Liiklusrikkujat sõimanud politseinikud lasti lahti

Liiklusrikkuja solvangutele sõimuga vastanud kogenud patrullpolitseinikud pidid päeva pealt ametist lahkuma.

«Raisk, kaugemale pistis m…i,» nähvas vaneminspektor A tema ametiauto tagaistmel istunud liiklusrikkujale, kes oli oma sõnakasutusega politseiniku endast välja viinud.

Tema ega ta üleminspektorist paarimees ei teadnud, et liiklusrikkuja salvestas kolmiku omavahelise sõnavahetuse salaja oma mobiiltelefoni. Kui trahv rikkumise eest käes, marssis karistuse saanu sellega joonelt politsei sisekontrolli ja äsjaste karistajate seisukohalt võtsid sündmused kiiresti halvaloomulise käigu.

See viimase aja üks omanäolisemaid politsei sisekontrolli distsiplinaarjuurdlusi puudutab juba 12. veebruari hommikul kell 9.10 Lasnamäel Mustakivi keskuse juures alanud konflikti.

Patrullsõidul olnud politsei Škoda Octavia ees sooritas ootamatu manöövri Volkswagen Transporter, mille lennujaama tööle kiirustanud noor juht vahetas politseinike nina ees järsult rada. Korravalvurite hinnangul ohtliku manöövri sooritanud juhile anti siniste vilkuritega peatumismärguanne.

Politseinikud väitsid, et mehel oli turvavöö sõidu ajal lahti ja ta kinnitas selle alles pärast peatumismärguande saamist. Lisaks polnud sõidukil noore juhi vahtralehte, kuigi pidanuks.

Vestlusest kasvas kiiresti äge vaidlus, sest juht väitis, et lahtine turvavöö oli politseinike väljamõeldis ja ettekääne trahvimiseks. Umbes tunni pikkuseks veninud vaidlus kogus üha ägedamaid tuure. Ühel hetkel võttis kinnipeetu välja mobiiltelefoni ja uuris hädanumbrilt 112, kuidas teda kiusava patrulliga käituda. Korrapidamiskeskusest soovitati kirjutada kaebus.

Mida seda kõnet autos pealt kuulnud politseinikud ei teadnud, oli see, et pärast kõne lõppu lülitas mees oma telefonis tööle diktofoni ja hakkas edasist vaidlust salvestama. Politsei sisekontrollile viidud kümne minuti pikkune helisalvestis ei jätnud kahtlust – vormikandjad läksid inimesega suheldes täiesti üle piiri.

Liiklusrikkuja, kellele mõistetud karistuse politsei hiljem kui tõendamatu tühistas, tunnistas, et temagi käitumine oli näotu, kuid selle oli põhjustanud politseinike kohatu käitumine.

Järgmisel päeval sisekontrolli osakonda selgitusi andma kutsutud politseinikud tunnistasid mõlemad oma ebaprofessionaalsust ja ametnikule sobimatut sõnavara. Kuid väitsid, et nii kaugele olid neid viinud korrarikkuja pidevad solvangud politseinike pihta. «Enne salvestuse alustamist käitus isik meiega väga ebaviisakalt, üritades meie kaudu langetada politsei mainet,» teatas üks.

Kuidas kaebaja politseinikke nende väitel provotseeris ja solvas?

«Ütles, et annaks jumal, et sellistel lapsi ei sünniks. Minu elukaaslane oli selleks hetkeks üheksandat kuud rase ja see lause ajas mind väga endast välja,» ütles vaneminspektor. «See kõik ei vabanda muidugi minu käitumist. Vaatamata isikule ja olukorrale, peab ikka jääma professionaalseks ja viisakaks ning edaspidi valin ma sõnavara hoolikamalt,» lubas ta.

«Ma tunnistan, et olen selle inimese silmis riivanud ilmselt kogu politsei mainet ja olen valmis selle eest karistust kandma,» möönis ka üleminspektor. «Ma kahetsen tehtut ja olen valmis inimese käest vabandust paluma.»

Ilmselt arvestasid politseinikud noomituse või muu kergema karistusega. Patrullpolitseinike varasem karjäär ja iseloomustusedki olid suurepärased. Neid nimetati kui nooremate kolleegide õpetajaid ja mentoreid, kes näitavad töös üles initsiatiivi. Ühel olid ette näidata silmapaistvad tulemused politsei esindamisel spordivõistlustel, teine suutis töötada välijuhina ja juhendada suuremaid politseioperatsioone.

Mõlema mehe kontos oli üks varasem distsiplinaarjuurdlus. Vaneminspektori peale oli aasta varem kaevatud, et ta sõimas ühel väljakutsel inimest lolliks ja idioodiks, kuid et tegu oli sõna sõna vastu olukorraga, tuli kahtlused lugeda süüdistatava kasuks.

Üleminspektor oli 2009. aastal jäänud distsiplinaarasjas süüdi selles, et kasutas liiklusrikkuja kohta sõnu «gandon, bljad», «õpi vene keelt» ja «aru ei saa vä». Karistust toona mehele ei määratud.

Nüüd oli sisekontroll siiski järeleandmatu ja tegi peadirektorile ettepaneku ametnikud politseid diskrediteerinud vääritu teo pärast ametist vabastada. Mõlemad politseinikud vallandati suve alguses.

Las salvestab, raisk!

(Salvestise üleskirjutus, kirjapilt muutmata)

Rikkuja: Võtate mul aega ära pool tundi, ma ju hilinen tööle, mida ma pärast…

Politseinik A: Te näitate protokolli ülemusele.

Rikkuja: Ma isegi ei hakka seda protokolli võtma, see on ju rumal, sa ju saad ise seda aru, ma ei tea vot, mingi uhkus või ma ei tea, mis see teil üldse on?

A: Mis uhkus, raisk, te ju sõitsite ilma rihmata /…/ mida sa välja mõtled, raisk!

Rikkuja: No kes see välja mõtleb? Ma räägin sulle, riivasin teid või, ma ei tea, lõikasin ette, ma vabandasin.

A: Kui oleksid riivanud, oleksin ma midagi muud välja mõelnud, usu, raisk! Ma poleks hakanud välja mõtlema mingit jama rihmaga.

/…/

Rikkuja: Jah, kirjutage, mida iganes!

Politseinik B: Mida iganes me sinna ei kirjuta!

Rikkuja: Te juba kirjutate mida iganes.

Politseinik A: See pole mida iganes, vaid protokoll.

/…/

Rikkuja: Kas ma pean veel kaua ootama?

A: Ees pole ka lehti (algaja juhi märki – R. B.)

Rikkuja: Mine vaata, ma ei tea.

A: «Minge ja vaadake», raisk!

Rikkuja: Aga kes sa selline oled, et mina sulle ütleksin «Minge!» Mine ja vaata! Kas sa oled minust palju vanem?

A: Raisk, kaugemale pistis m…i.

B: Edasi kutsume autojuhi välja…

Rikkuja: Ah, kutsuge välja, keda tahate, pole vaja üldse ägedaks minna!

B: Teie kutsute autojuhi välja…

Rikkuja: Mina istun, sõidan üldse minema, mida te, poisid, mulle teete, mis jama te ajate. Ma kirjutan kaebuse, et ma jäin lennujaama hiljaks, seega ja tegelikult…

B: Kirjuta kaebus, ükskõik milline. Esimese asjana sõidame nüüd roheliste lehtede järele.

Rikkuja: No sõitke ükskõik kuhu, mina sõidan tööle.

B: Mina sõidan ju sinu järel.

Rikkuja: No sõida tööle minu järel, kui sulle…

B: Ei, ma sõidan Statoilini, kui sa lähimas Statoilis ei osta endale vahtralehti, peatan ma sind uuesti ja panen istuma kuni 48 tunniks.

Rikkuja: Olgu-olgu.

B: Ja tööle sa kaks esimest päeva kindlasti ei sõida allumatuse tõttu.

Rikkuja naerab.

B: See pole tegelikult naljakas!

Rikkuja: Imelised poisid, kas tõusite vale jalaga või, ei tea, kelle ees te poosetate, üldse ei tea, debiiliku ees või?

B: Kes poosetab, õpi kõigepealt rääkima!

/…/

B: Alles hiljuti tegid teooria ära, kas sind peab uuesti sinna saatma?

Rikkuja: Las käia, lipp kätte!

B: No mulle pole seda üldse vaja, t…a!

Rikkuja: No kõik, istu ja ole üldse vait siis!

B: Pane oma lõuad kinni, said aru, raisk, õpi rääkima, raisk!

Rikkuja: Sa hakkad oma naise peale kodus karjuma!

B: Mul pole naist, raisk!

Rikkuja: No siis istu ja ole üldse vait!

B: Pane oma lõuad kinni, raisk!

Rikkuja: Räägin, tasuta ball…

A: Just oma naisega hakkad ülbitsema, praegu on vaja lõuad kinni panna ja teha, mida öeldi!

B: Ma räägin tõepoolest, nüüd sõidame lähimasse Statoili ja ostad vahtralehed. Kui sa seda ei tee, pean ma sind kinni ja viin kambrisse!

/…/

Rikkuja: Aga siin kirjutatakse mulle rihm asja ees teist taga, see ajab mul üldse juhtme kokku!

B: Vahtralehed.

Rikkuja: Vahtralehed, no olgu, pole. Aga rihm oli kinni, miks seda kirjutada, kui see oli kinni, kui pole tõendeid, kui pole videot!

A: Kui sa selle kinni panid, millal? Kui sul tuled vilkuma hakkasid!

Rikkuja: No mis paska sa üldse praegu suust välja ajad!

A: Paska ajad sa suust välja!

Rikkuja: Sina ajad paska suust välja!

A: Sa, raisk, tõmble!

Rikkuja: Ma vaatan, sa oled julge, kuule, pandi selga oma vesti, raisk!

B: Mida t…a, julge! Kuule, las ma võtan enda oma ära!

A: Kuuled, kurat, mida sa, ma võin oma vesti ära võtta!

Rikkuja: Olgu, võta ära!

A: Võtan ära, raisk, lita, ma näen sind, rebin sind tükkideks, t…a! Tõbras, raisk!

Rikkuja: Vot see on juba ähvardus, aga mul, muide, diktofon salvestab!

A: No las salvestab, raisk!

KOMMENTAAR

Põhja prefekt Kristian Jaani

On väga kahju, et kogenud politseinikud inetult käitusid ning sellega korrakaitsjate usalduskrediiti langetasid. On selge, et inimesed ootavad meilt lugupidavat suhtumist, ent kindlasti on ootused vastastikused. Siiski on vormikandja kohus mis tahes olukorras lahendada erimeelsusi väärikalt, jättes kõrvale emotsioonid. Politseinik peab olema eeskujuks ning korrektne probleemi lahendamisele suunatud suhtlusviis on iseenesestmõistetav.

Kuigi intsidendis osalenud patrullpolitseinikud on seni kolleegide hinnangul näidanud end alati professionaalidena ja andnud olulise panuse turvalisuse loomisesse, ei õigusta miski sellist argessiivset sõnavahetust ning sobimatut kõnepruuki.

Medalita jäänud Kanter: usk endasse pole kadunud

Gerd Kanter on otsekohene mees, ta tunnistab, et kergejõustiku MMil Pekingis saadud 4. koht peegeldab ilmekalt tervet hooaega. Treenida on ta saanud täpselt nii palju, kui kevadest saadik painav vigastus on lubanud, pikki heiteid pole õnnestunud teha ja nende puudumine lõi hooaja tähtsaimal jõuproovil välja.

«Kui treeningutel heidad 63 meetrit, on võistlustel raske loota kolme-neljameetrist hüpet,» tunnistas 64.82ga piirdunud mees. «Üle oma varju ei hüppa. Pronksmedali võitmisest puudu jäänud sentimeetrid olid minus küll kindlasti olemas, kuid nende väljatoomine nõudnuks paremat enese realiseerimist. Lõputult ei saa ka õnnele loota.»

Gerd Kanter, oled võitnud tiitlivõistlustelt kümme medalit, kuid sugugi alati pole sa medali üle rõõmustanud. Kas nüüd, kui sa jäid Pekingi MMil esimesena medalist ilma, võtaksid ikkagi parema meelega pettumust tekitava tulemusega saadud hapuka medali, kui lepiksid neljanda kohaga?

Seekord on olukord teine –  isegi pronks oleks tänavust kesist hooaega natukenegi rõõmsamaks muutnud. Samas, ühe sellise medali olen juba saanud – mullu Moskva MMilt – ning mingit erilist emotsiooni see ei paku. Loomulikult on hooaja lõpus hea olla mingites pingeridades, et oled medali ära toonud, aga emotsiooni sellega üles ei küta.

Viimastest medalitest oli Londoni olümpialt saadud pronks see, mis tegi tõesti rõõmu. Suutnuks ma ka siin hooaja tippmargi heita ja sellega kasvõi pronksi saanud, oleksin kindlasti rõõmustanud, kuid sellist tulemust ei tulnud ja seepärast pole põhjust ka medalit väga taga nutta.

 

Kui kesise tulemusega võidetud medalit pole mõtet taga nutta, siis mis on sinu motivatsioon tippsportlasena jätkata? Olgem ausad, sinu vanuses on ju taas 70-meetrise heitekaareni jõudmine üsna ebatõenäoline.

Olen pigem protsessi nautleja – see töö mulle meeldib ja selle käigus on rõõmu olnud küllaga. Kõik viimased hooajad on teatud hetkeni andnud usku, et suudan esimeste meestega võrdselt võistelda. Paraku ei ole ma kolm viimast aastat saanud vigastustevabalt tegutseda ning kui minu kõrval poleks Indrek Tustitit, võinuksin ketsid ammu varna riputada.

Tänu Indreku tööle olen hoolimata probleemidest ikka rivis, kuid vigastused on jätnud oma jälje ja seepärast pole head õnnestumist tulnud. Garantiisid pole ka järgmiseks aastaks, aga tean, et kui saan teha ettevalmistuse vigastusteta, on tiitlivõistlusel 68-meetrine heide võimalik.

 

Tänavu leidsid end uuest olukorrast – läbi hooaja käis üks lõputu MM-normi püüdmine, mida ei tulnud ega tulnud. Kui palju see aasta sind sisemiselt sõi?

Loomulikult see sööb… treening ongi ju peegel, ja raske on ütelda, et norm tuleb, kui treeningul heidad paar meetrit sellest piirist vähem. Lõpuks oli positiivne see, et Londoni Teemantliigal osalemine ära jäi ja norm õnnestus Kohilas täita. Londonis poleks pruukinud see vihmase ilma tõttu õnnestuda. Tõsi, ma oleksin pääsenud MMile ka normi täitmata, kuid minnes tiitlivõistlusele 64-meetrise tulemusega, on üsna selge, et lootused jäävad tagasihoidlikeks.

 

Lõppev hooaeg oli teistsugune igas mõttes, ka üldine taust polnud sinu suhtes enam harjumuspäraselt toetav. Teemantliiga korraldajad jätsid su Londonisse kutsumata, kodumaal aga kirjutasid netikommentaatorid, et sinu aeg on läbi. Langeda kangelase ja superstaari staatusest sellisesse seisu…

Olen näinud erinevate meeste karjääri lõppe, kus kunagised võitjad pole enam olnud harjumuspäraselt teravad. Aga kui see tegevus meeldib ja sa seda tööd naudid… siis lõpuks tuleb ikkagi teha oma asja, ja nii hästi, kui veel suudad. Kommentaatorid on nagunii sappi täis, teed sa hästi või halvasti, selle järgi ei saa oma tegemisi sättida. Nagu treener Uno Ojand kunagi ütles – suur puu püüab ikka palju tuult.

 

Sinagi oled ju olümpiavõitja, eksmaailmameister, kuid nüüd nendelt kohtadelt veidike allapoole laskunud. 36-aastaselt tuleb sellega siis leppida kui paratamatusega?

Kui oled heitnud väga kaugele ja ühel hetkel näed, et ketas enam nii ei lenda, siis loomulikult see häirib. Samas on siiani hetki, mis julgustavad, et kõik ei ole veel kadunud. Mida vanemaks saad, seda paindlikumaks peab muutuma treeningute süsteem, vanade mudelitega ei saa edasi minna. Rohkem tuleb kuulata seda, mida keha ütleb. Kui ma aga märtsis heidan juba 65 meetrit, siis ma tean, et tervena püsides olen võimeline suveks kolm meetrit juurde panema. Usk endasse pole kadunud – usk on aga spordi juures väga tähtis!

 

Seega sellist eneses kahtlemise perioodi pole olnud, et ütled kodus abikaasale, kurat, enam vist ei tule midagi?

Sellist asja pole olnud. Selge see, et hooaeg on olnud keeruline, kuid spordis pead olema optimist, kui hakkad neid asju enda jaoks tõsisemaks mõtlema, kipub rong sinu jaoks minema sõitma.

 

Oled saanud nautida ülipikki heiteid. Kas mingi valemiga on praegu võimalik tunda vaimustust ka 65-meetrisest kettakaarest?

Heite juures on mingi tunne, mis teeb selle eriliseks. Sa tunnetad kohe ära, et kogu keha oli heitel taga ja ketas lendab. Kaks aastat tagasi Moskva MMil ja mullu Zürichi EMil sellist tunnet polnud, kuid näiteks Londoni olümpia pronksiheide oli see, mis andis rõõmu. Selle võistluse eel ei loetud mind ju soosikuks, kuid lõpuks oli vahe võitjaga väike. Kogemus on näidanud, et igas olukorras tuleb teha oma asja.

 

Sinuga koos kettaheite tippu jõudnud mehi pole sinna enam jäänud, aastatega on peale kasvanud uus põlvkond. Kuidas sa nende vahel rassides end tunned, kas oled nende silmis nagu isake?

Siingi tuli Jamaica poiss (Frederick Dacres – toim) pärast võistlust patsutama ja ütles, et olen tema iidol, sama on rääkinud hõbeda saanud Philip Milanov. Minu jaoks on muidugi kontrast suur, nemad on alles kahekümnendate elusaastate alguses, mina hakkan jõudma kolmekümnendate lõppu – vahele jääb väga palju aastaid.

Selleks, et nendega võistelda, pean kasutama oma kogemusi. Soojendusel ja võistluse ajal jälgin, mida noored teevad, kuidas nad end liiga vara tühjaks viskavad või end lihtsalt grillivad… seda kõike on huvitav jälgida.

 

Mida kogemus üldse kettaheites juurde annab? Kui ikka jõudu ja kiirust pole piisavalt, ei aita ju ka ainult kogemused ketast lendama.

Üks kogemus, mida olen seni hästi kasutanud, on otsustav kolmas katse. Kui vesi on juba ahjus, olen suutnud selle heite ikka korralikult ära teha. Aga kogemus üksi loomulikult imet ei tee. Pigem kui sul on midagi võtta, siis tähendab see lisaväärtust.

 

Tänavune hooaeg on sisuliselt läbi. Järgmine, olümpiahooaeg, jääb suures mängus sinu jaoks viimaseks. Kuidas sellele vastu minna, kas vanas eas tasub teha ettevalmistuses veel mingeid muudatusi?

Tean, et kui püsin terve ja saan teha korraliku ettevalmistuse, olen võimeline võitlema kõrge koha eest. Kui tuleb samasugune probleem nagu tänavu, siis midagi suurt ära ei tee.

Kindlasti saan vigastuste vältimiseks ka ise midagi teha. Seekord oli vigastuse teke enda hooletus – see juhtus pärast lühikest haigust ning viga saanud koht oli kange. Õige olnuks treenida paar päeva kergemalt.

Vanusega asjad muutuvad – üks päev ega ka nädal ei muuda suurt midagi. Noorena tundus, et igal heitel on tähtsus, kui teed viis heidet vähem, siis vorm kohe kukub. Praeguses vanuses tuleb aga kvantiteet taandada ainult kvaliteedile ja kui tunned, et õhus on mõni oht, tuleb tõmmata käsipidurit.

 

Treeningutes pole siis põhimõttelisi muutusi vaja teha.

Kindlasti tuleb treeningute sisu ja ülesehituse suhtes ka mõtelda, kuid samas oli tänavu kevadel seis hea. Kui aga jääd pikaks ajaks aeglasemasse rütmi kinni, tuleb üle vaadata ka heite tehnilised nüansid.

 

Pärast võistlust ütlesid, et tänavu esimest korda ei tundnud sa kubemepiirkonnas valu. Kas see tähendab, et vigastus on täielikult taandunud?

Tegelikult tuleb arvatavasti minna Saksamaale, ning enne kui haiget kohta opereerida, teha uuring. Tegemist on keerulise piirkonnaga ja tihti nimetatakse seda vigastust sportlase songaks. Minul seda pole, pigem on tegemist sopistumisega, kus närv on kanalisse kinni jäänud. Midagi katki ei ole, aga närv annab signaali, et jalga tuleb kokku tõmmata.

Eelmine aasta tehti sama asja pärast lõikus korvpallur Kristjan Kangurile ja temal läks sellest taastumiseks kolm nädalat. Aga võib-olla polegi tarvis opereerida, vaid anda haigele kohale kuu aeg puhkust ja see läheb ise korda. 

 

Mis ajaks peaks asi korras olema, et saaksid õigeaegselt alustada korralikku ettevalmistust olümpiahooajaks?

Tavaliselt hakkan end liigutama oktoobri lõpus ja jaanuarist lähen üle kaks korda päevas treenimise tsüklile. Usun, et saan sellest vigastusest üle ja ei pea enam ühte hooaega niimoodi nökerdades mööda saatma. Tahaks normaalselt valmistuda. 

 

Uibo ja Õiglane vaimustusid Eatoni rekordivõistlusest

«Tulin MMile rohkema järele, kuid see tulemus oli reaalsus. Midagi katki ei ole, nüüd tuleb targalt trenni teha ja loodetavasti lähevad tulemused taas paremaks,» lausus kergejõustiku MMi kümnevõistluses 8245 punktiga 10. koha saanud Maicel Uibo. Oma tänavu püstitatud isiklikust rekordist kogus ta vähem 111 silma. Maailmameistriks krooniti tänavuse MMi ainsa maailmarekordi püstitanud ameeriklane Ashton Eaton, kes sai kümne alaga kokku 9045 punkti. 

Pärast võistluse lõppu oli Uibo vaieldamatult kurnatuim Eesti sportlane, keda Pekingis nähti. Kui kümnevõistlejad läksid pärast võistluse lõppu traditsioonilisele ühisele auringile, oli Uibol raskusi jalutavate võistluskaaslastega ühes tempos püsida. Nii tühjaks oli ta end jooksnud viimase ala, 1500 meetri distantsil. Veel paarkümmend minutit hiljem taarudes ajakirjanike ette astudes oli ta pilk suunatud eikuhugi ja jutt aeglane.

USAs õppiv ja harjutav Uibo alustas kümnevõistluse teist päeva 15,01ga tõkkejooksus ja enda kohta kesise 43.69ga kettaheites. Seejärel hüppas ta vastutuulega võideldes teivast 5.10 ja püstitas odaviskes isikliku rekordi 64.51. Lõpetuseks läbis ta 1500 m ajaga 4.25,53. «Oleks ma suutnud igal alal teha ära oma keskmise… aga las see jääb, oleksid ei loe midagi,» ei soovinud ta tervikuna oma esitust hinnata. Küll aga avaldas ta tunnustust supervõistluse teinud Eatonile. «Mõni ala oli tal ikka päris hull, näiteks 100 m ja 400 m, ning ka ülejäänud aladel tegi ta oma tasemel. Eks ta peab ikka hea poiss olema!»

Eaton, kes viimati võistles kümnevõistluses kaks suve tagasi Moskva MMil ning pääses Pekingisse tiitlikaitsjana, tõestas, et on tõeline imemees. Ka eelmine maailmarekord kuulus tema nimele.

Enne 1500 m jooksu oli maailmarekordi püstitamine võimalik, kuid eeldas ameeriklaselt väga tugevat jooksu. «Ma ei teinud seda tulemust üksinda. Näiteks 1500 m jooksus oli mul palju abi Larbi Bourradast. Iga kord, kui ta hakkas jooksu ajal eest minema, pingutasin kõvasti, et jõuaksin talle uuesti järele,» tunnustas Eaton kaasvõistlejaid. Bourrada vedaski lõpuks Eatoni viimasel alal vajaliku tulemusega finišisse.

Eaton ammutas võistluseks vajalikku emotsiooni oma abikaasa Brianne Theisen-Eatoni hõbemedaliga lõppenud seitsmevõistlust jälgides. «Ta võitles meeletult ning seda oli kõrvalt raske vaadata. Ütlesin endale, et ma ei kavatse teha seda nii – tahan võistlemist nautida,» rääkis maailmarekordi eest boonusena 100 000 USA dollarit teeninud 27-aastane atleet.

Maailmarekordi toonud võistluses osalemist nautis täiel rinnal ka tänavu Tallinnas U23 EMil pronksi saanud Janek Õiglane ning teda ei morjendanud isegi see, et oma rekordisummast jäi tal vajaka ligi 400 punkti. Seejuures noppis ta odaviskes alavõidu.

«Mõtlesin juba enne võistlust, et odaviskes võiks alavõidu saada, ja saingi,» lausus ta naerusuiselt. «Emotsionaalselt andis see võistlus mulle väga palju – ainuüksi see, et sain sellisel staadionil joosta lõpuks 1500 m, on suurepärane!»

Õiglase suurt punktikadu tuleb otsida MMi-eelsesse perioodi jäänud jalavigastusest. Ta väitis küll, et võistlemist see ei seganud, kuid tunnistas, et see segas vahepeal korralikult treenimast ning seepärast kadus ka sportlik vorm.

 

Liina Luik jooksis end Rio olümpiale

Kergejõustiku MMil Pekingis püstitas Liina Luik maratonijooksus isikliku rekordi 2:39.42, mis andis 27. koha ja ühtlasi tähendab ka Rio olümpianormi täitmist. Enne võistlust kerge haigusega kimpus olnud Lily Luik oli 2:45.22ga 38. 

«Olen väga-väga rahul, et suutsin planeeritud tempot hoida. Tulin siia eesmärgiga täita olümpianorm ja rekord joosta ning see õnnestus,» sõnas Liina Luik. «Jooksin kaua koos ameeriklanna Esther Erbiga, sellest oli palju abi. Viimased seitse kilomeetrit oli kõva kannatamine – sundisin end jalgu tööle panema.»

Naismaratonijooksjatel oli õnne, sest pühapäeva hommikul oli ilm kogu MMi jooksul ainus kord pilvine ja eestlastegi arusaamade kohaselt mõnusa temperatuuriga.  «Rada ja selline ilm sobisid mulle ideaalselt,» tunnistas Luik.

Naiste maratonijooksu kuldmedal läks Mare Dibabale Etioopiast. 

Killing: mehed olid häälestanud ennast kergemaks sõiduks

Prantsusmaal Aiguebelette'is alanud sõudmise maailmameistrivõistlustel sai Eesti paarisaeruline neljapaat oma eelsõidus viienda koha ning püüab edasipääsu poolfinaali lohutussõidu kaudu. Koondise peatreeneri Matti Killingu sõnul jäi edasipääs pika võistluspausi taha. 

Eesti nelik koosseisus Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo sai ajaks 5.50,68 ning edestas vaid Venemaa nelikut. Otse kindlustasid koha poolfinaalis eelsõidu võitja Austraalia (5.43,37) ning teisena lõpetanud Poola (5.43,63) neljapaat.

«Koostöö väga hull ei olnudki ja tempo oli päris hea,» lausus Killing. «Polnud lihtsalt korralikku tõmmet.» Peatreeneri sõnul oli tagasihoidliku sõidu põhjus pikk võistluspaus ja liigne palavus. «Seda on ennegi juhtunud, et võistluspausilt tulles on esimene start olnud üle kivide ja kändude,» ütles ta.

Killingu sõnul õnnestus neljapaadi start hästi, kuid 1500 meetri peal särtsakat tõmmet teha ei õnnestunud. «Eks mehed olid häälestanud ennast kergemaks sõiduks,» tõdes peatreener. «Peame nüüd omad järeldused tegema ja lohutussõidus vigade parandusi tegema.»

