Mitu euroliidu riiki on kvootide vastu

Euroopa Komisjon avalikustas eile pagulaste ümberpaigutamise kava, mille kohaselt tuleks liikmesriikide vahel jagada 40 000 põgenikku, kes on saabunud Itaaliasse ja Kreekasse.

«Tänaste (eilsete – toim) ettepanekutega muudab komisjon sõnad tegudeks,» ütles Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans. Ta sõnas, et solidaarsus käib käsikäes vastutustundega. Eri prognooside kohaselt võib tänavu üle Vahemere tulla üritada 200 000–500 000 migranti.

«Seepärast hõlmavad meie ettepanekud nõudeid, et varjupaika antaks ainult nendele, kes seda tõesti vajavad, ning liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva kuritarvituste ärahoidmiseks. Igaüks, kes vajab varjupaika, peaks selle Euroopas leidma, kuid need, kelle nõudmised ei ole õigustatud, tuleks kiiresti välja selgitada ja saata päritoluriiki tagasi. See on väga oluline selleks, et ühiskond rändepoliitikat tunnustaks,» lausus Timmermans.

Euroopa Komisjoni migratsiooni ja siseküsimuste volinik Dimitris Avramopoulos kinnitas pressikonverentsil, et tegemist on peamiselt Süüriast ja Eritreast pärit inimestega. Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks kava ellu viia kahe aastaga.

Kava puudutab Süüria ja Eritrea kodanikke, kes saabusid Itaaliasse või Kreekasse pärast käesoleva aasta 15. aprilli või saabuvad pärast mehhanismi käivitamist. Komisjoni teatel võidakse ümber jagada ka Maltale saabunud põgenikud, kui saareriiki peaks tabama suurem migrantidelaine. Liikmesriigid saavad iga nende territooriumile ümberpaigutatud inimese eest 6000 eurot.

 

Mitu riiki kvootide vastu

 

Ümberjaotamiskvoot arvutati samade kriteeriumite alusel nagu ümberpaigutamiskvoot: arvesse võeti riigi sisemajanduse kogutoodang, rahvaarv, töötuse protsent ja rahuldatud asüülitaotluste hulk. Avramopoulose sõnul püütakse ennetada tohutut migrantidevoogu, mida kardetakse suvel tabavat Itaaliat, Maltat ja Kreekat.

«Ettepanek ei ole täiuslik, ent see on suur samm edasi, sest toob sisse solidaarsuspõhimõtte,» kommenteeris Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini.

240 miljonit eurot maksma mineva skeemi jõustamiseks järgitaks seni kasutamata hädaolukordadeks mõeldud mehhanismi Lissaboni leppest, mis lubab kolmandate riikide isikute järsu sissevoolu kasvu puhul liikmesriikidele abi pakkuda. Lisaks on jätkuvalt kavas 20 000 väljaspool Euroopat paikneva põgeniku ümberasustamine ELi riikidesse, ent erinevalt ümberjagamisskeemist ei ole sellel konkreetset õiguslikku alust.

Asüülitaotlejate ümberpaigutamiseks on Mogherini sõnul tarvis saavutada konsensus, et selle saaksid heaks kiita 16. juunil Luxembourgis kohtuvad ELi siseministrid. Laiaulatusliku konsensuse puhul oleks siis tarvis ministritel ettepanek vaid lihthäälteenamusega heaks kiita.

See on aga äärmiselt raske ülesanne, sest mitu liikmesriiki, nende hulgas ka Eesti, on pagulaskvootide vastu.

Suurbritannia rahvusvahelise arengu minister Justine Greening kinnitas sel nädalal, et nemad ei kavatse Aafrikast Itaaliasse ja Kreekasse saabuvate migrantide kvoodipõhises ümberpaigutamises osaleda. Tema sõnul võib EL sellise plaani abil julgustada ka veel enamaid migrante Euroopasse tulema.

Ühendkuningriigil on selleks ka täiesti seaduslik võimalus, sest nende ELiga liitumise alusleppes sisaldub klausel, mis lubab niisuguste ettekirjutuste täitmisest keelduda. Samasugune õigus on veel ka Taanil ja Iirimaal.

Prantsusmaa on valmis aktsepteerima ajutist asüülitaotlejate ümberpaigutamismehhanismi ELis, ent on igasuguste seda valdkonda puudutavate kvootide vastu. Prantsuse peaminister Manuel Valls on öelnud, et varjupaiga saamine peaks olema jätkuvalt inimõigus, millele ei tohiks kvoodipõhiselt läheneda. Kvootide vastu on ka Hispaania, Ungari ja Slovakkia.

Kõige suuremad kvoodisüsteemi toetajad on praegu riigid, mis võtavad vastu niigi palju põgenikke – Saksamaa ja Rootsi.

«Meie ühine Euroopa asüülisüsteem ei ole eriti ühine, kui vaid käputäis riike võtab vastu üle 90 protsendi asüülitaotlejatest,» kommenteeris väljaandele The Local Rootsi justiits- ja migratsiooniminister Morgan Johansson. Euroopa asüülipoliitika jätkusuutlikkuseks on tema sõnul vaja varjupaiga taotlejad liikmesriikide vahel oluliselt ühtsemalt ära jaotada.

Rootsi välisminister Margot Wallström meenutas aga, et sõjapõgenikele varjupaiga pakkumine on euroopalike alusväärtuste küsimus.

Oluline osa migratsioonikriisiga tegelemisest on ELi kavandatav mereväeoperatsioon EUNAVFOR Med, mille eesmärk on purustada Vahemere inimkaubitsejate ärimudel. Operatsiooni peakorter hakkab asuma Roomas ja juhiks saab Itaalia kontradmiral Enrico Credendino. Kahekuise käivitusfaasi ja esimese tegutsemisaasta hinnanguliseks hinnaks on 11,82 miljonit eurot.

EL pöördus sellega seoses ÜRO julgeolekunõukogu poole, et saada mandaat Liibüa vetes asuvate laevade konfiskeerimiseks ja hävitamiseks.

Heakskiitu soovitakse ka Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuselt, kuid riigis valitsev kaos takistab koostööd selle ametlike võimudega. Liibüa valitsus deklareeris 18. mail, et ei aktsepteeri oma suveräänsuse rikkumist ega pea inimlikuks sõjalist varianti inimsmugeldamisega tegelemiseks.

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon on jätkuvalt sõjalise operatsiooni vastu. Ta avaldas eile lootust, et ehk leidub Vahemere Euroopasse põgenikke toimetavate inimsmugeldajate peatamiseks teisigi võimalusi.

«Mulle teeb muret idee hävitada kõik paadid,» ütles Ban ajakirjanikele. «Ehk on mõni teine viis, see on aspekt, mida ma oma mureavalduses rõhutasin. Meie prioriteet peaks olema elude päästmine ja nendele inimestele elupäästva humanitaarabi osutamine.»

Sõjalise operatsiooni vastu on ka inimõiguslased. Näiteks Human Rights Watchi esindaja Andrew Stroehlein on seda nimetanud täielikuks hulluseks. Inimõiguslaste väitel on projekt halb, sest ei lahenda inimkaubitsemisvõrgustike ning sõdade ja vaesuse eest pagejate probleeme.

 

Tegevuskava viieks aastaks

 

EUNAVFOR Med  peaks ametlikult käima lükatama ELi välisministrite juunikuisel kohtumisel.

Euroopa Komisjoni pagulaste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane tegevuskava näeb aastateks 2015–2020 ette meetmed, mis hõlmavad kahtlaste laevade nimekirjade koostamist, spetsiaalseid foorumeid koostöö tihendamiseks ja teabe vahetamiseks finantsasutustega ning koostööd internetiteenuse pakkujate ja sotsiaalmeediaga, et saaks kiiresti avastada ja kõrvaldada infot, mida rändajaid ebaseaduslikult üle piiri toimetavad isikud internetti üles panevad.

Samuti on komisjoni talitused esitanud liikmesriikidele suunised, milles kirjeldatakse parimaid meetodeid sõrmejälgede võtmiseks äsja saabunud rahvusvahelist kaitset taotlevatelt inimestelt. Kohapeal töötavad Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Frontexi ja Europoli kriisirühmad, et rändajad kiiresti tuvastada, registreerida, võtta neilt sõrmejäljed ja hinnata, kes neist vajab kaitset.

Komisjon soovib täiustada ka olemasolevat ELi sinise kaardi süsteemi, mille eesmärk on lihtsustada kõrge kvalifikatsiooniga inimeste saabumist ELi ja siin töötamist, kuid mida praegu peaaegu ei kasutata.

Mai keskel avalikustas Euroopa Komisjon ümberasustamiskava, mille raames tagatakse kõigi liikmesriikide peale kokku 20 000 kohta Euroopas selgelt rahvusvahelist kaitset vajavatele põgenikele.

UEFA avaldus: FIFA tapab jalgpalli

Euroopa jalgpalli katuseorganisatsiooni UEFA täitevkomitee kohtus täna Varssavis ning ühtlasi tehti avaldus ka seoses Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) ametnike vahistamisega.

Teiste seas vahistati täna hommikul FIFA asepresidendid Jeffrey Webb ja Eugenio Figueredo, 2014. aasta Brasiilia MMi korralduskomitee esimees Jose Maria Marin ja FIFA distsiplinaarkomisjoni liige Rafael Esquivel, aastatel 1986–2013 Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu presidendi ametis olnud Nicolas Leoz ja endine FIFA asepresident Jack Warner. Kokku võeti üle maailma kinni 14 iniemst, kes on seotud pettuse ja rahapesuga. Väidetavalt on FIFAga seotud kõrged ametnikud teeninud vähemalt 150 miljoni euro ulatuses musta tulu, mis on enamasti saadud altkäemaksuna.

«Tänased sündmused on FIFA jaoks katastroof, mis viivad alla kogu jalgpalli mainet. UEFA on sügavalt šokeeritud ning tunneb toimunu pärast kurbust,» seisab avalduses. «Need sündmused näitavad, et korruptsioon on juurdunud sügavale FIFA struktuuri. Kogu FIFA vajab taaskäivitust ja reforme.»

Ühtlasi loodab UEFA, et reedel toimuvad FIFA presidendivalimised lükatakse kuue kuu võrra edasi. «Eelolev FIFA kongress võib kujuneda täielikuks farsiks ning Euroopa jalgpalliliidud peaksid mõtlema, kas kongressist tasub üldse osa võtta. Kui praegune ei olukord ei muutu, siis see tapab jalgpalli. UEFA täitevkomitee on veendunud, et FIFA vajab juhtimises suuri muutusi ning FIFA kongressi peaks edasi lükkama. Uued presidendivalimised peaks korraldama kuue kuu jooksul.»

UEFA liikmed, sealhulgas Eesti, kohtuvad enne FIFA kongressi. Seal otsustab organisatsioon, kuidas edasi käituda.

 

Eesti suplusvesi osutus Euroopa silmis halvaks

Kuigi Eestis hinnatakse enne rannahooaja algust suplusvee kvaliteeti enamasti väga heaks, jääb see ametlike mõõtmistulemuste kohaselt Euroopa Liidu keskmisele kõvasti alla.

«Ainult nende protsentide järgi tõesti ei saa järeldada, kas on hea suplusvesi või mitte. Tuleks vaadata, mida need protsendid tähendavad,» kommenteeris Euroopa Keskkonnaagentuuri avaldatud andmeid terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Aune Annus-Urmet.

Terviseamet edastas Euroopa Liidule 54 avaliku supluskoha andmed ning tema sõnul mõjutab väikese supluskohtade üldarvu juures iga väikseimgi probleem negatiivselt üldhinnangut kogu riigi suplusveele, mis aga ei tähenda, et meil oleks halva veekvaliteediga avalikud supluskohad.

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaagentuuri avaldatud raporti järgi vastab Euroopa supluspaikadest 95 protsenti vähemalt miinimumnõuetele ja 83 protsenti vetest on suurepärase kvaliteediga. Eestis on need arvud vastavalt 87 ja 61 protsenti.

 

Ebaühtlased prooviandmed

Ainsaks probleemiks Eesti suplusvete hindamise puhul on terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul olnud kolm randa, mille proovides on olnud kõikumisi. «Me saame nelja aasta suplusvee seire tulemustele tuginedes öelda, et 54 supluskohast 45 kvaliteet on väga hea ja hea,» rääkis Saluri.

Halva veega kategooriasse klassifitseeriti Pärnumaal asuv Vana-Pärnu rand, Lääne-Virumaal asuv Kunda rand ning Anne kanal Tartus. Anne kanali ja Vana-Pärnu ranna puhul ületasid E. coli ja Kunda ranna puhul soole enterokokkide 90-protsentiili väärtused piisava veekvaliteediga randade klassi piirnormi.

 

Suplusvee kvaliteet Eestis viie aasta jooksul | Create infographics

Terviseameti andmetel võib protsentiilide väärtuste mittevastavuse põhjuseks pidada E. coli või soole enterokokkide sisalduse suurt kõikumist proovides, mitte üksikute proovide normidele mittevastavust. «Antud hindamise metoodika ei anna ülevaadet hetke olukorrast, vaid võtab arvesse nelja viimase aasta tulemused. Näiteks kui suplusvees esines probleeme 2011. või 2012. aastal, siis kajastuvad need tulemused veel ka selle aasta aruandes,» selgitas Annus-Urmet.

Sellegipoolest peab halvaks klassifitseeritud supluskoha omanik või valdaja vastutama selle eest, et vee kvaliteet kas paraneks või teavitama suplejaid vee kehvast olukorrast.

Pärnu linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Sigrit Kasemetsa sõnul ei ole aga suplusvee olukord Vana-Pärnu rannas halb. «Viimase kolme aasta jooksul võetud suplusvee seireproovid on olnud üldjuhul normide piires. Kuna kolme aasta jooksul on olnud üks eriti halb tulemus, siis ongi protsentiili väärtused suured,» selgitas Kasemets.

 

Ilusa ilmaga parem kvaliteet

Tema sõnul on Pärnu rannad madalad ja liivased, mistõttu on suplusvesi tugevalt mõjutatud ilmast. «Kui on tugev tuul või vihm, siis aetakse põhja settinud orgaaniline aine koos mikroorganismide ja bakteritega jälle ringlusse ja veeproovi tulemused on kohe halvemad,» selgitas ta. Kasemets ütles, et ainus, mida ta teha saab, on sättida seirekalender selliselt, et eeldatavalt oleks proovi võtmise ajal parem ilm.

«Suplusvee seireandmed näitavad, et suplusvee kvaliteet eriliselt halb pole, ja seetõttu ma väga ei muretse ja midagi otseselt ette ei võta,» lisas Kasemets.

«2014. aasta kevadeks rajati Anne kanali äärde suplusperioodiks paigaldatavate konteinertualettide tarbeks betoonkivist alused, mis võimaldavad tualettide hooldust paremini korraldada,» selgitas Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.

Tema sõnul on need kindlal alusel paiknevad tualetid vandalismikindlamad ning neid on raskem ümber lükata. «2015. aasta suplusperioodiks on kõik konteinertualetid juba varustatud ka kätepesujaamaga,» lisas Haak, selgitades, mida on juba ette võetud, et vähendada suplusvee reostumist.

Euroopa üldiseid tulemusi kommenteerides lisas terviseameti spetsialist Aune Annus-Urmet, et on vahe, kas supluskoht on mere ääres või siseveekogu ääres. «Erinevused on ka Euroopa erinevate piirkondade vahel. Näiteks juba keskkonnatingimused Vahemeres ja Läänemeres on erinevad. Vahemere soolasem vesi ja intensiivsem päikesekiirgus pärsib bakterite kasvu ja levikut,» selgitas ta.

 

Kompostida saab ka korteri köögis

Kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – kasvab ehitus- ja aiakaupluste klientide seas huvi komposterite vastu. «Enim ostetud kompostrid on 600- ja 800-liitrised,» räägib Ehituse ABC Tallinnas Lasnamäel asuva kaupluse rauakaupade osakonna juhataja Siiri Jämsä.

Tihti küsitakse ka 900-liitriseid mahuteid. «Need kompostrid sobivad väiksematele kortermajadele, kus on neli kuni kaheksa peret,» märgib Jämsä.

Valdavalt on kompostrite ostjad eramaja omanikud, kortermaja elanike huvi piirneb prügikastidega. «Seal pakitakse ikkagi kottidesse ja viiakse minema,» nendib Jämsä. Tema hinnangul on selle põhjuseks ka kortermajade ümber jääva ruumi vähesus.

Kuigi kortermajas elamisel on oma piirangud, on siiski mitmeid võimalusi, kuidas kas ühe või mitme korteri peale tekkivaid biojäätmeid taaskasutada. «Mina isiklikult olen maalaps ja niimoodi elanud kogu aeg – kõik, mis on kanadest, koertest, kassidest ja suurtest loomadest üle jäänud, on läinud kompostikasti,» räägib «Teeme ära!» kompostimiskoolituste juhendaja Merilyn Oolo-Püi. «Tegelikult on see ju potentsiaalne tooraine millelegi uuele.»

Enamasti näevad nõuded ette, et nende majade juures, kus on kümme või rohkem korterit, peavad olema prügikastid erinevatele jäätmeliikidele, sealhulgas ka biojäätmetele. Kompostida võib igal pool, kuid järgida tuleb nõudeid, mis omavalitsus on oma jäätmehoolduseeskirjaga kehtestanud. «Nõuete alla käib näiteks see, kui kaugel peab kompostikast asuma naabri aiast tiheasustusega alal ning et toidujäätmete tarbeks peab olema kinnine kompostikast,» ütleb Oolo-Püi.

 

Lahendab haisuprobleemi

Peamine probleem, mille kompostimine linnainimese jaoks lahendab, on halvasti lõhnavad prügikastid. «Kui te võtate biojäätmed sealt välja, siis ei ole seal mitte mingisugusel lõhnal võimalik tekkida, sest mikroorganismid ei toimeta seal ringi ja need prügikastid ei haise,» selgitab Oolo-Püi.

Kompostimiseks on kortermaja elanikel mitmeid võimalusi – alates köögilaua alla sätitavast kompostiusside kastist kuni korteriühistu kompostimajakeseni. Sinna vahele jäävad veel erinevas suuruses kompostrid, mida saab panna kas rõdule või kortermaja hoovi.

Üks uusimaid kompostreid, mis oma tööpõhimõtte tõttu on sobiv just kortermaja elanikele, on kiirkomposter, millel on eraldi temperatuurireguleerija ja kust juba kahe-kolme kuu möödudes võib saada kompostmulda.

Siiri Jämsä sõnul on Ehituse ABC külastajad juba eelmisest kevadest selle vastu huvi tundnud. Küll aga ei ole viimase kuu aja jooksul, mis 900-liitrine ja 529 eurot maksev komposter ehituskaupluses esmakordselt müügis on olnud, keegi veel seda oma majapidamisse ostnud.

«Eks hind paneb asja paika – inimene ei tule selle peale, et ta on palju kallim,» märgib poetöötaja.

Mujal maailmas on väga populaarne eraldi kompostimajakese ehitamine. «Sinna pannakse elektriline komposter,» selgitab «Teeme ära!» koolitaja. Masin töötab madalal elektrisagedusel, palju elektrit ei nõua, kuid aitab kiiresti toidujäätmed mullaks kompostida. Selliseid masinaid pakuvad erinevad tootjad. «Tuleb lihtsalt leida sobiv lahendus teie korteriühistu jaoks,» ütleb Oolo-Püi.

Suure kortermaja juurde võivad sellise majakese ehitada ka ainult need korterid, kes on kompostimisest huvitatud. «Annategi võtme 72 korterist näiteks kuuele perekonnale ja hakkategi selliselt tegema,» sõnab ta.

Teine võimalus on, et kompostimismajake ehitatakse ilma elektrilise kompostrita. «Ehitate majakese, uks on lukus ja sinna tekitate vermikompostimise (kompostiussidega – toim) šahtid – ussikesed lagundavad seal,» lisab koolitaja. Kuna ussikesed tahavad süüa saada, siis see hoiab neid ka kastidest välja kippumast.

Kompostimajakeste elektrilisi kompostreid Eesti ehitus- ja aianduskauplustes veel eriti müügil ei ole, seega tuleks nende leidmiseks vadata Eestist väljapoole. «Meil on ennekõike ikka tavakasutaja, kes tahab kuskile maja juurde seda panna,» selgitab Siiri Jämsä.

 

Mis halvasti, see uuesti

Sellest, et kompostimisel on midagi nihu läinud, annab tunnistust kompostrist tulev hingemattev hais. «Seal on mitu põhjust, aga ennekõike taandub see niiskusele ja lämmastikule,» sõnab Oolo-Püi.

Liigne niiskus tähendab, et kompostikastis on kas liiga palju toidujäätmeid või on see jäänud vihma kätte. Seetõttu tuleks kompostikast vihmaperioodidel koormakatte või kilega kinni katta. «Kui aga läheb ilusaks, siis võtke see kile pealt ära, muidu jääb teie kompost ummuksisse ning läheb hallitama ja mädanema,» märgib «Teeme ära!» koolitaja.

Kui roiskumine on tekkinud, tasub komposti õhutada ja ümber tõsta. «Kui teil on mitu kasti, siis tõstke teise kasti, pange pruuni kihti vahele ja tõstke järgmine kiht teise kasti, jälle pruuni kihti vahele,» õpetab Oolo-Püi. Roiskumist aitab vältida ka see, kui viimaseks kihiks kompostikastis pannakse kuiv kompostmaterjal, mitte roheline kiht.

Kui kompost on muutunud liiga kuivaks ja kompostimine on peatunud, tuleb komposti kastma hakata – juurde on vaja saada niiskust ja lämmastikku. Sellest, et kompost on muutunud liiga kuivaks, annab tunnistust sipelgate ilmumine. «Kõrvenõgese leotis on kastmiseks väga hea, sest kõrvenõgesed sisaldavad ohtralt lämmastikku,» sõnab ta.

Lämmastiku hulka aitavad kompostis suurendada köögijäätmed, kartulikoored ja kartuliidud – need panevad kompostikasti protsessid taas tööle.

 

Kressiseemned testivad valmidust

Kompostmulla valmimisest annab tunnistust selle sõmerus. Lisaks aitab seda kinnitada üks katse – nimelt kui võtta üks väike purk ja panna sinna veerandi jagu kompostmulda. «Panete sinna peale kressiseemneid, niisutate seda ja panete selle purgi kinni,» juhendab «Teeme ära!» koolitaja.

Paari päeva pärast peaksid sealt nina välja pistma pisikesed kressiidud. Kui need on valged ja idulehed rohelised, siis on kompostimuld täiesti valmis. «Aga kui nad on kollakad või pruunid, siis see tähendab, et see kompost tahab veel laagerduda,» räägib Oolo-Püi.

Kompostimulda on hea kasutada toataimede ümberistutamisel, samuti võib seda kaevata sügisel peenardesse ja panna korrusmajade juures ka õrna kihiga murule väetiseks.

Talvel võib õues oleva kompostikasti ümber ka lund kuhjata – selle soojus aitab kompostimisprotsesse käimas hoida. Kevadel aitab komposti «äratada» selle kastmine sooja veega.

Hoolimata sellest, et enamik müügis olevaid kompostreid on tehtud plastmassist, on nende eluiga üsna pikk. Ainuke, mis Siiri Jämsä sõnul selliste kompostrite eluea lühikeseks võib jätta, on nendega hooletult ringi käimine.

 

Kompostrite hinnavõrdlus

Nimi

Hind (eurodes)

Maht (liitrites)

Müügikoht

Komposter, ECO

34,90

320

K-Rauta kauplustes üle Eesti

Roheline tornkomposter

52,00

150

K-Rauta kauplustes üle Eesti

Aiakomposter (Biolan)

324,00

900

K-Rauta kauplustes üle Eesti

Maastikukomposter, kivi (Biolan)

319,00

450

Ehituse ABC kauplustes üle Eesti

Kiirkomposter (Biolan)

529,00

900

Ehituse ABC kauplustes üle Eesti

Komposter, roheline Pro

49,90

69,90

85,90

400

600

800

Ehituse ABC kauplustes üle Eesti

Vermikomposter

(lisaks 0,5 kilo / 1 kilo vihmausse)

 

75,00/80,00

(20,00/37,00)

40/50

 

Compost-it veebipood

Allikas: Postimees

 

Vermikompostris muutub toit paari kuuga mullaks

Korterielanikul on kompostimiseks ilmselt kõige mugavam kasutada vermikompostrit, mida on lihtne nii köögilaua alla lükata kui ka koridoris või garaažis hoida.

«Ellu jäävad kompostiussid veel siis, kui on mõned plusskraadid, aga siis nad ei tee seal eriti midagi – ei söö ega paljune,» selgitab üle aasta vermikompostrit ise kasutanud ja neid Eestis müüv tallinlane Markko Mäll. Kuigi suvisel ajal võib kompostiusside kasti ka rõdul hoida, tuleb see talveks kindlasti tuppa tõsta. Toimetama hakkavad ussid vermikompostri eri kastides alates viiest soojakraadist.

Vermikompostris toimuv protsess sarnaneb paljuski sõnnikuhunnikus toimuvaga, kus tavaliselt tegutsevad vihmaussid. Nagu sealgi söövad ussikesed ülemistesse sahtlitesse pandud toidujäätmed ära ja töötlevad selle alumistes sahtlites mullaks. Kasti alumises osas on ka kraan, millest tulevat vedelikku saab edukalt kasutada lillede kastmisel.

Oma tööd teevad kompostiussid käbedalt – juba paari kuu pärast võib korjata kompostri alumistesse sahtlitesse kogunenud mulda ja selle majapidamises kasutusele võtta.

 

Tavalises mullas ellu ei jää

«Tavaline mullauss kaevab endale mulda tunnelid ja tal on püsielupaik, aga see tormab ringi seal, kus ta sööki kätte saab,» kirjeldab Mäll kompostiusse. Tavalises mullas need ussid elada ei saa, sest seal napib neile toitu. «Nad võivad seal täiesti puntras koos olla – seda sa tavamullas kunagi ei näe, seal näed ainult üksikuid usse,» lisab ta. Aja jooksul võib vermikomposter sinna pidevalt koguneva niiskuse tõttu üpris raskeks muutuda.

Tallinlase enda kodus on praegu kolm vermikompostrit. Ühes proovib ta juba ka seda, kuidas kompostiusside «toodetud» muld taimekasvatuseks sobib – nimelt on ta kompostri ülemiselt sahtlilt kaane pealt ära võtnud ning sinna maitsetaimed istutanud. «See on huvitav süsteem – esiteks on seal kogu aeg niiske, mis tähendab, et ta kogu aeg ise niisutab end altpoolt, ja lisaks on selles mullas rohkem toitaineid, mida ussid kogu aeg juurde toodavad,» räägib ta.

Seda, kuidas kompostiussidega hästi läbi saada, õpib Mäll pidevalt. Vahel kõrvutab mees omandatud tarkusi ka internetis ja raamatutes leiduvaga. «Näiteks räägitakse palju sellest, et tsitrust ei soovitata neile panna, kuid väikeses koguses ei tee see neile midagi,» räägib ta. Siiski ei soovita ta jõulude ajal vermikompostrit mandariinikoortega üle koormata, sest selline kogus võib küll mulla happelisuse täiesti sassi lüüa. Sama asi on ka liha- ja kalatoodetega – üleliia neid komposti panna ei tohiks, aga kui neid sinna natuke siiski satub, ei juhtu midagi.

 

Mitu kuud ühe toidu peal

«Käisin nende vihmaussidega laboris ka, kus nad katsetasid pestitsiidide mõju kompostile – ja mitte mingit mõju ei ole,» sõnab Mäll. Nimelt on kompostiussidel see hea omadus, et isegi kui nad midagi mürgist sisse söövad, neutraliseerib nende organism selle. «Mürgid kaotavad oma mürgilisuse – nad on imetegelased,» märgib ta.

Mälli kinnitusel võivad ussid mitu kuud ühe toidu peal vastu pidada ja ärasuremise asemel hoopis vilkalt paljuneda. «Sa pead midagi ikka väga vussi keerama, et neid ära tappa,» sõnab mees.

Pigem on küsimus selles, kas inimene suudab oma vermikompostri lihtsalt toimimise asemel hästi tööle saada. «Just niiskust tuleb jälgida,» sõnab Mäll. Selleks et õhk kastides piisavalt ringleks, ei tohiks pidevalt värsket toitu juurde kühveldada, vaid seda lisada näiteks iga nädala tagant.

Ainuke probleem, mis võib kastiga tekkida, on ülemisse riiulisse lahtiselt pandud toidu tõttu kohale ilmuvad kärbsed. «Kui toit on ilusti ära kaetud, siis probleemi ei ole,» märgib samas Mäll. Haisu komposter üldiselt ei levita ning nelja sahtliga variant sobib hästi näiteks kahe lapsega perele.

 

Vassiljev: hetkeseisuga sõidab Täht koondisega Rootsi

Eesti võrkpallikoondist kimbutavad enne Euroopa meistrivõistluste valikmängu Rootsiga mõned traumad, ent koosseisus hetkeseisuga muudatusi ei tule.

Nurgaründaja Robert Täht vigastas otsustava ringi avamängus nii hüppeliigest kui ka rannet ja pidi kohtumise pooleli jätma. Abitreener Rainer Vassiljevi sõnul on suurem murekoht Tähe käsi. «Ta tegi teisipäeval treeningu kaasa, kuid ei hüpanud ja võttis väga rahulikult. Täna (eile – M. G.) teeb täismahus kaasa. Jalaga on seis parem kui käega, aga ta saab veel ravi,» ütles Vassiljev.

Hetkeseisuga sõidab Täht aga koondisega Rootsi ja on mängumees. Tema asemele kedagi koondisse lisatud ei ole. «Praeguse seisuga on nii,» kinnitas Vassiljev.

Probleeme on olnud ka temporündaja Ardo Kreegi seljaga, ent selles vallas on samuti seis pigem positiivne. «Pärast esimest mängu olukord halvemaks ei läinud, eks ta veel veidi kange on, aga läheb paremaks,» lisas juhendaja.

Eesti kohtub EM-valikmängu korduskohtumises Rootsiga võõrsil 31. mail kell 16.00. Et avamängust saadi 3:1 võit, vajavad eestlased finaalturniiri pileti tagamiseks kahte geimivõitu. Kui kordusmängu võidab Rootsi 3:0 või 3:1, selgitab EMile pääseja 15 punktini mängitav kuldne geim.

Kullamäe: tahan näha klubi ambitsiooni liikuda edasi

Peod on peetud – laulud lauldud, joogid joodud ja ülistuskõned kuulatud – ning Tartu Rocki korvpallimeeskonna Eesti meistriks tüürinud Gert Kullamäe on jõudnud oma Tallinna külje all männimetsa vahele peitunud külakeses asuvasse päriskoju. Veel paar nädalat tagasi, kui poolfinaalis pusiti Rakvere Tarvaga, rippus Kullamäe edasine saatus Rocki peatreenerina juuksekarva otsas. Nüüd võib ta aga olla kindel, et saab ka tuleval hooajal Rocki treenida.

Kuid sport tähendab arengut ning meeskond peab edasi pürgima. Kullamäe annab selgelt mõista, et niisama tiksumine pole tema jaoks ning teist aastat järjest lihtsalt Eesti meistri tiitli nimel mängida poleks enam kuigi ahvatlev.   

