Hilton Tallinn Park Hotel`i kaunistavad Eesti maalikunstnike teosed

 

Hilton Tallinn Parki tube ja üldalasid ehib ligi 460 maali Eesti kunstnikelt.

Hilton Tallinn Park tegevdirektori Daniel Habersatteri sõnul näeb hotelli sisekujunduses Eesti kunstike Katrin Karu ja Maria Simsoni teosed.

“Valisime oma hotellis esitletavad kunstnikud koostöös ehitus- ja sisekujunduse projekti meeskonnaga. Katrin Karu ja Maria Simsoni käekiri on huvitav ja eristuv ning nende teosed sobivad hästi hotelli ruume kaunistama. Oleme valikuga väga rahul,” ütles Habersatter. Ta lisas, et suure tõenäosusega on hotellil plaanis tellida tulevikus veel mõningaid Eesti kunstnike töid.

Hotelli üldkasutatavatel aladel, lobby’s, konverentsi- ja koosolekuruumides on esindatud maalikunstnik Katrin Karu 22 suuremõõtmelist teost.

Hotelli tubadest leiab Maria Simsoni 437 maali. Tööde valmimine võttis kunstnikul aega ligikaudu pool aastat.

Katrin Karu on Eesti maalikunstnik, kelle töid on vaatamata lühikesele kunstnikukarjäärile müüdud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis kui ka Prantsusmaal. Karu on üks kuuest kunstnikust, kes valiti Eestit esindama märtsis Araabia Ühendemiraatides peetud Eesti kunstikuu raames.

Maria Simson on õppinud kunsti erialal Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Maalimiseni jõudis ta juhuslikult tänu õpetajale, kes ta kuuendas klassis kunstiringi kutsus.

8 fakti Hilton Tallinn Parkist:

Hotellil on 11 korrust ja 202 tuba, millest 27 on sviidid

180ruutmeetrine Presidendi sviit on üks suurimaid Tallinnas

Hotelli kõrgeimail korrusel asub äriklassi lounge

Hotellis on kümme konverentsiruumi, jõusaal, eforea spa koos sisebasseiniga ning restoran baari ja terrassiga

Olympic Casino avab hotellis 1600ruutmeetrise Eesti esinduskasiino

Hotelli arhitekt on Meelis Press

Sisedisainilahenduse autor on Vertti Kivi

Hilton Tallinn Park hotelli ehitas AS Merko Ehitus Eesti

Viimased aastasajad võisid olla pilvisemad kui arvasime

Uued teadustulemused viitavad, et puude roll pilvede kujunemisel võis olla suurem kui seni arvatud.

Seni on puude rolli pilvede tekkimises alahinnatud, näitavad eile ajakirjas Nature ja Science avaldatud eksperimentide tulemused. Kui tulemused paika peavad, võisid tööstusrevolutsioonieelsed taevad olla palju pilvisemad.

Seniste teadmiste järgi usuvad eksperdid, et kuna fossiilkütuste põletamisest õhku sattuvatel osadel on pilvede tekkimisele oluline mõju, on tööstusrevolutsiooni järel pilvede arv suurenenud. Et  pilved peegeldavad osa päikesekiirgust kosmosesse tagasi, on pilvede arvu tõus aidanud süsihappegaasi mõju kliimamuutustele maskeerida.

Uued avastused seavad aga selle teooria kahtluse alla, sest sel nädalal avaldatud tulemused viitavad sellele, et tegelikult mõjutavad pilvede tekkimist suuresti ka puud, mistõttu võidi fossiilkütuste põletamise mõju pilvede tekkimisele ülehinnata.

Puhast õhku ei tasu karta 

Tulemuste mõistmiseks tuleb aru saada, kuidas pilved üldsegi tekivad. Pilved moodustuvad õhus lendlevatest imepisikestest vihmapiisakestest ning mõnikord ka väikestest jääkristallidest. Selleks, et neist osakestest aga pilv tekiks, läheb vaja veel aerosoolosakesi. Teatud hulk neist osakestest jõuab atmosfääri maapinnalt – näiteks kõrbedelt või siis ookeani kohalt – ülejäänud tekivad aga atmosfääris teatud ühendite kokku saamisel. Siiani arvasid teadlased, et viimane protsess saab toimuda suuresti siis, kui vulkaanilisest tegevusest või siis fossiilkütustest õhku sattuv väävelhape selleks tõuke annab. Just seetõttu arvatigi, et tööstusrevolutsiooni eel oli taevas vähem pilvi, kuna fossiilkütuseid siis veel ei põletatud.

Pilvede tekkimise uurimiseks, lõid teadlased ise kolme meetrises konteineris pilvede tekkimiseks vajalikud atmosfäärioludega sarnased tingimused. Seal katsetusi tehes avastaski Kirkby avastas, et aerosoolosakesed moodustusid ka puudest tulevate osakeste kaudu. Sarnasele tulemusele jõudis oma eksperimentides ka Helsingi ülikooli keemik Federico Bianchi.  

Seetõttu usuvadki nad nüüd, et fossiilkütuste mõju pilvede moodustumisele võidi ülehinnata. Veel enam, Hamburgi Meteoroloogia Instituudi atmosfääriteadlase Bjorn Stevensi sõnul võib uusi tulemusi veel teisitigi tõlgendada. Nimelt on osa teadlasi muretsenud, et kui fossiilkütuste põletamist vähendada või muuta nii, et väävelhapet lenduks õhku vähem, võib ka pilvedest tekkiv kliimat jahutav efekt väheneda. Nüüd on see aga väiksem mure, sest ka puud ise «tekitavad pilvi». «Meil ei ole vaja puhast õhku karta,» ütles Stevens ajakirjale Nature.

Lisaks sellele huvitab teadlasi ka küsimus, mis põhjusel puud neid osakesi väljutavad ja kas see võib olla nende enda olukorra paranemiseks. «See võib olla ilus tehnika, mille kaudu puud enda ümber asuvat keskkonda kontrollivad,» ütles Kirkby.

Masingu kool kutsub orienteeruma läbi aja

Tartu Herbert Masingu Kool organiseerib 2. juunil linnaorienteerumise pealkirjaga AjaMasing, millega tutvustatakse kõikidele osalejatele oma kooli arengulugu.

Kooli arendusjuht Sandra Liiv selgitas, et sel viisil soovivad nad esile tuua Tartu Herbert Masingu Kooli eripära võrreldes teiste hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolidega.

«Nimelt on meie koolis õppivate laste kontigent pidevalt muutunud, sest oleme püüdnud kohaneda laste tervisest tulenevate vajaduste muudatustega,» selgitas ta. «Seetõttu on esialgut peamiselt somaatiliste terviseprobleemidega (need on südamehäiretega või liikumispuudega lapsed, kellele tavakooli koormus ei sobinud) lastele mõeldud koolist saanud käitumis- ja tundeelu häirega ja psüühikahäiretega laste heaks tegutsev kool.»

2. juuni linnaorienteerumisel läbitakse neli punkti, kus igas ühes ootavad osalejaid põnevad ülesanded, mis ongi otseselt või kaudselt seotud kooli arengulooga. «Ürituse lõpp-punktis ootab kõik veel paras üllatus,» lisas Sandra Liiv. «Need on meeskondlikud väljakutsed, mis panevad proovile kõigi osalejate taju, paindlikkuse ning koostööoskuse.»

Orienteerujad alustavad seiklemist kell 9 kesklinnas Kalevi tänavalt, ning päev lõppb ühiste meeskondlike väljakutsetega Kasarmu tänava rohelisel alal, kus ootavad teadus- ja psühhobussi tegijad. Orienteerumispäeva lõpp on umbes kell 13.

Sandra Liiv täpsustas, et orienteeruma oodatakse 1. kuni 12. klassi õpilastele lisaks ka Tartu Herbert Masingu Kooli partnerite esindajaid ning tulla võib kuni 15-liikmeliste meeskondadena, kas koos sõprade või terve klassiga.

«Pärast kõigi meeskondade registreerumist paneme paika täpse järjekorra ja stardiaja ning kõik grupid saavad teate oma orienteerumise algusaja ning -kohaga Tartu kesklinnas e-mailile hiljemalt 30. maiks,» selgitas Liiv.

Lisainfot võib küsida sandra@masing.tartu.ee, +372 58044564

Orienteerumisele saab registreerida ka siit.

Ricciardo näitas teisel vabatreeningul Mercedeste ees parimat aega

Monaco F1 etapil sõideti täna teine vabatreening, kus kiireimat aega näitas Red Bulli mees Daniel Ricciardo.

Ricciardo sai teisel vabatreeningul kirja aja 1.14,607, teise aja sõitis välja Mercedese rooli keerav Lewis Hamilton (1.15,213) ja kolmas oli tema tiimikaaslane Nico Rosberg (1.15,506).

Eelmise etapi võitnud Max Verstappen, kes istub Red Bulli roolis, sõitis välja neljanda aja, talle järgnesid Toro Rosso mehed Daniil Kvjat ning Carlos Sainz Jr.

Vaata kõiki teise vabatreeningu aegu siit.

Kõige rohkem tänatud arstid on Ülle Kadastik ja Aare Märtson

Tartu ülikooli kliinikumi kevadkonverentsil surus kliinikumi juht Urmas Siigur kätt ka kahel niisugusel arstil, keda eelmisel aastal on patsiendid kõige enam tänanud.

Need kaks on Ülle Kadastik, kes on naistekliiniku vanemarst-õppejõud sünnitusabi ja günekoloogia erialal, ning dotsent Aare Märtson, kes on traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja.

Ootamatu ja meeldiv

Ülle Kadastik ütles, et niisugune teade oli talle üsna ootamatu, aga väga meeldiv.

«Olen loomulikult meelitatud ja tänulik, et patsiendid nägid vaeva tänuavalduste kirjutamisega,» rääkis ta. «Kui arstid armastavad oma elukutset, armastavad nad ka oma patsiente ja teevad tööd suure pühendumusega,» ütles ta. «Kliinikumis on palju tublisid arste, kes vääriksid samasugust  tunnustust, kuid on erialasid, kus neid ei märgata, või patsiendid lihtsalt ei kirjuta kiitust. Igal juhul tänan ma väga oma toredaid naispatsiente, kes märkasid mind.»

Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja Aare Märtson ütles, et tema usub, et kõik arstid teevad oma tööd nii hästi, kui oskavad, kuid nende töö tulemus võib olla erinev. «Ilmselt on siis minul see töö ka hästi välja tulnud,» rääkis Märtson. Ta oli nõus sellega, et tähelepanu saamisel sõltub tõesti palju sellest, millisel erialal arst tegutseb.

«Ortopeedilised patsiendid on sageli suurtes valudes ja nende elukvaliteet on oluliselt häiritud. Teatavasti on puusaliigese endoproteesimine kõige rohkem elukvaliteeti parandav operatsioon. Eks seepärast ongi sellise operatsiooni läbiteinud patsiendid sageli väga rahulolevad.»

Märtson peab arsti töös vajalikuks suhtlemise ja suhtluskultuuri peale mõtlemist ning korrektsest käitumisest kinnipidamist, käigu siis jutt patsiendist või haigla töötajast.

«Aeg-ajalt tasuks ikka meenutada, mida ema meile kooliminekul või esimese klassi õpetaja käitumisest kunagi rääkis,» ütles ta. Isegi hea arst ei suuda head tööd teha üksinda, märkis ta. Seepärast on Aare Märtson tänulik kogu meeskonnale, kliinikule ja kliinikumile.

Väljavõtteid tänuavaldustest

«Soovin südamest tänada dr Ülle Kadastikku ja günekoloogia osakonna õdesid, hooldajaid väga hoolitseva suhtumise ja ravi eest!»

«Olin günekoloogiaosakonnas operatsioonil ja ravil. Tahan eriti tänada dr Ülle Kadastikku väga sooja ja mõistva suhtumise eest.»

«Ma tänan siiralt dr Aare Märtsoni ja tema meeskonda ning kogu ortopeedia personali, kes on väga hoolivad ja abivalmis. Peale operatsioonist ärkamist olid kõik nii siirad ja abivalmis. Jään tänutundega meenutama teid kõiki. Jätkugu teil ikka jõudu ja jaksu kõigega toime tulla.»

Pool tuhat tänu

2015. aastal laekus Tartu ülikooli kliinikumile 746 tagasisideavaldust, mis jagunevad tänuavaldusteks, ettepanekuteks ja kaebusteks ning kõik kolm kategooriat võivad esineda ka ühes avalduses. 500 avaldust olid tänuavaldused.

Balotelli peab Milanist lahkuma

AC Milani jalgpalliklubi president Silvio Berlusconi kinnitas, et Mario Balotelli järgmisel hooajal enam AC Milani särki ei kanna ja naaseb Liverpooli.

Liverpooli hingekirja kuuluv 25aastane Balotelli viibis tänavu laenul AC Milanis, kuid suutis lüüa vaid ühe värava. Klubi juhtkonnale see aga muljet ei avaldanud ja kuigi Balotelli soovis ise Milani jääda, ei plaanita teda Liverpoolilt välja osta, kirjutas Soccernet.ee.

«Balotelli leping meiega on lõppenud ning ka paljud teised mängijad on meilt lahkumas. Mängijad nagu Alex, Mexes, Boateng ja Balotelli on nüüdsest lepinguta ja peale nende on veel mängijaid, kes lahkuvad,» vahendas ESPN presidendi sõnu.

Ivanov jõudis Ukrainas veerandfinaali

Vladimir Ivanov (ATP 460) võistles Cherkassys kahel järjestikusel ITF sarja Futures tenniseturniiril. Üksikmängus jõudis Ivanov mõlemal võistlusel veerandfinaali, paarismängus kuulus talla esimesel turniiril aga võit.

Ukrainas peetud 10 000 dollarilise auhinnafondiga turniiridel jõudis Ivanov ka teisel turniiril veerandfinaali. Esimeses ringis oli ta 7:5, 6:0 üle ukranilasest Vitalii Shcherbast (ATP 1300), teises ringis sai ta otsustavas setis jagu itaaallasest Davide Galoppinist. Võidutulemus 3:6, 7:6(2), 6:3 kindlustas eestlasele koha veerandfinaalis, vahendas tennis.ee.

Paraku seal tuli Ivanovil tunnistada ukrainlase Danys Mylokostovi (ATP 844) 7:5, 6:1 paremust. Paarismängus Ivanov sellel turniiril ei mänginud.

Kroonilist haigust põdev muusik tahab saatusekaaslased äratuntavaks teha

Ligi kümme aastat esimese tüübi diabeedi küüsis olnud viljandlast Lauri Antsovit on pikemat aega painanud mure, kuidas parandada inimeste teadlikkust kroonilistest haigustest nii, et igasse maaslamajasse ei suhtutaks kui joodikusse või narkomaani.

Et oma murele mõttekaaslasi leida, avaldas ta eile Facebookis pöördumise «Viimane piisk!», mis leidis juba poole päevaga üle kahesaja jagamise ja kümneid kaasamõtlejaid. Tagasisidet tuli Antsovi sõnul nii palju, et ta ei jõudnud esimese hooga kõike hoomatagi. 

Viimane piisk kukkus Antsovi karikasse tänavu märtsis, kui ilmus uudis, kuidas politseipatrull viis teadvusehäirega mehe Tartus arestimajja, pidades tema seisundi põhjuseks alkoholi. Hiljem selgus, et tegelikult oli selle taga hoopis suhkruhaigus.

Lauri Antsovi sõnul on see kõigest üks näide, aga kui Eesti inimene näeb kusagil mõnda meelemärkuseta inimest maas lamamas, eeldabki ta ühiskonnas levinud normide tõttu, et see on pildituks joonud kodanik või asotsiaal. «Kui paljud teist niimoodi sellel hetkel mõtlevad?» küsis ta oma avalduses.

Et inimeste suhtumist muuta, oleks Antsovi idee teha krooniliste haiguste põdejatele eri värvi käepaelad, mille kõik inimesed kohe ära tunneksid. Mõeldes nutiajastu peale, sooviks ta need siduda veebilehe või mobiilirakendusega, kus oleks vajalik info haiguse kohta.

Sotsiaalmeedias tehtud üleskutsega loodab Antsov leida meeskonna, kellega koos seda asja ajama hakata, sest see, kas idee ka toimima hakkab, sõltub ennekõike teabest. «Ma lihtsalt tahangi teavet levitada ja proovida juba tehtut laiendada ja paremaks muuta,» ütles Lauri Antsov. Ta töötab parajasti küll Tartus, õpetades rahvaülikoolis kitarri, aga peab ennast siiski viljandlaseks, sest on siit pärit. Ta tegeleb muusikaga ja esines viis aastat tagasi superstaarisaates.

Antsovi idee kiitis heaks ühe diabeetiku ema, kes on katsetanud erinevaid variante, kuidas oma poja haigust nähtavaks teha. Et käe ümber pandavad kummipaelad, mis on Eestis juba kasutusel, osutusid ebamugavaks, kinkis ta lapsele 18. sünnipäevaks tätoveeringu, millel oli kujutatud sinine rõngas – ülemaailmne diabeedi sümbol. Paraku ei ütle ka see enamikule midagi.  

Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes rääkis, et diabeedihaiged on oma haigusest teadaandmiseks kandnud käepaelu, kaelakette ja kaardikesi rahakoti vahel, tema aga sellist märgistamist ei poolda, sest täiskasvanud inimesed üldiselt ei taha, et nende haigusest teataks. 

«Kui hoiad bussis käsipuust kinni ja kõrvalseisjad loevad sinu haiguse kohta, siis see pole meeldiv. Osa kroonilisi haigeid ei soovi, et isegi e-tervisesüsteemis oleks nende andmed näha,» rääkis Tammer-Jäätes. Tema sõnul näitab ka maailma kogemus, et diabeetikute märgistamine pole õnnestunud.

Tammer-Jäätes pooldab pigem seda, et iga inimene peab ise oma haiguse kohta teadma, sest hüpoglükeemia juhtumid, kus inimene langeb madala veresuhkru tõttu avalikus kohas koomasse, on pigem üksikud.

Interaktiivne graafik: kuidas läheb Kangertil ja Taaramäel Itaalia velotuuril?

Tänavu 99. korda peetav Itaalia velotuur Giro d'Italia saab sedapuhku avalöögi Hollandis, kus sõidetakse 6. mai õhtul 9,8 km pikkune individuaalne eraldistart. Üle kolme nädala kestev ligi 3400 km pikkune seiklus Itaalia pinnal lõpeb 29. mail Torinos. Sedapuhku saab eestlasest rattasõber kaasa elada koguni kahele oma mehele, sest stardis on nii Tanel Kangert (Astana) kui ka Rein Taaramäe (Katjuša)!

See on ainus vajalik oskus, et päästa oma suhet

Emotsioonid on keerulised ja iga päev mõjutavad neid meie kogemused. Olgu selleks päikesepaiste või vihmasabin, hea lugu raadios või kuri kiri tööpostkastis – kõik need pisiasjad mõjutavad meie tuju, kuidas me end tunneme ja mida mõtleme.

Raamatu «The Practical Guide to Emotional Intelligence» autor Justin Bariso kirjutab Time’is, et inimsuhetes tekivad probleemid, kui me laseme oma tunnetel dikteerida, kuidas me teiste inimestega suhtleme. Emotsioonid panevad meid erinevates olukordades käituma teisiti, kui me ehk tavapäraselt käituksime. Kui me oleme õnnelikud, nõustume ehk millegagi, millele muidu jah ei ütleks. Kui me aga oleme tujust ära, võime me end kellegi peal tahtmatult välja elada.

Emotsionaalne intelligentsus tähendab inimese võimet emotsioonidest aru saada, nende võimsat mõju mõista ja seda informatsiooni oma käitumise ja mõtete juhtimisel kasutada. Kui me räägime oma emotsioonide kontrolli alla saamisest, tähendab see üldiselt, et me kontrollime oma reaktsiooni emotsioonidele. See pole kerge, aga harjutades on võimalik see oskus omandada.

Kuidas saab emotsionaalne intelligents sind igapäevaelus aidata? Bariso sõnul on eluliselt oluline oskus suure pildi nägemine. Lühidalt öeldes tähendab puude taga metsa nägemise oskus, et me oleme võimelised emotsionaalselt laetud olukorras astuma sammu tagasi ning mõtlema läbi oma tegude võimalikud tagajärjed, nii lühi- kui pikaajalised.

Kuidas see toimib? Kui sa näiteks saad vihase e-kirja, siis enne sellele vastamist astu sammuke tagasi. Kui lähedane teeb midagi, mis sind ärritab, siis enne reageerimist pea paus. Küsi endalt:

  • Kuidas mõjutab minu vastus suhet selle inimesega?
  • Kas ma kahetseksin selle ütlemist homme? Aga järgmisel nädalal? Aga järgmisel aastal?

See kõik ei võta kaua aega ning seda pidevalt praktiseerides muutub käitumine harjumuseks.

Suhted on justkui sillad sinu ja teiste inimeste vahel. Iga päev oled sa situatsioonides, mis on emotsionaalselt laetud. Kui sa aga võtad momendi, et vaadata suurt pilti ning oma käitumist vastavalt korrigeerida, lisad sa silla tugevdamisse omalt poolt järjekordse lisakivi, selle asemel, et lasta neil momentidel aeglaselt silda hävitada, kuni see ükskord laguneb.

Loomulikult ei suuda keegi oma emotsioone täielikult kontrollida, aga ära lase vigadel end heidutada. Võta seda kui elukestvat õpet: mida rohkem sa harjutad, seda osavamaks sa saad.

Raske avarii tõttu surnud Bianchi vanemad kaebavad FIA ja Marussia kohtusse

Eelmisel suvel meie hulgast lahkunud vormel-1 sõitja Jules Bianchi vanemad on otsustanud kohtusse kaevata nii Rahvusvahelise Autospordiliidu (FIA), Vormel-1 sarja grupi kui ka Marussia meeskonna.

Binachi tegi raske avarii 2014. aastal Jaapani etapil ning viibis seejärel pikalt koomas. Marussia tiimi eest sõitnud prantslane suri eelmisel juulil raskete peavigastuste tõttu ning nüüd on otsustanud tema vanemad asjaga seotud organisatsioonid kohtusse kaevata.

Nimelt leiti pärast õnnetust koostatud FIA raportis, et F1 bossid polnud õnnetuses süüdi, vaid Bianchi ise ei suutnud piisavalt palju ning kiiresti pidurdada. Endise vormel-1 sõitja pere otsustas aga, et nemad sellise otsusega nõus pole ja nüüd on otsustatud kohtusse minna.

«Me otsime Julesile õigust,» teatas Bianchi isa Philippe. «Tahame välja selgitada ja paika panna tõe nende otsuste kohta, mis viisid meie poja õnnetuseni Jaapani GP-l. Tema perekonnana on meil nii palju vastamata küsimusi ning me tunneme, et Julesi avarii ja õnnetus oleksid võinud olemata olla, kui hulganisti vigu oleks tegemata jäänud,» lisas Philippe Bianchi. 

Perekonna poolt palgatud advokaadibüroo esindaja Julian Chamberlayne teatas omalt poolt: «Jules Bianchi surm oleks olnud välditav.» Ta lisas, et kuigi FIA raportis tehti turvalisuse suurendamiseks mitmeid ettepanekuid, jäeti kummalisel kombel sealt välja põhjused, mis Bianchi õnnetuseni viisid. Samuti nentis Chamberlayne, et kuna FIA raport süüdistas õnnetuses sõitjat ennast, siis tahab Bianchi perekond konkreetsemaid vastuseid juhtunu osas.

Bianchi sattus Jaapani etapil õnnetusse seetõttu, et kaotas vihmasajus oma masina üle kontrolli ja sõitis rajalt välja otsa rajatraktorile, mis oli samal ajal ära vedamas Adrian Sutili masinat. Kuigi Bianchi toimetati kiirelt helikopteriga kohalikku haiglasse, olid tema peavigastused nii tõsised, et koomast ta enam välja ei tulnudki.

Tulivihane lennureisija häbistas tüütut kaaslast internetis

Redditisse postitas üks kasutaja foto, mis ilmestab hästi niigi kitsastes ja ebamugavates oludes lendamise üht suurt probleemi – sinu privaattsooni tungivaid tüütuid kaasreisijaid.

Vaadake hoolega seda pilti – kas te märkate siin probleemi?

If you do this during a 3 hour plane flight, fuck you. from pics

Jah, tõesti, need on That1one_guy netinime taha peituva inimese taga istunud reisija jalad, mis on maagilisel kombel nii pikad ja painduvad, et ulatuvad välja eesistuja reavahesse.

That1one_guy sõnum tüütule reisisellile oli lühike ja tabav: «Kui sa teed kolmetunnise lennureisi ajal seda, siis keri kuradile!»

Foorumis tunti mehele kaasa ning anti ka häid soovitusi, näiteks pakuti välja ootamatut jalamassaaži või siis öeldi, et hea mõte oleks millegagi trügija jalad kinni siduda.

Internetis on palju pilte pahastest reisijatest, kes oma kaaslaste käitumisega sugugi rahul pole. Näiteks Passanger Shaming nime kandev Facebooki-leht kogubki pilte just sellel eesmärgil, et põhilisi käitumisnorme eiravaid inimesi korrale kutsuda ja häbistada.

Galerii! Kaevetööd Tallinna vanalinnas sundisid Olde Hansa külalisi sööma mulda, kive ja kruusa

Olde Hansa restoran avas kolmapäeval, 25. mail Vanaturu kaelas keskaegse aia stiilis toidukoha nimega Olde Hansa Hortus. Avamispidu oli täis salapära, müstikat ja illusioone. Vanalinnas toimuvatest kaevetöödest inspireerituna pakkus Olde Hansa peakokk Emmanuel Wille külalistele mulda, kive ning kruusa.

Belgiast pärit meisterkokk ja pikaaegse Bocuse d ́Or ́i Eesti kokakoondise treeneri kogemusega Emmanuel Wille ajas paljud külalised segadusse oma illusoorse juurviljapeenraga, mis oli täies mahus söödav.

Porgandi, peedi, selleri ja redise kõrvalt ei puudunud peenrast sammal, seened, rohutirtsud, ussikesed ja linnupesad munadega, mis ei maitsenud sugugi nii nagu silmale tundus.  Söödav muld oli tehtud ürdileivast, liiv kaeraküpsistest, puukoor pastinaagist ning kivid ja kruus olenevalt väljanägemisest riisist, speltasaiast, šokolaadist või seakõrnetest.

Külaliste ettetõstetud salateid kastis peakokk isiklikult oliiviõlist ja kakaovõist kokkusegatud küünlarasvaga, valades seda põleva küünlaga anumaist otse taldrikule.

Olde Hansa peakoka Emmanuel Wille andmetel oli illusioonroogade pakkumine keskajal väga iseloomulik meelelahutus peenemas kõrgseltskonnas.

“Auväärt külaliste meelte petmine toitude välimusega oli oskus, milles parimad köögimeistrid omavahel võistlesid,” rääkis Wille. “Lisaks võistlesid omavahel ka rikkad kaupmehed ja raehärrad, kes neist suudab palgata meisterlikuma koka, kasutada toitudes enam kalleid vürtse ja maitseained ning katta rohkem lookas toidulaua, kust toit kunagi ei lõppenud.

Kuna uhkeid sportautosid tol kaugel ajal polnud, oli võimalikult külluslik külaliste kostitamine majaisandale võimaluseks kogu ilmarahvale oma jõukust näidata.

Fantaasiatoitude ettekandmine oli keskajal kahtlemata iga pidusöömingu kõrghetk – midagi sellist nagu tänapäeval on suure pulmatordi lahtilõikamine.”

Hingetoitu pakkusid avamispeol Olde Hansa muusikud ning soovijad said kohapeal õppida selgeks ka keskaegse tantsujupi.

Olde Hansa tegevjuhi Tene Linki sõnul kujuneb Vanaturu kaelas endise Kaarmanni kaupluse pinnal asuvast Hortusest õdus piknikuaed keset linnaruumi.

“Juba sisse astudes tekib tunne, et oled jõudnud maale - linnud laulavad ja loodus kohiseb otse Tallinna vanalinna südames,” kirjeldas Link. “Otsustasime Hortuse avada seepärast, et Viru tänava teetööd on takistanud tavapärase suveterrassi ülespanekut restorani ette. On hea, et vanalinn korda saab, ent suvi on restoranidele kõige töisem ja kiirem aeg ning kahetsusväärselt ei ole teetöid planeerides arvestatud nende mõjuga turismindusele ja seeläbi riigi maksutuludele.”

Siiski on auväärt linnaisad teada andnud, et ehitustööd ei kesta terve suve ning alates jaanipäevast saab juba ka tavapärasel terrassil otse Olde Hansa restorani ees hõrgutisi mekkida.

Vaata pilte põnevast õhtusöögist!

Pilk peale! Vaata hulle asju, mida Eesti moeloojad müüvad

Sel laupäeval kell 12 algab Solarise keskuses kevade suurim moelaat, kus üle 20 disaineri paneb müüki oma ERKI moeshow lavale jõudnud rõivad ja aksessuaarid.

Solarise keskuse turundusjuhi Kristiina Pandre sõnul paistsid tänavusel ERKI moeshowl osalenud moeloojad silma nii originaalsuse, julguse kui ka hea tehnilise teostusega. “Olen kindel, et sel laupäeval võib Solarise keskuses kohtuda tulevaste moemaailma tipptegijatega, kelle looming võib tänasega võrreldes tulevikus kümnekordset hinda maksta,” lausus Pandre.

ERKI moeshow korraldaja Elo Meieri sõnul jõuab müüki väga erinevaid tooteid alates kingadest lõpetades peaeheteni. “Näiteks saab osta juba enne moeshowd populaarsust kogunud Katrin Aasmaa hiiglaslikke kunstlilledest peaehteid,” lausus Meier ning lisas, et paljud disainerid võtavad sel päeval vastu ka tellimustöid, et igale moehuvilisele just tema mõõtude ja eelistuste järgi rõivaid, kingi, kotte või teisi aksessuaare valmistada.

Ametlik: Eesti koondislase karjäär jätkub Saksamaa superklubis

Eesti käsipallikoondise tugitala Dener Jaanimaa karjäär jätkub ametliku kinnituse järgi Saksamaa tippklubis THW Kiel.

Jaanimaa sai Kielilt pakkumise jaanuarikuus ning Eesti koondislane võttis Saksamaa tippklubi pakkumise loomulikult vastu. Kui esialgu oli teada, et leping kehtib tänavuse hooaja lõpuni, siis täna teatas klubi oma kodulehel, et Jaanimaaga pikendati kontrahti ka järgmiseks hooajaks. «Dener on suurepärane mängija, kes on meie meeskonnaga kiirelt kohanenud ning kes on väga mitmekülgne. Olen seetõttu väga rahul, et ta jätkab meie juures mängimist,» rääkis Kieli peatreener Alfred Gislason.

Lepingupikendusega oli rahul ka Jaanimaa ise. «Mul on väga uhke tunne olla selle meeskonna ja klubi liige. Mõned kuud tagasi poleks ma sellest isegi unistanud, aga nüüd olen esimene eestlane, kes mängib Meistrite liiga finaalturniiril. Annan endast kõik, et õigustada seda usaldust, mis mulle on osaks saanud,» rääkis Jaanimaa Kieli kodulehele.

Meistrite liiga finaalturniiri laupäevases poolfinaalis kohtub Kiel ungarlaste Veszpremiga. 

Fotod: vaata hulle asju, mida Eesti moeloojad müüvad

Sel laupäeval kell 12 algab Solarise keskuses kevade suurim moelaat, kus üle 20 disaineri panevad müüki oma ERKI moeshow lavale jõudnud rõivad ja aksessuaarid.

Solarise keskuse turundusjuhi Kristiina Pandre sõnul paistsid tänavusel ERKI moeshow'l osalenud moeloojad silma nii originaalsuse, julguse kui ka hea tehnilise teostusega. «Olen kindel, et sel laupäeval võib Solarise keskuses kohtuda tulevaste moemaailma tipptegijatega, kelle looming võib tänasega võrreldes tulevikus kümnekordset hinda maksta,» lausus Pandre.

ERKI moeshow korraldaja Elo Meieri sõnul jõuab müüki väga erinevaid tooteid alates kingadest lõpetades peaeheteni. «Näiteks saab osta juba enne moeshowd populaarsust kogunud Katrin Aasmaa hiiglaslikke kunstlilledest peaehteid,» lausus Meier ning lisas, et paljud disainerid võtavad sel päeval vastu ka tellimustöid, et igale moehuvilisele just tema mõõtude ja eelistuste järgi rõivaid, kingi, kotte või teisi aksessuaare valmistada.

Vaata, mida laupäeval Solarise keskuses ERKI moeshow pop-up poes näha ja osta saab (Fotod André Altjõe):

Putukateadlane: sääski on tänavu piisavalt

Putukateadlane ja loodusfotograaf Urmas Tartes hindab tänavust aastat sääserohkeks, kuna aprill oli keskmisest soojem ja sajusem.

«Tänavu on sääskedega kõik hästi, neid on piisavalt,» ütles Tartes, kelle sõnul on sääski käesoleval aastal keskmisest rohkem, ent päris sääseuputusest ei tasu siiski rääkida.

Tema sõnul soosis sääskede paljunemist vihmane aprill. «Aprill mõjus sääskede kasvule hästi, sest maha tulnud vihm hoidis lumesulamisvee lombid pikemalt käigus ja seega oli ka sigimispaiku rohkelt,» avas asjatundja tagamaid. Just sellised lombikesed on nende kasvuks ideaalsed.

Aprill oli ka keskmisest soojem. «Sääskedel on eluks vaja vett ja soojust,» rõhutas putukateadlane.

Möödunud aastal oli sääski tema kinnitusel vähem, kuna külmad ilmad kestsid kauem ja sääsed ilmusid välja alles mai lõpus. Tänavu tegutsevad nad aktiivselt juba mai keskpaigast.

Ent kas mõnes kohas Eestis võib neid ka vähem olla? «Kui juhtub, et mõni piirkond on pikalt põuane olnud ehk kevadel pole üldse vihma tulnud, siis seal neid ei ole, kuid üldiselt on neid siiski kõikjal,» nentis Tartes.

Viimastel nädalatel on meil ilmad küll võrdlemisi kuivad olnud, kuid metsasääskede elu see kuigi palju ei mõjuta. «Nad on juba koorunud ja sääseliste valmikud tegutsevad - nende elu läheb loomulikku rada pidi edasi,» ütles Tartes, «aga kui kuiv aeg veel pikalt kestab, võib see sääskede arvukust hiljem suve keskpaigas pisut mõjutada».

Jaaniaja järel rahulikum

Suurem sääserohkus kestab umbes kuu aega. «Nagu ikka, kestab sääserohke aeg jaaniajani ja pärast seda jääb natuke rahulikumaks, ehkki päris ära nad siiski ei kao,» sõnas putukateadlane.

Suvistel väliüritustel tasub sääsetõrjevahendid aga lähedal hoida. «Kuid ei maksa ka paaniliselt hakata endale sääsetõrjevahendit peale piserdama - kõik sõltub olukorrast,» toonitas Tartes, märkides, et rahva hulgas on sääskedega lihtsam.

«Kui on näiteks metsa minek ja koos on suurem grupp, siis sääsed hajuvad ja neid peaaegu ei märka. Mul on endalgi selliseid kogemusi olnud, et suure grupiga kuskil metsas olles ei pane teisi tähelegi, aga kui sinna samma kohta üksi jään, lendavad järsku kõik mulle peale,» rääkis ta.

Loe lisaks:

Gert Kams jääb vigastuse tõttu koondiselaagrist eemale

Eesti koondise peatreener Magnus Pehrsson avalikustas, et täna algavast treeninglaagrist jääb vigastuse tõttu eemale FC Flora kapten Gert Kams. Teda asendab meeskonnakaaslane Rauno Alliku.

Kams on seni koondisesärgis kaasa teinud 42 kohtumises ja löönud kaks väravat. Nüüd on Allikul võimalus nimekamale võistkonnakaaslasele mõlemas arvestuses järele jõuda – 26-aastasel ääreründajal on Eesti koondises ette näidata kaheksa kohtumist, väravatearve on veel avamata.

29. mail kohtub koondis Klaipedas Balti turniiri mängus Leeduga, 1. juunil kodusel A. Le Coq Arenal Joel Lindpere lahkumismängus Andorraga, 4. juunil samuti kodus Balti turniiri kohtumises Lätiga ning 8. juunil Lissabonis EM-finaalturniiri eelses maavõistluses Portugaliga.

Kaevetööd Tallinna vanalinnas sundisid Olde Hansa külalisi sööma mulda, kive ja kruusa

Olde Hansa restoran avas eile Vanaturu kaelas keskaegse aia stiilis toidukoha nimega Olde Hansa Hortus. Avamispidu oli täis salapära, müstikat ja illusioone. Vanalinnas toimuvatest kaevetöödest inspireerituna pakkus Olde Hansa peakokk Emmanuel Wille külalistele mulda, kive ning kruusa.

Belgiast pärit meisterkokk ja pikaaegse Bocuse d'Or'i Eesti kokakoondise treeneri kogemusega Emmanuel Wille ajas paljud külalised segadusse oma illusoorse juurviljapeenraga, mis oli täies mahus söödav.

Porgandi, peedi, selleri ja redise kõrvalt ei puudunud peenrast sammal, seened, rohutirtsud, ussikesed ja linnupesad munadega, mis ei maitsenud sugugi nii nagu silmale tundus. Söödav muld oli tehtud ürdileivast, liiv kaeraküpsistest, puukoor pastinaagist ning kivid ja kruus olenevalt väljanägemisest riisist, speltasaiast, šokolaadist või seakõrnetest. Külaliste ettetõstetud salateid kastis peakokk isiklikult oliiviõlist ja kakaovõist kokkusegatud küünlarasvaga, valades seda põleva küünlaga anumaist otse taldrikule.

Olde Hansa peakoka Emmanuel Wille andmetel oli illusioonroogade pakkumine keskajal väga iseloomulik meelelahutus peenemas kõrgseltskonnas. «Auväärt külaliste meelte petmine toitude välimusega oli oskus, milles parimad köögimeistrid omavahel võistlesid,» rääkis Wille. «Lisaks võistlesid omavahel ka rikkad kaupmehed ja raehärrad, kes neist suudab palgata meisterlikuma koka, kasutada toitudes enam kalleid vürtse ja maitseained ning katta rohkem lookas toidulaua, kust toit kunagi ei lõppenud. Kuna uhkeid sportautosid tol kaugel ajal polnud, oli võimalikult külluslik külaliste kostitamine majaisandale võimaluseks kogu ilmarahvale oma jõukust näidata. Fantaasiatoitude ettekandmine oli keskajal kahtlemata iga pidusöömingu kõrghetk – midagi sellist nagu tänapäeval on suure pulmatordi lahtilõikamine.»

Hingetoitu pakkusid avamispeol Olde Hansa muusikud ning soovijad said kohapeal õppida selgeks ka keskaegse tantsujupi.

Olde Hansa tegevjuhi Tene Linki sõnul kujuneb Vanaturu kaelas endise Kaarmanni kaupluse pinnal asuvast Hortusest õdus piknikuaed keset linnaruumi. «Juba sisse astudes tekib tunne, et oled jõudnud maale – linnud laulavad ja loodus kohiseb otse Tallinna vanalinna südames,» kirjeldas Link. «Otsustasime Hortuse avada seepärast, et Viru tänava teetööd on takistanud tavapärase suveterrassi ülespanekut restorani ette. On hea, et vanalinn korda saab, ent suvi on restoranidele kõige töisem ja kiirem aeg ning kahetsusväärselt ei ole teetöid planeerides arvestatud nende mõjuga turismindusele ja seeläbi riigi maksutuludele.»