«Mehed ütlesid, et sellist õiget võistlushinge ja omavahelist ergutamist ei olnud,» lausus peatreener. «Tavaliselt ikka patsutatakse õlale ja öeldakse «teeme ära», aga täna seda ei olnud.»

Peatreeneri sõnul on lohutussõit neljapaadile isegi hea. «Nüüd ei teki sellist olukorda, et mehed ei saa kolm päeva järjest võistelda,» lausus ta. «Lubab ka vihma ja madalamat temperatuuri, mis peaks meile paremini sobima.»

Teises eelsõidus pääsesid otse poolfinaali Šveits (5.43,89) ja Uus-Meremaa (5.44,12) ning kolmandast sõidust Saksamaa (5.43,32) ja Leedu (5.45,22). Poolfinaali piletit ehk kaheteistkümne parema hulka pääsemist läheb Eesti neljapaat püüdma teisipäeval. MMi kaheksa esimest teenivad ühtlasi ka pääsme Rio olümpiale.  

 

Kristjan Kangur: edasiminek on toimunud

Eesti korvpallikoondise avalöögini EMi finaalturniiril on jäänud vaid mõned päevad, sest juba 5. septembril minnakse Riias D-alagrupi esimeses mängus vastamisi Tšehhiga. Viimane kontrollturniir Zagrebis lõppes eestlastele kolme kaotusega, aga igaüks neist oli erinev. Võrdne mäng Horvaatiaga lisas optimismi, kindel allajäämine Iisraelile ei teinud seevastu kedagi õnnelikuks, matš Bosniaga jäi kahe äärmuse vahele. Koondise kapten Kristjan Kangur hindas pärast turniiri lõppu Postimehele antud intervjuus meeskonna valmisolekut Riia mängudeks.

Millise emotsiooni Zagrebist saite?

Tekkisid parajalt vastakad emotsioonid. Oli palju head ja kuhjaga halba ka. Kui võrrelda Horvaatia mängu näiteks Bosnia omaga, siis on raske öelda, milline meie vorm on. Kui mängime agressiivselt ja vihaselt, siis oleme võimelised heitlema kõikide vastastega, nagu mäng Horvaatiaga näitaski. Nüüd on veel veidi aega, loodan, et saame ennast Riiaks valmis.

Tallinna turniiri järel tundus, et koondise kõige suuremad murekohad on individuaalne kaitse ja pikad punktipõuad. Mida Zagrebi kohtumised muutsid?

Kindlasti pole me murekohti ära lahendanud, aga oleme neid aspekte parandanud. Ideaalseks ei saa me neid kindlasti, individuaalse kaitse puhul pole see nagunii võimalik. Olgugi et kaotasime kõik kolm mängu, siis näiteks Horvaatia mängu põhjal läks üks-üks kaitse paremaks. Saime hakkama mitmekülgsete ja väga osavate pallurite ohjeldamisega. Edasiminek on toimunud.

Peate Riias kuue päeva jooksul viis mängu. Kas koondis on suuteline kõik matšid füüsiliselt ära kestma?

Peame suutma, meil pole enam mingit taganemisteed. Nüüd muutub väga tähtsaks kõikide mängijate osakaal, mitte ainult põhiviisiku või nende, kes on harjunud rohkem koormust kandma. Meil on nende mängude ära kestmiseks vaja pikka pinki ja kõik peavad olema valmis oma panuse andma. Kas me oleme selleks valmis? Saame näha, aga ma ise loodan väga, et oleme.

Koondis on koos olnud juba juuli algusest. Kas ettevalmistuse jooksul saite ära teha kõik, mida EMiks vaja?

Me ei hakanud jalgratast leiutama. Üldjuhul läks meil kõik samas taktis nagu varem, lihtsalt periood oli veidi pikem. Treeningud olid samasugused nagu eelnevatel aastatel, kontrollturniire oli siiski rohkem. Saime plaaniga hakkama.

Kas sa oled koondise tervisliku seisuga üldiselt rahul? Sel suvel on koondislastest vigastusega välja langenud ainult Timo Eichfuss, ülejäänud peaksid saama Riias platsile tulla.

Nii ja naa. On teada, et meiesuguse kaliibriga võistkond peab konkurentsis püsimiseks olema terve ja mängijad peavad olema suutelised väljakule minnes endast sada protsenti andma. Kui keegi on poolvigane, siis me pole nii kõvad, et saaksime seal järeleandmisi teha. Kahjuks olen ma üks nendest, kes ei saa ennast saja-protsendi-meeste alla liigitada. Kindlasti pole ma parimas vormis, aga midagi pole parata. Püüan mõne päevaga oma seisundit nii palju parandada kui võimalik.

Kui tõsine on kohtumises Iisraeliga saadud seljavigastus?

Ma oleks saanud olulise mängu puhul platsile tulla, aga ei hakanud liigseid riske võtma. Selg on pisut kange, aga see on puhtalt lihaseline valu.

Kui palju on avalikkuse suur huvi teie tegemiste vastu pallureid seganud?

Mingil määral oli see uus situatsioon meie kõigi jaoks. Kuna meist pole keegi EMil käinud, siis sellega kaasnev melu ja kära on oodatult suurem kui tavaliselt. See on paratamatus ja sellest tuleb üle olla. On neid, kes elavad melu raskemalt üle kui teised, osa saab lihtsamini hakkama. Ka Eesti koondise puhul on suhtumine täiesti individuaalne. Ma ei ütleks, et ajakirjanikud tülitavad mängijaid, aga mingid reeglid pandi paika just selleks, et palluritel pole piisavalt tihti midagi uut ja huvitavat öelda. Paari päeva jooksul ei juhtu tavaliselt midagi põnevat.

 

Hispaania härjajooksul sai surma eakas mees

Hispaania keskosas Cuellari linnas sai pühapäeval härjajooksul surma 60-aastane mees, kokku on samalaadsetes õnnetustes sel aastal hukkunud juba 12 inimest, teatasid võimuesindajad.

«Algus oli väga äkiline ja ohtlik. Üks pullidest lõi meest sarvedega ja ohver suri kohapeal,» kirjeldas üks ürituse organiseerijatest.

Cuellar on üks 16 000 Hispaania linnast, kus korraldatakse igal aastal festivale, millega kaasnevad härjajooksud.

Lugeja pildid ja video: suur rünksajupilv tõi Jõgeval kaasa paduvihma, äikese ja rahe

Loodusvaatleja Kairo saatis Postimehele video ja fotosid laupäeval Jõgevale jõudnud suurest rünksajupilvest, millega kaasnes paduvihm, äike, rahe ja pagi.

Kairo sõnul jõudis laupäeval, 29. augustil Eesti kohale polaarne mereline õhumass, mis põhjustas mitmel pool äikesevihma, tugevaid tuulepuhanguid ja isegi rahet. Ilm oli selgem ja päikesepaistelisem Lääne-Eestis, hiljem ka Loode-Eestis.

«Suur rünksajupilv jõudis loode poolt ka Jõgevale. Sellega kaasnes paduvihm, äike, rahe ja pagi. Sõiduteed ja tänavad ujusid kohati vihmaveest. Äikesed liikusid edasi rohkem ida ja kagu suunas,» kirjeldas ta.

«Eriti huvitav on see, et tugevad tuuleiilid lennutasid mõne prügikasti kolme kuni kuue meetri kaugusele ja painutasid linnas ühte aeda,» lisas Kairo, nentides, et maas oli ka palju oksarisu.

ELi siseministrid arutavad migratsioonikriisi septembri keskel

Euroopa Liidu siseministrid peavad 14. septembril Brüsselis erakorralise kohtumise migratsioonikriisi arutamiseks, teatas Luksemburgi valitsus pühapäeval.

«Selleks, et hinnata olukorda kohapeal, käimasolevat poliitilist tegevust ning arutada järgmisi samme selleks, et tugevdada Euroopa reageeringut, otsustas Luksemburgi immigratsiooni- ja asüüliküsimuste minister Jean Asselborn kutsuda kokku justiits- ja siseasjade nõukogu erakorralise istungi,» ütles Luksemburgi valitsus avalduses.

Luksemburg on selle aasta teisel poolel Euroopa Liidu eesistuja.

Dumoulin võitis Vuelta üheksanda etapi ja kerkis üldliidriks

Hispaania velotuuri 168,3 km pikkuse üheksanda etapi Torreviejast Alto de Puig Llorencasse võitis ajaga 4:09.55 Tom Dumoulin (Giant).

Hollandlasele järgnesid britt Chris Froome (Sky) kahe ja hispaanlane Joaquim Rodriquez (Katjuša) viie sekundi suuruse kaotusega, vahendab ERR Sport.

Dumoulin kerkis ka velotuuri üldliidriks, edestades Rodriguez't 57 ning seni juhtohje hoidnud Kolumbia ratturit Esteban Chavesi (Orica) 59 sekundiga. Tänavune Prantsusmaa velotuuri võitja Froome on kaheksas.

Video: Vassiljevi väravasööt tõi Legia vastu punkti

Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev aitas oma koduklubil Bialystoki Jagiellonial viigistada Poola suurklubi Varssavi Legiaga.

Henrik Ojamaa endine koduklubi läks kohtumist juhtima 39. minutil, kui täpne oli Guilherme. 55. minutil andis Vassiljev aga resultatiivse söödu Maciej Gajosile, kes mänguseisu viigistas. Seisul 1:1 kohtumine lõppeski.

Seitsme vooru järel on Jagiellonia 11 punktiga Poola kõrgliigas neljandal kohal. Legia on samade punktide juures kolmas. Esikohal on 18 punkti kogunud Vassiljevi eelmine tööandja Gliwice Piast.

Beajoulais' künkad

Pärast seda, kui veerand sajandit tagasi avanes eestlastel võimalus muu hulgas ka Prantsusmaaga tutvust teha, võeti kõigepealt ette suured turismiobjektid nagu Eiffeli torn ja Louvre, mõni aeg hiljem aga asuti avastama ja proovima asju, mis pakuvad huvi ka kodumaal. Tänased rändajad tegelevad sporditurismiga, käies eri maades võistlustel ja treenimas; aiandus-, gastronoomia- ja veiniturismiga, maalimislaagrite ja kõikvõimalike muude hobitegevustega.

Prantsuse maaelust, ajaloost ja gastronoomiast huvitunud inimesele sobib ilmselt hästi Beaujolais' piirkond. Prantslaste haldusjaotus on keerulisevõitu, aga lihtsas keeles öelduna jääb see kant Lyoni linna ja Burgundia vahele. Ida poolt piirab Beaujolais'd Saone jõgi ja läänest mäed.

Minevikus on sellest piirkonnast läbi liikunud mitmed sõjaväed, tänapäeval püüavad ennast tuntud nimedega reklaamida nii linnad ja külad kui ka kõrtsid. Kui Kernu kadaka keeras mitmest puust kokku Karl XII, siis Beaujolais’sse on tuntumatest meestest jälje jätnud Julius Caesar ja Napoleon.

Reis Beaujolais’sse võib alata Lyonist, aga võib tulla ka põhjast, Pariisi poolt. Nagu mujal, otsivad põllumehed ka siin lisasissetulekuallikaid, kohalikud omavalitsused püüavad toetada uusi tegevusi ning seetõttu on viimastel aastatel palju panustatud turismi arendamisse. Sageli vaatab turist ringi ühes kohas, sõidab edasi teise, tutvub sellega ja suundub kolmandasse. Prantsusmaal ja Saksamaal on selline reisimine levinud näiteks veiniteel. Oma veiniteed on Burgundias, Provence’is, Alsace’is, Loire’is ja loomulikult ka Beaujolais’s. Kohapeal leidub palju majutusasutusi eri maitsele ja rahakotile.

Beaujolais’ veinitee algab viimase tuntud Burgundia linna Maconi lähedal ja lõpeb Lyoni kandis. Esimene küla, mida tasuks külastada, on küngaste vahele jääv Julienas. Küla keskel paiknevad kirik, söögikohad ja meeri hoone. Viimast oleks paljuvõitu linnapeaks nimetada, aga vallavalitseja mõõdu annab ta välja küll. Esimene emotsioon pärast suurlinnade tehismüra on teistsugused hääled. Ei, vaikne see küla ei ole, koduloomade hääled ja hommikusi toimetusi tegevad põllumehed ning koduperenaised loovad mulje aktiivsest elust. Kirikuid on külas isegi kaks, neist vanemasse on tehtud veini degusteerimise ja voldikute jagamise punkt.

Oma veini degusteerimise ja koosistumise kohad on olemas teisteski Beaujolais’ veinitee külades. Fleury külas on tegu poe ja minimuuseumi seguga, Morgonis toimub degusteerimine vana mõisahoone keldris. Näha on, et kõik pingutavad, sest mida tuntum on küla, seda tuntum on ka kohalik vein ja küllap siis ka kohalike sissetulek.

Ümbruskonna künkad on enamjaolt viinamarjade all; koduloomad, marjapõõsad ja õunapuud pole küll kadunud, kuid neid ei ole palju.

Kui turistil on rohkem aega, tasub tal läbi astuda mõne suurema veinitalumehe juurest. Beaujolais’s ei ole ajalooliselt nii suuri veinimõisaid kui Bordeaux’s või Burgundias, enamik tootjaid tegutseb mõnekümnel hektaril. Prantsuse maainimesed ei räägi eriti inglise keelt, kuid peaaegu alati leidub mõni noorem sugulane või sõber, kes sellega hakkama saab.

Igas kohalikus tootes kajastub kohalike inimeste töö ja maailmanägemus. Beaujolais’s, kus kogu majandus ja ülejäänud elu tiirleb veini ümber, kajastub kohapealne hing veinides. Teile maitsmiseks veini pakkudes pajatab talumees tootmisest, ja kui jutt pikem, siis ka pereelust. Maitse üle ei vaielda, kuid sageli võib väiksemate tootjate veinis olla rohkem hinge ja maitset kui suurtootjate omas. Suured pakuvad efektiivseid ja ratsionaalseid lahendusi, väikesed emotsionaalsemaid ja kohandatumaid asju.

Beaujolais’s on suhteliselt hea sõita ringi jalgrattaga. Teed ei ole küll laiad, kuid suurem autoliiklus koondub kiirteele, autojuhid on üldiselt sõbralikud ja tõusud ka tavaratturitele jõukohased. Südasuvel kipuvad aga ilmad palavad olema, nii et joogipudel kuulub standardvarustusse.

Fleury külas saab turist teada, et paljud siitkandi mehed hukkusid esimeses ilmasõjas, mistõttu majapidamine jäi leskedele ja tütardele. Naised lõid oma organisatsiooni ja asusid tegutsema. Kas see tähendab, et külas valminud veinid on naiseliku varjundiga, peavad otsustama juba maitsjad.

Morgon on üks suuremaid külasid Beaujolais’ põhjaosas. Vana lossi keldris on hubane veinimaitsmiskoht ja turistidest ei näi puudust olevat.

Nagu teistes Prantsusmaa piirkondades, toimuvad ka Beaujolais’s mitmesugused pidustused, festivalid, laadad, avatud uste päevad jms, kus muu hulgas saab veine maitsta. Prantslased armastavad pidutseda, pidudeks valmistutakse hoolsalt ja siis on ka inimesed avatumad.

Tuntuim veinikaupmees Beajoulais’ veinipiirkonna ajaloos on ilmselt Georges Duboeuf. Tagasihoidlikest oludest ülespoole trüginud meest loetakse selle piirkonna veinide maailmakaardile viijaks. Vanasti varustati Beaujolais’ veinidega esmajoones Lyoni linna – kümme küla üheksat linnaosa ja üks küla linnavalitsust. Just Georges Duboeuf pani aluse Beaujolais Noveau nimelise värske veini turustamisele – valmis saab see kerge ja värske jook alati novembri kolmandaks neljapäevaks. Kuna vein on valmistatud kiirelt, ei kuulu see traditsiooniliste nautlejate lemmikute hulka, kuid nooremate inimeste seas ja mitmetes välisriikides on see populaarne.

Vanas raudteejaamahoones Romanèche Thorinis paiknevad Georges Duboufi veinimuuseum, kinosaal, näitusesaal, restoran ja esinduspood. Euroopa Liidu toel on loodud koht, kus saab ülevaate piirkonnast, tootmisest ja veinidest.

Veel võiks ära käia Beaujolais’ pealinnas Villefranche-sur-Saône’is, kus turiste peibutavad nii laupäevane turg kui ka kohalik muuseum. Unustada ei maksa sedagi, et Beaujolais on tugevalt seotud Lyoniga, mis kohati mõjub kui väike Pariis. Mäe otsas kõrgub Eiffeli tornile sarnanev (aga muidugi madalam) torn, kohalikus kunstimuuseumis leidub tuntud kunstnike vähem tuntud töid, ja ka kesklinna arhitektuur sarnaneb Pariisi omaga. Samas pole tempo siin nii kiire kui pealinnas, inimesed naudivad rohkem elu. Lyon on prantsuse gurmeepealinn. Suur hulk restorane, kohvikuid ja muid söögikohti annavad turistile võimaluse nautida kohapealset kööki ning eneselegi üllatuseks võib avastada, et väliselt tagasihoidlik söögikoht on kirjas Michelini restoranide kataloogis.

Rõivase kiri erakonnakaaslastele: olen kindel, et sotsiaaldemokraadid tegid täna õige valiku

Peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond) saatis täna oma erakonnakaaslastele kirja, milles tõdes, et sotsiaaldemokraadid tegid õige valiku, kui otsustasid praeguses koalitsioonis jätkata.

Postimees avaldab Rõivase kirja täismahus:

Head erakonnakaaslased

Viimased nädalad on toonud Eesti poliitikasse ärevust - paljude jaoks ootamatult muutus arutelu valitsusliidu leppe täiendamise üle ühe partneri eksistentsiaalseks küsimuseks, kas jätkata vähem kui viis kuud tagasi sõlmitud leppe täitmist ja Eesti jaoks oluliste otsuste ja reformide elluviimist, või pöörata koos ette võetud teelt otsustavalt ära.

Reformierakonna jaoks ei ole kevadel sõnastatud suured eesmärgid muutunud ning seisame jätkuvalt selle eest, et Eesti oleks veel kindlamalt kaitstud, et majandus kasvaks ning inimeste sissetulekud suureneksid, et Eesti elu edasi viivad reformid saaksid tehtud ning negatiivne iibetrend murtud. Eesti inimesed usaldasid meid valimistel ning meie kohus on seda usaldust vastutustundlikult kasutada.

Otsustasime koos IRLga olla avatud ka leppeväliselt tulnud ideedele nende eesmärkide täitmiseks, sh sotsiaaldemokraatide juhatuse sõnastatud punktidele. Ütlesime siiski selgelt välja, et tulumaksu tõusu meie ei toeta, sest see pärsib palgakasvu ning uute kõrgemapalgaliste kohtade loomist.

Vaevalt et keegi saab ka tõsimeeli eeldada, et juba üle kümne aasta järjekindlalt tööjõumaksude langetamise eest seisnud (ja valimised võitnud) erakond nüüd oma seisukohtades kannapöörde teeks ja ootamatult tulumaksu tõusu toetama asuks.

Sõnastasime Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahknaga SDE ettepanekute alusel kolme valitsusliidu erakonna esimeeste ühised ettepanekud valitsuse tööplaani täiendamiseks (vaata siit). Nii mõnigi juba leppes sisalduv punkt saab nüüd täpsema sõnastuse ja selgema sisu.

Olen kindel, et sotsiaaldemokraadid tegid täna õige valiku otsustades kokkulepitut austada ning valitsuses jätkata. Eesti inimesed ei oleks mingil juhul heaks kiitnud valitsuskriisi tekitamist pelgalt poliittehnoloogilistel kaalutlustel. Päris kindlasti ei oleks sotside valijad mõistnud ootamatut liitu EKREga ning küllap imestasid ka Vabaerakonna pooldajad kuulduste üle, et nende soosiku juhid aktiivselt Edgar Savisaarele ja Keskerakonnale silma viskavad.

Ma ei saa kuidagi nõustuda nende konkurentidest «heasoovijatega», kes sotsidele kõrvalt häälekalt nõu andsid ja ise pöidlad pihus valitsuskriisi ootasid. Minu silmis näitas sotsiaaldemokraatide volikogu otsus valitsusvastutust kindlalt edasi kanda märksa rohkem selgroogu kui konkurentide soovitatud ustepaugutamine.

Ühe partneri ebakindlus mõjutab paratamatult kogu valitsuse tööd. Ma usun, et nüüdseks on ärev aeg möödas ning valitsus saab ühiselt tugevamana edasi minna. Eesti inimesed ootavad meilt lubatu elluviimist märksa enam kui pidevaid läbirääkimisi ning omavahelisi pusklemisi.

Rootsis sai tulistamise ja pussitamise käigus surma mees ja viga veel kolm inimest

Pühapäeva päeval tapeti Rootsis Stockholmi eeslinnas Rinkeby’s tulistamise ja pussitamise käigus 40ndates mees ning veel kolm inimest said vigastada.

Sündmus leidis aset pühapäeval kella 14 ajal Rinkeby keskväljakul, vahendab Local. Pealtnägijate sõnul ajasid ohvrit taga mitu meest, kes kõigepealt pussitasid ja seejärel tulistasid teda.

Üks pealtnägija ütles Rootsi ajalehele Aftonbladet, et ta istus Lidl’i poe ees pingil, kui nägi kahte meest ohvrit taga ajamas. «Üks neist jooksis talle järele relvaga, teine noaga,» ütles tunnistaja. «Kõigepealt teda pussitati ja seejärel tulistati, otse siin väljakul.»

Teise pealtnägija sõnul oli kuulda nelja või viite lasku. «Otsustasin seejärel ära joosta. Ka mitmed teised hakkasid jooksma ning ma nägin ühte, kellel oli jalg vigastatud,» rääkis ta.

«Me suhtume sellesse kui ebatavalisse sündmusesse,» ütles Eva Nilsson Stockholmi politseist. «Kui me peame juhtumi lahendamiseks kasutama kogu riigi ressursse, siis seda me ka teeme,» lisas ta.

Politsei hinnangul võisid teised ohvrid viga saada rikošeti tulemusena.

Politsei sai kella 17 paiku kätte kolm meest, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanekus.

Rinkeby oli ka üks neist piirkondadest, kus olid 2013. aastal vägivaldsed rahutused.

Löögimängu Eesti meistriks tuli esmakordselt Aadusaar

Jõelähtmel lõppenud golfi Eesti löögimängu meistrivõistlustel võitis meestest kindla esikoha Sander Aadusaar Niitvälja klubist.

Eesti golfi edetabeli üldliider mängis mõlemal võistluspäeval 73 lööki, mis kahe päeva kokkuvõttes tegi +2 ja edestas järgmisi rohkem kui kuue löögiga. Aadusaar võitis sellega oma esimese Eesti meistritiitli, varasemalt on ta võitnud  hõbe- ja pronksmedali.

«Võistlustingimused olid ka täna rasked ja kerge mängida ei olnud, kuid suutsin siiski keskenduda ja enesekindluse leida ning oma mängu mängida,» kommenteeris Aadusaar pärast võistlust.

Uue põlvkonna tulekust Eesti golfis andsid jõuliselt märku 14-aastane Carl Hellat, kes võitis hõbemedali ja 15-aastane Mattias Varjun pronksmedali võiduga.

Hellat mängis esimesel võistluspäeval 78 ja teisel 74 lööki. Aadusaarele kaotas Hellat kuue löögiga. Pronksmedali saavutanud Varjun mängis 76 ja 77 lööki ning jäi Hellatist omakorda maha vaid ühe löögiga.

Tiitlikaitsja Egeti Liiv jäi neljandaks.

Naistest kaitses tiitlit Annika Meos Niitvälja klubist, kes mõlemal päeval mängis 80 lööki. Hõbemedali võitis Kadi Hilpus Meldrum EGCCst, tema jäi võitjast maha nelja löögiga. Pronksmedali võitis Mari Hütsi Niitvälja klubist.

Naiste jalgpallikoondis loovutas Balti karika Leedule

Naiste koondis pidas täna otsustava mängu Balti turniiril, kui TNTK staadionil kohtuti Leedu naiskonnaga.

Kuna eilses mängus alistasid leedulannad Läti 3:0, vajas Eesti tänasest mängust võitu, et võtta turniiril esikoht. Kahjuks ei suutnud eestlannad enamat 1:1 viigist, kui Leedu läks 56. minutil kauglöögist juhtima. Eesti vastas sellele küll 85. minutil, kui Leedu väravavaht ei tulnud Katrin Loo karistuslöögiga toime ning pall maandus väravas, kirjutab jalgpall.ee.

Paar minutit enne lõppu oli vastaste värava ees ka hea võimalus Kelly Rosenil, kes ei realiseerinud Liis Pello äärelt tulnud söötu.

Koondise väravavahi Imbi Hoobi sõnul oli tulemus kindlasti pettumust valmistav. «Mängupilt oli parem kui Lätiga. Muidugi on suur pettumus, et ei suutnud Balti turniiri võitu koju jätta. Loodetavasti õpime sellest ja kui tulevad EM-valikmängud, siis suudame juurde panna,» tõdes Hoop.

«Leedu oli taga väga kompaktne ja meil oli raske nende kaitseliini lahti harutada,» kommenteeris Hoop mängupilti ja seda, miks võit võis seekord tulemata jääda.

Kokkuvõttes viis Leedu tänu paremale väravate vahele esmakordselt võidukarika koju ning Eesti sai Läti ees teise koha.

Naiste Balti turniiri mängud:

28. augustil kell 18:00 Eesti – Läti 1:0 (0:0)

29. augustil kell 14:00 Läti – Leedu 0:3 (0:2)

30. augustil kell 16:00 Leedu – Eesti 1:1 (0:0)

Heategevus uues kuues

Sellest võtsid miljonite teiste seas osa nii USA president Barack Obama, Eesti peaminister Taavi Rõivas, lauljatar Shakira kui ka tehnikahiid Bill Gates. Muidugi on tegemist mullu kulutulena maailmas levinud kurikuulsa jää-ämbri väljakutsega, mis raputas kõvasti kogu heategevust ning ärgitas looma sadu esmapilgul sama totraid ettevõtmisi.

Viiendal septembril, maailmakuulsa heategija ema Teresa surma-aastapäeval tähistatakse ÜRO eestvedamisel vaesuse leevendamiseks rahvusvahelist heategevuse päeva. Kuigi filantroopia lõppeesmärk peaks endiselt olema sama, nagu see oli aastaid tagasi Nobeli rahupreemia laureaadi ema Teresa ajal, on selle vormid aegade jooksul muutunud. Seega pole korjanduskarpi raha kogumine enam sugugi nii populaarne ning üha rohkem tuleb nuputada uusi paeluvaid mooduseid, kuidas inimestelt ülla eesmärgi nimel raha välja meelitada. Iseäranis arvutimängude, värviliste ekraanide ja sotsiaalmeedia virvarris üles kasvanud põlvkonnale on vaja aktiivseks heategevuseks pisut meelelahutuslikumat lähenemist.

Üks hea näide ja uute heategevusnippide eeskuju  on jää-ämbri väljakutse, mis on saanud endale kuhjaga n-ö järeltulijaid. Kes enam hästi ei mäleta või on imekombel suutnud «ämbrimaaniast» kõrvale jääda, siis selle USAst pärit ja sotsiaalmeedias kibekiiresti globaalselt levinud väljakutsega suudeti mullu koguda miljoneid dollareid raske lihashaiguse amüotroofilise lateraalskleroosi (ALS) fondile. Reeglite kohaselt pidi sotsiaalmeedias väljakutse saanud inimene 24 tunni jooksul kallama endale pähe ämbritäie jäävett, selle üles filmima ja kolmele sõbrale internetis edasi läkitama. Hulljulge tükiga hakkama saanud annetasid seejärel kümme dollarit ALSi seltsile, aga põnnama löömise korral kasvas annetus saja dollarini.

TSIRKUS LEIVA VASTU

Muidugi kogus ülipopulaarne tegevus ruttu ka palju kriitikuid, kes hurjutasid nii vee arutut raiskamist, võistluse ohtlikkust kui ka liigset meelelahutuslikkust. Samas täitis see oma eesmärgi lausa mitmekordselt, kogudes üle 17 miljoni osavõtja, sadu miljoneid vaatajaid ja üle 220 miljoni dollari üle kogu maailma. Lisaks korrati väljakutset ka tänavu üsna aktiivselt. Veelgi olulisemaks peetakse aga selle õpetlikku aspekti, kuna järsku said üliraskest haigusest teadlikuks korraga miljonid inimesed. Seega pole ime, et pärast kampaania tulemuste ilmumist hakkasid analüütikud ruttu nuputama, miks just selline väljakutse on saanud paljudele nii südamelähedaseks.

