Del Bosque otsib Hispaania koondise uut nägu

Maailmameistrivõistlustel põrunud Hispaania jalgpallikoondise loots Vicente del Bosque kutsus septembrikuisteks koondisemängudeks punast särki kandma kaheksa uut nime.

Kolm nimekaimat kõrvalejääjat on Barcelona keskkaitsja Gerard Pique, Manchester Unitedi poolkaitsja Juan Mata ja Chelsea ründaja Fernando Torres, ka Müncheni Bayerniga liitunud väravavaht Pepe Reina on kõrvale jäetud, vahendab Soccernet.ee.

Lisaks otsustasid vahepealsel ajal koondise esindamisest loobuda David Villa, Xavi ja Xabi Alonso, vigastuse tõttu jääb kõrvale Javi Martinez.

Sõprusmängus Prantsusmaaga kohtuv ja Makedoonia vastu valikturniiri alustavasse koondisesse on samas kutsutud Real Madridi pingiotsal konutav Isco ja Barca noor kaitsja Marc Bartra, Atletico Madridi poolkaitsja Raul Garcia, Espanyoli väravavaht Kiko Casilla ja Athletic Bilbao keskkaitsja Mikel San Jose. 

«See koosseis on tänaseks päevaks, kuid vaatega tulevikule,» selgitas Del Bosque. «Peame ettepoole vaatama.»

Galerii: ERMi ehitajad pidasid sarikapidu

Eesti Rahva Muuseumi uue peamaja ehitus Tartus Raadil on jõudnud juba nii kaugele, et tänasele sarikapeole kogunenud said samal ajal alanud tiheda vihmasaju eest varju minna.

Sarikapeoga tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Nagu sel puhul ikka, kostitatakse ehitajaid, et hea õnn saadaks valmivat maja. Sarikapärja tõid muuseumihoone kõrgemast nurgast alla ERMi direktor Tõnis Lukas ja RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

Muuseumimaja ehitus algas 2013. aasta märtsis ja kestab kuni 2015. aasta lõpuni, millele järgneb hoone sisustamine, muuseumi kolimine ja püsinäituste rajamine. ERMi uus hoone on plaanis avada külastajatele 2016. aasta lõpus.

Uue peahoone suletud netopind on 33 854 ruutmeetrit. Selle rajamise ja sisustamise maksumuseks kujuneb arvatavalt umbes 75 miljonit eurot.

Kurzeme ralli testikatsel näitas parimat kiirust Siim Plangi

Täna Lätis algava Kurzeme ralli testikatsel näitas kiireimat aega Siim Plangi. 4,4 kilomeetri pikkusel kiiruskatsel sai teise aja Venemaa esindaja Stanislav Travnikov, kes kaotas eestlasele kõigest 0,29 sekundiga.

Kaherattaveoliste masinate arvestuses teist aega näidanud Sander Pärn sai üldarvestuses üheksanda aja, kaotust Plangile kogunes pea 15 sekundit.

Ralli avakatse algab täna kell 15.45. Kokku on rallil kavas 11 kiiruskatset, millest viis peetakse täna.

Rosberg sai Mercedeselt karistada ja vabandas Hamiltoni ees

Mercedese vormel-1 meeskond teatas ametlikus avalduses, et Nico Rosberg tunnistas end süüdi Belgia etapil Lewis Hamiltoniga kokkupõrke põhjustamises.

Ühtlasi märkis tiim, et selliste intsidentide kordumist edaspidi ei tolereerita. Küll aga saavad Hamilton ja Rosberg endiselt vabad käed MM-tiitli nimel võitlemiseks. Sakslase edu briti ees on praegu 29 punkti, Hamilton võib allesjäänud seitsme etapiga teenida veel 200 punkti.

Mercedese teatel tunnistas Rosberg, et eksis Spa etapi teisel ringil toimunud kokkupõrke puhul, sõites Hamiltoni autole tagant otsa. Mehed on hooaja jooksul pidanud rajal mitu ratas-rattas duelli, kusjuures nii Bahreinis kui ka Ungaris jäi peale Hamilton.

Millised ohtlikud haigused pesitsevad mullivannides?

Soojaveevann või avalik mullivann võib olla mõnusaks lõõgastuseks, kuid ühtlasi on see parim keskkond bakterite vohamiseks.

Vesi avalikes mullivannides ei ole piisavalt soe, et tappa sinna iga korraga inimestelt erituvaid baktereid. Soojal veel võib olla hoopis võimendav mõju bakterite arengule, vahendab Fox News.

Kuna vee soojendamine võib tüüpiliselt kasutatavatele desinfetseerijatele (nagu kloor) mõjuda toimet pärssivalt, pole mullivannid kunagi puhtad. Kõige levinum on mullivannist saada nahalööve, mis avaldub punaste sügelevate punnidena. Bakter, mis sellist põletikulist nähtust põhjustab, võib erituda ka mulliveevanni kohal liikuvasse õhku läbi õhumullide. Halvimal juhul võib see kaasa tuua kopsupõletiku.

Terviseriskide tõttu ei pea tingimata mullivannidest eemale hoidma, kuid tasuks olla ettevaatlik neis avalikes veekeskustes, kus mullivannist päeva jooksul väga palju inimesi läbi käib. Mida rohkem inimesi on mullivannis koos, seda tõenäolisem on ka bakterite levik ühelt teisele.

Soome edunipp mänguks USA korvpallitähtedega: pikem algviisik

Soome korvpallikoondis kohtub homme Hispaanias algaval MM-finaalturniiril kohe avamängus suursoosiku USAga ning vägeva mängu eel otsib Soome press kõikjalt õlekõrt, mis lubaks avakohtumisest võitu loota - kes tõsisemalt, kes naljaga pooleks.

Portaal MTV Sport ühe niisuguse leidiski, kui oli üle vaadanud ameeriklaste ja soomlaste eeldatava algviisiku. USA saadab platsile Kyrie Irvingu, Stephen Curry, James Hardeni, Kenneth Fariedi ja Anthony Davise. Viie mehe keskmine pikkus on 194,4 sentimeetrit.

Soomlastel on aga vastu panna Petteri Koponen, Sasu Salin, Shawn Huff, Erik Murphy, Gerald Lee Jr. Selle viisiku keskmine pikkus on 198,2 sentimeetrit. «Meil on siin tegemist jõududega, mida väärata ei saa – geenidega. Ainult et kui soomlased on ameeriklastest keskmiselt pikemad, siis ameeriklased on jällegi soomlastest keskmiselt kiiremad,» naeris seepeale Soome koondise peatreener Henrik Dettmann.

Mõistagi ei jätnud MTV Sport tõsisemale toonile üle minnes märkimata, et ameeriklaste väiksem keskmine pikkus tuleneb sellest, et peatreener Mike Krzyzewski saadab platsile kolm kiiret ja teravat tagameest. USAle on viimastel tippturniiridel toonud edu mängu kiireks ajamine, kuna vastased ei jõua kogu 40 minuti jooksul atleetlike ameeriklastega võidu joosta.

Ka Dettmann märkis, et ainult pikkusenumbritega pole tänapäeval korvpalliplatsil midagi peale hakata. «Korvpall ei ole pikkade, vaid kiirete meeste mäng. Mida paremini me suudame nende tempos püsida, seda paremad võimalused meil avakohtumises on,» ennustas ta.

Sillamäe alistaja sattus Euroopa liigas surmagruppi

Jalgpalli Euroopa liiga alagruppide loosimine tõi endaga kaasa ka ühe nn surmagrupi tekke, kui samasse alagruppi loositi Venemaa eelmise hooaja viies meeskond FK Krasnodar, Inglismaa kõrgliigas samuti viienda koha saanud Everton, Prantsusmaa kolmas klubi Lille ja Saksamaal viienda koha saanud Wolfsburg.

Teele alagrupifaasi suunas sai FK Krasnodar seejuures teises eelringis kahe mängu kokkuvõttes 9:0 jagu Eesti mullusest pronksimeeskonnast Sillamäe Kalevist. Soome meisterklubi HJK sattus ühte gruppi Kopenhaageni (Taani), Brügge (Belgia) ja Torinoga (Itaalia). Tiitlikaitsja Sevilla vastasteks on Liege'i Standard (Belgia), Rotterdami Feyenoord (Holland) ja HNK Rijeka (Horvaatia).

A-grupp: Villarreal CF (Hispaania), Mönchengladbachi Borussia (Saksamaa), FC Zürich (Šveits), Limassoli Apollon (Küpros)

B-grupp: FC København (Taani), Club Brügge KV (Belgia), Torino FC (Itaalia), HJK Helsinki (Soome)

C-grupp: Tottenham Hotspur (Inglismaa), Beşiktaş JK (Türgi), FK Partizan (Serbia), Asteras Tripolis FC (Kreeka)

D-grupp: FC Salzburg (Austria), Glasgow Celtic FC (Šotimaa), Zagrebi Dinamo (Horvaatia), FC Astra Giurgiu (Rumeenia)

E-grupp: PSV Eindhoven (Holland), Panathinaikos FC (Kreeka), Praia Estoril (Portugal), Moskva Dinamo (Venemaa)

F-grupp: Milano Internazionale (Itaalia), Dnipropetrovski Dnipro (Ukraina), AS Saint-Étienne (Prantsusmaa), Qarabağ FK (Aserbaidžaan)

G-grupp: Sevilla FC (Hispaania), Standard de Liège (Belgia), Feyenoord (Holland), HNK Rijeka (Horvaatia)

H-grupp: LOSC Lille (Prantsusmaa), VfL Wolfsburg (Saksamaa), Everton (Inglismaa), FK Krasnodar (RUS)

I-grupp: SSC Napoli (Itaalia), Praha Sparta (Tšehhi), BSC Young Boys (Šveits), Bratislava Slovan (Slovakkia)

J-grupp: Kiievi Dünamo (Ukraina), Bukaresti Steaua (Rumeenia), Rio Ave (Portugal), Aalborg (Taani)

K-grupp: Fiorentina (Itaalia), PAOK (Kreeka), EA Guingamp (Prantsusmaa), Minski Dinamo (Valgevene)

L-grupp: Harkivi Metalist Kharkiv (Ukraina), Trabzonspor (Türgi), Varssavi Legia (Poola), KSC Lokeren OV (Belgia)

Selveri klientide soovid täitusid: odavamalt saab kana ja viina

Selveri kliendid andsid kampaania «Soovid, soovid, soovid…» käigus teada, milliseid kaupu sooviksid nad odavamalt saada – suurimaks soovihitiks on Talleggi jahutatud kanafilee.

«Oma soovidest andis meile teada ligi 10 000 klienti ning kõige enam soovitakse soodsalt osta puu- ja köögivilja, piimatooteid, jäätist ja linnuliha,» ütles Selveri avalike suhete juht Annika Vilu.

Seekordsete soovihittide edetabelit juhib Talleggi jahutatud kanafilee, mis maksab praegu 5,99 euro asemel 4,79 eurot.

Selveri soovihitid on järgmised:

1. Talleggi jahutatud kanafilee

2. ScanDisk 16 GB mälupulk

3. Arbuus

4. Traditsiooniline Limonaad

5. Tere glasuurkohuke

6. Tere piim

7. Saaremaa või

8. Pauligi kohvioad

9. Koorejäätis Regatt

10. Selveri Köögi Meekook

11. Viin Russian Standard

Väikestel ehitusfirmadel jagub tööd rohkem kui töökäsi

Kuigi statistikaameti andmetel on Eesti ettevõtete ehitusmahud kolmandat kvartalit järjest langenud, ütlevad väiksemad ehitusfirmad, et neil on tööd nii palju, et ei jõua äragi teha.

«Siin, kus meie tööd teeme, siin tuleb kortermaju nagu seeni pärast vihma – ei paista küll sedamoodi, et vähem oleks,» rääkis DRS Grupp OÜ tegevjuht Danel Kondrov. Ta lisas, et väiksematel ehitusettevõtetel on alati suvel rohkem tööd.

«Me ise näeme ja tunneme, et tööd on nii palju, et ei jõua ära teha ja peame tihti ära ütlema,» tõdes Kondrov. Ehitusmahtudele paneb tema sõnul piiri tööjõupuudus, kuna töökäsi pole kuskilt võtta.

Lõuna-Eestis tegutseva noore ehitusfirma OÜ Normandia ehitusmahud on võrreldes 2013. aastaga kasvanud sel aastal 2-3 korda. Kui eelmisel aastal teostas ettevõte töid peamiselt eraklientidele, siis selle aasta tellimustest moodustavad ligi 40 protsenti korteriühistud ja ärikliendid ning 60 protsenti erakliendid, rääkis ettevõtte juht Priit Rebane.

«Meie hinnangul suudab ja peabki erasektor suuremas osas ehitusäri Eestis ülal hoidma, seda enam, et europrojektid ei ole Eesti ehitussektorile igavene rahavoog,» kommenteeris Rebane seda, et praegu ei ehitata Eestis eurorahade eest. Tema hinnangul on ehitussektor elujõuline, kui äri tugineb peamiselt erasektorile, mida toetavad täiendavalt avaliku sektori tellimused. «Mitte vastupidi, millest ehitussektor viimastel aastatel elatunud on,» lisas ta.

Suure ehitusfirma AS Rand ja Tuulberg juhataja Taivo Täht arvas seevastu, et ehitusmahtude vähenemist tajuvad praegu ilmselt kõik Eestis tegutsevad ehitusfirmad. Tema sõnul pole Rand ja Tuulbergi käive tänu eelmisel aastal sõlmitud suurtele lepingutele veel langenud, aga kui vaadata turul pakutavaid objekte, eriti riigihangete puhul, siis nende arv on võrreldes paari eelmise aastaga oluliselt langenud. Sellepärast on ka konkurents nende objektide ehitamiseks oluliselt suurenenud, selgitas Täht.

Täht tõdes, et praegu ei suuda erasektor euroraha täielikult asendada. «Minu arust läks isegi suhteliselt hästi, et majandustsükkel oli selle aasta alguseks sellises seisus, et erasektori panus hakkas kasvama, muidu oleks kukkumine oluliselt valusam olnud,» märkis ta. Tema sõnul elavnesid oluliselt nii ärisektor kui elamuturg, kuid samas pole ta selle trendi jätkumises eriti kindel. «Loodetavasti avaneb uus euroraha ja riiklik tellimus pöörab jällegi tõusule,» sõnas Täht. «Turu maht jääbki ilmselt lähematel aastatel väiksemaks kui ta viimasel paaril aastal oli, aga eks sellega tuleb kohaneda.»

Ehitusettevõtte Solid OÜ juhatuse liige Roland Ojala ütles, et nemad ehitavad ainult Soomes, aga nende ettevõttel jagub samuti tööd. «Üldine tendents on aga Soomes ka ikkagi langus ja hindade tihe konkurents,» tõdes ta.

Ojala rääkis, et ettevõte teeb tööd rohkem eraisikutele. «Suuri töid ei tasu teha, sest seal on nii suur konkurents ja hinnad on väga madalad. Ma usun, et Eestis on samamoodi, aga Eestis ei saa jällegi eraisikutele töid teha, sest nad maksavad mustalt,» kommenteeris ta.

McLaren üritab palgata Vettelit või Alonsot

McLareni vormel-1 võistkond on võtnud kindlaks eesmärgiks taas MM-tiitli konkurentsi sekkuda ning tiimijuhi Eric Boullier' vihjete põhjal tehakse selleks viimane meeleheitlik katse tuua oma tiimi üks kahest supertähest - Fernando Alonso või Sebastian Vettel.

Autospordi teatel ei heiduta McLarenit, kelle autosid viivad järgmisest hooajast edasi Honda mootorid, ka see, et Vetteli leping Red Bulliga kehtib 2015. aastani ja Alonso kontraht Ferrariga 2016. aastani. Tiim oleks nõus ka ootama, kuni emb-kumb suurnimi vabaneb.

«Üritame palgata iga sõitjat, kes sobib meie tulevikustrateegiaga. Pingutame ja võtame mõtteaega, kuid me ei taha eksida – meil on üks võimalus ning me ei tohi seda raisku lasta,» ütles Boullier Autospordile. «McLaren on suur võistkond, tippvõistkond, meil on vägev ajalugu ja tahame tõusta jälle sinna, kus on meie koht. Kuni meil on mõtteaega, tahame seda kasutada. Aga tulevik peaks selgeks saama paari nädalaga,» lausus Boullier.

Autospordi andmetel soovib McLaren Alonsolt ja Vettelilt vastust saada enne, kui vormel-1 karussell suundub Euroopast Aasiasse. See tähendab, et otsus peaks langema enne 21. septembrit, kui sõidetakse Singapuri GP.

Euroopa meistrile kaotanud Eesti judoka teekond MMil lõppes

Venemaal Tšeljabinskis toimuval judo MM-il piirdus Aleksander Marmeljuk (kuni 90 kg) kahe matšiga.

Avaringis sai Marmeljuk ipponiga jagu hiinlasest Xunzhao Chengist, kui maadeldud oli üks minut ja 16 sekundit, vahendab ERR Sport.

Seejärel aga kaotas ta tänavusele Euroopa meistrile Varlam Lipartelianile, kes sooritas ipponiga 58 sekundiga ja langes edasisest konkurentsist.

Eurotsooni inflatsioon on langemas viie aasta madalaimaks

Eurotsooni inflatsioon on augustis langenud 0,3 protsendini, mis on peaaegu viie aasta madalaim tase, kasvatades hirmu deflatsioonispiraali ees.

Juulikuus oli inflatsioon 0,4 protsenti. Langus tuli põhiliselt madalamatest toidu- ja energiahindadest, mis lisab Euroopa Keskpangale survet majandust stimuleerida.

Teistel andmetel lähenes euroala töötus juulikuus peaaegu rekordilisele 11,5 protsendile.

Enamik analüütikuid ei oota veel konkreetseid samme. Siiski kasvavad spekulatsioonid selle üle, et lähikuudel võib keskpank süstida süsteemi raha, et majanduskasvu stimuleerida ja hindu kergitada.

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi on varem öelnud, et inflatsioon alla ühe protsendi on ohutsoon.

Suitsutatud liha ja kala saab karmimad nõuded

Alates 1. septembrist jõustuvad Euroopa Liidus suitsutatud toidutoodetes sisalduvatele polütsüklilistele aromaatsetele süsivesinikele (PAH) madalamad piirnormid.

Muutusega peaks suurenema suitsutatud liha- ja kalatoodete ohutus.

«Kuna PAH-ide mõned ühendid on teadaolevalt tervisele kahjulikud, peab nende kogus toidus olema võimalikult väike,» selgitas põllumajandusministeeriumi toiduosakonna juhataja Martin Minjajev. «Enamik Eestis uuritud ja kontrollitud suitsutatud toidutooteid ei ole sisaldanud kahjulikke saasteaineid üle kehtima hakkava uue piirnormi. Seega ei pea tarbijad ja tootjad muretsema, et traditsiooniline suitsuliha ja -kala müügilt kaob.»

PAH-id on aromaatsete tsüklite kondensatsioonil tekkinud keskkonda saastavate ainete grupp. Neid leidub arvestatavas koguses nii õhus, vees, pinnases kui ka toidus. Toidus võib PAH-e tekkida kuumutamisel, suitsutamisel, kuivatamisel nii tööstusliku kui koduse toiduvalmistamise käigus.

Suitsutatud toidu PAHide sisaldust saab märgatavalt alandada, asendades traditsioonilistes suitsutuskambrites kasutatava otsese suitsutamise kaudse suitsu genereerimisega. Küpsetamine keskmisel või madalal kuumusel, suitsufiltrite kasutamine, lahjema liha või kala valimine töötlemiseks ja võimalikult vähese rasvakoguse kasutamine võivad olulisel määral alandada lõpptootes PAHide sisaldust.

Põllumajandusministeeriumi kodulehelt leiab ka teabematerjali toidus sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ja nende vähendamise võimaluste kohta.

Selgus järgmise Vuelta stardilinn

Järgmise aasta Hispaania velotuuri start antakse Malagas. Lõuna-Hispaania linn võõrustab suurtuuri algust kuuendat korda. See tähendab, et teist aastat järjest antakse Vuelta avapauk riigi lõunapoolseimas regioonis Andaluusias.

Viimati algas Vuelta Malagas 2006. aastal, kui meeskondliku temposõidu võitis CSC ja liidrisärgi tõmbas enda selga Carlos Sastre. Arvatakse, et sarnaselt viiele varasemale korrale märgitakse avaetapi trass rannikuäärsetele teedele, vahendab spordipartner.ee.

 

Tüsenemist võib põhjustada ema rasedusaegne toitumine

Teadlased Michigani ülikoolist tõestasid hiljuti seose pliiga kokkupuute ja tüsenemisriski tõusu vahel.

 

Katsehiired, kelle emad puutusid poegade kandmise ajal kokku isegi madalate pliikogustega, kaldusid tüsenema, vahendab ERRi teadusportaal.

Nii võtsid elu algushetkedel pliiga kokkupuutunud isased hiired kaalus keskmiselt 8-10 protsenti juurde. Sellised andmed näitavad, et emakasisene kokkupuude mürgise kemikaaliga võib anda oma panuse tüsenemisepideemiasse.

Tegemist on esimese tööga, kus käsitletakse, kuidas mõjutab emase hiire toit järeltulijate hilisemat tüsenemist. Seejuures võib kokkupuude kemikaaliga olla kõige mõjusam just elu alguse kriitilistel hetkedel.

Kuidas on Obama visiidi ajal õppetöö korraldatud kesklinna koolides ja lasteaedades?

Tallinna Haridusametis toimunud kesklinna koolide ja lasteaedade juhtide kohtumisel otsustati, et esimeste klasside lapsed 3. septembril kooli tulema ei pea. Lasteaiad on nõus lapsi varem vastu võtma ning vajadusel ka kauem lahti olema.

«Arutasime olukorda ning kaardistasime võimalikud ohud,» vahendas Tallinna haridusameti juht Andres Pajula. «Tavapärane liikluskorraldus saab olema aga häiritud, seega on häiritud ka kooli õppetöö» rääkis ta.

Ühtset otsust õppetöö osas siiski ei ole. «Kõik koolid on avatud, kuid enamuses koolides algklassides õppetööd ei toimu ning 1. klassi lapsi kooli ei kutsuta. Osa kesklinna koole arutab, kas põhikoolis ja gümnaasiumis  õppetööd korraldada,» vahendas Pajula.

Huvikooides 3. septembril tegevustl ei toimu. «Kesklinna lasteaiad on valmis lapsi varem vastu võtma ning vajadusel on lasteaed valmis kauem lahti olema, juhul kui linnas peaks olema suured ummikud,» kinnitas Pajula.

Kuskohas Tallinnas graffiti kõige enam silma riivab?

Kõige probleemsemad kohad on Lasnamäe ja Kristiine linnaosad, kus soditakse majaseisu ning elektrialajaamu.  Elektrilevi Tallinna piirkonnajuhi Rainer Järve sõnul näitab statistika nendes linnaosades seda, et keskmiselt soditakse iga kuu 3-4 alajaama.

 Järve sõnul korraldasid nad ühe sodijate meelispaiga juures, Tuisu tänaval, ka väikese eksperimendi – niipea kui alajaam täissoditi, võõpas Elektrilevi selle üle. Kuu aja jooksul tuli värvimas käia koguni viieteistkümnel korral.

Munitsipaalpolitsei ja Elektrilevi otsivad lahendusi järjest suuremaid mõõtmeid võtva illegaalse tänavakunst ohjeldamiseks. Ükski seni katsetatud meetmetest ei ole aga andnud soovitud tulemust. Munitsipaalpolitsei ja Elektrilevi paluvad kõigil, kes näevad alajaamade sodijaid, anda sellest koheselt teada munitsipaalpolitsei infonumbril 14410 või Elektrilevi rikketelefonil 1343. Võimalusel palutakse olukord fikseerida näiteks mobiiltelefoni kaameraga.

«Meie ülesanne on jälgida, et linnaruumis olevad hooned oleksid puhtad, paraku on viimasel ajal sodimine ja kritseldamine muutumas massiliseks,» selgitas grafitiprobleemidega tegeleva mupo heakorra- ja noorsoosektori juhtivinspektor Kätlin Müürsepp. «Kui kinnistu omanik organiseerib talle kuuluva objekti puhastamise või ülevärvimise, siis on vaid loetud päevade küsimus, kui sama koht on jälle soditud.» Nii juhtus näiteks Tehnika tänava raudteeviaduktiga. Eriti suuri probleeme on omaloominguline tänavakunst põhjustanud Elektrilevile.

Elektrilevi andmetel soditi 2013. aastal ainuüksi Harjumaal 155 alajaama, lisaks hulgaliselt elektrikilpe ja kaablikappe, tekitades firmale 100 000 euro väärtuses kahju. Statistiliselt tähendab see, et ligikaudu iga kahe päeva tagant lisandub Tallinnas jälle mõni soditud alajaam, mille puhastamisega peavad Elektrilevi töötajad tegelema hakkama. Lisaks nõuab see ka täiendavat materiaalset ressurssi, mis kulub kritseldajate tegevuse tagajärgede likvideerimiseks.

Elektrilevi hoiatab, et elektriseadmete läheduses varitsevad mitmed ohud ning sealne illegaalne tegutsemine võib kurvalt lõppeda.

 

U19 jalgpallikoondis peab kaks maavõistlust Keilas

Eesti U19 jalgpallikoondis kohtub järgmisel nädalal kahel korral Valgevene eakaaslastega. Noortekoondise esialgses nimekirja on 19 mängijat.

 

U19 koondis mängib maavõistlused 4. ja 6. septembril Keila staadionil. Mõlema kohtumise avavile kõlab kell 17:30.

«Hetkel on koondise koosseisus 19 nime, aga see number võib kasvada 22le, sest U21 nimekirjas on hetkel Mihkel Ainsalu, Henrik Pürg ja Matvei Igonen,» ütles noortekoondise peatreener Marko Lelov.

Noortekoondise jaoks on kohtumised teiseks ja kolmandaks maavõistluseks lühekese perioodi jooksul. Koondis kohtus pühapäeval, 24. augustil Katariga ning poolajavileks oli Eesti üheväravalises eduseisus, kuid teisel poolajal lõid külalised kaks vastuseta väravat, viimase neist 90. minutil. Maavõistlustega valmistub Eesti U-19 koondis 7.–12. oktoobrini peetavateks EM-valikmängudeks, kus on vastasteks Horvaatia, Türgi ja Island. Valikturniiri võõrustab Horvaatia.

U19 koondise maavõistlustele pääseb tasuta LHV Jalgpallikaardi või Jalgpallihaigla liikmekaardi ettenäitamisel, samuti kõik 1996. aastal ja hiljem sündinud ning 1952. aastal ja varem sündinud dokumendi alusel. Pileti hind on 2 eurot.

Eesti U-19 koondis:

Väravavahid

Magnus Karofeld (20.08.1996) - Tallinna FC Flora

Vladislav Tsvetkov (17.10.1997) - Tallinna FC Levadia

Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Infonet*

Kaitsjad

Joosep Juha (05.09.1996) - Tallinna FC Flora

Nikita Reintal (31.07.1996) - TJK Legion

Henrik Pürg (03.06.1996) - Nõmme Kalju FC*

Kalev Gustav Keert (01.08.1996) - Tallinna FC Flora

Martin Thomson (19.10.1996) - FC Elva

Martin Mägi (18.06.1996) - Nõmme Kalju FC

Poolkaitsjad

German Šlein (28.03.1996) - Tallinna FC Flora

Herol Riiberg (14.04.1997) - Tallinna FC Flora

Sören Kaldma (03.07.1996) - Nõmme Kalju FC

Markus Jõgi (30.09.1996) - Tartu JK Tammeka

Jan Kokla (29.05.1997) - Tallinna FC Flora

Tõnu Paavo (14.10.1996) - Tallinna FC Flora

Martin Miller (25.09.1997) - Tartu JK Tammeka

Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Nõmme Kalju FC*

Ründajad

Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) - Tallinna FC Levadia

Peeter Klein (28.01.1997) - Nõmme Kalju FC

Eduard Golovljov (25.01.1997) - Tallinna FC Infonet

Svjatoslav Jakovlev (24.04.1996) - Narva JK Trans

Artjom Škinjov (30.01.1996) - Narva JK Trans

Peatreener: Marko Lelov

Abitreener: Aivar Lillevere

Väravavahtide treener: Andrus Lukjanov

Füsioterapeut: Martin Kiho

Mänedžer: Ljubov Lobõševa

*Mängivad juhul, kui ei mahu U-21 koondise valikmängus Bulgaaria vastu (03.09) koosseisu

Microsoft kaotab Soomes 1050 töökohta

Tehnoloogiaettevõte Microsoft teatas, et Oulu uurimis- ja arenduskeskuse sulgemine läheb plaanipäraselt ja suurem osa koondamistest viiakse läbi aasta lõpuks.

Juulikuus teatas tarkvaraettevõte, et viib läbi kõige suurema koondamise Microsofti ajaloos. Suurimat kahju Soome koondamistelainest kannatab 4700 endist Nokia töötajat, kes siirdusid Microsofti peale seda, kui tehnoloogiaettevõte ostis eelmise aasta septembris Nokia mobiiliüksuse.

Ettevõte teatas, et keskendub tootmisele Salos ja Tamperes.

Hõissa! Savisaar trallis rahvatantsijatega Lasnamäe vastremonditud tänaval

Tallinna linnapea Edgar Savisaare tavapärane lindilõikamine sai täna rahvalikuma šniti:  Lasnamäel Punase tänava avamisel tantsisid rahvariietes neiud  läbi lindi.

 

«Vaatamata kiirelt sügisesse veerevale halvenenud ilmale on mul hea meel, et teetööd linnas vihma tõttu tegemata ei jää ning tore, et saame koos linlastega üsna tihedalt osaleda uute valminud objektide üleandmisel,» kommenteeris Tallinna meer.

Linnapea sõnul  on tänavate remonditööd pealinnas vaikselt lõpusirgele jõudma hakanud ja taas kord, vaatamata mõningatele ebamugavustele liikluses, on Tallinna kommunaalamet saanud hakkama vägagi mahuka tööga. «Tänavu oleme Lasnamäel juba avanud korda tehtud Meeliku ja Seli elamurajoonide kvartalisiseseid teid. Hetkel käivad jätkuvalt remonditööd Majaka põigul, kus rajatakse juurdepääsutee Pae parki. Nädal tagasi sai valmis Alvari ja Paasiku tänavate vaheline kõnnitee, mille me soovime avada siis, kui valmis saab ka Varraku tänava taastusremont,» lisas Savisaar.

Linnapea tunnustas kõiki, kes heitlikele ja sajustele suveilmadele vaatamata tänava remondi  õigel ajal lõpetasid ja lisas, et tänab SKA Inseneribüroo OÜ, kes taastusremondi jooniseid koostas ning ehitajat Tallinna Teede AS, kes teostas tööd korralikult ja tähtajaliselt.

Punane tänava 50 kinnistu ees asuv Lasnamäe turu bussipeatus projekteeriti ning rajati nõuetele vastavaks. Varraku tänava ristmiku liikluslahendust muudeti selliselt, et Varraku tänavalt Punasele tänavale parempööret sooritades oleks lõikumise nurk suurem. See tagab parema nähtavuse sõidukijuhtidele, kes liiguvad kõrvalteelt peateele. Ristmikule on projekteeritud täringukividest laiendus, mis on sõiduteest eraldatud graniitäärekiviga kõrgusega 3 sentimeetrit. Samuti on nihutatud olemasolevat ülekäigu rada 10 meetrit J. Smuuli tänava suunas.

Taastusremonttööde käigus said uue katte nii sõidutee, kõnniteed kui kergliiklustee, asendati amortiseerunud äärekivid, parendati sademevee ärajuhtimise lahendust ning taastati haljastus. Rajati täiendavad parkimiskohad. Jalakäijate liiklusohutuse tõstmiseks rajati olemasolevatele ülekäikudele ohutussaared.

Remonditud tänavalõigu pikkus on 1400 m. Ehitustööde maksumuseks kujunes 1,1 mln eurot.

ManU üleliigse ründaja eest on tehtud mitu pakkumist

Manchester Unitedi jalgpalliklubi ründaja Javier Hernandez ei ole suutnud uuele peatreenerile Louis van Gaalile muljet avaldada ning võib lähipäevil klubist lahkuda.

 

 

Manchester United on suvel täiendusi teinud, kuid nüüd on neil plaanis ka paar mängijat minema saata - üks lahkuja saab tõenäoliselt olema ründeduost Danny Welbeck ja Javier Hernandez, kirjutab Soccernet.ee.

The Guardiani andmeil on pigem kolimas Hernandez, kelle vastu on väga tugevat huvi tundmas Valencia ja Juventus. Mõlemad klubid olevat juba umbes 15 miljoni euro kanti jäävad pakkumisedki teinud.

Kui tema üleminek läbi ei lähe, võib lahkuda hoopis Danny Welbeck, keda on seostatud Londoni klubidega Tottenham ja Arsenal.

Viimastel päevadel on laenulepingu alusel Old Traffordilt lahkunud Wilfried Zaha ja Nani.

 

Mükoloog: septembris ilmuvad metsa tõelised maiuspalad

Ehkki mitmed seenelised kurdavad, et tänavu on seeni metsas vähe, ennustas mükoloogiaprofessor ja loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg vähemalt septembriks keskmist või üle selle seenesaaki.

«Praegu võib loota, et septembri seenesaak tuleb pigem keskmine või üle selle. Kindlasti tasub septembris oodata tõeliste maiuspalade, nagu lehter- ja kollaka kukeseene, ilmumist,» rääkis Kõljalg.

Praegu leiab metsast nii kukeseeni, puravikke, pilvikuid kui ka esimesi riisikaid. Ent mitte igast metsaservast – sõltub, kas ja kui palju on vihma tulnud. «On paiku, kus saagikus on täiesti korralik, kuid mõnel pool võib see hetkel väga napp olla,» tõdes Kõljalg.

Selle aasta suve keskel valitsenud kuumus ja kuivus jagas mükoloogi sõnul seenehooaja kaheks. «Kuidas põud sügisest saagikust mõjutab, sõltub mitte ainult vihmast ja soojast, vaid ka puude lehestiku ning juurestiku seisundist,» selgitas ta.

Suve esimeses pooles sai juba puravikke ja pilvikuid. Augustis alanud vihmasajud peaksid tagama ka küllalt hea sügisese seenesaagi.

Kui veel nädal tagasi oli turgudel saada vaid kukeseeni ja üksikuid puravikke, siis täna olid näiteks Tallinna Keskturu ja Balti jaama turu letid puravikest lookas. Kukeseenekilo saab praegu kätte seitsme euroga, kilo puravike eest tuleb aga välja käia 12-18 eurot.

Kanteri ja Hartingu duelli vaatas ligi viis miljonit sakslast

Zürichis toimunud kergejõustiku EMi järel on Euroopa suurimad telekanalid hakanud avaldama võistluste ajal saavutatud vaatajanumbreid. Sakslaste ZDF teatas, et kõige populaarsem võistlus toimus 13. augusti õhtul, kui kettaheitesektoris võitlesid kulla eest Gerd Kanter ja Robert Harting. Lõpuks sai sakslane siiski esikoha, Kanter jäi hõbedale.

ZDFi vahendusel said põnevast võistlusest osa 4,67 miljonit sakslast. Viimati jälgis nii palju sakslasi kergejõustiku EMi 2006. aastal, kui medaleid jagati Göteborgis. 14. augusti võistlusõhtul hoidis televisiooni vahendusel silma peal 3,9 miljonit sakslast.

Šveitslaste hulgas oli aga kõige populaarsemaks alaks 400 m tõkkejooks, kus Rasmus Mägi hõbeda võitis ning ainult kohalikule mehele Kariem Husseinile alla vandus. Mägi finaaljooksu vaatas otseülekandes 344 199 šveitslast, mis on sealse televisooni jaoks EMide rekord.

Ühistranspordi ümbersõidud 2. ja 3. septembril

2. ja 3. septembril on Tallinna ühistranspordis mitmeid muudatusi.

3. septembril kella 08.00-st kuni 15.00-ni lõpetavad trolliliinid nr 1, 3 ja 6 marsruudi Kaarli kiriku kõrval paiknevas Tõnismägi peatuses.

2. septembril kella 22.00-st kuni 3. septembri kella 18.00-ni on suletud liikluseks Rävala puiestee suunal Estonia puiestee ja Rävala puiestee ristmike vahel paiknev Teatri väljak ja seal paiknev Estonia peatus. Estonia peatuses peatuvad autobussiliinid nr 16, 17, 17A hakkavad sel perioodil peatuma Estonia puiesteel paiknevas Estonia peatuses ja autobussiliinid nr 24, 24A, 31, 54 Teatri väljakul Estonia puiestee liiklussuunal paiknevas Estonia autobussipeatuses. Autobussiliinidel nr 3 on lähim peatus A.Laikmaa tänaval paiknev A.Laikmaa ja nr 15 autobussiterminalis paiknev peatus. Autobussiliinil nr 2 Reisisadama suunal tehakse kesklinnas peatus Narva maanteel Hobujaama peatuses.

Rävala puiesteel mõlemal liiklussuunal paiknevates Tornimäe peatustes 2. septembril kella 22.00-st kuni 3. septembri kella 18.00-ni autobussiliinid nr 2 ja 15 ei peatu.

3. septembril kella 11.30-st kuni 13.30-ni suletakse liikluseks Otsa tänava ja Pärnu maantee vaheline Estonia puiestee lõik. Autobussiliinid nr 16, 17, 17A ja 23 peatuvad kesklinnas marsruudile jäävates mõlemal suunal paiknevates Vabaduse väljak peatustes ja autobussiliinid nr 24 ja 24A lõpetavad marsruudi Vabaduse väljakul, teevad tagasipöörde ja peatuvad Vabaduse väljaku peatuses.

Liikluskorraldus Tallinna südalinnas 1. kuni 3. september

Tallinna Transpordiamet teatab, milline on liikluskorraldus Tallinna südalinnas septembri esimestel päevadel.

Alates 1.09.2014 kella 19.00-st kuni 3.09.2014 kella 20.00-ni piiratakse Tallinna vanalinnas, südalinnas ja kesklinnas sõidukite parkimist ajutiste peatumist keelavate liiklusmärkidega. Nimetatud ajavahemikul kehtib elanike parkimistasu soodustus keelatud alasse jäävate sõidukite parkimiseks teistel parkimiseks lubatud kohadel Tallinna kesklinna parkimisalas.

2.09.2014 kella  22:00-st kuni 3.09.2014 kella 18:00-ni suletakse liikluseks täielikult Teatrite väljak  - Estonia pst ja Rävala puiestee vahel  (Rävala poole minev sõidusuund). Antud tee lõik on suletud ka ühistranspordile.

2.09.2014 kella 17.00-st kuni 3.09.2014 kella 17.00-ni suletakse Tartu mnt lõigus Liivalaia tn kuni Kivisilla tn täielikult. Samal ajavahemikul võidakse muuta teiste südalinna tänavate liikluskorraldust (ühesuunaliste tänavate suunda, ühesuunaliste tänavaid kahesuunaliseks ning läbivaid tänavaid tupiktänavateks).

Ajavahemikul 2.09.2014 kella 15.00-st kuni 3.09.2014 kella 17.00-ni toimub Tallinna kesklinna piirkonnas jooksvalt vähemalt 20 minutilisi liikluse sulgemisi.

Tulenevalt paljudest ajutistest muudatustest liikluskorralduses, palub Tallinna Transpordiamet liiklusohutuse tagamiseks ja ummikute vältimiseks olla eriti tähelepanelik ning täita korrektselt kõikide liikluskorraldusvahendite ja reguleerijate korraldusi.

Võrkpalli MMi avamäng peetakse enam kui 60 000 pealtvaataja ees

Tänavused võrkpalli maailmameistrivõistlused saavad alguse juba sellel laupäeval ning esmakordselt on võõrustajaks Poola. Varssavi rahvusstaadion ja eeldatavasti täismaja 62 000 fänni saavad turniiri avamängus elada kaasa kodumeeskonna ja Serbia lahingule.

Esmakordselt ajaloos peetakse võrkpalli MM-i avamäng jalgpallistaadionil, eks ikka selleks, et mängule saaks vahetult kaasa elada rohkem fänne. Jalgpallistaadionit sooviti kasutada juba mulluse Maailmaliiga mängudeks, kuid poolakad otsustasid ajaloolise hetke säilitada MMi tarbeks, vahendab volley.ee.

Jalgpallistaadioni võrkpallimänguks kasutamise idee pärineb aastast 1983, kui Brasiilia võõrustas Maracana staadionil Rio de Janeiros rekordilise 95 000 pealtvaataja ees Nõukogude Liitu. NSV Liidu meeskonnas tegi toona kaasa ka Viljar Loor.

