Donald Trump põletab ärisildu: Mis hind on terve riigi vägistajateks nimetamisel?

Kinnisvaramagnaadi Donald Trumpi otsus kandideerida USA presidendiks on toonud talle presidendikandidaadina siiani edu, kuid läinud palju maksma ettevõtjana.

Trump on tõusnud 12-protsendilise toetusega vabariiklaste presidendikandidaatidest teisele kohale. Presidendiks saamise võidujooksu juhib endine Florida kuberner Jeb Bush 19 protsendiga. Uuringud näitavad, et Trumpi toetus on tõusnud tema presidendiks kandideerimise avaldusest saadik üheksa protsenti.

Presidendikandidaadi toetusest hoolimata kaotab miljardärist vabariiklane ja telenägu järjest ärisuhteid, kuna tegi solvava avalduse mehhiklaste kohta. «Kui Mehhiko saadab meile enda inimesi, ei saada nad parimaid. Nad saadavad inimesi, kellel on palju probleeme. Nad toovad narkootikume. Nad toovad kuritegevust. Nad on vägistajad ja mõned, ma oletan, on head inimesed,» sõnas Trump avalikus pöördumises. See on toonud kaasa avalikkuse suure pahameele.

The Wrap avaldas kolmapäeval loo, mille hinnangul on presidendikandidaat kaotanud juba ligikaudu 50,5 miljonit dollarit. Kaubanduskett Macy’s katkestas Trumpiga suhted ja loobus tema rõivakollektsioonist. Ringhäälinguorganisatsioon NBC teatas, et Trump ei või enam juhtida saadet «The Celebrity Apprentice». Madratsifirma teatas, et loobub oma Trumpi kaubamärgiga toodetest. Ameerika hispaaniakeelne telekanal Univision ning NBC loobusid Trumpile kuuluva organisatsiooni Miss Universumi iludusvõistluste ülekannetest, sealhulgas «Miss USA» näitamisest. Lisaks on iludusvõistlusest astunud kõrvale kuulsad õhtujuhid. The Wrap’i arvestuste järgi on Trump kaotanud 3,2 miljonit dollarit Macy’s konflikti tõttu, 14,8 miljonit dollarit iludusvõistlustega seoses ja 32,5 miljonit telesaate «Celebrity Apprentice» ärajäämisel.

Kindlalt on aga keeruline öelda, kui palju on konfliktid läinud Trumpile maksma, kuna tema väärtuse üle on palju vaidlusi. Kui ta teatas eelmisel kuul presidendiks kandideerimisest, avaldas ta dokumendi, mis hindas ettevõtja väärtust umbes üheksale miljardile dollarile. Ajakiri Forbes polnud sellega nõus, hinnates Trumpi brändi väärtust 125 miljonile ja Trumpi hotellide juhtimistasusid 128 miljonile dollarile. 

Ka New Yorgi linn on lubanud üle vaadata oma koostöölepingud kinnisvaramagnaadiga. «Trumpi kommentaarid ei esinda kaasatuse ja avatuse väärtuseid, mis iseloomustavad meid kui newyorklasi,» sõnas linnapea Bill de Blasio.

Tänak ja Mõlder said Poolas trahvi

Poola rallil ületas Ott Tänaku ja Raigo Mõlderi auto tehnilises alas kiirust ning sai selle eest rahatrahvi, teisi karistusi meeskonnale ei järgnenud.

Hooldealas on piirkiirus 30 km/h. Tänaku mehaaniku juhitud autol mõõdeti kiiruseks aga 71 km/h. Mehaanik sõitis hooldusalas ohtlikult sellepärast, et soovis testida autol vahetatud pidureid. Rikkumise eest määratud rahatrahvi suurus on 1025 eurot, vahendab ERRi spordiportaal

OTSE: Tänak hoiab Poola MM-rallil kolmandat kohta

Poola MM-rallil hoiavad Ott Tänak ja Raigo Mõlder 18. kiiruskatse järel kolmandat kohta. Neljandal kohal olev Jari-Matti Latvala jääb eestlastest 1,1 sekundi kaugusele. Liidrikohal kihutav Sebastien Ogier edestab Tänakut hetkel 22,9 sekundiga.

WRC2 arvestuses on Karl Kruuda ja Martin Järveoja kolmandad, Sander Pärn ja James Morgan hoiavad kaheksandat kohta.

Täna on rallil kavas veel kaks viimast kiiruskatset.

Ralli käik:

Neljas päev:

Seis 18. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +8,1, 3. Tänak +22,9, 4. Latvala +24,0, 5. Paddon +1.06,1, 6. Neuville +1.37,2.

18. kiiruskatse: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +2,5, 3. Latvala +4,9, 4. Tänak +5,3, 5. Paddon +10,4, 6. Meeke +12,8. 

Tänaku kommentaar 1,1 sekundilisest edumaast ralliraadiole: «Sellest piisab. Tegin paar parandust tempomärkmetes ja teisel katsel peaksin olema kiirem. Mis ka ei juhtuks, meil on olnud suurepärane ralli ning oleme tõestanud, et oleme konkurentsivõimelised»

Seis WRC2 klassis 18. kiiruskatse järel: 1. Lappi, 2. Tidemand +43,3, 3. Kruuda 2.02,5 ... 8. Pärn 2.31,19.

WRC2 klassi 18. kiiruskatse: 1. Kruuda, 2. Pärn +0,2, 3. Lappi +1,7.

Kolmas päev:

Seis 17. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +5,5, 3. Tänak +17,6, 4. Latvala +19,1, 5. Paddon +55,6, 6. Neville +1.15,0

17. kiiruskatse: 1. Ogier, 1. Kubica, 3. Mikkelsen +0,8, 4. Prokop +1,0, 5. Latvala +1,3, 5. Neuville +1,3 ... 10. Tänak +2,2

Tänaku kommentaar ralliraadiole: «Selgelt on näha, kui tihe see heitlus siin on. Ausalt öeldes on väga hea võidu sõita, kui kõik sõidavad nii kiiresti kui suudavad. Tunnen, et poodiumikoht on lähedal.»

Seis 16. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +4,7, 3. Tänak +15,4, 4. Latvala +17,8, 5. Paddon +53,3, 6. Neuville +1.13,7

16. kiiruskatse: 1. Tänak, 2. Latvala +2,9, 3. Mikkelsen +2,9, 4. Ogier +4,0, 5. Paddon +7,1, 6. Meeke +7,1

«F**k the VW – yeah! (vabatõlge: kuradile Volkswagenid – yeah!)» teatas Tänak pärast kiiruskatse lõppu. «Ma tõesti ei teadnud, kuidas meil läheb, kuid võite ette kujutada... Palju tolmu ja kehv nähtavus. Võtsin palju riske.» Miks aga selline kommentaar Volkswageni suunas? «See teeb spordile head, kui keegi neile vastu suudab hakata.»

Seis 15. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +5,8, 3. Latvala +18,9, 4. Tänak +19,4, 5. Paddon +50,2, 6. Neuville +1.05,3.

15. kiiruskatse: 1. Mikkelsen, 2. Paddon +0,2, 3. Latvala +0,2, 4. Tänak +0,8, 5. Ogier +1,4, 6. Meeke +2,2

Tänaku kommentaar ralliraadiole: «Kõik on korras. Saime kätte kõva rehvisegu tunnetuse. Peame olema vaprad.»

14. kiiruskatse jäi ära! Korraldajad teatasid, et raja ääres oli liiga palju publikut ning inimesed seisid ohtlikes kohtades.

Seis 13. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +7,2, 3. Tänak +20,0, 4. Latvala +20,1, 5. Paddon +51,5, 6. Neuville +1.02,5.

13. kiiruskatse: 1. Ogier, 2. Tänak +3,7, 3. Mikkelsen +4,1, 4. Neuville +4,4, 5. Latvala +5,9, 6. Kubica +8,1.

Tänaku laused pärast 13. katset: «See polnud ideaalne katse, meil oli mitmes teede ristumiskohas probleeme. Aga üldiselt on kõik korras.»

Seis 12. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +3,1, 3. Latvala +14,2, 4. Tänak +16,3, 5. Paddon +41,1, 6. Neuville +58,1.

12. kiiruskatse: 1. Tänak, 2. Ogier +1,2, 3. Latvala +1,6, 4. Mikkelsen +2,0, 5. Paddon +5,3, 6. Meeke +6,0

Tänaku kommentaar pärast 12. katset: «See oli hea, aga üllatavalt keeruline katse. Aga kokkuvõttes oli hea sõit, seega tuleb rahul olla. Peame edaspidigi gaasi põhjas hoidma.»

Seis 11. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +2,3, 3. Latvala +13,8, 4. Tänak +17,5, 5. Paddon +37,0, 6. Neuville +52,1.

11. kiiruskatse: 1. Tänak, 2. Mikkelsen +0,2, 3. Kubica +2,1, 4. Latvala +2,4, 5. Paddon +2,8, 6. Ogier +3,0.

Tänaku kommentaar 11. katse järel: «Juba parem, aga sõidan lihtsalt omas rütmis. Teen oma parima ja eks ole näha, kuhu me sellega välja jõuame.»

Seis 10. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +5,1, 3. Latvala +14,4, 4. Tänak +20,1, 5. Paddon +37,2, 6. Neuville +49,4.

10. kiiruskatse: 1. Ogier, 2. Paddon +1,3, 3. Mikkelsen +3,0, 4. Latvala +3,6, 5. Tänak +3,8, 6. Neuville +8,1, 7. Sordo +9,5.

Tänaku kommentaar kümnenda katse järel: «Tegin katse alguses pirueti. Pidin seisma jääma ja ümber pöörama. Olen pettunud.»

Teine päev:

Seis 9. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +2,1, 3. Latvala +10,8, 4. Tänak +16,7, 5. Paddon +35,9, 6. Kubica +37,4.

9. kiiruskatse: 1. Prokop, 2. Kubica +0,3, 3. Tidemand 1,6, 4. Ogier +1,8, 5, Lappi 1,8, 6. Mikkelsen +2,0, … 17. Tänak +5,2.

WRC2 klassi seis 9. kiiruskatse järel: 1. Lappi, 2. Tidemand, 3. Kruuda, ... 9. Pärn

WRC2 klassi 9. katse: 1. Tidemand, 2. Lappi, 3. Kruuda, ... 8. Pärn

Seis 8. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +1,9, 3. Latvala +8,1, 4. Tänak +13,3, 5. Paddon +35,4, 6. Kubica +38,9.

8. kiiruskatse: 1. Latvala, 2. Ostberg +0,8, 3. Ogier +1,4, 4. Mikkelsen +1,6, 5. Kubica +4,9, 6. Paddon +5,0, … 9. Tänak +12,3.

WRC2 klassi seis 8. kiiruskatse järel: 1. Lappi, 2. Tidemand, 3. Kruuda, ... 9. Pärn

WRC2 klassi 8. katse: 1. Tidemand, 2. Lappi, 3. Kruuda, ... 8. Pärn

Seis 7. kiiruskatse järel: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +1,7, 3. Tänak +2,4, 4. Latvala +9,5, 5. Paddon +31,8, 6. Neuville +35,1.

7. kiiruskatse: 1. Ogier, 2. Latvala +1,2, 3. Mikkelsen +4,4, 4. Paddon +6,0, 5. Kubica +9,0, 6. Neuville + 9,5, 7. Tänak +16,00.

Tänaku kommentaar seitsmenda katse järel: «Pidureid pole, rehve pole, mida siin oodata? Ma ei mõista, kuidas me suudame oma rehvivalikuga nii sageli alt minna. Päris jama. »

WRC2 klassi seis 7. kiiruskatse järel: 1. Lappi, 2. Tidemand, 3. Kruuda, ... 10. Pärn

WRC2 klassi 7. katse: 1. Lappi, ... 7. Pärn, ... 9. Kruuda

Seis 6. kiiruskatse järel: 1. Tänak, 2. Mikkelsen +10,9, 3. Ogier +13,6, 4. Latvala +21,9, 5. Meeke +32,7, 6. Neuville +39,2.

6. kiiruskatse: 1. Ogier, 2. Kubica +1,5, 3. Latvala +2,2, 4. Meeke +2,3, 5. Tänak +3,1, 6. Paddon +4,1.

Tänaku kommentaar kuuenda katse järel: «Nüüd hakkavad rehvid minema väga kuumaks. Peame olukorda suutma kontrollida, kuid seis on endiselt hea.»

WRC2 klassi seis 6. kiiruskatse järel: 1. Lappi, 2. Kruuda, ... 10. Pärn

WRC2 klassi 6. katse: 1. Lappi, 2. Tidemand, 3. Kruuda, ... 10. Pärn

Seis 5. kiiruskatse järel: 1. Tänak, 2. Mikkelsen +9,3, 3. Ogier +16,7, 4. Latvala +22,8, 5. Meeke +33,5, 6. Neuville +37,1

5. kiiruskatse: 1. Tänak, 2. Mikkelsen +4,4, 3. Ogier +6,2, 4. Latvala +10,6, 5. Meeke +14,6, 6. Neuville +16,8

Tänak kommenteeris ralliraadiole seda, miks ta auto esimesed rehvid nii kulunud on: «See on seetõttu, et meil on endiselt probleeme piduritega: vahepeal töötavad ainult esimesed.»

WRC2 klassi seis 5. kiiruskatse järel: 1. Lappi, 2. Kruuda, ... 11. Pärn

WRC2 klassi 5. katse: 1. Lappi, 2. Kruuda, ... 11. Pärn

Seis 4. kiiruskatse järel: 1. Tänak, 2. Mikkelsen +4,9, 3. Ogier +10,5, 4. Latvala +12,2, 5. Paddon +18,5, 6. Meeke +18,9

4. kiiruskatse: 1. Tänak, 2. Ogier +3,9, 3. Mikkelsen +4,8, 4. Neuville +6,3, 5. Paddon +7,0, 6. Latvala +7,3

Tänaku kommentaar ralliraadiole: «See läks päris hästi, onju? Ma naudin seda, sõidan praegu täiega. Auto on ideaalne ja naudin seda. Meeskonna poolt on antud juhis, et annaksime teistele meestele teada, et me oleme konkurentsis ja kavatseme hooaja teisel poolel neile kõvasti kandadele astuda.»

WRC2 klassi seis 4. kiiruskatse järel: 1. Lappi, 2. Kruuda, ... 14. Pärn

WRC2 klassi 4. katse: 1. Lappi, 2. Kruuda, ... 18. Pärn

Seis 3. kiiruskatse järel: 1. Tänak, 2. Mikkelsen +0,1, 3. Latvala +4,9, 4. Ogier +6,6, 5. Meeke +11,1, 6. Paddon +11,5

3. kiiruskatse: 1. Tänak, 2. Mikkelsen +2,4, 3. Latvala +3,1, 4. Paddon +4,8, 5. Ogier +6,1, 6. Kubica +8,2

Tänaku kommentaar ralliraadiole: «Meil oli katse teises pooles probleeme piduritega. Pean need üle vaatama.»

Seis WRC2 klassis 3. kiiruskatse järel: 1. Lappi, 2. Kruuda, ... 7. Pärn

WRC2 klassi 3. kiiruskatse: 1. Kruuda, ... 7. Pärn

Seis 2. kiiruskatse järel: 1. Mikkelsen 7.41,5 2. Tänak +2,3, 3. Ogier +2,8, 4. Latvala +4,1, 5. Meeke +5,0, 6. Kubica +7,4

Teine kiiruskatse: 1. Mikkelsen, 2. Tänak +0,5, 3. Meeke +1,5, 4. Latvala +2,7, 5. Ogier +3,4, 6. Evans +4,6

Tänaku kommentaar ralliraadiole: «Katse alguses märkasime, et meil on käigukastiga väike probleem - käigud jäid justkui kinni nagu Sardiinias. Loodetavasti on kõik siiski korras.»

Seis WRC2 klassis 2. kiiruskatse järel: 1. Lappi, 3. Kruuda +21,2, ... 7. Pärn +30,8

WRC2 2. kiiruskatse: 1. Lappi, 2. Kruuda +16,7, ... 6. Pärn +24,5

Esimene päev:

Esimene kiiruskatse: 1. Ogier, 2. Kubica +0,5, 3. Mikkelsen +0,6, 4. Prokop +1,5, 5. Latvala +2,0, 6. Tänak +2,4

WRC2: 1. Lefebvere ... 5. Kruuda +2,5 ... 12. Pärn +4,3

Tänaku kommentaar ralliraadiole: «Rada oli veidi libedam kui ma arvasin. Ka päike oli väga madalal ja mõnes kohas ei näinud ma mitte midagi.»

Enne rallit:

Neljandat korda MM-ralli staatuses oleva Poola ralli 2,5 km pikkune avakatse sõidetakse täna algusega kell 20.05 Mikolajkis. Reedel on Poola rallil kavas kaheksa, laupäeval samuti kaheksa ja pühapäeval kaks katset. Kokku läbitakse 313,53 kilomeetrit kiiruskatseid.

Tänak on sõidetud kuue etapi jooksul kogenud mitmel korral ebaõnne ning hoiab MM-sarja üldtabelis 23 punktiga alles 11. kohta. Eestlase parimad tulemused on Rootsist saadud neljas ja Portugalis välja sõidetud viies koht. Kruuda on WRC2 klassis kaasa teinud kahel viimasel etapil, kuid Portugalist ega Sardiiniast punkte ei kogunud. Pärn on sõitnud ühe MM-arvestusse mineva ralli, olles Portugalis oma klassi üheksas.

Raskustes Sligo sai kirja viigipunkti

Sander Puri koduklubi Sligo Rovers sai Iirimaa kõrgliigas kirja punkti, kui koduväljakul tehti 1:1 viik Galway FC-ga.

Mõlemad väravad löödi sisuliselt esimese veerandtunniga - 10. minutil juhtima läinud külalistele vastas 16. minutil Sligo poolt Danny Corcoran. Keskpoolkaitsjana mänginud Puri tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendab Soccernet.ee.

Iiri liiga tabelis asub 18 mängust vaid 13 punkti kogunud Sligo eelviimasel kohal. Väljalangemistsoonist välja viiks kaks punkti rohkem.

Valitsus pumpab Venemaa autotööstusesse selle päästmiseks raha

Peaminister Dmitri Medvedev kirjutas alla korralduse, maksta Venemaa autotööstustele tänavu teises kvartalis täiendavalt ligi 81 miljonit eurot subsiidiume, mis katab 50 000 auto tootmise kulud.

See korraldus täiendab tänavu märtisis tehtud otsust, katta riigi rahaga autotööstuste poolt esimeses kvartalis tehtud kulutusi ligi 162 miljoni euro ulatuses, kirjutas Interfaks.

„Eesmärgiga vähendada kodumaistele autotootjatele  2014. aastal kujunenud negatiivse majandusolukorra tagajärgi ja kodumaise autotööstuse konkurentsivõime suurendamiseks tervikuna pakutakse Venemaa organisatsioonidele osade kulude kompenseerimist ratastranspordi vahendite tootmisel föderaaleelarvest 2015. aasta teises kvartalis subsiidiumi eraldamise teel 5 miljardit rubla,“ seisis korralduse seletuskirjas.

Samast seletuskirjast ilmneb, et selline subsiidiumi maht kindlustab ligi 50 000 auto valmistamise kulud.

Varem on Venemaa meedia kirjutanud, et tänavu septembris-oktoobris alustab Venemaa suurim sõiduautode tootja AvtoVaz, mille lipulaevaks on kõikjal maailmas just viletsa kvaliteedi poolest tuntud Lada, aktiivset ekspordikampaaniat Euroopa riikides.

Watford on jõudsalt ridu täiendamas

Tuleva hooaja Premier League'i uustulnuk Watford on Inglise meedia väitel kokkuleppele jõudmas kahe Tottenham Hotspuri pooliku Etienne Capoue ja Benjamin Stambouliga.

Täpsemalt on Mart Poomi endine koduklubi ning 26-aastane Capoue väga lähedal isiklike tingimuste osas kokkuleppele jõudmisele. Veidi kaugemal olevat leppe saavutamine teise prantslasest pooliku Stambouliga, vahendab Soccernet.ee.

Capoue liitus Tottenhamiga 2013. aastal Toulouse'i klubist, olles endise peatreeneri Andre Villas-Boasi üks soositumaid valikuid keskväljale. Mees langes aga pingile Tim Sherwoodi juhendajaks saamisel ning olukord ei ole paranenud ka Mauricio Pochettino käe all. Stambouli liitus Londoni klubiga aga eelmisel hooajal, kuid ei suutnud end samuti põhikoosseisumeheks mängida.

Inglismaa tuli MM-il kolmandaks

Kanadas peetavate naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste kolmanda koha võitles endale Inglismaa koondis, kes alistas pronksimatšis 1:0 Saksamaa. 

Ainus värav löödi lisaaja 108. minutil, kui penalti realiseeris Fara Williams. Inglismaa pole Saksamaad suutnud alistada viimased 31-aastat, vahendab The Guardian.

«Suurepärane tulemus, » lausus Inglismaa koondise treener Mark Sampson. «Olen väga uhke, et suutsime lõpuks Saksamaa alistada. Lõpetasime MM-i kolmandana ja naaseme koju Euroopa parima naiskonnana,» ütles Sampson ja lisas, et Inglismaa oli valmis mängima ka finaalis: «Kaotus Jaapanile oli väga valus, aga kokkuvõttes suutsime saavutada midagi erilist.»

Powell võidutses Teemantliiga etapil

Asafa Powell parandas Pariisi Teemantliiga etapil oma hooaja tippmarki, läbides 100 meetrit 9,81-ga. Nii võimsa ajaga jääb Powell maailma hooaja edetabelis alla vaid Justin Gatlinile (9,74). 

Teisena lõpetanud prantslane Jimmy Vicaut kordas 9,86-ga Euroopa rekordit. Naiste 100 meetri sprindis jooksis maailma edetabeli tippmargi Shelly-Ann Fraser-Pryce, kes läbis distantsi 10,74-ga. 

Villa jahib Belgia talenti

Aston Villa on vaid üks mitmest Premier League'i klubist, kes on hiljuti hakanud üles näitama tugevat huvi 21-aastase ründava pooliku Dennis Praeti vastu.

Kõigi eelduste kohaselt on Praet oma praegusest koduklubist Brüsseli Anderlechtist lahkumas 10 miljoni naela eest. Lisaks hoiavad belglase olukorral tihedalt silma peal ka Southampton ja Everton. Aston Villa on saatnud Belgia klubile ka päringu Praeti osas, vahendab Soccernet.ee.

Samaaegselt on Tim Sherwoodi juhendatav meeskond hankimas ka teist poolikut, Lille'i klubi mängijat Idrissa Gueyet. Väidetavalt on Senegali koondislane Villaga juba ka lepingu sõlmitud, kuid palluri ametlik liitumine seisab aafriklase tööloa vormistamise taga.

Robin van Persie siirdub Türki

Manchester Unitedi ründaja Robin van Persie on liitumas Türgi suurklubi Fenerbahcega.

Van Persie agent Kees Vos on viimastel päevadel viibinud Istanbulis, et pidada Türgi klubiga läbirääkimisi. The Guardiani andmetel on 31-aastane Persie jõudnud isiklikes tingimustes kokkuleppele ja on nõus sõlmima nelja-aastase lepingu. Ülemineku vormistamisest on puudu vaid kokkulepe üleminekutasu osas. Arvatakse, et ülemineku suurimaks mõjutajaks oli kolm hooaega Istanbulis mänginud Dirk Kuyt, kes suutis van Pesie Istanbuli meelitada.

Tänak: me peame keskenduma

Poola MM-rallil hoiavad Ott Tänak ja Raigi Mõlder kolmandat kohta. Täna on rallil kavas veel kaks viimast ja otsustavat kiiruskatset.

«Väga hea tunne on püsida poodiumi võitluses. Kõik tahavad võita ja pingutavad selle nimel. See, et me oleme liidritele väga lähedal, on väga hea ja positiivne kogu ülejäänud hooajale,» ütles Tänak M-Spordi pressiteenistuse vahendusel.

«Mul on olnud häid tulemusi ka varem, aga mitte kunagi midagi sellist. Me oleme suutnud püsida tempos kogu ralli ja kindlasti on see üks minu parimaid tulemusi. Ma naudin igat kiiruskatset ja autoroolis olemist,» rääkis Tänak.

Tänaku sõnul ei tohi aga viimastel kiiruskatsetel tempot alla lasta: «Me peame keskenduma. Ralli pole veel läbi ja Jari-Matti Latvala avaldab viimasel päeval kindlasti survet, selles pole kahtlustki. Me peame ka survet avaldama ja tempot hoidma.»

Jalgpalli otsepilt: Flora võõrustab tülikat külalist Infonetti

Jalgpalli Eesti meistriliiga 17. voorus kohtuvad pühapäeval 5. juulil kell 19.00 Tallinnas Lilleküla staadionil FC Flora ja Infonet. Postimees toob kohtumise otsepildis vaatajateni, ülekannet kommenteerivad Kristjan Jaak Kangur ja Jonas Grauberg.

Enne mängu:

FC Flora maandas pärast allajäämist Nõmme Kaljule ja šokk-kaotust Narva Transile pingeid sellega, et eelmises voorus alistati võõrsil 2:1 vana vihavaenlane Sillamäe Kalev. Florakatel ei jäänud küll palju puudu, et raskelt kätte võidetud kaheväravaline edu oleks viimase paari minutiga maha mängitud, kuid lõpuks toodi Ida-Virumaalt siiski koju kolm tähtsat punkti.

Paraja üllatuse valmistas Flora neljapäeval, kui Euroopa liiga esimese kvalifikatsiooniringi avamängus seljatati tänu Maksim Gussevi väravale 1:0 Makedoonia tippklubi Rabotnički. Mängugraafik on tabelis teisel kohal oleval Floral seega äärmiselt tihe ja Infonetil nii võimalus neid nõelata. Kindlasti tahab Infonet Florale kätte maksta ka teises voorus saadud kaotuse eest, mis läheb Eesti jalgpalliajalukku Nikolai Mašitševi «särgiskandaaliga».

Mullu suutis Infonet Floralt kaks korda punkte röövida ning tahab seda kindlasti teha ka pühapäeval, et vahet kolme punkti sisse mahtuva esikolmikuga mitte liialt suureks lasta. Praegu lahutab teisel tabelireal olevat Florat ja neljandal kohal olevat Infoneti viis punkti. Eelmises voorus oli Infonet 3:0 parem Narva Transist ning selles kohtumises taas jala valgeks saanud Jevgeni Harin nimetati ka Premium liiga juunikuu parimaks mängijaks.

Flora peatreener Norbert Hurt: «Ega siin väga puhata ei saa – tuleb tugev mäng ja me võtame seda kindlasti väga tõsiselt. Mõningad muudatused võrreldes neljapäevaga siiski tulevad. Kogu liiga on tänavu väga huvitav, kus kõik suudavad kõigi vastu hambaid näidata.»

Flora poolkaitsja Maksim Gussev: «Infonet mängib hästi ja näitas eelmises mängus iseloomu, kui sai lõpuminutite väravatest hea võidu Narva üle. Me oleme küll Euroopa Liiga matšist natuke väsinud, aga sellegipoolest pühapäevaseks mänguks valmis!»

Infoneti peatreener Aleksandr Puštov: «Vastased teavad üksteist hästi, mistõttu midagi uut selles mängus oodata ei tasu. Mõlemad meeskonnad mängivad ründavat jalgpalli ning see peaks fännidele meeldima. Meie eesmärgiks on vahet esikolmikuga vähendada ning seetõttu mängime vaid võidule!»

Infoneti poolkaitsja Aleksandr Dmitrijev: «Mäng Floraga on sama tähtis kui ka kõik ülejäänud mängud. Meistrivõistlused on näidanud, et kõik on võimelised nii võitma kui ka kaotama. Võit on vajalik aga meile mõlemale. Tabelis on kõik üksteisele lähedal, mistõttu peame võitma, et tõusta kõrgemale. Samuti ei tohi me anda võimalust vastasel punktidega eest ära minna. Loodan, et pühapäev on meie päev!»

Flora sai eurosarjas üle pika aja võidu. FOTO: Jaanus Lensment

Galerii: finaalineeduse murdnud Tšiili krooniti kodus Copa America võitjaks

Lõuna-Ameerika jalgpallimeistrivõistlused ehk Copa America võitis esmakordselt korraldajamaa Tšiili, alistades väravateta lõppenud normaal- ja lisaaja järel penaltiseerias 4:1 suursoosiku Argentina.

Tšiili lööjad Matias Fernandez, Arturo Vidal, Charles Aranguiz ja Alexis Sanchez olid kõik täpsed, kuid Argentina poolel suutis penaltipunktilt palli võrku saata vaid esimene lööja Lionel Messi. Gonzalo Higuain põrutas seejärel palli kõrgelt üle värava ning Argentina kolmanda mehe Ever Banega löögi tõrjus väravavaht Claudio Bravo.

Suhteliselt nappide väravavõimalustega mängu normaalajal avanes parim võimalus skoori avamiseks Argentinal, kui teisel poolajale antud lisaminutite viimastel sekunditel mängiti kiirrünnaku järel tagumise posti juures vabaks Higuain. Ründaja ei suutnud aga palli terava nurga alt tühja võrku saata.

Tšiili oli varem Copa Americal finaali jõudnud neli korda, kuid alati kaotanud. Argentina jätkab aga 22 aasta pikkust karikateta seeriat, Messi on seejuures oma karjääri jooksul osalenud oma riigi A-koondisega kolmes suures finaalis ning pidanud kõigis neis kaotajana väljakult lahkuma - 2007. aasta Copa America finaalis jäi Argentina alla Brasiiliale ning mullusuvisel MMil lisaajal 0:1 Saksamaale.

Pronksi võitnud Paju: tundub, et kõik on õnnelikud

Lõuna-Koreas alanud 28. suveuniversiaadi esimesel võistluspäeval avas eestlaste medaliarve Nelli Paju, kes võitis epeevehklemises pronksmedali.

Kaks aasta tagasi Eesti meistriks tulnud ning juunioride ja noorsoo Euroopa meistrivõistlustel medalirõõmu maitsnud Nelli Paju tõestas Koreas, et Eesti vehklejad on tõepoolest igal tasemel hetkel kuumad, vahendab ERR Sport.

