidendina

Eesti Võrkpalli Liidu presidendina on ka järgmised neli aastat ametis siseminister Hanno Pevkur, kes pälvis eile Tallinnas alaliidu korralisel üldkoosolekul liikmesklubide üksmeelse poolehoiu.

Taaramäe saab Girol järjekordse doktorikraadi

Eile elus esimest korda Giro d’Italiat alustanud jalgrattur Rein Taaramäe võib kolme nädala pärast lõpetada rattamaailma doktoriõppe. Aprilli lõpus 29-aastaseks saanud Taaramäele on iga suurtuuri läbimine omamoodi doktorikraadi omandamine, aga pusletükk nimega Giro on täiusest veel puudu.

Seekord Hollandis peetud proloogil sai Taaramäe 59. aja, kaotades võitjale Tom Dumoulinile (Giant-Alpecin) 38 sekundit, Girol teise eestlasena kohal olev Tanel Kangert (Astana) sai 21-sekundilise kaotusega kõrge 20. koha.

Sellest hooajast Katjuša tiimi siirdunud Taaramäe oli juba enne hooaja algust elevil, et saab lõpuks Itaalia velotuurile, ja entusiasm pole kuhugi kadunud. «Pean end velotuuride meheks ja iga velotuuride mees unistab läbida kõik rattamaailma suured tuurid. Minu jaoks on näiteks MM, olümpiamängud ja EM päris tühised, võrreldes suurtuuridega. Grand Tour ajab ikka ihukarvad püsti... Need on maailma raskeimad spordiüritused,» usub ta.

Taaramäe on teine valik

Mis teeb Giro eriliseks? Tour de France’i stardis on Taaramäe olnud juba kuuel korral, aga täiesti uue kogemuse saamine annab vaimselt palju rohkem juurde. «Eks see on üks seiklus: teistsugused tõusud, publik, hotellid, teed, külad, kliima. See kõik ongi Itaalia velotuuri eripära, mida ma täiel rinnal hoomata soovin. Minu jaoks on siiski tegu kui mänguga, põhimõtteliselt võin suurtuuridel sõitmist nimetada rattaspordi doktorikraadi eksamiteks, nendest raskemat ja lahedamat kogemust meie spordis ei ole,» kinnitab Vändrast laia ilma jõudnud eestlane.

Taaramäel on Katjušas suurem roll kui mullu Astanas ja vabadust seega pisut rohkem. Kuigi meeskond väidab, et Vader ja venelane Ilnur Zakarin lähevad Girole kaasliidritena, on kohustusekoorem tegelikult pigem eelmisel aastal Itaalias ühel etapilgi triumfeerinud Zakarini peal.

«Mina olen plaan B, aga rattasõidus võib iga päev midagi juhtuda. Näiteks kukkumised, mis viivad katkestamiseni või nullivad šansid kokkuvõtte peale sõita. Sellepärast ongi hea, et tiimil on võimalus kaardid ümber paigutada. Aga ideaalis olen Zakarini põhiline abiline mägedes ja kuskil ehk ka etapivõitja,» selgitab Taaramäe.

Katjuša pani Girole välja huvitava koosseisu, kus Taaramäe on ainuke mittevenelane. Idanaabrite suurest hulgast hoolimata suhtleb eestlane nendega seniajani inglise keeles. «Vene keelt ma veel ei oska, loodan areneda,» tunnistab ta.

Et 26-aastane Zakarin tõuseks 29. mail Torinos poodiumi kõrgeimale astmele, peaks favoriitidel siiski üsna kehvasti minema. Eelkõige on pilgud pööratud Tanel Kangerti tööandja Astana liidri Vincenzo Nibali (Itaalia), Sky talendi Mikel Landa ja Movistari veterani Alejandro Valverde (mõlemad Hispaania) poole.

Taaramäe enda lõppkoha suhtes suuri sõnu ei tee, aga kui kõik õnnestub, võib see numbriliselt päris muljetavaldav olla. Nii palju tippe kui Tour de France’il, Itaalias ju kohal pole.

«Ma pole ülistabiilne sõitja, seega oleks tippu jõudmine raske. Aga mitte võimatu. Tour de France’il olen parimal juhul olnud kokkuvõttes 11. kohal. Arvestades Giro ja Touri tasemevahet, võiks Touri 11. mees jõuda Girol kuue sekka,» pakub mullu Burgose ja Arctic Race’i velotuuril esikoha teeninud Taaramäe.

Vormi on raske sättida

Parimas hoos loodab ta olla kolmandal nädalal, mil ronitakse kõige kontimurdvamate mägede otsa. Parimal või halvimal juhul, kuidas soovite, jõutakse koguni 2800 meetri kõrgusele. «Ideaalis võiks see nii olla, aga sport pole nii lihtne, kui ajalehtedes kirjutatakse. Nii need asjad ei käi, et timmid vormi à la 15 päevaks. Kunagi ei tea ette, mis võimalused kätte satuvad ja milline on tegelik vorm,» arutleb Taaramäe.

Giro ilm on riuklik ja mõnel etapil võib esineda igat tüüpi sademeid. Taaramäe hinnangul tuli pühapäeval Šveitsis lõppenud Romandia velotuur kolm nädalat vältavaks katsumuseks igal juhul kasuks. «Seal olid suured mäed ja kohale tuli palju tippsõitjaid. Lisaks sai külmadel vihmastel ilmadel Giro tüüpilist päeva simuleerida. Pealegi ei pidanud ma iga päev endast kõike andma: oli kuus etappi, millest pool olid mul puhkepäevad. Paaril mägedeetapil sain enesekindlust ka juurde.»

Kogenud Keel: keegi ei tea, mis pühapäeval juhtub

Esimest korda Eesti võrkpalliajaloos mängitakse koduse meistriliiga finaalis otsustav seitsmes mäng. Homme Pärnus, kuurortlinna au ja uhkuse Pärnu VK ja Tallinna Selveri vahel. Tõsi, ookeanitagustest profiliigadest tuttav, nelja võiduni kestev finaal on kasutuses alles tunamullusest kevadest, kuid see ei vähenda meistritiitli ajaloolist väärtust.

Varem on mängitud kolme võiduni ning Pärnu meeskonna peatreener Avo Keelel on pikast karjäärist meeles vaid kaks maksimumpikkuseks veninud seeriat. 41-aastasena oma mängijakarjääri viimasel hooajal 2004. aastal õnnestus tal Pärnu meeskonnaga mängus Sylvesteriga tulla välja 1:2 kaotusseisust ja võita 3:2. 2013. aastal alistas ta aga just Selveri peatreenerina mängudega 3:2 Pärnu. Kusjuures ka toona peeti otsustav lahing Pärnus.

Vähemalt avalikult tõrjub Keel kõnekäänust tuntud tõdemust, et ega kaks kolmandata jää. «Pigem mõtlen nii, et ega see ei saa lõputult kesta,» lausus ta. «Tegelikult ei meeldi mulle pikad seeriad, mille saatus jääb ühe mängu otsustada. Selle võit võib olla magus, kuid sama lihtsalt võib selle mängu ka kaotada.»

Võrkpallimaailmas teatakse Keelt kui kavalt rebast. Arvestades vigastustest räsitud Pärnu meeskonna keerulist olukorda, ei hakka ta praalima, et kodus võetakse kindlasti võit. Pigem püüab ta otsustava mängu eel maalida pildi, kus soosikuks võib pidada hoopis vastast. See nihutab ka võidupaine rohkem Selveri mängijate õlule. Neljapäeval osutus see koorem nende jaoks liiga raskeks.  

«Tegelikult ei oska keegi ütelda, mis pühapäeval juhtub,» nentis Keel. «Meie meeskonna jaoks on selles seerias iga mäng olnud täiesti uus situatsioon. Esimeses kohtumises jäime hüppeliigest väänanud Tamar Nassarita, kolmandas mängus Taavet Leppikuta, kuuendas mängus Hindrek Pulgata… See kõik sööb meeskonda.»

Keel ei varja, et pühapäeval on üks võtmeküsimusi, kas neljapäeval kolmandas geimis seljavalu tõttu platsilt lahkuma pidanud Pulk saab osaleda. Pulga senist tegutsemist peab Keel aga mehiseks.

«Olen 90 protsenti kindel, et ta ütleb: proovime. Kui palju selg lubab tal tegelikult mängida, on iseasi. Peame olema valmis ka temata tegutsemiseks,» arutles pärnakate peatreener ning selgitas, et Pulgale tehakse enne mängu süst ning seejärel tuleb hinge kinni pidades oodata, kui kaua selle mõju kestab. Neljapäeval polnud mõju kuigi pikk.

«Oleme Hindreku seljaga käinud kahe tipptasemel neuroloogi juures ja saanud kinnituse, et tema tervisele ohtu pole. Küll aga on tegemist väga valuliku probleemiga,» rääkis Keel. Pulka aidatakse kahte tüüpi süstidega. Neist ühte saab teha vaid kord kuus, teine, valuvaigistav, tehakse enne igat mängu. «Pikaajalise toimega süsti on teinud tipparstid, kuid iga korraga on mõju olnud väiksem,» lisas Keel.

Pärnu treeneri arvates on vaatamata probleemidele meeskonda aitavale Pulgale liiga tehtud. Teda pahandavad süüdistused, mis puudutavad Pulga ja mõne teise Pärnu mängija Eesti koondisest loobumist. Samal ajal polevat aga meeste käest nende tegeliku seisundi kohta otse midagi küsitud.

Lisaks suurele küsimusele, kes Pärnu eest mängivad, saab otsustavas mängus üheks võtmeks serv. Kui Selveril see mänguelement õnnestus, suutsid nad Pärnu alistada. Esmalt mängudega 0:2 kaotusseisu jäänud Rainer Vassiljevi hoolealused võitsid üha kõhnema koosseisuga Pärnut kolm kohtumist järjest ning võimsal servil oli seejuures oluline osa. Seeria kuuendas kohtumises, kui meistritiitel näis juba käegakatsutavas läheduses, serviässasid aga enam nii palju ei tulnud.

«Kui laseme Selveril lüüa kümme serviässa, on seda palju. Selleks et oleksime edukad, on ässade määr umbes poole väiksem,» leidis Keel.

Vassiljev tõi otsustavate teguritena esile selle, kuidas mängijad suudavad taltsutada oma mõtteid, ning viitas ka mängijate tervislikule seisundile. «Olukorras, kus meil on peas võidumõtted, oleme korra juba ära mänginud ja sellest õppinud,» lausus ta. «Usun, et Pärnul pole ka enam varuks üllatusi. Tundub, et neil on kõik mängijad paranenud ning nad võivad otsustavas mängus kasutada kõiki mehi.»

Vassiljev möönis, et olukorras, kus Pärnul oli mitu olulist mängijat vigastuste tõttu puudu, oli ka hea võimalus seeria võit vormistada. Täiskoosseisule vastu hakata on kindlasti raskem. Suurt probleemi ta aga ei näinud. «Kokkuvõttes võib ütelda, et oleme teinud hea seeria. Usun, et sellest on võitnud kogu Eesti võrkpall,» sõnas ta.

Vene koondise Eesti vastu vahetanud ujumispiiga läheb EMile laineid lööma

Alina Kendzior on nimi, mis Eesti spordisõpradele praegu ilmselt väga tuttav ei tundu, kuid tõenäoliselt muutub see juba maikuus. Nimelt on 19-aastane Kendzior ujumispiiga, kes varem on võistelnud Venemaa eest, kuid sõidab ülejärgmisel nädalal EMile esindama Eestit. Andeka neiu tulemusi ja vormi vaadates on lootust, et tiitlivõistlustelt tagasi võib ta tulla õige mitme hea saavutusega.

USAs õppiv Kendzior on Eestiga hästi tuttav. Kuigi hiljuti oma 19. sünnipäeva tähistanud neiu sündis ja elas pikalt Venemaal, Moskvas, külastas ta Eestit sageli, sest siin elavad tema emapoolsed vanaema ja vanaisa. «Nooremana käisin Eestis igal suvel, aga nüüd on mul keerulisem graafik. Sellest hoolimata proovin igal aastal ikka paariks nädalaks tulla, sest see on hea koht, kus puhata ja kõik koolimured unustada,» rääkis neiu.

«Mulle meeldib see, et võrreldes Moskvaga on kõik asjad üksteisele nii lähedal. Siin ei ole nii hullu liiklust, Tallinna vanalinn on väga ilus ja loomulikult meeldib mulle ka meri. Eestis on nii rahulik ja mõnus,» rääkis Kendzior, kes nüüd peab vanavanemaid külastama Suure Lombi tagant, kus ta käib Louisville’i ülikoolis.

Ameerika Ühendriikides on Kendzior elanud veidi vähem kui aasta, kuid tunneb end seal oma sõnul igati koduselt, justkui kala vees. «Mulle väga meeldib USAs! Tunnen, et olen osa millestki suuremast ja mu tiimikaaslased on rasketel aegadel väga toetavad. Loomulikult on ka juhendajad väga head ning kõik on hingega asja juures ja sealne atmosfäär annab lihtsalt nii palju energiat ja motivatsiooni.»

Ujumisega on piiga tegelenud juba lapsest saati, kuigi see polnud sugugi tema esimene valik spordialadest. «Hakkasin ujuma, kui olin viieaastane. Käisime vennaga koos basseinis ning pean tunnistama, et olen talle väga tänulik, et ta minuga koos käis, sest kahekesi oli ikka lõbusam, kui sai üksteisega võistelda. Aga kui päris aus olla, siis tegelikult tahtsin ma saada hoopis iluuisutajaks. Arvasin ise, et oleksin selles päris hea, aga olin jäähalli minekuks liiga noor, sest see oli mu kodust liiga kaugel. Leppisime emaga siis kokku, et ujun paar aastat ja kui olen piisavalt vana, siis lähen iluuisutamisega tegelema. Käisin seejärel neli aastat ujumas ära ja lihtsalt armusin sellesse alasse,» meenutas ta.

Ujumine pole aga loomulikult Kendziori ainuke tegevus, Louisville’i ülikoolis on tema erialaks spordihaldus ja -turundus. Lõpetamine on alles mägede taga – diplomi peaks Kendzior saama 2019. aastal – ja enda sõnul on ta valinud igati õige eriala, sest tahab alatiseks jääda spordivaldkonda tegutsema. Miks aga just USA ja Louisville’i ülikool?

«Otsustasin, et tahan midagi oma elus muuta,» ütles Kendzior, meenutades aega, mil ta oli Venemaal kooli lõpetanud. «Üks mu hea sõber õppis Louisville’is ja teadsin sealt ka ühte treenerit, kes aitas valikut langetada. Nüüd ei kujuta ma end kuskil mujal ette: see on täielikult minu koht ja olen oma valikuga väga rahul.»

Valiku ees oli noor ujuja ka sel kevadel, kui täitis Londonis toimuva EMi normi 100 meetri seliliujumises, kuid leidis, et ei taha tiitlivõistlustel Venemaa lipu all ujuda. Kuna ema kaudu on Kendzioril Eesti kodakondsus olemas, otsustas ta, et sõidab Inglismaale hoopis Eesti koondise liikmena. «Moskvas õppides oli koolis reegel, et pean selles koolis käies esindama Venemaad. Kui kooli ära lõpetasin, siis see reegel enam ei kehti ja mul pole mingisugust põhjust Venemaad esindada,» selgitas värske Eesti koondise liige oma valiku tagamaid.

EMilt on Kendziori esituses tõenäoliselt oodata uut Eesti rekordit, sest tema parim aeg 100 meetri selilidistantsil on 1.02,71, Eesti tippmark on hetkel 1.03,35. Kuigi uus rekord tundub igati loogiline, lisapingeid see neiule tema enda sõnul peale ei pane. «Oleks väga vinge kirjutada oma nimi ujumise ajalukku, aga praegu keskendun ikkagi põhilistele asjadele. Rekord on sportlase jaoks nagu auhind – sa saad selle niikuinii, kui kõik õigesti teed.»

Oma uue esindusriigi tippmargist olulisemaks peab Kendzior EMil aga hoopis augustis toimuvate Rio olümpianormide ründamist. «Tahan olümpiale pääseda ja EMil oma parimat vormi näidata. Loomulikult tahan ka seda, et võistlustel oleks tore ja ma naudiksin seda, sest ma pole varem nii suurtel võistlustel käinud. See saab olema hea kogemus ja mul on väga hea meel, et saan seda teha riigi eest, mida ma armastan,» ütles ujumispiiga, kes eesti keelt praegu veel ei räägi. «Tean mõningaid põhilisi sõnu ja kui ma suviti pikemalt Eestis käisin, siis oskasin ka mõningaid lihtsamaid lauseid, sest ma lihtsalt kordasin neid väga palju. Aga iseenesest ei ole mu eesti keel hea. Loodan, et suudan selle peagi selgeks saada ja mu sõbrad aitavad ka mul seda õppida.»

203 cm pikkune Anna Kajalina: solvumised on unustatud, tulen rõõmuga koondisesse

Aastateks Eesti võrkpallile kadunud olnud 203 cm pikkune Anna Kajalina, keda juba väga noorena jahtisid suured võrkpalliriigid, nagu Venemaa ja Itaalia, tõmbab esimest korda selga Eesti täiskasvanute koondise särgi. Narva spordikoolis Galina Alfjorova käe all võrkpalliga alustanud Kajalina on Eestit esindanud noortekoondistes, ent rahvusnaiskonnas mitte.

Kui Kajalina 2009. aastal Itaaliasse siirdus, tekitas temas ja tema treeneris pahameelt Eesti võrkpalliliidu nõutud 5000 euro suurune üleminekusumma. Mõnda aega puudus alaliidul temaga koguni igasugune kontakt, ent nüüd on ta suuresti tänu naistekoondise treenereid abistavale Andrei Ojametsale Eesti eest väljas.

Anna Kajalina servimas. FOTO: TAIRO LUTTER

«Jah, ma tulen koondisele appi, tulen kindlasti! Mõte Eesti eest mängida tekitab positiivseid emotsioone, ootan seda,» lubab ta ja lisab, et aastatetagused solvumised on minevik. «See kõik jäi minevikku ja ma ei mõtle sellele enam.»

Vahepeal oli tal ka vigastustega probleeme, ent nüüdseks on 25-aastane mängija end üles töötanud. Sel hooajal esimest korda Prantsusmaa kõrgliigas mängiv Kajalina on vedanud põhiturniiril seitsmenda koha saanud St Raphaëli naiskonna üllatuslikult täna peetavasse liiga finaali. Ta ütleb tagasihoidlikult, et on senise hooajaga üsna rahul. «Olen muidugi tiimiga ja meie hooajaga väga rahul, sest klubi eesmärk oli jõuda play-off’i, aga üllatasime kõiki ja jõudsime finaali välja,» ütleb Kajalina pärast finaalieelset treeningut Pariisis Pierre de Coubertini spordihallis.

Kajalina on tõusnud oma klubis  selgeks liidriks, just tema vedas naiskonna edasi veerandfinaalist ja ka poolfinaalist. Kolmes poolfinaalis tõi ta vastavalt 19, 17 ja 18 punkti.

Aastail 2009–2015 esindas Kajalina erinevaid Itaalia klubisid ja sel hooajal liikus Prantsusmaale. Ta on eriti rahul, et on viimati pärast Itaalia tugevuselt teises liigas mängimist suutnud end Prantsusmaal kõrgeimal tasemel tõestada. «See on minu jaoks väga oluline.»

Imeline edulugu

St Raphaëli naiskonna itaallasest peatreener Cesare Giulio Bregoli teadis Narvast pärit Kajalinat juba Itaalia ajast. «Anja (nii kutsuvad Kajalinat treenerid ja naiskonnakaaslased – M. G.) on mängija, kellele on palju antud ja kes tahab ka tööd teha. Tal oli hooaja alguses probleeme vigastusega ja ta ta tegeles palju taastusraviga. Nüüd on ta aga supervormis ja temata poleks me siin, kus oleme,» sõnas juhendaja.

Treeneri sõnul on Kajalina sel hooajal hakanud rohkem peaga mängima. «Ta ei ürita ainult jõuga palli maha lüüa, vaid mõtleb, kuidas oleks parem lüüa, kus on kaitse jne. Ses osas on ta trennis väga palju tööd teinud ja mind ka heas mõttes üllatanud,» sõnab Bregoli.

Teise tugeva küljena toob Bregoli esile pikakasvulise mängija hea liikuvuse. «Kui üle kahe meetri pikk võrkpallur niimoodi liigub ja kaitses mängib, on see erakordne,» leiab juhendaja.

St Raphaëli edulugu sel hooajal võrdleb treener äsja Inglismaa meistriks kroonitud suurüllataja Leicesteriga. «Kui klubi ajalugu vaadata, siis näeb, et hiljuti oli teemaks rahalised probleemid ja mängiti madalamas liigas. Selle hooaja edu on meie jaoks lihtsalt uskumatu! Igal juhul üritan hooaja lõpetada nagu Ranieri!» sõnab ta, viidates Leicesteri peatreenerile Claudio Ranierile.

St Raphaëli klubiga seob Kajalinat leping käesoleva hooaja lõpuni. «Tulevik on saladus,» ütleb ta naerdes.

Pärast finaali tulebki Kajalina Eestisse, et liituda rahvusnaiskonna treeningutega. Koondis peab 20.–22. main kodus Audetnese spordihallis Euroopa meistrivõistluste valikmänge Luksemburgi, Taani ja Rootsiga. 

Eesti ootab

Eesti rahvusnaiskonna juhendaja Marko Mett ootab sellise tasemega mängijat väga. «Selge see, et selline mängija annab meile väga palju juurde, nii pikkuses kui võimsuses. Nüüd on ta terve hooaja korralikult mänginud ka,» lisas Mett.

Peale selle, et 203 cm pikkune diagonaalründaja annab blokile tohutult kõrgust juurde, on Kajalina oma pikkuse kohta ka kaitses väga liikuv. «Blokk on tal väga hea, aga ka kaitses pole paha. Lisaks võimaldab Anna tulek mul teise diagonaali Liis Kullerkanni keskele liigutada ja saab veel pikkust juurde. Igas mõttes on Anna tulek koondisesse väga huvitav ja hea.»

«Anna tulek tõmbab koondisele ka rohkem tähelepanu ja seda on naiste võrkpallile vaja,» näeb peatreener pika mängija liitumises veel üht head külge.

Prantsusmaal selgitatakse riigi meistrid ühe mänguga, mis peetakse täna Pariisis Pierre de Coubertini spordihallis. Peale Anna Kajalina tuleb väljakule ka kolm Eesti meeskoondislast: Ardo Kreek (Pariisi Volley) ning Martti Juhkami ja Kert Toobal (Rennes Volley).

Meeste esiliiga finaal Rennes’i ja Nice’i vahel algab Eesti aja järgi kell 13, naiste kõrgliiga finaal St Raphaëli ja Cannes’i vahel kell 16 ja meeste kõrgliiga finaal Pariisi Volley ja Arago de Sète’i vahel kell 19. Postimees on Prantsusmaal kohapeal ja toob uudised ja muljed lugejateni.

London sai ilmselt moslemist linnapea

Suurbritannia opositsioonilised leiboristid kuulutasid reede õhtul linnapeavalimiste võitjaks Sadiq Khani, kuid valimisametnikud pole seda veel kinnitanud.

Erakonna liider Jeremy Corbyn õnnitles Khani oma Twitteri kontol võidu puhul ja ütles, et ei jõua ära oodata koostööd uue linnapeaga parema ja õiglasema Londoni eest.

Kui Khani võit kinnitust leiab, siis saab temast Londoni esimene moslemist meer.

Khan on viimasel ajal püüdnud end distantseerida leiboristide antisemitismiskandaalist ja tõrjuda Goldsmithi süüdistusi, et ta ei ole islamiäärmuslasi hukka mõistnud.

USAs käib inimjaht isikule, kes kahes kaubanduskeskuses inimesi tulistas

Ühendriikides leidis reedel aset kaks tulistamist kaubanduskeskustes, surma sai üks ja haavata kolm inimest, teatas politsei.

Esimene rünnak toimus Marylandis asuvas Bethesdas, kus haavata sai kolm inimest. Veidi aja pärast tapeti mõne kilomeetri kaugusel asuva kaubanduskeskuse juures laskudega naine.

Montgomery maakonna kõik koolid suleti. Kohaliku politsei teatel on tulistaja endiselt vabaduses.

Eesti rattur karmist kukkumisest: nagu vanajumal oleks bowlingut mänginud

Luksemburgis peetava Fleche du Sud mitmepäevasõidul täna toimunud massikukkumises olid osalised ka kaks eestlast: Aksel Nõmmela ja Mihkel Räim. Kui Nõmmela vigastas kätt ja peab minema operatsioonile, siis Räim pääses kergemalt.

«9 km oli kiire laskumine ja ühel hetkel minu ees olevad poisid hakkasid kukkuma. Selline tunne oli nagu vanajumal mängiks bowlingut ja viskab kõik kurikad pikali. Sellest kukkumisest ei olnud võimalik enam pääseda, pidama saamine oli võimatu ning eriti rõvedaks tegi asjaolu, et tee ääres oli mõlemal pool kivist müür,» kirjeldas Räim Facebookis kukkumist.

«Mina kukkusin teiste ratturite otsa ja imekombel pole mul pea ühtegi kriimustust,» lisas eestlane. «Tegelikult oleks saanud seda kukkumist ära hoida, kuna korraldajad teadsid, et laskumisel on õli aga kõiki tiime sellest ei teavitatud.»

Šokk! Venemaa hokikoondis kaotas Moskvas MMi avamängu

Täna tehti Venemaal algust tänavuse jäähoki MMiga. Võõrustajate rollis venelased pidi kohe avapäeval üle elama korraliku šoki, kui Moskvas jäädi A-alagrupi matšis 0:3 alla Tšehhile.

Tšehhide poolel said värava kirja Tomas Kundratek (14.48), Roman Cervenka (20.48) ning Michal Birner. Seejuures Birner viskas litri juba tühja väravasse – vaid 13 sekundit varem võtsid venelased väljakult ära enda väravavahi.

Venemaa alustas MMi veidike õhema koosseisuga, kuna meeskonda oodatakse lisa jäähokiliigast NHL. Tänase mängu põhjal on venelastele täiendust kindlasti vaja, et koduväljakul mitte häbisse jääda.

Samal ajal Peterburis toimunud B-alagrupi matšis alistas Soome 6:2 Valgevene.

Murepilved Inglismaa jalgpallikoondise kohal

Inglismaa jalgpallikoondise peatreener Roy Hodgson kuulutab 12. mail välja nimekirja mängijatest, kes kuuluvad suvisel EMil meeskonna koosseisu. Siiski on Hodgsonil omajagu peavalu, kuna mitme mängija tervislik seisund ei ole just parim.

Sky Sports tegi olukorrast ülevaate ning praeguseks on selge, et EMile ei saa traumade tõttu sõita Alex Oxlade-Chamberlain, Jack Butland ja Danny Ings. Inglased loodavad, et EMiks saavad mängukorda Jordan Henderson ja Phil Jagielka.

Pika vigastuspausi järel on vormi kogumas Luke Shaw, Phil Jones ja Jack Wilshere. Siiski on praegu keeruline ennustada, kas mehed suudavad end EMiks piisavalt heasse vormi viia.

Päris kindel ei saa Sky Sportsi hinnangul olla ka Daniel Sturridge’i ja Fabian Delphi valmisolekus.

Meelis Rooba videointervjuus: poistele ei saa midagi ette heita

Paide Linnameeskond andis tänases Premium liiga kohtumises FC Floral tubli lahingu, ent teise poolaja alguses löödud õnnetu omavärav ning lõpuminutite tabamus Albert Prosalt sundisid neid siiski Lillekülast lahkuma 0:2 kaotusega. Paide peatreener Meelis Rooba oli oma hoolealuste mänguga sellegipoolest rahul.

«Esimene poolaeg oli meie poolt väga hea, me ei lasknud Florat mängu. Aga teisel poolajal andsime natuke initsiatiivi ära ja esimene värav oli meie poolt väga rumal värav. Ma ei saa poistele midagi ette heita,» sõnas Rooba.

Vaata videost, mida Rooba veel mängu kohta rääkis ning kuidas võttis kohtumise kokku Flora kapten Gert Kams.

Kullamäe: oleme saanud rünnaku lahtisemaks

Eesti korvpallimeistrivõistluste esimene finalist on Tartu Rock, kes alistas poolfinaalseerias mägnudega 3:0 TLÜ/Kalevi. Viimaseks jäänud kohtumises teenis Rock 92:76. Tartlaste juhendaja Gert Kullamäe tunnistas, et kokkuvõttes liiguvad asjad nende jaoks positiivses suunas.

«Nagu seeria viimastes mängude kipub olema, siis i-le täppi panna on kõige raskem. Esimesel poolajal ei saanud me oma kaitset piisavalt hästi pidama. Õnneks pärast poolajapausi asjad paranesid – tulime hea  energiaga peale, saime kaitse korda ja rünnak hakkas ka paremini sujuma,» kirjeldas Kullamäe tänase mängu kulgu.

«Kokkuvõttes olen tegelikult rahul nii veerand- kui poolfinaalidega. Oleme saanud rünnaku lahtisemaks, saame viskekohad hästi kätte ja viskame ka paremini. Ootame nüüd finaalivastast ja üheksa päeva on aega, et finaalseeria esimeseks mänguks valmistuda,» sõnas Kullamäe.

Seltskond: Balti börsihoonest sai ajutine ruumiinstallatsioon Rotermanni soolalaos

 

Rotermanni soolalaos asuvas Eesti Arhitektuurimuuseumis avati mastaapne ligi 14 tonni kaaluv kineetiline ruumiinstallatsioon, mille autoriteks on arhitektuuribüroo Salto arhitektid Maarja Kask ja Ralf Lõoke ning kunstnik Neeme Külm.

Ühe hoone kummalist lugu tutvustaval näitusel saavad huvilised esmakordselt näha ja ka oma tahtele allutada Eesti avalikkuses vastakaid arvamusi põhjustanud Balti börsihoone fassaadi fragmenti. Näitus jääb avatuks 5. juunini.

Londonis terrorirünnaku järel oma koha kaotanud klassitsistlikule börsihoonele on püütud Eestis anda uut elu ja sobitada maja fassaadi uute kinnisvaraarendustega alates 2007. aastast, mil kohalikud ettevõtjad maja väärtuslikumad osad soetasid. Viimased kümme aastat on fassaadi fragmendid oodanud oma aega merekonteinerites Paldiskis. 

“Arhitektid on harjunud looma hooneid kindlasse taustsüsteemi. Vähe on maju, mida on nii palju üritatud suruda eri situatsioonidesse,“ ütles Salto arhitekt Ralf Lõoke, ruuminstallatsiooni üks autoreid. “Mida rohkem me börsihoone lugu lahti harutasime, seda huvitavamaid võimalikke teemaarendusi ja ka täna aktuaalseid küsimusi esile kerkis. Olgu selleks siis hoonete rändamine, pagendamine, integreerumine ja väärtuse kujunemine või arhitektuur kui mõjutusvahend poliitikas, äris ja ühiskonnaelus.” 

Külastajatel avaneb näitusel võimalus seista silmast silma maja frontooniga – hoone fassaadil kõige kõrgemal asunud kolmnurkse elemendiga, mille meelevaldse liigutamisega on tegelenud nii terroristid, ärimehed kui ka arhitektid ja kunstnikud.

Frontooni skulptuurid kujutavad Briti impeeriumi ja merekaubanduse võimsust, grupi keskel troonib Britannia, Briti saartele nime andnud müütiline jumalanna, kes on kuninganna Victoria ajast alates üheks impeeriumi sümbolfiguuriks. 

“Börsihoone näitus on unikaalne väljakutse ka arhitektuurimuuseumile. Nii massiivse frontooni paigaldamine muuseumisse kui kogu näituse tehniline lahendus on saavutused omaette,” ütles Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari.

“Kutsume arhitektuurihuvilisi osa saama ühest unikaalsest loost, kus igaüks saab majade ja nende tähenduse üle järele mõelda.” 

Rahvusvahelise laevandusbörsi Baltic Exchange ehk Balti Börsi 1903. aastal valminud hoone sai 1992. aastal Iiri Vabariikliku Armee pommirünnakus rängalt kahjustada.

Terroriakti järel võeti maja kivihaaval lahti ja väärtuslikud osad ladustati kavatsusega maja ajaloolisel kujul taastada. Erinevatel põhjustel plaan ei teostunud ning magusale kesklinna krundile kerkis tänaseks Londoni üheks maamärgiks saanud büroohoone „Kurk” (Gherkin, arhitektuuribüroo Foster + Partners). Börsihoone lahtivõetud osad pandi oksjonile ning maja ostsid Eesti ettevõtjad kavatsusega leida talle koht Tallinna südalinnas.

Näitusega koos on ilmumas põhjalik kataloog, kus börsihoone saatust ja muutlikku konteksti avatakse nii sõnas kui pildis. Kataloogi jaoks tegi fotod kunstnik Anu Vahtra ja kujunduse graafiline disainer Indrek Sirkel. Kataloogi annab välja Eesti Arhitektuurimuuseum koostöös kirjastusega Lugemik.

Kaaluka osa 2004. aastal asutatud Salto arhitektuuribüroo arhitektuuriloomingust moodustavad ühiskondlikud hooned – Viljandi riigigümnaasium, Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Maanteemuuseum jt. Salto installatiivsetest kunstiprojektidest on rahvusvahelist tähelepanu pälvinud näiteks Eesti ekspositsioon „Gaasitoru” Veneetsia Arhitektuuribiennaalil (koos Ingrid Ruudi ja Neeme Külmaga, 2008), Euroopa Kultuuripealinna projektiks Tallinna loodud ajutine NO99 Põhuteater (2011), Venemaa maastikuarhitektuuri festivalile rajatud projekt „Fast Track” (2012) jne.

Kunstnik Neeme Külm on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi üks asutajatest ja juhatuse liikmetest, kelle rolliks muuseumis on olnud näituste planeerimine ja teostus. Tema kunstiloomingule on iseloomulikud teostuselt mahukad ja visuaalselt minimalistlikud ruumiinstallatsioonid. 

Eesti Arhitektuurimuuseum tähistab tänavu 25. sünnipäeva. Ajaloolises Rotermanni soolalaos tegutsev riiklik muuseum keskendub eelkõige Eesti 20. sajandi ja tänapäeva arhitektuuri uurimisele ja populariseerimisele. 

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Vaata pilte ja videot!

Massikukkumises vigastada saanud Eesti jalgrattur peab minema operatsioonile

Luksemburgis toimuva jalgratturite mitmepäevasõidu Fleche du Sud täna kavas olnud kolmas etapp tühistati kohe etapi alguses toimunud raske massikukkumise tõttu. 

Kukkumisse sattus ka Aksel Nõmmela (Leopard), kes vigastas parema käe väikest sõrme ning läheb veel täna õhtul operatsioonilauale.

«Mul on murd parema käe väikse sõrme luus, mis käelabasse tuleb,» teatas velotuuri pooleli jättev Nõmmela portaalile Rattauudised.ee.

Samuti võistlusel stardis olnud Mihkel Räimel (Cycling Academy) oli rohkem õnne. «Ma olin otse sündmuse keskupunktis, aga ma ei tea, kuidas ma peaaegu tervelt pääsesin,» tunnistas ta, lisades, et umbes 6-7 ratturil tuvastati rangluumurd.

Rock näitas ka täna TLÜ/Kalevile koha kätte ning pääses finaali

Eesti korvpallimeistrivõistlustel alistas Tartu Rock täna poolfinaalis 92:76 TLÜ/Kalevi ning tagas endale pääsu finaali.

Rock pani enda paremuse maksma teisel poolajal, kui kolmas veerandaeg võideti 25:12 ning viimane 24:17.

Rocki kasuks viskasid Evaldas Zabas 20, Tanel Kurbas 19 ja Gert Dorbek 15 punkti. Kaotajate edukamad olid Johnny Berhanemeskel 20 ja Dominykas Milka 19 silmaga.

Teises poolfinaalseerias juhib Kalev/Cramo mängudega 2:0 AVIS Rapla vastu. Selle seeria kolmas kothumine peetakse homme Tallinnas.

Jalgpalli otsepilt: hooaja alguses raskustes olnud Florale kolm punkti juurde

Eesti jalgpallimeistrivõistlustel teenis täna võidulisa FC Flora, kes alistas koduväljakul 2:0 Paide Linnameeskonna.

Flora asus kohtumist juhtima 55. minutil, kui omavärava sai kirja Timo Lomp. Kohtumise lõppskoori vormistas 88. minutil Albert Prosa.

Teises täanses kohtumises alistas Narva Trans võõrsil 1:0 Pärnu Linnameeskonna. Kohtumise ainsa värava lõi juba 6. minutil Viktor Plotnikov.

Turniiritabel: 1. Nõmme Kalju 26 punkti/11 mängu, 2. FC Levadia 25/11, 3. FC Infonet 21/11, 4. FC Flora 20/12, 5. Tartu Tammeka 15/10, 6. Narva Trans 13/11, 7. Paide Linnameeskond 12/11, 8. Sillamäe Kalev 11/10, 9. Pärnu Linnameeskond 3/11, 10. Rakvere Tarvas 1/10.

Homsed mängud: Nõmme Kalju – Tartu Tammeka, Rakvere Tarvas – FC Infonet, FC Levadia – Sillamäe Kalev. Postimees.ee vahendusel näeb kell 19.00 Levadia – Kalevi kohtumist. 

POSTIMEHE TELEMÄNG

FC Flora – Paide Linnameeskond

Reedel, 6. mail kell 19.00 Tallinnas Lilleküla staadionil

Viimases omavahelises mängus pidi Flora üle elama pettumuse, kui alates 25. minutist kümnekesi mänginud Paide vastu tuli võõrsil leppida 1:1 viigiga. Pettumusi ongi Flora tänavu pidanud rõõmudest rohkem üle elama, kuid vähemalt kaks viimast mängu on kulgenud neile soodsat rada mööda.