Siiski on auväärt linnaisad teada andnud, et ehitustööd ei kesta terve suve ning alates jaanipäevast saab juba ka tavapärasel terrassil otse Olde Hansa restorani ees hõrgutisi mekkida.

Taavi Nõmmistu karjäär jätkub Belgia tippklubis

Ball Sports Agency mängija Taavi Nõmmistu karjäär jätkub Belgia võrkpalli tippklubis Noliko Maaseik, mis sõlmis endise Bigbank Tartu palluriga aastase lepingu.

«Mul on väga hea meel, et teoks on saamas pikaaegne unistus panna ennast proovile tugevas välisliigas. Pärast viimast ebaõnnestunud hooaega ei olnud ootused saada häid pakkumisi just suured. Siiski tänu väikesele õnnele ja Ball Sports Agencyle olen sõlminud lepingu tugeva Belgia klubiga. Loodan algaval hooajal püsida terve ning olla kogu hooaja vältel klubile kasulik,» rääkis diagonaalründaja portaalile volley.ee.

Nõmmistu uuel koduklubil Noliko Maaseikil on ette näidata 14 Belgia meistritiitlit, 14 Belgia karikavõitu ja 14 Belgia superkarika võitu. Noliko Maaseik on osalenud järjepidevalt Euroopa kõige tugevamas sarjas, CEV Meistrite liigas. Selles sarjas on Noliko klubi parimaks saavutuseks olnud hõbemedal. Möödunud hooaeg lõpetati Belgia liigas teisel kohal ning Meistrite liigas jäädi jagama 22. kohta, samale positsioonile jäi ka Ardo Kreegi koduklubi Pariisi Volley.

Tulevaks hooajaks on toodud Noliko Maaseiki peatreeneriks ülikogenud Daniel Jorge Castellani. Ta on võitnud Poola meeste rahvuskoondisega 2009. aasta Euroopa meistrivõistlused, aastatel 2011-2012 juhendas Castellani ka Soome rahvuskoondist. Lisaks sellele on ta olnud peatreener erinevate maailma tippklubide juures: PGE Skra Bełchatów, Fenerbahçe Grundig, ZAKSA Kędzierzyn-Koźle ja Sir Safety Perugia.

Interaktiivne graafik: kas Mercedesed kisklevad ka Monacos?

Sel nädalavahetusel kihutavad vormelid Monacos, kui kavas on hooaja kuues etapp. Monaco etapi eel hoiab MM-sarjas 100 punktiga esikohta Mercedese piloot Nico Rosberg, teisel positsioonil on Kimi Räikkönen Ferraril 61ga ja kolmandal kolmekordne maailmameister Lewis Hamilton Mercedesel 57ga.

Monaco etapp on esimeseks võsitluseks pärast Hispaania GP-d, kus Mercedese piloodid Rosberg ja Hamilton põrkasid avaringil omavahel kokku ja katkestasid võistluse.

Igav ja põnev labor – 40 000 vastust iga päev

Laborimeditsiin on pealtnäha steriilne ja igav, kui süveneda, siis aga aukartustäratav ja põnev. Mida kõike seal ei näe – värviliste korkidega katsutid, reagendid ehk keemilised ained, mida on vaja reaktsioonide tekitamiseks, Petri tassid, laminaarid, vaikselt sahisevad sorteerimis- ja pipeteerimisautomaadid, tsentrifuugid, analüsaatorid. 

Suurte saalide kõrval leiab väikesi laboreid ja kabinette, mille ustel kirjad, mis tavainimesele midagi ei ütle – voolu-

tsütomeetria, elektroforees, kromatograafia, preparaatide värvimine ... 

Tartu ülikooli kliinikumi ühendlabor on end nüüd Puusepa 8 asuva J-korpuse teisel ja kolmandal korrusel sisse seadnud ning täna tulevad laborit selle uues kohas avama Eesti paljude haiglate esindajad ja koostööpartnerid. 

Enam kui kaks tuhat ruutu

Laborimeditsiini keerukusest annavad märku osakondade nimed. Vastuvõtu ja logistika osakonna kõrval on seal kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia, immuunanalüüsi, kliinilise mikrobioloogia ja mükobakterioloogia osakond. Kõik need paiknevad kokku 2350 ruutmeetril ja neis osakondades töötab 115 inimest. Täpsuse huvides tuleb märkida, et ühendlabori töötajaid on 175, kuna geneetikakeskuse ja lastekliiniku labor asuvad veel kliinikumi teistes majades.

Ühendlaborist on võimalik tellida 1200 nimetust analüüse ning tööpäeviti väljastatakse 40 000 – 48 000 analüüsivastust. Neist analüüside vastustest sõltub, kuidas inimest edasi ravida, kas ta kohaneb oma haigusega või paraneb päriselt ning elab pika ja ilusa elu. 

Immuunanalüüsi osakonna laborispetsialisti Riin Tamme silmad säravad, kui ta sellest kõigest räägib. Tema tooks iga meditsiinist vähegi huvituva inimese laborisse. 

Veri, kaaped, röga

Ühendlaborisse saabuvad proovid alates toruposti teel tulnud proovidest ja lõpetades kulleri või Cargobusi autojuhi toodutega. Iga proov registreeritakse ning see asub teele väga kindlat ja täpset rada mööda, kus miski ei tohi minna valesti.

Proovideks on täisveri, plasma, seerum, liikvor ehk ajuvedelik, urin, kõikvõimalikud kehavedelikud ja -kaaped. Loetelu ei ole lõplik. 

Ka kõikide verekeskuses verd loovutamas käinud inimeste vereproovid tulevad kliinikumi ühendlaborisse. 

Proov liigub väikeses katsutis, millel on peal triipkood. Sageli on vaja ühest proovist mitu analüüsi teha, vedelikke eraldi katsutitesse pipeteerida, uue triipkoodiga varustada. 

Osaliselt saavad sellega hakkama masinad, teatud juhtudel teevad töö ikkagi laborandid-bioanalüütikud.

Vahel võib mõne prooviga olla ülikiire: tegu võib olla vastsündinust patsiendiga või just parajasti käiva keeruka operatsiooniga. Need on märkega cito! ehk kiired analüüsid ning neid ei panda liinile järge ootama, vaid laboritöötaja asub nendega tegelema kohe. Töö käib ööl ja päeval.

Paljudest proovidest läheb osa arhiveerimisele, näiteks koesobivuse proove tuleb alles hoida 20 aastat – see info puudutab siiratud patsiente. Arhiiviks on ühendlaboris külmikud, mõnes neist külma 80 kraadi.

Viirused ja bakterid

Ühendlaboris analüüsitakse viiruste ja bakterite ning inimeste DNAd ja RNAd. 

Immuunanalüüsi osakonna vastuvõtutuppa saabki siseneda vaid niisuguste uste kaudu, mille vahel on lüüs. Rõhkude vahe tagab selle, et võimalik saastatus ei leviks ühest ruumist teise ega rikuks algmaterjali. 

Immuunanalüüsi osakonna analüüsid põhinevad PCRil, mis tähistab polümeraasi ahelreaktsioon ehk meetodit DNA või RNA järjestuse mitmekordistamiseks. Laboritöötajad on need masinad nimetanud Tupsuks, Täpiks, Laikaks ja Bellaks ning neile sildid peale kleepinud.

On veel põnevaid kastikujulisi roboteid, mis uurivad papiloomviiruse tüüpe, klamüüdiat ja gonorröad. On ka kiire gripimasin, mis annab tunni ja 15 minutiga vastuse, kas inimene on nakatunud A- või B-grippi.

Riin Tamm ütleb, et laborimeditsiini populaarsus kasvab. Tartu ülikoolis on 2017. aasta sügisest biomeditsiini magistrantuuri õppekavasse liidetud ka laborimeditsiin ning neid seminare hakkavad pidama eelkõige laboreis töötavad inimesed.

Laborisetsialist Riin Tamm on rõõmus sellegi üle, et gümnaasiumides leidub juba õpetajaid, kes toovad oma õpilased laborisse ekskursioonile. Ta soovib, et neid huvilisi oleks rohkem. 

Galerii: Sydney särab tuledes

Homme algab Sydneys iga-aastane valgusfestival Vivid Sydney, sel korral juba kaheksandat korda. Suurejoonelise tulede-show ettevalmistuseks on linn ehitud maagiliste tulukestega.

Festival ei piirdu ainult valgusinstallatsioonidega, vaid toimuvad ka kontserdid ning arvamusfestival «Vivid Ideas», kus debateeritakse erinevate oluliste teemade üle.

Valgusfestival kestab 18. juunini.

Florast lahkuv Aivar Pohlak: väga palju vaba aega ei vabane

FC Flora andis täna teada, et klubi senise presidendi Aivar Pohlaku asemel astub sellesse ametisse tema poeg Pelle Pohlak. Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak tunnistas, et muudatus talle väga palju vaba aega siiski juurde ei too.

Aivar Pohlak, Kui kaua seda muudatust plaanisite?

Florale uue eestvedaja ja vastutaja leidmine on olnud aktuaalne viimased 3-4 aastat, aga konkreetne areng on olnud õhus veidi kauem kui aasta. Muudatuse põhjuseks oli asjaolu, et minu jaoks on klubi olnud pigem vahendiks Eesti jalgpalli arendamisel ja on selge, et see ei ole klubi huvides.

Kuidas jõudsite otsuseni, et Pelle on õigeks meheks jätkama sinu tööd Flora presidendina?

Asi hakkas liikuma sinna suunda, kui minu vanem poeg ja Pelle vend Siim tegi ettepaneku, et lapsed võiksid olla huvitatud klubi arendamisest peremudeli järele. Oli loomulik, et nende liidriks saab Pelle, kes lapsest saadik olnud väga tihedalt jalgpalliga seotud ja seda erinevate nurkade alt.

Kuidas jääd FC Floraga seotuks?

On loogiline, et esialgu küsitakse ühes või teises asjas nõu ja arvamust, aga konkreetsemalt jään seotuks vaid nende projektide kaudu, mida jalgpalliliidu juhina vean ka teiste klubide suunal. Täna on need 99 mängija projekt, mis puudutab mängijate karjääri planeerimist ja klubide kogukonnasidemete arendamine.

Milliseid muudatusi see otsus sinu igapäevastes tegemistes kaasa toob?

Olen öelnud, et minu jalgpallilisest energiast olen kulutanud klubile 5-10 % ehk siis puht praktiliselt väga palju aega ja energiat ei vabanegi (naerab). Samas mingi vaimne vabanemine kindlasti tekib, aga selle täpsem ulatus selgub vast mõne kuu jooksul.

Eestlanna pani kinni vinge Austraalia moevõistluse

Seitse aastat tagasi Austraaliasse õnne otsima sõitnud Eesti tütarlaps Ave Pääsuke osales möödunud nädalavahetusel mainekal Loode-Austraalia moevõistlusel «Fashions of the Field» ning võitis peaauhinna. «Siin on isegi professionaalseid võistlejaid, kes reisivad üle Austraalia ja proovivad õnne,» selgitab Pääsuke. «Olen võidu üle väga rõõmus. Eesti tüdruk ikkagi võitis!»

«Fashions of the Field» on moevõistlus, mis peetakse hobuste võiduajamisel. See on Austraalia kõige populaarsem spordiala ning sinna sõidab mitu tuhat pealtvaatajat. Moevõistlus on kujunenud päeva tipphetkeks, kus, järgides juba vanu, Inglismaalt pärit traditsioone, valivad tüdrukud omale kostüümid ja võistlevad vägevatele auhindadele. «Aga kostüüm üksi võitu veel ei anna,» räägib Pääsuke. «Sa pead oskama seda auga välja kanda.» Kõige mainekam selline võistlus toimub Melbourne’is, kuhu võistlejad tulevad kohale kõikjalt maailmast.

«Eesti inimese jaoks on see riietus kindlasti pisut veider ja ebamugav kanda,» muigab Ave Pääsuke. «Aga selline on olnud juba aastasadu ratsavõistluste traditsioon ja see on siiani ka Inglismaal väga populaarne.» Ta selgitab, et hobuste võiduajamise mood erineb väga tavalisest tänavamoest. «Väga oluline on pöörata tähelepanu eriti pisidetailidele ja terve kostüüm peab ideaalselt kokku sobima. Tähtis on ka see, et kindlasti kantaks peakatet – ainuüksi kübaramoode vaadates võib juba tõelise elamuse saada.» Pääsuke võistles klassikalises kategoorias, seega on oluline, et ka õlad oleksid kaetud ja kingad kinnised.

Sügisel ootab ees suur finaalvõistlus

Pääsukese võit tähendab, et tal on võimaluse esindada Perthis toimuval finaalil kogu Gascoyne Riveri piirkonda, mis tähendab enam-vähem Loode-Austraaliat. Kui ta ka selle peaks võitma, saab ta auhinnaks 35 000 väärtuses reisi Hong Kongi, sellest 10 000 dollarit antakse oma äranägemise järgi kulutamiseks.

«Lisaks materiaalsele poolele sain tohutult juurde enesekindlust,» räägib naine. «Kuigi olen elanud Austraalias juba seitse aastat, pole ma iial unustanud, et Eesti on mu kodumaa ja seda teavad ka kõik need, kes mind konkursil parimaks valisid. On äärmiselt rõõmustav, et mind on täielikult siin omaks võetud ja minule usaldati kogu piirkonna esindamine.»

Ave Pääsuke sattus Austraaliasse esmakordselt 2009. aastal plaaniga jääda sinna vaid pooleks aastaks. Kuid seal kohtas ta oma tulevast elukaaslast ning otsustas paigale jäädagi. Praegu töötab Türi kooli hobusekasvatuse erialal lõpetanud naine veterinaarõena oma kodulinna Carnarvoni loomakliinikus. «Ravida tuleb kõiki nelja- ja kahejalgseid, keda Austraalias kohata võib. Isegi emul olen näiteks kurku tohterdanud!» naerab Pääsuke.

Muide, just tänu loomakliiniku kollektiivi abile ta ka selle võistluse võitis – või vähemalt suurt rolli mängis võidu juures tõsiasi, et üheskoos otsustati osaleda terviseprogrammis «Maxine’s Challenge», tänu millele kaotas Ave 12 nädalaga 13 kilo ning sai heasse vormi.

«Me tõusime igal hommikul 5.30 ja treenisime seitse korda nädalas,» räägib Ave. «Programm on eriti hea selle poolest, et ei ehmata alguses liigse koormusega, nii et kogu asi saab lõpuks harjumuseks ja hakkab meeldima. «Maxine’s Challenge’i» põhimõte on väga lihtne – ära söö midagi mida su vanavanaema ei kutsuks söögiks!»

«Mina tunnen end igal juhul oma kehas ülihästi ja eks see oli ka peamine, mis aitas mul «Fashions of the Fieldi» võita,» usub Ave Pääsuke. Naine sai aga jaanuaris hoopis Austraalia kodakondsuse ning elab praegu oma elukaaslase ja koeraga Carnarvoni-nimelises väikelinnas Austraalia läänerannikul. «Olen oma plaanid ja tuleviku selle maaga sidunud. Siin on minule armas töö ja armsad inimesed.»

Omapärane mööblitükk: bemmimootorist laud

Seda bemmimehed ostaksid: osta.ee oksjonikeskkonnas müüdi maha BMW V12 mootorist meisterdatud laud.

Mööblitükk pandi müüki 0,06 euroga, kolme päevaga kerkis hind 263 euroni. Paistab, et autofännide huvi taoliste sisustuselementide vastu püsib: ka BMW foorumis pakuti mullu müügiks BMW 750 mootorist meisterdatud diivanilauda, mis samuti ostja leidis.

Kuidas taolised mööblitükid meeldivad?

NASA «puhub» täna oma kosmosemaja täis

Täna alates kella ühest saavutab oma täissuuruse rahvusvahelisse kosmosejaama saadetud täispuhutav astronautide «maja» BEAM.

BEAM ehk Bigelow Expandable Activity Module on NASA-le kuuluv moodul, mille ülesanne on kosmosesse elamiskõlblikku ruumi juurde tekitada. Idee on lihtne: transportimise ajal võtab moodul kosmoselaevas vähem ruumi, ent juba kosmosejaama jõudes pakub see täispuhutuna astronautidele rohkem elu-ja tööruumi. Kui kokkupakituna jääb BEAMi pikkus 1,8 meetri lähedale ja laius 2,4 meetri juurde, siis täispuhutuna on see palju suurem: 16 m3 ruumi, 4 meetrit pikkust ja 3,2 meetrit läbimõõtu. BEAMi elueaks hinnatakse umbes kaks aastat. 

Kokkupakitult lennutati BEAM kosmosesse juba 8. aprillil, täna kella ühe paiku hakati aga maja täis puhuma. 

Foto: NASA 

Täispuhutavate kosmoselaevade ja moodulite idee on vana ja pärib 1960ndatest. Sellist disaini pakuti kasutamiseks nii avakosmoses kui ka Kuul ja planeetidel.

Kontseptsiooni põhimõte seisneb selles, et mehitatud mooduleid saab muuta palju odavamaks, asendades traditsioonilise metallist korpuse elastse kileriidega. Kile puhutakse täis orbiidil või planeedil.

Kokkupanduna võib moodul olla väga kompaktne ja kerge, seda saab toimetada orbiidile suhteliselt väikese kanderaketiga. Loomulikult esineb ka hulk tehnilisi probleeme: näiteks peab korpus olema tugev ja rebenemiskindel, et pakkuda kindlat kaitset mikrometeoriitide ja juhuslike kahjustuste eest.

Noortekoondistesse kutsuti kuus Tartu jalgpallurit

Kui Eesti jalgpalli A-koondisesse praegu ühtki Tartu vutiklubide hingekirja kuuluvat pallurit ei kuulu, siis Balti turniiriks valmistuvate U21 ja U19 vanuseklassi koondistesse kutsuti kuus Taaralinna mängijat.

U21 koondisel seisab 28. mail Klaipedas ees Balti turniiri esimene matš Leeduga, 31. mail peetakse kontrollkohtumine Viljandi Tulevikuga ning 3. juunil võõrustatakse Balti turniiri teises mängus Vändras Läti koondist.

Tartu JK Tammekast on koondisekutse teeninud Tauno Tekko, Martin Miller ja Rasmus Tauts (liitub treeninglaagriga 31. mail) ning üldse esimest korda pääses valitute hulka Tristan Koskor. Kutse sai ka äärekaitsja Andre Paju, kuid ülikoolieksamite tõttu jääb tema seekord eemale.

U21 koondise peatreener Martin Reim tõi välja, et nimetatud noored on saanud juba aastaid koos Tammekas treenida ning see hakkab ka vaikselt vilja kandma – on ju Tammeka kõrgliigas praegu viiendal kohal.

Tristan Koskori elu esimese koondisekutse kohta kostis Reim, et noormees on teinud seni väga korraliku hooaja ning väärib seetõttu võimalust. «Eks see on talle ka selline hea motivatsioon,» märkis peatreener.

Eelmine U21 vanusklassi Balti turniir peeti 2014. aasta sügisel ning siis õnnestus Eesti koondisel, kuhu muuseas ka toona mahtus Tauno Tekko, see võita. Martin Reim avaldas lootust, ehk õnnestub tiitlit kaitsta, kuid arvestades seda, et praeguse koosseisuga pole kuigi palju koos mängitud, on see kahtlemata päris raske.

«Keskendume rohkem oma mängupildile, mitte niivõrd vastastele. Väga oluline on, kuidas uued mängijad ülesannetest aru saavad ning missuguse isu ja energiaga väljakul mängivad,» ütles Reim.

Balti turniirile Lätti sõidab ka U19 koondis, kuhu teenisid kutse kaks Tartu noort mängumeest, kaitsja Dmitri Kutsarev ja poolkaitsja Alex Meinhard, mõlemad esindavad FC Santost.

Nelja-aastase võistluskeelu saanud Itaalia rattur: dopingut pandi kohvi sisse

Rahvusvaheline Jalgratta Liit (UCI) määras itaallasele Fabio Taborrele nelja aasta pikkuse võistluskeelu, sest Androni Giocattoli meeskonda kuuluv rattur jäi vahele verenäitajaid parandava aine FG-4592 manustamisega.

Taborre andis positiivse proovi mullu juunis võistlusvälisel ajal. Kaks päeva varem oli keelatud aine EPO-ga vahele jäänud tema tiimikaaslane Davide Appollonio, kellele määrati samuti nelja-aastane võistluskeeld, kirjutab Spordpartner.ee.

30-aastane Taborre on dopingu tarvitamist eitanud ning ütles hiljuti Itaalia ajalehele La Repubblica antud intervjuus, et on langenud sabotaaži ohvriks ja keelatud ainet pandi tema kohvi sisse.

Androni Giocattoli boss Gianni Savio on nimetanud kaht ratturit kriminaalkurjategijateks ja algatanud nende vastu juriidilise protsessi.

Kaks FC Barcelona ässa on siirdumas Juventusesse

Hispaania meedia annab teada, et FC Barcelona jalgpalliklubi on ilma jäämas kahest kogenud kaitsemängijast, kuna nii Dani Alves kui ka Javier Mascherano soovivad liituda Torino Juventusega.

Cadena SER kirjutab, et 33-aastane Dani Alves on juba Juventusega ka allkirjastanud kolme aasta pikkuse lepingu.

Väljaanne Sport lisab, et Alves ja Juventus on läbirääkimsi pidanud juba üle kuu ning sel nädalal jõuti lõpuks kokkuleppele. Ka Mascherano puhul on räägitud kolme aasta pikkusest lepingust.

Sky Sport Italia lisab veel juurde, et Juventuse huvi Alvese ja Mascherano vastu on reaalne ja läbirääkimised on tõesti aset leidmas. FC Barcelona on aga Mundo Deportivo vahendusel uudise meeste lahkumisest praegu ümber lükanud.

Uuring: kaks kolmandikku eestlastest sekkuvad, kui näevad pealt perevägivalda

Ligi veerand inimestest leiab, et nad on osanud viimase kolme aasta jooksul perevägivalda enam märgata ja pooled neist on vajadusel ka sekkunud, selgus täna Norra programmi lõpukonverentsil avalikustatud uuringust «Eesti elanikkonna teadlikkus soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas». Isiklikult on pooled elanikest mõnda perevägivalla juhtumit pealt kuulnud, näinud või kahtlustanud ning 67 protsenti neist ka sellele reageerinud.

Perevägivalda pere- või lähisuhtes peetakse kuriteoks ning uuringust selgus, et enamik elanikest ei leia, et see oleks pere siseasi, millesse kõrvalised isikud ei tohi sekkuda. Kõige sagedamini üritati vägivaldset olukorda ise lahendada (67 protsenti reageerinuist), politseid teavitati oluliselt harvem (25 protsenti reageerinuist). Küsitluses osalenud leidsid, et vägivallajuhtumitesse mittesekkumise üks peamisi põhjuseid on teadmatus, kuidas sellises olukorras õigesti toimida.    

«Registreeritud naistevastase vägivalla ja perevägivalla juhtumite arvu kasvu saab selgitada sellega, et kannatanud ise on olnud piisavalt julged sellest rääkima,» ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. «Sellest annavad tunnistust üha enam ja valehäbita ka ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias avaldatud lood ning juhtumite analüüsid. See on väga märkimisväärne edusamm vägivallavastases võitluses.»

Norra programmi elluviimisel oli suur tähelepanu teavitustegevusel soopõhise vägivalla olemusest ja abisaamise võimalustest. Mõned aastad tagasi peeti perevägivalda peresiseseks asjaks ning sellest ei juletud rääkida, lähisuhte vägivalla ohvritele oli teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ebaühtlane ning psühholoogiline ja juriidiline nõustamine polnud kõikidele ohvritele kättesaadav. Rahastus oli projektipõhine, lühiajaline ja ebakindel.

Kui 2011. aastal pöörduti perevägivalla juhtumitega politsei poole keskmiselt 19 korda päevas, siis 2015. aastal pöörduti keskmiselt 35 korda päevas. Varjupaiga teenustele loodi Norra mudeli põhjal kvaliteedistandardid ning tänaseks pakutakse psühholoogilist ja juriidilist nõustamist tasuta kõikides Eesti tugikeskustes. Alates 2014. aastast hakkas ööpäevaringselt tööle ka nõuandeliin 1492.

Täna Tervishoiu Muuseumis toimunud konverentsil võeti kokku Norra toetuste ja kahe riigi koostöö mõju soopõhise vägivalla vastu võitlemisel ning tutvustatakse TNS Emori poolt läbiviidud uuringut. Norra Kuningriigi toetus vägivalla ennetamiseks ja ohvrite paremaks abistamiseks aastatel 2013–2016 oli kokku kaks miljonit eurot.

Norra toetusprogrammist rahastati kokku kümmet projekti, millele lisandus ka Eesti riigi enda toetus 352 941 eurot. Norra programm keskendus soolise vägivalla vähendamisele ning perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvrite paremate abisaamise võimaluste loomisele ning teadlikkuse tõstmisele nii spetsialistide kui ka elanikkonna hulgas.

Go Travel prognoosib tugevat turismisuve

Aasta esimese nelja kuuga on reisibüroo Go Travel müünud Eestit külastavatele välisturistidele turismiteenuseid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligikaudu 40 protsenti rohkem, mis annab lootust korralikule tõusule turismi põhihooajal ehk sel suvel.

Eesti kui turismisihtkoha vastu tunnevad endiselt aktiivset huvi eeskätt soomlased, taanlased ja norrakad, kuid kasvutrendi on märgata ka brittide ja ameeriklaste seas. Go Traveli sissetuleva turismi projektijuhi Hele Lahtvee sõnul on tõusu taga näha huvi Eesti ja Baltimaade kui veel avastamata sihtkohtade vastu. «Põhja- ja Baltimaad tunduvad lääneeurooplasele võrreldes traditsiooniliste puhkusepaikadega meeldivalt turvalised ning kuna need on paljude jaoks veel täiesti läbi käimata kohad, on potentsiaal tõusuks olemas,» ütles Lahtvee. «Samas tunnevad Eesti vastu huvi ka luksusreiside korraldajad kaugematelt turgudelt.»

Lahtvee hinnangul otsivad välismaised kliendid aina enam elamusi, mis pole internetist kergesti kättesaadavad ning mille kokku panemiseks on vaja professionaalse turismitöötaja abi. «Elevust tekitab kõik see, mis erineb massiturismist. Mida kaugemalt kliendid tulevad, seda rohkem tunnevad nad huvi kohalike elanike ja kommete vastu,» ütles Lahtvee. «Sihtkohaks ei ole ainult Tallinn, vaid aina enam otsitakse võimalusi sõita pealinnast kaugemale, näiteks Haapsallu, saartele ning Lõuna- ja Ida-Eestisse.»

Et turistid järjest enam Eestis ringi sõita soovivad, kinnitab ka reisibürooga Go Travel samasse kontserni kuuluva Go Busi tellimusvedude graafik, kus suveks on vabu busse veel napilt järel. Go Groupi turundusjuhi Anu Vane kinnitusel on kasvanud nõudlus just väiksemate, VIP-kategooria busside järele. «Väikebusse kasutavad meelsasti umbes kümneliikmelised turismigrupid, kes tahavad seltskonnaga mugavalt mööda Eestit ringi sõita ja võimalikult palju ehedat elu näha,» ütles Vane. «Keskeltläbi jäävad sellised turistid Eestisse neljaks-viieks päevaks ning sageli kombineerivad Eesti külastust ka Läti-Leedu ja teiste lähiriikidega.»

Kuigi müüginumbrid on aasta alguse põhjal järeldusi tehes kasvamas, seab Vane sõnul aastaks 2017 plaanitav käibemaksutõus trendi jätkumise siiski kahtluse alla. «Maksutõusu mõju on kahetine. Ühelt poolt saab riik sellega juurde vahendeid, mida muuhulgas ka turismi infrastruktuuri arendusse investeerida, aga nagu elu näitab, tähendab enamik maksutõuse pikas perspektiivis teenuse kallinemist ning sellega Eesti konkurentsivõime halvenemist ja turismituru langust. Riik saab viieprotsendiselt käibemaksutõusult umbes kümme miljonit maksuraha juurde, aga turismisektori ning kaubandus- ja teenindusettevõtete languse tõttu kaotab ühiskond tublisti rohkem,» ütles Vane. «Käibemaksutõusu mõju tuleks seetõttu kindlasti põhjalikumalt analüüsida.»

Viis märki, et teie suhe püsib kaua

Iga suhe on eriline ning kahe inimese omavaheline armastus võib pakkuda lõputuid elamusi ja kogemusi. On aga teatud üldised tunnused, mis on kõikidel püsivatel romantilistel sidemetel.

Higher Perspective loetleb viis tunnust, mille võib leida igast paarisuhtest, mis püsib tõenäoliselt kaua.

1. Te ei ignoreeri teineteist. Partneri austamine ja tema vajadustele tähelepanu pööramine on eluliselt oluline. Mida rohkem sa teadlikult oma partneriga suhted, seda rohkem kasvab teie vahel usaldus ja vastastikune hindamine. Kui sa märkad oma kallima juures midagi uut, ütle see välja! Ning kui aastad mööduvad ja tundub, justkui on käitumismustrid etteaimatavad, ära võta midagi iseenesestmõistetavalt.

2. Te austate teineteist. Lisaks sellele, et austus teie vahel eksisteerib, on väga oluline seda ka tegudes välja näidata. Ära kõhkle oma armsamale ütlemast, et sa austad tema võimeid ja isiksust. Sa ei pea ootama mingit suurt sündmust, et seda märkida, lihtsalt ütle see välja, niipea kui see pähe tuleb.

3. Teie tülid pole õelad või põlgust täis. Kõik paarid tülitsevad, see on normaalne. Oluline osa suhtest on see, kuidas te oma mõtteid ja tundeid väljendada suudate ning stressiolukorras on see veelgi olulisem. Eluterves suhtes ei kesta tülid kaua ning inimesed suudavad oma eksimusi tunnistada ja vabandust paluda. Kui nad tülitsevad, pole eesmärgiks kallimale haiget teha, vaid põhjuseks on kommunikatsioonihäired.

4. Kui kumbki teist libastub, te ei kritiseeri teist osapoolt. Suhted, mis püsivad kaua, ei sisalda mõttetut kriitikat ja hinnanguid. Kui üks teist märkab, et teine on teinud vea või käitub ebasobivalt, mainitakse eksimust armastuse ja ilma hukkamõistuta. Nõu antakse kaastunde ja kaasaelamisega, mitte teise allasurumise eesmärgil.

5. Te kasvate koos, aga teid on alati kaks. Pikaajaline ja püsiv suhe ei tähenda, et te olete teineteisest sõltuvad. Te loote teineteisele hämmastava toetussüsteemi, kuid ei ohverda selleks iseseisvust. Teie suhte teeb eriliseks see, et on kaks iseseisvat ja unikaalset inimest, kes tegutsevad koos ühise eesmärgi nimel.

Fotod: minifestival toob tartlaste ette Gruusia ja ainulaadse tähestiku

Täna algas Tartu ülikoolis minifestival, mis tutvustab Gruusia riiki ja kultuuri. Muu hulgas saab tutvuda gruusia tähestiku näitusega.

Gruusia päevade korraldamise idee pärineb gruusia keele külalislektorilt Giuli Shabashvililt, kelle sõnul tuli head ajavõimalust ära kasutada. Ja nimelt: peale selle, et gruusia keele kursusel osalevad tudengid saavad värskelt omandatud teadmisi nüüd, semestri lõpus näidata, on 26. mai Gruusia iseseisvuspäev.

Täna

Kolmepäevane festival algas täna maailma keelte ja kultuuride kolledžis, mille trepigaleriis avasid Gruusia Vabariigi suursaadik Tea Akhvlediani ja Tartu ülikooli rektor Volli Kalm gruusia tähestikku tutvustava näituse.

Päevakava jätkub kell 14.15 Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. Seal tuleb ümarlauas juttu Gruusia kultuurist ja mitmekesisusest ning kell 18.15 linastub režissöör Tengiz Abuladze film «Patukahetsus». See valmis 1984, kuid sai esilinastuda alles kolm aastat hiljem Cannes’i festivalil, sest NSV Liidus keelati see stalinismi kriitika tõttu.

Reedel

Reedel saavad tudengid ja kooliõpilased osaleda maailma keelte ja kultuuride kolledžis Gruusia töötoas, mis algab kell 12.15. Oma teadmised sellest riigist saab proovile panna nii ettekannete koostamisel kui ka viktoriinis.

Hiljem saab õppida gruusia tähestikus kirjutama, tutvuda gruusia laulude, tantsude ja rahvarõivaste ning selle maa vaatamisväärsustega.

Laupäeval

Laupäeval kell 11.30–13.30 on restoranis Gruusia Köök (Rüütli 8) kavas miniloeng gruusia veinikunsti ajaloost ja gruusia pelmeenide hinkalite valmistamise töötuba. Osavõtutasu on kolm eurot, oma tulekust on huvilistel tarvis teatada e-posti aadressil keeled@ut.ee.

Ja kuigi see ei ole minifestivali programmis, on siinkohal paslik teatada, et Tartu kunstimuuseumis on veel vaid täna, reedel ja nädalavahetusel võimalik vaadata näitust «Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias».

Kevade alguses avatud väljapaneku kuraator on Marika Agu. Osalevad kunstnikud David Bostanashvili, Thea Gvetadze, Levan Mindiashvili, Giorgi Okropiridze, Nino Sekhniashvili, Sophia Tabatadze ja Bouillon-grupp.

Hamilton edestas Rosbergi

Sel nädalal kihutavad vormelid Monacos ning praeguseks on läbitud ka esimene vabatreening, kus näitas parimat minekut Lewis Hamilton Mercedesel.

Teise aja sõitis välja Hamiltoni tiimikaaslane ning MM-sarja üldliider Nico Rosberg.

Kolmas oli Sebastian Vettel Ferraril, neljas Daniel Ricciardo Red Bull ning viies viimati Hispaanias võidutsenud Max Verstappen samuti Red Bulli.

Soomlastest oli Kimi Räikkönen 8. ja Valtteri Bottas 10.

Rahvusvaheline lapserööv – kas laps tuleb alati tagastada?

Mis on lapserööv ning milline on senine kohtupraktika? Sellel teemal kirjutab lähemalt Lastekaitse Liidu ajakirja Märka Last värskes numbris advokaadibüroo ALTERNA perekonnaõigusele spetsialiseerunud jurist Helen Pajumaa.

Kasvav üleilmastumine inimsuhetes ning juurdepääs rahvusvahelisele transpordisüsteemile on lapseröövi juhtumite ühed peamised põhjused. Sellised juhtumid lahendatakse Haagi 24.10.1980. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni (nn Haagi konventsioon) ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel.

Millal on tegemist lapserööviga?

Lihtsustatult öeldes on lapserööviga tegemist siis, kui lapse välisriiki riiki viinud vanem takistas lapse äraviimisega teisel vanemal talle kuuluva hooldusõiguse teostamist ja see vanem seda hooldusõigust ka enne lapse äraviimist teostas või oleks teostanud. Lapseröövist saab rääkida muidugi vaid siis, kui lapse äraviimiseks ei olnud teise vanema nõusolekut. Ka Riigikohus on 10.10.2012. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-109-12 välja toonud, et lapse tagastamise küsimust lahendades tuleb esmalt tuvastada, kas laps on viidud õigusvastaselt ära tema hariliku viibimiskoha riigist või takistatakse tal õigusvastaselt hariliku viibimiskoha riiki naasmast. Seega kõige esimesena tuleb selgeks teha, kas tegemist on üldse lapse õigusvastase äraviimisega ehk lapserööviga. Viimane võib seisneda siis nii õigusvastases lapse senisest harilikust viibimiskohast äraviimises kui ka sinna tagasipöördumise takistamises.

Kui ei esine eeltoodud asjaolusid, ei ole tegemist lapserööviga ning puudub alus lapse tagastamise nõudmiseks. Kui aga lapse äraviimine või kinnihoidmine on vastuolus vanemale viibimiskoha seaduse alusel antud hooldusõigusega või kui lapse äraviimine või kinnihoidmine takistas teisel vanemal hooldusõiguse teostamist ning lapse äraviimiseks ei olnud selle vanema nõusolekut, loetakse juhtum lapserööviks ning laps kuulub eelduslikult tagastamisele. Näiteks on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-06 06.12.2006. a tehtud otsuses asunud seisukohale, et last võib ainult sel juhul Haagi konventsiooni alusel tagastamata jätta, kui see toob kaasa äärmiselt tõsise kahju lapse heaolule. Sealjuures rõhutas Riigikohus, et selline erakordne oht peab olema piisavalt konkreetne ja tõenäoline. Kohus leidis tookord, et konventsioonis sätestatud lapse tagastamisest keeldumise aluste avara tõlgendamise korral oleks kahjustatud konventsiooni eesmärgi saavutamine. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud Riigikohus näiteks tol ajal võimalikuks jätta last tagastamata üksnes seetõttu, et väikelapsele on oluline ema hoolitsus ja et laps on seni elanud pidevalt koos emaga ning tal puudub isaga üksi elamise kogemus. Seega üldreeglina tuleks lapseröövi juhtumil laps tagastada, kuid seda siiski mitte alati.

Autori hinnangul peaks enne otsuse langetamist kohus tuvastama konkreetse juhtumi asjaolud ning hindama selle pinnalt muuhulgas seda, ega ei esine selliseid asjaolusid, millest tulenevalt lapse tagastamine ei ole lapse huvides. Selliseid vaidlusi ei tohiks kunagi lahendada ilma konkreetse lapse huve välja selgitamata ning tema huvisid arvestamata.

Lapse huvid on primaarsed

Kirjeldatud vaidlustes võib tekkida võistlevus lapseröövile tugineva vanema (kes nõuab lapse tagastamist) ja lapse huvide vahel. Sellistel juhtudel tuleb arvestada, et Haagi konventsiooni eesmärgiks on kaitsta lapsi, kes on õigusvastaselt viidud teise riiki. Lapse parimate huvide printsiip on lapse tagastamise menetluses kesksel kohal. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on selgelt välja öelnud, et Haagi konventsioon on siiski mõeldud kaitsma lapsi, mitte vanemaid (EIK 26.11.2013. a kohtuotsus X. vs. Läti). Ka näiteks EIK 15.05.2012.a otsuses M.R ja R.L vs. Eesti on kohus käsitlenud «lapse huvide» printsiipi, märkides, et lapse huvideks peetakse eelkõige kahte aspekti. Esiteks lapse arengu tagamist kindlas keskkonnas ning teiseks sidemete säilitamist oma perega. Viimasest on erandiks olukorrad, kui on tõendatud, et need sidemed on ebasoovitavad. Kohus asus selles lahendis seisukohale, et lapse parimad huvid sõltuvad mitmest individuaalsest asjaolust, eelkõige lapse vanusest ja küpsusastmest, vanemate olemasolust või nende puudumisest ning keskkonnast ja kogemustest. Seega peaks kohus eelkõige keskenduma just lapse huvide väljaselgitamisele ja tegema lapse tagastamise või tagastamata jätmise otsuse lapse parimatest huvidest lähtudes. Näiteks võidakse jätta laps siiski tagastamata, kui on põgenetud äärmiselt vägivaldse vanema eest või kui uuest elukohast on kujunenud lapse harilik viibimiskoht. Sellistel juhtudel võib lapse tagastamine põhjustada lapsele liigseid üleelamisi (mh füüsilisi ja psüühilisi kannatusi), mistõttu tagastamine ei oleks lapse huvides.