Pronksi võitmisega võttis ta koondiselt kohe ka pinged maha, Koreas on võistlustules kokku 86 Eesti üliõpilassportlast.

«Ma ise küll ei tundnud endal pinget, et ma kindlasti peaksin selle medali tooma. Eks ma tahtsin seda loomulikult, aga tundub, et kõik on õnnelikud... mina ka,» rääkis Paju telefoniintervjuus ETV spordisaatele.

Vaimulikule laulupeole lisandus kontsert kirikus

Üle-eelmisel nädalavahetusel rahvusvahelisel poistekooride laulupeol Tartus süüdatud laulupeotuli leekis tõrvikus tänaseni, et siis õhtul süttida lauluväljakul taas suure leegiga. Eelmisel nädalavahetusel olid laulukaare all poplaule laulvad koorid, täna kõlasid umbes 3000 laulja suust vaimulikud laulud.

Raul Talmari kunstilisel juhtimisel küpsenud laulupeokontsert «Maarjamaa – Isa maa“ algas Kadri Hundi dirigeeritud rahvakoraaliga „Au, kiitus olgu igavest“, mida esitas ühendkoor. Peo avakõne pidas president Arnold Rüütel, tervitussõnu ütlesid riigikogu kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Kui sissejuhatuse oli teinud Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, jätkus eeskava Margo Kõlari „Ave Mariaga“ Raul Talmari juhatusel ja Kadri Hundi soleerimisel.

Omaette liikusid laulukaare alla laulma lastekoorid, puhkpilliorkestrid ja segakoorid ning lõpuks oli taas laval ühendkoor. Kahetunnise kava viimases osas tuli kaks laulu kordusele: Kadri Hundi „Üksteist peab hoidma“, mida dirigeeris Anna Humal, ja Rein Kalmuse „Issand on Siionis suur“ Kersti Petermanni juhatusel.

Eesti evangeelse luterliku kiriku koguduste eelmine kirikupäev ja vaimulik laulupidu oli Tartus viis aastat tagasi. Lisaks laulupeole oli kavas tookord ja ka nüüd muid üritusi. Nii näiteks oli täna õhtul pärast laulupidu Jaani kirikus ansambli Heinavanker kontsert esivanemate pühadest lauludest.

Kirikupäeva trükises on kirjas, et pühapäeval kell 10 on Pauluse kirikus „Luterlik armulauaga jumalateenistus üksnes muusikas“, mis kõlas esmaettekandes 24. augustil 2003 Kolga-Jaani kirikus ja on tulnud ettekandele tervikuna või ositi mitmes kohas Eestis, aga ka Torontos. See muusikateos on sündinud tosin aastat tagasi õpetaja Ants Toominga ideest. Tema ja õpetaja Urmas Petti panid kokku teksti, millele lisas muusika õpetaja Mart Jaanson.

Raisma langes Wimbledonis konkuretsist

Wimbledoni tenniseturniiri noorteturniiril peeti põhiringis esimesed mängud. Kenneth Raisma (ITF 79.) mängis võistlustabelis kolmanda asetuse saanud prantslasega, kuid kahjuks kaotas.

Raisma vastaseks oli prantslane Coretin Denolly (ITF 3). Raismal õnnestus esimeses setis võita kolm ja teises neli geimi, vahendab tennis.ee. Prantslane sai koha 32 parema seas tulemusega 6:3, 6:4.

Video: Ott Tänaku raju õhulend Poola rallil kolme nurga alt

Poola MM-rallil senise hooaja parimat sõitu tegev Ott Tänak on avapäeva lõpetanud publikukatse järel kolmandal kohal, kaotades liidrile Sebastien Ogierile 17,6 sekundiga.

Täna on koos kaardilugeja Raigo Mõlderiga pakkunud tänase päeva jooksul publikule mitu meeldejäävat hetke, millest üks eredam on allolevas videos nähtav hüpe. Tänu rallifännide kaameratele on Tänaku õhulehd üles võetud koguni kolme efektse nurga alt.

Homme läbitakse Poolas veel kahel korral 14,6 km pikkune Baranowo katse. Tänak jätkab heitlust nii Ogieri, eestlast 12,1 sekundiga edestava Andreas Mikkelseni kui ka vaid 1,5 sekundi kaugusel neljandal kohal oleva Jari-Matti Latvalaga.

Kaimar Saagi kolm väravat tõid Levadiale Narvas võidu

Jalgpalli Eesti meistriliigas võitis liider Tallinna Levadia võõral väljakul 3:1 Narva Transi.

Võitjate poolelt lõi kolm väravat Kaimar Saag, kes oli täpne 47., 62. ja 84. minutil. Eriti kaunis oli Saagi teine tabamus, kui ta palli vasaku jalaga umbes 30 meetri kauguselt võrku virutas. Narva värava lõi Aleksei Jahhimovitš 66. minutil.

Levadial on tänase võidu järel koos 38 punkti ning tabelis hoitakse esimest kohta. Mängu vähem pidanud Tallinna Flora ja Nõmme Kalju jäävad vastavalt nelja ja viie punkti kaugusele. Flora kohtub homme kell 19 Infonetiga (otsepilt Postimehes) ning Kalju läheb esmaspäeval vastamisi Paidega.

Šadeiko liigub avapäeva järel Eesti rekordi graafikus

Prantsusmaal Aubagne’is toimuval Euroopa mitmevõistluse karikavõistluste superliigas hoiab Eesti koondis hetkel viiendat kohta. Grit Šadeiko liigub avapäeva järel seitsmevõistluse Eesti rekordi (6221 punkti) graafikus. Oma nimel olevast rekordist on ta hetkel ees viie punktiga.

Seitsmevõistlejad:

Grit Šadeiko: 100 m tj: 13,61, kõrgushüpe: 1.78, kuulitõuge: 12.26, 200 m: 24,34 – 3613 punkti, 3. koht

(Eesti rekordi püstitamisel oli samal hetkel koos 3608 punkti. Seeria rekordi püstitamisel - 13,62 (100 m tj); 1.78 (kõrgushüpe); 12.00 (kuulitõuge); 24,21 (200m); 6.35 (kaugushüpe); 46.75 (odavise); 2.17,58 (800m))

Mari Klaup: 100 m tj: 14,14, kõrgushüpe: 1.72, kuulitõuge: 12.14, 200 m: 25,88 – 3316 punkti, 14. koht

Linda Treiel: 100 m tj: 15,46, kõrgushüpe: 1.78, kuulitõuge: 14.06, 200 m: 27,38 – 3214 punkti, 20. koht

Hanna-Mai Vaikla: 100 m tj: 15,53, kõrgushüpe: 1.60, kuulitõuge: 11.69, 200 m: 26,73 – 2884, 28. koht

Kümnevõistlejad:

Hendrik Lepik: 100 m: 11,60, kaugushüpe: 7.39, kuulitõuge 13.69, kõrgushüpe: 2.13, 400 m: 52,42 – 3997 punkti, 11. koht

Taavi Tšernjavski: 100 m: 11,18, kaugushüpe: 7.00, kuulitõuge: 14.05, kõrgushüpe: 1.95, 400 m: 49,27 – 3973 punkti, 13. koht

Mikk Meerents: 100 m: 11,32, kaugushüpe: 6.88, kuulitõuge: 11.37, kõrgushüpe: 2.13, 400 m: 51,09 – 3829 punkti, 20. koht

Ramo Kask: 100 m: 11,43, kaugushüpe: 7.01, kuulitõuge: 12.62, kõrgushüpe: 1.95, 400 m: 51,41 – 3736 punkti, 25. koht

 

Üldarvestuses hoiab Eesti 21 942 punktiga viiendat kohta. Liider on 22 904 punkti kogunud Ukraina. Osaleb kaheksa koondist, kellest kuus paremat jäävad superliigasse püsima.

TULEMUSED

Galerii: rallimehed hullutasid Poola publikut vägevate õhulendudega

Poola MM-ralli laupäevasel päeval sai publik kaasa elada rallimeeste efektsetele õhulendudele. 16. kiiruskatse järel hoiab Poolas esikohta Sebastien Ogier, Ott Tänak on kolmas.

Valitsev Wimbledoni meister langes kolmandas ringis konkurentsist

Wimbledoni tenniseturniiril sündis naiste üksikmängus laupäeval üllatus, kui valitsev meister tšehhitar Petra Kvitova pidi kolmandas ringis reketid pakkima.

Teisena asetatud valitsev meister Kvitova kaotas 6:3, 5:7, 4:6 kunagisele maailma esireketile serblannale Jelena Jankovicile, kes käesoleval turniiril on asetatud 28ndana, vahendab ERR Sport.

10. asetuse saanud sakslanna Angelique Kerber jäi 6:7, 6:1, 2:6 alla 20. paigutatud hispaanlannale Garbine Muguruza Blancole ning 18. paigutatud sakslanna Sabine Lisicki kaotas 15. asetatud šveitslannale Timea Bacsinszkyle 3:6, 2:6.

Viiendana asetatud taanlanna Caroline Wozniacki alistas itaallanna Camila Giorgi, 13. asetatud poolatar Agnieszka Radwanska sai 6:1, 6:4 jagu austraallannast Casey Dellacquast.

Kanter sai Pariisis kolmanda koha, kuid MMi norm jäi täitmata

Pariisis toimuval Teemantliiga etapil sai Gerd Kanter meeste kettaheites kolmanda koha. Kanter heitis parimal katsel 64.11, mis tähendab, et Pekingi MMi normi (65 m) tal ületada ei õnnestunud. Tänase etapi võitis poolakas Pjotr Malachowski, kes sai kirja 65.57. Teiseks tuli ungarlane Zoltan Kövago 65.23ga.

-

Kahjuks ei saa võitsluste tulemusi reaalajast lugejateni tuua, kuna IAAFil on probleeme tulemuste edastamisega.

-

 

-
Malachowski saab kirja korraliku tulemuse,
-
Seis viie heitevooru järel. Kanteril pole MMi normi õnnestunud ületada: 1. Malachowski 65.44 2. Kövago 65.23 3. Kanter 64.11 4. C Harting 63.48
-
Malchowski on võitnud. Kanteri viimase katse tulemus on veel puudu.

Kanteri senise hooaja parim tulemus on 64.70 ning hetkesisuga ta Pekingis toimuvale MMile ei kvalifitseeru. Pariisis on eestlase konkurentideks Lolassonn Djouhan (hooaja tippmark 61.52), Robert Urbanek (65.42), Vikas Gowda (65.42), Jared Schuumans (66.10), Philip Milanov (66.43), Zoltan Kövago (67.39), Christoph Harting (67.93), Jason Morgan (68.19) ja Pjotr Malachowski (65.87).

Üliõnnelik Tänak palus Volkswageni ees vabandust

Poola MM-rallil head võistlust tegev Ott Tänak läks 16. kiiruskatse võitmise järel ralliraadiole kommentaare jagades veidi liiga hoogu ja kasutas Volkswageni meeskonna kohta veidi ebasobivat fraasi. Veidi hiljem palus Tänak asjaosalistelt vabandust.

16. kiiruskatsel õnnestus M-Spordi meeskonna Ford Fiestal sõitval Tänakul 2,9 sekundiga edestada Volkswagenil kihutavat Jari-Matti Latvalat ning eestlane tõusis soomlasest mööda kolmandale kohale. Seejärel andis ta ralliraadiole veidi ülevoolava kommentaari.

«F**k the Volkswagen – yeah! (vabatõlge – kuradile Volkswagenid!)» teatas Tänak pärast kiiruskatse lõppu. «Ma tõesti ei teadnud, kuidas meil läheb, kuid võite ette kujutada... Palju tolmu ja kehv nähtavus, kuid hoidsime gaasi põhjas. Võtsin palju riske.» Miks aga selline kommentaar Volkswageni suunas? «See teeb spordile head, kui keegi neile vastu suudab hakata.»

Seejärel palus Tänak aga WRC ajakirjanikult Becs Williamsilt ja Volkswagenilt Twitteri vahendusel vabandust. «Vabandan Becs Williamsi ja Volkswageni rallimeeskonna ees. Olin Jari-Matti Latvalaga võitlemise järel veidi erutunud. See tulemus tähendas minu jaoks väga palju,» kirjutas Tänak. «Minu jaoks on lihtsalt nii oluline teada, et suudame uue Fiestaga esikoha eest võidelda.»

Poola rallil jääb sõita veel kolm kiiruskatset. Hetkel hoiavad kaksikjuhtimist Volkswageni piloodid Sebastien Ogier ja Andreas Mikkelsen, kellele Tänak kaotab vastavalt 15,4 ja 10,7 sekundiga.

Umbid lõpetasid 470 klassi EMi 19. kohaga

Taanis Aarhusis peetud kahepaadi olümpiaklassi 470 Euroopa meistrivõistlustel said Marjaliisa Umb ja Elise Umb 19. koha.

Kvalifikatsiooni resultaatide põhjal finaalsõitudes hõbegrupis võistelnud õed Marjaliisa ja Elise Umb (PSS Maru) seilasid finaalis välja ühe sõiduvõidu, ühe neljanda ja kaks viiendat kohta, olles sellega lõppkokkuvõttes hõbelaevastiku parimad. Üldarvestuses kuulub naiskonnale 19. tulemus.

Naiste Euroopa meistriteks tulid sloveenlannad Tina Mrak ja Veronika Macarol. Hõbemedalite vääriliselt purjetasid prantslannad Camille Lecointre ja Helene Defrance. Kolmanda koha saavutasid britid Sophie Weguelin ja Eilidh McIntyre.

Nadali alistanud Browni tee Wimbledonis lõppes kohe järgmises ringis

Wimbledoni tenniseturniiril meeste üksikmängu teises ringis hispaanlase Rafael Nadali alistamisega üheks publiku lemmikuks kerkinud Saksa tennisist Dustin Brown pidi kolmandas ringis ise reketid pakkima.

Kvalifikatsiooniturniiril alustanud ning Nadali vastu suurepärast tennist näidanud Brown (ATP 102.) kaotas kolmandas ringis 22. asetatud serblasele Viktor Troickile 4:6, 6:7, 6:4, 3:6, vahendab ERR Sport.

Teisena paigutatud šveitslane Roger Federer pidi samuti vaeva nägema neli setti, kui alistas austraallase Samuel Grothi 6:4, 6:4, 6:7, 6:2.

Üheksas asetus horvaat Marin Cilic mängis kahe päeva peale veninud ja kokku neli ja pool tundi kestnud maratonkohtumise 17. asetuse saanud John Isneriga ning võitis lõpuks 7:6, 6:7, 6:4, 6:7, 12:10.

Taaramäe lõpetas Tour de France’i avaetapi 30. kohaga, Kangert oli 58.

Tour de France’i 13,8 pikkuse eraldistardist sõidetud avaetapi võitis austraallane Rohan Dennis, kes edestas viie sekundiga sakslast Tony Martinit. Fabian Cancellara Šveitsist jäi Dennisele alla kuue sekundiga ning oli kolmas.

Astana meeskonda kuuluvatest eestlastest sai parima koha Rein Taaramäe, kes lõpetas 30. positsioonil. Kaotust võitjale kogunes 45 sekudnit. Tanel Kangert sai 58. koha, tema jäi Dennisele alla 1 minuti ja 2 sekundiga.

Tulemustega saab end kursis hoida Postimehe interaktiivse graafiku vahendusel

Saksamaa koondise ründetäht liitus Türgi tippklubiga

Saksamaa jalgpallikoondise ründaja Lukas Podolski allkirjastas lepingu Türgi suurklubi Istanbuli Galatasarayga. Allkirja sai kolme aasta pikkune leping.

Podolski klubikarjäär on kulgenud tõusude ja mõõnadega. Viimati kuulus ta laenulepingu alusel Milano Interi koossesu, kus ta lõi 18 mänguga kõigest ühe värava. Enne seda jõudis ta kahe ja poole aasta jooksul esindada Londoni Arsenali 82 mängus ning lüüa 31 väravat. Varem on Podolski esindanud Kölni ja Müncheni Bayerni klubisid.

Kui klubides pole Podolskil alati nii hästi läinud, siis Saksamaa koondise jaoks on tegemist olnud ülitähtsa mehega, kes on tänaseks päevaks oma kodumaa eest löönud 48 väravat. Podolskist rohkem on suutnud lüüa vaid Miroslav Klose ja Gerd Müller.

Interaktiivne graafik: jälgi Taaramäe ja Kangerti tegemisi Prantsusmaa velotuuril

4. – 26. juulini on kavas tänavune jalgratturite mitmepäevasõit Tour de France. Eestlastest on tänavu tuuril stardis Astana ridades sõitvad Tanel Kangert ja Rein Taaramäe.

Taaramäe on Tour de France’il stardis kuuendat aastat järjest, tema senine parim koht on 2011. Aastal saavutatud 11. positsioon.

Kangert osaleb Tour de France’il teist korda, mullu sai ta kokkuvõttes kirja 20. koha. Võidu teenis toona tema meeskonnakaaslane Vincenzo Nibali.

Eestlased universiaadil: Pajule medal, Mettis viies

Universiaadi esimene tõeline võistluspäev oli Eesti delegatsioonile tegus. Võistlustules olid vehklejad judokad, ujujad ja vibulaskjad. Saadi ka esimene medal – vehklemispiiga Nelli Paju tõi Eestile pronksi. Ühtlasi lõpetas ta ka vehklejate kümneaastase medalipõua universiaadidel, sest Kristiina Kuusk, Julia Beljajeva ja Erika Kirpu ei suutnud veerandfinaalist ennast kaugemale vehelda.

Vehklemisturniir algas Eestile edukalt. Alagrupist pääsesid kõik kolm Eesti vehklejat – Nelli Paju, Anu Hark, Veronika Zuikova. Kvalifikatsioonis võitis Paju kuuest matšist viis ja teenis nõnda koheselt pääsu 32 parema hulka.

Veronika Zuikova jäi 64 parema hulgas torgetega 11:15 alla Venemaa esindajale Viktorija Kuzmenkovale ning Anu Hark pidi tunnistama ungarlanna Alexandra Dalma Bossanyi Jungi üleolekut 4:15.

Olümpiasüsteemis jätkates alistas Paju ungarlanna Anna Klara Kolczonay 15:12 ja rootslanna Emma Josephine Vaggo 15:7. veerandfinaalis oli Paju vastaseks poolatar Barbara Maria Rutz, kelle ta alistas tulemusega 15:13. sellega oli medal võidetud.

Poolfinaalis oli vastaseks prantslanna Dimodi Laurence ja see kohtumine kulges küll Paju juhtimisel, kuid ometi suutis prantslanna lõpuks kaotusseisust 13:14 välja tulla ja võita kohtumine 15:14.

Judos olid tatamil meie kaks raskemat meest Juhan Mettis ja Grigori Minaškin. Kuni 100 kg meeste hulgas oli eelmise universiaadi viienda mehe Minaškini vastaseks kasahh Viktor Demjanenko. Kui kohtumise algul oli Minaškin pisut aktiivsem, siis lõpu poole ta väsis ja kasahh sai wasa-riga võidu. Sellega oli võistlus meie mehele lõppenud.

Kõige raskemate meeste hulgas sai Juhan Mettis alustuseks kaks võitu, kuid kolmandas ringis tuli alla vanduda rumeenlasele Vladut Simionescule, kes lõpetas võistluse pronksmedaliga. Lohutusringis sai Mettis veel kaks võitu, kuid otsustavas pronksikohtumises pidi siiski tunnistama prantslase Nabil Zalaghi paremust, mis tähendas Mettisele taas viiendat kohta, nagu ka eelmisel universiaadil.

Vibulaskjatel oli kavas kvalifikatsioonivõistlus, mille tulemusena selgusid ka esimese ringi vastased. Kvalifikatsioonis oli naistest parim korealanna Bobae Kl, kes püstitas 686 silmaga ka uue maailmarekordi. Meie Reena Pärnat oli 614 silmaga 27. ja Laura Nurmsalu 612 silmaga 31.

Meestest oli 68 osaleja hulgas kvalifikatsioonis taas parim korealane Seungyun 693 silmaga, mis on uus universiaadirekord. Jakob Pearu Ojamäe oli 617 silmaga 52.

Ujujatel lõppesid täna võistlused eelujumistega. Robert Roose oli 50 m liblikujumises ajaga 25,83 40. ja Vladislav Pašurin 25,94ga 42. kokku startis 60 ujujat. Meeste teateujumises ujus meie nelik 4x100 m vabalt välja aja 3.31,50, mis andis 26 võistkonna seas 18. koha.

Homme on võistlustules korvpallurid, kellel seisab ees mäng Saksamaaga, laskjad Valeria Koljuhhina ja Erkki Kull, ujujad, judokad Kristjan Tõniste ja Mattias Kuusik, tennisist Armand Levandi ja sõudjad Kaisa Pajusalu-Marliis Reinkort, Geir Suursild-Jüri Mikk Udam ning Joosep Laos.

Sõnakuulmatu rallipublik tekitas Poolas segadust

Poola MM-ralli 14. kiiruskatse jäi ära, kuna rallipublik ei kuulanud võistluste korraldajate juhtnööre.

«Kiiruskatse esimesel sektoril oli liiga palju pealtvaatajaid, kes ei reageerinud ohutusmeeskonna juhtnööridele,» seisis korraldajate selgituses. «Publiku ja rallimeeste ohutuse huvides jäi kiiruskatse ära.»

15. kiiruskatse algab täna kell 17.43. Eestlastel on Poola ralliga seoses kõrged ootused, sest hetkel hoiab kolmandat kohta M-Spordi tehasemeeskonda kuuluv Ott Tänak. Teisel kohal kihutavale Andreas Mikkelsenile kaotab Eesti parim rallimees 12,8 sekundiga ning liider Sebastien Ogier on 20 sekundi kaugusel.

Täna on Poolas kavas veel kolm kiiruskatset. Homme sõidetakse viimased kaks katset ning ralli võitja peaks selguma pühapäeval kella 13 paiku.

Deutsche Banki uus juht tegi töötajate jaoks kurjakuulutava avalduse

Saksa suurpanga Deutsche Bank kaasjuht John Cryan ütles ettevõtte veebilehe vahendusel, et kulutab suve ja sügise selleks, et paika panna uued kärpeplaanid, kirjutab Wall Street Journal.

«Ma ei ütle teile, et lähikuud saavad olema ainult magus ja helge aeg,» ütles Cryan, viidates sellega Wall Street Journali hinnangul peatselt avalikustatavatele ulatuslikele koondamistele. Kuigi ta pidi esitama Deutsche Banki uue pikaajalise detailse strateegiakava veel käesoleval kuul, lükkas ta selle sama teate järgi edasi oktoobrisse.

2013. aastast Deutsche Banki nõukokku kuulunud ning kuu aega tagasi ametisse nimetatud britt Cryan on varasemalt töötanud Šveitsi panga UBS finantsjuhina, aidates 2008. aasta finantskriisist räsitud panga tööd ümber struktureerida. Panga varad vähenesid toona kahelt triljonilt Šveitsi frangilt 1,2 triljonile Šveitsi frangile ning töö kaotasid tuhanded töötajad.

Ilmselt on ümberkorraldusi oodata ka Deutsche Bankis, mille juhatus sai aktsionäridelt mais toimunud üldkoosolekul teravat kriitikat, kuna ei usutud nende võimekust muutunud strateegiatega varem paikapandud eesmärke saavutada.

Lätlane Andrejs Dmitrijevs kordas Tartu triatlonil mullust võitu

Täna Tartus peetud Eesti ja Baltimaade karikavõistlusel triatlonis osutus löömatuks mullune võitja Andrejs Dmitrijevs, kes esimdab Piramida triathlon Club'i. Talle järgnesid eestlased Harri Sokk ja Mart Suurkivi.

Võitjal kulus distantsi, mis koosnes 1,6 km ujumisest, 40 km rattasõidust ja 10 km jooksust, läbimiseks veidi üle kahe tunni. Harri Sokk kaotas lätlasele umbes minutiga.

Võidumees Andrejs Dmitrijevs rääkis Postimehele, et võistlus oli väga mõnus. Ainult rattasõit oli raske, sest puhus tugev tuul. Ujumisdistantsilt lodjakoja juurest kesklinna ronis lätlane veest välja esimesena. Tema kannul jooksid vahetusalasse eestlastest konkurendid. Vahetusala läbimine õnnestus Dmitrijevsil aga väga hästi ning rattadistantsile läks ta uhkes üksinduses.

Teise koha võitnud Harri Sokk tõdes, et ujumine tal ei õnnestunud. Veest ronis ta enda hinnangul välja alles umbes kümnendal kohal. Oma trumpalal, rattasõidul, pani ta aga paremuse kohe maksma. Viiendal kilomeetril oli ta juba kolmas, kümnendal kilomeetril teine. Üksnes lätlasega püsis vahe jonnakalt umbes minuti peal ning lähemale Sokk enne jooksudistantsi ei jõudnudki.

Kahel viiekilomeetrisel jooksuringil Tartu kesklinnas õnnestus lätlasel vahet hoida ja lõpuks terve minuti võrra kasvatada. Lõpuaeg 2:02:20.

Naistest võitis Alma Sarapuu.

Toyota tippjuht pidi narkoskandaali tõttu ametist lahkuma

Toyota kommunikatsiooniüksuse tippjuht Julie Hamp andis eelmisel nädalal sisse lahkumisavalduse, kuna teda süüdistatakse Jaapanisse illegaalsete ravimite sisseveos, kirjutab Wall Street Journal.

Hamp on alates 18. juunist olnud Jaapanis vahi all süüdistatuna opioidide rühma kuuluva oksükodooni sisaldava tugevatoimelise valuvaigisti riiki illegaalselt sisse toomises. Otsus ametliku kriminaalsüüdistuse esitamise kohta peaks valmima järgmise nädala kolmapäevaks.

Toyota president Akio Toyoda on pressile kinnitanud, et tema teada ei rikkunud Hamp seadust teadlikult ning ettevõte toetab teda täielikult.

Enne 2012. aastal Toyota palgale minekut töötas Hamp karastusjoogitootja Pepsico kommunikatsioonijuhina, samuti on ta töötanud General Motorsis.

 

Tänak: tunnen end autos suurepäraselt

Poola rallil kolmandat kohta hoidev Ott Tänak ütles pärast 13. kiiruskatset, et jääb päeva esimese poolega rahule. Ainus tagasilöök tuli 10. kiiruskatsel, kui Tänak tegi spinni ja kaotas väärtuslikke sekundeid.

«Hommik oli kena, kuigi tegime esimesel kiiruskatsel rumala vea – tegime pirueti ning pidime end taas ümber pöörama, see maksis meile umbes kaheksa sekundit. Pärast seda sõitsin nii kiiresti kui suutsin ning võitsime üsna palju aega tagasi, mis oli hea,» rääkis Tänak M-Spordi pressiteenistuse vahendusel. 11. ja 12. kiirustkatsel oli Tänak kiireim, 13. katsel sai eestlane kirja teise aja.

«Kõik töötab hästi ning tunnen end autos suurepäraselt. Olen enesekindel, seega peame jätkama samal kiirusel ja vaatama, millisel kohal lõpetame. Peame tegema asju samm-sammult. Andreas (Andreas Mikkelsen – toim) on 13 sekundi kaugusel, kuid esmane eesmärk on hoida Jari-Matti (Jari Matti Latvala – toim) oma selja taga.»

Kokku jääb ralli lõpuni veel kuus kiiruskatset, mille hulgas on ka üks publikukatse.

Mercedesed taas võimsad, Ferrari ootamatult nõrk

Vormel-1 Suurbritannia GP kvalifikatsiooni võitis Lewis Hamilton Mercedesel. Homsel võistlussõidul stardib teiselt kohalt Hamiltoni meeskonnakaaslane Nico Rosberg, kes kaotas täna britile veidi enam kui ühe kümnendikuga.

Veidi üllatuslikult stardivad teisest reast Williamsi piloodid Felipe Massa ja Valtteri Bottas. Alles viiendalt ja kuuendalt kohalt lähevad homme rajale Kimi Räikkönen ja Sebastian Vettel Ferraridel. Esikümnesse mahtusid täna veel Daniil Kvjat (Red Bull), Carlos Sainz Jr (Toro Rosso), Nico Hülkenberg (Force India) ja Daniel Ricciardo (Red Bull).

Jälgi Suurbritannia GP-l toimuvat Postimehe interaktiivse graafiku vahendusel

Video: Tänaku eksimus, mis läks maksma mitu väärtuslikku sekundit

Poola ralli laupäevasel avakatsel tegi M-Spordi tehasetiimis sõitev Ott Tänak spinni, mis läks talle maksma mitmeid kalleid sekundeid.

Täna taas suurepärast kiirust näitav Tänak sai 10. kiiruskatsel kirja neljanda aja ning kaotust Sebastien Ogierile kogunes 3,8 sekundit. Võib eeldada, et ilma eksimuseta oleks Tänak sellegi kiiruskatse võitnud. «Tegin katse alguses pirueti. Pidin seisma jääma ja ümber pöörama. Olen pettunud,» ütles ta ralliraadiole.

Järgneval kahel kiiruskatsel näitas Tänak parimat aega ning 13. katsel oli eestlane teine. Ralli kokkuvõttes hoiab Tänak kolmandat kohta, kaotust esikohal olevale Ogierile on 20 sekundit.

Tänaku eksimus 10. kiiruskatsel

Samas kohas tegi spinni ka Robert Kubica

Naiste korvpallikoondis alustab EM-valikturniiri ülitugeva Prantsusmaa vastu

Täna loositi Münchenis 2017. aasta naiste korvpalli EMi kvalifikatsionigrupid. Eesti alagrupikaaslasteks valis fortuuna Prantsusmaa, Horvaatia ja Hollandi.

Laupäevase loosimise eel paigutati Eesti eelnevate aastate tulemuste põhjal kolmandasse tugevusgruppi. Eestist nõrgema asetuse ehk asetuse neljandas tugevusgrupis said Luksemburg, Holland, Šveits, Bosnia ja Hertsegoviina, Albaania ja Island.

33 osavõtvat riiki, nende hulgas värske Euroopa meister Serbia ning finalist Prantsusmaa ning eelmise EMi kuld Hispaania, loositi üheksasse alagruppi. Kuus gruupi said nelja-, kolm kolmeliikmelist.

