Postimees Rootsi rallil: keerulised olud lõhuvad Tänaku masina rehve

Eilsete lumiste etappide järel hoidis Ott Tänak Rootsi rallil neljandat kohta, kuid täna on Tänak kahe esimese katsega liidritega võrreldes aega kaotanud ja langenud viiendaks. Eestlase sõnul ei soosi neid tänased ilmastikuolud.

Öösel sadas Rootsis küll lund, kuid võistlusrajad pole endiselt talverallile sobilikus seisus.

«Juba tänane esimene katse oli meie jaoks probleem. Võrreldes eilsega on täna rohkem kruusa ja need olud pole meie jaoks,» tunnistas Tänak Postimehele. «Lund on küll sadanud, aga rajal on sisuliselt lumetolm ja rehvi all on naelad kohe lahti. Peame tänase päeva korralikult lõpuni sõitma.»

Eriti palju kaotas Tänak aega tänase teise katsega (kaotust katse võitjale kogunes 44,8 sekundit). «Esimese katsega said rehvid otsa,» põhjendas eestlane.

Kodu kiireksperiment: kas profikoka retsepti järgi valmivad tõesti ideaalsed pannkoogid?

Saksa telekanali RTL saates «Punkt 12» õpetas profikokk Ilja Kremer tegema ideaalseid pannkooke - tegemist on oma ala spetsiga, sest juba viiesteist aastat on mees ametis kõrgelt hinnatud pannkoogirestoranis.

Ilja Kremeri pannkoogiretsepti jaoks läheb tarvis mune, soola, jahu, piima ja natuke koort. Kõik muud nipid, mis rahvasuus levinud, nagu näiteks mineraalvee lisamine tainale, tunnistab Kremer mitte eriti tõhusaks. «Pannkoogile see mingit kergust küll juurde ei anna,» räägib ta intervjuus.

Kõigepealt tuleb lisada munad, sool, jahu ja veidi vispeldada, alles kõige lõpus valatakse juurde piim ja törts koort. Just niisugune tööde järjekord peaks vältima jahu tükkiminekut. Tainast tuleks vispeldada, mitte mikseriga vahustada: Kremeri sõnul teeb mikserdamine taina tuimaks.

Proovisime siis koduköögis, kas profikoka nõuanded ka toimivad: kõigepealt tekitas mus kahtlusi suhkrust loobumine, varasemalt olin pannkookidele ikka magusainet lisanud. Vispeldasin koostisaineid aga nii nagu profikoka nõuanne ette nägi just nõutud järjekorras ja tõepoolest, tüütuid jahutükke, mis muidu pannkoogitainasse tekkima kippusid, polnud. Pannkoogitainas peab jääma paksu ja päris vedela vahepealne; selline, et seda saaks hõlpsasti pannile valada. Kogu protseduur võtab aega vaid viis minutit, siis on taigen valmis.

Praadisin kooke oliivõliga, kuigi profikokk soovitab videos neid ka ahjus ja ilma rasvata küpsetada: ometi tundus mulle, et paar minutit kõrgel kuumusel pannnil mõlemalt poolt teeb ikka tõelise pannkoogi. Koogid püsisid kenasti koos ning tulemus oli tõepoolest ideaalne: kerged, kauni väljanägemisega ideaalsed pannkoogid! Kui alul tunduski, et tainas on soolane, siis valmiskookide puhul oli tulemus neutraalne - see annab aga võimaluse serveerida pannkooke ka soolase täidise, näiteks singi-juust või lõhe ja krevettidega, mis näiteks minu varasemate magusate pannkookide puhul kõne alla ei tulnud.

Kõige tähtsam aga on, et pannkoogid teeks hommiku rõõmsamaks, sest eks ole sakslastelgi tõelise rahulolu retseptiks ütlemine «Freude, Frieden, Eierkuchen» ehk rahu, rõõm ja pannkoogid. Kui teil on oma ja hea retsept olemas, tehke kõige kallimatele pannkooke ja rõõmustage üheskoos. Head sõbrapäeva!

Profi pannkoogikoka Ilja Kremeri pannkoogiretsept:

Muna

Jahu

Veidi soola

Piim

Koor (kasutasin 35%vahukoort)

Vispelda munad ja jahu, lisa tunde järgi soola (suurem näpuotsatäis, aga ära üle pinguta). Aeglaselt vispelda juurde piim ja törtsuke koort. Vaata, et taigen poleks liiga vedel, samas aga ka mitte liiga paks, nii et seda oleks mõnus pannile valada. Küpseta paar minutit oliivõlis või võis kummaltki poolt piisavalt kõrgel kuumusel. Küpsetada võib ka ahjus, küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil. Head isu!

Ilja Kremeri nõuanded leiab ka videost RTL leheküljel.

 

Täna algavad Tartus Euroopa meistrivõistlused rühmvõimlemises

Täna ja homme võisteldakse Tartus läbi aegade esimese rühmvõimlemise EM-tiitli eest. Rühmvõimlemise EM algab täna kell 13:00 A Le Coq spordimajas.

Rühmvõimlemise tiitlivõistlus toimub paralleelselt 22. korda korraldatava Miss Valentine rahvusvahelise võimlemisturniiriga. Lisaks rühmvõimlejatele astuvad täna võistlustulle ka iluvõimlemise individuaalvõimlejad ning rühmad, sealhulgas ka Rio OMiks valmistuvad sportlased.

Rühmvõimlemise EM-tiitlit asub Tartus jahtima pea kogu Euroopa paremik. Nii meistriklassis kui ka juunioride arvestuses on kohal maailmameistrid ja ka hõbemedali võitjad. Soosikuteks on MM-tiitlikaitsjad Minetit rühm Soomest ning Expressia rühm Venemaalt (MM-hõbe), kuid head šansid on ka neljakordsetel maailmameistritel Madonna rühmal Venemaalt ning kuuekordsetel maailmameistritel OVO rühmal Soomest.

Eestlastest osalevad EMil meistriklassis VK Janika Tallinna võistkond ning Perfetto rühm Tartu Rütmika klubist. Juunioride arvestuses asub medalijahile Diamonds Team Tartust VK Janikast (juunioride MK-üldarvestuses 3.koht), VK Janika Tallinna juuniorid, VK Janika Rosett ning VK Rütmika Perfetto juuniorid.

Ka iluvõimlemise võistlusel osalevad mitmed nimekad võistkonnad ja individuaalvõimlejad. Meistriklassis juhib kahe kava järel kindlalt iluvõimlemise maailmameister Anna Rizatdinova Ukrainast (36.95 punkti), teist kohta hoiab tema võistkonnakaaslane Viktoria Mazur (34.40 punkti) ja kolmandal kohal on USA koondislane Aliya Protto (33.45 punkti). Medalikonkurentsis püsivad teiste hulgas ka Eesti meister Viktoria Bogdanova  (4. koht, 33.30 punkti) ning Carmel Kallemaa (8. koht, 33.00 punkti).

Iluvõimlemise rühmad alustavad võistlust täna. Võistlejate hulgas on ka Rio OMil medalit jahtivad Valgevene ja Ukraina koondised.

Miss Valentine 2016 võistlusel osaleb tänavu 1200 võimlejat 38st riigist, sealhulgas võimlejad Jaapanist, Mehhikost, Indiast, Austraaliast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Kanadast ja mujalt.

Reisil autot rentides tasub olla tähelepanelik

Reisimisel kaugematesse sihtpunktidesse on mugav minna kohale lennukiga ja kohapealse liikumisvabaduse saamiseks broneerida rendiauto, mida tasub teha aegsalt ning tähelepanelikult. Hooletus ja kiirustamine võivad kaasa tuua ootamatuid kulusid, mis küündivad sadadesse eurodesse, sest tihti on autode rendihinnad läbipaistmatud ning tingimused ebaselged. 
Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus (ECC) saab tihti pöördumisi murega, et autorendifirma on hiljem tarbija krediitkaardilt maha võtnud rohkem raha, kui algselt kokku lepitud. Vastavalt sõlmitud lepingule on rendifirmal tarbija krediitkaardilt õigus võtta tasu vastavalt vajadusele ja tarbija peab arvestama, et tema arvelt võidakse broneerida lisaks kokkulepitud autorendimaksumusele ka tagatisraha juhuks, kui autoga midagi juhtub. 

 

Internetis broneerides on nutikas panna kirja kõik asjakohane teave – kas jääd autoga riigipiiresse, kes on juht või on neid mitu ning kirjeldada ka vajalikku lisavarustust, nagu navigatsiooniseade, lapse turvaiste ja muu selline. 

 

Kindlustuskaitse tingimused võivad olla väga erinevad
Kindlustusleping on autorendi kohustuslik osa ning selle tingimused võivad erinevad väga suuresti. Tavaliselt kehtib autorendi puhul vaid kõige üldisem kindlustus, mis ei pruugi katta eriolukordades tekkinud kahjusid. Tasub täpsustada, mis saab siis, kui kindlustus ei kata autole tekitatud kahjude kõrvaldamise kulu ning millisel juhul kindlustus üldse ei kehti. Üldjuhul kehtib kindlustus vaid rentijale ning lisajuhi korral kaitse puudub. Samuti võib kindlustuse kehtivus sõltuda kas autoga sõidetakse riigisiseselt või ületatakse ka riigipiiri. Isegi ostes nulleurose omavastutusega ehk täiskindlustuse, on tark fikseerida auto seisukord koos kaupleja esindajaga autot kätte saades ja hiljem üle andes. 

 

Näiteks rentis üks Eesti tarbija auto Kreekas ning võttis nulleurose omavastutusega kindlustuse. Hiljem võeti tema krediitkaardilt eelneva hoiatuse või teavituseta 385 eurot, sest ta kahjustas auto tagumist stanget. Tarbija ei vaidlustanud kahjustuse tekitamist, aga sellise kindlustuse puhul poleks tohtinud täiendavat raha võtta. Nõustamiskeskuse abiga sai tarbija raha tagasi. 

 

Auto seisukord tasub täpselt fikseerida
On tulnud ette ka juhuseid, et isegi hoolsalt lepingut ja hinnapakkumist lugedes ning autoga heaperemehelikult käitudes on tarbija krediitkaardilt hiljem põhjendamatult raha maha võetud. Seetõttu tasub alati dokumenteerida kõik asjaolud auto kättesaamisel ja üleandmisel ning isegi pildistada autot, et hiljem kaitsta end alusetute süüdistuste puhul. 

 

Näiteks Itaaliast pärit tarbijal oli Tallinnas juhus, et autot tagastades koostati koos firma esindajaga raport, kus fikseeriti auto korrasolek. Nädal hiljem märkas tarbija, et tema krediitkaardilt võeti täiendavalt maha 755 eurot. Rendifirma põhjendas seda auto bensiiniluugile tekitatud vigastusega ja saatis EL tarbija nõustamiskeskusele fotod vigastustest. Tarbija väitel polnud pildil olev auto üldse see, mida tema rentis. Lõpuks tunnistas rendifirma oma eksimust ja tagastas tarbijale raha. 

 

Põhjendamatu maha võetud summa tasub vaidlustada
Kui tarbijal on pretensioone autorendifirmale ja tegelikkuses on krediitkaardilt võetud maha summasid ilma selgete põhjendusteta, tuleb ettevõttele teha koheselt kirjalik kaebus, näiteks e-kirja vahendusel. Kaebuses märkida selgelt omapoolne nõue ja lahendus olukorrale. Kaebusele ärge kunagi lisage originaale lepingust ja tšekkidest, vaid lisage nende koopiad. 

 

Autorendi valdkonda ei ole EL riikides ühtselt reguleeritud (nagu on näiteks lennureisija õiguste puhul tehtud) ning iga rendifirma seab oma tingimused ise. Küll aga ei tohi kauplejate tüüptingimused minna vastuollu kehtivate seadustega ning rakendatav kahjuhüvitis olla ebamõistlikult suur. Näiteks rentis üks Hollandi tarbija Tallinnas kolmeks päevaks auto. Mõned nädalad hiljem avastas ta, et tema krediitkaardilt on lisaks rendihinnale maha võetud veel 500 eurot. Rendifirma põhjendas seda sellega, et autoga on sõidetud mitteasfaltkattega teel. Samas ei tuvastatud autol ühtegi puudust. 

 

Need on vaid mõned näited sellest, kuidas ebaselged reeglid tekitavad segadusi, sest hind pole läbipaistev, tingimused raskelt hoomatavad ning kahjukäsitlust ja trahve määratakse kliendi kahjuks. Siiski ei tasu ummikusse jooksnud probleemi lahendamisele lüüa käega ning kui tarbija jääb hätta selliste vaidluste lahendamisel, tasub küsida abi pöördudes tarbijakaitseametisse või piiriüleste kaebuste puhul EL tarbija nõustamiskeskusesse, et asjasse selgust tuua. 

 

Mis mõjutab autorendi hinda?
  • noore juhi lisatasu või lisajuhi kasutamine;
  • kui autot ei tagastata samasse rendipunkti, kust see laenutati;
  • kui auto tagastatakse väljaspool tööaega;
  • kui soovitakse autosse eraldi laste istet või muid lisaseadmeid; 
  • kui ületatakse riigi piir;
  • kui auto tagastatakse tühja paagiga, võib selle eest rendifirma nõuda sootuks suuremat hinda kui oleks maksnud auto tankimine tanklas;
  • autole teie valduses olnud ajal tehtud liiklus- või parkimistrahvid ning tekitatud vigastused;
  • mõnel puhul on läbitavate kilomeetrite arv piiratud ning kilometraaži ületamise puhul tuleb samuti maksta lisatasu;
  • hooajal kohustuslik rehvid;
  • kõrgema klassi auto, kui kokku lepitud.

Piltuudis: Tänaku M-Spordist välja tõuganud prantslane käis üle katuse

Käimasolevaks hooajaks autoralli MM-sarjas M-Spordi esindusmeeskonda tõusnud Eric Camilli hooaeg ei ole alanud just kõige rõõmsamate nootidega. 

28-aastase Camilli jaoks jäi pooleli hooaja esimene etapp Monte Carlos ning täna keeras prantslane enda auto üle katuse ka Rootsi rallil. Camilli jaoks jäi võistlus pooleli tänasel esimesel kiiruskatsel.

Eelmisel hooajal sõitis M-Spordi meeskonnas teatavasti Ott Tänak, kes sel hooajal kuulub DMACKi meeskonna ridadesse.

Postimehe otsepilt: vaata noorte suusasarja III etappi

Esmakordselt noorte suusasarja ajaloos toimub laupäeval Jõulumäe Tervisespordikeskuses toimuvast vabatehnikasprindist otseülekanne Postimehe portaalis. 

Noorte suusasarja III etapil on stardijoonel ligi 500 noort suusatajat. Tänu viie kaameraga tehtavale ülekandele on pea kogu sprindirada jälgitav ja kommentaatoritena astuvad ülesse samas sarjas oma sportlasteed alustanud Timo Simonlatser ja Anti Saarepuu.

Online otseülekande algus Postimehe portaalis laupäeval (13. veebruaril) kell 12.00. 

 

Otse: Tänak langes teise võistluspäeva avakatsega viiendaks

Autoralli MM-sarja teisel etapil Rootsi talverallil hoidsid Ott Tänak ja Raigo Mõlder esimese võistluspäeva järel neljandat kohta, kuid laupäevase esimese katsega langesid nad viiendaks, kui neist möödus norralane Andreas Mikkelsen.

Tänase kahe kiiruskatse järel jätkab endiselt liidrikohal Sebastien Ogier, kellele järgneb Hayden Paddon (+8,8). Kolmandat kohta hoiab Mads Östberg (+28,1) ja neljas on Mikkelsen (+38,1). Tänak kaotab liidrile 57,9 sekundiga. 

Laupäeval on kavas viis kiiruskatset, millest esimene algas Eesti aja järgi kell 9.11. Päeva ülejäänud kiiruskatsed toimuvad Eesti aja järgi kell 11.08, 13.34, 14.38 ja 19.11. Pühapäeval sõidetakse kaks katset.

RALLI KÄIK:

TEINEVÕISTLUSPÄEV

Seis 8. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Paddon +8,8, 3. Östberg +28,1, 4. Mikkelsen +38,1, 5. Tänak +57,9, 6. Sordo +1.40,5.

8. kiiruskatse: 1. Latvala, 2. Meeke +9,5, 3. Paddon +14,2, 4. Östberg +19,9, 5. H. Solberg +25,3, 6. Breen +26,7 ... 11. Ogier +37,8, 14. Tänak +44,8

Tänak andis tänase kahe kiiruskatse järel Postimehele ka lühikese kommentaari. Loe, miks eestlane täna on võrreldes eilsega rohkem aega kaotanud.

--

Seis 7. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Paddon +32,4, 3. Mikkelsen +45,9, 4. Östberg +46,0, 5. Tänak +50,9, 6. Sordo +1.44,2

7. kiiruskatse: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +3,9, 3. Paddon +5,5, 4. Meeke +6,0, 5. Östberg +12,3, 6. Neuville +16,1, 6. Tänak +16,1.

WRC.COM märkis, et Tänak läbis kiiruskatse eksimusteta, kuid ralliraadio tehniliste probleemide tõttu ei õnnestunud eestlase kommentaare kahjuks edastada.

Postimees on Rootsi rallil ka kohapeal. Loe esimese võistluspäeva kokkuvõtet.

ESIMENE VÕISTLUSPÄEV

Seis 6. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Paddon +26,9, 3. Östberg +33,7, 4. Tänak +34,8, 5. Sordo +38,2, 6. Mikkelsen +42,0

6. kiiruskatse: 1. Paddon, 2. Ogier +4,0, 3. Sordo +6,6, 4. Östberg +6,7, 5.= Mikkelsen +6,7, 6.= Tänak +6,7

Tänaku kommentaar ralliraadiole: «Olen täna kõvasti pingutanud ja tänu sadanud lumele on kõik hästi läinud. Võime esimese lumise päevaga DMACKi rehvidel väga rahul olla.»

WRC2 üldseis: 1. Evans, 2. Ahlin +17,1, 3. Gröndal +38,0 ... 9. Pärn +1.47,7

--

Seis 5. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Paddon +30,9, 3. Östberg +31,0, 4. Tänak +32,1, 5. Sordo +35,6, 6. Mikkelsen +39,3

5. kiiruskatse: 1. Paddon, 2. Tänak +1,3, 3. Östberg +1,5, 4. Solberg +4,3, 5. Sordo +7,2, 6. Mikkelsen +7,3

«Tuuleklaasi soojendus ei tööta, nii et autost on raske välja näha, aga see on ka ainus probleem,» lausus Tänak 5. katse järel ralliraadiole.

WRC2 üldseis: 1. Evans, 2. Ahlin +10,9, 3. Gröndal +23,7 ... 9. Pärn +1.37,2

--

Seis 4. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Meeke +21,0, 3. Sordo +40,5, 4. Östberg +41,6, 5. Tänak +42,9, 6. Paddon + 43,0

4. kiiruskatse : 1. Meeke, 2. Paddon +5,0, 3. Breen +6,4, 4. Ogier +7,7, 5. Tänak +13,0, 5. Östberg +13,0

Tänaku kommentaar ralliraadiole: «Olen hea aja üle isegi veidi üllatunud. Oluline on hoida head kiirust, seega olen rahul.» 

WRC2 üldseis: 1. Evans, 2. Lappi +4,8, 3. Ahlin +6,9 ... 10. Pärn +1.20,8

--

Seis 3. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +24,2, 3. Meeke +28,7, 4. Sordo +30,3, 5. Östberg +36,3, 6. Tänak +37,6

3. kiiruskatse : 1. Ogier, 2. Meeke +6,5, 3. Östberg +6,9, 4. Sordo +8,1, 5. Tänak +10,3, 6. Paddon +10,4

Tänaku kommentaar ralliraadiole: «Algus oli väga hea ja mulle meeldis kitsas osa. Lõpus polnud pidamine enam nii hea. Veetakistused olid veidi sügavamad, kui meie märkmed näitasid.» Huvitaval kombel ütlesid mitmed konkurendid, et nemad polnud oma legendi ühtegi veetaktistust märkinud.

WRC2 üldseis: 1. Ahlin, 2. Evans +0,5, 3. Tidemand +4,1 ... 10. Pärn +1.08,4

--

Seis 2. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +6,9, 3. Neuville +18,2, 4. Meeke +22,2, 5. Sordo +22,2, 6. Tänak +27,3

2. kiiruskatse: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +6,6, 3. Neuville +13,5, 4. Tänak +15,2, 5. Östberg +16,5, 6. Sordo +17,5

Tänaku kommentaar ralliraadiole: «Väga head tingimused. Sain paaris kohas ka lumeseina tuge kasutada. Auto on ideaalne ja pidamine on parem, kui eelmisel kiiruskatsel.»

WRC2 üldseis: 1. Ahlin, 2. Tidemand +1,7, 3. Evans +7,0 ... 8. Pärn +37,0

--

1. kiiruskatse: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +0,3, 3. Meeke +4,4, 4. Neuville +4,7, 5. Sordo +4,7, 6. Paddon +11,9, 7. Tänak +12,1

Tänaku kommentaar ralliraadiole: «Andsin oma parima, kuid rada oli keeruline ja libe. Ilmaolud on korralikud, rada on jääs ja annan ka järgmisel kiiruskatsel endast kõik. Seal on veel rohkem jääd ja see peaks meile sobima.»

WRC2: 1. Evans, 2. Tidemand +0,2, 3. Ahlin +5,7 ... 9. Pärn +13,5

ENNE RALLIT:

Eestlastest tulevad WRC-klassis starti Ott Tänak ja Raigo Mõlder (Ford Fiesta RS WRC), WRC2-klassis teevad kaasa Sander Pärn ja James Morgan (Ford Fiesta R5). WRC-autoga on rajal ka Mait Maarend ja Mihkel Kapp (Mini John Cooper Works WRC). Ukrainlase Oleksei Kikireško kaardilugejana tegutseb Kuldar Sikk (WRC2, Ford Fiesta R5).

Ralli algab Eesti aja järgi kell 9.51 Torsby kiiruskatsega. Kui esialgse kava järgi oli täna rallil kavas sõita üheksa kiiruskatset, siis viimase plaani kohaselt sõidetakse kehvade lumeolude tõttu kuus katset. Homme peaks kavas olema viis ja pühapäeval kaks kiiruskatset.

Kui mitmed staarid on piikrehvidega ilma lumeta kruusateedel sõitmist kritiseerinud, siis Sander Pärna jaoks pole tegemist päris uute oludega. «Kõige rohkem pelgavad sellistes oludes sõitmist lõunapoolsematest riikidest pärit mehed. Skandinaavia ja ka Eesti sõitjad võtavad asja rahulikumalt,» rääkis Pärn neljapäeval Postimehele. «Mina tean, et sellistes oludes saab sõita. Mäletan, et 2008. aastal oli Põlva talveralli samuti kruusal. Põhjamaa sõitjad on sellised olusid varem kogenud.»

Tänak: tore, et täna on veidike rohkem lund

Ott Tänak alustas eile koos konkurentidega kihutamist Rootsi MM-rallil, kus eilse võistluspäeva järel hoiti neljandat kohta. Laupäevase avakatsega langes Tänak viiendaks, kuid samas sai eestlane täna hommikul siiski rõõmustada, kuna ilmastikuolud olid ööga muutunud lumisemaks ja see eestlasele sobib.

«Hommikust kõigile. Tore kuulda, et täna on veidike rohkem lund,» teatas Tänak Instagramis.

Täna: Eesti mitmevõistlejatele pakuvad konkurentsi tugevad sakslased ja Leedu legend

Täna ja homme toimub Lasnamäe kergejõustikuhallis nimekate osavõtjatega rahvusvaheline mitmevõistlus, mille raames jagatakse ka Eesti mitmevõistluse meistrimedalid. Registreerunud on 20 külalissportlast ning 19 Eesti mitmevõistlejat. Võistlused algavad laupäeval kell 13 ja pühapäeval 11. Postimees hoiab lugejaid võistluse käiguga kursis.

Meestest on nimekaim osaleja  Euroopa 2016. aasta 7-võistluse (6173 p.) ning 2015. aasta 10-võistluse (8471 p.) edetabeli teine mees Kai Kazmirek Saksamaalt. 25-aastane Kazmirek saavutas 6. koha nii Pekingi MMi kümnevõistlusel kui ka Sopoti sise-MMi seitsmevõistluses.

Saksamaalt on kohal ka Mathias Brugger, kes mullu lunastas just Tallinnas peetud rahvusvahelisel mitmevõistlusel oma sise-EMi pääsme.  Brugger hoiab 2016. aasta 7-võistluse Euroopa edetabelis 5894 punktiga 4. positsiooni. Mehe isiklik rekord 7-võistluses on 5975 punkti.

Lisaks sakslastele võib üle 6000 punktist tulemust oodata ka poolakalt Pawel Wiesiolekilt.  Seni on mehe 7-võistluse tippmargiks 5986 punkti ning 10-võistluses 8140 punkti. Kaugeim külalisvõistleja Felipe Dos Santos tuleb Brasiiliast. Dos Santose parim punktisumma on 7-võistluses 5765 ning 10-võistluses 8019.

Tugevaima 7-võistluse isikliku rekordiga 5673 asub Eesti meestest starti Mikk Meerents (Tallinna SS Kalev). Võistlustules on ka mulluse U23 EMi kolmanda koha võitja Janek Õiglane (Audentese SK), tema koondisekaaslane  Kristjan Rosenberg (EMÜ SK) ning U18 MMi pronksimees Hans-Christian Hausenberg (Tartu SS Kalev). Õiglase 7-võistluse isiklik rekord on 5519, Kristjan Rosenbergi tippmark 5616.

Naiste 5-võistluse favoriit on Moskva MMil 4. ja Pekingi MMil 6. koha saavutanud sakslanna Claudia Rath, kelle tippmargid 5- ja 7-võistluses on vastavalt 4681 ja 6462 punkti. Tugevaimate isiklike rekorditega tuleb 5-võistluses starti Ateena olümpiamängude hõbemedalinaine, leedulanna Austra Skujyte. Skujyte rekordiks 5-võistluses 4802 ning 7-võistluses 6599 punkti.

Eesti naismitmevõistlejatest on stardis Euroopa mitmevõistluse võistkondliku karikavõistluse ja U20 EMi koondislane Hanna-Mai Vaikla. Osaleb ka mitmekordne tiitlivõistluste koondislane kõrgushüppes Grete Udras.

Kokku konkureerib Eesti meistrivõistluste medalitele 9 naist ning 10 meest.

Südantsoojendav galerii: Valentinipäev loomariigis

Valentinipäev pole armastusavaldusteks sobiv mitte ainult inimeste vahel, vaid ka loomad jagavad liigikaaslastele rohkelt kallistusi ja hellust. 

Üle maailma kokku kogutud piltidelt on näha, et loomad hoolitsevad oma kaaslase eest sama hästi kui inimesedki. Nii on fotole saadud lilli kinkiv sisalik ja käest kinni hoidvad pingviinid. 

Kuidas loomad valentinipäeva tähistavad ja kui olulised on suhted loomariigis, saab teada 14. veebruaril Tallinna loomaaias.

Vihane ralliäss jättis Rootsi MM-etapi punktikohalt pooleli

Rootsi autoralli MM-etapil eilse võistluspäeva järel 10. kohta hoidnud itaallane Lorenzo Bertelli jättis täna võistluse pooleli, kuna soovis sellega näidata enda protesti.

Bertelli oli vihane, kuna tema hinnangul ei arvestata sõitjatega piisavalt ja kõik tähtsad otsused võetakse vastu nendeta, kirjutab crash.net.

«Viimastel päevadel on erinevatest asjadest palju räägitud ja asju arutatud, kuid suurt midagi ei ole muutunud,» sõnas Bertelli. «Usun, et korraldajad tegid radade ettevalmistusel head tööd ja need on sama ohutud nagu ülejäänud MM-etappidel.»

«Minu võistluse katkestamine ei ole kindlasti populaarne otsus, kuid ma loodan, et see tõmbab olulistele teemadele tähelepanu,» lisas ta. «Ma loodan, et tulevikus võetakse sõitjate arvamust rohkem kuulda.»

Rootsi ralli eel oli õhus isegi võimalus, et soojade ilmade tõttu jääb talveralli ära, kuid lõpuks otsustati võistlustrassi lühendada. Samas kritiseeris näiteks Sebastien Ogier avalikult korraldajate otsust võistlus läbi viia, kuna lumeolud olid kohati üsna kehvakesed.

Video: uskumatult painduvad võimlejad säravad Miss Valentine’il

Täna algab Tartus rühmvõimlemise EM ja praeguseks on Miss Valentine juba täies hoos. Vaata, mida seni on Tartus juba korda saadetud.

«Eesti laulu» esimene poolfinaal täna õhtul

Laupäeva õhtul on ETV ja Postimehe eetris võistluse «Eesti laul 2016» esimene poolfinaal, mille võitja otsustavad vaatajad/kuulajad telefonihääletusel ning žürii. Ülekanne algab kell 21.35. Teine poolfinaal peetakse 20. veebruaril ja finaal 5. märtsil. Võistluse võitja esindab Eestit Eurovisioonil Stockholmis: esimene poolfinaal toimub 10., teine 12. ning finaal 14. mail.

Vaata ülekannet ja loe värskeid uudiseid eestilaul.postimees.ee

  1. «Love a Little Bit»

Esitab: The Jingles

Autorid: Jonathan Flack, Hain Hoppe, Rauno Vaher, Tanel Liiberg

Telefonihääletus: 900 7001

SMS-hääletus: 15 330

  1. «I’m Facing North»

Esitab: Würffel

Autorid: Kaspar Kalluste, Rosanna Lints

Telefonihääletus: 900 7002

SMS-hääletus: 15 330

  1. «Seis»

Esitab: Mick Pedaja

Autor: Mick Pedaja

Telefonihääletus: 900 7003

SMS-hääletus: 15 330

  1. «Hispaania tüdruk»

Esitab: Indrek Ventmann

Autor: Allan Kasuk

Telefonihääletus: 900 7004

SMS-hääletus: 15 330

  1. «Immortality»

Esitab: Cartoon feat Kristel Aaslaid

Autorid: Ago Teppand, Hugo Martin Maasikas, Joosep Järvesaar, Kerli Kõiv, Iiris Vesik, Kristel Aaslaid

Telefonihääletus: 900 7005

SMS-hääletus: 15 330

  1. «Lonely Boy»

Esitab: Kéa

Autorid: Egert Milder, Robert Stanley Montes, Ian Karell

Telefonihääletus: 900 7006

SMS-hääletus: 15 330

  1. «Kaugel Sinust»

Esitavad: Kati Laev ja Noorkuu

Autorid: Urmas Kõiv, Anneli Kõiv

Telefonihääletus: 900 7007

SMS-hääletus: 15 330

  1. «How Many Times»

Esitab: Zebra Island

Autorid: Rasmus Lill, Helina Risti

Telefonihääletus: 900 7008

SMS-hääletus: 15 330

  1. «Supersonic»

Esitab: Laura

Autor: Sven Lõhmus

Telefonihääletus: 900 7009

SMS-hääletus: 15 330

  1. «Salty Wounds»

Esitab: Windy Beach

Autorid: Tuuli Rand, Mari Tamm

Telefonihääletus: 900 7010

SMS-hääletus: 15 330

Turismimessilt leiab pakkumisi Soomest Austraaliani

Turismimessil võib leida palju erinevaid pakkumisi, nende hulgas domineerisid peamiselt Türgi, Bulgaaria ja Egiptus.

Erilisemate reisidena saab osta paketi Peloponnesose poolsaarele, mida siiani Eesti rahvale pakutud ei ole. Paketid on lisaks ka soodsad ning avastamisrõõmu jätkub piirkonnas palju, ütles Tez Touri pressiesindaja Svetlana Vertjanova. Lisaks pakutakse ka otselende Napolisse, iidsesse linna, mis on eestlastele olnud küll eestlastele kättesaadav, kuid mitte otse Tallinnast.

Estraveli esindaja soovitas messile tulijatel kindlasti kaaluda reisi Jaapanisse, sest Finnairi kampaania käigus on võimalik saada siselendude piletid täiesti tasuta. Selline pakkumine võimaldab ühe reisi jooksul näha palju rohkem kui tavaliselt.

Populaarsust koguvad järjest ka kruiisid. Kuigi eestlased on tavapäraselt kuulnud vaid kuriisidest Kariibi merel, siis tegelikult on võimalik seilata ka Austraalia ja Uus-Meremaa kandis või avastada kruiisilaevaga Norra fjorde.

Lisaks pakuti messil ka ekstreemsemaid reise. Kuigi seda tüüpi reiside vastu on inimestel huvi väiksem, siis eksib piisavalt palju ka neid messile, kes just midagi teistsugust kogeda soovivad, ütles &Moments seiklusreiside esindaja.

Uudishimulikke messil on pealt näha rohkem kui eelmisel aastal ja juba päeva esimeste tundidega müüsid erinevad reisifirmad sadu tuusikuid.

Nõlvak ja Tiisaar teevad uuel alal avastardi Iraanis

RANNAVÕRKPALL. Hooaja hakul saalivõrkpalli rannavolle vastu vahetanud Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar on nüüdseks mitu kuud kõvasti trenni teinud. Esmaspäeval alustavad mehed oma esimest ametlikku võistlust. Nad osalevad Iraani MK-etapil, mis peetakse Kishi saarel.

Nõlvaku sõnul on eesmärke raske seada, sest tegu on esimese sellelaadse mõõduvõtuga. «Peamine eesmärk on saada esimene võistluskogemus: kuidas toimub uues võistluspaigas sisseelamine, turniirieelne treenimine, tehnilised koosolekud, kohalik transport ja toitumine, kuidas veeta mängudevaheline aeg, lisaks kõik võistlusmängudega seonduv – taktika, võistluspinge ja strateegiliste otsuste vastuvõtmine mängu ajal jne,» kirjeldab ta oma blogis.

«Õppimist on palju ja esimeselt võistluselt pärast alavahetust on vara mingit tulemust oodata. Naljakas mõelda, aga ma pole kunagi isegi Eesti rannavõrkpalli meistrivõistlustel ühelgi etapil teise päeva jõudnud ja nüüd ootab ees MK-etapp,» lisab Nõlvak.

Novembrist alates olid mehed pikalt laagris Tais ning siis kodumaal ja Lätis. Treeniti nii isekeskis kui Rivo Vesiku juhendamisel, sparringupartneriteks olid teiste seas Kasahstani koondis, samuti Venemaa rannavõrkpallurid Oleg Stojanovski ja Artjom Jarzutkin ning Läti parimad mängijad Martins Plavins – Haralds Regza.

Üksinda treenides filmisid mängijad oma sooritusi, õhtul analüüsisid ja võrdlesid liigutusi maailma parimatega. Vastavalt tehtud järeldustele kohandasid järgmise trenni.

Lisaks liival möllamisele tehti ka kergejõustikutrenne, venelaste üks juhendaja oli endine tõkkejooksja. «Tema ettenäidatud harjutusi tehes said koormust lihased, mille olemasolust polnud aimugi, ja jalg väsis alguses üpris kiiresti. Kõik harjutused olid enda keharaskusega tegemiseks ning sellega vähendati vigastuste tekkimise ohtu. Erinevatest asenditest hüppeid, jookse ja muid harjutusi tehes saime ka palliplatsile kiirust ja vastupidavust juurde ning asi näis hästi toimivat,» kommenteeris Tiisaar.

Tiisaar lisas, et rannavõrkpalli mängu ja ka treeningute eripära on see, et üks mees saab tohutult palju puuteid. «Sellist asja nagu vahel saalitrennis võib juhtuda, et igast teisest pallivahetusest välja jääd, rannavolles juhtuda ei saa. Kui suuta igasse liigutusse mõte sisse panna, siis areng toimub kiiresti,» leiab ta.

Sportlase sõnul sai neile laagris ka selgeks, et rannavõrkpallis on eriti tähtis keha kuulata, sest ühe mehe vigastus võtab terve meeskonna maha. Seetõttu jäi mõlemal ka osa trenne vahele, ent suurtest traumadest suudeti hoiduda. Pärast Iraani etappi minnakse Brasiiliasse.

 

Metssigade küttimismaht on peaaegu täidetud

Jahiseltsid on veterinaar- ja toiduametile (VTA) esitanud taotlusi 620 jaanuaris kütitud metsseaemise eest kompensatsiooni saamiseks. Jaanuarist rakendunud emiste küttimise kompenseerimise meede on kütitud emiste osakaalu küttimisstruktuuris oluliselt tõstnud. Emiste küttimine on vajalik seakatku leviku peatamiseks.

«Eestis seakasvatuse kui majandusharu säilitamiseks tuleb peatada seakatku levik metsas,» ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. «Emiste küttimine on selleks üks tõhusamaid meetmeid.»

Sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks metssigade populatsioonis hakkas VTA alates jaanuarist maksma jahimeestele kompensatsiooni emiste küttimise eest kuni 100 eurot kütitud looma kohta. Emiste küttimise kompenseerimine on osa Baltimaade ja Poola ühisest seakatku tõrjekavast, mille kulud katab 75 protsendi ulatuses Euroopa Komisjon. Jaanuarikuu jooksul kütiti kokku 830 metsseaemist, mis on üle kahe korra rohkem kui möödunud detsembris (361), kompensatsiooni taotleti 620 metsseaemise küttimise eest.

Keskkonnaameti (KeA) andmetel on jahimehed metsas leviva sigade Aafrika katku tõkestamiseks küttinud 1. veebruari seisuga 27 293 metssiga, mis on 92 protsenti määratud küttimismahust. 

Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari sõnul on lisaks küttimismahtude täitmisele oluline kinni pidada ka küttimisstruktuurist. «Hoolimata lumevähesusest on jahimehed Keskkonnaameti poolt kehtestatud küttimismahtude täitmisele üsna lähedal. Ka tabatud loomade sooline ja vanuseline struktuur on kujunenud eesmärgile lähedaseks,» ütles Onemar. «Oluline on jätkata intensiivse küttimisega seal, kus metssigade asustustihedus on jätkuvalt kõrge. Järgmise jahihooaja küttimisülesanded selguvad kogutud andmete, metssigade seire ja kokkuvõtte analüüsi alusel.»

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu kinnitusel teevad jahimehed omalt poolt kõik, et riigi poolt seatud eesmärke täita. «Emiste suurendatud küttimine on üks osa kehtestatud küttimisstruktuurist. See on eriolukorra meede, mis tavaolukorras kõne alla ei tuleks, kuid on vajalik metsas leviva katku peatamiseks. Seepärast saab iga jahimees ise otsustada, kas tema selles osaleb,» ütles Korts.

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni ning veterinaar- ja toiduametiga.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Interaktiivne graafik: jälgi Premier League'i kõige põnevamaid sündmuseid

Maailma populaarseimas jalgpalliliigas on taas pall mängu pandud, kui 8. augustil toimus Premier League'i esimene voor. Tiitlikaitsja alustas tänavust hooaega Londoni Chelsea, kes on nüüd Inglismaa meistriks kroonitud viiel korral. Chelsea peamisteks konkurentideks loetakse sel hooajal Manchester City't, Londoni Arsenali, Manchester Unitedit ja Liverpooli. Hoia interaktiivse graafiku abil end Inglismaa kõrgliigas toimuvaga kursis.

Maailma pahuraimad reisijad

Reisides võib ikka ette tulla olukordi, millega ei saa rahul olla, kuid mõne turisti pahur olek paneb ülejäänud imestama.

TripAdvisor ja Telegraph on kokku pannud nimekirja kõige veidramatest kaebustest ning pahuramatest reisijatest.

1. Hollywoodi tähtede allee - üks reisija ei mõistnud, miks sellest nii palju räägitakse, kuna see on lihtsalt üks tähtedega kõnnitee.