Üheks kaalukamaks põhjuseks peetakse meelelahutust, kuna võistlus võimaldas tõsise probleemiga tegeleda humoorikal moel. Seda, et rahvas ootab heategemise kõrvale ka lõbu, näitab ka Eestis ülimalt populaarseks saanud vähihaigete laste ja nende perede aitamiseks korraldatud Pardiralli või meeste tervisele tähelepanu pööramise propageerimiseks vuntside kasvatamine novembris. Vähem oluline pole seegi, et jäise veega enda üle kallamine sobis palaval suvisel ajal nagu rusikas silmaauku ning poleks keset talve ilmselt pooltki nii menukas. Samuti kiidetakse kampaania loomingulisust ja originaalsust, aga ka kuulsuste aktiivset osalust. Tähelepanuta ei saa jätta ka sotsiaalmeedia tõttu tuntavat tugevat kaaslaste survet ning konkurentsi, sest väljakutse esitanud sõbrast ei taheta end kehvemana näidata, eriti kui araks löömine on avalikult nähtav. Mitmed psühholoogid peavad oluliseks faktoriks ka eneseimetlemist, kuna üleslaetavate videote abil saab igaüks näidata end suure heategijana.

Kuna jääpange ülesannet peetakse heategevusmaailmas oluliseks verstapostiks, tekkis peagi nagu seeni pärast vihma kõikvõimalikke sarnaseid väljakutseid. Nii otsustati Indias, kus puhta veega just igal pool pillata ei ole, vee asemel hoopis riisiämbri väljakutse kasuks. Seejuures ei hakatud väärtuslikku toiduainet endale pähe kallama, vaid hoopis vaestele annetama. Kampaania algataja on ajakirjanik Manju Latha Kalanidhi, kes kutsus sotsiaalmeedia kaudu rahvuskaaslasi üles annetama kausi- või ämbritäie riisi abivajajatele, oma heateost seejärel pilti internetti üles riputama ning sõpradele sellest teada andma. Naaberriigis Nepalis pandi pärast laastavat maavärinat käima sarnane kampaania, see kutsub üles toidu või ravimitega täidetud ämbreid andma kannatada saanud inimestele.

RIIS SELGA, VEIN PÄHE

Lõuna-Koreas levib samuti riisipange-nimeline väljakutse, aga seal on reeglid pisut teised. Nimelt peavad osalejad annetama selle hulga riisi, mis nad ise suudavad seljas kanda. Sarnaselt jääpange väljakutsega on riisikampaanias osalenud paljud kohalikud kuulsused alates ärimeestest ja poliitikutest kuni lauljate-näitlejateni. Hiljuti katsetaski kohalik komöödianäitleja Yoon Hyung-bin lüüa senist rekordit ning asetas seks puhuks endale selga 150 kg riisi. Eelmise aasta detsembrist tänavu juulini on annetatud kokku üle 20 tonni riisi.

Näitleja Matt Damon tahtis aga jääpange väljakutset pisut teisiti teha ning kallas endale puhta vee asemel pähe tualetipotist pärit vett. Maailma veeprobleemidele keskenduva mittetulundusühenduse Water.org kaasasutajana ei suutnud ta kuidagi puhast vett raisata ning lõi kaks kärbest ühe hoobiga – tegi head ja tõstatas uue probleemi. Hiinaski ei suudetud vee raiskamist niisama pealt vaadata ning hakati tühjade ämbrite ja loosungitega ärgitama inimesi jää-ämbri väljakutset mitte vastu võtma.

USAs California osariigis otsustati aga pärast mullust maavärinat algatada veiniämbri kampaania. Kuna maavärin purustas paljude istanduste veinivarud, otsustati hinnaline jook kokku koguda, ämbritega endale pähe kallata ja pisut koguda ka raha maavärina kahjude likvideerimiseks. Elevandiluurannikul algatati aga Ebola epideemia hirmus vahukampaania-nimeline väljakutse, mille käigus valati end seebiveega üle ning kutsuti üles annetama desinfitseerimisvahendeid. Üllaks eesmärgiks oli levitada sõnumit, et õiged hügieenimeetmed aitavad ennetada nakkushaiguse levikut.

Vee, veini või seebi asemel kallati Lähis-Idas endale pähe aga hoopis kiviprügi. Esmapilgul totra tegevuse taga oli siiski õilis põhimõte – pöörata maailma tähelepanu Gaza konfliktile. Väljakutse ühe algataja, Palestiina ajakirjaniku Ayman al-Alouli sõnul oli ta jääpange kampaaniast vaimustunud, aga kuna seal kandis napib nii vett kui ka selle jahutuseks vajalikku elektrit, otsustatigi luua väljakutse Palestiina versioon. Selleks otsustati pähe valada seda, mida sõjast laastatud piirkonnas kõige enam leidub ehk kiviprügi. Eesmärgiks ei olnud materiaalse abi palumine, vaid probleemi tutvustamine laiemale üldsusele. USA näitleja Orlando Jones otsustas aga endale pähe kallata padrunikestad, et juhtida tähelepanu sealsele mustanahaliste ja politsei vahelisele vägivallalainele.

MINGITUD MEHED JA ANNETUSTREPID

Üks omamoodi veider sotsiaalmeedia nähtus on vähiuuringute toetamiseks naistel endast ilma meigikorrata foto internetti üles riputamine. Populaarseks on selle kampaania teinud ennekõike kuulsused, nagu lauljannad Beyoncé, Madonna, Miley Cyrus, Lady Gaga või modell Heidi Klum, kes on julgenud end ilma eelneva võõpamiseta rahvale näidata. Heategevuseta ei soovinud jääda mehedki, kes hakkasid vastukaaluks endast meigituna pilte tegema ning seeläbi eesnäärmevähihaigete jaoks raha koguma. Üsna sarnane on ka ÜRO lastefondi UNICEFi algatatud ja kuulsuste seas levinud ettevõtmine, kus hommikul kohe pärast ärkamist tehakse endast unine pilt, postitatakse kõigile vaatamiseks internetti üles, annetatakse kaheksa dollarit UNICEFile ja saadetakse väljakutse kolmele sõbrale edasi. Lastefond toetab omakorda sellega Süüria sõjas kannatada saanud lapsi.

Saksamaal on aga populaarseks saanud näljahäda vastu võitleva organisatsiooni Welthungerhilfe väljakutse. Osalejatel palutakse kaamera ees ära süüa terve sidrun, annetada viis eurot ühingule ning väljakutse taas kolmele inimesele edasi läkitada. Tänavu märtsis hakkas aga USAs levima uus fenomen, kus sealset armastatud piklikku kummikommi Twizzlerit hakkavad korraga eri otstest sööma kaks inimest, kuni nende suud kohtuvad suudluseks nagu Disney joonisfilmi kangelastel Leedil ja Lontul spagette mugides. Seejärel tuleb järgmistele sõpradele anda samasuguse ülesande lahendamiseks ööpäev. Ja muide, raha tuleb annetada autismi jaoks. Kuidas need omavahel seostuma peaksid, jääb jällegi mõistatuseks.

Lisaks sellistele sotsiaalmeedias levivatele väljakutsetele on ka mitmeid teisi moodsaid inimeste võistlushimu ära kasutavaid annetusnippe. Nii algatas Inglismaa Marie Curie nimeline vähiorganisatsioon internetimängu, kus huvilised saavad endale meelepärase summaga panustades bingos kätt proovida ja seejärel võidusumma heategevuseks annetada. ÜRO Maailma Toiduprogramm on aga käivitanud internetiviktoriini Freerice, kus igaüks võib tasuta panna proovile oma matemaatika- või keeleoskused ning õigesti vastatud küsimuste eest automaatselt riisiterasid (kümme tera ühe õige vastuse eest) annetada.

Riisi maksavad seejuures kinni sponsorid, kelle reklaamid kodulehel vilguvad. Samasugusel põhimõttel toimib ka näiteks Hunger Quiz, kus iga lühiviktoriini täitja garanteerib anonüümse sponsori abiga sooja eine mõnele vaesuses elavale lapsele. Lõuna-Korea pealinnas Soulis koguti aga tähelepanu ja raha ka ilma interneti vahenduseta, aga siiski modernsel viisil. Nii paigutati linna mitmed sensoritega varustatud heategevustrepid, kus eskalaatori või lifti asemel treppi kasutanud inimesed saavad peale tervislikuma valiku automaatselt iga ülesronimisega annetada raha liikumispuudega lastele.

Sierra Leone ametnikud kinnitasid uut ebolasurma

Sierra Leone ametnikud kinnitasid pühapäeval, et hiljuti surnud 67-aastase naise vereproov andis ebola suhtes positiivse tulemuse.

Kõrge tervishoiuametnik Brima Kargbo ütles, et Sierra Leone põhjaosas Kambia piirkonnast pärit naise analüüs oli positiivne.

Esmaspäeval lasti Sierra Leone viimane teadaolev ebolapatsient haiglast välja, millega algas 42-päevane periood riigi kuulutamiseks ebolavabaks.

Kargbo sõnul püüavad ametnikud saada selgust, kas naine suri Kambias enne või pärast selle perioodi algust.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel nõudis ajaloo rängim ebolapuhang Lääne-Aafrika riikides üle 13 500 inimelu, neist ligi 4000 Sierra Leones.

Manchester City ostis hiigelsumma eest Belgia poolkaitsja

23-aastane Belgia jalgpallikoondise poolkaitsja Kevin De Bruyne on alates tänasest Manchester City mängija.

Inglismaa klubi maksis Wolfsburgile mängija eest 75 miljonit naela ning tegemist on Saksamaa liiga kõigi aegade suurima tehinguga. Wolfsburg teenis poolkaitsja müügist ülisuure kasumi, kuna 2014. aasta jaanuaris maksti belglase eest Chelseale 25 miljonit eurot.

Eelmine Inglismaal veedetud periood kujunes poolkaitsja jaoks tõeliseks ebaõnnestumiseks, kuna Chelsea särgis käis ta väljakul kõigest üheksas kohtumises. Wolfsburgis tegi ta kaasa 72 mängus ja lõi 16 väravat.

Belgia koondises on De Bruyne teinud kaasa 33 mängu ja löönud 8 väravat.

Suvebiatloni MM läbi: eestlastest parimad Beilmann ja Ermits

Täna oli suvise laskesuusatamise MMil kavas jälitussõit, kus eestlaste parimana saavutas juunioride klassis võistlev Meril Beilmann 13. koha. Beilmanni lõpuaeg oli 33.47, kaotus võitjale 2.33.

Naisjuunioride 10 km pikkune distants tõi rõõmu eelkõige ukrainlannade õuele, kes napsasid endale nii esimese kui kolmanda koha. Ajaga 31.14 võttis kulla ka eilsel sprindietapil parimat aega näidanud Anastasiya Merkushynale (UKR). Teisena finišeeris venelanna Kristina Reztsova, kaotus võitjale 36 sekundit. Kolmandana ületas finišijoone ukrainlanna Yuliya  Zhuravok, kaotus võitjale 1.28.

Koondise treener Kalmer Tramm jääb Beilmanni sooritusega rahule: «Meril hoidis terve võistluse aja kinni kavandatud plaanist ning säilitas korrektse tehnika finišini välja. Eilsel sprindietapil lahutas teda 10. kohast vaid 10 sekundit ja see on suvise võistluse kohta tugev ja hea tulemus.» Tramm lisas, et suvine MM on andnud selge pildi sportlaste vormist. «Merili puhul tuleb tööd veel teha lõpuspurdi parandamisega kuid see on juba talvise treeningprotsessi eesmärk,» sõnas Tramm.

Juunioride klassis eilsel sprindietapil puhtalt lasknud ja 23. finišeerinud Regina Oja tervislike probleemide tõttu täna starti ei asunud. Mõlemad sportlased said aga väärtusliku kogemuse, kuna juba 2016. aasta jaanuari lõpus-veebruari alguses toimub samas kohas noorte ja juunioride MM.

Palju põnevust pakkus ka meeste 12,5 km pikkune distants. Kui naisjuunioride võistlus toimus tuulevaikuses, siis meeste võistluse ajaks oli tuul tõusnud ja selle tõttu kogunes rohkem möödalaske ka esimese otsa meestele. See aga tegi võistlusolukorra põnevaks ja etteaimamatuks.  Võistluse lõpuks oli eriti põhjust rõõmustada Slovakkia koondisel, nendele läksid nii kuld kui pronks. Päeva parima tulemuse sai kirja Martin Otcenas ajaga 35.30. Teisena ületas finišijoone ka eilsel sprindietapil hõbeda saanud Artem Pryma (UKR), kaotus võitjale 28 sekundit. Pronksi võitles endale välja võitja koondisekaaslane Matej Kazar ajaga 36.12.

Eestit esindasid tänases sõidus Kalev Ermits  ja Jan Treier,  mõlemal kogunes võistluse lõpuks 5 trahviringi. Ermits, kellele eilne sprindietapp andis 16. koha, alustas võistlust väga hästi ja oli vahepeal ka 8. positsioonil. Viimase püstitiiru kolm trahviringi ning kuumast ilmast tingitud kehv enesetunne aga ei võimaldanud antud koha eest võidelda ja nii lõpetas Ermits lõpuajaga 38.54 MM-i 16. kohaga, kaotus võitjale 3.24. Lõpuajaga 41.47 kindlustas Treier endale 26. koha. Kokku ületas finišijoone 52 sportlast.

Laskesuusatamise sõpradel on aga juba nädala pärast võimalik koondislastele oma koduõule kaasa elada. 5.-6. august toimuvad Otepääl Eesti meistrivõistlused suvebiatlonis, kus lisaks MM-l startinutele soovivad oma sõna sekka öelda kullaheitluses teisedki sportlased.

Lugeja küsib: miks Statoil müüb kollast kirjandust leti alla?

«Nõmme Statoilis ajakirjaderiiulis Kroonikat väljas polnud, küll aga avastasin selle kassa all olevast läbipaistvast sahtlist. Mingi ajakiri oli seal veel. Miks Statoil Kroonikat enam riiulisse panna ei julge ja seda sõna otseses mõttes leti alt müüb?  Mille järgi valitakse neid letialuseid ajakirju?» küsib lugeja.

Vastab Statoil Fuel & Retail Eesti ASi turundusdirektor Diana Veigel.

Meediaväljaanded on ning jäävad meie teenindusjaamades olulisele ja klientidele nähtavale kohale. Teiste väljaannete seas on ka ajakiri Kroonika endiselt Statoili kõikides teenindusjaamades ajakirjade/ajalehtede riiulil väljapanekus. Testina tegime ühes ühes, Nõmme Statoili teenindusjaamas muudatuse, kus populaarsemad väljaanded said kassaletis läbipaistva väljapaneku. Kuid ka seal on kliendil võimalus soovil korraks ajakiri võtta ja lehiteda, toode on nähtav ja kättesaadav. Täna ei ole meil plaanis nimetatud testi teistes teenindusjaamades teha.

Edu maha mänginud ManU teenis hooaja esimese kaotuse

Manchester Unitedi jalgpalliklubi teenis Inglismaa kõrgliigas hooaja esimese kaotuse, kui võõrsil jääidi 1:2 alla Swansea Cityle.

Kui avapoolaeg väravaid ei pakkunud, siis teise kolmveerandtunni kolmandal minutil oli täpne Juan Mata, kes Unitedi juhtima viis. Kodumeeskond tegi aga vägeva tagasituleku, kui 61. ja 66. minutil skoorisid Andre Ayew ja Bafetimbi Gomis. United püüdis küll lõpus veel mängu päästa, kuid City pidas lõpuni vastu.

Swansea hoiab nelja vooru järel liigas kaheksa punktiga neljandat kohta, United on seitsme punktiga viies. Liider Manchester City on tunnistanud vaid võite ja on kogunud 12 punkti.

Margus Karu: inimesed on olemuselt head

Kahe noorteromaani autoril jagub ideid Kuuni ja tagasi, kui mitte rohkem. Tööd ei meeldi talle otsida, meeldib hoopis ise seda leiutada.

 

 

 

Margus Karu (30) tunnistab, et on viimasel ajal täismehe kohta üllatavalt palju nutnud. Aga mitte kurvastusest. «Mingi hetk sain aru, et ma ei ole enam depressiivne. Olin võimeline tundma armastust ja heldima täielikult väikeste asjade ja lihtsate rõõmude peale. Et paned pesu kuivama ja mõtled: oh jeerum, küll elu on ikka kaunis, ja silmad lähevad märjaks,» räägib Karu.

Elus nii mõndagi läbi elanud mees on oma teostesse pannud väga palju ennast, mis laseb ka lugejatel tegelastega hõlpsasti samastuda. Keskkoolinoorte probleemidest rääkiv esikromaan «Nullpunkt», mida on müüdud juba ligi 8000 eksemplari, maalib hirmuäratavalt realistliku pildi noore inimese heitlusest iseenda ja maailmaga. Ning tuletab meelde, et inimestes tasuks esmalt näha ikka head ja tegelikult võiks palju rohkem naeratada.

Sel suvel ilmus ka Karu teine romaan, depressiooni käsitlev «Täna on täna ja forever on forever».

Mõtlesid sa esimest raamatut kirjutades, milline mõju sellel võib olla?

Ausalt öeldes, esimest raamatut kirjutades polnud mul hetkekski mõtet, et kirjutan suuremale publikule kui mu enda lähedased sõbrad ja pereliikmed. Kirjutasin paljuski isiklikust kogemusest lähtudes, ehk ka tänu sellele suudavad inimesed lugedes kergemini endaga paralleele luua. Enamik on «Nullpunktis» käsitletavate probleemidega mingil määral kokku puutunud ja lihtne on ennast raamatust ära tunda.

Aga see, et noored mulle kirjutavad ning et mind kutsutakse endiselt koolidesse «Nullpunktist» rääkima, näitab, et sellest raamatust on keskkoolinoortel abi. Ega ta otseselt võib-olla lahendust ei pakugi, pigem nagu lohutust. Ma ei arva, et peategelane oleks kõigis neis olukordades ainuõigesti käitunud, ning kui ta kauaihaldatud populaarsuse lõpuks kätte sai, muutus ta üsna sarnaseks nende klassikaaslastega, kes teda enne tõrjusid.

Mis ajendas sind seda raamatut kirjutama?

Kui ma enne töötasin filmide ja reklaamide peal, mis on pigem rühma ühissaavutus, siis ju ma tahtsin ennast proovile panna nii, et ainult mina kannan vastutust. Tahtsin teada, kas saaksin sellega hakkama. Ja kuna elu on mind kokku viinud paljude teiste kirjanikega, mu sõbrad on näiteks Jim Ashilevi ja Sass Henno, siis nägin nende näitel, et see on võimalik. Ülikooli ajal tegin pigem stsenaariumikatsetusi ja isegi «Nullpunkti» alustades kujutasin seda tegelikult ette kui linateost, kui filmi. Seda, et minust proosateoste autor saaks... Hakkasin lihtsalt pihta ja ühtäkki oli ta läbi. See oli täiesti uus väljakutse, keegi ju ei teadnud, et võiksin kirjutada või raamatuga välja tulla – siis nagu puudus hirm ja vastutus, vaatasin, et kuidas läheb. Läks hästi.

Ma eestlaslikult kipun end alati välja vabandama, et «ah see «Nullpunkt», kiiresti tegin, lihtne noorteromaan», aga kui ma fakte vaatan, siis väga palju paremini poleks ühel esikteosel saanud minna. Sain täispaketi – mitte ainult raamat, vaid selle põhjal ka seriaal, film ja lavastus. Sain oma pildi 8. klassi kirjandusõpikusse. Lapsed peavad seda raamatut kohati kohustuslikus korras lugema. Ja siis pärast seda tegema tunnikontrolle ja kontrolltöösid ja vastama küsimustele, millele ma isegi vastust ei tea. (Naerab.) Stiilis, et mida sümboliseerib peategelase Johannes Tamme perekonnanimi. Mina lihtsalt mõtlesin, et annan poisile hea lihtsa eesti nime, aga õigeks vastuseks loeti seda, et tamm on väga visa puu, peab tuultele ja tormidele vastu.

Teine raamat võttis umbes kaheksa korda kauem aega, mingi lugejaskond oli olemas, ei tahtnud endale ega neile pettumust valmistada – latt oli üsna kõrgele seatud.

Sul on tegelikult ameteid justkui Hunt Kriimsilmal, terve hulk. Kelleks ise ennast tituleerid?

Praegu on mul vist tõesti päris raske endale mingisugust korralikku tiitlit külge riputada. Otsin pidevalt uusi väljakutseid ja taasleiutan iseennast. Mul on filmi- ja reklaamitaust, olen seda ülikoolis õppinud. Ja suurema osa nn täiskasvanuelust olen olnud produtsent või casting manager. Usun, et filmindusega jään ma seotuks elu lõpuni. Õnneks sobitub see väga kenasti ka kirjutamisega. Kirjanikuks ma end veel ei julge pidada, aga kui keegi mulle nii ütleb, siis võtan seda kui väga kaunist komplimenti.

Kõige rohkem elus olevana tunnen ennast täiesti uutes keskkondades: uued algused ja võõrad ülesanded, millega ma veel kunagi pole pidanud tegelema. Nii et pea ees – või pigem siiski jalad ees – tundmatus kohas vette hüpata meeldib mulle väga.

Nii et ühel ametipostil sa kümmet aastat vastu ei peaks?

Ei usu küll. Ma olen nüüd juba 30 – võib öelda, et mul on natuke nagu täiskasvanuks saamise raskused. Kui olukord või ka amet muutub mulle selgeks, kui on kindlad tööülesanded ja visiitkaart, kus on kindel tiitel peal, siis see on koht, kus ma üldjuhul jooksen kinni ja hakkan uusi väljakutseid otsima.

Kirjutamine on õnneks nii loominguline tegevus, et seal on vist kogu aeg uus maailm.

Jah, õnneks mul läks selle esimese raamatuga väga kenasti. Võib-olla ka see avalik tunnustus ja need laste kirjad Facebookis, mis ütlevad, et mu esimene raamat on neid aidanud – see kannustas tegema otsust, et kirjutada tahan ma vähemalt muude tegemiste kõrval elu lõpuni.

Arvamusfestivalil räägiti ühel annetuste kogumise arutelul, et inimesi on lihtsam kaasata kampaaniatesse, kus kogutakse lastekodulastele jõulukingitusi. Kuid panustajaid koolivägivalla vastu võitlemise projekti võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Kuidas seda suhtumist muuta? Jõulukingid on toredad küll, kuid vägivald ja depressioon jätavad hinge sügavaid arme.

Ma arvan, et kõige suurem abi on siiski otsene inimlik kontakt. Kui ma ise oleksin keskkooli ajal julgenud endale tunnistada, et olen täbaras olukorras... Kippusin reaalsust enda jaoks ilustama. Nii depressiooni kui ka koolivägivalla puhul on hästi suur leevendus, kui see lihtsalt endast välja rääkida. Tean, et see nõuab hästi palju julgust – kes söandaks minna ema või koolivälise sõbra juurde ja tunnistada, et mul läheb koolis väga kehvasti. Aga ma arvan, et kui endale probleemi tunnistada ja see välja rääkida, kirjutamine aitab ka... siis tulevad järgemööda ka lahendused.

 

Tundsid sa keskkooli ajal puudust sellisest koolinoorte raamatust, nagu sa nüüd oled kirjutanud? Või ka praegu, vaadates sinu teist romaani «Täna on täna ja forever on forever»?

Ma usun küll, et kui keskkoolis iseendaga hädas olin, siis ma ei teadnud, kas see muutub: polnud mingit garantiid, et kunagi läheb paremaks ja et ma tõesti tunnen end mõnusalt, mul on vahvad sõbrad ja tore elukaaslane ja tore kodu. Kui keegi oleks siis öelnud, et ära muretse, see läheb mööda, varsti saab kõik korda, siis see oleks andnud korraliku usu endasse küll. Tollal ma mõtlesin, et äkki Margus Karu ongi ebameeldiv ega hakkagi teistele meeldima. Selline sotsiaalne tõrjutus tuli mul alles uues koolis ja üsna suure üllatusena: tundus, et see pole minu elu, et ma elan vastikus unenäos, kust ei saa kuidagi üles ärgata. Muutus tuligi mõttest, et vahet pole, kus ma praegu olen, hakkasin väljapääsu leidma, tekkis mingi enesekindlus. Unustasin ära tohutu soovi kõigile meeldida, vaid proovisin olla ma ise.

Mulle väga meeldis «Nullpunktis» nimekiri põhjustest, miks on hea elada. Tõdemused, mis peaksid motiveerima ka olukorras, kus kõik näib lootusetu. Näiteks «ma ei ela koopas» või «mul on käed-jalad alles». Kas eesti inimesed oskavad väärtustada seda, mis neil olemas on?

Ma arvan, et pigem vist mitte, tihtipeale elame tulevikus. Ei väärtusta käesolevat hetke või teekonda mingi suurema väärtuse poole. Mis mind ennast on tihti lukku tõmmanud, see on endale tingimuste seadmine stiilis, et kui olen nii edukas, kui oman sellist kodu või sotsiaalset staatust, kui olen nii kõhn või sellises füüsilises vormis, et siis ma olen õnnelik. Aga see, et võiks ennast armastada sellisena, nagu oled, ei tule tihti mõttessegi. Ja kui järjest neid tingimusi sead, siis võidki lõpuks pidevasse pettumuste jadasse pidama jääda.

 

Sul oli seal ka lohutus, et «ma ei ole oliiv». Miks on halb oliiv olla?

 

(Naerab.) Ma kujutan ette, et oliiv olla on üsna tüütu. Miks see sinna valitud on... oliiv on üks selline toiduaine, mida ma ise väga ei armasta. Teen iga kolme-nelja aasta tagant jälle katse, ja siis mäletan, miks ma neid üldjuhul väldin.

Palju sa oma raamatutele tagasi vaadates mõtled, et nüüd ma kirjutaks küll teistmoodi?

Ma pole väga seda tüüpi inimene, kes prooviks tehtut kahetseda. Proovin vigadest õppida ja olla pidevas arengus. Muidugi, kui nüüd võtaks käsile keskkooli temaatika, siis ma kindlasti läheneksin kuidagi teisiti. Aga ma arvan, et see oli tolleaegne mina ja tema mõtles ja kirjutas niiviisi. Teise raamatuga on sama. Ma pole tegelikult ise seda kõige viimasel kujul läbi lugenud, raamatuna.

Samas ma kirjutasin seda hästi erinevates tingimustes ja nii, kuidas sel hetkel elu suhtes meelestatud olin. Kui lugesin viimane kord käsikirja esimest kolmandikku, kus peategelane ainult kurdab ja midagi oma elus väärtustada ei suuda, siis mõtlesin küll, et kuidas ma üldse suutsin sellist elujonni kirja panna. Tegin [enne trükkiminekut] ikka kõvasti kärpeid just selles negativismis ja eluheitluses.

Oled öelnud, et sulle meeldivad lasteraamatud ja tahaksid ka ise neid kirjutada. On see laste siirus ja otsekohesus, elurõõm, mis köidab?

(Noogutab energiliselt.) Mul on muide üks lasteraamatu käsikiri valmis, otsin sellele sobivat illustraatorit. Ja teine on selline poolik. Mul oli au kohtuda ühes koolis teise klassiga. Muidu ma saan kokku keskkoolinoortega, see on tavaline sihtrühm, nüüd olid aga lapsed.

Siis mul oli käsil selline lasteraamat nagu «Laser Paul». See on iseenesest üsna kummaline teos, sallivuse teemadel. See on fantaasiaraamat. Peategelane on Paul, kes on laser. Ta baseerub reaalsel laseril. Korraldasin sõbrale ühes vanas mõisas sünnipäeva. Rentisime klubilaseri, kõige odavama, panime seina ja siis ta ei teinud mitte midagi – peale ühe pika punase kiire. Sinna siis läks see 25 eurot, on ju... (Naerab.)