Otsus sõltub konkreetsest juhtumist

Kas sellest kohast, kuhu laps õigusvastaselt viidi või kus teda kinni hoiti, on kujunenud lapse jaoks harilik viibimiskoht või mitte, tuleb iga juhtumi korral eraldi hinnata. Sealjuures arvestatakse tavaliselt lapse kohanemist uue elukohaga, kuid ka näiteks vanema kavatsusi uude riiki püsivalt elama jäämise osas ning sealse sotsiaal- ja tugivõrgustiku olemasolu. Näiteks on mõnedel juhtudel kohtud leidnud, et ka alla ühe aasta kestnud lapse tagastamise menetluses on laps jõudnud selle aja jooksul juba kohaneda uue elukeskkonnaga, mistõttu uuest elukohast on kujunenud lapse harilik viibimiskoht ja selline olukord on juba põhjustanud pöördumatud tagajärjed lapse ja lahuselava vanema suhetele (vt nt EIK 05.04.2005.a otsus Monory vs. Rumeenia ja Ungari). Viidatud juhul jättis kohus asjaolusid hinnates lapse tagastamata ning EIK nõustus käsitlusega lapse harjumisest uue elukeskkonnaga.

Samas hindas kohus näiteks eelnevalt viidatud EIK otsuses M.R ja R.L vs. Eesti, et kuivõrd laps elas enne õigusvastaselt Itaaliast Eestisse toomist ligikaudu kaks aastat Itaalias, oli laps kohanenud Itaalia sotsiaalse ja pere keskkonnaga. Tartu Ringkonnakohus on kõnealuses menetluses möönnud, et on loomulik, et lapsel tekkisid samasugused suhted ka Eestis pärast tema ebaseaduslikku kinnihoidmist, kuid suhete tekkimine ega lapse varasemad külaskäigud Eestisse ei tähenda, et tema asukohariik on Eesti. Kohus võttis arvesse, et lähtudes Haagi konventsioonist eeldatakse, et lapse kiire tagastamine tema harjumuspärasesse elukeskkonda on tema enda huvides. See on kohtu hinnangul ka üldiseks ennetavaks meetmeks, mis aitab kindlustada, et vanemad ei vii oma lapsi ebaseaduslikult teise riiki. Samas määruses on kohus veel välja toonud, et kahjulikke mõjusid, mis võivad tekkida lapse eraldamisel vanemast, saab vältida lapse tagasipöördumisega koos kõne all oleva vanemaga. Seega näiteks kõnealuses vaidluses otsustasid kohtud, et laps tuleb tagastada Itaaliasse. EIK nõustus täielikult Eesti kohtute käsitlusega eelkirjeldatud olukorrast.

Seega nähtub senisest kohtupraktikast, et otsused võivad olla väga erinevad. Kuni see on aga tingitud asjaolust, et on lähtutud konkreetse lapse parimatest huvidest, ei tohikski teisiti olla. Iga juhtumit tuleb eraldi käsitleda. Seda enam, et praktikas on lapse hariliku viibimiskoha määratlemine erakordselt keeruline, sest laste varasemad elukorraldused, harjumused jms võivad olla väga erinevad. Näiteks rahvusvahelistest abieludest sündinud lapsed on tihti pidanud elama erinevates riikides ja kolima ühest riigist teise. Samas võib kogu varasema elu ühes riigis ning sealses püsivalt toetavas tugi- ja sotsiaalvõrgustikus elanud lapsele võõras riigis elamine olla äärmiselt traumeeriv. Seetõttu on oluline, et kohtud tuvastaksid iga vaidluse puhul alati konkreetse juhtumi asjaolud ja teeks selgeks, mis on vastavaid asjaolusid arvestades vaidluse keskmes oleva konkreetse lapse parimates huvides. Ainult selliselt on laste kaitsefunktsiooni efektiivselt teostatud ning laste huvidest tegelikult lähtutud. 

Götzise mitmevõistluses tuleb starti kolm eestlast

Selle nädala lõpus toimuval Götzise kümnevõistlusel osaleb kolm Eesti mitmevõistlejat.

Meeste kümnevõistluses tulevad starti Janek Õiglane (isiklik rekord 7945 punkti; 2015. aastal) ja Taavi Tšernjavski (7744; 2015) ning naiste seitsmevõistluses Mari Klaup (6023; 2015), kirjutab ERR Sport.

Kümnevõistluses kuuluvad tugevamate hulka kanadalane Damian Warner (isiklik rekord 8695 punkti), sakslane Rico Freimuth (8561), prantslane Kevn Mayer (8521), belglane Hans van Alphen (8519), kuubalane Yordani Garcia (8496) ja sakslane Kai Kazmirek (8471).

Naiste seas on starti oodata teiste seas kanadalannat Brianne Theisen Eatonit (6808), britt Katarina Johnson-Thompsonit (6682) ning sakslannasid Jennifer Öserit (6683) ja Lilli Schwarzkopfi (6649).

1975. aastast peetava kümnevõistluse on kahel korral (1995 ja 1998) võitnud ka Erki Nool, kes hoiab lisaks võistluste rekordit 400 meetris (46,53; 1997) ja teivashüppes (5.55; 2000).

Vaata, kuidas elevant unelaulu saatel tudile läheb

Kuigi Famaai on suur elevant, meeldib talle siiski, et keegi teda unelauluga uinutaks. Faamai elab Tai elevantide looduspargis Chiang Mais ning hooldaja Lek on rõõmuga valmis vantsile laulma.

Mallukas blogijatöö seikadest: mulle on pakutud testida ka aluspükse!

Mariann Treimanni aka Malluka blogi jälgib igapäevaselt üle saja tuhande lugeja, tipphetkedel kuni 160 000 silmapaari. Praegu on ta blogiauhindade elulise blogi kategooria suveräänne liider. Just blogiga kuulsaks saanud Mariann on pannud blogi iga mõttes enda kasuks teenima, on see siis rahas, tasuta toodetes või lihtsalt heas nõus. Mariann ootab praegu oma teist last, mis on blogile veelgi jälgijaid juurde toonud.

«Seitsmeste uudiste» videos räägib Mariann oma blogijatööst, kas see on pelgalt äriprojekt ja ka mõnest värvikamast seigast, mida on blogijatöös ette tulnud.

Aivar Pohlak taandus FC Flora presidendi kohalt

Alates tänasest asub FC Flora ainsa juhatuse liikme ja presidendina tegevusse Pelle Pohlak. Seni oli FC Flora presidendiks Pelle Pohlaku isa Aivar Pohlak, kes on ühtlasi ka Eesti JAlgpalli Liidu presidendiks.

Pelle Pohlak on sündinud 31. detsembril 1988 Harjumaal. Mänginud jalgpalli FC Flora Kehtna, FC Kuressaare, Sörve JK ja FC Kose meeskondades, töötanud FC Kuressaare, FC Flora III, FC Flora U-19 meeskonna peatreenerina ja FC Kose noortetreenerina ning olnud FC Kose ja FC Kuressaare juhatuse liige. Pelle Pohlak õpib Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna magistriõppes, teatab FC Flora koduleht.

Pelle Pohlak: «Aastaid üleval olnud küsimus, kuidas FC Floraga organisatsiooniliselt jätkata, on saanud lahenduse. Püüame juurutada Eestis uudset pereklubi mudelit, säilitades meie jaoks maailmavaateliselt olulise mittetulundusühingu vormi. Klubi on heas seisus ja suuri muudatusi igapäevategevuses teha vaja ei ole. Tähtsamate ülesannetena näen lähikuudel klubi kogukonna teemaliste arutelude läbiviimist, et saada paremini aru, kelle jaoks tegutseme ja kuidas selliste inimesteni jõuda. Samuti klubi sportliku taseme jätkuvat tõstmist nii esindusmeeskonna, järelkasvu kui ka noortespordi tasandil.»

Vigastused teevad Eesti jalgpallikoondises korrektiive

Eesti jalgpallikoondis koguneb täna Tallinnas, kus algab ettevalmistus eelseisvateks maavõistlusteks Leedu, Andorra, Läti ja Portugaliga.

29. mail kohtutakse Klaipedas Balti turniiri mängus Leeduga, 1. juunil kodusel Lilleküla staadionil Joel Lindpere lahkumismängus Andorraga, 4. juunil samuti kodus Balti turniiri kohtumises Lätiga ning 8. juunil Lissabonis EM-finaalturniiri eelses maavõistluses Portugaliga.

Koondise koosseisust jäävad vigastuse tõttu välja Enar Jääger ja Sergei Zenjov, uue mängijana teenis kutse Kevin Kauber. Operatsioonil käinud Konstantin Vassiljevi puhul on hetkel selge, et 29. mai ja 1. juuni kohtumistes ta ei osale.

Eesti koondise kodumängude pääsmed on müügil Piletilevis. Eesti – Andorra maavõistlusele maksavad piletid 8-12 eurot, Balti turniiri kohtumisele Eesti – Läti on ühe pääsme hind 10-14 eurot.

Eesti koondise koosseis:

Väravavahid

Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoen Jalkapallokerho (FIN) 23/0

Richard Aland (15.03.1994) – Tallinna FC Flora 0/0

Pavel Londak (14.05.1980) – Rosenborg BK (NOR) 26/0

Marko Meerits (26.04.1992) – FC Emmen (NED) 3/0

Andreas Vaikla (19.02.1997) – IFK Norrköping (SWE) 0/0

Kaitsjad

Nikita Baranov (19.08.1992) – Tallinna FC Flora 5/0

Markus Jürgenson (09.09.1987) – Tallinna FC Flora 7/0

Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 42/2

Ragnar Klavan (30.10.1985) – FC Augsburg (GER) 109/3

Dmitri Kruglov (24.05.1984) – Tallinna FC Infonet 99/3

Artur Pikk (05.03.1993) – FK BATE Borisov (BLR) 13/1

Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora 5/0

Taijo Teniste (31.01.1988) – Sogndal Fotball (NOR) 45/0

Poolkaitsjad ja ründajad

Henri Anier (17.12.1990) – Dundee United (SCO) 25/6

Ilja Antonov (05.12.1992) – Tallinna FC Levadia 24/1

Aleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – Tallinna FC Infonet 97/0

Andre Frolov (18.04.1988) – Tallinna FC Flora 3/0

Maksim Gussev (20.07.1994) – Tallinna FC Flora 5/1

Ken Kallaste (31.08.1988) – Górnik Zabrze (POL) 24/0

Kevin Kauber (23.03.1995) – FK Jelgava (LVA) 0/0

Jan Kokla (29.05.1997) – Tallinna FC Flora 0/0

Frank Liivak (07.07.1996) – Alcobendas Sport (ESP) 3/0

Joel Lindpere (05.10.1981) – klubita 106/7

Pavel Marin (14.06.1995) – Tallinna FC Levadia 0/0

Karol Mets (16.05.1993) – Viking Stavanger (NOR) 26/0

Sander Puri (07.05.1988) – MFK Karvina (CZE) 66/4

Andreas Raudsepp (13.12.1993) – Tallinna FC Levadia 4/0

Rauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 4/0

Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Jagiellonia Białystok (POL) 87/21

*Mihkel Aksalu saab osaleda 1. juuni mängus Andorraga ning 4. juuni mängus Lätiga, muul ajal on ta seotud koduklubi kohtumistega. Richard Aland teeb kaasa vaid 29. mai matši Leeduga.

*Pavel Londak, Andreas Vaikla, Taijo Teniste, Karol Mets ja Sander Puri jäävad koduklubi mängude tõttu eemale 29. mai matšist Leeduga.

*Artur Pikk saab osaleda esimeses kahes mängus Leedu ja Andorraga. Lahkumismängu pidav Joel Lindpere on koondise laagris kolmes kohtumises, kus vastased on Leedu, Andorra ja Läti.

Isablogija Henry Jakobson: ma ei ürita koledaid hetki ilustada

Eesti tuntuim meesblogija Henry oli kunagi ahelsuitsetaja, kelle päev möödus 2-3 paki sigarettide saatel. Peale suitsetamisest loobumist aitab mees nüüd teisi sigaretipahest lahti saada ning lisaks on tema suurim hobi blogimine, kus ta jagab internetiavarustes oma elu kolme lapse isana ja abikaasana. Tema pereblogi on muutunud aga ülipopulaarseks ning mehena ei pelga ta naistega blogimises rinda pista.

 Vaata «Seitsmeste uudiste» videost!

Fotod: kas sellest majast saab perekond Obama uus kodu?

Kui Barack Obama valitsusaeg läbi saab, kuhu võiks pere siis kolida? New York Times pakub võimaliku uue koduna välja üheksa magamistoaga maja Washingtoni esinduslikus Kalorama linnajaos.

Kodu, mille väärtust hindab kinnisvaraportaal Zillow kuuele miljonile dollarile ning mille kuuüür küünib 22 000 dollarini, kuulub Bill Clintoni endisele pressinõunikule Joe Lockhartile.

Vaadates paari aasta tagust müügikuulutust on New York Timesi hinnangul tegemist luksusliku koduga: suured ruumid, hinnalised puitpõrandad ja marmor, ei puudu ka oma aed terrassiga. Valge Maja pole kolimisplaanide kohta kommentaare jaganud, niisamuti on kidakeelne hoone omanik.

Toom kritiseeris Euroopa Parlamendis Eesti e-valimisi

Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom (Keskerakond) esines europarlamendis kriitikaga Eesti valimistel kasutatava internetihääletamise süsteemi pihta.

Toomi hinnangul ei saa praegu olla kindel, et internetis hääletamise tulemused tõepoolest valijate tahet väljendavad. «Eesti valimiste tulemusi saab muuta ja nende salajasust rikkuda häkkerite rünnaku, arvutiviiruste ja kolmandate isikute muude sekkumistega,» rääkis Toom, kes on ALDE fraktsiooni variraportöör e-demokraatia teemal. Võimalus piiramatult ümber hääletada devalveerib tema sõnul valiku tegemise mõtet.

Variraportööri rollis tegi Toom rea ettepanekuid, mille eesmärk on e-hääletamise süsteemi ümbervaatamine. Toomi sõnul on e-demokraatiast saamast iga eurooplase elu lahutamatu osa ja sellepärast tuleb üle vaadata internetis hääletamise praktika, mis on tema hinnangul tekitanud usaldamatust märkimisväärses osas Eesti ühiskonnast.

«Valimised peavad olema ausad ja läbipaistvad ‒ vastasel juhul kompromiteerime mitte üksnes e-demokraatiat, vaid ka demokraatiat üleüldse,» lisas Toom.

Tehnilise järelevalve amet omavalitsustele: kontrollige välilavasid

Tänane Postimees juhib tähelepanu, et suveüritustele püstitatavad lavad võivad olla külastajatele ja artistidele potentsiaalseks surmalõksuks.

Tuleb välja, et selliste konstruktsioonide püstitamisel ei kohusta miski viima läbi kontrolli ega ohuhinnagut. Vastutus lasub vaid ehitajal ning lavameister Margus Jaago hinnangul võimaldab igasuguste reeglite puudumine Eestis tegutseda ebaprofessionaalsetel lavapaigaldajatel, kes oma ülesannetega kvaliteetsel tasemel hakkama ei saa.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sõnul kontrollib ürituste tarbeks püstitatud rajatisi kohalik omavalitsus, kellele esitatakse ürituse korraldamise loa taotlus. Omavalitsus otsustab, kas ja millistel juhtudel on vaja ehitus- või kasutusluba või piisab sellest, kui rajatis püstitatakse tootja ja muid muid asjakohaseid juhiseid järgides.

Trummari ja kitarristi Rauno Pella sõnul pole ta seni ühtegi ohtlikku olukorda pidanud laval läbi elama. Ainuke kord, mis muusikule meenus, oli aastatetagune kontsert Pärnus, kui ootamatu tuuleiil lava laest mõned prožektorid alla tõi. Õnneks keegi viga ei saanud. «Ma ei mäleta, et oleksin kunagi lava ohutuse peale mõelnud. Tavaliselt eeldan, et lava kokkupanijad teavad, mida teevad,» ütles Pella.

Anonüümseks jääda soovinud heli- ja lavalahendusi pakkuva firma esindaja rääkis Postimehele, et Eestis ringi liikudes on ta vahel suurematel lavadel ohumärke täheldanud küll. «Olen näinud lavadel lahtisi piirdeid ja treppe. Mõnel juhul need üldse puudusid. Samuti olen näinud kattega lava, millest vesi lihtsalt läbi sadas.»

Samas arvab ta, et päris ebapädevaid inimesi üksi siiski paigalduse juurde ei lasta. «Tihti on ilmselt nii, et paigaldatakse koos kogenud inimesega ehk päris «puusalt» keegi lõpuni seda lava ikkagi püsti ei pane,» on mees kindel.

Tehnilise järelevalve amet (TJA) on hetkel koostamas omavalitsustele kirja selle kohta, mida tuleks üritustel ohutuse tagamisel kindlasti jälgida.

«Kuivõrd viimasel ajal on tulnud signaale võimalikest ohutusnõuete rikkumistest lavade paigaldamisel ja seeläbi ohtlike olukordade tekkimisest, siis on TJA koostamas kohalikele omavalitsustele kirja, et nad kontrolliksid loamenetluste raames ka paigaldatavate rajatiste nõuetele vastavust,» kommenteeris Tehnilise järelevalve ameti ehitus- ja elektriosakonna juhataja Ahto Tuuling.

Tuuling lisab, et samuti on vajalik kontrollida rajatise komplektsust ning ka tootjapoolsete paigaldusjuhiste järgimist.

Priit Raud ja Vahur Keller said ordenid rinda

Prantsuse Kultuuriministeerium andis Kunstide ja Kirjanduse rüütlijärgu ordeni Treff Festivali kunstilisele juhile Vahur Kellerile ja festivali Baltoscandal kunstilisele juhile Priit Rauale.

Kunstide ja Kirjanduse orden on Prantsuse Kultuuriministeeriumi poolt välja antav  autasu, millega tunnustatakse isikuid, kes on kirjandusliku või kunstilise loomingu poolest silma paistnud või toetanud kunstnikke, soodustades oma tegevusega Prantsusmaa kultuurialaseid suhteid teiste riikidega.

Teenetemärgid andis teatrimeestele üle Prantsuse suursaadik Michel Raineri. 

Lisaks Rauale ja Kellerile tunnustati Riikliku Teeneteordeni rüütlijärgu ordeniga Birute Klaas-Langi. Tõlkija ja prantsuse keele õpetaja Eneken Laugen pälvis aga «Akadeemilised Palmioksad» rüütlijärgu ordeni. 

10 olulist uudist, mida võiksid teada

Lemberi asemel saab SDE aseesimeheks Rainer Vakra

Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE) lahkuda lubanud Tartu endise abilinnapea, korruptsioonikahtlustuse saanud Kajar Lemberi asemel saab partei aseesimeheks riigikogu liige Rainer Vakra.

SDE üldkogu valis mullu suve hakul üheksa kandidaadi seast erakonna aseesimeesteks Lemberi, praegu riigikokku kuuluva Urve Palo, kultuuriminister Indrek Saare ja riigikogu liikme Helmen Küti. Lemberi lahkumisel saab SDE aseesimeheks üldkogu hääletustulemuste alusel Vakra, ütles Postimehele SDE pressiesindaja.

Keskkriminaalpolitsei pidas Lemberi kinni teisipäeval ning eile kuulas politsei ta soodustuskelmuse toimepanemises ja korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatuna üle. Õhtul politseist vabanedes ütles ta, et ei ole linnaga seotud kahtlustustes süüdi.

Lember ütles täna Postimehele, et on tegutsenud nii ettevõtluses kui poliitikas enda teada vastavalt seadustele ja teeb kindlasti õiguskaitseorganitega koostööd, et uurimine saaks võimalikult kiiresti lõpetatud. «Olen otsustanud taanduda ka erakonnast ja kõikidest muudest avalikest ametitest, et see protsess heidaks võimalikult vähe varju kolmandatele osapooltele, sealhulgas erakonnale,» ütles ta.

Lember lisas, et on valmis avatult suhtlema, kuid saab täiendavaid kommentaare anda alles siis, kui on saanud kahtlustuse sisuga põhjalikult tutvuda.

2014. aasta kevadel algatatud kriminaalasjas kahtlustatavate ring hõlmab kümneid eraisikuid ja ettevõtteid, kel lasub kahtlus Euroopa Liidu toetuste väljapetmises ja pettusele kaasaaitamises. Kriminaalasi käsitleb kokku 26 toetustaotlust ning toetustena välja makstud summad ulatuvad enam kui 2,1 miljoni euroni. Üheks taotlejaks on olnud ka Lemberiga seotud äriühingud, kelle vahendusel toime pandud pettuste maht küündib politsei teatel 850 000 euroni.

Petuskeemi ühenduslüliks oli kahtlustuste kohaselt üks Lõuna-Eestis asuv ehitusettevõte, mille töötajad aitasid ebaausate kavatsustega taotlejatel toetusi välja petta, teatasid eile politsei ja prokuratuur.

Lemberile esitatud kahtlustus on muu hulgas seotud Tartu Raadi kinnistu ja seda puudutava ideekonkursiga, linna avalike tualettruumide ehitamise ja paigaldamisega ning ühe äriühingu huvides linnaeelarvest raha eraldamisega. Kui suurt varalist kahju Lemberi tegevus linnale kaasa tõi, ei ole politsei kinnitusel veel selge.

Pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest saab kohtus süüdimõistmisel karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega, korduva altkäemaksu võtmise eest näeb karistusseadustik ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

Lember teatas Tartu abilinnapea ametist lahkumisest juba 12. mail, põhjendades seda sooviga sukelduda tagasi ettevõtlusmaailma ja vältida seejuures huvide konflikti. Ta selgitas, et üks temaga seotud ettevõte plaanib osaleda Raadi piirkonna arendamist puudutaval ideekonkursil, et rajada sinna kogupere turismiobjekt. «Leian, et kuigi otsest juriidilist konflikti ei ole, on siin eetiline konflikt, mida ma ei taha iseenda, linna ega kellegi kolmanda suhtes tekitada,» ütles ta toona Postimehele.

Kuigi algse plaani kohaselt pidi Lember ametist lahkuma 7. juunil, otsustas ta eile pärast Tartu linnapeaga vestlemist, et lahkub ametist kohe.

Lember töötas Tartu rahanduse, ettevõtluse ja linnavara valdkonna abilinnapeana alates 2013. aasta novembrist. Enne seda kuulus ta alates 2011. aastast riigikokku. Varem on Lember tegutsenud ettevõtluses, kuid olnud ka näiteks rahandusministri nõunik, Tabivere vallavolikogu esimees ja kunagise Rahvaliidu peasekretär. Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ühines ta 2011. aastal.

EASi juht: hollandlase pakutud lahendus ei sobi Eesti brändiks

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul ei sobi hollandlase Peter Kentie pakutud lahendus Eesti brändiks, kuna seda saab kasutada ainult ingliskeelse maailma jaoks, kuid brändi kontseptsioon peaks olema kasutatav ka teistes keeltes.

«Me oleme Peter Kentiega kohtunud, kuid EAS on hetkel seisukohal, et me jätkame oma brändiga. Üks tõsisemaid argumente hollandlase kontseptsiooni vastu on täna see, et sõnakombinatsioone cutest, finest või funniest ei saa kasutada teistes keeltes peale inglise keele. Ei saa eeldada, et Eesti suunab oma brändi ainult ingliskeelsele maailmale,» ütles Tomberg Postimehele.

Tomberg märkis, et hollandlase pakutud kontseptsioon sobib küll ingliskeelsele maailmale, aga kahjuks ei saa kasutada seda kontseptsooni teistes keeltes. «See peab olema kindlasti ühtne bränd ühe selge käekirjaga. Kas teie olete näinud mõne riigi brändi, mis oleks erinevates keeltes erinev. Ei ole. See on ka vastus küsimusele, miks ei saa võtta kasutusele seda brändi ainult ingliskeelse maailma jaoks,» ütles Tomberg.

Tombergi sõnul on EASi brändimeeskond hollandlase pakkumist arutanud ja otsustanud minna oma brändi arendamisega edasi. «Me oleme oma disainerite meeskonnaga täna arendamas oma kontseptsiooni, mida me oleme ka riigikantseleile tutvustanud,» lausus ta.

Praegu on EASi jaoks esmatähtsad Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva märgi ja Euroopa Liidu eesistumise märgi arendamine, seejärel on kavas vaadata Eesti brändi kontseptsiooni laiemalt.

«Eesti brändi kontseptsiooni arendamisega jätkame terve suve ja sügise ja kui oleme jõudnud tulemuse lähedale, siis teavitame sellest avalikkust,» lisas ta.

Peaminister Taavi Rõivasele hollandlase pakutud lahendus meeldib

Peaminister Taavi Rõivas avaldas täna sotsiaalmeedias toetust Peter Kentie pakutud lahendusele, märkides, et tegemist on seni parima pakutud lahendusega.

Ligi kahte kolmandikku lastest kiusatakse koolis

Kuressaares läbi viidud küsitlusest selgus, et enam kui pooled lapsed tunnistavad, et on olnud koolis kiusatavad.

Kirke Ly Hell Loomet, Karolin Kask, Kristiin Raudlam, Kadi-Riin Kangur ja Stella Stepanov küsitlesid 121 noort vanuses 9–15 eluaastat, kellest koguni 64 protsenti tunnistas, et neid on koolis kas vaimselt või füüsiliselt kiusatud, kirjutab Meie Maa. Noored defineerisid kiusamiseks pikaajalist vaimset või füüsilist vägivalda, mis tuli enamasti just klassikaaslaste poolt.

Küsitlusest selgus, et kolmandik noortest ei ole kiusamise ja vägivalla teemadel kellegagi rääkinud, sest arvavad, et sellest ei ole abi ja kardavad kiusajate kättemaksu, ning õpetajad tavaliselt kiusamist ei märka.

Noorte hinnangul on kõige rängem kiusamine vaimne ja kiusamise vastu aitavad eelkõige sõbrad, mitte täiskasvanud, kuigi peresuhted tunduvad noortel küsitluste põhjal olevat pigem head.

Küsimus Savisaarele: miks maksid Kotka ja Batrakova tema arveid?

Täna pandi nurgakivi Lasnamäe tervisemajale ning külalisena oli kohal ka ametist tagandatud linnapea Edgar Savisaar, kes oli nõus kommenteerima oma rahaasju ning ka seda, et tema kriminaalasja materjalid jõudsid lõpuks kaitsjateni.

Savisaare sõnul pole ta veel oma kriminaalasja toimikutega tutvunud, kuid see on plaanis. «Mina ei ole mingeid materjale saanud, no ma loodan, et kunagi asi nii kaugele ka jõuab. (…) Eks ma pean ikkagi seda aega võtma ja need materjalid läbi lugema.»

Lisaks tõi Savisaar välja, et kui maadevahetuse kriminaalasjas oli toimikuid 200, siis tema asjas vaid 28. «Ma olen selle kohta kuulnud, et seal oli vist ainult 28 köidet. Ma eelmisel sellisel protsessil, mis oli maadevahetusega, seal oli 200 köidet. Nii et võrdlemisi tagasihoidlik materjalide kogus.»

Savisaare kaitsja sõnul jälitati ametist kõrvaldatud linnapead ka julgeolekuasutuste seaduse alusel, mida kasutatakse juhul, kui on tarvis ennetada või kõrvaldada ohtu Eesti riiklikule julgeolekule. «Juu siis ei olnud muud võimalust jälitada. See on see juhtum, kus saab piiramatult inimest taga ajada ja ju siis leiti, et see on kõige sobivam.»

Vaata videost, kuidas kommenteeris Savisaar seda, miks maksid Hundisilma talu kommunaalarveid Siret Kotka ja Moonika Batrakova.

165 000 euro eest varjatud kulutusi

Riigiprokurör Laura Vaik esitas nädala algul Tallinna ringkonnakohtule Savisaare ja teiste temaga seotud isikute varalist seisundit kajastava vaatlusprotokolli, mis loob pildi sellest, kuidas Savisaare rahaasjad korraldatud olid.

Prokuratuuri väitel tõendab see üheselt, et Savisaare legaalsete sissetulekute, elatustaseme ja kulutuste vahel on märkimisväärne ebakõla.

Savisaare legaalne sissetulek oli 2011. aasta jaanuarist kuni mullu oktoobri teise pooleni ligi 231 000 eurot ning tõendatult tehtud kulutused ligi 148 000 eurot. Tegelike kulutuste ja legaalse sissetuleku vahe oli prokuratuuri kinnituse aga veidi üle 246 000 euro, sealjuures varjatud kulutuste suurus ligi 165 000 eurot.

Sealjuures näitas Savisaare pangakonto analüüs, et pangaarvelt ei tehtud ühtegi makset igapäevaste kulutuste tasumiseks nagu kulutused elektrienergiale, sideteenustele, prügiveole ja nii edasi. Neid kulutusi tegid kolmandad isikud, teiste hulgas tasusid riigikogu keskerakondlasest liige Siret Kotka ja Savisaare kaastöötaja Moonika Batrakova kokku üle 125 000 euro.

Näiteks maksis Batrakova Savisaare kulutuste eest üle 67 000 euro, mis moodustab üle poole tema sissetulekust analüüsitud perioodil. Sealjuures tehti Kotka ja Batrakova pangaarvetele sularaha sissemakseid alati enne või pärast Savisaare kasuks tehtud maksete sooritamist võrdväärselt makstud summadega.

Vigade parandus

Ametist tagandatud linnapea intervjuus esines faktivigu. Järgneb vigade parandus: 

Savisaare väide: «Mina ei tea ühtegi skandaali, mis oleks minuga seotud.» 

Õige väide: Savisaart kahtlustatakse korduvas altkäemaksu võtmises ja rahapesus.

Savisaare väide: «Lugesin Postimehest Tuuli Kochi artiklit, mis väidab, et olen oma naabrimehele kaldtee eest maksnud.» 

Õige väide: Artikkel ilmus 24. mail Eesti Päevalehes, autoriks Tarmo Vahter. Kaldteed artiklis ei mainitud.

Savisaare väide: «Prokuratuuri materjalides on 28 köidet, maadevahetuse protsessil oli 200.» 

Õige väide: Maadevahetuse protsessil oli 193 köidet.

Sooäär: hollandlase idee on täistabamus

Riigikogu reformierakondlasest liige, Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühma esimees Imre Sooäär tegi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhile Hanno Tombergile ettepaneku võtta Eestile tasuta turundusplatvormi loonud e-residendi, hollandlase Peter Kentie ideed kohe kasutusse.

Sooäär nimetas Kentie ideed briljantseks ning ütles, et on seda täna Brüsselis mitme inimese peal ka testinud ja see saab ainult suurepärast tagasisidet. «EAS on Eestile uut brändingut juba mõnda aega otsinud, aga need otsingud on paraku liiva jooksnud. Alati ei mune ka kõige nutikamad agentuurid kuldmune. Aga miks oleme kuldmuna ainult Eesti siseselt otsinud?» küsis Sooäär Facebookis.

Tema sõnul on maailma kuulsaimad objektid, kunsti- või arhitektuuripärlid tihti välismaalaste loodud. «Kõrvaltvaataja näeb meid tihti selgemini kui me ise. See hollandlase idee on täistabamus! Teeme ära,» kirjutas Sooäär ja tegi Tombergile ettepaneku see kasutusele võtta.

Kentie ütles Memokraadis avaldatud intervjuus, et otsustas panustada ja kasutada oma kogemust brändide looja ja turustajana, et teha Eestile kontseptsioon, mis põhineb lihtsal, kuid haaraval sõnaosisel «est». Tema sõnul saab kujundatud brändi ja turunduskontseptsiooni Eesti ühiskonnas laiemalt kasutada, alates turismist kuni ärikeskkonnani, talentide meelitamisest kuni välisinvesteeringuteni. «Seda saab kasutada sotsiaalsete kampaaniate, aga ka EV100 meenete jaoks. Kõik see on koos ühes turunduslikus paketis, mida saab kasutada eri kanalites,» rääkis ta.

Seakasvatajate kahjud tuleb hüvitada

Eestis peetavate kodusigade arv on aastaga vähenenud viiendiku võrra. Mai alguse seisuga peeti Eestis 290 963 siga, mida on möödunud aasta sama ajaga võrreldes 72 633 looma võrra vähem. Täna heaks kiidetud arvamuses kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles kompenseerima loomataudide puhkemisel tekkiv majanduslik kahju põllumajandus- ja toidutootjatele.

„Majanduslik olukord Eesti sealihasektoris on olnud juba pikemat aega sedavõrd keeruline, et kodumaise sealihatootmise vähenemine on jätkunud. Venemaa sanktsioonid ja sigade Aafrika katku levik on viinud sealiha hinnalanguseni ning farmide sulgemiseni. Eesti sealihatootjatele pole kaugeltki kompenseeritud taudipiirangutest tekkinud kahjusid,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees täna heaks kiidetud arvamuses toidusüsteemide jätkusuutlikkuse kohta tuuakse muuhulgas esile, et sigade Aafrika katku puhang on näide sellest, kuidas loomahaigused võivad toidusüsteemi kahjustada. Komitee kiitis ühtlasi heaks minu ettepaneku, mille kohaselt tuleks taudide puhkemisel hüvitada üldiste avalike huvide tõttu kehtestatavatest kauplemispiirangutest tekkiv majanduslik kahju põllumajandusettevõtjatele,“ selgitas majandus- ja sotsiaalkomitee liige Sõrmus.

„Alustada võiks sellest, et valitsus suunaks seakasvatuse toetuseks möödunud aastal nn konservimeetme rakendamise lõpetamisel kasutamata jäänud rahalised vahendid. Mäletatavasti eraldas valitsus oktoobri lõpus riigi varusse sealihakonservide soetamiseks 1,78 miljonit eurot, kuid konservide tootmine lõpetati tänavu veebruaris ja meetmele kulutati ministeeriumi teatel vaid ligi 1 miljon eurot,“ lisas Sõrmus.

Sealiha hind on olnud juba pikemat aega väga madal. Käesoleva aasta aprillis oli Eestis E-kategooria sealiha keskmine kokkuostuhind Euroopa Komisjoni andmetel 1,36 eurot/kg, mis on aastaga langenud 5,5% ja 2014. aasta aprilliga võrreldes koguni 15,5%.

Lisaks on sealihatootjatele sigade Aafrika katku leviku tõttu seatud väga karmid kauplemispiirangud, mille tõttu on sealiha kokkuostuhinnad drastiliselt langenud ning paljud seakasvatajad on oma tegevuse lõpetanud. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel peeti 2015. aasta 1. mai seisuga Eestis 363 596 siga, käesoleva aasta 1. maiks on sigade arv langenud 290 963 loomani.

Pesakaamera video: pessa roninud kutsumata külaline ehmatas Lääne-Eesti kotkapoegi

Alles kuu aega tagasi ilmavalgust näinud merikotka pojad said täna endale rõngad külge.

Noori kotkaid rõngastanud kotkaklubi liige Urmas Sellis rääkis Postimehele, et täna tegutses ta tavapärasest aeglasemalt, et pessa sattunud võõras külaline linde liiga ära ei ehmataks. Ema- ja isaslindu sel ajal pesas ei olnud.

Sellise sõnul läks kotkaste rõngastamisega kõik hästi ja nagu kaamera otsepildist on näha, kulgeb kolme kotkapoja elu jälle tavapärases rütmis.

Rõngastada on linde vaja ennekõike seetõttu, et neid oleks lihtsam hiljem ära tunda. Nii saab teada, kuhu linnud pesitsema lähevad ja kus nad üldse ringi rändavad.

Kui tavaliselt ronivad rõngastajad pesa juurde ronimisraudu kasutades, siis täna pidi Sellis üles ronima köit kasutades. Seda seetõttu, et puu, millel kotkad pesitsevad, on väga peenike.

Kotkaste rõngastamist oli veebis vaatamas lausa niivõrd palju inimesi, et kaamerapilt jooksis kokku. Kusjuures, pesakaameral on tõeliselt palju ka välismaiseid fänne, kes sotsiaalmeediasse videosid postitavad ja pesaelanike igal sammul silma peal hoiavad.

Merikotkaste Uku ja Anna pesas koorus esimene poeg 13. aprillil. Mõne nädala jooksul nägid ilmavalgust veel teine ja kolmaski kotkatibu.

Merikotka pesakaamera on paigaldatud Lääne-Eestis asuva pesa juurde, mis on naabriks varem jälgitud Linda ja Sulevi pesale.

Vaata, kuidas linnud kutsumata külalisele reageerivad, alates neljandast minutist!

Hollandlane pakub Eestile välja uue brändi... tasuta

Kristjan Lepiku töö ettevõttes Teleport viib teda kokku erinevate maailma linnadega, näiteks Hollandis asuva Eindhoveniga, mida Wired on nimetanud ära maailma kaheksa parima disainilinna seas. Kui Lepik kohtus linna turundusjuhi Peter Kentiega, selgus, et mees tegeleb vabast ajast ja tasuta… Eestile põhjaliku turundusplatvormi loomisega.

Sa võid ette kujutada mu üllatust, kui ma sinust esmakordselt kuulsin ja kui peale sinu Eindhoveni tegevuse tutvustamise öeldi: «Peter on ehk üks suuremaid Eesti fänne üldse». Kuidas see juhtus – mis sind Eestiga sidus?

Minu Twitteri lehel on kirjas: «Ma jätsin oma südame Eestisse». Ma olen uhke e-resident ja olen tõeliselt tänulik Eestile selle inspiratsiooni eest, mida ma sealt olen saanud. Oma põhitöö, Eindhoveni turundamise ja brändijuhtimise kõrval huvitab mind väga Eesti käekäik.

Mulle tundub ka, et meie linna ja teie riigi vahel on sarnasusi. Need on väiksemad, kuid tugevad kogukonnad, millel on mõju globaalsele ühiskonnale. Ma olen Tallinnas turistina käinud, kuid kaks aastat tagasi kohtasin üht ägedat EASi digitaalse turunduse spetsialisti, kes inspireeris mind palju ning tutvustas Eesti edusamme ja eripärasid. Ma mõistsin, et oleme Hollandi inimeste «põhjaliku mõtlemise» mõtteviisile Eestist leidnud paarilise, kuna Eestis on tugev ja tulevikule orienteeritud digitaalne ühiskond.

Ühtlasi sain ka aru, et turistina Eestit külastades jäi mu vaatenurk liiga kitsaks. Kui ma hakkasin asja lähemalt uurima, leidsin eest üllatavalt laiapõhjalise innovatsiooni ning sügavalt eripärase kultuuri. Ma loen pidevalt järgmisi kanaleid – Postimees, ERR, Äripäev, Estonianworld.com, Best Marketing ja Justin Petrone kirjutised.

Vahel tundub mulle, et eestlased hindavad Eesti nähtavust välismaal üle, meid on ju vaid 0,26 protsenti Euroopa rahvaarvust. Mis sa arvad, mis võiks olla meie eelis, see unikaalne, mida peaksime kasutama oma riigi turundamisel?