«Treeneri ja inimesena tahaksin näha ambitsioonikust – klubilt, ülikoolilt, linnalt, sponsoritelt. Tahaks näha, kui suur on nende soov astuda samm edasi. Kõik hakkab pihta rahalistest võimalustest ja ma tean, kui raske on seda juurde tuua,» räägib Kullamäe kirglikult. «Tean, et küsitakse: mis siis muutub, kui meil on rohkem raja ja näiteks sina saad rohkem palka, kas sinust saab kohe parem treener? Aga need asjad on seotud. Kui meil on rohkem raha, saame tuua klubisse kolmanda treeneri, keda meil praegu pole, ja vaadata võimalikke leegionäre suuremast ringist. Lisaks on ka oma Eesti mängijad, kes vääriksidki suuremat palka, mis annaks neile kindlama tunde. Aga sellest peaksid kõik ühte moodi aru saama, et nüüd on hetk leida vahendeid, et saaks astuda järgmise sammu.»

Kullamäe möönab, et kõigil ei pruugi olla sellist ambitsiooni, kuid edasi liikumiseks on hetk sobiv. «Praegu saab toetajatelt küsida, kas tulete punti ja panete õla alla, et ehitada midagi suuremat. Samas peab mõistma, et suurem raha ei anna mingit garantiid,» nendib ta ja lisab, et arengus samm edasi tähendaks head esinemist korralikus eurosarjas. See on teema, mis tõmbab Kullamäe tõeliselt käima.

 

Poleks sa finaalseeriat võitnud, peetaks sind ilmselt luuseriks, kuid nüüd saad mõtelda suuri mõtteid. Tunne on ilmselt päris hea?

Hea tunde tekitab just see, kuidas võit tuli. Arvestades meie sügisest komplekteerimist, meid poolfinaalis tabanud raskusi ning seda, et 95 protsenti korvpalliinimesi arvas, et meil pole finaalis võimalust – just seepärast läkski võit Tartu inimestele väga hinge.

 

Oled rääkinud, et finaali edu tagas poolfinaali eel võetud risk. Kui suur see risk siis tegelikult oli?

Küsimus oli selles, kas valmistuda poolfinaaliks või finaaliks, ja vastavalt sellele oli valitud ka treeningute iseloom – tegime poolfinaalide eel palju üldfüüsilist trenni ja mõnel päeval harjutasime vaid kord päevas. See kõik tekitas esialgu puisust, kuid finaalis läksime iga mänguga aina paremaks. Usun, et panime treeningute sellise ülesehitusega täppi.

 

Üks asi on mängijate füüsiline vorm, kuid muutusite finaalis iga kohtumisega ka mänguliselt paremaks.

Selle põhjuseks oli esimene võit.  Meeskond vajas esimest võitu ja nii kiiresti, kui võimalik. Kui finaalseeria teises mängus selle kätte saime, oli kohe hoopis teine tera – mehed vabanesid kammitsatest. See on ilmekas näide psühholoogiast, pärast esimest võitu hakkasid visked sisse minema, meeskond hakkas elama ja trenni tuldi juba naerul nägudega.

 

Kas Rock ongi Kalevist nii palju parem meeskond, nagu finaalseeria arvud näitavad? Kas teie oleks suutnud ka võtta Ühisliigas nii palju võita?

Seda ei saa nii võtta… ka meie polnud mullu 0:4 meeskond. Aga ma võtan Ühisliigat pisut teisiti kui enamik inimesi. Mulle tundub, et Ühisliiga on ülehinnatud ega ole päris nii kõva, kui räägitakse. Tipp on muidugi võimas, kuid 6. kohast allapoole on täiesti mängitavad meeskonnad Kalevile, Rockile, Ventspilsile või poolele Leedu liigale.

Mul on Kalevi vastu austus, et nad said tänavu nii palju võite, kuid isegi meie vahenditega võiks seal neid võite võtta. See poleks lihtne, kuid on võimalik. Paljud Ühisliiga tagumise otsa meeskonnad mängisid eurosarjas ega jõudnud seal kuhugi.    

 

Finaalseeria ühe võtmena tõite – sina ja ka Kalevi peatreener Alar Varrak – esile selle, kuidas te Scott Machado vastu tegutsesite.

Olin vaadanud Ühisliiga mänge ja sain aru, et Machado on mängija, kes tahab platsil kaaslasi paremaks muuta. Ta toob ise punkte, kuid annab ka kaaslastele palju sööte. Meie plaan oli lihtne: pool väljakut püüdsime teda pressida ja oma poolele tagasi tõmmata ning pakkuda talle söötmise või korvi alla tuleku asemel eemalt ise viskamise võimalust. Kõrvalt oli näha, et selline kaitse talle ei meeldi, ning kui kuulsin, et Rain Veideman hakkas rääkima, et pall ei liigu ja Gregor Arbet hakkas katete tagant viskama, sain aru, et see toimub.

Aga kust see tuli? Mängisin kunagi Belgias koos J. R. Holdeniga, kes oli toona umbes samasugune mees nagu Machado praegu – kiire, söötis ja möllas –, kuid siis polnud ta veel nii kõva kaugviskaja, kui hiljem CSKAs. Vastased hakkasid tema vastu kasutama sama taktikat ning minu kui viskaja mängu nullis see täielikult. Tundsin mingil hetkel, et panen platsil niisama joonejooksu, kuna Holdenilt võeti sööduvõimalused ära ja ta hakkas ise hirmsasti peale viskama. Meil kõigil kadus sellega mänguisu ja hakkasime jorisema. Usun, et suutsin nüüd Kalevis tekitada samasuguse olukorra.

Mehed nägid, et meie kaitse töötab, ja sealt tuli ka enesekindlus, mis kandus üle rünnakule, ja visked hakkasid sisse minema.   

 

Langetasid finaalseerias palju julgeid otsuseid, mis aitasid meeskonna pinki pikendada. Pidevalt oli töös kümmekond meest ja sellest tõusis palju kasu.

Kõrvaltvaatajatele tunduvad paljus asjad teistmoodi kui meeskonna sees. Mõned aastad tagasi proovisin mängida 12 mehega ja sain kõikjalt vastu pead, et nii ei mängita. Minu arust pole siin tegelikult kindlat tõde – kus on kirjas, et ma pean mängima seitsme-kaheksa mehega? Ma usun, et saab mängida ka suure arvu mängijatega, aga siis peavad kõik need mängijad täpselt teadma oma rolli.

 

Finaalseeria pakkus ootamatuid esilekerkimisi, näiteks terve hooaja varjus olnud Tanel Kurbas. Oskad sa seda kuidagi seletada?

Mullu olin väga õnnelik, et Kurbas tegi läbi hooaja häid esitusi, kuid finaalides kadus ta järsku ära. Tänavu oli kõik vastupidi – põhihooajal polnud teda justkui olemaski, kuid finaalides näitas supermängu. Miks see nii on, ei oska ma ütelda, mul pole sellele mingit seletust, kuid tema esitused olid meeldivaks üllatuseks. Võib-olla sai temagi enesekindlust tänu kaitse õnnestumistele.   

 

Rocki rivistuses on palju endisi Kalevi mängijaid. Kas näiteks Dorbeku ja Tanel Soku  põhikonkurendi juurest äratoomine oli teadlik käik vastase nõrgestamiseks?

Meil ei käi nii, et mina üksi ütlen, keda tahan, ja toon ta meeskonda – meil arutatakse need asjad klubi juhtkonnas läbi. Ja kunagi pole olnud ka seda, et läheme ostame Dorbeku või Soku Kalevist ära. Saame võtta ikka selliseid mehi, kelle kohta kuuleme, et ta tahaks teisest klubist lahkuda. Pealegi polnud näiteks Sokk üldsegi mõeldud põhimängujuhiks, vaid Augustas Peciukeviciuse vahetusmeheks. Asjad kujunesid aga nii, et Peciukevicus oli enamiku hooajast vigastatud, Sokk muutus aga mängudega üha enesekindlamaks.

 

Kaleviga võrdluses on Rockil veel üks suur erinevus: meeskonna põhijõud on Eesti omad korvpallurid.

Mul on samasugune teooria nagu võrkpallitreener Avo Keelel: kuni võimalik, komplekteerin meeskonna Eesti meestega ja nende juurde saab vajadusel tuua mõne tsentri või mängujuhi. Kui sellise meeskonnaga midagi võita, tekitab see emotsionaalselt palju vägevama tunde! Vähemalt Eestis töötades ei saa ma viie välismängija abil võites samasugust tunnet kuidagi kätte. Ei, see pole see… Eesti oma meestega töötades ja midagi võites on hoopis teine asi. Meie klubi ja publik on selle mudeli hästi vastu võtnud ja minu arust see toimib.

Selle teemaga seoses on mul ka mure. Ma ei ütle, et välismaalasi ei tohiks Eesti klubides olla, aga hakkasin mõtlema: Kalevis on kuus, Rakveres viis, Valgas viis, Raplas kolm, Tallinna Kalevis neli välismaalast... kas see pole mõtlemise koht, et kui neid mehi ei oleks, kas meie meistriliigasse jätkuks üldse piisavalt meeskondi?

Mäletan, kui mängisin Saksamaal, oli meeskonnas vaid üks kohalik mängija ja ühel hetkel otsustati, et nii enam edasi ei saa, ning hakati seadma piiranguid. Muidu kadunuks Saksamaa korvpall täiesti ära. Sama seis võib tulla ka meil – varsti polegi enam oma mängijaid, vaid leegionäride arv muudkui suureneb. Siis pole ikkagi muud võimalust kui hakata seadma piiranguid.  

Võib-olla ma ei peaks seda üldse rääkima, aga see teema on mul väga südamel ja ma leian, et see on Eesti korvpallile väga oluline mõtlemise koht.   

 

 

 

Tiitlit kaitsnud Sevilla tegi Euroopa liigas ajalugu

Jalgpalli Euroopa liiga finaalis alistas tiitlikaitsja Sevilla täna Varssavis peetud finaalis 3:2 ukrainlaste Dnipropetrovski Dnipro. Sevillast sai esimene meeskond, kes on Euroopa liiga (või selle eelkäija UEFA karikasarja) võitnud neljal korral.

Dnipro jaoks algas mäng küll hästi ning juba seitsmendal minutil mindi Nikola Kalinici tabamusest juhtima. Pooletunnise mängu järel olid aga jõujooned muutunud ning Sevilla juhtis Grzegorz Krychowiaki ja Carlos Bacca väravatest 2:1. Poolajapausile mindi siiski seisul 2:2, kuna Ruslan Rotan viigistas vahetult enne vaheaega. Teisel poolajal tõusis Sevilla kangelaseks taas Bacca, kes lõi 73. minutil võiduvärava.

Möödunud aasta finaalis õnnestus Sevillal võita Benficat. Kui võtta arvesse nii UEFA karikasarja kui Euroopa liiga nime kandnud turniire, siis tõusis Sevilla ainsaks neljakordseks tšempioniks (2006, 2007, 2014, 2015). Kolm võitu on kirjas Juventusel, Milano Interil ja Liverpoolil. Kaks võitu on kirjas juba kaheksal meeskonnal.

Ingrid Puusta jätkab Hollandis seitsmendana

EUROSAF meistrite karikasarja kolmandal etapil Hollandis Medemblikis on kahe võistluspäeva kokkuvõttes meie sportlastest parimana Ingrid Puusta seitsmendal kohal. Täna sõiduvõidu saanud Karl-Martin Rammo hoiab 36., Anna Pohlak aga 33. kohta.

Avapäeva järel naiste RS:X purjelaual suurepärast kolmandat positsiooni hoidnud Ingrid Puusta (NYCS) lõpetas tänastest sõitudest kaks kümnendana ja ühe üheksandana ning on praegu asetunud seitsmendaks. Liidrikoha on hõivanud hollandlanna Lilian de Geus.

Laser Standardil tegi Karl-Martin Rammo (ROPK/TJK) tänases teises võistlussõidus suurepärase esituse, seilates üle finišiliini esimesena, kuid päeva esimesest sõidust oli tal paraku kirjas valestart ning kokkuvõttes on ta praegu 36. positsioonil. Esikohal paikneb hollandlane Rutger van Schaardenburg.

Anna Pohlak (TJK) purjetas Laser Radialil täna üle finišiliini 12nda ja 18ndana ning on 33. kohal. Liidriks on tõusnud hollandlanna Marit Bouwmeester.

Laupäevani vältaval regatil võistleb üle 700 sportlase 74 riigist. Tegemist on ühtlasi juunis toimuva ISAF Maailma Karika Weymouth'i etapi kvalifikatsioonivõistlusega.

Video: Jürgen Klopi mängijakarjääri kõige ilusamad väravad

Dortmundi Borussia jalgpalliklubi peatreenerina kuulsust kogunud Jürgen Klopp oli nooruspõlves andekas jalgpallur, kes jõudis oma ainsat koduklubi Mainzi esindada nii ründaja kui ka kaitsjana.

Klopp mängis Mainzi eest kokku 352 mängu ning lõi 52 väravat. Aastatel 1989-1995 tegutses ta rünnakul, kuid aastatel 1995-2001 oli Klopp Mainzis peamiselt kaitsja. Pärast mängijakarjääri lõppu sai Klopist Mainzi peatreener ning ta aitas klubil esimest korda Saksamaa kõrgliigasse kerkida. 2008. aastal võttis ta üle Dortmundi Borussia juhtohjad ning vedas klubi kahel korras riigi meistriks.

Sellel nädalal peetav Saksamaa karikafinaal jääb Klopile Borussia eesotsas viimaseks. Seni pole ta teatanud, millise klubi juhendamise ta järgmisena üle võtab.

UEFA endine president: 2018. aasta MM peaks toimuma Inglismaal

Endine Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) president Lennart Johansson avaldas arvamust, et 2018. aasta jalgpalli MM võiks toimuda Venemaa asemel hoopis Inglismaal.

14 Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) ametnikku vahistati täna hommikul, kuna neid süüdistatakse korruptsioonis. Väidetavalt on ebaausate võtete abil teeninud suurturniiri korraldusõiguse nii Lõuna-Aafrika Vabariik (2010. aasta MM), Venemaa (2018) kui Kartar (2022). Johanssoni sõnul peaks tulevaste suurturniiride toimumispiagad ümber muutma.

«Mind praegu toimuv ei üllata,» ütles 85-aastane rootslane Sportsbladetile. «Blatter püüab oma meetodeid kasutades taas presidendivalimised võita. Minu arvates on kahetsusväärne, et maailma ühte suuremat spordiliikumist juhib selline mees. Mul on tõesti kahju.»

Tema arvates vääriks 2018. aasta MMi korraldusõigust hoopis Inglismaa. «Praegused otsused peaks kindlasti üle vaatama. Blatter on ka ise öelnud, et ida poole liikumise otsus polnud õige. Inglismaa pole MMi korraldanud alates 1966. aastast. Nad vääriksid seda turniiri.» Ta avaldas arvamust, et ka 2022. aasta MM peaks tänaste uudiste valguses toimuma kusagil mujal kui Kataris.

Johansson juhtis UEFAt kokku 17 aastat, kuni ta 2007. aastal viimaks pensionile läks.

Eesti käsipallurid välismaal: Jaanimaa oli hoos, Patrailile kaotus

Saksamaa käsipallimeistrivõistluste kõrgliiga 34. voorus kaotas TSV Hannover-Burgdorf võõrsil TBV Lemgole 23:27.

Vigastusest taastuv ja seetõttu peamiselt kaitses mängiv Hannover-Burgdorfi leegionär Mait Patrail oma endise koduklubi vastu väravaid ei visanud. Hannover-Burgdorf hoiab turniiritabelis 29 punktiga 11. kohta, Lemgo on 25 silmaga 15. positsioonil. Juhib THW Kiel 61 punktiga.

Saksamaa esiliiga 36. voorus oli ThSV Eisenach võõrsil Dener Jaanimaa seitsme tabamuse toel 27:24 üle Dormageni TSV Bayerist ning EHV Aue alistas kodus TV 1893 Neuhauseni 35:23. Aue rivistusse kuuluv Janar Mägi jättis kohtumise seljaprobleemide tõttu vahele. Eisenach on 52 silmaga teine ja Aue 42 punktiga kaheksas. Neuhausen paikneb turniiritabeli 13. ning Dormagen 16. real.

Rumeenia meistrivõistluste eliitseltskonnas sai Bacau Stiinta Municipal Dedeman esimeses duellis 7.-8. kohale kodus pärast 26:26 lõppenud kohtumist karistusvisetega 30:28 jagu tänavusest Challenge’i karikasarja võitjast HC Odorheist. Martin Johannson viskas Bacau kasuks neli väravat, Mikk Pinnonen skoori ei teinud. Seejuures realiseeris Johannson Bacau esimese mängujärgse seitsmemeetri viske.

Lugeja küsib: miks Talleggi viinerid maitsevad mõnikord nagu koeratoit?

«Tunnen huvi Talleggi kanaviinerite kõikuva kvaliteedid osas. Nende ostmine poes on kui lotomäng,» rääkis lugeja.

«Kui läheb hästi saad mõnusad kõrgelt «krõmpsuvad», hamba all tuntavad ning meeldiva maitsega viinerid, millel on tekstuuri. Kui halvemini läheb, siis saab pakitäie koeratoitu. Maitse ei ole võrreldav «hea partiiga», tekstuur on nõrgavõitu ja hamba all on nagu puder,» rääkis lugeja, kelle sõnul on selline kvaliteedi erinevus on juba peaaegu aasta.

«Kord ostes oled rahul, teine kord saadad kellelegi koeraomanikule, sest see maitse ja olemuse erinevus on tohutu. Välimuse järgi pole võimalik tuvastada, kas pakendis on hea partii või on jube,» lausus lugeja.

«Kvaliteedi kõikumine on nii suur, et sellise maitse ja struktuurierinevusega toode on paras tarbija mõnitamine. Võib-olla tuleks neil tootekvaliteedi kontrolli osas midagi muuta, sest mulje jääb, et nad ise ei teosta isegi «maitse» proove,» ütles toimetuse poole pöördunud inimene.

«Mis antud teema keerulisemaks teeb on toote realiseerimise kuupäev. Vastasel juhul jätaks alles «kehvast» partiist viinerid ja laseks neil endil võrrelda seda erinevust,» lisas ta veel.

Vastab HKScan Estonia kvaliteedijuht Anu Kruusimägi.

Täname pöördumast HKScan Estonia poole. Suhtume tootekvaliteeti väga tõsiselt ning iga tagasiside on meie jaoks oluline. Kuna toodete kvaliteet ja maitse on kõige olulisemad kriteeriumid meie toodete juures, siis sellest tingituna degusteerime igal hommikul kõiki eelmisel päeval toodetud tooteid. Kahjuks puudub Teie päringu juures kõlblik kuni kuupäev, mille järgi saaksime teha ka ise kontrolldegusteerimisi. Küll aga tundub hetkel, et tegemist on olnud inimliku eksitusega tootmisprotsessi käigus, mida kindlasti ei tohiks juhtuda. Vabandame veel kord ning teeme kõik endast oleneva, et toodete kvaliteediga enam probleeme ei tekiks.

Võrkpallikoondise peatreener kohtus Eesti peaministriga

Peaminister Taavi Rõivas kohtus päev pärast Tondiraba jäähallis toimunud Eesti ja Rootsi EM-valikmängu võrkpalli rahvusmeeskonna peatreeneri Gheorghe Crețuga.

Peaminister tutvustas lühidalt Stenbocki maja ajalugu ja tänas peatreenerit hea mängu eest ning soovis meeskonnale edu pühapäeval toimuvaks korduskohtumiseks. «Võrkpalli rahvuskoondis näitas tõsist sisu, kallutades geimilõpud enda kasuks. Loodame, et pühapäeval õnnestub täita suur eesmärk ja jõuda EM finaalturniirile,» märkis peaminister Rõivas, vahendab volley.ee.

Pärast esmaspäevast puhkepäeva alustas rahvusmeeskond taas tõsise tööga. Juba sel pühapäeval, 31. mail seisab koondisel Rootsis Halmstadis ees otustav Euroopa meistrivõistluste valikmäng, mis selgitab, kas Eesti pääseb kolmandat korda finaalturniirile.

Avamängu võitis Eesti 3:1. Juhul kui kordusmängu võidab Rootsi 3:0 või 3:1, selgub EM-finaalturniirile pääseja 15 punktini mängitavas kuldses geimis. Kui kohtumine lõppeb mõne teise skooriga, pääseb Eesti otse finaalturniirile.

Eesti tulevikulootus pääseb tänu Märtinile ja toetajatele Sardiinia rallile

Rallipaar Sander Pärn ja James Morgan tegid läinud nädalavahetusel debüüdi WRC2 MM-sarjas, kus saavutati Portugali etapil üheksas koht. Peamine eesmärk ehk finišisse jõudmine sai täidetud.

Mullu noortele rallimeestele mõeldud Dmacki auhinna võitnud Pärnale anti võimalus osaleda seitsmel MM-rallil WRC2 klassis, kuid järgmist etappi Sardiinias nende hulka ei kuulu.

Siiski pääseb eestlane ka Itaalias starti ja saab juurde väärt kogemuse. «Saan Sardiinias osaleda tänu Markko Märtini MM-Motorspordile, Dmackile ja Eesti toetajatele. Sardiinia on minu jaoks lisaralliks, kus saada juurde kogemust ja harjuda tehniliste kruusateedega,» rääkis Pärn Vikerraadiole vahendab ERR Sport. «Tänavu on tähtis näidata arengut ja kiirust ning äkki seeläbi avaneb ka tulevikus võimalus osaleda WRC2 klassis.»

FIFA skandaal puudutab ka 2010. aastal toimunud MMi

USA peaprokurör Loretta Lynch teatas tänase Rahvusvahelise Jalgpalliliitu (FIFA) puudutava skandaali valguses, et ka 2010. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud MMi eel toimusid mustad tehingud ning endine FIFA asepresident Jack Warner võttis riigi valitsuselt vastu altkäemaksu koguni 10 miljonit eurot.

Täna toimunud pressikonverentsil kinnitati, et Lõuna-Aafrika Vabariigi valimine 2010. aasta MMi korraldajaks oli seotud altkäemaksudega, samuti 2011. aasta FIFA presidendi valimised. Süüdistuste järgi anti ja võeti altkäemaksu ka seoses järgmisel aastal USAs toimuva Copa Americaga.

Vahistatute seas on nimekamad FIFA asepresidendid Jeffrey Webb ja Eugenio Figueredo, 2014. aasta Brasiilia MMi korralduskomitee esimees Jose Maria Marin ja FIFA distsiplinaarkomisjoni liige Rafael Esquivel, aastatel 1986–2013 Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu presidendi ametis olnud Nicolas Leoz ja endine FIFA asepresident Jack Warner.

Fotod: lugejad näitavad oma kauneid lauanõusid

Vastuseks Postimehe koduportaali üleskutsele saatsid mitmed lugejad meile fotosid ja lugusid oma kaunitest lauanõudest.

Enn saatis meile oma ämma pulmakingituse. «Vasakus ülanurgas on näha tootja logo. Serviisi kuulub kohvikann, koorekann, suhkrutoos, 6 koogitaldrikut, 6 alustassi ja 6 kohvitassi (paraku on üks tass aastatele alla andnud). Tegu on kadunud ämma pulmakingitusega aastast 1930, linik serviisi all on umbes samast ajast, ämma enda näputöö. Päris vahva ämm oli!» kirjutas ta.

Merle saatis meie lugejatega jagamiseks oma kätetöö. «Minu kõige erilisem lauanõu on kahtlemata see pildilolev taldrik. Mis selle siis nii eriliseks teeb? Eks ikka see asjaolu, et see on minu enda hoole ja armastusega tehtud,» kirjutab Merle. «Nimelt andsin endale sel aastal ühe uue aasta lubaduse ja see oli eesmärgiga kordki proovida, mida endast kujutab portselanmaalimine. Jaanuaris registreerisingi end juba ühele portselanmaalimise kursusele ja see taldrik oli esimene, mis sellel kursusel valmis,» kirjutas ta.

«Ainus häda on nüüd aga see, et kuna enda käega tehtud taldrik nii südamelähedane on, siis ei raatsi seda kasutusele võttagi. Ilmselt läheb see varsti kellelegi kingituseks, et ikka sellest mingit kasu ka oleks,» kirjutas Merle.

Oma nõudekapi ust paotas ka anonüümseks jääda sooviv naislugeja. «Ükski asi pole isenesest midagi ilma sinna juurde kuuluva loota,» leidis ta. «Pildil olev tass on ilmselt tavaline osake nõukaaegsest serviisist. Kasutati seda ikka pidupäeval ja millegipärast meeldis see serviis mulle üle kõige,» meenutas ta. «Võib-olla tekitas pidulikkust selle kuldne serv ja sügav tumesinine värv. Ehk oli asi selles, et need tassid olid tavapärasest väiksemad. Või oli hoopis sarnasus Soomest saadud  kohvipakil ilutseva tassi pildiga see, mis mulle hinge läks,» arutles naine.

«Nüüdseks on selle serviisi enamik osi juba katkise servaga, kuid hoian seda alles ja kasutan mõnikord. See serviis tundub mulle siiani ilus, aga tähtsaimad on ilmsed soojad mälestused minu lapsepõlvekodust.»

Toitumisnõustaja soovitab: ka lapsed peavad vähemalt tunni päevas liikuma

Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu annab vihjeid, kuidas toituda tervislikult ja tasakaalustatult, keskendudes sel korral laste füüsilisel aktiivsusel.

«Kõik lapsed peaksid olema füüsiliselt aktiivsed vähemalt ühe tunni päevas,» sõnab Katri Merisalu soovitusi jagavas videos.

Vaata allolevast videost lähemalt, mida ta selle all silmas peab.

Kangert püsib Itaalia velotuuril kindlalt 20 parema hulgas

Itaalia velotuuri 134 km pikkuse lauskmaal sõidetud etapil Tiranost Luganosse sai peagrupis lõpetanud Tanel Kangert (Astana) 31. koha.

Võidu võttis itaallane Sacha Modolo (Lampre) 3.07.51ga. Järgnesid võitja kaasmaalane Giacomo Nizzolo (Trek) ja sloveen Luka Mezgec (Giant), vahendab ERR Sport.

Velotuuri üldliidrina jätkab hispaanlane Alberto Contador (Tinkoff - Saxo), kes edestab kaasmaalast Mikel Landat 4.02ga ja itaallast Fabio Arut (mõlemad Astana) 4.52ga. Kangert jääb liidrist maha 26.58 ning hoiab 17. positsiooni.

Šveitsi võimud kutsuvad Venemaa spordiministri vaibale

Täna lahvatanud jalgpalliskandaalide valguses peab Šveitsi ametivõimudele aru andma ka Venemaa spordiminister Vitali Mutko. Mehe enda sõnul pole temal midagi varjata ning teeb hea meelega koostööd.

Šveitsi prokuratuur avas kriminaalasja, milles uuritakse, kuidas läksid 2018. ja 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldusõigused vastavalt Venemaale ja Katarile. Mutko oli Venemaa kandidatuuri eestvedaja.

Tegemist ei ole sama uurimisega, mille käigus vahistati täna hommikul 14 FIFA ametnikku, keda süüdistatakse laiahaardelises petuskeemis, mis on toonud vähemalt 150 miljoni dollari suuruse musta tulu.

Mutko peab aru andma vaid 2018. aasta Mmiga seotud küsimuste osas. «Meil pole midagi varjata,» ütles Mutko, kes lubas šveitslastega igakülgset koostööd teha.

Vaata, kuidas kodus McDonald'si friikartuleid teha

Väljaanne TIME näitab oma videos, kuidas teha kodus samasuguseid friikartuleid, nagu pakutakse McDonald'si kiirtoidurestoranis.

McDonald’si friikartulite retsept koosneb 19 koostisosast. Kodus valmistamiseks oleks vaja neist koostisosadest kartuleid, maisisiirupit, maapähkliõli, veiserasva, vett ja soola ning head nuga.

Vaata õpetust videost.

FBI selgitas pressikonverentsil FIFA-t puudutava skandaali tagamaid

USA ja Šveitsi ametivõimud vahistasid täna 14 jalgpalliga seotud inimest, kelle hulgas oli seitse ametnikku, kes töötavad FIFAs kõrgetel positsioonidel. Ametnikke kahtlustatakse viimase 20 aasta jooksul korda saadetud korruptsioonis, rahapesus ja pettuses.

New Yorkis toimunud pressikonverentsil kinnitati, et süüdimõistmise korral võib mõnda kahtlusalust oodata kuni 20 aasta pikkune vanglakaristus. IRSi ametnik Richard Webb kinnitas, et hetkel käib jutt 150 miljoni dollari suuruse raha altkäemaksuna võtmisest. «Oleme avastanud suuri rahapesu skeeme ning kümneid miljoneid dollareid, mis on peidetud erinevatele varikontodele,» rääkis Webb.

Kõik 14 vahistatut on ära kasutanud USA majandusruumi ning rikkunud sealseid seaduseid.

Pressikonverentsil rõhutati mitmeid kordi, et tegemist on alles algusega ning uurimise jätkudes on oodata uusi vahistamisi.

Vahistatud FIFA ametnikud:

Jeffrey Webb - FIFA asepresident, CONCACAFi president, Kaimanisaarte jalgpalliliidu president

Jack Warner - CONCACAFi endine president

Eugenio Figueredo - FIFA asepresident, Uruguay jalgpalliliidu endine president ja praegune täitevkomitee liige, endine jalgpallur

Eduardo Li - Costa Rica jalgpalliliidu president

Julio Rocha - FIFA ametnik, endine Nicaragua jalgpalliliidu president

Rafael Esquivel - Venezuela jalgpalliliidu president

Jose Maria Marin - FIFA olümpiaturniiride orgkomitee esimees, Brasiilia jalgpalliliidu endine president

Nicolas Leoz - Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu (CONMEBOL) endine president, endine FIFA täitevkomitee liige

Costas Takkas - CONCACAFi presidendi atašee

Prantsusmaa lahtistel sündis suurüllatus

Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel kaotas naiste maailma kolmas reket Simona Halep teises ringis horvaatlannale Mirjanda Lucic-Baronile.

Maailma edetabelis 70. kohta hoidva Lucic-Baroni võidunumbrid olid 7:5, 6:1 ning järgmises ringis läheb ta vastamisi 29. asetust omava Alize Cornet’ga, kes oli 6:2, 7:5 üle Alexandra Dulgherust.

Lihtsad nipid, mis annavad kodule uue näo

Tahaks midagi muuta, aga raha napib? Koduportaal ja portaal Better Homes and Gardens jagavad soodsaid võimalusi oma elamine moodsaks muuta.

1. Too kunst tuppa

Kunstiteosed ei pea alati olema tohutult suured ja maksma terve varanduse. Need võivad olla ka lõbusatesse värvilistesse raamidesse sätitud joonistused, ägedad tsitaadid või muu, mis toa isikupäraseks muudab.

2. Värvilised raamid

Värvilised pildi- ja peegliraamid lisavad muidu kahvatusse ruumi rõõmsat elevust. Raame saab üsna hõlpsasti ka ise üle värvida.

3. Kardinad

See aeg, kui luitunud kardinad rippusid akna ees vähemalt kolmkümmend aastat, on läbi. Erivärvilised kardinad on kõige lihtsam viis ruumi ilme muutmiseks: veidi soodsa hinnaga kangast, natuke näputööd ja ongi uus aknakate valmis.