Kuidagi sai temast [laserist] seltskonnaliige, mõtlesime siis talle välja korraliku elu. «Paul läheb uude kooli, ta ema on silmalõikuslaser, isa on kolinud Soome ja on mõõdiklaser ehk töötab ehituste peal, Paulil on klassiõde, kellest ta on sisse võetud ja kes unistab, et temast saab depileerimislaser.»

Kui ma seda juttu seal teisele klassile hakkasin rääkima, jäid nad kuulama ja hakkasid kaasa elama, nii et kuigi ma alguses rääkisin «Nullpunktist», siis küsimuste voorus olid kõik küsimused laser Pauli kohta. Väga soe vastuvõtt.

(Tõstab käe, matkib õpilast): «Kui Paul on laser, kas ta siis joob õli ka?» Tol ajal ma ei mõtelnud, et Paul võiks õli juua, aga miks mitte. Nüüd joob Paul õli ka.

 

Mulle tundub, et su fantaasia liigub päris suurel kiirusel.

 

Ma arvan, et mul selle fantaasia ja juttude ja mõtetega on nii, et nad käivad hooti. On pikki perioode, kus mul lihtsalt üks asi seostub teisega, õhtul lähen duši alla ja moodustub kompaktne lugu. Aga on ka pikemaid mõõnaperioode, siis on keeruline üldse midagi kirja panna. Praegu ma vist veel leinan seda viimast raamatut. Ta käis minuga kaasas viis aastat. Olen seda kirjutanud paljudes kohtades ja kui ei kirjutanud, siis vähemalt pidevalt mõtlesin sellele. See oli nii vabanduseks kui ka põhjuseks paljudele otsustele, mis ma oma elus tegin. Kui suutsin käsikirja lõpuks üle anda, siis esmalt tekkis suur vabanemistunne, aga mingi suur osa kadus elust ära ka. «Nullpunktiga» oli samasugune olukord. Saatsin raamatud ära oma elu elama, nüüd nad peavad ise hakkama saama seal laias maailmas ja lugejate näppude vahel.

 

Kui sa kirjutaksid oma kümne aasta tagusele minale kirja, siis mida ütleksid?

 

Ma olen seda teinud. Ja olen kirjutanud ka 60-aastasele iseendale kirja. Nooremale minale, 15-aastasele, kirjutasin, et ma ei hakka õpetussõnu andma, et olen tema valikutega rahul. See kiri on pigem sellises lohutavas vormis kirjutatud: et saab küll olema raske, aga katsu üle olla. Ja hoiatan teda ette, et ta kohtab oma elus imelisi inspireerivaid inimesi, ja samas ka halbu inimesi, kellele ei tohiks oma aega kulutada.

Üks praktiline nõuanne on talle ka: mulle ei meeldi külm ja talv, mitte üks teps. Ma ei suutnud sellega leppida, et olen pärit sellisest kliimast, kus üldjuhul on õues vastik olla. Alles vähem kui kaks aastat tagasi ostsin lõpuks endale talvemantli. Siis ma soovitasin tal varem kohanduda selle kliimaga, kus ta on sündinud.

Oma 60-aastase mina suhtes on mul üsna kõrged ootused. Aga kirjutasin, et ma ei ole su peale pahane, kui sa pole kõiki mu uljamaid unistusi ellu viinud. Ma tean, et tegid kõik otsused, lähtudes olukorrast, kus sa parajasti olid.

 

Milline see uljaim unistus on?

 

Kõige suurem unistus on, et kunagi ma suudan lihtsalt kirjutada, et ei peaks kõrvalt muid projekte tegema. Ja et olen oma kirjutiste kaudu kas maailma või vähemalt mõne inimese elu paremaks muutnud. Ma unistan suurelt. Tahaksin olla rahvusvaheliselt tunnustatud autor.

 

Kas tänaval tuntakse sind ära?

 

Sellega on niisugune vahva asi, et ma ei tea, kas asi on minu üldeestlaslikes näojoontes – mind nagu tuntakse ära, aga peetakse tihti kellekski teiseks. Näiteks Rasmus Kaljujärveks, Rolf Junioriks...

Inimesed tulevad täie veendumusega, kuni selleni välja, et solvutakse, et miks sa mulle räägid, et sa ei ole see, kelleks ma sind pean. (Naerab.) Nüüd just käisin trennis, seal tuli üks noor juurde ja ütles, et sa hullult meenutad kedagi. Küsisin siis, et keda, juba mõeldes, et mis siis seekord. Tema ütles, et Margus Karu. Vist mingi nägu ikka hakkab tekkima. Aga see on tore, kui tullakse ja öeldakse hästi, annab päeva rõõmu juurde küll.

 

Kui sa parasjagu ei kirjuta ega tee reklaame, siis mida sa teed?

Igavust ma ei oska tunda. Kui on, siis selline valikuline igavus, et tahadki lihtsalt olla ja vaadata neli tundi merd. Ma vajan vist toimimiseks seda, et saan rääkida ja suhelda. Veedan väga palju aega lähedaste inimeste seltsis. Mul on väga kokkuhoidev sõprusringkond ja hästi suur pere, üheksale lapsele olen onu, mul on kaks õde ja kaks venda.

Mulle meeldib meisterdada ja ehitada, teha vahelduseks kirjutamisele ehk pigem abstraktsele protsessile konkreetseid asju. Siis on mingi füüsiline asi valmis, mida saad vaadata.

 

Mis on viimane täiesti uus asi, mis sa ette võtsid?

 

Üritusi olen hakanud korraldama – mulle ei meeldi tööd otsida, mulle meeldib seda leiutada. Olen käivitanud sellise ürituste sarja nagu «Vallaliste pidu». Ürituskorraldus on vist see uuem suund. Aga kui midagi käegakatsutavamat võtta, siis kõige viimane tehtud asi on kolmnurkne raamaturiiul.

 

Millised raamatud seal koha leidsid?

Seal on tõesti seinast seina, kleepsuraamatutest, mis mulle väga meeldivad – olen oma sisemise lapsega tugevas ühenduses – kuni Bulgakovini. Minu oma raamatuid seal pole, need on peidus.

CV

Margus Karu

Sündinud 11.09.1984

Haridus: Laagna gümnaasium, Gustav Adolfi gümnaasium, Tallinna Ülikool (BA film ja meedia)

Töö: noorteajakiri Saffer (vastutav väljaandja), Kuukulgur Film OÜ produtsent, telesaate «Õige valik» produtsent, «Eesti otsib superstaari» osalejate peakoordinaator, vabakutseline manager ja copywriter

Osalenud mängufilmide «Risttuules», «Kormoranid», «Täna otsustan mina», «Südame asjad», «Meeletu» tegemise juures produtsendina vm ametikohtadel

Romaanide «Nullpunkt» (2011) ja «Täna on täna ja forever on forever» (2015) autor

 

Helme: sotsid on edaspidi valitsuses koalitsioonikaaslaste jalamatiks

Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme leiab, et Sotsiaaldemokraatide pühapäevane otsus jätkata praeguses võimuliidus tähendab stagnatsiooni süvenemist Eestis ning kuhjunud probleemide edasist lahendamatust.

«Sotside käitumine iseenesest on olnud väga mage – minna vastumeelselt koalitsiooni, mida kohe esimesest päevast peale hakati kritiseerima, ei ole küps poliitiline käitumine. Sellele lisandus Ossinovski esimeheks tõusmise järel kaks kuud kestnud väljapressimiskampaania, mis, nagu tänaseks selge on, polnudki midagi enamat, kui sooja õhu võngutamine meedias ja erakonna esimehe egotripp,» ütles Helme.

«Tänase otsuse tulemus on, et Ossinovski bluffis ja tema bluff paljastati, sotsid on edaspidi valitsuses koalitsioonikaaslaste jalamatiks, sest kõik teavad, et neil ei jätku põhimõttekindlust oma seisukohtade kaitsmisel endale kindlaks jääda,» nentis Helme, lisades, et ühtlasi on Ossinovski end maha mänginud partei liidrina, kuna lubas asju, millele tal tegelikult polnud katet.

Konservatiivne Rahvaerakond peab kahetsusväärseks, et «hoolimata kosmeetilistest parandustest koalitsioonileppesse ei ole vähimatki lootust, et praegune ebakompetentne ja teotahtetu valitsus suudaks adekvaatselt lahendada ühiskonna ette kuhjunud probleeme».

«Ühtlasi on kahetsusväärne, et viimaste nädalate spekulatsioonides nähti lahendust probleemidele vasakpoolses valitsuses, kuna meile on ilmne, et ka taoline kooslus ei tooks vajalikke muutusi,» lisas Helme.

Tema sõnul saab Eestit edasi viia vaid valitsus, kuhu on kaasatud värsked poliitilised jõud ja nende pakutud lahendused.

Sotside juhatus arutab uue ettevõtlusministri küsimust tuleval nädalal

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski ütles «Aktuaalses kaameras», et kaalub ettepanekut võtta ettevõtlusministri ametikoht üle, kuid ootab enne igasuguste otsuste tegemist ära erakonna juhatuse arvamuse.

«Aktuaalne kaamera» küsis Ossinovskilt, kas ta võtab ettevõtlusministri ametikoha üle. Ossinovski vastas, et mitmete SDE volikogu liikmete arvates peaks erakonna esimees praeguses olukorras juhtima SDE ministrite meeskonda valitsuses, vahendas ERRi uudisteportaal.

«Ma tõesti kaalun seda ettepanekut, aga enne kui erakonna juhatus ei ole neid küsimusi arutanud, ma kindlasti seda otsust veel langetanud ei ole,» ütles Ossinovski.

SDE kommunikatsioonispetsialist Raigo Jahu ütles ERRi uudisteportaalile, et erakonna juhatus arutab uue ettevõtlusministri määramise küsimust järgmisel nädalal.

Sotside juhatus kogunes ka täna õhtul pärast erakonna volikogu ja otsustas, et võtab Palo küsimuse põhjalikumalt arutluse alla järgmisel nädalal. «Täna on olnud pikk päev ja juhatuse liikmed on väsinud. Millisel kuupäeval juhatus uuesti koguneb, selgub järgmise nädala alguses,» ütles Jahu Postimehele.

Ettevõtlusminister Urve Palo teatas tänasel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogul oma soovist valitsusest lahkuda.

Loe lähemalt siit: Urve Palo astub ettevõtlusministri kohalt tagasi

 

Video: Raplaga liitub 211 cm pikkune USA keskmängija

Kui möödunud nädalal sai selgeks, et AVIS Rapla korvpallimeeskonna tagaliin täieneb sel hooajal ameeriklase Devin Brooksiga, siis täna selgus, et korvialuseks jõuks liitub meeskonnaga Brooksi endine klubikaaslane Will Artino.

211 cm pikkune Will Artino on 23-aastane ja mängis Creightoni ülikooli särgis kolm hooaega ning oma Euroopa karjääri alustab ta Raplas. Viimasel hooajal mängis Artino Creighton Bluejaysi särgis keskmiselt 16 minutit ja tõi 6,1 punkti ja 4,7 lauapalli.

Kui Devin Brooks jõuab Raplasse juba 2. septembril, siis Artinot tuleb raplakatel oodata mõned päevad rohkem. 

Borussia jätkab võimsalt: viie mänguga 22 väravat

Dortmundi Borussia jalgpalliklubi jätkab Saksamaa kõrgliigas võidukalt. Täna alistati koduväljakul 3:1 Berliini Hertha meeskond ning täiseduga hoitakse tabelis esikohta.

Borussia läks Mats Hummelsi ja Pierre-Emerick Aubameyangi tabamustest 2:0 juhtima, kuid seejärel õnnestus endisel Chelsea mängijal Salomon Kaloul üks värav tagasi lüüa. Viimane sõna jäi aga Dortmundi ründajale Adrian Ramosele, kes lõppskoori vormistas.

Kolme vooru järel on Dortmund üheksa punktiga Bundesliga liider. Müncheni Bayernil on küll sama palju punkte, kuid ühe võrra kehvem väravate vahe.

Dortmundi ründeliin on tänavu alustanud eriti hoogsalt, kuna viimases viies mängus on löödud koguni 22 väravat.

Borussia viimased viis mängu:

vs Berliini Hertha 3:1

vs Odd 7:2

vs Ingolstadt 4:0

vs Odd 4:3

vs Mönchengladbach 4:0

Brasiillanna avaldas Cristiano Ronaldo räpase saladuse

Brasiillanna Diana Satilho rääkis ajalehele The Sun, et tal oli pikaajaline salasuhe maailma parima jalgpalluri Cristiano Ronaldoga.

Kõik sai alguse 2012. aastal, kui Ronaldo Facebooki vahendusel naisega ühendust võttis. «Ta ütles, et märkas mind, kuna talle meeldivad suured naised. Paaril korral palus ta mul striptiisi teha,» meenutas Satilho.

Suhe sai aga hoo sisse 2014. aasta jalgpalli MMi ajal, kui Ronaldo koos Portugali koondisega Brasiiliasse sõitis. Septembris käis naine juba Portugalis Ronaldol külas. «Cristiano ütles, et annaksin oma mobiiltelefoni tema kätte, haaras mu juustest ning vedas mu oma hotellituppa,» rääkis naisterahvas.

Lõpuks sai Ronaldo pikaajaline elukaaslane Irina Shayk suhtele jälile, kui leidis mehe telefonist brasiillanna sõnumi.

Tsahkna: poliitkemplemine on nüüd loodetavasti läbi ja lõpuks saab hakata tööd tegema

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna avaldas lootust, et sotside otsus praeguses koalitsioonis jätkata tähendab loodetavasti seda, et nüüd on poliitkemplemine läbi ning valitsus saab hakata korralikult tööd tegema.

«See poliitkemplemine on loodetavasti läbi ja ma loodan, et nüüd on võimalik valitsusel hakata korralikult tööd tegema. Meil on väga konkreetsed plaanid. Haldusreform, ettevõtluse elavdamine ja kõik selline, mis on kokku lepitud. Meil on suured eesmärgid,» ütles Tsahkna Postimehele.

Samuti avaldas ta lootust, et ehk on sotsid nüüd sisemiselt ühtsemad kui varem.

Tsahkna ei soovinud spekuleerida, mis oleks saanud siis, kui sotsid oleksid otsustanud koalitsioonis mitte jätkata. «Kõige tähtsam on ikkagi, et nüüd saab lõpuks hakata tööd tegema. Meil on väga palju teemasid.»

Tsahkna toonitas sedasama, mida ütles ta ka eile oma erakonnakaaslastele saadetud kirjas: just poliitiline ebastabiilsus ja erakondlikud poliitmängud on see, mida Eesti praeguses julgeoleku olukorras kõige vähem vajab.

«Eesti julgeolekupoliitiline olukord ja ka Euroopas toimuvad sündmused, nagu immigratsioonilaine, nõuavad stabiilsust ja otsustavust. Eesti riigi huvides on praegu selgelt otsustusvõimeline valitsus,» nentis Tsahkna.

Loe Tsahkna kirja erakonnakaaslastele siit.

Meelis Höövelson sai sumo MMil viienda koha

Osakas toimuva sumo MMi teisel võistluspäeval jäi eestlaste parimaks saavutuseks Meelis Höövelsoni (Eesti Karud) viies koht meeste absoluutkategoorias.

Eile võitsid Eesti juuniorid kolm medalit, kui Kai Pähkel tuli neidude absoluutklassis teiseks, Toomas Braun teenis noormeeste absoluutklassis pronksi ja naiskond (Pähkel, Mari-Liis Mihkelson ja Pathricia Matso) sai samuti kaela pronksmedalid.

Vasakult: Kai Pähkel, Toomas Braun, Mari-Liis Mihkelson ja Pathricia Matso. Foto: Erakogu

 

Eesti avavastane Tšehhi kaotas Hispaaniale

Korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks valmistuvate meeskondade duellis sai Hispaania Zaragozas 81:68 (21:15, 18:16, 20:20, 22:17) jagu Tšehhist.

Võitjate resultatiivseimad mängijad olid Pau Gasol 18, Nikola Mirotic 16 ja Pablo Aguilar 9 punktiga.Gasol võttis ka 11 lauapalli. Kaotajate suurimateks skooritegijateks osutusid Tomas Satoransky ja Jan Vesely 14 ning Petr Benda 11 silmaga. Lisaks sellele hankis Vesely 8 lauapalli, vahendab ERR Sport.

Hispaania alustab EM-finaalturniiri 5. septembril Serbia ja Tšehhi Eesti vastu.

Killing: mehed olid häälestanud ennast kergemaks sõiduks

Prantsusmaal Aiguebelette'is alanud sõudmise maailmameistrivõistlustel sai Eesti paarisaeruline neljapaat oma eelsõidus viienda koha ning püüab edasipääsu lohutussõidu kaudu. Koondise peatreeneri Matti Killingu sõnul jäi edasipääs poolfinaali pika võistluspausi taha. 

Eesti nelik koosseisus Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo sai ajaks 5.50,68 ning edestas vaid Venemaa nelikut. Otse kindlustasid koha poolfinaalis eelsõidu võitja Austraalia (5.43,37) ja teisena lõpetanud Poola (5.43,63) neljapaat.

«Koostöö väga hull ei olnudki ja tempo oli päris hea,» lausus Killing. «Polnud lihtsalt korralikku tõmmet.» Peatreeneri sõnul oli tagasihoidliku sõidu põhjuseks pikk võistluspaus ja liigne palavus. «Seda on ennegi juhtunud, et võistluspausilt tulles on esimene start olnud üle kivide ja kändude,» ütles ta.

Killingu sõnul õnnestus neljapaadil start hästi, kuid 1500 meetri peal särtsakat tõmmet teha ei õnnestunud. «Eks mehed olid häälestanud ennast kergemaks sõiduks,» tõdes peatreener. «Peame nüüd omad järeldused tegema ja lohutussõidus vigade parandusi tegema.»

«Mehed ütlesid, et sellist õiget võistlushinge ja omavahelist ergutamist ei olnud,» lausus peatreener. «Tavaliselt ikka patsutatakse õlale ja öeldakse «teeme ära», aga täna seda ei olnud.»

Peatreeneri sõnul on lohutussõit neljapaadile isegi hea. «Nüüd ei teki sellist olukorda, et mehed ei saa kolm päeva järjest võistelda,» lausus ta. «Lubab ka vihma ja madalamat temperatuuri, mis peaks meile paremini sobima.»

Teises eelsõidus pääsesid otse poolfinaali Šveits (5.43,89) ja Uus-Meremaa (5.44,12), kolmandast Saksamaa (5.43,32) ja Leedu (5.45,22). Poolfinaali piletit ehk kaheteistkümne parema hulka pääsemist läheb Eesti neljapaat püüdma teisipäeval. 

Simson: sotsidel oli võimalus muuta Eesti maksupoliitikat, kuid läks nii nagu alati

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson nimetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) volikogu otsust praeguses koalitsioonis jätkata mugavaks valikuks, nentides, et antud otsus lisab Reformierakonnale ülbust ning toob kaasa mõnetise seisaku.

«Panen ausalt öeldes imeks, et sotside volikogu otsustas jääda kolmandat korda parempoolse poliitika elluviijaks. Nad on olnud samasuguste partneritega (Reformierakond ja IRL - toim) valitsuses ka kaks korda varem. Mõlemal korral on nende häältega ellu viidud Reformierakonna maksupoliitikat,» kommenteeris Simson.

Tema sõnul oli sotsidel täna ajalooliselt võimalus muuta Eesti maksupoliitikat, mis koormab eelkõige just väiksema sissetulekuga inimesi, ent läks nii nagu alati. «Mugavusest otsustati jääda hoidma neid positsioone, mis mõnedel sotsidel täna on. See on selline mugavusvalik, kus kardetakse peaministri erakonna vastutuse võtmist,» leidis Simson.

«On ju selge, et tänasel päeval on Eesti erakondade seas olemas soov ja tahe muuta mitmeid selliseid kivistunud põhimõtteid, ning nende kivistunud põhimõtete kehastajaks on just Reformierakond,» märkis Simson. «Ka sotside seas on väga palju mõjukaid inimesi, kes leiavad, et Reformierakonna võimumonopoli tuleks murda, ja seetõttu ma tõepoolest arvasin, et aeg on selleks küps. Seda enam, et Reformierakond ei ole oma käitumismudelit kuidagi muutnud ega tule suurtes otsustes konstruktiivselt oma väiksemate partnerite ideedega kaasa,» rääkis ta.

Simson leidis, et sotside volikogu otsus praeguses koalitsioonis jätkata lisab Reformierakonnale ülbust ja toob kaasa mõnetise seisaku. «Reformierakonnal on uute ideede osas ikaldus. Lihtsalt jätkatakse sellesama tegemist, mis on Eestile toonud euroopalikult kõrged hinnad, mis on jätnud inimesed väikeste sissetulekutega, ning jätnud majanduse seisma,» põhjendas ta.

Liivak alustas hooaega väravaga

Eesti U21 jalgpallikoondise ründaja Frank Liivak alustas hooaega väravaga ning aitas oma Acobendas Spordi meeskonna Hispaania tugevuselt neljandas liigas 3:1 võiduni.

Liiga avavoorus oli Alvobendase vastaseks Fuenlabrada Lugo meeskond ning Liivak lõi kohtumise esimese tabamuse. Kui möödunud hooajal eestlane Hispaanias jalga valgeks ei saanud, siis suvistes hooajaeelsetes kontrollmängudes hakkas olukord paranema.

Augusti alguses Postimehele antud intervjuus tunnistas Liivak, et hakkab kindlust leidma ning see oli ka peamine põhjus, miks ta veel vähemalt jaanuarini Alcobendase ridades mängib. «Praegu olen saavutanud vormi ja kindluse, mis mul esimestel kuudel puudu oli. Töötan vaid selle nimel, et värava ees veel kindlamaks saada – näeme sellega kõvasti vaeva,» rääkis ta.

Nüüd liitub Liivak Eesti U21 koondisega, et minna 2. septembril Tallinnas vastamisi Hispaaniaga. 7. septembril kohtutakse Tartus Horvaatiaga.

Video: Eesti trikirattur püstitas vägeva rekordi

Sel nädalavahetusel sooritas trialrattur Märt-Martin Märtson Solaris keskuses toimunud spordipäeva raames Eesti kõigi aegade pikima jalgrattaga hoota kaugushüppe. Eesti tippmark on alates tänasest 3 meetrit ja 5 cm.

Maailma kolmekümne parima jalgrattatrialisti hulka kuuluv Märtson on alaga tegelenud ligi 10 aastat ning veab ka Baltimaades ainulaadset Viimsi Rattakooli, kus lastele rattasõitu õpetatakse. Senine paigalt kaugushüppe Eesti rekordi, 2,80 meetrit püstitas Märtson ise vähem kui aasta tagasi.

Solarise aatriumis rohke publiku ees toimunud spordipäeval andis Märtson korraliku etenduse ning lõi oma senise rekordi üle mitmel korral, saavutades parima tulemusena hoota kaugushüppes 3,05 meetrit.

Lauristin: kokkuleppe saavutamine on märgilise tähtsusega

Euroopa Parlamendi liikme Marju Lauristini hinnangul on märgilise tähtsusega, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) volikogu saavutas kokkulepe koalitsioonis jätkamise osas.

Lauristin pidas kokkuleppe saavutamist märgilise tähtsusega läbimurdeks Eesti poliitikas. «Tänu sotsiaaldemokraatidele on tänasest päevast koalitsioonilepe elav dokument, mida on võimalik vajadusel muuta ja täiendada,» rõhutas Lauristin erakonna esimehele Jevgeni Ossinovskile tunnustust avaldades.

«On üheselt selge, et uuenev koalitsioonileping on Eestile oluliselt parem kui see, mis sõlmiti kevadel,» kinnitas Ossinovski, kelle sõnul on pühapäeval saavutatud oluline  kokkulepe, et õpetajate palgad tõusevad 120 protsendini Eesti keskmisest palgast ning selles, et riik toetab praegu ja edaspidi Eesti põllumehi kriisisituatsioonis täiendavate vahenditega, sõnastas Ossinovski tuntavad suuremad võidud, mis sotsiaaldemokraadid viimase kuu aja jooksul on saavutanud.

«Meil on olemas kindel kokkulepe Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase ja IRL-i esimehe Margus Tsahknaga, et riigieelarve strateegia läbirääkimistel tuuakse tulumaksuvaba miinimumi kiirem tõstminek ühe prioriteedina lauale,» lisas Ossinovski. «Samuti oleme koalitsioonipartneritega astunud olulise sammu edasi ning leppinud kokku tingimused, mis aitavad kaasa haldusreformi õnnestumisele.»

SDE volikogu andis pärast põhjalikku arutelu saavutatud kokkuleppele oma heakskiidu ning otsustas, et sotsiaaldemokraadid jätkavad praeguses koalitsioonis.

Erakonna volikogus toimunud hääletuse tulemusena toetas SDE jätkamist tänases koalitsioonis 35 volikogu liiget ning vastu oli 25.

Eesti jäi Pekingi tulemustetabelis napilt 50 parema seast välja

Täna Hiina pealinnas Pekingis lõppenud kergejõustiku maailmameistrivõistluste tulemustetabelis leiab Eesti 53. realt.

15 sportlasega Pekingis osalenud eestlaste parimaks tulemuseks jäi Gerd Kanteri neljas koht meeste kettaheites. Esikümnesse jõudis veel kümnevõistleja Maicel Uibo, kes lõpetaski 10. kohaga. Rio mängude olümpianormi täitsid Pekingis seitsmevõistleja Grit Šadeiko, kes lõpetas 15. kohaga, ning maratonis isikliku rekordiga 27. koha saanud Liina Luik.

20 parema hulka jõudsid veel odaviskes lõppvõistlusele pääsenud ja 12. kohaga lõpetanud Risto Mätas, esimesena finaalist välja jäänud ja 13. koha saanud Tanel Laanmäe, 400 meetri tõkkejooksus samuti 13. koha saanud Rasmus Mägi, kettaheite kvalifikatsiooni järel 16. koha saanud Martin Kupper, kümnevõistluse 19. kohaga lõpetanud Janek Õiglane ning Eesti maratoonarite kõigi aegade parima MM-koha välja jooksnud Roman Fosti, kes lõpetas 20. kohaga.

Magnus Kirt lõpetas meeste odaviske 22. kohal, Eleriin Haas sai naiste kõrgushüppes 25. koha. Kaur Kivistik oli 3000 meetri takistusjooksus 34. ja Jaak-Heinrich Jagor 400 meetri takistusjooksus 36. ning Lily Luik lõpetas naiste maratoni 38. kohaga.

Ühel pulgal veel kolme riigiga

Tulemuste tabelis sai Eesti Kanteri neljanda koha eest viis punkti, jagades 53. kohta Taani, Panama ja Dominikaani Vabariigiga. Punktiarvestuse kindel võitja oli USA koondis 214 punktiga, seejuures võideti kuus kulda, kuus hõbedat ja kuus pronksi. Järgnesid Keenia 173 ja Jamaica 132 punktiga.

Eesti lähiriikidest oli neli medalit võitnud Venemaa kümnes, odaviskest tänu Tero Pitkämäkile pronksi saanud Soome 24. ja Läti seitsmevõistleja Laura Ikauniece-Admidina pronksmedaliga 41. kohal. Rootsi jäi sedapuhku medalita, ent teenis Soomest ühe punkti rohkem ja on tabelis 21. kohal. Leedu sai ühe seitsmenda kohaga tabelisse kaks punkti, kokku kogus esikaheksasse jõudmise eest jagatud punkte 68 riiki.

Enim kuldasid ikka jooksutippudel

Medalitabelis on kuldade arvu poolest esikohal vastavalt pikkade ja lühikeste jooksudistantside valitsejad Keenia ja Jamaica, mõlemad noppisid MMilt seitse kulda. Kokku sai Keenia 16, Jamaica 12 medalit. Medalite koguarvult oli edukaim riik USA, kes teenis kõiki väärismetalle võrdselt - kuus kulda, kuus hõbedat, kuus pronksi.