Et mõista eestlaste suhtumist, rahvuse eripära, analüüsisin põhjalikult erinevaid allikaid. Leidsin nii positiivselt üllatavat kui ka häirivat infot. Miks ma ei teadnud sellest riigist? Miks on selle laheda riigi enesetutvustus nii tagasihoidlik? Paljudes tahkudes olete väga ägedad, kuid väga harva jõuab kommunikatsioon Eestist väljapoole just strateegiliselt (!) planeerituna. See on tegelikult raisatud võimalus.

Teie eelis on teie suhtumine. Ka kultuuri rikkus, e-riik, uuendusmeelsus ning – Eesti loodus on tõeliselt vapustav. Võtmeks on terviklähenemise leidmine ning tervikliku tegevusplaani kokkupanek. Mitte killustatud tegutsemine, kus kõik ajavad ainult oma asja ja seisavad kitsaste huvide eest.

Üks puudujääk on minu meelest jagamise ehk kogukondliku tegevuse vähesus. Mulle tundub, et Eesti jätab väga head võimalused kasutamata ega suuda fookust seada. Eesti peab pidevalt püüdma väga hästi silma paista, et ehitada sisulist ja järjepidevat brändi. Kaugelt jälgida ja kommenteerida on lihtne, ma tean. Kuid Eesti abiks panustamine on konkreetsem, seetõttu selle kasuks ka otsustasin.

Mu teine üllatus saabus, kui sa näitasid mulle oma est-projekti. Sa ei ole ainult Eesti fänn, vaid oled ka loonud midagi reaalset Eesti aitamiseks – kasutusvalmis brändikontseptsiooni. Kuidas sa selle projektini jõudsid?

Eindhoven ja Eesti on nii mõtteviisi kui ka arengu poolest üsna sarnased. Mõlemad on näinud raskeid aegu ja sellest kosunud. Nüüd vaatavad mõlemad tulevikku ja teevad seda teisiti kui maailmas tavaliselt kombeks. Neid saavutusi on vaja jagada. Eesti peab oma suurepäraseid saavutusi strateegiliselt brändima ja kommunikeerima. Poliitikakujundajad üle maailma saaksid Eesti arengust palju õppida. See toetaks ka e-residentsuse laadi programme ning koos nendega Eesti majandust ja tulevikku.

Eelkõige peaks riik proovima end tuntuks teha. Ma otsustasin panustada ja kasutada oma kogemust brändide looja ja turustajana, et teha Eestile kontseptsioon, mis põhineb lihtsal, kuid haaraval sõnaosisel «est». See nutikas idee põhineb päris palju sellel, mida olen õppinud Eindhoveni brändimise ja turundamise käigus. Nii kujundasin põhjaliku brändi ja turunduskontseptsiooni, mida saab Eesti ühiskonnas laiemalt kasutada. Alates turismist kuni ärikeskkonnani, talentide meelitamisest kuni välisinvesteeringuteni. Seda saab kasutada sotsiaalsete kampaaniate, aga ka EV100 meenete jaoks. Kõik see on koos ühes turunduslikus paketis, mida saab kasutada eri kanalites.

Su tausta arvestades oleks huvitav mõista ka seda, kuidas see töö ajaliselt välja nägi. Kas võiksid kirjeldada disainiprotsessi?

Hea disain nõuab pea alati tugevat algideed ja sinna juurde ehk veidi õnne. Ma olin rattamatkal, kui oleksin peaaegu otsa sõitnud ühele kaubaautole, millel oli kirjas «e.s.t. – equipment service team». Siis mulle äkitselt koitis – lahendus on nimes, lühendis est.

Kontseptsiooni taga on üks väga konkreetne ja lihtne idee: las Eesti rõhutab oma erilist karakterit ja saavutusi, olles kiireim (fastest), targim (smartest), rohelisim (greenest), mugavaim (cosiest) ja isegi kõige imelikum (weirdest). Ja tagasihoidlikem (modest) samuti. «Est» on olemas juba riigi nimes, seega on selle lühendi kasutamine eri sõnades mänguline ja loogiline järgmine samm, mis säilitab ühtlasi Eesti turustamise senised saavutused ning võimendab eelnevat tööd Eesti brändiga. Lihtne, kuid suure potentsiaaliga lahendus.

Eindhoveni kogemuse põhjal vaatasin üle Eesti valitsuse majandusprogrammid ja eesmärgid ning est-kontseptsioon sobib mu meelest hästi seniste eesmärkidega.

Järgmine samm oli visualiseerimine – millised võiksid olla võimalikud turunduslahendused ja brändi kasutamise võimalused. Est-kontseptsioon võimaldab jutustada Eestist häid lugusid ning luua inimestele unikaalseid kogemusi. Eestil on vaja väljakutsuvat brändi, et näidata Eesti valmisolekut väljakutseteks. Näiteks e-residentsus on Eesti jaoks väga hea turunduslahendus, kuna on maailmas täiesti unikaalne ning sobib seega ka est-lähenemisega.

Jõuame küsimuseni, milleni alati jõutakse – kas on ka uus logo?

Eesti märk või bränd peab olema eestlaste jaoks eelkõige midagi sellist, millega nad tunnevad sidet, see peab toimima seestpoolt väljapoole. Targad sihtkohad ja ärid on alati mõistnud, et nende bränd elab tarbijate peades. Samal ajal peavad brändid välja paistma ning omama selgelt eristuvaid väärtusi ja eeliseid. Ma mõistan «Mis on Eesti» teed, mille EAS on valinud. Kuid avatud disainiprotsess võib kergesti muutuda ebasoovitud iludusvõistluseks, seega oleks mõistlik sellest eemale liikuda.

Eelkõige on oluline mõista, et võtmeküsimus ei ole «rahvuslik logo», vaid hoopis selgelt mõistetav bränd ja lugu. Sellele tuleb fookus seada. Teie bränd ongi kujund, mis teist teistele jääb, ning see on laiem kui logo. Eesmärk on Eestit edukamat teadvustada ning Eesti kujundit rikastada. «Positively surprising» on liiga üldine, seda võib paljude riikide kohta kasutada. Ma lõin «Just Estonishing». Sõna «just» on ka eesti keeles kasutusel ning «estonishing» on täiesti uus sõna, loodud vaid teie jaoks. Pidage meeles – brändi luues loote oma väljavaateid. Meenutagem turunduseksperdi Al Riesi sõnu: tegevused ja kogemused räägivad rohkem kui logod.

Eestlastel on vahel keeruline mõista, miks peaks keegi midagi tasuta tegema. Jäädakse mõtlema, et «tore, aga mida ta tegelikult soovib?». On see siis tõesti sinu kingitus eestlastele?

Tõsi, põrkusin ka selle probleemiga. Ma mõtlesin nii: «Teie maa on toredalt üllatav, olgu ma siis ise ka positiivne ja üllatav – saadan selle kontseptsiooni kingiks nagu üks tõeline fänn.» Aga siis hakkasin nägema kahtlevaid märke ega mõistnud neid hästi. Arvatakse, et kui miski on tasuta, on selle väärtus ehk madal. Kuid minu omaga sarnast käitumist on moodsas maailmas üha rohkem – jagamine, koos loomine, ühine panustamine. Ja ka mina võidan sellest, kas või see intervjuu on põnev ühine mõtteprotsess sarnaselt mõtlevate eestlastega.

Ma mõistan, et see on veidi imelik – sadade kilomeetrite kaugusel elav hollandlane tuleb välja Eesti brändikontseptsiooniga ilma eelnevalt tellimust võtmata või detaile läbi rääkimata. Mind Eesti ja eestlased inspireerisid, miks asja siis liiga ametlikuks ajada? Kui Eesti tahab olla positiivselt üllatav, siis võibki juhtuda üllatavaid asju!

Miks mitte alustada veel ühte Eesti–Hollandi edukat ühisprojekti? Eesti võit 2001. aasta Eurovisionil oli Eesti laulja Tanel Padari ja Dave Bentoni ühisprojekt, viimane neist on aga sündinud Aruba saarel, mis on Hollandi Kuningriigi osa. Nali naljaks, aga Hollandil on palju Eesti e-eduloost õppida. Näiteks Eindhovenis alustasime koostööd Teleportiga, et aidata meie linna turustada maailma tehnoloogiasektori tarkadele töötajatele. Ma olen uhke Eesti e-resident ning üritan vastutasuks pakkuda Hollandi disaini ja brändingu teadmisi.

Kui vaadata eri sihtgruppe, siis millised võiksid olla est-kampaania parimad kasutusvõimalused – kas erasektor, riigi kampaaniad või veel midagi kolmandat?

Minu jaoks on kõige olulisem aspekt kontseptsiooni kasutusmugavus ja jagamisvõimalus. Seega on est-projekt laialt kasutatav nii turunduses kui ka reklaamis, nii veebidisainis, sotsiaalmeedia kampaaniates, trükimeedias, lennujaamades, messidel kui ka spordivarustusel. Võib kasutada näiteks e-residentsust kui head näidet, mis toob välja Eesti unikaalsuse ja ühildub kenasti est-loogikaga – riik kui inkubaator, kus saavad sündida uued ideed, digitaalne ühiskond, turvalisus, virtuaalne ärikeskkond ja haridus. E-residentsuse interneti- ja mobiiliväljund vajab toetust ning seda saab kasutada ka muudes valdkondades. Samuti võib Eesti jaoks võimalus olla .EST domeeni kasutuselevõtmine ning selle kaudu raha teenimine, mis võib projekti ühel hetkel teha isemajandavaks.

Nii saab öelda, et est-kontseptsioon täiendab EASi senist tööd ega asenda seda?

Kahe aasta jooksul, mil ma olen est-kontseptsiooniga töötanud, analüüsisin ka põhjalikult Eesti senist tööd brändiga ning põhiliste osapoolte tegevusi. EASi tegevusest sain tublisti inspiratsiooni. Kohtusin e-residentsuse projekti juhi Kaspar Korjusega Eindhovenis ning talle see kontseptsioon väga meeldis. 2015. aastal esitlesin plaani ka EASi Eesti brändi arendamise tiimile. Nende reaktsioon oli positiivne ja seetõttu jätkasin tööd. Nii olemegi lõpuks jõudnud kontseptsiooni avaldamiseni. Ma loodan tõepoolest, et seda nähakse kui täiendust senisele EASi tööle.

Est-projekt on nüüd avalik. Mis saab edasi?

Mul on loomulikult ka isiklikud eesmärgid – ma oleks väga rõõmus, kui minu Eesti brändikontseptsioon võetaks Eesti otsustajate poolt kasutusele. Või siis Eesti disaini- ja turunduskogukondade poolt. Et see ärkaks ellu. Ajastus on ju suurepärane – e-residentsus pälvib maailmas palju tähelepanu ning 2018. aastal on tulemas EV100 ja Eesti ELi eesistumine. Minu suur unistus on kohtuda president Ilvese ja peaminister Rõivasega Eesti sõprade üritusel suvel.

IKT nädala raames olen ka Eestis, 2. juunil esitan Eindhoveni turunduse lugu üritusel «Nation and city branding», mida korraldavad Tendensor ja EAS. Loomulikult olen valmis ka est-kontseptsiooni tutvustama, et see nii-öelda päriselt ellu ärkaks. Minu jaoks on see asi valmis ning tänu Memokraadile nüüd ka avalik. Ma arvan tõesti, et Eestile võib see osutuda väga väärtuslikuks, ning ootan huviga diskussioone ja kommentaare.

Küsin lõpuks veidi ka Eindhoveni kohta, sest olete linna turundamisega tõesti suurepärast tööd teinud. Linnas elab vaid 225 000 elanikku, kuid olete väga nähtaval. Kirjelda veidi, mida olete teinud, et tänasesse seisu jõuda?

Eindhoven on praegu üks maailma juhtivaid riistvaralinnu ja kuum disainipunkt. 1990. aastate alguses tabas meid tugev majanduskriis, mis ründas kogu regiooni. Eindhoveni piirkonnas kadus 35 000 ehk peaaegu kolmandik (!) töökohti. Me saime end taas jalule tänu koostööle, fookusele riistavaraga seotud lahendustele ning avatud innovatsioonikeskkonna loomisele. 2011. aastal krooniti Eindhoven ICF poolt maailma kõige nutikamaks regiooniks. Me saime aru, et edu saavutame vaid innovatsiooni abil – targemalt töötades. Võtsime kasutusele teeme-ära-suhtumise, olime avatud ja kaasasime palju osapooli.

Oma linna turundamiseks proovisime maailmale selgitada, et loome tõesti väärtust ja meie ühiskonda saab mujal näitena tuua. Seda tegime selleks, et meelitada meie piirkonda talente, tarku töötajaid, uusi ettevõtteid ja otseinvesteeringuid. Talendid on hädavajalikud, et tihedas tehnoloogiamaailma konkurentsis elus püsida. Seega investeerisime oma maine ja nähtavuse parandamisse. Selle tulemuseks on mõõdetav Eindhoveni nähtavuse ja tuntuse suurenemine.

Jah, ka meie oleme Eindhovenis olnud liiga tagasihoidlikud, kuigi meil on maailmaklassi lugu rääkida. Eindhoven on üks innovaatilisemaid linnu maailmas, oluline disainikeskus ja siin on ka tippülikool. Me ehitasime oma turundusloo nendele sammastele – tehnoloogia, disain ja teadmised. Oleme hoidnud väga tugevat fookust ning sellega need valdkonnad elama pannud. Meil toimub igal aastal kõrgetasemeline Dutch Design Week, mis äratab maailmas palju tähelepanu ning on suurepärane koht oma saavutuste ja lugude rääkimiseks.

Eindhoveni lähenemine vajab kindlasti ka poliitilist kokkulepet, et see teema on tähtis, ning koos sellega rahastust. Kuidas olete sellega hakkama saanud?

Jõudsime nii poliitikute, kogukonna kui ka ettevõtetega ühisele arusaamisele, et peame oma saavutustele maailmas rohkem tähelepanu saama. Meie linnapeal oli oluline roll selles, et käivitati põhjalik ja hästi finantseeritud linna turundusprojekt. Linnavalitsus toetas turundusstrateegiat ja visuaalse identiteedi ümberdisaini ühehäälselt. Kusjuures rahastus on nutikalt seotud välimeedia reklaamide ja turistide maksustamisega – mida paremini läheb linnal, seda rohkem on rahastust turunduseks.

Peter Kentie poolt pakutud Eesti turunduskontseptsiooni viimast versiooni saad vaadata ka siit.

Lugu ilmus esmalt Memokraadis.

Päästjad tegelevad Eesti-Läti piiril puhkenud metsapõlengu järelkustutamisega

Valgamaal Hummuli vallas Aitsra külas süttis eile suur metsatulekahju, häirekeskus sai esmase teate põlengust kolmapäeval kell 14.31 oma Läti kolleegidelt. Praeguseks on tulekahjule pandud piir ja päästetööde põhirõhk on tulekollete kustutamisel.

Kell 14.41. Ligi 40 meest ja 17 päästeautot on teist päeva metsatulekahjuga võitlemas. Järvest on veetud põlenguala ümbrusesse mitu kilomeetrit veevarustusliine ning põhirõhk on tulekollete kustutamisel.

 

Kell 14.00. Zoosemiootik Aleksei Turovski, keda võib pidada ilmselt Eesti kõige paremaks loomade käitumise asjatundjaks, tunnistas, et on uudiseid põlengukohalt jälginud tähelepanelikult. «Päris palju kahju võib see põleng loodusele teha,» nentis ta. «Võib lausa öelda, et see on ökoloogiline katastroof – nagu on seda iga tõsine põleng.»

Turovski kinnitas Eleri Laidma arvamust, et metsistele võis põleng saatuslikuks saada. «Metsise puhul on täiesti võimalik, er et ta viimse hetkeni pesal istub – ka põlengu korral. Ei ole muidugi kindel, et emaslind veel pesal oli.»

Selline käitumine – viibida viimse hetkeni pesal on tema sõnul tavaline nii kanaliste, kurglaste kui värvuliste puhul.

Samuti nõustus Turovski keskkonnaameti spetsialisti hinnanguga metsise paigatruuduse kohta. Samuti vajab lind tema sõnul eluks paksu pärismetsa. «Metsise elupaik on reeglina suhteliselt paks pärismets – suhteliselt sügaval massiivis sees. Tal peab ümberringi olema ikka oma 20 hektarit metsa, et ta end hästi tunneks.»

Sellest, et põlengualale jäi metsise püsielupaik, oli teadlik ka RMK Valga metsaülem Risto Sepp. Tema aga olukorda metsise vaatevinklist sedavõrd traagiliseks ei pea.

«Usun, et linnud ikkagi lahkusid pesalt põlengu ajaks. Kuna alustaimestik on suuresti hävinud, on nende söödabaas muidugi tõsiselt kannatada saanud. Aga samas võib alustaimestiku kadumine neile ka meeldida – nähtavus on nüüd parem – elutingimused seega ka,» rääkis metsamees.

Ta nentis, et loodus tühja kohta ei salli. Paljud liigid taastuvad mõne aastaga, näiteks kukeseened, mida seal kandis teadupärast ohtralt võib leida. Mustikaid ei tasu aga sealt ka Sepa sõnul lähiaastatel otsida. «Seniste liikide asemel aga tulevad uued ja looduslik mitmekesisus võib pärast põlengut olla isegi suurem kui enne.»

Sepp tegi põlengualale täna ka ringi peale. «Kartsin, et kannatada võib olla saanud ka riigimets. Aga 300 meetrit jäi puudu. Seega on tegu riigi seisukohalt justkui õnneliku õnnetusega – metsaomanikele põhjustatud kahju on aga muidugi tohutu.»

Hummuli valla maakorraldaja Argo Riik tõdes, et sellest, palju võib olla metsaomanikke, kes põlengu tõttu kahju kannatavad, on veel vara rääkida, kuna kustutustööd alles käivad ja tule täpne levik pole veel teada.

Kell 12.55. Põlengualale jäi keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Eleri Laidna sõnul ka metsise püsielupaik. "Seal oli llindude mänguala ja ilmselt läheduses ka pesitsuspaigad. Mullu loendati seal neli metsisekukke."

Laidna tõdes, et lindude saatust on raske oletada. "Kuked võisid küll minema lennata, aga metsisekanad kaitsevad elupaika viimse hetkeni ega taha kuidagi pesalt lahkuda."

Pääsemine oleneb muidugi ka sellest, kui kiiresti tuli levib. "Lähedal asub veel kaks metsise püsielupaika -- linnud võisid jõuda sinna minna. Lähedal on ka Koorküla looduskaitseala."

Kas linnud kunagi ka põlengus hävinud Jeti püsielupaika naasevad, on Laidna sõnul keeruline öelda. "Metsis on väga asualas kinni olev lind. Vähemasti mängualale võivad nad küll mingi aeg naasta. Kõik oleneb muidugi ka toidubaasist."

Kell 12.09. Metsafirma Valga Puu juht ja omanik Andres Olesk kinnitas, et kuigi neilgi on piirkonnas metsavaldusi, nende mets sedakorda õnneks kannatada ei saanud.

Samas oli kogenud metsamees põlenguga kursis. "Seal oli põhiliselt pinnatuli. Ülarinne jääb loodetavasti ellu -- aga päris täpselt ei tea. Puhmarinde taimed, näiteks mustikad, taastuvad ehk kõige varem kümne aastaga."

Olesk rõhutas, et eelkõige sõltub taastumine siiski sellest, palju huumust -- antud juhul täpsemalt metsakõdu -- ära põleb. Kui see päris ära põles, senine taimestik ei taastugi. Kui see oluliselt kannatada sai, läheb oma 20 aastat."

Hummuli vallavalitsuses ei osatud veel öelda, kui suurt majanduslikku kahju põleng võib tekitanud olla. "Hoiame aga olukorral mõistagi silma peal," kinnitas vallasekretär Juta Karpov.

Kell 10.53. Jätkub põlenud alale jäänud tulekollete kustutamine. Läti päästjad, kes olid kohal ühe kustutusautoga, on koju saadetud. Juba eile õhtu poole saadeti nende asemele koha peal olevatele päästejõududele appi ka Otepää kutselised ja Rõngu vabatahtlikud päästjad.

Tõenäoliselt jätkuvad järelkustutustööd veel mitmeid päevi. Päästjad juhivad tungivalt tähelepanu, et looduses on praegu suur tuleoht ja lahtise tule hooletu kasutamine võib lõppeda väga raske tulekahjuga.

Täpsustunud on ka põlengu märkamise asjaolud. Nimelt nägi praeguseks selgunud andmetel põlengut esimesena vaatetornis tööülesandeid täitnud Läti päästja, kes andis info edasi Eesti kolleegidele. Alles pool tundi hiljem teatas põlengust Eesti häirekeskusele üks Tõrva elanik.

Päästetöid on takistanud ka halb mobiili- ja raadioside levi piiräärses piirkonnas.

Kell 9.15. Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik ütles, et tulekahju on saadud kontrolli alla. «Põlengu ala levis 45 hektarile ja sinna see on praegu jäänud ka. Tule levikul on piir peal ja praegu kustutatakse järk-järgult alale jäänud tulekoldeid,» kirjeldas ta.

Kiige sõnul võib tulekollete kustutamine kesta veel päevi. Suuri leeke enam tema sõnul metsas näha pole. Käib üksikute tulekollete kustutamine.

Kell 00.34. Lõuna päästekeskuse valvepressiesindaja sõnul on põlengu ala mõõdetud, see ulatub ligi 20 hektarini. «Põlengu ala jääb enamvähem 20 hektari juurde, pisut alla küll praegu, aga ega tuli veel kustunud ei ole.» Ta lisas, et loodetavasti saab põleng lokaliseeritud täna. «Öö jooksul hoiavad päästjad positsioone ning arvatavasti tänase päeva jooksul saadakse tuli kontrolli alla.»

Kell 23.07. Päästeamet kinnitab, et Hummuli vallas toimuva metsatulekahju tõttu piirkonnas olevad majapidamised ega inimesed ohustatud ei ole.

Kell 21.35. Päästetööde juhi hinnangul ulatub põlenud ala pindala ligikaudu 20 hektarini.

Kell 21.04. Kohapeal viibivate päästjate hinnangul on põlenguala laienenud umbes kümnele hektarile. Inimestele ega majapidamistele teadaolevalt ohtu pole.

Kell 20.12. Erki Väljaotsa sõnul on kopter tonni veega jõudnud sündmuskohale.

Kustutustöödel osaleb ka Politsei- ja PPA kopter. Foto: Päästeamet.

Vett võtavad päästjad tema sõnul kuivendustööde käigus rajatud tehisveekogust. Sealt aga pumbatakse see autodesse. "Käib arutelu, kas maha panna jämedatest voolikutest koosnev magistraalliin ja kui, siis kuhu."

Põlenguala suurust Väljaots öelda ei osanud. "Kui enne oli jutt neljast hektarist, siis ilmselt on see suurenenud. Eriti, kui arvestada põlenguala hulka ka juba kustutatud pind."

Paraku pole tulekahju endiselt lokaliseerida õnnestunud.

Kell 19.50. Erki Väljaots päästeametist kinnitas et PPA kopter on õhus ja liigub sündmuskoha poole. "Kustutamiseks on tal kaasas suur veekott, mis mahutab umbes tonni vett, mille saab põlengukoldesse heita."

Kell 18.54. Päästeameti valvepressiesindaja Erki Väljaots kinnitas, et tuld ei ole kontrolli alla saadud. "Päästeamet üritab kustutustöödele kaasata politsei- ja piirivalveameti kopterit. Praegu ei ole aga kopter veel õhku tõusnud."

Kogu maapealne päästeressurss, mis oli plaanis kustutustöödele kaasata, on Väljaotsa kinnitusel kohal.

Põlengupaika lisandub järjest päästjaid. Foto: Arvo Meeks.

Kell 18.45. Sündmuskohale on saabunud mitu inimest, kelle mets võib põlengus süttinud olla. Põlenguala näib pealiskaudsel vaatlusel veidi vähenenud olla.

Kell 18.24. Põlengupaika lisandub järjest päästjaid ning eritehnikat, näiteks jõudis kohale metsakustutuse eritehnika Jõgevalt. Palju on kohapeal näha liikumas ATVsid.

Põlengualal valitseb jätkuvalt tugev tuul ning tuli liigub Läti piiri suunas. Põlenguala suuruses pealtnäha olulisi muutusi pole.

Kell 17.32. Täpsustatud andmetel põleb umbes neli hektarit metsa. Kutselistele päästjatele lisaks on sõitnud appi Karksi-Nuia, Karula ning Sangaste vabatahtlikud.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik lisas, et põlenguala hindamiseks kutsuti kohale keskkonnainspektsiooni droonidega varustatud töötajad. Päästetöid juhivad Viljandi ja Võru operatiivkorrapidajad.

"Välja saadetud tehnika saabub järjest sündmuskohale. Kilomeetri pikkusel tulepiiril piiravad päästjad põlengu levikut. Ühtlasi hinnatakse tulekahju ala suurust ja kustutusvee hankimise ning päästetööde tegemise võimalusi. Kustutustöid raskendab see, et tulekahju on osaliselt soisel alal," kirjeldas Kiik hetkeolukorda.

Kell 17.25. Kuna teede olulord põlengualal ja selle ümbruses on kohati äärmiselt halb, püütakse teid siluda teehöövliga, et ligipääs päästetehnikale oleks tagatud.

Kell 17.02. Sündmuspaigale on jõudmas mobiilne päästestaap. See kujutab endast konteinerit, kust päästetöid operatiivselt juhtida saab. Põlengu suurusest püüavad päästjad ülevaadet saada muu hulgas drooni abil.

Kell 16.47. Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik andis teada, et abi kustutustöödeks on palutud ka Läti päästeteenistuselt, kes on asunud ka teele sündmuskoha poole.

Kell 16.31. Mustla päästjad on jõudnud sündmuskohale. Samuti peaksid kohe saabuma päästjad Karksi-Nuiast.

Kell 16.20. Päästeameti Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik kinnitas, et põlengukohta aetakse praegu kohale metsakustutustehnikat kogu Lõuna-Eestist. "Isegi Elvast ja Jõgevast ollakse sinna liikumas -- rääkimata lähematest paikadest nagu Mustla ja Karksi-Nuia. Suurem osa vastavast tehnikast alles liigub sündmuspaika. Päästetöid juhib Viljandi operatiivkorrapidaja."

Põlengu täpset ulatust Kiik öelda ei osanud. "Käib alles olukorra hindamine. Esialgsetel andmetel on aga põleng kolme-neljal hektaril."

Tema sõnul põlengule veel piiri panna pole suudetud ja on oht, et põleng levib veelgi laiemale alale.

"Praegu paigutatakse sündmuskohale pumpasid. Kõige tähtsam on tagada vesivarustus. Siis alustatakse tulerünnakuga," selgitas päästeameti kommunikatsioonijuht.

Põlengu levikule aitab kaasa tugev tuul. Foto: Arvo Meeks.

Kell 16.01. Sündmuskohal viibiva Valgamaalase reporteri sõnul on tegu päris ulatusliku põlenguga nii Eesti-Läti piirist kui suuremast teest umbes saja meetri kaugusel. Maju läheduses ei tundu olevat.

Suured puud õnneks tules ei tundu olevat, küll aga alusmets. Väikesed puud põlevad lausa leegiga. Põlenguala täpset suurust ei oska öelda ka kohapeal viibivad päästjad.

Kustutustöödel osalevad esialgsetel andmetel Valgamaalt Valga ja Tõrva komandode päästjad, kes on kohal nii põhi- kui paakautoga. Samuti on kohal operatiivkorrapidaja. Lisaks on kohal Antsla päästjad Võrumaalt.

Tulekahju asukoht.

Reede võib tuua vähest vihma

Eesti on homme Läänemerel hääbuva madalrõhkkonna servas, riigi lääneosas võib seetõttu veidi vihma sadada ning lõunasse pöörduv tuul on puhanguline just eriti saarte piirkonnas.

Eesti idapoolse osa kohale laieneb aga Soomest kõrgrõhuhari, mis kindlustab kuivema ja vaiksema ilma. Õhk on mõõdukalt soe.

Homme tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma. Puhub muutlik tuul 2–8, saartel lõuna- ja kagutuul puhanguti kuni 12 m/s. Sooja on 16–21 kraadi.

Eesti meedikud said preemiad

Kolmapäevase Tartu ülikooli kliinikumi kevadkonverentsil anti üle Neinar Seli sihtkapitali teaduspublikatsioonide preemiad ja Tartu ülikooli kliinikumi arengufondi preemiad. Selgus ka ajakirjas «Eesti arst» ilmunud parim teadusartikkel.

Kliinikumi arengufond andis välja neli preemiat suurusega 5000, 1600 ja 650 eurot. 5000 eurose preemia sai emeriitprofessor Tiina Talvik, kelle töö tulemusena on lasteneuroloogia arenenud Eestis iseseisvaks meditsiinierialaks. Preemiaga tunnustatakse väljapaistvaid eesti arstiteadlasi, kes on andnud olulise panuse oma eriala arengusse, kaasa aidanud eesti tervishoiu üldisele arengule, selle maine tõstmisele üldsuse silmis, eesti inimese tervise parandamisse ning olnud ühiskonna aktiivne liige kodanikuna.

1600 eurose preemia parimale ajakirjas «Eesti Arst» ilmunud teadusartiklile pälvis artikkel «Kolorektaalvähi sõeluuringu kulutõhusus Eestis», mille autorid on Oliver Nahkur, Agnes Männik, Tiit Suuroja, Eva Juus, Triin Võrno, Rainer Reile ja Raul-Allan Kiivet. Artikkel ilmus Eesti Arsti 2015. aasta detsembri numbris.

1992. aastast ilmunud ajakirja Eesti Arst eesmärk on eestikeelse arstiteaduse arendamine. Eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst ilmunud uurimusliku, ülevaate- või haigusjuhtu kirjeldava artikli eest põhiautorile antava preemiaga soovib kliinikum tunnustada ajakirjas ilmuvate artiklite autoreid ja toetada eestikeelset arstiteadust.

Parimaks arst-õppejõuks valiti Karin Keernik ja parimaks hambaarst-õppejõuks Andres Kotsar. Mõlemad said 650 eurosed preemiad.

Neinar Seli sihtkapitali meditsiini valdkonnast tunnustati preemiatega kliinikumi töötajaid, kes on avaldanud enim teaduspublikatsioone nii viimasel aastal kui viimasel viiel aastal. Viimase viie aasta teaduspublikatsioonide 4000 eurose preemia sai androloogiakeskuse juhataja Margus Punab ja aasta teaduspublikatsioonide 2000 eurose preemia lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann.

Selgus veel rida põhjuseid, miks joobes reisija Elroni rongist välja visati

Esmaspäeval hilines mitu Elroni rongi, kuna Tallinn-Väikse peatuses kutsuti joobetunnustega rongireisija tõttu politsei. Elroni esindaja tunnistas, et reisija olevat räusanud ning end piletimüüjale paljastanud, kuid politsei saabudes tõmbas mees tagasi.

Elroni teenindusjuhi Ingrid Plutuse sõnul oli esmaspäevasel reisil 267 Tallinnast Raplasse klienditeenindaja sunnitud otsustama politsei kutsumise kasuks. «Meesterahvas, kellele politsei kutsuti, oli tugevas joobes, räpane, kasutas kaasreisijate (sealhulgas laste) kuuldes ebatsensuurseid sõnu, paljastas end klienditeenindajale ning keeldus allumast tema korraldustele,» kirjeldas ta.

Juhtunu põhjustas mitme rongi hilinemise ning Plutuse kinnitusel ei saa Elron lubada teiste reisijate sellisel moel solvamist, seega otsustati reisija rongist eemaldada.

«Kui politsei sinna jõudis, siis käitus mees viisakalt. Kuna rong läks edasi ja keegi ei andnud teavet, mis seal toimus, siis ei olnud põhjust teda kinni pidada,» täpsustas PPA põhja prefektuuri pressiesindaja Seiko Kuik. Isik läks rongist välja ning jäi järgmist rongi ootama.

Kuik märkis, et mees oli küll joobetunnustega, kuid ei rikkunud seadust ega avalikku korda, mistõttu pole see põhjus, miks inimest kinni pidada. Kui aga tagantjärele peaks politseile juhtunu kohta avaldus tulema, siis läheb see kohe menetlusse ning asja hakatakse uurima.

Rõõmusõnum saarerahvale: veeteede amet lubab hiidlastel ja saarlastel üle mere köit vedada

Veeteede amet (VTA) otsustas anda rohelise tule juunis toimuvale kahe saare vahelisele köieveole.

VTA pressiesindaja Priit Põikliku sõnul on neil mõistagi väga hea meel, et merekultuuriaastal niivõrd tähelepanuväärne sündmus aset leiab. Amet lubab igati kaasa aidata ürituse õnnestumisele, kuid sealjuures paneb VTA korraldajatele südamele, et kõigi ohutus peab olema tagatud.

Niisiis otsustaski veeteede amet täna kooskõlastada 11. juunile planeeritud hiidlaste ja saarlaste köieveo Sõru ja Soela sadama vahel. Seda tingimusel, et korraldaja tagab ennekõike köieveo läbiviimisel osalejate, pealtvaatajate ja veeliikluse ohutuse. 

Samuti peab köievedu toimuma planeeritud ajal ja kindla ala piires ning korraldajad peavad ettevõtmise ajaks paigaldatus ankrupoid vahetult pärast ürituse lõppu ära koristama. Ühtlasi peavad korraldajad hiljemalt nädal varem teada andma köieveo algus- ja lõpuaja, et VTA teaks, mis ajaks tuleb piirkonnas veeliiklus ajutiselt sulgeda.

11. juuni õhtul kogunevad võistlusjanulised saarlased ja hiidlased kogunema vastavalt Soela ja Sõru sadamasse, et maha pidada üks tõsine jõukatsumine. Nimelt leiab siis aset kahe saare vaheline köievedu, mis näeb välja nii, et üle Soela väina veetakse kümnekilomeetrine köis.

Ürituse peakorraldaja Tanel Lips rääkis möödunud nädalal Postimehele, et esimene kilomeeter köit on valmis ja juba peagi katsetatakse, kuidas on seda tõmmata. «Ülejäänud köieosa on juba tellitud, nii et varsti läheb tõmbamiseks!» oli korraldaja positiivselt meelestatud.

Nagu ühele korralikule võistlusele kohane, jälgib saarte vahelist rammunäitamist ka kohtunik, kelleks on seekord Vormsi saare esindaja.

Kohus jättis Savisaare sularaha aresti alla

Ringkonnakohus ei rahuldanud täna Edgar Savisaare kaitsja määruskaebust ametist tagandatud meeri vara arestimise osas.

Tänase määrusega jättis Tallinna ringkonnakohus Harju maakohtu 3. mai määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

Osapooltel on võimalik esitada riigikohtule uus määruskaebus 10 päeva jooksul.

Vandeadvokaat Oliver Nääs leidis ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, et Tallinna ringkonnakohus peaks tühistama 3. mail Harju maakohtus tehtud määruse, millega rahuldati riigiprokuratuuri taotlus Savisaare vara arestimiseks.

Kaitsepolitseinikud otsisid kriminaaluurimise raames Savisaare kodu Hundisilma talus läbi mullu 22. septembril ning läbiotsimisel leiti Savisaare kodust enam kui 200 000 euro väärtuses sularaha.

Riigiprokuratuur esitas Savisaare tulude ja kulude põhjaliku võrdleva analüüsi alusel maakohtule taotluse raha arestimiseks.

Rahaasjades palju ebaloogilist

Ringkonnakohus arutas kaitsja määruskaebust esmaspäeval. Istungil esitas riigiprokurör Laura Vaik kohtule Savisaare ja teiste temaga seotud isikute varalist seisundit kajastava vaatlusprotokolli,.

Kahtlustuse järgi valitses Edgar Savisaare rahaasjades rida ebaloogilisusi, näiteks tasusid kolmandad isikud, nende hulgas Siret Kotka ja Moonika Batrakova, tema eest kümnete tuhandete eurode ulatuses kommunaalmakseid. Samuti ei nähtu, et Savisaar oleks ise tasunud Hundisilma talu korrashoiu eest.

Homme «Päevaintervjuus»: Kas Istanbuli konventsioon kärbib sõnavabadust?

Reedel kell 11.10 selgitab Postimehe otsestuudios riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Andres Anvelt, miks tasub Eestil Istanbuli konventsioon vastu võtta.

Skeptikute hinnangul piirab konventsioon aga sõnavabadust ja hägustab soorolle.
 

Homme «Päevaintervjuus»: Tsahkna vastab, mis IRLi reitingu põhja viis

Reedel kell 10.40 on Postimehe otsestuudios IRLi esimees Margus Tsahkna, kes kommenteerib partei erakordselt kahanenud populaarsust.

Aastal 2011 oli Isamaa ja Res Publica Liidu toetus 20,5 protsenti, tänavu aprillis jääb see eri uuringute andmetel nelja ja seitsme protsendi vahele, millest esimene jääb allapoole valimiskünnist.

Erakond kaotas 2015. aasta riigikogu valimistel üheksa mandaati, mida oli rohkem kui teistel erakondadel ning on riigikogus esindatud praegu 14 saadikuga.

EELK nõuab riigilt Niguliste kiriku eest 37 miljonit eurot

Omandivaidlus Niguliste kiriku üle on jõudnud selleni, et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) küsib riigilt pühamu õigusvastase võõrandamise eest 37 miljonit eurot hüvitist. Kultuuriminister Indrek Saar läheb valitsusse ettepanekuga jätta hoone luteri kirikule tagastamata.

Võitlus Niguliste kiriku pärast on kestnud üle kahekümne aasta. Täna kuulub rajatis riigile ning seda kasutab Eesti Kunstimuuseum. Riigikohus on leidnud, et luteri kirikul on õigus 1939.–1940. aastal õigusvastaselt võõrandatud Niguliste kirik tagasi saada.

Tänavu veebruaris saatis EELK peapiiskop Urmas Viilma peaminister Taavi Rõivasele pöördumise, milles tõdeb fakti, et vaidlus kultuuriministeeriumi ja Tallinna linna vahel kinnistu subjektsuse määramise õiguspärasuse küsimuses on saanud riigikohtu lahendi.

«Varasematel aastatel on EELK taotlenud õigusvastaselt võõrandatud kinnistut koos Niguliste kirikuhoone ja varadega tagasi enda omandisse. Kuna selle sooviga ei ole läbirääkimiste käigus kultuuriministeeriumiga jõutud edasi hoolimata sellest, et kõik peaministrid on väljendanud oma toetust objekti tagastamisele, on EELK väljendanud paari aasta eest oma leppimist õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisega,» kirjutas Viilma.

EELK pakkus ka 2013. aasta lõpus kultuuriministeeriumile omapoolse nägemuse kogu vara õiglasest kompensatsiooni summast.

«Summa, mis arvesse võttes kõiki meile teadaolevaid asjaolusid ja hindamiskriteeriume oleks objektiivselt õiglane, on suurusjärgus 37 miljonit eurot,» teatas Viilma.

Kultuuriminister pakkus kaks aastat hiljem, et kompensatsiooni summa suurusjärk võiks olla üle 70 korra vähem ehk 480 000 eurot.

