Saastetasude alandamine päästis elektriekspordi

Eesti tõusis suvel taas elektrit hoogsalt eksportivaks maaks, sest suudab tänu saastetasude mitmekordsele alandamisele ja CO2 kvoodi erakordselt madalale hinnale põlevkivielektrit edukalt Nordpooli börsile müüa.

Eelmisel nädalal toodeti Eestis elektrienergiat sisemaisest tarbimisest 40 protsenti rohkem – üle 205 000 MWh. Selline edukat ekspordivõimet iseloomustav tootmise ja tarbimise suhe ilmnes alates mai lõpust, ehkki veebruaris-märtsis võis põlevkivienergeetikale madalate hindade tõttu teha üksnes tumedates toonides prognoose. Eestlased ei pääsenud maksude toel kõrgeks kujunenud tootmishinna tõttu meie peamise ekspordiartikli – põlevkivielektriga Põhjamaade turule.

«Käesoleva aasta teises kvartalis oli CO2 heitmekvoodi hind kuus eurot tonni kohta, mis on aastavõrdluses 23 protsenti madalam. Teise aspektina on meie konkurentsivõimele positiivset mõju avaldanud 1. juulist kehtima hakanud paindlik ressursitasude süsteem,» selgitas edu põhjuseid Eesti Energia energiakaubanduse juht Veiko Räim.

Keskkonnaministri Marko Pomerantsi vastuseisust hoolimata alandas valitsus tänavu suvel tagasiulatuvalt põlevkivi keskkonnatasusid ligi kuus korda. Kui selleks aastaks kehtestatud maksumäära kohaselt pidid energeetikud maksma iga kaevandatud põlevkivitonni eest riigile tasu 1,58 eurot, siis nüüd alandati seda summat tagasiulatuvalt 0,275 euroni.

Eesti Energia saab asjatundjate hinnangul tänu oma tehnoloogilisele paindlikkusele katlaid üksteise järel sisse ja välja lülitada ning toota siis, kui on võimalik kõrgema hinnaga müüa.

«Kui võrrelda Nordpooli hinnagraafikut ja Eesti Energia tootmisgraafikut, siis nende kuju on samasugune,» tõdes sõltumatu energiakaupleja Baltic Energy Partners osanik Marko Allikson. Põlevkivi elektrijaamade paindlikkus sobib praeguse ülekandevõrgu konfiguratsiooniga hästi kokku ja võimaldab edukalt toota. Tootmise õige planeerimisega tasub ära, kui mõni energiablokk näiteks kaheksaks tunniks sisse lülitada ja siis jälle maha jahutada.

«Eesti Energia tootmisseadmed asuvad turul soodsas positsioonis, sest neid võib nimetada swing-seadmeteks. Kui näiteks tuumajaama ei ole võimalik operatiivselt sisse ja välja lülitada ja tuulikud pole oma olemuselt üldse juhitavad, siis põlevkivijaamad on väga paindlikud,» selgitas Allikson. «See on keeruline optimeerimise töö, mida Eesti Energia on hoolega harjutanud.»

Samas ei soovinud Allikson praeguse soodsa konkurentsiolukorra põhjal põlevkivienergeetika tuleviku suhtes kaugele ulatuvaid järeldusi teha. Kui lähiaastate jooksul elektri hind turul ei parane, siis aitab Eesti Energiat üksnes varade ümber hindamine, mida on juba varemgi tehtud.

«Põlevkivienergeetika tulevik sõltub siiski pikaajalistest otsustest, sest praegune soodne turuolukord võib püsida vaid muutuvkulude baasil. Kui püsikulud ja kapitalikulud liita, siis pikemas perspektiivis ei pruugi asjad sama head paista,» lausus Allikson.

Fortumi hinnangul mõjutab Eesti elektrienergia ekspordipotentsiaali oluliselt Läti, kus on suured hüdroenergia varud, mis muudavad just kevadel sealse elektri väga odavaks. Põlevkivielektrijaamade edule aitab kaasa ka asjaolu, et suvel tuumajaamasid tavaliselt remonditakse ja hooldatakse, mis annab meile võimaluse rohkem eksportida.

«Kuni Lätil pole Põhjamaadega piisavalt ühendusi, saame sinna muudel aastaaegadel edukalt müüa,» lausus Fortum Eesti juht Margo Külaots. «Samal ajal sõltub turg paljuski Norra ja Rootsi suurtest hüdroreservuaaridest. Kui talv on lumerohke, siis need reservuaarid täituvad ja toovad odava energia Põhjamaade turule.»

Põhivõrguettevõtte Eleringi majandustulemustele kujutab kasvanud ekspordimaht küll marginaalset mõju, kuid ettevõtte juht Taavi Veskimägi näeb praeguse olukorra taga just regionaalse elektrituru ausat toimimist.

«Pärast valitsuse otsust vähendada ressursi ja saastetasusid paistab põlevkivielektri konkurentsivõime elektriturul parem ja selle hinnataseme juures toodetakse oluliselt enam elektrit. Järelikult on valitsuse otsusel olnud soovitud mõju,» rääkis Veskimägi. «See on ka tunnistus regionaalse elektrituru ausast toimimisest, kus muutunud marginaalkulud muudavad elektrijaamade järjekorda, mis turule pääsevad.»

Elering hoiab Veskimägi kinnitusel oma ülekandevõimsused maksimaalses ulatuses kõikidele avatuna, et kõik turuosalised saaksid ühisest elektriturust suurimat kasu.

Keskkonnaministeerium ei soovinud elektrienergia ekspordil saavutatud edu kommenteerida. Keskkonnaminister Marko Pomerants ei toetanud valitsuse otsust langetada põlevkivi kaevandamise tasusid, kuna pidas otsuse mõju tööstusele prognoosimatuks. Samal ajal jääb ministri hinnangul keskkonnatasude vähendamisel saamata ligi kolmandik Keskkonnainvesteeringute Keskuse aastasest eelarvest.

Valitsus langetas põlevkivi ressursitasusid ajutiselt selle aasta 1. juulist kuni 2018. aasta jaanuarini. Selle rahaline mõju sektorile on ligikaudu 40 miljonit eurot aastas. Alates 2018. aastast peaks rakenduma uus turuhinnast sõltuvate keskkonnatasude süsteem.

Põlevkiviga on otseselt seotud ligikaudu 7500 töökohta. Tööjõumakse ning ressursi- ja saastetasusid sai riik põlevkivisektorilt möödunud aastal ligikaudu 140 miljonit eurot.

Ehitusärimehed kasvuteate peale hõiskama ei tõtta

Kui mullu tabas Eesti ehitusettevõtteid langus, siis selle aasta esimese kahe kvartali kasvunumbritest hoolimata jäävad ehitusettevõtjad veel reaalsest kasvust rääkides ettevaatlikuks.

«Kasvu on näha ikkagi rohkem eratellijate ja ka eramuehituse osas,» lausus ehitusettevõtte Rand ja Tuulberg üks omanikke Raivo Rand. «Kuigi uue perioodi euroraha ei ole veel väga usinalt kasutama hakatud, on natuke tulnud ka riigi tellimust,» lisas Rand.

Eesti ettevõtete ehitusmaht kasvas Eestis ja välismaal statistikaameti andmetel aastataguse ajaga võrreldes neli protsenti.

Seda, et elamuehituses läheb praegu kõige paremini, kinnitab ka statistika. Teises kvartalis anti kasutusse 1325 uut eluruumi, mis on ligi 600 võrra mullusest enam. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas. Hoonete ehituse üldine kasv teises kvartalis oli 16 protsenti.

«Teist kvartalit ei tasu vaadata muidugi väga tõsiselt – et Eesti ehitusturg nüüd kasvab –, tegelikult peaks vaatama ikkagi aasta lõikes kokku,» toonitas Rand, kelle ettevõtte ehitusmahud selle perioodiga siiski kasvanud ei ole, pigem isegi kahanenud. Ka näeb ta muret tekitavana tõika, et hoonete mahu kasvu kõrval püsib rajatiste ehitus languses see on vähenenud 13 protsenti.

Kuigi valdavalt alltöövõtte tegeva Betoonimeister ASi juht Kalle Suitslepp oma igapäevatöös seda kasvu väga ei tunneta, tunnistab ta, et päris üleöö neil töökäsi pakkuda ei oleks. «Kohe homseks ei saaks, töid peab pikemalt ette planeerima,» selgitas Suitslepp.

Samas lisas ta, et selleks, et kasvu ka nende valdkonnas tunda oleks, peaks turg kordades kasvama ja sellega kaasneks juba tööjõu puudus. «Ma arvan, et mingisugusest uuest tõusust võime rääkida siis, kui ka infrastruktuuriobjektide ehitus järele tuleb – siis on juba teine teema,» tõdes Suitslepp sarnaselt Rand ja Tuulbergi omanikuga.

Nii Eestis kui ka Soomes ja Rootsis alltöövõtte tegev Maru Ehitus näeb kasvu taga just eratellimusi ning asjaolu, et Rootsi majandus on praegu kasvutrendis. Betoonitöid ja terase paigaldust tegeva ettevõtte objektid on seinast seina: kaubanduskeskused, tööstushooned ja logistikakeskused.

Praegu on ettevõttel Tallinnas ka ühe kortermaja ehitus käsil. «Tallinnas on nõudlus niivõrd suur, et võib öelda, et on isegi väikse buumiga tegemist,» sõnas Maru Ehituse juhatuse liige Peeter Nõlvak. Siiski on ettevõtte põhirõhk pandud ekspordikäibe kasvatamisele.

Tänast olukorda hindab suhteliselt heaks ka Nordeconi juht Jaano Vink, kes rõhub sellele, millistele tingimustele on Eesti ehitusturg end pidanud viimase kümne aasta jooksul kohandama. «Tegelikult tänaseks on ehitajatel hoonete valdkonnas tööd üksjagu ja seda nii elamuehituses, ärihoonete kui ka pisitasa ühiskondlike hoonete vallas,» põhjendas Vink.

Serviti vajab stabiilset liidrikoorma vedajat

KÄSIPALL. Ainsa Eesti käsipalliklubina eurosarjas osalev Põlva Serviti alustab oma teekonda juba eeloleval laupäeval, kui võõrsil kohtutakse Rumeenia linna Timișoara meeskonnaga. Serviti peatreeneri Kalmer Mustingu hinnangul polnud loos põlvalaste jaoks just hellitav. 

«Meie jaoks on see kindlasti raske vastane. Lisaks rumeenlastele mängib seal palju Balkanilt pärit mehi,» teadis Musting. «Samas on neil kahe hooaja vahel suur mängijate voolavus olnud – sisuliselt pooled on uued.» Täna peetakse Rumeenia meistriliigas esimesed kohtumised ning Musting loodab kevadel Rumeenia liigas pronksi võitnud meeskonna mängust videoülesvõtte saada.

Serviti mängib Euroopa tugevuselt teises EHF karikasarjas. Mullu õnnestus neil teise ringi jõuda. Tänavu peab Musting selle kordamist juba korralikuks saavutuseks. Ta ei välista, et euroteekond võibki lõppeda kahe varasügisese kohtumisega.

Ükski teine Eesti meeskond tänavu eurosarjas kaasa ei löö. «Käsipallis on see üsna kulukas tegevus, mis rahaliselt midagi tagasi ei too,» nentis Musting.  

Serviti on eurohooajaks valmistudes osalenud kahel turniiril. Kui Leedus peetud kohtumistes oli põlvalaste mäng veel väga rabe, siis möödunud nädalavahetusel koduses Põlvas toimunud turniiril nägi Musting hoolealuste tegutsemises juba edasiminekut.

«Näiteks meie kaitsemäng logises Leedu turniiril kõvasti, Põlvas saime aga juba päris hästi hakkama,» rääkis Musting ja lisas, et saalis on pallitreeninguid tehtud paar nädalat. «Rünnakul on rohkem ebakindlust. Treenerina pole mul veel kindlat teadmist, et see mees on heas vormis ja teeb kindlasti oma asjad ära. Kõikumised on selleks liiga suured. Ühes mängus võib keegi särada, kuid järgmises mängus kaob ta täiesti ära ja esile kerkib hoopis mõni uus mees.»

See aga tähendab, et meeskonnal puudub praegu mängija, kes suudaks rünnakul liidrina mängu oma õlule võtta. Musting ootab selle positsiooni haaramist eelkõige leegionäridelt Sergei Ljubtšenkolt ja Roman Aizatullovilt. Põlva turniiri finaalis olidki nad vastavalt viie ja nelja väravaga suurimad skooritegijad, kuid samas paistsid silma ka pallikaotustega, mis lõppesid sellega, et vastased viskasid värava.

«Mõlemad on juba kogenud mängijad ega tohiks lihtvigu teha,» leidis Musting. Mullu meeskonnas olnud kolmas leegionär Andrei Ternovyi on klubist lahkunud. Meeskonna oluliste lülidena tõi Musting eile välja ka väravavaht Eston Varuski, nurgamängija Kristjan Muuga ja Henri Sillaste. Seega kõik teada-tuntud Serviti mängumehed.

Musting lisas, et võrreldes mullusega polegi meeskond palju muutunud, kuid samas tunneb ta suurt puudust vigastuse tõttu eemal olevast Ardo Punast. Kas ja millal raskest jalalõikusest taastuv Serviti tagamees palliplatsile naaseb, pole selge. «Puna oli eelmistel hooaegadel selline mees, kes tegi rahvusvahelistes mängudes oma seitse-kaheksa väravat alati ära. Tänavu annab tema puudumine tunda,» tunnistas treener.      

Kas suure neliku aeg tennises saab otsa?

Viimastel aastatel meeste tennises suurema osa tiitleid noppinud nelja domineeriva mehe valitsemisaeg hakkab tasapisi läbi saama. Maailma esireket serblane Novak Djokovic (29), äsja teist korda olümpiavõitjaks kroonitud šotlane Andy Murray (29), hispaanlane Rafael Nadal (30) ja šveitslane Roger Federer (34) on kõik teinud juba pika ja eduka karjääri ning mõne aasta jooksul kaob paar neist ilmselt areenilt.

Viimasel ajal vigastustega kimpus olnud Federer jääbki seekord US Openist eemale, sest taastub ikka veel põlvelõikusest. See on tal alates 1999. aastast esimene kord Flushing Meadowsis peetavalt suurturniirilt eemale jääda. Ka Prantsusmaa lahtistel ei saanud Federer samal põhjusel osaleda. See oli tal sel sajandil esimene kord Pariisis mitte mängida. Karjääri jooksul üsna vigastustevabalt võistelnud Federeri kohta on see suur näitaja.

Nadal ei teinud aga randmevigastuse tõttu kaasa Prantsusmaa lahtistel ja Wimbledonis. Ka tiitlikaitsja Djokovic on viimasel ajal hädas olnud randmega. Samas on Murray sel aastal elu parimas vormis ja ilmselt on käes aeg, kus kaks nooremat meest võimsamalt esile kerkivad. Juba ongi selle seltskonna jõujooned muutunud ja neliku juhtkoerad ei ole juba mõnda aega Federer ja Nadal. Neid suurturniire, kus kõik neli on kohal, heas vormis ning vigastustevabad, jääb aga iga aastaga aina vähemaks ja üks ajastu hakkab läbi saama.

«Suur nelik jääb vanemaks. See on ju tegelikult normaalne, et uus põlvkond võtab üle. On ilmselge, et me ei saa igavesti mängida,» ütles Nadal New York Posti vahendusel. Nimetatud nelik on võitnud viimasest 46st suure slämmi turniirist koguni 42 (meeste üksikmängus). «On tõsi, et Andy ja Novak suurendavad ülejäänute ees edumaad,» tunnistas Nadal.

Kuigi Nadal võitis Rios paarismängus kulla ja on ka pärast seda väiksematel turniiridel heas hoos olnud, hakkab väsimus pärast pikka hooaega võimust võtma ja paljud asjatundjad poleks enda sõnul üllatunud, kui ta US Openil juba avanädalal konkurentsist pudeneks.

Suvel Wimbledoni võidust ilma jäänud Djokovic ütles, et teda on peale randmevalu seganud ka isiklikud probleemid. Rios pidi ta pisaraid valama ja juba avamängus reketid pakkima. «Wimbledonis ei seganud mind vigastus, vaid muud isiklikud mured,» sõnas ta enne US Openi algust.

«Ma pole suure slämmi turniiril esimesel nädalal kaotanud alates 2009. aastast. See kaotus (Wimbledonis – M. G.) on mind õpetanud asju teise nurga alt nägema ja end uuesti koguma. Prantsusmaa lahtised olid aga väga emotsionaalsed igas mõttes,» ütles Djokovic, kel jäi Wimbledoni kaotuse tõttu kättesaamatuks kalendriaasta suure slämmi püüdmine, millega saadi meesüksikmängus viimati hakkama aastal 1969. Prantsusmaal aga triumfeeris ta esimest korda.

Djokovici staatus on hetkel nelikust siiski tugevaim ja niipea see ilmselt ei muutu. Serblane on juba purustanud mitu rekordit ja jahib üha uusi. Üks on kahtlemata Federeri nimel olev suurte slämmide võitude arv – 17. Praegu on Djokovicil sellest viis turniirivõitu puudu. «Mul on olnud suurepärane suure slämmi karjäär ja olen selle eest tänulik. Olen 29-aastane ja tennisistina oma võimete tipul. Üritan seda vormi nii kaua hoida, kui võimalik,» lisas Djokovic.

Ka Murray tunnetab, et ajad muutuvad. «See on normaalne, kõik neli liigume oma karjääri lõpu poole. Oleme maailma kümne parema mängija seas püsinud 10–15 aastat, see teeb kokku väga palju mänge,» sõnas Murray. «On arusaadav, et see kõik avaldab ühel hetkel su kehale mõju. Samas usun, et kui me kõik oleme terved ja heas vormis, oleme ka võimelised suurel slämmil võitma.»

Kõik see kokku võib aga luua võimaluse teistele, et jõulisemalt areenile ronida, sest nii haavatav pole suur nelik kunagi varem olnud.

Lisalugu

Kontaveit kohtub teist turniiri järjest olümpiavõitjaga

TENNIS. Aasta viimasel suure slämmi turniiril US Openil kohtub Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 90.) avaringis venelanna Jelena Vesninaga (WTA 20.). Sama vastasega mängis Kontaveit ka eelmise nädala alguses USAs New Havenis toimunud turniiri 1/6 finaalis, kuid pidi seisul 4:6, 0:1 jalavigastuse tõttu venelannale loobumisvõidu andma.

Vesnina võitis Rio olümpialt naiste paarismängus koos Jekaterina Makarovaga kuldmedalid. Eestlanna ja Vesnina mäng peetakse teisipäeval neljanda väljaku teise kohtumisena, Eesti aja järgi orienteerivalt kella 20 paiku.

Järgmises ringis tuleb selle paari võitjal minna kokku kas Annika Becki (WTA 42.) või   kvalifikatsiooni kaudu põhitabelisse pääsenud tennisistiga, kes pole veel teada.

Eelmisel aastal läks US Open Konteveidil väga hästi, ta edenes neljandasse ringi, kus pidi lõpuks tunnistama ameeriklanna Venus Williamsi 6:2, 6:1 paremust.

Naiste turniiril on taas soosikuks kodupinnal mängiv maailma esireket Serena Williams, ent tiitlit asub kaitsma eelmise aasta üllatusvõitja Flavia Pennetta Itaaliast.

Korvpallikoondis vajab uute tähekeste esiletõusu

«Arvestades meie valikuid ja seda, kui paljud puuduvad, on oluline, et platsile minevad kutid mängiksid südamega. Ja kui seejuures saadakse veel mõni võit, on kõik hästi,» leidis Tartu korvpallimeeskonna peatreener Gert Kullamäe homme algavast korvpalli EM-valikturniirist rääkides. Võrreldes möödunud suvega on tundmatuseni muutunud Eesti koondise kohta raske tabavamalt öelda. 

Tänavust Eesti koondist pole mõtet eelmiste aastate meeskonnaga võrrelda ning seepärast tuleks enne, kui ootusi üles kruvida ja nende mittetäitumisel kogu seltskond maapõhja kiruda, vaadata olukorrale kainelt otsa.

Erinevatel põhjustel on koondisest puudu ju enam kui viisiku jagu seniseid põhimängijaid: Kristjan Kangur, Siim-Sander Vene, Janar Talts, Gregor Arbet, Tanel Sokk, Gert Dorbek – kõik need mehed, kes viimastel aastatel koondist vedanud. Õigus on ilmselt neil, kes ütlevad, et koondisest eemale jäänud seltskond on tasemelt kõvem kui praegune esindusmeeskonna põhiviisik.

Puudujatest rääkimine aga meeskonda edasi ei aita ja koondise treeneritel eesotsas Tiit Sokuga tuleb olemasolevatest mängijatest võtta maksimum. Kontrollmänge saadi piisavalt ning meeskonna tugevused ja nõrkused peaks olema selged. Eduka esinemise valem peitub oskuses oma tugevusi kasutada ja nõrkusi peita.

Praeguse Eesti koondise mäng püsib peamiselt kolme mehe õlul. 24-aastane Rain Veideman, 27-aastane Sten-Timmu Sokk ja temast aasta vanem Tanel Kurbas on parimas korvpalluri eas. Keegi neist pole varem olnud koondises tõeline liider, kuid olukorras, kus vanad tugitalad on kadunud, peab just see kolmik tõusma veduriks.

Kontrollmängudes ongi nii läinud. Kuniks tagaliinis juhatab vägesid Sokk, püsivad platsil asjad enam-vähem korras. Veideman ja varasematel aastatel tihti ebakindlust näidanud Kurbas olid kontrollmängudes võimelised skoori tegema. Aga võinuks pareminigi, sest kolmeste tabavusprotsent polnud tervikuna kiita. Ülejäänud meeste panus jäi tagasihoidlikumaks.

Kuid just see, kuidas tagamehed tabavad, on selle meeskonna jaoks üks võtmeküsimusi. Kui kolmesed ei lähe, on edu raske loota, sest korvi all kiputakse vastastele alla jääma.

Iseenesest ongi ju asjatu loota, et põlised nii-öelda Eesti liiga mehed Kristjan Kitsing ja Rain Raadik saaksid vastu näiteks tohutu suure Euroliiga kogemusega Valgevene tsentrile Artjom Parahovskile. Seejuures polegi niivõrd oluline nende panus rünnakul kui lauavõitluses. Just seda mänguelementi peab murelapseks ka peatreener Sokk. Olgem ausad, ükski Eesti koondise nii-öelda pikkadest ei himusta korvialuses karmis võitluses osalemist.

Omaette teema on kogenud Reinar Hallikuga. Ilmselt on paljudes tekitanud küsimusi, miks ta nii vähe platsile pääseb või mõnes mängus sootuks pingile jääb. Jah, ta viskas Albaania vastu kümme kolmest, kuid sellest ei maksa lasta end pimestada. Kõik need visked sai ta teha vabalt, ehk kasutades mehe enda sõnu – nagu trennis.

Hallik on küll ebastandardne mängumees, kuid tänapäevase skautimise juures on üsna ebatõenäoline, et tal õnnestub mängu jooksul pääseda kolmese joone tagant nii vabalt viskele. Ilmselt mõistab ta seda ka ise ning seepärast ei hakanud pärast Albaania vastu korraldatud viskekontserti suuri sõnu tegema. Lisaks on ju teada, et Hallik pole kaitsegeenius, ent kaitse on Soku meeskonnas väga tähtsal kohal.

Kontrollmängudes jättis eestlaste agressiivne kaitse sümpaatse mulje. Samas ei tohi sellega liiale minna, sest mõneski mängus avati sööduliinide vahel olemisele keskendudes vastasele tee niinimetatud tagaukse lõikeks ja sellega kaasnevaks kergeks korviks. Kokkuvõttes on aga pidev vastase survestamine sellise Eesti koondise jaoks ainuvõimalik lahendus.

EM-valikturniiril peetakse Valgevene, Portugali ja Poola vastu kokku kuus kohtumist. EM-finaalturniirile pääseb grupi võitja – soosikuks peaks olema Poola –, võimalus võib avaneda ka teise koha omanikul. Seitsme alagrupi peale pääseb edasi neli paremat teise koha omanikku.

Selge on see, et ainult viie-kuue koondise mõttes veidikenegi kogenuma mängijaga väga head tulemust oodata pole. Huvitav ongi jälgida, kas esile suudab kerkida ka mõni uue ringi koondislane. Näiteks Rait-Riivo Laane või Indrek Kajupank. Sest kui mitte nüüd, siis millal?

Korvpalliringkondades on räägitud ka sellest, et arvestades koondise hõredat koosseisu, võinuks juure tuua mõned päris noored – U20 või isegi U18 meeskonna pallurid. Idee pole iseenesest halb, kuid tegelikult polnud valik kuigi suur. Ehk oleks sobinud Taavi Jurkatamm, Matthias Tass või miks mitte ka Kristian Kullamäe.

Samas peab arvestama seda, et noored olid esmalt seotud omavanuste koondisega ja sealt otse täiskasvanute juurde minek oleks võinud tähendada nende läbiküpsetamist. Kui aga koondis on tuleval aastal samasuguses seisus, oleks noorte liitumine igati õige samm.

Homme tasub kõigil vähegi korvpallisõpradel siiski saali kohale minna ja koondist toetada. Mõistagi tuleb mehi võitma ergutada – see on ju spordi mõte –, kuid kõige tähtsam on see, et nad platsil võitleksid. Siis võib andestada nii mõnegi pealtnäha lihtsa eksimuse.     

KAST

EM-valiksari

31.08 Eesti – Valgevene

3.09 Portugal – Eesti

7.09 Poola – Eesti

10.09 Valgevene – Eesti

14.09 Eesti – Portugal

17.09 Eesti – Poola

            

Kus on Ojamaa ja millest mõtleb Pehrsson?