4. Värviaktsent

Ühe toanurga võid vabalt võõbata ka teist karva või anda ruumile uue ilme mustrilise tapeeditüki näol.

5. Taaskasuta

Kleebid vana valge sahtliriiuli põhja üle vahva mustrilise tapeediga, kinnitad seinale ja ennäe - valmis ongi väike vannitoakapike! Ajahambast puretud uksest saad lihtsa vaevaga kujundada massiivse peegli ja vanad vinüülplaadid, kui nende keskele kleepida mõned lahedad fotod perealbumist, saavad seinal uue elu retrohõnguliste fotoraamidena.

6. Lase loovusel lennata

Sul on klaasist pinnaga diivanilaud: mis oleks, kui sätid klaasi alla erivärvillise tapeedi, andes lauale iga kord uue ilme? Osta tükike klaasi, värvi teiselt poolt mingit ägedat värvi, raami ära, kinnita seinale ja saad unikaalse teadetetahvli.

Klavan, Piiroja ja Pareiko panevad oksjonile tõeliselt väärtuslikud haruldused

Laupäeval A. Le Coq Arenal toimuva Eesti karikafinaali raames leiab aset heategevuslik oksjon, kus tulevad enampakkumisele Ragnar Klavani, Sergei Pareiko ja Raio Piiroja poolt välja pandud särgid ja jalgpallisaapad. Oksjoni tulu annetatakse SOS Lasetkülale.

Mullu koguti SOS Lasteküla toetuseks üle 3000 euro ning ka sel aastal ootavad jalgpallurid oksjonile palju huvilisi.

«Laupäeval tasub A. Le Coq Arenale tulla, sest Eesti klubijalgpalli aasta tippsündmus, Tipneri karikafinaali väärib külastamist, kuid väga oluline on ka heategevus. Kutsun üles kõiki inimesi osalema.» ütles karikafinaali patroon, Eesti parim jalgpallur Ragnar Klavan. «SOS Lasteküla on aastaid olnud Eesti jalgpalli hea partner ja täidab ühiskonnas väga vajalikku rolli, pakkudes lastele ja noortele vanemlikku hoolitsust. Toetame ühiselt seda eesmärki.»

Äsja Bundesligas karjääri edukaima hooaja lõpetanud Klavan toob oksjonile oma FC Augsburgi mängusärgi, kus on kõigi võistkonnakaaslaste autogrammid, samuti paneb ta välja oma jalgpallisaapad ning tõelise rariteedina Jaapani koondislase, varem Manchester Unitedis pallinud ja nüüd Dortmundi Borussiat esindava Shinji Kagawa särgi, mida jaapanlane kandis matšis Augsburgi vastu.

Sergei Pareiko toob oksjonile samuti ühe tõelise harulduse – väravavahisärgi, milles ta esindas edukalt Poola tippude hulka kuulnud Krakówi Wisłat. Särki kaunistab Pareiko autogramm.

Klavanile ja Pareikole ei jää alla ka Raio Piiroja, kes paneb heategevuseks välja jalgpallisaapad, millega ta mängis oma viimase matši Eesti koondises – lahkumismängu Islandiga selle aasta märtsis. 

Heategevuslik oksjon algab laupäeval, 30. mail A. Le Coq Arenal orienteeruvalt kell 18:30 ehk vahetult pärast Tipneri karikafinaali lõppu staadioni Idatribüüni siseruumides. Osalema on oodatud kõik huvilised. Eelnev registreerimine pole vajalik.

Järgmine nädal toob kuni 25 soojakraadi

Ehkki ka selle nädala lõpp tuleb küllaltki soe, siis on järgmise nädala kolmapäeval juba praeguse ilmateenistuse ennustuse kohaselt oodata kuni 25 soojakraadi.

Homme (28.05.) tugevneb kõrgrõhuhari. Öö hakul sajab Eesti idaservas kohati veel hoovihma ja ka pärastlõunal võib üksikutest rünksajupilvedest lühiajaline rabin tulla. Puhub läänekaare tuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on öösel 4 kuni 9, pole välistatud, et maapinna lähedal langeb kohati 0 kraadini, päeval 15 kuni 19 kraadi, vaid rannikul on jahedam.

Reede (29.05.) öö on eemalduva kõrgrõhuharja mõjul sajuta. Tuul pöördub lõunasse ja pisut tugevneb. Õhutemperatuur on öösel 3 kuni 8, sisemaal võib maapinna lähedal 0 kraadini langeda. Päevaks jõuab Skandinaaviasse madalrõhkkond ja selle idaserva mööda läheneb vihmapilvede vöönd hommikuks Saaremaale ja Hiiumaale ja päeva jooksul liigub ka üle Mandri-Eesti sajuhooge. Tuul on mõõdukas, puhub päeval edelast, õhtul läänekaarest. Õhusooja on 15 kuni 20 kraadi, edelatuulele avatud rannikul on jahedam.

Laupäeva (30.05.) öö ja hommik on enamasti sajuta. Päevaks jõuab järgmine madalrõhulohk ühes vihmapilvedega Eesti kohale. Lõunakaare tuul ajuti tugevneb. Õhutemperatuur on öösel 3 kuni 8, maapinna lähedal võib 0 kraadi lähedale langeda, päeval 14 kuni 19, Ida-Eestis kuni 22 kraadi.

Pühapäev (31.05.) tuleb madal- ja kõrgrõhkkonna piirimail kohatiste vihmahoogude ja mõõdukalt tugeva läänekaare tuulega. Õhutemperatuur on öösel 6 kuni 11, päeval 12 kuni 17 kraadi.

Esmaspäevaks (1.06.) lisandub lõuna poolt niiskust ja see võib Eesti idapoolse osa sajupilvedega katta. Lääne-Eestis on sel juhul taevas selgem ja saju võimalus väiksem. Õhutemperatuur on öösel 4 kuni 10, päeval 14 kuni 18 kraadi. Kui niiskem õhumass Peipsi taha kandub, saab üle Eesti tugevamaks kõrgrõhkkonna mõju ja ilm on kõikjal suurema sajuta. Tõenäolisem versioon saab selgemaks järgnevatel päevadel.

Teisipäev (2.06.) tuleb kõrgrõhkkonna servas sajuta. Tuul pöördub läänekaarest lõunasse ja kagusse ning tugevneb päeval. Lõunavoolus lisandub soojemat õhku. Õhutemperatuur on öösel 7 kuni 12, päeval 19 kuni 22, meretuulega rannikul kuni 15 kraadi.

Kolmapäeval (3.06.) läheneb merelt madalrõhulohk ja öösel jõuavad saartele sajupilved. Päeval suureneb vihma ja äikese võimalus ka mandril. Puhub võrdlemisi tugev kagutuul. Õhutemperatuur on öösel 9 kuni 14, päeval 20 kuni 25 kraadi, saartel ja läänerannikul on madalam.

Vormel-1 fänne ootab järgmisel hooajal suurepärane uudis

Vormel-1 fännid on kurtnud, et praegu kasutusel olevad autod ei tee piisavalt valjut häält. Motosport.com kinnitab, et juba praegu teevad kõik meeskonnad tööd, et autod juba järgmisel hooajal hoopis kõvemat müra teeksid.

Vormel-1 juhtfiguurid on viimasel ajal pidevalt kohtunud, et arutada, kuidas sarja pealtvaatajate jaoks huvitavamaks muuta. 2017. aastal on rajal kiiremad ja äkilisemad masinad, mis peaks ka pilootidele rohkem meele järgi olema. 2016. aastaks jõuavad aga rahva ette autod, mille mootor teeb lihtsalt kõvemat lärmi.

Farmaatsiaõppe edendamiseks on loodud stipendiumifond

Täna allkirjastasid Eesti akadeemilise farmaatsia seltsi ja Benu Apteek Eesti OÜ esindajad lepingu, millega loodi sotsiaalfarmaatsia valdkonna uurimis- ja teadustööde stipendiumifond.

Fondi loomisega soovitakse muuta farmaatsia eriala noorte seas populaarsemaks, kuna juba nüüd on Eestis puudu 100–150 proviisorit.

Eesti akadeemilise farmaatsia seltsi juhatuse liige Karin Kogermann ja Benu apteekide jaemüügidirektori Kaidi Kelti allkirjastatud stipendiumilepinguga soovivad mõlemad näidata, et tõhus koostöö ülikooli ja erasektori vahel võib tuua rohkem noori farmaatsiat õppima.

«Eestis on hinnanguliselt puudu 100 kuni 150 farmatseuti ja proviisorit, kusjuures proviisori keskmine vanus on 50 eluaastat ja iga viies proviisor on juba pensioniealine,» tõdes Kelt. «Lähiaastatel läheb palju proviisoreid pensionile, ent uusi on juurde tulemas vähe. Riigi tellimus on paraku vähenenud ja eriala pole noorte seas populaarne.» Apteegiketi juhi sõnul saab kreenis olukorda koostöös ülikooli ja riigiga muuta, aga see eeldab tudengite motiveerimist, eriala maine parandamist ning mõistmist, et apteeker pole müügimees, vaid arsti parem käsi.

Esimese sammuna olukorra parandamiseks nähaksegi stipendiumisüsteemi loomist, mis motiveerib noori farmaatsiaõpingute kasuks otsustama ning selles valdkonnas kvaliteetset uurimis- ja teadustööd tegema.

Loodavast fondist saavad uurimistööde stipendiume taotleda TÜ proviisoriõppe üliõpilased ning teadustegevuse toetust võivad tudengite kõrval taotleda ka õppejõud. Stipendiumi saamise eeldus on uurimis- või teadustöö tegemine sotsiaalfarmaatsias või selle lähivaldkonnas. Esimesed stipendiumid antakse välja  2015/16. õppeaastal, mil stipendiumifondi kogusuurus on 3000 eurot.

 

Viru värava tornide värskenduskuur jõuab lõpule

Laupäeva õhtul avatakse värskenduskuuri läbinud  Viru värava tornid. Viimati korrastati Viru eesvärava torne 36 aastat tagasi.

Tööde käigus  puhastati  survepesuga  tornide pinnad  mustusest,  eemaldati  lahtised  kivikillud ja krohv.  Torniseintelt  korjati ära koledad mustad elektrikaablid.  Tornid said uue munk-nunn tüüpi kivikatte  ning  korrastati ka  tuulelipud.   Osa välisseinale  jäävaid  elektrijuhtmeid peideti  müürikivide vahele ning kaeti  vuugimördiga.   Tööde käigus piirati tugevasti ka   mööda  torniseinu  ronivat metsviinapuud vähendades selle mahtu  kohati lausa kahe kolmandikku võrra.

Tornide konserveerimis- ja restaureerimise tööd  tegi  OÜ Trust Ehitus  vastavalt RESTORI poolt koostatud  konserveerimistööde kavale. Tööd läksid  maksma 26 586 eurot.

Viimati korrastati Viru eesvärava torne  36 aastat tagasi 1979. aastal. Suuremad taastamistööd toimusid  pärast II maailmasõda. Toona tegeleti  peamiselt eesvärava tornide kõrvale 1898.a rajatud juurdeehitistega.

«Ei mäleta , et sellised ehitustööd oleks varem Vanalinna päevadega seotud olnud. Sel aastal leidsime et nii oleks tore ja sobilik,» tunnistas Kesklinna vanema asetäitja Jüri Lump, kelle sõnul võiks saada  traditsiooniks, et igal aastal korrastatakse Vanalinna päevade alguseks midagi  vanalinnas olulist ja ilusat.

Sügisel peaks väravatornid saama ka uue ja kaasaegse fassaadivalgustuse.

Viru värav rajati 14.sajandi keskel, kuid ehitati järgmise sajandi teisel poolel kapitaalselt ümber.  Tänaseks on Viru värava kompleksist säilinud vaid  teise  eesvärava kaks torni.

Optimism võib teha rohkem halba kui head

Selgus, et negatiivne mõtlemine ei pruugigi olla niivõrd halb kui seni on sageli arvatud.

Vähemalt nii väidab raamatu «The Antidote: Happiness for People Who Can't Stand Positive Thinking» autor Oliver Burkeman. Business Insideri videos selgitab ta oma seisukohti täpsemalt.

Burkemani hinnangul ei tasu alati kõike võimalikult roosiliselt ette kujutada ning vahel tasub endalt küsida: mis on kõige hullem asi, mis võib juhtuda.

Mehe sõnul on oluline leida tasakaal ning negatiivseid mõtteid ei tasu positiivsete stampmõtetega maha suruda. Ka negatiivsega tuleb tegelda, sest elus tuleb paratamatult ette  positiivset kui ka negatiivset.

Burkeman ei pea õigeks ka depressioonis inimeste äärmuslikult negatiivsed mõtteid. Samas ei aita positiivsed mõtted tema hinnangul depressiooniga võidelda ning nii ei ole mõtet ka depressioonis inimesele öelda, et ta mõtleks postiviisemaid mõtteid.

Fotod: Lasnamäele kerkib viis büroohoonet

Lasnamäele kerkib viis uut büroohoonet. Hoonete ehitust plaanitakse alustada 2016. aasta kevadel.

Kokku planeeritakse Peterburi Ärikvartalisse rajada viis ehitist lisaks kvartalis juba töötavale hoonele. Ühe büroohoone kogumahuks on ca 23 000 m2, millest 15 000 m2 ehitatakse välja äripinnana ja 8 000 m2 moodustab maa-alune parkla.

Kavandatav büroohoone Peterburi teel

Brave Capital’i juhatuse liikme Veljo Kuuse sõnul rajatakse kvartalisse esimeses etapis korraga kuni kaks büroohoonet. «Oleme tänaseks sõlminud projekteerimislepingu Peterburi Ärikvartali arhitektuurikonkursi võitjaga,  Arhitektuuribürooga Pluss. Uued büroohooned toetuvad oma arhitektuursetes ja insenerilahendustes pragmaatilistele valikutele, milleks on energiasäästlikkus, hoolduse lihtsus ja kasutusmugavus. Asukoht suure magistraali ääres on hästi nähtav ja logistiliselt ligipääsetav,» ütles Kuusk.

Ärikvartali hoov

«Peterburi Ärikvartal on tervikliku lahendusega büroohoonete kompleks, mille arendajana näeme lisaks bürooruumidele ka kaubanduspindu ja toitlustuskohti kui ka muid üürnike igapäevaste vajaduste rahuldamiseks mõeldud teenindusettevõtteid – miks mitte ka lastehoidu!  Ärikvartali asukatele ja klientidele valmib mahukas parkla. Peale selle on hoonete korrused piisavalt suured mahutamaks enam kui keskmise suurusega ettevõtet ühele korrusele,» lisas Kuusk.

Peterburi Ärikvartal hakkab koosnema kokku kuuest ärihoonest, millest käesolevaks ajaks on valmis Alfa hoone. Kokku lisandub Peterburi Ärikvartali uute hoonetega Tallinnasse 65 000 m2 esmaklassilist büroopinda ja üle 1000 parkimiskoha.

Hooned projekteerib Arhitektuuribüroo Pluss.

Vene ja Žalgiris alustavad Leedus kullajahti

Homme tehakse Leedus algust korvpalli finaalseeriaga, millest traditsiooniliselt võtavad osa Kaunase Zalgiris ja Vilniuse Lietuvos rytas.

Siim-Sander Vene on senises kuues play-off’i mängus visanud Žalgirise kasuks keskmiselt 8,7 punkti, võtnud maha 2,8 lauapalli ja andnud 1,2 resultatiivset söötu.

Finaalmäng algab homme Kaunases kell 18.30.

Federer ja Wawrinka pääsesid Pariisis kolmandasse ringi

Prantsusmaa tennisemeistrivõistluste meesüksikmängu teises ringis saatis edu šveitslasi.

Teise asetusega Roger Federer alistas hispaanlase Marcel Granollersi 6:2, 7:6 (7:1), 6:3 ja kaheksanda paigutusega Stanislas Wawrinka oli 6:3, 6:4, 5:7, 6:3 üle serblasest Dušan Lajovicist, vahendab ERR Sport.

Reketid pidi aga pakkima turniiritabeli 32. number, hispaanlane Fernando Verdasco, kes jäi 4:6, 6:0, 6:1, 5:7, 8:10 alla sakslasele Benjamin Beckerile.

Interaktiivne graafik: jälgi Tanel Kangerti sõitu Giro d'Italial

Itaalia velotuur ehk Giro d'Italia sõidetakse tänavu 98. korda. 9. maist 31. maini sõidetaval mainekal velotuuril osaleb eestlastest tänavu 28-aastane Tanel Kangert, kes pedaalib Astana meeskonnas. Tunamullu sai Kangert Girol väga kõrge 13. koha, aidates suurepärase abistava tööga tiimi liidri Vincenzo Nibali tuuri võitjaks. Mullu Kangert Itaalia tuuril kaasa ei löönud, kuid on tänavu jälle stardis, sest Astana ridades jahib üldvõitu Fabio Aru.

Euroopa Liit pani kohvitarbimise piirid paika

Euroopa toiduohutusamet (EFSA) viis Euroopa Liidu palve läbi uuringu, mille tulemusel selgus, kui suur kofeiiniannus on inimesele kahjutu.

Kuna kohvitarbimine maailmas on pidevalt tõusuteel, siis tuletab EFSA meelde, et kohv ei ole ainuke kofeiiniallikas. Seda leidub ka tees, energiajookides ja mitmetes teistes gaasilistes karastusjookides.

Euroopa Liidu palvel määras EFSA päevased kofeiiniannused, mille ületamine võib olla tervisele ohtlik. Muude terviseriskide seas on liigset kofeiini tarbimist seostatud ka südame-veresoonkonna haigustega.

Värsked andmed ütlevad seega, et täiskasvanu jaoks on ohutu päevane kofeiiniannus 400 milligrammi. Võrdluseks – väikses tassis kanges kohvis on umbes 100 milligrammi kofeiini. Raseda või imetava naise puhul on piirnormiks 200 milligrammi ja kuni 40-kilone laps võib tarbida kuni 120 milligrammi kofeiini päevas. EFSA pressiesindaja sõnul ei ole suurem kogus kofeiini tervisele laastavalt kahjulik, kuid teatud riskidega tuleb siiski arvestada. Umbes kuus protsenti Euroopa elanikkonnast kannatab ka palju suuremaid kofeiinikoguseid.  

EFSA andmetel on suurimad kofeiinitarbijad Euroopas taanlased, kellest 33 protsenti tarbib rohkem kui 400 milligrammi kofeiini päevas. Taanile järgnevad Holland, Saksamaa, Soome, Belgia, Rootsi ja Prantsusmaa. Eestis tarbib liialt kofeiini vaid 1,9 protsenti täiskasvanutest.

Kõige esimesed liigse kofeiinitarbimise märgid on näiteks unetus, rahutus, meeleolu-ja vererõhumuutused ning kehatemperatuuri kõikumine.

EFSA uuringus osales 66 531 inimest 22 Euroopa riigist.

Järjekordne Norra supertalent? 14-aastane poiss loodab Barcelonasse pääseda

Viimastel aastatel on komeedina jalgpallimaailma tippu kerkinud Norra imelaps Martin Ödegaard, kes äsja tegi debüüdi Madridi Reali esindusmeeskonna eest, kui vahetas hooaja viimases mängus välja Cristiano Ronaldo.

Nüüd on Norras Ödegaardi kõrvale sirgumas aga uus talent, kellel nimeks Kreshnik Krasniqi. Kui Ödegaard tegi Norra kõrgliigas debüüdi 15 aasta ja 118 päeva vanuselt, siis Krasniqi mängis esmaspäeval Norra esiliigas 14 aasta, viie kuu ja kolme päeva vanusena. Ta tegi Hönefossi võidumängus kaasa neli viimast minutit.

«Väga lõbus, et mind esindusmeeskonda kaasati. See annab mulle enesekindlust juurde. Olen otsustanud, et teen kõiki asju nii hästi kui võimalik,» rääkis Krasniqi Norra meediale. «Minu meeskond on Barcelona. Väike unistus on kunagi seal mängida.»

Ödegaard lõi Norras klubi tasandil läbi ülikiiresti ning juba 15 aasta 253 päeva vanusena debüteeris ta Norra koondises. Möödunud aastal näitas ta oma oskusi ka Eesti koondise vastu mängides. Näis, kas 14-aastasel Krasniqil õnnestub ka see Ödegaardi rekord ületada.

Uuring: koduomanikud tahavad jäätmevedaja valikul kaasa rääkida

Omanike keskliidu maikuus läbi viidud uuringust selgus, et 75 protsenti vastanutest ei rahulda praegune jäätmekorraldus, kus jäätmevedaja valib kohalik omavalitsus. 

Jäätmete kogumist ja vedu puudutavale uuringule vastas ligi 5800 koduomanikku, teatas keskliit.

Omanike keskliidu peasekretäri Kaspar Sadraku sõnul ilmnes uuringust, et koduomanikud sooviksid jäätmevedaja valikul kaasa rääkida. «Uuringus osalenud sooviksid, et neil oleks võimalus jäätmeveo küsimustes senisest enam kaasa rääkida. Vastanutele valmistavad muret nii tarbijatele pealesurutavad jäigad tüüptingimused kui ka valikuprotsessi läbipaistmatus. Teenuse hinna kõrval peeti ülioluliseks ka selle kvaliteeti,» rääkis Sadrak. Tema sõnul soovivad koduomanikud olla kindlad, et neile pakub jäätmeveoteenust parima teenuse ja hinna suhtega pakkuja.

Ligi 70 protsenti vastanutest usub, et tuleksid tänaste teadmiste baasil ilma omavalitsuse sekkumiseta jäätmevedaja valikuga edukalt toime, ülejäänud peavad oma teadlikkust jäätmeveo teemadel selleks ebapiisavaks.

«Testisime küsitluses ka mõtet, et tulevikus võiks omanike keskliit korraldada parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamiseks prügiveo ühishankeid. See leidis väga positiivset vastukaja - valdav enamus vastanutest sooviksid ühishankes teoreetiliselt osaleda,» lisas Sadrak ning tõdes, et praeguse jäätmekorralduse juures sellist ühishanget korraldada ei ole võimalik, ent loodame, et tulevikus areneb jäätmekorraldus demokraatlikumaks.

Vastanutest 70 protsenti sorteerivad kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, tuues põhjuseks keskkonnasõbralikkuse. Mitte-sorteerijad tõid põhjustena välja konteinerite puuduse kodu läheduses ning madala teadlikkuse jäätmete sorteerimisest. Sealjuures enim sorteerijaid oli korteriomanike hulgas (73 protsenti). Pea kõik vastanud (90 protsenti) leidsid, et sorteeritud jäätmete äravedu peaks olema sorteerimata jäätmete veost soodsam.

Video: selle sajandi kõige karmimad avariid vormel-1 radadel

Vormel-1 autod on käimasoleval sajandil küll tunduvalt turvalisemaks muutunud, kuid karme avariisid tuleb siiski ette üsna tihti. Allolevast videost võib näha, milliseid õnnetusi on üle pidanud elama sellised staarid nagu näiteks Mark Webber, Robert Kubica, Felipe Massa, Kimi Räikkönen, Nico Rosberg ja Fernando Alonso.

Vaata videot siit!

Raske haigus pole vaprat naist rivist välja löönud

«Ma ei ole mõelnud selle peale, mis on mu kõige suurem hirm,» ütleb 29-aastane Eve Võimre, kes töötab Tartu kutsehariduskeskuses toiduhügieeni ja keemia laboris ning kes elab koos haigusega, mille nimi on sclerosis multiplex.

Eve Võimre on leidnud, et seda haigust ei ole mingit mõtet varjata, kuna teda võib tabada haigushoog kus tahes ning ta võib haiglasse sattuda. Sel juhul on sõprade ja kolleegide toetus ja mõistmine väga vajalik.

«Ma tean, et on inimesi, kes ei julge sellest isegi oma kõige lähematele inimestele rääkida, sest nad kardavad neile haiget teha. Mina olen teisel seisukohal,» rääkis ta. «See ei ole surmatõbi ning see ei tähenda ka seda, et sind ootaks ukse taga tingimata ratastool.»

Ühel päeval, kui Eve oli 16-aastane, hakkasid ta silmad valutama nii, nagu tahaksid need peast välja karata. Ta läks arsti juurde siis, kui tundis, et on ühest silmast peaaegu pime. Silmaarst saatis ta neuroloogi juurde, sealt edasi kirjutati ta haiglasse, kus tehti uuringud.

Kui ta välja sai, ulatas arst talle paberi, millel otsest diagnoosi ei olnud, oli vaid  kahtlus, et see haigus võib olla sclerosis multiplex. Arst lisas, et juhul kui kahtlus peab paika, ootab Evet ratastool.

«Mina aga mõtlesin, et diagnoosi ei ole ju! Et see on ainult kahtlus, ja elasin oma elu edasi,» meenutas Võimre.

 

Siis see algas

Nüüd Eve Võimre teab, et just siis see algas. Järgnesid uued silmavaluhood ning hood, mis olid seotud jalgadega. Näiteks võis teda tabada tunne, nagu oleks tal ühe jala asemel puupakk. Ta võis kukkuda, kui kuskilt kinni haarata ei olnud.

Eve Võimre seostas aga ka siis silmavalu ikka ainult üleõppimisega ja imelikku tunnet jalgades kaaluga, sest oli alati veidi ülekaaluline olnud.

Sellele, et ta tõepoolest põeb sclerosis multiplex’i – salakavalat haigust, mis rikub pea- ja seljaaju ning kesknärvisüsteemi vastastikuseid sidemeid –, sai ta kinnituse kolm aastat tagasi.

Eve Võimre arvab nüüd, et oli ainult hea, et kõik nii läks. «Kui mulle oleks juba 16-aastaselt kindel diagnoos ära pandud, siis kes teab, kuidas mu elu oleks kujunenud. Kas ma ülikooligi oleksin läinud,» ütleb ta.

Eve Võimre on maaülikooli lõpetanud toiduhügieeni ja veterinaarse rahvatervishoiu magister.

Muidugi oli haigusest teadasaamine löök ka 25-aastasena. Eve Võimre mäletab, kuidas ema teda haiglasse vaatama tuli ja kuidas nad siis nutta lahistasid.

 

Sclerosis multiplex’i päev

Siis oli maikuu nagu praegugi. Kui Eve Võimre haiglast välja kirjutati, ütles õde talle, et kohe on tulemas rahvusvaheline sclerosis multiplex’i päev ning et Tartus korraldatakse üritusi ja kui teda huvitab, siis mingu sinna vaatama.

See on üks põhjustest, miks Eve Võimre avalikult oma lugu räägib.

«Nende inimeste nägemine seal ei pannud mind tundma, nagu tähendaks mu haigus midagi kohutavat. Tänu neile sain ma pinna jalge alla,» lausus ta.

Eve Võimre kirjeldas sclerosis multiplex’i ühingu liikmete ettevõtmisi ja seda kui lõbus neil on ja kuidas nad vahel naerdes küsivad, mis haigus see küll oli, mida nad põevad.

Kui küsida Võimrelt, kas tal tõesti mitte mingit hirmu tuleviku ees ei ole, vastab ta, et ta mõtleb selle peale, et ta ei mõtle selle peale.

«Ma olen õnnelik inimene, mul on toetavad vanemad, kodu, töö, head kolleegid ja ustavad sõbrad,» kõneles ta. «Jah, ma tean, et selle haigusega käivad kaasas väga erinevad lood. Ja et see võib endast uut moodi märku anda. Aga see haigus lubab mul elada ka täisväärtuslikku elu.»

 

 

Sclerosis multiplex’i päev

  • Täna kell 16–19 Tartu Lõunakeskuses.
  • Tutvustatakse liikumis- ja tasakaaluharjutusi. On võimalik mängida taldrikugolfi ja sõita Segwayl. Päeva eesmärk on tõsta kõikide inimeste teadlikkust sclerosis multiplex’ist.
  • Sclerosis multiplex on pea- ja seljaaju haigus, mille käigus tekib autoimmuunne põletik ning mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht.
  • Nägemisnärvide kahjustus võib esile kutsuda nägemise halvenemise, seljaajukahjustuse tõttu võib kahaneda käte ja jalgade tundlikkus.
  • Üks sümptomitest, mis haiguse arenedes võib ilmneda, on jäsemete jõu ja toonuse langus ning võimetus iseseisvalt liikuda.

 

Euroopa mängudele sõidab 59 Eesti sportlast, lippu kannab Heiki Nabi

Eesti Olümpiakomitee (EOK) täitevkomitee kinnitas tänasel koosolekul 59 sportlase nimed, kes esindavad Eestit esimestel ajaloolistel Euroopa mängudel.

Eesti delegatsiooni juhi Martti Raju sõnul on 97-liikmeline Euroopa mängude delegatsioon suurim, mille EOK olümpiale või teistele võistlustele lähetanud on. «Koondisesse kuuluvad nii olümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel karastunud sportlased, aga ka noored, kellel on võimalus tõestada end oma esimesel suurvõistlusel. Mina julgen öelda, et Eesti on esimestel Euroopa mängudel väärikalt esindatud,» ütles Raju.

EOK president Neinar Seli tõi välja, et Euroopa mängud on paljudele koondislastele olulised ka järgmise aasta Rio olümpiamänge silmas pidades. «Ainult 3x3 korvpalli meeskonna, vehklejate ja sulgpallurite jaoks ei ole Euroopa mängud seotud olümpiakvalifikatsiooniga. Kõigil teistel on võimalik võistelda kas olümpiakoha, reitingupunktide või pääsu eest maailmameistrivõistlustele, kust omakorda on võimalik olümpiale kvalifitseeruda,» ütles Seli.

EOK täitevkomitee nimetas Eesti lipukandjaks Euroopa mängude avatseremoonial maadleja Heiki Nabi. «Olümpiamängude hõbemedali võitja ning kahekordne maailmameister on kahtlemata üks Eesti koondise liidritest ja soliidne valik esimest korda toimuvate Euroopa mängude avatseremoonial Eesti lippu kandma,» lisas Seli.

Eesti on esindatud üheteistkümnel spordialal kavas olevast kahekümnest. Eesti delegatsiooni koosseisu arvati järgmised sportlased ja taustajõud.