2. Sacre Coeur Pariisis - TripAdvisoris oli turist soovitanud teistel seda 19. sajandi katoliiklikku Disneylandi vältida, kuna seal pole muud kui küünlad, halvad lõhnad ja pühad suveniirid.

3. Egiptuse püramiidid - püramiide on võimalik näha ka piltidelt ja videotest ning nii on neid ka palju rohkem võimalik nautida, väitis üks külastaja.

4. Colosseum - «Renoveerige või pange kinni,» kuulutas reisija kindlameelselt.

5. Versailles palee - ühe turisti arvates ei leidunud Versailles'i palees mitte midagi märkimisväärset.

6. Sagrada Familia - väidetavalt rikub Sagrada Familia terve ilusa Barcelona linnavaate lihtsalt ära.

7. Suur Kanjon - «Kanjoni nägemine oma silmadega on umbes täpselt sama hea kui vaadata pilte. Võimalik, et piltide vaatamine on isegi parem, sest fotograaf paneb üles ainult huvitavad pildid,» arvas üks reisija.

8. Eiffeli torn - «Torni tipust avaneb hea vaade, kui kellelegi vaated meeldivad,» ütles üks turist.

9. Niagara juha - nende koskede juures ei ole midagi ilusat, arvaks reisisell.

10. Vabadussammas - «See on kõigest üks sammas,» oli üks külastaja pettunud.

11. Taj Mahal - üks reisija kirjutas armastusetempli kohta vaid seda, et seal olid kõige jubedamad tualetid, kus nad terve reisi jooksul käisid ja juba sellepärast ei soovitaks ta sinna minna.

12. Sydney ooperimaja - ei midagi erilist, näeb telekas parem välja, ütles arvustaja TripAdvisoris.

13. Louvre - «Ausalt öeldes on see üks halvimaid kunstimuuseume, mida ma kunagi külastanud olen. Mitte kunagi enam!,» teadvustas turist.

14. Machu Picchu - arvustaja hinnangul oli Machu Picchus pakutud toit lausa kohutav ning laamajuust jubeda maitsega, mistõttu kunagised linnaelanikud end kindlasti praegu hauas ümber pööravad.

15. Hiina müür - «See oli imeline. Ha ha, tegin nalja. Ma vihkasin seda,» väljendas end turist.

16. Angkor Wat - üks külastaja pidas seda Siem Reapi linna kõige kehvemaks osaks.

 

UCI otsis jalgratastelt keelatud abivahendeid

Hiljuti jõudis avalikkuse ette teave, et jalgrattamaailmas on kasutatud nö tehnoloogilist dopingut ehk jalgrattaga liikumisel kasutatakse mootori abi. Rahvusvaheline Jalgratta Liit UCI asus nüüd suuremahuliselt ka sportlaste varustust kontrollima.

La Mediterraneenne’i võistlusel võttis UCI eile ette koguni 90 jalgratast ja otsis neist tehnoloogilist dopingut. Ühtegi keelatud vahendit siiski ei leitud, kirjutab Eurosport.

82aastane vanavanaema tembeldati filmipiraadiks

Suurbritannias Birminghami lähedal elav 82aastane Patricia Drew sai süüdistuse internetis filmi «The Company You Keep» illegaalses jagamises, kirjutab BBC.

Linateose autoriõiguste omanik TCYK LLC saatis jaanuaris vanaprouale ametliku kirja, milles väitis, et Drew jagas filmi illegaalselt oma isikliku arvuti abil. Ettevõte nõudis naiselt 600 naela suuruse trahvi maksmist, ähvardades vastasel juhul ette võtta kohtutee.

Patricia Drew minia Sheila Drew sõnul on sellised väited absurdsed ning auväärses eas proua ei oskavat üleüldse faile internetis jagadagi.

Guardiani andmetel on TCYK LLC sarnaseid kirju saatnud ka kümnetele teistele kohaliku telekomifirma SKY teenuste tarbijatele.

Vanaproua ise on süüdistustest äärmiselt häiritud.

«Mind süüdistatakse asjades, mida ma ei ole korda saatnud...kui paljude teiste inimestega on seda juhtunud?».

Ettevõtte andmetel toimus autoriõiguste rikkumine 2013. aasta 25. aprillil, perekonna sõnul oli Patricia sellel ajal üksi kodus.

BBC palus kommentaari ka IT eksperdilt Craig Sharpilt, kelle sõnul on tegu ilmselt turvamata internetivõrgu probleemiga.

«Kõige tõenäolisemalt on illegaalseks jagajaks hoopis keegi, kes suutis kasutada proua Drew WiFi võrku.»

Sisseränne turgutab Rootsi majandust

Rootsi migratsiooniameti andmetel taotles 2015. aasta jooksul riigis asüüli 162 877 inimest, mis on ühe elaniku kohta rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis. On päevselge, et muutunud olukord tähendab ka suuremaid kulutusi.

Ameti prognoosi kohaselt on 2016. aasta nn migratsioonikulud 52 miljardit Rootsi krooni. Pagulasmigratsiooni mõju Rootsi majandusele on uurinud Swedbank Rootsi makroanalüütik Knut Hallberg. Postimehele antud intervjuus ütles Hallberg, et üldjoontes võib sisserände hüppelist kasvu pidada siiski positiivseks, sest majandusprognoos näeb 2017. aastaks ette Rootsi sisemajanduse kogutoodangu 0,8-protsendilist kasvu ning töötuse kiireloomulisemat vähenemist, kuid töö- ja kinnisvaraturg vajavad analüütiku sõnul kiirelt uut lähenemist.

 

- Möödunud aastal saabus Rootsi rekordarv asüülitaotlejaid, millist mõju on see teie hinnangul avaldanud Rootsi majandusele?

Rootsis on praegu majanduskasv, seega võib öelda, et majanduslikust vaatenurgast on tegemist positiivse nähtusega – eriti, mis puudutab üldist tarbimist ja riiklikke investeeringuid. Erinevalt Balti riikidest, kus rahvaarv pigem väheneb, on Rootsis elanikke varsti 10 miljonit ning siseturu kasv muudab Rootsi välisinvesteeringutele aina atraktiivsemaks.

Kohalikes omavalitsustes on näha tööhõive kasvu, sest varjupaigataotlejatega tegelemine nõuab ressurssi. Üle 20 protsendi saabunud varjupaigataotlejatest on olnud saatjata alaealised, niisiis on suurenenud vajadus nii õpetajate kui ka sotsiaaltöötajate järele. Paari tuhande võrra on suurenenud migratsiooniameti töötajate arv. Politsei on samuti välja öelnud, et vajab rohkem tööjõudu.

Samas tuleb ka arvestada, et avaliku sektori kulutusi mõjutab see negatiivselt, ja surve ajas vaid kasvab. On selge, et valitsus peab kohalikke omavalitsusi rahaliselt senisest enam toetama, sest just seal on varjupaigataotlejatega seotud avaliku sektori teenuste kulud suurimad.

 

-Nagu mainitud, sisserändest tulenevalt Rootsi rahvaarv kasvab, mida see tähendab kinnisvarasektorile, kas mull võib lõhkeda?

Kinnisvaramulli lõhkemist ma hetkel ei näe, pigem on oodata hindade stabiliseerumist. Kinnisvarasektoris on hinnad viimase paari aastaga järsult tõusnud, kuid vähemalt nii kaua, kui Rootsi rahvaarv kasvab, ei ole tõenäoline, et need kukkuma hakkaksid – inimesed on valmis maksma.

Uue globaalse majanduskriisi tingimustes on Rootsi kinnisvaraturg kindlasti väga haavatav, tähendades majanduskasvu aeglustumist ja töötuse kasvu, kuid hetkel on see ebatõenäoline.

Linnastumine on massiivne, eriti kiiresti on kasvanud elanike arv Rootsi kolmes peamises linnas: Stockholmis, Göteborgis ja Malmös. Enamik varjupaigataotlejaid paigutatakse elama väiksematesse omavalitsustesse, sest seal on võimalik neid majutada, samas pole aga tööd.

Suurtes linnades on küll tööd, aga elamispindu ei jätku. Seega üks Rootsi pakilisemaid teemasid on lahendada küsimus, kuidas tekitada nii sisserännanutele kui ka teistele töötutele regioonidesse rohkem töökohti ning ehitada linnadesse taskukohaseid eluasemeid, mida saaksid endale lubada ka keskmise või väikese  sissetulekuga inimesed.

 

-Kas valitsuse tasemel selle vastuolu lahendamisega ka tegeletakse?

Kahjuks ei. Rootsi on jätkuvalt möödunud aasta sündmustest šokis ja praegu käib olukorraga kohanemine. Mõned poliitikud püüavad neid teemasid tõstatada, kuid Rootsi poliitiline olukord on väga keeruline.

Valitsus on väga nõrk – valitusparteide (sotsiaaldemokraadid ja rohelised – toim) toetus on viimase rahvaküsitluse andmetel vaid alla 30 protsendi (vastavalt 21,6 ja 4,2 protsenti – toim), samas kui migratsioonikriitilise erakonna Rootsi Demokraadid toetus on tõusnud üle 20 protsendi (28,8 protsenti – toim).

Seega on vähetõenäoline, et poliitikud on sellises olukorras nõus raskeid otsuseid langetama. Pisut küll räägitakse juba integratsioonist, kuid vaja oleks dialoogi, mida teha, kui on muutunud ootused tööturu, kinnisvarasektori ja infrastruktuuri osas.

 

-Migrantide sissevoolu tõttu on Rootsis muutunud ka meeste ja naiste vaheline tasakaal, mida see võib kaasa tuua?

Kindlasti on see teema just noorte seas vanuses 15–16, näiteks 16-aastaste vanusegrupis on 126 poisi kohta 100 tüdrukut ja pikas perspektiivis pole see kindlasti hea tendents. Kui vaadata asüülitaotlejate vanuselist jagunemist, siis enamjaolt on tegu noorte inimestega, seega demograafilises mõttes on see positiivne nähtus.

Rahvastiku vananemine on teema nii Rootsi kui ka teiste Euroopa riikide jaoks, seega noore tööjõu lisandumine võimaldab parandada maksude laekumist, mis omakorda aitab toetada vanemat põlvkonda ja maksta välja pensioneid.

Positiivne lõpptulem on aga võimalik ainult eduka integratsiooni korral. Kui integratsioon ebaõnnestub ja asüülisaanutel ei õnnestu leida tööd, on pikaajalised kulud suured, ning see on ka poliitiline ja majanduslik risk.

 

-Kui eduka integratsiooni alus on suunata asüülisaanud nii kiiresti kui võimalik tööturule, siis kas ja kuidas Rootsi erasektor sellesse panustab?

Swedbank (Swedbank AB Rootsis – toim) on juba mõned aastad tagasi loonud mujal sündinud inimestele suunatud praktikaprogrammi, mille raames esmast töökogemust omandada. Kuid erasektor üldiselt võiks teha kindlasti rohkem.

Praegu räägitakse Rootsis palju sellest, et siinsed baasnõudmised tööturule sisenemiseks on väga kõrged. Samas, vaadates saabunute haridustausta, siis näeme, et kõige enam on neid, kellel on üheksa klassi haridus, seega näiteks Süüriast või Afganistanist tulevatel puuduliku kvalifikatsiooniga inimestel on siin ülimalt keeruline tööd leida.

Mujalt pärit inimeste töötuse määr on 15 protsenti, samas kui Rootsis sündinute seas on see vaid 4–5 protsenti. Ebakõla on olemas ka praegu, kuid tõenäoline on, et aja jooksul see lõhe suureneb veelgi.

Peamine probleem on selles, et kellegi tööle võtmine on tulenevalt maksusüsteemist suhteliselt kallis ettevõtmine (Rootsi tööandjate liidu andmetel algas 18–24 aasta vanuste töötajate kuupalk mullu 22 800 Rootsi kroonist (umbes 2400 eurot– toim). Kui võrrelda tööturule sisenemise tasusid näiteks Saksamaaga, siis seal tehti juba 2000. aastate algul tööreform, mis lõi peamiselt teenindussektoris nn minitööd, kus tööjõukulud ettevõtja jaoks on madalamad. Rootsis oleks vaja sarnaseid reforme.

 

Postimees MM-rallil: lumesadu hoiab Tänakut Rootsis tippkonkurentsis

Mida rohkem lund sajab, seda kasulikum Ott Tänakule ja Raigo Mõlderile. Rootsi MM-ralli avapäeval peamiselt Norra teedel talvistes oludes sõidetud kuue kiiruskatse järel sekundite mängus üldarvestuses 4. kohal asunud eestlased võivad täna loota edu vaid siis, kui ilmataat otsustab ka  järgmiste kiiruskatsete raja valge vaibaga katta. 

Eile õhtul liikusid uudised, et Hagforsi ümbruses – just seal sõidetakse laupäevased kiiruskatsed – on mõnes kohas sadanud maha juba kümmekond sentimeetrit lund. «Lumi aitab meil kindlasti konkurentsis püsida,» tunnistas Tänak. «Meil on kasutada väga lahtise mustriga rehv, mis sobibki lumisele teele – jääle seevastu mitte nii väga. Selge on ka see, et kruusal sõites me kaotame.»

Maakeeli seletades on Tänaku kasutuses oleva DMACKi rehvi muster lund suunavate kanalite laiuse tõttu väga hõre. See aga tähendab, et jäisel teel haakub pinnasega korraga vähem rehvinaelu kui konkurentide käsutuses olevatel rehvidel. Samas on kruusased teed kõigi naastrehvide jaoks hukatuslikud.

Eile alustatigi rallit sisuliselt jää- ja lumevaba kiiruskatsega ning see kulutas rehvid kiiresti kasutamiskõlbmatuks. Kuna järgmised kiiruskatsed sõideti jääl ja lumel, lubasid korraldajad vahepeal lisa-rehvivahetuse. Vastasel korral muutunuks sõit väga ohtlikuks.

«Kruusal sõites murduvad rehvimustri servad ära. Lisaks lähevad rehvid soojaks ning pidevalt töös olevad naelad hakkavad oma pesas loksuma ja vajuvad külili. Nii pole neist aga mingit kasu,» selgitas Mõlder probleemi. Isegi jääl sõites kuumeneb rehv nii palju, et kiiruskatse finišisse jõudes on rõhk selles tunduvalt tõusnud.

Kui aga lund tulebki piisavalt, ei saa rallimehed minna rajale kuigi kerge südamega. Kiiruslegendi koostati ju hoopis teistsugustes oludes ning tänastel ja ka pühapäevastel kiiruskatsetel polnud siis lumeraasugi. Pigem oli tegemist korraliku porimülkaga.

«Legendis pole võimalik enam midagi muuta – tuleb sõita selle järgi, mis kirjas, ning loota, et ohtlikes olukordades õnnestub auto teel hoida,» nentis Mõlder. «Lume alla me ju ei näe. Võimalikud jäised kohad on legendis kirjas, kuid milline on tee tegelikult, ei tea keegi.»

Kuuldavasti suutsid korraldajad enne teede külmumist osal kiiruskatsetel legendi kirjutamisest tekkinud roopad siluda. Kõikjal seda aga teha ei jõutud ning suure tõenäosusega ootab rallimehi täna hulk üllatusi. «Legendi kirjutades kasutasime kitsamaid rehve, nüüd laiemaid…» lausus Mõlder muiates.

Ralli avapäeva järel juhib valitsev maailmameister Sebastien Ogier. Tema selja taga käib aga vägev heitlus ning üks peategelasi on ka Tänak. Hayden Paddon kaotab prantslasele 26,9, Mads Östberg 33,7, Tänak 34,8, Daniel Sordo 38,2 ja Andreas Mikkelsen 42 sekundit. Ässadest jäi avapäeval sõit pooleli Jari-Matti Latvalal ja katkestamise hetkel teisel kohal asunud Kris Meeke’il.

Tänak oli eriti heas hoos kiiruskatsete teistkordsel läbimisel. «Meie jaoks oli positiivne, et lund hakkas sadama, see aitas kaasa. Kuigi näiteks viimasel kiiruskatsel oli lumi nii kerge, et kruusasel pinnasel polnud naeltel ikkagi millegi sisse minna,» rääkis Tänak. «Tervikuna oli aga päeva lõpp positiivne üllatus – kartsin teisel ringil hullemat, kuid läks hästi.»

Tänak nentis, et üldseis on põnev, kuid tunnistas samas, et tal endal pole enam tagataskust kaarte välja tõmmata. Trumbid olevat ikkagi konkurentide käes. «Andsime endast kõik, maha ei jäänud midagi. Laupäeval peame lihtsalt püsima konkurentsis ja vaatama, mida teised teevad. Pikk ralli on veel ees,» lausus ta. «Auto sobib meile väga hästi ja see on kiire sõidu jaoks tugev pluss.»

Kuigi Tänak pidas pauside ajal oma tiimi inseneriga pikki jutuajamisi, töötas tema käsutuses olnud Ford Fiesta laitmatult. Ainsa probleemina lakkas teisel ringil töötamast esikana soojendus ning aken kippus uduseks. Tänak püüdis probleemi lahendada küljeakent irvakile jättes, kuid see tõi ninna liialt jäist õhku. Eestlaste kiirusele see probleem mõju ei avaldanud.

WRC2 arvestuses asub Sander Pärn avapäeva järel 9. kohal. Oma klassi liidrile Elfin Evansile kaotab ta 1.47,7, esikolmiku kohast lahutab teda pisut üle minuti. 

Hoiatus: teed võivad olla libedad

Maanteeameti teeinfo kohaselt olid varahommikul sõiduolud riigiteedel Põhja- ja Kesk-Eestis muutlikud, mujal head. Kohati sajab vihma, lörtsi ja lund.

Nullilähedaste temperatuuride tõttu on soodsad tingimused libeduse tekkeks.

Ilmaprognooside kohaselt on päeval sõiduolud riigiteedel valdavalt head, kohati sajab veidi lund ja lörtsi.

Libeduse oht on kõige suurem sildadel, viaduktidel, metsavahelistel teelõikudel, ristmike kiirendus- ja aeglustusradadel, bussipeatuste läheduses, raudteeülesõitudel jm. Neis kohtades toimub rohkem pidurdamisi ja kiirendamisi ning lumi ja jää lihvitakse kiiremini libedaks.

Süürias küpseb järgmine sõda

«Süüria kodusõda on igal aastal olnud üks põhiteema,» ütleb Istanbulis Carnegie mõttekoja teadur Kheder Kheddour. Veel on selleks olnud Islamiriigi, samuti eelmise aasta enneolematult suur põgenike voog. Kheddour on üks vähestest uurijatest, kes on pidevalt kontaktis Bashar al-Assadi kontrolli all olevatel aladel elavate inimeste, riigitöötajate ja sõduritega.

«Alanud aasta teemaks võib saada äraootamine,» märgib Kheddour; see käib eriti Süüria põgenike kohta. Kheddouri sõnul pole paljudel inimestel piisavalt raha ega korralikke reisidokumente nagu eelmisel aastal. Kuna ametlikke teid pidi on oma lähedastele järele sõita keeruline, on nad sunnitud edasi ootama. Ka Türgi piirikontroll on muutunud karmimaks, seda nii Süüria kui ka Bulgaaria ja Kreeka piiril.

Põgenikud ootavad piiril

Praegugi ootab Türgi piiri ääres Süüria poolel kümneid tuhandeid inimesi, kes loodavad Türki pääseda. Türgi on neile abi saatnud, kuid ei taha neid massilisest riiki lubada. Eeskätt pelgab Türgi äärmuslasi.

Nii näiteks vahistati ainuüksi selle nädala alguses ühel päeval 34 inimest, kelle juurest leiti 15 kilogrammi lõhkeainet ja neli pommivööd. Samamoodi on tulnud teateid kurdi võitlejatest, kes püüavad salaja piiri ületades Türki pääseda.

Rahuläbirääkimistest kõneldes märgib Kheddour, et kuigi opositsioon nõuab jätkuvalt al-Assadi võimult kõrvaldamist, puudub neil selge arusaam Assadi-järgsest Süüriast. «Kõnelused käivad sisuliselt selle üle, kuidas režiim koost lahti võtta nii, et riik täielikku kaosesse ei vajuks.»

Kheddour ütleb, et al-Assadi režiim on end kaanina imenud Süüria riigiaparaadi külge, nii et neid eraldada on peaaegu võimatu. Kuna seda ei suudeta tunnistada, on rahukõnelused peatatud ja sõda kestab edasi.

Venemaa õhurünnakute toel on al-Assadi väed koos iraanlastega saavutanud suurt edu, ähvardades võtta oma kontrolli alla Süüria opositsioonirühmituste toetusalad ja varustusteed. «Meie eesmärk on võtta oma kontrolli alla Türgiga piirnevad alad, kuna sealt tuleb Süüriasse enim terroriste,» ütles al-Assadi nõunik Bouthaina Shaaban nädala algul, nimetades al-Assadi-vastaseid mässulisi terroristideks.

Al-Assadi vastaste jaoks on sõjaõnn täielikult pöördunud. Nende rühmituste järkjärguline nõrgenemine on tekitanud ka palju küsimusi lääneriikidel, kes on oma abi Vaba Süüria Armeele järjest vähendanud, kartes, et saadetav varustus ja abi satub hoopis islamistide kätte.

Võimalik sissetung Süüriasse

Opositsiooni sõjaliste kaotuste ja al-Assadi edu taustal on hakanud kõlama uued sõjatrummid. Türgi president Tayyip Erdoğan rõhutas hiljuti, et Türgi ei tohiks korrata viga, mis tehti 2003. aastal, mil Türgi parlament ei lubanud liitlasvägedel kasutada oma territooriumi Iraaki sisenemisel. Erdoğani sõnul andis Türgi ära oma koha uue Iraagi tuleviku määramise juures. Türgi julgeolekuallikad märgivad siiski, et Türgi üksi ei ole valmis Süüriasse tungima.

Sõjatrummid kaiguvad ka Süüriast lõunas. Saudi Araabias toimuvad praegu viimaste aegade suurimad ühisõppused, kus osalevad nii Egiptus, Sudaan, Jordaania kui ka Araabia Ühendemiraadid. 18 päeva kestev Põhjakõue nime kandev õppus hõlmab endas nii maa-, mere- kui ka õhuvägede ühismanöövreid. Varem on Saudi Araabia andnud teada oma valmisolekust siseneda Süüriasse, et võidelda sealsete islamiäärmuslastega.

Seni on nii türklased kui ka saudid vaadanud nõutult ameeriklaste poole. Lääneliitlastega koos oldaks sissetungiks valmis, ent USA on seni piirdunud vaid väikese arvu erivägedega. Samuti on vähetõenäoline, et Obama oma ametiaja viimasel aastal oleks valmis alustama uut invasiooni. Nii on ka Süüria opositsiooni toetav rahvusvaheline üldsus praegu pigem äraootav, nagu märgib ka Kheddour.

Kuid selle aasta peateemaks võib saada ootuse asemel hoopis suurem verevalamine. Juhul kui al-Assadi vägede pealetungi edenemisele ei suudeta piiri panna, võivad saudid olla sunnitud tegutsema ka üksi regionaalsete liitlaste (Jordaania, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Egiptus, Sudaan, Türgi) toel.

Pöördepunktiks võib saada Aleppo, millele al-Assadi väed jõudsalt lähenevad. Aleppo langemine võiks olla Saudi Araabiale piisavaks ajendiks. Jeemeni kampaania lõppfaasi jõudmine annab saudidele samuti võimaluse ressursse ümber suunata. Niisiis võivad sündmused võtta hoopis verisema pöörde ja tuua järjekordse uue sõjalise jõu Süüria territooriumile.

Sloveen lendas lennumäel kõige kaugemale, Nõmme hüpe ebaõnnestus totaalselt

Suusahüppajad jagasid eile MK-punkte Norras Vikersundis, kus oli kavas võistlus lennumäelt. Parimat minekut näitas sloveen Robert Kranjec, kes kogus kahe hüppega 432,8 punkti.

Kranjeci esimese hüppe pikkuseks oli 236,0 meetrit ning teisel 239,5 meetrit.

Teise koha saavutas 428,4 punktiga kodupubliku ees võistelnud Kenneth Gangnes (hüpped 234,5 ja 235,0 meetrit) ja kolmandaks tuli 418,5 silmaga jaapanlane Noriaki Kasai (hüpped 231,5 ja 230,0 meetrit). Sel hooajal MK-sarja üldvõidu poole liikuv sloveen Peter Prevc (hüpped 226,5 ja 220,5 meetrit) oli 407,2 punktiga neljas.

Ainsa eestlasena võistlustules olnud Martti Nõmme õhulend piirdus 81,0 meetriga, mis oli päeva ainus hüpe, mis jäi alla 100 meetri. Eestlane teenis selle soorituse eest vaid 3,5 punkti.

Tulemused:

1. Robert Kranjec (Sloveenia) 432,8 punkti

2. Kenneth Gangnes (Norra) 428,4

3. Noriaki Kasai (Jaapan) 418,5

4. Peter Prevc (Sloveenia) 407,2

5. Stefan Kraft (Austria) 398,4

6. Michael Hayböck (Austria) 383,5

...

61. Martti Nõmme 3,5

MK-sarja üldseis:

1. Peter Prevc (Sloveenia) 1374 punkti

2. Severin Freund (Saksamaa) 907

3. Kennet Gangnes (Norra) 850

4. Johann Andre Forfang (Norra) 663

5. Michael Hayböck (Austria) 657

6. Stefan Kraft (Austria) 603

Sildarud on konkurentidega võrreldes asjaarmastajad

Eesti lemmiklapse isa avaldab, mis on teinud tema nelja päeva pärast 14-aastaseks saavast tütrest lausa mängeldes maailma ühe osavama suusataja.

Tõnis Sildaru, imesuusataja Kelly Sildaru isa teab, et tegelikult, hoolimata X-Gamesi rabavast võidust Ameerikas, on nad tütrega ... amatöörid.

Kas või sellepärast, et Kellyl pole ju treeneritki. Eks küsige Tõnis Sildarult, formaalselt võttes treenerilt, kuidas ta end määratleb, ning ta vastab, olles enne mitu sekundit mõelnud: «Ma ei paneks oma ametile nimetust. Tuleb olla sõber ja kokk ja õpetaja – nagu iga lapsevanem peab olema kokk ja sõber ja õpetaja.» Aga ikkagi, ametlik amet? «Isa, ma ütleks.»

Aga peamine, mis teeb neist amatöörid, tuli välja üle-eelmisel nädalal Colorados Aspenis, esimesel võistlusel, kus nad said näha enamikku maailma absoluutseid tippe. Seal ei olnud midagi võrreldagi. Teistel, suurte koondiste pargisõitjatel seisis üks treener raja tipus, teine keskel ja kolmas lõpus, kõigil raadiosaatja käes, et info selle kohta, mida konkurendid rajal teevad, pidevalt liiguks. Lisaks oli igaühel oma arst või füsioterapeut. Sildarudel polnud aga sedagi, kes suuski määriks. Võistluseks aitas neid keegi ameeriklastest. Lihashoolduseks ajavad nad läbi lihtsa massaažirulliga. «Meil on pikk maa veel minna võrreldes teistega,» tõdeb Tõnis Sildaru (34).

Ometi sai ta X-Gamesil aru, miks on Kelly, kes saab järgmise nädala kolmapäeval 14, parem endast märksa vanematest.

«Ma ei mäleta enam, kes seda X-Gamesil ütles,» räägib Tõnis Sildaru, «aga ta andis mõista, et teistele on see sihipärane töö, kus nad peavad end ületama, sest iga uus trikk on vaimselt üha raskem. Neil on eesmärk: toimub võistlus, pean tegema seda või teist, kui tahan võita, sest konkurent tegi just nii, pean puššima end veelgi paremaks. Lõpuks lähedki kangeks. Aga Kellyle tundub see mõnus ajaviide. Mänguhoos on lihtsam elemente õppida ja paremaks saada.» Lühidalt, nendib ta: «Kui teised lapsed käivad pärast kooli huviringides, siis Kelly käib lihtsalt suusatamas.»

Uhked unistused

See ei ole poosetamisena öeldud. Pressisin nädala algul, kui meediatorm Sildarude ümber juba taanduma hakkas, Tõnis Sildarult rohkem kui poolteist tundi kõnekaid mälestuskilde, kuidas ta on suutnud arendada oma tütre pargisõidus maailma parimaks, aga kuulsin enamasti vastuseks, et esitan liiga raskeid küsimusi, sest ta lihtsalt ei mäleta. Nii palju tuli tal siiski meelde, et kõik algas Tallinnas Kristiine keskuses Giacomelli spordipoe kevadisest soodusmüügist, kui Kelly oli kahene. Sealt sai hea hinnaga mäesuusasaapad, mis lapsele jalga sobisid. Väiksed suusad sai isa oma vennalt. Edasi, umbes aasta jagu, käis ta tütrega korra nädalas Nõmme metsades sõitmas. Neljaselt laskus Kelly alla Nõmme kuulsalt Vanakalt – rahulikult, sahatades. Viieselt, pere talvepuhkusel Rootsis, üritas isa eeskujul esimesi kordi tagasihoidlikult trikitada. Eestis armastas ta käia sõitmas lauluväljakul. «See oli hobi, tore ajaviide, mitte et teeme trenni,» meenutab Tõnis Sildaru. «Ma ei usu, et meil oli viie-kuueselt eesmärk, et võidaks X-Gamesi või pääseks olümpiale. Pargisõit polnud siis olümpiaalagi.» Olümpiakavva jõudis see kaks talve tagasi Sotšis.

Kuus aastat tagasi Tõnis Sildarut usutledes avaldas ta, kuidas Kelly oli unistustest rääkides öelnud, et tahaks kunagi olla kõige parem. Samuti meenub isale, et ta oli ühes teleintervjuus poetanud, et oleks ju tore, kui tütar võidaks tulevikus X-Gamesi. Aga ta ei väida, et need olnuks surmtõsised jutud, mille nimel seada kogu muu elu. «Kindlasti ei mõelnud ma, et Kelly teeb seda 13-aastaselt,» lisab ta. «Loomulikult soovisin, et ta areneks, sest igas asjas, mida teed, võiks ju paremaks saada. Aga pigem vaatasime, et Baltikumis või Soomes võistlustel käia. Sellega asi piirdus.»

Niiviisi, samm-sammult, aste-astmelt, ikka mängeldes ja lõbusalt, mitte karmilt drillides, liugles-lendas-hüppas Kelly Sildaru vigursuusatajate rahvusvahelisse seltskonda. Kuid seda, millal hakkas tõsine, tulemuste nimel sportimine, ei oska tema isa ka pikemalt juureldes öelda. «Igal eluetapil on olnud tõsiselt tegemine,» lausub ta viimaks. «Algul olid lihtsalt teistsugused eesmärgid kui praegu. Ja praegu võib öelda, et võrreldes teiste riikidega ei tee me ka tõsiselt. Kuigi teeme väga. Aga alati saab tõsisemalt teha.»

 

Valusad kukkumised

 

Kolm aastat tagasi pääses Kelly Sildaru Prantsusmaale sealsele X-Gamesile. Tõsi, mitte võistlema, vaid olude ja meluga tutvuma. Esimest korda, mäletab isa, tekkis toona tunne, et ehk saab tütar mõne aja pärast ka kutse võistlema. Paraku lõppes tookordne reis õnnetult: ühel oodatust pikemaks veninud hüppel kukkus Kelly nii, et väänas hüppeliigest. Nädala pärast sai siiski jälle sõita. (Kelly traumade loetellu kuulub kaks pöidlamõra ning rangluumurd, mis tekkis üheksa-aastasena Prantsusmaal süütus olukorras õla peale kukkudes.)

Tähtsam kui mingi murdehetk on isa sõnul see, et Kelly on üles kasvanud vigursuusatajate mullis ja kultuuris. Just nähes, mida teised nõlvadel teevad – eriti mehed, kes on oskustelt ja tasemelt naistest mäekõrguselt üle –, saab innustust ja inspiratsiooni, mida järele teha. «See spordiala on loov, ja loovust on hea arendada koos teistega,» seletab Tõnis Sildaru. «Kui viis tippsõitjat on koos ja igaüks on omamoodi loov, saad kasvatada mitmekülgsust.» Seni kuni Kelly saab tippsõitjate seltskonnas harjutada, pole isal põhjust eriti muretseda, et tütre sportlik areng tema oskuste ja teadmiste taha kinni jääks.

Ent selleks, et Kellyga rohkem välismaal harjutamas ja võistlemas käia, pidi isa aasta tagasi end katusefirma Bestor Grupi müügiesindaja töölt lahti võtma. Ligi kuus kuud aastast tuleb Kellyga Eestist eemal viibida ning muud moodi kui vaba mehena pole see võimalik. Tema töökoha võttis üle elukaaslane Lilian, kelle Tõnis poole aasta vältel välja koolitas.

Järgmise aasta sügisest, kui Kelly saab 15, võib ta hakata osalema ka täiskasvanute tiitlivõistlustel. Kahe aasta pärast toimub taliolümpia Lõuna-Koreas Pyeongchangis. Tõnis Sildaru tunnistab, et mingil määral mõtlevad nad juba sellele. Olümpia, lausub ta, on nende pere silmis tähtsam võistlus kui X-Games.

Aga vaadata ei tule ainult ette, tulevikku, vaid ka selja taha. «Noori tuleb jõudsalt peale,» märgib Tõnis Sildaru. «Kelly-vanuseid on väga-väga häid maailmas.»

Teeb see ärevaks?

«Teeb ikka.»

Aga ega ta lase sel välja paista. Nagu sellelgi, et pelgab mõnikord, kui tütar järjekordsele laskumisele läheb. Näiteks Aspenis X-Gamesil, kus hüpped tundusid niiiii suured, et ajasid talle hirmu naha vahele. Aga Kelly ütles, et pole need suured sugugi.

«Selge,» võttis isa mõttes teadmiseks. «Tuld siis!»

Professionaalne suhtumine amatöörilt, kas pole?

 

 

Galerii: NBA kuulsuste Tähtede mängul astusid üles ka tennisestaarid

Korvpalliliigas NBA valmistutakse suure hoolega Tähtede mänguks ning läinud ööl jooksid Torontos väljakule Kanada ja USA kuulsuste tiimid. Koduväljakul mänginud Kanada teenis 74:64 võidu ning nende edusse panustasid teiste seas ka tennisestaarid Eugenie Bouchard ja Milos Raonic.

 

Keelatud püünistega jaht tappis haruldase linnu

Möödunud aastal tekitas Järvamaal suurima keskkonnakahju inimene, kes püüdis keelatud lõksuga kanakulli, lind tuli pärast kolme nädalast ravi hukata.

Keskkonnainspektsiooni Järvamaa büroo juhataja Janely Luuk selgitas, et püünis kanakulli kohe ei surmanud, vaid lind vigastas raudade vahel oma jalga. Diagnoos: parema jala esimese varba luumurd, koos pehmekoevigastusega.

Juhtumi ekspertarvamusest selgub, et selles olukorras peeti varbaluu ravi tulemust rahuldavaks ja otsustati ravi kasuks. Kanakulli raviti Tartus Eesti maaülikooli loomakliinikus.

Kolmenädalase ravi järel selgus, et murru piirkonnas ei ole paranemist märgata ning vigastus on muutnud linnu elumust ja elukvaliteeti.

Ekspertarvamuses on kirjas, et röövlindude esimese või teise varba vigastused on kriitilise iseloomuga, sest varvaste funktsiooni kadu muudab võimatuks linnu elu looduses.

Antud varbad teevad linnul võimalikuks haaramise funktsioonid, nagu saagi püüdmine, tapmine ja tükkideks rebimine, oksadest haaramine.  Seega peeti kõige sobilikumaks eutanaasiat.

See, et ühe kaitse all oleva linnuliigi esindaja elu lõpeb sedavõrd traagiliselt, Luugi teada maakonnas tihti ette ei tule.

Püünise üles seadnud inimene sai 480 eurot trahvi ja ta pidi tasuma keskkonnakahju 640 eurot. «See oli üks neist juhtumitest, mille puhul võib öelda, et info liikus tõesti väga kiiresti ning koostöös jahimeestega saime selle inimese kätte,» ütles Luuk.

Eelmisel aastal alustas keskkonnainspektsioon Järvamaal 52 väärteomenetlust, kusjuures valdavalt on olnud tegemist kas jäätme- (12) või kalapüügiseaduse (14) rikkumisega. Trahve on määratud 51 isikule kokku 5988 eurot ning tekitatud keskkonnakahjuks hinnatud 894 eurot.

«Kui elus saaks läbi sanktsioonideta, oleks tore, aga kahjuks pole kõik inimesed selliseks käitumiseks veel valmis, seega jätkame läbimõeldud järelevalvetegevust,» ütles keskkonnaminister Marko Pomerants möödunud aasta järelevalve tulemusi kommenteerides. «Ikka selleks, et ettevõtjad oleksid ausas konkurentsis, keskkond oleks puhtam, kala satuks seaduslikku võrku ja lastetoa vajakajäämised tasandatud.»

 

KANAKULL

Kanakull on Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem, seetõttu kuulub see röövlind II kaitsekategooria linnuliikide hulka.

Allikas: kanakulli kaitse tegevuskava

Kirjakandja 100 kilomeetrit päevas

5 piiksu kõlab raadiost pärast lauluviisi: “Sa voldid kaardiks minu südame, kleebid margi selle tagaküljele.” Ja mul tekib mõte – juba nii varajasel hommikul.

Uks kinni, tavapärane pilk postkasti. Loomulikult on see veel tühi. Mööda pimedat tänavat liigub tuluke. Viuhti! möödub kiiresti rattaga mees, postikott õlal. Peatan auto hoone ees, kus asub ajalehtede, ajakirjade ja kirjade peatuspaik. Kirjakandjate töökoht.

Õues viskab näkku lörtsi ja vihma segu, ilm on vastikult niiske ja külm. Maakonna kirjakandjatel pole sellest sooja ega külma. Rakvere linna kolm ratastega kandjat ja seitse autoga vedajat on juba kandekeskusest lahkunud.

3.00 oli töö tippaeg Rakvere linna kande eest vastutava postitöötleja Külli Pauluse meeskonnal. Siis jõudis Tartust siia Kroonpressi auto, mis tõi kohale üleeestilised ajalehed ja loomulikult Virumaa Teataja.

Kaksteist tundi tagasi sorteeris masin kirjad, arved ja postipakid pealinnas maakondade järgi. Rakvere kandekeskuses jaotavad 10–15 inimest need kibekiiresti omakorda vastavalt piirkonnale.

“Esimene kanne hommikul läheb ajalehtedega. Saadetised, kirjad, maksi- ja tähtkirjad, reklaamid lähevad teise kandega. Kui kirjakandjad tulevad tagasi ja ajalehti jääb üle, siis kanname need maha,” räägib Paulus, kes lõpetab tööpäeva 11.30.

“Siia ei tule inimene, kes kardab ilma, kes ei ole valmis hommikul tõusma. Siin on raudsemad ja tugevamad inimesed,” jõuab ta kirjakandja olulisemate omadusteni. “Koeri ja inimesi karta ei saa. Libedust samuti.” Aga laitust?

“Kiitust on harva, et inimene helistab ja ütleb, et küll mul oli hea kirjakandja, temaga on meeldiv vestelda või lahendas mu probleemi. Kui saadetis jääb saamata, helistatakse küll,” räägib Paulus ja minulgi on põhjust silmi peita. “Laupäeval toimub ajalehtede ja ajakirjade kanne, kirjade kannet nädalavahetusel ei ole,” selgitab Paulus.

Niisiis selgub, et armastuskirja sel valentinipäeval, mis on pühapäeval, ei saagi. Seda, et nüüdsel arvutiajastul tundeid pungil kirju saadetakse, kinnitavad postiga tegelevad inimesed küll. “Igasuguseid kirju on olnud. Armastuskirja ümbrik on südameid täis joonistatud, seal on Miki-hiired ja kiisud. See tähendab ikka midagi, ma arvan,” räägib muiates proua, kes ütleb, et suuri üllatusi pole ta siiski nende aastate jooksul kogenud.