Kus on Hollandi kõrgliigas mängiv Henrik Ojamaa ja kas me hakkame ainult kaitsma või proovime ikkagi väravaid ka lüüa? Kui eelmisel nädalal avalikustati Eesti jalgpallikoondise koosseis, millega minnakse vastu homsele maavõistlusele Maltaga ning nädala pärast toimuvale EM-valikmängule Bosnia ja Hertsegoviinaga, puhkes jalgpallisõprade seas torm veeklaasis. Miks siis ikkagi nii ja mitte teisiti? Koondise peatreener Magnus Pehrsson annab aru.

Eilselt koondise kogunemiselt puudusid kaks põhimeest – Artur Pikk jäi lennufirma äparduste tõttu Tallinna suunduvast lennukist maha, kapten Ragnar Klavan ravib Liverpoolis koduklubi juures kergemat laadi põlvetraumat. «Kahjuks jääb Ragnar kindlasti eemale mängust Maltaga, aga Bosnia ja Hertsegoviina mängu suhtes oleme optimistlikud. Kas ta saab selleks ajaks terveks? Ma ei tea. Ja Liverpool ka ei tea. Aga MRI-uuring näitas, et probleeme pole – ma pole küll arst, kuid see oli väga hea uudis. Tuleb olukorda päev-päevalt jälgida,» sõnas Pehrsson Klavani kohta.

Milline on aga ikkagi seis Hollandi kõrgliigas mängiva Ojamaaga ja miks pole koondises ka näiteks Siim Lutsu? «Lihtne vastus on, et minu meelest on meil ääremängijate seas paremaid valikuid,» alustas Pehrsson. «Pikemalt selgitades – Siim Luts on nüüd klubi vahetanud, aga polnud enne seda pikka aega regulaarselt mänginud. Ta on A-koondises võimalusi saanud, aga pole neid ära kasutanud.»

Äärel mängimine võib koondiseukse avada

Ojamaa puhul andis Pehrsson taas mõista, et koondiseuks pole noore mehe ees kindlasti kinni. «Hea on see, et ta on mänginud väga kõrgel tasemel kaks ja pool mängu senipeetud neljast. Nüüd mängib ta ka äärepoolkaitsjana – ta on palju rääkinud, et tahab tegutseda ründajana, ja seal ma teda ka viimati A-koondises kasutasin. Kuid tundub, et ta naudib äärel mängimist. Väga tore, et pildilt maas olnud mängijana on ta nüüd taas keegi, keda jälgida. Aga siiski leian, et mul on sellele positsioonile paremaid valikuid,» selgitas Pehrsson.

Kas ei võiks Ojamaa aga olla mees, kes sekkub mängu vahetusest? «Nagu öeldud, tegime valiku kõigi võimalike mängijate seast ja arvestasime sellega, mida parempoolkaitses mängivalt mehelt vajame. Saan aru, et jalgpallifänn vaatab – mees mängib Hollandi kõrgliigas, see on kõvem kui Eesti liiga, järelikult peaks ta koondisesse kutsuma! Aga me oleme kolme kuu jooksul kõiki mängijaid jälginud,» rõhutas Pehrsson.

Kas Ojamaa puudumise taga võib olla mingi konflikt kaasmängijatega? «Minu teada mitte. Kas me võime nüüd rääkida mängijatest, kes ON siin?» muigas Pehrsson. «Austan fännide arvamust ja mõistan neid, kellel on teine vaatenurk. Aga meie tegeleme sellega professionaalselt ja iga päev ning langetame oma otsused sellest lähtuvalt. Vaid meie teame ju, kuidas täpselt kavatseme Bosnia vastu mängida.»

Kas Karol Mets nihutatakse keskkaitsesse? FOTO: Sander Ilvest

Kes asendab Klavanit?

Rääkides mängijatest, kes on koondises kohal – kes võtab Nikita Baranovi kõrval sisse koha keskkaitses, kust Klavan Malta vastu kindlasti ja Bosnia vastu võib-olla puudub? «Ma pole veel lõplikku otsust langetanud, teen seda homse (tänase – toim) treeningu põhjal,» lausus Pehrsson, kelle valikute seas on nii Joonas Tamm kui ka Karol Mets – viimane valik tähendaks siiski, et poolkaitsesse tuleb nihutada keegi teine. «Ka Ken Kallaste on minu käe all paaris mängus sel positsioonil mänginud,» lisas Pehrsson valikusse veel ühe nime.

Kahe viimase mängijana kutsus Pehrsson koondisesse Flora poolkaitsja Brent Lepistu ning Levadias tänavu peamiselt äärekaitses tegutsenud Andreas Raudsepa. Samuti on palju kõmu tekitanud otsus kaasata koondise tegemistesse Infoneti poolkaitsja Pavel Dõmov, kes murdis Eesti kõrgliigasse alles tänavu. Miks just need mehed?

«Dõmov meenutab mulle pisut kahe ja poole aasta tagust Ilja Antonovit. Ta erineb teistest meie poolkaitsjatest selle poolest, et tal on loomupäraselt väga hea väljakutunnetus ja ta otsib alati ründavat käiku,» kirjeldas Pehrsson koondise uustulnukat. «Lisaks jagub tal jooksuvõhma, et pressingut teha. Jah, ta on noor, aga ta on põnev mängija ja me tahtsime näha, kas ta on hästi treenitav. Dõmov võiks minu meelest tegutseda ka äärel nagu Antonov paari aasta eest, kui ta polnud veel piisavalt küps, et keskel mängu juhtida,» sõnas Pehrsson.

Florakad hõljuvad õhus

«Brent aga annab treeningul võimaluse Bosnia-mänguks hästi valmistuda,» selgitas peatreener, viidates Lepistu näitel kõigi Flora meeste heale emotsionaalsele seisundile. On ju Flora uue peatreeneri Argo Arbeiteri käe all võitnud üheksast liigamängust kaheksa ja kerkinud taas meistritiitli nõudlejate sekka. «Kõik Flora mängijad kõnnivad praegu nagu õhus – nende emotsionaalne seisund on kindlasti koondisele hea. Raudsepp on võimeline koondises mitmel positsioonil tegutsema – nagu Levadiaski.»

Pehrsson märkis, et viimane vastus võiks heita pisut valgust ka Ojamaa-teemalistele aruteludele. «Kui valid 25-mehelise meeskonna, tead, et platsile pääseb vaid 14–15. Teised peavad suutma luua õhustiku, mis aitaks valikmänguks piisavalt hästi valmistuda. Tuleb leida õige tasakaal,» sõnas ta.

Ründaja Henri Anier jättis uue tööandja Kalmari eest viimase liigamängu vahele, kuid peaks olema mänguvalmis. «Tunnen Kalmari peatreenerit hästi ja suhtlesime eelmisel nädalal pidevalt – Anier tegi reedel klubiga treeningu täismahus kaasa, kuid treener otsustas, et ei võta riski. Kolmapäeval ei kasuta ma teda kindlasti 90 minutit ja eks see nädal näitab, kas ta võiks Bosnia vastu algkoosseisu kuuluda.»

 

Vassiljev: rahvuskoondis pole lõbus laager!

Kindlam on seis Konstantin Vassiljeviga, kes tervenes Poolas paar liigavooru tagasi saadud hüppeliigese vigastusest oodatust kiiremini. «Loodetavasti on ta täies hoos – ta on ka praegu korralikult mänginud, aga tahaksin näha koondises seda Vassiljevit, kes lõi esimeste liigamängudega viis väravat ja andis viis väravasöötu!» naeris Pehrsson.

Ka Vassiljevi enda sõnul on vigastus möödanik. «Mängurütmist pole ma üldse väljas olnud, see on väga oluline. Uuringud näitasid, et õnneks ei läinud kuigi halvasti. Kuskilt annab alati midagi tunda, aga see on pigem signaal, et kõik on korras!» muigas Vassiljev.

Koondises on palju noori – millist nõu Vassiljev kui üks Eesti kogenumaid mängumehi neile enne uut valiktsüklit annaks? «Ma ei usu, et pean neile ise midagi rääkima hakkama, aga kui küsitakse, siis üht-teist on soovitada. Kõik peavad aru saama, et koondises olemine pole lihtne asi,» sõnas Vassiljev. «See pole mingi lõbus laager – see on koht, kus end tõestada ja näidata rahvale, et Eestis on jalgpall ja on jalgpallurid!»

Eesti ja Malta maavõistlus algab Pärnu Rannastaadionil kolmapäeval kell 18.00, uue MM-tsükli esimeses valikmängus kohtutakse Bosnia ja Hertsegoviinaga 6. septembri õhtul Zenicas. Mäng algab Eesti aja järgi kell 21.45.

Sokk loodab suurele tahtmisele, Veideman nooruse uljusele

KORVPALL. Eesti rahvusmeeskonna peatreener Tiit Sokk ütles enne kolmapäeval algavaid Euroopa meistrivõistluste valikmänge, et ootab ilma mitme põhimeheta noorelt koondiselt eelkõige suurt võitlust.

Hetkel on koondise treeningutel 13 meest, kellest üks kolmapäevases avakohtumises Valgevene vastu koosseisu ei pääse. Kuigi peatreeneri peas on valik juba tehtud, saavad mängijad selle info viimasel minutil.

«On vaja, et kõik 13 oleksid valmis, ja see üks nimi pole ses mõttes ka nii tähtis, sest 13 mängijaga teeme selle tsükli lõpuni,» sõnas juhendaja. «Kindel on see, et kõik 13 tahavad mängida ja on oma töö ausalt ära teinud.»

Sokk ei leia, et praegune koosseis (kust on puudu Siim-Sander Vene, Gregor Arbet, Kristjan Kangur, Janar Talts, Tanel Sokk, Gert Dorbek – M. G.) oleks liiga kogenematu. «Osa mehi on ju ka ühisliigas mänginud, see koosseis pole eelmiste aastatega võrreldes sada protsenti uus ja kogenematu,» ütles Sokk.

«Korvi all me kõige suuremad pole, aga kui oma mängust kinni peame, siis tahame vastaste elu muudmoodi ebamugavaks teha. Kõva võitlus peab tulema,» lisas ta.

Avavastase Valgevene kohta väga suurt skautimist pole tehtud, sest nad pole eriti kontrollmäge pidanud ja teevad Soku sõnul jooksvalt väga palju muudatusi.

Koondise liider Rain Veideman lisas, et selle seltskonnaga tuleb ära kasutada nooruse uljust ja mängida nii, nagu torust tuleb. «Eesmärgiks ei saa olla muud kui kahe sekka pääs, muidu poleks üldse mõtet mängida. Usun, et oleme selleks võimelised,» kinnitas Veideman ja lisas, et koondislaste füüsis on väga korralik.

«Joosta jaksavad kõik ja tahtmist on ka kõik täis, trennis tahetakse üksteisele ära panna. Oleme noored ja kõik jooksevad pea ees olukordadesse sisse. Võime saada ka pakke, aga kui mängime nii, nagu torust tuleb, ja siis saame ikka kolmekümnese paki, no siis saame!» lisas tagamees.

Veideman tõi välja lauavõitluse, mis võimsate korvialuste mängijate puudumise tõttu on koondise murekoht olnud ka kontrollmängudes. «Lauda on vaja minna viiekesi, siis saame midagi kätte ka,» uskus ta. «Laua oleme võitnud ainult mõnes mängus, seal saab palju paremini tegutseda.»

Tallinn avab renoveeritud Tondiloo pargi

Tallinna linnavõim avab teisipäeval pidulikult Lasnamäe Tondiloo pargi.

Ehitustööde käigus rajati pargialale kolm laste mänguväljakut, kaks koerteväljakut, piknikuala ning paigaldati trenažöörid ja pargiinventar. Haljastustööde käigus istutati 337 puud ning hulgaliselt lehtpõõsaid.

Pargi projekti koostas Kivisilla OÜ ning töid teostas Mefab OÜ ja Saveka Torutööd OÜ.

Avamisel osalevad Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas, Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva ning ehitajate ja projekteerijate esindajad.

Suri komöödialegend Gene Wilder

Hollywoodi üks suuremaid komöödiatähti Gene Wilder suri 83-aastaselt.

Kahekordne Oscari-võitja suri oma kodus Connecticutis Alzheimeri tõvest tingitud komplikatsioonide tõttu, vahendab Variety.

Wilderi koostöö Richard Pryori ja Mel Brooksiga 60ndate lõpul ja 70ndatel mõjutas Hollywoodis tervet põlvkonda komöödiafilmide tegijaid.

Mel Brooks meenutas kadunud sõpra Twitteris: «Gene Wilder on üks suuremaid meie aja talente. Ta õnnistas igat meie filmi oma maagiaga ja ta õnnistas mind oma sõprusega.»

Wisconsinist pärit näitleja võitis esimese Oscari oma läbimurderolli eest Mel Brooksi 1968. aasta filmis «The Producers».

Wilderi koostöö stsenarist ja lavastaja Mel Brooksiga jätkus žanriparoodiatega, faux-vesterniga «Leegitsevad sadulad» ja õudukaga «Noor Frankenstein».

Wilder tegi oma tuntuima rolli 1971. aastal Roald Dahli raamatu põhjal mugandatud lastefilmis «Willy Wonka ja šokolaadivabrik».

Gene Wilder 1996. aasta filmis "Laughter on the 23rd Floor".

Kuuekümnendatel oli Wilder viis aastat abielus Mary Mercieriga. Wilder adopteeris 1967. aastal tütre Katharine'i tolle ema Mary Joan Schutziga abielludes. Suhtlus Katharine'iga katkes aga pärast seda, kui paar seitsmekümnendatel lahutas. 

Näitleja oli «Saturday Night Live'i» staari Gilda Radneriga abielus 1984. aastast kuni 1989. aastani, mil naine suri. Wilder abiellus 1991. aastal Karen Boyeriga.

Gene Wilder ja tema abikaasa Karen Boyer 2010. aasta septembris.

Hilisemas elus võitis Wilder sarjas «Will & Grace» tehtud rolli eest Emmy ning keskendus põhiliselt romaanide kirjutamisele. 

Wilderit jäävad leinama tema neljas naine Karen Boyer ja filmitegijast õepoeg Jordan Walker-Pearlman. 

Gene Wilder oma raamatu "The Woman Who Wouldn't" esitlusel 2008. aastal.

Millised põnevad seosed on numeroloogia ja maniküüri vahel?

Kas teadsid, et su sünnikuupäevas olevad numbrid võivad mõjutada seda, mis värvi küünelakk sulle enam sobib? Kas ja kuidas võib meie sünnipäev mõjutada küünelaki eelistust? Võib-olla saame küünelaki valimisega hoopis suunata oma mõtteid ja anda uut suunda tegudele, kirjutab Trend Nailsi ilublogi.

Kui teie sünnipäevas on numbrid 1 ja 6, siis olete looduse poolt kaasa antuna tähelepanuväärse välimusega ja kindlameelne inimene. Te kannate ka küüntel välja kõik ekstravagantsused, sest te lausa tahate kogeda aina uut ja eristuda hallist ärgipäevast. Veel enam, te loote oma julgusega lausa moodi ja teisedki võtavad teid järgida. Olete inimene, kes kannab kõhklemata välja kõige erksamad ja värvikirevamad küünelakid, mis kasutusel on. Kõige sobilikumad toonid küünelakkide valikus on teile kõik punasega seonduvad. Lisaks sobivad teile ka roosad ja oranžid ning kollasedki värvid. Kandes küüntele rohelist värvi tõstate esile oma sensitiivsust, valge värvi lisamisega annate jõudu ettevõtlikule mõtteviisile. Külmad, sünged ja tumedad toonid pole teile.

Kui teie sünnipäevas on numbrid 2 ja 7, olete sedavõrd kirglik inimene, et pühendute kõikidesse asjadesse tulise kire ja hetkelise põhjalikkusega. Nii ka küünte lakkimisse. See tähendab, et kas lakite ja hoolitsete küünte eest viimse peensuseni või ei tee seda üldse. Oma energilises olekus eelistate aga tagasihoidlikke küünelakke, justkui teades, et sära jagub teisse küünte esiletoomisetagi piisavalt. Nii eelistate neid lakkides valida nahavärvi toone, lisades sära mõne pärli või muu efektse lisandiga. Sobilikumad värvid on tulist kirge jahutavad külmad ja maalähedasemad rohelised toonid. Siniseid küünelaki toone valides lisate mõjujõudu oma sõnadele, roheliste toonidega tõstate esile aga empaatiavõimet ja sensitiivsust. Eemale tasuks teil hoida punasest värvist küüntel.

Kui teie sünnipäevas on 3 ja 8, siis olete suure empaatiavõimega ja selge visiooniga inimene, kes armastab ka küünelaki valikus enam ühte kindlat värvi või äärmisel juhul lihtsakoelisemat joonistust. Kuna teil on kaasasündinud vaist teha õigel ajal õigeid valikuid, siis ei lase te end ära petta magusa müügijutuga ja jääte ka küünelaki valikul oma eelistustele kindlaks. Tunnetades ümbritsevaid energiaid teete küünelaki valiku oma sisetunde järgi. Teile soblikumad küünelakkide toonid on erinevates toonides heledad kuni valgeni välja. Eelistatuimad on kollase ja helesinise varjundiga värvid, mis annavad teie kaasasündinud intuitsioonile juurde ettevõtlikkust. Mida sinisema valite küünelaki tooni, seda selgemalt suudate sõnastada oma väljaöeldud mõtteid. Lakitoonide punasemaks muutumisel lisate energiat oma tegudesse. Rohelistest toonidest tasuks teil eemale hoida.

Kui teie sünnipäevas on 4 ja 9, olete arukas inimene ja kiirgate endast vastupidavust, mis võib teistele paista lausa jonnakusega. Nii eelistate saada kõiges põhjalikke vastuseid oma küsimustele. Ka küünelakke valides on teil kindel soov nii nende värvivalikus kui ka joonistustes ning te ei kavatse neist kergelt loobuda. Kuna oskate hästi „raha lugeda“, siis eelistate otsida kõiges parimat kvaliteedi ja hinna suhet. Küünelakkide värvivalikus annab teie kriitikameelele rahustavat mõju roheline värv, tulisust ja energiat tegevustesse lisavad kõik punased. Sõnaosavust saate lisada läbi siniste toonide. Oma praktilise meele tõttu tasub teil hoiduda valgete ja heledate toonide ning ühevärviliste küünte kasutamisest, sest neilt väljapaistev väiksemgi defekt viib teilt hingerahu.

Kui teie sünnipäevas on 0 ja 5, siis olete loomuomase elujõuga inimene, kes hindab stabiilsust kõiges ja kõikjal. On väga vähe sellist, mis suudab teid endast välja viia. Nii võtate ka küünelakkide valikust seda, mida pakkuda on ja olete rahul joonistusega, mis just parasjagu teie küüntele tehti. Kindlasti lisavad need numbrid teile eluks vajalikku kannatlikkust ja kompromisside tegemise oskust.

Nipivideo: kuidas endlikeppi õigesti kasutada

Selfie sticki'i või endlikepi kasutamine näib olevat imelihtne. Ometigi ei pruugi pilt alati hea välja tulla. Fotograaf Marek Metslaid näitab paari nippi, mida tasub endlikeppi kasutades meeles pidada.

Malta vutikoondise saabumine Eestisse lükkus Nordica lennukirikke tõttu edasi

Esmaspäeval Eestisse saabuma pidanud Malta jalgpallikoondise reis läks päeva võrra pikemaks, kuna lennufirma Nordica pidi lennukite rikke tõttu esmaspäevase Amsterdam-Tallinna lennu tühistama.

«Malta koondis alustas kodusaarelt reisi esmaspäeva varastel hommikutundidel, kuid Amsterdami saabudes selgus, et nende lend on tühistatud,» kirjutas väljaanne Times of Malta oma veebiküljel.

Lennufirma Nordica esindaja ütles õhtul BNS-ile, et kaks nende lennukit on hetkel rivist väljas, mille pärast nad klientide ees vabandavad.

Eesti Jalgpalliliidu pressiesindja Mihkel Uiboleht selgitas, et Malta jalgpallikoondis oleks pääsenud küll Tallinnasse väiksemate gruppide kaupa, kuid nad eelistasid lennata koos ning seepärast veedavad öö Amsterdamis ja tulevad Tallinnasse teisipäeval.

Kolmapäeval toimub Pärnu Rannastaadionil Eesti ja Malta koondise vahel sõprusmäng, millega mõlemad kontrollivad oma vormi enne 2018. aasta maailmameistrivõitsluste valikmängude algust sel sügisel.

Kaheksa märki, et sa oled lödistaja

Oled sa üks neist inimestest, kes iga kord lõunat süües end paaniliselt salvrätikutega katavad, sest elu on näidanud – kui seda mitte teha, siis avastad varem või hiljem seelikult kastmepleki? Kui nii, siis on see video sulle kindlasti väga tuttav!

Hello Giggles on kokku pannud humoorika ja oh-nii-tuttava video neist inimestest, kes on maakeeli lödistajad. Need on inimesed, kes...

...võileiba süües kaotavad sellest pool ja isegi ei märka seda;

...kasutavad kätt salvrätikuna;

...leiavad, et kandiku asemel võib toitu sama hästi sülle panna – puru lõpetab niikuinii hiljem ju seal;

...teavad, et nende juuksed on põhimõtteliselt võrk, mis püüab toitu kinni;

...vajavad pidevalt salvrätikuid, neid kulub suisa tonnide viisi;

...eeldavad, et kui keegi neile pikalt otsa vaatab, tähendab see ilmselt, et neil on toit näos;

...teavad, et vahel on suur märg laik pluusil parem kui plekike;

...jäävad sageli ka teiste inimeste kukutatud söögi alla – ja nad ei muretse selle pärast!

Palavikurohi, mida on peagi keerulisem leida

Peagi on keerulisem leida apteekidest palaviku ja nõrga valu ravimit Efferalgan.

Tarneraskustes on Efferalgan 150 mg rektaalsuposiitid ja Efferalgan 30 mg/ml suukaudne lahus, kirjutab amet oma kodulehel. Mõlema ravimi toimeaine on paratsetamool. Lisaks on peagi apteekidest lõppemas ka Efferalgan C 330/200 mg kihisevate tablettide varu. Selle ravimi toimeained on paratsetamool ja askorbiinhape. Nende ravimite tarneraskused lahenevad eeldatavasti 2017. aasta teises pooles. Apteekides on saadaval teised paratsetamooli sisaldavad ravimid.

Samuti on tarneraskustes ravim Dalacin C 150 mg kõvakapslid, mida kasutatakse klindamütsiinile tundlike mikroorganismide põhjustatud infektsioonide raviks. Rohu toimeaine on klindamütsiin. Ravimi tarneraskus kestab eeldatavasti novembri alguseni. Samuti jätkub müügiloa hoidja kinnitusel Dalacin C 300 mg kõvakapslite tarneraskus. Teisi ravimeid, mis sisaldaksid klindamütsiini samas ravimvormis ja tugevuses, Eestis ei turustata.

Rattasõit: müüdid ja tegelikkus

Ratas on aeglane sõiduvahend, millega on ohtlik liikuda, mis ajab higiseks ja muudab impotendiks – see on vaid väike hulk müüte, mida kasutatakse ettekäändena rattaga mitte sõitmiseks.

Hoolimata sellest, et rattasõit annab maailma kaunimad jalad, treenib südant ega tee liigestele liiga, peavad nii linna- kui ka spordiratturid pidevalt kummutama nende spordialaga kaasas käivaid müüte.

Hawaii Expressi turundusjuht Priit Salumäe tutvustas enimlevinud müüte ja soovitas saabuva septembri puhul rattal kummid täis pumbata ning sügisesi linnatänavaid nautima minna.

Rattaga sõitmine on ohtlik

Kas teadsid, et mootorrattaga sõitmine või kõndimine on ohtlikum kui rattaga sõitmine? Liiklemisel kehtivad reeglid, mida järgides on rattur kaitstud. Autodega teed jagades tuleb enne pööret või sõiduraja vahetust oma kavatsusest käega märku anda. Tulede, helkurite ja kella olemasolu on aga reguleeritud liiklusseadusega. Ja kuigi kiiver pole täiskasvanud liiklejale kohustuslik, siis iga mõtlev inimene saab selle tähtsusest aru.

Rattasõidust impotendiks

See müüt on juba vana ja väsinud. Jah, sadulas olles istuvad mehed oma õrnadel kehaosadel, kuid see ei muuda veel impotendiks. Seda on ka erinevate ülikoolide teadlased öelnud ja me usume neid. Kes tahab end mugavamalt sadulas tunda, peaks viimase välja vahetama. Aga potentsiga ei ole sadul sellegi poolest seotud!

Pimedas on rattasõit võimatu

Ei vasta tõele! Kui mugavus välja jätta, siis on pimedas liiklemine sama võimalik kui valges. Tähtis on olla ise nähtav ja näha ka teisi. Jalgrattal peab olema signaalkell, ees valge ja taga punane helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge kodarahelkur.

Pimedal ajal või halva nähtavuse korral peab põlema ees valge ja taga punane tuli. Linnaratturid peaksid enne sadulasse istumist kontrollima, et tuli ikka korvi laotud koormast läbi paistaks, teed näitaks ja teistel ka ratturit võimaldaks näha.

Ratas on aeglane

Reeglina on jalgrattaga võimalik läbida lühemaid distantse kiiremini kui auto või ühistranspordiga. Jalgrattaga saad sõita uksest ukseni ega pea aega raiskama bussi ootamisele või autoga ummikus seismisele. Lisaks on Eestisse lisandunud rattateid ning tasuta parklaid, mis teevad liiklemise veelgi hõlpsamaks. Vaata kaardilt, milline on lühim teekond kodust kontorisse ning saad võimaluse avastada ka rahulikke kõrvaltänavaid.

