Suur galerii! Armastatud Eesti artistid panid Kloogarannas rahva esimestest lugudest alates tantsima

Kloogarannas toimunud rannafestivalil käis lavalt läbi Eesti muusika koorekiht: Daniel Levist Tuberkuloitedeni. Hea muusika meelitas välja päikse ja tõi kohale sadu kuulajaid. 

Festivalialal sai ennast proovile panna aerusurfis, tantsida soojaks zumba saatel ja nautida seksikaid bikinifitnessi showd.

Esinesid: Smilers, 25. sünnipäeva tähistab Tuberkuloited, suvehittide meister Shanon, Ines, Koit Toome, positiivsest energiast pakatav Daniel Levi ja hitträppar Reket.

Nii mõnigi festivalikülaline väsis üritust keskel ära.

Elu24 fotograaf tegi helikopteris tiiru ümber festivaliala - otsi galeriist üles ägedad aerofotod!

Vaata suurt ja täienevat galeriid!

Kui lend hilineb süüdista kohvimasinat!

Kuigi kohvil on inimestele ergutav mõju siis lennukid nii ei toimi ja üks kohvimasin võib hoopis lennu aega edasi lükata.

American Airlines'i tootmisjuht on tunnistanud, et tihedad probleemid kohvimasinatega on üheks põhjuseks, miks lennud hilinevad, vahendab news.com.au.

Kuigi kohvimasinad tunduvad tühiste vidinatena, siis iga probleem nendega võib viidata tõsisemale probleemile elektrisüsteemis, mistõttu masinaid alati ka põhjalikult kontrollitakse. Lennukites olevad masinad on üsna kallid ning nii võib üks maksta isegi 25 000 eurot.

Masinad on ühendatud paljude juhtmetega ning nad töötavad üsna keerulise süsteemiga, mistõttu on võimalikke rikke kohti üsna palju. Seetõttu võtabki kontrollimine veidi aega, et veenduda, et probleem ei oleks üldine. 

Agressiivne müüja kimbutab Viru keskuses möödujaid

Kaubanduskeskuses võib mõni müügimees olla liiga pealetükkiv.

On arusaadav, et iga kaupmees soovib enda toodangut müüja, kuid kust kohas võib tulla piir aktiivse ja agressiivse müügi vahel? Postimehe poole pöördus vihjega noor 20-dates Liina, kes puutus Viru Keskuses Myfitnessi trenni minnes kokku äärmiselt ehmatava ja solvava müügikogemusega, mida teostas kosmeetikafirma OÜ Liad Baltija.

«Alguses anti mulle kätte flaier ning kui uurisin, et millega on tegu, siis müüja kutsus lähemale,» sõnas Liina.

Naise sõnul teatas ta koheselt, et tal ei ole aega tulla toodet uudistama, sest tal oli tol hetkel kiire. Sellepeale võttis müüja tal aga käest kinni ning hakkas teda leti poole tirima, sõnades et soovib hakata tal nägu puhastama, peale mida vastas naine talle taaskord eitavalt.

«Kas te siis ei puhasta enda nägu?» olevat müüja küsinud.

Küsimuse peale ehmatas noor naisterahvas veelgi enam, sest naise näonahk on  terve elu olnud korras ja puhas.

«Ei aitäh, ma puhastan küll oma nägu, aga teen seda ise,» sõnas naine müüjale vastu.

Sellepeale muutus aga müüja veel agressiivsemaks ja väitis, kuidas naine endaga ei tegele ja käib musta näoga ringi, sest ei soovi kasutada just selle kindla firma toodangut. Kliendi sõnul oli tegu ründamisega ning tundus veidi soovina ühes noores komplekse tekitada.

«Ma olen veidi üle 20-e ja enesekindel, aga kui minu asemel oleks olnud 16-aastane neiu?,» küsis naine.

Viimaseks tõi naine välja, et kui klient ütleb sõna «ei», siis peaks olema elementaarne sellega arvestada. Teisalt on naise sõnul iga kliendi enda otsus, mis kaupa ta soovib proovida ja mida mitte.

Kosmeetikafirma esindaja Juli Katsapi sõnul vabandavad nad töötaja ebakorrektse käitumise pärast.

«Müüja näitas mõtlematust ja ebaviisakust, mille suhtes võtame tema suhtes kasutusse distsiplinaarmeetmed,» sõnas Katsap.

Tarbijakaitseameti kommunikatsioonieksperti Pille Kalda sõnul pöörduvad tarbijad küll aegajalt nende poole agressiivse müügi pärast, kuid üldjuhul ei ole see siiski levinud.

Agressiivse müügi puhul on nende sõnul tegu keelatud kauplemisvõttega, sest piirab oluliselt tarbija valikuvabadust ja mõjutab ostuotsuse tegemist, mida tarbija tihti tavaolukorras ei teeks.

«Inimesele tuleb anda vabadus, kas tehingut vastu võtta või sellest keelduda ning seda otsust ei pea tarbija kohe tegema. Tarbija survestamine ei ole lubatud. Kui tarbija avaldab soovi asja kaaluda ja mõelda, peab kaupleja sellist otsust ka austama,» sõnas Kalda.

Kalda sõnul on  kauplemisvõte agressiivne, kui sellega on konkreetses olukorras arvestatud kõiki asjaolusid nagu ahistamine, sundimine, füüsilise jõu kasutamise või kui liigse mõjutamise kaudu oluliselt kahjustatakse keskmise tarbija valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist kauba või teenuse suhtes ning selle mõjul tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei teeks.

 «Kui kaupleja või teenusepakkuja kasutas tehingu tegemisel ebaausat kauplemisvõtet, ei saa tarbija sel põhjusel hiljem nõuda tehingu tühistamist,» hoiatas Kalda.

Samas tasub Kalda sõnul teada, et väljaspool äriruume, näiteks tänaval, kodus ja mujal, sõlmitud pakkujaga lepingust või tehtud ostust on tarbijal võimalus 14 päeva jooksul taganeda. Sellise õiguse eesmärk on võimaldada tarbijale veel lisaaega järelemõtlemiseks, kas sõlmitud tehing on vajalik ning ta on sellega rahul.

«Agressiivsetest müügiviisidest tasub teavitada tarbijakaitseametit, kes teeb kauplejate üle järelevalvet,» sõnas Kalda lõpetuseks.

Eesti suurima müügitoetuskampaaniaid teostava ettevõte Sorbumi müügijuhi Ain Kaljumäe sõnul peetakse aktiivseks müügiks info edastamist tarbijateni, millega kaasneb iseseisev kontakti alustamine ning selle kestus kuni klient on saanud informatsiooni või otsustanud toodet osta. Kaljumäe sõnul tegelevad nemad aktiivse müügiga ning teevad kõik selleks, et müük ei muutuks agressiivseks ja kliendile ebameeldivaks.

«Agressiivseks muudab kontakti see, kui see soovitakse iga hinna eest müügiga lõpetada. Tarbija tunnetab agressiivsust aga tihti alles hiljem kui kontakti analüüsib ja teeb sellest negatiivseid järeldusi ,» sõnas Kaljumäe.

Kaljumäe sõnul on aktiivse müügi eesmärgiks positiivne suhtlus kliendiga, mis peaks olema tarbijale kasulik ja huvitav.

«Positiivsus mõjub paremini, kui agressiivsusega saadud tulemus, mille pikaajalisem tulemus on tegelikkuses kaheldava väärtusega,» sõnas Kaljumäe lõpetuseks.

Üheainsa õhtuga feministiks

Õhtupimedus toob Ameerika meelelahutuspealinna Las Vegase ühele käidavamale tänavale neoontulede särasse igasuguseid inimesi. Arteri ajakirjanik jälgis mängu ja imestas selle üle, et... tal tuleb teha naisõiguslaste tegemata tööd.

Õhtu polnud veel alanudki, värvilised ja vilkuvad tuled polnud süüdatud, aga juba ronisid naised, tumedad tugeva kontsaga saapad ulatumas peaaegu põlvini, kahe jalaga letile.

Mis siis veel öösel saab, kui juba nii varakult, hilispäevases valguses, algab käitumine, mida ükski tervemõistuslik isa, vean kihla, ei tahaks näha oma tütart rahva ees tegemas?

Aga noile kahele tumedapäisele naisele, üks ligi kahekümne meetri pikkuse massiivse leti ühes ja teine teises otsas, ei pööranud peaaegu keegi uudistavat tähelepanu. Mis siis, et lett oli seatud Las Vegase, maailma kasiinopealinna ühe käidavaima, Fremonti tänava äärde. See on ligi poole kilomeetri pikkune, läbi viie kvartali ulatuv lai promenaad, mida kaunistavad maailma ühed tuntuimad neoonmärgid, kauboi Vegas Vic ja lehmatüdruk Vegas Vickie, ning mille kohal, sätendavate fassaadidega kasiinode katuste kõrgusel, ripub maailma väidetavalt suurim ekraan, kus lahvatab igal õhtusel täistunnil muusikaline tuledesõu. Ega asjata nimetata Fremonti tänavat Glitter Gulchiks, Sädelevaks Kuristikuks.

Aga nood naised, kes Golden Gate’i hotelli-kasiino esisel baariletil ilmselt meeskundede ligimeelitamiseks tumedates bikiinides keha õõtsutasid, ei tundunud näolt peegelduva ilme järgi oma rolli nautivat. Pigem paistis, et nad tegid oma üksjagu vaimuvaeseid tantsusamme äraoleva pilguga, ükskõikselt ja rutiinselt, justkui viibides mõtteis eemal, väljaspool oma keha. Sädelevat polnud seal igatahes midagi.

Need ei saanud olla ärakasutatud naised, sellised, keda pahad mehed sunnivad oma ihuga raha teenima, sest pass on neilt ära võetud ning kaugelt maalt kohale vedamise ja majutuse kulud tuleb tagasi teenida, või muidu... Glitter Gulch on igati legitiimne koht, Las Vegase ilmakuulsa peatänava The Stripi järel sealne tõmbekeskus number kaks.

Tihedalt liikuvad jalgratastel politseinikud valvavad selles peresõbralikus ja turvalises paigas oma võsukestega keskööni jalutavaid emasid-isasid, kes samuti naudivad tasuta meelelahutust. Austusbänd Yellow Brick Road esitab suurel laval väsimatult klassikalist rokki. Nais-DJ-d juhendavad kahe kasiino ees rahva rütmikat ühistantsimist. Mustad palja ülakehaga noormehed, alukate värvel paistmas, väänavad oma liigeseid nii, et valus isegi vaadata. Skulptor Jonathan Shi voolib iga soovija peast külmajudinaid tekitava elulise saviskulptuuri – kõigest 20 minutit ja tehtud.

Tänavakunstnikud, klapid kõrvadel ning respiraator suu ja nina ees, loovad kümne minutiga metallplaadile aerosoolvärvidega pesuehtsa kitšpildi, mille hind algab 40 dollarist. Naised teevad pilti kahe Chippendalesi kutiga, mõlema pruunikad, musklis ülakeha ontlikult raseeritud. Wannabe David Copperfieldid annavad hoogsaid trikietendusi à la roheline vilkuv kuulike vasakust kõrvast sisse ja punasena paremast kõrvast välja.

Kes tahab, poetab esinejaile dollari või paar. Kes ei taha, ei maksa, ega keegi seepärast viltu vaata. Üldine meeleolu on lõbus. Head tuju aitab kahtlemata hoida alkohol, millega on lubatud vabalt ringi jalutada – juhul, kui see on ostetud tänavaäärsest kasiinost ja on plastanumas. Sest Fremonti tänavat peetakse sisuliselt vabaõhubaariks.

Öine konkurents

Sellegipoolest tunnen, et see, mida Golden Gate’i tänavabaari letil tantsivad naised teevad, olgugi ilmselt vabast tahtest, on tegelikult alandav. Kas või sellepärast, et see on midagi, mida ise ei teeks nende asemel kunagi; ja midagi, mida ei tahaks kunagi näha tegemas ühtki oma lähedast.

Aga kui saabub õhtu, taevas värvub tumedaks ning kasiinod panevad oma kümned tuhanded virvatuled silmipimestavalt plinkima, näitab Fremonti tänav, et tal on veel palju rohkemat varuks. Kaheksa aastat tagasi, mil seal viimati käisin, ma midagi säärast küll ei näinud.

Esmalt ilmuvad rahva sekka üksikud kõrgetel kontsadel saledad, suurte sulgedega ehitud neiud. Palju napimates bikiinides kui need, kes baariletil puusi jõnksutavad. Vanust, kui nende nägu usaldada, vaevalt kahekümne ringis. Alles hiljuti, võib oletada, koolipingist tõusnud.

Tõenäoliselt alles hiljuti koolipingist tulnud neiud Las Vegases elatist teenimas. Foto: Scanpix

Mõned saalivad pisut närviliselt siia-sinna, justkui mõistmata, mida ja kuidas nad nüüd üldse tegema peavad. Küllap neil ongi keeruline suures massis oma kohta leida, seda enam, et öö saabudes konkurents üha tiheneb. Oma tööpostile saabuvad nende märksa söakamad suguõed.

Kes ütles, et Ameerika on puritaanlik? Kaugel sellest. Yellow Brick Roadi lava lähistel seab end sisse vähemalt sada kilo musta naist, süsimust trikoo ulatumas ainult büsti alumise servani. Mõned mehed astuvad talle vargsi ligi, paluvad, kas saab pilti teha. Loomulikult saab. Väikse tasu eest saab kõike.

Paarkümmend meetrit eemal seavad end üles kaks tüdrukut – üks pikk ja peenike ning teine paks ja lühike. Nad mõlemad on peaaegu ihualasti, ainult strateegilised kohad teibitud.

Noist omakorda sadakond meetrit eemal on platsi võtnud kaks samuti kahekümnendates rinnakat neiut, politseiniku vormimüts peas ja korsett ümber talje, ning pigmenteeritud kohad punase viisnurgaga kaetud. Neil, paistab, on meeletult menu. Ja mitte ainult meeste, vaid ka naiste seas. Noodki seavad end pildistamiseks nende vahele, ja lubavad, erinevalt meestest, oma kätele klõpsu tegemise ajaks suuremat vabadust.

Igaüks, kes on lasknud kaaslastel endast neidistega pilti teha – ja nood poosid, mida uljamad mehed neiude vahel võtavad, ei räägi erilisest austusest naiste vastu –, ulatab neile rohelise rahatähe. On see ühe-, viie- või kümnedollariline, ei seda eemalt seleta. Üks neiudest, et järjekordset teenistust tallele panna, võtab saapast välja kogu oma dollaripaki – ja seda tal alles annab peos hoida. Ent õhtu on veel noor.

Eiratud mehed

Ilmselt olid noist kahest veel rohkem raha kogunud kolm pikakasvulist, valgetes säärsaabastes show-girl’i, kel jätkus ühispildihuvilisi kundesid katkematu voona. Nemad peitsid oma dollarid üleõlakäekotti. Vähemasti oli neil üks haruldane oskus, mille pealt teenida: eks seiske tunnist tundi kümneid ja kümneid, küllap koguni sadu kordi ühel jalal, teine jalg tikksirgena taeva poole sirutatud. (Ja vähemasti oli nende napp riietus ka maitsekas.)

Objektiivsuse huvides tuleb tunnistada, et eks püüdsid mitmed mehedki oma peaaegu palja ihuga raha teenida. Mõned, nagu paistis, kutsusid oma ligitõmbavuse eeldatavaks suurendamiseks kampa paar samal eesmärgil tänavale tulnud naist, ent sellegipoolest käis rahvas neist kauge kaarega mööda. Vaat et justkui pidalitõbistest.

Nüüdisaja maailma surub peale tolerantse hoiaku, et las inimesed teevad, mida nad tahavad, seni kui nad oma tegevusega kellelegi liiga ei tee. Ega Fremonti tänaval ükski naine teinudki. Samuti ei näinud, et keegi oleks neid eneseväärituks, vulgaarse- ja nilbevõitu enesepaljastuseks sundinud. See, mis nad tegid, oli nende vabatahtlik valik – seega on kõik juriidiliselt ja eetiliselt korrektne, on ju?

Ürdiaed kolib toidu sisse

Suvine ürdiaed on küll silmale ilus vaadata, kuid unustada ei tasu ka selle praktilist poolt, leiab toidublogija Britt Paju. Ürdilisa annab toidule hoopis teise iseloomu ja põnevama maitse, nii et sageli võib üks ja sama roog erinevate maitsetaimedega pikitult tunduda hoopis teistsugune.

Salvei

Salvei lõhn ja maitse võivad esmalt tunduda liiga äkilised ja üldjuhul just seepärast seda värskelt kasutada ei maksa. Kui aga lehed kergelt kuuma saavad, on lugu hoopis teine. Salvei sobib hästi maitsestama liharoogi, eriti selliseid, mis ehk pisut rasvasemat tüüpi. Ahjukana, omavalmistatud grillvorstid, peekoniga tehtud road, aga ka rasvasem kala on salveiga suured sõbrad. Selle maitsetaimega sobivad ka pea kõik köögiviljad, mis küpsetamist armastavad: baklažaan, kõrvits, tomat jt. Juuresolev värskest kartulist ja ubadest salat on salvei jaoks minu arvates päris õige koht. Seda salatit võib serveerida nii soojalt kui jahtunult.

Estragon

Tarhuni limonaadi teavad ilmselt paljud ja tavaliselt on see ka kõige lihtsam viis estragoni maitse kirjeldamiseks. Kergelt lagritsane ürt on ka prantslaste suur lemmik ning sealsest köögist leiab rohkelt roogi, mis sisaldavad estragoni. Estragoni armastavad kana, kala, seened, mereannid ja muna, viimane näiteks salati või omletina. Ka värske melon ja virsikud saavad põneva maitse, kui neile lisada õige pisut estragonilehti sortsu sidrunimahlaga.

Kana ja kukeseened estragoniga on aga klassikaline kombinatsioon. Kui estragon ei ole sulle aga juuresolevas retseptis juhtumisi kohe üldse meelepärane, võid asendada selle tüümianiga – sobib selles roas samuti suurepäraselt.

Piparmünt ja rohemünt

Pole vist koduaeda, kus piparmünti ei leiduks - värskest piparmündist tee on tõepoolest suurepärane. Piparmünti aetakse aga tihti segamini lähisugulase rohemündiga, mis leiab suuresti sarnast kasutust, kuid sobib sama hästi ka soolaste roogadega.

Kuigi mündisorte leiab aianditest viimasel ajal rohkelt, on rohemünt üldjuhul saagjate ja pikemate lehtedega, piparmündi tunneb aga ära ümaramate ja siledamate lehtede järgi.

Rohemünti võiks kasutada näiteks tzatziki- ehk kurgi-jogurtikastmes, Lähis-Ida ja Kreeka roogades, samuti aasia- või vietnamipärastes salatites. Piparmünt las aga jääda pigem tee või magusama toidu jaoks – see maitsetaim on hea paariline šokolaadi ja puuviljade-marjadega ning oma jahutava maitse tõttu sobib hästi nii sorbeti, jäätise kui ka külmade jookide sisse.

Juuresolevas jäätiseretseptis kohtub piparmünt maasikate ja šokolaadiga, mis ei saa kunagi olla halb kooslus. Kui aga suve teisel poolel maasikaid enam ei jagu, võib need asendada mustikate või mustsõstardega. Kes tahab kergema iseloomuga varianti, võib toorjuustu asemel kasutada Kreeka jogurtit.

Rosmariin

Tugeva maitsega rosmariin pääseb toidus alati mõjule. Kuigi seda männiokka maitse ja välimusega ürti pannakse tihti just sel põhjusel kokku tugevamate liharoogade, hautiste või ahjukartulitega, tasub rosmariini julgemalt katsetada ka küpsetiste ja maitserohkete mereandidega. Rosmariinioksakese võib näiteks poetada õunakompoti sisse või kasutada seda itaaliapärase saia focaccia valmistamisel. Näpuotsatäis rosmariini annab põneva maitse ka sinimerekarpidele, mida sortsu veiniga keeta.

Erilise maitselisa saab rosmariinist kodusele vaarikalimonaadile, aga sobib ka kirsiga. See jook pikemaks säilitamiseks ei sobi, kuid paar nädalat võib vaarika-rosmariini limonaadi külmkapis hoida küll. Eriti hea maitseb see kuumal suvepäeval.

Suvine värske kartuli-oa salat salvei ja peekoniga

Foto: Britt Paju

Neljale

10 väiksemat värsket kartulit

200 g rohelisi või kollaseid oakaunu

4 viilu õhukest toorsuitsupeekonit

8 salveilehte

4 sl oliiviõli

1 sl Dijoni sinepit

1 tl palsamiäädikat

suur peotäis rukolat

1 sl hakitud murulauku

meresoola, musta pipart

Vala kartulid u 15 minutiks keevasse, soolaga maitsestatud vette ja keeda, kuni need tunduvad noaga torgates pehmed. Kurna. Kartulite keemise ajal valmista ette ülejäänud komponendid.

Lõika oakaunade otsad maha ja tükelda kaunad suupärasteks tükkideks. Vala keevasse soolaga maitsestatud vette ning keeda 2-3 minutit, seejärel kurna ja loputa kiirelt külma veega, et värv säiliks ja keemisprotsess peatuks. Küpseta peekoniviile 200-kraadises ahjus küpsetuspaberiga kaetud plaadil (või prae pannil) 5–7 minutit, kuni need on krõbedad. Kuumuta pannil 2 sl õli ja prae salveilehed mõne sekundi jooksul mõlemalt poolt kergelt krõbedaks. Jäta õli alles. Aseta nii peekon kui ka salvei majapidamispaberile nõrguma ja sega kokku kaste. Selleks sega palsamiäädikas sinepiga ja klopi järk-järgult juurde õli. Lisa kastmele ka salvei praadimisest üle jäänud õli, sega korralikult ja maitsesta soola-pipraga.

Vala kokku vajaduse korral väiksemaks tükeldatud kartul ja oad ning pudista sisse peekoni- ja salveitükid. Lisa kaste ja salatiroheline. Võid serveerida kohe soojalt, kuid salat sobib söömiseks ka külmalt või toatemperatuuril – selleks sega kõik kokku, kuid lisa rukola ja murulauk alles enne serveerimist.

Koorene estragonikana kukeseentega

Foto: Britt Paju

Kolmele kuni kuuele

600 g kanakoibi (u 6 väiksemat)

1 hakitud sibul

1 hakitud küüslauguküüs

400 g kukeseeni

0,5 dl kuiva valget veini

40 g võid

1 sl kergelt hakitud estragoni

2 dl 35% koort

meresoola, musta pipart

Puhasta seened ja poolita suuremad. Kuumuta pannil pool võikogusest ja prae seeni keskmisel kuumusel segades u 3-4 minutit, vahepeal soola-pipraga kergelt maitsestades. Kalla seened kaussi ja tõsta kõrvale.

Lisa pannile ülejäänud või ja tõsta kuumust. Kuivata kanakoivad majapidamispaberiga, maitsesta soola-pipraga ja pruunista võis igast küljest mõne minutiga kuldpruuniks. Lisa sibul, küüslauk, estragon ja sega läbi, seejärel vala sekka vein ning lase 2-3 minutit muliseda. Kata pann kaanega ja keera kuumus madalaks. Lase u 20 minutit vaikselt podiseda. Enne serveerimist eemalda kaas ja tõsta kuumust. Lisa koor ning lase paar minutit korralikult muliseda, kuni märkad, et kaste pisut pakseneb. Lisa seened ning sega ja kuumuta veel minuti jagu. Maitsesta vajaduse korral ja puista soovi järgi peale mõned estragonilehed. Serveeri värske kartuli või salatiga.

Piparmündi-maasika jäätis šokolaaditükkidega

Foto: Britt Paju

u 1 l

2 dl vahukoort

300 g kondenspiima

400 g toatemperatuuril toorjuustu (või 400 g Kreeka jogurtit)

150 g maasikaid

suur peotäis piparmündilehti

30 g tumedat šokolaadi

Lase vahukoor keema, võta kohe tulelt ja lisa enamik piparmündilehtedest. Kata pott kaanega ja lase vähemalt 30 minutit tõmmata. Pigista lehed koorest kuivaks ja viska minema. Sega toorjuust kondenspiimaga ja lisa koor. Sega ühtlaseks – kui see raskeks osutub, võid kasutada ka kann- või käsimiksri abi.

Vajuta maasikad kahvliga katki, aga mitte päris pudruks – mõned suuremad tükid teevad ainult head. Haki peeneks šokolaad ja järele jäänud piparmündilehed.

Vala toorjuustusegu jäätisemasinasse ja lase kümmekond minutit toimetada, seejärel lisa ka maasikad, šokolaad ja piparmündilehed ning lase masinal jäätist veel 15–20 minutit segada. Vala valmis segu karpi ja järelkülmuta sügavkülmas suletult veel paar tundi enne serveerimist.

Kui jäätisemasinat pole, sega toorjuustusegu kohe muude komponentidega ja lase u neli tundi sügavkülmas toidukilega või kaanega kaetud karbis seista. Vahepeal võiksid segu kolm-neli korda käsimiksriga läbi kloppida – nii saab jäätis kreemjam.

Vaarika-rosmariini limonaad

Foto: Britt Paju

u 2,5 l

2-3 sidrunit

2 dl agaavisiirupit

200 g vaarikaid

3 dl vett

paar rosmariinioksa

Pressi sidrunitest mahl välja – peaksid saama umbes 2 dl värsket mahla. Vala mahl potti, lisa vesi ja agaavisiirup ning lase segul keema tõusta. Tõsta pott tulelt. Lisa vaarikad. Mulju rosmariinioksi kergelt käte vahel ja lisa needki. Kata pott kaanega ja lase segul täielikult jahtuda. Kurna ja vala joogi kontsentraat varem kuumutatud pudelisse, kui ei soovi limonaadi kohe tarvitada. Serveerimisel lahjenda jook meelepärase koguse mulliveega ning lisa sekka jääd ja paar vaarikat.

Elu24 galerii! Kuumad kehad ja rannamängud: Kloogaranna festival on alanud

Kloogaranna Festival 2016 toimub sellel aastal juba viiendat korda. Päeva jooksul astuvad lavale Daniel Levi, Smilers, Shanon, Koit Toome, Tuberkuloited, Ines ja ülipopulaarne räppar Reket.

Toimub rannajalgpalliturniir harrastajatele ning Keila linna ja Keila Korvpalliklubi poolt läbi viidav tänavakorvpalliturniir 3x3 Streetball. Merel toimub Nelja Energia kitekross võistlus proffidele. Lisaks saab proovida populaarset aerusurfi (SUP), tantsida zumbat, päevitada, ujuda ja teha veel palju muud.

Uudisena toimub sel aastal Kloogaranna Festivali raames koostöös Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liiduga esmakordselt BIKINIFITNESS, FITMODEL ja RANNAFITNESS.

NSVLi viimane riigipea: olen CASi otsusest rabatud

Nõukogude Liidu viimane riigipea Mihhail Gorbatšov sõnas, et teda pani kurvastama Rahvusvahelise spordiarbitraaži kohtu (CAS) otsus mitte lubada vene kergejõustiklastel Rio olümpial osaleda.  

Oma avalikus kirjas Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele (ROK) sõnas Gorbatšov, et ta toetab võitlust keelatud ainete vastu spordis ning see tuleb välja juurida. «Need sportlased, kelle puhul on kindlaks tehtud dopingu kasutamine, tuleb kõrvaldada võistlustelt,» lisas ta.

Samas avaldas mees ka puhast pettumust oma riigi sportlaste kohta. «Ma olen sügavalt kohkunud asjaolust, et Vene kodanike hulgast leiti nii ametnikke kui ka sportlasi, kes on kasutanud dopingut ning võltsinud seda. Lisaks olen ma sügavalt murtud, sest kõik Venemaa sportlased võidakse jätta olümpiamängudelt eemale,» rääkis Gorbatšov.

«Süütuid ja süüdlasi lüüakse ühe vitsaga... Minu jaoks on ühise karistuse põhimõte vastuvõtmatu. Olen veendunud, et see on vastuolus olümpialiikumisega, mis põhineb ülemaailmsetel väärtustel, humanismil ja õiguspõhimõtetel,» avaldas kunagine Venemaa riigipea arvamust.

Trennipäevik: tere, teise nädala kaalutõus!

Neid kaalualandamise eksperimente on ajakirjanduses tehtud vaat et aegade algusest saadik ja minulegi pole see esimene omasarnane. Lugesin siin just konkurentidest kaasvõitlejate ponnistusi ja vangutasin omaette pead: ma ei saa aru, kas ma olen ainus inimene, kellele selline asi raske on?

No tõesti, loed ja imestad, kuidas teistel kõigil nii kergelt kõik läheb. Kilod kukuvad, ainus «raskus» on enese sööma sundimine, aga muidu on aga üks rõõmus ja rõõsa päev teise otsa.

Vot ma ei tea, mul küll nii ei ole. Teisipäeval kaalu peale astudes vaatas mulle otsa suurem number kui eksperimenti alustades. Olgu-olgu, tõus oli vaid paarsada grammi ning koduse kaaluga lähisuhteid omades ma tean, et juba ühe päeva lõikes võib mu kaal vabalt kilo või paar kõikuda. Kuid siiski ei olnud selles numbris mitte midagi motiveerivat.

(Loe siit esimese nädala trennipäevikut ja siit, mis kampaania on «Pekid põlema!».)

Üldse oli mul sel nädalal ääretult raske endale mingeid uusi motivaatoreid leida. Minu arust on niisama kõndimine kohutavalt igav, jah, isegi koos podcastide ja muusikaga. Õigemini, ma saan teoorias aru, kuidas see «omaette olemise aeg» motiveerivalt võiks töötada, aga mina käin ju kõndimas koos lapsega, sest muud varianti pole. Nii püüan leida rõõmu sellest, et olgu siis see trenngi meie kahekesi olemise aeg – kuigi tuleb ausalt tõdeda, et vahepeal tahaks ikkagi üksi teha asju.

Ainus käegakatsutav motivaator, mille ma endale sel nädalal leidsin, oli pulss. Oma eksperimenti salvestama ning mind selles kaasa aitama võtsin targa telefoni – Samsung Galaxy Edge S7, millel on vahvad funktsioonid, sealhulgas ka pulsisageduse mõõtmise vahend. Kui esimesel korral telefoniga kõndima minnes näitas pulss poole trenni peal mulle numbrit 179 (nii et pole siin eelmise nädala peavalu üle midagi imestada!), siis juba paar rannaliivas müttamist hiljem on trenniaegne pulss 129-142.

Aga siis sain aia.

 

Mõned päevad on mustvalgemad kui teised.

A photo posted by daki (@instadaki) on

Vigaste pruutide eri

Ühel õhtul lõppes trenn rannas väga valutava parema jalaga. No ikka kohe väga valus oli, algas kõik Achilleuse kandist ning kiirgus otse tagumenti välja. Käisin ujumas, püüdsin venitada ja masseerida, aga suuremat ei aidanud. Needsin ja kirusin, et miks kurat see elu peab olema nagu osa sarjast «Vigased pruudid» – kui üks asi lõpetab valutamise, teine alustab. Nii ei saa ju rallit sõita!

Saalitrennis võtsin natuke kergemalt ning hakkasin aru saama, millistes asendites valus on, millised aga jalale pigem head teevad. Niimoodi poolliibates sain uuesti reele – aga tuju oli tõsiselt paha. Ja nagu päeviku alguses mainitud – ei teinud tuju paremaks ka kõik need muud artiklid, mida enda motiveerimiseks lugeda püüdsin. Kurat, kõik tundub ju teistel nii lihtne, mis hädine mina siis selline olen, et rannaliivas end vigaseks tõmban?!

Õhtul sattusin rääkima ühe tuttava (nais)maadlejaga, kes kuulas (ilmselt muiates) minu (mõõdukat) hädaldamist ja sõnas siis: «Kuule, ma näen iga päev matil 20 naist, kõigil neil on raske! Aga ikka teevad edasi!»

Ja teate, pärast seda hakkas kohe nii hea. Jah, peabki raske olema! Kui poleks raske, oleks ju igav, kas pole? Ning eriti rasked ongi just algused. Nädala viimane trenn lõppes palju ülevamas meeleolus. Nii et saba rõngasse ja otse edasi!

Järgmisel nädalal kirjutan pikemalt erinevatest rakendustest, mis peaksid tervisliku eluviisi igati lihtsaks tegema – ja sellest, miks nad ikkagi tegelikult asja väga palju lihtsamaks ei tee.

Eesti esimese 24 tunni jooksu võitja: emotsioonid on laes!

Vaata, millised emotsioonid valdasid 24 tunni jooksu võitjaid pärast finišeerimist.

Neljapäeval ja reedel toimus Iisakus kolmas Ida-Virumaa staadionimaraton, kus osavõtjad said vastavalt vanusele ja ettevalmistusele valida eri jooksuliikide vahel. Vapramad neist jõudsid eile pärastlõunal Eesti esimese 24 tunni jooksu finišisse.

Jooksu võitis ligi kümneaastase ultrajooksude kogemusega Aivar Luud, kes läbis ööpäevaga 206,4 kilomeetrit.

Naiste arvestuses tõusis kõige kõrgemale pjedestaaliastmele läbitud 167,5 kilomeetriga Raili Rüütel, kelle jaoks oli see teine 24 tunni jooksu kogemus.

19 startinust pidas pika ööpäeva vastu 15 jooksjat.

Eesti inimesed armastusest

Suvel on rohkem aega mõelda neile, kes seisavad meile kõige lähemal. Miks me neid armastame? Vahest ei armastagi? Kuidas see väljendub ja alguse sai? Ütleme ühtmoodi, et armastame nii kalasuppi, isamaad ja ligimest – mis mõttes? Seda uurisime Eesti inimestelt eri paigus nagu Lasnamäel, Mustamäel, Viimsis, Tartu kesklinnas ja mujalgi veel. Kummutasime eelarvamusi nagu Lasnamäel oleksid inimesed kinnisemad ja tõsisemad kui Viimsis ning armastusest üldse rääkida ei armastata. Armastatakse küll – nii rääkida kui ka armastada! 

Vahetusõpilane Perry
 
«Arvan, et armastus on väga oluline,

sest keegi meist ei oleks siin ilmas selleta. Ma ei tea kas just armastust, aga kindlasti olen tundnud kirge: minu süda on paari inimesega samas taktis löönud. Kas suvi mõjutab kuidagi armastust? Mõnede inimeste puhul kindlasti – vaba aeg soosib seda, sest ei pea muretsema näiteks kooli pärast. Minu jaoks on tegelikult parim aeg armastuseks talv. Armastan talvist aega rohkem, sest lumi on nii ilus ja põhjusi koos tegutseda ei pea otsima - saab minna näiteks kahekesi räätsadel seiklema.»

«Minu sõbrad siin Eestis ja kodus Ameerikas on suurepärased ja ma ei kujuta elu ilma nendeta ette: see on selline sõprus-armastus. Igasugune armastus toimub ajus ja teaduslikult on see keemiline reaktsioon, aga armastused on ikkagi erinevad. Mina armastan sõpru: armastan neid erineval moel ja need suhted on erinevad. Aga kõik need sõbrad on inimesed, kellest väga hoolid ja kelle olemasolu armastad, kui mängite erinevaid mänge, jalutate koos või teete hoopis midagi romantilisemat.»

Vetelpäästja
 
«Kas teate, mida armastus tähendab?

Vene keeles on see lühend väljendist «inimesed, kes käsitlevad jumalat» (Vetelpäästja joonistab sõna täht-tähe haaval tahvlile, et oma juttu piltlikustada. – Helena Tamm). See on meie esiisade tarkus, mille oleme pärinud. Sina elad selle läbi ja lood uue elamuse ning saad nii teadlikuks. Mehe ja naise vahelise ühtsuse loovad nendevahelised erisused (Rannavalvur osutab mulle ja fotograaf Maximile ning jätkab. – Helena Tamm). Sina oled naine, tema mees. Te olete erinevad ja läbi teineteisele vastandumise saad teadlikumaks nii sina, aga ka tema. Selles seisnebki armastus.»

Saimi
 
«Minu perekonnaarmastuse eeskujuks on

nüüdseks meie seast lahkunud vanaisa. Vanaisa on hea näide sellest, kuidas armastatavaid kaitstes tehakse ka koledaid asju. Tema isa suri, kui ta oli umbes 13-aastane ning ema võttis uue mehe. Too oli aga emotsionaalselt ebastabiilne ning sügiseti tabasid teda raevukad närvihood. Ükskord oli tal eriti tugev hoog: vanaisa kartis ema elu pärast ning peksis tema kaitsmiseks kasuisa jalgrattaga oimetuks. See pealtnäha kole tegu näitab ligimesearmastuse suurt ilu. See tunne, mis paneb sind tegema koledaid tegusid, et kaitsta armastatavat... Armastus on valmisolek end teiste heaolu tagamiseks ohverdada.»
Teine armastus on pühendumus. Olen oma kirele – viiulimängule ohverdanud aega, energiat ja kõike muud, et saada aina paremaks. Olen seda teinud juba 12 aastat ja ilma selleta oleks mul väga tühi olla. See täidab mind ja teeb minu elust terviku. Ükskõik, kui palju end pühendad – armastuse juures on kõige tähtsam, et inimesed ei unustaks iseennast. Armastus pole täiuslik, kui sa iseennast ei armasta.»

Ober
 
«Igal asjal on oma energia.

Mulle meeldib energiat kunstist ammutada ja seda omakorda kunstis väljenda ehk siis tunnen armastust kunsti vastu. Inimsuhted on paljuski sarnased, kui inimestevahelisele armastusele mõelda. Minu kogemused armastusega on pigem positiivsed. Armastus inimeste vastu on mulle toonud positiivset energiat ja jõudu. Suve nautimine, mets, ujumine, uute inimestega kohtumine – see kõik ongi armastus!»

Kristiine ja Tuuli
 
Kristiine: «Armastus on kõikehõlmav ja tingimusteta.

Armastus on ilma hirmu ja kartuseta. Minu jaoks on see hästi oluline. Kui oled kellegagi koos ja sul on hirm lahkumineku ees, hirm et keegi läheb ära või teeb midagi halba, siis see ei ole õige armastus. Minu jaoks peab olema armastus ilma hirmuta.»

Tuuli: ««Armastus ei karda» on minu jaoks mõnda aega olnud kõige puhtam armastuse määratlus. Kui puudub hirm, siis on ruumi armastada. Ei karda öelda või olla, ei karda kaotada. Seetõttu on suhtes minu jaoks kõige olulisem usaldus ja ausus. Ei ole vaja teeselda mitte kui midagi. Ka enda vastu tuleb osata aus olla. Mulle tundub, et suvel on kõik kuidagi kergem. Aga kui mõtlen ilma mõttes, siis tundub kuidagi loogilisem, et talvel kui kõik muu on justkui lukus, siis süda peaks olema rohkem avatud.»

Indrek
 
«Armastusega on mul lood hästi.

Üle kõige maailmas armastan oma naist ja last. Oleme koos olnud 9 aastat: sõbrad viisid meid kokku. Mind võlub tema juures kõige enam see, et koos saab nalja ja tühjast tüli ei tule. Vaimne tasand ja huumorisoon on üks. Tema on muidugi minust targem, aga jah...Just eelmisel nädalal avastasime, et oleme juba 9 aastat koos olnud - ei pane enam tähelegi. Noh, eks alguses ikka lugesime aastaid ja nii, aga enam ei pea järge.»

Martin
 
«Mina olen armastuses nii-öelda

ühe ringi lõpus. Ei saagi öelda, et armastus on õhus: väga teine faas on elus... Armastus on see, mis jääb alles, kui armumine varem või hiljem läbi saab. Tunnen, et mida elu edasi, seda enam peaks inimestevaheline armastus minema konkreetsemaks, aga minu arvates läheb ta aina üldisemaks. Nooremana hõlmab armastus mingit konkreetsemat objekti, aga vanemana muutub kõikehõlmavamaks.»

«Enne laste saamist võid arvata, et tunned tingimusteta armastust, aga siis, kui lapsed saad, on tunne hoopis teine. Väga teravalt saab armastusest aru siis, kui see läbi on. Ja kui üks faas saab läbi, siis mõtled, et järgmine kord oled targem, aga lõpuks eriti ikka ei ole... Mina arvan küll, et armastama saab õppida. Võib-olla ongi igas vanuses oma armastus... Ühest asjast ma sain aru: see on küll banaalne, aga jõudis minuni. Kui tavaliselt mõtled, et oled armastuseks valmis, siis keegi kohe tuleb ja armastab sind. Aga kui mõtled, et oled armastuseks valmis, kas siis oled valmis seda ka andma?»

Šnisjana ja Anšelika
 
Anšelika: «Arvan, et ma ei tea veel täpselt,

mis on armastus... Olen esimest aastat oma poisiga koos ja ta on ühtlasi ka minu esimene armastus. Kohtusime Eestis ja töötasime eelnevalt koos. Saan selle järgi aru, et olen armunud, kui mõtlen ta peale pidevalt. Ma olen praegu õnnelik.»

Šnisjana: «Tulin Eestisse esimest korda kümme aastat tagasi ja armusin sellesse riiki. Nüüd pean Eestit oma koduks. Enne, kui kohtasin õiget inimest, läks ikka kaua aega. Minu elukaaslane on eestlane ja arvan, et armastan teda, aga samas pole ma kindel... Noorena on armastus minu meelest ilusam, kui võrrelda vanema ea tunnetega, sest siis hakkab armastus muutuma. Mulle tundub, et armastus on justkui muinasjutt: illusioon, millesse usume tänu filmidele ja raamatutele, mis seda ülistavad. Reaalsus on midagi muud... Usun ka, et mehed ja naised armastavad erinevalt. Ma pean silmas, et naised näitavad tundeid rohkem välja, aga mehed hoiavad kõik enda sees ja nii tekivad arusaamatused. Ehk et naised armastavad kõrvadega ja mehed silmadega.»