3x3 korvpall: meeskond koosseisus Martin Dorbek, Renato Lindmets, Ardi Oja ja Siim Raudla, taustajõud Elo Heinaste ja Raido Ringmets

Jalgrattasport: BMX-is Ketlin Tekkel, maanteesõidus Martin Laas, Aksel Nõmmela, Risto Raid, Liisi Rist ja Mihkel Räim, maastikukrossis Martin Loo ja Maaris Meier, taustajõud Heiki Lomp, Martin Puusepp, Allan Rior ja Jaan Veeranna ning meeskonnajuht Toivo Suvi

Judo: Iljas Avir, Aleksandr Marmeljuk, Juhan Mettis, Grigori Minaškin, Künter Rothberg, Jevgeni Salejev ja Kristjan Tõniste, treenerid Aleksei Budõlin ja Aavo Põhjala

Laskesport: Meelis Kiisk, Peeter Olesk, Veera Rumjantseva ja Anžela Voronova, treenerid Ranno Krusta ja Aleksandr Makarov

Maadlus: Kreeka-Rooma maadluses Eerik Aps, Ardo Arusaar, Heiki Nabi ja Silver Tõgen, meeste vabamaadluses Aleksei Baskakov ja Ragnar Kaasik, naiste vabamaadluses Epp Mäe, taustajõud Rain Aleksandrov, Aleksei Hapov, Ivar Kotkas, Toomas Proovel ja Henn Põlluste ning meeskonnajuht Antti Lepik

Poks: Kaupo Arro, Andrei Hartšenko, Ainar Karlson ja Rain Karlson, treenerid Aleksandr Jegorov ja Ervin Kade

Rannavõrkpall: meeskond koosseisus Kristo Kollo ja Rivo Vesik, treener Kristjan Kais

Sulgpall: Kristin Kuuba, Raul Must, Helina Rüütel ja Kati Tolmoff, treenerid Toomas Mäekala, Mart Mäerand ja Mart Siliksaar

Triatlon: Aleksandr Latin ja Kaidi Kivioja, treener Margus Tamm

Ujumine: Maksim Akavantsev, Kertu Ly Alnek, Andrei Gussev, Silver Hein, Werner-Erich Kulla, Margaret Markvardt, Karel Seli, Cevin Anders Siim, Daniel Zaitsev ja Nikita Tšernõšev, treenerid Mihhail Krupnin ja Oleg Labzin ning meeskonnajuht Riho Aljand

Vehklemine: Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu, Katrina Lehis ja Nikolai Novosjolov, taustajõud Enn Eichelmann, Kaido Kaabermaa, Samuil Kaminski, Viktor Kirpu ja Natalja Kotova

Vibusport: Jaanus Gross ja Laura Nurmsalu, treener Aune Varik

Eesti delegatsiooni juht on Martti Raju, delegatsiooni juhi abi Merle Kaljurand, pressiatašee Aire Veskimäe, spordiarst Krista Veevo ja füsioterapeut Kristi Singi.

Esimesed ajaloolised mitut spordiala ühendavad üle-euroopalised mängud toimuvad 12.-28. juunini Aserbaidžaanis Bakuus. Võisteldakse 20 spordialal, sh nii olümpia- kui ka mitteolümpiaaladel ning ühel paraolümpiaalal. Kaheteistkümnel spordialal on võimalik teenida kas koht Rio olümpiamängudele, täita kvalifikatsiooninorm või saada edetabelis punkte. 

Statoil meelitab suveabilisi peavarju ja kompensatsiooniga

Statoil otsib suveks Tallinna teenindusjaamadesse tööle ligi sadat hooajatöötajat ning väljaspoolt Tallinna tulijale pakutakse tasuta majutust ja sõidukompensatsiooni.

Statoili personalidirektori Hedi Nurme-McDonaldi sõnul on suveabiliste värbamiskampaania  suunatud suuresti ka väljaspool Tallinna elavatele tööotsijatele, teatas Statoil.

Nurme-McDonaldi sõnul pakub Statoil väljaspool Tallinn-Harjumaa piirkonda müüja-klienditeenindaja töökohale võetud kandidaatidele lisaks palgale ka tasuta majutust ning kompenseerib korra kuus edasi-tagasi kojusõidu.

Kõik suvetöötajad läbivad koolituse ning asuvad tööle erinevates Statoili täisteenindusjaamades üle pealinna. «Kuigi otsime hetkel hooajalist tööabi, teeme kindlasti suve möödumisel tublimatele ka püsiva töösuhte pakkumise,» lisas Nurme-McDonald. Tema sõnul töötavad suviti kõige suurema koormusega just Tallinna teenindusjaamad, mistõttu värvataksegi praegu lisatöökäsi pealinna.

Halb uudis Ronaldole: Benitez ehitab Reali tuleviku hoopis ümber Bale'i

Briti väljaande The Telegraph väitel ehitab Madridi Reali uueks peatreeneriks saav Rafael Benitez meeskonna üles ümber Gareth Bale'i, mitte aga senise liidri Cristiano Ronaldo.

Väljaande väitel on Benitez 25-aastase Bale'i talendi suur austaja ning on Reali presidendile Florentino Perezile juba lubanud, et kaks aastat tagasi maailma suurima üleminekusumma eest Reali toodud waleslane saab uuel hooajal mängida sel positsioonil, mis talle kõige paremini sobib.

Mullu Realiga Hispania karika ja Meistrite liiga võitnud Bale on tänavu pidanud tegutsema paremal äärel ega ole paljudes mängudes õieti palligi saanud, lüües hooaja jooksul kokku enda kohta napid 17 väravat. Benitez tahab aga anda Bale'ile soovitud mänguruumi, pannes ta mängima puhta ründaja selja taha. See tähendaks, et Ronaldo peab nihkuma äärele. Võidetavalt on Benitez valmis 30-aastase Ronaldo koguni müügilehele panema, kui tänavu maailma parimaks jalgpalluriks valitud portugallane ümberkorraldustega ei soostu.

Pohlak kõrgete jalgpalliametnike vahistamisest: nende persoonide kohta eriti kellelgi illusioone ei olnud

Šveitsi politsei vahistas täna varahommikul FBI palvel kuus kõrget FIFA ametnikku, kelle seas on kaks liidu asepresidenti ning ka näiteks Brasiilia jalgpalliliidu ekspresident. Üle maailma on vahistatuid hetkeseisuga 14. Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak usub, et jalgpalli tulevikule on see ainult hea. Reedel toimuvatel FIFA presidendi valimistel pooldavad eestlased Sepp Blatteri jätkamist.

Vahistatute seas on Jeffrey Webb (FIFA asepresident, CONCACAFi president, Kaimanisaarte jalgpalliliidu president), Jack Warner (CONCACAFi endine president), Eugenio Figueredo (FIFA asepresident, Uruguay jalgpalliliidu endine president ja praegune täitevkomitee liige, endine jalgpallur), Eduardo Li (Costa Rica jalgpalliliidu president), Julio Rocha (FIFA ametnik, endine Nicaragua jalgpalliliidu president), Rafael Esquivel (Venezuela jalgpalliliidu president), Jose Maria Marin (FIFA olümpiaturniiride orgkomitee esimees, Brasiilia jalgpalliliidu endine president), Nicolas Leoz (Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu (CONMEBOL) endine president, endine FIFA täitevkomitee liige), Costas Takkas (CONCACAFi presidendi atašee).

Aivar Pohlak, täna vahistati mitmed kõrged FIFA ametinikud, millist mõju võib see jalgpallile edaspidi avaldada?

Eeldan, et mõju jalgpallile tulevikus saab olla ainult hea, sest arreteeritud persoonide kohta eriti kellelgi illusioone ei olnud. Samas ei ole praeguseks selge, milline seos võis valitseda kõnealuste ja FIFA kui organisatsiooni igapäevatoimimiste vahel, kas altkäemaksud olid seotud MM-i korraldusõigustega või veel millegi muuga ja seepärast on järeldusi hetkel raske teha. Pealelõunal koguneb FIFA erakorraliste olukordade komitee ja küllap selgub tänase päeva jooksul veel üht kui teist. Ilmselt olen homme lõuna paiku nii lühemate kui pikemate arengute osas targem.

Šveitsi prokuratuur on avanud kriminaalmenetluse seoses Venemaale ja Katarile vastavalt 2018. ja 2022. aasta MMi korraldusõiguse andmisega. FIFA esindaja Walter de Gregorio teatas täna, et uut hääletust plaanis ei ole. Kas võib juhtuda, et FIFA peab siiski asjad tulevikus siiski üle vaatama?

Sellele küsimusele vastamiseks peaks omama seda informatsiooni, mis on praegu Shveitsi prokuratuuri valduses. Siiski tundub mulle, et 2018. ja 2022. a. MM-ile uue võõrustaja valimiseks peaks toimuma midagi veel erakorralisemat ja ilmselt see saab olemagi praeguse olukorra võtmekoht – millist informatsiooni võime me veel saada või vaibub olukord valimiste järgselt.

Millist mõju võivad tänased sündmused avaldada reedel toimuvatele FIFA presidendi valimistele?

Olukord muutub kogu aeg. Kui esimestel tundidel peale arreteerimisi kuuldus valdavalt reaktsioone jõustruktuuride sekkumisest valimiste protsessi, siis praeguseks on üha rohkem selliseid, kes pooldavad valimiste edasilükkamist. See on mu kolmas intervjuu mõne tunni jooksul ja eeldused, millest lähtuvalt küsimustele vastan, on selle ajaga oluliselt muutunud. Juhul, kui valimised toimuvad, eeldan siiski, et juhtunu ei muuda tulemust – üleüldine veendumus on, et Blatter FIFA juhina ei ole korrumpeerunud. Vahistatud ametnikud aga on saanud rolli FIFA-s tänu oma positsioonile konföderatsioonis või rahvuslikus alaliidus.

Kelle poolt hääletab reedestel valimistel Eesti Jalgpalli Liit ja miks?

Peame lojaalsust oluliseks väärtuseks ja seepärast asusime (mina, EJL peasekretär Anne Rei ja peadirektor Tõnu Sirel) kongressile teele teadmisega, et hääletame Sepp Blatteri poolt, mida toetab meie ja paljude teiste veendumus Blatteri aususest. Samuti on meil pooleli FIFA presidendi osalusel oluline jalgpalliülene rahvusvaheline projekt ehk siis Blatteri vastu minnes läheksime ka iseendale vastu. Samas on valimisteni ligi kaks ööpäeva aega ja selle jooksul võib juhtuda palju. Kergekäeliselt me oma seisukohta muutma ei hakka ja eeldan, et juhul, kui valimised ülehomme toimuvad, võidab Sepp Blatter oma vastaskandidaati suure ülekaaluga. Tahaksin siiski veel kord rõhutada, et vaadates korruptsioonisüüdistuse ajalist mõõdet, oleks olnud õigem arreteerimised läbi viia kas juba varem või siis peale valimisi, sest praegusel juhul jääb mulje ajastuse tahtlikkuses.

Eurosaadikud «Foorumis»: ministeeriumid peaksid sõjapõgenike vastuvõtmiseks tõsiselt valmistuma

«Foorumi» saates tõdesid Euroopa Parlamendi saadikud, et mingi osa pagulasi tuleb Eestil kindlasti vastu võtta ning väljapakutud numbrite vastu vaidlemise kõrval võiks tähelepanu pöörata ka sellele, et Eesti viiks end põgenikelaagrites toimuvaga kurssi ning ei laseks siiatulijatel n-ö getostuda.

«See otsus, mis Komisjoni poolt tuli, et minna ikkagi kvootidele, ei tulnud ka kergelt, sest on selge, et suur enamus liikmesriike kvoote ei poolda, /---/ teiselt poolt on maid, kahjuks ka Eesti, kes ei ole mitte kuidagi tahtnud vabatahtlikult midagi selles suunas teha,» rääkis Marju Lauristin, rõhutades, et tähtis on põgenikud laiali jagada, neid kui individuaalseid inimesi vaadata ning mitte paigutada neid kõiki ühte kohta, kus me ei suudaks neid «ära seedida», vahendas ERR Uudised.

Sellega, et tulevad põgenikud ei tohiks paigutada ühte kohta, kus nad «getostuksid», nõustus ka Indrek Tarand, tema sõnul ei tohiks Eesti ainult Euroopa Komisjoni ettepanekule vastu vaielda, vaid siiani sõjapõgenike vastuvõtmisele vastu olnud Eesti peaks näitama, et ta suudab asjadega hakkama saada ja kahe kuuga ette valmistada tuhande põgeniku vastuvõtmise plaanid.

Urmas Paet toonitas, et avaliku arvamuse muutmine võtab aega ning selles mõttes on Eestis viimased 25 aastat tehtud liiga vähe, mistõttu on ehmatus seda suurem, samuti tõi ta välja, et kui varem püüdsid Euroopasse tulla majanduspõgenikud, siis viimase aasta jooksul on see muutunud ja tulijateks on ülekaalukalt sõjapõgenikud, kes on palju läbi elanud.

«Ma arvan seda küll, et meie eksperdid peaksid vähemalt minema ja tegema pildi selgeks mis toimub, teiseks on klišeeline müüt, et tegu on vaeste, harimatute inimestega, vaesus on jah tänaseks ilmselt õige, sest need inimesed ongi sõjas kõik kaotanud, samas on sõjapõgenike seas igasugu inimesi - nii arste, teadlasi, kooliõpetajaid, lüüa ühe puuga, et sealt tulevad harimatud inimesed ei vasta tõele,» lisas Paet.

Põlema süttinud kvartslamp põhjustas Mustamäe haiglas tulekahjuhäire

Hulk päästjaid kihutas täna õhtul Tallinnas Mustamäel asuva Põhja-Eesti regionaalhaigla juurde tulekahjuhäire tõttu, mille põhjustas põlema süttinud kvartslamp.

Põhja päästekeskuse pressiesindaja ütles Postimehele, et häirekeskus sai kell 21.38 teate, et Mustamäe haiglas 7. korrusel asuvas arstikabinetis on põleng.

Tegemist oli siiski põlema süttinud kvartslambiga, mis kustutati käepärast olnud pulberkustutiga.

Sellegi poolest saabusid kohale päästjad Kesklinna, Kopli, Lasnamäe ja Lilleküla päästekomandodest. Väljakutsele reageerinud tuletõrjujad vaatasid sündmuskoha üle.

Õnnetuses keegi kannatada ei saanud.

Riik maksab kahe Kõue aarde leidjatele preemiat

Valitsus eraldab üle 90 000 euro, et maksta leiutasu Kõue ja Vahetüki küladest leitud kahe hõbeaarde ning Kõue kalme avastamise eest.

Valitsus arutab neljapäevasel istungil 91 300 euro eraldamist muinsuskaitseametile kultuuriväärtusega leidude leidjatele tasude maksmiseks, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja. Leiutasu makstakse kahe hilisviikingiaegse hõbeaarde leiu eest Kõue ja Vahetüki külas ning Kõue kalme avastamise eest.

Kõue-Triigi mõisa omanik Eerik Niiles Kross ütles BNS-ile, et tegemist on niinimetatud Kõue esimese ja Kõue teise aardega. Aarded on leitud viimase kahe aasta jooksul Kõue-Triigi mõisa aladelt.

Kõue esimene aare leiti 2013. aasta mais ning teine mullu kevadel. Kõue kalme avastati 2014. aasta suvel.

Kõue esimene aare sisaldas paarkümmend münti ning hõbeehteid. Kross märkis, et müntide vermimisaja järgi saab leitud ehteid määratleda varasemasse aega, kui seni arvati. Ka sisaldas esimene ehe Eestis valmistatud araabia müntide imitatsioone.

Ligi tuhat münti sisaldanud Kõue teine aare on Krossi sõnul üks suuremaid Eestist leitud mündiaardeid.

Kross lisas, et sellest piirkonnast on leitud veel kaks aaret, neist viimane paari kuu eest.

Muinsuskaitseseaduse kohaselt kuuluvad kõik arheoloogilised leiud riigile, kuid kultuuriväärtusega leiu avastajal on õigus saada leiuautasu. Kui tasu on suurem muinsuskaitseameti eelarves ettenähtud summadest, esitab muinsuskaitseamet kultuuriministri kaudu taotluse vajaliku summa eraldamiseks valitsuse reservist.

 

Leedu möödus rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis Eestist

Eesti langes Lausanne'i juhtimise arendamise instituudi (IMD) kolmapäeval avaldatud riikide rahvusvahelise konkurentsivõime 2015. aasta edetabelis ühe koha võrra 31. kohale, samas Leedu tõusis kuue koha võrra 28. kohale.

Tänavust edetabelit juhivad USA, Hong Kong, Singapur, Šveits ja Kanada. Leedu on võrreldes mullusega kerkinud edetabelis kuus kohta 28. kohale. Läti on edetabelis langenud kaheksa kohta 43. kohale.

Eestist koha võrra eespool on tabelis Tai ning järgneb Prantsusmaa.

Soome langes tänavuses edetabelis kaks kohta 18. kohale. Venemaa langes seitsme koha võrra 45. kohale.

Eesti parim koht tabelis on kriisieelse 2006. aasta 19. koht.

Eesti võtab IMD projektist osa alates 2002. aastast. Eestipoolseks koostööpartneriks IMD-le on Eesti Konjunktuuriinstituut.

Kohver toimetatakse lähipäevil Pihkvasse

Moskvas Lefortovo vanglas kinnihoitava Eston Kohveri advokaadi Jevgeni Aksjonovi sõnul toimetatakse kaitsepolitseinik lähipäevil Pihkvasse, kus toimub tema üle kohtuprotsess.

Kohverit ootab ees järgmisel teisipäeval Pihkva oblastikohtus tema süüasjaga seoses istung, kus ta peab isiklikult kohal viibima. «Seal tehakse siis otsus, kas pikendada tema vahi all pidamise aega, mis lõpeb 5. juunil,» lausus Aksjonov.

Milllal täpsemalt toimetatakse vahi all viibiv Kohver Moskvast Pihkvasse, ei osanud advokaat öelda. «Täpsemat teavet mul praegu ei ole, ent enne 2. juunit peab ta seal siiski kohal olema ehk siis lähipäevil on oodata ümberviimist.»

Aksjonov lisas, et kohtuprotsess praegu Lefortovos kinnipeetava Kohveri üle tuleb kinnine.

Prokuratuur on esitanud Kohverile süüdistuse spionaažis, Vene riigipiiri ebaseaduslikus ületuses ning relva salakaubaveos.

Eesti kaitsepolitsei teatas mullu 5. septembril, et sama päeva hommikul kella 9 ajal võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud relva ähvardusel vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult ja viisid ta endaga üle piiri Venemaale. Vahejuhtum toimus Luhamaa piiripunkti läheduses Võrumaal Meremäel.

Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus FSB teatas sama päeva õhtul, et operatiivtöötajad pidasid Kohvri kinni Venemaa poolel Pihkva oblastis.

 

Fotod: Paides sõitsid järelvalveta jäetud lapsed autoga poodi sisse

Paides sõitsid järelvalveta jäetud lapsed täna õhtul sõiduautoga Ford Grossi poodi sisse, rammides hoone klaasist uksi.

Häirekeskus sai juhtunust teate kell 18.10.

Lääne prefektuuri pressiesindaja Heiko Leesmenti sõnul läks oma kolm last autosse järelvalveta jätnud ema poodi, mille järel üks lastest keeras auto süütevõtit. Kuna Fordil oli käik sees, hakkas sõiduk liikuma poe suunas, rammides lõpuks hoone klaasist uksi. 

Esialgsetel andmetel oli süütevõtme keeraja nelja-aastane.

Politsei menetlust ei alustanud. Kahjude korvamisega tegeleb edasi kindlustus.

 

 

 

 


 

Vanem naisterahvas jäi Tallinnas trolli alla

Tallinnas jäi täna kella 17 ajal Sõpruse puiestee ja J. Sütiste tee ristmiku läheduses trolli alla vanem naisterahvas.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul juhtus õnnetus Sõpruse puiestee maja number 249 juures.

Naine toimetati haiglasse, kus selgitatakse välja tema vigastused.

Liiklus oli sündmuskohal häiritud ligi tund aega. Praeguseks on liiklus taastunud.

Õnnetuse täpsemad asjaolud selgitab uurimine.

Postimees teeb otseülekande Eesti inimarengu aruande esitluselt

Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu ja autorid esitlevad reedel KUMU suures auditooriumis järjekordset Eesti inimarengu aruannet, mis seekord keskendub 10 aasta eest riigikogus vastu võetud pikaajalise arengustrateegia «Säästev Eesti 21» rollile ja mõjule Eesti lähimineviku otsustes ja arengus.

Postimees teeb esitluselt otseülekande, mida saab vaadata siinsamas.

Esitlusel otsitakse muu hulgas vastuseid küsimustele, kas kümnendi eest teadlaste poolt Eestile seatud sihid on õiged ja saavutatavad ka praegu, kas strateegia Säästev Eesti 21 on täitnud oma eesmärgi, ning kas ja kuidas tuleks seda strateegiat kümnendi võrra targematena rakendada.

Esitlusel teeb aruandest kokkuvõtte peatoimetaja, Tallinna Ülikooli professor Raivo Vetik. Järgneb paneeldiskussioon, millest võtavad osa aruande peatükitoimetajad professorid Marju Lauristin (kultuuri elujõu peatükk), Ellu Saar (ühiskonna sidusus), Georg Sootla (poliitikakujundamise viisid), Erik Terk (majandus ja innovatsioon) ja Mihkel Kangur (keskkond).

Esimese Eesti inimarengu aruande koostamisest möödub tänavu 20 aastat, alates 2007. aastast annab aruannet välja Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu. Seekordse aruande maht on 310 lehekülge.

Otseülekanne algab orienteeruvalt kell 12 ja lõpeb kell 14.

Otseülekanne: pagulased - kas küsimus solidaarsusest või sisepoliitiline nullsumma mäng?

Postimees teeb neljapäeval otseülekande Tallinnas Solarise Apollos toimuvast BNS Live'i teisest vestlusringist, kus jutuks tuleb pagulaspoliitika.

Kell 11 algava vestlusringi teema on «Pagulased, kas küsimus solidaarsusest? Või lihtsalt sisepoliitiline nullsumma mäng?»

Eesti võimest, vajadusest ja kohusest võtta vastu pagulasi Euroopa Liidu piiride tagant räägivad Kristina Kallas MTÜst Eesti Pagulasabi, riigikogu liige Kalle Muuli, poliitikavaatleja Ahto Lobjakas ja julgeolekuasjatundja Kaarel Kaas. Vestlust juhib Postimehe välistoimetuse juhataja Evelyn Kaldoja.

Estonian Airi lend Brüsselist jõudis Tallinnasse

Brüsseli Zaventemi lennujaamas hommikust saadik oodanud Estonian Airi lennuk jõudis Tallinnasse.

Lennukiga Eestisse saabunud AS Eesti Meedia nõukogu esimees Mart Kadastik ütles Postimehele, et lennuliiklus Brüsseli kohal ei toimi korralikult endiselt ning vaid väga üksikutel lendudele anti luba õhku tõusta. «Õhku tõusid USA õhujõudude lennukid ja veel üksikuid lennukeid nagu Estonian Airi oma.»

Samuti rõhutas ta, et korralikku infojagamist koha peal polnud ning üksjagu reisijaid jäi ka lennukilt maha, kuna inimestel lihtsalt polnud võimalik teada saada, kuhu ja mis ajaks minna.

Varasem uudis

Kuigi Brüsseli Zaventemi lennujaama kodulehe andmeil hakkas seal kella 14st taas lennuliiklus taastuma, on kohalviibijate kinnitusel sealt õhku tõusnud vaid üksikud lennukid. Samas on seal hommikust saadik oodanud Estonian Airi lennuk reisijad pardale võtnud ja ootab õhkutõusuluba.

Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelini teatel lubati hommikust saadik Brüsselis Tallinna lendu oodanud Estonian Airi reisijail just lennukile minna.

«Minule teadaolevalt läks rahvas pardale ja ootab õhkutõusu,» sõnas ta. Tema kinnitusel oli see kapteni otsus võtta inimesed peale ja minna elavas järjekorras teiste lennukite järel stardiluba ootama.

Samas prognoosis Eskelinen, et õhkutõusuluba võib praegu Brüsselis viibiv Estonian Airi lennuk oodata väga pikalt. Tema sõnul on raske ennustada, millal nad lõpuks teele asuda saavad – pärast päev otsa kestnud viivitust on kõik seal närvilised ja tahaksid juba teele asuda.

«Ka meie õhtune väljalend Tallinnast Brüsselisse ootab väljalennuluba,» lisas Eskelinen. Tema hinnangul hilineb selle väljasõit tõenäoliselt ka kaks-kolm tundi.

Europarlamendis töötav Kadri Kopli pidi täna õhtul Brüsselist Tallinna lendama Lufthansaga üle Frankfurdi. Tema lend tühistati, aga et ta teadis sellest juba piisavalt pikalt ette, ei pidanud ta isegi asjatult lennujaama minema. «Minul on väga hea seis, ma helistasin Lufthansale ja nad tegid mulle homme hommikuks uued piletid,» kiitis ta.

Kopli on kuulnud, et liiklus ei hakka täies mahus käima enne 17.30 kohaliku aja järgi (18.30 Eesti aja järgi). Ta tunnistas, et on täitsa põnevil, kas plaanis lubatud lähiajal saabuvad lennud tõesti Zaventemile jõuavad.

Siiani on olnud täielik vaikus. «Ühtki lennukit pole ka aknast näha,» märkis Kopli, kelle kabineti aknast europarlamendi 14. korrusel paistab tavapärasel päeval Zaventemi liiklus üsna ära.

Brüsseli Zaventemi lennujaamas kodulendu ootavate eestlaste sõnul on üksikud USA lennukid sõjaväesüsteemide abil siiski õhku tõusnud, suuremalt jaolt valitseb lendude osas jätkuvalt vaikus.

Belgacontroli lennujuhtimiskeskuse tehnilise probleemi tõttu ei saanud ükski lennuk seal alates kella 9.35 täna hommikul ei õhku tõusta ega ka maanduda. Osad saabuvad lennud juhiti ümber teistele sama piirkonna lennuväljadele, Charleroi'sse ja Liege'i. Ülelende Belgia õhuruumist see rike ei mõjutanud.

Kopli sõnul rääkisid Lufthansa esindajad talle, et radarisüsteemide rikke põhjuseks oli tulekahju, mille järel tekkis elektrikatkestus.

Brüsseli lennujaama koduleht soovitab inimestel jälgida lennuinfot internetist ja võtta võimalike muudatuste korral ühendust selle konkreetse lennufirmaga, kelle pilet neil on.

Kui väljuvate lendude osas on olukord vaikne, siis seda ei saa öelda seisu kohta lennujaama sees.

 

Reinsalu: pagulaskvoot võib olla ELi aluslepingu vastane

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul võib Euroopa Komisjoni pagulaskvoodi kava olla vastuolus Euroopa Liidu aluslepingute ja Eesti põhiseadusega.

Reinsalu ütles Postimehele, et justiitsministeerium viib läbi põhjaliku õigusliku ekspertiisi Euroopa Komisjoni ettepaneku õiguspärasuse kohta. Ekspertiis peab valmima enne 11. juunit, kui valitsus võtab seisukoha Euroopa Komisjoni ettepanekute suhtes.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Urmas Reinsalu hinnangul on pagulaskvoodi ettepanek Eesti jaoks oma mahu tõttu ebarealistlik, selle kujunemisloogika on täiesti läbipaistmatu ning tegemist on pretsedendiga, mida ei ole mõistlik toetada.

«Kohustusliku solidaarsuse jõustamine ei ole tulemuslik. Kindlasti peavad kõik riigid panustama ühiselt pagulastega seotud tegelike probleemide lahendamisse. Keskne probleem on ebaseaduslik immigratsioon Vahemere piirkonnas, mis on seotud smugeldajate tegevuse ja reaalse nõudlusega. Smugeldajate tee tuleb läbi lõigata ning kujunenud olukord näitab, et senised meetmed on olnud ebatõhusad. Eesti on panustanud Euroopa Liidu piirimissiooni Vahemerel ja on valmis panustamisega jätkama,» rääkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul on probleem ka selles, et Süürias on praegu miljoneid inimesi sõja tõttu oma kodu kaotanud ja inimeste toimetulekut tuleks tagada eelkõige kriisikoldes.

Juuni keskel arutab pagulaskvoote Euroopa liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu. Otsuse langetamiseks on tarvis kvalifitseeritud häälteenamust. Praegu on Reinsalu sõnul veel vara öelda, milline seisukoht nõukogus peale jääb.

«On grupp riike, kes toetavad pagulaskvoote ja on suur grupp riike, kes on tsentraalsele mudelile vastu. Osa riike ei ole oma seisukohta veel kujundanud On oluline, et Eesti annaks oma sõpradele selgelt oma seisukoha edasi,» rääkis Reinsalu.

Euroopa Komisjon esitas täna ettepanekud rändekava rakendamiseks, mille järgi paigutatakse kahe aasta jooksul Eestisse ümber 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast, sama aja jooksul Eestisse ümberasustavate inimeste arv on 326. Kokku tuleks Eestisse selle kava järgi 1064 pagulast.

Lugejad praagimeistritest: väldi võõraid nägusid ja ära ülearu koonerda!

Postimehe koduportaali lugejad leidsid, et soss-seppadest ehitajate vastu aitab ennekõike töö tellija enda hoolsus ning leida tuleb mehed, kellele korralikult maksta ja keda saab usaldada.

 «Ehitajat tuleb valida oma heade tuttavate soovituste kaudu! Ei mingeid võõraid nägusid, kes väidavad nagu nad oma tööd oskaksid! Siinkohal peaks sotsiaalmeediast kõvasti abi olema,» leidis üks artikli «Mitte lohakus, vaid suisa sigadus» kommenteerijatest.

 Üks lugejatest märkis enda kogemusele tuginedes, et oluliselt lihtsam ja mõistlikum on tükitööna kokku leppida, siis pole vahet kas tehakse kahe päeva või kahe nädalaga ja palju objektil korraga asjapulki askeldab. «Isiklikult võin öelda, et tunnitööna ei viitsi üldse jännata jääb kliendil stopperiga ajavõtt ja töö maksumus on oluliselt lihtsamalt teada.»

Tuletati ka meelde, et tellijad kipuvad unustama, et kvaliteetne ehitus maksab, kuid alati ei pidanud ka korralik arve veel head kvaliteeti tagama. «Kvaliteetne ehitus maksab tõesti, aga ei maksa viie mehe päeva eest esitatud arve, kus sisuliselt kolm meest molutavad ja teevad neli tundi suitsupause ja lahkuvad objektilt viie tunni möödudes - näited otse elust, järgmine kord panen oma objektile kaamerad üles, kui jälle mingi firma palkan,» teadis üks lugeja rääkida.

Ühel ehitusettevõtjal on viimase kolme aastaga tööle jäänud vaid viiendik meestest. «Vähe on neid, kes tegelikult ehitada oskavad või üleüldse ameti selgeks saavad. See ülejääk leiab endale nagunii kuskil mujal töö ja siis solgitakse turgu ja tehakse "räiget" praaki, lausa eluohtlike vigu.»

Üks ehitaja nentis, et Eestis on ehitajatel laias laastus paraku väga halb maine, mille põhjuseks on meedia ja kokkuhoidlikud inimesed, kes lasevadki ehitada mingisugustel kahtlastel ehitajatel. «Isegi minu naine häbenes arstile öelda, et ma olen ehitaja... kui arst tegi positiivse rasedustesti siis seda küsiti temalt.»

Samas toonitas üks ehitusmees, et on oma ametiga väga rahul, tööd on tal olnud aastaringselt kuus aastat järjest ja palka on puhtalt kätte saanud 1300-1500 eurot kuus.

Üks lugejaist väitis, et tihti algavad konfliktid tellija ehitaja vahel sellest, et tellijal ei ole raha või soovib ta eelarvest ebamõistlikult suure osa säästa siseviimistluseks.

«Siis tellitaksegi töö, kus tahetakse, et ehitaja teeks essust saia. Ja kui lõpuks selgub, et nii ikka ei saa, siis ongi tüli majas ja ehitaja süüdi.» Üks arvaja juhtis tähelepanu, et hädad algavad ka sellest, kui ei suudeta teha korralikku lepingut ja fikseerida arusaadavalt ning üheselt osapoolte soove, vahendeid, ülesandeid, eesmärke, tähtaegu, sanktsioone jne.

«Mustalt töö tegemine ja lubamine - riigimaksude vältimise nimel - maksab samuti kätte. Madalat hinda taga ajades võetakse tööle igasuguseid kurat-teab-keda.» Talle vastati, et korralik leping on tore asi, aga tegelikult käivad asjad nii, kui oled proff ja endast lugu pead, teed head asja ja sul on ka aastate pärast tööd.