Nädala eest said florakad Pärnu vastu harjutada väravalöömist, kui suvepealinlaste võrku saadeti pall suisa neljal korral ja korrati sellega enda nimel olevat senise hooaja suurimat võitu. Seejuures sündisid kõik väravad eri meeste jalast. Teisipäeval mängis Flora aga Evald Tipneri karikasarja poolfinaalis 2:0 üle Tartu Tammeka ja jõudis finaali.

Premium liiga liidrist Kaljust ja teist kohta hoidvast Levadiast jäädakse sellegipoolest maha vastavalt üheksa ja kaheksa punktiga, mis ei anna florakatele enam eriti eksimisvõimalust. Nädala sees puhata saanud Paide, kes vahepeal tabelis Florast isegi ees oli, võib võidu korral nende ees oleva Tammekaga ühele pulgale jõuda. Paraku pole Meelis Rooba käsutuses jätkuvalt Vjatšeslav Zahovaikot, keda karistati Nõmme Kalju vastu teenitud punase kaardi eest lisamängukeeluga.

Flora peatreener Norbert Hurt: «Paide on kindlasti tugev vastane, nagu on kogu liiga tase tõusnud. Mängud on läinud füüsilisemaks, kiiremaks ning mängijad on muutunud targemaks. Oleme Paide mänguks teinud palju tööd, et olla tugevad, oleme Paide mänge põhjalikult analüüsinud ning vastavalt sellele läheme mängule vastu oma lahendustega. Tuleb valmistuda tõsiselt tugevaks lahinguks. Kutsun kõiki mängu vaatama, elage kaasa – kindlasti saab olema hea atmosfäär!»

Flora keskkaitsja Nikita Baranov: «Paidega mängud on alati olnud väga pingelised ja huvitavad. Oleme saanud selleks mänguks hästi valmistuda ning meeskonna emotsioon on väga hea. Tahame kindlasti võtta kolm punkti ja pakkuda jalgpallihuvilistele meeldejäävat lahingut!»

Paide peatreener Meelis Rooba: «Ees seisab reedeõhtune tähtis mäng Floraga. Viimases omavahelises mängus lõikasime näppu ja tegime oma elu punase kaardiga raskeks. Tean, et oleme heas konditsioonis ja suudame hea vormi ka punktideks realiseerida!»

Paide väravavaht Kert Kütt: «Hiljutine Floraga mäng oli tuline ja olime sunnitud ligi 70 minutit vähemuses mängima. Ehk siis nüüd saab näha, kuidas 11 versus 11 suudame Florale peavalu valmistada. Oleme enesekindlad ja loodame saada esimese võidu nn suure neliku võistkondade vastu!»

Postimehe otsepilt: Serviti alistas Viljandi ka finaalseeria teises mängus

Käsipalli Eesti meistrivõistlustel peeti täna finaalseeria teine kohtumine, kui Põlva Serviti alistas võõrsil HC Viljandi 26:23.

Võitjate kasuks viskasid Kristjan Muuga kuus ning Andrei Ternovõi viis väravat.

Kolme võiduni mängitava seeria kolmas kohtumine peetakse esmaspäeval Põlvas. Avamängu oli Serviti teisipäeval koduplatsil võitnud 27:18.

Enne mängu:

Teisipäevast koduvõitu varjutas Põlva jaoks ühe rünnakuliidri Ardo Puna raske vigastus lõpuminutitel. Serviti peatreener Kalmer Musting ohkas, et vahepealne aeg pole imet toonud ja Punal tuleb reedene mäng kindlasti vahele jätta. «Täna on tal põhjalik uuring ja fakt on see, et kindlasti ei osale ta järgmises mängus. Mis edasi saab ja kas tal tuleb lõikuslauale heita, seda näitab juba uuring. Igatahes põlve külg on tal tugevalt turses,» ütles Musting neljapäeval.

Teisipäevast koduvõitu varjutas Põlva Servitil ühe rünnakuliidri Ardo Puna (keskel) raske vigastus lõpuminutitel. Foto: Kristjan Teedema

Musting lisas, et Puna kaotamine tekitab meeskonnale kõvasti peavalu, sest finaali avamängus seitse väravat visanud 23-aastane mängumees on Serviti positsioonirünnakute vaieldamatu tugitala.

«Raske on öelda, kas me suudame kaitses veel paremini mängida,» sõnas Musting. «Rünnakul peavad nüüd rohkem enda peale võtma teised mängijad, kelle roll avamängus jäi tagasihoidlikuks. Loodan loomulikult oma leegionäride peale. Ma pole hooaja jooksul neilt ikkagi seda kätte saanud, mida ma oodanud olen. Muidugi on mõlemad olnud pikalt vigastatud ja see on oma jälje jätnud.»

Viljandi peatreener Marko Koks ei tõtanud vastase liidri eemalejäämisest enda jaoks suursündmust tegema. «Elu on näidanud, et mõnikord võtab meeskond end liidrita hoopis paremini kokku ja mängib võimsamalt.»

Enda meeskonna mängu analüüsides tõdes Koks, et seeria avavaatuse rikkus finaalipinge, millest tuleb kodumänguks lahti saada. «Põlvas kukkus pall meil käest ikka väga lihtsalt lahti ja tegime palju rumalaid otsuseid. Kui sellises mängus palli kuue meetri pealt väravasse ei saa, on väga raske võita.»

Viljandi klubi võõrustab reedel esimest korda Eesti meistrivõistluste finaalmängu. Marko Koks kutsus viljandlasi meeskonnale kaasa elama ja lubas, et ukse taha keegi ei jää. «Publikust saab kindlasti meie lisamängija. Juba Põlvas tundus, et saalis oli meie fänne sama palju kui Põlva omasid.»

Ardo Kreek finaalipäevast: läheb andmiseks!

Pariisi Volley võrkpallimeeskonna ja Eesti koondise temporündaja Ardo Kreek on üks neljas Eesti mängijast, kes homme võitleb Prantsusmaa meistritiitli eest. Kreek rääkis pärast viimast trenni Postimehele, et meeskond on mänguks valmis.

Kreek ja Pariisi klubi on viimasel kolmel hooajal pidanud hõbedaga leppima ja seda soovitakse nüüd kindlasti muuta. Vaata videointervjuust, mida Kreek suure mängu eel rääkis.

Prantsusmaal selgitatakse riigi meistrid ühe mänguga, mis peetakse homme Pariisis Pierre de Caubertini spordihallis. Pariisi Volley ja Arago de Sete´i finaal peetakse homme Eesti aja järgi algusega kell 19. Sellele eelnevad kell 13 Rennes´is mängivate Kert Toobali ja Martti Juhkami osalusel peetav esiliiga finaal Nice´iga ning naiste kõrgliiga finaal Anna Kajalina koduklubi St Raphaeli ning Cannes´i vahel.

Toobal ja Juhkami on varem samas saalis ühe finaali mänginud, kui karikavõistlustel tuli Ajacciolt vastu võtta 2:3 kaotus. Nüüd on taas üks mäng ja võitja tõuseb kõrgliigasse.

Eesti koondislased ütlesid pärast oma meeskonna viimast treeningut, et on seda hetke terve hooaja oodanud. «Esimesest päevast, mil siia klubisse tulime, oli eesmärk selge, seda üle korrata pole vaja,» ütles Juhkami eesmärgi kohta tagasi kõrgemasse seltskonda tõusta.

Vastaseks on Nice´i meeskond, kes värbas hiljuti uue diagonaalründaja. «Tema vastu pole me mänginud ja eks tema annab päris palju juurde, aga eks me üritame hakkama saada. Üks päev on ja nõme või mitte, aga seda tulebki nii võtta ja see ära teha,» lisas Toobal.

Pierre de Coubertini nime kandev saal Pariisis oli väga palav juba täna, mil siin peeti treeninguid. «Saalis on päris soe tõesti,» ütles Juhkami itsitades. «Muidu on mugav saal, aga loll asi on see, et piletid müüakse ainult terveks päevaks. Kui tahaks ühe tiimi mängu vaadata, siis seda ei saa. Keegi ei jaksa siin sellises kuumuses kolme mängu vaadata,» lisab Toobal.

Nice on kahel viimasel hooajal juba finaalis mänginud, ent kaotanud. «Ma arvan, et see treener ei taha enam kolmandat korda siit kaotusega lahkuda. Aga võib-olla paneb see neile ka pinged peale,» ütles Juhkami. 

Postimees toob homsete mängude tähtsamad hetked ja mängujärgsed kommentaarid koha pealt lugejateni.

Eesti kergejõustiklane valiti Euroopa kuu parimaks sportlaseks

Aprillis USAs Athensis kümnevõistluses 8108 punktiga isikliku rekordi püstitanud ja Rio olümpiamängude normi täitnud Karl Robert Saluri valiti Euroopa kuu parimaks kergejõustiklaseks. Saluri ületas isiklikku rekordit püstitades enda eelmise tippmargi 637 silmaga.

Saluri seljatas hääletusel Suurbritannia kaugushüppaja Greg Rutherfordi, Türgi jooksja Ali Kaya ning Rootsi käija Perseus Karlströmi.

Malachowski heitis Teemantliiga etapil hooaja tippmargi

Täna tehti Dohas algust kergejõustiku tänavuse hooaja Teemantliiga sarjaga. Kavas oli ka kettaheide ning kohe avaetapil näidati suurepäraseid tulemusi.

Esikoha teenis võistlusel poolakas Piotr Malachowski, kes heitis viimases voorus 68.03. Ühtlasi tähistab mullu Pekingis maailmameistriks kroonitud Malachowski tulemus tänavuse hooaja maailma tippmarki.

Teise koha saavutas täna 24-aastane Belgia sportlane Philip Milanov. Mullusel Pekingi MMil hõbemedali võitnud Milanov heitis Dohas 67.26 ning püstitas sellega Belgia rekordi.

Kolmanda koha saavutas täna 65.59ga Lõuna-Aafrika Vabariigi sportlane Victor Hogan. 26-aastane Hogan on sel hooajal maailma edetabelis 67.62ga kolmas.

Esikolmikule järgnesid täna poolakas Robert Urbanek 65.13ga, rootslane Daniel Stahl 64.06ga ja teine rootslane Axel Harstedt 62.54ga.

Gerd Kanter Doha võistlusel ei osalenud.

Emadepäev tulekul: kuus lihtsat kingitust, mis kaunistavad ema kodu

Emadepäeval tahaks ju emale ikka kõige kaunimat kingitust viia: mis oleks, kui aitaks sellega ema kodu kaunistada? Anname lugejaile mõned soovituslikud ideed.

1. Kaunis lillebukett ja väärt vaas

Ema on kindlasti rõõmus, kui ulatad talle koos hoolikalt valitud lillebuketiga ka imekauni vaasi. Väärt vaasid pole just odavad, rõõmustavad aga silma ka aastate pärast. Vaata ringi põhjamaiste disainerite loomingus: näiteks Iitalalt leiad kindlasti midagi, millega ema rõõmustada.

2. Värvirõõmus pleed

Vaata ema kodus ringi, kas tal jagub ikka mõnusaid pleede, mida jahedamal õhtul diivanil istudes mõnusalt jalgadele seada? Kui tal pole, kuluta raha ja kingi talle emadepäevaks korralik pleed.

3. Taasta ja värvi üle vana väikemööbel

Võibolla on ema lapsepõlvekodust säilinud mõni mööbliese, mis kurvalt pööningul seisab? Võta kätte ja taasta see, või anna mõnele vanale esemele uus tarvilik funktsioon. Ema kindlasti rõõmustab.

4. Midagi isiklikku seinale

Mis oleks, kui lõikaksid maakaardilt südamekujuliselt välja tema lemmikkoha ja raamiksid kenasti ära? Või siis teed kingituseks kaunilt raamitud fotokompositsiooni tema lastest või lastelastest? Võibolla raamid ära oma kõige esimese luuletuse, mille emale kirjutasid? Lase fantaasial lennata, aga lähtu ema kodu sisekujundusest ja tema maitsest: mõtle, mis võiks talle kõige enam meeldida.

5. Värvilised diivanipadjad

Mustriliste patjadega dekoreerib oma muidu heledat elamist näiteks stiiliikoonist Cambridge'i hertsoginna Katherine - vali mõned kaunid ja ema kodu stiiliga sobivad värvilised diivanipadjad, mida kinkida.

6. Monogrammiga kodutekstiilid

Laudlinad, riidest salvrätid või heast materjalist, kohevad käterätikud, mis ema lemmikvärvi ja kuhu tema monogramm peale tikitud, või siis hoopis uus, mõnusalt pehme ja soe hommikumantel: hellita oma emmet, ta on seda väärt!

Foto: Ott Kiivikas krooniti Euroopa meistriks

Kulturist Ott Kiivikas näitas Hispaanias Santa Susannas peetavatel Euroopa meistrivõistlustel head minekut, kui 38-aastane vanameister sai kaela kuldse medali. Kiivikas osutus parimaks kuni 85 kg kaaluvate meeste konkurentsis.

Eelmisel aastal võitis Kiivikas EMil pronksmedali.

Rootsi oli jäähoki MMil Lätiga hädas, Kanadale kindel võit

Täna tehti Venemaal algust jäähoki MM-finaalturniiriga ning avapäev pakkus kohe põnevaid kohtumisi. Eesti lähinaabritest olid vastamisi Rootsi ja Läti. Lisaajale läinud A-alagrupi kohtumise võitsid lõpuks rootslased 2:1.

Lisaajal viskas rootslaste võiduvärava Gustav Nyquist. Kohtumise algusest oli sellest hetkest tiksunud 64.06.

Teises samal ajal toimunud kohtumises teenis kindla võidu tiitlikaitsja Kanada, kes alistas B-alagrupis noore USA tiimi 5:1.

A-alagruppi kuuluvad veel Venemaa, Tšehhi, Šveits, Norra, Taani ja Kasahstan.

B-alagrupis mängivad veel Soome, Slovakkia, Valgevene, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ungari.

Kangert tegi Giro proloogil korraliku esituse

Täna tehti algust tänavuse Giro d’Italiaga, kui kavas oli 9,8 km pikkune proloog. Parimat minekut näitas Giant-Alpecini meeskonnas sõitev hollandlane Tom Dumoulin, kes läbis raja 11.03ga.

Teise koha saavutas sloveen Primož Roglic (kirja läks võitjaga sama aeg) ja kolmanda aja sõitis välja Costa Rica rattur Andrey Amador (+0.06).

Eestlastest näitas paremat minekut Astana särgis sõitev Tanel Kangert, kes kaotas võitjale 21 sekundiga ja sai kirja 20. koha. Teise eestlasena tänavusel Girol osalev Rein Taaramäe kaotas võitjale 38 sekundit ja oli 59. 

Eesti Võrkpalli Liidu presidendina jätkab Hanno Pevkur

Eesti Võrkpalli Liidu presidendina on ka järgmised neli aastat ametis siseminister Hanno Pevkur, kes pälvis täna Tallinnas toimunud alaliidu korralisel üldkoosolekul liikmesklubide üksmeelse poolehoiu.

Teist ametiaega alustanud Pevkur tänas liikmesklubisid toetuse eest ja tõotas ka järgmisel neljal aastal võrkpallielu juhtimises aktiivselt osaleda. «Koondiste tasemel on lähiaja eesmärkideks meestel kindlasti suvel Euroopa Liiga võitmine ja sügisel Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri pääsme püüdmine, naiskond jahib peagi kodupubliku ees pääsu EM-valiksarja teise ringi. Pikemas plaanis on sihiks, et võrkpall oleks jätkuvalt edukaim pallimänguala Eestis,» sõnas Pevkur, kes on ametis ka Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) asepresidendina ja Maailma Võrkpalliliidu (FIVB) juhatuse liikmena. «Alaliit soovib otsida ka võimalusi maailma tippvõrkpalli toomiseks Eestimaale, milleks võiks olla näiteks koos lähinaabritega Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldamine.»

 Üldkoosolekul valitud Eesti Võrkpalli Liidu juhatus on 13-liimeline, kuhu lisaks alaliidu presidendile kuuluvad Graanul Invest AS juhatuse liige Jaano Haidla, Bigbank AS juhatuse liige Agur Jõgi, Europark Estonia juhatuse liige Lauri Kasper, U. S. Invest AS juhatuse liige Tarmo Keskküla, A. Luukas OÜ juhatuse liige Indrek Luukas, Eesti Energia nõukogu liige Rannar Vassiljev, Riigikogu liige Vilja Toomast, keskkonnaminister Marko Pomerants, Corpore AS juhatuse liige Meelis Kubits, Credit24 tegevjuht Rain Sepp, Pärnu Võrkpalliklubi vanemtreener Avo Keel ja Eesti Võrkpallitreenerite Kogu juhatuse esimees ja treener Urmas Tali. Neist neli viimast on alaliidu juhatuses uute liikmetena.

«Mul on hea meel näha, et alaliidu juhatus on saanud enda ridadesse nii väärikad inimesed. Rain Sepa ja Meelis Kubitsa kogemused ärimaailmas ning Avo Keele ja Urmas Tali võrkpallialased kogemused annavad ala arendamisse väga tugevat täiendust,» sõnas Pevkur. Uuel juhatusel on plaanis esmakordselt koguneda juba maikuu jooksul.

Galerii: eestlased suure finaalipäeva eelses trennis Pariisis

Pariisis Prantsusmaa võrkpallimeistrivõistluste finaaliks valmistuv 203 cm pikkune Anna Kajalina rääkis pärast St Raphaeli naiskonna treeningut Postimehele oma hooajast ja sellestki, mida ta arvab Eesti koondises mängimisest. Pikemalt homses Postimehes.

Prantsusmaal selgitatakse riigi meistrid ühe mänguga, mis peetakse homme Pariisis Pierre de Caubertini spordihallis. Lisaks Anna Kajalinale tulevad väljakule veel kolm Eesti meeste koondislast: Ardo Kreek (Pariisi Volley) ning Martti Juhkami ja Kert Toobal (Rennes Volley).

Meeste esiliiga finaal Rennes´i ja Nice´i vahel algab Eesti aja järgi kell 13, naiste kõrgliiga finaal St Raphaeli ja Cannes´i vahel kell 16 ja meeste kõrgliiga finaal Pariisi Volley ja Arago de Sete vahel kell 19. Postimees on Prantsusmaal kohapeal ja toob uudised ja muljed lugejateni.

Interaktiivne graafik: kuidas läheb Kangertil ja Taaramäel Itaalia velotuuril?

Tänavu 99. korda peetav Itaalia velotuur Giro d'Italia saab sedapuhku avalöögi Hollandis, kus sõidetakse 6. mai õhtul 9,8 km pikkune individuaalne eraldistart. Üle kolme nädala kestev ligi 3400 km pikkune seiklus Itaalia pinnal lõpeb 29. mail Torinos. Sedapuhku saab eestlasest rattasõber kaasa elada koguni kahele oma mehele, sest stardis on nii Tanel Kangert (Astana) kui ka Rein Taaramäe (Katjuša)!

Moodne armastuslugu: vaata, kuidas kaks noort SnapChati kaudu üskteist leiavad

Kui sa kõnnid mööda tänavat ja näed nunnut kutti, mis sa teed? Kas loodad, et kui te peaksite veel kohtuma, siis on see saatus ja te olete määratud koos olema? Tuleb välja, et tänapäeval saab oma saatuse anda ka sotsiaalmeedia kätesse!

Just nii tegi vapper Madisoni ülikooli tütarlaps «Mystery Girl», kes teatas SnapChatis, et nägi eriti nunnut Vikingsi fänni ning on temasse esimesest silmapilgust armunud.

SnapChatis kogus lugu aga kiirelt tuurid üles ning nii Vikingsi fännist noormehe kui salapärase neiu sõbrad otsustasid, et annavad omalt poolt hoogu paari kohtumisele. Õige pea elasid noortele kaasa juba ka kõik teised piirkonna tudengid.

Vaata, kuidas lugu arenes ning üliarmsa õnneliku lõpu leidis! Jah, selline on moodne armastus!

Galerii: Kalevi spordihalli rekonstrueerimine

Kalevi spordihall on aastakümneid olnud Eesti spordi üheks pühamuks, kuid nüüdseks on kätte jõudnud aeg anda legendaarseks saanud spordihoonele uus ja värskem ilme. Töödega on igatahes nüüdseks pihta hakatud ja tulevikus peaks Kalevi spordihallist saama Tallinna kõige modernsem spordisaal.

Vaata, milliste Eesti idufirmade vidinaid saab Euroopa Päeva digitelgis proovida

Laupäeval, 7. mail Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval Euroopa Päeval on üles seatud ka digitelk, kuhu tehnika portaal Geenius on kutsunud terve rea Eesti idufirmasid, kelle tooteid või lahendusi saab kohapeal reaalselt katsetada.

Kohal on järgmised Eesti iduettevõtted:

  • Starship Technologies: Eesti idufirma, mis töötab välja maailmas palju laineid löönud kullerroboteid.
  • Sprayprinter: Eesti idufirma, mis võimaldab igaühel seinu joonistuste ja mustritega katta. Näitavad telgis ühe seina peal, kuidas nende masin reaalselt töötab ja inimesed saavad proovida.
  • Mash Machine: Eestis tegutsev, aga mitte eestlaste loodud idufirma, mis toodab innovaatilisi muusikamasinaid: interaktiivseid laudu, mis võimaldavd igaühel DJ-ks hakata. Kohapeal saab igaüks proovida, kuidas Mash Machine'iga muusikat tehakse.
  • Bike-ID: Eesti idufirma, mis võimaldab oma jalgratta kanda rahvusvahelisse jalgrataste registrisse ja selle soovi korral ka nende juures kindlustada. Tõmba äpp ja lisa ratas registrisse. Kohapeal näitavad, kuidas nende lahendus töötab.
  • Ampler Bikes: Eesti idufirma, mis tootab elektrijalgrattaid. Telgis on väljas koos teise Eesti idufirmaga CoModule, mis toodab elektrijalgratastele mõistust ehk tarkvara ja analüütikat, mille alusel oma ratta sõiduulatust prognoosida ning mis võimaldab tootjal ratta elu ja tervist jälgida. Kohapeal saavad inimesed proovida Eesti elektrirattaga sõita. 
  • Huntloc: Eesti idufirma, mis teeb mobiiliäppi ja seadmeid jahimeestele, et nad saaksid jahti nutikalt pidada ega tulistaks kogemata üksteise poole näiteks. Ühtlasi teevad koerale kaela riputatavat andurit, mille kaudu saab koeraga ka rääkida, kui ta kaugel on. Koer tuleb ilmselt ka.
  • Rikai Games: Eesti idufirma, mis teeb lastele programmeerimist õpetavat iPadi-mängu nimega Bit by Bit.

Lisaks saab:

  • kell 11st juba näha, kuidas prinditakse pannkooke Eesti esimese pannkoogiprinteriga,
  • kohal on ka virtuaalreaalsuse komplektid: digitelgi külastajad saavad võimaluse ise kogeda tehnoloogiamaailma üht suurt tulevikuvisiooni. Ilmselt ei ole just paljud inimesed saanud proovida, mida tähendab panna endalepähe VR-kiiver ning sukelduda täielikult väljamõeldud maailma, mis aga tundub hirmuäratavalt reaalne,
  • veel saab proovida ka droone ja elektrirula.

Postimees teeb Euroopa Päevalt ka otseülekande. Nii sellest kui Euroopa Päeva täpsemast ajakavast saab lähemalt lugeda siit.

Saksamaa tähtmängija jääb suvisest jalgpalli EMist kõrvale

Saksamaa jalgpallikoondis peab suvisel EM-finaalturniiril hakkama saama Dortmundi Borussia poolkaitsja Ilkay Gündoganita.

Gündogan tegi endale viga Borussia treeningul ning klubi teatas, et tõsiselt sai kannatada mängumehe põlvekeder.

«Hooaeg on lõppenud ja EM jääb vahele. Gündogan tegi trennis viga põlvekedrale,» teatas Borussia Twitteris.

Gündogan pidi vigastsue tõttu vahele jätma ka kaks aastat tagasi Brasiilias toimunud MMi. Prantsusmaal peetav EM algab 10. juunil.

Saksamaa kuulub EMil C-alagruppi koos Poola, Ukraina ja Põhja-Iirimaaga.

Lilleniit koduaeda: väärt nippe, kuidas seda rajada

Kui kodu ümber on suurem krunt, kaalub mõnigi aiahuviline muru asemel hoopis loodusliku lilleniidu rajamist. Evely Karvak annab oma Aiaidee blogis mõned väärt nõuanded selle tegemiseks.

Lilleniidu seemnesegudes on koos looduslikud lilled ja niidukõrrelised. Kõrreliste valikul on sobivamad – puhmikuline punane aruhein, harilik kastehein, lamba aruhein, keskmine värihein. Niidetavate murude sees olevad aasnurmikas ja karjamaa raihein on lillede jaoks liiga tugevad naabrid. Looduslike lillede valik oleneb kasvukoha mulla omadustest ja valgustingimustest. Looduslikud lilleniidud kasvavad paremini kehvemas ja toitainetevaesemas mullas.

Lilleniidu rajamiseks on kolm erinevat võimalust.

1. Rajamine ettevalmistatud mullapinnale (võimalikult umbrohuvaba just mitmeaastastest umbrohtudest, küntud, kobestatud) Seemnesegu tehakse kasvukohale ja mullastiku tüübile sobivatest lillede ja kõrreliste seemnetest. Seemned külvatakse mullapinnale ja rullitakse kergelt kinni.

2. Olemasoleval hõredal murukamaral kooritakse laiguti pinnas ja kobestatakse, rohitakse umbrohi. Külvatakse seemnesegu ettevalmistatud laikudesse, kust siis aja jooksul levib see kogu alale. Külvilaigud võiksid olla umbes 1 m2 suurused, nende arv oleneb olemasoleva murupinna lopsakusest, liigilisest koosseisust ja niidutaimede valikust. Hea oleks kui murukõrrelist ei kasvaks niidulaikudel, siis saavad niidutaimed paremini areneda. Niidutaimed kasvavad suhteliselt aeglaselt , seepärast on parem teha mitu väiksemat laiku, kui üks suur. Võimalus on ka niidutaimi istutada laikudesse.

3. Peale jaanipäeva niidetakse looduslikku niitu ja viiakse niidus ettevalmistatud mullale ning jäetakse kevadeni seisma- seemned ise varisevad. Hein jääb külvi varjama ja kaitsma.

Rikkalikult õitsva niidu jaoks sobib veidi lahjem muld. Rammusal ja väetatud aia ja põllupinnal kipuvad võimust võtma tugevakasvulised umbrohud ja kõrrelised. Rammusamat mulda võib segada liivaga. Seemneid võib koguda ise loodusest sarnase pinnasega kasvukohast või valida poes pakutavate valiku vahel. Valmis seemnesegudega ei saa alati parimat tulemust. Hea on eemaldada kõik suuremad ja tülikamad umbrohud. Parim külviaeg on augustist septembrini, mil maapinnas leidub piisavalt niiskust. Ka on see looduslike niidutaimede jaoks kõige sobivam aeg. Looduses valmivad ja varisevad enamiku niidutaimede seemned augustis-septembris. Püsikutest niidulilled arenevad esimesel aastal väga aeglaselt.

Aasta pärast külvamist tuleks ala niita, kui taimed on 10–15 cm kõrged ja nii 3-4 korda suve jooksul. Niita ei tohiks madalamalt, kui 5 cm. Seemnetel lasta variseda, niidus riisuda ja ära viia.

Järgnevatel aastatel, hilissuvel juuli lõpus – augustis, kui suurem õitsemine on möödas, niita vikatiga kogu niit maha. Niidetud hein jäetakse paariks kolmeks päevaks maha jätta, et seemned saaksid variseda. Hiljem hein riisuda ja ära viia. Sobiv niitekõrgus on 5- 0 cm. Sagedasem niitmine soodustab heintaimede ja võilille levikut. Lilleniit on väga muutlik ja ettearvamatu, niitmise ajast sõltub palju, milliste üheaastaste taimede seemned on valmis ning kui palju neid järgmisel aastal tärkab. Niitmisajaga ja taimede väljarohimisega saab ka reguleerida taimede liigilist koosseisu.

Sooja sügise korral võib niita teist korda veel hiljem sügisel. Esimestel suvedel, kui niit on alles noor tuleks silm peal hoida mitmeaastastel umbrohtudel ning pikema põua korral ka kasta. Väetada ei ole vaja, sest see soodustab umbrohtude ning heintaimede kasvu. Sügisel võib teha vajadusel lisakülve, istutada juurde üksikuid taimi. Kevadel võib niidu üle riisuda, et eemaldada sügisest kulu ja kõdunemata puulehti. Varakevadisteks õitsejateks võib alale istutada sibullilli.

Lilleniidu rajamisel peab olema sihikindlust ja kannatust. Esimestel aastatel võib tunduda, et kõik pole päris nii nagu ette kujutatud. Lilleniidu parim kooslus kujuneb 4-6 aasta jooksul. Niidukooslus ei püsi kunagi ühesugusena vaid muutub aastate jooksul pidevalt. Ka looduslikul niidul, olenevalt ilmastikust, õitsevad ühel aastal ühed, teisel aastal teised liigid.

Esimestel aastatel mitmeaastased niidutaimed ei õitse, segudes võib kasutada üheaastaseid ja mitmeaastaseid liike.

Kuivemale mullale sobivaid liike – harilik raudrohi, kollane ja valge karikakar, härjasilm, madarad, ümaralehine kellukas, harilik ja suureõieline kellukas, kerakellukas, nurmnelk, harilik karutubakas, nõiahammas, nõmm-liivatee, keskmine või süstlehine teeleht, kassikäpp, karvane hunditubakas, kibe tulikas, mets- ja aas kurereha, harilik köömen, arujumikas, äiatar, hiirhernes, nõiahammas, rukkilill, külmamailane, põldmagun, siberi magun, kukemagun, longus põisrohi, harilik kukehari,

Niiskemale mullale sobivaid liike – harilik maajalg, roomav metsvits, hanijalg, kirikakar, harilik kibetulikas, harilik käbihein, valge ristik, humallutsern, seohakas, kerakellukas, kurekellukas.

Velotuuri etapp katkestati ränga kukkumise järel, Aksel Nõmmela viidi haiglasse

Luksemburgis toimuva Fleche du Sud’i velotuuri kolmas etapp lõppes ränga kukkumisega, kus vigastada sai vähemalt 35 inimest, kirjutab Cycling News. Haiglasse viidi ka Aksel Nõmmela (Leopard Cycling), kuid tema vigastused pole õnneks tõsised.

Etappi oli sõidetud vaid kümme kilomeetrit, kui peagrupp kukkus kiirusel 70-80 km/h. Õnnetuspaika saabus vähemalt kuus kiirabiautot ja vigastatud ratturid toimetati haiglasse. Nõmmela meeskond Leopard Cycling teatas Twitteri vahendusel, et eestlane osales kukkumises ja viidi samuti haiglasse, kuid tema vigastused õnneks tõsised ei ole. Stardis oli ka Mihkel Räim.

Ajaleht Luxemburger Wort teatas, et mõned jalgratturid sõitsid vastu seina ja on kriitilises seisunudis. Üks õnnetusse sattunud sportlane on ajalehe andmetel koomas. 

Terveks jäänud ratturid sõitsid üheskoos finišisse, kuid võitjat täna ei selgitatud.

Peatreener pani õnnetuse üle elanud neljapaadile hindeks nelja miinuse

Saksamaal Brandenburgis toimuvatel sõudmise Euroopa meistrivõistlustel sai Eesti neljapaat (Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsa) oma eelsõidus kolmanda koha ja otse finaali ei pääsenud.

Eesti paat lõpetas distantsi ajaga 6.14 ja tunnistas Venemaa ja Suurbritannia paremust. Otse pühapäevasesse finaali pääses Venemaa. Eesti selja taha jäi tänases eelsõidus Poola. Vahesõit toimub laupäeval kell 13.35 ja sealt pääseb finaali neli paremat. 

Peatreener Matti Killing pani hoolealuste etteaste hindeks nelja miinuse ning analüüsis tulemuse taustal ka päev varem juhtunud intsidenti (hooldustöid tegev kaater triivis tuulega sõudedistantsile ning toimus kokkupõrge, millest neljapaat napilt ja suuremate kahjustusteta pääses. Küll said tugevalt kannatada eritellimusel soetatud aerud).

«Ka tänane rütm on õnnetuse tõttu olnud häiritud. Murdunud aere ei ole saadud veel samaväärsetega asendada ning seetõttu ei saa ka 100 protsenti keskenduda. Oli ka teada, et kvalifikatsiooniks valmistuv Venemaa püüab eest ära saada ning esimesel 500 meetril me seda ka nägime. Siiski meie paat libises, töö oli sünkroonne ja varugi jäi sisse,» hindas Killing eelsõitu.

Raha- ja parkimisprobleemid: kemplevad naabrid kulutavad Eesti kohtute uksi

«Korteriühistutega seotud vaidluste hulk püsib jätkuvalt kõrgel,» nentis Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud eilsel õigusteabepäeval Riigikohtu kohtunik Villu Kõve.

«Kõik taandub inimsuhetele. Kui inimesed omavahel läbi ei saa, ei aita ükski seadus,» rääkis ta. Põhiliseks tüliõunaks on raha. «Näiteks majanduskulud: ühele tundub, et naaber maksab liiga vähe, teise meelest on seda liiga palju. Mõni arvab, et kui talle miski ei meeldi, ei pea ta selle eest ka maksma.»

Tülli minnakse ka renoveerimisplaanide pärast. «Renoveerimisega on ju samuti seotud suured kulud,» mainis ta. «Osa inimesi on valmis maja kordategemise eest maksma, teised jälle mitte, tekibki konflikt. Kas jääb maja korda tegemata või peavad need inimesed, kes maja korrastamist ei soovi, sealt ära minema - rohkem variante pole,» rääkis Kõve. «Kui keegi maksmata jätab, peab keegi teine ju maksma selle raha tema eest.»

Palju pahandust tekitavad ka parkimiskohad maja juures: kes, kuidas ja kuhu parkida tohib. «Paberid tuleb korda teha. Ainus võimalus on notariaalne kasutuskorra kokkulepe, mis kantakse kinnistusraamatusse. Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb minna kohtusse ning kohus määrab kasutuskorra,» selgitas ta.

Kõve sõnul püüab kohus aga vaenupooli ennekõike lepitada. «Korteriühistud vajaksid aga kohtuvälist lepitajat,» leidis ta.

Esikümme: just neid põhjendusi kasutatakse suhteid lõpetades enim

Illicit Encounters uuris nii meeste kui naiste käest, mis on laused, mida nad kõige sagedamini lahku minnes kasutavad.

Tuleb välja, et esikoha napsab endale põhjendus: «Ma pole veel suhteks valmis.» Uuringust saab ka järeldada, et naised on suhet lõpetades natuke hellemad kui mehed. Mehed on rohkem brutaalsed, nende lemmikpõhjenduseks on «see lihtsalt ei tööta».

Naised see-eest eelistavad lööki pehmendada, samas kui mehed näikse kasutavat tõmbame-plaastri-pealt meetodit ning ütlevad välja tõe ka siis, kui see ei ole just kõige leebem – näiteks et neil on tekkinud keegi teine. Selgus ka, et mehed peavad seksi kvaliteeti olulisemaks kui naised, vähemalt, mis puudutab suhete lõpetamist.

Naised eelistavad suhteid ka pigem näost näkku lõpetada, kuid mõlemad sugupooled kasutavad aina enam e-kirjade, kõnede või sõnumite abi.

IllicitEncounters.com esindaja Christian Grant ütles Female Firstile, et eriti just online-kohtingute juures on näha tendentsi, kus inimesed hüppavad kiirelt ühest suhtest teise. «Inimesed kohtuvad, lõbutsevad ja liiguvad edasi. Kui sa tahad internetideitimises olla edukas, pead sa õppima, kuidas lõpetada suhteid ilma palju valu põhjustamata. Meestel on siin veel arenguruumi!»

Naiste lahkuminekupõhjenduste esikümme:

  1. Ma pole veel suhteks valmis.
  2. See liigub minu jaoks liiga kiiresti.
  3. Meil ei ole hea klapp.
  4. Me tahame erinevaid asju.
  5. Ma pean keskenduma oma karjäärile.
  6. Mulle ei meeldi su sõbrad või perekond.
  7. See lihtsalt ei tööta.
  8. Sa pole piisavalt täiskasvanulik.
  9. Meil pole piisavalt ühist.
  10. Ma ei usalda sind.

Meeste lahkuminekupõhjenduste esikümme:

  1. See lihtsalt ei tööta.
  2. Ma kohtasin kedagi teist.
  3. Sa ei ole minu jaoks enam atraktiivne.
  4. Meie vahelt on kadunud tõmme.
  5. Asi pole sinus, vaid minus.
  6. Ma pean oma karjäärile keskenduma.
  7. Me tahame erinevaid asju.
  8. Ma ei soovi sinuga enam kohtuda.
  9. Ma pole veel suhteks valmis.
  10. Meil pole piisavalt ühist.

Tšellist Vahur Luhtsalu räägib geeniuseks saamisest

Tšellist ja lektor Vahur Luhtsalu peab 10. mail kell 19 Elleri kooli Tubina saalis kontsert-loengu «Kuidas saada geeniuseks?». Ta püüab kuulajate ees leida vastust küsimusele, mis oli maailmakuulsate geniaalsete inimeste meisterlikkuse saladus ehk kas on mingeid kindlaid jooni ja isikuomadusi, mis iseloomustavad vaimselt ülivõimekate isiksuste elu.