Serbia peatreener Igor Kolakovic oli loomulikult meelitatud, et Poolakad valisid just nemad MM-avamängu vastaseks: «Loodan, et see mäng aitab tõsta võrkpalli populaarsust Serbias ja kogu maailmas. See saab olema vaatemäng kõigile fännidele. Poola fännid on olnud alati ausad ja viisakad, nad tunnevad mängu ja austavad vastaseid. Avamängus peaks suurem pinge lasuma just poolakatel.»

Kolakovici sõnul on MMi suurimad favoriidid tänavu Serbia, Poola, Brasiilia, Venemaa, Itaalia, Saksamaa ja Argentiina. Enda meeskonna puhul peab ta kordaminekuks poolfinaali jõudmist.

Poola ja Serbia kuuluvad koos Argentiina, Kameruni, Austraalia ja Venetsueelaga A-alagruppi, mille ülejäänud mängud peetakse Wroclawis. Katowices mängib B-alagrupp - Brasiilia, Saksamaa, Soome, Kuuba, Lõuna-Korea ja Tuneesia. Kirju koosseisuga C-alagrupi (mängitakse Gdanskis) moodustavad Venemaa, Kanada, Mehhiko, Bulgaaria, Hiina ja Egiptus. Eeldatavalt üks ühtlasemaid ja tugevamaid, D-alagrupp (Itaalia, Iraan, Belgia, USA, Puerto Rico ja Prantsusmaa) peab kohtumised Krakowis.

Pärast alagrupimänge kolivad meeskonnad 12. septembril algavateks vahegrupi kohtumisteks Lodzi, Bydgoszszi, Katowicesse ja Wroclawi. Otsustavad kohamängud peetakse 18.-23. septembrini Katowices ja Lodzis.

Neli moodust, kuidas olla tööl edukam

Head tulemused ei kuku niisama sülle, edu saavutamine nõuab suurt tööd, pühendumust ja positiivset suhtumist.

Selleks, et olla edukas, on vaja arendada teatud harjumusi, ütleb ettevõtja James Caan, vahendab Business Insider.

«Kõige edukamad inimesed on need, kes esitavad endale pidevalt väljakutseid ja seavad uusi sihtmärke,» selgitas ta.

Enese motiveerimine

Ära oota, et teised hakkaksid julgustama sind sinu enda eesmärkide poole liikuma. Siinkohal pead ise ohjad haarama, end pidevalt tagant utsitades ja leides üha uusi mooduseid, kuidas areneda. «Mida rohkem sa end tagant tõukad ja oma oskuste pagasit laiendad, seda väärtuslikumaks sa oma praeguste ja potentsiaalsete tööandjate jaoks muutud,» märkis Caan.

Initsiatiiv

Tööandja vaid rõõmustab selle üle, kui töötaja haarab initsiatiivi ja vastutab endale usaldatud ülesannete eest. Isegi, kui mõni projekt on väga vastumeelt, siis tee see ära. Kui sa üritad ebameeldivaid ülesandeid kolleegide kaela veeretada, tekitab see halba mainet. Näita initsiatiivi, ole pühendunud.

Selekteerimine

Edukad inimesed teavad, kuidas prioriteete seada ja ülesandeid delegeerida nii, et neil oleks võimalik keskenduda sellele, mis on parajasti ettevõttele kõige tulusam, ütles Caan. Kui sul on kümme ülesannet, siis mõtle, mis on hetkel kõige olulisem, pühendu sellele ja lahenda see suurepäraselt. Ära püüa teha kõike korraga ja keskpäraselt.

Kriitilisus

Ehkki sa peaksid keskenduma edasiliikumisele, on väga oluline astuda aeg-ajalt samm tagasi, võtta hetk ja analüüsida ning vajadusel ka kritiseerida enda tehtud tööd. Nii leiad viisi, kuidas saaksid veelgi areneda ja oma tulemusi parandada.

Oettinger: gaasitarned Euroopale on ohus

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger ütles reedel pärast kohtumist Venemaa energeetikaministri Aleksandr Novakiga, et valitseb suur risk, et gaasitarned Euroopale võivad katkeda, edastas uudisteagentuur TT.

Oettinger tõdes, et viimaste päevade teated Vene sõdurite ja tankide tungimisest Ida-Ukrainasse on järsult halvendanud hiljutisel Minski kohtumisel tekkinud positiivset õhkkonda.

«Oleme kinnitanud, et edasised sanktsioonid gaasisektorit ei puuduta, ja see kehtib ka praegu,» ütles Oettinger Moskvas pressikonverentsil.

Ta lubas, et komisjon esitab lähiajal plaani, kuidas Ukraina saaks tasuda oma gaasivõla. Tema sõnul peaks Ukraina tasuma oma gaasivõla Venemaale lähikuude jooksul.

«Gaasisektorit ei tohi kasutada poliitilise kriisi eskaleerimise vahendina,» ütles Oettinger.

Venemaa peab kinnitama, et gaasitarned tagatakse. Ja Ukraina peab tagama gaasitransiidi.

Margus Hunt: saan end valla päästa ja mängida

Eestlasest ameerika jalgpallur Margus Hunt tegi tänavuse NFLi hooaja-eelsetes kontrollmängudes neli mängujuhi mahatõmbamist, mida on kolme võrra rohkem kui mullu samal perioodil.

«Olen olnud selles süsteemis nüüd aasta. Tean, kus olla ja kohustusi, mis sellega kaasnevad,» lausus Hunt pärast võidumatši Indianapolis Coltsiga, kus ta valiti kohtumise parimaks, vahendab ERR Sport.

«Nüüd saan end tõesti valla päästa ja mängida. Treeningud ja laagrid - kõik on aidanud mul kasvatada enesekindlust, mida eelmisel aastal nappis. Saan mängida vabamalt ja kiiremini.»

Otepää vallavanemaks sai Valga juurtega Kalev Laul

Eilsele Otepää vallavolikogu istungile uue vallavanema kandidaadina üles seatud kolmest isikust valiti kaheksa poolthäälega sellele ametipostile Kalev Laul.

Lisaks Laulule olid vallavanema kandidaatidena üles seatud ka Marko Koosa ja Reet Trei. Konkursil osales kokku 17 kandidaati, kinnitas Otepää vallavalitsus.

Kalev Laul on pärit Valgast. Ta on lõpetanud 2000. aastal Eesti Maaülikoolis ökonoomika ja ettevõtluse eriala. Töökogemusi on ta saanud põllumajanduse registrite ja -informatsiooni ametis, sotsiaalministeeriumis, ettevõtluse arendamise sihtasutuses ja Valga linnavalitsuses, olles aselinnapea ja linnavolikogu liige.

Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Raidal leidis, et võimuvaakum on nüüd lõppenud ja vallavanema kohale sai kompetentne inimene.

«Et tõhustada vallavalitsuse ja volikogu koostööd, soovin kõigepealt moodustada laiapõhjalise vallavalitsuse, kus igal volikogus esindatud fraktsioonil oleks oma esindaja vallavalitsuse liikme näol,» märkis Laul pärast ametisse nimetamist.

Järgmine Otepää volikogu istung on kavas 2. septembril, mil kinnitatakse uus vallavalitsus.

Balti Keti velotuuri võistlustrassi turvas üle 40 Eesti politseiniku

Möödunud pühapäeval Tallinnas lõppenud velotuuri ohutusse läbiviimisesse panustas üle 40 Eesti politseiniku, et ratturid ja tavaliiklejad üksteisele ohtlikud ei oleks.

Avalike ürituste turvalisuse tagamine on osa politsei igapäevatööst lausus PPA politseileitnant Tõnu Janter. «Politsei eesmärk oli tagada Balti Keti velotuuril nii ratturite kui ka kaasliiklejate turvalisust. Samuti tegeles politsei liikluskorraldusega, et võidusõit võimalikult vähe liiklust segaks,» sõnas Janter.

Balti Keti velotuuril oli  väljas neli politseivärvides sõidukit ja üks eravärvides tehnoabi buss, kaheksa politseinikku ning üheksa politseimootorratast. Kohapeal oli abiks kolme etapi peale kokku 21 politseinikku.  Politseil oli vaja turvata kokku kolm etappi, ehk tee Lillist Tallinna. Vabatahtlikke, kes tegelesid raja julgestamisega oli terve tuuri peale (Eesti, Läti ja Leedu) kokku umbes 200, sealhulgas ka abipolitseinikke.

Tuues võrdluseks neli korda pikema Prantsusmaa velotuuri, siis seal on rajajulgestusse panustamas üle kümne korra rohkem inimesi, ehk üle 25 000, kuid olulist rolli mängib Baltimaade hõredam asustus võrreldes Prantsusmaaga ning väiksem pealtvaatajaskond. Käesoleva aasta Tour de France esimesel kolmel päeval oli rajaääres hinnanguliselt üle 5 miljoni inimese.

Balti Keti nime all neli korda toimunud velotuuril on seni kõige vähem eksimusi juhtunud Eestis toimunud etappidel, mis on tõestuseks, et ollakse oma ülesannete kõrgusel.

Müügile tulid jalgpallikoondise järgmise kodumängu piletid

Müügile tulid Eesti jalgpallikoondise järgmise kodumängu, 8. septembril A. Le Coq Arenal peetava Eesti – Sloveenia EM-valikkohtumise pääsmed.

 

Piletilevis on saadaval pääsmed hindadega 16 ja 14 eurot, sooduspiletid maksavad 13 ja 12 eurot. Sooduspilet kehtib 1996.-2007. aastal ja 1952. aastal või varem sündinutele koos soodustust tõendava dokumendiga (nõutav kohapeal). 2008. aastal ja hiljem sündinud pääsevad sisse tasuta, juhul kui istuvad piletiga saatja süles (kui on soov eraldi istekohaks, siis tuleb osta sooduspilet).

Eesti – Sloveenia kohtumine avab Eesti jaoks uue Euroopa meistrivõistluste valiksarja. 8. septembril A. Le Coq Arenal peetaval kohtumisel avatakse staadion publikule kell 19:45, matši avavile antakse kell 21:45.

Rulluisumaraton pidi kolima ummikute eest Laagrisse

Tallinna Transpordiamet ei andnud luba korraldada 31. augustil toimuvat  Filter Tallinna Rulluisumaratoni Filtri teel Tallinnas. Võistlus viiakse üle Tallinna külje alla Laagri Maksimarketi kõrvale.

«Seoses kooliaasta algamisega ja puhkuste lõppemisega on Tallinna linna liikluskoormus tugevalt kasvanud ning lisaks on käimas mitmed teetööd millest ümbersõidu üheks alternatiiviks on Tehnika tn ja Filtri tee,» oli Tallinna Transpordiameti seisukoht, miks võistlus Filtri teel toimuda ei saa.

EMT Rullituuri peakorraldaja Jaanus Ritsoni sõnul tuli tegutseda väga kiiresti, et pärast kõikide korralduslike toimingutega lõpusirgele jõudmist võistlusele uus asukoht leida.

«Õnneks ei pidanud kaugelt otsima ja EMT Rullituuri üks 2015. aasta potentsiaalne uus asukoht sai kiirelt väikesemas rajaformaadis kasutusele võetud,» ütles Ritson, kelle sõnul sai see võimalikuks tänu Trev2, Warreni, Maanteeameti ja pajude teiste valdkonna inimeste tublile tööle, kellega koos sai uus rada ellu kutsutud.

Täies mahus uue asfaltkattega kolmekilomeetrine ring üle Pärnu maantee pakub sõitjatele mõnusalt vahelduvat reljeefi. Kogu võistluskeskus ja parkimine mahub kenasti Laagri Maksimarketi külje alla ja muudab võistluskeskuse mugavalt kompaktseks.

EMT Rullituuri finaaletapp toob starti selle aasta suurima osalejatehulga. Kohal on kõik oma ala tipud nii Eestist kui paljudest naaberriikidest. Selle aasta uus distants Rahvarull on kogumas tasapisi populaarsust ja kasvatanud kevadega võrreldes osalejate hulka rohkem kui poole võrra.

Lisaks rulluisutamisele pakub võistluspäev oma võistluse ka rullsuusatajatele. Kell 16.00 antakse start 21-kilomeetrisele distantsile, kus kohal kõik eelmise aasta rullsuusatamise kõvemad tegijad.

Päeva aitavad sisukamaks muuta noordiskorid, lisaks toimub Rullilaat, laste eest hoolitsevad Pipi ja lastehoiu tublid kasvatajad! Avatud on ka välikohvik.

Kahepaat jätkab võitlust MMi 13. koha eest

Amsterdamis toimuvatel sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis Eesti meeste kahepaat (Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä) C/D poolfinaali ning jätkavad võitlust maksimaalselt 13. koha eest.

Jämsä ja Endrekson said kirja aja 6.18,35 ning edestasid veidi vähem kui sekundiga Argentina paatkonda. Kanada jäi juba rohkem kui kahe sekundi kaugusele. Eestlased osalevad nüüd C-finaalis, kus jagatakse kohad 13-18.

Naiste kahepaat (Kaisa Pajusalu ja Mariliis Reinkort) jäid C/D poolfinaalis viimaseks ning jätkavad nõrgimas kohasõidus ehk D-finaalis.

Malaysia Airlines koondab 6000 töötajat

Malaysia Airlines koondab peale kaht sel aastal toimunud lennukatastroofi 6000 töötajat ehk 30 protsenti ettevõtte 20 000 inimesega töötajaskonnast.

Osana lennufirma taastamisplaanist läheb ettevõte täielikult riigi omandusse ning ametisse asub uus tegevjuht, kirjutab BBC.

Ettevõtte taastamisplaan läheb maksma umbes kuus miljardit malaisa ringgit (umbes 1,44 miljardit eurot).

Uurijad jätkavad lennu MH370 otsimist, mis kadus märtsikuus teel Kuala Lumpurist Pekingisse. Samal ajal uuritakse MH17 lennuõnnetust, mis toimus juulikuus Ida-Ukrainas.

Ettevõtte eesmärk on saada 2018. aastaks taas kasumisse.

Nitski püstitas Hawaiil veel ühe Eesti rekordi

Hawaiil jätkuvatel juunioride Pan Pacific meistrivõistlustel põstitas Osvald Nitski taas ühe rekordi

Nitski oli stardis 400 meetri kompleksujumises, kus sai B-finaalis kolmanda aja 4.31,83, mis on uueks Eesti juunioride ja noorte rekordiks.

Järgmiste aladena on Nitskil kavas 100 meetrit liblikat ja 200 meetrit kompleksi.

Kanepi põnevast lõpust: mängisin julgelt ja õnnestunult

Eesti naiste esireket Kaia Kanepi (WTA 50.) alistas eile hilisõhtul USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel teises ringis austraallanna Samantha Stosuri (WTA 21.) kolmes setis 3:6, 6:3, 7:6(8).

«Kokkuvõttes oli hea mäng. Alguses oli üsna harjumatu, ta pallid lendasid nii kiiresti ja tugeva topsiga, serv oli ka üsna kiire. Eks ma olin ise alguses natuke närvis ka. Teises setis rahunesin ja olin vabam. Seepärast servisin paremini ja mängisin julgemalt,» ütles Kanepi oma kodulehe vahendusel. «Proovisin teda liikuma saada, aga enamus punktid olid lühikesed ja otsustas paar esimest lööki. Rütmi selles mängus ei saanud. Lõpus oli kindlasti minul õnne rohkem, mängisin julgelt ja õnnestunult.»

Esimeses setis ei saanud eestlanna oma mängu käima ja kaotas seti 3:6, kuid teises setis hakkas Kanepi palju ründavamalt mängima ja oli Stosurist omakorda 6:3 üle. Otsustav kolmas sett läks kiiresse lõppmängu, kus Kanepi jäei peale 10:8.

Kolmandas ringis kohtub Kanepi hispaanlanna Carla Suarez Navarroga (WTA 16.).

Homme avatakse Ülemiste veepuhastusjaama uksed

Homme avab Ülemiste veepuhastusjaam uksed kõigile, kes tahavad teada saada, kuidas saab järvevesi tallinlaste puhtaks kraaniveeks. Spordihuvilisi oodatakse end proovile panema jooksul ümber Ülemiste järve.

Jaamas ning selle territooriumil toimuvate ekskursioonide käigus selgitatakse, kust tuleb joogivesi, kuidas seda puhastatakse ja kuidas kontrollitakse, et elanike kraanidest tulev vesi oleks kvaliteetne ning turvaline.

Eestikeelsed ekskursioonid algavad kell 11.00 - 14.30 igal pool- ja täistunnil, viimane ekskursioon algab kell 14.30. Venekeelsed ekskursioonid algavad kell 11.00, 12.00, 13.00 ja 14.00. Lastega toimetavad Pipi Pikksukk ja veetilgapoiss Tilgu. Maitsvaid kokteile kraaniveest, mida on imelihtne kodus ise järele teha, meisterdavad kohapeal  elukutselised baarmenid Eesti Baarmanide Assotsatsioonist. Üritus on kõigile tasuta ning eelnev registreerumine ei ole vajalik.

Samaaegselt avatud uste päevaga  toimub juba 42. Ülemiste järve jooks. Spordihuvilistel on võimalus joosta ümber  Ülemiste järve või võtta osa 5 km metsajooksust. Start antakse kell 12.00. Mudilastele toimuvad Mumuu lastejooksud. Jooksude kohta saab täpsemat infot siit.

Ülemiste veepuhastusjaam asub Tallinnas, aadressil Järvevana tee 3.

Nargenfestivalile paneb punkti helilooja Arvo Pärdi sünnipäevakontsert

Septembrikuu algus toob Nargenfestivali kavasse Arvo Pärdi loomingu: festivalihooaja kulminatsiooniks on traditsioonilised Pärdi päevad. 

 

 

 

Avakontserdiga 2. septembril tähistatakse Eesti ja Läti muusikute jaoks ühist suurt tunnustust – Grammy võitu parima kooriesituse kategoorias. Kahe naabermaa parimate interpreetide ühiskontserdil hakkavad kõlama Arvo Pärdi teosed Tõnu Kaljustele muusikamaailma mainekaima auhinna toonud plaadilt «Adam’s Lament».

«Meie keskel elavate heliloojate looming annab endast märku vaid siis, kui selleks on uut muusikat toetav muusikute ring ja uudishimulik publik,» rääkis festivali kunstiline juht, dirigent Tõnu Kaljuste. «Arvo Pärdi loomingule on jagunud austajaid juba 60 aastat. Nargenfestival kutsub publikut sügiskuu esimestel päevadel seda uudishimu värskendama. Kuigi Grammyga auhinnatud plaat «Adam’s Lament» on meie riiulitel koha leidnud, pole senini sellel olevaid teoseid ühel kontserdil esitatud,» sõnas Kaljuste.

Arvo Pärdi kõige ulatuslikumat kooriteost «Kanon pokajanen» on Pärdi päevadel ainukordne võimalus kuulata kahes erinevas esituses. 3. septembril kõlab teos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tõnu Kaljuste esituses, kellele on teos pühendatud ning kes on olnud ka teose esiettekandjad ja esmaplaadistajad. Eesti Filharmoonia Kammerkoori täiskõlale sekundeerib 6. septembril ansambli Vox Clamantise kammerlikum interpretatsioon, mida toetab Issanda Muutmise kiriku imepärane akustika.

4. septembril pakuvad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester huvitava kava Arvo Pärdi peamiselt 80ndatel aastatel kirjutatud loomingust, NYYD Ensemble’ist välja kasvanud ja alles mullu oma tegutsemist alustanud YXUS Ensemble toob 9. septembril kuulajate ette teoseid aastast 1976.

Pärdi päevadele ja kogu Nargenfestivalile paneb 11. septembril punkti Arvo Pärdi sünnipäevakontsert, kus tulevad ettekandele kaks kontsertteost solistile ja sümfooniaorkestrile: «Lamentate» ja «Como cierva sedienta». Koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga astuvad solistidena üles Pärdi muusika erilise tunnetusega interpreedid pianist Marrit Gerretz-Traksmann ja Inglise sopran Patrizia Rozario.

«Kui laulupeol kõlanud mõtisklusi meenutada, siis Arvo Pärdi öeldu on kui kutse meie festivali kontserdile: «Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing, sellest järgmine inimese hääl. On vaja puhastada oma hinge, kuni ta helisema hakkab,» vahendas Kaljuste.

 

Pärdi päevade esitleja on Nordea pank.

Piletid on müügil Piletilevi müügipunktides.

Viis eestlast võitsid rogaini MMilt kuldmedali

Ameerika Ühendriikides Lõuna-Dakotas toimunud rogaini maailmameistrivõistlused kujunesid eestlaste jaoks ülimalt edukateks. Kuldmedalid toodi koju meeste ja segavõistkondade arvestuses.

Maailmameistrivõistluste rogain kujutab endast 24 tunni pikkust orienteerumist, mille käigus proovivad võistkonnad võimalikult palju kontrollpunkte koguda. Meestest krooniti kolmandat aastat järjepanu ilmameistriteks Silver ja Rain Eensaar, kes olid sellel aastal oma tiimi võtnud ka Timmo Tammemäe.

Segavõistkondade arvestuses ei olnud vastast Heiti Hallikmale ja Viivi-Anne Soots.

Kokku oli võistlustules 180 võistkonda.

Viimsi Harrastusteater meenutab uuslavastuses nõukaaegset kultuuritööd

Septembris etendub Viimsi huvikeskuse saalis kuuel korral muusikal «Aken vastu päikest», milles lubatakse nõukaaegse, pisut koomilise nostalgia põimumist inimsaatuse keerdkäikudega.

 

Lavastus põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil, mille on dramatiseerinud Auri Jürna. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm. Muusikali toob lavale Viimsi Harrastusteater.

«Aken vastu päikest» jutustab loo noorest kultuuritöötajast, kes pärast kooli lõpetamist 
suunatakse tööle Valivere kultuurimaja direktoriks. Külas, kus kultuurielu on soiku jäänud 
ja inimesed midagi teha ei taha, pole noorel kultuurijuhil just kerge. Siiski leidub 
ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe.
 
Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu ühestki muusikalist, ei puudu ka sellest loost armastus. Kultuuridirektori ja 
küla «esimese poisi» armuõnn jääb aga üürikeseks..
 
Muusikali lavastaja Krista Arbeti sõnul pakub lavastus äratundmisrõõmu kõigile, 
kes mäletavad 80ndaid. «Oleme püüdnud lavale tuua nõukogudeaegse absurdi ja grotesksuse 
ning näitame, et inimene on inimene sõltumata ajast või riigikorrast,» sõnas Arbet.
 
Muusikali «Aken vastu päikest» mängitakse Viimsi Huvikeskuse saalis 
6., 10., 14., 16., 21. ja 23. septembril. Piletid on müügil Piletilevis.
Viimsi Harrastusteater tegutseb 1999. aastast ja toob igal aastal välja vähemalt 
ühe muusikali.

Hinnavõrdlus: Eesti aiasaadused turul ja kaupluses

Sügisannid koduaiast, põllult ja metsast on turuletid täis kuhjanud - valik turul on seinast seina, samas toidupoes peab leppima sageli importkaubaga.

Tooted, mis Tallinna turgude lähedal asuvates kauplustes saadaval on, maksavad olenevalt poest enamikel juhtudel siiski vähem.

Tänahommikused hinnad Jaamaturul ja Selveris, Keskturul ja Maximas ning Nõmme turul ja Comarketis:

Tabelis pole märgitud kõiki hindu põhjusel, et esmalt käidi kohalikus kaupluses ning vaadati seal pakutavaid Eesti kaupu ning seejärel otsiti neile toodetele vasted turult. See ei tähenda, et turul neid kaupu polnud.

Kõik numbrid tabelis näitavad kilohinda, kui pole täpsustatud teisiti.

Bengalsi peatreener kiitis suurepärase mängu teinud Margus Hunti

Kolmel korral vastaste mängujuhi maha murdnud Margus Hunt oli Cincinnati Bengalsi superstaar, kui ameerika jalgpalli liiga NFL viimases hooajaeelses mängus purustati Indianapolis Colts 35:7. Hunt valiti kohtumise parimaks mängijaks ning kiidusõnu jagus eestlase kohta ka Bengalsi peatreeneril Marvin Lewisel.

«Sellistes mängudes peabki domineerima ning ta tegi seda,» kiitis Lewis oma hoolealust. «Just seda me temalt ootame. Tahame, et ta domineeriks. Ta vajas seda võimalust ja sai juurde enesekindlust. Ta sai võimaluse ennast hinnata.»

Bengals kasutas antud mängus peamiselt varumehi ning seetõttu oli ka Hundi roll varasemast suurem. Põhimehed hoidsid ennast juba nädala pärast algavaks hooajaks.

Coltsi vastu õnnestus Hundil vastaste mängujuht koguni kolmel korral maha murda. «Paljud suudavad trennis häid asju teha, kuid nad peavad minema ja mängus need asjad ära vormistama,» selgitas Lewis. Paistab, et Hundil see eile õnnestus ning tema esitus avaldas treenerile muljet.

Kumu Dokumentaal jätkab tasuta filmiseansse

Kumu Dokumentaal alustab septembrist taas kolmapäevaseid tasuta sissepääsuga filmilinastusi.

 

3. septembril algava sügishooaja avafilmiks on «Kas pikk mees on õnnelik?» (2013), milles ekstsentriline prantsuse režissöör Michel Gondry intervjueerib USA keeleteadlast, mõtlejat ja poliitilist aktivisti Noam Chomskyt. Animatsioonile üles ehitatud mängulise filmi keskmes on mõjuka lingvisti keeleteooriad.

10. septembril linastuva filmiga suundub Kumu Dokumentaal filmikunsti ja režissööride portreteerimise lainele. «Stanley Kubrick: elu filmides» (2001, rež Jan Harlan) tutvustab põhjalikult kõiki selle legendaarse režissööri loodud linateoseid, vahendajateks filmimaailma suurkujud Martin Scorsesest Tom Cruise’ini. 17. septembri seanss on pühendatud Kubricku märgilisele ulmefilmile «2001: kosmoseodüsseia». Lühidokumentaalid  «2001: pilk tuleviku telgitagustesse» (1966) ja «2001: müüdi loomine» (2001, rež Paul Joyce) käsitlevad filmi valmimisprotsessi ja legendiks kujunemist.

24. septembri dokumentaal «Mr Leos Carax» (2014, rež Tessa Louise-Salomé) teeb katse mõista tänase filmimaailma üht provokatiivsemat ja põnevamat autorit Leos Caraxit. Pärast dokumentaali linastub Caraxi viimane mängufilm «Holy Motors» (2012, piletiga).

Oktoobris jätkub Kumu Dokumentaali filmikunstile pühendatud kava Krzysztof Kieślowskit ja Werner Herzogi tutvustavate filmidega ning filmiproduktsiooni tagamaid avava provokatiivse linateosega. Täpsem ajakava siit.

Plektrumi festivalil räägitakse täna headusest

Tallinnas läks käima Plektrumi festival: täna kell 19 toimub Von Krahlis vestlusring Sven Grünbergi, Maarja Kangro ja Rein Marani osavõtul, räägitakse heast ja kurjast. Et hoiduda hea-kurja võrdlemise laadis duaalse maailmapildi loomisest, proovitakse läheneda headusele väljaspool eetikaruumi kolme loomingulise inimese mõtete kaudu.

Vestlusringile eelneb algusega kell 18.30 Kienra+Cadea ambient muusikaline etteaste Von Krahli proovisaalis. Üritus on sissepääsutasuta.

 Festival toob lavale ka lavastaja, näitleja ja helilooja Loore Martma etenduse «Hunt», mida mängitakse 31. augustini ning lisaetendused 4-6. septembril. Festivali selle aasta üllatuseks on väljasõit Oandule Lääne-Virumaal, kus toimub Lauri-Dag Tüüri metsakontsert koos eribussi ja seene-teemaliste loengute ja retkedega. Festivali viimasel päeval, 31. augustil saab tervitada lähenevat sügist ja värskendada vaimu virgutusjoogaga. Samuti ootab pühapäeval lapsi arhitektuuritöötuba.

Kogu festivali programmiga saab tutvuda selle kodulehel.

Politsei otsib 45-aastast Karli

Politsei otsib 45-aastast Karli, kes lahkus oma kodust Põhja-Tallinnas 20. augusti õhtul ning ei ole tänaseni tagasi tulnud. Samuti ei ole lähedastel õnnestunud temaga kontakti saada.

Karl on 182 cm pikk, lühikeste hallide juuste ning pruunide silmadega. Mehe paremal õlal on tätoveering. Kodust lahkudes oli tal seljas valge T-särk, valge kapuutsiga punane fliis ning jalas tumesinised dressipüksid ja musta värvi spordijalatsid.

Kõigil, kes on fotol kujutatud meest näinud või teavad tema asukohta, palume võtta ühendust politseiga numbritel 612 4153 või 110.

Priit Pullerits: Ettepanek - loome Team Estonia!

Leedukatel on korvpall, lätlastel ja soomlastel on jäähoki, aga mis on meil, eestlastel? Kurb, kuid tõsi: Eestit pole spordi maailmakaardil olemas.

Kas see peab nii jääma? Ei pea. Aga mis alaga saaks Eesti endale maailma spordiareenil nime teha?

Igatahes mitte korvpalliga. Ammugi mitte jalgpalli või jäähokiga. Kiireimat võimalust Eestit nähtavaks ja tuntuks teha pakub jalgrattasport.

Seega, kui me ei taha jääda sportlikus mõttes samasse inkognito-kategooriasse nagu Gibraltar ja Liechtenstein, Aserbaidžaan ja Tadžikistan, kellega Eesti viimati jalgpallis sõprusmänge on pidanud, tuleb luua ratturite profimeeskond nimega Team Estonia, kes peab seadma kõrgeima eesmärgi – pääseda 18 ProTeami hulka.

Jah, see oleks väga ambitsioonikas eesmärk. Selle saavutamine nõuaks lausa riiklikku toetust, nagu toetas USA postiteenistus aastaid tagasi U.S. Postali profimeeskonda ning nagu toetavad Kasahstani riigifirmad nüüd Astana meeskonda. Eesti Vändameeste Sõpruskonnal, kes on algatanud Continentali sarja ehk proffide madalaima, kolmanda taseme meeskonna loomise, käiks üksinda ProTeami käivitamine ilmselgelt üle jõu.

Aga kui pidada silmas spordi kaudu Eesti nime viimist maailmakaardile – ehk kui unistada ükskord ometi tõeliselt suurelt –, oleks Eesti-nimelise ProTeami meeskonna loomine raudselt parim lahendus ühel lihtsal põhjusel. Nimelt, kui korvpallis, jalgpallis või jäähokis saaks tipptasemel Eesti klubi loomisel takistuseks siinse liiga olematu tase, siis rattatiimi ellukutsumiseks pole mingit liigat vaja; selle võib luua tühja koha peale.

Teiseks, sõitjate palkamine on lihtsam kui pallurite värbamine kas või seepärast, et häid rattureid on maailmas pigem üle kui puudu ning enamikul on lühikesed, aasta-kahe pikkused lepingud, mis tähendab, et sõitjate osas valitseb turul pigem ülepakkumine.

Tagatipuks on rattaklubide koosseisud äärmiselt rahvusvahelised. See omakorda tähendab, et Team Estonia profimeeskonna loomiseks pole vaja poolt tosinatki Eesti ratturit. Sõitjad võib palgata Eestile kuulsust tooma välismaalt. Loomulikult peab neil jaguma piisavalt taset, et nendest koosnev meeskond rahvusvahelise jalgratturite liidu otsustajate silmis üldse löögile pääseks.

Jah, see kõik maksab palju. Kui venelased lõid viis aastat tagasi osalt Gazpromi toel Katusha meeskonna, küündis tolle hooaja eelarve 15 miljoni euroni. Täpset summat, kui suur aastaeelarve tuleb meeskonnale tagada, et ProTeamide hulka pääseda, pole kusagil kirjas, kuid mitteametlikel andmeil tuleb valmis panna 10 miljonit eurot, ehkki kuuldavasti on hakkama saadud ka 6-7 miljoniga. Võrdluseks: Eesti suusaliidu eelarve küündis parematel päevadel koos Otepää MK-etapi eelarvega kahe miljoni euroni.

Loomulikult ei kasva niisugune raha Eestis puu otsas. «See on meeeeletu summa!» tulistas eile telefonis Eesti Energia juht Sandor Liive, kui talle Team Estonia ideed tutvustasin. Ta ütles, et eelistaks seda raha kasutada pigem Eesti spordi arendamiseks, näiteks treenerite palgaks või noorte talentide toetamiseks. Hanno Tomberg, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vastne juht, lausus, et EAS on seni toetanud Eesti turundamiseks üritusi, näiteks Rally Estoniat, aga meeskondi mitte, ning hoidus spekuleerimast, mis saaks siis, kui EOK või Eesti jalgratturite liit peaks ühel päeval esitama taotluse teha rahasüst ka profitiimi.

Ent teisalt, kui palju kulutatakse Eestis raha igasugu projektidele, mis kübetki tagasi ei teeni või mille mõttekus on suisa küsitav. Ja kui palju leidub Eestis jõukureid, kel kogunenud vara rohkem kui saja miljoni euro eest – kui osa noist eraldaks mõni aasta paarsada tuhat eurotki, ei tunneks nad selle puudumist ühegi närvirakuga. Tänu ja tunnustuse saaks nad aga küll.

Ennekõike, nagu ikka, on selleks, et käivitada midagi maailma tasemel, vaja riigi tasandil otsustavat tahet. Sest oma häid sõitjaid, kelle abil meeskonda Eestiga siduda, meil leidub: Tanel Kangert, Rein Taaramäe, Gert Jõeäär, ka Alo Jakin. Leidub tipptasemel mehaanikuidki, nagu Gerd Kodanik ja Risto Usin, kes praegu palgal Saksamaa tiimis NetApp-Endura. Samuti leidub võimekaid mänedžere, nagu Jaan Kirsipuu ja Rene Mandri.

Oleks ju uhke, kui Tour de France’il, Giro d’Italial, Vueltal ja teistel suursõitudel osaleks ka Team Estonia, sinimustvalge värvikombinatsiooniga särgid seljas?

Erinevalt mõnest varasemast kommentaarist saab seda kommentaari kohe siinsamas kommenteerida!

Ligi: praegune ajateenistuse süsteem pole ideaalne

Kaitseminister Jürgen Ligi sõnul ei ole kellelgi praegu põhjust arvata, et praegune Eesti ajateenistuse süsteem on ideaalne ja selle muutmise üle ei peaks arutama.

«Ei ole mõtet endale vastu rinda taguda ja öelda, et nii nagu me kunagi oleme otsustanud, on ideaalne. Täisajateenistust meil niikuinii ei ole, ajateenistuse läbib ainult kolmandik poistest. Suur osa lihtsalt ei sobi sinna, » rääkis Ligi Postimehele.

Reformierakonna julgeolekustrateegiat väljatöötamises osaleva Ligi sõnul jääb suur osa noortest praegu riigikaitseõppest üldse kõrvale ja Reformierakonna valmisprogrammi jaoks ettevalmistatav julgeolekustrateegia proovib seda süsteemi laiendada. Riigikaitseõpet tuleks tema sõnul pakkuda ajateenistusest pehmemal kujul ka koolides ja näiteks mingis vormis ka Kaitseliidu kaudu.

«Me ei ole praegu mingit seisukohta võtnud, kui pikk peaks ajateenistus olema, kuid me ei välista, et muu õpe võiks seda asendada. Kui ajateenistuse aega lühendada, tähendaks see ka suuremat hulka poisse, kes saaksid ajateenistuse läbida. Kuuekuuliste juppidena saaks ajateenistust läbida rohkem poisse, kui kaheksa- või 11-kuuliste juppidena. Kui eksperdid leiavad, et see on halb variant, siis pehmemaid variante tuleb praegu riigikaitseõpetusest kõrvale jäävale kahele kolmandikule ikka leida, kas siis Kaitseliidus, kooliõppes või nende kombinatsioonides,» lausus Ligi.

Reformierakond näeb oma julgeolekustrateegia värskeimas versioonis ette riigi kaitsekulude suurendamist liitlaste siinviibimise rahastamise võrra. 

Reformierakond hoiab riigi sõjaliste kaitsekulude ehk kaitse-eelarve vähemalt kahe protsendi SKT tasemel, lisaks finantseerib täiendavalt vastuvõtva riigi toetuseks vajalikke tegevusi, kirjeldab strateegiadokument.

Reformierakond peab oma laiapõhjalises julgeolekustrateegia uues versioonis muuhulgas oluliseks NATO kollektiivkaitseplaanide pidevat ajakohastamist Eesti kaitsmiseks lähtuvalt muutuvast ohupildist ning kõigi NATO liikmesriikide kaitse-eelarvete suurendamist, eesmärgiga ühtlustada see kahe protsendi SKT tasemel. 

Dokumendis soovib Reformierakond muuhulgas arendada Eestis välja NATO küberkaitsepolügooni, luua mereväe ja erinevate ametkondade  laevastiku ühendamise teel ühtse riikliku laevastiku ja selle tarbeks nõuetele vastava baassadama,  kaitsevõime suurendamiseks hübriidsõja tingimustes eelisarendada Erioperatsioonide Väejuhatust, arendada välja arvestatava õhu- ja meredessanditõrje võimekuse ja palju muud.

Tänavaküsitlus: kas keskmine eestlane teenib 1000 eurot kuus?

Ajendatuna statistikaameti värsketest andmetest, mille kohaselt tõusis keskmine palk teises kvartalis üle 1000 euro, käisime Tallinna kesklinnas inimestelt küsimas, kas 1000-eurone palk on nende lähikondlaste seas tavaline või mitte.

Vandeadvokaat: mina võõrast kultuurist pärit lapsehoidjat ei palkaks

Kas maksusoodustuse alla pakutavaks lapsehoidja-koduabiliseks võib klassifitseerida ka maja seinu värviva töömehe või aedniku?

Tark Grunte Sutkiene vanempartner, vandeadvokaat Piret Jesse leiab, et nn odava lapsehoidja toomine mõnest vaesest Aasia riigist võib osutuda tööandjala kulukamaks kui kohapealse kõrgemapalgalise hoidja palkamine.

Piret Jesse:

Priit Alamäe esitab idee, et vabastada lapsehoidjad-koduabilised maksudest ja avada selles nišis piir ka odavale välistööjõule.

Lapsevanemana ise ma võõrast kultuuriruumist ja eesti keelt mittevaldavat lapsehoidjat ei palkaks, sest lapse pelga ärahoidmise ja küpsetamise asemel on lapsehoidja põhiroll ju lapse arendamine. Ilma lapsega sama keelt valdamata ei ole see ilmselgelt võimalik. Samuti tekib küsimus erinevates kultuuriruumides kasutatavate kasvatuspõhimõtete ja väärtusõpetuse kokkusobivuses.

Majandusliku poole poolt vaadates on ilmne, et sellise koduabilise-lapsehoidja palkamine ei oleks jõukohane enamusele lapsevanematest ja sõltumata asjaoludest, kas makstakse töötasult makse või mitte, hakkaks sellega puutumust omama vaid piiratud hulk jõukamaid lapsevanemaid.

On ilmne, et Alamäe poolt osundatud nii väikse palga eest (150 eurot – toim) ei ole võimalik Eestis ära elada, veelgi vähem endale perest eraldiseisvat elamispinda üürida. Seega peaks koduabiline elama püsivalt pere juures ja see eeldab väga suure elamispinna olemasolu, mis samuti olemas vaid jõukamatel peredel.

Lisaks oleks vaja katta sellise inimese püsivad muud kulud nagu näiteks toit, riided, kuid katta ka tema Eestisse toomise ja tagasisaatmise kulud, samuti võimalikud kohapealsed ravikulud, mis ilmselt kokkuvõttes võib kaasa tuua isegi suuremad kogukulud, kui kohapealset ja kõrgemini makstud tööjõudu palgates.

Lapsehoidja-koduablilise töötasu maksudest vabastamine tooks kaasa moonutusi tööjõuturul. Ei tasu unustada, et lihtsustatud võõrtööliste sissetoomisega kaasneb hulk teisi probleeme. On selge, et läbi sellise nn maksuaugu hakkaks riiki sisse tulema mitte ainult lapsehoidjad või koduabilised, vaid ka kõikvõimaliku muu töö tegijad. Seega, kuigi iga idee on arutamist väärt, leian, et olemasoleval kujul on see selgelt toores ega kipu seda toetama.

Kohe tekib küsimus sellest, et kuidas kõnealust maksuerisust piiritleda: kas lapsehoidja-koduabiliseks võib klassifitseerida ka maja seinu värviva töömehe või aedniku?