Ratturid kannavad liibukaid

Mitte ainult! Ükski linnarattur ei pea liibuvat rattuririietust selga ajama. Paljud naised peavad kiivrit jällegi koledaks kohustuseks ja ratast naiselikkust pärssivaks sõiduvahendiks. Lubage end üllatada – ajaga on muutunud ka kiivrid naiselikemaks, värvilisemaks ja lillelisemaks. Mis on veel ilusam kui lehviva kleidiga naine kaunil linnarattal? Kleidisaba sattumise õlise keti vahele hoiab ära ketikaitse.

Jalgrattaga tööle? Kindel ei!

Inimesed, kes töötavad kodust paarikümne minuti kaugusel, eelistavad ratta koju jätta, sest kardavad tööle higisena jõuda. Tegelikkuses saab tempo valida vastavalt treenitusele ja vajadusele ning 20 minutit rattasõitu ei aja rohkem higiseks kui näiteks 15 minutit kõndimist. Hollandis ja Taanis on suur osa inimestest ammu autodest loobunud, sest rattaga on lihtsam ja mõnusam!

Rattasõit on suvine meelelahutus

Sügis on ideaalne aeg rattasõiduks – temperatuurid on langenud ning päikesepaistel säravad värvilised linnapargid ja metsarajad on vägagi kutsuvad. Õige riietuse ja porilaudadega saab ka kerget vihmasabinat ja porilompe trotsida. Ka talv ei tähenda ratta talvekorterisse panemist. Lumevaiba ja jääga liigeldes tuleb muidugi naastrehvid alla panna või esirehv suusaga asendada.

Ratas vajab eraldi tuba

Paljude inimeste põhiliseks probleemiks on kaherattalise hoiustamine. Kui panipaik või garaaž puudub ning korteri koridorgi kipub kitsas olema, siis tuleb olla leidlik. Õnneks saab tänu rattahoidjatele oma lemmik kaherattalist asetada lae alla ja riputada esi- või tagaratast pidi seinale. Pakutakse ka teenust, mille hinnas on velo hooldus ja hoiustamine sügisest kevadeni. Milline mugavus!

Moeäparduste TOP10: MTV galal oli maitselagedust jalaga segada

Vaata, millised staarid panid MTV muusikaauhindade galal moeekspertide arvates riietusega puusse!

Farrah Abraham / Scanpix

3 nippi, kuidas veinipudelit korgitserita avada

Teinekord võib juhtuda, et veiniõhtu algab mõrudalt - selgub, et veiniavajat pole kellelgi. Siinkohal soovitab SAT 1 nõuandenurk 3 nippi.

1. Võti

Võti tuleks korgi sisse suruda, keerata ning siis juba koos korgiga välja keerata.

2. Naelad või kruvid

Soovitatakse haamriga paar naela korgi sisse lüüa ja need siis näpitsate abil koos korgiga välja tõmmata. Sama triki peaks teha saama ka kruvidega: kruvi korgi sisse ja koos korgiga kruvikeeraja abil välja keerata.

3. Kinga sisse ja vastu seina

Veinipudel soovitatakse mähkida käteräti vms. riide sisse ja kinnisesse jalanõusse (jooksutoss vms) asetada, siis pudelit koos jalanõuga vastu seina või puud (kui olete nt piknikul) koputada. Mitte muidugi toore jõuga, vaid nii, et kork enam-vähem välja tuleks.

Head lugejad, kas teate ehk mõnd paremat trikki?

Andra Siibak: miks jagavad inimesed oma paroole kaaslastega?

Salasõnadega on nagu hambaharjadega – neid võiks võimalikult tihti vahetada ja teistega jagada neid ei tasu. Ometi on nii, et tihtipeale ei kipu me nendest soovitustest ja reeglitest kinni pidama. Vähemalt salasõnade puhul mitte. Salasõnade jagamise praktikast on saanud täieliku usalduse garant, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andra Siibak.

Üsna tavapärane on see, et lapsed ja noored jagavad oma e-posti, sotsiaalmeedia kontode või nutitelefoni salasõnu enda vanemate ja sõpradega, vahel ka õpetajatega. Täiskasvanute seas seevastu on üsna sage see, et platvormide ja digividinate salasõnu usaldatakse oma abikaasale või partnerile, harvem ka töökaaslastele või ülemusele.

Kohati võib see usaldus meile hiljem õige kurjalt kätte maksta ja nagu Joosep Värki loo (Postimees, 22.08) näidetest ilmneb, võib «usalda aga kontrolli mentaliteedi» viljelemine lõppeda ühe osapoole jaoks koguni kriminaalkaristusega.

Loomulikult on salasõnade jagamise žestis korralik annus mugavust. Näiteks saab meie salasõnu teadev sõber, elukaaslane või ema vajadusel meie postkasti kiigata, kui me ise arvutile ligi ei pääse; vaadata mobiilist mõnda olulist telefoninumbrit, vms. Salasõnu, mida jagada, on lõppude lõpuks ju igasugused. E-posti, Facebooki, mobiili, või kasvõi Netflixi kasutajakonto omi, eks ole? Viimane tegevus on muide USA ringkonnakohtu käesoleva juuli otsusega kuritegu.

Salasõna kui žest

Kuid lisaks praktilisele kasule, millega salasõnade teistele isikutele usaldamist põhjendatakse, on salasõna usaldamise žestis ka korralik annus tseremoniaalsust. Salasõna usaldamine on märk, omamoodi sümbol. Žest, mida paljud armunud näiteks tõlgendavad kui lauset «mul pole midagi varjata».

Näiteks möödunud aastal Suurbritannias tehtud uuringust ilmnes, et 56 protsenti uuringus osalenutest seostas kallimale salasõnade usaldamist tõelise armastuse ja usaldusega. Uuringust nähtus muuseas, et pea 40 protsenti küsitletutest kinnitas end teadvat oma kallima e-postkasti salasõna, 26 protsendile vastajatest oli teada kallima Facebooki salasõna. Enamgi veel, 54 protsenti vastanutest nentis, et nende jaoks on kummastav ja kahtlane see, kui kallim oma salasõnu neile ei usalda.

Teisedki uuringud näitavad, et enda salasõnade jagamine on pigem tavapraktika kui midagi eriskummalist. Näiteks Pew Research Centre'i poolt Ameerikas tehtud uuringust tuli välja, et koguni 67 abielus või suhtes olijatest olid enda kaasale salasõnu usaldanud. Noorte hulgas on see protsent isegi veel suurem.

Lisaks salasõnade jagamisele on noorte hulgas üsna levinud ka see, et parimad sõbrad või noored armunud kasutavad identseid salasõnu. Seda tõlgendatakse kui ülimat kiindumuse, armastuse ja usalduse märki. Ja kõrvuni armununa ei mõelda ju kunagi sellele, et muinasjutul võiks olla õnnetu lõpp. Aga just karile jooksnud suhted ja purunenud usaldus on see, mis viib olukordadeni, mida enda artiklis kirjeldas Joosep Värk (Postimees, 22.08).

Laste salasõnad

Aga erinevalt kallite kaasade ja ekside järgi nuhkimisest, mis on kriminaalkorras karistatavad, on näiteks lapse sotsiaalmeedia kontode salasõnade teadmine ja seeläbi lapse netitegevuse monitoorimine teadlaste poolt üks ametlikult heaks kiidetud vanemliku vahendamise vormidest. Ka Eestis tehtud uuringutest nähtub muuhulgas, et lapse sotsiaalmeedia kontol ringi liikunud vanemad on nii mõnelgi puhul seeläbi saanud jälile lapsele adresseeritud ebasobivatele e-kirjadele ja ettepanekutele ning saanud oma sekkumise läbi lapsi halvimast säästa.

Sageli põhjendavad vanemad, aga ka õpetajad, lastelt salasõnade väljanõudmist, öeldes, et lapsed ju unustavad need muidu ära ja vaid vanema/õpetaja käes on salasõnad kindlas kohas hoiul. Näiteks on vanemaid, kes sõlmivad lastega omamoodi sotsiaalsed kokkulepped – lapse salasõnad poetatakse mõlema nõusolekul paberile kirjutatult rahakassasse ja äärmise vajaduse ilmnedes, on vanemal võimalik neid sealt kätte saada. Ilma vastastikuse lugupidamise, austuse ja usalduseta sellised lepingud muidugi ei pea.

On ka teistsuguseid lepinguid, millest kinni pidamiseks või mille täitmiseks ollakse valmis oma salasõnu teiste isikutega jagama. Näiteks USAs oli hiljuti tööandjate seas populaarne praktika töölekandideerijate käest sotsiaalmeedia salasõnu nõuda, selleks et tööandja võiks oma silmaga veenduda, kas kandidaadi sotsiaalmeedia-mina on ikka sama viks ja viisakas nagu töövestlusel paistab. Õigupoolest muutus kandidaatidelt salasõnade sissenõudmine tööandjate hulgas niivõrd häirivalt tavapäraseks, et paljudes USA osariikides ei jäänud muud üle kui see ebaseaduslikuks kuulutada.

Ega töötajad ise ka teab mis illikukud pole. Näiteks SailPointi poolt möödunud aastal USAs, Suurbritannias, Hollandis, Austraalias ja Prantsusmaal suurkorporatsioonide töötajate seas tehtud küsitlusest nähtub, et iga seitsmes töötaja oleks nõus enda töökoha e-posti salasõna 150 dollari eest huvitatutele maha müüma. Lojaalsuse hind seega just eriti kõrge ei ole.

Salasõnad on salasõnad seepärast, et nad peaksid olema ja jääma salajaseks. Usaldust saab ka teismoodi ära teenida, välja näidata või võita. Salasõnu teistega jagades seda garanteerida ei saa aga täielikult mitte kunagi.


Andra Siibak on kaitsnud filosoofiateaduste doktorikraadi meedia ja kommunikatsiooni erialal Tartu Ülikoolis ning tegelenud sotsiaalmeediat puudutava temaatika uurimisega enam kui kümme aastat. Praegu töötab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis meediauuringute vanemteadurina. 

Armas galerii: kõige kaunimad minikodud

Nukukodulikult nunnu või minimalistlikult šikk - minikodusid leidub kõikvõimaliku väljanägemisega, nii meil kui mujal.

Country Living näitab 60 kena pisikest kodu, mis USAs kuulsust kogunud - vaata kaunist galeriid siit.

KODA Maja, ehitajaks Kodasema. / Kodasema

Rahvusvahelist tähelepanu on palju pälvinud ka Eesti ettevõtte Kodasema loodud väikemaja prototüüp KODA - tegemist on säästliku ja liigutatava väikemajaga, mis tänu sisseehitatud IT-tarkusele on iseõppiv ja ümbritsevaga kohanduv. Maja arendatakse Tallinna külje all asuvas tehases koostöös paljude ekspertidega Eestist ja mujalt. Selle projekti kohta saad lähemalt lugeda siit.

Greencube moodulmaja. / SANDER ILVEST/

Ka teine eestlaste ettevõtmine kogub tuntust: eestlaste ettevõte Greencube minimaja sobib selle loojate sõnul lausa aastaringseks elamiseks ja inimeste huvi väikeste moodulmajade vastu aina kasvab! Greencube'i kohta saad lugeda ja maja videot uudistada siit.

Teisaldav minimaja. / KV.EE

Vaata ka kaunist, skandinaaviapärast valget Eestis tehtud minikodu siit.

Galerii: vaata tuntud Eesti ärimehe luksuslikke kortereid

Tallinna vanalinnas pakutakse jõukale ostjale müügiks mitut ärimees Even Tudebergi luksuslikku korterit.

Luksuskorter vanalinnas / Brave Capital

Kõige omapärasemaks neist Suur-Karja 2 asuv 110,5 m2 suurune luksuskorter, miskoosneb kahest magamistoast ja avatud köök-elutoast. Väga avar elutuba, mille teeb eriliseks 13.-14. sajandist pärit elutoa lae- ja osaline seinamaaling.

Luksuskorter vanalinnas / Brave Capital

Samal aadressil, Suur-Karja 2 ootab aga 935 000 euroga ostjat ruumikas, viiemeetriste lagedega vanalinnapalee: 284,4m2  suurune esinduskorter jaguneb seitsmeks eraldi toaks. Korterisse on kaks eraldi sissepääsu, mis võimaldab korteri jagada kaheks korteriomandiks.

Luksuskorter vanalinnas / Brave Capital

Stiilselt renoveeritud, valgusküllase 95.6 m² kahetoalise korteri on ärimees müüki paisanud ka aadressil Suur-Karja 8.

Luksuskorter vanalinnas / Brave Capital

Kuninga 1 asuva ja samuti jõukat kosilast ootava, läbi kahe korruse ehitatud korteri suuruseks on 140,9 m2, vaade vanalinna sisehoovi. Avaral ja valgusküllasel esimesel korrusel asub elutuba koos avatud profiköögiga. Teisel poolkorrusel asub magamistuba koos vanni ja dušiga. Kolmandal korrusel paikneb avatud magamistuba. Korter on looduslähedaste materjalidega renoveeritud, heledate toonide ja puidu kooskasutus lisab avarust.

Luksuskorter vanalinnas / Brave Capital

Mündi 2 ootab aga 1,1 miljoni euroga kosilast 197,2 m2 suurune, maja kõrgeimatel, neljandal ja viiendal korrusel paiknev korter, mis peibutab lisaks 20m2 suuruse terrassiga- Korteri esimesel korrusel on avatud köök ja elutuba, mille akendest avaneb  vaade Tallinna Raekoja platsile. Teisel korrusel paiknevad kaks magamistuba, mõlema juurde kuulub eraldi vannituba-duširuum.

Kahe minuti maniküür, mis kestab terve nädala

Naistele meeldiks, kui me suudaksime kogu aeg kenad ja sätitud välja näha, aga paraku on enamik naistel väga kiire elutempo. Mida teha, kui sul ei ole aega, et kaks tundi küünetehniku juures veeta?

PureWow jagas meiega kõigi aegade kõige lihtsamat nippi, kuidas saada kiirelt ilusad küüned ja sa ei peaks neid välja minnes peitma.

Sul on vaja: Läbipaistvad kerge sädelusega küünelakki.

Mida teha: Puhasta oma küüned vanast lakist nii nagu sa tavaliselt teed, aga seejärel lihtsalt kanna peale üks kiht sädelevat küünelakki.

Kuidas see toimib: Esiteks võtab see ainult kaks minutit, et peale kanda, sest sa kasutad läbipaistvat lakki, millel on natukene sädelust sees. Sa ei pea muretsema sellepärast, kui sa kiiruga lakkides natukene küünenaha vastu lähed või väikeste täkete pärast, sest neid ole näha. Lisaks ei pea sa muretsema väljakasvu pärast, ka seda ei ole kaugelt märgata. Treenimata silmale paistad sa stiilne naine, kes ei lahku kunagi kodust ilma korraliku maniküürita.

Pehrsson Ojamaast: on positiivne, et ta taas pildil on, aga näen paremaid valikuid

Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson lausus koondise kogunemisel enne mänge Malta ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, et paljude jalgpallifännide poolt taganõutud Henrik Ojamaad pole koondises lihtsal põhjusel – Pehrsson näeb tema positsioonil paremaid mängijaid.

«Kõik on terved. Kaks mängijat pole siin – Artur Pikk jäi oma jätkulennust maha ja jõuab kohale õhtul. Ja teine, nagu te teate, on Ragnar Klavan, kes pole terve ja ravib end Liverpoolis,» sõnas Pehrsson. «Kahjuks jääb ta kindlasti eemale mängust Maltaga, aga oleme optimistlikud selles osas, mis puudutab mängu Bosnia ja Hertsegoviinaga. Kas ta saab selleks ajaks terveks? Ma ei tea. Ja Liverpool ka ei tea. Aga MRI-uuring näitas, et probleeme pole – ma pole arst, kuid see oli väga hea uudis. Tuleb jälgida olukorda päev-päevalt.»

Milline on aga seis Hollandi kõrgliigas mängiva Ojamaa osas ja miks pole koondises ka näiteks Siim Lutsu? «Lihtne vastus on, et minu meelest on meil ääremängijate seas paremaid valikuid. Pikemalt selgitades – Siim Luts on klubi vahetanud ning pole enne seda pikalt regulaarselt mängida saanud. Ja ta on A-koondises võimalusi saanud, aga pole neid ära kasutanud. Minu meelest on mängijaid, kes saavad sel positsioonil temast paremini hakkama – eriti kui arvestame, et tegin praeguse valiku Bosnia-mängu silmas pidades.

Ojamaa puhul on väga positiivne see, et ta on mänginud väga kõrgel tasemel kaks ja pool mängu senipeetud neljast. Nüüd mängib ta ka äärepoolkaitsjana – ta on ise palju rääkinud, et tahab tegutseda ründajana, ja seal ma teda ka viimati A-koondises kasutasin. Tundub, et ta naudib äärel mängimist. On väga positiivne, et pildilt maas olnud mängijana on ta nüüd taas keegi, keda jälgida. Aga taas leian, et mul on sellele positsioonile paremaid valikuid,» rääkis Pehrsson.

Kas ei võiks Ojamaa aga olla mees, kes sekkub mängu vahetusest? «Nagu öeldud, tegime valiku kõigi võimalike mängijate seast ja arvestades seda, mida parempoolkaitses mängijalt vajame. Saan aru, et jalgpallifänn vaatab – mees mängib Hollandi kõrgliigas, see on kõvem kui Eesti liiga, järelikult peaks ta koondisesse kutsuma! Aga me oleme kolme kuu jooksul jälginud kõiki mängijaid. Ja me teame, kuidas kavatsema Bosnia vastu mängida, samuti tean, mida mängijatelt ootan,» rõhutas Pehrsson.

Loe Ojamaa-teema, Eesti jalgpallikoondisesse kuuluvate mängijate hetkeseisu ja koondise ettevalmistuse kohta pikemalt homsest Postimehe paberväljaandest!

Ülilihtne nipp, kuidas kööginuga abivahenditeta teritada

Selgub, et nõudepesumasin ja pesemisega ootamine mõjutab su kööginoa teravust, vahendab Zuhause.de

Kuigi noa juures võib olla kirjas, et kõlbab pesta ka  nõudepesumasinas, ei soovitata seda siiski teha, kuna noale mõjuvad sealsed üsna agressiivsed puhastusvahendid ning vee kuumus kui ka asjaolu, et toidujäägid jäävad noale pikemaks pidama, selgitas väljaandele ekspert Ralf Jahn. Tema sõnutsi piisab, kui terav nuga peale kasutamist kohe sooja vee ja natukese nõudepesuvahendiga ära pesta. 

Noa saab teravamaks tavalise kohvikruusi abiga - keera keraamiline tass põhja peale, hoia nuga umbes 30-kraadise nurga all ning kergete liigutustega ihu seda teravamaks. Kuidas see täpsemalt käib, vaata videost!

Lugeja: kui kallis peaks tegelikult olema lapse kooliminek?

Kooliaasta algus ei pea olema suur kulutus. Või kuidas nüüd öeldagi: ei pea olema või ei peaks olema? Selge on see, et esimesse klassi mineva lapse jaoks on ostunimekiri tohutult pikk. Nö õnneks oli minul tol hetkel rahakott üsna õhuke ja ostetud sai pigem vähem asju. Hiljem selguski, et kõike, mida igasugused soovitavad nimekirjad sisaldavad, kaugeltki tarvis ei lähe, kirjutab lugeja Maris.

Tasub oodata, kui kool alanud, sest igal algklasside õpetajal on tavaliselt hoopis oma väike nimekiri, kust selgub, mida tõesti tarvis on. Nii et kannatust!

Kui ma viskan pilgu koolitarvete letile, siis mida kõike sealt vastu ei vaata! Ja kui uskumatult kallid on mingi populaarse tegelaskujuga kooliasjad! Soovitan vanematele kainet mõtlemist. Laps ei vaja kõige uhkemat asja. Tihtipeale arvavad hoopis vanemad, et laps tahab, lapsel endal on aga ükskõik.

Tuntud multikakangelase pildiga ese võib olla palju kallim, kuid kvaliteeti see ei taga. Harilik pliiats või värvid aga olgu pigem kvaliteetsed, sest vilets värvipliiats lihtsalt murdub või on toon ütlemata hämar ja peate viimaks ikka uue ostma.

Õpikute jaoks oleme meie aastast aastasse kasutanud tavalist pruuni jõupaberit, mida, tõsi küll, leidub meil igivanast ajast kodus kapis. Et õpikud ja töövihikud lahedamad välja näeksid, on laps neid igal aastal ise kaunistanud. Oma joonistustega. Kes joonistada ei soovi, võib ajakirjadest või tasuta reklaampostist pilte välja lõigata ja nendega kaasi ehtida. Omapärane, loominguline, lõbus. Ka õpikute ja vihikute teiste omadega sassi minemine on nii välistatud.

Mida suurem laps, seda vähem koolitarbeid meil tarvis on läinud.

Mis puutub kooliriietesse, siis on mul üks vastus: ostke kasutatut! Säästate rahas ja võidate kvaliteedis, sest näete, kas ese on esimestele pesudele ja kandmistele vastu pidanud.

Koolivorm võib olla kõige kulukam väljaminek ja ma absoluutselt ei poolda seda. Kasutatud riiete hulgast saan palju odavamad rõivad. Meie koolivorm on kallis, ebakvaliteetne, inetu ja ei vasta tegelikult meie kliimale. Õnneks vanematelt lastelt seda ka ei nõuta.

Head kooliaasta algust ja kainet meelt rahakoti raudade paotamisel!

Homme on kohati vaid 15 kraadi sooja

Homne päev tõotab ilmateenistuse prognoosi kohaselt tulla üsna hall ja vihmane.

Läänemere õhuruumi läbinud tsüklon eemaldub Venemaa põhjaaladele ja tõmbab kaasa ka sajupilved. Ennelõuna on veel tihedalt vihmahooge. Keskpäeva paiku tõmbub saartel taevas juba heledamaks, pärastlõunal ka mandril lääne poolt alates sadu järk-järgult lakkab.

Ilm on homme pilves selgimistega, sajab hoovihma, ent õhtuks tõenäoliselt sadu lakkab. Puhub loode- ja läänetuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s.

Õhutemperatuur on 15–18 kraadi. Jahedam on Järvamaal, pisut soojem Raplamaal ja Valgamaal.

Kolmapäevast läheb jälle soojemaks. Balti riikide kohal tugevneb kõrgrõhuhari, ent kuna nii Skandinaavia kui ka Soome jäävad madalrõhuala mõjusfääri, siis üksikud vihmahood on ikka võimalikud. Tuul puhub läänekaarest ja on puhanguti tugev veel öö hakul ning seejärel rahuneb, õhtul hakkab saartel taas edelatuul tugevnema. Õhutemperatuur on öösel 7 kuni 12, rannikul 15 kraadi ümber, päeval aga 18-21 kraadi.

Neljapäeval koondub kõrgrõhkkond Venemaa kohale, Skandinaavia poolt aga avaldab survet madalrõhuala. Kahe rõhuala piirimail tugevneb meil edelatuul. Öö on sajuta, päeval on taas sajuhoogusid üle Eesti. Edelavoolus saabuv õhumass on võrdlemisi soe ja temperatuur on öösel 9 kuni 13, rannikul 15 ja päeval 19 kuni 22 kraadi.

Reede ööks pilved hõrenevad ja suuremat sadu ei tule. Päeval riivab Eestit madalrõhulohk, rünksajupilvede arenguks on tingimused soodsamad ning vihmahood väga tõenäolised. Puhub mõõdukas edela- ja läänetuul, päeval on tugevamaid puhanguid ning pöördub saartest alates loodesse. Õhutemperatuur on öösel 10 kuni 15, päeval aga 16 kuni 20 kraadi.

Laupäeval laieneb Kesk-Euroopa kohalt kõrgrõhuala üle Balti riikide. Pilved hõrenevad ja ilm on sajuta. Tuul puhub läänekaarest ja jääb nõrgaks. Õhutemperatuur on öösel 5 kuni 10, rannikul kuni 14, päeval 15 kuni 18 kraadi. Pühapäeval muutub ilm taas soojemaks, kui õhusooja tuleb praeguse prognoosi kohaselt 16 kuni 21 kraadi.

Austraalias pandi seksiklubi libestiautomaati soolhapet

Austraalia politsei uurib juhtumit, milles pandi Sydney eeslinnas Rydalmere`is asuva gei ja biseksuaalide Arrows seksiklubi libestiautomaati soolhapet.

Seksiklubis andis signaal märku, et automaati on kahjustatud ning turvatöötajad leidsid selle juurest mehe, kes anti üle Sydney politseile, edastab dailytelegraph.com.au.

Arrows klubi teatel ei jõudnud keegi libestiautomaadis olnud soolhapet kasutada ega saanud vigastada.

62-aastasele mehele esitati süüdistus mürgitamise, kehalise vigastuse ja valu tekitamise katses. Politsei teatel ei ole mehe motiiv veel teada, kuid tegemist ei olevat rassistliku vihakuriteoga. 

Mees lubati kautsjoni vastu vabadusse, kuid ta peab 20. septembril oma teo tõttu astuma Sydneys Parramattas kohtu ette.

Tegemist ei ole esimese korraga, mil nimetatud seksiklubis kuritegelikku üritatakse toime panna. Pärast paari varasemat juhtumit paigutati libesti- ja kondoomiautomaatidele häiresignaalid, mis annavad teada, kui keegi neid rikub.

Sydney loodeosas asuv Arrows klubi reklaamib end oma leheküljel, et tegemist on «turvalise ja lõõgastava paigaga, kus gei- ja bi-inimesed saavad kohtuda ööpäev läbi, seitsmel päeval nädalas».