Vahur Luhtsalu püüab vastata ka sellisele küsimusele: kas inimkonna helgeimate peade loomingulisus ja produktiivsus on kõigile kättesaadav ning kas tänases kiires rütmis pulseerivas globaalses infoühiskonnas, kus informatsiooni hulk iga aastaga mitmekordistub, oleme ka vaimselt üha võimekamad?

Tema kontsert-loengut ilmestavad valitud palad Johann Sebastian Bachi süitidest soolotšellole.

Pärast tšelloõpingute lõppu Liszti-nimelises muusikaakadeemias Budapestis töötas Vahur Luhtsalu orkestrandina Budapesti operetiteatris ja Eesti riiklikus sümfooniaorkestris ning õpetas Otsa muusikakoolis. Kammermuusikuna on ta olnud tegev mitmes koosseisus, nagu duo Luhtsalu-Paas, HonEst Quintette jt.

Hiljem töötas ta ametniku ja diplomaadina Euroopa keskpangas Frankfurt am Mainis, Eesti Vabariigi välisministeeriumis ja suursaatkonnas Ankaras.

Viimastel aastatel on Vahur Luhtsalu süvenenud elukvaliteedi ja inimühiskonna arenguga seotud teemadesse. Tema artikleid on ilmunud meediaväljaannetes, ta on pidanud ettekandeid ning osalenud tele- ja raadiosaadete aruteludes nii kodumaal kui ka võõrsil.

Palju kära tekitanud lähetatud töötajate direktiiv ei saanud ka ELAKilt heakskiitu

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) ei andnud heakskiitu Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud lähetatud töötajate direktiivi muudatustele, kuna need seaks ka Eesti lähetatud töötajad senisest ebavõrdsemasse olukorda.

«ELAK ei pidanud võimalikuks toetada valitsuse seisukohti,» sõnas Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling.

Komisjon pidas põhjendatuks valdkonnakomisjonide arvamust mitte toetada valitsuse seisukohti lähetatud töötajate direktiivi osas ja tegi ühehäälselt valitsusele ettepaneku muuta valitsuse seisukohti. Palling lisas, et Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu on vastuolus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Euroopa Komisjon on välja töötanud ettepaneku lähetatud töötajate direktiivi muutmiseks, millega soovitakse ühtlustada lähetatud töötajatele ja siseriiklikele töötajatele kohaldatavaid tingimusi, sealhulgas palga- ja töötingimusi. Kavandatava muudatusega piiratakse lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldatakse lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust.

«Anname koos teiste liikmesriikidega selge signaali, et lähetatud töötajate direktiiv ei vaja muutmist ja Euroopa Komisjon peaks oma direktiivi eelnõu tagasi võtma,» rääkis Palling. Ta nentis, et kuigi selle muutmise juures räägitakse lähetatud töötajate kaitsest, kaitstakse sellega tegelikult aga kohalikku tööturgu.

Pallingu sõnul kaitseb Eesti sellega oma ettevõtjaid ja töötajaid, et nende konkurentsivõime Euroopa Liidu ühisturul säiliks ja ka edaspidi oleks võimalik oma töötajaid mujale tööle lähetada.

Sotsiaalkomisjon ja majanduskomisjon pidasid põhjendatuks otsuse eelnõu sisu ja otsustasid mitte toetada valitsuse sisukohti. ELAK on algatanud otsuse eelnõu, mis sisaldab põhjendatud arvamust, et Euroopa Komisjoni esitatud direktiivi ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. Otsuse eelnõu arutelu toimub täiskogus 10. mail.

Põhjendatud arvamused on tänaseks esitanud Tšehhi, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Leedu, Läti, Horvaatia ja Taani. Siseriiklikud protseduurid põhjendatud arvamuse esitamiseks on lisaks Eestile hetkel pooleli Ungaris. Kui kõik need riigid esitavad põhjendatud arvamuse, käivitub kollase kaardi menetlus.

Igal liikmesriigi parlamendil on kaks häält, kokku 56 häält. Kui saadakse kokku üks kolmandik häältest ehk 19 häält, algatatakse kollase kaardi menetlus. Seda on Euroopa Liidus varem algatatud kahel korral. Kollase kaardi menetlus tähendab, et Euroopa Komisjon vaatab oma ettepaneku läbi. Komisjon võib otsustada eelnõu samaks jätta, seda muuta või see tagasi võtta, kuid peab oma otsust põhjendama.

Nädala alguses esitasid oma seisukohad direktiivi muudatuste osas ka terve rida Eesti esindusorganisatsioone, kes kõik väljendasid oma rahulolematust Euroopa Komisjoni välja käidud ettepanekutega. Nende seas olid näiteks tööandjate keskliit, ehitusettevõtjate liit, teenusmajanduse koda, kaubandus-tööstuskoda ja ametiühingute keskliit.

Fotod ja video: Kloogal käib ulatusliku metsatulekahju kustutamise õppus

Harjumaal Kloogal käivad praegu päästeõppused, kus harjutatakse koostööd ulatusliku metsatulekahju kustutamisel.

Häirekeskus sai kell 10.20 teate, et Kloogal on plahvatanud bensiinikanister. Plahvatuse tagajärjel süttis maastik põlema. Tuli levis üle suure välja. Sündmusele reageeriti suurte jõududega Kose, Nõmme, Saku, Keila, Tabasalu, Paldiski, Hüüru, Risti, Lilleküla, Tõdva päästekomandodest ning reageerisid ka vabatahtlikud päästjad.

Esialgsetel andmetel sai kaks inimest bensiinikanistri plahvatuses vigastada ning kiirabi toimetas nad haiglasse.

Õppused veel kestavad.

Võrkpallikoondis harjutab Leedus kokkumängu

Kahe nädala pärast Tallinnas toimuvateks 2017. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri esimese valikringi mängudeks valmistuv Eesti naiste võrkpallikoondis mängib täna ja homme Leedus Alytuses toimuval kontrollturniiril.

Täna kell 18.30 kohtub meie naiskond võõrustajatega, homme lõunal on vastaseks Valgevene ja õhtul mängitakse veel korra Leeduga. «Tulemusel neis mängudes nii suurt rolli ei ole. Eesmärk on harjutada kokkumängu ja püüelda selle poole, et erinevatest klubidest koondisesse tulnud mängijad võimalikult hästi kokku sulanduksid,» sõnas rahvusnaiskonna peatreener Marko Mett.

Anu Ennok, Polina Bratuhhina-Pitou, Mari-Liis Graumann ja homme Prantsusmaa meistriliiga finaalis mängiv Anna Kajalina kontrollturniiril ei osale, seega sõidab Leetu tosin koondislast. «Proovime erinevaid koosseise ja kõik naised saavad mängida,» sõnas Mett.

EM-valikmängudeks valmistuv rahvusnaiskond on olnud alates eelmise nädala algusest treeninglaagris Murastes. Seni on olnud rõhk üldfüüsilisel ettevalmistusel, mängulisi pallitrenne on olnud üksikuid.

Naistekoondise laager kulmineerub 20.-22. maini Audentese spordikeskuses toimuva turniiriga, kus 2017. aasta EM-finaalturniiri esimeses valikringis minnakse vastamisi Luksemburgi, Rootsi ja Taaniga. Järgmisse ringi pääseb kvarteti võitja ja kahe neljaliikmelise grupi parem teise koha omanik. Kui avaring on edukas, jätkub EMi pääsme püüdmine sügisel toimuvas valiksarja teises ringis.

Rahvusnaiskonna abitreener on Argo Arak, lisaks on noorematele kolleegidele nõuga abiks Andrei Ojamets. Koondise füüsilise ettevalmistuse eest vastutab Indrek Verro, mänedžer ja statistik on Mihkel Sagar.

Rahvusnaiskonna kandidaadid:

Sidemängijad: Kaisa Bahmatsev (TTÜ/Tradehouse), Julija Mõnnakmäe (Kohila VK)

Diagonaalründajad: Anna Kajalina (Saint-Raphaël var Volleyball, Prantsusmaa), Liis Kullerkann (SWE Volley-Team Erfurt, Saksamaa), Kertu Laak (Kohila VK)

Nurgaründajad: Polina Bratuhhina-Pitou (Terville’i Florange, Prantsusmaa), Anu Ennok (Pfeffingeni SM’Aesch, Šveits), Kristine Miilen (Rovaniemi Woman Volley, Soome), Nette Peit (Union Sportive de Villejuif, Prantsusmaa), Silvia Pertens (Audentese SG/Noortekoondis), Kaisa Õunpuu (TTÜ/Tradehouse)

Temporündajad: Eliise Hollas (Pieksämäki Volley, Soome), Maali Kanemägi (TTÜ/Tradehouse), Eliisa Peit (Kohila VK)

Liberod: Mari-Liis Graumann (TTÜ/Tradehouse), Kristi Nõlvak (TTÜ/Tradehouse)

Škoda uue linnamaasturi nimeks saab Kodiaq

Škoda kinnitas, et autotootja uue suure linnamaasturi nimeks saab Kodiaq. Esimest korda esitletakse sõidukit ametlikult sügisel Pariisi automessil, kirjutab Autocar.

Auto nimi tulenetati Alaskal levinud karuliigist kodiak. Esimest korda esitleti Škoda Kodiaq linnamaasturit Prahas toimunud üritusel. Toona näidatud tootmiseelne mudel nägi välja üsna sarnane VisonS kontseptmudelile, millel see baseerub. VisionSi esitleti märtsis toimunud Genfi autonäitusel ning see kasutab Volkswageni MQB platvormi.

Müüki jõuab Kodiaq Euroopas järgmise aasta alguses. Auto mootorivalik peaks sarnanema Superbile, lisaks plaanitakse hilisemaks ka pistikhübriidi versiooni.

Škoda plaanib lähitulevikus panustada oma linnamaasturite valiku suurendamisele. Praeguseks on teada, et loomisel on viieukseline kupee ning sportlikum vRSi märki kandev versioon. Lisaks luuakse linnamaasturi/krossoveri laadne suurem sõiduk ka praegu tootmises oleva Yeti baasil.

Inglismaa esiliigas mängitakse laupäeval 215 miljonile eurole

Inglismaa jalgpalli esiliiga viimase vooru kohtumises Middlesbrough' ja Brightoni vahel on spetsialistide hinnangul mängus vähemalt 170 miljonit naelsterlingit (ca 215 miljonit eurot).

Nimelt tagab matši võitja järgmiseks hooajaks koha kõrgliigas koos sellega kaasnevate tuludega. Analüüsifirma Deloitte teatel kasvab see summa veel 41 protsendi võrra, kui meeskond kohe esimesel hooajal alla tagasi ei pudene, vahendab ERR Sport.

Vastavalt kõrgliiga uuele telelepingule oleks meeskonnale kindlustatud aga minimaalselt 95 miljonit naelsterlingit (120 miljonit eurot).

Inglismaa esiliiga võidu on kindlustanud juba Burnley, kel koos 90 punktiga. 

Neljapaat EMil otse finaali ei pääsenud

Saksamaal Brandenburgis toimuvatel sõudmise Euroopa meistrivõistlustel sai Eesti neljapaat (Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsa) oma eelsõidus kolmanda koha ja otse finaali ei pääsenud.

Eesti paat lõpetas distantsi ajaga 6.14 ja tunnistas Venemaa ja Suurbritannia paremust. Otse pühapäevasesse finaali pääses Venemaa. Eesti selja taha jäi tänases eelsõidus Poola. Vahesõit toimub laupäeval kell 13.35 ja sealt pääseb finaali neli paremat. 

Filmimehed ja künnimehed ja Kubani kasakad

Nüüd on nii juhtunud, et tukume operaator Peeter Ülevainuga Krasnodari põllumajandusvalitsuse ees trepil. On suvitushooaja tipp ja siin Lõuna-Venemaa pealinnas on kuumust juba üle 32 kraadi. Vahepeal lastakse meid siiski fuajeesse, kus veidi jahedam. Ja ootame. Tunni ja teise veel takkaotsa. Sest meie dessantgrupi pealik, filmidirektor Karl Levoll, inimkeeli Karla, viib läbi võimatut operatsiooni. Ta peab leidma meile auto sõiduks 9. üleliidulistele künnivõistlustele kusagil Sokolovskoje staniitsas, siit oma 170 kilomeetrit itta, Stavropoli krai lähedal, ja samas peab välja nõiduma tagasisõidupiletid Aerofloti lennukile, et Tallinna saada. Nüüdsama kuulsime, et Tallinna Vene Draamateater istub Adleris kohvritel juba teist nädalat. Pärast siinseid gastrolle näikse teatriinimeste naasmine lükkuvat vist sügisesse.

Eilsel väljalennul Tallinnast on uues lennujaamas (avatud kaks päeva tagasi) läbiotsimine harjumatult põhjalik, terrorismi mõiste ja pommid lennukis on üpris eksootilised asjad. Brežnevi-aegse impeeriumi suurim hirm on nõukogude inimeste võimalik põgenemine välismaale, ei muud… Sellest päevast – 10. juulist 1980 – muutub Tallinn kinniseks linnaks. Olümpiahullus on lahti läinud.

Oleme miskitpidi ennast lõksu mänginud, ei pääse Krasnodarist välja ega Tallinna tagasi. Hommikul vara oleme siinselt turult kirsse ostnud, ludistame neid Peetriga süüa, kuni lõpuks tuleb Karla. Tviidist pintsak, kena triiksärk ja lips, prillid ning eestiaegne soliidne nahkportfell. Meil, kes me siin särgiväel ammu higised oleme, läheb Karlat vaadates vöövahe hoopis märjaks. «Tõld on ette antud,» kinnitab Karla, on väike Žiguli ja veel mingid mehed ning nii me stardime. Muidugi pole autos mingit jahutust peale lahtiste akende, aga sõita on pikalt. Karla jääb siia Krasnodari tagasilennu pileteid nõiduma, veel pole moblade aeg ning ta kaob meie sideulatusest kaheks, pea kolmeks päevaks. On 11. juuli 1980.

Mul tuleb kulutada mõni lause selleks, et sealset kauget filmimaastikku veidi selgitada. Oleme Tallinnfilmi mehi, aga Tallinnfilm on ametis poole maailma poolt boikoteeritud Moskva olümpiamängude purjeregati filmimisega. Režissöör Jüri Müür, igipõline mängufilmi mees, on pooleks aastaks pandud kroonikaosakonna peatoimetajaks ja ainult tänu temale saame komandeeringu siia lõunasse, sest ta tahab vändata üht maaelufilmi, kuhu sobituksid ka künnivõistlused.

Ja tõesti, varsti saabki minust selle filmi tegija, filmile panen hiljem pealkirjaks «Narri põldu üks kord…», aga tänasel dessandil oleme üles võtmas üksnes ringvaatepala. Jõuvõtteid kasutades oleme saanud komandeeringuraha, suure vaevaga pääseb filmidirektor Karla Levoll meile appi ja operaatori saan vaid ausõna peale: «Oleme kahe päeva pärast tagasi.»

Me pole Peetriga siiakanti kunagi sattunud. Siinset maalarakat (peaaegu kaks korda suurem Eestist) hüütakse Venemaa viljaaidaks, mõnikord ka Kubanimaaks. Toidab riiki ja jõuab vilja isegi eksportida. Kolm protsenti kogu Venemaa künnipinnast on siin, mõlemal pool Kubani jõge. On näha piiritud stepid, metsased tuuletõkkeribad siinseal põldude vahel, paplialleed külateede ääres. (Praegusel satelliidipildil                                                                                                                                        [http://www.maphill.com/russia/north-caucasus/krasnodar-krai/detailed-maps/detailed-satellite-map/ ] võib vaadata suuri viljapõldude ristkülikuid nende sisse ära kadunud küladega, küllap tuleks öelda «staniitsadega».)

Sokolovskoje on see staniitsa, kuhu lõpuks maandume, kolhoos on tänini kaardil kui Naša Rodina, peatänav muidugi Lenini-nimeline – tänini… Keskpäevase kuumuse tipus (35 kraadi) oleme mingil põllul, kus Eesti meeskonda paraku ei leia, uhame sama Žiguliga veel 25 kilomeetrit Ždanovi-nimelisse kolhoosi, kus nad pidavat ööbima mingis kolhoosi võõrastemajas. Räägime ennast siin siiski kostile, meeskond on aga jälle mingile põllule sõitnud. Totaalselt sidest väljas! Lühidalt, lõpuks leiame Eesti künnimeeste kapteni Edvin Nugise, keda õnneks varasemast tean, ja siit alates läheb ka meie töö lahti.

Veel pole videoajastu, filmilinti anti kaasa vähe, filmime üliettevaatlikult ja ikkagi oleme selle dessandi lõpupäeval kuival. Me mõlemad ju Peetriga «maalt ja hobusega» ega suuda ära imestada tegevust, millega nüüd kohe ninapidi koos oleme. Suure, kuuldavasti 300-hektarilise, kombainidega koristatud põllu ühes servas vehivad tüsedad, päikesest pruuniks põlenud Eesti mehed vikatitega kõrrepõldu niita (!!), teised aga kraabivad ehtsate puust rehadega suuri põhuhunnikuid kokku ja veavad ära. Tööhoos mehed on Eesti künnivõistkonna treenerid ja mehaanikud, olgu nimetatud Kuremaa sovhoostehnikumi direktori asetäitja Arvi Tammel või Sõpruse kolhoosi esimees Kalju Kalamees. Tehnilise abi auto – Edvin Nugis parandab mind: liikuv töökoda GOSNIT – on omal jalal siinsetele maadele jõudnud juba nädal või isegi kaks tagasi, Bruno Heinla Aruküla kolhoosist ühes isikus juht ja mehaanik.

Muidugi mitte põhku varuma, lihtsalt võistluste organisaatoritel vedas tänapäevases keeles öelduna logistika alt. Suur riik, ikka juhtub… Eile-üleeile oli lõpuks välja loositud künniribad, mis ju peaksid olema koristatud ja võistlusmääruste järgi ette valmistatud, aga kõrs ulatub põlvini ja kõrgemale. Paistab, et põhuga ei osata siinkandis midagi ette võtta ja ettevaatamatute või lohakate künnimeeste kimbatust pole isegi minusugusel võhikul raske ette kujutada. Nii ongi – adrad ummistuvad otsekohe!  Kõrval on ametis leedukad, neil pole rehasid ja meie mehed laenavad siis tööriistu, sest oma künniribad on enne pimedat enam-vähem puhtad. Veidi eemal on tundmatu kamp asjaosalisi taibanud «pribaltide» ettenägelikkust ja rutanud metsakaitseribast puutokke murdma, et päästa, mis päästa annab. Nojah…

Poole üheksaks on pime, aga võõrastemajja otsekohe ei pääsegi. Buss peatub külapoe ees, mis olevat meile spetsiaalselt lahti tehtud, sest müügile on «paisatud defitsiit»!! See sõnapaar kostab siinses uskumatus leitsakus vähe ajuvabalt, aga – idamaised vaibad, Hollandi mantlid, Jaapani kingad, vihmavarjud… Homme, võistluste päevaks on põlluäärse tuulekaitseriba puude alla ehitatud pikad letid, kus kokkuvoolanud rahvamassile defitsiiti müüakse. Nii saame pildi võistluste populaarsusest. Lõunaks, kui kaup otsas, on otsas ka publik.

Ettekujutuse tõelisest defitsiidist saime eile, kui meie soliidne tviidpintsakus ja lipsuga Karla on krai täitevkomitees ära võlunud ühe väga tähtsa sekretäridaami, kes jätab oma tööposti ja meiega mitu aega asju ajab. Kuidas Karla seda teeb, seda ma ei tea, (on ta šamaan?), aga tema «tinistamised» on läbi aegade saanud legendideks. Ka siin: puhkajaid puupüsti täis linnas saame kohad Inturisti hotelli Kavkaz, lubaduse hankida lennupiletid ja siis tuleb näituse nael – me astume koos selle tähtsusest õhetava daamiga ühte silmapaistmatusse poodi ja vastava rituaali järel ulatatakse meile pakid kohaliku Krasnodari teega Baloven (millest me pole kuulnudki – häbi!). Nüüd tean, et see on kuulsam kui siinsamas naabruses, üle Kaukaasia mägede kasvav Gruusia tee, üksnes paaris-kolmes kohalikus teeistanduses (Dagomõs ja Solokhaul) seda saadakse ja ülepea – see on ainus koht, kus Venemaal, st Vene Föderatsioonis, teepõõsad kasvavad. Lihtsameelselt paneme teepakid lahtiselt turuvõrku, tänavatel saabub otsekohe kättemaks: «Kustkohalt saite?» Me oleme parajad mölakad: «Ah, siitsamast nurga tagant», ja sprindikiirusega eemalduvad kümned jalad defitsiiti hankima.

Tagasi õhtusse. Kolhoosi võõrastemajas on üks dušš külma veega, pesemiseks tuleb seista vannis, millel on kolm jalga ja laevalgus ei põle. Pesta tahtjaid usun olevat oma 30–40 meest ja naist. Sellest dušist tuleb veelgi juttu. Magamine on piinlemine. Toas on 10–12 meest, laman välivoodil, laest kukub mingeid prussakaid või tarakane, ei mingit õhuliikumist, soojakraade küll pea sauna jagu. Tehnikakandidaat Edvin Nugis ei saa meeskonda magama, ollakse närvis, ka õlu on laual ja mehed ei rahune maha. Lühemat kasvu Edvin heidabki mõnele künnimehele hiljem ette, et too polnud «psühholoogiliselt valmistunud». Tont teab, kas see ikka nii on?

Kuidagimoodi, kange norskamise saatel, veedame öö. Juba poole viiest on mehed ärkvel, et kella kaheksaks põllul olla. All sööklas kugistame midagi hinge alla, mehed on juba paraadmundreis (selle palavusega ülikondades!) ja nii logistamegi tolmuse bussiga jõudu katsuma. On 12. juuli 1980.

Avadefilee. Säärased suured ettevõtmised kipuvad ikka kätte pompoosseks, ehkki parem, kui siinses kuumuses seda sõna ei tarvitaks. Küllap on filmimeeste aklimatiseerumisaeg jäänud ka lühikeseks, aga kui kõik võistkonnad üles rivistatakse, nägupidi kord vastu päikest, siis jälle alla päikest, mis põrguline muudkui tõuseb ja tõuseb kõrgemale, ning pasunakoorid hümne puhuvad ja kõmiseva pateetikaga pidukõned kostavad, siis kipub küll pähe kohatuid mõtteid. Kas polnuks targem võistelda varavalges, kui õhk olnuks niiskem ja jahedam, sobivam ka põhjamaa meestele-naistele? Aga nüüd peab pikka tuima kõnet NSV Liidu asepõlluminister Nikolai Stolbuškin, lippu käib vardasse tõmbamas ka meite mees Elmar Veski – mullune võitja. Pioneerid, rahvariietes naised oma pikkade mummuliste seelikutega, Kubani kasakad tatšanka moodi kahehobusevankril, tõsi – Maksim-kuulipildujat kaasas siiski pole… Kasakate üpris vastuolulisest rollist Vene ajaloos pole mul plaaniski siin kirjutada, ehkki võiks.

Üsna lähedal, Kurgannaja staniitsas miljonär-kolhoosis Kavkaz, filmis Mosfilm 1949. aastal ülipopulaarseks saanud filmi «Kubani kasakad». Režissööriks Ivan Põrjev, rahva hulka läinud laulud Isaak Dunajevskilt. Film, kus polegi konflikti, on vaid võitlus hea ja veel parema vahel. Selles mõttes erineb ta meie ajaliselt üpris lähestikku tehtud  filmist «Valgus Koordis» (1950), kus on vähemasti vägevat võitlemist tagurlike, suisa vaenulike kulakute ja eesrindlike kolhoosnike vahel. Vene tänapäeva filmiteadlased pole küll kusagil «Kubani kasakaid» kitšiks nimetanud (mida ta ju sajaprotsendiliselt on), nagu me oma «Koordile», Georg Ots peaosas, oleme igaveseks sildi külge kleepinud.

Aga künnimehed ja -naised seisavad ja higistavad. Vaadake siinseid pilte, seal on kõik ju peo peal. Eesti meeskond: Elmar Veski, Kalev Kink, Valdur Merisalu, Kalju Rannamägi, Aino Mürkhain (esineb varuvõistlejana väljaspool arvestust) ja Elle Müür. Võistkonna kapten, õige pea tehnikadoktori kraadi kaitsev Edvin Nugis on meil kodus otse fanaatiline künnivõistluste organiseerija. Ma usun, et olen tema agitatsiooni tulemusena mitmesuguseid künnivõistlusi filmimas käinud vähemalt kümme korda. Aga ikka veel ei oska ma ise künda…

Mürgel on vägev, muusikakoorid ja mootorrattad täidavad lõõskava põllu ja kui siis kõik traktorid ennast käima saavad, on mu magnetofonil seierid põhjas. Siin pole vihma sadanud juba kevadest saati, mustmullamaa peenike tolm tungib aparaatidesse ja silmadesse. Organisaatorid on taibanud põllule tellida suure kraana, ja juba ronibki mu operaator Peeter kraana korvi poole, aga väljapoolt, sest seal ülal olevat punalippu enam alla lasta ei tohtivat. Särgi seljast koorinud Peeter (ennatlikult!) saab mehised üldplaanid, mida teistel piltnikel pole: kümned, võib-olla sajad hüppevalmis traktorid: roomikutega DT, ratastel Belarussid ja suured Kirovets K-701d. Ega koduses Eestis säärast pilti ju näha ei saa, välismaistele künnivõistlustele pole meie meestel veel eriti asja olnud. (Kuigi juba järgmisel, 1981. aastal tulevad meie kündjad-naised ja -mehed Bulgaarias kuldsetele kohtadele.)

Otse kurjakuulutavalt pikale veninud paraadi järel tuleb lõpuks stardipauk ja 70 künnimeest alustavad. Aga päev on juba kaugelt üle lõuna. Oma künniriba kündmiseks on aega antud 75 minutit, meie püüame filmile saada kõiki Eesti võistlejaid, paraku on nad eri masinaklassides ja nii lippame piki põldu edasi ja tagasi. Pärast vannun: pidanuks laenama jalgratta, sest vahemaad on pikad, oleme ju operaatoriga vaid kahekesi. Ei mingeid assistente ega abilisi. Ja ega meie üksi – meie võistkonna pealik Edvin, eraelus Saku maaviljeluse instituudi teadur, lippab kui õlitatud välk mööda steppi, jälgib platsikohtunike tööd, õiendab midagi vaatlejatega… Jõuab siiski meie kaamerasse paaril-kolmel korral juttugi rääkida: «Raske lõimisega liivsavimuld, väga segamini põhuga, sestap raskesti küntav. Ja ebastandardsed transporditraktorid, ilma esirattaveota. Mehed taluvad kuumust väga raskelt, aga praegu on alles 34 kraadi…»

Meie naisvõistlejad Elle ja Aino on olukorra lahendanud väga lihtsalt: nii nad võistlevadki rinnahoidja väel, mehed on siiski mingites võrksärkides. Elle ütleb mulle: «Tule ja istu selles kabiinis», kui on hetkeks välja hüpanud ja taob jalaga adra põhuummistust. Aga adradki on mingid kiirkünniadrad, nagu eriteadlane Nugis kinnitab. Ma ei tea, mitu soojakraadi on sel hetkel sealsetes kabiinides, kuid mingist konditsioneerist praegusaja mõistes pole mõtet rääkida.

Mõned head aastad hiljem, pärast meie lärmaka probleemfilmi «Künnimehe väsimus» (Müür & Säde, 1982) valmimist, olen Kesktelevisiooni võttegrupiga ühes Moskva hiigelsuures põllumasinate teadusliku uurimise instituudis ja näen uhkel plakatil nende leiutatud uudset soojusfiltrit traktorite kabiiniklaasidele. Ning hõiskavat kinnitust: tervelt kaks kraadi väheneb kabiini temperatuur! Nojah, nüüd oleks siin Kubani stepis 60 kraadi asemel kabiinis ehk tõesti olnud 58 kraadi.

Aga traktorid mürisevad edasi. Õhtul kuulen eestlaste nutikusest: teades raskeid künnitingimusi, on mehhaanikud traktorite tagarattad tasahilju vett täis pumbanud, seega mõne tonni raskust lisanud ja tõesti – kõrvaltki on näha, et meie Belarussid liiguvad kuidagi erksamalt, ehkki ummistusi on kõigil. See pole keelatud doping, nii on suisa tehase poolt soovitatud. Traktorid on siin kõigil identsed, otse traktoritehastest siia veetud. Ja ometi näeme Elle Müüri Belarussi ühe koha peal müttamas, sest pinnas on nii raske.

Nüüd juhtub filmimeestega pahasti: mu noor operaator Peeter saab keset põldu päikesepiste ja vajub kokku. Palja pealaega ja ilma särgita… Tassin ta metsa äärde, kus puude varjus on suured veetankidega autod, lasen kantmeetri suhteliselt jahedat vett talle peale ja jookseme tagasi tööle. Siis katkeb mu maki peatelefonide juhe, selle joodan meie liikuvas töökojas kiiruga uuesti kokku. Sest kündjad hakkavad tasapisi lõpetama – juba on roomikumees Kalju Rannamägi lõpuvaoga maha saanud, kohtunikud seda mõõtmas.

Pikka kasvu mees joob kalja ja on ilmselgelt endaga rahul, treener Arvi Tammel surub kätt: «Söön oma vana mütsi ära, kui sa kolme hulka ei tule.» Ette rutates: künnivõistluste debütant saab tõesti teise koha. Juba lõpetab Elmar Veski. Edvin uurib talt, mis lõpuvaoga juhtus. Elmar on rahu ise: «Lõpuvao päris viimases otsas ader enam miskipärast allapoole ei vajunud…» Nässu läinud traktori hüdraulika tõttu jääbki meie kuldne kündja seekord teiseks.

Tasapisi lõpetavad ülejäänudki, stepis jääb mürin vaiksemaks, suured tolmupilved vajuvad laiali, tuult ju õieti pole. Kuumust arvame püsivat 38 kraadi juures. Erinevalt olümpiast siin mingeid elektroonilisi täppisriistu õieti veel pole ja künnitulemuste hindamisel sõltub väga palju kohtunike silmast ja ninast. Põõsaste ja puude varjus rehkendab Eesti meeskond punkte ja minuteid kokku. On palju proteste, näeme meie kaptenit kohtunike juures õige agaralt õiendamas. Suured hinnete tabelid täituvad väga visalt, lõpptulemuste kokkusättimiseks kulub oma kuus tundi.

Alles päikeseloojangul on lõpuparaad, hämardub siin ju kiiresti, saame hädapärast siiski autasustamised filmitud. Ülaltoodud Kalju Rannamäe 2. kohale roomik-DT-l ja Elmar Veski 2. kohale Belarussil lisanduvad Elle Müüri 2. koht naiste klassis ja Kalle Kingu 3. koht noorte klassis. Mis sa hing veel tahad! Üldkokkuvõttes tuleb Eesti NSV teisele kohale Vene NFSV järel, meist taha jäävad Läti ja Leedu. Kapten Edvin särab, temast saab pärastpoole meie maaelufilmide kaasstsenarist ja konsultant.

Kui kannatlik lugeja arvab nüüd järgnevat head sauna nii tolmuse ja leitsakulise tööpäeva järel ning vägevat lõpudineed, siis tuleb tal pettuda. Me kõik koos, hõbedased ja kuldsed Baltikumi kündjad ning kaks filmimeest, üpriski väsinud ja higist räpased, maandume oma armsasse Ždanovi kolhoosi võõrastemajja. Muud tähtsad ninad ja kohtunikud on meid hüljanud, ei usu, et unustanud. Nagu ma oma jutukese alguses kirjeldasin, on kogu kamba peale siin üks dušš külma veega ja ruum ilma valguseta, aga pimedus on lõunamaal tõesti pime. Tuju on kõigil hea ka ilma viinata, ronime kõik-see-mees maja ees olevasse ümmargusse basseini ja peseme end korralikult puhtaks. Mehed-naised segamini. Et ühtki tänavalampi siin pole, näeb ainult kõiksevägevam, kui mustaks see vesi tegelikult läheb, aga kuradi mõnus on…

Hommikul saadame enam-vähem puhtakspestud võistlejad bussiga minema ja jääme kahekesi Peetriga küla peale, sest oma dessantgrupi  pealikust Levolli Karlast ei tea me midagi, passid ja raha on tema käes kusagil siin Krasnodari krai avarustes. Ja võtame viimaste filmilindi meetrite peale mõned kenad kaadrid paplialleedest ning viljakuhjadest, kus naised puulabidatega viljaterasid liigutavad. Tean muidugi, et sääraseid viljaplatse kutsutakse tokkideks, mis ju õigupoolest unustusse kustuv ürgvene nimetus. Siin, lageda taeva all lõõskava päikese käes vili kuivabki.

Ja siis tuleb filmiime: üks ägedasti lõõtsutav noormees kutsub mind staniitsa tuletõrjemajja! Jaa-jaa, nimelt mind nõutakse telefonile absoluutselt võõras kohas võõra inimese poolt. Jookseme kähku sinna, haaran toru: no muidugi meie Karla! «Olge seal, olen kohe kohal.» Kus kurat ta meid leidis? Pidurite kriuksudes ja suure tolmupilve sees on Karla kohal, naaberkolhoosi abivalmis esimees isiklikult roolis… Et me nüüd vahele jäänud/jäetud lõpudinee siinsamas maha peame, ei tarvitse vist kirjutadagi.

Eesti künnimeeskond ei leia ka otsekohe teed olümpiaumbsesse Tallinna. Edvin Nugis võtab kogu kamba ja viib nad üle Sotši ja Adleri oma sünnikülla Salmesse, kus isa ja onu Evald on sauna kütnud, ning premeerib nõndaviisi tublisid künnimehi neljapäevase puhkekoduga mägedes. Viinamarjad on juba valmis.

Säärane filmitegu siis, 36 aastat tagasi. Õigupoolest lisan siia veel ühe – nuta või naera – lõigu. Tallinnas, kodustuudios, kopeerin oma helid, monteerin pildi ja kirjutan ka esialgse diktoriteksti «Ringvaatesse NE nr 16/1980», mille ametlik režissöör on Vitali Gorbunov. Ta on minu isetegevusest silmanähtavalt häiritud (ehkki olen režissöörina teinud juba kaks dokumentaalfilmi) ning sõnab: «Võtsin selle tüseda naiskündja välja. Niimoodi, poolalasti, ei sobi nõukogulikku filmi. Ne prilitšno! Ei ole viisakas!» Jutt muidugi Elle Müürist…

LISA

Enn Säde filme maaelust

«Narri põldu üks kord…» (1981)

«Künnimehe väsimus» (1982), koos Jüri Müüriga

«Kus kasvavad kivid» (1983), koos Jüri Müüriga

«Heinaaeg» (1984)

«Isand ja ori» (1992)

Droonid, võrgutajad ja 50 Vene luurajat väikses Eesti linnas

Juba nädal aega Eesti meedias ringlevad väikese Norra portaali väited Vene luuretegevuse ulatuslikkusest Eestis on tekitanud parajalt segadust: keda uskuda, kui palju uskuda ja mida selle väidetava infoga üldse peale hakata?

Mis siis õigupoolest juhtus? Vähetuntud Norra portaal AldriMer (mis muide tõlkes tähendab  «ei iial enam») avaldas meie kohta kaks lugu, mis rääkisid Vene droonidest ja kopteritest Eesti kohal, 50 Vene luure kaastöötajast väikelinnas Sindis, õppuse Trident Juncture ajal toimunud NATO ohvitseride võrgutamisest Vene luure kaunite kaastöötajate poolt, suhtlust pealt kuulavatest Vene allveelaevadest ja veel paljust muust. Eile näiteks sellest, et Vene diplomaatilise korpuse esindajad käivad Lõuna-Eestis jalutamas ja sildu kaardistamas.

Suur hulk infot pärinevat NATO-le edastatud kaitsepolitsei raportitest ja nagu lugude autor hiljem Postimehele kinnitas, tulevat tema andmed mitmest väga usaldusväärsest allikast.

Peagi tunnistas ajakirjanik, et tegi vea – need 50 Vene luure kaastöötajat olevat ikka Pärnus –, aga lugudesse jäi veel pärast sedagi pisivigu. Kohe torkab silma näiteks, et Lõuna-Eestis olevat Vovu sõjaväebaas ja viimati ilmunud loo kaasautoriks on kuidagi saanud Eesti Päevalehe ajakirjanik Laura Mellonen (eilse õhtuks oli nimi küll õigeks parandatud: Laura Mallene). Eesti kohal tiirutanud kopterite kohta kinnitas aga peaminister Taavi Rõivas, et need lendasid Itaaliast tehasest Peterburi.

Nagu segadust tekitavast infost veel vähe oleks, reageeris valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag Eesti Päevalehe küsimustele vastates esialgu küllaltki mittestrateegiliselt, nagu meedia reaktsiooni järgi võib otsustada. 

Norra ajakirjanik väidab, et tal on usaldusväärne info – mitmest allikast ja pika aja jooksul saadud, nagu ta Postimehele kinnitas. Teksti fragmenteeritus ja juba märgatud möödapanekud viitavad aga sellele, et ilmselt ei tohiks mööda vaadata kapo ja nüüd ka peaminister Taavi Rõivase väidetest reaalsuse ja virtuaalsuse, õppusestsenaariumite ja tegelikult toimunu sassiajamise kohta.

Lisaks tuleks arvesse võtta autori Postimehelegi antud kinnitust, et tekstid on kirjutatud eelkõige Norra publikut silmas pidades ja nende teavitamiseks. (Kuigi ei tasu mööda vaadata sellestki, et erinevalt suuremast osast portaali materjalist on need Eestist rääkivad tekstid algusest peale avaldatud nii norra kui ka inglise keeles.) Sinna kõrvale tuleb panna veel asjaolu, et need lood ei ole Norras laiemat kõlapinda saavutanud ja Norra ajakirjanikud suurematest meediaväljaannetest väidavad, et portaali ei tsiteerita selle anonüümsete allikate vähese usaldusväärsuse tõttu.