“Kui meil hakkas pudelposti tulema, perekonnafotodega kaarte ja marke, siis need tekitasid siin majas elevust. Loomulikult,” kinnitab staažikas töötaja.

5.30 kõlab selle tõestuseks üle maja: “Tüdrukud, see laseb midagi välja. Laud ja käed on seda täis!” Värvilise lekkiva pakiga postiljon jookseb postitöötleja juurde. Tema laua ääres kärus on suuri ja väiksemaid pakke. Piilun: mänguasjad, kosmeetika, isegi krõbuskipakk. Olen veendunud, et inimesed saadavad teineteisele kõike. Muist läheb pakiautomaati, osa on vaja kanda laiali kirjakandjatel. Tugevad tüdrukud tõstavad, veavad käruga ja registreerivad pakke. Kõigil on oma töö teha – väiksemate piirkondade kirjakandjate kinnastatud käed käivad posti sorteerides kibekiiresti, sõrmeotsad trükimustad.

7.10 saabub Rakvere ajalehtede ringilt tagasi esimene kirjakandja, ilmatu suur võtmekimp kilisedes tasku põhjas, nägu vihmamärg. Saatelehtedele allkiri, kirjad vajalikus järjekorras kotti.

Paus. Enne kui algab järgmine postiring ühes (täht)kirjade ja reklaamidega, sööb mees hommikust. Kohvi, seda ei pidanudki siin kuluma liiga palju. Varsti teeb kirjakandja minekut.

7.30 tuleb koostööpartnerist autojuht-kirjakandja Mati Pass, kes laadib auto peale posti. Veidi hiljem loksume väikese Maarjamaa poole.

8.30 on Väike-Maarja postkontori töötuba nalja ja rõõmu täis. “Kellele me siin ikka lehti viime? Lurich suri ju ära,” on autojuht-kirjakandja Rein Täheste sõiduvees. Siiski alustab ta oma postipoisiringi.

“Müüriku, Triigi, Pudivere, Äntu, Rastla, Ebavere, Ärina, Koonu, Pandivere, Raeküla, Eipri. Kui on täis reklaamiring, siis tuleb kokku lausa 110 kilti,” nendib mees, kes on sel teekonnal rassinud neli aastat.

9.00 start! Pakk eraisikule, apteeki ja remonditöökotta. Külad on tühjad, teed libedad nagu klaas. “Mulle ei meeldi tuisk, olen ühe korra istunud lumevangis ja kaevanud autot välja. Õnneks pole suuri õnnetusi juhtunud,” räägib sohver, kui pöörame Müürikule. Vanaperemees on vihmase ilmaga õues. “Ei tea, kas ootab lehte?” “Küsisin sama. Ütles, et tuuakse palke,” rehmab Rein.

Keerame aga külatänavate otsast sisse, viiest elamust ühele-kahele pannakse ajaleht, rohkem on arveid ja kirju. Koeri, neid on valvamas iga maja juures.

“Näed, enne ulatus koer postkastini, nüüd pani pererahvas selle majast eemale, kase otsa,” kiidab Rein ja keerab otsa ringi.

Inimtühjades külades näitavad elu vaid tuled akendes. “Näed, siin pannakse jälle postkontor kinni ja töökohti jääb aina vähemaks. Külad on noortest tühjaks jooksnud, mehed, kes veel on, käivad Soome vahet,” ohkab Rein, kes postiringil ikka kuuleb inimeste elust-olust.

“Lobisetakse, peamiselt sellest, mis päevakorral. Nüüd oli see ilmateema. Minagi ei saa oma tööd teha ilma kummikuteta,” ütleb mees, enne kui peatub järgmise postkasti juures. Nii see päev läheb, sõit ja peatus.

Miks käigukangi ümber on kummid? “Postkastid ei seisa tuulega kinni. Uksed käivad aga lahti, siis panen kummi ümber, et kiri kaduma ei läheks või märjaks ei saaks,” ütleb ta ja lisab, et liiga paljudel on postkastid “ehku” peal.

Aga mõnikord pole tema töös postkasti tarviski. Selline päev on ka täna, kui tuleb ootajatele kohale viia pension. “Kuidas elad?” küsib Rein ühes külas Matilt. “Mis siin viriseda. Sa tuled ja oled ainuke, kes raha toob, teised viivad,” ütleb pensionär, kelle tarvis Rein paneb pastapliiatsi allkirja kirjutamiseks paberile paika.

15.30ks on postiring läbi. Kiidan kirjakandjaid. Homme on uus päev!

Ainult et Rakvere kandekeskuse kirjakandjad ei tea veel, et poetan postkasti ümbriku, täis tundeid. Sõnumiga laulust, mis kõlas ka hommikul: “Siis saadad kirja pühendusega, kus mustvalgelt seisab: minust lahti sa ei saa.”

Punase tulega teed ületanud 85-aastane naine sai autolt löögi

Eile kella 18.11 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Tabasalu alevikus.

Foori keelava tulega teed ületanud 85-aastane Maria sai löögi sõiduautolt Subaru Legacy, mida juhtis 42-aastane Aldo. Jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

 

 

 

Postimehe otsepilt: Tartu Bigbank jahib võidulisa

Võrkpalli Saja liigas võõrustab Tartu Bigbank homme kell 17.00 algavas kohtumises Järvamaa VK meeskonda.

Tartu hoiab turniiritabelis 10 võidu ja 8 kaotusega kuuendat kohta. Järvamaa on 4 võidu ja 14 kaotusega 12. Tabeliliider Pärnu Võrkpalliklubi on saanud kirja 16 võitu ja 3 kaotust.

Postimees.ee näitab kell 17.00 algavat kohtumist otsepildis.

Novosjolov ja Salm jõudsid MK-etapil põhiturniirile

Meeste epeevehklemise MK-etapil Kanadas Vancouveris jätkavad põhiturniiril võistlust Nikolai Novosjolov ja Jüri Salm.

Kui Novosjolov oli tänu kõrgele asetusele maailma edetabelis eelringidest vabastatud, siis Salm alistas alagrupiturniiril kõik vastased ja tagas sellega otse pääsu 64 parema hulka, kirjutab vehklemisliit.ee.

Sten Priinits teenis alagrupis neli võitu ja kaks kaotust ning alistas seejärel itaallase Gabriele Bino 12:11. Pääsul 64 parema hulka tuli tal aga tunnistada Venemaa esindaja Alan Fardzinovi 15:14 paremust. Marno Allika sai alagrupis kolm võitu ja kolm kaotust, kuid kaotas siis jaapanlasele Inochi Itole 8:15. Priinits sai 191 osaleja seas 76. ja Allika 121. koha.

Põhiturniiril kohtub Novosjolov avaringis Eesti aja järgi kell 20:00 punasel rajal Iisraeli vehkleja Yuval Shalom Freilichiga. Salmi vastaseks on samuti Iisraeli vehkleja. Eesti aja järgi kell 20:40 kohtub ta rohelisel rajal Grigori Beskiniga.

Vaata võistlusest otsepilti.

Video: auk radiaatoris jättis Sander Pärna Rootsis tee äärde

Sander Pärn ja James Morgan alustasid sellel nädalavahetusel sõidetava Rootsi MM-ralliga oma tänavust hooaega autoralli MM-sarjas. Sõidetakse WRC 2 klassis Drive DMACK Trophy Team võistkonnas, M-Sport Ford Fiesta R5 võistlusautoga. Esimene võistluspäev siiski kõige õnnelikumalt ei lõppenud, kuna meeste rallimasin toodi hooldusalasse treileril. Täna hommikul selgus, et Pärn siiski võistlust jätkata ei saa.

Kui Rootsi ralli avati neljapäeval, siis kiiruskatsetega alustati reedel, kui kavas oli kuus kiiruskatset Rootsis ja Norras. Norras sõidetud katsed olid lumisemad ja päeva jooksul sadas lõuna pool, Rootsis olnud katsetel samuti lund. Algselt suure küsimärgi all olnud Rootsi ralli algas seega üsna talvistes oludes.

Rootsi MM-ralli avapäev oli Pärna ja Morgani jaoks kuni viimase katseni liikunud tõusvas joones. Päeva esimese katsega võis rahule jääda, kuid järgnevad kaks rahulolu ei pakkunud. Päeva teises pooles oli hoog juba parem ning päev lõpetati oma klassi viienda ajaga.

«Hommik algas hästi, esimese katse ajaga olin rahul. Kaks järgmist, mis sõideti Norra pinnal ja mis olid lumisemad, seal ei olnud auto seadistus selline nagu oleks tahtnud. Auto oli liiga pehme ja ei olnud endal ka head tunnet ning rütmi. Päeva teine pool oli parem ja sõitsime oma tiimikaaslase Marius Aaseniga samas tempos,» rääkis Pärn.

Peale kuute sõidetud katset olid Pärn ja Morgan WRC2 klassi üheksandal kohal, kaotades klassi liidritele Elfyn Evansile ja Criag Parryle 1.47,7. Paraku aga toodi meeste võistlusauto ralli hooldusalasse hoopis treileril. Pärast päeva viimast katset jäi Pärna ja Morgani Ford Fiesta R5 tee äärde seisma.

«Ei teagi täpselt, mis juhtus. Peale katset tõusis mootori temperatuur üles. Hooldusalasse oli üle 100 kilomeetri, 20 kilomeetri jooksul jätsime auto kolm korda seisma ja jahutasime mootorit ning kallasime vett jahutussüsteemi juurde. Sellest kõigest aga abi ei olnud. Siis konsulteerisime M-Sport meeskonna inseneriga, kes ütles, et auto tuleb treileriga hooldusalasse tuua. Väliselt polnud autol midagi viga, ka põhja alt paistis kõik sirge olevat. Mehaanikud vaatavad auto üle ja loodame, et saame laupäeval Rally 2 reeglite kohaselt taas stardis olla,» rääkis Pärn Rootsi ralli hooldusalas.

Hoolduses selgus, et auto radiaatoris oli väike auk. Radiaator vahetati välja ja auto viidi kinnisesse parki, kuid laupäeva hommikul selgus, et rallit jätkata pole võimalik.

Olümpiavõitja nakatus Brasiilias võisteldes Zika viirusesse

Londoni olümpiamängudel purjelaua RS:X klassis kuldmedali kaela saanud hispaanlanna Marina Alabau avaldas, et ta nakatus hiljuti Zika viirusesse.

Alabau osales detsembris Rio de Janieros olümpiamängude testvõistlusel ja seal ta viirusesse nakatuski, kirjutab Marca.

«Mul olid kõik viiruse sümptomid. Akatusin enne jõule Brasiilias toimunud võistlusel,» tunnistas Londoni olümpiavõitja. «Mul olid üle keha punased täpid ja seejärel lisandus veel üldine valu. Sümptomid kestsid kümme päeva.»

Siiski arvas hispaanlanna, et Zika viirus ei tohiks olümpiamängude korraldamisele mõju avaldada.

Alabau on lisaks olümpiavõidule kroonitud 2009. aastal maailmameistriks (MMidelt on tal ette näidata veel kaks hõbemedalit ja kaks pronksmedalit) ja veel on ta viiekordne Euroopa meister.

Mis on Zika viirus?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on viiruse tõttu kuulutanud välja ülemaailmse hädaolukorra, mis tähendab, et selle ohtlikkust võib võrrelda Lääne-Aafrikat laastanud Ebola viirusega.

Moskiitodega leviv viirus, mida nähakse mikrotsefaalia ehk ebatavaliselt väikse peaga beebide sündide sagenemise taga, avastati 1947. aastal Ugandas ja see jõudis Ladina-Ameerikasse eelmisel aastal.

Zika viirus võib põhjustada palavikku, löövet ja silma sidekesta põletikku ning sümptomid kestavad üldiselt alla nädala. Kuid rasedate naiste puhul võib viirus levida lootesse ning päädida lapse aju alaarengu või surmaga. Ravi viirusele pole.

Olümpiamängude korraldajate sõnul pole paanikaks aga põhjust, kuna olümpiamängud toimuvad Brasiilia mõistes talvel ja siis esineb sääskede abil levivat viirust tunduvalt vähem. Lisaks üritatakse sõjaväe abiga viirust likvideerida.

Ukraina kuulsus lihvib Tartus olümpiakavasid

Ühestainsast vabast päevast piisab, et õige tunne kaoks käest. Hingamine muutub teiseks, vastupidavus kahaneb. Sportlik vorm kannatab.

Aga puhata, vähemalt ühel päeval nädalas, on siiski vaja. Eriti kui treenida nii palju ja lakkamatult, nagu harjutab  22-aastane Ukraina iluvõimleja Anna Rizatdinova. Kella üheksaks hommikul Kiievis saali, kella seitsmest-kaheksast õhtul koju. Vahepeal poolteist-kaks tundi puhkust, ei rohkem. Nii kuus päeva nädalas. Ainult pühapäeval saab puhata.

«Pärast seda on esmaspäeval väga raske trenni tulla,» ütleb ta eksklusiivusutluses Postimehele. «Kohe on harjutusi palju raskem teha.»

Kuid pole mahti endale armu anda. Rizatdinova, kes on võitnud iluvõimlemise MM-võistlustel viimase kolme aastaga üksteist medalit, neist ühe kuldse, teeb tööd maksimaalse eesmärgi nimel: ta tahab astuda suvel Rio olümpial pjedestaali kõrgeimale astmele. Ent arvestades, kui tihedaks on muutunud tippklassis konkurents – Rizatdinova hinnangul võib maailma esikümnest igaüks olümpial medalini jõuda –, pole muud võimalust kui ennastsalgavalt ja -ohverdavalt treenida. Kas või pisarateni.

Jah, tunnistab Rizatdinova, ta nutab trennis tihti. Kui tihti?

«Ma ei loe, kui tihti, aga sageli. Kui miski ei tule välja, hakkab endast hale. Aga siis võtad end kätte ja jätkad treenimist.» Ikka hommikust õhtupimedani. Sest selleks, et üleloomulikult keerulisena näivaid harjutusi mängeldes ja veatult sooritada, tuleb neid trennis muudkui korrata ja korrata ja korrata. Harjutusi tuleb arendada sellise automatismini, seletab Rizatdinova, et kui astud võistlusel vaibale, ei peaks mõtlema sellele, kuidas lae alla visatud palli või kurikaid kinni püüda – sest vaja on näidata pealtvaatajaile (ja kohtunikele!) tundeid ning jutustada oma lugu.

Ta saabuski Tartusse selleks, et traditsioonilisel Miss Valentine’i võistlusel proovida uusi kavasid, mille on valmistanud ette Rio olümpiaks. Ta väidab, et need on parimad kavad, mida ta eales on esitanud.

Ega tagasihoidlikuma ambitsiooniga olekski olümpial võidušanssi. Riosse sõidab ilmselt peafavoriidina 18-aastane venelanna Jana Kudrjavtseva, kes võitnud viimasel kolmel aastal MMidel kolmteist kuldmedalit. Venelannade teine number, pooleldi bengali päritolu 20-aastane Margarita Mamun on võitnud samal ajal MMidel seitse kulda.

Rizatdinova, kes on kolm viimast hooaega kuulunud kindlalt maailma iluvõimlejate esikolmikusse, ei lase end kahe rivaali säravatest tiitlitest heidutada. Kui ta kedagi oma vastaseks peab, siis ennekõike iseennast.

«Olümpia on ennustamatu võistlus,» nendib ta. «Seal on kolossaalne surve, närvipinge ja stress. Kui saan hakkama oma närvide, stressi ja muude probleemidega, mis võivad tekkida, läheb kõik hästi. Püüan teistele mitte tähelepanu pöörata ja teha oma asja.»

Sõda rikub trennid

Paraku on tingimused, milles Ukraina koondisel tuleb Kiievis harjutada, kõike muud kui eeskujulikud. Võimla on tilluke, mahutades vaid poolteist platsi. Lagi on madal ning seinad pragunenud. Rizatdinova teab, et näiteks venelannadel on Moskva külje all Novogorski baasis koguni saun ja bassein, mis on hädavajalikud taastumiseks. Kuid Ukraina koondisel puudub raha isegi arsti palkamiseks ning üksvahe ei jätkunud raha sellekski, et võistlustele sõita. «Mulle tundub, et mitte üheski teises riigis pole selliseid tingimusi nagu meil Ukrainas,» lausub Rizatdinova. «Uut saali keegi ei ehita, sest öeldakse, et riigis on ju sõda.»

Sõja avatakte sai ta oma silmaga tunnistada. Ta meenutab toda aega nii.

«Meie treeningsaal asub Kiievi kesklinnas Maidani lähedal. Nägime trenni ajal aknast, kuidas inimesed tulid Maidanile ja kuidas rehvid põlesid. Muidugi, kui olid kõige tulisemad ja õudsemad päevad, jäid trennid ära. Meile öeldi, et istuge kodus, ärge tänavale tulge, sest on eluohtlik. Tulistati ja kõik põles. Nädal jäi treeningutes vahele. Loomulikult avaldas see mõju, läksime veidi vormist välja. Mitu võistlust jäi 2014. aastal vahele. Õnneks jõudsin MM-võistlusteks, mis meie alal toimuvad septembris, siiski vormi ja tõin koju neli pronksmedalit. See oli väga raske aasta. Sõda avaldas mulle suurt mõju, sest olen pärit Krimmist, Simferopolist, kus mu vanemad elavad praegugi. Ema on seal võimlemiskoolis treener. Mäletan, kui olin Ungaris MK-etapil, nägin telerist ja internetist, et täna on [referendumi] päev, mil otsustatakse Krimmi saatus, kas see läheb Venemaa alla või jääb Ukrainale. Esinesin väga halvasti, sest ma ei suutnud mõelda võistlemisele, vaid mõtlesin ainult Krimmist, vanematest, kodust. Elasin seda kõike väga läbi. Minu jaoks jääb Krimm endiselt Ukraina territooriumiks ja usun, et see läheb kunagi Ukraina alla tagasi. Aga jah, vanemad, võib öelda, elavad praegu Venemaal.»

Pärast Krimmi annekteerimist on Rizatdinova käinud Simferopolis emal-isal külas üksnes korra. See võttis bussidega seigeldes kaks ööpäeva, sest lennukid ja rongid Krimmi enam ei sõida. «Ma ei ole harjunud, et Simferopolis on igal pool Venemaa lipud,» räägib ta. «Ma olen harjunud, et see on Ukraina. Aga nüüd on seal Vene raha ja autodel on Vene numbrimärgid. Kõik on nii võõras...»

Blohhini tütar abiks

Nii kesistest ja kitsastest oludest, nagu valitsevad Ukrainas, ei peaks loogiliselt võttes tippvõimlejaid sirguma. Siin on Rizatdinova sõnul neli põhjust, mis aidanud tal vastu tavaloogikat tippu jõuda.

Esiteks, ta armastab iluvõimlemist, mida on harrastanud juba 17 aastat, nii et isegi see meeletu enesedistsipliin, mida nõuab kas või pidev kaalujälgimine, on kujunenud ajapikku harjumuseks. Ta kaalub 53 kilogrammi, ent peab oma 174-sentimeetrise kasvu juures ideaalseks 50–51 kilogrammi.

Teiseks, teda kannustab suur soov võita. «Tulemused annavad mulle tiivad ja hingestavad mind,» tunnistab ta. «Kui astud pjedestaalile ja saad medali kaela – seda tunnet ei saa sõnadega kirjeldada. Siis unustad kohe, kui raske on enne seda olnud treeningul, et oled kunagi olnud väsinud, et kuskilt on valutanud.»

Kolmandaks, ja seda peab Rizatdinova kõige tähtsamaks, on kogenud ja hinnatud treenerid. Tal on neid koguni kolm: Albina Derjugina, keda ta nimetab Ukraina iluvõimlejate matrooniks, tema tütar Irina Derjugina, neljakordne maailmameister ning Ukraina kuulsaima jalgpalluri Oleg Blohhini endine abikaasa, ja omakorda tema tütar Irina Blohhina, kes on artistinimega Ireesha pälvinud tuntust ka laulja ja näitlejana. «Need kolm suurepärast naist hoiavad elus meie iluvõimlemist,» kinnitab Rizatdinova.

Ja neljandaks, märgib ta – õpetuseks kõigile neile, kes kurdavad kehvade treenimisvõimaluste üle: «Meid pole ära hellitatud heade tingimustega. Me teame, et meil pole paljut, ja seepärast tärkab meis hea ja õige sportlik viha. Me tahame tõestada, et isegi sellistes halbades oludes suudame saavutada häid tulemusi.»

Rio olümpia ajaks saab Rizatdinova 23. Nelja aasta pärast toimuva Tokyo olümpia ajal oleks ta juba 27. Ta teab, et see on iluvõimlemises hirmus kõrge iga. Ja see tähendab, et saabuval suvel Rios ootab teda elu suurim ja tähtsaim võistlus. Ainus selline, sest vigade paranduseks tulevikus ei pruugi võimalust tulla.

«Ausalt öeldes ei lase ma endale isegi ligi mõtet, et miski võib ebaõnnestuda,» lausub Rizatdinova. «Ma tean, et töö ja usk endasse, usk võitu – see toob edu.»

Anna Rizatdinova (22)

Ukraina iluvõimleja

Pikkus 174 cm, kaal 53 kilo

MM-võistlustel võitnud 1 kulla, 2 hõbe- ja 9 pronksmedalit

EM-võistlustel võitnud 3 hõbe- ja 3 pronksmedalit

Universiaadidel võinud 1 kulla, 3 hõbe- ja 4 pronksmedalit

Londoni olümpial mitmevõistluses 10. koht

Treenerid Albina Derjugina, Irina Derjugina ja Irina Blohhina

Noore võimleja edu retsept

Neile, kes arvavad, et iluvõimlemises on vaja tippu jõudmiseks jumalikke geneetilisi ja kehalisi eeldusi, vaidleb Anna Rizatdinova kõhklematult vastu. Sest tema ei paistnud lapsepõlves füüsiliselt millegagi silma.

«Sageli vaadatakse last ja öeldakse, et ohoo, temast saab staar, sest tal on painduvus ja elastsus,» räägib ta. «Minu kohta ei öeldud kunagi midagi sellist, sest minus ei olnud midagi erilist. Mul on kõik tööga saavutatud. Looduselt olen vähe saanud, võib-olla võitlusliku iseloomu ja eesmärgikindluse. See ongi peamine.»

Rizatdinova sõnul on otsustava tähtsusega hoopis kõikevõitev soov jõuda omal alal tippu. «Kui lapsel on suur ind, tema silmad põlevad, ta tahab saavutada midagi enamat, ja kui ta kuulab ka treenerit, siis just see ongi edu pant, mitte anne. Ma tean palju andekaid võimlejaid, aga kui sul ei jätku tööarmastust, läheb talent kaduma.»

Isegi siis, kui Rizatdinova juba ammu koolis käis, ei ennustanud keegi talle sädelevat tulevikku. Seda ei tõotanud esimene suurvõistluski, 2008. aasta juunioride MM, kus ta kuulus veidi enne 15-aastaseks saamist küll pronksmedali võitnud Ukraina naiskonda, kuid individuaalaladel piirdus 4. ja 5. kohaga. Miski ei tõotanud tulevikus medalisadu. Ent nagu ta tõdeb: «Ma lihtsalt armastasin iluvõimlemist, meeletult, kohutavalt, ja see mulle edu tõigi.» 

Vene ja Žalgiris jäid Euroliigas Barcelonale alla

Eesti korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Kaunase Žalgiris pidi Euroliigas vastu võtma kaotuse, kui võõrsil jäädi 86:92 alla Barcelonale

Vene teenis mänguaega 15 minutit, kuid selle ajaga jäi tal isiklik punktiskoor avamata. Vene tegi väljakult kaks mööda läinud pealeviset ja võttis kaks lauapalli. Lisaks tegi ta ühe vaheltlõike. Žalgirise resultatiivseim oli Renaldas Seibutis 19 silmaga.

Võitjate kasuks viskasid Juan Carlos Navarro 14 ja Pau Ribas 13 punkti.

F-vahegrupis on Barcelonal kirjas nüüd kolm võitu ja neli kaotust. Žalgiris on saanud ühe võidule aga kuus kaotust.

Reedesed kohtumised Euroliigas

E-vahegrupp:

Krasnodari Lokomotiv Kuban – Istanbuli Darussafaka Dogus 82:58

Ateena Panathinaikos – Istanbuli Anadolu Efes 83:78

F-vahegrupp:

Moskva CSKA – Piraeuse Olympiacos 92:85

Barcelona – Kaunase Žalgiris 92:86

Vaata Euroliiga kodulehelt tabeliseise.

Galerii: noore pere imekaunis kodu Kadrioru pargi serval

Sellesse Kadrioru kodusse sisenedes on kaunis kerge end kaugele mõelda: kunagise magusatöösturi Georg Stude esinduslikku villasse ehitatud korteris ulatatakse külalisele peente vihjete kaudu justkui killuke romantilist, unistavat Provance’i.

Algselt ei plaaninudki noor pere ajaloolises majas osta just seda, mitmel tasapinnal asuvat korterit, vaid vaatasid hoopis muud – too aga osutus liiga kalliks. «Tulime siiski sama objekti uuesti vaatama ja juhtus nii, parajasti oli samas majas meie praeguse korteri eelmine ostja loobunud. Leidsime kohe, et sellest saab meie kodu – reedel käisime vaatamas ja juba teisipäeval sõlmisime lepingu,» jutustab perenaine Kadri Lainas. Määravaks sai asukoht: kesklinnas, tütre kooli lähedal ja hea taristuga piirkonnas, ent piisavalt rohelust ümber.

Muinsuskaitsealune 1883. aastal ehitatud kunagise kuulsa magusatöösturi Georg Stude villa, mis oli hilisemal ajal kortermajaks tehtud, oli toona pea täies ulatuses renoveeritud, nii pääses pere tülikatest remonditöödest. Siiski tuli korterit veidi oma käe ja vajaduste järgi ümber kohandada: 110 m2 kahe magamistoa ja hiiglasliku vannitoaga korterist kujundasid nad kolme magamistoa ja pisema vannitoa ja koguni saunaga kodu, magamistoad teisel ning köök ja söögituba esimesel korrusel.

Lühtrid ja mustriline tapeet

Oma kodu viimistlemine võttis perenaise sõnul siiski mitu aastat. «Kõige keerulisem ongi, kui näed tühja karpi ja mõtled: millist tapeeti, mööblit, lampe valida, justkui ei teki tervikpilti. Ent tasapisi hakkab kõik minema – teed ühe asja ära, siis võtad järgmise ette,» räägib ta.

Põnevaid interjööri sobivaid tapeete, mööblitükke ja aksessuaare on stiilitundlik pererahvas leidnud nii antiigipoodidest kui ka tavalise ehituspoe, näiteks K-Rauta või Espaki riiulilt. Eelarve seadis omad piirid ja mõnd asja tuli vaagida päris kaua – kas tellida või mitte, kuni lõpuks sai ihaldatud mööblitükk siiski paika. «Ostan pigem ühe korra, ent niisuguse mööblitüki, mis jääbki paika,» on Kadri kindel.

Elu seadis samuti mööblile oma nõudmised: näiteks läks tarvis sobivat käetugedega tooli, kus Kadri saaks mugavalt istuda ja pisipoeg Sebastiani kussutada.

Niisamuti tuli välja vahetada magamistuppa ostetud massiivne sammastega voodi. «Selgus, et kõhuga oleks ma sinna pääsenud küll ainult teivashüppega,» naerab Kadri. Õnneks oli mööblimüüja vastutulelik ja soostus noorpaari magamisaseme pikema poleemikata lapsevoodi vastu välja vahetama.

 

 

Aasta elamist Prantsusmaal on pererahval südames ning ka koduseinte vahele jõudnud, sellest annavad tunnistust nii romantilise joonega mööbel kui ka aksessuaarid. «Elasime niisuguses tõelises maahärrastemajas ja küllap see stiil meile külge jäi,» jutustab Kadri. Et maja arhitektiks on tema tädipoeg, kelle abikaasa on sisearhitekt, saadi pereliikmetelt ka väärtuslikke nõuandeid. «Meile öeldi: ärge kartke lühtreid, kardinaid ja tapeete, need sobivad siia interjööri suurepäraselt ning rõhutavad maja ajaloolisi detaile,» räägib ta.

Romantiline kodukontor

Ka Kadri alustav äri, romantiliste viiekümnendate stiilis kleitide veebipood Oh My! tundub siia imehästi sobivat. «Mulle on see stiil alati väga meeldinud – see on väga naiselik ja sobib paljudele, eriti naiselikele ja kurvikatele naistele,» tunnistab Kadri. «Aga kliendid tahavad ju kleiti ikka proovida ka.» Nii saavadki nad Kadriorgu külla tulla, kauni kodukontori valge raamiga peegli ees kleite selga passitada ning end korraks hoopis teise ajastusse mõelda.

Spordi lühiuudised

Ermits saavutas MK-etapil 11. koha

LASKESUUSATAMINE. Laskesuusataja Kalev Ermits tegi USAs Presque Isle’is peetaval MK-etapil taas karjääri parima võistluse, lõpetades eilse 12,5 km jälitussõidu 11. kohaga. Neljapäeval oli Ermits saavutanud sprindis 19. koha, mis oli eilseni tema karjääri parim.

Jälitussõidus tegi Ermits nelja tiiru peale kolm möödalasku – korra eksis eestlane esimeses lasketiirus ja kahel korral viimases. Kolmanda tiiru järel hoidis ta koguni kaheksandat kohta. Esikümnesse jõudmisest jäi Ermitsal puudu vaid 8,9 sekundit. Eilses võistluses oli Ermits ainus stardis olnud eestlane.

«Eelmise päevaga võrreldes tundus sõit parem. Vahepeal tuli ikka  tugev väsimus peale, aga siis võtsin jälle tagant tulnud sõidumehele tuulde ja nii oli kõvasti kergem,» rääkis Ermits. «Lasin teistel vedada ja tööd teha.»

«Kokkuvõttes olen muidugi rahul. Tundsin end rajal ikka palju paremini kui eile (üleeile) ja oli ka suurem võitlustahe. Tahtsin iga hinnaga head võistlust teha ja mitte ära kukkuda. Kui viimasel ringil sain teada, et olen 11., siis mõtlesin, et nüüd iga hinnaga finišisse välja!» võttis Ermits võistluse kokku.

Esikoha saavutas kolmandalt positsioonilt startinud prantslane Martin Fourcade. Viimase tiiruni hoidis esikohta liidripositsioonilt alustanud norralane Johannes Thingnes Bö, kes tegi viimases tiirus kaks möödalasku ja langes kokkuvõttes teiseks. Kolmandana kerkis poodiumile venelane Anton Šipulin.

MK-sarja üldarvestuses kerkis Ermits nüüd 52 punktiga 57. Kohale. Rene Zahkna on 8 silmaga 87. Esikohal on Fourcade 917 punktiga.

12 aasta pikkune jalgpallis tegutsemise keeld määrati endisele FIFA peasekretärile Jerome Valckele.

SUUSATAMINE

Tartu maraton jääb ära

Korraldajad otsustasid eile, et 21. veebruarile planeeritud 44. Tartu maraton jääb lumepuuduse tõttu ära. Kõik registreerunud osalejad saavad 50 protsenti makstud osalustasust järgmistele üritustele edasi kanda või tagasi küsida. Kui üleeile olid korraldajad sunnitud ära jätma sellele nädalavahetusele planeeritud 5. Tartu teatemaratoni ja avatud raja sõidu, siis eile selgus, et ka ilm ei muutu oluliselt ka järgmiseks nädalavahetuseks ning 44. Tartu maratoni põhisõite korraldada ei ole võimalik. «Oleme tavaliselt Tartu maratoni toimumise otsuse teinud võistlusnädala esmaspäeval, kuid leidsime, et meil ei ole mõtet praegu selle otsusega esmaspäevani venitada, kui reaalsus on see, et täna suusarada Otepää-Elva vahelisel rajal põhimõtteliselt pole ja ilmateade piisavat lumelisa ei ennusta,» ütles võistluste direktor Indrek Kelk.

VEHKLEMINE

Eestlannad Argentinas heas hoos

Argentinas Buenos Aireses tehti eile algust naisvehklejate MK-etapiga ning eestlannad olid kohe heas hoos. Kui Irina Embrich oli juba tänu maailma edetabeli kõrgele kohale pääsenud põhitabelisse 64 parema sekka, siis eile pääsesid sinna ka Kristina Kuusk, Katrina Lehis, Nelli Paju ja Julia Beljajeva. Erika Kirpu saatus polnud Postimehe trükkiminekuks veel selge.

Hokikoondis kaotas Ungarile

Eesti jäähokikoondis pidi olümpiamängude valikturniiri teisel päeval samuti vastu võtma kaotuse. Eesti jäi Budapestis 1:7 alla koduväljakul mänginud Ungari koondisele. Eestlaste ainsa tabamuse autor oli Robert Rooba.

Rapla alistas TTÜ

Eesti korvpallimeistrivõistlustel teenis eile võidulisa Rapla Avis, kes alistas võõrsil 86:73 TTÜ. Turniiritabelis hoiab hea hooaja alguse teinud Rapla jätkuvalt kolmandat kohta. TTÜ on samal ajal seitsmendal positsioonil.

Dopinguga hädas Keenia sai kaks kuud armuaega

Keenia kergejõustikuliit sai neljapäeval Rahvusvaheliselt Antidopingu Liidult (WADA) karmi hoiatuse, kuna ei ole suutnud oma sportlaste dopingutarvitamisele piiri panna. Kui Keenia ei suuda kahe kuu jooksul asutada riiklikku toimivat antidopinguagentuuri ja hakata võtma tunduvalt rohkem dopinguproove, kehtestab WADA neile võistluskeelu, nii et Keenia sportlased jäävad kõrvale Rio olümpiamängudest. Praegu kannavad samasugust keeldu Venemaa kergejõustiklased.

Alaliidu tegevjuhi Isaac Mwangi sõnul ei lasta asjal siiski nii kaugele minna. «Keenia annab endast parima. Meile on kergejõustik rahvusliku uhkuse allikas,» sõnas ta Reutersi vahendusel. Fakt on aga see, et jaanuaris kandis keelatud ainete tarvitamise eest võistluskeeldu koguni 18 Keenia sportlast, kellest kuulsaim on Bostoni ja Chicago maratonide võitja Rita Jeptoo.

Ka Mwangi ise on sattunud korruptsioonisüüdistuste keskmesse. Nädala alguses väitsid mullusel Pekingi MMil dopingukontrollis põrunud sprinterid Francisca Koki ja Joyce Zakari AFP-le, et Mwangi küsis neilt (eurodesse ümber arvutatuna) umbes 21 000 eurot, lubades selle eest nende karistusi vähendada. Mwangi on nimetanud jooksjate väiteid alatuks laimuks. Novembris said kolm keenialasest spordiametnikku aga süüdistuse sponsorraha lubamatus kasutamise.

WADA tahab näha, et Keenias tegutseks ametlik ja sõltumatu dopinguagentuur. ADAKi nimeline organisatsioon loodi küll juba 2013. aastal, kuid hakkas tegutsema alles eelmise aasta lõpus – varem ei andnud valitsus neile lihtsalt vajalikku raha. Mwangi kinnitusel saadi nüüd selleks otstarbeks 500 miljonit Keenia šillingit ehk umbes 4,4 miljonit eurot.

Lisaks peaks Keenia parlament peagi vastu võtma seaduse, mis tõhustab dopinguvastast võitlust. «Anname endast parima, et meie sportlased saaksid olümpial osaleda ning et seal kaasa löövad sportlased oleksid puhtad,» sõnas Mwangi. Keenia jooksjad oleksid Rios osalemise korral paljudel aladel suursoosikud, sest näiteks mullusel Pekingi MMil oldi seitsme kulla, kuue hõbeda ja kolme pronksiga medalitabelis parimad.

Rahvusvaheline kergejõustik on kriisis alates augustikuus ilmunud raportist, mille järgi on kolmandik MMil ja olümpial medaleid võitnud sportlastest samal ajal tarvitanud keelatud aineid. Lisaks süüdistatakse IAAFi endist presidenti Lamine Diacki laiaulatuslikus korruptsioonis ja rahapesus. Väidetavalt varjas Diack koostöös Venemaa spordiametnikega sportlaste positiivseid proove ning pressis patustanutelt raha välja.

Rapla ja Tarvas võidukad, Jõesaarelt viskekontsert

Eesti korvpallimeistrivõistluste tänastes kohtumistes teenisid võidulisa Rapla Avis ning Rakvere Tarvas.

Rapla alistas võõrsil 86:73 TTÜ. Võitjate kasuks viskasid Thomas van der Mars 21, Devin Brooks 20 ja Martin Paasoja 14 punkti. Kaotajate edukamad olid Kristjan Kitsing 21 ja Toomas Raadik 17 silmaga.

Tarvas oli 124:57 parem Audentese SG/Noortekoondisest. Võitjate resultatiivsemad olid Janari Jõesaar 37 ja Reinis Strupovics 25 punktiga. Jõesaar tegi väljalt täna 22 viset ning tabas neist koguni 17 (2p 15/19, 3 p 2/3). Lisaks tabas ta ainsa vabaviske ja võttis ka 11 lauapalli. Kaotajate edukamad olid Kregor Hermet 16 ja Ron-Arnar Pehka 12 silmaga.

Turniiritabel: 1. Kalev/Cramo 24 võitu/0 kaotust, 2. Tartu Rock 19/4, 3. Rapla Avis 12/9, 4. TLÜ/Kalev 10/9, 5. Rakvere Tarvas 8/11, 6. Pärnu Sadam 8/11, 7. Valga-Valka/Maks&Moorits 7/15, 8. TTÜ 7/15, 9. Audentese SG/Noortekoondis 0/21.

Galerii: vaata Rootsi MM-ralli avapäeva piltides

Täna tehti algust autoralli Rootsi MM-etapiga ning kõrges konkurentsis püsib seal ka Ott Tänak, kes hoiab avapäeva järel neljandat positsiooni. Liidrikohal on prantslane Sebastien Ogier.

Eesti epeenaised alustasid Buenos Aireses suurepäraselt

Buenos Aireses peetaval vehklemise MK-etapil näitasid eestlannad täna suurepärast minekut, kui põhiturniirile 64 parema sekka jõudsid kõik kuus Eesti vehklejat.

Maailma edetabeli kõrgele kohale oli otsepääsme põhitabelisse taganud Irina Embrich ning eelringidest suutsid end läbi murda nii Kristina Kuusk, Katrina Lehis, Nelli Paju, Erika Kirpu kui ka Julia Beljajeva.

Lehis, Kuusk ja Paju võitsid eelringides kõik kuus matši ja pääsesid kindlalt 64 parema sekka. Beljajeva teenis alagrupis neli võitu ja alistas seejärel otsustavas matšis 15:8 tšiillanna Caterin Bravo Aranguizi. Kirpu teenis alagrupis kolm võitu ning alistas seejärel 15:7 ukrainlanna Anastassia Ivtšenko ning siis 15:14 ungarlanna Anna Kun’i.

Eestlannade esimesed matšid põhiturniiril (sulgudes asetus):

Kristina Kuusk (17) – Katarzyna Trzopek (USA, 48)

Katrina Lehis (21) – Laura Staehli (Šveits, 44)

Nelli Paju (20) – Ayaka Shimookawa (Jaapan, 45)

Julia Beljajeva (51) – Kelley Hurley (USA, 14)

Erika Kirpu (59) – Mara Navarria (Itaalia, 6)

Irina Embrich (15) – Aleksandra Zamachowska (Poola, 50)

Vaata võistluse kodulehelt turniiritabelit.