Soolhape ehk vesinikkloriidhape on gaasilise vesinikkloriidi lahus, mille kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. Seda tugevatoimelist hapet kasutatakse tavaliselt tööstuses. 

Eestit saab luubita lugeda

Regio on äsja üllitanud kimbu turismikaarte. Nende uudsus seisneb sellises kujunduses, mis annab võimaluse lugeda kaardile kantud kohanimesid silmi vähem pingutades. Sari «Luubita loetav» koosneb viiest kaardist: Kagu-, Edela-, Lääne-, Loode- ja Kirde-Eesti.

Mõõtkavas 1 : 275 000 ilmunud kaartide tagaküljel leidub põnevamate vaatamisväärsuste kohta teavet, mis on samuti trükitud suuremas kirjas, nii et sedagi saab Regio teate kohaselt hõlpsasti ka ilma prillideta ja hämaras valguses lugeda.

Kagu-Eesti kaardilt leiab huviline Tartu-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa kartograafilist infot. Tagaküljel on Tartu, Viljandi, Põlva, Valga, Võru ja Otepää tänavavõrk koos kohanimedega. Huviväärsustest on kolmele kuni viiele reale toodud andmeid 20 paigast või objektist alates Olustvere mõisast ning lõpetades jääaja keskuse ja Peipsi vanausuliste küladega.

Omapärane veritsev liustik Antarktikas

Pildid näevad üsna võikad välja, kuid siiski ei ole siin midagi kuritegelikku või kurba.

Sel kaugel ajal ujutas ookean Ida-Antarktika üle ja nii tekkis soolane järv. Aja möödudes jäi täielikult puhas ookeanivesi lõksu paika, kus see ei puutunud kokku valguse, soojuse ega hapnikuga. Nii muutus vesi järjest soolasemaks ning nüüd on see hinnanguliselt kolm korda soolasem kui ookeanivesi. Ühtlasi on soolasisaldus nii kõrge, et see väike veekogu ei jäätu kunagi.

Kui see soolane vesi murrab läbi väikestest pragudest jää sees, siis hakkab see reageerima hapnikuga, mis annab veele ka veresarnase värvuse. Lõpuks jõuab punane vesi pinnale ja see vaatepilt on andud veele ka Verejoa nime.

Joa avastas 1911. aastal austraallasest geoloog Griffith Taylor, kelle järgi on nüüd ka org nimetatud. Esialgu arvasid teadlased, et vesi saab oma punase värvuse vetikatelt.

Teadlased avastasid, et Antarktikal võib olla ohtralt maa-aluseid mikroobe ning kuna Taylori org on oma pinnaselt sarnane Marsi või Jupiteri kuu Europa pinnasele, võib see aidata mõista, kuidas saaks elu tekkida ka teistel planeetidel. 

Vaata rohkem pilte siit.

Mida veganid söövad?

Veganid ei söö loomseid toite, see tähendab, et on loobutud lihast, kalast, piimatoodetest, munadest ja kõigist toodetest, mis neid või teisi loomseid aineid (nt želatiin, piimapulber, mesi jne) sisaldavad. Seda kuuldes tekib paljudel küsimus, et mida veganid siis ikkagi söövad, sest tundub, et peale porgandi ja kapsa ei jää toidulauale enam midagi alles. Tegelikkuses on aga veganite toidulaud väga rikkalik ja mitmekülgne, kirjutab Vegani päevaraamatu autor Ireene Viktor.

Veganid söövad teravilju, kaunvilju, köögivilju (sh seened ja vetikad), puuvilju, marju, pähkleid ja seemneid ning nendest valmistatud tooteid. Nendest toiduainetest saab kombineerida tuhandeid erinevaid menüüsid ja retsepte. Veganiks hakates muutub menüü tihti oluliselt huvitavamaks ning mitmekülgsemaks, sest avastatakse meeletul hulgal erinevaid taimseid toite, mille olemasolust varem aimugi polnud.

Tegelikkuses ei peaks mitteveganite ja veganite menüüd omavahel väga palju erinema – kui loomne toit välja jätta ning taldrikule jääb alles vaid kartul ja leib, siis on see märk sellest, et menüü on liiga ühekülgne. Teraviljad, kaunviljad, köögiviljad ja puuviljad peaksid moodustama ka mittevegani menüüs põhilise osa, kui on soov järgida tervisliku toitumise põhimõtteid. Tõsiasi on aga see, et paljude inimeste toidulaud on liialt loomse poole kaldu ja seetõttu tundubki, et veganid on oma toitumisega kusagilt teisest maailmast.

Loo juures olevalt pildilt on näha, millise osa vegani toidulaual erinevad toiduained võiksid moodustada. Ka mittevegani taldrik ei peaks sellest just palju erinema. Vaid kaunviljade ehk valgurikaste toiduainete grupis on mitteveganitel esindatud ka liha, muna ja kala ning kaltsiumirikaste toitude juures piim. Muus osas peaks toitumine olema samasugune nagu veganitel. Kuid enamasti see nii ei ole. Tihti moodustavad mitteveganitel poole taldrikust liha- ja piimatooted ning teise poole rafineeritud taimsed tooted (valgest jahust tooted, friikartulid, krõpsud, maiustused, magusad joogid) ja tervisliku taimse toidu osakaal on kaduvväike. 

Mida veganid siis täpsemalt söövad? Hommikut võib alustada näiteks pähkli-rosina müsliga, kuhu on lisatud sojapiima (või mõnda muud taimset piima) või sojapiimaga keedetud kaerahelbepudruga, kuhu on vastavalt hooajale lisatud kas värskeid või külmutatud marju ning jahvatatud linaseemneid oomega-3 rasvhapete saamiseks. Samuti võib päeva alustada suure smuutiga, kuhu lisaks puuviljadele on pandud ka pähkleid ja köögivilju (nt porgand, spinat, varsseller jne).

Lõunasöögiks on mugav tööle kaasa võtta üks toekas salat, mis tähendab, et lisaks köögiviljadele on seal sees ka kaloririkkamaid toiduaineid, nagu kaunviljad (nt kikerherned) ja/või pähklid-seemned. Teine mugav variant on hummuse või mõne muu taimse määrdega leivad, mille kõrvale või peale võiks panna ka tomatit, kurki, paprikat ja midagi rohelist (nt lehtkapsast, spinatit vms). Suuremates linnades pakuvad paljud toidukohad juba ka veganitele sobilikke toite ning ka lõunapakkumisi ja päevapraade. Õhtusöögiks saab vastavalt tujule ja isule valmistada pastaroogasid, karrisid, risotosid, suppe, ahjupraade, burgereid, salateid jms. Üks lihtne nipp õhtusöögi valmistamiseks on kombineerida täisteraviljad, kaunviljad ja köögiviljad. Vahepaladena võiks tarbida puuvilju ja pähkleid.

Veganluse suunas liikumist võib alustada näiteks ühest toidukorrast päevas. Kui oled harjunud hommikul sööma müslit või putru, siis vaheta lihtsalt lehmapiim välja mõne taimse piima vastu (valik on suur: kaera-, soja-, riisi-, mandlipiim jms). Kui oled harjunud sööma võileibu, siis pane leiva peale lihtsalt taimseid toite (nt hummus, maapähklivõi, taimne juust või taimne vorst, kurk, tomat jne). Katseta alguses mõned korrad nädalas täistaimse õhtusöögiga või telli restoranis taimset toitu. Nii tutvud vaikselt vegantoidu rikkaliku maailmaga ning veendud, et veganid ei tarbi vaid kapsast või porgandit ega söö vaid muru, nagu tihti tögades öeldakse. Palju inspiratsiooni, retsepte ja tooteinfot leiab ka näiteks Facebooki grupist «Jah, see on vegan!».

Video: kes saadab Päikese-sarnaselt tähelt signaale?

Astronoomide sõnul on nad kinni püüdnud signaale, mis pärinevad meie süsteemi Päikese-sarnaselt tähelt, mis asub Maast 95 valgusaasta kaugusel.

Teadustähistust HD 164595 kandev täht on Maalt vaadatuna Herkulese tähtkujus, edastab Daily Mail.

Teadlaste arvates võib selle signaali puhul olla tegemist kosmilise fenomeniga, mille puhul ta muutub temast kaugemal asuvate objektide tõttu «läätseks» ja hakkab peegeldama neilt objektidelt tulevaid helisid.

Samas astronoomid palusid maavälise intelligentse elu otsiva programmi SETI uurijaid teha omapoolne uuring, kas nende signaalide taga võib olla maaväline elu.

SETI teadlased uurivad HD 164595 tähte, kasutades selleks USAs Californias asuvaid Alleni teleskoope ja Panama Boquete observatooriumi teleskoope.

Esimest korda tabasid teadlased kauge tähe signaali möödunud aasta 15. mail RATAN-600 raadioteleskoobiga Venemaal Kaukasuses Želenšukskajas.

Teadlastele pakub HD 164595 huvi, kuna ta orbiidil on vähemalt üks «sooja Neptuni» planeet. Tegemist on tähega, mille pinnatemperatuur on 12 kelvini võrra kõrgem kui meie Päikesel ning mis on umbes 100 miljonit aastat noorem kui meie täht.

Astronoomide arvates on HD 164595 ümber veel planeete tiirlemas.

«Kui see signaal pärineb isotoopilisest majakast, siis on suure tõenäosusega tegemist Kardašjevi II tüüpi  maavälise tsivilisatsiooniga, mis saab energiat kogu tähelt,» teatasid SETI uurijad.

Nõukogude  Liidu astronoomi Nikolai Kardašjevi järgi jagunevad maavälised tsvilisatsioonid vastavalt energiakasutusele kolme kategooriasse.

Esimest tüüpi tsivilisatsioon, mis kannab nime ka planetaarne tsivilisatsioon, kasutab ja salvestab energiat, mis jõuab selle süsteemi planeedile lähedaselt tähelt.

Teist tüüpi tsivilisatsioon saab energiat kogu tähelt niinimetatud Dysoni sfääri abil.

Kolmandat tüüpi tsivilisatsioon kontrollib ja kasutab energiat kogu oma galaktikast, olles kõige arenenum.

Maaväliste tsivilisatsioonide otsingute instituudi endine juht Jill Tarter arvab, et kui on olemas tulnukad, siis nad on juba nii kõrgel arenguastmel, et suudavad lennata probleemideta läbi kosmose ja ei ole meie süsteemi vallutajad, vaid sõbralikud ja intelligentsed tegelased.

«Tegemist on kummalise juhtumiga, kuna venelased tabasid selle signaali juba üks aasta tagasi, samas meile andsid nad sellest teada alles nüüd,» nentis SETI instituudi juhtivastronoom Seth Shostak.

Tema arvates ei ole selle signaali taga mõistusega kosmilised olendid, vaid mingi kosmiline fenomen. Shostaki sõnul tuleks HD 164595 tähelt tulevat signaali pidevalt uurida, et selle päritolu mõistatus lahendada.

See signaal on üks arutlusteemasid septembris Mehhikos toimuval rahvusvahelisel astronoomiakongressil. 

13 küsimust, mis muudavad sinu elu

Asjad ei lähe alati nii nagu sa tahad ja see on tihtipeale selle tulemus, et sa ei küsi endalt õigeid küsimusi. Mõned küsimused on väga rasked, sest sa kardad, et sa ei saa neile vastuseid, mida sa tahad, aga teistele sa lihtsalt ei tea vastuseid. Keerulised küsimused on ennekõike ebamugavad, aga me ei õpi ega arene läbi oma mugavustsooni. 

«Me juhime seda firmad küsimuste mitte vastuste põhjal,» ütles kunagine Google’i juht Eric Schmidt. Elu juhivad ka küsimused mitte vastused, vahendab The Huffington Post. Vaatame lähemalt, milliseid küsimusi võiksime iseendalt regulaarselt küsida.

  1. Kuidas inimesed, mind näevad võrreldes sellega, kuidas ma iseennast näen?

Oled sa kunagi oma häält salvestanud ja mõelnud, et sa kõlad imelikult või teistmoodi? See on sellepärast, et me ei kuule ennast samamoodi nagu teised meid kuulevad. Sama on käitumisega. Me arvame, et käitume ühte moodi, aga kõik teised näevad, kuidas me tegelikult käitume. Siin on hea küsida inimestelt tagasisidet, kuidas sa ühes või teises situatsioonis reageerisid ja ole valmis ausaks kriitikaks.

  1. Kas ma tegin midagi või kellegi päeva täna paremaks?

Iga päeva võiksid lõpetada sellega, et küsid iseendalt, kas ma tegin täna kellelegi midagi head või kas ma tegin täna midagi paremaks.

  1. Kas ma olen oma põhimõtetele kindlaks jäänud?

Näiteks, kui sa oled iseendale lubanud, et perekond on sinu jaoks esmatähtis, aga sa jääd iga päev kauemaks tööle. Siin on vastuolu, mille peale sa võiksid mõelda.

  1. Kui ma saavutaksin kõik oma eesmärgid, kuidas ma ennast tunneksin? Mida ma saaks selle heaks teha, et tunda seda juba siis, kui ma eesmärkide nimel töötan?

Sul on mingid eesmärgid, mille täitmisel ootab sind vaevatasu, aga see ei tähenda, et sa peaksid senimaani kurb olema. Sa saavutad palju rohkem, kui sa teed selle nimel tööd rõõmuga ja lubad endale natukene au ning uhkust juba teekonnal eesmärgi suunas.

  1. Mida ma tahaksin elus veel õppida, mille jaoks mul siiani ei ole aega olnud?

Maailm on suur ja lai ning see peidab endas palju informatsiooni, ära jää maha.

  1. Millega olen ma juba leppinud?

Vahepeal me lepime tööga, mis meile ei meeldi või suhtega, mis ei ole tervislik. Kui sa ei küsi iseendalt, miks ja kus sa oled lihtsalt situatsiooniga leppinud, siis on raske seda mustrit peatada. ’

  1. Milline mu elu võiks viie aasta pärast olla?

Viis aastat on ideaalne aeg, mida võiks ette planeerida. Kui sul on sihtmärk olemas, siis sa saad hakata oma teekonda planeerima. See on piisavalt lühike ja samas piisavalt pikk aeg, et ennast ette kujutada ja midagi ette võtta.

  1. Mida ma teeksin, kui ma ei kardaks?

Hirmul on kahjuks halb omadus inimesi varjutada ja takistada meid tegemast asju, mis võiksid meie elu paremaks teha ning unistusi täide viia.

  1. Kellel on sellised omadused, mis inspireerivad mind arenema?

Kui mõnel inimesel on selliseid omadusi, mida sa imetled, siis on see hea harjutus, et peegeldada neid omadusi ja mõelda viise, kuidas neid oma ellu tuua.

  1. Mis on see probleem, mida sa lahendad?

Kas sa oled olnud koosolekul ja saanud aru, et kõik inimesed räägivad erinevatest asjadest? Vahest aitaks see, kui kirjutad konkreetsed probleemid valgele paberile või tahvlile punkti kaupa üles, siis on kõigile selge, milliste teemadega tuleb tegeleda.

  1. Mis takistab mind tegemast neid asju, mida ma peaksin tegema?

Kõige lihtsam on öelda, et sa ei tea sellest mitte midagi ja kasutada seda vabandusena. Enamasti me teame tegelikult, millest jutt käib, me lihtsalt ei viitsi nende probleemidega tegeleda.

  1. Kas sa tahaksid mu mentoriks hakata?

Võta julgus kokku ja küsi mõne inimese käest, keda sa imetled, kas ta tahaks sind juhendada. Enamasti ei ole inimestel midagi selle vastu, et oma teadmisi jagada.

  1. Mis on kõige olulisem õppetund siiani mu elus olnud? Kas ma elan sellest lähtuvalt?

Tihti on nii, et inimesed teevad ühte viga mitu korda ja alles teisel korral avab see nende silmad ning jääb meelde. Ainuke halb asi on see, et teisel korral on õppetund täpselt sama valus kui esimesel. 

10 uskumatult tüütut asja, mida reisijad hotellis teevad

See ei ole mingi saladus, et reisijad võivad olla teinekord üsna tüütud, kohtuvad ju mitmed kultuurid ja erinevad rahvused, kuid sellele vaatamata on mõned trendid, mis kõikidele närvidele käivad.

Expedia portaal uuris, mis ajab turiste hotellides kõige rohkem endast välja. Nagu lennukiteski, häirib ka hotellides turiste suuresti see, kui vanemad oma võsukestel silma peal ei suuda hoida. Siiski on nii mõnigi muu tegevus, mida tasuks teiste heameeleks vältida, vahendab Travel and Leisure.

1. Vanemad, kes ei hoia lastel silma peal - 67% vastanutest pidas seda tüütuks

2. Koridoris kisavad inimesed - 64%

3. Vingujad - 54%

4. Tubades lärmajad - 52&

5. Näägutajad - 26%

6. Basseinipidude korraldajad - 22%

7. Valjud armatsejad - 21%

8. Mullivannis amelejad - 20%

9. Purjus ärireisijad - 12%

10. Liftis jutustajad - 6%

Kolm võimalust, kuidas hommikusöök võib rikkuda su dieeti

Hommikusöök on tervisliku ja energiarikka päeva algus. Selleks, et su keha saaks normaalselt funktsioneerida, vajab see täisväärtuslikku hommikusööki.

Hello Healthy jagas meiega, millised on kõige tüüpilisemad vead, mida inimesed hommikusöögiga teevad, mis tegelikult võivad isegi kogu dieedi ära rikkuda.

  1. Sa ei söö piisavalt.

Ameerikas tehtud uuringu põhjal selgus, et inimesed söövad hommikul keskmiselt 265 kcal. Toitumiseksperdid selgitavad, et hommikusöök peaks moodustama ühe neljandiku või ühe kolmandiku päevastest kaloritest. See tähendab, et minimaalselt 300 kuni 375 kcal vastavalt naiste või meeste puhul. Alusta oma päeva täisväärtusliku ja tasakaalus toiduga ning sa ei tunne päeva jooksul nälga või isu ebatervislike asjade järele.

  1. Sa sööd liiga palju süsivesikuid ja liiga vähe rasvu.

Hommikusöögist 45-50 protsenti peaksid moodustama süsivesikud, 25-35 protsenti rasvad ja 20-25 protsenti valgud. Järgmine kord, kui sa poest hommikusööki valid, siis pane tähele, et su süsivesikud oleksid kiudainete rohked ja kombineeri neid kindlasti valgu ning heade rasvadega, et su kõht püsiks kauem täis.

  1. Su toidukord sisaldab liiga palju suhkrut

Lisaks selgus uuringus, et inimeste hommikusöök sisaldab keskmiselt natukene rohkem kui üks teelusikatäis suhkrut, mis on umbes 14 grammi. See on 56 kcal ja moodustab ligi 21 protsenti inimese hommikusöögi kaloritest. Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab, et suhkur moodustaks vähem kui 10 protsenti hommikusöögi kaloritest.

Sealhulgas ei ole arvestatud looduslikke suhkruid nagu puuviljasuhkur, aga tervisele on kahjulik just hommikusöögihelvestele ja pagaritoodetele lisatud suhkur,  millega inimesed söövad juba hommikul on poole päeva normi täis. Naised võiksid süüa alla kuue teelusika suhkrut ja mehed alla üheksa teelusika suhkrut päevas.

Kolm kõige populaarsemat hommikusööki on hommikuhelbed, kaerahelbed ja võileivad.

Kuidas teha nii, et sa saaksid neist kõik vajalikud toitained kätte?

Kaerahelbed: lisa juurde maapähklivõid või pähkleid, kasuta valmistamisel piima mitte vett, lisa madala suhkrusisaldusega puuvilju nagu maasikad.

Võileivad: lisa avokaado, määri peale mandlivõid, lisa juurde muna või kaks.

Hommikusöögihelbed: väike ports jogurtiga, millele on lisatud pähkleid või vähese suhkrusisaldusega puuvilju, lisaks söö üks singiviil.

Manchester Cityt juhendanud Pellegrini leidis uue töökoha Hiinast

Kolm hooaega Manchester City jalgpallimeeskonna peatreener olnud Manuel Pellegrini hakkab juhendama Hiina kõrgliiga meeskonda Hebei China Fortune, teatas BBC.
 

62-aastane Tšiili treener vahetab välja hiinlase Li Tie, kes viis mullu Hebei meeskonna Hiina esiliigast astme võrra kõrgemale. Praegu on tiim seitse vooru enne hooaja lõppu viiendal kohal. Lisaks Pellegrinile töötavad Hiinas tuntud nimedest Luis Felipe Scolari ja Sven-Göran Eriksson.

Pellegrini oli tööta alates selle aasta kevadest, kui City värbas tema asemele Pep Guardiola. Hooajal 2013/2014 tüüris Pellegrini Manchester City Inglismaa meistriks.

Holokaustis ellu jäänud kuulus 86-aastane lavastaja kihlus 39-aastase venelannaga

Holokaustis ellu jäänud kuulus teatrilavastaja kihlus ja plaanib abielluda endast märgatavalt noorema venelannast näitlejannaga.

86-aastane Jack Garfein kohtus 39-aastase Natalja Repolovskiga neli aastat tagasi näitlejate peol, edastab Daily Mail.

Teise maailmasõja ajal mitmes koonduslaagris ellujäänud Garfein, kes elab vaheldumisi USAs New Yorgis ja Prantsusmaal Pariisis, kosis oma noort kallimat oma sünnipäeval, mis oli 2. juulil.

USA meedia teatel oli mees öelnud, et ta ei saa enam ilma Nataljata elada ja naine oli vastanud, et miks mehel kosimine nii kaua aega võttis.

Repolovski teatel hakkas talle Garfein kohe meeldima, kui nad 28. aprillil 2012 kohtusid. Garfeini sõnul jäi talle sellel peol venelanna kohe silma ja alates sellest ei lasknud ta teda enam silmist.

Vähem kui nädal pärast esmakohtumist kohtusid nad teist korda Manhattani restoranis ning nende vahel tekkis kohe säde.

Garfein on varem kaks korda abielus olnud, üks ta abikaasadest oli 1960. aastatel populaarne näitlejanna Carroll Baker ja teine Anna Laretta.

Garfein kaotas koonduslaagrites isa, ema ja õe, kuid pääses ise Bergen-Belseni koonduslaagrist eluga, kui ameeriklased 15. aprillil 1945 sinna saabusid ja vangid vabastasid. Kokku oli mees 11 koonduslaagris, kaasa arvatud Auschwitzis, ja kinnipidamiskohas.

Ta oli 14-aastane, kui ta koonduslaagrist vabanes ning üks aasta hiljem, 15-aastasena saabus ta Ameerika Ühendriikidesse, kus tal õnnestus teatrimaailmas läbi lüüa.

Jack Garfein sündis 2. juulil 1930 Tšehhoslovakkiale kuulunud Mukačevos, mis nüüd on Ukraina alal asuv Mukatševe.

Pilte vaata siit. 

Hardi Roosiorg lõpetas MM-hooaja punktidel

Lõppenud nädalavahetusel sõideti Asseni ringrajale ehitatud krossirajal selle aasta viimane Euroopas toimuv MM-etapp, kus startis ka Eesti meeskonna Sahkar KTM Racing sõitja Hardi Roosiorg. Nii talle, kui tiimile oli see tänavu viimaseks MM-etapiks, kuna ülejäänud kaks osavõistlust peetakse Ameerika Ühendriikides ja sinna pole meeskonnal plaanis minna.

MX2 klassi vabatreeningul sõitis Roosiorg välja 36 osaleja hulgas 27. ning ajatreeningul 29. aja. Kvalifikatsioonisõidus tuli Roosiorul avaringil kohe kukkumine ja ta langes viimaseks, kuid sellest hoolimata parandas ta sõidu jooksul tublisti kohti ja oli lõpuks 25.

Esimeses finaalsõidus tuli esimesel ringil taas väike kukkumine, aga noormees sai kiirelt püsti ja sõitis end lõpuks punktisaajate sekka, olles 20. Teises sõidus heitles Roosiorg kaasmaalase Karel Kutsariga enamus sõidust, kuid pidi konkurendi paremust tunnistama ning eestlased ületasid lõpujoone vastavalt 20. ja 21. kohal.

Kahe sõidu kokkuvõttes sai Roosiorg 2 punktiga 24. koha, etapi esikolmiku moodustasid hollandlased Jeffrey Herlings, Brian Bogers ja hispaanlane Jorge Prado Garcia (kõik KTM). MM-liidrina jätkab Herlings (644 p), teine on Asseni 14. šveitslane Jeremy Seewer (568 p) ja kolmas prantslane Benoit Paturel (460 p), kes oli Hollandis 7. Roosiorg lõpetas hooaja 6 punktiga, mis annab talle hetkel 52. koha.

«Laupäevaga võib nii palju rahule jääda, et peale esimese ringi kukkumist suutsin ennast kvalifikatsioonisõidus 25. koha peale sõita, treeningsõitudega aga väga rahule jääda ei saa.

Pühapäeval oli soojendussõit üsna hea ja sain seal kirja 17. aja. Esimeses sõidus kukkusin esimesel ringil, kuid suutsin end 19. kohale sõita, millega võib väga rahule jääda. Teines võitlesin terve sõidu Kareliga, mille ajal kukkusin kaks korda, kuid suutsin siiski tema taga 21. koha peal lõpetada. Viimase MM-etapiga jäin üldjoontes rahule, kuna suutsin sõita punktikoha peal,» võttis oma hooaja viimase MM-etapi kokku Roosiorg, kelle järgmine võistlus on eeloleval nädalavahetusel kodurajal Langel peetav Eesti meistrivõistluste etapp.