Äsjane EM-finalist Prantsusmaa loositigi kokku Eesti, Horvaatia ja Hollandiga. Alagrupist edasi finaalturniirile saab iga alagrupi võitja ning kuus paremat teise koha võistkonda. Avamängu peab Eesti 21. novembril võõrsil Prantsusmaaga, 25. novembril võõrustatakse tähtsas mängus Horvaatiat.

Eesti A-koondis

1. Laina Mesila-Kaarmann

2. Valeria Kast

3. Oksana Miil

4. Merike Anderson

5. Pirgit Püü

6. Liisi Sokman

7. Mirjam Nikolai

8. Jana Rannaveski

9. Kaia Kosk

 

Eesti B-koondis

1.  Birgit Piibur

2.  Jane Svilberg

3.  Janeli Lilleallik

4.  Marit Maaring

5.  Marie Roosalu

6.  Tatjana Razguljajeva

7.  Anastassia Ptitsõna

8.  Kadri-Ann Lass

9.  Kerttu Jallai

10. Trine Kasemägi

11. Annika Köster

12. Kadri Uiga

13. Kerli Haas

14. Janett Perv

15. Maaja Bratka

16. Rosemary Rits

17. Greeta Üprus 

18. Ellen Anett Põldmaa 

19. Mailis Pokk

Interaktiivne graafik: jälgi Suurbritannia GP põnevamaid sündmuseid

Sel nädalavahetusel jätkub vormel-1 sari, kui kavas on Suurbritannia etapp. Senise kaheksa etapi järel hoiab 169 punktiga liidrikohta Mercedese piloot Lewis Hamilton, teine on 159ga tema tiimikaaslane Nico Rosberg ja kolmas Ferrari piloot Sebastian Vettel 120ga.

Eesti korvpallikoondise vastane ei suvatsenud universiaadile kohale ilmuda

Täna algas Lõuna-Korea miljonilinnas Gwangjus toimuval suveuniversiaadil kümme päeva kestev korvpalliturniir. A-alagrupis peetakse täna vaid üks kohtumine, sest Eesti avavastane Angola Koreasse kohale ei jõudnudki.

Seega üks võistkond edasipääsukonkurentsis vähem. Ainus tänane A-grupi mäng Saksamaa-Hiina on alles algamas.

Kuid rida teisi mänge on lõppenud. Põnevamatest neist võitis USA Türgit 66:57, Soome Jaapanit 73:72, Venemaa Montenegrot 63:62, Kanada Rootsit 78:61 ja Prantsusmaa lisaajal Leedut 96:87. Seejuures võitis Leedu poolaja 42:36, kuid neljandal veerandil oli omakorda Prantsusmaa kümnega ees, enne kui Leedu jõudis normaalaja viigini.

Veel tulemusi: Austraalia-Taivan 93:47, Mehhiko-Mongoolia 90:71, Brasiilia-Tšiili 78:33. Ees on veel Serbia ja Šveitsi kohtumine.

Eesti koondis alustab mänge pühapäeval. Kell 18 (Eesti aja järgi kell 12) on vastas Saksamaa. Meeskonna nimekaim mees on 21-aastane Bogdan Radosavljevic Tübingeni klubist.

Hiina ettevõte esitas naistöötajatele karmid pereplaneerimiseeskirjad

Pärast vastuolulise teate ilmumist Hiinas, Henani provintsis asuvalt ettevõttelt, on riigi sotsiaalmeedias lahvatanud diskussioon selle üle, kui palju on tööandjal sõnaõigust töötajate pereplaneerimises, kirjutab Wall Street Journal.

Jiaozuo linna krediidiühistu töötajatele suunatud teates seisab, et ettevõttes töötavad abielus naised peavad enne lapseootele jäämist omama vähemalt aastast tööstaaži. Lisaks peavad naised oma lapseootuse ette planeerima, vältimaks „ülemäärast mõju“ firma tegevusele.

Teates seisab, et lapseootusplaan on rangelt kohaldatav  -  töötajad, kes ei sünnita varasemalt koostatud plaani järgi, saavad 1000 jüaani suuruse trahvi ning kaotavad võimaluse ametikõrgenduseks. Lisaks võivad plaanitust varem või hiljem rasestuvad naised seista silmitsi aasta lõpus antavatest boonustest ilma jäämisega.

Kõnealuse ettevõtte ametiisik ütles Henani provintsilehele Dahe Daily, et teade oli vaid mustand ning seda muudetakse, kui töötajad peaksid tingimustele vastu vaidlema. Ametnik lisas ka, et firmas on hiljuti tööd alustanud suur hulk noori naisi ning planeerimispoliitika eesmärgiks on naiste üheaegse rasestumise vältimine.

Mao Zedongi valitsemisajal nõudsid poliitikud aastakümneid Hiina tööandjatelt nõusolekut töötajate erinevate elusündmuste (nt rasedus, abielu, lahutus) tarbeks. Kuigi regulatsioonid on hääbunud, peavad hiinlased endiselt enne lapse saamist konsulteerima kohalike pereplaneerimisametnikega ning abieluväliselt lapsi saavad kodanikud seisavad sageli silmitsi trahvidega.

Hiina sotsiaalvõrgustikes on juhtum pälvinud suurt vastukaja. Nii mõnedki internetikasutajad väidavad, et paljud tööandjad, näiteks koolid ja haiglad, rakendavad sarnaseid, ent formaliseerimata poliitikaid. Tegemist on justkui kirjutamata seadusega.

Eesti naiste tennisemeistriks tuli 15-aastane üllataja

Eesti naiste tennisemeistriks tuli 15-aastane Maria Lota Kaul, kes alistas finaalis 20-aastase Eva Paalma kindlalt 6:2, 6:1.

Kaul jõudis isegi finaali esmakordselt ja kommenteeris poolfinaali võitu Julia Skripniku üle tennis.ee vahendusel nii: «Mängisin oma parimat tennist ja olen väga õnnelik, et finaali pääsesin. Suutsin palli hästi mängu panna ja panin vastase eksima.»

Eesti tipud Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit kaasa ei teinud.

Vehkleja Nelli Paju jäi universiaadil finaalist ühe torkega välja ja teenis pronksi

Lõuna-Koreas Gwangjus alanud suveuniversiaadil tegi hea võistluse epeevehkleja Nelli Paju, kes jõudis poolfinaali ja kindlustas sellega endale pronksmedali. Lõpuks teeniski ta kolmanda koha, sest jäi poolfinaalis 14:15 alla prantslannale Dimodi Laurence'ile. Sealjuures juhtis Paju veel enne viimast perioodi 13:12.

32 parema hulgas alistas Paju ungarlanna Anna Klara Kolczonay tulemusega 15:12, järgmises ringis aga rootslanna Emma Josephine Vaggo 15:7. Veerandfinaalis vehkles ta üle poolatari Barbara Maria Rutzi 15:13.

Anu Hark ja Veronika Zuikova 64 parema hulgast edasi ei jõudnud.

Rait Ratasepp tõi Ungari kahekordselt ultratriatlonilt Eestisse teise koha

Täna hommikul kell 7.30 kohaliku aja järgi lõpetas ultratriatleet Rait Ratasepp kahekordse ultratriatloni MM-i Ungaris, kus teenis ajaga 21.32.04 teise koha, parandades oma eelmise aasta tulemust 45 minutit.

Võistluse käigus läbis Eesti ultratriatleet 7,6 km ujumist ajaga 2:39.52, 360 km rattasõitu 11:42.05 ja 84,4 km pikkuse jooksudistantsi läbimiseks kulus 6:56.27.

Võistlus Ungaris Velence’is toimus äärmiselt rasketes tingimustes, mil temperatuur ulatus 35°C-ni. «Tingimused olid ekstreemsed. Sellises kuumuses treenimise ja võistlemisega ma pole varem kokku puutunud. Päike oli intensiivne ning kuumus kurnav. Alles pärast kümne tunni möödumist võistluse algusest, mil päike hakkas loojuma, sai ilmalt jahedust, mis tõi ka uue energia.»

Ratasepa peamiseks konkurendiks oli juba esimesest võistlusminutist 41-aastane šveitslane Roland Scheurer, kes sai ajaga 21:14:31 Ungari Double Ultra Triathloni võitjaks. Ta tegi suurepärase ujumise neis rasketes tingimustes, kiired vahetusalad ja tugeva rattasõidu. «Jooksu kohta ütles ta, et minu kiirus tegi teda murelikuks ja hea, et jooks õigeaegselt läbi sai,“ meenutab Ratasepp.»

«Kõige suurem võit oli mul aga iseenda üle. Ajaparandus võrreldes eelmise aastaga on 45-minutit, mis on üleootuste hea tulemus, mille üle uhke olla,» ütles Ratasepp, lisades: «Kõik läks nagu plaanitud: ujumise ajaga olen väga rahul, sest kalipsos oli mul väga palav ning vesi oli väga lainetav. Ratta hea aeg üllatas ennastki, arvestades viperusi, mida jagus parasjagu. Sellistes tingimustes 84,4 km pikkuses jooksus 7 tunni piiri alistamine on  üks mu elu suuremaid kordaminekuid.»

«Kuigi ma jäin napilt teiseks on see võistlus mu elu parim ettevõtmine. Just selline peabki üks ultratriatloni MM välja nägema – pinge kuni viimaste meetriteni,» tõdes Ratasepp.

Taaramäe ja Kangerti klubi läheb Tour de France'ile siiski täiskoosseisus

Jalgratturite Rein Taaramäe ja Tanel Kangerti koduklubi Astana peamänedžer Aleksandr Vinokurov teatas, et meeskond alustab täna Hollandis pihta hakkavat Tour de France'i siiski täiskoosseisus, vahendab portaal Cyclingnews.

Kahtluse all oli hollandlane Lars Boom, kelle tervisekontroll näitas, et tema stressihormooni kortisooli tase on liiga madal. Tegemist pole dopinguprotokolli rikkumisega, aga kuna Astana kuulub ühendusse ingliskeelse lühendiga MPCC (Movement for Credible Cycling - liikumine usaldusväärse jalgrattaspordi jaoks), siis selle ühenduse reeglite järgi ei tohiks Boom kaheksa päeva võistlustel osaleda ja peaks Tour de France'i vahele jätma.

Astana lootis seepeale, et rahvusvaheline jalgrattaliit (UCI) annab klubile loa vahetada Boom reservsõitja Alessandro Vanotti vastu, aga UCI märkis, et taotlus esitati liiga hilja ja kuna madal kortisooli näit pole otsene risk sõitja tervisele, siis vahetust teha ei saa. Täna hommikul otsustas Vinokurov, et Boom tuleb siiski suurtuurile peale lasta. Cyclingnewsi teatel võib Astanad nüüd oodata MPCC-st väljaheitmine.

Astana ametlikus teadaandes seisab, et Boomi madal kortisooli tase on põhjustatud astmarohtude pikaaegsest tarvitamisest. UCI on Boomi astmast teadlik ja alaliidu reeglite vastu pole ei sõitja ega klubi eksinud.

29-aastane Boom liitus Astanaga sellel hooajal, varem sõitis ta pikalt Rabobanki ridades. Mullu võitis ta Tour de France'il raske munakivietapi, kus näitasid head minekut ka mitmed Astana ratturid. Sama etapp aitas Astana liidril Vincenzo Nibalil teha konkurentide ees sisse märgatava vahe ja lõpuks krooniti itaallane kindlaks Touri üldvõitjaks.

Et Nibali on võrreldes peakonkurentidega (Chris Froome, Alberto Contador, Nairo Quintana) mitmekülgsem ja munakivietapp on kavas ka tänavu, siis loodeti Boomile kui Nibali peamisele abimehele Touri esimesel üheksal etapil, kus suuri tõuse kavas pole. Munakivietapp on kavas neljandana ning selles nähakse ühte Nibali ja Astana võimalikku trumpi.

Täna sõidetakse Tour de France'i stardipaigas Utrechtis (Holland) 13,8 km pikkune eraldistart.

 

Põgenev Kremli pankur võttis Prantsusmaa kodakondsuse

Venemaal väidetava pangapettuse tõttu tagaotsitavaks kulutatud endine Föderatsiooninõukogu liige Sergei Pugatšov võttis Prantsusmaa kodakondsuse, sest selle riigi põhiseadus ei luba oma kodanike välja anda.

Venemaa kuulutas varem Putinile lähedal seisnud Pugatšovi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, süüdistades meest talle kuuluva Mezprombanki klientide raha raiskamises ligi 500 miljoni euro väärtuses ja tagastamatute laenude väljastamises ligi ühe miljardi euro väärtuses, kirjutas Vedomosti.

Mees ise eitab oma süüd.

Varem Londonis redutanud Pugatšov asus aga nüüd ootamatult elama Prantsusmaale ning on mehe esindaja sõnul võtnud ka Prantsusmaa kodakondsuse. Prantsusmaa põhiseadus ei luba riigi kodanike välisriikidele välja anda.

Pugatšov teatas, et kavatseb kohtu kaudu Venemaalt välja nõuda ligi 14 miljardi euro väärtuses oma varasid.

Kolm aastat tagasi Venemaa kodakondsusest loobunud Pugatšov väitis tänavu juuni lõpus Briti meediale, et avastas kahe oma auto alt lõhkeseadmed. Mees väitis, et sellise KGB stiilis sammuga püüti talle kätte maksta, sest ta osutab vastupanu enda Venemaale välja andmisele.

Endine Putini liitlane ja varem Kremli pankuriks kutsutud Sergei Pugatšov, ütles aasta tagasi Briti ärilehele Financial Times, et Venemaa president Vladimir Putin on muutnud Vene majanduse feodaalseks süsteemiks, kus ärimehed on ainult nimeliselt oma varade omanikud.

Pugatšov väitis, et kui Putin taastas riigi kontrolli majanduse põhisektorite üle, siis äri ja Kremli vahelised piirid kadusid. Lääne sanktsioonid Venemaa vastu on seda protsessi tema sõnul üksnes kiirendanud. «Riigis on sisuliselt sõjaseisukord. Elu toimub Putini ja tema lähikonna sõjaliste reeglite järgi,» ütles Pugatšov lehele.

Pugatšovile kuulusid Venemaal Mežprombank ja moodsad laevatehased. 2008. aastal hindas Forbes tema varaks kaks miljardit dollarit. 2010. aastal kuulutas Moskva pank välja Mežprombanki pankroti, mida ärimehe sõnul oli Kremlile vaja selleks, et üle võtta tema laevatehased. 2011. aastal põgenes ta Londonisse.

 

Juhan Mettis jäi universiaadil napilt pronksist ilma

Eesti judomaadleja Juhan Mettis sai Lõuna-Koreas Gwangjus toimuval suveuniversiaadil viienda koha.

Pronksimatšis kohtus ta Prantsusmaa esindaja Nabil Zalaghiga. Heiteid kumbki ei sooritanud, aga suurema aktiivsuse eest anti matši võit Zalaghile.

Mettis oli täna võidukas kuni kolmanda ringini, kui ta kaotas rumeenlasele Vladut Simionescule. Lohutusringis alistas Mettis Lee Po-yeni (Taipei) ja tšehhi Michal Horaki.

NBA parim lauavõitleja jättis suured staarid pika ninaga ja läks hoopis Dallasesse

Kahel aastal järjest korvpalliliiga NBA parim lauavõitleja olnud keskmängija DeAndre Jordan valis uueks koduklubis Dallas Mavericksi, teatavad USA meediaväljaanded. Seni oli 26-aastane ja 211 cm pikkune Jordan alates 2008. aastast kuulunud Los Angeles Clippersi ridadesse.

Clippersile on atleetliku Jordani lahkumine valus löök, sest samaväärset asendajat pole neil tsentri positsioonile võimalik leida. Lisaks sai Los Angelese klubi Jordanile pakkuda viieaastast lepingut kogusummas ligi 109 miljonit dollarit, teised klubid aga maksimaalselt neli aastat ja 80 miljonit.

Jordan valiski Mavericksi 80-miljonilise pakkumise ja hakkab Dallases koos mängima 37-aastase Dirk Nowitzkiga, kes ei suuda enam senises mahus liidrirolli täita. Lisaks hakkavad Mavericksi eeldatavasse algviisikusse kuuluma üleeile hangitud viskekahur Wesley Matthews ja eelmisel aastal klubiga liitunud Chandler Parsons. Põhimängujuhi koht on praegu veel lahtine.

Clippersi suurimad staarid Chris Paul ja Blake Griffin peavad koos peatreeneri Doc Riversiga nüüd nuputama, kuidas eelmisel hooajal mängus keskmiselt 15 lauapalli hankinud Jordanita hakkama saada. Suure tõenäosusega nihkub Griffin senisest enam tsentri positsioonile ja Clippers hakkab kasutama n-ö väikest koosseisu.

Jordan nõudis klubilt senisest suuremat rolli rünnakul, aga erinevalt Mavericksist ei saanud (või julgenud) Clippers seda talle pakkuda. Senise karjääri vältel on suur osa Jordani punktidest tulnud pealtpanekutest, alley-oop'idest või ründelauapallide järel visatud korvidest. Eelmisel hooajal kogus Jordan karjääri parimad 11,5 punkti mängust, väljakult tabas ta viskeid koguni 71 protsendiga, aga vabavisked läksid sisse vaid 40 protsendiliselt.

Lõppenud hooajal jõudis Clippers läänekonverentsi teise ringi, kus jäädi 3:1 eduseisust 3:4 alla Houston Rocketsile. Mavericks kaotas Rocketsile kohe avaringis 1:4.

Milline näeks eurotsoon välja ilma Kreekata?

Kreeka ei maksnud IMF-ile 30. juuniks 1,55 miljardi euro suurust võlga. 20. juuliks tuleb maksta 2,1 miljardi suurune võlg Euroopa Keskpangale, mille tasumata jätmise korral ähvardab riiki eurotsoonist lahkumine.

Wall Street Journal on Eurostati, WHO jt institutsioonide andmete põhjal välja toonud erinevad näitajad, mis muutuksid, kui Kreeka eurotsoonist lahkuks.

Eurotsooni kuulub 19 riiki, Kreekas on ühisraha käibel alates 2001. aastast.

Euroopa liiga – mitte ainult eelmäng EMile

Eesti meeste võrkpallikoondis alustab järgmisel nädalal Euroopa liiga mängudega, mis on heaks ettevalmistuseks sügisel peetavaks EM-finaalturniiriks. Koondise temporündaja Ardo Kreegi arvates pole tegu lihtsalt kontrollmängudega, vaid meeskond läheb Euroopa liigasse tulemust tegema.

Eesti tegi Euroopa liigas kaks korda kaasa ka eelmise kümnendi keskpaigas, aga siis jäädi oma alagrupis mõlemal juhul viimaseks. Seekord on vastased aga hoopis mängitavamad. «Arvan, et viimast kohta siit küll ei tule. Kolm vastast (Austria, Taani, Iisrael) on kindlasti sellised, kelle me peaksime ära võitma. Makedoonia ja Poola on ka võidetavad, sest Poola ei tule siia eeldatavasti täiskoondisega. Tuleb vaid ise mees olla ja mehetegusid teha,» ütles Kreek Postimehe videointervjuus.

Eesti eesmärk on jõuda augustis peetavale nelja meeskonna finaalturniirile. Seda pääset püüab kahe grupi peale kokku 12 koondist. «See on ikka eesmärk, ainult soovist ei piisa. Kõik soovivad seda niikuinii, aga mingid eesmärgid tuleb ju seada,» sõnas Kreek.

Esmalt kohtutakse Pärnus 10. ja 11. juulil Makedooniaga, kelle liider on sarnaselt Kreegile Pariisi Volleys mänginud ohtlik diagonaalründaja Nikola Gjorgiev. 27-aastane ja 195 cm pikkune Gjorgjev valiti lõppenud hooajal Prantsusmaa liiga põhiturniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks.

Peatreener Gheorghe Cretu hinnangul on Euroopa liiga kasulik eelkõige noorematele mängijatele. «Osal palluritest nii kõrgel tasemel mängimise kogemus puudub. Mänguaega tuleb jaotada võimalikult ühtlaselt ja proovin hoida meeskonna tasakaalus.»

Seega ei tohiks üpris tihe mängugraafik eestlasi segada. «Ilma põhjuseta kedagi lõhkuma ei hakata, aga teisest küljest soovilugusid esitada ei saa. Kui on vaja mängida, siis tuleb seda teha,» rääkis koondise kapten Kert Toobal.

 

Eesti koondis Euroopa liiga mängudeks

Sidemängijad: Kusti Nõlvak, Andres Toobal, Kert Toobal. Nurgaründajad: Keith Pupart, Martti Juhkami, Robert Täht. Diagonaalründajad: Renee Teppan, Mart Tiisaar, Oliver Venno. Temporündajad: Andri Aganits, Ardo Kreek, Henri Treial, Timo Tammemaa. Liberod: Rait Rikberg, Rauno Tamme.

 

Karl-Martin Rammo jätkab Laseri MMil 27. kohal

Laser Standard klassi maailmameistrivõistlustel Kanadas Kingstonis on meie purjetaja Karl-Martin Rammo kahe võistluspäeva järel 27. positsioonil.

Eilsed kaks võistlussõitu seilasid 63 riiki esindavad 159 sportlast nõrgas, kiirusega 3-4 m/s puhunud tuules.

Karl-Martin Rammo tegi oma kvalifikatsioonigrupis 9. ja 39. lõpptulemuse väärilised sõidud ning kahe päevaga ära peetud nelja sõidu kokkuvõttes on ta praegu 27. kohal.

Liidriks on tõusnud Guatemala purjetaja Juan Ignacio Maegli sakslase Philipp Buhli ja austraallase Tom Burtoni ees.

Pühapäevani kestavad kvalifikatsioonisõidud, mille tulemuste alusel jagunetakse esmaspäevast algavateks finaalsõitudeks kuld-, hõbe- ja pronksgruppi. Regatt lõppeb kolmapäeval, 8. juulil.

MM on ühtlasi 2016 Rio de Janeiro Olümpiamängude kvalifikatsioonivõistluseks, kus olümpiapääse on võimalik lunastada 9 riigil.

Paet: Kreeka valitsus lükkab referendumiga vastutuse rahva kaela

Tänase referendumiga soovib Kreeka valitsus lükata vastutuse edasiste arengute eest rahva kaela, leiab europarlamendi liige Urmas Paet.

«Paraku ei tea aga keegi, millised on ei-häälte võidu korral tagajärjel nii majanduslikud kui poliitilised tagajärjed Kreekale, aga ka kogu Euroopale,» märkis Paet.

Ka referendum ise on tema sõnul ülim lihtsustamine, sest öeldakse «ei» või «jah» millelegi, mis koosneb väga paljudest detailidest. «Seega on Kreeka valitsuse otsus panna referendumile võlausaldajatega tehtava võimaliku kokkuleppe tingimused vägagi küüniline otsus,» leidis Paet.

«Põhimõtteliselt küsitakse oma ühiskonna silmis seda, kas üldse maksta tagasi aastate jooksul võetud laene, ükskõik, milline on täpselt küsimuse sõnastus. Vürtsitades seda jutuga kreeditoridest kui väljapressijatest ja terroristidest. Selline käitumine on alatu kõigi nende suhtes, kes Kreekale varasematel aegadel laenu andnud, aga eriti nende suhtes, kes on viimasel viiel aastal Kreekale appi läinud, sealhulgas Eesti,» ütles Paet.

«Millegipärast ei tehtud referendumeid tingimuste üle siis, kui laene võeti ja neid jätkusuutmatult kulutati,» osutas Paet. 

«Küüniline on ka see, et referendumiga paneb Kreeka valitsus vastutuse edasise eest oma õlult rahvale. Et mida iganes referendumil otsustatakse, siis pole see valitsuse valik, vaid rahva oma, mida valitsus peab lihtsalt täitma ning seega pole Tsiprasel ja valitsuse liikmetel tagajärgede suhtes ka justkui mingit vastutust,» märkis ta.

«Referendumi väljakuulutamine näitas ja näitab ka seda, et ega Kreeka valitsus soovinudki tõsiselt laenuandnutega kokkuleppele jõuda. 30. juunil jõudis kätte järjekordne laenumakse tähtaeg, mida ilmselt ei kavatsetudki maksta. Seega on referendum laenude tagasimaksmise tingimuste üle ka kreeklaste petmine oma valitsuse poolt, sest ühe või teise valiku tagajärgi pole võimalik selgelt välja tuua, mis aga sellise referendumi puhul oleks elementaarne.»

Paet osutas, et ükskõik milline referendumi tulemus ei kustuta ühtki võlga. «Halb on see, et Kreeka probleemipuntral on võime kogu Euroopa majandust ja rahandust nõrgestada. Paraku on usaldus ja emotsioonid need, mis nii Euroopa-siselt kui -väliselt edasisi samme ning Euroopa majanduse tervist mõjutama hakkavad.»

 

Teadlane plaanib end kultuurivankri ette rakendada

«Bürokraat? Kindlasti mitte!» lausub Garri Raagmaad ammu tundev Andres Rõigas kategooriliselt. «Ta on lahe sell ja maailmaasjadest teab ta ka väga palju. Garri on väga hea rahvusvahelise koostöö organiseerimise kogemusega teadlane, see kukub tal tõepoolest hästi välja.»

 

 

Praegu ei ole veel kindel, kas Garri Raagmaa ikkagi asub Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiat juhtima.

Kõrgkoolile juhi valimine näib olevat kõrgem matemaatika. Tallinna tehnikaülikoolis on asi oma DNA-analüüsidega eriti absurdseks läinud. Ka Viljandi kultuuriakadeemia direktorit hakatakse mõne nädala pärast uuesti valima. Nimelt selgus, et selle valimise reglement on vastuolus akadeemia põhikirjaga. Samuti rakendati valimisel ebakorrektselt ülikooli salajase hääletamise korda.

Teadlane ka vabal ajal

Iñaki Sandoval Campillo ees esiotsa sõelale jäänud Garri Raagmaa võtab ise asja väga rahulikult ja kordusvalimisi ei pelga.

Tema tihedas CV-s on muide ka linnapeana töötamise kogemus. See jääb aastasse 1997, mil ta 30-aastasena juhtis Tapa linna. Selles militaarses raudteelinnas on ta ka ise sündinud ja õppinud ning teda kutsuti linna avatumaks ja nooremaks muutma.

Linnapea kohalt lahkudes rääkis Raagmaa, et tahtis järele proovida, kuidas võiks toimida üks infoühiskonna linnapea, kes pole traditsiooniline aupersoon, vaid tegutsev projekti- või administratsioonijuht. Tähelepanuväärne on, et tema eestvedamisel oli selle mitte just kõige suurema linna arengukava koostamisega seotud ligi 150 inimest.

Sajandivahetusel inimgeograafias filosoofiadoktori kraadi kaitsnud ja praegu veel Tartu ülikooli geograafia dotsendi ametis olevale Raagmaale on Eesti teadusinfosüsteemis pühendatud päris suur ruum. Ta alustas Jõgeva maavalitsuse arenguosakonna vanemspetsialistina ja on olnud muu hulgas ametis nii teaduri kui lektorina. Ning mis Viljandi kontekstis eriti oluline: aastatel 2001–2009 juhtis ta Tartu ülikooli Pärnu kolledžit.

Kui aga muljetavaldav teadlasekarjäär kõrvale jätta, siis mis mees Garri Raagmaa õieti on? Kas tal töö kõrvalt ka natuke vaba aega jääb?

Selgub, et vahel jääb. Siis müttab ta oma Lääne-Virumaa maamajas.

«Talviti suusatan ja teen metsatööd,» lisab Raagmaa reipalt. «Puutöö meeldib ka, kuigi selleks ei jää väga palju aega. Oma trepi käsipuud näiteks disainisin ja tegin valmis. Päris hästi tuli välja. Puusepp ütles, et tema küll selliste nurkadega asja ette ei võta – liiga keeruline on.»

Aga muud hobid? Või neelab teadus enamiku ajast?

Raagmaa tunnistab, et saab kodus alatasa riielda, sest on aina ninapidi arvutis. «Ilukirjanduseks jääb tõesti natuke vähem aega, kui tahaks. Hakkasin jälle Kivirähki lugema, aga jäi pooleli... Seda materjali, mis tekib teadusmaailmas, on jällegi nii palju, et kõigest sellest ei näri läbi. Aga see on väga põnev. Eriti siis, kui seda saab rakendama hakata.»

Iseäranis viljandlastele meeldib mõelda Viljandi kultuuriakadeemiast kui mitte päris tavalisest koolist. Ja see ju ongi üks neid vaalasid, millel linna maine püsib. Lisaks teistele ootavad nüüd muidugi akadeemia tudengid suure huviga, kes siis ikkagi saab nende uueks juhiks. Sakala otsis üles mõned praegused ja endised tudengid ning uuris, missugust juhti akadeemia nende arvates vajab.

Mitu vastanut on ühel meelel, et senine juht Anzori Barkalaja on kõigile armsaks saanud, olnud justkui kooli sümbol ja vaimu edasikandja. Barkalaja jätab nende arvates endast maha väga suured kingad, mida täita.

Väike pole alati väike

Akadeemias kultuurikorraldust õppiv Heleen Kurvet leiab, et tudengi vaatenurgast oleks koolile vaja juhti, kes suudaks liita kõik sellega seotud inimesed.

«Tema eeskujul peaksid kõigil olema akadeemia suhtes üheselt mõistetavad väärtused ja sihid, mille nimel me kõik koos oleme valmis vaeva nägema,» nendib Kurvet. «Oleks vaja kedagi, kes kannab endas edasi akadeemia vaimu ja on valmis kooli arenemise nimel pingutama, et see osakonna kaupa väiksemaks ei hakkaks kuivama. Akadeemia juht peaks hoidma näppu nii Eesti kui maailma kultuurielu pulsil. Ürgses rütmis viibides on hädavajalik ka muutustega kaasas käia.»

Kultuurikorraldust õppiv Liisa Nurmela rõhutab, et akadeemiale on vaja loovat visionääri, kes oskab eri osakondade vahele luua tugeva sideme ja kasutada ära kohapealseid ressursse akadeemia arenguks.

«Akadeemia õpetab Eesti järgmise põlvkonna kultuuritegelasi,» räägib Nurmela. «See tähendab, et juht peab olema hästi kursis Eesti kultuuriruumiga. Eesti kultuur on väga mitmekülgne ning akadeemia õpetab paljusid valdkondi. Meil on midagi, mida maailmale näidata, ning seda peabki viima Viljandist ja Eestist välja.»