Lauri
 
«Erinevad inimesed armastavad erinevaid asju:

tegevusi, inimesi. Kõigil on eluspüsimiseks vaja teha midagi, mida nad armastavad. Kindlasti on vaja! Mis elu see on, kui ei saa teha midagi, mida armastad või olla kellegagi keda, armastad! Kui armastust ei ole, siis on lihtsalt elus püsimine. Kui nii pikas perspektiivis vaadata, siis mul on vanemad, kes mind armastavad, perekond, sõbrad-tuttavad: kuskilt tuleb seda armastust kogu aeg. Võib-olla alati ei ole armastus vastastikune, näiteks tegevus, mille poole pürgid. Aga lõppude lõpuks ei ela armastuseta keegi: ikka armastab kedagi või midagi. Võib-olla nendel on armastusega kehvasti, kes on ühiskonnast ära lõigatud... Armastus on ikka see, mis motiveerib. Armastus, aga mõnikord ka viha...»

Sven
 
«Arvan, et armastus võib olla väga erinevaid asju,

erinevatele inimestele erinevatel eluperioodidel. Enamikel juhtudel, kui noor inimene otsib või on enda arvates leidnud armastuse, siis see, mida ta armastuseks peab, vist ikkagi pole armastus. Pagan seda teab, mis armastus on. Võib-olla on see mingi asi, mis peab pika aja jooksul küpsema ja paljudele niisugustele katsumustele vastu pidama, mis elu ette toob. Aastad lähevad mööda ja üks vale tuleb teise järel välja. Sealhulgas see, mida armastuseks oled pidanud. Aeg koorib valed armastuse ümbert maha ning võib-olla ei jäägi enam midagi järele. Aga kui midagi alles jääb, siis see ongi armastus. Armastus vajab väga palju aega. Armastus on üks, aga armastuse objekte võib olla mitu. Inimesi saab ainult üks olla ja kui neid on mitu, siis on midagi väga valesti.»

Rob
 
«Armastus on edasiviiv jõud:

ilma selleta oleks maailm üks nukker koht. Olgu see siis armastus inimeste, muusika või vinüülide vastu... Lapsepõlv suunab kindlasti inimest mingitele teedele ja armastustele. Minu puhul oli lapsepõlve suurimaks suunajaks vanem õde, kes suhtles pungivendadega: siis sattusid ka minuni igasugused pungikassetid. Kohe oli vaja ka bändi teha: 1993. aastal tegime oma esimese bändi ja sellest ajast saati olen muusikaga seotud ning siiani aktiivne helimees. Lapsepõlv mõjutab kindlasti tulevast armastuse ja kire suunda.»

«Armastus võib olla erinev: näiteks elukaaslane, kellega ennast hästi tunned, kellega saad olla sina ise. Minul on selline õnneks olemas. Armastus laste, muusika ja asjade vastu, millega tegeleda – see kõik annab elujõudu ja motivatsiooni tegemaks igapäevategevusi. Eestlastel on muidugi natukene nõrgem eneseväljendusvõim: mehed ei kipu eriti seda «Ma armastan...» väljendit kasutama. Samas peaks minu arust ikkagi selliseid asju välja ütlema... Eestlaste valearusaam, et ei tohi tundeid väljendada, on jama.»

Kärt
 
«On olemas armastus nii kodumaa,

mehe, laste kui ka vanemate-sugulaste ja loomade vastu. Kusjuures laste armastamine on selline lahe asi, et ei ole nii, et sul on üks tükk armastust, mis kulub. Lastel on vahel hirm, et ema armastus kulub ära ja nad kipuvad kangesti selle pärast konkureerima. Aga sellega on nii, et mida rohkem lapsi, seda rohkem tekib armastust – kõigi jaoks jagub. Ja muidugi on vanemlik armastus on puhas tingimusteta armastus. See on üks asi, mida ei pea keegi kunagi välja teenima – inimese sünniõigus.»

«Kui kolmandat last oodates rasedate joogas käisin, oli mul hirm, et kuidas seda armastust lastele jagub. Joogaõpetaja lõpetas iga tunni lõpumeditatsiooni sõnadega: «Ja pidage meeles, armastus kasvab ainult jagades». Ja nii ongi – olen seda armastust muudkui jaganud: mehega, lastega, loomadega... Ja mida rohkem on lapsi, seda rohkem tuleb loomi. Igaühel tulevad aeg-ajalt toredad mõtted, keda võiks veel koju võtta. Rotid on muidugi minu eriline armastus, juba lapsepõlvest. Ja nii meie pere siis kasvab, armastusega.»

Annabel
 
«Minu elus on väga palju armastust:

vanemate, peigmehe ja sõprade poolt. Arvan ja loodan, et negatiivseid emotsioone on vähem kui positiivseid. Olen 18-aastane ja peigmehega 4 aastat koos olnud. Tutvusime, kui olin 14 ja peale paari kuud hakkasime koos elama. Ma tean jah, et see on päris vara... Arvan, et armastus alguses kasvas ning nüüd on tugevaks jäänud. Side meie vahel on muutnud üha kindlamaks.»

«Ma ei arva, et oleme elu lõpuni koos. On ka olnud neid hetki, kus olen mõelnud, et me oleme lahku kasvanud ja hakkasime ehk liiga noorelt koos elama. Siis on jällegi hetki, kus on tunded tugevamad. Praegu ootame ja näeme: sügisest kolin Tartusse ja tema jääb Tallinnasse, eks siis paistab, mis saab. Arvan, et kui lahku läheme, siis oleksin hea meelega selle inimesega sõber edasi, aga oleneb muidugi lahkuminekust. Ta on minu parim sõber ja peigmees ning kui peaksime lahku minema, siis loodan, et me saame sõpradeks jääda, sest ta on minu inimene.»

Katrin
 
«Kuna olen õpetaja,

siis on mul terve elu olnud võimalus nautida suve. Suve märksõnaks on kindlasti vabadus. Meenub, kuidas sõpradega päevad läbi metsas tuiasime või siis onni ehitasime. Hiljem sai nautida öiseid rattasõite ja lõkkeõhtuid sõpradega. Nüüd on see aga aeg, kui on rohkem aega perega seigelda, näiteks käia arheoloogilistel välitöödel.»

«Nii nagu suve puhul, on ka suhetes minu arvates kesksel kohal just vabadus. Terves suhtes on kokkuhoidvaks jõuks soov koos kogeda, mitte tunne, justkui oleks õlul kohustusekoorem. Tihti polegi vaja suhte enda juures palju muuta, vaid piisab vaatenurga muutmisest.»

Kristjan
 
«Muusikud on ehk armastuse mõttes

vastuvõtlikumad inimesed. Muusikat on vaja tunnetada ja see tekitab ka ise tundeid: muusikule endale ja muidugi kuulajale. Kuna muusikud tegelevad alaga, mis on tundlik, siis on nad jah tavainimestega võrreldes vastuvõtlikumad armumistele ja armastusele. Muusikul võivad kergemini ka armuseiklused tekkida, eriti, kui ta on populaarne...»

«Minu jaoks on armastus laiemas mõttes olemise viis, see pole üksainus kindel tunne. Kui olen mingisuguses keskkonnas, näiteks looduses või inimeste hulgas, siis minu loomulik olek ongi armastus. Olen valmis tingimusteta kõike vastu võtma, mis tuleb ja minu üldine meeleseisund ongi armastus. Lisaks sellele on igasugu erisusi: võin mõne inimese või tegevuse vastu rohkem armastust tunda. Aga see kõik on selline... Kuidas seda nüüd öelda? Õnneks ei saa armastust täpselt kirjeldada. Võib-olla saab, aga on see vajalik?»

Kairi
 
«Olen elus palju armastanud,

ilma selleta ei saa. Armastus väljendub rahulolus, suures õnnetundes ja harmoonias, mida iga päev enda ümber tunned. Hetked, mil olen kõige rohkem armastanud? Üks on kindlasti laste sünd, siis on eredamad hetked elukaaslasega... Samas ei tea, kas neil hetkedel on just armastus suurem olnud, pigem tunne. Armastus kasvab ajas.»

«Arvan, et minu elukaaslase juures võlus mind kõige enam tema soojus ja siirus. Soojus, siirus ja austus on kõige olulisemad´omadused... Kohtusime pildistamisel: tema oli fotograaf ja mina olin see, kellest pilti tehti. Oleme nüüdseks 12 aastat koos olnud. Armastus ei saa otsa, pigem on asi austuses, üksteisega arvestamises ja piisava vabaduse andmises. See on igapäevane teineteise aktsepteerimine. Armumine võib otsa saada, aga armastus mitte.»

Ilmar ja Saima
 
Ilmar: «Oleme 63 aastat koos olnud.

Leian, et kui inimesed tahavad hakata oma tarkust teistele jagama ja minnakse selle käigus üle piiri, siis tuleb kõrvad lihtsalt lukku panna. Aga kui jäädaksegi ütlema, siis on tulemus halb. Vaidlemine ja halbade sõnade ütlemine on ikka kahepoolne. Meenub lugu: ühes külas oli suur jäme puu, seest tühi ja kui külarahval oli teada, et paar hakkab lõhki minema, siis pandi nad sinna puu õõnsusse ja enne välja ei tulnud, kui olid ära leppinud.»

Saima: «Oleme üksteise suhtes mõistvad: riidleme, kui vaja, anname andeks, kui vaja. Ütleme suud puhtaks, ent õhtuks lepime ikkagi ära. Olen väga rahul oma tehtud valikuga. Palju on äpardusi, õnnetusi, lahkuminekuid ning minul on olnud õnne neid võimalikult vähe kogeda. Olen muretseja ja ikka alati muretsenud sellepärast, kuidas minu elukaaslasel läheb... Tunnen, et ta on minu jaoks niivõrd tähtis ja kõik, mis ma ette võtan on temaga seotud. Oleme nii kaua koos elanud, et oleme nagu üks inimene. Näete, mul täna isegi silmad värvimata: võtame üksteist sellisena nagu oleme!»

Peeter
 
«Mul on kogu aeg armastust ühtemoodi.

Suvel on vast armastust rohkem, sest isegi kask hakkab kevadel mahla jooksma. Vene luuletajal Jesseninil oli luuletus «Щепка на щепку лезет» (Laast ronib laastu peale). Mul isiklikult ei ole vaja igal suvel armastust otsida, mul on sellega tibin-tobin.»

«Mulle meeldib inimesi päästa. Palk on päästjatel suhteliselt väike, aga me oleme küsitluste järgi 96% rahvausaldust teeninud! See on armastus - rahva armastus. Mul on rahva ja oma vanamoori armastus ning see on hea tunne.»

Küllike
 
«Ma armastan päikest ja inimsuhteid,

suve ja sooja. Tahaks Hispaanias elada! Lausa armastan päikese käes olla, aga enam ma ei lamaskle. Noorena sai päikese all tunde lamatud, aga nüüd pigem askeldan või teen midagi.»

«Suvel on muidugi tegevusi, kus kohtud inimestega rohkem: pulmad, väliüritused. Talvel lähen töölt ruttu-ruttu koju, on pime ja vastik, aga suvel, kell 22 õhtul: ilus, päike paistab, soe, kõik liiguvad rõõmsalt edasi-tagasi, elu käib. Ma muidugi ei ole niisugune suhtleja, et suhtlen kohe võõra inimesega tänaval. Armastan oma inimestega suhelda, sest suvel käiakse rohkem läbi – sugulastele lähed maale külla ju ikka suvel, mitte talvel. Minu suguselts on Pärnus – olen iga suvi Pärnumaal ja lähen kindlasti Pärnu randa. Ei ole veel sellist suve olnud, kus ma pole rannas käinud!»

Tuudur
 
«Minu jaoks on armastus oluline,

sest see annab asjadele hinge. Armastus on kõige tugevam emotsioon, teine samasugune on viha. Suvel paneb rohkem tähele mingeid lihtsaid asju. Üks päev mõtlesime tüdrukuga, et võtame seljakotid ja läheme lihtsalt kuskile metsa. Sõitsime ratastega ja telkisime – ilus oli. Ilu käib armastusega kaasas. Talvel väga sellist asja ette ei võta. Armastus võib olla seotud mingi inimese ja ka mingi tegevusega: rutiinivaba tegevusega, sest armastus ei salli rutiini.»

Diana
 
«Suvi ja armastus käivad koos,

sest inimesed on kuidagi vabamad ja vastuvõtlikumad. Kõik on koolist ja tööst vabad ja on aega elu elada!»

«Käisin ülikoolis ja sain aru, et mulle ei sobi see akadeemiline õpe: armastan hoopis loomingulisust. Aga kui inimestevahelisest armastusest rääkida, siis olen värskelt suhtes olnud, paar kuud. See annab meeletu kindluse, kui keegi sind armastab ja see on tingimusteta. Kui veel ise vastu armastad, tundub taevas sinisem ja muru rohelisem. See annab jõudu ja inspireerib, paneb elule maaliliselt vaatama. Näed ilu igal pool...»

Allan ja Bristel
 
Allan: «Armastus on kõikelubav, armastus teeb ilusaks.

Suvi annab inimestele rohkem jõudu teha asju, käia väljas, otsida uusi tutvusi. Jagada oma rõõmu ja puhkust, salaja armuda... Suvel on inimestel enam vaba aega, armutakse ja abiellutakse rohkem, aga minnakse ka rohkem laiali – uusi seiklusi otsima.»

Bristel: «Arvan, et väga oluline on armastada inimesi enda ümber: sõpru ja perekonda, sest nad on väga suur osa meie elust. Oma elu tuleb armastada ja hinnata, mis meile on antud. Suvel on hea: päevad on pikemad ja ilmad soojemad. Siis kohtab kindlasti ka rohkem erinevaid inimesi. Rannas näeme hästi palju armastust: palju paare käib rannas, õhtupoole tulevad siia jalutama... Armsad on ka perekonnad, kes tulevad ja üksteise ning laste eest hoolitsevad, valvavad hoolikalt. Rannavalvajad armastavad inimesi ja vett: nähes erinevaid olukordi paneb see meid ka elu rohkem armastama ja hindama.»

Tiit
 
«Suhetest on alati põnevaid lugusid rääkida.

Alati ei lähe kõik nii, kuidas arvad. Vahel on nii, et tüdruk on väga ilus, aga ei tea, kas ikka sobib sulle. Samas ei ole ka julgust... On ka olnud juhtumeid, kus mulle meeldib üks tüdruk, aga sõber hakkab hoopis temaga käima. Aga see ei läinud tema plaanide järgi ja tüdruk oli tegelikult hoopis mind armastanud. Seega kasutas teda ära... Mul oli sõbrast kahju, aga tegin, mida pidin tegema ja vaatasin, et ta jätaks sõbra korralikult maha.»

«Nad hakkasid ära jahtuma siis juba. Näha oli, et väga koos ei käi ja ei suhtle. Peo ajal öeldi mulle, et mine kutsu tüdruk välja. Sealt kambast olid juba 3-4 poissi temaga väljas käinud ja nendel ei vedanud. See tundus nagu mäng, et mine proovi, äkki sul veab! Seal väljas olles saingi teada, et ta kasutas mu sõpra ära ja peale seda ei tundnud ma ennast enam kindlana. Kas saaksin olla tüdrukuga, kes kasutab teist meest ära, et kedagi sebida? Kui ta jättis mu sõbra maha, siis päev hiljem otsustasin, et me ei sobi. Ma tean, see on karm!»

Kristina
 
«Kui kedagi armastan, tunnen liblikaid kõhus.

Tahan siis kogu aeg temaga koos olla, iga päev näha. Minu elus on selline inimene, kohtusime internetis. Meil oli palju ühiseid sõpru ja nüüd ka laps. Mulle meeldivad tema silmad, kui ta naerab, sööb, kallistab mind ja mängib pojaga – kõik tema juures meeldib. Oleme koos olnud kaks aastat ja tahame ka abielluda. Me lollitame, mängime lapsega, jalutame ja käime kinos või väljas söömas. Enne teda on mul olnud kaks suhet, aga neid ma ei armastanud, tahtsin lihtsalt koos olla. Praegusega tahtsin juba ka lapsi ja vot sain!»

Natalja
 
«Ma elan Lasnamäel juba 36 aastat.

See linnaosa areneb pidevalt ja tegemist on väga hea kandiga, kus elada, sest kõik on nii lähedal. Meil on palju busse, poode, mis on mugavad ja odavamad, kui kesklinnas. Ümberringi on palju rohelust ja ka meri on lähedal. Inimesi on igasuguseid: oleneb, milline sina ise oled. Mina olen pigem positiivne. Ei saa öelda, et suhtleksin palju, aga olen sellega rahul. Minu arvates on kõik inimesed puhtast kullast tehtud. Need, kes ei ole puhtast kullast, on lihtsalt kullast.»

«Armastus on keemia. Kui mõlemad seda tunnevad, on see õnn, kui ainult üks pool, on see piin. Armastust on ikka ette tulnud... Praegu olen täiesti vaba, minu elus on ainult kaks meest ja need on minu pojad. Ema armastus on tingimusteta, seda ei saa ühegi teise suhtega võrrelda. Aga mehe ja naise vahelistes suhetes peavad mehed alati natukene rohkem pingutama, sest naised saavad üksi hakkama, aga mehed mitte.»

Vaike
 
«Armastus... Oi, see on nii vana,

kes seda enam mäletab. Ei no jah, eks armastus on jäänud. Ühiskonnas küll väga armastust ei ole... Noored veel eriti – ei pea vanematest inimestest lugu! Vaatad ringi ja näed, et igaüks hoolib ikka iseendast, mitte teisest. Ei oskagi öelda, kuidas seda muuta – see peaks inimeses endas peituma. Kes on hell ja hea, see jääb nii. Kuigi paljud vastavad ise pahaga...»

«Abielus olen ikka olnud, aga mis me sellest enam räägime, ma olen nii vana tükk. Minu abielu kestis vähe, mees sai autoõnnetuses surma...»

Kati
 
«Kohtusin oma elukaaslasega tööl,

umbes 4 aastat tagasi. Oli jõulupidu ja kohtusimegi. Minu elukaaslase puhul oli ausus see, mis on minu jaoks tähtis. Armastuse väljendamine tuli kuidagi iseenesest...»

«Eks kindlasti on hirme. Pole suhteid, kus pole tülisid. Aga kui koos pingutada, saab raskustest üle. Mina olen kange eesti naine, mees tuleb ise vabandust paluma, kui tüli on. Ent on ka vastupidi, kui mõistan, et olen eksinud. Ma arvan, et ei saa iseennast peale suruda, ega tohi olla liiga enesekeskne. Suhtes tunned ennast alguses kõige rohkem armastatuna ja armununa ja seda tuleb hoida, et suhe ei närtsiks. Rutiin on ju paratamatus igas suhtes.»

Urmas
 
«Kunagi võis jah armastus olla...

Aga enam ei soovigi keegi armastust: nüüd on hoopis visiitabielud ja mees-meest armastajad.»

«Pettumus on suurim kogemus ja õppetund, mille olen armastusest kaasa võtnud. Ma pean silmas, et teisi mehi on ju ka, aga mina konkurentsist osa ei võta. Armastus pole kauplemiseks, see ei anna tulemusi. Vägisi ei saa ju ometi kedagi ennast armastama panna.»

Anna
 
«Mul on elu jooksul olnud kolm poiss-sõpra.

Üks suhe oli lühike, üks pikem ja praegune on kestnud kolm kuud. Tõeliselt olen neist armastanud kahte, ka praegust armastan. Mida ma tunnen, kui armastan? Tahan kogu aeg, kõik päevad koos olla. Ta on... Ma ei tea kõiki sõnu, aga ta on suurepärane inimene ja ta valis minu! Mõne aja pärast nägin, et ka minul on tema vastu tunded. Lisaks on ta rahulik, sõbralik ja asjalik – tõsiseltvõetav mees. Tal on hea töö ja ta ei ole paha, ei suitseta, on korralik. Mul on nüüd selline poiss!»

Kristjan ja Raiko
 
Kristjan: «Armastus on õhus...

Kaaslaste vahel peab valitsema võrdsus ja üksteisega tuleb arvestada. Inimesed armuvad ja leiavad selle õige – kunagi. Rõhutan: kunagi. Kes leiab, kes ei leia... Ma olen elus korra armumist kogenud, aga lõpuks pidin siiski pettuma. Armastus on ennekõike hinge teema ja sellega ei maksa lollitada. Oma kogemusest soovitan, et tasub rohkem oma kaaslasega arvestada. Vahepeal olid mul sõbrad olulisemal kohal kui tüdruk ja see ei ole hea. Leidsin erinevaid vabandusi ja tüdruk oli pahane...»

Raiko: «Mina ei ole veel õiget leidnud. Armastus on ikka suurem projekt...»

Tarana
 
«Armastus on austamine.

Sulle meeldib teise inimese juures tema kõneviis, tegutsemisviis. Mul läks aega mõistmisega, et mu abikaasa mulle meeldib, kuskil kuu aega. See on terveks eluks pühendumine. Osad inimesed abielluvad ju ka valedel põhjustel: et saada ligipääsu Euroopasse näiteks. Ja hiljem lähevad lahku. Tean selliseid olukordi ja ei pea neid õigeks. Noorena oli ikka koolis nii, et proovisid oma tundeid väljendada, aga see ei jõudnud teisele kohale. Siis ei teadnud ka, mis see armastus üldse on. Ei tohi teineteist petta, valetada – tuleb teha koos asju ja uskuda oma suhtesse. Tuleb palvetada ja küsida Jumalalt, kas see inimene on minu jaoks õige või vale – siis saad ka vastuse. Suhe peab olema tugev.»

«Kardan kõige rohkem suhtes olles ja teisi kõrvalt nähes lahkuminekut. Abiellutakse mitmeid kordi ja siis on lapsed erinevate kaaslastega, murtud perekonnad ja südamed. Neil ei ole südames puhtus – leian, nad tahavad valesid asju. Naised ja mehed peaksid olema nii meeltelt kui kehaliselt puhtad, kui abielluvad.»

Andrei ja Maria
 
Maria: «Armastus vajab aega ja kokkukasvamist,

see on teineteise respekteerimine ja sügav hoolimine, ühine väärtussüsteem. Armastus kasvab välja armumisest.»

Andrei: «Mina olen ratsionalist: armastus on aju keemiline reaktsioon. Midagi tiksub neuroloogiliselt ja ajukeemiliselt ning tekib selline tunne, et oled maailma peal natuke laiali... Mulle tundub, et sõna «armastus» on ära trööbatud. Sellest on liiga palju räägitud ja sellele mingi kummaline maagiline mõõde omistatud. Aga näiteks «hoolimine» on juba parem väljend, sügavam termin. Armastus seostub ka ju esimese faasiga, kus on emotsioonide üleküllus. Pikapeale tekib sügavam suhe, mis toetub teistsugustele emotsioonidele. Seega on «hoolimine» parem sõna.»

Sven
 
«Mul on olnud kaks suhet ja ühte neist,

oma viimast, armastasin päriselt. Lihtsalt oli see õige tunne... Suhte lõpetas tema. Ausalt öeldes oleksin seda ise teinud, aga ta pettis mind minu bändi bassistiga. Ilmselgelt pole kumbki enam mu bändis, aga mul ei ole hetkel ta vastu enam midagi. Ma pole kunagi lõpetanud ühtegi inimest armastamast: kõik on südames väga lähedased, ei saa muud moodi. Vihkasin neid päris pikalt, aga viimasel ajal on okei olnud. Ma ei oska öelda, mis juhtub, kui seda bassisti uuesti näen... Ei taha temaga väga juttu rääkida, aga ma pole enam ka väga pahane. Lihtsalt tean, milline inimene ta oma sisemuses on ja mu eks saab seda ka kahjuks varsti tundma...»

«Armastust on ühiskonnas liiga vähe. Peab olema avatud, aga Eesti inimesed on kinnised. Ütled kellelegi tänaval tere ja vaadatakse, et kes sa oled, mine ära. Aga kui lähed näiteks Itaaliasse või Hispaaniasse ja teed samamoodi, siis võetakse sind soojalt omaks ja koheldakse nagu oma pere. Eks ma olen ise samasugune...»

Ole ja Reet
 
«Meil on armastus suvilasse reisimise

ja üldse reisimise kui sellise vastu. Jagame seda kirge abikaasaga juba 31 aastat. Leidsime teineteist tööpostil: tema töötas arhitektina büroos ja otsis teist arhitekti ning mina siis lihtsalt sattusin sinna... Töö käigus meie suhe arenes: mees oli aktiivne, kutsus mind, et näitab, kus süüa saab, hakkas olukorda tutvustama... Oli kohene sümpaatia, sest mees oli pikk ja tal oli seljas rätsepalt tellitud sametülikond, mis oli vene ajal uus asi. Ja esimesest pilgust meeldis, kuna oli sõbralik. Üksteise kõrval harjub pika peale. Peab olema ka ühiseid huvisid. Eks ikka on ka lahkhelisid ja riide, aga saab hakkama. Oleme üksteise suhtes mõistvad.»

Aarne
 
«Armastus on ajukeemia ja päris keemia...

Tõsine armastus on nagu suur jõgi, mis järjest paisub, mida kaugemale läheb. Lugupidamine ja hoolimine. Aga kui naine teeb kõva häält ja peale põrkab, siis ongi, et kas närv peab vastu ja tundeid jagub... Enamasti on naised liiga emotsionaalsed. Aga kui mõtleme sellele, kuidas meil öeldakse, et armastan kapsasuppi ja isamaad ja selle sõna tähendust, siis ei ole see enam õige. See ilus sõna on ära solgitud. Minu eas on ka see, et kooseluharjumus on suur. Kaua on koos elatud, ühine töö - ei viitsi enam ringi vaadata. Igas eas on muidugi võimalusi. ..»

Paarike
 
Neiu: «Koolis me väga ei rääkinud, aga

hakkasime ühel hetkel poisi algatusel facebookis suhtlema. Kui algus on möödas ja sealt edasi, siis on vahepeal natuke segane aeg, et kes oma tundeid esimesena väljendama hakkab ja kuidas. Proovid ridade vahelt lugeda. Kui inimene langeb sinuga samale tasemele, kas või huumorisoonelt, on asi õige. Sageli on see ka võitlus iseendaga: tahaks öelda, aga ei julge, sest pole kindel, kas teine tunneb samamoodi.»

Noormees: «Facebook mängib nüüd suurt rolli suhete tekkimisel. Eks õiged sõnad ja liigutused tuleb teha päris elus, aga ka virtuaalne maailm on osa sellest. Läbi interneti läheb palju kaduma: need sõnad, mida loed, ei kanna sama tähendust ja lihtne on üksteist valesti mõista. Alati võib muidugi vedada ka, kui sotsiaalmeediast uusi tutvusi ja kaaslast leida proovid, aga iial ei tea. Valikuvõimalust on rohkem, aga eks on ka suurem tõenäosus sattuda kokku vale inimesega, kellel on muud tagamõtted.»

Ell
 
«Armastus – eks seda ikka on...

Olen abielus, mis on kestnud üle neljakümne aasta. Kohtusime juhuslikult peol: sõbranna kutsus mind seltskonda, kus oli tollal ka minu tulevane abikaasa, saime tuttavaks ja juhtus nii... Mees hakkas tähelepanu pöörama ja kutsus kohtingule. Käisime kolm kuud kohtamas ja siis olid juba pulmad plaanis!

«Kuigi lapsed sündisid alles kahe aasta pärast, oli mingil põhjusel pulmadega kiire. Sel ajal, kui meie abiellusime, ei saanud üldse lihtsalt jaole, sest palju oli abielluda soovijaid ja väga pikad järjekorrad. Saime tuttavaks märtsis, aga pulmad pidasime 9. novembril, mis oli esimene vaba laupäev. Täna saaks vist kohe... Pulmapidu oli tagasihoidlik – 40 inimest. Pidasime Väänas, kus on kooperatiivsuvilad. Kõike oli! Toidud olid enda tehtud nagu sült, verivorst – kõik maalt toodud. Ise olin maalt, mees linnast. Väga rikkalik laud oli – tõeline eestlaste pidu.»

Hendrik
 
«Tähtsad komponendid on austus, usaldus ja kuulamine.

Teist inimest tuleb nii kõrvade kui südamega kuulata. Näed mida teine vajab ja arvestad sellega. Ei maksa ka muidugi liialdada...»

«Arvan, et internetiportaalides armastuse otsimine pole ka nüüd päris õige. Siin on kaks varianti: kas oled meeleheitel või oma võimalused käest lasknud. Elus kohtad erinevaid inimesi, aga vahel sa ei märka, mis sinu ümber toimub või kes sind märganud on... Usun, et teatud inimesed sobivad oma aurade ja nähtamatute jõududega. See on esimene märk, kui tunned, et on midagi erilist, ilma sellele otsest põhjendust andmata. Hingesugulus on võimalik, olen seda ka kogenud: oleksite nagu kaksikhinged, tajud ette tema emotsioone ja mõistad teda intuitiivselt. Probleemiks on kindlasti ülemõtlemine ja ülereageerimine. Ma olen kiinduv inimene, aga ka enesekriitiline –tahan olla midagi enne saavutanud, kui tõsisesse suhtesse laskun. Olen seda meelt, et muutes iseennast saad muuta teisi...»

Ants
 
«Armastus läheb üle rahaks:

raha armastatakse rohkem kui inimest. See on kurb ja eriti viimasel ajal näen seda ümberringi. Tunded kaovad ära...»

«Elus on olnud häid ja halbu kogemusi. Alguses, nii esimesed 2-3 aastat, on kõik ilus, aga siis hakkab leek kustuma, tekivad muud huvid. Keskeltläbi kuskil 5 aastat on see tsükkel, kus elatakse harmooniliselt. Ja siis justkui igaüht kisub oma kanti. Seda põhjustab tänane normaalsus ja ühiskonnaelu üldse. Vanasti elati taludes, linnast eemal ning selliseid lõbusid polnud käeulatuses, mis praegu. Oldi ka leplikumad. Hetkel on selline «Kui läheb raskeks, siis jalutan minema» -ideoloogia. Peamine: ei tohi olla ego. Kõige hullem on liigne armastus iseenda vastu.»

Karoliina ja Indrek
 
«Suhe võib sotsiaalmeedias tekkida, aga...

kui me mõtleme sellele tendentsile, et inimesed lihtsalt sulguvad ära virtuaalmaailma, siis on see halb. Istutakse kõrvuti ja mõlemad on ninapidi nutitelefonis – siis mõtledki, et palju vahetut koosolemist ja silmavaatamist selle kõrvalt on? Keda nad armastavad: kas seda vidinat, mis käes, või inimest, kes kõrval?»

«Armastuses on kõikvõimalikud värvid, toonid, varjud ja valgused. Armuda võib tihti, aga armastada – seda ei õnnestu mõnel kunagi elus. Armastuse väljendamisel kipuvad eestlased olema võrreldes mõne teise rahvusega reserveeritumad, mis ei tähenda, et armastus oleks väiksem. Armastuse väljendamisel on olulised nii sõnad kui teod. Tuleb rääkida! Stabiilselt suheldes ei tekigi tülisid nii naljalt. Tülid tekivad siis, kui kuskilt maalt on jäänud midagi ütlemata. Iseendaga tuleb vaeva näha: enne ei saa teist armastada, kui iseennast ei armasta.»

Vahva video: Vello Vaher pani Egle Eller-Nabi proovile!

Ameerikas laineid lööv tsirkuseperekonna patriarh Vello Vaher sai sabast kinni bikiinifitnessi tipul Egle Eller-Nabil ning pani ta proovile. «Milline elamus!» rõõmustab Egle. «See oli tõesti hirmutav kogemus! Ja mina veel arvasin, et mul on hea tasakaal...»

Kirt viskas Tallinnas oda üle 84 meetri

Tallinnas Audentese staadionil toimuval heitjate seeriavõistluse neljandal etapil võidutses meeste odaviskes tulemusega 84.11 hiljuti Eesti meistrivõistlustel Tanel Laanmäe järel hõbedale tulnud Magnus Kirt.

Parim tulemus (84.11) sündis seeria teisel katsel, samas ebaõnnestunud viset Kirt täna ei sooritanudki. Rio olümpiaks valmistuva Risto Mätase õpilase seeria oli järgmine: 80.49, 84.11, 81.58, 79.17, 79.79 ja 79.76.

Teise koha saavutas lätlane Rolands Štrobinders (79.79) ning pronksmedal riputati kaela Ranno Koorepile (74.76).

Pühapäev võib tuua äikest ja hoovihma

Pühapäeval on Läänemere kohal nõrk kõrgrõhuala, ida poolt ulatub meieni kauge madalrõhuala serv.

Öö vastu homset on peamiselt sajuta, kohati võib olla udu.

Pühapäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal sajab kohati hoovihma, oodata võib ka äikest.

Homme puhub valdavalt põhjakaare tuul 1 kuni 7 m/s ning sooja tuleb 20 kuni 25 kraadi.

Kas see võib olla maailma kõige kõrgeim jäätis?

Eelmine nädal kostitas Iirimaad suure kuumalainega, mis pani kõiki sealseid elanikke jäätisepoodide poole jooksma.

Stepheni nimeline noorhärra otsustas aga endale tõelise maiuspala valmistada. Kuigi ei ole kindel, kas jäätis on mõne hea teenindaja kätetöö või on mees sellega ise hakkama saanud, võib eeldada, et küllap lasti mees ise ikka masina kallale, kirjutab Lonely Planet.

Pildi võimsast jäätisest laadis mees üles sotsiaalvõrgustikku ning andis sellest meediaväljaannetele ka teada, lootes, et tema kätetöö saab maailmakuulsaks.

Seni on pilti jaganud juba paljud internetiväljaanded ning peetakse võimalikuks, et tegu on maailma kõrgeima vahvlitopsijäätisega. 

Eesti vibulaskjad võitsid EMilt koguni neli medalit

Täna Bukarestis kulmineerunud vibulaskmise kadettide ja juunioride Euroopa meistrivõistlustelt naaseb Eesti noortekoondis tagasi lausa nelja medaliga. Seejuures kõik poodiumikohad haarati plokkvibu klassis ning kaugele ei jäänud ka kuldmedal.

Lisell Jäätma võistles täna plokkvibu kadettide neidude klassis kullafinaalis. Kullafinaali jõudmiseks pidi Jäätma alistama neli vastast: 1/16 duellis I.Neagoe (Rumeenia) 141:122, 1/8 duellis S.H.Andersen (Taani) 141:139, 1/4 duellis E.Roner (Itaalia) 147:138 ja poolfinaalis D.Sevindik (Türgi) 142:128.

Kullamatši vastaseks oli Jäätmal 8. asetusega Lucy Mason (Suurbritannia). Mason võitis duelli 141:139. Jäätma seeriad olid 29,26,28,28,28 ja Masoni seeriad 29,28,26,30,28. Seega sai otsustavaks neljas seeria, enne mida olid laskurid 83:83 viigis, kuid Masonil õnnestus lasta 30 silma Jäätma 28 silma vastu, mistõttu pidi eestlanna leppima hõbedaga.

Meeskondlikult jäid kadetid noormehed napilt medalist ilma, lõpetades neljanda kohaga. Individuaalselt tuli Kristjan Puusepal poolfinaali jõudmiseks alistada järjest kolm vastast: 1/16 duellis S.Heincz (Austria) 143:142, 1/8 duellis A.Carpenter (Suurbritanna) 144:141 ja 1/4 duellis J.Howse (Suurbritanna) 145:145 viigiseisul lisanooltega X10:10. Poolfinaalis võitles Puusepp südikalt, kuid kahjuks tuli siiski tunnistada M.Garip (Türgi) 145:144 paremust. Pronksimatšis kohtus Puusepp esimese asetusega Türgi laskuri G.Altinatasega. Puusepp võitis duelli 145:140 ja toob seega koju pronksmedali.

Rio olümpiamängudel esindab Eestit Laura Nurmsalu, kes võistleb naiste sportvibude klassis.

Ungari GP kolmanda vabatreeningu kiireim oli taas Rosberg

Vormel-1 MM-sarjas peetakse sel nädalavahetusel Ungaris toimuv etapp. Viimasel ehk kolmandal vabatreeningul enne kvalifikatsioonisõitu näitas sarnaselt eilsele nobedaimat minekut sakslane Nico Rosberg (Mercedes) ajaga 1.20,261.

Hollandlane Max Verstappen (Red Bull) oli seejuures hetkel sarja üldliidrikohta hoidvast Rosbergist aeglasem vaid 0,002 sajandiksekundit. Kolmas aeg kuulus Daniel Ricciardole (Red Bull) 0,465 sekundilise kaotusega, neljas Lewis Hamiltonile (Mercedes) 0,508, viies Kimi Räikkönenile (Ferrari) 0,598 ja kuues Sebastian Vettelile (Ferrari) 0,924 sekundilise kaotusega.

Ungari GP kvalifikatsioonisõit algab Eesti aja järgi kell 15. 

Kahtlane lastelaagri leping jahmatas ema

Meresõbra lastelaagri korraldajad palusid lastevanemate allkirja dokumendile, mis hoiaks õnnetuste korral nende käed puhtana isegi siis, kui õnnetus juhtuks instruktorite süül.

Juristide väitel on selline “leping” õnneks tühine.

Kui Pärnumaa aasta ema Merle Laidro pani oma võsukese Eesti jahtklubide liidu korraldatud rändmerekooli Meresõber, anti lapsele koju kaasa dokument, mis tundus Laidrole ülekohtune ja solvav. Laagri korraldajate ütlust mööda kasutavad selliseid lepinguid seiklusmatkade organiseerijad üle Eesti.

“Kinnitan, et vabastan vabatahtlikult EJL Meresõbra igasugusest vastutusest, luban mitte esitada pop-up merekooli suhtes ühtegi nõuet, pretensiooni ega hagi, eeltoodu all peetakse silmas ka nõudeid seoses EJL Meresõbra poolse hooletuse või tegematajätmisega,” oli kirjas allkirja ootaval paberil. “Juhul, kui EJL Meresõber peaks olema sunnitud tasuma advokaadi tasusid ja kandma muid kulusid, olen nõus hüvitama kõik niisugused tasud ja kulud.”

Kuigi ema keeldus lepingule alla kirjutamast, võis laps ikkagi merele minna. Laidro arvab, et osa lapsevanemaid isegi ei lugenud merekooli antud dokumenti läbi või ei saanud aru, millele alla kirjutavad. “Oleks see paber siis enne laagrit kätte antud, aga laps tuli sellega koju õhtu enne merele minekut, instruktorid üritasid kiiruga allkirju koguda,” ütles ta. “Kas nad arvavad, et inimesed on nii rumalad? See on lausa solvav. See pole isegi leping.”

Sama kinnitas Pärnu Postimehele Eesti juristide liidu direktor Krista Paal. “Lepingud on kahepoolsed ja inimene saab omapoolseid tingimusi sisse panna või neid välistada. See ei ole dogma, mida ei saa muuta ja mida peab täitma,” selgitas ta. Kõnealust dokumenti ei saagi tema kinnitusel otseselt lepinguks nimetada.

“Asutus on märkinud, et vabastab end omavastutusest. Juba see sõnastus tuleks ümber vaadata. Kui tegemist on lastega, peavad vastavalt mereohutusnõuetele ja lastekaitseseadusele mõlemad pooled vastutust kandma,” rääkis ta.

Ühesõnaga on leping tühine. Samuti ei ole võimalik lepingusse kirjutada punkte, mis välistaks kohtuhagid või sunniks juba eos tasuma vastaspoole kohtukulusid.

Lastekaitse liidu pressiesindaja Kadi Hainas kommenteeris, et dokument ei arvesta laste huvidega ja see on kahetsusväärne.

“Lastekaitse liit ei saa heaks kiita allkirja nõudmist sellistele dokumentidele, mis õiguslikku ebaselgust pigem suurendavad,” ütles Hainas. “Selline teavitamine ei saa tekitada alaealisele vastutust, mida tal tema ea tõttu olla ei saagi.”

Meresõbra projektijuht Indrek Ilves ei kuulnud lepingu tühisusest ajakirjanikult esimest korda, sest teda oli juba käinud kimbutamas tarbijakaitseamet.

“Võtsime selle lepingu üks ühele üle ühelt Soomaal kanuumatku korraldavalt ettevõttelt, meil polnud lihtsalt aega ja ressurssi, et leping ise läbi töötada või sellele mingi professionaalne hinnang saada,” põhjendas Ilves.

“Nüüd oleme lepingu ümber teinud ja sellest õppinud,” kinnitas Ilves. Laagri instruktorid teevad tema sõnade järgi endast kõik, et laagrid mööduks lastele ohutult.

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda sõnas, et kahtlusi äratas lepingu tingimuste seadustele vastavus. “Oleme juba varem selle ettevõtte suhtes algatanud järelevalvemenetluse,” ütles ta ja lisas, et saab rohkem öelda, kui menetlus on lõppenud.

Karoli Hindriks ehk kahe miljoni dollari naine

Tuntud vene kirjaniku Eduard Uspenski lause “Kuna kasvasin üles kuurordis, olen terve elu tahtnud saada puhkajaks” Pärnust pärit ettevõtja Karoli Hindriksi puhul ei kehti. Oma 33 eluaasta jooksul on ta palju saavutanud: olnud Eesti noorim leiutaja, linnavolikogu liige, esimese eestlasena valitud NASA juures tegutsevasse Singularity Universitysse. Tänavu märtsis otsustasid USA ja Briti tippinvestorid anda tema asutatud tehnoloogiavaldkonna tööportaalile Jobbatical kaks miljonit USA dollarit.

“Esimese suurema ettevõtmisena on kavas avada Jobbaticali osakond Kagu-Aasias Singapuris ja turundusmeeskonda tööle võtta terve hulk uusi inimesi,” ütleb Karoli.

Kui Karoli 2014. aastal oma tööportaali asutas, polnud tal aimugi, kuidas investeeringuid leida. “Esimene raha pidi ju tulema puhtalt presentatsioonide pealt. Usun, et paljudel jäävad head ideed ellu viimata, sest nad ei suuda oma mõtteid edasi anda ja end hästi esitleda,” räägib ta. “Äriidee peab olema läbimõeldud ja vastused küsimustele olemas. Olen Jobbaticalis seda poolteist aastat õppinud ja ikka värisevad mõne tippinvestoriga kohtuma minnes jalad samamoodi nagu alustades.”