«Selles suurusjärgus kompensatsioonisummaga ei saa EELK olla nõus mitte mingitel tingimustel. Arvestades objekti erilisust ja erandlikkust, soovime Niguliste kiriku kinnistu kompensatsioonisumma osas asuda vabariigi valitsusega läbirääkimistesse,» kinnitas Viilma.

Kirja lõpus avaldab Viilma lootust, et valitsus ja EELK suudavad Niguliste kiriku piinliku omandivaidluse kokkuleppe korras lahendada veel enne Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva.

Kultuuriministeeriumi arvutuskäik

Kultuuriministeerium ei nõustu ettepanekuga sõlmida Eesti riigi ja EELK vahel kokkuleppe, mille järgi luteri kirik loobuks Niguliste kiriku tagastamise taotlusest ja riik maksaks selle eest hüvitist 37 057 358 eurot.

«Kultuuriministeerium lähtub sellest, et Niguliste on Eesti riigile oluline kultuuriobjekt, mis toimib aktiivselt tegutseva muuseumi ja kõrgetasemelise kontserdipaigana. Meenutame, et Teises maailmasõjas üle 70 protsendi ulatuses purustatud ajalooline Niguliste kirikuhoone taastati aastatel 1952–1984 riigi poolt spetsiaalselt muuseumi erinõudeid ning vajadusi silmas pidades,» põhjendas kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus.

Kompus lisas, et toona rajati ka vajalikud täiendavad abiruumid keldrikorrustel, paigaldati muuseumi tegevuseks vajalikud kommunikatsioonisüsteemid ning valmistati inventar muuseumi sisustuseks. 1984. aastal publikule avatud Niguliste muuseumis loodi tingimused vanema unikaalse kirikukunsti ja kirikuarhitektuuri säilitamiseks ja eksponeerimiseks.

Kultuuriministeerium lähtub kompensatsiooni arvutamisel omandireformi aluste seadusele. Kompus märgib, et seaduse järgi tuleks Niguliste 3 kui oluline kultuuriobjekt jätta tagastamata.

Tagastama jätmise korral on rajatisel õigus saada sama seaduse alusel hüvitist. Hoone eest määratav kompensatsioon sõltub hoone kubatuurist. Hindenorm on 9,59 EUR/m3.

Arvutuskäik. Ehitisregistri andmete järgi on Niguliste kiriku kubatuur 40 130 m3, mille järgi oleks kompensatsiooni suuruseks 384 716 eurot, lisandub maa eest määratav kompensatsioon, mis hinnanguliselt on 90 000–100 000 eurot.

«Tegemist on muinsuskaitsealuse objektiga, mida ei saa lammutada, et selle asemel midagi muud ehitada. Seetõttu ei ole näiteks krundi turuväärtuse taustal antavad hinnangud sugugi asjakohased,» nentis Kompus.

EELK põhjendab kõrget hinda muu hulgas kirikus olevate kunstiväärtustega. «Kirikus eksponeeritavad varad on meie rahvuslikud väärtused, seega hindamatud,» kommenteeris Kompus.

Sama leidis ka kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, kes ütles «Aktuaalsele kaamerale», et selliseid kunstiteoseid nagu altarid ja «Surmatants» rahvusvahelistel oksjonitel lihtsalt ei liigu ja nende müümise üle me ei arutle.

Kultuuriministeerium tõi välja, et Niguliste kunstiteoste säilitamiseks kulub aastas ligikaudu 400 000 eurot.

2014. aasta eelarves oli üldkulutuste tarbeks ette nähtud 240 000 eurot ja Niguliste kuraatorite ja konservaatorite palgakuludeks (uurimistöö, iganädalased kunstiteoste seisukorra monitooringuid, vajadusel konserveerimine) 100 982 eurot. Aastatel 2006–2014 on riik eraldanud Nigulistele investeeringute tarbeks kokku üle miljoni euro.

Kultuuriminister Indrek Saar läheb peatselt valitsusse ettepanekuga jätta hoone luteri kirikule tagastamata.

Valitsus lükkas Narva kiriku ostmise üle otsustamise edasi

Valitsus otsustab pankrotipesast Narva Aleksandri kirikuhoone ostmise järgmisel nädalal. 

«Proovime teemat arutada järgmisel nädalal, sest täna ei olnud istungil kultuuriministrit ega rahandusministrit, mõlemad on Eestist ära, aga ilma nendeta oleks seda arutada pehmelt öeldes keeruline,» ütles siseminister Hanno Pevkur valitsuse pressikonverentsil.

Mis puudutab läbirääkimisi, siis Pevkuri sõnul on hetkel seis üsna selge, kuid täpsemalt detaile ta avada ei saanud. «Kommenteerin seda siis, kui valitsus arutanud, see kokkulepe on meil ka võlausaldajatega, et me ei anna kommentaare ei sisu ega summa üle enne, kui valitsuse otsus olemas,» ütles minister.

Plaanide kohaselt ostaks Narva Aleksandri kirikuhoone RKAS, mis seejärel koostöös kultuuriministeeriumiga otsustaks, mida hoonega edasi teha.

SDE on saanud Lemberilt heldeid annetusi

Korruptsioonikahtlustuse saanud Tartu endine abilinnapea Kajar Lember on teinud Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale viimastel aastatel kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid annetusi, mis teeb temast partei ühe heldeima toetaja.

Kokku on Lember viimase kolme ja poole aastaga ehk alates 2013. aastast erakonnale annetanud 37 425 eurot ning lisaks tasunud üle 1000 euro liikmemaksu.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni andmetest selgub, et kui tänavu on Lember Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale andnud 300 eurot, siis eelmisel, riigikogu valimiste aastal küündis tema annetussumma 15 730 euroni. Lemberist enam annetasid aastaga vaid ettevõtja Oleg Ossinovski (40 000 eurot), partei praegune esimees Jevgeni Ossinovski (21 775) ja praegu riigikokku kuuluv Ivari Padar (17 196).

2014. aastal toetas Lember erakonda 5500 ja 2013. aastal, mil toimusid kohalikud valimised, 15 895 euroga. 2014. aastal tegi temast suurema annetuse kuus, 2013. aastal aga vaid üks inimene, 50 000 eurot annetanud Oleg Ossinovski.

Keskkriminaalpolitsei pidas Lemberi kinni teisipäeval ning eile kuulas politsei ta soodustuskelmuse toimepanemises ja korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatuna üle. Õhtul politseist vabanedes ütles ta, et ei ole linnaga seotud kahtlustustes süüdi.

Lember ütles täna Postimehele, et on tegutsenud nii ettevõtluses kui poliitikas enda teada vastavalt seadustele ja teeb kindlasti õiguskaitseorganitega koostööd, et uurimine saaks võimalikult kiiresti lõpetatud. «Olen otsustanud taanduda ka erakonnast ja kõikidest muudest avalikest ametitest, et see protsess heidaks võimalikult vähe varju kolmandatele osapooltele, sealhulgas erakonnale,» ütles ta.

Lember lisas, et on valmis avatult suhtlema, kuid saab täiendavaid kommentaare anda alles siis, kui on saanud kahtlustuse sisuga põhjalikult tutvuda.

2014. aasta kevadel algatatud kriminaalasjas kahtlustatavate ring hõlmab kümneid eraisikuid ja ettevõtteid, kel lasub kahtlus Euroopa Liidu toetuste väljapetmises ja pettusele kaasaaitamises. Kriminaalasi käsitleb kokku 26 toetustaotlust ning toetustena välja makstud summad ulatuvad enam kui 2,1 miljoni euroni. Üheks taotlejaks on olnud ka Lemberiga seotud äriühingud, kelle vahendusel toime pandud pettuste maht küündib politsei teatel 850 000 euroni.

Lemberile esitatud kahtlustus on muu hulgas seotud Tartu Raadi kinnistu ja seda puudutava ideekonkursiga, linna avalike tualettruumide ehitamise ja paigaldamisega ning ühe äriühingu huvides linnaeelarvest raha eraldamisega. Kui suurt varalist kahju Lemberi tegevus linnale kaasa tõi, ei ole politsei kinnitusel veel selge.

Petuskeemi ühenduslüliks oli kahtlustuste kohaselt üks Lõuna-Eestis asuv ehitusettevõte, mille töötajad aitasid ebaausate kavatsustega taotlejatel toetusi välja petta, teatasid eile politsei ja prokuratuur.

Pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest saab kohtus süüdimõistmisel karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega, korduva altkäemaksu võtmise eest näeb karistusseadustik ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

Lember teatas Tartu abilinnapea ametist lahkumisest juba 12. mail, põhjendades seda sooviga sukelduda tagasi ettevõtlusmaailma ja vältida seejuures huvide konflikti. Ta selgitas, et üks temaga seotud ettevõte plaanib osaleda Raadi piirkonna arendamist puudutaval ideekonkursil, et rajada sinna kogupere turismiobjekt. «Leian, et kuigi otsest juriidilist konflikti ei ole, on siin eetiline konflikt, mida ma ei taha iseenda, linna ega kellegi kolmanda suhtes tekitada,» ütles ta toona Postimehele.

Kuigi algse plaani kohaselt pidi Lember ametist lahkuma 7. juunil, otsustas ta eile pärast Tartu linnapeaga vestlemist, et taandub ametist kohe. Samuti teatas ta Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale soovist peatada oma liikmesus erakonnas.

Lember töötas Tartu rahanduse, ettevõtluse ja linnavara valdkonna abilinnapeana alates 2013. aasta novembrist. Enne seda kuulus ta alates 2011. aastast riigikokku. Varem on Lember tegutsenud ettevõtluses, kuid olnud ka näiteks rahandusministri nõunik, Tabivere vallavolikogu esimees ja kunagise Rahvaliidu peasekretär. Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ühines ta 2011. aastal.

Suurhaigla Põlvas ja Valgas sünnitusabil tulevikku ei näe

Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto sõnul on Valgas ja Põlvas sünnituste arv liiga väike, et seal sünnitusabi pakkuda.

Tartu ülikooli kliinikumi ja Lõuna-eesti haigla vahel toimub küll koostöö, kuid lootus, et suurel kliinikumil on lihtne panna oma arste igale poole vastuvõtte tegema, kas sundides või heaga motiveerides, on küllaltki ülepaisutatud, vahendab Med24 Mart Einasto eilset ettekannet kliinikumi konverentsil.

«Üks asi, mida ei arvestata, on see, et kui tohter käib oma vabast tahtest ühes või teises haiglas vastu võtmas, siis on tema tööle sõitmise aeg tema enda asi, aga kui me ta sinna suuname, siis on see osa tööajast ehk efektiivset aega, millal ta teenust kohapeal osutada saab, jääb küllaltki väheks,» rääkis Einasto. «See on ka põhjus, miks ma usun ja olen pidanud vajalikuks rõhutada, et patsiendi transpordi küsimused tuleb lahendada võrgustumise käigus.»

Einasto sõnul on kliinikum praegusel hetkel kõige tõsisemalt läbi rääkimas Valga ja Põlva haigla liidestamise sõlmküsimustes. Kaks kõige valusamat teemat on tema sõnul statsionaarne sünnitusabi ja üldkirurgia - kas need peaksid seal jätkuma?

«Olen olnud selle väga ebapopulaarse sõnumi levitaja, et meie visiooni kohaselt see nii jätkuda ei saa,» lausus Einasto. Ta lisas, et sünnitused on jäänud ammu alla igasugust kriitilist arvu. Seda on majanduslikel, kuid ka kvaliteedi põhjustel liiga vähe. «Teine, mis on ka väga suureks arutelu objektiks kujunenud, on erakorralise abi osutamine ööpäevaringselt (Valgas ja Põlvas - toim),» lisas ta.

«Erakorralise meditsiini arste ei jagu suurtessegi keskustesse. Väiksemas kohas peaks olema väga laialdase profiiliga tohtrid. Näiteks laia profiiliga sisearstid ja kirurgid, ja veel parem kui mõlemast kombineeritud oskustega, aga tööturule selliseid väga tulemas ei ole.»

Rõdul suitsetamist võib hakata reguleerima korteriühistu

Ettepanekul keelustada rõdudel suitsetamine puudub ministeeriumi hinnangul põhjendatud alus, kuid tervisenäitajate parandamise nimel kaalutakse suitsetamist vähendavaid alternatiive.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tutvustas ettepanekuid tubakaseaduse edasiseks muutmiseks, muuhulgas oli arutelu all kortermajade rõdudel ja akendel suitsetamise keelamine ning tubakatoodete riigisisese kaugmüügi keelamine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Üks ettepanekutest on kortermajade rõdudel ja akendel suitsetamise keeld, mille tõstatas tervise arengu instituut (TAI). «Ettepanek on ühelt poolt hea, sest selles osas on laekunud nii TAI-le, terviseametile kui sotsiaalministeeriumile abipalveid ja kaebusi,» märgib sotsiaalministeerium.

Hetkel kehtiv tubakaseadus ei kaitse mittesuitsetajate õigust tervisele, kui ühistus on häälteenamus suitsetajate käes ning rõdudel ja akendel suitsetamine tähendab, et suits levib ventilatsiooniavade ja akende kaudu ka mittesuitsetajateni. «Mittesuitsetava elanikkonna kaitseks oleks vajalik tänasest parem kaitsev regulatsioon, sest probleem on reaalne ja häirivaks teguriks paljudele inimestele,» märkis ministeerium.

Teiselt on ettepanek ministeeriumi hinnangul problemaatiline, sest puudub mõjuanalüüs ja seetõttu ka põhjendatud alus, et probleemi seaduse tasandil lahendamine on efektiivseim variant. «Alternatiivne võimalus oleks akendel ja rõdudel suitsetamist reguleerida korteriühistute sisekorraeeskirjades,» tutvustas Ossinovski ministeeriumi seisukohta.

Samuti on arutuse all e-sigareti tarvitamise keelamine sarnaselt suitsetamise keelule kaupluse müügisaalis, korterelamu koridoris, trepikojas ning korterelamu üldkasutatavates ruumides. «E-sigareti kasutamine avalikes ruumides, kus tavasigaretti ei tohi kasutada, taastab suitsetamise nähtavust läbi suitsetamisele ainuomase käeliigutuse ning taastab suitsetamise sotsiaalset aktsepteeritavust,» on TAI märkinud.

Samuti on TAI arvates järelvalve keerukas, kuna kaugelt ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on tavasigareti või e-sigaretiga. Samuti on läbi uurimata e-sigareti aurude tervisemõju nii suitsetajale kui tema ümber olevatele inimestele. Ka selles küsimuses ministeeriumil kindlat seisukohta praegu ei ole ning ettepanek valitsusele on kujundada selles küsimuses seisukoht.

Müügikohtades tubakatoodete väljapaneku ja kaubamärkide esitlemise piiramisega soovib riik ennetada suitsetamise alustamist alaealiste seas ning aidata neid, kel plaanis sellest loobuda. «Selleks, et vältida kassade juures impulsiivseid oste, on mõistlik panna tubakatooted silma alt ära. Kes juba suitsetab, saab oma suitsupaki ikka kätte, teistel on aga lihtsam alustamisest hoiduda,» rääkis minister.

Kindlasti soovib sotsiaalministeerium keelustada tubakatoodete riigisisese kaugmüügi. «Kui kaugmüüki mitte keelustada, siis tubakatoodete ning nendega seonduvate toodete kättesaadavus ei väheneks, piiriülese kaugmüügi keeld ei oleks piisavalt efektiivne,» lisas Ossinovski.

Keeld seisneb tubakatoodete ja seonduvate toodete riigisisese e-kaubanduse, telefoni- ja kataloogimüügi ning muude sarnaste müügiviiside keelustamises. Samuti ei oleks tarbijal enam võimalik neid tooteid otse koju või postkontorisse tellida, mistõttu peab tarbija ostusoovi korral neile ise järgi minema, mis omakorda vähendab nende toodete kättesaadavust, seisab memorandumis.

Valitsuskabineti tänase otsusega läheb sotsiaalministeerium edasi tubakaseaduse muutmise eelnõuga, milles nähakse ette kõigi tubakatoodete võrdsustamist, alaealiste kontrollostude reguleerimist, dokumendi küsimise kohustuslikuks muutmist, riigisisese kaugmüügi keelamist ja müügikohtades tubakatoodete väljapaneku piiramist. Eelnõu plaanitakse valmis saada sügisel. Tubakatoodete väljapaneku piiramise ja üleminekuaja detaile täpsustatakse eelnõu koostamise käigus.

Siberi alatüüpi puukentsefaliiti kannavad ka Eesti puugid ja närilised

Soome meedias ilmus hiljuti uudis riigis kiirelt levivast Siberi alatüübi puukentsefaliidist, kuid paanikaks Eestis pole põhjust, sest sama alatüüpi esineb siin minimaalselt.

Tervisearengu instituudi viroloogia osakonna juhataja Julia Kelleri sõnul ei tohiks sellest paanikasse sattuda, kuna Eestis on sama tüüpi viirust kandnud puugid ja närilised oma veres juba aastaid, vahendab ERR uudisteportaal.

Keller märkis, et närilised toimivad reservuaarina, kelle veres leidub viirust elu lõpuni, andes seda edasi puukidele.

Laiemat pilti vaadates ei kanna puukentsefaliidi viirust rohkem kui viis protsenti puukidest, kitsamalt Siberi alatüüpi vähem kui üks protsent.

Samas nentis Keller, et kuigi inimestel pole seda seni diagnoositud, on Siberi alatüübi haiguskulg raskem kui Euroopa alatüübil. «Lastel areneb see krooniliseks entsefaliidiks, suremus on kuni viis protsenti,» avaldas viroloog.

Doonoritelgid läksid Pärnust Eesti peale rändama

Eile ja üleeile oli Pärnus üleval sealse haigla doonoritelk, mida külastas kokku 252 inimest, kellest vereloovutuseni jõudis 195.

Verd loovutanud inimestest olid esmadoonorid 57, kirjutab Pärnu haigla taastusravi- ja heaolukeskus oma Facebookilehel. Ühe vereloovutuse jooksul võetakse inimeselt 450 ml verd, seega koguti kokku 87,75 liitrit verd.

Kui esimesel päeval loovutas telgis verd 86 inimest, siis teine päev oli veelgi edukam – siis oli doonoreid kokku 109.

Nüüd lähevad doonoritelgid Eesti peale ringlema, et septembris taas Pärnusse jõuda. Edasi rändavad telgid Tallinnasse, Rakverre, Raplasse, Keilasse, Paidesse, Viljandisse, Haapsallu ja Tartusse.

Tallinnas paneb 6.–8. juunil telgid Vabaduse väljakule püsti Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus. Doonoritelkide ringreis lõppeb 12. ja 13. septembril Tartus.

Hooajatöötaja saab kiirelt registreerida tekstisõnumiga

Tööandja saab hooajatöölise kiirelt töötamise registrisse kirja panna ka sõnumiga registreerides, töötamise saab seejärel kinnitada seitsme päeva jooksul.

Maksu- ja tolliameti teatel külastatakse ka sel suvel toitlustus- ja teenindussektori asutusi ning suveüritusi, et üle vaadata, kas hooajatöölised on registreeritud. «Töötaja registreerimine tekstisõnumiga tähendab seda, et inimene saab kohe töötamise esimesel päeval registreeritud ja seejärel on tööandjal piisavalt aega, et andmeid registris täiendada,» selgitas maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann.

Alates töötamise registri kasutuselevõtust on registreeringuid tehtud üle 880 000, neist sõnumi teel üle 17 000. Reitmanni hinnangul võiksid seda võimalust kindlasti rohkem kasutada need ettevõtted, kus on vajalik kiiresti tööjõudu palgata ning alati ei jõua enne tööle asumist kontorist läbi käia. Sõnumi saatmine võtab aega mõne minuti ja nii saab töötaja igal juhul õigel ajal registreeritud.

Sõnum tuleb saata lühinumbril 1811 ja lisada sinna tööandja registri- või isikukood, töötaja isikukood ja töö alguse kuupäev (näide: 12345678(tühik)23456789012(tühik)01.07.2016).

Ameti vaatlused on näidanud, et ettevõtjad on valdavalt töötamise registreerimise kohustusest teadlikud ja registreerimata töötajate osakaal on viimasel paaril aastal langenud kümnelt protsendilt alla viie protsendi.

Karuputke kolooniate arv aina väheneb

Tänavu on Eestis tõrjutavate Sosnovski ja hiid-karuputke kolooniate kogupindala 2183 hektarit, mis on 45 hektarit vähem kui eelmisel aastal.

«Seda, et tõrje on tulemuslik, näitab ka asjaolu, et karuputke kolooniate sees on putketaimede tihedus vähenenud. Hiiumaa on praeguseks peaaegu putkevaba, olulisel määral on õnnestunud karuputkest vabaneda ka Saaremaal,» sõnas keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Madli Linder. Ta lisas, et jätkuvalt on kõige halvemas seisus ja kolooniate pindalalt teistest maakondadest peajagu üle Harjumaa, kuhu lisandub ka enim uusi kolooniaid.

Maikuus alanud riiklik karuputke võõrliikide tõrje kestab augustini, vajadusel septembrini, toimudes kõigis teadaolevates karuputke kolooniates üle kogu Eesti. Tõrjest on välja jäetud vaid need üksikud kolooniad, kus maaomanik on tõrjest keeldunud.

Tulenevalt taimekaitsevahendite ohtlikkusest rakendatakse järjest enam ka teisi tõrjemeetodeid – eelkõige putketaimede väljakaevamist ja nende juurte purustamist. Neis paikades, kus herbitsiidi kasutamine ega kaevamine pole võimalik või putked juba õitsevad, lõigatakse taimede sarikaid, mis maetakse või põletatakse.

«Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu ootame maaomanikelt mõistvat suhtumist tulemusliku tõrje jätkamiseks,» selgitas Linder. Ta lausus, et tõrjet võib teha ka ise, kuid sellisel juhul võiks sellest Keskkonnaametile teada anda. «Putkede likvideerimisel tuleb kindlasti kasutada isikukaitsevahendeid enda kaitsmiseks nii herbitsiidi kui ka nahakahjustusi tekitava mürgise taimemahla eest,» rõhutas ta.

Sosnovski karuputk on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et selle kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.

Karuputke on Eestis riiklikult tõrjutud alates 2005. aastast. Sel aastal on esmakordselt näha, et kolooniate kogupindala on vähenenud ning eeldatavasti väheneb see ka 2017. aastal. Kokku on täielikult hävinud või hääbumas ligi 600 karuputke kolooniat 300 hektari ulatuses.

Noore pere armas põhjamaine kodu Supilinnas

Sisustusblogijal Anul ja tema elukaaslasel Tormil on õnnestunud ühendada harmooniline ja moodne sisustus enda ja kahe poisipõnni toimeka argieluga. Kodu võitis konkursil «Kodu kauniks 2015» Hemtexilt tuhande euro suuruse põhjamaise kodu preemia.

Kes: Anu (31) ja Tormi (30) ning nende pojad Tobias (3) ja Oskar (10 kuud).

Mis: kolmetoaline korter (64 m²) nüüdisaegses kolmekordses kortermajas.

Kus: Tartus Supilinnas.

Tartu lähedalt pärit Anu ja põline tartlane Tormi on nüüdseks Supilinnas elanud juba viis aastat. Kui nad sealkandis ühist kodu otsima asusid, oli esimeseks sooviks leida korter väikeses armsas puumajas, aga pärast pikki otsinguid loobusid nad siiski sellest unistusest.

«Ootasime kokku umbes pool aastat, kuid sobivat pakkumist ei leidnud. Aga et Supilinn oma roheluse, vähese liikluse, jõe ning kesklinna lähedusega tundus siiski väga ahvatlev, otsustasime peagi valmivasse uuselamusse kortereid pakkuvale kuulutusele sattudes kompromissi teha,» meenutab Anu.

Suured muudatused, mugavam elu

Õnneks oli kortermaja ehitus alles algusjärgus, nii õnnestus neil Tormi arhitektist õe Raili Roometi abiga katusealuses korteris planeeringut oma soovidele sobivamaks muuta. «Suurim muudatus, mille esialgses planeeringus tegime, oli köögi viimine väikesest, 8 m² ruumist avara elutoa ühte otsa. Esialgu tundus see veidike riskantne, sest me ei kujutanud päris hästi ette, kas ja kuidas paberil väljamõeldud köök reaalses elus toimib – suurem osa köögiks planeeritud ruumi asus suhteliselt madala kaldlae all. Kui esialgu tundus võimatu sinna mahutada normaalsuuruses külmik, pliit, ahi ja kraanikauss, siis idee abil tekitada ruumi keskele köögisaar tundus see juba täitsa mõeldav,» meenutavad Anu ja Tormi kõige suuremaid muudatusi.

Ka maani ulatuvate akende ette kavandatud radiaatorid õnnestus neil vahetada mugavama lahenduse, põrandakütte vastu.

«Köögi toomine pisikesest, omaette ruumist suuremasse, avatud ruumi tasus kindlasti vaevanägemist. Mulle meeldib, et köök on nüüd elutoa kõrval – mõtteliselt eraldatud, kuid samas ikkagi osa ruumist, kus toimub suur osa tegevustest sel ajal, kui terve pere kodus on. Nii hea on süüa tehes teistega juttu rääkida või siis Tobiasel ja Oskaril silma peal hoida, kui nad mängivad,» kiidab Anu.

Magamistoas kasutati osavalt ära katusekorteri võlusid ning jäeti lagi katuseni avatuks – katuslagi lisab toale avaruse tunnet, ka õhku on nii ruumis rohkem. Magamistoa madalamasse, kaldealusesse ossa kavandati aga garderoob – korteris väga vajalik panipaik.

Värvid tulevad ja lähevad

Pärast ehitusprotsessi, mis tänu koostöövalmitele ehitajatele firmast Eviko ladusalt kulges, sai Anu lõpuks tegelema hakata kõige meeldivama tegevuse, sisustamisega. «Mäletan veel hästi, kuidas saime oma kodu võtmed ja tulime ühel pimedal novembriõhtul koos siia, kaasas üks pisike laualamp. Istusime selle valgel toanurgas maas ja mõtlesime, kuhu ja mida oleks vaja, et sellest tühjast korterist endale mõnus kodu sisustada,» meenutab Anu. «Kodu kujundamine on minu jaoks olnud väga meeldiv protsess, ilmselt seetõttu ongi see aasta jooksul juba väga palju muutunud: algul oli siin palju värvilisem, kuid sisustamise käigus leidsin tasapisi stiili, mis mulle ja õnneks ka Tormile meeldib,» lisab Anu.

Seinad said siin aga valgeks üleöö, kui Tormi Anule rõõmsa üllatuse tegi ja kord naise eemalolekut värvimistöödeks ära kasutas. «Osalt on nendes muutustes kindlasti «süüdi» ka sisustusblogi pidamine – olen pidevalt selles valdkonnas sees ning seetõttu tuleb ikka uusi mõtteid ja ideid, mida tahaks ellu viia,» lisab Anu.

Nimelt on ta väikeste laste kõrvalt juba üle kolme aasta tegelenud sisustusblogiga decordots.com, mis on kasvanud pisikesest hobist üsna suureks: blogil on nüüdseks juba tuhandeid jälgijaid üle kogu maailma. «Olen tegelikult õppinud hoopis geenitehnoloogiat, kuid sisustusvaldkond on mind alati paelunud. Blogipidamine ja viimasel ajal üha rohkem ka teiste kodude kujundamisel abiks olemine aitab mu sisekujunduskirge rahuldada,» räägib Anu.

«Kui peaksin meie kodu kujunduse paari sõnaga kokku võtma, siis ilmselt iseloomustaks seda kõige paremini lihtne ja minimalistlik Skandinaavia stiil. Mulle meeldib kujundamisel kasutada enamasti vaid paari värvi: valget, musta ning halli erinevaid varjundeid. Seda suhteliselt külma värvikooslust aitavad tasakaalustada sooja alatooniga puitpõrand, mõni heledamast puidust mööblitükk ning toataimed, mida meie kodus on üsna palju,» kirjeldab Anu võtteid, millega ta kodu võluvaks ja soojaks on kujundanud.

Kolm küsimust Anule ja Tormile:

Millist ideed sai kõige sujuvamalt teostada ning millega kõige rohkem rahul olete?

Köögi asukoha muutmine ja köögi planeering.

Mida teisiti teeksite?

Planeeriksime koju veel rohkem panipaiku – on hea, kui kõigel on oma koht ja enamik asju on silma alt ära. Siis on kergem koristada ja kodu üldmulje jääb rahulikum.

Mida soovitate teistele kodurajajatele?

Enne kodu kujundama hakkamist võtke aega, et teha selgeks, milline kujundusstiil teile meeldib ja millele toetudes sisustamisel valikuid teha. Tänu sellele on kogu protsess märksa kergem ja lõpptulemus saab harmooniline. Kui tundub, et jääte ühtse, läbiva stiili leidmisel hätta, ärge kartke nõu küsida.

Kommentaar: Konkursi «Kodu Kauniks 2015» kodužürii liige Maarja Siim, Hemtex:

Anu ja Tormi kodu on kaunis ja skandinaaviahõnguline. Hele ja neutraalne interjöör on siiski mõne värvinüansiga – näiteks lastetoas. Kodu üldmulje on stiilne ja läbimõeldud. Valgusküllane korter pakub oma neutraalsusega mänguruumi just mitmesuguste detailide kasutamiseks. Hemtexile on sellised interjöörid väga südamelähedased ning seetõttu osutuski just see hubane ja maitsekalt sisustatud korter «Põhjamaise kodu» auhinna vääriliseks.

Loe edasi ajakirja Kodu & Aed mainumbrist! Osta värske number ja vaata ka konkursi Kodu Kauniks 2016 osalemisinfot ajakirja kodulehelt.

Ajakirja Kodu&Aed mainumbris:

Supilinna kodu värvikas vaikuses

Tekstiil õues nagu toas

Sisustustrendid 2016

Tee ise suvediivan ja päikesevari

Sirge puu vajab turvalist tuge

Me armastame kartulit!

Piirissaare kunstimälestiste konserveerimine saab 5500 eurot

Muinsuskaitseameti ettepanekul arutati kolmapäevasel pühakodade programmi juhtnõukogu koosolekul Piirisaare vanausuliste palvela väärtuslike kunstivarade päästmise korraldamise küsimust. Juhtnõukogu otsustas toetada 5500 euroga Piirissaare palvela kunstimälestiste konserveerimist.  

Esmasel vaatlusel tuvastati, et palvelas asunud 40 kunstimälestisest on rahuldavas seisundis neli, söestunud on kümme, 18 mälestist on halvas või avariilises seisus ja kaheksat objekti ei õnnestunud näha, mistõttu võib arvata, et need on ilmselt täielikult hävinud, teatas muinsuskaitseamet.

Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Linda Lainvoo sõnul on tal väga hea meel, et pühakodade programmi juhtnõukogu otsustas kiirelt ulatada abikäe mälestiste päästmiseks. Lainvoo lisas, et esmalt on oluline tule- ja veekahjustusi saanud varad kontrollitult kuivatada, vältimaks liiga kiire või liiga aeglase kuivamise käigus tekkivaid  võimalikke kahjustusi. Seejärel saab anda täpse hinnangu, milliseid täiendavaid töid iga üksik objekt vajab ja kui suur on kahju tegelik ulatus kunstimälestistele.

Kunstivarade konserveerimistöid korraldab muinsuskaitseamet koostöös Eesti Kunstimuuseumiga. Avariitöödel on olnud kaasatud eksperdid SA Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskusest Kanut, rahvusarhiivist, Tartu kunstimuuseumist ning Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogust.

Ajukahjustusega poiss saab abi Saksa arstidelt

Tartu ülikooli kliinikumi lastefond toetab 17-aastast ajukahjustuse tõttu tekkinud liikumispuudega Karli, kel tuleb sõita Saksamaale operatsioonile. Fond aitab perel katta ravireisi sõidu- ja majutuskulud.

Karl sündis enneagsena ning ajuhüpoksias (aju hapnikupuudus). Sünnitrauma tagajärjel on tal diagnoositud laste tserebraalparalüüs (PCI) ehk ajukahjustus. Karlil põhjustab häire jalgade lihastoonuse tõusu koos lihaste nõrkusega, mistõttu ei suuda ta iseseisvalt kõndida ja liigub vaid toe najal.

Poisi raviarstid Eestis on jõudnud järeldusele, et last võiks aidata Saksamaal Ulmi Ülikooli kliinikus tehtav operatsioon ja järelravi. «Planeeritav operatsioon likvideerib täielikult ja lõplikult haigusliku lihastoonuse tõusu ning sellele järgnev pikaajaline taastusravi loob eeldused hüppelisele elukvaliteedi tõusule,» räägib Tallinna lastehaigla neuroloogia-taastusraviosakonna juhataja dr Valentin Sander.

Karli ema sõnul on tema poeg operatsiooni suhtes väga optimistlikult meelestatud. «See on Karlile kui noorele inimesele üks väga oluline võimalus parandada oma elukvaliteeti,» ütleb ta.

Karli operatsiooni ja muude ravikulude eest tasub Eesti haigekassa, kuid ravireisiga seotud transpordi- ja majutuskulud on pere enda katta. Kuivõrd Karliga peavad kaasa sõitma kaks pereliiget, kuna ema üksinda ei jõua poissi peale operatsiooni transpordil ja muul liikumisel toetada, läheb reis pere jaoks mõeldamatult kulukaks ning nad pöördusid abi saamiseks lastefondi poole.

Fond otsustas Karli ravi toetada, hüvitades Saksamaa-ravireisiga seotud majutus- ja transpordikulud 1175 euro ulatuses. Lisaks toetab perekonda selles 130 euroga ka kohalik omavalitsus.

Lastefondi toetustaotluste juht Eveli Ilves on veendunud, et ühegi lapse võimalus abi saada ei tohiks jääda rahaliste vahendite puudumise taha. «Karli puhul on elukvaliteedi tõus operatsiooni õnnestumise korral tohutu – ta saaks palju iseseisvamaks, mis oleks suureks abiks nii lapsele kui ka tema perele,» räägib ta. «Oleks ääretult kurb, kui see võit jääks olemata, sest puuduvad vahendid Saksamaale sõidu eest tasumiseks. Lastefond püüab siin alati peredele abikäe ulatada.»

Kui ka Sina sooviksid anda oma panuse Karli toetuseks, on sul võimalik teha annetus Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi annetuskontodele märkides selgitusse «Karl»:

  • Swedbank IBAN EE682200221015828742
  • SEB IBAN EE261010220014910011
  • Danske IBAN EE403300334408530000
  • Nordea IBAN EE791700017000285384
  • LHV IBAN EE527700771000610813

Tartu ülikooli kliinikumi lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku ligi kolme miljoni euroga.

Arseenitiigid ja pigijõgi: astu mööda Ida-Viru suurtööstuste mürgiseid jalajälgi

25 aastat pärast iseseisvumist tegeleb Eesti ikka veel nõukogudeaegse reostuse likvideerimisega. Eelmiste põlvkondade lolluste klaarimine läheb maksma röögatuid summasid ning võtab veel aastaid aega.

 

Fenoolisoo

Kohtla-Järve linnaserva on põlevkiviõli tootmisjääkidest tekkinud tohutu poolkoksimägi. Kuna mägi polnud kaetud, imbus vihmavesi jäätmetesse ning uhtus sealt välja aineid, mis võivad tekitada väärarenguid, mutatsioone ja vähki.

Reostunud vesi kogunes mäe kõrvale fenoolisohu ning mürgitas ära seitsme hektari jagu pinnast kohati isegi 4,6 meetri sügavuselt. Olukorra muutis veelgi rõlgemaks nõukaaegne geniaalsus – fenoolisoo kõrvale juhiti ka Kohtla-Järve vihmavesi. See aitas mürgiseid aineid veelgi rohkem jõgedesse ja merre kanda.

Et keskkonna reostamine lõpetada, tuli poolkoksimägi veekindlaks muuta. Tööde käigus 2012. aastal see aga süttis ja nii eritas sisuliselt keset linna asuv mägi kõige muu kõrval õhku äärmiselt mürgist ja mädamuna lõhnaga divesiniksulfiidi.

Õnneks saadi põleng kontrolli alla ja 2014. aasta lõpuks mäele katus peale. Et veekindel kate järskudelt mäekülgedelt alla ei libiseks, teisaldati kokku 3,4 miljonit kuupmeetrit poolkoksi.

Kui poolkoksimäest enam reostust juurde ei tulnud, võeti ette fenoolisoo. Et reostus soost väljapoole ei leviks, kogutakse vesi kraavidega kokku ja pumbatakse Kohtla-Järve reoveepuhastisse.

Kohtla jõgi

Kohtla jõkke jõuab välja mitu kraavi, millesse on oma jääke poetanud kaevandused, keemiatööstus ning seesama fenoolisoo. Näiteks kunagine Kohtla-Järve põlevkivikeemia kombinaat on panustanud nii korralikult, et Vahtsepa peakraavi põhjas on poole meetri paksune õlijääkidega segunenud mudakiht, milles leidub ka pigi.

Huvitava kokteili võib leida ka Varbe peakraavist, milles tuvastati vähki tekitavaid fenoole, benseeni ning lahustites sisalduvat tolueeni ja ksüleeni. Kuna mõlemad kraavid voolavad Kohtla jõkke, on reostus sinnagi levinud.

Et saast ei saaks tulevikus levida kraavidest ja Kohtla jõest allavoolu Purtse jõkke, kaevatakse ligi 12 kilomeetri pikkusel lõigul reostunud pinnas välja ning puhastatakse. Lisaks rajatakse 4,2 km ulatuses jõele uus säng. Pinnase puhastamiseks on kaks võimalust – selle põletamine või komposteerimine.

Erra jõe pigiväljad

Kaldad on peaaegu kilomeetri ulatuses reostatud pigikihiga, mis on kohati isegi poole meetri paksune. Lisaks pigile on õlijääkidega saastunud jõe kallastel ja põhjas asuv muda. Kuna Erra jõgi voolab karstialal, siis on reostunud ka jõe maa-alused osad.

Tänu Kiviõli keemiakombinaadi tekitatud reostusele tuleb Erra jõe kaldaid puhastada peaaegu 5 km ulatuses ning korjata kokku 14 700 m3 pigist pinnast.

Purtse jõgi

Kuna reostunud Erra ja Kohtla jõed voolavad Purtsesse, siis jõudis saast ka sinna. Ja seda polnud üldse mitte vähe… Vahemikus 1980–1983 sattus Kohtla jõe kaudu Purtsesse 500–800 tonni ühealuselisi fenoole aastas. Tänu sellele ületas vähki tekitavate fenoolide sisaldus vees 2300-kordselt lubatut!

Aga see pole veel kõik. Purtse jõest on leitud ka õlijääke, elavhõbedat ja kaadmiumi ning kogu see «ilu» on sinna jõudnud Kiviõlist ja Kohtla-Järvelt.

Kuna see kõik on ladestunud mutta ja setetesse, tuleb need lihtsalt eemaldada. Aastaks 2022 kaevatakse kokku 1,4 kilomeetri ulatuses Purtse jõe kallastest välja 10 000 m3 pinnast. Maksma läheb see vähemalt 20 miljonit eurot.

Purtse jõe tuleviku osas annab lootust see, et juba 2004. aastal püüti seal üle aastakümnete esimene lõhe.

