Enesetapumissioon jätkub

Kui Arseni Jatsenjuk (40) tänavu veebruaris Ukraina noorima peaministrina ametisse astus, nimetas ta eelseisvat aega kamikaze-missiooniks ning oma kodumaal valitsevat olukorda suureks segaduseks. Ka tunnistas ta toona, et tõenäoliselt saab temast ukrainlaste seas kõigi aegade ebapopulaarseim peaminister.

Äsjased parlamendivalimised näitasid, et Jatsenjukil võib olla hästi välja arenenud enesekriitikavõime – mis on Ukraina poliitika keskmise esindajaga võrreldes selgelt kiiduväärt ja harvaesinev –, kuid ukrainlased andsid just talle oma toetuse.

Jõulise riigipea Petro Porošenko kõrval võib Jatsenjuk esmapilgul paista jõuetu poliitikuna, kuid see on illusioon. Jatsenjuk ütles kohe pärast valimisi, et jätkab oma tööd, ning Porošenko, kes oli oma erakonna samuti võitjaks kuulutanud, pidi eile pooleldi vastu tahtmist välja ütlema, et nii see tõesti on.

Pühendunud õpetaja surm

Nädal tagasi oli õpetaja Ene Sarap väga õnnelik. 56-aastane naine oli veetnud koolivaheajal pikki päevi koos kahe pisikese tütrepojaga, kes muidu elavad kaugel Amsterdamis. Läinud pühapäeva õhtul lehvitas ta tütre perele lennujaamas järele ja esmaspäeva hommikul läks eriti hea tundega kooli.

Sarap oli kolmkümmend aastat pärast vaheaegu kooli läinud, et oma õpilastele pühendunult saksa keelt õpetada ning anda lisaks tarkustele eluks kaasa ka hoolimist ja oskust elus vastutustundlikult hakkama saada. Ei tema ega keegi teine aimanud, et koolivaheajalt tuleb üks tema õpilane hoopis teistsuguste tunnetega. Üks katkise hingega poiss oli otsustanud, et tema teismelise hädades peab keegi süüdi olema, ning ta oli süüdlaseks valinud oma saksa keele õpetaja.

Täna saadab Viljandi õpetaja viimsele teele.

 

Suurejooneline mees

Pärast kolmapäeval toimunud pressikonverentsi, kus investeerimisettevõtte Infortar juht Ain Hanschmidt (52) jagas selgitusi kavatsusest üle võtta meie rahvuslik lennukompanii Estonian Air, tekkis Postimehe toimetuses paanika – kuidas on võimalik, et kõikidel kohapeal jäädvustatud fotodel on Hanschmidt tõsine. On ju teada, et Eesti panganduse suurkuju üheks kaubamärgiks on tema lai naeratus ja heatujulisus. Aga nii seekord juhtus.

Hanschmidti iseloomustab ka suurejoonelisus. Oli ta ju omal ajal Eesti suuruselt teise panga, Eesti Ühispanga juht, kust lahkus üheksa aastat tagasi. Samal aastal sai temast 700 miljoni (krooni) mees ehk Tallinki suuromanik, kes võttis peagi üle soomlaste Silja Line’i.

2006. aastal käis Hanschmidt välja Infortari kavatsuse ehitada Lasnamäele hiiglaslik meelelahutuskeskus, kuhu pidi muuhulgas tulema mäesuusahall ja suusatunnel.

 

Ekspert ministriks

Esmaspäeval annab ametist lahkuv rahandusminister Jürgen Ligi tööjärje üle Maris Laurile (48). Ministrivahetus leiab aset neli kuud enne valimisi; arvestades senist praktikat koalitsioonide tegemisel, on uue kabinetiliikme tööajaks umbes viis kuud.

See tähendab, et kui Taavi Rõivase eeldatavasti aastapikkust valitsust on nimetatud vahevalitsuseks, ning pahatahtlikumalt ka «ajutiseks valitsuseks», siis Lauri on veelgi selgemalt vaheminister. Ta tuleb ametisse hetkel, kui tema eelkäija on 2015. aasta riigieelarve juba üle andnud, küsimused on vastatud, edasi toimetab sellega riigikogu. Muidugi on veel lõpuni lahendamata detaile, ent piltlikult on uuel ministril võimalus võtta korraks rool, seda juba parajal kiirusel liikuvas autos, ja masin teel hoida.

Muidugi, kui Reformierakonda ja Laurit ennast saadikukandidaadina peaks saatma märtsis valimisedu, on kõik võimalused lahti, ent neid tibusid ei ole veel mõtet lugeda.

Avalikkuses on mõnevõrra kostnud nurinat, et Reformierakond leidis uue ministri n-ö kõrvalt, st tegemist ei olnud poliitikuga, kel oleks ette näidata rahva mandaat. Tuntud Briti euroskeptik Nigel Farage armastab kutsuda sarnast riigipalgaliste seltskonda «armastusväärselt»: unelected bureaucrats ehk mittevalitud bürokraadid.

Samal ajal oleks ju võinud rahandusministriks esitada ka mõne parlamendisaadiku. Nimesid käis spekulatiivselt eetrist läbi mitu: endine rahandusminister Aivar Sõerd, riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas, meedias lendas korraks isegi endise justiitsministri Kristen Michali nimi.

Peaminister ja Reformierakonna juhatus eelistasid Laurit. Rõivase kinnitusel majanduskompetentsi tõttu – kuna uuel ministril on vajadus kiiresti sisse elada, ja Lauri oli peaministri nõunikuna teemadega kursis.

Kui selles dimensioonis – poliitik vs mittepoliitik – üldse on mõtet arutleda, siis võiks kellelgi okkad turris olla vaid oravapartei enda sees. On ju seal alati (vähemalt eelmise valitsusjuhi Andrus Ansipi ajal) kinnitatud, et ministrikandidaatide sõelumisel on valimistel kogutud hääled tähtsad.

Vaadates väljaspool parteid seadusi ja tavasid, pole seda reeglit Eestis kusagil leida, et poliitikas tohib karjäär kulgeda üksnes liinil valimised-riigikogu-valitsuskabinet. Praeguseski valitsuses oli juba eelnevalt väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling seda kinnitamas. Eesti ei ole kaugeltki Ühendkuningriik, kus ministrid on ja jäävad samal ajal ka parlamenti.

Kui eelnevast võib jääda mulje, et majandusanalüütik Lauri kerkimine valitsusse on Eesti poliitikaelus täiesti vähetähtis sündmus, siis päris nii ka ei saa öelda. Rahandusministri koht on Eesti valitsuses üks võtmekohti. Majanduse toimimisest arusaamist ei ole riigijuhtimises iialgi ülearu, ja Lauri kaasavõetavas pikaajalises kogemustepagasis ei ole siinkohal kahtlust. Tema väljaöeldud rõhuasetused Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutuselevõtmise ja maksupettuste vältimise osas on asjakohased.

Iseasi, et valimiseelses melus satub uus minister õige pea häältekogumise kampaaniasse. Mustamäel oravapildiga flaieritega n-ö ukselt uksele käia pole väga majandusanalüütiline tegevus, ent selles karjäärivalikus paratamatu kõrvalnähe.

 

Soosikud Euroliigas ei vääratanud, Laboralile võit lõpusekunditel

Korvpalli Euroliiga tänastes kohtumistes said võidu kirja nii Moskva CSKA, Malaga Unicaja kui ka Barcelona.

CSKA alistas võõrsil 76:72 Zagrebi Cedevita, nii Nando de Colo kui ka Miloš Teodosic tõid võitjatele 14 punkti. Sonny Weems lisas 13 punkti ja kuus korvisöötu. Üleplatsimees oli Zagrebi poolel 21 punktiga Nemanja Gordic.

Malaga Unicaja oli 75:69 üle Limoges'ist, Fran Vazquez oli võitjate parim 13 punktiga. Limoges'ile tõi Jamar Smith 14 punkti. Barcelona alistas kindlalt 86:67 Turowi, Justin Doellman viskas 20 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. Deshaun Thomase arvele jäi 16 punkti. Turowi parim oli 19 punkti ja viie lauapalliga Damian Kulig.

Vitoria Laboral Kutxa sai Istanbuli Galatasaray vastu 91:90 võidu tänu Colton Iversoni korvile kaks sekundit enne lõpusireeni. Iverson ja Thomas Heurtel olid ka võrdselt 17 punktiga Vitoria klubi resultatiivseimad, Galatasarayle tõi Zoran Erceg 24 ja Vladimir Micov 20 punkti.

Võidu sai tabelisse ka Milano Emporio Armani, olles võõrsil 81:74 üle Müncheni Bayernist. Daniel Hackett ja Joe Ragland tõid võitjatele võrdselt 16 punkti, Bayerni resultatiivseim oli 15 punktiga Heiko Schaffartzik.

Augsburg ja Klavan kaotasid võitluslikus mängus Schalkele

Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan tegi Saksamaa kõrgliigas tavapäraselt kaasa kogu mängu, kui Augsburg pidi võõrsil tunnistama Schalke meeskonna 1:0 paremust.

Mängu ainsa värava lõi 37. minutil Klaas-Jan Huntelaar. Augsburg mängis Schalkega nagu võrdne võrdsega, kuid väravavaõimalusi suudeti tekitada liialt vähe. Üks neist avanes viis minutit enne kohtumise lõppu standardolukorra järel ka Klavanil, kuid väravavahiga võideldes lendas eestlase seitsmelt-kaheksalt meetrilt tehtud pealöök üle värava.

Tihedas liigatabelis langetas kaotus Augsburgi enne kümnenda vooru homseid mänge 12. kohale, kuid tabeli teisest kohast lahutab neid praegu vaid viis punkti. Schalke tõusis võiduga seitsmendaks.

Hamilton edestas Rosbergi 0,003 sekundiga

Austini ringrajal sõidetud vormel-1 sarja USA GP teisel vabatreeningul jäi parima aja saanud Lewis Hamiltoni ja tema tiimikaaslast Nico Rosbergi lahutama vaid 0,003 sekundit.

Mercedese sõitjatele järgnesid enam kui sekundilise kaotusega Fernando Alonso Ferraril, Daniel Ricciardo Red Bullil ja Felipe Massa Williamsil. Kuues oli Kimi Räikkönen teisel Ferraril. Jõuallikat vahetanud ja karistuseks pühapäeval boksiteelt startiv Sebastian Vettel tegeles auto seadistamisega ning näitas Austinis osalevast 18 autost selgelt viimast aega, jäädes tagantpoolt teise aja saanud Esteban Gutierrezist maha 2,560 sekundiga.

Gert Kams: ma ei tulnud Florasse karjääri lõpetama

Eesti jalgpallikoondise mängija Gert Kams, kes lõpetas eduka klubihooaja Soome kõrgliigas hõbemedaliga, naaseb uueks hooajaks Florasse, kuid ei pea seda sammuks tagasi, vahendab ERR Sport.

29-aastane Kams naases pärast kaheaastast Soomes viibimist taas FC Flora ridadesse, klubisse, kus ta mängis enne Soome siirdumist seitse aastat ja kus ta täna juba trennides osaleb. «Soomes sai üks etapp otsa ja tulin hea meelega koju tagasi,» sõnas Kams. «Ma ei näe sellist märki, et siia karjääri lõpetama tulin. Uuel hooajal on uued sihid.»

Südilt võidelnud Neptunas pidi Euroliigas lisaajal Olympiakosele alla vanduma

Korvpalli Euroliigas tegi taas südi mängu Klaipeda Neptunas, kaotades kodusaalis alles lisaajal Pireuse Olympiakosele 81:85.

Üleplatsimeheks kerkis karjääri Euroliiga punktirekordi ehk 34 punkti visanud Vasilis Spanoulis, kes võttis lisaks ka viis lauapalli ja andis seitse korvisöötu. Kostas Sloukas lisas 13 ning Matthew Lojeski ja Bryant Dunston mõlemad 10 punkti. Neptunasele tõi Deividas Gailius 16 punkti, Donatas Zavackas lisas 14 ning nii Mustafa Shakur kui ka Simas Galdikas 13 punkti. Viimane võttis lisaks 11 lauapalli.

Olympiakos sai tabelisse kolmanda võidu ja jätkab täiseduga, Neptunasel on kirjas võit ja kaks kaotust. 

Berdych jõudis viiendat korda järjest aastalõputurniirile

Tšehh Tomaš Berdych pääses viiendat aastat järjest meeste tennise aastalõputurniirile, kui jõudis Pariisi Masters-turniiril poolfinaali.

Berdych alistas veerandfinaalis 6:7 (4), 6:4, 6:4 lõuna-aafriklase Kevin Andersoni. Tšehh on tänavu kuues mees, kes on pääsme aastalõputurniirile kindlustanud, teised viis on Novak Djokovic, Roger Federer, Andy Murray, Stanislas Wawrinka ja Marin Cilic. Aastalõputurniir toimub Londonis 9.-16. novembril.

Alar Varraku videointervjuu: oleme õigel teel

Kalev/Cramo korvpallimeeskonna peatreener Alar Varrak lausus pärast 89:79 võitu Rakvere Tarva üle, et jäi väga rahule oma meeskonna kaitsemänguga.

«Oleme ikka positiivsed – järjekordselt väga hea kaitsemäng, eriti esimesel poolajal. 30 punkti, millest kümme said nad ründelauast. Meil oli Frank [Elegar] ka puudu. Oleme õigel teel, asjad – eriti kaitse poole pealt – sujuvad ja visked ka lähevad,» ütles Varrak.

Vaata, mis on Varraku hinnangul Kalevi probleemideks, mida ta arvab värskest täiendusest Rolands Freimanisest ja Elegari puudumisel oma võimaluse saanud Mindaugas Kupsase esitusest.

Andres Sõbra videointervjuu: kogenud Škele karistas meid ära

Rakvere Tarva korvpallimeeskonna peatreener Andres Sõber tõdes pärast 79:89 kaotust Kalev/Cramole, et hoolimata kohati suureks kärisenud vahest jäi ta oma meeskonna esitusega rahule.

«Eks ta esimesel poolajal oli nii, et ootused olid suured. Škele tegi seda asja, kogenud mehena karistas meid ära. Oleks selle paremini pidama saanud ja poolajal [kaotus] väiksem olnud, siis mine tea. Nad mängisid lõpuni väga tõsiselt ja olid meilgi oma variandid allapoole kümmet jõuda,» lausus Sõber.

Vaata videost, mida arvas Sõber oma mängijate esitusest, keda ta veel kalevlastest esile tõstis ning millest mängus puudu jäi.

Piltuudis: fotod Balotelli kurikuulsast kodusest ilutulestikust tehti viimaks avalikuks

Manchesteri politsei on viimaks avaldanud fotod, mis tehti jalgpalluri Mario Balotelli kodus kolme aasta eest pärast seda, kui toona Manchester City ridades mänginud ründaja ja tema sõbrad otsustasid vannitoas ilutulestikuraketi põlema panna.

Halloweeni puhul tehtud süütu, ent rumal nali läks jalgpallurile kalliks maksma, õnnekombel pääsesid kõik peokülalised elusate ja tervetena. Puhkenud tulekahju rikkus ka trepihalli ja magamistoa, põlengut pidi kustutama üle kümne tuletõrjuja. Balotelli rentis Cheshire'is asunud ja kolmele miljonile naelale hinnatud maja 7500 naela eest kuus, ent tema väljakolimise järel tuli seal teha 400 000 naela eest remonti.

Raivo Juurak: last kasvatab terve küla

Oleme juba pikka aega liikunud pigem varjamise kui suurema avalikkuse suunas, kirjutab Raivo Juurak Õpetajate Lehes.

Viljandi koolitulistamise järel on paljud koolijuhid ja pedagoogid tõdenud, et teame liiga vähe oma õpilastest ja võib-olla ka kolleegidest. Selle mõttega jääb üle ainult nõustuda. Kuid see tähendab, et midagi tuleb ette võtta, et teaksime ümbritsevatest inimestest rohkem.

Paraku kipub jääma mulje, et oleme liikunud juba pikka aega pigem varjamise kui suurema avalikkuse suunas. Kui koolides hakati üles panema turvakaameraid, mis on ju avalikustajad, tekkis vaidlus, kas ka garderoobi tohib ühe üles panna. Paika, kus kõige rohkem pahandust tehakse ja vahel mõnele koolikaaslasele isegi kolki antakse. Oli neid, kes väitsid, et garderoob on privaatsfäär, kus lapsed riietuvad, ja seda jälgida ei tohi.

Suletuse suunas on liigutud ka fotomaailmas. Mäletan veel aegu, kui õpilased ja nende vanemad olid õnnelikud, kui neid pildistati ja pilt läks lehte. Nüüd peab enne pildistamist lapsevanematelt luba küsima, kusjuures iga kord seda ei saa. Siis jääb üle pildistada lapsi selja tagant ja nii, et ei oleks näha, kas tegemist on poisi või tüdrukuga, jne. Juba on ka juhtumeid, et mõni õpilane ei lähe klassipildile jne. Mõne kooli kodulehele minnes märkad, et fotoalbumit vaatama pääseb ainult parooliga.

Kas me ei lähe siin liiale? Kõnekäänd ütleb, et last kasvatab kogu küla. Kuidas ta siis kasvatab, kui ei näe lapse nägugi? Pole ju välistatud, et just klassifoto võib anda väga vajalikku infot mingi olulise meeleolu või ohu kohta.

Kuidas on avalikkuse ja läbipaistvusega klassitundides? Pal­ju­des maades õpivad lapsed väikeste rühmadena – neli-viis õpilast rühmas. Õpetaja ei anna ülesandeid üksikutele õpilastele, vaid rühmadele. Rühmas panevad õpilased siis pead kokku ja lahendavad ülesanded ära. Heino Liimets nimetas seda kasvatavaks õppeks. Õpetaja ei jõua suures klassis ju iga õpilaseni, et temaga lähemalt tegelda ja tema mõtteid uurida, seevastu väikses rühmas tuntakse iga liiget, arutatakse omavahel, aidatakse ja toetatakse üksteist. See on väike küla, mis julgustab ja kasvatab.

Õpilaste klassivälised ettevõtmised – klassiõhtud, matkad, sünnipäevad jm – on üks koht, kus õpilased saavad ennast avada ja õpetaja nende kohta uut olulist infot. Aga need pole enam moes. Klassi ühisüritused olevat nõukogulik kollektivism, eestlane aga olevat loomult individualist. Olen kuulnud niisugust ütlemist isegi kasvatusteadlase suust. Mis on selle individualismi tagajärg? Lapsed lähevad internetti ja otsivad sealt endale salajase küla ja kollektiivi, mis neid kasvatab, kusjuures meil pole aimugi, mis suunas.

Salastatud on ka paljud õpilaste terviseandmed, sest haigused olevat delikaatsed isikuandmed. Eks nad ongi, kuid mis piirini? Kui üks õpetaja läks oma õpilastega hobusetalli neid toredaid loomi lähemalt vaatama, märkas ta ehmatusega, et ühel lapsed hakkasid silmad vett jooksma ja teine hakkas kahinal hingama ning hinge vaakudes köhima. Seda poleks juhtunud, kui õpetaja oleks teadnud, mis allergia tema õpilasi vaevab. Jälle üks näide, et avatus ja avalikkus tuleb kasuks.

Hiljuti peeti Balti filmi- ja meediakoolis konverentsi «Laps meedias». Sealgi kalduti arvama, et lapse pilti ei tohi lehte panna. Üks konverentsil osalenu rääkis, et kui ta veel lastekodus elas, külastas neid Kristina Šmigun ja juhtus nii, et fotokaamerate ees kallistas Kristina just teda. Pilt läks suurelt ajalehte ja järgmisel päeval õnnitlesid poissi isegi need õpetajad, kellega ta hästi läbi ei saanud.

Kuid siis keeras asi viltu. Klassikaaslased lugesid suure foto alt, et poiss elab lastekodus, ja hakkasid teda pilkama: sul pole ju isa ega ema! Kui poiss hakkas kiusajatele vastu ütlema, sai ta veel peksa ka. Pärast palusid peksjad ja ka nende vanemad andeks ja lõpuks asi vaibus. Loomulikult toodi konverentsil see juhtum näiteks selle kohta, et fotograaf oleks pidanud lastekodu direktorilt pildistamiseks luba küsima ja direktor ei oleks tohtinud seda anda, siis ei oleks poiss peksa saanud.

Tundliku inimese kõrvadele kõlab mõnevõrra küüniliselt, aga kas see suur foto ei viinud klassi just suurema avalikkuse ja vähema salastatuse suunas? Õpilased said teada, et nende klassikaaslane elab lastekodus ja selle eest peksa ei anta. Klass muutus rohkem selleks külaks, mis iga oma liiget kasvatab.

Ma loodan küll, et me hakkame avalikkust taluma ja õpime tänu sellele üksteist paremini tundma.

Heas viskehoos olnud Kalev alistas kindlalt Rakvere Tarva

Korvpalli Eesti mesitriliigas oli Kalev/Cramo võõrsil 89:79 parem Rakvere Tarvast. Üleplatsimees oli kaotajatele 23 punkti toonud Brandis Raley-Ross, Kalevi eest viskas otsustavatel hetkedel vajalikke korve 20 punkti kogunud Armands Škele. Liigatabelisse sai Kalev/Cramo kirja topeltvõidu ja on nüüd vaid kahe mängu järel täisedu ehk nelja võiduga tabelijuht. Teine on nelja võidu ja ühe kaotusega Rapla ning kolmas samuti topeltmänge pidav Tartu Rock, kellel on tabelis kirjas kuus võitu ja viis kaotust.

Täna alistas Rock Tallinnas ülikindlalt 85:54 TLÜ/Tallinna Kalevi, hiilgemängu tegi tartlaste poolel 30 punkti visanud ja 13 lauapalli võtnud Janar Talts. Ka Augustas Petriukeviciuse arvele jäi kaksikduubel ehk 10 punkti ja 10 lauapalli, Gert Dorbek toetas tartlasi 15 punktiga.

Rakvere Tarvas - Kalev/Cramo 79:89

Tarvas: Raley-Ross 23 p + 6 lp, Haughton 17 +6 lp, Umbraško 16 p, Stumbris 9 p, Sokk 8 p, Paiste 4 p, Saare 2 p

Kalev/Cramo: Škele 20 p + 6 lp, Machado 13 p + 8 lp, Kitsing 12 p, Freimanis 9 p, Keedus 9 p, Kupsas 8 p, Dorbek 6 p, Singler 5 p, Arbet 4 p, Hallik 3 p

TLÜ/Tallinna Kalev - Tartu Rock 54:85

Tallinna Kalev: Tamm 13 p, Grabauskas 10 p + 10 lp, Droney 10 p, Luts 7 p, Tulit 6 p, Roos 2 p, Saar 2 p, Walker 2 p, Killing 2 p

Rock: Talts 30 p + 13 lp, Dorbek 15 p + 7 lp, Peciukevicius 10 p + 10 lp, Petrukonis 8 p, Sokk 6 p, Eichfuss 6 p, Meister 5 p, Kriisa 3 p, Sutt 2 p

Mängu käik (Tarvas - Kalev/Cramo):

Tarva algviisik: Sokk, Stumbris, Jurtom, Cipruss, Raley-Ross

Kalevi algviisik: Arbet, Kupsas, Keedus, Machado, Škele

Mäng on alanud!

0:4

Kupsas avab skoori, Tarvas on esimestel rünnakutel üritanud üks-ühele mängu. Keedus lõpetab ka kiirrünnaku.

2:4

Sokk avab ka Tarva skoori

8:10

Raley-Ross viib Tarva korraks juhtima, kuid Škele teeb kohe vastuseks kiirrünnakust Stumbrise vastu 2+1.

10:17

Škele on hullus hoos - lätlane murrab kaks korda järjest edukalt korvi alla ja on kogunud juba kümme punkti! Tarva poolel viskab samal ajal Cipruss mõlemad vabavisked mööda ja Tarvas võtab mõtlemisaja, 3.33 avaveerandaja lõpuni

10:20

Keedus lisab kaugviske

14:23

Raley-Ross ja Stumbris toovad Tarvast lähemale, aga Arbet vastab kaugviskega

18:25

Raley-Ross ja Haughton kasvatavad Tarva skoori, vastuseks toob Freimanis oma esimesed punktid Kalevi särgis

19:25

Raley-Rossi viimase sekundi kaugvise läheb rõngasse ja Kalev võidab avaveerandaja kuue punktiga

Tallinna Kalevi ja Tartu Rocki kohtumine on esimese veerandaja järel 23:23 viigis, avaveerandaja viimastel sekunditel kaugviske tabanud Reimo Tamm on toonud Kalevile 11 ja Janar Talts tartlastele 12 punkti.

19:28

Paiste alustab teist veerandaega Rakveres möödavisatud kolmesega - Tarva kaugvisked seni seitsmest null! Vasturünnakul tabab kolmese endine Rakvere mängija Hallik

19:31

Dorbek tabab üle vastase käe hullu kolmese ja Kalevi edu on juba üle kümne punkti

19:34

Dorbekult veel üks kolmene! Kalevi kaugviskeprotsent on seni väga hea, 12st on tabatud 7

19:36

Jurtom saab juba kolmanda vea, sama palju vigu on teinud ka Kupsas Kalevi poolel. Singler tabab mõlemad vabavisked.

24:36

Umbraško saab lõpuks Tarva poolel ka ühe kolmese sisse

24:39

Kitsing ei jää kolmese joone tagant võlgu, Kalevil on vähemalt ühe kaugviske tabanud juba seitse meest

24:42

Tarva mäng on väga individuaalne, viimastel rünnakutel on hakanud aga tehnilist praaki tegema ka suures eduseisus olevad kalevlased

27:42

Raley-Ross tabab kolmese ja on toonud 12 punkti

29:47

Kitsing tabab kaugviske ja seejärel kingib Paiste Kalevile kiirrünnaku, mille lahendab Keedus

31:47

Raley-Ross on toonud enam kui pooled Tarva punktidest, 16

31:50

Kitsing lõpetab poolaja sobilikul moel kolmesega

Avapoolaeg läbi!

Kalevi kaugvisked 16/10, Tarval vaid 9/2. Külaliste edukaim on avapoolaja järel endiselt 11 punktiga Škele, kes aga neist 10 viskas avaveerandajal. Kõik kolm kaugviset tabanud Kitsingu arvel on 9 punkti. Tarvale on Raley-Ross toonud 16 punkti.

Tallinnas on Rock võitnud teise veerandaja Tallinna Kalevi vastu 24:10, Janar Taltsi arvel on juba 19 punkti ja 7 lauapalli. Ennast on lõpuks leidmas ka Augustas Peciukevicius, kes on kogunud 8 punkti ja koguni 8 korvisöötu. Avaveerandajal 11 punkti toonud Reimo Tamm teisel veerandajal enam skoori ei teinud, kuid on endiselt Kalevi resultatiivseim. Kaheksa punkti on visanud nii Robertas Grabauskas kui ka Thomas Droney.

Teine poolaeg on alanud!

37:55

Raley-Rossi ja Stumbrise kaugvisked hoiavad Tarvast veel hädavaevu mängus

39:55

Haughton tabab veel korvi alt ja Varrak võtab igaks juhuks aja maha, veerandaja lõpuni viis ja pool minutit

Rock juhib Tallinna Kalevi vastu samal ajal veel kindlamalt 65:42, Janar Taltsi arvel on juba 25 punkti ning Augustas Peciukeviciusel kaksikduubel - kümme punkti ja kümme lauapalli.

45:59

Tarvas lõpetab ilusa kiirrünnaku ning vähendab vahe 14 punkti peale

Tallinnas läheb mäng kiirelt ja Rock juhib Kalevi vastu kolmanda veerandaja järel 72:45

Kalevil on aga nii Keedus, Škele kui ka Kupsas nüüd nelja veaga

52:67

Škele toob vajalikul hetkel Kalevile järjest viis punkti, Haughtonilt vastuseks 2+1

52:69

Škelelt veel üks korv ja tema arvel on juba 18 punkti

54:71

Lätlaste Škele ja Freimanise koostöö lõpetab kolmanda veerandaja, Kalev/Cramo edu on endiselt turvaline

54:73

Freimanis saab debüüdil kokku korralikud numbrid, tema arvel juba seitse punkti.

54:76

Singler tabab jälle kaugelt, kolmepunktiviskeid on Kalev nüüd tabanud 50-protsendiliselt (24st 12)

Cipruss, kes pole tänases mängus endiselt skoori avanud, võetakse pingile

60:76

Umbraško tabab järjest kaks kolmest ja Varrak võtab kuus minutit enne lõppu kiirelt mõtlemisaja.

Rock on Tallinna Kalevi vastu kaks minutit enne lõppu peal kolmekümnega ehk 81:51. Janar Taltsil kirjas täna 30 punkti ja 13 lauapalli, Gert Dorbek on toonud 15 punkti.

60:78

20 punkti kogunud Škele on täna üsna peatamatu

67:78

Veel üks kaugvise Umbraškolt, korv Haughtonilt ja kiirrünnak Paistelt ning vahe on vaid 11 punkti!

69:83

Kolm ja pool minutit enne lõppu teeb Raley-Ross ebasportliku vea Kitsingule ning seejärel toob Freimanis kaks punkti

71:83

Kalevi kaitse käriseb ja Paistelt kaks punkti

Rocki ja Kalevi mäng on lõppenud, tartlased võidavad suurelt 85:54. Janar Taltsi arvele jääb 30 punkti ja 13 lauapalli, Kalevi resultatiivseim on 13 punktiga Reimo Tamm.

75:87

Machadolt vabavisked, Haughton vastab korviga. Poolteist minutit mängida.

77:89

Soku vabavisked, vastuseks korv Machadolt

79:89

Stumbris lõpetab mängu korviga

Kohtumine on lõppenud!

Kalev/Cramo võtab võidu, mis läheb neile koduliiga arvestuses tabelisse kirja kahekordselt.

Enne mänge:

Tarvas ja Kalev/Cramo kohtuvad sellel hooajal esimest korda ametlikus mängus. 20. septembril peetud kontrollkohtumises oli võidukas Tallinna klubi, alistades Tarva nelja punktiga, 78:74.

Mõlemal meeskonnal on hooaja esimene kuu kulgenud küllaltki hästi. Kalev/Cramo on meistriliigas pidanud ainult ühe mängu, milles alistati Rock. Viimasel ajal on meeskond näidanud väga tugevat korvpalli Balti liigas ja VTB Ühisliigas. Ühisliigas on meeskonnal kirjas kaks võitu ja kaks kaotust, Balti liigas juhitakse täiseduga oma alagrupi, võites viimati Pärnut 80:70.

Rakvere Tarval on meistriliigast kirjas kaks võitu, üks kaotus ning Balti liigas üks võit ja üks kaotus. Meeskonnal on viimastest mängudest ette näidata võidud Rocki ning väga tugeva Moskva Dünamo vastu.

Kalevit on sellel nädalal tabanud vigastuste laine. Rain Veideman sai mängus Pärnu vastu vigastada ning peab palliplatsilt eemale jääma vähemalt neljaks nädalaks. Cramo tsenter Frank Elegar ravib Achilleuse kõõluse vigastust ning on jäänud sellel nädalal meeskonna treeningutest eemale. Tervetest meestest võib Rakvere kõige rohkem ohtu kujutada trio Gregor Arbet, Scott Machado ning Armands Škele eeldusel, et klubi peatreener Alar Varrak mängitab Kalevi põhimängijaid enne tähtsat VTB mängu Soome parima klubi Loimaa Bisonsi vastu. Kalev/Cramol jookseb tõenäoliselt platsile ka värskeim täiendus Rolands Freimanis.

Rakvere Tarva meeskonnas mängib võtmerolli nende lätlasest ääremängija Robert Stumbris. Lätlane on toonud Tarva kasuks meistriliiga mängudelt keskmiselt 16.3 punkti ja 6.8 lauapalli. Kindlasti peab ära mainima ka Kaspars Ciprussi, kes on kogunud mängudes keskmiselt lisaks 10.3 punktile ka 8.8 lauapalli, ja Eesti koondise mängujuhi Sten-Timmu Soku, kes on kogunud keskmiselt 14.8 punkti ning 4.8 söötu mängust.

Teises reedeõhtuses mängus TLÜ/Kalevi ja Tartu Rocki vahel püüab Kalev hooaja esimest võitu. Senimaani on tiimil kirjas neli kaotust neljast mängust, olles ainukene võiduta tiim meistriliigas. Ka Rockil on olnud hooaja algus raske. Neil on tabelis kirjas viis võitu ning viis kaotust, millest viimane tuli eelmisel laupäeval Rakvere Tarva vastu. Rocki jaoks on see viimane mäng enne FIBA EuroChallenge'i hooaja algust 4. novembril.

Eesti saalihokikoondis alistas karistusvisetega Saksamaa

Valmieras alanud nelja riigi turniiril alistas Eesti saalihokikoondis karistusvisetega Saksamaa 4:3 (2:2; 1:0; 0:1; kv).

Eesti poolelt oli resultatiivsem Andreas Wöiduma 2 värava ja 1 resultatiivse sööduga. Oskar Salm sai kirja 1 värava ja Raul Kivi 2 söötu. Detsembrikuus Rootsis toimuvaks MM-finaalturniiriks valmistuv Eesti meeste saalihokikoondis kohtub laupäeval kell 15 Taani ja pühapäeval kell 13 Lätiga.

Jalga vigastanud Henri Anieri ootab ees mängupaus

Eesti jalgpallikoondise ründaja Henri Anier peab vigastuse tõttu pidama mitme nädala pikkuse mängupausi.

Eestlase koduklubi Erzgebirge Aue teatas oma Twitteri-küljel, et Leipzigi vastu peetud karikamängus juba kuuendal minutil väljakult lahkuma pidanud Anier vigastas hüppeliigese välimisi sidemeid. Aue hinnangul peab eestlane väljakult eemal olema mitu nädalat.

See tähendab üsna kindlasti, et Anier ei saa Eesti koondist aidata 12. novembri maavõistlusmängus Norraga ja kolm päeva hiljem toimuvas EM-valikmängus San Marinoga.

Üllatusi ei sündinud: USA GP vabatreeningut valitsesid Mercedesed

Sel nädalavahetusel USAs Austini ringrajal sõidetava vormel-1 etapi esimesel vabatreeningul olid oodatult kiireimad Mercedesed.

MM-sarja üldliider Lewis Hamilton sai ainsana aja alla 1.40, sõites välja 1.39,941. Nico Rosberg kaotas tiimikaaslasele 0,292 sekundiga. Kolmanda aja sai kirja Jenson Button, keda ootab aga stardirivis viie koha loovutamine, kuna tema autol vahetati käigukast. Neljanda aja sõitis välja Daniil Kvjat Toro Rossol.

Valitsev maailmameister Sebastian Vettel Red Bullil oli seitsmes, jäädes alla ka Kevin Magnussenile ja Fernando Alonsole. Red Bull teatas enne esimest vabatreeningut, et saadab vastupidiselt vahepeal välja öeldud plaanile sakslase kvalifikatsioonis siiski rajale. Vettelit ootab jõuallika vahetamise eest stardirivis ees kohtade kaotus ning Red Bull kaalus vahepeal mõtet, et sakslane stardib pühapäevasele võidusõidule hoopis boksiteelt.

Vaata vabatreeningu kõiki aegu siit.

Keenia tippmaratoonar jäi dopinguga vahele

Maailma tippmaratonijooksjate hulka kuuluv keenialanna Rita Jeptoo on andnud positiivse dopinguproovi.

Kolmekordne Bostoni maratoni võitja Jeptoo võidutses seal uue rajarekordiga ka tänavu ning võitis samuti Chicago maratonil. See oleks andnud talle olenemata pühapäevase New Yorgi maratoni tulemusest maratonide Majors-sarja esikoha ning 500 000 dollari suuruse auhinna. Nüüd on autasustamistseremoonia aga edasi lükatud.

33-aastane Jeptoo andis keelatud aineid sisaldanud A-proovi septembris kodumaal treenides. Tänavu aprillis peetud Bostoni maratoni peakorraldaja Thomas Grilk kinnitas, et pärast nende võistlust läbis Jeptoo dopingukontrolli edukalt. Paar nädalat pärast positiivseks osutunud proovi andmist võitis keenialanna aga teist aastat järjest Chicago maratoni.

Suusakaunitari mure: sageli soovin, et keegi mind ära ei tunneks

Norra murdmaasuusataja Therese Johaug andis väljaandele Dagbladet avameelse intervjuu, kus tunnistas, et kuulsus põhjustab talle ootamatult suuri probleeme.

Kaunis Johaug on kodumaal Norras superstaar ning kuulub ühtlasi maailma parimate suusatajate sekka. Tema auhinnakapis on kolm olümpiamedalit ning kaheksa medalit MMilt, sealhulgas neli kulda. Johaugi elu pole aga sugugi roosiline.

26-aastane Johaug on vallaline ning tunnistas intervjuus, et kardab iga mehega tutvust tehes, nagu huvituks too vaid tema kuulsusest. «Suusatamine on andnud mulle tohutult palju vahvaid kogemusi, aga sageli soovin, et mitte keegi ei tunneks mind tänaval ära ja mind lihtsalt rahule jäetaks,» pihtis Johaug. «Unistasin alati sellest, kuidas tõusen poodiumile, medal kaelas, ja kuulan Norra hümni. Aga medalitel on ka varjukülg, millest mul aimugi polnud,» lausus ta.

Liigutav video: surmahaigust põdev tüdruk ei jäta korvpallimängu

19-aastane USA tüdruk Lauren Hill tõuseb igal hommikul kell pool kuus, et minna korvpallitrenni. «Ma ei taha, et keegi peaks mind loobujaks,» lausus ta CBSile antud intervjuus. «Armastan korvpalliketside ja põrkavate pallide häält, seega pean õigeks ajaks saalis olema.»

Hill mängib aga sõna otseses mõttes oma elu nimel - ta teab, et tal on elada jäänud vaid loetud nädalad. Aasta tagasi avastati tal ajukasvaja, mis aina suureneb ning on tänaseks juba sidruni mõõtu. Arstide sõnul puuduvad Hillil paranemisvõimalused ning kasvajat pole võimalik opereerida.

Diagnoosi kuuldes oli Hilli esimene küsimus arstidele: kas ma saan korvpallimänguga jätkata? Ehkki ta ei saa praeguseks enam treeningutel kaasa teha enamikku harjutusi, ei kavatse ta loobuda. «Tahan mängusärgi selga tõmmata ja tunda ennast superkangelasena, sest just niisuguse tunde see särk minus tekitab,» lausus Mount Saint Josephi ülikooli naiskonnas numbri all 22 mängiv Hill, kellel on üks suur eesmärk – teha kaasa vähemalt ühes ülikoolikohtumises.

Esimene mäng peetaksegi juba sel pühapäeval ning kui tavaliselt käib Mount Saint Josephi naiskonna kohtumisi vaatamas umbes 50 inimest, siis seekord on tulemas täismaja – 10 000 inimest. Piletid müüdi välja napi poole tunniga.

Peatreeneri Dan Benjamini sõnul teab ta juba praegu, et sellest tuleb ainulaadne mäng. «Saal pimeneb, mängija number 22 jookseb väljakule… Loodetavasti võidame lahtiviske. Meil on plaan juba tehtud – selle nimi on Laureni lay-up. Ja publik läheb hulluks,» kirjeldas Benjamin eesootavat.

Laureni ema Lisa lausus, et tema tütar on alati teinud kõike kogu hingest. «Ta annab endast 110 protsenti, ükskõik millega tegu on,» sõnas Lisa. Isa Brenti sõnul ei kujutaks ta oma tütart teistsugusena ettegi. «Lauren jahib oma unistust ja tahab inimestele näidata, et ka nemad on selleks võimelised,» lausus Brent Hill.

Man City kaotas enne olulist kohtumist kolmeks nädalaks tähtmängija

Manchester City jalgpallimeeskonna peatreener Manuel Pellegrini kinnitas, et poolkaitsja David Silva jääb põlvesidemete vigastuse tõttu kolmeks kuni neljaks nädalaks palliplatsilt eemale.

Silva tegi jalale liiga kolmapäeval peetud karikamängus Newcastle Unitediga, mille City kaotas 0:2. Kõikide sarjade peale kokku on valitsev Inglismaa meister nüüd saanud viimasest kolmest mängust kaks kaotust ja ühe viigi - viimases liigakohtumises jäädi alla West Ham Unitedile ning Meistrite liigas anti võõrsil Moskva CSKA vastu käest 2:0 eduseis ja lepiti 2:2 viigiga.

Silva ei saa meeskonda aidata pühapäevases liigamängus Manchester Unitediga ega ka järgmisel kolmapäeval peetavas Meistrite liiga kohtumises CSKAga. Järgmisel nädalavahetusel sõidab City koduliigas külla Queens Park Rangersile, seejärel ootab aga ees koondisemängudest tingitud paus.

Küll aga saab Unitedi vastu siniseid aidata kubemelihast venitanud poolkaitsja Yaya Toure, kes samuti Newcastle'i vastu peetud kohtumises välja vahetati. Pellegrini sõnul on elevandiluuranniklane pühapäeval mänguvalmis.

Tanel Leok sõidab järgmisel hooajal taas Kawasakiga

Veebilehe dirtbiker.com teatel sõidab Tanel Leok motokrossi MM-sarjas järgmisel hooajal LPE Kawasaki tiimis.

Viimase hooaja lõpetas Leok pettumust valmistanud 18. kohaga, heade tulemuste saavutamist segasid ka vigastused. Tänavusel kahel viimasel etapil tema tiim enam ei osalenudki. Veebilehe teatel keskendub Leok aga järgmisel aastal eeskätt Briti meistrivõistlustele.

29-aastane Leok on motokrossi MM-sarjas MX1 klassis sõitnud alates 2004. aastast. Kawasakil kihutas ta ka aastatel 2005-2008 ja sai 2006. aastal MM-sarjas oma seni parima tulemuse, viienda koha.

Õõvastavad fotod: hai asus surfarit jälitama

Surfar Andy Johnston pääses surmasuust, kui teda asus Perthi lähedal West Beachi rannas surfates jälitama kolme meetri pikkune valgehai.

Kaldalviibijad märkasid Johnstonit ähvardavat ohtu ja andsid talle haist vastavate signaalpasunatega märku, kuid surfari päästis õigel hetkel saabunud laine. Johnston ise ei pidanud hädaohtu aga kuigi suureks.

«Hai polnud kuigi pikk ja nägi delfiinist väiksem välja. Kui iga nähtud haid ohtlikuks pidada, siis see pole küll tõsi. Nemad ajavad oma asja ja meie oma asja. Ilmselt on mul suurem oht kuskil rifil kael murda kui hai kätte jääda,» ilmutas Johnston filosoofilist lähenemist. «Ja kui sind ära süüakse, siis süüakse – ega sinna midagi parata ei saa!»

Alles kaks nädalat varem sattus samas paigas hairünnaku ohvriks surfar Sean Pollard, kes kaotas käe.

Vaata hirmutavaid pilte SIIT.

Rootslasest vormel-1 sõitja leidis uue töökoha

Šveitsi ajalehe Blick teatel sõidab rootslane Marcus Ericsson järgmisel hooajal vormel-1 sarjas Sauberi meeskonna ridades.

Blicki nimeka ajakirjaniku Roger Benoit' kinnitusel asendab 24-aastane Ericsson järgmisel aastal Sauberi tiimis kas Esteban Gutierrezi või Adrian Sutili. Tänavu Caterhamis võistelnud, kuid tiimi rahaliste raskuste tõttu hetkel tööta olev Ericsson toob endaga väidetavalt kaasa ligi 15 miljoni euro ulatuses sponsorrahasid.

Sel hooajal vormel-1 sarjas debüüdi teinud Ericssoni senine parim tulemus on Monacos saadud 11. koht. 

Saalijalgpalli Rahvaliiga alustab rekordilise 73 võistkonnaga

Saalijalgpalli Rahvaliiga teisele hooajale registreerus kokku 65 meeskonda ja 8 naiskonda. Läinud aastal osales turniiril kokku 61 võistkonda.

Saalijalgpalli Rahvaliiga algab juba järgmisel nädalal ning uuel aastal toimuvatele play-off-kohtumistele pääsevad meeste turniiril 16 paremat.

«Sooviksin osalejatele meelde tuletada, et kuigi koduleheküljel on turniiritabelisse kirjutatud kuupäevad, siis kohtumine ei pea toimuma täpselt sellel päeval – mäng võib toimuda ka varem või ka paar päeva hiljem. Ette antud tempos suudaksime mängida põhiturniiri kohtumised ära jaanuarikuuks ning saaksime jätkata play-off-mängudega. Soovin kõikidele osalejatele edukat hooaega – Rahvaliigas ei ole alati kõige olulisem võit ning loodan, et kõik mängijad naudivad seda, mida teevad,» ütles Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli juht Ants Juhvelt.

Direktor Hendrik Agur: koolitulistamine on liiga pehme termin, see oli mõrv

Tallinna koolijuhtide nõupidamisel avasõnad lausunud Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Aguri sõnul peaksime koolitulistamise asemel kasutama terminit mõrv.