Kooli vilistlane Helena Tamm on otsekohene: «Uuel juhil tuleb hoida kultuuriakadeemia vaimsust ja kogukondlikkust ning samal ajal parandada kooli akadeemilist taset. Ehk kujundada kooli edulugu. Sellel mehel peab mune olema!»

Raagmaa ise on seisukohal, et väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevad kõrgkoolid peaksid loomulikult pühenduma õppe- ja teadustööle, kuid nende kõrval on väga tähtis ühiskonna teenimine.

«See on konkreetne arengutöö koos kohalike ettevõtjate ja avaliku sektoriga,» selgitab ta. «Koolil peab olema side kohalike ettevõtete ja inimestega, kes seda kooli hoiavad, ning mulle tundub, et Viljandis hoitakse akadeemiat väga. Väiksus ei ole alati miinus.»

Raagmaa on veendunud, et näiteks Eesti väikelinnade elukvaliteet on viimasel kümnendil tunduvalt paranenud. «Kaubandus vohab, keskustes on üha suurem valik restorane ja pubisid. Kooli- ja kultuurimajad on üles vuntsitud. Rajatud on spordi- ja supelushooneid, kinosid ja liikumisradasid.»

Raagmaa lisab, et samal ajal on elatustaseme paranemine ja autokasutuse kasvamine muutnud inimesed märksa liikuvamaks. Töökoha saamine linnas ei tähenda enam linna kolimist, pigem vastupidi. Järjest rohkem noori peresid kolib linna taha maale.

Akadeemia kultuurhariduse osakonna juhataja ja ettevõtluspraktikate koordinaator Andres Rõigas leiab, et kuna Raagmaa on juhtinud Pärnu kolledžit, on teema talle juba tuttav ning võib loota, et ta elab kiiresti sisse ja saab ka kultuuriinimeste hingeelust aimu.

«Selles, et tal pole kultuurieriala tausta, ma küll erilist traagikat näha ei oska,» tähendab Rõigas. «Meil on juhti vaja. Valdkondade eest vastutavad ikka osakonnajuhatajad ja programmijuhid. Ning juht peab olema selline, kes viib elu edasi vähemalt sama kvaliteediga, kui seni on veetud. Ta on rahvusvahelise kogemusega ning suudab näidata, et akadeemial on koht Eesti ja Euroopa haridusmaastikul.»

Praegune riigikogu liige, Pärnu eksmeer Toomas Kivimägi oli sel ajal, kui Raagmaa Pärnu kolledžit juhtis, Pärnu maavanem. «Garri on äärmiselt intelligentne ja erudeeritud inimene. Tal on alati oma arvamus ja julgus oma sõna välja öelda ka päevapoliitilistel teemadel,» lausub ta pikemalt mõtlemata. «Inimgeograafina on ta regionaalpoliitika teemadel väga tugev. Lisaks on ta positiivne ja rõõmsameelne inimene, mida tuleb ka tänapäeval kõrgelt hinnata, eriti arvestades seda, et vastupidiseid iseloomujooni on meie väikses riigis päris palju.»

Kohalolek on oluline

Kuidas hindab kunagine maavanem perioodi, mil Raagmaa Pärnu kolledži eesotsas oli?

«Ta oli igati tubli ja tragi,» kinnitab ta.

Kivimägi hinnangul on Raagmaa uus proovikivi põnev. «Pärnuga võrreldes on valdkond mõnevõrra teine. Ma loodan väga, et tal jätkub aega end Viljandile ja uuele ametile pühendada. Ma ei tea küll, kus ta elama hakkab. Kuigi rõhutatakse kaugtöö võimalusi, on kohapeal olek ülimalt oluline.»

Uue direktori elukoht on määrav tähelepanuväärselt paljude arvates. Kas Garri Raagmaal on see Viljandis juba valmis vaadatud?

«Olen jah saanud kriitikat, et ei lubanud kohe Viljandisse elama tulla,» möönab ta. «Aga mu perel on ju teised sidemed, koolid ja töö. Kolimine ei ole niisama lihtne. Samas on selge, et olen kõigil kohapealsetel üritustel platsis. Iga päev sõita ei ole mõistlik, nii et ju tuleb pesake leida.»

«Minu arvates on natuke tobe liigitada juhti boheemlaseks või bürokraadiks,» arvab akadeemia tudeng Anna-Liisa Zirkel. «See, milline paistab inimene väljastpoolt, ei määra tema juhtimisstiili või juhtimisvalikuid. Akadeemia juhiks valiti inimene loodetavasti ikka tema juhtimispädevuse ja uute ideede põhjal ning sellisel juhul võiks ta olla kas või villastes sokkides bürokraat.»

Kui Garri Raagma pidas Pärnu kolledži juhina oma esimese aktusekõne, oli ta 35-aastane. Siis sosistati saalist, et direktor on alles poisike. «Nüüd olen peaaegu 50. Ehk on soliidsust juurde tulnud,» sõnab ta muiates.

Uus hääletus tuleb 24. juulil kell 14 Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia peahoones. Raagmaa šansid on 50:50.

Pildid: lapsed võistlesid triatlonis

Tartu Milli traitloni raames toimuva lastetriatloni võitis 13-aastane Johann Tamm Tartu ujumisklubist.

Teiseks jäi Levickis Raimonds Lätist ning kolmandaks Matteus Miilpalu.

 

Lapsed pidid läbima distantsi, mis koosnes 200 meetrist ujumisest, 2,5 kilomeetrisest rattasõidust ja 1,2 kilomeetrisest jooksust.

 

Sel aastal osales Tartu lastetriatlonil 141 last nii Eestist kui välismaalt.

25 aastat tagasi suleti ülikoolis sõjalise kateeder

Tänavu 24. mail ilmus almanahh „Tartu tudengid kuumadel kaheksakümnendatel“ (Rull & Rumm 2015, 120. lk, pehme köide). Põhilise osa almanahhi tekstidest moodustab muutmata kujul avaldatud 1991. aastal Ivo Rulli kaitstud diplomitöö „Mitteformaalne üliõpilasliikumine Tartu (Riiklikus) Ülikoolis 1980ndate teisel poolel. Ideelisi ja organisatsioonilisi palgejooni“ (juhendaja Tiit Matsulevitš).

Avaldame alljärgnevalt almanahhist 10. Aprilli Liidu tegevust käsitlevaid katkendeid (autori toonane kirjaviis muutmata):

„Tõeliseks kulminatsiooniks sõjalise kateedri vastases võitluses kujunes 1989. aasta aprillikuu. Grupi „Ülikool relvavabaks!“ kutsel koguneti 10. aprillil Vanemuise 46 õppehoonesse, et otsustada, mida teha sõjanduse ja sõjameditsiiniga Tartu Ülikoolis. Sellel koosolekul loodi Ülo Veldre ettepanekul 10. Aprilli Liit, mis võttis suuna radikaalsete võitlusvahendite kasutamisele sõjalise kateedri likvideerimiseks Tartu Ülikoolis (miitingud, piketid).

Neil päevil ilmus ajalootudeng Toomas Anepaiolt pikk ja põhjalik ülevaade sõjalise kateedri vastasest võitlusest alates 1986. aastast. Artiklil oli väga selge alatoon: sõnu on tehtud juba küll ja küll, lubadusi on antud küll ja küll – nüüd on käes aeg tegutsemiseks.

Alates 11. aprillist käisid 10. Aprilli Liidu aktiivsemad liikmed hommikuti piketeerimas sõjalise kateedrit. Piketil püüti ümber veenda inertsist veel sõjalisse minevaid tudengeid ja enamasti see õnnestus. Pikett kestis umbes 1,5 nädalat.

12. aprilli õhtul valmistasid ajakirjandusüliõpilased Pälsoni 14 ühiselamus loosungeid järgmise päeva miitinguks (põhiloosung: „Sõjakateeder kinni ja kohe!“). Loosungeid välja mõelda aidanud žurnalistikatudeng Mart Soidro visakas nalja, et mõni võiks kuulutada välja näljastreigi. Sellest naljast arenes lõpuks päris päris tõsise aktsiooni mõte ning 13. aprilli hommikul alustasid üliõpilased Indrek Kannik ja Ivo Rull 52-tunnilist hoiatusnäljastreiki nõudmisega „Sõjakateeder kinni ja kohe!“

13. aprilli keskpäeval toimus TÜ ja EPA üliõpilaste militarismivastane ühismiiting Raekoja platsil. Miitingut juhtis Toomas Anepaio, kõnelesid Tiit Matsulevitš, Kati Murutar, Jaanus Haavik, Mait Kuusk, Aleksei Lotman, Tõnu Post, Viktor Niitsoo, Aivar Koger, Olavi Paide, Tiit Kuusemaa ja Jaanus Arumäe.

Miitingu ja 17. aprillini jätkunud hoiatusnäljastreikide (nälgisid arstitudengid Aive Raudkivi, Ann Särev ja Kai Uus ning žurnalistikaüliõpilased Andrus Kivirähk ja Erkki Kõlu) survel lülitati 28. aprilli TÜ nõukogu päevakorda küsimus sõjalise kateedri allesjätmisest.

10. Aprilli Liit alustas seepealekohe aktiivset tegevust, et 28. aprilli otsus üliõpilastele võimalikult soodsaks kujuneks. Olavi Paide eestvedamisel riputati ülikooli peahoone vastas asuvale „Budimex“-i plangule üles 10. Aprilli Liidu infostend. 20. aprilli EÜS-i koosolekul saavutati 10. AL liikmete eestvedamisel otsus: teatada vil! Jüri Kärnerile, et EÜS toetab sõjalise kateedri kohest likvideerimist. Samuti organiseerisid 10. AL liikmed TÜ nõukogu mõjutamiseks mitmeid materjale ajakirjandusse (I. Rull „Tehkem esimene samm!“, „Edasi“ 27.04.89; M.Lauristini vastused „Suvetelefonile“, „Edasi“ 28.04.89) ning 28. aprillil enne nõukogu istungi algust meeleavalduse Tartu Ülikooli peahoone ees.

28. aprillil TÜ nõukogu hääletas selle poolt, et: „Sõjalises õpetuses käimine on vabatahtlik. Rektoril on õigus mitte rakendada käskkirja nr. 660 sätteid nende III ja IV kursuse üliõpilaste suhtes, kellel jäävad võlgnevused sõjalises õpetuses, mis näevad ette eksmatrikuleerimise võlgnevuste säilimisel uue õppeaasta alguseks.“

TÜ nõukogu otsus, vormistatuna rektori käskkirjaks, jäi ikkagi poolikuks (arstitudengitele säilis sõjameditsiin jm.). See tekitas probleeme ja arusaamatusi sõjalise ümber 1989. aasta lõpuni.

1990. aasta alguses langetati TÜ rektoraadis põhimõtteline otsus sõjaline kateeder likvideerida, mis vormistati 2. märtsi 1990.a. TÜ nõukogu otsusega sulgeda kateeder 1. juulist 1990. Sama aasta alguseks oli ülikool lõplikult relvavaba.

Koerad päästsid neljaliikmelise pere sissepõlemisest

Täna varahommikul said päästjad väljakutse Türi valda Änari külla, kus põlema oli läinud kahekordne elumaja. 

Majaperemees Jaanus Ehamäe ütles, et koerad ajasid öösel esmalt üles tema ema, kes äratas ülejäänud pereliikmed. See võis olla nii kl 4.30.

Põlengupõhjust Ehamäe öelda ei osanud. "Kas elekter või saun. samas sauna sai vaid sooja vee jaoks tehtud, midagi suuremat ei olnud," arutles ta. 

Leegid polnud tol hetkel veel väga suured, kuid päästjate kohalejõudes oli olukord juba eskaleerunud ning kui täna hommikul käisid kohapeal veel viimased küstutusttööd, oli maja peaaegu täielikult hävinenud. Sisse poles kogu perekonna maine vara, sealhulgas garaažis kolm haruldast autot. 

Operatiivkorrapidaja Ivar Pipar ütles, et hetkel käivad maja juures viimased järelkustutustööd ja tulekollete avamine. 

Öisele põlengule reageerisid põhiautod Türilt, Paidest (pluss paakauto ja operatiivkorrapidaja) ja Vändrast. Kohal olid ka Väätsa vabatahtlikud ning kiirabi.

Kakumäel vastu puud sõitnud autos hukkus mees

Tallinnas Kakumäel juhtus täna varahommikul raske avarii, milles hukkus 30-aastane mees.

Politsei sai Kakumäe tee ja Landi tänava ristmikul juhtunud avariist teate täna öösel kella 4.30 ajal. Sõiduauto oli sõitnud kraavi ja vastu puud, ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich.

Autos oli kaks 30-aastast meest, neist üks, autot juhtinud mees hukkus sündmuskohal. Teine mees viidi haiglasse, tema seisund ei tohiks Uldrichi sõnul olla eluohtlik.

Mis põhjusel auto kraavi sõitis, on selgitamisel. Esialgsetel andmetel võiks saatuslikuks saada liigne kiirus, ütles Uldrich. Mõlemad autos olnud inimesed olid turvavööga kinnitatud, võimalik joove on praegu selgitamisel. 

 

Ilmatark: ilus suveilm püsib kogu nädala

Suvine soojus saabus meile juunikuu viimastel päevadel ja juulikuu algas juba tõeliselt sooja ilmaga. Lõpel näitas termomeeter neljapäeval ja reedel 25 soojakraadi.

 

Pühapäeval ja järgmise nädala algul on päevasooja ligemale 25 kraadi. Madal- ja kõrgrõhkkonnad peavad võimuvõitlust. Öised temperatuurid on 15 kraadi piires. Tuuled puhuvad edelast, läänest ja lõunast. Alates laupäevast valitseb äikeseoht, mille tõenäosus on suurem esmaspäeval. Selline ilus suveilm päikesepaistega püsib arvatavasti kogu nädala, kuid neljapäevast alates võib päevasoe veidi langeda.

Lõpe andmetel oli möödunud juunikuu 1,5 kraadi keskmisest külmem ja sademeid tuli normi piires. Merevesi Pärnu lahes on 20 kraadi lähedal, mis lubab ujuma minna.

Kes võttis puhkuse juulikuuks, ei pea lõunasse sõitma, sest Hispaanias, Prantsusmaal ja Suurbritannias valitseb kuumalaine 35 soojakraadiga, mis on meile harjumatu.

Minu aias õitsevad roosid, jasmiin, iirised ja aedhortensia. Põllul on soojaga saanud hoo sisse kurk ja kõrvits ning kartul alustas õitsemist. Ainult vihma oleks juba vaja, sest maa on kuiv. Loodan, et vihm ei jää tulemata.

Tallinnas evakueeriti majaelanikud põlengu eest

Tallinnas Ristiku tänaval põles täna öösel puidust elumajas üks korter, teised majaelanikud evakueeriti tule kustutamise ajaks.

Häirekeskusele teatati tulekahjust Tallinnas Ristiku tänaval täna öösel kell 00.23. Päästjate saabudes põles kolmekorruselise puidust elumaja teisel korrusel korter, tuli levis edasi kolmandale korrusele ja pööningule.

Majaelanikud evakueeriti. Kustutustööd lõpetati kell 4.15.

Sinivetikate õitsemist Eesti vetes esialgu karta ei ole

Vaatamata soojaks muutunud ilmale sinivetikate õitsemist Eesti vetes esialgu karta ei ole.

Terviseameti pressiesindaja ütles BNS-ile, et sinivetikate õitsemine sõltub mitte õhu-, vaid veetemperatuurist ja vetikaõitsengu puhkemiseks peab mere- või järvevesi juba pikemat aega soe olema.

Sinivetikate esinemise tõenäosus suureneb juulis ja augustis. Esmase vaatluse põhjal on sinivetikat lihtne ka ise määrata, sest kui on märgata, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakasroheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetikatõenäosus veel suurem.

Vähese vetikasisaldusega vees võib küll ujuda, aga kindlasti ei tohiks sellist vett alla neelata. Pärast suplust tuleb end korralikult puhta veega loputada, iseäranis tõsiselt tuleks suhtuda laste pesemisse pärast vetikaid sisaldavas vees suplemist.

Sinivetikate leiust tuleb teavitada lähimat terviseameti esindust või kohalikku omavalitsust.

Estonian Airi lennukites on olnud kaks reisijatevahelist konflikti

Estonian Airi lennukites on viimase kümne aasta jooksul olnud kaks reisijatevahelist konflikti, mille tagajärjeks on olnud erakorraline maandumine või lennurajalt tagasi pöördumine.

«Estonian Airil on aastate jooksul tulnud ette mõned juhtumid, kui intsidentide tõttu lennukisalongis on meeskond võtnud vastu lennuplaani muutva otsuse,»  ütles Estonian Airi käitusjuht Anton Õnnik BNS-ile. «Viimasest aastakümnest on kaks vastavat juhtumit – ühe puhul tegi lennuk reisijatevahelise konflikti tõttu erakorralise maandumise Tallinna asemel Stockholmis ning teise puhul pöördus lennuk sarnase intsidendi tõttu lennurajalt tagasi väravasse,» lisas ta.

Vastavates olukordades antakse Õnniku sõnul korda rikkunud isikud üle maapealsetele ametivõimudele, kes käituvad vastavalt selle riigi seadusandlusele. «Lennufirmal on võimalus omaltpoolt erakorralise tegutsemisega kaasnevad kulud tsiviilhagi korras korda rikkunud isikutelt välja nõuda, seda otsustatakse vastavalt igale konkreetsele juhtumile,» lisas Õnnik.

Galerii: koertenäitusele tuli end näitama pea 220 tõugu

Laupäeval ja pühapäeval vallutab Pärnu Niidupargi staadioni rahvusvaheline koertenäitus.

Näitusel saab näha umbes 1200 koera ligemale 220 tõust.

Vaata, mida koertenäitusel näha sai!

Reporter.ee video: Emajõe festival, toidufestival ja triatlon ka

Tartu linn oli täna tegevustest pungil - toidufestivalil sai süüa, Emajõe festivalil jõemõnusid nautida ning triatlonil kuuma ilma käes sporti teha.

 

 

Reporter.ee video: Tallinna loomaaia asukate elu tehti põnevaks

Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi liikmed on varasematel aastatel valmistanud ja paigutanud amuuri leopardide ja šimpansite aedikutesse tuletõrjevoolikutest kiikesid, mida nood meelsasti ka kasutavad. Täna toimus järjekordne loomaaia elukeskkonna rikastamise päev, mille käigus peeti  5-aastaseks saanud ninasarvik Kibibi sünnipäeva ning muudeti ka teiste loomade elu pisut põnevamaks.

 

Reporter.ee video: tsiklimeeste toetusavaldus Vao elanikele

Täna kogunes Vao külla, kus teatavasti asub pagulaskeskus, mitusada mootorratturit külaelanikele toetust avaldama. Probleemide kartuses oli kohal palju politseinikke, pagulased viidi aga hommikul ekskursioonile.

 

 

Reporter.ee video: leiti uppunud 10-aastane tüdruk

Narva-Jõesuus jäid kadunuks kaks ujuma läinud 10-aastast tüdrukut ja nende isa. Samas kohas uppus ilmselt ka neljas inimene.

 

 

 

Kohus mõistis Nõmme radiaatorivargalt linnale raha välja

Kolm aastat tagasi avalikkuses tähelepanu pälvinud Nõmme radiaatorivargus leidis pärast Saksamaa kohut lahenduse ka Harju maakohtus, mis mõistis radiaatorid varastanud endiselt ehitusametnikult Tallinna linna kasuks välja hüvitise.

Kirjalikus menetluses asja arutanud Harju maakohus rahuldas Tallinna linna hagi ja mõistis Roman Rochmannilt linna kasuks välja hüvitise 4884,40 eurot ja aasta eest viivist 3645,1 eurot. Lisaks peab ta maksma summa pealt viivist senikaua, kuni on kogu kohustuse linnale tasunud. Samuti tuleb tal Tallinna linnale tasuda menetluskulude katteks lõivu 550 eurot.

Möödunud suvel mõistis Saksamaa kohtus Nõmme gümnaasiumihoonest radiaatorite varguses süüdi Saksa kodanikust Nõmme linnaosavalitsuse ehitusametniku Roman Rochmanni. Enne seda oli Nõmme keskerakondlasest linnaosavanem Erki Korp visanud õhku kahtluse, nagu võis tema eelkäija Rainer Vakra olla seotud gümnaasiumihoonest radiaatorite varastamisega. Politsei uurimine tuvastas seevastu, et teoga oli seotud hoopis Nõmme linnaosa valitsuse ehituse vanemspetsialist Roman Rochmann, kellele esitati ka kahtlustus.

Kahtlustuse kohaselt omastas mees ebaseaduslikult 2011. aasta esimesel poolel temale usaldatud Nõmme Linnaosa Valitsusele kuuluvaid vallasasju. Kuivõrd Rochmann on Saksamaa kodanik ja elab seal, anti kriminaalmenetlus Saksamaale üle. Saksamaa Liitvabariigi Göppingeni ringkonnakohus tuvastaski, et Rochmann omastas temale usaldatud linnaosa valitsusele kuuluvaid vallasasju kokku 4884,4 euro eest. Karistuseks mõisteti talle rahatrahv 3600 eurot.

Erki Korp palus 2012. aasta jaanuaris prokuratuurile tehtud avalduses uurida, kas Vakra ja munitsipaalpolitsei toonane juht Monica Rand on seotud gümnaasiumihoonest radiaatorite varastamisega. Politsei alustas Korpi avalduses toodud info põhjal kriminaalmenetlust karistusseadustiku vargust käsitleva paragrahvi alusel.

Avalduses teatati, et aadressil Valdeku 13 asuvast hoonest on omavoliliselt ära viidud 230 malmradiaatorit ja üks rauduks. Prokuratuurile avalduse esitanud Erki Korp märkis, et radiaatorid viidi omavoliliselt ära 2010. aasta sügise ja 2011. aasta aprillikuu vahel ehk vahetult enne tema linnaosa vanemana ametisse asumist. Avalduses viidatakse Erki Korpi sõnul just Monica Rannale ja Rainer Vakrale sellepärast, et nemad vastutasid sel ajavahemikul Nõmme linnaosas toimuva eest.

Pildid: bussi ja sõiduauto kokkupõrkes sai üks inimene viga

Tallinnas Tehnika ja Rohu tänava ristmikul põrkasid täna õhtul kokku liinibuss ja sõiduato, õnnetuses sai viga üks inimene.

Põhja prefektuuri pressiesindaja ütles Postimehele, et politsei sai liiklusõnnetusest kella 19.20 ajal teate.

Esialgsetel andmetel sai üks sõiduautos olnud inimene kergelt viga. 

 

 

Norra saatis Eestist pärit mehe hašišiveo eest vanglasse

Norra kohus määras kahe aasta ja nelja kuu pikkuse vanglakaristuse Eestist pärit mehele, kelle Norra tollitöötajad tabasid eelmise aasta novembris Norra-Rootsi piiril 16 kilo hašišiga, kirjutab Norra rahvusringhäälingu uudisteportaal NRK Østfold.

Tollitöötajad leidsid narkootikumid 55-aastase mehe autost Svinesundi piiripunktis Lõuna-Norras, kirjutab NRK. Haldeni ringkonnakohus arvestas karistuse määramisel, et mees tegutses vaid kullerina ja tunnistas enda süüd, kirjutab NRK.

Mehelt konfiskeeriti auto, mobiiltelefon ja sularaha.

Svinesundi piiripunkt asub Skandinaaviat põhja-lõuna suunas läbival E6 maanteel. Piiripunkti Norra-poolne osa on Sponvikas. Haldeni ringkonnakohus, kus mees süüdi mõisteti, jääb tollikontorist vähem kui 10 kilomeetri kaugusele.

Rootsi hävitajad saatsid Läänemere kohal kahte Vene pommitajat

Rootsi õhujõudude hävituslennukid saatsid laupäeva varahommikul Läänemere kohal Gotlandi lähistel kahte Vene pommituslennukit TU-22, teatasid Rootsi kaitsejõud.

Vene lennukid liikusid rahvusvahelises õhuruumis ning ei rikkunud Rootsi õhuruumi, lisati teates.

Soome ajalehe Iltalehti andmeil tekitasid Vene lennukid oma marsruudil kaks ohtlikku olukorda umbes kella 10.00 paiku. Sündmused leidsid aset üksteise lähedal Stockholmi ja Mariehamni vahel, kirjutas leht.

Ajaleht kirjutas, et Estonian Airi lennuk oli sunnitud ühe transpondri väljalülitanud Vene pommituslennuki pärast muutma oma lennusuunda.

«Puudus täpne teave ühe tuvastamata lennuki kohta, nii et ümberpööramist tuli teha pimesi. Manöövri õnnestumine oli kui õnnemäng. Nad ei saanud teha muud, kui loota, et pööre tehti õigesse suunda,» ütles Soome ajalehele anonüümseks jääda soovinud allikas.

Samuti tekitas üks tsiviilradaritele nähtamatuks jäänud Vene pommitaja Läänemere kohal lennanud SASi lennukile ohtliku olukorra. «Kui radaril nähtamatu olnud lennuk avastati, vähendas piloot lennukõrgust. Mõlemas ohtlikus olukorras jäi kokkupõrkest puudu vaid mõni minut,» lisas allikas.

Rootsi kaitsejõudude sõnul saatsid kõnealuseid Vene lennukeid ka teiste riikide õhuväed, ent nende täpset kuuluvust ei täpsustatud.

Rootsi õhujõud ei soostunud kommenteerima kui lähedal Gotlandile ja Rootsi õhuruumile Vene lennukid lendasid, vahendas Rootsi ajaleht Dagens Nyheter.

Estonian Airi  kommentaar

«Tegu oli Estonian Airi lennuga Stockholmist Tallinnasse, mille käigus informeerisid lennujuhid meeskonda tundmatust õhusõidukist ja edastasid selle täpsed koordinaadid,» sõnas Estonian Airi avalike suhete juht Ilona Eskelinen. 

Lennuettevõtte andmeil pöörduti lennujuhtide korraldusel esmalt vastavalt standardprotseduuridele vasakule ning seejärel laskuti juhiseid järgides madalamale. «Lendu jätkates oli vahemaa tundmatu õhusõiduki ja Estonian Airi lennuki vahel 4000-5000 jalga. Tegu oli kontrollitud ja igati ohutu laskumisega madalamale lennukõrgusele,» kommenteeriti Estonian Airist.   

Eskelinen mainis, et sarnaseid olukordi, kus lennuk muudab suunda tundmatu õhusõiduki tõttu, on ette tulnud ka varem. «Sellistel juhtudel tegutsetakse vastavalt lennujuhtide instruktsioonidele, et tagada lennuohutus ja piisav vahemaa õhusõidukite vahel,» lisas ta. 

 

Tartu tudengid kuumadel kaheksakümnendatel

Tänavu 24. mail ilmus almanahh „Tartu tudengid kuumadel kaheksakümnendatel“ (Rull & Rumm 2015, 120. lk, pehme köide). Põhilise osa almanahhi tekstidest moodustab muutmata kujul avaldatud 1991. aastal Ivo Rull kaitstud diplomitöö „Mitteformaalne üliõpilasliikumine Tartu (Riiklikus) Ülikoolis 1980ndate teisel poolel. Ideelisi ja organisatsioonilisi palgejooni“ (juhendaja Tiit Matsulevitš).

Avaldame alljärgnevalt almanahhist luuleteatri „Valhalla“ tegevust käsitlevaid katkendeid (autori toonane kirjaviis muutmata).

„Noori, kes 1980ndate keskpaigas ülikooli astusid, on Marju Lauristin iseloomustanud kui topeltmõtlemise omandanuid, kellele ei suuda sotsiaalsete tõbede analüüsi pakkuda ka õppejõud (M.Lauristin „Eppur si muove“, TRÜ 14.03.86). Ometigi sisaldab negatiivse värvinguga hinnang topeltmõtlemisest mõneti positiivsetki: topeltmõtlemise puhul on mingilgi määral säilinud teadmine ja arusaam ühiskondlike nähtuste tegelikust olemusest. Selle teadmise ja kogemuse kriitiline mass kogunes grupis humanitaarüliõpilastes 1984. aasta sügisel punktini, mil otsustati organiseeruda.

11. oktoobril 1984.a. toimus luuleteatri  „Valhalla“ avaüritus ehk nn. suurvaimude kokkutulek. Kuigi „Valhalla“ moodustanud sõpruskond (M.Kasterpalu, T.Pruuli, J. Luik, S.Kannike, T. Määrman, J.Kõrgesaar, T.Kiho, R.Pakk, K.Kudu jt.) oli ametlikult registreeritud kui TRÜ klubi deklamaatorite ring, tuleb teda kahtlemata lugeda mitteformaalseks organisatsiooniks. Seda on kinnitanud ka valhallalane Jüri Luik: „Meie tegevus oli tolle valgustamise mõttes märgiline, st. vastaline. /---/ Vastaline oli ka meie olemasolu organisatsioonina. /---/ Meisse oli mingil määral kontsentreeritud oma põlvkonna valu ja viha.“ (M.Visnap „“Valhalla“ – sõpruskond või teater?“ T.M.K. nr. 10/88).

/---/

„Valhallalased ei pöördunud võitlusmeetodite ja taktika valmisel mitte ainult 1960ndate aastate kogemuse poole, vaid püüdsid rakendada isegi eelmise sajandi lõpu venestusajast pärit vastupanukogemusi. Teadupärast hoiti tollal rahvuslikku vaimu üleval legaalset kooskäimisvõimalust pakkuvates karskus- ja tuletõrjeseltsides. Ühendades sajandivanuse idee 60ndatelaktiivselt kasutatud „švejikimis“-taktikaga, korraldas „Valhalla“ 1985. a. kevadel TRÜ RSP raames karskusõhtu.Tegemist oli paroodilise, kuid samas rahvuskeskse õhtuga, kus tegijad sõna „karskus“ pruukisid sama ohtralt kui eraelus alkoholigi. 17. aprillil toimunud karskusõhtu kavas oli:

Tiit Pruuli „Eestlaste viinapahe sõltuvus kultuurisuhtlusest“ (Ettekandes tõestati, et eesti rahvas hakkas viina tarvitama pärast seda, kui Kalevipoeg praeguse Pihkva oblasti territooriumil laudu käis toomas. Ettekandja soovitas joomise vältimiseks piirid sulgeda).