Põlev Kukruse aherainemägi

Kohtla-Järve linnaosa Kukruse peidab end 800 000 kuupmeetrise mäe taha. Austrias Salzburgi linna ääres kõrguvaid mägesid meenutava vaate eest tuleb paraku maksta hingehinda. Ja seda sõna otseses mõttes - see aherainehunnik läks põlema juba 1967. aastal ning ta eritab tänaseni hingematvat suitsu, mis meenutab mõnd nõukaaegset puidukaitsevahendit.

Tagantjärele võib vaid imestada, et mida – kui üldse – mõtles inimene, kes arvas, et mõistlik on kuhjata suurde hunnikusse põlevkivi ja paekivi segu. Tänaseks teame, et selles kokteilis on juhtumisi ka püriit, mis niiskuse toimel oksüdeerub. Protsessist tekkiv soojus süütas põlevkivi ja kuna mägi on täpselt kaevanduse kohal, siis on tagatud ka piisav hapniku ligipääs! Kohtades, mis õhku ei saanud, algas aga kuumuse tõttu looduslik utmine ning lõpuks jõudis välja «higistatud» põlevkiviõli suisa põhjavette.

Põleva mäega polegi muud teha, kui seda kiht-kihilt «koorida». Ära kärsanud ja õlijääkidega saastunud materjal viiakse Vaivara jäätmehoidlasse, ülejäänud osa tõstetakse täpselt vana mäe kõrvale.

Et ka uus mägi põlema ei läheks, tehakse talle tihendatud tuhast õhukindel põhi. Jäätmed kaetakse veekindla bentoniitsavi kihiga, mille otsa tuleb kiulisest plastist drenaažimatt. Selle peale pannakse 70 cm pinnast ja siis veel 30 cm mulda, milles kasutatakse ka töödeldud reoveesetet. Kõige peale külvatakse aga muruseeme ja istutatakse puud.

Kui 800 000 kantmeetrit pinnast on pärast 4 aastat ja 8 miljonit eurot teise kohta jõudnud, võime öelda, et sellise sisuga mägi tõsteti ringi maailmas esmakordselt.

Kroodi arseenioja – väike aga mürgine

Keset Maardu linna asuv oja ühendab Maardu järve Muuga lahega. Nõukogude ajal paisutati oja osaliselt tiigiks ning samas kõrval asunud fosforiiditööstus lasi sinna tootmisjäätmed. Koos sademete ja Maardu järvest saabunud veega jõudis osa saastast Läänemerre, osa aga jäi tiigi põhja mudasse.

Kuna Kroodi oja põhjas leidub naftasaadusi, arseeni, tsinki ja vaske, tuleb muda välja kaevata ning läbi põletada. Tööde täpne maht veel selgub, kuid on tõenäoline, et saastunud on üle 100 000 m3 setteid. 

 

Eurostat: paljude Eesti patsientide surma oleks saanud ära hoida

Eestis oli 2013. aastal 42,5 protsenti selliseid surmasid, mille oleks võinud tänapäeva meditsiini teadmiste ja moodsa tehnoloogia abil ära hoida, teatas Euroopa Liidu statistikaagentuur Eurostat. Välditavate surmade juhtivad põhjused olid infarktid, insuldid aga ka soole- ning rinnavähk.

Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 33,7 protsenti, parim tase oli Prantsusmaal (23,8 protsenti), Taanil (27,1 protsenti) ja Belgial (27,5 protsenti), kirjutab Pealinn.

Kokku suri Eestis 2013. aastal välditavatel põhjustel 2770 inimest, kes olid nooremad kui 75-aastased. Eurostati karm hinnang eesti arstide tegevusele loob murettekitava  pildi tegelikkusest.

Eesti patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilvese sõnul on olukord olnud kriitiline juba aastaid.

«Pikkades järjekordades ei ole praegu küsimus, paljudes riikides on veel pikemad järjekorrad. Meie näeme patsiendi poole pealt seda, et kaebused, mis meile on sellised, et käin ja käin arsti juures, iga arst määrab mingid uued ravimid, saan ravimite kõrvalmõjudest uued haigused juurde ja ma ei parane. Selliseid kaebusi on väga palju. Kas on tegemist arstide ebapädevusega, ma ei oska öelda,» nentis Ilves. Ilvese sõnul on hästi levinud ka see, et kiirabi ei tunne ära insulti ja infarkti ega suuda diagnoosida neid eluohtlikke seisundeid ja inimesed on väga pahased, et miks neid ära ei viidud, kui see oli nii raske seisund.

«On olnud kaebusi, kus saadetakse inimene koju sõnadega, et ei ole viga midagi, aga tegelikult on väga tõsise infarktiga tegemist,» jätkas Ilves. «Näiteks on olnud juhuseid, kus  kaugsõidu autojuhist meesterahvas saadetakse tagasi tööle Euroopa reise tegema, kuna ei suudetud avastada, et tal on juba infarktieelne seis. «Siis on ju selge, et ta vajub Saksamaal kokku ja saadetakse kiiresti operatsioonile.»

Ilvese sõnul tekib iga päev juurde kaebusi, kus patsiendile on antud vale diagnoos. Lisaks sellele on kasvav trend ka lausa vale ravimeetodi määramine. 

«Ilmselt on patsiendid muutunud tähelepanelikumaks ja nõudlikumaks ja sellepärast on ka kaebuste arv suurenenud,»  rääkis Ilves. Ta lisas, et teised riigid saavad aru sellest, kui kahjulik on jätta inimene õigel ajal ravimata, aga Eestis lastakse asi ikka väga hulluks enne minna. «Inimesele öeldakse umbes nii, et sul ei ole ju veel vältimatu abi vajadus, et kui sa hakkad ära surema, siis me anname sulle abi.»

Pille Ilvese arvates tekitab suuri probleeme see, et vältimatu abi raames ei anta plaanilist ravi.

«Eesti ja Läti on ainukesed, kes sellist süsteemi veel viljelevad ja sellest lähtuvalt on meil ka näitajad halvad. Nakkushaiguste näitajad on kõrged ja ennetatavate haiguste hulk samuti.»

Võluvitsakest ei ole muidugi kahjuks olemas.

«Üks suur probleem on see, et patsient ei tea absoluudelt, kui palju maksab tema ravi ja mis sinna arvele kirjutatakse ja kas seda analüüsi üldse vaja on. Tegelikult see, et patsiendi eest maksab keegi teine, on tekitanud suure kao võimaluse. Patsiendile ei ole antud võimalust olla kaasatud oma haiguse protsessi. Nii mõnelgi juhul võib tekkida patsiendil  küsimus, kas mul tegelikult üldse seda protseduuri vaja on,»  lisas Ilves. Tema arvates on inimesi vaja kaasata oma raviprotseduuri rohkem ja sellisel juhul tekiks ka patsiendi näol sotsiaalne järelevalve. «Me rääkisime juba kümme aastat tagasi sellest, et patsient peab nägema oma raviarveid ja  nüüd on see lõpuks ära tehtud. Nüüd on digilugudest tõesti arved näha ja me loeme seda enda töövõiduks.»

Raviarvete puhul tulevad aga ka juba esimesed kaebused.

Palju on neid kaebusi, kus ei saada aru, mille eest täpsemalt on arve esitatud. «Inimene oli nädal aega haiglas ja arve tuli kuskil kolme tuhande euro ringis. Siin tekib ju kohe küsimus, kuidas on võimalik, et arve on nii suur, et see jääb juba  lukshotellide hinnaskaalasse. Tegemist on ju ulmeliste summadega.»

Kogu tervishoiusüsteem töötab Ilvese arvates juba aastaid valedel alustel.

«Siin ei saa väikeste muudatustega midagi teha. See peaks olema riigipöörde sarnane akt. Sellisel kujul ei saa kogu süsteem andagi paremaid tulemusi. Kosmeetikaga võib midagi parandada, aga see ei anna olulisi tulemusi. Lõppkokkuvõttes tagab inimese tervise tervena elatud aeg, kui patsient võtab ka ise vastutuse, tunneb huvi, kui palju ja mida ta suhu paneb, tunneb huvi kehalise aktiivsuse vastu,»  lausus Ilves. Huvi võiks äratada ka  loodusravimite vastu, et inimene ei peaks sööma igal ettejuhtuval hetkel sisse nn keemiat, mida tal vaja ei ole. «See tulevik on ilmselt seal, et patsiendid võtavad rohkem vastutust, sest arstid on ka inimesed ja ekslikud.»

Spetsialist: töötaja peab olema teadlik, kui tööandja tema e-kirju loeb

Andmekaitse inspektsiooni vaneminspektori Kadri Levandi sõnul on töömeiliaadress tööandja määratud töövahend, mis on antud töötaja kasutusse ning mõnes olukorras on tööandja ligipääs sellele õigustatud.

«Võib tekkida olukordi, kus tööandjal on vajalik töötaja meilidega tutvuda, aga reegel on, et eelnevalt peab see olema reguleeritud, näiteks töökorralduse reeglites. Tööandja ei saa seda teha nii, et töötaja ei ole sellest teadlik,» rõhutas Levand intervjuus «Terevisioonile», vahendab ERR.

Turvakaamerate kasutamise puhul rääkis Levand, et need saavad olla vaid isikute ja vara kaitseks, mitte näiteks tööandjale vaatamiseks, kui hoolikalt töötaja oma tööülesandeid täidab.

«Selleks, et kontrollida, kas töötaja teeb oma tööd korrektselt, peab tööandja mõtlema mingi muu, töötajat vähem kahjustava meetme,» soovitas ta.

Hunnitu merevaatega Valgeranna seikluspargis jagub kuhjaga närvikõdi

Eestis pole ühtegi teist seiklusparki, mis katsuks loodusega rammu nii nagu Audru vallas tegutsev Valgeranna seikluspark.

Park kõrgub õkva valge liiva järgi nime saanud rannariba kohal, kus sügiseti maruks paisuv tuul kangutab maast lahti sihvakaid mände. Oma jälje on seiklusparki palistavale rannale jätnud merigi, mille lained haukavad plaaži aiva kitsamaks.

„Minu esimestel tööaastatel oli siin väga ilus lai liivarand kiikede ja ronilatega ning vette sisseminek oli mõnusalt liivane. Ujuda ja päevitada saab siin muidugi nüüdki ja vaade pargist lahele on endiselt imeline,” nendib Valgeranna seikluspargi juhataja Merilin Vikkisk.

Adrenaliinist ja stiihiast Valgerannas vajaka ei jää ning see tõmbab rahvast ligi. Siin on kõik, mida ühele Tarzanile tarvis – natuke metsikuvõitu loodus, kõrged rajad ja suvel soe lahevesi. Üheski teises Eesti maapiirkonna seikluspargis ei saa end ämblikmehe kombel mastimändide vahele hiivata, meremüha kõrvus mühisemas.

Ilm meelitab kohale

Järgmisel suvel kümnendat tegevusaastat tähistav Valgeranna seikluspark on üks osaühingu Seikluspark neljast vabaõhu seikluspargist ning üks vanemaid Otepää ja Nõmme seikluspargi järel.

Seikluspargi pere ülejäänud liikmed asuvad Tallinnas, mis tähendab, et Valgeranna park on oma asukoha tõttu ülejäänud perekonnast mõneti erinev.

Kuue rajaga park paikneb osaliselt RMK ja osaliselt Audru valla maal.

Ülikoolis keemikuks õppinud Vikkisk alustas siin instruktorina kaheksa suve tagasi, juhatajana läheb tal teine hooaeg.

Ta räägib, et park võtab külastajaid vastu viiel kuul aastas. Mais ja septembris töötab park argipäevadel broneeringute alusel ning reedest pühapäevani on rajad hommikust õhtuni avatud. Kolmel suvekuul ei ole nädalapäeval tähtsust, siis rabatakse seitse päeva nädalas varavalgest hilisõhtuni.

Valgeranna terviseradade, White Beachi golfiväljaku ning Doberani rannamaja vahetuses naabruses tegutseva seikluspargi trump on suurepärane asukoht, ent maal paiknemine tingib ka selle, et võrreldes linna seiklusparkidega on Valgeranna pargi hooaeg lühem.

Linnas on alati rahvast ja seal võib inimene minna ronima ka varakevadel või hilissügisel, maal nii ei juhtu.

Pärnust üheksa kilomeetri kaugusel paikneva Valgeranna seikluspargi külastatavus sõltub paljuski suvepealinnast.

„Turist, eriti just siseturist, tuleb Pärnusse alles siis, kui suvi päriselt algab,” nendib Vikkisk.

Tule maale ronima!

Kui linnas võib veel loota juhuslikele läbiastujatele, siis maal nii ei saa ning selleks, et parki töötaks mais ja septembris, tuleb töö pikalt ette planeerida. Aasta läbi pole mõtet instruktoreid ja administraatorit palgal hoida. Ressursside poolest on mõistlikum igal kevadel personal värvata, kuid tublide tööliste leidmine pole väga lihtne.

Vaiksematel kuudel on peale juhataja pargis ametis viis-kuus instruktorit, juunis kümmekond ja tippajal juulis 13–14 ning töö käib kahes vahetuses.

Iga suvi leiab pargis tööd hulk kohalikke külapoisse ja -tüdrukuid, kelle jaoks on see hea võimalus koolivaheajal kodu lähedal taskuraha teenida.

Seikluspargi turundamisel toimib kõige tõhusamalt suust suhu reklaam.

„Kes on meil korra käinud, tuleb suure tõenäosusega veel ja soovitab meid ka teisele,” ütleb Vikkisk.

Klientide kiidusõnadest siiski üksi ei piisa ja grupikülastuste saamiseks peab ka ise vaeva nägema.

Sel aastal lähetas Vikkisk kõikidele Eesti üldhariduskoolidele kutse tulla mais ja juunis soodushinnaga Valgeranda klassiekskursioonile. Väiksematele lastele mõeldud omaette miniseiklusrada lubab teha kampaaniaid lasteaedades.

„Käime jõudumööda end messidel reklaamimas, et saaks potentsiaalsete klientidega näost näkku suhelda, jagame kuponge, et inimestel oleks meeles meie juurde tulla. Pärnu hotellides on väljas meie flaierid ning reklaamime end ka sotsiaalmeedias,” loetleb Vikkisk.

Et end ka piiri taga kuuldavaks-nähtavaks teha, saatis Vikkisk sel aastal infokirja  Helsingi koolidele. Kuigi tulemuslikuks see samm küll ei osutunud, ent proovima peab.

Välisturistide grupid jõuavad Valgeranda reisikorraldajate kaudu. Võõrriikidest tulnute seas on enim soomlasi, ent Valgeranna seikluspark pole tundmatu lõunanaabritelegi.

Vikkisk tunnistab, et müügi- ja turundustöö Läti suunal võiks olla senisest aktiivsem ja Soome puhulgi jaguvat veel arenguruumi.

Valgeranna sünergia

Seiklusparki ümbritsev taristu on viimaste aastatega kõva arenguhüppe teinud: pargi üleaedne Valgeranna golf avas mullu esindusliku klubihoone ühes restoraniga, seikluspargialale ja naabrusse on Audru vald arendanud välja terviserajad, löönud püsti vaatlustorni, mänguväljaku ning hoolitseb selle eest, et grüünesse sattunuil oleks, kus jalga puhata, vabas õhus einet võtta, ujumaminekuks riideid vahetada, prügi visata ning ihuhäda ära ajada.

Vikkiski sõnul annab heal tasemel restorani lähedalolu neile palju juurde.

„Meie ja golfiväljaku klientuur küll ei kattu ja golfarid meile turnima ei tule, samas aga lähevad paljud meie kliendid hea meelega pärast ronimist golfirestorani einestama,” ütleb ta.

Vikkisk on pidanud ka läbirääkimisi lähedal asuva Kapteni taluga, mis pakub seikluspargi külastajatele piknikumenüüd ja on valmis piknikukorvid ise kohale tooma.

Doberani rannamaja ja seikluspargi vahele jääb Doberani telkimis- ja kämpinguplats, kus peatub suviti palju karavane. Matkaautodega tulijad on peamiselt soomlased ja lõviosa neist ei jäta kasutamata võimalust oma ronimisosavus proovile panna.

Maaturismi plussiks on Vikkiski jutu järgi rahulik elutempo ja linnulaul ning seegi, et kurjamite käsi siia ei ulatu. Linnas asuvatesse seiklusparkidesse jõuavad vandaalid rohkem, maal tuleb ennem pista rinda looduse kui pättidega.

Boonuseks on ka tihe ja toetav koostöö kohaliku vallavalitsusega, mis lubab oletada, et linnas omavalitsusega nii head küünarnukitunnet ei tekiks.

Valgeranna seikluspark

  • Valgeranna seiklusparki peab osaühing Seikluspark. Ettevõttele kuuluvad ka seikluspargid Tallinnas: Nõmmel, Pirital ja loomaaias.
  • OÜ Seikluspargi omanikud on Vahur Teder, Tõnu Valdur, Pierre Gay Perret ja Kalmer Kiibus.
  • Valgeranna pargis on kuus eri raskusastmega rada.
  • Pargi kuues ehk keerulisim rada on üks Eesti kõrgeimaid omataolisi, raja kõige kõrgem platvorm on 13 meetrit maapinnast.
  • 30 protsenti Valgeranna seikluspargi külastajatest on soomlased.
  • Park võtab enda alla pool hektarit.
  • Kõrgradadel saab korraga seigelda 130 inimest ning lastepargis 30 mudilast.
  • Kõrgseiklusradade kogupikkus on 970 meetrit.
  • Valgerannas saab ronida ka pimedas, valgustuseks vaid pealambid ja metsa all helendavad tõrvikud.
  • Mida ilusamad ja soojemad on ilmad, seda enam külastajaid. Ühel hooajal, st mai algusest septembri lõpuni käib pargist läbi 10 000 inimest.
  • Kõige vanem seiklusrajal käinud inimene on 79aastane.

Andmed: Valgeranna seikluspark

Öölaulikud

Peale ööbiku leidub meil mitmeid teisigi öösiti laulvaid tiivulisi helikunstnikke. Seekord pajataksin roolindude perekonnast, kelle hulgas on viis Eestis pesitsevat liiki ja kaks lõuna või kagu poolt pärinevat eksikülalist: padu- ja tarna-roolind.

Kõige sagedamini pesitseb meil kõrkja-roolind, kelle elupaigavalik on kõige leplikum – pesitsemiseks sobivad kõik võsa või kõrgrohustuga vesisevõitu alad: põõsassood ja pajulodud, lagedamad kraavikaldad, kidurad roostikud, võsastunud luha- ja sooniidud. Liigi arvukuse tõusu on viimase 75 aasta jooksul soodustanud paljude endiste heina- ja karjamaade hülgamine põllumajanduse intensiivistamise käigus. Praegusajal arvatakse Eestis pesitsevat kuni veerand miljonit paari kõrkja-roolinde. Kevadel saabutakse mai keskel, äraränne algab juba juuli lõpupoole. Iseloomulik on, et isalind lendab mitme meetri kõrgusele õhku, et oma tärisev laul ette kanda. Pesa paikneb enamasti maapinnal tihedas rohus, selles on mai lõpuks 4–6 oliivjate kirjadega hallikakoorelist muna. Kahenädalase haudumise ja samakauase poegade üleskasvatamise järel liiguvad pesakonnad roostikesse end seal ohtralt leiduvate lehetäidega nuumama, et jätkuks „kütust” pikal rännuteel Sahara taha talvitama.

Veelgi arvukam – Eestis 200 000 kuni 300 000 paari – on soo-roolind, keda aga pannakse vähem tähele. Nimelt laulab ta peamiselt öösel, muidu aga varjub põõsastes või kõrgete rohttaimede, näiteks putkede ja kõrvenõgeste seas. Soodes teda ei leidugi, mistap tema nimena on püütud juurutada ka „putke-roolindu”. Pesa punub põõsaharude, nõgesevarte või tugevamate kõrreliste vahel rippuvana, see on üsna sügava tassi laadne. Laul on õige kõlav ja mitmete teiste lindude helinditega mitmekesistatud, sekka tunnuslik nagu läbi nina tsää-bi. Juulis siirduvad pesakonnad roostikesse end turgutama enne pikka Aafrika reisi lõuna poole ekvaatorit.

Välimuselt ja laulult eelmisest liigist raskesti eristatavat ja vähem arvukat aed-roolindu võib meil pesitseda 60 000 kuni 120 000 paari. Tal ei ole kitsast valget silmarõngast nagu soo-roolinnul, aga oma laulusse lükib ta täksivaid silpe ja kahesilbilist karedat kutsehüüdu. Idapoolse levilaga aed-roolind jõudis Eestisse umbes 125 aasta eest ja on oma arvukust ülijõudsalt suurendanud.

Ka tiigi-roolind on meil suhteliselt uustulnukas, keda leiti Lääne-Eestis küll juba 19. sajandi lõpupoole, aga avastati uuesti alles 80 aasta eest. Nüüdseks on ta levinud pea kõigile pillirooga ääristatud veekogudele, kus laseb mai keskelt jaanipäevani, enamjaolt ikka öösiti kuulda oma kolmeti korduvate silpidega karedavõitu laulu, mis mõneti meenutab tillukese ühesilindrilise diiselmootori popsumist. Pesa põimitakse nelja-viie roovarre vahele ja selles hällis areneb neli-viis poega. Tihtipeale aga nurjab seda kägu, kes sokutab oma mune ka teiste roolinnuliikide pessa, nii et tillukesed kasuvanemad kasvatavad üles endast hoopis suurema käopoja, enne kui pääsevad sügisrändele Aafrika suunas.

Kõige silma- ja kõrvahakkajam liik selles linnuperekonnas on aga rästas-roolind. Ta on päris suur lind, tõesti väikese rästa laadi. Kui teised roolinnud kaaluvad 10–15 grammi, siis tema on pea kolm korda raskem. Niisiis sobivad talle üsna korraliku kasvuga ja vähemalt paari-aarilised roostikud, mille siseosas isane päeval ja ööl esitab oma kaugele kostuvat karedakõlalist karra-karra kjiit-kjiit. Mõnikord võib ta olla mitmenaisepidaja, kuid poegi aitab kasvatada ainult esmavalitul. Talve veedavad rästas-roolinnud Aafrika troopikavööndis.

Alates 1991. aastast on Eesti ornitoloogiaühing kutsunud huvilisi osalema öölaulikute loendusel (20. maist jaanipäevani), milleks tuleb kuni kümne kilomeetri pikkusel jalgsi- või rattaretkel panna kolmel korral kirja kõik kesköö ja kella kolme vahel kuuldud laululinnud.

Suvised antitsüklonid ja äike

Parasvöötmes on peamisteks ilmakujundajateks kesklaiuste tsüklonid ja antitsüklonid. Olen juba varasemates ilmajuttudes mõlematest juttu teinud, aga nüüd võtame käsile suvised aspektid, eriti äikesed antitsüklonites.

Jah, tõesti, mõnikord võib antitsüklon tuua meile sootuks äärmuslikud ilmaolud (lähiajaloost 2001 juulis ja 2010 suvel).

Tasub meenutada, et antitsüklon on kolmemõõtmeline suletud tsirkulatsiooniga õhukeeris, milles õhk liigub põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva; selle keskosas on õhurõhk tüüpiliselt kõige kõrgem. See tähendab üldjoontes seda, et kui antitsüklon on Eestist läänes, siis on ülekaalus põhjavool, kui idas, siis lõunavool, kui lõunas, siis läänevool ja kui põhjas, siis idavool. Nende õhuvoolude omadused ja kaasatoodav ilm oleneb suuresti aastaajast.

Suvel on antitsükloni läänepoolse asetusega tavaliselt ilm jahe ja väga kuiv, ent mitte alati, eriti kui mängu astub tsüklon Venemaal – viimasel juhul võib olla ebapüsiv ilm sagedaste hoovihmade ja äikestega (rannikualadel pigem selge või vähemalt rahulik).

Hoopis teised lood on (või siiski võivad olla) siis, kui tegu on antitsükloni põhjapoolse asetusega ja seda eriti kevadel (mais) ja suve hakul (juunis), hiljem olukord muutub (vt järgmises lõigus). Kui mais või juunis on antitsüklon Rootsi või Norra kohal, siis on ülekaalus idavool (võib olla ka kirdest). See tähendab tavaliselt kuiva ilma, sest mandri sisealadelt saabuv õhk on kuiv, samas ilm on sageli soe, vahel isegi väga soe, aga kui õhuvool on enam kirdest, võib olla jahe, isegi öökülmadega ilm (aprillis ja mais).

Eeskätt mais, aga ka juunis väärib eraldi tähelepanu antitsükloni põhjapoolne asend, kui rõhkkonna kese on Loode-Venemaa kohal. Sel juhul on domineerivaks kaguvool, aga õhuvool võib olla enam lõunast või idast. Kuigi see õhumass tuleb samuti mandri kohalt, koguneb sinna niiskust, mis suurendab labiilsust (kalduvust äikeseks). Lisaks on see õhumass väga soe või kuum (mai ja juuni kuumalained on sageli sellise sünoptilise olukorraga seotud, näiteks 2010., 2013. ja 2014. a mais, kui tuua vaid mõned näited lähiajaloost). Kui selline õhumass jõuab Eesti kohale, on oodata leitsakulist ilma sagedaste äikestega, eriti Ida-Eestis. Ka lihtsalt Venemaa kohal, st Eestist idas paiknev antitsüklon on tugevate kuumalainete ja äikeste soodustaja, ent pigem suvel (juulis ja augustis, aga võib olla muidugi ka varem).

Äikesed ja sellega seotud ohtlikud nähtused tekivad eelkõige antitsükloni servaalal, iseäranis lääneservas, kus õhuvool lõunast, kagust või idast. Sellises kohas koguneb soojust ja niiskust, samas on laskumisinversioon (pilvede ja äikese arengut pärssiv õhu laskumine) seal nõrgem. Kõige intensiivsemalt ilmnes selline olukord korduvalt 1998. a juunis ja 2010. a suvel, lisaks leiab hulgaliselt teisigi näiteid. Seega on ilmakujundamisel tsüklonid ja antitsüklonid omavahel läbi põimunud.

Nädala alguses lahvatas Kesk-Euroopa kohal eriti pingeline õhumasside vastasseis. Nii tekkis seal ridamisi tugevaid äikeseid. Aafrikast pärit troopiline õhumass levis Ida-Saksamaa ja Poola kohale, kuid selle soojusest sai Eestigi osa: päikeselise ja vaikse ilmaga tõusis õhutemperatuur 20...26 °C-ni. Nädala keskel soe antitsüklon lagunes ja ilm muutus pilvisemaks, esines sajuhooge. Õhumasss püsis siiski soe.

Uus antitsüklon tugevneb Põhja-Euroopas ja võib lõpuks sattuda Loode-Venemaa kohale. See tähendab leitsakult ja äikeselist ilma. Juhul, kui nii läheb, siis on alates 29. maist oodata enam kui 25-kraadiseid päevamaksimume ja äikest. Välistada siiski ei saa ka mõõdukama suvesoojaga ja kuiva ilmaga varianti.

Kartulimardikad ronivad juba mullast välja

Mais hakkavad kartulimardikad mullast välja pugema ja kel kartulivarred juba rohetavad, tuleb pilk eriliselt terav hoida, sest tänavu võib mõnel pool karta tavapärasest suuremat kartulimardikate lainet.

Eesti maaviljeluse instituudi kartuliteadlane Luule Tartlan selgitab, et kartulimardikad hakkavad mullast välja pugema, kui mulla temperatuur on 14–15 kraadi. See võib Eesti eri paigus juhtuda eri ajal.

Mäletatavasti oli mai algus väga soe ja muld hakkas hoogsalt soojenema, aga kuna kuu keskpail oli jahedam, võibki talvitunud kartulimardikate kurjem rünnak kohe algamas olla.

„Kartulimardikad talvituvad samas kartulipõllu mullas, kus nad kahjustasid taimi ja sealt nad ka välja ronima hakkavad. Üsna tavaline, et esmalt ronivad välja üksikud vaatlejad ja suurem väljapugemine jääb mai lõppu ja juuni algusse,” selgitab Tartlan.

Valdav osa mardikatest tuleb mullast välja 10–12 päeva pärast esimesi, looduses õitsevad sel ajal sirelid. Kel aga varajane kartul loori all kasvamas, peab veelgi varem jälgima, kas mardikad on juba sooja mulla alt nähtavale ilmunud.

Olukorra hindamiseks tuleb väga hoolikalt kontrollida eelmise aasta kartulipõlde ja esmajoones neid, mille muld on kergema lõimisega, sest need soojenevad kiiremini.

Aina rohkem

Kuna Lõuna-Eestis on juba mitmel aastal üles sirgunud kaks põlvkonda mardikaid ja Tartlani hinnangul oli mullu ka Põhja-Eestis kaks põlvkonda mardikaid, võibki tänavugi neid putukaid tavapärasest rohkem olla. „Kui ei tõrjuta ka, siis saab neid veelgi enam. Seega palume kasvatajatelt valvsust,” soovib ta.

Mardikate arv sõltub sellest, kui palju neid mullu oli ja kui palju talvitus. „Kartulimardikas hoolitseb selle eest, et nende hulk aina kasvaks – nad söövad ja paljunevad,” tõdeb Tartlan. „Osa mardikatest paarub juba sügisel ja esimesed munakurnad pärinevad sügisel paarunud emastelt.”

See, et kartulimardikad muutuvad paikseks ja nende arv kasvab, on märk vähesest tõrjetööst. Soomes uuriti eelmisel aastal mardikate paikseks muutumist ja leiti, et osa mardikaid pärines juba aastast 2013 või 2014.

Kuna mardikad on väga lühikest aega väljas söömas ja ronivad siis mulda tagasi, samuti nukkuvad mullas, jääb mulje, et neid polegi. See arvamus on aga petlik.

„Kui leiate kartulipõllult mardikaid, siis esimene nõue: ei tohi neil lasta mulda minna,” rõhutab kartuliteadlane. „Esimesed koorunud tõugud on enamasti koos ja nad ronivad taime latva nooremaid lehti sööma. Sealt on neid kõige kergem kokku korjata.”

Üks tõuk sööb ligikaudu 30 ruutsentimeetrit lehepinda ja üks mardikas sada ruutsentimeetrit.

Tartlan räägib, et keemiline tõrje on efektiivsem, kui seda teha kohe vastsete ja noormardikate ilmudes. Kui taimedest on juba kahjustunud kaks kuni viis protsenti, on keemiline tõrje õigustatud. Väikeaedades on küll ja küll juhtunud, et kartulitaimedest jäävad pärast mardikate rünnakut alles vaid roodunud varred ja räbaldunud lehed.

Kui näiteks Soomes märgistatakse kartulimardika leiukohad ja taimekaitsetöötajad hävitavad neid, siis Eestis peab igaüks ise selle tööga hakkama saama.

Põllumajandusameti paljundusmaterjali büroo juhataja Ljudmila Kerge selgitab, et Euroopa Liidus on piirkondi, kus kartulimardikas pole veel levinud ja tõrjemeetmetega on võimalik hoida ala kahjurivabana. „Need on niinimetatud kaitstavad alad. Euroopa Liidus on mitu kartulimardika suhtes kaitstavat ala, sealhulgas Soome. Seepärast ongi Soomes kartulimardika tõrje kohustuslik,” märgib ta. 

Eestis loetakse kartulimardikat tavakahjustajaks ja riiklike tõrjemeetmete rakendamist ei peeta vajalikuks, samuti ei koguta riiklikul tasandil kartulimardika levimise andmeid.

„Kuni 2002. aastani oli kartulimardikas ohtlike taimekahjustajate nimekirjas ning tõrjemeetmete rakendamine oli kohustuslik,” meenutab Kerge. „1990. aastatel hakkas kartulimardikas laialdaselt levima ja sellele ei suudetud piiri panna. Mõnel aastal on neid üle Eesti, vahel ainul mõnes piirkonnas, aga Lõuna-Eestis on need väikeaedade iga-aastane nuhtlus.”

Koduaias noppimistöö

Kui kartulit kasvatada samal kohal kaks aastat järjest, tuleb vagusid väga hoolikalt jälgida ajal, mil mardikad mullast välja tulevad. „Nendel põldudel võivad kartulimardikad mullast välja ronida juba enne kartuli mahapanekut, eriti kui mahapanek hilineb. Olen sellist pilti näinud tootmispõllul,” kirjeldab Tartlan. „Sügisel koristamisel maha jäänud mugulad tärkavad varakult ja mardikad alustavad nende kahjustamist. Eelmise aasta kartulipõldudel saab teha keemilist tõrjet.”

Niipea kui mardikad mullast välja ronivad, nad ka hävitustööga alustavad, tekitades lehtedesse suuri auke. Munakurnad munetakse viiendal-kuuendal päeval pärast mardikate ilmumist. Munemise aktiivsem periood langeb ajaliselt hobukastani õitsemise lõppu. Vastsed kooruvad 11–12 päeva pärast.

Munadest koorunud vastsed närivad sama lehe alumise pinna sisse väikesi augukesi. Iseloomulik on, et lehe alumine osa jääb alles ja tekkinud kahjustust kutsutakse seetõttu akensöömaks. Vastsed on aplad, nad ronivad taime latva ja söövad nooremad lehed auklikeks ja sälgistavad leheservad. Juuli alguseks kasvavad vastsed täis ja lähevad mulda nukkuma. Tavaliselt hakkab kartul sel ajal õitsema. Kasvataja aga arvab, et mardikad läksid mujale ja tema põllul neid enam pole. Kahjuks ta eksib. Noormardikad hakkavad mullast välja tulema, kui kartulipõld on täisõites. Ja ring algab otsast peale.

„Viimastel aastatel on meil arenenud kaks põlvkonda suve jooksul,” hoiatab Tartlan. „Ka 2015. aastal oli augusti lõpupoole ja septembris näha mullast välja roninud noormardikaid. Pika sügise korral võisid noormardikad ka muneda, kuid kolmas põlvkond ei arenenud ja hävis.”

Kui mardikad on piirkonna püsiasukad ja neid näeb seal igal aastal, siis ei tohi tõrjet tegemata jätta, muidu söövad nad lehed ribadeks ja see mõjutab mingil määral saaki – mugulad on kindlasti väiksema kuivainesisalduse ja kehvema kvaliteediga.

„Korjamine võib tunduda tülikas ja muidugi ongi, aga väikeaias saab hoolika korjamisega enam-vähem hakkama. Korjamine on tulemuslikum, kui seda teha päevas paar korda,” õpetab Tartlan.

Mardikate ärakorjamisel tuleb taimi vaadelda ja mitte väga palju liigutada, sest mardikad võivad muutuda vähemärgatavateks, kukutades end lehtede vahele ja mullale. Sageli kukutavad nad end selili ja nii ei ole muidu silmatorkavad triibud näha.

Kerge soovitab lisaks mardikate ärakorjamisele hävitada ka nende oranžid munakurnad, mis peituvad kartulilehtede alumisel poolel. „Aga tõsi on, et päris võimatu on kõiki mardikaid ära korjata,” nendib ta. „Müügil on taimekaitsevahendid, mida saab kasutada kartulimardika tõrjeks, aga preparaatide kasutamisel tuleb arvestada, et parema tulemuse saab taimi pritsides, kui vastsed on alles koorunud.”

Kui teha keemilist tõrjet esimeste munakurnade ja tõukude koorumise ning esimeste kasvujärkude ajal, saab vähendada järgmiste põlvkondade arvukust.

Kartulimardikatele meeldib rännata. Massilisi väljarändeid teevad nad kevadel mais ja juunis. Selleks on soodsamad äikese-eelsed ja kuivad tuulised ilmad. „Tugevad lõunatuuled võivad tuua meile lisa lõunapoolsetest piirkondadest, eriti Lätist,” teab Tartlan. „Lõunatuultega tuuakse mardikaid just Võrtsjärve ja Peipsi järve vahelisele tuultele avatud alale kuni Soome laheni.”

Kurb tõsiasi on, et kui ühel aastal on mardikad su põllule või aialapile jõudnud, võib karta, et nüüd jäädki nendega võitlema, kui igal aastal samas kohas kartulit kasvatad.

„Kui neid oli eelmisel aastal, siis nüüd tuleb iga päev kontrollida, kas mullast pole välja roninud mardikaid. Esimestel päevadel on nad väga aeglased ja neid saab kergesti korjata,” annab Tartlan nõu.

Niisiis on koduaias on tõhusaim tõrje mardikate ärakorjamine, aga lisaks võiks järgmiseks aastaks kõrva taha panna, et eelidandatud seemnekartuli kasvatamisel on taimede areng kiirem ja neil on suurem vastupanuvõime.

Mugulate hilisemal mahapanekul tuleks tärganud tõusmeid kohe mullata, see kaitseb taimi. Pärast kartuli koristamist võiks pealseid hoida mullal, seal võib olla tõukude kasvujärke ning siis on neid võimalik veel hävitada. Üsna sageli on koristamisel näha nukke, ka neid tasub hävitada. Lisaks saab mullaharimisega hävitada hulgaliselt vastseid, nukke ja mardikaid.

Kartulimardikad eelistavad heamaitselisi sorte ja kasvus nõrgaks jäänud kartulitaimi, sest nende lehed on pehmemad. Vananenud lehed ja varred neile ei meeldi, aga kui nälg käes, kõlbavad needki.

Suurtootjad pritsivad

Suuremad kasvatajad teevad reeglina korra või paar hooaja jooksul mardikate keemilist tõrjet, mistõttu on nende kartulipõllud mardikast kahjustamata. „Jälgitakse väga hoolikalt taimiku olukorda ja vajadusel pritsitakse,” kirjeldab Tartlan. „Kuid on ka erandeid, just varajaste sortide kasvatamisel, sest varane kartul läheb kohe müügiks. Nendel põldudel on otstarbekas teha tõrje teise põlvkonna mardikatele ja takistada nende munemist ja mulda talvituma minekut.”

Tartlan tõdeb, et suurtootjate põldudel on mardikaid harva näha, sest kasvatajad on teinud varem ja teevad nüüdki tõrjet õigel ajal ning püüavad ära hoida tõukude ja mardikate muldamineku. Iga kasvataja valib ise pritsimiseks vajaliku preparaadi. Millised on lubatud tõrjepreparaadid mardikatele ehk insektitsiidid, seda saab uurida põllumajandusameti kodulehel.

Üha sagedamini räägitakse ja kardetakse aineid, millega kartuleid ja muid köögi- ja puuvilju pritsitakse. Tartlan kostab selle peale, et põllumajandusameti spetsialistid kontrollivad väga hoolikalt taimekaitse preparaatide sobivust ja kasutamist ning vajadusel tellitakse jääkide määramine. Kasutatavad tõrjevahendid läbivad ohutuskatsetused.

Kartulikasvatuse tõrjevahendid on kontaktsed ja mõeldud valdavalt pealsete pritsimiseks. „Mugulasaak formeerub mullas ja mugulad ei puutu tõrjevahenditega kokku. Kontroll on vajalik ja ametnikud seda ka teevad,” toonitab Tartlan.

Kerge sõnutsi kasutavad tootjad kartulimardika tõrjeks insektitsiide ja suurt kahju kartulimardikas ei põhjusta. „Tootjad kontrollitakse, mis taimekaitsevahendeid nad kasutavad ja kas taimekaitsepritsid on korras,” kinnitab ta.

Mahekasvatuses peab aga rakendama ennetavaid tõrjevõtteid. Kartulit ei või maha panna eelmise aasta kartulipõldude lähedusse, kui seal elutses mardikaid. Samuti saab parema tulemuse, kasvatades varajasi sorte.