Küsimusi jääb igatahes palju. Me ei tea küll, millised on tõe ja vale, häguse ja selge proportsioonid neis artiklites, siiski tasuks juba psühholoogilise kaitse seisukohast kõigil seesuguste tekstide lugejail ametikohast sõltumata kõigepealt rahulikult hingata ja mõelda, mida sisuliselt uut selline kirjutis meile annab (Vene-ohu olemasolu meie julgeolekuasutused ju ei eita) ja mis võimalusi pakub sellega vastutustundetult ümberkäimine vastasmängijale.

Väikese riigi asi: kui keegi väljastpoolt meist kirjutab, võimendub see tuhandekordselt. Selle efekti vähendamiseks tuleb aga info ja udujutuga targalt ümber käia nii neil, kelleni see jõuab, kui ka neil, kes teavad seda, mida avalikkus ei tea. 

Võib ju tunduda totter, et valitsusasutused peavad reageerima suhteliselt juhusliku portaali lugudele, ent kui see edastab meid kõigutavat infot, mis on jõudnud meie meediaruumi, tuleb seda siiski teha. Seda enam, et propagandasõjas haarab vastasmängija neist väidetest kohe kinni, nagu võib lugeda juba pöördelt.

Praxise nõukogu kutsub Kaljulaidu mõttekoja nõukogusse

Poliitikauuringute keskuse Praxis nõukogu on loobunud Euroopa Kontrollikoja praeguse liikme Kersti Kaljulaiu kutsumisest keskuse juhiks ja tegi talle ettepaneku asuda mõttekoja nõukogusse.

Muudatuse põhjus on, et Kaljulaiud peab jätkama tööd kontrollikojas, sest Eesti pole siiani sinna uut liiget nimetanud, teatas Praxise pressiesindaja.

Seoses Praxise endise juhi Annika Uudelepa siirdumisega lapsehoolduspuhkusele, valiti möödunud aasta lõpus mõttekoja juhiks Kersti Kaljulaid. Ta pidi Praxises tööd alustama algsete plaanide kohaselt tänavu suvel, pärast oma volituste lõppu kontrollikojas. Kuna siiani ei ole Eesti uut esindajat kontrollikotta nimetatud, jätkab Kaljulaid senist tööd.

Praxis valib peatselt uue juhatuse esimehe, seni jätkab juhatus koosseisus Katrin Pihor ja Laura Kirss.

«Arvestades, et Kersti naasmine Eestisse on endiselt ebaselge ja pole teada, millal tema asemel uus kontrollikoja liige tööle asub, peame tegema plaanides muutusi ja leidma tema asemele teise inimese Praxist juhtima,» ütles Praxise nõukogu esimees Triinu Tombak. «Kuna senine suhtlus Kerstiga on näidanud vastastikust suurt huvi, otsustasime ta kutsuda mõttekoja nõukogusse. Tema unikaalne kogemustepagas rikastaks kindlasti Praxise tööd.»

Tombak lisas, et nõukogu roll on suunata organisatsiooni pikaajalist strateegilist planeerimist. Tema sõnul valitakse uus juht niipea kui võimalik ning seni jätkub igapäevatöö endist viisi, kuna suur osa vastutusest lasub valdkonnajuhtidel.

Praxise nõukogusse kuuluvad praegu Triinu Tombak, Sten Tamkivi, Ene-Margit Tiit ja Karsten Staehr.

Süddeutsche Zeitung avalikustas nn Panama dokumentide lekitaja manifesti

Saksa päevaleht Süddeutsche Zeitung avaldas nn Panama dokumentide aluseks olnud andmete anonüümse lekitaja manifesti.

Päevalehele pakuti andmeid rohkem kui aasta eest läbi krüpteeritud andmekanali ning hakkas dokumentides sisalduvat avaldama aprillis. Lehe teatel said nad allikalt nüüd ka manifesti, kuid ettevõte ei täpsustanud selle kohaletoimetamise viisi.

«Sissetulekute ebavõrdus on meie ajastu üks määravatest küsimustest,» kirjutas allikas manifesti esimeses lauses, ning süüdistab ebavõrdsuse tekkes jõuka ülemaailmse eliidi «ulatuslikku ja kõikjale ulatuvat korruptsiooni», millele aitavad kaasa advokaadid, poliitikud ja meedia.

Allika sõnul sundis teda tegutsema dokumentides kajastunud «ebaõigluse ulatus».

«Otsustasin paljastada Mossack Fonseca, sest arvasin, et selle asutajad, töötajad ja kliendid peaksid andma aru oma rollist nendes kuritegudes, millest seni on avalikkuseni jõudnud ainult osa.»

«Läheb aastaid, ehk isegi aastakümneid, enne kui ettevõtte räpased teod saavad teatavaks.»

«Algas uus ülemaailmne debatt, mis on julgustav,» lausus manifesti autor. «Ma ei tööta ühegi valitsuse või luureagentuuri heaks, ei otseselt või allhanke korras, ega pole seda kunagi teinud.»

«Nende läbikukkumiste kollektiivseks mõjuks on olnud eetiliste standardite täielik kadumine, mis on viinud uudse süsteemini, mida nimetame jätkuvalt kapitalismiks, kuid mis on võrdväärne majandusliku orjusega.»

«Selles süsteemis ehk meie süsteemis pole orjad teadlikud ei oma olukorrast ega oma isandatest, kes elavad eraldiseisvas maailmas, kus nähtamatud ahelad on hoolikalt peidetud kättesaamatu õigusliku kõnepruugi sekka.»

Ajalugu näitab, kuidas maksustamist ja võimude tasakaalu puudumine on «viinud minevikus revolutsioonideni», lausub autor, ning ennustab, et «järgmine revolutsioon saab olema digitaalne».

Reformierakondlased on Kaljuranna erakonnastumise küsimuses eri meelt

Reformierakondlased ei ole ühel meelel, kas välisminister Marina Kaljurand peaks astuma Reformierakonda või ei. Kaljurand ise on seisukohal, et presidendikandidaadi kandidaadina annaks erakonda astumine vale signaali.

Reformierakonna fraktsiooni liikmed uurisid Marina Kaljurannalt, kas ja millal võiks Reformierakonna poolt valitsusse kutsutud minister erakonda astuda, vahendab ERRi uudisteportaal.

Näiteks leiab Reformierakonna juhatuse liige Rein Lang, et inimestel, kes pole erakonnaga seotud, pole valimistel käinud ja kel pole rahvamandaati, pole õigust rääkida rahva nimel, samuti olevat Kaljurand lubanud omal ajal ministriks saades Reformierakonna juhatusele, et astub erakonda.

Kaljuranna sõnul leppis ta ametisse astudes peaministriga kokku, et tema erakonnaliikmelisus tuleb arutlusele hiljem. «Praegu, kus ma olen presidendikandidaadi kandidaat, siis ma ei pea seda sammu õigeks, kuna president ei sa kuuluda parteisse,» toonitas Kaljurand.

Viilma: Narva Aleksandri kiriku väljaostmisel maksab poole EELK

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi Urmas Viilma sõnul on kirik peaminister Taavi Rõivasega suheldes jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et Narva Aleksandri kiriku väljaostmisel kannab EELK võimalikust ostusummast 50 protsenti, kuid see raha ei ole kirikul veel koos.

«Seega, Narva Aleksandri kiriku «päästavad» Eesti riik ja Eesti luteri kirik ühiselt, sest mõlemad on väljendanud teineteisele valmisolekut kanda ostusummast poole,» kirjutab Viilma oma Facebooki lehel.

Peapiiskop on välja kuulutanud ka korjanduse Narva Aleksandri kiriku väljaostmise ja koguduse tegevuse toetuseks. «Minu üleskutse korjandusega jätkamiseks on endiselt väga aktuaalne. Korjandus kestab, sest vajalik summa ei ole veel koos,» kirjutas Viilma. Reedese seisuga on tema sõnul annetatud üle 27 000 euro.

«Aktuaalne kaamera» vahendas reedel siseminister Hanno Pevkuri sõnu, kes ütles, et on väga oluline, et koguduse võlgade katteks haamri alla läinud Narva Aleksandri Suurkirik jääks avalikku kasutusse ning eeldatavalt tuleb kirikuhoone riigi omandusse, kuid kuidas ja millistel tingimustel, on praegu veel lahtine.

Neljapäeval selgus, et Narva Aleksandri suurkiriku poole miljoni eurose alghinnaga enampakkumine tühistati, enampakkumise tühistamist soovis just siseministeerium. Ministeerium ja võlausaldaja hakkavad nüüd pidama läbirääkimisi ning on täiesti reaalne võimalus, et kirikuhoone omanikuks saab riik.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Narva Aleksandri koguduse võlausaldajate üldkoosolek otsustas märtsi lõpus panna enampakkumisele Narva Aleksandri suurkiriku hoone. Kiriku alghinnaks on 500 000 eurot.

Riik on suurkiriku hoone taastamisele kulutanud rohkem kui 2 miljonit eurot, millest miljon eurot finantseeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist

Ilves: Eesti püüd ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks pole mõttekas

Erinevalt peaminister Taavi Rõivasest ei pea president Toomas Hendrik Ilves kuigi mõttekaks eesmärki pürgida ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, sest viie alalise liikme vetoõiguse tõttu ei suudaks Eesti seal endale olulisi otsuseid läbi suruda, vahendas «Aktuaalne kaamera».

Nädala algul USA-s visiidil viibinud peaminister Taavi Rõivas ütles, et Eesti üks järgmistest suurematest välispoliitilistest eesmärkidest Euroopa Liidu (EL) eesistumise järel on saada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.

«Ma isiklikult ei näe seda kui väljakutset. Ülejõukäiv põhineb sellel, et ma tean, mis seal on vaja teha ja ma olen endiselt veendunud, et kuna alalistel liikmetel on vetoõigus, siis mul jääb arusaamatuks, mida me suudame seal saavutada, mis võiks olla Eestile oluline,» ütles Ilves.

Ilvese hinnangul on Eestil olulisemaid väljakutseid kui julgeolekunõukogu liikmesus. «See pigem kuulub sinna ajastusse, kus oli nüüd tühi tunne, et nüüd me oleme saanud NATO-sse, nüüd me oleme saanud Euroopa Liitu, et mis on meie järgmine suur väljakutse. Ma arvan, et Eesti riigi suur väljakutse on sellises turbulentsis nagu on praegu Euroopa Liit, nagu on NATO, on, et meile ei tehta liiga,» rõhutas president.

Tarand: ma ei eita, et tahan kunagi presidendiks saada

Eurosaadik Indrek Tarand tõdes täna Vabaerakonna üritusel «Vabaerakond kohtub presidendikandidaadi kandidaatidega», et tal on tõesti ambitsioone saada kunagi presidendiks.

«Kui oleks (presidendi) otsevalimised, tõuseksin kohe püsti ja ütleksin: «Jah, ma tahan.» Kuigi tean, et ma ei ole selleks valmis. See amet oleks täiesti nõudlik. Olen lähedalt küll näinud presidente. See ei ole nii mitmeski aspektis rõõmustav, glamuurne värk. Seal on päris palju vastutust, seal on päris palju üksindust. Aga vaatamata vähesele võimule on see Eesti Vabariigis kõige tähtsam amet. Ja selles mõttes ma ei eita, et tahan selleks kunagi saada,» rääkis Tarand.

Samas ei ole neil ütlustel tema sõnade järgi  presidendi valimisseadust arvestades mingit legaalset tähendust. «See on ju puhas entertainment meediatööstusele,» ütles Tarand Postimehele, vihjates tõsiasjale, et praegu käib jutt veel presidendikanditaatide kandidaatidest.

Neivelt: meie pensionifondid on röövimine!

Pankur Indrek Neivelt avaldas oma blogis äärmiselt kriitilise sissekande Eesti pensionifondidest, võrreldes kehtivat süsteemi pärisorjusega. Postimehele lisas Neivelt, et talle meenutab olukord röövimist, või kui laenata terminit vene keelest, siis seaduslikku vargust. Postimees avaldab sissekande autori loal.

Eelmisel nädalal uurisin põhjalikult meie pensionifondide olukorda ja olin väga üllatunud. Poleks kunagi arvanud, et olukord nii vilets on.

Näiteks suuruselt teine fond, kus kogub raha pensioniks 102 tuhat inimest, on kümne aasta keskmisena saavutanud tootluse 0.55%. Samas võtab see fond täna valitsemistasu 1.21% aastas. Varem oli see veelgi kõrgem. See tähendab, et kogu tootlusest on raha omanikule läinud alla kolmandiku ja rohkem kui kaks kolmandikku on läinud pangale.

Ja kui sa tahad oma inflatsioonist puretud rahanatukese teise fondi üle viia, siis pead pangal  veel ühe protsendi maksma! Ehk saagist rohkem kui kaks kolmandikku annad igal aastal ära ja peaaegu kahe aasta saagiga saab sealt ennast vabaks osta. Nii oleks arutanud meie kauged esivanemad.

Viisakas inimene vabandaks ja tunnistaks, et ei tulnud välja ning laseks kliendil lihtsalt ära minna. Veel viisakam oleks kogu võetud teenustasu tagasi maksta.

Neid numbreid vaadates meenus mulle, et sel aastal möödub 200 aastat pärisorjuse kaotamisest Eestimaal. Kakssada aastat on möödas aga sisuliselt pole midagi muutunud. Ainult vorm on teine. Kas selle tähtpäeva puhul oleks palju küsida, et pensionifondist väljumistasu oleks null?

Mul on seoses pensionifondide tasudega alljärgnevad ettepanekud:

1. Kord aastas peaks fondihaldur oma raportis selgelt välja näitama, kui palju teenis raha pensioni koguja ja kuipalju fondihaldur.

2. Fondi haldustasu määramisel peaks eesmärk olema Rootsi tase ehk 0.24% aastas. Kui meie fondid ei suuda sellise tasemega opereerida, siis võiksime me kogu pensioniraha anda otse ilma vahendajateta mõnele maailmatasemel fondile juhtida. 100% Eestisse investeerivatel fondidel oleks õigustatud kõrgem haldustasu.

3. Fondist väljumistasu peaks olema null. Inimesed ei ole 21.sajandil pärisorjad.

Arvestades, et pensionifondi teeb suurema sissemakse riik, siis peaks siin riigi esindajatel olema teenustasude määramisel suurem sõnaõigus ja seda sõnaõigust tuleks ka kasutada.

Ning fondihaldurid ei tohiks rääkida läbi oma advokaatide suude «õigustatud ootuse» printsiibist. Pensionikogujal on õigustatud ootus korjata raha pensioniks. Mitte maksta teenustasusid, mis on kolmandik või pool saagist.

Mis juhtus Tallinna loomaaias talveõhtul, mil elevanditalitaja sai eluohtlikult viga?

Põhja ringkonnaprokuratuur tunnistas talvel Tallinna loomaaias elevandipuuri väravate vahele jäänud talitaja vigasaamise õnnetuseks, sest elevanditalitaja oli juhtunus põhiliselt ise süüdi.

Prokuratuur lõpetas kriminaalasja 3. mail põhjendusega, et talitaja eluohtlik vigastus tekkis halbade asjaolude kokkusattumisest, see oli õnnetus, mille põhjustas see, et talitaja tegeles tööl isikliku meelelahutuse ja elamuste hankimisega ning muutus hooletuks.

Mis siis mullu 6. detsembril loomaaias tegelikult juhtus?

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest selgub, et tol talveõhtul oli graafikujärgselt tööl kaks elevanditalitajat – nagu kord ette näeb. Elevantidele oli just saali turvast pandud ja ühel talitajal tekkis soov filmida oma mobiiltelefoniga, kuidas emaelevandid turbaga möllavad.

Telefonid pole talitajatel keelatud, veelgi enam, need on neil omavaheliseks töösuhtluseks ette nähtud. Kõrge riskiga töö eeldab, et üks talitaja peab alati teadma, millega teine talitaja tegeleb või millisesse elevandiruumi ta parajasti läinud on.

Talitajad leppisid filmimise omavahel kokku ja üks neist läks juhtpaneeli juurde, millelt saab liigutada kõiki väravaid. Väravate avanemist saadab vali helisignaal, nende avanemine ei saa tulla üllatusena, kuid kuidagi juhtus nii, töötajad suutsid üksteisest mööda rääkida selles, kuidas filmiv talitaja liigub ja millise värava teine talitaja avab.

Mõlemad eeldasid, et said teineteisest aru, juhtpaneeli juures olev talitaja ka kontrollis vaateaknast määrustepäraselt, kas kedagi avatava värava juures pole. Aken on aga üsna piiratud vaateväljaga ning värava avanemine võtab veidi aega. Nii jäi avamisnupu juures passival töötajal märkamata, et teine talitaja, kes juba oli õhinal filmima asunud ja seetõttu ümbritsevat sugugi tähele ei pannud, väravasse astus. Seda halva ajastusena täpselt siis, kui värav tööle pandi.

Kõik käis väga kiiresti. Kostis värava vahele jääja üllatus- ja ehmatuskarje, nupule vajutanud talitaja avastas oma õuduseks väravate vahelt paarilise, lasi nupu lahti, värav sõitis minema ja mees vajus maha. Mobiiltelefon kukkus ja filmis veel tükk aega boksi lage, salvestiselt on kuulda, kuidas nuppu vajutanud naistöötaja ahastab:  «Sa ei öelnud ka, et sa tuled, ma ei näinud!»

Elevandimaja massiivsed väravad nalja ei mõista. Värava vahele jäänud mees sai eluohtlikke vigastusi.

Kuigi tööinspektsiooni uurimine tuvastas, et loomaaia töökorralduses on mitmeid ohutusalaseid puudusi – näiteks pole loomaaia elevanditalitaja töökoht pole päris ohutu; puuduvad ennetavad meetmed, et massiivsete väravate liikumine ei kujutaks endast ohtu; loomaaed pole korraldanud viga saanud talitaja juhendamist jne – leidis politsei, et antud juhtumil pole need puudused põhjusliku seosena määrava tähtsusega.

Elevanditalitajatel on keelatud tegeleda töö ajal muude asjadega, eriti selliste tegevustega, mis nende tähelepanu hajutab, ütleb talitaja ohutusjuhend. Telefoniga elevantide filmimine polnud isegi kaudselt talitaja tööülesanne ega kohustus, vaid talitaja isiklik meelelahutus ja elamuste hankimine selle kohta, kuidas elevandid turbahunnikutega käituvad. Paraku hajutas filmimine mehe tähelepanu ja viis saatusliku õnnetuseni, sedastab kriminaalasja lõpetamise määrus.

Väravate vahele jäämise hetkeks oli talitaja juba 40 sekundit filminud ja oli ilmselgelt toimuva jäädvustamisest väga haaratud. Politsei jõudis tunnistajaid üle kuulates järeldusele, et ka juba enne filmimist, kui teise talitajaga kokkuleppeid tehti, oli mees filmimise ootuses nii õhinas, et kas jättis tähelepanuta, unustas, mõistis valesti või ajas segamini, milliste väravate avamisest tal teise talitajaga jutt oli.

«Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegu oli karistusõiguslikus mõttes halbade asjaolude kokkusattumisest tingitud õnnetusjuhtumiga, milles puudub alus kellelegi kahtluse esitamiseks, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus lõpetada,» sedastab määrus.

Galerii: Ansip pälvis kaubanduskoja aumärgi

Täna toimunud kaubanduskoja liikmete üldkoosolekul anti Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansipile üle esimese klassi aumärk teenete eest Eesti ettevõtluskeskkonna arengusse panustamisel.

Andrus Ansip rääkis oma kõnes ettevõtjatele, et piir digitaalse ja tavalise majanduse vahel on kadumas, edastas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Paljud majandusharud on nii tehnoloogiate kui ka töömeetodite osas väga kiiresti digiajastusse astunud. Traditsioonilistes sektorites nagu ehitus, toiduainete- või tekstiilitööstus ei suju üleminek aga nii kärmelt. Ta julgustas Eesti ettevõtjaid veelgi aktiivsemalt uusi tehnoloogiaid kasutama, sest see tõstaks oluliselt  tootlikkust ja meie konkurentsivõimet. Ta tõi näite, et hiljutiste uuringute kohaselt tõstaks digitaliseerimine Euroopa tööstusettevõtete tulu enam kui 110 miljardit eurot aastas järgneva viie aasta jooksul.

Kaubanduskoda on andnud aumärke välja juba aastast 1999 ning neid on antud 113 silmapaistvale riigitegelasele ning ettevõtjale, kelle panus meie ettevõtluskeskkonna kujundamisel on olnud märkimisväärne.

Üldkoosolek lõppes kaubanduskoja 2015. aasta majandusaasta ülevaatamise ning kinnitamisega.

Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor valiti kohale tagasi

Tallinna tervishoiu kõrgkoolile rektori valimiseks kogunes täna valimiskogu, kes otsustas teha haridus- ja teadusministrile ettepaneku sõlmida tööleping Ülle Ernitsaga.

Rektorit valis seitsmeliikmeline valimiskogu, kuhu kuulusid kaks haridus- ja teadusministeeriumi esindajat, kaks Tallinna tervishoiu kõrgkooli nõunike kogu esindajat, kaks nõukogu esindajat, kellest üks oli üliõpilane, ning haiglate esindaja, teatas haridus- ja teadusministeerium. Rektori uus ametiaeg algab 1. juulil ja kestab viis aastat.

Ülle Ernits on olnud Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor alates 2006. aastast. Varasematel aastatel on ta töötanud kõrgkooli rektori kohusetäitjana ja õppejõuna ning olnud erinevatel ametikohtadel Tallinna meditsiinikoolis. Ülle Ernits on õppinud meditsiiniõeks samas koolis ning täiendanud ennast hiljem Tallinna pedagoogikaülikoolis ja Soomes Tampere ülikoolis.

Tallinna tervishoiu kõrgkool on riigi rakenduskõrgkool, kus saab õppida õendust, tervisedendust, farmaatsiat, optomeetriat, hambatehnikat, tegevusteraapiat, ämmaemandust ning kutseõppes erakorralise meditsiini tehniku, hooldustöötaja ja lapsehoidja õppekavadel.

Haridus- ja teadusministeerium kuulutas rektorikonkursi välja märtsis. Kandidaate rektori ametikohale oli kuus.

Salakaubavedajad saavad jälgida Piusa kordonit otse maja aknast

 

 

Politsei- ja piirivalveameti vastvalminud Piusa kordoni aia taga asub väsinud moega kahekorruseline hoone, mille kohta piirivalvurid teavad, et neid on sealt jälgitud ja patrullide liikumise kohta salakaubavedajatele teavet antud.

Piusa kordoni piirdeaiast vaid paari meetri kaugusel asuva koorunud värviga kahekorruselises hoones on kaheksa korterit, kus piirivalvurite andmetel elab praegu vaid ühes korteris alaline elanik.

Piirivalvurid teavad, et sellest majast on neid jälgitud ja antud edasi infot patrullide teeleasumise aja ja suuna kohta. Piusa kordoni ülema Valmar Hinno sõnul oskavad piirivalvurid sellise jälgimisega arvestada ja vajadusel vastumeetmeid.

«Me väldime rutiini ja ei saada patrulle teele iga päev kindlatel kellaaegadel kindla marsruudiga. Kordonis varieerub patrullide teeasumise aeg, nende marsruut, samuti patrulli kestus,» rääkis Hinno. Kui tavapatrull jälgib piiril toimuvat 4-6 tundi, siis on ka näites kuni 12 tundi kestvaid valvekordi.

Hinno möönis, et sellise hoone olemasolu otse kordoni kõrval võib tunduda absurdne, kuid selle vastu ei saa piirivalvurid ise midagi ette võtta, kuna tegemist on eraomanduses oleva hoonega ning eraomand on Eestis puutumatu.

Kordoni ülem lisas, et tegelikult ei kujuta hoone ja sealt kordonit jälgivad silmapaarid siiski nii suurt julgeolekuriski, kui võiks ette kujutada, kuna kordonil saaks silma peal hoida ka mujalt, kui otse kordoni juures asuvast majast. «Ei ole suurt vahet, kas sind jälgitakse otse aknast või siis mõnest eemal asuvast hoonest või hoopis põõsa tagant. Piirivalvur peab oma töös olema alati valmis selleks, et su tegevust jälgitakse ja tuleb olla valmis vastumeetmeteks,» lausus Hinno.

Simson: Neivelt ei kavatse vähemalt seekord presidendiks kandideerida

Kui mõned keskerakondlased eesotsas partei aseesimehe Jaanus Karilaiuga on pakkunud võimalikuks presidendikandidaadiks ettevõtjat ja pangandustegelast Indrek Neiveltit, siis keskfraktsiooni juhi Kadri Simsoni sõnul selgus täna, et vähemalt seekordsetel presidendivalimistel ei plaani ta osaleda.

Simsoni sõnul alustas Keskerakonna fraktsioon sel nädalal kohtumisi potentsiaalsete presidendikandidaatidega, kellest esimesena külastas saadikurühma reformierakondlane Siim Kallas. «Järgmise kutse esitasime erakonna esimehele Edgar Savisaarele, kes on samuti meedia vahendusel võimalikust kandideerimisest rääkinud,» kirjutas ta Facebookis.

Simsoni sõnul on mõned erakonnakaaslased ideena välja käinud ka Neivelti sobivuse riigipea ametisse. «Neiveltile helistades, et teda samuti fraktsiooni oma ideid tutvustama kutsuda, selgus aga, et vähemalt seekordsetel valimistel ei ole tal kavas presidendikampaaniast osa võtta, sest tal on olemasolevate kandidaatide seas juba vääriline soosik valitud,» teatas Simson.

Neiveltit pakkus paari nädala eest üheks võimalikuks kandidaadiks Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid, kelle sõnul on tal visiooni ja laiemat haaret ning lisaks ka plekitu minevik. «Nii palju, kui ma olen rääkinud inimestega Läänemaal või Saaremaal, on sellele mõttele olnud ainult positiivne tagasiside,» ütles ta aprilli lõpus Postimehele.

Karilaid kiitis nii Neivelti ühiskondlikku aktiivsust kui laiema tulevikuvaate olemasolu. «Tal on raha nii palju, aga ta ikkagi tegutseb ühiskondlike asjadega, räägib ühiskonna õiglusest, räägib maksusüsteemist ja meie tulevikust, laiemat mõõtkava on tema visioonides näha,» ütles ta. «Olen ka seda osa parlamendipoliitikutega rääkinud ja tundub, et teda võetakse tõesti inimesena, kelle maine on positiivne.»

Ministeerium tellib Narva kiriku ehitusliku ekspertiisi

Kultuuriministeerium on jätkuvalt seisukohal, et Narva Aleksandri koguduse võlgu riik tasuda ei saa, kuid samas tellib ministeerium Narva suurkiriku ehitusliku ekspertiisi.

«Kultuuriministeerium on endiselt seisukohal, et valitsusvälise organisatsiooni, antud juhul koguduse võlgasid ei hakata tasuma,» kinnitas kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus. «Samas on vahepeal olukorda jälgitud. Oksjon ei ole osutunud edukaks ning hoonele pole vastu ootusi tekkinud uut omanikku. Riik ei saa jääda passiivseks kõrvaltvaatajaks, kui küsimuse all on väärika ajaloolise objekti tulevik,» lisas Kompus.

Seetõttu tellib ministeerium Riigi Kinnisvara AS-lt ehitusliku ekspertiisi, et teada saada, kui suuri investeeringuid pühakoda vajab.

«Mingeid ostuplaane kultuuriministeerium kindlasti ei ole teinud,» lisas Kompus.

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi kinnitas, et on samuti moraalselt toetanud kiriku enampakkumise peatamist. «Olen kuulnud ka Narva enda kogukonnas korjanduse korraldamisest ja minule teadaolevalt ka mõni suurettevõtja kaalub abi andmist,» lisas Noormägi, kelle sõnul tagab kiriku käekäigu tugev juhtimine. «Olen seda öelnud välja ja ka pakkunud abi igal võimalikul juhul, sealhulgas ka EELK juhtkonnale,» ütles Noormägi.

Ta on enda sõnul pakkunud võimalust, et kiriku saali võiks kasutada ka Narva loodav riigiteater. «Ja minu arvates pole vahet, kelle omandis kirik on. Tähtis on, et seal jätkuks oluliselt suuremal määral luteri koguduse tegevus ja siis võib-olla veel mingid tegevused, mis esimest ei häiri ja ideaalis täiendavadki.»

Narva Aleksandri kiriku enampakkumisele registreerimise tähtaeg oli 18. aprill, kuid pankrotihalduri Eve Selbergi kinnitusel pikendati tähtaega «seoses läbirääkimiste pidamisega võimalike huvilistega 5. maini».

«Enampakkumine tühistati täna ära hoopistükkis,» teatas võlausaldajate esindaja ja pankrotitoimkonna liige Kerli Kase eile, kes kinnitas, et seda on palunud mitmed osapooled, teiste seas ka siseministeerium.

«Siseministeerium saatis eile EELK Narva Aleksandri koguduse pankrotihaldurile kirja sooviga leida enampakkumise väliselt lahendus, mille eesmärgiks on Narva Aleksandri suurkiriku üleminek riigi või riigiga seotud juriidilise isiku omandisse,» sõnas siseministeeriumi pressinõunik Merje Klopets. Ta täpsustas, et riik kaalub kiriku ostmist, aga milline riigiasutus täpsemalt ja mis tingimustel, see pole veel selge.

Kase sõnul toimub paari nädala pärast siseministeeriumis kohtumine ning siis võib kiriku saatus olla selgem.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Narva Aleksandri koguduse võlausaldajate üldkoosolek otsustas märtsi lõpus panna enampakkumisele Narva Aleksandri suurkiriku hoone. Kiriku alghinnaks on 500 000 eurot.

Viru maakohus kuulutas koguduse pankroti välja 2015. aasta aprillis.

Narva Aleksandri Kogudus läks pankrotti, kuna kogudus ei suutnud täita suurkiriku taastamistöödega seotud kohustusi ehitusfirma AS Eviko ja mitmete teiste võlausaldajate ees.

Riik on suurkiriku hoone taastamisele kulutanud rohkem kui 2 miljonit eurot, millest miljon eurot finantseeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist.

Otseülekanne: kultuuriminister avab lennujaamas Zoom8 purjepaadi

Kultuuriminister Indrek Saar avab esmaspäeval Tallinna lennujaamas Zoom8 purjepaadi, mis hakkab Postimehe väravas külalisi tervitama suvel Saaremaal toimuvate purjetamise SRC Zoom8 klassi maailmameistrivõistluste puhul.

Kell 12.15 algaval üritusel osalevad ka võistluste peakorraldaja, Saaremaa Merispordi Seltsi kommodoor Margus Männik, võistluste nimisponsori, laevade ümberehituse ettevõtte SRC Group ASi juhatuse esimees Hannes Lilp ning Eesti Meedia juht Sven Nuutmann.

Purjetamise SRC Zoom8 maailmameistrivõistlused toimuvad 1.–6. augustini Kuresaares Roomassaare sadamas. Võistlustele on oodata kuni 150 sportlast, kelle hulgas on ka umbes 20 Eesti purjetajat.

10 olulist uudist, mida peaksid teadma

Kiirust mõõtnud politseinik abipalujale: ma pole mingi fooriparandaja

Nördinud tallinlane märkas eile politseinikku, kes mittetöötavate fooridega ristmiku lähedal kiirust mõõtis ning väitis, et liikluskaosega tegelemine polevat tema asi.

Tööpäev läbi ja laps lasteaiast toodud, sõitis Tallinnas telemaja lähistel elav mees neljapäeva õhtul kella kuue paiku tavapärast teed pidi koju, kui takerdus Gonsiori tänaval Torupilli Selveri juures ristmikul, mille liiklust reguleerivad foorid olid rivist väljas.

Vasakpöörde tegemine tipptunnil autosid täis Gonsiori tänavale osutus riskantseks ja aeganõudvaks ülesandeks. Segadus ristmikul oli mehe sõnul nii suur, et paljud Lubja tänava poolt tulnud autod keerasid otsa ringi.

«Mina sain pöörde üle nelja rea tehtud, kuid kogenematutele juhtidele oli see ilmselgelt hullumeelne ettevõtmine,» kirjeldas autojuht Postimehele. Kogu loo halenaljaks seik oli aga alles tulemas.

Ristmikust vaid paarisaja meetri kaugusel sotsiaalministeeriumi ees ülekäiguraja juures seisis valgustusposti taga politseinik ja mõõtis kiirust. Auto koju ära parkinud tallinlane läks politseiniku juurde ja palus, et kas too saaks midagi ette võtta ristmikul valitseva liiklusohtliku olukorra likvideerimiseks. Näiteks kutsuda liikluse reguleerija.

«Politseinik vastas ninakalt, et ega ta fooriparandaja pole ning et tema tegelebki siin liiklusohutuse tagamisega,» meenutas mees. «Ma ei arvanudki, et ta peaks ise ristmikule jooksma ja liiklust reguleerima. Oleks ta öelnud, et hea küll, lähen vaatan ja korraldan asja ära, aga ta vaatas mulle lolli näoga otsa ja ütles, et kui mul on probleeme, siis helistagu ma 112. See oli tol hetkel nii koomiline, nagu filmis, politseiniku nina ees on paras liikluskaos, tema aga jahib posti taga autojuhte, kes ummikust pääsedes rohkem gaasi vajutavad.»

Mees helistas hädaabinumbrile. «112 oli väga viisakas, nad tänasid info eest ja lubasid probleemiga tegeleda. Aga selle politseiniku suhtumine hämmastas. Mõistan, et politseinikke on vähe ja tööd palju, aga praegu jäi vägisi mulje, et trahvide kogumine on liiklusohutusest tähtsam.»

Veerand tundi hiljem, kui sama mees läks last trenni viima, oli politseinik posti tagant kadunud: «Ei tea, kas ta sai aru, kui magedalt kõik välja kukkus.»

Põhja prefektuur ei kiida politseitöötaja sellist käitumist heaks. «Vabandame, kui politseiametniku suhtlusmaneer jättis inimesele ebaviisaka või passiivse mulje. Politseiametnik täitis nimetatud kohas oma tööülesandeid, milleks antud hetkel oli liikluse rahustamine. Seda politseinik ka inimesele selgitas ja palus tal helistada hädaabinumbrile. Juhtimiskeskus võttis informatsiooni vastu ja edastas selle linna transpordiametile, kelle vastutusalasse nimetatud probleem kuulub,» ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Marie Aava.

Ta lisas, et Tallinnas on olemas ka abitelefoni number 1345, mis töötab ööpäevaringselt ja tegeleb linnamajanduslike probleemide lahendamise vahendamisega. «Abitelefoni kaudu saab kutsuda abi ootamatute ja kiiret lahendamist vajavate tehniliste olmeprobleemide korral. Samuti saab abitelefoni kaudu anda linnale operatiivset teavet kohest parandamist vajavatest olukordadest avalikes kohtades,» lausus Aava.

Püha Tooli riigisekretär peab Tartu Ülikoolis aulaloengu

Eestisse tuleb järgmisel nädalal ametlikule visiidile Püha Tooli riigisekretär kardinal Pietro Parolin, kelle kolmapäeval peetavat avalikku loengut Püha Tooli diplomaatilisest tegevusest rahu nimel saab ka Postimehe vahendusel vaadata.

Teisipäeval algaval visiidil kohtub Püha Tooli riigisekretär president Toomas Hendrik Ilvese, riigikogu esimehe Eiki Nestori, peaminister Taavi Rõivase ja välisminister Marina Kaljurannaga, kellega räägitakse kahepoolsetest suhetest, rändekriisist, kliimaküsimustest, humanitaar- ja arenguabist ning olukorrast Vahemere regioonis. Samuti arutatakse piirkonna julgeolekuolukorda.

Kardinal Parolin kohtub ka Eesti Kirikute Nõukogu esindajatega, osaleb oikumeenilisel palvusel Tallinna Toomkirikus ning missadel Tallinna ja Tartu roomakatoliku kirikutes. Samuti asetab ta pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Tartus kohtub kardinal Parolin linnapea Urmas Klaasi ja Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmuga ning peab kolmapäeval kell 12.15 ülikooli aulas avaliku loengu. Lisaks külastab ta Tartu katoliku hariduskeskust ning Valga Püha Vaimu kogudust.

Tegemist on kõrgeima Püha Tooli esindajaga, kes külastab Eestit pärast 1993. aastal toimunud Paavst Johannes Paulus II visiiti. Visiidiga tähistatakse Püha Tooli ja Eesti diplomaatiliste suhete taaskehtestamise 25. aastapäeva.

Politsei käivitab kriisiplaani 100 või enama migrandi saabumisel ööpäevas

Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhi, politseimajor Marti Magnuse sõnul on politsei migratsioonivoo võimalikuks Eestisse saabumiseks valmistunud ning kriisiplaan käivitatakse siis, kui ööpäevas saabub 100 või enam migranti.

«Me oleme kokku leppinud, et indikatiivselt on suurusjärgus 100 sisserändajat ööpäevas see koht, kus me käivitame kriisiplaani. Sellisel juhul lähevad kõigepealt esmased üksused piirkonda, et tagada turvalisus ja avalik kord. Seejärel järgnevad menetlustoimingud, mille käigus registreeritakse isikute andmed ja nendega kaasas olevad asjad,» rääkis Magnus.

Politsei on ette valmistanud kohta suure hulga migrantide kiireks majutamiseks

Politsei- ja piirivalveamet on teinud ettevalmistusi, et pakkuda vajadusel suuremale hulgale sisserändajatele majutust. Põhja-Eestis on selleks ruumid ette valmistatud. Magnus ei soovinud täpsustada, kus asub suurema hulga sisserändajate esmaseks majutuseks mõeldud ruumid.