Lisaks oleks asjakohane vaadata ideed mõnevõrra laiemalt, sest küsimus ei ole siinkohal mitte ainult maksude maksmisest riigikassasse, vaid ka selles, kuidas on tagatud lapsehoidja kaetus sotsiaalteenustega, nagu näiteks töötuskindlustus, ravikindlustus või pension? Ilma töötasult maksu maksmata võidab küll tööandja rahaliselt, kuid töötaja kaotab elementaarse sotsiaalkaitse, mis on kõige olulisem just väiksepalgalistele inimestele.

Pigem võiks võimaldada lapsehoidja tasu käsitlemist sarnaselt koolituskuludega, millelt tasutud tulumaksu saaks tagasi küsida.

 

 

 

Graafik: esimese klassi koolijütside arv aina suureneb

Tänavu asub üldhariduskoolides õppima umbes 137 000 noort. Seejuures esimesse klassi läheb umbes 15 000 last, mis on eeldatavasti rohkem kui mullu.

Seevastu 10. klassi läheb üle 7000 noore, mis on prognoosi kohaselt vähem kui mullu (7800 noort ning tunamullu 8100 õpilast). Väheneb ka 12. klassi õppima asuvate noorte hulk.

Kutsehariduses on õpilaste arv kokku umbes  25 500. Prognoositav vastuvõtt esimesele kursusele on 11 000 (mullu 11 500). Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud kutseõppes õppija keskmine vanus, sest on lisandunud õppijaid vanuses 25+, kes soovivad omandada kutse- või eriala ning tõsta oma konkurentsivõimet tööturul.

Selle aasta kõrgkoolide vastuvõtunumbrid selguvad, kui kõik üliõpilased on immatrikuleeritud ja andmed on Eesti Hariduse Infosüsteemis ehk septembri järel. Oodata on üliõpilaste arvu ja vastuvõetute arvu vähenemist.

Algaval õppeaastal on Eestis kokku 545 üldhariduskooli, millest 183 on põhikooliosaga või puhtad keskkoolid. Samuti tegutseb 16 täiskasvanute gümnaasiumit.

Algaval õppeaastal on Eestis 41 kutseõppeasutust ning 25 õppeasutust, mis pakuvad kõrgharidust.

Reet Roos: võõrtöölistest koduabilised soodustaks iivet

Võõrtöölistest koduabiliste ja lapsehoidjate soodne palkamine soodustaks meie iivet, kuid idee rakendamisel võib komistuskiviks saada hoopis meie mittetolerantne meelelaad, ütles riigikogu liige Reet Roos (IRL) ettevõtja Priit Alamäe välja käidud lapsehoidjate Aasiast eksportimise ideed kommenteerides.

«Priit Alamäe idee vabastada lapsehoidjad maksudest ja avada tööturg selle koha pealt ka näiteks aasialastele on hea mõte, kuidas tegeleda suhteliselt madala kuluga Eesti iibeprobleemiga. Siiralt loodan, et see idee pälvib ühiskondliku diskussiooni, et jõuda arusaamani, kas Eesti ühiskond oleks selleks valmis,» sõnas Roos.

Praktilise külje pealt ideed analüüsides märkis ta, et esimene osa oleks tehtav ka IRLi välja käidud idee järgi muuta 500 eurot maksuvabaks. «Ettevõtjana olen kindel, et selline muudatus loob töökohti juurde ja seda ka suuremapalgaliste seas. Meie ühetaoline lihtne maksusüsteem on end ära elanud mitmel põhjusel, kuid hoida sellest kramplikult kinni põhjusel «lihtne arvutada» on arvutiajastul, mil arvutusi ei tee enam raamatupidajad kaustikutesse, mittemõistlik.»

«Maksta makse lapsehoidja ja koduabilise eest, kes on sisuliselt võetud elama oma perre, on sama mis topeltmaksustamine ja seega ebamõistlik,» oli Roos Alamäega nõus.

«Samuti leian, et emapalk on Eestis liiga paindumatu. Sellest on saamas samasugune Reformierakonna dogma, mille üle arutamine on justkui keelatud. Kuid me peane siiski vaatama otsa tõele, et paljud emad naaseks tööle varem kui peale poolteist aastat. Kasvõi oma kutseoskuste säilimise tarbeks. Samuti leevendaks koduabilise kergem palkamine lasteaiakoha järjekordade probleemi ning oleks abiks üksikvanemale, kellel pole võimalust lastekasvatamise vastutust kaaslasega jagada,» jätkas Roos.

Kõige suuremat komistuskivi nägi ta Alamäe idee elluviimisel aga hoopis Eesti elanike mittetolerantses meelelaadis. «Kuigi meie iivet selline muudatus ainult soodustaks, jätkub alati inimesi, kes võõramaalasest lapsehoidja poole viltu vaataksid. Aga nagu öeldud: ühiskondliku diskussiooni koht,» sõnas Roos.

Rüütel: Vene vägede jäämine Eestisse oleks mõjutanud poliitilisi otsuseid

Nii president Arnold Rüütel, Vene vägede lahkumise aegne kaitseminister Enn Tupp, kui ka praegune kaitseminister Sven Mikser leiavad, et kui Vene vägede lahkumine oleks hakanud venima, oleks see osutunud oluliseks takistuseks Eesti ühinemisele Euroopa Liidu ja NATOga.

President Arnold Rüütel ütles Postimehele, et kui Vene väed ei oleks 31. augustil 1994 Eestist lahkunud, oleks see tähendanud olulist poliitilist mõju Eesti otsustele.

«Eesti oleks olnud ikkagi iseseisev, aga ilma mingi kahtluseta mõjutatud Vene vägede meie territooriumil viibimisest,» lausus Rüütel.

Aastatel 1994-1995 kaitseminister olnud Enn Tupp lausus, et vägede lahkumise venimise korral oleks mitmed arengud peatunud.

«Võõrriigi vägede viibimine suveräänse riigi territooriumil näitab seda, et see riik ei ole täiesti suveräänne. See oleks venitanud mitmeid rahvusvahelisi leppeid, kõik oleks nihkunud edasi teadmatusse kaugusesse,» nentis Tupp.

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul näitas Krimmi annekteerimine ilmekalt seda, mis oleks võinud juhtuda, kui Vene väed oleks jäänud Eestisse paigale.

«Needsamad kurikuulsad rohelised mehikesed ilmusid Krimmi just Venemaa sõjaväebaasidest.  Eesti Integratsioon läände, Euroopa Liitu ja NATOsse oleks olnud tunduvalt keerulisem, kui mitte võimatu,» lausus Mikser.

Tema sõnul tuleb kindlasti olla väga tänulik Eesti diplomaatidele, sõjaväelastele, poliitikutele ja kõigile teistele inimestele, kes töötasid palehigis selle nimel, et kasutada seda ajaakent ja okupatsioonist mahajäänud väeüksused riigist kiiresti välja saada.

Eesti Eruohvitseride Kogu korraldas täna Tallinna ülikooli Tondi tänava õppehoones konverentsi «20 aastat Venemaa Föderatsiooni väekontingendi väljumisest Eesti Vabariigist». Samas avati ka fotonäitus «Nii nad välja saadi!».

Konverentsi vaheajal avati hoone muuseumis stend «Tondi Sõjakooli Memoriaal» 1770 Eesti ohvitserile, kes kaotasid aastatel 1924-1991 vägivalla läbi oma elu.

Kuigi Eesti taastas iseseisvuse 20. augustil 1991, lahkusid Eesti pinnale jäänud Vene väed lõplikult alles 31. augustil 1994. Vene vägede väljaviimise leppisid 1994. aasta juulis kokku president Lennart Meri ja Venemaa president Boriss Jeltsin.

Balti väliskomisjonide esimehed mõistsid hukka Venemaa sissetungi Ukrainas

Eesti, Läti ja Leedu parlamentide väliskomisjonide esimehed mõistsid täna ühisavalduses hukka Vene Föderatsiooni relvajõudude sissetungi Ukraina territooriumile.

«Vene Föderatsiooni sihikindel tegevus, mis rikub Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust käsitlevaid kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid, ning terroristlike sõjaliste üksuste otsene toetamine ohustab lisaks Ukraina ja selle naaberriikide julgeolekule ka ELi ja NATO liikmesriikide julgeolekut ning Euroopa stabiilsust,» seisis riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni, Läti seimi väliskomisjoni esimehe Ojārs Ēriks Kalniņši ning Leedu seimi väliskomisjoni esimehe Benediktas Juodka ühisavalduses.

«Me pöördume ELi ja NATO juhtivate poliitikute, ELi ja NATO liikmesriikide parlamentide ja kogu rahvusvahelise kogukonna poole üleskutsega asuda kiiresti tegudele Vene Föderatsiooni poolt Ukraina vastu suunatud tegevuse peatamiseks ning Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja kõigi ELi ja NATO liikmesriikide julgeoleku tagamiseks.»

Väliskomisjonide esimehed kutsusid homme kohtuvat Euroopa Ülemkogu ja 4.–5. septembril toimuva NATO tippkohtumise osalejaid nõudma Vene Föderatsiooni relvajõudude viivitamatut väljaviimist Ukraina territooriumilt. «Samuti kutsume neid üles tegema otsuseid edasise tegevuse osas, mis hõlmaks ka sõjalise koostöö tugevdamist Ukrainaga ning ulatuslikemate majanduslike ja poliitiliste sanktsioonide kehtestamist Vene Föderatsiooni suhtes.»

«Me rõhutame iga sõltumatu riigi õigust ja vabadust otsustada ise oma tuleviku üle, valida oma välispoliitilist suunda ja teha otsuseid kõigi rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega liitumise osas ilma igasuguse välise surveta. Me väljendame oma solidaarsust ja toetust Ukraina riigile ja rahvale.»

Džässiklubi avab hooaja

Muusikasõpru ootab täna õhtul ees Tartu džässiklubi ehk Tartu Jazzklubi kolmanda hooaja avamine. Koos Liisi Koiksoniga esinevad ansambli Ewert and the Two Dragons kitarrimängija Erki Pärnoja ning džässkitarrist ja helilooja Paul Daniel.

Klubi tegutseb endiselt ülikooli vana kohviku esimesel korrusel muusiku ja muusikapedagoogi Oleg Pis­sa­renko juhtimisel. Õhtune programm jookseb ka algaval hooajal viiel korral nädalas – teisipäevast laupäevani.

Viiel korral nädalas

Teisipäeviti näidatakse džässiteemalisi filme ja kolmapäeviti on muusikud oodatud jämmima ehk koosmängu nautima.

Neljapäeviti on kavas peenema maitsega kuulajaile mõeldud kontserdid koondnime all «Jazzi­kunst» ning reedeti laiemale publikule mõeldud sari «Parem reede».

Laupäevi täidavad kava džässikultuuri olulised teemad.

Klubi on saanud Pis­sa­renko sõnul ka heaks kasvulavaks Tartu noortele muusikutele, kellest enamik on saanud õpetust Elleri kooli rütmimuusika osakonnas.

Kodumaalt ja kaugemalt

Klubi uus hooaeg toob taas publiku ette parimaid kodumaiseid ning samuti mööda maailma tuuritavaid esmaklassilisi muusikuid. Möödunud hooajal esines neid 14 riigist.

Septembris on oodata peale Liisi Koiksoni teiste hulgas Lauri Saatpalu džässansambli, Sofia Rubina bändi ja tänavu suve hakul Tartus moodustatud Jana Kütt Groupi etteasteid. «Jazzi­kunsti» sarjas tulevad publiku ette Kaspar Kalluste trio koos Kadri Voorandiga, ansambel Tape That ja teised.

Juba on ilmunud klubi ajalehe Jazzi Pala uue hooaja esimene number. Oleg Pis­sa­renko abikaasa Evelin Pissa­renko toimetatava kuukirja lehekülgedelt leiab lugeja peale kontserdikava ja kohviku menüü ka väikseid kultuuriteemalisi lugusid, kontserdi- ja plaadiarvustusi ning muudki.
 

Kas teate?

Esimesi kontserte

• Tartu džässiklubi hooaeg Ülikooli kohvikus (Ülikooli 20) algab täna kell 21 Liisi Koiksoni trio kontserdiga.

• 4. septembril kell 21 esineb ansambel CryBaby koosseisus Alar Kriisa (laul ja suupill), Halvo Liivamägi (kitarr), Tamar Parm (bass ja taustalaul) ning Peeter Jõgioja (trummid).

Itaallannast vabatahtlik lõpetab töö näitusega

Tartus Lille majas Euroopa vabatahtliku teenistuse raames töötav Daria Mangione sõidab peagi tagasi oma kodumaale Itaaliasse. Muljeterohke aasta lõpetab neiu täna avatava fotonäitusega.

Milanost pärit Daria Mangione (26) alustas vabatahtlikku teenistust eelmise aasta 1. septembril.

Esimest korda külastas ta Eestit aga 2009. aastal. Nimelt uuris neiu oma õpetajalt, milline oleks parim paik, kuhu vahetusõpilaseks minna. Kindel vastus «Eesti» tõigi toona neiu semestriks Tartu ülikooli keeli ja kirjandust tudeerima.

Nagu välisõpilaste puhul juba tavaks saanud, ei teadnud ka Mangione siia tulles Eesti kohta muud kui nimetada pealinna ning kuulumist Balti riikide hulka.

Semestri jooksul saadud muljed olid niivõrd head, et eelmisel aastal leidis Mangione võimaluse taas Tartusse tulla. Aasta jooksul on ta Lille maja noortetoas organiseerinud mitmeid üritusi, mänginud lastega, teinud kunstiprojekte ning eest vedanud koka- ja meisterdamisklubi.

Lisaks õpetas ta itaalia keelt.

Iseseisvad lapsed

Mangione ütles, et suurim erinevus itaallaste ja eestlaste vahel on avatus. Itaallastega olevat lihtsam jutu peale saada, ent kui eestlase usaldus juba võita, siis see sõprus jääb suure tõenäosusega ka pikemaks ajaks kestma. Lisaks arvas ta, et itaalia lapsevanemad kaitsevad oma võsukesi tihti liiga palju ega anna neile ruumi katsetamiseks.

Kui Mangione Lille majas lastele kokaklubi korraldas, siis kartis ta alguses enda sõnul kõikvõimalikke õnnetusi. Neiu naeris, et esimestel kordadel muretses ta üleliia nii laste käes olevate teravate nugade kui ka kuuma vee pärast. Aeg õpetas aga lapsi usaldama ning asju kergemalt võtma.

Eestis köidab neiut enim siinne loodus ning seal viibimine ongi tema lemmiktegevus. Lisaks meenutas ta vahvaimate kogemustena võimalust sõita traktoriga ning hüpata külmal talvepäeval saunast järve. Oma töös väärtustas Mangione enim vahetuid kohtumisi eesti perede ja noortega, kes aitasid anda ülevaatlikku pilti kultuurist.

Pildid täis loomingulisust

Mangione naudib fotode tegemist ning selle lembus viis ta ideele korraldada ka lastele vastav üritus.

Suvises Tartu-Mummassaare laagris korraldas ta fotomaratoni, mille kümmet parimat tööd saab septembri jooksul Lille majas näha.

Laagris pidid lasterühmad tegema iga päev foto etteantud teemal, mis jättis neile siiski ka palju loomingulist vabadust, rääkis Mangione. Näiteks olid teemadeks «Unistused» ja «Loodus».

Eesti keele kohta muheles Mangione, et see on mõistetav, aga mitte räägitav. Neiu lemmiksõna on liblikas – selle kõla olevat väga ilus. Et keel selgeks saada, on vabatahtliku kindel soov ka pärast teenistust kunagi siia naasta.

Küsimusele, mida ta Itaalias tagasi olles tegema hakkab, vastaski neiu rõõmsalt, et otsima viise Eestisse tagasitulekuks.

Kas teate?

Noorte fotonäitus

• Juhendaja Daria Mangione.

• Avamine täna kell 16 Lille maja trepigaleriis.

• Jääb avatuks septembri lõpuni.

Laaneots: Putini eesmärk on ilmselt vedada sõjategevus võimalikult laiaks

Erukindral Ants Laaneotsa sõnul on Ukraina pinnal tegemist Vene-Ukraina sõjaga, mitte kodusõjaga sealsete separatistide vastu ning tema arvates on Venemaa eesmärk võtta ära Ukraina kagu- ja lõunaosa, et jõuda maismaad pidi välja Krimmi poolsaareni.

«Selles ei ole mingit kahtlust, et Ida-Ukrainas tegutsevad Vene regulaarväed. See viimane, paari päeva tagune üleüldine sissetung, kus tankipataljon motolaskurpataljoni toetusel - sisuliselt taktikaline lahingugrupp - Novoazovski ära võttis ja täiesti uuelt suunalt, kagusuunalt, sisse tuli. See on ju tervikuna üksusepõhine tegevus,» ütles Laaneots ERRi uudistele.

Erukindrali sõnul on Ukraina sõjaline võimekus praegu oluliselt suurem kui Krimmi annekteerimise ajal ning see muutis Venemaa presidenti Vladimir Putinit ärevaks.

«Venelaste eesmärk, nii palju kui mina aru saan, on võtta ära Ukraina kagu- ja lõunaosa, et jõuda maismaad pidi välja Krimmi poolsaarele ning sealt võib-olla ka edeneda edasi kuni Transnistriani,» ütles ta.

Lähiöödel võib õhutemperatuur kohati juba nulli langeda

Kui päevasooja lubab ilmateenistus eeloleval nädalal 20 kraadi või pisut enamgi, siis öine õhutemperatuur langeb kohati juba 0 kraadi lähedale.

Laupäeval õhurõhk tõuseb ja madalrõhkkonna mõju väheneb, seisab ilmateenistuse kodulehe nädalaprognoosis. Kohati sajab veel hoovihma ja öösel tekib ka udu. Tuul puhub öö hakul läänekaarest ja rannikul on puhanguid 12-14 m/s, pärast keskööd pöördub tuul põhjakaarde ja vaibub.

Õhutemperatuur on öösel 5..10, meretuulega rannikul kuni 14, päeval 14..18°C.

Pühapäeval kõrgrõhkkond tugevneb ja saju võimalus on väike. Tuul pöördub idakaarde ja on enamasti nõrk, põhjarannikul ulatub kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on öösel 4..9, meretuulega rannikul kuni 14, ent sisemaal võib maapinna lähedal 0°C lähedale langeda. Päeval on sooja 15..18°C.

Kooliaasta algab kõrgrõhkkonna servas sajuta. Esmaspäeval puhub mõõdukas idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel 3..9, meretuulega rannikul kuni 13, sisemaal langeb maapinna lähedal 0°C ümbrusse. Päevasooja lubatakse 15..20°C.

Teisipäeval eemaldub kõrgrõhkkond Venemaa poole, kuid selle servas peaks meie ilm enamasti sajuta püsima. Puhub valdavalt kagutuul. Õhutemperatuur on öösel 5..10, meretuulega rannikul kuni 15, päeval 16..21°C.

Kolmapäeval liigub üle Skandinaavia põhjatipu madalrõhkkond. Praegustel andmetel see Eestini ei laiene ja meil on ülekaalus kõrgrõhkkonna mõju ning ilm USA presidendi Barack Obama Eesti-visiidi päeval valdavalt sajuta. Tuul puhub öösel lõunakaarest, päeval läänekaarest. Õhutemperatuur on öösel 6..11, meretuulega rannikul kuni 15, päeval 17..21°C.

Uute arvutuste kohaselt on tuleva nädala teiseks pooleks oodata kõrgrõhkkonna tugevnemist. Neljapäeval ja reedel püsib sel juhul sajuta ja võrdlemisi vaikne ilm. Lõunakaarest lisandub soojemat õhku ja öine on õhutemperatuur 6..11, meretuulega rannikul kuni 15, päeval 17..22°C.

Eestis on erialase hariduseta üle 200 000 inimese

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski tõi tänasel pressikonverentsil välja, et Eesti jaoks on suur väljakutse hariduseta tööjõu suur osakaal.

Erialase hariduseta inimeste hulka arvestatakse kõik, kellel ei ole kutse- või kõrgharidust. Mullu oli 25-64-aastaste seas erialase hariduseta inimeste osakaal 29,6 protsenti ehk kokku üle 200 000 inimese. Seejuures on hariduseta inimeste osakaal suurem just nooremas earühmas.

Samas on tööealise elanikkonna vähenemise tingimustes eriti oluline, et võimalikud paljud inimesed oleks tööturul rakendatud vastavalt oma võimetele ning suudaks tööturul toimuvatele muudustele kiiresti reageerida, tõi ministeerium välja.

Oktoobris valmib ka haridusministeeriumi analüüs sellest, kas Eestis oleks vaja pikendada koolikohustust – muuta keskharidus või kutse omandamine kohustuslikuks. Ossinovski on kindel, et üheksa klassi kooliharidust pole piisav, et elus hakkama saada. Tema seisukoht on, et vaja on pikendada  koolikohustust lapse täisealiseks saamiseni või kutsekvalifikatsiooni või keskhariduse omandamiseni.  

Mikser: Vene vägede lahkumine oli Eesti diplomaatia suur võit

Vene vägede lahkumine 20 aastat tagasi sai teoks üksnes tänu meie lääneliitlaste jõulisele survele, ütles kaitseminister Sven Mikser täna Vene vägede lahkumise aastapäevale pühendatud konverentsil.

«31. august 1994 on kahtlemata Eesti diplomaatia suur võit, nagu olid seda ka edukad Tartu rahu läbirääkimised pärast võidukat Vabadussõda,» ütles kaitseminister konverentsi avakõnes. «Vene vägede lahkumisega lõppes Eesti jaoks Teise maailmasõja puhkemisega alanud erinevate võõrvägede okupatsioon Eestis.»

Mikseri sõnul peame olema tänulikud meie sõpradele toonases vabas maailmas ja eriti Ameerika Ühendriikidele. «Ameerika Ühendriikide ja teiste lääneliitlaste jõulise surveta ei oleks Venemaa oma vägesid Eestist koju viinud,» sõnas Mikser.  

Kaitseminister lisas, et Krimmi annekteerimine ja sõda Ida-Ukrainas näitavad, mis oleks meie julgeolekule tähendanud Venemaa sõjabaaside jäämine Eestisse. «Just Krimmis paiknevatest Venemaa sõjabaasidest tekkisid kurikuulsad rohelised mehikesed, kelle Putini režiim alles pärast Krimmi annekteerimist omaks tunnistas,» ütles ta.

Eesti Eruohvitseride Kogu korraldab Tallinna Ülikooli Tondi tänava õppehoones konverentsi «20 aastat Venemaa Föderatsiooni väekontingendi väljumisest Eesti Vabariigist».

Ettekannetega esinevad akadeemik Anto Raukas, doktorid Lembit Võime ja Jüri Kadak, lektorid Marju Toom, Küllo Arjakas ja Ago Tiiman, eruohvitserid Raul Luks, Enn Tupp ja Henn Karits ning diplomaat Jüri Trei.

Hommikul avati samas fotonäitus «Nii nad välja saadi!» ning konverentsi vaheajal kell 13 avatakse muuseumis stend «Tondi Sõjakooli Memoriaal» tuhande seitsmesaja seitsmekümnele Eesti ohvitserile, kes aastatel 1924-1991 vägivalla läbi oma elu kaotasid.

Analüütik: võõrtööjõu asemel võiks rakendada pensionäre

Võõrtööjõu sissemeelitamise abil tasuks lapsehoidjate probleemi lahendamisel otsida võimalusi näiteks pensionäride rakendamiseks, leiab Praxise mõttekoja töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Marre Karu.

«Lapsehoidjate probleem on kindlasti suur ja selle lahendamine oluline, kuid kas me oleme kindlad, et probleemiks on töökäte ja võimalike lapsehoidjate puudumine, mille lahendamiseks on tarvis võõrtööjõudu sisse meelitada? Või on probleem milleski muus?» märkis Karu.

Karu pakkus, et võib-olla on ka selliseid lahendusi, kus saame oma inimesi paremini ära kasutada ja mobiliseerida.

«Näiteks võiks kaaluda nn kasuvanavaemate süsteemi juurutamist ehk viia noorte lapsehoidu vajavate peredega kokku üksikud pensionärid, kel on aega ja energiat ning kes otsivad oma päevadesse tegevust ja elule sisu. Sedasi saaks lisaks hoitud lastele ka parandada meie vanema põlvkonna heaolu. Selliseid lahendusi on nii mõneski riigis olemas.»

Ettevõtja Priit Alamäe pakkus tänases Postimehes välja, et Eesti võiks koduabiliste-lapsehoidjate palgad vabastada kõigist maksudest ja avada oma tööturu ses osas ka aasialastele. Eeskujuks tõi ta Pärsia lahe riikides toimiva süsteemi, kus enamik koduabilistest tuuakse sisse kas Filipiinidelt, Indoneesiast või Indiast, neile makstakse kinni reisikulud, elamine ja toit ning töötasu 100 kuni 150 eurot kuus.

Obama visiit toob Tallinnas kaasa liikluspiirangud

Politsei piirab seoses Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidiga 1.- 3. septembrini Tallinna südalinnas, Kadriorus ja Toompeal ajutiselt parkimist mitmetel tänavatel, üksikutele aiaga piiratud aladele tagab politsei elanikele ja seal töötavatele inimestele läbipääsu.

Politsei palub autojuhtidel jälgida hoolikalt ajutisi parkimiskeelumärke, mis paigaldatakse 1. septembri õhtul. Kui politsei peab parkimiskeelualasse jäetud sõiduki visiidi ajal teisaldama, saab selle kohta informatsiooni politsei- ja piirivalveameti infotelefonil 612 3000.

Võimalusel üritab politsei alati esmalt saada kontakti auto omanikuga, et ta oma sõiduki ise ära viiks, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

1. septembri õhtust 3. septembri õhtuni on parkimispiiranguid kesklinnas Estonia puiesteel Pärnu maantee ristmikust Teatri väljakuni, Teatri väljakul, Rävala puiesteel Liivalaia tänavast Kentmanni tänavani, Maakri tänaval, Kentmanni tänaval Rävala ja Estonia puiestee vahel, Sakala tänaval, Pronksi tänaval Tartu ja Narva maantee vahel ning Narva maanteel Pronksi tänava ristmikust Weizenbergi tänavani.

Toompeal kehtivad parkimispiirangud Kiriku platsil, Piiskopi, Toom-Kooli ja Rahukohtu tänaval ning Kiriku põigul.

Kadriorus on parkimine piiratud  Weizenbergi tänaval, Mäekalda tänaval Kumu kunstimuuseumi ees ja Koidula tänaval Narva maanteest kuni Faehlmanni tänava ristmikuni.

2. septembri õhtust 3. septembri õhtuni on liiklusele suletud Rävala puiestee lõik Liivalaia ja Kivisilla tänava vahel. Jalgsi saab Rävala puiesteel liikuda Tartu maantee poolsel kõnniteel. Tornimäe elanikud ja töötajad saavad suletud alale läbi pääslate, politsei palub neil inimestel kanda kaasas isikut tõendavat dokumenti.

3. septembri varahommikust tööpäeva lõpuni võib Solaris keskuse ümbruses olla liikumispiiranguid jalakäijatele, kuid Solarise keskus jääb avatuks. 3. septembri varahommikust kuni tööpäeva lõpuni on liiklusele suletud osad Sakala tänava ja Estonia puiestee lõigud.

3. septembri varahommikust kuni tööpäeva lõpuni ei saa jalgsi ega autoga liigelda Toompeal Stenbocki maja läheduses ehk Rahukohtu tänaval ja Kiriku platsil. Samal ajal on jalakäijatele suletud Patkuli trepid ja vaateplatvorm.

2. septembri õhtust 3. septembri tööpäeva lõpuni on kadriorus nii autoliiklusele kui jalakäijatele suletud Weizenbergi tänav alates Poska tänava ristmikust kuni Kadrioru lossini. Kumu kunstimuuseumisse pääseb Valgelt tänavalt.

2. septembri hilisõhtul ja 3. septembri päeva jooksul tuleb varuda lennujaama sõitmiseks kindlasti oluliselt rohkem aega, kuna liiklus marsruudil kesklinn-lennujaam on tugevalt häiritud. Kõige rohkem tuleb aega varuda lennujaama jõudmiseks 3. septembri tööpäeva lõpus.

Barbi Pilvre: lapsehoid pole autopesu

Lapsehoid pole autopesu, et selle võib ära teha kes tahes, leiab riigikogu liige Barbi Pilvre (SDE) ettevõtja Priit Alamäe tänases Postimehes välja käidud idee kohta.

«Laste ja teiste pereliikmete (vanurid) hooldamine peaks Eestis olema paremini nähtav ja kvalifitseeritav tõsise ja raske tööna, mitte nähtamatu asjana, mida perekond kuidagi kellegi (tavaliselt naiste) tasuta tööna «ära korraldab»,» ütles Pilvre Postimehele.

«Kui lapsehoidja oleks Eestis näiteks tippametites boonuspaketi osa, nagu praegu on ametiauto, parkimiskoht või mobiiltelefon (!), väärtustaks see ka lapsehoiuteenust,» arvas Pilvre.

«Hea lapsehoidja leidmine on keeruline ja teenus ise võib kujuneda perele nii kalliks, et paljudes peredes võib see muuta naiste karjääripürgimused - kuhu kuulub loomuliku osana õhtune ja nädalavahetuste töö - majanduslikult mõttetuks ja ka emotsionaalselt kurnavaks.»

«Aasia või mõne muu nn kolmanda maailma riigi võõrtööliste maksusoodustustega meelitamine lapsehoidjaks Eestisse pole siinsele lapsehoidjate probleemile mingi lahendus. Lapsehoid pole autopesu, et selle võib ära teha kes tahes, kui vaid kvaliteet ja hind klapivad. Lapsehoidja on pereliige, kes lubatakse tavaliselt oma koju,» rõhutas Pilvre.

Tema hinnangul teeks lapsehoiu parem ja süsteemsem korraldus elu lihtsamaks paljudel peredel ja võimaldaks paljudel lapsevanematel paremini pühenduda oma tööle takso- ja valveteenuse osutamise asemel. «Abi kooli ja trennilogistikas, õhtused ja öised lastehoiud, nädalavahetuste lastehoiud on ühtviis vajalikud nii säästumarketite kassapidajaile ja tippspetsialistidele,» nentis ta.

«Tõsiselt võiks Eestis arutada hoopis teatud suurusega asutustele kohustust korraldada ära ka oma töötajate laste hoid. Näiteks ülikoolid jm asutused, kes eeldavad oma töötajatelt õhtust ja nädalavahetustel töötamist peaks õhtute ja nädalavahetustel pakkuma ka lastehoiuteenust -- umbes sama loomulikult nagu parkimiskohta,» pakkus Pilvre välja.

Ettevõtja Priit Alamäe pakkus tänases Postimehes välja, et Eesti võiks koduabiliste-lapsehoidjate palgad vabastada kõigist maksudest ja avada oma tööturu ses osas ka aasialastele. Eeskujuks tõi ta Pärsia lahe riikides toimiva süsteemi, kus enamik koduabilistest tuuakse sisse kas Filipiinidelt, Indoneesiast või Indiast, neile makstakse kinni reisikulud, elamine ja toit ning töötasu 100 kuni 150 eurot kuus.

Vaata, kui suur oli keskmine palk maakonniti

Statistikaameti andmetel oli teises kvartalis keskmine palk 1023 eurot. Maakonniti on palk väga erinev - Harjumaal on keskmine palk 1146 eurot, kuid Valga maakonnas vaid 770.

 

Obama visiidi päevik: vaata, millised liikluspiirangud ees ootavad!

3. septembril viibib Eestis USA president Barack Obama, kes kohtub siin riigijuhtidega, kaitseväelastega ja peab avaliku kõne. Sellesse päevikusse koondab Postimees visiidiga seotud uudised ja olulised teated.

Tarvilik teada! Kümme soovitust ja teadet Tallinnas 3. septembril liiklejale.

Tähtis! Obama visiit toob Tallinnas kaasa parkimis- ja liikluspiirangud

Viimased uudised

29. august

Kell 10.15 Postimees.ee vahendab pressikonverentsi, kus USA president Barack Obama ütles, et kinnitab järgmisel nädalal Eestit külastades pühendumust NATO liitlaste kaitsmisele.

Kell 10.46 Eesti Kodanike Komiteed 2 algatusrühm korraldab Obama visiidi päeval, 3. septembril kell 17 Vabaduse väljakul miitingu, kus juhitakse tähelepanu globaalpoliitikas toimuvale.

Kell 11.49 Postimees.ee avaldab galerii Obama visiidi ettevalmistustest

Kell 12.55 Vaata, millistel tänavatel piiratakse visiidi ajal parkimist

Kell 14.57 Vaata, kuidas mõjutab Obama visiit Tallinna kesklinna koolide ja lasteaedade tööd

28. august

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on teatanud, et majutab Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajal Tallinnasse turvalisust tagama tulevad politseinikud Tallinki hotelli.

Kell 12.15 Solarise keskus kinnitab, et ajal, mil Obama kõrvalolevas Nordea kontserdimajas avalikku kõnet peab, on keskus endiselt avatud. Kinni on keskuse Rävala pst poolne sissepääs ja maa-alune parkla.

Valitsuse pressikonverentsil teatab siseminister Hanno Pevkur, et praegu pole veel teada, kui palju täpselt kulub Eestil USA presidendi Barack Obama visiidi korraldamiseks, kuid see summa ületab poolt miljonit eurot.

27. august

Kell 10.24 Tallinna Lennujaam soovitab Ameerika Ühendriikide presidendi visiidi ajal reisijatel varuda tavapärasest enam aega.

Kell 11.53 Päästeamet viib Tallinna kesklinnas Swissoteli juures läbi Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidiks vajalikud ettevalmistused.

Kell 12.18 Selgub Obama visiidi kava.

Välisminister Urmas Paet ütleb välisministeeriumis toimuval briifingul, et Obama visiidil Eestisse on kõneluste teemadeks Euroopa julgeolek ning erinevad kriisid, nende hulgas Ukraina ja Iraak.

Kell 12.47 Politsei jagab soovitusi, kuidas Obama visiidi ajal Tallinnas liigeldes käituda.

Veel pole selge, kas ja kuidas mõjutab Obama visiit Tallinna kesklinna koolide õpilaste koolipäeva.

26. august

Kell 15.03 Tallinncity avaldab Facebookis ringleb foto Tallinna linnaliikluse olukorrast. Ühtlasi palutakse foto kaudu Obamalt kehvade liiklusolude pärast vabandust.

Kell 19.55 Postimees.ee vahendab USA mõttekoja The Heritage Foundation’i kommentaari, mille kohaselt leiab Ühendriikide presidendi Barack Obama visiit Eestisse aset õigel ajal ning saadab Balti riikidele tähtsa signaali.

21. august

Valitsus võtab vastu otsuse taaskehtestada Schengeni sisepiiril ajutiselt Eestisse sisenemisel piirikontrolli, et tagada Eestis toimuva Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajal avalik kord ja riiklik julgeolek.

Siseminister Hanno Pevkur teatab valitsuse pressikonverentsil, et teeb valitsusele ettepaneku kaasata Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi turvalisuse tagamiseks kuni 300 kaitseväelast ja kaitseliitlast.

Kell 13.31 Politsei- ja piirivalveamet ei luba Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajaks politseinikke puhkusele, kuna sel ajal on avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks tarvis tavapärasest enam ressurssi.

20. august

Kell 15.44 Postimees kirjutab, et siseministeerium tegi valitsusele ettepaneku kehtestada Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi julgeoleku tagamiseks ajutine piirikontroll 31. augustist 4. septembrini.

18. august

Kell 11.07 Postimees teatab, et Eesti taastab Obama visiidi eel Schengeni viisaruumi sisepiiridel ajutiselt piirkontrolli, mis hakkab kehtima augusti viimastel päevadel.

16. august

Kell 00.11 Postimehe arvamustoimetaja Argo Ideon avab Obama visiidi tähendust ja tagamaid lehe rubriigis «Nädala näod»

Kell 21.14 Nii peaminister Taavi Rõivas kui kaitseminister Sven Mikser rõhutasid Arvamusfestivalil NATO olulisust muutunud julgeolekuolukorras ning Rõivas märgib sellega seoses, et Obama tulek Eestisse pole juhus.

15. august

Kell 12.06 Läti president Andris Bērziņš plaanib Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama Eesti visiidi ajal temaga Tallinnas kohtuda, vahendab Postimees.ee Läti uudisteportaali BBNi.

Kell 17.34 Valge Maja kinnitab Obama visiidi toimumist.

Kell 18 Välisministeerium teatab, et Obama tuleb Eestisse 3. septembril

Kell 18.12 Peaminister Taavi Rõivas teatab, et tema hinnangul näitab Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama eelseisev visiit Eestisse USA tunnustust Eesti suhtumisse riigikaitsesse.

Kell 18.18 President Toomas Hendrik Ilvese sõnul kinnitab Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiit Eestisse meie riikide tugevaid ja tulemuslikke liitlassuhteid, meie ühiseid eesmärke ja ühist tegutsemist.

Kell 19.47 Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul on PPA USA presidendi Barack Obama visiidiks valmis.

14. august

Kell 19.34  Postimees.ee avaldab uudise teatega, et lähiajal külastab Eestit USA president Barack Obama.

Galerii: ettevalmistused Obama visiidiks

Kuigi tänaseni pole veel ametlikult välja öeldud, millises Tallinna hotellis USA president Barack Obama Eesti-visiidi ajal 3. septembril ööbib, käib juba ligi nädal aega tihe askeldamine Swissoteli ümber ja sees.

Tänagi võis hotelli taga kohata visiiti ettevalmistavaid isikuid, kes sidevahenditega majutuskoha ja kaubiku vahet sõelusid.

Ministeerium: palgakasvu edasine areng sõltub välisnõudluse paranemisest

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Abeni sõnul on palga kasvutempo aeglustumine viimase paari aasta kiire palgakasvu ning tagasihoidliku majanduskasvu taustal loomulik.

«Samas võib teise kvartali tulemusi mõjutada juulis käivitunud töötajate register, mis tõi ilmselt juba paaril eelneval kuul ehk teises kvartalis ametliku palgastatistika haardeulatusse seni ebaseaduslikult töötanuid. Kuna ümbrikupalgad on eelkõige levinud keskmisest madalama töötasuga tegevusaladel, siis moonutas uute töötajate lisandumine keskmise palga kasvu allapoole,» selgitas Aben.

Samas tunnipalga kiirem kasv kuupalgaga võrreldes viitab Abeni sõnul sellele, et ebakindlates oludes kasvasid aeglasemas tempos sellised lisatasud ja preemiad, mis tunnipalgas ei kajastu.

Viimasel paaril aastal on palgatõus olnud varasemate perioodidega võrreldes tegevusalade lõikes Abeni sõnul väga ühtlane. «Tagasihoidlikus nõudluskeskkonnas viitab see laiapõhjalisele palgasurvele töötajate poolt, mida mõjutavad ilmselt ka avatud tööturu võimalused,» viitas Aben.

Keskmisest kiirem palgatõus toimus siiski eelkõige nendel tegevusaladel, kus kasv on olnud kiire juba mõnda aega, nagu näiteks energeetika ja veevarustus. Kõige kiiremini kasvasid palgad finantssektoris, mis on viimase aasta jooksul tagasi võitmas oma kriisiaastatel kaotatud kõrgeima palgaga tegevusala positsiooni. Suhteliselt aeglaseks jäi aga palgakasv varem samuti kiirelt tõusu näinud ehituses ning info ja side tegevusalal.

«Palgakasvu edasine areng sõltub välisnõudluse paranemisest, kuna viimase kahe aasta palgakasv on mõnede statistiliste näitajate põhjal otsustades toimunud selgelt ettevõtete kasumlikkuse arvel. Samas on ettevõtlussektor suutnud kärpida ka kulusid, mis on tagasihoidliku müügikäibe tingimustes palgakasvu siiski võimaldanud. Vähenev tööjõud hoiab siiski palgakasvu survet ka järgnevatel aastatel ning sunnib ettevõtteid tegema tootlikke investeeringuid,» kirjeldas Aben.

Statistikaameti andmetel aeglustus 2014. aasta teises kvartalis keskmise kuupalga aastakasv 4,8 protsendini. Sama palju tõusis aastaga ka inflatsiooniga korrigeeritud keskmise palga ostujõud, kuna hinnatõus teises kvartalis peatus.

Täistööajale taandatud keskmine kuupalk ületas esmakordselt kvartali keskmisena tuhande euro piiri ja oli 1023 eurot. Keskmise tunnipalga kasv isegi kiirenes, mis viitab tööjõu intensiivsemale kasutamisele.

Eesti Pank: palgakasv võib lähitulevikus pigem aeglustuda

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaare hinnangul teises kvartalis palgakasv pidurdus, mis peegeldab kohanemist nõrga majanduskeskkonna ja tootlikkusega.