Kokku võitis vähemalt ühe medali seekordselt MMilt 43 riiki. Individuaalselt oli MMi edukaim sportlane kolm kulda võtnud jamaicalane Usain Bolt, kaks kuldmedalit sai britt Mo Farah. Enam kui ühe medali võitsid veel ameeriklased Justin Gatlin ja LaShawn Merritt, naistest sai aga kaks kulda jamaicalanna Shelley-Ann Fraser-Pryce. Mitu medalit võitsid veel tema kaasmaalannad Shericka Jackson, Elaine Thompson ja Veronica Campbell-Brown, samuti ameeriklanna Allyson Felix ja etiooplanna Genzebe Dibaba.

 

Tänavaküsitlus. Mida mäletavad eri riikides ja aegadel kooli läinud inimesed?

Sakala uuris tänaval inimestelt, mida nood mäletavad oma esimesest koolipäevast. Vastajaid oli kolmest eri riigist. Üks neist läks kooli sõja ajal.

JÖRG PORATH Saksamaalt

Ma mäletan, kuidas kõigile lastele anti suur maiustustetuutu. Samuti seda, kuidas mu käekell suurt tähelepanu pälvis. Nimelt kinkis isa mulle kella, kui olin alles viieaastane. Ta õpetas mulle, kuidas sellelt aega vaadatakse. Õpetaja imestas väga, et äsja kooli alustanud poiss niisugust asja oskab. Lõpuks võttis ta mult kella ära, sest see oli teistele lastele liiga suur ahvatlus. Olin sellest väga löödud.

REIN MÄNDMETS Eestist

Oli sõjaaeg, täpsemalt Saksa aja algusperiood. Ma tahtsin juba ammu kooli minna ja ootasin seda, aga kooliaasta algust lükati mitu korda edasi. Kool algas alles oktoobris. Ema viis mu koolimajja. Ja kui ma aastaid hiljem keskkooli lõpetasin, tulime koos koolist tagasi. Vahepeal ei olnud ta mind kordagi viinud või toonud.

ELIAS MELIN Rootsist

Mäletan, et hommikul tuli korralikult riidesse panna. Paremini kui konkreetseid tegevusi mäletan aga tunnet, mis sellel päeval oli. Sügisest õhku. Olin elevil ja und polnud eelmisel ööl eriti tulnud. Kui lõpuks klassis istuda sain, tundsin suurt pingelangust. Kui tulin kuuendas klassis Eestisse Noarootsi kooli, valdas mind jälle samasugune elevus. Kõik – isegi lõhnad – olid siin teistmoodi.

RAGNE JÜRGENS Eestist

Ausalt öeldes ei mäleta ma sellest kuigi palju. Meeles on, kuidas ma läksin õdede ja emaga jala kooli ning kuidas me samamoodi sealt koos tagasi tulime. Aga mis koolis sündis, on ununenud.

Tammelinnas puhkes õide õunapuu

Tartus Tamme linnaosas on Aime-Heidi ja Kalev Jahnsoni koduaias üleni õide puhkenud vana taliõunapuu, mille täpset sordinime pererahvas ei mäleta.

Esimesi õisi märkas Aime-Heidi Jahnson 25. augusti hommikul. Esiteks mõtles ta, et kas varasügisene hall on saabunud või miks muidu seal õunapuuokstel midagi valendab.

Veel eelmisel nädalal paistis, et õisi tuleb aina juurde. Nii õiterikast õunapuud koos peagi valmivate rohkete õuntega on päris erakordne vaadata.

Kalev Jahnson arvas, et õunapuu tahtis teha talle vast sünnipäevakingitust, aga sai sellega varem valmis. Kalev Jahnson saab 80-aastaseks 9. septembril. Aga kohe seejärel kiidab ta oma naist Aime-Heidit kui suurepärast hobiaedniku, tänu kellele pole üldse ime, et kõik nende aias õitsele puhkeb.

Eesti Maaülikooli põllumajandusteadlane Toivo Univer märkis, et selle õunapuu liigiomane kasvurütm näib olevat tõesti rikutud.

«Need õied  peaksid puhkema järgmisel kevadel, aga õitsevad sügisel,» ütles ta ning selgitas, et õunapuu õiealged tekivad kasvupungades juba aasta varem suvel. Aga kuna nüüd on olnud vahepeal väga palav ja on tulnud ka natuke vihma, siis võib viljapuu hakata õitsema, eriti juhul, kui puu juurtes või võras on mingid vigastused, mida silmaga ei pruugi märgata. «Tekib orgaaniliste ainete üleküllus võras ja see soodustabki pungade ennatlikku arengut,» rääkis Univer.

Univeri sõnul esineb üksikuid õisi viljapuudel üpris sageli, kui aga õitsemine on massiline nagu sellel puul, siis on see harvaesinev nähtus, kuid siiski mitte haruldane.

Univer ei usu, et õunapuuga järgmisel aastal midagi halba juhtuks. Ta soovitab pererahval aidata puu juurtekasvule kaasa sellega, et teda kasta. Sügisestest õitest võivad tekkida ka väikesed viljad, mis söömisküpseks küll ei arene.

Uuel kütteperioodil ootab kütteõli kasutajaid oluline hinnatõus

Mitmeid omavalitsusi, ettevõtteid ja koduomanikke üle Eesti, kes kasutavad soojuse tootmiseks kerget kütteõli, ootab seadusemuudatuste tõttu uuel küttehooajal järsk soojusehinna tõus.

"Kuigi väljas on suvi ja kütteperiood tundub veel kaugel, on just nüüd õige aeg mõelda küttekulude optimeerimisele. Enne uue kütteperioodi algust tasub küttesüsteemidele tähelepanelikum pilk suunata eelkõige nendel kohalikel omavalitsustel, ettevõtetel, korteriühistutel ja ka eramajade omanikel, kelle küttelahendused põhinevad kergel kütteõlil ehk eriotstarbelisel diislikütusel,"soovitab Adven Eesti juhatuse esimees Urmo Heinam.

Aasta alguses ja kevadel jõustunud seadusemuudatuste tõttu tõusis aktsiisimäär 38%, mistõttu kallineb soojuse tootmise hind järsult. Mõningast leevendust pakub küll odavnenud nafta hind, mille tõttu langesid ka vedelkütuste hinnad, kuid seegi on kahtlemata vaid ajutine. Küttekulude kontrolli all hoidmiseks tuleb oma küttelahendus üle vaadata ja astuda konkreetsed sammud.

Heinami sõnul tasub omavalitsustel ja koduomanikel tasub ühe lahendusena kindlasti kaaluda kütuse vahetamist. " Alternatiivideks on näiteks maagaas, LNG,  põlevkiviõli ning kindlasti ka soojuspumbad. Kindlasti tasub kaaluda ja võrrelda kõiki alternatiive. Kui kütteõli keskmine hind oli eelmisel aastal 73,5 eurot megavatt-tunni kohta (MWh), siis maagaasi hind oli 42,01 eurot,"ütles Heinam.

Veelgi soodsam on biokütus, mille keskmine hind oli 14 eurot MWh kohta. Biokütuse või pelletite kasutuselevõtt nõuab siiski suuremat investeeringut ja tihti ka uue küttesüsteemi rajamist. Samas kui küttesüsteem on vananenud ja tahab lähiaastatel väljavahetamist, võib see olla pikaajaliselt mõistlik lahendus nii koduomaniku, omavalitsusasutuse kui ka ettevõtte jaoks.

"Teine võimalus on ettevõtetel ja omavalitsustel loobuda oma lokaalsest energiatootmisest. See on lahendus, millele tavaliselt ei mõelda, kuid mida tasub kindlasti kaaluda,"arvas Heinam. 

Ajalooliselt on paljudel ettevõtetel ja omavalitsustel ehitatud omad väikesed lokaalsed küttelahendused ning tihti ei mõelda sellele, et soojusenergiaga varustamiseks on olemas ka teisi lahendusi. Seal, kus kaugküttevõrguga liitumine ei ole võimalik või otstarbekas, võib nii investeeringu tegemise kui ka soojuse tootmise usaldada professionaalse koostööpartneri kätte. Nii omavalitsustele kui ka äriklientidele pakub Adven Eesti valmis energialahendusi, investeerides soojusenergia tootmisesse." Meie kogemus näitab, et oma põhitegevusele keskendumine ja energia tootmisest loobumine on mõistlik tegu, eriti olukorras, mil energiatootmine nõuab suuri investeeringuid ja ka igapäevast tähelepanu,"rõhutas Heinam.

Hinnanguliselt on Eestis ligi 200 omavalitsuse asutust, keda jõustunud seadusemuudatus puudutab. Veel rohkemgi on aga ettevõtteid, korteriühistuid ja koduomanikke, kellel tuleb enne uue kütteperioodi algust langetada otsuseid ja teha küttekulude kontrolli all hoidmiseks konkreetsed sammud. Nii aktsiisiseaduse kui ka vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatused tulenevad koalitsioonilepingust, milles nähakse ette erimärgistatud vedelkütuse lubatud kasutusala piiramine.

USA teatenelik pani Pekingi MMile kuldse punkti

Pekingis toimunud kergejõustiku MMi viimase alana kavas olnud meeste 4x400 meetri teatejooksu võitis ajaga 2.57,82 USA nelik, kuhu kuulusid David Verburg, Tony McQuay, Bryshon Nellum ja LaShawn Merritt.

Hõbemedalid sai uue rahvusrekordiga 2.58,20 Trinidadi ja Tobago meeskond ning pronksi võitis ajaga 2.58,51 Suurbritannia. Seejuures märgiti brittidele lõpuprotokolli sama aeg mis neljanda kohaga lõpetanud Jamaica meeskonnalegi, kuid fotofiniš andis Javon Francise ees edu brittide viimase vahetuse jooksjale Martin Rooneyle.

Meeste kõrgushüppekulla jagamiseks tuli kasutusele võtta ümberhüpped

Pekingis toimuval kergejõustiku MMil võitis meeste kõrgushüppes kuldmedali kanadalane Derek Drouin, kusjuures võitja selgitamiseks läks koguni kolme mehe vahel vaja ümberhüppeid.

Kõrguseni 2.36 jõuti seisus, kus ukrainlane Bogdan Bondarenko oli ületanud 2.25 ja 2.33 esimesel katsel, sama olid kõikidel kõrgustel suutnud ka Drouin ja hiinlane Guowei Zhang. Kuna kolmest mehest ühelgi eksimusi kirjas ei olnud, aga 2.36 jäi neile kõigile kolmel katsel alistamatuks, pidid võitja selgitama ümberhüpped.

Drouin oli ainus, kes 2.34 peale seatud latist jagu sai ning nii kuulus kuldmedal kanadalasele. Zhang ja Bondarenko saavad aga mõlemad kaela hõbemedali. Viimaste aastate kõrgushüppekomeet Mutaz Essa Barshim, kes mullu ületas maailmarekordist kahe sentimeetri kaugusele jääva kõrguse 2.43, pole tänavu võrdväärset minekut näidanud ning pidi ühe vääratuse tõttu kõrgusel 2.29 leppima neljanda kohaga.

Jamaicalannad võtsid USA teatenelikul lõpumeetritel võidu käest

Pekingis täna lõppeval kergejõustiku MMil võitis naiste 4x400 meetri teatejooksu Jamaica naiskond, pidades lõpumeetriteni põnevat duelli USAga.

Värske 400 meetri maailmameister, neljakordne olümpiavõitja ja üheksa MM-kulda võitnud Allyson Felix tegi eelviimases vahetuses tasa 15-meetrise vahe ja andis teate viimast vahetust jooksnud Francena McCororyle liidrina. Ameeriklanna kangestus aga lõpusirgel ning Jamaica viimase vahetuse jooksja Novlene Williams-Mills edestas teda lõpuks 0,31 sekundiga.

Jamaicalannade võiduaeg oli 3.19,33. Pronksmedalid sai Suurbritannia naiskond, kaotades võitjatele 4,49 sekundiga. 

Kümned tuhanded hiinlased vaigistati kogu võistluse viimase viskega

Pekingis toimuval kergejõustiku MMil võitis naiste odaviske sakslanna Katharina Molitor, kes püstitas ühtlasi maailma hooaja tippmargi.

Võidutulemus 67.69 sündis seejuures kogu võistluse viimasel katsel, seni oli kuldmedalis kinni eelviimasel katsel uue Aasia rekordi 66.13 visanud hiinlanna Huihui Lyu. Pronksmedali võitis tulemusega 65.79 lõuna-aafriklanna Sunette Viljoen.

Neljanda kohaga pidi leppima tiitlikaitsja Christina Obergföll, kelle parimaks viskeks jäi seekord 64.61, mis märkis samas siiski sakslanna hooaja parimat tulemust. Täeilikult ebaõnnestus lõppvõistlus kahekordsel olümpiavõitjal Barbora Špotakoval, kes sai kirja vaid 60.08 ja jäi finaalist välja, saades 9. koha.

Keenialasest soosik võttis võimsa lõpuspurdiga kolmanda MM-kulla

Pekingis toimuval kergejõustiku MMil võitis meeste 1500 meetri jooksu keenialane Asbel Kiprop, pannes jooksule võimsa punkti pika lõpuspurdiga.

Viimase poole ringi jooksul end võistlejaterivi tagaotsast esikohale võidelnud Kipropi aeg oli 3.34,40. Samuti taktikaliselt hea jooksu teinud Elijah Motonei Manangoi tõi Keeniale kaksikvõidu, kaotades kaasmaalasele 0,23 sekundiga. Pronksmedali sai tihedas lõpuheitluses end osavalt finišijoonele kukutanud marokolane Abdalaati Iguier, kes kaotas Kipropile 0,27 sekundiga.

Kolmandat MMi järjest löömatuks jäänud 26-aastane Kiprop on lisaks ka 2008. aasta olümpiavõitja.

Etiooplannad võtsid 5000 meetri jooksus kolmikvõidu

Pekingis jätkuvatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel said naiste 5000 meetri jooksus kolmikvõidu etiooplannad, maailmameistriks krooniti Almaz Ayana.

Viimastel ringidel konkurentidel eest jooksnud Ayana püstitas ühtlasi MMide rekordi ajaga 14.26,83. Teise koha sai lõpuduellis Senbere Teferi ajaga 14.44,07, jättes kolmandaks värske 1500 meetri distantsi maailmameistri Genzebe Dibaba, kes kaotas kaasmaalannale lõpujoonel 0,07 sekundiga.

Esinelikule järgnes koguni neli keenialannat, kellest parim oli Viola Jelagat Kibiwot. Hollandlanna Susan Kuijken sai parima eurooplannana Keenia neliku järel 8. koha.

Holsmer: Palo on proovinud järjekindlalt muuta Tallinna Sadamas toimunut poliitiliseks

Tallinna Sadama nõukogus on töötanud läbi aastate nii ettevõtjad kui poliitikud erinevatest erakondadest, ütles Tallinna sadama nõukogu esimees Remo Holsmer (Reformierakond) kommenteerides ettevõtlusminister Urve Palo väidet, et Reformierakond on koalitsiooniläbirääkimistel alati tahtnud väga kiivalt hoida juhtrolli Tallinna Sadamas.

Pühapäeval tagasiastumisest teatanud ettevõtlusminister Urve Palo märkis intervjuus Postimehele, et Reformierakond on koalitsiooniläbirääkimistel alati tahtnud väga kiivalt hoida juhtrolli Tallinna Sadamas. «Nad on tahtnud hoida nõukogu esimehe kohta enda käes ja panna nõukogusse rohkem nendepoolseid esindajaid. Miks nad seda nii kiivalt on hoidnud, küsige nende käest,» ütles Palo.

Holsmer märkis, et Tallinna Sadam on majandusministeeriumi haldusalas olev äriühing. «Pea seitse aastat oli majandusminister Juhan Parts IRList ning seejärel vastutas ühe aasta valdkonna eest sotsiaaldemokraadist Urve Palo,» ütles ta.

«Ministril on juriidiliselt riigi kui omaniku esindajana alati õigus anda nõukogule suuniseid üheks või teiseks toiminguks. Palo juhatuse liikmete töölepingute sõlmimise ajal eelmisel sügisel seda Tallinna Sadama nõukogule aga ei teinud,» lisas ta.

Holsmeri sõnul on Tallinna Sadama nõukogus töötanud läbi aastate nii ettevõtjad kui poliitikud erinevatest erakondadest. «Minul oli minister Paloga väga hea koostöö, kuid viimase nädala jooksul on ta proovinud järjekindlalt muuta Tallinna Sadamas toimunut poliitiliseks. Neid emotsionaalseid väljaütlemisi tuleks hinnata kontekstis, kus ta on väljendanud rahulolematust portfellide jaotuse üle vabariigi valitsuses laiemalt ning täna (pühapäeval - toim) teatanud ka tagasiastumisest,» nentis Holsmer.

Samuti selgitas Palo intervjuus avalikkuse ette kerkinud küsimust, kas ta teadis või ei teadnud ministriametisse asumisel Tallinna Sadama korruptsiooni uurimiseks algatatud kriminaaluurimisest. «Kaitsepolitsei teeb ministrile alati haldusalade teemal briifingu ja see tehti ka mulle. Briifimise käigus öeldi mulle, et neile ei meeldi Tallinna Sadamas toimuv, aga konkreetseid süüdistusi ja fakte ei olnud. Juurdlus alustati alles selle aasta jaanuaris,» rääkis Palo.

Ta lisas, et kui Tallinna Sadama nõukogu hakkas juhatuse liikmete valimiseks uut konkurssi korraldama, soovitas ta nõukogu esimehel Remo Holsmeril kaitsepolitseilt nõu küsida. Palo sõnul pidi Holsmer olema toimuvas samapalju informeeritud kui tema.

Holsmer viitas reedel «Postimehe päevaintervjuus», et oli enne kolmapäeva osaliselt teadlik juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili ebaseaduslikest tehingutest. Küsimusele, kui palju teadis ta võimalikust altkäemaksust enne Kaljuranna ja Kiili kinni pidamist, vastas Holsmer: «Ma ei saa täpsustada. Need vestlused on olnud konfidentsiaalsed.»

Reedel selgus ka, et Tallinna Sadama nõukogu astub tagasi. Holsmer teatas, et teeb ettepaneku nimetada ametisse uus nõukogu, ehkki temale teadaolevalt ei ole kaitsepolitseil pretensioone praeguse nõukogu liikmetele.

Kolmapäeval, 26. augustil pidasid kaitsepolitseiameti töötajad altkäemaksu võtmises kahtlustatavatena kinni ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili. Mõlemat meest kahtlustatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises pikema aja jooksul.

BMW juht sõitis teelt välja vastu puud, kaks inimest viidi haiglasse

Täna õhtul juhtus Harjumaal Anija vallas liiklusõnnetus, kus sõiduauto BMW juht sõitis teadmata põhjusel teelt välja.

Esialgsetel andmetel kaotas BMW juht sõiduki üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu puud.

Autos oli kokku neli inimest ja koer. Kiirabi toimetas haiglasse kaks inimest.

Juhtunu täpsemad asjaolud on väljaselgitamisel.

Narva kaalub pagulaste asjus küsitluse korraldamist

Sotsiaalministeerium ootab omavalitsustelt andmeid pagulaste majutamiseks sobivate eluruumide kohta 9. septembriks. Narva linnapea Eduard East tunnistab, et vastata pole veel midagi, kuna linnavõimul puudub põhimõtteline seisukoht, kas võõraid oma linna tahetakse või mitte.

East ütles ERRi raadiouudistele, et praegu mõeldakse, kas Narva elanikud oma arvamuste ja hoiakutega on ikka selleks valmis, et võõrast ühiskonnast inimesed Narva tulevad, vahendas ERRi uudisteportaal.

Narva linnapea ei välista seisukoha kujundamiseks elanike seas küsitluse läbiviimist ning Easti sõnul seda praegu kaalutakse.

«Tänapäeval, ma ütleksin, on see suhtumine inimeste seas pigem negatiivne kui positiivne,» märkis East.

Foto: lähedased paluvad abi kadunuks jäänud Annely leidmisel

Facebookis otsitakse 41-aastast Annelyt, keda nähti viimati kolmapäeval Tallinnas Viru Keskuse juures.

 

«Minu isa naine Annely on kadunud kolmapäevast saati. Viimati nähti teda kolmapäeval Viru Keskuse juures,» kirjutab naisterahva lähedane. «Teda ootab kodus 4-aastane poeg ja mees, kes on murest murtud, nagu me kõik!»

Neil, kes on Annelyt näinud või kes teavad midagi tema asukoha kohta, palutakse ühendust võtta telefoninumbril 5242776

Politseisse tegi pere kadunud naise kohta avalduse neljapäeval.
 

Ossinovski: Michali rünnak Palo vastu oli alatu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul on väga alatu majandus- ja taristuministri Kristen Michali rünnakud ettevõtlusminister Urve Palo suunas.

«Reformierakonnaga seotud ja suuresti Reformierakonna vastutusel toimunud korruptsiooniskandaal Tallinna Sadamas on viinud olukorrani, kus selle erakonna endine peasekretär ja praegu majandusminister Kristen Michal on asunud rünnakule Urve Palo vastu. Minu hinnangul ei ole see olnud valitsuse koostöö mõttes mõistlik, tegelikult on see olnud inimlikult alatu,» ütles Ossinovski täna ajakirjanikele.

Ossinovski sõnul hindab ta Urve Palo tööd nii eelmise valitsuse majandusministrina kui ka praeguse valitsuse ettevõtlusministrina kõrgelt.

Majandusminister Kristen Michali ja ettevõtlusminister Urve Palo vahel puhkes neljapäeval mõni minut enne valitsuse istungit Stenbocki majas terav sõnavahetus, mida jälgis mitukümmend inimest.

Pealtnägijate sõnul süüdistas Palo pärast ruumi sisenemist valjul häälel Michalit valetamises. Michal ütles kolmapäeval pressile, et Palo pidi 2014. aastal majandusministrina Tallinna Sadama juhatuse volitusi pikendades olema teadlik kahtlustest, mis nende suhtes olemas olid.

Michal vastas samuti häält kõrgendades Palole, et selle kohta on kapol olemas Palo allkirjaga paber. Palo vastas, et see on vale.

Palo süüdistas Michalit ka Saaremaa Laevakompanii omaniku Vjatšeslav Leedo huvides tegutsemises. «Nimetas teda Leedo käsilaseks,» ütles üks pealtnägijatest BNSile. «Vastastikune karjumine oli kõva.»

Palo sõnul uurimise algatamisest kaitsepolitsei teda ei informeerinud ja riskihoiatust ta ametilt ei saanud. «Kapo briifis mind mullu kevadel erinevatel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit puudutavatel teemadel. Muuhulgas oli juttu ka Tallinna Sadamast, kuid ühtestki konkreetsest süüdistusest või võimalikest kahtlustustest ei räägitud,» ütles Palo.

Urve Palo astub ettevõtlusministri kohalt tagasi

Ettevõtlusminister Urve Palo teatas tänasel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogul oma soovist valitsusest lahkuda.

«Tänavu kevadel sõlmitud koalitsioonileping oma ligi 40 leheküljega peaks näitama, et Eesti on valmis. Reaalsuses oleme aga kaugel sellest. Maailm meie ümber muutub üha kiiremini ja Reformierakondlik stagnatsioonipoliitika on jätnud meid rahvusvahelises konkurentsis ühte jalga lonkama. Mina ei ole nõus seda poliitikat ellu viima,» ütles Palo.

«Mu enda erakonnakaaslased võivad kinnitada, et mul oli väga tõsiseid kahtlusi Reformierakonnaga partnerluse osas juba kevadel, kuid tänaseks on mõõt lõplikult täis,» selgitas ta ning lisas, et viimastel nädalatel on selgeks saanud ka see, et praeguses koalitsioonis Eesti jaoks olulisi otsuseid ei langetata.

«Ma ei pea võimalikuks istuda järgmised kolm aastat mugavuskoalitsioonis ning sikutada reitingipunktide nimel üksteisel vaipa jalge alt ära,» kirjeldas Palo oma nägemust praeguse koalitsioonipartneri eesmärkidest.

Palo ütles pärast volikogu istungi lõppemist, et ta teatas juba hommikul toimunud sotside juhatuse koosolekul oma otsusest ministrikohalt lahkuda, juhul kui volikogu peaks otsustama koalitsioonis jätkata. Seda rääkis ta ka oma volikogul peetud kõnes.

Palo ütles Postimehele, et ta tuli üheksa aastat tagasi poliitikasse väärtuspõhiselt, aga praegu tunneb ta, et viib koalitsioonis ellu Reformierakonna poliitikat ja seda ta ei taha.

Palo sõnul ei ole tema lahkumine otseselt seotud Tallinna Sadamas ilmsiks tulnud korruptsiooniskandaaliga, kuna lahkumise peale on ta mõelnud juba ammu enne seda skandaali.

«See sattus lihtsalt kokku sellele ajale, kui korruptsioonijuhtum ilmsiks tuli. Tallinna Sadam on olnud reformierakondliku juhtimise all kümme aastat ja organisatsioonis ilmsiks tulnud korruptsioon tegi mu otsuse lihtsamaks. Kuigi otsus oli mul juba enne tehtud. Ma tõesti ei soovi töötada valitsuses, mida juhib Reformierakond,» ütles Palo.

Ta selgitas ka avalikkuse ette kerkinud küsimust, kas ta teadis või ei teadnud ministriametisse asumisel Tallinna Sadama korruptsiooni uurimiseks algatatud kriminaaluurimisest.

«Kaitsepolitsei teeb ministrile alati haldusalade teemal briifingu ja see tehti ka mulle. Briifimise käigus öeldi mulle, et neile ei meeldi Tallinna Sadamas toimuv, aga konkreetseid süüdistusi ja fakte ei olnud. Juurdlus alustati alles selle aasta jaanuaris,» rääkis Palo.

Ta lisas, et kui Tallinna Sadama nõukogu hakkas juhatuse liikmete valimiseks uut konkurssi korraldama, soovitas ta nõukogu esimehel Remo Holsmeril kaitsepolitseilt nõu küsida. Palo sõnul pidi Holsmer olema toimuvas samapalju informeeritud kui tema.

Palo märkis, et Reformierakond on koalitsiooniläbirääkimistel alati tahtnud väga kiivalt hoida juhtrolli Tallinna Sadamas.

«Nad on tahtnud hoida nõukogu esimehe kohta enda käes ja panna nõukogusse rohkem nendepoolseid esindajaid. Miks nad seda nii kiivalt on hoidnud, küsige nende käest,» ütles Palo.

Sotside esimees Jevgeni Ossinovski ütles ajakirjanike, et erakonna juhatus koguneb Palo otsuse järel võimalikku uut ministrikandidaati arutama juba täna õhtul.

Sotside juhatuse liige, kaitseminister Sven Mikser ütles täna Postimehele, et tema hinnangul peaks erakonna esimees Jevgeni Ossinovski olema valitsuse liige.

Sotside juhatus võtab Ossinovski valitsusse mineku arutelu alla. Tema võimalik ministriks asumine ei pruugi tähendada seda, et ta asub Palo asemel ettevõtlusministri kohale, võimalikud on ka teised kombinatsioonid.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kommunikatsioonijuht Silver Meikar ütles Postimehele, et erakonna juhatus koguneb kohe pärast seda, kui esimees Jevgeni Ossinovski on jõudnud anda ajakirjandusele volikogu järgsed kommentaarid ära.

«Ossinovski on ise korduvalt öelnud, et tema jaoks on prioriteet töötada riigikogu fraktsioonis, aga kui on vajadust, siis võib ta ministrikoha peale mõelda,» ütles Meikar.

Tõenäoliselt sotside juhatus täna veel uue ministrikandidaadiga välja ei tule, vaid arutab kujunenud olukorra läbi ja lepib kokku, millal järgmine kord uuesti koguneda.

Sotsid otsustasid koalitsioonis jätkata

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) volikogu otsustas täna salajasel hääletusel koalitsioonis jätkata, otsuse poolt hääletas 35 ja vastu 25 volikogu liiget.

SDE volikogu otsustas koalitsiooni jäämise või võimuliidust lahkumise salajasel hääletusel. Volikogu liikmed pidid vastama küsimusele: «Kas SDE peaks jätkama praeguses valitsuskoalitsioonis koos Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liiduga.» Vastata sai kas «jah» või «ei».