«Vanad tellijad otsivad su mõne aasta pärast üles ja pakuvad tööd juurde. Ent kui oled hoolimatu ja oskusteta jutupaunik, kannatab nii väikeses kohas nagu Eesti su maine nii, et võid vabalt lõpetada pudeleid korjates. Ei tee nalja, kahjuks on endal kaks üsna negatiivset kogemust ehitusmeestega, vintis peaga on maailma suurimad tegijad, tegelikkus on see, et tegemist on pussudega igas mõttes. Õnneks tunnen ka mõnda kuldsete kätega tegijat.»

Teatavasti pole Eesti siiski ainuke paik maamunal, kus hooletust kohtab. «Kui keegi usub, et rämpsehitajad on probleemiks ainult Eestis või ka Soomes, siis neile, kes inglise keelega hätta ei jää, soovitan soojalt vaadata telesaadet: «Cowboy builders» ja «Catch a Contractor». Mõlemad olevat videoportaalis Youtube täiesti saadaval.

Galerii: presidendi vastuvõtu kujud müüdi 6440 euro eest maha

Marko Mäetamme loodud ja Eesti vabariigi 97. sünnipäeva pidulikku vastuvõttu kaunistanud figuurid müüdi täna toimunud heategevuslikul oksjonil kokku 6440 euro eest.

SA Aitan Lapsi ja Eesti Kunstimuuseumi poolt korraldatud heategevuslikul oksjonil läks enampakkumisele 15 vahtplastist ja läbipaistvast akrüülist jalgadega figuuri, mis kaunistasid 24. veebruaril Jõhvi kontserdimajas toimunud presidendi vastuvõttu.

Ühe kuju alghind oli 150 eurot. Kõige kallimalt müüdi figuur «härra hiir ja preili kass» hinnaga 870 eurot.  Lisaks tulid müüki Eesti vabariigi 97. sünnipäeva dekoratsioonidest taaskasutamise käigus valmistatud kinkekotid, mille on õmmelnud Merimetsa Tugikeskuse erivajadustega inimesed. 

Kumus toimunud oksjoni tulu läheb SA Aitan Lapsi ja Eesti Kunstimuuseumi veebruaris alguse saanud ühisprogrammi «Aitan Lapsi kunsti juurde» toetuseks.

«Heategevusprogrammi laiem eesmärk on pakkuda lastele tasuta kultuurielamusi, sh suurendada noorte huvi kunsti vastu. Koostöös Eesti Kunstimuuseumiga olemegi loonud spetsiaalse haridusprogrammi, mille raames on kõikidel lastel võimalik tasuta külastada erinevaid muuseume,» ütles SA Aitan Lapsi nõukogu liige Rauno Raal.

«Kui mulle pakuti võimalust korraldada selline oksjon ja toetada sellega lapsi, siis ma olin kohe nõus. Mul on tunne, et täiskasvanud on lastele pidevalt midagi võlgu – nii aega kui tähelepanu – ja meil läheb mitu eluaega, et seda tagasi teha,»  ütles kunstnik Marko Mäetamm.

Pelgulinnas tappis üks kodutu teise

Eile hommikul sai politsei teate, et Pelgulinnas Maisi tänaval asuvast mahajäetud majast on leitud peksmisjälgedega keskealise mehe surnukeha.

Politsei pidas tapmises kahtlustatavana kinni 56-aastase mehe ja kohus võttis ta täna prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja. Nii kannatanu kui ka kahtlustatav olid esialgsetel andmetel ilma püsiva elukohata.

Herkel: kvootide järkjärguline paisumine tekitab usaldamatust ELi suhtes

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli meelest tekitab kvootide järkjärguline paisumine ilma sisemise aruteluta usaldamatust ja vimma Euroopa Liidu suhtes.

Herkel nentis ka, et rohkem kui tuhat pagulast käiks Eestile kindlasti üle jõu.

«Ka pakutud kaheaastane vastuvõtuaeg oleks Eestile üle jõu käiv. See ei arvesta meie võimaluste ja vajadusega korraldada põgenikele keeleõpe, tagada arvestatav vastuvõtukeskkond ning sellesse investeerida. Iga saabunud põgeniku kohta Euroopa Komisjoni poolt lubatud ühekordne 6000-eurone tugiraha ei kata ligilähedaseltki nende vastuvõtmisega seotud kulutusi. Lõimumine võtab mitu aastat, seetõttu ühekordne ei päästa,» ütles Andres Hetkel.

Herkel lisas, et Eesti tahab küll olla Euroopa Liidu vastutustundlik liige, aga see on võimalik siis, kui arvestatakse Eesti reaalsete võimalustega.

«Põgenike küsimuses liigne kiirustamine ja pealesurumine pigem soodustab võõraviha ja viib ühiskonna tasakaalust välja,» arvas ta.

 Herkeli meelest peaks Eesti peaks jätma endale põgenike vastuvõtmise korral võimaluse neid selekteerida. «Meie arvates vajavad abi eeskätt need põgenikud, kelle elu on nende demokraatial põhinevate vaadete või sõjalise tegevuse tõttu otseselt ohustatud,» lõpetas Vabaerakonna esimees.

Majandusministeerium tahab ühendada riigi transpordiettevõttete juhtimise

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on kaalumas võimalust ühendada riiklike infrastruktuuri-, transpordi- ja transiidiettevõtete juhtimine.

MKMi haldusalas on kaalumisel idee, mis vähendab nõukogude liikmete arvu, ütles majandus- ja infrastruktuuriminister Kristen Michal riigikogu infotunnis küsimustele vastates.

Ministri sõnul analüüsitakse plaani, mille kohaselt liidetakse riiklike infrastruktuuri-, transpordi- ja transiidiettevõtete juhtimine. See peaks Michali sõnul andma kokkuvõttes suurema omanikutunde ja võimaluse leida riigiettevõtetesse paremaid tippspetsialiste.

Samas ta rõhutas, et see on kõik veel analüüsi staadiumis. Michali sõnul on tegemist Erkki Raasukese idee edasiarendamisega.

Raasuke pakkus kaks aastat tagasi majandusministri nõunikuna töötades välja kava, mille eesmärk on anda riigifirmade aktsiad uue loodava riikliku ettevõtte kätte, muutes sellega riigifirmade valitsemist nii, et tekiks selge dividendi- ja investeerimispoliitika ning ühtlasi depolitiseeritaks riigifirmade nõukogud. Võit võiks hinnanguliselt ulatuda 100 miljoni euroni aastas.

Neljapäev möödub peamiselt selge ilmaga

Homne ilm on peamiselt sajuta ja selge, sooja tuleb vähemalt üle kümne kraadi.

Madalrõhualad annavad homseks ruumi Kesk-Euroopa kõrgrõhualale. See pakub küll rohkelt päikesepaistet, kuid õhutemperatuur pärast jahedat ööd eriti kõrgele ei kerki. Läänetuulele avatud rannikul tuleb päeval ära vaid veidi üle kümne kraadi, sisemaal on natuke soojem.

Tuulevarjulistes kohtades võib ka 18 soojapügalat ära tulla.

Homme on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul 3–9 m/s. Õhusooja on 14–18 kraadi, meretuulega rannikul 10–13 kraadi.

Helme: nõustudes peaks Eesti hakkama igal aastal suurel hulgal immigrante vastu võtma

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on seisukohal, et praegune Euroopa Komisjoni ettepanek on nõustumise korral Eesti rahvuslikule püsimajäämisele ohtlik.

«Konservatiivne Rahvaerakond rõhutab, et valitsus ei tohi mitte mingil juhul nõustuda immigratsiooniteema nihkumisega Eesti riigi kontrolli alt Brüsselisse. Muu hulgas ei tohi Eesti nõus olla nö vabatahtlikult Euroopa Liidu sees ümberjaotatavate immigrantide vastuvõtmisega,» teatas EKRE.

Erakonna esimees Mart Helme lisas, et  praegune Euroopa Komisjoni poolt välja pakutav süsteem tähendaks, et Eesti peaks hakkama suurel hulgal immigrante vastu võtma igal aastal, mitte lihtsalt praegu.

«Nende arvukus kasvab progresseeruvalt ja ühtlasi kasvab progresseeruvalt ka koormus meie maksumaksjatele,» lisas Helme.

Helme väitel ei kannata jutt Euroopa solidaarsusest kriitikat. «Needsamad Lääne-Euroopa riigid, kes soovivad enda jaoks probleemiks muutunud immigrante meile nüüd sunniviisiliselt asustada, võtsid aastaid neid omal algatusel ja vabatahtlikult vastu. Meil puudub igasugune moraalne vastutus käesoleva olukorra tekkimise ees,» arvas Helme. 

Rõivas: Eesti ei saa nõustuda Euroopa Komisjoni kvootidega

Peaminister Taavi Rõivas ütles tänast Euroopa Komisjoni ettepanekut kommenteerides, et Eesti sellega ei nõustu, kuna see põhineb ebaloogilisel arvutusel.

«Eesti positsioon ei ole muutunud - meie hinnangul peavad liikmesriigid saama ise otsustada, kui palju pagulasi nad on valmis vastu võtma. Õiglane on võtta arvesse riigi suurust ja võimekust,» kommenteeris Rõivas, kelle kinnitusel kujundab valitsus oma seisukoha juuni keskel.

Ta kinnitas samas, et Eesti ei saa nõustuda Euroopa Komisjoni kohustuslike kvootidega, sest see põhineb ebaloogilisel arvutusel. Samas nentis Rõivas, et Eesti ei saa Vahemereäärset kriisi ka lihtsalt pealt vaadata, tuleb aidata.

Euroopa Komisjon esitas täna ettepanekud rändekava rakendamiseks, mille järgi paigutatakse kahe aasta jooksul Eestisse ümber 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast, sama aja jooksul Eestisse ümberasustavate inimeste arv on 326.

Seakasvatajad saavad elussigu Ukrainasse müüa

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) ning Ukraina Veterinaaramet allkirjastasid ekspordisertifikaadid, millega Eesti seakasvatajad saavad vőimaluse hakata eksportima Ukrainasse elussigu.

«Ukraina turule juurdepääs annab Eesti seakasvatajatele päris suured võimalused hakata taas rohkem elussigu eksportima. Seakasvatajate jaoks on elussigade eksport olnud keeruline alates sellest, kui Venemaa piiras 2012. aastal elussigade sisseveo Euroopa Liidust,» ütles VTA peadirektor Ago Pärtel.

Ekspordisertifikaat kehtib kõigile seakasvatajatele, kelle farmid ei asu sigade Aafrika katku piirangutega aladel.

Eesti eksportis 2014. aastal 109 557 elussiga, millest suurem osa müüdi Leetu. Veel 2011. aastal eksporditi Eestist 212 341 siga, toona oli põhiline sihtriik Venemaa.

Ettevõtja poliitikutele: ettevõtjad ei vaja abi, pigem ärge segage!

Krimelte suuromanik Jaan Puusaag ütles Eesti aasta ettevõtjate ümarlaual, et Eestis on liiga palju maksudega jantimist.

Ta kirjeldas, kuidas nende jaoks tõusis maksumuudatustega oluliselt kütteõli hind tootmissisendina, nii et sotsiaalmaksu langetamine ühe protsendi võrra võeti sellega tagasi. «Ärge andke soodustusi, kui te kohe ei ütle, mis te tagasi võtate. Ettevõtjad on selline kamp, kes ei vaja abi, pigem ärge segage,» rääkis Puusaag.

Wendre omanik Peter Hunt ütles, et tema Eestis suuri probleeme ei näe, kuid arutama peaks siin astmelise tulumaksu kehtestamist. «Progressiivne tulumaks tuleb ükskord niikuinii, see on solidaarsuse küsimus,» ütles Hunt.

Nortali juht Priit Alamäe sõnul tuleks Eestisse tuua tarka raha. «Eesti narratiiv võiks olla see, et Eesti on maailma parim ärikeskkond,» arvas ta.

Eesti Energia: kasutame parimat võimalikku tehnoloogiat

Eesti Energia keskkonnajuhi Olavi Tammemäe sõnul ei ole fenoolsete heitevete ehk uttevee liigitamine ohtlikuks jäätmeks ja uttevee käitluse ebaseaduslikuks nimetamine riigikontrolli auditis korrektne. Eesti Energia kasutatav lahendus vastab tema sõnul parima võimaliku tehnoloogia põhimõtetele andes keskkonnale parima tulemuse ega ole vastuolus seadusega.

«Auditi aruandes välja toodud fenoolsete heitevete ehk uttevee liigitamine ohtlikuks jäätmeks ja sellest tulenevalt Eesti Energia kasutatud uttevee käitluse ebaseaduslikuks nimetamine ei ole korrektne,» ütles Tammemäe.

«Uttevee paigutamine ohtlike jäätmete nimistusse ei tähenda automaatselt kõikide fenoole sisaldavate heitvete liigitumist ohtlikuks jäätmeks,» selgitas ta. «»Põlevkivist vedelkütuste tootmisel tekivad erineva keemilise koostisega tehnoloogilised heitveed. Kuni 2013. aastani käsitleti Eesti Energia Õlitööstuses tekkivat fenoolvett kui tehnoloogilist heitvett, mida käideldi samasse põlevkivi väärindamise ahelasse kuuluvas Eesti elektrijaamas põletamise teel.»

«Eesti Energia Õlitööstuse ja Eesti Energia Narva Elektrijaamade käsitlemine ühtse energiatootmise kompleksina ehk väärindamise ahelana on koosklas tööstusheite seadusega, seega pole auditis kirjeldatud olukorda adekvaatselt,» sõnas Tammemäe.

«Eesti Energia kasutatava lahenduse näol on tegemist Parima Võimaliku Tehnika (PVT) põhimõtetele vastava tegevusega, mis annab keskkonnale parima tulemuse ning ei ole vastuolus seadusandlusega,» ütles ta.

«2013. aastal defineeriti uttevesi ringi kõrvalproduktiks, mida see on ka algse Enefit140 tehnoloogilise projekti alusel. Erinevalt riigikontrolli aruandes märgitust on uttevesi kui kõrvalprodukt fikseeritud nii Eesti Energia Õlitööstuse kui ka Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloas.»

Tammemäe sõnul on ettevõte seda öelnud ka riigikontrollile enne auditi valmimist.

Mihkelson: Eesti tervitaks USA relvajõudude kohaoleku suurendamist

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson avaldas tänasel kohtumisel USA senati relvajõudude komitee delegatsiooniga tänu USA pikaajalise toetuse eest Eesti julgeoleku tagamisel ning rõhutas, et USA väekoosseisu suurendamine Eestis oleks tervitatav.

Kahepoolsel kohtumisel räägiti Balti regiooni julgeolekuolukorrast ning peatuti pikemalt kaitsekoostöö teemadel. Nii Mihkelson kui ka komisjoni liige Ants Laaneots ütlesid, et NATO heidutusmäära tõstmiseks oleks vajalik nii USA kui ka teiste liitlaste sõjalise kohaloleku suurendamine nii Eestis ja samuti teistes Balti riikides, seisis riigikogu pressiteates.

«USA senisest suurema väekontingendi paigutamine Balti riikidesse tõstaks oluliselt kollektiivset heidutusmäära ning tasakaalustaks strateegilist pilti Läänemere regioonis,» ütles Mihkelson. «Meie huvides oleks vähemalt pataljoni suuruse USA jalaväeüksuse paigutamine Eestisse ja samas suuruses ka teistesse Balti riikidesse.»

Mihkelsoni sõnul on kahepoolse kaitsekoostöö eesmärgiks treeningkeskuse rajamine Ämari lennuväebaasis ning eelpositsioneeritud varustusbaasi loomine.  

Kohtumisel osalenud Ameerika Ühendriikide senati liikmed Deb Fischer, John Cornyn, Jeff Sessions, John Barrasso ning kongressi liige Mike Conaway avaldasid tunnustust ja tänu Eesti panuse eest kollektiivkaitse tugevdamisel, mille osaks on nii kaitsekulutuste määra hoidmine vähemalt kahe protsendi tasemel SKTst kui ka Eesti osalemine välismissioonidel.

Kohtumisel puudutati ka Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju. Mihkelson rõhutas, et lääneriigid peaksid kõigiti toetama Ukraina samme oma iseseisvuse kaitsmisel ning territoriaalse terviklikkuse tagamisel. «Venemaa peab mõistma, et sanktsioonid kehtivad seni, kuni lõpeb agressioon Ukraina vastu,» ütles Mihkelson.

Pentus-Rosimannus: Eesti ei nõustu Euroopa Komisjoni ettepanekuga

Välisminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul tuleb abivajajaid aidata ilma kohustuslike kvootideta, samuti tuleb eristada sõjapõgenikud ja parema elu otsijad ning töötada välja meetmed majanduspõgenike tagasisaatmiseks.

Pentus-Rosimannuse sõnul peitub Euroopa Liidu tugevus solidaarsuses ja ühises tegutsemises. «Koos tagame julgeolekut, ühiselt kaitseme välispiire, ühiselt jagame raha teadusuuringuteks ja innovatsiooniks jne. Nii tuleb ka praegune kriisiolukord lahendada solidaarselt. Ka Eesti inimesed on pidanud sõja jalust põgenema ja meid aidati. 70 000 eestlast pidid alustama uut elu võõrsil. Nüüd on meil oma riik ja on meie kord aidata abivajajaid, teha seda ilma kohustuslike kvootideta,» ütles välisminister.

Ta nentis, et praegu tuleb välja selgitada, milline on Eesti reaalne suutlikkus põgenikke vastu võtta, neid integreerida. «Lahendused tuleb leida kiiresti ja kaasa mõelda saab igaüks - nii riigi, omavalitsuse, kodanikuühiskonna esindaja kui ka ettevõtluses tegutseja,» lausus minister.

Ta märkis, et täna avaldatud asüülitaotlejate ümberpaigutamise jaotuse aluseks on Euroopa Komisjoni ettepanek, mille taust ja põhjused on küll teada, aga kujunemise alused on Eesti jaoks rohkelt küsimusi tekitavad, sest ettepanek ei arvesta meie tegelikku võimekust ega olukorda.

«Plaani kohaselt jagatakse põgeniku staatuse saanud 40 000 inimest, peamiselt Süüriast ja Eritreast liikmesriikide vahel. Eesti ei saa Euroopa Komisjoni praeguse lähenemisega nõustuda,» ütles ta.

Välisminister toonitas, et Euroopa Liidu pikemaajaline poliitika peaks arvestama ka seda, et tegemist on segarändega, kus Vahemerd ületavad üheskoos nii sõjapõgenikud kui parema elu otsijad.

«Kindlasti tuleks välja töötada meetmed majanduspõgenike tulemuslikuks tagasisaatmiseks. Poolik lahendus, kus kõiki immigrante käsitletakse põhimõtteliselt sarnaselt, tekitab kasvava tõmbeefekti ning sellisel juhul probleemid kasvavad ja tragöödia Vahemerel jätkub,» ütles Pentus-Rosimannus.

Michal ettevõtjatele: otsustage ära, mida te tahate!

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ütles Eesti aasta ettevõtjate ümarlaual erinevaid ettevõtluskeskkonna probleeme ja lahendusi kommenteerides, et ettevõtjad peaksid kõigepealt ise ühele meelele jõudma.

«Otsustage ära, mida te tahate! Kas stabiilsust või mitte. Ettevõtluse poole pealt ootaks täpsemat tellimust,» rääkis Michal. Tema sõnul tuleb ettevõtjate seast praegu liiga palju vastakaid ettepanekuid ja etteheiteid – üks tahab astmelist tulumaksu, teine ettevõtlustulumaksu, kolmas dividendidelt vähem maksu maksta.

Eelkõige ootaks ta suurema visiooni kokkupanekut ettevõtlusorganisatsioonidelt nagu kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit.

Kadri Simson pagulastest: halvim stsenaarium võib tegelikkuseks saada

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on Euroopa Komisjoni tänane soovitus võtta Eestis järgmise kahe aasta jooksul vastu enam kui tuhat põgenikku sisuliselt teostamatu ning Eesti ei saa sellega nõus olla.

«Meil puudub võimekus järgmise kahe aasta jooksul tuhande pagulase vastuvõtmiseks. Soovitusest jääb mulje, et Euroopa Liidul puudub ülevaade meie võimekusest põgenike majutamisel ja toetamisel. Väljakäidud numbriga ei pea Eesti automaatselt nõustuma ning kõike annab läbi rääkida. Kui Soomel oli võimalik Kreeka võla garanteerimisel saada erand, on ka Eestil valitsuse tarmukal tegutsemisel võimalik saada Eesti koormust vähendavaid tingimusi,» sõnas Kadri Simson.

 Simson lisas: «Kui Eesti Valitsus peidab pea liiva alla ning täiendavaid selgitusi Eesti olukorra kohta Euroopale ei esita, võib halvim stsenaarium tõesti tegelikkuseks saada.»

Pevkur: kohustuslikud pagulaskvoodid pole lahendus

Siseminister Hanno Pevkur ütles Euroopa Komisjoni tänast ettepanekut kommenteerides, et Eesti mõistab solidaarsuspõhimõtet ja toetab vajadust lahendada pagulaste kriis Vahemere riikides, kuid ei toeta kohustuslikke kvoote pagulaste ümberasustamisel ja -paigutamisel.

Pevkur märkis, et samas on Eesti valmis otsima kompromissi pagulaste vabatahtlikuks vastuvõtmiseks.

«Arvestades Vahemere kriisi ulatust ja mõju kogu Euroopa Liidule, ei ole küsimus selles, kas aidata, vaid selles, kuidas ja millises mahus. Eesti on valmis Euroopa Komisjoniga otsima tasakaalustatud kompromissi pagulaste vabatahtlikuks vastuvõtmiseks. Lahenduse otsimisel tuleb arvestada riikide hetkevõimekust ning -võimalusi pagulaste vastuvõtmiseks. Tundub mõistlik, et protsessi jätkamiseks lepitakse liikmesriikide ning Euroopa Komisjoni poolt kokku konkreetsed kahepoolsed tegevused ja arutatakse läbi nii eri riikide suutlikkus kui ajakava pagulaste vastuvõtmiseks,» ütles Pevkur.

Kommenteerides komisjoni väljakäidud kvooti, ütles Pevkur, et Eesti ei saa kahjuks nõustuda Euroopa Komisjoni poolse lähenemisega.

«Pagulaste ümberpaigutamise kvoodi arvutamisel ütleb Euroopa Komisjon, et võti on Eesti jaoks 1,85. Arvestades, et Eesti moodustab Euroopa Liidu rahvaarvust umbes 0,26 protsenti ja SKTst 0,14 protsenti, on komisjoni ettepanek umbes 10 korda suurem ja meie hinnangul ebaproportsionaalne. Aga kui komisjon on valmis arvestama eelmisel ja sel aastal oluliselt kasvanud asüülitaotlejate arvu Eestis, samuti Eesti hetkevõimalusi, vajalikke ettevalmistusi kohalikes omavalitsustes majutuskohtade osas ning muid tegevusi, on Eesti kindlasti valmis liikuma konstruktiivselt edasi, leidmaks rändekriisile lahendusi,» lausus Pevkur.

Tänane ettepanek 40 000 inimese ümberpaigutamiseks Kreekast ja Itaaliast on jätk Brüsseli üle-eelmisel nädalal teatavaks tehtud plaanile asustada kolmandatest riikidest ümber 20 000 põgenikku, milles Eesti osaleks ettepaneku kohaselt 326 abivajaja vastuvõtmisega. Brüsseli kava järgi peaks Eesti võtma vastu kokku 1064 pagulast.

Eestis on tänaseks kokku saanud rahvusvahelise kaitse 108 isikut. 2015. aastal on Eestile esitatud 90 varjupaigataotlust, kellest ligi pooled on Ukrainast.

 Valitsus kujundab oma seisukoha eeldatavalt 11. juuni istungil, millele järgneb 12. juunil riigikogu komisjonide ühisistung Eesti seisukohtade heakskiitmiseks. 16. juunil toimub Brüsselis justiits- ja siseküsimuste nõukogu, kus arutatakse ministrite osavõtul liikmesriikide seisukohti pagulaste vastuvõtmise osas. 25. – 26. juunini toimub samal teemal Euroopa Liidu Ülemkogu, kus osaleb ka Eesti peaminister Taavi Rõivas.

Üleskutse: kuidas mujal riikides välismaalastele riigikeelt õpetatakse?

Postimees kogub lugejate kogemusi: kas olete välismaal elades riigi kulul või soodsalt sealset keelt õppida saanud? On sellest teile sisse elamisel abi olnud? Millised on olnud muud programmid või toetused, mida asukohariigilt olete saanud?

Postimehe eilsest artiklist selgus, et Eesti pakub pagulastele tasuta eesti keele õpet seni, kuni nad on töötud, tööle asudes tuleb keeleõpingute eest ise tasuma hakata.

ETV saatejuht Hannes Hermaküla, kes on ise Nõukogude Liidu ajal pagulane olnud ja pärast neli kuud Euroopa pagulaslaagrites elamist Ameerikasse läks, meenutas täna ETV hommikuprogrammis «Terevisioon» oma kogemust. «Mäletan, et kohe kui Ameerikasse läksime, pandi meile peale tööotsimise sotsiaalne programm, et nii kaua, kui saime riiklikku abi, pidime keeleõppes käima,» rääkis Hermaküla.

«See oli põnev ka, sest võõras ühiskonnas sa käid algul käed taskus ringi, vaatad, kui ilus maa see on, ei ole kaasa haaratud kogu sealsest elust, tööd ei ole. See oli põnev programm ESL (English as a Second Language), kuskil kohalikus kolledžis me käisime ja ootasime kohe sinna minekut,» kirjeldas saatejuht.

Hermaküla rõhutas, et kohaliku keele oskus on igale pagulasele väga oluline. 

Ootame teie kogemusi selle loo kommentaaridesse või aadressile merike.teder@postimees.ee!

Taavi Kotka: kus on Eesti ettevõtjate ambitsioon?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka rääkis tänasel Eesti aasta ettevõtjate ümarlaual, et Eestis räägitakse liiga vähe sellest, kuidas kasvatada tulusid ja siinsetel ettevõtjatel on puudu ambitsioonikust.

Kotka kirjeldas, et Eestil on praegu eelkõige vaja kasvu ja seda ei saavuta kellegi pealt maksupoliitikat kopeerides, sest see on olemuselt alati järgijooksmine, vaid tuleb teha midagi täiesti teistmoodi. Näiteks tema meeskond proovib praegu turgu kasvatada e-residentsusega.

«Kasvuks on vaja forsseeritud tegevust. Riigisektoris tuleks võtmepositsioonidele panna rohkem inimesi, kes ei karda oma tööd kaotada,» rääkis ta. Ka e-residentsuse projekt tehti kiiresti valmis ja täna on neile pakkuda väga vähe teenuseid, kuid neid saab nüüd järjest tekitada. Eriti ootab ta pakkumisi just erasektorist – e-residentide näol on tegemist täiesti uute klientidega, kes jäävad Eestiga seotuks aastateks. Siiani on tema sõnul huvi liiga vähe olnud.

Kotka kritiseeris ka pidevalt kulude kärpimisest rääkimist ja tuletas meelde, et kasumlikumaks muutumiseks on selle kõrval oluline ka teine pool ehk tulude suurendamine. «Kus on ettevõtjatel ambitsioon? Hakkame rohkem rääkima sellest, kuidas saada tulusid suuremaks, siis saame kasumi ka,» sõnas ta. Näiteks on tema sõnul puudu ettevõtjate endi tellimused riigile kasvõi abiks kontaktide saamisel – Jaapanis käis ta kolme ettevõtjaga, kellest kaks said investeeringud. Aga Eesti ettevõtjate endi huvi on tema hinnangul endiselt liiga väike.

Kommentaar: üüritulu deklareerimine hindu ei tõsta

Maksu- ja Tolliameti teatel kasvas 2014. aasta jooksul üüritulu deklareerijate arv 27,5 protsenti. Kuigi kipub ikka olema nii, et maksutõusu või maksude maksmise tasub lõpptarbija, siis kinnisvara üürimise puhul seda öelda ei saa. Üürihinnad pole märkimisväärselt kasvanud ning ei tee seda ka lähemas tulevikus, kirjutab oma kommentaaris Uus Maa analüütik Risto Vähi.

Selle põhjuseid on kaks ja need on tegelikult päris fundamentaalsed. Esiteks viimaste aastate arendustegevus kinnisvaraturul, mis toob pakkumisele üha uusi kortereid ning põhjustab omanike vahel suurt konkurentsi. Kuigi kuude lõikes võib pakkumiste hulk varieeruda, on pikas perspektiivis nende hulk suurenemas, kusjuures üürimiseks antakse välja peale uute korterite ka aina enam vanemaid elamispindu, sest endiselt investeeritakse ka neisse või siis antakse üürile oma endine, näiteks vanas paneelmajas asuv kodu.

Teiseks suureks hinnakasvu pidurdajaks on meie ühiskonna väike ostuvõime. Kui liita kokku igakuine üürimakse ja kommunaalkulud, saame piisavalt suure summa, mida ei saaks nii kergekäeliselt enam kasvatada. On hoopis omajagu näiteid, kus üürikorteri omanik tuleb hea maksekäitumise ja korralike eluviisidega üürnikule vastu, et ta korteris edasi elaks. Näiteks, hoides üürihinda enam paigal või alandades seda ajutiselt suurte küttaervete perioodil.

Seega tasub omanikel maksude maksmist võtta kui üht äritegevusega kaasnevat kohustust riigi ees ja seda üürnikele mitte edasi kanda. Nii võib ilma jääda potentsiaalsest kliendist või juba olemasolevast heast üürnikust, sest korterite valik on suur ja aina kasvav.

 

Linn otsustas ehitada esindushoonetesse kolm invalifti

Homsel Tallinna linnavolikogu istungil oleva lisaeelarvega plaanitakse Tallinna linnavalitsusesse, linnavolikokku ja raekotta ehitada invaliftid. Tõuke invaliftide ehitamiseks andis Edgar Savisaare tervislik seisund.

«Linnavolikokku ja linnavalitsusse ehitatakse tõenäoliselt liftid ja raekotta tõstukitaoline asi,» kinnitas plaane Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo.

Tallinna linnavolikogu rahanduskomisjoni liikme Õnne Pillaku sõnul andis tõuke invaliftide ehitamiseks Edgar Savisaare tervislik seisund. «Invaliftide ehitamise plaanis ei ole midagi halba, see avardab oluliselt inimeste liikumisvõimalusi. Kurb on ainult see, et seda pole tehtud varem ja otsus on suures osas initsieeritud Edgar Savisaare tervisest,» sõnas Pillak.

Liftide ehitamine on märk sellest, et Edgar Savisaar ei kavatse linna juhtimisest kõrvale jääda ja spekulatsioonid Savisaare pensionileminekust on tugevalt liialdatud. Ennatlik oleks sellisel juhul näha muutusi ka Keskerakonna juhtimises ning võimalikus erakonna esimehe vahetumises.

Pühapäeval 65. sünnipäeva pidav Edgar Savisaar viibib taastusravil Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena osakonnas.

Neljapäeval toimuva Tallinna linnavolikogu istungi päevakorras on Tallinna linna 2015. aasta lisaeelarve esimene lugemine, mille projektis on ette nähtud 528 000 eurot linna haldushoonete (Vabaduse väljak 7 ja 10, Raekoja plats 1, Vana-Viru tn 12) ehitus- ja remonttöödeks ning soetusteks.