«Hooaeg punktidega lõpetada on iseenesest hea tulemus, aga kahjuks varjutasid Hardi hooaega vigastused ning õige hoo sai ta üles alles nüüd. Enne hooaega oli eesmärk, et ta suudaks end 30 parema sekka sõita ning kogemusi hankida ja sellega sai ta kenasti hakkama. Ta oli pea alati 30 kiirema seas ning sai ka MM-punkte. Suured tänud Lauri Lehtlale, kes Hardiga terve aasta tegelenud on ning ka kõikidele teistele meeskonna liikmetele. Nüüd on meil jäänud sõita veel Eestis ja Lätis toimuvad meistrivõistluste etapid ning saamegi hooajale joone alla tõmmata,» rääkis Sahkar KTM Racing juht Lauri Roosiorg, kes on ka eeloleva Eesti meistrivõistluste Lange etapi peakorraldaja.

Kristjan Ilves jõudis Saksamaal punktidele

Kristjan Ilves sai eile Saksamaal Oberwiesenthalis peetud suvise kahevõistluse GP etapil 24. koha.

Peale hüppevooru hoidis Ilves 36. kohta ja päeva 21. sõiduajaga tõusis ta 10 km pikkusel rollerirajal 12 kohta ning ületas finišijoone 24. positsioonil. Karl August Tiirmaa sai 46. koha.

Võitis norralane Jarl Magnus Riiber, kes edestas 2,8 sekundiga austerlast Mario Seidlit.

Lennuk tegi mootori plahvatamise tõttu hädamaandumise

Southwest Arilensi lennuk oli teel New Orleansist Orlandosse, kuid pidi tegema hädamaandumise, sest mootor plahvatas.

Boeing 737 lennukil oli kaks mootorit, millest üks lennu ajal plahvatas.  Mõlemast mootorist tuli plahvatuse järel ohtralt tossu ning lennuk rappus tugevalt, vahendab Travel Pulse.

Pärast lennuki stabiliseerimist tuli üks pilootides kokpitist välja ja selgitas reisijatele, mis oli just juhtunud. Seejärel maandati lennuk, kõik 99 reisijat ning viis meeskonnaliiget turvaliselt Pensacola lennujaamas.

Praeguseks ei ole veel teada, mis plahvatuse põhjustas, kuid selle välja selgitamiseks alustatakse uurimist. 

Video: üle La Manche`i ujuda üritanud ekstreemujuja suri

Inglasest ekstreemujuja oli La Manche´i väina ületamisel lõpusirgel, kuid ta süda ei pidanud vastu ja saatjatel tuli ta veest välja tõmmata.

45-aastane Nick Thomas oli treeninud, et läbida 33 kilomeetrit külmas vees, kuid pärast 16 tundi kestnud ujumist tekkisid tal terviseprobleemid, edastab sky.news.com.

Päästjad võtsid mehe kesköö paiku kohaliku aja järgi päästepaadile, kus talle tehti südamemassaaži ja kunstlikku hingamist. Kui jõuti Prantsusmaale Calais`sse, siis viis kiirabi ta haiglasse, kus ta suri natuke enne kella 3.00.

Prantsuse politsei teatel sai ujujale saatuslikuks südame seiskumine.

Üle La Manche´i ujumise föderatsiooni teatel tõmmati ujuja veest, kui tal oli jäänud läbida vähem kui kaks kilomeetrit.

«Üle La Manche´i ujumise puhul on tegemist esktreemspordiga, ta teadis, millega riskib. Ta armastas ujumist ja ta ujus väga hästi. Meie mõtted on tema perekonnaga,» seisis teates.

Shropshire`ist Ellesmere`ist pärit Nick Thomas oli kogenud pikamaaujuja, kes eelmisel korral ületas La Manche´i edukalt 2014. aastal.

Briti välisministeeriumi teatel aitavad nad Thomase perekonnal ta surnukeha Prantsusmaalt Ühendkuningriiki transportida.

Austraalias avati maailma suusahooaeg

Laupäeval toimus Austraalias pikamaasuusatamise Wordloppeti sarja avavõistlus Kangaroo Hoppet, mida viidi tänavu läbi juba 26. korda. Parima eestlasena mahtus Vahur Teppan esikümnesse.

Kangaroo Hoppet on Wordloppeti sarja teine võistlus, kuid lumepuuduse tõttu jäi sel aastal ära Argentiinas toimuv sarja avavõistlus Ushuaia Loppet.

Vabatehnikas toimuvast Kangaroo Hoppeti suusamaratonist võttis osa üle 1000 suusataja 27-st erinevast riigist. Külm temperatuur ning lauspilvisus võistluseelsel ööl tagasid kiire raja. Suusarada kulges ringil ümber Victora alpide tasapinnaslise osa - Bogong High Plainsi.

Eliitvõistlejate hulgas oli tänavu palju välisvõistlejaid, kes kindlustasid esikoha kohalike sportlaste ees. Võit läks nii meeste- kui ka naiste arvestuses Ameerikasse ning võidu võtsid Matt Gelso ning Deedra Irwin. Teisele ja kolmandale kohale tulid meeste klassis kohalikud suusatajad Phil Bellingham (AUS) ning Nick Montgomery (AUS). Naistest tuli teiseks Mary Rose (US) ning kolmandaks Aimee Watson (AUS).

Eestlastest võistles Kangaroo Hoppeti 42 km pikkusel rajal 14 suusatajat – 12 meest ning 2 naist. Meestest oli parim Vahur Teppan, kes saavutas 10. koha (2:05:46). Naistest lõpetas parima eestlasena Tiina Voogne, kes oli naiste arvestuses 30. kohal. (3:16:28)

Worldloppeti sarja järgmine võistlus on Merino Muster, mis toimub 3. septembril Uus-Meremaal. Worldloppeti sarja kuuluv Tartu Maraton toimub 26. veebruaril.

Suur galerii: parlament kogunes presidenti valima

Täna kell 13 algas riigikogu suures saalis presidendivalimiste esimene hääletusvoor. Meeleolukas galerii presidendivalimiste esimesest katsest täieneb jooksvalt.

Suurema ülevaate täna toimuva kohta leiab meie suurest otseblogist

Matsimokal valmivad suurtootjatele üle jõu käivad lihatooted

Kohalikku värsket toorainet kasutav ligi kaks aastat tagasi asutatud väikeettevõte annab Lääne-Virumaal Huljal kohalikele tööd ja valmistab erilisi, suurtootjatele tehnoloogiliselt ülejõu käivaid lihatooteid.

Õpingute järel Tallinnas karjääri teinud vennad Jan ja Sten Inno käivitasid Huljal koos isa Aivariga pärast kodukohta naasmist tänapäevase eduka lihatööstuse, mille nimi - Matsimoka - pärineb esiisade talu nimest, vahendab ERRi uudisteportaal uudistesaadet «Aktuaalne kaamera».

«Me peamegi oma eeliseks väiksust, mis võimaldab meil toota lihatooteid viisil nagu seda on tehtud sajandeid,» rääkis Matsimoka lihameister Jan Inno. Traditsiooniliste meetoditega leivakõrvast valmistav Matsimoka annab tööd tosinale inimesele ja kasutab toormena eranditult vaid ümbruskonnast pärinevat liha, andes tööd ka naabruses asuva väiketapamaja rahvale ning ümbruskonna taludele. 

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et seadusandlikku ruumi vaadataksegi parajasti üle, et maal paremini toidu valmistamist ja tarnimist võimaldada, Matsimoka-sarnaste väikeettevõtete laiem levik teisteski maapiirkondades oleks tema sõnul iga maaeluministri unistus.

Loe pikemalt ERRi uudisteportaalist ja vaata juuresolevast videost.

Briti väitel on Islamiriigi hukkamisvideol timukaks tema poeg

Islamiriigi ühel propagandavideol olev teismeline poiss on ühe britist isa sõnul tema poeg.

Anonüümseks jääda soovinud isa teatel oli ta poeg normaalne ja lõbus poiss, kes nüüd on ajupesu tõttu muutunud Islamiriigi timukaks, edastab The Independent.  

Islamiriik avaldas hiljuti uue propagandavideo, millel on see poiss hukkaja rollis, hoides relva kurdist vangi kuklal.

Mehe väite kohaselt on see terrorist tema 13-aastane poeg JoJo, kes sündis 2004. aastal Kentis, kuid tema ja ta naine läksid lahku. Naine astus hiljem islami usku, abiellus islamistiga ning läks koos tema ja oma pojaga 2013. aastal Süüriasse. Meedia andmetel hukkus naise teine mees 2015. aastal ameeriklaste korraldatud droonirünnakus.

«Ta oli suurepärane ja nutikas laps. Mul on valus näha, et mu poeg on kaugel maal ajupestud ja temast on saanud tapja,» teatas mees.

Lapse ema, 47-aastast Sally Jonesi, keda tuntakse ka kui Umm Hussain Birtaniya, peetakse nii Ühendkuningriigis kui kogu maailmas ohtlikuks terroristiks.

«Olen vihane selle tõttu, et Sally manipuleerib oma pojaga. Poiss ei ole milleski süüdi, ema lihtsalt kasutab teda oma auahnete eesmärkide nimel ära,» teatas peresõber.

Islamiriigi propagandavideol on lisaks Briti poisile näha veel nelja poissi, kes hoiavad oranžides tunkedes meestel relva kuklas. Oletatakse, et need ohvrid on Islamiriigi kätte langenud kurdivõitlejad.

Poisi nime videol ei mainita, kuid väidetavalt kutsutakse teda Abu Abdullah al-Britani, mida kannavad mitmed Suurbritanniast pärit võitlejad.

Briti siseministeeriumi teatel on nad sellest videost teadlikud, kuid ei soovi selle kohta veel kommentaare jagada.

Terapeudid räägivad: kuus kõige tavalisemat põhjust, miks suhted lõppevad

Abielud ja pikaajalised suhteid ei lõppe üleöö. Nad lõppevad pärast aastaid kestnud hooletust ja ükskõiksust. 

Abielunõustajad jagavad meiega, millised on kuus kõige tavalisemalt probleemi, mida suhtes olevad inimesed ignoreerivad nii kaua, kui on juba hilja, vahendab The Huffington Post.

  1. Paaril kaob üksteise suhtes huvi ära.

Ei ole mitte midagi paremat, kui sa usud, et su kaaslane on jätkuvalt huvitav inimene, kes on tänu heale õnnele sinuga koos. Igavus tapab suhte. Ära arva, et pärast pikki koosveedetuid aastaid ei suuda su kaaslane sind enam millegagi üllatada. Selleks, et hoida suhe huvitav, küsige üksteise käest pidevalt kõiksugu küsimusi ja jagage teineteisega oma mõtteid ning tulevikuväljavaateid.

  1. Liiga palju suhtlemist.

Loomulikult on hea kommunikatsioon suhte võti, aga see peab jääma mõistlikkuse piiridesse. Kui üks kaaslastest tahab pidevalt teada, mida teine parajasti teab ja mõtleb, siis see võib lämmatavaks muutuda.

  1. Seksist saab stressiallikas.

Seks peaks paarilisi ühendama, aga kui magamistoas tekivad probleemid, mida ei lahendata, siis see tekitab ebavajalikku stressi. Seksist peab rääkima ja see ei pruugi üldse lihtne olla. Samas, mida avatumalt te suudate üksteisega seksist rääkida, seda paremaks sekselu kujuneb.

  1. Tülid raha pärast

Raha on kahjuks väga paljude probleemide põhjustaja ja see tuleb sellest, et inimestel on erinevad tarbimisharjumused ja viisid, kuidas rahaga ümber peaks käima. Siin on oluline leida kompromisse ja panna ennast korraks kaaslase olukorda, et temast paremini aru saada.

  1. Üks partner tunneb, et teda lämmatatakse

«Kui su kaaslane tahab oma sõpradega reisile minna, siis lase tal minna. Kvaliteetaeg eraldi on olulisem, kui te oskaksite arvata,» ütleb Kristin Davin, psühholoog New Yorgist. Lõpuks on nii, et ühe partneri vajadus ja sõltuvus teisest inimesest võib suhtele väga ohtlikuks saada.

  1. Abielu ei ole prioriteet

Kui kõik teised inimesed, huvid ja töö on ühe partneri jaoks olulisemad kui abielu, siis on sealt edasi lühike tee lahutuseni. Sinu abielu ei tohiks mitte kunagi olla nimekirja lõpus pärast kõiki teisi asju. Asi on lihtne: sul on valida, kas sa sead oma suhte esikohale või riskid sellega, et mingil hetkel probleemid süvenevad ja on oht lahku minna.

Eurovolinik: Vene-Ukraina konflikti mõju Läti majandusele on suur

Jätkuv Vene-Ukraina konflikt ning sellega seotud sanktsioonid avaldavad Läti majandusele negatiivset mõju, ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis esmaspäeval Läti televisioonile.

Hea uudis on see, et Läti ettevõtjad on tema sõnul suutnud kiiresti leida uusi turge.

Komisjoni prognoosi kohaselt kasvab Läti majandus sel aastal 2,8 ja järgmisel aastal 3,1 protsenti. See kasv on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine.

Läti majandus kasvas teises kvartalis aastaga 2,1 protsenti ja kvartaliga 0,4 protsenti.

Kultuuri lühiuudised

Eesti laste jubejuttudest ilmub juba teine raamat

Kirjastus Tänapäev andis välja raamatu tänapäeva Eesti laste jubejuttudest – «Rohelise limakolli kättemaks». Raamat pakub valiku hirmujutte, mis laekusid aastatel 2013–2015 ajakirja Täheke korraldatud jutuvõistlustele. See on mõtteline järg 2008. aastal ilmunud «Eesti lapse jubejuttudele». Raamatust leiab õudseid jõulu- ja koolilugusid, eraldi peatükid on poistest ja tüdrukutest ning pealkirja «Mai, kellest sai sai» alla on kogutud koledad jutud toidust. Peatükid «Päriselt sündinud õudused» ja «Tõesti jubedad jubejutud» peaksid aga tõesti hirmu peale ajama. Ühtlasi annab raamat hea pildi kirjust meediamaailmast, mis tänapäeva lapsi ümbritseb. Raamatu koostas Tähekese peatoimetaja Ilona Martson, selle illustreerisid Sirly Oder ja Marion Undusk. kultuur.postimees.ee

Maria Reinupi film tõi Eestile UNICA kuldmedali

Rumeenias Suceavas lõppenud 78. rahvusvahelisel UNICA festivalil, mis on tähtsaim harrastus- ja mittekommertslike filmide festival maailmas, sai noorte professionaalsete filmitegijate arvestuses kuldmedali Maria Reinupi linateos «Mai». Ühtlasi tunnistas žürii selle festivali parimaks filmiks. 17-minutilises mängufilmis leiab noor tüdruk end hilisõhtul viimasest liinibussist koos kahe narkomaaniga, kellest ühe seisund pidevalt halvemaks muutub. Suutmata murda bussijuhi ja lisanduvate reisikaaslaste ükskõiksust, otsustab ta ise olukorda sekkuda. Eesti esindajatest said veel pronksmedali Meel Paliale filmi «Kui tuleb päev» eest ja Tõnis Pill filmi «Kontrapunkt» eest. Kiituskirja teenisid Dmitri Domoskanov filmi «Algus» eest ja autorite kollektiiv Veronika Solovjova, Aleksandr Petra, Timofei Gluhhov ja Sergei Markov filmi «Ei saba ega soomuseid». kultuur.postimees.ee

Sotšis linastus film olümpiale jalgu jäänud eesti külast

Venemaal Sotši lähedal asuv eesti küla Estosadok ehk Eesti Aiake tähistas 27. augustil oma 130. sünnipäeva ja pidustuste programmis oli ka Aljona Suržikova dokumentaalfilmi «Lumi punasel lagedal» eelesilinastus. Film kõneleb Estosadoki praegustest elanikest, kelle elu muutus põhjalikult Sotši taliolümpiamängudega kaasnenud intensiivse ehitustegevuse tõttu. Suržikova ja stuudio Amrion võttegrupp on jälginud küla muutumist alates 2008. aastast. Eestis esilinastub film sel sügisel. Ühtlasi on võimalik praegu ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu toetada Estosadoki lastele eesti keele õpetamist. kultuur.postimees.ee

Andrei Ivanovi uus raamat jõuab lugejateni

Septembris jõuab lugejateni Andrei Ivanovi uus raamat «Argonaut», mille on vene keelest tõlkinud Veronika Einberg. «Argonaut» on tutvustuse järgi erinevate endasse sulgunud häälte metsik ja pidurdamatu voog. Need hääled räägivad eestivenelaste elust siin ja praegu. On keskealine läänemeelne mees, kes põlgab südamest kõike vana ja iganenut. On äpardunud luuletaja, kelle ta enesehaletsushood joomatsüklisse tõukavad. On mässumeelne teismeline tüdruk, kes tahab välja murda elu üksluisusest. Ja on veel hulk teisi tegelasi, keda tuleks nüüdisaja karmi mõõdupuu järgi võttes edutuks tunnistada. Kui tavaliselt kirjutab Ivanov emigrantidest, kodumaa kaotanud ja võõrsil elavatest inimestest, siis nüüd on järg jõudnud siseemigrantideni, kes ei leia kodumaal kohta ega asu. Andrei Ivanov on viimaste aastate auhinnatumaid ja suurimat tähelepanu pälvinud eesti kirjanikke. kultuur.postimees.ee

Tartus alustab tegevust komöödiaklubi

Improkomöödiat viljeleva rühmituse Ruutu10 koomikud avavad septembris Tartus komöödiaklubi, kuhu kõik komöödiahuvilised on oodatud esinema, õppima ja etendusi vaatama. Klubi asub aadressil Akadeemia 5. «Eestis polnud kohta, kus saaks õppida komöödiat,» ütles komöödiaklubi asutaja Martin Junna pressiteate vahendusel. Esimene tasuta töötuba «Valmistu ettearvamatuks» toimub 5. septembril ja esimene sketšilavastus «Johnny depressioon: parimad palad» tuleb välja 9. septembril. Varem kandis Ruutu10 nime Improkraatia. kultuur.postimees.ee

Kiisler: 68 häält ei paista mitte kellelegi mitte kuskilt otsast

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liikme Siim Kiisleri hinnangul läheb presidendi valimine valimiskogusse, kuna enamus oma kandidaadi esitanud poliitilistest jõududest usub, et nende kandidaadil on valimiskogus head eduvõimalused.

«Nii Jõksi toetajad, Repsi toetajad kui siis ka tänased Nestori toetajad - nimetame neid niiviisi - nad ju kõik hindavad oma šansse valimiskogus väga heaks,» rääkis Kiisler esmaspäeval BNSile.

Kiisleri sõnul loodavad kõik erakonnad, et nende kandidaat suudab päris suure osa saada kätte nendest valimiskogu valijatest, kes ei ole täna otseselt seotud ühegi poliitilise jõuga.

«Sellises olukorras, kui meil on selline valimissüsteem nagu täna ei ole ju mingit loogilist põhjust riigikogus püssi põõsasse visata,» viitas Kiisler erakondade soovimatusele toetada mõne teise partei kandidaati.

«Täna on mingis mõttes ikkagi kivistunud seis riigikogus. Jah, siin oodatakse, et kellegi hääled ujuvad ja keegi kaotab või keegi võidab hääli. Võib-olla mõni saab 21 asemel 25 või keegi teine saab 27 asemel 24 või mida iganes. [Aga] see ei muuda ju seda, et 68 häält ei paista mitte kellelegi mitte kuskilt otsast,» rääkis Kiisler.

«Sellises olukorras, kui meil on valimissüsteem niimoodi tehtud, see valimikord nagu ta täna on - on ju loogiline, et minnakse proovima valimiskokku,» leidis Kiisler.

Riigikogu esimeses hääletusvoorus jäi esmaspäeval president valimata, kuna Eiki Nestor, Allar Jõks ega Mailis Reps ei saanud keegi vajalikku 68 häält.

Nestor kogus 40 häält, ehk kolme võrra vähem, kui oli tema kandidatuuri ülesseadmisel. Talle oodati siiski kokku 45 toetushäält, kuna Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, kelle on riigikogus vastavalt 30 ja 15 kohta, lubasid esimeses voorus Nestorit toetada. Küll aga sai Jõks 25 häält ehk neli häält rohkem, kui tal esitajaid oli.

Reps kogus 26 häält ehk ühe võrra vähem, kui oli tema kandidatuuri ülesseadmisel.

Sedeleid, millel ei olnud täidetud ühtegi lahtrit, oli kaheksa. Istungi alguses toimunud kohaloleku kontrollil selgus, et presidenti olid valimas 99 saadikut ja puudusid kaks.

Riigikogu esimese voorus kandideerisid Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna presidendikandidaat Allar Jõks, kelle esitasid 21 saadikut, Keskerakonna 27 saadiku esitatud Mailis Reps ja Reformierakonna ning sotsiaaldemokraatide 43 häälega esitatud Eiki Nestor.

Kui presidenti riigikogus ei valita, kutsub riigikogu esimees kokku valimiskogu, mis koosneb 101 riigikogu liikmest ning 234 kohaliku omavalitsuse volikogu esindajast.

Tallinnas on ligi 800 majapidamist elektrita

Tallinnas Nõmme ja Hiiu piirkonnas jäi õhtul kella 21 paiku elektrita 754 majapidamist, ilmnes Elektrilevi katkestuste kaardilt.

Elektrit polnud veel ka Raplamaal 572, Võrumaal 70, Tartumaal 30 ja Põlvamaal 20 majapidamisel.

Üle Eesti oli kella 22 paiku elektrita ligi 1450 majapidamist.

Elektrikatkestuste kaart. / Elektrilevi

Aivar Sõerd: tänane hääl läks Nestorile, homne läheb Kallasele

Olen ise Siim Kallase toetaja, olen seda ka varem avalikult öelnud ja homne hääl läheb kindlasti temale, aga kokkulepe on kokkulepe ja sellepärast läks tänane hääl Eiki Nestorile, kirjutab reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd oma sotsiaalmeedia lehel.

Hääletussedel. / Aivar Sõerd

Omal initsiatiivil tegin ka pildi enda tänasest täidetud hääletussedelist, lisas Sõerd.

Ebaveres sajab taevast alla rasvjat haisvat ollust, mis riideid ja autosid rikub

Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebaveres töötavate inimeste kannatus on katkenud: eriti just soojade ilmadega sajab taevast väga halvasti lõhnavaid rasvataolise koostisega kollaseid plärakaid, mis rikuvad riideid ja autosid.

Baltic Log Cabinsi töötajate Margiti ja Rasmuse sõnul tabab ebameeldiv üllatus ettevõtte töötajaid tööpäeva lõppedes juba pikemat aega, aga viimasel ajal just eriti sageli.

“Iga auto peal on sellised “ilusad” kollased plekid. Koju jõudes tuleb auto kibekiiresti puhtaks pesta ja siis ka küünega lükata, et plekid maha saada. Kui plekid on jõudnud ära kuivada, siis need pesule enam ei allu,” kirjeldas Margit oma argipäeva.

“Ja riiete peal ka muidugi. Minu tänane plärakas,” ütles ta oma pluusil kollast plekki näidates. “Mul oli neid peas ka kaks tükki. Rasvataoline moodustis,” lisas naine häirituna.

Rasmus ütles, et ebamäärase olluse “sadu” oleneb päevast: mõnel päeval on plekke rohkem, mõni päev pole üldse. Talvisel ajal probleemi tavaliselt ei esine, kuid mida soojem, seda suurem “sadu”. Ja üldjuhul käib see käsikäes haisuga, mis näiteks möödunud neljapäeval oli Ebavere kandis eriti tugev.

Baltic Log Cabinsi töötajad kahtlustavad, et seda kõike põhjustab nende naaberettevõte, loomsete jäätmete käitlemise tehas AS Vireen, kuid kindlalt väita nad seda ei saa. “Üks versioon on, et äkki on probleemi põhjuseks mesilased, kelle tarud on siinsamas kõrval,” lisas Margit, täpsustades, et ühe mesiniku tarud on tõepoolest karude rüüsteretkede eest metsast ära toodud ja Baltic Log Cabinsi territooriumi lähedusse paigutatud.

Olukorrast on teavitatud ka keskkonnaametit. Margiti sõnul pakkunud keskkonnaameti spetsialist, et ehk on tegemist putukaplekkidega. “Putukaplekid? Ma ei sõida ju tagurpidi! Tulin hommikul garaažist võetud autoga ja siis selliseid plärakaid ei olnud,” rääkis Margit, kes ei taha spetsialisti jutuga nõustuda.

Keskkonnaametist öeldi, et 23. augustil neile laekunud info edastati kohe keskkonnainspektsioonile uurimiseks.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul märkis, et inspektorid käisid asja kohapeal kontrollimas. “Paraku ei andnud esmane kontrollkäik vastust küsimustele, millega võib tegu olla ja kust need piisad võivad pärineda. Püüame selgitada,” rääkis Tuul, lisades, et inspektor oli piisku nuusutades täheldanud mitmesugust lõhna, nii ebameeldivat kui ka meevaha aroomiga sarnanevat.

ASi Vireen juhataja Tarmo Terav lükkas ümber väite, et nende ettevõte seda kollasepiisalist “sadu” põhjustab. “Juba nädala aega pole tuule suund olnud Väike-Maarja peale. Tuul on puhunud Ebavere metsade suunas,” tõi Terav konkreetse vastuväite.

“Pealegi kütame gaasiga, millest ei saa midagi sellist tulla,” lausus juhataja. “Oleks me rasvaga kütnud ...”

Terav on plekke märganud ka Vireeni juures parkivatel autodel ja tema pakkus, et “sadu” tuleb hoopis Ebavere Graanuli korstendest.

Ebavere Graanul OÜ tootmisjuht Kalju Erras lükkas omakorda selle väite ümber, juhtides tähelepanu, et möödunud neljapäeval, mil kollaste piiskade sadu olevat olnud eriti tugev, Ebavere Graanuli tehas ei töötanud. “Kolmapäeva õhtul pandi tehas seisma,” täpsustas Erras ning lisas, et sel päeval puhus hoopiski läänetuul, mis ei lähe Baltic Log Cabinsist mitte möödagi.