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles pärast volikogu otsust ajakirjanikele, et tema hääletas koalitsiooni jäämise poolt. Ossinovski sõnul saab koalitsioonileping tänu Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liiduga peetud läbirääkimistele palju uusi punkte juurde, mis on kokkuvõttes hea saavutus.

Ta tõdes samas, et volikogus toimunud hääletus näitas, et erakonnas on palju rahulolematuid inimesi ja see annab mõtlemisainet.

Ossinovski sõnul on sotsiaaldemokraatide algatatud koalitsioonileppe avamine uus tase Eesti poliitikas ning on aidanud valitsuse poliitikat paremaks muuta.  

Ossinovski sõnul otsustas volikogu valitsusliitu püsima jäämise poolt hääletada muuhulgas just sellepärast, et sotsiaaldemokraadid näitasid oma tegevusega, et  koalitsioonilepe ei ole kivisse raiutud dokument, mis lepitakse ükskord nelja-aastase perioodi alguses kokku ja hiljem kõiksugu head ja mõistlikud ideed jäävad arvestamata ainult sellepärast, et pole algselt jõudnud koalitsoonilepingusse.

«Arvan, et see on põhimõtteliselt uus tase Eesti valitsuste tegemisel. Arvan, et koalitsioonilepe peakski olema selline dokument, mis võimaldab partneritel intensiivse töö tulemusena ka uusi kokkuleppeid sõlmida,» rääkis Ossinovski pärast volikogu ajakirjanikele.  

Ta tõdes, et  igasugune kokkulepe on kompromiss, kuid SDE jaoks on selge, et praegune koalitsioonilepe koos sinna esitatud täiendustega on oluliselt parem leping, kui kevadel sõlmitu. «Meie jaoks on olulised teemad kokkulepe õpetajate palga tõstmise osas 120 protsendini Eesti keskmisest. Samuti see, et põllumajandussektori toetuseks luuakse eraldi kriisirahastusmeede, mis võimaldab raskustesse sattunud põllumajandustootjatel keerulisemad ajad üle elada,» rääkis Ossinovski.   

Ta tõstis esile ka ideed ääremaastumise vähendamiseks, märkides nii haldusreformi põhimõtete täpsustamist kui ka kokkulepet suurendada kohalike omavalitsuste finantseerimist tasandusfondi suurendamise teel. «Oluline on ka kokkulepe, et järgmiseks kevadeks jõuame selge otsuseni riigiasutuse väljaviimisest linnadest maakondadesse, mis toob maakondadesse töökohti, samuti kokkulepe, et samaks ajaks on osa avaliku sektori töökohtadest - 3000 töökohta - saanud võimaluse kaugtööks,  et ka väljaspool Tallinnat elavad inimesed saaksid avalikus sektoris rohkem tööd,» rääkis Ossinovski.  

Ta tunnistas, et mõnes küsimuses on võimuliidu partneritega kokkuleped olnud väiksemas mahus, kui sotsiaaldemokraadid oleksid soovinud. «Teatavasti oleme me seisukohal, et Eestis tuleks jõuliselt tõsta tulumaksuvaba miinimumi selleks, et kergendada kuni keskmist palka teenivate inimeste maksukoormust. Meil on kindel kokkulepe nii Taavi Rõivasega kui ka Margus Tsahknaga selle kohta, et me järgmise riigieelarvestrateegia koostamisel järgmisel kevadel jõuame ka tulumkasuvaba miinimumi tõstmise osas kokkuleppele ning selleks ajaks otsime selle tarvis majanduslikult vastutustundilikud katteallikad,» lisas Ossinovski.

Hääletusele eelnes mitu tundi kestnud emotsionaalne arutelu. Kuigi saalis peetud kõned ukse taha ei kostnud, oli koridoris ootavatele ajakirjanikele hääletoonist aru saada, et mõni kõne oli päris emotsionaalne.

Enamik volikogul kõnedega esinenud sotsiaaldemokraatidest ministreid kaldus oma kõnedes koalitsioonis jätkamise poole, kuid väliskaubandusminister Urve Palo ütles Postimehe andmetel, et kui praegune koalitsioon jätkab, siis tema lahkub ministrikohalt.

Sotside juhatuse liige, kaitseminister Sven Mikser ütles enne hääletust Postimehele, et tema on koalitsioonis jätkamise poolt. «Kui on olemas toimuv koalitsioonileping ja me saame seda veel täiendada, siis ei näe mina küll mingit põhjust koalitsioonist lahkumiseks,» ütles Mikser. Ta lisas, et tema hinnangul peaks erakonna esimees Jegveni Ossinovski ise kindlasti asuma valitsuse liikmeks, kuna kujunenud tava järgi peavad koalitsioonierakondade esimehed ka ministriametit.

Sotside endine esimees, riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padar ütles Postimehele, et tema pooldab pigem koalitsiooni jäämist. «Kuni ei ole selget varianti laual, mis saab edasi ja kuidas uut koalitsiooni moodustada, siis ei tasu lahkuda,» ütles Padar Postimehele. Padar pidi enne hääletust volikogult lahkuma, et osaleda endiste põllumajandusministrite kohtumisel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Inara Luigas märkis pühapäeval erakonna volikogul, et praegune poliitiline olukord vajab värsket õhku. Luigas nimetas praegust olukorda sumbunuks ning lisas, et kui sotsiaaldemokraadid ei too nüüd sellesse värsket õhku, siis sumbuvad nad ka ise.

Enne volikogu kogunenud sotsiaaldemokraatide juhatus koalitsiooni jäämise küsimust ei hääletanud ja jättis selle volikogu otsustada. Postimehe andmetel oli juhatuse koosolekul nii pooldajaid kui ka vastaseid. Vastased olid juhatuse koosolekul kerges ülekaalus, kuid kõlama jäi europarlamendi saadiku Marju Lauristini seisukoht, et koalitsioonis tuleks jätkata.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu on erakonna kõrgeim organ üldkogude vahelisel ajal. Volikogusse kuuluvad erakonna juhatuse liikmed, riigikogu fraktsiooni liikmed ning iga piirkonna valitud esindajad. Volikogu praegune koosseis on 67-liikmeline.

Esmaspäeval tuleb üsna suvine ilm

Ilmateenistuse andmetel ulatub esmaspäeval Eestisse kõrgrõhuvöönd, mis toob kaasa üsna suvise ilma.

Esmaspäeval ulatub Musta mere ääres asetsevast antitsüklonist üle Baltimaade ja Skandinaavia keskosa kuni Norra mereni kitsas kõrgrõhuvöönd. Ka kõrgemate õhukihtide rõhuväli toetab maapeal toimuvat ja nii kujuneb ilm esmaspäeval üsna suviseks.

Saju tõenäosus on võrreldes nädalavahetusega väiksem. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Õhutemperatuur on 18-22 kraadi.

Herkel: Reformierakond peab tulumaksureformi paratamatust mõistma

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul ei saa Reformierakonnal olla monopoli tulumaksuküsimuste üle otsustamisel ning Reformierakond peab aru saama, et tulumaksureform on vältimatu.

Herkeli sõnul esitas Vabaerakond valimistele minnes idee tõsta jõuliselt tulumaksuvaba miinimumi ning katta see üksikisiku tulumaksu määra tõusuga.

«Meie arvestuste järgi võidaks sellisest sammust valdav enamus Eesti palgasaajaid. Kaotaksid vaid kõige kõrgematesse tuludetsiilidesse kuuluvad inimesed, sealhulgas riigikogu liikmed. Kaitsesime seda positsiooni ka märtsis toimunud koalitsioonikõnelustel. Oma maksuideestikku armunud Reformierakonna jaoks oli see täielik tabuteema ning sellega läbirääkimised Vabaerakonna jaoks ka lõppesid,» lausus Herkel.

Tema sõnul sotsiaaldemokraadid seda teemat toona teravalt ei tõstatanud, ehkki möönsid, et tegemist on kompromissiga praeguse maksusüsteemi ja astmelise tulumaksu vahel. Ühtlasi kaoks sel juhul vajadus kohmaka ja keerulise tagasimaksesüsteemi järele, mida pakkus Isamaa ja Res Publica Liit, nentis Herkel.

«Nüüdseks on Vabaerakond esitanud riigikogu menetlusse ka vastava eelnõu. Sama põhimõtte tõstsid suvel koalitsioonileppe täiendamise peateemaks uue juhi saanud sotsiaaldemokraadid. Kui saame nüüd arvestada sotsiaaldemokraatide selge toetusega, siis on sel eelnõul kindlasti riigikogu enamuse toetus,» ütles ta.

Herkel märkis, et sotside täna avaldatud uuringut võib võtta ka teadlikult ajastatud meediasurvena, kuid faktist, et Turu-uuringute AS-i küsitlus kinnitab, et kõigi parlamendierakondade toetajate enamus kiidab sellise maksumuudatuse kas «pigem» või «täielikult» heaks ei saa mööda vaadata.

«Tõsi, tulemus võib pisut sõltuda ka küsimuse asetusest. Kui küsitluses seatakse esiplaanile maksuvaba miinimumi tõus, siis Reformierakond stigmatiseerib sellist probleemitõstatust igal võimalikul ja võimatul juhul hoopis maksukoormuse tõusuna. See aga sisaldab endas oluliselt suurema annus demagoogiat kui soliidne küsitlusfirma endale iial lubada saab,» sõnas Herkel.

«Peale selle kajastub tulumaksuvaidluses paradoks, millele juhtisin tähelepanu juba kevadel. Jah, Reformierakond sai valimistel kõige rohkem hääli, kuid ta ei saanud monopoli tulumaksu küsimuse üle otsustamiseks. Erakondade seisukohti hinnates võib öelda, et kõigi teiste erakondade poolt hääletajad – ja neid on kokku oluliselt rohkem – hääletasid hoopis teistsuguse maksuidee poolt. Asjaolu, et Reformierakond pole vähimalgi määral paindlik ning keeldub sellest lihtsast tõest aru saamast, on suuresti kõigi nende hädade põhjus. Nii paindumatult positsioonilt ei saa jätkusuutlikku poliitikat ehitada. Mida kiiremini Reformierakond sellest aru saab, seda parem,» ütles Herkel.

Viljandis sündis saapaheite Eesti rekord

Eile Viljandi Jakobsoni kooli staadionil peetud saapaheite maailma karikavõistluste neljas etapp päädis uue Eesti rekordiga, kui kohalik mees Janek Väli heitis jalatsi 61,56 meetri kaugusele.

Eelmine, samuti Välile kuulunud rekord oli 59,86 meetrit.

«Arvestades seda, et trenni pole ma teinud, oli see üllatus,» tõdes Janek Väli. Ta lisas, et enne eilset võistlust käis ta saabast heitmas viimati maikuus Soomes. Eriskummalise alaga on ta aga tegelnud juba mitu aastat.

Viljandis hukkus eile õhtul staažikas bussijuht

Bussifirma Hansa Liinid teatas, et leinab eile õhtul hukkunud Viljandimaa osakonna head kolleegi, 48-aastast Kallet, kes hukkus eile õhtul Viljandis Pargi tänava hoolduskeskuses.

Hansa Liinide Viljandi regiooni juht Madis Lepp ütles, et õnnetus juhtus laupäeva õhtul kella 19.30 paiku.

«Esialgse info põhjal hakkas igaõhtuses pesus olev buss liikuma. Buss oli uus – väljalaskeaastaga 2014 – ning korralise tehnilise hoolduse läbinud tänavu juunis,» sedastas Lepp. Ta lisas, et juhtunu täpsemad põhjused selgitab välja uurimine.

Kalle töötas ettevõttes ligi 30 aastat. Madis Lepp nentis, et kollektiivile on see väga suur kaotus.

«Kalle oli meiega ligi kolm aastakümmet. Tema jaoks jätkub ainult häid sõnu – töökas, sõbralik, abivalmis, väga hea inimene. Ta hoidis oma kolleege, leidis alati kõigile aega, oli vastutulelik ja hoolitsev. Tema kaotus jätab kollektiivi selge jälje ning me jääme teda kauaks mäletama. Avaldame siirast kaastunnet lähedastele ja kolleegidele,» lausus Lepp.

Hansa Liinid pakub psühholoogilist abi nii hukkunud bussijuhi omastele kui kõigile töötajatele, kes seda soovivad. Samuti pakub ettevõte omastele tuge matuste ja edasise elu korraldamisel.

Kolleegi mälestuseks kannavad Hansa Liinide bussid leinalinte.

Nestor lükkas USA visiidi alguse edasi

Pühapäeval Ameerika Ühendriikidesse sõitma pidanud riigikogu sotsiaaldemokraadist esimees Eiki Nestor lükkas visiidi alguse edasi.

Nestori sõnul soovis ta osaleda pühapäeval Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) volikogul, kus partei otsustab, kas jätkatakse võimuliidus või mitte.

Nestor ütles BNSile, et alustab USA visiiti esmaspäeva varahommikul.

Nestor osaleb Rahvusvahelise Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 4. maailma parlamentide esimeeste konverentsil New Yorgis. Samuti kohtub ta Eesti aukonsuli ja kohaliku eestlaste kogukonnaga Bostonis. Visiit lõpeb 5. septembril.

Aksjonov ei kinnita juttu Kohvri kokkuleppest FSBga

Venemaal 15 aastaks vangi mõistetud kaitsepolitseiniku Eston Kohvri kaitsja Jevgeni Aksjonov ei kinnita kuuldusi, et Kohver on sõlminud Vene julgeolekuteenistusega FSB kokkuleppe, nagu on väitnud algselt Kohverit kaitsma asunud advokaat Mark Feigin.

Aksjonovi sõnul pole Feigin olnud ühtegi minutit Kohvri kaitsja ning ta pole Kohvri süüasja asjus näinud ühtegi dokumenti. «Feigin ei tea isegi uurija nime, kes viis Kohvri asjas toiminguid läbi, samuti kabineti numbrit, kus menetlust korraldati,» rääkis Aksjonov BNSile.

Tema sõnul tegeleb Feigin enesereklaamiga ja ilmselt on tal kahju, et Kohvri kaitsmise eest jäi honorar saamata. Samas tunnistas Aksjonov, et kõik advokaadid tegelevad rohkemal või vähemal määral enesereklaamiga.

Moskva advokaat Mark Feigin väitis lõppeval nädalal, et kohe pärast FSB kätte vangi langemist läks Eesti kaitsepolitseinik Eston Kohver nendega kokkuleppele, kirjutas Postimees.

Sellepärast pidid Feigin ja tema kolleeg Nikolai Polozov loobuma Eesti riigi pakkumisest Kohvrit kaitsta.

«Ma nägin dokumente,» ütles Feigin pühapäeval Postimehele. «Kuidas ma muidu saaksin seda väita. Ma mingi aja olin ju tema advokaat.»

 

Feigin ei soovinud avaldada dokumendist ühtegi detaili: milles oli Kohvri ja FSB tehingu sisu, mida ta täpselt üles tunnista ja nii edasi.

Sotside volikogu kogunes koalitsiooni saatust otsustama

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) pühapäeva hommikul kogunenud juhatus jättis koalitsioonis jätkamise või mittejätkamise volikogu otsustada.

Postimehe andmetel kaldus juhatus pigem koalitsioonist lahkumise suunas.

SDE juhatuse liige Heljo Pikhof ütles pärast juhatuse koosolekut, et juhatus ei kujundanud ühtset seisukohta SDE võimuliidus jätkamise või sealt lahkumise osas. «Eks selle otsustab nüüd volikogu,» ütles Pikhof  BNS-ile.

Ka riigikogu esimees Eiki Nestor kinnitas pärast juhatuse koosoleku lõppu, et juhatus ei sõnastanud mingit ühist ettepanekut volikogule. SDE volikogu algas pühapäeva keskpäeval.

Reformierakonna esimees Taavi Rõivas, Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski sõnastasid sotside ettepanekute alusel ühised ettepanekud valitsuse tööplaani täiendamiseks.

Kui sotside volikogu ütleb, et nende tingimustest võimuleppele ei tohi sammugi taganeda, lahkuvad sotsid koalitsioonist suure tõenäosusega varem või hiljem.

Ossinovski ei soovinud enne pühapäevast SDE volikogu öelda, kas tema soovitab erakonnakaaslastel anda mandaat SDE valitsuses jätkamise või sealt lahkumise osas. «Eks volikogu peab andma hinnangu, kas koalitsioonileppe avamisläbirääkimistel saavutatu on piisav või leitakse, et olemasolev võimuliit ei ole piisavalt efektiivne SDE eesmärkide saavutamisel,» ütles Ossinovski pühapäeval ajakirjanikele.

Tema sõnul hindab ta isiklikult viimastel päevadel võimuliidu partneritega saavutatud kokkuleppeid positiivselt. «Juba see on oluline, et oleme näidatud, et koalitsioonileppesse on võimalik sisse viia muutusi,» rõhutas Ossinovski.

Ta tõstis esile uusi kokkuleppeid haldusreformi osas, samuti õpetajate palgatõusu. «Ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmise osas on erakondade liidrid lubanud jõuda numbrilise tulemuseni juba lähikuude jooksul,» ütles Ossinovski.

Ta tõdes, et võimuliidus jätkamise osas on erakonnas kahetisi arvamusi. Samas on Ossinovski sõnul tema jaoks oluline, et ükskõik, millise otsuse volikogu pühapäeval langetab, väljub SDE sellest varasemast tugevamana ning säilitab ühtsuse.

Ossinovski sõnul langetab erakonna volikogu pühapäeval küll otsuse, kas jätkatakse valitsuses, samas mingi uue koalitsiooni arutelu plaanis pole.

Ossinovski sõnul ei vasta tõele meedias väidetu, nagu oleks sotsiaaldemokraadid kohtumisel Keskerakonna liidritega arutanud uue võimuliidu moodustamise üksikasju ning jaganud juba ministriportfelle. «Uue koalitsiooni kooslus volikogus arutlusele ei tule,» kinnitas Ossinovski vahetult enne volikogu ajakirjanikele.

Keskpäeval algama pidanud volikogu koosolek lükkus umbes poole tunni võrra edasi.

Kolme auto ahelkokkupõrkes sai naine vigastada

Tallinnas sai eile õhtul kolme auto ahelkokkupõrkes vigastada naine, kes peatus ülekäiguraja ees, et lasta inimene üle tee.

BMW 316 sõitis kell 20.20 Tulika tänaval tagant otsa seisma jäänud Nissan Leafile, mida juhtis 21-aastane Leonid.

Nissan paiskus oma korda otsa tema ees seisma jäänud Honda CR-Vle, mida juhtis 33-aastane Anastasia. Honda oli peatunud enne ülekäigurada, et lasta jalakäija üle tee.

Kiirabi toimetas Honda juhi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Esialgsetel andmetel juhtis BMWd 24-aastane Roger, politsei kontrollib seda infot.

Tee andmiseks peatunud autole sõitis otsa mootorrattur

Tallinnas sõitis eile õhtul mootorrattur otsa ülekäiguraja ees tee andmiseks peatunud autole, kiirabi toimetas mootorratta juhi tervisekontrolliks haiglasse.

Renault' juhtinud 34-aastane Tarmo peatus kell 19 Rannamõisa tee ja Printsu tee ristmiku läheduses enne reguleerimata ülekäigurada, et lasta inimene üle tee.

Autole sõitis tagant otsa Suzuki mootorratas, mida juhtis 25-aastane Rainer.

Kiirabi toimetas mootorratturi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse kontrolli, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Teelt välja põllule sõitnud mootorrattur sai vigastada

Jõgevamaal Põltsamaa vallas sai eile õhtul vigastada teelt välja põllule sõitnud juhtimisõiguseta mootorrattur.

15-aastane Joel kaotas kell 18.40 Esku külas Esku-Pilistvere-Arussaare tee teisel kilomeetril kontrolli Aprilia SXV 550 üle ja sõitis teelt välja põllule.

Kiirabi toimetas juhi Tartusse meedikute hoole alla, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Autode kokkupõrkes sai naine vigastada

Harjumaal Anija vallas sai eile pärastlõunal autode kokkupõrkes naine vigastada.

57-aastane Vladimir valmistus kell 14 Jägala-Käravete tee 16. kilomeetril Toyota Picnicuga parempöördeks ja vähendas sõidukiirust, kui talle sõitis tagant otsa Škoda Felicia, mida juhtis 71-aastane Ain.

Õnnetuses sai vigastada Škodas kaasreisijana olnud 59-aastane Jelena, kelle kiirabi toimetas Ida-Tallinna keskhaiglasse, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Galerii: ebamaist värvi veekogu keset tööstusmaastikku

Ida-Virumaal asuv kunagine Aidu põlevkivikarjäär lõpetas 2012. tegevuse ja nüüd on sellest saanud ebamaist värvi veekogu, mida veespordihuvilised saavad käia uudistamas. Sõltuvalt valgusest on vesi kas eriti sinine või roheline. Alutaguse matkaklubi korraldab sinna ka tõukeratta- ja jalgsimatku, kohalik veepordikeskus aga pakub võimalust vee peal seigelda.

Lähiaastatel peaks seal valmima rahvusvahelistele nõutele vastav sõudekanal, mis sobib ka suurvõistluste korraldamiseks.

Laboratoorium kiirendab sigade Aafrika katku proovide analüüsimist

Seoses sigade Aafrika katku tõrjumiseks suureneva metssigade küttimisega, kiirendab veterinaar- ja toidulaboratoorium alates oktoobrist seakatku proovide analüüsimist.

Kõik taudipiirkondades kütitud metssead peavad olema enne liha tarbimist või turustamist uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks.

Laboratoorium hakkab alates 4. oktoobrist analüüsima metssigadelt võetud sigade Aafrika katku proove ka pühapäeviti, teatas veterinaar- ja toiduamet

«Kuna kõige aktiivsemad küttimise päevad on reede ja laupäev on jahimehed teinud ettepaneku, et lisapäev analüüside teostamiseks peaks olema pühapäev. Oktoobriks koolitame välja uued spetsialistid ning lisaks oleme tellinud uued laboriseadmed, mis peaksid tööd märkimisväärselt automatiseerima. Laborivõimekuse tõstmine võimaldab jahimeestel analüüsitulemused saada senisest kiiremini,» ütles veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktor Olev Peetsu.

Keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet on otsustanud, et sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks metssigade populatsioonis tuleb eeloleval jahihooajal metssigade arvukuse vähendamiseks küttida vähemalt 29 600 metssiga. Küttimismahud peaksid oluliselt suurenema alates oktoobrist, mil algab aktiivsem jahihooaeg.

Sigade Aafrika katku levikupiirkondades tuleb kõikidest surnult leitud metssigadest teavitada.  Teises  ja kolmandas tsoonis peavad olema kõik kütitud metssead uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks, esimeses tsoonis kõik need metssead, kelle liha soovitakse turustada. Seakatkuvabades piirkondades Saaremaal ja Hiiumaal uuritakse seire eesmärgil sigade Aafrika katku välistamiseks kaks protsenti kõikidest kütitud metssigadest.

Kütitud või surnult leitud metssealt võetud proovid tuleb toimetada kohalikku veterinaarkeskusesse või volitatud veterinaararsti kätte. Kuni proovitulemuste saabumiseni kütitud metssigade liha kasutada ei tohi.

Veterinaar- ja toidulaboratooriumi Tartu labor võtab proove vastu seitse päeva nädalas ning 24 tundi ööpäevas. Labor analüüsib praegu ligikaudu 130 sigade Aafrika katku proovi päevas.

Kolme valitsuserakonna juhi ettepanekud valitsuse tööplaani täiendamiseks

Reformierakonna esimees Taavi Rõivas, Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski sõnastasid sotside ettepanekute alusel ühised ettepanekud valitsuse tööplaani täiendamiseks.

Ettepanekuid koguneb täna arutama sotsiaaldemokraatide volikogu.

Kolme erakonna esimeeste sõnastatud ettepanekud on järgmised:

Täiendame valitsuse tööplaani järgmiste punktidega, määrates igale punktile konkreetse vastutaja ja tähtaja.

- Tõsta õpetajate palk 120 protsendini keskmisest palgast.

- Tõsta ettevõtete (kaasa arvatud FIE-de) maksuvaba käibe piirmäära 25 000 euroni.

- Kaasajastada riigihangete süsteem, mis tagaks väikestele- ja keskmistele ettevõtetele ka maapiirkondades parema ligipääsu avaliku sektori tellimustele. Seame eesmärgiks, et aastaks 2018 on e-hangete osakaal 100 protsenti.

- Seadustega tuleb sätestada külavanemate õigused ja kohustused.

- Seada sihiks tuua igasse maakonda vähemalt üks riigiasutus. Selleks peavad ministeeriumid tegema oma haldusala analüüsi, mis järel valitsuse kabinetinõupidamisel otsustakse, kas ja millised asutused ning millises osas võiksid kolida Tallinnast välja.

- Luua võimalused 3000 keskvalitsuse töötaja kaugtööks. Antud punkti tuleks vaadata koos  eelmise punktiga (ministeeriumid esitavad oma haldusala ettepanekud valitsusele).

- Jätkata riigihaldusministri alustatud tegevustega: teha põhjalik riigiaudit ja korrastada riigihaldust, et tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning kulude kokkuhoid.

- Toetame riigiasutuste ja riigi asutatud sihtasutuste kasutuses olevate sõiduautode ühishankeid eesmärgiga hoida kokku maksumaksja raha (hangete konsolideerimine viiakse Riigi Tugiteenuste Keskusse).

- Tagada igale maal elavale perekonnale mõistliku hinnaga kommunikatsioonid (elekter, kiire internet ja korralikud sõiduteed), luues selleks vajalikud täiendavad toetusmehhanismid (niinimetatud viimase kilomeetri toetus).

- Kohaliku demokraatia tugevdamiseks sätestada seaduses linnaosade õigused ja analüüsime pealinna seaduse otstarbekust.

- Lahendame üliõpilasele ravikindlustuse tagamise kitsaskohad, sh immatrikuleeritud ajateenijad, kes peale ajateenistuse lõppu, aga enne ülikooliaasta algust ei oma ravikindlustust.

- Tagame Eestis kõrgkooli lõpetanud välismaalastele elamis- ja tööluba.

- Loome  põllumajandusettevõtetele MESi baasil finantsinstrumendi, et konkreetse sektori kriisi korral oleks võimalik paindlikult soodustingimustel laenusid väljastada.

- Jätkame haldusreformi kavandamisel valitsusliidu leppes toodud üldpõhimõtetega, täiendades neid järgmiselt:

- Sõnastada 1. novembriks objektiivselt mõõdetavad kriteeriumid omavalitsuse miinimumsuuruseks lähtudes omavalitsuste ülesannete täitmiseks vajalikust võimekusest. Pidada võimalikuks erandite tegemist seal, kus see geograafiliselt või demograafiliselt põhjendatud.

- Kahekordse liitumistoetuse maksmisel lähtuda eesmärgist, et liitumise tulemusel moodustuv omavalitsus vastab kokkulepitud kriteeriumitele.

- Pidada vajalikuks omavalitsuste koostöö tugevdamist maakonnatasandi ülesannete täitmiseks, luues selleks igasse maakonda horisontaalset koordineerimist võimaldava ühendasutuse. Seada sihiks omavalitsuslike ülesannete üleandmine maavalitsustelt ühendasutustele (või - piisava suuruse ja võimekuse korral - omavalitsustele).

- Vaadata haldusreformi käigus läbi tasandusfondi jaotamise valem ning vähendada valemi töökohtade loomist ja maksutulude kasvatamist demotiveerivat mõju.

- Pidada vajalikuks tasandusfondi kogumahu suurendamist.

- Analüüsida võimalusi KOVide fiskaalautonoomia suurendamiseks läbi kohalike maksude kehtestamise õiguste laiendamise.

- Analüüsime võimalusi valimisreklaami mahu piiramiseks meediumite lõikes.

- Otsime ühiselt võimalusi tõsta tulumaksuvaba miinimumi kokkulepitust kiiremas tempos.

Sotside tellitud uuring näitab toetust tulumaksu tõstmisele

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) tellitud uuringu järgi toetab 55 protsenti valimisealistest Eesti kodanikest tulumaksuvaba miinimumi tõusu 400 euroni ja samal ajal mõne protsendi võrra üksikisiku tulumaksu tõstmist.