«Me ei peaks rääkima koolitulistamisest, räägime õigete sõnadega, see oli mõrv. Õpilane mõrvas õpetaja. Mõrvanädal, mis on haridusinimesi hingepõhjani raputanud, kestab endiselt,» sõnas nõupidamise avasõnades Agur.

Direktor nentis, et mõrv koolis on tänane reaalsus. «Seda on võigas välja öelda, aga terminitel on oluline kaal inimeste teadvuses. Õpilane mõrvas õpetaja, nii lihtne see ongi,» ütles Agur.

Nõupidamisel ettekandega esinenud Põhja korrakaitsebüroo juht Valdo Põder ütles oma ettekandes, et sageli toodetakse kriisiplaane ainult selleks, et linnukene oleks kirjas.

Hendrik Agur kommenteeris kriisiplaanide kehva taset: «Võetakse kriisiplaan naaberkoolilt ja kopeeritakse üle nõnda, et unustatakse isegi nimed vahetamata. Selline tegevus ei otseselt kuritegelik, aga see on ülim hoolimatus. Iga kool ja kogukond tunneb kõige paremini oma lapsi, olukorda ja hooneid. Ma loodan väga, et enamik koole suhtub tõsiselt kriisiplaanide tegemisse.»

Eesti U17 koondis lõpetas valikturniiri võiduga Liechtensteini üle

Tbilisis lõppes jalgpalli UEFA U-17 koondiste EM-valikturniir, mille viimases voorus Eesti alistas 2:0 Liechtensteini.

Eesti ülekaal oli ilmne, pealelööke sooritati 18 (neist täpseid 8), vastaste ühe vastu, kuid skoor avati alles 54. minutil, kui täpne oli Mattias Käit. Sama mees lõi 62. minutil ka teise värava ja kuigi Kaspar Mutso eemaldati mängust 66. minutil, ei muutnud see mängupilti ja Eesti pälvis kindla 2:0 võidu ja kolmanda koha turniiril, vahendab Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg.

«Täna kasutasime ära oma tugevused – leidsime kiiresti üles duellid ja saime ka palju pealelööke. On tähtis, et saime täna selle võidu, sest poisid said tulemuse pärast kahte head mängu, mille küll kaotasime. Kuna Poola võitis täna Gruusiat, siis tähendanuks see, et meie võidu korral Gruusia üle oleksime edasi saanud – seekord läks aga nii. Täna oli meie poolt väga korralik mäng ja teenitud võit,» sõnas noortekoondise peatreener Lars Hopp pärast mängu.

Kõik kolm Eesti väravat turniiril lõi Mattias Käit. Esikohamängus oli Poola 1:0 üle Gruusiast.

U-17 EM-valikmäng:

31. oktoobril kell 13:00 Mikheil Meskhi staadion 2, Tbilisi

LIECHTENSTEIN - EESTI  0:2 (0:0)

ametlik protokoll

Väravad: 54., 62. Mattias Käit
Hoiatused: 58. Moritz Eidenbenz, 74. Cooper Quaderer, 80.+2. Elias Quaderer - 42., 66. Kaspar Mutso
Eemaldamine: 66. Kaspar Mutso

Liechtenstein: 1-Michael Foser, 2-Cooper Quaderer, 3-Roman Spirig, 4-Philip Seemann, 5-Manuel Mikus (67. 11-Julian Frick), 14-Rafael Grünenfelder (80. 17-Kevin Hadzipasic), 6-Elias Quaderer, 8-Livio Meier, 9-Yanik Frick, 10-Moritz Eidenbenz, 16-Pascal Koller (71. 7-Menderes Caglar).
Varus: 12-Armandno Majer, 7-Menderes Caglar, 11-Julian Frick, 13-Martin Marxer, 15-Marc Büchel, 17-Kevin Hadzipasic, 18-Sebastian Tschupp.

Eesti: 12-Karl-Romet Nõmm, 2-Marten Niilop, 5-Jako Kanter, 15-Marko Lipp, 16-Mirko Mardiste, 6-Kaspar Mutso, 9-Mattias Käit, 11-Henri Järvelaid, 17-Randy Padar (41. 7-Vadim Mihhailov), 13-Erik Sorga (53. 8-Cristofer Kuusma), 14-Vladlen Vallasoo (41. 10-Magnar Vainumäe).
Varus: 1-Maksim Suhhomjatnikov, 3-Raido Kannel, 4-Magnus Villlota, 7-Vadim Mihhailov, 8-Cristofer Kuusma, 10-Magnar Vainumäe, 18-Robert Lepik.

Fotod: inetu autoromu seisab kuude viisi lasteaia juures

Krõlli lasteaia juures Anne tänaval seisab parkimisplatsil juba pikemat aega punane Saab sõiduauto, mille välimuse on vandaalid muutnud väga näotuks. Lapsevanemad on korduvalt pöördunud linnavalitsuse poole palvega, et romu minema viidaks, kuid masin püsib truult oma kohal edasi.

Septembrikuus kadusid masinal alt rattad. Puruks on pekstud kõik klaasid välja arvatud tagaklaas. Sel nädalal eraldus masina kere küljest ka kapott ning nüüd on näha, et autol pole isegi mootorit.

Olukorrast nördinud linlased pöördusid Tartu Postimehe poole küsimusega: huvitav, kui kaua läheks sellise autoromu ära viimisega aega, kui see oleks pargitud linnapea või mõne teise tähtsa linnaametniku akna alla?

Linnavalitsuse heakorratalitusest on elanikud teada saanud, et masin kuulub ühele 22-aastasele mehele, kes elab Soomes. See tehti kindlaks auto VIN-koodi abil, sest riiklikke registreerimisnumbreid sõidukil enam pole. Omanikule on saadetud kirjalik teatis, et ta masina minema viiks aga seda pole juhtunud ning linnaametnike kinnitusel enamat teha ei saagi. Politseisse helistades on vastatud vaid, et tulge tehke avaldus.

Nii pöördusidki elanikud Tartu Postimehe poole. Ehk oskavad lugejad anda soovitusi, mida teha, et lasteaia ja elumajade juurest auto minema saaks ning see oleks juriidiliselt korrektne?

Tallinna haridusjuhid arutlesid kooliturvalisuse teemadel

Täna toimus Gustav Adolfi Gümnaasiumis Tallinna koolijuhtide nõupidamine, kus keskenduti turvalisusele koolis, kuid arutleti muudelgi teemadel.

Oma avasõnades toonitas Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, et käesolev nädal on läinud Eesti hariduselu ajalukku tumedates toonides. «Me ei peaks rääkima koolitulistamisest, räägime õigete sõnadega, see oli mõrv. Õpilane mõrvas õpetaja. Mõrvanädal, mis on haridusinimesi hingepõhjani raputanud, kestab endiselt,» sõnas Agur.

Avasõnu lausunud koolidirektor tegi üleskutse, et Tallinna koolijuhid teeks rohkem omavahelist koostööd, mille tulemusena muutuks õpikeskkonna mitmekesisemaks. Tallinnas on koole, kus õpilasi on väga vähe ning nad ei suuda pakkuda õpilastele piisavalt võimalusi.

Agur leidis, et koolid võiksid teha ühise tunniplaani, ilma haldusmuudatusteta koolisüsteemis. Selline lahendus avardaks õpilaste võimalusi võtta mitmekesisemaid ja endale huvipakkuvamaid valikaineid. Selline süsteem toimib Gustav Adolfi Gümnaasiumil koostöös Reaalkooli, 21. kooli ja Tallinna Inglise Kolledžiga.

Nõupidamisel ohuolukordade ennetamisest rääkinud Põhja korrakaitsebüroo juht Valdo Põder nentis, et Eestis on koolitulistamise näol tegemist pretsedendiga. Šokiteraapiana haridusjuhtidele näidatud, Ameerika Ühendriikide Columbine´i kooli massimõrva järel, toonitas Põder kriisistrateegia olulisust. «Igal koolil peab olema hädaolukorra lahendamise plaan. Täna on paljudes koolides plaanid puudulikud,» sõnas Põder.

Mustades toonides nõupidamist jätkas Siivi Hansen, kes rääkis haridusjuhtidele, kuidas ennetada kriisiolukordi koolis. Hanseni sõnul vajaks pärast kriisisituatsiooni kohest psühholoogilist abi 10-25% inimestest.

Kuna tegu oli korralise nõupidamisega, oli kavas ka muid päevakajalisi küsimusi pealinna hariduses. Arvutitest, litsentsidest ja vaba tarkvara pilootprojektist rääkis Rainer Rannala (Tallinna Haridusameti üldosakonna juhataja), coaching´u programmist Andres Pajula, koolide komplekteerimisest 2014/15. õppeaastal Meelis Kond (hariduskorralduse osakonna juhataja) ning eelarvest Tanel Keres (ökonoomikateenistuse direktor).

Võrk: elamute juurde võiks kerkida parkimismajad

Tallinna abilinnapea Eha Võrk avaldas tänasel Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud korteriühistute suurfoorumil tulevikust rääkides mõtte, et kortermajade juurde võiks kerkida parkimismajad.

«Linna võiks aidata leida maad parkimismajade tarvis ning koos ühistutega võiks ehitada elamute juurde parkimismaju,» leidis abilinnapea, kelle sõnul aitaks see korrastada kortermajade ümbrust ning lahendada parkimisprobleeme.

Head lugejad, mida sellisest plaanist arvate ?

Vanameister Björndalen tahab murdmaameestele taas kohta kätte näidata

Kõigi aegade edukaim laskesuusataja Ole Einar Björndalen teatas, et soovib järgneval hooajal kaasa teha ka murdmaasuusatamise MK-sarjas. 40-aastane vanameister teatas, et on endiselt nii vaimselt kui füüsiliselt heas vormis.

«Ma usun, et suudan kõrgete kohtade eest võidelda,» teatas Björndalen, kes 2006. aastal toimunud Gällivare 15 km vabatehnikasõidus esikoha võttis. «Nüüd olen küll vanem, kuid seda ainult paberil. Füüsiliselt ja vaimselt tunnen end endiselt hästi. Juba Sotši olümpial näidatud vormi pealt on võimalik murdmaasuusatamises kaasa lüüa.»

Björndalen tunnistas, et võrreldes aastatetaguse olukorraga on tänapäeval murdmaasuusakoondisesse raskem mahtuda. «Gällivares starti minnes oli Norral ainult kaks head vabatehnikameest. Nüüd on häid mehi aga üle kümne. Kui olen aga hooaja alguseks heas vormis, siis võitlen kindlasti koha eest Norra koondises.»

Venemaa miljardär päästab kuulsa Saksamaa ringraja

Saksamaal asuval Nürburgringi vormel-1 sarja GP on olnud rahapuuduse tõttu pidevalt ohus, kuid kohaliku meedia andmetel plaanib üks Vene miljardär raja tulevikule õla alla panna.

Nürburgringi uueks omanikuks sai venelane Viktor Haritonin, kes kogus oma rikkuse ravimitööstuses. Venelane ostis rajast 2/3 Saksamaa kontsernist Capricorn 77 miljoni euro eest, vahendab ERR Sport.

Nürburgring ja Hockenheim on viimastel aastatel kordamööda võõrustanud vormel-1 sarja Saksamaa GPd - paarisaastatel on sõidetud Hockenheimis ja paaritutel aastatel Nürburgringil.

Erik Puura: Lähte koolimaja ohtusid ei tohi alahinnata

Mida teeks igaüks meist, kui elamu keldris oleksid lekkivad tünnid ohtlike ainetega ja limaskestad tajuvad selgelt lenduvatest ühenditest põhjustatud ärritusi? Kas mõõdaksime õhus olevate ainete kontsentratsioone (neid, mida oskame mõõta) ja võrdleksime neid normidega (neid, millele norm on kehtestatud) või likvideeriksime viivitamatult ohuallikad?

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on selgelt näidanud, et lenduvate ühendite allikad on Lähte gümnaasiumi hoones olemas ning selgitanud ka võimaliku reaktsioonide jada, mis viib lenduvate ühendite tekkeni. Inimese poolt loodud orgaaniliste ühendite mõju ei tohi alahinnata – neid luuakse niivõrd kiiresti, et neist enamiku ohtlikkust pole teadlased jõudnud uurida, veelgi vähem mõõta ja veelgi vähem luua selgeid teaduslikult põhjendatud piirnorme.

Paljude inimese poolt loodud kemikaalide tegelik mõju on selgunud vaid pärast aastakümneid, kui kahju on juba korvamatu. Täiesti ettearvamatud olukorrad tekivad siis, kui erinevad kemikaalid omavahel kokku puutuvad.

Ka Lähte gümnaasiumi hoones tekkinud olukorra analüüs on väga keeruline, sest uuringuid ja teadmisi nende konkreetsete ainete kohta on vähe. Ning kui me üldse täpselt teamegi, millist ainet siiski otsida.

Isegi, kui me tõesti oleksime kindlad, et ainsaks võimalikus ohuallikaks on 2-etüülheksanool, siis võib tõdeda, et määratud kontsentratsioonid (kuni 23 µg/m3) on sarnased teaduskirjanduses määratletud kontsentratsioonidele, mille puhul mõju on selge ja ilmne.

Näiteks Uppsala ülikooli teadlased Norbäck jt näitasid aastal 2000 ilmunud artiklis ajakirjas International Journal of Tuberculosis and Lung Disease võimalikku seost polüvinüülkloriidist põrandakatete paigaldamise järgselt dietüülheksüülftalaadi (DEPH) niiskusest põhjustatud lagunemise, 2-etüülheksanooli lendumise ja astma sümptomite vahel. Seejuures õhus määratud 2-etüülheksanooli kontsentratsioonid olid vahemikus 2-32 µg/m3.

Küll ei tekita sellised sisaldused genotoksilist mõju või vähki (see ilmneb suurematel sisaldustel, millele viitab terviseamet poolt viidatud Saksamaa piirnorm 100 µg/m3), kuid uuringud on selgelt näidanud, et madalamatel sisaldustel esineb enam astmat, limaskestade ja hingamisteede ärritust, peavalu ja väsimust.

Lisaks ei saa alahinnata ka situatsiooni psühholoogilist mõju nii lastele, vanematele kui pedagoogidele. Mitmed uuringud on näidanud, et teadmatus ja hirm võimalikest tervist kahjustavatest ühenditest tekitab stressi, mis on väga oluliseks tervisemõjuriks. Hetkel võib teha kokkuvõtte erinevatest uuringutest, et potentsiaalsed ohuallikad on olemas ja leitud, kuid nende mõju ei ole vastavalt episoodilistele mõõtmistele ja võrdlustele eksisteerivate normidega piisav selleks, et asuda neid likvideerima.

Ühest küljest saab terviseamet johtuda vaid konkreetsest seadusest ning selle alusel tekibki absurdne olukord, et kui piirnormi ei ole, siis oleks nagu kõik hästi. Selline käitumine oleks põhjendatud, kui kaalukausil oleks inimestes asjatu hirmu tekitamine.

Kuid praegu on hirm inimestes juba olemas. Ja fakt on see, et ka mürgised ained on põrandas olemas. Need imbuvad vaikselt ruumiõhku. Vaidlusküsimuseks on, kas antud sisalduses on need ohtlikud või mitte ning tõendusmaterjali selle kohta meil napib. Kuid kas on mõeldav, et sellises olukorras seame me võimalikku ohtu koolilaste tervise?

Eeltoodust lähtudes on soovitus viivitamatult välistada inimeste kokkupuude mürgiste lenduvate ühenditega ning tegelda ohuallikate likvideerimisega.

Pärnakad tähistavad meistriliigasse jõudmist uue staadioni avamisega

Pühapäeval, 2. novembril kell 12:45 avavad Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak Mai kooli uuendatud kunstmuruga jalgpalliväljaku ning tervitavad Pärnu Linnameeskonna jõudmist Eesti meistriliigasse.

Eesti klubijalgpalli kõrgeimasse liigasse jõudnud Pärnu Linnameeskonnale on Mai kooli kunstmuruväljak olnud koduväljakuks aastaid. Kuu aega toimunud renoveerimistööde järel on jalgpalliväljak saanud aga päris uue näo ning meelitab oma efektse kattega nii mängijaid, kui pealtvaatajaid. Tööde käigus asendati vana kunstmuru kate uuega ning taastati sademevee ärajuhtimise süsteem, parandati jooksurajad ning korrastati staadionit ümbritsev aed. Oluline on seegi, et staadionile on paigaldatud 200- kohaline tribüün pealvaatajatele.

Tööde maht koos tribüüni rajamisega oli 260 000 eurot. Linn rahastas staadioni renoveerimistöid ja tribüüni rajamist 180 000 euroga ning suure panuse andis staadioni renoveerimisse Eesti Jalgpalli Liit, kes toetas töid 80 000 euroga.

«See väljak on linnarahva kingitus kõikidele Pärnu jalgpalluritele. Kõige krooniks on mõistagi Pärnu Linnameeskonna jõudmine üle pika-pika aja taas Eesti jalgpalli kõrgeimasse seltskonda. Tänud kõigile mängijatele ning peatreener Gert Oleskile. Ent suurima kummarduse teen Eesti Jalgpalli Liidu ja selle presidendi Aivar Pohlaku ees. Jalgpalliliidu rahaline panus, mille suhtes olid paljud millegipärast skeptilised, oli väga märkimisväärne, koostöö ülimalt asjalik ning operatiivne. Ent ka meie ei jää võlgu - need investeeringud toovad õige pea uusi jalgpallitalente Eesti koondistesse,» lisas Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Kohe pärast avamist saab staadion ka väärilised ristsed. Kell 13.00 algab väljakul Eesti jalgpalli meistrivõistluste Esiliiga mäng Pärnu Linnameeskonna ja FC Kuressaare vahel. Lisaks mugavale tribüünile ootab pealtvaatajaid kuum tee ja pakutakse maitsvaid pirukaid! Uue muru puhul on pileti hind mängule 1 euro.

Järjekordne puuduja: Janar Mägi Eesti käsipallikoondisega Gruusiasse ei sõida

Eesti käsipallikoondis sõidab täna õhtul Gruusiasse, et pühapäeval pidada Tbilisis 2018. aasta EM-valiksarja kordusmäng. Kahjuks ei saa Eesti rahvusmeeskonda aidata Janar Mägi, kes vigastuse tõttu hoopis Saksamaale end ravima sõidab.

Eesti kohtus Gruusiaga Kalevi spordihallis kolmapäeval ning teisel poolajal tegi külalismeeskonna mängija Vladimir Rusia vea Mägi vastu, kes lahkus väljakult õlga kinni hoides. Vahetult enne koondisega liitumist oli Mägi vigastanud sama õlga ka Saksamaal mängides, kuigi seejärel uuringud rebendit ei näidanud.

Kui vahetult pärast kolmapäevast mängu ei osanud koondise füsioterapeut Margus Parts öelda, kui tõsine Mägi olukord on, siis täna kinnitas Eesti käsipalli liidu peasekretär Pire Orasson Postimehele, et Gruusia asemel sõidab Mägi Saksamaale. «Janar käis Eestis arsti juures ja arst keelas tal mängimise,» võttis Orasson olukorra kokku. «Ta ei hakka siin Eestis MRT-d (magnetresonantstomograafiat- toim.) tegema, vaid sõidab homme või ülehomme tagasi Saksamaale, kus sealsed arstid temaga tegelema hakkavad,» lisas Orasson.

Mägi asemel sõidab koondisega Gruusiasse Henri Hiiend.

Lisaks Mägile puuduvad koondise juurest seekord nii Mait Patrail kui Dener Jaanimaa, kes on mõlemad samuti vigastuste tõttu mängupausil.

Skandaalne astmaravim ajas Björgeni ja Kowalczyku taas tülli

Maailma naissuusatamise täielikud tipud Marit Björgen ja Justyna Kowalczyk on taas tülli pööranud. Endiselt on teemaks astmaravim Symbicort, mida norralanna kasutab.

Björgen on tuntud astmaravimite kasutaja ning teeb seda rahvusvahelise suusaliidu FISi loaga. Seega ei saa teda süüdistada keelatud ainete manustamises, küll aga on paljud tema konkurendid kindlad, et Symbicort parandab tunduvalt norralanna sooritusvõimet.

«Ma arvan endiselt, et astmaravimi ja tema tulemuste vahel on tugev seos,» teatas Kowalczyk. Poolatar oli oma sõnul esimene, kes pärast 2010. aasta olümpiamänge antud teema tõstatas ning on selle üle uhke.

Björgen pole kriitikaga aga päri. «Mind hirmutab, et Justyna puudulikku infot levitab. Testid on näidanud, et tohin Symbicorti kasutada. Lisauks on uuringud tõestanud, et see ravim ei paranda sportlase sooritusi,» rääkis ta.

«Puudulik informatsioon? Üldsegi mitte,» vastas Kowalczyk. «Ma ütlen seda, mida tahan. Mind peetakse küll pahaks ja ülbeks tüdrukuks. Siiski olen uhke, et selle teema pärast Vancouveri olümpiat püstitasin.»

Björgen võttis vaidluse kokku sõnadega: «Minu südametunnistus on puhas. Las teised spekuleerivad.»

IRLi kuuluva Aunaste saatekülaline on oma partei juht

Ülehomse «Tõuse ja sära» saatesse tuleb hiljuti IRLi astunud Maire Aunastele külla IRLi esimees Urmas Reinsalu koos abikaasa ja tütardega. 

ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ütles, et kui Reinsalu ainsana esile tõsta, ei annaks saade väga usaldusväärset sõnumit edasi. «Nii me ka alguses arvasime, et ei pea ilmtingimata Reinsalu ja kedagi IRLi liikmetest seal saates esitlema. Kogu saate meeskond on võtnud suuna kõiki võrdselt esitada, mis on ju tasakaalu seisukohalt täiesti mõistlik lahendus,» kommeteeris Allikmaa, et oma eetriväljundi saavad ka teiste erakondadega kas vahetult või lähemalt seotud inimesed. Tema sõnul on Aunaste seda lubanud.

Maire Aunaste kinnitas kokkulepet, et kui ta kutsub saatesse ühe poliitilise perekonna, siis peab kutsuma ka teiste erakondade esindajad. Nii on tal järgmisel nädalal külas Aadu Must koos tütardega ning hiljem tuleb külla SDE ridadesse kuuluv Indrek Saar oma naisega. «Eelmine nädal oli Urve Palo ja varem oli ka Toivo Asmer, kes kuulub Reformierakonda,» ütles Aunaste ning lisas, et teist külalist Reformierakonnast tal veel pole, kuna pole suutnud välja mõelda ühtegi värvilist perekonda. 

Allikmaa on varem Postimehele öelnud, et Aunaste saade tuleb hoolikama pilgu alla võtta ning mõelda, kes on saate külalised. «Ta teab väga hästi, mis kohustused on rahvusringhäälingu ajakirjanikul  ja ma usun, et ta ei taha ERRile halba, mistõttu ta käitub kindlasti korrektse ajakirjanikuna ega kasuta seda ära kuidagi IRLile varjatult või varjamatul kombel reklaami tegemiseks,» kommenteeris Allikmaa septembri alguses. 

Festival annab noortele tiivad

Milleks on tarvis festivali IDeeJazz? Hea muusika sõbrad saavad kontsertidel kindlasti elamusi, aga seda muusikapidu on tarvis ka instrumentalistidel ja vokalistidel, eriti just nende noorematel kolleegidel.

Üks seekordsel festivalil esinevaid noorte muusikute bände on Innersound. Eile hommikul Elleri muusikakooli uue maja stuudios proovi teinud ansambli trummar Jan Kulbin ütles, et programmis ülesastumine annab kogemusi.

Ta tõi võrdluseks spordi. Kui ikka teha mingil alal trenni, tekib soov ka võistelda publiku ees. «See annab väga hea tunde,» lisas ta.

Kitarristist bändikaaslane Johannes Laas rääkis, et väljund on muusikule väga oluline, ainult prooviruumis istumisest ei piisa. Olgu kuulajaid kas või kolm – staadionitäit on noorel muusikul alguses utoopiline oodata –, annab muusika jagamine siin ja praegu kirjeldamatult lennuka tunde.

Korraga mitmes ansamblis

Johannes Laasil on võimalus minna kuulajate ette nii Innersoundi kui ka ansambliga Five Quarters Quintet, mis mängib muusikat austusavaldusena legendaarsele ameerika džässkitarristile John Leslie Wes Montgomeryle. Ansambel tuli kokku spetsiaalselt IDeeJazzi puhuks, mil bänd annab ka debüütkontserdi.

Seesama noor tartlasest kitarrist osaleb veel festivali kõrvalprogrammi ID+ kontserdisarjas «Viis jazzi verstaposti».

Johannes Laasi põhiline ansambel on praegu siiski Innersound. Sest parajasti käib üleriigiline ansamblite konkurss «Noortebänd 2014», kus ansambel pääses eelmisel pühapäeval Tartu eelvoorust poolfinaali. Finalistid selguvad 14. ja 15. novembril Tallinnas.

Oleg Pissarenko algatatud festivali IDeeJazz tänavuses kavas on noorte ja nooruslike koosluste kõrval Peeter Volkonski ideest sündinud ansambel E = mc2, mis tegi debüüdi aastal 1983.

Pissarenko soovis tänavusel muusikapeol tõsta auväärsesse keskmesse Volkonski koos ühe tahuga tema senises muusikalises tegevuses. Volkonski pakkus välja ansambli E = mc2, mille ühe kontserdisalvestise on ta pannud heliplaadina oma raamatu «ISBN 978-9985-9980-6-9» vahele.

Bändis mängivad muusikud, kes on kostümeeritud ja jumestatud – Pissarenko loodab siin Vanemuise abile – füüsikuteks.

See läheb hästi kokku tänavuse IDeeJazzi ühe ideega. Nimelt huvitab Pissarenkot muusika seotus eluga. «Minu jaoks on muusika igas mõttes elu osa,» ütles ta. «Seepärast üritamegi jazzi ja muusikat laiemalt siduda väga erinevate eluvaldkondadega.»

Teaduse ja muusika ühisosa

Teaduse ja muusika ühisosa leidmiseks on tänavuse festivali üks osa teaduskeskuses Ahhaa. «Mulle tundub, et peaksime teadlastega rohkem koostööd tegema,» lisas Pissarenko.

Siinkohal rääkis ta ühest ameerika teadlaste tehtud uuringust. Nagu selgus, leidsid nad, et džässmuusiku aju on improviseerimise ajal suurimas võimalikus aktiivsuses võrreldes kõikide teiste tegevustega erinevates eluvaldkondades.

Tartu džäss- ja rütmimuusika festival IDeeJazz 2014 toimub täna, laupäeval ja pühapäeval ning toob kuulajate ette muusikuid mitmest põlvkonnast ja muusikat mitmest žanrist.

Kolmel põhiprogrammi laval – Tartu Jazzklubis, Tartu Uues Teatris ja Genialistide klubis – astub ühtekokku lavale 11 kollektiivi. Kõrvalprogramm ID+ kutsub nii Tartu Jazzklubisse kui ka Ahhaa keskusesse.

Festivali põhiprogramm on mitmekesisem kui kunagi varem. Kõlab muusika bluusist, svingist ja vene klassikutest kuni proge, klubibiitide, indie-popi ja nüüdisaegse modernse džässini välja.


Kolmel päeval

• IDeeJazzi põhiprogrammis esinevad täna Tartu Jazzklubis (Ülikooli 20) kell 20 Andres Roots & Raul Terep, trio Carrot Lights ja ansambel Five Quarters Quintet.

• Laupäeval esinevad põhiprogrammis Tartu Uues Teatris kell 18 Heliotroop, Kruglovi-Sooääre kvartett, Maimztet ning Peeter Volkonski ja E = mc2.

• Laupäeval esinevad Genialistide klubis kell 22 Cirkl, Cyber Café ehk trio Veski-Rubina-Mölder, Innersound ja SoundHouse.

• IDeeJazzi lisaprogrammis ID+ on kavas laupäeval Tartu Jazzklubis prii sissepääsuga üritused: kell 12 Ladina-Ameerika rütmikool noortele ning kell 13–17 «Viis jazzi verstaposti», milles tuleb kuulajate ette igal täistunnil erinevas stiilis muusikat.

• ID+ kavas on pühapäeval kell 12–19 Ahhaa keskuse piletiga üritus «ID+ muusika ja teaduse puutepunktis».

• Ahhaas on kavas töötoad, teadusteater, rütmikool, dokfilm, kontsert-kohtumine Tõnis Mägiga ning festivali lõppkontsert, mille annab Jana Kütt Quintet.

Allikas: IDeeJazz

Priit Pullerits: liiga kerge põli

Unustage kettaheide, kui sõelute välja Eesti kergejõustikus ala, mis on tipptasemel esindatud kõige arvukamalt. Samuti unustage odavise ja mitmevõistlus. Eesti esinduslikem kergejõustikuala on hoopis maratonijooks – ja seda koguni ajal, kui läbi aegade parimad maratoonarid, Jane Salumäe ja Pavel Loskutov, on juba aastaid tippspordist taandunud.

Tänavusi EM-võistlusi Zürichis veel mäletate? Seal startis tervelt kuus Eesti maratonijooksjat, kaks meest ja lausa neli naist. Kiire on siit tekkima järeldus, et vaat milleni viib igat masti pikamaavõistluste lisandumine Eesti jooksukalendrisse.

Kiired järeldused on tavaliselt ekslikud. Nii ka sedapuhku.

Asi on hoopis selles, et maratonijooksjate elu on liiga kerge. Need normid, mida täites nemad tiitlivõistlustele pääsevad, on tippspordi ehk maailmataseme kontekstis naeruväärsed. Selles veendumiseks vaadakem fakte.

Rahvusvahelise kergejõustikuliidu IAAF eksperdid on välja töötanud punktitabeli, et erinevaid alasid omavahel võrrelda. Sealt näeme, et nii meeste kui naiste maratonijooksu viimatine EM-norm, vastavalt 2:20.00 ja 2:45.00, on väärt 990 punkti. Uurime nüüd tabelist, millist tulemust on 990 punkti väärt teistel aladel.

Ja selgub, et meeste kõrgushüppes kõigest 2.10 (see annaks Eesti tänavuses edetabelis 5. koha), kettaheites ainult 56.39 (annaks 6. koha), kaugushüppes 7.35 ja odaviskes 73.08 (mõlemad annaks 7. koha), kümnevõistluses 7210 punkti (11. koht). Naiste 990 punkti maratoniaeg võrdub kõrgushüppes 1.79ga, kaugushüppes 6.01ga, 100 meetri jooksus 12,13ga, seitsmevõistluses 5444 punktiga. Need kõik on tulemused, millega ei mahuks Eesti tänavuses edetabelis kolme parema hulka.

Kui kiiresti peaks maratoonarid suutma joosta, et nad pääseksid tiitlivõistlustele võrdsetel alustel teiste alade esindajatega? Mulluse Moskva MMi B-norm, mis tagab osavõtuõiguse vaid ühele sportlasele, oli näiteks kettaheites 64.00, 100 meetri jooksus 10,21 ja 400 meetri tõkkejooksus 49,60. Maratonijooksus, kus on üks ja ainus norm, tähendaks see IAAFi punktitabeli alusel aega 2:12 kandis – ehk resultaati, milleks on Eesti ajaloos olnud võimeline ainult Loskutov. Tegelikult oli Moskva MMi maratoninorm 2:17 ning tuleva aasta Pekingi MMiks on IAAF seda veelgi allapoole lasknud, 2:18-le.

Kui maratonijooksu tagasihoidlikud normid poleks rahvusvahelised, võiks kahtlustada Eesti kergejõustikujuhte maratoonarite soosimises. Sest kergejõustikuliidu juhatuse kaheksast liikmest pooled on n-ö pikamaajooksu orientatsiooniga. Ent ega see, et korruptiivse tegutsemise kahtlustamiseks alust pole, paraku tähenda, et kergejõustikujuhid peaks lubama senisel olukorral kesta.

Tõepoolest, pole ju maratonijooksjate süü, et nemad teiste alade esindajaist viletsamate tulemustega suurvõistlustele pääsevad. Arusaadav ju: maratonis mahubki rajale rohkem sportlasi kui näiteks kettaheitesektorisse. Aga asi kisub ebaõiglaseks seetõttu, et kergejõustikuliit jagab sportlastele treeningutoetusi vastavalt nende sportlikule tasemele, mille mõõdupuuks on ... jah, te aimasite õigesti – tiitlivõistlustele pääsu normid.

Nii juhtus, nagu märgib kergejõustikutreener ja Tartu ülikooli dotsent Mehis Viru, paradoksaalne olukord pärast Londoni olümpia-aastat, kui Evelin Talts hakkas saama kaks korda rohkem toetust, kui sai 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi. Mis siis, et Talts lõpetas olümpiamaratoni tagasihoidliku ajaga 2:54.15 ja alles 103. kohaga, Mägi tuli aga olümpial 50,05ga 27. kohale ning lõpetas EM-finaali Helsingis koguni viiendana.

Niisugused võrdlused kinnitavad kõnekalt, et sportlastele nende taseme põhjal toetuste jagamine ei saa tugineda mingile kunstlikult seatud ja liiati ebavõrdsete normide täitmisele, vaid peab lähtuma tiitlivõistlustel saavutatud kohast. Sest ärgem unustagem, et ka sportlased on meie palgal: kergejõustikuliidu tänavuse esimese poolaasta kasumiaruandest selgub, et ligi 80 protsenti selle rahast tuleb riigilt. Ning tahaks näha spordisõpra, keda rõõmustavad kellegi kohad kolmandas, neljandas või, jesver küll, 11ndas kümnes. Rääkimata sellest, et niisuguste tulemuste eest, olgugi saavutatud tiitlivõistlustel, peaks niigi nappivaid toetussummasid jagama. Eriti veel olukorras, kus sportlane esindab Eestit haruharva ja siis ka sageli katkestab. Nagu on juhtunud nii mitmegi Eesti maratoonariga.

Tartu botaanikaaed tutvustab Eesti ilutaimede sorte

Ilm on juba selline, et aiapidajad saavad selga sirutada ning järgmiseks aastaks istutusplaane pidada. Uute mõtete saamiseks tasub läbi astuda Tartu Ülikooli botaanikaaias avatud Eestis aretatud ilutaimede sortide näituselt.

«Riiklike asutuste kõrval on Eestis ilutaimede sordiaretusega tegelenud ka paljud eraaednikud oma koduaedades,» ütles näituse «Eesti iluaianduse sordid» koostaja, Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Olesja Kortokova.

Viimasel kümnel aastal on ta botaanikaaeda kodumaiste põllumajandus- ja ilutaimede geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise riikliku programmi raames kogunud nii teavet kui ka ilutaimi, mis on aretatud Eestis. «Eestis on loodud palju ilusaid, külma- ja haiguskindlaid sorte, kuid kahjuks väga suur osa neist on aja jooksul hävinud,» märkis Olesja Kortokova.

On Eesti sorte ja aretisi on üle 1200 (ametlikult registreerimata sort), millest ligi 20 protsenti, peamiselt Tallinna botaanikaaias aretatud sordid, on aga hävinud.

Kõige rohkem on Eestis aretatud iirisesorte. Päris paljud sordid on jõudnud nii Eesti kui ka maailma sordiregistritesse. Näiteks Eestis on põllumajandusametis registreeritud 126 elulõnga- ja 15 roosisorti.  Rahvusvahelises elulõngaregistris on aga 156 elulõngasorti, mis kuuluvad aretajatele Uno Kivistik, Eino Kala ja Erich Pranno. Muide, Uno ja Aili Kivistiku kaks elulõngasorti nimedega Vetka ja Uno Kivistik on Euroopa Liidus kaitse all.

Botaanikaaias kasvab üle 296 Eestis aretatud sordi, nendest suuremad on iirise (77), liilia (38), elulõnga (37), ülase (33), roosi (28), päevaliilia (23), sireli (18) ja mägisibula (9) kollektsioonid.

Näitust «Eesti iluaaianduse sordid» saab uurida 23. novembrini.

Valga linn toetab meistriliigades osalevaid kohalikke palliklubisid

Valga linnavalitsus esitas linnavolikogule kinnitamiseks eelnõud, millega toetatakse Valga Maks&Mooritsa korvpalli- ja Valga Kävali käsipallimeeskondi 2014/2015 hooajal kokku vähemalt 38 000 euroga. Valga korvpallimeeskond saab toetust 30 000 eurot ja lisaks 3000 eurot boonust, kui jõutakse meistriliiga nelja parima hulka. Valga käsipallivõistkond saab oma meistriliiga debüüthooajal 8000 eurot ja lisaks 1000 eurot iga liigas viimasest kohast parema saavutatud koha puhul.

Mõlema meistriliigaklubi toetamise kasuks räägib alade suur kandepind Eestis ja teleülekanded võistlusmängudelt. Valga linnapea Kalev Härki sõnul on meistriliiga klubid suutnud äratada tähelepanu kodus ja Eestis tervikuna ja loonud endale ka tubli järelkasvu lastest ja noortest.

Valga korvpallimeeskonnas on hetkel 12 mängijat, peatreener Varis Kruminš ja abitreener Margus Klaar. Meistriliiga põhiturniiril mängitakse 18 mängu ja lisaks osaletakse Balti liigas. Käsipallimeeskonnas Valga Käval on hetkel 21 mängijat, treeneriteks Andris Uibo, Hendrik Karson ja Jaanus Rätsepp. Põhiturniiril mängitakse hooaja jooksul 21 mängu.

Priit Pullerits: Visa hing. Kirglik

Ajakirjanik Priit Pullerits ärgitas kümmet sotsiaaldemokraati jürgenligilikult otse ehk spontaanselt ütlema, mida nad arvavad kohalt kangutatud rahandusministrist tegelikult.

Eiki Nestor nägi ette, et ükskord see juhtub. Ta on ju Jürgen Ligi tundnud kaks kümnendit, enda sõnul temaga igasugu jamasid helpinud, aga ka üheskoos Eestis uut loonud. Nende pikim vaidlus, kas tööandja kulutused töötajate tasemekoolitusele on erisoodustus või mitte, vältas koguni üle kümne aasta. Ja lõppes tehniliselt võttes viigiga.

Aga sekeldus, millesse Ligi eelmisel nädalal Jevgeni Ossinovskit manitsedes sattus, oli temasse sisse kodeeritud, tõdeb Nestor, riigikogu sotsiaaldemokraadist esimees.

«Ta võiks meist järgmise põlvkonna suhtes leebem olla,» soovitab Nestor. «Aga ta on kole kriitiline. Kui ta on oma erakonnaski kellegi kohta sõnu pruukinud, on need olnud ka valdavalt noored inimesed. Võtku seda, et noored inimesed ei oma [nõukogude aja] pagasit, mis meil temaga on, kui positiivset asja, mitte kui negatiivset – siis tulevad ka hinnangud adekvaatsemad. Arvan, et peaksime Jürgeniga olema uhked selle üle, et noored ei elanud nõukogude ajal. Aga tema nagu paneb seda neile pahaks.»

Otsekohesus ja üleolek

Ligi on tuntud otseütleja – ja see on talle varemgi sekeldusi põhjustanud. Seetõttu, olgu ausalt avaldatud, on intrigeeriv katsetada, mis moodi reageerivad sotsiaaldemokraadid, kelle roll Ligi ametist kangutamisel oli kahtlemata otsustav, kui ärgitada neid sama moodi siiralt, PR-ametnikest kohitsematult arvamust esitama – ja kelle teise kui ikka Lig­i kohta.

Loe edasi Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!

Politsei hoiatab: teedel on libeduse oht

Seoses saabunud öökülmadega hoiatab politsei kõiki liiklejaid olema eriti ettevaatlik ning valima teeoludele vastav ohutu sõidukiirus.

Täna õhtul kella 22 ajal sai politsei teate, et Põlvamaal Valgjärve vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teel on juhtunud liiklusõnnetus viie sõiduki osalusel, teatas PPA Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Ühes suunavööndis liikunud sõiduk põrkus sirgel teelõigul kokku vastassuunavööndis vastu tulnud sõiduautoga, millele järgnes veel kolm autot. Kõik sõiduautod said kahjustusi. Õnnetuses viga saanud inimeste arv ja vigastuste ulatus on selgitamisel.

Esialgsetel andmetel juhtunus õnnetus ootamatult libedaks muutunud teeolude tõttu, kus õnnetuse põhjustaja ei valinud teeoludele sobivaid sõiduvõtteid ning kaotas libedal teel auto üle kontrolli. Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Politsei paneb liiklejatele südamele, et praegusel ajal on temperatuur päevasel ja õhtusel ajal väga muutlik. Seetõttu tuleb liigeldes olla ettevaatlik ning valida teeoludele vastav ohutu sõidukiirus. Ühtlasi soovitab politsei kaaluda suverehvide vahetamist talviste vastu, et vältida õnnetusse sattumist. Õhtusel ajal ja varahommikul on libeduse oht praeguse temperatuuri juures väga suur ning nulli lähedal kõikuva temperatuuri juures ei tööta suverehv enam taliolusid arvestavalt efektiivselt. Rehvide vahetades tuleb siiski silmas pidada, et ka kõige paremate omadustega talverehvi kasutades sõltub sõiduki teel püsimine eelkõige autojuhist ning tema sõiduvõtetest.

Väga heast toidust jääb restoranide tippu jõudmiseks väheks

Väga heast toidust enam ei piisa, et olla Eesti parimate restoranide seas, esimeste sekka pääsemiseks on vaja ka suurepärast miljööd ja teenindust.

«Sel aastal võis täheldada tendentsi, et hea restoran ei ole enam ainult toit, vaid söögist, joogist, teenindusest ja miljööst koosnev tervik,» rääkis Eesti parimate söögikohtade valimist korraldanud Aivar Hanson. Ta rõhutas, et just nende nelja näitaja koosmõju on elamuse saamiseks väga oluline.  «Restoranid on rohkem valmis kui iial varem elamust pakkuma ja töötavad selle nimel,» kinnitas ta.

Tänavu saidki neli kõige kõrgemale jõudnud restorani - Alexander (Pädaste mõis), Horisont, Noa Peakoka Saal ja Tchaikovsky – toidu eest võrdselt punkte ning otsustavaks said jookide, teeninduse ja miljöö eest antud hinded.

Rääkides restoranide poolt pakutava tasemest üldse tõdes Hanson, et see on läinud üldiselt paremaks. Kui varem arendasid Eesti toidukultuuri edasi neli- viis restorani, siis tänavu läheneb selliste söögikohtade arv paarikümnele. Ka on juurde tulnud mitmeid omanäolisi peakokki.

«Kui räägime tabeli keskmisest ja alumisest osast,  siis toidupunktide summa algab 22, eelmisel aastal oli see 19. Nii et toit on paremaks läinud,» kinnitas ta. Samas on Hansoni sõnul ka neid kohti, mis said seekord vähem punkte.  Hansoni sõnul ei tähenda see seda, et toitude tase oleks langenud. «Nende kontseptsioon  on väga paigas ja nad ei ole teinud mingeid muudatusi ehk nemad ei ole arenenud, samas kui teised on järgi jõudnud või isegi mööda läinud,» tõdes ta. «See, mis oli eelmisel aastal väga hea, on tänavu lihtsalt hea,» lisas ta.

Küll aga on väga suur areng toimunud magustoidu vallas. «See on tõeline ime, sest paar aastat tagasi me nägime ainult crem brüleed, šokolaadi fondante, -kooki ja jäätist ning oligi loetelu läbi ning selline loetelu kordus restoranist restorani,» rääkis Hanson. Ka on paremaks muutunud pakutav joogivalik.

Tänavu on paremate söögikohtade seas ka mitu kalarestorani. «Mõne aasta eest Eesti kalur müüs oma saagi Saksamaa ülesostjale, kes selle siia tagasi tõi, aga nüüd on meil tubli firma Kalamajakas, kes pöörab tähelepanu, et Eesti järvede, merede kalad oleksid olemas,» rääkis Hanson. Samas tunnistas ta, et kalavalik võiks olla siiski veelgi suurem. «Lõhe ja forelli kõrval on meil nüüd ka koha ja siig olemas, räime ja turska näeb ka mõnel pool, aga valik võiks olla parem,» arvas Hanson.

Eesti restoranide klient muutub Hansoni hinnangul järjest targemaks ja kvaliteeti hindavamaks.

«Meie restorani külastaja teadlikkusel ei ole häda midagi, pigem on väga palju söögikohti, ja ma ei räägi 50 paremast, mis tahaksid meeldida kõigile,» sõnas Hanson. Ta kirjeldas selliseid söögikohti kui restorane, millel puudub kindel  kontseptsioon ja suunitlus. «Kuulatakse sööjat, aga nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid tahtmisi ja nii head restorani ei loo,» tõdes Hanson.

Veidrate toitude aeg on möödas

Eksootilise tooraine aeg on Eesti toidukultuuris möödas, nüüd läheb hästi söögikohtadel, kus on tugev köök ja suurepärane miljöö.

«Eesti sööjad on kordades teadlikumad kui 10 aastat tagasi, aga ka märksa nõudlikumad ja väga palju nalja enam teha ei saa,» rääkis Eesti parima restorani NOA peakokk Tõnis Siigur. Tema sõnul peeti vanasti tugevaks restorani,  mis suutis pakkuda võimalikult veidraid tooraineid, nüüd aga hinnatakse seda, kes oskab võimalikult hästi süüa teha. «Neid usse ja Austraalia loomi  väga ei pakuta, mida 10 aastat tagasi võis igas restoranis leida,» tõi ta näite.