Postimehe video Rootsi rallilt: ässade stiilinäited lumistel teedel

Täna tehti algust Rootsi ralliga, kus kõrge koha eest heitleb ka DMACKi meeskonna ridades kihutav Ott Tänak. Avapäeva järel hoiab Tänak neljandat positsiooni, kolmandal positsioonil olevast Mads Östbergist jääb eestlane maha vaid 1,1 sekundiga. Esikohal on Sebastien Ogier ja teisel Hayden Paddon.

Postimees on Rootsi rallil kohal ning võttis üles ka ralliässade stiilinäited lumistel teedel.

Sildaru kinnitas Oslo X-mängudel osalemise

Sel nädalal selgus, et Oslo X-mängude naiste Big Airi hüpete võistluseks on nimekiri täis ja starti pääsebki vaid kuus naist. Kuna kutsed saadeti laiali enne Aspenis peetud X-mänge, siis toona Kelly Sildarule veel kutset ei saadetud. Sel nädalal saadeti Sildarule varuvõistleja kutse ja selle võttis eestlanna vastu.

X-mängude Instagrami lehekülg andis täna teada, et Sildaru kinnitas Oslo X-mängudel osalemise. Praeguse seisuga on eestlanna siiski endiselt varuvõistleja, kes saab osaleda kõikidel ametlikel treeningutel kolmapäevast reedeni, kuid 27. veebruaril peetaval võistlusel pääseb ta starti mõne teise osaleja loobumisel.

X-mängude ametlikul kodulehel on endiselt osalejate nimekirjas kuus naist, kellele saadeti kutsed juba jaanuaris.

OSLO X-MÄNGUD

Naiste Big Airi hüpetes osalejad

Tiril Sjåstad Christiansen (Norra) – X-mängude võitja pargisõidus 2013

Johanne Killi (Norra) – X-mängude pronks pargisõidus 2016

Maggie Voisin (USA) – X-mängude hõbe pargisõidus 2014

Emma Dahlström (Rootsi) – X-mängude võitja pargisõidus 2015

Kaya Turski (Kanada) – X-mängude kaheksakordne võitja pargisõidus

Lisa Zimmermann (Saksamaa) – pargisõidu maailmameister 2015

Varuvõistleja:

Kelly Sildaru – X-mängude võitja pargisõidus 2016

 

Hokikoondis sai OM-valikturniiril kindla kaotuse

Eesti jäähokikoondis pidi olümpiamängude valikturniiri teisel päeval samuti vastu võtma kaotuse. Eesti jäi Budapestis 1:7 alla koduväljakul mänginud Ungari koondisele. 

Eestlaste ainsa tabamuse autoriks oli Robert Rooba. Teises tänases kohtumises alistas Poola 9:1 Leedu. Eile oli Eesti jäänud 2:6 alla Poolale.

MK-sarjas supersõidu teinud Ermits: lasin teistel vedada ja tööd teha

Laskesuusataja Kalev Ermits tegi USAs Presque Isle’is peetaval MK-etapil taas karjääri parima võistluse, kui ta lõpetas 12,5 km jälitussõidu 11. kohaga. Eelviimase tiiru järel hoidis Ermits koguni kaheksandat kohta, kuid viimase tiiru kaks möödalasku kukutasid ta mõne koha võrra. Kokku tegi ta täna kolm möödalasku.

«Eilsega võrreldes tundus sõit parem. Vahepeal tuli ikka  tugev väsimus peale, aga siis võtsin jälle tagant tulnud sõidumehele tuulde ja nii oli kõvasti kergem,» rääkis Ermits, kes eilses sprindis oli 19. «Lasin teistel vedada ja tööd teha.»

Laskmisnärvi kohta sõnas Ermits: «Kui esimese püstitiiru nulliga lasin, siis korraks oli küll tunne, et tohoh, aga siis ei olnud aega mõelda, vaid tuli kiirelt edasi minna. Tiirudesse läksingi selle mõttega, et teha kiiresti hea seeria ja ei jäänud mõtlema selle üle, et pean nüüd kindlasti nulliga laskma. Tuleb, mis tuleb. Närvi taha kindlasti ei jäänud. Viimases tiirus läks jah kaks mööda, aga vähemalt panin 3 pihta.» 

«Kokkuvõttes olen muidugi rahul. Täna tundsin end rajal ikka palju paremini kui eile ja oli ka suurem võitlustahe. Tahtsin iga hinnaga head võistlust teha ja mitte ära kukkuda. Kui viimasel ringil sain teada, et olen 11., siis mõtlesin, et nüüd iga hinnaga finišisse välja!» võttis Ermits võistluse kokku.

Savisaar: Reformierakond eksib rängalt arvates, et neil õnnestub Tallinn tükeldada

Täna Kohtla-Järvel toimuval Keskerakonna volikogu istungil pidas  ettekande erakonna esimees Edgar Savisaar, kes rääkis majanduspoliitikast, haldusreformist ja nahutas koalitsiooni.

Savisaar teatas, et riik seisab uue majandusliku kriisilaine lävel, kuid aruka majanduspoliitikaga võiks Eesti maailmaturul olla märksa konkurentsivõimelisem.

«Selleks tuleb teha tööd, ja seda tööd me teeme. Hetkel opositsioonist, kuid ka seda rolli peab demokraatlikus ühiskonnas keegi täitma ja me peame olema ka opositsioonis tasemel,» rääkis Savisaar ja tõi välja, mille kõigega Keskerakond tegelenud on. «Alates seakatku puhangu puhkemisest oleme selle küsimusega riigikogus väga aktiivselt tegelenud. Valdkonna ministri tegevus on küll olnud ebapiisav ja ebapädev, peaministrile eralennuki pardal maarahva suur mure muidugi kätte ei paista, aga oleme siiski sundinud riiki teatud tegudele,» heitis opositsioonipartei juht ette.

Savisaar rõhutas, et väga teravalt on päevakorras Ida-Virumaa koondamised. «On kohutav, et uudiseid Ida-Virumaa koondamistest on Eesti parempoolne poliitiline eliit käsitlenud peamiselt kui julgeolekuohtu. Nende hirm on see, et ida-virumaalaste sotsiaalsed probleemid võivad üle keeda ja plahvatada. See neile korda ei lähe, et pered peavad toime tulema erakordselt kitsastes oludes, et Virumaa lapsevanemad ei saa oma lastele pakkuda kaugeltki sarnaseid võimalusi nagu rikkamal Harjumaal, et siinsed kohalikud omavalitsused on tõsistes raskustes,» heitis Savisaar ette.

Lahendusena näeb ta näiteks piirkondlike maksusoodustusi Ida-Virumaale, mis tooks investeeringud ja töökohad. «See võimaldab kõhklejatel regiooni uute ettevõtete rajamise kasuks otsustada. Nii nagu seda tehakse arenenud tööstusriikides, pakkudes mitmeteks aastateks sotsiaalmaksu ja üksikisiku tulumaksu soodustust.»

Veel juhtis Savisaar tähelepanu hindadele. «Kütuse hind on rekordmadalal tasemel, mis on hinnatõusud peatanud. Nüüd, kus kütus on rekordodav, pole aga kuulda olnud, et Selver ja Rimi langetaks hindu toidupoes või Swedbank ja SEB langetaks oma teenustasusid. Kas ka see pole märk meie parempoolsete ekslikust majanduspoliitikast, mis on mänginud valdava enamuse siinsest ettevõtlusest välismaise kapitali kätte,» lisas Savisaar.  

Keskerakonna esimees märkis, et majandusteemade kõrval hoitakse silma peal ka haldusreformi kavadel. «On väheusutav, et Reformierakond ja tema partnerid ei kasuta haldureformi kattevarjuna Tallinnas võimu muutmiseks. Nad on seda teinud enne ja teevad ka nüüd. Ainult et valimistel edu saavutamiseks seaduste muutmine ja mängureeglite enda kasuks painutamine ei ole mitte demokraatliku õigusriigi tunnus, vaid paneb meid ühte ritta riikidega, mille sarnased me olla ei taha ja riivab sügavalt Eesti rahva õiglustunnet. Kui Reformierakond arvab, et neil õnnestub Tallinn tükeldada, siis nad eksivad rängalt.  Tallinlased ei lase sel juhtuda ja Keskerakond ei lase sel juhtuda. Mäletate, mis juhtus kui soolise võrdõiguslikkuse seaduse varjus suurendati Tallinna volinike arvu? Me saime tugevamaks.»

Noormehed jääpurjetavad läbi elu

Sajakilomeetrise tunnikiirusega kihutamine jääl on Tartu noormeeste Hardi Lauritsa (27), Marek Lentsiuse (26) ja Jürgen Kuke (26) ellu kuulunud juba varajasest lapsepõlvest, enam ei kujutaks nad elu ilma jääpurjetamiseta ettegi.

Nende lähedased saavad aru, et kord aastas saabub periood, mil mehed on nädalavahetuseti kadunud. Talvel sünnipäeva pidavad sõbradki jäävad enamjaolt tähelepanuta, sest iga nädalavahetus, kui vähegi ilma, on noormehed siin- või sealpool Eesti otsas jää peal harjutamas ja jää võlusid nautimas.

Algus juba 1. klassis

Meenutades teekonda jää ja purjekate juurde teab Hardi Laurits öelda, et see algas juba esimeses klassis, kui Valdeko Säre (84), nende hilisem treener, käis koolis reklaami tegemas, ta rääkis laevamudelite ehitamisest ning jääpurjetamisest.

Marek Lentsius sai jääpurjetamise pisiku samast kohas, sest ta oli Hardi koolivend. Jürgen Kukk aga oli varem purjetamisega kokku puutunud, sest ta onu tegeles sellega. «Suvilas oli palju purjekaid ning purjetajaid ümberringi, umbes kolmeaastaselt sattusin esimest korda purjetama,» ütles ta. Jääpurjetamise juurde suunas teda aga Hardi, kellega sai väiksest peale sõbrad oldud.

Kui esimest korda laevamudelitest ning jää peal liuglemisest kuuldi esimeses klassis, siis jää peale jõuti alles kaks-kolm aastat hiljem, kuidas keegi. Marek mäletab, et esimest korda proovides käis paat üle. «Ise keerasin liiga palju, pärast ei julgenud rohkem käia,» lisas ta. Siiski sai Marek mõne aja pärast oma hirmust üle.

Hardil oli enda sõnul Jürgeniga üks purjekas kahe peale. «Hakkajaid poisse oli väga palju, nemad said ühe paadi kahe peale. Hiljem, kui sõitma õppisime juba, sai igaüks oma,» meenutas ta. Kõik jääpurjekad olid tol ajal nende treeneri Valdeko Säre enda tehtud. Marek rõõmustas Hardi juttu kuuldes, et temal läks küll paremini, sest sai algusest peale enda paadi.

Treener Valdeko Säre meenutas, et pärast esmaste oskuste omandamist hakati juba mööda Eestit võistlemas käima – Haapsalus, vahel Paldiskis ja eelkõige Pärnus. «Alati pidid teised ootama, kuni me lõpetame, jäime koguni poole distantsi võrra maha, aga iga võistlusega hakkas see vahe vähenema,» rääkis treener.

Isade toetus

Hardi sõnul algul keegi Tartu poisse ei austanud ja Marek ütles, et ega nad ise ka ei teadnud, kuidas paati õigesti häälestada. Kõik tarkused kogunesid ajapikku. Esimesed saavutused hakkasid tulema alles 2009. aastal, siis sai Hardi juunioride MMil 7. koha, Marek oli 20ndate kandis. «See motiveeris edasi minema,» ütles Hardi.

Treeneri sõnul olnuks vanemate toetuseta seda kõike väga raske teha. Hardi toonitas, et kõik isad on poegadele siiamaani suureks abiks. «Mareki isa süvenes jääpurjetamisesse kõige rohkem, ta ehitas nii üht paati ümber kui tegi ka täitsa uue, aga meie isad käisid võistlustel spioneerimas, kuidas õigesti paati ehitama peaks,» rääkis ta.

Jürgen mängiks enda sõnul praegu tõenäoliselt jalgpalli või arvutimänge, kui poleks sellist karmi käega treenerit olnud. «Kui mingil põhjusel trenni ei läinud, siis said sellise peapesu, aga see oli kindlasti väga vajalik,» arvas ta. Üks põhiline õpetus, mis Valdeko Säre Jürgenile andis, on tundmatust kohast kaldale ujumine. «Vahel ta natuke suunas, aga alati lasi iseseisvalt lõpuni minna,» meenutas Jürgen.

Hardi on Valdekolt õppinud töökust ja loogilist mõtlemist. «Väga palju puidutööd olen kindlasti tänu temale õppinud,» lisas ta. Marekile on samuti olnud kasu Valdeko puidutööõpetustest ja elutõest, et kui tahta kuhugi jõuda, peab ikka ise vaeva nägema.

Jürgenit iseloomustab Valdeko kui leplikku noormeest, kellega ei ole kunagi mingeid probleeme. «Hardi on hästi töökas ja püüab kõike omaette teha ning annab ideid uuendusteks, Marek on aga juhtija tüüpi, tema unistustering on küllaltki suur,» arvas Valdeko kolmest mehest.

Treeneri sõnul on tema käe alt läbi käinud sadu õpilasi. «Aga nagu näha, on pärlid mulle alles jäänud,» ütles ta.

Nüüd on väikestest koolipoistest saanud täiskasvanud mehed ning tulemusedki on märgatavalt uhkemad. Kuna Euroopa või maailma mastaabis võistlustel on osalejaid sedavõrd palju, siis jagatakse nad tavaliselt oma seniste tulemuste põhjal nelja laevastikku: kuld, hõbe, pronks ja alumiinium, igas grupis umbes 50 võistlejat.

Jürgeni parim koht on siiani MMi hõbelaevastiku 9. koht 2012. aastal. Hardi on võistelnud ka EMi kuldlaevastikus, kus ta jäi keskpaika, kuid parimaks peab ta EMi hõbelaevastiku 4. kohta, mille saavutas 2013. aastal siinsamas Eestis, Haapsalus.

Marek peab oma üheks suurimaks saavutuseks MMi hõbelaevastiku esikohta ja sellele kohe järgnenud EMi kuldlaevastiku 12. kohta. «Nii kõrget kohta pole ükski Tartu jääpurjetaja veel saanud, esikümnest ei jäänud palju puudu,» lisas ta. Mõlemad võistlused olid alles paar nädalat tagasi, jaanuari lõpus.

Pingutavad edasi

Nüüd näevad kõik noormehed edasi vaeva ja käivad alati sobivate ilmaoludega nädalavahetusel end treenimas, sest nii kui ilma on, toimuvad suure tõenäosusega ka Eesti eri paigus võistlused. Paremal talvel on ilusat jääaega kaks-kolm kuud, igat võimalust tuleb ära kasutada. Nädala sees on õhtud talvel sisustatud uiskude teritamise või paadiremondiga.

Kui purjetamisilma pole, tehakse trenni jõusaalis, aeroobse treeninguna näiteks sõudmist, aga kõvasti trenni vajavad ka kaelalihased, sest purjekas mitu tundi sundasendis pikaliolemist teeb kogenul mehelgi kaela mitmeks päevaks kangeks.

Teised olid Hardiga nõus, kui ta ütles, et kunagi peab see maailmameistritiitel ka ära tulema, kasvõi viiekümneselt. 50 ei ole jääpurjetamises mingi ulmeline vanus, sel spordialal jääbki keskmine vanus just 50–55 aasta vahele.

Tuule ja uiskudega

Jääpurjetamist seob tavalise purjetamisega ainult, nagu Jürgen Kukk ütleb, tuul ja puri, muu on kõik teistmoodi. Hardi Lauritsa sõnul on kiiruste vahe väga suur. «Vee peal on reageerimisaeg palju pikem, saab mõelda, kuidas käituda, aga jää peal vähenevad vahemaad meeletu kiirusega,» selgitas ta.

Alguses seisavad kõik purjekad ühel joonel, suurematel võistlustel umbes 50 korraga, nad on jaotatud 200-meetrise stardijoone peale. Siis antakse stardipauk, kõik peavad endale hea hoo sisse jooksma ning seejärel paati hüppama. Ja siis hakkab mäng tuulega. Õigesti paati juhtides ja tuult purjega sobitades peab jõudma kahe kuni kolme kilomeetri kauguselt ümber vastutuulemärgi sõites tagasi stardijooneni ja nii peab tegema vähemalt kolm ringi, et tulemus kirja saada. Kõik 50 purjekat sõidavad samal ajal.

Stardipositsioonid mõjutavad võistlust palju. Esimese ringi alguskohad loositakse, järgmiste ringide kohad sõltuvad juba tulemustest. «Mida enam keskel oled, seda vähem on segajaid, saad rohkem puhast värsket tuult, ja kel on nobedamad jalad, see jookseb ennast vabasse tuulde,» rääkis Hardi. Sõidu ajal tuleb arvestada nii tuulekeeristega kui kaasvõistlejate tekitatud tuulega.

Noormehed kirjeldasid, et kui jää peal on umbes viis sentimeetrit vett, siis saab ikka üsna märjaks ja hingatagi on näkku pritsiva vee tõttu üsna raske. Kõige suurem probleem on aga lumi, sest kui seda on üle 10 sentimeetri, siis enam sõita ei saagi.

Purjeka kereosa, kus veedetakse lamavas asendis tunde, on tehtud puidust, mast klaasfiibrist ja uisud metallist – metalli marke on erinevaid. Uiskude valik oleneb ilmast. Kas on sula, miinuskraadid, vesine või lumine jää – igal juhul on allaminevad uisud erinevad. «Kui tahad kuskile jõuda, peab olema vähemalt 10 jooksu uiske ehk siis 30 uisku,» selgitas Marek. Praegu ehitavad mehed suurema osa oma jääpurjekatest ise: Hardi on spetsialiseerinud puidust osade peale, Marek uiskudele ning Jürgen tegeleb majandusliku poolega.

Kasutatud asja pole igatahes mõistlik osta. «Keegi ei müü head kasutatud asja, sel spordialal küll mitte,» on Marek kindel. Pühapäevasõiduks kasutatud purjekad ehk sobivad, kuid mitte profispordiks. Tipud sõidavad ühe purjekaga kaks-kolm aastat, sealt edasi hakkavad aga näiteks purjed juba välja venima.

Kui vanasti hoiti oma sõidunippe saladuses, siis Mareki sõnul see tänapäeval enam nii ei ole. «Praegu on inimesed aru saanud, et maailma tasemel püsimiseks ei saa üks kõigil eest ära minna, vaid kui sul on konkurent kõva, siis arened ka ise seejuures,» ütles ta. Seega on võistlustel kõik üksteise suhtes abivalmid, et tarkusi jagada, ja kui küsida, siis saab alati ka vastuse.

Mareki sõnul väga head õpetust kuskile kirja pandud pole, purjetamise kohta on küll raamatuid, kuid jääpurjetamisest mitte. Hardi sõnul on juhendid rohkem sellised, mis määravad ära paadikomplekti kohustuslikud omadused ja mõõdud. (TPM)

Eesti kaitseväelased võivad naasta Iraaki

Eesti võimekus panustada võitlusesse sunniitliku äärmusrühmitusega ISIS on küll piiratud, kuid üks võimalus selleks on saata Iraaki kaitseväe instruktoreid, kes õpetaksid välja sealset sõjaväge, ütles Eesti kaitseminister Hannes Hanso.

Pärast seda kui NATO peakorteris Brüsselis oli üleeile lõppenud liitlasriikide kaitseministrite kohtumine, kogunesid samas Ameerika Ühendriikide juhitavasse ISISe-vastasesse koalitsiooni kuuluvate riikide esindajad. Kuigi NATO organisatsioonina sellesse koalitsiooni ei kuulu, panustavad sinna kõik 28 alliansi liikmesriiki, sealhulgas ka Eesti.

Seni on Eesti toetanud ISISe-vastast võitlust, saates Iraagile relvastust ja laskemoona. Tegemist on vananenud relvadega, mida Eestil endal enam vaja ei lähe: 12 Nõukogude päritolu 120-millimeetrist miinipildujat, 140 kergekuulipildujat RPD, 66 Hiina päritolu automaati AK-56, 44 Rumeenias toodetud automaati AKMS ning 230 püstolit TT koos padrunitega. Üle-eelmisel aastal saadeti Iraaki ka üle miljoni Kalašnikovi automaadi padruni.

Ameerika Ühendriigid kordasid üleeilsel kohtumisel umbes poolesajale liitlasriigile, et neilt oodatakse võitluses ISISega senisest suuremat panust. Nimelt pole 18 kuu jooksul ISISe vastu õhurünnakuid korraldanud Ühendriigid rahul olukorraga, kus suurem osa koormusest ISISe-vastases võitluses langeb neile.

«Kampaania oleks veelgi kiirem, kui kõik selles ruumis olevad riigid teeksid samuti rohkem,» ütles Ameerika Ühendriikide kaitseminister Ashton Carter koalitsiooniriikide kohtumist avades. «Pärast võitu vaataksime tagasi ja peaksime meeles neid, kes võitluses osalesid.»

Kohtumise järel teatas Carter, et ligi 90 protsenti liitlasriikidest on astunud samme oma senise panuse suurendamiseks. Näiteks avalikustas Carter, et hollandlased on valmis hakkama korraldama õhurünnakuid lisaks Iraagile ka Süürias.

Carteri sõnul lubasid riigid panustada ka sõjaväelaste ja politseinike väljaõppesse, pakkuda logistilist ja luurealast abi, anda relvastust ja varustust jne. Kuna aga paljud otsustest vajavad riikide parlamendi toetust, jäi Ameerika kaitseminister konkreetsete riikide panusest rääkides üldsõnaliseks.

Juba enne kohtumist oli aga Kanada uus valitsus teatanud, et lõpetab õhurünnakud Süürias. Samas on Ottawa lubanud aidata teisiti, näiteks suurendades oma instruktorite arvu Iraagis ja panustades enam ka luuresse.

Nende riikide seas, kes kaaluvad abi suurendamist, on ka Eesti. Hanso ütles üleeile Brüsselis Postimehele, et Eesti saab panustada valdkondades, kus riigil on olemas vastav võimekus. Seetõttu pole mõtet rääkida õhuoperatsioonides osalemisest, küll aga väljaõppemissioonist.

«Üks konkreetne asi, mis meil on Ameerika Ühendriikide ja Taaniga praegu töös, on võimalik instruktorite saatmine alates selle aasta suvest Iraagi Anbari provintsi. Taanlased on meile vastava ametliku ettepaneku teinud. Käsitleme seda kui vajalikku ja mõistlikku ettepanekut,» ütles Hanso.

Iraak on Eesti kaitseväelastele juba varasemast tuttav. Just seal said Eesti kaitseväelased 2003. aastal oma esimese lahingukogemuse, sest varem oli käidud vaid rahuvalvemissioonidel. Aastatel 2005–2011 osaleti Iraagis ka NATO treeningmissioonil.

Kaitseministri sõnul tuleb kaitseväelaste Iraaki naasmiseks lahendada aga hulk tehnilisi küsimusi Iraagi valitsusega. «See on väga aeganõudev ja bürokraatlik,» märkis Hanso, kes viitas sellele, et ka lõunanaabritel lätlastel võttis Iraagi valitsuselt ametliku kutse saamine väga kaua aega.

Iraagi valitsus esitas abipalve riikidele 2014. aastal, mil ISIS riigis ulatuslikke alasid vallutas ja ka nn kalifaadi välja kuulutas. Ametlikud kõnelused Läti ja ka teiste riikidega aga venisid. Hääletus Ühendriikide juhitavasse väekontingenti kuuluva Taani üksuse koosseisu kuni kümne Läti instruktori saatmise üle toimus alles jaanuaris, kui Läti rahvasaadikud sellele ka toetust avaldasid. Läti instruktorite ülesanne piirdub väljaõppega, lahingutes nad ei osale.

Ka Eesti kaitseväelaste saatmine Iraaki väljaõppemissioonile eeldab parlamendi mandaati. Hanso märkis, et kui Iraagi valitsus esitab Eestile ametliku kutse, saab selle küsimusega ka riigikogusse minna.

Küsimusele, mitme kaitseväelasest instruktori saatmist Iraaki kaalutakse, vastas Hanso, et see pole veel selge. Kaitseminister viitas juba praegustele kaitseväe missioonidele ja kohustusele panustada NATO kiirreageerimisjõududesse. «Me ei saa kummi lõhki tõmmata. Arvudest me alles räägime, aga igatahes jääb see alla kümne,» sõnas Hanso.

Iraagi lääneosas asuv Süüria, Jordaania ning Saudi Araabiaga piirnev Anbari provints oli 2014. aastal Iraagis ja Süürias ulatuslikke alasid vallutanud ISISe äärmuslaste jaoks üks tähtsamaid toetuspunkte ning rühmitus vallutas seal ka mitu linna. Nüüdseks on Iraagi sõjavägi mitu linna tagasi vallutanud. Tänavu jaanuaris teatati ka provintsi pealinna Ramadi tagasivõtmisest.

Lugeja küsib: miks politsei liiklejaid eksitab?

«Kui taga sõitval alarmsõidukil töötavad punane ja sinine vilkur, siis liiklusseaduse paragrahvi 200, punkt 3. järgi tähendab see, et eessõitvale sõidukile antakse peatumismärguanne. Pidevalt võib näha aga seda, et politsei sõidab ringi töötava punase ja sinise vilkuriga, kuid suundub hoopis mingit muud ülesannet täitma,» kirjutab autojuht.

«Nende ees sõitvates juhtides tekitab selline käitumine aga segadust, sest on teada, et töötavad punasinised vilkurid tähendavad peatumismärguannet ja sinised vilkurid lihtsalt seda, et alarmsõidukile tuleb teed anda.

Täna (12.02 –toim) just Jürist väljudes üks selline sõitis jälle taga töötava sinise ja punase vilkuriga ning jäin seisma, aga politsei ajas ilmselgelt hoopis mingeid muid asju.

Samas tihtipeale jällegi antakse peatumismärguanne nii, et kasutatakse ainult siniseid vilkureid. Liiklusseaduse järgi võib küll aru saada, et siniste vilkuritega annab peatumismärguande eravärvides alarmsõiduk, kuid aeg-ajalt on seda näha ka sini-valgete sõidukite puhul.

Kas keegi saaks selgitada, et kas politseinikud ise ka täpselt ei tea kuidas asjad käivad ja «panevad lihtsalt tuima» või ongi kõik õige ja tegelikult tähendabki ükskõik missugune vilkurikombinatsioon nii peatumismärguannet kui ka kuskile juhtumile sõitmist?» küsib lugeja.

Vastab ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kristjan Toom.

Politsei- ja piirivalveameti alarmsõiduki eriseadmeid kasutatakse vaid kiireloomulise tööülesande täitmisel. Punast ja sinist vilkurit kasutakse koos üksnes peatumismärguande andmiseks. Kahjuks on olnud olukordi, kus politseinik on kiireloomulisele väljakutsele sõites eksinud ning lülitanud sisse ka punase vilkuri. Täname tähelepanelikku liiklejat, kes märkas punase vilkuri kasutamist ja peatus vastavalt seadusele.

ERM andis Pariisi arhitektidele tiivad

Septembris avatavas uues Eesti Rahva Muusemis on juba soe ja puhas – üks hoone kolmest arhitektist Lina Ghotmeh tegi neljapäeval hoones valitud külalistele tutvumiskäigu ja kinnitas, et see töö andis tiivad Pariisi arhitektuuribüroole Dorell, Ghotmeh, Tane.

Kui sageli te praegu Eestis käite?

Hoone ehitamise ajal käin kord kuu-poolteise järel. Projekteerimise ja muu eelneva arendustöö päevil sai siin oldud iga nädala-kahe järel.

Praegu on hoone väliselt vägagi muljetavaldav, aga kui te 2006. aastal ERMi arhitektuurikonkursi võitsite, siis kostis teie projekti kohta omajagu kriitikat. Kuidas te sellele tagasi vaatate?

Lõppkokkuvõttes tuli projektile kasuks, et inimesed kõnelesid hoonest ja arutlesid, mis peaks olema sellise hoone rahvuslik identiteet. Olen väga põnevil, mismoodi kriitikud maja nüüd vastu võtavad. Eks see projekt võis alul tõepoolest inimesi pelutada, aga tahaksingi näha, kuidas näevad needsamad kritiseerijad seda hoonet kooskõlas ümbritseva keskkonnaga.

Mis te ikkagi arvate omaaegsetest ütlustest, et see hoone pole piisavalt eestilik ning ajab taga modernsust, unustades rahvusliku?

See on minu arvates vägagi eestilik projekt, sest sellisel kujul ei saaks see sündida kusagil mujal, sellel poleks lihtsalt mõtet. See on vägagi seotud asukohaga, ka interjöör on tehtud kohalikest materjalidest ja siinsete meistrite poolt. Isegi fassaadiklaasil olevad mustrid on võetud rahvariietelt. 

Tõenäoliselt pidite omajagu vaeva nägema, et mõista, milline on Eesti ja eestluse essents.

Jah, lõpuks hakkas osa minust juba olema üsnagi eestlane. Olen kümme aastat avastanud eestlaste kultuuri ja käinud siin sedavõrd palju, et see on mul juba nagu teine rahvus. 

Mil määral sarnaneb algne projekt lõpptulemusega?

Ma arvan, et projekti algne olemus on säilinud. Säilinud on avatus ja kokkusulavus ümbritseva maastiku ja loodusega. Siseruumide paigutuses on omajagu muutunud. Projekt tuleb siiski kohandada nendele inimestele, kes majas tööle hakkavad. Algul puudus meil ju ERMi töötajatega dialoog ning sestap muutsime mõndagi hiljem, pärast konkursi võitu. Ma arvan, et lõppkokkuvõttes ei saagi rääkida niivõrd projekti muutumisest kui täiustumisest. 

ERMi projekteerimine tõi teie büroole ka omajagu rahvusvahelist tähelepanu.

Pärast konkursi võitu tuli rahvusvaheliselt meedialt palju tähelepanu. Huvi pakkus ka asjaolu, et nii noored arhitektid said teha sedavõrd suure projekti. Üllatuti ka selle üle, et Eesti ehitab selliseid suuri hooneid ja korraldab sääraseid arhitektuurikonkursse. Välismaal on nüüd küllalt neid, kes soovivad tulla Eestit ja seda muuseumi avamise järel vaatama. 

Kas tööd tuli ka tublisti juurde?

Võitsime ERMi arhitektuurikonkursi 2006. aastal, aga juba 2007. aastal tuli arhitektuuriauhind ka Prantsuse kultuuriministeeriumilt. 2010. aastal nimetati meid erialaajakirjas Euroopa kümne kõige visionäärsema arhitekti hulka. Võitsime ka suure Renault’ autosalongi projekteerimise konkursi. Alles äsja võitsime konkursi «Avastades Pariisi», mis keskendub innovatsioonile. Niisiis andis ERM kindlasti kirge arhitektuuriga jätkamiseks. 

Kas ERM on seni teie suurim ettevõtmine või on mujal maailmas käsil juba võimsamaid projekte?

Seni on see meie suurim muuseum. Abu Dhabis on küll käsil hoone, mis on siiski pisut väiksem kui ERM. Ausalt öeldes ei suudakski praegu ette võtta veel üht ERMiga võrreldavat tööd.

Bussis kukkunud eakas naine viidi haiglasse

Eile kella 20.20 ajal toimus liiklusõnnetus Narva linnas, kus 55-aastane Aleksandr pidurdas liinibussiga Man Lions City, et vältida kokkupõrget teise sõidukiga.

Selle tagajärjel kukkus bussis istunud 81-aastane Ester bussisalongi põrandale. Bussireisija toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.  

 

SEB: palgakulude kasv suurendab tänavu tööpuudust

SEB Eesti panga hinnangul võib käesoleval aastal oodata töötuse määra kasvu, kuna surve palkade tõusule jätkub ja edasine kasv saab tulla vaid ettevõtete suurema efektiivsuse abil.

«Vaadates, kui pikalt on kestnud vastuolu ettevõtlustulude vähenemise ja palgakulude kasvu vahel, tundub täna olema saavutatud piir, kust edasine kasv saab tulla vaid suurema efektiivsuse abil,» ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor BNS-ile.

Ta lisas, et töötus ei kasva tänavu hüppeliselt, kuid surve palkade kasvuks jätkub, kuna madala tööpuuduse tingimustes on vähegi spetsiifilisema kvalifikatsiooniga töötajaid väga raske leida ja eeldab tööandjalt valmidust senisest enam maksta.

Samas märkis Nestor, et regiooniti võivad olla rahulikumad need ettevõtted ja maakonnad, mis tegelevad puidutööstusega, sest sellele harule tundub ka käesolev aasta edukas tulevat.

«Tallinnast kaugemate maakondade puhul vähendab riski suurteks koondamisteks oluliselt madalam palgatase. Et inimeste tööalane liikuvus sellel aastal muutuks, ei tundu usutav, sest see eeldab tööturul suuri negatiivseid või positiivseid šokke, mida täna ette näha ei ole,» rääkis Nestor.

Eelmisel aastal oli töötuse määr 6,2 protsenti ehk 1,2 protsendipunkti vähem kui aasta varem. Tööhõive määr oli 65,2 protsenti ja tööjõus osalemise määr 69,4 protsenti, teatas statistikaamet reedel.

Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid neljandas kvartalis olukord muutus, märkis amet.

Talviku sõnul segavad Karilaiu avaldused korruptsioonikomisjoni tööd

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Artur Talviku sõnul segavad komisjoni liikme Jaanus Karilaiu meediale läkitatud «poliitilis-emotsionaalsed prääksatused» tööd ja peletavad komisjoni ette kutsutavaid inimesi

Keskfraktsiooni kuuluv korruptsioonivastase erikomisjoni liige Karilaid saatis neljapäeval pressiteate, milles teatas muu hulgas, et parvlaevade ehituslepingud võivad olla õiugustühised ning valitsuse ebapädevus toob maksumaksjale veel sadu miljoneid lisakulutusi.

«Kindlasti ei tule selline jutt kasuks komisjoni töömeeleolule või -keskkonnale ja teeb ettevaalikumaks neid inimesi, kes meil seal rääkimas käivad,» sõnas Talvik. «Samas oli ju algusest peale teada, et komisjon koosneb erinevatest poliitilistest jõududest ja sealt selliseid niiöelda prääksatusi hakkab tulema. Eks nemad riidlesid minuga ka, kui ma tulin välja parvlaevade hinnavahega. Aga see oli konkreetne fakt.»

Talvik toonitas, et Karilaiu avaldus on tehtud emotsiooni pealt. «Arvan, et ta laksib praegu poliitilise emotsiooni pealt. Kindlasti pöörame raportis tähelepanu sellele, kui palju juhtimisvead ja korruptsioon on tekitanud kahju meie riigile tervikuna, aga praegu on see kõik ahjus olev pirukas ja ei tea, kas ta tuleb ilus kollane või kõrbeb üle,» sõnas Talvik, toonitades, et Karilaid väljendas isiklikku seisukohta.

Nutiseadmed ja kuiv õhk – silmade suurimad vaenlased

Arvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid on saanud samamoodi igapäevaelu osaks nagu söömine või magamine, me ei oska ega tahagi elu ilma nendeta ette kujutada. Moodsad vidinad toovad aga kaasa ka moodsad probleemid. Elustiil uuris, kuidas nutiajastul silmi hoida ja ravida.

Silmade väsimust ja punetust kogevad paljud arvuti või nutiseadmetega töötavad inimesed, nendib Benu Papiniidu apteegi proviisor Margot Lehari. Väga sageli kannatavad selle all ka lapsed, kellel lubatakse piiramatult arvutit või telefoni kasutada.

«Kipituse, punetavate või paistetavate laugude ning rähma tekkepõhjuseks on üldjuhul silmade kuivus, mis tekib ülepingest, aga ka kuivast õhust, elektroonikaseadmete ja päikesevalguse kiirgusest,» ütleb Lehari. «Probleemi eiramine võib halvimal juhul lõppeda kroonilise silmapõletikuga.»

Abi apteegist ja koduköögist

Proviisori sõnul tuleks silmade kuivuse leevendamiseks neile ennekõike puhkust anda, aga kasuks tuleb ka tervislik toitumine ja elustiil. «Iga 20 minuti tagant peaks leidma mahti korraks arvuti tagant püsti tõusta ja kaugusesse vaadata, veel parem on teha väike jalutuskäik ilma arvuti- või telefoniekraani piilumata,» soovitab Lehari.

Kui puhkamine ja keskkonnavahetus ei aita, tuleks võtta ette käik apteeki. Leevendust saab silmatilkadest ja salvidest. Valikut tehes on mõistlik apteekrilt nõu küsida, sest palju sõltub näiteks sellest, kas probleem on ajutine või on tegemist juba pidevaks muutunud tüütu kiusajaga.

«Salve ja geele on mõistlik panna silma enne magamajäämist, sest need võivad nägemist veidi hägustada. Tilkadena võib ravimit manustada 4-5 tunni tagant sõltuvalt ravijuhisest,» räägib proviisor ja lisab, et pea kõik apteekides müügil olevad silmatilgad sarnanevad koostiselt pisaraga, seega pole karta üleannustamist.

Kui silmade kuivus tekitab suuremaid probleeme, on mõistlik valida õlilisandiga tooted. «Õli toetab silma sarvkesta mõlema kihi taastumist ning on pikema mõjuga. Pidevalt kuvariga töötavad inimesed võiksid eelistada pikema kasutusajaga silmatilku,» selgitab Lehari.

Foto: PantherMedia/Scanpix

Abi tasub otsida ka koduköögist. Silmadele mõjuvad hästi värsked puu- ja juurviljad, iseäranis punased ja oranžid köögiviljad (paprika, tomat, porgand, kõrvits). Samuti toetavad silmade tervist A-, E- ja C-vitamiin ning toidulisandid luteiin, beetakaroteen, zeaksantiin, seleen, tsink ja oomega-3-rasvhapped.

Sinivalgus võib keha segadusse ajada

Pidev ekraani jälgimine ei mõjuta mitte ainult silmi, vaid ka igapäevaelu laiemalt. Tallinna Tehnikakõrgkooli valgustehnika lektori Tiiu Tamme sõnul põhineb digiseadme valgus leedidel, milles on väga tugevalt esindatud valgus-spektri sinine osa.

«Kui inimene kasutab arvutit või nutiseadet õhtul, saab tema ajukeskus leedekraani kaudu signaali, et on alles päev,» räägib Tamm. See juhtub põhjusel, et sinise spektri pikem lainepikkusala (480–490 nanomeetrit) hoiab inimesi ärkvel. Valgus lööb sassi unehormoonid ning hakkab pikapeale ka muid tegevusi segama.

Õhtuse unehormooni asemel hakkab veres ringlema stressihormoon kortisool, mille tase peaks õhtuks langema madalamale kui päevasel ajal. «Pidev õhtune kõrgendatud stressihormoonitase paiskab segi ööpäevarütmi, mille tulemusel ei suuda inimene keskenduda tähelepanu vajavale tegevusele, võtta vastu pädevaid otsuseid ja ennast ohuolukorras aidata,» hoiatab Tamm.

Filter peale

Sinist valgust kiirgavad nutiseadmed antakse varakult kätte lastelegi. Kui lühem sinivalgusspektriala (400–440 nm) jõuab otse silma võrkkestal sinivalgusele tundlike rakkudeni, võib selle pidev mõju põhjustada varajasi vanuritele iseloomulikke silmahaigusi. «Kui varem olid kollatähni kärbumine ja katarakt iseloomulikud 70aastastele ja vanematele, siis tänapäeval avalduvad need juba 40. eluaastates,» selgitab Tamm.

Lühem spektriala on eriti ohtlik väikestele lastele, kelle silmaläätsed on veel välja kujunemata. Lapsevanematel tasuks digiseadmete lastele kätteandmisega võimalikult kaua venitada.