«See koht asub Põhja-Eestis, see on PPA kinnisvara. Sinna on varutud ka esmased hügieenitarbed ja joogivesi, see kõik on reaalselt olemas. Sinna saaks ära majutada 80-100 inimest,» rääkis ta.

Kriisi jaoks on välja õpetatud reserv

Politsei- ja piirivalveametil on välja õpetatud lisaressurss, keda saab rakendada vajadusel sisserändajatega tegelema.

«Me oleme oma asutuse sees välja õpetanud üle 200 reservmenetleja, kes ei tee igapäevaselt menetlustoiminguid, nende hulka kuuluvad näiteks dokumendihaldurid ja piirkonnapolitseinikud. Kui me satume tõsisemasse kriisi, siis on võimalik neid reservametnikke kohe kaasata. Me oleme need stsenaariumid läbi mänginud,» rääkis Magnus.

Ta lisas, et vajadusel saaks kaasata ka abipolitseinikke, keda on Eestis umbes 1000. «Lisaks on meie koostööpartner Kaitseliit, seega ressurssi vabatahtlike näol meil on,» ütles ta.

Pehmemate väljakutsete teenindamise aeg võib pikeneda

Magnus nentis, et kriisiplaani käivitumisel peab politsei- ja piirivalveamet paratamatult mõnede niinimetatud pehmemate teemade väljakutsete teenindamise edasi lükkama.

«Meil on väljakutsed kategoriseeritud ja kui otsest eluohtu ei ole, ehk tegemist pole A-kategooria väljakutega, siis on see meil ka täna standardina välja kirjutatud, et selliste väljakutsete teenindamine toimub 12 tunni jooksul. Tegelikkuses teenindame me ka selliseid väljakutseid kiiremini, aga kriisiplaani rakendumisel võib nendele reageerimine venida ka tegelikkuses 12 tunnile,» lausus Magnus.

Mullu sügisest alates on käinud migratsioonisurve alla langenud Sloveenias Eesti politsei missiooniüksused Estpol-1 ja Estpol-2, kes said seal lisaks kolleegide abistamise ka väärtusliku kogemuse, kuidas käituda, kui samasugune asi peaks juhtuma Eestis. Praegu on Kreekas üksus Estpol-3.

Magnuse sõnul näitas Sloveenia kogemus, et väga oluline on informatsiooni kiire jagamine elanikkonnale, et vältida teadmatusest tekkida võivaid probleeme.

«Kui raudteejaama tekib ühel hetkel mitutuhat inimest ja sa ei ole selleks valmistunud, hakkab levima desinformatsioon ja inimeste seas tekib rahulolematus. See võib omakorda eskaleeruda massiliseks korratuseks,» rääkis Magnus.

Tema sõnul peaks kehtima niinimetatud «kuldse tunni reegel», et kui tekib kriisiolukord, tuleb anda avalikkusele ühe tunni jooksul sõnum, mis toimub. «See on kriisijuhtimise väga oluline osa, et ei tekiks teadmatust, mis toob kaasa hirmud ja võib põhjustada olukorra eskalatsiooni,» rääkis Magnus.

Magnuse sõnul ei ole ühest vastust küsimusele, kui suur migrantide vool peaks Eestit tabama, et PPAl kasvab olukord üle pea ja tuleks paluda teistelt Euroopa Liidu riikidelt abi.

«Ei ole võimalik välja tuua konkreetset numbrit. Kuskil võib olla näiteks sajast inimesest väiksem hulk agressiivselt meelestatud inimesi, kes võivad tekitada probleeme. Samas ei pruugi mitu tuhat rahumeelselt käituvat inimest probleeme tekitada,» märkis Magnus.

Kalamaja päevade jaoks kogutakse Hooandjas raha

21.-22. mail toimub kaheksandat aastat järjest asumifestival Kalamaja päevad, mille toimumist saab toetada ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu.

Kalamaja päevade festival on kujunenud klubilisest ettevõtmisest kogukondlikuks iga-aastaseks oodatud suurürituseks, mis pakub kõigile asumi elanikele vanusest, haridusest ja soost sõltumata midagi huvitavat ja haaravat, kaasab piirkonnas tegutsevaid ettevõtteid ja seltse

Festivali kavas on fotokonkurss «Inimene, Linn, Kogukond». Inimesed saavad huvitavaid pilte saata enda kogukonnast (ei pea olema ainult Kalamaja) ning nende seast valib žürii välja võitja. Kõik pildid on Kalamaja päevade ajal näitusel fototelgis ning pärast kuu aega kohvikus Boheem.

Festivali laadale on registreerunud 150 kauplejat ning veel 75 ootavad järjekorras.    Päevakontserdil esinevad nii kohalikud staarid, kui ka koorid, bändid, kes soovivad esmakordselt välja astuda ja ennast inimestele näidata.

Kalamaja põhikooli hoovis on spordiala nii suurtele kui väikestele. Alates kella 11 on seal erinevad mängud, seltside vahelised võrkpallimängud, loosid ja lastele ka vahvaid auhindu.

Kell 18 algab pikalauaõhtusöök- ühele Kalamaja tänavale kaetakse pikk laud, kuhu inimesed saavad enda söögi kaasa võtta ja naabritega üheskoos värskes õhus õhtusööki nautida.

Esimese päeva järelpidu toimub Punases majas - esinevad Zebra Island, Tommy Cash ja Pur Mudd.

22. mail on avatud üle 70 hoovikohviku. Kalamaja päevade lõppkontserdil esinevad suurel laval Liisi Koikson orkestriga ning Andreas Lend. Lisainfot festivali kohta leiab Facebookist ja ürituse kodulehelt.

Selleks, et katta 3900 euro suurune eelarveauk, kogub festival raha Hooandjas. Kalamaja päevade peakorraldaja Mailis Timmi sõnul kaetakse kogutavast rahast peamiselt 22. mail esimest korda peetava suure lõppkontserdi pidamiseks vajaliku heli- ja lavatehnika rendi kulud. «Plaanime tänavu esmakordselt anda oma festivalile väärika lõppakordi, tuues lavale Kalamaja silmapaistvaimad talendid muusika vallas. Püstitame selleks Kalamaja parki 44 muusikut mahutava suure lava. Paraku on selline ettevõtmine väga kulukas ning loodan, et linnarahvas ja kõik teised Kalamaja päevade fännid tulevad meile selle grandioosse idee teostamisel appi,» ütles Timmi. Annetusi alates 15 eurost oodatakse kuni 19. maini.

Keskerakond võttis Savisaare enda hoole alla

Pärast seda, kui Edgar Savisaar tagandati linnapea ametikohalt, otsustas Keskerakond oma erakonna esimehe enda hoole alla võtta. Parteikassast makstakse kinni nii Savisaare töötasu kui ka tema transpordi-  ja sidekulud.

«Jah, Keskerakond maksab erakonna esimehele töötasu, sest teatavasti ei saa ta hetkel Tallinna linnapea ülesandeid täita ja seetõttu ei saa ka palka,» kinnitas Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk Postimehele.

Tema sõnul võeti vastav otsus vastu, kui Savisaar kõrvaldati kohtu määrusega linnapea ülesannete täitmisest.

«Tegemist ei ole aga Tallinna linnapea töötasu määraga, vaid riigikogu liikme töötasu määraga,» märkis Pukk, täpsustades hiljem, et Savisaarele makstakse parlamendi lihtliikme palka.

Täna on kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära ja vastava koefitsiendi korrutisest sõltuv riigikogu liikme palk 3437 eurot ja 46 senti.

Pukk lausas, et erakond katab ka Savisaare side- ja transpordikulud (väikebussi rendikulu ja autojuhi töötasu). «Antud kuludega on erakonna juhatuse poolt kinnitatud käesoleva aasta eelarves arvestatud.»

Fotod: šokiteraapia Kristiine ristmikul

Tundmatu kunstnik on Kristiine ristmiku ülekäiguradadele joonistanud inimkehade kontuurid.

Selliseid kontuure veavad surnukehade ümber surmajuhtumite uurijad. Kristiines tegutsenud joonistaja on «laipade» lähedusse joonistanud ka pisikese ristküliku, mis ilmselt peab markeerima nutitelefoni. Iga kontuuri juures on ka vereloigule sarnanev punase värvi laik.

Russalka monumenti hakatakse uurima georadari ja röntgeniga

Järgmise nädala keskpaigas hakatakse Pirita teel asuvat Russalka monumenti uurima georadari ja röntgeniga, et välja selgitada rajatava Reidi teega kaasnevad võimalikud riskid.

Tellingud Russalka monumendi ümber paigaldatakse järgmise nädala esmaspäeval ning kolmapäeval hakatakse monumenti uurima. Uuringute ajal on monument ümbrus ohutuse tagamiseks piiratud umbes 30 meetri raadiuses. Uuringute käigus püütakse välja selgitada ligi nelja meetri kõrguse pronksist inglikuju sisemine struktuur ning kuju kinnituskonstruktsioonid graniidist postamendi ülaosas. Monumendi pronksosa läbivalgustamiseks tuuakse kohale maksu- ja tolliameti röntgenaparaat, mida kasutatakse igapäevaselt sõidukite läbivalgustamisel, aga mis on olnud varem abiks ka Niguliste kiriku altari uurimisel. Muuhulgas uuritakse ka inglikuju kinnitust graniidist postamendile, milleks kasutatakse Tallinna ülikooli ökoloogia keskuse georadarit.

Linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on uuringud selle üle saja aasta vanuse kultuurimälestise seisukorra hindamiseks hädavajalikud. «Viimased restaureerimistööd tegime kuju juures 2004. aastal, ent tollal ei olnud veel tehniliselt võimalik kuju konstruktsioone uurida,» sõnas Dubovik.

«Russalka-suguse märgilise kunstimälestise uurimine on oluline ettevõtmine, mis on võimalik tänu heale koostööle,» lisas muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Linda Lainvoo. Tema sõnul on saadav info oluline, sest selliseid tehnilisi võimalusi monumentide mittelõhkuvateks uuringuteks saab kasutada ka teistel objektidel.

Kuju autoriks on Amandus Adamson, see valmis 1902. aastal ja püstitati suurtükiväe õppelaevastiku soomuslaeva Russalka hukkunud 186 meeskonnaliikme mälestuseks.

Otseülekanne: mida on Eesti ja Euroopa Liit rändekriisist õppinud?

Postimees vahendab kolmapäeval otsepildis sisekaitseakadeemia ja riigikogu põhiseaduskomisjoni korraldatavat foorumit, kus räägitakse rändekriisi senistest õppetundidest nii Eestis kui Euroopa Liidus.

Sisekaitseakadeemia teatel möödub peagi aasta ajast, kui Euroopa Komisjon avalikustas rändekava, mis nägi ühe rändekriisi leevendamise meetmena ette vastuolulist vastukaja tekitanud rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamist ja -asustamist. Rändekriis ei ole lõppenud – endiselt saabub üle Vahemere põgenikke ning liikmesriikidel on rändekriisi lahendamiseks kokkulepitud tegevuste rakendamisega raskusi.

Kolmapäeval kell 9.30 algaval rändefoorumil vaadeldakse rändekriisi õppetunde läbi Rootsi kui rändevoogude ühe sihtriigi kogemuse ja ka strateegilise kommunikatsiooni. Foorumi teine pool keskendub Eesti õppetundidele, kus oma kogemusi jagavad peamised rändekriisiga kokku puutuvad osapooled.

Foorumi kava

9.30 Avasõnad – riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, siseminister Hanno Pevkur, sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik

10.00 Rändekriisi sireenid – sisekaitseakadeemia rändeekspert Kert Valdaru

10.20 Rändevoogude sihtriigi kogemus – Rootsi migratsiooniameti, Euroopa rändevõrgustiku Rootsi kontaktpunkti ekspert Bernd Parusel

10.50 Rändekriisi välisvaade: mida elevant arvab? – riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats

11.10 Mida oleme õppinud: rändekriis ja strateegiline kommunikatsioon – riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag

Küsimused

11.30 Paus

12.00 Mida Eesti on õppinud rändekriisist? – siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler, pagulaspoliitika koordinatsioonikogu esimees Raivo Küüt

12.20 Vestlusring – Birgit Lüüs siseministeeriumist, Triin Raag sotsiaalministeeriumist, Irene Käosaar haridus- ja teadusministeeriumist, Marina Põldma politsei- ja piirivalveametist, Juhan Saharov Johannes Mihkelsoni Keskusest, Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja Pindi Kinnisvara tegevjuht Lauri Tabur. Osalejad tutvustavad viie minuti jooksul oma valdkonna peamisi õppetunde, järgneb arutelu.

13.45–14.00 Lõppsõna – kuidas edasi? – riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt

Sanatooriumi pargis restaureeritud majja kolib perearstikeskus

Eelmise aasta septembris alustas AS Infortar Sanatooriumi pargis oleva endise apteegihoone ümberehitamist perearstikeskuseks.

Praeguseks on tööd lõpusirgel ning loodetavasti juba jaanipäeva paiku saavad arstid seal tööd alustada, kirjutas Nõmme Sõnumid.

Esimesele korrusele kolib Lembi Põlderi perearstikeskus, teisel on ruumid hambaarsti vastuvõtuks. Tuletõrje- ja invanormide järgi on ümber projekteeritud hoonesisene trepp. Sissepääsu tasand on toodud pool korrust madalamale, sinna on projekteeritud invatualett ja panipaik lapsevankritele.

Kirgiküttev sõjahüsteeria: Lõuna-Eesti kolleegide töövahendit peeti Vene luuredrooniks

Idanaabri täisvõimsusel töötava propagandamasina tõttu on meedial üha raskem eristada tõde valeinformatsioonist. Nii näiteks avaldas Maalehe portaal eile artikli, mille pealkirjas küsis, kas Eesti kaitseväe õppusi filmis Võrumaal Vene droon.

Selgus, et õppusi oli jäädvustanud nende enda Lõuna-Eesti kolleegid Võrumaa Teatajast.

Artikli pealkirjaga «Kas tõesti Vene droonivideo? Uudistekanal jagab videot Kevadtormist» allikas oli Venemaa riiklik uudisteportaal RIA Novosti.

Uudist vaadates selgub, et Kremli-meelne telekanal RT (endine Russia Today) on lihtsalt võtnud Võrumaa Teataja Youtube’i kanalis avaldatud video ning pannud selle enda Youtube’i kanalile koos RT logoga. Nii jääb mulje, et video kuulubki RT-le. Sama video avaldas üleeile ka propagandakanal Sputnik omaenda logoga.

Tekstis eksivad venelased, kui väidavad, et tegu on videoga õppuselt Kevadtorm, kus osaleb 6000 kaitseväelast. Videos olid hoopis kaadrid reedel ja laupäeval toimunud õppuselt Tormihoiatus, kus osales üle 800 ajateenija, kes harjutasid see nädal alanud Kevadtormiks.

Maaleht avaldas täna paranduse, kus teatas, et Eesti kaitseväest kinnitati neile, et video ei ole filmitud õppusel Kevadtorm, vaid tegemist on 2. mail Võrumaa Teataja Youtube’i kanalil avaldatud droonivideoga õppuselt Tormihoiatus, kus osalesid kaitseväelased, kaitseliitlased ja meie liitlassõdurid Ameerika Ühendriikidest.

«Tuletan ka meelde, et adekvaatse lisainfo saamisel eemaldasime tolle küsimärgiga pealkirjastatud esialgse nupu veebist sekundite jooksul ja selle põhjal avaldasime loo «Vene uudistekanal avaldas Kevadtormi kohta valevideo», kus viide ka Võrumaa Teatajale,» kommenteeris Maalehe peatoimetaja Andres Eilart Postimehele.

Võrumaa Teataja droonivideo.

Täna ilmus Eesti Päevalehes info, et NATO saladokumendid paljastavad, et Vene diplomaatiline personal on kaardistanud Lõuna-Eesti sildu.

Kommunikatsiooniekspert Janek Luts märkis artiklit ETV saates «Terevisioon» kommenteerides, et tema hinnangul on Norra julgeolekuportaali AldriMer informatsiooni Vene erivägede tegutsemisest Eestis ületähtsustatud, vahendas ERRi uudisteportaal.

«Minu arust näiteks kas või tänane Eesti Päevalehe lugu tõestab, et väga kriitiliselt ja filtreeritult tuleb sellesse suhtuda, kui 21. sajandil rääkida sellest, et käiakse kuskil pildistamas sildu. Kirjutage Luunja sild Google’isse, saate nii palju pilte kui vähegi soovite ja kõik mõõtmed ja asjad kätte. Kui räägite, et keegi kaardistab maanteid, siis minu GPS seade autos teeb sama asja,» rääkis ta.

Vene telekanali Vesti eetris oli eile õhtul ligi seitsme minuti pikkune uudistelõik, mis süüdistas Eestit soovis ajalugu ümber kirjutada. Uudislõik keskendus suure osa ajast Eesti vastaste provokatsioonidega tuntust kogunud Dmitri Linterile ja sellele, kuidas politsei- ja piirvalveameti ametnikud teda piiril kontrollisid. Ühtlasi näitas uudistesaade niinimetatud «Surematu polgu» aktsiooni Sillamäel, kus saatejuhi väitel osales 10 000 inimest.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul pole Venemaa telekanalis Vesti Eesti vastu suunatud provokatiivse uudislõigu sarnast inforünnet ammu olnud ja see teeb ettevaatlikuks.

«9. mai on taas tulekul. Sellist ettevalmistavat inforünnet pole meie vastu juba mõnda aega olnud. See, et Venemaa juhtiva uudistekanali tähelepanu on provokatiivsel moel (Sillamäe ja «kümned tuhanded») Eestil, teeb ettevaatlikuks,» kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias.

Norra militaaruudiste portaal AldriMer kirjutas laupäeval, et on pääsenud ligi salajastele NATO dokumentidele, kus Eesti kaitsepolitsei on kirjeldanud, millise haardega Vene eriteenistused siin luuravad.

Intsidentide jada käsitles mullu aprilli keskel Pärnumaal peetud NATO staabiõppust Trident Jaguar, kus NATO erioperatsioonide väejuhatus harjutas eriüksuste kiiret juhtimist konflikti korral.

AldriMeri ajakirjaniku väitel kirjeldas kapo oma ettekandes NATO-le, et jõuline luure algas juba õppuse eelõhtul 8. aprillil. Just siis avastati õppuse toimumispaikade – Eametsa ja Ämari – lähistel tundmatu mobiilimasti tegevus, mis episoodiliselt sisse lülitus ja levialas olevate telefonide andmeid kogus.

Järgnevate nädalate jooksul toimus Eametsa kandis korduvalt kahtlasi intsidente: tabati trobikond pildistajaid ja eesmärgita jalutajaid. Järjepanu tuvastati signaalluureseadmeid kandvaid Vene transpordivahendeid Läänemere kohal õhus, vee peal ja vee all.

Plahvatuslikku huvi kasvu täheldati aga õppuse avapäeval 15. aprillil, kui NATO oma seadmed lõpuks sisse lülitas. 22. aprilli kandis tungis kaameraga varustatud neljapropelleriline droon öösel korduvalt Ämari õppuste alale. Sama kordus ka Võrus asuva väeosa lähistel. Raport väidab, et olenemata tõenditest kahtlustas kaitsepolitsei asja taga Vene eriüksuslaste karvast kätt.

Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) kommenteeris pärast Norra portaalis ilmunud artiklit Postimehele, et tagantjärele irdub norrakate käsitlus tuntavalt tegelikkusest. «Vähemalt kaks seal tehtud järeldust on minu meelest vägivaldsed. Esimene on see, et kui mingi droon õppuse kohal lendab, siis see tähendab seda, et Eestis tegutsevad Vene eriüksused. See on täielik absurd!» rääkis Kross.

Teiseks kuulub ulme valda väide, justkui oleks Venemaal suvalises asulas «magavad» agendid, keda siis õppuse tarbeks üles äratati. Ka norrakate kirjeldus Pärnumaad väisanud Vene luurelennukitest on tugev liialdus, sest õhupiiri rikkumised on Eestis avalik info ja seni on Eesti õhupiiri üksnes riivatud. Pealegi kaitseb õhuruumi NATO õhuturbemissioon. «Seetõttu kogu see asi olukorda minu meelest adekvaatselt ei kajasta,» rääkis Kross.

Endine kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg ütles, et üksikuna võttes kuuluvad kõik Norra väljaande kirjeldatud meetodid küll luureasutuste praktikasse, ent artiklis kirjeldatu sisaldab absurdseid loogikavigu.

Näiteks on vaevalt mõeldav, et idanaaber riskiks opereerida eriüksust Eesti pinnal ja veel nii kaugel idapiirist. Droonidel on piiratud lennuulatus ja risk nende lennutamisega vahele jääda on tohutult suur. «Kus on otsene oht vangi sattuda, siis ükskõik kui suur Vene patrioot isik ei ole, siis sellise riski peale vaevalt minnakse,» rääkis Aeg.

Portaali Aldrimer.no algses artiklis väideti muu hulgas, et alla 4000 elanikuga Sindis töötab Vene luure heaks koguni 50 inimest. Norra ajakirjanik Kjetil Stormark tunnistas hiljem Postimehele, et see väide oli ekslik ega vasta tõele.

Norrakad panid artikli parandatud versiooni hiljem kirja, et Sindis leidub regulaarseid kaastöölisi ja Pärnus ligemale poolsada venemeelset, kes on seotud luureinfo kogumisega.

«Aga tuleb silmas pidada, et me ei ole tegelikult väitnud, et Eestis on Vene eriväed. Oleme vaid edastanud, et kapo on öelnud NATO-le, et nad kahtlustavad tugevalt Vene eriväelaste osalust, ent ei ole seda seni dokumenteerida saanud,» märkis ajakirjanik Stormark.

Pedeli jõge ületav sild Valgas. Foto: Arvo Meeks / Valgamaalane

Postimees avaldas ka ise eelmine nädal uudise, kuidas Läänemerel põrkasid kokku kaks allveelaeva, Poola ja Venemaa allveelaevad. Artikli algallikas oli Venemaa üks suurimaid telekanaleid Ren TV, mida refereeris uudisteagentuur Interfax.

Paar tundi hiljem selgus, et midagi sellist ei ole juhtunud. Postimees parandas vea ja teatas, et telekanali uudis Vene ja Poola allveelaevade kokkupõrkest osutus valeks. Esialgu läksid Ren TV uudise õnge ka poolakad, kuni Poola kaitseministeeriumist öeldi, et nende allveelaevaga poleks kokkupõrge olnud võimalik, sest nende alus Orzeł ei ole viimaste päevade jooksul oma kodusadamast väljunudki.

Piibel inspireeris looma kirikus etendatavat tantsulavastust

Tallinna tantsuteatri toob 8. mail kell 18 Tartu Jaani kirikusse uuslavastuse «Ikoonid. J. S. Bach», mis esietendus 24. märtsil Tallinna Niguliste kirikus.

Lavastus kajastab inimese igavest püüet leida tasakaalu inimliku ja jumaliku alge vahel maailma kunstipärandist tulnud kujundite kaudu. Kõlavad Johann Sebastian Bachi tuntumad oreliteosed, koreograafiat on inspireerinud piibel.

Lavastaja-koreograaf on Dmitri Harchenko, orelil Ulla Krigul, valgust teeb Triin Hook ning vaatajate ees on Anu Ruusmaa ja Endro Roosimäe.

Idee: tööandja elamuarendajaks?

Liven Kinnisvara partner ja investorsuhete juht Andres Aavik tuletas konverentsil «Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?»  meelde möödunud sajandi algust, kus tööandja oli ühtlasi ka elamuarendaja.

«Nii tekkisid Koplisse terved piirkonnad. Täna võiks see maapiirkondades samamoodi olla,» käis ta maapiirkondade päästmisest kõnelevad paneeldiskussioonis välja idee. «Inimesed tulevad sinna, kus on tööd.»

Ettevõtlust pidasid ka teised paneeldiskussioonis osalejad kohaliku elu mootoriks. Konjuktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul sõltub ettevõtluse maale toomine paljuski ka kohaliku omavalitsuse juhist - kas too mõistab selle tähtsust kohalikule elule. «Piirkonnas, kus tööd pole, ei taha ka keegi elada,» nentis Ober-Haus Kinnisvara tegevjuht Jüri Kulbin.

Galerii: koolimajad üle Eesti, mida müüakse

Poliitik Priit Toobal ostis hiljuti ära Kildu koolimaja, plaaniga rajada sinna ratsakeskus . Üle Eesti ootab aga kinnisvaraportaalis kv.ee veel mitu endist suurt koolimaja uut omanikku, millest mõni müüakse lausa võileivahinnaga.

Märjamaal müüakse 150 000 euroga Haimre põhikooli kahekordset väärika ajalooga hoonet.  716,9 m² suurune endine koolihoone asub 6,66 hektari suurusel kinnistul, kõrvalhoonetena asuvad seal ka kooli juurde kuulunud tööõpetuse maja 239,9m², söökla/internaadi hoone 554,1 m² ning saun/garaaž 30 m². Hoonetele lisaks on kinnistul korv-, võrk- ja jalgpalliplats.

Omapärase väljanägemisega Massiaru koolimaja-rahvamaja ootab ostjat Häädemeeste vallas Pärnumaal. 1938. aastal ehitatud 1368.5 m²  suuruse hoone eest küsitakse 19 000 eurot, ostja saab ka 19950 m²  suuruse kinnistu omanikuks.

Viljandimaal ootab 13 500 euro eest uut omanikku 200m2 suurune Vooru koolimaja-elamu. 9313 m² suurusele krundile lisaks olevat soovi korral võimalik kokkuleppehinnaga juurde saada 5 hektarit kinnistuga piirnevat maad oja kaldal, millest 2 hektarit metsamaad ja 3 hektarit põldu.

Odavalt saab omandada ka 603.6 m² suuruse Rasina endise koolimaja - hoone ja 14933 m²  suuruse krundi eest küsitakse 14 000 eurot.

Tartumaal müüakse 80 000 euroga ajaloolist Uderna koolimaja: Uderna kool asutati 1766, olemasolev koolimaja on ehitatud 1901. Kool suleti 1973, aastatel 1978-90 tegutses majas muuseum, edasi on maja olnud kasutusel suvilana. Uderna koolis on õppinud näiteks Friedebert Tuglas, Konrad Mägi ja Jaan Kärner. 572 m²  suuruses majas on 18 tuba, ostja saab ka 84400 m² suuruse kinnistu omanikuks.

Ujumisega peab veel ootama

Suvine meeleolu on kerge tekkima, sest õhutemperatuurid küündivad tänagi üle 20 kraadi, Eesti veekogud on aga öiste külmade tõttu veel väga jahedad.

Ilmateenistuse sünoptik ütles Postimehele, et veetemperatuurid on mai alguse kohta täiesti tavalised, isegi pigem soojavõitu, sest jää on ammu läinud. «Vahel oli veel aprillis jääd peal. Kui sooja peab, siis mai lõpus võib saada küll ujuma,» arvas ta.

Kõige soojemat veetemperatuuri on ilmateenistuse jaamades mõõdetud näiteks Tartus Emajões (14,9 kraadi), Tänassilma jões (14,6 kraadi), Pärnu jões Tahkuse mõõtepunktis ( 13,4), Kasari jões (13,3 kraadi), Reiu (13,1) ja Pedja jões (12,4).

Pirita jões on vesi 12 kraadi, kuid Võrtsjärve vee temperatuur on praegu veel 11,3 kraadi. Tamula järves on vesi 10,4 kraadi. Peipsi järve temperatuuri mõõdeti 14,4 kraadi, kuid ilmateenistuse sünoptik osutas, et see on ranniku lähedal Mustvees mõõdetud, kaugemal on kindlasti külmem.

Narva jões Vasknarva punktis oli vesi vaid 8,9 kraadi. «Vee soojenemine võtab veel aega, sest ööd on külmad,» osutas sünoptik.

Ka merevesi on praegu sarnase temperatuuriga, näiteks Pärnu lahes mõõdeti 12,8 kraadi, Tallinnas Pirital 11,9, Haapsalus 15 kraadi, Hiiumaa rannikul Ristnas aga vaid 7 kraadi.

Õhutemperatuur oli kella 14 ajal mitmel pool Eestis aga üle 20 kraadi – näiteks saavad sellist temperatuuri  nautida inimesed Võrus, Tartus, Türil, aga ka Pärnus. Tallinnas jäi õhk veel 17,3 kraadi juurde ning Saaremaal ja Hiiumaal oli  mõnedes paikades vaid veidi üle 12 kraadi.

Galerii: põllumehed peletavad hanesid autodega

Virumaa Teataja pildistas üles põldudele hanede peletamiseks paigaldatud autod. Leidub nii romusid kui ka päris heas töökorras olevaid masinaid.

Veel nimedest: kas mardipäeval sünnib rohkem Marte?

Eile avaldas statistikaamet nimede portaali. Sealt nähtub, et kõige selgemalt mõjutab rahvakalender Jaane.

17. jaanuar – tõnisepäev – Läheb kokku! Kõige rohkem on Tõniseid sündinuid jaanuaris - 240.

25. jaanuar tatjanapäev ehk tanjapäev – Läheb kokku! Kõige rohkem on Tatjanasid sündinuid jaanuaris, kokku 1 242. Seda on märkimisväärselt rohkem kui teisel kohal olevas aprillis, kus Tatjanasid on sündinud 924

22. veebruar – peetripäev – Ei lähe kokku, sest kõige rohkem Peetreid on sündinud hoopiski mais, kokku 385. Veebruar on seevastu hoopiski tagant poolt eelviimane kuu.

17. märts – alekseipäev – Läheb kokku! Kõige rohkem on nimega Aleksei sündinuid märtsis, kokku 743. Taaskord märgatavalt rohkem, kui teisel kohal olevas aprillis kus Alekseisid sündis 611.

17. märts – paastumaarjapäev – Ei lähe kokku, sest kõige rohkem on nimega Maarja sündinuid detsembris, kokku 231.

23. märts – jüripäev - Läheb kokku! Kõige rohkem on nimega Jüri sündinuid aprillis, kokku 716. Seda on märkimisväärselt rohkem kui teisel kohal olevas aprillis, kus Jürisid sündis 585.

9. mai – kevadine nigulapäev – Läheb kokku, sest kõige rohkem on nimega Nikolai sündinuid mais, kokku 625. Teisel kohal on sealjuures detsember 598 sünniga, sest nigulapäeva tähistatakse ka detsembris.

24. juuni – jaanipäev – Läheb selgelt kokku, sest kõige rohkem Jaane sünnib juunis – kokku 859 ning seda on pea kaks korda rohkem kui teisel kohal olevas augustis.

22. juuli – madlipäev – Kõige rohkem Madlisid sünnib tõesti juulis – 41 – ent sama palju Madlisid peab sünnipäeva ka aprillis ning teised kuud ei jää sünnipäevaliste arvu suhtes väga maha.

25. juuli  - jaagupipäev - Kõige rohkem on nimega Jaagup sündinuid tõesti juulis, kokku 28, ent sama palju ka juunis ja peaaegu sama palju augustis: 26.

26. juuli – annepäev – Ei lähe kokku, enim Annesid sündis juunis, kokku 487.

29.juuli – olevipäev – Ei lähe kokku, kõige rohkem Oleveid on sündinud septembris, kokku 136.

10. august  - lauritsapäev – Selle nimega inimesi on liiga vähe, mistõttu statistikaamet andmeid ei avalda.

24. august – pärtlipäev – Ei lähe kokku, sest kõige rohkem Pärtleid on sündinud detsembris, kokku 16.

21. september – madisepäev – Ei lähe kokku, sest kõige rohkem Madiseid sünnib veebruaris. Samas on ka siis talvine madisepäev.

29. september – mihklipäev – Läheb kokku, sest kõige rohkem on nimega Mihkel sündinuid septembris, kokku 387.

10. novermber – mardipäev – Läheb kokku, sest kõige rohkem on nimega Mart sündinuid novembris, kokku 428. Seda on tunduvalt rohkem kui teisel kohal olevas märtsis, mil Marte on sündinud 260.

25. november – kadripäev – Läheb kokku, sest kõige rohkem on nimega Kadri sündinuid novembris, kokku 587. Seda on jällegi palju rohkem kui teisel kohal olevas aprillis, kui Kadrisid on sündinud 303.

30. november – andresepäev -  Ei lähe kokku, sest kõige rohkem Andreseid on sündinud aprillis – 629.

21.detsember – toomapäev – Ei lähe kokku, sest kõige rohkem on nimega Toomas sündinuid mais, kokku 538.

Analüütikud: hinnad hakkavad aasta teises pooles taas kasvama

Kuigi märtsikuuga võrreldes ei ole tarbijahindades muutust, on aastaga süvenenud hinnataseme langus 0,8 protsenti. Samas ennustavad analüütikud aasta teiseks pooleks hinnataseme kasvu 0,3 kuni 0,5 protsendi vahel.

«Hindu mõjutas traditsiooniliselt kõige rohkem odavam energia – nii soojusenergia kui mootorikütused olid aprillis Eestis kümnendiku võrra odavamad kui aasta varem,» märkis Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik. Kuigi nafta hind tasapisi tõuseb, oli toornafta hind eurodes arvestatuna aprillis endiselt kolmandiku võrra väiksem kui aasta tagasi.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas lisas, et viimaste kuude naftahinna tõusu tõttu on kütus siiski mõnevõrra võrreldes eelneva kuuga kallinenud. Samas on hinnataseme kujunemisel rolli mänginud ka kange alkoholi allahindlused. «Hindade langus suurenes aprillis peamiselt toidu odavnemise tõttu,» lausus Pungas.

Elmiku sõnul oli toiduainete hinnalangus aprillis oodatust suurem ning selle põhjustena viitas ta piima- ja lihatoodete odavnemise. «Maailmaturul on samas neli aastat väldanud toiduainete hinnalangus peatunud,» lausus Swedbanki vanemanalüütik.

Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul kallineb toiduainete hulgas peamiselt alkohol. Puu- ja köögiviljade hinnad on sel aastal olnud tavapäraselt heitlikud – kiire hinnatõus aasta esimestel kuudel pöördus aprillis languseks. «Suure osa tarbijahindade languse süvenemisest aprillis andiski juurviljade odavnemine,» rääkis Kattai.

Küll aga märkis ta Eesti sisemajanduse olud tingivad teenuste kallinemise, sest palgaväljamaksed on sel aastal kasvanud keskmiselt umbes 6 protsenti ning tööpuudus vähenes eelmise aasta lõpus 6,4 protsendini. «Kuna tööpuuduse määr on langenud hinnangulisest nn loomuliku tööpuuduse määrast madalamale ja ettevõtetel on üha keerulisem töötajaid leida, tekitab see majanduses palga- ja inflatsioonisurvet,» tähendas Eesti Panga ökonomist.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul võidavad praegusest deflatsioonist kõige enam madalama sissetulekuga tarbijad, sest kõige rohkem on kahanenud kulutused transpordile, eluasemele ja toidule. «Kulutused transpordile, eluasemele ja toidule moodustavad vaesemate leibkondade kulutustest suhteliselt suurema osa,» ütles Nestor BNS-ile.

Ta lisas, et kaudselt on hinnalangusest võitnud ka jaekaubandus ja teised ettevõtted, kelle äri põhineb sisetarbimisel. «Majapidamistel on hinnalanguse tõttu raha rohkem, mis võimaldab enam tarbida,» rääkis Nestor. Tema sõnul on heaks näiteks transpordikulude alanemise soodne mõju siseturismi kiirele kasvule.

LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul ei ole aga alanevatel hindadel seni positiivset mõju majandusele olnud. «Alanevad hinnad omavad positiivset mõju majandusele üksnes siis, kui nendega kaasneb oluliselt suurem tarbimise kasv, nii et ettevõtjad saaksid suuremate müügimahtudega madalamatest hindadest põhjustatud kasumi kahanemist ülekaalukalt korvata. Paraku praegu see nii ei paista olevat,» nentis Vitsur BNS-ile antud kommentaaris.

Kuigi odav naftahind süvendab deflatsiooni lähikuudel veelgi, ennustavad analüütikud inflatsiooni taastumist aasta teises pooles. Swedbanki prognoosi kohaselt tõusevad hinnad sel aastal 0,5 protsendi võrra. «Sellele peaksid kaasa aitama toorainete järg-järguline kallinemine, tubakaaktsiisi tõus juunis ja tasuta kõrgharidusreformi rakendumise negatiivse mõju kadumine hinnaindeksist,» selgitas Liis Elmik.

«Aasta kokkuvõttes peaks naftabarreli hind jääma küll eelmise aasta omast madalamale tasemele, kuid langus on piisavalt väike, et sisemaised tegurid, peamiselt aktsiisitõusude, kuid ka teenuste hindade kasvu näol, taastavad inflatsiooni 0,5 protsendi tasemel,» lisas Mihkel Nestor SEB-ist.

Rahandusministeeriumi prognoos on mõnevõrra mõõdukam, aasta teises pooles ennustatakse 0,3-protsendilist hinnatõusu.

Eesti inimesed emadest ja emadepäevast

Lood emadest ja emade lood. Emadepäev on Eestis armastatud tähtpäev, mil oma kallist ema meeles pidada. Millal sa viimati ütlesid oma emale, et armastad teda? Mida emaks saamine naise elus muudab? Milline on hea ema? Sellest ja veel paljust muust räägivad Eesti inimesed just siin ja praegu.

Intervjuusid tegid Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni eriala tudengid ning pilte Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilased.

Maie: Minu lapsed ja lapselapsed elavad...

...Soomes. Eks see ole alguses omajagu raske, kui lähedased on eemal… Minu laps otsustas juba 18-aastaselt iseseisvaks saada, seega oli oskus minna lasta sel hetkel oluline. Kui noor inimene tahab, tuleb lasta tal oma teed minna. Ja kui see kõik juhtus ning mu laps endale Soomest kaaslase leidis ja sinna elama kolis, ei olnud veel korralikke telefonegi. Ühendust saada oli keeruline ning peamiselt me kirjutasime ja saatsime postkaarte.