Oma restorani edust rääkides arvas Siigur, et NOA peakoka saali edu võti on vabaduse meeleolu, mis seal tekib. «Inimesed ütlevad, et nad tunnevad, nagu nad ei olekski Eestis, vaid kusagil reisil, nagu noaga oleks tavaelust ära lõigatud – see fiiling inimestele meeldib ja seni oli see kättesaamatu,» rääkis Siigur. Meeleolu loomisele aitab kaasa ka täiesti avatud köök. «Enamuses restoranides on äärmisel juhul üks laud, kus viiene või kuuene seltskond näeb, mis köögis toimub, aga meil on

liveis kõik näha ja see loob erilise fiilingu,» rääkis Siigur.

Kui NOA peakoka saal tunnistati tänavuseks parimaks söögikohaks, siis  söögikoha teine osa  pälvis 20. koha.  «Kõik ei saagi olla number ühed,» vastas peakokk küsimusele, miks tema teine hoolealune on mitu kohta madalamal. Siiguri sõnul on tegu teadlikult kaheks väga erinevaks restoraniks tehtud söögikohaga. «See atmosfäär, mis on tavapoolel,  ongi tehtud väga heaks restoraniks ja ei saa kunagi olema nr 1, sest on nii palju selliseid asju, mida me lihtsalt ei tee,» selgitas ta. Oma restoranide paremusjärjestust peab ta igati õiglaseks. «Kui need kohad oleksid olnud 1. ja 2., siis ma oleksin arvanud, et midagi on hindajate poolt valesti tehtud,» kinnitas ta.

Oma köögi parimatest paladest rääkides kiidab Siigur rohelisi tomateid. «Me oleme siiralt õnnelikud nende üle,» sõnab ta. Aasta tagasi palus restoran enda jaoks spetsiaalselt kasvatada ka küpsena roheliseks jäävaid tomateid. «Kiirelt grillitud, serveerituna umami kastmega, see jääb visuaalselt ilus – me tunneme selle üle tõsist uhkust,» kinnitab Siigur ja lisab kerge kahetsusega, et kahjuks saab nende tomatite hooaeg mõne nädalaga läbi.

Kuigi NOA avas uksed alles sel aastal ja pidi esimesel suvel tulema toime  klientide n-ö tormijooksuga, on Siiguri mõttes juba uus söögikoht. «Järgmine aasta on üks lahe kontseptsioon tulemas, aga pikemalt saame sellest rääkida uuel aastal, kui asjad jooksevad meie jaoks paika, aga me paigale  istuma ei jää,» lubas Siigur.

Imre Sooäär: andestust?

Viimase aja sündmused Eesti poliitmaasikul tunduvad ilmselt valija poolt vaadatuna pulbitsevat kui alkeemiku nõiakatel, mis iga hetk võib kaane pealt lüüa, kirjutab riigikogu liige Imre Sooäär (Reformierakond) Postimehe arvamusportaalis.

Ametist taandunud rahandusminister Jürgen Ligi on ilmselt esimene minister maailmas, kellele soltsiaalvõrgustikus säutsumine on maksnud ministrikoha. Tema emotsionaalne sõnakasutus päevakajalises diskussioonis oma sõbraga solvas ta ametivenda. Aga eks ütle kuulus heebrea vanasõnagi, et inimene vastutab alati: olgu tegu tahtmatu või tahtlik. Riigimees Ligi teadis, et vastutab oma sõnade eest. Ta kahetses oma tegu ja vabandas. Avalikult. Omal algatusel, et valitsus saaks taastada töörahu.

Ent spinnimeistrid haistsid soodsat võimalust: muidu kindlalt toimivasse valitsusse paistis ühtäkki olevat võimalik kiilu lüüa! Vabandusest polnud järsku küllalt ja seda ei võetud vastu.

Ligi saaga puhul on minu jaoks suurim küsimus, kas oleme teel ühiskonna poole, kus kaasmaalased ei oskagi enam teineteisele andestada, kus siiras vabandus ei maksa midagi ja andeks palumist naeruvääristatakse või kasutatakse su vastu ära.

Millise signaali see ühiskonnale annab? Selle tulemuseks võib olla haige ja kompleksides vaevlev rahvas, kus eksinud pereisagi ei julge enam oma eksimusi tunnistada, sest äkki tema siirast vabandust ei võetagi vastu.

Otsus lahkuda tuli Ligil enda südamest, tema hingevalust, mitte kellege poolt peale surutuna. Mis mind tõsiselt üllatas oli see, et oponendil ei jätkunud suuremeelsust ega südant vabandust väärikalt vastu võtta. Kuhu me siit edasi liigume?

Kas oleme täna sellises seisus, kus peaksime uuesti mõtestama sõnad nagu ausus ja riigimehelikkus? Mis on nende mõõdupuu? Kas need on endiselt samad mõisted, mis minevikus või näeme neid täna juba teisiti? Kui oled siiralt vabandanud, mida sa siis üldse veel edasi teha saad, sest oponendil võib olla kasulikum su vabandus peenrahaks teha?

Ligile pandi muu hulgas süüks ka rahvusküsimust. Erinevalt mitmetest teistest kolleegidest Toompeal ei ole ma kunagi kuulnud, et pigem konservatiivse liberaalina oleks tal olnud rahvus- ega muude vähemuste suhtes eelarvamuslik või tõrjuv. Kui tuletada meelde, kuidas ta kutsus oma facebooki seinal peale tulist kooseludebati poliitikuid ja rahvast üles rahu leidma oli see siiras, südamlik ja ühendav. Ta kirjutas: «Kui minna omadega rappa, siis parem Virru - sealt saab ka viha vastu abi. /-/ eile kohtasin õige mitut inimest, kes olid lihtsalt, vaikselt ja viisakalt õnnelikud riigikogu otsuse üle. Viisakalt õnnelikke on

soojendav näha, see võtab sõnatuks ja relvituks. Nagu Viru raba. Ausõna. Tahakski rahu. Ei taha pealetükkivusi, avaldusi, loosungeid eraelust. Me ei saa endale lubada vihkamist.»

Ilmselt saab Jürgen Ligi olema ka esimene poliitik maailmas, kelle see sama näoraamat uuesti ametisse paneb, mis ta maha võttis. Kui vaadata Postimehe küsitlust, mille järgi tuhanded lugejad ei nõustunud post factum Jürgeni tagasi astumisega ja tema näoraamatu lehekülge, mis sai mõne tunniga aukartustäratavad ligi pooleteist tuhat «laiki», siis usun, et ta tuleb tagasi tugevamini, kui kunagi enne. Naaseb õppetunni võrra rikkamana ning istub ilmselt tulevikus veel kõrgematele vastutavatele toolidele nii kodus, kui Euroopas ja on need oma riigimehe auga välja teeninud.

Aga eesti elu veereb edasi, valimistele lähemale. Aina tugevamaks muutuvad verd haistvate poliitiliste hagijate hääled, kes rahu nimel nõuavad sõda. Laipu. Olukorda, kus kompromissil ja eestlasi sajandeid kaitsnud tervest talupojamõistusest kantud lahendustel pole enam kohta. Vähimgi eksimus väärib kõrgeimat karistust.

Kes on selle sõja tõelised võitjad ja kaotajad, näitab aeg. Mõelda tasuks meil kõigil aga kirjanik Eckhardt Tolle sõnadele: hetkel, mil sa tõeliselt andestad, saad sa tagasi oma väe.

Tänavaküsitlus: kuidas on traagiline juhtum Viljandi elanikke mõjutanud?

Postimees küsis Viljandi elanikelt, kas ja kuidas on esmaspäeval Paalalinna koolis juhtunud tragöödia nende igapäevaelu mõjutanud.

Viljandi Paalalinna kooli üheksanda klassi õpilane Vahur avas esmaspäeval saksa keele tunnis õpetaja Ene Sarapi pihta tule. Pedagoog suri sündmuskohal.

Õpetaja saadetakse Paalalinna koolist viimsele teele homme.

Paet: Eesti on Kohvri olukorra leevendamiseks teinud kõik võimaliku

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti pool teinud kõik, mis võimalik, et Eston Kohvri olukorda veidigi leevendada, küll aga ei ole Vene pool näidanud üles vähimatki sisulist vastutulekut.

«Lisaks me andsime eile Venemaale üle veelkord ka noodi selle kohta, et me ei pea kuidagi õigustatuks temale psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist, nii et eks siis näha, mis sellele vastatakse,» vahendas ERR Uudised Paeti sõnu «Aktuaalsele kaamerale».

Välisministri sõnul pole siiani rahuldatud nende juba nädalaid üleval olnud soovi, et Kohver saaks kohtuda Eestist pärit arstiga. «Samuti ei saanud ka Eesti konsul olla kohtus juures, kui otsustati tema vahi all oleku pikendamine,» ütles Paet ning lisas, et see kõik näitab kuidas seda asja siiamaani Venemaal menetletakse.

Moskva Lefortovo rajoonikohus pikendas kuni 5. jaanuarini kaitsepolitseinik Eston Kohvri eeluurimisvanglas hoidmise tähtaega.

 

Kaljurand: parvlaevade hind oli positiivne üllatus

AS Tallinna Sadam juhatuse esimees Ain Kaljurand ütles Postimehele sõlmitud parvlaevade ehituse lepinguid kommenteerides, et kuigi ta laevade täpset hinda öelda ei saa, üllatas see teda positiivselt.

Intervjuu Ain Kaljurannaga:

Palju uued laevad maksavad?

Kahjuks ei saa kommenteerida, hind on lepingutingimuste järgi konfidentsiaalne. Saan öelda, et hinnad üllatasid positiivselt. Praegu on tellija turg.

Alla või üle 30 miljoni euro tükist?

Alla 30 miljoni on hind. Ühes tehases on hind natuke odavam kui teises.

Millal laevad valmis saavad ja siia tulevad?

Esimesed, üks kummastki tehasest, peaks siia jõudma 2016. aasta augusti esimeses pooles. Türgist tuleb varem, aga sealt on pikem maa, nii et peaks jõudma üsna ühel ajal. Viimase saame kätte enne 1. oktoobrit 2016.

Mis siis saab, kui mõni laevadest siiski ei jõua valmis selleks ajaks?

Meil on lepingutes sellised sanktsioonid sees, et siis me saame jõukaks.

Aga praegu ei näe ma kuidagi, et midagi võiks takistada meil 1. oktoobriks 2016 nelja laeva kättesaamist.

Olete viidanud võimalusele, et praegune operaator Väinamere Liinid võib allhanke korras ka uute laevadega opereerima hakata, kas olete nüüd Väinamere Liinidega sel teemal läbi rääkinud?

Veel ei ole. Tegeleme asjadega nende õiges järjekorras. Esiteks oli meil vaja saada asjad parvlaevatehastega korda, et meil oleks 1. oktoobril 2016 laevad, millega teenust osutatakse.

Teiseks pidime tegema hankijale ehk siis majandusministeeriumile võimalikult konkreetse pakkumise, et ministeerium saaks olla kindel, et me tuleme toime.

Kolmandaks peame nüüd kahe nädala jooksul tegelema omanikujärelevalvega. Meil peavad olema omad mehed, see tähendab siis, et järelevalvajad keda me leiame, paiga peal ja ehituse juures kohe päris algusest alates.

Laevaehituse juures ei saa nii, et kirjutad lepingu alla ja siis jääd ootama, kas kokkulepitud kuupäevaks laev tuleb. Omaniku esindajad peavad kogu ehitusprotsessil juures olema.

Mis operaatorisse puutub, siis sellega tegeleme kui parvlaevadega on küsimused lahendatud. Me pole veel lõpuni analüüsinud, kas hakkame ise operaatori struktuuri üles ehitama või on mõistlikum leida keegi kogemustega tegija.

Üks on selge: kohapealsed mehed — need, kes praegu seal laevadel sõidavad — Hiiu- ja Saaremaa ja ka mandri mehed, tööta ei jää. See on konkurendi poolt alusetu hirmu külvamine. Ükskõik, kes veab või opereerib, konkreetse töö teevad ikka ära mehed kohapealt.

Võib juhtuda, et teenust hakkab pakkuma Väinamere Liinid, võib juhtuda, et Kihnu Veeteed, kel on samuti kogemus. Seda veel ei tea. Kui me seda teed läheme, siis on muidugi Väinamere Liinidel suur edumaa, sest nad on aastaid seda teinud.

Uutel laevadel on projekti järgi vähem reisijakohti kui praegustel, ja kurdetakse, et praegusedki on puupüsti täis. Kas on kavas ses osas projekti muuta, midagi ümber ehitada, kohti lisada?

Praegustel on suur osa istekohti lihtsalt õues. Ja see on mõnevõrra ületähtsustatud, kui kaks korda kuus on mõnel reisil vähe kitsam olla. See on selgelt otsitud probleem.

Aga see selleks. Me ei mõelnud tingimusi ise välja, need andis meile ette tellija, majandusministeerium ja meie laevaprojekt vastab ministeeriumi etteantud tingimustele. Kohtade lisamiseks tuleks kõigepealt hanke tingimusi muuta.

Euro langes dollari suhtes kahe aasta nõrgimaks

Euro kurss langes reedel USA dollari suhtes enam kui kahe aasta madalaimaks, alla 1,25 dollari.

Dollari tugevnemise põhjus oli turgudel tekkinud spekulatsioon, et USA keskpank võib alustada baasintressi tõstmist seniarvatust varem.

Reede keskpäeval võrdus euro 1,2486 dollariga, viimati oli euro nii nõrk 2012. aasta augustis.

Tegemist ei ole mitte niivõrd euro nõrkusega, kuivõrd dollari tugevnemisega, ütles RIA Capital Marketsi makrostrateeg Nick Stamenkovic.

USA majandus kasvas kolmandas kvartalis prognoositud 3 protsendi asemel 3,5 protsenti. Kuna ka tööturg on selgelt tugevnenud, siis spekuleeritakse, et USA keskpank võib hakata baasintressi tõstma varem kui seni lubatud 2015. aasta keskpaigas.

Kross: selle peale, et Reformierakond võiks mind mitte tahta, ma ei tulnudki

Täna Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) lahkunud ja Reformierakonnaga ühinenud Eerik-Niiles Kross ütles, et tegi lõplikult otsuse erakonda vahetada eile, kuid oli sellekohaseid mõtteid mõlgutanud juba kuu aega.

Kross ütles Postimehe küsimustele vastuseks, et on IRList lahkumise üle mõtteid mõlgutanud umbes kuu aega. «Iseenesest juba sellise mõtte peale tulek ilma kellegi ettepanekuta on märk sellest, et asi pole korras,» märkis ta. «Ausalt öeldes selle peale, et Reform võiks mind mitte soovida, ma ei tulnudki.»

Kui IRLi esimehe Urmas Reinsalu hinnangul oli Kross hommikul oma erakonnavahetusest teatades «kuidagi liimist lahti», siis Kross sellega ei nõustunud. «Ma olin viimati liimist lahti siis, kui ma Iraagis esimese miinipildujarünnaku üle elasin. Rohkem nagu ei meenu neid olukordi,» lausus ta.

Samuti ei nõustunud Kross arvamusega, justkui võinuks tema erakonnavahetuse taga olla kellegi šantaaž. «See surve avaldamise jutt on mulle täiesti arusaamatu. Isegi teoreetilise arutlusena. Miks peaks erakond, kelle ridadesse ma astun, midagi sellist tegema,» küsis ta.

Samas märkis ta, et tema kohta avaldatakse alatihti fantastilisi lugusid, millest ta kuuleb sageli ka ise esimest korda alles pärast nende avaldamist. «Nii et jään huviga ootama, mis edasi saab,» lisas Kross.

IRLi aseesimees ja Tallinna volikogu IRLi fraktsiooni juht Eerik-Niiles Kross teatas täna ka IRLi juhtpoliitikutele ootamatult, et astub Reformierakonda. Koos temaga lahkus IRList ja ühines Reformierakonnaga IRLi linnavolikogu fraktsiooni aseesimees, erakonna eestseisusesse kuulunud Alender. Mõlemad kinnitasid, et kandideerivad Reformierakonna nimekirjas märtsis toimuvatel riigikogu valimistel.

Kross ütles Postimehele, et tal pole veel lõplikku selgust, millises valimisringkonnas ta Reformierakonna nimekirjas kandideerib.

IRLi nimekirjas pidanuks Kross kandideerima Tallinnas Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas, kus traditsiooniliselt kandideerib ka Keskerakonna esimees ja linnapea Edgar Savisaar. «Loomulikult eelistan kandideerida Tallinnas, sest Savisaar on ju siin endiselt võimul,» ütles ta.

Elering avas Kiisal avariireservelektrijaama

Elektrivõrguhaldur Elering avas reedel Tallinna lähedal Kiisal 250-megavatise võimsusega avariireservelektrijaama (AREJ).

"Arvestades keerulist geopoliitilist olukorda, on veerand Eesti tarbimisvajadusest kattev avariielektrijaam suur samm riigi energeetilise julgeoleku tagamisel; osa pikemast strateegiast Eesti täielikult lahti ühendamisel senisest sagedusalast ja ühendamisel mandri-Euroopa sagedusalaga," ütles majandus- ja infrastruktuuriminister Urve Palo Kiisa AREJ avamisel.

135 miljonit eurot maksma läinud jaama ehitushanke võitnud Wärtsila Finland OY asepresidendi Vesa Riihimäki sõnul on uus jaam läbimurre tipujaamade konstruktsioonis ka laiemalt. "Tavaliselt ei ole reservjaamade ehitamisel eriti oluline ei nende efektiivsus ega kasutatava kütuse maksumus, Kiisal on see teisiti, tõestasime, et ka reservjaam võib olla efektiivne ka rahalises, mitte ainult käivituskiiruse mõttes," ütles ta.

Kiisa jaam oli viimane suur projekt pool miljardit eurot maksma läinud Eleringi investeerimisprogrammis, millega käigus rajati lisaks Kiisa jaamale ka Soomega elektriühendused Estlink 1 ja 2. "Sotsiaal-majanduslik analüüs andis kindla vastuse, et oma avariijaam on parem, kui osta Latvenergolt reservvõimsusi, mida võiks hoopis paremini kasutada turu parema toimimise nimel," kinnitas Eleringi juht Taavi Veskimägi reedel.

Viimaste aastate statistika järgi on avariielektrijaama vaja keskmiselt 50 korda aastas, ühtekokku 200 tundi. Elektrijaam saavutab nimivõimsuse 10 minutiga. Ooterežiimil kasutab jaam 200 kilovatt-tundi elektrienergiat tunnis. Kiisal on kokku kaks elektrijaama, 110-megavatine Kiisa AREJ I ja 140 megavatine Kiisa AREJ II, mis koosnevad vastavalt 12 ja 15 9,7-megavatisest generaatorist, mida on võimalik käivitada vastavalt vajadusele ükshaaval.

Täisautomaatne elektrijaam kasutab elektri tootmiseks kas maagaasi või diislikütust, 40-protsendilise kasuteguriga toodetava elektrienergia omahind on maagaasi praeguste hindade juures 90 eurot megavatt-tund ja diislikütusel 170 eurot megavatt-tund.

Koos teiste BRELL-i leppega seotud riikide – Läti, Leedu, Venemaa ja Valgevene – 100-megavatise kohustusliku toetusreservvõimsusega tagab Kiisa AREJ võimsuse ka tingimustes, kus Eesti suurim elektriühendus Estlink 2 peaks olema rivist väljas. Ka annab Kiisa Eestile need 100 megavatti varuvõimsust, mida riik peab varus hoidma teiste BRELL-i riikide jaoks. Seni osteti seda varuvõimsust Läti Latvenergo käest.

Reinsalu: loodetavasti ei hakka Kross siseinfot kuritarvitama

 

 

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Urmas Reinsalu sõnul käitub Reformierakonda üle läinud Eerik-Niiles Kross loodetavasti aumehena ja ei hakka IRLis saadud siseinfot kuritarvitama.

«Loomulikult oli Eerik-Niiles Kross kõigist meie tegemistest informeeritud, aga ega erakond ei ole vastuluureorganisatsioon, meie poliitika on avalik,» ütles Reinsalu Postimehele. Ta möönis, et Kross teab ka avalikkusele praegu mitte teada olevaid teemasid, näiteks valimiskampaania üksikasju.

Valimiskampaanias ei pea IRL Reinsalu sõnul siiski mingeid muudatusi tegema ning Krossi lahkumine ei tähenda seda, et erakond peaks oma ilmavaatelisi küsimusi või keskset kampaania loogikat ümber mängima.

IRLi aseesimees ja erakonna peaministrikandidaat Juhan Parts avaldas täna arvamust, et Eerik-Niiles Kross ei olnud oma erakonnavahetuse otsuses vaba. Reinsalu märkis, et kui Parts niimoodi ütles, küllap talle siis selline mulje jäi.

«Kui Eerik-Niiles Kross tuli täna hommikul kontorisse, oli liimist lahti. Ma saan temast inimlikult aru, sellised ülehüppamised ei ole inimlikult kerged. Me oleme kõik inimesed,» lausus ta ja lisas, et tal on Krossi lahkumisest inimlikult kahju. «Oled sa poliitik, autojuht või müüja, keegi ei ole ju metallosadest tehtud,» ütles ta.

IRLi peasekretär Tiit Riisalo ütles, et loomulikult ei ole meeldiv teadmine, et koos Krossiga jõuavad Reformierakonnani ka partei väiksed taktikalised kavalused ja nipid, aga kindlasti ei ole see IRLi jaoks fataalne löök. «IRL on vanim erakond endise Nõukogude Liidu territooriumil. Meil on 9000 inimest ja ühe inimese lahkumine ei lammuta erakonda,» lausus ta.

Krossi juba aastaid tundev Riisalo märkis, et ta ei ole isiklikus plaanis tema lahkumise üle solvunud, kuna vabal maal võib iga inimene teha mida tahab ja kuuluda kuhu tahab.

«Ühes korralikus erakonnas on väga palju erinevaid arvamusi väga paljudes küsimustes. Mingites asjades peab olema aga ühel arvamusel, muidu oleks partei kakofooniline inimkogu. Ka mul on paljudes küsimustes peavoolust erinev arvamus, aga see ei ole minus kunagi tekitanud küsimust, et ma peaksin erakonnast lahkuma,» rääkis Riisalo.

Kommenteerides Juhan Partsi arvamust, et Kross ei olnud oma otsuses vaba, ütles Riisalo, et tema ei tea tagamaid, mis Krossi otsust mõjutasid. «Ei oska kommenteerida, mina arvan, et inimesed on oma otsustes vabad. Millised asjaolud seda mõjutavad, ma ei tea,» sõnas Riisalo.

Tallinna linn kuulutas välja hulkuvate lemmikloomade püüdmise ja hoidmise hanke

Tallinna keskkonnaamet otsib ajaperioodiks 2016 kuni 2022 Tallinna hulkuvate lemmikloomade püüdmiseks ja hoidmiseks teenusepakkujaid.

Seitsmeaastane lepinguperiood peaks andma piisava kindluse ka uutele pakkujatele, teatas linnavalitsuse pressiteenistus. Võrreldes praeguse hankelepinguga on uuel perioodil kavas sõlmida lepingud kahes erinevas osas.

Hanke esimene osa on seotud Tallinna linna haldusterritooriumilt hulkuvate lemmikloomade püüdmise ja looma vanale omanikule üle andmise korraldamisega ning hukkunud loomade korjuste koristamisega avalikest kohtadest.

Teise osasse oodatakse pakkumusi tagamaks püütud hulkuvate lemmikloomade hoiuteenuse osutamine, ravimine ja loomade omanikele üle andmine või vajadusel loomale eutanaasia teostamine. Varjupaiga ehitised peavad võimaldama samaaegselt majutada vähemalt 120 kassi, 60 koera ja 10 muud lemmiklooma.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 11. detsembril kell 10.

Vaidlustuskomisjon jättis Väinamere Liinide kaebuse rahuldamata

Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis rahuldamata järjekordse Väinamere Liinide kaebuse, millega laevafirma soovis välistada Tallinna Sadama kvalifitseerimise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud saarte ja mandri vahelise parvlaevateenuste riigihankel.

Vaidlustuskomisjoni hinnangul vastas Tallinna Sadama esitatud pakkumus riigihangete nõuetele. Ettevõtte esitas riigihankele kinnituse kokku 10 võimaliku parvlaeva ehitamiseks, mis andis vaidluskomisjoni hinnangul piisava kindluse, et enne 2016. aasta oktoobrit on Tallinna Sadamal parvlaevad olemas.

Lisaks kinnitas Tallinna Sadam 24 oktoobril vaidlustuskomisjonile, et TS Laevad OÜ on hankemenetluse käigus hankijale esitatud eelkokkulepete alusel allkirjastanud vastavalt 16. ja 23. oktoobril kahe laevaehitusettevõttega kokku nelja hanke tingimustele vastava parvlaeva ehituslepingud. Vaidlustuskomisjon edastas kinnituse arvamuse andmiseks koheselt ka Väinamere Liinidele, kuid ettevõte sellele ei vastanud.

Lisaks soovis Väinamere Liinid vaidlustada Tallinna Sadama kvalifitseerimist seoses hanketingimustes väljatoodud nõudega, et pakkuja peab viimase kahe aasta jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kaks laeva opereerimist hõlmanud lepingut. Tallinna Sadam on koos pakkumusega esitanud selle kvalifitseerimise tingimuse täitmise tõendamiseks andmed kahe lepingu kohta. Nende lepingute alusel on tellitud jäämurdeteenust ja korraldatud Põhjameres asuvates tuuleparkides veealuste- ja veepealsete konstruktsioonide ja muu hoolduse raames teostatavaid töid ja seega on komisjoni hinnangul see nõue täidetud.

Väinamere Liinidel on aega 10 päeva, et otsus kohtusse edasi kaevata.

Väinamere Liinid OÜ vaidlustas 20. oktoobril Tallinna Sadama kvalifitseerimise saarte ja mandrivahelisel parvlaevateenuste osutamise riigihankel. Ettevõtte vaidlustuse kohaselt ei ole usutav, et Tallinna Sadam saab tähtajaks kätte vajalikud neli laeva ja et Tallinna Sadamal ei ole piisavat pädevust.

Tallinna Sadam sõlmis reedel laevatehastega Remontowa Shipbuilding ja Sefine Shipyard lepingud nelja uue parvlaeva ehitamiseks mandri ja Eesti suursaarte vahelistele liinidele, kummaski laevatehases ehitatakse kaks parvlaeva.

Väinamere Liinide vaidlustuse kohaselt ei oleks saanud Remontowa Shipbuilding kinnitust arvestada, kuna ettevõttel on küll vajalikud oskused ja kogemus, kuid ettevõte on saanud muid laevaehitustellimusi, mis hõivab tema võimekuse täiendavate laevade ehituseks ühispakkujatele.

Türgi laevaehitusettevõte Sefine Shipyard teeb Väinamere Liinide andmetel peamiselt Türgi valitsuse tellimusel metallitööd tunnelite, teede ja sildade ehituseks ning laevaehitus on pigem teisejärguline ning laevaehitustellimused saadakse enamasti muu tegevuse arvelt doteerituna konkurentsitult madalale lastud hindadega ning muu hulgas kvaliteedi ja tähtaegadest mittekinnipidamise arvelt. Sedef Shipyard puhul on teada, et sellel ei ole jääklassiga laevade ehitamise kogemust ning tehas ei ole varasemalt ehitanud ka hankelepingu täitmiseks nõutud parvlaevadele sarnaseid parvlaevu, kirjutas Väinamere Liinid vaidlustuses.

Michal: IRLis saanuks Kross ja Alender valimistel parema positsiooni

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juhi ja erakonna volikogu esimehe Kristen Michali sõnul oleks täna Reformierakonnaga ühinenud Eerik-Niiles Krossil ja Yoko Alenderil olnud riigikogu valimistel Isamaa ja Res Publica Liidus (IRL) tuntavalt paremad kandideerimispositsioonid, mis tema sõnul kinnitab, et nende valik oli väärtustest tõukuv.

Michali hinnangul on Krossi ja Alenderi samm põhimõtteline. «Pole üllatus, et IRLi sammud oma platvormi majandusvaldkonnas vasakule viimisel ning isikuvabaduste piiramise poolt valides häirisid paljusid nende pöidlahoidjatest. Oma tänastes avaldustes on Eerik-Niiles Kross ja Yoko Alender oma põhjused ka välja öelnud,» märkis ta Postimehele saadetud kommentaaris.

Tema sõnul on erakond sarnase maailmavaatega inimeste meeskond ning kui inimeste vaated kattuvad järjest vähem oma ja üha rohkem konkureeriva meeskonnaga, siis sees virisemise asemel on nende samm ausam. «Positiivseid lahendusi pakkudes on võimalus Eesti inimeste jaoks rohkem teha - seega tere tulemast tööd tegema. Tallinnas on Savisaare vastu seismine andnud ka liitva kogemuse, seda võitlust peame edaspidi koos,» ütles ta.

Michal märkis, et kui sellele sammule järgneb hulk koledaid lugusid «anonüümseks jääda soovivalt, aga eetiliselt» IRLi tagatoa liikmelt, siis küllap oskab avalikkus seda hinnata.

«Krossi ja Alenderi sammule ja sõnumitele lisab kaalu teadmine, et IRLis oleks nende kandideerimispositsioonid tuntavalt paremad olnud. See veenab ka mind, et valik on olnud väärtustest tõukuv ja see on hea algus, et koos mõelda, milline Eesti peaks olema 15 aasta pärast,» lausus Michal.

IRLi aseesimees ja Tallinna volikogu IRLi fraktsiooni juht Eerik-Niiles Kross teatas täna ka IRLi juhtpoliitikutele ootamatult, et astub Reformierakonda. Koos temaga lahkus IRList ja ühines Reformierakonnaga IRLi linnavolikogu fraktsiooni aseesimees, erakonna eestseisusesse kuulunud Alender. Mõlemad kinnitasid, et kandideerivad Reformierakonna nimekirjas märtsis toimuvatel riigikogu valimistel.

Tehas kutsub levinud elektriautod teenindusse

Eestis sotsiaaltöötajate ametisõidukina tuntud Mitsubishi elektriautod kutsutakse tootja algatusel erakorraliselt teenindusse, sest on ilmnenud, et nende pidurisüsteem võib streikima hakata.

Tehas on selgitanud, et nime ­i-MiEV kandva mudeli piduri vaakumpump võib lakata töötamast. Kui see juhtub, muutub piduripedaal raskemaks ja pidurdusmaa võib pikeneda. On teada, et pump võib tõrkuda auto juhtmoodulilt antava valeteate või talvisel ajal teele puistatavatest ainetest tekkiva korrosiooni tõttu.

Mitsubishit esindava aktsiaseltsi Silberauto pressiesindaja Andero Kaha sõnul tuleb teeninduses käia kõigil Eestis sõitvatel seda marki sõidukitel. Juhtmoodul programmeeritakse uuesti kõigil eksemplaridel, ent vaakumpump vahetatakse välja vaid üksikutel.

«Peaaegu kõigi praegu kasutuses olevate sõidukite vaakumpumbad on olemuselt teise ülesehitusega ja seetõttu ei ole neil muret ka meie ilmastikust tingitud korrosiooniga,» selgitas ta.

Silberauto hakkas klientidele kampaaniakirju saatma esmaspäeval. Kõik kulud korvab tootjatehas.

«Sellised teenindusse kutsumise kampaaniad on autotööstuses laialt levinud,» märkis Andero Kaha.

Küsimusele, kas Eestis on mõne i-MiEV-i pidurisüsteem rikki läinud, vastas Kaha, et ühel uuel sõidukil tuvastati üleandmiseks ettevalmistamise ajal vaakumpumba rike ja see vahetati välja.

Eesti riik sõlmis 2011. aastal Jaapani konglomeraadiga Mitsubishi Corporation tehingu, mille käigus vahetati kasutamata saastekvoodid elektriautode i-MiEV ja kogu Eestit katva elektriautode laadimise taristu vastu. Vahetuse tulemusena sai riik oma käsutusse 507 Mitsubishi i-MiEV-i. Esmajoones anti neid omavalitsustele sotsiaaltöötajate ametiautodeks. Hiljem jagati ülejäänud autosid ka teiste riigiteenistujate, näiteks politseinike töösõidukiteks. i-MiEV-e hakati jagama kaks aastat tagasi.

Eilseks polnud kõik elektriautosid kasutavad omavalitsused ja asutused teenindusse kutsumise teadet veel kätte saanud. Nii Viljandi valla majandusspetsialist Heino Lapp kui Viljandi linna sotsiaalameti juhataja Livia Kask kuulsid sellest ajakirjaniku käest esimest korda. Samas oli Viljandimaa omavalitsuste liidu loodud sihtasutus Perekodu saanud kirja kõigi nelja enda kasutuses oleva auto kohta.

Mäggi: nüüd alles läheb show lahti

Eerik-Niiles Krossi ja Yoko Alenderi tänane teade Isamaa ja Res Publica Liidu vahetamisest Reformierakonna vastu nõrgendab IRLi positsiooni, ent Reformierakonna kuvandit mõjutab see positiivses suunas, leiab suhtekorraldaja Janek Mäggi.

«Ma arvan, et nad kindlasti nägid Reformierakonnas oma poliitiliste huvide realiseerimiseks oluliselt rohkem võimalusi, mis tähendab seda, et neile seda tõenäoliselt ka lubati. Kui midagi ei pakuta, siis naljalt sellist muudatust muidugi ei tehta,» sõnas Mäggi Postimehele.

Mäggi spekuleeris, et parteivahetuse taga võis olla ka mõni primitiivne tüli. «Pakuti väga viletsaid kohti või mitte seda piirkonda, mida oodati. Solvumised on lihtsad tekkima. See ei pruukinud üldse mingi pikaajaline plaan olla. Ütleme nii, et maavärin võib tekkida väga järsku ja väga ootamatult,» selgitas ta.

Mäggi hinnangul ei mõjuta parteivahetus niivõrd Alenderi ja Krossi kuvandit, kuivõrd erakondade endi. Nimelt usub ta, et vangerdus nõrgendab IRLi ning Reformierakonna kuvandile mõjub kahe häälemagneti liitumine positiivselt.

IRLi juhtide küllaltki rahulik reaktsioon on suhtekorraldaja sõnul vaid väline. Samas aga usub ta, et kindlasti oli erakonna sees, kas või lähimate sõprade näol, neid inimesi, kes sellest sammust ette teadsid.

«See oli muidugi ootamatu, sest tavaliselt erakondasid vahetatakse nii, et mitu kuud käib meedias suur show -  läheb ära, ei lähe, teeb avalduse, ei tee. Praegu tuli see valdava osa inimeste jaoks täieliku pommina,» rääkis ta.

See, et otsusele ei eelnenud pikka show'd, ei pruugi Mäggi sõnul olla miinus. «Nüüd alles show läheb lahti. Nad saavad meeletus koguses intervjuusid, selgitusi anda. Selles mõttes on see, mis praegu toimub, ühe valimiseelses ajas oleva poliitiku eluunistus. Sellist meedia tähelepanu poleks kumbki IRLis jätkates mingil juhul saanud,» selgitas suhtekorraldaja.

Mäggi usub, et kapital, mida Kross ja Alender praegu korjavad, suurendab nende häältesaaki oluliselt, kuid mitte seetõttu, et nad Reformierakonda astuvad, vaid seepärast, et meedia teeb nende eest suure töö ära.

Energeetikaekspert: Rõivase gaasipoliitika on täiesti ohutu

Eesti peaministri Taavi Rõivase ja Soome peaministri Alexander Stubbi läbirääkimistelt LNG terminali ja Balticconnectori projektide üle ei saa Eestile mingisuguseid kahjulikke tagajärgi tuua, kinnitas sõltumatu energeetikaasjatundja Andres Mäe.

Andres Mäe, energeetikaekspert:

Rõivase soov kiirendada Stubbiga läbi rääkides omapoolsete väidetega Balticconnectori valmimist on täiesti viljatu ettevõtmine, sest kui nüüd eraldati Euroopa Komisjon eraldas raha uuringuteks, kestavad need  2017. aastani. Kuni selle ajani saame vajadusel gaasi Klaipeda terminalist.

Samal ajal on Alexela Energial vabad käed hakata oma terminali ehitama, kui nad seda majanduslikult põhjendatuks peavad.

Peale seda, kui leedulased avasid Klaipedas oma LNG terminali, muutus siinne olukord täielikult. Klaipeda terminal täidab juba praegu regionaalse terminali rolli, sest suudab katta 75 protsenti Balti riikide maagaasivajadusest. Kogu siinsel turul kasutatava maagaasi asendamisest LNGga pole kunagi juttu olnud.

Nüüd on soomlased olukorras, et kui nad soovivad väga omada Balticconnectori gaasitoruga ligipääsu Läti maa-alustele gaasihoidlatele, siis peaksime küsima, milles meie siin süüdi oleme? Eestlased võivad oma headele naabritele toru rajamisel kaasa aidata, kuid mingisugust vajadust meil selle toru järele ei ole - las soomlased ehitavad seda toru.

Kui nüüd soomlased lisaks torule soovivad endale rajada suure mahtuvusega LNG reservhoidlat, siis ka siin ei peaks olema mingisuguseid takistusi. Ehkki ma eeldan, et ilma Euroopa Liidu abirahata nad seda rajada ei suuda. Samas teatas Soome eelmine valitsus, et nemad ei kavatse maagaasi tarnetele riigiabi anda ja see peab jääma täielikult eraettevõtjate tegevuseks. Soome rannikule rajatavad väiksed LNG terminalid, mida riik toetab, ehitatakse peamiselt laevade punkerdamiseks ja mõne konkreetse tööstusettevõtte vajadusteks. Kodutarbijad sellest osa ei saa, sest neile tuleks ehitada toru.

Eesti tarbijatele lisab optimismi asjaolu, et Eesti Energia hankis mõni aeg tagasi gaasiga kauplemise loa ning võib asuda Klaipeda terminali kasutades Eesti Gaasiga konkureerima.

 

Elron: sarnaseid probleeme oli ka vanade rongidega

Täna hommikune elektrirongide hilinemine oli seotud mitte taristu, vaid kontaktvõrgu jäätumisega ning Elroni kinnitusel oli samasuguseid probleeme ka vanematel rongidel.

«Kuna prioriteediks oli reisijate kiire teavitamine reisi hilinemisest, siis läks teele ka ekslik hinnang, hilisemates kommentaarides oleme korrigeerinud hilinemiste põhjust,» teatas Elroni turundus- ja kommunikatsioonijuht Mai Vahtrik. Vahtriku sõnul vabandab ettevõte, et esimesed operatiivinfona välja läinud teated rääkisid taristurikkest.

Täna hommikul kella 7 ja 10 vahel toimus hilinemisi läänesuuna reisidel Tallinn-Paldiski ja Tallinn-Riisipere liinil kuni 40 minuti ulatuses.

«Hilinemised olid tingitud kontaktvõrgu jäätumisest, mistõttu ei saanud rongid võtta täiskiirusel liikumiseks küllaldaselt voolu,» selgitas Vahtrik. Jäätumist põhjustavad konkreetsed ilmastikuolud – kiire temperatuuri langus ja «sobiv» õhuniiskus – mida esineb eeskätt üleminekuilmadega. «Loodame, et tegu on siiski erandliku, kahjuks paratamatu olukorraga,» sõnas Elroni esindaja.

Vahtriku sõnul oli ka vanade rongidega sama mure, et jää ja härmatis põhjustasid tõrkeid töös. «Antud olukord ei ole kuidagi eripärane just uutele rongidele,» kinnitas ta. Rongid, sh pantograafid ehk vooluvõtturid, läbivad süsteemselt tehnilist kontrolli ja hooldust, samuti on rongijuhid hästi kursis sõitmise tehnikaga. «Uute rongide töökindluse kohta talvistes oludes saime kinnitust ka juba eelmise talve jooksul,» ütles Vahtrik.

 

President Paalalinna koolis: ma palun mõistmist

Esmaspäeval tragöödia üle elanud Paalalinna koolis käis täna president Toomas Hendrik Ilves.

Nii nagu kohtumisel õpetajatega, kinnitas president Ilves ka Sakalale, et Eesti kool on turvaline ning esmaspäevast tragöödiat Viljandis peab vaatama kui äärmiselt kohutavat ja šokeerivat üksikjuhtumit.

Riigipea lisas: «Paalalinna kool vajab töörahu. Hukkunud õpetaja Ene Sarapi lähedased vajavad aega oma leinaga toimetulemiseks. Ka süüdlase perel on vaja aega, et suure murega hakkama saada. Palun kõigil, eriti meedial, sellega arvestada. Ma palun mõistmist.»

Pärast kooli külastamist tegi president sissekande raekojas asuvasse kaastunderaamatusse.

Ministeerium rahastab 10 000 euroga «Mandariinide» Oscari-kampaaniat

Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas «Eesti kultuur maailmas» 2014. aasta III taotlusvooru laekunud projektide toetused kogusummas 106 200  eurot. Kokku sai toetuse 30 projekti.

10 000 eurot sai Allfilm, et Ameerikas korraldada Zaza Urushadze filmi «Mandariinid» Oscari-kampaania. Varem pole Eesti filme selle filmiauhinna raames niimoodi turundatud. Suuruselt on Allfilmi saadud toetus teisel kohal. Kõige suurema toetuse, 20 000 eurot, sai Eesti Rahvusmeeskoor Iisraelis Mustonenfesti raames kontsertide andmiseks.

«Viimastel aastatel on Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja kultuuri ekspordi maht kasvanud hüppeliselt. Kultuuriministeeriumile laekus käesoleval aastal kokku 247 taotlust summas 2 401 311 eurot Eesti kultuuriürituste korraldamise toetuseks välismaal. Viimasest taotlusvoorus paistsid taaskord silma projektid, mis tutvustavad Eesti kultuuri välismaal ning valmistavad ette kultuuriekspordi kõikides valdkondades, kõige nähtavamalt aga muusika, etenduskunstide ja disaini valdkonnas. Kolme taotlusvooru maht kokku on 754 186 eurot,» märkis Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Reet Remmel.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ sai taotlusvoorust kokku 5000 eurot eesti kaasaegse kunsti tutvustamiseks Leedus ning sama suure summa sai Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus rahvusvahelisteks kommunikatsiooni-turundusprojektideks. Musiccase OÜ-le jagati taotlusvoorust 6000 eurot Tallinn Music Weekil edukaks osutunud artistide välisturunduseks.

Eesti MTÜ Tartu Kunstnike Liidule eraldas komisjon  taotlusvoorust 4500 eurot Jass Kaselaane isikunäituse korraldamiseks Riia Kunstimuuseumis. Sama suure toetussumma eest saab SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid tutvustada noort eesti moekunsti Prantsusmaal Roubaix´s. ERP OÜ sai 4250 eurot Klaaspärlimäng Sinfonietta esinemisteks Kreekas toimuvatel muusikafestivalidel. Tallinna Filharmoonia sai aga 4000 eurot Tallinna Kammerorkestri kontserdi andmiseks Müncheni Prinzregententheateris. Hortus Musicuse väliskontsertide läbiviimiseks järgmisel aastal eraldati SA-le Eesti Kontsert 3720 eurot. Eesti Disainerite Liit sai komisjoni ettepanekul 3400 eurot Eesti disaini tutvustava näituse «Size Doesn´t Matter» läbiviimiseks Saksamaal ja Austrias. SA-le NUKU eraldati 3300 eurot lavastuse «Canterville lossi vaim» osalemiseks Türgis toimuval rahvusvahelisel teatrifestivalil «International Puppet Days». Tallinna Linnateatri etenduste toetuseks Soomes Espoo Linnateatris eraldati 1500 eurot, sama suure summa sai Teater NO99 osalemiseks Balti teatrifestivalil Riias. Soome-Ugri Kirjanduste Ühing sai Eesti kirjanduse päevade läbiviimiseks Udmurdimaal 3000 eurot.

Järgmine «Eesti kultuur maailmas» taotlusvooru tähtaeg on 30. jaanuar 2015.

Baltika aktsia sai tiivad

Eile avaldatud majandustulemused andis Baltika aktsiale tiivad, täna keskpäevaks oli aktsia hind hüpanud 8,8 protsenti 0,52 euroni.

Baltika teatas eile, et müük kasvas 17 protsenti 14,65 miljoni euroni, mis oli viimase viie aasta parim kolmas kvartal.

Kasum oli kolmandas kvartalis 0,15 miljonit eurot võrrelduna 0,61 miljoni eurose kahjumiga eelmise aasta kolmandas kvartalis.

Eile kerkis Baltika aktsia hind 1,7 protsenti.

Saarts: Krossi ja Alenderi lahkumine ei ole IRLile surmav hoop

Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul võib Eerik-Niiles Krossi ja Yoko Alenderi otsus Isamaa ja Res Publica Liidust lahkuda ning Reformierakonnaga liituda esimese positsiooni küll nõrgendada, kuid ta on kindel, et see ei ole erakonnale surmav hoop.