Tamm rõhutab, et igal juhul tuleks õhtusel ajal digiseadmete kasutusaega piirata või vähemasti panna peale sinivalguse filter. Tasuta on võimalik alla laadida telefoniäppe, mis võtavad sinist taustavalgust vähemaks.

Leedu autovargad tõid mulkidele Chicago koju kätte

Politseiautode rammimine, tulistamine ja nelja tuule poole pagevate leedulaste tagaajamine koertega mööda metsi ja põlde – eilne hommik tõi kunagise linakasvatuskeskuse elanikele Chicago koju kätte.

Tartu lähistelt BMW X5 varastanud kolme tõelise professionaali jaoks moondus juba rutiiniks muutunud tegevus millekski ootamatult vastikuks. Kella poole üheteistkümne paiku oli Postimees ajakirjanik tunnistajaks, kuidas Abja vallas Sookülas talutasid viis politseinikku viimast kinni peetud leedulast alul mööda põlde, seejärel üle kahe oja ning toppisid ta sinivalgesse bussi.

Katkise püksipõlvega kahtlusalune ei hakanud kinnipidamisel vastu, küll aga kukkus ta teel politseibussi poole korduvalt libedas lörtsis. Tal oli väga külm. Põgenemispaigast oli kinnipidamiskohani linnulennult 11 kilomeetrit, ent küllap oli ta jooksnud palju enam maad.

 

Relvaga valvel

 

Sellest operatsioonist võttis osa üle saja politseiniku. Seekord olid nad varem siinseid autosid Leetu viinud ja seejärel kuhugi endise Nõukogude Liidu riikide uusrikastele müünud üleaedsete tulekuks valmis.

«Me ootasime neid siia tagasi,» muigas üks reedeöise politseioperatsiooni osalisi. Detsembri keskel viisid samad mehed Tartu lähistelt Ülenurmest minema Toyota Land Cruiseri ja seda otse turvakaamerate all – selle video andis politsei eile ka meediale avaldamiseks. Üks mees valvas relvaga maja välisukse juures, sellal kui teine auto lahti muukis.

Vähem kui kaks kuud hiljem seadis politsei samadele, seekord linnamaasturi BMW X5 vargust plaaninud meestele piirile üles lõksu, mis sedakorda pidas. Üks politsei viimase aja suurimaid operatsioone algas südaööl vastu reedet, kui kauaoodatud külalised taas Eestisse saabusid. Neid oodati piiril, sest see on ainus tõhus viis autovarast kuriteolt tabada.

Meeste istumise all olnud fantoom-Audi ehk varguse julgestusauto oli kriminaalpolitseinikele ammu tuttav, sest sellega oli varemgi Eestis «tööl» käidud. Autol kasutatud numbrid olid küll vahetatud, samuti oli masinal muudetud mõningaid pisiasju, kuid autot kindlaks tegemast see ei takistanud.

Samal ajal sai politsei hakata varaste ümber võrku punuma. Profivargaid on keeruline tabada. See on justkui võidujooks ajaga – varas tuleb riiki kiiresti ja kui auto käes, siis lahkub veel kiiremini. Enamasti avastab autoomanik varguse alles hommikul ja selleks ajaks on vargad oma saagiga juba kaugel välismaal.

Seetõttu tuleb varaste liikumist jälgida algusest peale ja seejuures nõnda, et sihtmärgid ise midagi ei kahtlustaks. Siin on abi nii maanteekaameraist kui ka liiklusvoo lihtsast jälgimisest eravärvides autost.

Niisiis varastasid leedulased Tartu lähistelt BMW linnamaasturi ja pöörasid nina Läti poole, aga sugugi mitte otse läbi Valga. Piiriületuseks väiksemate teede kasutamine on autovaraste vana nipp, sest siis ei jääda piiripunkti kaameratesse. Nii läks seegi kord, kui sai selgeks, et leedulased valisid riigist lahkumiseks Karksi-Nuia kandi.

Harilikult sõidab saateauto ees ja varastatud masin hoiab paarikilomeetrist distantsi, et säiliks hoiatamisvõimalus, seekord kihutas varastatud BMW aga maasturi ees. Kella nelja paiku öösel nägi BMW juht autotulede vihus ootamatult Karksi-Nuiast mõne kilomeetri kaugusel Ärikülas teesulu moodustanud politseiautosid. Piirini jäi siit veel kümmekond kilomeetrit ja leedulane otsustas endale tee vabaks sõita.

 

Nelja tuule poole

 

Nähes, et BMW peatumise asemel hoopis kiirust lisab, avasid politseinikud auto rehvide ja mootori pihta tule. BMW rammis küll tee sulgenud autosid, kuid läbi ei pääsenud. Seejärel tagurdas masin lähedal kasvava kase vastu, lõhkudes nõnda külamehe postkasti. Juht aga kargas autost välja ja jooksis metsa. Leedulast ei peatanud isegi see, kui ta reide kuulihaava sai.

Samal ajal jõudsid sündmuskohale kaks kuriteokaaslast, kes üritasid oma Audiga teesulust põllu kaudu mööda manööverdada, ent jäid püdelasse pinnasesse kinni. Mehed jätsid relva autosse ja pistsid samuti jooksu. Kõik kolm lippasid eri suunas, lootes, et see suurendab vähemasti mõne pääsemisvõimalusi.

Esialgu kaitses mehi pimedus – ummisjalu pimedas metsas tagaajamine oli riskantne, sest eelneva info põhjal oli teada, et mehed võivad olla relvastatud. Teisalt aitasid värskel lumel nähtavad jäljed meeste kinninabimisele kenasti kaasa.

Mõni tund pärast tagaotsimise algust, kella seitsme paiku, viis jäljekoer tagaajajad Läti piiri pool asuva majajäetud majandushoone juurde, kus esimene redutaja end peita üritas. Teise tagaotsitava sai politsei enam-vähem samal ajal kätte Karksi-Nuia Konsumi kaupluse eest.

Selleks ajaks oli profivaraste otsingutesse kaasatud Eesti politsei eliitüksus K, mille liikmeil oli eile päevaplaanis üksuse 25. sünnipäeva tähistamine Tallinnas. Umbes samal ajal, hommikul kella seitsme paiku, avastas oma BMW maasturi varguse ka unest virgunud kannatanu.

Kolmas autovaras oli endiselt jooksus. Kuna tema jäljed olid maas näha ja need olid jõudnud sündmuskohalt juba kümmekonna kilomeetri kaugusele, võeti ümbruskond piiramisrõngasse. Seda võrku tasapisi kokku tõmmates jõutigi lõpuks Sooküla kandis metsas redutamisest kangeks külmunud kolmanda tagaotsitavani. Ühelgi kolmest kinnipeetust polnud politsei teatel vähimatki soovi vastu hakata.

 

Põhjus muheleda

 

Politseinikel oli eile põhjust rahulolevalt muheleda. Lõuna prefekt Tarmo Kohv ütles pressikonverentsil otsesõnu, et see oli üks väga hea päev. «Mul on siiralt hea meel, et see operatsioon õnnestus ja osalenud politseinikud ei saanud vigastada,» lausus ta.

Politseil käib viimasel ajal Leedu autovaraste kallal üldse tõsisem lõikustöö: alates eelmise aasta oktoobri lõpust on kinni peetud juba kolm sealsete autovaraste gruppi. Lõuna ringkonnaprokuröri Aro Siinmaa sõnul istus juba enne eilset vahi all viis sellist Leedu kodanikku. Kuriteos kahtlustatavate vanus jääb 20–30 eluaasta vahele.

 

Laiskus võib aju kahjustada

Bostoni ülikooli meditsiinikooli uuringust selgub, et neil, kes teevad keskealistena vähem trenni, on 20 aastat hiljem väiksem aju.

Kuigi kehalise aktiivsuse säilitamine võib olla keeruline, on see paljude teadlaste ja arstide sõnul hädavajalik, sest nii saab nende hinnangul ära hoida südamehaigusi, diabeeti, ülekaalulisust, kõrget vererõhku ja insulti, Medical News Today. Liikumisharrastus võib hoida ka kontrolli all kolesterooli taseme, parandada une kvaliteeti ja aidata mõnesid vähiliike vältida.

Ajakirjas Neurology hiljuti ilmunud uurimu näitab aga ka, et sport võib olla abiks aju suuruse säilitamisel vanemas eas. Uuringu viis läbi Nicole Spartano, kes kasutas Framinghami südameuuringu andmeid. Selle käigus tegid 1583 dementsuse ja südamehaigusteta keskmiselt 40-aastast inimest testi, milles hinnati nende füüsilist vormi.

Kahekümne aasta pärast hinnati taas samade inimeste füüsilist vormi ja tehti ka üksikasjalikud magnetresonantsdomograafia uuringud. Kehalise vormi hindamiseks mõõdeti aega, mis südamel kulus rütmisageduse tõusmiseks.

Uuringust selgus, et halvemas füüsilises vormis inimeste aju vananes kiiremini. Iga kaheksa ühiku kohta, mille võrra katses osalenud füüsilise koormuse testi halvemini tegid, kahanes ajumaht nii palju, et see vastas kahele aastale vananemisele. Kui vaatluse alt jäeti välja adrenaliinitaset reguleerivaid ravimeid võtvad ja südamehaigustega inimesed, siis oli aju vananemine väiksema kehalise suutlikkuse tõttu poole aeglasem: kaheksale füüsilise vormi languse ühikule vastas sel juhul ühe aasta võrra kiirem vananemine.

Spartano sõnul on tulemuste peamiseks põhjuseks see, et trenni tegemine võib suurendada vere ja hapniku juurdevoolu ajule ja parandada aju plastilisust ehk võimet olla pidevas muutumises.

Ameeriklaste raskerelvastuse laopaik valmib tuleval aastal

USA raskerelvastuse laopaik Eestis valmib tuleva aasta alguses, ehituse korraldamisega tegelevad ameeriklased ise.

Praeguste kavade kohaselt jõuavad raskerelvastuse laopaiga ehitustööd lõpule 2017. aasta alguses, ütles BNS-ile USA saatkonna pressiesindaja asetäitja. Ehitustöid korraldab ning ehituslepingud sõlmib Ameerika Ühendriikide armee insenerikorpus, laopaiga projekteerimine ja ehitamine on kooskõlastatud kaitseministeeriumi ja kaitseväega.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja on BNS-ile varem öelnud, et ladu saab asuma «Eesti kaitseväe olemasoleva taristu territooriumil».

USA on paigutanud Ida-Euroopa riikidesse ühe soomusbrigaadi relvastuse ja varustuse ehk kokku umbes 1300 ühikut tehnikat, sealhulgas kuni 250 tanki, lisaks jalaväe lahingumasinad Bradley ja liikursuurtükid Paladin. Osa nendest masinatest on juba ka Eesti kaitseväe keskpolügoonil harjutamas käinud.

Ameeriklased rajavad Eestisse soomusbrigaadi rasketehnika jaoks vajaliku taristu, luues rasketehnika hoidmiseks, hooldamiseks ja väljaõppes kasutamiseks vajalikud tingimused.

Intensiivravi osakonnas viibiva Kalev Kallo seisund on stabiilne

Tallinna linnavolikogu esimehe Kalev Kallo raviga tegelevad arstid kinnitavad, et patsiendi seisund on stabiilne, edastas Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk pressiteate vahendusel.

«Kalev Kallo viibib endiselt intensiivravi osakonnas ning on juhitaval hingamisel. Tema meditsiinilised näitajad on viimaste päevade jooksul paranenud ning raviarstid hindavad üldseisundit stabiilseks,» seisis teates.

Postimehe andmetel viibib Kallo haiglas sepsisekahtlusega ning ta pöördus eelmisel nädalavahetusel kehva enesetunde tõttu ise haiglasse.

Tallinna linnavolikogu esimehe kohustusi täidab Kallo haiguse ajal linnavolikogu aseesimees Lauri Laats.

Kalev Kallo on Tallinna linnavolikogu esimees alates 30. aprillist 2015. Kallo valiti viimastel valimistel riigikogu liikmeks, aga kui Keskerakonna Tallinna nõukogu otsustas nimetada ta linnavolikogu esimehe kandidaadiks, loobus Kallo riigikogu kohast ja asus volikogu juhtima. Kallo kuulub 1991. aastast Keskerakonda ja on erakonna juhatuse liige ning erakonna volikogu esimees.

 

Politsei hakkab Põhja- ja Ida prefektuuri otsima sõidukite teisaldajat

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) hakkab järgmisest nädalast riigihankega otsima Põhja- ja Ida prefektuuri sõidukite teisaldajat.

PPA-l on plaanis läbi viia sõidukite teisaldamisteenuse hange Põhja- ja Ida prefektuuris, ütles BNS-ile PPA pressiesindaja. Lõuna- ja Lääne prefektuur on sarnase hanke korraldanud varem ning neil on lepingupartner olemas.

Teenus hõlmab joobes juhtimise, sõiduõiguse puudumise või näiteks raskete liiklusõnnetuste ja kuritegude asitõendina käsitletava sõiduki teisaldamist.

Sõidukite teisaldamisteenuse hanke maht on enam kui 300 000 eurot, hange kuulutatakse välja järgmisel nädalal ning sellekohane teade avaldatakse riigihangete registris lähiajal.

Kadunuks jäänud 16-aastane Ingrid leiti üles

Politsei palus abi, et selgitada välja 16-aastase Ingridi asukoht. Täna teatas politsei, et tüdruk on tagasi koduste juures ja temaga on kõik korras.

Politsei teatas tüdruku kadumisest 9. veebruaril. Kolmapäeval nähti neiut viimati pärastlõunal Tartu bussijaamas. Hiljem oli tema asukoht teadmata ning telefon välja lülitatud. Arvatavalt võis ta liikuda Tartu- või Jõgevamaal.

 

Rimi selgitab: miks peidetud alkoholiriiuli juures on ikkagi õlu koos krõpsudega

Kuigi Rimi andis täna hommikul teada, et Mustamäe Keskuses avatud supermarketis on praegu menetluses oleva alkoholiseaduse valguses alkohol teistest kaupadest rohkem eraldatud, tekitab uus paigutus siiski mitmeid küsimusi.

Mis Mustamäe Keskuse Rimi uue alkoholipaigutuse puhul küsimusi tekitab, on asjaolu, et riiuli, mille taha alkohol on nüüdsest peidetud, ühes otsas on kõrvuti õlled koos kartulikrõpsudega ning teises otsas kaalukommid koos mahlapakkidega.

Samas kaupmeeste liidu koostatud juhendis on aga kirjas, et alkohoolsed joogid tuleb paigutada piisavalt selgesti eraldi muudest kaupadest, sh karastusjookidest. «Arvestades seda, et jaemüügis on alkoholi sisaldavaid jooke, mille puhul ei saa ostja esmapilgul olla kindel, kas tegemist on alkohoolse joogi või mingi muu joogiga, näiteks karastusjoogiga,» seisab juhendis.

Ka on Tallinna linn seadnud täiendavad piirangud alkoholimüügile, kus muuhulgas on sätestatud, et kaupluses peavad alkohoolsed joogid olema paigutatud mittealkohoolsetest jookidest ja muudest kaupadest eraldi ning alkohoolseid jooke ei tohi selvekaubanduse vormis müügiks välja panna kaupluse müügisaali eri kohtadesse.

Uus alkoholiseaduse eelnõu näeb aga ette, et alates 2018. aastast on alkohol supermarketites üldse eraldi osakondades, kus siis alkohol sõna otseses mõttes peidetakse läbipaistmatute seinte taha. Juba 2017. aastast tahab sotsiaalministeerium üle-eestiliselt kehtestada tingimuse, et alkohol on muudest kaupadest selgesti eraldatud ehk erinevatel riiulitel.

«Kuskilt peab ju alkoholiosakonda sisse saama, mistõttu on ta paigutatud selliselt, et kui inimene hakkab poest väljapääsu poole jalutama, siis on sinna võimalik siseneda kolmest avausest,» selgitas Rimi pressiesindaja Katrin Bats, miks nende lahenduse puhul ei ole veel otseselt tegemist alkoholi seina taha peitmisega.

«Ühes kohas on loomulikult nii, et sa näed alkoholiosakonda – ta on osaliselt kaetud, need krõpsuriiulid on seal ees –, ja ma tunnistan, et kui ma täna seal käisin, siis ühest kohast ma ise võtaksin need alkoholi otsariiulid ka ära,» sõnas Rimi esindaja. Ta lisas, et rääkis seda ka kaupluste töötajatele, mistõttu muudetakse lähiajal nende toodete asetust. «Kõik said aru, et see oli meie enda rumalus, et see alkohol sai sinna nurga peale niiviisi pagutatud,» tõdes ta.

Mis aga puudutab mahlade paigutamist kõrvuti alkoholiga, siis see sai juba täna hommikupoolikul kaupluses muudetud. «Seda ma tuvastasin ise ka pildi pealt,» nentis Rimi esindaja. Küll aga pidas ta veel vajalikuks rõhutada, et Rimi ei olegi praegu rääkinud alkoholi täielikust eraldamisest, mistõttu ongi appi võetud krõpsuriiulid, mille tagant alkohoolsed joogid leiab.

«Me ei pannud sinna seina ette – me panime sinna riiiulid ette, kus on kaubad peal,» selgitas Bats, lisades, et sellist paigutust, kus alkohol oleks täielikult teistest kaupadest eraldatud ei ole seniajani veel üheski teises kaupluses kasutusele võetud. «Me ei saanud ju päris kinni ka panna, et keegi sinna üldse ei lähe,» tähendas Rimi esindaja, viidates sellele, et kaupluse eesmärgiks on ennekõike ikkagi müüa kaupu, mitte takistada neile ligipääsu.

«Praeguse kaupluse ja paigutusega me testime ning katsetame – me ei ole seda enne teinud ja loomulikult me võime eksida – nagu tänagi selgus,» lausus Katrin Bats, lisades, et neid asju, mida on võimalik paremini teha, supermarket kindlasti ka teeb. «Selles mõttes on ta kindlasti edasiminek sellest, kus sa võisid sada protsenti seda alkoholi näha ja osta,» sõnas ta.

Kuidas kriitilised sündmused täna Karksi-Nuia lähedal arenesid

Kolm väidetavat autovarast läksid Tartust Eesti lõunapiiri poole liikvele ööl vastu tänast, olles jagunenud kahte sõidukisse. Neist üks oli varastatud BMW X5 ning teine saateauto, millega oli siia hämaraid tegusid tegema tuldud. Oletatavasti polnud meestel aimu, et politsei oli neid jälginud juba eelmisest õhtust, mil nad Eestisse saabusid. Leedulasi teati oodata, sest nad olid siin varem vähemalt korra vargil käinud.

Kogu ettevõtmise oli politsei ette valmistanud erilise ettevaatlikkusega, sest varasemate kogemuste põhjal võis oletada, et kurjategijatel on tulirelvad ja nad ei põrka ummikusse aetuna tagasi ka neid kasutamast.

Järgnenud sündmused kinnitavad, et vargad pidasid targaks Lätti lipsata läbi Lilli piiripunkti, mis on võrreldes mõne teise Lõuna-Eesti piiriületuskohaga üsna vaikne ja kõrvaline. Umbes kella nelja paiku jõuti Karksi-Nuiast paar kilomeetrit lõunas asuvasse Ärikülla, kuhu politsei oli nende peatamiseks üles seadnud autodest teetõkke.

Mõistes, et ollakse lõksu sattunud, otsustas saateautot juhtinud leedulane üht operatiivsõidukit rammida. Kui oli näha, et läheneja ei vähenda sõidukiirust ja muutub ohtlikuks, avasid korrakaitsjad ametirelvast selle pihta tule. Sellest hoolimata ei peatunud leedulased enne, kui üks autodest oli kinni jäänud kõrval oleval pehmel põllul ning BMW põrutanud vastu puud, mis ühtlasi oli Tauga talu postkasti jalg.

Ehkki üks leedulastest sai ülikriitiliseks kujunenud kokkupõrkes jalga kuulihaava, suutis kogu kolmik jooksu pista. Järgnes jälitamine kolmes suunas. Üks meestest, kes suundus Läti piiri poole, tabati teenistuskoera abil kella seitsme ajal mahajäetud majast. Teine avastati umbes samal ajal Karksi-Nuia poe eest. Kumbki neist ei osutanud kinnipidamisel vastupanu.

Kolmanda leedulase tabamiseks kulus veel üle kolme tunni. Selleks ajaks oli läbikülmunud mees jõudnud linnulennult kümne kilomeetri kaugusel asuva Penuja küla lähedale. Temalgi polnud enam rammu ega tahtmist vastu hakata.

Margus Laidre võitis Postimehes ilmunud esseega Soosaare preemia

Enn Soosaare eetilise esseistika auhind kuulub tänavu ajaloolasele ja diplomaadile Margus Laidrele 31. detsembril 2015 Postimehes ilmunud esseega «Kelle sõna valitseb maailma?».

 

Auhinna võttis praegu Soomes Eestit suursaadikuna esindav Laidre vastu täna Keilas Harju maakonnaraamatukogus, kus pärijate soovil asub Enn Soosaare isiklik raamatukogu. Auhinda annab välja Enn Soosaare sihtasutus aasta jooksul eesti keeles ilmunud poliitikast, kultuurist või moraalist rääkiva essee eest. Auhinna väljapanekut toetab LHV pank ja selle suurus on tänavu 3000 eurot.

Nominentide hulka jõudsid tänavu Andres Maimik, Guido Viik, Mathura, Mihkel Mutt, Marju Lepajõe ja Mihkel Kunnus. Žüriisse kuulusid Ülle Madise (esimees), Viivi Luik, Hannes Rumm, Neeme Korv, Sulev Vedler ja Ülo Tuulik.

Mullu pälvis Soosaare preemia Hent Kalmo Vikerkaares ilmunud esseega «Utoopiline Eesti». 2014. aastal võitis selle Toomas Paul Maalehes ilmunud esseega «Aus vale, vale ausus», 2013. aastal Kalle Muuli raamatuga «Isamaa tagatuba» ja 2012. aastal Ilmar Raag Postimehes ilmunud esseega «Kultuuritust ei ole olemas».

Enn Soosaar (1937-2010) oli eesti tõlkija ja publitsist, kes ühiskonnakriitikuna paistis silma kui terava sulega, ent alati väärika stiiliga autor. Aastal 2011 asutas Tallinna Ülikool Enn Soosaare sihtasutuse, mille ülesandeks on silmapaistva ühiskonnategelase pärandi säilitamine, edasiarendamine ja jäädvustamine.

Loe laupäevasest Postimehe arvamus- ja kultuurilisast AK arvamustoimetaja Marti Aaviku pikemat usutlust Margus Laidrega.

Yana Toom: ma ei kavanda Stalnuhhini vastu mingit vaenutegevust

Keskerakonna Narva piirkonna juhiks valitud Yana Toomi sõnul ei pea ta oma vastaskandidaati Mihhail Stalnuhhinit enda vaenlaseks ja loodab teha temaga koostööd, ka Stalnuhhin loodab, et koos Toomiga on võimalik tekkinud konflikt lahendada.

Toomi sõnul on piirkonnas tekkinud konflikti lahendamiseks tarvis autoriteetset inimest väljastpoolt ning tema poolt hääletanud Narva keskerakondlased nägid seda inimest temas.

«Ma teen konflikti lahendamiseks kõik võimaliku. Meil on juhatuse otsus, et kahe kuu jooksul tuleb kahte fraktsiooni jagunenud keskerakondlased Narva volikogus taas ühte fraktsiooni kokku tuua,» rääkis Toom Postimehele.

Toom kinnitas, et ta ei pea tema vastu kandideerinud Mihhail Stalnuhhinit oma vaenlaseks. «Ta sai 41 häält, mis näitab, et iga viies valimistel osalenud Narva keskerakondlane hääletas tema poolt. See mees on teinud palju Narva heaks ja mingit vaenulikku tegevust ma Stalnuhhini suhtes ei planeeri,» lausus Toom.

Toom lisas, et tal ei ole mingeid ambitsioone järgmisel aastal toimuvateks kohalike omavalitsuste volikogud valimisteks. «Oleks kummaline teeselda, et ma olen narva linnapeakandidaat, kui oma olen samal ajal europarlamendi liige,» lausus ta.

Yana Toomi vastu kandideerinud Mihhail Stalnuhhin märkis, et Toomi vastu kandideerimine nõudis temalt suurt julgust. «Yana Toomil oli kandideerides kahtlemata moraalne üleolek, kuna ta on teinud palju Tallinna ja Ida-Virumaa elanike heaks,» ütles Stalnuhhin.

Stalnuhhin eitas, et Narva piirkond oli esimehe valimisel surve all. «Mis survet saab siin olla? Meil on kõige demokraatlikum erakond Eestis,» ütles ta.

Stalnuhhin ei usu, et pärast esimehe valimisi võiks Keskerakonna Narva piirkonnas erimeelsused süveneda. «Me oleme heasüdamlikud ja sõbralikud inimesed,» lausus ta.

Keskerakonna Narva piirkonna eelmine esimees Andrus Tamm avaldas lootust, et Yana Toomil õnnestub piirkonnas tekkinud erimeelsused ära lahendada.

«Kuidas see tal õnnestub, näitab aeg. Varem on siin tehtud sarnaseid katseid ja siis ei ole see toiminud, las ta proovib. Mina olen Yana Toomiga ühise keele,» lausus ta.

Tamme sõnul on ta valmis Toomi konflikti lahendamisel aitama. Loomulikult püüan ma teda aidata. Ka Yana Toom ise näitas üles head tahet, pakkudes mulle Narva piirkonna aseesimehe kohta. Ma olen seisukohal, et halb rahu on parem kui hea tüli. Ma olen rahuarmastav inimene,» ütles Tamm.

Täna õhtul valiti Keskerakonna Narva piirkonna uueks juhiks partei aseesimees ja eurosaadik Yana Toom. Toomi vastaskandidaat oli riigikogulane Mihhail Stalnuhhin. Toom sai 200 ja Stalnuhhin 41 toetushäält. Eelmine piirkonnajuht oli Andrus Tamm.

Keskerakonna Narva piirkonnas tekkis lõhe mullu novembris, kui 15 saadikut lahkus linnavolikogu Keskerakonna fraktsioonist ja asutas uue fraktsiooni «Ühtne Narva». Keskfraktsioonist lahkunud saadikute toel tagandas linavolikogu keskerakondlasest linnapea Eduard Easti ja valis linnapeaks samuti Keskerakonda kuuluva Tarmo Tammiste.

Keskerakond korraldab konverentsi «Andke meie linnapea tagasi!»

Järgmisel reedel, 19. veebruaril toimub Tallinnas Rahvarinde muuseumis välkkonverents «Andke meile linnapea tagasi!».

Konverentsi ettekanded analüüsivad Edgar Savisaarele esitatud kahtlustusi ning tema kõrvaldamist Tallinna linnapea ametikohalt, teatas Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk.

Konverentsil esinevad Riigikogu liikmed Jaanus Karilaid ja Oudekki Loone, Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu, ajakirjanik Andres Raid ning vandeadvokaat Oliver Nääs.

Konverents algab kell 11 ning lõpeb orienteeruvalt kell 13. Konverents toimub MTÜ Vaba Ajakirjandus ja Eesti Keskerakonna koostöös.

10 uudist, mida võiksid teada: reede, 12. veebruar

  1. Blogi: politsei sai erioperatsiooni käigus kätte ka kolmanda relvastatud autovarga

    Politsei eriüksus tabas relvastatud mehed, kes kahtlustuste järgi kuuluvad Leedu autovaraste grupeeringusse. Foto: Kristjan Teedema

    Politsei pidas Karksi-Nuia kandis toimunud erioperatsiooni käigus kinni kolm meest, keda on alust kahtlustada autovarguses. Kaks neist peeti kinni täna öösel, kolmas saadi kätte reede ennelõunal.

    OLULIST

    • Tagaaetavate teekond lõppes siis, kui nad oma autoga avariilise olukorra tõttu enam edasi sõita ei saanud. Kõik kolm autos olnud arvatavat kurjategijat üritasid põgeneda joostes. Igaüks seejuures eri suunda. Seetõttu pidi leedulastel jälil olnud politsei hargnema.

    • Prefekti sõnul kasutasid politseinikud autovaraste peatamiseks ka tulirelva. «Kui esialgu tabati kaks kuriteos kahtlustatavat isikut, siis praeguseks on ka kolmas tabatud,» lausus Kohv.

    Leedukate tabamisest loe postimees.ee-st

  2. Otse: Tänak tõusis Rootsis juba neljandaks

    Ott Tänak enne Rootsi rallit. Foto: Timo Anis

    Täna hommikul alanud Rootsi talveralli on igal juhul üks omapärasemaid WRC-sarja osavõistlusi. Tõelist talverallit saavad sõitjad tunda vaid kahel Norra teedel sõidetaval kiiruskatsel, ülejäänud võistlusrada kulgeb tavalisel kruusal.

    OLULIST

    • Kui esimese kiiruskatse järel hoidis Tänak seitsmendat kohta, siis teise katse järel kerkis eestlane kuuendaks.

    • Neljanda kiiruskatsega kerkis Tänak juba viiendaks ja järgmise katsel saadud teise ajaga juba neljandaks, sest Kris Meeke sõitis teelt välja. Aega kaotas ka üldliider Sebastien Ogier, kes sõitis ühest mahapöördest otse.

    Otseblogi Tänaku võistlemisest loe postimees.ee-st

  3. Ametlik: Tartu maraton jääb lumepuuduse tõttu ära

    Tartu maratoni stardipaik Tehvandi staadionil. Foto: Peeter Liik

    Tartu Maratoni korraldajad otsustasid täna, et 21. veebruarile planeeritud 44. Tartu Maraton jääb lumepuuduse tõttu ära. Kõik registreerunud osalejad saavad 50 protsenti makstud osalustasust järgmistele üritustele edasi kanda või tagasi küsida.

    OLULIST

    • «Oleme tavaliselt Tartu Maratoni toimumise otsuse teinud võistlusnädala esmaspäeval, kuid leidsime, et meil ei ole mõtet praegu selle otsusega esmaspäevani venitada, kui reaalsus on see, et täna suusarada Otepää-Elva vahelisel rajal põhimõtteliselt pole ja ilmateade piisavat lumelisa ei ennusta,» ütles võistluste direktor Indrek Kelk.

    • Kõik 44. Tartu Maratonile registreerunud osalejad saavad 50 protsenti makstud osalustasust kanda kas järgmise aasta Tartu Maratoni ettemaksuks; mõnele teisele 2016. aasta Tartu Maratoni Kuubiku sarja üritusele või samas protsendimahus makstud osalustasu tagasi küsida.

    Tartu maratoni kurvast saatusest loe postimees.ee-st

  4. Professor: Eestis levib omapärane HIV

    Professor Irja Lutsar. Foto: Toomas Huik

    Uuringud on näidanud, et Eestis levib rekombinantne HIV vorm, millesse nakatutakse kohapeal ning seda haigust ei tooda piiri tagant sisse.

    OLULIST

    • «Oleme üle 10 aasta teinud uuringuid ja meil ei ole viiruse sissetulekut väljast, meile ei tule HIV-d Venemaalt ega Lääne-Euroopast,» rääkis ERR saates «Kahekõne» meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar. Ta lisas, et HIVsse nakatutakse Eestis ning siin levib rekombinantne HIV vorm.

    • «Meie viirus on omapärane, aga kui te küsite, kus ta siia tuli, siis ma ei oska seda teile öelda,» tõdes professor.

    Eestile iseloomulikust HIV vormist loe postimees.ee-st

  5. Jant Käsmu sadama ümber: avalikku arutelu saatsid aplausid

    Mõned kohalikud rannakalurid hoiavad ahastuses pead kinni, kuulates projekteerijate juttu. Foto: Marianne Loorents

    Üleeile avalikkusele tutvustatud Käsmu sadama detailplaneeringu arutelu pikimaks sõnavõtuks oli näitleja ette kantud pöördumine.

    OLULIST

    • «Nõuame suurema sadama planeerimise lõpetamist ja avalikku arutelu, kuhu on kaasatud spetsialistid,» lõpetas Laasik ühispöördumise ettelugemise ning ulatas selle saalis kõlava aplausi saatel Vihula vallavanemale Annes Naanile, kes leidis, et aplaus on kohatu, sest tegu pole teatrietendusega.

    • Käsmu küla elanik ja hobipurjetaja Ruudo Liis ütles kavandatava sadama suurust kommenteerides, et olles käinud väikesadamates nii Soomes kui Rootsis, võib ta kinnitada, et Käsmu sadam ei tuleks liiga suur.

    Kaptenite küla sadamavaidlusest loe postimees.ee-st

  6. Leht: Swedbanki juhi vallandamise põhjuseks võis olla finantskuriteo uurimine

    Swedbanki endine juht Michael Wolf. Foto: Scanpix

    Rootsi majandusleht Dagens Industrie kirjutab, et Swedbank grupi eksjuhi Michael Wolfi vallandamise põhjuseks võib olla tema tegevuse uurimine politsei majanduskuritegude büroo poolt.

    OLULIST

    • Teisipäeval teada antud Wolfi ootamatu vallandamise põhjus on jäänud senini ebaselgeks, kuid Dagens Industrie kirjutab mitmele Swedbanki allikale viidetes, et möödunud reedel alustati Wolfi tegevuse uurimist võimaliku finantskuriteo sooritamise eest.

    • Võimalikeks kuritegudeks võivad olla: ebaseaduslik siseinfo kasutamine, turumanipulatsioon, siseinfo ebaseaduslik avalikustamine või turumanipulatsiooni kahtluse eest mitteteatamine. Millist nesit täpselt uuritakse, sellekohta majanduslehel infot ei ole.

    Spekulatsioonidest Swedbanki juhi vallandamise põhjuste üle loe postimees.ee-st

  7. Haridusuurijad: sookvoodid on hilinenud

    Inga Kukk (vasakul) ja Katri Lamesoo osalevad kahes Norra toetustest rahastatud projektis, milles avatakse õpetajate silmi sooteadliku käitumise ja õpetamisviiside osas. Foto: Margus Ansu

    Poiste ja tüdrukute erinev kohtlemine saab alguse väga varasest lapsepõlvest. Sellele tuleks tähelepanu pöörata juba lasteaias, mitte mõelda alles siis, kui soorollid on tugevalt kinnistunud, miks poisid ei jõua gümnaasiumisse ja ülikoolides on neidude ülekaal. Seda meelt on Tartu ülikooli haridus-uuenduskeskuse projektijuht Inga Kukk ja peaspetsialist Kat-ri Lamesoo, kes edendavad SooKooli ning SIHT-projekti kaudu õpetajates sooteadlikkust.

    OLULIST

    • «Alles sajand tagasi said naised valimisõiguse, kuigi toonased uurimused tõestasid, et naiste aju ei ole võimeline keerulist infot töötlema. Hilisemates uuringutes on leitud, et naiste vasak ja parem ajupoolkera suhtlevad omavahel tihedamini kui meeste aju ning selgitatud sellega naiste paremaid oskusi mitut asja korraga teha.»

    • Loe poiste ja tüdrukute endi arvamusi erinevast kohtlemisest koolis

    Sookvootide mõttekustest või mõttetusest koolis loe postimees.ee-st

  8. Margus Kurm: Kenderi jutu kirjanduslikul väärtusel pole karistusõiguse seisukohast mingit tähendust

    Margus Kurm. Foto: Toomas Huik

    Endine juhtiv riigiprokurör Margus Kurm kirjutab Kaur Kenderi juhtumist juristi ja karistusseadustiku vaatenurgast.

    OLULIST

    • «Kenderi ja teiste seesuguste kaasuste peaküsimus on see, kas uurimise alla sattunud teoses on seksuaaltoiminguid lapsega kirjeldatud labaselt ja pealetükkivalt. Kas teos samal ajal ka kirjanduseks või kunstiks kvalifitseerub, sel tähtsust ei ole.»

    • Järelikult, mida rohkem on lapspornot kujutavaid teoseid, seda rohkem on neid pedofiile, kes astuvad virtuaalmaailmast reaalmaailma, ja seda rohkem on lapsi, kes saavad haiget. See ongi põhjus, miks lapsporno valmistamine ja passiivne tarbimine on kriminaalkaristuse ähvardusel keelatud.

    Endise riigiprokuröri analüüsi nn Kenderi juhtumist loe postimees.ee-st

  9. Korraldajate kiirustamine pani Sildaru kehva seisu

    Kelly Sildaru X-mängude võitmise järel poseerimas enda mänedžeri Michael Spenceriga. Foto: Madis Kalvet

    Nädala alguses kurvastasid norralased, et 13-aastane Kelly Sildaru ei saa vanuse tõttu osaleda täna Lillehammeris alanud II noorte taliolümpiamängudel. Praeguse seisuga ei näe norralased eestlannat võistlemas ka Oslos X-mängudel, ja seda põhjusel, et võistluskutsed jagati laiali liiga vara.

    OLULIST

    • Nüüd üritati viimasel hetkel olukorda päästa ning Sildarule saadeti varuvõistleja kutse. Väga suure tõenäosusega sõidabki eestlanna nüüd kuu lõpus fjordidemaale.

    • Naiste Big Airi hüpeteks said Oslosse kutse vaid kuus naist ja need jagati välja juba enne Aspenis toimunud X-mänge ehk enne eestlanna suurt triumfi.

    Kelli Sildaru lähitulevikuplaanidest loe postimees.ee-st

  10. Teismeline häkkis sisse FBI ja CIA bosside kontodesse

    Suurbritannia politsei vahistas teismelise, kes on kahtlustuse kohaselt terve seeria CIA, FBI ja Valge Maja kõrgetasemeliste töötajate andmete häkkimise taga.

    OLULIST

    • Häkkimised said teatavaks nelja kuu eest, mil süü võttis enda peale rühmitus nimega Crackas With Attitute. Küberründe ohvriteks olid teiste seas CIA direktor John Brennan, kel rikuti ära isiklik AOL-i konto, ning FBI asedirektor Mark Giuliano ja luurekoordinaator James Clapper.

    • Uurimine on näidanud, et ründaja oli saanud ligipääsu ka paljudele tundliku sisuga ametkondlikele dokumentidele - näiteks uurimismaterjalidele. Kõiki neid häkkimisi saatsid ründaja kirjutatud mõnitavas toonis sõnumid avalikus veebis.

    Teismelise häkkeri vägitegudest loe postimees.ee-st

Laval seguneb kaks kauget aega

Laupäeval tuleb Vanemuises esimest korda vaatajate ette Tom Stoppardi draama «Arkaadia», mis on lavastaja Ain Mäeotsa sõnul hea näide sellest, kuidas draamavormis saab kirjutada sümfooniat.

Ühtlasi kasutab Mäeots näidendi kohta sellist väljendit nagu trikikas ristsõna, mille Tom Stoppard on meile enne lahendada andmist lõiganud väikesteks pusletükkideks.

Lord Byroni ja meie aeg

Näitlejad toovad vaatajate ette sündmused, mis toimuvad Inglismaal Derbyshire’i maakonna mõisas Sidley Parkis minevikus (1809 ja 1812) ning tänapäeval. Kohati on ühekorraga laval nii omaaegse väga kuulsa luuletaja lord Byroni kaasaegsed kui ka nüüdisaegsed intellektuaalid.

Aadlike eluliste ja kohati väga kirglike suhete kõrval tuleb juttu kirjandusteadusest, botaanikast, matemaatikast ja füüsikast, aiandusest ja maastikuarhitektuurist ning muusikast.

200 aastat tagasi juhtus midagi niisugust saladuselooriga kaetut, mida on põhjust meie päevil lahti muukida. «Mõni, kes on skandaali peal väljas, tahab avastuse tegemiseks haarata neid tõendeid, mis talle sobivad, ja kui midagi on puudu, siis luuletab need juurde,» ütles lavastaja.