«Keskmise palga kasvu aeglustas ka töötasude suurem deklareerimine just keskmisest madalama palgaga tegevusaladel, nagu majutus ja toitlustus ning põllumajandus, kus oli statistikaameti teatel hõivatuid üle 10 protsendi enam kui aasta tagasi. Töötajate peatse registreerimise ootus võis töötasude deklareerimist mõjutada juba teise kvartali lõpus,» kirjeldas Soosaar.

Palgakasv on aeglustunud ka tegevusaladel, mis on avatud väliskeskkonnast lähtuvatele riskidele. Töötlevas tööstuses ulatus keskmise palga kasv 4,9 protsendini, veonduses ja laonduses 2,4 protsendini.

«Arvestades suuremate palgakokkulepete mõju väljataandumist ja suurenenud ebakindlust võib palgakasv ka lähitulevikus pigem aeglustuda. Kui välisnõudlus taastub, siis jääb Eesti Panga juuniprognoosi kohaselt palgakasv lähiaastatel 6–7 protsendi juurde. See on kooskõlas Eesti majanduse 3–4 protsendi potentsiaalse kasvuvõimekusega,» ütles Soosaar.

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2014. aasta teises kvartalis 4,8 ja brutotunnipalk 8,8 protsenti.

Vaata, kui suur oli teises kvartalis kuupalk eri ametialadel

Statistikaameti andmetel oli teises kvartalis keskmine brutokuupalk esimest korda üle 1000 euro - 1023 eurot. Ametialade kaupa juhtib tabelit endiselt finants- ja kindlustusvaldkond.

Sõõrumaa: pooldan Aasia lapsehoidjaid, kuid mitte orjapalga eest

Kinnisvara- ja turvaärimees Urmas Sõõrumaa, kelle lapsi hoiavad venelannadest njanja'd, kommenteeris IT-ärimehe Priit Alamäe ideed, et eestlased võiksid tuua Aasiast 150 euro suuruse kuupalgaga lapsehoidjaid.

Urmas Sõõrumaa:

Ma pean Aasia kultuurist väga lugu ja seetõttu pooldan ideed, et tuua sellest maailmajaost meie lastele hoidjaid. Kuid mulle on täiesti vastuvõtmatu idee sellisest orjanduslike sugemetega ühiskonnast, kus ühed inimesed saavad keskmiselt 1500 eurot palka ja teised töötavad vaid supi eest või 150- eurose palgaga.

Raha mängib lapsehoidja palkamisel tähtsat rolli, kuid esmatähtis peaks olema, et lapsehoidja suudaks last arendada ja tema silmaringi avardada.

Minu laste eest hoolitsevad venelannadest lapsehoidjad ja seetõttu oskavad minu lapsed vene keelt paremini kui mina.

Kui tuua lapsehoidjaid Aasiast, siis peaksime otsima just neid omadusi, mis meie kultuuri rikastaksid. Põhjamaalased võiksid aasialaste abil õpetada oma lastele töökust, alandlikkust ja oskus teenindada. Kui Aasiast pärit hoidja õpetaks lapsele selgeks näiteks mandariini keele, tõuseks sellest topeltkasu.

Vabaduse väljakul korraldatakse Obama visiidi ajal kunstilis-poliitiline etendus

Eesti Kodanike Komiteed 2 algatusrühm korraldab Barack Obama visiidi päeval, 3. septembril kell 17 Vabaduse väljakul miitingu, kus juhitakse tähelepanu globaalpoliitikas toimuvale.

Ürituse eestvedaja Miina Hindi sõnul soovitakse tähelepanu juhtida olukorrale Ukrainas, aga ka käsitleda Eesti-Vene piirilepet. «Tuleb ka kunstilis-poliitiline performance, nagu meie miitingutel alati on olnud,» rääkis Hint. Ta rõhutas, et tegemist on rahumeelse üritusega, millel on toimumise luba ka politseilt.

Antud miiting on ainus selleks päevaks registreeritud avalik üritus. «Politsei ei ole piiranud visiidi päevadel avalike koosolekute ega ürituste korraldamist aladel, mis ei jää visiidiga seotud objektide juurde või tänavatele, kus on liiklemine ja parkimine keelatud või peatatud ajutiselt,» selgitas politsei pressiesindaja Helen Uldrich.

 

 

Piltuudis: Vormsil taastati sajanditevanune päikesekell

Vormsi Püha Olavi kiriku aias taastati eestirootslaste annetuste abil 1741. aastast pärit päikesekell, mis hävis Nõukogude okupatsiooni ajal.

Vormsi Püha Olavi kiriku koguduse diakoni Ants Rajando sõnul on esialgsest Vormsi päikesekellast säilinud vaid raidkiviplaat, millel on valmimise aastaarv 1741.

«Päikesekell püsis oma kohal üle 200 aasta ja hävis arvatavalt 1950. aastatel. Raidkivist kellaplaat säilis Nõukogude okupatsiooni ajal Läänemaa muuseumis Haapsalus,» lisas Rajando.

Päikesekell otsustati taastada eestirootslaste Kultuuriühingu SOV kauaaegse esimehe Sven Salini mälestuseks. Päikesekella taastamiseks koguti raha peamiselt vormsirootslaste annetustega.

Päiksekella lugemiseks tuleb jälgida, kuhu langeb kellaplaadil osuti vari, mis liigub päeva jooksul koos päiksevalguse suuna muutumisega.

Ettevõtlikud noored lõid valideerimiseks randmepaela

Lisaks ühiskaardile ja teistele RFID-tehnoloogiat kasutavatele kiipkaartidele saab septembrist Tallinna ühistranspordis sõiduõiguse valideerimiseks ja piletite ostmiseks kasutada ka randmepaela.

Toote nimega Driftband lõid noored Eesti ettevõtjad Robert Maidla ja Mihkel Tali. Kiipi sisaldav randmepael on kujundatud koostöös tunnustatud Eesti nahadisainerite, Stella Soomlaisi ning Toomas Thetloffiga ning valmistatud kvaliteetsest taimpargitud nahast.

Algselt testiti Driftbandi büroo- ja õppehoonetes turvauste läbipääsukaardina ning edukas praktika tekitas idee kasutada samasugust lahendust ühistranspordis ühiskaardi alternatiivina.

Erinevalt ühiskaardist peab Driftband olema isikustatud. Piletikontrolörile sõiduõiguse tõendamiseks peab kindlasti kaasas olema ID-kaart või muu isikut tõendav dokument. Analoogselt isikustatud ühiskaartidega on ostetud piletitooted ja raha laetud piletikontole, mitte kiibile. Samuti jätkub praktika, mille kohaselt igal inimesel saab olla ainult üks isikustatud andmekandja.

Kui omada eelnevalt isikustatud ühiskaarti ning osta nüüd Driftband, siis muutub randmepael pärast isikustamist ainukeseks andmekandjaks, mis seotakse juba olemasoleva ühiskaardi kontoga.  Ühiskaarti saab ka edaspidi kasutada, kuid ainult isikustamata kujul või teisele isikule isikustatuna. Samas saab Driftbandi randmepaelaga paralleelselt kasutada pildiga RFID-kaarte (ISIC, õpilaskaardid jt), mis töötavad samal põhimõttel.

Driftbandi pael isikustatakse www.pilet.ee veebisaidil, kasutades selleks tootega kaasasolevat koodi. Piletite ostmine ja raha kontole kandmine ei erine samadest toimingutest ühiskaardi kasutajana.

Kliendituge pakuvad toote loojad netikeskkonnas, meiliaadressil: info@driftband.ee. Abi saab nii koodi kaotuse korral kui ka  muude küsimuste lahendamisel.  Toote kasutamine on kooskõlastatud Tallinna Transpordiameti, Ühendatud Piletite AS-i ja Tallinna Munitsipaalpolitseiametiga.

Lugeja küsib: kas ID-kaardile kehtib garantii?

«Kas ID kaardile kehtib ka garantii? Näiteks kui kiip enam ei tööta, kas saan minna tarbijakaitsesse kahe aasta jooksul või pöörduda politsei ja piirivalveameti poole ja saan sealt uue?» uuris lugeja.

Vastab politsei- ja piirivalveameti pressiendaja Helen Uldrich.

Kui inimesel on tekkinud probleeme ID-kaardi kiibiga, tuleks tal minna politsei ja piirivalveameti klienditeenindusse ning oma mure ära rääkida.

Rikkis kiip saadetakse ekspertiisi, mis annab vastuse vigade kohta. Samuti tuvastab ekspertiis selle, kas kiibi purunemise põhjustas kasutaja või oli kiibil endal n-ö vead küljes.

Juhul, kui kiibi vigastused põhjustas selle kasutaja, tuleb uue kiibi tasu endal kinni maksta, kui aga kiibil tuvastati endal vead, tasub kulud riik.

Kuna kaardi kiip on tundlikud, ei tasu kaarti kanda näiteks pükse tagataskus, mida paraku tihti tehakse, ega hoida mujal kohtades, kus see võiks kahjustada saada.

Turismitalude naaber asendas puud betoonplokkidega

Kui neljapäeva lõuna ajal langetas Võrtsjärve-äärse kahe suure turismitalu naaber Peeter Kaares seni avalikuks kasutuseks olnud teele puud, siis sama päeva õhtul koristati ta puud teelt ja asendati need betoonplokkidega.

Peeter Kaarese pojale kuulub Valma Seikluspargi ja Järveveere Puhkekeskuse vahetus naabruses asuv väike maatükk, millele jääb ka mõnekümne meetri ulatuses teed, mida turismitalud on harjunud kasutama. Kaares on pakkunud enda sõnul maatükki 10 000 euroga majutuskohtade omanikele, nende meelest on aga naaber üritanud neilt lihtsalt raha välja pressida.

10 000 euro suurust nõudmise või pakkumise esitas Kaares sel nädalal kaks korda ning neljapäeval enne kella kahte päeval langetas ta mitu puud enda maalt tee sellele osale, mis talle kuulub.

Õhtul asendati need betooniga ning Kaares teatas, et naabritega kompromissile ei lähe. "Õhtul sõitis siia suur rekka ja kraana ning plokid tõsteti maha ning ümbrusesse tõmmati veel linti ka," rääkis tupikusse jäänud Valma Seikluspargi omanik Kalle Kütt.

Kütt on juhtunu osas pöördunud kohtusse ning loodab kiirelt saada oma hagile kaitse, mis kohustaks naabrit teed avama kuni kohtulahendi saabumiseni.

Nii Valma Seikluspargi kui Järveveere Puhkekeskuse kliendid peavad nüüd kohale jõudmises kasutama halvas seisus vallale kuuluvat teed, mis kulgeb kitsalt ja käänuliselt mööda Võrtsjärve äärt. Valma Seikluspargi omanik peab aga lootma seejuures Järveveere keskuse omaniku heatahtlikkusele, sest ainus tee tema juurde tuleb nüüd Järveveere Puhkekeskuse kinnistu kaudu.

Dementsuse määramist võimaldab lihtne silmauuring

Hiljutine uuring näitas, et rakkude hävimine võrkkestas on frontotemporaalse dementsuse (FTD) üks varajasemaid märke haiguse geneetilist riski kandvatel inimestel.

Töös uuriti FTD geneetilist muutust kandvaid inimesi ning leiti, et enne dementsusele omaseid muutusi tundeelus avaldus uuritavatel võrkkesta oluline õhenemine, võrreldes inimestega, kes vastavat geenimuutust ei omanud, vahendab ERRi teadusportaal.

Võrkkesta taandareng ilmnes mutatsiooni kandjatel enne käitumuslike sümptomite avaldumist, näidates, et võrkkesta õhenemine on FTD üks esimesi määratavaid tundemärke.

FTD patsientidel toimub aju eesmise ja oimusagara kokkutõmbumine, võrkkest on ajuga optilise närvi kaudu ühenduses ning teadlased käsitlevad seda kesknärvisüsteemi osana, milles on võimalik uurida ja jälgida neuronites toimuvaid muutusi.

Seega võib võrkkesta kasutada mudelina FTD arengu uurimiseks ning selliste inimeste jälgimisel saab võrkkesta õhenemist korreleerida haiguse progressiooniga.

Tänavaküsitlus: millistel Kalamaja tänavatel on kõige keerulisem liigelda?

Tallinncity toimetuse poole on pöördunud lugejad, kes kurdavad Kalamaja liikluskorralduse üle. Küsisime inimestelt, millistel Kalamaja tänavatel on liiklemine raskendatud ning kas teavitustöö muudatustest on olnud piisav.

 

Jevgeni Ossinovski: õpetajate palka peaks tõstma 30-40 protsenti

Et muuta õpetajakutse atraktiivsemaks, on vaja 30−40 protsenti palgatõusu. Paraku pole seni tehtud poliitilist otsust, et õpetaja palk on prioriteet ja raha tuleb juurde anda, nentis haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kooliaasta eel Õpetajate Lehele antud intervjuus.

Millised on algava õppeaasta prioriteedid õpetaja, koolijuhi ja õppuri vaatevinklist?

Nii üld- kui ka kõrghariduses on protsessid alanud ja jätkuvad. Oluline on, et hariduskorralduses kokkulepitu ka kooli jõuaks. Näiteks ainekavade ja kogu õpikukäsituse uuendamine on riigi tasandilt jõuliselt edasi liikunud. See peab ka kooli õppeprotsessis piisavalt rakendust leidma.

Mitme asja rakendamine nõuab aga veel pingutust. Näiteks digipööre või kaasava hariduse põhimõtted. Iga koolijuht peab vaatama, milline on tema kooli võimekus erivajadustega lapsi tavaklassi kaasata.

Üha teravamalt annab tunda toimetulek demograafiliste muudatustega. Umbes 20 aastat on olnud teada, et demograafiline auk tuleb, aga nüüd on see kohale jõudnud ja oleme segaduses. Gümnaasiumiastmes on see auk veel suurem ja järgmisel aastal jõuab ülikoolidesse. On põhjust pingutada, et uue olukorraga kohaneda.

Ametisse astudes ütlesite, et peate väga tähtsaks normaalse õhkkonna taastamist ministeeriumi, omavalitsuste ja koolide vahel, et saada üle pingetest, mis on tekkinud koolivõrgu reformimise ja õpetajate uute palgatingimustega. Mida on selleks tehtud?

Oleme pingutanud kõik kolm. Oleme arutlenud võimalike lahenduste üle õpetajate esindusorganisatsioonide, kohalike omavalitsuste, koolijuhtide ühendustega. Õhkkond on konstruktiivne ja osapooled saavad aru, et rahahulk on väiksem, kui võiks olla. Seega tuleb kokkuleppimiseks valida alternatiivide vahel. Ehk siis ei ole võimalik korraga laiendada valikainete mahtu ja tõsta õpetajate palka. Saab valida kas ühe või teise või mõlemat natuke.

Arvan, et riik peaks taas rahastama tugispetsialistide tööd, aga asjaosalised peavad aru saama, et see tasu tuleb sellesamast rahahulgast ja muud eraldised jäävad selle võrra väiksemaks.

Õpetajate töötingimustes oleme jõudmas kokkuleppeni omavalitsuste, koolijuhtide ja õpetajate esindajatega − sotsiaalsete partneritega, kes reaalselt teevad koostööd. Paljud tahavad, et ministeerium ütleks ette ka kontakttundide arvu. Kuid ministeerium saab olla pigem nõuandja.

Kui läheb riigieelarve menetlemiseks, siis on asjaosalistel muidugi erinevad huvid ja pingete tekkimine paratamatu.

Kas olete endale seadnud ülesandeid, mis tahaksite järelejäänud seitsme kuuga kindlasti veel ära teha?

Ka vähebürokraatlikus Eestis võtab kokkulepete sõlmimine aega. Praeguseks oleme jõudnud nii kaugele, et gümnaasiumi koolitoidu eelnõu on riigikogus menetluses. Loodetavasti septembris menetletakse ära.

Vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu, mis muudab süsteemi tudengisõbralikumaks ja vähendab õppetoetuse saamiseks ainepunktide määra 100-lt 75-le, on valitsuses kooskõlastamisel ja läheb edasi riigikokku. Lähipäevil läheb kooskõlastamisele doktorantidele sotsiaalsete garantiide andmise eelnõu.

Samuti liigub kooskõlastamisele üldhariduse rahastamise valdkond, mis on seotud ka õpetajate palkadega (PGS-i paragrahv 82). Palgatõus on väga oluline prioriteet, loodan, et kogu valitsusele.

Tekkinud on mõte viia sisse koolijuhtide hindamise süsteem, mis võimaldab koolipidajal tagada olukorra, kus koolijuhid on kõrge tasemega. Seni on seda süsteemi rakendatud hüplikult, väikestes omavalitsustes üldse mitte. Kuid hea hariduse tagamise seisukohast on kompetentne koolijuht üks võtmeküsimusi.

Pärast kümmet aastat tuleb viimaks ka ringiraha ehk huvihariduse toetus, mille puhul ei suudetud seni välja mõelda, kelle kätte see anda. Nüüd on see tegevus tulnud kultuuriministeeriumist meile ja noorteosakond paneb kokku kontseptsiooni, mille põhjal järgmine valitsus saab otsustada. Toetus ei tule selline, nagu varem lubatud − kõigile ühtmoodi −, pigem arvestatakse noorte vajadusi.

Lähiajal saab valmis analüüs, mis puudutab koolikohustuse ea tõstmist. Praegu jääb 20 protsenti noortest põhiharidusega või madalamale tasemele. See maksab riigile ligikaudu 50 miljonit aastas iga vanusekohordi pealt. 21. sajandil ei vasta selline haridustase tööturu nõudmistele ja Eesti ühiskonnas on asjakohane arutleda, kas koolikohustus võiks kesta 18. eluaastani. Pärast põhihariduse saamist peaksid kõik minema keskharidust omandama või kui nad pole võimelised seda tegema, läbima teatud programmi ja saama kutsekvalifikatsiooni, et endaga midagi peale hakata.

Tegeleme ka täiskasvanutele keeleõppe võimaluste tekitamisega. Eelmisest Euroopa finantsvahendite programmist polnud eelmine valitsus seda kahjuks üldse planeerinud. Oleme prioriteete ümber vaadanud ja loonud täiskasvanute keeleõppe programmi.

Oleme rääkinud ka keeleinspektsiooniga ning valmimas on seadusemuudatus, et inspektsioon hakkaks kontrollima keelekursuste kvaliteeti. Inimesed on investeerinud raha ja aega, aga osal keelefirmadel pole kompetentseid õpetajaid. Minu suureks üllatuseks pole Eesti riigil süsteemi, mis kontrolliks kursuste kvaliteeti, kuigi firmad saavad ministeeriumi koolitusloa.

Minu ametisse astudes loodi vene koolide töörühm, mis paneb kokku raportit, et näha, kuhu oleme tahtnud osalisele eestikeelsele õppele üleminekuga jõuda ja kuhu oleme jõudnud.

Milliseid järeldusi on töörühm teinud?

Suuri järeldusi teha on ennatlik. Välja on tulnud, et vene koolid, nagu eestikeelsedki, on sügavalt kihistunud. On kehvemaid ja paremaid koole. Parematel on üleminekuga osalisele eestikeelsele õppele lihtsam hakkama saada. Küsimus on aga, kui palju on paranenud hariduse kvaliteet. Deklareeritud on selgelt eesti keele omandamise eesmärk ja ainuke viis selleks on olnud õpetada osa aineid eesti keeles.

Töörühma ülesanne on vaadata, kas eesti keele oskus on paranenud ja kuidas on lood aineteadmistega. Venekeelne kool peab saavutama kaks eemärki: eesti keele oskus ja head aineteadmised, aga praegu on probleeme mõlemaga. Ühe parandamisega ei tohi halveneda teine. Olen vaadanud eesti keele riigieksamite tulemusi. Sel kevadel hüpet tulemuste paranemise poole pole.

Millel rajaneb teie arvamusfestivalil kõlanud ettepanek – õpetajaile aastaks 2020 palgaks 120 protsenti riigi keskmisest? Kas lootusel, poliitilistel kokkulepetel või kõhutundel? Kuue aasta perspektiivina on see kogenud õpetajale nadivõitu ja noori juurde ei meelita.

Palgatõus on möödapääsmatu. Oleme olukorras, kus õpetaja ametlik keskmine palk on Eesti keskmise lähedal. Õpetajate keskmine vanus on OECD kõrgemaid. Oleme uhked PISA testi heade tulemuste üle, aga mina olen üsna murelik − ühiskonnas laiemalt võib tekkida arusaam, et hariduses on kõik korras ja sinna pole vaja rohkem panustada.

Minu hinnangul pole õpetaja palk konkurentsivõimeline, et tuua õppima ja hiljem tööle kõige võimekamaid. Õpetajatöö väärtustamine ei tähenda ainult palka, aga ma pole nõus ka nendega, kes näevad ameti staatuse tõstmiseks ainult pehmemaid vorme nagu reklaamikampaaniad.

Aastaks 2020 peaks õpetaja palk olema võrdne kõrgharidusega spetsialisti omaga. Me võiks jõuda märksa kõrgema numbrini muidugi juba mõne aasta pärast, kuid praeguseks pole tehtud poliitilist otsust, et õpetaja palk on prioriteet ja raha tuleb juurde anda. Eelarve koostamisel vaieldakse igal aastal, kas anname juurde 4, 6 või 7 protsenti. Et tõsta selle elukutse atraktiivsust ja tagada jätkusuutlikkus, peab rääkima 30−40-protsendisest palgatõusust. Ma loodan, et see, kes järgmist valitsust moodustab, võtab probleemi tõsiselt käsile ja pikema aja perspektiivis finantseerimine leitakse.

Veel rohkem huvitab õpetajaid, kas uuest aastast palk tõuseb.

Natuke vara öelda. Kui saaks, siis tõstaks juba järgmisel aastal õpetaja palga kõrgharidusega spetsialisti tasemele. Kahjuks ei sõltu see ainult minust. Läbirääkimistel rahandusministeeriumiga oleme õpetajate palga selgelt prioriteediks seadnud ja andnud sisse taotluse, et õpetajate palgarahaks eraldataks varasemast rohkem vahendeid.

Aga siin on kaks asja: esiteks peame võtma arvesse murelikku majanduslikku konjunktuuri, mis Eestis valitseb ja on tugevate välismõjudega. See sunnib valitsust ettevaatlikkusele ja see on mõistlik. Teine küsimus on, et haridustoetuse pott on üks ja praegu on eri osapooltelt suur surve tõusu eri kohtadesse paigutada. On räägitud, et suurtes linnakoolides pole võimalik valikaineid pakkuda, aga ka sellest, et direktorite palgad on liiga väiksed. Täiesti nõus. Kokku on lepitud valitsuse tegevusprogrammis − riik rahastab mõningal määral tugi­spetsialiste. Ka see tuleb ikka sellest samast potist. Kus tekib tasakaalu- punkt, ei ole minu otsus. See peab olema igakülgselt läbi räägitud.

Keset suve läks kooskõlastusringile ainekavade uuendamise eelnõu. Kuuldavasti peab see 1. septembriks kinnitatud olema. Kas see pole kiirustamine?

Protsess on kestnud pikalt. Nimekiri inimestest, kes olid sellesse kaasatud, on väga pikk. Kõigi teemade läbirääkimisel on tekkinud konsensuselähedane olukord. Erimeelsused on tekkinud pigem selles, kas pidanuks veel rohkem avama õppekavade üldosa ja palju laiemalt vaatama asja üle. Oleme jaotanud tegevuse mitmesse etappi. Osapooled on olnud rahul ja toetanud seda, et muutused võimalikult kiiresti vastu võetaks. Valitsus kinnitab veel augustis eelnõu, aga jõustub see alles 1. septembrist 2015. Eelnõu kinnitamine annab võimaluse koolidele, kes tahavad kohe muutusi teha.

Ainekavadesse muutusi tehes oli piiranguks PGS. Öeldi, et sinna muutusi ei tehta. Kas PGS jääbki pühaks ja puutumatuks?

Kindlasti ei jää. Järgmisel aastal tuleb arutelu mitme küsimuse üle. Aga ma ei arva, et nii olulist seadust peaks muutma kiirendatud tempos ja valimiseelsest perioodist tingitud meeleoludes.

Üle vaadatakse kogu haridust reguleeriv õigusruum. Töö käib intensiivselt. Ükski seadus pole püha lehm. Muudatusi on võimalik teha. Näiteks kui peaks otsustatama, et koolikohustuse iga tuleb muuta, siis tuleb muuta ka PGS-i. Isiklikult arvan, et võiks arutleda ka selle üle, kas kooliaasta võiks olla pikem − see vähendaks igapäevast koormust.

Aga vanade tavade muutmine tekitab emotsioone. Nii et võtame rahulikult.

Kui palju on haridusse tulemas euroraha? Kas rõhk on endiselt betoonil?

Järgmisel perioodil on meil 446 miljonit eurot (koos kaasfinantseeringuga) ELi raha. Üle poole, 241 miljoni, läheb koolivõrgu korrastamiseks, seega infrastruktuuri. Eelmisel perioodil oli põhirõhk kutseharidusel, nüüd üldharidusel. Arvan, et see on mõistlik. Kütame ju tühje maju liiga palju. Tegemist on viimase märkimisväärse ELi vahendite eraldamisega. Seega on viimane võimalus saada nii suurt rahastust üldharidusse.

Väga hea, et suudame koolivõrgu korrastamisse saata nii märkimisväärsed summad, arvestades, et omavalitsused suudavad investeerida väga tagasihoidlikult. Kui räägime gümnaasiumihariduse kvaliteedi tagamisest tingimustes, kus väheneb õpilaste arv, peame koondama gümnaasiume keskustesse.

Siit tekib paljude omavalitsuste jaoks küsimus, et kui paneme gümnaasiumid kinni, jääb maja ju alles. Sellest meetmest läheb hulk raha riigigümnaasiumide loomiseks, aga ka kohalikele omavalitsustele põhikoolide rekonstrueerimise toetuseks. Paljudes kohtades tähendab see suurte koolihoonete korruste või tiibade mahavõtmist. Vastasel juhul on nii, et mõnes maakonnas on praegu õpilase kohta 17 ruutmeetrit ja aastaks 2030 juba 35 ruutmeetrit, mis on palju rohkem kui kodus inimese kohta.

Need muutused on väga vajalikud. Minu prioriteet on, et seda raha saaks kasutada maksimaalselt suur hulk kohalikke omavalitsusi, et nad saaksid oma koolide õppekeskkonnad nüüdisaegseks teha. Olen kogu aeg omavalitsustele öelnud: me peame selle raha mõistlikult ära kasutama, et saaksime maksimaalselt hea tulemuse ja meie koolivõrk ei vajaks lähikümnenditel enam selliseid investeeringuid.

Kadri Simm: kooseluseadus kui samasooliste autonoomia garantii

Kui me suuname inimest liigselt mingit kindlat elu elama, siis ei murra me mitte ainult tema loomust, vaid ei austa ka teda kui täiskasvanud ja täisväärtuslikku inimest, märkis Tartu Ülikooli praktilise filosoofia dotsent Kadri Simm riigikogus kooseluseaduse arvamusseminaril peetud ettekandes. Postimehe arvamusportaal avaldab ettekande teksti kärbitud kujul.

Tahaksin rääkida põhimõtetest, mis on kooseluseaduse filosoofiliseks tuumaks. Rääkida neist signaalidest, mida just seaduse samasooliste kooselu puudutav osa meile ühiskonnas edastab.

Toetudes moraali- ja poliitikafilosoofiale, millega ka igapäevaselt tegelen, uurin kõigepealt, mis on moraalinormid ja kust nad tulevad. Teiseks räägin sallivuse fundamentaalsest olulisusest individuaalses ning ühiskondlikus plaanis.

Kas moraalinormid on midagi, mida me loome, või midagi, mida me avastame? Esimesel juhul on selge, et just meie, inimesed, oleme vastutavad moraalireeglite sisu osas. Teisel juhul on tegemist arusaamaga, et moraalireeglid on olemas mõnes mõttes inimesest sõltumatult, need on näiteks loodud jumala poolt või kehtivad nad samamoodi nagu näiteks loodusseadused ja põhiküsimus on epistemoloogilist laadi – kuidas me saame teada, millised need kehtivad normid on?

Tänase ettekande kontekstis võtan eelduseks, et siiski meie ise oleme moraalinormide loojad.

Kuigi inimõigused on juurtega kinni mitmetes erinevates traditsioonides (Kantilik inimväärikuse teooria või erinevad religioossed tekstid inimeste fundamentaalsest võrdsusest), tahaksin täna rääkida liberalismist kui ühest asjakohasest allikast. Tahaksin pöörduda korraks ühe liberalismi suurkuju, J.S. Milli ja tema aastal 1859 ilmunud töö «Vabadusest» juurde. Ma leian, et sealne argumentatsioon on vägagi relevantne Eestis praegu seoses kooseluseaduse debattidega.

Erinevad inimesed kasvavad ja õitsevad erinevalt. Kuidas on võimalik ühiskondlik koostöö olukorras, kus me küll jagame põhivajadusi, aga selles osas, mis puudutab nö inimõitsengut ja arengut, on vajadused erinevad?

Mill oli veendunud, et inimene peab saama ise valida, milline on tema jaoks hea elu ja ainult see autonoomne protsess, mille käigus hea elu otsitakse ja loodetavasti leitakse, on väärtuslik (mõnes mõttes protseduuriline lähenemine – kui ma ise ei ole oma elu kohta otsuseid langetanud, kui need otsused on tehtud minu eest ja ma ei võta vastutust nende otsuste eest, siis pole ka minu elu nö täiel rinnal elatud elu).

Tema teoorias on autonoomia ja erinevusi aktsepteeriv ühiskond omavahel tihedalt seotud, sest me saame olla tõeliselt autonoomsed ja oma elu üle otsustajad ainult siis, kui meile on ka reaalselt avatud võimalused oma elu erinevalt elada. Kui alternatiive ei ole, kui valikuvabadust ei ole, siis pole ka autonoomiat vaja. Ehk siis – erinevusi mitte-aktsepteeriv ühiskond ei võimalda ka sisuliselt oma kodanikele autonoomseid otsuseid.

Erinevus ja erinevuste aktsepteerimine läbi sallivuse ei ole seega mitte mingi eesmärk omaette, vaid tegelikult pelgalt vahend selleks, et võimalikult paljudele inimestele antaks võimalus heaks eluks, õitsenguks, oma autonoomsete otsuste langetamiseks.

Kui me suuname inimest liigselt mingit kindlat elu elama, siis ei murra me mitte ainult tema loomust, vaid ei austa ka teda kui täiskasvanud ja täisväärtuslikku inimest. Me ei austa tema otsuseid teha oma plaane ja valikuid oma tuleviku osas ja tänase diskussiooni kontekstis tahame me kahele täiskasvanud vastutusvõimelise inimesele ka ette kirjutada, keda nad tohivad armastada ja keda ei tohi, kellega koos nad tohivad oma elu jagada ja kellega mitte. Loomulikult ei ütle üksi seadus seda just selliste sõnadega, aga fakt, et Eestis ei ole praegu samasoolistel paaridel mitte mingisugust ühiskondlikult tunnustatud staatust, saadab sisuliselt just sellise sõnumi.

Lisaks sellele, et erinevuste ühiskondlik aktsepteerimine võimaldab sisuliselt individuaalseid autonoomseid otsuseid ja seetõttu toetab ka individuaalseid õnnepüüdlusi, on erinevuste aktsepteerimine Milli arvates ülioluline ka ühiskondliku arengu vaatepunktist. Ainult vaidluses selgub tõde ja erinevate alternatiivide kaalumine võimaldab kokkuvõttes ja pikas perspektiivis ka paremaid otsuseid võrreldes olukorraga, kus õiged lahendused on ette defineeritud ja kohustuslikud.

Kus on vabaduse piir?

Mill muidugi ei argumenteeri absoluutse individuaalse vabaduse poolt,  vaid ikka nii, et ühe inimese vabaduse piir läheb sealt, kust algab teise inimese vabadus.  Inimese otsustusvabaduse piiramine on põhjendatud ainult teise inimese või ühiskonna enesekaitseks. Ja see on minu arvates ka see sisulisem diskussioonikoht tänases Eesti debatis – kas ja kuivõrd võib samasooliste kooselu ühiskondlik aktsepteerimine tuua kaasa tõsiseid negatiivseid tagajärgi teistele inimestele ja Eesti riigile tervikuna?

Küsigem nüüd siis otse, kas kooseluseadus ja eriti selle samasooliste kooselu puudutav osa, mis võimaldaks ka samasoolistele vabaduse olla avalikult ja ühiskonna poolt aktsepteerituna kooselus, toob kaasa ühiskonna tugevat kahjustamist? Kui jah, siis ei pea seda lubatama ka J.S.Milli liberalismist lähtuvalt. Aga kui ühiskonda ei kahjustata, siis arusaamad, et homoseksuaalsus on patt, ebamoraalne, vale, teeb neid endid õnnetuks, ei meeldi mulle jne ei puutu asjasse – inimesed peavad olema vabad tegema ka oma elu kahjustavaid otsuseid. Seega jäävad siin kõrvale kõik need argumendid, mis peavad homoseksuaalsust olemuslikult ebamoraalseks ja jäävad argumendid homoseksuaalsuse võimalikest ühiskondlikest tagajärgedest.

Eesti debatis on kõlanud mure Eesti rahva ja Eesti perekonna tuleviku ohustatusest seoses kooseluseadusega. See on kahtlemata oluline ja muretsemist väärt teema. Kuidas saaksime uurida, kas sellel murel on ka alust? Tuleks vaadata, kuidas mõjutavad üksteist mitu erinevat muutujat. Lähiminevikus on üks muutuja olnud konstantne – samasooliste kooselu ei ole Eestis olnud seaduslikult reguleeritud ega tunnustatud.

Eesti rahva tuleviku osas võiksime muutujaks võtta näiteks sündivuse ja siin on viimasel paarikümnel aastal olnud suur dünaamika (u 13 000 - 20 000 last aastas). Eesti perekonnaga seonduvalt on trendid samuti olemas -  juba mõnda aega sünnib enamik Eesti lapsi väljaspool ametlikult registreeritud abielu. Kuna samasooliste kooselu registreerimine on olnud terve selle aja võimatu, siis on selge, et suuri muutusi sündivuse ja abielutraditsioonide osas saab ja tulebki selgitada hoopis millegi muuga.  

Kokkuvõttes olen seisukohal, et kooseluseaduse vastuvõtmine ei oma Eesti ühiskonnale piisavalt tugevaid negatiivseid tagajärgi (seda kinnitab ka teiste riikide kogemus), positiivseks tagajärjeks on aga inimeste autonoomia tugevnemine ja keskkonna loomine, kus inimesed omavad ise sisulist kontrolli oma elu määravate otsuste üle.

Ma rääkisin alguses inimõigustest. Kas kaks täiskasvanud vastutusvõimelist inimest tohivad omavahelist armastust manifesteerida ning saada sellele ka ümbritseva ühiskonna tunnustust? Ma arvan, et meil Eestis ühiskondlikult ei ole midagi kaotada, kui me anname inimestele võimaluse oma kooselu niimoodi kinnistada ning anname neile kindluse, et teised neid perekonnana tunnustavad.

Politsei otsib Narva arestikambrist põgenenud vahialust

Ida prefektuuri Narva kriminaaltalitus otsib 33-aastast Vladimir Rezanovit, kes põgenes täna kella 17 paiku Narva arestikambrist.

Meest kahtlustatakse erinevates varavastastes kuritegudes.

Kõigil, kel on infot mehe asukoha kohta, palub politsei helistada telefonil 53001066 või politsei lühinumbril 110.

Vene viina embargo kahjustaks Livikot

Vene viina sisseveo keelamine Euroopasse mõjutab Livikot siis, kui Venemaa rakendab alkoholi suhtes vastusanktsioonid.

„Liviko suudaks vastusanktsioonide puhul tõenäoliselt Eestis maha müüa Venemaale saadetava Viru Valge, mis mahuks Vene viinast tühjaks jäävasse nišši,“ ütles Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi. „Kuid suuremaosa meie ekspordist moodustab Vana Tallinn, millele oleks palju keerulisem uusi turge leida.“

Eksport moodustab 30 protsenti Liviko ligi 135 miljoni euro suurusest aastakäibest. Ekspordimahust viiendiku saadab ettevõte Venemaale.

„Ehkki sanktsioonid kahjustavad meie äri igal juhul, ei löö need meid jalust, sest töötame niikuinii iga päev uute turgude nimel,“ lisas Kalvi.

Venemaa, Valgevene ja Ukraina viinad moodustavad Eesti turust ligi viiendiku.

Piltuudis: Mariupoli elanikud kaevavad linna kaitseks kaevikuid

Ukraina idaosas Mariupolis tulid elanikud täna valitsusvägedele appi linna kaitseks kaevikuid kaevama, et kaitsta linna separatistide või Vene vägede rünnaku eest. Valitsusväed vallutasid juunis Mariupoli separatistidelt tagasi.

Poola välisminister nimetas Ukraina konflikti sõjaks

Poola välisminister Radoslaw Sikorski nimetas naaberriigis Ukrainas käivat verist konflikti reedel sõjaks.

«See näeb välja kui sõda, kostab kui sõda ja tapab kui sõda, see on sõda,» kirjutas Sikorski Twitteris vastuseks oma Rootsi kolleegi Carl Bildti säutsule: «Me peame nimetama asju õigete nimedega. See on teine Venemaa invasioon Ukrainasse ühe aasta jooksul.»

Lääs on süüdistanud Venemaad otseses sekkumises eskaleeruvasse konflikti.

Moskva on korduvalt eitanud Lääne süüdistusi vägede saatmises Ida-Ukrainasse, kuigi oli varem sel nädalal sunnitud möönma oma sõdurite "eksimist" Ukrainasse.

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni sõnul on Moskva õõnsatest eitustest hoolimata selge, et üle piiri Ukrainasse on läinud nii Vene sõdureid kui relvi.

ÜRO hinnangul on konflikt praeguseks nõudnud ligi 2600 inimese elu.

Venemaa sõjaline liit pakkus rahuvalveoperatsiooni

Venemaa juhitav sõjaline liit Kollektiivse Julgeolekuleppe Organisatsioon (KJLO) on vajadusel valmis rahuvalveoperatsiooniks, ütles täna organisatsiooni juht Nikolai Bordjuža.

Bordjuža sõnul on Kollektiivse Julgeolekuleppe Organisatsioon valmis osalema rahuvalveoperatsioonis ükskõik kui raske see ka poleks.

KJLO liidrid võivad otsustada rahuvalvajate paigutamise liikmesriikide territooriumile või väljaspoole, lausus ta.

Lisaks Venemaale kuuluvad organisatsiooni Armeenia, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan.

Venemaa on varem sekkunud piirkonna konfliktidesse, seal hulgas Moldovas ja Gruusias, nimetades oma vägesid rahuvalvajateks.

Leedu president nõuab trahvi sõda õhutavatele telekanalitele

Leedu president Dalia Grybauskaitė tegi ettepaneku, mille kohaselt vähemalt 90 protsenti Leedus edastatavatest televisiooniprogrammidest peaks olema Euroopa Liidu ametlikes keeltes ja soovitas trahvi sõja õhutamise ja riigi iseseisvuse rikkumise eest.

President tegi ettepanekud parlamendile esitatud avalikkusele informatsiooni edastamise seaduse muudatustes.

Grybauskaitė sõnul pakkus ta meetmed välja seoses inforünnakute ja vaenuliku propaganda sagenemisega.

Muudatusettepanekute kohaselt võib sõja õhutamine ja propaganda, üleskutsed Leedu suveräänsuse ja iseseisvuse rikkumiseks viia selleni, et Leedu raadio ja televisioonikomisjon kaalub ülekandeloa tühistamist või määrab rahatrahvi. Presidendikantselei sõnul kehtib samalaadne süsteem Saksamaal, Prantsusmaal, Sloveenias ja Maltal.

«Keegi ei kahtle, et infojulgeolek on osa rahvuslikust julgeolekust,» ütles Grybauskaitė seadusmuudatusi põhjendades.

Vene duuma tahab piirata venelaste turismireise lääneriikidesse

Venemaa riigiduumas arutatakse lääneriikidele uute vastusanktsioonide kehtestamist, muu hulgas tahetakse piirata oma kodanike reisimist Venemaasse agressiivselt suhtuvatesse riikidesse, kirjutab Vedomosti.

Näiteks kaalutakse lääneriikidesse reisijatele turismimaksu kehtestamist.

Riigiduumas on soovitatud kasutusele võtta mõiste «agressiivsed riigid», need on riigid, mis poodavad Venemaa-vastaseid sanktsioone. Muu hulgas on tehtud ettepanek, et agressiivsete riikide firmade tegevus Venemaal tuleks keelata.