Saartsi sõnul ei usu ta neid inimesi, kes ütlevad, et nägid seda sammu 100-protsendilise kindlusega ette. «Küll aga tundub selline vangedus mõneti isegi loogiline, kui sügavamalt järele mõelda. See pole kellelegi saladus, et mõlemad läksid oma vaadetelt erakonna põhiliiniga mitmel korral vastuollu. Samas, kas see oli ainus põhjus lahkumiseks, on nüüd uuriva ajakirjanduse tööpõld,» ütles Saarts Postimehele.

Kuidas see samm võib mõlema tulemust kevadistel riigikogu valimistel mõjutada, on Saartsi sõnul veel vara öelda. «Eesti poliitikas on erakonda vahetanud poliitikutega nii, et mõnel läheb halvemini, mõnel paremini. Alenderi ja Krossi parteivahetusele annavad hinnangu valijad ja üsna peagi,» ütles ta.

Saartsi sõnul saab Eesti poliitikas rääkida n-ö selgest, ent nähtamatust rajajoonest, kus ühel pool on sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond, teisel pool joont aga IRL ja Reformierakond. Kui  erakonnavahetused toimuvad IRLi-Reformi või SDE-Keskerakond bloki sees, siis ei tekita see valijates ega erakondades enamasti suuri probleeme, sõnas ta.

«Probleemid tekivad siis, kui ületatakse see nähtamatu rajajoon nende kahe bloki vahel. Kui mõni poliitik liigub näiteks Keskerakonnast Reformierakonda, sotsidest IRLi või vastupidi, siis võib ta oma usaldusväärsuse valijate silmis minetada,» selgitas ta.

Ta tõi näiteks Vilja Savisaar-Toomasti, kes läks üle Keskerakonnast Reformierakonda ja pigem kaotas sellega valijaid. Samas kui Rainer Vakra, kes liikus Keskerakonnast sotsiaaldemokraatidesse, pigem võitis sellest.

Saarts tõi välja, et IRL on väga hea kampaaniavõimekusega erakond, üllatades viimastel, nii 2011. kui 2013. aasta valimistel pea kõiki poliitikavaatlejaid ning ei ole välistatud, et nad üllatavad ka kevadistel valimistel. «Valimiste seisukohast võib see (vangerdus –H.M) IRLi positsiooni teatud valimisringkondades muidugi mõnevõrra nõrgendada,» nentis politoloog.

«Kindlasti aga ei ole Krossi ja Alenderi lahkumine IRLile surmav hoop või hetk, kus me hakkame rääkima IRLi lõplikust ja vältimatust hääbumisest,» märkis Saarts.

IRLi liige Eerik-Niiles Kross teatas täna ootamatult, et astub Reformierakonda. Koos temaga lahkub IRList ja ühineb Reformierakonnaga Yoko Alender.

Laagris tegutseb endiselt CD ja DVD-de tehas

Üheksa aastat tagasi ehitati Pärnu maantee äärde Baltic Disc AS-i tootmishoone. Kolme inimesega alustanud ettevõttes saab praegu tööd 20 inimest ning vaatamata turu kahanemisele valmistatakse plaate paljudele Euroopa riikidele, kirjutab Harju Elu.

Esimesed CD-d tulid Laagrist vastvalminud tehase liinilt 2005. aasta novembri keskel. Vaid mõned kuud varem alustas ettevõttes Baltic Disc AS tööd ajaloolasest endine koolmeister Aare Puur, kes hiljem on end täiendanud majanduse, turunduse ja ekspordi valdkonnas.

Toodangut müüdi esimestel aastatel kohalikule turule. Nüüd läheb 75-80 protsenti plaatidest ekspordiks ehk Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Norra ja Taani ning veidi ka Saksa ja Suurbritannia turule. «Ajalehele Daily Mail valmistasime kettaid 1950.-60.-ndate filmidega Esimese maailmasõja puhkemisest,» räägib Aare Puur.

Maailmas tuntud poplauljate või -artistide plaate pole Laagris pressitud. Juhi kinnitusel on neil tavaliselt lepingud suurte rahvusvaheliste firmadega, nagu Sony, EMI, Universal ja Warner. «Meie oleme pressinud Arvo Pärdi, Kerli ja Tanel Padari ja Suni plaate. Metsatöll on üht-teist teinud,» loetleb Puur.

Rõivas välistab poliitilise šantaaži: see on naeruväärne

Reformierakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivase sõnul on naeruväärsed spekulatsioonid, just kui oleks Eerik-Niiles Krossi parteivahetuse taga poliitiline šantažeerimine.
 

«Minu meelest on see naeruväärne. Jah, tegemist on värvika minevikuga värvika inimesega, aga mina ei tea küll midagi sellist, mida ei oleks ka avalikkuses kirjutatud,» rääkis peaminister Vikerraadio saates «Stuudios on peaminister». Samas ütles Rõivas, et küllap on ka erakonna endisel esimehel Andrus Ansipil omamoodi õigus, kui ta on avaldanud arvamust küsitavuste osas, mis puudutab Krossi värvikat minevikku.

Rõivase sõnul ei ole see IRLil hea stiil, et seni on oldud meeskonnakaaslased ning hetkel, kui inimene otsustab edasi liikuda ja erakonda vahetada, hakatakse neile soppa krae vahele valama.

«Nii palju, kui mina tean, on IRLis pikemalt olnud sisemised käärimised. Küllap seda, miks see nii on ja miks inimesed leiavad, et IRLis ei ole võimalik jätkata, tuleb pigem nende käest küsida,» rääkis Rõivas.

Peaminister avaldas heameelt, et viimasel ajal on erakonnaga liitunud palju uusi inimesi erinevatelt elualadelt.

IRLi aseesimeheks saab Krossi lahkumise järel Aaviksoo

Täna ootamatult Reformierakonnaga ühinemisest teatanud Eerik-Niiles Krossi asemel saab Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) aseesimeheks riigikokku kuuluv Jaak Aaviksoo.

IRLi peasekretär Tiit Riisalo ütles täna erakonna kontoris toimunud pressikonverentsil, et Krossi lahkumise järel saab IRLi aseesimeheks Aaviksoo. Krossiga koos Reformierakonda astumisest teatanud Yoko Alenderi asemel pääseb IRLi eestseisusesse aga riigikogu liige Marko Mihkelson.

IRLi aseesimees ja Tallinna volikogu IRLi fraktsiooni juht Eerik-Niiles Kross teatas täna ennelõunal ootamatult, et astub Reformierakonda. Koos temaga lahkub IRList ja ühineb Reformierakonnaga IRLi linnavolikogu fraktsiooni aseesimees, erakonna eestseisusesse kuulunud Yoko Alender. Mõlemad kinnitasid, et kandideerivad Reformierakonna nimekirjas märtsis toimuvatel riigikogu valimistel.

Video: Reinsalu sõnul tuli Krossi lahkumine nagu välk selgest taevast

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Urmas Reinsalu ütles täna pressikonverentsil, et partei asejuhi Eerik-Niiles Krossi otsus lahkuda IRList ja astuda Reformierakonda tuli nagu välk selgest taevast.

Reinsalu sõnul tuli Kross täna hommikul erakonna kontorisse ning teatas, et tal on uus poliitiline tee ja ta kavatseb koos Yoko Alenderiga astuda Reformierakonda. «2011. aastal Eerik-Niiles Kross kandideeris roheliste nimekirjas, nüüd ta on olnud IRLis ja tänasest on võtnud kursi Reformierakonna liberaalse maailmavaatega oma poliitilist tulevikku määratleda,» lausus ta.

Reinsalu ütles, et tänas Krossi panuse ja lahingu eest, mis ühiselt anti kohalikel valimistel Edgar Savisaare võimult kukutamiseks. «Kahju, et see ei õnnestunud, aga IRLi sõit sellest loomulikult seisma ei jää,» kinnitas ta.

Tema sõnul oli tegu lühikese ja normaalse vestlusega ning Kross mingeid tingimusi ei seadnud. «Ei paugutanud Eerik-Niiles Kross uksi, ei löönud mina rusikaga lauale. Ütlesin aitäh kampaania eest, mis me kohalikel valimistel tegime,» selgitas ta.

Tema sõnul on erakonna meeskond tugev ning partei on võtnud eesmärgiks osaleda riigikogu valimistel tugevama nimekirjaga kui kunagi varem. «Nii nagu oli kohalike valimiste tulemus meeskonnatöö, nii on meeskonnatöö ka riigikogu valimisteks valmistumine. Meeskonnas on hästi tähtis küünarnukitunne, tunne ja teadmine, et sa võid olla üksteisele kindel,» lausus ta.

Krossi lahkumise põhjuste üle ei soovinud Reinsalu spekuleerida, kuid ütles, et Kross oli hommikusel kohtumisel «kuidagi liimist lahti».

Reinsalu kinnitas Krossi kriitikale vastates, et IRLil on selge maailmavaateline alus olemas ning erakond kaitseb kõigi Eesti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi. «See maailmavaateline platvorm ja need positsioonid olid paigas ja selged siis, kui Eerik-Niiles Kross otsustas IRLiga liituda, ja täpselt neli tundi pärast seda, kui ta otsustas liituda Reformierakonnaga, on IRL samadel positsioonidel,» märkis ta.

Reinsalu nentis, et Kross oli IRLi siseinfoga kursis, kuid kinnitas samas, et erakond pole vastuluureorganisatsioon ja suuri saladusi parteil ei ole. «Loomulikult Kross oli kõigist meie tegemistest ja asjadest informeeritud, kui palju ja kas seda keegi kuritarvitab, seda näitab aeg,» ütles ta.

Reinsalu avaldas arvamust, et ülehüppamise järel ei ole ka Krossil kerge. «IRLi paljud liikmed on minuga ka ühendust võtnud – poliitikud, mittepoliitikud – ja neil on ka oma tunded. See ongi see hetk, kus inimesed oma tunded välja elavad,» lisas ta.

Erakonna aseesimees ja Tallinna volikogu IRLi fraktsiooni juht Eerik-Niiles Kross teatas täna ka IRLi juhtpoliitikutele ootamatult, et astub Reformierakonda. Koos temaga lahkub IRList ja ühineb Reformierakonnaga IRLi linnavolikogu fraktsiooni aseesimees, erakonna eestseisusesse kuulunud Alender.

Mõlemad kinnitasid, et kandideerivad Reformierakonna nimekirjas märtsis toimuvatel riigikogu valimistel.

Video: direktor olukorrast Paalalinna koolis neli päeva pärast tulistamist

Neli päeva pärast koolitulistamist Viljandis Paalalinna koolis astus õppeasutuse juht Aavo Palo täna ajakirjanike ette ning kirjeldas koolipere viimaste päevade läbielamisi, aga ka seda, millist abi on nii õpilased kui õpetajad saanud.

Õpetajate tublidust kriisiolukorras hakkama saamisel kiitnud Palo vastas Postimehe ajakirjaniku küsimusele, kuidas ta ise on vastu pidanud, järgmisel: «Ei tea, ei tea, ei tea. Sest inimene võtab ennast kokku raskel ajal. Ma arvan, et see on ainukene mõistlik vastus.»

Viljandi Paalalinna kooli 9. a klassi õpilane Vahur avas esmaspäeval saksa keele tunnis õpetaja Ene Sarapi pihta tule. Pedagoog suri sündmuskohal. Õpetaja saadetakse Paalalinna koolist viimsele teele homme.

Ligi: nii Krossil kui Alenderil on olnud IRLis oma vaadete tõttu pingeid

Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi sõnul on täna Reformierakonda astumisest teatanud Eerik-Niiles Krossil ja Yoko Alenderil olnud Isamaa ja Res Publica Liidus (IRL) oma liberaalsete vaadete tõttu suuri pingeid.

Ligi ütles Postimehele saadetud kirjalikus kommentaaris, et Krossi ja Alenderi otsustavus teeb neile au. «Mõlemal on oma erakonnas olnud liberaalsete vaadete tõttu suured pinged. Aga küll nad teavad, et kellelegi ei saa erakond karjääri garanteerida,» lausus ta.

Ligi kinnitas, et teab umbes nädalakese, et midagi konkreetset on teoksil. «Aga juba ammu enne seda kirjutasin sellest midagi teadmata ise sotsiaalmeedias, et liberaalidest Eerik-Niilesel ja Yokol peab oma erakonnas väga raske olema, nad ei teadnud, kuhu astusid,» ütles ta.

Ligi märkis, et on Krossilt ka ise kuulnud muremõtteid. «Mind isiklikult on paelunud ka tema humanitaarne taust. Meil pole seepärast olnud vist ühtki teravat vaidlust erakondlikust vastasseisust sõltumata,» lausus ta.

Alender on tema sõnul jätnud terase mulje juba väga noorena, kui sai tuntuks isa saatuse tõttu, mis on Ligi venna omaga sarnane. «Ka tööalane kokkupuude temaga on mu muljet kinnitanud, ehkki tema kaitses valitsuses eelnõu, mida ma sellises vormis heaks ei saanud kiita. Ei olnud saladus, et mõlemal on olnud IRLis oma liberaalsete vaadete pärast pingeid,» ütles Ligi Postimehele.

IRLi aseesimees ja Tallinna volikogu IRLi fraktsiooni juht Eerik-Niiles Kross teatas täna ootamatult, et astub Reformierakonda. Koos temaga lahkub IRList ja ühineb Reformierakonnaga IRLi linnavolikogu fraktsiooni aseesimees, erakonna eestseisusesse kuulunud Yoko Alender. Mõlemad kinnitasid, et kandideerivad Reformierakonna nimekirjas märtsis toimuvatel riigikogu valimistel.

Parts: jäi mulje, et Kross ei ole oma valikutes vaba

Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimehe ja peaministrikandidaadi Juhan Partsi sõnul jäi talle täna hommikul Eerik-Niiles Krossi põhjendusi Reformierakonda minemise kohta kuulates mulje, et ta ei ole oma valikutes vaba.

Parts ütles ERRi uudisteportaalile, et see oli erakonna jaoks ootamatu ning kui Kross hommikul neile oma otsusest teatas, oli neil senist erakonnakaaslast isegi raske ära tunda.

«Kross oli inimene, kes meie erakonnas töötas väga aktiivselt kaasa. Ma pean ausalt tunnistama, et ma olen alati Krossi jutust aru saanud, aga täna ma ei saanud mitte midagi aru. Mulle jäi pigem mulje, et ta ei ole oma valikutes vaba,» lisas ta.

Partsi sõnul tundus talle, et Kross on emotsionaalselt suure pinge all.

Rõivas: Eesti SKT peab nelja aastaga kasvama veerandi võrra

Peaminister Taavi Rõivas osales täna Tartus avaliku teenistuse tippjuhtide konverentsil, kus ütles, et Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) peab aastaks 2018 kasvama neljandiku võrra.

«Selle sihi saavutamiseks tuleb tõsta tööhõivet, kasutades seni kasutamata ressursse: tuleb edukalt rakendada töövõimereform ning motiveerida noori mitte oma haridusteed liiga vara katkestama,» selgitas Rõivas.

Ta rõhutas ka vajadust tõsta tootlikkust, teadus- ja arendustegevuse investeeringuid ning võtta üldine suund ressursi- ja energiatõhususele. Peaminister pidas tähtsaks ka tempo tõstmist suurte infrastruktuuri projektide osas: «Aastal 2018 peavad käima Rail Balticu trassi ja Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ehitustööd, samuti peab valmima Balticconnector.»

Julgeoleku valdkonnas on Eesti siht saavutada kaitseväe võimekuses uus tase, millele aitab kaasa taasiseseisvunud Eesti kõige ressursimahukam relvastusprogramm, Ämari lennubaasi arendamine, NATO ülikiire reageerimisüksuse loomine ja liitlastega tihe koostööning harjutamine. Selleks ajaks peab peaministri sõnul olema korrastatud ka Eesti ja Venemaa vaheline ajutine kontrolljoon ning tugevdatud selle valvamise võimekus. «Juba järgmisest aastast formeeritakse piirivalves kiirreageerimisüksus. Samuti jätkame investeerimist nutikatesse lahendustesse, mis aitavad meil paremini piiri valvata,» kinnitas peaminister.

Eesti sidususe tõstmiseks on Rõivase hinnangul oluline seada eesmärgiks vaesuse vähendamine, seda eriti laste seas, kelle puhul vaesus tähendaks tulevikus suurel määral kasutamata võimalusi ühiskonnaelus täisväärtuslikult osaleda. «Tervishoiu põhieesmärk on tõsta 2018. aastaks tervena elatud eluiga keskmiselt kuue aasta võrra,» ütles Rõivas.

Ka innovatiivsed sihid peavad Rõivase hinnangul olema kõrged - vajalik on teha järgmine hüpe teenuste ja e-teenuste kvaliteedis. «Kõik enim kasutatavad teenused on 2018. aastal mugavad, tõhusalt osutatud ning kergesti kättesaadavad kõikjal ja kõigile, seejuures on enim kasutatud teenused täielikult internetti kolinud,» esitas Rõivas oma visiooni. «Eesti majanduses käib äri- ja asjaajamine reaalajas ja pea täielikult paberivabalt, andes järjekordse tõuke ettevõtete efektiivsuse ja tootlikkuse tõusuks.»

Rõivas avaldas lootust, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks on Eesti e-residendiks saanud esimesed 100 000 inimest, kes on Eestis registreerinud tuhandeid uusi ettevõtteid, mis toidavad meie eksporti ja maksubaasi. Seejuures tullakse Eestisse uudseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi tegema ja katsetama kogu maailmast, lisas ta.

Vene võimud ei lubanud konsulit Kohvri kohtuistungile

Venemaa võimud ei lubanud Eesti saatkonna konsulit täna Moskvas toimunud kohtuistungile, millel kohus otsustas pikendad kaitsepolitseinik Eston Kohvri vahi all hoidmist kahe kuu võrra.

«Saatkond esitas kohtule taotluse konsuli istungil osalemiseks, kuid seda ei rahuldatud,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov Postimehele.

Konsul Signe Matteus on saanud Moskvas Lefortovo vanglas Eston Kohvriga kohtuda neli korda. Kohtumistel on olnud juures ka võimuesindajad ja nelja silma all ei ole konsul saanud kohtumistel olla. Konsul on saanud rääkida Kohvriga eesti keeles, kuid kogu jutt on tõlgitud vanglaametniku jaoks vene keelde.

Moskva kohus pikendas reedel Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohvri vahi all hoidmise tähtaega 5. jaanuarini seoses vajadusega viia läbi menetlustoim

Eesti kaitsepolitsei teatas 5. septembril, et sama päeva hommikul kella 9 ajal võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud relva ähvardusel vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult ja viisid ta endaga üle piiri Venemaale. Vahejuhtum toimus Luhamaa piiripunkti läheduses Võrumaal Meremäel.

Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus FSB teatas sama päeva õhtul, et operatiivtöötajad pidasid Kohvri kinni Venemaa poolel Pihkva oblastis. Prokuratuur esitas Kohvrile süüdistuse spionaažis.

 

Savisaar: Kross on Reformierakonnale päris suureks koormaks

Reformierakond on võtnud kursi IRLi hävitamisele, aga samas saab Eerik-Niiles Kross olema neile päris suureks koormaks, leiab Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Eerik Niiles Krossi poolt vaadates on asi lihtne: see on talle viimase kolme aasta jooksul kolmas erakond.

Reformierakond on aga võtnud kursi IRLi hävitamisele ning eesmärgiks on võetud üksi 51 Riigikogu koha saavutamine, kuna ka sotsidega koalitsioonis veab Reformierakond kuidagimoodi välja vaid valimisteni.

Sellises olukorras ei jäägi teistel parteidel üle midagi muud kui koonduda Eesti demokraatia kaitseks.

IRLile tekitatud kahju on Krossi ülelöömisega muidugi suur. Tallinna linnavolikogus kaotas IRLi fraktsioon kogu juhtkonna – esimehe ja asetäitja. Juba on kuulda lagunemismärkidest ka ülejäänud liikmete hulgas.

Samas on Kross Reformierakonnale päris suureks koormaks - nüüd tuleb Taavi Rõivasel hakata pressikonverentsidel seletama, kuidas on lood Krossi ja Rosnefti äriga, Arctic Sea kaaperdamisega, president Ilvesele hangitud korteritega, Kõue mõisa majandamisega, maksupetturitega jne jne. Võib-olla on reformikatel targem Krossi üldse mitte riigikogu nimekirja kandideerima võtta.

Viljandi kriisinõustaja: inimesed otsivad abi, sest tunnevad hirmu

Pärast esmaspäevast koolitulistamist Paalalinna koolis pöörduvad inimesed kriisinõustaja poole eelkõige seetõttu, et tunnevad hirmu juhtunu kordumise ees, ütles Postimehele Viljandis sel nädalal õpilasi ja õpetajaid nõustav Reet Nigol. Seetõttu tuleb veenda kooliperesid, et tegemist on erandolukorraga ja kool on turvaline paik.

Täna andsid koolidirektor Aavo Palo ning kriisinõustaja ja Viljandi Rajaleidja keskuse juhataja Reet Nigol ajakirjanikele ülevaate, kuidas on möödunud nädal Paalalinna koolis.

Nigol rääkis, et teisipäevast alates on koolis olnud kaks Rajaleidja psühholoogi. Lisaks saavad inimesed pöörduda ka Viljandi Rajaleidja keskusesse ning nõustamisnumbrile. Kaasatud on ka kriisinõustajad Tiina Naarits ja hingehoidja Naatan Haamer. Samuti kliinilised psühholoogid ning vajadusel on ka arstid valmis kriisinõustamiseks.

Mitu klassi on saanud grupinõustamist, näiteks klassijuhataja kaotanud klass ning 9. klass, kus tulistaja õppis. Aavo Palo kinnitusel käivad kõik tulistamist pealt näinud noored praegu koolis ja üritavad argirütmiga taas harjuda.

«Kõige suurema toe said õpilased, kes seal tunnis olid. Järgmine grupp oli klass, kelle klassijuhataja õpetaja (hukkunud Ene Sarap - toim.) oli. Neile leiti kohe õpetaja, kes võttis selle klassi üle, et ei jääks muljet, et nemad on nüüd ilma toeta,» rääkis direktor Palo.

Abi on palunud ka teised koolid

«Oleme toetanud õpetajaid, et kui õpetaja jõuab ja suudab, on rahulik, siis see kandub ka lastele. Nõustatud on ka neid, kes ei olnud veerandi algul koolis ja nüüd neil on tekkinud hirm uuesti kooli tulla,» rääkis Palo.

 «Sageli inimene ei tule abi paluma. Oleme selekteerinud need välja, kellel olid lähedasemad suhted (õpetajaga – toim.) ja nendega nõustamist teinud,» nentis Palo.

Nigol nentis, et abi on palunud ka teiste koolide õpetajad ja lapsed. «Oleme käinud ka teistes koolides õpetajaid nõustamas,» nentis Nigol, ent ei soovinud täpsustada, millistes.

Samuti on palutud kogu maakonna koolide klassijuhatajatelt, et kui nad märkavad lapsi, kes käituvad teisel viisil, siis antaks neist teda. «Oluline on, et nimed jõuaksid nõustajateni. On lapsi, kes on hädas ja ei julge abi küsida,» nentis Nigol.

Praegu ei ole koolil veel ülevaadet, kui paljud on nõustajate poole pöördunud. See valmib ilmselt tuleva nädala kolmapäevaks. Neid inimesi on siiski kümneid.

«Olen olnud paaris olukorras, kus õpilasel on paha – ta tuuakse õpetajate tuppa, antakse esmaabi. See on reaalne pilt, seda on olnud. Olen olnud paari juhuse juures,» nentis direktor.

On neid, kes pöördumise asemel helistavad hoopis nõuandetelefonile. «Vanemad pöörduvad küsimustega, et mida teha, kui laps nutab ohjeldamatult või mida teha, kui laps kogu aeg küsib juhtunu kohta,» ütles Nigol.

Õpetajad pöörduvad telefonitsi seetõttu, et tunnevad hirmu, et äkki juhtub ka nende koolis midagi säärast. Lapsed seetõttu, et tahavad teada, mis ikkagi klassis juhtus ning sellest kõigest aru saada.

«Põhiline pöördumise põhjus on hirm. Koolis on inimesi, kes ei räägi eesti keelt. Hiina keele õpetajale rääkisin pikalt ja põhjalikult, et ta ei pea tundma hirmu. Peame selgitama, et see on erand ja seda ei või kohe uuesti juhtuda,» ütles kooli direktor.

Samas ei ole palju neid, kes koolist puuduksid. Ka ei ole õpetajaid töölt kõrvale jäänud. «Normaalse elu juurde tagasipöördumine on kõige parem,» ütles direktor.

Nõustamistega jätkatakse vähemalt järgmise nädala lõpuni.

Viljandi Paalalinna kooli 9. a klassi õpilane Vahur avas esmaspäeval saksa keele tunnis õpetaja Ene Sarapi pihta tule. Pedagoog suri sündmuskohal.

Uued parvlaevad ehitatakse Türgi ja Poola tehastes

Tallinna Sadam sõlmis laevatehastega Remontowa Shipbuilding ja Sefine Shipyard lepingud nelja uue parvlaeva ehitamiseks mandri ja Eesti suursaarte vahelistele liinidele, kummaski laevatehases ehitatakse kaks parvlaeva.

Neli uut parvlaeva ehitatakse Poolas Gdánskis ja Türgis Altinovas/Yalovas asuvates tehastes. Parvlaevad on 114 m pikkused ning mahutavad 150 sõiduautot või kümme autorongi. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti on reisiparvlaevadel 600. Uute parvlaevade projekteerija on Norra ettevõte LMG Marin.

«Sõlmitud lepingud annavad kõigile Eesti inimestele kindluse, et alates 2016. aasta sügisest on suursaarte ja mandri vahelistel liinidel tagatud kvaliteetne ühendus uute ja tänapäevastele nõudmistele vastavate parvlaevadega,» lausus AS-i Tallinna Sadam nõukogu esimees Remo Holsmer.

Kõik neli diiselmootoritel töötavat parvlaeva projekteeritud selliselt, et tulevikus on vajaliku taristu olemasolul võimalik laevade peamasinad asendada veeldatud maagaasi ehk LNG-d kasutavate mootoritega.

Enne lepingute sõlmimist tutvustasid Tallinna Sadama ja projekteerimisfirma LMG Marin esindajad Holsmeri sõnul parvlaevade projekti ja tehnilisi parameetreid Kuivastu, Rohuküla, Virtsu ja Heltermaa sadamate haldajale AS-ile Saarte Liinid. Ettevõtte kinnitusel on ehitatavad laevad sobilikud olemasoleval taristul opereerimiseks ning nende teenindamine sadamates lisainvesteeringuid ei vaja.

«Meil on hea meel teatada Tallinna Sadamaga sõlmitud lepingust kahe parvlaeva ehitamiseks, mis valmivad 2016. aastal,» ütles Remontowa Shipbuildingu juhatuse liige Jan Paszkowski. «Viimastel aastatel on just Euroopa põhjapoolsete riikide vetes suurenenud nõudlus sarnaste aluste järele ning see annab meile võimaluse rakendada oma sellealaseid kogemusi ja oskusteavet ka Eesti vetesse projekteeritud parvlaevade ehitamisel.»

Sefine laevatehase strateegiliste projektide juht Akin Tuzcuoglu väljendas heameelt Tallinna Sadamaga sõlmitud lepingu üle kahe parvlaeva ehituseks. «Omame viimastest aastatest head koostöökogemust projekteerimisfirmaga LMG Marin Norra vetesse nelja võrreldava parvlaeva ehitamisel ning rakendame seda kogemust 2016. aastal valmiva kahe parvlaeva ehitamiseks Tallinna Sadamale,» lausus Tuzcuoglu.

Remontowa Shipbuilding S.A. on Poolas Gdánskis asuv laevatehas, mis on asutatud 1945. aastal. Ettevõte kuulub enam kui 20 laevandusettevõtet koondavasse Remontowa Gruppi.

Sefine Maritime Shipyard Co on Istanbuli lähistel Altinovas/Yalovas 2005. aastal asutatud laevatehas, mis kuulub Türgi juhtivasse tööstus-, ehitus-, laevandus- ja turismisektori ettevõtteid koondavasse Kolin Gruppi.

Remontowa ja Sefine laevatehased on keskendunud parvlaevade, kaubalaevade, offshore-aluste ning erinevate piirivalve- ja mereväefunktsioonidega aluste ehitamisele.

Parvlaevade projekteerija Lund, Mohr & Giæver-Enger Marin AS on peakorteriga Norras Bergenis tegutsev laevade projekteerimisfirma, mis on asutatud 1943. aastal. Ettevõtte pakub projekteerimislahendusi parvlaevade, kaubalaevastiku ja tankerite, rasketes ilmastikutingimustes töötavate offshore-aluste ning erinevate mereväe funktsioonidega aluste tarbeks.

MKM soovib tagasi võtta kütuse biolisandi nõude kehtestanud eelnõu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovib seoses Euroopa Ülemkogu seisukohtadega riigikogu menetlusest tagasi võtta vedelkütuse seaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu, millega oleks kehtestatud biolisandi nõue mootorikütustes.

MKM-ist öeldi BNS-ile, et tagasivõtmise põhjuseks on eelmisel nädalal toimunud Euroopa Ülemkogul kokku lepitud põhimõtted kliima- ja energiapoliitikaks aastani 2030.

«Selle järgi kaovad individuaalsed valdkondlikud kohustuslikud eesmärgid riikide tasandil, sealhulgas taastuvenergia ja transpordikütuste kasutuselevõtu arendamisel. Keskendutakse ühele kesksele eesmärgile: õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele 40 protsendi võrra,» öeldi ministeeriumist.

Ministeeriumi sõnul tuleks riigikogu menetluses olnud eelnõu tagasi võtta, et vaadata üle meetmed taastuvate kütuste kasutuselevõtu arendamiseks aastani 2020. Kavandatud meetmed tuleb planeerida, arvestades võimalikku tegevust aastani 2030 kliima- ja energiapoliitikas võetud kohustuste täitmiseks.

Eelnõu nägi muuhulgas ette, et alates 2016. aastast peaks kõigis mootorikütustes biokütuse osakaal olema vähemalt 5 protsenti ja 2020. aastaks vähemalt 10 protsenti.

Samuti oli eelnõu eesmärgiks parandada võimalusi efektiivseks riiklikuks järelevalveks vedelkütuste turul. Eelnõuga sätestati laoarvestuse pidamise kohustus kütuse hoiuteenuse tegevusloaga isikutele.

Valitsus arutab eelnõu tagasivõtmist esialgsetel andmetel 6. novembril.

Loe, kuidas selgitab Kross parteivahetust endistele erakonnakaaslastele

Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) ootamatult lahkunud ja Reformierakonda astumisest teatanud Eerik-Niiles Kross märkis täna IRLi liikmetele saadetud kirjas, et ei taha hakata erakonna sisetunde ja hoiakute muutmise nimel valimiste eel mässama ning peab seetõttu ausaks loobuda IRLi nimekirjas kandideerimast. Postimees avaldab Krossi kirja täismahus.

Kunagi küsisin ühelt oma pikka aega välisministeeriumis töötanud sõbralt, miks ta ei võta sõna, kui välispoliitilised tegematajätmised ajavad Eestit kohati talle vastuvõtmatus suunas. Mees mõtles ja ütles, et tead, ma olen liiga vana selleks, et mässata.

Olen viimastel kuudel ja eriti lähenevate valimiste eel mõelnud, kas ma olen liiga vana selleks, et mässata. Ja otsustanud, et ma ei tahagi nii vanaks saada.

Minu jaoks on Isamaa asutamisest meie erakond olnud põhiküsimustes õigel teel. Tõusude ja langustega, ent eriti iseseisvuse esimesel aastakümnel paistsime me silma sellega, et sõnastasime Eesti rahvuslikud huvid, Eesti suuna Läände, Eesti suuna NATOsse, eestluse tuleviku. Valdav osa meie tollastest eesmärkidest on teoks saanud.

Täna vaatan meie tuleva kevade tõenäost fraktsiooni koosseisu ja näen, et ma satun olukorda, kus selliseid hääletusi hakkab ette tulema enam, kui on vaja.

Viimased kolm aastat olen aktiivselt erakonna poliitikas kaasa löönud ja koos oleme saavutanud mõned toredad võidud.

Me räägime viimasel ajal palju avatud rahvuslusest ja avatusest üldse. Me oleme aga hakanud muutusi pelgama. Rahvus on tugev, kui ta on ekspansiivne, kui ta viib oma sõnumit välja, mitte ainult ei kaitse seda välisjõudude vastu. Kaitselahingud lõppevad kaotusega, kui ei juleta rünnata, ütleksid sõjamehed. Reservaat ei vii kultuuri õitsengule ja ei loo vaba riiklust, ütleksid siuu indiaanlased.

Me oleme täna näidanud valmidust pigem liikuda vasakule riiklikes küsimustes ja pigem asunud võtma tardunud hoiakuid vabaduste küsimuses. Me oleme hakanud kartma muutusi. Ma ei räägi üksikutest algatustest, maksudest või kodakondsusseaduse mõnest paragrahvist. Ma räägin üldhoiakutest ja riskivalmidusest. IRL esindab praegusel moel paljusid Eesti inimesi. Valdav osa meie poliitikuid ei ole konjunkturistid. Ma ei saa, ega kavatse hakata nõudma, et inimesed oma seisukohti muudaks.

Ma lubasin hiljuti, et selgitan oma seisukohti erakonna sees edaspidi paremini. Erakonna suunda saab alati muuta. Ent sellised suunamuutused ei saa sündida valimiskampaania ajal ja valimiste eel, kui erakond peab või vähemasti peaks proovima esindada võimalikult selget, ühtset liini ja astuma ühte sammu.

Viimane asi, mida erakonnal on täna tarvis, on minna valimistele vastu harali seisukohtadega ja poliitikutega, kes räägivad asju, millesse nad ei usu.

Kunagi küsiti mult valedetektori testis, kas ma olen valmis hääletama eelnõude poolt, millesse ma ei usu. Vastasin, et ei ole ja ei ole üldse kunagi vastu oma veendumusi hääletanud.

Täna vaatan meie tuleva kevade tõenäost fraktsiooni koosseisu ja näen, et ma satun olukorda, kus selliseid hääletusi hakkab ette tulema enam, kui on vaja.

See ei ole etteheide meie poliitikutele. See on aus olukorrahinnang.

Ma ei kavatse hakata erakonna sisetunde ja hoiakute muutmise nimel valimiste eel mässama. See oleks erakonnale halb. Aga mässamisest ma loobuda ei kavatse. Hea sisekliima on igas valimisvõitluses esimene põhielement, mis peab paigas olema. Ja vastavalt leian, et ma olen oma seisukohtadega täna erakonnale pigem kahjuks kui kasuks.

Seetõttu leian, et on aus loobuda neil valimistel IRLi nimekirjas kandideerimast. Samuti lahkun erakonna ridadest. Õiged otsused ei pea olema kerged, aga nad muudavad maailma paremaks.

Eesti Raudtee süüdistab Elronit avalikkuse eksitamises

Eesti Raudtee teatel ei olnud täna hommikuse rongide seiskumise põhjuseks taristu rike, pigem oli probleem rongides.

Elektriliinid jäätuvad Eesti kliimas ikka, see ei põhjusta rikkeid, kui ei ole tegemist just massiivse lumetormiga, teatas Eesti Raudtee pressiesindaja Liina Hallik.

 Seoses antud juhtumiga viis Eesti Raudtee läbi kontaktvõrgu põhjaliku kontrolli. Rikkeid ei tuvastatud, voolupinges häireid ega kõikumisi ei esinenud. Seega ei ole tegemist taristurikkega.

Raudteefirma kinnitusel on rikke põhjuse välja selgitamiseks oluline üle kontrollida rongide tehniline seisukord. Häireid võis põhjustada näiteks elektrirongi pantograafi ehk vooluvõtturi ebaõige kasutus. Vooluvõttureid on rongil kaks: üks esi- teine tagaosas. Miinuskraadidega peaks elektrirong kasutama mõlemat pantograafi. Esimene lõhub jää ja tagumine varustab rongi vooluga. Suvisel perioodil piisab ühe kasutamisest.

 

A. Le Coqi müük kasvas seitse protsenti

Tartu joogitootja A. Le Coqi müük kasvas kolmandas kvartalis seitsme protsendi võrra, selgub äsjaavaldatud emafirma Olvi kvartaliaruandest.

A. Le Coq müüs kolmandas kvartalis 37,9 miljonit liitrit jooke, 2,5 miljonit liitrit enam kui mullu samal ajal. Aasta esimese üheksa kuuga on A. Le Coq müünud 104,6 liitrit jooke, mis on 2,1 protsenti rohkem kui mullu.

Olvi teatel oli A. Le Coq impordimaht ja müük koduturul esimese kolme kvartalis arvestuses samal tasemel kui mullu. Kogu müügimahtu kasvatas suurenenud kontserni sisene müük.

Ettevõtte üheksa kuu käive aga langes 0,3 protsenti mulluse sama ajaga võrreldes 64,4 miljoni euroni. Samal ajal kasvas kasum 5,2 protsenti 14,3 miljoni euroni.

Mullusega võrreldes kasvatas A. Le Coq vee müüki. Õlle ja long dringi müük püsis samal tasemel, aga mahla ja siidri müük vähenes. Olvi kvartaliraportis viidatud Nielseni turu-uuringu kohaselt kasvas vee ja siidri müük kolmandas kvartalis kogu Eesti turul, õlle müük oli mullusega võrreldes samal tasemel, aga karastusjookide ja mahla müük vähenes.

Nielseni uuringu kohaselt jõudis A.Le Coqi turuosa kolmandas kvartalis õlle osas ajalooliselt kõrgeima tasemeni: 43 protsenti.

Olvi kontsern kasvatas üheksa kuuga nii käivet kui ka müüki, vastavalt 0,5 protsenti 258,6 miljoni euroni ja 3,5 protsenti 449,3 miljoni liitrini.

Peamiselt kasvas Olvi kontserni müük Valgevenes, Leedus ja Eestis, sealjuures kasvas Leedu tütarettevõtte Volfas Engelman müük 18,6 protsenti 62,9 miljoni liitrini ja Valgevene tütarettevõtte Lidskoje Pivo müük 13,4 protsenti 23,9 miljoni liitrini.

Olvi müük vähenes aga Venemaale, peamiselt Angry Birds -karastusjookide müügi järsu kukkumise tõttu. Ka rubla kursi langus on mõjutanud karastusjookide müüki Venemaale, teatab Olvi kvartaliraportis.

Peasekretär ei välista Krossi lahkumise järel muudatusi kampaaniaplaanides

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretär Tiit Riisalo ei välistanud, et erakond teeb aseesimehe Eerik-Niiles Krossi ja eestseisusesse kuulunud Yoko Alenderi lahkumise järel muudatusi valimiskampaania plaanides.

Riisalo ütles Postimehele, et ei ole selle üle süvitsi veel mõelda jõudnud. Ta märkis, et kindlasti pole Krossi lahkumine hea uudis, samas ei koosne erakond ka ainult Krossist ja temaga koos Reformierakonda astumisest teatanud Alenderist. «Ja häbeneda pole meil ka midagi, nii et saame hakkama,» lausus ta.

Riisalo märkis, et kampaaniad ongi selleks, et neid pandaks tähele. «Ma arvan, et me oleme ainuke erakond, kes praegu üldse toimetab sellel rindel. Käib IRLi üleriigiline maksureformi küsitlus ja võin rõõmuga tõdeda, et sellel on juba 40 000 vastajat. Sellega läheme edasi, võib-olla siis edaspidi plaane peab natukene, jah, mõtisklema, aga mingit katastroofi kindlasti ei ole,» ütles ta vastuseks küsimusele, kas partei plaanib muudatusi kampaaniaplaanides, kuna koos kahe eestseisuse liikmega liikus Reformierakonda ka kogu sellekohane informatsioon.

IRLi aseesimees ja Tallinna volikogu IRLi fraktsiooni juht Eerik-Niiles Kross teatas täna ootamatult, et astub Reformierakonda. Koos temaga lahkub IRList ja ühineb Reformierakonnaga IRLi linnavolikogu fraktsiooni aseesimees, erakonna eestseisusesse kuulunud Yoko Alender. Mõlemad kinnitasid, et kandideerivad Reformierakonna nimekirjas 1. märtsil toimuvatel riigikogu valimistel.

Ossinovski arvustas keeleinspektsiooni ettekirjutusi kakskeelsete tänavasiltide kohta

Haridusminister Jevgeni Ossinovski saatis keeleinspektsiooni peadirektorile kirja, kaheldes, kas inspektsioon tõlgendab kakskeelsete tänavasiltide vahetamiseks ettekirjutusi tehes keeleseadust õigesti.

Keeleinspektsioon kirjutas septembris Vaivara vallale, Narva-Jõesuu ja Kuressaare linnadele märgukirjad, milles nõudis kakskeelsete tänavasiltide väljavahetamist. Seejärel sai inspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk aga haridusminister Jevgeni Ossinovskilt kirja.

Tomusk ütles Postimehele, et minister andis teistsuguse tõlgenduse kohanimeseaduse rakendamise kohta. «Tema hinnangul peaks seadust teistmoodi rakendama kui keeleinspektsioon aastaid seda teinud on,» lausus Tomusk.

«Mina vastasin oma selgitusega, kuidas seda kohanimeseadust alati rakendatud on, see seadus kehtib aastast 2004, aga kohanimeseaduse sätted kehtivad juba eelmisest sajandist. Ega mul seda väga keeruline teha polnud,» ütles ta.

Tomusk tõdes, et see ei ole tavaline, et minister inspektsiooni ettekirjutuste kohta arvamust avaldab. «Ei mäleta, et seda varem oleks toimunud.»

Tomusk nimetas seda pigem mitteametlikuks kirjavahetuseks. Ossinovski pöördumine oli tema sõnul pisut emotsionaalne: «Aga kui tal selline arvamus oli, vaba inimesena võib ta seda ju teha.»

Ossinovski ütles Postimehele, et teda pani imestama, et kui mõni eramaja omanik on kinnitanud oma maja peale tänavanime nii eesti kui vene tähtedega, siis kas see on riiklikult nii oluline probleem, et «me peame inspektsiooni ametnike aega kulutama, et kirjutada neid ettekirjutusi. Ma lähtusin loogikast, et kuna seda tüüpi sildid ei kahjusta kellegi õigusi ning annavad muu emakeelega inimestele võimaluse silti lugeda, siis miks see ei võiks nii olla,» ütles ta.  

«Vastavalt keeleseadusele tohib reklaamidele-viitadele eestikeelsele tekstile lisada ka vene, inglise või muus keeles tõlke juurde, tingimusel, et eestikeelne tekst on esimesel kohal ega ole halvemini vaadeldav. Selle analoogiaga mulle tundus, et see peaks laienema ka tänavasiltidele, ehk et eestikeelne tänavanimi peab olema, aga kui majaomanik tahab sellele lisada ka näiteks vene tähtedega kirja, siis ka see võiks seal olla,» selgitas Ossinovski.

Ta tõi näite, et seadus lubab rannarootsi piirkondades kirjutada siltidele ka rootsikeelse rööpnime. «Siit tulenevalt küsisin ma oma kirjas Ilmar Tomuskile, miks ei peaks siis saama eramaja omanik oma majale Vaivara vallas oma raha eest panna silti, kus on eesti keeles kirjutatud tänavanimi «Uus» ning selle alla «Уус».»

«Selle peale inspektsiooni peadirektor ilusti selgitas, et tänavasiltide panemisel tuleb juhinduda mitte keeleseadusest, nagu reklaamsiltide puhul, vaid kohanimeseadusest, kus on väga selge lause, et kohanimesid võib kirjutada ainult sellisel kujul nagu nad on kohanimeregistris,» ütles ta.

«Selle vastusega tuli mul igal juhul nõustuda. Spetsialist, kes on 10 aastat seda seadust niimoodi rakendanud, teab kindlasti minust oluliselt paremini seda,» lausus minister. «Tegemist oli minu asjatundmatusega,» nentis ta. 

Jürgenson: kaadri liikumist tuleb enne valimisi ikka ette

Tallinna linna IRLi fraktsioon nimetab Eerik-Niiles Krossi ja Yoko Alenderi siirdumist Reformierakonda tavaliseks valimiseelseks kaadri liikumiseks.

«Aasta jooksul, mil IRLi fraktsioon on selles koosseisus Tallinna linnavolikogus demokraatia eest võidelnud, oleme saavutanud nii mõndagi. Kui nüüd on konservatiividest saanud järsku liberaalid, tuleb neile edu soovida võitluse jätkamisel,» ütles Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni aseesimees Toivo Jürgenson.

«Nii Krossi kui Alenderiga oli meil koostöö väga hea. Kindlasti on kahju, et kumbki ei leidnud soovi erakonnas jätkata,» lisas ta.

«Enne valimisi toimub poliitikas kaadri liikumist, nii ka sel korral,» ütles Jürgenson. «Eks igasse erakonda tuleb väärikaid inimesi ka juurde, nii ka IRLi. Meiega on liitunud palju eestluse eest seisvaid inimesi ning neid lisandub pidevalt.»