Margus Kasterpalu „Ülevaade karskusliikumise ajaloost“

Toomas Help „Tervitused Taanimaa karsklastelt“ (taani keeles)

Vallo Kalamees „Tervitusi Soomemaa karsklastelt“

Lühemad sõnavõtud ja tervitused

Karskusteemalised kupleed Toomas Lungelt

Lõpetuseks lauldi isamaalisi laule ja koguti allkirju proklomatsioonile, milles kästi kõigil eesti noortel alkoholitarbimist piirata, sest: „Juues „VENE VIINA“ hävitate te EESTI KULTUURI! Ürituse lõppedes siirduti ühiselt õllerestorani „Humal“.

/---/

„Tollase ideoloogilise õhustiku paremaks mõistmiseks ning „Valhalla“ tegevuse täpsustamiseks on tululik veelkord tsiteerida T.Pruuli erakirja: „Üliõpilaspäevadel juhtus veel mõndagi. Nii näiteks katkestas linna part. komi esindaja minu poolt organiseeritud kirjandusliku dispuudi teemal „Mis suunas liigun eesti kultuur“. Väitlejatena olid kohal P.Olesk, L.Mäll, L.Priimägi, A.Kaalep ja J.Kaplinski + tohutu hulk tudengeid. Vana kohve õppejõudude saal oli absoluutselt täis. Inimesed istusid põrandal, akanalaudadel, seisid püsti. Paraku jah… Asi polnud selles, et keegi oleks isegi midagi kõige vähematki vastalist öelnud. Lihtsalt rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane Mäll ei tohtivat Tartu bolševike arvates esineda. Koerad!

Samuti keelati Margusel esineda väljakuulutatud Valgre/Alliksaare ühendõhtul, kus ta pidi lugema Alliksaare luulet. „Väikeses luuleraamatus“ olevad luuletuse dpolnud parteikomitees kinnitatud. Vahva!?

Minu kursusevennad organiseerisid suurejoonelise allkirjade kogumise arupärimiseks koms. Komiteelt. Homme, s.o. neljap., 28. nov. pidi toimuma sel teemal fil. tead. koms. koosolek. Ülikooli võimud keelasid selle. Püss pole veel aga põõsasse visatud. Seda asja tahame üles võtta taas poliitpäeval. Mehed on väge täis. Ei tagane.

Seega – tegevus käib. Kuulame jälle üle ka vanu kultuuritegelasi. Sealgi kambas on värsket verd ajaloolaste näol. Indrek Tarand – oled ehk kuulnud – Kuperjanovi juures ja pärast seda sõjaväes käinud mees, Erik Kross (Jaani p.) jmt.“

Suri tunnustatud teadlane Urve Miller

30. juunil suri Stockholmis rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, teadusorganisaator ja pedagoog, geoloog, Stockholmi ülikooli emeriitprofessor ja Tartu ülikooli audoktor Urve Miller.

 

11. augustil 1930 aastal Tallinnas sündinud Urve Milleri kujunemine teadlaseks ja valdav osa teadustööst on toimunud väljaspool Eestit. Pärast Stockholmi Ülikooli lõpetamist (1957) töötas ta Rootsi Geoloogiateenistuses (1957–1985) ja kaitses filosoofiadoktori kraadi Lundi ülikoolis (1977). Ta on olnud Uppsala, Lundi, Göteborgi ja Stockholmi ülikooli õppejõud ning aastast 1995 Stockholmi ülikooli paleoökoloogia ja looduskeskkonna ajaloo professor. Aastatel 1999–2002 oli Urve Miller Tartu ülikooli külalisprofessor ja aastast 2013 audoktor.

Professor Urve Miller on publitseerinud üle saja teadusartikli ja koostanud või toimetanud hulgaliselt kogumikke, sealhulgas Baltikumi käsitlevaid köiteid, ning juhendanud kraadiõppureid ja uurijaid üle kogu maailma.

Tema teadustöö oli suuresti suunatud mikrofossiilide leviku ja nende stratigraafilise ja paleogeograafilise tähenduse selgitamisele. Ta on käsitlenud jäävaheaegade taimestiku, keskkonna ja kliima arengut ning tõestas esimesena Eemi jäävaheaja eelsete setete olemasolu Rootsis. Tähtis osa tema teadustegevuses on olnud Läänemere piirkonna keskkonna ja inimasustuse ajaloo seoste uuringutel. Nende uuringute interdistsiplinaarsus on viinud loodusteaduslike meetodite laialdase kasutamiseni arheoloogias, mis on aidanud kaasa uute arheoloogiliste leiukohtade, eelkõige rannasidusate asulakohtade avastamisele ning varase asustuse looduslike eelduste ja keskkonna mõistmisele.

Väga oluline on olnud professor Urve Milleri väsimatu teadus-organisatoorne tegevus. Euroopa Nõukogu juures alustas ta esimese eestlasena teadusalast koostööd juba 1970. aastate lõpus. Ta on olnud Euroopa Nõukogu koostöövõrgu PACT president ja peakomitee liige ning Euroopa Kultuuripärandi Kaitse Nõukogu paleoökoloogia-alase töö koordinaator (1986). Urve Miller oli Rootsi Kuningliku Humanitaarteaduste Akadeemia korrespondentliige, on olnud Rahvusvahelise Kvaternaariajastu Uurimise Liidu (INQUA) mitme alamkomisjoni liige, samuti Põhjamaade ja Rahvusvahelise Diatomeeuuringute Liidu, nii Põhjamaade kui ka Ameerika Palünoloogide Assotsiatsiooni, Rootsi Geoloogia Seltsi, Soome Geoloogia Seltsi liige ning Eesti Geoloogia Seltsi auliige.

Eestiga seoses väärib eraldi esiletõstmist professor Urve Milleri tegevus Eesti taasiseseisvumise eel ja järel, mil ta aktiivselt aitas Eesti teadlastel ja teadusasutustel leida kontakte ja osaleda rahvusvahelistes teadusuuringutes. Professor Urve Milleri kaasabil töötati juba 1985. aastal välja varasema Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi Tallinna vanalinna renoveeritud hoones avatud geoarheoloogia ja muinastehnoloogia komplekslaboratooriumi kontseptsioon, sisustati labor ja alustati uurimistööga, millest saadud kogemus oli tõukeks ka hilisemale arheoloogia ja laboratoorse arheoloogia professuuri ja õppetooli ellukutsumisel Tartu ülikoolis. 

Alates 1993. aastast on professor Urve Milleri eestvedamisel ning Euroopa Nõukogu koostöövõrgustiku PACT ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu (NORFA) toel korraldatud rahvusvahelisi loodusteadlaste ja arheoloogide interdistsiplinaarseid seminare ja kraadiõppurite kursusi Skandinaavias, Balti riikides ja Venemaal. Nende tegevuste peegelduseks on Urve Milleri poolt toimetatud seeria teaduspublikatsioonide kogumikke, milles käsitletakse Läänemere regiooni keskkonnaajalugu ning varase inimasustuse looduslikke eeldusi ja keskkonda.

Aktiivse teadusliku ja teadus-organisatoorse tegevuse eest omistati Urve Millerile 1992. aastal Baeri medal, 1995. aastal Eesti Teaduste Akadeemia medal ja Euroopa Nõukogu Jacques Sustelle'i medal, 2001. aastal Valgetähe medaliklassi teenetemärk ning 2012. aastal Eesti Loodusuurijate Seltsi auhind «Eesti Eluteaduse Hoidja».

Avaldame kaastunnet Urve Milleri kolmele tütrele, lastelastele ja lähedastele. Kolleegid Eestis jäävad Urvet meenutama kui alati sõbralikku ja innustavat mitmekülgsete huvidega inimest.

 

Tartu ülikool

Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituut

Tallinna ülikooli ajaloo instituut

Tallinna ülikooli ökoloogia instituut

Eesti Geoloogia Selts

Eesti Geograafia Selts

Mootorratturid käitusid Vaos vaoshoitult

Kuigi politsei oli nii Vaos kui ka teedel täna väljas kõrgendatud valmisolekus ning patrulle oli seal kandis näha hulgi, midagi tõsisemat tsiklimeeste grupisõiduga ei kaasnenud.

Pärast Vaosse jõudmist ummistasid tsiklimehed kiiresti ratsavõistluste platsi juurde püstitatud toiduputkad. Päris palju mootorrattureid kasutas ka võimalust külastada Vao tornlinnust.

Mõned läksid ratsavõistlust vaatama, päris suur osa rattureid istus aga õige pea sadulasse tagasi ning alustas koduteed.

Vaos pole kunagi nii palju rahvast olnud

"Siin külas pole küll mitte kunagi nii palju inimesi olnud," ütles Vaosse tsiklimeeste karavani vaatama ja ühtlasi tuttavatele külla länud Väke-Maarja mees.

Tõepoolest - ratsavõistlused, ennekõike aga mootorratturite sõit Vao külaelanike toetuseks paisutas inimeste arvu muidu veidi  enam kui kolmesaja elanikuga külas pea kümnekordseks.

Rahva Ühtsuse Erakonna juht Kristiina Ojuland, kes samuti üritusel kohal oli, lootis, et nende erakonna rahval ja kaasa löövatel vabatahtllikel õnnestub Vaos koguda sadu allkirju pagulaste vastu suunatud petitsioonile.

"Mööda sõitvad autod ja mootorrattad pidasid meie auto juures allkirja andmiseks kinni," rääkis Ojuland.

Tema sõnul ei saa üks poliitiline partei üksinda midagi ära teha. "Kui rahvas hakkab ise asju ajama, nagu mootorratturid täna, siis peab see tulemust andma," lausus Kristiina Ojuland.

Vao elanikud jagunevad suhtumises pagulastesse kahte lehte. On neid, keda pagulased ja varjupaiga taotlejad ei häiri, on aga neidki, kes neid silmaotsastki sallida ei või.

Pigem kippus külarahva seas siiski peale jääma neutraalne hoiak.

"Mind nad ei sega, vähemalt seni, kuni minu pere neile ette ei jää," lausus üks noorem naine. Ka üks vanem meesterahvas teatas, et iseenesest on pagulased päris toredad inimesed ning nendega saab ka juttu puhuda. "Peaasi, et neid siia liiga palju ei tuleks," lisas ta.

Mees arvas, et Vao pagulaskeskuses võiks elada 30-35 inimest ning Eestis peaks juba praegu taolisi keskusi rohkem olema. "Siis läheks ka nende meie kultuuri sulandumine märksa kergemalt," pakkus ta.

Kristiina Ojuland ütles, et valitsus valetab inimestel suud-silmad täis ning mõnisada pagulast, kes Eestisse tulevat, on ilus muinasjutt. "Kui see protsess käima läheb, on aastaks 2050 igas Eesti linnas, alevis ja ka alevikus oma mošee. See tuleb lõpetada ja ainult rahvas saab seda teha," sõnas ta.

Ojulandile kiitis takka suurt Eesti lippu lehvitav mees, kes kandis seljas T-särki, mille rinnaesist ehtis Klu-Klux-Klani eest põgeneva hirmunud mustanahalise pilt.

"Kõik peavad välja tulema ja igaühest oleneb midagi," kinnitas ta.

Üks Vaos elav keskealine mees oli mures, et asju aetakse üle inimeste peade. "Valitsus või volikogu otsustavad midagi, aga meie käest ei küsi keegi, kas me tahame neid siia või mitte," sõnas ta.

Varjupaigataotlejate keskuse maja oli tühi ja selle ees kõndis ringi kaks turvameest. Mõne aja eest viinapudeliga puruks visatud aken oli ikka klaasimata ning akent kattis puitkuidplaat. Keskuse asukad viidi hommikul ekskursioonidele.

Mootorratturid "tervitasid" sellest hooolimata tühja maja signaalitamise ja gaasi andmisega.

Ajakirjandusega tsiklimehed eriti suhtlema ei kippunud. "Niisama sõidan, tore ju seltskonnaga ringi tiirutaada," kostis üks. "Ratsavõistlustele tulin," lisas teine.

Mõni oli aga märksa sõjakamalt meelestatud. "Ainult nii saab neegrist valge inimese," osutas üks sarvilise mütsiga mootorrattur oma tsiklit ehtinud pealuule.

Pildid: silt sillal avaldab toetust pagulastele

Tallinna-Peterburi maanteele Irusse on raudteesillale ilmunud pagulasi toetav silt. 

Sellel seisab «Pagulased vajavad abi, mitte vihkamist». Kes sildi üles on riputanud, pole Postimehe toimetusele teada.

Kaks meest viidi öösel ööklubist torkehaavadega haiglasse

Täna öösel kella poole nelja paiku sai politsei väljakutse Pärnusse Vee tänavale ööklubisse Sugar, kus kaks meest oli saanud torkehaavu.

Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Graki sõnutsi said torkehaavu 26- ja 34-aastane mees, kes toimetati abi saamiseks haiglasse.

Teo toimepanemises pidas politsei kahtlustatavana kinni 27aastase mehe.

Politsei alustas juhtunu uurimiseks menetlust karistusseaduse paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.

Mis asjaoludel sündmused ööklubis veriseks arveteõiendamiseks kujunesid ja millega torkehaavad tekitati, selgitab menetlus.

Kohus ei külmutanud TTÜ rektorivalimiste protsessi

Harju maakohus ei rahuldanud Aaviksoo TTÜ rektoriks valimise otsuse kohtus vaidlustanud töötajate taotlust külmutada kohtuvaidluse ajaks praegune olukord.

TTÜ töötajad Tanel Kerikmäe, Archil Chochia, Raivo Vilu ja Sandra Särav esitasid Harju maakohtule hagi Jaak Aaviksoo valimist puudutava kuratooriumi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Maakohus keeldus asja menetlusse võtmast põhjendusega, et tegemist võiks olla halduskohtule alluva vaidlusega. Sellele määrusele esitasid töötajad määruskaebuse ja taotlesid, et kuni kohtuotsuseni külmutataks praegune olukord.

«Kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata, kuna ei tuvastanud hagejate või avalikkuse seadusest tulenevate õiguste või huvide rikkumist,» lausus Harju maakohtu pressinõunik Kristina Ots.

Hagejate esindaja, vandeadvokaat Piret Blankin ei välistanud, et vaidlus jõuab riigikohtuni.

TTÜ 11-liikmeline kuratoorium valis 22. mail uueks rektoriks Jaak Aaviksoo ning koguneb rektori ametisse nimetamist arutama tuleval teisipäeval.

Kui kuratoorium Aaviksoo rektoriks kinnitab, astub ta viieks aastaks ametisse 1. septembril.

Galerii ja video: tsiklikolonni oodanud Vao küla oli rahvarohkem kui kunagi varem

Vao küla oli täna ärevil, sest toetustavaldavat sõitu alustas tsiklimeeste kolonn, mis laskis enda järel oodata. Ootusärevaid inimesi oli Vaos rohkem kui kunagi varem, pagulaskeskuse rahvast oli küla aga tühi.

Kui keskpäeval saabus Vao külla ligi poolsada mootorratturit, siis kella ühe paiku jõudis kohale ka põhigrupp tsiklimehi. Rahvas plaksutas ja lehvitas neile, külaelanik Reinu sõnul oli toimuv võrreldav lausa laulupeoga.

Ratturite tee kulges pagulaskeskuse eest ratsavõistluse toimumispaika. Keskuse ees tehti mootorrattaga kõvemat häält, andes raudruunale veidi rohkem gaasi, kuid tsiklimehed jäid siiski eestlaslikult rahumeelseks. 

Vao küla vajab toetust

Ehkki motomehed vältisid ajakirjanikega suhtlemast, oli üks neist nõus siiski veidi kommenteerima. Guido oli sõiduga igati rahuolev. «Poleks oodanud, et nii palju inimesi külas ootamas ja vaatamas on,» ütles ta. «Tuleb välja, et meid oodati,» lisas Guido. Mehe sõnul on tore, et mootorrattaid ühissõidule nii palju kokku tuli. «See suurendab ühtsustunnet.»

Guido sõnul vajab Vao küla toetust, sest praegu on pagulaste arv keskuses liiga suur. «Tuleb toetada. Kui kogu eesti rahvas on pagulaste vastu, siis tuleb eesti rahvast toetada,» ütles mootorrattur.

Ka Vao külaelanike sõnul valmistab neile meelehärmi pagulaste arv külas. Külaelanik Reinu sõnul on seetõttu kogu tähelepanu ainult pagulasmajal. Reinule tundub, nagu läheks pagulaskeskusesse liiga palju raha, ülejäänud küla jäävat aga toetustest ilma. «Vaadake kas või välimust, teised majad kõrval kõik räämas, aga pagulaste maja korras», rääkis Rein. Näiteks tõi ta välja, et kui pagulaskeskusse pandi maaküte, oleks võinud seda ka teistele majadele laiendada. 

Veronika arvas Vao küla kohalikuna, et üheks probleemide allikaks on külaelanike kadedus.

Ühissõidus osales kokku ligi 400 ratturit

Kuigi tsiklimehi oodates muutusid inimesed kannatamatuks ja hakkasid ära minema, tulid pärast kella ühte teeääred kuni ratsavõistluse asupaigani inimesi täis.

Ka kohalike endi sõnul oli täna külla uudistama tulnud harukordselt palju inimesi. Tee äärde kogunenud pealtvaatajate hulgas oli lisaks külarahvale ka kaugema kandi inimesi. Kokku kogunenud pealtvaatajate hulk oli küla suurust arvestades märkimisväärne.

Inimestes oli tsiklimeeste kolonni saabumise eel näha ootusärevust. Ehkki liikumist oli ka küla selles osas, kus toimus ratsavõistlus, oli rohkem inimesi liikunud paguslaskeskuse poole. Ootus oli seda ka väärt, kui tsiklite põhikolonn saabus, siis ei paistnud sel lõppu olevat.

Idaprefektuuri prefekt Vallo Koppeli sõnul osales ühissõidus kokku ligi 400 ratturit ja mõnikümmend autot. «Politseijõude oli väljas nii vähe kui võimalik, aga samas nii palju kui vajalik. Kahtlemata oleks meid vajadusel olnud seal oluliselt rohkem,» kommenteeris Koppel. 

Tee ääres seisnud külaelanik Rein ei uskunud, et täna tsiklimeeste saabumisega mingeid probleeme võiks tekkida. Ta nägi, kuidas pagulaskeskuse inimesed hommikul kahe bussiga ära viidi, majja jäid vaid turvamehed, kes keskuse uksel koha sisse olid võtnud.

Tõepoolest, varjupaigataotlejate majutuskeskuse juht Jana Selesneva ütles Postimehele, et kogu majarahvas viidi täna üle Eesti laiali ekskursioonidele. «Minnakse vaimulikule laulupeole, Ukraina kultuurikeskusesse, vabaõhumuuseumisse, käiakse loomaaias ja järve ääres,» ütles Selesneva, kelle sõnul on terve päev plaane täis ja tagasi külla jõutakse alles õhtul. 

Levib kuuldus, et külarahvas võiks hakata inglise keelt õppima

Külamees Rein tõi välja ainsa probleemina, mida ta pagulastega seoses täheldanud on, et kohalikud lapsed ei saa pagulaslastega läbi. Viimased pidavat kohalikke kividega loopima, mistõttu on külalapsed «kolinud» mänguväljakust kaugemale. Täna oli aga mänguväljak lapsi täis. 

Reinu sõnul püüab ta pagulaskeskuse elanikega suhelda. Näiteks oli ta pikemalt jutule saanud ühe tumedanahalisega, kellega tekkis küll väike keelebarjäär, aga kes muidu tundus tore inimene olevat. Too oskas isegi «Põdrakasvataja» laulu laulda. 

Külaelanike sõnul levib kuuldus, et külarahvas võiks hakata inglise keelt õppima. «Pagulased peaks ikka eesti keele ära õppima, nii oleks õigem,» lausus Vao kohalik Mati.

Vao on praegu rohkem pildil kui Tallinn

Keele- ja kultuuribarjäär olevat külaelanik Mati sõnul põhiline, mis segadust tekitab. Mati, kes tegi pagulaskeskuses ehitustöid, on keskuse elanikega tihedalt kokku puutunud. «Minu paarimeeski elab pagulaskeskuses. Ta on tubli. Aga enamik neist ei viitsi ju tööd teha, see on probleem,» sõnas Mati. 

«Suur tähelepanu Veronika sõnul külaelanikke ei häiri. Küll aga tõi ta välja, et meedia on pagulaste teema Vao külas liiga üle paisutanud. «Asi ei ole üldse nii hull. Inimesed streigivad selle vastu, et rohkem inimesi juurde ei tuleks,» rääkis Veronika. «Juurde võib tulla neid, kes on sõjakannatajaid, mitte neid, kellel tegelikult pole nii kehv elu, et nad siia peaksid tulema,» ütles Veronika.  

«Vao on praegu rohkem pildil kui Tallinn,» muheles Rein, nägemata selles midagi halba.

Veronika tundis aga muret, mis saab annetustena kogutud rahast. Kohaliku sõnul oli Vaos varem spordiväljak, kus kappavad nüüd hobused. Vao ratsaklubi juht Jaanus Mehiste on Veronika sõnul juba neli aastat lubanud oma kulu ja kirjadega uue seesuguse spordiplatsi rajada. «Nüüd siis tahetakse ehitada mänguväljak annetuste eest. Loodan, et see raha läheb ikka õigesse kohta,» ütles Veronika. 

Politsei andis ka väikse näpunäite edaspidiseks. «Kõigil, kel kavas oma meelsust avaldada ja selleks kokku tulla, siis seda reguleerib korrakaitseseadus, mis näeb ette, et sellised avalikud koosolekud tuleb eelnevalt ka politseiga kooskõlastada,» ütles idaprefektuuri prefekt Vallo Koppel. «Antud juhul seda ka tehti,» lisas ta.

Galerii: Pärnu sadamas põhja vajunud laev suudeti üles tõsta

Kui eile Pärnu sadama laevatehase kail alguse saanud põhja vajunud laeva ülestõstmine ei tahnud esiti õnnestuda, saatis päästetöid täna öösel edu – täna hommikuks oli jaanilaupäeva õhtul põhja vajunud laev õiges asendis, ehkki sügaval vees.

Pärnu Postimees on kirjutanud, et Pärnu laevatehases keevitati laeval korpust ja kütusetanki. Dokist pääses alus mõni nädal tagasi.

Jaanilaupäeval kella 11 ajal avastasid sadama töötajad, et laevatehase kai ääres on hakanud külili vajuma äsja remondist tulnud parvlaev Harley-Davidson I. Kohapeal abiks olnud töötajad ei osanud öelda, miks laev põhja hakkas minema.

Et kütus pumbati laevast enne remonti välja, oli reostusoht väike. Mootoriõli lekke kaitseks paigutati laeva ümber poomid.

Harley Davidson I on ehitatud Norra Bergeni laevatehases 1957. aastal. Peamiselt liikus alus Norra ja Rootsi väikesaarte vahel.

1998. aastast, kui laev sai mootorratta nime, on ta olnud Stockholmis Harley Davidsoni fännide jaoks restoran-öömaja.

Vao pagulased on täna külast väljas

Täna, kui tsiklimehed korraldavad ühissõidu Vao külla kohalike toetuseks, on pagulaskeskuse elanikud üle Eesti laiali ekskursioonidel. 

Vao pagulaskeskuse juht ütles Postimehele, et kogu majarahvas on täna üle Eesti laiali ekskursioonidel. Kes läheb vaimulikule laulupeole, kes Ukraina kultuurikeskusesse, kes vabaõhumuuseumisse, loomaaeda või järve äärde. Terve päev on neil tegevusi täis planeeritud ja pagulaskeskusse tagasi jõutakse alles õhtuks. 

Facebooki grupi Tsiklirahvas algatusel toimub täna mootorratturite grupisõit Vao külla, et avaldada toetust külarahvale ja osaleda ratsaüritusel. Sõidus osalemiseks oli end registreerinud üle tuhande inimese.

Tallinnasse Järve keskuse juurde oli enne kella 10 kogunenud umbes 100 inimest, kes plaanisid mootorratastega Vao külla sõita.

Kohapeal olnud Postimehe reporteri Nele-Mai Olupi sõnul olid mehed oma sõnul positiivselt meelestatud ja lootsid, et vihma ei saa. Nad ütlesid, et lähevad ratsaüritusele ja toetama Vao küla rahvast. Väga paljud aga keeldusid ajakirjanikuga rääkimast, öeldes, et meedia pöörab nende sõnad nende endi vastu.

Kohal oli ka politsei, Põhja prefektuuri välijuht ütles, et loodab, et vahejuhtumeid ei teki.

Saarte kogu nimetas Kihnu vallavanemat separatistiks

Kihnu, Vormsi ja Ruhnu vallavanem teavitasid Eesti saarte kogu (ESK) soovist luua kolme saarvalla ühendus ja viimasel üldkogul lõid kired nende kui separatistide ümber lõkkele.

Kolm saarvalda tahavad tekitada valitsusele uue partneri, mis esindab nende huve paremini kui ESK ja suudab riigieelarvest arenguks rohkem raha välja kaubelda.

“Üldkogul jäi kõlama mõte, et kõigepealt peaksid kolme saarvalla juhid peeglisse vaatama ja endalt küsima, miks neil on probleeme oma kogukonna kaasamisega ja miks nad on loobunud oma maakonna omavalitsusliitudes osalemisest,” ütles ESK eestseisuse liige, Tõstamaa valla Manija saare külakeskuse juhataja Svea Aavik.

Pöördumises ESK üldkogu poole märgivad Kihnu vallavanem Ingvar Saare, Ruhnu vallavanem Jaan Urvet ja Vormsi vallavanem Tanel Viks, et saarte kogu ei esinda piisavalt väikesaarte huve.

Saarvaldade oma esindus

Lääne maakonda jääval 93 ruutkilomeetri suurusel Vormsil on ligikaudu 280 elanikku. Varem Pärnu maakonda, nüüd Saare maakonda jääval 12ruutkilomeetrisel Ruhnul on pea 60 elanikku ja Kihnust eraldab teda Liivi lahes 55 kilomeetri pikkune meretee.

“Saarvallad on valmis panustama väikesaarte ühendusse, aga sellisel juhul, kui teame, et iga selle ühenduse liige esindab mõnda väikesaarte organisatsiooni või muud sellist ühendust, mitte isiklikke huve,” selgitas Ingvar Saare, üks kolmest separatistist.

Saare sõnade kohaselt esindavad väikesaarte huve kõige laiahõlmalisemalt eelkõige kohalikud omavalitsused, kus on saarvallad või osa omavalitsusest on saar.

“Sellisel kujul saaksid ka omavalitsuste saarelised osad oma valdade sees enim tähelepanu, kuid meile olulisim on, et ühe laua taga oleksid saarte elukorralduse üle otsustajad, kes ka igapäevaselt tegelevad saareliste teemadega,” jätkas Kihnu vallavanem. “Keegi ei keela neil otsustajatel teha koostööd saare elanikega, et selgitada välja saarte seisukoht mingites küsimustes.”

ESK esindab kõiki püsiasustusega saari. Kolmiku eesmärk on liikuda edasi rõhutatult väikesaartele suunatud tegevustega ja nende arvates tuleb ühendada saarte eesmärgid senisest teistsuguses koostöös. Nad toovad välja Hiiumaa ja Saaremaa kui teistega võrreldes teistsugused saared.

Hääletab üks esindaja

MTÜ Eesti Saarte Kogu loodi 1992. aastal Muhus, liikmeid esindab 19 püsiasustusega saart.

Eraldumispüüdes süüdistatud kolmiku pöördumisele reageeris ESK asutajaliige ja kaastöökogu liige Maret Pank, kes tõdes, et ESK ei suuda saarte huve piisavalt kaitsta, kuid põhjus ei ole organisatsiooni liikmelisuses, vaid töötegijate puudumises. Ta küsis, mis segab saarvaldasid ja teisi võimalikke tegijaid seadma juhtimist ja asjaajamist kindlamatele alustele ning lõpetama tasuta tööd, mida organisatsiooni hingeshoidmise nimel on aastaid teinud pensionärid.

Pank viitas ESK põhikirjale, mille alusel saab, sõltumata liikmete arvust, üldkogul hääletada vaid üks esindaja igalt liikmessaarelt ja see peaks väikesaari rahuldama, sest liikmete arv ja saare suurus ei tule arvesse.

Üldkogul Väike-Pakril olid esindatud 15 saare kogukonnad. Päevateema oli haldusreform ning ümberkorralduste võimalikud tagajärjed saarvaldade ja saarelise osaga valdade arengule. Arutelust järeldus, et kohaliku otsustusõiguse ja vastutuse kadumine pärsib saartel kogukondade jätkusuutlikkust ning suurte ja kiirete liitumiste asemel tuleks maakondades lähtuda kahetasandilisest omavalitsuskorraldusest.

ESK liikmetest ja kaastöökogu liikmetest moodustatud seadusloome töörühmas on ka riigikogu liige Mark Soosaar kui Manija saare esindaja saarte kogus.

ESK üldkogu sõnastas oma seisukoha kolme vallavanema pöördumisele, alla kirjutas eestseisuse esimees Laine Tarvis. Vastukaja algas kinnitusega, et ESK toetab kõiki algatusi ja ettepanekuid, mis kogu tööd paremaks muudavad ja saarte elanike huvide esindamisele kaasa aitavad.

Džinn pudelist välja

“ESK on täpselt nii võimekas, kui on tema liikmed,” kinnitas Tarvis.

Igaks aastaks koostab ESK tegevuskava, mis täpsustub üldkogul.

“Kuna iga üksiku saare elujärg on paranenud tänu saartevahelisele koostööle läbi ESK, leiame, et seda tegevust on oluline jätkata, ühtlasi parandades kogukondade koostööd oma saarte elanike huvide eest seismisel,” väljendas ESK oma seisukohta.

Džinni pudelist välja lasknud kolmik on arvamusel, et eesmärgini jõudmiseks vajab eelkõige ümberkorraldamist ESK juhtimine, sest ESKsse kuuluvad võrdsetel alustel eraisikud ja kohalikud omavalitsused. Seetõttu on Eesti saarte esindus muutunud pigem klubiks, kus figureerivad eri tasandid vähendavad organisatsiooni esindusõiguslikkust ja läbipaistvust.