Eestis Jobbaticali looja oma ideele toetust ei leidnud ja nii otsustas ta võtta ette Soome, kust tuligi esimene toetus. Aasta hiljem investeerisid prominentsed riskikapitaliettevõtted Union Square Ventures (USV) ja riskikapitalist Saul Klein oma ettevõtte LocalGlobe’iga koos senise investori SmartCapiga idufirmasse juba kaks miljonit dollarit.

“See oli pikk protsess, kohtumisi oli sadu,” mõtiskleb Karoli. “Kui lõpuks USV ja Saul Kleiniga käed lõime, oli see nagu abiellumine. Me ei leppinud kokku mitte esimesega, kes oli nõus raha andma, vaid võtsime oma paati inimesed, kes aitavad kaasa mõelda.”

Mis on meeles kooliaastatest Pärnus?

Andsin 15 aastat tagasi Pärnu Postimehele oma elu esimese intervjuu, olin nii elevil. Pärnus käidud kooliajale tagasi mõeldes olen väga tänulik oma tollasele majandusõpetajale Kristi Suppile Raeküla gümnaasiumis. Ta lasi meil olla loominguline, ise õppida. Ja muidugi õpetaja Ellen Lumele. Tulin tema klassi ju pisut haavatud taustaga – pikalt haige, eelmises koolis koolikiusatuna – ja tema käe all sai kõik korda. Tahaksin, et ka minu Maya kooliteele satuks temataoline õpetaja. Lugemishuvi eest tänan oma kirjandusõpetajat Lembi Luukast.

Kõige suurema kummarduse pean ikkagi tegema emale ja isale. Minu üks eredamaid mälestusi emast pärineb algklassiaastatest, kui ta nägi mind hiigelsuure koolikotiga igal hommikul kodust väljumas. Ta algatas kampaania algklassiõpilaste liiga raskete ranitsate vastu, mis päädis telliskive täis seljakottide saatmisega tollasele peaministrile Mart Laarile ja president Lennart Merile ning seadusemuudatusega. Ta on praegugi MTÜ Kodanikujulgus esimees ja ülimalt tegus.

Miks mitte tuua Jobbaticali peakontor Pärnusse?

Oleme isegi Tallinnas hädas sellega, et lennuühendus muu maailmaga on kehvapoolne, mis siis veel Pärnust rääkida! Ehkki kõik Jobbaticali asutajad on Pärnust pärit. Minu maikuu töögraafik oli selline: Tallinn-Berliin-Tallinn, Singapur-Tallinn, Malta-Tallinn. Suur osa meeskonnast liigub tööga seoses ka väljaspool Eestit.

Kaalusime pikalt ja otsustasime minna hoopis Malaisiasse Kuala Lumpurisse, kus kesklinnast lennujaama saab 30 minutiga ja sealt juba edasi maailma kõikidesse olulisematesse sihtkohtadesse.

Olin aastatel 2006–2007 Pärnu linnavolikogus, kui lennuühendus vaikselt välja suretati. Nii linnavalitsuses kui -volikogus olid toona otsustajateks väga konservatiivsed inimesed. Nad ilmselt ei adunudki, mida see samm linna tulevikule kaasa toob. Et tagajärjed ilmnevad alles aastate pärast. Just mõni nädal tagasi tõdesid Pärnumaa turismijuhid, et Pärnu nõrk ühendatus jätab piirkonna ilma arvestatavast osast potentsiaalsest turismitulust ning seeläbi vähenevad piirkonna konkurentsivõime ja kohalike elanike elatustase. Miks peaks jõukas soomlane või rootslane tulema Pärnusse, kui saab lennukiga mugavalt Riiga ja sealt on Jurmalasse vaid paar-kolmkümmend kilomeetrit?

Aga oleme ju e-riigina edukas, presidentki alati kiidab.

E-riigina oleme olnud tublid, kuid kasutajasõbralikkus meie külaliste suhtes on kaugel sellest. Soovitan kõikidel eestlastel lugeda portaalis Memokraat ilmunud lõuna-aafriklase Justin Zehmke artiklit “Spetsialisti uskumatud seiklused Eestis”. Kirjutan kõikidele artiklis välja toodud etteheidetele kahe käega alla!

Just selline Eesti alaliselt siia tööle tulla sooviva inimese jaoks ongi – mõttetust bürokraatiast läbi imbunud. Siin elades paljusid detaile ju ei märkagi. Näiteks on isegi Tallinna südalinna liiklusmärgid valdavalt ainult eestikeelsed. Mida ütleb jaapani turistile sõna “kesklinn” liiklusmärgil?

Meie tiimi liikmelt varastati Kalamajas jalgratas ja politseisse helistades ei saanud seal keegi temast aru. Tallinna Kaubamajas ei suutnud ükski saaliteenindaja mu teist kolleegi juhendada, milliselt riiulilt leida spagette. Kolmandale tulid kodakondsus- ja migratsiooniametist (KMA) kõik elamis- ja tööloa taotlemiseks vajalikud paberid – reklaamime end e-riigina, aga KMA tahab kõik elektroonilisi dokumente millegipärast ka paberkandjal! – ainult eestikeelsena. Paljud muudki elementaarsed probleemid on endiselt lahendamata.

Millised probleemid on kõige valusamad?

Kõige raskem on välismaalaste jaoks koolikohtade nappus. Esiteks on neid vähe ja teiseks on näiteks Estonian International Schoolis lapse õppemaks aastas 19 000 eurot. Euroopa koolis on väiksem, kuid sinna saavad vaid saksa või prantsuse keelt emakeelena rääkivad lapsed. Inglise kolledžis on välismaalaste lastele õpilaskohti ülimalt vähe. Kas Pärnus saaks inglise keelt rääkiv laps põhiharidustki?

Eriti hull on üleüldine sallimatus, mis levib Eestis nagu katk. Just tegime oma töölesoovijate seas väikese uuringu ja mis selgus – mitte keegi ei seadnud kandideerimisel kõige olulisemaks pakutavat palganumbrit, vaid seda, kas saab elada ja töötada sallivas keskkonnas.

Pidasin 20aastasena Pärnu volikogus ettekande, kus rääkisin kuulsa USA majandusteadlase Richard Florida teooriast, et loova linna alustaladeks on kolm t-d: tehnoloogia, talendid ja tolerants. Riik, kus poliitikul on lubatud öelda avalikult “kui on must, näita ust!”, jäävad kaks nendest t-dest olemata.

Kuidas muuta inimesed sallivamaks?

Sellise maailmapildi vastu aitab ainult üks: saatkem kõik meie noored välismaale. Vahet pole, kas Harvardi õppima või Austraaliasse põllutööle. Ma ise elasin 17aastasena aastakese USAs, 7000 kilomeetri kaugusel oma Pärnu kodust vahetusõpilasena ja mõtlesin juba toona: kui iga Eesti noor elaks läbi sellesama aasta, oleks tänapäeva Eesti palju parem paik.

Tegin 15 aastat tagasi mind võõrustanud väliseestlasest perekonnapea Romet Aringuga intervjuu ja jumala eest, vahetage nimed ja aastaarvud ära ning tema põgenemise lugu on täpselt sama, mis toimub praegu Vahemerel. Ta oli tollal vaid nelja-aastane, kuid mäletas kõike peensusteni: kuidas paadikoha eest müüdi maha kogu oma maine vara, kuidas keset merd murdus paadimast, kuidas laibad ujusid paadi kõrval ja lapseootel ema nuttis paadis südantlõhestavalt. Mille pärast me küll peame ennast praegustest paadipõgenikest nii palju paremaks?

Püüdsin aastate eest Pärnu linnavolikogus algatada linna finantseeritava stipendiumifondi ideed. Seesama idee töötab edukalt näiteks Singapuris – linn maksab kinni kõige andekamate noorte õpingud maailma mainekates ülikoolides ja vastutasuks on noorel kohustus töötada neli kuni kuus aastat avalikus sektoris. See on väga hea süsteem: haridus koos silmaringi avardamisega, mis tuuakse koju tagasi.

Silicon Valley on hea näide. Ülistame seda piirkonda maailma muutvate ettevõtete tõttu, kuid tasuks meeles pidada, et 74 protsenti Silicon Valley tehnoloogiaspetsialistidest vanuses 25–44 on sündinud väljaspool USAd.

Kuidas tekkis Jobbaticali idee?

Kõik Eestit külastanud turistid kiidavad siinset loodust ja Tallinna vanalinna ilu. Miks mitte anda neile võimalus pikemalt Eestis peatuda? Inimene teiselt poolt maakera ammutaks terve aasta kultuurielamusi, meie saaksime kasu tema tööst, arendades siinset ettevõtluskliimat.

Peab mõtlema laiemalt – need inimesed ei võta meilt midagi ära, vaid annavad juurde. Majandusprofessor Enrico Moretti on öelnud, et iga kõrgtehnoloogiline töökoht loob ühiskonda kaudselt juurde viis uut töökohta. Kui meil õnnestuks Eestisse tuua 1000 inimest, aitaksime luua 5000 töökohta kohalike jaoks.

Paraku elavad Eesti ettevõtjad mugavustsoonis, palgates andekate välismaalaste asemel sageli sugulasi ja endisi koolivendi ja trennikaaslasi. Aga kui mõtleme oma kliendile Indias või Hiinas, kas siis koolivend on talle parim lahendus? Tahame teha globaalset äri, kuid palkame turvaliselt endasuguseid inimesi, mõtlemata kliendile. Nägin kord CV-Online’i kuulutust, et üks firma otsis turundusjuhti Ameerika turu jaoks Tartust. Miks ometi?

Aga inimesed tahavad ju kindlust?

Värbamismaailmas eksisteerib endiselt rasvane vale, mis kannab nimetust “püsitöökoht”. Tuleviku maailmas seda sõna enam ei eksisteeri. Tehnoloogiamaailmas on keskmine tööaeg ühe tööandja juures 18 kuud. Töötegemine on kui rännak, mille jooksul töötaja annab oma oskused kellegi käsutusse ja soovib vastu saada kogemusi.

Väga oluline on seejuures ausus: tööintervjuudel võib vabalt öelda, et tahan kolme aasta pärast oma firma teha, aga praegu veel kogemusi omandada.

Jobbaticali inimeste suur unistus ehk missioon on kaotada passi kui reisidokumendi mõte. Tänapäeva maailmas ei saa inimest panna fakti ette, et tema sündimine mingis riigis oli ebaõnn või matemaatiline viga ning vaatamata tema ambitsioonidele ja ajudele on ta liikumine maailmas tehtud äärmiselt keerukaks.

Mu eredamaid kohtumisi oli Malaisias ühe äpiarendajaga. See on praegu maailma kümne kõige nõutuma elukutse seas. Milline õnn oleks temasuguste ajudega mees Eestisse tööle saada! Kahjuks oli tal Süüria pass ja ainus riik, kus ta sai töötada, oligi Malaisia. Eestis oleks teda hädasti vaja, aga oma õnnetuseks on ta sündinud vales riigis. Inimesi ei tuleks tööle võtta mitte passi, vaid oskuste põhjal.

Konkurents tööturul ja võitlus talentide pärast on ülitihe. Aga konkurents näitabki, et sellel sektoril on potentsiaali. Maailm liigub selles suunas, et IT-maailmas jääb piire üha vähemaks. Talendisõda hakkab toimuma riikide vahel ja lõpuks peab ka Eesti riik mõtlema, kuidas siia rohkem talente meelitada.

Kas inimeste juhtimine on õpitav?

Muidugi. Ja meeskonnatöö organiseerimine. Juba alates sellest, et muuta uue inimese esimene tööpäev meeldejäävaks. Kui 15 aastat tagasi juht tõepoolest juhtis inimesi, jagas käske ja korraldusi, on ta nüüd üha enam executive assistant (täidesaatev assistent – toim). Juht peab teenima kollektiivi, mitte oma võimu näitama.

Jobbaticalil on talentide ja ettevõtete andmebaas, mõlema kohta tehakse taustauuring ja viiakse nad siis kokku. Väga mugav on seejuures Skype. Pool Jobbaticali palgatud inimestestki on tööle võetud pelgalt Skype’i vestluse kaudu, nendega enne silmast silma kohtumata.

Esimese tegevusaasta jooksul kasutas meid üle 1200 ettevõtte enam kui 40 riigis. Kokku esitati umbes 7000 kandideerimisavaldust, millest töösuhteni viis üle 500. Jobbaticali andmebaasi on koondunud enam kui 50 000 inimest – USAst, Brasiiliast, Indiast, Ukrainast ja mujalt –, kes on valmis töö nimel elukohta vahetama.

Kuidas ennast teile maha müüa?

Eestis saadav IT-haridus on väga hea, programmeerijate tase kõrge. Meil on meeskonnas mitu Eesti arendajat (sealhulgas minu ettevõtte kaasasutaja pärnakas Allan Mäeots). Maailmatasemel müügiinimesi ja turundajaid on leida raskem. Ega nali “Eesti müügimees on nii agressiivne, et istub agressiivselt telefoni juures ja ootab, et talle helistatakse” ole tühjalt kohalt sündinud.

Olen veendunud, et kõrgkoolist saadud diplomi osatähtsus väheneb tööle kandideerimisel iga aastaga. Isegi töökogemus pole nii oluline. Tähtis on olla initsiatiivikas, näidata lahendusi, mida oled näiteks kooliajal juba teinud. Näidata viise, kuidas saaksid selle ettevõtte töö, kuhu kandideerid, muuta paremaks.

Noored teevad tihti selle vea, et saadavad oma CV viiekümnesse firmasse ja siis on kurvad, et isegi töövestlusele ei kutsutud. Aga tuleks hoopis võtta ette viis firmat ja nendega tõsiselt tegelda, nende firmade töö endale selgeks teha. Kõik inimesed, kes on meil tööl, tõid juba oma motivatsioonikirjas välja punktid, mida nemad Jobbaticalis teisiti teeksid. Rohkem süvenemist! Saan päevas kuni kümme kandideerimisavaldust ja ausalt öeldes sellised, kus kirjas ainult CV, panen kohe kõrvale. Ma ei usu, et niimoodi mõni tõeliselt andekas, aga väga häbelik inimene kaotsi läheks, andekad on ikka palju motiveeritumad ja andekus paistab isegi kirjas välja.

Kuidas oma pereelu sellise reisimisega kohandate?

Kevadel kolm kuud Malaisias elades oli kolmeaastane tütar minuga kaasas. Samuti on oluline abikaasa julgustus ja tugi. Tegeleme mõlemad oma äridega, reisime palju ja see on meid palju lähedasemaks muutnud.

Lapse kõrvalt jääb õnneks siiski aega ka mu kahele suuremale harrastusele, jooksmisele ja kriminullide lugemisele-kuulamisele. Mul on tossud alati kaasas ja püüan kohtumiste vahepeal käia jooksmas. Kui teised jalutavad uutes linnades ja võtavad ekskursioone, pole mul selleks aega – teen linnajooksu ja näen nii mõndagi. Kõige tähtsam on leida rutiin: ma kohe pean jooksma, siis hakkab keha ise pingutust tahtma.

Olen avastanud audioraamatud. Üks mu suur lemmik on Stephen King. Armastan Briti ja Ameerika krimisarju. Premeerin ennast osadega uuest Kingi romaanil põhinevast sarjast “22/11/63”, kui telekanal Fox seda ükskord näitama hakkab, soovitan kindlasti vaadata.

CV

Sündinud 17. juunil 1983 Kohtla-Järvel.

2012–2013 idufirma Newspin.co üks asutajatest.

2010–2012 Fox International Channels Balti regiooni juht.

2009 asutas Goodmood Media OÜ, mis tegeles meediakontserni Fox rahvusvaheliste kanalite turunduse ja reklaamiga Baltimaades.

2007–2009 MTV Eesti tegevjuht.

2006–2007 MTV Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht.

2005–2007 Pärnu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees.

Lõi 1999. aastal õpilasfirma enda leiutatud pehme helkuri tootmiseks. 2000. aastal kaitses selle kasuliku mudelina, saades Eesti esimeseks õpilas- ja ühtlasi noorimaks leiutajaks. Bakalaureusekraad Estonian Business Schoolist rahvusvahelise ärijuhtimise erialal.

Astus 2001. aastal Res Publicasse (hiljem IRLi liige).

Ajakiri Business Week valis Hindriksi 2007. aastal Euroopa noore ettevõtja konkursi nominendiks.

Oli 2010. aastal üks sajast noorest tulevikuliidrist, keda kutsuti 40. korda toimuvale tuleviku juhtide (Leaders of Tomorrow) sümpoosionile Šveitsis St. Gallenis.

Abiellus 22. juulil 2012 Las Vegases ettevõtja ja investori Allan Martinsoniga. Nende tütar Maya sündis 2013. aastal.

Boonen pikendas Etixx-Quick-Stepiga lepingut

Maailma üks paremaid klassikute spetsialiste, belglane Tom Boonen, pikendas aasta võrra lepingut Etixx-QuickStepiga.

35-aastase belglase värbamise vastu tundis huvi ka teine Belgia tippklubi Lotto-Soudal, kuid Boonen otsustas jääda 15. hooajaks World Touri tiimi, vahendab Spordipartner.ee.

Boonen ühines Quickstep-Davitamoniga 2003. aastal ja on Patrick Lefevere juhitavas meeskonnas pälvinud üle saja võidu. Säravamateks saavutusteks on 2005. aasta MM-kuld, neli Pariis-Roubaix' ja kolm Flandria tuuri võitu.

«Mulle oli tähtis Etixx-QuickStepis jätkata, sest olen peaaegu terve oma karjääri selle klubi särki kandnud ning ausalt öeldes ei kujuta ma end mõnes teises klubis ettegi,» lausus Boonen.

Viinaekspress: takso viib Paidest Iklasse alkoholi ostma

«Mõnusalt suvised ja kosutavad alkoreisid naabrite juurde Lätti Ikla piiripunkti koos Paide Taksoga. Reis neljale edasi-tagasi 100 eurot,» selline kuulutus on mitu korda ilmunud viimastel nädalatel Järva Teataja reklaamiküljel.

Paide Takso juhatuse liige Tarmo Piiskoppeli ütlust mööda huvilisi jagub. «Oleme teinud juba kaks reisi,» nentis ta.

Esimesel reisil sõidutati Lätti kaks keskealist meesterahvast. Piiskoppeli selgituse järgi olid mõlemad mehed veidi alkoholijoobes ega soovinud ise rooli istuda. Kuigi teisel korral oli autos kolm reisijat, andis Piiskoppel teada, et sõidu hind reisijate arvust ei sõltu. «Pole vahet, kas reisijaid on kaks, kolm või neli – hind jääb samaks.» Ta lisas, et reis Lätti Ikla piiripunkti maksab neljale inimesele sada eurot ning üks tund kohalviibimist on tasuta.

Piiskoppel rääkis, et mõlemal korral tõid reisijad kaasa korraliku koguse alkoholi. «Mahutame ära täpselt nii palju kui tarvis. Kui inimene lepib meiega eelnevalt kokku, et soovib kaasa tuua näiteks kuus kasti viina ja viis kasti õlut, siis oleme sellega arvestanud,» ütles ta ja lisas, et vajadusel saab autole järele kinnitada rendihaagise. «Oleme paindlikud, organiseeritud ja hästi toimivad just nagu kuritegevus,» kinnitas ta naerdes.

Piiskoppel selgitas, et sel moel avaneb inimestel võimalus soetada alkoholi tunduvalt madalama hinnaga. «Kuna võrreldes Eestiga on Lätis alkohol märkimisväärselt odavam, mõtlesin teha proovi. Kui inimestel huvi on, siis miks mitte,» arutles Piiskoppel. Ta lisas, et mõte tekkis meediat jälgides. «Tubli Eesti vabariik! Võta veel rumalaid seaduseid vastu – sellest võidavad paljud teised, mitte aga riik ise,» lausus ta.

 Kui paljud kaupmehed on pahandanud, et Läti odava alkoholi tõttu on nende käive vähenenud ja lõunapiiril asuvad kauplused võidakse koguni sulgeda, siis Järvamaa suurim kauplustekett käibelangust ei tunneta.

Järva tarbijate ühistu juhatuse liige Priit Teder kinnitas, et neil pole alkoholimüük vähenenud. «Alkoholi ostetavus sõltub hoopis suuresti ilmast – suvel soojade ilmade korral on ka müük märkimisväärselt kõrgem,» sõnas ta.

Pruuniks, pringiks, peenikeseks

Terve kamp kaunitare vihub rannahooaja ootuses usinasti trenni teha. Ja siis laseb puhkusel suure vaevaga saavutatud vormi mõne nädalaga loperguseks minna. Selge see, et ilusa ilmaga keegi kuigi meelsasti umbsesse trennisaali ei roni, kuid tõhusat trenni saab teha ka rannaliival pikutades. Parimaid harjutusi keha kujundamiseks õpetab personaaltreener Ele-Ly Rahumägi.

«Hea vorm ja liikumine pole mingi projekt, see on osa elust!» kuulutab treener. «Näen oma töös pidevalt, kuidas suvel lastakse end täiesti lõdvaks ning kõik varem saavutatud kaob kiiresti käest. Lihtne võrdlus hambapesuga illustreerib hästi sellise suhtumise vildakust – ega me puhkuse ajal ju hambaid pesemata ei jäta?! Oma keha vormis hoidmine on nagu hügieen, sa teed seda oma enda tervise ja heaolu huvides.» Treener kinnitab, et trenni muu elurütmiga ühendada pole üldse raske. Tuleb lihtsalt teada, mida ja kuidas teha. «Ning siis teha ka, ainult reaalne pingutus annab reaalse tulemuse!»

Ele-Ly on ise suurepärases vormis, terve, reibas ja energiat täis. «Oma enda keha hoian ma suvel vormis täpselt samade harjutustega, niisiis olen ma ju elav tõestus, et need töötavad!» Särtsakas treener tunnistab, et päikest armastab ta hullupööra ning sama kinnitab tema kuldpruun jume. Kuidas aga rannarõõmude nautimise kõrvalt ka trenni jõuda? Päevad on küll pikad ja öödki üsna valged, aga ideid ja põnevaid plaane on hulga enam kui tunde nende teostamiseks.

«Ühendada rannas veedetud aeg treeninguga on superhea idee,» julgustab Ele-Ly. «Niisama lösutamine, olgu ilm kui ilus tahes, läheb ruttu tüütuks. Mitte midagi teha on kõige raskem ja kõige igavam! Kui samal ajal trenni teed, lähed pruuniks justkui muuseas. Liigutamine teeb tuju veel palju paremaks – kogu aeg tuleb heaoluhormoone pahinal peale. On veel üks lisakasu, mida sa rannas liigutamisest saad – pea saab puhata ning lõõgastud palju paremini. Laiseldes ei sega mitte keegi sul ka päikese käes musti muremõtteid mõlgutada, aga pingutades selleks aega ei jää.»

Niisiis mitu kärbest ühe hoobiga, kuldne jume ja trimmis keha pealekauba! Kas keegi veel kahtleb selles, kas ikka tasub rannalebo lihastreeningu vastu vahetada? Meie mitte!

Lapsed annavad head eeskuju

«Keegi ei käsi ju rannas ainult pikali olla, nagu suured inimesed teevad. Vaadake lapsi – nemad jooksevad kogu päeva ringi ja saavad suurepärase treeningu. Selles võiksime lastest rohkem eeskuju võtta,» soovitab personaaltreener.

Aga mida siis kardiotrennina jõuharjutustele lisaks teha? «Mina armastan lohesurfi, mõnus eneseületus, kiirus, põnevus – mõtted lülituvad täielikult välja! See nõuab ettevalmistust ja vahendeid. Aga mida igaüks saab teha, on joosta madalas vees – veetakistus muudab treeningu palju tõhusamaks! Mängida näiteks vees lendavat taldrikut, trenn ja lõbu ühes!»

Kel pole ülekaalu ega probleeme põlvedega, võib mööda veepiiri ka sörkida, isegi paljajalu ei põruta see liialt jalga. «Mina kedagi samas jooksma ei sunni. Ma ise ei jookse mitte kunagi, see ei meeldi mulle üldse! Heas vormis püsimiseks on targalt tehtud lihastreening minu arvates parim. Ja kolmest korrast nädalas on küllalt.»

Ele-Ly kuulub aga selgelt nende hulka, kelle vorm suvel isegi paraneb, sest sooja ilmaga on ta tavaliselt vabas õhus ning liigub reipalt ringi. «Minu jaoks on niisama ühe koha peal passimine palju raskem kui liikumine,» naerab ta.

Trimmiv treening, mis säästab keha

Beach-lates pole hoolimata nimekõla sarnasusest pilatese suveversioon, vaid personaaltreeneri poolt ekstra Arteri jaoks kokku pandud väga efektiivsete lihasharjutuste sari. Treening sobib eriti hästi naistele, kuna fookuses on peenikese keskkoha väljavoolimine ja pepu ning käte trimmimine, ilma et jala- või käelihased liiga suureks paisuksid. Treenida saad otse rannalinal pikutades, mingeid lisavahendeid tarvis ei ole. Saad tõhusalt keha kujundava ja täiesti piisava koormuse, tehes iga harjutust 25 korda, kolm seeriat. Kontrolli kehaasendit ja hoia tempo rahulik – kiirus ei anna mingit lisaväärtust, aeglaselt on liigutused isegi raskemad.

Jõuharjutusi ette näidates ja selgitades on Ele-Ly väga detailne. «Ülioluline on teha iga harjutust keskendunult, korralikult, õiges asendis. Paljud levinud harjutused on väga vigastusohtlikud, ühtegi sellist ma siia kavasse sisse ei pannud.» Peamised murekohad, mis aktiivsetele inimestele häda tegema kipuvad, on alaselg ja põlved – neid on lihtne vale kehahoiu tõttu kahjustada.

«Minu rannatreening põhineb lülisamba tervise hoidmisel ja lihaskorseti treenimisel. Targalt treenides saab enamikku vigastustest ennetada, see on palju lihtsam kui neid hiljem remontida,» hoiatab treener. «Tuleb teada, mis harjutus mida arendab ning millise muutuse kehas esile toob. Näiteks istessetõusud ja jalgade tõstmised on alaseljale väga koormavad. Samuti tuleb kükke tingimata teha selga stabiilses asendis hoides. Paljud naised vehivad lõputult palju kükke teha, raskused turjal, ja ise ei teagi, et loodetud pringi pepu kõrval annab see harjutus ka tugevad, jämedad reielihased.»

Mingeid vahendeid vaja pole

Rannatrenniks pole vaja mitte midagi erilist, ainult pealehakkamist. Suvalisel päeval, kui juba rannas peesitad, võid lihtsalt asja käsite võtta ja oma poolpehmeks hautatud keha korraliku trenniga virgutada. Kas mõni oht siiski ka varitseb? «Treening ise on turvaline, selles osas ohte pole. Päikese eest tuleb end muidugi kreemiga kaitsta ja müts pähe panna, muidu saad kohe päikesepiste,» soovitab Ele-Ly asjalikult. «Mida veel ei tohiks unustada, on piisavalt vett juua. Veepudel, ma loodan, on rannas nagunii kõigil kaasas. Ning ära unusta ka süüa!»

Personaaltreener on hästi kursis, et paljud kaunitarid pikutavad terve päeva rannal söömata, lootes sedasi saledamaks saada. Ele-Ly Rahumägi peab seda aga täiesti valeks taktikaks, mis hetkeks võib küll töötada, aga pikas perspektiivis annab vastupidise efekti: «Pikkadel söögivaheaegadel langeb veresuhkur nii madalale, et keha läheb stressi. Esiteks hoiab stressis keha kilosid kinni ja teiseks sööd sa viimaks toidu kallale pääsedes päris kindlasti üle, sest keha nõuab kiirelt energiat! Mina soovitan kerget einet iga kolme tunni tagant. Ise söön vahel isegi tihemini, nii nagu kõht tühjaks läheb. Nälga ei tohi end kindlasti jätta, selle eest maksab keha kiiresti kätte ja hakkab kõike varuks korjama.» Ele-Ly meelest võiks igasse rannakotti kuuluda tervislik eine, mis sulle maitseb, ja silmas tasub pidada ka seda, et toit palavaga pahaks ei läheks. Ning selge see, et trenniks ja lõunaks on oma aeg – päris banaan põses ei tasu ka kõhulihaste kallale karata. Väike amps, pisut puhkust ja ongi piisavalt energiat, et beach-latesega algust teha!

Beach-lates. Seitse superharjutust

Kolmeraudne kõhule.

Redel. Hajutus aktiveerib kogu lihaskorseti ja tulemuseks on selgelt esile tulev peenike talje.

Oluline on hoida selga õigesti – neutraalne nõgusus peab püsima kogu harjutamise aja. Kui lamades mahub käsi selja ja rätiku vahele, on asend paigas.

Algasend – lama selili, too käed sirgelt üles, jalad põlvest täisnurkselt kõverdatud. Siruta vastaskäsi ja vastasjalg maapinna kohale, ära liiva puuduta. Vaheta. Kui see on alguses liiga raske, tööta kordamööda ainult jalgade või kätega. Edasijõudnuna võid proovida ka sama kätt-jalga sirutada, pingutus on nii veel suurem.

Keretõsted otse.

Hoia jalad sirgelt üleval, tõsta käed õlgade kohale otse üles ja kergita õlad maast lahti. Piisab väikesest liigutusest, kuid hoia staatilist jalgade asendit, põlved sirged. Algajana võid teha sama harjutust kõverdatud põlvedega või tallad maas, kuid samavõrra nagu harjutus on lihtsam, on ka selle keha trimmiv kasutegur väiksem.

Keretõsted küljele.

Algasend sama, jalad täisnurkselt üleval, käed kuklal. Keera keha ja siruta käsi üles jala poole, teine küünarnukk jääb liivale. Tee terve seeria ühele poole ja alles seejärel vaheta käed ning korda teise küljega.

Prink pepu, saledad jalad.

Puusatõsted.

Algasend selili, jalad kõverdatud ja puusade laiuselt harkis. Tõsta puusad, hoia selg sirge ja fikseeritud asendis – ka korsett teeb tööd kaasa – ja suru tuharad kokku. Hoia hetk, langeta puusad, aga ära päris vastu maad lase, see intensiivistab harjutuse mõju.

Puusatõste jalasirutusega.

Tahad veel ilusamat peput? Aga palun, ragista raskema variandi kallal! Tõsta jalg nii, et reied jäävad paralleelselt ja põlved kohakuti. Tõsta puusad, kuni õlg, puus ja jalg moodustavad ühe sirge, ning langeta. Kontrolli, et puusad püsiksid kogu liigutuse kestel paralleelselt. Kuidas liigutus täpselt välja näeb, vaata suure pildi pealt!

Sitked käed, tugev selg.

Tagurpidi kätekõverdus.

Algasendiks laud, randmed täpselt õla all, selg sirge ja pepuga samal joonel, põlved täisnurga all ning kand põlvega kohakuti. Kõht hoia sees ja kõhulihased pinges. Kõverda käed küünarvarrest tahapoole ja siruta, korda. See on suurepärane kompleksharjutus, kuna kätele lisaks peavad usinasti staatilist tööd tegema ka korsetilihased ja tagumik.

Liivaujumine.

Fotod: Liis Treimann

Algasend kõhuli, otsmik rannalinal. Ära tõsta pead – see koormab alaselga. Vii käed sirgelt ette ja seejärel sirgena, suure kaarega taha keha kõrvale. Kui soovid suuremat koormust, võta kumbagi kätte pooleliitrine veepudel. Kui oled näiteks rannas parasjagu ajalehte lugenud ja sellest ära tüdinenud, võid oma treeningkava vabalt selle harjutusega ka alustada.

RANNATRENNI KASUD:

  • Mitu head asja korraga – samal ajal saad nii pringiks, pruuniks kui peenikeseks. See konkreetne treeningkava annab trimmis talje, hea rühi, kena pepu ning saledad ja vormis käed.
  • Hea enesetunne – energilisem on olla, keha hakkab tootma heaoluhormooni.
  • Kulutad kaloreid – kui oled end just jäätisega premeerinud, kulutad selle kohe energiana ära.
  • Aeg läheb kiiremini, lihtsalt lesimine on igav, treenides on aeg sisukam.
  • Seltskondlik sisu – võid sõbranna või kallimaga võistelda, kumb jõuab rohkem kordusi teha ning vastastikku üksteist innustades on lihtsam ka motivatsiooni säilitada.
  • Suve palavaga on ebameeldiv treenida, mere ääres on õhk värskem ja jahutav suplus ka kohe võtta, kui peaks liialt kuum hakkama.
  • Suplus on ka duši eest, saad peale rannatrennipäeva kas või otseteed peole minna.
  • Puhkad paremini välja – niisama laiseldes läheb mõte sinna, kus mured parasjagu pooleli, harjutades pea puhkab.
  • Rannas treenides saad kohe kätte ka vajaliku portsu D-vitamiini.
  • Iga harjutust tee 25 kordust, kolm seeriat. Kui ära väsid, puhka minut või mine ujuma ja tee pärast värske energiaga edasi.

HARJUTUSI NÄITAB PERSONAALTREENER ELE-LY RAHUMÄGI

RANNARÕIVAD MARC & ANDRÉ

Sunderlandi etteotsa palgati ManU-s palju kriitikat saanud Moyes

Kui eile teatati Inglismaa meedias, et nende jalgpallikoondise uueks peatreeneriks saab Sam Allardyce, kes lahkus seetõttu Sunderlandist, siis täna leiti talle juba asendaja. Allardyce'i koha võtab üle hooajal 2013-2014 kümme kuud Manchester Unitedit juhendanud David Moyes.

Viimased hooajad pole Moyesi käe all mängivatel meeskondadel just suurepäraselt kulgenud, ehkki 53-aastase šotlase juhendatav Real Sociedad lõpetas viimati Hispaana kõrgliiga üheksanda kohaga. Siinkohal tasub aga märkida, et hundipassi sai Moyes ka Sociedadist enne hooaja lõppu, mil tema koha haaras endale hispaanlane Eusebio Sacristán.

Alates novembrist 2015 töötuna ''ootel'' seisnud Moyes oli talle tehtud pakkumisest loomulikult meelitatud. «Saan juhendada suurt Inglismaa klubi, keda toetatakse ning ootan huviga taas Premier League’is töötamist,» sõnas ta. Sunderlandi klubi omaniku Ellis Shorti sõnade kohaselt oli Moyes Mustade Kasside lootsi kohale nende esimene valik.

Peaaegu kümme aastat Evertoni klubi peatreenerina töötanud Moyesiga sõlmis Sunderland koguni nelja aasta pikkuse lepingu.  

Efektiivsed igapäevased harjutused stressist vabanemiseks

Haapsalus toimuva joogafestivali peakorraldaja Merit Raju jagas «Suvistele seitsmestele» väärt nippe ja efektiivseid harjutusi, kuidas stressi vastu võidelda. Tema sõnul on  stressiperioodil olulised hingamine ja füüsiline koormus. Vaata kasulikke nõuandeid lähemalt videost!

Milline päikesekreem on näole kõige sobilikum?

Tegelikkuses ei vaja meist keegi spetsiaalselt päikesekreemi näole, sest eraldi kasutamiseks mõeldud päiksekreemid on täpselt sama toimeainega. 

Kehale mõeldud päikesekreemid pakuvad veelgi tugevamat kaitset kui näole mõeldud tooted ning seega piisab ka ühest kehale mõeldud kreemist, vahendab Consumer Reports. New Yorki ülikooli professorist dermatoloogi Airelle Kauvari sõnul on aga eraldi näotooted samuti vajalikud, sest on mõeldud kasutamiseks eri nahatüüpide jaoks.

Näiteks on mitmed päiksekreemid rasvavabad, mis on õnnistuseks neile, kellel on õline või akneline nahk. Õlivabad kreemid on tihti kergema toimega ning annavad võimaluse kasutamiseks ka meigi aluskreemidena, tundmata ebamugavust nahal.

Veel on spetsiaalselt näole mõeldud päikesekreemid õrnema või olematu lõhnaga. Lõhnaga kosmeetika on aga üks tihedam nahaärritust tekitav toode.

Mida peaks aga teadma kui soovid soetada eraldi näole mõeldud päikesekreemi?

  • Kui soovid raha säästa, siis on soovitatav osta pigem kõrgema toimeainega näole mõeldud päikesekreem.
  • Teisalt soovitame olla ettevaatlikud mineraalsete päikesekreemide ees, sest need sisaldavad endas pigem vaid mineraalseid aineid.
  • Kreem tuleks laotada peale korralikult, sest isegi parim päikesekaitse ei suuda teile tagada kaitset, kui see on nahale kantud vaid osaliselt.
  • Viimaseks peaks teadma, et pihustatavat kreemi ei tohiks otse näkku pihustada, küll aga võib seda eelnevalt kätele pritsida ning seejärel näkku masseerida.

Celticu peatreener ironiseeris Meistrite liiga järgmise vastase üle

Šotimaa jalgpalli kõrgliiga valitseja Glasgow Celticu peatreener, veel eelmisel hooajal Liverpooli juhendanud põhjaiirlane Brendan Rodgers, naljatles enne Meistrite liiga kolmanda eelringi avakohtumist Kasahstani meeskonna Astana olmetingimuste üle.

Läinud nädalal kahe mängu kokkuvõttes koondskooriga 3:1 Gibraltari vutitiimi Lincoln Red Impsi edestanud Celtic peab Astanaga esimese mängu 2. augustil ning seda võõral väljakul. 

Kui Celticu tüürilt küsiti Kasahstani pealinna sõitmisel esinevate võimalike probleemide kohta, siis ei hoidnud Rodgers end tagasi. «Vaatamata kuuetunnisele lennule, viietunnisele ajavahele ja 35 kraadisele kuumusele peaksime hakkama saama,» sõnas ta kentsakalt. Ent jätkas natuke tõsisemalt: «Midagi pole teha, selline väljakutse on meile esitatud. Ma arvan, et tuleb lihtsalt kohaneda. Pealegi, me sõidame mängule juba esmaspäeval (kohtumine toimub meie aja järgi teisipäeval, kuid Kasahstani aja järgi kolmapäeval – toim) ning anname selleks valmistumisel endast kõik.»

Viru keskusest evakueeriti elektrilühise tõttu inimesed

Täna ennelõunal evakueeriti Tallinna kesklinnas Viru keskusest kõik inimesed.

Häirekeskus sai täna kell 11.09 teate, et keldrikorrusel asuvas laos on elektrilühis. Kaubanduskeskuse turvafirma reageeris kiiresti ning kõik poodlenud inimesed evakueeriti.

Päästjad selgitasid kohapeal välja, et põlengut keldrikorrusel ei olnud. Kella poole 12 ajal lasti inimesed keskusesse tagasi.

Merit Raju annab nõu: mis on õnne- ja heaoluvalem?

Täna ja homme toimub Haapsalus joogafestival, kus parimate juhendajate käe all on võimalik osaleda jooga töötubades, loengutes, ilusatel kontsertitel ja tervisekaupade bazaaril. Festivali peakorraldaja Merit Raju annab väärt nõu, kuidas lisaks joogale saavutada elus õnne ja heaolutunne.

Hirmunud staarid lahkuvad Türgist

Poliitiline olukord Türgis võib sassi lüüa ka sealse spordielu. 15. juuli ebaõnnestunud riigipöördekatse käigus hukkus vähemalt 312 inimest ja enam kui 1500 sai vigastada. Sportlased, nagu ka paljud teised, kardavad enda ja oma perekonna pärast ning soovivad riigist lahkuda.

Saksamaa jalgpallikoondise 31-aastane ründaja Mario Gomez teatas pärast üht hooaega Istanbuli Besiktases, et ütles oma lepingu poliitika tõttu üles. «See oli raske otsus, mille üle pidin pikalt järele mõtlema. Tahan kõigile Besiktase fännidele isiklikult öelda, et ma ei mängi enam selle suurepärase klubi imelistele fännidele meie unikaalsel staadionil. Minu otsus on tingitud vaid poliitilisest situatsioonist,» kirjutas ta sotsiaalmeediasse.

Gomez oli Türgi liiga hooaja suurim väravakütt ja just suuresti tänu temale võitis Besiktas ka meistritiitli. Aastaid mõõnas olnud Saksamaa koondislane tõusis Türgis taas oma parimate päevade tasemele ja lõi hooaja jooksul koguni 26 väravat, edestades väravaküttide edetabelis selliseid staare nagu Samuel Eto’o, Robin van Persie ja Lukas Podolski.

«Asi on vaid viimaste päevade hirmsates sündmustes ja ma loodan, et mõistate mind,» jätkas Gomez oma pöördumist fännide poole. «Loodetavasti laheneb poliitiline olukord rahumeelselt. Mu suur soov on kunagi taas Besiktase eest mängida. See riik ja see klubi said mulle aasta jooksul väga südamelähedaseks. Loodan teid kõiki peagi jälle kohata.»

Türgi meedia andmetel kaaluvad riigist lahkumist ka teised staarid, eesotsas Fenerbahce ründaja Robin van Persiega, kes väidetavalt käis end Barcelonale pakkumas. Ka tema peamine ajend olevat poliitika. Sportliku poole üle Türgi liigas keegi ei nurise ja viimastel aastatel liiguvad seal ka väga suured rahasummad, mis meelitavad kohale suuri nimesid. Gomeze näide on igal juhul hoiatav ja võib Türgi liiga arengut aeglustada.

Kui Gomez sai Besiktasega lepingu lõpetatud probleemideta, siis kõigil meestel see nii lihtsalt ei lähe. Argentina koondislane Jose Ernesto Sosa teatas klubile juba enne 15. juulit, et tema perekond ei julge enam Istanbulis elada. Väidetavalt pidas Sosa samal ajal läbirääkimisi AC Milaniga ja selle peale läks klubi president Fikret Orman marru. «Sellised asjad pole lubatud ja ma panen ta veel selle eest maksma. Asi ei ole rahas, vaid põhimõttes.»