Valimisealistest kodanikest toetavad ettepanekut täielikult või pigem toetavad 55 protsenti, sellele on pigem või täielikult vastu 29 protsenti ning 16 protsenti ei osanud oma seisukohta öelda, selgus Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitlusest.

Iga riigikokku valitud erakonna toetajaskonnas on üle poole neid, kes sotside pakutud maksureformi toetavad. Sotsiaaldemokraatide valijatest toetab täielikult või pigem toetab maksureformi 71 protsenti  inimestest, järgnevad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) valijad 61 protsendi,  Vabaerakonna valijad 59 protsendi, Keskerakonna valijad 56 protsendi, Isamaa ja Res Publica Liidu valijad 54 protsendi ja Reformierakonna valijad 53 protsendiga.

Riigikogu sotside fraktsiooni esimehe Andres Anvelti sõnul näitab uuring, et selles küsimuses võiks riigikogu erakonnad leida üksmeele.

Turu-uuringute AS viis küsitluse läbi 11.-25. augustil, küsides Eesti inimestelt arvamust ettepaneku kohta: «Sotsiaaldemokraatlik Erakond on teinud koalitsioonipartneritele ettepaneku muuta üksikisiku tulumaksustamise süsteemi, tõstes tulumaksuvaba miinimumi 400 euroni kuus, kuid suurendades samas ülejäänud tulult võetavat tulumaksu mõne protsendi võrra.»

Teelt välja paiskunud mootorrattur sai vigastada

Raplamaal Juuru vallas sai eile hommikul vigastada teelt välja paiskunud mootorrattur.

Mootorrattaga sõitnud juhtimisõiguseta 26-aastane Gerdo kaotas kell 8.29 Juuru-Järlepa maantee 13. kilomeetril sõiduki üle kontrolli, paiskus teelt välja ja kukkus.

Kiirabi toimetas juhi Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Põllutöödel tuli maa seest päevavalgele 67 mürsku

Ida-Virumaal Vaivara vallas tuli eile põllutöödel päevavalgele 67 mürsku, mille päästeameti demineerijad kahjutuks tegid.

67 mürsku lebas maapõues Vaivara külas, kus Teise maailmasõja ajal käisid ägedad lahingud.

Demineerijad käisid eile tegemas lõhkekehasid kahjutuks ka mujal, teatas päästeameti pressiesindaja.

Ida-Virumaal Vaivara vallas Auvere külas tegid demineerijad kahjutuks leitud 120-millimeetrise kaliibriga mürsu.

Tartu maakonnast Konguta vallas Pööritsa külas käisid päästjad kahjutuks tegemas 75-millimeetrise kaliibriga mürsku.

Harjumaal Jõelähtme vallas Kaberneeme küla lähedal leiti eile metsast kaks mürsku, mille demineerijad samuti kahjutuks tegid.

Päästeamet tuletab meelde, et leitud lõhkekeha ei tohi mingil juhul ise puutuda ning leiust tuleb anda viivitamatult teada päästeametile telefoninumbril 112.

Galerii: Pärnus süüdati muinastulede öö puhul tuleskulptuure

Pärnus algas muinastulede öö tähistamine eile kell 21 rannahoone ees meres, kus süüdati tuleskulptuurid.

Oli tuleetendus sädemetantsuga. Pärast etendust süüdati hulgaliselt muinastulesid ning õhtu ja öö jätkus Aloha surfiklubis muusika ja tantsuga.

Rahvas oli palvet kuulda võtnud ja erinevalt eelmisest aastast ei toimunud loodust reostavate Hiina laternate taevasse saatmist.

Lendav arhitekt Andrus Kõresaar

Rahvusvahelisi auhindu võitnud mehele on omane mõelda raamist väljas, ühtlasi naudib ta suuri väljakutseid.

 

Arhitekt Andrus Kõresaare (40) unistuste projekt on lendav maja. Jah, et olekski maja, mille võid parkida, kuhu tahad, ja lennata nagu helikopteriga – sinna, kuhu hing ihkab.

Sellise leiutamiseni läheb ilmselt veel tublisti aega, aga kui vaadata juba tehtud töid ja tunnustusi – sageli koos partneri Raivo Kotovi või teistega –, siis ei tundugi mööda ilma põristav kodukene enam nii kättesaamatus kauguses. Olgu siinkohal mõned näited: Lennusadam Tallinnas – Euroopa Liidu ja Europa Nostra peapreemia 2013 vesilennukite angaaride taastamise eest; laudsepatöökoda Tallinnas Roseni 7 – Euroopa Liidu Mies van der Rohe arhitektuuripreemia 2009 finalist; Fahle Maja Tallinnas – valiti Londoni disainimuuseumi poolt 2007. aasta parimate arhitektuurilahenduste finaali.

«Kui keskkoolis matemaatikaülesandeid tehti, siis ma rohkem joonistasin vihikusse,» naerab Kõresaar, kes kasvas üles Viljandimaal Viiratsis. Lisaks kodukandi koolidele on ta tudeerinud Tallinna Kunstiakadeemias graafika erialal ning Šveitsis Luzernis graafilise disaini ja animatsiooni alal. Pärast aastakest Luzernis ütles Kõresaar aga sealsetele koolijuhtidele, et kardab maha jääda Tallinna elust ning tahab järele joosta oma kaaslastele, kes seal ägedaid asju teevad. Niisiis jõudis üks talent juba varakult tagasi kodumaale, enne kui keegi jõudis selleks suuremat kampaaniat korraldada.

 

Porgandid katusele

Lugusid on Kõresaarel palju. Võtame või esimese arhitektuuripääsukese, Eesti paviljoni Saksamaal Hannoveris. «Aasta oli siis 1999. Mina elasin veel kunstiakadeemia ühikas. Ühel hetkel tuli [Raivo] Kotov minu ukse taha jutuga, et tal on üks halb ja üks hea uudis.»

Kõresaar pärinud, et mis see halb on. «Saime teise koha,» vastanud Kotov. Teine koht aga teatavasti konkurssidel suurt midagi ei anna, sest reaalne ehitis valmib ikka võidutöö järgi. «Hea on aga see, et anti välja kaks teist kohta, sest žürii polnud endas kindel, ja nüüd lasevad meil edasi töötada,» öelnud siis Kotov.

Nii sündis paviljon, ja veel milline paviljon – porgandid katusel ja puha. EXPO maailmanäitus on pindalalt suur ja vaatemänguline, ühest otsast teise kõndimiseks kulus Hannoveris vähemalt tund – juhul kui kuhugi sisse ei keeranud ja unelema ei jäänud. Niisiis oli eestlastel tarvis kavalat nõu, kuidas pisikese rahva täitsa oma paviljon teiste seas pilkupüüdvaks teha.

«Esimene mõte oli, et meie paviljon võiks olla nii kõrge, kui lubatakse, ja peaks ise lehvitama ka, et välja paista,» räägib Kõresaar. «Porgandite idee sündis analüüsi tulemusena, see oli väga praktiline mõttekäik.»

Tuli idee kasutada lainete motiivi – üleval paviljoni katusel olgu kuusepuud, nagu vaadates merelt maale, metsale. Põranda alla said aga eestipärased paekivid, mis klaasi all lainetavalt liikusid. Kuuskedel seal taeva pool, 18 meetri kõrgusel katusel oli tarvis aga oma juurestik kuhugi paigutada, ja selleks sobisid praktilised koonused imehästi – need ei varjanud vaadet, nagu oleks juhtunud näiteks tünnide kasutamisel.

«Ja see, mis värvi koonused peavad olema, oli väga selge – oranži. Priit Pärna [animafilm] «Porgandite öö» oli just siis välja tulnud,» meenutab Kõresaar.

Oma büroo loomine

Pärast EXPOt polnud Kõresaarel ja Kotovil enam pääsu, neid kutsuti küll ühele, küll teisele arhitektuurikonkursile.

«Ei saa ju öelda, et me oleme nüüd äpumad kui varem – see oli kiire küpsemine väga kõrgel temperatuuril,» nendib Kõresaar, vihjates suurele edule Hannoveris, mis avas palju uksi. Mehed lõid büroo, mis kannab tänaseni nime KOKO. Nii nagu porgandite puhul paviljoni katusel, on ka siin tegu analüüsi tipuga: nimi on tuletatud mõlema arhitekti perekonnanime esitähtedest. Kuna KÕKO ei kõlaks kuigi hästi ja pealegi oleks see inglise keeles ikkagi KOKO, siis nii jäigi. «Ja Londoni loomaaias elas sel ajal gorilla nimega Koko, kes oli väga sümpaatne,» lisab Kõresaar naerdes veel ühe kaaluka argumendi. Muide, koostöö Kotoviga on nüüdseks kestnud juba üle 15 aasta.

Üks selle büroo lapsi on ka laudsepa töökoda Rotermanni kvartalis, mille ääres me juttu puhume. Vana tööstushoone katusel kõrgub kolm klaasjat tornikest – selline lahendus mõjub ootamatult. «Insenerid ütlesid, et kutid, nüüd te olete küll üle tulistanud,» meenutab arhitekt vastukaja, kui nad olid oma idee välja ladunud. Nimelt ei seisa sellised tornid niisama püsti. Mõtlesid siis kõikenäinud pead, mis nad mõtlesid, aga välja nuputasid – abinõu leiti juba paari nädala pärast. Nimelt paigutati tornide keskele jäigad sambad, mis ulatuvad maani ning sealt veel vaivundamendil 20 meetri sügavusele. Tüvikud on ruumilised, seal sees sõidavad nii liftid kui jooksevad trepid.

«Kogu maja aluseks on kahekorruseline vana laudsepa töökoda,» selgitab Kõresaar. «Seda projekti nuputades tuli meelde üks saksa fotograafide paar, Hilda ja Bernd Becher, kes käisid ringi mööda maailma ja tegid pilte puhastest vormidest üleüldises soustis, näiteks jahutustornidest tööstusmaastikul.» See olevat justkui passipilt mingist tööstusefektist, mainib Kõresaar. «Nad tulid mulle meelde ja inspireerisid tooma maja otsa tornid, mis on justkui teisest maailmast. Algul oli muinsuskaitse vormi suhtes skeptiline, aga tähendusliku võrdlusega muutus lahendus apetiitsemaks, selline omamoodi loominguline mäng.»

 

Põrinal Eesti kohal

Raha paneb rattad käima, ütleb vanasõna. Nii ka arhitektuuris – mida rohkem raha, seda enam võimalusi. Teisest küljest vaadates võib krabiseva paberi puudus olla aga hoopistükkis kasulik. «Kui raha on vähe, siis see tegelikult soodustab loomingulist lähenemist. Eestiski leidub palju hästi lustlikke, väikese eelarvega tehtud projekte,» räägib Kõresaar. Palju kiitust on saanud ka näiteks Lennusadam, mille ehitus sattus masuaega ja oli seega tegelikult väga kokkuhoidlik arendus. Sealt sai stardipaugu aga tema enda suur kirg ja hobi.

«Kui hakkasin tegelema Lennusadamaga, siis suhteliselt alguses pandi ekspositsioonis paika, milline ajalooline lennuk taastada. Kõige prominentsem tundus vesilennuk Short 184, aastast 1916. Oli ainult pilt sellest, aga mitte jooniseid, mille järgi teha,» kõneleb arhitekt. «Tegeledes angaaride ja vesilennuki taastaja otsimisega, tahtsin valdkonda süvitsi mõista ja läksin lennukooli,» lausus arhitekt, kellel kulus väikelennuki piloodi loa saamiseks kaks aastat. Nüüd lendab ta nädalas korra või paar – siis, kui on hädasti vaja.

«Kui päevad on tihedad, ilmad head ja päeval on vaja olla projektikoosolekul nii Hiiumaal kui Tartus, siis üle väikese Eesti põristada on väga mõnus,» mainib ta. Ja tõdeb, et kuigi arhitektuuri ülevalt ei paista, näeb see-eest tohutult metsi ja rabasid, Eestimaa ilu.

Kommenteerides oma eriala vaatevinklist pealinna üleüldist pilti, ütleb Kõresaar, et igas linnaosas on asju, mille üle rõõmu tunda. Ja samas potsatavat vahele ka päris palju lahendusi, mis pole kuigi tulevikku vaatavad või linnaruumi rikastavad. Oma büroos hindavad mehed aga igati innovatsiooni ja julgust mõelda teisiti. «Palju katsetame ka uute materjalidega, ja mida keskkonnasäästlikumad need on, seda parem,» lausus Kõresaar, kelle enda lemmik on must metall – töötlemata ja naturaalse tekstuuriga. «Üritame iga kord teha ka midagi teistmoodi, mitte jääda ühe käekirja või lahenduse vangi.»

Arhitekt ise elab Fahle majas – ilmselt ühes kiidetumas ja laidetumas hoones kogu Eestis, kui mitte kaugemal. Selle tegemise aluseks oligi soov niisuguses kohas elada: nii sai vana tööstushoone projekteerimise käigus peale klaasist korrused. Kõresaar tõdeb, et pärast hoone valmimist ta üldjuhul enam ei vaata, et kas midagi oleks võinud ehitise juures teisiti teha. «Mõte on ka hõivatud uute projektidega, polegi aega detailide pärast põdeda.» Eri järgus projekte on KOKOs praegu päris mitu.

Sel aastal said Kõresaar ja Kotov noore arhitekti preemia, mida üle andes nentis president Toomas Hendrik Ilves, et tunnustuse tõid eelkõige julged ja raamist väljas olevad ideed.

«Innovatsiooni eest ma seisan küll,» kinnitab Kõresaar. Ja lisab, et Eesti võiks olla esimene riik, kus suurtes linnades liiguvad isesõitvad autod.

Galerii: täna süttisid muinastulede öö lõkked

Täna õhtul päikseloojangul süttisid Eestimaa randades sajad lõkked, et tähistada muinastulede ööd.

Postimees ootab lugejatelt fotosid muinastulede lõketest!

--------------------------------------------------------------------------

Muinastulede öö keskendub suures osas Läänemerele. Sellega seoses paneb korraldusmeeskond kõigile lõkketegijatele südamele, et laupäeva õhtul oleks inimtegevuse jälg randades võimalikult väike.

«Eelkõige soovime, et lõkkeõhtul ei heidetaks loodusesse taevalaternaid ja välditaks ilutulestikku. Eriti palume neist keskkonda saastavatest tegevustest loobuda suurürituste korraldajatel nii Pärnu rannas, Vääna-Jõesuu mereäärsel rokifestivalil, Kloogarannas kui ka Tallinna linna rannaaladel ja mujal suurte lõkete juures,» selgitas MTÜ Tuleranda eestvedaja Mairold Vaik. Ta lisas, et muinastulede öö eesmärk on lõkke ääres positiivsete mõtete jagamine ning kärarikkad ja loodust häirivad tegevused ei ole sel õhtul teretulnud.

Sel korral on muinastulede öö teemaks Eesti riigi tulevikule mõtlemine ning üheskoos unistamine. Muinastulede öö meeskond kutsub kõiki Eesti tulevikuloo üle arutlema ja vestlusringis sündinud unistusi ka kirja panema. Eesti Tulevikulood on augustist novembrini toimuv aruteluperiood, mil vahetatakse mõtteid Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Lugude kogumise eesmärgiks on arendada arutelukultuuri Eestis, algatada uusi ühiskonna jaoks kasulikke ettevõtmisi ning tuua kokku erinevad ideed, inimesed ja unistused.

Ilmaprognoosi kohaselt soosib nädalavahetusel üheskoos lõkete ääres mõtisklemist ja Eesti tulevikust unistamist pilves selgimistega ning enamjaolt mahe ilm. Arvestada tasub aga sellega, et osades randades puhub tugevam tuul ja meri on rahutu, kuid hilisõhtuks tuulekiirus väheneb. Laupäeval loojub päike umbes kell 20.30.

Veebilehe muinastuled.ee andmetel on tänase seisuga registreeritud pea 300 lõket, mis toob kokku 17 000 inimest. Korraldajate sõnul on viimaste aastate kogemus näidanud, et järgnevate päevade jooksul osalejate ning lõkete arv kahekordistub.

MTÜ Tuleranda eestvedamisel kutsutakse inimesi randades lõkkeid süütama juba seitsmendat korda. Muistsel ajal süüdati lõkked teadete edastamiseks kaugete vahemaade taha või tee näitamiseks merelolijatele. Kaasaegsete rannalõkete süütamise traditsioon sai üheaegselt alguse Eestis ja Soomes rohkem kui 20 aastat tagasi ja lõkkeüritust hakati kutsuma muinastulede ööks.

Rohkem infot Muinastulede öö kohta SIIT!

 

Eesti firma pommitab rootslasi eksitavate kirjadega

Viljandimaal Karksis registreeritud ettevõte Bolagsupplysningen OÜ saadab Rootsi ettevõtjatele kirju, mis sarnanevad Rootsi äriregistri korrespondentsiga. Kirjale vastamise järel saab ettevõtja 4800 Rootsi krooni (500 eurot) suuruse arve.

Rootsi õhtuleht Expressen kirjutab Göteborgi ettevõtjast Ragnhild Larssonist, kes ühena paljudest rootslastest on saanud Bolagsupplysningenilt kirja, mis pakub ettevõtte andmete värskendamist portaalis bolagsupplysningen.se. Larssoni eksitas nii nime sarnasus - bolagsupplysningen tähendab rootsi keeles firmateateid, äriregister on bolagsverket - kui ka kirja ja sel oleva logo sarnanemine Rootsi äriregistri teadetele.

«Saatsin neile nõutud info, sest arvasin, et äriregister tahab andmeid värskendada,» ütles Larsson ajalehele. «Mõne päeva pärast sain arve 4800 kroonile.»

Alles arve saamisel taipas rootslane, et tegu on hoopiski Eestis registreeritud firmaga. Ta vaidlustas arve ega pidanud seda lõpuks maksma, kuid tahab hoiatada teisi sama kogemuse eest.

«Kellegi äriplaan on inimesi lollitada. See on kurb.»

«Sellega tegelemine võttis mult mitu tundi. Selle peale saab väga vihaseks. Kellegi äriplaan on inimesi lollitada. See on kurb,» ütles Larsson.

Pettustega tegeleva osakonna juht Göteborgi politseis Magnus Lindegren ütles Expressenile, et politsei on saanud viimasel ajal Lääne-Rootsist mitmeid sarnaseid avaldusi. «Mida see firma teeb, on see, et ta saadab ettevõtjatele täitmiseks vormi, kus on kirjas, et tegu on telefonikataloogiga ja andmeid tuleb värskendada. Aga väikses kirjas seisab, et paberi ärasaatmise peale tuleb arve.»

Lindegreni sõnul on seda väikest kirja halvasti näha. «See on petlik tekst, kirjast pole aru saada, et sellele vastamine maksab,» ütles ta.

«Me ei ole alustanud uurimist, sest see kestab juba mõnda aega ning ettevõte on registreeritud Eestis, me ei saa midagi teha,» lisas Lindegren.

Expressenile ütles ettevõtte juht Ingrid Ilsjan, et inimesed peaksid lugema peent kirja. «Inimesed peaksid varuma aega, et lugeda, mis me kirjutanud oleme. Kui inimesed loevad teksti korralikult, seda ei juhtu. Aga kui viga juhtub, võib meiega kontakteeruda, et võiksime lahenduse leida,» ütles ta.

Väikeettevõtjatele suunatud äriajakiri Driva Eget on Bolagsupplysningenist korduvalt kirjutanud, viimati tänavu kevadel. Ajakiri tõi näiteks Bengt Sellmani, ettevõtja Ängelholmist, kes saatis täidetud vormi ära oktoobris ja sai veebruaris üllatuslikult arve. Sellman vaidlustas arve.

Driva Eget märgib, et alates esimesest korrast, kui Bolagsupplysningenist kirjutati, on ettevõte muutnud oma vormi ja seal oleva teksti sõnastust, nii et uus vorm ei ole pealtnäha enam nii eksitav. Samas on seda aga eksimuse korral ka raskem vaidlustada, märgib ajakirjas ekspert Anders Nyman.

Rootsi kaubanduskoja Svensk Handel hoiatusnimekirjas on Bolagsupplysningen juba aasta aega. Seega ei maksa ettevõtjatel arve tasumisest keeldumise korral karta, et võlg antakse üle kogumiseks inkassofirmale. Nymani sõnul filtreerivad Rootsi inkassofirmad Svensk Handeli hoiatusnimekirjas olevate ettevõtete arved välja.

Driva Eget tõi näiteks Bolagsupplysningeniga sarnase ettevõtte, mille nimi on Nummerupplysningen OÜ. Sarnast skeemi kasutanud Nummerupplysningen käis Rootsis kaks korda kohut arve tasumisest keeldunud ärimeestega ning kaotas mõlemal korral.

Bolagsupplysningen OÜ on asutatud tunamullu juulis, selle juhatuse liige on äriregistri andmetel Ingrid Ilsjan ja ainus omanik Eve Tiit. Ilsjanile kuuluvad veel osaühingud Nord Faktura, Yhtiörekisteri (Soome keeles firmaregister) ja Servicesentralen ning aktsiaselts Bedriftsinformasjon. Kahasse omavad Tiit ja Ilsjan ettevõtet ESB Inkasso OÜ. Svensk Handeli andmeil tegelevad Bolagsupplysningeni arvete kogumisega teiste seas ka Nord Faktura ja ESB Inkasso.

Osade ettevõtete registreerimisaadress on Tallinnas Narva mnt 5, milliselt aadressilt saadetakse Svensk Handeli teatel ka Bolagupplysningeni arveid.

Svensk Handeli kodulehel on Bolagsupplysningeni artikli juures üle tuhande kommentaari, peamiselt ettevõtte kirjadega eksiteele juhitud inimestelt. Seal soovitatakse ka muu hulgas Eesti politseile avalduse tegemist.

Vaata Bolagsupplysningen OÜ saadetud kirja ja kirjale vastamise järel saadetud arvet.

EL kavatseb suurendada isiku- ja pagasikontrollide arvu rongiliikluses

Euroopa Liidu üheksa riigi sise- ja transpordiministrid jõudsid kokkuleppele suurendada rongides ja raudteejaamades isiku- ja pagasikontrollide arvu, ütles Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve laupäeval.

Cazeneuve'i sõnul soovivad ministrid reisijate isiku- ja pagasikontrollide arvu suurendamise kõrval tähtsamates raudteejaamades viia sisse nimeliste piletite süsteemi kontinendi tähtsamatel rongiliinidel, samuti soovitakse Euroopa Komisjonilt relvaseaduste karmistamist.

Prantsuse siseministri sõnul hakatakse kontrolle läbi viima «kõikjal, kus vaja».

Ta kutsus ELi Schengeni tsooni riikide vahel paremale luure- ja julgeolekukoostööle.

ELi sise- ja transpordiministrid kogunesid laupäeval erakorralisele kohtumisele, reageerides eelmisel reedel Amsterdami-Pariisi rongis aset leidnud vahejuhtumile, mil rühmal ameeriklastel ja ühel britil õnnestus kahjutuks teha rongis veresauna korraldamist plaaninud relvastatud Maroko kodanik.

Viljandimaal avastati seakatk 15 seal

Sigade Aafrika katk diagnoositi Viljandimaal asuvas 15 seaga farmis.

Veterinaar- ja toiduamet kinnitas täna sigade Aafrika katku diagnoosi Viljandimaal Viljandi vallas seafarmis, kus peetakse 15 siga.

Kõik sead hukatakse, korjused hävitatakse.

Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja ütles Postimehele, et enne seakatku laialdast levimist oli Eestis kodusigu 371 000 ringis. Esimesed sigade Aafrika katku leiud kodusigadel avastati juuli keskpaigas Viljandimaal kahes farmis ja ühes Valgamaa majapidamises. Nüüdseks on seakatku tõttu hukatud või hukkamisele minemas umbes 15 000 kodusiga.

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ja ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100 protsenti loomadest).

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Tsahkna kiri erakonnakaaslastele: Keskerakonna juhtimisel on käivitunud manöövrid praeguse valitsuskoalitsiooni puruks löömiseks

«On selge, et Keskerakonna juhtimisel on käivitunud manöövrid praeguse valitsuskoalitsiooni puruks löömiseks,» märkis Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna ühene oma mõtetest oma kirjas erakonnakaaslastele.

Postimees avaldab Tsahkna kirja täiesmahus:

Head aatekaaslased!

Viimane nädal on olnud sündmusterohke. Avalikkust raputas Eesti seni üks suurimaid korruptsiooniskandaale Tallinna Sadamas. Kui sügavale see välja viib, peab näitama uurimine, kuid on selge, et riigi strateegilises ettevõttes on aastaid korruptiivselt toimetatud.

Riigi usaldusväärsuse huvides peab tõde tulema avalikuks ja leidma ka vastutajad. Poliitiline kraaklemine kahe tänase majandusministri vahel ei aita sellele kaasa. Meie erakond on aastaid saanud kriitika osaliseks, et politseile tagada võimekus tegeleda suuremates omavalitsustes ja ka riigi äriühingutes korruptsioonivastase võitlusega. Tulemused on täna käes. Oleme teinud ka oma ettepanekud riigi omanikupoliitika muutmiseks, et tagada kompetentne ja läbipaistev kontroll riigi strateegiliste ettevõtete juhtimise üle. Need ettepanekud tuleb ellu viia.

Kaks kuud kestnud saaga koalitsioonilepingu täiendamise teemal saab oma lõpu homme sotsiaaldemokraatide volikogul. Viimaste nädalate jooksul olen korduvalt pidanud läbirääkimisi meie valitsuspartnerite esimeestega, mille tulemusel oleme kokku leppinud valitsusliidu tegevuskava täiendustes.

Meie majandus on hangumas. See on tõsine diagnoos, mis eeldab kiireid ja karme samme. Selleks on vaja valitsusliidu reformijulgust. Meid ei ole vaja valitsusse selleks, et lihtsalt riigi toimimist administreerida. On vaja julgust otsustada. Lähtusin läbirääkimistel sellest, et valitsus oleks võimeline ellu viima vajalikud reformid põhimõttel «vähem riiki, rohkem ettevõtlust».

Haldusreformi poliitilises sisus saavutasime kokkuleppe, mille tulemusel tekkivad omavalitsused oleksid iseseisva majandusvõimekusega ja ettevõtluse konkurentsivõimet arendavad keskused üle Eesti.

Märkimisväärne on ka kokkulepe õpetajate palkade tõstmiseks 120 protsendile keskmisest palgast. See on prioriteet, mille eest oleme aastaid seisnud. Samuti leppisime kokku piima- ja lihatootmisega tegelevate põllumeeste toetusmeetmetes läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse.

Eraldi toon välja demokraatia tugevdamise. Peame kehtestama Riigikogu valimistel ka riigi tasemel avatud nimekirjad ning selles küsimuses on meil sotsiaaldemokraatidega ühine meel.

Lisan oma kirjale ka kolme esimehe kokkuleppe, et saaksite sellega tutvuda.

Kolme erakonna esimehe kokkulepe on sõlmitud sotsiaaldemokraatide ettepanekuid arvestades ja minu hinnangul on siin piisavalt sisu, et sotsid saaksid kiita heaks oma esimehe jõupingutused.

Küsimus on aga selles, mis on tegelik eesmärk.

On selge, et Keskerakonna juhtimisel on käivitunud manöövrid praeguse valitsuskoalitsiooni puruks löömiseks ja poliitilise ebastabiilsuse tekitamiseks. Just poliitiline ebastabiilsus ja erakondlikud poliitmängud on see, mida Eesti praeguses julgeoleku olukorras kõige vähem vajab.

Meie ees seisavad iga päev väljakutsed seoses Venemaa agressiivse käitumisega aga ka Euroopat tabanud massilise sisserände ohjeldamisega. Euroopa on muutumas ja meie ülesanne on tagada Eestile sisult isamaaline valitsus. Ilma meieta aga isamaalist valitsust ei ole võimalik moodustada.

Seda hämmastavam on, et uut kvaliteeti lubanud erakonnad on üksteise järel alustanud Poska tänaval läbirääkimisi Edgar Savisaarega. Mehega, kellel on leping Ukrainat sõjaliselt okupeeriva Venemaa juhi Putiniga. Ja seda ajal, kui Putin on Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva eelõhtul justiitsroima tulemusel mõistnud 15 aastaks vangi Eesti kodaniku Eston Kohvri. Minu jaoks on selles tegevuses vastuolu sõnades väljendatavate väärtuste ja tegelike tegude vahel.