Welt: Vene kaaviari, viina ja teemante ähvardavad ELi sanktsioonid

Brüsselis valmistab Euroopa Liit ette uusi sanktsioone, mis eriti rängalt võivad tabada Venemaad. Täna pärastlõunal kohtuvad 28 liikmesriigi välisministrid mitteametlikult Milanos, et arutada Ukraina kriisi küsimust ja uusi võimalikke sanktsioone, mille kehtestamises võidakse homsel ülemkogul kokku leppida.

Saksa väljaanne Welt kirjutas Brüsseli diplomaatilistele ringkondadele viidates, et uued sanktsioonid võivad sihikule võtta Venemaalt pärit luksuskaubad. Kõne all on kaaviar, viin kuid ka teemandid. Venemaa on üks maailma suurimaid teemandieksportijaid ja seega võib uus piirang riiki valusalt tabada.

Nendest nn kolmanda ja viimase astme majandussanktsioonide kehtestamisest on EL seni hoidnud, kuid küsimus on juba mitu nädalal arutluse all olnud.

Putin võrdles olukorda Ida-Ukrainas Leningradi blokaadiga

Mitmed uudisteagentuurid edastasid, et Venemaa president Vladimir Putin võrdles olukorda Ida-Ukrainas Leningradi blokaadiga.

Putin esines täna Moskva lähedal noortelaagris.

«Ukraina armee on ümber piiranud nii linnad kui külad, eesmärgiga lõhkuda infrastruktuur. See olukord meenutab Teise maailmasõja ajal toimunud sündmusi kui natsi-Saksamaa armee piiras Venemaa linnu, kaasa arvatud Leningradi,» lausus Putin.

Putini arvates peaks Ukraina valitsus kiiremas korras alustama läbirääkimisi Ida-Ukraina separatistidega.

Ukraina võimud on keeldunud separatistidega läbirääkimisi pidamast põhjusel, et nende arvates on nad Moskva käepikendus.

Wikipedia: Leningradi blokaad algas 8. septembril 1941 ja kestis 27. jaanuarini 1944.

See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid sõjalisi aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest.

Putin: venelased ja ukrainlased on praktiliselt üks rahvas

Vene president Vladimir Putin teatas täna, et Ukraina kriisi näol on tegu tragöödiaga, kuna ukrainlased ja venelased on praktiliselt üks rahvas.

«Inimesed, kel on oma vaated ajaloost ja meie riigi ajaloost võivad minuga vaielda, kuid mulle näib, et venelased ja ukrainlased on praktiliselt üks rahvas,» sõnas Putin täna Moskva lähedal noortelaagris esinedes.

Türgi avalikustas uue Erdoğani-sõbraliku valitsuse koosseisu

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kiitis heaks uue valitsuskabineti, mis koosneb suuresti tema ustavatest liitlastest.

Kõige tähelepanuväärsema käiguna saab Türgi uueks välisministriks endine Euroopa asjade minister Mevlüt Çavuşoğlu. Peaministri töö võttis Erdoğanilt eile üle Ahmet Davutoğlu, kes oli 2008. aastast olnud ise riigi välisminister, kirjutab uudisteagentuur AFP.

Çavuşoğlu valimine välisministriks peaks rahustavalt mõjuma nii USAle kui ka Euroopa Liidule ning talt oodatakse Türgi seni üliambitsioonika välispoliitika tasakaalustamist.

Endine president Abdullah Gül, keda peeti varem Erdoğan lähedaseks liitlaselt, paistab nüüd ebasoosingusse sattunud olevat, sest uues valitsuses tal kohta pole.

Tähtsamad ministri nagu asepeaminister Ali Babacan ja rahandusminister Mehmet Şimşek jäävad oma ametipostidele. Asepeaministriks saab ka Erdoğani endine nõunik Yalçın Akdoğan, kes pole enne valitsusse kuulunud.  

Aysenur Islam on Türgi uue valitsuse ainus naissoost liige ning tema täidab perekonna ja sotsiaalpoliitika ministri kohta.  

Erdoğan kiitis täna presidendipalees Davutoğlu valitsuse heaks.

Merkel: Vene käigud Ukrainas nõuavad selgitust

Vene käigud Ukraina territooriumil küündivad sõjalise sekkumiseni, teatas täna Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli pressiesindaja.

«Ukraina piiril toimuvad korduvad rikkumised küündivad sõjalise sekkumiseni ja me ootame Vene poolelt selgitust,» sõnas Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert täna. «See on väga tõsine ja raskesti õigustatav sündmuste areng,» lisas Seibert.

Ukraina esileedi kandis lipupäeval 50-eurost kleiti

Ukraina presidendiproua Marina Porošenko näitas möödunud pühapäeval riigi lipupäeva pidustustel, et elegantne ja esileedile sobiv riietus ei pea maksma sugugi üüratult palju. Pastellkollane kleit, milles ta Püha Sofia katedraali teenistusele tuli, oli massitoode Ukraina oma brändilt MustHave ja maksis 899 grivnat ehk ligi 52 eurot.

Tema 14-aastased kaksikud tütred kandsid sama kujundusega kleite, üks sinist ja teine valget.

Porošenko stiilikonsultant ostis need kleidid MustHave’ilt vaid päev enne lipupäeva tseremooniat. Nagu kirjutab ajaleht Kyiv Post, paistab, et igaühele kättesaadavate massitoote rõivaste valimine on sihilik samm – soov näidata presidendi pere lähedust tavaukrainlastega.

MustHave’i pressiesindaja Alina Jelovenkova sõnul olid tema kolleegid rabatud, kui said moekriitikult ja presidendiproua isiklikult stiilikonsultandilt Zoja Zvõnjatskivskalt päev enne lipupäeva kõne. Ta palus neilt proovimiseks kaheksat kleiti, millest kolm ära osteti.

MustHave’i töötajad teadsid vaid, et kleidid pannakse selga ametlikule üritusele. «Ta ei öelnud, kes neid kleite kannab,» jutustas Jelovenkova. «Hilja õhtul öeldi meile, et kleidid osteti, et neid saaksid kanda esileedi ja tema tütred. See oli suur šokk ja ma ausalt ei suutnud seda alguses uskuda.»

Marina Porošenko (52) ja Petro Porošenko (48) abiellusid 1984. aastal. Aasta hiljem sündis nende esimene laps poeg Oleksõi, kaksikud tütred Jevhenija ja Oleksandra sündisid aastal 2000 ning noorim poeg Mõhhailo aastal 2001. Marina Porošenko on erialalt kardioloog. Porošenkod kuuluvad Ukraina õigeusu kirikusse ja endine president Viktor Juštšenko on nende laste ristiisa.

 

Jatsenjuk: Ukraina üritab NATO liikmeks saada

Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ütles täna, et Ukraina valitsus otsib võimalusi NATOga liitumiseks ja esitab vastava seaduseelnõu parlamendile, lõpetamaks «blokiväline» poliitika.

«Valitsus esitab ülemraadale eelnõu Ukraina bloki mitteliikmelisuse staatuse katkestamiseks ja Ukraina tagasipöördumiseks NATO liikmeks saamise kursile,» sõnas täna Jatsenjuk.

Kui ülemraada otsustab seaduseelnõu heaks kiita, keelaks see Ukrainal liitumast ühegi teise majandusliku, poliitilise või muud liiki ühendusega, mis välistaks riigi lõpliku eesmärgi – liituda Euroopa Liiduga, sõnas Jatsenjuk.

«Seaduse vastuvõtmine tähendaks, et Ukrainale ei tohi Tolliliidu, Euraasia Liidu või iga muu ühenduse - mis pole põhimõtteliselt midagi rohkemat kui Venemaa Nõukogude Liit - liikmeks astuda,» ütles Jatsenjuk.

Ametiühing: Soomes rikutakse ulatuslikult välismaiste ehitajate õigusi

Välismaiste ehitustööliste õigusi rikutakse Soomes ulatuslikult, teatas Soome ehitustööliste ametiühing eile. Eriti halb on olukord neil, kes on pärit väljastpoolt Euroopa Liitu.

«Peaaegu kõigile neist makstakse liiga vähe, vähemalt nendel juhtudel, kui nad on Soome tööle saatnud mittesoomlasest tööandja. Tegelikult makstakse neile kõigile liiga vähe,» ütles ehitustööliste ametiühingu aseesimees Kyösti Suokas Soome rahvusringhäälingule YLE.

Suokase hinnangul on kõige halvem olukord nendel töölistel, kes pole pärit Euroopa Liidust.  

«Ligi 80 protsenti välismaistest ehitajatest on eestlased. Nüüdseks teavad nad, kuidas paremat palka välja nõuda. Nad teavad, et nad ei pea töötama alamäärase palga eest. Kuid mida kaugemalt tööline tuleb, seda tõenäolisem on, et tema õigusi rikutakse,» sõnas Suokas.

Ametiühingu hinnangu töötab riigis 20 000-30 000 ehitajat, enamik pealinnas Helsingis ja selle lähedal.

Ukraina rahvuskaart teatas Komsomolske linna vallutamisest

Ukraina rahvuskaardi brigaad on saavutanud kontrolli Donetski oblastis Starobeševe piirkonnas asuva Komsomolske linna üle, teatas rahvuskaart reede hommikul pressiteates.

«Kokkupõrgetes sai viga kolm sõdurit. Neil on osutatud arstiabi,» ütles ta.

Brigaad on kindlustanud ka Mariupoli linna kaitsesüsteeme.

Interfax ei ole seni teistest allikatest rahvuskaardi teatele kinnitust leidnud.

Komsomolskes elas 2011. aasta alguse seisuga 11 900 inimest. Linn asub 20 kilomeetri kaugusel Vene piirist ning kaheksa kilomeetrit separatistide kontrolli all olevast Starobeševest idas.

Ukraina teatas eile riigi kaguosas asuva Novoazovski ja teiste ümbruskonna linnade langemisest Vene regulaarvägede kätte.

Kiievi teatel juhivad Vene väed separatistide vastupealetungi Donetski ja Luganski oblastites. USA andmeil on Venemaa saatnud naaberriigi territooriumile uusi tanki- ja soomukikolonne.

NATO hinnangul tegutseb Ukrainas enam kui 1000 Vene sõjaväelast.

Island sulges purskama hakanud vulkaani kohal õhuruumi

Island tõstis täna pärast vulkaani purskamahakkamist lennuhäire hoiatustaseme neljapunktilise skaala kõrgemale ehk punasele tasandile ja sulges riigi põhjaosa kohal lennuruumi, teatas täna riigi kodanikukaitseministeerium.

Õhuruum Bárðarbunga vulkaani kohal suleti siis, kui see kohaliku aja järgi peatselt pärast keskööd purskama hakkas. Punane tasand tähistab seda, et vulkaan võib tõenäoliselt välja paisata märkimisväärse tuhapilve.

Islandi võimud sulgesid möödud laupäeval ka õhuruumi Dyngjujökulli liustiku all registreeriti väike vulkaanipurse. Õhuruum avati taas päev hiljem.

Islandi ametnike sõnul Bárðarbunga purse Euroopa lennuliiklusele mõju ei avalda.

Kanadas sattus Aasia turistide tuuribuss ränka õnnetusse

Kanadas said viga kõik reisijad, kuid Aasia turiste täis tuuribuss Briti Kolumbia provintsis kiirteelt maha sõitis ja ümber läks. Pardal viibis õnnetuse hetkel 56 inimest ning kuus neist said raskelt ning 15 eluohtlikult viga, teatasid kohalikud võimud.

Õnnetus toimus kohaliku aja järgi kell kolm pärastlõunal Vancouverist umbes 240 kilomeetrit kirdes ning selle põhjus on selgitamisel.

Provintsi meedikute sõnul oli sündmuskohal vähemalt 25 kiirabiautot ja –helikopterit. 40 vigastatut toimetati Kamloopsi Royal Inland’i haiglasse, teatas Briti Kolumnbia tervishoiuministeerium eile õhtul.  

Obama lubas kinnitada Eestis USA pühendumust NATO liitlaste kaitsele

USA president Barack Obama ütles eile, et kinnitab järgmisel nädalal Eestit külastades pühendumust NATO liitlaste kaitsmisele.

«Kinnitan Eestis meie vankumatut pühendumust NATO liitlastele kaitsele,» ütles Obama Washingtonis pressikonverentsil.

Ta rõhutas, et ei kavatse Ukrainale sõjalist abi anda, vaid kavatseb mobiliseerida rahvusvahelise kogukonna poliitiliseks surveks Venemaale.

«Me ei kavatse Ukrainas sõjalist jõudu kasutada,» ütles Obama.

«Me ei kavatse Ukrainas sõjalist jõudu kasutada,» ütles Obama.

Ühendriikide president ei nimetanud Vene vägede Ukrainas viibimist invasiooniks, kasutades leebemat terminit sissetung.

«Pidage meeles, et ma lähen NATO konverentsile. Ukraina ei ole NATO liige, aga paljud läheduses asuvad riigid on. Ja me suhtume väga tõsiselt oma artikkel 5 kohustusse üksteist kaitsta, ja see tähendab nii NATO kõige väiksemat kui kõige suuremat liiget. Ja sestap on see NATO kohtumine minu arvates osalt nii tähtis just sellepärast, et koondada uuesti tähelepanu NATO olulisele funktsioonile, milleks on tagada, et iga riik annab panuse artikkel 5 tagatiste lubaduse täitmisse,» rääkis Obama

«Põhjus, miks ma lähen Eestisse, on anda eestlastele teada, et meil on oma lepinguliste kohustuste täitmise jutuga tõsi taga. Ukrainaga meil niisuguseid lepingulisi kohustusi ei ole. Sellest hoolimata seisame me nendega õlg õla kõrval ja me ei tee mitte üksnes kõvasti diplomaatilist tööd, vaid toetame neid ka rahaliselt, et tagada neile parimad võimalused lahendada see kahtlemata väga raske olukord,» lausus ta.

Leedu nimetas eile Vene relvajõudude tegevust Ukrainas ilmselgeks sõjaliseks invasiooniks.

Obama kohtub järgmisel kolmapäeval Eestis Balti riikide presidentidega ning suundub seejärel Walesis peetavale NATO tippkohtumisele.

Seened või surm: ämbritega lätlased kuule trotsimas

Läti on ärevil seeneliste pärast, kes on tatikate ja puravike palavikus seadnud ohtu oma elud.

Seenehooaja käivitudes on Adaži sõjaväepolügoonil – kus kus parasjagu käivad tihedad õppused – pargitud teeveerde arvukalt autosid, kirjeldab Dienas Bizness.

Keelumärkidele vaatamata on inimesed seadnud sammud puude vahele, kus nad tulistamise tärina taustal tatikaid korjavad – mõned lausa laskeväljal.

«Nii ilusti pääsesin nende käest. Pole hullu, meil pole ju sõda, need on kõigest õppused,» ütles telekanali TV5 reporterile naine nimega Vineta. «Mulle öeldi, et teed mööda tohib. Me seal ääres korjasime. Seal kus on polügon, seal on väga palju puravikke,» lisas Natalja.

Kui üldiselt arvatakse, et sõdurid harjutavad vaid paukpadrunitega, siis selgub, et see pole tõsi. Nagu selgitasid telesaates «Kriminal+» Läti kaitsejõudude esindajad, lastakse ka lahingukuulidega.

Et keegi haavata ei saaks, tuleb instruktoritel olla väga valvsad – niipea kui nähakse lähenemas ämbriga inimest, tuleb õppustel osalejatel laskmisega pausi pidada ning seeneline eemale juhatada.

Esialgu üritavad kaitseväelased kodanikke heaga korrale kutsuda. Kui see ei aita, sekkub juba politsei.

Ukraina taotleb USA-lt NATO-välise liitlase staatust

Ukraina kavatseb taotleda USA-lt tähtsa NATO-välise liitlase staatust, seisis riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu täna vastu võetud otsuses.

«Meie riik loodab USA abile, sealhulgas erilise staatuse kaudu peamise mitte-NATO liitlasena,» ütles nõukogu asesekretär Mõhhailo Koval.

Otsus vajab jõustumiseks president Petro Porošenko heakskiitu.

Porošenko tegi varem ettepaneku taotleda riigi julgeolekut tugevdava meetmena Ühendriikide kongressilt Ukrainale mitte-NATO liitlase staatuse andmist, mis sarnaneks Iisraelile, Austraaliale ja Filipiinidele omistatud staatusega.

Ukraina välisminister Pavlo Klimkin ütles eelmisel kuul, et Washington kaalub Ukrainale liitlase staatuse andmist ning see pakuks Ukrainale uusi, unikaalseid võimalusi.

Eesti kingib Iraagi kurdidele miljon padrunit

Toetamaks Iraagi kurdide võitlust vägivaldse islamistliku rühmitusega Islamiriik annetab Eesti neile miljon Nõukogude päritolu relvadele toodetud kuulipildujapadrunit.

«Kõnealune laskemoon on soetatud aastatel 1993–1995. NATO standarditele vastavat laskemoona kasutavale Eesti kaitseväele nimetatud padrunid ei sobi,» selgitas kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Peeter Tali.

Tema sõnul põhineb Eesti otsus toetada Kurdistani julgeolekujõude Euroopa Liidu välisasjade nõukogu suunisel, mis toetas 15. augustil liikmesriikide valmisolekut anda vastusena Kurdi regionaalvalitsuse palvele lisaks humanitaarabile ka relvastusabi.

«Eesti mõistab karmilt hukka rühmituse Islamiriik juhitavate äärmuslaste vägivalla Iraagis ning sellega kaasnevad massilised inimõigusrikkumised,» jätkas Tali.

«Islamiriik on seadnud ohtu terve piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse. Iraagi sõjavägi ja nende koosseisus olevad Kurdistani julgeolekujõud ehk pešmerga püüavad äärmuslaste edasitungi peatada,» lisas ta.

Tali sõnul on lisaks Eestile kurdidele relvaabi valmis andma Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Kanada, Saksamaa, Tšehhi, Itaalia, Prantsusmaa ja Horvaatia.

Eesti abisaadetis kaalub ligi 28 tonni ja seisab 29 euro alusel. Padrunid viivad kurdidele kätte liitlasriikide relvajõud oma õhutranspordiga.

«Eesti on ka varasemalt toetanud globaalse julgeoleku saavutamise eesmärgil arengujärgus riikide relvajõudude ülesehitamist,» meenutas kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja. «2005. aastal toetas Eesti Iraagi julgeolekujõudude ülesehitamist 2400 automaattulirelva ning suure koguse laskemoonaga (2,7 miljonit padrunit). 2007. aastal annetas Eesti Afganistani julgeolekujõududele 4000 Kalašnikovi tüüpi automaattulirelva ja 4,6 miljonit padrunit.»

Möödunud nädalal teatas välisministeerium Eesti abist praegu Iraagis valitseva humanitaarkatastroofi leevendamiseks. Selleks otstarbeks eraldas välisministeerium ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametile (UNHCR) 70 000 eurot.

Igor Taro Ukraina päevik: 28.08

Vene vägede suured grupeeringud on võtnud möödunud ööpäeval Donetski oblasti lõunaosas enda kontrolli alla asulaid ja territooriume. Ukraina väed on lahkunud Novoazovskist võitluseta ning valmistuvad Mariupoli kaitseks.

Usun, et ma ei pane väga palju mööda, kui pakun, et kõik, mis jääb ida poole joonest Donetsk-Starobeševe-Telmanove-Novoazovsk on juba või üsna pea sattumas Vene sõjaväe kontrolli alla. Lisaks Novoazovksile on venelased hõivanud ka sellest põhjas asuvad olulised magistraalid, mis välistab ukrainlaste üksuste juurdepääsu. Nagu arvata võib, on venelased mingil määral kindlustanud end õhurünnakute eest. Tõenäoliselt on tegu lühimaa kompleksidega Pantsir-S1. Seetõttu pole me möödunud ööpäeval näinud teateid Ukraina-poolsest tegutsemisest taevas ja hetkel isegi üritamist õhust Venemaa ulatuslikku sissetungi piirata.

Ukraina lennukid on tegutsenud terroristide tagalas Hartsõzkis ning kusagil Donetski-Luganski oblastite vahel, kus on rünnatud ja mingil määral hävitatud vastase kolonne. Hetkel tundub, et Luganski, Stahhanovi-Altševski, Gorlivka ning Donetskist põhjas olev suund on täiesti teisejärgulised teemad. Kogu pilk on ikkagi lõuna-rindel ja seal toimuval.

Saur-Mogila kõrgendik on Ukraina armee poolt hüljatud ja see on ka arusaadav, sest piirkonna üksused on sattunud tänu Vene armee massiivsele pealetungile piiramisrõngasse. Samuti, nagu Ilovaiski all. Ja Ukraina väejuhatuse esmaseks mureks peaks olema nende üksuste väljatoomine. Üsna imelikult mõjuvad jätkuvalt ametlikul kaardil püsivad ukraina lipukesed Miusinski, Saur-Mogila, Novoazovski peal. Kõigile on ammu selge, et ukraina üksusi seal enam pole. Mulle on arusaamatu selle pressiosakonna töö, kui maailmalt oodatakse olukorra adekvaatset hindamist, kuid avaldatakse tegelikkusele (ja enda infole) mittevastavat pilti.

Ukraina vägede suureks probleemiks hetkel on liigne hajutatus kogu operatsioonialal, kuna varasem olukord oli kardinaalselt teistsugune ja nõudis ka pisut teistmoodi lähenemist.

Augusti keskpaigaks hakkas Putinile selgeks saama, et Girkini ja Bolotovi juhitavatest terrorijõukudest pole Ukraina armeele vastast. Ma arvan, et umbes sel hetkel, kui ukrainlased suutsid Donetski ja Luganski grupeeringud isoleerida ning hakkasid valmistuma linnade vabastamiseks, sai Venemaa peastaap käsu alustada sissetungi juba regulaarvägede üksuste kaupa, mitte enam lihtsalt tehnika ja vabatahtlike kolonnidega. Novoazovskis rinde avamine annab tunnistust, et ukrainlaste terrorivastane operatsioon oli olnud senimaani üsna edukas.

Mõistagi käib hetkel terroristide veebides kõva trall ja juubeldamine, et nende geniaalne vasturünnaku strateegia pani ukrainlased põgenema, kuid kuudepikkune nende tegevuse jälgimine annab alust arvata, et hetkel toimuvas pole kübetki Donetskis ja Luganskis pesitsevate «strateegide» panust. Teatavasti on alles hiljuti seal vankumatute autoriteetidena valitsenud Girgin, Borodai, Bolotov, Pušilin ja veel mitmed, teadmata suunas kadunud. Ukraina vägede suureks probleemiks hetkel on liigne hajutatus kogu operatsioonialal, kuna varasem olukord oli kardinaalselt teistsugune ja nõudis ka pisut teistmoodi lähenemist. Ukraina presidendi administratsiooni teatel ei kuulutata sõjaseisukorda sel põhjusel, et siis ei saa teised riigid Ukrainat enam aidata. Sõja kuulutamist oodatakse Putinilt. Tundub, et seda lähiajal ei tule. Venemaa esindaja ÜRO Julgeolekunõukogus ei ilmuta paranemise märke. Ma kirjutasin eile, et kui Putin lõpuks mingil põhjusel otsustab osalust tunnistada, siis tuleb mingi "rahule sundimise operatsiooni" muinasjutt. Ukraina armee peab asuma kaitsesse, vastast viivitama ja põhjustama venelastele seejuures võimalikult suuri kaotusi. Võitluseta taandumisel kaotavad nad kogu riigi.

Moskvas ülikooli lõpetanud ja korrespondendina töötanud Igor Taro Ukraina päevik ilmub originaalis tema Facebooki kontol. Postimees avaldab teksti autori nõusolekul. 

Putin nõuab lõksu jäänud Ukraina sõduritele humanitaarkoridori loomist

Venemaa president kutsus venemeelseid separatiste avama Ukraina kaguosas humanitaarkoridori, et Ukraina väed saaks mässuliste kätte langenud Novoazovki linnast lahkuda.

«Kutsun mässuliste vägesid üles ümberpiiratud Ukraina sõjaväelastele avama humanitaarkoridori, vältimaks ebavajalikke ohvreid ja andmaks neile võimaluse operatsioonitsoonist tagasi tõmbuda,» ütles Vladimir Putin täna öösel avaldatud teates.

Ukraina võimud teatasid eile, et on kaotanud Novoazovski linna, lisades, et mässulistele on appi saabunud Vene sõjaväelased. NATO teatel on Ukrainas tuhatkond Vene sõdurit.

Hollande nõuab eelarvereeglite leevendamise tippkohtumist

Prantsusmaa sotsialistist riigipea Francois Hollande esines üleskutsega korraldada erakorraline euroala tippkohtumine, kus tuleksid arutusele majanduskasvu kiirema käimalükkamise meetmed ning eelarvepuudujääkide kärpimise tempo pidurdamine.

«Euroopat ähvardab pikk ja võib-olla [isegi] lõputu stagnatsioon, kui me midagi ette ei võta,» vahendab Financial Times Prantsuse presidendi sõnu.

Vaid paar päeva pärast majandusministri Arnaud Montebourgi vallandamist valitsusest – viimase vihase rünnaku eest kasinuse aadressil Euroopas – andis Hollande teada, et eelarvepoliitika ümbertegemine kujutab endast siiski olulist elementi reageerimaks «erakorralistele asjaoludele», millega euroala silmitsi seisab – kängunud kasvule ja massilisele tööpuudusele.

«[Eelarvepaindlikkus] on eeltingimus Euroopa tagasitoomiseks kasvurööbastele, misläbi oleks võimalik vähendada tööpuudust,» selgitas Hollande.

Ta palus kutsuda kokku erakorralise euroala liidrite tippkohtumise, mis «läheks kaugemale» Jean-Claude Junckeri poolt lubatud kolmeaastasest 300 miljardi eurosest investeerimisprojektist.

Erakorralisel tippkohtumisel tuleks leppida kokku «[euroala eelarve]reeglitega sätestatud eelarvetasakaalu saavutamise tempo paindlikkuse ärakasutamises täiel määral, samal ajal kui me jätkame oma puudujääkide kärpimist».   

Ekspert: Venemaa uurib naaberriikide õhujõudude valmisolekut

Venemaa lennukid on sel nädalal juba kolmel korral loata Soome õhuruumi sisenenud.

Eile  lendas Venemaa transpordilennuk Antonov AN-74 keskpäeva paiku Porvoo ja Loviisa piirkonnas, mis on Soome-Venemaa piiriala, sisenedes Soome õhuruumi, edastab mtv.fi.

Rahvusvahelise julgeolekupoliitika asjatundja, britt Ian Anthony ei pea selliseid Venemaa-poolseid õhupiiri rikkumisi juhuslikeks.

«Üksikjuhtumite taga võivad olla tehnilised probleemid, kuid kui selliseid juhtumeid on mitu järjest, siis ei saa enam öelda, et tegemist oli juhusega,» selgitas Rootsi Stockholmi International Peace Research Instituudi juhina töötav Anthony.

Ta lisas, et maailmas on poliitiline olukord muutnud ning Venemaad võib huvitada naaberriikide õhujõudude valmisolek.

«Selliste lendudega võidakse koguda luureinfot mingi riigi õhujõudude tegutsemise kohta. Venemaa-poolsed õhupiiri riikumised ei käi vaid Soome lahe ümbruse riikide kohta, vaid Vene lennukeid on nähtud ka Suurbritannia õhuruumis,» teatas asjatundja.

Soome kaitseminister Carl Haglund mõistis Venemaa lennukite jätkuva Soome õhuruumi tungimise hukka.

Haglund siiski ei spekuleerinud, kas tegemist võib olla Venemaa nii-öelda kontroll-lendudega.

Soome nõuab Venemaalt oma õhuruumi tungimise selgitamist.

 

BBC: Vene meedia hakkas kirjutama invasioonist Ukrainasse

Eile teatasid nii Ukraina võimud kui ka NATO, et Vene väed on otseselt seotud võitlusega Ukraina kaguosas ning kuigi Kreml lükkas selle ümber, hakkasid sellekohased teated ilmuma ka Vene meedias.

Ajalehed ja veebiportaalid kasutavad Vene invasioonist kirjutades eelkõige Ukraina ja lääne meediaallikaid, kuid mõned neist on asunud ka küsima, kas Venemaa on nüüd sõjas.

Paljud Vene sotsiaalmeedia kasutajad arvavad, et Ukraina ründamises pole kahtlustki. Kiirelt populaarsust koguvad ka Twitteri viited #StopPutin ja #UkraineUnderAttack.

Vene peamised ajalehed on oma põhilood kirjutanud muudest teemadest kui Ukraina, näiteks Rossiskaja Gazeta valis selleks spordiuudise - Vene president Vladimir Putin külastas Moskvas uue jalgpallistaadioni Spartak avamistseremooniat.

Ukraina kriis leiab peamiselt mainimist seoses teisipäeval Minskis toimunud Ukraina-Tolliliidu tippkohtumisega, kus kohtusid ka Putin ja Ukraina president Petro Porošenko. Konstantin Bondarenko kirjutab väljaandes Nezavissimaja Gazeta: «Vladimir Putin näitas … et ta pole tülinorija ega diktaator, kuna agressorid ja diktaatorid läbi ei räägi.»

«Me ootame kõik, et meedia hakkaks kasutama sõna «sõda», kuigi poliitikud selle kasutuselevõtuga ei kiirusta,» kirjutab Twitteris Vene kommentaator Oleg Kozirev.

Siiski on sõda hakanud vaikselt ilmuma ka Vene meediasse.

Raadiojaama Ehho Moskvõ mainib seda selgesõnaliselt artiklis pealkirjaga: Ukrana ja Vene meedia: «Vene väed vallutasid Ukraina linna Novoazovski».

Päevaleht Moskovskii Komsomolets kirjutab aga Ukraina allikale viidates, et Ukraina siseministri nõunik on Moskvat süüdistanud täiemahulise sõjalise sissetungi algatamises.

«Kas me oleme sõjas?» küsib Vedomosti. «Ukraina territooriumil surma saanud või kinni võetud Vene sõdurite kohta käivad vastamata küsimused on jõudnud kriitilise piirini,»  kirjutab päevaleht oma juhtkirjas. «Kas Venemaa sõdib Ukraina vastu ning kui jah, mis põhjustel? Kui mitte, siis kes on värsketes haudades ja miks Ukraina salateenistused kuulavad inimesi üle?»

«See on sõda,» teatab aga kuulus Vene blogija Andrei Malgin. «Maskid on maha võetud. Ukrainas pole kunagi olnud mingeid mässulisi või separatiste.»

Temaga on nõus üks Putini aktiivsemaid kriitikuid, endine oligarh Mihhail Hodorkovski. «Me oleme tõesti Ukrainaga sõjas. Vananev juhtkond vajab verd. Ja meie oleme vaid, mattes samal ajal oma lapsi ja vendi. Enam me vait ei püsi,» kirjutab Hodorkovski Twitteris.

Teised sotsiaalmeedia kasutajad jäävad aga Vene invasiooni suhtes kahtlevale seisukohale. «Selge, et Venemaa annab Donetski mässulistele materiaalset ja muud abi, kuid otsene sissetung on praegu kinnitamata,» säutsub teine populaarne Vene blogija Rustem Adagamov.

Islandi Bárðarbunga vulkaan hakkas purskama

Islandi meteoroloogiteenistus andis hoiatuse, et Bárðarbunga vulkaan hakkas purskama.

Meteoroloogid edastasid, et Vatnajökulli liustiku all asuv stratovulkaan võib ohustada lennuliiklust, kuid õhuruumis ei ole veel tuhapilvi näha, edastab AFP.

Vulkaanipurse tekkis Islandi aja järgi kesköö paiku. Samal ajal raputas piirkonda mitu maavärinat.

Asjatundjate sõnul ei ole vulkaan veel täisvõimsusel purskama hakanud.

Selle nädala kolmapäeval märkasid Vatnajökulli liustikust üle lennanud teadlased liustikul  4 – 6 kilomeetri pikkuseid ning 10 – 15 meetri sügavusi lõhesid. Nende laius ulatus kuni kilomeetrini.

«Need lõhed tekkisid jää sulamise tagajärjel, kuna liustikualune vulkaan on hakanud purskama,» teatas Islami meteoroloogiateenistus.

Islandi lennundusvõimud andsid piirkonnas lennuhoiatuse juba varem.

Bárðarbunga vulkaan muutus aktiivseks paar nädalat tagasi. Piirkonnas toimus tuhandeid suuremaid ja väiksemaid maavärinaid.

2010. aastal paiskas Eyjafjallajökulli vulkaani purse Euroopa lennuliikluse üheks nädalaks kaosesse.

Washington Post: Islamiriik piinab vange veega

USA väljaande Washington Post andmetel on sunniitlik terrorirühmitus Islamiriik üle võtnud USA Luure Keskagentuuri (CIA) piinamismeetodi.

Tegemist on niinimetatud veepiinamisega, mida CIA kasutas 11. septembri terrorirünnakutes kahtlustatute ülekuulamistel. USA võimuesindajad on tunnistanud, et sellist piinamisviisi kasutati.

Sellise piinamismeetodi puhul kallatakse piinatava suhu ja ninna nii palju vett, et tal tekib uppumise tunne.

Uudisteagentuuri Reuters andmetel on Islamiriigi pühasõdalased kasutanud veepiinamist vähemalt nelja välismaalasest pantvangi peal.

Üks neist olevat olnud USA ajakirjanik James Foley, kes lõpuks hukkamise läbi elu kaotas.

Washington Posti allikaandmetel hoiti veepiinamise ohvreid Süürias Raqqas.

Meediaallika sõnul on Islamiriigi džihadistid üle võtnud veel teisi CIA ülekuulamis- ja piinamismeetodeid.

Islamiriik on vallutanud alasid Iraagis ja Süürias, kus nad kuulutasid välja kalifaadi.

Venemaa vastus Kanada NATO esindusele: viime teid kurssi õige geograafiaga

Kanada NATO delegatsioon avaldas Twitteris kaardi, kuidas lääs venemaa-Ukraina riigipiire näeb.

Kaardi juures on tekst, et Vene sõdurid on viimasel ajal liiga sageli Ukrainasse «eksinud» ning nad vajavad abi, et seda enam ei juhtuks.

Kaardil on Venemaa punase värviga ja sellel on rasvaselt «Russia». Ukraina ala on aga sinise värviga ja sellel on «Not Russia». Ukraina koosseisus on ära toodud ka Krimmi poolsaar, mis läks selle aasta kevadel Venemaa koosseisu.

Venemaa NATO delegatsioon vastas nüüd Twitteris Kanada NATO esinduse irvitusele, et Venemaa ja vene sõdurid ei tunne geograafiat.

«Aitame on Kandada kolleege viia kurssi Euroopa kaasaegse geograafiaga. Lisame kaardi, milline näeb Musta mere ümbrus välja praegu,» edastasid venelased.

Sellel kaardil on Krimmi poolsaar näidatud Venemaa koosseisu kuuluvana.  Sellel on erimärgistatuna  ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, mis kulutasid end Gruusiast iseseisvaks, kuid neid ei ole rahvusvaheliselt iseseisvana tunnustatud. 

Venemaa ja Gruusia pidasid 2008. aastal nende territooriumide üle sõda ning seal on ikka Venemaa armee.

Venemaa kuulutas Krimmi Venemaa osaks märtsis pärast seal toimunud referendumit. Lääneriigid ei pea siiani Krimmi Venemaale kuuluvaks.

Kanada sotsiaalmeedias muiati, et Venemaa võib varsti välja anda kaardi, milllel on prantsusekeelne Quebec Kandast iseseisvununa näidatud.

Venemaa hoiatus oma kodanikele: USA luureteenistus võib teid röövida

Venemaa välisministeerium hoiatab välisriikidesse sõitvaid venelasi, et seal võivad nende vastu huvi tunda USA ametnikud või julgeolekutöötajad ning neid võidakse isegi röövida ja kinni pidada.

Ministeeriumi teadaandes seisab, et maailmas on Venemaa vastasus silmnähtavalt kasvanud, edastab iltalehti.fi.

Vene võimude sõnul on venelased USAle niiöelda pinnuks silmas pärast seda, kui Krimm liitus Venemaaga. Selle tõttu võib USA Venemaa kodanikke «jahtida» kolmandates riikides.

«USA ei pruugi Venemaa kodaniku kinnivõtmisest meie konsuleid teavitada. Kui Vene kodanik USAs kohtu alla võidakse anda, siis õigusmõistmine tema üle ei ole kindlasti õiglane ega erapoolet,» jätkus teadaanne.

Vene välisministeerium soovitab oma kodanikel selle tõttu välisriikide külastamisest loobuda või neid külaskäike vähendada.

Eriline hoiatus aga anti nende riikide suhtes, mis on USAga sõlminud kahepoolse väljaandmislepingu.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Lukaševitsi sõnul ei ole tegemist siiski reismiskeeluga, vaid soovitusega, mille abil saab võimalikke probleeme ennetada.

Venemaa andis esimese sellise hoiatuse aasta tagasi. Selle põhjuseks toodi, et USA on viinud Vene kodanikke ilma Moskva teadmata USAsse ja andnud seal kohtu alla.

Esimene selline juhtum puudutas vene pilooti Konstantin Jarošenkot, kes võeti ameeriklaste poolt Liibüas kinni ja kes anti New Yorgis kohtu alla. Jarošenko kannab nüüd USAs 20 aasta pikkust vanglakaristust kokaiini salakaubandusega tegelemise eest.

Jarošenkost veelgi kuulsam venelane on relvaärimees Viktor Bout, kes tabati Tais. Tai võimud loovutasid ta USAle, kus talle määrati 25 aasta pikkune vanglakaristus.

Bouti peetakse Hollywoodis valminud filmi «Lord of War» peategelase prototüübiks. Peategelast kehastas Nicolas Cage.

USA presidendi sõnul on Venemaa vastutav vägivalla eest Ukrainas

USA president Barack Obama ütles neljapäeval tehtud avalduses, et Venemaa on vastutav vägivalla ja kriisi pingestamise eest Ukrainas.

USA presidendi sõnul treenib, relvastab ja rahastab Moskva venemeelseid separatiste Ukrainas ja värske informatsiooni põhjal pole maailmal mingit kahtlust ka Venemaa vägede Ukrainas viibimise osas.

Obama kinnitusel on Venemaa sissetungil Ukrainasse tagajärjed.

«on juba praegu suurimas eristuses pärast külma sõja lõppu,» märkis Obama.

USA president teavitas ühtlasi, et Ukraina president Petro Porošenko külastab järgmisel kuul Valget Maja.

ÜRO Julgeolekunõukogus arutati Ukrainas kujunenud olukorda

ÜRO Julgeolekunõukogu kogunes neljapäeval erakorralisele istungile, kus arutati Ukrainas kujunenud olukorda.

USA suursaadik maailmaorganisatsiooni juures Samantha Power nõudis istungil otsesõnu, et Venemaa lõpetaks valetamise ja Ukraina kriisi tahtliku pingestamise. Venemaa suursaadik Vitali Tšurkin seadis omakorda kahtluse alla lääneriikide sõjaliste nõunike viibimise Ukrainas.

NATO hinnangul tegutseb Ukrainas enam kui 1000 Vene sõjaväelast.

«Venemaa sõdur, kes otsustab sõdida Ukrainas suvepuhkuse ajal on sellest hoolimata siiski Venemaa sõdur,» ütles Power.

Tšurkin vastas, et Ukraina valitsus sõdib oma rahvaga ja ei eitanud venelastest vabatahtlike kohalolekut Ukrainas.

«Ukraina idaosas on muidugi venelastest vabatahtlikke. Keegi pole seda varjanud,» tõdes Tšurkin.

Venemaa suursaadik tõi ühtlasi välja lääneriikide sõjaliste nõunike viibimise Ukrainas ja küsis, kes varustab Ukraina armeed relvadega.  Tšurkini sõnul tahab ta Washingtonile saata sõnumi, et «lõpetage sekkumine iseseisvate riikide siseasjadesse».

ÜRO peasekretäri asetäitja poliitikaküsimustes Jeffrey Feltman tõdes, et Ukrainas lisandunud vägivald tähendab kriisi edasist ohtlikku pingestumist.

Ukraina teatas neljapäeval riigi kaguosas asuva Novoazovski ja teiste ümbruskonna linnade langemisest «Vene regulaarvägede kätte».

USA andmeil on Venemaa saatnud naaberriigi territooriumile uusi tanki- ja soomukikolonne ning juhib mässuliste vastupealetungi Luganski ja Donetski piirkonnas. Kiiev teatas neljapäeval, et Vene sõdurid vallutasid piirilinna Novoazovski.

Ukraina vägede liikumisest enam informatsiooni ei jagata

Ukraina vägede liikumisest enam avalikkusele informatsiooni ei jagata, teatas neljapäeval presidendi administratsiooni eestkõneleja Gennadi Zubko.