“Vabatahtlikul alusel töötegijad on kiitust ja tunnustamist väärt, kuid vabatahtliku tööga ei saa meie arvates enam tulemuslikult edasi liikuda, sellest saame ilmselt kõik ühtemoodi aru,” lausus eraldumispüüde üks algatajaid Ingvar Saare.

Tembutaja ajas purskkaevu vahule

Kellegi kuri käsi puistas ööl vastu eilset Pärnus Lastepargis asuvasse purskkaevu ainet, mis selle vahutama võttis.

Pärnus purskkaeve hooldava Kinbassi vesirajatiste asjatundja Toomas Saare sõnas, et kellegi rumala nalja ohvriks langenud purskkaevu vesi saab laupäevaks ehk täna puhtaks.

„Pumpame purskkaevu reede õhtul tühjaks, siis selgub, kui põhjalikult seda puhastama peab,“ ütles Saare. Suurem puhastus, kui läbi on vaja pesta pumbad ja filtrid, läheb Saare väitel maksma sadakond eurot. Kui puhastamine on lihtsam, võib kahju olla paarikümne euro ringis.

Kes purskkaevu seekord vahule ajas, on esialgu saladus. Samuti see, mis ainega Lastepargi purskkaev vahule aeti.

Saare jutu järgi on varasematel kordadel kasutatud autošampooni ja nõudepesuvahendeid. „Korra oleme korjanud purskkaevust välja paarkümmend seepi,“ kirjeldas Saare vahumeistrite arsenali.

Tänavu on Lastepargi purskkaev korra varemgi vahule aetud, korra on vahutanud Koidula pargi purskkaev. Kinbassil on seesuguste „naljadega“ olnud tänavu vähem tööd kui mõni aasta tagasi, kui purskkaevude vahule ajamise laine Pärnusse jõudis. Kokku on Pärnus kümme purskkaevu.

Politsei hoiab tsiklimeestel Vaos silma peal

Rakvere politseijaoskonna juht Indrek Link ütles, et tänaseks planeeritud mootorratturite ühissõidu korraldajad on politseiga kontaktis olnud, rongkäigu kohta on esitatud avaliku koosoleku teade, mis on politseis praeguseks ka registreeritud. Samal ajal toimuvaks ratsavõistluseks andis vald loa 1. juulil.

“Politseile on teada mootorratturite peamised liikumismarsruudid, hoiame toimuval silma peal nii Vao külas kui ka sinna viivatel teedel,” kinnitas Link.

“Kui palju inimesi rongkäigul reaalselt osaleda otsustab, on keeruline prognoosida, kuid rõhutame, et ka kõik need inimesed, kes ühissõiduga siiski liituvad, olgu nad mootorratta, mopeedi või sõiduautoga, peavad järgima koosoleku korraldajate kehtestatud nõudeid,” rääkis Rakvere politseijaoskonna juht.

Kõik osalejad peavad kinni pidama liiklusseadusest ning avalikus kohas viibimise üldnõuetest.

“Kindlasti ei käi sõiduki juhtimisega kaasas alkoholi tarvitamine,” toonitas Indrek Link.

Facebooki grupi Tsiklirahvas algatusel toimub homme nii Tallinnast kui ka Tartust mootorratturite grupisõit Vao külla, kus toimuvad ratsaspordivõistlused.

Ühissõidu eesmärgiks on veeta Vao külarahvaga positiivselt meelestatud päev ja näidata, et ülejäänud Eesti on nendega.

Sõidus osalemiseks on end registreerinud üle tuhande inimese.

Eestis tõotab maasikasaak tulla vägev

Kui veel nädal tagasi võimutsesid Viljandi turul Poolas valminud maasikad, siis sel nädalal on seal valitsussaua haaranud Eesti marjad ning müüjaid on lisaks Mulgimaale Valga- ja Võrumaalt.

Enamik maasikapakkujaid sõnas, et nende põldudel algab kõrghooaeg järgmisel nädalal ning hea ilma püsides on kodumaiseid marju ohtralt oodata.

Rõõmuhõiseteks on veel vara

Maasikaid Võrumaal Antsla kandis kasvatav Eve Kallas ütles, et taimede küljes on marju palju ning see lubab loota vägevat saaki. «Mullu oli hoopis viletsam, sest ilma lumeta talvekülm kahjustas taimi kõvasti,» sõnas ta. Kallas lisas, et pealegi valmisid mullu kõik marjad korraga ja tagatipuks kahjustas saaki vihm.

Tarvastu valla Säga-Aaviku talu peretütar Meelika Allik sõnas, et tänavu on saak mullusest palju parem. Ka sama valla Peegi-Kuressaare talu peremees Endel Peek rõõmustas maasikarohkuse üle. Valgamaalt Hummuli vallast marju pakkumas käiv Udsu talu peremees Heino Ilisson märkis, et saak tõotab tulla keskmisest suurem, ning Hilja Ojamets Viiratsi lähistelt Põldmäe talust sõnas, et maasikataimed kubisevad marjadest ja lõplik saak oleneb edasisest ilmast.

Eesti suurim maasikakasvataja, Tartumaal tegutsev Valdis Kaskema kinnitas, et maasikaid on taimedel küljes tõesti väga palju. «Hõisata on siiski veel vara, sest kui kuuma ilma järel tuleb kõva vihm, võib lõpplahendus olla kiire ja nukker. Praegu jookseme ja pingutame, et küpsenud marjad kätte saada, aga mis edasi saab, näitab aeg.»

Poola maasikad ei paku konkurentsi

Nagu reedel turulettidel näha võis, on Eesti mari ilus, suur ja väga maitsev.

«Poola maasikas ei ole mulle mingi konkurent,» sõnas Suure-Jaani vallast Metskülast Nurme talust tulnud Madis Pruus. «Ta on ju mitu päeva sõidus olnud, klopitud ja räsitud, maitselt sootuks kehvem. Minu omad on nopitud samal hommikul või eelmisel õhtul. Need, kes tahavad söögimarja, ostavad ikka minult, Poola oma sobib ehk moosiks.»

Reedel müüs Pruus oma maasikad läbi imekähku, veidi rohkem kui tunniga. Ta ütles, et kasvatab varajasi sorte katteloori all ning seega on tal tänavune saak juba otsakorral.

Kirikujuhid toetavad kristlastest põgenike vabatahtlikku vastuvõtmist

EELK toetab riigi soovi võtta vabatahtlikult vastu kindel arv kristlastest põgenikke, kelle väljavalimiseks soovib riik moodustada vastava komisjoni. 

Eile Tartus kogunenud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) erakorraline piiskoplik nõukogu arutas kiriku võimalusi pagulaste probleemi lahendamisel, teatas EELK konsistoorium.

«Aidates kristlasi, aitame ühtlasi teadvustada usuliste ja etniliste vähemuste tagakiusamist maailma erinevates piirkondades ning väljendada kannatajatele solidaarust ja pakkuda oma konkreetset abi,» tõdes assessor Ove Sander.

Tõdeti, et oleme oma ajaloos puutunud alati kokku teiste rahvaste ja kultuuride esindajatega, mis on rikastanud meie oma kultuurilist ja usulist pärandit. Et oma kristlikku identiteeti säilitada ja kaitsta, tuleb uute sisserändajate paremaks integreerimiseks panustada omalt poolt läbimõeldud ja positiivse tegevuskava kohaselt. 

Ainult erinevate osapoolte, sealhulgas riigi ja kiriku või omavalitsuste ja koguduste koostöös on võimalik probleemi näha positiivse võimalusena, mida teadlikult kasutada. Ise lahendusi pakkudes, võib uuest väljakutsest tõusta kasu kohalikule kogukonnale ja pikemas perspektiivis kogu Eesti ühiskonnale.

Samuti on kirikule loomulik näha sisserändajates ja sõjapõgenikes oma vendi ja õdesid, keda tuleb aidata. 

Piiskoplik nõukogu otsustas teha riigi esindajatele ettepaneku kaasata EELK oma ametlike koostööpartnerite ringi. Samuti palutakse nimetada vastavasse komisjoni täiendavalt ekspert, kes on pädev otsustama põgenike tegeliku usulise kuuluvuse üle.

EELK kuulub Luterlikku Maailmaliitu, mis on suurim maailma erinevates põgenikelaagrites inimeste praktilise abistamisega tegelev kiriklik organisastioon, olles aastakümneid ÜRO ametlikuks koostööparneriks. Pärast Teist maailmasõda osutas Luterlik Maailmaliit oma abikäe ka sõja ja vägivalla eest Läände põgenenud eestlastele.

 

Kohalikke kohutab kolm kahtlast põlengut

Kohalikud teavad viimasest ajast Koeru kandist nimetada mitut süütamiskahtlusega põlengut. Küll räägitakse kahtlasest rabapõlengust, küll ligi kuutagusest metsloomade söödasõime süütamisest.

Komandopealik Sven Selge kinnitas, et nende juhtumite puhul on tõesti põhjused teadmata ja õhus palju küsimärke.

Viimane suurem põlengulaine laastas Järvamaad 2013. aasta sügisel, mil tuleroaks läks mitu küüni ja lauta.

Fotod: Sarah Jessica Parker müüs oma Manhattani maja

Sarah Jessica Parker ja tema abikaasa Matthew Broderick müüsid oma Manhattanil Greenwich Village'i rajoonis asuva elamise lõpuks

18 250 000 dollariga maha, vahendab New York Times.

Abielupaar ei kaubelnud sugugi seejuures kasudega: müüki alustati pea 25 miljoni dollariga, kuid sellega tahtjaid ei leidunud ning kuulus omanik pidi hinda alla laskma. Parker ja Broderick ostsid imposantse väljanägemisega aastast 1846 pärineva maja nelja aasta eest  18 995 000 dollariga ning renoveerisid selle oma maitse kohaselt.

Veidi rohkem kui 600m2 viiekorruselises hoones on kuus magamistuba ning hulgaliselt vannitube, aed, rõdu, Parkeri kuulsa tegelaskuju Carrie Bradshaw' väärlistest kappidest kõnelemata. Fotosid majast saad vaadata siit.

Lehmalüpsil tekkinud ideest sündis muuseum

Eha Kübarsepp on kohalik ajaloohuviline, kes Iigaste ajaloo talletamisel teinud ära suure töö. Eha ise on läbi elanud küüditamise ning teab rääkida külainimeste saatusest tol raskel ajal.

Eha andmetel küüditati Iigastest 16 inimest. «Kõige nooremad olid nelja- ja üheksa-aastased poisid. Kõige vanem, kes ära viidi, oli 89aastane Moorits Kark.»

Vanaproua mäletab, et too eakas mees pidas vastu kuni poole reisini ning siis heideti tema elutu keha rongist välja ega antud aega teda kombekohaselt mattagi.

Ehal on väga täpselt meeles, kuidas kõik sel õhtul käis. «Meile anti aega paar tundi, et oma asjad pakkida ja seejärel alustasime oma teed. Mäletan, et 29. märtsi õhtul kell 11 tõusid inimesed rongis püsti, et laulda veel viimast korda hümni, samal ajal kui riigipiirist üle sõitsime.» Siberisse jõudis Eha 12. aprillil ning veetis Irkutski oblastis Baikali lähedal järgmised 12 aastat.

«Ainus süü, mida meile ette heideti, oli, et laudas oli rohkem kui üks lehm. Seega olime me kulakud.» Samas teab Eha ise, kes nende pere peale kaebas. Ta ei jõua siiani ära imestada, miks ei ole nende pealekaebajate nimesid avalikustatud, kuigi nende pärast kannatasid väga paljud süütud inimesed.

Eha tuli tagasi kodukülla 1968. aastal ning see, et neid lubati kodukohta, oli tol ajal haruldus. «Ilmselt pääsesime tagakiusamisest, kuna meie süü ei olnud poliitline,» arvab ta tagantjärele.

Eha suur panus koduküla mineviku talletamisel on 2001. aastal avatud Iigaste külamuuseum. Muueum kasvas välja tegelikult hoopis lehmalüpsil tekkinud ideest. «Tahtsin teha sellist talutoa moodi asja, kuid asi paisus lõpuks muuseumilaadseks.»

Muuseum asub praegu kunagise mõisa kõrvalhoones, milles on koha leidnud hulk huvitavaid esemeid. Väga palju on fotoalbumeid kohalike elanike tegevusest, samuti on väljas põlluharimises kasutust leidnud vahendeid, mille Toomas Kübarsepp oma kätega taastanud. Üks tähelepanuväärsem eksemplar on kindlasti mõisa­ajast pärit tuletõrje veepump. Samas on neil ette näidata ka aastast 1884 pärinev piibel, mis seisab tagumises toas laual.

«Sõitsime koos Toomasega talust tallu ja küsisime inimestelt, mida nad saavad muuseumi tarbeks anda,» kirjeldas Eha tööprotsessi. Muuseumitoas on veel koha leidnud voodi koos põhumadratsiga, põrandal lebab häll ning nurgas on suur kummut. «Meil on olemas ka käsitsi tehtud arvepidamine ning selle alusel on muuseumis umbes 400 eset,» täpsustas vanaproua.

Ajaloohuvilisena on ta uurinud lähemalt ka Iigaste mõisa minevikku ning olnud kirjavahetuses viimase mõisniku Schultzi järeltulijatega. «Mõisniku järeltulijad on käinud meil külapäevadel külas.»

Nüüdseks on aeg nii palju edasi läinud, et mõis hakkab ajaloo hämarusse hääbuma – peahoone hävis juba sõjakeerises ning viimased Schultzid lahkusid siit kandist 1939. aastal, osa nende järeltulijatest elab Eha teada Kanadas ja Saksamaal.

Rattur murdis koristamata killustikul rangluu

Viljandis tänavaparandusest jäänud killustikul libisenud jalgrattur Veiko Piho kukkus nii õnnetult, et murdis rangluu ja vajas operatsiooni. Ligi kaks nädalat tagasi pöördus kannatanu linnavalitsuse poole, et too teeolusid parandama asuks, ning on nördinud, et selleks pole midagi ette võetud.

 

Veiko Piho sõnul on teeotsad linnas ohtlikud lahtise killustiku pärast, mis on sinna jäänud teede pindamisest ja aukude lappimisest. Piho mainis, et tema töökaaslased on samuti seda märganud. 

«Eriti ohtlikud on suurte teede pealt mahakeeramise kohad,» märkis ta. 

Pihoga juhtus õnnetus 11. juunil Männimäel Riia maanteelt maha pööramisel 34a ja 36 majade vahele. «Mul libises esiratas alt ära. Kui kiirabist tagasi tulin, oli veel näha meetrine lohisemisjälg,» meenutas Piho. «Luu kokkukasvamine ja taastumine võtab aega ligi aasta, töölt jään kõrvale kuueks nädalaks.» 

Kui Veiko Piho kaks nädalat tagasi Viljandi linnavalitsuse poole pöördus, et teeolude ohtlikkusele tähelepanu juhtida, ütles linna teedespetsialist Heikki Teearu talle, et asja

uuritakse ning püütakse välja selgitada, kas see on linna või hoopis ühistute mure. 

Spetsialist rääkis Sakalale, et oli käinud Männimäel sündmuspaika vaatamas, ja tõdes, et kõnealune koht on linna vastutusalas ning lahtine killustik oli sinna jäänud aukude parandamisest. 

«Seda killustikku spetsiaalselt kokku ei pühita, seda tehakse üldiselt kevad- ja sügispuhastuse käigus,» lausus ta.

Heikki Teearu sõnul loodetakse peatänavad puhtaks saada suve keskpaigaks. 

«Tähtaega ei oska öelda, kuid seda tehakse praegu. Väiksematele teelõikudele võib lahtine killustik jääda sügiseni,» lausus ta. 

Teearu lisas, et kui keegi märkab linnapildis mõnd ohtlikku kohta, võib neist linnavalitsusele teada anda. «Sellised kohad püüame kiiremini ära puhastada.»

Noorte tööturule pääsemiseks luuakse kutselaborid ja malevad

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kinnitas käskkirja, millega riik panustab noortevaldkonnas 10,5 miljonit eurot noorte konkurentsivõime tõstmiseks tööturul, muuhulgas luuakse kutselaborid ja suurendatakse malevakohtade arvu.

Toetusega suurendatakse muuhulgas noorte kokkupuudet tööeluga. Neile luuakse ametite läbiproovimist võimaldavad kutselaborid ja lisaks kasvatatakse malevakorraldajate võimekust, et noored saaksid malevas esimese tõsiselt võetava töökogemuse igas Eesti piirkonnas.

Samuti arendatakse välja terviklik tugiteenuste pakett ca 8600-le kõige raskemates oludes noorele, kes ei õpi ega tööta. Eesmärk on, et vähemalt 40 protsenti neist siirdub järgmise kolme aasta jooksul õppima või tööle.

Jürgen Ligi sõnul on iga noor Eesti riigi jaoks oluline. «Noorte aktiivsetesse tegevustesse kaasamine, nende kooli või tööle tagasi toomine tagab noortele võrdsemad võimalused ning heaolukasvu ka kogu ühiskonnale,» ütles minister Jürgen Ligi.

Samuti on toetuse eesmärk innustada naaberomavalitsuste koostööd noorsootöö teenuste pakkumisel (huviharidus- ja tegevus, noortelaagrid ning -ühingud jm). Tegevuste raames ajakohastatakse ka noorteseire süsteem, et omada meie noorte kohta kvaliteetseid andmeid ning terviklikku analüütilist pilti. Toetatavatest tegevustest saavad aastani 2019 osa kokku 130 000 noort.

Tegevused viib ellu Eesti Noorsootöö Keskus. Toetuse kogumaht on 10 461 972 eurot, millest 8 892 677 eurot tuleb Euroopa Sotsiaalfondist ja 1 569 295 eurot on riiklik kaasfinantseering.

Asi on usalduses, mitte võlas

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus tabas naelapea pihta, kui tunnistas pressikonverentsi avalauses, et muud võimalust kui tagasi astuda tal tõesti polnud. Sellele järgnenut võiks vaadata juba läbi skepsiseprillide. Näiteks pole kahtlust, et lisaks valitsuse päästmisele kahtlusevarjust tagab taandumine Pentus-Rosimannusele võimaluse tulevikus taas ministriks tõusta ja Rosimannuste kestmise poliitilise perekonnana. Samasse arsenali kuulub uinutav retoorika, nagu oleks Autorollo saaga tühine tsiviilvaidlus sellest, kes peab maksma mõned võlad. 70-leheküljelise otsuse taga hõõgub hoopis teist masti probleem: kas poliitladviku kaks põhitegijat on või ei ole oma perekonna päästmiseks orkestreerinud häbitu pettuse? Paradoksaalsel kombel otsustab riigikohus nüüd mitte ainult tsiviilvõla, vaid tipp-poliitiku käte puhtuse üle.

Tulevikutegija

Venemaal Eesti uueks suursaadikuks saava mehe nimi ei pruugi laiemale avalikkusele just palju öelda. Kuid Moskvasse riiki esindama juhuslikult ei satuta – see on vastutusrikas ja keeruline väljakutse. Arti Hilpus on uue põlvkonna karjääridiplomaat, kel santsukotis korralik kogemuste pagas, mis ulatub Saksamaast Skandinaavia ja Balkanini. Peamajas Islandi väljakul on ta tegelenud muu hulgas julgeolekupoliitikat puudutavate küsimustega. Taustaks ajaloolase haridus Tartu Ülikoolist, lai silmaring ja mälumänguhobi. Kuigi kingad, millesse 42-aastasel mehel astuda tuleb, on suured – senist saadikut Jüri Luike võib liialdamata pidada Eesti diplomaatia trumpässaks –, hinnatakse Hilpust kolleegide ringis kõrgelt kui üht tuleviku tipptegijat oma alal.

Varese lend

Endine NO99 teatri näitleja Sergo Vares, kes on tuntud seriaali «Kodu keset linna» Henrina, mängib Fortinbrasi 6. augustil Londonis esietenduvas lavastuses «Hamlet», mille nimiosas näeb Benedict Cumberbatchi. Tegemist on viimaste aastate kuumima lavastusega, mille eelmüügipääsmed leidsid ostja vaid mõne minutiga. Mustal turul küsitakse piletite eest kosmilisi summasid, näiteks eelesietenduse pileti eest 3971 eurot. Sel aastal 33. sünnipäeva tähistava Varese tähelend sai alguse NO99 lavastusest «Three Kingdoms». Rakverest pärit näitleja esimene töö Londonis oli teatris Lyric Hammersmith. Lavastuse «Secret theatre» kodulehel on näitleja hobiks nimetanud inimeste vaatamist ja lemmiktoiduks kartuliputru, loomalihafilee tomati-küüslaugusalati ja punase veini kastmega. Filmidest on tema soovitus «Hirvekütt», muusikast Arvo Pärdi «Alinale» ja näidenditest «Kes kardab Virginia Woolfi?».

 

Juured puruks

Arboristide koja esimees Heiki Hanso heidab Tallinnas Nunne tänaval torustikku remontivale firmale ette vana pärnaallee pöördumatut kahjustamist.

Nimelt on seal kõnnitee all asuvat soojatorustikku remontiv firma teed lahti kaevates vigastanud kõrval kasvavate pärnade juuri. Samas on firma enne töö algust puude tüved korralikult laudadega katnud, et need kaevamisel viga ei saaks. Hanso sõnul on puu aga tervik ning tüve kaitsmisest pole vähimatki kasu, kui tema juured läbi raiutakse.

«See on üks Tallinna paremini säilinud alleesid, mis asub pealegi väga olulises kohas. Nii et siin peaks veel eriti hoolikalt ja mitu korda läbi mõtlema, missugused oleksid kõige paremad lahendused. Aga see on kahjuks tüüpiline, et hanke võidab kõige odavam pakkumine ja siis tulevad mingid suvalised traktoristid, kes kaevavad nii palju, kui kästakse, ja tagajärgedele ei mõtle,» ütles Hanso. Tema hinnangul on mõnel puul kolmandik juurtest läbi raiutud.

«Ei ole vaja olla selgeltnägija, et ennustada, et viie aasta jooksul läheb vähemalt osa nendest puudest väljavahetamisele. Mitmel puul on peajuured robustselt kopaga läbi raiutud, ei mingit käsitsi kaevamist, nagu Tallinna kaevetööde eeskiri ette näeb,» rääkis arborist.

Kommunaalameti kaevetööde osakonna juhataja Hardi Tamme sõnul tehti enne kaevamisloa andmist Nunne tänaval kaks puurauku.

«Paraku on see trass 1969. aastal niimoodi siia puude kõrvale maha pandud. Kogu ülejäänud kõnnitee alune on samuti torusid ja kaableid täis ja igaühel neist on oma kaitsevöönd. Nii et soojustrassi ei ole võimalik puudest eemale nihutada, vaid uued torud tuleb panna samasse kohta, kus vanad olid,» ütles Tamme.

Tallinna keskkonnaameti metsavaht-dendroloog Sulev Järve tutvus samuti Nunne tänava puude olukorraga. Tema hinnangul on keerulise kaevetöö käigus tehtud kahetsusväärne viga.

«Linnale kuuluval tänaval, kus Tallinna Küte vahetab vana soojatrassi, on torustik betoonist künas ja kaetud betoonplaadiga. Kahjuks tehti viga juba torustiku rajamisel 1969.–1970. aastal, mil see paigaldati enam kui sada aastat tagasi istutatud puudele liiga lähedale. Sellega tehti esimene suur viga. Kitsas kohas kaevates on tõesti vigastatud puujuuri,» tõdes Järve.

Puujuured lõhuti otse Kesklinna valitsuse akende all. Linnaosavalitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja Aigar Palsneri sõnul nõudis linnaosavalitsus paljastunud juurte katmist ja kastmist ning see on nüüd tehtud. Kuna kaevaja ei pidanud kinni kaevetööde eeskirjast, anti asi menetleda munitsipaalpolitseile.

Kui Nunne tänava pärnadega peaks tõepoolest midagi juhtuma, jääb tänavaäärne lagedaks. Maapind on tee all täis igasuguseid torustikke ja igal torustikul on oma kaitsevöönd, mille laius võib olla poolteist kuni kaks meetrit. Kui tekib vajadus pärnaalleed uuendama hakata, ei tohi praegu kehtivate reeglite järgi samasse kohta enam puid istutada.

 

Narva-Jõesuu ujumiskohas jäid kadunuks neli inimest

Reede õhtul jäid Narva jõe merre suubumise kohas kadunuks kaks meest ja kaks tüdrukut, kes eeldatavalt läksid ujuma, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Kella 18.10 ajal pöördus Narva-Jõesuu kordonisse inimene, kes teatas, et avastas rannalt meesterahva riided ja isiklikud asjad ning nende omanik on pikemat aega kadunud. Politsei võttis ühendust mehe lähedastega, kelle sõnul läks 49-aastane mees randa ning pole tagasi tulnud.

Politsei alustas koheselt otsinguid.

Kella 19.05 ajal pöördus kordonisse naisterahvas, kes teatas, et samas kohas on kadunuks jäänud ka 31-aastane mees ning kaks 10-aastast tüdrukut. Nende isiklikud asjad olid samuti rannas.

Kadunuid inimesi otsiti nii jalgsipatrulliga maismaalt kui ka kaatriga merelt. Tugeva lainetuse tõttu pidi kaater otsingud katkestama.

Kella 23 ajal saabus otsingutele ka politsei- ja piirivalveameti lennusalga kopter, mille meeskond jätkab inimeste otsimist kuni pimeduse saabumiseni.

Otsinguid jätkatakse kohe, kui taas valgeks läheb.

Õnnetuspaigas oli õhtul tugev läänetuul ja lainetus, mis tekitab jõe suudmes tugevaid keeriseid. Kella 16.00 ajal sattusid samas kohas uppumisohtu veel kaks tüdrukut, kes päästeti.

Narva kordoni piirivalvevanemkomissar Alik Pärna sõnul toovad suviselt kuumad ilmad supluskohtadesse rohkelt inimesi.

«Õnnetuste ära hoidmiseks on mõistlik üksinda randa mitte minna, nii saavad kaaslased ohu korral kiirelt abi kutsuda. Üle ei tohiks hinnata oma võimeid ning silmas tuleb pidada ka ilmastiku olusid. Abiks on ka see, kui kõik rannas olijad on tähelepanelikud ka teiste puhkajate suhtes. Kui märkate rannal pikaks ajaks omanikuta jäänud asju, andke sellest viivitamatult teada häirekeskusele helistades 112,» ütles Pärna.

Nädalalõpp on toonud merel palju ohtlikke olukordi

Sel nädalalõpul on merevalvekeskus saanud kokku üheksa teadet õnnetustest või ohuolukordadest merel, seda on tavapärasest oluliselt rohkem.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) paneb laevnikele südamele, et merel turvaliseks liiklemiseks tuleb enne sadamast lahkumist veenduda aluse heas tehnilises seisukorras. Navigatsiooni- ja sideseadmed peavad olema töökorras, alati tuleb arvestada ilmastikuga ja kanda päästevesti.

Lääne prefektuuri piirivalvemajor Erki Timuski sõnul toovad ilusad ilmad ning puhkustehooaeg Eesti merealadele tavapärasest mitmeid kordi rohkem veealuseid ning hobilaevnikke. «Eesti vetes liigub navigatsiooni tippaegadel sadu kaatreid, jahte või väikelaevu ööpäevas, nii sagenevad ka nendega seotud merepäästejuhtumid,» selgitas Timusk.

Lisaks sellele, et reedel jäi Narva-Jõesuu supluskohas kadunuks neli ujuma läinud inimest, päästeti samast kohast pealelõunal kaks uppumisohus inimest. Veel teatati mootoririkkega kaatrist Osmussaare lähistel ning ümber läinud katamaraanist Juminda poolsaare lähistel. Laupäeval veidi pärast südaööd jäi Prangli saare ja Muuga sadama vahel võrkudesse kinni jaht; hommikupoolikul läks Tallinna lahel ümber katamaraan; lõuna ajal teatati Aegna lähistelt, et kaatri mootorid on seiskunud ning vesi tungib kaatrisse. Samuti vajati pukseerimisabi Kõverlaiu lähistel. Õhtupoolikul andis Soome merevalvekeskus teada, et Tallina madala poist põhja suunas on mootoririkkega jaht.

Timuski sõnul on mereturvalisuses kõige olulisem mitte võtta riske ning olla valmis ka halvimaks. «Väga sageli on merepäästejuhtumid seotud tehniliste rikete või lihtsa kütuse lõppemisega. Samuti eksitakse navigeerimisel ning sõidetakse vastu veealuseid takistusi. Kõige tõsisemad on need juhtumid, kus satutakse ülirasketesse ilmaoludesse, alus läheb ümber või upub. On hädavajalik, et iga reisijal oleks juba aegsasti seljas päästevest,» märkis Timusk.

Tänavu on Eesti vetes toimunud enam kui sada merepäästejuhtumit. Hädaohtu on sattunud ligi kolmsada inimest, hukkunud on kuus inimest.

Reedel kell 12.25 ühendas Põhja häirekeskus Tallinna merevalvekesksusele kõne inimesega, kes teatas, et asuvad kaatriga Osmussaarest ida suunas ning kaatril on mootoririke. Pardal oli neli inimest – kaks täiskasvanut ja kaks last. Kell 13.24 võtsid Osmussaare vabatahtlikud mootoririkkega kaatri sleppi ja inimesed pardale. Dirhami sadamas silduti kell 14.38.

Kell 14.19 ühendas Lõuna häirekeskus Tallinna merevalvekesksusele kõne inimesega, kes teatas, et näeb Juminda poolsaare tipust merel umbes 800 meetrit kaldast juba teist korda ümber läinud väiksemat tüüpi katamaraani kahe inimesega. Sündmusele reageerisid PPA lennusalga kopter, Juminda vabatahtlikud merepäästjad ja Loksa päästekomando päästjad. Enne kella kolme nägi kopter sündmuskohal, et katamaraan on püsti ning veidi hiljem sai ka inimestega ühendust. Abi ei vajatud.