Leian, et omal ajal olid vanemate ja laste vahelised suhted lähedasemad. See tehnoloogia ning kiirus, mis meie ümber praegu on, muudab suhted kaugemaks... Enne oli emadel ja lastel rohkem kontakti, leiti aega, et lastega koos olla; nüüd vaatan, et omavahel suheldakse aina vähem. Kui ma noor olin, siis läksin sõbrannale ukse taha, kuna polnud helistamisvõimalust. Aga praegu ei lähe ju ukse taha, vaid helistad, mistõttu on otsekontakte vähem. Oli ka aeg, kus mitu põlvkonda elasid ühe katuse all, kuid nüüdseks nihkub eraldi elamise soov aina varasemale ajale. Emadel on kindlasti rohkem muret, sest ajad on nii ettearvamatud. Emade muretsemine ei lõpe iial: olgu laps kas või 50-aastane, ikka vaatad teda kui last.

Mäletan, et algul, kui lapsed pesast välja läksid, oli ikka suur tühjustunne, aga siis sai tööl käidud ja muud huvid sinna juurde ning ajapikku harjusin uue olukorraga. Lapsed on igale emale nii südamelähedased ja kui nad tahavad pesast ära minna, ei tasu neid keelata. Las ta läheb ja proovib ning eks paljud tulevad ka tagasi. Armastus toob alati tagasi, sest see on nii tugev side terveks eluks.

Tagasi Eesti inimeste avalehele

Otto-Georg: Minu ema järgib reegleid,

...aga on samas väga julgustav. Ta andis meile, lastele, vabaduse valida, mida ise oma eludega teha tahame. Terve meie pere on musikaalne. Ema suunas ja ütles, et õpi mingit pilli, aga mis pilli, seda valisime ikka ise. Minu arvates on ta mind hästi kasvatanud.

Emadepäev on väga tähtis päev – on alati olnud. Meie peres on tähtpäevade puhul traditsioon inimene lauluga üles äratada. Laud on kaetud ja oleme ise kingid meisterdanud või ostnud. Emadepäev on meie perele väga oluline.

Tagasi Eesti inimeste avalehele

Maria ja Mariliis: Ema tähendab meile...

..kodu. Nüüd elame poole kohaga kodus, sest tudengitena oleme vahel emakodus ja siis jälle omaette. Ema roll on alati olnud julgustav. Mingid reeglid on ikka olnud, aga kui oleme oma otsuseid teinud, on ta neid alati toetanud. Isegi, kui ta teab, et mingi asi pole parim valik, toetab ta meid siiski. Vahel muidugi üritab meile aru ka pähe panna... Emadepäeva me suurelt ei tähista: veedame päeva emaga koos, käime koertega jalutamas.

Me ei tunne survet, et peaksime kunagi emaks saama. See on veider, kuidas nii paljud seda survet tunnevad. Me ei arva, et naise kohustus on lapsi saada – selleks peab ikkagi valmis olema ja ise seda tahtma.

Tagasi Eesti inimeste avalehele

Mihkelson: Vene uudistekanali rünnak Eesti vastu teeb ettevaatlikuks

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul pole Venemaa telekanalis Vesti Eesti vastu suunatud provokatiivse uudislõigu sarnast inforünnet ammu olnud ja see teeb ettevaatlikuks.

«9. mai on taas tulekul. Sellist ettevalmistavat inforünnet pole meie vastu juba mõnda aega olnud. See, et Venemaa juhtiva uudistekanali tähelepanu on provokatiivsel moel (Sillamäe ja «kümned tuhanded») Eestil, teeb ettevaatlikuks,» kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias.

Ta märkis, et teadupärast ei sünni sellised lood juhuslikult. «Eriline roll saab esmaspäeval olema meie korrakaitsejõududel, kes peavad targalt tegutsedes vältima provokatiivsete olukordade teket,» ütles Mihkelson.

Vene telekanali Vesti eetris oli eile õhtul ligi seitsme minuti pikkune uudistelõik, mis süüdistas Eestit soovis ajalugu ümber kirjutada. Uudislõik keskendus suure osa ajast Eesti vastaste provokatsioonidega tuntust kogunud Dmitri Linterile ja sellele, kuidas politsei- ja piirvalveameti ametnikud teda piiril kontrollisid. Vesti esitles seda Linteri tagakiusamisena Eesti võimude poolt.

Ühtlasi näitas uudistesaade niinimetatud «Surematu polgu» aktsiooni Sillamäel, kus saatejuhi väitel osales kümneid tuhandeid inimesi.

Saaremaa laevatootja ehitab PPAle poolesaja meetri pikkuse laeva

Saaremaa laevatootja Baltic Workboats ehitab politsei- ja piirivalveametile (PPA) uue reostustõrjevõimekusega patrull-laeva, mis vahetab välja praegu ameti kasutuses oleva poole sajandi vanuse laeva PVL-202 Kati.

PPA laevastiku juhi Edgar Peganovi sõnul on uue laeva kiirus kaks korda suurem kui praegu kasutuses oleval Katil ning see kasvatab hädaolukordadele reageerimise kiirust Eesti mere- ja rannikualal.

«Kaasaegset ja hästi varustatud laeva hakatakse kasutama eelkõige merereostuse seireks ja tõrjeks. Uus laev saab olema varustatud kaasaegse tehnikaga, see on väljavahetatavast laevast kiirem, funktsionaalsem ning merekindlam,» rääkis ta.

Laeva reostuse korjeulatus on vähemalt 0,6 ruutkilomeetrit ööpäevas. Uuel laeval peab olema võimekus võtta peale hädasolijaid, transportida ühte täislastis merekonteinerit ja tema kiiruseks on planeeritud 25 sõlme. Näiteks on praeguse reostustõrjelaeva kiirus on 13 sõlme.

Mullu novembris välja kuulutatud riigihanke võitis Baltic Workboats, kes pakkus patrull-laeva ehitusmaksumuseks 13,38 miljonit eurot. Ettevõte pakkus laeva peamasinate motoressursiks 36 000 töötundi, laeva kere garantiiajaks 12 aastat ning mootori, seadmete ja tööde garantiiajaks viis aastat.

Kõigi eelduste kohaselt peaks laev valmima 2018. aasta alguseks.

Uue laeva kogupikkus saab olema 41 meetrit, maksimaalne süvis 2,6 meetrit. Laeval hakkab teenima kümme meeskonnaliiget, kuid sellel on kaheksa lisavoodikohta, mis võimaldab vajadusel tegutseda suurema meeskonnaga.

Ökonoomsel kiirusel peab laev olema suuteline läbima ühe tankimisega vähemalt 2500 meremiili ning maksimaalse kiirusega vähemalt 450 meremiili. Laev peab olema võimeline iseseisvalt tegutsema vähemalt 10 sentimeetri paksuses jääs.

Laeval saab olema ka vähemalt 3,6 meetri pikkune jett, mis arendab kiirust vähemalt 40 sõlme ning millega oleks võimalik viia läbi pääste, patrull- ja reostustõrjeoperatsioone.

Siseministeeriumi väljakuulutatud riigihanke tingimuste järgi peab laeva eluiga olema minimaalselt 30 aastat. Arvestuslikult koguneb laevale aastas 2000–2500 sõidutundi ja ankrus on alus 400 tundi.

Praegu PPA kasutuses olev Kati ehitati 1966. aastal Saksamaal kalatraaleriks. 1985. aastal laev rekonstrueeriti ja selle võttis kasutusele Rootsi rannavalve. 2002 aastal kinkis Rootsi laeva Eestile ja sellest sai piirivalve patrull-laev. Kati on 40 meetrit pikk ja selle süvis on kolm meetrit. Laeva meeskond on kuueliikmeline.

Lauluväljak täitub laupäeval hobiautodega

Laupäeval, 7. mail, algusega kell 12 algab Tallinna Lauluväljakul suur hobisõidukite kogunemine ning näitus.

Lauluväljakule oodatakse osalema kokku üle 400 sõiduki. Näitus on pealtvaatajatele tasuta.

Üritusel on esindatud Ameerika päritolu- ja muud hobiautod, tuuningautod, veoautod, mootorrattad ning jalgrattad. Eesti Autospordi Liidu poolt on esindatud erinevate distsipliinide võistlussõidukid. Rasketehnika poolt on väljas kaks Eestis ümberehitatud unikaalset Scania sadulveokit. Maanteeameti ja Politsei poolt on kohal pöörlev auto ja avariibuss. Avatud on ala lastele ning Jänku Juss mängib lastega liiklusmänge. Tegevust ning vaatamist jätkub tervele perele.

Päeva keskel, kell 14 annab Põhja prefekt politsei nimel üle eeskujuliku liikleja tunnustuse kutselistele bussijuhtidele, kes on silma paistnud hooliva ja eeskujuliku sõidustiili poolest. Sõidukid on pargitud Lauluväljaku territooriumile kuni kella 16ni. Pärast seda algab sõidukite paraadsõit, mis võtab esialgu suuna Piritale. Sellele järgneb tagasipööre kesklinna. Kruiis lõpeb Järve Keskuse parklas.

Laupäevane hobiautode ühisüritus lõpetab Eeskujuliku liiklemise nädala ning võtab kokku nädala jooksul toimunu ning räägitud teemad. Eeskujuliku liiklemise nädala eesmärk oli pöörata kõikide liiklejate tähelepanu eeskujulikule ja ohutule liiklemisele.

Piltuudis: uus nipp ostjate eksitamiseks

Tallinnas keskturul on müüjad leidnud uue nipi ostjate eksitamiseks, märkides hinnasildile kilohinna asemel hoopis  500 grammi hinna. Nii võib alles arve tasumisel selguda, et eriti soodsana näivate lahtiselt müüdavate maasikate eest tuleb maksta märksa enam. Osa müüjaid on kilohinna märkinud väga väiksena  hinnasildi alla serva, teised  pole võtnud vaevaks sedagi teha.

«Nii laadal kui poes kauplemisel kehtivad samad nõuded, mida tuleb järgida,» kinnitas tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda

Ta selgitas, et kauba maksumuse avaldamisel eristatakse kahte liiki hinnateavet. Müügihind on kauba eest tasutav lõpphind. «Ühikuhinna (kas kilo, liitri vms) avaldamise eesmärgiks on anda tarbijale võimalus võrrelda erineva suurusega pakendis kauba hinda (vastavalt tootele kas kg, l, m, jne),» ütles Kalda.

Üldjuhul tuleb kauplejal tarbijale teatavaks teha kauba hinna avaldamisel nii müügi- kui ka ühikuhind. «Need peavad olema kirjalikult selgel ja loetaval viisil avaldatud ning üheselt mõistetavad ja kergesti märgatavad.

Hinnateave märgitakse kaubale, selle müügipakendile või pannakse välja kauba vahetusse lähedusse ja olema tarbijale kergesti märgatav,» toonitas Kalda.

Tarbijakaitseamet soovitab hinnateabe avaldamisel järgida kõikide müügikohas pakutavate kaupade osas ühtset kujundust eri liiki hindade paigutamisel, et vältida kliendi eksitamist. Näiteks võib  müügihinna  avaldada hinnasildil kas vasakul pool ja ühikuhind paremal pool või vastupidi.

Kevadekuulutajad: kihutajate hulk on kolmekordistunud

Politsei statistikast nähtub, et viimastel kuudel on tublisti suurenenud kiiruskaamerate ette jäänud kihutajate hulk. Seejuures juhtub just maist septembrini kõige rohkem inimkannatanutega liiklusõnnetusi.

Nelja kuuga saatis politsei 40 375 trahviteadet kiiruskaamerate poolt tuvastatud sõidukiiruse ületamiste kohta, neist jaanuaris 5016, veebruaris 7621 ja märtsis 12862. Enim rikkumisi tuvastasid taas uued kiiruskaamerad, mis on valdavalt paigaldatud asukohtadesse, kus lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h või 70 km/h. 

Aprillis määrati tervelt 14 876 hoiatustrahvi. Kõige rohkem ehk üle 5200 rikkumise fikseeris Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Puhu ristmikul asuv kiiruskaamera. Kose ja Muraste kaamerate poolt tuvastatud rikkumiste kohta väljastati kokku üle 3600 hoiatustrahvi. Kõik need kaamerad asuvad 50 km/h alas.

Jõgevamaal Puhu ristmikul paiknev uus kaamera alustas tööd märtsist, samuti ka Harku vallas Murastes ning Harjumaal Tutermaal ja Kiial.

Viie aasta politseistatistika näitab, et maist septembrini juhtub kõige rohkem inimkannatanutega liiklusõnnetusi. 2015. aastal registreeriti kõige enam inimkannatanutega liiklusõnnetusi juulikuus. Suvekuudel sagenevad nii teelt väljasõidud kui ka liiklusõnnetused, mille põhjuseks on kokkupõrge teise sõiduki, jalakäija või loomaga.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul on liiklusõnnetuste arvu tõusu põhjuseks suuremad sõidukiirused. «Ilusad ilmad ja head tehiolud muudavad juhid julgemaks, nad vajutatavad rohkem gaasi ega taju oma sõidukiirust nii ohtlikuna kui näiteks talvel, mil teed on libedad ja nähtavus halvem,» selgitas Loigo. «Suvekuudel sagenevad nii teelt väljasõidud kui ka kokkupõrked teiste sõidukite ja jalakäijatega,» lisas ta.

«Teelõigu või tänava piirkiirus määratakse kindlatel põhjustel. Kui tee on kurviline, halvas seisus või selle ääres liigub palju kergliiklejaid, siis on piirkiirus vajalik liiklusturvalisuse tagamiseks. Mida suurem on piirkiiruse ületamine, seda suurem on tõenäosus üliraskete tagajärgedega liiklusõnnetuse tekkimiseks,» ütles Loigo.

Politseinikku rängalt vigastanud roolijoodik sai karistada

Pärnu maakohus mõistis reedel kriminaalkorras süüdi rooljoodiku, kes möödunud aastal üritas autoga korrakaitsjate eest minema sõita ning kui politseinikud ta siiski kinni pidasid, siis vigastas ta neid üht rängalt.

30-aastane Danel sattus seadusega pahuksisse möödunud aasta alguses, kui istus purjuspäi ja juhtimisõigust omamata autorooli. Kui politseinikud andsid mehele peatumismärguande, jätkas Danel sõitu, kuid peagi õnnestus korrakaitsjatel tema auto siiski kinni pidada. Ka auto peatamise järel ei allunud Danel politseinike korraldustele, sõimas võimuesindajaid ning ründas neid. Ühtlasi tekitas ta ühele politseinikule vigastused, mis põhjustasid ametnikule pikaajalised tervisehäired.

Lääne ringkonnaprokuratuur esitas Danelile süüdistuse mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, vägivallatsemises võimuesindaja kallal ja ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamises.

Reedel mõistis Pärnu maakohus Daneli ka süüdi ja määras talle ühe aasta ja nelja kuu pikkuse tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga.

Tartu südalinnas rünnati noormeest

Tartu ühel tuiksoonel Rüütli tänaval rünnati täna 21-aastast noormeest.

Ründaja ja ohver omavahel tuttavad ei olnud. Kannatanu pöördus esmaabi saamiseks ja vigastuste fikseerimiseks traumapunkti.

Politsei toimetas lööja esialgu kainenema.

Lõuna-Eesti pommigrupil oli tihe tööpäev

Lõuna-Eesti pommigrupp pidi eile käima lausa viiel väljakutsel.

Nii leiti Jõgevamaal Pajusi vallas Tapsiku külas põllult 105 mm mürsk, Tartumaal Tähtvere vallas Rahinge külas tuli aga pinnase tasandamise käigus välja käsigranaat RGD-33.

Valgamaal Karula vallas Pugritsa külas leidsid detektoristid põllult 75 mm mürsu, Tõrva linnas leiti aiast 120 mm miinipildujamiini stabilisaator.

Päev lõpetuseks leiti aga Tartumaal Rõngu vallas Lapetukme külas pinnasega kohale transporditud 76 mm mürsk.

Kõik lõhkekehad hävitati samal päeval hävituskohas.

Liiklusõnnetuse tõttu Mere puiesteel on häiritud trammide 1 ja 2 liikumine

Tallinnas Mere puiesteel põrkasid kokku mootorratas ja sõiduauto. Õnnetuse tõttu on häiritud trammiliinide 1 ja 2 liiklus.

 

 

Politsei pressiesindaja Marie Aava sõnul teatati kell 10.18, et Mere puiesteel on kokku põrganud mootorratas ja sõiduauto Volkswagen. Mootorratast juhtinud 1982. aastal sündinud mees viidi tervisekontrolliks haiglasse. Õnnetuse asjaolusid selgitab kohapeal politsei avariigrupp.

Koondatud piirivalvur: “Tehku tööd, ja mida nad seal susserdavad”

Riigikontrolli hinnangul on politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamise järel töötajate arv märkimisväärselt vähenenud ja tulevikus ei pruugi ühendasutus vastata ühiskonna ootustele. Kaks aastat tagasi piirivalvest koondatud Marguse sõnul ongi üks sisejulgeoleku peamisi hädasid, et selles vallas pidevalt reformitakse.

Kaks aastat tagasi koondati teid piirivalvest, kirjeldage palun seda protseduuri.

Töötasin laeva peal ja kõik oli normaalne. Laevale oli planeeritud suurem remont, et kestaks seni, kuni tellitakse uued laevad. Kevadel oli planeeritud mingi koolitus. Helistati, et koolitus jääb ära. Läksin tööle ja siis öeldi, et mind koondatakse, laev kantakse maha, mehed saadetakse koju.

Kui helistati, et koolitus jääb ära, kas siis lähemalt ei põhjendatud, miks ära jääb?

Ei öeldud midagi. Kevadel oli koosolek, kus öeldi, et teie laev on välja valitud, ja nii oligi.

Töötasite piirivalves, kui kolm asutust ühendati. Mida räägiti ühendamise plussidest?

Taheti juhtimist, kulusid kokku tõmmata. Aga välja pole vist midagi tulnud.

Mida töötajatele öeldi – juhtimist jääb vähemaks, üle jääv raha antakse nn põllul töötajatele?

Piirivalvel tuli tööd juurde. Meie pidime hakkama politseitööd rohkem tegema.

Kas juhtus ka seda, et võeti laeva pealt maha ja pandi roolijoodikuid püüdma?

Seda ei olnud, laevade peal oli endal meeskonnast puudus. Mehi tõsteti ühelt laevalt teisele. Meie laevas oli üks koht täitmata vist aasta aega.

Kas laeva alakomplekteeritud meeskond suudab ülesandeid täita, järgides kõiki õigusakte ja eeskirju?

Seal oli välja nuputatud miinimumkoosseis, millega tohtisime merele minna. Meil pidi olema meeskonnas 11 meest, merele tohtisime minna seitsmega.

See tähendas, et nelja mehe töö tuli omavahel ära jagada.

Täpselt. Seal olid vahikorrad ja pidid veel hakkama patrullitööd tegema ehk paadimeeskondi välja saatma. Siis läks juba kitsaks.

Kas koormuse suurenedes lubati palka juurde?

Asendustasud kadusid kuidagi ära. Lõpuks sai asendustasu kapteni, koka ja vanemmehaaniku asendamise eest.

Mulle meenus selle jutu peale nõukaaegne Musta mere laevastik, kus arvati, et kaks madrust asendavad ühte kraanat, aga see selleks. Miks siis mehi puudu oli?

Ei oska öelda, miks kohti ei täidetud. Palgafond oli ju ametikohtade järgi. Palgsüsteem on üldse riigiasutuses huvitav. Kui tehakse meedias pressiteade, et tõstsime palka, siis reaalne olukord on selline, et mitte midagi ei muutunud. Põhipalka tõstes võetakse lisatasud ja muud ära.

Lisatasude fond tõsteti põhipalga fondi, mis tõepoolest suurenes ja andis alust pressiteade teha, aga ...

Mis kätte saab, on sama. Mul oli üks aasta, kui tõsteti palka, palgatõus aga oli null.

Palju teile toimuvast infot jagati või lugesite koondamisest ja palgatõusust meediast?

Nad ikka saatsid meile mingid tabelid ka, kus näidati, palju kellelgi palk tõuseb. Pärast meie koondamist ikka palka vist tõsteti. Aga siis kaotati midagi ära – sõidusoodustus.

Kas olete endiste kolleegidega suhelnud?

Vähesel määral, aga ma tean, et laevad sõidavad.

Ja kõik näiliselt toimib.

Kõik toimib. Ma ei tea, millal need uued laevad tulevad, vanad laevad jäid ju ausõna peale.

PPA peadirektor Elmar Vaher võitleb, et nn põllul töötajate palk tõuseks.

Selle eest ta võitleb kogu aeg, kuid tundub, et enda palka tõstab rohkem kui põllumeeste oma.

Hiljuti oli meedias graafik, palju politseiametnikke vähendati 2014.–2016. aasta seisuga. See muutus oli väga väike. Ilmselt lastakse põllumehi lahti ja võetakse kontorisse töötajaid juurde.

Tunnete oma kodukohas piirivalvureid, mida nemad räägivad?

Mõned ootavad, et saaks pensionile. Igatsetakse taga piirivalvuri tööd. Need on ju erinevad – politseiniku ja piirivalvuri töö. Ei saa öelda päevapealt, et nüüd oled politseinik. Aga nii tehti.

Endine kolleeg hiljuti küsis, et meilt läheb üks pensionile, kas ma tagasi ei tahaks tulla. Vastasin, et need ajad on vist möödas.

Mida teie hinnangul tuleks teha, et politsei- ja piirivalveametist ei lahkutaks?

Üks variant on, et ühendasutus jälle lahku lüüa. Aga siis selle taastamine võtab jälle aega. Ametis on piirivalveosakond. Kui laseksid sellel osakonnal omaette toimetada.

Minu arust ongi politseil probleem, et kogu aeg reformitakse. Tehku rahulikult tööd, ja mida nad seal susserdavad. Lõhuvad, ja siis jälle ehitavad. Teevad nüüd kiirreageerimisüksust. See oli ju olemas.

Nüüd peab üks mees oskama kõike: kiirust mõõta, joodikut kantseldada ja siis peab merele minema. Idee poolest võiks see toimida, aga ei toimi.

Viljandi linnapea pääses kriminaalmenetlusest

Prokuratuur andis politseile loa Viljandi linnapea Ando Kivibergiga seotud kriminaalmenetlus kuriteo koosseisu puudumise tõttu lõpetada.

Linnakodanik Rasmus Rosma esitas meeri suhtes süüdistuse kehalises väärkohtlemises, sest too oli teda 13. aprillil Viljandi raekoja ees lükanud. Sakala kajastas kriminaalasjani viinud vahejuhtumit 20. aprilli lehes.

Salvestis näitab

Lõuna ringkonnaprokuratuuri andmetel pöördus politseisse mees, kelle sõnul oli tema ja linnapea vahel sõnavahetus, mille käigus linnapea teda tõukas ja seeläbi vigastas. Väidete kontrollimiseks alustati menetlust.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud ringkonnaprokurör Merike Tikk selgitas, et kuna kannatanu oli oma väitel viga saanud, paluti tal saadud vigastused raviasutuses fikseerida, arst kannatanul aga vägivalla tagajärjel saadud kehalisi vigastusi ei tuvastanud.

«Kuulasime ka linnapea üle. Ta tunnistas, et nende vahel oli sõnavahetus, mille käigus muutus teine pool agressiivseks ja seetõttu linnapea tõukas teda. Neid ütlusi kinnitab turvakaamera salvestis, millelt on näha, kuidas vestluse käigus tõstab mees käe üles. Et mehed seisavad vastakuti teineteisele väga lähedal, siis linnapea reageerib tõstetud käe peale ning lükkab ühel korral seda meest õla piirkonda,» kirjeldas prokurör.

Ta lisas, et muud füüsilist kontakti videosalvestiselt ei nähtu.

Et kogutud tõendite põhjal ei saanud kannatanu tõukamise tagajärjel vigastada, andis prokuratuur politseile loa menetlus lõpetada, sest kuriteokoosseis puudub.

Raekoja lõunapoolses küljes August Maramaa kuju kohal asuva kaamera jäädvustatud videot näitas Ando Kiviberg aprillis Sakala ajakirjanikule. Tollelt salvestiselt paistab ilma helita, mis seal tema ja Rasmus Rosma vahel sündis.

13. aprilli hilishommiku videojäädvustus algab kaadriga, kuidas Ando Kiviberg keerab oma autoga raekoja ette. Kohe tema järel jõuab kohale Rasmus Rosma. Ta väljub autost ja läheb Kivibergi sõiduki poole, mis jääb parajasti kaadrist välja.

Hetk hiljem jalutavad mõlemad mehed kaamera vaatevälja. Nende vahel käib diskussioon. Salvestiselt on näha, kuidas Rosma elavalt žestikuleerib ja teeb järske liigutusi. Ta seisab üsna Kivibergi lähedal. Paaril korral on märgata, kuidas linnapea pisut tagasi tõmbub või kõrvale astub. Linnakodaniku kehakeelest võib välja lugeda, et ta on väga ärritunud.

Kui vestlus on mõnda aega kestnud, lükkab linnapea lõpuks Rosma eemale. Kivibergi käeliigutuse ja Rosma liikumise järgi on raske ette kujutada, et lükkamine võinuks valu põhjustada.

Tajus ohtu

Selles, et ta Rasmus Rosmale füüsiliselt haiget ei teinud, on Ando Kiviberg veendunud. Kahe nädala eest Sakalale antud seletuste kohaselt tajus ta kodanikust endale ohtu, sest too käitus sõjakalt ning kasutas solvanguid ja isegi ähvardusi. Kiviberg ütles, et Rosmat eemale lükates käskis ta tol ära minna.

Põhjus, miks kõik see üldse sündis, peitub mõni aeg tagasi Trepimäe ja raekoja vahel tehtud raietöödes, mis Rasmus Rosmale ei meeldinud. Ando Kivibergi sõnul eelnes kõnealusele vahejuhtumile paar kuud varem Rosma telefonikõne, mille kestel oli too linnapea väitel samuti väga ebaviisakalt käitunud.

Nüüd, mil menetlus on lõpetatud, ei soovinud Kiviberg varem antud selgitusi täiendada. Varem on ta kokkuvõtteks öelnud, et kuigi ta ei tunne ennast juhtunus süüdi, on tegu ebameeldiva seigaga.

Sakala on olnud lugu kajastades ühenduses ka Rasmus Rosmaga. Aprillis ei soovinud ta kommentaare jagada, põhjendades seda käimasoleva uurimisega, kuid lubas anda kõik seletused pärast menetlustoimingute lõppu. Kolmapäeval ütles ta, et soovib esitada oma arusaama juhtunust kirjalikult, kuid vajab selleks veel aega.

Juhiloata rooli istumine tõi 537 tundi üldkasulikku tööd

Pärnu maakohus mõistis kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras korduvalt autoroolist tabatud juhtimisõiguseta 20aastasele Maanusele liitkaristusena ligemale poolteist aastat vangistust.

Kohus asendas selle karistuse siiski 537 tunni üldkasuliku töö tegemise kohustusega 18 kuu jooksul.

Viimati tabas politseipatrull Maanuse autoroolist tänavu 17. aprilli õhtul Pärnus Lao tänaval. Selle eest mõistis kohus talle aasta vangistust. Et tänavu 22. veebruaril karistas kohus noormeest sama teo eest kuue kuu tingimisi vangistusega kaheaastase katseajaga, suurendas kohus viimast karistust kandmata karistuse viie kuu ja 29 päeva võrra.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ja kohustusi. Peale selle peab Maanus maksma riigituludesse sundraha ja kaitsjatasu kokku 394 eurot ja 50 senti.

Lääne ringkonnaprokuratuur süüdistas Maanust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb juhtimisõiguseta isiku süstemaatilist sõiduki juhtimist.

Mootorrattur kaldus kurvist välja ja sõitis kraavi

Põlvamaal sõitis eile hommikul kraavi mootorratas, mis kaldus kurvist välja.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 8.42 paiku Põlva maakonnas Räpina-Rasina mnt esimesel kilomeetril. 29-aastane naine kaldus mootorrattaga Honda lauges paremkurvis tee servas lahtisele kruusale, kaotas kontrolli sõiduki üle ning sõitis kraavi.

Kiirabi toimetas kannatanu kontrolliks Põlva haiglasse.

Kojamehe vahele jäetud märkus päädis rusikahoopidega

Eile teatati politseile, et Tartus Rüütli tänava kortermaja trepikojas lõi naaber 26-aastast meest.

Tüli tekkis väidetavalt sellest, et kannatanu oli naabri sõiduki kojamehe vahele jätnud kirja, milles palus parkimisel arvestada ka teiste parkijatega ja mitte hõivata oma sõiduki alla mitu parkimiskohta.

Kannatanu meedikute abi ei vajanud.

Soomes hakatakse taas otsima kadunuks jäänud Rahelit

3. aprilli esimestel tundidel jäi Soomes Vantaa linnas kadunuks Rahel. Sel nädalavahetusel alustatakse taas otsingutega, sest mehe kadumiskoha lähedal olnud järvest leiti talle kuulnud riideese.

 

Viljandimaal elavate lähedaste kinnitusel saadi 34-aastase Raheliga viimati telefonitsi kontakti 3. aprillil kell 00.30. Mees hakkas liikuma Vaantaa linnas Ryytimaantiel elava sõbra juurest oma elukohta Pikkujärventiele. Sinna ta aga ei jõudnud ning tema mobiiltelefon on välja lülitatud. Pärast mehe kadumisest teatamist otsis Soome politsei arvatava kadumise ala läbi koos politseikoeraga ning otsingutel lõid kaasa ka vabatahtlikud ja mehe lähedased.

Hiljuti leiti Raheli kadumiskoha lähedal asuvast Pitkajärvi järvest mehele kuulunud jope. Kuigi Soome politsei alustas selle peale taas otsinguid ning kasutas selleks nii helikopteri, paatide, koerte, sukeldujate kui ka vabatahtlike abi, meest ei leitud, kirjutas Õhtuleht. Sellest hoolimata lähevad otsingud sel laupäeval edasi. Lisaks vabatahtlike kaasamisele saadetakse järvele paat, milles on sukelduja ning koer, kes on koolitatud otsima surnukehi.

Viljandimaalt pärit Rahel on 175 sentimeetrit pikk, tumedate lühikeste juuste ja keskmise kehaehitusega. Tema otsmikul on arm ja paremal põsel sünnimärk. Mees kandis tumesiniseid teksapükse, särki ning karvase kapuutsiga kootud pusa. Jalas võisid tal olla saapad või botased.

Parkiv auto süttis väga kummalisel põhjusel

Kolmapäeval kell 9.40 sai häirekeskus teate, et Põhja-Tallinnas Telliskivi tänaval on süttinud põlema parkiva sõiduauto iste.

Päästjad kustutasid selle, lisaks tehti kindlaks, et auto iste oli läinud põlema ühtepidi täiesti loogilisel kuid siiski ebatavalisel moel. Nimelt oli istmele unustatud suurendusklaas, mis tänu eredale kevadpäikesele istme suitsema pani ja hiljem põlemagi süütas, teatas Põhja päästekeskuse pressiesindaja.

Fotod: Tartus põles öösel veok

Tartus Tähe tänaval asuva tehnoülevaatuspunkti hoovis põles öösel veok.

Kell 23.56 said päästjad teate, et Tartus Tähe tänaval asuva tehnoülevaatuspunkti hoovis põleb veoauto. Tules oli ühe veoauto kabiiniosa ja selle kõrval asuv järelhaagis ning tuli ohustas kõrval seisvat sõiduautot.

Päästjad piirasid tule leviku ja kustutasid põlengu kella 00.18. Veoauto kabiiniosa hävis.

Unustatud seljakott põhjustas kesklinnas pommihäire

Tallinna kesklinnas Euroopa Liidu majas tekitas seina ääres seisev hüljatud seljakott mööda kõndinud inimestes pommihirmu, nii et nad kutsusid päästjad.

Kell 8.24 teatati häirekeskusele, et Rävala puiestee 4 asuva Euroopa Liidu maja seina vastas on ilma omanikuta seljakott, ütles Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht Annika Koppel.

Päästjad sõitsid kohale, piirasid ala ümber, kohale tulid ka demineerijad.

«Siis aga ilmus välja seljakoti omanik, kes oli koti sinna unustanud. Sündmus lõpetati,» ütles Koppel.

Vandaalid hävitavad ootekodasid ja liiklusmärke

Kui Järvamaa inimestele kulgesid kevadpühad rahulikult, siis sama ei saa öelda Türi valla bussipeatuste ootekodade või mõne Väätsa valla liiklusmärgi kohta. Tundmatute lõhkujate tegevusel on hävitavad tagajärjed.

Türi vallas Türi–Arkma tee ääres asuvaid ootekodasid on lõhutud varemgi. Sel korral on saanud rohkem kannatada Väljaotsa, aga eelmisel aastal lõhuti see ära Mäekülas.

Peale selle on laamendatud väiksemates peatustes. Rammu on katsutud nii klaaside, seinte, pinkide kui ka prügikastide peal.

Väljaotsa ja Mäeküla vahele jääb Raukla küla. Peaaegu kümnekilomeetrisele lõigule Türi linnast Rauklasse jääb kaheksa bussipeatust.

Raukla külavanem Kati Nõlvak sõnas, et ega kohalikel elanikel ole selliste lõhkumiste puhul teha muud, kui avalikkust teavitada. «Mäeküla bussipaviljonide lõhkujaid ei tabatud,» mäletas ta.

Tõele au andes on «naljamehed» oma kätt proovinud ka Raukla peatuses. Jah, seal on ootekoda veel püsti (klaase küll ees enam ei ole), kuid korra on koda näiteks pakkekile sisse mässitud.

Maanteeameti ida regiooni hooldevaldkonna juht Andres Piibeleht kinnitas, et lõhutud ootekojad on teeregistri järgi maanteeameti hooldada. Kuludeks hindas ta ligi 900 eurot.

Korras ja korralikult tuulevarju pakkuvad ootekojad on Kati Nõlvaku ütlust mööda kohalikele väga vajalikud. «Kui sõidan hommikuti tööle, näen koolilapsi, kes peavad koleda ilmaga vanemate autos bussi ootama. Lõhutud paviljon ei paku ju varju,» selgitas ta. «Lõppkokkuvõttes parandatakse paviljonid ära raha eest, mis tuleb meie kui maksumaksjate taskust.»

Kohalikele oli volbriöine lõhkumine viimaseks piisaks karikas. Väljaotsa küla elanikud on laamendaja(te)ni viiva teabe eest ühiselt valmis välja käima 1000 eurot vaevatasu.

Türi valla majandusosakonna juhataja Urmas Kupu mäletamist mööda esineb Türi vallas selliseid lõhkumisi paar korda aastas. Nende tagajärgede kõrvaldamist on osaliselt teostanud ka Türi vald.

Kes võisid olla lõhkujad, olid nad järvakad või lihtsalt läbisõidul olnud inimesed, ükski Järva Teatajaga vestelnud inimene pakkuda ei osanud. Volbriöö laamendamiste kohta on politseile ka avaldus tehtud.

Anonüümseks jääda soovinud taikselane mäletas, et eelmise aasta märtsis sõitis üks mees oma BMWga Piibu ootekoja (Mäeküla ristis) sedavõrd puruks, et see tuli ära vedada. «Enne seda, see võis olla 2014. aasta hilissuvel sattusin keskööl peale Taikse bussipaviljoni tagaseina plaate lõhkuvatele noortele (kolm poissi ja kaks tüdrukut vanuses 16+). Helistasin politseisse, möödus kolmveerand tundi, kuid ühtegi patrulli ei tulnudki,» meenutas ta.

Järvamaal on esinenud juhtumeid, kus paha peal väljas olevad inimesed pole piirdunud lõhkumisega. Nii põles eelmise aasta juulis maha Mäeküla–Koeru–Kapu maanteel asuv Väike-Kareda puidust ootekoda. Kohal käinud päästjate esialgsel hinnangul oli põhjus süütamine.

Piirkonnapolitseinik Alo Allemann pakkus, et olukorda võib lahendust tuua kahtlastest tegevustest politsei infotelefonile (numbriks 6123 000) aktiivsem teadaandmine, kui näiteks sattutakse peale bussipaviljonides alkoholi tarbivale seltskonnale. «Loomulikult ajab inimesel harja punaseks, kui tema kõnele keegi ei reageeri, kuid arvestama peab ka sellega, et maakonnas on öösiti väljas vaid üks patrullauto, mis võib samal ajal olla mõne teise väljakutsega hõivatud,» selgitas ta. «Alati on variant ka helistada otse piirkonnapolitseinikule, kes tuleks kas ise välja või suhtleks patrulliga.»

Allemann ütles, et kui lõhutud oleks vaid ühte peatust või ühes külas, võiks arvata, et selles teo taga on kohalikud, aga et laamendatud on pikema lõigu ulatuses, on süüdlasteni kindlasti keerulisem jõuda.

Igasugune teave on oodatud kas hädaabinumbril 112 või politsei infotelefonil.

Liiklusmärgist sai sõelapõhi

Nädala algul juhtis murelik lehelugeja Järva Teataja vihjeliinil tähelepanu Väätsa vallas Aasuvälja külas saeveski juures ristmikul asuvale liiklusmärgile. «Anna teed» märk on kellegi või millegi tegevuse tõttu muutunud parajaks sõelapõhjaks.

Väätsa vallavanem Lauri Läänemets tunnistas, et pigem on liiklusmärkide lõhkumine erand kui tavanähtus. «Muret teeb kõige rohkem see, et antud märk asub teel ja nii selle ees kui ka taga võib liikuda inimesi. Ilmselgelt on kahju tekitatud relvaga, mis muudab selle kuritahtliku teo veel ohtlikumaks,» lausus ta.