Raepressi teatel on liftide kavandamine alles algstaadiumis ja projekt valmib juuni keskpaigas. Lisaks liftidele plaanitakse eraldist kasutada ka Vabaduse väljak 10 katuse ning fassaadi remontimiseks.

Euroopa Komisjon: Eesti peaks vastu võtma 1064 pagulast

Euroopa Komisjon esitas täna ettepanekud rändekava rakendamiseks, mille järgi paigutatakse kahe aasta jooksul Eestisse ümber 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast, sama aja jooksul Eestisse ümberasustavate inimeste arv on 326.

Kokku tuleks Eestisse selle kava järgi 1064 pagulast.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kasutada Itaalia ja Kreeka abistamiseks esmakordselt hädaolukordadele reageerimise mehhanismi, mida kohaldatakse rahvusvahelist kaitset vajavate Süüria ja Eritrea kodanike suhtes, kes saabusid Itaaliasse või Kreekasse pärast 15. aprilli 2015 või saabuvad pärast mehhanismi käivitamist. Järgmise kahe aasta jooksul tuleks muudesse ELi liikmesriikidesse ümber paigutada kokku 40 000 inimest, kellest Eestisse on praeguse seisuga plaanis saata 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast. Liikmesriigid saavad iga nende territooriumile ümberpaigutatud isiku eest 6000 eurot, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

Rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberasustamiseks võttis komisjon vastu soovituse, milles palub liikmesriikidel asustada samuti kahe aasta jooksul oma riikidesse ümber 20 000 väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevat inimest, kellest Eestisse peaks saabuma 326. Kavas osalevatel liikmesriikidel on õigus saada rahalist toetust, milleks Euroopa Liit eraldab 2015. ja 2016. aastal kokku 50 miljonit eurot.

Rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane tegevuskava näeb aastateks 2015–2020 ette meetmed, mis hõlmavad kahtlaste laevade nimekirjade koostamist, spetsiaalseid foorumeid koostöö tihendamiseks ja teabe vahetamiseks finantsasutustega ning koostööd internetiteenuse pakkujate ja sotsiaalmeediaga, et saaks kiiresti avastada ja kõrvaldada infot, mida rändajaid ebaseaduslikult üle piiri toimetavad isikud internetti üles panevad.

Komisjoni talitused on liikmesriikidele esitanud ka suunised, milles kirjeldatakse parimaid meetodeid sõrmejälgede võtmiseks äsjasaabunud rahvusvahelist kaitset taotlevatelt inimestelt. Kohapeal töötavad Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Frontexi ja Europoli kriisirühmad, et rändajad kiiresti tuvastada, registreerida, võtta neilt sõrmejäljed ja hinnata, kes neist vajab kaitset.

Komisjon soovib täiustada ka olemasolevat ELi sinise kaardi süsteemi, mille eesmärk on lihtsustada kõrge kvalifikatsiooniga inimeste saabumist ELi ja siin töötamist, kuid mida praegu peaaegu ei kasutata. Arutelul kutsutakse huvirühmi ehk rändajaid, tööandjaid, valitsusorganisatsioone, ametiühinguid, valitsusväliseid organisatsioone ja töövahendusagentuure, üles jagama oma vaateid ELi sinise kaardi ja selle täiustamisvõimaluste kohta.

Polygon Teater toob vanalinnapäevadeks Raekoja platsile 200 artistiga massilavastuse

Polygon Teater toob 30. mail algavate Tallinna Vanalinna Päevade avaüritusena Raekoja platsile tantsulise visuaallavastuse «Meistrimäng», milles näeb haaravaid kaskadööritrikke ning kus osaleb ligi 200 näitlejat, tantsijat ja artisti.

Tänavused XXXIV Tallinna Vanalinna Päevad keskenduvad linna omaaegsetele ja praegustele meistritele, kandes teemat «Meistrid läbi sajandite». Kõik, mis Tallinna eriliseks muudab, on meistrite töö – alates mardileivast ja martsipanist kuni kõrgustesse sirutuva Oleviste tornini. Iga sajand on kinkinud Tallinnale mõne meistriteose – olgu selleks unikaalne raekoda, imposantne Oleviste kirik või salapärane Surmatants.

Etendus viib vaatajad koos vanalinnas jalutava Noore Neiuga juhuslikult rändama sajanditetagusesse Tallinna. Ootamatult puruneb neiu mälumasin-ajariist (mp3 mängija) ja ühtäkki leiab ta end minevikust. Sellel erilisel retkel puutub neiu kokku erinevate meistritega, kuid leiab end lõpuks taas tänapäevas, kus kõik on muutunud – nii inimesed, kombed kui ka tõekspidamised. Ometi on alles seesama raekoda ja inimesed selle ümber. Läbi sajandite on püsima jäänud ka püüdlus, mis meid edasi viib – armastus, avatus, unistused ning koostegemise ja -olemise rõõm.

Publiku ette tuuakse tuleartistide show, trummide ja koori kaja ning ajas rändavad näitlejad, kes loovad ühes rütmis hingamise tunde. Peaosades näeb Kaisa Seldet (NUKU) ning Mihkel Ernitsat ja Martin Korki (Polygoni Teatrikool). Etenduses astuvad üles tantsijad, tuleteater Kelfirius, Antsla Drum Breakers, Stunts kaskadöörid, koorid, Polygoni Teatrikooli õpilased jpt.

Idee autor ja «Meistrimängu» lavastaja Tamur Tohver tunnistas, et Polygon Teatri mõte teha vanalinnapäevade avamiseks just massilavastus, tuli soovist proovida vahelduseks teistsugust žanri. Ühtlasi ka sellepärast, et Tohver ise pole pikka aega massilavastust teinud. Tohveri kõrval on lavastaja - koreograafi rollis lisaks ka Siim Tõniste. «Kuna vanalinnapäevade avalavastus on aastaid olnud artistikeskne, otsustasime seekord läheneda kontseptsioonipõhiselt. Lähtusime sellest, mis on kõige olulisem. Linn on kogukond. Linn on kõigi inimeste asi, see on kooslus, mitte pelgalt majad. Alati on olnud raekoda ja rahvas selle ümber. On ju aus ja loogiline, et seda ka väljendatakse koosluste kaudu,» selgitas Tohver. Kõige põnevamaks ja väljakutsuvamaks lavastuse osaks peab Tohver ehitusmeistri suremise stseeni. «Tõstuk, torn ja kukkumine kolmandalt korruselt umbes kaheksa meetri kõrguselt peavad toimuma kõik õigel ajahetkel, aga mehhaanikat kasutades on väga raske ajastust täpselt planeerida. Tegemist on kaskadööri trikiga,» rääkis lavastaja.

Etenduse dramaturg on Erki Aule ja kunstnik Kalju Kivi. Lavastuse muusika on loonud Maksim Galanin ja Deniss Vinogradov (Kimatica). Üles astub ka Noorte Segakoor Vox Populi dirigent Janne Fridolini juhendamisel, vabatahtlikud TLÜ Naiskoorist jpt.

Tallinna Vanalinna Päevade avaetendus «Meistrimäng» toimub 30. mail algusega kell 20 Raekoja platsil. Etendus on kõigile tasuta. XXXIV Tallinna Vanalinna Päevad kestavad 6. juunini.

 

«Meistrimäng» - XXXIV Tallinna Vanalinna Päevade avaetendus

 

Idee ja lavastus: Tamur Tohver   

Koreograaf-lavastaja: Siim Tõniste     

Kunstnik: Kalju Kivi   

Dramaturg: Erki Aule 

Muusika: Maksim Galanin ja Deniss Vinogradov (Kimatica)

Produktsiooni assistent: Anu Randmaa

Peaosalised: Kaisa Selde (NUKU), Mihkel Ernits ja Martin Kork (Polygoni Teatrikool)

Tantsijad: Kardo Kukk, Maria Netti Nüganen, Tiina Rootamm, Sandra Veermets, Xenia Rudakova

Lisaks teevad kaasa: Noorte Segakoor Vox Populi dirigent Janne Fridolini juhendamisel, vabatahtlikud TLÜ Naiskoorist, Tuleteater Kelfirius, Antsla Drum Breakers koos juhendaja Heino Kalvetiga, Eesti Tantsuagentuuri Tantsukooli õpilased, Stunts kaskadöörid ja Polygoni Teatrikooli õpilased.

Euroopa Komisjon avalikustab pagulaskvoodi ettepanekud

Euroopa Komisjon esitleb täna kell 13.30 Eesti aja järgi kava, kuidas jaotada Euroopa Liidu riikide vahel kümned tuhanded põgenikud. Esialgse plaani järgi peaks Eesti vastu võtma üle tuhande põgeniku.

Komisjoni eelnõu tööversiooniga tutvunud uudisteagentuuri AP teatel näevad ettepanekud ette nii seda, kuidas jaotada ELi liikmesriikide vahel juba euroliitu jõudnud 40 000 asüülitaotlejat kui ka seda, kuidas asustada ELi riikidesse 20 000 asüülitaotlejat, kes pole ELi jõudnud, kuid kes vajavad rahvusvahelist kaitset.

Dokumendi järgi jaotataks juba ELi, peamiselt Itaaliasse ja Kreekasse jõudnud 40 000 peamiselt Süüria ja Eritrea päritolu asüülitaotlejat järgmise kahe aasta jooksul 23 Euroopa Liidu riigi vahel.

Dokumendi järgi saaks asüülitaotlejaid vastu võttev riik iga pagulase eest ELilt 6000 eurot abiraha. Eelnõu kavandi järgi peaks järgneva kahe aasta jooksul kõige rohkem juba ELi jõudnud põgenikke vastu võtma Saksamaa – 8763 inimest. Prantsusmaa peaks vastu võtma 6752, Hispaania 4288 põgenikku. ERRi andmetel peaks Eesti selle dokumendi järgi vastu võtma umbes 700 põgenikku.

«Me ei ole pannud ette paigutada tavalisi migrante üle Euroopa Liidu, me ei taha kehtestada kvoote: see on sõna, mis meile ei meeldi, ja mida me ei kasuta,» sõnas immigratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos.

Prantsuse ajakirjanik soovis teada, kas riikidel on tingimuste üle vaidlemiseks üldse mingit manööverdamisruumi. «Vähem ei aita Itaaliat ega Kreekat, rohkemaga ei ole teised riigid nõus. Meie jaotuspoliitika on aus, see põhineb objektiivsetel ja tõestatavatel kriteeriumitel,» vastas volinik. 

 «Vastutus ja solidaarsus ei ole tükkideks jagatavad - neid kas omatakse või mitte,» jätkas Avramopuolos. «Rõhutan, et me ei tegele tavalise immigratsiooniga, vaid tegu on kindla hulga inimestega, kes vajavad abi.»

Küll võib Avramupuolose sõnul teha plaanis erandeid neile riikidele, kellel endal peaks tulema ette ootamatuid hädaolukordi. 

Voliniku sõnul on Euroopa näidanud probleemiga tegelemisel üles hämmastavat efektiivsust: varem süüdistati ühendust, et nad ei võta piisavalt ette.  «Aga viie kuu jooksul oleme jõudnud konkreetsete kavade ja tegevusteni.»

Eesti Rahuvringhäälingu korrespondent Brüsselis Johannes Tralla kasutas juhust, et küsida volinikult: kuna Eestis elab hulgaliselt Nõukogude ajal sisserännanuid, kas ei peaks ka nemad immigrantidena arvesse minema?  «Võtame igat juhtumit eraldi,» vastas Avramopuolos. «Täna võib olla kriis Vahemerel, homme Mustal merel. Mei ei ignoreeri kunagi olukorda,  see kehtib nii Euroopa Liidu lõuna- kui ka idapiiri puhul.»

Keskvalitsuse töötajate arv kasvas mullu tuhande inimese võrra

Eelmisel aastal langes avaliku sektori töötajate arv 138 000 inimeselt 137 000 inimesele, ent keskvalitsuse töötajate arv kasvas samas 55 000 inimeselt 56 000 inimeseni.

Keskvalitsuse alla kuuluvad riigiasutused, avalik-õiguslikud asutused, riigi sihtasutused, riigi äriühingud ja tulundusasutused ja riigi mittetulundusühingud.

Praeguses koalitsioonileppes lubatakse lähtuda põhimõttest, et valitsussektori töökohtade arv väheneb kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega. «Vähendame dubleerimist ministeeriumite ja riigiametite vahel, ülereguleerimist ja bürokraatiat avalikus sektoris, eesmärgiga vähendada ametikohtade ja ametiasutuste arvu. Vähendame riigi ja Euroopa Liidu toetusi administreerivate ning vastavat poliitikat rakendavate asutuste dubleerimist ja suurendame nende omavahelist sünergiat. Soodustame ametnikkonna roteerumist ametkondade vahel,» seisab leppes.

Avalikus teenistuses töötas mullu 29 361 inimest, aasta varem oli neid 29 950. Neest 23 571 töötas riigi ametiasutustes ning 5790 kohalike omavalitsuste asutustes; aasta varem olid näitajad vastavalt 24 217 töötajat ning 5733 inimest, selgub valitsuskabineti nõupidamisele saadetud memorandumist.

Kõrgharidusega inimeste osakaal Eesti kõigist hõivatutest ulatus 2014. aastal statistikaameti andmetel 41 protsendini, kasvades aastaga 2,1 protsendipunkti võrra. Avalikus teenistuses on kõrgharidusega inimeste osakaal aga oluliselt suurem: ametnike hulgas oli kõrgharituid 2014. aastal ligikaudu 75 protsenti, aasta varem oli näitaja 70,7 protsenti.

Riigiametnike keskmine palk oli 2014. aastal 1338 eurot, aasta varem oli see 1204 eurot. Kohalike omavalitsuste ametnike keskmine palk kasvas 1077 eurolt 1179 euroni. Keskvalitsuse 7-protsendine palgakasv oli Eesti keskmisest 6-protsendisest palgakasvust kiirem, seisab memorandumis.

Eesti Pank: Madalad intressid ohustavad enim kindlustussektorit

Madalate ja negatiivsete intressimäärade keskkonnas on kõige haavatavamaks kindlustussektor, investeerimisfondid ja pangad, ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna ökonomist Mari Tamm.

Eesti Panga hinnangul on pankade kasumlikkus üsna hea, ning nad suudavad kõik riskid, kasumi arvelt ära katta.

Riigikohus tunnistas kohtuasjade kõrged riigilõivud osaliselt kehtetuks

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldas osaliselt õiguskantsleri taotluse ja tunnistas osa kõrgeid riigilõive puudutavast seadusest põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 

Riigikohtu otsuse järgi tuleb nüüd üle 500 000 euro maksva tsiviilasja puhul riigilõivu maksta vaid 3400 eurot. Seni kehtinud seaduse järgi tuli sel puhul maksta riigilõivu 3400 eurot pluss 0,25 protsenti hagi summast, kuid mitte enam kui 10 500 eurot.

Uus kord kehtib senikaua, kuni seadusandja kehtestab tsiviilkohtumenetluse jaoks uue riigilõivumäärade ülempiiri.

Õiguskantsler vaidlustas 22. detsembril 2014 riigikohtusse pöördudes kõik riigilõivumäärad, mis ületavad 1100 eurot. Ta põhjendas seda justiitsministri prognoosiga, mille alusel ei kulu riigil tsiviilasja arutamiseks esimeses kohtuastmes üle 1100 euro. Õiguskantsleri hinnangul ei saa riigilõivu käsitada hinnana, millega isik ostab riigilt õigusemõistmise teenust. Samuti ei pea tema arvates kohtusse pöördunud inimene maksma kinni kulu, mis tekib kohtusüsteemile tema asja arutamisest ega ka panustama üldisemalt riigieelarve tuludesse.

Kolleegium selgitas, et riigikohtu üldkogugi on varem leidnud, et kohtulõivu võimalikku eesmärki teenida riigile tulu ja finantseerida sellest riigi muid kulutusi ei saa lugeda seaduslikuks. Samas on põhjendatud otsus arvestada riigilõivumäärade kehtestamisel seda, kui suur on rahaline nõue kohtuvaidluses.

Kolleegium märkis oma otsuses, et kahtleb kohtuasja lahendamiseks tehtavate kulutuste täpse suuruse arvutamise võimalikkuses. Erinevalt justiitsministeeriumi prognoosist on riigikogu statistika järgi 2015. aastal 44-st tsiviilasja liigist 26 juhul tsiviilasja keskmiseks kuluks ringkonnakohtus üle 2000 euro. «Seega on oluliselt rohkem kui pooltest tsiviilasjade liikidest asja kohtuliku arutamise keskmine kulu ringkonnakohtus suurem kui 2000 eurot ehk oluliselt suurem õiguskantsleri pakutud piirmäärast 1100 eurot,» märkis riigikohtu kolleegium.

Kuna tegemist on keskmiste kuludega maa- ja ringkonnakohtutes, on suures osas tsiviilasjadest tegelik kohtulik kulu järelikult veelgi suurem.

Seetõttu ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada, et kõrgeim lõivumäär 3400 eurot ületab ilmselgelt tsiviilasja lahendamise tegelikke kulusid. «Samas on selge, et kuna eeltoodud /--/ statistika järgi on kõrgeimaks keskmiseks kulumääraks 2360 eurot 90 senti, ületab /--/ kohtulike lõivude lagi 10 500 eurot oluliselt tegelikke kohtulikke kulusid tsiviilasja lahendamisele,» seisab kolleegiumi otsuses.

10 500 euroni küündiv riigilõivumäär tsiviilkohtumenetluses ei ole mõõdukas ennekõike füüsiliste isikute kohtuliku kaitse õiguse suhtes. Riigikohtu hinnangul pole välistatud, et füüsiliselt isikult nõutav kuni 10 500 euro suurune riigilõiv muudab tema kohtusse pöördumise õiguse illusoorseks. Seda enam, et isegi kui menetlusabi korras inimene hagi esitamisel lõivust vabastatakse, peab kohtus kaotuse korral inimene selle summa riigile ikkagi ära maksma.

Kokkuvõttes leidis riigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegium, et riigilõivuseaduses sätestatud rahalise kohustuse lagi, mille järgi tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro, ei ole mõõdukas. Kuna kolleegium leidis, et vaidlustatud lõivumäärad kuni 3400 euroni ulatuvas osas ilmselgelt ei ületa tsiviilasja lahendamise tegelikke kulusid, tuleb seni, kuni seadusandja kehtestab uue riigilõivumäärade ülempiiri, tasuda tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro riigilõivu 3400 eurot.

Riigikontroll: Eesti Energia käitleb ohtlikke jäätmeid loata

Eesti Energia põletab ohtlikke jäätmeid Eesti Elektrijaama kateldes Narvas ilma sellekohase loata ning on rikkunud seadust juba 2006. aastast alates, tuvastas riigikontrolli põlevkivijäätmete käitlemise audit. Audiitorite hinnangul on selle tegevuse kulud kaudselt arvestatud elektritootmise omahinda, lisaks on saanud Eesti Energia konkurnetide ees põhjendamatu eelise.

Riigikontroll tuvastas auditi käigus, et AS Eesti Energia ei käitle oma tütarettevõttes Eesti Energia Õlitööstuse AS õlitootmisel tekkivat fenoolvett ohtlikele jäätmetele kehtestatud nõuete kohaselt. Fenoolvesi põletatakse Eesti Elektrijaama tolmpõletuskateldes, kuid elektrijaama opereerival Narva Elektrijaamade ASil ei ole ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ega ka jäätmete põletamise luba.

Auditi andmeil on Eesti Energia Õlitööstus rikkunud seadust juba 2006. aastast alates, mil fenoolvesi kanti jäätmeseaduse muudatusega ohtlike jäätmete nimistusse. Pärast seda hakkasid teised põlevkiviõli tootvad ettevõtted fenoolvee teket ja käitlemist jäätmearuandluses kajastama, Eesti Energia Õlitööstus aga mitte.

Narva Elektrijaamad käsitlevad fenoolvett reoveena, viidates Euroopa Komisjoni reovee käitlemise PVT-viitedokumendile, mis lubab teatud juhul reovett kui kõrvalsaadust põletada. Selline käsitlus on andnud ettevõttele võimaluse tegutseda ohtlike jäätmete käitluslitsentsita, märkisid audiitorid.

Kuid jäätmeseaduse kohaselt peab kõrvalsaaduseks nimetatav asi olema tekkinud tootmise lahtumatu osana, aga põletatav fenoolvesi ei teki elektritootmise protsessis Eesti elektrijaamas, vaid hoopis õlitootmisel teises ettevõttes.

Keskkonnaamet on riigikontrolli teatel Narva Elektrijaamadele keskkonnakompleksloa väljastamisega olukorda aksepteerinud.

Eesti Energia selgitas riigikontrolli audiitoritele, et õlitööstuses tekkiva fenoolvee käitlemisel pole muud tehnoloogiat kunagi rakendatud ja fenoolvett on alati põletatud. Ohtlike jäätmete käitluseks vajaliku dokumentatsiooni taotlemisel tekkivad lisakulutused tingimuste täitmiseks on ettevõtte hinnangul ebamõistlikud, aeganõudvad ja pigem ainult formaalsus, sest see on keskkonnaohutu tegevus.

Kui keskkonnamõju hindamise käigus leitakse, et fenoolvee põletamine tolmpõletuskateldes on ainus mõistlik lahendus Eesti Energia õlitehases tekkiva fenoolvee käitlemiseks ja see tegevus ei põhjusta negatiivset keskkonnamõju, tuleb fenoolvesi kõrvalsaaduseks nimetada õlitööstuse kompleksloaga, kirjutasid riigikontrolli audiitorid oma aruandes.

Lisaks märkis riigikontroll, et kuigi fenoolvee lisamist tootmisprotsessi on põhjendatud vajadusega aidata kaasa õhuheitmete vähendamisele, vähendab vee aurustamine katelde efektiivsust ning elektritootmiseks kulub rohkem põlevkivi. Kaudselt arvestatakse see kulu elektritootmise omahinda.

Samuti on loodud Eesti Energia Õlitootmisele riigikontrolli hinnangul konkurentidega võrreldes soodsamad tingimused, sest osa tootmise käigus tekkivaid jäätmeid ettevõte sisuliselt käitlema ei pea.

Haigestunud president jätab ära selle nädala kohtumised

Presidendi kantselei kinnitusel on Toomas Hendrik Ilvesel külmetushaigus ja arstide soovitusel jäetakse ära selleks nädalaks planeeritud kohtumised.

Riigipea on Kadriorus ja täidab seal oma igapäevaseid ülesandeid, kinnitas kantselei.

Näiteks pidi Ilves külastama neljapäeval ja reedel Kuressaare linna ja Lääne-Saare valda.

«Neljapäevaks-reedeks kavandatud Saaremaa külastuse ärajäämisest teatati võõrustajatele ning kindlasti leiame selleks sõiduks uue aja,» kinnitas presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Piret Pert.

Veel jäävad ära näiteks täna avatava CyCon konverentsiga seotud üritused.

Möödunud nädalal viibis Ilves Saksamaal mitmepäevasel visiidil ja kohtus ka liidukantsler Angela Merkeliga.

Pakisaatja pakiautomaadi puhtuse pärast muretsema ei pea

Omniva on lõputamas oma sellekevadist pakiautomaatide suurpuhastust, täna pealelõunal ei ole paar tundi võimalik seetõttu kasutada Kuressaares asuvaid automaate.

«Pakiautomaate puhastame vastavalt vajadusele, kuid kaks korda aastas viime läbi suurpuhastuse,» selgitas Omniva kommunikatsioonispetsialist Erki Varma. Tänavune kevadine suurpuhastus hakkab läbi saama – mai lõpuks on kõik pakiautomaadid puhastatud.

Varma kinnitusel pakiautomaatide puhastus pakkide saatmist ja kättesaamis ei mõjuta. «Lihtsalt pakiautomaadi pesemise ajal ei ole võimalik tunni-kahe jooksul seda konkreetset pakiautomaati kasutada,» sõnas Varma.

Omniva puhastab täna Kuressaares pakiautomaate, mistõttu ei ole need mõne tunni jooksul kasutatavad, vahendab Meie Maa. Kuressaare Maxima XX automaati puhastatakse kell 14–16 ja Smuuli automaati kell 16.15–17.30.

«Mandril toimub pakiautomaatide puhastamine igal pool öösiti, üksnes Saare- ja Hiiumaal puhastame automaate päevasel ajal,» lisas Omniva kommunikatsioonispetsialist.

Brüsseli lennuväljal on liiklus peatunud, tuhanded inimesed on lõksus

Brüsseli lennuväljal on kogu lennuliiklus tehnilise rikke tõttu seiskunud - radarid ei tööta ning sestap ei saa toimuda ei maandumisi ega õhkutõusmisi.

«Kui tõepoolest radarid ei tööta, on tegelikult vedamine, et midagi ei juhtunud. Belgia kohal on lennuliiklus ikkagi väga tihe,» kommenteeris Brüsseli lennujaamas Estonian Airi lennuki pardal kojulendu ootav Eesti Meedia nõukogu esimees Mart Kadastik.

Kadastiku sõnul on lennujaamas lõksus praegu ka näiteks Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansip, kes pidi sealt lendama edasi läbi Frankfurdi Washingtoni.

Esialgsetel andmetel on lennuliiklus peatatud kella kaheni kohaliku aja järgi (Eesti aja järgi kella kolmeni pärastlõunal). Lennujaamas ootavad ilmselt kümned tuhanded inimesed äralendu ja paljud on veetnud juba mitu tundi lennukites. Järk-järgult viiakse neid lennujaama bussidega terminalidesse. 

Kadastiku sõnul ei ole reisijateni jõudnud info, mis täpselt toimub, mistap visatakse nalja kõikvõimalike stsenaariumite üle. Asjaolu, et neilegi lennujaam bussid järele saatis ja neil kauem lennukis oodata ei lasta, viitab, et tõenäoliselt tagasilend niipea veel ei toimu.

Tegemist on üleriigilise probleemiga. Belgia õhuliiklust kontrolliv Belgocontrol teeb Brüsseli lennujaama teatel kõik, et süsteemid taaskäivitada.

Lennujaama teatel on tegemist elektrisüsteemide probleemiga, mis on põhjustanud omakorda palju teisi.

Hulk lende on suunatud ümber teistesse läheduses paiknevatesse lennujaamadesse.

Õhtul kella 20-ks jõudis Estonian Airi lennuk Brüsselist Tallinnasse.

Lennukid Brüsseli lennujaamas. Foto: erakogu

Otseülekanne: ministrid räägivad riigikogu infotunnis pagulastest

Postimees vahendab otsepildis kell 13 algavat riigikogu infotundi, kus muu hulgas tulevad kõne alla ka pagulasi puudutavad küsimused.

Riigikogu pressiteenistuse teatel osalevad infotunnis peaministri ülesandeid täitev justiitsminister Urmas Reinsalu, majandus- ja taristuminister Kristen Michal ning rahandusminister Sven Sester.

Reinsalult soovivad saadikud küsida kodukulude, põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise laiendamise, trahvide suuruse kasvu ning pagulaskeskuse olukorra kohta Vao külas. Michal peab vastama küsimustele riigiettevõtete nõukogude ning Võru ja Viljandi vahelise bussiliikluse kohta.

Rahandusministrile esitatavad küsimused puudutavad kavandatavaid maksumuudatusi ja riigieelarve katteallikaid, sularahaautomaatide rahvusvahelist standardit ning immigratsiooniga seotud kulutusi Eesti eelarvele.

Tund aega kestvale infotunnile järgneb riigikogu täiskogu istung, kus esimesele lugemisele tuleb kaks eelnõu.

Vabaerakonna juhatusse pürgib 29 inimest

Sügisel loodud ja kevadistel riigikogu valimistel kaheksa kohta saanud Vabaerakond valib laupäeval suure tõenäosusega esimeheks tagasi Andres Herkeli, erakonna uude juhatusse kandideerib tänase seisuga 29 inimest.

Vabaerakonna pressiesindaja ütles Postimehele, et esimeheks on esitatud praegu ainult Herkel, kelle kandidatuuri on üles seadnud erakonna Pärnumaa, Järva- ja Viljandimaa ning Harjumaa piirkond.

10-liikmelisse juhatusse kandideerivad erakonna praegusest juhatusest Aimar Altosaar, Jevgeni Krištafovitš, Külliki Kübarsepp, Märt Meesak, Jaanus Ojangu ja Jüri Saar. Uutest kandidaatidest soovivad juhatusse pääseda riigikogu liikmed Jüri Adams, Andres Ammas ja Monika Haukanõmm, samuti Ilmar Annuk, Anne Hansberg, Mati Ilisson, Tarmo Kaldma, Georg Kirsberg, Heli Künnapas, Elo Lutsepp, Enn Meri, Maris Meriste, Sergei Metlev, Alar Mutli, Liisa Ojangu, Ain Ostra, Ivika Puust, Inna Rose, Alger Tammiste, Tõnu Teeveer, Jaan Mihkel Uustalu, Olev Vaher ja Eve Viidalepp.

Vabaerakonna tegevjuht Margus Maidla ütles erakonna teatel, et kui eelmise juhatuse eesmärk oli viia erakond parlamenti, siis uue juhatuse peamiseks ülesandeks kujuneb tõenäoliselt Vabaerakonna populaarsuse põlistamine ja järk-järguline kasvatamine.

«Selleks peab laveerima oskuslikult tasakaalul, kus ühelt poolt on vaja säilitada ja arendada seda kogu- ja vabakondlikku vaimu, uut mõtlemist ja tegutsemist, mida Vabaerakond on lubanud Eesti poliitikasse tuua, ja teiselt poolt tegeleda ka defineeritud programmiloome, poliitiliste seisukohtade kujundamise ja erakonna struktuuri arendamisega nii, et viimased mõjuksid vabale inspiratsioonile ja avatud hoiakutele toetavalt ja arendavalt, mitte pärssivalt,» märkis ta.

Tallinnas laupäeval kogunev üldkogu valib Vabaerakonnale üheks aastaks esimehe ja juhatuse, kes valib hiljem erakonnale aseesimehe või aseesimehed. Üldkoosolekul nimetatakse ametisse ka viieliikmeline aukohus ja kolmeliikmeline revisjonikomisjon.

Herkel valiti Vabaerakonna esimeheks mullu septembris toimunud asutamiskoosolekul. Erakonna aseesimees on praegu Jaanus Ojangu ning juhatusse kuuluvad Külliki Kübarsepp, Jevgeni Krištafovitš, Kalle Pilt, Märt Meesak, Aimar Altosaar, Jüri Saar, Lii Ramjalg, Kristo Krumm ja Emil Rutiku.

Rektorikandidaadid kohtuvad valimiskomisjoniga

Täna on Tartu kõrgema kunstikooli rektori valimise komisjoni istung ja komisjon kohtub kolme kandidaadiga. Need kolm esitasid oma dokumendid rektorikonkursile, kuid nende nimed jätab haridus- ja teadusministeerium enda teada.

Ministeeriumi teatel juhatab valimiskomisjoni ministeeriumi personaliosakonna juhataja Kristiina Kangur, teised liikmed on ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Anne Kivimäe ja Tartu kõrgema kunstikooli nõunike kogu esimees, Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas. Rektori valimise kogu on praegu moodustamisel.