Head sõbrad! Suvi saab läbi ja toimekas sügis seisab ees. Meil lasub vastutus Eesti kestmise ja arengu eest. Olen suve jooksul teinud Eestile ringi peale ja saanud kokku meie inimestega kõikides piirkondades. Need kohtumised on andnud mulle veendumuse, et me oleme võimelised seda vastutust kandma. Täna läidetakse muinastulede öös rannikul sadu lõkkeid ja arutatakse Eesti tuleviku üle. Eesti tulevik kujundatakse täna.

Margus Tsahkna

Esimees

Kolme esimehe sõnastatud ühised ettepanekud SDE ettepanekute alusel:

Täiendame valitsuse tööplaani järgmiste punktidega, määrates igale punktile konkreetse(d) vastutaja(d) ja tähtaja:

- Tõsta õpetajate palk 120 protsendini keskmisest palgast.

- Tõsta ettevõtete (kaasa arvatud FIE-de) maksuvaba käibe piirmäära 25 000 euroni.

 - Kaasajastada riigihangete süsteem, mis tagaks väikestele- ja keskmistele ettevõtetele ka maapiirkondades parema ligipääsu avaliku sektori tellimustele. Seame eesmärgiks, et aastaks 2018 on e-hangete osakaal 100 protsenti.

- Seadustega tuleb sätestada külavanemate õigused ja kohustused.

- Seada sihiks tuua igasse maakonda vähemalt üks riigiasutus. Selleks peavad ministeeriumid tegema oma haldusala analüüsi, mis järel valitsuse kabinetinõupidamisel otsustakse, kas ja millised asutused ning millises osas võiksid kolida Tallinnast välja.

 

- Luua võimalused 3000 keskvalitsuse töötaja kaugtööks. Antud punkti tuleks vaadata koos  eelmise punktiga (ministeeriumid esitavad oma haldusala ettepanekud valitsusele). 

- Jätkata riigihaldusministri alustatud tegevustega: teha põhjalik riigiaudit ja korrastada riigihaldust, et tagada avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning kulude kokkuhoid.

- Toetame riigiasutuste ja riigi asutatud sihtasutuste kasutuses olevate sõiduautode ühishankeid eesmärgiga hoida kokku maksumaksja raha (hangete konsolideerimine viiakse Riigi Tugiteenuste Keskusse).

- Tagada igale maal elavale perekonnale mõistliku hinnaga kommunikatsioonid (elekter, kiire internet ja korralikud sõiduteed), luues selleks vajalikud täiendavad toetusmehhanismid (niinimetatud viimase kilomeetri toetus).

- Kohaliku demokraatia tugevdamiseks sätestada seaduses linnaosade õigused ja analüüsime pealinna seaduse otstarbekust. 

- Lahendame üliõpilasele ravikindlustuse tagamise kitsaskohad, sh immatrikuleeritud ajateenijad, kes peale ajateenistuse lõppu, aga enne ülikooliaasta algust ei oma ravikindlustust.

- Tagame Eestis kõrgkooli lõpetanud välismaalastele elamis- ja tööluba.

- Loome  põllumajandusettevõtetele MESi baasil finantsinstrumendi, et konkreetse sektori kriisi korral oleks võimalik paindlikult soodustingimustel laenusid väljastada. 

Jätkame haldusreformi kavandamisel valitsusliidu leppes toodud üldpõhimõtetega, täiendades neid järgmiselt:

- Sõnastada 1. novembriks objektiivselt mõõdetavad kriteeriumid omavalitsuse miinimumsuuruseks lähtudes omavalitsuste ülesannete täitmiseks vajalikust võimekusest. Pidada võimalikuks erandite tegemist seal, kus see geograafiliselt või demograafiliselt põhjendatud. 

- Kahekordse liitumistoetuse maksmisel lähtuda eesmärgist, et liitumise tulemusel moodustuv omavalitsus vastab kokkulepitud kriteeriumitele. 

- Pidada vajalikuks omavalitsuste koostöö tugevdamist maakonnatasandi ülesannete täitmiseks, luues selleks igasse maakonda horisontaalset koordineerimist võimaldava ühendasutuse. Seada sihiks omavalitsuslike ülesannete üleandmine maavalitsustelt ühendasutustele (või - piisava suuruse ja võimekuse korral - omavalitsustele).

- Vaadata haldusreformi käigus läbi tasandusfondi jaotamise valem ning vähendada valemi töökohtade loomist ja maksutulude kasvatamist demotiveerivat mõju.

- Pidada vajalikuks tasandusfondi kogumahu suurendamist.

- Analüüsida võimalusi KOVide fiskaalautonoomia suurendamiseks läbi kohalike maksude kehtestamise õiguste laiendamise.

- Analüüsime võimalusi valimisreklaami mahu piiramiseks meediumite lõikes.

- Otsime ühiselt võimalusi tõsta tulumaksuvaba miinimumi kokkulepitust kiiremas tempos.

 

Küsitlus: Keskerakonna toetus on jätkuvalt suurim, Reform pööras languse tõusuks

Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud ja Turu-uuringute ASi läbi viidud ligi 1000 vastajaga küsitlusest selgus, et augustis oli jätkuvalt kõige suurem toetus Keskerakonnal, keda toetas 29 protsenti vastanutest.

Reformierakonnal oli augustis toetajaid 21 protsenti, mis tähendab, et kevadise valimisvõidu järel langema hakanud ja juunis 16 protsendile kukkunud peaministripartei toetus on hakanud taastuma, vahendas ERR Uudised.

Sotsiaaldemokraatide toetus 14 protsenti on küll ligikaudu sama suur, kui kevadistel valimistel, kuid võrreldes juunikuu 18 protsendiga selgelt vähenenud.

Juunis veel 15 protsendilist toetust nautinud Vabaerakonda toetas sel kuul 11 protsenti, mis on nüüd sisuliselt võrdne Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL).

IRLi toetas augustis 10 ja Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 7 protsenti küsitlusele vastanutest.

Riigikogu valimised võitis Reformierakond, kes kogus 27,7 protsenti häältest, Keskerakond pälvis 24,8, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15,2 ja Isamaa ja Res Publica Liit 13,7 protsenti häältest. Vabaerakonda toetas 8,7 ja EKRE-t 8,1 protsenti hääletanutest.

Soomest tagasi koliva pere lapsi ei tahetud vallakooli vastu võtta

Aastaid Soomes elanud perekond Loonurme sattus Eestisse tagasi kolimisel ootamatu takistuse ette: napilt enne õppeaasta algust anti neile märku, et kui vanemad end vallaelanikuks ei registreeri, ei pruugi laste koolisaamine olla võimalik.

Aasta tagasi kajastas Postimees Natalja Loonurme pere vaidlust Kiili valla vee-ettevõttega, kes sulges nende kodus vee ja kanalisatsiooni ning nõudis suurt summa tehtud liitumise eest (vt artiklit siit). Vaidluse ajaks kolis pere Soome. Praeguseks on aastatepikkune kohtutee lõppenud, perekond sai ettevõttelt hüvitise ja vee oma Kiili vallas asuvasse majja sisse. «Nüüd oleme kolimas tagasi Eestisse, kuid algamas uus saaga ehk «Kiili valla kättemaks»,» ütles Natalja Loonurme.

Nimelt uuris perekond juba juunikuus Kiili gümnaasiumi direktorilt, kes on ühtlasi ka Kiili vallavolikogu esimees, kas lapsed koolis koha saaksid. «Siis kohtus direktor kogu meie perega ja kinnitas, et saavad. Ta võttis laste dokumendid vastu, seletas viisakalt ja pakkus, et kohtume enne kooli algust augusti viimasel nädalal, seekord juba õppealajuhataja ja klassiõpetajatega, et me saaksime kogu vajaliku info kätte.»  

«Paanika vallavalitsuses algas aga augustikuu keskel, kui registreerisime laste elukoha Kiili valda. Mina ja abikaasa oleme veel mõlemad Helsingisse registreeritud, sest tema töötab seal, minul aga läheb umbes kuu aega, et saada Soomest kätte kõik vajalikud dokumendid,» rääkis Loonurme.

Ta leidis, et see ei ole antud juhul ka väga oluline, sest inimesel võibki olla mitu kodu ja on tema enda otsustada, millist neist elukohaks registreerida. Seevastu vallaametnikud on mitu korda helistanud ja väljendanud selle üle nördimust. «Helistas ka Kiili sotsiaaltöötaja, kes muretses «üksinda elavate laste» pärast,» imestas Loonurme. «Ei mäleta, et ükski vallaametnik oleks meie laste käekäigu üle huvi tundnud siis, kui me ilma vee ja kanalisatsioonita majas elasime,» muigas naine. Ta seletas olukorda ja palus vallaametnikel probleemide puhul neile kirjutada.

Esmaspäeval käis vanem tütar koolis kohal ja sai kätte uue õppeaasta õpikud. Kui aga ema küsis direktorilt kirja teel, millal võiks kohtumine õpetajatega toimuda, algas Loonurme sõnul «tsirkus»: ehkki koolidirektor andis küll teada, millistesse klassidesse tütred paigutatud on, märkis ta, et peab kummaliseks olukorda, kus vanemad on Soome elanikud ja lapsed käivad koolis Eestis. Ta tundis huvi, kes on volitatud laste eest vastutama ning viitas eetilisele probleemile, et Loonurmede laste hariduse eest tasuvad teised maksumaksjad.

«Seega, võtame Teie lapsed kohe vastu, kui olete end Kiili valda registreerinud. Oleme Teid n-ö ootelehele pannud ja teavitanud, missugustes klassides ja klassijuhatajatega Teie lapsed õppima hakkavad,» kirjutas Kiili gümnaasiumi direktor Mihkel Rebane Loonurmele teisipäeval, mil kooliaasta alguseni jäänud vaid nädal.

«Ühesõnaga ei soovi Kiili gümnaasiumi direktor meie lapsi enam kooli vastu võtta,» järeldas ema direktori vastusest. «Samas tahan rõhutada, et ei ole ühtegi seaduspügalat, mis keelaks laste elukohta registreerida eraldi vanematest. Ja registripidamine, samamoodi nagu tulumaksubaasi suurendamine, ei ole ju koolidirektori mure,» leidis Loonurme. Selle otsuse aluseks olevale konkreetsele seadusesättele viidet küsides sai naine vastuse, et ametlik vastus vormistatakse kolme tööpäeva jooksul.

Seepeale võttis Loonurme ühendust Tallinna Soome kooliga ning kuigi kooliaasta on neil juba alanud, võeti tüdrukud sinna vastu. Kui lapsed olid juba sinna kooli registreeritud, sai Loonurme ootamatult Kiili koolist samuti vastuse, et lapsed on sinnagi vastu võetud. «Nii et otsusele panna lapsed «ootelehele» ja mitte kooli vastu võtta, põhjendust me ei saanudki. Sest vett pidavat põhjendust ei saagi olla,» arvas Loonurme.

Neljapäeval oli Loonurme tütardel Tallinna Soome koolis juba esimene koolipäev. Kõik justkui olekski korras, ometi on Loonurme pettunud. «Kindlasti ei ole me esimesed ja kahjuks vist mitte ka viimased «süsteemi ohvrid». «Süsteemiks» on veider olukord, kus omavalitsustes istutakse korraga mitme tooli peal. Rääkimata huvide konfliktidest, unustavad ametnikud sootuks, mis rollis nad parajasti on, mis on nende vastutusala, õigused ja kohustused,» oli Loonurme nördinud.

Koolidirektor: otsustasin laste huvist lähtudes

Kiili gümnaasiumi direktor Mihkel Rebane selgitas, et selle nädala algu andis ta Loonurmele teada, et on lapsed paigutanud 3. ja 5. klassi. Samal ajal jõudis temani info vallavalitsuses tõstatatud probleemist, et naine keeldus ennast sisse kirjutamast ja registreeris elanikuks vaid lapsed. «See on Eestis paraku sage teema, et inimene valib, kus registris on tal kasulikum olla. Minu jaoks oli see üllatus, et register lubab üldse selliseid toiminguid teha ja ainult lapsi sisse kirjutada,» ütles Rebane.

«Minul tekkis küsimus, kes laste hooldaja on, kui nad ise siin ei ela? Loonurme ütles, et elame siin-seal, hooldajat ei vaja. Minul koolijuhina on aga vastutus, sest laste lugusid on meil igasuguseid,» sõnas Rebane.

«Võib-olla tõesti pole see minu asi öelda, aga inimene ei aktsepteerinud, et see pole kooli võtmise või mittevõtmise küsimus, vaid eetiline probleem, et tema oma maksudega ei toeta lastele hariduse andmist vaid laseb seda teha teiste inimeste raha eest,» imestas Rebane.

Direktor osutas, et kuna vallavalitsus koolipidajana ütles talle, et ainult lapsi sisse kirjutada ei tohi ja see muudetakse ära, tekkis tal segadus, kuidas tema käituma peab. «Võtsin endale aega ja lubasin Loonurmele kolme päeva jooksul vastuse anda,» ütles Rebane. Tegelikult jõudis ta juba järgmisel päeval seisukohale, et kool peab otsuse tegema laste huvides, ning teatas Loonurmele, et lapsed on nimetatud klassidesse vastu võetud.

Selline kirjavahetus koolidirektori ja lapsevanema oli võtnud aega kolm päeva.

«Seepeale ütles Natalja Loonurme, et nemad meie kooli ei tule, võtavad paberid välja ja edaspidi kõneleme ainult läbi ajakirjanduse või haridusministeeriumi,» nentis Rebane. «Reede hommikul võttis ta välja paberid ja loodetavasti tõi tagasi ka õpikud.»

Rebane lausus, et siiski ei oska endal süüd näha. «Võtsin endale aega, et segane olukord selgeks teha, kas ma tohin lapsed vastu võtta või ei tohi. Koolipidaja [kohalik omavalitsus – toim.] on see, kes ütleb.» Rebase sõnul pole vallavalitsuses vaidlus sel teemal ilmselt veel praegugi lõppenud. «Ma pidin otsuse langetama, et see venima ei jääks.»

Rebane mõistab, et hoolimata tema püüdlustest Loonurme tema koolipapaliku näpuviibutuse peale ilmselt solvus ega soovi enam nende kooli lapsi panna. «Nemad keelduvad end Kiili valda registreerimast, ehkki nad on ammu elanud kord siin, kord Soomes. Ei ole minu asi hinnata, mis vägikaigast nad vallavalitsusega veavad. Mina  koolijuhina lähtusin sellest, et vald võib vaielda, aga lapsed tuleb vastu võtta. Meie võtame kõik valla lapsed vastu ja kedagi ukselt ära ei saada.»

«Kuigi ma leian, et see pole normaalne olukord ja mul ei ole veendumust, et laste hooldamine on tagatud,» märkis ta. «Vanemad ei kujuta ette, kui paljude selliste segaste lugudega me päevast päeva tegeleme. Meil on vaja selgust saada, kes vastutab, kes vastu tuleb, kui midagi juhtub... Ütlus, et keegi on ikka alati ka kodus, ei ole rahuldav,» sõnas ta.

Tartu loomemajanduskeskusest alguse saanud disainipood kolib Antoniuse õuele

Tartu loomemajanduskeskusest tuule tiibadesse saanud Eesti disaini pop-up-kauplus Di5ain kolib sügisel Antoniuse õue ruumidesse.

Tartu loomemajanduskeskuse juhi Reigo Kuivjõgi sõnul võtsid ostjad Tartu Kaubamajas aastase eriprojekti raames tegutsenud ajutise kaupluse väga soojalt vastu, mis andiski mõtte pärast projekti lõppu jätkata poe pidamist Antoniuse õuel. Viimane on tuntud kui Tartu kunsti-, käsitöö- ja kultuurikeskus, kus tartlased on harjunud käima nii muusikat kuulamas, teatrit nautimas kui ka kohalikku käsitööd ja disaini uudistamas.

«Tartu Kaubamajas on pop-up-kauplus viimast päeva avatud 1. septembril ning uude asukohta ootame kõiki disainisõpru külla juba 1. oktoobrist. Samuti on endiselt kõik huvilised oodatud Tartu loomemajanduskeskusesse Kalevi tänaval, kus on võimalik lisaks disaini soetamisele ka koolitustel ja õpitubades osaleda,» vahendas Tartu linnavalitsus BNS-ile Kuivjõgi sõnu.

«Tartu loomemajanduskeskus on olnud meie pikaajaline ja hea koostööpartner, kellega koostöös on tehtud aastate jooksul mitmeid vahvaid projekte – plaanime kindlasti koostöö ja eriprojektidega ka tulevikus jätkata,» ütles Tartu Kaubamaja keskuse tegevjuht Marju Jeedas.

Eakas naine sai tagurdavalt autolt löögi

Narvas sai eile keskpäeva vigastada tagurdavalt autolt löögi saanud eakas naine.

39-aastane Deniss ei veendunud kell 12.15 Kangelaste tänav 29 maja juures enne liikumise alustamist selle ohutuses ja tagurdas otsa 78-aastasele Elfriidele.

Kiirabi toimetas naise Narva haiglasse, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Bensiinijaama tankurit ramminud roolijoodik lõpetas kraavis

Järvamaal Mäos rammis joobes juht täna öösel bensiinijaamas tankurit ja taksot ning lõhkus seejärel põgenedes kraavis oma auto.

Politsei sai kella 2.30 ajal teate, et Mäo Statoili bensiinijaamas põhjustas Audi 80 juht liiklusõnnetuse.

Vastu tankurit ja taksot sõitnud 18-aastane Morten lahkus pärast liiklusõnnetust sündmuskohalt. Paide poole liikunud noormees sõitis enne neljarealist teed muru peale ja tahtis siis läbi kraavi tagasi teele saada, kuid lõhkus hoopis oma auto ära.

Vastu kraavi põhja maandudes oli kokkupõrge nii tugev, et Audil purunes esimene ots ja turvapadi läks lahti.

Morten oli alkoholi tarvitamise tunnustega ning tema suhtes alustati väärteomenetlust. Politseinikud toimetasid noormehe Paide politseijaoskonda, avariilise sõiduki viis sündmuskohalt minema treilerauto.

Politsei tabas 16 joobes juhti

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 16 joobes juhti.

 

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja teatel olid kõik 16 tabatud juhti alkoholi tarvitamistunnustega.

Kui juht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahviga, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Kui juht on narkojoobes või vähemalt 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda karistada kriminaalkorras kas rahalise karistusega 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastase vangistusega.

Lisakaristusena võib kohus võtta sel juhul juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab kohus konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Fotod: kõva mees pani peldiku pikali

Pärnus pannakse pidu ja katsutakse jõudu, kuid nüüd on kellelgi olnud nii kange häda, et ta on pannud suure punnitamisega pikali Jaansoni rajal oleva tervisesõprade WC.

Loodetavasti läheb see korraliku „kangi“ maha saanu tagasi ja paneb putka uuesti püsti. Palju see punnitus ikka jõudu võtab.

Seniks tuleb vist korralikel hädalistel kükitada augul ja loota et sellise isikliku tegevuse käigus mõni tuttav mööda ei lähe.  

Maailm on ju kirju!

Kui keegi juhtus seda õõvastavat, vetsu teotavat tegu pealt nägema, võiks sellest teada anda meiliaadressil online@parnupostimees.ee ja aitame siis panna peldikuahistaja häbiposti.

Üle katuse rullunud auto juht põgenes

Tallinnas Majaka tänaval sõitis täna öösel auto vastu äärekive ja paiskus üle katuse, sõiduki juht põgenes sündmuskohalt.

Volkswagen Bora kaldus täna öösel kella 2 paiku remondis oleval Majaka tänaval teelt välja vastu äärekive ja paiskus katusele.

Politsei sündmuskohale jõudes oli sõiduki juht kadunud. Politseinikud üritasid juhti ümbruskonnast leida, kasutades selleks jälituskoerte abi, kuid ta jäi tabamata.

Paadunud liiklushuligaan jääb trellide taha

Kolmapäeva hilisõhtul läbi kolme maakonna politsei eest põgenenud 25aastane Maario ei pääsenud eile õhtul vabadusse, sest prokuratuur esitas kohtule taotluse mehe vahistamiseks eeluurimise ajaks ja kohus rahuldas selle taotluse. 

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina ütles, et tegemist on korduvalt karistatud inimesega, kelle puhul on alust arvata, et ta võib vabaduses jätkuvalt süütegusid toime panna. 
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi Jõgeva politsei.
Türil elav Maario põgenes kolmapäeva õhtul Audi A6-ga politsei eest üle tunni aja. Tagaajamine toimus Tartu-, Jõgeva- ja Järvamaal ning kiirused kasvasid üle 200 kilomeetri tunnis. 
Samamoodi põgenes Maario politsei eest ka veebruaris.

Mehele otsa sõitnud auto juht põgenes sündmuskohalt

Tallinnas sõitis eile õhtul auto otsa teed ületanud jalakäijale ja põgenes seejärel sündmuskohalt.

Õnnetus juhtus kell 21.54 Tartu maantee 76 maja juures, kus 55-aastane Andrei ületas teed väljaspool ülekäigurada ja sai löögi Audi A6lt, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Sõiduk lahkus sündmuskohalt. Kiirabi toimetas jalakäija Ida-Tallinna keskhaiglasse.

Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel. Politsei palub õnnetuse pealtnägijatel helistada politsei kliendiinfo telefonil 612 3000 või saata e-kiri aadressile pohja.lmt@politsei.ee.

Tallinna linnahalli juures leidis aset massikaklus

Tallinnas leidis täna õhtul linnahalli juures aset massikaklus, milles politsei andmeil osales kümmekond inimest.

Põhja prefektuuri pressiesindaja ütles Postimehele, et politsei sai juhtunust teate kella 20.40 paiku.

Massilöömingus sai korrakaitsjate andmeil üks inimene viga, kelle kiirabi toimetas haiglasse, ja üks isik peeti kinni.

Juhtunu täpsemad asjaolud on väljaselgitamisel.

Puksiirköide komistanud jalakäija jäi auto alla

Tartus sai viga jalakäija, kes komistas autode puksiirköide ja jäi pukseeritava auto alla.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 17.14 ajal Tartus Ülikooli ja Vanemuise tänavate  ristmikul. 41-aastane Jüri pukseeris kaubikuga Renault Trafic 21-aastase Julia juhitud sõiduautot Toyota Yaris ja sooritas vasakpööret. Samal ajal jalakäijate ülekäigurada ületanud jalakäija, 56-aastane Ülle komistas sõidukite vahelisele puksiirköiele ja kukkus. Pukseeritav sõiduauto Toyota sõitis kukkunud jalakäijale otsa.

Õhtusel tipptunnil tänava ääres kõndinud inimeste tähelepanu pälvis ühel hetkel valukarjatus. Vöötrajal lamas jalga kinni hoidev naine, kaks meest aitasid teda.

Must kaubik sleppis punast väikeautot. Ühel hetkel niitis veoköis naise jalust. Ees läinud noored suutsid üle ootamatult ette tekkinud paela hüpata.

Jalakäija toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi.

Jalakäijad jäid ristmikul tagurdavate autode alla

Eile juhtus Tartus ja Tallinnas kaks sarnast õnnetust, kus ülekäigurajal kõndinud jalakäijatele otsa tagurdati.

Esimene selline liiklusõnnetus juhtus eile kella 13.50 ajal Tartus Riia ja Lembitu tänava ristmikul. Foori rohelise tulega ülekäigurada ületanud 43-aastasele Svetlanale tagurdas sõiduautoga Volkswagen Passat otsa 47-aastane Toomas.

Autojuht toimetas ise jalakäija Tartu Ülikooli kliinikumi.

Teine juhtum toimus kell 15.13 Tallinnas Suur-Karja tänaval. 35-aastane Sergei tagurdas sõiduautoga Škoda otsa teed ületavale jalakäijale, 69-aastasele Amaliale.

Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.

 

Teadlase sõnul suri kuulus jääkaru Knut haruldase ajupõletiku tagajärjel

Saksa teadlase sõnul lahendas ta Berliini loomaaia kuulsa jääkaru Knuti surma mõistatuse.

Jääkaru leiti 19. märtsil 2011. aastal loomaaia basseinist uppununa, edastab BBC.

Esmalt ei osatud ta surma selgitada, kuna väliselt oli kõik korras.

Uus uuring näitas, et karust kuulsusel oli tekkinud entsefaliit ehk ajupõletik, mida esineb ka inimestel.

Kunutist sai ülemaailmne kuulsus pärast seda kui ema ta hülgas ja teda kasvatas ta hooldaja Thomas Doerflein.

Knut jõudis mitmete väljaannete esikaanele ning isegi glamuuriajakirja Vanity Fair.

Selle jääkaru surma kajastati sama laialt nagu ta elu oli kajastatud. Jääkaru sai järsku ataki, mille tagajärjel ta kokku kukkus ja oma aedikus asuvasse basseini veeres. Teadvuseta looma kopsud täitusid veega ja ta uppus.

Lahkamisel tuvastati entsefaliit, kuid selle tekkepõhjust ei leitud, sest uuring ei näidanud põletikulisust.

Saksamaa neurodegeneratiivsete haiguste keskuse teadlane Harald Pruess ravib oma patsientidel anti-NMDA-retseptori  entsefaliiti.

Teadlane pani tähele, et Kunti lahkamisraportis olev kirjeldus viitas just sellele haigusele. Ta tegi ta Knuti säilinud ajuosade uuringu, mis kinnitas, et jääkarul oligi see ajuhaigus.

«Knutile sai saatuslikuks anti-NMDA-retseptori  entsefaliit. Antikehad aitavad meie organismi kaitsta viiruste ja bakterite eest, kuid selles juhtumis pöördusid need organismi vastu,» selgitas teadlane.

Anti-NMDA-retseptori entsefaliiti haigestub aastas umbes 200 000 inimest, kellest enamik on naised.

Knut ei ole siiski esimene loom, kes tavaliselt inimestega seostatavasse haigusesse sureb. Teada on ka paar varasemat juhtumit.

Inimeste puhul on see haigus ravitav.

Wikipedia: entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuhaigus, mida põhjustab kas viiruste otsene tungimine ajju või viirusest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon.

Jääkaru Knut sündis 5. detsembril 2006 ja suri 19. märtsil 2011.

78 pilti: Vändras mõlgiti autosid

Juba üheksandat korda toimus Vändras suur romurallivõistlus – Vändra romuring.

 

Tänavu võisteldi kolmes rühmas. Meeste kõrval olid rajal ka naised.

 

Galerii: täna toimus jooks ümber Ülemiste järve

Täna toimus 43. jooks ümber Ülemiste järve.

Start anti kell 12.00 Tallinna veepuhastusjaama territooriumil.

43. jooks ümber Ülemiste järve kuulub 2015 DFDS Järvejooksude sarja ja on sarja viimane, neljas osavõistlus.

Jooksu korraldasid MTÜ Stamina SK moodustatud korralduskomitee koostöös sponsorite ja toetajatega.

Raja pikkus oli umbes 14 kilomeetrit.

Fotod ja video: Tallinnas põles eile Koidu tänaval asuv hoone kaks korda

Kolme tunni jooksul põles eile kaks korda Tallinnas Koidu tänaval asuv maja. Esimese väljakutse said päästjad kella 19.30 paiku. Teine väljakutse tuli kell 22.30.

Päästjate esimese väljakutse ajal tuli kahekorruselise puidust elumaja akendest suitsu. Majja sisenedes tehti kindlaks, et ehitusjärgus hoones põles laud.

Teistkordsel sündmuspaika saabumisel põles esimesel korrusel kokku kraabitud praht.

Päästetöötajate hinnangul võis mõlema juhtumi puhul olla tegemist süütamisega.

Viimaste nädalate jooksul on päästjatel just probleemiks tulekahjud mahajäetud hoonetes.

 

 

 

Fotod ja video: liinibuss sõitis vastu veoauto ust

Tallinnas sõitis täna õhtupoolikul Peterburi teel liinibuss vastu veoauto ust.

Põhja prefektuuri pressiesindaja ütles Postimehele, et politsei sai juhtunust teate kell 18.37.

Esialgseil andmeil oli veoki uks avatud.

Keegi vigastada ei saanud.