Kristiina Põllu lavakujunduses hakkavad silma seinu maast laeni täitvad raamaturiiulid ja suured peegelduvad pinnad. Viimased on lavastaja sõnul mõningas mõttes selleks, et tekitada lõpmatuse illusiooni.

Tom Stoppardile on 1990. aastatel kirjutatud «Arkaadia» toonud suurt au ja palju kuulsust. Tallinna linnateatris tuli see vaatajate ette Jaanus Rohumaa lavastusena kevadel 1997 ja püsis mängukavas kevadeni 2001. Hendrik Toompere lavastas Ugalas sama näidendi muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli 24. lennu tudengitega ainult 2010. aasta kevadel etendamiseks.

Järgmised esietendused

Vanemuise praeguse hooaja mängukavasse on tulemas «Arkaadia» kõrvale veel neli uut draamalavastust.

20. veebruaril esietendub väikeses majas Conor McPhersoni «Öörändurid» (lavastaja Tiit Palu), 16. aprillil Sadamateatris rühmatööna Mehis Pihla käe all valmiv «Ilus on noorelt ...», 7. mail väikeses majas Shakespeare´i «Othello» (Andres Noormets) ja 10. augustil Toomel tähetorni õuel Loone Otsa «Julie ja tähed» (Margus Kasterpalu).

«Ilus on noorelt ...» on mängukavva pandud asendama varem välja kuulutatud Maksim Gorki «Väikekodanlasi», mis lükkub lavastaja Kertu Moppeli tervise tõttu määramata ajaks edasi.

Esietendus

• Vanemuise suures majas esietendub 13. veebruaril Tom Stoppardi draama «Arkaadia», mille on tõlkinud Anu Lamp.

• Lavastaja Ain Mäeots.

• Lavakunstnik Kristiina Põllu.

• Kostüümikunstnik Gerly Tinn.

• Muusikaline kujundaja Ele Sonn.

• Valguskujundaja Priidu Adlas.

• Mängivad Jaanika Arum, Priit Strandberg, Sten Karpov, Jüri Lumiste, Ragne Pekarev, Piret Laurimaa, Marian Heinat, Tanel Jonas, Markus Dvinjaninov või Reimo Sagor, Margus Jaanovits, Karol Kuntsel ja Raivo Adlas.

Allikas: Vanemuine

 

Fotod ja video: turvatöötaja aitas kinni pidada narkojoobe kahtlusega juhi

Täna kella 13.15 paiku sai politsei teate Tallinnas Mustamäel rooli istunud narkojoobe kahtlusega juhist. Viimast asus taga ajama poe turvatöötaja, kes politseiga pidevalt ühendust hoidis.

Politseile laekunud teate kohaselt viibis aadressil Vilde tee 101 Comarketi ees narkojoobe kahtlusega juht, kes istus Volkswageni rooli ja hakkas sõitma.

K Security turvatöötaja asus ohtlikku juhti jälitama ja teavitas jooksvalt oma asukohast politseid.

«Kiirused ulatusid vahepeal üle 100km/h ning keelavad foorituled ei olnud juhi jaoks mingid näitajad,» sõnas K Security turvatöötaja. «Ühel ristmikul nägin, et autosid ei tule ja eeldasin, et ta sõidab ka siit punase tulega läbi, kuid viimasel hetkel vajutas juht pidurid põhja ning mina enam pidama ei saanud ja sõitisin talle tagant sisse,» lisas ta. 

Sellega aga sündmus ei lõppenud, Volkswagni juht otsustas edasi sõita.

Tagaajamine jätkus kuni Akadeemia tee 54 hoovini, kus õnnestus turvafirmal koos kohale jõudnud politseiga narkojoobes juht kinni pidada.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Seiko Kuik ütles Postimehele, et alkoholijoovet juhil ei tuvastatud, ent ta käitus kahtlaselt ja toimetati seetõttu Wismari haiglasse ekspertiisi. Tulemused selguvad mõne aja pärast.

«Kindlasti on oluline, et kahtlase käitumisega autojuhtidest politseile teada antakse. Eesmärgiks on turvaline liiklus ja iga sellise juhi eemaldamine liiklusest aitab sellele kaasa,» sõnas Kuik.

Vabariigi aastapäeva eel saab ööbida Lennusadamas

23. veebruaril toimub Lennusadamas kogupere programm «Öö muuseumis», mis  teeb kummarduse allveelaeva Lembit 80. aasta juubelile.

Järgmisel hommikul, 24. veebruaril heisatakse üheskoos Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul Lennusadama lipuväljakul sinimustvalge lipp.

Öö muuseumis on kogupere programm, mis toimub ajal, mil muuseum on tavakülastajatele suletud. Õhtuti on Lennusadama muuseumis hämar ja salapärane. Just siis saavad külastajad teada, kas muuseumieksponaadid ärkavad pimeduse saabudes ellu.

80 aastat tagasi jõudsid Eestisse uhiuued allveelaevad Lembit ja Kalev ning algasid meeskondade treeningud ja tutvumine tollase tehnika viimase sõnaga. Iga mereväekadett unistas allveelaevniku põnevast elust – milline oli nende väljaõpe? Kas Lembitust sai tõeline lahingulaev? Just siis, kui muuseumis on hämar ja salapärane, on käes aeg otsida vastuseid ja kehastuda Lembitu meeskonnaliikmeks.

Öö saabudes ei pea Lennusadamast kuhugi minema, sest kõigil on võimalus ööbida muuseumis. Omalt poolt tuleks kaasa võtta matkamadrats ning magamiskott. Programm on mõeldud 7-12 aastastele lastele ja neid saatvatele täiskasvanutele.

Postimees teeb otseülekande energiapoliitika konverentsilt

Esmaspäeval, 15. veebruaril toimub KUMU auditooriumis Maailma Energeetikanõukogu konverents «Trilemma - teekaart tasakaalus energiapoliitikani».

Konverentsi peaesineja on Philip Lowe, eelmine Euroopa Komisjoni energia peadirektoraadi juht. Eesti ekspertidest esinevad konverentsil Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman.

Päeva lõpetab diskusioon teemal, kuidas tasakaalustada Eesti energiapoliitika. Diskussioonis liituvad Ando Leppimaniga keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt ja rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov. Konverentsil kõlanu võtab kokku Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee peasekretär Mihkel Härm.  

Maailma Energeetikanõukogu on 1923. aastal asutatud rahvusvaheline energeetika erinevaid sektoreid ühendav organisatsioon.

15.00-15.40        Philip Lowe «Three challenges for European Energy: Climate, Competitiveness and Security of Supply»  

15.40-16.10        Margus Vals «Energiatrilemma Eesti Energias»  

16.10-16.30        Ando Leppiman «Eesti pikaajaline plaan trilemma tasakaalustamiseks»  

16.30-17.00        Ando Leppiman, Meelis Münt, Dmitri Jegorov - diskussioon teemal «Trilemma tasakaalustamine - millest alustada?»

17.00-17.15        Kokkuvõte, Mihkel Härm

India välisminister lubas abi laevakaitsjate küsimuse lahendamisel

India välisminister Sushma Swaraji lubas täna Eesti suursaadikule Indias Viljar Lubile, et välisministeerium aitab oma võimaluste piires kaasa laevakaitsjate küsimusele lahenduse leidmisele.

Swaraji kinnitas, et India on valmis karistatud isikute üleandmise lepingu sõlmimisega edasi liikuma, teatas välisministeerium.

Lubi rõhutas, et teema on Eestile suhetes Indiaga esmatähtis. «Oleme valmis jätkama avatud suhtlemist igal tasandil laevakaitsjate küsimusele lahenduse leidmiseks,» lausus ta.

India Madurai kohus hakkab teisipäeval arutama vangimõistetud Eesti laevakaitsjate kautsjoni vastu vabastamist. «Madurai kohus määras laevakaitsjate kautsjonitaotluse arutamise istungi toimumise ajaks 16. veebruari,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Belovas reedel BNSile.

India Tamil Nadu osariigi politsei arreteeris 2013. aasta 18. oktoobril piraaditõrjelaeva Seaman Guard Ohio 35 meeskonnaliiget, kelle hulgas oli indialaste, brittide ja ukrainlaste kõrval ka 14 Eesti kodanikku. Sama aasta detsembris esitati kogu kinnipeetud meeskonnale süüdistus ebaseaduslikus kütuse tankimises, ebaseaduslikus relvade käitlemises ja ebaseaduslikus territoriaalvetesse sisenemises.

Vahepeal mitu kohtuastet läbinud kohtuasja saatis India ülemkohus tagasi alama astme Tuticorini kohtusse, mis tegi oma otsuse 11. jaanuaril, määrates süüalustele relvadega riiki sisenemise eest viieaastase vanglakaristuse. Jaanuari lõpus otsustasid laevakaitsjad kohtuotsuse edasi kaevata.

Muutuv ilm muudab homme teed libedaks

Homme sajab lund ja lörtsi ning arvestada tuleb libedusega.

Põhja lahele liikunud madalrõhkkond on homseks Rootsi rannikul hääbumas ning päeval saab mõjusamaks idapool tugevnenud kõrgrõhuala, mistõttu võib siin-seal korra pilvede vahelt päikestki paista.

Õhus jagub aga niiskust palju, mistõttu kohatistest lume- ja lörtsihoogudest ei pääse hommegi.

Pärastlõunal uuesti langema hakkav õhutemperatuur muudab teed taas libedaks.

Homme on pilves selgimistega ilm, kohati sajab veidi lund ja lörtsi. Puhub lõuna- ja kagutuul 3–9 m/s, rannikul kuni 11 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +3 kraadi.

Loe poiste ja tüdrukute endi arvamusi erinevast kohtlemisest koolis

Miks on poiste ja tüdrukute õppeedukus koolis erinev ja miks poisid ikkagi gümnaasiumisse ei jõua? Selle üle arutlevad Tartu Kesklinna kooli õpilased.

Vastavad Tartu Kesklinna kooli üheksanda klassi poisid

Milline on tüüpiline poiss ja tüüpiline tüdruk klassiruumis?

Tormi Sõber (16)

Põhiline vahe on selles, et tüdrukud üritavad tunnis õppida. Poisid üritavad ka, aga nad ei taha, et keegi näeks seda. Nad varjavad seda, tehes lollusi. Õppimine on sotsiaalsetes standardites ju ebamehelik.

Koolis ei võistelda poiste seas sellega, kes on akadeemilistes asjades kõige parem, vaid kes suudab mingi lollusega hakkama saada. See on lihtsam, sest nad tahavad lihtsalt tagasisidet, et said millegagi hakkama. Ei ole tähtis, kas see on halb või hea.

Tüdrukutesse on õpetajatel alati suhtumine, et nad teevad tööd ja saavad enamasti häid hindeid. Poiste puhul oleme näinud, et kui keegi millegi halvaga hakkama sai, siis on alati kindel rühm poisse, keda hakatakse kõige esimesena kahtlustama. Poisid hakkavad ennast selle läbi defineerima ja teevadki edaspidi selliseid asju, mida nende puhul märgatakse. Kui inimesed defineerivad ennast pigem negatiivsete asjade kaudu, siis nad hakkavad ise sellesse uskuma ja muutuvadki sellisteks.

Aga kui näiteks gümnaasiumis ootused poisi suhtes muutuvad, tekitab see segadust. Põhikooli üheksandik ei tundu nii suur inimene kui gümnaasiumiõpilane.

Muutma peaks mitte ainult poiste endi suhtumist, vaid ka suhtumist poistesse. Ma olen ise õpilane, kes tahab õppida asju, millest ma mingit kasu näen. Tundides, kus ma olen alati hästi õppinud, suhtub õpetaja minusse hästi. Aga tundides, kus ma olen kaks-kolm aastat halvasti õppinud ja nüüd, üheksandas, aru saanud, et peaks õppima hakkama, on õpetajal ikka see vana suhtumine. Pikaajalist juurdunud suhtumist on väga raske muuta.

 

Erik Markos Poska (16)

Minu klassis poisid ja tüdrukud väga ei erine. Tüdrukud räägivad tunnis isegi rohkem kui poisid. Mulle endale meeldib tunnis kõrvaklappidest muusikat kuulata ja seetõttu olen ma vaiksem. Aga klassis on meil ikka korralik lärm. Kui tüdrukud räägivad, siis õpetajad neid väga ei keela, poisse keelatakse ikka rohkem. Kui poisid midagi teevad, on kohe märkused sees, aga tüdrukutele ei tehta väga midagi.

Meil sellist õpetajat ei ole, kes arvaks, et tüdrukud õpivadki paremini. Ma ise olen päris hea õpilane ja ma väga ei pinguta. Õpetajad teavad seda ja ootavad, et ma õpiks rohkem.

Meie klassis poisid ka pingutavad, aga mõnes aines lihtsalt pea ei võta. Poisid võibolla pingutavad mõnes aines rohkem, et kolme kätte saada. Tüdrukud tuubivad ka ilmselt rohkem, aga nad saavad enamasti paremaid hindeid.

Ma tahan ise minna gümnaasiumisse. Aga enamik poisse on põhikooli üle jala teinud ja gümnaasiumisse väga ei taha minna, lähevad kutsekasse. Tüdrukud tahavad ikka ülikooli saada.

Poisid tegelevad lihtsalt sellega, millega tahavad. Koolielu on tegelikult vahepeal täitsa väsitav. Ma ise ka ei keskendu kodus väga koolile, sest see ajab mind vahepeal tõesti närvi.

Saša Põder (15)

On tüdrukuid, kes on vaiksemad, ja samas on tüdrukuid, kes on lärmakamad. Poistega on sama. Aga kõige tüüpilisem poiss on hästi avatud, energiline, räägib palju.

Kui poisid lärmavad palju, siis õpetaja keelab. Kui nad sosistavad, siis õpetaja ikka keelab. Aga kui tüdrukud, kes ei lärma üldse, sosistavad vahel, siis seda sosistamist õpetaja ei keela. Mingit väikest lärmajate gruppi karistatakse, pannakse näiteks halvad hinded. Aga need poisid, kes selle grupi juures istuvad, paneb õpetaja sinna gruppi sisse, kuna nad on poisid. Kui näiteks istuks järjest neli poissi, kaks tüdrukut ja veel kaks poissi, siis ilmselt need kaks poissi ei oleks sel hetkel karistatud, sest tüdrukud eraldavad need grupid ära.

Mul on tunne, et tüdrukutel on kohati paremad hinded. Samas poisid teevad asju julgemalt. Tüdruk täidab tööülesannet võimalikult korralikult, saab viie. Mina mõtlen, kas ma saan seda ülesannet teistmoodi lahendada. Siis ma olen rebel, julgen rohkem, olen energilisem ja õpetaja vaatab, et see ei sobi.

Tundub küll, et õpetajad annavad hindeid võrdselt, aga nad on naised ja nad õpetavad kõiki nagu tüdrukuid. Vaated, mida nad edasi annavad, on rohkem naiselikud. Poisid ei saa ennast väljendada, võibolla kaob õppimise huvi ära ja hinded lähevad alla.

Näiteks algklassides oli meil kehalise tund tüdrukutega koos. Jalgpallis valisid tavaliselt kaks kõige paremat poissi tiimid. Nad tunnevad, et neil on otsustusvõime, nad on paremad, saavad ise valida. Aga need, kes ei vali kunagi, jäävadki tagaplaanile, arvavad, et see, kes on seal ees, otsustab. Aga kui tüdrukud valiksid tiimid, tekiks ka neil tunne, et neil on võimalus otsustada, teha oma valikuid, rohkem riskida.

Peaks rohkem rolle segama ja andma ka nõrgematele otsustusõigust. See võrdsustaks õppimishimu ja tulemusi. Enamik firmajuhid on mehed, aga kui anda ka tüdrukutele otsustusvõimet, võibolla tuleks ka neist rohkem firmajuhte.

 

 

Vastavad Tartu Kesklinna kooli üheksanda klassi tüdrukud

 

Milline on tüüpiline poiss ja tüüpiline tüdruk klassiruumis?

Johanna Eliise Teder (16)

Kindlasti on tüdrukud kohusetundlikumad. Neil on suurem konkurents. Sõbranna pealt vaadatakse, kui tark tema on, milline sina tahad olla. Millised hinded temal on, milliseid sina tahad.

Aga poistel on väikesest peale teistsugune suhtumine. Nad ei hooli õppimisest niipalju, nad hoolivad mingitest muudest tegevustest. Neile ei ole õppimine ja hinded üldse nii tähtsad, tähtis on lihtsalt kooli lõpetamine.

Ma arvan, et õpetajad ei oota poistelt nii häid tulemusi kui tüdrukutelt. Tüdrukud on ennast rohkem näidanud, suudavad rohkem õppida. Poiste seas ei ole see nii oluline.

On õpetajaid, kes õpetavad neile, kes tahavad õppida. Aga kui on poisid või tüdrukud, kes ei hooli sellest ainest, lihtsalt istuvad või on oma telefonides, siis õpetaja ei viitsi nendega tegeleda.

Poiste ja tüdrukute käitumine oleneb inimesest. On rahulikumaid ja on aktiivsemaid. Igas klassis on natukene nahaalsemaid, kes käituvad teistmoodi. Arvan, et see tuleb kodusest kasvatusest, et tüdrukud on kohusetundlikumad ja korralikumad.

Oleneb küll õpetajast, aga kui on valida, kas tegeleda rohkem rahmeldava poisi või rahuliku tüdrukuga, siis muidugi õpetad sa rohkem tüdrukut. Aga minu arust otsest õpetajapoolset valimist meie klassis ei ole. Kuid õpetajad peaksid olema rohkem valmis selleks, et poisid käituvadki teistmoodi.

 

 

Iris Paarop (15)

Tüüpiline tüdruk on selline, kes teeb tunnis kaasa, üritab hästi õppida, tema eesmärk on lõpetada põhikool neljade-viitega, et minna edasi gümnaasiumisse. Et käitumine ja hoolsus oleksid kindlasti eeskujulikud.

Tüüpiline poiss on selline, kes üritab võimalikult lihtsalt põhikoolist läbi saada. Ta ei pane nii suurt rõhku õppimise efektiivsusele, on rahul kolmedega. Kuigi, kui ta viitsiks, siis tal oleks võimalik õppida ka viitele. Ka käitumine ja hoolsus on poistel kehvemad kui tüdrukutel.

See võib tulla küll sellest, et kui lasteaias juba oodatakse poistelt aktiivsemat käitumist ja tüdrukutelt rahulikumat, siis poisid harjuvadki sellega ära, et neilt oodatakse vähem.

Õpetajate puhul on näha, kuidas tüdrukutele tehakse järeleandmisi. Kui poisid räägivad tunni ajal juttu, siis nad saavad kohe märkuse, aga kui tüdrukud räägivad, siis neile lihtsalt öeldakse, et olge vaiksemalt.

Õppetöös üritab õpetaja tüdrukut rohkem järele aidata, et ta pingutaks rohkem. Aga kui poiss on kolmeline, siis õpetaja ei pööra sellele nii suurt tähelepanu. Tüdrukutelt oodatakse kuidagi rohkem, et nad õpiksid paremini.

Võibolla poisid ongi muutunud nii mugavaks ja kui põhikoolis õpetajad ka räägivad, et gümnaasiumis on nii raske, siis nad ei tahagi seda suurt vastutust võtta ja õppima hakata. Aga tüdrukud teavad juba, et käivad põhikoolis selleks, et minna gümnaasiumisse ja teha tulevikus sellist karjääri, nagu nad tahavad.

Mul on vanem vend, kes on lõpetanud gümnaasiumi. Olen temalt kuulnud, et on küll raske, aga mitte väga hull. Põhikoolis õpetajad aga räägivad nii palju kogu klassile, et gümnaasium on nii raske ja te ei saa seal hakkama. Minu arust pingutatakse sellega üle.

 

 

Ilona Kann (15)

Ma arvan, et tüdrukud on rohkem kohusetundlikud ja nende suhtumine õppetöösse on parem, nad muretsevad oma õppimise pärast. Mina küll muretsen. Ma ei jõua küll kogu aeg õppida, aga kui on mingi suurem kontrolltöö, siis ma võtan kätte ja teen selle ära. Aga poisid on pigem õnnelikud, kui saavad oma kolme või nelja kätte.

Meil on klassis tegelikult väga targad poisid, aga nende hinded võibolla ei ole nii head, sest nad ei viitsi. Aga tõesti, kui nad õpiksid, siis nad oleks väga targad. Mina konspekteerin tunnis, et mul oleks pärast kuskilt õppida. Nemad teevad tööd selle põhjal, mis neile tunnist meelde jääb.

Õpetajad justkui ei julgeks tüdrukuid halvasti kohelda. Isegi kui tüdrukud käituvad täpselt samamoodi nagu poisid, siis õpetaja ütleb lihtsalt, et ärge tehke, aga poisid saadab sama käitumise eest tunnirahu klassi. Me käitume ju täpselt samamoodi ja oleme oma telefonides.

Aga poisid on võibolla julgemad, hakkavad vastu ja ütlevad, et nemad ei teinud. Kui keegi teeb mulle mingi märkuse, siis ma räägin lihtsalt vaiksemalt edasi, kui jutt jäi pooleli, aga ei ütle vastu, et mina ei teinud.

Näiteks istun ühes tunnis oma klassivennaga koos. Tal kadus selle aine töövihik ära ja iga kord, kui seda kaasas polnud, sai ta märkuse. Nüüd ma olen öelnud enda töövihiku kohta, et see on tema oma, aga mina ei saa märkust, et mul pole töövihikut. Tema ka ei saa märkust ja nüüd on kõigil parem.

Me oleme ju samalt tasemelt kõik alustanud. Kui poisid viitsiksid ka õppida, siis miks meil ei peaks olema koolis samad tulemused?

Kaasliiklejate hea koostöö lõpetas purjus taksojuhi teekonna

Kolmapäeva õhtul liikles pealinna teedel kriminaalses joobes taksojuht, kuid tänu tähelepanelike liiklejate koostööle kõrvaldati ta liiklusest enne, kui midagi halba oleks jõudnud juhtuda.

Takso taga sõitnud autojuht pani üks hetk tähele, et eesoleva auto sõidutrajektoor ei ole kuigi sirge ning kui takso peatus, nägi ta, et ka roolis olnud mees ei olnud päris adekvaatne. Seejärel otsustas kaasliikleja ise tegutseda ja taksojuhi roolist ära tõmmata. Samal ajal helistas üks jalakäija politseisse ning teine tõmbas võtme süütelukust välja.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Seiko Kuik ütles Postimehele, et politsei sai kolmapäeval kell 19.04 teate, et kaasliiklejad on kinni pidanud joobes juhi. «Praeguseks on teada, et tal oli kriminaalne joove,» ütles Kuik. See tähendab, et taksojuhi joove oli rohkem kui 1,5 promilli.

Tallink lõpetas juhiga lepingu

Purjus taksojuht sõitis FIE lepingu alusel, kuid rentis Tallink takso sõidukit. «Tegu on äärmiselt ebameeldiva juhtumiga, mille tõttu kavatseme kõikidele oma juhtidele, k.a. FIE lepingu alusel töötavatele juhtidele saata tõsise ringkirja, rõhutades ettevõtte nulltolerantsi ohtliku liikluskäitumise osas,» kommenteeris AS Tallink Takso juhatuse liige Tõnu Uusmaa. 

Ta selgitas, et FIEna töötanud juhil ei olnud rikkumist toime pannes töövahetust, tema andmed ei olnud firma süsteemis aktiivsed ning reisijaid ta sel ajal ei teenindanud, mistõttu ei olnud ettevõtte töötajatel, ka dispetšeril tema joobesolekut kuidagi võimalik tuvastada.

«Oleme tänulikud kaasliiklejatele, kelle abiga õnnestus vastutustundetu juht roolist kõrvaldada. Leping antud juhiga on juba katkestatud, meie andmetel tal varasemaid rikkumisi ei ole,» lausus Uusmaa.

Juhtumi täpsemad asjaolud selgitatakse välja edasise menetluse käigus.

 

Sageli esinev silmahaigus võib ajaga paraneda

Kuiva silma sündroomi puhul enamike patsientide vaevused edasi ei arene ja mõnel juhul isegi paranevad. Need tulemused saadi tervishoiutöötajate hulgas läbi viidud uuringust, kellel oli sündroom diagnoositud keskmiselt 10 aastat tagasi või varem.

Uuringus analüüsiti ligi 800 inimese andmeid, kes täitsid küsimustiku oma sümptomite kohta alates diagnoosimise hetkest. Meeste vanus jäi vahemikku 60–97 aastat ja haigus oli neil kestnud keskmiselt 10,5 aastat. Naised olid vanuses 61–90 aastat ja haiguse kestus oli neil keskmiselt 14,5 aastat. Raskeid sümptomeid oli esinenud 68 protsendil naistest ja 34 protsendil meestest.

Ilmnes, et raskete sümptomitega patsientidel oli suurem tõenäosus sümptomite halvenemiseks ning neil esines rohkem epiteeli kahjustusi, nagu pindmine punktkeratopaatia või kornea värvumine.

Vähem kui veerand patsientidest teatas silmapinna sümptomite halvenemisest, 29 protsendil juhtudest halvenesid nägemisega seotud sümptomid ja 10 protsendil suurenes haiguse sotsiaalne mõju. Umbes sama suur hulk uuritavatest märkis sümptomite paranemist. Kõige sagedamini ütlesid inimesed, et haiguse diagnoosimisest saati ei ole nende seisund muutunud.

Naiste puhul oli suurem tõenäosus, et minevikus olid esinenud rasked sümptomid, neil oli rohkem kornea kahjustust ja neid uuriti sagedamini kuiva silma suhtes. Samas ei leitud, et sümptomite halvenemist esineks naistel sagedamini kui meestel.

Politsei leidis üles Rooslepa kabelist varastatud hinnalised hõbeesemed

Politsei andis eile Läänemaal Noarootsi vallas asuvale Rooslepa kabelile tagasi kahe ja poole aasta eest varastatud hinnalised hõbeesemed.

Politsei leidis varastatud esemed üles laekunud vihje abil, varguse toimepanijat ei ole praeguse seisuga tabatud, ütles Lääne prefektuuri pressiesindaja Ruth Vilusaar Postimehele.

Vastab Haapsalu politseijaoskonna menetlusteenistuse vanem Vello Palmits ütles, et varastatud esemed õnnestus politseil kätte saada eelmise aasta lõpus ja neist enamik on tagastatud.

«Hetkel kellelegi antud juhtumiga seoses kahtlustust esitatud ei ole,» lausus Palmits.

Noarootsis asuvasse Rooslepa kabelisse murti sisse ööl vastu 23. juulit 2013. Vargad lõhkusid kabelis asuva vitriini ning varastasid mitmeid hõbedast kirikuesemeid. Esemed saabusid Rooslepa kabelisse vaid mõned nädalad varem, 7. juulil Rootsist, kus need olid olnud hoiul alates 1944. aastast.

Varastatud ja nüüdseks tagasi saadud esemete hulka kuuluvad:

Rooslepa kabelist varastatu 2013. aasta juulis järgmised esemed:

-1643. aastast pärinev ülekullatud armulauakarikas ning selle juurde kuuluvad esemed, mille alumistel külgedel on Wolter Marten Dreieri templid

-uushõbedast oblaatkarp, mille kaanel on rist ja sisse on graveeritud tekst

-uushõbedast veinikarikas

-veinikarikas, mille alla on graveeritud «M. Rösler»

-käsikann mille ülaserval on märk «MCP»

-kaks tinast valatud karikat, põhjal templid «S. Ollers»

-küünlajalad ja küünlarasva püüdjad, küünlajalgade põhjal venekeelne tempel «P. Svrjugin»

-kaks puidust küünlajalga

-rauast küünlakäärid

-punasest sametist, ristiga illustreeritud, kuldnarmast servaga karikakate.

Haridusuurijad: sookvoodid on hilinenud

Poiste ja tüdrukute erinev kohtlemine saab alguse väga varasest lapsepõlvest. Sellele tuleks tähelepanu pöörata juba lasteaias, mitte mõelda alles siis, kui soorollid on tugevalt kinnistunud, miks poisid ei jõua gümnaasiumisse ja ülikoolides on neidude ülekaal. Seda meelt on Tartu ülikooli haridus-uuenduskeskuse projektijuht Inga Kukk ja peaspetsialist Kat-ri Lamesoo, kes edendavad SooKooli ning SIHT-projekti kaudu õpetajates sooteadlikkust.

Mida see sooline võrdsus hariduses siis ikkagi tähendab? See ei ole ju vaid see, et kaotame ära poiste ja tüdrukute mängud ja paneme nad kõik ühe normi järgi teivashüpet sooritama.

Inga Kukk: Pigem on koolis need normid just sellised, mis löövad poisid ja tüdrukud lahku: poistele on ühed normid ja ootused, tüdrukutele teised. Samal ajal lähtub tänapäevane õpikäsitus õpilasest kui indiviidist. Et ei ole kahte ühesugust poissi või tüdrukut ja igal poisil või tüdrukul on õigus saada just tema huvidele ja võimetele vastavat haridust.

Katri Lamesoo: Erinevused gruppide sees on suuremad kui erinevused kahe grupi, poiste ja tüdrukute vahel.

Kukk: Kõik tüdrukud ei ole õrnad ja leebed ja kõik poisid ei ole agressiivsed rahmeldised. Kui mõtleme oma laste, tuttavate ja oma koolikogemuse peale, siis seal on inimesi seinast seina.

Õpilase jaoks teeb kooli heaks kohaks, kus ta tahab käia, see, et temaga seal arvestatakse, ta tunneb, et teda nähakse ja kuuldakse, tal on seal tore ja huvitav olla. Tal jääb kõige rohkem kripeldama ebaõigluse tunne.

Koolis on poistele sageli väiksemad ootused. Tüdrukud justkui peavad hästi õppima.  Nii õpetajad kui vanemad panevad tüdrukule rohkem pahaks, kui ta õpib halvasti. Kuid õppekava on ju üks, ei ole poistele ja tüdrukutele eraldi.

Lamesoo: Meie SIHT-projekti uuring kinnitas, et poisid ja tüdrukud tajuvad ka ise, et neile on erinevad ootused.

Miks ootused on erinevad?

Kukk: Oletatavasti seepärast, et ka õpetajad toetuvad stereotüüpidele.

Lamesoo: Kindlasti ei taha me öelda, et õpetajad on kõiges süüdi. Õpetajad on osa sellest mõttemaailmast ja ühiskonnas on ühesugused maskuliinsed väärtused.

Ajaloos on ju täiesti erinevaid arusaamu naiste rollist. Alles sajand tagasi said naised valimisõiguse, kuigi toonased uurimused tõestasid, et naiste aju ei ole võimeline keerulist infot töötlema. Hilisemates uuringutes on leitud, et naiste vasak ja parem ajupoolkera suhtlevad omavahel tihedamini kui meeste aju ning selgitatud sellega naiste paremaid oskusi mitut asja korraga teha.

Ja nüüd on ühtäkki probleem, et naised on meestest hoopis targemad.

Lamesoo: Kui vaatame tööturgu, siis selleks, et saada endale enam-vähem hea töökoht, mängib tüdrukute puhul haridus rolli, poiste puhul mitte. Kui me hakkaks looma kvoote poiste kasuks (gümnaasiumisse vastuvõtul – toim), siis iseenesest mõte on hea, et oleks tasakaal igas valdkonnas.

Kukk: Tüdrukutel tekiks küll õigustatult tunne, et neile on jällegi liiga tehtud.

Lamesoo: Sellega, et see pöördumine tehti (koolijuhtide pöördumine võrdõiguslikkuse volinikule – toim), näidati väga ilusasti ära, kuhu me oleme jõudnud. Aga kus on viga? Viga on tehtud juba lapsepõlves. Juba lasteaias algab poiste ja tüdrukute eristamine, kuigi õpetajad ütlevad, et me ei tee vahet.

Kukk: Kuidas koolisüsteem on üles ehitatud? Poiste ja tüdrukute eraldi tööõpetus on veel paljudes koolides, kuigi õppekava seda ei nõua. Kehaline kasvatus on erinev. Juba koolide õppekavad ja õppekorraldus soosivad eristamist. Aga kes saab tunnis rohkem tähelepanu, kes rikub rohkem korda ja kuidas sellele reageeritakse? Sageli on koolidel oma sisekorrareeglid, mis on kõigile ühised, aga nende rakendamisel miskipärast eeldatakse poistelt ja tüdrukutelt erinevat käitumist.

Tuleme tagasi lasteaia juurde. Millised erinevused on seal poistesse ja tüdrukutesse suhtumisel?

Lamesoo: Mis toimub esimestel lasteaiapäevadel? Paljud lapsed on šokis, ärevil, nutavad. Kuidas reageerib õpetaja? Tüdrukule antakse märku, et nutmine on aktsepteeritud. Ta õpib väga varakult, et oma tunnete väljendamine on see, mida temalt oodatakse. Aga mida öeldakse poisile? «Mis sa nutad, vaata, seal nurgas on auto, mine mängi sellega.»

Olen ise enda arvates väga teadliku inimesena oma lapse sünnipäeval reageerinud samamoodi. Kui tüdruk hakkas nutma, siis küll ma teda lohutasin. Kui poiss hakkas nutma, ütlesin, et ära tee välja, kui nad kiusavad, ole ise tugev ja tubli. Nii need stereotüübid püsivad.

Kui vaatame paarisuhteid, siis on näha, et mehed ei oska oma tundeid väljendada. Rääkimine on kõige eelduseks, aga ise hoolitseme juba varakult selle eest, et poisid ei räägiks, ei loeks, neid humanitaarvaldkond ei huvitaks. Samas soodustame tüdrukute rääkimist ja enese väljendamist. Kuid lõpuks saavad kunagised tüdrukud ja poisid ju paarina kokku ja siis on jama, sest nad räägivad erinevat keelt.

Milline roll on sellel, enamasti naisõpetajal, kes klassi ees seisab ja milline roll on vanematel?

Lamesoo: Ma ei tahaks kindlasti, et jääks kõlama, et naisõpetajad on midagi valesti teinud.

Kukk: Vanemate ja õpetaja vahe on selles, et õpetaja ongi õpetamise asjatundja. Õpetajate erinevus tuleb eelkõige professionaalsusest, mitte sellest, kas ta on mees- või naissoost. Kas tema tund on kõigile huvitav, pakub erinevaid võimalusi õppimiseks nii aktiivsetele kui vaiksetele lastele?

Lamesoo: Seda, et meesõpetaja oleks parem, ei ole kinnitanud ka uuringud. Siin võivad hakata samamoodi mängima need soorollid.

Kukk: Võib juhtuda, et kooli armsa ainukese meesõpetaja suhtes ongi väiksemad ootused.

Lamesoo: Ja olemegi olukorras, et poisse ei ole keskkoolis, ei ole ka ülikoolis ja ei ole ka meesõpetajaid koolis. Ma saan aru soovist, et meil oleks neid võrdselt, aga tulekski vaadata, kus on probleemi juured ja tegeleda nendega.

Kus need juured siis on?

Kukk: Erinevad ootused saavad alguse perekonnast ja lasteaiast. Nendega saab tegeleda pere ja kooli suurema omavahelise suhtluse ja probleemi varajase teadvustamise kaudu.

Lamesoo: Sugu ei ole ainult bioloogiline. Me ei sünni usinateks tüdrukuteks ja andekateks, ent laiskadeks poisteks. Sugu on ka sotsiaalne.

Kukk: Sotsiaalsed soorollid ja normid muutuvad ajas, neid saab kujundada. Maailmasõdade ajal, kui enamik mehi oli rindel, läksid naised kodust välja tööle ja said järsku igasuguste töödega hakkama. Sotsiaalse sooga saab teadlikult midagi ette võtta, see ei ole asi, millega tuleb lihtsalt leppida.

Mil moel siis koolis ja kodus suhtutakse poistesse ja tüdrukutesse erinevalt?

Kukk: Jõgeva põhikoolis oli soonädal, kus õpilased tegid plakateid. Märkasin mitmel plakatil sõnumit, et selle asemel, et ema teeb süüa ja koristab, võiks isa ka natukene vähem tööl käia, osaleda kodustes töödes ja nii saaks pere rohkem koos olla.

Lamesoo: On väga tavaline, et klassis on tüdrukud, kes on lihtsalt vaiksed. Me nimetame seda mittekäitumiseks. Eeskujulik käitumine koolis tähendab mittekäitumist. Oled nähtamatu, ei ütle midagi.

Siis on üksikud poisid, kes kogu aeg võitlevad tähelepanu eest. Nad on vaimukad, viskavad nalja.

Niimoodi me taastoodame seda, et poisid on vaimukad, aga kas siis tüdrukud ongi vähem vaimukad?

Üritasin oma kooliajast leida sellist üldainet, kus oleks olnud poistele suuremad ootused. Ei tulnud meelde. Hea, kui poiss üldse suu lahti tegi ja midagi asjakohast ütles. Milline on erinevus poistele ja tüdrukutele esitatud ootuste vahel?

Kukk: Üldjuhul on tüdrukutele suuremad ootused. Kui õpe oleks eluga seotud, mitmekesine, õpilased saaksid rohkem ise otsustada, mida nad teha tahavad, oma õppimise rütmi ise organiseerida, siis tasanduks ka see, et poistel läheb halvemini või tüdrukutele on suuremad ootused. Igaüks saaks leida oma niši.

Ma olen küll veendunud, et kui kool oleks algusest peale paindlik, huvitav ja arvestaks õpilase enda tahtmisega, suunates teda samas ka oma nõrgemaid külgi arendama, siis kaoksid peagi erinevad ootused poistele ja tüdrukutele ning vajadus mingeid kvoote sisse seada.

Tartu gümnaasiumide direktorid ütlesid sisseastumiskatsete sookvootide teemat kommenteerides, et nende soov on algatada ühiskonnas diskussiooni, miks on gümnaasiumikatsetel rohkem tüdrukuid ja kuhu poisid kaovad. Miks see nii on?

Kukk: Kutseharidusse lähebki palju rohkem poisse, seal on sooline tasakaal laias joones rohkem paigas, kuigi tüdrukud-poisid õpivad väga erinevaid erialasid. Poisid, kes ei ole gümnaasiumisse sisse saanud, lähevad kutsekooli. Paljud ehk ei proovigi, sest leiavad, et kuiv akadeemiline haridus ei ole nende jaoks.

Lamesoo: Poisid näevad ka, mis ühiskonnas toimub: raha teenimiseks ei ole vaja kõrgharidust.

Kukk: Kõrgharidusega naine teenib sama palju kui keskharidusega mees. Milleks siis gümnaasiumi ja ülikooliga pingutada? Gümnaasiumis on tõesti kvootidega hilja peale jäädud.

Lamesoo: Siin ei ole kiireid lahendusi. Lahendus algab probleemi varajasest teadvustamisest. Nagu alkoholismiga – kui sa tunnistad endale, et sul on probleem, siis sa lähed ja hakkad seda ravima.

Kus siis seda pidurit tuleks kiiresti tõmmata, kust peale hakata?

Kukk: Mina alustaks lasteaiast. Lasteaiaõpetajatele kuluks ära aktiivõpet ja probleemide läbimängimist sisaldavad koolitused.

Loenguvorm kindlasti ei sobi: kui sulle esmapilgul ebahuvitaval teemal loengut peetakse, siis on juba loengus igav, pärast loengut ununeb kuuldu kiiresti ja teema tundub endiselt ebaoluline.

Kas kooli õppekavad on sobilikumad tüdrukutele?

Kukk: Õppekava ainus häda on selles, et sisuteemasid on hästi palju, õppekava on ülekoormatud. Õppekava üldised väärtused on väga head, nendest lähtudes peaks meil tulema koolist tõeliselt mitmekülgselt arenenud terviklikud inimesed.