Slovakkia koondise kaitsja Martin Skrtel lahkus äsja Liverpoolist ja sõlmis lepingu Fenerbahcega. «Ma ei hakka valetama. Muidugi küsisin endalt, kas Türki siirdumine on viga. Õnneks pole mu perekond veel siia jõudnud. Vastasel juhul tunneksin end teisiti. Pärast riigipöördekatset helistasid pea kõik mu sõbrad ja tuttavad, uurisid, kas minuga on kõik korras,» rääkis keskkaitsja. «Õnneks on mul autojuht, kes mind ringi sõidutab. Ta teab täpselt, kuidas käituda. Igal juhul kavatsen olla väga ettevaatlik.»

Türgi korvpalliliiga kuulub juba aastaid Euroopa rikkamate liigade hulka ja praegu pole poliitiline olukord sealt mängijaid minema peletanud. Küll aga sattus ebameeldivasse olukorda Oklahoma City Thunderis mängiv türklane Enes Kanter, kes kritiseeris sotsiaalmeedias Türgi presidenti Tayyip Erdogani. 24-aastane sportlane sai hulgaliselt tapmisähvardusi, mille ta omakorda Twitteris avaldas.


LISALUGU

Kalju sõidab uuel nädalal Türki

Nõmme Kalju jalgpallimeeskond kohtub Euroopa liiga kolmandas eelringis Türgi klubiga Osmanlispor. Avamäng peetakse 28. juulil Ankaras, kordusmatš 4. augustil Kadriorus.

Osmanlispor tegi teises eelringis võimsa etteaste, kui kahe mängu kokkuvõttes alistati 7:2 Moldova klubi Zimbru. Neljapäeva hilisõhtul Türgis peetud korduskohtumine võideti koguni 5:0, kolm väravat sai kirja 21-aastane Nigeeria ründaja Aminu Umar. Kalju alistas samal ajal penaltiseeria järel Iisraeli meeskonna Haifa Maccabi. «Naine juba ütles, et sina küll Türki ei lähe. Aga vaatame, äkki ikka saab loa,» naljatles Kalju ründaja Ats Purje pärast võitu Maccabi üle.

Osmanlispor on Türgi pealinnas Ankaras baseeruv meeskond, mis peab kodumänge ligi 20 000 inimest mahtuval Osmanli staadionil. Eelmisel aastal sai klubi Türgi kõrgliigas viienda koha ja nende suurimaks väravakütiks tõusis Senegali ründaja Badou Ndiaye, kes sai kirja 11 tabamust. Osmanlıspori ja Kalju paari võitja pääseb play-off’i, kust võitja lunastab juba pääsme Euroopa liiga alagrupiturniirile.

Pühapäeval toimuval Lauri Ausi mälestusvõistlusel on stardis rattatipud

Pühapäeval toimuval Maxima Grand Prix jalgrattavõistlusel on 126 kilomeetrise distantsi starti oodata nii valitsevat maastikurattamaratoni Euoopa meistrit Peeter Pruusi, Eesti temposõidu meistrit Gert Jõeäärt kui ka mitmeid Soome ja Baltikumi tippmeeskondi. Kokku on oodata ligi 600 rattasõpra.

Võistlusel on lisaks kohalikele jalgratturitele osalemas mitmed Soome meeskonnad, kellest tuntumad TWD-Länken GIF-Chebici ja Finnfalz-Rush Racing. Favoriidiks võib tänavu pidada Jõeäärt, kes on pärast haigestumist Eesti meistrivõistlustel tõusmas heasse vormi. Talle pakuvad tõsist konkurentsi valitsev Soome meister grupisõidus Jesse Kaislavuo ja hõbe Petter Mattsson, vahendab Rattauudised.ee.

«Maxima GP-d võib pidada Eesti olulisimaks rattaspordisündmuseks pärast meistrivõistlusi. Seetõttu on ka tänavu stardinimekiri tõeliselt tugev ja täieneb ilmselt veelgi,» avaldas Maxima GP peakorraldaja Tõnu Tamm lootust.

Lisaks kogenud profiratturitele oodatakse rattasõbrapäeval lühendatud distantsidel starti ka kõiki täiskasvanud harrastajaid ja lapsi. «Võistluse üks kandvaid ideid on meelitada sadulasse igas vanuses spordisõpru. Rattasõit on tore ala, millega tegeleda kas individuaalselt, sõprade seltsis või perega,» lisas Tamm.

Maxima GP rattasõbrapäev toimub 24. juulil Pirital. Põhivõistluse distants on pikkusega 126 kilomeetrit, sõit algab kell 11. Harrastajatele mõeldud lühendatud 54-kilomeetrine sõit stardib kell 15. Kell 14 algavad peresõidud on pikkusega 6 km ning kuni kuueaastastele lastele suunatud tillusõidud peetakse 200-meetrisel lõigul.

Maxima Grand Prix rattasõbrapäeva korraldatakse liiklusõnnetuses hukkunud tipprattur Lauri Ausi mälestuseks. Kaheksakordne Eesti meister Lauri Aus alustas profikarjääri 1995. aastal ja saavutas karjääri jooksul 11 etapivõitu. 1992. aasta Barcelona olümpiamängudel sai Aus grupisõidus viienda ja 1997. aasta maailmameistrivõistlustel seitsmenda koha. Ühelgi teisel Eesti maanteeratturil pole grupisõidus ega eraldistardis tiitlivõistlustelt paremaid tulemusi ette näidata.

Video: mees filmis enda kõrval ujuvat karu

Spordihuviline mees oli kajakiga veele läinud kui ühtäkki nägi ta enda kõrval ujumas suurt karu.

Matthew Garrity oli parajasti Hemlocki järve ääres Ühendriikides, kui ta nägi vees midagi liigutamas ning otsustas asja lähemalt uurida. Ta sõitis kajakiga liikuvale loomale lähemale ning avastas, et tegu on suure karuga, vahendab Lonely Planet.

Garrity sellest siiski kartma ei löönud ning sõitis karule veelgi lähemale, et teda paremini filmida. Kui tal sai filmimisest küllalt läks ta turvaliselt tagasi kaldale. Nüüdseks on video sotsiaalvõrgustikes juba hulgaliselt populaarsust kogunud. 

Kerstin Meresma: ameeriklased teevad seda, mida neid kasvatati tegema

Viimase aja suurenenud vägivallalaine, mille tõukeks on väidetavalt reaktsioon politsei rassivihale, on toonud tähelepanu keskmesse Ameerika ühiskonna vägivallaprobleemi.

Kolm surnud politseinikku USAs Baton Rouge’is ja kümme päeva varasem juhtum Dallases, kus tapeti viis politseinikku, olid mõlemad kättemaksuks mustanahaliste tapmise eest. Selle kõige valguses, lisades sinna veel USA koolitulistamised ja niisama psühhopaadid, jääbki arusaamatuks, miks ameeriklased jätkuvalt nii kirglikult nendesamade relvade omamist ja müümist karmistavate seaduste vastu on.

Ka on probleemil kaks külge – esiteks muidugi toimunud massitulistamised, kuid nende juhtumite puhul on neile väidetavalt eelnenud diskrimineerimine või asjatu vägivald politseiniku poolt. Relva väljatõmbamine ja inimeste pihta sihtimine on saanud justkui ameeriklaste viisiks, et saada tähtsale probleemile kajastust – näiteks sotsiaalmeedias. Youtube’is on iga Baton Rouge’i ja Dallase sündmusest tehtud video saanud pea kaks miljonit vaatajat.

Need tulistamised ei hõlma jõukudega seotud kokkupõrkeid või muud taolist, tegemist on tulistamistega, mille eesmärk on vigastada võimalikult palju tavainimesi või spetsiifilist ühiskonnagruppi, ehk niinimetatud vihakuritegudega – lihtsamas definitsioonis terrorismiga.

Politsei ei ole nende tulistamiste järel käed rüpes istunud, Baltimore’is on nüüd nõue, et igale väljakutsele vastatakse kahe autoga. Chicagos patrullivad ohvitserid paarides. Los Angeleses on suurendatud patrullhelikopterite ja kutsungitele vastava abimeeskonna arvu.

Pärast äsjaseid traagilisi sündmusi kohandatakse strateegiaid, muudetakse taktikat ja võetakse kasutusele uusi reageerimismeetmeid, et kaitsta end seesuguste sündmuste eest tulevikus, ehk muudetakse sõjapidamisviisi, mitte ei üritata rahu sõlmida.

Ja võib-olla ei nähtagi riigis, mis on olnud pahadega pidevas sõjas juba 16 aastat, lahendusena muud võimalust. Politseinikena teenivad leiba paljud isikud, kes on varem teeninud sõjaväes. Nii Baton Rouge’i kui Dallase tulistajad olid sõjaveteranid – üks neist oli teeninud Afganistanis, teine Iraagis. Vägivald ei ole neist kellelegi võõras.

Gersh Kuntzman kirjutab New York Daily Newsis, et probleem on hoopis ameeriklaste arusaamas, et inimeste tapmine on – näiteks keerulise rahvusvahelise probleemi korral – lahendus. Seda teed mindi ju pärast 11. septembri terrorirünnakut 2001. aastal.

USAs on üles kasvanud terve põlvkond lapsi, kelle kangelasteks on Afganistanis ja Iraagis võitlevad kaasmaalased. Kaasmaalased, kes on pühendunud vägivallale, ja arvavad, et see on õige.

Kummalised jahipidajad paugutasid talumaja poole

Abja valla Atika küla taluperemees Enn Mikaadu ärkas täna hommikul enne kella seitset vintpüssikärgatuse peale. Mõned sekundid hiljem käis teinegi pauk.

"Ehmatus oli päris suur," nentis Mikaadu.

Ta hüppas autosse ja sõitis vaatama, mis toimub. Veidi eemal, tähistatud eramaal nägi ta autot ja kahte meest. Mikaadu keeras neile oma auto risti ette ning uuris, mida nad teevad. Suvise särgi ja teksapükstega mees, kes oli tulnud metsa poolt, kostis, et nad jahivad kitse. Mikaadu sõnul nägi tema kaaslane rohkem jahimehe moodi välja, kuid ta oli tõmmanud mütsi silmini ja sõidukist välja ei tulnud. Relv oli meestel autos.

"Ma küsisin, kes neist lasi. Nemad väitsid, et ei tea, kes lasi," kõneles Mikaadu.

Oma nime mehed ei öelnud. Kui nad hakkasid minema sõitma, Mikaadu neid ei takistanud. "Mõtlesin, et neil on ikkagi relv ja mine tea," põhjendas ta.

Pärast seda kohapeal ringi vaadates leidis Mikaadu hoonetest paarisaja meetri kauguselt looma verise luukillu. Tema sõnul näitavad märgid, et mehed tulistasid hoonete poole.

Et mehed olid väitnud end olevat pärit Karksi-Nuiast, võttis Mikaadu ühendust Abja jahiseltsiga, kelle piirkonnas kogu lugu sündis. "Kui selgub, et need olid võõrasse piirkonda sattunud ametlikud jahimehed, lasen jahiseltsil asjaga tegelda," tähendas ta.

Mikaadu kahtlustab siiski, et kohtus salaküttidega. Ametlikku käiku pole ta asjale veel andnud. "Ootan kõigepealt ära jahiseltsi info," lausus ta.

Anastassia Kovalenko osaleb Aravete SuperMoto EMV etapil

Eeloleval pühapäeval, 24. juulil sõidetakse Aravete kardirajal Sivitransi nime kandvate Eesti SuperMoto meistrivõistluste neljas etapp, kus on lisaks Eesti ja lähiriikide kiireimatele sõitjatele stardis ka meie parim naisringrajasõitja Anastassia Kovalenko.

Anastassia Kovalenko jaoks on tegemist täiesti uue motospordialaga, kuid hoolimata sellest on ta uueks väljakutseks valmis ja läheb Aravetele tõsiste plaanidega.

«Kuna European Junior Cup’i järgmine etapp toimub alles septembris, siis otsustasin võistlusvaimu kohalike võistlustega teravana hoida ja kuna SuperMoto vastu on mul juba ammu huvi olnud, siis otsustasingi seda ala proovida. Lisaks saan enda jaoks uuel motospordialal oma sõiduoskuseid uute tehnikate läbi täiendada, mis tuleb tsikli valitsemisel kindlasti kasuks ning iga sõidutrenn aitab tegelikult edasi areneda ja vormi hoida. Kuna minu tsiklil on konkurentide omadest jõudu vähem, siis pean kõik oma oskused mängu panema, et seal meestega konkureerida ning põnev saab Aravetel kindlasti olema,» rääkis Kovalenko, kes läheb pühapäeval rajale Streetmoto SM klassis.

Eesti meistrivõistluste arvestuses võistlevad Tabasalus S1 ja SuperQuad klassid ning Eesti karikasarjas osalevad Open, StreetMoto SM ja StreetMoto Bike masinaklassid.

Vabatreeningud algavad Aravetel pühapäeval kell 9:00 ja esimene võistlusstart antakse kell 12:30, kui rajale kihutavad kõige kiiremad S1 klassi sõitjad.

Võistluste jälgimine on pealtvaatajatele tasuta ning lisainfo leiab siit.

Juhtkiri: nulltolerants dopingu suhtes

Tänapäeval unistavad paljud värsked koolilõpetajad Venemaal astuda FSB akadeemiasse, milles nähakse teed kiire edu ja materiaalse heaoluni. Kuid nagu selgus selle nädala algul rahvusvahelise antidopinguagentuuri WADA raportist, ei tule FSB agentidel tegeleda ainult vaenulike riikide spioonide tagaajamisega – nagu arvavad noored, kes sellest karjäärist unistavad –, vaid ka tõelise kaardimängija osavusega oma maa parimate atleetide uriiniproovide vahetamisega.

Tegelikult on asi naljast kaugel. Rahvusvaheline Spordiarbitraažikohus Lausanne’is langetas lõpliku otsuse, lükates tagasi Vene sportlaste ja olümpiakomitee apellatsiooni. Nüüd on selge, et Venemaa kergejõustikukoondis ei võta osa 5. augustil Rio de Janeiros algavatest, järjekorras XXXI olümpiamängudest, kuna Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAFi) disklahv jääb kehtima.

Võimalik, et Venemaa riiklike dopingumahhinatsioonide tõttu jääb olümpiamängudelt kõrvale kogu Vene koondis. Lõplik selgus võib saabuda juba sel pühapäeval.

Olümpiamängude ajaloos oleks tegemist pretsedendiga. Riikidel on seni olnud keelatud osaleda poliitilistel põhjustel, nagu näiteks talitati Saksamaaga pärast Esimest ja Teist maailmasõda, või Lõuna-Aafrika Vabariigiga aastatel 1964–1992 seoses riigis kehtinud rassistliku apartheidisüsteemiga.

Ehkki Venemaa riigi- ja spordijuhid on oma meediaavaldustes taandanud toimuva lääneriikide poliitilisele kiusule, on tegelik põhjus ju selles, et viimastel aastatel kuhjunud tõendid osutavad häirival kombel pigem sellele, et süstemaatiline dopingukasutamine ning selle jälgede varjamine on muudetud Venemaal eksisteeriva riikliku sportlaste ettevalmistussüsteemi lahutamatuks osaks.

Põhimõtteliselt on rakendatud kollektiivse vastutuse põhimõtet. Rio mängude kontekstis polnud Vene kergeatleedid ju esimesed. 2016. aasta alguses keelati olümpiamängudel osaleda ka laialdaselt dopinguga patustanud Bulgaaria tõstjatel, kelle naljahambad ammu enne seda on ristinud mitte tõstmis- vaid dopingukoondiseks.

Meedias ja spordiringkondades on tõstatunud küsimus, kas kollektiivse karistuse rakendamine sellistel juhtudel on õigustatud või mitte, sest kahtlemata kannatavad Venemaa ja Bulgaaria puhul ka sportlased, kes ei ole patustanud. Kuid vaieldamatult on dopingukasutamine tänapäeva spordis üks suuremaid probleeme ning kompromisse sellega võitlemisel teha ei saa. Eriti arvestades eespool mainitud juhtumite ulatust.

Mängureeglid selles vallas on karmid, aga õiglased. Näiteks pallimängualadel võib dopinguvastaste reeglite kohaselt diskvalifitseerida terve meeskonna, kui teatud arv mängijaid keelatud ainetega vahele jääb. Ja mis kõige olulisem – need reeglid on kõigile ühesugused.

Pärnus algas Eesti esimese vesinikutankla ehitus

NT Bene OÜ hakkas Pärnus Raba tänaval ehitama Eesti esimest vesinikutanklat, mis peaks valmima aasta lõpuks.

Tankla tuleb umbes sama suur kui tavaline bensiinijaam.

NT Bene juhatuse liige Raigo Perdi sõnade järgi on tankla ehitus osa suuremast üleeuroopalisest projektist, kus NT Bene OÜ on partner, tanklaid rajatakse samaaegselt Hollandis ja Lätis. “Eestis on kolm partnerit, NT Bene on põhiline initsiaator, teaduslikku tuge annab Tartu ülikooli keemiainstituut ja ega see muidu ei toimiks, kui Pärnu linnavalitsuse toetust poleks,” ütles Pert.

Tulevikus kavatseb ettevõte tankla territooriumile püsti panna ka vesiniku tootmise jaama, mille jaoks on plaanis elektrit hankida lähedalasuvast Fortumi biojaamast. Pikemas perspektiivis on plaan rajada enda väike päikeseelektrijaam. Ise plaanitakse koguda vihmavett, mille elektrolüüsil vesinikku toota.

Raba tänavale kerkiva vesinikutankla ehitusmaksumus on 6,6 miljonit eurot.

Perdi jutu järgi on vesinikul töötavad autod ja ühissõidukid tõusev trend ja ehkki praegu pole Eestis ühtegi sellist autot, mõne aasta pärast pilt muutub. “See on loogiline, et kui pole kohta, kus tankida, pole ka autosid,” märkis Pert, kelle väitel asub Pärnusse kerkiva tankla lähim omasugune Riias.

Perdi sõnade järgi liigub vesinikkütusel autosid ja ühissõidukeid Euroopas. “Vesiniku jõul sõitvaid busse peaks praegu liikuma 84, aasta lõpuks peaks nende arv kasvama 120ni, aastaks 2020 peaks vesinikuga sõitma 500 bussi,” ütles Pert.

Kenneth Raisma osaleb Estonian Openil

Wimbledoni noorte turniiri võitja ja eile Euroopa meistrivõistlustelt paarismängus Mattias Siimariga pronksmedalid saanud Kenneth Raisma mängu saab järgmisel nädalal näha Pärnus toimuval Estonian Openil. 10 000 dollarise auhinnafondiga rahvusvahelistel võistlustel pakuvad meie tennisistidele konkurentsi sportlased 26 riigist, kokku on osalejaid 120.

 

Täna algab Estonian Open kvalifikatsiooniturniiriga. 43 mehe seast selgitatakse kaheksa parimat, kes pääsevad põhiturniirile. Järgmisel nädalal algavale põhiturniirile on eestlastest pääsu kindlustanud paar nädalat tagasi toimunud Eesti meistrivõistluste esinelik Vladimir Ivanov, Mattias Siimar, Anton Pavlov ja Markus Kerner ning Kenneth Raisma, kes mängis samal ajal Wimbledonis. Üheksa Eesti noormeest alustavad kvalifikatsiooniga, kus vastaseid on nii naaberriikidest kui ka kaugelt Austraaliast, Tšiilist ja Argentiinast.

Naiste põhiturniirile on eestlastest pääsenud vastne Eesti meister, 16-aastane Maria Lota Kaul ja tema eakaaslane Maileen Nuudi. Täna algaval naiste kvalifikatsiooniturniiril on osalejaid 29, neist koguni 14 Eestist. Samad neiud, kes näitasid head mängu Eesti meistrivõistlustel, saavad nüüd oma oskused proovile panna rahvusvahelises seltskonnas. Kvalifikatsioonimängud toimuvad laupäeval ja pühapäeval Pärnu Tennisekeskuses. Järgmisel nädalal algava põhiturniiri mängud peetakse paralleelselt kahes Pärnu tennisekeskuses, alates veerandfinaalidest toimuvad kõik mängud Pärnu Kesklinna Tenniseklubis.

Täpsema ajakava ja turniiritabelid leiate siit.

Viktoria Ladõnskaja: missitiitlit tütrele ei soovitaks

Alati sisule keskendudnud Viktoria pole kunagi oma ilusale välimusele rõhunud, kuid Eesti Ekspressi ajakirjanikuna otsustas ta läbi viia eksperimendi, mis tunne on keerelda missikarussellis. Viktorial läks suisa nii hästi, et ta jõudis Miss Estonia 2005 finaali. Siiski ei soovitaks naine oma tütrele kunagi missitiitlit, sest leiab, et see on omamoodi naisi alandav.

 

Kas kehv füüsis on Eesti naiste pallimängude suurim probleem?

Mida teha, et mõni meie naiste pallimängukoondis jõuaks näiteks Euroopa tippu? Eesti naiste suuremate võistkonnaalade (võrkpall, korvpall, jalgpall) klubid ja rahvuskoondised on maailma ja ka Euroopa tipust kaugel, koduliigades mängitakse enamasti töö ja/või õpingute kõrvalt harrastaja tasemel, füüsise poolest jäädakse teiste riikide konkurentidest tihti maha juba noorteklassides.

Naissportlaste üldfüüsiline seisund on ebamugav ja tundlik teema, millega treenerid tihti ei taha või ei julge tegeleda: mängijad solvuvad, harvem aga langevad sootuks teise äärmusse ja tekib toitumishäire. Samas tunnistavad juhendajad, et kui tahta spordis tulemust saavutada, on selle esimene eeldus füüsiline võimekus ja praegu on olukord üsna nigel. Postimees vestles eri alade treenerite ja sportlastega, et välja uurida, kui suur probleem see on ja mida asja parandamiseks teha saaks.

Andrei Ojamets, võrkpallitreener

Eelmine Eesti rahvusnaiskonna juhendaja, aastaid tagasi ka tollast Eesti esiklubi Pärnu naiskonda treeninud Andrei Ojamets ütleb, et olukord on kurb. «Füüsise pool vajab kõvasti arendamist, kui tahta tänapäevase mänguga kaasas käia, tuleb see korda saada. Kui vaadata Eesti liigat ja Balti liigat, siis viimaste aastate meister Kohila on ainus erand, kus see pool kriitikat kannatab, teised on täielikud amatöörid. Ja vahe koduliiga ning piiri taga pallijate vahel ei tohiks nii drastiline olla,» sõnab Ojamets.

Ojametsa sõnul tekib mahajäämus juba noorteklassis, kus füüsisele piisavalt tähelepanu ei pöörata. «Ma ei taha kedagi süüdistada, aga naiste võrkpallis pole süsteeemi. Sealgi tuleks samamoodi teha nagu meestel: alaliidu, klubide, treenerite ja Audentese koostöös see teema ette võtta ja lahendusi otsida. Ja mitte esimese asjana rahast rääkida,» arvab kogenud treener, kes juhendanud nii mehi kui ka naisi.

Naistekoondise eesotsas olles pani Ojamets võrkpallurid enne ja pärast laagrit kaalule ning rääkis iga mängijaga eraldi. «Mõni sai aru, et probleem on olemas ja sellega tuleb tegeleda, mõni nuttis. Ma ei taha ju kedagi solvata, aga probleem on tõsine. Sportlane peab aru saama, et tema töö jätkub ka söögilauas ja sealgi tuleb teadlikult käituda. Kokkuvõtteks, iseendaga tuleb tegeleda,» ütleb Ojamets.  

Marko Mett, rahvuskoondise peatreener

Eesti naiste võrkpallikoondise peatreener ja TTÜ/Tradehouse’i juhendaja Marko Mett ütleb, et üldkehaline vorm on eriti kodus mängivatel naistel kehv. «Eesti liigas on seis väga nutune. Mina ei ole kaalu teemat koondises ega klubis eriti puudutanud, sest naised võtavad selliseid asju väga isiklikult. Mina tahan, et inimene saaks ise aru, et lihtsaim on väljakul tegutseda, kui füüsiliselt on hea vorm,» räägib Mett.

Mett tunnistab, et kui ta eelmise hooaja alguses TTÜ naiskonna üle võttis, ei teadnud paljud mängijad isegi elementaarseid asju, mis jõusaali puudutavad. «Vaid need, kes olid Audenteses käinud, teadsid.»

«Kogu Balti liigas ei näe 70–80 protsenti mängijatest välja nagu sportlased. Mõned naised on öelnud, et kui neile makstaks sama palju kui meestele, siis nad teeksid sama palju trenni. See on rumalus, sest raha ei pane kedagi trenni tegema. Aga kord päevas treenimise pealt, nagu meie teeme, ei tule mingit muutust,» ütleb ta.

Meti sõnul arvavad paljud võrkpallurid siiani, et vahel peabki rämpstoitu sööma. «Mind häirib ka võistlusreisidel, kui mängijad ostavad kummikomme jms. Aga eks see hakkab väikestest lastest pihta, mul on koolis õpilased, kes juba hommikul esimese asjana tõmbavad endale suhkruvee sisse. Sellest on raske lahti saada.»

Mett leiab siiski, et teemast on vaja rääkida, et midagi muutuks. «Kuigi tean juba ette, et enamik peab seda tüütuks.»

Reet Rausberg, korvpallitreener

Alates 1986. aastast treenerina töötanud Reet Rausberg ütleb, et Eesti naismängijad kipuvad eakaaslastest maha jääma juba noorteklassis. «Me ei taha vist väga ka tunnistada, et oleme füüsilise poole pealt maha jäänud. Minu meelest on nii täiskasvanute kui ka noorte koondistes see allajäämus just füüsilise ja mängu kiiruse osas. Mäng on läinud võrreldes kümne aasta taguse ajaga nii palju kiiremaks. Kesk-Euroopa riigid on hakanud meeletult arenema, konkurents on läinud tihedamaks ja häid tüüpe on igal pool. Võib-olla on meil ka see mure, et me ikkagi ei suuda neid häid tüüpe üles leida.»

Kui naistekoondises tõstis mõni aasta tagasi pead uus põlvkond (Viive-Kai Rebane, Kati Rausberg, Jana Rannaveski, Pirgit Püü, Kertu Jallai jt), siis nüüdseks on paljud parimas eas mängijad koondisest sootuks lahkunud. «Kahjuks sellest paari aasta tagusest heast põlvkonnast on mitmed loobunud. Kas nad tagasi tulevad, ei oskagi öelda. Väga vanad nad veel ei ole, võib-olla mõni veel tuleb,» räägib ta.

Rausbergi sõnul ei taha suurem osa treenivatest lastest tegelikult korvpalluriks saada. Ja see on probleemi juur. «Meie noored, kooli ära lõpetanud, tahavad hobi korras korvpalli mängida. Vähesed tahavad tippsportlaseks saada, Kadri-Ann Lass on üks väheseid, kes väga tõsiselt teeb tööd, et korvpalluriks saada,» räägib Rausberg, kes on USA kõrgeimas divisjonis korraliku hooaja teinud Lassi noorteklassis treeninud. «Tema on väiksest peale tahtnud kõiki harjutusi teha maksimumi peal. Selliseid on väga vähe.»

Ka individuaalset tööd tehakse noorteklassis juhendaja sõnul vähe. «Kuigi aastaid tagasi tehti veel vähem. Naistes on neid veel vähem. Professionaalset naiste korvpalli Eestis ei ole: kõik käivad natuke tööl, kõik natuke õpivad ja siis natuke teevad trenni. Ehk ei ole (nais)sportlase karjäär nii atraktiivne, ja kui laps saab aru, et ta pole kohe kõige parem, siis ei viitsitagi teha rohkem trenni kui korra päevas,» analüüsib juhendaja.

«Enamik tuleb vahetult enne trenni saali ja istub niikaua pingil, kui trenni aeg algab. Vähesed lähevad oma nõrku külgi lihvima, sama noortekoondistes, kus olen olnud. Ei tea, kas see on kasvatuslik küsimus või ootavad nad justkui käsku. Minu arust on see kurb, et ei kasutata igat hetke.» Rausbergi sõnul mängib laste ja noorte sporditeel olulist rolli kodu ehk vanemad. «Kes teevad lisaks ka eratrenne, on enamasti need, kel on toetav kodu ja vanemad.»

Tema sõnul on tarvis tüdrukute spordis ala kandepinda laiendada ja tuua juurde noori meestreenereid. «Mingist klassist alates on just tüdrukutele vaja noori meestreenereid, nad on konkreetsemad. Mulle tundub, et Eestis tahetakse olla alates esimesest klassist kuni A-klassini välja ühe lapse juures, mõeldes, et «see on minu laps». See ei ole hea ega jätkusuutlik. Mul on hea meel, et näiteks minu enda tütre Kati põlvkond sai alates B-klassist järgmise treeneri juurde ja järgmise arengu. Me muutume liiga heaks nende lastega, kui oleme kogu nende noorteklassi aja nendega koos.»

Audenteses hakkabki tema sõnul praegu juurduma uus süsteem, kus lastel treenerid vahetuvad. «See toob vast tulemuse. Mina leian, et see on hea, aga kõik sellega muidugi ei nõustu. Ja väiksematel klubidel on seda ka raske teha, sest treenereid on vähem.»

Kogenud juhendajana tunnistab Rausberg, et just treenerite vanem põlvkond ei suuda alati ajaga kaasas käia. «Korvpall on viimase kümne aastaga väga palju muutunud, meie põlvkond jääb sellele juba jalgu. Mina tunnistan küll, et ei tea füüsilisest ettevalmistusest kõike. Selgi alal on suur areng toimunud ja see vajaks pidevalt eraldi spetsialisti. Kord nädalas pole piisav. Ses osas hakkame rongilt maha jääma juba B-klassis,» räägib treener. «Käime noortega EMidel, saame oma litrid kätte ja tagasi tulles käime konverentsidel, räägime ja arutame, aga kõik jätkub samamoodi.»

Rääkides tahtmisest, pingutamisest ja konkurentsist, leiab Rausberg, et koduliigas tekib parematel mugavustsoon, võõrsile minnes tuleb aga šokk. «Järsku on teised sust paremad, on raske ning tulevad loobumismõtted. Eestis mängijad võivad mõelda, et nad on profid, aga nad ei ole. Ainult konkurents arendab, siin on kõik mugavustsoonis, väljas pead iga hetk end tõestama,» räägib ta ja lisab, et on selle üle palju juurelnud, miks ei taheta pingutada. «Ala atraktiivsus ei ole nii hea ilmselt. Või kui oled U18 klassis Eestis tegija, siis tekib mugavustsoon.»

«Me ei ole piisavalt professionaalid, et Euroopa satsidega võrdselt mängida. Suuresti on see just füüsis, mis on väga kehv. Ja meie paremad klubid ei suuda ühisliigas lõunanaabrite parematele vastu saada. Riia TTTs on Läti tüdrukud, kes ei mahu koondisesse! Aga meie saame neilt tappa. Nad on tugevad, sportlikud. Võib-olla teemegi füskat valesti. Meil on vaja inimesi, kes võtab need, kes tahavad, ja teeb tugevat füüsilist trenni nendega. Kasvõi võtame mingi grupi naisi ja proovime nendega, kas saab sammu edasi astuda, kas saame samale tasemele kui soomlased ja rootslasedki,» räägib Rausberg.

Kerdu Arbet-Lenear, endine korvpallur

Endine Eesti naiste koondislane, USAs juba keskkooli viimase aasta veetnud (ja seal korvpalli mänginud) Kerdu Arbet-Lenear ütleb, et Eestis noortklassides füüsisele üleliia tähelepanu ei pöörata. «Mina sain keskkoolis esimest korda jõusaaliga tuttavaks. Seal on keskkool ettevalmistus ülikooliajaks, kus käib juba väga kõva trenn. Mina sain keskkooli tõttu ülikoolis veidi pehmema maandumise,» ütleb Auburni ülikoolis õppinud endine mängija. «Seal hoitakse keskkoolis ja ülikoolides füüsilise ettevalmistuse osas sisuliselt sama joont ja juba keskkoolis on selleks eraldi treenerid.»

Arbeti sõnul tegeldi tema ajal noorteklassis üldkehalise poolega vaid suvelaagris, peamiselt tehti pikemaid jooksuotsi. «Huvitav oli see, et USAs ka hooaja eel pikemaid distantse sisuliselt ei joostudki, kõik käis ainult sprintide peal,» meenutab ta.

Praeguse Eesti naiste koondise kohta ütleb Arbet-Lenear, et mängijate jaks ei tundu olevat kehvem kui teiste riikide sportlastel. Küll tõdeb ta, et nii koduses Eesti-Läti ühisliigas kui ka koondises puudub edasiviiv konkurents. «See lubab mugavustsoonis olla, kui keegi su kohta ei ohusta, siis ei pingutata ka ülemäära palju. Hea näide on taas USAst, kus praegu jäi naistekoondisest välja Candace Parker (üks maailma parimaid mängijaid – toim),» toob ta näite.

Eksmängija sõnul ei olnud USAs ülikoolis võimalust, et sulle tehakse järeleandmisi. «Kui oli mingi kindel aeg, millega sa mingi distantsi pidid ära jooksma või harjutuse tegema, siis täpselt see aeg tuligi ära joosta. Vahepeal võisid nutta ja oksendada, aga lõpuks saigi tehtud. Sest kuklas oli teadmine, et enne ei pääse. See näitab, kui palju on tegelikult ikka peas kinni,» meenutab ta.

Enne igat trenni mängijaid kaaluti ja see oli kõigi silmis normaalne nähtus. «Nii ei tekigi võimalust, et lased end käest ära, kui tead, et pead mingit kaalu hoidma. Tegelikult mu viimasel hooajal Tallinna Ülikoolis Kersti Sirel samuti kaalus meid ja peeti mängijatega sel teemal ka vestlusi.»

Arbet-Leneari sõnul oleks palju kasu kandepinna laiendamisel spordiklassidest tavakoolis, sest see aitaks noortel kooli ja trenne paremini ühitada. «Ise olin just korvpalliklassis praeguses Arte gümnaasiumis ja sealt tuli mängijaid ka. Kõik ei mahu ju Audentesesse.»

«Kokkuvõttes sõltub see enim treeneritest, millises konditsioonis mängijad on. Eriti noorte puhul, see puudutab ka toitumist. Minu kunagisel treeneril Maia Dorbekul on siiani kord majas: võistlusreisidel käies, kui on söögiaeg, kogub ta mängijad kokku ja ütleb, et kõik ostavad lõunaks kartuliputru ja hakklihakastet. Mitte et igaüks vohmib krõpse sisse,» räägib Arbet-Lenear.

Selle muutmiseks, et noored ei taha pingutada ega ilmselt ka tõsiselt sportlaseks saada, saab tema hinnangul midagi ära teha küll. «Treener peab suutma motiveerida, samuti võiks noori mängijaid viia rohkem täiskasvanute mänge vaatama, et neil tekiks konkreetsed eeskujud,» ütleb ta.

Katrin Kaarna, jalgpallikoondise abitreener

Kui naiste jalgpallikoondise praegune inglasest peatreener Keith Boanas 2009. aastal Eestisse tuli ja koondisekandidaadid üle vaatas, oli ta kuuldavasti mängijate üldfüüsise taseme üle pehmelt öeldes üllatunud ja mitte heas mõttes. Rahvusnaiskonna abitreeneri Katrin Kaarna sõnul hakati sellest ajast naiste jalgpallile rohkem panustama tänu Euroopa alaliidu UEFA vahenditele ja maailma alaliidu FIFA nõudmistele.

«Suur samm on edasi tehtud kõiges, kehalises ettevalmistuses, tehnikas, taktikas; toona oli tase üsna kasin,» kinnitab Kaarna. «Koondis on nüüd saanud kogunemisi ja laagreid rohkem teha.»

Kodune liiga on aga puhas amatöörlus, treenitakse kolm-neli korda nädalas üks kord päevas. Vaid need, kes välisklubides, on täiskohaga sportlased. «Tippudest jääme koondisega väga kaugele, aga vähemalt Lätist ja Leedust oleme üle. Koduliiga ja väljas mängijate vahe on mõistagi märgatav,» ütleb Kaarna.

Howard Frier, korvpallitreener

Eesti naiste korvpalli praeguse esiklubi Tallinna 1182 peatreener Howard Frier leiab, et Eesti korvpallis on ääretult vähe atleetlikke mängijaid. Nii meeste kui naiste seas. «Selliseid mängijaid nagu Russell Westbrook, see on küll julm näide, aga pean silmas selliseid sportlikke talente, neid pole! Ma ei tea, millest see tuleb. USAs võin minna suvalisse parki ja seal on selliseid noori karjakaupa. Ilmselt tuleb see tänapäeva mugavusühiskonnast,» arutleb Frier.

Oma naiskonna kohta ütleb ta, et füüsilise poole pealt on asjad paremaks läinud. «Viimaste aastatega oleme mängu kiiremaks ajanud. Ja ma tean, et mu mängijad annavad endast maksimaalselt, niipalju kui nende ajagraafik seda võimaldab,» ütleb treener. «Minu tiimis on väga atleetlik mängujuht Birgit Piibur, samuti Mailis Pokk, keda tihti alahinnatakse. Ta on kiire ja tugev.»

Samas tunnistab Frier, et Läti klubide korvpallurid on hoopis teistsuguses vormis. «Nad on atleetlikud, sportlikud kujud. Riia TTT, Liepaja. Ma ei tea, millest see vahe tuleb. Ehk peaksime rohkem sealsetelt treeneritelt uurima, kuidas nemad asju teevad. Eesti liiga jaoks on meie klubide mängijate füüsis okei, ent lätlastest me jagu ei saa.»

Frier usub, et rohkem raha võimaldaks naiskondadel rohkem treenida, ja loodab, et toetajad leiavad tee naiste korvpalli juurde.

Anu Ennok, võrkpallur

Üks Eesti võrkpalli rahvusnaiskonna liidreid Anu Ennok on aastaid piiri taga pallinud, ka Meistrite liigas. Tema sõnul on publiku vähene huvi koduse naiste võrkpalli vastu seotud liiga ehk mängijate tasemega ja vastupidi. «Populaarsus on väike, sest tase pole see, mida tahaks näha. Üks-kaks tugevamat tiimi pusivad omavahel. Ja Kohila euromängude näitel võib öelda, et kui on natuke kõvem tase, siis inimesi ikka huvitab ja tullakse vaatama,» ütleb ta.

«Kui ka Eestis treenitaks kaks korda päevas kogu tiimiga, siis tase tõuseks. Aga töö ja kooli kõrvalt on see keeruline. Ja Eestis stipiga ära ei ela. Tahet peab olema, järelikult on seda Eestis vähevõitu, tahet saada tippsportlaseks. Ja kes väga tahab, see pääseb piiri taha, kuigi siis peab millestki loobuma. Kodus on mugavustsoon, treenitakse niisama, enda vormis hoidmiseks.»

Füüsisest rääkides ütleb Ennok, et jõusaal oli hiljaaegu veel koondiseski osale tundmatu maa. «Jõusaal ja selline raskem trenn oli uus mitmetele, nüüd on asi juba muutumas,» sõnab Ennok ja lisab, et paljudel pole piisavalt iseloomu, et jõusaalis üksi käia. «Kiirelt saab kaheksast kordusest viis.»

Ühele õnn, teisele õnnetus: Levadia eurosarjast langemine avas Lutsule tee Tšehhi kõrgliigasse

Tallinna FC Levadia ning Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Siim Luts lahkus Levadiast ning siirdus Tšehhi kõrgliigaklubisse Praha Bohemians 1905, teatab klubi oma kodulehel.

Uue leivaisa andmete kohaselt ei naasnud Luts pärast neljapäeval toimunud Euroopa liiga korduskohtumist Tšehhi teise kõrgliigameeskonna Praha Slavia vastu isegi Eestisse tagasi, vaid jäi sinna. Eile tegi 27-aastane Luts juba uue meeskonnaga trenni. Lisaks talle liitus Praha klubiga ka sealse Slavia tiimi 19-aastane ründaja Jan Kuchta, ehkki neljapäeval olid mehed veel Euroopa liigas omavahel vastamisi.

Tegelikult toimus Lutsu üleminek üsna omanäolisel moel. «Pärast mängu (Slavia ja Levadia Euroopa liiga mäng neljapäeval – toim) ma lihtsalt tuuseldasin Levadia riietusruumis, võtsin ta (Siim Lutsu – toim) spordikoti ning tarnisin hotelli,» sõnas naljatledes klubi spordidirektor Miroslav Držmíšek. Ta jätkas: «Siim lehvitas oma võõratele meeskonnakaaslastele ning järgmisel hetkel olime juba lennukis. Tingimuseks meiega liitumisel oli see, et Levadia peab Euroopa liigas välja langema. Tema eelmisel hooajal löödud liigaväravad ning korralik hulk resultatiivseid sööte olid need näitajad, miks võtsime ta endale.»

Eelmisel hooajal Levadiaga liitunud Luts mängis aastatel 2013-2014 Rootsis IFK Norrköpingi ridades, mistõttu pole uus leivaisa talle esimeseks välisklubiks. Eesti koondise eest on mehel kirjas 24 mängu ja üks värav. Ühtlasi on tema ainsat tabamust Tadžikistani vastu hinnatud 2014. aastal Hõbepalli vääriliseks, mis tähistab koondiseaasta ilusaimat väravat.

Bohemians lõpetas eelmise hooaja Tšehhi kõrgliigas üheksandal kohal. Uus hooaeg algab nende jaoks 6. augustil, kui minnakse vastamisi valitseva Tšehhi meistri Viktoria Plzeňiga.  

Ettearvamatud loomad jagavad inimestele matse

Mitme maakonnas juhtunud ja raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetuse taga on ettearvamatu käitumisega loomad. Nagu ütleb kogenud põllumees Arvo Kuutok, tuleb olla väga ettenägelik.

Aasta esimese kuue kuuga registreeriti Järvamaal 102 õnnetusjuhtumit tööl, millest 90 kvalifitseerus tööõnnetuseks ning ülejäänusid kas veel uuritakse või polnud tegu tööõnnetustega.

Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi ütles, et 90 tööõnnetustest 72 lõppes kerge ning 18 raske kehavigastusega. «Töösurmasid Järvamaal 2016. aastal õnneks juhtunud pole,» lisas ta.

Nagu allpool väljatoodud raskete tööõnnetuste kirjeldustest lugeda saab, võib ohtlikemaid ameteid leida põllumajandus- ja puidutööstusest. See aga ei tähenda, et mujal õnnetusi ei juhtuks. Vahel on tööõnnetuse põhjuseks inimese enda hooletus, teinekord lihtsalt õnnetu juhus.

Türi valla Takkasaare talu peremees Arvo Kuutok, tema pere ja töölised on talus tööd teha vihtunud juba 27 aastat. «Korra oli selline juhus, et loom libises lüpsiplatsil sedavõrd õnnetult, et vajus lüpsjale vastu varvast. Tulemuseks oli mõra varbas,» meenutas ta. «Juhtum fikseeriti ning püüti leida abinõu, et selliseid õnnetusi rohkem ette ei tuleks, aga mida sa loomaga ikka teed... See oli puhas juhus, libiseda võib ka märjal rohul.»

Kuutok oli seda meelt, et olgu siis põllumajanduses või mõnes muus valdkonnas, aga igale poole ronida ei maksa ja inimesel peab ka endal midagi kõrvade vahel olema. «Loomad on ju ettearvamatud, piisab sellest, kui mõni putukas teda hammustab ja looma käitumine muutub. Kõike küll ennetada ei saa, kuid põhiline on olla ettenägelik,» arvas ta.

Ka masinatega töötades on 2005. aasta põllumehe Arvo Kuutoki meelest põhiline «tihend juhiistme ja rooli vahel» ehk tehnikaga opereeriv inimene. Fakt on aga see, et kiirel hooajal ootamatult töölt kõrvale jääv inimene tekitab põllumehele vaid suurt muret. «Esiteks saab inimene viga, teiseks toob see kaasa kõvasti paberimäärimist ning, mis peamine, tööaeg läheb raisku,» märkis ta.

Töötukassa Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang on pannud tähele, et inimesed mõne töövaldkonna või konkreetse ameti võimalikku ohtlikkust endale just eriti ei teadvusta. Kõige suurem mõjufaktor on ikka palk ja töö meeldivus. «Kui isiklik kogemus puudub, siis arvatakse, et õnnetusi juhtub alati kellegi teisega,» lisas ta.

Kuigi alles hiljaaegu aitasid töötukassa Järvamaa osakonna inimesed tööõnnetuse tagajärjel invaliidiks jäänud inimese uuesti tööle, puutuvad nad oma igapäevatöös kokku pigem kutsehaigete kui mõne tööõnnetuse läbiteinud inimestega. «Kui inimese tervis on senist tööd tehes halvenenud, tuleks võimalusel vaadata mõnd kergemat tööotsa,» arutles ta. «Tervislik seisund ongi see, mis võib töötajat panna ohtudele mõtlema, näiteks kui on vaja töötada masinatega, aga reaktsioonid pole vanuse tõttu enam endised. Masin teeb oma tööd ning kui inimese tähelepanu hajub, võibki tagajärjeks olla vigastus.»

Eha Tasang tunnistas, et Järvamaa tööturul on nii miinuseid kui ka plusse. «Mõnes mõttes on hea, et näiteks erinevalt saartest, kus troonib hooajaline turism ja spaandus, pole Järvamaal üht kindlat valdkonda, milles meie inimesed hõivatud on,» sõnas ta. «Enamik maakonna töökohti on, vähemalt meeste puhul, seotud põllumajanduse, puidu- ja metallitööstusega. Naised on enim hõivatud müügitöö ja klienditeenindusega, kus tööõnnetustest ongi sagedasemad vast kutsehaigused.»

Tööinspektsioon kogub andmeid tööõnnetuste kohta, mis on juhtunud töölepingu alusel töötavate inimestega. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval ajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Selle aasta esimesel poolel registreeriti Eestis 2422 tööõnnetust, neist rohkem kui 470 lõppesid raske kehavigastusega ning 11 töötajat kaotas oma elu.

Tööõnnetuste põhjustena on inspektsioon tuvastanud, et töövahendid ei vasta ohutusnõuetele, töötaja väljaõpe on olnud puudulik või on ta rikkunud ohutusnõudeid. Korduvalt tulevad probleemina esile puudujäägid töötervishoiu ja tööohutuse juhtimises ehk töökeskkonna sisekontrolli korralduses.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu ütlust mööda saab väljatoodud numbreid vaadates nentida, et vähenenud on tööõnnetuste varjamine, kuid samas on suurenenud raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, mis näitab, et töökeskkonna ohutus pole jätkuvalt ettevõtetes prioriteet. «Tööl tervisekahjustus saada või elu kaotada pole pelk statistika. Iga numbri taga peitub inimene oma pere ja lähedastega, keda see sündmus vähem või rohkem mõjutab. Seetõttu peame tegema kõik võimaliku, et need statistilised näitajad hakkaksid langema ja edaspidi oleks oluliselt vähem perekondi, kes tööõnnetuste tõttu on pidanud kannatama,» ütles ta.

Eelmisel aastal teatati tööinspektsioonile 4774 tööõnnetusest, neist 201 juhtus Järvamaal. Tegu oli suurima tööõnnetuste arvuga Järvamaal viimase viie aasta jooksul. Näiteks 2011. aastal juhtus Järvamaal vaid 114 tööõnnetust.

RASKED TÖÖÕNNETUSED JÄRVAMAAL

▸ Saepuruimuris tekkis ummistus. Töötaja avas töötaval spindlil katte ja käsi puutus vastu lõiketeri.

▸ Juurdelõikaja töötas juurdelõikuslaua taga käsilõikuriga ja lõikas lademest välja detaile. Tööprotsess oli järgmine: töötaja ladestas materjali ja lõikas jooniste järgi välja detaile. Materjali lademe peal olid lõikamise ajal spetsiaalsed juurdelõikuse raskusvahendid. Raskusvahendid kuuluvad juurdelõikuslaua abivahendite hulka, need on sangaga. Töötaja tõstis tööprotsessi käigus raskusvahendit, kuid see libises tal käest ning kukkus varbale.

▸ Laudas mööda vahekäiku minnes tööd tegema töötaja libastus ja kukkus.

▸ Töötaja tööülesandeks oli puurpingil detailide üle hõõristamine. Detaili ava üle hõõristades keris tööriist (hõõrits) kinda hõõritsa vahele, mille tulemusel töötaja käsi jäi pöörleva tööriista (hõõritsa) vahele kinni ning sõrm sai tugevalt kannatada.

▸ Töötaja töötas farmis lehmade lüpsmisel. antud farmis on karussell lüpsiplats, töötaja asub põrandapinnal loomade taga ning loomad on ringikujulisel platsil. Lehmale lüpsimasinat alla pannes lõi loom ootamatult tagumise jalaga töötajale vastu nägu.

▸ Töölauale paigaldatud detail vajus laual olevasse vahesse ja murdis laua konstruktsiooni lahti. Detail kukkus töötaja poole paisates töötaja maha. Kukkumise hetkel sai muljuda töötaja vasak jalg.

▸ Farmi õuel traktorist välja astudes libastus ja väänas hüppeliigest.

▸ Õnnetuse hetkel töötaja saagis palki ja hakkas saagimisel tekkinud pindu eemaldama ja selle tegevuse käigus pani liikuma saeraami kelgu.

▸ Lehma ootamatust liigutusest peaga löök parema käe pöidla piirkonda.

▸ Jahutusseadmete hooldustehnik teostas piimajahuti hooldustöid farmis. Pesumasina pesuainepumpade hoolduse käigus lõikas ta pumpadelt küljest pesuaine voolikud ning asetas need põrandale. Masina küljes olev voolik jäi masina külge rippu. Uut detaili (U-voolik) paigaldades jäi pesumasina küljes olev voolik ette ning töötaja lükkas voolikut eemale. Selle käigus pritsis vooliku otsast imeväike piisk täpselt kannatanule nägemisprillide vahelt paremasse silma.

▸ Konteineri põhja oli kogunenud vett umbes 3 cm. Kuna konteineri kaal ei ole väga suur, otsustas ta konteineri veest tühjaks valada seda tagant servast kergitades, nii et kerkis maapinnast üles ka konteineri alusraam. Mingil põhjusel avanes kallurmehhanismi lukustus ning raam kukkus vastu maapinda tagasi. Õnnetuseks jäi töötaja jalg raami tõstekarpe ühendava ribaraua ja maapinna vahele. Ribaraud tabas jalga ülevalpool turvanina, täpselt suure varba ja labajalga ühendava liigese kohal.

▸ Töötaja viibis kliendi objektil koos 4 teise töölisega. Tööks oli puu langetamine, tükeldamine ja auto järelkärusse ladumine. Auto jäi suure koorma all pehmele pinnasele kinni ja töölised läksid appi autot lükkama. Tööõnnetuses osalenud töölisele anti teise töötaja poolt käsk autost eemale hoida ja mitte lükata, lastes meesterahvastel seda teha. Töötaja ei allunud soovitusele ning lükkas ikkagi autot ning libastus ja jäi täiskoormaga liikuva auto järelkäru alla. Sealt tuli ta iseseisvalt välja ja kurtis valu ning palus ennast koju viia. Teiste töötajate pakutud arstiabist (kiirabi kutsumisest või arsti juurde viimisest) töötaja keeldus. Kodus olles töötaja seisund halvenes ning perekonnaliige kutsus talle 14.30 kiirabi.

▸ Töötaja astus 30 cm kõrguse töölaua pealt maha ja väänas hüppeliigest.

▸ Lüpsiplatsile tuli noor lüpsmatulnud mullikas. Töötaja puhastas kõigepealt looma udarat puhastuslapiga. Töötaja selgituse kohaselt asus ta udarat puhastama aeglaselt-ettevaatlikult, kuna esmakordsel lüpsil on loomad kartlikud. Loom oli udara puhastamise ajal rahulik. Kui töötaja hakkas lüpsimasinat loomale alla panema, lõi loom ootamatult jalaga töötajat.

▸ Toimus silovedu mööda sõiduteed. Sõidutee on Laaneotsa külas kurviline. Kurve läbides kaldus käru liiga teeserva, paiskas traktori külili ja juht kukkus traktori külje uksest välja.

▸ Klienditeenindaja magas mängusaalis istuvas asendis jalg üle põlve (teenindus­tsooni tugitoolis) tund aega. Ajavahemikul 15.45–16.45 ta ei vahetanud oma asendit kordagi. Kliendi sisenemisel (uksekella signaali kuuldes) äkitselt ärkas ja kiiresti püsti tõustes väänas hüppeliigest.

(Tekst on esitatud muutmata kujul - toim)

Allikas: tööinspektsioon

Karina Orlova: Putin, Aladdin ja ausad olümpiamängud

Ajakirjanik Karina Orlova kirjutab Ehho Moskvõ blogis, et kui psüühiliselt normaalsetes riikides kasutavad sportlased dopingut selleks, et kiiremad ja tugevamad olla, siis V. Putini nimelisel Venemaal loob riik ise terve infrastruktuuri, et kogu maailm lolliks teha.

Häbiväärseim riiklikku mõõtu dopingupettuse-lugu tõi väga ilmekalt esile, et kõige hullem, mida Vladimir Putin on Venemaaga teinud, pole isegi mitte valimiste ärajätmine, võimude lahususe diskrediteerimine, poliitiliste institutsioonide hävitamine ega Venemaa muutmine arhailiseks, XV sajandi tüüpi (muidugi Venemaa-tasemel) autoritaarseks riigiks.

Kõige hirmsam on, et süsteem, mille Vladimir Putin - kui just mitte meie aplausi saatel, siis peaaegu et ilma meiepoolse vastuhakuta - lõi, on juurinud inimestest välja igasuguse püüu konkurentsi poole – nivelleerides ajusid ja õgvendades kõiki üheks suureks sooks.

Aga kuna konkurents on olulisimaks ellujäämise ja progressi tingimuseks, kadus ka orientiir: pole enam vahet heal ja kurjal - kõik on teispool piiri. Kogu maa oli ühel eesmärgil «valvel!»-seisakusse seatud - Vladimir Putini isiklike ambitsioonide rahuldamiseks mõõtmete poolest suures, ent mõju poolest regionaalse tähtsusega riigis, ent iga üksiku huvid said kõrgemale eesmärgile (millel polnud midagi pistmist üksikisikute huvidega, - kui, siis vaid nende eluolu järjepidev halvenemine) ohvriks toodud.

Just seetõttu ei peeta häbiväärseks litrite eest eemale hüpata, kui väravat sihib Vladimir Putin, et president lööks ühes mängus takistusteta kaheksa, aga teises - seitse väravat (oh kui sümboolne on lüüa seitse väravat oma sünnipäevaks, 7. oktoobriks) ja et hiljem voolaksid heldimuspisarad Rahvuse Isa ammendamatu talendi pärast.

Pisarat poetada on ette nähtud ka siis, kui Vladimir Putin seljatab džudos lapsi loomaliku tõsidusega. Ühesõnaga, Vene spordiga oli kõik selge juba siis, kui Putin leidis igava presidendiameti kõrvale uue ajaviite– mängida hokit.

Niisiis pole nüüd põhjust imestada, et mitte ainult äri, tehnoloogiaid ja arengut pole, kui on Gazprom, Rosneft ja riigieelarve kantimised sõpradele, vaid ka spordist on saanud puhas simulaakrum.

Jah, doping sportlastele – seda võib, kuni ei olda vähelejäänud, see on tõsi. Aga psüühiliselt normaalsetes riikides kasutavad sportlased dopingut, sest tahavad olla kiiremad, jõuda kõrgemale ja kaugemale. Aga riik püüab neid, sest ei salli, kui teda lolliks tehakse.

V. Putini nimelisel Venemaal loob riik aga terve infrastruktuuri, et kogu maailma lolliks teha. Kõik ikka samal eesmärgil – et Rahvuse Isale meeltmööda olla. Üldiselt on Venemaa spordi tänane päev elav stseen Sacha Baron Coheni paroodoafilmist «Diktaator».

.

Tõlkinud Teet Korsten

Kallaste koduklubi avas teises voorus punktiarve

Eesti jalgpallikoondislase Ken Kallaste koduklubi Kielce Korona teenis Poola kõrgliiga teises voorus oma esimese punkti, tehes võõrsil Szczecini Pogoniga 1:1 viigi.

Kallaste viibis platsil terve kohtumise ja sai 17. minutil kollase kaardi. Vastased läksid kolm minutit hiljem juhtima, avapoolaja lõpus Korona viigistas, vahendab Soccernet.ee.

Avavoorust oli Koronal kirjas Lubini Zaglebielt saadud 0:4 kaotus. Kallaste on teinud senisel hooajal kaasa kõik 180 mänguminutit.

Postimehe nädalahoroskoop 23.-29. juuli 2016

Ohhoo, nii mõnelegi tähemärgile lubatakse sel nädalal õnne armuasjades! Mis ootab sind alanud perioodil?

Jäär 21. märts – 19. aprill

Võta rohkem aega enda jaoks! Tegele asjadega, mis pakuvad lõbu ja naudingut. Kui oled lapsevanem, annab lastega tegutsemine rõõmu sullegi. See toob välja su mängulisema poole. Küllap leiad, et neilgi on sulle midagi õpetada. Võib tekkida soov end loomingu kaudu väljendada.

Sõnn 20. aprill – 20. mai

Eelistad rahulikku ja mugavat elu, naudid võimalust puhata ja kaua magada. Oled väga valiv kaaslaste suhtes – ilmselt tahad koos olla pigem nendega, keda juba aastaid tunned ning kindlalt usaldada saad. Ütled ära nii mõnestki kutsest rahvarohkele üritusele ja veedad pigem aega kodus lähedaste seas.

Kaksikud 21. mai – 21. juuni

Elutempo kiireneb veelgi. Ilmselt oled pidevalt ratastel, jõuad külastada eri paiku ja kohtuda mitmesuguste inimestega. Oled uudishimulik ja saad võõrastega kiiresti jutule. Hästi sujub koostöö, mõttevahetused kujunevad põnevaks ja viljakaks – tekkida võib originaalseid edasiviivaid ideid.

Vähk 22. juuni – 22. juuli

Tähelepanu all on eelkõige raha- ja äriasjad. Ka juhul, kui praegu puhkusel viibid, võivad ootamatult tekkida uued ideed äri edendamiseks või raha paigutamiseks. Kui oled mõelnud töökohavahetusele, hoia nüüd silmad lahti – pakkumine võib tulla ootamatult. Suhtle aktiivselt ja su asjad edenevad.

Lõvi 23. juuli – 22. august

Päikese liikumine sinu märgis tõstab energiataset ja lisab veelgi elulusti. Naudid seltskonnas tähelepanu keskpunktis säramist. Tahad oma tunnetest ja mõtetest rääkida. On hea aeg seada eesmärke pikemaks ajaks. Nädal sobib hästi reisimiseks, seiklemiseks, uute muljete kogumiseks.

Neitsi 23. august – 22. september

Kui end väsinuna tunned, võta veidikeseks aeg maha. Ilmselt on suhtlemine võõrastega küllaltki pingutav, pärast seda tahad üksi olla. Mineviku mõjud võivad tunda anda, kunagi kogetu võib tuua ebakindlust su praegusse tegevusse. Kui sa endale teadvustad hirmude põhjusi, saad neist ka üle.

Kaalud 23. september – 23. oktoober

Oled väga suhtlusaldis, tahad pidevalt inimeste keskel olla. Tunned end kindlalt mõttekaaslastega ühel lainel olles, tegutsed meelsasti grupi huvides. Kui pead üksi otsuseid vastu võtma, tunned end nurka surutuna. Kui vaja, küsi nõu inimestelt, kes oma valdkonda väga hästi tunnevad.

Skorpion 24. oktoober – 21. november

Oled üsnagi auahne, samas vastutusvõimeline. Võid mingi raske töö enda kanda võtta, sest näed selles väljakutset. Oled valmis tublisti tööd murdma. Ka juhul, kui oled puhkusel, eelistad eesmärgistatud tegevust niisama peesitamisele. Võimalik, et sulle tehakse ootamatu pakkumine elukutse vallas.

Ambur 22. november – 21. detsember

Nädal sobib suurepäraselt reisimiseks. Oled avatud uutele kogemustele, tahad maailma avastada. Põnev on tutvuda inimestega, kellel on sinust erinev taust ja erinevad vaated. Oled uudishimulik, tahad igast hetkest midagi õppida. Tulemas on huvitavaid kohtumisi, võimalik on ka armumine.

Kaljukits 22. detsember – 19. jaanuar

Tunned, et miski pole enam päris endine, elu on pidevas muutumiseks. See tekitab sinus meeldivat elevust. Üritad aru saada, mis on see, mida südamepõhjas kõige rohkem vajad. Sellest, mis on oma aja ära elanud, lased kahjutundeta lahti. On hea aeg perekonna raha- ja kinnisvaraasjade ajamiseks.

Veevalaja 20. jaanuar – 18. veebruar

Suvi on armastuse aeg! Kallimaga koos olles, iga hetke nautides tunned, et elu on vägagi elamist väärt. Võiksite kahekesi reisima minna, avastada paiku, kus te varem käinud ei ole. Kui sul ei ole kindlat partnerit, on praegu sobiv aeg uute tutvuste loomiseks. Armusuhete arendamine läheb lihtsalt ja loomulikult.

Kalad 19. veebruar – 20. märts

Sul tuleb küllaltki palju arvestada teiste inimeste soovide ja vajadustega. Samas pakub kaaslaste nimel pingutamine, neile kasulik olemine sulle rahuldustunnet. Oled usin ja kohusetundlik, tunned rõõmu töistest edusammudest. Äriasjus võib avaneda võimalus soodsaks tehinguks.

Koostanud Maria Angel, www.eestihoroskoop.ee

Eesti esimese 24 tunni jooksu võitnud Aivar Luud läbis ööpäevaga üle 200 km

Ida-Viru Staadionimaratoni raames peetud Eesti esimese 24 tunni jooksu võitis Aivar Luud tulemusega 206,383 km. Kuivõrd Iisaku staadionil toimunud võistlus oli Eesti esimene 24 tunni jooks, siis on tegemist pikima ööpäeva jooksul Eestis läbitud jooksudistantsiga. Eesti kõigi aegade edetabelis on Luud selle tulemusega kaheksandal kohal – tipptulemus kuulub mullu septembrist Silver Eensaarele, milleks on 232,433 km.

Teisena lõpetanud Mart Maasikrand püstitas tulemusega 191,166 km isikliku rekordi. Senine rekord oli viissada meetrit lühem ehk 190,668. Kolmandana, vaid viis kilomeetrit nõrgema tulemusega, finišeeris Jüri Siht, keda seni vaid maratoniradadel näha on olnud. Pika ultradistantsi proovimine tõi esimesel korral ka koha koha esikolmikus, tulemuseks 186,182 km.

Neljandana lõpetas võistluse parim naine, Raili Rüütel, kelle tulemus 167,455 km jääb Eesti 24 tunni jooksu tipptulemusest vaid kolme kilomeetri kaugusele. Eesti tipptulemus sel distantsil kuulub aastast 2013 Heleen Vennikasele ja on 170,493 km.

Naistest olid teine-kolmas Ulvi Lond (161,444 km) ning Karmen Lepp (153,329 km).

Video: USA korvpallikoondis tõestas Argentiina vastu taas oma üleolekut

Rio olümpiamängudel kindlat favoriidikoormat kandev USA korvpallikoondis alistas läinud ööl oma esimeses kontrollmängus maailma edetabeli neljanda meeskonna Argentiina 111:74.

Kogu mängu kohtumist domineerinud ameeriklaste poolt kogus enim punkte hiljuti Golden State Warriorsiga lepingu sõlminud ääremängija Kevin Durant, kes viskas 23 punkti. Talle järgnesid Paul George, Carmelo Anthony ning DeMarcus Cousins, kes viskasid vastavalt 18, 17 ja 14 silma. Seejuures viimane neist võttis maha ka 15 lauapalli.

Argentiinlaste parimana kirjutati Andres Nocioni kontole 15 punkti ja seitse lauapalli, 38-aastane Manu Ginobili panustas 11 punktiga.

Ameeriklaste järgmine kohtumine leiab aset pühapäeval, kui vastamisi minnakse Hiinaga. Rio de Janeiro olümpia korvpalliturniir toimub 6.-21. augustini. 

Pildid: pääsjad päästsid toonekure elu

Põltsamaa päästjad kutsuti täna õhtul appi Kalana külla Metsa teele, kus noor kurg oli jäänud oma pesasse kinni.

Linnu jala ümber oli nööripundar, mis oli pesas okste vahele kinni jäänud.

Kuna korstna otsas oleva pesa juurde ronida ei saanud, telliti Tartust Annelinna komandost appi korvtõstuk. Linnule pandi tekk peale, toodi ta pesast alla ning eemaldati tema jala ümbert nöör. Seejärel tõsteti toonekurg tagasi pessa.

Loomade ja lindude aitamine on üks osa päästjate tööst. Tõsi, selliseid kutseid ei tule ette just iga päev, aga samas ei ole need ka erandlikud.

Kohalike inimeste tähelepanelikkus ja päästjate tegutsemine aitasid taas ühel linnul elu edasi elada.

Risto Mätas: kui kardad valu, siis eduvarianti ei ole

Kuus aastat tagasi oli Eesti ühe parema kergejõustiklase tervislik seisnud nii hull ja lootusetu, et ta lahkus kodumaalt kaugele Austraaliasse. Tahtis seal tööle minna. Aga ei saanud. Selle asemel toimus tema elus hoopis teistsugune pööre. Huvitav, kas kunagi õnnestub tal ka tolle õnneliku pöörde vilja noppida?

Risto Mätas, kel jäi üle-eelmisel nädalal Amsterdamis Euroopa meistrivõistlustel odaviskes pronksmedalist puudu kõigest 41 sentimeetrit ning kes täitis seejärel päev enne tähtaja kukkumist Rio olümpianormi, on väheseid Eesti sportlasi, kes pole peaaegu kunagi alt vedanud. Ta pole küll võitnud suurt medalit, ent on alati n-ö oma ära teinud. Välja arvatud korra, neli aastat tagasi Londoni olümpial, aga sel on ootamatu, kuid loogiline põhjus.

Tõsiasi, et Mätas (32) on viimasest kuuest tiitlivõistlusest viiel pääsenud lõppvõistlusele ehk maailma tosina parima hulka, on seda üllatavam, et tal on kõigi konkurentidega võrreldes üks erinevus – ja selline, mis ei räägi tema kasuks. Kõigest sellest me järgnevas usutluses räägimegi.

Kas riikliku dopingusüsteemiga Venemaa sportlasi peaks lubama Rio olümpiale?

Kuna seal on käinud süsteemne petmine ja Venemaa komplekteerib oma koondist, arvan, niimoodi, nagu vanasti, nõukogude ajal – kui ütled dopingule ei, võetakse keegi, kes ütleb jah –, siis selles valguses tundub küll, et tuleks kogu koondis diskvalifitseerida. Muidugi on väga kurb nende pärast, kes võib-olla on puhtad, aga raske öelda, kui palju neid on.

EM-võistlustel Amsterdamis oli kollektiivse dopingukaristusega Venemaa koondis puudu. Kas see andis kuidagi tunda?

Natuke harjumatu oli, olgugi et odaviskes ei ole venelased viimastel aastatel väga suurt rolli mänginud. Üks nende mees võitis 2013. aastal Moskva MMil pronksi. Aga kui nüüd loed, kuidas Sotši olümpial [dopingu]asjad käisid, siis tundub, et ei ole midagi võimatut, kuidas ka Moskva MMil asjad olid.

On teil olümpiaärevus juba sees?

Pigem ootus. Ärevust küll ei ole. Käisin ju Londoni olümpial, seetõttu kujutan ette, mida olümpia tähendab. Tegelikult oli 2011. aasta universiaad Hiinas Shenzhenis isegi võimsam kui Londoni olümpia. Seal oli vabatahtlikke üks miljon: sada vabatahtlikku ühe sportlase kohta. Uskumatu! Ja mis seal kõik oli tehtud – tõsiselt vinge!

Mis tunne võinuks siis olla, kui teil oleks Rio olümpianorm jäänud viimasel tunnil ikkagi täitmata?

Mul oli juba kevadel hirmus tahtmine norm ära visata. Aga siis tulid tagasilöögid ja asi läks päris kriitiliseks. Sain küünarnukivigastuse. Ühel nädalal võistlesin palju ja kui lõpuks valuvaigistid järele andsid, avastasin, et käsi jäi uskumatult kangeks. Siis tegin kolmenädalase võistluspausi. Ravisin end, natuke teritasin jalgu värskemaks ja EM läks üle ootuste hästi. Tolle ajani võtsin päeva korraga.

Kui viimasel hetkel Tallinnas normi ära viskasin, siis tundsin, et oleksin võinud isegi kaugemale visata. (Norm oli 83.00, Mätas viskas 83.09. – P. P.)

Aga kui mõni sentimeeter oleks normist puudu jäänud?

Juba varem mõtlesin, et kui lähen treenerina olümpiale – treenerina oleksin nagunii läinud, sest mu õpilane Magnus Kirt on normi täis visanud –, oleks päris kurb olnud seal võitlust pealt vaadata, kui tead, et oled ka ise võimeline kaasa lööma. Siis oleksin pärast EMi oma hooaja ära lõpetanud.

Kas see pole ebaõiglane, et teie peate Riosse pääsemise nimel enda tervisega riskides vaat et läbi nõelasilma pugema, aga samal ajal saavad kaks Eesti vähetuntud purjetamisneiut ootamatu kutse, et kuulge, kas te ei tahaks olümpiale tulla?

Tihtilugu on see nii, jah. Kergejõustikus on olümpialatt suhteliselt kõrge, samuti maadluses ja poksis, kus on väga vähe võistlusi, mis üldse olümpiale pääsemiseks arvesse lähevad. Kergejõustikus esineb petmisi ka.

Näiteks vasaraheite olümpianorm on hästi kõrge. Vahetult enne tähtaja kukkumist võistlesid kaks iraanlast Valgevenes, mõlemad ületasid mitme meetriga isikliku rekordi ja said olümpiale. Kuidas seda kontrollida?

Eesti sportlastel läheb aur sageli tiitlivõistluste normi täitmise peale, ja kui sinna on saadud, on eesmärk justkui juba käes. Latt lastakse alla ja öeldakse intervjuudes, et minnakse andma lihtsalt oma parimat. Millest see tuleb?

Osalt sellest, et meedia töötleb sportlasi päris palju – või õigem on öelda, et sportlased lasevad end töödelda. Kui ajakirjanikud eesmärgi kohta küsivad, üritavad sportlased pinget vähendada, öeldes, et annavad enda parima ja midagi ei luba. Loomulikult on kõigil ajusopis unistus, et ma üllatan ja paistan silma. Keegi ei lähe niisama osalema – see oleks totter.

Kas teie põhiaur läks ka sellele, et olümpiale saada?

Ei, olen kindel, et midagi jäi sisse. Järelejäänud kuu on paras aeg, et end uuesti laadida ja koguda. Õnneks kattub olümpiaeelne aeg ka töögraafikuga. Mul algab nüüd kaks nädalat puhkust. Teen Tehvandil korraliku treeninglaagri, Riosse sõidan 9. augustil.

Amsterdamis sain EMil hästi aru, et mulle sobib mitte väga palju võistlemist enne tiitlivõistlust. See kasvatab võistlusisu. Ja mulle sobivad suurvõistlused, sest Eestis ei tule võistlusadrenaliin enam sisse: ei ole seda tunnet, et jooksed nagu vastu seina ja viskad oda nii kaugele, kui jaksad. See õnnestub suurvõistlustel palju lihtsamalt.

Alates 2011. aastast olete kõigil suurvõistlustel peale Londoni olümpia jõudnud põhivõistlusele, aga medalit ei ole veel kordagi võitnud. Millest on puudu jäänud?

Paneks siin natuke puid alla spordiorganisatsioonidele: rahaline toetus on nii minimaalne, et kui ma tööl ei käiks... Sain just teada, et Eesti Olümpiakomitee muutis rahastuspoliitikat, nii et EMi neljas koht ei ole midagi väärt, toetust sellega ei kaasne. Tuleb järjekordselt end kokku võtta, tõestada ja tulemus teha. Mitte et ma seda muidu ei teeks, aga lootsin saada nüüd laagriteks raha, et järgmiseks hooajaks muretumalt valmistuda. Kahju on, kuigi olen viimasel viiel tiitlivõistlusel kuuest lõppvõistlusele pääsenud.

Aga tundub, et sellest on vähe. Tuleb oma finantsiga medal ära võtta, siis tullakse ja patsutatakse, et tubli olid. Minu arust ei ole see jätkusuutlik süsteem. Respekt nende ees, kes teevad Eestis tippsporti veel professionaalselt – arvan, et vanemad on neil põhisponsorid.

Aga kui enda peale vaatate, siis kas on midagi sellist, mida te ise ei ole piisavalt hästi teinud?

Kindlasti olen vaimselt ja psühholoogiliselt hästi palju arenenud. See on mulle tiitlivõistlustel edu taganud. Aga treeningu ülesehituses, et füüsiliselt veel võimsamaks saada – seal on veel kõvasti arenguruumi. Ja alati on tehniliselt arenguruumi. Tehnika pealt tulevad meetrid kõige lihtsamini.

Viskate stabiilselt 81-82 meetrit. Meenutate ses suhtes kaugushüppaja Ksenija Baltat, kes küsis EMil pärast samuti neljandaks jäämist pooleldi nuttes, kuhu küll jääb tema pikk hüpe. Kuhu jääb teie pikk vise?

Usun, et see tuleb. Olen tundnud, et see on lähedal. Odaviskes ongi nii, et kui visata stabiilselt 81-82 meetrit, siis hea õnne korral tuleb 85-86 meetrit. Viimane kord, kui tundsin, et viskasin endast kõik välja, oli 11 aastat tagasi, kui viskasin isikliku rekordi 75 meetri pealt 79 meetri peale ja täitsin olümpia B-normi. Tollal olin ikka tohutult nõrk. Isegi praegustele naistippudele jäin füüsiliste näitajate poolest alla. Kuid suutsin ennast realiseerida.

Mis seal täkkesse läks?

Tol ajal olin kerge, julgesin väga kiire hoo pealt visata. Nooruse uljus, võib-olla, ja kõik asjad langesid kokku.

Odaviskajad kurdavad sageli pärast võistlust, et tehnika lagunes ära. Tehnika lagunemisest rääkis ka Gerd Kanter, kui kaotas Eesti meistrivõistlustel kindlalt Martin Kupperile. Kuidas on see võimalik, sest olete oma sooritust, mis kestab kõigest viis sekundit, treeninud ju tuhandeid kordi?

Ütleks nii, et kui sportlane on enesekindel, kui ta üle ei mõtle, peaks võistlus tehniliselt õnnestuma. Aga on ka teine variant: üks heide on pikk, teine lühike, kolmas läheb võrku, neljas sektorist välja – siis oled ebakindel. Gerd sai ka Amsterdamis EMil ainult ühe heite pihta. Tal on võimed olemas, aga ei tea, kas tal on närvisüsteem väsinud... Hea õnne korral heidab ta 65-66 meetrit, aga hetketase on tal 62-63 meetrit.

Odavise tundub kõrvalt vaadates hirmus lõhkuv spordiala. On see päriselt ka nii?

Jah, absoluutselt. Näiteks Amsterdamis oli mu küünarnukk pärast kvalifikatsioonivõistlust nii hell, et ma ei teadnud, kas lõppvõistlusel üldse visata saangi. Õnneks sain tehnika paika, nii et väga haiget endale ei teinud. Kui viskan halva tehnikaga, võib juhtuda, et võistluse järel ei viska enam nädal või kaks.

Keskmine odaviskaja kaalub 93-94 kilo. Ta jookseb [katse ajal] peale 7-8 meetrit sekundis. Kui panna blokkjalg sirgelt ette ja kanda jooksukiirus odasse üle, käib kehast läbi ühetonnine jõud – põhimõtteliselt saad nagu välku. Aga kui puus jääb taha, lööb alaselja kangeks, või kui sul on küünarnukk keha tsentrist natuke kõrval, lööb [jõud] läbi küünarnuki. Kõige õrnemad ja nõrgemad kohad saavad tohutu paugu.

Arvan, et odaviskes ei ole sportlast, kes oleks terve. Odaviskajal ei ole sellist hetke, kus ta tunneks, et tal pole ühtegi vigastust. Reie lähendajalihas, hüppeliiges, õlg, alaselg, küünarliiges – need kohad saavad hullu litaka. Kui sul on väike trauma ka, mis enamikul odaviskajatel on, siis järgmisel päeval pärast võistlust tunned, et nüüd pead neelama peoga valuvaigisteid või midagi ette võtma, et valu ei hakkaks segama visketehnikat. See on veel üks põhjus, miks tehnika ära laguneb: sa hakkad peas juba valule mõtlema, kui viskama lähed.

Nii et hirm ja kartus valus ees on see, mis samuti tulemust pärsib?

Jah, julmalt, julmalt. Odavise on põhimõtteliselt nagu peaga vastu seina jooks, hirmus.

Mis on valusaimad paugud, mida olete saanud?

Vigastusi on olnud erinevaid. Talvel tuli vasaku, blokkjala põlvest vett välja võtta. Siis oli küünarliigese vigastus. Parema reie lähendajalihas on juba kaks aastat selline, et ilma teipimata ei saa. Seljaga on olnud päris pahasti ja küünarliigesega olen kolm korda opil käinud. 2010. aastal lõpetasin oma peas karjääri juba ära. Aga saatusel olid teised plaanid.

Millest küünarliigese hädad tekkisid?

Biomehaaniliselt valesti viskamisest.

Ja kui ütlesite, et Eesti sportlastel läheb põhiaur normide püüdmise peale, siis nonde normide püüdmise pärast, et saaks leiva lauale ja trenni edasi teha, olengi end kaks korda opilauale visanud. Kahel aastal järjest läksin käsi kaelas staadionilt ära ja norm jäi täitmata. See ei tohiks nii olla, et raha nimel pead end puruks viskama.

Kuuldavasti läksid kolmest lõikusest kaks vastu taevast.

Jah. Oleks ma kohe oma tehnikat parandanud, oleks ma pärast esimest oppi taastunud. Teine opp ei läinud kõige õnnestunumalt, pärast seda ma uuesti korralikult viskama ei hakanud. Kolmandat oppi käisin tegemas Soomes. Kui opist oli juba aasta möödas, ei suutnud ma ikkagi oda kolme meetri kaugusele enda ette maasse kinni visata. Närvivalu oli meeletu! Siis läksin 2010. aasta suvel Austraaliasse, esialgu kolmeks kuuks. Mõtlesin, et lähen seal tööle, siis vaatan edasi. Aga juhtus nii, et tööd ma ei leidnudki.

Austraalias võttis mind hoopis vastu kergejõustikutreener Rodney Laing, kes oli ülikoolis õppinud biomehaanikat. Ta suutis mulle odaviskes õpetada selliseid asju, millest ma varem polnud aru saanud. Tänu temale õppisin odaviske niimoodi ümber, et sain selle endale ohutuks. Olen Rodneyle tohutult tänulik. Kindlasti ei viskaks ma praegu oda, kui teda poleks olnud.

Kuidas te tema juurde sattusite?

Mu tollane tüdruk suhtles Rodneyga internetis – ma ei teagi, kuidas nad tuttavaks said – ja nii tekkiski võimalus minna tema juurde. Rodneyl oli palju rahvusvahelisi kontakte. Ta võttis ühendust 3000 meetri jooksu maailmarekordiomaniku Daniel Komeniga, kellega ta sai ülihästi läbi, ja Komen saatis mulle Keeniast 3000 dollarit, et saaksin ainult trenni teha, ei peaks tööle minema. Õppisin Austraalias nonde kuudega rohkem kui Eestis mitme aastaga.

Ja siis tuli tahtmine suurde sporti tagasi tulla?

Suuri ootusi ma esialgu ei seadnud. Aga kui tulin Eestisse tagasi ja viskasin 2011. aastal isikliku rekordi 81.56, oli näha, et asjad liiguvad õigel teel. Tahtsin väga Rodneyt Eestisse treeneriks saada, temast oleks paljudel aladel kasu, aga kahjuks ei olnud kergejõustikuliidul raha ja nad ei olnud ka väga huvitatud. Ega ma ise olnud ka tollal nii suure kaliibriga mees, et kedagi soovitada.

Meil oleks Eestisse vaja värsket verd ja hingamist. Kas või seepärast, et nii palju on intriige ja jamasid.

Teil on olnud palju treenerid, vist isegi rohkem kui kuulsal treenerivahetajal Erki Noolel. Miks?

Arvan, et olen suhteliselt kriitiline. Mõtlen ka ise trennis hästi palju kaasa. Alustasin Viljandis Tiit Aru käe all, aga odaviske õpetas mulle Tallinnas ülikooli ajal selgeks ikkagi Toomas Merila. Kuna vigastasin pidevalt küünarliigest, sain pärast mõneaastast koostööd aru, et midagi on valesti. Jaapanis võisteldes sain tuttavaks Soome treeneri Esa Utriaineniga, kes on väga tark mees. Aasta aega treenisin temaga, käisin Soomes nädalastes laagrites. Aga kuna finantsilist toetust ei olnud, ei saanud temaga jätkata. Kuigi soomlastelt on palju õppida: nad teevad asju süsteemselt, kasutavad hästi palju teadust.

Meie treenerite nõrk pool on biomehaanika – ma ei näe, et keegi teeks videoanalüüsi. Ise olen seda teinud üle kümne aasta ja selle pealt kõige rohkem õppinud ja arenenud. Tegin oma lõputöö Tallinna ülikoolis ka sel teemal. Kergejõustikus käib enamik liigutusi nii kiiresti, et neid palja silmaga ei näe; ja kui näed oma õpilast kümme aasta järjest tegemas ühte ja sama liigutust, on sul raske midagi uut näha ja teise nurga alt läheneda. Videoanalüüs annab väga palju juurde.

Teete videoanalüüsi koos kaksikvenna Raunoga, kes pole ju üldsegi treener!

Jah, ta on arhitekt. Aga ta tunneb asja vastu huvi, tal on ka selle peale väga hea silm. Ta on visanud oda 63 ja pool meetrit. Kui mina otsustasin rohkem spordile keskenduda, võttis tema ülikooli oluliselt tõsisemalt. Tal on topeltkõrgharidus: lisaks on ta ehitusinsener. Töötame nüüd ühes firmas.

Varem olite ju kooliõpetaja?

Olin algul pikka aega treener, pärast Austraaliat läksin Laagri kooli õpetajaks, siis olin jälle treener. Magnus Kirdiga läheb meil koos juba kuues aasta. Swiss Propertys, mis teeb Šveitsis kinnisvaraarendust, saab mul kaks aastat.

See näib tõsine töö!

Jah, meil on oma projektid. Mina olen see mees, kes ostab tooteid, mida on vaja. Firmal on tootmine Eestis, teeme puitpaneel- ehk CLT-maju, kõik suured ja kallid eraprojektid. Igati vinge! Teatud aegadel on tööstressi päris palju, nii et ei suuda end trennis sellest alati väljagi lülitada. Aga õnneks tuleb töökoht mulle hästi vastu, nii et saan trennis ja laagrites käia. Kuid eks vahel tule ka õhtuti arvuti ette võtta, et oma asjad ära teha. (Kaksikvend helistabki parajasti töö asjus Šveitsist seoses Ritz-Carltoni hotelli ehitamisega Genfis.)

See ei ole normaalne olümpiasportlase elu, et teeb kaheksast viieni tööd. Konkurendid vist küll ei tee?

Ei tee keegi. Talvel mulle täitsa meeldib tööl käia, aga suvel on päris raske, kui pea peab olema selge ja puhas. Enne EMi Amsterdamis oli ka tööl päris kreisi. Õnneks Amsterdamis ei pidanud väga palju tööd tegema.