Viljandimaal mahekartulit kasvatav Janek Lass räägib, et siiani pole kartulimardikas kuigi suur mure. Neid küll esineb, kuid mitte massiliselt ja spetsiaalset kartulimarditõrjet nad teinud pole.

„Jälgime põhitõdesid: viljavaheldus, korralik mullaharimine, sertifitseeritud seeme ning kasvatame maheviljeluses sobivaid sorte Solisti ja Salomed,” lisab Lass.  

Vastupidav mardikas

Kartulimardikale meeldib, kui õhutemperatuur on tõusnud 18 kraadini, siis hakkab emane munema. Munad taluvad paaripäevast nullkraadi kuni miinus 1,5 kraadi. Munadest kooruvad tõugud nädalaga ja vastsestaadium kestab kuni kolm nädalat 20 kraadi juures. „Tõugud söövad nii öösel kui ka päeval, aga temperatuuri langemisel pluss seitsme-kaheksa kraadi juurde nad lõpetavad söömise,” lisab Tartlan.

Üldiselt ei peaks külm kartulimardikate talvitumist segama ja hukkuda võivad nad siis, kui erakordselt saabub tugev külm ja nad pole veel jõudnud kuigi sügavale mulda minna. Talvitumisel taluvad nad 14–16kraadist külma. Nad on võimelised ronima järjest sügavamale. Talvitumisel võivad hukkuda vigastusi saanud mardikad ning esimese ja teise kasvujärgu tõugud, kes ei suuda sügavamale mulda ronida.

„Neil on väga hea kohanemisvõime ja talvekülmade eest poetakse sügavamale mulda,” märgib Tartlan. Paremini on nad kohanenud veekogudeäärsetel aladel, nagu Võrtsjärv, Peipsi, Suur-Emajõe piirkond. Nad võivad talvitumiseks valida ka kraaviäärseid alasid ja teisi sarnaseid kohti.”

Pool sajandit siin

Kartulimardikas on Eestit kiusanud 1965. aastast. Kui esialgu pandi suuremale levikule piir ning väiksemaid puhanguid oli enamasti vaid Lõuna-Eestis ja Läti piirialadel, siis 2000. aastast on mardikaid juba rohkesti Lõuna-Eesti ja pisut harvem Põhja-Eesti kartulipõldudel.

2007. aastal leiti kartulimardikaid rohkesti juba Põhja-Eesti kartulipõldudel.

„Siis jõudsid nad ka Saku Eesti maaviljeluse instituudi kartuli katsepõldudele, kus esimesed mardikad ilmusid nähtavale 1. juunil,” meenutab Tartlan. „Kartulimardikate juurdetulek kestis 13. juunini ja esimesed munakurnad leiti kümnel taimel 10. juunil. Enam kahjustasid nad varajasi sorte, kahjustused olid suuremad kontrollvariandi lappidel, mis olid väetamata.”

Toona korjati mardikaid iga päev käsitsi ära. Keemiline tõrje tagas kahenädalalise mardikateta aja. „Proteuse OD kasutamisel hävisid mardikad ja munakurnad ei arenenud elujõulisteks. Kõige tähtsam tulemus: nende võtetega õnnestus takistada nende muldaminekut,” räägib Tartlan.

Looduslikke vaenlasi on kartulimardikal vähe, sest linnud neid süüa ei taha. Samuti on raske leida taimi, mille lõhn neid peletaks. „Pakutakse küll mitmesuguseid taimi, aga kuna mardikad on nii vähe aega mullast väljas, siis kestab taimede mõju lühikest aega ega ole efektiivne. Üks mõjus taim võib olla koirohi, selle lõhn peletab,” pakub Tartlan.

PANE TÄHELE

Kartulimardikad hakkavad mullast välja pugema, kui mulla temperatuur on 14–15 kraadi.

Suurem osa mardikatest tuleb välja 10–12 päeva pärast esimesi, looduses õitsevad sel ajal sirelid.

Kui põllul oli eelmisel aastal kartulimardikaid, siis nüüd tuleb põldu kontrollida iga päev.

Kui leiate kartulipõllult mardikaid, ei tohi lasta neil mulda minna.

Noormardikad hakkavad mullast välja tulema, kui kartulipõld on täisõites.

Korjamine on tulemuslikum, kui seda teha päevas paar korda.

Mugulaid hiljem maha pannes tuleks tärganud tõusmeid kohe mullata, see kaitseb taimi.

Mahekasvatuses ei või kartulit maha panna eelmise aasta kartulipõldude lähedusse, kui seal oli mardikaid, samuti saab paremaid tulemusi, kui kasvatada varajasi sorte.

Tegusa naise käe all rassib terve meestevägi

Pea kümme aastat Otepää külje all tegutsenud OÜ Ökopesa pakub metsandus- ja haljastusteenuseid istutamisest lõppraieni ning kavandist kõrghaljastuseni. Avatud on autoremonditöökoda ning kauplus, kus müügil kõikvõimalik metsa- ja aiatehnika. Kogu selle meheliku ettevõtmise eesotsas on firma ainuomanik, endine suusataja Triin Peips.

„Igal õigel eesti naisel peab olema korralik saag ja punane traktor. Ta peab olema võimeline üles kasvatama seitse last ja ülal pidama joodikust meest – asi see siis metsafirmat juhtida ja saepoodi pidada,” ütleb naerusuine Triin Peips vastuseks küsimusele, kuidas üks naine taolise mehelikke töid tegeva firma etteotsa sattunud.

OÜ Ökopesa on ennast sisse sättinud endise Otepää sovhoosi töökoja ruumides. Aprilli alguses avas firma metsa- ja aiatehnika kaupluse.

Seadmeid saab ka rentida

Kaupluses saab osta metsa-, aia- ja puhastustehnikat, kohapeal hooldatakse tehnikat ja renditakse seadmeid. „Meilt saab rentida mullafreesi, muruõhutajat, tööstuslikku tolmuimejat, pinnasepuuri, puulõhkumismasinat, hekilõikurit, lehepuhurit. Inimesel on tihtipeale vaja neid kasutada kord-paar aastas, kuid neid soetada on päris kallis lõbu. Seepärast arvasimegi, et rendivõimalus peaks rahvale peale minema,” sõnab firma juht.

Peipsi sõnul oli kaupluse avamise eesmärk kohalikel elu mugavamaks muuta. „Murrame müüte ja toome teenused kodule lähemale,” kinnitab Peips.

Kaupluses on firmal kauba all kinni hulk raha. „Tänapäeval ei anna keegi oma kaupa müügile niisama ehku peale, kõik tuleb välja osta. Ainuüksi meil müügil olevate väiketraktorite hinnad ulatuvad paarikümnest tuhandest viiekümne tuhandeni. Saeasjade alla on pandud vähemalt 30 000 euro ringis,” räägib Peips. Ökopesa on sisse toonud ka hüdropressid, väiksed traktorid ning kärud ja miniharvesterid, mida klientidele müüakse.

„Esindame aastast 2015 kaubamärke Usewood ja Kranman. Töötame ise nende masinatega ning soovitame ka klientidele. Tegemist on säästlike, ökonoomsete ning väikese ülalpidamiskuludega masinatega. Müügil oleva tehnika osas on firmal esindus-, müügi- ja hooldusõigus,” sõnab Peips.

Omapärased istutuslabidad on hästi kaubaks läinud

Kaupluses on müügil ka huvitavad metsaistutuslabidad, mis valmistatud Kanadas. „Ostame neid sisse Rootsi esindaja kaudu. On natuke kallivõitu, kuid seda hinda igati väärt. Labidas annab võimaluse istutada metsa üksinda, tavaliselt tehakse seda tööd paaris. Töö efektiivsus tõuseb tunduvalt,” selgitab firma juht. Peamiselt – juba üle 200 – on neid labidaid ostnud RMK.

Aastast 2015 alustas autoremonditöökoda, kus pakutakse traktorite, metsamasinate, veoautode, mototehnika ja sõiduautode remonti ja hooldust. „Lisaks remondime ja hooldame ketisaagisid, trimmereid ja aiatehnikat, valmistame hürdovoolikuid. Teeme rehvitöid ning reguleerime sildu,” loetleb Peips töökojas pakutavaid teenuseid.

Firmal on õigus täita autode kliimaseadmeid, sertifikaat on olemas. „Oleme soetanud uusi ja kvaliteetsed töövahendid, et pakkuda parimat kompleksteenust. Meie hooldusmehed on käinud väljaõppel meie esindatavate kaubamärkide tehastes.”

Suurte eesmärkide nimel

Elupõline otepäälane Triin Peips on tuntust kogunud suusatajana. Ta on lõpetanud Otepääl Audentese spordigümnaasiumi, jätkates õpinguid Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas.

„Viis aastat käisin küll kõrgkoolis, kuid lõputöö jäi tegemata. Pean haridust väga oluliseks, aga praegu mõtlen, et milleks see diplom ja kellele neid treenereid üldse vaja on. Diplom lihtsalt paberi pärast ei anna mulle midagi juurde. Kui midagi teen, siis ikka suuremat eesmärki silmas pidades,” nendib alla kaheaastase pisitütre ema.

2007. aastal asutaski ta OÜ Ökopesa. „Suusatajana ei saanud hooajal tööl käia, lisaks pidevad treeningud. Kevaditi, kui oli väike puhkepaus, käisin metsa istutamisega raha teenimas. Eks sealt mõte idanema hakkaski.”

Algul pakkus mõne inimesega firma ainult metsaistutamis- ja trimmerdamisteenust. Aastate jooksul on ettevõte teenuste ringi laiendanud ja töötajate arvu märgatavalt kasvatanud. Praegu on neil poolsada töötajat, hooajatöödel rohkemgi. Peale selle on firmal alltöövõtjaid.

Kõik on valmis igale tööle käed külge lööma

„Ametnikke meie firmas pole. Enamik töötajatest on mehed, kolm-neli naist teevad paberitööd. Samas on aga kõik, kaasa arvatud mina, vajadusel võimelised piltlikult öeldes käed mullaseks tegema,” sõnab Peips. Firmas töötavad kutsestandardi omandanud raietöölised, arboristid, aednik-kõrghaljastaja.

Aasta käive on 1,2 miljoni euro ringis ning lõviosa sellest annab elektriliinide aluste puhastamine võsast, tänu millele pääses ettevõte tänavu Äripäeva Gaselli ehk kiiresti arenenud ettevõtete edetabelisse.

„Elektriliinide aluste hooldustöid teeme peamiselt Eleringile, kuid ka Elektrilevile ja Imatrale,” täpsustab Peips. Kolmandik töödest tehakse alltöövõtjana Soomes ja Rootsis.

„Ise välismaal konkureerida on mitte küll võimatu, kuid keerukas, seetõttu kasutamegi tööde saamiseks alltöövõttu. Peamiselt teeme seal kevadest lume tulekuni metsatöid, hooldust ja metsaistutamist, kuid hooldame Soomes ka elektriliinide aluseid.” Metsatöid teeb Ökopesa Eestis peamiselt RMK-le ja Rootsi koostööpartneritele, kes Eestimaale metsi soetanud. Töid tehakse veel erametsaomanikele ja esimest aastat tehti metsaistutustöid ka Valga Puule.

Firmajuhi sõnul on Rootsi, Soome ja Eesti metsade vahe tohutu. „75 kuni 80 protsenti Soomes ja Rootsis kasvavatest metsadest on istutatud metsad, mida on palju lihtsam hooldada. Eesti metsad on selle kõrval kohati lausa rägastikud, see teeb hooldustöö keeruliseks ja kallimaks,” jagab Peips selgitusi.

Küsimusele, kas tööpõllu leidmisega tuleb palju vaeva näha, vastab tegus naine, et unetuid öid on tal olnud rohkesti. „Mul on vastutus inimeste ees, keda olen palganud, pean tagama neile töö. Tööjärje leidmisest suurem mure on aga tööjõud. Mentaliteet ja töökasvatus on alla igasugust arvestust. Töösse suhtumine jätab samuti soovida. Raha tahetakse palju saada, kuid korralikult tööd teha ei soovita.”

Kuigi alatasa kuuldub juttu, et töötuid on palju, on tal korralikku töömeest leida tegelikult väga raske. „60–70 inimesest, kellega olen töötukassa kaudu kohtunud ja vestelnud, jõuavad tööle ehk kaks-kolm. Inimesed on vastutustundetud, teevad kuidagi midagi ära, kuid kui tehtu nõuab ületegemist, on rahulolematud. Ma ei saa tehnikaga töötama võtta mehi, kel teises käes õllepudel. Kuna olen ise palju seda tööd teinud, tean täpselt, mida ja kuidas teha vaja, petta mind ei saa,” räägib Peips veidi ägestudes.

Naise sõnul hakkab kala mädanema peast ja nii tuleb tema meelest tõsiselt vaadata just pere ja kooli suunas. „Kui 20–25aastane noor käib juba alkoholiravil ja joob viiskümmend päeva järgemööda, on midagi tema kasvatamisel läinud väga valesti. Taolised juhtumid ei ole haruldased. Tööjõukriis on ulatuslik ja olen juba pilgu suunanud Ukraina ja üldse välistööjõu poole. Pean endale selgeks tegema, kuidas neid siia tööle värvata,” ütleb ettevõtlik naine emotsionaalselt.

Kergelt, kiiresti ja palju

Peips ei ole rahul ka noorte suhtumisega: kiiresti tahetakse saada hõlptulu, kergelt ja palju. „Ökopesas on sõltub töötajate palk otseselt tehtud tööst. Kel töötahe olemas, teenib korralikku tasu,” kinnitab ta. Enamik töötajatest on mehed, kuid metsaistutuse hooajal satub sekka ka naisi. Lisaks kohalikele on tööl inimesi Lõuna-Eestist ja Pärnustki. Töötajad peavad olema valmis töötama üle Eesti ja ka välismaal.

Meie jutuajamisega liitunud raamatupidaja Anu Aleste lisab, et tema ülemus Triin on ihu ja hingega asja kallal ja muretseb pidevalt nii vajaliku tööjärje kui ka töötajate heaolu eest. „Nõudlik on ta ka, sest teisiti selles vallas tegutsevate meestega hakkama ei saaks,” nendib ta. „Triin on suure töövõimega inimene ja on ise iga tööga kursis, haldab valdkonda täielikult. Meie firmas teevad kõik seda, mida parasjagu vaja. Ka mina lähen metsa istutama, kui tarvis,” kinnitab Aleste.

Peipsi sõnul arvavad paljud, et ettevõtja elu on lust ja lillepidu. Reaalne elu on teistsugune. „Et raha teenida, tuleb pidevalt otsida töötajatele tööd. Närvid on tihtipeale krussis ja kui juhtub helistama koostööpartner Rootsist või Soomest, lööb esimese mõttena kohe pähe, et mis nüüd lahti on ... Ega siis, kui kõik hästi, ei helistata, ikka siis, kui mingi probleem üleval. Ettevõtja töö on vastutusrikas ja kasum ei tule kergelt. Mõnigi kord tuleb tulevikule mõeldes või kogemuste saamiseks vastu võtta töö, millest tead, et see toob kaasa miinuse. Riske tuleb võtta.”

Murekoht: kõlvatu konkurents

Eriti teeb talle meelehärmi kõlvatu konkurents. Sellelgi alal on hulga mitteametlikke tööpakkujaid. „Kui ikka mõni pakub tööd poole odavamalt, tekib minul ettevõtjana küsimus, kuidas see on võimalik. Ainus variant on maksta töötajatele mustalt ja jätta maksud tasumata. Mina ei ole MTÜ, vaid äriühing ning pean töötama kasumiga. Kui kunagi tööturg korda saab, hakkavad ehk ka tööde hinnad ühtlustuma,” avaldab ta lootust.

„Ma ei ole nii rikas, et teha ebakvaliteetset tööd ja osta odavaid asju. Hindame kvaliteeti ja püüame seda pakkuda klientidele. Koolitame oma töötajaid, hoiame end kursis uue tehnoloogiaga. Töötajad on läbinud mitmesuguseid ohutus- ja tööalaseid kursusi.”

Kogu teenitud kasumi on ettevõtja investeerinud oma firmasse eesmärgiga seda arendada. Rõõmu teeb talle, et üha enam hoolitakse metsast ka Eestis. „Järjest rohkem istutatakse, ei tehta ainult lageraiet. Suhtumine metsa kui meie rikkusesse on muutunud.”

Esimest korda osales Ökopesa tänavu maamessil, kust saadi nii mõnedki sidemed, kellele hinnapakkumised saadeti. „Igal asjale on oma ostja. Mess andis kindluse, et tuleb seal ka järgmisel aastal kohal olla. See on koht, kus ettevõtja saab ennast ja oma tegemisi kõige paremini tutvustada,” sõnab Peips.

Kuna töö on Triin Peipsile hobi ja hobi on töö, siis vähese vaba aja pühendab naine oma väikesele tütrele. „Tema jaoks võiks rohkem aega olla küll,” tunnistab ta ise. Üks harrastus on tal aga siiski – ta on kirglik jahinaine.

Tulevikust rääkides arvab ta, et ega temast kaupluses müüjat ikka ei saa. „Olen leidnud endale tegevuse, mis huvi pakub. Olen valdkonna endale põhjalikult selgeks teinud ja püüan oma ettevõtmistega jätkata,” sõnab ta kokkuvõtvalt.

„Ega siis kogu pilt nüüd nii masendav pole, aga nähes põhja pool asuvate naaberriikide töökultuuri ja tavaelu, tean, mis suunas soovin areneda ja pürgida. Oma elu paremaks muuta saame ainult ise, otsuseid ei tee meie eest mitte keegi. Kui öösel saad juba rahulikult magada, on asjad laias laastus korras.”

OÜ Ökopesa oli Äripäeva edukaimate firmade pingereas 2014. aastal Valgamaa ettevõtete seas viiendal kohal.

64-aastane mees ründas turvatöötajat

Politsei annab teada kahest Tartus tegutsenud rusikakangelasest.
 

25. mail teatati, et Ujula tänaval sisenes kauplusesse joobes 64-aastane mees, kes ei allunud turvatöötaja korraldusele poest lahkuda, vaid hoopis ägestus selle peale ja lõi turvatöötajat. Politsei kuulas mehe kahtlustatavana üle.

Päev hiljem teatati politseile, et Raatuse tänava meelelahutusasutuses lõi 35-aastane mees kõrvallauas istunud 27-aastast meest, kaklusele vahele läinud 23-aastast meest ja ka oma 27-aastast elukaaslast.

Kiirabi vaatas kannatanud kohapeal üle, politsei toimetas lööja esialgu kainenema.

Riigikogulane Dmitri Dmitrijev pääses kriminaalkaristusest

Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas üleeile riigikogu liikme Dmitri Dmitrijevi suhtes läbi viidud kriminaalmenetluse.

Kriminaalmenetlus keskerakondlase Dmitri Dmitrijevi suhtes alustati karistusseadustiku joobes juhtimist käsitletava paragrahvi tunnustel, kuna Dmitrijev sõitis 6. jaanuaril oma autoga teelt välja ning pärast avariid haiglas võetud vereanalüüs tuvastas tal kriminaalse joobe.

Dmitrijev kahtlustatavana oma süüd ei tunnistanud ning selgitas, et ta tarvitas alkoholi pärast avariid. Erinevate menetlustoimingute käigus viidi läbi muu hulgas ka toksikoloogia ekspertiis, mille eesmärgiks oli välja selgitada, milline võis olla Dmitri Dmitrijevi joove juhul, kui ta ei oleks tarvitanud avariijärgselt alkoholi.

Toksikoloogilise ekspertiisiga tuvastati, et avarii hetkel oli ta alkoholi tarvitanud, kuid ei saa kindlalt väita, et ta oli avarii hetkel kriminaalses joobes.​

Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur põhjendas, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks.

«See tähendab, et olukorras, kus kogutud tõendite valguses jääb võimalus, et kahtlustatav tõesti ei olnud avarii hetkel kriminaalses joobes, kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele,» ütles ta.

Prokurör Amur lisas, et ei tasu arva, et kriminaalvastutusest on võimalik end automaatselt vabastada, väites, et alkohol on tarbitud pärast avariid. Sellisel juhul kontrollitakse alati kahtlustatava esitatud versiooni usutavust ning juhul kui tõendid kahtlustatava versiooni ei kinnita, saadab prokuratuur kindlasti süüdistuse kohtusse.

Kuna prokuratuuri hinnangul on leidnud kinnitust, et Dmitrijev ei olnud autot juhtides kaine ning tarvitas alkoholi lisaks ka enne avarii asjaolude väljaselgitamist, saadetakse kriminaalmenetluse materjalid politseile väärteomenetluse läbiviimiseks.

Kui Dmitrijev oleks mõistetud kriminaalkorras süüdi, oleks ta pidanud parlamendist igal juhul lahkuma. Nüüd ootab teda ees ainult väärteomenetlus.

Dmitri Dmitrijevit Postimehel tänase päeva jooksul täiendavaks kommentaariks tabada ei õnnestunud.

Rõivase tapmisähvardusega kohtu all olev mees ei tunnistanud ennast süüdi

Peaminister Taavi Rõivast tapmisega ähvardamises süüdistatav Martin Kattai ei tunnistanud ennast täna Harju maakohtus alanud kinnisel kohtuprotsessil süüdi.

Kuna kohtuprotsess on kinnine, siis ei ole võimalik istungil toimuvat täpsemalt vahendada, ütles kohtute avalike suhete teenistuse juht Malle Aleksius Postimehele.

Peaministri ähvardamise süüasjas jätkuvad Harju maakohtus kohtuistungid reedel ja esmaspäeval.

Martin Kattai (33) ilmus politsei huviorbiiti mullu. 6. septembril käis peaminister Rõivas Tallinnas Vabaduse väljakul sõbralikumat ja tolerantsemat Eestit meelde tuletaval kontserdil. Kattai jäi silma Rõivase vahetus läheduses, käsi peaministri turvateenistuse jaoks ohumärgina taskus.

Paar päeva hiljem, 8. septembril saatis Kattai Reformierakonna peasekretärile Martin Kukele Facebookis kirja. «Me lõpetame siis, kui pagulasi Eestisse ei saabu /.../ Rõivase ilmselt tapame ära. Ma jätsin ta Nõmmel ellu. Ma ei taha olla selles olukorras, aga olen. Kättemaks ei ole sõnades. Martin Kukk, ma jätan su praegu kõrvale sihtmärgi ringist. Tervitused Reformierakonna politseile, me tapame teid kõiki,» kõlasid ähvardused.

Kattai jätkas Facebookis avalikult samasuguste mõtteavaldustega ka pärast seda, kui politsei oli talle 14. oktoobril kehtestanud keelu Rõivasele läheneda: «Võite selle patrulli Rõivase maja eest ära koristada. Kinnitan, et meie hulgas pole mitte ühtegi, kes ründaks naisi või lapsi (erinevalt meie vastastest). Samas pean ka ütlema, et me ei saa tagada Taavi Rõivase ja tema politrukkide turvalisust. Üks asi veel – ajalehele Postimees: jätke tänaõhtune pagulasteemaline vihaõhutamisartikkel avaldamata. Ükskord me võidame niikuinii!»

Oktoobri teisel poolel peeti Kattai kinni ja algatati kriminaalasi. Uurimine tuvastas, et Kattai kogus ja avaldas erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.

«Teise inimese tapmisega ähvardamine ei saa olla aktsepteeritav ning sellisele teole järgneb õiguskaitsjate reaktsioon. Mehe käitumises oli selgeid ohumärke, kuna tema avaldused sisaldasid otseseid ähvardusi kõrge riigiametniku suhtes ning ka viiteid konkreetsetele sammudele, mida ta ähvardatava jälgimiseks teinud oli,» ütles menetlust juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Kohus võib süüdimõistmisel sellise teo eest karistada kuni viie aasta pikkuse vangistusega.

Tallinnas süttis neli garaažiboksi

Täna öösel kell 1.26 teatati häirekeskusele tulekahjust Tallinnas Laevastiku tänaval, kus põles neli garaažiboksi.

 Süttinud garaažidest kahes olid autod sees.

Päästjad lõpetasid kustutustööd kell 3.12. 

Jõelähtmes süttis varahommikul prügila

Harjumaal Jõelähtme vallas asuvas jäätmekeskuses süttisid varahommikul jäätmed 500 ruutmeetril. 

Häirekeskusele teatati tulekahjust Harju maakonnas Jõelähtme vallas Rebala külas kell 5.14. 

Tulekahju lokaliseeriti kell 6.17, jätkuvad järelkustutustööd.

Kahe bussi kokkupõrkes sai viga neli reisijat

Lääne-Virumaal põrkas eile kokku kaks bussi, avariis sai viga neli reisijat.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 15.27 ajal Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Rakvere- Väike‑Maarja-Vägeva maantee 16. kilomeetril. 45-aastane mees sõitis bussiga Renault Master tagant otsa tema ees seisvale bussile Vanhool, millega ootas vasakpöörde võimalust 29-aastane Ivar.

Viga sai neli bussis Renault viibinud inimest: 43-aastane Margit, 60-aastane Tiiu ja 30-aastane Kaari toimetati Rakvere haiglasse, 35-aastane Jane toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Lapsemeelseid hoolealuseid seksuaalselt kuritarvitanud bussijuht jäi süüdi ka teises kohtuastmes

Asenduskodu bussijuht Heino, kes kuritarvitas lapsemeelseid hoolealuseid, jäi ka teises astmes süüdi ja talle mõisteti neli aastat vangistust.

Tartu maakohuskohus mõistis talvel süüdi 14 aastat asenduskodus töötanud bussijuhi, kes süüdistuse kohaselt seksis lapsemeelsete hoolealustega ja pani sugukõlvatud teod toime lastekodu garaažis, vahendas ERRi uudisteportaal «Pealtnägijat». 

Bussijuht kaebas asja edasi ringkonnakohtusse, kust eelmisel reedel tuli otsus, et süüdimõistmine jääb jõusse – see tähendab neli aastat reaalset vangistust.

Loe lisaks: «Pealtnägija»: 67-aastane lastekodu bussijuht kuritarvitas seksuaalselt lapsemeelseid hoolealuseid

Kuidas takistada seda, et Heino pärast karistuse ärakandmist uuesti lasteasutusse tööle ei saa? Seaduse järgi kõik lasteasutused mitte ainult ei või, vaid peavad karistusregistrist kontrollima kõigi töötajate tausta, ent «Pealtnägija» kontrollkõned näitasid, et paljud lasteaedade ja koolide juhatajad pole elektroonilist karistusregistrit kunagi kasutanud.

Foto: Mustvees tuli päevavalgele pirakas lennukipomm

Lõuna-Eesti pommigrupil oli eile kaks väljakutset, kusjuures leiud olid tõeliselt «suurejoonelised».

Nii tuli Mustvees traktoriga töötamisel välja lennukipomm OFAB-100, Põlvamaal Mooste vallas Rasina külas leiti vana elumaja pööningult aga koguni 72 erineva kaliibriga mürsku (13mm – 76,2 mm).

Demineerijad tuletavad meelde, et lõhkekeha leides ei tohi seda ise mingil juhul puudutada. Leiust tuleb minna eemale ning teavitada numbril 112. Kõik lõhkekehad on toodetud sõjapidamise eesmärgil ning mõeldud tapmiseks, vigastuste või suurte purustuste tekitamiseks.

Põlvamaal tuli päevavalgele 71 mürsust koosnev arsenal

Põlvamaal tuli eile päevavalgele 71 sõjaaegsest mürsust koosnev arsenal.

Päästeameti korrapidaja teatel leiti suur kogus lõhkekehi Mooste vallas Rasina külast. Päästeameti demineerijad võtsid ohtliku leiu oma hoole alla.

Demineerijatel oli teisipäeval tööd ka Pärnu maakonnas Audru vallas, kus tuli kahjutuks teha Papsaare külast leitud 21 lasukomplekti.

Jõgeva maakonnas Mustvees demineerisid pommieksperdid Pargi tänavalt mullatööde käigus leitud lennukipommi ning Saare maakonnas Pöide vallas Pöide külast leitud 82-millimeetrise kaliibriga miinipildujamiini.

Kolm jalgratturit sattus avariidesse

Eile sai viga kolm jalgratturit, neist kaks sattus liiklusõnnetusse Tallinnas ja üks Narva-Jõesuus.

Esimene õnnetus juhtus eile kella 11.05 ajal Tallinnas Pärnu maanteel Viru bussipeatuse juures. Sõiduauto Volvo S80, mida juhtis 52-aastane Vivian, põrkas kokku vastu liikunud ning vastassuunavööndisse kaldunud jalgratturi, 19-aastase mehega.

Jalgrattur toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Kella 12.20 ajal toimus liiklusõnnetus Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Kesk ja Sepa tänava samaliigiliste teede ristmikul. Sõiduautot Mitsubishi juhtinud 66-aastane Nikolai ei andnud teed jalgrattaga sõitnud 66-aastasele Vladimirile.

Jalgrattur toimetati Narva haiglasse.

Kella 16.51 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Tartu maantee ja Laulupeo tänava ristmikul. Sõiduauto Fiat Doblo, mida juhtis 29-aastane Merilin, põrkas vasakpööret sooritades kokku esialgsetel andmetel rohelise fooritulega  reguleeritud ülekäigurada ületanud jalgratturiga, 59-aastase Tiiduga.

Jalgrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Eesti kuulsaima küberkelmi isa üritas riiki röövida

Küberpettusega 22 miljonit dollarit teeninud ja USAs karistust kandva Vladimir Tšaštšini isa Viktor üüris riigile kuuluva kinnisvara välja ja teenis sellega ebaseaduslikku tulu.

Eelmise aasta juunis jõustus ringkonnakohtu otsus, millega küberkelm Vladimir Tšaštšinile mõisteti kuus aastat vanglakaristust kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja rahapesu eest, vahendab Äripäev

Osa kinnisasju arestiti ning 21 konfiskeeriti, millest 17 asus Tartus ja neli Tallinnas. Ühe Tallinnas Vladimir Tšaštšinile ja tema abikaasale Evgenia Chashchinale kuulunud korteri, mille omanikuks sai riik, üüris Vladimiri isa Viktor Tšaštšin aga sularaha eest välja ja sai alusetut tulu.

Viietoalisele ja üle 200-ruutmeetrisele korterile, mille köögiakendest avaneb muuhulgas vaade Pirita lahele, leidis Vladimiri isa Viktor üürniku vaid nädal pärast kohtuotsuse jõustumist eelmise aasta juunis, ta üüris selle 2017. aasta alguseni välja ning võttis selle eest kahes osas tasu, 27 000 eurot sularahas.

Loe pikemalt Äripäevast.

«Radar»: kuidas tegutseb 13-aastane vargapoiss, kel staaži juba kuus aastat

Kohtla-Järve linna kõige tuntum varas pole mitte paadunud narkomaan, kes otsib võimalusi uueks doosiks, ega ka inimene, kes muul moel lihtsalt hakkama ei saa, vaid hoopis 13-aastane poiss, kes on tegutsenud juba kuus aastat.

«Ma ei julge öelda, et teda tunnevad kõik Kohtla-Järve inimesed, aga paljud kindlasti,» rääkis kohaliku Säästumarketi turvatöötaja Roman, kel korduvalt ühe ja sama poisiga tegemist tulnud teha.

«Kui teised lapsed käivad põnevuse otsimiseks metsas politseid ja pätti mängimas, siis tema teeb sama asja läbi varguste,» sõnas aga Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Ene Muttika.

«Radari» käsutuses on tervelt kuus erinevat turvasalvestist, kus on täpselt näha, kui hästi, julgelt ja planeeritult poiss tegutseb.

«Radar» uuris, kui palju süütegusid on pool elu varastanud 13-aastane poiss korda saatnud ning miks ei ole suudetud hoolimata erinevate spetsialistide kaasamisest ning erikoolist tema tegevust pidurdada.

Fotod: «osav» sohver sõitis otsa parkinud Fordile ja maja käsipuule takkapihta

Politsei palub kaasabi, selgitamaks sõidukijuhte, kes põhjustasid ööl vastu tänast Tartus varalise kahjuga liiklusõnnetuse.

Nimelt sõideti ööl vastu 24. maid Uus 65 maja ette pargitud musta värvi Ford Mondeole külge ning oli kahjustatud ka maja metallist käsipuu.

Samuti avastati, et ööl vastu 24. maid on Pikk 78 maja ees külge sõidetud halli värvi Ford Mondeole ning tekitatud sõidukile tehnilised vigastused.

Kõigil, kel on teavet juhtunu asjaolude kohta, palutakse sellest teada anda politsei infotelefonil 612 3000 või e-mailil louna.ate@list.politsei.ee

Veoauto põrutas Tartus läbi vangla aia

Täna keskpäeval sõitis suur veoauto seni teadmata asjaoludel läbi hiljuti Tartus Turu tänava ääres avatud avavangla müratõkkeaia. Juht sai vigastada ja kiirabi viis ta haiglasse.

Masin jäi sündmuskohal viibinud reporteri Jaan Olmaru sõnul pidama napilt enne avavanglat ümbritsevat traataeda. Müratõkkesein on aga purustatud. Veoauto koormaks on rasked metalldetailid.

Tartu päästekomando meeskonnavanem Mart Vare ütles, et veok tuli kesklinna poolt ja kaldus üle vastassuuna kahe sõidurea, üle muruplatsi ja läbi müratõkkeaia. Juht astus pärast avariid oma jalul autost välja, kuid kiirabi viis ta vigastuste kontrollimiseks siiski haiglasse.

Purunes ka auto kütusepaak. Päästjad asusid kütust ümber pumpama.

Kinnitamata andmetel võis avarii põhjuseks olla terviserike, kuid väidetavalt olid mehel ka alkoholi tarbimise jääknähud.

Video: politsei tabas kahe päevaga 15 uimastikaubitsejat

Mai esimesel nädalal pidasid Põhja prefektuuri kriminaalpolitseinikud kahe päeva jooksul kinni 15 inimest, keda kahtlustatakse uimastite käitlemises. Kinnipeetute juurest võtsid politseinikud ära eeskätt fentanüüli kokku koguses, millest saanuks tekitada joobe sadadele inimestele.

Lisaks leiti ka amfetamiini, kokaiini ja kanepit. Kõik ära võetud ained on edastatud ekspertiisi, kinnitas Põhja prefektuur.

Lisaks uimastitele leiti kinnipeetute juurest tuhandeid eurosid, mis ilmselt on saadud narkootiliste ainete müümise eest.

Kahepäevase tänavaoperatsiooni käigus pidasid kriminaalbüroo politseinikud teiste hulgas kinni mehe, kes andis keelatud ainet edasi alaealisele. Samuti taksojuhi, kes kahtlustuste kohaselt jagas laiali kokaiini. 

Suurem osa uimastite vahendamises kahtlustatavad on ka varasemalt narkosüütegusid toime pannud.

Mai alguses korraldatud tänavaoperatsioon, mille eesmärk on tõkestada uimastite kättesaadavust tänaval, on järjekorras teine sel aastal. Märtsis pidasid Põhja prefektuuri politseinikud tänavaoperatsiooni käigus kinni 13 narkootikumide käitlemises kahtlustatavat.

Tänavu tabatud juba sada kahtlustatavat

Põhja prefektuuri narkoüksuse juhi Leho Lauri sõnul aitab tänavamüügi tõkestamiseks korraldatud reid kindlasti kaasa narkokuritegude vähendamisele. «Iga nn vahelüli eemaldamine tänavalt aitab jõuda müüjate varustajateni, kes reaalselt elatuvad teiste inimeste, seal hulgas noorte, tervise ja elu arvelt,» ütles Laur.

Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marek Soomaa: «Sellise tänavaoperatsiooni eesmärk on vähendada narkootikumide kättesaadavust. Tavaliselt tabatakse sellise operatsiooni käigus üle 10 kuriteos kahtlustatava, kellest enamus on õiguskaitseasutustele varasemast tuttavad ning paljud neist ka ise narkootikumide sõltlased.»

Selle aasta viie kuuga on Põhja prefektuuri narkoüksuse politseinikud pidanud kinni ligi sada narkootiliste ainete käitlemises kahtlustatavat. Talituse töötajad on erinevate kriminaalmenetluste raames võtnud kinnipeetutelt ära üle 130 000 euro väärtuses kuritegelikul teel saadud vara.

Saverna hooldekodust lahkunud 74-aastane mees leiti üles

19. mail Põlvamaal Saverna hooldekodust lahkunud 74-aastane Peeter on leitud.

Politsei teatel naasis Peeter pärast pea nädalast eemalolekut tagasi hooldekoju, ta on elus ja terve ning ohus ei olnud.

Kokkupõrkes said viga nii jalakäija kui jalgrattur

Tallinnas sõitis joobes jalgrattur otsa jalakäijale, mõlemad said vigastada.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 20.36 ajal Tallinnas Pirita teel Marjamäe bussipeatuse juures. Alkoholijoobes 39-aastane jalgrattur sõitis otsa 28-aastasele jalakäijale.

Nii jalakäija kui jalgrattur toimetati Ida-Tallinna keskhaigla Ravi tänava korpusesse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Eile juhtus veel teinegi liiklusõnnetus joobes jalgratturiga. See toimus kella 21.50 ajal Pärnu maakonnas Halinga vallas Pärnu-Jaagupi alevikus Uus tänav 30 maja ees. Seal kukkus alkoholijoobes 30-aastane jalgrattur koos jalgrattaga selili ja sai vigastada.

Jalgrattur toimetati Pärnu haiglasse.

Soome soovib vargusi sooritanud eestlase loovutamist

​Soome ametivõimud taotlesid täna Harju maakohtus vargusi toime pannud eestlase loovutamist Soomele, kuid kohus esialgu otsust veel ei langetanud, kuna mehel on ka Eestis kriminaalmenetlus pooleli.

Soome ametivõimude süüdistuse järgi pani eestlane Rain Soomes varguseid toime 2009. aastal ning 2010. aastal anti ta kohtu alla, kuid istungitele mees ei ilmunud.

Praeguseks on Raini suhtes ka Eestis mitme süüepisoodi asjus menetlused pooleli ja röövimises kahtlustatavana võeti ta ka vahi alla.

Esmaspäeval arutas Harju maakohus mehe Soomele loovutamist, kuid esialgu otsust ei langetatud. Nimelt tuleb eelnevalt selgitada, kas mehe Soomele loovutamine on ajaliselt võimalik ka ajal, mil tema osas Eestis kriminaalmenetlus veel käib.

Noarünnaku üle elanud naine varjas enda pussitajat

Valgamaal jõudis kohtusse kurioossne juhtum, kus elukaaslase noarünnaku üle elanud naine varjas esmalt pussitaja isikut, vassides, et teda ründas tänaval tundmatu isik.

Süüdistuse kohaselt tekkis selle aasta 13. veebruaril Valgas Allika tänaval asuva maja korteris süüdistatava, 34-aastase mehe ja 27-aastase naise vahel armukadeduse pinnal tüli, mille käigus lõi mees noaga naist kõhtu.

«Algselt ei soovinud kannatanu, et mees karistada saaks. Sel põhjusel mõtles kannatanu politsei jaoks välja loo, nagu oleks teda tänaval võõrad rünnanud, kuid juhtumi uurimise käigus jõudsid kriminaalpolitseinikud tõeni välja,» kommenteeris ringkonnaprokurör Milvi Väin.