Jürgensoni sõnul soovib IRLi fraktsioon Eerikule ja Yokole jõudu ning konstruktiivset koostööd jätkatakse ka edaspidi.

Ergma: ma pole kunagi olnud ülehüppajatest vaimustatud

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) aseesimees Ene Ergma ütles samal positsioonil olnud Eerik-Niiles Krossi erakonnavahetust kommenteerides, et pole kunagi olnud ülehüppajatest vaimustatud.

Krossi erakonnavahetusest Postimehelt kuulnud Ergma ütles, et Kross ei ole ennast millegagi tõestanud ka IRLis, kui välja arvata üks edukas kohalike valimiste kampaania. Ta märkis, et pole kunagi olnud ülehüppajatest vaimustatud ja inimesed, kelle vaated nii kiiresti muutuvad, ei ole talle sümpaatsed.

Ergma nentis, et kuna Kross kuulus erakonna eestseisusesse, on ta kursis kõigi plaanidega, kuidas IRL plaanib riigikogu valimistele vastu minna. «See on üks asi veel, mille puhul võib öelda, et inimesed, kellel on moraalne sisetugi, nii ei tee. Ilusat juttu võib alati ajada,» lausus ta.

IRLi aseesimees ja Tallinna volikogu IRLi fraktsiooni juht Eerik-Niiles Kross teatas täna ootamatult, et astub Reformierakonda. Koos temaga lahkub IRList ja ühineb Reformierakonnaga IRLi linnavolikogu fraktsiooni aseesimees, erakonna eestseisusesse kuulunud Yoko Alender. Mõlemad kinnitasid, et kandideerivad Reformierakonna nimekirjas kevadistel riigikogu valimistel.

Klandorf: IRLi rahvusluse müüt hakkab kokku vajuma

Eerik-Niiles Kross ja Yoko Alender liikusid IRList Reformierakonda, sest said ilmselt aru, et senine IRLi kultiveeritud rahvusluse müüt hakkab kokku kukkuma ja sellega poliitikas kaugele ei jõua, arvas keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf.

«Eks see ole nende isiklik asi, millises parteis nad näevad endal paremat positsiooni riigikogus. Ju nad siis jätsid lootuse, et IRL võiks valitsusse pääseda. Nad nägid, et nad ei pääse IRLis olles võimule ja sellepärast läksidki Reformierakonda. Aga ma ei usu, et Reformierakonnal neid nüüd nii väga vaja oli,» arvas Klandorf.

«Ma imestan ka seda, et nad väidavad endal olevat paremaid võimalusi oma ideede ellu viimiseks Reformierakonnas kui IRLis, kes nimetab ennast rahvuslikuks parteiks. See tähendab minu arvates pigem seda, et isiklikud huvid mängivad põhimõtted üle. Kui inimene räägib kogu aeg, millised vaated ja aated tal on, siis on arusaadav, kui näiteks sotsiaaldemokraat liitub Keskerakonnaga või keskerakondlane sotsidega. Aga seda on ju ka varem räägitud, et kõige teravam võitlus häälte pärast käib IRLi ja Reformierakonna vahel, nende häältebaas on osaliselt kattuv, lisas ta.

Klandorfi sõnul on IRL Krossi ja Alenderi lahkumise tõttu kaotanud ka juhirolli Tallinna volikogu opositsioonis. Need kaks häält annavad tema sõnul Reformierakonnale võimaluse volikogus esile tõusta.

«Ilmselt see väga parempoolne või väga rahvuslase müüt hakkab inimeste silmis kokku kukkuma, sest tegelik elu on midagi hoopis muud,» arvas abilinnapea.

Tadžikistan blokeeris taas Facebooki ja Vkontakte

Tadžikistan blokeeris reedel taas sotsiaalmeediasaidid Facebooki ja Vkontakte, mis pärast ajutist sulgemist oktoobri algul hiljuti taas ligipääsetavaks muutusid, ütlesid internetipakkujad riiklikult sideteenistuselt saadud nimekirjale viidates.

Sideteenistus ütles, et nemad ei ole saitide blokeerimisega seotud.

Nimekirja populaarseimad saidid on Facebook, News.Yandex.Ru, VK.com ja kohalik uudistesait Topnews, ütles üks teenusepakkuja.

Facebook, Vkontakte ja mitmed teised saidid olid suletud ka 3.-17. oktoobrini, neid hakati blokeerima pärast opositsiooni kutset meeleavaldusele pealinnas Dušanbes, mida lõpuks ei toimunudki.

NATO hävitajad saatsid Portugali lähedal taas Vene sõjalennukeid

NATO hävitajad saatsid täna Portugali lähedal taas rahvusvahelises õhuruumis lennanud Vene sõjalennukeid, kirjutab Saksa uudisteajakirja Focus võrguväljaanne.

Neli Portugali hävitajat F-16 olid sunnitud reedel õhku tõusma, et saata kaht NATO õhuruumile lähenenud Vene lennukit.

Portugali kaitseministeeriumi teatel toimus operatsioon NATO õhuturbe raames. NATO õhuruumile lähenevate tuvastamata lennukite saatmine kuulub ühise õhuturbe tavapäraste toimingute hulka.

Venemaa saatkond Lissabonis teatas, et Vene lennukid liikusid eranditult rahvusvahelises õhuruumis.

Kolmapäeval teatas NATO ulatuslikest Vene õhumanöövritest, milles osalesid pommituslennukid, hävitajad ja tankurlennukid.

Teisipäeval ja kolmapäeval saatsid NATO hävitajad Põhjamere, Läänemere, Atlandi ookeani ja Musta mere kohal kokku nelja Vene sõjalennukite rühma, kuhu kuulus kokku 26 lennukit.

Kataloonia: Hispaania kuritarvitab võimu seistes vastu referendumile

Kataloonia liider Artur Mas süüdistas reedel Hispaania valitsust võimu kuritarvitamises, veeretades õiguslikke takistusi regiooni iseseisvuse üle kavandatava sümboolse hääletuse teele.

«Keskvalitsus kuritarvitab võimu ja seadust, taotledes konstitutsioonikohtult hääletuse blokeerimist,» ütles Mas.

Kataloonia liider lubas, et hääletus korraldatakse kavandatud ajal 9. novembril ning et tema administratsioon astub omapoolseid samme plaani kaitsmiseks.

Punane Rist jätkab tööd Ida-Ukrainas

Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) teatas täna, et jätkab tööd Ida-Ukrainas.

«Me töötame sellel territooriumil; meie töö jätkus kolleegi surmast hoolimata nädala eest,» ütles ICRC Moskva büroo esindaja Valeria Zotikova.

Ta tervitas Kagu-Ukrainasse humanitaarabi toimetamise algatust, millega Venemaa tegeleb, kuid lisas, et ICRC ei saa mõlema poole nõusolekuta selles protsessis osaleda.

«Me teame, et on algatus ja peetakse läbirääkimisi, aga kuni tehnilistes üksikasjades kokku ei ole lepitud, ei saa meie esimest sammu teha,» seletas ta.

ICRC Ukraina büroo allikas kinnitas reedel Interfaxile, et organisatsioon jätkab tegevust Ida-Ukrainas.

Luganski ja Donetski oblastis ICRC-l veel esindust ei ole, aga selle loomise üle peetakse läbirääkimisi, ja bürood tahetakse avada niipea, kui saadakse julgeolekutagatis. Aladel, mis ei ole Ukraina võimude kontrolli all, ei tule ICRC esinduse loomine kõne alla, lisas allikas.

Oktoobri alguses hukkus Donetskis üks Punase Ristis töötaja.

Tööd tõlkijatele: EKP peab teostama pankade järelevalvet paljudes keeltes

Ligi veerand 120 euroala suurpangast, mida Euroopa Keskpank (EKP) novembris üle vaatama hakkab, soovivad ametlikku kirjavahetust emakeeles.

Alates oma loomisest aastal 1998 on EKP töö käinud inglise keeles ning pank ütles järelevalvest kõneledes selge sõnaga, et lähtub sellest ka järelevalve puhul.

Euroopa seaduste järgi võivad aga kodanikud suhelda ELi institutsioonidega bloki 24 ametlikus keeles, kirjutab Wall Street Journal.

Lähtuvalt ELi reeglitest on EKPs tööl tõlkijate meeskond, mis on pannud teatud dokumente ümber lausa 23 keelde – isegi euroalasse mittekuuluvate Tšehhi ja Rumeenia keeltesse.

Nüüd tõotab tõlkesse minevaid dokumente tuhandete kaupa juurde tulla.

Järelevalve teostamiseks värbab EKP lisaks ligikaudu 1000 töötajat. Keskpanga töötajate ametiühingu juhi Emmanuel Larue teada on aga keelteosakonda vaid neli inimest juurde võetud.

EKP pressiesindaja keeldus uute tõlkide arvu kommenteerimast, kuid rõhutas, et tõlkekulud on arvestatud järelevalvetasu sisse, mida pangad vastavalt oma suurusele maksavad. 

Soome Ebola-kahtlus ei leidnud kinnitust

Helsingi Meilahti haiglas ravitaval patsiendil ei ole Ebolat, ütlesid tervishoiuametnikud täna analüüsitulemusi kommenteerides.

Patsient jääb haiglasse kordusanalüüside tulemuste selgumiseni, ütlesid ametnikud.

Libeeriast Soome saabunud patsiendi tervis on raviarstide kinnitusel hea. Nüüd püütakse välja selgitada, kas tal on mõni teine troopiline haigus.

Patsient on viimaste andmete kohaselt Libeerias viibinud välismaalane, kes kaebas Soomes palaviku ja peavalu üle. Ebolaga seostatud sümptomid ilmnesid 21 päeva pärast Libeeriast tagasipöördumist.

Rootsi välisminister õigustab Palestiina tunnustamise otsust

Rootsi välisminister Margot Wallström rääkis täna uudisteportaalile The Local, et austab Iisraeli otsust kutsuda oma suursaadik tagasi Palestiina riiki tunnustanud Rootsist.

Rootsi valisus teatas eile, et tunnustab ametlikult Palestiina riiki.

Tunnustus tuli kuu aega pärast seda, kui peaminister Stefan Löfven oktoobri alguses ametisse astudes lubas, et Rootsist saab esimene Euroopa Liidu liige Lääne-Euroopas, kes Palestiinat iseseisva riigina tunnustab. Ta kinnitas ka oma toetust kahe riigi lahendusele Iisraeli- Palestiina konfliktis.

Iisraeli reageeris otsusele oma suursaadiku Isaac Bachmani tagasikutsumisega.

«See tõepoolest peegeldab meie ärritust ning häiritust selle kasutu otsuse üle, mis ei too lähemale rahuläbirääkimiste taasalustamist,» ütles Iiraeli välisministeeriumi pressiesindaja Emmanuel Nachshon.

«Me teadsime, et Iisrael suhtub sellesse otsusesse kriitiliselt. Ma aktsepteerin seda kriitikat, ehkki ei jaga seda,» ütles Wallström.

«Ikka juhtub, et suursaadikuid kutsutakse konsultatsioonideks koju - see on osa tavapärasest diplomaatiast. Ma olen veendunud, et meil on ühised huvid, mida edasi arendada ja me tugevdame oma häid kahepoolseid suhteid.»

"Rootsi valitsuse otsus tunnustada Palestiina riiki on taunitav otsus, mis üksnes tugevdab ekstremistlikke elemente ja Iisraeli riigi olemasoluõiguse eitamist,» ütles Iisraeli välisminister Avigdor Lieberman.

«On häbiväärne, et Rootsi valitsus otsustas astuda selle deklaratiivse sammu, mis teeb palju kahju ega too mingit kasu.»

Rootsi sai eilse otsusega Malta ja Küprose kõrval kolmandaks Lääne-Euroopa riigiks, mis Palestiinat tunnustab.

Iisraeli välisminister Avigdor Lieberman nimetas otsust taunitavaks.

«Rootsi valitsuse otsus tunnustada Palestiina riiki on taunitav otsus, mis üksnes tugevdab ekstremistlikke elemente ja Iisraeli riigi olemasoluõiguse eitamist,» ütles Lieberman.

«On häbiväärne, et Rootsi valitsus otsustas astuda selle deklaratiivse sammu, mis teeb palju kahju ega too mingit kasu.»

«Rootsi valitsus peab aru saama, et suhted Lähis-Idas on palju keerulisemad, kui IKEA mööbli kokkupanemine ning et neil tuleb tegutseda vastutustundega ja ettevaatlikult.»

Wallström kommenteeris usutluses CNN-ile Liebermani avaldust: «Minu meelest on see märk huumorimeelest, ja ma saadan talle rõõmuga paki IKEA mööbli detaile, sest siis ta näeb, et selle kokkupanemiseks on esmajoones vaja partnerit.»

«Vaja läheb ka koostööd ja head käsiraamatut. Minu arvates on meil suurem osa neist elementidest olemas, kui me tahame neid ka Lähis-Ida konfliktis kasutada. Rahuks on vaja, et kaks poolt istuksid tegelikult ühe laua taha maha ja arutaksid tulevikku.»

Wallström ütles Localile, et nad arutasid Iisraeli välisministriga kohtumise võimalust, ja tema ootab diskussiooni väga.

Poola-Leedu piiril peeti kinni vietnamlasi smugeldanud Eesti kodanik

Leedu-Poola piiril peeti kinni Eesti kodanik, kes üritas Poola smugeldada nelja vietnamlast, teatas täna Leedu piirivalve esindaja.

Poola ja Leedu piirivalvurite ühispatrull peatas Leedu numbrimärgiga sõiduki Volkswagen Golf Poolasse viival Marijampolė-Suwałki teel. Leedu ettevõttelt renditud sõidukit juhtis 31-aastane eestlane, kellel olid kõik vajalikud auto- ja isikut tõendavad dokumendid.

Auto tagaiste oli kaetud tekkidega. Piirivalvurid leidsid Schengeni viisadeta Vietnami passidega 20-, 24- ja 33-aastased mehed. Neljandal dokumendid puudusid.

Auto juht ja vietnamlased võeti vahi alla. Leedu piirivalve alustas kohtueelset uurimisist inimsmugeldamise alusel. Süüdimõistmisel ootab eestlast kuni kaheksa-aastane vanglakaristus.

 

Erdoğan: Lääs keskendub liialt Kobane kaitsmisele

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan süüdistas täna lääneriike liialt Süüria strateegilise tähtsusega Kobane linna kaitsmisele keskendumises.

«Miks pommitavad liitlasväed pidevalt seda Kobane linna?» küsis ta pärast Prantsuse presidendi François Hollande'iga kohtumist ajakirjanikelt.

«Me ei räägi millestki muust kui Kobanest, mis asub Türgi piiril, kuhu ei ole jäänud enam mitte kedagi peale 2000 võitleja.»

Äärmusrühmituse Islamiriik pühasõdalaste ja kurdi võitlejate lahingutest piirilinna Kobane pärast on saanud islamistidevastase võitluse sümbol.

Türgi on lubanud Iraagi kurdi pešmergavõitlejad koos raskerelvadega läbi oma territooriumi Süüriasse, et aidata sealsetel kurdidel IS-i Kobane alt tõrjuda. See on ärritanud Süüriat, kes süüdistab Türgit oma suveräänsuse rängas rikkumises.

USA juhitav rahvusvaheline koalitsioon teeb IS-i positisoonidele õhurünnakuid. Pentagoni teatel tehti kolmapäeval ja neljapäeval Kobane ümbrusse 10 õhulööki.

Hollande nõustus Erdoğaniga, et Kobane ei ole võitluses IS-iga ainus tähtis sihtmärk. Tema sõnul on võtmelinnaks Süüria suuruselt teine linn Aleppo.

Ta rõhutas aga, et isegi kui Kobane on elanikest tühjaks jooksnud, tuleb anda talle vajalikke lisajõude, ja selles usaldame me Türgit.

Türgi ei ole ise seni võitlusse sekkunud, sel nädalal lubati aga riigi territooriumit kasutada Iraagi kurdide armee pešmerga võitlejatel Kobanesse sõitmiseks. Ettevalmistav salk jõudis juba linna kohale, suurem hulk abivägesid on praegu veel teel.

Air Armenia süüdistab Venemaad oma äri rikkumises

Lennufirma Air Armenia peatas seoses rahaliste raskustega 20. detsembrini kõik oma lennud ning süüdistab probleemides Venemaad.

Air Armenia enda väitel ei saa nad reisijate teenindamist jätkata paanika tõttu, mille Venemaa föderaalne õhunavigatsioonitalitus oma avaldusega investorite ja klientide seas põhjustas. Rosaeronavigatsia teatas 11. septembril, et keelab Air Armenial Venemaa linnadesse lendamise, kui firma ei maksa 21. septembriks oma kopsakaid võlgu.

Air Armenia väitel kahjustas see avaldus nende reputatsiooni ja seetõttu olid nad oma lennukipargi kahandama ühele.

Lisaks Venemaa linnadele lendas Air Armenia veel Pariisi, Frankfurti ja Ateenasse. 2003. aastal kaubalendudega alustatud firma hakkas reisiliine teenindama 2013. aastal pärast Armavia pankrotti.

Uus Euroopa Komisjon astub homme ametisse

Alates homsest alustab tööd uus Euroopa Komisjon eesotsas Jean-Claude Junckeriga, kes paneb proovile oma kogemused Brüsseli võimukoridorides asjade ajamisega.

Euroopa Parlament hääletas 22. oktoobril Strasbourg'is 19 aastat Luksemburgi peaministri ametit täitnud Junckeri meeskonna ametisse nimetamise poolt. Ööl vastu 24. oktoobrit kinnitas vastavalt Euroopa Liidu lepingule komisjoni uue koosseisu heaks ka Euroopa Liidu valitsusjuhte koondav Ülemkogu.

Juncker on öelnud, et tahab vähendada komisjoni bürokraatiat ja muuta EL-i täitevvõimu, mille koosseisus on mitu endist ministrit ja peaministri senisest poliitilisemaks.

Viieks aastaks valitud komisjonil seisab ees raske töö, tal tuleb Euroopa majandus käima lükata ja veenda ümber valijad, kes suhtuvad üha kasvava skepsisega kõigesse Brüsselist tulevasse.

Juncker valis oma paremaks käeks Frans Timmermansi, kes loobus EK esimese asepresidendi koha nimel Hollandi välisministri ametist. Temast saab koordinaator, kes peab kindlustama, et komisjon kõneleb ühel häälel.

«Komisjoni president - see olen mina,» ütles Juncker enne ametissekinnitamise hääletust europarlamendis. «Aga ma olen delegeerinud suure osa oma võimust asepresidendile. Frans Timmermans on minu parem käsi ja ma loodan, et temast saab ka minu vasak käsi,» lisas ta.

Juncker muutis EK senist struktuuri, uus peaks vastama enam tema soovile asetada rõhk komisjoni poliitilisele rollile.

Timmermansile hakkab alluma kuus asepresidenti ehk niinimetatud supervolinikku, kes omakorda kontrollivad volinike rühmi. Nende hulka kuulub ka Eesti endine peaminister Andrus Ansip.

Igal volinikul on oma portfell, aga kattuvatest valdkondades nagu näiteks majandusasjad oodatakse neilt koostööd niinimetatud supervolinikuga.

Ametnike ja EL-i diplomaatide hinnagul oli Junckeril väga raske oma meeskonnale liikmesriikide ja europarlamendi toetust saada. Tal tuli veenda riigipäid nagu Briti peaminister David Cameron ja Saksa kantsler Angela Merkel, kes olid esialgu ka tema enda komisjoni presidendiks valimise vastu.

Šveitsis seksiorjastatu palus Austrialt varjupaika

Austriast palus varjupaika 19-aastane kosovo naine, keda peeti kolm aastat ühes Šveitsi keldris prostitutsioonile sunnitud seksiorjana.

Naisel õnnestus põgeneda mõned nädalad tagasi. Varjupaika palus ta Innsbruckis. Sealsete politseinike sõnul tuli 22. oktoobril nende juurde naine, kes rääkis, kuidas võõras ta 2012. aastal narkootilise ainega uimastas, keldrisse vangistas ja sundis Šveitsi baaris prostituudina töötama.

«Lisaks sunniti teda sageli enne töölepanekut kokaiini võtma,» kirjeldas Christoph Hundertpfund Tiroli politseijaoskonnast. Põgenenud naise sõnul jagas temaga samas keldris saatust veel kolm naist.

Austria politsei teavitas sellest ka oma Šveitsi kolleege, kes otsisid selle maja läbi ja vahistasid kaks meest. Kätte saadi suur kogus narkootikume. Samas pole teada, kas nad leidsid ka kolm naist, kellest põgenenu rääkis.

Innsbrucki politseijaoskonna teatel hoolitsetakse kosovo naise eest praegu ohvriabikeskuses ja kuni tema asüülitaotlust kaalutakse, saab ta jääda Austriasse. Uurimine jätkub, politsei ei täpsustanud, millises Šveitsi osas naist kinni hoiti.

Usbekistan lubab hea raha eest jahtida ohustatud liike

Usbekistan lubab välismaalastel korralike rahasummade eest jahti pidada ka ohustatud liikidele.

Reisifirmad asusid sellist võimalust reklaamima pärast seda, kui Usbekistani valitsus võttis 20. oktoobril vastu resolutsiooni, mis lubab välismaalastel nende riigis jahti pidada.

Hinnakirjaga nimekiri loomadest, keda võib jahtida, avalikustati 27. oktoobril. Seal seisvate ohustatud liikide seas on näiteks lumeleopard ja Buhhaara hirv ehk hangul. Hinnad loomade laskmise eest varieeruvad 1000 USA dollarist 20 000 USA dollarini.

Raadio Vabadus sai eile selle kohta kinnituse ka ühelt Taškendis tegutsevalt reisifirmalt, kelle kinnitusel aitavad nad välismaalastel jahilube valmistada, kuid eeldavad, et nood võtavad kaasa oma relva.

Madrid taotleb konstitutsioonikohtult Kataloonia hääletuse keelamist

Hispaania valitsus taotleb konstitutsioonikohtult keeldu Kataloonia autonoomse piirkonna plaanile korraldada 9. novembril Hispaania avaliku arvamuse küsitluse seaduse alusel iseseisvushääletus.

 

Kataloonia võimud loobusid ametlikust iseseisvusreferendumist, kui valitsus selle kohtus vaidlustas, kuid otsustasid viia samal kuupäeval läbi sümboolse hääletuse.

Asepeaminister Soraya Sáenz de Santamaría ütles reedel, et ka alternatiivne hääletus on põhiseadusvastane.

Kui kohus võimude taotluse menetlusse võtab, peatatakse hääletuse läbiviimine.

Kataloonia võimud on lubanud viia hääletuse läbi igal juhul, kohtu otsusest sõltumata.

Arvamusuuringute põhjal soovib katalaanide enamus referendumit, aga piirkonna iseseisvuse pooldajate ja vastaste seis on tasavägisem.

Praha: Tšehhi sõdurid jäävad Afganistani veel vähemalt kaheks aastaks

Tšehhi parlament kiitis täna heaks valitsuse ettepaneku sõdurite teenistusaja pikendamise kohta Afganistanis kahe aasta võrra.

2015. - 2016. aastani jääb Afganistani NATO jätkumissiooni Resolute Support raames 350 Tšehhi sõdurit, teatas Praha. Tšehhi väed lahingutegevuses ei osale.

Samuti kiideti parlamendi alamkojas heaks sõdurite teenistusaja pikendamine Balkanil, Aafrikas ning Siinai poolsaarel.

NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAF lahingüksused lahkuvad Afganistanist selle aasta lõpuks. Riiki jääb veel kaheks aastaks NATO jätkumissioon ligi 12 000 alliansi sõjaväelasega.

Pingerida: 15 kristlaste enamusega riiki, kust on pärit enim Süüria islamiste

Valdavalt kristlastest elanikkonnaga riikide nimekirjast on suurim hulk Süüriasse võitlema suundunuid Venemaal, kus selles vallas annab tooni ennekõike Tšetšeenia. Järgneb pea sama suure numbriga suure moslemikogukonnaga Prantsusmaa.

1. Venemaa: 800 (enamasti Tšetšeeniast)

2. Prantsusmaa: 700

3. Ühendkuningriik: 500

4. Saksamaa: 400

5. Belgia: 300

6. Austraalia: 250-300

7. Filipiinid: 200

8. Holland: 100-150

9. Kanada: 130

10.-11. Taani ja USA: 100

12.-13. Norra ja Rootsi: 50-100

14. Hispaania: 50

15. Soome: 30

Allikad: Combating Terrorism Center, International Centre for the Study  of Radicalisation, Soufan Group, valitsuste hinnangud

Pingerida: 10 moslemiriiki, kust on Süüriasse läinud enim võitlejaid

Viimase kolme aasta jooksul on Süüriasse islamistide poolele võitlema suundunud hinnanguliselt 15 000 võõrvõitlejat, kes on liitunud rühmitustega nagu al-Nusra Rinne ja nn Islamiriik. Siinkohal toome ära pingerea islamiriikidest, kust sinna enim võitlejaid on suundunud:

1. Tuneesia: 3000

2. Saudi Araabia: 2500

3.-4. Jordaania ja Maroko: kummastki 1500

5. Liibüa: 600

6.-7. Alžeeria ja Türgi: 400

8. Egiptus: 350

9. Pakistan: 270 (ennekõike Talibanist)

10. Indoneesia: 200

Allikad: Combating Terrorism Center, International Centre for the Study  of Radicalisation, Soufan Group, valitsuste hinnangud

Krimmitatarlaste liidri advokaat kaebas Vene immigratsiooniameti kohtusse

Krimmitatarlaste liidri ja Ukraina ülemraada liikme Mustafa Džemilevi advokaat kaebas kohtusse Vene immigratsiooniameti (FMS), kuna see ei andnud talle luba riiki siseneda, teatas advokaat Twitteri vahendusel.

«Ma esitasin just seoses Mustafa Džemilevile kehtestatud Venemaale sisenemise keeluga FMS-i vastu hagi Moskva Basmannõi kohtusse,» kirjutas jurist sotsiaalvõrgustikus.

Džemilev on endine Krimmitatari Rahva Medžlise - esinduskogu - juht. Praegu kannab sama ametit Refat Tšubarov, kes püüab pidevalt krimmitatarlaste häält kuuldavaks teha ning räägib maailmale, kuidas annekteeritud Krimmis nende õigusi ei austata.

Venemaa keelas aprillis Džemilevil viieks aastaks sisenemise Venemaa territooriumile, mis tähendas Venemaa jaoks ühtlasi ka Krimmi.

Džemilev oli sõitnud Krimmist mõneks päevaks eemale, ent koju naasta tal enam ei lastud. 

Ligi 300 000 tatarlast moodustavad umbes 12 protsenti Krimmi elanikkonnast ja suurem osa neist boikoteeris märtsis aset leidnud niinimetatud referendumit, kus ametlikel andmetel toetas 97 protsenti osalenuist poolsaare Venemaaga liitumist.

Stalinistlike repressioonide ajal küüditati praktiliselt kõik Krimmi tatarlased Kesk-Aasiasse, kust nad hakkasid kodumaale naasma alles 1980ndate lõpus. Taas Venemaa mõjuvõimu alla sattumine seostub krimmitatarlaste jaoks suurte ajalooliste hirmudega ja suurem osa neist on kindlad Ukraina iseseisvuse toetajad.

Läti vete lähedal märgati Vene allveelaeva saatelaeva

Läti merepiiri lähedal märgati täna Vene mereväele kuuluvat Kashtan-klassi sõjalaeva, teatasid Läti kaitsejõud.

Kaitseväe teatel ei rikkunud allveelaeva saatelaev Läti merepiiri, vaid see seilas rahvusvahelistes vetes 18,1 meremiili (umbes 33 kilomeetri) kaugusel Läti territoriaalvetest.

Eile teatas Läti kaitsevägi ka Vene Stereguštšii-klassi fregati ja Tarantul-klassi korveti märkamisest Läti merepiiri lähedal. Lisaks tõusid eile õhku ka Balti õhuruumi turvavad hävituslennukid F-16 ja Eurofighter, et jälgida esmalt Vene õhujõudude sõjalennuki Su-27 ning hiljem ka Il-76 lendu Läänemere kohal.

Soomes ei ole ühtegi Ebola-kahtlusega patsiendiga kokku puutunut veel isoleeritud

Helsingi linna epidemoloogi teatel ei ole mitte ühtegi Ebola-kahtlusega patsiendiga kokku puutunud inimest praeguseks veel isoleeritud, sest siiani pole kinnitust, et tegemist on just nimelt selle viirusega.

«Kedagi ei ole isoleeritud, sest diagnoosi ei ole praegu veel ka,» rääkis Helsingi linna epidemoloog doktor Hannele Kotilainen Helsingin Sanomatele. 

Täna pärastlõunal selgub, kas patsiendil on Ebola või mõnu muu haigus. Kotilaineni sõnul on vähetõenäoline, et patsiendil on Ebola.

Patsiendilt võetakse mitmeid proove ning meedikute kinnitusel kontrollitakse ka, ega tal pole hoopis mõnda muud troopilist haigus, sealhulgas näiteks väga levinud malaariat või tüüfust. 

Patsiendil tekkisid haigussümptomid 21 ööpäeva pärast Libeeriast lahkumist. Tema nakatumist Ebolasse peetakse  üsna ebatõenäoliseks, kuna ta ei olnud Libeerias otseses kontaktis Ebolasse nakatunutega. Lisaks tekkisid tal haigussümptomid alles haiguse peiteaja lõpul.  Ebola peiteaeg on 2 – 22 ööpäevani. Viirus ei ole enne sümptomite avaldumist nakkav.

Patsiendi seisund on hea, kinnitas Helsingi ja Uusimaa tervishoiupiirkonna esindaja.

Väljaande Helsingin Sanomat andmetel on isikul USA kodakondsus.

Pühasõdalane ostis Saksamaal Islamiriigi võitlejate jaoks šokolaadi ja raamatuid

Saksamaal antakse järgmisel järgmisel nädalal kohtu alla «pühasõdalane», kes odavketi Aldi poodidest ostis käekelli, šokolaadi ja raamatuid, mida tahtis viia Süüriasse sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik võitlejatele.

 

24-aastane Ismail Issa arreteeriti Stuttgartis, edastab Daily Mail.

Lisaks eelpoolnimetatud kaupadele ostis mees ka medikamente ja pimedas nägemist võimaldavaid abivahendeid.

Liibanoni päritolu Issa oli käinud  Süürias võitlemas president Bashar al-Assadi režiimi vastu.

Hiljem liitus ta Islamiriigi võitlejatega, kes andsid talle enne ta Saksamaale tagasipöördumist nimekirja asjadest, mida nad soovivad ja mis neil vaja läheb.

Nimekirjas olid näiteks neli spordikella, mis Aldis maksvad 28 eurot, samuti kümme paari kamuflaažpükse, mida sai tellida USA armee kodulehe veebipoest. Iga püksipaar maksis 189. 90 eurot ning pimedas nägemist võimaldavad abivahendid, mille hind on 4000 eurot.

 Samuti olid nimekirjas maiustused, ravimid ja mitmed raamatud.

Saksamaa luure oli Issat jälginud alates tema Saksamaale tagasitulekust saades mehe tegevuse kohta anonüümse vihje.

Mees oli valmis juba Süüriasse tagasi sõitma, kui ta ootamatult politsei poolt kinni peeti.

Issa juurest leiti pühasõdalaste poolt palutud asjade nimekiri. Samuti ta võitluskaaslaste nimed ning nende rõivanumbrid ning kehamõõdud.

Koos Issaga arreteeriti ka 28-aastane afgaan Mohammed Sobhan, kes väidetavalt oli ta Islamiriigi sõdijate ridadesse värvanud.

Mõlemad mehed ja Issa vend Ezzedine peavad 5. novembril süüdistatuna terrorismis kohtu ette astuma.

Meestel esitatud süüdistus on 81-leheküljeline ning selles on pikalt juttu Issa radikaliseerumisest kui ka Islamiriigi struktuurist.

Issa kinnitusel on ta pärit viielapselisest perest ning teda kasvatas ta üksikvanemast ema.

17-aastaselt asus ta tööle ning abiellus oma raseda tüdruksõbraga. Paar kolis siis Saksamaalt Rootsi.  Ta läks hiljem naisest lahku ning 2010. aastal kolis Saksamaale tagasi ning asus tööle kiirtoiduketi restoranis.

Ta püüdis keskkooli lõpetada, kuid langes narkootikumide küüsi ning temast sai paremäärmuslane.

2012. aasta lõpul läks mees Süüriasse ning temast sai Islamiriigi pühasõdalane. Ta sai lahingus haavata ning tundes end Süürias kasutuna, läks ta Saksamaale asju hankima.

Politsei andmetel on Saksamaalt läinud Süüriasse sõdima 450 inimest, kellest 130 on tagasi tulnud. Oletatakse, et 25 neist on läbi käinud väga karmidest lahingutest.

 Issat on pärast arreteerimist hoitud vanglas. Kui ta terrorismis süüdi mõistetakse, võib teda ees oodata kümne aasta pikkune vanglakaristus, mis on Saksamaa seaduse järgi terrorismi eest maksimumkaristus.

 

Porošenko näeb Jatsenjukki ka edaspidi peaministrina

Ukraina president Petro Porošenko teatel toetab tema erakond Arseni Jatsenjuki jätkamist peaministrina.

«Ma tegin ettepaneku, et Petro Porošenko Blokk esitaks Arseni Jatsenjuki peaministri ametisse,» kirjutas Porošenko mikroblogivõrgustiku Twitter kontol.

Pooled alustasid sel nädalal ka läbirääkimisi valitsuskoalitsiooni loomiseks, kuigi pühapäevaste parlamendivalimiste tulemused pole lõplikult selgunud.

Lisaks Porošenko blokile ja Jatsenjuki Rahvarindele liitub valitsuskoalitsiooniga ilmselt ka Lvivi linnapea Andri Sadovi juhitud Samopomitš (Eneseabi), mis saavutas valimistel kolmanda koha.

 

Islamiriik külvab oma lapsarmee moodustamisega õõva

Sel nädalal keerlesid Islamiriigi sotsiaalvõrgustikes pildid noorest, umbes 12-aastasest poisist, peas must balaklaava kirjaga lā ʾilāha ʾillā-llāh (pole muud jumalat peale Allahi), nimetissõrm eneseteadlikult püsti.

Tegemist pole siiski poisikesega, kes ISi tegemisi järele aimab, sest Abu Osamaa l-Salafi kuulub Islamiriigi lapssõdalaste hulka. Äärmuslased reklaamivad teda kõige noorema võitlejaga, kes ISi vallutatud Kobanes eesliini kaitseb, kirjutab Raadio Vaba Euroopa.

Viimaste nädalate jooksul on avalikkuse ette jõudnud üha rohkem tõendeid selle kohta, et islamiäärmuslased õpetavad Süüria ja Iraagi koolilapsi oma huvides välja. Ka liigub ringi kuuldusi, et IS kasutab võitlejatena isegi vaid 13-aastaseid.

Juunis langes Iraagis islamistide kätte Mosuli linn ning seal asendati kehalise kasvatuse tunnis kiirelt võitluskunstitundidega. Üks Mosuli õpetaja sõnas Bloombergile, et IS selgitas muutust sellega, neil on vaja, et Mosuli õpilased oleks kalifaadi tulevased sõdurid. Mosulis elav Abu Rawan aga jutustas, et tema 13-aastane õepoeg värvati ISi ridadesse ning poiss sai kohe kätte ka oma relva.

Septembris hakkas internetis ringlema pilt, mis oli tehtud Süürias ISi de facto pealinnas Raqqas. Seal toimus seal islamistide korraldatud laste suvine treeninglaager. Tähelepanu kogunud fotol on aga pilt väga noorest poisist, peas samuti must balaklaava, käes aga oranžis rüüs blond nukk. Teises käes on poisil nuga. Väljaande Syria Deeply andmeil õpetasid islamistid noortele lastele, kuidas blondidel ja siniste silmadega nukkudel päid otsast lõigata.

Raqqa lapsed sunnitakse treeninglaagritesse vägisi, mõned vanemad meessoost lapsed on aga juba edasi viidud täiskasvanute väljaõppesse, kus nad saavad relvakasutuse ja võitluse selgeks.

Islamiriik ise pole kuidagi üritanud lastevärbamist varjata, vaid paistab seda pigem uhkuseallikaks pidavat – nimelt on ISi sotsiaalmeediakontod täis lapsvõitlejate pilte. Ka on Põhja-Kaukaasiast ja Kesk-Aasia maadest pärit ISi võitlejate hulgas muutunud populaarseks oma laste islamivõitlejateks riietamine ja relva – olgu see siis päris või mulaaž – kätte andmine. Siis läheb pildistamiseks ning seejärel jõuavad fotod muidugi internetti.  

 

Vennad Klitškod kinkisid Ukraina sõduritele 2000 NATO esmaabikomplekti

Kiievi linnapea Vitali Klitško ning tema vend poksija Vladimir kinkisid Ukraina sõduritele 2000 NATO esmaabikomplekti.

 

«Meil avanes võimalus osta 2000 praeguseks juba Ukrainasse jõudnud esmaabikomplekti,» sõnas meer reedel.

Klõtško sõnul on iga komplektiga kaasas ka kasutusjuhend. Üks karp maksab 100 dollarit (79 eurot), lisas ta.

«Me pöördusime vabatahtlike ning spetsialistide poole, et need komplektid jõuaksid patriootide kätte, kes neid vajavad,» ütles poliitik.

Ukraina konfliktis on siiani teadaolevalt hukkunud üle 3000 inimese, vigastatuid on kordi enam. 

Ukraina sõduritele ja vabatahtlikele saadab esmaabivarustust ka Eesti MTÜ Vaba Ukraina.

Lahkuv digivolinik rõõmustas Ungari otsuse üle

Ungari peaministri Viktor Orbáni otsus võtta tagasi internetimaksu eelnõu on väga rõõmustav, teatas viimast päeva Euroopa Komisjoni digivolinikuna töötav Neelie Kroes täna.

«Ma olen uhke, et Euroopa Komisjon mängis euroopalike väärtuste ja digitaalse Euroopa kaitsmisel positiivset rolli,» teatas Kroes tänases avalduses.

Euroopa Komisjon oli Ungari valitsuse ideed varem teravalt kritiseerinud ning Kroesi esindaja Ryan Heath nimetas seda äärmiselt halvaks ideeks. «Kui Ungarist saab pretsedent, võib sellest kujuneda probleem paljude teiste liikmesriikide jaoks,» ütles Heath.

Kuigi Orbán on lubanud valitsuse esitatud eelnõu rahva laialdase vastusesisu tagasi võtta, pole selge, mis saab internetimaksu ideest kui sellisest. Valitsusjuht andis mõista, et maksuseadust tuleb muuta ning aasta alguses korraldatakse selles küsimuses nn rahvuslik konsultatsioon.  

Piltuudis: Gandhi atentaadist möödus 30 aastat

Täna möödus 30 aastat India toonase peaministri Indira Gandhi tapmisest. Gandhi mõrvasid tema kaks sikhist ihukaitsjat kättemaksuks käsu eest rünnata sikhide pühamusse varjunud mässulisi. Gandhi mõrvale järgnenud rahutuste käigus tapeti üle 3000 sikhi. Pildil nõuavad sikhidest protestijad New Delhis oma rahvuskaaslaste tapjate karistamist.

 

Hodorkovski ja Navalnõi kaaluvad represseeritutele auhindade jagamist

Kunagise Vene suurima naftafirma Jukos eksjuht Mihhail Hodorkovski ning opositsiooniaktivist Aleksei Navalnõi kaaluvad auhindade jagamist Vene võimude poolt tagakiusatavatele inimestele.

«Me oleme just jõudnud kokkuleppele viiekümne 100 000 rubla suuruse preemia väljajagamises inimestele, kes on meie kohtusüsteemi tõttu haiget saanud, kuid jätkavad sellest hoolimata tööd omavoli vastu,» ütles Hodorkovski pressikonverentsil, mida kanti üle projekti Avatud Venemaa (открытая россия) koduleheküljel.

Hodorkovski ning Navalnõi võivad samuti osaleda vääriliste kandidaatide väljasõelumises.

Inimesed, kes soovivad projekti toetada, peaksid kontakteeruma Avatud Venemaa või Navalnõiga, ütles Hodorkovski initsiatiivi kohta.

Praeguseks tükeldatud naftafirma Jukos juht Hodorkovski võeti Venemaal vahi alla 2003. aastal. Kriitikud peavad tema vangistamist Kremli kättemaksuks president Vladimir Putinile poliitilise väljakutse esitamise eest.

Vene kohus mõistis Hodorkovski 2005. aasta mais ja 2010. aasta detsembris maksupettuse, riisumise ja rahapesu eest 14 aastaks vangi. Ta vabanes 2013. aasta 20. detsembril, kui Putin rahuldas tema armuandmispalve, ja asus elama Šveitsi.

Kremli-kriitiline opositsiooniaktivist ja korruptsiooni paljastaja Navalnõi (38) kogus eelmise aasta septembris valimistel Moskva senise linnapea, Kremli-meelse Segrei Sobjanini vastu 27 protsenti häältest.

2013. aasta juulis mõistis kohus ta metsandusettevõtte Kirovless vara väidetava omastamise eest viieks aastaks vangi, kuid muutis oktoobris vabadusekaotuse tingimisi karistuseks.

Veebruaris määrati Navalnõile pooleks aastaks koduarest, mida on seejärel pikendatud.

Venemaa üks tuntumaid inimõigusorganisatsioone Memorial teatas neljapäeval, et riigis on 46 poliitvangi.

 

 

Valgevene: EL lasi käest võimaluse

Euroopa Liidu otsus pikendada Valgevenele määratud sanktsioone on kahetsusväärne, teatas Valgevene välisministeerium.

 

«Minevikuinerts domineerib endiselt ELi poliitikat vabariigi suhtes,» teatas ministeerium tehtud avalduses, lisades, et otsus on vastuolus põhimõtetega, mille eest ühendus väidab end seisvat. Samuti märkis ministeerium, et taoline ELi suhtumine Valgevenesse on perspektiivitu.

EL pikendas 2004. aastal Valgevenele kehtestatud sanktsioone aasta võrra. EL põhjendas otsust sellega, et Valgevene pole vabastanud kõiki poliitvange ning ei pea lugu inimõigustest, õigusriigist ja demokraatlikest põhimõtetest.

Ometi tühistas EL sanktsioonid 24 valgevenelase suhtes 243st. Samuti võeti sanktsioneeritavate nimekirjast maha seitse juriidilist isikut 25st.

Euroala inflatsioon kasvas oktoobris 0,4 protsendile

Euroalas kasvas aastainflatsioon oktoobris kuuga 0,1 protsendipunkti võrra vastavalt 0,4 protsendile, selgub Eurostati kiirhinnangust.

Enim panustasid inflatsiooni kasvu 1,2-protsendilise hinnakasvuga teenused, neile järgnesid 0,5-protsendilise hinnakasvuga toiduained, alkohol ja tubakas.

Märkimisväärselt mõjutas oktoobris inflatsiooni energia odavnemine. Energia aastane hinnalangus kiirenes -1,8 protsendilt septembris -2,3 protsendini oktoobris.

Poola presidendi sõnul vajab NATO uut strateegiat

NATO-l läheb seoses Ukraina kriisiga tarvis uut strateegiat, ütles Poola president Bronisław Komorowski täna.

«Kriisifenomen idarindel jääb püsima,» sõnas Itaalias kolmepäevasel visiidil viibiv Poola riigipea.

Tema sõnul läheb tarvis «suurendada alliansi jõudu ning ühtsust».

«Agressoreid saab heidutada näiteks NATO vägede kohalolekuga alliansi piiririikides,» ütles Komorowski.

NATO väed tuleb valmistada ette võimalikuks negatiivseks stsenaariumiks idas, lisas ta.

Poola kaitseminister Tomasz Siemoniak ütles esmaspäeval, et Varssavi kavatseb Ukraina konflikti tõttu paigutada rohkem vägesid ja varustust idapiiridele ja kavandab ka kohaliku sõjaväetaristu täiustamist.

Kolmapäeval teatas NATO pressiesindaja Jay Jansen «pretsedenditust» Vene sõjalennukite aktiivsusest Euroopas. Läänemere, Põhjamere ning Musta mere piirkonnas olid aktiivsed neli Vene eskadrilli, kuhu kuulusid ka pommitajad TU-95 ning hävitajad MIG-31.

Läti ülemkohus lükkas tagasi Koosmeele häälteostmiskaebuse

Läti ülemkohus lükkas tagasi vasakpoolse venemeelse erakonna Koosmeel kaebuse väidetava häälteostmise kohta kuu algul peetud parlamendivalimistel riigi idaosas Latgale valimisringkonnas.

Ülemkohtu otsus põhines seisukohal, et väidetavate rikkumiste tuvastamisest ei piisaks valimistulemuste tühistamiseks.

Kohus otsustas pärast tõendite läbivaatamist, et antud tõenditest ei piisa selliste rikkumiste olemasolu tõestamiseks, mis mõjutanuks valimistulemusi üksikutes valimisjaoskondades, ega ka Latgale valimisringkonnas tervikuna.