Põhiprobleem on see, et kolm korda nädalas teen kaks treeningut päevas. Kui hommikul teen trenni ära, lähen tööle, aga Magnus [Kirt] läheb koju magama. Kolmas Riosse sõitev odaviskaja Tanel Laanmäe ei käi samuti tööl. Kui pärast tööpäeva tulen uuesti trenni, on see raske.

Te rekord 83.48 püsib juba kolm aastat. See näitab paigalseisu. Kas miski on kuskil kinni?

Tunnen, et sel aastal olen kõige võimekam parandama oma rekordit. 2014. oli aasta, kui tegin talvel tohutult trenni. Arvan, et treenisin üle. Rabelesin kõvasti koos Magnusega. Zürichi EMil sain 6. koha, mis oli ainuke sära tol hooajal.

Meid peetaksegi Magnusega natuke hulludeks, sest võrreldes teistega treenime kindlasti rohkem. Aga teist varianti ma ei näe.

Näete võimalust, et veel paremaks saada? Sest ega ka 84 meetrit midagi anna. Vaja on 86-87 meetrit, et tekiks medalilootus.

Londoni olümpia-aastal oli maailma hooaja tase päris kõva, aga kuld saadi 84 meetriga. Arvan, et ka Rios ei lähe tase tohutult kõrgeks. 86 meetrit, isegi 85 võib tuua medali. Loomulikult 82-83 meetriga seal paugutama ei lähe, vaja on juurde saada. Kuid töö on talvel tehtud, nüüd pean saama füüsise natuke erksamaks, natuke kiiremaks ja tugevamaks, ja ennast tervemaks – siis on võimalik. Ja tehnilised nüansid on vaja klappima saada. Kevadel võistlesin palju ja võistlustega hakkab tehnika üldiselt lagunema. Võistlus on ikkagi maksimaalpingutus ja seal on väga raske kõike kontrollida. Vahel on vaja uuesti liigutusvilumust sisse harjutada: teha rahulik vise õige tehnikaga, et keha saaks aru, mida sa tahad.

Ega odavise olegi niivõrd vise, vaid sa põhimõtteliselt jooksed maksimaalselt lõdva käe vastu blokki. Austraalias tegin testi: viskasin tahteliselt nii kiiresti, nagu sain, ja siis viskasin maksimaalselt lõdva käega – ja käe liikumiskiiruse vahe oli peaaegu kahekordne. Sest närviimpulss ei levi nii kiiresti nagu löögiimpulss. Seega, vaja on joosta blokki ja lasta käsi lõdvaks.

Siis on teil nipp ju teada!

Nippi ma tean, aga sinna on vaja lähemale jõuda, et tekiks nagu nähvakas, hea terav liigutus.

See ei tule niisama kergelt?

Seda on väga raske saavutada. Sest sa pead jalgadega tohutult ründama, kiirendama, su keha on pinges, ja siis pead hoidma ühe käe nii lõdvana, kui suudad, ja veel hoidma sellega odast kinni. See on päris komplitseeritud asi. Ja kui sul on küünarnukijama, siis tunned, et käsi on natuke kange... Aga kui sa hoojooksu ajal mõtled korrakski mingile probleemile, mis sul on, siis on kindel, et katsest ei tule midagi.

Odavise on järelikult psühholoogiline, vaimne ala?

Julmalt! Julmalt-julmalt. Sa võitled seal iseendaga. Sa tead oma vigu, tead, mida tegema pead, aga sul on valed harjumused sees, mille vastu pead kogu aeg töötama.

Lisaks võistluspinge: tead, et oled 13. kohal, aga vaja on visata end 12 sekka.

Sellest ei tohi kunagi lasta end häirida. Üldjuhul hoian end kursis, mis võistlusel toimub, aga tegelikult pead tegema oma võistlust. Sa ei saa kontrollida seda, mis teised teevad, saad kontrollida ainult seda, mida ise teed. Kui vaatad, et oi, mingi mees viskas nii kaugele, võib see sind rivist välja lüüa, ja paljusid lööbki. Eriti tiitlivõistluste finaalis, kui mõni üllataja viskab võimsa tulemuse. Siis need, kes peaksid olema poodiumil, mõtlevad, et oh sa raisk, mis ma nüüd teen. Nagu [lätlane Zigismunds] Sirmais viskas EMil 86 meetrit – keegi ei olnud selleks valmis. Ja pidu oli läbi. Ma teadsin kohe, et seal kelleltki rohkem ei tule.

Miks läks teil eelmine olümpia Londonis vastu taevast?

Mulle ei istu see, kui olen esimene viskaja. Kui oled näiteks viies viskaja, siis näed, et eelmine mees võtab oda ja läheb katsele, mina olen järgmine. Aga kui oled esimene, ei tea kunagi, millal võistlus tegelikult pihta hakkab. Sa ei saa end varem ka valmis panna, sest äkki on õhtu külm või mõnikord kohtunikud venitavad. See võtab sul katseks keskendumise ära. Sa pead keskenduma sellele, millal su nimi ilmub tabloole.

Järsku lähebki su nimi tabloole ja kell lüüakse käima – aega on minut. Sa pead rihma peale panema, otsid magneesiumi, hakkad oda valima. Esimene katse Londonis ebaõnnestus mul totaalselt, 70 meetrit kopikatega, ja kuna meid oli [kvalifikatsiooni A-rühmas] 22 viskajat, ootasin pool tundi teist katset, endal peas käimas mõtted, mis ma nüüd küll tegin. Mul polnud isegi treenerit kaasas, kellega asja arutada. Odaviskes vahel tead, mida valesti tegid, aga millest viga alguse asi, sellest ei pruugi ise aru saada.

Eks mul oli ka närv sees. Enne Londonit oli mul kõige suurem võistlus 2006. aasta EM Göteborgis. Kuigi vahepeal käisin ka universiaadidel, ei ole seal tase nii kõva, suurt närvi ei teki. Järsku olin Londonis. Tundsin, kuidas jalg väriseb all.

Tavaliselt visatakse oda ära muru äärest, aga Londonis oli viskejoon toodud murust 16 meetrit ettepoole. Trennis, kui jooksed ristsammu, näed silmanurgast, kuidas roheline muru läheneb. Aga Londonis pidid ära viskama siis, kui muru oli veel kaugel – väga raske oli sellega harjuda, sest ma polnud kunagi sellistes tingimustes visanud. Selline tunne oli, nagu pead korvpallis kolmese joone tagant pealt panema.

Kas tiitlivõistlustel omandatud kogemustest on tõusnud edasiseks kasu?

Mõni sportlane käibki igal võistlusel kogemusi omandamas. Kui ei järgne analüüsi, mida sa õppisid ja mida järgmine kord teisiti teha, siis kogemusest tolku ei ole.

Tiitlivõistluste tingimused on tavaliselt keerulised. Näiteks Amsterdamis tegime soojenduse kunstmuruväljakul, mis oli täiesti harjumatu. Siis viidi meid bussiga võistluspaika, mis oli linnaväljakul, mitte staadionil. Sõit kestis pool tundi, istusid konditsioneeri all, jahtusid maha. Siis viidi call room’i, mis oli väike nagu WC, lihtsalt telk, ühtegi jooksuharjutust teha ei saanud. Siis anti kaks soojenduskatset ja palun – viska oma elu parim tulemus. Tohutult raske!

See pole üldse see, millega oled trennis või muudel võistlustel harjunud. Igal sportlasel on oma rituaalid, mis ta teeb enne võistlusi, ja kui sa isegi midagi ligilähedast teha ei saa, võib see mõne panna mõtlema valedele asjadele. Ma tean, et kui Magnusel jääb midagi tegemata, hakkab ta muretsema, kas ikka viskab hästi. (Kirt piirduski eelvõistlusel 74.64ga. – P. P.) Ise tunnen, et suudan oma hirmu ja kartuse maha suruda.

Aga neljas koht on siiski jama.

Tuleb välja, et on. Kui selle rahasse ümber lõin, siis korraliku sportauto summast jäin ilma. Kui oleksin kolmanda koha kätte saanud, oleksin kahe aasta peale saanud 96 000 eurot ettevalmistusraha. Praegu on null. Sellepärast tööl käingi.

Mullu sügisel ütlesite «Pealtnägijas», et teie sportlaspalk on 437 eurot kuus ja lisaks 12 000 eurot ettevalmistusraha, mis tuleb tšekkide eest lunastada.

Jah, oli küll nii. Sel aastal on läinud päris palju oma raha kõige peale.

Kui pikalt enne mõtlesite, kui «Pealtnägijas» Eesti kergejõustikuliidu rahastamispõhimõtete vastu avalikult välja astusite?

See ei olnud otseselt minu algatus, aga olime seda odaviskajatega omakeskis päris palju arutanud. Tundsime, et meile tehakse ülekohut. Asi oli ikka väga segane. Mulle on arusaamatu, kuidas saab raha liikumise ja jagamise teha MTÜs nii salajaseks. See info peaks olema avalik.

Kas odameeste plaanid boikoteerida Eesti meistrivõistlusi olid tõsised?

Jah, olid. Rabeled ise nagu hull, aga neil alaliidus on palk, kuid meie, sportlased, peame end kogu aeg tõestama, ja siis tehakse veel ära ka. See oli kurb.

Miks boikotist asja ei saanud?

Samal põhjusel, miks olin mina üksi «Pealtnägijas»: ma käin tööl, mul on alternatiivne sissetulekuallikas ka; teistel on ainult sport, nad ei julgenud minna alaliiduga tülli. Me oleks oluliselt tugevama ja ühtehoidvama mulje jätnud, kui saates oleks teisi mehi ka olnud. Vähemalt jõudis info teistenigi, et asjad ei ole hästi.

Selleks, et niisugust väljaastumist teha, peab olema selgrooga inimene, mitte kartma.

Eks see ole nagu odavise, et kui sa valu kardad, siis ega sul varianti ole. (Naerab.)

Kas kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamäega olete vaenujalal?

Ei ütleks, praegu on läbisaamine okei. Ma tahaks, et sportlased oleks palju rohkem kaasatud otsustesse, mis langetatakse, sest need puudutavad meid kõige rohkem. Loodan, et tulevikus see muutub, sest meil on piisavalt sportlasi, kes oskaks juhtidele nõu anda.

Millega kavatsete Rios võistlusvälist aega sisustada?

Seekord otsustasin, et tööd ei tee. Ütlesin seda ka töö juures. Muidu olen alati arvutis tööd teinud, pidanud telefonikõnesid – isegi võistluspäeval.

Mulle hullult meeldib kultuur. Ma ei ütle, et lähen Riosse turisti mängima ja seiklen ringi, aga eks ma vabadel päevadel tahan mõtted võistluselt mujale saada. Natuke kindlasti vaatan ringi. Tavaliselt vaatan ka filmi, mis viib mõtted eemale. Ja seltskond on tähtis! Õnneks on meil hea punt odaviskajaid. Ajad möla – see on hea, sest siis on aju selline, et tuul puhub läbi. (Muigab.) Ja vend on ka hea, ta oskab väga tšill olla, jääb alati rahulikuks, mis on väga tähtis.

Eesmärk on taas põhivõistlusele pääseda?

Tahan etteotsa saada. Mul ei ole mõtet öelda, et tahan lõppvõistlusele saada: varem kehtis EOK süsteem, et ka 12. koht sai rahalise toetuse, aga nüüd tuleb kümne hulka tulla.

Võiks öelda, et eesmärk on see, et saaksin ka järgmised aastad muretult treenida – aga see ei ole päris nii. Tahaks midagi ära teha. Tahaks olla see, keda teised mehed vaatavad, et kurat, ei tea, mida see Mätas teeb.

Mida muidu vabal ajal teete?

Pildistamas käin vahel, aga viimasel ajal ei ole töö ja spordi kõrvalt väga jõudnud. Talv oli ikka hull, sügisest kevadeni olid päevad kella kaheksast kümne või poole üheteistkümneni õhtul. Siis jääbki aega ainult magamiseks. Suvel on aega rohkem, siis on treeningukoormus kaks ja pool korda väiksem. Mulle meeldib disc-golfi mängida, looduses käia, ka golfi käin vahel Jõelähtmel mängimas.

Kui aega napib, siis ega naisevõtu peale ka seda ilmselt jagu?

Ei ole veel seda õiget sattunud. Eks suhteid on olnud küll. Aga nagu noortel kipub olema viimasel ajal – keegi ei ole veel pidama jäänud.

Mis noor te enam – juba 32!

(Naerab.) Aga südames noor! Ise tunnen, et tuleb veel spordiga jännata. Kuid seda peab küll ütlema, et sport on päris palju mõjutanud ka suhteid. Hooajal, kui sul on midagi väga hästi või väga halvasti, tõmbud rohkem endasse. Partner peab sellest aru saama ja seda mõistma. Kindlasti ei ole see kõigile vastuvõetav.

Kas võib juhtuda, et Rio olümpia jääb teie viimaseks suurvõistluseks?

Väga palju sõltub sellest, mis ma Rios teen. Ma ei tahaks üldse rahateemal peatuda, aga tahes-tahtmata on see oluline. Kui peame võistlema sportlastega, kellel on kõik tingimused ja tagatud muretu valmistumine, ja kui meil algab sügis sõna otseses mõttes kerjamisega, on see kurb. Kui saad sandikopikaid, mille eest end tiitlivõistluseks ette valmistada, ja pead siis pea maas aru andma, miks võistlus ebaõnnestus, ei näe ma põhjust, miks pean selles positsioonis olema. Miks ei võiks selles positsioonis olla spordijuhid, kes meile raha ei muretse või tingimusi ei loo? Tahaks näha, kes teeb 400 euroga tippsporti. Mul läheb söögi peale 400 eurot kuus. Võistelda nendes tingimustes suurriikidega, kellel on supertingimused... meie sportlastelt nõutakse väga palju.

Teilt ei ole see veel tahtmist ära võtnud?

Kui oled südamega asja juures, on raske lõpetada. Loomulikult tahaks ka eluga edasi minna, aga samas näen sel aastal, et kõik on võimalik. Mind väga huvitab, milleks ma võimeline olen. Tahaks, et selle ühel päeval realiseeriksin.

Medal tuleb kunagi ära võtta?

Täpselt. Ega alla selle sind mäletata.

------

Risto Mätas

Eesti edukaim odaviskaja

Pikkus 189 cm, kaal 92 kilo

Sündinud 30. aprillil 1984 Viljandimaal Pärstis

1992–2003 Viljandi maagümnaasium

2003/2004 Tartu ülikool, kehakultuur

2006–2008 Tallinna tehnikaülikool, hoonete ehitus

2008–2011 Tallinna ülikool, kehakultuur

2011–… Tallinna ülikool, kehakultuuri magistrantuur jäi pooleli

Suurvõistluste tulemused:

2003 juunioride EM-võistluste 12. (61.18)

2005 universiaadi 14. (70.52)

2006 EM-võistluste 19. (74.58)

2007 universiaadi 6. (77.29)

2011 universiaadi 4. (78.99)

2012 EM-võistluste 10. (75.85)

2012 Londoni olümpia 21. (78.56)

2013 MM-võistluste 8. (80.03)

2014 EM-võistluste 6. (80.73)

2015 MM-võistluste 12. (76.79)

2016 EM-võistluste 4. (82.03)

Isiklik rekord 83.48 (2013 Kohilas)

Treener: kaksikvend Rauno, arhitekt ja ehitusinsener

Varasemad treenerid: Tiit Aru, Toomas Merila, Heiko Väät, Rodney Laing, Esa Utriainen, Argo Golberg

Edukaim õpilane Magnus Kirt (86.65)

Šveitsi kinnisvaraarendusfirma Swiss Property ostuspetsialist

Hobid: fotograafia, disc-golf, golf, võrkpall

Vallaline

Põllumeestel on oodata head saaki

Lõuna-Eesti põllumehed on alustamas teraviljakoristusega ja Kuusiku katsekeskuse andmetel on põllumeestel tänavu oodata päris head saaki.

Suviteravilja varaste sortide koristamiseni läheb Raplamaal asuvas Kuusiku katesekeskuses aega kaks nädalat või veidi rohkem, katsekeskuse peaagronoomi Rut Kaevali sõnul on kevad suviteravilja jaoks olnud soodne, kirjutas ERRi uudisteportaal.

Taliviljaga on olnud keerulisem, sest talv oli külm ning lund vähe.

Lõuna-Eesti põllumeestel on paremini läinud, Põlvamaa talunik Erik Paalman ütles, et temal on esimesed taliodra põllud juba koristatud ja saagiga seitse ja pool tonni hektarilt võib igati rahule jääda.

Viimasel ajal on ajakirjanduses juttu olnud hernepõldude tallamisest, nii on juhtunud ka Kuusiku katsekeskuses, kus hernekorjajad on turvakaameraid vältides rikkunud katsepõllud, mis tähendab, et kogu uuring on rikutud.

Ta lisas, et hernekratte on ka varasematel aastatel käinud, kuid nii massiliselt pole hernepõlde rüüstatud.

Fotod: Jõgevamaal Kasepääl põleb elumaja

Jõgevamaal Peipsi ääres Kasepää vallas süttis täna õhtupoolikul elumaja.

Kasepää vallas Tiheda külas põleb puidust elumaja, teatas Lõuna päästekeskus. Katusest on leegid väljas ja tegu on päästjate jaoks kolmanda astme põlenguga. Kohal on Alatskivi, Avinurme, Iisaku, Jõgeva, Mustvee ja Tabivere komandod. Kaitstakse kõrvalolevaid hooneid, et vältida tule levikut. 

«Kui majast on lahtine leek väljas ja tuleb kõrvalolevaid hooneid kaitsta, siis on vaja nii mehi kui tehnikat,» ütles Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Inimesed põlengus kannatada ei saanud. Millest tulekahju alguse sai, pole praegu teada.

Soovitused avatud taludesse astujatele

Homme tuleb teine üle-eestiline avatud talude päev. Eestis kokku avavad külalistele oma uksed 230, Viljandimaal 18 talu ja põllumajandusettevõtet.

Küllakutsujad jagavad maaeluministeeriumi vahendusel inimestele soovitusi, et päev saaks kulgeda sujuvalt ja kõigile nauditavalt.

Tutvu enne talude programmidega. Nii saad endale enam huvi pakkuvad kohad välja valida ja minna sinna siis, kui programmis on sinu perele kõige põnevamad tegemised. Ole kena ja pea kellaaegadest kinni. Programmiga saad tutvuda www.avatudtalud.ee.

Riietu nii, et farmielu su tuju ei rikuks. Loomakasvatuses on ikka omad iseloomulikud lõhnad. Arvesta sellega ja riietu sobivalt. Vihmase ilma korral võta kaasa kummikud ja vihmariided.

Ole kena ja järgi vastuvõtjate juhiseid. Sa tuled ju taludesse ja põllumajandusettevõtetesse külla. Kui liikumiseks lubatud alad on eraldi märgitud, pea neist kinni. See võib olla vajalik sinu enda, su laste, aga ka talu loomade turvalisuse pärast.

Pargi auto selleks ette nähtud kohta. Teepervedele parkides jälgi, et sa ei takistaks liiklust ja ohutus oleks tagatud.

Võta kindlasti kaasa hea tuju ja uudishimulik meel. Maal on ju mõnus uudistada ja päeva nautida! Esita pererahvale küsimusi, nii saad kõige paremini teada, kuidas see Eesti toit ikkagi kasvab ja kuidas maaelu käib.

Võta kaasa sularaha. Kuigi külastused on tasuta, võib programmis olla põnevaid töötubasid, millel on sümboolne tasu. Samuti saab paljudes kohtades osta maitsvat talutoitu, millest sa ju ei taha ilma jääda. Aga talus pangaautomaati pole.

Jäta võimaluse korral oma lemmikloom koju. Nii säästad taluloomi ja ka oma karvast sõpra. Kui ta on sul siiski kaasas, tuleb jälgida võõrustajate juhiseid. Kui tahad kindlasti koos lemmikloomaga taludes ringi käia, helista palun ette ja räägi see pererahvaga läbi.

Tee vahvast päevast pilte ja jaga neid Instagramis või avatud talude päeva Facebooki lehel märkega #avatudtalud. Siis saavad päevast osa ka need, kel pole mingil põhjusel võimalik kohale minna.

Uus nädal toob ligi 30 kraadi sooja ja äikesepilved

Esmaspäevast neljapäevani jääme väheaktiivsesse rõhuvälja, teatas ilmateenistus. Meie kohal on ebapüsiv soe ja niiske õhumass, kus päevasel ajal arenevad mitmel pool rünksajupilved ja on äikest. Äikesega võivad kaasneda kohati ka tugev vihmasadu ja rahe ning olla tugevaid tuulepuhanguid. 

Esmaspäeva (25.07.) ja teisipäeva (26.07.) on öösel sajuvõimalus alla 25 protsendi, kuid päeval sajab mitmel pool hoovihma ja on äikest. Saartel jääb ka päeval hoovihmavõimalus alla 25 protsendi, mandri lääneosas on 25 kuni 40 protsenti ja Ida-Eestis 75 protsendi ringi. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul, kuid äikesega võivad kaasneda tugevad tuulepuhangud. Õhutemperatuur on öösel 13 kuni 18, päeval 22 kuni 27 kraadi.

Kolmapäeval (27.07.) ja neljapäeval (28.07.) on öösel sajuvõimalus alla 25 protsendi, kuid päeval sajab mitmel pool hoovihma ja on äikest (sajuvõimalus üle Eesti 50-75 protsenti). Puhub nõrk muutliku suunaga tuul, kuid äikesega võivad kaasneda tugevad tuulepuhangud. Õhutemperatuur on öösel 13 kuni 18, päeval 22 kuni 27 kraadi.

Reedel (29.07.) on võimalus, et lõuna poolt tugevnev kõrgrõhuhari ulatub Eestisse. Sellisel juhul on lootus kuivemale ilmale. Tuul on jätkuvalt nõrk. Sooja on öösel 12 kuni 18, päeval 22 kuni 26 kraadi. 

TV3 video: Nestor helistas erakonna suvepäevadel mängult Saksamaa liidukantsler Angela Merkelile

Sotsiaaldemokraadid pidasid täna Pärnu lähistel oma suvepäevi, mis tehti eriti sisukaks presidendikandidaatide debatiga. Kohal olid Jõks, Reps, Paet ja Nestor.

Omavahel kraaklevad hambakliinikud rikuvad seadust

Hiljuti on paljud hambakliinikud sotsiaalmeedias välja tulnud postitustega, millega rikutakse reklaamiseadust, kiidetakse oma tööd ja pahatihti ka sarjatakse teistsugust tehnoloogiat kasutavaid konkurente.

«Kumma hambakrooni valiksid Sina? Kas sellise, mis valmib kohe samal visiidil ning mida tarbijale tutvustatakse kui tehnoloogia viimast sõna /---/ või sellise nagu alumisel pildil?» kirjutas Nordic hambakliinik 23. mail oma Facebookilehel. /---/ «Meie teame, millise variandi neist valiksime endale ning sellist tööd pakume ka oma patsientidele.»

Postituses on näha kolm pilti: kahel ülemisel on Nordicu väitel näha Cerec masina valmistatud täiskeraamiline hambakroon ja alumisel pildid täiskeraamiline hambakroon, mille on tehnik valmistanud käsitööna. Postituses ei nimetata küll ülemisel pildil näha oleva töö autoriks olevat konkurenti ega selle tegemiseks kasutatud tehnoloogiat, kuid vähegi tähelepanelik lugeja näeb, et postituses jäetakse mulje, nagu saaks moodsa tehnoloogia abil kiiresti suhu vaid käkerdise.

Foto: Facebook

Lähemal uurimisel selgub, et Nordicu postitus on vastus Läänemere hambakliiniku reklaamile, milles kliinik väidab, et klient saab Cerec hambakrooni seal suhu kahe tunni ja 350 euroga. Hiljuti hambaravis kasutusele võetud 3D- seadmest Cerec CAD/CAM on varem kirjutanud ka Postimees. Väidetavalt saab selle seadmega valmistada vaid mõne tunniga kõrge kvaliteediga täiskeraamilisi hambakroone, panuseid ja laminaate. Sama seadet reklaamib Facebookis ka Sakala hambaravi.

Foto: Facebook

Tegemist on keelatud reklaamiga

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomiku sõnul on sisuliselt tegemist keelatud reklaamiga, sest reklaamiseadus keelab tervishoiuteenuse reklaami. Hambaraviteenus (sealhulgas hambakroonide valmistamine ja paigaldamine) on seaduse järgi tervishoiuteenus. Seaduses on küll kirjas ka mõned erandid, mille puhul reklaami ei loeta tervishoiuteenuse reklaamiks, kuid Nordic hambakliiniku Facebookis avaldatud reklaamile tarbijakaitseameti hinnangul erand ei kehti.

«Reklaamiks loetakse igasugust teavet, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Nordic Hambakliiniku postitus sotsiaalmeedias on ilmselgelt avalikustatud teenuse osutamise suurendamise eesmärgil ning tegemist on reklaamiga. Reklaamtekstis kiidetakse Nordic hambakliiniku käsitööna tehtavaid hambakroone ning esitatakse pildiline ja tekstiline võrdlus teise tehnoloogiaga – hambakroon valmib samal visiidil tehnika abil,» lisas tarbijakaitseameti esindaja.

Seejuures kehtivad Facebookis avaldatud reklaamile samad reeglid kui mujal meedias avaldatavale reklaamile. «Sotsiaalmeedia on väga levinud reklaamikanaliks, kus avalikustatavale reklaamile kehtivad kõik reklaamiseaduse nõuded,» selgitas Turetski-Toomik.

Kuna tervishoiuteenuste reklaam on üldiselt keelatud, siis ei ole tarbijakaitseameti hinnangul otstarbekas ka analüüsida võrdleva reklaami nõuete eiramist ega reklaami konkurentide suhtes halvustavat tooni. Siiski väärib märkimist, et seadus keelab reklaamis otseselt või kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala, kaupa, teenust ega üritust.

Nordic Hambakliiniku Facebookilehel läks tuliseks. Foto: Facebook

Tarbijakaitseamet lubas saadud teabest tulenevalt algatada OÜ FHK Kliinik suhtes järelevalve menetluse tervishoiuteenuse reklaami keelu nõude eiramise asjaolude väljaselgitamiseks. Mis puutub Läänemere ja Sakala hambakliinikute Cerec-seadmeid kiitvasse reklaami, siis kehtib tarbijakaitseameti sõnul ka sel puhul tervishoiuteenuste reklaami keelustav seadus. Lähemale päringule nende hambakliinikute reklaami kohta tarbijakaitseamet siiski täpsemat vastust ei andnud.

Foto: Facebook

«Võtame selle teema kaalumisele, kui koostame järgmise aasta ohuprognoosi ja tööplaani, et vajadusel süsteemselt sellele läheneda. Praegu me täiendavat järelevalvet läbi ei vii, vaid keskendume ohuprognoosi alusel ja tööplaaniga kokkulepitud järelevalve ja ülesannete täitmisele,» kommenteeris tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda.

Hambakliinik viga ei tunnista

 «Tegemist ei ole reklaamiga, vaid tegemist on erinevate tehnikate võrdlusega,» väitis Nordic hambakliiniku peaarst Kristo Ivanov. «Tuues näiteks, millise tulemuse saavutab masin kahe tunniga ning millist tulemust on võimalik saavutada inimkäe abil. On ju hambadki osakene inimesest ja inimese anatoomiast ning kui tahta saavutada maksimaalselt isikupärast tulemust, siis paraku ei suuda karakteristikat tänapäeval veel ükski masin hambaravis tabada. Meditsiin on arenev teadusharu ning uusi tehnoloogiaid jääbki tulema, kuid ma ei leia, et  kõik arvamused selliste tehnoloogiate suhtes peaksid olema takkakiitvad ja ülistavad. See tehnoloogia ei ole kolleegide/konkurentide «oma», see on lihtsalt üks hambaravi maastikul kasutatavatest meetoditest ning kahte metoodikat sai ka võrreldud.»

«Sama metoodikaga on võimalik saada kindlasti väga head tulemust, kuid siis ei ole õige reklaamida, et selline isikupärane tulemuse saadakse vaid kahe tunniga. Masina disainitud krooni peab sel juhul siiski inimkäsi (olgu selleks siis hambaarst või hambatehnik) töötlema ja see võtab tunduvalt kauem aega. See on fakt,» lisas Ivanov. «Kui masina poolt valmistatud kroonile annab oma nii-öelda lihvi hambatehnik või hambaarst, võib saada väga kena ja isikupärase tulemuse.»

Ivanov on veendunud, et arsti ülesanne ongi erinevate hambaravi metoodikate plusside ja miinuste tutvustamine. «Nimelt on ühiskondlikult aktiivse hambaarsti üks ülesanne ka eetikakoodeksis elanikkonna teavitamine ning harimine hambaravi üldküsimustes. Mitte kuskil ei ole toodud välja kliinikuid või arste, kes sellist teenust pakuvad ning me ei eita, et me ka ise sellist teenust võiksime pakkuda,» rääkis Ivanov.

Tema sõnul on Nordicul kliinikuga, mille avalikust veebikeskkonnast pilt saadud on, «väga head ja sõbralikud suhted». «Nende tööde erinevusi ja võimalusi oleme mõlemad peaarstid omavahel ka arutanud väga sõbralikult ning kollegiaalselt. /…/ Ma leian, et kõigil on õigus oma arvamusele ning erialaselt on meil igati õigus kõigil seda avaldada.»

Ivanov soovib reklaamiseaduse kaasajastamist

«Eesti ühiskond on palju arenenud  ning võtnud endale eeskujuks arenenud Euroopa riigid ning USA. Kõikides nendes riikides on täiesti tavaline praktika, et meditsiiniettevõtted oma pakutavatest teenustest elanikkonda informeerivad,» rääkis Ivanov, viidates reklaamiseaduse paragrahvile 22, milles öeldakse, et tervishoiuteenuse reklaamiks ei loeta tervishoiuteenuse osutaja poolset oma töö tutvustamist ajakirjanduses.

«Reklaamiseadus on kujundatud ajal, mil sotsiaalmeedia ei olnud veel levinud sellisel kujul nagu ta seda täna on ning eks me selles osas oleme järelikult «süüdi», sest seaduses ei ole defineeritud eraldi ära sotsiaalmeediat. Samas usun, et on aeg muutusteks ning kindlasti on mul julgust, tahet ja pealehakkamist, et võtta ühendust vastavate instantsidega ning teha meditsiini esindava erialaspetsialistina ettepanekuid meie meditsiinisüsteemi puudutavat reklaamiseadust kaasajastada,» lubas Ivanov.

Praegu on tema sõnul tekkinud olukord, mil paljud kliinikud on sotsiaalmeedias ilmuvate postituste põhjal «kõik ühed suured seaduserikkujad». «Kuid tegelikult on arstide ning ka tarbija soov ju ühene – et klient saaks enne ravile tulemust teha teadliku valiku,» lisas Ivanov.

Urmas Paet: püüd sise- ja välispoliitikat vastandada on kunstlik

Tänasel presidendivalimisteteemalisel debatil Varemurrus ütles Urmas Paet, et sise- ja välispoliitikat pole võimalik lahutada ega vastandada.

«Tänases avatud maailmas on need teineteisega täiesti läbipõimunud ning,» lisas ta.

Paeti sõnul on seetõttu väga oluline, kuidas suhelda omaenda ühiskonnaga. «Nii väikeses riigis nagu Eesti ei saa president olla kuskil kaugel või eemal. Ta peab püüdma ühiskonda seesmiselt siduda, sest mida ühtsemad me seesmiselt oleme, seda tugevamad ka väljapoole. Ta peab ühiskonnaga kõnelema ka keerulistel aegadel ja teemadel, et aidata kaasa ühiskondliku stressi piiramisele,» sõnas ta.

Paeti sõnul peab president Eestit hästi esindama mujal maailmas, aga olema ka Eesti kui õigusriigi poliitiline tagaja. «See on eriti oluline nendesamade arengute puhul, kus näeme äärmusluse kasvu ja survet õigusriigi põhimõtetele. Paraku ka Eesti ei pruugi selles olla täiesti immuunne ning seetõttu ongi väga oluline, et riigipea teab tegema poliitiliselt kõik õigusriigi kõigi elementide kaitsel,» ütles Paet.

Ta lisas, et meie ühiskond pole hoolimata 25 aastat kestnud integratsiooniprotsessist piisavalt ühtne. «Ja seega ka mitte nii tugev, kui võiks olla. Meil on jätkuvalt ka demograafiline probleem,» sõnas Paet.

Varemurrus sotsiaaldemokraatliku partei korraldatud debatil osalesid Urmas Paet, Mailis Reps, Allar Jõks ja Eiki Nestor.

USKUMATU JULMUS: laste mänguväljakule oli puistatud žiletiterasid

Eile õhtul leidis üks lapsevanem Paide tehisjärve ääres asuvalt mänguväljakult maha puistatud žiletiterasid.

Lapsevanem kirjutab Facebookis „Märgatud Paides“ leheküljel: „Käisin väikse pojaga Paide tehisjärve ääres, plaan oli mängima minna. Laste mängumaja juures, kus saab torust alla lasta, sealt eest turritasid viis lahtist žiletitera. Sai need ära korjatud ja rohkem silma ei hakanud, kuid armsad lapsevanemad, hoidke silmad lahti.“

 

Ossinovski: sissetulekute ebavõrdsus pidurdab riigi arengut

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski ütles laupäeval erakonna volikogul peetud kõnes, et Eesti on ELi suurima sissetulekute ebavõrdsusega riik, mis pidurdab Eesti arengut ja ohustab ühiskonna sidusust – eriti avaldub see regionaalses ebavõrdsuses.

«Oleme üks väiksemaid Euroopa riike, aga suurimate regionaalsete lõhedega,» ütles Ossinovski. «Harjumaa keskmine palk oli 2010. aastal 862 eurot. Eesti vaeseimad maakonnad jõudsid sellise keskmise palganumbrini alles eelmisel aastal. Sissetulekute mõttes on meie regionaalne arengulõhe seega tervelt viis aastat.»

Ossinovski lisas, et majandusstruktuuri muutumine soodustab inimeste liikumist Tallinnasse, ent tark regionaalpoliitika peab seda tendentsi tasandama. See eeldab tema sõnul ka riigi poolt aktiivset panustamist maakonnakeskuste elujõulisusse.

«Koos inimeste vähenemisega maakondades on paraku pidevalt kokku tõmmatud ka riiki. See tekitab omamoodi hääbumisspiraali, kus elanikkonna vähenedes vähendatakse avalike teenuste hulka, mis omakorda vähendab piirkondade atraktiivsust elukeskkonnana,» märkis Ossinovski.

Sotsiaaldemokraatide ettepanekul võttis valitsus sihiks regionaalsete teenuste küsimusele kompleksselt läheneda. Kavas on hajutada riigi keskaparaadi töökohti piirkondadesse, viia osa riigiasutusi pealinnast välja ning luua võimalused 3000 inimese kaugtööks.

«Maanteeameti toores plaan oma teenuste kokkutõmbamisest piirkondades läheb täielikult vastuollu selle valitsuse prioriteediga,» lisas Ossinovski.

«Edasise maakondade nõrgestamise asemel peaksime mõtlema sellele, et suurematele omavalitsustele võiks hoopis funktsioone juurde anda ning tuua selliselt teenust inimestele lähemale. Loomulikult, oma riigi pidamine selle kõigis maakondades on kulukas, ent kitsa Exceli-vaate asemel peame nägema regionaalset tasakaalustatust strateegilise küsimusena riigi edasises arengus.»

SDE volikogu kogunes laupäeval Pärnumaal Varemurrus.

10 olulist uudist, mida võiksid teada

Kalevit kahtlustatakse legendaarsete kommide salajases muutmises

Eestis vaat, et kultuskommide tiitlit väärt Maiuspala komme ostnud magusasõber avastas üllatusega, et nüüd on sinna lisandunud ootamatu komponent.

«Ma ei oska öelda, kui pettunud ma olen,» pöördus venekeelse Postimehe poole lugeja. Naine ostis hiljuti Maiuspala komme ja avastas üllatusega, et nüüd sisaldab see kookoshelbeid. «Lihtsalt nutma ajab, kui aus olla. Usun, et on asju, mis peaksid jääma muutumatuks ja see kehtib ka legendaarsete kommiretseptide kohta,»  kirjutas lugeja.

Toimetus tegi testostu ja jõudis kurtjaga samale järeldusele. Tuntud pralineekomm, mida süües on kasvanud üles enam kui üks põlvkond, on saanud Bounty ebaõnnestunud koopia.

«Tõepoolest juhtus meie tootmises viga ja väikesele kogusele kookosekompvekkidele lisati Maiuspala puiste,» tunnistas Kalevi turundusdirektor Anne Tääkre.  Neid komme ei pakendatud karpidesse, vaid suunati lahtiselt  müüki Kalevi oma šokolaadipoodidesse ja ka ühele kliendile, kes müüb letist pakendita komme. «Vea ilmsiks tulekul korjasime partii kauplustest kokku, aga ilmselt on klient jõudnud ikkagi ühe kotikese osta,» tõdes Tääkre.

Kalev vabandas ostja ees ja lubas asemele saata õiged Maiuspala kommid.

Presidendiks pürgijad rääkisid kooseluseadusest

Isamaa ja Res Publica (IRL) toetusega presidendiralliga liitunud Allar Jõks teatas täna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna suvepäevadel, et ei seo end teda esimesena toetama asunud erakonna vaadetega.

Sotside suvepäevadel on arutlemas Allar Jõks, Mailis Reps, Eiki Nestor ja Urmas Paet. Presidendiks pürgijatelt küsiti, et kui riigikogu võtaks napi häälteenamusega vastu kooseluseaduse tühistamise seaduse, siis kas nad kuulutaksid presidendina selle seaduse välja.

IRLi presidendikandidaat Allar Jõks sõnas kooseluseaduse tühistamisest kõneldes, et tema ei kuulutaks välja sellist seadust, mis riivaks oluliselt inimestele juba antud õigusi.

Ka sotside kandidaat Eiki Nestor avaldas sama meelt, kinnitades, et kooseluseaduse tühistamine oleks põhiseaduse vastane. Sama meelt olid ka Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgiv Urmas Paet ja Keskerakonna riigipea kandidaat Mailis Reps.

Reps lisas kerge muige saatel, et vaevalt Jõks selle seaduse välja kuulutamata jätaks, mille peale teatas Jõks, et ei seo end teda esimesena toetama asunud erakonna ehk IRLi vaadetega.

Nimelt ei toetanud riigikogu maikuus 47 häälega kooseluseaduse kehtetuks tunnistamist. Küll aga hääletas enamik IRLi liikmeid vastavasisulise eelnõu menetlusse jätmise poolt.

Mees pidas Ida-Virumaal nähtud looma känguruks, asjatundjad välistavad selle

Sageli Ida-Virumaal käiv mees kahtlustab, et nägi tänavu märtsi lõpus Lüganuse vallas Moldova külas kängurut, Tallinna loomaaia eksperdid lükkasid mehe versiooni tagasi.

Guido Arbus rääkis Postimehele, et nägi känguruga sarnanevat looma 25. märtsi õhtupoolikul Moldova külas põllu peal.

«Loom oli künka taga ja istus. Vaatasin kohe, et ta Eestis elava looma moodi ei ole, ma tunnen meie loomi päris hästi. Tegin kätega plaksu ja loom hakkas jooksma, tagumik hästi kõrgel püsti ja nina vastu maad. Väga ruttu ta ei liikunud, rohkem niimoodi laisalt «kopsat-kopsat». Päris kahe jala peal ta ei liikunud, pani esimesed käpad ka ikka maha,» kirjeldas mees kohtumist tundmatu loomaga.

Järgmisel päeval võttis Arbus kaasa fotoaparaadi, otsis üles looma jäljed ja tegi neist pilti.

Mees unustas juhtumi, aga kui sellel nädalal ilmus Postimehes lugu Järvamaa metsas kohatud kängurust, tuli talle mõte, et ka Ida-Virumaal kohatud elukas võis olla känguru.

Asjatundjate otsus: tegemist ei olnud känguruga

Postimees palus hinnata Moldova külas nähtud looma jälgi Tallinna loomaaia spetsialistidel, kes jõudsid järeldusele, et need jäljed kängurule kindlasti ei kuulu.

Tallinna loomaaia loodushariduse ja avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Inari Leiman ütles Postimehele, et känguru tagajala neljas varvas ja selle küünis on eriti suureks ja tugevaks kujunenud, seega on jälje kuju on hoopis teistsugune, kui pildil näha.

«Pidasin nõu ka meie kärplaste spetsialisti Tiit Maraniga ja kõige tõenäolisemalt oli tegemist nugisega. Pildil on näha kärplasele iseloomulikud paarisjäljed,» rääkis Leiman.

Ta lisas, et ümbrust uuriv nugis võib tõusta tagajalgadele istuma, esikäpad rinnal rippu ja siis minema volksata, kui miski teda häirib.

Känguru saaks Eesti kliimas väga hästi hakkama

Zooloog Aleksei Turovski sõnul saaks känguru Eesti kliimas suurepäraselt hakkama. Ta märkis, et ka näiteks Tasmaanias, kus kängurud elavad, on talvel päris karm ilm ja nad jäävad seal kõik ellu.

Turovski sõnul on Eestis võimalik illegaalselt hankida igasuguseid lemmikloomi ja põhimõtteliselt ei ole see võimatu, et mõni känguru laseb mõne entusiastliku lemmikloomapidaja juurest jalga ja hakkab metsas elama.

Turovski rääkis, et kängurud liiguvad ringi suurtel aladel ja põhimõtteliselt ei ole see võimatu, et Järvamaal nähtud känguru võis paar kuud varem ringi liikuda hoopis Ida-Virumaal.

«Kängurud on kiired ja liikuvad loomad, nad on väsimatud hüppajad ja jooksjad. Looduses eelistavad nad siiski lagedamaid alasid, kuna Eestimaa metsades ei saa nad piisavalt vabalt ja kiiresti liikuda,» rääkis Turovski.