Kuigi muret kurtnud töötajad on probleemiga juba pikalt silmitsi seisnud, pole nad Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla sõnul omavalitsust sellest ametlikult teavitatud. Et asjaga tegeleb keskkonnainspektsioon, on vald siiski teadlik. “Loodame, et nad leiavad põhjuse,” lausus vallavanem.

Täpselt seda ootavad ka Margit ja Rasmus. “Väga ebameeldiv on, kui üle õue minnes saad mingi rasvaplärakaga keset pead, mis hiljem hullult haiseb. Tahame saada selgust, mis piiskasid tekitab,” kõneles Margit.

Politoloogide hinnangul tasub teisipäeval jälgida Kallase häältesaaki

Presidendivalimiste esimese vooru järel pidasid BNSiga vestlenud poliitikavaatlejad kõige huvitavamaks seda, kui palju hääli saab teisipäeval peetavas valimiste teises voorus Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide ühiskandidaat Siim Kallas.

«Nüüd saab huvitav olema, kui palju siis homme Siim Kallas hääli saab. Sellepärast, et seda spekulatsiooni edasi arendades peaks Siim Kallase häälte hulk olema võib-olla veelgi väiksem,» rääkis Tartu ülikooli politoloog Rein Toomla pärast esimest vooru BNSile.

Toomla pidas silmas mõttekäiku, et sotsiaaldemokraat Eiki Nestor kaotas esmaspäevases esimese hääletusvoorus eeldatavalt viis häält just reformierakondlaste arvelt, kes ei toetanud kahe partei kokkulepet anda esimeses voorus oma hääl sotsiaaldemokraat Nestorile, kahes järgnevas aga reformierakondlasele Kallasele.

«Me teame seda ju, et Reformierakond ei ole olnud oma kandidaatide suhtes sugugi mitte ühtne,» ütles Toomla. «See, et on kord eelistatud ühte, kord kahte kandidaati, see on tekitanud ilmselt Reformierakonnas sisepingeid. Ja selline Reformierakonna sisene vastasseis Siim Kallasele oli tuntav. Ja ma arvan, et see praegu väljenduski siis viie inimese käitumisega, kõige tõenäolisemalt. Et need olid siis ennekõike vast inimesed, kellele see [kokkulepe] ei meeldinud,» selgitas Toomla.

Riigikogu esimeses hääletusvoorus jäi esmaspäeval president valimata, kuna Eiki Nestor, Allar Jõks ega Mailis Reps ei saanud keegi vajalikku 68 häält. Nestor kogus 40 häält ehk kolme võrra vähem, kui oli tema kandidatuuri ülesseadmisel. Talle oodati siiski kokku 45 toetushäält, kuna Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, kelle on riigikogus vastavalt 30 ja 15 kohta, lubasid esimeses voorus Nestorit toetada. Küll aga sai Jõks neli häält rohkem, kui tal esitajaid oli.

Seda, et Nestoril puudu jäänud hääled kuulusid reformierakondlastele uskus ka sotsioloog Juhan Kivirähk. «Ilmselt on need üle läinud hääled pärit nende hulgast, kes seda Nestori-Kallase tandemit ei toeta ja no kust mujalt saavad nad pärit olla kui Reformierakonnast,» rääkis Kivirähk BNSile.

Kivirähu hinnangul on teise vooru tulemus oluline Kallase ja terve Reformierakonna jaoks, kuna kaks teises voorus enim hääli saanud kandidaati liiguvad kolmandasse vooru ja kui kumbki neist seal 68 häält ei kogu, siis automaatselt valimiskogusse.

«Riigikogust automaatne pääs on ainult probleem Kallase puhul, kes läheb automaatselt ja kui seatakse üles ka Kaljurand, siis on kaks reformierakonna kandidaati vastamisi, kes söövad üksteise hääli. Aga teiste puhul ei ole selles riigikogu edus eriti tähendust,» rääkis Kivirähk.

Välisminister Marina Kaljurand, keda toetab osa mõjukaid reformierakondlasi, on lubanud kindlasti kandideerida valimiskogus ning kutsunud Kallast seal kandideerimisest tema kasuks loobuma.

Riigikogus esmaspäeval peetud presidendivalimiste esimeses voorus kogus Allar Jõks 25 häält ehk nelja võrra rohkem, kui oli toetajaid tema kandidatuuri ülesseadmisel.

Reps kogus 26 häält ehk ühe võrra vähem, kui oli tema kandidatuuri ülesseadmisel.

Sedeleid, millel ei olnud täidetud ühtegi lahtrit, oli kaheksa. Istungi alguses toimunud kohaloleku kontrollil selgus, et presidenti olid valimas 99 saadikut ja puudusid kaks.

Riigikogu esimese voorus kandideerisid Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna presidendikandidaat Allar Jõks, kelle esitasid 21 saadikut, Keskerakonna 27 saadiku esitatud Mailis Reps ja Reformierakonna ning sotsiaaldemokraatide 43 häälega esitatud Eiki Nestor.

Jürgen Ligi palus Eiki Nestorilt reetjate pärast vabandust

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi kirjutas sotsiaalmeedias Eiki Nestorile, et ta tahab tema ees isiklikult vabandada nende reetjate pärast, kes ei andnud talle täna presidendivalimiste esimeses voorus lubatud häält.

Tänase esimese hääletusvooru järel riigikogus tekitas enim küsimusi, kuhu kadusid Eiki Nestori (SDE) hääled. Nimelt nägi Reformierakonna ja SDE kokkuleppe ette, et Nestor saab esimeses voorus 45 häält ja Siim Kallas teises voorus sama palju. Nestor sai tänasel hääletusel aga vaid 40 häält. 

«Tahaksin isiklikult vabandada reetjate pärast, aga ei tea, kes, kus ega miks,» kirjutas Ligi Facebookis Nestori kirjutatud kommentaari alla, kus viimane tänas kõiki pöidlahoidjaid.

«Igal heal mehel on pealegi vaenlased ka oma erakonnas, huvi lihtsalt tüli tekitada ja käru keerata sinna lisaks. Igavesi rahuldamatuid on mõlemas parteis ja neid nimesid tead ka sina, Eiki. Argipäevane rahu mureneb ses olukorras isiku- ja salajastel hääletustel kergesti. Aga häbi ja kahju mul on,» lisas Ligi.

Nestor lubas Ligile vastu, et nemad annavad homme oma 15 häält ikka Siim Kallasele.

Reformierakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivasega kohtunud SDE esimees Jevgeni Ossinovski ütles Postimehele, et küsis temalt, kuidas juhtus nii, et esimeeste tasemel ja ka erakondade juhatustes sõlmitud kokkulepe täna Reformierakonna poolt ei pidanud. Tema sõnul möönis Rõivas, et hääled läksid lippama Reformierakonna fraktsioonist.

«Isegi kui need ei olnud reformierakondlased, kes hääletamata jätsid, või isegi kui vaid osa nendest olid reformierakondlased - seda ei saa kunagi lõpuni teada -, siis eks kahtlus jääb, et Reformierakonnast mõni hääl jäi tulemata ja koondada hääli ükskõik kelle teise taha saab olema sellevõrra raskem,» ütles Rõivas Toompeal ajakirjanikele.

Ta lisas, et tänase hääletusega ei halvenenud mitte ainult Nestori tulemus, vaid halvenesid ka Siim Kallase ja Marina Kaljuranna võimalused osutuda valituks presidendiks.

Täna päeval toimunud esimeses voorus jäi president valimata ja uuesti kogunetakse riigipead valima homme, 30. augustil kell 12 ja vajadusel ka kell 16. Kui presidenti riigikogus ära ei valita, hakkavad riigipead otsima valimiskogu liikmed. Tõenäoliselt saab see toimuma 24. septembril.

Saarte jahimehed ei tagane katku kordusproovi nõudest

Saarte jahimeeste selts (SJS) saatis eile pöördumise peaministrile, maaeluministrile, VTA peadirektorile ning veterinaar- ja toidulaboratooriumile, milles palub läinud nädalal Pihtla vallast Matsirannast leitud nn katkuseale täiendava uuringu teha, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

«Ajavahemikus juuli-august on metsas seente ja marjade korjamise kõrgaeg, lisaks liiguvad metsades matkajad ja tervisesportlased. Ka sealt ei ole laekunud ühtegi teadet hukkunud metssigade leidmise kohta,» märgitakse pöördumises.

SJS pakub välja, et jahiseltsid, kes jäävad eelpool mainitud metsseakorjuse leiukohast kümne kilomeetri raadiusse, võtavad kütitud metssigadelt järgneva kolme kuu jooksul vereproove.

Ülejäänud jahipiirkondades tõstetaks vereproovide arv senise kahe protsendi asemel viiele protsendile.

SJS juhib tähelepanu asjaolule, et Matsiranna metsseakorjuse täiendav uurimata jätmine ja selle tulemusel järelevalvetsoonide määramine toob kaasa suuri majanduslikke ja sotsiaalseid kahjusid, kuna jahimeestel kaoks võimalus jahisaaki realiseerida.

Ilmub uus raamat Andrei Ivanovilt

Septembris jõuab lugejateni Andrei Ivanovi uus raamat "Argonaut", mille on vene keelest tõlkinud Veronika Einberg. 

Andrei Ivanovi uus romaan „Argonaut“ on erinevate endasse sulgunud häälte metsik ja pidurdamatu voog. Need hääled räägivad eestivenelaste elust siin ja praegu. On keskealine läänemeelne mees, kes põlgab südamest kõike vana ja iganenut. On äpardunud luuletaja, kelle ta enesehaletsushood joomatsüklisse tõukavad. On mässumeelne teismeline tüdruk, kes tahab välja murda elu üksluisusest. Ja on veel hulk teisi tegelasi, keda tuleks nüüdisaja karmi mõõdupuu järgi võttes edutuks tunnistada. Kui tavaliselt kirjutab Ivanov emigrantidest, kodumaa kaotanud ja võõrsil elavatest inimestest, siis nüüd on järg jõudnud siseemigrantideni, kes ei leia kodumaal kohta ega asu.

Andrei Ivanov (snd 1971) on üks viimaste aastate auhinnatuim ja suurimat tähelepanu pälvinud eesti kirjanik, hariduselt vene filoloog, kes eksles pikka aega Skandinaavias. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Ivanovi Skandinaavia triloogia, mille kõik osad on nomineeritud erinevatele kirjandusauhindadele, sh jõudis „Hanumani teekond Lollandile“ 2010. aastal Vene Bookeri lõppvalikusse ja „Kuutõbise pihtimus“ sai 2015. aastal Eesti Kultuurkapitali venekeelse kirjanduse aastapreemia. 

"ARGONAUT"

Originaal: Аргонавт

Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg

Toimetanud Tiia Valdre

Kujundanud Anne Pikkov

328 lk, kõva köide

Vabaerakonna ja IRLi saadikud esitavad Allar Jõksi kandidatuuri ka presidendivalimiste teise vooru

Vabaerakonna ning Isamaa ja ResPublica Liidu (IRL) saadikud otsustasid esitada Allar Jõksi kandidatuuri ka presidendivalimiste teise vooru.

«Pidasime presidendikandidaadiga pärast esimese vooru tugevat tulemust nõu ja kuna Allar Jõksil on tekkinud reaalne võimalus jõuda kolmandasse valimisvooru, siis oleme otsustanud esitada taas tema kandidatuuri Vabariigi Presidendi ametisse,» kinnitas Vabaerakonna fraktsiooni juht Andres Herkel.

IRLi fraktsiooni esimees Priit Sibul lisas, et IRLi ja Vabaerakonna saadikud on otsinud kandidaati, kellel oleks laiem toetus. «Tänane hääletus tõestas seda, et Allar Jõksi näol on kandidaat olemas ja me seame tema kandidatuuri loomulikult uuesti üles,» ütles Sibul.

Presidendikandidaat Allar Jõks pälvis täna presidendivalimiste esimeses voorus 25 rahvaesindaja toetuse.

Samuti otsustas Keskerakond homses valimistevoorus endiselt toetada Mailis Repsi. Keskerakonna juhatusse kuuluv Jüri Ratas ütles pärast erakonna juhatuse koosolekut Postimehele, et Mailis Reps on tugev presidendikandidaat ja erakond seab ta homme hommikul üles ning Repsi toetatakse ka keskpäeval toimuvas riigikogu teises voorus.

Teisest voorust pääseb homme pärastlõunal toimuvasse kolmandasse hääletusvooru edasi vaid kaks kõige rohkem hääli saanud kandidaati. Kõige tõenäolisemalt saab kolmandasse vooru Siim Kallas, keda on lubanud toetada nii Reformierakond kui SDE.

Teise edasipääseja koha eest võistlevad Mailis Reps ja Allar Jõks, kellest esimene sai täna 26 ja teine 25 häält. Oma tulemuse kindlustamiseks on Reps kas juba kohtunud või kohtub nii EKRE kui Vabaerakonna saadikutega.

Keskerakond toetab ka homses valimistevoorus Mailis Repsi

Keskerakonna juhatusse kuuluv Jüri Ratas ütles pärast erakonna juhatuse koosolekut Postimehele, et erakonnal on tugev presidendikandidaat Mailis Reps, kes seatakse hommikul üles ja keda toetatakse ka keskpäeval toimuvas riigikogu teises voorus.

Teisest voorust pääseb homme pärastlõunal toimuvasse kolmandasse hääletusvooru edasi vaid kaks kõige rohkem hääli saanud kandidaati. Kõige tõenäolisemalt saab kolmandasse vooru Siim Kallas, keda on lubanud toetada nii Reformierakond kui SDE.

Teise edasipääseja koha eest võistlevad Mailis Reps ja Allar Jõks, kellest esimene sai täna 26 ja teine 25 häält. Oma tulemuse kindlustamiseks on Reps kas juba kohtunud või kohtub nii EKRE kui Vabaerakonna saadikutega.

Lapsed ei suuda seista ühel jalal. Hüpata hüppenööriga. Mis aitaks?

Mõne lapse füüsiline areng võib olla mitu aastat eakaaslaste omast maas. Näiteks ei suuda 7- või 8-aastane laps seista ühe jala peal! Või ei ole ta suuteline maa peal kukerpalli tegema, sest ta ei julge.

Hüppenööriga hüppamisest ei saa rääkidagi, sest juba kahelt jalalt äratõuge võib olla lapsele üle jõu käiv. Mis veel siis, kui ka nöör mängu võtta.

Neid näiteid loetleb ridamisi treener Merle Leiner, kes kolm aastat tagasi asutas Tartusse laste tervisekooli, et üles leida väheliikuvad ja ülekaalulisusele kalduvad lapsed, ning asus koos teiste juhendajatega neile pakkuma arendavaid treeninguid ning nõustama tervisekäitumise osas terveid peresid.

Laste tervisekooli põhimõte on, et võrdlevaid pingeridu ei koostata. Üks laps võib silma paista kiirusega, teine aga hoopis sellega, et on palliga osav.

Laste tervisekoolil oli 2013. aastal vaid üks rühm 12 lapsega. Algaval sügisel on kohti 200 lapsele kokku 14 grupis. Treeningud leiavad aset viie- kuni 14-aastastele lastele nii tava- kui edasijõudnute rühmades.

Ei väsi ega vingu

Juba mitmendat aastat tervisekoolis käinud lapsed suudavad rohkem pingutada. Nad väsivad vähem ja neilt ei kuule asjatut vingumist. Kuidas aga juhtub, et lapsed oma arengus teistest mitu aastat maha jääda võivad?

Merle Leiner vastab, et niikaua kui laps ei kõnni, elavad ema ja isa tema arengule tohutult kaasa. Pärast aastavanuseks saamist samuti mõnda aega, kuna siis on emad veel kodused.

«Ja pärast seda võib kuidagi tõesti minna nii, et meie juurde jõuab kaheksa-aastane laps, kes on oma füüsiliselt arengult kolmeaastase lapse tasemel,» kirjeldab Leiner. «See puudutab ta kehalist osavust, vastupidavust. Isegi paar lisatreeningut nädalas ei pruugi teda järje peale aidata.»

Eelmisel nädalal peeti laste tervisekoolis suvelaagrit, millest võttis osa 22 last. Päevi täitsid vanad hoovimängud pallikool, mädamuna, luurekas ja kummikeks kõrvuti taldrikugolfi, lendava taldriku, tasakaalulindi ning muude osavusmängudega, mis ühtlasi treenivad aju.

Õpiti ka Tartus iseseisvalt liikuma. Et kuidas bussipeatuse infot lugeda ja kaarti vaadata ja bussi sõidusuundadest aru saada ning kuidas ära eksides käituda või mida ette võtta siis, kui telefoni aku on tühi või vanemate telefon ei vasta.

Laste sotsiaalsete oskuste arendamine, samuti see, kuidas eakaaslastele mitte haiget teha –

ei oma sõnade ega tegudega –, on samuti tervisekooli üks teemasid. Ning töö lastevanematega.

Merle Leiner räägib, et vane­mad jäävad lõpututes vaidlustes tihtipeale hätta. Nad ei suuda oma lapsele põhjendada, miks süüa hommikul putru või miks on hea minna trenni jala, mitte nuruda autosõitu.

«Või kurdab ema, et ta teeks heameelega nii, nagu peab, aga ta mehele meeldib valge sai ja vorst – need kaks asja peavad kodus kapis olema,» toob Leiner näite. «Aga kui laps koolist koju tuleb, siis ei saa ju külmakappi lukku panna.» Toiduvalik tuleb teha ikka poes, mitte külmkapi ees, lisab ta.

Tulised teemad

On hulk teemasid, millest rääkides Merle Leiner tuliseks läheb. Et kooli vahetundides ei ole enam piisavalt liikumisrõõmu ning et õuevahetunnid on moest läinud. Et ujuma viiakse lapsi bussiga ka siis, kui ujulasse jalutamiseks kuluks vaid 15 minutit. Ning et leidub lapsi, kelle liikumissoovile on kriipsu peale tõmmanud kehalise kasvatuse tunnis saadud hingeline trauma.

«Kui matemaatikas harjutatakse enne kontrolltööd tükk aega ülesannete lahendamist, siis kehalise kasvatuse tunnis käib kogu aeg tulemuste peale soorituste tegemine,» räägib Leiner. «Aga kõik lapsed ei ole sportlikud. Kõigil lastel ei ole sportlikke sõpru. Aga, kui sa harjutad, siis pole võimalik, et tulemus ei paraneks. Hinnata tulebki lapse tööd endaga ja arengut!»

Leiner sõnab lõpuks, et ke­­haline kasvatus on ta meelest üks väheseid aineid, kus tuleks koduseid ülesandeid anda. Võimlemine parandab kognitiivset võimekust ehk matemaatika peaks siis samuti lihtsamaks minema.
-----------------

Heategev treeningupäev

•    Kliinikumi lastefond toetab laste tervisekooli 5460 euroga.

•    Terviseprogramm hõlmab kehakaaluga kimpus olevate laste lisatreeninguid ning perede nõustamist, abi saab 20 last.

•    Igaüks võib sellele kaasa aidata, kui võtab osa 31. augustil Tartu Tamme staadionil kell 15.30 algavast heategevast treeningupäevast, mis lõpeb meelelahutusliku jalgpallimänguga. Just selle päeva piletituluga rahastatakse terviseprogrammi.

•    Täpne programm lastefondi kodulehel ja Facebookis.

Ossinovski: Reformierakonna teatud saadikud tahavad Kallase toetust alla tõmmata

Reformierakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivasega kohtunud SDE esimees Jevgeni Ossinovski ütles Postimehele, et küsis temalt, kuidas juhtus nii, et esimeeste tasemel ja ka erakondade juhatustes sõlmitud kokkulepe täna Reformierakonna poolt ei pidanud. Tema sõnul möönis Rõivas, et hääled läksid lippama Reformierakonna fraktsioonist.

«On selge, et see ei olnud üksikute inimeste sooloprojekt, vaid seal taga on ka teatud inimeste alternatiivne plaan. Eks me seda, et selline risk on olemas, oleme ka enne näinud. Viimati Keit Pentus-Rosimannuse vastavasisuline avaldus oli tunnistus sellest, et seal on inimesi, kes sooviksid viia valimised valimiskogusse ja riigikogu tasemel pigem Siim Kallase toetust alla tõmmata, et oleks võimalik kandidaati asendada,» ütles Ossinovski.

Tema hinnangul võisid need inimesed arvata, et kui nemad ei täida SDEga sõlmitud kokkulepet SDE kandidaadi Eiki Nestori osas, siis küllap ka sotsiaaldemokraadid ei täida justkui kättemaksuks oma kokkulepet ning Siim Kallas saab riigikogus nii vähe hääli, et tal ei olegi enam valimiskogusse asja. «Küllap nii lihtne ja labane see kalkulatsioon oli,» lausus ta, kuid kinnitas, et küsimuse tõsidust arvestades ei saa mingist kättemaksust rääkida ja SDE 15 häält on Kallasel homme olemas. «Kas ta ka rohkem hääli saab, seda ta peab küsima oma erakonna fraktsioonilt,» lisas Ossinovski.

Vaata Postimehest, kuidas lähevad presidendivalimise teine ja kolmas voor

Kuna esimeses voorus jäi president valimata, teeb Postimees otseülekande ka riigikogu teisest ja kolmandast hääletusvoorust.

 

 

30. augustil kell 11.55 ja 15.55 algavates saadetes vestlevad Postimehe ajakirjanikud Marian Võsumets ja Madis Vaikmaa nii parlamendi liikmete, presidendikandidaatide kui ka nende nõuandjate ja ekspertidega.

Teisipäevastele hääletusvoorudele minnakse vastu olukorras, kus Allar Jõksi poolt hääletas neli saadikut rohkem kui oli ta üles seadnud ning Nestori poolt kolm ja Repsi poolt üks vähem. Vastavalt Reformierakonna ja SDE kokkuleppele kandideerib teises voorus mõlema erakonna kokku 45 häälega Siim Kallas. Ei saa aga välistada, et häälte kadumine Nestori tagant mõjutab ka Kallase eeldatavat saaki.

Kindel on see, et Keskerakonna kandidaadil Mailis Repsil on ka teises voorus ülesseadmiseks vajalik häälte arv koos ja homme astub ta võistlustulle koos Siim Kallase ja Allar Jõksiga. Kolmandasse vooru pääsevad aga kaks enim hääli saanud teises voorus osalejat. 

Eeldatavasti läheb täna õhtul erakondade vahel suuremaks läbirääkimiste pidamiseks ning nende käigust hoiavad teid kursis Postimehe ajakirjanikud. Kõige värskemate valimisuudiste leidmiseks tuleb minna rubriiki http://presidendivalimised.postimees.ee/. Sinna koonduvad ka kõik kandidaatidega tehtud intervjuud, ekspertide arvamused, küsitlustulemused ja otsesaated. Loomulikult leiab sealt ka Postimehe ja Kanal 2 koostöös valminud otsesaate «Suur presidendidebatt», kus osalesid Marina Kaljurand, Siim Kallas, Mart Helme, Eiki Nestor, Mailis Reps ja Allar Jõks.

Kui presidenti riigikogus ära ei valita, hakkavad riigipead otsima valimiskogu liikmed. Tõenäoliselt saab see toimuma 24. septembril. 

10 olulist uudist, mida võiksid teada

Rõivas: tänane hääletus halvendas ka Kallase ja Kaljuranna võimalusi

Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas ütles, et tänase hääletusega ei halvenenud mitte ainult Nestori tulemus, vaid halvenesid ka Siim Kallase ja Marina Kaljuranna võimalused osutuda valituks presidendiks.

«Isegi kui need ei olnud reformierakondlased, kes hääletamata jätsid, või isegi kui vaid osa nendest olid reformierakondlased - seda ei saa kunagi lõpuni teada -, siis eks kahtlus jääb, et Reformierakonnast mõni hääl jäi tulemata ja koondada hääli ükskõik kelle teise taha saab olema sellevõrra raskem,» ütles Rõivas Toompeal ajakirjanikele.

Tema sõnul on siiski olemas teoreetiline võimalus, et riigikogus saab president valitud. «Tõsi on, et tänase hääletustulemusega see tõenäosus vähenes, aga see ei ole päris võimatu. Ootame homsed tulemused ära, siis me koguneme fraktsiooni ja juhatusega. Tuleb ka teiste erakondadega nõu pidada ja siis saab otsustada, mida me edasi teeme,» rääkis Rõivas.

Postimehe küsimusele, kas ta kavatseb võimaliku kompromissi nimel ka ise kõnelusi pidada või jääbki ootama homset tulemust, vastas Rõivas, et kohtus just SDE esimehe Jevgeni Ossinovskiga. «Ma küllap räägin ka teiste erakondadega, olen ka täna juba rääkinud. Praegu, ma usun, on väga palju mõtlemist Keskerakonnal, kas nad tahavad iga hinna eest minna nii teises kui kolmandas voorus välja oma kandidaadiga,» ütles ta ja lisas, et mõlemas voorus võivad nad saada Mailis Repsile samamoodi 26 häält, kuid valituks osutumiseks vajalikku 68 häält Reps kokku ei saa.

«Neil on teoreetiliselt võimalus tulla Siim Kallase taha, aga kas nad seda teevad, seda mul ei ole siin väga palju enam suruda. Me oleme rääkinud sellest, Siim Kallas on vestelnud veel eelmise nädala lõpus Keskerakonna liidritega. Kas see on piisav või kas soovitakse viia valimised iga hinna eest valimiskokku, see on praeguseks eeskätt Keskerakonna käes,» ütles Rõivas.