Nii sai mees kohtueelse menetluse lõppedes süüdistuse raske tervisekahjustuse tekitamises, mille eest näeb karistusseadustik süüdimõistmisel ette kuni 12-aastase vangistuse.

Tartu maakohtu Valga kohtumaja pidi süüasja hakkama arutama esmaspäeval, kuid istung lükkus edasi. Nimelt selgus, et süüaluse osas on algatatud veel üks kriminaalasi, taaskord sama kannatanu kallal vägivallatsemise kahtluse tõttu.

«Et oleks võimalik mõlemat sündmust kohtus koos arutada, määrati uus istung 13. juunile,» selgitas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm BNSile.

Autoga sõitma läinud ja kadunuks jäänud vanahärra leiti üles

Tähelepanelik inimene aitas politseil kindlaks teha eile Tartumaal kodust autoga lahkunud ja kadunuks jäänud 71-aastase Juhani asukoha.

 

Politseiga võttis täna õhtupoolikul ühendust tähelepanelik inimene, kes oli eile Konguta vallas näinud kirjeldusele vastavat sõidukit ning ajanud paar sõna juttu ka masina roolis olnud mehega.

Täna avastas ta meedia vahendusel, et nii kohatud isiku kui sõiduki kirjeldus langeb üks ühele kokku politsei poolt otsitava Juhani ja tema Citroen Berlingoga. Ta teatas juhtunust politseile ning saadud lisainfo pinnalt asusid korrakaitsjad täpsustama Juhani võimalikku edasist teekonda.

Peagi leitigi mehe sõiduk lähistelt ühelt eraldatud metsasihilt. Sõidukis kedagi ei olnud, kuid piirkonna edasisel põhjalikul läbikäimisel ja juhtniitide otsimisel jõuti ühe alajaama juurde, kus Juhan oli maas pikali.

Mees oli elus ja teadvusel, kuid tema tervisliku seisundi tõttu viis kiirabi ta esialgu haiglaravile.

ERRi Ameerika korrespondendi ametisse asub Maria-Ann Rohemäe

Rahvusringhäälingu uueks Ameerika korrespondendiks saab ERRi uudistetoimetuse reporter Maria-Ann Rohemäe. Senine korrespondent Lauri Tankler soovib naasta kodumaale tuleva aasta alguses.

«Maria-Ann Rohemäe kasuks rääkis asjaolu, et vaatamata oma suhteliselt lühikesele ajakirjanikukarjäärile on ta töötanud nii ERRi tele- kui ka raadiouudistes ehk tunneb mõlema köögipoolt,» põhjendas ERRi uudistetoimetuse juht Urmet Kook valikukomisjoni otsust.

«Lisaks on Maria n-ö läbi seinte mineja tüüp, millist oskust läheb meie kauaaegse Ameerika korrespondendi Neeme Raua sõnul seal väga vaja, sest paraku on Eesti-suguse väikeriigi korrespondendil USAs väga raske löögile pääseda,» lisas Kook.

«Minu soov on, et Ameerika inimesed, eluolu ja poliitika jõuaksid Eesti televaatajatele ja raadiokuulajatele lähemale. Peab tekkima inimkontakt ja kohalolutunne. Vaatajad ja kuulajad peavad aru saama, miks on ERR Ameerikas. See koht on oluline ja peab ka inimestele kodudes nii näima,» rääkis Maria-Ann Rohemäe.

Valikukomisjoni kuulusid ERRi kauaaegne korrespondent Ameerikas Neeme Raud, uudiste välistoimetuse juht Aarne Rannamäe, juhatuse liige Ainar Ruussaar, raadiouudiste juht Indrek Kiisler, «Aktuaalse kaamera» pearežissöör Rait-Roland Veskemaa ning uudistetoimetuse juht Urmet Kook.

ERR hakkas uut Ameerika korrespondenti otsima, kuna senine korrespondent Lauri Tankler soovib 2017. aasta alguses kodumaale naasta. Uus korrespondent on ERRil plaanis Washingtoni saata hiljemalt jaanuari alguseks, et kaks korrespondenti saaksid mõnda aega koos töötada ja vahetus toimuks sujuvalt.

Maria-Ann Rohemäe on sündinud 1990. aastal. Ta õppis Rakvere reaalgümnaasiumis ning aastatel 2010-2013 Tartu ülikoolis bakalaureuse õppes ajakirjandust ja kommunikatsiooni. Sel suvel kaitseb Tartu ülikoolis magistrikraadi ajakirjanduse erialal.

Video: teadlane jäädvustas välgulöögid, tehes 7000 kaadrit sekundis

Äike ja sellega kaasnevad välgulöögid võivad olla ohtlikud, kuid samas on need huvitavad ja võimsad loodusilmingud.  

USA Florida tehnikaülikooli teadlane Ningyu Liu tegi video, millel on näha välgulööke liikumas aeglaselt, mitte nii kiiresti kui tavaliselt, paljastades nende löökide dünaamika.

Liu jäädvustas välgulööke 7000 kaadrit sekundis ja sai imepärase video, mis näitab neid nagu aegluubis.

Videol on näha, et välgulöögid koosnevad kahest osast, põhilisest ja sabast. Esmalt tekib nõrk välgulöök, millele järgneb tugev, kiire ja ere osa.

Wikipedia: Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (tajutav valgusefektina) ja müristamine (tajutav heliefektina) jne.

Kui palju Zika viirus maailmale maksma läheb?

Praeguste hinnangute järgi 3,5 miljardit dollarit, ent kust me seda teame?

Maailmapanga hinnangul ei lähe Zika viirus kalliks maksma üksnes sündimata lastele vaid Lõuna-Ameerika riikide majandusele tervikuna. Viiruse hinnasildile kirjutab Maaimapank umbes 3,5 miljardit USA dollarit ning seda pelgalt 2016.aasta jooksul, kirjutab briti väljaanne The Conversation.

Kuidas see number aga saadi ning mismoodi arvutada Zika või Ebola kulusid? Üldiselt kujunevad need summad välja erineva valdkonna rahasid kokku liites, sinna kuuluvad: otsesed kahjud, tootlikkuse vähenemine, surmad ning haiguse vältimisest tulenev mõju.  

Zika puhul läheb näiteks suur osa otsestest kuludest püüule sääski kontrollida. Brasiilias võitleb viirusega ka sõjavägi.

Tootlikkuse vähenemist saab mõõta haigeks jäänud inimeste kaudu, kes tööle ei jõua. Maailmapanga hinnangul nakatub tänavu  Zika viirusesse umbes neli miljonit inimest. Kuna neist jääb otseselt haigeks umbes viiendik, eeldab pank, et Lõuna-Ameerika ja Kariibimere piirkonnas jääb vähemalt nädalaks töölt eemale umbes 750 000 inimest.

Surmade puhul kasutatakse majandusanalüüsides laialt levinud «eluhinna» mõistet, mis arvutatakse selle põhjal, kui palju on ühiskond valmis maksma selle eest, et inimest elus hoida. See number erineb uuringuti suuresti, kui näiteks USA transpordiamet hindab ühe elu väärtuseks üle üheksa miljonit dollarit, siis näiteks keskkonnaagentuuride puhul on see vähem – 7,4 miljonit.

Viimaks tekitab kulusid ka tõsiasi, et suur hulk inimesi üritab haigusest eelmale hoida. See tähendab, et viiruse levialadele reisib vähem inimesi, vanemad ei julge lapsi kooli saata jne. 

Eesti teadlaste abiga käib tõuaretus geneetika abil

Inimese viljakust ja tõukarja arendamist uurivad teadlased teevad tihedalt koostööd.

Piimakarja tarvis on oluline, et sünniks tugevaid ja terveid lehmvasikaid. Tänapäeval ei jäeta seda enam juhuse hooleks: Eesti Maaülikooli teadlaste uurimistöö tulemusena kasutatakse kaasaegses tõuaretuses üha enam genoomanalüüsi ja sigimistehnoloogiate abi.

Eesti Maaülikooli teadusprorektor ja veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Ülle Jaakma selgitas, et reproduktiivmeditsiini ehk viljakustehnoloogiad on nii loomade kui inimeste puhul küllalt sarnased. Seetõttu teevad nii inimese viljakust kui tõukarja arendamist uurivad teadlased tihedalt koostööd.

«Katseklaasis kasvatatakse embrüoid tänapäeval rohkem kui loputatakse välja doonorlehmadelt. Katseklaasiembrüote puhul on võimalik valida järglaste sugu ja piimakarja aretuses on oluline, et sünniks rohkem lehmvasikaid,» rääkis Jaakma.

Kunstviljastamises on suurim probleem see, kuidas valida välja parimad embrüod. Traditsiooniliselt on võimalik embrüoid vaadelda mikroskoobi all, kuid selle välimus ei anna kogu infot embrüo eluvõime kohta.

Embrüo eluvõime hindamiseks on kasu tänapäeva erinevatest «-oomika» tehnoloogiatest. Kõige paljulubavam on embrüo metaboloomika, mis võimaldab mõõta, milliseid aineid embrüo eritab ja milliseid kasutab.

Veiseembrüote katseklaasitootmine on juba praegu jõudmas igapäevapraktikasse. Praegu on käimas katsetused koostöös Tartu Agro ja Ranna farmiga ning seejärel kasutatakse viimistletud tehnoloogiat juba edaspidi Eestis laiemalt.

Tokyo olümpiamängudel võib näha inimtekkelist meteoriidisadu

Midagi sellist ei ole kunagi varem olümpial tehtud.

Jaapani firma Ale töötab parasjagu meetodi kallal, mis suudaks esile kutsuda meteoriidisaju. Nüüd räägitakse aga võimalusest, et lahendust võidakse kasutada 2020. aasta Tokyo olümpiamängude avamisel, vahendas Business Insider.

Inimtekkeline meteoriidisaju koosneb 500 – 1000 osakesest. Ehkki iga osake on vaid mõnemillimeetrine, lähevad need atmosfääri jõudes põlema ja see tekitab imelise vaatemängu. Firma hinnangul võib sadu näha 100 kilomeetri raadiuses. Tokyo lähedal tähendab see ilusat vaatepilti ligi 30 miljonile inimesele.

Meetodi arendamiseks on meteoriidisadu siiani katsetatud vaakumruumis, pommitades neid kuuma gaasiga, et luua tingimused, millega osakesed atmosfääri jõudes kokku puutuvad. Olenevalt materjalist hakkavad osakesed erinevat värvi helendama.

Meteoriidisadu on aga üpriski kallis lõbu. Ühe osa hinnaks tuleb praeguste ennustuste kohaselt umbes 8,1 dollarit ning kokku võib kogu sõu maksma minna neli kuni kaheksa miljonit dollarit.

Ehkki tehnoloogia pakuks olümpial põnevust, vaatab firma meelelahutusest kaugemale. Ettevõtte esindajate sõnul loodavad nad oma teavet ära kasutada nii, et kosmoses saaks tulevikus vanu katkiseid satelliite turvaliselt ära põletada.

Vaata meteoriidisaju kohta tutvustust siit:

Pildid ja video: Hispaanias leiti 14 500 aasta vanused koopamaalingud

Arheoloogid leidsid Põhja-Hispaaniast Atxurra koopastest koopamaalingud, mis on umbes 14 500 aasta vanused ja mille kohta varasematel kümnenditel teave puudus.  

Tegemist on 70 loomi ja jahipidamist kujutava maalinguga, mis pärinevad  kiviaja hilisest perioodist. Ühel sellisel on kujutatud piisonijahti, looma ümber on kütid, kes on odad piisonisse torganud, edastab Daily Mail.

Kiviaja kolmas periood algas umbes 40 000 aastat tagasi ja lõppes 10 000 aastat tagasi ning sela ajal toimus inimühiskonnas mitmeid arenguid, kaasa arvatud see, et hakati kasutama kivist, ränikivist ja luust tööriistu, küttimisvahendeid ja relvi.

Kiviaja inimesed hakkasid oma elukohtadesse, koobaste seintele, joonistama pilte keskkonnast, elust ja tegevusest.

Koopajooniste leiupaik, Atxurra koobastik, asub Baskimaa linnast Bilbaost 50 kilometri kaugusel asuva Berriatua küla juures. Kohalike võimude sõnul on selles koopas Baskimaa suurim iidsete koopajooniste kollektsioon.

Joonised avastasid arheoloog Diego Garate ja koopauurija Iñaki Intxaurbe, kelle teatel on näha mitmesuguseid loomi, kaasa arvatud piisoneid, hobuseid, kitsi ja hirvesid, 300 meetri ulatuses. Tuhandete aastate jooksul on koopamaalingud heledaks kulunud ja neid on treenimata silmaga raske leida.

Atxurra koobastikleiti juba 1929. aastal, kuid alles 2014. aastal käivitati selle uuring ning joonisteni jõuti 2015. aasta septembris.

Kas puud magavad öösel?

Kas pärast pikka fotosünteesirikast päeva vajavad puud öisel ajal rahu ja jäävad magama? Teadlaste sõnul saab «magamist» mitmel moel defineerida, kuid öösel puud tõesti magavad.

Soome geouuringute instituudi teadlased tegid katse kahe arukasega (Betula pendula), kasutades laserit, mis mõõtis nende puude oksade ja lehtede liikumist, edastab Live Science.

Üks puudest asus Austrias, teine Soomes ja neid mõlemaid jälgiti septembris alates päikeseloojangust kuni päikesetõusuni kuivadel tuulevaiksetel öödel. Tegemist oli sügisese pööripäeva lähedase ajaga, mil päev ja öö olid peaaegu sama pikad.

Laserites kasutati infrapunakiirgust, mille abil saadi puul toimunust selge ülevaade. Uurimine näitas, et arukaskede oksad ja lehed vajusid öisel ajal allapoole nagu magaksid, kuid kui saabus hommik kerkisid jälle ülespoole.

«Uuring paljastas, et kogu puu jäi öösel «tukkuma», sellele viitab okste ja lehtede muutunud asend. Muutused ei ole küll suured, viiemeetrisel puul olid need kümme sentimeetrit,» teatas puuteadlane Eetu Puttonen.

Ei ole teada, kas puude «äratuskellaks» on päikesetõus või on puudel oma sisemine «kell».

«Teada on, et puu hakkas ärkamiseks ettevalmistusi tegema natuke aega enne päikesetõusu, selle tõttu võib oletada, et puudel on sisemine kell,» nentis uurija.

Tedlaste sõnul ei olnud puude magamise ja ärkamise avastamine tegelikult midagi uut, sest enamikul elusorganismidel on olemas sisemine kell. Iga aednik teab, et osa lilli paneb ööseks õied kinni ja avab need hommikul ning osa puid teeb sama oma lehtedega.

Botaanik Carl Linneus (1707- 1778) tegi katse, viies lilled pimedasse keldrisse, kuid ka seal allusid lilled öö ja päeva vaheldumise rütmile. Charles Darwin (1809 – 1882) märkas samuti, et taimede lehed ja õied nagu magaksid. Need kaks teadlast uurisid väikeseid potililli, Soome teadlaste uuring oli esimene, mis keskendus suurtele puudele.

Uurijate arvates mängib puude öisel ajal magamises rolli puus olev vedelik ja rakkude siserõhk. Edaspidi on kavas uurida puudes vedeliku liikumist, et saada veelgi täpsem ülevaade puude magamisest ning öö ja päeva rütmile allumisest. 

Vaata, kuidas septiku sisust tasuta energiat teha

Miks peame maksma kanalisatsiooni või septiku tühjendamise eest, kui võiks kasutada selle sisu hoopis kütusena?

Nii küsib Tartu ülikooli keemia instituudi teadur Tavo Roman ERRi teadusportaalis Novaator. Kütuseks valiti rammusam looduslik muda, millele lisati sama palju Tartu veepuhastusjaamast saadud aktiivmuda (väljaheiteid, sõnnikut, toidujäätmeid jmt). Sobiv bakteriaalne koostis moodustub ise 1–8 nädala jooksul, kusjuures värske suvine muda hakkab tööle oluliselt kiiremini, kui talvine külmunud muda. Et patarei anum on kinnine ja seal on vaid mõned pisikesed õhuaugud, siis ebameeldivat lõhna tunda ei ole ning seda võib vabalt suvilas öölambi patareidena kasutada.

Loe täpsemalt SIIT!

Vaata videost, kuidas patareid valmistada: 

Tudengid hakkavad plastkarpidest 3D-niiti tootma

Tudengite energiasäästu konkurss Negavatt valis eile võitjad: plasti töötlemine, topsidest loobumine ja sooja kokkuhoid.  

Negavati konkursi idee on panna tudengid energiasäästlikke lahendusi looma, eelmistel aastatel on sealt välja kasvanud näiteks kraanivee kampaania ning kraanide alla paigaldatavad energia säästjad. Eile kuulutati välja aga selle aasta võitja, kelle lahendus on anda plastile uus elu, kogudes kokku laborites kasutatavate pipetiotsikute karbid. 

Jutt käib suurtest numbritest, sest aasta jooksul jääb ülikoolide laborites üle 40 000 karpi. Praegu lähevad need karbid lihtsalt prügiks. Karbiketrajate Kuldar Kõivu ja Tarmo Möldri idee on need aga kokku korjata ja purustada. Tekkinud värviline puru töödeldakse ümber 3D-printeri niidiks.

Noormeeste sõnul aitaks plastprahi kõikjalt Tartu Ülikoolist kokku kogumine säästa ligi 80 megavatt-tundi energiat aastas – see võrdub umbes 14 majapidamise aastase energiatarbega. Karbiketrajate eesmärk on jõuda ülikoolidest ka bioloogiaettevõtetesse, ent hiljem ka tavakodudesse.

Teise koha said kohvitopsidest loobuma kutsujad TLÜ tudengid ning kolmandaks tulid klassiruumidesse soojustagasteid paigaldavad TTÜ üliõpilased. 

Negavatti korraldati tänavu juba kolmandat korda. 

Toitumisteadlane hoiatab veganeid ohtude eest

Džomolungma, maailma kõrgeim mägi on nõudnud viimase nädalaga neli ohvrit, sealhulgas kogenud mägironija, 34-aastase Melbourne'i ärikoolis õpetanud lektori Maria Strydomi, kes soovis tõestada, et veganid suudavad teha täpselt sama, mida traditsioonilisema toidusedeliga inimesed.

Kõik märgid viitavad, et naine suri enne tippu jõudmist mäehaigusesse, mille all kannatas ka tema sama elustiili viljelev abikaasa, kes kõige hullemast siiski pääses, kirjutab ERRi teadusportaal Novaator. Paar päeva varem jõudis edukalt mäe tippu samuti veganist Indias Mumbais sündinud progammeerija.

Toitumisteadlase Mai Maseri sõnul on veganid küll tavaliselt toitumisalaseid valikuid tehes väga targad ja teavad, missuguseid toidulisandeid võtma peaks, kuid veganiks hakates tuleb teha valikuid väga hoolikalt, sest toidud imenduvad kõige paremini just siis, kui neid süüa sellises kombinatsioonis, nagu organism on ajalooliselt harjunud ja teadus kinnitanud.

Heaks näiteks on raud, mida organism omastab oluliselt paremini C-vitamiini juuresolekul, kuid keha vajab näiteks ka piisavalt valke ja energiat, mille saamiseks tablettide söömine tavatoidu asemel ei ole Maseri hinnangul kõige mõistlikum lahendus.

Insener võitis laborisse evolutsiooni toomise eest miljon eurot

USA insener Frances Arnold võitis Millenniumi Tehnoloogia auhinna tänu kasulike ainete loomisele.  

Luues laboris looduslikust valikust kiirendatud versiooni, on Arnold suutnud luua uued ensüümid, mida kasutatakse tehnika valdkondades, majapidamistarvetes ja isegi suhkrust kütuse tegemisel. Auhinna 12-aastase ajaloo jooksul on Arnold esimene naissoost võitja.  Millennumi Tehnoloogia auhinda antakse inimeste elu paremaks muutvate leidude eest.

Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist. Arnold rääkis BBC-le, et evolutsiooni kasutamise idee paremate ensüümide saamiseks tuli tal juba 20 aastat tagasi laboris töötades.

«Evolutsioon on minu jaoks kõigi aegade parim disainer ja kavandaja. Seega uskusin, et just evolutsioon peaks olema uute bioloogiliste koodide aluseks, mis võiks inimesi aidata,» rääkis ta.

Looduses muutuvad isendid nii, et aegade jooksul jäävad üha enam ellu parema geneetilise koodiga loomad – Arnold võttis selle lähenemise aga ka laborisse, muutes korduvalt samade ainete «koodi», kuni hakkasid selguma parimate omadustega variandid.

Varem on sama auhinna võitnud näiteks Briti arvutiteadlane Stuart Parkin arvuti mahutavuse suurendamise eest ja soomlane Linus Torvalds Linuxi loomise eest.

Miks lastel lihtsad sõnad sassi lähevad?

Lapsed ei pruugi «ja» ning «või» vahel erinevust näha.

«Magustoiduks on jäätis või kook,» annate oma lapsele enda arust selge valiku. Põnn ignoreerib valikut aga täielikult ning nõuab nii jäätist kui ka kooki. Kuigi vahel võib tegu olla ka jonniga, näitavad teadusuuringud, et laps ei pruugi «ja» ja «või» vahel lihtsalt vahet teha. Laps näeb seal hoopiski kutset jäätisele ja koogile mõlemale.

Miks see nii on? Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi (MIT) ja Carletoni ülikooli teadlased korraldasid sellele küsimusele vastamiseks 3–6 aastaste laste hulgas eksperimendi. Selgunu oli mõnes mõttes paradoksaalnegi: laste peas toimub sõnade analüüsimisel keerulisem protsess kui varem arvasime. Ajakirjas Natural Language Semantics avaldatavad tulemused kinnitavad varasemaid uuringuid.  

Kuigi lapsed kasutavad sõnade ja lausete mõistmisel peaaegu sama tehnikat, mida täiskasvanud – lauseid hakatakse peas testima ja täpsema tähendusega lauseteks teisendama –, ei saa laste aju aru, et lause tähendus muutub, kui «ja» «võiga» asendada.

«See ei ole tegelikult suur erinevus, sest varem on arvatud, et lapsed erinevad lausete mõistmisel täiskasvanutest palju rohkem: meie näitasime aga, et tegelikult toimivad nad täpselt samamoodi ja see on ainukene väike erinevus,» ütles üks uuringu autoritest, MIT-i professor Danny Fox.

Peas käib lausete arvutamine 

Selleks, et täpselt aru saada, mida ikkagi täiskasvanud ja lapsed lausete mõistmisel teevad, kujutage ette järgmist olukorda. Koosolekule minnes jätate oma lauale 12 küpsist, tagasi tulles kuulete aga kolleegilt, et Mart sõi mõned küpsised ära. Oletame nüüd, et järele vaadates selgub, et Mart sõi tegelikult kõik küpsised ära. Kuigi lause «Mart sõi mõned küpsiseid ära» ei ole otseselt vale, tunduks täpsem öelda «Mart sõi kõik küpsised ära».

Selle hinnangu jaoks peab aga täiskasvanu oma peas lause loogikat ja selle alternatiive hindama. Mõneti on tegu kalkuleerimisega. Lause «Mart sõi mõned küpsised ära» nõuab kahte arvutust. Esiteks tuleb läbi mõelda võimalikud alternatiivid: mis juhtub siis kui «mõned» «kõigiga» asendada? Teine samm oleks aru saada, et nii saab lause tegelikult uue tähenduse ja mõistame, et lause «Mart sõi mõned küpsised ära» tähendus on tegelikkuses «Mart sõi ära mõned, aga mitte kõik küpsised.» Nii saame esialgsest lausest oma pähe uue, kindlama tähendusega lause. Muidugi toimub see protsess ajus väga kiiresti.

Et sama protsessi laste peal kontrollida, kaasasid teadlased oma eksperimenti 59 inglise keelt kõnelevat last ja 26 täiskasvanut. Osalistele esitati erinevaid lauseid koos piltidega ning küsiti, kas lause on pildi suhtes tõene või väär. Näiteks pandi laste ette pilt kolmest banaani või õuna hoidvast poisist koos lausega «Iga poiss hoiab banaani või õuna» ja küsiti siis, kas väide oli õige või vale.

Katsetest järeldasid teadlased, et ehkki laste peas toimuvad samamoodi «lausearvutused» ei näe nad  nad «jad» «võiga» asendades lause tähenduse muutust, vaid nende peas muutubki see kindlamaks.

Teadlased väidavad sedagi, et teiste keelte põhjal tehtud uuringud toetavad nende leide. Seda näitavad näiteks Austraalia põliskeele Walpiri ja Ameerika viipekeele põhjal tehtud analüüsid. Tulevikus korraldavad nad sama eksperimendi ka prantsuse ja jaapani keeles.  

Hiinas pruuliti 5000 aastat tagasi odrast õlut

Arheoloogid leidsid Hiinas keraamikakilde, mille uurimine näitas, et seal valmistati õlut 5000 aasta eest ning õlles sisaldus «salaaine».

Shaanxi provintsist Mijiayast avastatud keraamikalt leiti jälgi õlletegemise kõrvalsaadusest oksalaadist kui ka teraviljadest nagu hirss ja oder ning mitmesugustest taimedest, edastab Live Science.

Teraviljade hulgas oli ka õlle «salaaine» oder, kuna tänu sellele teraviljale saadi õllele omane maitse ja toimus käärimisprotsess.

Ajaloolistel andmetel kasvatasid otra juba sumerid ja babüloonlased umbes 8000 aastat tagasi, hiljem tegid seda iidsed egiptlased.   

Ei ole täpselt teada, millal Hiinas õllevalmistamisega algust tehti, kuid Mijaiyast leitud keraamika andmetel tehti seal 5000 aastat tagasi kvaliteetset õlut, seega pidi õlletegemine ning ka odra kasvatamine ja kasutamine toiduainena saama alguse varem.

California ülikooli teadlase Wang Jiajingi teatel leiti Mijaiyast nii keraamikat kui ka ahje ja muid abivahendeid, mis kõik pärinevad kiviaja hilisest, Yanshao perioodist.

Wangi sõnul oli üllatus, et odra kasutamine Hiinas ulatub nii kaugesse minevikku, kuid kuidas ja millistel tingimustel õlletegemine Hiinasse jõudis ei ole selge.  

Neoliitikumi asulakoha Mijiaya avastas 1923. aastal Rootsi arheoloog Johan Gunnar Andersson, see asub tänapäeva Xiani lähedal.

Hiina arheoloogid tegid paigas väljakaevamisi 2004 – 2006, enne kui sinna hakati rajama uusehitisi. 2012. aastal asuti leide uurima ja siis paljastus, et paigas võidi valmistada õlut, sellele viitasid lisaks keraamikale mitmed objektid.

2015. aastal külastasid Shaanxi arheoloogiainstituuti Stanfordi ülikooli teadlased, kelle uurimine kinnitas veelkord, et Mijiayas pruuliti 5000 aastat tagasi odrast õlut.

Keraamikakildudele tehtud analüüsi kohaselt koosnes tollane õlu mitmest komponendist, kaasa arvatud odrast.

«5000 aastat tagasi võis õlu olla uudne jook, mida ei tarbitud igapäevaselt, vaid erisündmuste puhul,» nentis Wang.

Varasemast oli andmeid, et Hiina mõnes paigas hakati otra kasvatama umbes 2000. aasta paiku eKr, kuid laialdane kasvatamine sai alguse Hani dünastia perioodil (206 eKr – 220 pKr). 

Sead teevad hiinlased nägijaks

Sarvkesta haigust saab ravida nii, et inimese sarvkest asendatakse sea omaga.

Viiendik maailma pimedatest inimestest elab Hiinas, kokku on seal oma nägemise kaotanud üle kaheksa miljoni hiinlase. Pooltel juhtudest on hiinlased nägemise kaotanud just sarvkesta haiguse tõttu ning kuigi sarvkesti on võimalik siirdada, ei jätku inimeste sarvkesti kõikidele ootajatele.  Mullu andis aga Hiina valitsus rohelise tule sigade sarvkestade kasutamiseks, kirjutab BBC.

Ehkki protseduur võib kõlada alguses üllatuslikult, on sigade ja inimeste sarvkestad tegelikult väga sarnased. Kuigi katseid on tehtud ka teiste loomade sarvkestadega (kasutades kanu, lehmi, parte, kitsi, ahveja lambaid), kandsid just sigade sarvkestad kõige väiksema tõenäosusega viiruseid, mistõttu otsustati just nende kasuks.

Praeguseks on tehtud juba üle 200 sea sarvkesta siirdamise operatsiooni.  Üks neist 200 patsiendist on turvamees Wu Pinggui, kes kaotas nägemise silma lennanud putukast tekkinud põletiku tagajärjel. Arstid asendasid aga tema sarvkesta sea omaga ning 24 tundi pärast operatsiooni hakkas tema nägemine paranema. Tohtrite sõnul peaks nägemine täielikult taastuma juba 2 – 3 nädala jooksul  

Kuigi hiinlased on  operatsioonide suhtes optimistlikud, muretseb osa arste, et uue tehnoloogia kasutamisega ollakse liiga rutakad, sest ei ole veel teada, missuguseid tagajärgi võib sea sarvkest pikas plaanis tuua. 

Video ja galerii: ESA saatis järgmised Galileo satelliidid kosmosesse

Täna kell 11:28 saadeti Prantsuse Guajaana kosmosekeskusest välja Galileo 13 ja Galileo 14. Vaata satelliitide kosmosesse lendamist siit: 

See on juba seitsmes kord kui Galileo satelliit kosmosesse lastakse ning koos tänastega teeb see kosmosesse jõudnud satelliitide arvuks 14. Kokku plaanitakse neid Maalt välja saata 24. Rakettide tõus kestab veidi üle üheksa minuti, misjärel tulistatakse satelliidid orbiitidele.

Satelliidid koguvad maakeralt infot, mida saab kasutada näiteks kliimamuutuste jälgimiseks, katastroofipiirkondade tuvastamiseks ning paljuks muuks.

Pildid: Stonehenge`i kivide transportimine oli arvatust kergem

Arheoloogid on pikka aega murdnud pead, kuidas Salisbury tasandikule kerkis megaliitehitis Stonehenge ning kuidas 4000 aastat tagasi suudeti rohkem kui 200 kilomeetri kauguselt Walesi Presili mägedest tuua kohale suured kiltkivilahmakad.

University College London teadlaste eilne eksperiment Londonis Gordon Square`il näitas, et Stonehenge`i kivide transportimisel kasutati puidust Y-kujulisi kelke ja rullikuid, mille abil sai kergelt kive edasi nihutada,  edastab The Telegraph.

«Katse oli üllatav, sest me ei oodanud, et puidust  ja köiest abivahendite abil saab kive nii kergelt liigutada,» lausus ajaloolane Mike Parker-Pearson.

Uuring paljastas, et ühetonnise kivi liigutamiseks oli vaja kümmet inimest ja see kivi liikus puidust rullikute abil viie sekundiga kolm meetrit.

Eksperimendis liigutati kiltkive lühikest aega ja lühikesel teekonnal, kuid oletatakse, et sajandeid tagasi suudeti neid kive liigutada tunnis umbes 1,6 kilomeetrit.

Katses osalenud ajaloolase Barney Harrise sõnul arvestasid nad esmalt ühe kivi liigutamisel 15 inimesega, kuid kiiresti selgus, et saab hakkama ka kümnega.

«Tuleb arvestada faktiga, et meie kiviliigutamine toimus siledal pinnal, kuid Stonehenge`i ehitajatel tuli kivid kohale vedada hoopis kirjumal maastikul, kus oli nii tõuse kui languseid. Kuid rullikute süsteemi ja Y-kelku saab kasutada ka muutuval maastikul,»  lisas Harris.

Ajaloolaste andmetel kasutasid pudust rullikuid ja Y-kujulisi kelke suurte esemete transportimisel mitmed tööstusajastu eelsed ühiskonnad nagu näiteks India Maram Naga hõim ja Jaapani ainud 2000. aastate paiku eKr.

«Seda süsteemi kasutasid samuti hiinlased oma Igavese Linna ehitamisel, sest osa kiviplokke kaalus 123 tonni. On ka neid, kelle arvates kasutati Stonehenge`i puhul härgi, kes vedasid kiviplokke enda taga, kuid katse näitas, et inimesed suutsid kive kiiremini edasi nihutada kui loomad oleksid suutnud,» selgitas Harris.

Järgmiseks tahetakse saada täpne aeg, mis kulus kivide transportimiseks kivimurrust Stonehenge`i ehituspaigale.

Stonehenge`is leidub kahte sorti kive, esimesed on kohalikud suured liivakivid, mille kohaletoomisega ei pruukinud raskusi olla, teised on sinakad kiltkivid, mida leidub vaid Walesis. Ilmnes, et need kiltkivid pärinevad kahest mivimurrust, Carb Goedogist ja Rhos-y-felinist.

Sealsed kiltkivid moodustasid sambaid, mille tõttu oli neid kerge kätte saada ja töödelda. Esmalt leiti kiltkivis sobiva suurusega pragu, millesse pandi puidust kiilud ja lasti vihma sadada. Vihm lõhkus kivi edasi ja seda oli hiljem kerge välja tahuda.

Uus võidurelvastumine: USA, Hiina ja Venemaa arendavad helist viis korda kiiremaid rakette

Ekspertide sõnul on sedasorti rakettidega ülikeeruline võidelda. Esimene prototüüp võiks valmida 2020.aastaks. 

 

Lihtsustatult öeldes on vaenlasel pea võimatu end selle raketi eest kaitsta, kuna reageerimisaega lihtsalt ei jagu. Ka võimaldab tehnoloogia ühelt mandrilt lennata minutitega, seni oleme saanud rääkida vaid tundidest, kirjutab Tech Insider USA kaitseministeeriumi ja õhuväe plaanidest. 

Ülehelikiirusega rakett tähendab täpselt seda, mida nimi ütleb, sest nii kutsutakse rakette, mis suudavad liikuda vähemalt viis korda kiiremini kui heli ehk kiiremini kui 6125 kilomeetrit tunnis.  Nii on see ideaalne vahend muidu hästi kaitstud sihtmärkide ründamiseks. 

Uus leiutis ei jää aga vaid ameeriklaste pärusmaaks, sest samal ajal arendavad ülehelikiirusega relvi teisedki. Sama plaan on Venemaal, Hiinal ja Indial. Pikas perspektiivis tähendab see, et lahingud muutuvad põhimõtteliselt teistsuguseks. «Praegustel kaitsesüsteemidel on sedasorti rakettide vastu väga keeruline võidelda ning see muudab sihtmärgid lihtsalt rünnatavaks, eriti käib see näiteks suurte sõjalaevade kohta,» nenditakse luureanalüüsifirma Stratfori analüüsis, mille kohaselt peaks USA ja Hiina raketi prototüübini jõudma 2020 aastaks ja tõenäoliselt Venemaa palju maha ei jää.

Loe uut tüüpi rakettidest põhjalikumalt SIIT

Geenimutatsioon vähendab südamehaiguste riski kolmandiku võrra

Islandlaste geeniandmeid uurinud teadlased leidsid haruldase geenivariandi, mis seostub keskmisest 34 protsenti madalama südamehaiguste riskiga.

Ravimitega kaitsva mutatsiooni matkimine võiks autorite hinnangul vähendada riskirühmades näiteks infarktide arvu, vahendab ERR-i teadusportaal Novaator ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uurimust. Loe geenivariandi kohta täpsemalt SIIT

Fotod: Pärnu maanteel põrkasid kokku jalgratas ja auto

Täna kella 11 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu maanteel Tammsaare pargi kõrval.

Omavahel põrkasid kokku sõiduauto Volvo, mille roolis oli 1964. aastal sündinud naine ning jalgratas, millega sõitis 1996. aastal sündinud mees.

«Jalgrattur kõndis pärast õnnetust küll sündmuskohal ringi, kuid kiirabi toimetas ta siiski igaks juhuks haiglasse kontrolli,» ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Seiko Kuik.

Ta lisas, et õnnetuse süüdlast ei oska politsei veel öelda. Auto roolis olnud naine oli kaine.

Video: pardid aitavad Lõuna-Aafirka viinamarjaistanduses kahjureid hävitada

Vergenogoed'i viinamarjaistandus Lõuna-Aafrikas on kahjurite hävitamiseks appi võtnud India jooksupardid. Umbes 1000 parti puhastavad päevas terve hektari ning väidetavalt kasutatakse istanduses nüüd oluliselt vähem pestitsiide kui varem. Usinate abitööliste auks toodab farm veini nimega "Jooksupart".

Video: USAs rammis naine enne põgenemist politseiautot

Ameerika Ühendriikides astus sellel teisipäeval kohtu ette 23-aastane Kevina Freeman, kes rammis Wisconsini osariigis enne võimuesindajate eest põgenemist politseiautot.

Milwaukee maakonna politseinikud märkasid 15. mail kiirust ületavat sõiduautot ning võimuesindajad andsid autojuhile peatumismärguande. Hilisema kontrolli käigus selgus, et autojuhil Kevina Freeman'il puudus kehtiv juhiluba ja autokindlustus ning politseinikud otsustasid naise auto arestida.

Uurijate poolt avalikustatud videost on näha, kuidas naine rammib arestimise ajal tagurdades politseiautot ning põgeneb siis sündmuskohalt. Ametnike sõnul sai intsidendis viga kolm inimest: kaks võimuesindajat ning Freemani kaasreisijast ema.

Naisele esitati juhtu tõttu kokku viis süüdistust ning tema süüdimõistmise korral võib naise trellide taha saata kuni 43 aastaks. Kohaliku meedia teatel on naist sel kuul kohtusse kutsutud ka varem, kuid Freeman ei ilmunud kohale.

Video: Austraalia väikelinna vallutasid tuhanded nahkhiired

Austraalia väikelinnas põhjustavad kohalikele elanikele peavalu sinna elama asunud 100 000 nahkhiirt.

Kohaliku meedia teatel kuulutati Batesman Bay linnas seetõttu välja eriolukord. Uus-Lõuna-Walesi osariigi valitsus lubas kohalike elanike rahuliku eluolu taastamiseks ja nahkhiirte minema peletamiseks eraldada 1,8 miljonit USA dollarit.

Kuna nahkhiired kuuluvad ohustatud liikide sekka, siis ei tohi neid linnast peletamise ajal hävitada. Võimalike peletamisvariantidena on välja pakutud suitsu või müra kasutamist ning taimestiku hävitamist. Loomakaitsjaid sellised variandid ei rahulda ning nad kutsuvad elanikke üles kannatlikkusele, sest väidetavalt lahkuvad nahkhiired linnast lõpuks ise.

Video: ümbervajunud kütuseauto põhjustas Austraalias ühe hukkunuga ahelavarii

Melbourne'is sai tänahommikuse tipptunni ajal traagilises liiklusõnnetuses surma üks inimene ja mitu inimest vigastada, kui kütuseauto juht sõitis otsasõidu vältimiseks vastu teepiiret ning vajus seejärel külili. Kummuli läinud kütuseauto põhjustas maanteel ahelavarii, kus osales kokku umbes 16-20 sõiduautot. 

Kohaliku meedia teatel valgus kütuseautost maanteele 10 000 – 20 000 liitrit kütust. Päästjad asusid sündmuskohale jõudes kütuseautot koheselt süttimise vältimiseks vahuga katma.

Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. 

Postimehe ristsõna: 26. mai 2016

 

Postimehe ristsõna: 25. mai 2016

 

Postimehe ristsõna: 24. mai 2016