Aleksei Turovski andis oma kommentaari looma jälgede pilte nägemata ja enne seda, kui Tallinna loomaaia asjatundjad tegid jälgede põhjal kindlaks, et tegemist siiski ei olnud känguruga.

Eelmisel nädalal kohtusid Järvamaal Türi vallas Kolu külas metsa läinud seenelised tundmatu loomaga ja on veendunud, et tegemist oli känguruga.

Video: kuidas tunda metsas ära kängurut

Viimastel nädalatel on tulnud Eestis eri paigust mitu teadet metsas väidetavalt kohatud känguru kohta, Postimees avaldab õppematerjali, kuidas tunda ära kängurut.

Pevkur arutas väliseestlastega topeltkodakondsuse lubamist

Siseminister Hanno Pevkur kohtus eile Washingtonis Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides presidendi Marju Rink-Abeli ja Eesti kogukonna liikmetega. Peamise teemana oli arutuse all sünnijärgsete Eesti kodanike võimalus omada ka mõne teise riigi kodakondsust.

Topeltkodakondsuse teema tuli kõne alla seoses õiguskantsler Ülle Madise algatatud analüüsiga kodakondsuse seaduse vastavusest Eesti Vabariigi põhiseadusele, mis keelab sünnijärgsetelt eestlastelt kodakondsust ära võtta, teatas siseministeeriumi pressiesindaja.

Pevkuri sõnul on sünnijärgsetele Eesti kodanikele mõne teise riigi kodakondsuse lubamine igati mõistlik ja vajalik. «Ei ole normaalne panna inimesi olukorda, kus näiteks Ameerika Ühendriikides elavate Eesti kodanike perre sündinud laps pannakse täiskasvanuks saades valiku ette, kas loobuda Eesti või USA kodakondsusest. Me peame oma inimesi hoidma, mitte neid selliste valikutega Eestist eemale peletama,» märkis minister.

Marju Rink-Abel, kes muuhulgas juhib ka väliseestlaste organisatsioone ühendavat Ülemaailmset Eesti Kesknõukogu, ütles kohtumisel, et väliseestlastele on Eesti riigi otsused topeltkodakondsuse lubamise kohta väga olulised.

«Väliseestlased mitte ainult ei soovi Eestis toimuvaga kursis olla, vaid paljud meist tahavad ka Eesti arengus kaasa rääkida,» sõnas ta. «Olgu selleks kasvõi valimistel osalemine, mis ilma kodakondsust omamata pole kahjuks võimalik. Samuti on meie jaoks oluline mitte ainult hinges tunda ennast eestlastena, vaid teada, et riik tunnustab meid ja meie lapsi Eesti Vabariigi kodanikena.»

Pevkuri sõnul on hetkel kõne all vaid sünnijärgsete Eesti kodanike topeltkodakondsuse küsimus. «Põhiseadus sätestab selgelt, et kelletki ei tohi võtta sünniga omandatud kodakondsust, mistõttu naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks saanutele selline võimalus ei laieneks,» selgitas ta.

Visiidi käigus kohtus Pevkur Washingtonis ka USA asesiseministri Alan D. Bersiniga, kellega lepiti kokku viimase visiit Tallinnasse selle aasta septembris, endise Ameerika Ühendriikide suursaadikuga Eestis ja tänase John McCaini instituudi direktori Michael C. Polti ning USA välisministeeriumi Põhjala ja Balti regiooni juhi Benjamin Zifiga.

Liikluses sai viga viis inimest

Eile juhtus kolm liiklusõnnetust, milles sai kokku viga viis inimest.

Eile kell 12.36 juhtus õnnetus Otepääl Tehvandi tänaval, kus 12-aastane poiss sõitis jalgrattaga vastu kõnnitee äärekivi ja kukkus. Poisi isa viis lapse hiljem Otepää kiirabisse.

Kell 17.14 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Paldiski maantee ja Järvekalda tee ristmiku lähedal, kus 53-aastane Tatjana sõitis sõiduautoga Volkswagen Polo otsa jalgratta-ja jalgteel sõiduteed ületanud jalgratturile, 63-aastasele Svetlanale. Jalgrattur toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse kontrolli.

Veerand tundi hiljem juhtus liiklusõnnetus Ida-Virumaal Vaivara vallas Tallinna-Narva maantee 190. kilomeetril, kus  52-aastane naine sõitis sõiduautoga Toyota Avensis otsa ees liikunud sõiduautole Volvo V40, mida juhtis 30-aastane Andrei.

Toyota juht ja kaasreisija, 45-aastane Evgeny toimetati Ida-Viru keskhaiglasse. Volvos kaasreisijana viibinud 53-aastane Sergei toimetati Narva Haiglasse.

Võidu sild sai atraktiivse kujundusvalgustuse

Täna õhtust alates näeb Tartu Võidu silda täiesti uues valguses. Silla arhitektuuri esiletoomiseks on paigaldatud silla erinevatele konstruktsioonidele kokku 68 kaasaegset kaugjuhitavat LED-valgustit.

Eile hilisõhtul tehti viimased valgustuse proovid ja alates tänasest jääb kesklinna sild pimedal ajal valgustatuks. Innovaatiline valguslahendus on arvuti teel programmeeritav, mis võimaldab luua erinevaid valguslahendusi.

«Meil on võimalik kujundada silla valgustus erinevatel tähtpäevadel või üritustel erisuguseks. Innovaatiline ja energiasäästlik dekoratiivvalgustus elavdab kesklinna ja toob atraktiivsust Emajõele,» ütles abilinnapea Valvo Semilarski.

Ta lisas, et Tartul on plaanis sarnaste projektidega jätkata ning pilkupüüdva valguslahenduse saab ka tuleval aastal rekonstrueeritav Kaarsild.

Esimesel nädalal jääb sillavalgustus põlema tavarežiimis. Augustikuu kahel esimesel nädalal käivituvad valgustuse erinevad programmid, et näidata rahvale, milliseid valguslahendusi uus kujundusvalgustus võimaldab.  

Võidu silla kujundusvalgustuse idee autorid on Priit Tiimus ja Eva Tallo.

Tuuli Roosma paljastas kasiinomängurist raamatupidaja

Oma klientidelt omastatud 1,3 miljonit eurot kasiinodesse viinud mängusõltlasest raamatupidaja kriminaalse tegevuse paljastamiseni viis tuntud teletootja Tuuli Roosma tähelepanelikkus.

Neli aastat tagasi olid teleprodutsent Tuuli Roosma ja tema pere teel Venemaale, kus pidi sündima uus telesari «Meie aasta Siberis». Ajal, kui Roosma parasjagu rongis pahaaimamatult Siberi poole veeres, pani temaga viis aastat laitmatult koostööd teinud raamatupidaja oma tasku esimese summa, mis pidanuks jõudma Roosma OÜ Reede kontole.

Viis, kuidas raamatupidaja lasi maksuametil kanda selle raha oma isikliku ettevõtte kontole, oli imelihtne: naisel tuli selleks e-maksuametis tagasimakse saaja reale sisestada vaid tema enda firmaga seotud viitenumber ja maksuamet tegi seda automaatselt.

Tundub kummaline, miks ei kontrolli maksuamet maksude maksja ja hilisema maksutagastuse saaja samasust, kuid nii see paraku on. See oli geniaalne kuriteoplaan – kuna maksuamet raha liikumise adressaate ei kontrolli, jääb see firmaomanikele märkamatuks seni, kuni nad just ise maksude arvestamisega tegelema ei hakka ja e-maksuametis oma kontot ei kontrolli.

Uskus raamatupidaja selgitusi

Nii jäi see esimene «kriminaalne» ülekanne Roosmalgi kahe silma vahele. Ja samasugused ülekanded hakkasid lumepallina kasvama. Kuna raamatupidaja oli suutnud oma varasema tööga teenida Roosma usalduse, ei tekkinud produtsendil ka vähimatki kahtlust. Samas summad aina kasvasid, kuni 2015. aasta lõpus tärkas oma ettevõtte käekäiku kontrollima hakanud Roosmas esimene kahtluseuss.

Ta avastas, et tema ettevõte on maksuameti arvestuse kohaselt maksnud käibemaksu rohkem, kui pidanuks olema tasutud tema enda arvestuse järgi. Kui Roosma selle anomaalia kohta raamatupidajalt uuris, teatas viimane, et see on raamatupidamisprogrammi vahetusega tekkinud tehniline tõrge, mis kajastab osa arveid mitmekordselt. Viga olevat kõrvaldatud ning enammakstud käibemaks jäävat Roosma ettevõtte ettemaksukontole maksuametis. Roosmal polnud põhjust selle selgituse õigsuses kahelda.

Pool aastat hiljem, kontrollides firma 2015. aasta majandusaruannet, avastas ta end aga uuesti sama küsimuse eest. Dokumentides oli ikka kirjas Roosma arvutustest erinev summa. Asja maksuametist uurides sai naine vägagi ebameeldiva uudise. Viitenumber, millele maksuamet tegi tema osaühingu makstud maksudega seoses tagasimakseid, kuulus tegelikult raamatupidajaga seotud ettevõttele.

Esimest korda oma ettevõtjakarjääri jooksul petta saanud Roosma arvutas kahjud kokku ja esitas politseile kuriteoteate. 52-aastase raamatupidajaga seotud toimingud võeti maksuametis põhjalikuma kontrolli alla. Selgunud tõde osutus jahmatavaks: naine oli aastate jooksul sellisel viisil oma tasku pistnud paarikümne ettevõtte raha, hinnanguliselt umbes 1,3 miljonit eurot.

Raamatupidaja kuritegu oleks võinudki jääda avastamata, sest üldjuhul ettevõtjad maksuameti tehtavate tagasimaksete kohta eraldi võrdlust ei pea. Nii poleks seda pruukinud avastada isegi ettevõttele tehtav audiitorkontroll.

Ehkki teletootja Roosma on suur kahjukannataja, pole ta selles omamoodi pingereas siiski esiotsas. Esikohal on kahtlustuse kohaselt 580 000 eurost ilma jäänud ettevõte.

Sõltuvus tekitas depressiooni

Suurema osa omastatud 1,3 miljonist eurost oli raamatupidaja aastate jooksul lihtsalt kasiinodesse uputanud. Vahepeal võitis naine küll suuri summasid – väidetavalt 300 000 eurot –, kuid kokkuvõttes oli ta ikka sügavas miinuses. Ja asi kiskus aina kehvemaks.

Naise kinnipidamisega läks keskkriminaalpolitseil ootamatult kiireks, sest raha liikumised muutusid üha sagedasemaks, kahjud suurenesid, ja nii ei jäänudki uurijaile võimalust tema tegevust reaalajas pikemalt fikseerida.

Kasiinosõltuvusest oli muu töö kõrval ka sisustusfirmat pidaval naisel tekkinud süvenev depressioon. Selle kinnituseks on asjaolu, et tema kinnipidamisel leiti naise juurest eri ravimeid täis käekott.

Seetõttu olid uurijad hasartmängusõltuvuses vaevleva naise kohtlemisel ka tavapärasest karmimad. Pikemalt mõtlemata taotleti tema vahi alla võtmist, sest depressioonis inimene on ettearvamatu. Põhjenduseks tõi Põhja ringkonnaprokuratuur kohtule sellesama «tugeva hasartmängusõltuvuse», mistõttu võivat naine raha saamiseks jätkata uute kuritegude toimepanemist.

Samuti oli argumendiks see, et arvestades süüdimõistmise korral järgnevat karistust ning perekondlike sidemete puudumist Eestis, olevat võimalik, et naine põgeneb riigist ja hakkab end varjama välismaal. Raha selleks tal jätkunuks. Kohus nõustus nende põhjendustega.

Kasiinomänguri paljastanud Roosma käis neljapäeval keskkriminaalpolitseis ütlusi andmas. Tema tegelik materiaalne kahju on esialgu arvatust siiski mõnevõrra väiksem.

Yana Toomi poliitiline rokk-kontsert Sillamäel

Yana Toomi eelmise reede esinemist Sillamäe kultuurimajas saab võrrelda rokk-kontserdiga, kirjutas ajaleht Põhjarannik. Üle poolteise tunni antakse esineda soojendusbändil − koosseisus Olga Ivanova, Siret Kotka ja Martin Repinski −, aga siis hakkavad tulepurskkaevud purskama ja lavale astub Yana Toom isiklikult.

Rokk-kontserdil tahavad fännid oma kumiirilt kuulda ju lemmiklugusid ja ilmselt Sillamäe venekeelne publik kuuliski: terror nõrgestab läänt, n-ö tõsised riigid − Itaalia, Prantsusmaa ja ka Saksamaa − tahtvat Venemaaga asju hoopis nagu muiste ajada ja Eesti olevat ainuke, kes maksab NATO baasidele peale, et need meie maal asuksid, kirjutas Põhjarannik.

«Parasiidist Eesti»

«Köögipoole nägemine tekitab minus vastikustunnet: kuidas saavad 68 saadikut valida presidendi? Milline väärtus on sellisel presidendil? Minu silmis null. See pole demokraatia, see on intriigid, salalepped ja susserdamine,» räägib Ivanova presidendivalimistest.

Siret Kotka vastab endise Narva linnapea ja aastaid ka riigikogusse kuulunud Eldar Efendijevi küsimusele Eesti Ekspressis avaldatud spekulatsiooni kohta, kus viidatakse, et Eiki Nestor valitakse riigikogus presidendiks ära. Kotka annab mõista, et mingitel tingimustel võivad keskerakondlased loobuda Mailis Repsi kandidatuuri toetamisest, ja lisab armsasti, et «Savisaarest kui presidendikandidaadist me ei loobuks».

Venemaa-sanktsioonidest rääkides lohutab Ivanova, et «ilmselt hakkab Euroopa seoses terroriga mõtlema oma ajudega». «Euroopa pole finantsiliselt nii palju USAst sõltuv, kui USA sooviks. Miks võeti Eesti, Läti ja Leedu, kes pole doonorid, vaid hoopis parasiidid, nii kiiresti Euroopa Liitu? Mis eesmärgil kutsub USA saatkond meie parlamendiliikmeid välja ja uurib, kuidas too mingis küsimuses hääletab?» esitab ta retoorilisi küsimusi.

Ivanova räägib, et propaganda on ületanud igasugused piirid ja pestakse isegi Baltimaade saadikute ajusid. Ivanova ise käis äsja USA saatkonna asemel hoopis majandusfoorumil Peterburis. Seal olevat ettevõtjad rääkinud, et on küll kaotanud 20 protsenti oma sissetulekust, aga toetavad ikka Putinit, sest «ei taha elada nagu Ukrainas».

«Welcome to Syria!»

Üle poolteise tunni hilinenud Yana Toom võetakse vastu rokistaarile kohase aplausiga. Staar alustab Eesti meedias palju kära tekitanud Süüria-sõidu õigustamisega ja teatab, et ei saanudki selleks kusagilt juhendeid, kirjutas Põhjarannik.

«Üks ajakirjanik küsis, miks sõitsin Süüriasse, et kas ajalehtedes on vähe infot. Küsisin vastu, miks ta suhtleb minuga telefoni, mitte meili kaudu. «Loomulikult usutavuse pärast,” vastas ajakirjanik. Minagi käisin Süürias usutavuse pärast. Olen endine ajakirjanik ja pean nägema, mis toimub,» räägib Toom.

Toom avaldab lootust, et ehkki tema visiit oli mitteametlik, «avas see akna − keegi pidi esmalt molli saama, et järgnevatel oleks kergem». Samas tunnistab Toom, et kohtas Süürias ka lavastuslikku − näiteks ühes haiglas olevat pandud kõik kakskümmend patsienti kolmeliikmelise välisdelegatsiooni saabumisel võimlema, kirjutas Põhjarannik.

Toom räägib amputeeritud jäsemetega süürlaste proteesidest, mis on sanktsioonide tõttu kui kiviaegsed, ja sellest, et Assadi alamail puuduvad vajalikud ravimid. Toom räägib, kuidas Süürias armastatakse venelasi − jalutas Tatjana Ždanokaga tänaval ja neile öeldi: Welcome to Syria!» − ja et kõik kardavad, sest Süüria on ilmalik riik, aga kõik opositsiooniliikumised on religioossed.

Euroopa parlamendi saadik (MEP) lubab lähiajal ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika esindaja Federica Mogheriniga kohtuda, et rääkida võimalusest, kuidas Süüria lihtrahvast aidata − nii nagu Iraanis oli «Nafta toiduainete vastu».

Süüfilis hullem katkust

Küsimuse peale saalist, et kas meie valitsus reaalselt usub Venemaast lähtuvat ohtu, vastab Toom, et ilmselt ei usu. «Minge pärast tragöödiat Nice’is tänavale ja küsige suvaliselt eurooplaselt, kumb on suurem oht, kas islamiterrorism või Venemaa − siin ei ole varianti,» leiab Toom.

Edasi seletab naine, et NATO on Euroopa Liitu, millel pole oma relvajõude, lõhestanud. «NATOsse saab astuda vaid ükshaaval, sinna ei saa astuda kogu liiduga − juba see lõhestab meid. Lisaks on ELi poliitika olnud suurel määral kohandatud USA järgi − mõelgem või Tony Blairile. Ja kõik räägivad, et Assad kasutas oma rahva vastu keemiarelva. Pole tõsi, seda kasutasid opositsioonijõud ja seda kinnitavad kõik rahvusvahelised raportid. See oli vale, mida levitati, et Süüriat rünnata,» teab Toom.

Edasi asub ta kohe Putini teema juurde. «Pole tähtis, kas mulle meeldib, mida teeb Putin, aga Venemaa on meie naaber. Isegi kui ta on diktaator, nagu meie meedia räägib, ei jätkuks tal jõudu ega raha, et vallutada kõik enda ümber − see on täielik jama. Aga mulle tundub, et Balti riigid pole leidnud ELi struktuurides oma kohta, millega silma paista − seepärast tegeleme Venemaaga.» Järgnevad kestvad kiiduavaldused saalist.

«On poliitilisi jõude, kes Venemaa teemat tõstatavad, aga neid on üha vähem ja vähem. Loodan, et see jääb tagaplaanile, aga ilma terroriaktideta seda paraku ei juhtu. Maailm peab koonduma. Ka Assad rääkis meile, et tema eriteenistused teavad kõiki Euroopa terroriste nägupidi, aga keegi neilt ei küsi. Sama on Venemaaga: venelased teadsid inimest, kes lõhkas pommi Istanbuli lennujaamas, aga keegi neilt ei küsinud. Loodan, et koostöö puhul võidab siiski terve mõistus,» kuuleb Toomilt.

Vaga usumees

Veel õigustab Toom kohtumist Süüria ülemmufti Ahmad Badreddin Hassouniga − et too polevatki lubanud Euroopat ja USAd õhku lasta. Mufti olevat pelgalt öelnud: «Kui tulete meie maale, pääseb Euroopas terror valla.» Oma väites toetus Toom tuttava arabisti Aleksei Vorobjovi tõlkele, aga vaevalt MEP selle tõlke enne tellis, kui ühes kurikuulsa muftiga fotograafile poseeris. Toom lisab, et enne manavaid sõnu tapeti mufti poeg, kirjutas Põhjarannik.

Vestlusel muftiga olevat arutatud, kumb variant suhtluses muslimitega on parem, kas Belgia või Eesti oma. Näiteks Brüsselis on kuue ruutkilomeetri suuruses Molenbeeki linnaosas 22 mošeed ja keegi ei tea, mis seal toimub.

«Riik nendega ei räägi, järelikult räägib nendega keegi teine. Teine lähenemine on Eestis, kus Tallinnas on muslimite kogukond, aga seal pole ühtegi mošeed. Mufti ütles, et kui keegi tuleb Euroopast, siis ta ikka küsib, kust on pärit nende imaam. Ja ta leiab, et on vale, kui pole kohalikku imaami, vaid see on Saudi-Araabiast. Kuni pole kohalikke usuliidreid, pole kontrolli ka muslimite tegevuse üle,» vahendab Toom.

Toom ütleb, et näiteks tema ei osale Brüsselis massikogunemistel, ei kasuta metrood ega lase seda oma lapsel teha. «Peame kõik uue reaalsusega harjuma − see kõlab õudselt, aga minule on see fakt,» ütleb Toom.

Veel räägib Toom ELi kodakondsusest, mida osa britte pärast Brexitit nõuab. Toom ütleb, et talle mõte väga meeldib − vihjates ilmselt, et seda saaks kuidagi laiendada ka Eesti ja Läti mittekodanikele. Kõneldes migrantidest, ütleb Toom, et Eestil pole õigust neid mitte vastu võtta, sest Eesti pole kordagi USA ega ELi pistrike sõjaplaanidele vastu olnud.

Põhjarannik on käinud Yana Toomi kontserdil ka Narvas ja Kohtla-Järvel. Tema publik on Sillamäel ja Narvas erinev − piirilinnas tahetakse kuulda laule, kus Eestile susatakse veel teravamalt. No pasaran!

Politsei tabas esimesel poolaastal Saaremaal 107 joobes juhti

Esimese poolaastal kõrvaldas politsei Saaremaal liiklusest kokku 107 joobes juhti, mis on 2015. aasta sama ajaga võrreldes 28 juhi võrra rohkem, kirjutas Saarte Hääl.

Üle Eesti tabas politsei justiitsministeeriumi statistika kohaselt esimesel poolaastal roolist 2781 joobes juhti, mis on 11 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kriminaaljoobes tabatud juhtide arv on viie varasema aastaga võrreldes tänavu kõige madalam.

Iga joobes juht on liikluses palju, sõnas Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar.

Antsaare sõnul juhtus Saaremaal tänavu esimesel poolaastal joobes juhtide süül neli liiklusõnnetust, milles hukkus üks ja sai viga kuus inimest. 2015. aasta esimesel poolaastal oli õnnetuste arv sama, kuid vigastada sai seitse inimest ja keegi ei hukkunud.

Sõmerul süüdati aken põlema

Reede õhtul kella 19.30 paiku süüdati Sõmerul põlema kortermaja I korruse korteri aken.

Päästjad kohale kutsunud naise sõnul oli õuest aknaraami vahele kalts topitud ning see põlema pandud.

Naine kiitis päästjaid, kes väga kiiresti kohale saabusid ning ohu likvideerisid.

Korteris, mille aken põlema süüdati, elavad naabrite sõnul alkoholimebesed inimesed, kellaga varemgi probleeme on olnud.

Minister Kruuse: Haldusreform maaelutoetuste maksmist ei mõjuta

Omavalitsusüksuste piiride muutumine Eestis käimasoleva haldusreformi käigus ei muuda kohalikuks arenguks ette nähtud põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetuste maksmise põhimõtteid, kinnitas maaeluminister Urmas Kruuse täna Maaeluministeeriumis toimunud kohtumisel Pärnumaa omavalitsuste esindajatega.

Maaeluminister Urmas Kruuse kinnitusel ei muuda omavalitsusüksuste võimalik liitumine maaelu arengukava 2014-2020 perioodiks ettenähtud eelarvevahendite senist jaotust ja jaotuspõhimõtteid ning ükski omavalitsus haldusreformi tulemusel seni saadud toetustest ilma ei jää. „Maaelutoetuste põhimõtted ja eesmärgid ning senine territooriumi- ja piirkonnaspetsiifiline lähenemine jäävad kehtima sõltumata sellest, milliseks kujunevad tulevikus uute omavalitsusüksuste piirid. See tähendab, et ühegi omavalitsuse toetusvõimalused haldusreformi tulemusel ei vähene.“

Kruuse sõnul peaksid omavalitsused liitumisel lähtuma ennekõike sellest, kuidas tagada piirkondade terviklikkus ja teenuste parem kättesaadavus, mitte sellest, millised on hetkel kohalikuks arenguks ettenähtud toetuste saamise tingimused. „Toetusmeetmete tingimusi on võimalik muuta ja haldusreformi arengute valguses vaatame need kindlasti üle,“ lisas Kruuse.

Kehtiva halduskorralduse ning olemasolevate omavalitsuste suurusega on  maaelutoetustest seotud eelkõige Leader-meede, aga ka majandustegevuse mitmekesistamise ning mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus. Otsetoetustest puudutavad võimalikud omavalitsuste ühinemised rohestamise toetust ning kalandustoetustest kohalike kalanduspiirkondade arendamise toetust.

Toetuste maksmise siseriiklikke tingimusi on kavas muuta vastavalt haldusreformi tulemusel kujunenud olukorrale sellisest, et toetuste maksmine jätkuks ka haldusreformi järel samas geograafilises ulatuses vähemalt käesoleva eelarveperioodi 2014-2020 lõpuni.

Kohtumisel osalesid Pärnumaa Omavalitsuste Liidu, Pärnu Linnavalitsuse, Tori valla ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Türgi suursaadiku jutul: segane maa, segane lugu

Türgis toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatsest möödub täna nädal. Sellega seoses soovisin selle nädala alguses Ankara esindajalt Eestis suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlult mõnedele küsimustele vastuseid. Panin need meili teel kirja ja ootasin tagasisidet. Üllatus oli suur, kui tuli vastus, et saadik kutsub mind neljapäevaks enda juurde külla ja soovib sel teemal näost näkku rääkida.

Ootamatu oli see selle pärast, et eelmise aasta lõpus kirjutasin Vene lennuki allatulistamise uudise valguses veidi kriitilise arvamusloo president Recep Tayyip Erdoğanist. Selle peale kirjutas proua suursaadik oma vastulauses, et valesid võrdlusi luues jõuab valedele järeldustele. «Just nii juhtus Georgi Beltadze 27. novembril Postimehes ilmunud arvamusloos «Löö esimesena», kus Stalini analoogia kasutamine viis täiesti valedele järeldustele, faktivigadest rääkimata,» jätkas ta.

Tol hetkel turgatas mulle pähe mõte, et nüüd olen võib-olla küll kuhugi musta nimekirja sattunud. Eks ole nii mõnigi välismaa ajakirjanik sattunud terava keele pärast Türgi riigiga pahuksisse. Tõepoolest, minu kirjatükk võis olla demokraatlikult valitud Türgi riigipea suhtes mõneti solvav. Sellegipoolest näitab suursaadiku küllakutse, et millegi hulluga ma türklaste silmis hakkama ei saanud.

Üks hea sõber viskas nalja, et võiksin vahepeal enne kohtumist loopida järjekordselt kriitikanooli Väike-Aasia poolsaarel asuva riigi suunas. Sel puhul oli isegi krõbe lõpp välja mõeldud. Mul oleks tarvitsenud võrrelda autoritaarsuses süüdistatud Erdoğani ja tema juhitavat võimuparteid järgneva Saksa laulu refrääniga «Es geht alles vorüber, es geht alles vorbei, zuerst Adolf Hitler, dann seine Partei.» («Kõik läheb üle, kõik läheb mööda, kõigepealt Hitler, siis tema partei.».)

Puht hasardi pärast oleks see ju huvitav olnud, millises õhkkonnas oleks vestlus Türgi riigi esindajaga möödunud. Ent kaine mõistus jäi toona võitjaks – provokatsioon jäi ilmumata – ja suursaadik võttis mind teega kostitades soojalt vastu.

Kumaşcıoğlu ütles mulle algatuseks, et ta tänab Eestit toetuse eest, mida näidati üles riigipöördekatse järel. Saadik märkis, et see on esimest korda nende ajaloos, kui rahvas tuli tänavatele välja ja seisis riigipöörajate vastu.

«Nemad alistasid riigipöördekatse. Ja koos opositsiooniga. Türgis ei olnud kedagi, kes oleks seda pooldanud. Seepärast nad olidki määratud läbi kukkuma,» lausus ta lisaks.

Kumaşcıoğlu sõnul viibis ta putšikatse ajal Ankaras, mis oli üks kahest peamisest paigast, kus toimusid võitlused võimukukutajate ja valitsusele ustavaks jäänud jõudude vahel. Naine rääkis, et tal oli seal puhkuse raames ja viibis tol õhtul koos lähedastega õhtusöögil, kui nägi hävitajaid üle lendamas.

«Ma ei saanud aru, mis toimub,» kirjeldas ta tollaseid esimesi tundeid. «Kui panime televiisori tööle, siis nägime, et Bosporuse sillad on kinni. Esimesena asjana tuli sel hetkel pähe, et tegemist võib kahjuks olla terrorirünnakuga. Siis hakkas ka sotsiaalmeedia aktiviseeruma. Mõni pakkus, et tegemist võib olla siiski riigipöördekatsega. Aga mitte keegi ei uskunud. Seda ideed peeti absurdseks.»

Esimesed kaks tundi oli Türgi rahvas teadmatuses. «Siis tuli peaminister [Binali Yıldırım] välja ja ütles, et käimas on sõjaväeline riigipöördekatse. Väljas on küll väike osa neist (sõjaväelastest – toim), aga nad (võimud – toim) annavad endast parima, et seda maha suruda. Ja pilt muutus selgemaks,» lisas saadik.

Siinkohal tekkis mul aga küsimus, kas Türgi saatkondadel on selliste ärevate sündmuste puhuks tegevusjuhised. Kumaşcıoğlu vastas poolenisti imestunult eitavalt.

«See on midagi, mida sa ei oota. Me isegi ei vii sel puhul proove läbi,» vastas ta naerdes.

«Ütleme nii, et teil on neid päris «sagedasti» juhtunud,» õigustasin ennast.

Saadik nõustus minuga. «Aga see ei tähenda, et ootame, et need korduksid. Mina usun ja loodan, et see oli viimane taoline katse.»

Juhul kui riigipöördekatse oleks õnnestunud, oleks Türgi riigiametnik sellest hoolimata oma tööd Eestis jätkanud ja oodanud oma ülemustelt uusi juhiseid.

«Elu läheb edasi. Loomulikult mitte nagu tavaliselt, aga riik peab kuidagiviisi ikkagi edasi töötama. Sellegipoolest oleksin olnud nii enda kui ka oma riigi pärast väga kurb. Ma isegi ei taha selle peale mõelda,» mõtles ta valjult.

Ei pea just eriti terava taibuga olema, et teada tõsiasja, et riigipöördekatsed leiavad tavaliselt aset ebastabiilsetes maades, kus demokraatia on n-ö kokku jooksnud. Kas sama juhtus nüüd ka Türgis?

Kumaşcıoğlu sõnul mitte. Ta kordas avalikkusega juba jagatud Türgi võimude teavet, et möödunud reedel püüdis riigivõimu vägivaldselt üle võtta liikumine, mida juhib Ameerika Ühendriikides redutav vaimulik Fethullah Gülen. See olevat salajane terroriühendus, mis on sisse imbunud kõikidesse riigiorganitesse. Oma olemuselt nagu riik riigis.

Saadik kinnitas, et nimekirjad gülenistidest olid julgeolekutöötajatel juba ammu olemas. Kuna riigiprokurör koostas juba pikka aega süüdistust nende vastu, siis ei jäänud vandeseltslastel muud võimalust, kui kasutada seda vähimatki aega ja haarata riigis ebaseaduslikult võim.

Ütlesin saadikule, et mul ei ole sellest lihtne aru saada. Tol hetkel tundsin, et oleksin justkui Alice Imedemaal. «Kõik on võimalik,» kajas peas. Mõtlesin, et see sarnaneb Jason Goodwini romaanile «Janitšaride puu», kus kättemaksu ihkavad janitšarid kavatsevad troonilt kukutada sultan Mahmud II.

Küsisin seejärel saadikult, kas talle ei tundu, et kogu see vandenõujutt sarnaneb vägagi nõukogude propagandale. Äkki on valitsus ka ise teinud mingeid vigu. Näiteks ei ole tugevdanud piisavalt demokraatiat?

Kumaşcıoğlu sõnul on see midagi muud, kui oled Erdoğani või valitsuse vastu. «Aga gülenistid ja riigipööre on midagi suuremat. Nad ongi otsene oht demokraatiale. Kui praegu oleks hunta võimul, siis meil ei oleks praegu siin sellist jutuajamist. Praegu saame vabalt riigi suunas kriitikat teha.»

Väga huvitav, mõtlesin. «Aga ma lugesin, et teie valitsus võtab ette nüüd meedia puhastamise...» Siinkohal toon välja katkendi meie vestlusest:

H. K.: Millised?

G. B.: Eeldan, et see puhastus on siis suunatud gülenistide vastu? (Endamisi naerdes.)

H. K.: Jah.

G. B.: Selgitage, kuidas kujutavad nende meediakanalid siis ohtu? Kas neile ei kehti sõnavabadus?

H. K.: Kas tahate, et terroristlikul organisatsioonil oleks turustusvõimalus? (Tundsin, et vestlus läheb natuke tuliseks – G. B.)

G. B.: Siinkohal… Näen probleemi, et ainult Türgi riik näeb neid terroristidena ja ülejäänud maailm mitte.

H. K.: Ja miks on see nii?

G. B.: Aga seda tahangi mina teie käest küsida… Kas nad on end näiteks õhku lasknud?

H. K.: Jah, nad lasid Istanbulis ja Ankaras õhku. Nad lasid õhku…

G. B.: Ma…

H. K.: Istanbulis politseijaoskonna, Ankaras parlamendihoone. Nad püüdsid röövida presidenti. Mida sa rohkem ootad?

G. B.: … (saadikut katkestades) Tahtsin täpsustada: enne riigipöördekatset?

H. K.: (pikk vaikus) Kas see on ainus võimalus? Tänapäeval on eneseõhkijad väga populaarsed terroristide ringkonnas, aga see ei tähenda, et see oleks ainus võimalus.

G. B.: Tahan teada, kas enne riigipöördekatset lasid nad end õhku, korraldasid nad Türgi tänavatel terrorit?

H. K.: Riigipöördekatse-eelne aeg on möödas. Nüüd oleme sellele järgnevas ajas.

G. B.: Seega ei olnud vahejuhtumeid?

H. K.: Relvadega küll mitte. Aga see ei peagi olema relvadega. Terrorism tähendabki terroriseerimist. Nende eesmärk on võtta riik üle.

Usutluse ajal oli mul kange kihk võrrelda Türgi äsjast putšikatset krahv Claus von Stauffenbergi poolt juhitud 1944. aasta 20. juuli Hitleri-vastase vandenõuga, mida tuntakse kui operatsiooni Valküür. Ja seda ma ka tegin. Mõlemad katsed kukkusid läbi ja mõlemale järgnes korralik «puhastus».

Minu jaoks oli kurioosne aga tõsiasi, et toona arreteeriti natsi-Saksamaal ligikaudu 7000 inimest. Ent Türgis on juba ainuüksi praegu üle 6000 kinnipeetu. Ja veel kümned tuhanded, keda kahtlustatakse seotuses gülenistidega, on riigi- ja haridusasutustest lahti lastud ning sõjaväest kõrvaldatud. Need numbrid on isegi Türgi-suuruse riigi jaoks muljetavaldavad.

«Kas see pole suuresti ebaproportsionaalne vastus?» küsisin saadikult.

Vastuseks kõlas, et Türgis on kolm miljonit riigitöötajat. Samuti tuli välja, et mitte kõiki ametist kõrvaldatuid ei oota vahistamine või püsivalt töölt eemaldamine. Veel on võimalus, et mõned neist viiakse üle mõnele teisele ametipostile.

«Mitte kõik nad ei ole süüdi ega kahtlustatavad, aga see on riigi ellujäämisinstinkt. Riik peab ennast kaitsma. See on ajutine,» lausus Kumaşcıoğlu.

Saadik nentis, et muu maailma mure Türgis toimuva suhtes on arusaadav. «Siin ei ole midagi halvakspandavat. Aga mulle tundub, et Türgi pihta hakati loopima kriitikanooli kohe pärast riigipöördekatset. Ja nüüd, kui arreteerimised jätkuvad, siis on ikka seda kuulda. See on rohkem eelarvamus, millesse Türgis ei suhtuta eriti hästi. Informeerime pidevalt oma partnereid.»

Kumaşcıoğlu rõhutas lõpetuseks, et Türgi jääb sekulaarseks demokraatlikuks põhiseadusliku korraga riigiks. Saadik lisas, et olen alati oodatud nende juurde saatkonda külla. Mine tea, äkki isegi kohtume, aga sügavalt loodan, et ei pea sinna minema riigipöördekatse või riigis aheneva demokraatia pärast.

TV3 video: ka väike Eesti annab oma panuse Rio de Janeiro olümpiamängude kordaminekuks

Ka väike Eesti annab oma panuse Rio de Janeiro olümpiamängude kordaminekuks. Eestis tegutsev liputehas sai oma senise suurima tellimuse ja nüüd teevad sealsed töölised ületunde, et kõik ligi 3000 Riosse minevat lipumasti ka valmis jõuda. Kuidas lipumastid olümpiaks valmivad ja miks nõuti erilahendusena lukustatavaid lipumaste? 

Kuhu kulub Euroopa Liidu eesistumise ajal 75 miljonit eurot?

Riigikantselei koostatud graafik näitab, kuidas üldjoontes jaguneb Eesti eesistumisajaks praegu ettenähtud 75 miljoni euro suurune eelarve – see summa võib eesistumisaja varasemaks nihkumisel muutuda. Täiendavate kulude hüvitamist ei ole plaanis Euroopa Liidult küsida.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise eelarve on kokku 75 miljonit eurot. See katab tegevused, mis on seotud eesistumise ettevalmistamise ja läbiviimisega nelja aasta jooksul 2015–2018.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonijuht Tiina Urm täpsustas, et Eesti korraldatavate ürituste eelarvesse on arvestatud konverentsipaikade kulud, kogu logistika, transport, turvalisus, toitlustus. Lisaks tagab eesistuja ministrite kohtumistel majutuse delegatsiooni juhtidele.

Urm lisas, et kuigi planeerimine ja arvestus on keskne, siis osa eelarvest läheb ka ministeeriumitele, riigikogule ja kolmandale sektorile ürituste korraldamiseks.

«Täpsemat eelarve jaotust ei ole me veel paika pannud, sest see sõltub uuest sündmuste arvust ja kavast ning paljuski ka pooleliolevatest ja tulevastest hangetest, mis meil tuleb ajakava muutudes kõik üle vaadata,» lausus ta.

Urm nentis, et nüüd jääb vähem aega läbirääkimisteks. «Praegu on kõige olulisem kiirelt ümber planeerida 2016. aasta teise poole tegevused ja ressursid. Hilissügis toob suurema pildi osas selguse,» ütles ta.

Kuid kas oleks võimalik eesistumisaja varasemaks nihkumise korral küsida Euroopa Liidult hüvitist? «Sellist mõtet ei ole laual olnud – reeglina kannavad ELi Nõukogu eesistujariigid ise kodus korraldatavate ürituste kulud,» tõdes Urm ja lisas, et Brüsselis toimuvate sündmuste kulud katab Euroopa Liit.

Kulude jagunemine

Üle poole eelarvest moodustab eesistumispersonali kulu – töötasud ja pikaajaliste lähetuste tasud. Eesistumist aitavad korraldada ja läbi viia 1300 inimest. Valdava osa personalist moodustavad juba praegu avalikus sektoris tööl olevad inimesed, kes saavad eesistumisega seoses lisaülesandeid ja seega ka lisatasu. Eelkõige korraldusliku poole peale värvatakse tähtajaliselt juurde veel inimesi.

Personalieelarvest moodustab mahuka osa pikaajaliste lähetuste kulu. Eesistumise eel lisandub Eesti alalise esinduse juurde Brüsselis sadakond töötajat, kes aitavad eesistumist Brüsselis ette valmistada ja läbi viia.

Eesistumise professionaalseks läbiviimiseks on eesistumisega seotud personalile ette nähtud koolitused, mida rahastatakse kolme miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

Eesistumine toob kaasa oma koduriigis kuni 200 kohtumise, konverentsi ja visiidi korraldamise.

Kõige olulisemad Eestis toimuvad üritused on kõrgetasemelised ministrite mitteametlikud kohtumised. Eesistumise ajal tuleb neid meil Tallinnas korraldada umbes 12 korral. Ministrite mitteametlikele kohtumistele lisanduvad Euroopa Liidu riikide parlamentide koostöö raames toimuvad kõrgetasemelised ja rohke osavõtuga kohtumised. Tavapäraselt korraldab eesistujariik ka mitmeid konverentse eesistumise prioriteetsetel teemadel.

Kõigi nende kohtumiste ja ürituste jaoks on vaja sobivaid ruume ja vajalikke töövahendeid. Üsna suure osakaalu ürituste korraldamise kuludest moodustab ka külaliste turvalisuse tagamine. 

Galerii: kiirabitöötajad panid end võistlustel proovile

Täna leidis Viljandimaal Kolga-Jaani vallas aset Eesti kiirabi liidu teine kutsemeisterlikkuse võistlus, mille käigus lavastati üheksa kriitilist õnnetust.

Kohale tuli kaheksateist brigaadi üheksast Eesti kiirabiteenust pakkuvast keskusest.

Võistluste peamine eesmärk oli mitmesuguste harjutuste abil kiirabitöö efektiivsust tõsta. Kindlasti motiveeris osalejaid endast parimat andma seegi, et päeva lõpuks selgusid oma ala parimad.

Fotod: Kadrioru park peab sünnipäeva

Kadrioru lossi- ja pargiansambel tähistab täna oma 298. sünnipäeva nii suurtele kui väikestele mõeldud mitmekülgse meeleoluka programmiga.

Sel puhul pakuvad meeleolukaid tegevusi nii Kadrioru loss, Peeter I majamuuseum, Lastemuuseum Miiamilla, Mikkeli muuseum ja Vilde muuseum.

Vilde muuseumi programmi raames toimus lastele põnev otsimismäng «Keda ja mida armastas Vilde?» Vilde kodus sai otsida südameid, mille kaudu sai teada, keda ja mida armastas kirjanik.

Kadrioru sünnipäevapidustusi korraldavad juba 16. korda selles piirkonnas asuvad kultuuriasutused: Kadrioru park ja Kadrioru kunstimuuseum, kellega on liitunud ka Mikkeli muuseum, Peeter I majamuuseum, Vilde muuseum ja Kadrioru lastemuuseum Miiamilla. Päeva lõpetuseks toimub pidulik sünnipäevakontsert Kadrioru lossi peasaalis.