Kui aga põhiaur läheb sisuteemade «äraõpetamisele», siis ei jõua seostada teemasid omavahel ega õpitavat päriseluga või märgata igat õpilast.

Et jõuaks «kõik läbi võtta», on õpetajale kõige lihtsam lahendada tund nii, et tema räägib, õpilased kuulavad ja lahendavad vaikselt oma ülesandeid. Kui õpetamiseks ja õppimiseks oleks rohkem aega ja õhku, annaks seda mõnusamalt teha ja kokkuvõttes oleks see aeg paremini kulutatud.

Lamesoo: Õppimine nõuab kuulekust, passiivsust, käsutäitmist ja kuna see ühtib tüdrukute soorolliga, siis sobib õppimine tüdrukutele rohkem. Mitte keegi, olenemata soost, ei eelista õppida passiivselt tuupides ja pimesi reegleid järgides – ei poisid ega tüdrukud.

On siis tüdrukuid lihtsam vormida käsutäitjateks?

Lamesoo: Nende sooroll soosib seda.

Kukk: Kuula sõna ja käitu korralikult – see on tüdrukutele esitatav ootus.

Mida võiks nüüd õpetaja teistmoodi teha, kui läheb oma järgmist tundi andma?

Kukk: Mõelda, kuidas ta iga õpilasega käitub, kuidas poisid ja tüdrukud omavahel ja klassis käituvad. Kas aktiivsed ja passiivsed lapsed jagunevad kuidagi sugude kaupa ja ega selles ole õpetajal oma roll?

Ta võiks ka aeg-ajalt tunde ette valmistades külastada kodulehti www.haridusjasugu.ee ja www.ht.ut.ee/sookool või liituda Facebookis sooteadliku õppe kogukonnaga ning lugeda sealt, kuidas sooline ebavõrdsus koolis või ühiskonnas võib väljenduda ja kuidas ta saaks neid teemasid oma aines käsitleda.

Jüri gümnaasiumi käsitööõpetaja märkas, et mõnele aktiivsemale poisile sobis väga heegeldamine ja ta nägi neid ka vahetundides heegeldamas. See on meditatiivne tegevus, mis mõjus neile rahustavalt.

Lamesoo: Kui me suuname poisse ja tüdrukuid eraldi eluvaldkondadesse, siis see on meeletu ressursikadu. Näiteks Skype tellis uuringu, miks tüdrukud ei lähe IT-erialasid õppima. Tüdrukud arvasid, et see on midagi, millega nad hakkama ei saa, kuigi tegelikult on see hästi paindlik töö, mida saab teha ka näiteks kodus lapse kõrvalt.

Kukk: Me ei tohiks ise kultiveerida seda, et mehed on Marsilt ja naised Veenuselt. Katsuks ikka ühel planeedil koos hakkama saada.

Võrdsus juba lasteaias

Lasteaias peaks olema lai valik igasuguseid mänguasju ja lastele tuleks anda võimalus vabalt valida. Ei tohiks olla eraldi tüdrukute ja poiste mängunurgad, sest jagatud territooriumid aitavad kaasa sugude vastandamise kinnistumisele.

Ka raamatuid tuleks valida soolise võrdõiguslikkuse põhimõttel. Ei loobuta seejuures raamatutest, kus poisid on peakangelased, vaid loetakse ka raamatuid, kus tüdrukud on peakangelased, leidlikud ja julged.

Ei keelata tüdrukutel roosasid riideid kanda, vaid julgustatakse kandma ka muid värve.

Ei võeta tüdrukutelt tüdrukute mänguasju ära, vaid julgustatakse ka teistsuguste mänguasjadega mängima.

Tüdrukute puhul tuleks:

•    ergutada neid olema tähelepanu keskpunktis

•    julgustada initsiatiivi ilmutama

•    julgustada ise otsuseid langetama ja tahet treenima

•    lubada teha kõiki asju ja ise otsustada, kuidas; mitte tegema järele seda, mida teevad poisid

Poiste puhul tuleks:

•    ergutada tegema koostööd ja mitte kogu aeg võistlema

•    arendada grupivaimu

•    õpetada rohkem suhtlema

•    õpetada näitama tundeid

•    õpetada peenmotoorikat

Allikas: www.haridusjasugu.ee

Maanteeamet tunnistab viga

Maanteeamet on asunud tegutsema selle nimel, et leida võimalikult kiiresti lahendus sel nädalal teravalt tõstatanud teehoolduslepingute küsimusele.

Kolmapäeval kogunes valitsuse liikluskomisjon, mille esimees, majandus- ja taristuminister nahutas maanteeametit selle eest, et viimane ei ole suutnud kõigis Eesti piirkondades seni ellu viia juba viis aastat tagasi kehtestetatud nõudeid. «Maanteeamet sai täna ülesande aega viitmata tegutseda, et kogu Eestis kehtiks nõuded, mis peavad teehoolduses kehtima ja seda nad täitma läksid,» ütles Michal pärast kolmapäevast istungit.

Täna on Eestis 18 teehooldelepingut ning aprillist hakatakse kehtivate nõuete alusel tegutsema ka Ida-Virumaal. Veel tuleb leida lahendusi, kuidas viia kolm viimastki piirkonda – Põlvamaa, Keila ja Kuusalu – kehtivatele nõuetele üle.

«Maanteeamet tunnistab viga, et tänaseks pole suudetud kõiki talihoolde lepinguid määrusega «Tee seisundinõuded» kooskõlla viia,» ütles täna Postimehele maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus.

Ameti asejuht lisas, et hetkel on maanteeameti hooldevaldkonna peamiseks ülesandeks esimesel võimalusel ka viimased neli hooldelepingut kehtivate seisundinõuetega kooskõlla viia. 

«Lisaks tõhustame järelevalvet lepingupartnerite tehtava töö üle,» lisas Mõttus. Samuti on amet kokku kutsunud nõupidamise kõikide hooldepartneritega, et arutada kuidas tõhustada talihoolde tegemist. Ka korraldatakse ülejärgmisel nädalal teeilmaprognoosi koolitus hooldeettevõtjatele, kus arendatakse teeilmaprognoosi kasutamist igapäevastest hooldetegevustes.

Postimehe küsimusele, kui palju suureneks uutele lepingutele ülemineku tõttu maanteeameti kulutused, asejuht vastust ei andnud.

Teadur: lõpuks ometi on Einsteini teooria tõestatud

Eilne uudis, et teadlased suutsid viimaks reaalselt tuvastada gravitatsioonilaine, kinnitab lõpuks ometi Saksa füüsiku Albert Einsteini teooriat, mis on olnud sajandi meie maailmapildis tõestamata.

Tartu observatooriumi vanemteadur Elmo Tempel ütles, et tegu on teadusele väga olulise uudisega. «See kinnitab esmakordselt Albert Einsteini gravitatsioonilainete teooria, mida on teatud juba üle 100 aasta. Alles nüüd sai meie olemasolev maailmapilt kindla kinnituse,» sõnas Tempel.

Põhjus, miks seda siiani polnud suudetud tuvastada, on see, et gravitatsioonilaine mõõtmiseks on vaja vahemaid mõõta väga täpselt, kuid senised mõõteriistad ei olnud seda suutnud. «Virvendused on väga väiksed, varasem tehnoloogia ei olnud piisavalt täpne,» lausus Tempel.

Nüüd jõudis gravitatsioonilainete observatoorium (LIGO) selleni, et esimest korda gravitatsioonilaine tuvastati.

Tempel selgitas, et kui näiteks valguslainet mõõdetakse elektromagnetkiirgusena, siis gravitatsioone gravitatsioonikiirgusena.

«See avab uue võimaluse universumi uurimiseks, sest senimaani suudeti seda mõõta vaid elektromagnetkiirgusena, mis on valgus-, raadio- ja gammakiirgus. Gravitatsioonilained on hoopis omaette kiirguseliik, see avaks võimaluse uurida universumi täiesti uuest küljest ja uute vahenditega. Selleks planeeritakse järgmisi gravitatsioonilainete observatooriume juba kosmosesse, mis oleksid palju tundlikumad kui need, mis praegu maapeal on,» märkis Tempel.

«See annab võimaluse uurida väga aktiivseid protsesse: antud juhul avastati kahe musta augu kokkupõrge. Saab uurida justnimelt selliseid musti auke, nende kokkupõrkeid või supermassiivseid musti auke galaktikate keskmes – neid, mida tavalises elektromagnetkiirguses on peaaegu võimatu või saab vaid kaudselt uurida.»

Eesti teadlaste uurimisvõimalusi värske saavutus suurt ei muuda. «Meie otseselt gravitatsioonilainetega ei tegele, küll aga jälgime huviga uudiseid ja täpsustame omaenda maailmapilti. Kaudselt panustame küll, aga otseselt mitte, sest need observatooriumid on üsna kallid,» nentis Tempel. 

Vaata, kui palju panid Swedbanki kliendid mullu raha III pensionisambasse

Eelmisel aastal investeeris Swedbanki pensioni III sambasse 30 623 inimest ühtekokku 19,3 miljoni euro väärtuses.

III samba sissemaksete suurus on aastaga veidi kasvanud kõikides vanusegruppides. Keskmise sissemaksu suurus oli  2015 aastal 630 eurot ja tulumaksutagastus sellelt on 126 eurot.

Kõige aktiivsemad sissemaksete tegijad olid mullu inimesed vanuses 40-59 aastat, alla 40-aastaste klientide panused on vaatamata väiksele kasvule jäänud siiski jätkuvalt tagasihoidlikuks. Peiki hinnangul näitab see vaid seda, et noored ei mõtle oma pensionipõlvele piisavalt. «Isegi kui mõistetakse kogumise vajalikkust, alustatakse sissemaksetega valdavalt alles keskeas. Nii jäävad säästud aga tagasihoidlikuks, sest kogumisaeg on liiga lühike,» rõhutas Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonna juhi Kaire Peik.

Enamus Swedbanki klientidest eelistaski kogumist igakuiste sissemaksetena ning nende keskmine kuine panus pensioni III sambasse oli 43,5 eurot. Neid, kes tegid suuremaid sissemakseid kord aastas oli ülivähe - ühekordse sissemakse kasuks tegid oma valiku vaid 3,6 protsenti ja nende keskmine makse suurus oli pisut üle 1200 eurot.

Pensioni III sambasse on tulumaksuvabalt võimalik kalendriaasta jooksul paigutada kuni 15 protsenti oma brutopalgast, kuid mitte rohkem, kui 6 000 eurot.

2015. aastal tehtud keskmised III samba sissemaksete suurused vanuse lõikes:

  • Üle 63 aastased - keskmine aastane sissemakse  1398 eurot
  • 60-62 aastased - keskmine aastane sissemakse 800 eurot
  • 50-59 aastased - keskmine aastane sissemakse 689 eurot
  • 40-49 aastased - keskmine  aastane sissemakse  545 eurot
  • 30-39 aastased - keskmine aastane sissemakse 504 eurot
  • Alla 30 aastased - keskmine aastane sissemakse 316 eurot.

SEB: mullune majanduskasv valmistas pettumuse

Lõppeval nädalal andsid tooni negatiivsed majandusuudised. Esialgne hinnang neljanda kvartali SKP-le näitas, et eelmisel aastal aeglustus majanduskasv tugevalt. Värske ekspordi- ja turismistatistika kohaselt vähenesid nii kaubavahetus kui välisturistide külastused. Müügitulude langus ja tööjõukulude kiire tõus on sundinud ettevõtteid üle vaatama oma äriplaane, mida ilmestavad töötuse marginaalne kasv eelmise aasta lõpus ja esimesed suurkoondamised, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Kui 2015. aasta alguses ennustasid analüütikud Eestile 2-2,5 protsendi vahele jäävat majanduskasvu, siis tegelikkus osutus oodatust halvemaks. Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt kasvas SKP 2015. aasta IV kvartalis vaid 0,7 protsenti, mis aastakasvuks annaks 1,2 protsenti. Et numbrile konteksti anda – samas suurusjärgus kasvas eelmisel aastal Prantsusmaa majandus – riik, mille ettevõtluskeskkond on kaugel ideaalsest ja mis vaevleb tõsiste probleemide käes. Põhjuseid, miks Eesti majanduskasv aeglustus, leiab küllaga, ent ei saa välistada, et hiljem SKP kasvunumbrit tõstetakse. Mäletatavasti korrigeeriti eelmisel sügisel 2014. aasta kasv 2,1 protsendilt 2,9 protsendini, sarnaseid näiteid võib tuua mitmeid.

Kaks peamist põhjust, miks SKP kasv pidurdus on nigel eksport ja märkimisväärselt vähenenud kapitalikulud ehk investeeringud. Kui uute elamispindade soetamine on kasvanud, siis ettevõtete ja riigi investeeringud on jäänud nõrgaks. Kuigi laenuintressid on ajalooliselt soodsal tasemel, ei tekita tänane väliskeskkond ettevõtjates just üleliigset kindlust, et suuri projekte ette võtta. Ettevõtete müügitulu vähenes teadaolevalt terve 2015. aasta vältel, tööjõukulud aga kerkisid töötajate poolt domineeritud tööturul kiires tempos. Lisades sellele deflatsioonilise keskkonna, kus ettevõtjate võimalused hinda tõsta on piiratud, siis on ettevaatus investeeringute tegemisel ootuspärane.

Varasematel aastatel on taset aidanud hoida suured projektid energia- ja keemiatööstuses. Et tänaseks on tööd teostatud, siis on miinusmärgiga aastavõrdluses ka üldnumber. Investeeringute tegemisel on tagasihoidlik olnud ka riik. Suur osa riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt tehtud kapitalikuludest rahastatakse EL struktuurifondidest pärit rahastuse abil. Ühelt programmiperioodilt üleminek teisele on viibinud, mistõttu on investeeringute tegemine kängunud.

Hetkel tundub küll, et 2016. aastal saadakse masinavärk uuesti käima ja uued koolid, sillad ja vallamajad hakkavad taas kerkima. Sektoritest on seisak investeeringutes mõjutanud negatiivselt ehitusettevõtteid. Venemaa majanduskriis on halvendanud transiidisektori näitajaid ja pannud raskesse seisu Eesti põllumajandustootjad. Töötlevas tööstuses vähenes märkimisväärselt ka elektroonikaseadmete toodang ja odava nafta tõttu sattus raskustesse keemiatööstus.

Kaupade eksport kahanes kolmandat aastat järjest

Teisipäeval avaldas Statistikaamet andmed detsembri väliskaubanduse kohta, millest selgus, et ka eelmise aasta viimasel kuul oli Eesti ekspordikasv aastavõrdluses miinusmärgiga, seekord küll vaid -0,1 protsenti. Aasta kokkuvõttes vähenes eksport 2014. aastaga võrreldes aga 4 protsenti. Tegemist on kolmanda aastaga järjest kui kaupade väljavedu väheneb – viimati kasvas eksport 2013. aastal.

Mida aasta edasi, seda klišeelikumana see sõnapaar kõlab, kuid nigela ekspordi peasüüdlane on  nõrk välisnõudlus. Riigi ekspordi peamised sihtriigid määrab suuresti ära geograafiline asukoht ja kahe meie olulise kaubanduspartneri, Venemaa ja Soome, majandusolukord on olnud viimastel aastatel tõepoolest raske. Kui 2014. aastal viis ekspordikasvu miinusesse põhjanaabrite ebapiisav nõudlus, siis 2015. aastal oli põhjuseks Venemaa sügav majanduslangus. Eesti kaupade eksport Venemaale kahanes eelmisel aastal koguni 35 protsenti. Rõhutada tuleb, et otseste sanktsioonide roll ekspordi languses oli pigem vähene.

Ka 2013. aastal moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad Venemaale minevast ekspordist vaid 17 protsenti, seejuures moodustas märkimisväärse osa sellest re-eksport ehk kaubad, mida Eesti ettevõtted vaid vahendavad. Tervikuna on re-ekspordi osakaalu hinnatud kolme neljandiku ligi kogu Venemaa suunalises kaupade väljaveos. Head meelt võib tunda selle üle, et kuigi Soome koguimport kahanes ka 2015. aastal, õnnestus Eestil ootamatult eksporti sinna isegi 0,6 protsendi võrra suurendada.

Nigela nõudluse süüks ei saa panna Eesti ekspordi nullkasvu Rootsi suunal. 2015. aastal kasvas Rootsi SKP hinnanguliselt 3,6 protsenti, seejuures kaupade import 4,4 protsendi võrra. Rootsi puhul mõjutab Eesti ekspordinäitajaid ühe suure tooterühma väga suur osatähtsus koguekspordis. 2015. aastal oli telekommunikatsioonielektroonika osa Eesti Rootsi-suunalises ekspordis 43 protsenti ja selle väljavedu vähenes aastavõrdluses 10 protsenti.

Jättes tooterühma arvestusest välja, oleks Eesti kaupade müük Rootsi kasvanud 10 protsenti – suurepärane tulemus. Varasemalt on elektroonika eksport kasvanud teistest kaupadest kiiremini ja suurem hajutatus on Eesti jaoks kindlasti hea. Tugeva panuse andis muude tööstustoodete eksport 44protsendiline kasv. Sellesse kaubagruppi kuuluvad peamiselt mööbel ja kokkupandavad ehitised, mille tootmisel jääb suur osa loodud lisandväärtusest Eestisse. Rootsi majandusele prognoositakse soodsaid tuuli ka edasiseks, mistõttu on täna parim hetk muidu uute tulijate suhtes konservatiivsele turule sisenemiseks.

Kaubavahetus ei ole kunagi ühepoolne, sest kõike tarvilikku ei ole võimalik või mõistlik ühes riigis toota. Eriti peab see paika Eesti-sarnaste väikeriikide puhul. 2015. aastal ületas kaupade import eksporti 1,4 mld euro võrra. Merkantilistliku majanduspoliitika pooldajad võivad siiski rõõmustada, sest viimati oli kaubavahetuse puudujääk nii väike 2011. aastal kui töötus ületas 12 protsenti. Rahvamajanduse arvepidamises, mis võtab arvesse ka teenuste eksporti, on Eesti plussis pea igal aastal.

Eesti, Soome ja Läti politsei koostöös tabati narkojõuk

Eesti, Soome ja Läti politsei koostöös tabati Soomes tegutsenud narkojõuk, mis smugeldas riiki relvi ja narkootikume, kirjutas põhjanaabrite ajaleht Iltalehti.

Uimastite ja relvade ulatuslik vedu Eestist ja Lätist Soome ning seal edasimüük leidis aset 2014. aasta sügisest kuni 2015. aasta kevadeni.

Politsei konfiskeeris uurimise käigus kokku 11,5 kilogrammi amfetamiini, 36 600 ecstasy-tabletti ja umbes 1300 tabletti retseptiravimit Subutex.

Uimasteid levitati peale pealinna Helsingi ka Lääne-Soome ja Ida-Uusimaa maakondades. Kahtlusaluste soomlaste valdusest saadi ühtlasi kätte automaatrelv, ebaseaduslik püss ja püstol.

Politsei eeluurimise käigus tuvastatud andmetel toimetati (või üritati toimetada) 2014. aasta maikuust kuni oktoobrini Soome 24,5 kilogrammi amfetamiini, 2500 ecstasy tabletti ja 2500 tabletti retseptiravimit Subutex. Subutex on samuti liigitatud narkootikumide hulka.

Kuritegudes kahtlustatute seas oli soomlasi, eestlasi ja lätlasi.

Peamisteks kahtlusalusteks olid siiski Eesti ja Läti päritolu mehed, keda politsei süüdistab kogu salakaubaveo organiseerimises. Kulleritena kasutati Läti ja Eesti kodakondsusega mehi ja ühte naist.

Uimastite vastuvõtmise ja levitamisega tegelesid Soome ja Eesti rahvusest mehed, kes olid vanuses 25-61. Soomlastest põhikahtlusalused elasid peamiselt Helsingis.

Kohtuasi jätkub Helsingi teise astme ülemkohtus 2016. aasta kevadel. Helsingi alamastme kohus mõistis mehed detsembris pikaks ajaks vangi. Kokku mõisteti 16 kurjategijatele 119 aastat vanglakaristust, kuid otsus pole seadusjõuline.

Jõhvis tabati teolt murdvaras

Täna kella 13 ajal sai G4S patrull sissetungihäire ühest Jõhvis asuvast eramust. Mõne minutiga sündmuskohale jõudnud turvatöötaja pidas eramu taga kinni sündmuspaigalt põgeneva 37aastase mehe.

Turvatöötaja teavitas juhtunust kohe politseid, samal ajal saatis G4S juhtimiskeskus sündmuskohale veel ühe ekipaaži ja informeeris juhtunust klienti.

Kinnipeetud murdvargal oli kaasas kott, millest leiti majast varastatud esemed – sülearvuti, videokaamera ja tahvelarvuti. Eramusse oli mees murdnud maja taga asuvast terrassiuksest, mille ta lahti kangutas.

Varga andis G4S turvatöötaja politseile üle.

Turvafirma sõnul õnnestus murdvarast kohe tabada tänu koduvalveseadmetele, mis sissetungihäire G4S juhtimiskeskusesse edastasid, ja patrullekipaaži kiirele reageerimisele.

Kõik varastatud esemed sai nende omanik tagasi ja kahju piirdus lõhutud terrassiuksega. 

Video: kuidas Leedu autovargad maasturi varastasid

Postimehe käes on video, mis näitab Leedu autovaraste üht varasemat vargust, kui detsembrikuus ärandati Tartumaal Toyota Land Cruiser 150.

Videost on näha, et kurjategijad on relvastatud. Üks meestest seisab relva ja ärandamiseks vajaliku seadmega kellegi koduukse ees ning teine samal ajal avab maja ette pargitud maasturi uksed ja üritab sõidukit käivitada.

Nad kasutavad varguseks seadet, mis pikendab elektroonilise autovõtme signaali nii palju, et pargitud auto uksed avanevad ja mootor käivitub. Seadmeid hangitakse n-ö mustalt turult või veebist, kus vähemalt ühel saidil küsitakse vahendi eest üle 9000 euro. Loe pikemalt: Uute autode varastamine on lihtsam kui eales varem

Politsei pidas Karksi-Nuia kandis eile ja täna toimunud erioperatsiooni käigus kinni kolm meest, keda on alust kahtlustada autovarguses. Kaks neist peeti kinni täna öösel, kolmas saadi kätte reede ennelõunal. Loe Postimehe blogi.

Selleks, et raskendada varaste tööd, tuleks autovõtmed kodus käe- ja silmaulatusest ära panna. Kindlasti ei tohiks neid jätta esikusse, välisukse või akende lähedusse nähtavale kohale. Eelmine aasta kasutasid vargad ka nutivõtmete nõrkusi luksusautode ärandamiseks. Auto parkimisel tuleks võimalusel kasutada selleks valgustatud alasid ja selliseid tänavaid, kus on rohkem liiklemist. Eramaja aedades on abiks turvaseadmete paigaldamine.

Kadunud Raigari otsingul võeti appi kopter

Kuna pühapäeva õhtul Tartus kadunuks jäänud 33-aastast Raigarit pole jätkuvalt leitud, läks teda Emajõe äärsetest soisematest kohtadest otsima politsei- ja piirivalveameti lennusalk koos kopteriga.

Linlaste tähelepanekute järgi sõitis kopter Emajõe ja Ihaste luha kohal kella 15 ja 16 vahel. Otsingud jätkuvad, kinnitas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel. Tema sõnul jääb jõe äärde ka palju soist ala, mida jalgsi on läbida väga raske. Samal ajal on kopterimeeskond otsingute alal väga kogenud ning ehk on mehe õhust leidmise tõenäosus suurem.

Viimati oli lähedastel Raigariga telefonitsi kontakt pühapäeval, 7. veebruaril, mil ta väidetavalt liikus Tartu kesklinnas. Mehe telefon jäi pühapäeval pikalt pidama Karlovas asuva mobiilimasti teeninduspiirkonda, hilisõhtul see lülitati või lülitus välja. Varem ei ole mees teadaolevalt sel moel ära kadunud. Politsei hindas kõiki andmeid ning edastas otsingukuulutust välja saates, et mehe elu võib olla ohus.

Patrullid on kontrollinud erinevaid kohti, kus mees võiks viibida. Samuti on kontrollitud erinevaid linna valvekaameraid leidmaks mehe võimalikku liikumissuunda, kuid seni tulutult. Kaamerate järgi isiku liikumissuuna tuvastamist raskendab asjaolu, et teatud piirkonnad ei jää olemasolevate kaamerate vaatevälja. Praegu kogutakse infot eraettevõtjatelt, kellel on oma valvekaamerad ning mille pilti mees võis jääda.

Teada on, et mees võis liikuda Emajõe ääres ning samuti näitab telefoni positsioneerimine tema viimaseks võimalikuks teadaolevaks asukohaks just jõeäärset piirkonda Anne kanali ning Emajõe vahelisel alal. Politsei käivitas maastikuotsingu, kuhu kaasas oma partnerid, ESTSAR vabatahtlikud. Läbi käidi ulatuslik otsinguala Emajõe kallastel, kuid meest kahjuks selle otsingu käigus leida ei õnnestunud.

Lähedastelt laekunud info pinnalt on võimalik võib arvata, et kadumine ei olnud juhuslik või kuritahtlik, vaid pigem kadunu poolt teadlik tegevus.

Lisaks Raigarile otsis politsei taga ka 16-aastast Ingridit. Äsjastel andmetel on Ingrid leitud ning temaga on kõik korras.

Politseiprefekt pressikonverentsil: see operatsioon oli väga ohtlik

Lõuna prefektuuri operatiivjuht Meelis Saarepuu ja Lõuna ringkonnaprokurör Aro Siinmaa andsid täna Tartus korraldatud pressikonverentsil ülevaate Viljandimaal toimunud erioperatsioonist. Postimees kajastas pressikonverentsi reaalajas.

Pressikonverents lõppes.

15.40 Kurjategijad olid relvad hankinud ilmselt mustalt turult. Politsei liikus kurjategijate kannul Tartust alates varjatult.

15.37 Politsei märkis, et etteheiteid Leedu kolleegidele neil pole. Koostöö on olnud hea. Saarepuu sõnul võib retooriliselt küsida, kas mõnel teisel riigil ei pruugi olla etteheiteid, et Eesti kurjategijad nende riikides tegutsemas käivad.

15.31 Tegu on autode vargustega, mis on koordineeritud teisest riigist, kust inimesed tulevad spetsiaalselt siia, et viia ära meie inimeste vara. Seda saab nimetada organiseeritud kuritegevuseks. Vargad on lihvinud teatud oskusi ning koostanud kindla plaani, millega siia tulla. See on väga läbimõeldud tegevus.

15.28 Oht ei ole siiski möödas. Politsei jätkuv soovitus on inimestel endal mitte sekkuda, kui nad satuvad autovarastele peale, vaid kohe sellest teatada.

15.27 Politsei märkis, et liikvel ei ole ainult nn nutipõlvkonna vargad, kes kasutavad seadmeid nutikate autovõtmetega autode varastamiseks. Teatud isikute käekirja hulka kuulub ka see, et nad murravad elamutesse füüsiliselt sisse ja varastavad vanema sõiduki nupuga võtme.

15.25 Seda, millisel konkreetsel eesmärgil nad just eile öösel tulid, pressikonverentsil ei kommenteeritud. «Ega siin kultuurilisest huvist ei käida ja muul viisil vaba aega veetmas ka ei käida, tullakse tegema oma tööd, milleks kuritegelik grupeering on koondunud. Seda korda meil läks paremini,» märkis Lõuna ringkonnaprokurör Aro Siinmaa.

15.20 Kuna politseil oli olemas info, et kurjategijad võivad olla relvastatud, oli politsei valmis kasutama tulirelvi. Tagaajamisele reageerisid nii K-komando, kiirreageerijad kui ka tavalised politseipatrullid. Osalesid politseinikud üle kogu vabariigi.

«See operatsioon oli väga ohtlik,» tõdes Kohv.

15.18 Läti politsei oli täna täies valmisolekus pätte teisel pool piiri vastu võtma.

15.16 Politseil oli juba enne alust olla veendunud, et isikud on relvastatud, kuna varem kinni peetud sama grupeeringu varaste juurest oli leitud relvi. See oli ka üks põhjus, miks PPA hoiatas paar kuud tagasi avalikkust, et vargad ei või mitte ainult kellegi vara ära viia, vaid nad võivad olla ohtlikud.

15.15 Täna tabatud seltskonna puhul näitas videomaterjal, et nad olid varguse ajal relvastatud ja valmis kasutama neid autoomanike vastu.

15.14 Üks kurjategijatest sai kinnipidamise käigus haavata.

15.13 Ajakirjanik küsis pressikonverentsil politseilt tänaste sündmuste täpset kirjeldust, kuna see on «äge». Talle vastati, et ainult ägeduse pärast nad täpsemat tänaste sündmuste kirjeldust anda ei saa. Kõik tänased asjaolud vajavad veel dokumentaalset kinnitust ja kontrollimist.

15.10 Samu isikuid pole Eestis kuritegudega seoses varem kinni peetud.

15.09 Kriminaalmenetlus on käinud alates 2015. aastast. Varaste tabamiseks on toimunud iga päev väga tihe kolme piirkonna, Lõuna, Lääne ja Põhja prefektuuride ning prokuratuuride koostöö ja suhtlus. Tegu on politsei jaoks väga suure töövõiduga.

Seda, millised on gruppide omavahelised seosed ja kui palju isikuid siia veel tulla võib, ei saa menetluse huvides rääkida. Tänaseks on oktoobri lõpust alates kinni peetud kolm Leedu päritolu isikutega rühma.

15.08 Ka nn saateauto päritolu ja sellega seotud asjaolud vajavad täiendavaid tõendeid.

15.07 Eestist üritati lahkuda kahe sõidukiga, üks oli äsja varastatud sõiduk ja teine oli see, millega pätid olid algselt ise Eestisse tulnud. Varastatud sõiduk oli BMW X5.

15.05 Kinni peeti isikud, keda kahtlustatakse Leedu kuritegelikku ühendusse kuulumises. Seni oli kinni peetud 5 isikut, nüüd tabati veel kolm.

15.01 Kokku võttis politseioperatsioonist osa üle 100 ametniku kõigist politsei- ja piirivalveameti struktuurüksustest. 

Kurjategijad ei allunud politsei peatumiskäsklustele ja rammisid suurel kiirusel teesulus osalenud politseisõidukeid, seades ohtu nii enda kui ka politseinike elud. Kannatada sai vähemalt üks politseiauto.

Suurema ohu ärahoidmiseks kasutasid politseinikud teenistusrelva. Esimene pätt tabati umbes 7 ajal hommikul ja viimane kell 10.30.

15.00 Lõuna politseiprefekt Tarmo Kohv teatas, et täna on väga hea päev. Täna realiseerus kõik see, mille nimel nad on tegutsenud juba üle aasta. «Mul on siiralt hea meel, et see operatsioon õnnetus. Mul on selle üle väga hea meel, et politseiametnikud, kes sellel operatsioonil osalesid, on elus ja terved, ei saanud vigastatud,» lausus Kohv ja tänas kõiki politseinikke, kes operatsioonil osalesid. Ta toonitas, et tegu oli relvastatud kurjategijatega.

Täna toimus Viljandimaal politseioperatsioon võimalike autovaraste tabamiseks. Eduka politseioperatsiooni tulemusel on kinni peetud kolm isikut.

Politsei suuroperatsioon algas Postimehele teadaolevalt õhtul, kui Tartu lähedalt laekus teade järjekordsest autovargusest. Kõik märgid viitasid sellele, et varguse taga on taas Eestisse kiirvisiiti tegevad Leedu profivargad.

Kõiki saadavaid politseijõude koondanud operatsiooni tulemuseks oli see, et tagaotsitavat autot nähti lõpuks liikumas Karksi-Nuia lähistel.

Järgnenud tagaajamisel kasutas politsei kurjategijate peatamiseks tulirelva, kannatada said ka politsei teenistusautod.

Tagaaetavate teekond lõppes siis, kui nad oma autoga avariilise olukorra tõttu enam edasi sõita ei saanud. Kõik kolm autos olnud arvatavat kurjategijat üritasid põgeneda joostes. Igaüks seejuures eri suunda.

Seetõttu pidi leedulastel jälil olnud politsei hargnema.

Väidetavalt tabati üks põgeneja jäljekoera abil. Teine saadi kätte tööstushoonest, millest lähtus hommikune Postimehe teade, et erioperatsiooni üks sihtmärke oli saekaater. Kolmanda põgeneja tabasid ümbruskonna metsast Lõuna politsei kiirreageerijad.

Politsei suuroperatsioonis osales ka eriüksus K, kes tähistab täna oma 25 juubelit. Politsei peadirektor Elmar Vaher õnnitles eriüksust eduka teenistuse puhul ja avaldas tänu tehtu eest. Eriüksusele politsei siselistis õnnesoovid edastanud Vaheri teatel on asjaolu, et üksus oma juubelipidustuste ajal hoopis tõsist tööd teeb, hea näide selle üksuse tööst ja vajalikkusest.

Loe ka Postimehe blogi.

Politsei otsib narkokuriteos kahtlustatavat meest

Seoses kriminaalasja kohtulikust menetlusest kõrvale hoidmisega palub politsei abi 1989. aastal sündinud Anton Bubnovi asukoha selgitamisel. Meest kahtlustatakse narkokuriteo toimepanemises.

Kõigil, kel on teavet mehe asukoha kohta, palume sellest teada anda lühinumbril 112.

 

 

Jaht Leedu autovarastele. Kõik tagaotsitavad on käes

Karksi-Nuia ümbruskonnas otsiti täna hommikul taga kolme Leedu autovarast. Veidi enne kella 11 saadi ka viimasena jooksus olnud mees Penuja külas kätte.

"Täna Viljandimaal toimunud politseioperatsioon võimalike autovaraste tabamiseks on lõppenud," teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel kell 10.48. "Politsei pidas maastikul kinni kolmanda vargusega seotud isiku. Kinnipidamisel mees vastupanu ei osutanud."

Postimehe ajakirjaniku Nils Niitra teatel tõid politseinikud viimase põgeniku üle jõe. "Kurjategija on politseinike vahel ja tema pea on alla surutud. Kuna varas oli terve öö külmas metsas veetnud, oli ta parajalt külmunud ja kinnipidamisel vastupanu ei osutanud," kirjutab Niitra Postimehe blogis.

Rohkem pilte saab vaadata Postimehe galeriist ja seda, kus viimane tagaotsitav kätte saadi, videost.

 

Kahe esimese kahtlustatavaga korravalvuritel paraku nii lihtsalt ei läinud ja nende tabamiseks tuli kasutada relva. Ka Sakala ajakirjanikud leidsid sündmuskohalt padrunikesti.

Algul ringelnud info, nagu oleks tagaotsitavad peitnud end saekaatrisse, ei vastanud Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peiteli kinnitusel tõele.

Kell 9.55 rääkis piirile viiva Karksi-Nuia–Lilli tee ääres asuva talu peremees Heino Univer, et pole öö otsa magada saanud, sest tema tee otsas käib märul. Mees ärkas öösel kell 3 selle peale, et tuttav bussijuht oli tema teeotsas kinni peetud ning ajas ta üles.

Univeri jutu järgi oli tema põllu pealt traktoriga välja tõmmatud kolm välismaa numbrimärkidega autot. Sündmuskohal viibiva Sakala vanemtoimetaja Rannar Raba sõnul olid vaid veidi aja eest metsa all kolm autot, kuid kella kümne paiku olid need pargitud tee äärde ning Leedu numbrimärk oli neist vaid ühel, väikebussil Mercedes. Teised kaks, Volkswagen Passat ja Subaru, olid Eesti numbrimärkidega.

Leedu numbrimärkidega bussis istus kaks erariietes Eesti politseinikku, kes kommentaaridest aga keeldusid. Nähtavaid vigastusi ühelgi autodest ei olnud.

Kolme autot puudutavat intsidenti politsei pressiesindaja Kerly Peitel täna hommikul kommenteerida ei saanud.

9.45 Eesti ja Läti piiril käinud Sakala ajakirjanikud kohtusid mõlema riigi politseinikega, kes kontrollisid kõiki läbisõitvaid autosid. Politseinikud olid relvastatud automaatidega, aga muidu oli kõik rahulik.

"Üks politseinik ütles, et nende ülesandeks on kontrollida autosid puhuks, kui operatsioon kaldub üle piiri," vahendas Raba.

Mitmel pool Karksi-Nuia läheduses olid väljas automaatidega patrullid. Üks neist oli näiteks Karksis Polli teeristis, kuid see ajakirjanike kohalviibimise ajal kedagi ei peatanud. Teine, kolmeliikmeline patrull oli Karksi-Nuias Lilli teeristis.

Täna kell 15 toimub Tartus pressikonverents, kus politsei ja prokuratuuri esindajad juhtunust ülevaate annavad.

 

Ajakohastatud kell 12.42

Harjumaal paiskus liinibuss kraavi külili

Harjumaal Harku vallas paiskus reede hommikul liiklusõnnetusse sattunud liinibuss teelt välja külili, kuid õnneliku juhuse läbi bussis reisijaid ei olnud ja keegi vigastada ei saanud.

Põhja prefektuuri kinnitusel juhtus õnnetus kella 7.11 ajal Kiia - Vääna-Viti teel Vahi külas, kus põrkasid kokku liinibuss ja Škoda sõiduauto. Kokkupõrke tagajärjel kaldus liinibuss teelt välja ja paiskus külili.

Õnnetuse ajal bussis reisijaid ei olnud ja keegi vigastada ei saanud. Mõlema sõiduki juht oli kaine.

Blogi: politsei sai erioperatsiooni käigus kätte ka kolmanda relvastatud autovarga

Politsei pidas Karksi-Nuia kandis toimunud erioperatsiooni käigus kinni kolm meest, keda on alust kahtlustada autovarguses. Kaks neist peeti kinni täna öösel, kolmas saadi kätte reede ennelõunal.

18.40 Täna läbiviidud ulatusliku politseioperatsiooni erinevates faasides osales kokku üle saja PPA ametniku.

18.30 Kahe kinnipeetud mehega viiakse praegu läbi menetlustoiminguid. Kolmas mees sai kinnipidamise käigus toimunud tulevahetuses laskehaava jala piirkonda, mistõttu anti talle kinnipidamisel järel sündmuskohal esmaabi ning praegu viibib ta haiglas. Mehe seisund ei ole eluohtlik.

Varastatud auto ja saateauto on Tartusse viidud ja nendega töötavad kriminalistid. Ühest kuriteos kahtlustatavate poolt kasutuses olnud sõidukist leiti läbiotsimisel tulirelv.

18.15 Politsei edastas ülevaate tänastest sündmustest

Tänane politseioperatsioon algas kriminaalpolitsei poolt kogutud info alusel südaöö paiku, kui hakati jälgima kahtlustatavate võimalike liikumismarsruute.

Lisaks erinevatele politseijõududele üle Eesti kaasati operatsiooni ka Läti kolleegid. Samaaegselt käivitati aktiivne kontroll piiriäärsel alal sõidukite ja isikute ülevaatuseks välistamaks, et isikud riigipiiri ületada saaksid. Kuriteos kahtlustatavate peatamiseks planeeriti varahommikul kella 4 paiku Karksi lähistele teesulg, mis paikneb asulast paari kilomeetri kaugusel.

Kahtlustatavad liikusid sel ajal Tartu lähistelt varastatud maasturi BMW X5 ja saateautoga Viljandi maakonna suunas. Teesuluni jõudes ja politseinikke märgates suurendas varastatud BMW-ga sõitnud autojuht kiirust ning püüdis politseiametnikke rammida.

Suurema ohu välistamiseks ja enesekaitseks kasutasid politseinikud sõiduki peatamiseks teenistusrelva sihtides nii auto rehvidesse kui mootorisse.