«Informatsiooni Ukraina vägede liikumisest enam ei avalikustata, sest eile pärast teadet, et armee on edenenud Starobeševi, avati nende pihta tugev raketituli. Ülemjuhatus otsustas, et edaspidi on kogu informatsioon suletud,» ütles Zubko.

Zubko palus inimestel ühtlasi säilitada rahu ja mitte levitada ühiskonnas paanikat.

«Täna on tegemist otsese sõjalise agressiooniga ja sellepärast ma palun kõigil lõpetada hüsteeria ja paanika levitamine riigis ning selle asemel haarama relvi oma riigi kaitseks,» ütles Zubko.

Ukraina teatas neljapäeval kohustuslikku sõjaväekohustuse taaskehtestamisest lähikuudel.

«Riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu on otsustanud taasalustada sügisel ajateenistusega,» ütles nõukogu juhi asetäitja Mõhhailo Koval.

President Petro Porošenko kutsus neljapäeval Vene vägede sissetungi tõttu kokku nõukogu kriisikohtumise.

Tšehhi peaminister lubas NATO kohaloleku suurendamist idas toetada

Tšehhi peaminister Bohuslav Sobotka lubas neljapäeval NATO kohaloleku suurendamist Ida-Euroopas toetada, kui Poola või Balti riigid sellekohast soovi avaldavad.

«Kui Poola või Balti riigid sellekohast soovi peaksid avaldama, siis me toetame seda algatust,» ütles Sobotka uudisteküljele www.idnes.cz.

«Pärast Krimmi anastamist Venemaa poolt ja praeguseid sündmusi Ukraina idaosas saame me aru Venemaa naaberriikide muredest, kelle territooriumil elab venelastest vähemus,» kinnitas peaminister.

Ukrainas tegutseb «kaugelt üle tuhande» Vene sõjaväelase, ütles kõrge NATO ametiisik neljapäeval. USA andmeil on Venemaa saatnud naaberriigi territooriumile uusi tanki- ja soomukikolonne ning juhib mässuliste vastupealetungi Luganski ja Donetski piirkonnas. Kiiev teatas neljapäeval, et Vene sõdurid vallutasid piirilinna Novoazovski.

Merkel: EL arutab Ülemkogul uusi sanktsioone Venemaa vastu

Saksa kantsler Angela Merkel ütles neljapäeval, et Euroopa Liidu valitsusjuhid arutavad nädalavahetusel peetaval tippkohtumisel Ukraina kriisi ja täiendavate sanktsioonide kehtestamise võimalust Venemaale.

«Me oleme saanud teateid Vene sõdurite suurenenud kohalolekust, uutest rahutustest ja separatistide edasitungist varasemalt rahulikes piirkondades,» ütles Merkel Ukraina relvakonflikti viimastele arengutele viidates.

EL on Merkeli sõnul alates märtsist «korduvalt selgeks teinud ... et edasise eskalatsiooni korral tulevad kõne alla uued sanktsioonid».

Kantsler ütles Berliinis Balkani riikide liidritega kohtumise järel, et Ukraina kriis on Ülemkogu päevakorras ning «me peame küsima, kuidas me reageerime».

«Tahan veelkord öelda, et soovime diplomaatilist lahendust ja me ei kavatse sellest loobuda. Samas peame tunnistama, et olukord on viimastel päevadel halvenenud ja muutunud keerulisemaks,» lausus ta.

Ukraina teatas neljapäeval riigi kaguosas asuva Novoazovski ja teiste ümbruskonna linnade langemisest Vene regulaarvägede kätte.

Kiievi teatel juhivad Vene väed separatistide vastupealetungi Donetski ja Luganski oblastites. USA andmeil on Venemaa saatnud naaberriigi territooriumile uusi tanki- ja soomukikolonne.

NATO hinnangul tegutseb Ukrainas enam kui 1000 Vene sõjaväelast.

NATO satelliidifotod: Vene väed Ukrainas

NATO avaldas täna mitu satelliidifotot, mis alliansi sõnul kinnitavad, et Vene väed on Ukraina territooriumil.

Esimesel fotol, mis on tehtud 21. augustil, on NATO sõnul näha Vene liikursuurtükke Ukrainas Krasnodoni piirkonnas.


23. augustil tehtud fotol on väidetavalt näha veel liikursuurtükke ning veokeid, millega ilmselt transporditakse relvi ja muud varustust.


Kolmandal fotol on kaks pilti kõrvuti. Vasakpoolne on tehtud 19. juunil ning sellel on näha, et piirkond on suuremalt jaolt tühi. Parempoolne on tehtud 20. augustil ja sellel on näha tanke, soomukeid ja veoautosid.


Neljas foto on tehtud 23. juulil ning pildil on näha Vene territooriumil seisvaid liikursuurtükke, mis on suunaga Ukraina poole.


Viies pilt annab parema ülevaate piirkonnast, mis on neljandal fotol kujutatud.


Porošenko: olukord on raske, kuid kontrolli all

Olukord Ida-Ukrainas on äärmiselt raske, kuid kontrolli all, teatas täna president Petro Porošenko.

«Kui aus olla, siis olukord on äärmiselt raske ja keegi ei hakka seda lihtsustama. Aga see on kontrolli all, piisava kontrolli all, et mitte anda teed paanikale, säilitada kaine pea, terve mõistus ja planeerida järgmist käiku,» ütles president Kiievis riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu istungit avades.

Ukraina teatas neljapäeval riigi kaguosas asuva Novoazovski ja teiste ümbruskonna linnade langemisest Vene regulaarvägede kätte.

Kiievi teatel juhivad Vene väed separatistide vastupealetungi Donetski ja Luganski oblastites. USA andmeil on Venemaa saatnud naaberriigi territooriumile uusi tanki- ja soomukikolonne.

NATO hinnangul tegutseb Ukrainas enam kui 1000 Vene sõjaväelast.

Kiiev: kaks Vene tankikolonni sisenesid Ukrainasse

Kiievi julgeolekujõudude pressiesindaja teatas täna, et kaks Vene tankikolonni liikusid Kagu-Ukrainas üle piiri ning sundisid vähemusse jäänud piirivalvurid põgenema.

Andri Lõsenko sõnul tulistati kella 11 paiku Vene territooriumilt raketisüsteemidega Grad ning umbes poolteist tundi hiljem alustasid kaks tankikolonni koos teiste sõidukitega rünnakut, vahendas uudisteagentuur AP.

Vene väed tulid Ukrainasse Rostovi oblastist.

NATO ja Kiiev teatasid täna, et Vene väed tegutsevad tegutsevad aktiivselt Ida-Ukrainas. Ühe NATO ametniku sõnul on Ukrainas üle tuhande Vene sõduri ning teisel pool piiri on umbes 20 000 sõjaväelast.

ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb Ukraina-teemalisele eriistungile

ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb neljapäeval Ukraina sündmuste tõttu erakorralisele istungile.

Julgeolekunõukogu koguneb Leedu palvel, ütlesid diplomaadid.

«Istung toimub New Yorgi aja järgi kell 2 pärastlõunal (Eesti aja järgi kell 9 õhtul),» ütles Leedu välisministeeriumi pressiesindaja Rasa Jakilaitienė.

Ukraina teatas täna riigi kaguosas asuva Novoazovski ja teiste ümbruskonna linnade langemisest Vene regulaarvägede kätte.

Kiievi teatel juhivad Vene väed separatistide vastupealetungi Donetski ja Luganski oblastites. USA andmeil on Venemaa saatnud naaberriigi territooriumile uusi tanki- ja soomukikolonne.

NATO hinnangul tegutseb Ukrainas enam kui 1000 Vene sõjaväelast.

Vene sõdurite naised nõuavad selgitust

Mitukümmend naist kogunes täna Kesk-Venemaal Kostroma sõjaväebaasi juurde, et nõuda selgitusi oma sõduritest abikaasade saatuse kohta.

Noori naisi – neist suurem osa alles kahekümnendates eluaastates ja mõned väikeste lastega – ajendasid seda tegema teated Vene sõdurite matustest, kirjutab uudisteagentuur AFP.

Valeria Sokolova.

26-aastane Valeria Sokolova rääkis, et ligi 350 sõdurit on sealt, Moskvast põhja pool asuvast linnast, saadetud Ukraina piirile õppustele ning mingit kontakti pole nendega pärast seda olnud. Mitmed mehed on tema sõnul tagasi toodud männipuust kastidest ning sel nädalal saabus ka 15 haavatud meest.

«Eile tuli saadetis 200,» rääkis Sokolova, vahendades sõjaväeametnikelt saadud infot ja kasutades Vene sõjaväe väljendit, mis tähendab surnukehasid. Ta rääkis ka, et tema mehe nime pole veel surnute ega haavatute nimekirjas olnud.

Väidetavalt saadeti samadele õppustele ka 50 sõdurit läheduses asuvast Ivanovo linnast. 

Sõjaväebaasi juhtkond on naise sõnul keeldunud kinnitamast, kas tema mees ja teiste lähedased on saadetud Ukrainasse võitlema. «Nad ütlevad meile ainult, et mehed ei ole Venemaal,» rääkis Sokolova.

Tema ja teised baasi ukse taha kogunenud naised tahtsid teada, kus on nende lähedased, ent neil kästi hoopis koju minna. Sokolova sõnul ütlesid kohalikud ametnikud neile, et nad ei tohi sõjaväebaasi juures meeleavaldust korraldada.

Meestel kästi talveriided kaasa võtta

Viimati kuulis Sokolova oma mehest laupäeval, mil too teatas, et neile anti käsk liikuda. Sokolova 25-aastane abikaasa ütles, et mõned neist liiguvad tankides ja teised Kamaz veokites, ta ei täpsustanud, kuhu nad lähevad, ent lõpetas kõne väga südamlikult. «Ma tulen tagasi, ma armastan sind,» ütlest a Sokolova sõnul. Naine rääkis ka, et sõduritel kästi kaasa võtta talveriided.

Üks teine baasi ukse taha kogunenud naine, Olga Garina, rääkis, et tema poeg Jego Poštojev on üks neist, kelle Ukraian võimud kinni pidasid. «Ta on nüüd Kiievis,» rääkis naine. Poeg osales õppustel, ent jõudis välja hoopis Ukrainasse.

Sõjaväebaasi teise värava juures rääkis tsiviilriietes mees sinna kogunenud naistele, et sõdurid osalevad õppustel. «Teie lapsed saavad oma isade üle uhked olema, Nad on ausad Vene sõdurid,» rääkis mees, kes nimetas end Albert Ahmetoviks. Ahmetov keeldus ajakirjanikega rääkimast, ning üks sõdur käskis pressil lahkuda.

Ajakirjanikega ei rääkinud ka suurem osa baasi juurde kogunenud naistest. 

 

Venemaa esindaja OSCEs: Ukrainas ei ole Vene sõdureid

Moskva saadik Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) kinnitas täna taas Venemaa üldist seisukohta, et Ida-Ukrainas ei ole Vene sõdureid.

 

Vene suursaadik Andrei Kelin kinnitas pärast OSCE Ukraina-teemalist kriisikoosolekut ajakirjanikele, et Ukrainas ei ole Vene sõdureid.

Ukraina suursaadik OSCE juures Ihor Prokoptšuk ütles varem, et Kiiev on tuvastanud Vene sõjaväe otsese sissetungi Ukraina idaoblastitesse. Riigi kaguosas asuv Novoazovsk ja veel mitu linna samas piirkonnas on langenud väidetavalt Vene regulaarvägede kätte.

Kiievi teatel juhivad Vene väed separatistide vastupealetungi Donetski ja Luganski oblastites. Sama kinnitab USA, kelle andmeil on Venemaa saatnud Ukraina territooriumile uusi tanki- ja soomukikolonne.

Ukraina suursaadik Euroopa Liidu juures Kostiantõn Jelissejev kutsus täna allianssi üles osutama Kiievile ulatuslikku sõjalist abi. Tema sõnul peaksid laupäeval kogunevad EL-i liidreid langetama agressori peatamiseks otsuse edasiste resoluutsete Vene-vastaste sanktsioonide ning ulatusliku sõjalise ja tehnilise abi kohta Ukrainale.

EL-i laupäevase tippkohtumise kavas on ühenduse kõrgete ametikohtade täitmine, kuid Ukraina teema tõuseb sealgi olulisena esile.

Vahetult enne tippkohtumist Brüsselis kohtub Ukraina president Petro Porošenko Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ja EL-i Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuyga.

Nädala pärast toimub ka NATO tippkohtumine Walesis, kus esialgu pidi peateemaks olema rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude lahkumise järgne olukord Afganistanis, ent viimase viie kuu sündmused Ukrainas on alliansi suunitlust oluliselt muutnud ja esiplaanil on Euroopa muutunud julgeolekuolukord ning Ukraina saatus.

Kiiev süüdistas täna Venemaad avalikult otseses sissetungis Ukrainasse. Ukraina võimud teatasid, et venemeelsed on oma kontrolli alla haaranud piiriäärse Novoazovski linna ja ähvardavad järgmisena üle võtta strateegilise sadamalinna Mariupoli.

NATO teatel tegutseb Ukrainas üle 1000 sõjaväelase.

Islamiriik hukkas ööpäevaga üle 160 Süüria sõduri

Islamiriigi võitlejad on tapnud üle 160 Süüria sõduri, kelle nad võtsid vangi sel nädalal Tabqa õhuväebaasi vallutades, teatas täna Süüria inimõiguste vaatluskeskus.

Islamiriigi džihadistid uhkustasid ka ise ühismeedia kanalis Twitter, et tapsid 200 vangi võetud sõdurit ning postitasid internetti ka video, mis näitas vangi võetud sõdureid aluspesu väel marssimas. Islamiriigi võitlejad karjusid nende kõrval, et tagasiteed enam ei ole.

Süüria inimõiguste vaatluskeskuse juhi Rami Abdel Rahmani teatel hukkas IS kolmes paigas Raga provintsis eile ja täna varahommikul kokku üle 160 sõduri.

Sõdurid olid pärit Tabqa õhuväebaasist, mille IS pühapäeval vallutas. Sellega saavutas IS täieliku kontrolli Raqa provintsi üle, mille suurimat linna nimetab isehakanud kalifaat enda pealinnaks.

Abdel Rahmani sõnul oli baasis 1400 Süüria valitsusvägede sõdurit, kellest umbes pooltel õnnestus põgeneda, ent ligi 200 on nüüdseks tapetud.

Ülejäänud viiesajast üritasid paljud ööl vastu tänast jõuda valitsusvägede käes olevale alale Orontesi orus, ent mitukümmend neist langes Islamiriigi võitlejate kätte vangi.

Islamiriik kontrollib Süürias kogu Raqa provintsi ja suuremat osa Eufrati orus paiknevast Deir Ezzori provintsist. Lisaks kontrollivad džihadistid ka suurt sunnimoslemite ala Iraagis, sealjuures riigi suuruselt teist linna Mosulit.

Islamiriik postitab internetti regulaarselt võikaid videosid, mille eesmärgiks on nii Süüria armeega liitunute hirmutamine, kui kogu islamimaailmast uute sõdurite värbamine.

Noored ameeriklased vihkavad sularaha

Ameerika alla 30-aastased täiskasvanud vihkavad sularaha nii väga, et 51 protsenti neist kasutab maksmisvahendina kaarti isegi alla viiedollariliste ostude puhul, vahendab Bloomberg Businessweek uuringut, mille viis läbi CreditCards.com.

Mida vanem on ostleja, seda tõenäolisemalt maksab ta sularahaga, mitte deebet- või krediitkaardiga, leidis uuring. 77 protsenti üle 50-aastastest ameeriklastest eelistab alla viiedollariliste ostude eest maksta sularahaga.

Igas eas kaardiga maksjad eelistavad deebetkaarti kaks korda rohkem kui krediitkaarti. Alla 30-aastaste ameeriklaste deebetkaardi eelistuse suhe võrreldes krediitkaardiga on 3-1.

CreditCards.com analüütik Matt Schulz ütles, et sularahast eemaldumise trend pole hea uudis kaupmeestele, kuna nad peavad selle eest tasu maksma, kui kliendid kasutavad ostmisel kaarti.

Järgmine trend on Schulzi sõnul kaartide väljavahetamine mobiilimaksetega.

Juulikuus läbi viidud uuringu käigus küsitleti telefoni teel 983 krediitkaardiomanikku.

Tänaval inimesi ohustanud mees lõi endale noa rinda

Eile teatati Pärnu kesklinnas ennast ja kõrvalseisjaid ohustavast mehest, kes vehkis noaga. Politsei pidas mehe kinni ja kiirabi toimetas ta haiglasse.

Kell 15.19 sai politsei väljakutse Pärnus Pika ja Vee tänava ristmikule, kus oli liikumas inimesi noaga ähvardanud mees, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Kell 15.23 kohale jõudnud politseinik märkaski kirjeldusele vastavat meest, kes liikus tuikuval kõnnakul Endla bussipeatusse, kus seisid inimesed. Esialgu ei tundunud mees kellelegi ohtu kujutavat: tal oli käsi taskus ning kellegi suunas ta ähvardavaid liigutusi ei teinud.

Abijõudude saabudes lähenes politseinik mehele ja kutsus ta bussiootepaviljonist eemale, et mitte ohustada  peatuses viibijaid. Mees reageeris kutsele, liikudes käed taskus politseiniku poole, kuid käsi taskust välja võttes tuli sealt välja ka umbes 15 sentimeetri pikkuse teraga nuga.

Politsei antud korraldusele nuga maha visata, mees ei allunud. Ebaadekvaatselt käitunud mehe puhul oli tekkinud oht, et ta võib rünnata teisi või vigastada ennast. Noaga vehkides liikus mees politseinike suunas, kuid lõi siis ennast noaga rindkere piirkonda.

Ohtliku olukorra lahendamiseks tuli politseinikel viivitamatult sekkuda ja noa kättesaamiseks kasutati teleskoopnuia. Politseinikel õnnestus nuga kätte saada ja mehele kutsuti kohe kiirabi. Kohapeal osutasid politseinikud abi saabumiseni vigastatud mehele esmaabi.

Kiirabi toimetas 31-aastase mehe Pärnu haiglasse ja politsei tegeleb juhtunu asjaolude väljaselgitamisega.

Korrakaitsebüroo juht Kalvi Almosen on tänulik kaaslinlasele, kes kahtlust äratava käitumisega mehest politseid kohe teavitas. Tänu sellele oli võimalik äärmiselt ohtlik olukord kiiresti lahendada.

«Selliste sündmuste parim võimalik lahendus on see, kui ükski kõrvalseisja kannatada ei saa. Seekord õnnestus politseinikel see õiget taktikat kasutades ära hoida. Loomulikult ei võta see ära emotsionaalseid ebameeldivusi sündmust pealt näinud inimestelt,» kommenteeris ta.

Roolijoodiku auto täitis riigikassat 211 euroga

Eesti kohtud konfiskeerisid tänavu esimesel poolaastal purjus juhtidelt 91 autot ning üks neist, mis oli ära võetud Viljandimaal korduvalt joobnuna roolist tabatud mehelt, tõi riigikassasse lisaks 211 eurot.

Mullu 26. detsembril sõitis toona 62-aastane mees oma Volkswagen Passatiga Viljandi ja Imavere vahelisel teel Mudiste lähedal, kus politseinik ta peatas. Mehelt oli varasema joobnuna sõitmise eest juhiluba ära võetud, kuid ta istus sellelgi päeval rooli taga purjus peaga.

Ühe öö veetis joodikjuht politseimaja arestikambris ning 20. jaanuaril otsustas kohus tema auto kui kuriteovahendi arestida.

Tänavu aprillis sõlmis lühikese aja jooksul kaks korda joobnuna roolist tabatud mees prokuröriga kokkuleppe ning kohtuotsuse kohaselt määrati talle 960 euro suurune karistus ja konfiskeeriti auto. Mai lõpul pani Tartu maavalitsus peaaegu 20 aastat vana ja üsna lagunenud Passati müüki ning oksjonil müüdi see 211 euroga maha.

Sagenev lisakaristus

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene rääkis, et auto konfiskeerimine on põhikaristusele lisanduv mõjutusvahend. Seda taotleb prokurör juhul, kui kuritegu pannakse toime ajal, kui karistus varasema joobes juhtimise eest ei ole veel kustunud või kui isikult on varem joobes juhtimise eest lisakaristusena ära võetud juhiluba või tal juhtimisõigust üldse pole.

Auto konfiskeerimine on üsna haruldane karistus, kuid aastatega on seda kasutatud järjest rohkem. Kui tänavu on Eesti kohtud võtnud roolijoodikutelt poole aastaga ära 91 autot, siis mullu oli see näitaja kogu aasta peale 117. 2012. aastal aga konfiskeeris kohus aasta jooksul 34 sõidukit.

Viljandi kohtumajas on tänavu niinimetatud kriminaalses joobes juhtidele määratud üle 40 karistuse, kuid auto on ära võetud vaid ühelt. Joodikjuhte on Viljandimaal seitsme kuu jooksul roolist tabatud 147 ehk paarkümmend vähem kui mullu.

Kui konfiskeerimise otsus on langetatud, annab politsei auto üle maavalitsusele, et see sõiduki oksjonil maha müüks. Sealjuures võib selle osta ka joobnuna roolist tabatud inimene.

Viljandimaal purjus juhilt ära võetud Volkswagen Passat jõudis pärast arestimist Tartusse ning anti kevadel üle sealsele maavalitsusele.

Kõik autod leiavad ostja

Tartu maavalitsuse riigivara peaspetsialist Kaja Hakkaja on pidanud aja jooksul müüma oksjonil kümneid selliseid autosid.

«Ükski pole veel kätte jäänud. Kõik sõltub alghinnast,» vastas ta küsimusele, kas sääraseid sõidukeid ostetakse meeleldi. Need pannakse enampakkumisele portaalis www.auto24.ee.

Ostjal tuleb arvestada, et proovisõitu ta teha ei saa ning sõiduk tuleb osta müüja kirjelduse ja piltide järgi.

Kõnealuse Volkswagen Passati kohta oli lisaks üheksale fotole veel järgmine kirjeldus: «Tehniline seisukord teadmata, mootor käivitus, juhiukse ja pagasiluugi lukustus ei tööta, kõrvalistuja ukse lukk seest ei avane, esiklaas mõraline, vasakul esiporitiival iluliist puudu, vasaku esitule juurest iluliist vigastatud, kapotikaas veidi nihkes, sisemine tahavaatepeegel katki ja kere roostes.»

Viljandi maavalitsusse jõuab roolijoodikutelt konfiskeeritud autosid harvem. Siin müüdi viimati selline sõiduriist mullu detsembris. Siis leidis 1996. aasta maastur Jeep Cherokee ostja 1510 euro eest.

Tänavu autota jäänud Viljandimaa pensionär peab 960 euro suuruse karistuse tasuma tuleva aasta märtsiks ning mais tekib tal õigus juhiluba tagasi saada.

Auto tagurdas Tallinnas jalakäijale otsa

Tallinnas tagurdas eile pärastlõunal auto otsa jalakäijale, kes sai vigastada.

Liiklusõnnetus toimus eile kella 16.15 ajal Tallinnas Uus-Maleva 1 juures. Sõiduauto Mercedes-Benz, mida juhtis 25-aastane Veera, tagurdas otsa jalakäijale.

Jalakäija, 86-aastane Irene toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Rõivas: seadus ei tolereeri avalikus kohas lausjoomist

Ei suvel kehtima hakanud korrakaitseseadus ega ühiskonna eetikatunne tolereeri avalikus kohas lausjoomist, ütles peaminister Taavi Rõivas, soovides ära klaarida avalikkuses levinud valearusaama. 

«Nii kolm ja pool aastat tagasi seaduseks saanud korrakaitseseadus kui Eesti ühiskonna eetikatunne ja moraal välistavad, et oleks tolereeritud alkoholi kuritarvitamine, lausjoomine avalikus kohas,» ütles Rõivas valitsuse pressikonverentsil.

«Kõik need kajastused, mis ütlevad, justkui see seadus lubaks lausjoomist avalikus kohas, on eksitavad - seadus pole midagi sellist kirja pannud. Olen nõus nii Hanno Pevkuri kui Andres Anveltiga, et kui on ikkagi nii, et vaadatakse seaduse tekstist täiesti mööda, jääb meil kaks võimalust: kas püüda paremini selgitada, mis seaduses tegelikult kirjas on, või avada see uueks aruteluks.»

Rõivase sõnul ei pööratud ilmselt 2007. aastast menetletud ning kolm ja pool aastat tagasi vastu võetud seaduse menetlusel avalikus debatis sellele teemale eriti palju tähelepanu.

Siseminister Hanno Pevkur ütles, et on politseiga sellest olukorrast rääkinud. Ta lootis, et politsei on oma esimesed järeldused teinud ning pöörab eriti kooli alguse puhul avalikule korrale oluliselt suuremat tähelepanu kui seni. «Seadusepügal peaks kaitsma normaalselt käituvaid inimesi, aga ju siis ei ole ühiskond veel lõpuni aru saanud, mida tähendab, kui inimestele antakse rohkem vabadusi,» nentis minister. 

Politsei eraldas peretüli pealt näinud lapse vanematest

Politsei lahutas üleeile õhtul Valgas vägivaldset peretüli pealt näinud väikese lapse oma vanematest ning andis ta lähisugulase hoolde, vanemad viidi asjaolude selgitamiseks jaoskonda.

Politsei sai teisipäeva õhtul kella 22.25 ajal väljakutse Valga linna Pargi tänaval asuva maja juurde, kus olid omavahel tülli läinud naine ja mees. Teataja sõnul viibis tülitseva paari juures ka väike laps.

Tüli käigus oli vigastada saanud 31-aastane naine, kellele meedikud osutasid kohapeal esmaabi.

Politsei toimetas mõlemad konflikti osapooled täpsemate asjaolude selgitamiseks jaoskonda. Tüli pealt näinud laps anti sel õhtul lähisugulase hoole alla.

Peale menetlustoiminguid paigutati joobes ja agressiivne mees Valga arestimajja kainenema.

Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel.

 

Raplamaal süüdati korter

Eile õhtul põles Raplamaal Purila külas korter, mis arvatavasti oli süüdatud.

Häirekeskusele teatati eile kella 17.14 ajal tulekahjust Rapla maakonnas Rapla vallas Purila külas Pargi tänaval kahekorruselises korterelamus. Esimesel korrusel põles korter.

Kustutustööd lõpetati kella 20.46 ajal.

Arvatav tulekahju tekkepõhjus on süütamine.

Tee äärde pargitud sõiduk sai löögi ja rullus üle katuse

Eile õhtul paiskus Põlvamaal tee äärde pargitud auto põllule ja rullus üle katuse, kui sellele sõitis otsa teine sõiduauto.

Avarii juhtus eile kella 17.15 ajal Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas Põlva-Reola tee 8. kilomeetril. Sõiduauto Mitsubishi Carisma, mida juhtis 37-aastane Ane, sõitis teadmata põhjustel tagant otsa tee ääres seisvale sõiduautole Toyota Corolla. Toyota paiskus saadud löögist kraavi ja rullus katusele.

Pargitud sõidukis reisijana viibinud ja turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud 69-aastane Malle toimetati Põlva haiglasse kontrolli.

Täna Postimehes: politsei muudab koputajatele maksmist

Politsei muudab informaatorite tasustamise süsteemi, välistamaks võimalusi koputajate raha omastamiseks või olukordi, kus raha maksnud politseinik satub hiljem kaastöötaja santaaži ohvriks.

Viimased aasta aega politsei juhtkonnas küpsenud «koputajate reform» on lõpusirgel. Selle idee on lihtne – kui seni võis iga kriminaalpolitseinik isiklikule informaatorile ülemuse teadmisel raha maksta, siis edaspidi tõmbub raharing märksa koomale.

Piltlikult: kui seni sai Narva korterivaras oma kriminaalpolitseinikust kontaktisikult kohtumise lõppedes tänutäheks politseid huvitava info eest 10-15 eurot, siis edaspidi jääb selline tasustamine pigem ära. Politseijuhtkonna soov on, et raha makstaks ainult olulise info eest, mis omakord võimaldaks «koputajaid» motiveerida suuremate summadega.

Politsei võimalused kaastöötajate tasustamisel on kasinad. Kui välisluures tuuakse olulise operatsiooni alustamiseks lauale kohver saja tuhande ja vastuluures kümne tuhande euroga, siis kriminaalpolitseis on erakordne juba mitmesaja eurone tasu.

Kuidas uus tasustamine välja näeb ja kes sellega tegelema hakkavad, loe Postimehe paberlehest.

Linnaosavanem: Nõmme tühjad majad tuleb kas korda teha või lammutada

 Nõmme päästekomandos toimunud nõupidamisel arutasid Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik ja Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos tühjades majades, iseäranis Sanatooriumi tänava tühjaks jäänud haiglahoones toimuvaid põlenguid.

Tiit Teriku sõnul valmistavad tühjade hoonete põlengud ühtviisi muret nii linnaosavalitsusele kui päästjatele. «Statistika näitab selgelt, et tühjalt seisvad ja kasutuseta hooned on probleemiks. 1. märtsist kuni 19. augustini oli Nõmmel 18 hoonetulekahju. Nendest 11 korral oli päästjatel vaja kustutada tühjana seisvaid maju, kusjuures kaheksa väljakutset oli tehtud just Sanatooriumi pargis asuvate mahajäetud haiglahoonete kustutamiseks,» vahendas Terik kohtumisel räägitut.

«Omanikud ei suuda takistada kõrvaliste isikute pääsemist tühjadesse hoonetesse, need süttivad tihti ning on seetõttu selgeks ohuallikaks piirkonna elanike tervisele ja varale. Kasutuseta seisvat kinnisvara on pättide eest raske kaitsta, kuid see on omaniku kohustus. Tühjad majad tuleb korda teha ja sinna elu sisse tuua, või lammutada,» lisas linnaosavanem.

Põhja päästekeskuse juhi Priit Laose hinnangul on õnneks tühjalt seisvate hoonete arv tasapisi vähenenud. «Samas on allesjäänud kasutuseta hooned ohuks kohalikule kogukonnale. Need meelitavad lapsi sinna mängima, sagedased tulekahjud toovad tööd päästjatele ning ka politseile. Iga tulekahjuga muutuvad need majad järjest ohtlikumaks nii seal viibijatele kui ka väljakutsele reageerijatele,» selgitas ta.

«Kindlasti peavad lapsevanemad tegema selgitustööd, et lapsed ei satuks nendesse hoonetesse. Seal mängimise tagajärjed võivad olla vägagi traagilised,» ütles Laos.

Kilingi-Nõmme politsei otsib 55-aastast Helgit

Kilingi-Nõmme politsei otsib 55-aastast Helgit, kes lahkus oma elukohast Pärnumaal Saarde vallas Leipste külas 24. augustil.

Naine on umbes 165 cm pikk, täidlase kehaehitusega, lühikeste halliseguste juustega. Kodust lahkudes oli tal seljas hall jope, jalas punast värvi dressipüksid ja valged spordijalatsid.

Viimati nähti teda 24. augustil Viljandis. Naine on kergesti seltsiv ja võib viibida tema jaoks võõraste inimeste seltskonnas.

Helgi võimalikust asukohast ootab politsei teavet telefonidel 612 3520 või 110.

Seitse noormeest korraldasid Kuressaares omakohtu

Seitse näomaskiga noormeest korraldas Kuressaares pühapäeva õhtul vägivaldse omakohtuaktsiooni kättemaksuks eelmisel päeval peksa saanud sõbra eest. Juhtunu tõttu on praeguseks neli noormeest saanud kuriteokahtlustuse.

Omakohtuni viinud sündmused algasid eelmisel päeval, kui Kuressaares Niidu tänaval tungiti omavaheliste arvete klaarimiseks kallale 40-aastasele mehele ja tekitati talle peksmisega tervisekahjustusi, kirjutab Saarte Hääl.

24. augustil otsustasid eelmise päeva kakluses mitte osalenud seitse noormeest, vanuses 19–22 aastat, kannatanu eest asjaosalistele kätte maksta.

Kuressaare kriminaaltalituse juht Rainer Antsaar ütles, et tuvastamise vältimiseks kasutasid noormehed nägu varjavaid maske. Sündmuste ahel sai alguse Aia tänaval, kus juhuslikult märgati sõiduautot, milles noorukid eeldasid olevat isiku, kes võib seotud olla eelmise päeva peksmisega. Autot meestel peatada ei õnnestunud.

Veidi aega hiljem sõitsid nad kahe autoga eeldatavate peksjate elukohtadesse, sealhulgas ka Ristiku tänavale, kus panid samal ajendil toime omavolilise sissetungi. Lõhuti aknad ja televiisor.

Majast ründajad kedagi kätte ei saanud ja põgenesid politseid peljates minema. Tund aega hiljem pidas politsei kaks kahtlustatavat kinni.

Rainer Antsaar ütles, et asjaolude selgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlus avaliku korra raske rikkumise ja omavolilise sissetungimise kohta.

«Nii 23. kui ka 24. augustil toime pandud kuritegudega seotud isikute roll ja võimalik karistusõiguslik vastutus selgitatakse välja alustatud kriminaalmenetluste käigus,» lisas ta.

Kolmapäeval teatas Lääne ringkonnaprokuratuur, et praeguseks on seoses akende ja televiisori lõhkumisega Ristiku tänaval ning auto peatamise katsega Aia tänaval  kahtlustus esitatud neljale noormehele. Neist kolm on Lääne ringkonnaprokuratuuri taotlusel eeluurimise ajaks ka vahi alla võetud. Neljas noormees on kahtlustavana kinni peetud ja prokuröril on kavas taotleda ka tema vahistamist.

Omavolilise sissetungi eest, kui see on toime pandud grupis ja nägu varjates, saab kohus süüdimõistmisel  määrata rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse.

Nende sündmuste ajendiks olnud 40-aastase mehe peksmise eeluurimine käib, kahtlustust kellelegi veel esitatud ei ole.

Kõigil, kes sattusid juhtunut pealt nägema või omavad informatsiooni, mis aitab kaasa asjaolude väljaselgitamisele, palutakse ühendust võtta politseiga telefonil 45 49 743 või 45 49 707.

Teele jooksnud neiu jäi auto alla

Eile õhtul sai Tallinnas viga 18-aastane neiu, kes jooksis ülekäigurajale ning jäi auto alla.

Liiklusõnnetus toimus eile kella 21.59 ajal Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 juures. Ülekäigurajale jooksnud 18-aastane Janne sai löögi sõiduautolt Škoda Fabia, mida juhtis 45-aastane Margus.

Vigastada saanud jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Ministeerium jättis Tartu Kunstnike Liidu tunnustamata

Kultuuriminister Urve Tiidus allkirjastas täna käskkirja Tartu Kunstnike Liidu (TKL) mittetunnustamise kohta. Neljaleheküljelises käskkirjas on menetluskäik ja põhjendused üksipulgi välja toodud.

Ministeerium on vaadanud uuesti läbi TKLi loomeliiduna tunnustamise taotluse. Liidu poolt esitatud andmete analüüsimisel selgus, et TKLi liikmeskond kattub Eesti Kunstnike Liidu liikmeskonnaga 45% ulatuses. Põhikirjade võrdlusest selgus, et nende kahe liidu põhikirjalised eesmärgid ja kutseala on sarnased.

Käskkirjas on kirja pandud, et kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse järgi ei ole võimalik tunnustada loomeliitu, mille liikmeskond kattub rohkem kui 40% ulatuses mõne teise tunnustatud loomeliidu omaga. Ega ka liitu, mille põhikirjaline eesmärk ja kutseala ühtib mõne teise samal loomealal tunnustatud loomeliiduga. 

Ministeerium ja TKL on oma seisukohti teineteisele selgitanud, viimane kohtumine toimus 25. augustil.

TKLi juhatuse esimees Markus Toompere meenutas käskkirja kommenteerides, et TKLi loomeliiduks registreerimise protsess on kestnud üle kahe ja poole aasta.

«Selle aja jooksul oleme otsinud õigust kohtust ja seda sealt ka saanud - nii halduskohtust kui ringkonnakohtust,» lisas ta. «Paraku muutis ministeerium peale kohtuotsust seadust sellisel moel, mis sihilikult tõkestaks TKLi loomeliiduks registreerimast. Seda tehes kirjutati seadusse sisse palju vastuolulisi ja demokraatlikke printsiipe eiravaid punkte.»

Ühe sellise punktina toob Toompere näiteks asjaolu, et tunnustatud loomeliitudel on oma valdkonnas seadusega kaitstud monopoli staatus, samuti ei tohi mittetunnustatud loomeliidud endid ametlikult loomeliiduks enam nimetada.

«Kogu protsess on meie silmis olnud näide, kuidas õigusriigis asjad käia ei tohiks,» lisas TKLi esimees. «Kultuuriministeerium pole meie silmis enam tõsiselt võetav koostööpartner.»

Mis saab edasi? «TKLi jaoks status quo sisuliselt säilib ja meie edasine suund on liikmete huvidest lähtuv valdkonna praktiku rollile keskendumine,» selgitas ta.

Kamorkas tegutseb galerii

Kunstnik Peeter Allik avas kolmapäeval oma kord juba pärmivabrikus tegutsenud galerii Ferrodrum uues kohas, Kastani 56 puumaja tagaküljel asuvas kamorkas, mis on kunagi varem olnud arvatavasti kuivkäimla.

Uues Ferrodrumis, millel on põrandapinda vaid 80 x 90 sentimeetrit, soovib Peeter Allik keskenduda veidrale ja ebatavalisele kunstile. Esimese näituse aluseks on Jõgeva rajooni Rahva Hääle kolhoosi pubekate subkultuur. Poisid andsid aastail 1974–1981 välja ajakirju, ajalehti, raha jm.

Väljapanekus on õmblusmasinaga perforeeritud postmargid, autoriteks Peeter Allik, Andres ja Juhan Aruoja, Eimar Kull, Ants Kirna, Vahur Ivask ja Hargo Sääsk, nende markide kataloogid, milles hinnad on peesodes, aga samuti Eesti NSV arvatavasti esimene kollane ajakiri.

Näituse vaatamiseks tuleb helistada Peeter Allikule telefonil 5695 3525.

Mõisnike kunstiloomes peitub vabamüürlust

Tartu linnamuuseumis avati mai lõpus näitus «Kunst, arhitektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid», mis muu hulgas selgitab vabamüürlaste tegevuse põhialuseid.

Kunstiajaloolaste tandem, Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži dotsent Epi Tohvri ja Eesti kunstimuuseumi graafikakogu juhataja Anne Untera, on kokku pannud väljapaneku, mis tõotab uusi teadmisi huvitavate seoste kaudu.

Näitusel on Rutikvere mõisnike Otto Friedrich Pistohlkorsi (1754–1831) ja Otto Friedrich Pistohlkorsi (1781–1843), samanimelise isa ja poja kunstiteoseid ja arhitektuurikavandeid Eesti kunstimuuseumist, vabamüürlusega seotud dokumentide reprosid Eesti ajalooarhiivist ning Eesti ajaloomuuseumis talletatud esemeid vabamüürlastelt.

Vabamüürlased

Suhtumine vabamüürlusesse on olnud aja jooksul erinev ja sageli sugugi mitte soosiv. Nende tegevuses on nähtud vastuolusid ja organisatsiooni on ümbritsenud salapära.

Nüüdse näituse võtmeks on valgustusaadetega seotud ajaloolise vabamüürluse ning arhitektuuri ja kunsti seosed kahe Liivimaa mõisniku näitel. Tohvri ja Untera on välja pannud harrastuskunstnikest meeste loomingut ja ühendanud need vabamüürlike sümbolite raamistikku.

Näitus annab ülevaate Pistohlkorsi elust ja kunstilisest tegevusest, kuid selgitab ka ülemaailmse kinnise vennaskonna, vabamüürlaste tegevuse põhiprintsiipe.

Pistohlkorsid, kes osalesid Peterburi loožide töös, on oma loomingusse peitnud vabamüürluse vaimseid pürgimusi kajastavaid allegoorilisi sümboleid, mis vaatajaile võivad olla üksnes kunstilised detailid, kuid vabamüürlikus kontekstis on neil sügavam tähendus.

Pistohlkors vanem on leidnud vabamüürlusest inspiratsiooni oma mõisale arhitektuurijooniseid tehes ja ka Pistohlkors noorem, kes joonistas ja viljeles maastikumaali, peitis oma töödesse nii mõnegi vabamüürliku sümboli.

Näituse kuraatorid on need sümbolid vaatajale lihtsalt ja selgelt lahti kirjutanud. Veelgi enam, nad on teemale laiema kõlapinna andmiseks vabamüürlikke sümboleid otsinud ka Tartust, kus vabamüürlaste loož asutati 1776. aastal.