Ta kinnitas samas, et Keskerakonnaga kohtade üle kauplemist ei ole toimunud ja Keskerakond pole kunagi esitanud ka vastavaid tingimusi. «Keskerakonna unistus võib ju olla see, et pärast pikka aega taas opositsioonist välja murda, aga selleks barjääriks, miks nad ei ole koalitsioonierakonnaks saanud, pole mitte see, et Reformierakonna esimees on Taavi Rõivas, vaid see, et Keskerakonna esimees on Edgar Savisaar,» märkis peaminister.

Sõjakool alustab uut õppeaastat piduliku jalutuskäiguga

Kaitseväe ühendatud õppeasutused (KVÜÕA) tähistavad õppeaasta algust 31. augustil traditsioonilise piduliku jalutuskäiguga Tartu linnas, millele järgneb tehnika- ja relvanäitus KVÜÕAs.

Jalutuskäik algab kolmapäeval kell 10 Riia 12 peahoone juurest. Rongkäik liigub mööda Riia ja Ülikooli tänavat Raekoja platsile, kus marssijad tervitussõnu hüüavad.

Marsruut jätkub mööda Ülikooli tänavat Munga tänavale, kus marssijad tervitavad algava õppeaasta puhul haridus- ja teadusministeeriumit. Sealt liigub rongkäik mööda Vabaduse puiesteed ja Riia tänavat õppeasutuste juurde tagasi.

Rongkäigul osalevad kõrgema sõjakooli põhi- ja keskastme kursuse õppurid, teenistujad ja kaitseväe orkester ning neid saadavad kaks soomustransportööri.

Kaitseväes kasutusel oleva relvastusega saab tutvuda kell 11-13 KVÜÕA peahoone ees ning fuajees. Näitusel on esindatud käsitulirelvad, kaudtulirelvad, tankitõrjerelvad, õhutõrjerelvad ja soomustransportöörid, kokku 28 erinevat tehnika- ja relvastuse ühikut. Väljapanekuga on oodatud tutvuma kõik huvilised ning külalistele on avatud ka õppeasutuste muuseum.

Fotod: poliitikud peavad enne teist presidendivalimiste vooru läbirääkimisi

Presidendivalimiste esimese hääletusvooru järel riigikogus said erakondade läbirääkimised suurema hoo sisse ja tänane õhtu tuleb poliitikute jaoks üsna töine.

Esimese hääletusvooru järel tekitas enim küsimusi, kuhu kadusid Eiki Nestori (SDE) hääled. Nimelt nägi Reformierakonna ja SDE kokkuleppe ette, et Nestor saab esimeses voorus 45 häält ja Siim Kallas teises voorus sama palju. Nestor sai tänasel hääletusel aga vaid 40 häält. 

Kella 15.30 paiku lõppes Toompeal SDE fraktsiooni koosolek. Fraktsiooni esimees Andres Anvelt ütles esimese vooru hääletustulemust kommenteerides, et Reformierakonnast läksid hääled jalutama, mis näitab, et reformierakondlased mängivad oma erakonnas topeltmängu.

Anvelt kinnitas siiski, et SDE otsust hääletamistulemus ei muuda ja homme toetavad sotsiaaldemokraadid Siim Kallast.

Seejärel kohtus SDE esimees Jevgeni Ossinovski Reformierakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivasega, kellelt Ossinovski aru päris. SDE esimees ütles pärast kohtumist Postimehele, et Rõivase kinnitusel läksid Nestori hääled lippama Reformierakonna fraktsioonist.

Samal ajal toimusid Vabaerakonna ja Keskerakonna fraktsiooni kohtumised. Viimasele ilmus kohale ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Vabaerakonna fraktsiooni ukse taga oli näha Siim Kallast ja Allar Jõksi.

Praeguseks on kindel, et Vabaerakonna ja IRLi saadikud esitavad Allar Jõksi kandidatuuri ka presidendivalimiste teise vooru. Samuti on Keskerakonnal allkirjad koos, et toetada homses valimistevoorus endiselt Mailis Repsi.

Täna päeval toimunud esimeses voorus jäi president valimata ja uuesti kogunetakse riigipead valima homme, 30. augustil kell 12 ja vajadusel ka kell 16. Kui presidenti riigikogus ära ei valita, hakkavad riigipead otsima valimiskogu liikmed. Tõenäoliselt saab see toimuma 24. septembril.

Rakvere linnas on mõned majapidamised ilma internetiühenduseta

Äikesetormi tõttu on Rakvere kesklinnas majapidamisi, kus internetiühendus on maas ning telefonid tummad. Et sidesüsteemid puuduvad, siis on häiritud töö ka Virumaa Teataja toimetuses.

«Toimetuse töö on seiskunud ja kontakt välismaailmaga puudub,» ütles Virumaa Teataja peatoimetaja asetäitja Kristel Kaljuvee. Töötajad kasutavad töö tegemiseks isiklikke telefone ning nii palju, kui võimalik, siis tehakse tööd mobiilse interneti abil. Korruste vahel aga on vaja joosta, sest lauatelefonid on maas.

Telia klienditeenindaja Marek Luige sõnul oli seal kandis kõva äikesetorm. Tegu ei ole üldrikkega, kuid üksikud kliendid on hetkel internetita. «Ilmselt on rike kas ruuteril või jaamal,» selgitas Luige.

«Jaamakaardi järgi on neljal kliendil internetiühendus katkenud,» ütles ta. Tehnik saadetakse Rakverre kell 17. Kuna rike ei ole ulatuslik, siis saavad tänaseks kõik majapidamised internetiühenduse tagasi.

Hoiatus! Ilmus uus väljaanne tänapäeva Eesti laste jubejuttudest

Täna ilmus uus väljaanne tänapäeva Eesti laste jubejuttudest – „Rohelise limakolli kättemaks“.

„Rohelise limakolli kättemaks“ sisaldab lasteajakirja Täheke jubejuttude võistlustele aastatel 2013–2015 saadetud töid, olles mõtteline järg 2008. aastal ilmunud „Eesti lapse jubejuttudeleˮ.

Esimene võistlus toimus täpselt kümme aastat tagasi ja sinna saabus paarsada jutukest. Järgmisel aastal oli võistlejaid juba ligi 500. Ja kuigi esialgu polnud Tähekese toimetusel plaani ühte ja sama võistlust igal aastal korraldama hakata, arvasid lugejad teisiti. Ühel õnnetul aastal ei kuulutatud uut võistlust välja – traditsiooniliselt vältab see läbi novembrikuus –, aga võistlustööd hakkasid saabuma sellegipoolest, üks jubedam kui teine. Nii et järgmisel aastal tuli võistlus ikkagi välja kuulutada.

Koostaja Ilona Martson märgib: „Kuna ühel võistlusel osaleb umbes 400–500 tööd, on rebimine suhteliselt tihe. Aga enamik sellest, mis pärast žürii valikut järele jääb, on lihtsalt puhas kuld. Lugege, ja te veendute selles ise!“ Tähekese jubejuttude žürii tuumikusse kuuluvad Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoni kõrval juba aastaid ka lastekirjanikud Jaanus Vaiksoo ja Jaak Urmet (Wimberg).

Käesolevas raamatus on põhiliselt kasutatud 2013.– 2015. aasta võistluste võidutöid, kuid mitte ainult. Lisatud on auhinnakonkurentsist välja jäänud, ent koostaja meelest samuti tähelepanu väärinud jutukesi. Siit leiab õudseid jõulu- ja koolilugusid, eraldi peatükid on poistest ja tüdrukutest, pealkirja „Mai, kellest sai saiˮ alla on kogutud koledad jutud toidust. Peatükid „Päriselt sündinud õudusedˮ ja „Tõesti jubedad jubejutudˮ ajavad tõesti päriselt hirmu peale. Ühtlasi annab see raamat üsna hea pildi sellest, mida tänapäeva lapsed õudseks peavad. Et veel hirmsam oleks, on Sirly Oder ja Marion Undusk raamatusse verdtarretavad pildid joonistanud.

Muide, tundub, nagu oleks sõna „jubejutud“ kogu aeg olemas olnud. Kuid see pole hoopiski nii. „Jubejutud“ mõtles välja lastekirjanik ja Tähekese kunagine peatoimetaja Piret Raud, kes 2006. aastal esimest laste õuduslugude võistlust korraldas.

P. S. Kui te ette ei vaata, võib viiner muutuda zombiks ja valitseda maailma! Ning meid kõiki võib ühel ilusal ööl külastada kirvepäkapikk!

"Rohelise limakolli kättemaks. Eesti lapse uued jubejutud" 

Koostanud Ilona Martson

Illustreerinud Sirly Oder ja Marion Undusk

Kujundanud Angelika Schneider

232 lk

kirjastus Tänapäev

Film ükskõiksuse ületamisest tõi Eestisse tähtsa kuldmedali

Rumeenias Suceavas lõppenud 78. rahvusvahelisel UNICA festivalil, mis on tähtsaim harrastus- ja mittekommertslike filmide festival maailmas, sai noorte professionaalsete filmitegijate arvestuses kuldmedali Maria Reinupi linateos «Mai». Ühtlasi tunnistas žürii selle festivali parimaks filmiks.

17-minutilises mängufilmis leiab noor tüdruk end hilisõhtul viimasest liinibussist koos kahe narkomaaniga, kellest ühe seisund pidevalt halvemaks muutub. Suutmata murda bussijuhi ja lisanduvate reisikaaslaste ükskõiksust, otsustab ta ise olukorda sekkuda.

Eesti esindajatest said veel pronksmedali Meel Paliale filmi «Kui tuleb päev» eest ja Tõnis Pill filmi «Kontrapunkt» eest. Kiituskirja teenisid Dmitri Domoskanov filmi «Algus» eest ja autorite kollektiiv Veronika Solovjova, Aleksandr Petra, Timofei Gluhhov ja Sergei Markov filmi «Ei saba ega soomuseid».

Eesti Mittekommertslike Filmide Autorite Liidu juhatuse esimehe Jaak Järvise teatel sai kiitva hinnangu kogu Eesti programm.

Osales 130 filmi UNICA 30 liikmesriigist.

Emajõe tänaval korraldatakse basaar

Supilinlane Kristel Kukk on koos emaga kaks aastat Supilinna päevade hoovikohvikute programmist osa võtnud ja oodanud külastajad oma koju aadressile Emajõe 4. Kuna perel on väga suur hoov, mida annab mitmel otstarbel ära kasutada, otsustati vahetult enne kooli algust oma õues korraldada esmakordselt basaar.

Kauplejaid on homme Emajõe tänavale ühe ürituse korraldaja Kristel Kuke sõnul tulemas kolmteist. Müügile tulevad peamiselt täiskasvanute ja laste riided, jalanõud ning ehted. Kukk lisas, et pärast sotsiaalmeediasse üleskutse lisamist oli huvi müümise vastu suur, kuid kuskile tuli piir tõmmata, kuna inimestel on liikumiseks hoovis samuti ruumi vaja.

Küsimusele, miks otsustati basaar korraldada just teisipäeval, vastas Kukk, et kuna nädala sees on palju tegemist ja nädalavahetusel tahaks puhata, siis miks mitte üks ettevõtmine töönädalasse veel lisada.

Emajõe basaari vastu on huvi sotsiaalmeedia ürituse lehel suur. «See ootamatult kasvas väga suureks, aga samas eks saab huvitav olema. Oleme sellega arvestanud, et tuleb palju rahvast,» lausus Kukk.

Lisaks kauplemis- ja ostlemisrõõmule pakutakse külastajatele hoovis sooja suppi, erinevatest loodusandidest küpsetatud kooke, kohvi ja teed.

Üritus kestab homme aadressil Emajõe 4 kell 12–19. Täpsem teave ürituse Facebooki lehel, märksõnaga Emajõe basaar.

Kui koertel lastaks kõnelda inimeste keeles

Karlova teatri kolmanda hooaja avalavastus «Koerapäevikud» pakub sissevaadet lemmiklooma teadvusse, mis on üsna sarnane inimese omaga, kuid ometi paljuski inimkäe järgi kujundatud. Eri tõu ja iseloomuga koerte elulugusid vahendavad Leino Rei, Tanel Jonas ja Riho Kütsar.

Suve lõpus on lemmikloomasõpradele kultuurimaastikul kaks head uudist. Kuu keskpaigast hullutab kinos noort publikut animafilm «Lemmikloomade salajane elu». Äsja esietendunud CJ Johnsoni «Koerapäevikud» Karlova teatris pakub rõõmu ka vanemale publikule, koolieelikutele seda ei soovitata ilmselt mõne karmima sõna ja kohati traagilise sisu poolest.

Jäägitult ustav

Üheksa ettekantavat monoloogi annavad aimu nii näitusekoera, teenistuskoera kui ka krantsi argipäevast ja elu tähtsündmustest. Loomade ühisnimetajaks on koera jäägitu ustavus isandale, aga ka iseteadlikkus ja instinktidest lähtumine. Koerte isikupära tuuakse esile tõuomaste tunnustega: olgu selleks siis peremehe kodu valvamine, kiired jalad võidujooksul, narkokoera hea nina, pättide tabamine politseimissioonidel, kaunis rüht ja lehviv tukk näitusel või lihtsalt lösutamine.

Lavakujunduse ja rekvisiitide poolest esindab etendus pigem vaest teatrit. Kuna rõhuasetus on loo jutustamisel ja tegelaste psühholoogilisel läbielamisel, siis on fookuses näitlejatöö. Väliselt markeerivad eri koeri vastava pildiga T-särgid, mida näitlejad kannavad ja jutustuse lõppakordide ajal pesunöörile riputavad, sest iga koer jätab oma omaniku mällu kustumatu jälje.

Neljajalgsete tegelaste temperament annab aga aimu loomade sisemaailmast, mida näitlejad tundlikult ja nüansirikkalt välja toovad. Kuigi koerte lood lõpevad tihti traagilise noodiga,  jääb esitusi saatma kerge muie näitlejate imetlusväärsest sisseelamisvõimest.

Leino Rei edev afganistani hurt, Tanel Jonase hüperaktiivne Jack Russeli terjer ja Riho Kütsari tundliku haistmisega retriiver on vaid mõned silmapaistvamatest neljajalgsetest teiste seas.

Meedias ja kultuuris kujutatakse loomi tihti inimesetaolistena, säilitades nende loomalikud jooned. Vaadakem või «Saabastega kassi», «Zoo-troopiat» või Pedigree reklaami, kus koerad inimese hammastega naeratavad.

«Koerapäevikute» positiivne üllatusmoment seisneb selles, et lavastus rikub seda tendentsi, näidates maailma koerakeskselt. Kuigi laval pole ühtegi päris koera ja jutustajateks on ikkagi inimesed, kes räägivad koeramaailmast meile arusaadavas keeles, on tegu siiski teistsuguse perspektiiviga, kus looma püütakse mõista ja avada tema seisukohast lähtuvalt.

Mõtle nagu  koer!

Näidendi üheks kuulsaimaks monoloogiks reklaamitud rotveileri lugu on eelkirjeldatu parimaid näiteid. See võimaldab mõista looma, kes võttis elu kahelt teiselt koeralt ja keda ennast ootas seetõttu ees mürgitussurm. See monoloog näitab rotveileri tõugu aruka, uudishimuliku, ustava ja endast lugupidavana, just nagu lambakoera jutustus paneb imetlema tema probleemolukorra lahendamist.

«Koerapäevikud» sulatab koerad ja inimesed, näidates, et vahel on inimene rohkem loom ja loom enam kui inimene. Lavastus on mõtlemapanev ja meeldejääv, see ei pane hindama koeri ainult kui inimese neljajalgseid sõpru, vaid tuletab meelde, et mõistmiseks tuleb end asetada kellegi teise perspektiivi, või nagu ütleb karjakoer: «Mõtle nagu lammas!»
-----------------------

«Koerapäevikud» Karlova teatris

•    Autor CJ Johnson, tõlkija Mario Pulver.

•    Lavastaja Taago Tubin (Ugala), kunstnik Liisa Soolepp, muusikaline kujundaja Toomas Lunge.

•    Mängivad Tanel Jonas (Vanemuine), Riho Kütsar (Vanemuine) ja Leino Rei.

Autoroolist purjuspäi tabatud politseinik oli eelnevalt pärastlõuna vabaks palunud

Kärdla politseijaoskonna juhi kinnitusel on reede õhtul autoroolist purjuspäi tabatud politseiametnik oma tööülesandeid alati kohusetundlikult täitnud.

Postimees kirjutas eile, kuidas Kärdla politseijaoskonna vanemkomissaril Avo Kailil tuvastati reede õhtul autoroolis 0,6 promilli suurune joove. Ametnik, kes töötab Kärdla politseijaoskonnas väärteomenetlejana, sõitis isikliku autoga ega täitnud sel ajal tööülesandeid.

Nüüd aga levivad sotsiaalmeedias kuuldused, justkui oleks Kail tabatud teel töölt koju, mis andis omakorda alust arvata, nagu oleks ta juba töökohustusi täites joobes olnud. Politsei lükkab sellised väited ümber.

«Ametnik küsis pärastlõuna vabaks ja vahetu juhi otsusega seda talle võimaldati,» sõnas Postimehele Kärdla politseijaoskonna juht Aare Allik.

«Enda sõnul oli ta tarvitanud alkoholi koduste toimetuste ajal. Tööl mees purjus ei olnud ja alkoholiga seotud rikkumisi tema puhul varasemalt meile teada ei ole,» lisas ülemus. 

Alliku kinnitusel ei ole alates 2014. aastast, mil tema asus jaoskonda juhtima, napsutamisega vahele jäänud mehel tööl probleeme olnud. 

Juhtumi asjus alustati väärteomenetlust, mida juhib Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus. Lääne prefekt Kaido Kõplas ütles eile, et mees vabastatakse ametist.

Postimees üritas Kaililt telefoni teel kommentaari paluda, kuid talle tehtud kõned lähevad otse mobiiltelefoni postkasti.

ETV2 sügisprogrammist leiab üllatusi

ETV2 sügisprogramm pakub toredaid üllatusi 

  • Uus dokumentaalfilmide rubriik "maaILM" viib vaatajad rändama mööda laia maailma, avastama erakordseid kohti ja nähtusi. Alates 2. septembrist alustab "maaILM" kolmeosalise sarjaga „Briti kool Hiina moodi“, milles proovitakse ühes Inglise koolis järgida Hiina haridussüsteemi põhimõtteid. Süsteemide suur erinevus viib aga kiiresti pingete ja kokkupõrgeteni.
  • "Teaduspalaviku" uus sari „Kliimamuutus“ on eetris alates 20. septembrist, kus uuritakse, milline on tulevikus ilm Eestis ja kas peaksime selle pärast muret tundma.
  • Matsalu loodusfilmide festivali filmiparemik jõuab ka sel sügisel ETV2 ekraanile. 19-21. septembri õhtutel on võimalus vaadata lummavate looduskaadritega dokumentaalfilme.
  • Kultuurivestlussaade "Plekktrumm" paneb stuudios lambid põlema alates 29. septembrist ja saatejuht Joonas Hellerma kutsub rääkima taas põnevaid inimesi. Kultuuri on ETV2 sügiskavas veelgi - arhitektuurile keskenduv sari "RUUM" aitab mõtestada erinevate funktsionaalsustega ruume.
  • Indrek Treufeldi uus autorisari "Uhutud mõistus" on eetris alates 7. oktoobrist, et avada propaganda ja massikommunikatsiooniga seotud nähtusi ja mõisteid.
  • Kirevate seiklustega reisisari "Eesti lipp ümber Kuuba" avastab kauget kontrastide maad ning jõuab eetrisse oktoobri alguses.
  • ETV2 sügishooaja trumpäss on uus meelelahutuslik teadussari "Heureka", mis pakub avastusrõõmu nii suurtele kui väikestele vaatajatele. Saame teada, kuidas erinevad asjad sünnivad ja toimivad. "Heureka" läheb eetrisse oktoobris.
  • Nagu ikka toob ETV2 kinoekraani vaataja koju ja näitab maailma parimaid filme. Oktoobrikuu jooksul näeb ka suurepärast valikut inimõigusteteemalisi dokumentaalfilme.
  • ETV2 lasteprogramm on täienenud uute animasarjade ja filmidega, noored vaatajad on telerite oodatud argipäeviti kell 15.30 - 19.20. Hommikukava lastele algab juba kell 7.
  • Reedeti jõuab ekraanile uus "kultuuripõnevik" - lustakas saade "Georg Udukübara aaria". See on noormees Georgi seiklus Rahvusooper Estonia tagaruumides, kostümeerijate, kunstnike, õmblejate töökodades, artistide garderoobides ja harjutussaalides, ikka eesmärgiga jõuda Georgi unistuse täitumiseni - laulda Estonia laval! Kümneosalise loo stenaarium on Wimbergilt. Peaosas mängib Anatoli Tafitšuk ja temaga löövad kaasa kõik estoonlased. Lavastas Elo Selirand.
  • Tantsu ja muusikahuvilisi noori vaatajaid peibutab BBC igapäevane tantsusari "Uus tase" - samanimelises tantsustuudios tekitab tantsukirg noorte vahel tihti pingeid, aga samas valmistavad ühised saavutused palju rõõmu. "Uus tase" on eetris alates 5. septembrist kell 18.55, kordusena 15.30.
  • Igaõhtune "Lastetuba" ootab uudishimulikke ja naljahimulisi lapsi ikka kell 18.30. Timotheus saab sel sügisel sõbraks uue tegelase printsess Lululeluulega. "Põrsas Peppa", "Lammas Shaun", "Karusmarjad metsikus looduses" ja teised lemmikud on saanud täiendust värskete animasarjadega "Mesilastaru", "Vikerkaare Rubiin", "Rüütel Miku". Kavast leiab mitmeid kunsti- ja meisterdamisnippide ning teadushuvi sarju.
  • Nädalavahetusi sisustavad kodumaised hitid "Buratino tegutseb jälle", "Piip ja Tuut köögis" ning rikkalik lastefilmide valik.
  • Kogu lasteprogramm on järelvaadatav portaalis Lastejaam, sealt leiab kuulamiseks ka hulganisti raadiosaateid ja palju muud põnevat.
  • TV2 sügisprogrammist leiab toredaid üllatusi

Mida põnevat näeb sügisel ETVst ?

ETV sügis: algavad uued saated ja sarjad.

  • “Terevisioon” tervitab vaatajaid taas igal hommikul juba 29. augustist. “Ringvaade” naaseb eetrisse 5. septembrist ja samast nädalast on oma harjumuspärastel eetriaegadel tagasi teisedki ETV omasaated: “Vabariigi kodanikud”, “Pealtnägija”, “Kahekõne” jm.
  • 3. septembrist näeb ETVs laupäevahommikuti uut saatesarja “Oma kodu”. Suur osa Eestimaa inimestest elab kortermajades, mis on valminud mitmekümne aasta eest. Kinnisvaraturul on just selliste korterite pakkumine kõige suurem, kuid nende seisukord on erinev. Saatejuht Hannes Hermaküla kaalub endale kodu soetada just kortermajja. Ta uurib, kas maja kena väljanägemine tähendab, et ka maja endaga on kõik korras, ja milliseid küsimusi peaks ostja korterit vaatama minnes kindlasti esitama, et korteriostuga alt ei läheks.
  • 3. septembril algab ka lühisaadete sari “Üks koorilaul”. Televaatajateni jõuab eriilmelisi laule kõikidelt kooriliikidelt, lastekooride lustakast repertuaarist üldlaulupeo aegumatute ja palavalt armastatud lauludeni. Lugude valikul on lisaks teoste tuntusele ja kultuuriloole tähtsaks peetud nende “oma lugu” – muusikapala sünniloo käiku, põnevat sündmust helilooja või sõnade autori elust, ajaloolist tausta, mälestust, tunnet. Jutustused on vaatajate ees tuntud inimeste esituses enne laulu kõlamist.
  • 4. septembrist on ETV eetris Mati Talviku saatesarja “Ajavaod. Riigi mehed” värskeltvalminud osad. Esimeses saates on juttu Helme valla taluperest pärit Jaan Sootsist, kes omandas sõjaväelise hariduse Tsaari-Venemaal. Temast sai I Eesti diviisi looja ja kindral, kellel oli suuri teeneid nii Vabadussõjas, Tartu rahuläbirääkimistel kui ka rahuaegse Eesti sõjaväe ülesehitamisel.
  • Alates 11. septembrist toob ETV pühapäeviti eetrisse uue sarja "Iseolemine". Need on lood erivajadustega inimestest, kes vaatamata puudele või ootamatule terviserikkele on leidnud lahenduse, kuidas ise hakkama saada ja väärikamalt elada, otsustades tegutseda. Saatetsüklis võetakse tähelepanu alla töövõimereformi eri vaatenurgad, sellega seotud hirmud ja takistused. Kuulame tööandjate ootusi ja hinnanguid, kuidas suurendada usalduslikku koostööd nii puudega inimestega kui ka töötukassaga. "Iseolemise" saatejuht on Margus Saar, toimetajad Christel Karits ja Iiris Saluri, produtsent-režissöör Aarne Kraam.
  • ETV vahendab otseülekandes Eesti Rahva Muuseumi piduliku avamissündmuse Tartust 29. septembril. Teadlaste öö, kus tänavu otsitakse armastuse valemit, on ETV vaatajate ees 30. septembril. 
  • Uus kaasahaarav ETV saatesari paneb koolikokad omavahel mõõtu võtma – sarjas osaleb 12 koolikokka üle kogu Eesti. Igas saates pannakse oskused proovile ja antakse endast parim, et valmistada maitsev koolitoit. Meistriteostele annab hinnangu žürii – kaks tunnustatud kokka ja üllatuskülaline. Saatesarja lõpuks selgub, kes on sel aastal Eestimaa parim koolikokk. Retseptidest, võistlusest ja heast toidust tulvil võistluslikku saadet juhivad Kaidor Kahar ja Eero Reinu. Kahar on lõpetanud telerežissööri eriala, aga elu on teda rohkem paigutanud kaamerate ette. Oma põhikooli maitseelamused võtab saatejuht kokku väljendiga “vanakooli värk”: keedukartul erinevate soustidega. Eero Reinul on aga kokapaberid ja sel erialal on ta oma elus tegutsenud kolm aastat. Koolitoit on temale kodune teema, sest ta ema oli koolis kokk. Mõlemad saatejuhid annavad sarjas osalejatele kaasa julgustavad sõnad – ka kaamerasurina saatel tuleb jääda iseendaks, teha toitu armastusega ja olla oma kooliperes toidumaailma hea teejuht. Kas see ongi võimalik võiduvalem, näeb juba oktoobrist. Saates osalevate koolikokkade tutvustused ja hulk retsepte kohe katsetamiseks: www.koolikokk.ee
  • Alates 31. augustist tuleb argiõhtuse sarja eetriajale “Kolkakomissar Sophie Haas”. Väikese kõrvalise paiga omapära avaldub ka elanikes ja juhtumites, mida komissaril oma kolmeliikmelise tiimiga, kus igaüks on omamoodi isiksus, lahendada tuleb. Saksamaal valminud muheda sarja jagusid on kokku 39.
  • Briti suursari “Sõda ja rahu” on ETV eetris alates 10. septembrist laupäeva õhtuti. Kuueosaline sari on Lev Tolstoi klassikalise romaani värskeim ekraniseering suurepäraste näitlejatöödega. Peaosades: Paul Dano, Lily James, James Norton.
  • Oodatud sarja “Lewis” uued osad on vaatajate ees alates 10. septembrist ja oktoobris näeb päris viimast ehk üheksandat hooaega.
  • Ka krimisari “Sild” on ETV eetris uue hooaja osadega alates oktoobrist, neile eelneb telgitaguseid paljastav dokumentaalfilm sama sarja valmimisest.
  • Lisaks nimetatuile jõuab sel sügisel ETV ekraanile üks menukamaid Briti krimisarju “Foyle’i sõda”, mille tegevustik hargneb Teise maailmasõja päevil. Nimiosas on Michael Kitchen.
  • “Välisilm” esitleb sügishooajal taas kaalukaid dokumentaalfilme, neist on rahvusvaheliselt enim kõneainet pakkunud “Allahi sõdurid” (Prantsusmaa 2016), mis läheb ETV eetrisse 12. septembril. Filmis näeb ISISega liitunud ajakirjaniku elu kuue kuu vältel, kus ta filmis toimuvat salakaameraga, imbudes Pariisi džihadistide rühmitusse. Dokumentaalse filmi ülesehitusel on haaravad mõõtmed, kus paljastatakse šokeerivaid fakte ISISe rakukese toimimise ja sihitute noorte radikaliseerumise kohta.
  • Novembrist on ETV vaatajate ees uus tõsielufilmide sari “Meie maailm”. Reisisaated on vaatajate hulgas populaarsed, kuid milline paistab üks võõras maa ja kultuur siis, kui ajakirjanikul on aega 20 päeva kohapeal olla ja süveneda? Eesti Rahvusringhääling võttis koos MTÜ Mondoga ette väljakutse: 12 ajakirjanikku, kellest nii mõnigi pole eales filme teinud, lähetati reisidele pea üle kogu maailma, et uurida, kuidas arengutasemelt vaesed riigid hakkama saavad ja elavad. Filmide autorid on Indrek Treufeldt, Eeva Esse, Artur Aukon, Arp Müller, Stas Kuznetsov, Reimo Sildvee, Tiiu Laks, Meelis Süld, Anna Gavronski, Kristo Elias ja Sander Loite.