Läänemets sõnas, et vallavalitsus annab asjadele ametliku käigu. «Usun, et ei tohiks olla väga keeruline jõuda nendeni, kes seda tegid, sest relvastatud isikuid meil vallas palju ei liigu,» lisas ta.

Evelin Kütt maanteeameti avalike suhete osakonnast selgitas, et riigiteedel otsustab liiklusmärkide vahetuse vajaduse üle maanteeamet, aga kohalike teede ehk vallateede puhul kohalik omavalitsus. «Antud foto järgi ei oska hinnata, kas tegemist on riigiteel või vallateel oleva märgiga, kuid kindlasti tuleb selline märk välja vahetada,» ütles ta. «Liiklusmärkide tahtlikku rikkumist tuleb aeg-ajalt ette, kuid mitte massiliselt.»

Järvamaal valmistab liiklusmärke näiteks AS Järva Teed. Ettevõtte juhataja Peep Õun avaldas, et liiklusmärgitahvli omahind on 26 eurot pluss käibemaks. Väätsa näite puhul lisanduvad hinnale ka vedu ja paigaldus. «Kogukahju jääb arvatavasti 100 ja 200 euro kanti,» pakkus Lauri Läänemets. (JT)

Viljandis leiti järvest uppunu

Viljandis leiti Paala järvest mehe surnukeha.

Päästeameti teatel leiti surnukeha eile kella 16.34 ajal.

Tänavu on aasta algusest saadik Eestis uppunud 17 inimest.

Seadus hoiab suurpetturi kahju hüvitamist avalikkuse eest saladuses

Väliste märkide järgi otsustades on Eesti riigil läinud õnneks panna sundmüüki haigekassalt suure summa välja petnud Viljandi pere maad ja varad. Kurioossel kombel ei luba aga seadus avalikkusel teada saada, kui palju raha müügist teenitakse ja mille katteks see läheb.

Järgmisel nädalal möödub viis aastat päevast, mil Tartu maakohus tunnistas Viljandis hästi tuntud ärimehe Peeter Kaarese, tema abikaasa Janika Kaarese ja ema Aino Kaarese kokkuleppemenetlusega süüdi haigekassalt töövõimetushüvitistena 438 288 euro väljapetmises.

Otsuse kohaselt oli Peeter Kaares osaühingute Lossi Rent, Kaares Hulgi ja Kaares Kinnisvara juhatajana vormistanud oma abikaasa Janika Kaarese neisse firmadesse fiktiivselt ärijuhina tööle ning maksis talle alusetult töötasu ja preemiaid. Äriühingud tasusid naise pealt ka sotsiaalmaksu, kuid raha selleks ei tulnud äritegevusest, vaid tuvastamata allikatest pärinenud sularahasissemaksetest. Samal ajal esitas naine kõigi kolme firma kaudu haigushüvitise saamiseks töövõimetuslehti ning nii jõudis Kaareste kontole läbi aegade suurim haigekassalt väljapetetud summa.

Pikalt vindunud asi

Et kuritegeliku skeemi eestvedaja oli Peeter Kaares, seadis kohus talle ülesande kahju hüvitada Janika Kaareselt ja osaühingult Kaares Kinnisvara arestitud kinnistute arvelt. Et mees seda vabatahtlikult ei teinud, liikus asi edasi kohtutäituri töövaldkonda.

Ometi viibis vara realiseerimine veel pikka aega, sest Kaarestel õnnestus juristide abiga punuda selline juriidiline sasipundar, millest Eesti õiguskaitsesüsteem ei suutnud läbi tungida. Eriti tähelepanuväärne on seejuures fakt, et pettur pääses eri vabandustele toetudes ka kolme aasta pikkuse tingimisi vangistuse täitmisele pööramisest.

Alles tänavu algatas Tartu kohtutäitur Jaanika Pajuste täitemenetluse Kaares Kinnisvara vastu ning pani oksjonile neli sellelt ettevõttelt arestitud kinnistut.

Ehkki varem on eeltoodud kaasuses juttu olnud ka viljandlaste seas jahilossina tuntud suure maja sundmüümisest, on praegu pakkumises üldsusele väheütlevad ning pealtnäha tagasihoidlikuma väärtusega objektid. Neist üks asub Viljandis ning ülejäänud maakonnas ning nende alghind kokku oli esimesel oksjonil 369 200 eurot.

Käesoleva nädala algul ilmus kõigi nelja objekti oksjoniteate juurde märge «ümberhindamisel», millest võib järeldada, et esimeses voorus ei õnnestunud neist ühtegi müüa ning kohtutäitur läheb järgmisele katsele madalamate alghindadega.

Seadus ei luba rääkida

Seda, millal võiks registreerumine järgmisele avalikule pakkumisele alata ning millised summad siis vundamendiks seatakse, pole Sakalale teada, sest Jaanika Pajuste ei ole soostunud ajakirjandusega suhtlema. Sestap pole sajaprotsendilist selgust isegi selles, kas nimetatud kinnisvara müügist teenida kavatsetav tulu läheks ikka haigekassalt väljapetetud summa katteks.

Kui Sakala eelmisel nädalal Pajustelt täitemenetluse tagamaade kohta telefonitsi päris, palus ta sekretäri vahendusel, et ajakirjanik helistaks tagasi järgmisel nädalal, mil on vastuvõtuaeg. Samas andis ta kohe mõista, et on valmis sisulist juttu rääkima üksnes menetlusse otseselt puutuvate isikutega.

E-kirja teel läkitatud järelepärimise suunas Pajuste edasi kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja meedia töögrupi liikmele Risto Sepale. Viimati nimetatu aadressilt laekus päev hiljem vastus, milles  nenditi, et kaasuse sisu kohta pole võimalik avalikkusele mingit infot jagada, sest seadus on kohtutäituritele asetanud kohustuse hoida täitemenetluse saladust: kohtutäitur ei või andmeid kolmandatele isikutele väljastada, ilma et selleks oleks nõusoleku andnud üheaegselt nii sissenõudja kui võlgnik.

Sakalal ei õnnestunud täpsemat teavet saada ka ühestki teisest asjasse puutuvast asutusest. Nii kohtu kui justiitsministeeriumi esindajad kinnitasid justkui ühest suust, et neil pole võimalik menetluse sisu teada saada. Ja kui olekski, ei saaks nad seda ajakirjandusega jagada.

Tagasilöökide jadale pani punkti haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov, kes tunnistas, et ei tea, kas praegusel juhul jutuks olev täitemenetlus toimub haigekassa nõude rahuldamiseks või mitte. «Oleme oma nõuded andnud täitemenetlusse, aga menetluse täpsemast sisust meil ülevaade puudub,» märkis ta.

Ebalev ja hämav

Nii osutuski ainsaks konkreetsemaks infoks loo peategelase Peeter Kaarese öeldu. Samas on seegi ebalev või hämav. Kui esialgu avaldas ta veendumust, et kinnisvara müüakse just nimelt haigekassale tekitatud kahju hüvitamiseks, siis veidi hiljem tunnistas ta, et ta pole selles siiski päris kindel. «Kaares Kinnisvara omanik ja juht on minu poeg Kaido. Tean, et ta andis varade realiseerimiseks rohelise tule, aga mis seal täpsemalt on, seda ma ei ole uurinud,» lausus ta.

Küll aga pidas Peeter Kaares oluliseks justkui möödaminnes märkida, et tajub praegu hinges kergendustunnet. «Eks see ole alati hea, kui mõni pikalt vindunud asi saab ühele poole. Pealegi on ajad rasked: riigil ja haigekassal on raha vähe. Kui kohus on juba kord sellise otsuse teinud, on see kõigile hea,» lausus ta.

Kaido Kaaresele ei õnnestunud Sakalal täpsustavaid küsimusi esitada. Isa väitel on tema poeg praegu haige ega taha ajakirjandusega suhelda.

Peeter Kaaresele endale kehtib kohtuotsuse järgi äritegemise keeld.

OBJEKTID

Kohtutäitur Jaanika Pajuste müüb avalikul enampakkumisel Peeter Kaarese pojale Kaido Kaaresele kuuluva osaühingu Kaares Kinnisvara kinnistuid.

• Turbamaa kinnistu Aindu külas (4,12 hektarit hoonestamata maatulundusmaad) – alghind 8100 eurot.

• Kaarese kinnistu Saarepeedil (kehvas seisukorras endine kolhoosi garaaž-töökoda) – alghind 55 100 eurot.

• Puiestee tänav 12 Viljandis (kõrvalise asukohaga telefonijaama hoone ja töökoda) – alghind 188 000 eurot.

• Karksi kanala – (kehvas seisukorras endine linnukasvatuse kompleks) alghind 118 000 eurot.

• Sel nädalal ilmus kõigi nelja objekti oksjoniteate juurde märge «ümberhindamisel», millest võib järeldada, et esimeses voorus ei õnnestunud neist ühtki müüa ning kohtutäitur läheb järgmisele katsele madalamate alghindadega.

Allikas: Sakala

Koolibussi taga sõitu teinud poiss viidi haiglasse

Raplamaal sai viga poiss, kes ronis koolibussi tagaosale ning kukkus poole sõidu pealt maha.

Koolibuss Renault Master hakkas eile kella 15.42 ajal liikuma Raplamaal Juuru koolimaja juurest. 14-aastane poiss ronis bussi tagaosale, kuid sõitu alustanud 70-aastane bussijuht seda ei märganud. Sõidu ajal poiss kukkus või hüppas bussi tagant muru peale.

Poiss toimetati kiirabiga haiglasse kontrolli.

Kaitsja soovib seksuaalkuriteos süüdistava eaka mehe õigeksmõistmist

Harju maakohtus jätkuval protsessil taotleb alaealistelt seksi ostmises süüdistatava eaka mehe advokaat kohtualune õigeksmõistmist.

Harju maakohtus jätkus kolmapäeval kohtuistung alaealistega seotud seksuaalkuritegudes süüdistatava eaka mehe üle, teatas kohtu pressiesindaja. 71-aastase Vjatšeslavi kaitsja Arina Liskmann-Getsu ütles istungil, et prokuröri taotletud karistus ei vasta proportsionaalsuse põhimõtetele ja palus mõista tema kaitsealune õigeks süüdistuses alla kaheksateistaastase isikuga rahalise tasu või mis tahes muu hüve eest suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest. Muus osas palus kaitsja arvesse võtta tema kaitsealuse vanust ja seisundit ja kaaluda talle rahalise karistuse mõistmise võimalust.

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab 71-aastast Vjatšeslavi selles, et ta aastatel 2014-2015 tegi erinevatele tüdrukutele vanuses 12-15 eluaastat ettepanekuid sularaha ja muude hüvede, nagu näiteks riided, erinevad esemed ja ehted eest teda seksuaalselt rahuldada. Süüdistuse järgi olid viiest tüdrukust kaks ka sellega nõus.

Lisaks süüdistatakse Vjatšeslavi selles, et ta filmis oma seksuaalvahekordi ühe kannatanuga, valmistades selliselt lapspornot ning ostis ka alaealistele kannatanutele alkohoolseid jooke.

Sharani mõlkinud Passat kadus nelja tuule poole

Politsei palub avalikkuse kaasabi, et selgitada välja eile Tartus juhtunud liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud.

Nimelt sai politsei kella ühe paiku päeval teate, et Tartus Turu ja Sõbra tänava ristmikul sai kahjustada sõiduauto Volkswagen Sharan esiosa, kui sellele sõitis otsa uuem hõbedane Volkswagen Passat, mille juht seejärel sündmuskohalt lahkuda otsustas. 

Kõigil, kes juhtusid kirjeldatud sündmust pealt nägema või oskavad muud abistavat infot lahkunud sõiduki ja selle juhi kohta anda, palutakse sellest teada anda politsei infotelefonil 612 3000 või e-mailil louna.ate@list.politsei.ee.

Riigikohus tunnistas Ain Kaljuranna vahistamise seaduslikuks

Tallinna Sadama korruptsioonikaasuse raames kahtlustuse saanud ettevõtte eksjuhi Ain Kaljuranna vahistamine oli seaduslik, leidis kaasust põhjalikult vaaginud riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis.

Kaljuranna vahistamise asjus esitasid määruskaebuse tema kaitsjad Leon Glikman ja Paul Keres. Nad leidsid, et vahistamismenetlus polnud aus, kuna prokuratuur ei võimaldanud kahtlustataval ega tema kaitsjatel vahistamistaotluse aluseks olevate tõenditega tutvuda ning kohtud loobusid alusetult selles küsimuses seisukoha võtmisest.

Kaebust arutanud kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid aga tänavu veebruaris seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriavamused, mistõttu asus seda vaagima kriminaalkolleegiumi kogu koosseis. Kolmapäeval jõudis kriminaalkolleegiumi kogu koosseis otsuseni, leides, et Kaljuranna vahistamine oli seaduslik, vastav määrus tuleb jätta jõusse ja sellega jääb kaitsjate kaebus rahuldamata.

Kriminaalkolleegium nõustus kaitsjatega, et õigus tutvuda kahtlustuse aluseks olevate tõenditega on lahutamatult seotud ausa kohtupidamise põhimõttega. «Väär on aga kaitsjate käsitlus, et õigus tutvuda kahtlustuse aluseks olevate tõenditega kehtib Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) praktikas absoluutsena ning piiramatult. EIK on enda praktikas järjepidevalt jaatanud ka süütegu menetlevate õiguskaitseorganite õigust jätta kuni eeluurimise lõpuni osa nende kogutud teabest kahtlustatava eest varjatuks, et takistada tema poolt tõendite võimalikku moonutamist ning menetluse kulgemise ohustamist,» märkis riigikohus.

Kolleegiumi hinnangul peab ausas menetluses pooltele olema tagatud võrdne võimalus kohtu siseveendumuse kujunemise mõjutamiseks, mis aga ei tähenda, et vahistatavale tõenditele juurdepääsust keeldumist tuleks alati käsitada ausa menetluse põhimõtte rikkumisena.

Kolleegiumi hinnangul on poolte ebavõrdsusest ebaausa kohtumenetluse ilminguna põhjust rääkida alles juhul, kui tõenditele juurdepääsust keeldumisega kaasnevaid raskusi kaitseõiguse teostamisel pole tasakaalustatud ja vahistatavalt endalt ning tema kaitsjalt on võetud seetõttu tõhus ning reaalne võimalus vahistamistaotluse argumente kummutada.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole kaitsepoolele tõenditele vahetu juurdepääsu piiramine ebaproportsionaalselt takistanud kaitseõiguse efektiivset teostamist. Nii vahistamistaotluses kui ka kohtumäärustes on kirjeldatud põhjalikult kuriteokahtlustust ja õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohtu ning antud üksikasjalik ülevaade senises kriminaalmenetluses kogutud tõenditest.

«Seega olid kahtlustatav ja kaitsjad kogu vahistamismenetluse vältel teadlikud, milliste tegude toimepanemises Kaljuranda kahtlustatakse ning millised tõendid ja kuidas esitatud kahtlustust kinnitavad. Samad andmed olid kahtlustataval ja kaitsjatel õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohu kohta. Eelkirjeldatu võimaldas esitada prokuratuuri seisukohtadele sisulisi vastuväiteid ja seda on kaitsjad, sealhulgas kaebemenetluse kaudu, ka teinud,» märkis riigikohus.

Harju maakohus vabastas 5. jaanuaril vahi alt korruptsioonis kahtlustatavad Tallinna Sadama eksjuhid Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, kes pidid edaspidi olema elektroonilise järelevalve all. Läinud aasta jõulude eel taotlesid Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kaitsjad kohtult, et kahtlustatavate vahistamine asendataks elektroonilise valvega. 5. jaanuaril peeti Harju maakohtus kohtuistungid, kus prokurör nõustus tõkendi muutmisega.

Kaitsepolitsei pidas Tallinna Sadama juhatuse endised liikmed Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kinni mullu 26. augustil. Samal päeval peeti kinni ka kolm altkäemaksu andmises ja kolm selle vahendamises kahtlustatavat. Nemad pääsesid 28. augustiks kõik vabadusse. Hiljem on kahtlustuse saanud ka kaks Poola laevatehasega seotud isikut.

Riigiprokuratuuri kinnitusel käivitus kriminaalmenetlus Kiili ja Kaljuranna tegevuse uurimiseks küll tänavu, kuid kogutud tõendid annavad alust arvata, et võimalikud korruptiivsed tehingud ulatuvad juba aastasse 2009.

Kahtlustuse keskne tehing on riigiprokuratuuri kinnitusel parvlaevahange ning uurimisandmetel tekitab kahtlusi laevade tellimine nii Poolast kui Türgist.

Kohus mõistis miljonite salasigarettidega äritsenud jõugu tingimisi vangi

Tartu maakohus tunnistas eile kokkuleppemenetluses süüdi viis inimest, kes tegelesid Lõuna-Eestis ligi kahe miljoni salasigareti ja sadade liitrite salaalkoholi käitlemisega.

Kohus tunnustas kõik viis  süüdi tubakatoodete käitlemise korra rikkumises. Lisaks tunnistati neist kolm süüdi alkoholi käitlemise korra rikkumises, kaks salakaubaveos ning üks dokumendi võltsimises ja selle kasutamises, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.

Kohus mõistis kõigile karistuseks tingimisi vangistused. Veronika Belolipetskaja (41) karistuseks mõistis kohus kolm aastat ja kuus kuud, Andrei Tarnovk (38) karistuseks kolm aastat ja kaks kuud, Oksana Galkani (41) ja Vjatšeslav Perepeljakovi (45) karistuseks kaks aastat ning Amiran Tsetshladze (45) karistuseks koos talle varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega kaks aastat ja seitse kuud.

Katseaegade pikkused jäid vahemikku kahest aastast ja kuuest kuust kuni kolme aasta ja nelja kuuni. Tsetshladze peab katseajal lisaks täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid.

Eelvangistuses on mõistetud karistusest Belolipetskaja ära kandnud kaks kuud ja 24 päeva, Tarnovski viis kuud ja 24 päeva, Galkan kaks päeva ning Perepeljakov ja Tsetshladze kolm päeva.

Kohtuotsusega konfiskeeritakse lisaks leitud salasigarettidele ja -alkoholile veel sõiduk Toyota RAV 4 ja sularaha summas üle 7500 euro. Lisaks mõisteti kohtuotsusega neljalt süüdimõistetult täiendavalt välja veel 26 000 eurot.

Menetluskulude katteks peavad viis süüdimõistetut tasuma 645 kuni 1185 eurot.

«Tegemist oli salasigarettide ja salaalkoholi käitlemise ahelaga, kus ühed ahela lülid toimetasid salakauba Eesti-Vene piirilt Põlvamaalt Tartumaale, seal korraldas ja vahendas salakauba müüki Veronika Belolipetskaja ning reaalsed edasimüüjad olid teised isikud. Kuriteoobjektiks olid  suures koguses Eesti maksumärgiga märgistamata sigaretid ja alkohol ning Veronika Belolipetskaja korraldamisel hoiti neid Luunja vallas asuvas garaažis. Sealt müüdi juba salakaup edasi. Ehk meie uurimisgrupil on õnnestunud välja selgitada ning vastutusele võtta nii saalkauba vedajad, selle edasimüümise organiseerijad ja vahendajad ning ka reaalsed müüjad,“ kommenteeris kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud ringkonnaprokurör Margus Lellep.

Kaks süüdistatavat tabati vahetult kuriteo toimepanemiselt ehk ajal, kui nad toimetasid piirilt salakaubana ületoodud sigarette Tartumaale nende vahendajale. Kinnipidamisel võeti ära kokku 100 000 salasigaretti. Garaažis toimunud läbiotsimise tulemusel leiti ning võeti ära veel 75 200 salasigaretti ja 172 liitrit salaalkoholi, mis kohtuotsusega konfiskeeritakse.

Eilne kohtuotsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul.

Tallinnas sai mees tänaval puhkenud kakluses vigastada

Tallinnas Nõmmel tekkis eile kolme tuttava mehe vahel tüli, mis kasvas üle kakluseks, politsei alustas juhtunu asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust.

Politsei sai eile väljakutse Vabaduse puiesteele, kus oli puhkenud kaklus kolme üksteisele tuttava mehe vahel, teatas Põhja prefektuur.

Kakluses sai 35-aastane mees kergeid kehavigastusi. Politseipatrull viis asjaolude selgitamiseks jaoskonda kõik kakluse osapooled - 23-aastase mehe, 33-aastase mehe ja 35-aastase mehe.

Politseini alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist. Kohus võib süüdimõistmisel sellise teo eest karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Politsei: kummikuuli tulistamine Harku mässu mahasurumisel polnud seaduslik

Politsei jõudis mullu 10. novembril Harku kinnipidamiskeskuses toimunud mässu mahasurumist analüüsides järeldusele, et kummikuuli tulistamine selles olukorras ei olnud põhjendatud.

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo ning kriisreguleerimismeeskonna juht Valdo Põder ütles Postimehele, et politsei kontrollis pärast kinnipidamiskeskuses aset leidnud konflikti põhjalikult sündmuse lahendamise iga etappi. «Seda tehakse iga suurema sündmuse puhul, et vajadusel politsei praktikat parandada ning hoida ära inimeste ohtu sattumine,» selgitas ta.

«Politsei jaoks oli tegemist erakorralise sündmusega ning kinnipidamiskeskuses pole ei varem ega hiljem nii paljude isikute osalusel korratusi esinenud. Sündmuse analüüsimisele kaasati selles osalenud ametnikud, turvataktikaeksperdid ning juristid jõu kasutamise õiguslike aluste hindamiseks,» põhjendas kriisireguleerimismeeskonna juht.

Videosalvestuselt on näha, kuidas politseinike korrusele sisenemise ajal seisab üks mees koridoris ning toast tuleb välja teine kinnipeetav.

Põdra sõnul leidis vahetult pärast juhtumit teada olnud info hilisemal kontrollimisel kinnitust. «Sündmused algasid ühe agressiivse kinnipeetava teistest eraldamisest, mis tõi kaasa teiste kinnipeetavate ärritumise ja ametnike korraldustele allumatuse. Kokku oli keskuse teisel korrusel üle 30 inimese, kellest 13 seisid koridoris ja keeldusid lahkumast, kuigi selleks oli korduvalt korraldus antud,» kirjeldas ta. 

Ligi kaks tundi kestnud läbirääkimiste tulemusel kõik kinnipeetavad siiski oma tubadesse ei läinud ning kiirreageerijad sisenesid korrusele. «Videosalvestuselt on näha, kuidas politseinike korrusele sisenemise ajal seisab üks mees koridoris ning toast tuleb välja teine kinnipeetav. Vahetult pärast seda tegi politseinik hoiatuslasu põrandasse ja kummikuul tabas rikošetist kinnipeetava jalga,» märkis Põder. 

«Viimaste kinnipeetavate tubadesse liikumine ei tähendanud politseinike jaoks siiski olukorra lõplikku lahendamist. Selleks tuli kõik toad ja ka isikud täiendavalt kontrollida ning seda ka tehti, viies inimesed esmalt söögisaali ja siis ühekaupa tubadesse tagasi.»  

Põdra sõnul analüüsiti kõige enam kummikuulidega laetud tulirelva kasutust. «Eksperdid jäid sündmuse olusid ja politseinike valitud taktikat tagantjärgi hinnates seisukohale, et tulirelva kasutamine - olgugi, et kummikuulidega - ei olnud kooskõlas korrakaitseseadusega,» lausus ta.

«Kuigi kummikuulide kasutamine on vähemohtlik ja laskmisel arvestati ohutusreeglitega, ei ole kummikuuli kasutamisel täna kehtivas seaduses erisusi. Politseinik võib relva kasutada ohu tõrjumiseks äärmusliku meetodina,» selgitas Põder.

«Samas teeb iga politseinik otsuse relva kasutada ise ja ohu taju on subjektiivne. Tagantjärgi asjaolusid hinnates ja vaagides võib oletada, et korraldusele vaatamata oma toast väljunud mees ei pruukinud olla agressiivne. Samas pidi politseinik selles olukorras sekundi murdosa jooksul otsustama, kas ligi kaks tundi väldanud juhtum võib sellel hetkel sekkumata jätmisel eskaleeruda ning ta valis olukorra lahendamiseks jõulisema viisi,» kommenteeris kriisreguleerimismeeskonna juht.

Tema sõnul on tagantjärgi sündmuste kulgu hinnates selge, et seda otsust aidanuks teha parem info liikumine ja selgem juhtimine.

«Turvalisust tagamisega seotud keerulisi olukordi lahendavad inimesed, mitte masinad. Puudub igasugune alus arvata, et keegi andis juhtunu käigus või hiljem selle kohta tahtlikult valeinformatsiooni,» märkis aga Põder. «Enamikku erakorralistest sündmustest saab tagantjärgi hinnates lahendada paremini või teistsugust taktikat kasutades. Otsustamise hetkel jagub aga aega ja infot täpselt nii palju, kui seda on, ent otsustada tuleb kiiresti, sest viivituse tõttu kaotatud ajast võib sõltuda politseiniku enda või kellegi teise elu.»

Politsei sisekontrollibüroo leidis, et eelmise aasta novembris Harku kinnipidamiskeskuses toimunud «mässu» mahasurumisel tehti mitmeid juhtimisvigu, tulistati rahulikku inimest ja lõpuks politseinikud ka valetasid juhtunu kohta - tanki lükati aga siseminister Hanno Pevkur, kes ei teadnud isegi asjast täpselt, kirjutas tänane Eesti Ekspress.

10. novembril sai Harku kinnipidamiskeskuses alguse vastuhakk, sest ühele kinnipeetavale anti teada otsusest tema keskuses viibimise aega kahe kuu võrra pikendada. Kongost pärit mees hakkas protestima ja temaga liitus veel paarkümmend inimest. Kinnipeetavad blokeerisid kella 19 ajal koridori ning ei allunud ühelegi korraldusele, kuigi töötajad nõudsid pidevalt, et koridor vabastataks ja mehed oma tubadesse läheks. Lõpuks sekkus politsei eriüksus. Tavapärane olukord taastati keskuses kella 21.30 ajal.

Mees jooksis vastu liinibussi ja sai viga

Tallinnas jooksis mees vastu bussipeatusest sõitu alustanud bussi ja sai viga.

Õnnetus juhtus eile kella 20.36 ajal Tallinnas Linnamäe tee 17/19 juures, «Kuristiku» bussipeatuses. Esialgsetel andmetel alustas autobussi SCANIA CN94 juhtinud 67-aastane mees sõitu, kui vastu bussi jooksis jalakäija, 65-aastane Oleg.

Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. Politsei palub õnnetuse pealtnägijatel helistada politsei kliendiinfo telefonil 612 3000 või saata e-kiri aadressile pohja.lmt@politsei.ee. 

Poisile otsa sõitnud auto lahkus sündmuskohalt

Harjumaal sõitis eile auto otsa teepeenral seisnud 15-aastasele poisile, kuid lahkus sündmuskohalt. Politsei palub pealtnägijate abi juhtumi asjaolude selgitamisel.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 16.45 ajal Harjumaal Raasiku vallas Aruvalla-Jägala maantee 13. kilomeetril. Esialgsetel andmetel sõitis tundmatu sõiduauto mööda Aruvalla-Jägala maanteed Peningi poolt Perila suunas ja sõitis otsa sõidutee teepeenral seisnud jalakäijale, 15-aastasele poisile.

Peale kokkupõrget sõiduauto lahkus sündmuskohalt Perila suunas. Sõiduauto oli punast värvi, küljel valged kirjad. Autojuhiks oli kiilaspäine mees, vanuses 50-60 aastat.

Poiss läks koju, kuid kiirabi toimetas ta hiljem Tallinna lastehaiglasse.

Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. Politsei palub õnnetuse pealtnägijatel helistada politsei kliendiinfo telefonil 612 3000 või saata e-kiri aadressile pohja.lmt@politsei.ee.

Alkohol muudab lühiajaliselt õnnelikuks

Nädalalõppudel on tavaline, et lõõgastatakse end alkoholiga, juues klaasi, paar või rohkem, et nädala pinged unustada.

Briti Kenti ja Sussexi ülikooli teadlaste uuring näitas, et alkohol lõõgastab ja muudab õnnelikumaks, kuid seda vaid lühiajaliselt, edastab Daily Mail.

Alkoholi lühajalisel joomisel tekib mõnus olek, kuid pikaajaline tarbimine võib tuua kaasa «musta masenduse», närvilisuse, ärrituvuse ja terviseprobleeme.  

Mitmed uuringud on näidanud, et liiga palju alkoholi joovate inimeste elukvaliteet on viletsam ja nad on oma eluga vähem rahul.

Kenti ülikooli teadlane Ben Baumberg ja Sussexi ülikooli teadlane George MacKerron kasutasid oma uuringus iPhone`il põhinevat rakendust, kuid ka traditsioonilisemat küsitlusmeetodit.

Esimeses katses uuriti noori ja jõukaid 20 – 30-aastaseid iPhone´i kasutajaid, teised uuringud täitsid tavaküsimustiku 30 – 42-aastased.

Uuring näitas, et õnnetundel ja alkoholi tarbimisel ei ole üldjoontes seost, kuid see seos tekib, kui lõõgastumiseks kasutatakse väikest alkoholikogust ja juuakse lühiajaliselt.

 «Alkoholipoliitika tegijad peaksid sellega arvestama, kui hakkavad midagi väga karmilt ära keelama või laiakäeliselt lubama. Osa inimesi suudab alkoholi tarbimise kontrolli all hoida, osa mitte. Need, kes naudivad klaasitäit veini või pudelit õlut, saavad lõõgastuse, kes aga «joovad nagu hobused», seda ei saa,» selgitasid teadlased.

Video: müüonid paljastasid, mis on püramiidi sees

Egiptuse püramiidid on varajanud oma saladusi üle 4000 aasta, kuid nüüd on teadlased hakanud neid lahti muukima kosmiliste osakeste abil.

Egiptusest ja teistest riikidest pärit teadlased lõid 3D video, mis valmis Kairo lähedasest nihkes püramiidist, mille uuringutes kasutati laserit, infrapuna termograafiat ja müüoneid, mis on kõrge energiaga laetud ohutud kosmilised osakesed.

Teadlaste sõnul liiguvad müüonid läbi ehitiste ja inimeste ilma, et nad kahjustusi tekitaks, seega olid need osakesed ideaalsed abivahendid uurimaks püramiidi sisu. Uuringus mõõdeti müüonite energiat ja liikumistrajektoori.

Nüüd loodud 3D video paljastab, et 4600 aasta vanuses nihkes püramiidis on varjatud kamber. See püramiid asub Dashuris iidses nekropolis ja on Vana kuningriigi vaarao Snofru (valitses 2613 - 2589 eKr) ajastu üks esimesi ehitisi.

Selles püramiidis on kaks sissepääsu, mis viivad kahte koridori. Koridorid suunduvad teineteise peal olevatesse kambritesse.

Osa arheolooge on väitnud, et vaarao Snofru on maetud sellesse püramiidi, kuid nüüdne skaneering seda ei kinnitanud.

Projektis osalenud teadlaste sõnul on nemad esimesed, kes kasutasid püramiidiuuringus müüoneid.

Müüonite abil tahetakse uurida ka Giza suurimat  Cheopsi (Khufu) püramiidi ning teha infrapunauuring veel kahele Giza ja Dashuri püramiidile.

Müüonide abil loodetakse jõuda jälile ka vaarao Tutanhamoni matmispaiga seniavastamata saladustele, sest Briti arheoloogi Nicholas Reevesi arvates ehitati matmispaik hoopis kuninganna Nofretetele.

Giza platool asuva suurima püramiidi ehitas vaarao Snefru poeg Khufu, kes oli neljanda dünastia (2575 – 2465 eKr) rajaja.

Video: maailma kõige pikem putukas elab Hiinas

Entomoloogid avastasid Hiina lõunaosast putuka, mis oma üle poolemeetrise pikkusega kuulutati maailma kõige pikemaks.

Guanxi provintsi metsast kaks aastat tagasi leitud putukas on maailmas teadaoleva 807 625 putukaliigi seas esikohal, olles keskmiselt 62,4 sentimeetrit pikk, edastab Discovery News.

Hiina entomoloogi Zhao Li teatel on leitud putukas umbes sama jäme, kui inimese nimetissõrm. Teadlasel oli pika putuka kohta andmeid, kuid varem ei olnud ta teda näinud ega tabanud.

«Olin 16. augustil 2014 Guanxis Liuzhous 1200-meetrisel mäel, kui märkasin natuke kaugemal kummalist «puurootsu» liigutamas. Läksin lähemale ja nägin üllatuseks, et tegemist on hiiglapika keha ja kehaga umbes sama pikkade jalgadega putukaga,» meenutas hiinlane.

Uus putukas sai ta leidja Zhao järgi teadusnimetuseks Phryganistria chinensis. Tegemist on liigiga, mille hulka kuulub üle 3000 alamliigi.

Eelmine rekordputukas pärines 2008. aastast Malaisiast ja selle pikkus oli 56,7 sentimeetrit.

Kuidas sai 'rahvast' kaasaütlev kääne?

Sõnalõpud võivad vahel pärineda hoopiski mõnest eraldiseisvast sõnast. 

Tänavu Tartu Ülikoolis grammatikasõnade tekkimisest doktoritöö kaitsnud Anni Jürine kirjutab ERRi teadusportaalis Novaator sellest, kuidas on eesti keelde tekkinud sõnalõpud. Näiteks kaasaütlev kääne kujunes välja sõnast kansak, mis tähendas rahvast ning hakkas tasapisi lühenema: -kansak-kasak-kasa-kaas-ka-ga. Teisalt on hoopis uue tähenduse omandanud kehaga seotud sõnad nagu peal, käel ja kõrval.

Loe põhjalikku lugu sõnade tekkimisest ERRi teadusportaalist Novaator.

Robotkirurgid said opereerimisega hakkama!

Teadlased näitasid sigade peal, et pooliseseisvad robotid suudavad opereerida ja teevad seda kirurgidest osavamaltki.

Nii selgus eile ajakirjas Science Translational Medicine avaldatud uuringust. Robotitel lasti opereerida nii elutuid kui ka elusaid sigu. Täpsemalt tegid nad pehmete kudedega – nende hulka kuuluvad näiteks  kõõlused, sidekoed, nahk, rasv, musklid närvid ja veresooned –seotud operatsioone Ainuüksi Ameerika Ühendriikides tehakse igal aastal üle 44,5 miljoni pehmete kudedega seotud operatsiooni.

 «Meie tulemused näitavad, et poolautonoomsed robotid võivad kirurgia muuta efektiivsemaks, täpsemaks ja laihaardelisemaks,» ütles Sheikh Zayedi Lastekirurgia Innovatsiooni keskuse arst doktor Peter C. Kim. Tema sõnul ei ürita nad tingimata inimesi robotitega asendada, vaid pigem arstide võimeid tänu robotitele parandada: juba praegu on robotid osavamad, parema silmanägemise ja täiendavate teadmistega.  

Kuigi robotite kasutamine pole üldises kirurgias midagi uut, ei ole pehmete kudede juures robotite tehtud operatsioonid seni õnnestunud. Peamiselt seetõttu, et erinevalt näiteks robotitega varustatud luuoperatsioonidest, võivad pehmed koed ja organid operatsiooni käigus oma asukohta ja kuju muuta ning robotid ei pruugi nende muutustega piisavalt kiiresti kohaneda.

Nüüd kasutas Kimi uurimisrühm aga inimesele nähtamatut valgust püüdvat 3D-kaamerat ja valgust kiirgavaid biomarkereid. Lisaks sellele programmeeriti robotitesse parimad kirurgilised tehnikad. Nii suutsid robotid operatsiooni käigus tekkinud muutustele reageerida.

Katsed näitasidki, et robotid edendasid kirurge mitmes aspektis: nende õmblused olid ühtlasemad ja nad tegid vähem vigu, sest nende otsuseid mõjutasid vaid neisse varem programmeeritud andmed, mitte niivõrd välised tegurid. Sealjuures on aga oluline mainida, et päris üksi roboteid opereerima ei lasta, vaid alati jälgib protseduuri kirurg, et vajadusel sekkuda. Ka pidid kirurgid elavate sigade puhul ikkagi sisselõiked ise tegema ning roboteid muudeski aspektides aitama.

Siiski usub dr Kim, et peagi on võimalik sarnaseid protseduure teha ka inimese sekkumiseta.

Kosmosest hakatakse jälgima ka ajaloolisi vaatamisväärsusi

Radarisatelliidid kaardistavad Maa liikumised, mis võivad UNESCO maailmapärandi objekte kahjustada. 

Prothego-nimeline projekt kestab kaks aastat ning selle eesmärk on luua geoloogiliste muutuste andmebaas, mida ÜRO ja riikide valitsused saaksid UNESCO maailmapärandi säilitamiseks kasutada. Uurimisrühm kasutab kahe Euroopa Kosmoseagentuuri radari vahendusel kinnipüütud pilte ning juba praeguseks on andmeid viimase 20 aasta kohta.

«Esmalt uurime viimase 20 aasta jooksul kogutud andmeid, mõistmaks, kuidas on geoloogilised protsessid ajalooväärtuslikke paiku mõjutanud. Projekti lõpus tahame aga UNESCO-le luua atlase või juhise, kuidas radaripilte ajalooliste paikade jälgimiseks kasutada,» rääkis BBC-le üks projekti juhtidest, dr Francesce Cigna. Radari kaudu saadud materjal on nii täpne, et selle põhjal saab tuvastada isegi paarimillimeetrised liikumised.

Peamiselt ohustavadki ajaloolisi paiku maavärinad, vulkaanipursked, maalihked, maa vajumine ja ranniku erosioon. Osa mõju võib tekkida kohe, ent sageli toimuvad muutused pigem pikaajaliselt. Ehkki suurem osa kahju tekib looduslikul teel, võib inimtegevus seda võimendada. 