Kell 15.55 kuuldi Narva kordoni Narva-Jõesuu teenistuses Narva jõe suudme poolt kostvaid appihüüdeid. Narva-jõesuu teenistusest väljus toimkond mootorpaadiga ning loetud minutid hiljem võeti kaks uppumisohus olnud last mootorpaadi pardale ja viidi teenistuse ruumidesse. Kohale kutsutud kiirabi kontrollis laste tervist, kuid arstiabi nad ei vajanud ja patrull viis lapsed koju.

Kella 18.10 ajal pöördus Narva-Jõesuu kordonisse inimene, kes teatas, et avastas rannalt meesterahva riided ja isiklikud asjad ning nende omanik on pikemat aega kadunud. Politsei võttis ühendust mehe lähedastega, kelle sõnul läks 49-aastane mees randa ning pole tagasi tulnud. Kella 19.05 ajal pöördus kordonisse naisterahvas, kes teatas, et samas kohas on kadunuks jäänud ka 31-aastane mees ning kaks 10-aastast tüdrukut. Laupäeva hommikul leidis VF piirvalve ühe kadunuks jäänud tüdruku surnukeha. Kohe peale info saamist alustas politsei inimeste otsinguid, mis jätkusid nii reede hilisõhtul kui ka laupäeval.

Laupäeval mõni minut pärast südaööd teatati Tallinna merevalvekesksusele Rootsi jahilt Prangli saare ja Muuga sadama vaheliselt alalt, et jahiga satuti võrkudesse, vigastati mootorivõlli ning purjega manööverdada ei saa. Aluse pardal oli kolm inimest, inimelud ohus ei olnud, kuid paluti pukseerimist. Merevalvekeskus kaasas Prangli vabatahtlikud ning kell 00.56 leiti abivajav jaht üles. Kell 1.37 alustasid Prangli vabatahtlikud jahi pukseerimist Leppneeme sadamasse, kuhu jõuti kell 2.25.

Kell 10.45 teatasid Tallinna SAR vabatahtlikud Tallinna merevalvekesksusele, et said teate Tallinna lahel Naissaare ja Vahemadala vahel ümber läinud katamaraanilt, mille pardal oli kaks inimest. Üks neist oli vette kukkunud ega saanud pardale. Vabatahtlike mootorpaat ja PPA laev L-013 suundusid sündmuskohale. Kell 11.15 leidsid vabatahtlikud veest inimese. Kell 11.29 aitasid laev L-103 ja vabatahtlikud ümberläinud katamaraani püsti. Peale kella 11.30 liikus katamaraan omal jõul Noblessneri sadama poole. Arstiabi ei vajatud.

Kell 11.39 teatati Tallinna merevalvekesksusele tehniliste probleemidega kaatrist Kõverlaiu lähistel. Pardal oli kaks inimest, ohtu inimeludele ei olnud,. Kell 12.05 alustas PPA kaater avaristi pukseerimist ning kell 13.58 jõuti Kuivastu sadamasse.    

Kell 13.24 võttis Tallinna merevalvekeskus VHF 16 kanalil vastu abipalve Soome kaatrilt Aegna majakast pisut läänes. Kaatril olid mootorid seiskunud ning vesi tuli sisse. Kaatri pardal oli neli inimest, päästevestid seljas. Sündmusele reageerisid PPA lennusalga kopter, PPA laev L-103 ja Tallinna kordoni mootorpaat Valvas-2. Kopter tegi kindlaks, et kaater on vees püsti, kuid kõigub tugevalt, inimeste evakueerimist vaja ei ole, küll aga puksiirabi. Kell 14.10 alustas laev L-103 kaatri pukseerimist Miiduranna sadamasse.

Kell 14.29 edastas MRSC Helsingi Tallinna merevalvekeskusele informatsiooni, et Tallinna madala poist põhja suunas on mootoririkkega Soome kaater, pardal neli inimest päästevestides. Inimeludele ohtu ei olnud. Mootoririkkega kaater oli tõmmanud midagi sõukruvi ümber, mille tõttu mootor seiskus. Porkkala PV-kaatri meeskond aitas sõukruvi ümbert otsa lahti ning kaater jätkas oma teekonda Pirita suunas. 

Mäger põhjustas Saaremaal juba teise mootorrattaõnnetuse

Viimastel päevadel on Saaremaal juhtunud kahel korral mootorrattaõnnetused, mille põhjustajaks on teele ette jooksnud mäger.

Viimane liiklusõnnetus juhtus eile kell 21.55 Saaremaal Upa - Leisi mnt 1. kilomeetril. 37-aastase Mareku juhitud mootorrattale Honda jooksis ootamatult sõiduteele ette mäger. Kokkupõrke tulemusena paiskus mootorratas külili ja edasi teelt välja heinamaale. Mootorrattur toimetati Kuressaare haiglasse kontrolli. 

Ka üleeile juhtus Saaremaal sarnane õnnetus. Reedel kell 22.48 jooksis Lääne- Saare vallas Kuressaare – Võhma - Panga 20. kilomeetril mäger ootamatult ette 40-aastase Tiina juhitud mootorrattale Suzuki. Mägrale otsasõidu tagajärjel mootorratas kukkus. Mootorratta juht ja kaassõitja, 13-aastane poiss toimetati Kuressaare haiglasse.

 

Kurvis teelt välja sõitnud autos sai viga viis inimest

Jõgevamaal kaotas autojuht kurvist väljudes juhitavuse ning sõiduk paiskus teelt välja, avariis sai viga kokku viis inimest.

Liiklusõnnetus juhtus eile kell 12.21 Jõgevamaal Jõgeva vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee 4. kilomeetril. 27-aastase naise juhitud sõiduauto Peugeot 406 kaotas kurvist väljudes juhitavuse ja sõitis teelt välja.

Viga sai autojuht, samuti sõidukis kaasreisijatena viibinud 61-aastane naine ning 15-, 10- ja 9-aastased tüdrukud. Kõik toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi.

Vene piirivalve leidis ühe Narva-Jõesuus uppunud tüdruku

Vene piirivalve leidis täna hommikul 10-aastase tüdruku surnukeha, kelle puhul on tegu ühega neljast eile Narva-Jõesuus kadunuks jäänud inimesest.

Vene Föderatsiooni piirivalve andis täna kell 7.15 politsei- ja piirivalveametile teada, et õnnetuspaiga vastas Venemaa poolselt kaldalt on leitud 10-aastase tüdruku surnukeha.

Teise kadunuks jäänud 10-aastase tüdruku, 31-aastase mehe ja 49-aastase mehe otsingud jätkuvad. 

Neli inimest jäid Narva-Jõesuu supluskohas kadunuks eile õhtul. 49-aastase meesterahva kadumisest anti teada veidi pärast kella 18, 31-aastase mehe ja kahe 10-aastase tüdruku kaduma jäämisest teatati umbes tund aega hiljem. Kohas, kus leiti kadunud inimeste isiklikud esemeid ja riided, ei ole tegemist ametliku supelrannaga.

Politsei alustas kohe inimeste otsinguid. Merel raskendas otsinguid tugev lainetus, mille tõttu pidi kaater otsinguid õhtul katkestama. Pimeduse saabumiseni ehk orienteeruvalt kella 00.30ni otsis kadunuid inimesi PPA lennusalga helikopter, kuid kahjuks tulemusteta.

Ilmaolud võimaldasid PPA kaatril otsinguid öösel merel jätkata. Praegu käivad otsinguid Narva jõe suudme juures asuva muuli ümbruses.

Viru Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova kinnitas, et juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Põlvamaal põles mets ja pinnas

Põlvamaal kustutasid päästjad eile kuus tundi Kauksi külas süttinud metsa.

Häirekeskusele teatati tulekahjust Põlva maakonnas Mooste vallas Kauksi külas eile kell 16.14. Põles 3,7 hektarit pinnast ja metsa.

Tulekahju lokaliseeriti kell 22.17.

Reporter.ee video: Järvamaal süüdati suur heinaküün?

Järvamaal põles ööl vastu tänast suur heinaküün lahtise leegiga. Kuigi ametlikku tekkepõhjust ei ole veel menetlejad öelnud, kahtlustatakse süütamist.

Politsei tabas kaks inimelu nõudnud süütamises kahtlustatava

Saaremaal ööl vastu reedet kahe inimese elu nõudnud tulekahju puhul on alust kahtlustada süütamist, politsei tabas süütamises kahtlustatava.

Kell 3.26 sai häirekeskus teate tulekahjust Lääne-Saare vallas Astes Saare tänaval. Tulekahjus hukkusid 63-aastane naine ja 56-aastane mees.

«Juhtunu asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku süütamist käsitleva paragrahvi alusel. Politsei pidas täna hommikul teo toimepanemises kahtlustatavana kinni 22-aastase mehe,» märkis Lääne prefektuuri pressiesindaja BNSile.

Ajaleht Saarte Hääl kirjutab, et tegemist on varem varguste ja vägivallakuriteo eest karistatud 22-aastase noormehega, kes läks joomahoos sõpradega riidu ja süütas kortermaja. Operatiivkorrapidaja Reinar Ivanovi sõnul oli majas 15–20 inimest, kellest enamik sai omal jõul ja naabrite abiga välja, kuid kaks inimest tuli viia haiglasse.

Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar tunneb kaasa hukkunute lähedastele ja kõigile, kellele kannatusi põhjustati. «Pärast seda, kui tekkis kahtlus, et tegemist võib olla süütamisega, oli politsei peamine eesmärk teo võimalik toimepanija kiiresti kinni pidada. Täna kella 7.40 ajal pidasime kahtlustavana kinni noormehe ning käimasoleva menetluse käigus kontrollime, millest ja kuidas kahe inimese hukkumiseni viinud sündmused alguse said,» selgitas Antsaar.

Ringkonnaprokuröri Svetlana Maripuu sõnul on praegu teda süüdlasena käsitleda ennatlik, sest menetlus on alles algusjärgus ja karistus selgub kohtus süüdimõistmise korral. «Meest kahtlustatakse praegu süütamises, kahe inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest ja avaliku korra raskes rikkumises,» selgitab Maripuu.

Tartu noormees on juba kuus päeva kadunud. Mis on seni teada?

Politsei ja lähedased otsivad jätkuvalt 20-aastast Tartu noormeest, Renel Toomingut, kes on teadmata kadunud juba kuuendat päeva. Seni pole otsingud vilja kandnud.

Mullu Tartu Kivilinna gümnaasiumi lõpetanud 20-aastane Renel lahkus Annelinnas asuvast kodust 28. juunil kella 16 ajal.

Veel on teada, et ta veetis ühe naisterahvaga aega Dorpati hotelli numbritoas, kust ta lahkus 29. juuni varahommikul kella 3 ajal. Teadmata põhjustel jättis ta kaasa võetud seljakotti pakkimata mitmeid rahaliselt väärtuslikke isiklikke esemeid. Teiste asjade seas jättis ta hotellituppa maha ka kaks sülearvutit. Asjade kättesaamiseks noormees uuesti hotelli pöördunud ei ole.

Viimane märk Renelist on seesama Väike-Turu tänavale suunatud turvakaamera salvestus. Sirgel sammul kõnnib noormees kella 3 ajal mööda kõnniteed Zeppelini kaubanduskeskuse suunas. Sinna, Aura veekeskuse ette, oli pargitud ka tema hõbedane Toyota Corolla. Noormehe edasise teekonna kohta ei andnud mingeid viiteid ka sõiduki uurimine.

Sealt edasi kaob noormees nagu vits vette. Auto on jäänud veekeskuse parklasse. Tema mobiiltelefoni positsioneerida ei ole võimalik, kuna see on välja lülitatud. Ühtegi võimalikku edasist liikumissuunda pole teada. Samuti pole ta pärast 29. juunit maha jätnud ühtegi elektroonilist jälge, olgu selleks siis pangakaardi ja telefoni kasutamine või sisselogimine sotsiaalvõrgustikesse, kinnitab politsei.

Teada on, et noormees pidi sel nädalal minema sõjaväkke. Mis võis temaga juhtuda? Kas ta hoiab kõrvale ajateenistusest või on temaga juhtunud midagi tõsist?

Nagu videost näha, on tal seljas halli värvi kapuutsiga dressipluus ning jalas tumedad püksid. Renel on umbes 175 cm pikk ja kõhna kehaehitusega.

Kuigi korrakaitsjad on saanud ka vihje, et Renel võis suunduda hoopis välismaale, ei ole piiriületus seni kinnitust leidnud. Igal juhul on jätkuvalt oodatud igasugune informatsioon, mis viiks tema leidmiseni, hädaabinumbril 112.

Misso vallas tabati neli ebaseaduslikult riiki tulnud vietnamlast

Kolmapäeval kella 10.20 ajal pidasid Piusa kordoni piirivalvurid Misso vallas kinni Eesti vabariigis ebaseaduslikult viibivad vietnamlased.

Kinni peeti kaks naist (14- ja 16-aastane) ning kaks meest (20- ja 38-aastane).

Eilse Tartu halduskohtu otsusega paigutati nad kõik kinnipidamiskeskusesse, teatas Lõuna prefektuur.

Kokkupõrkeid koguv ristmik saab peagi uued foorid

Välismaa numbrimärkidega Saab 9-3 sõidab Paalalinnast kesklinna poole ning veereb «roosa» fooritulega üle Jakobsoni ja Leola tänava ristmiku.

Paar minutit hiljem läheneb Valuoja oru poolt Ford Mondeo sooviga teha vasakpööre. Juht sõidab rohelise tulega ristmikule ja laseb paar vastutulijat läbi. Kui ta pöörde lõpetab, on talle põlema hakanud keelav tuli.

Kõnealusel Viljandi ristmikul põrkasid autod kokku nii teisipäeval kui kolmapäeval. Teisipäeval sõitis Jakobsoni tänaval liikuv Citroën Berlingo keelava fooritulega ette Toyota Hiluxile, kolmapäeval ei märganud Volkswagen Passati juht aga põlema hakanud punast tuld ning põrutas külje pealt sisse Saab 9-5-le.

Inimesed kurdavad, et kõnealusel ristmikul on fooritsükkel juba mõnda aega paigast ära olnud. Kritiseeritakse nii seda, et Jakobsoni tänaval sõitjaile põleb roheline tuli liiga lühikest aega, kui seda, et igas suunas vilgub roheline tuli enne kollase tule süttimist vaid kaks korda.

Sakala mõõtis eile enne lõunat kõne all olevas kohas rohelise tule põlemise aega ning sai tulemuseks, et Leola tänaval on see 21 ning Jakobsoni tänaval 11 sekundit. Mõeldes asjaolule, et teisena nimetatud tänav ühendab Paalalinna kesklinnaga, võib sellist korraldust imelikuks pidada.

«Kümmekond sekundit on liiga vähe,» ütles sõiduõpetaja ja autokooli Alopex juht Jaak Alesma. Ühtlasi tõdes ta, et roheline tuli võiks vilkuda rohkem kui kaks korda.

Paneb eksima

Jaak Alesmale on juba varem silma hakanud, et rohelise tule tsüklid on sellel ristmikul olnud eri pikkusega, ning korduvalt kogenud, kuidas see kaasliiklejaid eksima paneb. Sõiduõpetaja sõnul on tal viimasel ajal olnud seal korduvalt juhtumeid, kus hooletuse korral võinuks autole uue esiosa saada.

Sageli üle Leola ja Jakobsoni tänava ristmiku sõitva viljandlase Gert Kiileri mäletamist mööda muutus fooride tsükkel aprillikuu keskpaigas. Enne seda põles roheline tuli mõlemal tänaval sõitjaile tunduvalt kauem ning pikem oli ka lubava sõidutule vilkumise aeg. Kiiler rääkis, et harjumuspärasest lühem rohelise tule tsükkel on ka teda autoroolis üllatanud.

«Enne oli nii, et kui olin jõudnud autoga viadukti keskele ja fooris oli roheline tuli pisut aega põlenud, teadsin, et jõuan rahulikult üle ristmiku. Ühekorra oli aga järsku kollane tuli ees,» kirjeldas ta.

Kolm nädalat veel

Viljandi linnavalitsuse majandusameti juhataja Reevo Maidla kinnitas, et linn pole lasknud Leola ja Jakobsoni tänava ristmiku fooritsüklit muuta. Tema kahtlustust mööda võib sellise muudatuse põhjust otsida asjaolust, et ristmiku foorisüsteem on väga vana ja väsinud.

«Kui tsükkel on muutunud, siis arvatavasti selle pärast, et foori automaatika jupsib,» lausus Maidla. «Automaatika on nii vana, et me ei julgegi seda rohkem seadistada. Raske on leida spetsialisti, kes sellise süsteemiga midagi tarka oskaks peale hakata.»

Ümberseadistamisel pole ka mõtet, sest varsti hakatakse seal foore rekonstrueerima. «Oleme juba Suja Ehitusega lepingu sõlminud. Projekt on olemas ja läheb kolme nädala pärast töösse,» selgitas Maidla. Koos fooridega tuleb ristmikule uus valgustus.

Reevo Maidla ütlemist mööda ei ole olukord kõnealusel ristmikul selline, et vajaks veel kiiremat sekkumist.

«Õnnetused on muidugi kahetsusväärsed ja fooritsükkel võib seda mingil määral soodustada, aga näiteks seda, et kõik rohelised tuled korraga põleksid, ei ole. Need autojuhid, kes on seal avarii teinud, on siiski eiranud punast tuld või sõitnud liiga vara ristmikule,» selgitas ta.

Fotod: Järvamaal põles maha suur heinaküün

Järvamaal põles öösel suur heinaküün, mille kustutamiseks kasutasid päästjad eritehnikat.

Häirekeskus sai teate tulekahjust Järvamaal Koeru vallas Vahakülas täna öösel kell 1.20. Põles suur heinaküün mõõtmetega 30 x 60 meetrit. Sündmuskohale saadeti päästjaid Järvamaalt, Lääne-Virumaalt ja Jõgevamaalt. 

Juba teatamise hetkel oli kogu hoone leekides, päästjate saabudes oli osa katusest sisse kukkunud.

Kella 3.45 paiku saabus põleva küüni juurde eritehnika, millega hakati heinarulle laiali vedama, et kustutamine kiirem ja tõhusam oleks. 

Tulekahju lokaliseeriti kell 4.34, hoiti ära tule levik  teistele hoonetele. 

Millest põleng alguse võis saada, on veel selgusetu, kuid ühe võimaliku variandina ei välistatud süütamist.

Autod sõitsid mootorratastele ette, viga said ratturid

Möödunud ööpäeva jooksul juhtus Eesti teedel kaks avariid mootorratastega, mõlemal korral sõitsid autod ratturitele ootamatult ette. Viga sai kolm inimest.

Esimene avarii juhtus eile kella 16.45 ajal Ida-Virumaal Vaivara vallas Tallinn-Narva maantee 200.  kilomeetril. Seni tuvastamata isik ei veendunud sõiduautoga Honda Civic eessõitvast sõidukist möödasõitu sooritades manöövri ohutuses. Hondast samal ajal mootorrattaga Rewaco möödasõitu sooritanud 53-aastane Aleksei oli sunnitud sõiduauto manöövri tõttu järsult pidurdama ja kaotas mootorratta üle kontrolli. Mootorratas sõitis teelt välja kraavi.

Honda Civic lahkus sündmuskohalt. 

Kiirabi toimetas mootorrattal kaasreisijana viibinud 49-aastase Irina Narva haiglasse. Motoratta juht pöördus hiljem ise Narva haiglasse kontrolli.

Teine avarii juhtus kell 18 Pärnu maakonnas Audru vallas Pärnu –Lihula maantee 16. kilomeetril. 52-aastase Ennu juhitud sõiduauto Audi 80 keeras vaskpööret sooritades ette pealteel liikunud mootorrattale KTM, mida juhtis 37-aastane Erkki.

Mootorrattur toimetati Pärnu haiglasse.

Saaremaal hukkus kortermaja põlengus kaks inimest

Saaremaal põles täna öösel korterelamu, mille teiselt korruselt toodi välja kuus inimest, kaks neist kahjuks hukkusid.

Häirekeskusele teatati  kell 3.26 tulekahjust Saare maakonnas Lääne-Saare vallas Aste alevikus, kus põles kahekorruseline korterelamu.

Põleva hoone teiselt korruselt toodi redeli abil välja kuus inimest, kellest kaks hukkusid (mees ja naine). Kaks inimest viidi kiirabiga haiglasse.  

Tulekahju lokaliseeriti kell 4.57.

Reporter.ee video: tabati rekordkogus võimalikku dopinguainet

Tollitöötajad avastasid Tallinna sadamas ühe Eesti sportlase autost ja veidi varem ka tema pereliikme madratsi seest dopinguainet. Kahe vahelejäämise kohta moodustas tõenäolise dopinguaine kaal rekordkoguse.

«Magnitski rahast» liikus läbi Eesti ligi 14 miljonit dollarit

Kaheksa aastat tagasi Venemaa riigikassast arvatavasti riisutud 230 miljonist dollarist (5,4 miljardit rubla) liikus hiljem läbi Eesti pankade vähemalt 13,9 miljonit dollarit, kuid Eestis polnud riigiprokuratuuri kinnitusel põhjust rahapesu uurima hakata.

Reedel, 26. juunil kirjutas Postimees, kuidas Venemaa riigikassast riisutud 5,4 miljardi rubla, mida teatakse kui Magnitski juhtumit, liikumist tuvastades algatas Prantsusmaa politsei Eesti riigiprokuratuurist saadud andmete põhjal kriminaalasja rahapesu uurimiseks ning arestis kümned miljonid eurod, mis liikusid Eesti pankade, peamiselt endise Sampo Panga kaudu.

Nüüd saame tänu korruptsioonist ja organiseeritud kuritegevusest kirjutavale rahvusvahelisele ajakirjanike ühendusele OCCRP kirjeldada kogu skeemi, mille kaudu nn Magnitski raha Eesti pangaarvetele jõudis ning kuidas raha hiljem Prantsusmaale ja Luksemburgi edasi liikus.

OCCRP valduses on Eesti riigiprokuratuuri süüdistusosakonna riigiprokuröri Piret Paukštyse põhjalik vastus 2013. aasta jaanuari järelepärimisele Londoni juristilt Neil Micklethwaitilt, kes esindab Venemaa kunagise ühe suurima investeerimisfondi Hermitage Capital omanike huve.

Hermitage Capitalis töötas Moskvas jurist Sergei Magnitski, kes avastas ja avalikustas 5,4 miljardi rubla (230 miljonit dollarit) riisumise Venemaa riigikassast 2007. aastal enammakstud tulumaksu tagastamise sildi all. Magnitski  avalikustas ka afääriga tema arvates seotud Vene miilitsatöötajate nimed, mis sai talle saatuslikuks. Needsamad miilitsad vahistasid juristi väljamõeldud süüdistuse alusel ning 2009. aastal suri Magnitski Moskvas eeluurimisvanglas. Sellest ajast saadik on grupp OCCRP alla koondunud ajakirjanikke püüdnud jätkata Magnitski paljastusi ning jälitada riisutud raha teekonda, et tuvastada lõplikke kasusaajaid. 

Uurimine on keeruline, kuna kõigepealt liigutati raha kiiresti Venemaa pankades spetsiaalselt selleks puhuks loodud ühepäevafirmade kontode vahel ning seejärel hakati raha peamiselt Moldova pankade kaudu viima välja paljudesse Euroopa Liidu riikidesse. Eriti aktiivselt kasutati selleks Läti panku.

Eesti pankades avatud kontode roll raha vahejaamadena ei olnud nii oluline, aga siiski huvipakkuv. 

Prokurör Paukštys tõi välja üheksa rahaülekannet Moldova pangast Banca de Economii firma Bunicon-Impex arvelt Eestisse tollasesse Sampo Panka. Kokku kandis see firma Eestisse eri arvetele 4,8 miljonit dollarit. Teine Moldova firma Elenast Com kandis kaheksa tehinguga tollasesse Sampo Panka eri arvetele 3,5 miljonit dollarit ning tollasesse Hansapanka 5,6 miljonit dollarit. Kokku kanti seega Moldovast Eestisse vähemalt 13,9 miljonit dollarit 230 miljonist riisutud dollarist. Kõik pangaülekanded toimusid 5.–13. veebruarini 2008. aastal.

Eesti pankade osalus nn Magnitski juhtumis oli teada juba aastaid varem, aga esimest korda avalikustasid OCCRP ja Postimees eelmisel nädalal, et need olid endine Sampo Pank ja endine Hansapank. 

Kõige rohkem raha, 5,6 miljonit dollarit, kanti üle Hansapanka firma Phone and Equipment Ltd arvele. Tegemist oli Briti Neitsisaartel registreeritud firmaga. Arvet käsutas keegi Ekaterina Kalatševa, kes kandis suurema osa summast hiljem üle sama firma Šveitsis avatud arvele, aga suured summad liikusid sellelt arvelt veel Tšehhi, Lätisse ja Küprosele. 1,5 miljonit dollarit kandis Kalatševa vahetult enne oma konto sulgemist 2009. aasta veebruaris teisele samas pangas kontot omanud firmale Yellow Invest and Finance Inc.

Teistest Eestis arveid omanud firmadest hakkavad silma veel üks Briti Neitsisaartel registreeritud Asqueta Solutions Ltd, millele kanti kuue tehinguga 1,93 miljonit dollarit, ja Belizel registreeritud Argenta Systems Ltd, millele kanti nelja tehinguga täpselt sama summa: 1,93 miljonit dollarit. 

Asqueta konto käsutaja oli Moskvas elav Vene kodanik Sergei Gorev ja Argenta konto käsutaja samuti moskvalane Juri Devjatkin. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kõiki nn Magnitski juhtumiga seotud kontosid endises Sampo Pangas käsutasid Moskva elanikud.

Argenta Systemsi arvel Sampo Pangas seisis ühel hetkel riigiprokuratuuri andmetel koguni 46 miljonit eurot. Pole välistatud, et nende miljonite seas on veel rohkem nn Magnitski raha, mis võis Argenta arvele liikuda mujalt kui Moldova panga kaudu.

Igatahes kanti Argenta arvelt hiljem 23 miljonit eurot edasi Prantsusmaale ning see on Prantsusmaa politsei nõudel rahapesukahtlusega arestitud. 

13,8 miljonit eurot kandis Argenta arve käsutaja üle kahele eraldi arvele Luksemburgi pankadesse, ka see raha on arestitud. Kokku on arestitud 36,8 miljonit eurot Eestist tulnud raha.

Kõik rahapesukahtlusega külmutatud pangakontod kuuluvad ühele Venemaalt pärit ärinaisele ja temaga seotud firmadele. Eeluurimise alguses lühikest aega ka vahi all viibinud naise ja tema firmade nimed on Postimehele teada, kuid Prantsusmaal toimuva uurimise huvides ei pea OCCRP võimalikuks neid avaldada. Küll võib lisada, et Eestis pole see naine äriregistri andmetel seotud ühegi firmaga. Eestist liikus lihtsalt raha pärast väikest vahepeatust tema kontodele Euroopas.

Eesti riigiprokuratuur uuris kõigi Moldovast raha saanud firmade kontode kasutamist ning leidis, et kogu nendele arvetele kantud raha kanti mõne aja pärast edasi. Peamiselt välismaale, peale Prantsusmaa ja Luksemburgi veel Küprosele, Saksamaale, Šveitsi, Austriasse, Taani, Lätisse, Leedusse ja ka tagasi Venemaale. Osa raha kanti teiste maksuvabadest piirkondadest pärit firmade kontodele Eestisse, kust see tõenäoliselt liikus samuti edasi välismaale.

Danske pangast (neile kuulub nüüd endine Sampo pank) ja Swedbankist (endine Hansapank) saadud andmed näitasid, et IP-aadressid, millelt tehti internetipankades kõik rahaülekanded uurimises välja toodud firmade vahel, asusid eranditult Venemaal. 

2013. aasta jaanuariks oli aktiivne vaid ühe skeemis osalenud Suurbritannias registreeritud firma Interservice Alliance Ltd konto, millel seisis 30 miljonit eurot ja 13 miljonit dollarit. Ülejäänud üheksast kontost kuus suleti 2008. aastal.

Kokkuvõttes teatas Piret Paukštys Hermitage Capitali huve esindanud juristile, et Eestis pole alust rahapesu uurimiseks kriminaalasja algatada, kuna arvatavasti kuritegelikul teel saadud raha ei asu enam Eestis, enamik skeemis kasutatud pangakontosid on suletud, kõik skeemis osalenud firmad olid registreeritud välismaal, kõik kontosid käsutanud inimesed elasid välismaal ja tehingud sooritati füüsiliselt väljastpoolt Eesti piire. 

Paukštys kinnitas Postimehele riigiprokuratuuri pressiesindaja vahendusel veel kord üle, et Eestis kehtivaid seadusi antud tehingutega ei rikutud. Seega polnud riigiprokuratuuril tollasele Sampo Pangale ega Hansapangale pretensioone.

Postimehe küsimusele, kas riigiprokuratuur tuvastas, kus konkreetselt kontosid avati, kas tollastes Sampo Panga ja Hansapanga kontorites Moskvas ja kas samad isikud käisid seda ise füüsiliselt tegemas, vastas Paukštys lakooniliselt: «Kuna Eestis kriminaalmenetlust läbi ei viidud, siis neid asjaolusid ei selgitatud.»

Pluto näitas teadlastele, et ta on müstiline

USA kosmoseagentuuri NASA New Horizons uurimissondi missiooni teadlased avaldasid fotod kääbusplaneedist Pluto ja selle suurimast kuust Charonist.

Need pildid valmisid sondi kõrgresolutsioonilise kaamera Lorri ja madalresolutsioonilise kaamera Ralph piltide ühitamisel, kirjutab BBC.

Teadlastele jäi fotodelt silma, et sel kääbusplaneedil on neli tumedat ala, millest igaühe laius on umbes 500 kilomeetrit.

Ei ole teada, miks need on suuruselt ühesugused ning miks nende vahel olevad alad on sama suured.

New Horizons liigub Plutole kõige lähemal 14. juulil, kuid neid objekte ei ole talle siis näha. Enne sinna jõudmist saab ta neid siiski uurida.

«See on tõeline mõistatus, miks Plutol on sellised alad. Soovime kiiresti selle lahendada. Samuti pakub huvi see, miks Pluto on märgatavalt teistsugune kui ta kaaslane Charon,» lausus USA Southwesti uurimiskeskuse juhtivteadlane Alan Stern.