Rektori ametisoleku aeg algab tänavu 1. augustil ja lõpeb 31. juulil 2020.

Eesti Loto nõukogu tegi Kranichile ettepaneku juhina jätkata

Nädala alguses kogunenud AS Eesti Loto nõukogu otsustas esimesena teha ettepaneku juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks senisele juhatuse liikmele Heiki Kranichile, kes on juhtinud Eesti Lotot alates 2009. aastast.

Eesti Loto nõukogu kuulutas konkursi juhatuse liikme ametikoha täitmiseks välja aprilli keskel, kokku laekus konkursile 31 sooviavaldust, teatas riiklik lotoettevõte.

Eesti Loto teatel ei avalikusta nõukogu kandidaatide isikuid, teatavaks tehakse üksnes konkursi võitja.

Vastavalt põhikirjale sõlmitakse leping juhatuse liikmega kolmeks aastaks.

Praegu kehtiv juhatuse liikme leping Heiki Kranichiga lõpeb 1. juulil.

Kohtla vallavanem peeti kahtlustatavana kinni

Prokuratuuri kinnitusel peeti Kohtla vallavanem Hannes Lumiste esmaspäeval omastamise kahtluse tõttu kinni. 

Lumistele esitati kahtlustus valla eelarveliste vahendite omastamises ja dokumendi võltsimises. Omastamine on seotud Kohtla valla tehtud hankega. Vallavanem kuulati üle ja praegu viibib ta vabaduses.

Lisaks vallavanemale peeti kuriteos kahtlustavana kinni ka kohaliku ehitusettevõtte juht.

Kriminaalasja menetleb keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib Viru ringkonnaprokuratuur.

Kriminaalmenetluse huvides ei ole prokuratuuri kinnitusel võimalik praegu täiendavaid menetlusandmeid avaldada.

Tallinna ja Tartu vahel liikus suur kogus amfetamiini

Mullu juunis sai Lõuna prefektuuri narkokuritegude talitus jälile seltskonnale, kes liigutas Tartu ja Tallinna vahel suuri koguseid amfetamiini. Hiljuti jõustus kohtuotsus, millega mehed mõisteti vangi.

Kohus tunnistas aprillis Sergei Smirnovi (30), Aleksandr Tšaštšini (35) ja Jevgeni Melnikovi (35) kokkuleppemenetluses süüdi narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, vahendas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.

Smirnovile mõisteti nelja aasta ja viie kuu pikkune vangistus, kuid koos talle varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga peab ta kandma kuueaastase vangistuse, mille kandmist arvestatakse 30. juulist 2014.

Smirnovilt konfiskeeriti ka sularaha 1175 eurot ja 2250 Vene rubla ning süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks mõisteti talt välja 580 eurot.

Tšaštšinile mõisteti nelja-aastane vangistus, kuid koos talle varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga peab ta kandma kaheksa aastat, kaks kuud ja kaheksa päeva vangistust, mille kandmist arvestatakse 30. juulist 2014.

Melnikovile mõisteti karistuseks kolm aastat ja kolm kuud vangistust, mille hulka arvatakse eelvangistuses juba viibitud kaks kuud ja 17 päeva. Ülejäänud vangistus mõisteti talle kolmeaastase katseajaga, mil ta peab alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Muu hulgas ei tohi Melnikov katseajal omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Melnikovilt konfiskeeriti ka 435 eurot ja mõisteti välja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 165 eurot.

Menetluskulude katteks peab Smirnov tasuma kokku 2633 eurot, Tšaštšin 3493 eurot ja Melnikov 1548 eurot.

Süüdistuse järgi laekus mullu suvel politseiametnikele informatsiooni selle kohta, et rühm isikuid käitleb Tartus amfetamiini. Esitatud süüdistuse kohaselt omandas Sergei Smirnov ligi kaks kilo amfetamiini, mille ta peitis Tallinnas Lasnamäel Peterburi tee ääres tühermaal kivide alla. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendid kinnitasid, et Smirnov käitles amfetamiini koos Tšaštšiniga, kes omakorda kaasas narkootilise aine käitlemisse Jevgeni Melnikovi. Kriminaalasja materjalidest selgub, et Melnikov oli rohkem ülesannete täitja rollis, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Uurimisandmete järgi andis Melnikov 100 grammi amfetamiini edasi hiljem karistuse saanud mehele, kes hoidis narkootilist ainet Tartumaal Ülenurme vallas asuval kinnistul. Narkokuritegude talituse politseiametnikud leidsid amfetamiini läbiotsimise käigus üles ja võtsid selle ära. Lõuna prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kristjan Tommingase sõnul pidid mehed kilodega kauplemiseks enne oma usaldust tõestama väiksemate kogustega.

Melnikovi süüdistatakse mitmes amfetamiini käitlemise ja müümise episoodis. Enne 300 grammi amfetamiini müümist pidasid politseinikud ta kinni ja võtsid narkootilise aine ära. Samal päeval leidsid politseiametnikud Lasnamäel tühermaal asuvast peidikust veel ligi pool kilo amfetamiini.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm oli väga rahul menetluse tulemusega, kuna politseiametnikel õnnestus ligi kilo amfetamiini kätte saada. «Menetluse käigus on tuvastatud, et amfetamiini käitlemisega on süüdistatavad saanud kolme peale kriminaalset tulu vähemalt 2400 eurot. Süüdistatavatelt on ära võetud kokku 1655 eurot ning prokuratuur taotles kohtus selle konfiskeerimist,» lisas prokurör pressiesindaja vahendusel.

Melnikov vahistati kohtu loal eelmise aasta 30. juulil ning kolm kuud hiljem asendati vahistamine elektroonse valvega. Smirnov ja Tšaštšin vahistati kohtu loal eelmise aasta 1. augustil, mehed viibivad ka praegu vahi all. Kõik kolm süüdistatavat on varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud.

Ringkonnaprokurör Tatjana Tamme sõnul lähtub prokuratuur karistuse nõudmisel peamiselt järgmistest asjaoludest: süüdistatava roll kuriteo toimepanemisel ning hiljem tema panus kuriteo avastamisse, lisaks veel antud ütluste usaldusväärsus ja teiste tõenditega kooskõlastus.

Otsingugrupi kommuun sai sadu liikmeid

Laupäeval Kibekülas kaduma läinud kuueaastase poisi otsingud tõid palju tähelepanu Facebooki kommuunile OPEROG ehk Operatiivne Otsingugrupp. Kui veidi enne seda sai kommuun 120. liikme, siis eile kella 17-ks oli sellega liitunud seitse korda rohkem inimesi – 838.

OPEROG-i lehel hakkas juhtunu kohta ilmuma teavet, selle kaudu organiseeriti vabatahtlike otsijate tegevust ja lõpuks ilmus seal kiiresti teadaanne, et poiss on leitud. Samuti jagas rübliku sauna alt välja toonud Alar September seal veidi aega hiljem oma kogemusi. Sealjuures polnud ka September enne pühapäeva kommuuni liige.

Uhke liitunud inimeste üle

Kõnealuse lehe tutvustuses seisab, et OPEROG on infovahetuse koht sihtasutusega Kadunud liitunud vabatahtlikele otsijatele, kes soovivad osaleda teadmata kadunuks jäänud inimeste operatiivsetes otsingutes esimese 72 tunni jooksul. Sihtasutus Kadunud on aga 2009. aastal asutatud vabatahtlikul tööl põhinev organisatsioon, mis tegeleb kadunud inimeste kohta info otsimise ja jagamisega. Ühtlasi on sel olemas kadunud inimese lähedastele mõeldud nõustamistelefon ning üheskoos on aja jooksul korraldatud kümneid otsimisaktsioone.

Sihtasutuse Kadunud juhatuse liige Aare Rüütel avaldas heameelt selle üle, et OPEROG-i tegevus leidis nädalavahetusel suurt tähelepanu ja tõi lausa sadu uusi liikmeid.

«Ma olen kõigi liitunud inimeste üle väga uhke. Me ei oleks kunagi arvanud, et nii palju liikmeid saame,» lausus ta.

Samas tõdes Rüütel, et hüppeliselt kasvanud populaarsus on pannud juhid täiesti uude olukorda. Kui seni on otsingurühmad kujunenud umbes 20-liikmeliseks ning otsimiseks vajalikku varustust on varutud sellise inimhulga jaoks, siis nüüd võib sellest kõigest väheks jääda. Materiaalses mõttes toetub organisatsioon Aare Rüütli detektiivibüroole, aga mõistagi on abiks olnud ka liikmed ise.

Info ei liigu piisavalt kiiresti

Küsimusele, kas sihtasutuse Kadunud liikmetel on mingeid ühisjooni, vastas Aare Rüütel, et ilmselt ühendab vabatahtlikke otsijaid rahulolu sellest, kui nad saavad oma tegevusega ühiskonnale midagi tagasi anda.

30. mail seavad vabatahtlikud sammud taas Viljandimaale. Seekord minnakse uuesti otsima juba eelmisel aastal Aidu külast kaduma läinud keskealist Raimot.

«Me otsisime teda juba eelmisel aastal, aga ei leidnud. Üldiselt ei jäta me asju pooleli,» selgitas Aare Rüütel. Tema sõnul leiavad nad otsitava inimese enamasti surnuna. Kibeküla juhtum oli meeldiv erand.

Aare Rüütel nentis, et tavaliselt ei liigu info inimese kadumise kohta piisavalt kiiresti ja see saabki pahatihti saatuslikuks. Ta selgitas, et mis tahes otsingutega kaasneb väga palju taustatööd ja see võtab paratamatult aega. «Kui tekib kahtlus, et keegi on kaduma jäänud, tuleb kohe reageerida ja sellest teada anda,» toonitas ta.

Pärnus lõpeb Niidu tänav prügialleega

Pärnu Niidu tänava viimasest kilomeetrist – seal, kus teisel pool raudteed saab tänavast mahajäetud autodroomini viiv metsatee – on hoolimatute inimeste käe läbi prügiallee tekkinud.

Iga paarisaja sammu tagant võib näha ühel või teisel pool teeveeres laiuvaid prügivälju. Kuhjatud on sinna kõike: mänguasju, vanu jalatseid, elektroonikat, kodumasinaid, ehitusprahti, mööblit alustades toolidest ja lõpetades diivanitega, sõidukite keredetaile. Kõike, mida saab ära visata, on sinna ka visatud.

Näha on, et poetatud pole mitte ainult kilekotiga ja sõiduauto pagasiruumist, vaid tarnitud veoautokoormategagi.

Osa kuhilatest on vanemad, juba kõdunevate puulehtede ja samblaga kaetud. Ent on värskelt toodud prahtigi, nagu võib otsustada piimapaki järgi, mille realiseerimisaeg lõppes alles sel kuul.

Projektipõhine koristamine

Niisama oluline kui küsimus, kes on need ignorandid, kes prügi tuimalt metsa alla kallutavad, on küsimus, kes selle laga sealt ära koristama peab, kui reostajat ei tabata.

Ehkki tänav saab alguse linnast, pühib Pärnu linnavalitsus oma käed sellest prügist ja koristamiskohustusest puhtaks. Õigusega. Sest nagu linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Sigrit Kasemets kinnitas, on Niidu tänava lõpus olev mets jätkuvalt riigi maa. “Prügi koristamist seal korraldab keskkonnaamet vastavalt oma protseduurireeglitele ja rahalistele võimalustele,” sõnas ta.

Ent millised siis on ameti protseduurireeglid ja rahalised võimalused? Seda võtab selgitada keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Toomas Padjus. Kiireid lahendusi pole tal pakkuda.

“See on pikk protsess, sest raha ei ole nurgast kotist võtta,” lausus Padjus, kelle selgitusel tuleb reostuse likvideerimiseks taotleda raha keskkonnainvesteeringute keskuselt. “Projekt tuleb kokku kirjutada ja ära kaitsta, kui see saab keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu heakskiidu,võib seda realiseerima hakata,” kirjeldas Padjus protsessi.

Pealegi koostab amet veel iga-aastase pingerea riigi maal olevatest koristust vajavatest reostusaladest. Nii et raha taotlemine sõltub sellestki, millisele kohale üks või teine objekt selles pingereas platseerub. “Võib-olla väiksemad asjad, mis ei nõua väga palju raha, saavad üsna kiiresti tehtud, aga suuremad objektid, kus läheb rohkem raha tarvis – nende prioretiseerimine toimub keskkonnaameti peamajas,“ selgitas Padjus.

Operatiivsusest jääb vajaka

Nii võivadki kodanikualgatuse korras loodud illegaalsed prügilad jääda pikema aja jooksul koristamata. Pikem aeg võib tähendada isegi aastaid, isegi mitte just väga suure reostuse korral.

Ilmekaks näiteks aja ja asjade kulu kohta toob Padjus Pärnu külje all, rahvasuus Tiblagorskina tuntud piirkonnas metsa all vedelnud pool autokoormatäit rehve. Need vedelesid seal keskkonnaameti teadmisel kolm aastat, enne kui lõpuks raha saadi ja reostus likvideeriti. “See oleks olnud võib-olla paaril tugeval mehel poole tunni töö, aga… noh, nii ta oli,” jätab operatiivsus sedasorti jamade lahendamisel Padjuse arvates soovida.

Reostajatele aga pingerida ja nõukogu heakskiitu vaja ei ole. Kuni ametkonnad arutavad ja raha veeretavad, veavad nemad rahumeeli soga metsa alla. Ja nii muutub olukord Niidu tänavalgi aasta-aastalt aina hullemaks, kui nende takistamiseks midagi ette ei võeta.

Padjuse teada on selleks vähemalt katseid tehtud. Näiteks on keskkonnaamet teinud Pärnu linnavalitsusele ettepaneku kõnealune teeots tõkkepuuga sulgeda. Millal see ettepanek tehti ja milline on resultaat, ei osanud ta öelda. Praegu tõkkepuud ei ole ja prügi on.

Auto ja jalgratas põrkasid ristmikul kokku

Eile õhtul sai Tallinnas viga jalgrattur, kes põrkas reguleerimata ristmikul kokku autoga.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 17.51 ajal Tallinnas Endla tn 28 juures. 38-aastase Kadri juhitud sõiduauto Honda Civic põrkas reguleerimata ristmikul kokku jalgrattaga, millega sõitis 24-aastane Mihkel.

Jalgrattur toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Teel Soome kadunuks jäänud tüdruk on elus ja terve

14. mail Viljandimaalt Karksi-Nuiast Soome teele asunud 14-aastane Hanna-Liina on politsei kinnitusel elus ja terve.

«Politseile teadaolevalt ei ole Hanna-Liina koju omaste juurde jõudnud, küll aga on olemas teadmine, et tüdruk on elu ja tervise juures,» kinnitas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjak Postimehele.

Kui Hanna-Liina tagasi oma lähedaste juurde jõuab, annab politsei sellest kindlasti teada, toonitas pressiesindaja.

18. mail teatas politsei, et otsib taga 14-aastast Hanna-Liinat, kes asus Viljandimaalt Karksi-Nuiast teele Soome, kuid jäi kadunuks.

Tüdruk lahkus 14. mai hommikul Karksi-Nuiast Tallinnasse, kust ta pidi sõitma edasi koju Soome, ent 18. mail polnud tüdruk veel oma Soomes asuvasse elukohta jõudnud, ja ta kuulutati kadunuks.

Pikaro: tõenäoliselt Rahumäel naist rünnanud kurjategija tabatakse

Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse vanem Rait Pikaro ütles, et tõenäoliselt eile Rahumäe kalmistu taga tervisejooksu teinud naist rünnanud mees tabatakse.

«Tõepoolest on nüüd avalikkuse tähelepanu viimastel nädalatel pälvinud sellised kaks ekstreemset juhtumit, aga ma saan siiski oma töökogemuse pinnalt kinnitada, et sellised juhtumid, ütleme siis selge ajendita rünnakud, on siiski ka haruldased,» lausus Pikaro ETV saates «Ringvaade», vahendab ERRi uudisteportaal.

Pikaro lisas, et üldiselt on vägivallategude puhul ründaja ja kannatanu vahel varem toimunud mingi konflikt või on olnud erimeelsusi.

Mees, kes 5. mail Pirita kandis noaga jalutavat naist ründas, on politsei poolt juba kinni peetud.

«Teades, mis hea töö kolleegid on juba ära teinud, kui palju nad on pingutanud selleks, et tõendeid koguda, et seda isikut tuvastada, mina ei peaks seda üldse nii vähetõenäoliseks, et ta kätte saadakse,» ütles Pikaro, et usub, et politsei tabab ka mehe, kes ründas eile tervisejooksu teinud naist.

Tartumaal marihuaanaäri ajanud jõuk sai vanglakaristused

Tartu maakohus mõistis täna kokkuleppekaristused narkoäriahela liikmetele, kes tegelesid Tartumaal 2013. aasta kevadest kuni kinnipidamiseni mullu sügisel narkoäriga.

Kohus mõistis narkoäri võtmetegelastele, DJ Footoni või «Võsalaulu laulikuna» tuntud Mart Aometsale (27) ja Taisto Asulale (31) nelja-aastase vangistuse, vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».

Kohus mõistis Aometsalt välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 8000 eurot ja Asulalt 5836 eurot.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt kasvatas Aomets Tartumaal asuvas talus kanepitaimi, millest valmistas marihuaanat ning müüs edasi, teenides kriminaalset tulu vähemalt 16 000 eurot.

Asula sai süüdistuse sellest, et ta käitles marihuaanat ja amfetamiini 2008. aastast kuni eelmise aasta lõpuni ja teenis narkoainete müümisega kriminaalset tulu ligi 6000 eurot.

Kohus vähendas elukaaslase surmanud mehe karistust

Tartu ringkonnakohus hindas elukaaslase surmanud mehe süü kuriteos ümber ning vähendas oluliselt talle varem mõistetud vanglakaristust.

Kohus tühistas Urmas Kohleri (59) süüdimõistmise mõrvas ja talle selle eest mõistetud 18-aastase vangistuse ning mõistis ta uue otsusega süüdi raske tervisekahjustuse tekitamisega ettevaatamatusest naise surma põhjustamises ja karistas teda 11-aastase vangistusega, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Ringkonnakohus märkis, et kohtu jaoks oli selles süüasjas keskseks küsimuseks mitte sedavõrd Kohleri süü isikuvastase süüteo toimepanemises, vaid see, kuidas kvalifitseerida süüdistatava tegevust kanntanu surma põhjustamises.

Nii nõustus ringkonnakohus maakohtu järeldustega selles, et tõendatud on Kohleri poolt kannatanule vigastuste tekitamine, mis põhjustasid hiljem tema surma, kuid tapmistahtluse tuvastamiseks tõsikindlad tõendid puuduvad.

Süüdistuse järgi lõi Kohler 2014. aastal ajavahemikus 9. juuli kell 17 kuni 10. juuli kell 2.30 oma elukaaslast mitu korda vastu pead, mille tagajärjel suri naine saadud vigastustesse kohapeal.

14-aastane rusikakangelane sai kohtus karistada

Eile pidi koos emaga Kuressaares kohtusaali tulema kohtuotsust kuulama 14-aastane Karl, keda süüdistati korduvas teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises.

Energilist noormeest süüdistati selles, et eelmise aasta lõpus lõi ta Kallemäe koolis teisele poisile rusikaga pähe, tekitades valu ja tervisekahjustuse. Teisel juhul lõi ta samas koolis õpilasele rusikaga näkku ja seejärel jalaga näo piirkonda. Selle aasta märtsis vägivallatses ta aga Komandandi tänava noortekeskuses, lüües külastajale kolm korda rusikaga näkku, kirjutab Saarte Hääl.

Poisi karistuseks jäi kuus kuud vangistust tingimuslikult 18-kuulise katseajaga. Ühtlasi allutati ta Viru vangla järelevalveametniku juurde käitumiskontrollile. Katseajal ei tohi ta tarvitada alkoholi ega tarbida narkootikume ning peab liituma sotsiaalprogrammiga.

Korduvas kehalises väärkohtlemises süüdi mõistetud noormeest ootab peale tingimusliku vangistuse ka 300 euro suurune sunniraha. Nimelt otsustas kohus tema noorust arvestades vähendada seadusega ette nähtud sunnirahasummat 585 eurot ja ajatada see aasta peale. Seega peab Karli ema maksma igas kuus 25 eurot. Lisaks võib haigekassa sisse nõuda 53 eurot kannatanute ravikulusid.

Otsus jõustub 15 päeva pärast.

 

Kaos Tapal: olukord karjub politsei järele

Laupäeva õhtul kella kaheksa paiku nägid Tapa kesklinnas liikuvad inimesed, kuidas traktor vedas minema numbrimärkideta autot.

Audi 80 oli öösel Tapa südalinnas Pargi tänaval  Kirikupargi servas vastu puud põrutanud. Pidurdusjäljed viitavad kihutamisele.

Tähelepaneliku Tapa elaniku sõnul vedeles hommikul mõlkis auto juures, millel olid all valuveljed, ka õlletaarat.

Kirikupargis oli näha võrdlemisi värskeid rehvijälgi, kuid kas need tekitas just kõnealune auto, pole teada. Samas pargis on Virumaa Teatajale teadaolevalt sõidetud ka varem: halli värvi auto kihutas seal eelmise esmaspäeva hilisõhtul.

Ööl vastu laupäeva varastati Tapal Roheliselt tänavalt sõiduauto Audi 80 registrimärgiga 431TFU, sellega tekitati kahju 900 eurot.

Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Joel Alla sõnul ei ole ärandatud Audi ja liiklusõnnetusse sattunu üks ja sama auto.

Liiklusõnnetuse kohta sai politsei teate reedel kell 23.23. “Sõidukil olid avarii toimumise ajal registreerimismärgid küljes, need eemaldati pärast avarii toimumist. Kuna sõidukit juhtinud isikut ei olnud politseil võimalik tuvastada, siis ei ole väärteomenetlust veel kellegi suhtes alustatud,” kõneles Alla.

Tapa linnas liigub Alla sõnul õhtustel aegadel patrull ja see oli liikvel ka reede öösel vastu laupäeva. “Tol hetkel oli patrull hõivatud järjest saabunud väljakutsete teenindamisega Tapa linnas ja selle lähiümbruses,” ütles Joel Alla.

Tapa vallavanem Alari Kirt oli vastu puud sõitnud mahajäetud auto juhtumiga kursis.

Vallavanem tunnistas, et korrarikkumised, huligaanitsemine ja alkoholi tarbimine avalikus kohas on Tapal probleemiks, eriti kevaditi. “See on tegelikult igaaastane jama, kuid tänavu on tõesti olukord hullem,” rääkis Alari Kirt.

Kirdi sõnul on vald panustanud turvalisusesse turvakaameraid üles pannes, tänavu on kavas lisada senistele veel kaks. Samuti on valla palgal järelevalveametnik ning toetatakse abipolitseinike tegevust.

“Me ei saa politsei- ja piirivalveameti tegevust üle võtta, kõigil on oma roll ja ülesanded, ei ole võimalik, et ametnikud hakkavad tänavatel patrullima,” kõneles  vallavanem. Tema hinnangul on suurimaks probleemiks see, et riigipoolsete reformide tõttu on politseinikke liiga vähe ning seetõttu kannatab ka võimekus.

Auto sõitis teisele tagant otsa, viga sai neli inimest

Ida-Virumaal sai eile viga neli inimest avariis, milles üks auto sõitis teisele tagant otsa.

Liiklusõnnetus juhtus eile kell 20.22 Ida-Virumaal Erra alevikus Kiviõli teel. 25-aastane Ivar sõitis sõiduautoga Volvo S80 tagant otsa ees sõitnud sõiduautole Mazda-6, mida juhtis 32-aastane Janar.

Liiklusõnnetuse tagajärjel said viga sõidukis Volvo viibinud 24- ja 27-aastased mehed, samuti sõiduki Mazda juht ja sõidukis viibinud 28-aastane Nele. Vigastatud toimetati SA Ida-Viru Keskhaiglasse.

Tartus sõitis taksojuht vastu puud

Tartus Kiigemäe tänaval sõitis täna öösel takso vastu tee ääres kasvanud männipuud.

Liiklusõnnetuse ajal istus juht autos üksi ja vigastada ta ei saanud. Õnnetuse põhjus pole esialgu teada. Öist avariid jäid meenutama purustatud koorega männipuu ja selle all vedelevad autoosad.

Lõuna prefektuuri kinnitusel juhtus õnnetus 38 minutit pärast südaööd. Esialgsetel andmetel liikus sõiduauto Škoda, mida juhtis 34-aastane mees, mööda Kiigemäe tänavat Männimetsa tee poolt Põhjatamme tänava suunas.

Väidetavalt liikus taksole keset teed vastu sõiduauto. Kokkupõrke vältimiseks hoidis Škoda juht paremale ning sõitis seetõttu teelt välja vastu puud. Ohu tekitanud sõiduk liikus aga peatumata edasi.

Škoda juht lubas pöörduda kindlustusse.

Tallinnas ründas käeraudadega mees tervisejooksu tegevat naist

Facebookis kirjeldab noorem naisterahvas, kuidas ta enda kinnitusel langes Rahumäe kalmistu taga tervisejooksu tehes kallaletungi ohvriks. Politsei kinnitusel helistas ohver ka häirekeskusesse.

«Kallid tervisesportlased, kellele meeldib üksi metsas/pargis jooksmas ja jalutamas käia. Tahan teid hoiatada ebanormaalsete, haigete inimeste eest, kes passivad metsas üksikuid naisterahvaid. Keegi ei arvaks ealeski, et päise päeva ajal võid jooksurajal, kus liigub teisigi inimesi, sattuda rünnaku ohvriks,» kirjeldab naisterahvas oma kogemust.

Ta läks enda sõnul Rahumäe kalmistu taga olevale rajale jooksma, kui kuulis äkki metalset kolinat. «Nagu võtmed koliseks. Vaatasin selja taha ja mu hirmsaim õudusunenägu sai teoks. Sellel mehel oli haiglaslik pilk, tal jooksis suust peaaegu et ila. Tal olid käerauad! Ma lootsin veel viimase hetkeni, et ta lihtsalt möödub, kuni ta tuli mulle kallale. Me rüselesime maas pool minutit, minut, seda aega on raske hinnata. Ta ütles mulle «rahune, rahune, rahune». Mõtlesin, et mis mõttes ma rahunen. Kui ma nüüd alla annan, siis leian ennast käeraudadega aheldatult kuskilt uberikust,» kirjeldas naine, kes enda sõnul tagus meest jalgadega ja tõmbas juustest.

«Viimane löök vastu lõugu viis ta tasakaalust välja, ta kukkus. Ajasin ennast kiiruga püsti, rebisin end ta haardest lahti ja tegin vist oma elu kiireima jooksu tagasi, kuni nägin teisi inimesi. Minul vedas, kuid keegi ei tea, kui palju noori naisi on tema ohvriks langenud. Palun ärge käige üksi metsaradadel jooksmas, isegi mitte päeval, sest iial ei tea, millised haiged inimesed ringi liiguvad!» soovitab naine.

Ohver helistas häirekeskusesse

Politsei kinnitusel helistas täna kella 15 paiku rünnakuohver ka häirekeskusesse ning andis teada, et umbes tund varem oli teda Rahumäe kalmistu lähedal oleval tervisrajal rünnanud mees.

Politsei pressiesindaja Helen Uldrich ütles, et sündmuskohale patrulli ei saadetud, kuna juhtunust teatati politseile viivitusega ja politsei praktika kohaselt ei ole sellisel juhul kedagi enam kahtlustatavana sündmuskohal kinni pidada võimalik.

Rünnaku ohvril paluti tulla avalduse tegemiseks jaoskonda, lisas pressiesindaja.

Uldrichi kinnitusel ei saanud naine rüseluse käigus vigastusi ning ei vajanud seega meedikute abi.

Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude teenistuse vanem Rait Pikaro sõnul tuleks alati sellistes olukordades võimalikult kiiresti politseid teavitada, nii on suurem tõenäosus ründaja kiiresti tabada. Samas nendib mees, et olenevalt olukorrast ei pruugi alati olla võimalust kõnet teha, mistõttu on teinekord ka mõistetav, et selline info võib laekuda hiljem.

«Sarnasesse ohtu sattumisel tuleks võimalikult kiiresti turvalisse kohta joosta, enda olukorrale tähelepanu juhtida, möödakäijate abi paluda ning politseisse helistada. Olenemata situatsioonist ning inimese füüsilisest valmisolekust ja oskustest ei soovitaks esmajärjekorras ründajale vastu hakata, sest kunagi ei tea ette, milliseid vahendeid või relvi kurjategija võib kasutada. Kui aga olukord nõuab elu kaitsmist, tasub ohu tõrjumiseks kasutada mistahes käepäraseid vahendeid, mis hetkel käeulatuses (olgu selleks siis puuoks, võtmekimp vms) ning alati peaks arvestama sellega, et kaitsmisel tuleb lähtuda n-ö jõu kasutamise proportsioonist ehk mitte ise põhjendamatult teisele poolele eluohtlikke kehavigastusi tekitada,» selgitas Rait Pikaro.

Ta lisas, et kui inimene kannab enda turvalisuse kaitsemiseks kaasas lubatud enesekaitsevahendeid (nt pipragaas, mida täiskasvanu endale kauplusest soetada saab), siis tuleb selle kasutamine endale selgeks teha ning kaitsevahendit oskuslikult käsitleda. Vastasel juhul võib oskamatusest sellega endale hoopis viga teha.

«Julgustan kõigil inimestel alati enda kahlustest kellegi tegutsemise osas, mis võib kujutada ohtu teistele inimestele, teada anda, kuna iga selline infokild on vajalik selleks, et takistada kuritegude toimepanemist ning kaitsta inimeste turvatunnet,» ütles Pikaro.

Politsei otsib võimalikke kuritegude ohvreid

Põhja prefektuuri politseinikud on pidanud kinni 14- ja 19-aastase noormehe, keda on alust kahtlustada mitmes röövimises ja väljapressimises.

Uurijatele teadaolevalt tegutsesid poisid viimase paari kuu jooksul Tallinnas Nõmme linnaosas.

Politsei palub kõigil, kel on piltidel kujutatud noormeeste suhtes pretensioone, võtta ühendust isikuvastaste kuritegude teenistuse numbril 56 90 4272.

Mullu väljastati 2726 jälitusluba

Justiitsministeerium tutvustas täna riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile eelmise aasta jälitustegevuse statistikat, millest selgub, et jälitusluba väljastati mullu veidi vähem.

Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus eelmisel aastal 2726 jälitusluba, mis on neli protsenti vähem kui 2013. aastal, kui väljastati 2828 jälitusluba.

«Jälituslubade arvu juures tuleb silmas pidada, et see ei näita isikute hulka, kelle suhtes on jälitustoiminguid tehtud. Ühe isiku suhtes võib olla välja antud eriliigilisi jälitustoimingu lubasid, samuti saab jälitustoimingu luba pikendada. Samas võib ühe jälitustoimingu loaga lubada toiminguid mitme isiku suhtes,» selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Minister lisas, et jälitustoiminguid kasutatakse umbes kahe protsendi kriminaalasjade puhul, mis kuuluvad raskemate ja keerukamate kuritegude kataloogi.

Jälituslube taotleti eelmisel aastal 496 kriminaalasjas, mis on üheksa protsenti vähem kui 2013. aastal. Enim kasutatakse jälitustoiminguid narkootikumidega seotud kriminaalasjade puhul. Telefoni pealtkuulamiseks antud lubade arv vähenes 2014. aastal 11 protsenti. Aastaga andis kohus 928 telefoni pealtkuulamise luba. Muude pealtkuulamiste või -vaatamiste arv langes aastaga 12 protsenti.  