19. sajandi alguses oli Tartus mitmeid vabamüürlasi, kes olid tegevad ülikooli juures.

Üks neist oli ülikooli raamatukogu direktor ja ülikooli kunstimuuseumi rajaja Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852), kes liitus vabamüürlastega ülikooliõpingute ajal Halles.

Näituse kujundus

Näituse on kujundanud Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka OÜ), kes on kujundustöödega muuseumides varemgi silma paistnud. Linnamuuseumi ajutiste näituste väikse ruumi on ta muutnud suureks illusiooniga tõusvast trepist ja kauguses terendavast Rutikvere mõisast.

Lepland on kasutanud esemete eksponeerimisel kujundust, mis taotleb varjatust ja viitab vabamüürlaste sümboliarmastusele, kuid jätab tagaplaanile külastaja soovi mugavalt vaadelda haruldusi, mida kuraatorid on välja toonud. Vabamüürlaste tunnusjuveele, põllesid, särpe jm tuleb piiluda läbi «lukuaugu».

Külastaja, kes loodab leida näitusel teavet vabamüürlaste tegevuse kohta tänapäeval, peab pettuma.

Küll aga on täidetud näituse pealkirjas antud lubadused: näeme ülevaadet kahe vabamüürlaste hulka kuulunud Pistohl­korsi kunstilisest tegevusest. Vaatajale on antud niidiotsad, millest kinni haarates võib hakata harutama seda sümbolite ja traditsioonide võrgustikku.

TÜ klassikalise filoloogia eriala bakalaureuse- ja magistriõppes lõpetanud Jaanika Anderson on aastast 2014 TÜ kunstimuuseumi juhataja ning aastast 2004 samas antiigikogu kuraator.

Kõnd, viibutus, pööre, hüpe – ja ongi tants

Augusti tantsufestivalil tuleb ettekandele üks nüüdistantsuajaloo elavaid peatükke.  

 

Kaua lasi Anne Teresa De Keersmaeker (koos oma trupiga Rosas) ennast oodata. Vähemalt 20 aastat. Saatis vahepeal küll oma tantsukooli P.A.R.T.S. siia enesele tudengeid otsima (kahjuks tulemuseta: latt oli meile liiga kõrgel) ja «Drummingut» esitama, aga ise ei tulnud. Suu pidime puhtaks pühkima ka siis, kui Marius Peterson tantsis ja laulis tema lavastuses «Cesena» end ümber maailma.

Kui hästi oleks see originaalis suvise päikesetõusu ajal esitatav töö passinud ka meie Pirita kloostri müüride vahele!

Või – kas ikka lasi oodata? Äkki ei kutsutudki? Ei nähtud piisavalt vaeva? Teine legend Pina Bausch ei jõudnudki Eestisse, ja nüüd on ta surnud. (Kuigi Tanztheater Wuppertal esineb edasi.)

See oli üks käest kätte käiv videokassett, millest 20 aastat tagasi kõik alguse sai, küll virvendava pildiga, ei tea kust lindistatud, aga siiski – «Faas. Neli liikumist Steve Reichi muusikale». See pidi olema etenduse salvestus. Thierry De Mey tantsufilme – tänini oma žanri parimaid näiteid –, mille järgi me praegu De Keersmaekeri varasemat pärandit tunneme (võtke kas või Youtube lahti), siis veel polnud.

Hämmastus, mida see tekitas, oli sügav. Ja see püsib ka nüüd, kui ma seda lõpuks ometi Eestisse jõudva De Keersmaekeri «Faasi» etenduste eel üle vaatan (tõsi, ma vaatan Thierry De Mey filmi).

Esiteks, kui maksimaalselt on selles ära kasutatud minimaalne liikumismaterjal. Teiseks, kui sügavale minnakse Steve Reichi muusika sisse. Kolmandaks, kui täpseid geomeetrilisi mustreid ja kujundeid joonistatakse selle tulemusena õhku ja põrandale. Ja lõpuks, millise tohutu energiaga, pingestatult ja hüpnootiliselt seda kõike tantsitakse.

Aga mis seal imestada. Juba rohkem kui kümme aastat enne seda (tagantjärele lugedes) oli Ameerika tantsukriitika legend Deborah Jowitt «Faasi» mõju kohta sealsele publikule kirjutanud: «Vaatajad said nagu puuga pähe – justkui oleks eikusagilt välja ilmunud senitundmatu koreograafiliik.»

32 aastat pärast «Faasi» esietendust teeme meie nüüd seda sümboolselt tasa. Mitte et see enam teab kui üllatavalt mõjuks, mõjub pigem… ajatuna.

Olgu või tolle minimalismi ja ekspressiivsuse (koguni dramaatilisust on siin natuke) kooseksistentsi pärast, mis eristab seda näiteks suurest osast Ameerika minimalistliku tantsu klassikast, millest De Keersmaeker omal ajal mõjutatud oli ja mis on tuntud oma esitusviisi neutraalsuse poolest. Proovige neid viimaseid vaadata – kohe saab selgeks, millel on museaalne tähendus ja millel mitte.

Palju on nende 32 aasta jooksul juhtunud. Rosas on institutsionaliseerunud üheks Belgia kultuuri suuremaks ekspordiartikliks, De Keersmaekerist endast on aga tehtud paruness ja tema tantsudest maailma populaarkultuuri osa – Beyoncégi on neid kopeerinud, tõsi, autorile viitamata.

Muide, viimase, kolm aastat tagasi aset leidnud skandaalse juhtumi kohta ütles De Keersmaeker tagantjärele ise, et see ei teinud teda vihaseks või vastupidi uhkeks, pani hoopis mõtlema, miks läheb 30 aastat aega, enne kui popkultuur on nõus tunnistama eksperimentaalse nüüdistantsu olemasolu.

Kõige olulisem on aga jäänud, mis kordub tantsust tantsu – ja tantse on De Keersmaekeri arvel juba üle 40 –: loominguline kompromissitus, otsingulisus, äärmiselt tõsine ja vastutustundlik suhe viimsesse kui ühte liigutusse, üha uute ja uute kompositsiooniprintsiipide leiutamine, jäägitu muusika sisse minek…

Võtke või ette tema «A Choreographer’s Score’id» («Koreograafi partituurid»), mida viimastel aastatel on hoolega välja antud ja milles Keersmaeker harutab nii pildis kui sõnas lahti terve portsu oma tantse – ja te veendute, kui põhjendatud on tema puhul iga lavaline sekund.

Jäänud on seegi, et siiani esitab De Keersmaeker «Faasi» ise, mis sest et eluaastaid on tal nüüd 22 asemel 54, see on teda ka tantsijana vormis hoidnud. (Ta on seda esitanud aastail 1982–1985, 1994–2002 ja 2006–…, kaks korda on seda taastatud.) Ainult partner on vahetunud, praegu Tale Dolven, kes oli muide täpselt ühene, kui teos esimest korda lavale jõudis.

«Pean seda siiani oma loomingus viljastavaks teoseks, mille koreograafias sisaldub suurem osa nendest põhimõtetest, mille järgi ma olen hiljem oma tantse seadnud: kompositsiooni, sõnavara valikut, muusika ja tantsu suhet või geomeetriliste seaduspärasuste kasutamist puudutavalt. Aga siin avaldub ka üks minu peamisi tõekspidamisi: vähem on rohkem,» ütleb ta ise lühikeses telefoniintervjuus Brüsselist.

Toda «vähem on rohkem» printsiipi on ta arendanud ja varieerinud, tundub, et pea kogu oma loomingu vältel, ühes sellega liikunud järjekindlalt ka tantsiva keha üha suurema loomuliku lihtsuse poole. Küsinud pidevalt, mis on liigutus, kus see kehas kõigepealt tekib. Tegelenud taoismiga. Viimastel aastatel arendanud välja koguni meetodi «minu kõndimine on minu tantsimine», mille järgi kõndimine oma rikkalikes variatsioonides peaks olema kõige lihtsam tantsimise, aga ka aja ja ruumi organiseerimise viis.

«Faasiski» on see äratuntav.

«Paluge näiteks lapsel tantsida. Mida ta kõigepealt teeb? Astub, viibutab käsi, pöörab ja hüppab. Aga sellest ju «Faas» ongi. «Piano Phase» (loetleb «Faasi» nelja tantsu) on «minu kõndimine on minu tantsimine», «Come Out» kätega viibutamine, «Violin Phase» pööramine ja «Clapping Music» hüppamine, millele käed natuke kaasa aitavad,» räägib De Keersmaeker.  

Mis aga peamine: muusika on juhtinud tema loomingut «Faasist» peale. Just muusika on aidanud leida isikupärast väljenduskeelt, organiseerida aega, kohta ja ruumi. Ta ei ole seda illustreerinud, pigem tantsinud nähtavaks selle aluseks olevad kompositsiooniprintsiibid, kasutanud neid sõltumatute liikumisjooniste väljamõtlemiseks.

Algas see Steve Reichist, tema varasest faasinihketehnikast, mille juures võlus De Keersmaekerit kõigepealt tugeva pulsi ja rütmi olemasolu, selle n-ö tantsuline kvaliteet, mis polnud sugugi tavaline 20. sajandi moodsa muusika puhul.

«See oli nagu kutse tantsule,» ütleb ta, tuues näiteks stehgeiger’id, juudi viiulimängijad, kes tantsitasid kunagi kohvikutes külastajaid ja kelle mängu Reichi muusika talle meenutas. «Teiseks meeldis mulle selle loogiline, koguni matemaatiline struktuur, mis toetas tantsu ja juhatas samal ajal otsima sellele koreograafilist vastet.»

Reichki ei jäänud «Faasi» suhtes ükskõikseks. «Kõigist tantsudest, mis on minu muusika järgi tehtud (ja neid on oi kui palju – toim), oli see vaieldamatult parim, mida ma näinud olen. Tundsin, nagu oleksin omaenese muusika kohta teada saanud midagi uut,» tunnistas ta aastaid hiljem.

Loodetavasti ei jää see külaskäik viimaseks.

«Faas». Neli liikumist Steve Reichi muusi-kale» tuleb esitusele laupäeval ja püha-päeval teatris NO99

De Keersmaeker

•    Üks meie aja olulisemaid tantsuloojaid

•     Sündinud 1960. aastal Belgias, elab ja töötab Brüsselis

•     Trupi Rosas kunstiline juht

•     Ühe Euroopa nimekama tantsukõrgkooli P.A.R.T.S. asutaja

•     Töid üle 40, sh «Rosas tantsib Rosast», «Elena aaria», «Drumming», «Vihm», «Mikrokosmos», «Toccata», «En Atendant», «Cesena»

Kommentaar

Marius Peterson

näitleja ja laulja

Muusika on ehk üks enim teiste kunstiliikide poolt väärkohtlemist leidev kunstiliik. Selle «otsetee emotsioonide juurde» järele haaratakse sageli juhuslikult ja rohmakalt, et varjata ideepuudust, laiskust või saamatust.

«Play», ja atmosfäär on loodud. Kui seda enam vaja pole, siis

«fade out». (Seda nii elava muusika kui ka lindilt tulevaga, mitte sellest ei käi siin jutt.)

Me kohtame seda liiga tihti kinos, teatris, näitusesaalis... kahjuks ka kirikus.

Anne Teresa ei «kasuta» muusikat. Ta ei näperda seda, talle ei ole see tapeet ega kark. Muusika on tema loomingu üdi.

«Cesena» juures töötasime üheskoos põneva ja ülimalt keerulise repertuaariga, mida muusikaloos tuntakse ars subtilior’i nime all. Polüfoonia oli kui värviline kudum, mille me tähelepanelikult lõngadeks lahti harutasime. Olles uurinud lauldes ja liikudes iga lõnga omadusi, kudusime algse kudumi uuesti kokku, lisades sellesse omalt poolt uusi lõngu, mis stuudios koos tantsijatega olime loonud.

Läbipõimituses säilitasid laul ja tants siiski ka omal moel iseseisvuse.

Imetlen, kuidas Anne Teresa ja tema tantsijad selleks aega võtavad, pühenduvad. Ja parematel hetkedel oli «Cesena» – vähemalt lavalolijale – tõesti kui üks häälepaelte tants ja kehade laul. Aga saalisolijana...

Loodan, et aasta pärast jõuab Tallinna ka «Partita 2». Selles Johann Sebastian Bachi, Amandine Beyeri, Boris Charmatzi ja Anne Teresa De Keersmaekeri kvartetis on kõige algsemal (ka lapselikumal) kujul näha tantsija ja muusiku, tantsu ja muusika elav interaktsioon. Seesama, mis on ühe hea külaviiuldaja ja tantsijate paari vahel, kus suhe on päris – ei ole tantsu ilma muusikata ja muusikat ilma tantsuta, tantsijat ilma muusikuta ja muusikut ilma tantsijata.

Kes tahab seda näha keerulisemal (et mitte öelda keerulisimal...) kujul, sattugu mõnele praegu mööda ilma tuuritava «Vortex temporumi» etendusele.

Gérard Grisey teos on muusikuile pähkel ka ilma koreograafiata. See, mida Ictuse muusikud ja Rosase teatri tantsijad laval teevad, on omamoodi... ime.

Anne Teresale meeldivad numbrid, geomeetria ja rütmid – eks ta üks omalaadne rütmiarhitekt ole.

Üks detail veel: üks flamboyant-stiilsemaid koreograafiaid «Cesenas» oli Philipoctus de Caserta loole «Espoir dont tu m’a fayt partir» tehtu. See oli pimedusest valgusesse mineva lavastuse teine stseen ja toimus seega peaaegu pimedas.

 Seda koreograafiat on silmadega näinud

vähesed – ühel etendusel Guimarãesis läks täisvalgus tehnilise rikke tõttu kohe alguses tahtmatult peale. Enamik inimesi on saanud seda vaid kuulda ja aimata.

Nagu need vitraažid

katedraalides, mis jäävad üles võlvide alla, kirikulise silmaulatusest välja...

Tiina Ollesk

tantsuteater Fine 5

Rene Nõmmik

tantsuteater Fine 5

Tundub, et nii De Keersmaekerit kui ka meid on inspireerinud sama helikeel ja vormiotsing.

Otseselt meid tema looming mõjutanud ei ole, kuid meid köidab Keersmaekeri koreograafia detailitäpsus ja selgus.

See viis liikuda ja koreograafilisi kujundeid luua kõnetab praeguse maailma kontekstis.

Väga hea meel, et just seda märgilist teost siin ja nüüd näha saab.

(Täpsustuseks: tõesti on juhtunud sedasi, et De Keersmaekeril on «Faas» ja Fine 5-l on «Faasid».)

 

 

Reedel Sirbis: projektipõhisusest, turust ja papist

Sel reedel kirjutab Sirp projektipõhisusest, turust ja papist.

 

AL PALDROK: Kunstiturg – see on imelihtne!

Kunstituru puudumise tõdemine kipub viimasel ajal olema kunstikeskustelu tulemus. Tahaksin Ku-Ku klubis rääkida värviringi puuduvatest neoontoonidest ja arutleda performance’i uusimate suundumuste üle, kuid kõik jahuvad nagu püha mantrat: Eestis pole kunstiturgu. Kunstiturg ei ole puravik, kes ise pärast vihma välja tuleb, see on vaja tekitada. Kes siis veel, kui mitte kunstnike liit, keda nimetati alles hiljuti ajakirjanduses Eesti suurimaks miljonikäibega kontserniks ja kellel lasub selleks ka põhikirjaline kohustus: «KL edendab ja kaitseb oma liikmete professionaalseid, sotsiaalseid ja majanduslikke huve».

ALVAR LOOG: Ooperilavastajast on Eestis kujunemas importkaup

Ooper on žanrina jõudnud oma nelja sajandi pikkuse ajaloo järel seisu, kus heliloojate, dirigentide ja solistide kõrval räägitakse üha enam lavastajatest, aga ka kunstnikest ja dramaturgidest. Sest «kostüümides kontsertide» aeg paistab olevat ooperilavadel möödas: publiku uus pealetulev põlvkond keeldub tegemast ooperile hinnaalandust ning soovib muusikateatris selle suurest kunstilise tinglikkuse astmest hoolimata näha sõnateatri intensiivsust, vormilist väljapeetust, ajastuväärilist jõulist ja originaalset lavastuslikku mõtet, režii ning originaalteose muusikalise ja sõnalise dramaturgia loovat dialoogi. Aeg, mil heliloojad ja dirigendid ise otsekui kohakaasluse alusel oopereid lavale panid, jääb sajandite taha; ka näitejuhtide ajastu lõppes ooperis tinglikult koos XX sajandiga.

LEV RUBINSTEIN: Paar sõna

On olemas selline teistesse keeltesse raskesti tõlgitav, kuid siinse tegelikkuse ruumis hästi arusaadav sõna nagu «pontid» [понты] . Ja on olemas praeguse Venemaa reaalsuse kontekstis võtmeline mõiste nagu «papp» [бабло].

Ja mõned naiivsed inimesed arvavad ekslikult, et sellesinase «papi» saab kergelt ja sundimatult nagu viis kopikat tõlkida kõigisse maailma keeltesse kui «raha». Ei, mu kullakesed! «Papp» ei ole raha, kuigi sellegagi saab üht-teist omandada. Papp on papp.

VERONIKA VALK: Kunstiakadeemia uue maja uus vaatus

Sel esmaspäeval kuulutati välja Eesti Kunstiakadeemia Tallinna õppehoone, Suva sukavabriku ehk Kotzebue tn 1 hoonekompleksi arhitektuurivõistluse tulemused.

Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Kotzebue tn 1 / Põhja pst 7 kinnistu EKA õppehoone kasutusfunktsioonile sobiv parim arhitektuurilahendus. Žürii lähtus tööde kaalumisel ruumilahenduse funktsionaalsusest ja paindlikkusest ning vastavusest EKA vajadustele. Oluliseks peeti inimsõbralikke liikumisvõimalusi, mis arvestaksid hoone osade ning hoone ja linnaruumi seoseid. Lähtuti ka arhitektuuri terviklahenduse esinduslikkusest ja sobivusest XXI sajandi kunstikõrgkoolile, arvesse võeti lahenduse sümboolse väärtuse mõju, selle eripärasust ja uuenduslikkust, kultuuriväärtuse ja miljöö tunnetust: tegemist on Eugen Habermanni 1926. aasta projekti järgi 1932. aastal valminud vabrikuga Rauaniit, hilisemal ajal Punane Koit, Suva.

JUHAN ARU: Fieldsi medalid on kaasaegse matemaatika medalid

Matemaatikutele Nobeli auhinda ei anta ja iga matemaatik saab selle tagamaad teada juba ülikooli esmakursusel. Nimelt pajatab vähemalt üks professor ikka matemaatilise materjali vahele ka loo sellest, kuidas Alfred Nobel saanud pahaseks, kuna tema pruudil või naisel olnud matemaatikuga afäär.

KURMO KONSA: Ökoutoopiline mülgas

Rabaserval hulkudes jäävad teinekord mätaste vahel silma ilusa helerohelise samblaga kaetud alad. Rohetava samblavaiba all on aga mudane mülgas, kuhu kummikut kaotada pole mingi kunst. Sellised mädamülkad tulevad mulle kohe meelde, kui loen järjekordset juttu meie lääne tsivilisatsiooni vältimatust hukust ja ökokogukondadel baseeruvast helerohelisest tulevikust. Mulle tundub see tulevik täpselt samasugune nagu mülgas – eemalt vaadates väga ilus ja meelisklema kutsuv, aga jumal hoidku sinna sisse astumast.

Aare Pilve intervjuu Lev Rubinsteiniga

Post-sõnastik XXI: ripplõpp (cliffhanger)

Ökoutoopilisse mülkasse kukkumise ohust

Ooperimuljeid Bayreuthist, Savonlinnast ja Piritalt

Mobiilpositsioneerimine ja linnaehitus

Filmitootmine Ameerika moodi

ARVUSTAMISEL:

Aasta kirjaniku Elo-Maria Rootsu raamat «Vaimude jaam»

III Pühalepa muusikafestival

Tegevuskunstiõhtu «Lagunemine» Karepal

«Stalkeri» 35. aastapäeva erilinastus Jägalas.

R.A.A.A.Mi «Vaga vend Vahindra»

Tänavakunstifestival «Stencibility»

Theatrumi «Hääled»

Arvo Pärdi filmipäevad Sõpruses

Salla Simukka romaan «Punane nagu veri»

Reedel Õpetajate Lehes: õpetajate palkadest, matemaatikaõppest, kasututest anglitsismidest

Reedel ilmuvast Õpetajate Lehest saab lugeda:

Õpetajate märgatavaks palgatõusuks puudub poliitiline kokkulepe

«Et muuta õpetajakutse atraktiivsemaks, on vaja 30−40 protsenti palgatõusu. Paraku pole seni tehtud poliitilist otsust, et õpetaja palk on prioriteet ja raha tuleb juurde anda,» nentis haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kooliaasta eel Õpetajate Lehele antud intervjuus.

Eesti lapsed vene kooli?

Tänavu kevadel otsustas Mustvee linna volikogu likvideerida Mustvee gümnaasiumi ja suunata eesti lapsed vene gümnaasiumi, mis kavatseti nimetada Peipsi gümnaasiumiks. Praeguse seisuga on see otsus tühistatud ja lõplik otsustamine edasi lükatud, kuid aprilliks 2015 peab gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkina sõnul olema selgus majas, mis saab edasi.

Annelinnas käib koolitöö Norra moodi

Tartu Annelinna kolmes koolis püüavad õpetajad klassitoas tekkinud probleemidele edaspidi koos kolleegidega lahendusi leida. Norras alguse saanud LP-mudelit (learning environment and pedagogical analysis) kasutatakse Taanis juba 800 koolis. Teaduspõhine LP-mudel on kindel raamistik koolikultuuri parandamiseks ja senisest süsteemsem lähenemine väljakutsetele, mida iga õpetaja töös ette tuleb.

Tartu sügisfoorum kompis uue tegelikkuse piire

Juba seitsmendat korda algas Tartu koolirahvale uus aasta sügisfoorumiga, kus pedagoogiliste teemade asemel rõhk inspiratsiooni kogumisel ja silmaringi avardamisel. Foorumil «Uue tegelikkuse piiridel» astusid enam kui poole tuhande õpetaja ette loengutega kaitseväelane Karin Kanarik, teadlased Madis Arukask ja Mart Noorma, ettevõtja Indrek Kasela, raamatute autorid Valdur Mikita ning Juhan Aru ja Kristjan Korjus.

Matemaatikaõpe – kas drill või kümblus?

Kas õppida matemaatikat reegleid omandades, kuni need on pähe kulunud, või peaks algusest peale otsima matemaatikale elulisi ja põnevaid kasutamisvõimalusi? küsib TÜ haridusteaduste instituudi õppekava peaspetsialist Maria Jürimäe.

Kellest saab kutsehariduse eestkõneleja?

Kutsekooliõpetajad, haridusametnikud ja insenerid arutasid Vana-Võidus kutsehariduse ehitussektori probleeme ja pidid paraku tõdema, et ussisõnu nende käsutuses pole. Tuleb hakata liikuma lihtsamast keerulisema poole, abiks on võtta vaid lahke talupojamõistus, kirjutab Tallinna tehnikakõrgkooli lektor, EEEL kutsekomisjoni liige Enn Tammaru.

Kilpkonn äratas huvi Eesti teaduse vastu

21.−26. juunini Kopenhaagenis toimunud Euroopa suurimal teadusfoorumil EuroScienceOpenForum (ESOF) oli esmakordselt esindatud ka Eesti. Kinnistamaks tugeva IT-riigi kuvandit, esitlesid eestlased eri teadusvaldkondade nutikaid rakendusi. Eesti väljapanekut messil korraldas teadusagentuuri algatus «Researchin Estonia» Liis Livini juhtimisel.

Kaks kasutut anglitsismi

«Keelekaste» rubriigis kirjutab Priit Põhjala episoodidest: «Telesarju reklaamivad ja nendest kirjutavad inimesed on hakanud ära unustama lihtsaid ja selgeid eesti sõnu «jagu» ja «osa». Selle asemel räägivad nad, muidugi inglise keelest mõjutatuina, telesarjade «episoodidest».»

Kas kaitsta perekonda sihtasutusega?

Kooseluseadusest kirjutab Aarne Ruben: «Milleks me hakkame sajandite jooksul kindlaks kujunenud rituaale rikkuma ja saadame altari ette kaks ülikondades härrasmeest kui paari? Mis mõte sel on, kui pruudil lõug kare?»

Prantsusmaal müüri ladumas ja veesõda pidamas

«Õppisin palju eri kultuuride ja maade kohta ning samuti prantsuse keelt – see oligi minu põhieesmärk laagrisse minekul. See kolm nädalat oli tõeline kultuuride segu ja nüüd oskan teha ühte tõelist Itaalia pitsat, jutustada türgi muinasjuttu ja kirjutada oma nime korea keeles. Kolm nädalat Prantsusmaal oli aeg täis parimat toitu, inimesi, kuumust,» kirjutab Ingel-Brit Parmas suvisest töölaagrist Prantsusmaal.

Laps teeb filmi sellest, mida näeb

Tallinna Pääsusilma lasteaias teevad lapsed projektiõppe käigus multifilme. Kui keeruliselt või lihtsalt see käib, mida lapsed seejuures õpivad ning mida põnevat projektiõpe lisaks multikatele lasteaeda toob, rääkisid Pääsusilma lasteaia õpetajad ja juhid.

Tove Janssoni müstiline maailm/Meretagune kool maarjamaistes kätes/Vargne pilguheit Waldorfi väärtustesse

Raamatuküljel kirjutab Mare Müürsepp muumitrollide loojast Tove Janssonist ja tema 100. sünniaastapäevast. Juttu tuleb ka Heljo Männi uuest lasteraamatust, mis tutvustab Waldorfi pedagoogika väärtusi ning Stockholmis Euroopa kooli üles ehitanud eestlanna Rita Ahoneni lugu.

Virve Kurbeliga naistetantsust ja Kullaketrajatest

Tantsuansambel Kullaketrajad soovib teha koostööd Tallinna või Tallinna lähiümbruse kooliga, kes on huvitatud oma majas tegutsevast neidude tantsurühmast. «Kui Tallinnas või Tallinna ümbruses leidub mõni kool, kus on tantsuhuvilisi tütarlapsi ning ühtlasi võimalus kahel õhtupoolikul nädalas kooli võimlas või aulas harjutada, võtke palun minuga ühendust,» pöördub ansambli Kullaketrajad kunstiline juht ja koreograaf Virve Kurbel üleskutsega koolijuhtide poole. Salme kultuurikeskuses, kus ansambli naisrühmad koos käivad, paraku ühegi uue rühma loomiseks enam ruumi pole. Kasu oleks koostööst mõlemal: kool saab endale tantsurühma ja Kullaketrajate põhikoosseis järelkasvu. Tantsima on oodatud tüdrukud alates 14. eluaastast, tulla võivad kõik.

Ega pill ole süüdi, kui seda mängida ei osata

Els Roode: «Olin viisteist, kui kannelt mängima hakkasin. Alguses õppisin klaverit, aga kuna minu kooliaeg oli sõja ajal, kippusid õpetajad ära kaduma − kes viidi, kes läks ise, ja nii ma käisin käest kätte. Hiljem olin klaveri jaoks juba liiga vana. Kui lastemuusikakoolis avati 1949. aastal rahvapilliklass, läksin sinna. Hakkasin õppima kromaatilist kannelt, millel erinevalt rahvakandlest saab mängida kõike: klassikat, kerget muusikat, rahvamuusikat.»

Tartus tuleb KOHAL OLLA, sest algab Draama

Katrin Maimik kirjutab Eesti teatri festivalist Draama, mis toimub sel aastal 1.−7. septembrini. Draama kuraator on kirjanik Tõnu Õnnepalu.

PÖFF kinnitati maailma olulisemate filmifestivalide hulka

Rahvusvaheline Produtsentide Liitude Föderatsioon FIAPF kinnitas Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali rahvusvaheliselt sertifitseeritud võistlusprogrammiga festivalide hulka. Sellega kaasneb PÖFFile maailmas 15. filmifestivalina võimalus korraldada rahvusvahelist võistlusprogrammi, kuhu kuuluvad filmid üle maailma.

Varasemalt kuulus PÖFF FIAPFi ((Federation Internationale des Associations de Producteurs de Films) spetsialiseeritud võistlusprogrammidega festivalide nimistusse. Alates 2014. aasta festivalist omandab PÖFF mittespetsialiseeritud võistlusprogrammidega festivali staatuse.

See annab õiguse koos samasse kategooriasse kuuluvate Cannes’i, Varssavi, Berliini, Veneetsia, Tokyo, Karlovy Vary ja teiste suurte filmifestivalidega võistlusprogrammi geograafiliselt laiendada ja esitada 14.-30. novembril toimuval festivalil ühte võistlusprogrammi mängufilme kogu maailmast.

«Pikkade konsultatsioonide tulemusel tuldi üksmeelselt vastu PÖFFi huvile laiendada senist rahvusvahelist EurAsia võistlusprogrammi ja tõsta see spetsialiseeritud võistlusprogrammidest astme võrra kõrgemale. See annab uusi võimalusi ka rahvusvahelistesse võistlusprogrammidesse pürgivatele filmidele ning seni vähe esindatud filmimaadele. FIAPFil on hea meel aidata kaasa festivali arengule, mis on end viimastel aastatel tõestanud kui regiooni kõige kiiremini arenev filmitööstuse tegijate kohtumispaik,» ütles FIAPFi juht Benoît Ginisty.

«Igal aastal korraldatakse üle maailma umbes 4000 filmifestivali. Neist vaid 52 on akrediteeritud FIAPFi poolt ja koos PÖFFiga omavad vaid 15 neist õigust mittetemaatilise rahvusvahelise võistlusprogrammi korraldamiseks. Seetõttu olen ma kogu festivali meeskonna nimel tänulik ja liigutatud, et ligi 20 aasta jooksul tehtud töö tulemuseks pole mitte ainult Põhja- ja Ida-Euroopa mõjukaim filmifestival programmi ning filmitööstuse kaasamise osas, vaid üks maailma tipp-filmifestivalidest,» rääkis PÖFFi juht Tiina Lokk. «See staatus avab meile uusi võimalusi arenguks, et seista võrdväärsete partneritena ühes reas pika ajalooga festivalidega nagu Cannes, Berlinale või Veneetsia, aga ka Karlovy Vary, Moskva ja San Sebastian. Teisalt paneb see meile vastutuse töötada värava ja vahendajana regiooni filmitegijate ja maailma kinotööstuse vahel,» kinnitas Lokk.

18 aastat tagasi Põhjamaade filminädalast võrsunud PÖFF sai 2008. aastal FIAPFi täisliikmeks, mis aitas oluliselt kaasa festivali rahvusvahelise taseme tõusule. Tänavune otsus uue staatuse kohta on festivali jaoks järjekordne saavutus, aga ka märk FIAPFi ja rahvusvahelise filmitööstuse usaldusest.

«Me pole endale kunagi eesmärgiks seadnud glamuuri või A-kategooria tähtede siiatoomist ning seda kohustust me endale ei võtagi, ehkki kindlasti tõstab uus staatus PÖFFi mainet kogu filmimaailmas ja avab lisaks publikule uusi võimalusi ka regionaalsetele levitajatele ja filmitegijatele. Pigem oleme alati pingutanud, et tuua publikuni puhas autorifilmide festival, ja just seetõttu on filmitööstus meid kõrgelt hinnanud,» lisas Lokk.

FIAPFi antud klassifikatsioon tähendab PÖFFile kohustust anda osalemisõigus varem võistlusprogrammi mittehõlmatud territooriumitele nagu Ladina-Ameerika, Aafrika, Lähis-Ida või Austraalia ning vähem arenenud filmitööstusega riikidele. Lisaks annab see PÖFFile võimaluse olla kogu regiooni rahvusvaheliseks väravaks Industry@Tallinn platvormi kaudu, mis kujutab endast kiiresti arenevat Põhja- ja Ida-Euroopa filmivaldkonna professionaalide kohtumispaika.

FIAPF hõlmab enda alla 29 riigi 34 tootjaorganisatsiooni, olles ainus filmi- ja teleprodutsentide globaalse ulatusega organisatsioon. Föderatsiooni üheks olulisemaks ülesandeks on akrediteerida rahvusvahelisi filmifestivale, et lihtsustada filmide tootjate ja levitajate orienteerumist festivalimaastikul. Kokku on maailmas 52 FIAPFi poolt akrediteeritud filmifestivali, PÖFF saavutas FIAPFi täisakreditatsiooni 2008. aastal.

2013. aastal linastus PÖFFi raames 220 täispikka filmi ja 250 lühifilmi. Kokku külastas festivali 77 600 vaatajat. Põhja-Euroopa üks suurimaid filmiüritusi ootab filmisõpru taas kinno 14.-30. november 2014.

Fakte:

  • 2014. a. festivalist alates omandab PÖFF FIAPFi mittespetsialiseeritud võistlusprogrammidega festivali staatuse.
  • Staatusega kaasneb õigus korraldada rahvusvahelist võistlusprogrammi, mis on avatud kogu maailmale koos kohustusega esitleda konkursil regiooni esilinastusega filme.
  • PÖFF on noorim ning esimene antud kategooria festival Kirde- ja Põhja-Euroopas
  • Antud kategooriasse kuuluvad mitmed maailma tippfestivalid nagu Berliin, Cannes, Shanghai, Moskva, Karlovy Vary, Locarno, Veneetsia, San Sebastian, Varssav, Tokyo, Cairo, India (Goa), Mar Del Plata ja Montreal.

Noblessneris tuleb suve viimane Mutant Disco

Noblessneri aladel ja hoonetes tuleb 29. augustil suvelõpu Mutant Disco. Peaesinejana paneb suvele võimsa punkti diskot, funki, haussi ja elegantseid ulakusi ühendav Horse Meat Disco otse Londonist.

Ekstraruumis keerutavad plaate Orav&Drummie, kohal on ka Mutant Disco põhikaader Rhytm Dr, Raul Saaremets ja Siim Nestor.
 

Rahvusraamatukogus näidatakse nuge

Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis avatakse Tõnu Arraku käsitöönugade näitus «40 nuga. Tõnu Arrak ja sõbrad».

Eksponeeritakse autoritööna valminud nuge ja muid esemeid, peamiselt Tõnu Arraku töid, aga ka Jukka Hankala ning Pekka Tuomineni nuge. Näitusega tähistab Tõnu Arrak oma juubelit ja tegutsemist noasepana.

«See on paras aeg ühe ülevaatliku näituse tegemiseks, aeg näidata teistele, mis tehtud, ja ise tagasi vaadata,» ütles ta. «Võib-olla selleks, et aru saada, kus praegu olen, või näha, kuhu edasi minna. Sõbrad on toetuseks ja näitamaks, mida mujal tehakse,» lisas autor. Tõnu Arrak (sünd. 1964) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, tegutsenud vabakutselise ja ettevõtjana. Ta on töötanud peamiselt metalliga, viimastel aastatel noasepana.

 

Birgitta Ots: Ida-Virumaa vajab kultuuri

Integratsioon endisel kujul on oma aja ära elanud, nüüd oleks aga viimane hetk suhete soojendamiseks oma «äratõugatud mängukaaslastega», kirjutab juuratudeng Birgitta Ots oma Metsaülikooli aruteludes tekkinud mõtetest.

Tänavuse Käärikul toimuva Metsaülikooli üldpealkiri oli: «Kunstid – parim enne möödas?» Lisaks läbivale teemale kultuuripoliitikast ja rahast ei saanud me üle ka osalt kultuuriministeeriumi vastutusalasse kuuluvast integratsioonipoliitikast.

Kõik saab alguse 21. augusti paneeldiskussioonist, mil laua taga istujate seas on ka kultuuriminister Urve Tiidus. Laialivalgunud diskussioon, fookusesse on jäänud sloganlikud, kergelt autokraatlikule valitsemisstiilile rahu-ja-leib-kõigile omased mõtteterad. On jõutud punkti, kus publik vajab midagi rohkemat. Saalist kostub: milliste vahenditega peaksime oma aastakümneid kestnud, ent läbi kukkunud lõimumispoliitikat siduma paremini kultuuriga. Vastuseks esitab minister terve paneeli jooksul ainukese küsimuse, ta soovib argumente tõestamaks lõimumispoliitika läbikukkumist.

21. augustil, mil pidupäevameeleolud on raugenud ning järgmise presidendi kõneni on aega neli kuud, seisame täpselt samas punktis: integratsioon on valus lahtine haav meie riigijuhtide muidu nii siledatel kehadel. Keegi ei taha nentida, et umbes 170 000 Eestis elava, rahvustunnetuselt ja meelsuselt segaduses või neutraalse vähemusrahvuse esindajaga tegeleb olulises osas ministeerium, mille kogukulud 2014. aasta riigieelarves moodustavad 2 protsenti kogu  summast.

Usun, et tänasel päeval ei pea ma esitama viieminutilist kõnet integratsioonipoliitika valupunktidest – peaksime olema oma ühiskonnaga probleemi eitamise faasist juba välja kasvanud. llmselgelt on Eestil probleem. Ilmselgelt muutub see probleem iga päevaga aina teravamaks, seda eriti ajal, kui meie naabruskonnas käib kodusõda.

Ukraina situatsioon pole pelgalt näide idanaabri pehmelt öeldes nahaalsest välispoliitikast, see on eelkõige elav näide sellest, mis saab, kui lapsed oma liivakastimängudes kellegi kõrvale jätavad. Jätavad kõrvale väga pikaks ajaks ning ehitavad oma ilusaid liivalosse isekeskis edasi. Ent see, kes jääb üksi, leiab alati uue mängukaaslase. Ning meie õnnetuseks on sõpradeta laps parim materjal pahandusteks. See mõistmine pole meie väikese konnatiigi jaoks kunagi varem nii selge olnud.

Ning mida me teeme? Alustame kibekähku 20 aastat tegemata jäetud tööga? Loomulikult mitte. Eestlasele omaselt loome ringkaitse: lööme laulupeokülastajate rekordi ning anname suure suuga lubaduse astuda juba homme kaitseliidu ridadesse.Väike kilpkonn tõmbab end veel rohkem oma kilbi sisse.

Integratsiooni parim enne on tõepoolest möödas, vähemalt sellisel kujul nagu seda senimaani viljelenud oleme. Ja kuidas see kõik kultuuriga seotud on? Kas tõesti on võimalik nõnda kriitilises situatsioonis pehmete väärtustega liikuda ligemale mängukaaslasele, kelle juba ammu endast ära tõukasime? Aga kui prooviksime vahelduseks jagada temaga oma liivavorme ning mängida tema soovide järgi?

Mitmepäevase mõttevahetuse ja diskussiooni tulemusena olen ma kindel, et praegu on viimane hetk suhete soojendamiseks. Ning seda tuleb alustada riigipoolsete žestidega, see oleks justkui omamoodi «palun vabandust, et teie eksistentsi 20 aastat ignoreerinud oleme».  Ning esimene selline väike kingitus peaks olema vene kultuuri parem rahastus ja integreerimine ka eesti keelt kõneleva inimese igapäeva. Ning loomulikult ka vastupidi.

Narvas elab umbes 60 000 inimest, ümbritsevate piirkonnaga on see arv tegelikult 100 000. On teada, et Narva elanikkonnast on eestlasi umbes 5 protsenti. Narvas polnud aastaid kino. Narvas pole töötavat teatrit. Pealinnas on 500 000 inimese peale vähemalt viis sõnateatrit, lisaks nii mõnigi nišiteater. Narvas elava 100 000 inimese kohta pole ühtegi.

Ehk tuleb meelde tuletada lihtsaid mõttekäike gümnaasiumipäevilt. Kultuur on nauding ning oma esteetikaga eristab inimesi loomadest. Vene kodusõja ajal pakuti n-ö sõjakommunismi majandus- ja riigijuhtimispoliitika raames rahvale tasuta kino, teatrit ja tsirkuseetendusi. Selline meelelahutus aitas inimestel pingeid maandada, hoidis neid enam-vähem õnnelikuna. Seda muidugi koos diktatuurile omae propagandaga, aga siiski. Mõte loeb.

Meil on maakond, kuhu on koondunud laias laastus kogu Eesti arvestatav tööstus, kust saadakse lõviosa meie konnatiigi SKTst. Lisaks aastatepikkusele ignoreerimisele ei paku nende oma riik, kellele tegelikult kõik makse maksavad, olenemata kodakondsusest, keelest või millestki muust, neile elamusi nende emakeeles.