BMW juht tagurdas ning püüdis jätkuvalt põgeneda, kuid sõitis lähistel vastu puud ning isik põgenes.

Varastatud BMW taga sõitnud saateautojuht keeras teesulu ees põllule ning paarikümne meetri läbimise järel jooksis sellest välja kaks kahtlustatavat.

Politsei oli juba eelnevalt piirkonnas suurendatud jõududega ning asus kahtlustatavaid sisse piirama selliselt, et välistada oht kõrvalistele piirkonnas liikuda võivatele isikutele. Varasemalt kogutud infole tuginedes oli alust arvata, et isikud võivad olla relvastatud ja väga ohtlikud.

Üks meestest, kes suundus Läti piiri poole, tabati teenistuskoera abil kella 7 ajal ühest mahajäetud hoonest. Teise pidasid politseinikud kinni 7 ajal Karksi-Nuias kaupluse juures. Kolmanda mehe otsimiseks kontrollisid politseinikud läbi suurema maa-ala ning tema peeti kinni kella 10.30 ajal Penuja küla ja Abja vahel maastikul.

Kinnipidamisel mehed vastupanu ei osutanud.

17.37 Lõuna prefektuur teatas, et vargus toimus täna öösel Tartumaal Ülenurme vallas, kus eramu hoovilt varastati BMW X5 XDRIVE ühes selles olnud erinevate esemetega. Kogu kahju on umbes 95 000 eurot. 

16.49 Üks tabatud kahtlustatavatest kurjategijatest sai kinnipidamise käigus kuulihaava reide. Lõuna prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjak kinnitas, et kinnipeetu seisund ei ole eluohtlik. Ta viibib haiglas, kus talle tehti operatsioon. Prokuratuur taotleb kõigi kolme kinnipeetu vahistamist.

Kell 15 andsid Lõuna prefektuuri operatiivjuht Meelis Saarepuu ja Lõuna ringkonnaprokurör Aro Siinmaa erioperatsioonist ülevaate: Politsei operatiivjuht pressikonverentsil: videomaterjal näitas, et vargad on relvastatud

14.10  Postimehe esialgne lühikokkuvõte toimunust: Politsei suuroperatsioon algas eile õhtul, kui Tartust laekus teade järjekordsest autovargusest. Kõik märgid viitasid sellele, et varguse taga on taas Eestisse kiirvisiiti tegevad Leedu profivargad.

Kõiki saadavaid politseijõude koondanud operatsiooni tulemuseks oli see, et tagaotsitavat autot nähti lõpuks liikumas Karksi-Nuia lähistel. Järgnenud tagaajamisel kasutas politsei kurjategijate peatamiseks tulirelva, kannatada said ka politsei teenistusautod.

Tagaaetavate teekond lõppes siis, kui nad oma autoga avariilise olukorra tõttu enam edasi sõita ei saanud. Kõik kolm autos olnud arvatavat kurjategijat üritasid põgeneda joostes. Igaüks seejuures eri suunda. Seetõttu pidi leedulastel jälil olnud politsei hargnema.

Väidetavalt tabati üks põgeneja jäljekoera abil. Teine saadi kätte tööstushoonest, millest lähtus hommikune Postimehe teade, et erioperatsiooni üks sihtmärke oli saekaater. Kolmanda põgeneja tabasid ümbruskonna metsast Lõuna politsei kiirreageerijad.

Politsei suuroperatsioonis osales ka eriüksus K, kes tähistab täna oma 25 juubelit. Politsei peadirektor Elmar Vaher õnnitles eriüksust eduka teenistuse puhul ja avaldas tänu tehtu eest. Eriüksusele politsei siselistis õnnesoovid edastanud Vaheri teatel on asjaolu, et üksus oma juubelipidustuste ajal hoopis tõsist tööd teeb, hea näide selle üksuse tööst ja vajalikkusest.

14.00 Sakala kirjutab, et eelmised Leedu autovargad lõpetasid maffiana tegutsemise eest trellide taga. Loe pikemalt.

13.57 Reede hommikul Leedust pärit autovaraste kinnipüüdmiseks korraldatud laiaulatusliku politseioperatsiooni esimeseks tulipunktiks kujunes kella kolme ajal Karksi-Nuia lähedal Ärikülas asuva Tauga talu teeots. Vaata siit: Politseioperatsiooni keskmesse sattunud talumees: tunne on enneolematu

Talu peremees Heino Univer tunnistas, et sündmuste jada, mis tema kodu akna all aset leidis, on teda hingepõhjani vapustanud, sest ta ei osanud muidu rahulikus kandis midagi sellist oodata. Lisaks toimunu kirjeldamisele näitas mees Sakalale segipööratud põldu ja uppi sõidetud postkasti. Samast teeotsast leidis Sakala varahommikul oletatavasti politsei ametipüstolist väljatulistatud padrunite hülsse.

Heino Univer avaldas heameelt, et pätid tabati ning avaldas lootust, et eeloleval ööl saab ta taas rahulikult magada.

 

12.45 Lõuna politseiprefekt Tarmo Kohv rääkis ERRi raadiouudistele, et politseioperatsioon sai alguse Tartust, kust ööl vastu tänast varastati üks kallis BMW. «Täna öösel varastati Tartust üks kallis BMW, seejärel toimus varaste jälitamine. Sündmus kulmineerus Karksi-Nuia lähistel, kus auto varastanud isikud ei allunud politsei korraldustele ja püüdsid põgeneda,» ütles Kohv.

Prefekti sõnul kasutasid politseinikud autovaraste peatamiseks ka tulirelva. «Kui esialgu tabati kaks kuriteos kahtlustatavat isikut, siis praeguseks on ka kolmas tabatud,» lausus Kohv.

Kohv ei osanud kommenteerida, kui kaua kolmas isik täpselt jooksus oli. Pefekt lisas, et ta loodab, et lähiajal tabab politsei ka kolmanda Leedu autovaraste rühma, kes liigub jätkuvalt ringi.

PS! Autovargad kinni püüdnud politsei eriüksus K-komando tähistab täna oma 25. sünnipäeva. Palju õnne!

12.20 Tee koos Postimehe reportiga videos kaasa teekond, mis politseil tuli üht autovarast taga ajades Viljandimaa põldudel läbi käia.

 

11.55 Siseminister Hanno Pevkur tänas erioperatsioonis osalenud politseinikke.

Minu siiras tänu kõikidele politseinikele, kes täna öösel ja hommikul toimunud erioperatsiooni käigus pidasid kinni paljudele eestlastele meelehärmi põhjustanud Leedu professionaalsed autovargad.

Posted by Hanno Pevkur on Friday, 12 February 2016

10.45 Praegu pannakse kurjategijat politseibussi ja viiakse minema. Vaata Postimehe galeriist pilte varga kinnipidamisest.

10.40 Nils Niitra andis teada, et hetkel toovad mitu politseinikku viimasena kinni peetud varast üle jõe. Kurjategija on politseinike vahel ja tema pea on alla surutud. Kuna varas oli terve öö külmas metsas veetnud, oli ta parajalt külmunud ja kinnipidamisel vastupanu ei osutanud.

10.35 Postimehe ajakirjanik Nils Niitra andis kohapealt teada, et äsja peeti kinni ka kolmas autovaras! Mees peeti kinni Penuja küla lähistel.

10.26 Politsei pidas kaks meest kinni ning kinnipidamise käigus avaldasid relvastatud mehed politseile vastupanu. Politsei kasutas kinnipidamisel tulirelva.

Praegu on teadaolevalt üks varguse osalisi tabamata ning politseioperatsioon tema kinnipidamiseks jätkub. Selleks kontrollitakse ka Karksi-Nuia ja Abja-Paluoja vahel liikuvaid sõidukeid ja inimesi ning politsei palub mõistvat suhtumist.

Inimestel, kes näevad piirkonnas liikumas meesterahvast, kes on märgade riietega ning püüab ennast varjata, palub politsei koheselt teavitada numbril 112 ja ise mehega mitte suhelda.

Lõuna prefektuuri operatiivjuht Meelis Saarepuu palub inimestel järgida sündmust lahendavate politseiametnike juhiseid ning mitte tulla politseioperatsiooni piirkonda uudistama. «Politsei peamine eesmärk on kinni pidada ka kolmas varguses kahtlustatav ning tagada kõigi piirkonnas viibivate inimeste turvalisus,» ütles Saarepuu.

Politseioperatsiooni on kaasatud Lõuna ja Lääne prefektuuri patrullpolitseinikud, politsei eriüksused, koerajuhid ning uurijad. Varguste kohta alustatud kriminaalmenetlust juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Politsei erioperatsioon Viljandimaal. Foto: Kristjan Teedema

10.22 Kohapeal viibiv Postimehe ajakirjanik Nils Niitra rääkis, et politsei on kaks autovarast kinni nabinud, üks varas on veel jooksus.

Kolmanda varga tabamiseks käib kella 10.20 seisuga ulatuslik politseioperatsioon maastikul, mis jääb Karksi-Nuia ja Abja-Paluoja vahele. Politsei andmetel võib jooksus olev inimene olla relvastatud, mistõttu palutakse inimestel seal piirkonnas ettevaatlik olla.

9.55 Piirile viiva Karksi-Nuia–Lilli tee ääres asuva talu peremees Heino Univer rääkis Sakalale, et pole öö otsa magada saanud, sest tema tee otsas käib märul. Mees ärkas öösel kell 3 selle peale, et tuttav bussijuht oli tema teeotsas kinni peetud ning ajas ta üles. Loe pikemalt: Jaht Leedu autovarastele. Taluperemehe sõnul sõitis kolm välismaa autot öösel põllule

Univeri jutu järgi oli tema põllu pealt traktoriga välja tõmmatud kolm välismaa numbrimärkidega autot. Sündmuskohal viibiva Sakala vanemtoimetaja Rannar Raba sõnul olid vaid veidi aja eest metsa all kolm autot, kuid nüüd on need pargitud tee äärde, ning Leedu numbrimärk on neist vaid ühel, teised kaks on Eesti numbrimärkidega.

Leedu numbrimärkidega bussis istus kaks erariietes Eesti politseinikku, kes kommentaaridest aga keeldusid. Nähtavaid vigastusi ühelgi autodest ei olnud.

9.45 Eesti ja Läti piiri peal kontrollivad mõlema riigi politseinikud kõiki läbisõitvaid autosid. Politseinikud on relvastatud automaatidega, aga muidu on kõik rahulik, kinnitas Sakala vanemtoimetaja Rannar Raba.

«Üks politseinik ütles, et nende ülesandeks on kontrollida autosid, puhuks, kui operatsioon kaldub üle piiri,» teatas Raba.

9.30 Sündmuskohale sõitva Sakala vanemtoimetaja Rannar Raba teatel on mitmel pool Karksi-Nuia läheduses väljas automaatidega patrullid. Üks neist on näiteks Karksis Polli teeristis, kuid see kedagi ei peatanud. Teine, kolmeliikmeline patrull on Karksi-Nuias Lilli teeristis. 

Politseinikud kommentaare ei andnud. Lilli poole sõites oli tee ääres veel üks, kes ilmselt kontrollis tee kõrval toimetavaid metsatöölisi. Loe pikemalt.

Karksi-Nuias kontrollivad autosid automaatidega politseipatrullid. Foto: Marko Saarm

Esialgsetel andmetel sulgesid Eestisse vargile tulnud Leedu autovargad end politsei eest põgenedes Viljandimaal asuvasse saekaatrisse, neid piirab politsei eriüksus K.

Eestis autosid ärandamas käivad Leedu vargad tulid täna taas Eestisse. Nende tabamiseks tehtud operatsiooni ajal sulgesid nad end ühte Viljandimaa saekaatrisse Karksi-Nuia lähedal.

Politsei eriüksus K on operatsiooni juhtimas.

Mis sai aastatel 2014-2015 tegutsenud Leedu autovarastest?

2014. aasta kevadest 2015. aasta kevadeni varastati Tallinnast, Tartust ja Pärnust vähemalt 13 BMW-d. Autode hinnad jäid vahemikku 15 000 kuni 35 000 eurot. Möödunud aasta septembris esitati nende varguste ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest süüdistus Gediminasele ja Kestutisele ning tänaseks on mehed ka karistuse kätte saanud.

Gediminasele mõisteti viis aastat vangistust, millest ühe aasta peab ta kohe ära kandma ning ülejäänud neli aastat sai ta tingimisi viieaastase katseajaga. Eestisse sissesõidukeeld määrati talle kümneks aastaks.

Kestutisele mõisteti kuus aastat vangistust, millest ta aasta ja neli kuud peab kohe ära kandma. Ülejäänu on viieaastase katseajaga. Sissesõidukeeld määrati talle kümneks aastaks.

Süüdistuse kohaselt oli Kestutise ülesanne Eestis varguste korraldamine ja varastatud autode Leetu toimetamine. Selleks tungis ta autodesse ja programmeeris kaasa võetud võtme eritehnika abil nii, et sellega oli võimalik varastatav auto käivitada. Seejärel sõitis ta varastatud autoga Leedu poole või juhtis saateautot, mis liikus varastatud auto läheduses. Gediminase ülesandeks oli varastatud auto Leetu viimine ja muude Kestutise korralduste täitmine.

Lisaks neile kahele anti 2015. aasta septembris Eestile välja 47-aastane Vytautas, keda süüdistatakse kuue BMW varastamises. Sel nädalal esitas prokuratuur talle süüdistuse ja saatis kohtu ette.

Taust

Mullu augustikuu lõpus hakkasid Eestis taas levima uute autode vargused. Paari-kolme aasta vanuseid sõidukeid varastati kas inimese elukohast või automüügiplatsilt. Sisse murti ka uuselamurajoonides asuvatesse eramajadesse.

Pikaajalise uurimise tulemusel pidasid Lõuna, Lääne, Põhja prefektuuri ja keskkriminaalpolitsei ametnikud 28. oktoobril Pärnu-Ikla maanteel kinni kaks välisriigi kodanikku, keda seostatakse erinevate hinnaliste sõidukivargustega Eestist. Meeste kinnipidamisel avastati nende sõidukist erinevaid elektroonilisi ja mehaanilisi seadmeid, millega häiresüsteeme neutraliseeritakse ja sõidukeid käivitatakse. Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Meelis Saarepuu rõhutas, et tegu on ohtlike põhjaliku ettevalmistusega autovarastega. Toona kogutud andmetele tuginedes võisid isikud olla relvastatud.

Novembrikuus varastati Elvas Valga maanteel maja hoovist sõiduauto BMW ning Viljandi vallas sõiduauto Porsche. Kummagi vargusega tekitati enam kui 60 000 euro suurune kahju. Lisaks varastati 2. detsembril Ülenurme vallas eramaja eest sõiduauto Toyota väärtusega umbes 54 000 eurot.

Detsembri algul hoiatas politsei ja prokuratuur, et rahvusvahelised organiseeritud autovaraste grupeeringud on võtnud sihtmärgiks uuemad ja hinnalisemad võtmeta käivitatavad sõidukid. Autoomanikel paluti olla ettevaatlikud, sest kurjategijad võivad olla relvastatud.

Postimees kirjutas detsembris, et Leedu autovaraste grupeeringud kasutavad autode varastamiseks uut meetodit. Nad on mustalt turult hankinud endale seadme, mis pikendab elektroonilise autovõtme signaali nii palju, et ka mitmesaja meetri kaugusel parklas seisva auto uksed avanevad ja mootor käivitub. Loe pikemalt: Uute autode varastamine on lihtsam kui eales varem

11. detsembri hommikul teatati politseile, et ühe öö jooksul on varastatud kaks luksusautot: Saku alevikust 2014. aasta 5. seeria BMW ning Laagrist 2013. aasta BMW X6.

Ajavahemikul 14.–15. detsember varastati Pärnus Kaasiku tänavalt maja juurde pargitud maastur Toyota. Kahju oli 45 230 eurot. Põhja prefektuuri haldusalas ärandati musta värvi BMW 530.

Viimane Postimehele teadaolev vargus toimus eelmise reede hommikul. 5. veebruaril teatati politseile, et Ülenurme vallas Tõrvandi alevikus varastati BMW 5. seeria Gran Turismo, milles oli ka laste turvatool. Kahju on 25 080 eurot. Väidetavalt saadi piiril olnud turvakaamera salvestuste abil jälile, et auto lahkus Eesti territooriumilt ning on eeldatavasti juba otsaga Leedus. Loe edasi: Leedu autovargad tegutsevad edasi: Tartumaal ärandati uus BMW

PPA peadirektor Elmar Vaher tunnistas möödunud aasta lõpus, et praeguseks on nad tabanud juba kaks-kolm leedulaste gruppi, kuid teavad kindlalt, et tegutsemas on veel üks seltskond.

Tegemist õppinud kurjategijatega, kellele on antud tellimus Venemaalt või Valgevenest. «Näiteks hiljuti muutus üks grupp agressiivseks, kuna tellimus autodele oli sees, kuid sageli oli sobivaid sõidukeid raske leida. Nad on relvastatud, varastatud auto rooli läheb kogenud rallisõitja, kelle ülesanne on igal juhul politsei eest minema sõita. Ja neil on väga hea tehnika,» rääkis Vaher.

Eesti, Soome ja Läti politsei koostöös tabati narkojõuk

Eesti, Soome ja Läti politsei koostöös tabati Soomes tegutsenud narkojõuk, mis smugeldas riiki relvi ja narkootikume, kirjutas põhjanaabrite ajaleht Iltalehti.

Uimastite ja relvade ulatuslik vedu Eestist ja Lätist Soome ning seal edasimüük leidis aset 2014. aasta sügisest kuni 2015. aasta kevadeni.

Politsei konfiskeeris uurimise käigus kokku 11,5 kilogrammi amfetamiini, 36 600 ecstasy-tabletti ja umbes 1300 tabletti retseptiravimit Subutex.

Uimasteid levitati peale pealinna Helsingi ka Lääne-Soome ja Ida-Uusimaa maakondades. Kahtlusaluste soomlaste valdusest saadi ühtlasi kätte automaatrelv, ebaseaduslik püss ja püstol.

Politsei eeluurimise käigus tuvastatud andmetel toimetati (või üritati toimetada) 2014. aasta maikuust kuni oktoobrini Soome 24,5 kilogrammi amfetamiini, 2500 ecstasy tabletti ja 2500 tabletti retseptiravimit Subutex. Subutex on samuti liigitatud narkootikumide hulka.

Kuritegudes kahtlustatute seas oli soomlasi, eestlasi ja lätlasi.

Peamisteks kahtlusalusteks olid siiski Eesti ja Läti päritolu mehed, keda politsei süüdistab kogu salakaubaveo organiseerimises. Kulleritena kasutati Läti ja Eesti kodakondsusega mehi ja ühte naist.

Uimastite vastuvõtmise ja levitamisega tegelesid Soome ja Eesti rahvusest mehed, kes olid vanuses 25-61. Soomlastest põhikahtlusalused elasid peamiselt Helsingis.

Kohtuasi jätkub Helsingi teise astme ülemkohtus 2016. aasta kevadel. Helsingi alamastme kohus mõistis mehed detsembris pikaks ajaks vangi. Kokku mõisteti 16 kurjategijatele 119 aastat vanglakaristust, kuid otsus pole seadusjõuline.

Politsei hoiatuse pälvinud õhukontrollijad osutusid müügiagentideks

Kolmapäeval hakkasid sotsiaalmeedias levima postitused, milles hoiatati viljandimaalasi õhu kvaliteedi kontrollimist pakkuvate telefonikõnede eest, sest nende taga pidavat olema kelmid. Ka Viljandi politseijaoskond soovitas oma Facebooki lehel selliste pakkumistega ettevaatlik olla, kuid täna lõuna paiku selgus, et tegemist on täiesti tavalise telemarketingi ettevõttega.

Juhatuse liikme Viljo Padriku selgitust mööda pakub osaühing Ocean Air nii eraisikutele kui firmadele telefonitsi võimalust, et spetsialist tuleb kontrollima ruumide õhu puhtust. Kui kohapeal tuvastatakse, et õhu kvaliteet jätab soovida, tutvustatakse potentsiaalsele kliendile firma müüdavaid seadmeid.

Firma otsustas pöörata sel nädalal teisipäevast neljapäevani tähelepanu just Viljandi piirkonnale ja kuigi selle aktiivne müügitöö on varem tekitanud ärevust ka näiteks Tallinnas ja Rae vallas, üllatas Padrikut, kui suure kõlapinna see siin leidis.

Kahtlastest kõnedest teatanud inimesed on politseile maininud, et helistajad püüavad oma usaldusväärsust suurendada väitega, nagu oleks neil kohaliku omavalitsusega koostöölepe. Viljo Padrik lausus, et omavalitsustega pole Ocean Air kunagi koostööd teinud, sest selleks pole vajadust. Kust selline info liikvele on läinud, ei osanud ta arvata.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel tõdes, et mõistagi ei ole iga telefonitsi teenust pakkuv inimene otsekohe kelm, kuid aastate vältel inimesi kimbutanud libapolitseinike kõned ja muud telefonipettused on elanikud heas mõttes väga ettevaatlikuks teinud.

«Kui inimestele tundub neile telefonikõnes tehtud pakkumine kahtlane, olgu tegu millega tahes, on targem selliseid pakkumisi pigem vältida,» leidis Peitel. «Selleks, et eristada ettevõtjat kelmist, tuleb lihtsalt põhjalikumalt veenduda teenusepakkuja taustas.»

Selleks soovitas Peitel helistada näiteks ettevõtte ametlikul telefoninumbril ning küsida üle, kas tegu on ikkagi selle firma teenuse ja töötajatega. Kui tekib kahtlus, et helistanud on kelmid, saab lähemat nõu ja infot küsida politseilt.

 

Kell 16.45 läbivalt täiendatud ja ajakohastatud pealkirja.

Video: vaata kuidas käis politsei eest põgenenud roolijoodiku kinnipidamine

Teisipäeval püüdis joobes roolikeeraja Tartus politsei eest põgeneda. Kihutades riivas Volkswagen Sharan ka kõnniteel kõndinud naist. Politsei surus masina koos mehega tee serva Jaama ja Puiestee tänava ristmikul.

Avariid nõuavad bussis sõitjatelt ümberharjumist

Üks hukkunu ja veerandsada vigastatut ehk kaks hiljutist ränka bussiõnnetust Eestis pani politseinikke eile Viljandimaal liinibussides turvavööde kasutamist kontrollima.

 

Kui esimeses ülevaadatud bussis polnud 14 sõitjast turvavöö kinnitatud ühelgi, siis teises oli see kinnitamata veerandil ehk 29-st inimesest seitsmel. Ning kui politseinikud astusid õhtupoolikul Suure-Jaani vallas Epra bussipeatuses ühissõidukisse, siis olid kõik selle kaheksa sõitjat rihmaga kinni.

Viljandi patrullitalituse juht Alar Sadam tõdes eile, et info politsei kontrollaktsioonist liikus kiiresti ning pani inimesi teistmoodi käituma. Seetõttu on olukorrast keeruline ausat pilti saada.

«Hea tulemus oleks muidugi see, kui turvavöö kinnitataks ikkagi sõidu eel ning iseenda elu ja tervise nimel, mitte politsei sekkumise pärast,» lausus Sadam.

Kontrollimisega juhiti inimeste tähelepanu sellele, et turvavöö tuleb kinnitada ka bussis.

Ainus abi

«Viimase aja traagiliste liiklusõnnetuste näitel on üheselt selge, et turvavarustuse kasutamine bussisõidul on kahjuks pigem erand kui trend,» rääkis Alar Sadam. «Püüame vahetu sekkumisega inimeste käitumist ja suhtumist selles osas tugevamalt mõjutada, sest õnnetuse korral on turvavöö ainus abi, mis vigastuste raskusastet võib vähendada.»

Trahve politsei kinnitusel aktsiooni käigus ei tehtud ning inimesed suhtusid kordnike tegevusse mõistvalt. Põhjendusi, miks turvavöö lahti on jäänud, oli seinast seina: kes ütles, et vööd ei saa istme vahelt kätte, kes viipas, et bussis on ilma vöötagi kitsas.

Ühel suure kehakaaluga inimesel ei olnud võimalik rihma kasutada, sest see ei ulatunud talle ümber. Politsei pressiesindaja Kerly Peitel ütles, et selle juhtumi tõttu asuti välja selgitama, kas tolle vöö pikkus vastab nõuetele ning mida saaks analoogsete olukordade puhul ette võtta.

Bussifirma Atko Grupp siinse piirkonna juhataja Tõnu Naar kiitis politseinike ettevõtmise heaks, viidates samuti kahele raskele õnnetusele.

Pole harjunud

«Seni ei ole inimesed harjunud bussis turvavööd kinnitama, aga ma usun, et ajapikku selline komme juurdub,» ütles Tõnu Naar. Ta lisas, et bussides on küll igal istmereal turvavöö kinnitamist meelde tuletav silt ning ka bussijuht võib sellele tähelepanu juhtida, kuid lõpuks on ikkagi igaühe enda teha, kas ta tõmbab rihma peale või mitte.

«On ju mõeldamatu, et bussijuht hakkab iga peatuse juures kontrollima, kas kõigil on turvavöö kinni,» märkis ta.

29. jaanuari öösel sõitis Jõhvi–Tartu maanteel kraavi ja vajus külili Lux Expressi buss. Viga sai 12 inimest, kellest üks kaotas õnnetuse tõttu käe.

8. veebruaril põrkas samal maanteel Simple Expressi liinibuss kokku Leedu numbrimärke kandva veoautoga, mille juht oli kaotanud masina üle kontrolli ning kaldunud vastassuunavööndisse. Kokkupõrkes hukkus bussijuht ja 13 inimest said viga.

Raplamaal põles elumaja maha

Raplamaal põles eile maha kahekorruseline puidust elumaja. 

Häirekeskusele  teatati tulekahjust Rapla maakonnas Kohila vallas Aespa alevikus eile kell 13.09. Tules hävis kahekorruseline puidust elumaja. Hoiti ära tule levik lähedal asuvale kahele kõrvalhoonele.

Päästjad lõpetasid kustutustööd kella 15.52 ajal.

 

Ülekäigurajale jooksnud tüdruk jäi Narvas auto alla

Narvas jäi eile auto alla ülekäigurajale jooksnud 10-aastane tüdruk. Kokku sai eile liiklusõnnetustes kannatada kolm jalakäijat.

Liiklusõnnetus juhtus eile kell 19.45 Narvas Kangelaste tn. 4 juures. 33-aastane Anton sõitis  sõiduautoga Saab 9-5 otsa reguleerimata ülekäigurajale jooksnud 10-aastasele tüdrukule.

Jalakäija toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.

Eile juhtus veel kaks liiklusõnnetust, milles viga said jalakäijad. Kell 17.53 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee ja Bensiini tänava ristmikul, kus 43-aastane mees sõitis sõiduautoga Toyota Avensis vasakpööret sooritades otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 64-aastasele Kerstile.

Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse kontrolli.

Kella 17.55 ajal toimus liiklusõnnetus Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Viljandi - Põltsamaa maantee 42. kilomeetril, kus 27-aastane Jaana sõitis sõiduautoga Mitsubishi Carisma otsa sõiduteel viibinud jalakäijale, 52-aastasele Terjele.

Jalakäija toimetati Viljandi haiglasse.

 

 

Tartus kadunuks jäänud Raigari otsingud jätkuvad

Pühapäeval Tartus kadunuks jäänud Raigar võis esialgsetel andmetel kaduda omal soovil. Politsei on kontrollinud praeguseks erinevaid kohti, kus mees olla võiks, ja linna valvekaameraid, kuid seni tulutult. Nüüd kogutakse infot eraettevõtjatelt, kellel on oma valvekaamerad.

Viimati oli lähedastel Raigariga (sündinud 1982) telefonitsi kontakt pühapäeva, 7. veebruari õhtupoolikul, kui mees oli väidetavasti liikvel Tartu linnas. Kogutud andmetele tuginedes on politseil alust arvata, et mehe elu võib olla ohus.

Sellest johtuvalt asus politsei kohe kadumisteate laekudes mehe asukohta selgitama.

Mehe telefon oli pühapäeval pikalt ühe masti teeninduspiirkonnas ning hilisõhtul see lülitati või lülitus välja. Politsei kinnitab, et varasemalt ei ole mees selliselt ära kadunud.

Patrullid on nüüdseks kontrollinud erinevaid kohti, kus mees viibida võiks. Samuti on kontrollitud erinevaid linna valvekaameraid leidmaks mehe võimalikku liikumissuunda, kuid seni tulutult.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul raskendab kaamerate järgi isiku liikumissuuna tuvastamist asjaolu, et teatud piirkonnad ei jää olemasolevate kaamerate vaatevälja.

«Praegu kogutakse infot eraettevõtjatelt, kellel on oma valvekaamerad ning mille pilti mees jääda võis,» märkis ta.

Teada on, et Raigar võis liikuda Emajõe ääres ning samuti näitab telefoni positsioneerimine tema viimaseks võimalikuks teadaolevaks asukohaks just jõeäärset piirkonda Annelinna ja Karlova linnaosade vahele jääval alal.

Sellest tulenevalt käivitas politsei eile maastikuotsingu, kuhu kaasas oma partnerid, ESTSAR vabatahtlikud. Läbi käidi ulatuslik otsinguala Emajõe kallastel, kuid meest kahjuks ei leitud.

Peiteli selgitusel teostatakse tagaotsimistoimiku raames erinevaid toiminguid, mis võiksid kaasa aidata kadunud inimeste asukoha tuvastamisele ja nende kadumise motiivide selgitamisele.

Raigari juhtumi puhul on tema sõnul esialgse lähedastelt laekunud info pinnalt võimalik öelda, et kadumine ei olnud juhuslik või kuritahtlik, vaid pigem kadunu poolt teadlik tegevus.

«Kõiki täpsemaid asjaolusid kontrollitakse ning lähtuvalt olemasolevast infost planeeritakse ka edasised otsingud,» märkis pressiesindaja.

Raigar on umbes 175 sentimeetrit pikk, turske kehaehituse, siilisoengu ja kergelt habetunud näoga. Kodust lahkudes oli tal seljas musta värvi kapuutsiga jope, mille varrukatel on hallikat värvi triip. Jalas olid tal tumesinised teksased ning tumepruunid jalanõud.

Kõigil, kel on teavet Raigari asukoha kohta või oskavad anda muud abistavat infot, palutakse politseiga ühendust võtta telefonil 7308745 või hädaabinumbril 112.

Narvas jäi kadunuks kodust lahkunud mees

Narva politsei otsib taga keskealist meest, kes lahkus jaanuari keskel Narvas oma kodust ühiselamust ja on juba ligi kuu aega kadunud.

53-aastane Sergei lahkus 15. jaanuaril oma kodust Narva linna ühiselamus. Mees pole tänaseni tagasi tulnud ja tema tuttavatel puudub info mehe asukoha kohta. Sergeil pole mobiiltelefoni kaasas, teatas Ida prefektuur.

Politsei suhtles Sergei naabritega ja tuttavatega, kuid nemad ei tea, kus mees viibida võib. Politsei on kontrollinud erinevaid kohti, kus mees võiks viibida, kuid kahjuks pole see seni tulemust andnud.

Sergei on 174 sentimeetrit pikk, kõhna kehaehitusega ja kaalub umbes 65 kilogrammi. Mehel oli viimati seljas must nahkjope ja jalas sinised teksapüksid.

Politsei palub kõigil, kes on kirjeldusele vastavat meest näinud, sellest teada anda infotelefonil 612 3000 või 3576049

Video: teadlased tuvastasid esmakordselt gravitatsioonilaine olemasolu

Teadlaste sõnul suudeti viimaks vaatluse teel tuvastada gravitatsioonilaine, mille olemasolu ennustas sajandi eest Saksa füüsik Albert Einstein.

Avaldus põhjustab suurt elevust füüsikute ja astronoomide seas. Teadlaste sõnul avab see uusi võimalusi kosmose vaatlemiseks.

Teadlastel on aastaid olnud kaudseid tõendeid aegruumi värelustena universumis liikuvate gravitatsioonilainete olemasolust. Nüüd suutis rahvusvaheline astrofüüsikute meeskond 1,1 miljardi dollarise instrumendiga kahe musta augu kokkupõrget vaadeldes ühe sellise laine ka tuvastada.

Ühe teadlase sõnul on kõnealune saavutus võrdväärne hetkega, mil itaallane Galileo Galilei võttis kätte teleskoobi ja hakkas sellega planeete vaatlema.

Kokkupõrke simulatsioon.

Kuu-raamat jagab teadmisi Maa kaaslasest

Pärismuskultuuri edendaja Mikk Sarv on kirjutanud raamatu «Kuu». Ta võtab omal moel kokku teadmised, mis on kogutud tervele inimkonnale ja kogunisti Maale endale väga vajaliku kaaslase kohta.

«Kuu on enam kui kolme ja poole miljardi aasta jooksul olnud tingimuste looja ja hoidja elu tekkimiseks, põhjustades Maa peal aastaaegade vaheldumist, ookeanide tõuse ja mõõnu ning veel palju muud, mis pole nii silmanähtavalt tajutav,» märgib ta sissejuhatuses.

11 peatükki

Raamat on jaotatud 11 peatükiks ning lõpusõnade ja viidete osaks. Neist saab lugeda muu hulgas Kuu-uurimisest ja Kuu-uurijatest, kaheksast Kuu faasist, Kuu kuuest ajast meie rahvapärimuses, Kuu vaatlemisest ja kuukalendritest. Vanad eestlased teadsid, millises Kuu faasis ja ajas (pehme ja kõva aeg) mingit tegevust alustada.

Omaette peatükkides on antud teadmisi tervise ja Kuu ning taimede ja Kuu seostest. Viimane peatükk pakub lugejaile teemakohaseid vanasõnu, mõistatusi, muinasjutte ja muud rahvapärimust.

Tähtsal kohal on Mikk Sarve raamatus Eestis praegugi tarvitatavad sirvilauad. «Oleme vist ainus rahvas maailmas, kes on taas kasutusele võtnud ruunikalendrid ehk sirvilauad. Veel pool tuhat aastat tagasi olid need levinud üle kogu Euroopa,» kirjutab ta.

Ruunikalendrid

Esimesed sellised meieaegsed sirvilauad koostas Mikk Sarve andmetel Kaido Kama 1978. aastal. «Sellest ajast peale on igal aastal välja antud uued sirvilauad,» lisab autor leheküljel 99.

Leheküljel 135 on veidi teistsugune aastaarv: «Kuu jagunemise kuueks viiepäevaseks faasiks võttis aluseks Kaido Kama, kes koostas 1979. aastal tänapäevased eesti ruunikalendrid ehk sirvilauad paberil, mida antakse jätkuvalt igal aastal välja.»

Raamatut kaunistavad rohked fotod Kuust. Need on üles võtnud ja kohati kommentaaridega varustanud Martin Vällik. Ta on jaganud ka soovitusi Maa kaaslase pildistamiseks.

Kirjastuse teatel toimub «Kuu» esitlus 12. veebruaril kell 17.30 Tasku keskuses. Mikk Sarvega koos on vestlusringis tema abikaasa, bioloog ja loodusraamatute autor Kristel Vilbaste, folklorist Mare Kõiva ja astrofüüsik Jaan Einasto, kes on ka «Kuu» raamatu konsultant.

Video: Costa Rical lõksus olnud migrandid saabusid Mehhikosse

Costa Rica ja Nicaragua piiril on alates novembrist lõksus umbes 8000 kuubalast, sest Nicaragua süüdistas oma naaberriiki humanitaarkriisi tekitamises ning sulges oma riigipiiri pärast seda, kui Costa Rica oli väljastanud umbes 1000 kuubalasele transiitviisa. Ühe migrandi sõnul võiks Mehhiko tegutsemine olla eeskujuks nii maailmale kui Ladina-Ameerikale.

Costa Rical lõksus olnud 113 Kuuba migranti saabusid eile Mehhiko piirilinna Nuevo Laredo. Grupp migrante, kelle seas on nii lapsi, rasedaid kui vanureid, saabusid Nuevo Laredosse Costa Rica linnast Liberia.

Migrantide arv Kuubalt on viimasel ajal märgatavalt kasvanud pärast USA ja Kuuba suhete normaliseerumist. Kuubalastest migrandid kardavad, et asüülitaotlemine võib nende jaoks muutuda lähiajal oluliselt raskemaks või sootuks lõppeda. Hetkel on aga migrandid lõksus kogu Costa Ricas ja Kesk-Ameerikas. 

Video: Johnny Depp kehastus Donald Trumpiks

Pärast New Hampshire'i peetud eelvalimisi linastus järgmisel päeval filmiveebisaidil funnyordie.com paroodiafilm Donald Trump'ist endast. Presidendikandidaadist ärimagnaati kehastas 50-minutlises mokumentaalfilmis Johnny Depp.

Paroodia toimub umbes 1987. aastal, kui kinnisvaramogul Donald Trump avalikustas oma esimese kirjandusteose «Trump: The Art of Deal». Too kirjutis on Donald Trumpi kõige enimmüüdud teos.

Satiirfilmi lavastaja on Ron Howard, kes on lavastanud ka «Da Vinci kood'i» ja nelja Oscariga pärjatud romantilise draama «Piinatud geenius».

Filmi saab tasuta vaadata funnyordie.com veebisaidil.

Video: Türgi rannavalve päästis Egeuse merelt üksiku merehädalise

Türgi rannavalve oli Egeuse mere kohal tegemas regulaarset vaatluslendu, kui vees märgati uppuva laeva vööri külge klammerdunud hädas sõjapõgenikku. Mees päästeti.

 

Rannavalve sõnul oli laevas 34 inimest, kellest 27 uppusid ning 6 jäi kadunuks. Laev oli teel Lesbose saarele. 

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni teatel on Euroopasse saabunud rohkem kui 76 000 sõjapõgenikku. Päevas saabub Euroopasse keskmiselt 2000 migranti. See arv on kümme korda suurem kui see oli aasta tagasi.

Video: kandidaatlinn Pariis avalikustas 2024. aasta olümpiamängude logo

Teisipäeva õhtul avalikustas kandidaatlinn Pariis efektse valgusshow'ga triumfikaarel 2024. aasta olümpiamängude logo. Logo koosneb värvilistest lintidest, mis moodustavad numbri 24 ja samal ajal kujutavad need Eiffeli torni.

Pariisis toimusid viimati olümpiamängud aastatel 1900 ja 1924. Olümpialinnaks kandideeriti ka aastaks 2012, kuid siis jäädi alla Londonile.

2024. aasta olümpiamängude kandidaatlinnad on veel Los Angeles, Rooma ja Budapest. Rahvusvaheline Olümpiakomitee valib olümpialinna 2017. aastal Peruus.

Niinistö: põgenikud ei peaks saama valida Soome ja Venemaa vahel

Turvapaigataotlejatel ei tohiks olla võimalust valida Soome ja Venemaa vahel, kuna mõlemad on turvalised riigid, ütles Soome president Sauli Niinistö reedel kohtumisel Vene peaminister Dmitri Medvedeviga.

Varasemalt on Soome president märkinud, et põgenikega seotud rahvusvahelised seadused tuleks üle vaadata. Niinisto sõnul oli nende seaduste jalgne kontekst teine ning nüüd oleks aeg need põhimõtted kaasajastada.

Müncheni julgeolekukonverentsil osalevatel Niinistöl ja Medvedevil oli reede õhtul kahepoolne kohtumine.

Enne kohtumist ütles Medvedev usutluses Saksa ajakirjandusele, et Venemaa ei saa takistada asüülitaotlejate suundumist üle piiri Soome.

Postimehe ristsõna: 13. veebruar 2016

 

Postimehe ristsõna: 12. veebruar 2016

 

Postimehe ristsõna: 11. veebruar 2016