Teadlaste teooria kohaselt on Pluto ja Charon meie Päikesesüsteemi algusaja kahe primitiivse objekti kokkupõrke tulemusel sündinud kehad, kuid samas oleks loogiline, et need on sarnased.

Loodetakse, et New Horizoni kogutavad andmed aitavad seda mõistatust lahendada.

New Horizons on liikumas Pluto ja ta viie kuu suunas  ning on neil lähimas punktis 14. juulil, olles planeedist 12 500 kilomeetri kaugusel.

Kuna uurimissond liigub väga kiiresti, 13,7 kilomeetrit sekundis, siis ei pääse ta kääbusplaneedi oribiidile, vaid liigub edasi, korjates niipalju teavet kui saab.

New Horizons ei saada planeedi lähedalt pilte  kohe Maale, vaid tegeleb uuringutega. Esimesed pildid Plutost ja ta kaaslastest peaks tedalasteni jõudma 15. juulil.

Teadlased andsid selle nädala alguses sondile käsu jõuda õigeks ajaks õigesse kohta ning viib eelprogrammeerituna läbi teatud uuringud.

Sond pöörleb ümber oma telje, et teha Plutost erinevaid pilte.

Selle neljapäeva andmetel oli New Horizons Plutost 15 miljoni kilomeetri kaugusel, kuid juba 4,7 miljardit kilomeetrit Maast.

Suur vahemaa tähendab, et sondi raadiosignaalid jõuavad maale 4,5 tunniga.

 

Siniste silmadega inimesed võivad keskmisest rohkem alkoholi tarbida

USA Vermonti ülikooli teadlaste uuring  näitast, et sinist värvi silmade ja liigse alkoholitarbimise vahel on seos.

 

Need geenid, mis annavad eelsoodumuse liigseks alkoholitabimiseks, määravad ka silmade värvi, edastab iltalehti.fi.

Uurijate sõnul ei ole täpne mehhanism veel teada ning selleks tehakse lisauuringuid.

Siniste, roheliste ja hallide silmade omanikel on suurem tõenäosus saada alkoholi liigtarbijaks kui erinevates pruunides toonides silmade omanikel.

Uuring näitas, et kõige enam ohustab alkoholisõltuvus siniste silmadega inimesi.

Teadlased rõhutasid, et ainuüksi silmade värv ei tee kellestki alkohoolikut, kuid nende avastus siiski kinnitas ühtteist. Alkoholi liigtarbimise põhjuseid on mitmeid, millest üks võib olla ka soodumus.

USA teadlast kasutuses oli 10 000 inimese alkoholitarbimise andmed. Enamik uuritutest olid afroameeriklased ning ameeriklased, kelle juured ulatuvad Euroopasse ning kellel oli diagnoositud psühholoogilisi ja psühhiaaatrilisi haigusi.

Vaimsete häirete diagnoosideks olid depressioon, skisofreenia, bipolaarne häire ja mitmed sõltuvused.

Teadlased uurisid lähemalt neid, kellel oli diagnoositud alkoholisõltuvus ning kelle esivanemad pärinesid Euroopast. Sellised katsealuseid oli kokku 1263. Uuring näitas, et need Euroopa juurtega sinisilmsed inimesed võivad kergelt langeda alkoholi lõksu.

Uurijad jagasid uuritavad veel vanuse, soo ja etniliste gruppide kaupa, kuid jällegi ilmnes seos alkoholi liigtarbimise ja siniste silmade vahel.

 

 

Teooria: Suur Lõhkiminek lõpetab universumi eksistentsi

USA Vanderbilti ülikooli astronoomide sõnul tekitas universumi Suur Pauk ehk algplahvatus, kuid universumi lõpetab Suur Lõhkiminek.

Teadlastegrupi sõnul on neil Suure Lõhkiminemise teooria tõenduseks andmeid ning see peaks aset leidma 22 miljardi aasta pärast, kirjutab The Telegraph.

«Suure Lõhkimineku teooria kohaselt eemalduvad ja kaugenevad objektid üksteisest. Tegemist on seega üsna dramaatilise stsenaariumiga,» teatas astronoom Marcelo Disconzi.

Teadlased jälgisid kaugel asuvat supernoovat, tõendamaks 2003. aastal esmakordselt välja käidud Suure Lõhkimineku teooriat.

See teooria põhineb eeldusel, et universum laieneb aina kiiremini ja kiiremini ning koos sellega nõrgeneb gravitatsioon.

«Matemaatikaliselt on seda võimalik tõendada, kuid selle hoomamine füüsika kaudu on märgatavalt raskem,» jätkas Disconzi.

Varasemalt on välja käidud, et universumi lõpp võib saabuda näiteks ka Suure Kokkutõmbumise, Suure Jahtumise või Suure Kuumenemise tõttu.

Suure Lõhkimineku teooriaga on kerkinud üles, et kuidas selgitada füüsikaseaduste raamidesse mitte mahtuvat kosmiliste objektide liikumist valgusest kiiremini. Arvatakse, et universumi viskoossus ei ole kiiresti laienevale universumile takistuseks.

Disconzi sõnul on Suure Lõhkimineku teooria kõige loogilisem, kuna astronoomilised vaatlused  ja andmed toetavad seda.

Uurijad on varem universumi kadumist võrrelnud näiteks keeva vee aurustumise, magneti kuumenemise ning jõu kaotamise protsessiga.

Universumi tekkimisel mängis rolli nähtamatu substants Higgsi väli, kuid see võib mängida rolli ka kadumisel. Teooria kohaselt on Higgsi väli kvantväli, mis täidab kogu ruumi.

Taani teadlaste uuring näitas, et Higgsi väli eksisteerib kahes olekus nii nagu aine saab olla vedel või tahke.  Higgsi väli on samas väga tihe.

Kui see ultratihe Higgsi väli on tõesti olemas, siis võivad selle «mullid» tekkida universumis ükskõik, millisel ajal ja kohas. See meenutab olemuselt vee keemist.

Suure Paugu teooria kohaselt tekkis universum 13,8 miljardit aastat tagasi kui väga tihedas olekus olnud universum hakkas plahvatuslikult paisuma.

Esmalt oli universum väga tihe ja kuum, kuid mida enam paisus, seda jahedamaks ja vähem tihedaks muutus.

 

IS hävitas Tadmuri lähistel kuulsa lõviskulptuuri

Sunniidi äärmusrühmitus Islamiriik (IS) hävitas Süüria iidse Tadmuri (Palmyra) linna lähistel asuva tuntud lõviskulptuuri, ütles Süüria mälestistevalitsuse juht neljapäeval.

Maamoun Abdelkarim ütles, et Al-Lati lõvina tuntud kuju oli asendamatu kultuurimälestis ning nähtavasti hävitati see eelmisel nädalal.

«ISi liikmed hävitasid laupäeval Al-Lati lõvi - kolme meetri pikkuse ja 15 tonni kaaluva unikaalse kultuurivara,» lausus Abdelkarim AFP-le.

Abdelkarimi sõnul on tegemist kõige tõsisema kuriteoga, mille IS on Tadmuri kultuuripärandi vastu toime pannud.

Lubjakivist kuju avastas 1977. aastal Al-Lati templist Poola arheoloogide missioon. Kuju pärineb esimesest sajandist enne Kristust.

Abdelkarimi sõnul kaeti skulptuur kaitseks sõjategevuse eest metallplaadi ja liivakottidega, ent Süüria võimud ei suutnud «iial ette kujutada, et IS jõuab linna seda hävitama».

IS vallutas UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva Tadmuri 21. mail.

Suur osa linna tähtsamatest mälestistest on seni jäänud puutumata, ehkki on laekunud teateid sellest, et IS on need mineerinud.

Süüria võimudel õnnestus enamik Tadmuri muuseumis asunud kultuurimälestistest enne ISi saabumist evakueerida, ent rühmitus on pärast linna hõivamist lasknud õhku mitu ajaloolist islamiusu hauakambrit.

IS on kurikuulus arheoloogiliste mälestiste hävitamise poolest pärast «kalifaadi» väljakuulutamist mullu suvel. Äärmusrühmitus tõmbas tänavu endale maailma meelepaha, hävitades iidse assüüria linna Nimrudi ja purustades kultuurimälestisi Mosuli muuseumis.

Pildid: Saaremaal algasid sotside suvepäevad

Täna algasid Saaremaal Mändjala kämpingus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna suvepäevad.

Suvepäevalisi ootavad ees poliitilised arutelud ja külalised, traditsioonilised piirkondadevahelised spordivõistlused ning taidlused, öölaulupidu ja palju muud.

Rannakabiinid tutvustavad Pirita ja Stroomi randade ajalugu

Eesti Meremuuseum tutvustab rannakabiinide seintele paigutatud näitusega rannakultuuri ajalugu.

16 rannakabiinile paigutatud näitus «Meri on puhkus» jaguneb laiali mööda Eesti supelrandu. Igasse randa viiakse just selle ranna ajalugu tutvustav kabiin. Tallinnas näeb näitusekabiine Pirita ja Stroomi rannas. Üks rannakabiin viiakse ka Vormsi saarele, kus varem pole sellist asja olnud.

Rannas puhkamise kultuur sai Eestis alguse umbes kaks sajandit tagasi koos esimeste suvituskohtade tekkimisega Haapsalus ja Kadriorus. Sel ajal said rannas puhkamist endale lubada vaid kõrgklass ja jõukamad inimesed. Suurem osa eestlastest jõudis mere äärde rannamõnusid nautima alles eelmise sajandi kolmekümnendatel, mil kasvas kiirelt linnaelanikkond ja sellega seoses ka kuurordis puhkamist nautida saavate inimeste arv.

Tallinna üks vanemaid randu on Pirita rand, mida hakati suvituskohana kasutama juba 19. sajandi lõpus. Randa külastasid peamiselt kohalikud elanikud, kes tulid siia peale kurnavat tööpäeva paariks tunniks lõõgastuma. Pühapäeviti nauditi rannamõnusid ja supeldi ka pikemalt.

20. sajandi esimestel kümnenditel sai rannapiirkonna areng suurema hoo sisse ning päevitamine ja ujumine muutusid juba rohkem igapäevasemaks ning sarnanesid üha enam tänapäevase rannakultuuriga. Reklaambrošüürides nimetati seda randa «ilusate kehade, saledate jalakeste ja võluvate vormide börsiks».

Ranna arengu eest hoolitses Pirita Kaunistamise Selts, pakkudes mitmekülgseid ajaveetmisvõimalusi. Alatasa toimusid rannahoones erinevad kultuuriprogrammid, huvilised said tutvuda kloostrivaremetega ja Pirita jõel tehti paadiga lõbusõitu või käidi kalal. Kõige tuntum sündmus Pirital on 1980. aasta suvel toimunud Moskva olümpiamängude purjeregatt.

Stroomi rand oli algselt karjamaa, supelrannana võeti see kasutusele alles 20. sajandi alguses. Vaatamata kehvadele tingimustele muutus rand kiirelt populaarseks, sellele aitasid kaasa sealt alguse saanud pikamaaujumise võistlused, kus tuli ujuda lahel seisvate laevadeni.

Kolmekümnendate aastate alguses oli rand nukras seisus – heakord jättis soovida ning kõrvalasuvate karjamaade lehmad kippusid rannasolijaid tülitama. Olukord muutus 1934. aastal, mil ehitati rannahoone ja Seevaldi metsa tantsupaviljon, korrastati rand ja rannapark. Avarat rannaala koos metsaga kasutati 1930. aastate lõpul ka mereväe taktikaõppusteks.

Nõukogude perioodil elas rand läbi raskeid aegu – sõjajärgses vandalismipuhangus süüdati kioskid ja vana rannahoone. Järk-järgult muutus rand tühermaaks ning Kopli tööstusettevõtete tõttu reostus ka merevesi. Rannale puhuti uus elu sisse 1992. aastal, kui lahte ja randa hakati regulaarselt puhastama, ehitati uus rannahoone, korrastati park ja Seevaldi mets. Nüüdseks on tegemist Tallinna ühe tuntuima ja enimkülastatava rannaga.

Kadrioru pargi roosimäel puhkesid tuhanded õied

Kadrioru pargi juhataja Ain Järve sõnul pakub täies ilus õilmitsev rosaarium, ehk «rooside mägi» praegu vapustavat silmailu ja looduslikku aroomiteraapiat.

«2005. aastal, seega kümme aastat tagasi avasime Kadriorus Põhjamaade suurima välitingimustesse rajatud rosaariumi, kus neid kauneid lilli saab nautida 2500 ruutmeetrilisel pinnal,» ütles Järve. «Täies õiteehtes on praegu üle kuue tuhande roosi. Lisaks silmailule pakuvad Kadrioru roosid ka hingerahu, sest värviküllaste õite lõhn mõjub lummavalt ja meeli parandavalt.»

Järve tuletas meelde, et Tornide väljaku pargis, kus kuni 28. augustini on avatud Tallinna Lillefestivali iluaiad, saavad külastajad osaleda oma lemmikaia valimisel. Selle aasta iluaedade teemad on «Lillede mäng» ja «Universaalne (aia)disain».

Reporter.ee video: ettevaatust päikesega! Nahavähk röövib elu

Igal aastal haigestub Eestis üha rohkem noori väga ohtlikusse nahavähi vormi - melanoomi. Näiteks räppar Revo Jõgisalu suri selle kätte. Tänane kuum ilm lõi aga üle pika aja rannad rahvast täis. Ka homme ja ülehomme on Eestis päikselised rannailmad.

Reporter.ee video: UNHCR: Vahemere ületanud pagulastest enamik mehed

ÜRO pagulasameti uusima raporti kohaselt on viimase poole aasta jooksul Vahemere ületanud migrantidest enamik Süüria ja Eritrea pagulased.

Sõjapõgenik on inimene nagu meie

Lähiaastail Eestisse saabuvad pagulased peaksid saama võimalikult ruttu tööle ja lapsed kooli, leiab õiguskantsler Ülle Madise. Mingit eeliskohtlemist võrreldes kohalikega põgenikele osaks ei saa ning Eestis tuleb neil täita meie seadusi ja reegleid.

-Mida arvate Eesti põgenikedebatist?

Neist inimestest, kellel läheb halvasti – olgu nad Eestis või mujal –, on mul kahju. Tuleb muidugi teha selget vahet, kes on sõjapõgenikud ja kes seiklejad või kurjategijad. Ka Eesti riik peab tegema selget vahet.

Need, kes põgenevad lahingute või nn Islamiriigi terrori eest, vajavad tõesti abi. Julmus, millega ollakse silmitsi, on elajalik. Arvan, et me kõik oleksime samas olukorras sunnitud kodu maha jätma.

Kui inimesel on dokumendid (aga mõnikord on selge põhjus, miks neid ei ole), kui ta minevik on puhas, on inimlik teda võimaluste piires aidata. Tegelikud abivajajad on need, keda tapetakse ja kiusatakse taga just seetõttu, et nad on kristlased või mõõdukad moslemid, need, kes pole valmis hakkama äärmuslasteks, vaid tahavad elada oma elu nagu me kõik.

Loomulikult peaksid need inimesed saama siin tööd ja lapsed haridust. See nõuab vaeva, sest eesti keelt nad ju esialgu ei oska. Aga Eesti saab aidata, nii nagu kõik teised riigid.

Eestil on aasta sisserände kvoot kolmandate riikide kodanike jaoks. See kvoot on palju suurem kui inimeste arv, kes kahe aasta jooksul tõenäoliselt Eestisse tuleks.

 

-Kas pagulased lähevad selle kvoodi sisse?

Ei peaks minema. Kuid meile tuleb ju veel mitu tuhat inimest aastas Euroopa Liidu teistest liikmesriikidest ja nendest riikidest, kust on võimalik Eestisse elama asuda keerukate protseduurideta ja kvoodiväliselt. Nad tulevad siia tööle ja kooli ning neist on ühiskonnale kasu. See kujutelm on kindlasti väär, et kui Eesti aitab sõjapõgenikke, siis muutub meie tänavapilt või lausa avalik kord.

Ma mõistan inimeste hirme ja eelarvamusi. Nii nagu tunnen kaasa inimestele, kelle kodud ja tulevik on hävitatud või suures ohus, mõistan ka neid inimesi, kes Eestis tunnevad muret Eesti arengu pärast.

Üks asi on väga selge: sõjapõgenikud, kes võiksid Eestisse lähema kahe aasta jooksul jõuda, peavad täitma Eesti seadusi. Neil ei tohi olla kuritegelikku minevikku, nad ei tohi Eestis panna toime kuritegusid. Kõik see, mida nad Eestis teevad, peab vastama meie põhiseadusele, seadustele ja avaliku korra reeglitele. Pole alust nõuda nende reeglite muutmist.

 

-Mis saab juhul, kui mõni omavalitsus ei taha põgenikke vastu võtta?

Kui ei, siis ei. Aga samal ajal on paljudes valdades eluasemeid, kus keegi ei ela. Kui neid maju on võimalik kasutada mõne korraliku pere majutamiseks, lapsed on võimalik saata kooli ja vanemad tööle, nad tarbivad vallas teenuseid, siis võib see tähendada valla jaoks pigem arengut. Raha, mis pagulaste majutamiseks kaasa tuleb, peaks olema piisav, et muuta need eluasemed väärikat äraelamist võimaldavaks.

Loodetavasti ei ole varjupaik vajalik väga pikaks ajaks. Samas vajas muist meie häid kaasmaalasi seda pool sajandit.

 

-Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses elab üle kahe korra rohkem inimesi, kui ette nähtud – kas sellega rikutakse nende õigusi?

Üldistada ei saa. Õiguskantsler kontrollib, kas niisuguste keskuste tingimused on kooskõlas Eesti seaduste ja inimväärikusega.

 

-Kas Eestisse jõuavad varjupaigataotlejad või pagulase staatuses inimesed?

Lõplikku otsust veel ei ole, kuid suund on pigem selline, et Eesti ametnikud teevad toimingud juba mujal ära. Kui aga pagulase staatus antakse siin, tuleb need inimesed otsuse tegemise ajaks Eestis majutada. Eelistatavalt võiks siia tulnud inimene saada kohe tööle ja lapsed kooli.

On väidetud ka, et pagulastele luuakse paremad tingimused kui Eesti tööinimesele või neile, kes õnnetul kombel on kaotanud töö või tervise. Nõnda see loomulikult ei ole. Mingit soodsamat kohtlemist ei tule. On toimetulekutoetus, nagu see Eestis on, muidugi pakutakse keeleõpet.

 

-Kas Eesti saab tagasi saata pagulase, kes paneb siin toime kuriteo?

Jah, nii konventsiooni kui ka Eesti seaduste järgi saab.

 

-Kas see on sõnavabaduse kasutamine või peaks võim sekkuma, kui keegi kirjutab avalikus ruumis, et «tahaks pagulastele pommi alla panna» või «jalaga näkku neile»?

Mina olen veendunud demokraat ja arvamusvabaduse pooldaja. Diskussioon ka pagulaste asjas on pigem kasulik.

Minul ei oleks südant öelda midagi niisugust inimeste kohta, kes on kaotanud kodu, lähedased, tervise.

 

-Eesti tagab Kreeka laene võlausaldajate ees sadade miljonite eurode väärtuses. Nüüd on Kreeka pankrotis. Kuidas saab Eesti oma huve kaitsta?

On kaks põhilist laenuandjat.

Luksemburgi eraõiguslik juriidiline isik EFSF on Kreekale laenanud. Väga lihtsustatult öeldes on Eesti üks laenu käendajatest. Ei ole selge, kas sellelt võlausaldajalt tuleb Eestile mingi nõue. Asjatundjad peavad nõuet pigem ebatõenäoliseks, sest süsteem on nii ära polsterdatud, et nii ei peaks juhtuma, kuid lõpuni välistada ka ei saa.

Teine on Euroopa Stabiilsusmehhanism ESM, mille üle oli Eestis vaidlus, mis jõudis riigikohtusse välja. Riigikohus leidis, et põhiseadus võimaldab riigikogul ESMi asutamislepingu Eestile siduvaks võtta.

Sellest mehhanismist ei ole Kreekale veel midagi antud. Kui ESMist tahetakse abistada Kreekat või kedagi teist, siis on see riigikogu ja laiema ühiskondliku arutelu küsimus. Praegu on üsna lihtne ennustada, kuhu see arutelu viiks.

 

-Kas teie hinnangul ei ole põhjust paanikaks, et Eestilt tullakse kohe raha küsima?

Ei ole.

 

-Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles aprillis Postimehele: «Mina justiitsministrina mingeid kooseluseaduse täiendavat õiguslikku sisustamist ei plaani oma töös ellu viia.» Seadus peaks järgmise aasta algul jõustuma, kuid rakendusakte ei ole. Kas need peaksid tulema valitsuselt või on ka muid võimalusi?

Ka riigikogu liikmetel, fraktsioonidel ja komisjonidel on õigus algatada seaduseelnõusid.

 

-Kuidas hinnata olukorda, kus seadus on vastu võetud – ükskõik mida sellest ka arvata –, kuid valitsus ei tegele selle rakendamisega?

Mulle meeldivad selged ja ausad lahendused ning ma ei pea heaks olukorda, kui seadus on vastu võetud, aga seda ei ole võimalik täita. Siis ärgu teda üldse olgu – või kui on, siis täidetagu.

 

-Kas on võimalik, et seadusest hoolimata järgmise aasta algul kooseluseaduse alusel kooselu registreerida ei saa?

Jah, sest seaduse jõustumine on seotud rakendusaktiga, mida praegu ei ole. Samal ajal on osa inimesi kooseluseaduse pärast kõvasti vihastanud, teine osa rõõmustanud, tuleb välja, et mõlemad asjata.

 

-Mis on lahendus?

Minu arvates on lahenduseks vaielda see teema ühiskonnas lõpuni ja teha selge – loodetavasti inimlik – otsus.

 

-Õiguskantsleri ülesannete hulka kuulub nüüd ka järelevalve julgeolekuasutuste üle. Mitmes riigis on kritiseeritud ühiskonna lausjälgimist. Kas lausjälgimine on ka Eestis?

Minu teada mitte, aga me kontrollime seda pidevalt. Igasugune seaduseväline jälitamine on Eestis keelatud ja karistatav. Pealtkuulamine, varjatud jälgimine, e-kirjade lugemine on lubatud siis, kui selleks on mõjuv põhjus ja seda teeb asutus, kel selleks õigus.

Ohud on maailmas muutunud. Ma ei julgeks öelda, et need on suuremad või rängemad kui varem. Mulle tundub, et igal ajastul on just nii raske koorem kanda, kui jõukohane on. Aga fakt on see, et kui ohtlikku kuritegevust kavandatakse enamasti internetis, siis peab riigil olema võimekus kurjategijatele vastu astuda.

Asja teine pool on see, et õigusriigis tuleb tagada, et kellelgi poleks võimalik oma volitusi kuritarvitada. Siin tulebki mängu õiguskantsler, kes sõltumatu põhiseadusliku institutsioonina kontrollib asutusi, kes Eestis sedalaadi tööd teevad.

Meie kontrolliüksuses on äärmiselt kompetentsed inimesed, kellel on nii teadmised kui ka kogemus. Loodan, et juba sügisel saame teatada esimestest tulemustest. Kavas on kontrollida, kuidas toimub pealtkuulamine, kas kontrollisüsteem, mis peab tegema kuritarvitamise võimatuks, on piisavalt tugev jne.

 

-Kas teie seisukohad neis asjus saavad olema avalikud?

Kõik, mida on võimalik teha avalikult, tehakse avalikult. Mis on riigisaladus, on riigisaladus. Kuid üks meie põhimõte on läbipaistvus ja avatus. Kus on vaja, varjame andmed osaliselt ja teeme ülejäänu avalikuks.

 

-Kas kogu Eesti internetiliiklus salvestatakse kusagil ja uuritakse läbi?

Seadus seda ei luba ja sellist võimekust ka ei ole.

 

-Millised mured on kodanikel, kes õiguskantsleri poole pöörduvad? Kas saab midagi üldistavalt öelda?

Meie prioriteet on inimene: laps, nooruk, naine, mees, ettevõtja, pensionär. Saame kontrollida, ega piirata ülemääraselt inimeste õigusi ja vabadusi. Teine pool on see, et kontrollime, kas seadusi täidetakse ja inimeste õigused on tagatud.

Alates ametisse astumisest 31. märtsil olen püüdnud läbi vaadata kogu posti, mis majja tuleb. Seal on kõike: põhiseaduslikkuse järelevalve kaasustest, kus riigikohus küsib arvamust, kuni selleni, et inimene kurdab selle üle, et korteriühistu ei luba tal nälgivaid kasse toita. Või on ta kiirlaenuandjaga tülli läinud.

Kurvastab see, et paljusid inimesi ei saa aidata, kuna õiguskantsler kontrollib ikkagi seda, kas seadused ja muud aktid on põhiseadusega kooskõlas ning kas riigi ja omavalitsuse asutused järgivad inimeste õigusi.

Näiteks sagedane olukord: ühistu otsustab teha remonti, aga inimene ütleb, et tal ei ole osalemiseks raha. Inimese mure on mõistetav, aga sama mõistetav on ühistu ülejäänud liikmete seisukoht, et katus tuleb ära parandada, et kõigi kinnisvara ei häviks. Me saame öelda, et seadus on selline, see on põhiseaduspärane ja riigikogu otsustas need huvid selliselt jagada, aga teie võimalus on ühistuga läbi rääkida.

On ka täiesti kurioosseid juhtumeid. Näiteks üks seadus käsib muinsuskaitse all oleva vesiveski omanikul ehitada kaladele läbipääs, aga teine seadus, vastupidi, keelab seda teha, sest kahjustaks muinsust. Inimene on olukorras, kus tal ei olegi võimalik riigi pandud kohustusi täita.

On ka juhtumeid, kui asutus ei üritagi olla näoga inimese poole, olgugi et seadus võimaldaks. Näiteks esitas inimene ühe loa pikendamise taotluse eelmise loa kehtimise viimasel päeval, arvele võeti tema taotlus aga kolm päeva hiljem ja inimene kannatas.

 

-Millised on Eesti hariduse peamised probleemid?

Põhiseaduse vaatepunktist vajaks Eesti haridussüsteem vast korrastamist küll, ja nüüd on sellega tõsisemalt peale hakatud. Kas meil on ühtluskool või meie ühtluskool ei toimi? See väärib avalikku arutelu. Kas põhivastutaja on riik või vallad-linnad?

Eestis peab olema igale kooliealisele lapsele tagatud võimetekohane, võimalikult hea põhiharidus õppemaksuta. Praktikas on olukord segane. Ollakse seisukohal, et ka praegusajal on koolipidamine eelkõige kohaliku omavalitsuse ülesanne. Ent kohaliku elu küsimuste ring muutub ajapikku. Andmata hinnangut sellele, kas linnastumine ja inimeste lahkumine maalt on hea või halb, tuleks seda siiski arvesse võtta. Riik võiks võtta selgema vastutuse selle eest, et koolivõrk oleks optimaalne, et õpetajad oleksid hästi makstud ja au sees ning et iga laps saaks just sellist haridust, mis võimaldab tal areneda iseenda parimaks versiooniks.

On tekkinud munitsipaal-erakoolid, kus pakutakse haridust kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutuse või äriühingu kaudu. Osalt maksumaksja raha eest, aga võttes tasu ka lapsevanematelt.

Siis on erakoolid, millele 2010. aastal põhjaliku kaalumise ja tagajärgede analüüsita otsustati maksta lisaks pearahale – mis on ja jääb – tegevustoetust ehk maja ülalpidamise toetust. Toona väideti, et õppemaks langeb ja erakoolis õppimine muutub kättesaadavaks enamatele lastele. Seda ei juhtunud.

Siis on veel õppemaksuta munitsipaalkoolid, aga selleks et pakkuda lastele head haridust ja leida piisavalt häid õpetajaid, leiutatakse mingeid skeeme ja lapsevanemad maksavad juurde.

Just sellel nädalal sai avalikuks õiguskantsleri seisukoht, et kohustusliku õppekava aine eest peab maksma koolipidaja ehk kohalik omavalitsus. See olukord, kui poti ühes servas keedetakse rammusamat suppi kui teises, ei ole kooskõlas põhiseaduse mõttega.

See ei tähenda, et hariduse tase peaks alla minema või väga head koolid kaduma. Absoluutselt mitte! Küsimus on, kuidas tõsta kõikide taset ja saavutada olukord, et skeemitada pole vaja. Et igale lapsele oleks võimetekohane haridus tagatud ausalt ja lapsevanem ei peaks selle eest juurde maksma.

 

-Aga venekeelne haridus?

Lähikuudel peaks ilmuma Euroopa Nõukogu raport Eesti kohta, mille sisust tean niipalju, et Eesti suund muuta vene õppekeelega koolide õppetulemused sama heaks kui teiste Eesti koolide tulemused on õige.

Kas on aga õige muuta õpetus eestikeelseks gümnaasiumiastmes, olgu või 60 protsendi ulatuses, või tuleks seda teha varem, et arendada lapse võimeid parimal moel ja muuta tema platvorm elus edenemiseks võimalikult tugevaks?

Minule meeldivad loogilised, selged ja inimlikud lahendused.

 

-Millised need on?

Euroopa tava järgi algab riigikeelne haridus lasteaiast. Mis ei välista kuidagi rahvuskultuurilisi spetsiaalkoole erakoolidena, kultuuriringe ega ka muid viise, kuidas oma päritolukultuuri elus hoida. Kuid edukas keeleõpe algab üldiselt lasteaiast.

 

-Kas Eesti põhiseadust on vaja muuta?

Eesti põhiseadus on ajaproovile väga hästi vastu pidanud. Mina näen põhiseadust pigem Eesti riigi eesmärkide ja peamiste toimimispõhimõtete kokkuleppena, mis on kehtestatud rahvahääletusel.

Kui põhiseadusel ongi midagi viga, siis mõni säte on ülearu. Näiteks ei ole meil enam linnakohtuid, on ainult maakohtud, aga põhiseaduses on need kirjas. Telegraafi ka enam ei kasutata. Need sätted on üle, aga kas neid oleks mõtet hakata näiteks rahvahääletusel kehtetuks tunnistama või riigikogus põhiseadust muutma – vaevalt küll. Põhiseadus on selleks liiga oluline.