Olemasolevate tõendite põhjal sai kohus jõuda ainsa järelduseni, et valimistel leidsid aset üksikud seadusvastased tegevused, kuid nende hulk oli valimistulemuste mõjutamiseks liiga väike.

Seetõttu ei leidnud kohus Üksmeele kaebuse menetlusse võtmiseks piisavalt alust.

Samas tunnistas kohus, et neid ei rahuldanud võimuerakonna Ühtsus parlamendisaadiku Dzintars Zaķise selgitus kahtlaselt suurele häältesaagile.

Ülemkohtu tagasilükkav otsus ei tähenda, et käimasoleva kriminaaljuurdluse raames väidetavasse häälteostmisesse ei võiks ilmneda uusi tõendeid.

Kahepäevase istungi jooksul kuulas kohus 17 tunnistaja ütlusi, milles osalesid nii erakondade esindajad ja parlamendisaadik Zaķis.

Eelmisel nädalal esitasid Koosmeele esindajad kaebuse, milles vaidlustati Latgale valimisringkonna valimistulemused. Partei esindajate sõnul leiti 20 valimisjaoskonnast piisavalt andmeid häälteostmisest Ühtsuse kasuks. Koosmeele hinnangul piisas nendest tõenditest ühe või kahe Ühtsuse mandaadi vaidlustamiseks.

Läti kaitsepolitsei uurib hetkel seitset parlamendivalimistel aset leidnud väidetava häälteostmise juhtumit. Sellega seoses on lühiajaliselt kinni peetud üks inimene.

Zaķise väidetava häälteostmise kaebuse esitas kaitsepolitseile riigi idaosa Viļāni vallavolikogu liige ja Ühtsuse kohalik juht Juris Vidins.

Ühtsuse parlamendifraktsiooni juht Zaķis teatas oktoobri alguses fraktsioonijuhi kohalt taandumisest kuni juurdluse lõppemiseni.

Läti uus parlament peab esimese istungi 4. novembril.

Galerii: protestijad korraldasid Burkina Faso parlamendihoones ulatusliku hävitustöö

Kümned tuhanded protestijad nõudsid eile Burkina Faso pea kolm aastakümmet tüürinud presidendi Blaise Compaoré tagasiastumist, tungides selle käigus ka parlamendihoonesse ja laamendades seal.

Nimelt üritas president läbi suruda põhiseadusmuudatust, mis oleks talle andnud loa jätkata 27 aastat väldanud võimulolekut. Vägivaldseks muutunud protestile järgnes sõjaväeline riigipööre ning kaitseväe ülemjuhataja kindral Honore Traore teatas parlamendi ja valitsuse laialisaatmisest.

Ukraina alustas kriminaaljuurdlust separatistide ridades võidelnud Vene näitleja üle

Ukrainas algas kriminaaljuurdlus Vene näitleja Mihhail Poretšenkovi üle, kes võttis isiklikult osa Ukraina sõjaväelaste tulistamisest Donetskis. Mehe tegevus on jäädvustatud ka videole, kusjuures tema kiivril ilutseb samal ajal suurelt sõna PRESS.

«Mihhail Poretšenkov saabus Donetskissse, osales relvastatud bande koosseisus isiklikult Ukraina  relvajõudude üksuste tulistamisel automaatrelvast. Need kaadrid jooksid teleekraanidel, paljastades täies mahus selle Venemaa kodaniku Ukraina territooriumil kuritegu toime panemas. Vastavalt Ukraina kriminaalkoodeksile karistatakse sellise kuriteo eest vabadusekaotusega 7-12 aastaks, » kirjutas Ukraina siseminister Arsen Avakov oma kontol suhtlusvõrgustikus Facebook.

Avakovi teatel pöörduvad uurijad täna kohtu poole ja Poretšenkov kuulutatakse tagaotsitavaks. Sealjuures pöördutakse ka Interpoli poole.

«Uurijad on vendunud, et nii ilmselgete tõenditega kuriteo puhul toetab Interpol aktiivselt Portšenkovi tagaotsimist ning ta ei saa Venemaalt lahkuda, ilma et ta vahistataks ja Ukrainale üle antaks.»

Ka Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) teatas kriminaaljuurdluse alustamisest Poretšenkovi üle, meest süüdistatakse terrorismis osalemises.

Pildid: milline näeb välja Itaalia diktaatori Benito Mussolini punker?

Itaalia fašistliku diktaatori Benito Mussolini, hüüdnimega Il Duce erapunker avatakse täna muuseumina.

Mussolinit tuntakse kui julma juhti, kuid ka temal oli oma hirm, et tema ja ta perekond hukub liitlaste õhu- või gaasirünnakutes, edastab AP.

Mussolini punker asub ta Rooma residentsi Villa Torlonia all, punkri ehitamine algas 1941. aastal.

Arheoloogid otsisid Mussolini punkrit üsna pikka aega ning ei arvatud, et see võib olla tema ja ta pere koduks olnud ehitise all.

Punkri ehitamine sai alguse villa aias olnud kõrvalhoonest, kuhu rajati pommivarjend. Sellele pandi paksust terasest uks ja sisse puidust narid, kuid siis loobuti projektist. Leiti, et kui liitlasväed teevad Roomale õhurünnaku, siis on Mussolinil ja ta perel liiga pikk tee sinna minna.

Siis langetati otsus ehitada kaitseobjekt villa keldrisse. Ehitamine juba käis kui Mussolinit tabas kahtlushoog, et mis saab siis kui liitlased teevad gaasirünnaku. Itaalia kasutas 1936. Aastal Abessiinia ehk praeguse Etioopia vallutamisel gaasi.

Töö keldris siiski jätkus ning sinna paigaldati õhukindlad uksed ja õhutussüsteem ning rajati ruum, kus saab kahjulikest ainetest puhastada.

Punkrile ehitati kolm erinevat väljapääsu põgenemiseks.

Mussolini ei olnud ikka rahul. Enamik punkrist otsustati ehitada väga sügavale maa alla.

Mussolini ehitas ligi 200-ruutmeetrist ja ülisalajast kaitseobjekti poolteist aastat.

Punker on sõna otseses mõttes spartalik ning seal ei ole midagi luksuslikku.

Punkris on nii elu-, magamis- kui ka pesemsiruumid. Lisaks on seal olemas ka gaasimaskid.

Punkri 60-meetrine võrgustikku ei suudetud lõpuni valmis ehitada ning Mussolini tähelepanu pöördus mujale. 1943. aasta juulis maabusid liitlasväed Sitsiilias, kust edasi liiguti mandri-Itaaliasse. Mussolini tõugati võimult, vangistati ja ta ei jõudnud oma punkrit kasutada.

Liitlased vallutasid Villa Torlonia ja panid Mussolini Apenniinides asuvasse mäestikuhotelli koduaresti. Natsi-Saksamaa diktaator Adolf Hitler päästis Mussolini, kuid itaallase vabadus ei kestnud pikalt.

Itaalia vastupanuliikumine tabas Mussolini ning ta hukati 1945. aasta aprillis.

Mussolini ja ta kodu Villa Torlonia on juba aastakümneid pakkunud turistidele huvi ning selle ümber olevad aiad on roomlaste seas populaarsed.

 

Burkina Faso president jääb valitsuse laialisaatmisest hoolimata ametisse

Burkina Faso liider Blaise Compaore teatas täna, päev pärast vägivaldseid proteste, kus nõuti tema tagasiastumist. et jääb esialgu presidenditoolile edasi - järgmise aasta juhib ta veel riigi vahevalitsust. Samas lubas ta tühistada vastuolulise seaduse, mis lubaks tal veel ka pärast seekordse ametiaja lõppu presidendiks kandideerida.

President kinnitas, et asub rahvaga läbirääkimisi pidama, ent protestijad nõuavad tema tagasiastumist.

Burkina Faso kaitseväe ülemjuhataja kindral Honore Traore teatas eile valitsuse ja parlamendi laialisaatmisest ning rahvusliku üleminekuvalitsuse moodustamisest, kuid ei täpsustanud, kes seda juhtima asub. Traore kinnitas, et üleminekuvalitsuse moodustamise osas vesteldakse kõigi osapooltega.

Burkina Faso võimud üritasid parlamendis vastu võtta seadust, mis lubaks 27 aastat riiki juhtinud Compaorél taotleda järjekordset ametiaega, kuid seepeale puhkesid vägivaldsed rahvarahutused ja president kehtestas eriolukorra.

Viimastel andmetel tapeti rahutuste käigus 30 ja sai vigastada rohkem kui 100 inimest, kinnitas opositsioonijuht Benewende Sankara. Varem oli teatatud, et rahutustes hukkus vaid üks inimene.

Burkina Faso opositsioon mõistis hukka eile korraldatud sõjaväelise riigipöörde, ent kinnitas, et president Blaise Compaoré peab sellest hoolimata ametist lahkuma.

«See pole isegi mitte läbirääkimiste teema. Me oleme juba pika aega rääkinud, et ta peab ameti maha panema. Tema lahkumine pole läbiräägitav,» ütles opositsiooniliider Benewende Sankara.

Täna lendab riiki ka ÜRO Lääne-Aafrika erisaadik Mohamed Ibn Chambas.

Ungari peatas internetimaksu seaduseelnõu

Ungari valitsus otsustas peatada pärast rahva tulist vastuseisu seaduseelnõu, mille kohaselt taheti kehtestada interneti kasutamisele mahupõhine maks. Internetimaks nägi ette, et ühe gigabaidi eest peaks välja käima 50 forinti, mis on umbes 16 eurosenti.  

Pühapäeval ja teisipäeval kogunesid ligi 100 000 ungarlast Budapesti tänavatele, et protestida internetimaksu vastu. Tegemist oli suurimate protestidega Ungari lähiajaloos. Inimesed olid vihased, et institutsionaalne korruptsioon ja läbikukkunud majanduspoliitika on viinud valitsuse olukorrani, kus nad tahavad kehtestada internetimaksu.

Peaminister Viktor Orbán teatas täna hommikul Kossuth raadios, et valitsus tõmbab oma plaaniga tagasi ning sellises vormis internetimaksu ei kehtestata. Orbán rõhutas, et ta pole kommunist ning ei tegutse vastu rahva tahtmist. Samuti ütles peaminister, et Facebookist alguse saanud protestid esindavad selgelt rahva arvamust.

Protestide üks korraldaja Daniel Fazekas ütles, et Orbán avaldus näitas inimeste suurt võimu. «Ja Orbán ei saa seda ignoreerida. See on esimene kord, kui valitsus võttis inimesi kuulda,» kommenteeris Fazekas. Tema sõnul tulid tuhanded inimesed tänavatele protestima eelkõige internetimaksu vastu, kuid oli ka neid, kes näitasid välja üldist vastumeelt valitsuse vastu.

«Orbán rääkis täna raadios väga segaselt. Ta ütles, et internetimaksu ei rakendata praeguses vormis. Näis, mida see tegelikut tähendab,» ütles Fazekas ning rõhutas, et nad teevad kõik, et seda arutut seadust vastu ei võetaks. «Me juba tõestasime, et see on võimalik,» rõõmustas protestide organiseerija. 

Et võitu valitsuse üle tähistada, korraldatakse täna õhtul Budapesti kesklinnas Jozsef Nadori väljakul suured pidustused.

Järjekordne Venemaa humanitaarabikolonn jõudis Ukrainasse

Neljas vastuoluline Venemaa humaintaarabikolonn jõudis täna Ida-Ukrainasse Luganskisse ja Donetskisse, Moskva teatel sisaldab see jätkuvalt vaid abivajajatele mõeldud esmavajalikku.

Interfaxi teatel tegeldakse Luganskis praegu abosaadetise veoautodest maha laadimise ja laoruumidesse toimetamisega. Venemaa järjekorras juba neljas kahlusi tekitav humanitaarabikolonn koosneb umbes sajast veokist, mis jagunesid kahte ossa - üks suundus Donetskisse, teine LUganskisse.

Moska väitel tõide veokid  ehitusmaterjale, toiduaineid, ravimeid ja talve tulekuks valmistumiseks vajalikku.

Kolonn asus Moskva lähistelt teele 28. oktoobril ning sarnaselt kolmele eelnevale korrale, ei teavitatud nüüdki selle saabumisest Ukraina valitsust. 

Eelmiste humanitaarabikolonnide puhul on ilmnenud, et osad veokid sõidavad pooltühjalt ning Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu pressiesindaja Andri Lõssenko sõnul nende laadung elanikele ei jõudnudki - osa sellest müüsid separatistid maha, osaga maksid nad endi tehnika remontimise eest.

Kardetakse, et niinimetatud humanitaarabikolonnid toimetavad tegelikult separatistidele relvi ja varustust ning Lõssenko sõnul võivad nad välja viia strateegiliste tehaste seadmeid. 

Ehkki esimese konvoi saabumisel käisid esialgu ka ettevalmistustööd selle nõuetekohaseks käitlemiseks ja osalema pidi ka Punane Rist, otsustas Venemaa edasi tegutseda omapäi ja omavoliliselt ning juba esimene veokikolonn ületas piiri Kiievit teavitamata. Rahvusvaheline Punase Ristis komitee teatas, et nad ei tee koostööd ka praeguse konvoiga. 

Humanitaarabikolonne kahtlustatakse ka surnud Vene sõdurite koju viimises.

 

 

Kaks last andsid Malaysia Airlinesi kohtusse

Kaks Malaisia last andsid lennufirma Malaysia Airlinesi ja lennunduse esindajad kohtusse, kuna nad kaotasid oma isa lennul 370.

Tegemist on esimese korraga, mil kaheksa kuud tagasi kadunuks jäänud lennul olnute pereliikmed kohtuhagi esitasid, kirjutah Huffington Post.

13-aastane Jee Kinson ja 11-aastane Jee Kinland süüdistavad Malaisia tsiviillennundusametit selles, et lennukiga kontakti ei püütud saada kui see 8. märtsil lennul Kuala Lumpurist Pekingisse radariekraanilt kadus.

Lennul olnud 239 inimese saatuse kohta puuduvad andmed.

 Poisid tegid hagiavalduse Kuala Lumpuri kõrgemale kohtule. Selles seisab, et lennundusjuhid olid hoolimatud ning ei suutnud tagada reisijate ohtust. Lisaks peavad lapsed lennuki kadumise eest vastutavaks riigi õhujõudude juhti ja valitsust.

«Pidime ootama kaheksa kuud. Olles suhelnud mitmete ekspertide leidsime, et on olemas piisavad tõendid kohtuasja algatamiseks. Ei ole aktsepteeritav, et suur lennuk jääb nüüdsel tehnoloogiaajastul kaduma,» lausus poiste advokaat Arunan Selvaraj.

Poisid soovivad kohtu kaudu saada kompensatsiooni vaimse stressi, hingevalu ja oma isa Jee Jing Hangi kadumise pärast.

Isa töötas internetiäris ning ta sissetulek oli 5200 dollarit.

Selveraj sõnul otsustab kohus, kui suurt kompensatsiooni lapsed saada võivad.

Kaks kolmandikku lennul 370 olnud reisijatest olid Hiinast.

Hiinlane Steve Wang, kes kaotas sel lennul oma ema sõnas, et paljud Hiina perekonnad on palganud advokaadid, kuid kohtusse ei ole veel mindud.

Asjatundjate arvates võis lend 370 kukkuda India ookeani lõunaosa kohal alla ning uppuda. Lennuki otsinguid juhtivate Austraalia päästeekspertide kinnitusel jätkatakse lennuki otsimist, kuid ei saa olla kindel, et leitakse, sest otsinguala on väga suur. Seni ei teata selle lennuki saatusest mitte midagi.

 

Lõuna-Korea aktivistid lennutasid Põhja-Koreasse üle miljoni lendlehe

Lõuna-Korea aktivistid lennutasid täna üle piiri Põhja-Koreasse üle miljoni Pyongyangi-vastase lendlehe.

 

Stalinistlikust riigist põgenenud ja nüüd eksiilis elavate põhjakorealaste ühendus lennutas 24 gaasiga täidetud õhupalli külge kinnitatud kokkuköidetud lendlehed üle piiri pisut pärast keskööd.

Lisaks Põhja-Korea valitsevat dünastiat hukkamõistvatele sõnumitele sisaldasid pakid ühedollarisi USA rahatähti, miniraadioid ja DVD-sid, ütles ühenduse juht Lee Min-bo AFP-le.

Pyongyang on ähvardanud taganeda oktoobri algul saavutatud kokkuleppest kõrgetasemelise dialoogi jätkamise üle Lõuna-Koreaga, kui Soul ei pane lendlehtede saatmisele piiri.

«Me korraldasime täna vaikse operatsiooni, sest üleliigne avalikkuse tähelepanu ei tee meie põhja-korea vendade abistamisele suunatud humanitaarmissioonile head,» ütles Lee.

Soul on palunud aktivistidel tundlikul ajal vaoshoitust ilmutada, ent on enda sõnul võimetu neid takistama. «See on väljendusvabadusega seotud küsimus, mistõttu puuduvad meil õiguslikud alused nende tegevust piirata,» ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Wi Yong-seob ajakirjanikele.

Pyongyang ja Soul jõudsid oktoobri algul Aasia mängude ajal kokkuleppele jätkata novembris kõrgetasemelist dialoogi. Lõuna-Korea tegi ettepaneku kohtuda neljapäeval piirikülas Panmunjomis. Kohtumist ei toimunud.

Kaks Koread pidasid viimati kõrgetasemelist dialoogi veebruaris.

Tumedanahalist ministrit ahviks nimetanud väljaanne sai trahvi

Prantsusmaal sai paremäärmuslik väljaanne Minute trahvi, kuna nimetas tumedanahalist justiitsministrit Christiane Taubirat ahviks.

Pariisi kohus leidis, et tegemist on rassismiga, edastab AFP.

Minute tõmbas ministri ja ahvi vahele võrdusmärgi möödunud aasta novembrinumbri esikaanel ja artiklis.  

Minute peatoimetaja Jean-Marie Moltir peab nüüd maksma 10 000 eurot trahvi. Peatoimetaja sõnul kavatseb ta kohtuotsuse edasi kaevata.

Kohtu arvates oli Minute teadlik, et Taubirat oli meedias juba kaks korda varem ahviga võrreldud.

Algas järjekordse Kreeka-abi kavandamine

Veel hiljuti unistas Kreeka, et väljub oma viimasest abipaketist «puhtalt». Lähenevaid varajasi valimisi ja poliitilist õhkkonda arvestades ei ole see enam võimalik.

Oktoobri keskel kukkusid investorid Kreeka võlakirju müüma ning peaminister Antonis Samaras viitas vajadusele kindlustada riigile krediidiliin.

Esmaspäeval ja teisipäeval käivitusidki kõrgete euroala rahandusministeeriumite ametnike arutelud selle üle, kuidas see krediidiliin välja võiks näha, kirjutab Wall Street Journal.

«Puhas väljumine [abipaketist] on nüüd [läbirääkimiste] laualt maas,» ütles üks kõnelustega kursisolev euroametnik.

Juba on ilmnenud esimesed ebakõlad. Kreeka ei taha kirjutada alla vastastikuse mõistmise memorandumile, mis sõnastaks abiga kaasnevad kärped ja korrektsioonid. Uut programmi tuleks kreeklaste nägemuses hoopis nimetada kasvule orienteeritud «partnerlusleppeks», ütles teine ametnik.

Samas eeldab Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) krediidiliin nii memorandumit kui poliitilisi tingimusi, nagu ka kord kvartalis euroala rahandusministritele esitatavat raportit.

Kreeka poolt käib esialgu jutt 11 miljardist eurost.

Afganistani president kutsus Talibani läbirääkimistele

Afganistani president Ashraf Ghani kutsus tavapäratult otsese pöördumisega läbirääkimistelaua taha islamiliikumise Taliban esindajad, mille võitlejad üritavad kukutada tema kuu aega ametis olnud valitsust.

President Ghani ei teinud Pekingis toimuval Afganistani rahu ja rekonstrueerimise konverentsil ühtegi konkreetset ettepanekut ja vihjas, et valitsusväed võitlusest ei tagane.

Sellest hoolimata on Talibani otsene mainimine oluline muudatus, sest avalikult viidatakse neile tavaliselt kui poliitilistele oponentidele.

«Meie kõrgeim prioriteet on rahu. Kutsume poliitilist opositsiooni, eelkõige Talibani, liituma ja alustama dialoogi, ning paluma kõikidelt meie rahvusvahelistelt partneritelt toetust afgaanide juhitud ja afgaanidele kuuluvale rahuprotsessile,» ütles Ghani.

«Me ei saa ja ei luba suuri illusioone taga ajavatel rühmitustel kasutada meie riiki rahvusvahelise süsteemi vastase lahingutandri või rünnakuplatvormina,» lisas president.

Hetkel pole teada missugust tähtsust omistas Ghani oma esimesel välisvisiidil islamiliikumise Talibani otsesele nimetamisele.

Presidendi suhtumine Talibani erineb oluliselt tema eelkäija Hamid Karzai omast, kelle sõnul olid mässulised tema vennad, ja kes sarjas Ühendriikide sõjalist kohalolekut riigis.

Hiina peaminister Li Keqiang rõhutas riigi usku Afganistani võimekusse lahendada oma probleeme ise, kuid tema sõnul peaksid naaberriigid aitama rahumeelse keskkonna loomisele Afganistani siseasjadesse sekkumata.

«Rahvusvaheline kogukond peaks austama Afganistani suveräänsust, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust, mitte sekkuma riigi siseasjadesse, ning toetama Afganistani püüdlusi julgeoleku ja stabiilsuse suunas, » ütles Li.

Regiooni tähtsaim majandusvõim Hiina lubas Afganistani toetada 330 miljoni dollari (262,8 miljonit eurot) suuruse abiga. Lisaks lubati järgnevate aastate jooksul anda väljaõpet ja stipendiume 3500 afgaanile.

Venemaa: EL peaks kriisi rahustamiseks Donbassi valimisi tunnustama

Euroopa Liidu (EL) seisukoht 2. novembril Donbassis separatistide plaanitavate valimiste suhtes ajab Moskvat segadusse, ütles täna Venemaa saadik EL-i juures Vladimir Tšižov.

 

«Loogiliselt võttes pidanuks Euroopa Liit tervitama valimisi sammuna Ida-Ukraina kriisi maha rahustamiseks,  ütles Tšižov ajalehe Kommersant vahendusel.

EL-i esinduse juht Venemaal Vygaudas Ušackas ähvardas mõne päeva eest Moskvat uute sanktsioonidega juhul, kui Venemaa kavatseb tunnustada valimisi Ida-Ukraina isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikides.

«Sanktsioonid Venemaad ei hirmuta,  ütles Tšižov.

Saadik on kindel, et Ukraina valitsus vajab Donbassis partnereid. «Partnereid, kel on avalikkuse mandaat. Taolise mandaadi saamise üheks viisiks on 2. novembri valimised,  lisas Vene diplomaat.

Ida-Ukraina isehakanud rahvavabariikide separatistid korraldavad pühapäeval valimised, mida ei tunnusta ei Kiiev ega ükski lääneriik. Venemaa on kinnitanud, et need on igati õiguspärased ning isegi välisminister Sergei Lavrov on kinnitanud, et Moskva kavatseb niinmetatud Donbassi valimisi tunnustada.

Eelmisel nädalavahetusel toimusid Ukrainas parlamendivalimised, kus võidutsesid läänemeelsed jõud.

Soome Ebola-kahtlusega patsiendil võib olla hoopis malaaria või tüüfus

Soome tervishoiuministeeriumi teatel võib Ebola-kahtlusega haiglasse tulnud patsiendil olla hoopis ka malaaria või tüüfus – sümptomid on sarnased, samuti on need haigused Ebolast oluliselt levinumad.

Ebola kahtlusega patsient saabus Soome Libeeriast ning pöördus terviseprobleemide tõttu ise eile arstide poole. Nüüdseks on patsient paigutatud uurimiseks ja raviks Meilahti haiglasse, edastab Iltalehti. 

Patsiendilt võetakse mitmeid proove ning meedikute kinnitusel kontrollitakse ka, ega tal pole hoopis mõnda muud troopilist haigus, sealhulgas näiteks väga levinud malaariat või tüüfust. Täna pärastlõunal peaks selguma, kas tal on Ebola või mitte.

Patsiendil tekkisid haigussümptomid 21 ööpäeva pärast Libeeriast lahkumist. Tema nakatumist Ebolasse peetakse  üsna ebatõenäoliseks, kuna ta ei olnud Libeerias otseses kontaktis Ebolasse nakatunutega. Lisaks tekkisid tal haigussümptomid alles haiguse peiteaja lõpul.  Ebola peiteaeg on 2 – 22 ööpäevani.

Patsiendi seisund on hea, kinnitas Helsingi ja Uusimaa tervishoiupiirkonna esindaja.

Väljaande Helsingin Sanomat andmetel on isikul USA kodakondsus.

Lääne-Aafrika riikides Guineas, Libeerias, Nigeerias ja Sierra Leones on juba mõnda aega olnud Ebola epideemia. WHO andmetel on Ebolasse nakatunud rohkem kui 10 000 ja surnud ligi 5000 inimest.

Ebola viirus avastati hemorraagilise palaviku epideemia ajal Ebola jõe äärses külas Zaire'is 1976. aastal.

Ebola puhul tekib väsimus, kõrge palavik, kõhulahtisus, liigese- ja lihasvalu, iiveldus ja oksendamine. Ebola mõjutab ka hingamissüsteemi, tekitades hingeldamise, luksumise ja köha.

USA luureteenistustele kulus aastaga 68 miljardit dollarit

USA luureteenistused kulutasid 2014. aasta rahandusaastal 68 miljardit dollarit ehk sama suurusjärgu vahendeid nagu aasta varem, teatas nende valitsus eile.

Ühendriikide 17 luureagentuuri rahastamine küündis 2011. aastal ligi 80 miljardini, ent on seejärel järk-järgult vähenenud, selgus riikliku luureülema büroo (ODNI) ja kaitseministeeriumi iga-aastastest andmetest.

Eile avaldatud andmed kajastavad 2014. aasta septembriga lõppenud rahandusaastal luureteenistustele eraldatud kogusummat, mille kongress oli heaks kiitnud, tsiviilluurele eraldati 50,5 miljardit dollarit ning sõjaväe luureprogrammidele 17,4 miljardit.

Ametiisikud ei täpsustanud eelarveridu ja raha kulutamise üksikasju.

Igor Taro Ukraina päevik: 30.10

Venelased jätkavad survet ukrainlaste positsioonidele kogu rinde ulatuses. Pärast ukrainlaste lahkumist Smeloe kontrollpunktist on vene kasakad jätkanud järgmiste positsioonide ründamist. Donetski oblasti lõunaosas on märke Mariupoli blokeerimise ettevalmistamisest.

Kõigepealt Luganski põhjarindest. Mõnes paigas meenutab vene kasakate tegevus terroriorganisatsiooni Hamas. Näiteks Novotoškivski küla sai raketilöögi. Terroristide pilgu läbi toimus asi nii, et nad nõudsid ukraina vägede lahkumist sealt ja kui ukrainlased jäid paika, siis saatsidki raketid teele. Nende tõlgenduses oli tegu täppisrelvadega, tegelikult on nende rakettide hajuvus suur, nagu ka kildude tabamisraadius. Loomulikult said kannatada asjasse mittepuutuvad tsiviilisikud, aga sellest juba terrorimeedia vaikib.

Üldjoontes on nende sihiks kohalik tee T1303 mis kulgeb Hirske asulast Luganskini paralleelselt Põhja-Donetsi jõega. Seni oli ta kuni Slavjanoserbski või Smeloe külani Ukraina armee kontrolli all, pärast Smeloe kontrollpunkti hülgamist üritatavad terroristid maantee järjest enda kontrolli alla saada ja tegelikult sellega ka põhja poole enne jõge jäävad asulad. Ilma varustusteeta ei saa Ukraina üksused lihtsalt sinna jääda.

Luganski kandis on lisaks Štšastja linnale saanud tuletabamusi ka Stanitsya Luganskaya, mis on samuti üle jõe asuv alev. Väidetavalt on sinna veetud kümmekond suurtükki, mis kindlasti ei sisenda lootust rahulikumaks talveks.

Sealkandis on ka uhiuusi Grade liikumas nähtud. Järjekordne «humanitaarkolonn» Venemaalt – 9 Gradi ja 11 moonaveokit.

Debaltseve ja Donetski lennuvälja kandis on olukord staatilisem. Õigemini oleks öelda, et rindel muutusteta. Sest sündmusi seal jagub. Tulevahetusi ja rünnakukatseid venelaste poolt on regulaarselt. Sealkandis on ka uhiuusi Grade liikumas nähtud. Järjekordne «humanitaarkolonn» Venemaalt – 9 Gradi ja 11 moonaveokit. Kohe näha, et Putin ja Lavrov ei luiska oma kavatsuste osas. Küll peavad need Venemaa relvalaod ikka kehvasti valvatud olema, kui sealt igapäevaselt nii palju ühikuid tehnikat takistamatult välja veereb, nii et suured ülemused isegi ei tea.

Osa sellest tehnikast on läinud ka Donetski oblasti lõunaossa. Üks suund, mida terroristid tugevdavad on Donetskist otse lõunas asuv Olenivka ja teine on Telmanovo rajoonikeskus. Seal käivad ilmselt ulatuslikumad ettevalmistused. Telmanovost saaks läbi Granitnoe küla üle Kalmiuse jõe ja läände Volnovahha peale.

Olenivkast jääb Volnovahha otse lõunasse mööda maanteed. Seal on ka terroristide diversioonigrupid tegutsenud, ühe neist avastas ukraina luure oma kolonni julgestamisel. Korralik madin oli – kolm ukraina võitlejat sai surma, venelasi ilmselt ka mõned. Volnovahha oligi üks võtmekoht ka siis, kui septembri algul Mariupolis käisime.

Pärast teise rinde avamist Novoazovskis ja Ilovaiski katla tekkimist oli Volnovahha langemas venelaste kätte. Mõnda aega levitas vene meedia aktiivselt desinformatsiooni, et seal käivad juba lahingud asulas ja ukraina väed olevat peaaegu välja tõrjutud. Me just sõitsime sealt läbi ja ühtegi lahingut ega venelaste ei näinud. Ukrainlased passisid võsas, torud läheneva karu suunas valmis.

Selle sihtkoha väärtus on seotud Mariupoli transpordiühendusega. Raudtee, mis tööstust ja sadamat varustab, läheb sealt. Maanteed pidi saab Mariupolisse ju läänest ligi läbi Berdyanski, aga raudtee äralõikamine ja surve avaldamine linnale põhjast paneks selle olukorra hoopis uude valgusesse.

Seoses okupeeritud aladel kavandatavate pseudovalimistega on igasugu spekulatsioone olnud liikvel, et kohe 4. novembril võib vene armee hakata ukrainlasi välja suruma. Samuti on spekuleeritud Krimmi maismaa koridori loomise teemal. Teine võimalus on vähetõenäolisem, kuna nõuaks Venemaalt vägede paiskamist 400 km taha. Nende praegune okupatsiooniala Ida-Ukrainas on circa 150 km ühtpidi ja teistpidi sellest vähem.

Küll on tõenäoline, et nad proovivad ikkagi seda rindejoont õgvendada ukrainlaste kahjuks nii, et tõrjuda nad ebamugavatest kohtadest välja. Igal juhul oleneb kõik sellest, kui korralik on ukrainlaste lahinguvõime, milline on riigijuhtide otsustavus ja kui mõjusalt jätkavad lääneliitlased agressori survestamist. Meie huvides on, et see sõda peetaks seal korraga ära, mitte ei jäetaks osa hilisemaks, kus ka meile tegevust jagub.

Tulevikule mõeldes, lähen nädalavahetusel oma malevaga lahinglaskmistele Sirgalasse. Seal saame harjutada ka meie kasutuses olevaid tankitõrjerelvi ja vaadata kuidas Tartu mehed oma suurematest torudest lasevad. Kindlasti kasulik oskus, vaadates, millega Ukrainal tegemist on.

Selleks aastaks võtsin Kaitseliidu koolist veel ette tulejuhtimiskursuse. Kaudtuletoetus on tihtipeale ikka väga oluline ja määrava tähtsusega. Nende relvadega, mis Eesti kaitseväe käsutuses, on võimalik üsna massiivseid vastase grupeeringuid seisata ja hävitada, kuid nende efektiivsuse määrab suuresti lahinguväljalt antav info.

Viimasel Kevadtormil sain küll eraldi tulejuhte kasutada, kuid alati ei pruugi neid olemas olla. Eks meilgi on antud aega, et lüngad täita ja harjutada praegu, et tulevikus ei peaks praktiseerima hakkama.

USA medõde eirab Ebola karantiini

Arstide organisatsioon Piirideta Arstid hoiatas, et USA osariikides kehtestatud karantiinid Ebola aladelt tulnutele mõjutavad selle organisatsiooni tööd nii USAs kui Lääne-Aafrikas.

USAs Maine`i osariigi 33-aastane medõde Kaci Hickox astus Ebola karantiini vastu  ning karantiinist hoolimata on ta kodust väljas käinud, edastab Reuters.

Hickox töötas vabatahtlikuna Ebola levikupiirkonnas Sierra Leones ning saabus hiljuti tagasi kodumaale USAsse. Medõe arvates ei ole karantiin vajalik, kui ei teki haigussümptomeid.

Naisele tehtud Ebola testid olid negatiivsed. Samas on teada, et Ebola peiteaeg on 2 – 22 päeva ning haigus ei pruugi kohe testidega paljastuda.

Hickoxi puhul peaks 21 päeva kestev karantiin lõppema 10. novembril. Naine on karantiini eiranud ning üleeile rääkis ta tema maja ette kogunenud ajakirjanikega, kellest ühega ka kätles.

Eile aga läks ta koos elukaaslasega jalgrattaga sõitma.

Maine´i osariigi kuberneri sõnul ei suuda nad reegleid eirava medõega kontakti saada, kuid võimuesindajad teevad kõik, et kodanike tervist kaitsta.

Hickoxi advokaatide sõnul ei ole naise suhtes veel kohtuotsust, mille kohaselt ta peaks kogu karantiini aja kodus olema ja mitte väljas viibima.

Hickox ähvardas anda Maine´i osariigi võimud kohtusse kui ta karantiini pikendatakse ning ta peab ka pärast 10. novembrit niiöelda koduarestis olema.

Türgi president sai endale luksusliku 1000 ruumiga uue palee

Türgi uus presidendipalee annab oma suurusega silmad ette nii Briti kuulsale Buckinghami paleele kui ka Prantsusmaa Elysée paleele ning selle rajamine läks maksma 250 miljonit eurot.

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani kriitikute arvates on see palee presidendi suurusehulluse märk, edastab YLE.

Palee kannab nime Ak Saray ehk Valge Palee ning see asub pealinna Ankara eeslinnas.

Hiiglasliku hoone pindala on umbes 40 000 ruutmeetrit ning selles on 1000 ruumi. Ruumide laekõrgus ulatub viie meetrini ning enamikus ruumides on pealtkuulamine võimatu.

Palee all on varjendid ning kinnitamata andmetel peaks ehitis vastu pidama ka raketirünnaku.

 President Erdoğani toetajate sõnul on riigijuht valinud endale sobiva esinduspalee. Tema vastased on vihased, et uhke palee näitab presidenti aina enam monarhina ning viitab ta kasvavale suurusehullusele.

Palee tekitas emotsioone juba kuid enne selle ametlikku avamist, kuna selle ehitusloaga oli probleeme. Ankara kohus püüdis ehitamist keelata, kuna ehitis rajati kaitse all olevasse parkmetsa.

Kohtu otsusest hoolimata võeti maha 900 hektarit metsa.

«Kui neil on piisavalt jõudu, tulgu ja lammutagu see maha. Kavatsen palee avada ja sinna kolida ning seal töötada,» sõnas sel kevadel veel peaministri ametis olnud Erdoğan opositsioonile.

Türgi meedias ja sotsiaalmeedias on palee nime üle juba nalja visatud, sest türgi keeles tähendab «ak» nii «valget» kui «puhast».

Kriitikute sõnul on presidendi ja tema AK partei tegevus kõike muud kui puhas ja läbinähtav. Türgi valitsust on süüdistatud mitmel korral korruptsioonis.

Süüdistused viisid kohtu- ja politseisüsteemis «puhastusteni».

Erdoğani vastaseid ärritab see, et varasematele presidentidele on kõlvanud Çankaya loss, mille lasi ehitada tänapäeva Türgi asutaja Mustafa Kemal Atatürk.

Uue paleega tahtvat Erdoğan keerata selja rohkem kui 90 aasta vanuse vabariigi pärandile. Selle asemel tahtvat ta tagasi sultanite aega ja Osmanite impeeriumit.

 Türgi on vabariik, kus põhiseaduse kohaselt on presidendil eelkõige esindusroll. Erdoğan on aga seda muutma hakanud ning ta valitseb Türgit samal viisil presidendina, nagu ta valitses varem peaministrina. Türgi uus peaminister Ahmet Davutoğlu on jäänud tema varju.

Türgi politoloogide arvates viitab ka uus Ak Saray palee presidendivõimu suurenemisele. Lossis on tööruumid ka ministritele, keda Erdoğan presidendina tahab kontrollida.

 

Millest said alguse jutud, et Putin põeb vähki?

Juba kuid on maailma meedias spekuleeritud, et Venemaa presidendil Vladimir Putinil on raske haigus, suure tõenäosusega vähk.

Just vähihaiguse tõttu oli hakanud Putinil Ukrainasse tungimisega kiire, edastab iltalehti.fi.

Kremli esindajad on seni Putini väidetava haiguse väited ümber lükanud. Pressiesindaja Dmitri Peskov sõnas, et tegemist on vaid kuulujuttudega ning presidendi tervis on korras.

Jutud Putini haigusest said uut tuult tiibadesse sel nädalal kui sel teemal kirjutas USA väljaanne New York Post.

Putini raske haiguse teemat on kajastanud ka Fox News ja Bild, mille lood põhinevad USA meediaallikatel.

Putini vähispekulatsiooni lugude alguseks peetakse USA  kolumnisti Richard Johnsoni kirjutist, milles ta kirjutab viitega Valgevene ja Poola meediale, et Putini lülisambakanalis on kasvaja. Johnsoni arvates ei ole Valgevene ja Poola allikate andmed õiged ning Putinil on hoopis kõhunäärmekasvaja.

Johnsoni sõnul on ta andmed pärit kindlatest allikatest. Samas ta ei paljastanud allikaid.

Johnson jätkas, et venemaa presidenti ravib kuulus endine Ida-Saksamaa arst, keda Putin tunneb ajast kui ta oli  Nõukogude Liidu luureohvitserina DDRis Dresdenis.

Johnsoni andmetel on see arst aastate jooksul katsetanud Putini peal erinevad ravimeetodeid, kaasa arvatud süste, mille tõttu Putini nägu nägevat mõnikord paistes ja turses välja.

Tegelikult ei ole Putini tervisliku seisundi kohta andmeid, vaid kõik on spekulatsioonid. Vene presidendi imidžiks on raudne tervis ning haigusilming kahjustaks ideaalset pilti temast.

Andrus Veerpalu poeg tegi Tartumaal avarii

Andrus Veerpalu poeg tegi poolteist nädalat tagasi Tartumaal Kambja külje all nn Tatra orus avarii, lõhkudes peale auto ka teepiirdeid, liiklusmärke ja valgustusposte.

Politsei sai 19. oktoobril kella 8.46 ajal teate, et Tatra külas on Honda ristmikul teelt välja sõitnud. «Liiklusõnnetuse sündmuskohal oli avariis kahjustada saanud teepiirded, valgustuspostid, liiklusmärgid ning kraavis seisis Honda, ent ühtegi inimest ei sõiduki juures ega lähipiirkonnas ei olnud,» ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel.  

Seda, kes autot juhtis ja mis asjaoludel masin teekonna kraavis lõpetas, selgitab politsei menetluse käigus. «Seni menetluses kogutud esialgsetele andmetele tuginedes osales õnnetuses kaks isikut, kelle politsei on üle kuulanud,» lisas Peitel.

Legendaarne suusamees Andrus Veerpalu kinnitas Õhtulehele, et avarii tegi tema poeg ajal, kui ta ise oli kodust eemal: «Meil oli sel teemal tõsine vestlus ja on selge, et kellelgi ei ole siin mitte midagi õigustada.»

Õnnetuses keegi viga ei saanud. Avarii täpsemad asjaolud selgitatakse edasise uurimise käigus.

«Politsei tuletab meelde, et liiklusõnnetusest, milles saavad inimesed viga või tekitatakse varaline kahju, on kohustus politseile teada anda. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine ilma politsei loata on liiklusseaduse järgi karistatav,» lisas Peitel. Lahkumise eest võib karistada kas kuni 1200eurose rahatrahvi, kuni 30päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheks aastaks.

Kuressaares läks käivitamise ajal Audi põlema

Kuressaares läks eile pärastlõunal käivitamise ajal põlema sõiduauto Audi, mille omanik jõudis koos isaga masinast õigeaegselt välja karata.

Ivar Truu sõitis enne kella 13 autoga linnas ja parkis 1992. aastal valmistatud Audi 100 Mooni tänavale vastasmaja juurde. Läinud kümmekonnaks minutiks kodus ära, pidi ta minema koos isaga uuele sõidule, sest oli vaja maale minna, kirjutab Meie Maa.

Mees vajutas pulti, istus masinasse ja pani võtme süütelukku. «Järsku kadusid armatuurlaualt kõikide näidikute tuled ära, ka kellaaeg. Läksin autost välja ja tegin kapoti lahti. Seal ei paistnud midagi olevat,» rääkis Ivar Truu Meie Maale. 

Kui ta uuesti autosse naasis, tundis mingisugust imelikku lõhna. 

«Hakkasin vaatama, mis lahti, kui märkasin tagaistme alt tõusvat suitsu ja mõne hetkega lõi sealt ka leegid välja,» kirjeldas autoomanik olukorda.

Saanud autost minema, helistas Truu hädaabinumbrile ja kutsus kohale päästjad. Ise ta sõidukit kustutada ei jõudnud, sest kõik käis mõne hetkega, kui Audi oli tulemöllus. Ka väikesest autokustutist ei oleks abi olnud.

Häirekeskus sai põlengust teate kell 12.46. Päästjate saabudes oli sõiduauto lausleekides. Päästjad kustutasid põlengu veega. Esialgsetel andmetel sai tulekahju alguse lühisest auto elektrisüsteemis.

Truu arvates läks auto tõenäoliselt põlema aku juhtmetest, sest vanemat tüüpi Audil asub aku tagumise istme all. 

«Kui auto oleks sõidu ajal põlema läinud, oleks päris karmiks võinud minna,» arvas Truu. Audi põles seest tühjaks. Kuigi mootor jäi leekidest puutumata, läheb masin nüüd vanarauaks.

Küünlast alguse saanud tulekahjudes on hukkunud kuus inimest

Selle aasta jooksul on üle Eesti põlevast küünlast alguse saanud tulekahjudes hukkunud juba kuus inimest. Päästeamet tuletab meelde, et iga elav tuli võib olla ohtlik.

Põhja päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Ants Aguraiuja meenutas, et ostes poest küünlapakki, on pakil kirjas küünalde kasutamiseks ohutusreeglid või piktogrammid. «Nendega peaks enne küünalde süütamist tutvuma, sest mõne nüansi peale ei pruugigi kohe tulla. Näiteks n-ö teeküünlaid ei tohi mitmekaupa lähestikku süüdata, sest temperatuur võib minna liiga kõrgeks ja parafiin võib süttida,» ütles Aguraiuja.

Samuti on omad reeglid õueküünalde põletamisel. «Loomulikult tuleb õueküünlaid põletada ainult õues, ka nende kasutusjuhendis peaks olema kirjas, kui kaugel need võivad põlevmaterjalist asetseda. On olnud juhtumeid, kus õueküünlad on süüdanud näiteks hoone puidust terrassi,» märkis Aguraiuja.

Kindlasti ei tohi ühtegi põlevat küünalt jätta järelvalveta. Enne kodust lahkumist või kasvõi magama heitmist tuleb veenduda, et küünlad elamises on kustutatud. Tundub lihtne, ometi saab igal aastal alguse palju põlenguid just järelvalveta jäetud küünlast.

Põlevaid küünlaid ei jäeta ka laste valvata, nemad tihtipeale ei teadvusta endale veel kõiki lahtise tulega seotud ohtusid. Jälgida tuleks ka, et pere karvane lemmik, olgu selleks siis kass või koer, ei jääks süüdatud küünlaga tuppa kahekesi, mängutuhinas võib see kergesti ümber kukkuda ning pahandus ongi käes.

Süüdatud küünal tuleb panna tulekindlale alusele, millelt see maha kukkuda ei saa. Kindlasti peab süüdatud küünal olema kaugel igasugustest süttivatest materjalidest. Küünal aknal on küll visuaalselt kena, aga enne selle süütamist tuleb veenduda, et lähedal pole näiteks kardinaid. Kardinad süttivad hetkega ning tuleõnnetus ongi käes.

Tihti pannakse pika küünla ümber pärgasid või muid kaunistusi. Seda tegelikult teha ei tohi, sest küünla lühikeseks põledes võivad kaunistused väga kergesti süttida.