Nii on Veneetsias maa vajumist kiirendanud põhjavee kasutus, Londonis on aga mitmeid UNESCO maailmapärandisse kuuluvad ehitisi mõjutanud maa alla ehitatud tunnelid. 

Lisaks üldisele andmekogumisele teevad teadlased nelja paiga kohta ka eraldi detailse analüüsi, mille põhjal hakatakse hiljem uurima ka teisi paiku. Nelja hulka kuuluvad Rooma ajalooline kesklinn, Khirokitia arheoloogiline ala Küprosel, Ahambra kindlus Hispaanias ning Derwent Valley industriaalajastu kompleks Suurbritannias.

Lisaks olemasolevale andmetele koguvad kosmosesse lennutatud satelliidid pidevalt uut infot, mida tulevikus kasutada.

Kliima soojenemine jätab juba sajandi lõpus 500 miljonit inimest koduta

Isegi kui kliimasoojenemise kiirust suudetakse pidurdada, on osa Lähis-Idas ja Aafrikas asuvate alade jaoks liiga hilja. 

2016. aastat peetakse juba praegu viimaste aastasadade kõige kuumemaks aastaks ja kogu maakera muutub pidevalt soojemaks. Hiljuti ajakirjas Climatic Change avaldatud uuring näitas aga, et isegi kui rahvusvaheliselt suudetakse kliima soojenemise kiirust pidurdada on teatud Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika alade jaoks juba liiga hilja, sest seal avaldub kliima soojenemine eriti just kuumadel suvekuudel.

Sealjuures vaatasid teadlased Lähis-Ida ja Aafrika olukorda nii juhul, kui praeguse kokkuleppe järgi suudetakse kasvuhoone gaaside mõju vähendada, aga ka siis, kui kõik jätkub vanaviisi. Selgus, et sealsete elanike jaoks suuresti vahet ei ole, igal juhul on osas paikades võimatu elada.

Kui seni on selle piirkonna keskmine suvetemperatuur olnud umbes 43 °C, siis sajandi keskpaigaks võib see tõusta umbes 46 kraadi lähedale ja sajandi lõpuks juba 50 kraadini. Ka öösel ei lange kuumus kunagi alla 30 kraadi ning kuumalaineid hakkab esinema kümme korda rohkem kui praegu.

Kui veel kuni 2005. aastani tuli ülikuumi päevi ette umbes 16 korda aastas, siis 2050 aastaks suureneb see arv teadlaste ennustuste kohaselt 80ni ning sajandi lõpuks juba 118ni. Seesugune kuumus, muudab tavaelu võimatuks ning ilma kuumenemine võib kolimist tähendada ligi 500 miljonile inimesele.

Põhjus, miks just seal eriti kuumaks läheb, peitub kõrbedes. Kõrbed muudavad nagunii kuuma ilma veel kuumemaks, sest kõrbega kaetud maapind ei suuda end maha jahutada.  

Depressiooni kiire ravi on võimalik ka «pilves» olekuta

Avastus: ketamiiniga saab depressiooni ravida ka selle kurikuulsate kõrvalefektideta.

Ketamiini, Special K või ketakat suur osa inimesi esialgu ravimitega ei seostaks, sest Eestis on see aine tuntuse saavutanud pigem ecstasy-tüüpi klubinarkootikumina. 2000.aastate teises pooles avastasid aga teadlased, et ketamiinil on ka depressiooni leevendav efekt. Osa eksperte ütleb lausa, et tegu on vaimse tervise valdkonna viimase 50 aasta ühe olulisema avastusega, sest erinevalt antidepressantidest mõjub ketamiin kohe: üks veeni süstitud ketamiiniannus võib kuue tunniga saavutada sama efekti kui kuunädalane antidepressantide kuur. Teisalt on ketamiini pahupooleks kõrvalmõjud ja klubidroogile omane «pilves olek».

Sel nädalal avaldasid aga Marylandi meditsiiniülikooli teadlased ajakirjas Nature uuringu, mis näitas, et depressiooniravis ei ole võtmekoht ketamiinil endal, vaid pigem ainel, mis avaldub siis, kui organism ketamiini omandama hakkab. Nii avastasid nad hiirte peal tehtud katsetest. Kui sama seaduspära kehtib ka inimeste puhul, mõjutaks see üle maailma ligi 350 miljonit inimest, keda see haigus kimbutab. Nimelt saaks nad depressioonile kiire leevenduse, ent sealjuures ilma «pilves» tunnet tekitavate kõrvalmõjudeta. Seda enam, et ketamiin on aidanud neid inimesi, kellele antidepressandid ei mõju.

Just neil põhjustel tegelevad ketamiiniuuringutega praegu paljud vaimsele tervisele keskendunud teadlased. Katsed leida ketamiini raviomadustega ent kõrvalmõjudeta ravimit pole seni õnnestunud. Suuresti just seetõttu, et pole selge, kuidas ketamiin täpselt ajus tegutseb.

Selle teada saamiseks uurisid Marylandi ülikooli teadlased põhjalikult hiirte reaktsiooni ketamiinile ning avastasid, et enamik ravivõimet tuleb konkreetsest ketamiini omandamise käigus vallanduvast ainest (2R,6R)-hürdoksünorketamiin ning kõrvalmõjusid seda ainet saanud hiirtel ei tekkinud. Nüüd plaanivadki teadlased tulevikus seda ainet inimeste peal katsetada. Uuringu juhtivautori, Marylandi ülikooli neuroteadlase Todd Gouldi sõnul läheb aga aastaid, enne kui ravimit reaalselt kasutada saaks. 

Tehisinimeseni samm lähemal: laboriloode püsis elus pea kaks nädalat

Senine üheksapäevane rekord löödi nelja päevaga. 

Asja olulisus ei peitu lihtsalt võidujooksus, vaid iga lisanduv päev annab bioloogidele uusi andmeid inimelu kõige esimeste etappide kohta. Ka võib see lahendada küsimuse, miks mõned rasedused katkevad, selgus sel nädalal ajakirjades Nature ja Nature Cell Biology avaldatud teadustulemustest. Nimelt hoidsid bioloogid laboris kasvatatud loote elus 13 päeva. 

Kuigi loomaloodete mehhanisme mõistavad teadlased juba ammu, on meie teadmised inimloodete kohta palju kehvemad – hiirte, konnade ja kalade kohta on kordades rohkem infot. Tänu uuele tehnikale suutsid Cambridge ülikooli teadlased kasvatada looteid tasemeni, kus neil arenesid rakud, millest hiljem moodustuksid organid.  «Seda oli imeline vaadata!» ütles ajakirjale Nature uuringu juhtivautor Cambridge ülikooli bioloog Magdalena Zernicka-Goetz.

Bioloogid usuvad, et tänu uuele tehnikale võiks ehitada juba järgmisel tasemel looteid. See püstitab aga nii eetilisi kui ka seaduslikke väljakutseid, sest suur osa riike – sealhulgas näiteks USA ja Suurbritannia  – ei luba üle 14-päevaseid looteid uurida. Otsuse loogika peitub selles, et kaks nädalat on aeg, kus lootest saab unikaalne inimene. Nii lõpetasid ka selle uuringu autorid eksperimendi, enne kui kahe nädalani jõuti, siiski ei usu teadlased, et loode oleks sellest kauem elus püsinud.

Bioloogidel õnnestus loodete eluajal jälgida senisest täpsemalt missugused rakud millal arenesid. Lisaks sellele tõi uus loote kasvatamismeetod koos loodete uurimisega välja seniteadmatuid erinevusi inimloodete ja hiirte loodete vahel. Nii tõdevad bioloogid taas, et näriliste põhjal inimeste uurimine on ebatäpsem kui arvasime.

Kuigi teoreetiliselt oleme inimese ehitamisele lähemal kui kunagi varem, ei ole see teadlaste eesmärk: praegu luuakse looteid selleks, et paremini aru saada, miks sünnivad osa lapsi vigasena ja miks osa rasedusi katkeb. 

Krokodillidel on varitsev pilk

Austraalia teadlaste sõnul on krokodillidel varitsev pilk, leidmaks kergelt ja kiiresti saaki.

Nende teravale ja kogu aeg ümbrust jälgivale pilgule aitab kaasa asjaolu, et neil on niinimetatud kolmas laug, mis kaitseb silmi vee eest ja võimaldab jälgida ümbrust ilma, et peaks pead mingis suunas pöörama, edastab BBC.

Krokodillide silmauuring paljastas, et mageda ja soolase vee krokodillidel on värvuste nägemist võimaldavad kolvikesed ehk koonusrakud erineva kuju ja suurusega.

Teadlaste teatel ei näe krokodillid vees olles kuigi hästi, samas aga jälgivad ka seal, mis toimub. Soolases ja magedas vees on valgus erinev vaid sügavamates kihtides ning krokodilli nägemine muutub vastavalt valgusele ja soolsusele.

«Soolases vees on tavaliselt rohkem sinist valgust, magevees aga punast valgust. Need loomad adapteeruvad vastavas keskkonnas,» nentis Lääne-Austraalia ülikooli teadlane Nicolas Nagloo.

Nagloo ja ta kolleegid uurisid Broome`i krokodillifarmis elavate nii magevee kui soolase vee noorkrokodillide silmamune.

Krokodillide silmade võrkkesta fotoretseptorite uurimine näitas, et magevee krokodillidel oli see nihkes pikema punase valguse lainepikkuse suunas, soolase vee krokodillidel aga sinise valguse lainepikkuse suunas.

Nagloo lisas, et krokodillide silmade uuring pakkus palju üllatavat, sest need loomad ei ole enamiku ajast vees, vaid hoopis kaldal, kus nad ka paarituvad ja söövad.

«Meie jaoks oli üllatav, et need suured kiskjad ei suuda tegelikult vee all kuigi hästi näha, samas aga reageerivad nende silmad erinevale valgusele. Igatahes näevad nad vee all halvemini kui inimesed, samas aga annab kolmas laug neile teatud eeliseid,» teatas teadlane.

Teadlaste sõnul on krokodillidega sarnane varitsev pilk ka imetajatel nagu hirved ja jänesed, kes on saakloomad ja peavad olema kiskjate suhtes valvel.

Kariibi mere taimed said James Bondi järgi nime

Kariibi mere saartel leiti uus taimeliik, millel on neli alamliiki ning need said nimetuse Briti kuulsa agendi kui ka samanimelise ornitoloogi James Bondi järgi.

Taimed kannavad teadusnimetust Jamesbondia, edastab foxnews.com.

1989. aastal surnud Briti ornitoloog James Bond uuris Kariibi mere saartel linde ning kirjutas sel teemal mahuka teadustöö ja raamatu.

Kirjanik Ian Fleming, kes puhkas Jamaical, oli ornitoloogi tööde ja tegevusega tuttav ning tegi temast oma kuulsa agendi James Bondi prototüübi.

Bond uuris Jamaical samas piirkonnas linde, kust leiti uued taimed, mis nüüd nii tema kui agendi nime kannavad. Teadlane J.M. Mears kasutas teaduslikku ladinakeelset nimetust Jamesbondia juba 1980. aastatel, kuid see ei juurdunud.

Fleming ütles ühes intervjuus, et talle meeldib nimi James Bond, kuna see on «lühike, ebaromantiline, anglosaksi ja väga mehine».

Teadlaste sõnul on uus taimeliik oma alamliikidega levinud nii Kariibi mere saartel kui Kesk-Ameerikas. Nad lisasid muiates, et ei ole teada, kas Jamesbondia joob martinit raputatult või segatult.

Need Kariibi mere saarte taimed ei ole esimesed, mis said väljamõeldud tegelase järgi nime. Teadlased nimetasid hiljuti Paapua Uus-Guineast leitud põrnika «Tähesõdade» tegelase Chewbacca järgi.

Volli Kalm: kuus head põhjust, miks investeerida teadusesse

Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm seletab lihtsal moel, miks teadusesse investeerimine on ühiskonnale kasulik, et tipptasemel fundamentaaluuringud pole pelk uudishimu rahuldamine, vaid just neist lähtub praktiline kasu ning et teadusest kasu saamiseks peab tark ja usaldav olema ühiskonna enamik.

Peaminister Taavi Rõivas on möödunud jõulust alates paaril korral avalikult lubanud, et valitsus astub konkreetseid samme jõudmaks tagasi vahepeal kaotatud tasemele, kus teadus- ja arendustegevuse avalikust sektorist rahastamine moodustab ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Nii on valitsusele soovitanud ka teadus- ja arendusnõukogu ning peab hädavajalikuks haridus- ja teadusministeerium.

Samas on täiesti põhjendatud ka küsimus, milleks on teadusele raha vaja ja mida me ühiskonnana selle eest saame. Kas investeering teadusesse on ühiskonnale kulu või tulu koht? Kui tulu, siis millal, kuidas ja kellele see laekub? Milline on ülikoolide  seal sünnib ülekaalukalt enamik Eesti teadusest – ühiskondlik-majanduslik mõju? Vaatleme neid lihtsaid küsimusi konkreetsete andmete ja näidete abil. Järgnevalt kuus head põhjust, miks investeerida teadusesse.

1. Teadus loob ülikoolihariduse aluse.

Eestis on teaduse kodu ülikoolides. Väheste eranditega, mida teadus- ja arendusnõukogu soovitab veelgi vähendada. Teadus on see, mis õpetab ülikoolis noori uue ja senisest erineva avastamisele. Haritud ja innovaatilise mõtteviisiga spetsialistid on kahtluseta kõige tähtsam panus, mida ülikoolid ühiskonnale, sealhulgas majandusele annavad. Kõik muu hea tuleb pärast seda. Igasuguse akadeemilise loometöö tulemused – teadusartiklid, patendid, ettevõtluslepingud, kunsti- ja seadusloome –iseloomustavad ülikooli ja töötajate kvaliteeti ning see peab olema võimalikust parim. Väga hea haridusega noor võib maailma muuta rohkem kui mistahes teadusartikkel, litsents või patent. Aga selliseks on võimalik kasvada keskkonnas, kus on palju ideid, mida teadusartiklites avaldada või patenteerida. Järelikult on investeering ülikooli teadusesse ühtlasi investeering tulevastesse ühiskonna liidritesse.

2. Teadusesse investeerimine on ühiskonnale otseses mõttes kasumlik.

Meeldib see teadlastele või mitte, aga teaduse ühiskondlikku mõju mõõdetakse üha vähem nn puhta teadusliku tulemuse ehk teadusartiklite ja neile viitamise alusel, vaid järjest rohkem võimes täita avaliku sektori ja ettevõtluse tellimustöid. Viimane on mõõdetav rahas ja selle kohta on olemas andmed. Näiteks järeldas Euroopa Liidu hiljuti lõppenud teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi tulemuste analüüs, et iga teadustegevusse investeeritud euro toob järgneva 25 aasta jooksul tagasi otsese või kaudse mõjuna vähemalt 11 eurot. OECD riikide keskmine rahaliselt väljendatud teadustöö efektiivsus on veel suurem. 2012. aasta andmeil toob üks neis riikides baasteadusesse investeeritud dollar tagasi 20–100 dollarit ning sama investeering rakendusteadusesse 6–25 dollarit lisatulu SKTsse. 

Eeldades, et teadlane on ettevõtlik ja valmis lahendama ettevõtluse probleeme, peame arvestama ka sellega, et ettevõtluslepingute lisatulu ei tohi jääda ainult teadlase ja tema labori käigushoidmise elupäästvale tasemele, vaid peab andma ka ettevõtlusele sarnase kasumi, mille teadlane investeerib oma kompetentsi kasvatamisse.

Teaduse ja tehnoloogia saavutuste rakendamisega kaasnev tulu ei sõltu ainult vaadeldava arenduse headusest või praktilisusest. Vaja on arvestada ka selle majandusliku mõjuga, mis tekib kahjude ja mõttetute kulude ärahoidmisest.

3. Teadus hoiab ära mittevajalikke kulutusi ja kahjusid.

Ameerika Ühendriikides on tõestatud, et iga tegevus, mis vähendab vähki suremust ühe protsendi võrra, hoiab kokku 500 miljonit dollarit aastas. Kui palju aitaks Eesti tulevikukulutusi vähendada professor Irja Lutsari töörühma HIVga nakatumise vanuse määramise meetod, mille arendus ootab rahastaja heakskiitu?

Või teine näide: tulevaks aastaks on prognoositav globaalne arvutitarkvara koguväärtus 150 miljardit dollarit, kuid küberrünnakutest tulenev hinnanguline kahju on juba praegu üle triljoni dollari ehk seitse korda suurem.

Näiteid, kus praegune investeering vähendaks tuleviku kahjusid, on paljudelt teistelt aladelt. Kõigil neil on üks ühine joon: võimalikud lahendusteed ei ole käsitöönduslikult sirgjoonelised, vaid eeldavad lähtumist teaduslikult põhjendatud arendustest.

Iga uuenduse vastuvõtt ühiskonnas sõltub usaldusest selle vastu, olgu see uus ravivõte, uus e-tehnoloogia, uus koolisüsteem. Avalik sektor on kohustatud hoolitsema side-, õigus-, korrakaitse- jne teenuste eest ka siis, kui mingi osa ühiskonnast ei usalda ega kasuta mobiiltelefoni, pangakaarti, e-posti, ID-kaarti ja e-riigi teenuseid. Järelikult sõltub uute tehnoloogiate rakendamise majandusliku mõju ulatus sellest, kui suure osa ühiskonnast saame neid kasutama. Kui paljudel meist on võimalus distantsilt optimeerida oma kodu ja suvila energiakasutust? Või linnal tänavavalgustust? Ja kui seda hakatakse tegema hulgi, siis kuidas see mõjutaks soojatootjate ning elektrivarustajate praegust majandusmudelit? Tehnoloogia areng võib mõne majandussektori jaoks olla ka destruktiivne ning töökohti ja sissetulekuid kaotav. Nagu Uber taksonduses või kodumajutus hotellinduses. Kiirelt väheneva töötajaskonnaga Eestile on töökohti kaotavad tehnoloogiad pigem võimalus kui oht.

4. Majandusliku mõjuga rakendused sünnivad alusteadusest.

On eksiarvamus, et kõik fundamentaalteadlased soovivad tegelda teadusega ainult uudishimu rahuldamiseks – tegelikult on uudishimu enamasti seotud reaalsete probleemide lahendamise sooviga. See, kuidas me tänapäeval töötame, sööme, reisime ja hoolitseme tervise eest, tugineb viimase sajandi fundamentaalteaduslikele tulemustele termodünaamikas, mikrobioloogias, kvantmehaanikas, keemias ja arvutiteaduses.

Eesti teadusülikoolides on 2/3 ettevõtete tellimustöödest suhteliselt väikese osa, kuid ka fundamentaalteadustes tipptasemel olevate teadlaste käes. Professorid Alvo Aablo, Enn Lust, Maarja Kruusmaa, Mart Ustav, Jaak Vilo, Valter Lang, Vahur Oja, Ülle Jaakma, Jarek Kurnitski on näited tippteadlastest, kes on ühtlasi suurimate ettevõtluslepingute täitjad. See tõestab ka Eesti näitel, et ettevõtlusele või avalikule sektorile lühivaates vajalikud rakendusuuringud sünnivad eelkõige seal, kus tegijaiks on tugevad teadlased või nende juhitavad töörühmad.

Kui kodumaine näide kõiki ei veena, siis sama küsimus ka välisvaates. 2014. aastal soovis USA Kongress ülevaadet, mida saab riik vastu iga-aastase 60 miljardi mittesõjalise teadusinvesteeringu eest. Uuring telliti USA teaduste akadeemialt ja selle kõige olulisem järeldus oli: Kui te olete mures teaduse panuse pärast majandusse, siis ärge keskenduge liiga teaduse majanduslikule mõjule. Keskenduge tipptasemel alusteaduslike töörühmade toetamisele ja teaduse majanduslik mõju tuleb iseenesest.

5. Teadus loob kogu ühiskonna innovatsiooni aluse.

Innovaatiline on teha asju targemini, kui seni on osatud. Avaliku raha eest tehtud teaduse tulemused muutuvad kiiresti ja vältimatult kõigile kättesaadavaks hüveks. Teadustöö tulemusi saavad arenduse ja innovatsiooni eesmärkidel ära kasutada kõik, kes on võimelised neist aru saama ja enda huvides rakendama. Praegu kasutab 2/3 maailma rahvastikust mobiilseid sidevahendeid, mis tähendab, et need on laiemalt levinud kui näiteks pangateenused. Teoreetiliselt on see 2/3 inimestest võimelised veebist leidma ja kasutama innovatsiooniks teaduse tulemusi, kui vaid haridus lubaks. Seega, mida targem ja haritum on rahvas, seda innovaatilisem saab ta objektiivselt võttes olla. Üksikud haritud targad, nagu olid 19. sajandil maa sool, tänapäeval kogu ühiskonna arengut vedada ei suuda. 

6. Kõik tegelikult olulised probleemid on komplekssed ja neile pole lihtsaid lahendusi.

Kliimamuutused, energiavarustatus, vananev elanikkond, loodusressursside ammendumine, terrorism ja võõraviha, majandusliku ebavõrdsuse kasv – ükski neist pole leevendatav ühe-kahe teaduse tarkusega. Uutele tehnoloogiatele lisaks vajame eelkõige inimeste mõistvat suhtumist neisse ning teadmistele tuginevat usaldust. Kui inimesed ei usu, et geene sisaldavaid toiduaineid süüa on ohutu, et vaktsineerimine on tõhus viirushaiguste ennetaja, et tuumaenergeetika on ohutu ja keskkonnasäästlik energia tootmise viis ja et nutitelefoni valmistamiseks on vaja toota haruldasi muldmetalle, siis sellist uskmatut rahvakihti ei aita edasi ka parimad olemasolevad tehnoloogiad. Sellega oleme taas jõudnud ühiskonna ja inimese käitumist, hoiakuid, tundeid ja motiive selgitavate teaduste kui innovatsiooni ja arenguga vältimatult seotud uuringute vajalikkuse juurde. Suutmatus näiteks samasooliste kooselu või mõnesaja sõjapõgeniku tagant ära tunda tegelikult olulisi väljakutseid on suur ühiskonna, sealhulgas majanduslikku arengut pärssiv probleem ning vajab näpuga näitamise asemel tõsiteaduslikku lähenemist. 

Nagu näeme, tuleb mitmelgi juhul tunnistada, et teaduse üldkasulik ja majanduslik mõju on tegelikkuses alahinnatud või ootused valesti adresseeritud.

Vaata mis kuus on sinunimelisi kõige rohkem sündinud?

Statistikaamet avas lehe, kus saab kontrollida oma nime levikut.

 

Näiteks on Eestis Markosid  3886 ning kõige rohkem on seda nime pandud aprillis sündinud lastele. Keskmine Marko on 33-aastane. Vaata enda nime kohta siit

Tuhanded vabatahtlikud otsisid koduarvutist Ecuadori maavärina ohvreid

1800 vabatahtlikku aitas satelliitfotode kaudu tuvastada maavärinast enim kahjustada saanud alasid. 

25.aprillil ilmus avas kodanikualgatus Zooniverse veebilehe, kus nad kutsusid tuhandeid inimesi satelliitfotosid vaatama. See juhtus üheksa päeva pärast seda, kui Ecuadori raputas ülivõimas maavärin. Asja eesmärk oli nii üles leida maavärinast kõige rohkem kahjustada saanud piirkonnad ning kaardistada läbitavad teed, kirjutas ajakiri Nature. 

Inimene näeb fotot ning saab seal hiirega märkida pilvi, purustusi või siis märkida, et pilt on üldsegi loetamatu. Hiljem kontrollivad aga Oxfordi ülikooli teadlaste aretatud algoritmid, kuivõrd usaldusväärne erinevate kasutajate analüüs oli. Lõpuks saab andmete pealt koostada kaarte, mis ei näita küll purustusi majatäpsusega, ent siiski annavad info, kust läbi sõita ja kust purustusi otsida. 

Sealjuures oli inimeste huvi aidata tohutu. Juba esimese kahe tunni jooksul kontrolliti iga esimese 1300 foto hulka kuulunud pilti vähemalt 20 korda ning järgmise kahe tunni jooksul suutsid teadlased koostada juba esimesed kahjustuste kaardid. «See on üks kiiremaid reaktsioone, mida me oleme näinud,» ütles ajakirjale Nature California ülikooli astronoom Brooke Simmons. Simmons juhib suuremat projekti Planetary Response Network (PRN), mille eesmärk ongi välja arendada võimalikult hea, vabatahtlike kasutav kriisidele reageerimise süsteem. Ecuadori maavärina kaartide koostamine oli selle esimene avalik katse.

Kokku panustas Ecuadori piltide analüüsimisse üle 2800 inimest, suutes nii läbi vaadata ligi 25 000 ruutkilomeetrit Ecuadori rannikualasid. Praegu tegutsevad samades paikades päästemeeskonnad.

Eesti doktorant jõudis pahaloomulist papilloomiviirust pidurdava avastuseni

Tartu Ülikooli doktorant Mart Toots  avastas uurimistöö käigus pooljuhuslikult mitme keemilise ühendi seni kirjeldamata mõju papilloomiviiruse infektsiooni pidurdamiseks.

Pea kõik inimesed nakatuvad oma eluaja jooksul papilloomiviirusega ning neist osa võib põhjustada haigusi, näiteks emakakaelavähki. Nüüd avastas aga Tartu Ülikooli doktorant Mart Toots pooljuhuslikult mitme keemilise ühendi seni kirjeldamata mõju papilloomiviiruse infektsiooni pidurdamiseks. Töö viis kahe leiu patenteerimisele, mis aitavad tulevikus papilloomiviirust paremini mõista.

Loe põhjalikku lugu ERRi teadusportaalist Novaator. 

Video: Nazca geoglüüfide seast leiti uus müstiline koletis

Jaapani Yamagata ülikooli teadlaste sõnul leidsid nad Peruust kuulsate Nazca geoglüüfide seast uue, mis kujutab mingit müstilist koletist.

Teadlaste sõnul asuvad kaks nüüd avastatud maapinnajoonist Majuleoses ja kujutavad loomi, kellel on pikk keel suust väljas, mustriline keha ja palju jalgu, edastab foxnews.com.

Uurimine näitas, et need geoglüüfid loodi hilisel Paracase perioodil (400 – 200 eKr) meetodil, mille puhul tumedamad pinnasekivimid eemaldati osaliselt, et esile tuleks sügavamal asuvad heledad kivimid.

Eemaldatud kividest tehti müütilise looma piirjooned.

Jaapanlased on Nezca geoglüüfe uurinud alates 2011. aastast ning nüüdsed uuringud on kokku kaheksandada. Nüüd leitud kaks uut joonist on piisavalt suured, et neid on helikopteri või drooniga lennates kerge märgata.

«Nende kahe geoglüüfi vahel kulgeb tee, mis viib Cahuachi templisse. See lubab oletada, et koletised on seotud palverännakuga,» edastasid uurijad Masoto Sakai ja Jorge Olano Yamagata ülikooli leheküljel.

Wikipedia: Nazca geoglüüfid paiknevad Nazca kõrbes Peruu lõunaosas kuiva kliimaga kiltmaal. 1994. aastast kuuluvad need UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Sadade geoglüüfide seas on lihtsaid jooni ja ka selliseid keerulisi figuure nagu koolibrid, ämblikud, ahvid, kalad, haid, mõõkvaalad ja sisalikud. Samuti on taimi ja abstraktseid kujundeid. Suurimate geoglüüfide läbimõõt on umbes 200 meetrit.

RKAS lammutas Patareid vandaalide eest kaitsva müüri

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts lammutas Patarei merekindluse ja Lennusadama vahelise nõukogude ajal ehitatud telliskivimüüri.

Patarei pealiku Andrus Villemi sõnul paigaldati müüri asemele moodulaed, kuid see ei peata vandaale, kellega merekindluse töötajad pidevalt hädas on. Suurt kompleksi valvab öösel üks turvatöötaja, kes ei suuda muinsuskaitse all olevat merekindlust kaitsta metallivaraste, vandaalitsevate alaealiste ja sinna ööbima trügivate kodutute eest.

Peale selle on kõrvalkrunt Villemi sõnul risustatud ning läbi võrkaia avanev vaade ei jäta Patarei külastajatele kuigi head muljet.

RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm selgitas, et vana müüri lammutamine on seotud nii Lennusadama haldushoone, Vesilennuki tänava rekonstrueerimise ja kommunikatsioonide rajamisega kui ka PVC halli ehitusega.

«Meremuuseumi territooriumil on plaanis suve teises pooles alustada Lennusadama haldushoone, Vesilennuki tänava rekonstrueerimise ja kommunikatsioonide rajamisega. Antud projekti raames korrastatakse ka Meremuuseumi ning Patarei merekindluse vaheline territoorium – lagunevad ning mittevajalikud hooned ja müüriosad lammutatakse, pikemas perspektiivis on plaan avada see territoorium ka linnarahvale,» rääkis Idnurm.

Ta lisas, et lammutustööde esimese etapiga alustati praegu seetõttu, et Meremuuseum tahab suve hakata müüri vahetusse lähedusse rajama 800-900 ruutmeetri suurust PVC halli, mis on mõeldud möödunud aastal Kadrioru Tivoli alalt kaevamistööde käigus leitud keskaegse koge vraki konserveerimiseks.

Meremuuseumi ja Patarei merekindluse vahele jääva ala korrastamise suuremamahulised tööd on planeeritud käesoleva aasta suve teise poolde.

«Mis puudutab turvalisuse küsimust, siis pikemas perspektiivis toob Patarei merekindluse ja Meremuuseumi vahelise territooriumi avamine endaga kaasa avaliku ruumi efekti, kus vahelejäämise oht mööduvale kaaskodanikule on suurem kui suletud territooriumil turvatöötajale. Mehitatud valve jääb ka edaspidi alles, kuid senisest rohkem pannakse rõhku tehnilistele valveseadmetele tuvastamaks keelatud tegevused territooriumil,» ütles Idnurm.

Käesoleval ajal on avalikustamise faasis uus detailplaneering, millega soovitakse muuta Patarei merekindluse tulevast hoonestuskontseptsiooni kasutajasõbralikumaks. Muuhulgas pannakse detailplaneeringuga paika ka Patarei merekindluse ja selle lähiala väärtustamise alused. Senise ajakava kohaselt peaks linnavolikogu uue detailplaneeringu vastu võtma suvel.

Fotod: esimene kruiisilaev tõi Tallinna 2650 turisti

Täna saabus Tallinna sadamasse tänavuse kruiisihooaja esimene laev MSC Musica, mille pardal on 2650 kruiisituristi.

Homme jõuavad siia Regal Princess, mille pardal on 3600 reisijat ning Celebrity Silhouette 2800 kruiisituristiga.

Video: USAs päästeti sademeevee äravoolutorust kits

Päästjad ning politseinikud ühendasid täna USAs, Austinis jõud, et välja aidata sademevee äravoolutorusse kinni jäänud kits.

Võimuesindajad saabusid kitse päästma pärast seda, kui kohalik elanik ei suutnud looma ise päästa ning ta helistas hädaabisse. Appi tõtanud päästjad ja politseinikud kartsid, et loom võib pärast päästmist joosta sõiduteele ning seetõttu tassiti kits enne vabastamist maanteest kaugemale.

Video: Peruu politsei tulistas alla Boliivia narkolennuki

Peruu narkopolitsei tulistas eile alla Boliivia lennuki. Ametnikud kahtlustasid, et väikese lennukiga veeti narkootikume.

Politseiametniku poolt filmitud videost on näha hetke, kuidas Boliivia lennuk alla kukub. Järgmise kolme tunni jooksul kestis aktiivne tulevahetus. 58-aastane boliivlasest piloot sai tulistamise käigus haavata ning ta toimetati haiglasse, teine kahtlusalune, kes oli pärit Kolumbiast, põgenes.

Võimud konfiskeerisid lennukist 70 kg kokaiini ning ametnikud usuvad, et mehed suutsid tulevahetuse ajal ära peita 200 kg narkootikume, sest allatulistatud lennuki kandevõime oli 300 kg.

ÜRO hinnangul on Peruu pärast Kolumbiat maailmas suuruselt teine kokaiinitarnija.

Postimehe ristsõna: 6. mai 2016

Sel nädalal toimub Postimehe veebiristsõnadele auhinnamäng. Kuidas osaleda? Lahenda kõik selle nädala ristsõnad esmaspäevast pühapäevani ja seejärel saada vastused meiliga aadressil veebiristsona@postimees.ee

Auhinnamäng on tegelikult kaheosaline: esmaspäevast laupäevani pärast iga ristsõna lahendamist õige lahenduse korral saab lahendaja täidetud ristsõna kohal teate, tavaliselt on selleks "Tublilt täidetud!". Auhinnamängu nädalal ilmub vastava teatena aga kolmetäheline täheühend. Kokku ilmub kuus erinevat kolmetähelist ühendit, nt esmaspäeval UST, teisipäeval REL, kolmapäeval RIA, neljapäeval EOO, reedel ATI ja laupäeval IVS. Lahendaja ülesanne on neist ühenditest moodustada sõna, mis ongi auhinnamängu esimese osa vastuseks. Toodud näites oleks vastussõnaks RELATIIVSUSTEOORIA.

Teise osa vastuseks on pühapäevase suurema, pildiga ristsõna lahenduslause. Iga mängus osaleja saab valida, kas osaleb mõlemas mängu osas või ainult ühes. Auhinnad on mõlemale mängu osale eraldi. Mõlema mänguosa auhinnaks on ristsõnakogumik "Krüptomaania 2" ja Postimehe meene. Lahendusi on võimalik saata kuni esmaspäevani, 9. maini kell 11:50. Samal päeval toimub auhinnavõitjate loosimine ning võitjate nimed avaldatakse pärast loosimist vastavas veebiartiklis. Võitjatele antakse teada meili teel, kuidas nad oma auhinnad kätte saavad.

Auhinnamängu nädalal on ristsõnade kommentaarid suletud. Veebiristsõnade auhinnamäng toimub iga kuu esimesel täisnädalal. Head lahendamist ja loosiõnne! 

Postimehe ristsõna: 5. mai 2016

Sel nädalal toimub Postimehe veebiristsõnadele auhinnamäng. Kuidas osaleda? Lahenda kõik selle nädala ristsõnad esmaspäevast pühapäevani ja seejärel saada vastused meiliga aadressil veebiristsona@postimees.ee

Auhinnamäng on tegelikult kaheosaline: esmaspäevast laupäevani pärast iga ristsõna lahendamist õige lahenduse korral saab lahendaja täidetud ristsõna kohal teate, tavaliselt on selleks "Tublilt täidetud!". Auhinnamängu nädalal ilmub vastava teatena aga kolmetäheline täheühend. Kokku ilmub kuus erinevat kolmetähelist ühendit, nt esmaspäeval UST, teisipäeval REL, kolmapäeval RIA, neljapäeval EOO, reedel ATI ja laupäeval IVS. Lahendaja ülesanne on neist ühenditest moodustada sõna, mis ongi auhinnamängu esimese osa vastuseks. Toodud näites oleks vastussõnaks RELATIIVSUSTEOORIA.

Teise osa vastuseks on pühapäevase suurema, pildiga ristsõna lahenduslause. Iga mängus osaleja saab valida, kas osaleb mõlemas mängu osas või ainult ühes. Auhinnad on mõlemale mängu osale eraldi. Mõlema mänguosa auhinnaks on ristsõnakogumik "Krüptomaania 2" ja Postimehe meene. Lahendusi on võimalik saata kuni esmaspäevani, 9. maini kell 11:50. Samal päeval toimub auhinnavõitjate loosimine ning võitjate nimed avaldatakse pärast loosimist vastavas veebiartiklis. Võitjatele antakse teada meili teel, kuidas nad oma auhinnad kätte saavad.

Auhinnamängu nädalal on ristsõnade kommentaarid suletud. Veebiristsõnade auhinnamäng toimub iga kuu esimesel täisnädalal. Head lahendamist ja loosiõnne! 

Postimehe ristsõna: 4. mai 2016

Sel nädalal toimub Postimehe veebiristsõnadele auhinnamäng. Kuidas osaleda? Lahenda kõik selle nädala ristsõnad esmaspäevast pühapäevani ja seejärel saada vastused meiliga aadressil veebiristsona@postimees.ee

Auhinnamäng on tegelikult kaheosaline: esmaspäevast laupäevani pärast iga ristsõna lahendamist õige lahenduse korral saab lahendaja täidetud ristsõna kohal teate, tavaliselt on selleks "Tublilt täidetud!". Auhinnamängu nädalal ilmub vastava teatena aga kolmetäheline täheühend. Kokku ilmub kuus erinevat kolmetähelist ühendit, nt esmaspäeval UST, teisipäeval REL, kolmapäeval RIA, neljapäeval EOO, reedel ATI ja laupäeval IVS. Lahendaja ülesanne on neist ühenditest moodustada sõna, mis ongi auhinnamängu esimese osa vastuseks. Toodud näites oleks vastussõnaks RELATIIVSUSTEOORIA.

Teise osa vastuseks on pühapäevase suurema, pildiga ristsõna lahenduslause. Iga mängus osaleja saab valida, kas osaleb mõlemas mängu osas või ainult ühes. Auhinnad on mõlemale mängu osale eraldi. Mõlema mänguosa auhinnaks on ristsõnakogumik "Krüptomaania 2" ja Postimehe meene. Lahendusi on võimalik saata kuni esmaspäevani, 9. maini kell 11:50. Samal päeval toimub auhinnavõitjate loosimine ning võitjate nimed avaldatakse pärast loosimist vastavas veebiartiklis. Võitjatele antakse teada meili teel, kuidas nad oma auhinnad kätte saavad.

Auhinnamängu nädalal on ristsõnade kommentaarid suletud. Veebiristsõnade auhinnamäng toimub iga kuu esimesel täisnädalal. Head lahendamist ja loosiõnne!