Seega, lühikese kokkuvõttena: Ida-Virumaa eesotsas Narvaga vajab kultuuri. Ning vajab oma teatrit. Ning mitte lihtsalt teatrit, vaid kohta, kus kohtuksid nii eesti- kui ka venekeelne kõrgkultuur. Kuhu oleksid eestikeelsete subtiitritega oodatud Tšehhovi fännid ning venekeelse alltekstiga kõik Tammsaare uudistajad. Ning ma usun, et see läheks läbi. Teater, argirutiinist välja murdmine on venekeelse elanikkonna jaoks kohati staatuse sümbol, kohati osa sotsiaalsest traditsioonist. Nad võtaksid selle žesti vastu. Ning ei tunneks end lõpuks ometi ignoreerituna. Sest tõesti – me ei saa igavesti olla vaikimisi tülis oma mängukaaslasega, sest ühel hetkel võib ta tulla oma uue sõbraga meie liivalossi lõhkuma.

Nääpsulestad on inimeste lahutamatud kaaslased

Inimeste peas elavad imeväiksed kaheksa jalaga lestad, kes on meie lahutamatud kaaslased.

Tegemist on inimsilmale nähtamatute olenditega, kuid uuring näitas, et neid leidub kõigil, edastab Daily Mail.

Inimestel nahal on kahte liiki lestasid - Demodex folliculorum ja Demodex brevis.

Tegemist on lestadega, kes elavad imetajate, kaasa arvatud inimene karvafolliikulites ja rasunäärmetes. Need lestad tekitavad haigust, mis kannab nime demodikoos.

«Mikroskoobiuuring näitas, et oma kaheksa väikse jala abil nad lausa ujusid meie organismi toodetavas rasus. Tundub, et need «väikesed sõbrad» on kogu aeg meiega. Nad on osa naha faunast,» sõnas uurija Megan Thoemmes.

Uuring näitas, et  kõigil 29 uuritul, kelle vanus oli üle 18 eluaasta, oli nende lestade DNAd.

Tehti kontrolluuring suurema grupi inimestega, mis näitas sama.

Teadlased ei tea, kuidas need lestad levivad. Teooria kohaslet levivad nad emalt lapsele rinnaga toitmise ajal.

Mida noorem inimene, seda vähem tal neid lesti on.

Teadlased oletavad, et öisel ajal tulevad need lestad folliikulitest ja rasunäärmetest välja ning liiguvad inimeste nägudel.

Arvatakse, et need lestad olid juba varajastel inimestel, kes Aafrikast välja rändasid. Hiljem tekkisid erinevad rassid ning ka lestad muutusid vastavalt oma peremeesorganismile.

Seda luba oletada asjaolu, et hiinlastel olevad lestad on geneetiliselt erinevad  kui need, mis on ameeriklastel.

Uurijate arvates on need inimkehal elavad lestad evolutsiooni kõrvalharu.

«Imetajad arenesid ning seda tegid ka lestad. Liigid adapteerusid uutes keskkondades,» teatasid uurijad.

Wikipedia: nääpsulestad  on sigarja kehakujuga ning 0,2–0,5 millimeetri pikkused.

Neil on neli paari koonusjaid kahe küünisega lõppevat jalga.

Video: teadlased lahendasid Surmaoru veerevate kivide saladuse

Teadlased on aastaid käinud välja teooriaid selle kohta, mis paneb Surmaoru (Death Valley)  kivid liikuma.

Sadu kilogramme kaaluvad kivid liiguksid Surmaoru rahvuspargis nagu iseenesest, edastab Yahoo News.

California ülikooli Scrippsi okeanograafiainstituudi teadlased pildistasid ja filmisid uurimise jaoks endises järvepõhjas liikuvaid kivisid.

Nõod 55-aastane Richard Norris ja 59-aastane James Norris avastasid, et kui pärast vihma langeb temperatuur öisel ajal seal minustesse, siis tekib jää. Päevane päikesepaiste aga sulatab jäise pinnase, muutes selle mudaseks ja libedaks. Libe pinnas paneb kivid liikuma.  

Teadlased jäädvustasid 20. detsembril 2013. aastal 60 kivi liikumise.

«Kivide liikumine toimub vaid päikeselisel ja selgel päeval, mis järgneb ööle, mil on olnud madalad temperatuurid,» selgitasid teadlased.

Kivide liikumine ei toimu siiski väga sagedalt, kuna piirkonnas on vihma üsna vähe.

Uuring näitas, et kivid liiguvad umbes 4,5 meetrit minutis.

Norrised alustasid veerevate kivide uurimist 2011. aastal pannes rahvuspargi loal sinna GPS  seadmetega kivid, mille liikumist jälgiti.

Richard ja James Norris kogusid saadud info kokku ja märkasid, et pinnas oli enne kivide liikuma hakkamist kaetud jääga. Samuti leiti kivide tekitatud värskeid liikumisjälgi.

Mehed olid paigas mäestikuvaadet imetlemas kui nende silme all kivid liikuma hakkasid.

«Järsku oli kogu protsess meie silme ees ja saladus lahendatud,» laususid teadlased.

Rooma-aegsest fordist leiti 2000-aastane unikaalne puidust prill-laud

Inglismaa põhjaosas tehtavatel väljakaevamistel leiti kunagisest Rooma kindlusest 2000 aasta vanune puidust prill-laud.

Asjatundjate arvates on tegemist ainsaga, mis on säilinud, edastab Discovery News.

Ebatavaline leid tehti kunagise Rooma Vindolanda kindluse alalt. See oli Rooma impeeriumi põhjapiiril tähtsaim sõjaline baas enne Hadrianuse valli rajamist.  

Hadrianuse valli hakati rajama 122 pKr ning siis vähenes selle fordi tähtsus.

Vindolandasse ehitati esimene väike fort 85 pKr. Hiljem fort laiendati vastavalt sellele, kui suur oli kohal olnud sõjaväelaste ja nende pereliikmete arv.

«Teame varasemast mõndagi Rooma fortides olnud tualettide kohta. Maailma mitmest paigast on  leitud Rooma latriinide jäänuseid, kuid varem mitte hästi säilinud puidust prill-lauda,» teatas Vindolandas väljakaevamisi juhtiv Andrew Birley.

Tema sõnul sai see puitelement säilida, kuna õhul puudus sellele juurdepääs.

Kuna tegemist oli Briti saartel asuva fordiga, siis sinna sobis kliima tõttu puidust prill-laud paremini kui külmast marmorist või kivist WC-iste.

Birley lisas, et nüüd tuleb veel leida WC-pott, millel see prill-laud kunagi asus.

Vindolanda nüüdsete leidude seas on veel ka lapsesaabas, mündid, medaljon ja pronksist lamp.

Birley lisas, et kuna Vindolanda fordis elati üsna kaua aega, siis on kultuurikihis väga erinevaid igapäevaseid tarbeesemeid, kuid ka üsna unikaalseid asju nagu näiteks gladiaatoritele mõeldud joogiklaas.

Vindolanda seni kõige kuulsamateks leidudeks peetakse 400 puidust kirjutustahvlit, millel on nii ametlik kui erakirjavahetus. Need on Briti saartel vanimad Rooma ajast säilinud kirjutised.

Pärast restaureerimist pannakse Rooma fordist pärit WC prill-laud Bardon Milli Vindolanda Rooma armee muuseumisse.

Arheoloogid loodavad paigast leida ka looduslikke käsnu, mida roomlased kasutasid WC-paberi asemel.

Tartu arstid aitasid ilmale Vietnami katseklaasibeebi

Kahe ülikooli koostöö teenib teaduses mitut valdkonda. Embrüoloog Andres Salumets ja naistearst Aivar Ehrenberg said 23. augustil Vietnamist tänukirja, millega kaasas olnud fotolt vaatasid neile vastu imeilus beebi, õnnelik ema ja nende arst. Kirja pealkiri oli: meie esimene katseklaasilaps.

 

Kirjas saadetud sõnum tähendas seda, et Kesk-Vietnamis asuva Hue meditsiiniülikooli kliinikus nägi augusti keskel ilmavalgust esimene katseklaasibeebi, ning ka seda, et ilma Tartu ülikooli arstide ja embrüoloogide abita poleks seda last niipea sündinud.

Tartu ülikooli reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets ütles, et üks osa Tartu ülikooli ja Hue meditsiiniülikooli vahelisest arstide ja teadlaste koostööst on puudutanudki kehavälist viljastamist.

«Hue ülikoolil oli vajalik aparatuur olemas, kuid nad ei olnud teinud veel ühtegi protseduuri,» rääkis ta. «Eelmisel aastal käis dr Le Minh Tam meie juures kolm kuud kehavälise viljastamise protseduure vaatamas ja siin õppimas. Mina ning Tartu ülikooli kliinikumi kehavälise viljastamise keskuse juht doktor Aivar Ehrenberg oleme käinud ka nende juures Vietnamis.»

Salumets lisas, et kui Vietnamis oli aeg lõpuks sealmaal, et võidi alata esimese protseduuriga, sõitis sinna kohale embrüoloog Olav Sarv, ja kõik läks selle paari puhul õnnelikult.

Ta ütles, et Vietnam on väga suur riik ning peamised lastetusravi keskused asuvad kas põhjas Hanois või siis lõunas Ho Chi Minhis. Kesk-Vietnam on veel vaene piirkond ning meditsiin on seal umbes samas arenguetapis, kui see oli Eestis 1990. aastate esimesel poolel.

«Mäletan hästi, kuidas käisin 1993. ja 1994. aastal Soomes vaatamas, kuidas kehavälist viljastamist tehakse. Tean hästi, kui raske on omal käel alustada,» kõneles Salumets.

Asjaolu, mis muudab keerulisema meditsiiniga tegelemise Vietnamis komplitseerituks, on Salumetsa sõnul see, et riik asub troopikas. «Seal on väga raske hoida steriilseid tingmusi, mida kehaväline viljastamine nõuab,»  ütles ta.

Salumets lisas, et ta ei ole kursis konkreetse paari looga, aga teab seda, et põhjused, miks umbes kümnel protsendil paaridel ei õnnestu loomulikul teel last saada, on nii Euroopas kui Vietnamis samasugused.

Tartu ja Kesk-Vietnami koostöö eesmärk on aidata kaasa Hue meditsiiniülikooli õpetajate erialalisele täiendamisele ja teha koos teadust.

Projekti juht, patofüsioloogia professor Sulev Kõks ütles, et esimene katseklaasilaps Kesk-Vietnamis väljendab selle koostöö üht tahku.

«Me tegeleme mitme teemaga korraga,» märkis ta. «Meil on Vietnamiga koostöös väga häid saavutusi, millest võivad rääkida ka ortopeedid, hambaarstid ja proviisorid. Meie inimesi, kes koostöös aktiivselt osaleb, on paarkümmend.»

Ürgsete geenide jälil

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased selgitasid välja, et meie immuunsüsteemi alged olid olemas juba väga ürgsetel loomadel.

Esmapilgul ei tohiks olevusel nimega naastloom ja inimesel midagi ühist olla. Naastloom on vaevalt paarimillimeetrine, vaid paari rakukihi paksune algeline olevus, hall laiguke troopikamerede rannikupõhjas. Ent nagu Tallinna Tehnikaülikooli geeniteadlased äsja näitasid, on immuunsusega seotud geenide tõttu inimese ja naastlooma vahel ootamatult suur sarnasus.

See on esimene kord, kui inimesega sarnase immuungeenide piirkonna olemasolu näidatakse nii ürgsel loomal, võimaldades saada paremat pilti, kuidas arenesid meid kõiki haigustekitajate eest kaitsvad geenid.

Õigupoolest ei näidanud doktorant Jaanus Suurväli kõrgetasemelises ajakirjas The Journal of Immunology avaldatud töös mitte ainult geenide sarnasust, vaid ka seda, et mõlemal organismil koonduvad needsamad geenid ühte genoomipiirkonda.

Inimesel tuntakse seda piirkonda nimega MHC (eesti keeles peamine koesobivuskompleks) ning seal asub suur osa meie immuunsüsteemiga seonduvatest geenidest, teiste seas kõik geenid, mille vahendusel tekitatakse spetsiifilised antikehad.

«Eelmisel aastal ilmus meil artikkel, kus näitasime, et need geenid, mida enne ei peetud MHC eelkäijateks, võiksid seda siiski olla,» selgitab Suurväli. «Näitasime seda organismis nagu süstikkala, mis on selgroogsetele märksa lähemal kui naastloom.»

Edasi hakkasid teadlased uurima, kas mõnes organismis võiks nende geenidega seoses veel midagi põnevat olla.

«Vaatasin kõikvõimalikke organisme, läksin järjest ürgsemaks, kuni jõudsin lõpuks naastloomani. Leidsin, et ohhoo!, seal on kõik need geenid ilusasti ühes kohas koos, lisaks on seal ümber veel kõiksuguseid immuunfunktsiooniga geene. Sealt see töö alguse saigi,» räägib Suurväli.

Naastloomal olevad geenid ei ole küll inimese omadega identsed, kuid struktuurilt ja funktsioonidelt siiski piisavalt sarnased, et järeldada sadade miljonite aastate taha ulatuvat sugulust. Kinnituse saamiseks tehti koostööd ka Prantsuse teadlastega, kelle läbi viidud keerukad arvutianalüüsid kinnitasid Suurvälja ja tema juhendaja, dotsent Sirje Rüütel Boudinot’ järeldusi.

Töö põhjal võib järeldada, et meie immuunsüsteem arenes välja geenidest, mille üks algseid funktsioone oli stressile reageerimine.

«Need naastlooma geenid, mis on ka meis olemas, on põhiliselt seotud vastusega keskkonnastressile,» märgib Suurväli. «Lisaks on seal sellised, mis on seotud valkude, kaasa arvatud võõrvalkude, lagundamisega ning leidsime ka ridamisi geene, mis osalevad üldiselt viirusvastases vastuses.»

Doktorandi sõnul on need kaitsemehhanismid läbi evolutsiooni sel moel säilinud, kuna ilmselt on olnud funktsionaalselt oluline, et need oleksid ühes regioonis koos.

Ent see avastus tõstatab ka uue huvitava küsimuse: nimelt pole mitte kõigis organismides need geenid jäänud ühtsesse piirkonda. Näiteks populaarsel mudelorganismil äädikakärbsel on vastavad geenid kõikjal genoomis laiali. Samamoodi on täiesti teistsugune käsn, mida teinekord loetakse naastlooma üheks lähemaks sugulaseks.

«Millegipärast on naastloomas ja inimeses olnud väga oluline, et kõik need geenid oleksid koos, kärbsel ja käsnal mitte. Praegu on veel vara kindlalt öelda, kas naastloom võiks olla rohkem meie ürgsete esivanemate moodi kui käsn või isegi kärbes,» arutleb Suurväli. «Selles osas jätkub veel tööd aastateks, ehk isegi aastakümneteks.»

Uuringu käigus leidis doktorant veel ühe huvipakkuva geenipiirkonna, mida kavatseb samuti asuda põhjalikumalt uurima. Ka see piirkond on seotud immuunsüsteemiga, ent inimesel asuvad seal ka närvirakkude kasvufaktoritega seotud geenid.

«Meil on alust arvata, et ka sealt võiks midagi põnevat tulla,» ütleb Suurväli.

Algeline olend

Naastloom (Trichoplax adhaerens) on troopikamerede rannikupõhjas elav paari millimeetri pikkune loom, üks algelisemaid hulkrakseid organisme. Ta koosneb vaid paarist rakukihist, toitub mikroobidest ja paljuneb pooldudes. Samuti on tal väga hea kudede taastamise võime.

Naastloom on mudelorganism, kelle abil uuritakse, kuidas suudavad ilma lihaste ja närvisüsteemita organismid oma elutegevust juhtida. Tal on ligi 12 000 geeni ehk umbes kaks kolmandikku inimese geenide arvust. Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi teadlased näitasid, et tal on mit-

meid geene ja geenipiirkondi, mis on inimese immuunsüsteemile oluliste geenide eellased.

Allikas: PM, Wikipedia

Futuristid: tulevikus võivad ka mehed «sünnitada»

Kujutage ette maailma, kus inimlooted kasvavad väljapool inimkeha kunstlikes emakates.

Kunstemakad muudaksid naiste ja ka arenevate laste elu kergemaks ning ära jääb sünnitus, mis võib mõnikord naistele eluohtlik olla, kirjutab news.com.au.

Kunstemakate teemat on arutanud nii futuristid kui bioloogia eetikaküsimustega tegelejad.

Asjatundjate arvates aitaksid kunstemakad homoseksuaalsetel paaridel ning üksikisadena lapsi tahtvatel meestel lihtsamini lapsi saada ehk meestel oleks «sünnitamine» võimalik.

Futuristide arvates ei ole kunstemakate puhul tegemist ulmega.

Väljapool inimkeha areneva organismi termini ektogenees võttis esimesena 1924. aastal kasutusele Briti teadlane J.B.S. Haldane, kelle nägemuse kohaselt on 2074. aastal vaid 30 protsendi sündidest sellised, milles naised lapse ilmale toovad.

Futuristide arvates hakatakse tavapärast sünnitust liiga primitiivseks pidama ning nad oletavad, et juba 20 aasta pärast võivad olla kunstemakad, mis võimaldavad senisest erinevalt lapsi saada.

Futurist ja ajakirjanik Zoltan Istvan avaldas interneti teadusväljaandes Motherboard artikli, milles seisab, et teadlased juba töötavad välja ektogeneesi tehnoloogiat.

Tegemist olevat kunstlikku lootevedelikku täis «akvaarium, millel on areneva organismi jaoks toitainete torud ning jälgimist võimaldavad kaamerad.

Torude kaudu saab loode vajaliku, kaasa arvatud hapnikku. Kaamerate abil jälgitakse kõike, mis «emakas» toimub.

Teada on Jaapani Jutendo ülikooli Yoshnori Kuwabara teadlase katse kitse eümbrüotega, mis pandi lootevedelikuga täidetud akvaariumisse. Teadlase eesmärgiks oli uurida enneaegsete laste elu päästmise võimalusi.

USA Cornelli ülikooli teadlasel Helen Hung-Chingil õnnestus aga kasvatada hiire embrüot emakat ja selle limaskesta meenutava koega katseanumas. Tema katse eesmärgiks oli uurida, kuidas aidata naisi, kellel on rasestumisega raskusi. 

See teadlane tegi hiljuti veel teise katse, milles tal õnnestus kunstemakas kasvada loodet kümme päeva. Ta oli saanud loa kasvatada inimloodet kunsttingimustes 14 päeva.

Kunstemakas loote kasvatamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid seni ei ole seadusi, mis seda reguleeriks. Samuti on palju neid, kes peavad seda ebaeetiliseks.

 

Die Welt: koolitulistajatel on konflikte pigem õpetajate, mitte koolikaaslastega

Saksamaa väljaanne Die Welt avaldas kokkuvõtte suurest rahvusvahelisest uuringust, milles uuriti koolitulistamisi ja selle põhjuseid.

Uuring näitas, et vaid iga kolmas koolitulistaja oli kaaslaste poolt kiusatud.

Saksamaa ülikooli Freie Universität arengupsühholoogid uurisid 13 riigis aset leidnud 126 koolitulistamist. Uuringu avaldas teadusväljaanne International Journal of Developmental Science.

Uuring näitas, et 88 protsendil koolitulistajatel oli probleeme ja konflikte sotsiaalelus ning kaaslastega. Neist 85 protsenti olid tõrjutud.

Uuringus suurimaks üllatuseks oli asjaolu, et koolitulistajatel oli siiski pigem probleeme õpetajate ja autoriteedide, mitte niivõrd kaasõpilastega.

43 protsendil koolitulistajatest oli enne veretööd konflikt koolis töötavate täiskasvanutega.

Konflikti taustal oli tihtipeale ebaõiglane kohtlemine.

Vaid iga kolmas koolitulistaja oli kogenud kaasõpilaste poolset vägivalda ning natuke rohkem kui pooled olid koolikaaslaste poolt tõrjutud.

Vaid neljandik koolitukistajatest kirjeldas end kui üksikut hunti.

Koolitulistajatest 12 protsenti oli enne veretööd kiusanud kaasõpilasi. Igal kolmandal tulistajal oli olnud eraeluprobleeme.

Potsadami ülikooli psühholoogi Rebecca Bondü sõnul on Saksamaal koolitulistamiste taga tihtipeale halvad suhted kooli juhi ja õpetajatega.

Ta analüüsis seitset Saksamaal toime pandud koolitulistamist ajavahemikust 1999 – 2006.

«Kõigi nende juhtumite puhul oli tulistajal probleeme õpetajate või koolis töötavate teiste täiskasvanutega,» sõnas Bondü.

Kui USAs tulistavad koolitulistajad esmalt kaasõpilasi, siis Saksamaal rünnatakse esimesena õpetajaid.

Näiteks Erfurdis toimunud juhtumis tappis tulistaja 16 inimest ja iseenda. Hukkunute seas oli 12 õpetajat ja koolijuhi sekretär.

Bondü sõnul ei ole põhjus, miks tulistaja valib õpetajad, üheselt selge. Ta oletab, et Saksamaal on õpetaja seni hierarhia tipus. USAs seevastu on õpetaja-õpilase suhe vabam ja võrdsem.

 

Ennevanasti olid täid elu loomulik osa

Täidega on eestlased ajast aega kimpus olnud ja kuigi vanarahval oli nende tõrjumiseks mitmesuguseid võtteid, ei tegeletud folklorist Marju Kõivupuu sõnul nende tõrjumisega tänapäevases mõttes.

«Kui tänapäeval on parasiidid häbistav ja niinimetatud halbade hügieeniharjumuste tunnus, siis vanasti nendega väga ei võideldud,» rääkis Tallinna Ülikooli õppejõud, folklorist Marju Kõivupuu. Täisid võeti kui elu loomulikku osa nagu näiteks kirpe või soolenugilisi. Täide otsimise sagedusest annab ka tunnistust tõik, et pöidla rahvapärane nimi on eesti keelemurretes täitapp.

Folkloristi sõnul puudub Eestis terviklik ülevaadet täietõve kohta rahvameditsiinis. «Igal ajastul on olnud omad arusaamad, kuidas täidega toime tulla,» tõdes ta. Täide nagu teistegi söödikute tõrje on olnud peaasjalikult naiste ülesanne. 1892. aastal on Tarvastust pärit ütlemine: «Naisil ei ole pühäpääväl kedägi tööd ollu, sõs palunu na Jumalat, et see neile midägi pühäpäävätööd annas, ja temä oli sõs neile andan täi ja tingu tappa.»

Täide puhul on öeldud, et need on nõialt tulnud ning tuleb nõiale tagasi saata. Selleks tuli minna kolme tee ristile, panna kolm täid tubakalehele ja öelda: «Minge sinna tagasi, kost te tullu olete!»

Nagu teistegi parasiitide puhul peetakse ka täide tõrjumiseks parimaks ajaks kaduneljapäeva, mis on vana kuu viimase veerandi neljas päev. Mida lähemal on kaduneljapäev uue kuu loomisele, seda tugevama mõjuga see on.

Muuseumides on juba 19. sajandist pärit seaharjastest täikammid, millega parasiite juustest välja kammiti. Täikamm tuli enne ja pärast kammimist panna kas ahjusuhu või kusagile mujale kuuma.

Lähiajaloos on täide tõrjumiseks kasutatud radikaalseid vahendeid: pea on paljaks aetud, juukseid on pestud petrooleumiga. Väga levinud on olnud ka kammimine tiheda kammiga, et lahti saada tingudest. Ka ei kannatavat täid uskumuse kohaselt kuuma sauna.

Kui aastasadu tagasi peeti täisid jõukuse  ning rikkuse tunnuseks, siis uuemal ajal, 19 saj. lõpul, 20. sajandi alguses  hakati lapsi hirmutama, et kui nad oma juukseid ei kammi ega pese, siis  mummid ja kollid  - lastekeeles  peatäid -  teevad juustest köied ja veavad lapsed kaevu või allikasse

Päris ammustel aegadel on peatäisid seostatud ka surmauskumustega  - kui kevadel tulid rändlinnud tagasi, tuli hommikul enne õueminekut leivapala suhu pista ehk linnupetet võtta. Usuti, et kui seda ei tee, võib täid saada, sest linnud elavad talve kaugel surnuteriigis üle ja sealt naastes toovad kaasa ka mitmesuguseid haigusi, sealhulgas täiu.

 Arvati ka, et kui täid lahkuvad haige inimese juurest, siis inimene on määratud surema, sest  isegi täid jätavad ta juba maha. Vastupidiste (ja ilmselt juba veidi lähema mineviku)  uskumuste kohaselt oli inimene määratud surmale, kui ta läks järsku täiu täis.

Pohmelli tekkimine võib osaliselt olla geneetiline

USA Missouri-Columbia ülikooli kaksikuteuuringu kohaselt on pohmelli tekkimise või mitte tekkimise taga osaliselt geenid.

Teadlased uurisid katses osalenud kaksikute geene ning küsitlesid nende alkoholitabimise harjumuste ning pohmelli tekkimise kohta, edastab Live Science.

Tulemused näitasid, et geneetika mängis naiste puhul 45 protsendil ja meeste puhul 40 protsendil pohmelli tekkimise juhtudel rolli.

Teiste sõnadega, geenid mõjutavad pohmelli teket üsna laias ulatuses.

Teadlased selgitasid, et lisaks geenidele mõjutavad pohmelli tekkimist ka see kui kiiresti alkoholi juuakse, kas alkoholi tarbimise ajal ta süüakse midagi ning kui suur on alkoholitaluvus.

Uuring näitas ka seda, et inimestel, kellel on pohmelli tekkimise eelsoodumus joovad sagedamini end purju kui need, kellel ei teki tavaliselt pohmelli.

«Geenid, mis määravad ära pohmelli eelsoodumuse, võivad viidata kui sageli keegi end purju juua võib. Teadaolev informatsioon võib aidata tulevikus võidelda alkoholisõltuvusega,» selgitas psühholoog Wendy Slutske.

Inimestel, kellel tekib pohmell kergelt, on suurem risk alkoholismi tekkeks.

Uuringus osales 4000 keskealist kaksikutest austraallast. Lisaks geeniuuringule vastasid nad alkoholi tarbimise ja pohmelliga seotud küsimustele.

Neilt küsiti kui mitu korda nad olid viimase aasta jooksul purju jäänud, kui sageli neil tekkis pohmell ning mitme päeva jooksul viimasel aastal tundsid nad end pärast alkoholi tarbimist haigena.

Identsete kaksikute uuring kinnitas, et geenid mängivad alkoholi mõjul ja pohmelli tekkel rolli.

«Geneetiliselt sarnased kaksikutel oli alkoholi mõju sarnane. Nende seas oli märkimisväärselt palju neid, kes olid pohmelli tekke suhtes tundlikumad,» selgitasid uurijad.

Nad lisasid, et iga inimese alkoholitaluvus on erinev ning samuti see, kas tekib pohmell või mitte.

«Paljud püüavad oma sõpradega samaväärse koguse alkoholi tarbida tunnetamata, mida ütleb nende keha. Neil võib samas tekkida pohmell kergemalt,» selgitati.

Uurijad rõhutasid, et nende uuring ei ole täiuslik, kuna küsitluses antud vastused ei pruukinud olla täpsed.

Allveelaevaga paari tunniga Shanghaist San Franciscosse?

Hiina Harbini ülikooli teadlased uurivad, kuidas tulevikus oleks võimalik helikiirusel või kiiremini sõitvate allveelaevadega jõuda Shanghaist San Franciscosse kahe tunniga.

Selline allveelaev peaks sõitma teoreetiliselt vähemalt 5800 kilomeetrit tunnis, edastab South China Morning Post.

Hiina teadlaste sõnul on nad tegemas läbimurret, kuidas panna allveelaev vee all  väga kiiresti liikuma.

Allveelaevadele on takistuseks  veesurve ning selle tõttu ei saa nad liikuda nii kiiresti nagu lennukid.  

Hiina teadlaste sõnul loodi Nõukogude Liidus 1970. aastatel allveelaevade liikumise kiirendamiseks lahendus, milleks on aluse ümber loodav õhumull, mis aitab veesurvet vähendada. Seda tehnoloogiat nimetatakse superkavitatsiooniks.

Nõukogude Liidu armee loodud Šakval torpeedo saavutas superkavitatsiooni abil 370 kilomeetrise tunnikiiruse.

Teoreetiliselt peaks superkavitatsioon võimaldama vee all liikuda isegi 5800-kilomeetrise tunnikiirusega. Sama kiiresti liigub ka vees heli.

Superkavitatsiooni kasutamisel allveelaevade juures on siiski kaks kitsaskohta. Esimeseks on see, et õhumulli saamiseks ning selle säilitamiseks peaks allveelaeva algkiirendus olema umbes 100 kilomeetrit tunnis. Teiseks ei saaks sellist allveelaeva juhtida tavapärasel viisil, kuna õhumulli sees oleva allveelaeva ahter ei jõua vette.

Hiina uurijad on selle probleemi lahendanud erilise «membraani» abil, mis on allveelaeva ümber niikaua kuni tekib superkavitatsioon.

See «membraan» tekitab hõõrdumise, mis aitab mingil määral allveelaeva juhtida.

Pärast «membraani» väljatöötamist hakkavad teadlased tegelema võimsate raketimootoritega.

Teada on, et Nõukogude Liidu superkavitatsiooni torpeedod jõudsid vaid 15 kilomeetri kaugusele.

Teekond Hiinast Shanghaist USAsse San Franciscosse on 8900 kilomeetrit.

 

Riigi võimalused toiduainete tootjate toetamiseks on piiratud

Riigi võimalused põllumajandus- ja toiduainete tootjate toetamiseks on piiratud, ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Otsest riigiabi on taotlenud vaid üks põllumajandusettevõte - Rey Seakasvatus, küll on kollektiivse kirja ministeeriumile saatnud Põllumeeste Keskliit, kes viitab mitmetele võimalustele põllumeest toetada, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Kõige valusamalt on Venemaa impordipiirangud tabanud piima- ja sealihatootjaid ning kalandust.

«Piim ongi see sektor, mille puhul risk kõige suurem on, kui räägime impordipiirangutest, sealihaga on probleem märksa vanem, see hakkab pihta sellest perioodist, kui Venemaa kaks aastat tagasi tegi omad elussea impordipiirangud,» ütles Padar.

Piimatootjaile võiks tuua mõningast kergendust Euroopa Komisjoni äsjane toetamisotsus, juba varem riiklikul tasandil paika pandud abimeetmena hakkavad aasta lõpus toetust saama seakasvatajad, kuid riigi võimalused põllumeeste toetamiseks on siiski üsna piiratud.

Kantsler: maksusüsteemi muutmine väärib tõsist arutelu

Palgad Eestis saaksid senisest olulisemalt tõusta vaid siis, kui nii töötajad kui ka ettevõtjad on valmis olulisteks muutusteks, tõdeti täna ametiühingute keskliidu kutsel kokku tulnud ekspertide arutelul, seejuuures vajaks maksusüsteemi muutmine tõsist arutelu, nentisid sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ja teised asjatundjad.

«Edukas ettevõtja pole mitte see, kes suudab võimalikult vähe maksta, vaid see, kes suudab värvata paremaid spetsialiste ja tekitada inimestes tugevat motivatsiooni ettevõtet edasi viia,» rääkis sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Tööandjate keskliidu volikogu aseesimehe Meelis Virkebau sõnul vajaks maksusüsteem kindlasti muutmist, lisaks sellele peaksid ettevõtted tegema rohkem koostööd ülikoolidega uute toodete arenduseks.

Ettevõtjad on juba aastaid rõhutanud, et Eesti tööjõumaksud on liiga kõrged, kantsler Priske sõnul väärib maksusüsteem tõsist arutelu.

«Mis võiks olla maksuvaba miinimum, kuidas ta peaks soodustama inimeste soovi rohkem ja paremini teenida, milline võiks olla tööjõumaksude ja tarbimismaksude tasakaal, usun ja tahaksin isegi loota, et see võiks olla poliitikutel järgmiste valimiste suur teema,» ütles Priske.

Septembri kalender

September on tuntud ka kui sügise esimene kuu, sest sügise algusest annavad märku esimesed kollaseks muutuvad lehed, vihmased ilmad ning üha lühemaks muutuvad päevad.

Septembri kalender, vali sobiv suurus siit:

1024x768 1280x1024 1680X1050

1440x900 1920x1080 1920x1200

Valitud suurusega taustapilt avaneb uues aknas, kus selle saab salvestada oma arvuti taustapildiks.

Eelmised kalendrid:

» Augusti kalender 2014

» Juuli kalender 2014

» Juuni kalender 2014

» Mai kalender 2014

» Aprilli kalender 2014

» Märtsi kalender 2014

»Veebruari kalender 2014

»Jaanuari kalender 2014

»Detsembri kalender 2013

» Novembri kalender 2013

» Oktoobri kalender 2013

» Septembri kalender 2013

» Augusti kalender 2013

» Juuli kalender 2013

» Juuni kalender 2013

» Mai kalender 2013

» Aprilli kalender 2013

» Märtsi kalender 2013

» Veebruari kalender 2013

» Detsembri kalender 2012

» Novembri kalender 2012

» Oktoobri kalender 2012

» Septembri kalender 2012

» Augusti kalender 2012

» Juuli kalender 2012

» Juuni kalender 2012

» Mai kalender 2012

» Aprilli kalender 2012

» Märtsi kalender 2012

» Veebruari kalender 2012

» Jaanuari kalender 2012

» Detsemberi kalender 2011

» Novembri kalender 2011

» Oktoobri kalender 2011

» Septembri kalender 2011

» Augusti kalender 2011

» Juuli kalender 2011

» Juuni kalender 2011

» Mai kalender 2011

» Aprilli kalender 2011

» Märtsi kalender 2011

» Veebruari kalender 2011

»  Jaanuari kalender 2011

» Detsembri kalender 2010

» Novembri kalender 2010

» Oktoobri kalender 2010

» Septembri kalender 2010

» Augusti kalender 2010

» Juuli kalender 2010

» Mai kalender 2010

» Aprilli kalender 2010

» Märsti kalender 2010

» Veebruari kalender 2010

» Jaanuari kalender 2010

» Detsembri kalender 2009

» Novembri kalender 2009

» Oktoobri kalender 2009

» Septembri kalender 2009

» Augusti kalender 2009

» Juuli kalender 2009 

» Juuni kalender 2009

» Mai kalender 2009

» Aprilli kalender 2009

» Märtsi kalender 2009

» Veebruari kalender 2009

» Jaanuari kalender 2009

» Detsembri kalender 2008

»Novembri kalender 2008

»Oktoobri kalender 2008

» September 2008

» August 2008

» Juuli 2008

» Juuni 2008

» Mai 2008

» Aprill 2008

» Märts 2008

» Veebruar 2008

» Jaanuar 2008

 

 

Narva jõe kallas muutub samm-sammult turvaliseks vaba aja veetmise pargiks

Renoveeritud Narva jõe promenaad kutsub narvalasi rohkem vabas õhus aega veetma. Kilomeetripikkune promenaad lookleb Narva bastionite ja linnuse all jõe ääres ning selle kõrvalt leiab nii laste mänguväljaku kui ka mugavad istumisvõimalused.

«Enne projekti oli ala küll läbitav, kuid tegemist oli lihtsalt kehvasti valgustatud asfaltteega, mille peamiseks kasutajaks olid piirivalve ja kalurid,» selgitab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalarengu keskuse ekspert Rainer Aavik. «Augustiks muutub aga promenaad täielikult.»

Promenaadi piirkond on populaarsemaid vaba aja veetmise alasid Narvas – siin jalutatakse, kalastatakse, sõidetakse jalgrattaga ning veedetakse muidu meeldivalt aega. «Kuna riigipiir jookseb mööda Narva jõge, on just Narva jõe kaldapealne see ala, kus Narva linna kohatunne on kõige tugevam,» selgitab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti projektide osakonna peaspetsialist Angelina Liiv. «Siin viibides tajub külastaja end ainuomaselt Narvas olevat.»

Promenaad kujuneb linna tõmbenumbriks

Märgilise tähendusega jõekallas Narvas on Liivi sõnul avaliku ruumina kõrge potentsiaaliga nii kohalike elanike kui ka turistide jaoks. «Läbi aegade on just vesi see, mis oma rahustava ja puhastava vooluga on inimesi enda juurde tõmmanud.»

Senine kaldapealne ei vastanud aga Liivi sõnul vajalikele turvalisuse- ja kvaliteedinõuetele – nii näiteks polnud jõekallas ja bastionimüürid piisavalt kindlustatud ning tagatud polnud asfaltteel liikuvate jalakäijate turvalisus möödasõitvate piirivalveautode ja jalgratturite suhtes. Piirkond polnud tervikuna heakorrastatud, meenutab Liiv – puudus vajalik taristu vaba aja tegevusteks ega olnud korralikke ligipääse.

«Linn soovis kasutada ära olemasolevat ressurssi ja luua promenaadipiirkonnast Narva linna keskne puhkeala, mis oleks atraktiivne nii kohalikele elanikele kui ka turistidele,» sõnab Liiv. Eesmärgiks sai ka loodava taristu viimine täielikult vastavusse territooriumi säästva arengu põhimõtetega, et säiliks looduskeskkond.

Esimese sammuna tehti kõik vajalikud ehituseelsed tööd nii Narva kui ka Ivangorodi promenaadide väljaarendamiseks – see oli Liivi sõnul ühisprojekt Ivangorodiga ja töid rahastas piiriülene koostööprogramm Interreg IIIA. (Projekt kestis 2007–2009.)

Projekti raames tehti kõik vajalikud tehnilist ja majanduslikku laadi uuringud, töötati välja promenaadide kontseptsioonid ning uuriti teistegi riikide promenaade.

Teise sammuna taotleti raha juba ehitamiseks. Narva promenaadi ehitamiseks saadi raha Siseministeeriumi ja EASi rakendatavast linnaliste piirkondade arendamise meetmest. Projekti kogumaksumus on 5 164 932 eurot, millest 85 protsenti on Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ja 15 protsenti linna omafinantseering. «Ehitustööd hakkavad juba lõpule jõudma,» kinnitab Liiv.

Positiivne mõju elukeskkonnale ja mainele

Ehitustööde tulemusena on jõekallas kindlustatud ja korrastatud, tagamaks promenaadiala erosioonikindlust ja esinduslikkust. Samuti on bastionimüüride osad varisemisohtlikes kohtades kindlustatud (sh ankurdatud) ning promenaadialale on paigaldatud valgustus ja turvasüsteem (15 turvakaamerat), tagamaks ohutut viibimist promenaadil.

Rajatud on ka eraldi jalakäigu- ja kergliiklusteed ning juurdepääsuteed, võimaldamaks promenaadi turvaliselt ja mugavalt kasutada nii jalakäijatel, tervisesportlastel kui ka piirivalvel ning avatud on Hahni trepp, mis oli suletud piiri tekkimise ajast.

Tööde käigus rajati erinevad rekreatsiooniobjektid (sh vabaõhulava, laste mänguväljak jms) ning kogu ala on heakorrastatud: paigaldatud on erinevad arhitektuurivormid ja linnamööbel atraktiivse ajaloolise miljöö loomiseks promenaadi külastajatele, ehitatud on ka välikäimla.

Promenaadile on rajatud veel sellised uued temaatilised objektid nagu Euroopa allee, Rootsi terrass, Dahlbergi lava, Päikeseplats ehk välikohviku ala ning vaateplats kahe statsionaarse tasulise binokliga.

«Narva promenaadi väljaehitamisel on otsene positiivne mõju, mis ei avaldu vaid linnaruumis ja Narva elanike elukvaliteedis, vaid ka positiivsete hoiakute kujunemises nii Narva linna, Eesti Vabariigi kui ka Euroopa Liidu suhtes,» kinnitab Angelina Liiv. «Seejuures võib jõepromenaadi näol uue keskse avaliku ruumi loomist Narva linnas pidada märksa paremaks mainekujunduslikuks investeeringuks kui mistahes turunduskampaaniat.»

Ehitustööd toimuvad ka värskelt valminud promenaadi otstes asuvates Joaoru puhkealal ning Narva jõe sadamas.

«Joaoru puhkeala puhul on tegemist Narva linna avaliku rannaalaga,» selgitab Rainer Aavik – Joaorg asub unikaalses, looduslikult kaunis kohas, kust avaneb suurepärane vaade nii Narva kui Ivangorodi kindlusele. «Alale ehitatakse sügiseks uus rannahoone ning kogu rand kujundatakse tänapäevaselt.»

Narva jõe sadam on küll jalakäijate ala mõttes osa tervikust ja jõeäärses osas juba valmiski, kuid külalissadamana ei avata seda enne järgmist navigeerimisperioodi ehk suvel 2015.

Joaoru projekti maksumuseks kujunes 3 561 932 eurot ning ehitustööd sadamas läksid kokku maksma 1 483 269 eurot, millest eurotoetus moodustab 85 protsenti.