Samuti tasuks enne jõulukuuse tuppatoomist mõelda sellele, kas põlevad küünlad kuusel on ikka kõige õigem lahendus. Turvalisem on need asendada näiteks elektriküünaldega. 

Kohtumine koolitulistaja isaga

Väike sõiduauto, mille roolis on esmaspäeval saksa keele tunnis õpetaja Ene Sarapi pihta tulistanud poisi isa, keerab maanteelt hoovi. Ta tuleb linnast, kell läheneb kaheksale neljapäeva hommikul.

 

Eelmise päeva päikesesära on kadunud. Hall taevas vajub peene uduvihmana maapinnani.

Vahur seenior märkab mind eesukse juures seismas muidugi kohe, kuid hoiab pilku otse enda ees ning sõidab hoovi tagumisse otsa kuuri juurde. Meie vahele jääb keti otsas raevukalt edasi-tagasi jooksev hundikoer, kelle haukumisest ei jää mingit kahtlust, mida ta lahti saades oma pere kaitsmiseks teeks.

Facebook eksitab

«Tere, härra Vahur. Olen Hans Väre Sakalast. Ehk saaksime mõne sõna rääkida?»

Poisi isa hoiab autost väljudes pilku kangekaelselt enda ees ja sammub joonelt kuuri. Ta kannab siniseid teksaseid ja tavalisi linnariideid, habe näib aetud. Ei midagi sarnast selle beežis tolmumantlis, lipsu ja ümmarguste prillidega silmatorkava tegelasega, kes Facebooki profiilipildilt vastu vaatab. Sellest Paistu rahvamaja lavastuse «Kõik armastavad Roosit» ülesvõttest on ilmselt paljud teinud valesid järeldusi, kuid mõnes mõttes töötab veidriku kaagi roll isegi mehe kasuks – linna vahel ei tunneks keegi teda ära.

Vahur seenior jääb mõneks ajaks kuuri. Koer haugub, haugub, haugub, siis aga harjub ning uurib mind vaikselt oma eri värvi silmadega. Üks on sinakas nagu taevas, teine midagi tumedamat, vist pruun.

Pereisa läheb vahepeal kiirel sammul auto juurde ning sõidab sellega kuuri. Päris sisse see ei mahu, midagi näib ees olevat, ja sõiduki tagumine ots jääb uste vahelt välja. Mees kohmitseb sara all. Kostab kolksatus, mis koera võpatama paneb. Siis ajab ta auto üleni sisse ning sulgeb korralikult kuuriuksed. Kõik see aeg seisan keset hoovi kõige lagedama koha peal, kuid näib, nagu mind polekski seal.

Ei tohi suhelda

Viimaks pöördub Vahur seenior minu poole: «Tervist. Te olete eraterritooriumil. Palun lahkuge.»

Peaaegu otsa vaatamata kõnnib ta maja poole. Kui ta minuga kohakuti jõuab, astun temaga värava poole kaasa. Luban loomulikult lahkuda, kui ta seda nõuab, aga vahest ikkagi vestleksime? Ilmselt võtaks see perelt ka avalikkuse survet vähemaks, kui vähemalt mõni küsimus vastuse leiaks.

«Palun lahkuge või ma kutsun korrapidaja... politsei.» Mees on viisakas ja vaoshoitud, kuid see nõuab temalt silmanähtavalt tugevat pingutust. Ta viipab käega teeperve poole: «Siit maalt on eravaldus. Palun lahkuge. Ma ei tohi rääkida, prokuratuuri korraldus. Head aega.»

«Head aega. Mul on kahju,» hüüan juba teeservast üle liiklusmüra hetk enne seda, kui ta majja astub.

Võib-olla saab ta aru, et mul pole kahju mitte saamata jäänud intervjuust, vaid tema perest, hukkunud õpetaja perest, koolilastest ja üldse sellest, et on aeg pärast esmaspäeva.

Esimest korda ilmub tema häälde tundeid: kahetsust, mõistmist, kurbust, väsimust. Ahastust. «Ma ei tohi, ma ei tohi suhelda!»

Uks sulgub. Eesti ajakirjanduse teadaolevalt pikim kohtumine Vahur seenioriga on läbi. See kestis vaevalt viis minutit.

 

KOMMENTAAR

KRISTINA KOSTINA,
ringkonnaprokuratuuri pressi­esindaja

Kuulen esimest korda sellest keelust. Tõenäoliselt rääkis mees ülekuulamise protokollist, millele ta on alla kirjutanud. Protokollis on kirjas, et inimene on kohustatud hoidma saladuses kriminaalmenetluse andmeid.

Tallinnas jäi kaks jalakäijat ülekäigurajal auto alla

Eilse päeva jooksul juhtus Tallinnas kaks avariid, kus viga said ülekäigurajal liikunud jalakäijad. 

Esimene liiklusõnnetus toimus eile kella 15.53 ajal Tallinnas Paldiski maantee 155 juures. Reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal sõiduteed ületanud 9-aastane poiss sai löögi sõiduautolt Mitsubishi Colt, mida juhtis 76-aastane Maido.

Jalakäijale osutati esmaabi kohapeal.

Teine liiklusõnnetus juhtus kella 18.46 ajal Tallinnas Narva  maantee ja Jõe tänava ristmikul. Valgusfooridega reguleeritud jalakäijate ülekäigurajal valgusfoori  keelava tulega sõiduteed ületanud 70-aastane Antonin sai löögi valgusfoori lubava tulega liikunud sõiduautolt Audi, mida juhtis 33-aastane Tanel.

Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Politsei otsib väidetava lasteahistaja ohvreid

Põhja prefektuuri lastekaitseteenistus pidas kinni 20-aastase mehe, keda kahtlustatakse laste seksuaalses väärkohtlemises.

Hetkel kahtlustatakse teda vähemalt kahe alla 10-aastase lapse väärkohtlemises. Prokuratuuri taotlusel võttis kohus mehe vahi alla.

Kuna politseil on alust arvata, et mees võis aktiivselt otsida kontakti erinevas vanuses lastega, kaasa arvatud interneti vahendusel, võib ohvrite arv olla suurem.

Kõigil, kel on pretensioone pildil kujutatud mehe suhtes, palub politsei teada anda telefoninumbritel 612 5915 või 53 019938.

Kohus saatis kaks inimest surnuks pussitanud mehe 20 aastaks vangi

Viru maakohus saatis neljapäeval 20 aastaks vangi mehe, kes süüdistuse järgi pussitas mullu suvel Kohtla-Järvel paljude tunnistajate silme all surnuks kaks meest.

Kohus mõistis 32-aastase Dmitri Šegai süüdi kahe inimese mõrvas ning talle määratud 20-aastane vangistus on pikim ajaliselt piiritletud karistus. Sellest rangem on vaid eluaegne vangistus. Karistuse kandmise alguseks luges kohus mullu 22. juuli, kui Šegai kinni peeti.

Menetluskulude katteks peab Šegai tasuma kokku 6363 eurot.

Ränk veretöö toimus mullu 19. juuli õhtul veidi pärast kella 20 Ahtme linnaosas Ridaküla tänaval, kus Šegai haaras tüli käigus noa ja pussitas 1981. aastal sündinud Tõnu ning 1982. aastal sündinud Andreid. Kiirabi viis mõlemad mehed üliraskes seisus haiglasse, kus nad peagi surid.

Varem korra kriminaalkorras karistatud Šegai lahkus kuriteopaigalt, kuid 20. juuli hommikul pidasid politseinikud ta kinni ja kohus võttis ta eeluurimise ajaks vahi alla.

Sündmuskohal elav naine kinnitas pärast veretööd Õhtulehele, et topeltmõrv võis alguse saada sigareti küsimisest. «Kuulsime, et ta oli nende juurde tulnud ja suitsu või suitsuraha küsinud. Kuna talle oli väga jämedalt vastatud, siis haaras ta kotist noa ja lõi kõigepealt Andreid. Tema jäi siiasamasse muruplatsile pikali. Haavad olid nii rasked, et kartsime kohe, et asi lõpeb väga kurvalt,» rääkis naine.

Selleks ajaks olid mitmed lähedalasuva kohviku aknast veretööd näinud kliendid välja jooksnud, kuid sekkuda ei julgetud. Keegi hüüdis: Dima, jäta järele! Mispeale Šegai rahuneski ja hakkas asju kotti tagasi korjama. Maas lamava sõbra juurde kummardunud Tõnu võttis telefoni ja hakkas helistama. See viis Šegai ilmselt taas aru peast ja ta ründas uuesti, kirjutas Õhtuleht mullu suvel.

Tõnu jooksis raamatukogu suunas, lähedal oleva bussipeatuse poole, kuid Šegai sai ta kätte. «Esimene hoop oli selga. Tõnu pööras ringi ja üritas end rusikatega kaitsta, aga siis langesid hoobid juba igale poole, ka kaela pihta. Siin ei olnud enesekaitsega mingit pistmist. Ta veristas nagu lihunik looma,» rääkis pealtnägija Õhtulehele.

Koolidel on kriisiplaan, aga õppusi ei tehta

Viljandi koolidele koostati võimaliku tulistamisega toimetulekuks kriisiplaan juba pikka aega tagasi, kuid õppusi ei ole korraldatud.

«Selliste sündmuste ettemanamine ei ole päris mõistliku inimese tegevus,» arvas Viljandi Kesklinna kooli direktor Aavo Soopa. Küll aga kinnitas ta nagu ka Jakobsoni kooli juht Eero Järvekülg, et kriisiplaan on olemas.

Kesklinna koolis ja teisteski õppeasutustes on näidatud lastele filmi, mis õpetab, kuidas koolitulistamise ajal käituda, kuhu varjuda ja mida teha, et rahu säilitada.

«Seda võib ka õppuseks pidada,» oli Soopa veendunud.

Järvekülje sõnul käsitleb kriisiplaan üldisi põhimõtteid. «Need ei ole täpsed,» andis ta mõista, et otseseid näpunäiteid, kuidas võimaliku tulistamise ajal ja järel käituma peaks, ei ole. Sellel polevat ka suurt mõtet, sest ükski juhtum ei ole varasema koopia.

Ainsad õppused, mida koolides korraldatakse, on seotud tuleõnnetustega. Koolijuhid ütlesid, et tänu pidevale harjutamisele käib laste evakueerimine üha kiiremini ja paremini.

Paalalinna kooli plaan toimis

Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhi Argo Kerbi sõnul on kriisiplaan enamikul Eesti koolidest. Neid hakati koostama 2000. aastate teisel poolel, kui koolitulistamine leidis aset üle lahe Soomes.

Kriisiplaanis on üldjuhul kindlaks määratud koolitöötajate vastutusala ja tegevused. Plaani eesmärk on vältida edasisi kahjusid ning anda juhtumi ohjamine võimalikult kiiresti oma ala professionaalidele. Paalalinna juhtumi puhul oli selleks politsei.

«Politseist saadud tagasiside põhjal käitus Paalalinna kool esmaspäeval väga adekvaatselt,» lisas Kerb.

Tema selgitusel ei mõisteta kriisi all sugugi ainult tulistamise või mõne muu äkkrünnakuga seotud olukorda. Selleks võib olla tulekahju, suitsiid või siis keemiaklassist alguse saanud mürgistusjuhtum.

Kerb rõhutas, et kriisiplaan tähendab ohtlikus olukorras tegutsemise kava, mitte kriisi ennetamist. «See on hoopis teine ja mahukam teema,» lisas ta.

Kriisijärgne nõustamine jätkub

Kui Paalalinna koolis tuli esmaspäeva pärastlõunal täita just kriisiplaani esimesi punkte, siis teistes Viljandi koolides tegeldi järgmisel päeval nagu Paalalinnaski kriisijärgse olukorraga.

Nii Jakobsoni kui Kesklinna koolis algas teisipäeval esimene tund juhtunust kõnelemisega. «Kui õpilaste seisund võimaldas, läks õpetaja üle aine õpetamisele, kui mitte, räägiti juhtunust tunni lõpuni,» meenutas Soopa.

Õpetajatega tegelesid eeskätt kooli psühholoog ja direktor, kuid mõlemad koolijuhid kinnitasid, et nad said võimaluse kohale kutsuda ka kriisinõustaja ning vähemalt Kesklinna kool seda ka kasutas.

Aavo Soopa kinnitas, et tema tööd on sel nädalal toetanud nii linnavalitsus kui haridusministeerium. «Omapead mind jäetud ei ole. Mulle tuldi appi,» kinnitas ta.

Tulistamist näinud õpilase vanem: ta arvas algul, et need on paukpadrunid

Sakala palus ühe esmaspäevase koolitulistamise ajal samas klassiruumis olnud õpilase vanemal edasi anda, mis tema lapse sõnul tol saatuslikul päeval Paalalinna kooli 204. klassiruumis juhtus.

Pere privaatsuse huvides ei ole märgitud, kas see pealtnägija on noormees või neiu, ega ka seda, kas rääkija on ema või isa. Kasutasime vestluses tunnistaja nime ning sõnade «poeg» ja «tütar» asemel sõna «laps».

Sakala andmetel viibis sel hetkel, kui üheksanda klassi õpilane Vahur esmaspäeval veidi enne kella 14 saksa keele õpetaja Ene Sarapi pihta isa revolvrist tule avas, nendega samas ruumis neli õpilast: kaks tüdrukut ja kaks poissi.

Kuidas teie laps end praegu tunneb?

Nii hästi, kui sellises olukorras võimalik on.

Millal te teda pärast juhtunut esimest korda nägite?

Üsna kiiresti. Ta helistas mulle politseiautost ja ütles, et ma tuleks kohe jaoskonda. Alles seal sain teada, mis juhtunud oli.

Mis pilt teile politseis avanes?

Lapsed olid muidugi šokis. Poisid olid näost lumivalged, silmad punased. Tüdrukud nutsid. Noorsoopolitseinik rääkis nendega ja rahustas. Kohe tulid uurijad ja nad läksid igaüks eraldi. Varsti tuli ka kaplan, kes hakkas tegelema selle... traumajärgse abiga.

Nüüdseks on tragöödiast möödas veidi üle kahe ööpäeva. Kuidas süsteem tervikuna selle aja vältel on teie peret aidanud? Kas olete saanud piisavalt abi ja just seda, mida te tunnete end vajavat?

Oleme saanud küll. Juba siis, kui laps tuli esimest korda kap­lani jutult, oli ta hoopis teistsugune. Oli näha, et ta sai endast välja rääkida nii palju, kui ta sel hetkel vajas. Autos rääkis ta juba mingil määral mulle. Pärast kõnelesime kodus pikemalt.

Õhtul võttis meiega ühendust kooli direktor, andis nõustajate telefoninumbri ning ütles, et kõik on avatud ja valmis aitama. Ma arvan küll, et meile anti kohe kõik võimalused abi küsida. Oleme saanud rääkida ja küsida.

Järgmisel päeval käisime ka koolis kriisiabis. Seal olid koos need, kes tulistamise hetkel klassis olid, ja nende vanemad. Seal sain minagi välja rääkida, mis mul hinge peal oli. Tunnen end juba kergemini.

Meid hoiatati, et lähiajal võiks vältida äkilisi reaktsioone, tugevaid uksepauke ja muud sellist. Püüame seda teha, et mitte ehmatada.

Kuidas teie laps on tulistajat iseloomustanud?

Vaikne. Tasane. Suht kinnine.

Kui tagantjärele mõelda, siis kas miski võinuks teie lapsele ja teile endale märku anda, et midagi nii kohutavat on tulemas?

Absoluutselt mitte. Minu jaoks oli juba ainuüksi see suur šokk, kui sain teada, kes tulistaja oli. Ma ei usu seniajani, et see poiss seda tegi. Igal pool öeldakse, et tegi – no ju ta siis tegi.

Kas õpilastel oli kunagi juttu olnud, et Vahuri ja õpetaja Sarapi vahel oli mingi konflikt?

Küsisin oma lapselt üle ja tema väidab küll, et ei märganud midagi. Eks õpetajal ole ikka paremaid ja halvemaid päevi, aga tunnis polevat küll olnud midagi sellist, mille põhjal saaks öelda, et nad ei saanud omavahel läbi. Selles mõttes on kogu asi eriti kummaline. Keegi ei osanud aimata, et selline asi saab toimuda.

Ainus, mis tagantjärele on imelik, on see, et kui millalgi vahetunnis Vahuri käest küsiti, mis tundi ta sel päeval ootas, siis oli ta öelnud, et saksa keele tundi. Seda oli ta rõhutanud. Ma ei tea, kas sellest võiks välja lugeda, et tal oli asi ette kavatsetud. Seda ei saa me vist kunagi teada.

Saksa keele tunnis oli tol hetkel ainult viis õpilast. Miks nii vähe? Kus ülejäänud klass oli?

Neil on nii, et klass on jagatud keeletunnis kaheks. Suurem osa oli vene keele tunnis. Nende saksa grupp ongi väike.

Kuidas teie laps juhtunut kirjeldas? Teada on, et lasud kõlasid tunni lõpuosas.

Jah, see oli umbes 15 minutit enne lõppu.

Kas teie lapsel oli aimu, et Vahuril on relv kaasas?

Ta ütleb, et ei olnud aimu. Vähemalt tema ei teadnud. Neil ei olnud sellest juttu.

Ta ütleb, et õpetaja oli selja keeranud ning hakanud tahvli peale kirjutama. Neli õpilast istusid klassi tagumises otsas ja Vahur üksinda ees. Ja lihtsalt ühel hetkel oli ta püsti tõusnud, relva võtnud ja lasknud.

Kust ta relva võttis? Kas kotist?

Seda ma ei tea. Lihtsalt olevat haaranud ja lasknud.

Meie laps ütles, et tema esimene reaktsioon oli see, et need on paukpadrunid. Alles siis sai aru, kui õpetaja maha kukkus ja verd immitsema hakkas. Laps oli kõrvust lukus ja rohkem ei osanud midagi mõelda.

Mitu lasku oli?

Ei tea täpselt. Algul ta ütles, et rohkem kui kuus. Samas ta ütleb, et ei lugenud neid. Aga pideme või mis iganes sellel relval on, oli Vahur igatahes tühjaks lasknud.

Nii palju, kui mina aru saan, siis esimene läks tahvlisse, õpetajast mööda. Kui me küsisime, kas siis õpetaja ei jõudnud reageerida, ütles laps, et õpetaja jõudis maksimum veerand pööret teha, enne kui järgmine pihta tuli.

Mis tulistamisele järgnes?

Vahur oli relva maha või laua peale visanud ja hakanud närviliselt klassis ringi kõndma. Teised üritasid teda kuidagi maha rahustada.

On väidetud, et Vahur laadis revolvri uuesti. Kas teie laps on selle kohta midagi öelnud?

Ei ole. Igal juhul ei ole ta öelnud, et Vahur oleks neid ähvardanud. Aga hirm neil muidugi oli.

Teada on, et tüdrukud jooksid välja abi kutsuma ja poisid jäid esialgu klassi. Kas Vahur takistas kuidagi tüdrukuid minemast?

Ei. Tüdrukud küsisid välja ja ta lubas. Nad kutsusid klassijuhataja, kes omakorda kutsus direktori.

Võsul põles hostel

Lääne-Virumaal Võsul põles eile päeval hosteli katus, inimesed tulekahjus viga ei saanud. 

Häirekeskusele teatati eile kell 14.07 tulekahjust Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Võsul Lääne tänaval asuvas hostelis. Päästjate saabudes põles puidust kolmekorruselise hoone katus 50 ruutmeetri ulatuses. Hoonel oli plekkkatus, mis raskendas väljastpoolt ligipääsu tulekoldele.

Inimesed tulekahjus vigastada ei saanud.

Tulekahju kustutati kella 16.39 ajaks.

Põleng sai alguse katla korstna juurest, täpsemad asjaolud selgitab menetlus. 

Narkojoobes ja lubadeta noormees põhjustas õuealal raske avarii

Harjumaal sai eile kaks inimest viga, kui narkojoobes ja lubadeta noormees õuealal seisva auto otsa sõitis.

Liiklusõnnetus toimus eile kella 20.42 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Iru külas Põllu tee 12 juures õuealal. Sõiduauto Volvo V70, mida juhtis narkojoobe kahtlusega ja vastava kategooria sõiduki juhtimisõiguseta 23-aastane Keio, sõitis teelt välja vastu kive ning seejärel otsa maja juurde pargitud sõiduautole Audi Q7.

Nii Keio ise kui ka tema kaasreisija, 25-aastane Magnus toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse.

«Pealtnägija» näitas eksperimendi käigus, kui kergelt saab Tallinnas narkootikume kätte

ETV saade «Pealtnägija» proovis koos tudengitega, kui kerge on ilma tutvusteta Tallinna linnas narkootikume hankida ja leidis ajakirjandusliku eksperdimendi käigus, et uimastid saab kätte samal õhtul esimese ettejuhtuva seltskonna kaudu.

Kooliaasta alguses hoiatas politsei, et seoses suure hulga noorte kolimisega teise linna kaasneb narkotarbimise laine ja lähedased peaksid olema eriti valvsad, et vältida laste meelemürkide küüsi langemist, vahendas ERR Uudised.

See pani küsima – kui hull on olukord tegelikult? Mis viis eksperimendini koos Tallinna Ülikooli ajakirjandustudengitega, kus «Pealtnägija» katsetas, kui lihtne on n-ö maalt tulnud noorel ilma eelneva kogemuse ja kontaktideta leida keegi, kes talle uimasteid müüks.

Katse osalised olid kursuseõed Janet ja Marie-Helene. Nad on Tallinna Ülikooli ajakirjanduse teise aasta tudengid ning enda sõnul narkootikumide vallas võhikud.

«Minu kokkupuuted narkootikumidega on sellised, et ma olen käinud ühe korra Hollandis, kus ma proovisin kanepit, mis mulle ei mõjunud,» lausus Janet naerdes. Ta märkis, et on kuulnud, et narkootikumide hankimine ei ole raske.

«Ma ei saaks öelda, et minul otseselt oleks olnud vahetut kontakti, aga samas ütleks nii, et narkootikume liigub minu tutvusringkonnas ka ringi,» ütles Marie-Helene.

Mõlemad saate katsejänesed olid täisealised – Janet 21 ning Marie 20. Kui tegu oleks alaealistega, oleks seesugune tegu automaatselt kriminaalkuritegu, sõltumata kogustest või ainest. Praegu on see teoreetiliselt ainult väärtegu. Idee on lihtne – selgitada, kui raske on ilma eelneva kogemuse ja kontaktideta Tallinnas uimasteid saada?

«Ma arvan, et kui me reaalselt saame n-ö kellegi kätte või reaalselt näemegi, et selline võimalus on pargist läbi kõndides põhimõtteliselt saada, osta narkootikume, siis see on väga suur reaalsuse kontroll, et tõesti nii lihtne ongi,» arvas Marie.

Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhtivuurija Margo Kivila arvas, et see sõltub isikust, kes seda ainet tänavale otsima läheb, tema vanusest, välimusest, eelnevast kogemusest. «Ma arvan, et isik, kes igapäevaselt tarvitab, temal on see väga lihtne, aga isik, kes on esmatarvitaja, kellel puuduvad eelnevad kogemused, temal see nii lihtne ei ole, aga kindlasti see ei ole võimatu,» hindas Kivila.

Just Põhja prefektuuri narkotalituse nn noortegrupi juhtivuurija Margo Kivila on korduvalt üldsust hoiatanud noori ja just kooliaasta alguses varitsevate ohtude eest. Kivila ning tema kolleegide igapäevatöö on muuta see, mida saates kavandati, võimalikult keeruliseks.

«No esimese sammuna me oleme mõelnud, et me lähemegi linna ja üritame sulanduda mõnda seltskonda ja vaadata, et kas see viib meid mõne diileri või mõne narkootikumi juurde,» pakkus Janet.

«Ma just ise mõtlesin, et tegelikult ma ju ei tea, kuidas see n-ö niimoodi ostmine käib, et äkki neil on mingi släng,» mõtles Marie.

Seega, kui telesaade ühel augustikuu lõpu neljapäeva õhtul poole seitsme paiku esimest korda välja läheb, pole neil erilisi lootusi. Pigem testitakse, kas varjatud kaamerad-mikrofonid üldse töötavad.

Otse linna tuiksoonel

Esimene sihtkoht on Tammsaare park – linna üks tuiksoon, aga ka populaarne noorte ning kõiksugu kirjude ja suleliste hängimispaik. Juba esimesel jalutamisel kutsub neiud enda juurde pingil passiv eesti-vene seltskond.

«Po russkii vobše ne ponimajete?» küsitakse seltskonnast. «Väga kehv, ma elan Moskva ja ma ei räägi eesti keeles,» vastatakse. Kostub naer.

Kolm meest tähistavad ühe seltskonnaliikme sünnipäeva. Nende joogimenüüs on Sovetskoje šampus.

Janet kirjeldab pärast, et alguses nad rääkisid, mis tööd nad teevad ja kui palju nad joovad. «Ja siis ma mõtlesin, et ma üritan siis jutu niimoodi viia, et küsisin siukse küsimuse, et kas te peale alkoholi ja suitsu veel midagi teete,» meenutas ta.

Dialoog jätkub nii: «Aga te ainult joote ja suitsetate? - Tševo, bljat? - Ma mõtlesin, et äkki teete midagi veel? - No loomulikult... palun.»

«See oligi ka, jah, päris raske, et me pidime teema nii ümber nurga viima, et see ei tunduks kuidagi imelik, et lõpuks jõudsime reisimise peale ja siis Janet ütles, et jaa, et Hispaanias me tegime manti,» kirjeldas Marie.

«Minu jaoks oli ka kõige üllatavam see, et kohe esimesed inimesed, kohe hakkas asi liikuma,» teatas Janet.

Üks meestest Tammsaare pargis teab asjast palju või vähemasti püüab neidudele sellist muljet jätta. Ta kiidab Hollandi kanepi kangust.

«See mant on tõsine, ma tõmbasin poolikust ennast viiekesi kummuli. Tatt jumala laiali, ei jõudnud kõndida. Seda puhtalt tuleb Hollandist. See on korralik,» rääkis mees ja teatas hiljem: «Ei, ma ei pea mingit vaeva nägema. Ma just helistan, tuleb, ja ongi.»

Eksperimendi algusest on möödas vaid 20 minutit, kui juba läheb asi konkreetseks - üks meestest helistab kuhugi, et kanepit osta. Ta küsib neidudelt koguse kohta, otsustatakse tellida nn «poolik».

Mees räägib telefoni: «Kuule, saad kesklinna tulla, diili teha meile? Pool liitrit?» Ta jätkab: «Kuule, vaata, selline värk, et tüdrukud küsivad. Tüdrukud tahavad. Pool liitrit. Ma olen musta jopega, valgete käistega. OK, valin uuesti.»

Eksperimendi algusest on 35 minutit, üks meestest on teinud kaks telefonikõnet ja neidudele öeldakse, et 20 minuti pärast saabub diiler, kellega naaberkvartalis kohtutakse. Poole grammi hinnaks nimetatakse 10 eurot.

Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhtivuurija Margo Kivila kommenteeris olukorda: «Esiteks, mis nende ainete puhul alati on oht, et keegi ei anna sulle mingit garantiid, mis kvaliteediga see on, esmane oht on sinu tervisele, teine oht on sellele, et võidakse lihtsalt petta ja öelda, et jah, et meil on siin müüja lähedal, aga ta võõraid ei usalda, et anna mulle raha, ma lähen käin ära ja siis jäetaksegi tundideks ootama ja minnakse koos rahaga ära.»

Möödub pool tundi, siis tund. Diilerist ei kippu ega kõppu, tema telefon ei vasta. Asi venib ja kanepit tellinud mees muutub üha närvilisemaks.

Saabub vahemees, kes talle diileri kontakti andis. Tema saab verbaalse sahmaka.

Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhtivuurija Margo Kivila kommenteeris: «Reeglina diiler ei taha kohtuda uue kliendiga, eriti esimest korda, ilma siis soovitajata. Alati peab olema keegi, kes vastutab selle kliendi eest, kes teeb tuttavaks.»

Kell läheneb üheksale. Narkotehing venib. Lähistel kõnnib mitu kuju, kes piidlevad kampa eemalt, justkui kaaludes riske, aga eemalduvad. Kas diiler taipas, et midagi on viltu? «Pealtnägija» peab katsejänestega sidet SMSi teel – kas katkestada või jätkata?

Kõige ärevam hetk saabub, kui teine meestest püüab Mariet jõuga suudelda, tüdruk võitleb vastu. Asi laheneb.

Kell on üheksa. Neiud on väljas olnud üle kahe tunni. Justkui on lootust, aga olukord on segane. Tüdrukud lahkuvad.

Kolme ja poole tunniga

Möödub pool tundi. Väljas on juba pime ja tänavavalgustus süttib, kui ootamatult ilmuvad hämarusest kaks selli, kes asuvad tellijaga suhtlema.

Saate meeskonna vaadet segab küll prügikast, aga on selgelt näha, et tellija annab neile midagi ja saab vastu midagi. Mees võtab kohe kõne tüdrukutele.

Ja nii see käibki – keset südalinna, kümnete inimeste vahetus läheduses, rahvuskirjaniku kuju esisel teesklevad noored embavat paari ning raha ja fooliumnutsuke vahetavad omanikku.

Kokku kulus kolm ja pool tundi ning «Pealtnägija» sai 10 euro eest pool grammi ainet, mille kohta väideti, et see on kanep.

«Ma veelkord rõhutan seda, et me ei ole nii sinisilmsed, et loota seda, et Tallinnas ei oleks selline asi võimalik, meie eesmärk ongi see, et eristuda Amsterdamist, Barcelonast, mõnest sellisest linnast, kus sa lihtsalt lähed tänavale ja saad esimese emotsioonina selle kätte. Meie eesmärk ongi see, et viia see aeg võimalikult pikaks. Teha võimalikult ebamugavaks kogu protsess, et sinna sekkuks võimalikult palju lülisid vahele,» lisas Kivila.

«Et, et tegelikult meil oli väga suur vedamine, esiteks, et me niiöelda leidsime katse korras need õiged inimesed ja teiseks see, et see ei pruugi üldse nii ohutu olla,» tõdes Marie ja nentis, et tegelikult see asi võib lõppeda päris halvasti, kui peaks midagi nihu minema, aga neil oli võtegrupp kõrval, kes oli iga hetk nõus sekkuma.

Pärast juristide ja asjatundjatega konsulteerimist, otsustas «Pealtnägija», et kõige targem on ostetud kraam hävitada. Kuidas saade seda tegi, saab näha eraldi videolõigus «Pealtnägija» veebilehel. Aga see oli alles algus, järgmine kord läheb eksperiment ja uurimus edasi.

Tšaštšini juhitud küberkuritegude kaasust asub vaagima riigikohus

Kummituskliki ehk inglise keeles ghost clicki nime kandva programmiga miljoneid arvuteid endale raha teenima pannud kurikuulsa arvutispetsiali Vladimir Tšaštšini ning tema kaaskohtualuste süüasja arutamine saab jätku riigikohtus.

Riigikohus andis süüaluste kaitsjate kassatsioonkaebustele menetlusloa kolmapäeval.

Viimati tuli kaasuses lahend tänavu 26. juunil, kui süüalused jäid Tallinna ringkonnakohtus süüdi suures ulatuses rahapesus kuritegeliku ühendusena. Ringkonnakohus tühistas Harju maakohtu mullu 20. detsembri kohtuotsuse, millega mõisteti Vladimir Tšaštšin, Valentina Tšaštšina, Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov, Konstantin Poltev, Tamme Arendus OÜ, Credit Union OÜ, IT Consulting OÜ, Infradata OÜ ja Novatech OÜ õigeks ja tegi asjas uue otsuse, millega mõistis kõik osalised süüdi suures ulatuses rahapesus kuritegeliku ühendusena. Dmitri Jegorov, Konstantin Poltev ja Novatech OÜ mõisteti süüdi kui kuriteole kaasaaitajad. Vladimir Tšaštšin mõisteti süüdi ka kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja juhtimises.

Ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Vladimir Tšaštšinile kuus aastat, neli kuud ja kuus päeva vangistust. Valentina Tšaštšinale mõisteti kolm aastat ja 10 kuud vangistust, Timur Gerassimenkole üks aasta, 10 kuud ja üheksa päeva, Dmitri Jegorovile üks aasta ja kaheksa päeva ning Konstantin Poltevile kaks aastat ja kaheksa päeva vangistust.

Tamme Arendus OÜ-le mõisteti rahaliseks karistuseks 100 000 eurot,  Credit Union OÜ-le 60 000 eurot, Infradata OÜ-le 40 000 eurot, IT Consulting OÜ-le 20 000 eurot ja Novatech OÜ-le 20 000 eurot. Samuti konfiskeeriti süüdimõistetutelt kuritegelikul teel saadud vara. 

Süüdistusakti alusel süüdistati osalisi suures ulatuses rahapesus ja kuritegelikku ühendusse kuulumises.

Ringkonnakohus lükkas ümber maakohtu seisukoha, milles maakohus leidis, et eelkuriteo ehk arvutikuritegude toimepanemine ei ole tõendatud, sest selles osas puudub jõustunud kohtuotsus. Ringkonnakohus leidis, et selleks ei ole jõustunud kohtuotsust vaja, piisab sellest, kui on olemas andmed, et eelkuritegu on toime pandud. Eelkuriteo toimepanemist tõendas Ameerika Ühendriikide süüdistusakt ja muud asjas kogutud tõendid. 

Ringkonnakohus leidis, et pahavara alla laadimine ei toimunud arvutikasutajate nõusolekul kuna puuduvad tõendid selle kohta, et arvutikasutajad oleks nõustunud oma arvutisse pahavara paigaldamisega ja vastavate sätete muutmisega.

Samuti ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et süüdistuse esitamisega on rikutud kahekordse karistamise keelu põhimõtet, kuna Eestis on osalistele esitatud süüdistus rahapesus ja kuritegelikku ühendusse kuulumises, kuid Ameerika Ühendriikide süüdistusaktis süüdistatakse osalisi arvutikuritegude toimepanemises. Seega on tegemist erinevate süüdistustega.

Eelnevalt oli riigiprokurör Piret Paukštys taotlenud Tšaštšinile kuueaastast vangistust. Lisaks kuritegeliku skeemi väidetavale juhile Vladimir Tšaštšinile taotles prokurör reaalseid vangistusi ka teistele süüasja osalistele. Nii pidanuks Valentina Tšaštšina süüdistaja hinnangul veetma trellide taga neli aastat, Timur Gerassimenko kolme aastat ja kuus kuud ning Dmitri Jegorov kaks aastat ja kuus kuud.

Juriidiliste isikutena kohtu all olevatele firmadele nõudis prokurör rahalisi karistusi, mis ulatusid kuni 100 000 euroni.

Aprillis alanud protsessil nii Tšaštšin kui ka koos temaga kohtu ette astunud Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov, Valentina Tšaštšina ja Konstantin Poltev, samuti juriidilised isikud Tamme Arendus OÜ, Novatech OÜ, IT Consulting OÜ, OÜ Infradata ning Credit Union OÜ eitasid süüd küberkuritegudes ja rahapesus.

Eesti kriminaalmenetluse raames esitas riigiprokuratuur Vladimir Tšaštšinile süüdistuse kuritegeliku ühenduse loomises ning rahapesus, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, suures ulatuses ja vähemalt teist korda. Timurit, Dmitrit, Konstantini ja Valentinat süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises ning rahapesus suures ulatuses. Süüdistus said ka viis juriidilist isikut, mille kaudu on süüdistatavad juhatuse liikmena tehinguid teinud.

Ameerika Ühendriikide kriminaalmenetluse raames on süüdistus esitatud lisaks Tšaštšinile ka Timurile, Valerile, Dmitrile, Antonile, Konstantinile ja Andreile seoses vandenõuga arvutisse sissetungimiseks, internetipettusega, tahtliku juurdepääsuga kaitstud arvutisse pettuse eesmärgil ja tahtliku informatsiooni edastamisega kaitstud arvutist. Lisaks on Tšaštšinile esitatud süüdistus rahapesus ja tahtlikus kaasosaluses rahalistes tehingutes, mille tulemusena soetati vara internetipettuse ja volitamata arvutisse sissetungiga.

Süüalused peeti politseioperatsiooni käigus kinni tunamullu Tartus ja Harjumaal, kõik kinnipeetud on Eesti kodakondsed. Kokku osales tunamullu novembris toimunud operatsioonis 75 õiguskaitsjat, neist 60 Eestist ja 15 USAst. Kriminaalasja raames on konfiskeerimise tagamiseks arestitud 143 kinnistut, kuus sõidukit, üks väikelaev ning rahalisi vahendeid umbes 660 000 euro ulatuses.

Süüdistuse kohaselt organiseeris Tšaštšin alates 2007. aastast kuni tunamullu novembrini pahavara väljatöötamist, levitamist ja haldamist, mille abil nakatati vähemalt neli miljonit arvutit umbes sajas erinevas riigis. Pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite internetiseadeid, et suunata kasutajaid määratud lehtedele ja aadressidele või takistada teatud veebilehtede külastamist. Samuti oli pahavaraga võimalik asendada veebilehtede sisu, sealhulgas reklaame ja linke. Kontrollides sel viisil nakatatud arvutite internetiliiklust, oli pahavara haldajatel võimalik suunata arvutite kasutajaid klikkima määratud reklaame, mille eest saadi tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt.

Ameerika Ühendriikides asuvate arvutiomanike vastu suunatud küberkuritegude sooritamises kahtlustatavad ning väidetavalt miljoneid eurosid kuritegelikku tulu teeninud Eesti elanikud võisid uurimisandmetel kasutada illegaalse tulu pesemiseks laenuäri.

Prokurör: tulistamises kahtlustatav põhjendas oma tegu õpetaja rangusega

Kriminaalpolitseinikel õnnestus eile õhtul haiglas ja kaitsja juuresolekul üle kuulata Viljandi koolitulistamises kahtlustatav noormees. Umbes paar tundi väldanud vestluses märkis noormees, et saksa keele õpetaja oli tema suhtes liiga range.

Tulistamise ja õpetaja tapmise uurimiseks alustatud kriminaalmenetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, kelle sõnutsi tunnistas kahtlusalune end ülekuulamisel süüdi. Teo motiivina nimetas ta asjaolu, et konkreetne õpetaja oli tema suhtes liiga range.

Küsimusele, milline oli noormehe õppeedukus saksa keeles ja millised hinded, vastas prokurör, et esialgu uurijail seda informatsiooni veel ei ole. Küll aga koostatakse tema isikuprofiil, kus muu hulgas kaardistatakse nii tema suhtlus koolis kui ka väljaspool seda. Samuti püütakse leida tõendeid, kas poisil oli õpetajaga ka varem konflikte või mitte. Tulistamisele samal päeval mingit konflikti ega sõnavahetust ei eelnenud, kinnitas prokurör.

Seegi on praeguseks selge, et noormees tulistas õpetaja suunas kõik revolvri Rossi 851 trumlisse mahtuvad kuus padrunit ning laadis relva seejärel uuesti. Taas laetud relvaga ta aga enam ei tulistanud. Mitu kuuli ohvrit tabas, selgub ekspertiisi käigus.

Konkreetne revolvri mudel maksab relvakauplustes erinevatel andmetel 300–400 USA dollarit (235–325 eurot).

Relva sai noormees kätte väidetavalt lukustatud relvakapist. Võti oli esialgse versiooni kohaselt peidetud. Ta otsis seda ja leidis, märkis prokurör. Revolver kuulub poisi isale ja see on tema ainus tulirelv.

Et kahtlustatav viibib haiglaravil ning arstide hinnangul vajab ta arstiabi, ei esitanud prokurör esialgu taotlust tema vahistamiseks. Kui noormehe seisund paraneb, tõuseb vahistamise küsimus uuesti päevakorrale. «Ühel või teisel moel jõuab kriminaalasi igal juhul kohtusse,» kinnitas Hänilene. Isegi kui eksperdid ütlevad, et kuriteo eest karistust kanda pole võimalik, otsustab siiski kohus noormehe saatuse, muu hulgas ka ravivajaduse.

Tundmatu huligaan sodis vabadussambale numbreid

Tundmatu huligaan sodis ööl vastu teisipäeva Tallinnas Vabaduse väljakul vabadussambale numbreid, politsei asus sodijat otsima.

Teisipäeva öösel kell 1.35 andis turvafirma politseile teada, et valvekaamera abil nähti, kuidas keegi sodib vabadussammast.

«Paari minutiga sündmuskohale jõudnud politseipatrull tuvastas, et sambale on punase spreivärviga soditud numbrite jada. Patrull otsis ümbruskonnast võimalikku sodijat, kuid kedagi ei leitud,» rääkis Põhja prefektuuri pressiesindaja BNSile.

Pealtnägija väitel oli sambale soditud numbrid 1128163.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks väärteomenetlust avaliku korra rikkumise tunnustel. «Seni sodijat tabatud ei ole,» lisas pressiesindaja.

Politsei otsib röövimiste ja kallaletungide võimalikke ohvreid

Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talitus on kinni pidanud neli noormeest, keda kahtlustakse röövimise toimepanemises selle aasta 6. oktoobri õhtul Tallinnas, Kaupmehe tänaval.  

Politseil on alust arvata, et  fotodel kujutatud noormehed võisid toime panna veel analoogseid kuritegusid ning ka tungida inimestele kallale Tallinna vanalinnas ja kesklinnas, võimalik, et ka teistes Tallinna piirkondades.

Politsei palub kõigil, kes tunnevad  fotodel kujutatud noormeestes ära neid rünnanud isikud, anda sellest kiiresti teada politseile numbril 56 90 42 72 või  6 12 46 92.

 

Tulistaja tunnistas uurijale, et ei saanud õpetajaga läbi

Prokuratuuri kinnitusel õnnestus uurijal eile õhtul üle kuulata 15-aastane Vahur, kes tulistas esmaspäeval Viljandis Paalalinna koolis õpetajat.

Prokuratuur teatas eile kella 16 ajal, et ülekuulamise eel ilmnesid poisil terviseprobleemid, mistõttu toimetati ta haiglasse. Seetõttu lükkus planeeritud ülekuulamine ka edasi. Sama päeva õhtul sai politseinik poisi haiglas kaitsja juuresolekul siiski üle kuulata.

Poiss ütles uurijale, et tunnistab oma tegu. Noormehe arvates ei olnud tema ja saksa keele õpetaja omavaheline läbisaamine hea, kuid tunnistas samas, et pole sellest teistele koolitöötajatele ega vanematele rääkinud. Prokuratuur juhib endiselt tähelepanu, et tegemist on esialgsete andmetega ning kahtlustatava poolt antud selgitused ja kuriteo motiiv vajavad täiendavat kontrolli.

Politseinikud said hinnangu ka noormehe terviseseisundi kohta. Arstide arvamuse kohaselt vajab noormees viivitamatult ravi. Esialgu jääb poiss haiglasse, kus ta viibib arstide järelevalve all. Edasine sõltub paljuski arstide hinnangutest ja järeldustest.

Praegu on teada, et tulistamiseks kasutatud relv asus poisi elukohas lukustatud relvakapis. Kriminaalmenetluse käigus selgitatakse välja, kuidas sai poiss relvakapi võtme.

Kriminaalasja kohtueelne menetlus jätkub – kuulatakse üle tunnistajaid ja määratakse vajalikud ekspertiisid, sealhulgas ka kahtlustatava suhtes kohtupsühholoogia ning -psühhiaatria ekspertiis.

Esmaspäeval enne kella 14 avas 15-aastane poiss Viljandi Paalalinna koolis tunni ajal relvast tule, mille tagajärjel sai surma sama kooli saksa keele õpetaja Ene Sarap.

Mullu konfiskeeriti 1,38 miljoni euro väärtuses kriminaaltulu

Justiitsministeeriumis valminud analüüsist selgus, et mullu võeti laiendatud konfiskeerimistega ära ligi kolmandiku võrra rohkem kriminaaltulu kui aasta varem. Kokku konfiskeeriti mullu kriminaaltulu 1,38 miljoni euro väärtuses.

Laiendatud konfiskeerimisega võeti eelmisel aastal ära 882 080 euro väärtuses vara. Võrreldes 2012. aastaga, mil sellist vara konfiskeeriti 690 553 euro väärtuses, kasvas ära võetud vara väärtus 28 protsenti.

Laiendatud konfiskeerimine võimaldab ära võtta kogu kurjategija vara, kui tema elustiil ja kuritegu annavad põhjust eeldada, et vara on kuritegelikku päritolu. Seda on võimalik kohaldada vaid teatud liiki kuritegude puhul, nendeks on valdavalt organiseeritud kuritegevusega seotud kuriteod, näiteks rahapesu, narko- või inimkaubandus.

Kokku konfiskeeriti 2013. aastal kriminaaltulu 1,38 miljoni euro väärtuses. Konfiskeeritud vara sisaldas sularaha, kinnistuid, autosid, ehteid ja muid rahalist väärtust omavaid esemeid.

Vara konfiskeeriti 173 kriminaalasjas. Kõige enam vara võeti ära põhja ringkonnaprokuratuuri menetlustes, järgnesid lõuna ringkonnaprokuratuur ja riigiprokuratuur.  