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul oli 2014. aastal jälituslubadega seonduva osas kõik loogiline ja õigusriigile kohane.  

2014. aastal teavitasid jälitusasutused jälitustoimingutest 3282 isikut. Prokuratuur andis aasta jooksul 1500 luba jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks. Kohus andis aastaga kaks luba kokku kahe isiku teavitamise edasi lükkamiseks.

Jälitustoiminguid võivad teha politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, maksu- ja tolliamet, sõjaväepolitsei ning justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Jälituslubasid saavad anda kohus ja prokuratuur.

Kindlustus nõuab kohtu kaudu Argo Aderilt ligi 50 000 eurot

Harju maakohus hakkab juunis arutama Seesam Insurance AS hagi kulturisti ja personaaltreeneri Argo Aderi vastu, taotledes temalt alusetult saadud 49 100 euro tagastamist.

Tegu on kohtus kriminaalvaidluse läbinud väidetava kindlustuspettuse looga, milles kohus andis Aderile õiguse. Nüüd püüab kindlustusfirma tsiviilkohtu kaudu seda raha kätte saada.

Argo Ader ütles Postimehele vaid niipalju, et asi on seotud endise kriminaalasjaga, täpsemat infot soovitas aga küsida oma advokaadilt. Vandeadvokaat Aivar Pilv selgitas, et tegu on sama nõudega, mille Seesam esitas 2009. aasta kevadel kriminaalmenetluse raames. Kriminaalasjas  oli hagi esitatud umbes 64 200 eurole, nüüd tsiviilasjas 49 100 eurole.

Meenutuseks: kriminaalsüüdistuse kohaselt esitasid Argo Ader ja Johannes Pajula 2008. aasta sügisel kindlustusseltsile Seesam avalduse, mille kohaselt sõitis Pajula sama aasta 8. oktoobril Keilas Fiat Ducato kaubikuga ristmikult vasakpööret sooritades ette Aderi juhitud Dodge Viperi sportautole. Kindlustusselts luges sõiduki taastamisele mittekuuluvaks ning maksis Aderi pangakontole enam kui miljoni kroonini küündinud hüvitise, hiljem tekkis aga seltsil kahtlus, et avariid ei toimunudki, vaid mehed lavastasid selle.

Harju maakohus mõistis Argo Aderi kindlustuspettuse süüdistuses õigeks ning seetõttu jäi Seesami hagi läbi vaatamata. «Kohus nõustus, et  kindlustuspettus pole tuvastatud asjaolude alusel tõendatud,» lausus Pilv. «Tegemist oli väga keeruliste liiklustehniliste küsimustega, mille osas teostati erinevaid ekspertiise liiklusõnnetuse toimumise mehhanismi kohta,» selgitas advokaat.

Et aga seadus lubab nõuet ka kriminaalasjast eraldi esitada, siis Seesam seda ka tegi. Nüüd peab kohus tsiviilõiguslikult neid samu asjaolusid hindama. «Nõude õiguslik alus ja põhjendused on samad, mis eelnevas kriminaalmenetluses,» märkis Pilv.

«Me leiame  jätkuvalt, et hagi on põhjendamatu ja tõendamata ning oleme kohtule  esitanud ka  mahuka vastuväite koos viidetega erinevatele tõenditele, mida uuriti ka asja arutamisel kriminaalmenetluses. Sisulisi asjaolusid ei ole võimalik momendil täpsemalt momendil kommenteerida, sest ees ootab asja suuline arutamine kohtuistungil,» märkis Pilv.

«Siinjuures on oluline märkida, et Aderi suhtes pole tehtud ühtegi süüdimõistvat otsust. Ringkonnakohus tühistas selle otsuse asja sisuliselt läbi vaatamata, sest selgus, et ühe kaaskohtualuse suhtes polnud tehtud kohtu alla andmise määrust ja see toob automaatselt kaasa otsuse tühistamise menetlusnõuete olulise rikkumise tõttu. Seega pole A.Aderi tegevusele ühegi kohtu poolt antud süüdimõistvat hinnangut.»

«Asja uuel läbivaatamisel juhtisime koos advokaat Marko Pilvega kohtu tähelepanu mõistliku menetlusaja möödumisele ja taotlesime EIK praktika kohaselt menetluse lõpetamist, millega kohus nõustus. Prokurör vaidlustas Aderi suhtes tehtud lahendi kuni riigikohtuni, kuid seda ei võetud riigikohtu poolt menetlusse,» meenutas Pilv.

Pilv ütles, et talle ei meenu, et Seesam oleks seda summat Aderilt enne kohtusse pöördumist ka kokkuleppe korras püüdnud kätte saada.

Seesam Insurance keeldus teemat Postimehele avamast. «Seesami eesmärk on saavutada kõnealuses küsimuses objektiivne lahend ning me ei taha mõjutada kohut teema avaliku kajastamisega,» ütles firma turundusspetsialist Liljan Männiste.

Kuritegude arv püsib suures languses

Aasta esimese nelja kuu möödumisel püsib kuritegude üldarv 19 protsendiga languses, mis on osaliselt siiski seotud karistusseadustiku muutmisega alates jaanuarist.

Kokku registreerisid uurimisasutused jaanuarist aprillini 10 407 süütegu, mida on mullusega võrreldes 2450 episoodi ehk 19 protsendi võrra vähem.

Episoodide osas on suurim langus vargustes, mis kahanesid mulluselt 5187-lt tänavu 3479-le. Langusprotsent on seega 33. Samas mõjutas seda numbrit peamiselt karistusseadustiku revisjon ning seda eelkõige kuritegude ja väärtegude piiri tõus 64 eurolt 200 euroni. Sama seis on ka kelmustega, mis vähenesid mulluselt 876-lt tänavu 513-le ehk 41 protsenti.

Tapmiste ja mõrvade arv on tänavu esimese nelja kuuga võrreldes mullusega märgatavalt langenud. Kui mullu sooritasid kurjategijad jaanuarist aprillini 13 tapmist ja mõrva, siis tänavu üheksa. Statistika hõlmab ka katse staadiumisse jäänud süütegusid.

Samas liikluskuriteod on jälle hüppeliselt kasvanud - mulluselt 1012-lt tänavu 1208-le. Ka siin mängib rolli karistusseadustiku muutmine, kuna alates 1. jaanuarist kehtib uus kuriteokoosseis ehk sõiduki süstemaatiline juhtimine ilma juhtimisõiguseta.

Kasvanud on ka raskete tervisekahjustuste tekitamiste arv, mis tõusis mulluselt 22 juhtumilt tänavu 33le. Ähvardamised on kasvanud 218-lt 238-le, kehalised väärkohtlemised 1794-lt 1820-le ning vägistamised 44-lt 58-le, selgub justiitsministeeriumi andmetest.

Ühtlasi on veidi kasvanud ka narkokuriteod. Kui mullu jaanuarist aprillini oli väikeses koguses uimastitega seotud süütegusid 31, siis tänavu samal ajavahemikul 43. Suures koguses uimastitega seotud süüteod kasvasid mulluselt 300-lt tänavu 337 episoodini.

Asja omavolilisi kasutamisi ehk rahvakeeli ärandamisi oli tänavu nelja kuuga 82 ehk mullusest 11 võrra rohkem. Ka avaliku korra raskeid rikkumisi on tänavu mullusest rohkem olnud - tõus on olnud 61-lt 121-le.

Märkimisväärselt on aga tänavu langenud omavolilised sissetungid - 456-lt 139-le, samuti salakaubaveoga seotud süüteod - 94-lt 24-le.

Prokurör nõuab väikese Emily sandistanud Egertile pikemat vangistust

Prokurör taotles täna Tallinna ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil mullu sügisel väikelast rusikaga näkku löönud võõrasisale 12-aastast vangistust.

Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega Egert Must (33) mõsteti süüdi kaudse tahtlusega kuritegudes ja määrati talle üheksa-aastane vangistus ning leidis, et mees tuleks mõista süüdi otsese tahtlusega kuritegudes ning mõista talle 12-aastane vanglakaristus, kirjutab ERR Uudised.

Musta kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa taotles seevastu maakohtu otsuse tühistamist ning uut otsust, millega Must mõistetaks õigeks või alternatiivselt vähendataks talle mõistetud karistust.

Ringkonnakohus langetab otsuse 1. juunil, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERRi uudisteportaalile.

Aprilli keskel tunnistas Harju maakohus Musta süüdi korduvas kehalises väärkohtlemises ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ning mõistis talle üheksa-aastase vanglakaristuse, ühtlasi mõistis kohus Mustalt kannatanu esindaja kasuks välja 50 000 eurot ja riigi tuludesse menetluskulud 2922,63 eurot.

Jalakäijad said küljele paiskunud haagiselt tugeva hoobi

Jõhvis said eile viga jalakäijad, kes said hoobi kividele sõitnud haagise kattega. 

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 12.50 ajal Jõhvi linnas Puru tee juures õuealal. 18-aastane noormees sooritas haagisega sõidukiga Jeep parempööret. Selle käigus sõitis haagis rattaga haljasalas olevate kivide peale ning paiskus vasakule küljele kaldu, lüües kahte jalakäijat haagisekattega. Pärast seda langes haagis algasendisse tagasi.

Haagisekattega viga saanud jalakäijad, üks 41-aastane ja teine 29-aastane mees, toimetati Ida-Viru Keskhaigla EMO-sse.

Narvas sai avariis viga viis inimest

Narvas toimus eile öösel avarii, milles sai viga ühtekokku viis inimest.

Avarii juhtus eile öösel kella 2.17 ajal Narva linnas Tallinna maantee ja Kangelaste prospekti ristmikul. 36-aastane mees, kes juhtis sõidukit Chrysler, ei andnud vasakpööret sooritades teed sõidueesõigusega ristmikul otse sõitvale mootorsõidukile Kia, mida juhtis 41-aastane mees.

Kokkupõrkes said viga mõlemad autojuhid, samuti sõidukis Chrysler viibinud 32-aastane naine ja kaks 27-aastast meest. Kõik toimetati Narva haigla traumapunkti.

Valgamaal hävis tules toidukaubaga veok

Valgamaal põles eile kahel korral toidukauba lastiga veoauto, mis hävis täielikult.

Häirekeskusele teatati eile kell 13.13, et Valga maakonnas Õru vallas Killinge külas põleb veoauto Scania. Sõiduk ja koormaks olnud toidukaup hävisid tules täielikult.

Kell 16.09 süttis veoauto uuesti. See põleng likvideeriti kell 16.55.

Kertu Jukkum: kaksikud on erinevad inimesed ja nii tuleb neid ka võtta!

Raadio- ja telesaatejuht Kertu Jukkum ja kaitseväelane Kadi Jukkum on küll kaksikud, kuid omavahel erinevad. 

Kertu sõnul räägiti nendega lapsepõlves tihti kui ühe inimesega: «Katad, tulge teeme nüüd seda» või «Katad, minge palun sinna.» Kuulge, ma olen ikkagi eraldiseisev inimene! Kaksikud ei ole kokku mitte üks, vaid kaks inimest, kes lihtsalt on ühel ja samal ajal sündinud. Nad ongi erinevad ja nii tuleb neid ka võtta.»

Eriti hull oli Kertu meelest siis, kui vanemad kinkisid neile jõuludeks ühtemoodi riided. «Mul oli kohe küsimus, et no miks te teete niimoodi?! Te ju ei osta endale ühtemoodi asju. Me ise tegime küll kõikvõimaliku, et teineteisest erineda.»

Kanal 11 ja Kanal 12 suur sünnipäevapidu

Telepurgist tuttavad saatejuhid ja muud teleinimesed kogunesid eelmisel neljapäeval Kanal 11 ja Kanal 12 sünnipäevapeole. Pehmemate ja naiselikumate väärtustega vaatajate meelt lahutav Kanal 11 sai seitsmeseks ja karuselt mehine Kanal 12 neljaseks.

 

Teadlased mumifitseerisid inimjala, kasutades Vana-Egiptuse meetodit

Iidsed egiptlased mumifitseerisid lahkunuid, et need saaksid teispoolsuses elu jätkata.

Kreeka Traakia Demokritose ja Šveitsi Zürichi ülikooli teadlased uurisid Vana-Egiptuse mumifitseerimismeetodeid viies läbi katse, milles mumifitseerisid iidseid meetodeid kasutades tänapäevase inimjala, kirjutab Live Science.

Tegemist oli jalaga, mis oli annetatud teadusuuringuteks.

Esmalt pandi «värske» jalg soolalahusesse ning sel ajal mõõdeti ja uuriti mikroskoopilisel tasandil, mis kudedega toimub.

«Tahtsime detailselt teada, mida mumifitseerimisprotsess endast kujutab. Ainus viis teada saada, oligi see ise läbi viia,» teatas antropoloog Christina Papageorgopoulou.

Teada on, et Vana-Egiptuse mumifitseerimismeetodite kohta kirjutas Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos, kes elas viiendal sajandil eKr.

Mumifitseerijad eemaldasid laibalt organid, kaasa arvatud aju, mis tõmmati läbi nina välja. Keha steriliseeriti enne kui pandi soolalahusesse, mis sisaldas naatriumkarbonaati ja soodat. See kuivatas ja viis vedelikud välja, takistades keha lagunemast.

Siis pandi keha täis takku, villa ja muud, et kehakuju enavähem säiliks ning võideti mitmete õlidega. Keha keerati linasest materjali sisse ning pandi kas sarkofaagi või maeti selleta.

Samal viisil mumifitseeriti ka loomi ja eraldi inimorganeid.

Papageorgopoulou ja ta kolleegid tegid oma katse naisejalaga, mis oli annetatud Šveitsi Zürichi ülikoolile.

«Kui me oleks kasutanud tervet keha, oleks selle pidanud pooleks lõikama ning siseorganid eemaldama. Tahtsime kiiremat protsessi,» selgitas teadlane.

Teadlastemeeskond tegi veel ühe mumifitseerimiskatse, milles kasutasid jala mumifitseerimiseks kuiva kuumust, kuid see kukkus läbi.

Teise jalaga tehtud iidne mumifitseerimisprotsess õnnestus ning selleks kulus ligi seitse kuud (208 päeva). Herodotose andmetel võttis Vanas-Egiptuses mumifitseerimine aega kaks kuud.

«Me ei suutnud iidsete egiptlastega sammu pidada,» lausus Papageorgopoulou.

Tema arvates kulus neil mumifitseerimiseks kauem aega, kuna Zürichi laboratooriumis olid klimaatilised tingimused niiskemad kui seda on Egiptuses.

Katse näitas, et soolalahus eemaldas jalast edukalt kehavedelikud ning seal ei saanud seened ega bakterid vohama hakata. Mikroskoopiline uuring näitas, et koed, nahk ja lihased olid heas seisus.

Teadlaste sõnul kinnitas nende katse, et iidse Egiptuse mumifitseerimistehnika on väga efektiivne.

Pilte vaata siit.

Video: VAMP uurimisalus sobib Veenuse väävelhappeatmosfääri

USA lennunduse ja kaitsetehnoloogia firma Northrop Grumman käis välja uue Veenuse uurimise idee.

Tegemist on Venus Atmospheric Maneuverability Platform ( VAMP) uurimisalusega, mis lubab USA kosmoseagentuuril NASA Veenus atmosfääri uurida, kirjutab msn.com.

Täispuhutav VAMP lastakse Veenuse atmosfääri ülakihti kosmoselaevalt.

Tegemist on ise end õhku täis pumpava alusega, mis on piisavalt kerge, et liuelda, kuid seda saavad juhtida Veenuse atmosfääris puhuvad tuuled. Samas peab see vastu atmosfääris leiduvatele ainetele, mille seas on enim väävelhapet.

VAMPi tiibade ulatus on 45 meetrit ning see peaks olema Veenuse pinnast 54 – 68 kilomeetri kõrgusel, kasutades edasiliikumiseks propellereid.

VAMP loodi NASA New Frontiers programmi raames, milles otsitakse uusi innovaatilisi lähenemisi kosmose uurimisele.

Kui NASAle meeldib uus uurimisalus nii palju, et on nõus selle ehitamist rahastama, siis  võidakse see Veenust uurima saata juba kümne aastaga.

Paljud kosmoseuuringutega seotuid isikud eelistaks Marsi uurimisele hoopis Veenuse uuringuid.

Oma orbitaaltsükli tõttu on Veenus Maale lähemal kui Marss ning seega oleks seda planeeti kergem uurida. Veenus on oma 462 kraadise keskmise temperatuuriga meie Päikesesüsteemi kõige kuumem planeet. Veenuse atmosfäär aga sarnaneb mõnevõrra Maa omaga, mille tõttu see peaks teadlastele huvi pakkuma.

Veenuse ümber on paksud peamiselt väävelhappest koosnevad pilved. Oletatakse, et kui sel planeedil hakkasid kasvuhooneefekti tõttu temperatuurid tõusma, siis ookeanid aurustusid.

Euroopas Kosmoseagentuur (ESA) saatis 2005. aastal Veenust uurima sondi Venus Express. NASA teadlased käisid aga möödunud aastal välja idee luua Veenuse atmosfääri inimkoloonia, kus astronaudid elaksid päikeseenergial toimivates õhulaevades.

Selle prototpüüp on juba välja töötatud ning kannab nime High Altitude Venus Operational Concept (HAVOC).

«Kui kuuldakse, et NASA tahab minna Veenust uurima, siis öeldakse kohe, et sellel planeedile ei ole võimalik kuumuse ja rõhu tõttu minna. Rõhk Veenuse pinnal on sama suur kui on Maal ookeanis ligi kahe kilomeetri sügavusel,» teatas HAVOCi insener Chris Jones.

Northrop Grummani Veenuse uurimise idee eesmärgiks ei ole inimasutuse loomine, vaid teadusuuringud, mis aitavad selle planeedi kohta rohkem informatsiooni saada.

VAMP suudab laskuda Veenuse atmosfääris sügavamale kui ESA Venus Express sond, andes samas väärtuslikku informatsiooni, kuidas Veenuse väävelhappekeskkonnas vastu pidada.

Botaanik leidis Tartu botaanikaaia umbrohu hulgast taimeharulduse

Botaanik Kersti Tambets avastas Tartu botaanikaaiast umbrohuna kasvamas kera-kadakkaera, keda on Eestis varem leitud 19. sajandil. Niisuguse teate harulduse kohta jagas laiali Eesti taimede levikuatlase projektijuht Toomas Kukk.

Kera-kadakkaer (Cerastium glomeratum) on levinud Rootsis ja Loode-Venemaal peamiselt inimmõjulistel kasvukohtadel. Tartu botaanikaaias kasvab ta mitmes kohas, ka näiteks Eesti taimede osakonna lähedal lehise all peenardel.

Botaanikaaia botaanik Kersti Tambets näitas Tartu Postimehele täna seda kodumaisele teadusele viimase sajandi jooksul märkamata jäänud taime peenardel ning rääkis, et botaanikaaias on seda mitmeid aastaid peetud umbrohuks ja järjekindlalt välja rohitud.

Pikemalt saab lugeda homses Tartu Postimehes.

Järgmise keskaegse Inglise kuninga matmispaik asub parkimisplatsi all?

Vaid kolm aastat pärast seda, kui Briti arheoloogid leidsid Leicesterist kunagise kloostri alalt, kus nüüd on parkimisplats, keskaegse Inglise kuninga Richard III jäänused, loodetakse leida veel teise keskajal valitsenud kuninga jäänused.

Richard III otsingute taga olnud ajaloolane Philippa Langley otsib oma uues projektis kuningas Henry I, edastab Huffington Post.

Henry I (1068 – 1135) oli normann William Vallutaja neljas poeg.  

Langley alustas uuringuid Readingu kloostri endises asukohas. Henry I asutas selle kloostri 1121. aastal ning ta maeti sinna 14 aastat hiljem. Väidetavalt suri see kuningas kalamürgistuse tõttu, olles 67-aastane.

Nii nagu Richard III puhul, ei ole ka selle kuninga täpne matmispaik teada. Readingi klooster hävitati kuningas Henry VIII käsul 1538. aastal kirikureformatsiooni ediktiga.  

«Kui võtta aluseks Readingi kloostri algne suurus, siis võib oletada, et kuninga matmispaik asub suure tõenäosusega praeguse kooli all. Kui aga klooster oli suurem, siis siis võib matmispaik olla pigem mänguväljaku või parkla all,» selgitas Langley.

Nii Richard III kui ka Henry I tuntakse ajaloost kui vastuolulist tegelast. Arvatakse, et selgrookõverusega Richard III lasi Toweris mõrvata oma vennapojad, et need troonile ei saaks ja võim temale läheks.

Henry I oli Inglismaa 1066. aastal vallutanud normanni soost kuninga William I neljas poeg, saades troonile 1100. aastal pärast seda kui ta vend, kuningas William II jahiõnnetuses hukkus.

Henry I oli esimene Inglismaad valitsenud normann, kes õppis ära inglise keele. Ta kasutas enda kohta nime Beauclerc, mis tähendab «hästi haritud».

Henry I oli kaks korda abielus. Esimesest abielust Šotimaa Matildaga (1080- 1118) sündis kolm last, kuid tal oli palju abieluväliseid suhteid. Arvatakse, et ta sigitas 20 – 25 vallaslast.

Teine abielu oli tal Flaami krahvinna Adeliza of Louvainiga (1103- 1151), kellega tal järglasi ei olnud.

Lisaks Inglismaa kuninga tiitlile oli Henry I ka Normandia hertsog.

 

Rein Lang «Radaris»: juhatus ei langeta Reformierakonnas tegelikke otsuseid

Rein Lang kritiseeris Reformierakonna juhtimist, märkides, et erakonna juhatus on otsuste langetamise juurest eemal olnud juba pikemat aega.

Reformierakonna kauaaegne tipp-poliitik, mitmekordne varasem minister ja endine riigikogu liige Rein Lang usub, et kõige mõistlikum oleks valitsusel koalitsioonilepe uuesti lahti teha ja kõigil osapooltel mõnedest lubadustest taganeda, sest vastasel juhul läheb riigieelarve kokkupanemine eriti raskeks, vahendas Kanal 2 ajakirjanduslik telemagasin «Radar».   

«Keegi ei ole nõus taganema mitte sentimeetritki, kõik kaevavad ennast kurguni mutta. Ühinen kõigi nendega, kes soovitavad see koalitsioonilepe uuesti lahti teha ja kõigil osapooltel taganeda mingitest lubadustest, nii et see eelarve ikkagi kokku tuleks,» ütles Lang telesaatele «Radar» antud intervjuus. «Selles mõttes on ju kõik ühte meelt, et me ei saa hakata vastutustundetult Kreeka stiilis laenu võtma oma jooksvate kohustuste katteks. Ja kui raha ei ole, siis teda ikka ei ole ja juba vanarahvas ütleb, et surm ei võta ka sealt, kust ei ole midagi võtta,» lisas ta.

Tema sõnul on üleüldine lastetoetuste tõus selgelt liiast. «Ma tean väga hästi seda, et paljudel Eesti peredel, kellel on lapsed, on keeruline majanduslik seis. Aga tõsta lastetoetusi sellises tempos, nagu seda on viimastel aastatel tehtud ja anda seda kõigile, kaasa arvatud rikastele vanematele, tundub minu jaoks ebamõistlik. Ja see on väga kallis ja ebaefektiivne demograafiline meede,» selgitas ta.

IRLi poolt sisse viidud madalapalgaliste maksuvabastuse skeem on tema sõnul aga hoopis arusaamatu. «See ju stimuleerib täiesti selgelt ümbrikupalkade maksmist ja tekitab olukorra, kus ettevõtjatel on kasulikum maksta väiksemat palka – see ei vii ühiskonda mitte üks gramm edasi,» ütles ta.

Valitsuse vastused naljakad

Langi sõnul on selge, et katteallikate otsimine maksutõusudest selliste lubaduste taustal põhjustab rahulolematust. «Ja kui neid hakatakse ellu viima ja selleks hakatakse tõstma käibemaksumäära ja kütuseaktsiisi määra, siis see põhjustab teatud inimestes väga selget ja põhjendatud viha. Minus endas täpselt samamoodi. Ma sugugi ei kuulu nende hulka, kes oleks valmis ja tahaks kinni maksta kellegi ümbrikupalku näiteks,» märkis ta. Tema sõnul peab valitsus, kes selliseid meetmeid rakendada plaanib, olema võimeline vastama väga paljudele väga ebameeldivatele küsimustele. «Seni on need vastused kõlanud pehmelt öeldes naljakalt,» sõnas ta.

Langi sõnul on valitsus praegu oma lubaduste pantvang. Teisalt on aga näha, et valitsuse juhtparteis Reformierakonnas endas on pead tõstnud tõsine rahulolematus. Nii on Langist saanud üks teravamaid valitsuse tegevuse ja partei enda otsustusprotsesside kriitikuid. Pühapäeval valiti ta koos mitme teise erakonna sisekriitikuks nimetatuga tagasi partei juhatusse, kuid samas lendabki üks Langi põhilisi kriitikanooli just selles suunas, et erakonna juhatus pole juba mõnda aega sisulisse poliitilisse arutelusse kaasatud. «No erakonna juhatus Reformierakonnas on tõesti nende otsuste juurest eemale jäänud juba pikemat aega. Jääb selline mulje, et tegelikult need erakonna juhtorganid ei ole enam poliitika kujundajad, vaid poliitikat kujundatakse kuskil mujal – see on kahetsusväärne,» sõnas ta ja lootis, et see muutub.

Rosimannusel olnud suur roll

Samas tekibki küsimus, et kui erakonna juhatus poliitikat ei kujunda, siis kes seda teeb? Tagatuba, mida juhib «vanaks kurjaks» ja Pipi Pikksuka lasteraamatust inspireerituna «Härra Nilssoniks» tituleeritud Rain Rosimannus?

«See tagatoa termin on minu meelest natuke siiski üle pingutatud. Muidugi, ei maksa ka eitada, et peaminister ühel kindlal nädalapäeval oma võitluskaaslastega nõu peab, aga ma ei näe selles ka mitte midagi väga kurja,» sõnas Lang. Ka Rosimannus pole tema sõnul mingi kurjus, kuid tegemist on äärmiselt jõulise isikuga, kelle rolli Reformierakonnas ei saa eitada. «Tal on Reformierakonna ajaloos olnud väga suur roll. Eks ajaloolased kunagi kirjutavad selle ära. Tema samastamine Härra Nilssoniga on selline lõbus kirjanduslik liialdus, aga tõsi on see, et inimesed, kes ei ole formaalselt erakonna juhtorganite liikmed, ei peaks võib-olla nii tõsist mõju omama erakonna otsustusprotsessil,» märkis Lang.

Kooseluseadus on pettus

Lang kritiseeris teravalt ka eelmise riigikogu koosseisu poolt vastu võetud kooseluseadust. «See seadus on pettus. See on üks eelmise riigikogu koosseisu suuremaid häbiplekke,» sõnas ta. Asi on tema sõnul selles, et see seadus ei anna samasoolistele paaridele mitte midagi. «Selle seadusega lükati kõik selle asja otsustamine tegelikult selle riigikogu koosseisu kaela. Ja mina ei ole näinud ühtegi eelnõud, mida see koosseis menetleks. Vastupidi – tänane istuv justiitsminister (Urmas Reinsalu, IRL) on öelnud, et ta ei kavatsegi sellega tegeleda. Ehk mitte midagi ei ole nende inimeste jaoks muutunud,» selgitas ta.

Poliitikast ei kao

Kogu kriitika kõrval, mida Lang tänasel päeval valitsuse ja partei aadressil teeb, ei kandideerinud ta ise viimastel riigikogu valimistel. «Ma lihtsalt leidsin, et mul oleks mõistlik need valimised kindlasti vahele jätta. Väga palju on tegemata töid. Avalikus sektoris kokku olnud 15 aastat tööl ja nüüd, kui ma ühel päeval hakkasin kõiki oma faile koondama, siis tänaseks on nad juba seitsmel erineval mälupulgal kõik koos. See on tegelikult tohutu materjal, mis on jäädvustunud kõikide nende aastate jooksul ja oleks üldjuhul mõistlik see minu eas juba kuidagi ära korrastada,» sõnas ta ja lubas, et nende materjalide põhjal paneb ta kirja ka oma mälestusi Eesti elu mõjutanud protsessidest, milles ise osalenud.  

Kuid selle kõrval ei ole ta poliitikast kuhugi kadunud ja jätkab oma erakonna juhtkonnas. «Selline traditsiooniline ettekujutus paistab olevat selline, et poliitika on mingite ametikohtade üle peetav võitlus ja need, kes on need ametikohad siis kätte saanud, kas seadusandja või täitevvõimu juures, et need siis midagi toimetavad ja askeldavad seal. Tegelikult on poliitika ikka laiem mõiste,» ütles Lang. Tema sõnul peab saama iga inimene, kes on erakonnaga liitunud, kaasa rääkida ja oma ideid esitada. Ehk teisisõnu – poliitika tegemine peaks erakonnas käima altpoolt ülespoole, mitte vastupidi. «Ja need erakonna tipp-poliitikud, kes on valitud näiteks valitsuse liikmeteks või parlamendisaadikuteks, viivad seda poliitikat ellu, mitte ei soleeri. Et lihtsalt kellelgi tuleb mingi huvitav mõte ühel hommikul pähe, et kehtestame mingi uue maksu või tõstame mingit maksu ja siis pärast hakkame oma erakonna liikmetele seda kõike seletama, miks me seda teeme,» ütles Lang.

Päästeameti demineerijad tegid Männiku liivakarjääris kahjutuks ligi 2000 lõhkekeha

Demineerijad leidsid ja tegid Männiku liivakarjääris kahjutuks ligi 2000 lõhkekeha, vajaduse karjäärist lõhkekehasid otsida tingis olukord, kus sealt välja veetava pinnasetäite ning liivaga sattus lõhkematerjali üsna tihti nii eramaaomanike kui ka ettevõtete territooriumile.

Demineerimiskeskus koos kaitseväe, päästeteenistuse ning karjääri töötajatega tegid lõhkematerjali otsimiseks karjääris sõelumistööd nädal aega järjest, päästeameti demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupi juhi Raido Taalmanni sõnul on päästeamet saanud Männiku karjääri mitmed väljakutseid just lõhkemata lahingmoona pärast, mis on jäänud Nõukogude armee poolt hävitamata, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Nädala ajaga on karjääris läbi sõelutud 5000 tonni pinnast. Töö käigus tuvastas demineerimiskeskuse identifitseerimismeeskond lõhkekeha ning seejärel lasi hävitusmeeskond lõhkekeha vastu teavast.

Taalmanni andmetel on karjäärist leitud palju erineva suuruse, mõõtude ja seisukorras olevaid lõhkekehasid, kokku leiti operatsiooni käigus 1870 lõhkekeha, tegemist oli nii vene kui ka saksa laskemoonaga, alates väikestest 20 millimeetristest, lõpetades 200 millimeetriste lõhkekehadega.

Pommigrupi juht nentis, et isegi peale põhjaliku ala läbiuurimist ning leitud lõhkekehade kahjutuks tegemist ei saa päästeamet anda saja protsendilist garantiid, et Männiku karjääri pinnases ühetegi eluohtlikku objekti ei oleks.