Kadrioru sünnipäevaks peetakse 22. juulit 1718, kui siia Tallinna lahe äärde saabusid Vene tsaar Peeter I ja Roomast kutsutud itaalia arhitekt Nicola Michetti, ning määrasid tulevase lossi ja pargi asukoha. Ansambel nimetati valitseja abikaasa Katariina I auks Kadrioruks.  Kadriorg on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulikku ja uhket Rooma baroki stiilis keisrilossi ümbritses Versailles’ eeskujul rajatud purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, mis on olnud nii valitsejate kui ka kõikide Tallinna elanike lemmik puhkekoht läbi sajandite. Tänapäeval pakuvad park ja selles asuvad arvukad muuseumid mitmekülgset kultuurset meelelahutust igas vanuses inimestele.

Vang läks poodi ja tagasi enam ei tulnud

Tallinna vangla avavangla osakonda ei pöördunud poekülaskäigult täna ettenähtud kellaajaks tagasi 59-aastane kinnipeetav Sergei Kostritsõn, kes on siiani kadunud. Isik on süüdi mõistetud varguste eest.

Vang on 183 cm pikk, keskmise kehaehituse, musta-halliseguste juuste ja pruunide silmadega. Vangil oli avavanglaosakonnast lahkudes seljas must jope ja jalas klassikalised sinised teksad, kaasas oli spordikott. Sergei Kostritsõn on diabeetik ning võib vajada mingil hetkel retseptiravimeid.

Eritunnusena on vangi kätel rohkelt tätoveeringuid: parema käe nimetissõrmel sõrmuse kujutis, paremal käelabal päikese ja mere kujutis. Vasaku käe sõrmedel kaardimasti kujutised, sõrmenukkidel risti kujutis.

Vasaku käsivarre pealmisel küljel majakas, vasaku käelaba pöidla kõrval trellide ja südame kujutis, pöidlal vene tähtedega kirjutatult «BOG». Lisaks paremal käsivarrel lilleõie kujutis, parema käe randmenukil viis täppi ja parema käsivarre siseküljel käsi põleva tõrvikuga ning vene tähtedega kirjutatult «SVOBODA».

Kõigil, kellel on informatsiooni karistuse kandmisest kõrvale hoiduva Sergei Kostritsõni kohta, palutakse sellest teatada vanglateenistuse numbrile 5854 3629 või häirekeskuse lühinumbrile 112.

10 olulist uudist, mida võiksid teada

Superbus lõpetab tegevuse

Superbus saatis oma klientidele teate, et lõpetab augusti algusest oma tegevuse.

«Teatame kahetsusega, et SuperBus.com lõpetab 31.07.2016. a seisuga oma tegevuse,» seisab saadetud kirjas.  Kõikidele klientidele, kes on ostnud pileti reisimiseks ajavahemikus 1. – 31. august 2016 veebilehe www.superbus.com vahendusel,  makstakse piletiraha täies ulatuses tagasi.

Superbusi juhi Lauri Helke sõnul püüdis firma pärast 13. juuni kohtuotsust, mis käskis maanteeametil tühistada senised neile välja antud liiniload, läbi rääkida, et firma saaks alustada tegevust oma esialgse taotluse järgi. Kuid ametist öeldi neile, et nad peavad taotlema uued liiniload ning samal ajal jätkama sõitmist seniste lubade järgi. «See on naeruväärne idee, sest sisuliselt tähendab, et me peaksime konkureerima iseendaga,» sõnas Helke.

Superbusi juhi sõnul on iga asja tehes vaja tunneli lõpus näha valgust, kuid praeguses olukorras seda ei ole. Ta rõhutas, et Superbusi jaoks pole mitte probleemiks Eesti seadused, vaid maanteeameti tegevus nende tõlgendamisel. Eesti seaduste järgi tuleb liiniloa  lõpetamisest ette teatada kuni kolm kuud. Helke sõnul otsustas Superbus tegevuse lõpetada paari nädala pärast, sest nad ei pea võimalikuks tegutseda olukorras, kus töötajad otsivad endale kolme kuu jooksul uusi kohti ning lahkuvad järjepanu ametist. «Nii ei ole võimalik töötada,» sõnas ta.

Superbusi juhtkond kohtus täna Euroopa hotellis juhtidega  ning Helke sõnul on Onnibusi teistes harudes (Superbusi emafirmas) vabu töökohti.  «Ma saan aru, et see ei ole juhtide jaoks lihtne, siin on nende pered, aga me püüame neid aidata,» rääkis Helke. Ta lisas, et vaba töökoht võõrsil võib mõne juhi jaoks olla kaalumist väärivaks võimaluseks, mõni juht vajab enne seda võib olla keelekursuseid, aga kindlasti on ka neid, kellele see pakkumine ei sobi. Superbusil on Eestis 30 juht palgal.

«Mõnikord võidab bürokraatia,» lõpetas Helke kõne.  

Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamsonile tuli Superbusi otsus üllatusena. Ettevõte ei ole ametit oma tegevuse peatamisest teavitanud. Seaduste järgi peab ettevõte teatama oma liini sulgemisest ette  90 päeva ette.

«Alates tegevuse alustamisest on SuperBus.com pidanud kogema mitmeid probleeme nii Eesti turule sisenemisel kui tegevuse arendamisel,» teatab bussifirma oma kodulehel. Maanteeamet ei rahuldanud firma esimest taotlust liinilubade saamiseks ning ettevõtte teatel pidid nad  leppima sõiduplaanidega, mis ei olnud elujõulised ei majanduslikult ega opereerimise seisukohalt. Maanteeameti keeldumine vaidlustati kohtus ning 2016. aasta juunis tegi kohus otsuse SuperBus.com kasuks.

«Kohtuotsusest hoolimata ei ole maanteeamet oma otsust muutnud ja nõuab, et ettevõte jätkaks tegevust olemasolevate liinilubade alusel või alustaks opereerimist nii olemasolevate kui algselt taotletud liinilubade alusel,» seisab avalduses. Selleks peaks firma oma bussipargi suurust peaaegu kahekordistama ning opereerima kahjumlikke liine väheste reisijatega. «SuperBus.com-il ei ole seega võimalik arendada finantsiliselt elujõulist äri arvestades asjaolu et tegemist on perefirmaga,» kinnitab ettevõte.

Poodi minnes kadunuks jäänud vang saadi kätte

Tallinna vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud võtsid kinni Sergei Kostritsõni, kes läks eile poodi, kuid ei pöördunud ettenähtud kellajaks Tallinna vangla avavangla osakonda tagasi.

Justiitsministeeriumi teatel peeti 59-aastane Kostritsõn kinni täna kella 11.40 ajal Laitse lähistel.

Mehe suhtes alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvale hoidmist. 

Rootsis seksuaalkuriteo toime pannud mees tabati Eestist

Rootsis toime pandud seksuaalkuriteo uurimise jäljed viisid Eestisse, kust tabati 15-aastast tüdrukut rünnanud mees.

Juhtum leidis Rootsis Umeås aset 2015. aasta augustis, kui tundmatu mees ründas toona veel 15-aastast tüdrukut. Tüdruk oli varajasel hommikutunnil kesklinnast teel kodu poole, kui tema taga kõndinud mees temast möödus, kirjutab Rootsi väljaanne Västerbottens-Kuriren.

Mõne aja pärast nägi tüdruk uuesti sama meest, kes seekord temaga juttu alustas. Tüdruk ei soovinud mehega rääkida, misjärel muutus viimane agressiivseks. Mees haaras tüdruku õlgadest, lükkas ta pikali ning hoidis teda kinni. Kui tüdruk hakkas appi karjuma, haaras mees tal kõrist. Siis aga tõusis mees püsti ja jooksis minema.

Üsna kohe ilmus sündmuspaigale naisterahvas, kes oli tüdruku appikarjeid kuulnud. Ehkki rünnak tüdrukule füüsilisi vigastusi ei jätnud, selgus ülekuulamiste käigus, et see oli teda mõjutanud vaimselt.

Mehe tabamiseks saatis politsei ohvri riided analüüsi ning tüdruku jakilt leitigi ründaja DNA. Küll aga ei leitud sellele vastet rootslaste andmebaasist.

Juuni keskel peeti Rootsi vahistamisorderi alusel Eestis kinni 27-aastane mees. Sama kuu lõpus anti mees üle Rootsi ametivõimudele ning nüüdseks on ta kohtus karistusegi saanud.

Kohus leidis, et mehe süü on tõendatud ning mõistis talle neli kuud vangistust. Lisaks peab ta ohvrile kompensatsiooniks tasuma 17 400 Rootsi krooni.

Nõmmel tabati narkomaanist kohvivaras

K Security turvamehed pidasid eile, Tallinnas Nõmmel asuvas kaupluses kinni meesterahva, kes varastas umbes 200 euro väärtuses kohvi.

Turvamehed märkasid kaamerast meesterahva kahtlast tegevust. Poevaras pani riiulite vahel enda suure koti kaupa täis ning astus kiirel sammul väljapääsu poole. Ukse juures ootas teda aga turvamees, kes varga kinni pidas. Kinni peetud mehe kotist leiti ligi kahesaja euro väärtuses kohvitooteid. Mehe sõnul kavatses ta need keskturul maha müüa, lootes saada kohvi eest 70 eurot.

Sama mees oli ka varem samas kaupluses korduvalt vargil käinud ning viinud iga kord endaga kaasa rohkem kui saja euro eest kaupa.

Mees ei hakanud kinnipidamisel vastu ja põhjendas oma tegevust sellega, et on narkomaan ja vajab raha uue doosi ostmiseks. Vargusega vahelejäämist ta ei kartvat, pigem olevat tal heameel, sest siis saab ta narkootikumidest eemale. Veel rääkis ta, et varastab enamjaolt kohvi, vahel ka pesuvahendeid ja šokolaadi, mille keskturul maha müüb.

Keskturul inimesi rünnanud seeneärimees võeti vahi alla

Kurikuulus marja- ja seeneärimees Mart Kuus, kes eile varahommikul Tallinna Keskturul inimesi ründas, võeti täna prokuratuuri taotlusel vahi alla.

Prokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallase teatel taotles Põhja ringkonnaprokuratuur eile Keskturul vägivallatsenud mehe vahistamist.

Kohus rahuldas prokuratuuri taotluse. Prokuratuur taotles 40-aastase kahtlustatava vahistamist eeskätt seetõttu, et prokuratuuri hinnangul on olemas uute kuritegude toimepanemise oht, kuna tegemist on ka varasemalt vägivallakuriteo eest Eestis karistatud isikuga – ka praegu on tal sellise teo eest kehtiv katseaeg.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich kinnitas eile Postimehele, et politsei sai varahommikul väljakutse keskturu juurde, kus 40-aastane mees oli vigastanud kolme inimest, kelle kiirabi viis haiglasse.

Uldrichi sõnul ei olnud kannatanute vigastused eluohtlikud, vägivallatseja enda pidasid politseinikud kinni. 

Kinnipidamisel võtsid politseinikud mehelt ära noa ja kaks relva. Üks relvadest oli õhkrelv, teine aga signaalrakettide laskmiseks mõeldud püstol.

Mart Kuus on varem tähelepanu pälvinud sellega, et ta läks Soomes politseinikutele kallale. Alles hiljuti sattus ta sekeldusse marjamüügi tõttu Telliskivi loomelinnaku lähedal.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust avaliku korra raske rikkumise paragrahvi alusel, mille korral süüdimõistmisel võib meest karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vanglakaristusega.

Kuusi on varasemalt kriminaalkorras karistatud ähvardamise, omavolilise sissetungi ning kehalise väärtkohtlemise katse eest.

Vaata videost, kuidas seenemüüja Soomes üleöö kuulsaks sai:

Video: liiklusraev viis Tallinnas kahe autojuhi kakluseni

Tallinnas jäi auto pardakaamera salvestusele järjekordne liiklusraevu juhtum, kus liiklusolukorrast tekkinud konflikt viis kahe sõidukijuhi vahelise kakluseni.

Vahejuhtum leidis aset 13. juulil veidi pärast kella 16 Luise ja Villardi tänava nurgal. Sotsiaalmeedias avaldatud video kommentaarist võib välja lugeda, et kakluse algataja oli esiplaanil peatunud BMW juht.

Videost on näha, kuidas punases jopes mees kakleb teise sõiduki juhiga, kes jääb teise auto varju. Pärast paarikümnesekundilist rüselemist üks kakluse osapooli eemaldub ja intsident saab sellega läbi.

Tallinna Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitus juht Jelena Mirošnitšenko ütles vahejuhtumit kommenteerides, et videost on näha ühe mehe agressiivset käitumist, kuid konflikti teist poolt ei ole võimalik tuvastada.

«Paraku ei ole videos näha oleva põhjal ka võimalik tema sõidukit identifitseerida. Seega video ei anna ilma osapoolte ütlusteta täit pilti. Meie poole pöördus kannatanu, kellega politseinikud suhtlevad ning kelle abil selgitatakse välja juhtunu täpsemad asjaolud,» rääkis Mirošnitšenko.

Ta tuletas meelde, et politseil on väga keeruline ilma kannatanute ja tunnistajate infota süütegusid avastada ja lahendada ning ainult videomaterjalist ei pruugi menetluse alustamiseks piisata.

«Kui näete avaliku korra rikkumist või olete ise langenud rünnaku ohvriks, tuleb sellest alati koheselt teada anda hädaabinumbrile 112, et politsei saaks võimalikult kiiresti sekkuda ja ründaja või avaliku korra rikkuja kinni pidada,» lausus Mirošnitšenko.

Videos nähtav konflikt võib vastata karistusseadustiku paragrahvidele, mis käsitlevad kehalist väärkohtlemist või avaliku korra rasket rikkumist. Kohus võib kehalise väärkohtlemise eest karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ning avaliku korra raske rikkumise eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Süstlavahetuse vastased ei saanud esialgset õiguskaitset

Ringkonnakohus tühistas eile süstlavahetuspunktil kohtuprotsessi ajaks aadressil Paldiski mnt 36a tegutsemise keelanud määruse, põhjendades seda ülekaaluka avaliku huviga, mis tähendab, et õiguslikke takistusi süstlavahetuspunkt avamiseks Paldiski maanteel hetkel ei ole.

Tulevase süstlavahetuse lähiümbruses elavad inimesed vaidlustasid kohtus linnavalitsuse otsuse, mille kohaselt kolitakse Erika tänaval tegutsenud süstlavahetus- ja metadoonravi punkt Paldiski maanteele.

«Ringkonnakohus leidis, et kaebajatel puudub hetkel esialgse õiguskaitse vajadus, kuna metadoonravi korraldamine Paldiski mnt 36a asuvates ruumides ei saa hakata toimuma kiiresti, sest see eeldab terviseameti loa olemasolu,» teatas kohtu pressiesindaja Anneli Vilu.

«Halduskohtu määruse tühistamise tõi kaasa ülekaalukas avalik huvi. MTÜ AIDSi Tugikeskus tegutseb avalikes huvides ning nõustamise ja süstlavahetuse kui nn kahjude vähendamise teenuste Tallinna linnas, sealhulgas Põhja-Tallinna linnaosas pakkumise vastu esineb süstivate narkomaanide rohkuse ja nende seas steriliseerimata süstalde kasutamisel levivate raskete nakkushaiguste tõttu äärmiselt tungiv avalik huvi. Tuleb arvestada, et iga kokku kogumata jääv süstal kujutab endast potentsiaalselt ohtu inimeste tervisele,» lisas ta.

Vilu sõnul jätkub elanike kaebuse menetlus halduskohtus, ringkonnakohtu eilne määrus puudutas vaid esialgse õiguskaitse määrust.

Põhja-Tallinna linnaosavanema Raimond Kaljulaiu sõnul analüüsib linnaosavalitsus esmalt tekkinud õiguslikku olukorda ja otsustab siis edasised sammud. Jooksvalt minnakse edasi elanike turvalisuse tagamisega.

«Olen palunud linnaosa linnamajanduse osakonna spetsialistidel suhelda vahetute naabritega, et saada nõusolek nende hoovide turvalisemaks muutmiseks piirdeaedade ja väravate paigaldamiseks. Samuti peame olukorda arutama nii AIDS-i tugikeskuse kui ka Tervise Arengu Instituudiga, et otsustada, kuidas edasi minna. Süstlavahetusteenus tegutseb nii kaua linnaosavalitsuse ruumides,» ütles Kaljulaid.

Selle nädala alguses teatas Põhja-Tallinna valitsus, et majutab süstlavahetuspunkti oma hoones niikaua, kuni on kindel, et AIDSi tugikeskusele on tagatud võimalus uuel asukohal tegutseda, vajadusel kuni kohtuprotsessi lõpuni.

Vilu sõnul on Paldiski maantee elanike kaebusega tegelev kohtunik praegu puhkusel ning isegi asja arutamise aega ei ole praegu veel kindlaks määratud. Esialgse õiguskaitse taotlusi on menetlenud valvekohtunikud.

Järjekordne Jaapani turist langes suure varguse ohvriks

Kurjategija varastas eile Tallinna-Narva liinibussist Jaapani turistilt kohvri, varguse ohver hindas tekitatud kahju tuhandetele eurodele.

Politsei sai neljapäeval teate, et Tallinna-Narva reisibussi pagasiruumist varastati 37-aastasele Jaapani kodanikule kuuluv kohver koos isiklike asjadega.

Koti omanik hindas vargusest tekitatud kahju 3508 eurole, teatas Ida prefektuur.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku varguse paragrahvi järgi. Kohus võib süüdimõistmisel sellise teo eest karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Vaid päev varem varastas kurjategija Tallinna kesklinnas teiselt Jaapani turistilt tuhandete eurode väärtuses esemeid.

Politsei sai eile teate, et Laikmaa tänaval varastati pingil magama jäänud Jaapani turisti seljakotist sülearvuti, fotoaparaat, pass ja teisi esemeid. Turist hindas vargusest tekitatud kahju 2483 eurole.

Ettekavatsetud vargus jäi videolindile

Teisipäeva õhtul varastati Luutar OÜ Paide esindusest mobiiltelefon. Kuigi vargad jäid videosalvestusele ning on poe omanikele teada, tahavad nad nende isikute tegevuse eest hoiatada ka teisi inimesi ja ettevõtjaid.

Luutar OÜ juhatuse liige Ljubov-Luule Emmar selgitas, et neli varguses osalenud isikut sisenesid teisipäeva õhtul Luutari Paide esindusse. Üks neist oli naine ja kolm mehed.

Naine suundus klienditeenindaja juurde panditehingut sõlmima. Noormehed püüdsid klienditeenindaja tähelepanu oma jutuga hajutada ja sättisid ennast osavalt nii, et klienditeenindaja vaateväli vitriinkapile oleks häiritud.

Samal ajal libistas üks noormeestest oma käe kahe vitriinklaasi vahele kukutades telefoni keskmiselt riiulilt alumisele riiulile ja omastades uue mobiiltelefoni Samsung S7.

Kätte saadud telefoni andis ta koheselt teisele noormehele, kes varastatud esemega Luutari esindusest lahkus. Tänu mahakukkunud hinnasildile avastas klienditeenindaja varguse kümne minuti jooksul, kuid kahjuks oli varastele jälilejõudmise hetkeks jõutud telefon juba realiseerida. Luutarile tekitati kahju summas 550 eurot.

Hetkel on telefon Telia poolt suletud. Emmar loodab, et telefon leiab ausate inimeste abiga kodutee. «Samas palume antud isikute juuresolekul oma varal tähelepanelikumalt silm peal hoida,» hoiatas ta.

Mees elas Mustamäe korteris nädalaid koos laibaga

Politsei sai täna väljakutse Mustamäe kortermajja, milles teatati mehe surnukehast.

Politsei kinnitusel leiti ühest korterist eest 52-aastase mehe surnukeha. Mis täpselt surma põhjus on, pole võimalik veel öelda, sest inimene on olnud surnud juba mitmeid nädalaid.

Esialgsel vaatlusel väliseid vigastusi pole tuvastatud. Täpsed asjaolud selgitab välja ekspertiis.

Veidraks teeb juhtumi asjaolu, et korteris elas juba nädalaid  koos surnud inimesega veel teinegi mees, kes praeguseks on juba ka esmased ütlused andnud. Hetkel ei ole veel teada isikute perekondlikud sidemed.

Koos laibaga ühes korteris elanud meest pole hetkel kahtlustatavana kinni peetud. 

Pingile magama jäänud turistilt varastati tuhandete eurode eest asju

Tallinna kesklinnas pingile magama jäänud Jaapani turisti seljakotist varastati ligi 2500 euro väärtuses erinevaid esemeid.

Politsei sai täna teate, et Laikmaa tänaval varastati pingil magama jäänud Jaapani turisti seljakotist sülearvuti, fotoaparaat, pass ja teisi esemeid, teatas Põhja prefektuur.

Turist hindas vargusest tekitatud esialgse kahju 2483 eurole.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku varguse paragrahvi järgi. Kohus võib süüdimõistmisel sellise teo eest karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Hiinas algab maailma esimene CRISPR geenitehnoloogia inimkatse

Augustis üritatakse geeni asendamisviisil ravida kopsuvähki. Teadlaste sõnul on see vähiravis väga oluline samm.

Hiina teadlased alustavad peagi esimeste CRISPR-Cas9 geenitehnoloogia inimkatsetega, vahendas teadusajakiri Nature. See on oluline samm edasi, sest ehkki seni on alternatiivset geenitehnoloogiat kasutatud HIV-patsientide raviks, pole CRISPR tehnikaga muudetud geenidega rakke inimestesse vähiravi eesmärgil varem süstitud.

Mis on CRISPR tehnika?

CRISPR on tehnoloogia, mis laseb genoome muuta samal põhimõttel nagu arvutiprogrammis lauseid parandame. Teadlaste ringkonnad peavad seda üheks viimase aja olulisemaks avastuseks kogu teadusmaailmas. Juba praegu on CRISPR tehnikat kasutatud taimede arendamisel ja loomade viiruskindlaks muutmisel. Näiteks sisestas üks teadusrühm malaariasääse genoomi sobivasse kohta ühe mutatsiooni, mis levis kiiresti ja tegi sääse võimetuks kandma malaariaparasiiti. Teises katses õnnestus samal rühmal muuta emased sääsed viljatuks. Sama tehnoloogia inspireeris ka Napsteri asutajat Sean Parkerit asutama 250 miljoni dollarilist heategevusfondi uute vähiravimeetodite otsimiseks.

Põhjalikumalt loe CRISPR-i kohta sellest Postimehe artiklist 

Onkoloog Lu You juhitud teadusrühma katsetesse kaasatakse kopsuvähiga patsiendid, kellele ei ole keemia-või kiiritusravi ega teised meetmed mõjunud. Nii pannakse CRISPR tehnikale suuri lootuseid, sest teisi võimalusi neil inimestel enam ei ole. Katses osaleb kümme inimest ja selle eesmärk on aru saada, kas meetod on inimestele ohutu.

Esmalt eraldatakse patsientide verest immuunsüsteemi jaoks olulised T-rakud, et seal  CRISPR tehnikat kasutades muutuseid teha. Lihtsustatult öeldes üritavad nad kahjutuks teha geeni, mis sisaldab valku PD-1 – see valk takistab organismil vähiga võidelda.

Samal ajal muretsevad aga arstid selle üle, et juba varem on CRISPR katsed näidanud, et geenimuutused võivad toimuda vale koha peal ning et muuta tahetakse just immuunsüsteemiga seotud rakke, võib immuunreaktsioon tekkida ka neis organismiosades, mis vähiga kokku ei puutu. 

 Kuidas CRISPR vähiravi täpselt töötab, loe Nature’i artiklist SIIT.

Nälg sunnib Venemaa lepatriinusid liikvele

Venemaa soojade tuulte tõttu on Helsingisse rännanud mitmed lepatriinud, kes on vallutanud sealse asfalti ja muru.

Helsingi randadesse on tunginud suur hulk lepatriinusid, kes on vallutanud sealse asfalti ja muru, teavitab Helsingin Sanomat. Eriti palju võib lepatriinusid leiad Eiranranta, Hernesaari ja Lauttasaari piirkondadest.

Helsingi ülikooli putukauurija Jaakko Kullbergi sõnul on lepatriinud rännanud Venemaalt-Helsingisse toitumisvõimaluste otsimiseks. Lepatriinusid rändab aga Venemaalt palju, sest Venemaa tänane kuum suvi on põhjustanud liigi paljunemist.

«Kui lepatriinude arvukus on suurem, siis ole ka üllatuseks nende toidu otsa saamine,» sõnas Kullberg.

Lepatriinud saabusid Helsingisse tänu Venemaalt tulnud sooja tuule tõttu.

«Lepatriinud lendavad mere kohal ja kaotavad kõrgust, sest mereõhk on jahedam. Putukad näevad, millal on nad vee kohal, sest vesi peegeldab ultraviolettkiirgust, mida maa ei tee.  Nii näevad putukad, et millal on aeg maandumiseks,» põhjendas Kullberg  lepatriinude saabumist Helsingisse.

Kullbergi sõnul on Venemaalt tulnud lepatriinud aga oodatud külalised, sest kodumaised lepatriinulised ei ole veel Soomes koorunud. Kuna lepatriinud armastavad lehetäisid, siis on Venemaalt tulnud lepatriinu aednikele lausakingituseks.

Lepatriinud ei ole ainsad putukad, kes on taolise sooja õhu teel Soome jõudnud, selleks on olnud lillkärbsed ja liblikaid.

Norra plaanib maailma esimest vees hõljuvat tunnelit

Songefjordi ehitatav tunnel «ripuks» veepinna lähedal hõljuvate ujukite küljes.

Norralased armastavad oma fjorde palavalt, ent samal ajal tekitavad riigi 1190 fjordi sealsetele reisijatele parajat palavalu, eriti talvel, mil teed jäiseks muutuvad. Muidu tunnised teekonnad venivad ligi päevaseks, sest punktist A enam punkti B ei saa, kirjutab Tech Insider.

 Tulevikus võib see kõik muutuda, sest norralased kavatsevad 22,6 miljardi euro eest oma suurimasse fjordi, 205 km pikkusesse ja 4,5 km laiusesse  Sognefjordi  hõljuva tunneli ehitada. Midagi taolist varem maailmas tehtud ei ole ning ühe riigi otsast teise sõitmise aega vähendaks see 21-lt tunnilt 11-le. Praegu tähendab fjordi ületamine laevasõitu või tunde ja tunde ümber veekogu sõitmist.

Sognefjordi plaanitav tunnel Foto: Norra Teedeamet

Tunneli plaanist teatas Norra teeamet juba 2011. aastal ning seni on arutletud selle üle, missugune taristu Sognefjordi kõige paremini teeniks. Välja käidi ka hõljuv sild või rippsild, ent midagi pole veel päriselt otsustatud. Hõljuv sild tähendab silda mis toetub vees hõljuvatele betoonkamakatele, mis kinnituvad veepõhja asetatud ankrutele.

Sognefjordi plaanitav tunnel Foto: Norra Teedeamet

Ehkki tunnel on sillast kallim, räägib selle kasuks vastupidavus ekstreemsetele ilmaoludele ning see ei sega fjordil sõitvaid laevu ega riku fjordi maalilist vaatepilti. Tunnelid «ripuks» veepinna lähedal hõljuvate ujukite küljes. 

Inimeste põlvedesse ja hammastesse jõuab uus supertugev metall

Titaani ja kulda kokku segades saadi titaanist neli korda tugevam metall.

Võrdlus titaaniga on oluline, sest titaan on üks väheseid metalle, mille ümber inimluu suudab kasvada. Nüüd aitab aga uus metall seniseid titaani omadusi täiustada, avaldas teadusajakiri Science Advances, kus tulemused uue sulami kohta esmakordselt välja toodi.

Kui praegu peab põlve ja puusa implantaate vahetama iga kümne aasta tagant, siis uuest metallist tehtud esemed kestavad kauem. Lisaks sellele saaks sulamit kasutada ka hambaravis, spordis ning naftapuurimises.

Siiditeel ei liikunud ainult karavanid, vaid ka haigused

Siiditee koosnes ajaloolistest kaubateedest Hiinast Vahemeremaadeni ja tagasi, kuulsaimaks kaubaks oli siid ja sellele teele jäi palju tollaseid suurlinnu.

Kaupmehed vedasid Siiditeel lisaks siidile veel paljusid kaupu, kuid seda teed mööda kulgesid ka uued ideed, tehnoloogia ja religoon, edastab seeker.com.

Ühendkuningriigi ja Hiina teadlaste uuring näitas, et sel kaubateel olid ohuks parasiidid ja mitmesugused haigused, mis liikusid koos inimeste ja loomadega ühest paigast teise.

Uurijate sõnul on haiguste leviku üheks tõendiks 2000-aastased «hügieenipulgad», mida kasutati latriinides.

Sellisesid leiti 1992. aastal Hiinast Ganzu provintsist Xuanquanzhist, mis oli iidsel ajal Siiditeele jäänud linn. Need pulgad olid valmistatud kas puust või bambusest  ning ühe otsa ümber oli keritud kalts.

«Leidsime kivistunud väljaheite seast seitse sellist pulka,» teatasid Cambridge´i ülikooli Hiina ajaloo asjatundjad Hui Yuan  Yeh ja Piers Mitchell.

Nende pulkade vahendusel levisid paljud parasiitide tekitatavad haigused. Kuigi Siiditee kulges enamjaolt kuivades paikades, kus mitmed niiskust vajavad parasiidid ei oleks saanud ellu jääda, leidus neid siiski kunagistes latriinides, kuhu need jõudsid inimväljaheidetega.

«Meie uuring oli esimene, mis tõendas arheoloogiliste leidude abil Siiditeel haiguste levikut. Haigused liikusid koos inimestega väga kaugele,» teatas kaasautor Hui Yuan Yeh.

Mitmed parasiidid elavad inimeste maksas ja suudavad kuue  kuu jooksul päevas muneda kuni 4000 muna.

«Kui parasiidiga nakatunud isik läheb WCsse, siis sealse väljaheite abil jõuavad parasiidid järgmise peremeesorganismini, kelleks võivad olla mageveekalad. Järgmiste inimeste nakatumine parasiitidega võib toimuda näiteks toore kala söömisel,» selgitas uuringu läbi viinud Mitchell.

Teadlaste sõnul võis Siiditeel kulgenud inimeste seas olla palju neid, kellel oli maksakaan, kes tekitas kõhuvalu, kõhulahtisust, naha kollasust ja maksavähki.

Üle 6000 kilomeetri kulgenud Siiditee ulatus Hiinast Rooma impeeriumi ja Venemaani, olles populaarne Hiina Hani dünastia ajal, 202 eKr kuni 220 pKr.

Siiditeed kasutasid lisaks kaupmeestele ka palverändurid, mungad, sõdurid ja nomaadid.

Teadlaste sõnul võisid selle tee abil levida ka sellised rasked haigused nagu muhkkatk ja leepra.

«Lisaks Siiditeele liikusid nimetatud haigused Hiina ja Euroopa vahel ka teisi teid pidi. Nagu näiteks lõunas asuva India ning põhjapoolsete Mongoolia ja Venemaa kaudu,» nentis Mitchell.

 Ta lisas, et Siiditee oli maailma üks suuremaid liikumiskoridore, mille kaudu mitmed haigused, kaasa arvatud nakkushaigused levisid. 

Video: vaata, kuidas Siberi tundras maapind mullitab

Kaks vene teadlast püüdsid Siberi tundras videole veidra silmapildi, kus pealtnäha kõva maapinna all justkui mullitaks.

Kara meres asuval Belõi saarel muutus rohi teadurite Alexander Sokolovi ja Dorothee Ehrichi jalge all justkui batuudiks, vahendas väljaanne Siberian Times. Vene teadlaste sõnul leidsid nad saarelt 15 taolist kohta ning kui laikudele survet avaldad,a eraldus sealt metaani ja süsihappegaasi.

Kuidas gaas sinna sai või miks see välja tuli, pole veel teada. Samas pole võimatu, et ebatavaline kuumalaine võis igikeltsa sulatada ning nii sai lõksu jäänud gaas maa seest põgeneda. 

Üldsegi on Põhja-Siber teadlastele praegu paras maiuspala, sest seletamist vajavaid fenomene on avastatud teisigi.

Hiljuti tekkinud kraater Siberis. Foto:Scanpix

Mullu avastati tosin viimaste aastate jooksul tekkinud kraatrit, mida seostatakse kliima soojenemise tõttu sulama hakanud igikeltsiga: igikeltsa sulamise käigus eraldub metaani ning ühel hetkel on selle mõju piisav, et maapinna kihid eest ära lükata. Ühe augu põhjas tehtud mõõtmised näitasid, et sealne metaani tase oli tuhandeid korda kõrgem kui atmosfääris normaalselt. 

Uus ravi võib laste saamise vanuse ülempiiri kaotada

Seni haavade ravimiseks kasutatud meetod võib emaks saamise rõõme pakkuda ka juba menopausi läbi teinud naistele.

Ehkki seni on menopaus tähistanud viljakuse lõppu, teatas ajakiri New Scientist hiljuti uurimisrühmast, kes avastas võimaluse, kuidas menopausi järel munasarjad taas munarakke tootma panna. Sellega kaasneb menstruatsiooni taastamine. Kui ravi töötab ka laia hulga inimeste peal, võivad tulevikus lapsi saama hakata ka üha vanemad naised. 

Lihtsustatult öeldes töötab meetod nii, et naiste verd tsentrifuugtakse, et sealt koe ja veresoonte kasvu soodustavad molekulid eraldada. Seejärel süstitakse need naiste munasarjadesse ning seni on uuringud näidanud, et nii võivad naiste menstruatsioonid uuesti pihta hakata – isegi viis aastat pärast viimast menstruatsiooni. Osa tulemusi tutvustas Kreeka günekoloogi Konstantinos Sfakianoudise juhitud teadlasterühm hiljuti Helsingis peetud Euroopa viljakusuurijate organisatsiooni konverentsil. Sfakianoudise sõnul suudavad nad viljastada ka naiste munarakke, ent kas nii on võimalik tekitada ka edukas rasedus, teadlane veel kindel ei ole.

Seni on teadlased ravi katsetanud umbes 30 46-49 vanuse naise peal, kellest kõik soovivad selles vanuses lapsi saada. «Tõenäoliselt töötab meie ravi kahel kolmandikul juhtudest,» ütles Sfakianoudis ajakirjale New Scientist. Lähikuudel loodab ta jõuda ka naistele embrüdode sisestamiseni (viljastamiseks vajalik protsess).

Lisaks rasestuda soovivatele naistele, võiks ravist kasu olla ka neil, kelle puhul menopaus toob kaasa haiguste suurenemise riski ja ebamugavad kuumahood. Seni loobuvad osa naisi nende tüsistuste vastu mõeldud hormooniteraapiast, sest see võib omakorda suurendada rinnavähi riski. Kuivõrd võib Sfakianoudise meetodist neile abi tulla, arst praegu veel ei ennusta, sest selleks on vaja laiamahulisemaid uuringuid.

Kuigi kreeklaste meetod on põnev, on Sfakianoudist kritiseeritud selle eest, et esimesi katseid on tehtud inimeste mitte aga loomade peal. Arstid rõhutavad, et viljatusega seotud ravide puhul on vaja täielikku kindlust, enne kui neid inimestele pakkuda, sest lapsesaamise soovi tõttu on inimesed valmis kõik oma säästud ravile kulutama. Ka kerkivad siinkohal eetilised küsimused selle kohta, kas sünnitamise piiri peaks pidevalt ülespoole lükkama.

Kuu ühe suurema kraatri tekitas protoplaneedi suurune asteroid

Ameerika Ühendriikide Browni ülikooli teadlaste teatel tekitas Kuu ühe suurema kraatri asteroid, mille diameeter oli üle 250 kilomeetri.

Suur asteroid kukkus Kuule 3,8 miljardit aastat tagasi tekitades Mare Imbriumi (Vihmameri), mida tuntakse ka Kuumehe parema silmana, edastab BBC.

Uus uurimine näitast, et nimetatud asteroid oli varemarvatust kolm korda suurem ja kokkupõrke tagajärjel tekkinud osad jõudsid Maale.

Browni ülikooli teadlase Peter Schultzi sõnul oli see asteroid nii suur, et seda võib pidada planeedi algmeks ehk protoplaneediks, millest õigete tingimuste juures oleks saanud planeet.

«Uuringu eesmärgiks oli tõendada, et asteroidid ei ole alati väiksed, vaid paljud neist andsid protoplaneedi mõõdu välja. Sellistega kokkupõrked olid katastroofilised,» teatas teadlane.

Teadlased tegid Imbriumi kraatrist, mille diameeter on üle 1200 kilomeetri arvutimudeli, mis näitas, et selle tekitanud kosmiline keha pidi olema suur.

Schultz ja ta kolleegid tegid sellest sündmusest laboris katse, mis kinnitas protoplaneedi suuruse asteroidi ja Kuu kokkupõrget. Teadlased kasutasid oma katses hüperkiirusrelva, millest tulistati välja metallkerasid, mis liikusid üle 22 000 kilomeetri tunnis ja nendega tulistati kumerat alumiiniumplaati.

«Jäädvustasime selle kiirkaameratega, mis teeb miljon kaadrit sekundis,» teatas Schultz.

Pärast katset vaadati salvestist aegluubis, mis näitas kokkupõrgete ajal toimunut. Selle abil tehti kindlaks, kui suur oli asteroid, mis tabas Kuud.

«Saime juba varem aru, et see asteroid pidi olema suur, kuid katse näitas, et see oli arvatust suurem. Varasemate andmete kohaselt tekitas Imbriumi kraatri 80-kilomeetrine asteroid, tegelikult oli see kosmiline keha kolm korda suurem,» tõdes uurija.

Uurijate teatel liikus nimetatud asteroid umbes 70 000 kilomeetrit tunnis ning langes Kuule 30-kraadise nurga all.

Võimas kokkupõrge tekitas miljardeid tonne jääke, mis pärinesid nii asteroidilt kui Kuu pinnalt ning need lendasid Maa suunas. Sel ajal oli Kuu Maale lähemal kui praegu.

Schultzi sõnul juhtus see ajal, mil Jupiter ja Saturn liikusid meie päikesesüsteemis teise kohta.

«Tekkis kosmiline segadus, milles Jupiteri ja Marsi juures olnud asteroidid ja protoplaneedid hakkasid liikuma ning põrkasid oma teel nii mõnegi teise kehaga kokku,» teatas uurija. 

Hollandis avati maailma esimene kordusuuringute rahastusprogramm

Kolm aastat kestev pilootprogramm rahastab kordusuuringuid kolme miljoni euro ulatuses.

Raha saavad taotleda hollandi teadlased meditsiini-ja sotsiaalteaduste alaste uuringute tulemuste testimises. Teadlaste sõnul on see esimene kord, kui mõni programm konkreetselt kordusuuringuid rahastab, kirjutas teadusajakiri Nature. 

Miks kordusuuringud nii olulised on?

Viimasel ajal raputas teadusmaailma projekt, mis üritas 100 psühholoogiaeksperimendi tulemusi korrata. Selgus, et sarnaseid tulemusi andsid alla pooled korduseksperimendid. Tulemuste paikapidavuse jaoks on aga kordusuuringud elulise tähtsusega, samal ajal on nendele aga palju raskem rahastust leida kui uutele ideedele.

Hollandlaste programmi NWO (Netherlands Organisation for Scientific Research – Hollandi teadusuuringute organisatsioon) juht ütles Nature’ile, et igal aastal peaks fond raha andma kaheksale kuni kümnele kordusuuringule, mis peaksid kontrollima uuringuid, mis on teadust, poliitikaotsuseid või avalikku debatti olulisel määral mõjutanud.

Siiski on ideel ka kriitikuid. Harvardi ülikooli maailmakuulus professor Daniel Gilbert möönis Nature’ile antud kommentaaris, et ehkki kordusuuringud annavad kindlasti teadusmaailmale midagi juurde, on oluline küsimus see, kas sama rahastusega ei saaks rohkem ära teha originaaluuringutes.

Uuring: Eesti naistippjuhid panevad karjääriedu pigem hea õnne kui enda tööpanuse arvele

Eestis mängib karjääri edenemises väga tugevat rolli sotsiaalne kapital ehk kes on su sõbrad ja tuttavad.

Nii selgus ERRi teadusportaali Novaator vahendatud Liisa Jõgi Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritööst, mis põhines biograafilistel narratiivintervjuudel kaheksa Eesti naistippjuhiga.

Kui Jõgi küsis intervjueeritavate käest, mis on neile karjääriedu toonud, ütlesid naised, et pigem on keegi teine neid sellele kohale kutsunud või soovitanud. «Kui küsida, mis on sulle edu toonud, siis nad räägivad, et keegi teine aitas mind, sattusin siia, keegi pakkus. Aga sellest, kuidas nad reaalselt on tööd teinud, nad ei räägi. Nad räägivad, et neile on karjääri puhul oluline väljakutse, aga ei maini, et nad on selle karjääri nimel ikkagi tööd ka teinud,» kirjeldas Jõgi.

Loe Jõgi tööst ning muudest selle valdkonna uuringutest põhjalikumalt edasi Novaatorist

Pokémonide otsimine võib viia uute elusliikide leidmiseni

Teadlased innustavad Pokémon Go mängijaid fotosid veebi laadima. 

Miljonid inimesed üle maailma kõnnivad ringi ja otsivad Pokémone. Nüüd  arutlevad aga teadlased selle üle, kas kolle otsides võiksid inimeste silme ette jääda ka uued liigid, kirjutab teadusajakiri Nature oma tänases juhtkirjas.

Nimelt innustatakse mängijaid õues avastatud elusolenditest pilte jagama ning mõne eksperdi sõnul on vaid aja küsimus, mil sel viisil mõni uus liik avastatakse. Juba praegu on taoline pretsedent olemas, sest aasta alguses avastas üks teadlane Facebooki postitatud pildilt uue putukaliigi. 

Postimehe ristsõna: 23. juuli 2016

 

Postimehe ristsõna: 22. juuli 2016

 

Postimehe ristsõna: 21. juuli 2016