Üle poole (57 protsenti) kriminaaltulust konfiskeeriti narkootikumidega seotud menetlustes. Konfiskeerimist kohaldati enam kui kolmandikus narkokuritegudega seotud süüdimõistvates kohtuotsustes. Korruptsiooni- ja rahapesukuritegudega seotud jõustunud otsustes kohaldati konfiskeerimist umbes pooltel juhtudel.

Politsei otsib veoki ja sõiduauto kokkupõrke pealtnägijaid

Eile kella 14 paiku kaldus Tallinnas Tartu maanteel lennujaama juures keskmises reas sõitnud valge veoauto otsa esimeses reas sõitnud punasele Volkswagenile ning lahkus sündmuskohalt.

Inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja. Politsei palub kõigil, kes seda liiklusõnnetust pealt nägid, helistada telefonil 612 3000 või saata e-mail aadressil pohja.lmt@politsei.ee.

Piirivalvurid tõid merele triivinud kaluri kaldale

Ida-Virumaal triivis eile kaluri kummipaat merele, nii et appi pidid tulema päästjad ja piirivalve.

Päästjad said eile kella 13.52 ajal väljakutse Aseri valda, kus oli meremuulist umbes 200 meetri kaugusel kummipaat kaluriga triivinud merele. Päästjate kohale jõudes oli kummipaat kaldast juba umbes 400 meetri kaugusel.

Kohale kutsuti piirivalve, kes tõi kaluri kaldale. 72-aastane mees anti meedikutele tervisekontrolliks üle.

Rakvere politseijaoskonna juhtivpiirivalvur Mare Jõesaar ütles, et tegemist oli kaluriga, kes lasi kalavõrke merre. «Kuid kuna ilm on sügisel heitlik, siis muutis tuul vahepeal suunda ja hakkas paati kandma merele. Inimene oli korrektselt ettevalmistanud merele minekuks, tal oli seljas päästevest ja kaasas mobiiltelefon, millega sai hädaolukorra ilmnemisel kohe abi paluda,» lausus Jõesaar.

Kolm jalakäijat jäi auto alla, neist kaks ülekäigurajal

Eilse päeva jooksul sai liikluses kannatada kokku kolm jalakäijat, neist kaks jäid auto alla ülekäigurada pidi sõiduteed ületades. 

Esimene liiklusõnnetus juhtus eile hommikul kella 8.12 ajal Paide linnas Pärnu ja Suur-Kaare tänava ristmikul. Sõiduauto Seat Inca, mida juhtis 52-aastane Peeter, sõitis otsa ülekäigurajal sõiduteed ületanud 16-aastasele neiule.

Jalakäija pöördus ise Järvamaa haiglasse.

Teine liiklusõnnetus toimus kella 10.55 ajal Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Ahtme maantee 55 juures. Sõiduauto BMW 530D, mida juhtis 20-aastane Anzor, sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud 88-aastasele Ivanile.

Jalakäija toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.

Kella 21.30 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Luunja vallas Tartu-Räpina-Värska maantee 4,1 kilomeetril. Seal sai sõiduteed ületanud jalakäija, 27-aastane Mairo löögi sõiduautolt Mercedes-Benz, mida juhtis 29-aastane Andres.

Jalakäija toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi.

Lubadeta joobes nooruk sõitis autoga kraavi

Eile hommikupoolikul sõitis Valgamaal juhtimisõiguseta ja joobes noormees autoga kraavi, avariis sai viga kaasreisija.

Avarii juhtus eile hommikul kella 11.05 ajal Valgamaal Karula vallas Võru-Mõniste-Valga maantee 73,4 kilomeetril. Alkoholi tarvitanud ja juhtimisõigust mitteomav 18-aastane Sander sõitis sõiduautoga Mazda 626 teelt välja kraavi ja paiskus katusele.

Sõidukis kaasreisijana viibinud 18-aastane Klaus toimetati Valga haiglasse.

Eesti noortesõbralikem ajakirjanik töötab Postimehes

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) kuulutas oma meediakonverentsil 2014. aasta kõige noortesõbralikumaks ajakirjanikus Postimehe uudistetoimetuse reporteri Karin Kangro, kõige noortesõbralikum väljaanne on aga Tankla Meedianoored.

ENL tunnustas Karin Kangrot, kuna ta on aasta jooksul kajastanud aktiivselt valimisea langetamisega seonduvaid ettevõtmisi nii ENLi, riigikogu kui valitsuse tasemel.

ENLi juhatus ja nõukogu tänavad Kangrot noortele üliolulise teema kajastamise ja pildil hoidmise eest.

Aasta noortesõbralikemaks väljaandeks kuulutati Tankla Meedianoored, kelle ühistööna ilmub neljandat aastat noorteleht Tankla. Lisaks ajalehele on noored ühiselt tegemas ka Tankla TV'd, mida saab jälgida Youtube'is.

Kurb uudis levis kulutulena

Uudis Viljandi koolitulistamisest jõudis kiiresti üle maailma ning seda kajastasid sellised suured uudistekanalid nagu CNN, FOX, ABC, Bloomberg, RIA Novosti, Shanghai Daily ja The Guardian.

Praegu Ameerika Ühendriigis Arizona ülikoolis õppiva viljandlanna Krista Kullini jõudis uudis kohaliku aja järgi hommikul esmalt Sakala vahendusel, kuid ei võtnud kaua aega, kui sellest kõnelesid ka Ameerika üleriigilised kanalid.

«Esialgu tundus see uskumatu. Püüdsin ridade vahelt kõigest hingest välja lugeda infot, et ehk on tegemist siiski õppusega, aga seda see paraku polnud,» kirjeldas Kull. «Ausalt öeldes puhkesin nutma ja asusin kohe oma Viljandis elava ja õppiva pojaga skaipima.»

Arizona ülikoolis levis uudis nende kaasõppija kodulinnas toimunud tragöödiast kiiresti.

«Kui kooli jõudsin, ootas mind ees minu professor. Ta kallistas ja pakkus igakülgset abi, kui seda vajama peaksin,» kirjeldas Kull. «Osa inimesi oli seda uudistest kuulnud ning päeva edenedes olid kõik kursis ja tulid minult otse küsima, kuidas kodus olukord on.»

Ameerika Ühendriikides on koolitulistamistega kurvad kogemused. Alles möödunud reedel avas õpilane tule USA Washingtoni osariigi koolis, tappes ühe koolikaaslase ja haavates veel mitut. Seejärel võttis ta ka endalt elu.

«Kõik on nii kaastundlikud ja vahetud,» kõneles Kull. «Just hiljuti rääksime, et ameeriklased on tihti suheldes pinnapealsed, enne võtavad nad pigem telefoni ja saadavad SMS-i kui juttu ajavad. Praegu tunnevad nad aga siiralt kaasa, sest teavad, kui väike rahvus meil on. Sellistes asjades oleme ennekõike inimesed, pole tähtis, kus ilma otsas.»

Kulli sõnul peame ise ka rohkem rääkima ja märkama.

«Puutun siin kogu aeg selliste asjadega kokku, meil on siin erinevad kultuurid kogu maailmast, eri värvi ja kommetega,» rääkis Kull. «Minu grupis on näiteks üks libeerlanna, kes iga päev kodustega suhtleb ja hoiab hinge kinni, kas naastes on pere veel elus.»

Teadlasi hämmastavad Lähis-Ida iidsed kiviringid

Teadlased püüavad juba pikka aega lahendada Lähis-Idast leitud suurte kiviringide saladust.

Arheoloogid tegid Jordaanias asuvast 11 iidsest kiviringist aerofotod, edastab Live Science.

Nende diameeter on 400 meetri ning need on umbes 60 sentimeetrit kõrged. Teadlaste kinnitusel on ringid sarnased ning see ei saa olla juhus.

Arheoloogid on andnud neile ühise nime The Big Circles (Suured ringid). Ringidel ei ole avasid ning selle tõttu tuli ringide sisse saamiseks üle kivimüüri hüpata.

Kiviringide kasutusotstarve ei ole teada. Fotode ja paigast leitud esemete uuring näitas, et tegemist on umbes 2000 aasta vanuste ringidega. Samas ei välistata, et need võivad veelgi vanemad olla.

Teadlaste arvates ehitati need kiviringid enne kirjutamise leiutamist.

Kiviringid leiti esmakordselt 1920. aastatel kui neist lennukiga üle lennati. Neid kivistruktuure on seni vähe uuritud. Nüüd loodetakse, et aerofotod aitavad nende otstarbest paremini aru saada.

Lääne-Austraalia ülikooli teadlane David Kennedy sõnas, et lisaks 11 teadaolevale kiviringile leiti veel üks kiviring, mille ehitamine oli jäänud pooleli.

Vanadelt satelliitpiltidelt paljastus, et veel on olemas kaks hävinud kiviringi, millest üks on Jordaanias ja teine Süürias. Süüria oma hävines möödunud kümnendil ning Jordaania oma kümmekond aastat tagasi.

Durhami ülikooli teadlased uurisid Süüria ringi enne selle hävinemist.

Kennedy sõnul leidub Lähis-Idas veel selliseid kiviringe, mis on aga Jordaania 11 ringist väiksemad.

Kiviringide ehitamine ei olnud keeruline ning need tehti kohalikest kividest. Ehitamisel võis osaleda kümneid inimesi, kes suutsid selle ehitada umbes nädalaga.

Kuid ümarringi tegemine nõudis ette planeerimist.

«Peaaegu ideaalsete ringide puhul pidi olema isik, kes oli niiöelda arhitekt. Ring võidi rajada nii, et pulk pandi keskele ning selle külge oli kinnitatud nöör, mille abil tekitati ringjoon. Kuna maapind on ebatasane, siis mitte igal pool ei saanud ideaalset ringikuju,» selgitas ekspert.

Kennedy lisas, et nende funktsioon on seni mõistatus. Samuti ei ole ringides mitte ühtegi ehitisejäänust.

Oletatakse, et neid võidi kasutada näiteks mingite karjaloomade koos hoidmiseks ehk siis karjaaedikuna.

Ühest ringist leiti kivimoodustised, mis võivad tähistada matmiskohti. Kennedy arvates maeti ringi siis kui see enam kasutusel ei olnud.  

Välja on ka pakutud, et neis ringides võidi kasvatad mingeid taimi.

Briti Durhami ülikooli arheoloogid Graham Philip ja Jennie Bradbury tegid väljakaevamisi Süürias Homsi lähedal asuvas kiviringis. Kiviring oli üsna kannatada saanud, kuid neil õnnestus saada uut informatsiooni.

Teadlaste sõnul asus kiviring nii, et selle keskel avanes panoraamvaade ümbruskonnale.

Kennedy sõnul näitasid hiljutised satelliidipildid, et nüüdseks on Homsi kiviring põhimõtteliselt kadunud.

Kennedy ja ta kolleegide andmetel olid Lähis-Idas iidsel ajal kasutusel mitut erinevat tüüpi kiviringid, millel igaühel oli oma otstarve.

Uurimissondi allakukkumine tekitas Kuule uue kraatri

USA kosmoseagentuuri NASA Kuu uurimise automaatjaam Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) avastas Maa kaaslaselt paiga, kus pool aastat tagasi kadus uurimissond LADEE (Lunar Atmosphere and Dust Environment Explorer).

Nüüd avaldatud fotol on näha kraatrit, mis arvatakse olevat selle sondi «haud», edastab Yahoo News.

See sond oligi määratud pärast oma missiooni lõppu alla kukkuma ning see leidis aset 18. aprillil 2014. aastal.

LADEE «haud» asub 800 meetri kaugusel Kuu idapoolsest suurest Sundman V kraatrist ning 300 meetri kaugusel paigast, kus NASA teadlased arvasid ta kukkunud olevat.

Sundman V asub kaugel nii Apollo missioonide maandumispaigast kui ka teistest ajalooliselt tähtsatest paikadest.

«Oleme õnnelikud, et leidsime LADEE allakukkumiskoha. See annab meile uut infot sondiga toimunu kohta,» lausus NASA Amesi uurimiskeskuse teadlane Butler Hine.

LADEE kukkumisest tekkinud kraatri diameeter on kolm meetrit.  Tegemist on üsna väikese kraatriga, kuna uurimissond oli vaid pesumasina suurune ning liikus võrdlemisi aeglaselt. Kuu pinnale kukkudes oli ta kiirus 6116 kilomeetrit tunnis.

NASA uurijad said LADEE kukkumiskoha  teha kindlaks uue abivahendi abil, mis võrdleb Kuu samadest paikadest tehtud fotosid.

280 miljonit dollarit maksma läinud LADEE missioon sai alguse septembris eesmärgiga uurida Kuu atmosfääri ning saada rohkem teada Kuu tolmu kohta.

LADEE missioon oli edukas ning teadlased kukutasid ta aprillis missiooni lõpul pärast kütuse otsa lõppemist Kuu pinnale.

 LRO saadeti teele 2009. Aasta septembris ning sel aastal pikendati ta missiooni kahe aasta võrra.

«LRO abil saame Maa lähimat kosmilist naabrit uurida veel kaks aastat. LRO on andnud Kuu kohta juba väga palju uut informatsiooni,» lisas LRO projekti juht John Keller.

 

Pildid ja video: Mehhikos asuv iidne tunnel on tee teispoolsusse

Arheoloogid leidsid Mehhikost Teotihuacani iidse linna jäänustest Sulgmao (Serpiente Emplumada) templi alt tunneli, mis arvatakse olevat tee nii-öelda teispoolsusse.

Arheoloogide sõnul viib see tunnel kuninglike matmispaikadeni, edastab Reuters.

Umbes 1800 aasta vanuse tunneli sissepääs leiti juba 2003. aastal.

Tunneli väljakaevamisel ja uurimisel on leitud 50 000 iidset eset. Leidude seas on 4000 puiteset, ehteid ja kivikujusid ning laavakivist nooleotsi ja noaterasid.

Uurijate sõnul annavad leiud pildi, millist elu sealsed inimesed elasid.

Väljakaeavamisi tehti esmalt kaugjuhitava roboti abil ning hiljem asusid arheoloogid ka ise kaevama.

Asjatundjate arvates kajastas see tunnel teed teispoolsusesse. Tunneli seinad ja lagi oli kunagi kaetud särava mineraaliga.

«Teotihuacani elanikud purustasid mineraale ja katsid sellega tunneli. Võib kujutada, milline see tunnel kunagi oli, kui selles liiguti tõrvikutega. Tunnel muutus tule tõttu säravaks ja seal võis tekkida tunne, nagu oldaks tähistaeva all,» lausus arheoloog Sergio Gomez.

Gomezi sõnul oli sellise tunneli rajamine sealsete elanike jaoks suursaavutus ning see kajastas elanike arusaamist surmajärgsest elust.

Tunneli lõpus paljastus kolm ruumi, mille juurest leiti ohvriks toodud loomade luid ning toidujäänuseid.

Arheoloog lisas, et väljakaevamised jätkuvad ning loodetakse leida veel huvitavat.

«Leiud aitavad meil saada aru, kuidas oli Teotihuacanis elu korraldatud ning mis toimus linnas paarsada aastat eKr. See, mis siis toimus, muutis kogu linna elu,» selgitas Gomez.

Teotihuacan asub Mehhiko pealinnast Mexicost 50 kilomeetri kaugusel. See iidne linn on juba pikka aega arheoloogidele huvi pakkunud, kuna sealsed elanikud ei ole endast jätnud kirjalikke märke.

Linna õitseaeg oli paarsada aastat eKr ning siis elas seal umbes 200 000 inimest. Tegemist oli jõuka kaubalinnaga.

Kuid kui asteegid Mehhikos võimsaks said, oli see linn juba kaua aega olnud maha jäetuna.

Teotihuacan on Mehhiko üks populaarsemaid turismisihtpunkte. Piirkonnas on palju suuri püramiide, templeid ja ülikute elamuid.

 

 

Jupiter muutus «kükloobiks»?

Astronoomid on üsna pikka aega üürinud meie päikesesüsteemi viiendat planeeti Jupiteri, mis nüüd üllatas.

Sel kevadel tehtud fotod näitasid, et Jupiterile on tekkinud «silm», edastab Huffington Post.

 Hubble´i kosmoseteleskoop tegi Jupiterist fotod 21. aprillil kui jälgis selle planeedi atmosfääris olevat suurt tsüklonit, mis kannab nimetust Great Red Spot.

USA kosmoseagentuuri NASA arvates tekitas selle «kükloopilise silma» Jupiterile ta kuu Ganymedese vari. See kuuvari tuleb Jupiteri tormialal hästi esile.

 «Hubble andis astronoomidele uue maiuspala. Kuu Ganymedes muutis Jupiteri «kükloobiks». Tegemist on «silmaga», mille diameeter on umbes 16 000 kilomeetrit,» teatas NASA.

Wikipedia: Jupiter on meie päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa.

Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.

Jupiteril puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70 protsenti) ja heeliumist (27 protsenti), mõningal määral leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru.

Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 kraadi.

Ganymedes on meie päikesesüsteemi suurim kuu.

 

Soome teadlased avastasid uut tüüpi musta augu

Soome Oulu ja Turu ülikooli teadlased koos rahvusvahelise astronoomide meeskonnaga avastasid uut tüüpi musta augu, milles on röntgenkiirgus väga tugev.

Uut tüüpi must auk on seni tuntud mustadest aukudest oma massilt kergem, edastab YLE.

Uue musta augu leidnud peavad seda väga ebatavaliseks.

Musta auku ei ole võimalik teleskoopide abil  näha. Musta augu olemasolust annavad aimu selle ümber toimuvad protsessid.

Senise teooria kohaselt tekivad mustad augud ja väiksed neutrontähed massiivsetest tähtedest, mis oma elu lõpul kollabeeruvad.

Astronoomias on kasutusel ka termin «massiauk», millega tähistatakse kosmilist objekti, mis ei ole täitsa must auk ega ka neutrontäht.

Teadlased on loonud hulga arvutigraafikuid ja -jooniseid, mille abil musti auke ja nendega seostatavat püütakse selgitada.

 Nüüd leitud uus must auk sai nimetuseks SWIFT J1753.5-0127 ning see on oma massi poolest musta augu ja neutrontähe vahepeal.

Senituntud neutrontähed on oma massilt kergemad kui Päikese kahekordne mass. Seni avastatud mustade aukude mass on suurem kui viie Päikese mass.

10 – 100 korda Päikesest massilt raskemate tähtede teekond sünnist hävinguni kestab umbes kümme miljonit aastat. Kosmilisel ajaskaalal on see ajavahemik nagu silmapilk.

Massiivsete tähtede kollabeerumisega kaasneb tavaliselt vaatemänguline supernoovaplahvatus, mille tagajärjel tähe heledus kasvab miljoneid kordi ning tekib ülitihe objekt ehk siis kas must auk või neutrontäht.  

 

Video: teadlased suutsid dešifreerida Phaistose kettal kirjapandu

Teadlased püüdsid pikka aega dešifreerida müstilist 4000 aasta vanust Phaistose ketast, mis leiti 1908. aastal Kreekast Kreeta saarelt.

Savikettal olev keel pärineb umbes 1700. aastast eKr ning see ketas valmistati Minose tsivilisatsiooni kõrgfaasis, edastab Huffington Post.

Nüüd aga teatasid keeleteadlased, et neil õnnestus 16 sentimeetrise läbimõõduga kettale kirja pandust aru saada.

Keeleteadlane Gareth Owens nimetas ketast esimeseks Minose CD-ROM-iks.

«Foneetikaprofessor John Coleman ja mina tegelesime ketta dešifreerimisega kuus aastat, uurides kõikvõimalikke variante,» lausus Kreeta tehnoloogiainstituudi teadlane Owens.

Kettal olevat tuleb lugeda spiraalselt väljapoolt sissepoole. Teadlased kasutasid Phaistose kettal kirjapandu lahtimuukimise abivahenditena nii Kreeka Minose tsivilisatsiooni tähestikku, Minose lineaarkirja A ja Mükeene lineaarkirja B.

Nende abil suudeti dešifreerida kolm võtmesõna: IQEKURJA , mis tähendab «rase naine» või «jumalanna», IQE, mis tähendab «ema» või «jumalanna» (see sõna esineb kettal korduvalt) ning IQEPAJE või IQE-PHAE, mis tähendab «särav naine»  või «jumalanna».

Owensi arvates on kettal Minose jumalannale suunatud palve.

«Arvatakse, et Minose religioonis mängis tähtsat rolli ema-jumalanna, meie suutsime seda nüüd lingvistiliselt tõendada,» selgitas teadlane.

Wikipedia: Phaistose ketas on põletatud savist ketas, mille leidis Kreeta lõunarannikul Phaistoses asunud Minose kultuuri palee varemetest 3. juulil 1908. aastal Itaalia arheoloog Luigi Pernier. See pärineb tõenäoliselt umbes 16. sajandist eKr.

Ketta läbimõõt on 16 sentimeetrit ja paksus üks sentimeeter.

Ketta mõlemal poolel on kokku 241 märki, mis kulgevad spiraalselt kellaosuti suunas ketta keskmeni ja on grupeeritud 2–7 märgilistesse rühmadeks. Neid «sõnu» on kokku 61. Märgid on savikettale pressitud.

Ketas asub Heraklioni arheoloogiamuuseumis.

Kuidas surnukeha merevees laguneb?

Teadlaste sõnul teavad nad üsna vähe selle kohta, kuidas surnukeha merevees laguneb.

Selle teada saamiseks ja uurimiseks korraldasid Kanada Simon Fraseri ülikooli teadlased katse pannes sigade surnukehad merevette ja tehes lagunemisprotsessist video, edastab Live Science.

Mereloomade uurija  Gail Andersoni sõnul hukkub igal aastal palju inimesi laeva- ja paadiõnnetuste tõttu, kuid samas ei teata täpselt, mis surnukehadega soolases merevees toimuma hakkab.

Anderson ja ta meeskond kasutasid kehade lagunemise uurimiseks allveelaboratooriumit Victoria Experimental Network Under the Sea (VENUS).

«Sigade keha meenutab inimkeha, samuti on sigade soolestikus samad bakterid, mis inimestel. Mõlemal liigil on üsna vähe karvu,» selgitas uurija.

Teadlased kasutasid seakehade merevette viimiseks kaugjuhitavat allveerobotit. Kolm seakeha pandi Briti Columbias Vancouveri saare juures 100 meetri sügavusele merre.

Uurijad jälgisid kaamerate abil kehade lagunemist. Mõõdeti ka vee hapnikutaset, temperatuuri, rõhku, soolsust ja veel mitmeid merevee faktoreid.

Uurimise lõpul korjati sigade luud ja lihajäänused edasiseks uurimiseks kokku.

Katse näitas, et üsna varsti pärast seakehade vette jõudmist hakkasid neil mereloomad nagu krabid ja muud lülijalgsed maiustamas käima. Ühte siga käis ampsamas isegi hai.

Veeloomad sõid kahe sea skeleti lihast paljaks ühe kuuga. Kolmanda seakeha söömiseks kulus aga mitu kuud.

Uuring näitas, et kolmas seakeha pidas kauem vastu.

Vancouveri saare juures olevates vetes on hapnikku tavaliselt üsna vähe ning mõnel korral aastast ei sisalda sealne merevesi üldse hapnikku.

Kui teadlased lasid esimesed kaks seakeha vette, oli hapnikku tavapäraselt. Kolmanda seakeha panemisel aga minimaalselt.

Teada on, et suured lülijalgsed ja koorikloomad  vajavad vett, milles on palju hapnikku, väikesed lülijalgsed ja koorikloomad aga saavad hakkama ka minimaalse hapnikusisaldusega vees.

Samas aga ei suuda väiksemad mereloomad nii palju surnud olendeid süüa kui suured mereloomad.

Kui vees on tavapärane kogus hapnikku tulevad suured mereloomad jäänuseid sööma, lõhkudes jäänust ning luues sobivad toitumistingimused väikestele mereloomadele.

Kui vees on vähe hapnikku ei meelita see suuri mereloomi kohale ning karkass võib jääda puutumata.

«Saime teada, kuidas kehad vee all lagunevad. Sellised uuringud aitavad lahendada selliseid müsteeriumeid nagu vees olnud jalad, mille otsas on jooksujalats. Viimastel aastatel on mitmel korral Kanada rannikvetest selliseid jalgu leitud. Mereloomad on jala surnukeha küljest ära närinud ning kerge jalats on selle torso juurest minema kandnud,» selgitas Anderson.

Ta jätkas, et uuring aitab ka politseisukeldujaid, kes peavad vee all laibajäänuseid kindlaks tegema.

 

Liigne piimajoomine võib tappa

Rootsis tehtud uuringui kohaselt võib suures koguses piima joomine olla tervisele kahjulik ning tuua kaasa enneagse surma.

Pikka aega on teatud, et piimas leiduvad ained hoiavad luud tugevad ja terved, edastab The Local.

Uppsala ülikooli teadlased tegid uuringu, mis näitas, et palju piima joovatel naistel oli suurem tõenäosus sada luumurde.

Lisaks leiti, et suures koguses piima joomisel oli seos suremusega. Samas aga ei saavat kindlalt öelda, et piim oli nende surmade põhiline põhjus.

«Uuring kinnitas, et liigne piimajoomine on kahjulik. Palju piima tarbinud naistel esines sagedamini luuprobleeme ja luumurde ning nad surid varem. Palju piima joovate meeste seas oli suremus samuti suurem, kuid neil ei esinenud luuprobleeme nagu naistel,» teatas uurija Karl Michaëlsson.

Teadlased jälgisid ja uurisid katsealuste tervislikku seisundit 20 aasta jooksul. Uuriti 61 000 naist ja 45 000 meest.

Uurijad tõdesid, et need, kes joovad üle kolme klaasitäie piima päevas, on kaks korda suurem oht surra varem kui neil, kes joovad vähem kui ühe klaasi piima päevas.

Oletatakse, et liigse piimatarbimise puhul saab organism liiga palju galaktoosi, mis luud hapramaks muudab.

Uurijad rõhutasid, et uuringu tulemusse tuleb suhtuda siiski mõningase skepsisega ning piimajoomisest ei tuleks loobuda.

Fotod ja video: arvatav roolijoodik põhjustas Tabasalus avarii

Täna kella 10.30 paiku juhtus liiklusõnnetus Tabasalus, kus põrkasid kokku sõiduautod Saab ja Mercedes-Benz.

Esialgsetel andmetel kaldus Tallinna poolt tulnud Mercedes vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku vastu sõitnud Saabiga. Mõlema sõiduki juhid toimetati Mustamäe haiglasse kontrolli. Mercedese juhil esinesid ka alkoholijoobe tunnused.

 

Maris Lauri: ei tasu arvata, et mu leebuse all ei ole raudnaela

Rahandusministri kandidaat Maris Lauri usub, et on «värvikate» ütlemiste poolest tuntuks saanud Jürgen Ligist leebem ja rahulikum, parempoolse maailmavaate esindajaks end tunnistanud Lauri peab oluliseks maksukoormuse alandamist, maksupetturlusega võitlemist ja riigivõla hoidmist maksimaalselt kümnel protsendil SKT-st.

«Ma olen kindlasti parempoolse ilmavaatega ja hindan väga kõrgelt vabadusi, isiklikke vabadusi ja ka üldisemaid vabadusi, aga ma saan aru, et ühiskonnas tuleb üksteisega arvestada, kõikidele ei saa kindlasti meele järgi olla, aga tuleb leida kompromiss, et võimalikult paljud inimesed saaksid endale parima, kasulikuma lahenduse,» kirjeldas Lauri oma vaateid ja aateid ETV saates «Kahekõne», vahendas ERR Uudised

Maksukoormuse alandamine on Lauri jaoks kindlasti üks tähtis samm. «See võib sisaldada maksude ümberjaotamist, aga maksukoormus peab alanema.»
Optimaalne riigivõla määr Eesti taolise riigi jaoks ei tohiks Maris Lauri hinnangul mitte mingil juhul olla üle kümne protsendi SKTst.

«Pealtnägija»: Tallinna linn pööras kodanikualgatuse enda propagandaks

Põhja-Tallinna linnaosavalitsus alustas suvel ootamatult kampaaniat Paljassaares asuva OÜ Slops prügila vastu. Esiteks on see ootamatu, sest kohalikud on aastaid nõudnud linnalt prügila sulgemist ja saanud vastuseks, et kõik on korras, teiseks on see aga lausa skisofreeniline selle pärast, et linnaosa valitsus on aastaid prügilat soosinud ning ise andnud kõik load. Kolmandaks on see veider, sest prügila suletakse aasta pärast nagunii.

Tallinna linnajuhid on kuus kuud enne valimisi avastanud Tallinna linnast ootamatult prügila - prügimäe, mille pindala on suurem kui vanalinna Toompea osa, mis peagi kasvab üheksakordse maja kõrguseks ning mis on juba nii kõrge, et seda näeb lausa Stenbocki maja kõrval asuvalt vaateplatvormilt, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».

Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti Rein Urmani sõnul andis 2001. aastal prügila jaoks välja ehitusloa just Tallinna linn ise.

Kopli prügila vastase kodanikualgatuse eestvedaja Erik Poomi hinnangul on linnaosavalitsuse otsuse taga poliitika - praegu, enne valimisi on kasulik veeretada prügila probleemi riigi kraesse, öeldes, et riik ei tee midagi.

Sarnaselt Tallinna linnajuhtidele ei teadnud ilmselt ka enamik inimestest varem, et pealinna südamest vaid mõne kilomeetri kaugusel laiub hiiglaslik prügimägi, mis hakkas Paljassaare vanas savikarjääris kasvama tegelikult juba 1996. aastal.

«Kui siin oli see auk, mis iseenesest oli väga sügav, siis äriidee polnud ju paha. Paneme täis, välistame sellega servade vajumise - siia ju uppus inimesi, sest see oli vett täis -, katame augu täis, tasandame ära, et tulevikus ehk saab midagi ehitada,» selgitas Erik Poom.

Elanike kaebustele vaieldakse vastu

Kohalike elanike üks eestkõneleja Erik Poom rääkis, et prügilaga algasid jamad umbes 2008. aastal, kui karjäär sai triiki täis ja augu asemele hakkas kerkima juba mägi. Mida kõrgemaks see kerkis, seda pahasemaks naabrid muutusid.

«Mind isiklikult häirib see, et kui on lubatud ehitusprügi, siis ma olen ise korduvalt näinud, kuidas siia valatakse maha ehituskeemiat, kõike muud lisaks ehitusprahile. Kui sõitsid kodutänavale sisse, siis naabri aia õunapuude otsas rippusid prügikotid, piimapakid, mis iganes peenem jäätme sortiment, mitte ehituspraht. /.../ Ja see kõrgus paneb ikka kukla alla midagi tiksuma. Kui inimesed, kes on siin elu aeg elanud, räägivad, kuidas neil kadus ära merevaade, sest ühel hetkel oli mägi akna ees. Samuti ei saa suvel aknaid lahti hoida, sest on tolm. Üks naisterahvas kurtis, et temal on mingi allergiline reaktsioon, silmad muudkui kipitavad,» selgitas Poom.

Prügimäe naabrid on kaevanud igale poole kuhu iganes võimalik. Erafirmale Slops, kellele prügila kuulub, riigi keskkonnaametile, mille loa alusel prügila tegutseb, keskkonnainspektsioonile, mis teeb järelevalvet ning Tallinna linnale, kelle territooriumil eraprügila asub.

Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Urman kinnitas, et asutus on alati kaebustele reageerinud ning käinud olukorda kontrollimas. Samuti korjavad Slopsi töötajad majade juurde lennanud prahti ära.

«Meie viimase käigu juures me lendkilet ja sellist asja enam ei tuvastanud. Ei ole ka täna tuvastanud, et seal oleks ladestatud midagi sellist, mida keskonnakompleksloaga lubatud ei ole,» lisas Urman.

Seega, elanikud kaebavad, kuid prügila omanik, keskkonnaamet, inspektsioon ja Tallinna linn raiuvad juba aastaid vastu, et probleeme tõesti on, kuid need on olnud ajutised, üksikjuhtumid ning kiiresti likvideeritud.

Linn pööras kodanikualgatuse enda propagandaks

Sel kevadel kaotasid elanikud kannatuse ja käivitasid prügila vastu avaliku mässu. Läbi helistati toimetuste ajakirjanikud ja Facebooki loodi kommuun, millega liitus kiiresti üle 500 inimese. Mässajaid märgati, meedia avastas prügila ning tiris haisva äri koguni esikülgedele.

Edasi juhtunu sobib aga poliitkombinatoorika õpiku peatükki – kuidas kaaperdada valimiste eel linnakodanike algatus ja see oma propagandaks käänata. Meediakära peale ärkas augustis äkki Tallinna linn, kes aastaid raius vastu, et prügilaga on kõik korras. Linn kutsus nüüd elanikke riigi ja prügila vastu barrikaadidele linna televisioonis, ajalehes ja selleks spetsiaalselt loodud netiküljel.

«Meis tekitas tõsist kahtlust see, kas prügilasse ikkagi selliste kaebuste korral ladustatakse ainult ehitusjäätmeid, inimeste hirm on ka keskkonnareostuse osas. Prügimäe kõrgus, mis täna on umbes 20 meetrit, mõjub elanikkonnale rõhuvalt. /.../ Ja kui see on täna juba inimeste merevaate ära võtnud ja mõjub rõhuvalt, siis 10 meetri sinna juurde tekkimine süvendab seda tunnet veelgi,» rääkis Põhja-Tallinna linnaosavanem Katrin Tammemägi 15. oktoobril linnavalitsuse pressikonverentsil.

Tammemägi rääkis kogu linnameedia täis täpselt sama teksti, mida Kopli elanikud on kuus aastat raiunud nagu seinale.

Pool aastat enne valimisi käivitunud kampaania tipp on aga küsitlus, mille Tammemägi saatis linna raha eest ligi 27 000 linnaosa elanikule. Küsitlus ei ole keskerakondlikult rohelist värvi, kuid see rabas pikki aastaid prügilaga võidelnud kodanikuaktiviste oma selgelt hämava tooniga - justnagu oleks 5 aastat ametis olnud linnaosavanem Tammemägi nüüd äkki avastanud linnast kahtlase prügila, mis reostab loodust, on häbiplekk kogu linnaosale ja kerkib veel 30 meetrini. Ta tegi ka üleskutse, et ainult elanike abiga on linnal võimalik prügila tegevus peatada. Isegi oma üleskutse pealause on linn kodanikuaktivistidelt kopeerinud.

«Kui neil oleks siiras soov seda tegevust tõesti lõpetada, just ainult tänu inimeste soovile, siis ilmselt nad oleks ka kogukonna lehe ära maininud. Ma olen seda korduvalt ka palunud, et kui teete, siis pange ka viide, et on selline leht, kus saate jooksvalt silma peal hoida, kui midagi toimub või info ilmub. Seda viidet ei ole kordagi pandud. /.../ See tähelepanu on jäetud kiivalt endale,» rääkis Poom.

«On põhjust arvata, et märtsis on valimised tulemas ja see on eeltuurid valimistele. Mägi toimetab edasi, mahud saavad aastaga täis ja siirast huvi ei ole,» lisas ta.

Ehkki linnaosa valitsuse küsitluse idee iseenesest on juba arusaamatu, on ka selle tulemus läbikukkumine. Ligi 27 000 laialijagatud ankeedi peale tuli vaid 430 vastust. Seda on üle 100 inimese võrra vähem, kui Kopli elanike oma prügilavastases Facebooki kommuunis, mille idee linnaosa kaaperdas.

Prügilavastast kampaaniat ümbritsevad valed

Keskerakondlike linnajuhtide prügilavastane kampaania ägab valede ja hämamise all. Jutt käib linna kampaania ühest põhipaanikast, et riik ja tema organid on lasknud Koplisse rajada prügila, mis reostab loodust, varjab merevaadet ja kerkib veel uskumatu 30 meetri kõrguseks.

«Linn taunib, et täna on jõutud umbes 18 meetri kõrgusele ja igaühel on selge, et kui see mägi jõuab 30 meetri peale, siis see on ju absurdi tipp,» sõnas Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu. Ta rõhutas, et linn on igal juhul prügimäe 30 meetri kõrguseks kerkimise vastu.

Alles kuud kuud tagasi vastas Sarapuu arupärimisele, kus ta selgelt teatas, et Kopli prügilaga on kõik korras ning see kerkib 30 meetri kõrguseks. Tegelikult on linn ise selle kõik korduvalt heaks kiitnud.

Rein Urman selgitas, et juba 2001. aasta projektis on näha, et prügimägi kerkib 30 meetri kõrguseks. «Siin on lõiked eri suundadesse tulevasest planeeritavast prügila lasundist ja siin on selgelt näha 30 meetrit absoluuti,» tutvustas Urman projekti, millele on heakskiidu andnud erinevad linna ametkonnad: Põhja-Tallinna linnavalitsus, Tallinna keskkonnaamet, Tallinna tuletõrje ja päästeamet jne.

«Need otsused on tehtud üle kümnendi tagasi ja need on linna otsused. Linn ise kujundab oma ruumi, läbi ruumilise planeerimise ja läbi erinevate ehituslubade ja seda peab linna käest küsima,» märkis Urman.

Vastates küsimusele, kuidas saab tulla prügimäe 30 meetri kõrguseks kerkimine üllatusena, kui see on kirjas 2001. aasta ehitusloa kooskõlastusringi dokumentides, vastas Sarapuu, et niisuguseid dokumente linnal ei ole.

Lisaks valmis 2009. aastal eraprügila sulgemiskava, mille järgi oleks see ilmselt täna juba kinni, kui majandussurutis poleks planeeritud ehitus- ja lammutusjäätmete pealevoolu oluliselt vähendanud.

Akt, mis taas määras prügila kõrguseks 30 meetrit ja fikseeris, et sulgemise järel tuleb mäele roheala, sai linnalt taas kõik kooskõlastused, seejuures Põhja-Tallinnalt ajal, kui seda juhtis juba Karin Tammemägi.

Rein Urmani sõnul oleks linn saanud prügila sulgeda 2009.-2010. aastal, kui andis sulgemisprojektile kooskõlastuse. Sulgemisprojekti juures ei olnud tema sõnul kordagi näha, et linn selle 30 meetri kõrguseks kerkimise vastu võitleks.

«Sellist sulgemiskava mina näinud ei ole, nii et kui seda sulgemiskava mulle näidatakse, et see on koonusekujuline ja 30 meetri kõrgune, siis oleks seda päris põnev näha. Mina seda näinud ei ole,» vastas Sarapuu.

Ka vassivad linnajuhid, kui väidavad, et linn on korduvalt prügila teemal keskkonnainspektoritele kaevanud, aga riik on leige. Tõde on see, et inspektsiooni teatel on linn neile 4 aasta jooksul lihtsalt edasi saatnud viie elaniku kaebused ja kõik.

Sarapuu sõnul ei ole linn vassinud. «Tallinna linn ei ole mitte midagi vassinud, selles mõttes, et sulgemiskava on esitatud riigi keskkonnaametile, sulgemiskava on võimalik täna ringi teha ja meie ütleme täna inimestele, et see sulgemiskava on võimalik muuta paremaks, kogu see keskkond on võimalik muuta paremaks ja seda tulebki teha,» rääkis Sarapuu.

Kokkuvõttes: Tallinna linn oli see, kes prügila rajas; linn oli see, kes andis prügimäele ehitusloa ja müüs mäe aluse maa erafirmale Slops; linn on korduvalt heaks kiitnud selle, et prügimägi kerkib 30 meetri kõrguseks; linn teab juba ammu, et prügila läheb lähiaastail kinni ja mäe peale tuleb roheala; linn teab kindlasti sedagi, et Kopli prügila üks omanik on linna enda keskkonnaameti kunagine juht Aap Mumme.

Need faktid on keskerakondlastest linnajuhid oma propagandas maha salanud nii linnameedias kui ligi 27 000 inimesele saadetud prügila vastases kampaaniaküsitluses, mis kõik on kinni makstud linna kassast ehk maksumaksja raha eest. Aga on ju selge, et tõde kuulutades kukuks varjatud valimiskampaania lihtsalt kokku.

Tehnikaülikooli rektor Keevallik kavatseb joobeseisundis tehtud avarii tõttu ametist lahkuda

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik tegi eile õhtul Tallinnas purjus peaga avarii ning kavatseb seetõttu ametist lahkuda.

Politsei andmeil saadi eile hilisõhtul kella 22.30 ajal väljakutse Tallinnas Kaupmehe tänavale, kus sõiduauto Mercedes oli sõitnud läbi Kaupmehe 6 asuva kaupluse vitriinakna, vahendas Reporter.ee.

Politseinikud tuvastasid sõidukit juhtinud 71-aastasel Andres Keevallikul alkoholijoobe. Juhtunu asjaolude välja selgitamiseks on alustatud menetlust.

Keevallik keeldus intervjuust Reporterile, kuid ütles, et kahetseb oma tegu, on äärmiselt kurb ja šokis juhtunust. Keevallik sõitis täna ära puhkusele, lisades, et paneb rektoriameti maha.

Tallinna Tehnikaülikooli haldusdirektor Margus Leivo rääkis «Reporterile», et politsei käis kohal ning tuvastas joobe. «Et oli siis mingi Türgi saatkonna vastuvõtt või ma ei tea, mis vastuvõtt seal eile oli, ma ei oska selle kohta midagi öelda, aga intsident on väga kahetsusväärne ja ma usun, et Andres Keevallik hakkab mõne aja pärast ise intervjuusid andma, et las ta praegu toibub sellest asjast.»

«See, kuidas me ühiskonnas praegu tähelepanu leidsime, ei ole kellelegi meeldiv ja me kõik vabandame selle eest,» lisas Leivo.

Naabrite ütluste järgi oli pärast aknasse sõitu Mercedese parkinud ja autost väljunud Keevallik läinud üles tuppa, koju, kuhu järgnes hiljem politsei. Politseid nähes tunnistas rektor Keevallik ka juhtunu üles.

«Ühe eksimuse pärast ei saa inimest maha kanda ja tema tegusid olematuks teha. Tagasiastumise otsustab ta kõigepealt ise, see on tema enda otsus. Aga ülikool on praegu uue seadusega üleminekuperioodis, on moodustumas uus kuratoorium ja niikuinii on tulemas uued rektorivalimised, et võibolla leitakse seniks mingi kompromiss,» rääkis Leivo.

Novembri kalender

Novembrikuu annab juba märku sellest, et talv on lähenemas. On juba esimesed öökülmad ning lumehelbed ja raheterad ilmutavad end.

Novembri kalender, vali sobiv suurus siit:

1024x768 1280x1024 1680X1050

1440x900 1920x1080 1920x1200

Valitud suurusega taustapilt avaneb uues aknas, kus selle saab salvestada oma arvuti taustapildiks.

Eelmised kalendrid:

» Oktoobri kalender 2014

» Septembri kalender 2014

» Augusti kalender 2014

» Juuli kalender 2014

» Juuni kalender 2014

» Mai kalender 2014

» Aprilli kalender 2014

» Märtsi kalender 2014

»Veebruari kalender 2014

»Jaanuari kalender 2014

»Detsembri kalender 2013

» Novembri kalender 2013

» Oktoobri kalender 2013

» Septembri kalender 2013

» Augusti kalender 2013

» Juuli kalender 2013

» Juuni kalender 2013

» Mai kalender 2013

» Aprilli kalender 2013

» Märtsi kalender 2013

» Veebruari kalender 2013

» Detsembri kalender 2012

» Novembri kalender 2012

» Oktoobri kalender 2012

» Septembri kalender 2012

» Augusti kalender 2012

» Juuli kalender 2012

» Juuni kalender 2012

» Mai kalender 2012

» Aprilli kalender 2012

» Märtsi kalender 2012

» Veebruari kalender 2012

» Jaanuari kalender 2012

» Detsemberi kalender 2011

» Novembri kalender 2011

» Oktoobri kalender 2011

» Septembri kalender 2011

» Augusti kalender 2011

» Juuli kalender 2011

» Juuni kalender 2011

» Mai kalender 2011

» Aprilli kalender 2011

» Märtsi kalender 2011

» Veebruari kalender 2011

»  Jaanuari kalender 2011

» Detsembri kalender 2010

» Novembri kalender 2010

» Oktoobri kalender 2010

» Septembri kalender 2010

» Augusti kalender 2010

» Juuli kalender 2010

» Mai kalender 2010

» Aprilli kalender 2010

» Märsti kalender 2010

» Veebruari kalender 2010

» Jaanuari kalender 2010

» Detsembri kalender 2009

» Novembri kalender 2009

» Oktoobri kalender 2009

» Septembri kalender 2009

» Augusti kalender 2009

» Juuli kalender 2009 

» Juuni kalender 2009

» Mai kalender 2009

» Aprilli kalender 2009

» Märtsi kalender 2009

» Veebruari kalender 2009

» Jaanuari kalender 2009

» Detsembri kalender 2008

»Novembri kalender 2008

»Oktoobri kalender 2008

» September 2008

» August 2008

» Juuli 2008

» Juuni 2008

» Mai 2008

» Aprill 2008

» Märts 2008

» Veebruar 2008

» Jaanuar 2008