Kivirähk lavastab linnateatris

Tallinna Linnateatri hooaja avab Andrus Kivirähki näidend «Köster», mille ta ka ise lavale toob. Rahvusvahelisel teadmistepäeval, 1. septembril Hobuveskis esietenduvas monolavastuses mängib Peeter Tammearu.

Kivirähk on saanud inspiratsiooni Oskar Lutsu surematust «Kevadest». Loo fookuses on Lutsu loodud köstri kuju, kellest tegelikult ei tea eriti palju ka kõige suuremad Teele-Tootsi fännid. Teame teda kui tigedat ja äkilise meelega meest, kes Paunvere koolilastele piiblilugu õpetas. Kuid milline oli tema minevik? Kes olid tema ema ja isa? Milline oli köster väikese poisina? Need küsimused panevad fantaasia tööle.

Teatri kinnitusel ärgitab köstri kuju mõtlema laiemalt täiskasvanuks saamise üle. On ju nii mõndagi isandat või emandat vaadates raske uskuda, et temagi võis omal ajal lõbusalt trallitada või siiralt muinasjutte uskuda. Kuhu kaob laps meie hinges? Miks suudavad mõned inimesed ta endas ikkagi säilitada?

Peeter Tammearu / Margus Ansu / Postimees

Ilmateenistus hoiatas äikese ja tugeva saju eest

Täna pärastlõunal esines mitmel pool Eestis äikest, tugevaid tuuleiile ja vihmasadu, mistõttu andis ilmateenistus 11 maakonnale esimese astme hoiatuse. Ilm näitab aga paranemise märke ning õhtupoolikul tühistas ilmateenistus kõik hoiatused.

Ilmateenistus andis teada, et kui täna ennelõunal on äikest peamiselt Lääne-Eestis, siis pärastlõunal on äikesevõimalus suur igal pool. Pärastlõunal pöördus tuul alates Lääne-Eestist idakaarest edelasse ja tugevnes 7-12, rannikul puhanguti kuni 16 m/s.

Kella 15 seisuga oli ilmateenistus andnud esimese astme hoiatuse 11 maakonna kohta. Vaid saartel, Läänemaal ja Pärnumaal oli ilm rahulikum. Kella 16.21 seisuga aga hoiatused tühistati.

Praegu esineb siiski veel elektrikatkestusi üle Eesti. Elektrilevi andmetel on elektrita veel 345 majapidamist. Kõige enam katkestusi on Lääne-Virumaal.

Ilmateenistuse hoiatuste kaart:

Roheline värv ilmateenistuse hoiatuste kaardil tähendab, et hoiatused puuduvad.

Galerii: Tartu ülikoolis algas uus õppeaasta avaaktusega

Täna peeti Tartu ülikooli aulas uue akadeemilise õppeaasta avaaktust. Rektor Volli Kalmu kõrval esinesid tervitusega haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning Tartu linnapea Urmas Klaas.

Üliõpilaste nimel tervitas uusi tudengeid TÜ üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm ning esmakursuslaste nimel ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala 1. aasta üliõpilane Kristi Kimmel. Avaaktusel esines Tartu ülikooli kammerkoor dirigent Triin Kochi juhendamisel.

Uuel õppeaastal alustab TÜs kõikide õppeastmete peale kokku õpinguid üle 3900 uue tudengi, sealhulgas ligi 700 välis- või külalisüliõpilast.

Piret Mürk-Dubout alustas Tallinna lennujaama juhina

Tallinna Lennujaama asus tänasest juhtima Piret Mürk-Dubout, kellelt nõukogu ootab eelkõige lennujaamas alustatud mahukate arendusplaanide ja ehitusprojektide elluviimist.

Tallinna Lennujaama nõukogu esimehe Margus Puusti sõnul on kogu pingelise arendusperioodi vältel oluline, et ettevõtte eesotsas seisaks teotahteline tippjuht, vahendab ERRi uudisteportaal teleuudised.

Puust lisas veel, et Piret Mürk-Dubout' liitumisest ettevõttega ei võida mitte ainult lennujaam, vaid kogu Eesti majandus tervikuna.

Mürk-Dubout' sõnul on ettevõtte arenguplaanid küll paigas ning suured investeeringud vajavad oskuslikku juhtimist, kuid just varasem rahvusvaheline töökogemus loob kindlasti palju võimalusi lennujaama arendamiseks täiendavates ärisuundades.

Piret Mürk-Dubout töötas mai keskpaigani Telias erakliendi ja turundusüksuse direktorina, ta on olnud TeliaSonera Grupi äriarenduse üksuse juht ja töötanud telekomisektoris kokku rohkem kui 15 aastat.

Saaremaal hukkus liiklusõnnetuses mees

Täna hommikul juhtus Saaremaal raske liiklusõnnetus, milles hukkus 56-aastane mees.

Häirekeskus sai kell 6.59 teate, et Valjala vallas Masa-Laimjala-Tumala maantee kaheksandal kilomeetril on sõiduauto teelt välja sõitnud, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja.

Esialgsetel andmetel oli sõiduauto Toyota juht, 56-aastane mees, liikunud Laimjala poole, kui kaldus seni teadmata põhjusel teelt välja. Seejärel rullus sõiduk üle katuse, sõiduki juht hukkus kohapeal.

Politsei teatel omas mees vastava mootorsõiduki kategooria juhtimisõigust. Küll aga ei olnud juhil esialgsetel andmetel turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud.

Juhtumi täpsemad asjaolud, sealhulgas mehe surma ja liiklusõnnetuse põhjused selgitab välja kriminaalmenetlus.

Politsei palub kõigil, kes juhtumit pealt nägid või omavad täiendavat informatsiooni, sellest teada anda telefonil 454 9747 või 612 3000. 

Lasnamäel lasti õhkrelvast noormeest

Lasnamäel Muhu tänaval lasti õhkrelvast 24-aastast noormeest. Kiirabi viis mehe haiglasse kontrolli.

Politsei pressiesindaja Seiko Kuik kinnitas, et 27. augustil teatati, juhtumist, kus tundmatu lasi Lasnamäel Muhu tänaval trepikoja suunas liikunud 24-aastast meest õhkrelvast käelaba pihta.

Kuna lask tehti suhteliselt lähedalt, viis kiirabi kannatada saanud mehe haiglasse kontrolli.

Teo toimepanija pole veel teada, kuid politsei kinnitusel käib hetkel süüdlase väljaselgitamine.

Juhtumi osas on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahv 263 järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist. Süüdimõistmise korral võib antud teo eest karistada rahalise trahvi või kuni viieaastase vangistusega.

Ametnikud kohitsevad Piirissaarel punast kukke

Lühikese aja jooksul Piirissaart tabanud kaks suurt tulekahju on muutnud kohaliku rahva murelikuks. Et selliste suurpõlengute ohtu vähendada, oli laupäeval saarel valla organiseeritud päästeameti õppepäev kohalikele vabatahtlikele päästjatele, samuti külastati saarerahva majapidamisi ning räägiti inimestele tuleohutusest.

Ka toodi saarele ekskavaator, mis asus vanu tuletõrje veevõtukohti puhastama.

Seis pole laita

Saart väisanud Lõuna päästekeskuse Tartumaa päästepiirkonna juhataja ning mittetulundusühingu Piirissaare Vabatahtlik Tuletõrje Selts juhatuse liige Jüri Hrabrov jäi käiguga väga rahule.

Kuigi elamute tuleohutuse kontroll oli vabatahtlik, lasti neid kõikjal sisse ning kohalikud suhtusid kontrollkäiku väga positiivselt.

Kodukülastusi tegid neli inimest, lisaks Hrabrovile kuulus kontrollijate rühma kaks vallavalitsuse esindajat ning piirkonnakonstaabel. Seekord jõuti läbi käia 44 majapidamist, kuid Tartumaa päästepiirkonna juhataja kinnitusel tehakse peagi uus visiit ning siis vaadatakse üle ka ülejäänud elamised.

«Inimesed küsisid nõu, meie vaatasime üle elektrijuhtmestiku ja küttekolded. Samuti pöörasime suurt tähelepanu suitsuanduritele: kus vaja, panime uued patareid, kus vaja, paigaldasime uue või lisaanduri,» tutvustas Jüri Hrabrov koduvisiitide iseloomu.

Hrabrovi sõnul polnud ma-japidamiste seisukord tuleohutuse poolest sugugi laita, peaaegu kõikides elamutes oli suitsuandur olemas, kuid vanemad andurid vahetati siiski välja.

«Inimesed olid ise ka väga huvitatud, küsisid, kuhu oleks kõige õigem andur panna. Kõik olid väga sõbralikud ning mina paneksin sellele päevale hindeks viis pluss,» kiitis Hrabrov.

Jüri Hrabrovi kinnitusel jäädi rahule ka Piirissaare vabatahtlike päästjate õppepäevaga. Saarel on 13 nõuetele vastavat vabatahtlikku päästjat, õppepäevast sai neist osa võtta üheksa meest.

«Palju keskenduti taktikale ning käitumisele konkreetsetes kohtades, samuti vaadati üle tehnika ja varustus. Minul meestele etteheiteid ei ole, nad on väga tublid,» tunnustas Hrabrov kohalikke vabatahtlikke päästjaid. Ta lisas, et mehed andsid ka hiljutistel tulekahjudel punase kuke taltsutamisel endast parima. Laupäevasel õppepäeval arutati need asjad veel kord üle, et tulevikus selliste õnnetuste korral veelgi paremini ja tõhusamalt tegutseda.

Laupäevase ürituse kohta on saanud positiivset tagasisidet ka Piirissaare vallavanem Liina Miks. Ta tunnistas küll, et tundis pisut muret, kui varmad on kohalikud elanikud päästeametnikega koostööd tegema.

Ekskavaator müriseb

Lisaks vabatahtlike õppepäevale ning saarerahva nõustamisele on vald astumas praktilisi samme võitluses punase kuke vastu. Nimelt saadi keskkonnaametilt vajalikud kooskõlastused saare põhjaosas Piiri külas asuvate vanade tuletõrje veevõtukohtade puhastamiseks ning selleks tarbeks jõudis nädalavahetusel Piirissaarele ekskavaator.

Liina Miksi sõnul peaks ekskavaatorile tööd jaguma umbes nädalaks, kuid ta loodab, et masin jääb saarele kauemaks. Nimelt sooviks vald veevõtukohti puhastada ka lõuna pool asuvas Saare külas, kuid kas seal töödeks vajalik luba saadakse, selgub alles järgmisel nädalal, kui Piirissaart on väisanud vastav keskkonnaameti töötaja.
----------------------

Tulekahjud Piirissaarel

•    16. mail hävisid Saare külas tules kolm elamut ja palvemaja.

•    30. juulil hävis Piiri külas tules kaks eluhoonet, kolmas sai tulekahjustusi.

Vaata Postimehest, kuidas Eestile uut presidenti valitakse

Esmaspäeval, 29. augustil toimus riigikogus presidendi valimise esimene voor. Postimehe ajakirjanikud olid Toompeal kohal koos telekaameratega, et tuua teieni kandidaatide emotsioonid, arutelud poliitiliste kokkulepete teemal ja loomulikult ka hääletustulemused.

 

Presidendivalimiste esimese vooru tulemused

Eiki Nestor
 
40 häält
Mailis Reps
 
26 häält
Allar Jõks
 
25 häält

29. augustil kell 13.00 algavas saates vestlesid Postimehe ajakirjanikud Marian Võsumets ja Madis Vaikmaa nii parlamendi liikmete, kandidaatide kui ka nende nõuandjate ja ekspertidega. Koos püüame leida vastust mitmele põletavale küsimusele: milline Reformierakonna kahest ja väga populaarsest kandidaadist taandub? Mis saab siis kui mõlemad jõuavad valimiskokku? Kas populaarsus rahva seas on konverteeritav eduks poliitikute hulgas? Kas Keskerakond ja Reformierakond võiksid ühise kandidaadi osas kokkuleppele jõuda? Ja kas see tähendaks muutusi koalitsioonipartnerite hulgas? Kelle poolt hääletavad EKRE saadikud ja kas Vabaerakond jääb IRLi kandidaadi taha?

Esimeses voorus jäi president valimata ja uuesti kogunetakse riigipead valima 30. augustil kell 12 ja vajadusel ka kell 16. Loomulikult kannab Postimees üle ka teise ja kolmanda hääletusvooru ning vürtsitab neid asjaosaliste kommentaaride ja valimiskorra tutvustamisega.

Kuna eeldatavasti saavad erakondade läbirääkimised suurema hoo sisse alles esimese hääletusvooru järel, tuleb esmaspäeva õhtu poliitikute jaoks töine. Et varustada lugejaid kõige värskema infoga, hoiavad Postimehe ajakirjanikud silmad-kõrvad lahti. Nende uudiste leidmiseks on kõige lihtsam viis http://presidendivalimised.postimees.ee/.

Presidendivalimiste rubriiki koonduvad ka kõik kandidaatidega tehtud intervjuud, ekspertide arvamused, küsitlustulemused ja otsesaated. Loomulikult leiab sealt ka Postimehe ja Kanal 2 koostöös valminud otsesaate «Suur presidendidebatt», kus osalesid Marina Kaljurand, Siim Kallas, Mart Helme, Eiki Nestor, Mailis Reps ja Allar Jõks.

Kui presidenti riigikogus ära ei valita, hakkavad riigipead otsima valimiskogu liikmed. Tõenäoliselt saab see toimuma 24. septembril ja loomulikult teeb Postimees ka sealt otseülekande.

Bussi sõelumine veokite vahel hirmutas reisijat

Tallinna-Pärnu maanteel teiste sõidukite vahel nõelunud bussijuhi sõidustiil hirmutas reisijaid, kuid firma kinnitusel on möödasõidud vajalikud, et graafikus püsida.

«Sõitsin esmaspäeval (22.08) Taisto bussiga Pärnust Tallinna (väljumine kell 9:15) ning muret põhjustas bussijuhi ebakindel sõidustiil,» kirjutas Postimehe tarbijaportaali poole pöördunud  Jass.

Mehe hinnangul tegi bussijuht palju üliohtlikke möödasõite, ei jõudnud mitmel korral oma ritta tagasi ja teised liiklejad pidid selleks ruumi tegema. «Bussi ees sõitis aeglasemalt veok ning nende vahe oli umbes viis meetrit, tänu sellele tegi buss pidevalt äkkpidurdusi ja seejärel otsustas buss teha möödasõidu, aga ees oli veel vähemalt kolm rekkat ning kui möödasõit oli jõudnud selleni, et oli jõutud vastassuunavööndisse ja oldi umbes poole maa peal, tuli eespoolt vastu teine auto ja kuhugi polnud minna,» kirjeldas ta ühte kriitilist vahejuhtumit. Ohtlik olukord lahenes nii, et teised liiklejad pidid tegema bussile kolonni sisse vahe.

«Kogu selline sõitmisstiil on minu arvates vastutustundetu ja jõhker, kuna sa ei vastuta mitte ainult enda elu ja tervise vaid kõigi bussis viibivate ning liikluses olijate heaolu ja turvatunde eest!» on mees nördinud.

Hädavajalikud manöövrid

Taisto Liinide tootejuhi Jan Landrati sõnul bussijuht antud reisi enam ei mäleta, mistõttu on ka ettevõtte poolt seda olukorda keeruline kommenteerida. «Mõistagi on meil kahju, kui keegi meie reisijatest ei tundnud end reisi vältel bussis turvaliselt,» lisas ta.

Landrati sõnul tekib möödasõidu manöövrite vajadus  bussidel eelkõige sellest, et suurte veoautode liikumiskiirus on maanteel piiratud 80 km-ga/tunnis, samas kui bussid ja sõiduautod saavad sõita 90 km/h. Seega kogunebki tema sõnul alati veoautode taha suur hulk möödasõitu ootavaid sõidukeid.

«Kui buss sõidaks 80 km/h Pärnust Tallinna, siis paraku buss ei jõuaks õigeks ajaks oma sihtkohta ja kindlasti ei sobi ka see paljudele reisijatele, kes jäävad kuhugi hiljaks,» ütles Landrat.

Kommenteerides võimalikku tüüpliiklusolukorda liiklusseaduse seisukohast, siis asulavälisel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kolm sekundit.

Landrat selgitas, et kui sõiduk sõidab 90km/h, läbib ta sekundis ca 25m, seega kui pikivaheks peab olema 3 sekundit, siis siit järeldub, et maanteel 90ga sõites, peab eesliikujaga vahet jätma 75 m (võrdluseks, et bussid on reeglina 12 m pikad). Ta lisas, et mõistagi ei kehti see siis, kui soovitakse sooritada möödasõitu.

«Praktikas aga pikad veoautod sõidavad tihedalt üksteise järel ja kolmest veoautost korraga möödumine on esmaspäeva hommikust liiklustihedust arvestades Pärnu-Tallinna teel üsna keeruline ülesanne,» ütles bussifirma esindaja.

Segavad veokite kolonnid

Samuti peab Landrati sõnul arvestama, et juht, kelle sõidukist sõidetakse mööda vasakult, peab liiklusolusid arvestades hoiduma võimalikult paremale ega tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil  ning kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad tema järel sõitvad juhid seda võimaldama.

«Seega paratamatult kui sõidukil ei ole võimalik korraga kolmest veoautost mööduda, siis peab ta vahepeal reastuma tagasi veoautode vahele ja kui veoautod ei hoia piisavalt pikivahet, et buss nende vahele ära mahuks, siis võib see kaasa tuua olukordi, mis kõrvaltvaatajale ei tundu turvalised,» tõdes Landrat. Tema sõnul Eesti maanteedel tegu tüüpolukorraga.

«Kindlasti me palume siinkohal vabandust meie bussi poolt tekitatud võimaliku ebameeldiva liiklusolukorra pärast kaasliiklejate ees ja kindlasti me lähtume oma töös sellest, et bussijuhid peaksid olema oma käitumisega liikluses teistele liiklejatele eeskujuks,» kinnitas Landrat.

Kas viie lapse isa on nüüd saanud linnalt lubatud sotsiaalkorteri?

Kas viie lapse isa, kelle eluasemeotsingutest Tartu Postimees läinud esmaspäeval kirjutas, on nüüdseks saanud linnalt lubatud sotsiaalkorteri?

Vastab Tartu linnapea Urmas Klaas:

Eluasemekomisjoni istung oli kolmapäeval. Täna (reede – toim) hommikul vormistati kõik lõplikud paberid ja täna läks postiga ametlik kiri isale. Täna helistab ka eluasemekomisjoni sekretär isale, et esmaspäeval oodatakse teda linnavarade osakonda lepingu sõlmimisele.

Kas siis saab kohe võtmed kätte?

Jah, kui leping on sõlmitud, saab hakata kohe tegutsema.

On siis tegu kahetoalise korteriga, nagu lubasite?

Jah, kahetoalise kõigi mugavustega korteriga.

Noorte melu täidab nädalaks kesklinna

Tartus otsustati rahvusvahelise tarkusepäeva, 1. septembri tähistamine laiendada tervele nädalale. Kui alguses valdas korraldajaid kõhklus, kas terveks nädalaks ikka jätkub piisavalt tegevust, siis praeguseks on ürituste kava saanud nii tihe, et tegutsemist ja uudistamist jätkub õhtutundideni.

Kruvib hoogu

Tarkusenädal avatakse Küüni tänaval tarkusetelgis täna lõuna ajal raehärrade ja noorte debatiga vägagi päevakohasel teemal – «Noor presidendiks 2021». Päev jätkub samas tarkusemessiga, kus astub üles 26 huvialaorganisatsiooni.

Tarkusenädala ühe korraldaja, Lille maja noorsootöö spetsialisti Reelika Lodjaku sõnul osalevad tarkusemessil esindatud organisatsioonid seiklusmängus.

Messialalt leiab 13 punkti, kus on üleval mobiiltelefonidega loetavad QR-koodid. Avanevad küsimustikud, millele vastates saab võistelda ja auhindu võita.

Organisatsioonide nimistust leiab valiku tervisekoolist spordiklubideni ja fotoklubist kultuuriseltsideni. Infot saab neist nii treeningute kui kokkusaamiste kohta ja paljusid alasid ka ise kohapeal proovida, tutvustas teine peakorraldaja, Anne noortekeskuse noorsootöö spetsialist Tiina Liiv.

Ühingud ei jaga lihtsalt voldikuid, vaid kõike saab ise katsetada. Mess peaks andma noortele ülevaate, milliseid võimalusi on Tartus koolivälise aja sisustamiseks.

Tarkusemessi järel pakub kolme päeva õhtupoolikutel tegevust noorte vabaõhukeskus. Seal tegelevad noortega peale Lille maja ja Anne noortekeskuse ka Tähe noorteklubi ja ühendus Aegruum.

Nädala teises pooles tiheneb programm veelgi. Rahvusvahelise tarkusepäeva, 1. septembri tähistamist alustatakse hiljem, et noored saaksid

hommikupoolikul koolis ära käia ja seejärel vajalikke asju ajada.

Kokkutulnuid tervitab oma trikkidega slackline’i artist Tauri Vahesaar. Pärast meeri tervitust on kõik kutsutud osalema MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde heategevuslikul koolikotijooksul. Veel saab näha Raatuse kooli endiste ja praeguste õpilaste etendust ning õhtu lõpetab noorte probleeme käsitlev film «Broken».

Lõpeb reedel

Tarkusenädala viimane päev on meelelahutuspäev, kus esinejaid tuleb kokku eriti palju. Päeva avab Lille maja vabatahtlik Zsolt Banhalmi Ungarist. Tema trummimängu järel astub lavale ridamisi esinejaid, kellest nii mõnedki kutsuvad kokkutulnuid kampa lööma. Teiste seas Eva tantsukool, kes korraldab tantsutöötoa.

Näidistreeninguid, demonst-ratsioone ja koolitusi näeb teisigi, näiteks politsei ja päästeameti etteastet. Õhtu lõpetab Karl-Erik Taukari kontsert.

Kõik tarkusenädala üritused on noortele tasuta.
----------------------------

Tarkusenädal küüni tänaval

•    29.–31. augustil kell 12–15 tarkusemess.

•    29.–31. augustil kell 15–19 vabaõhunoortekeskus.

•    1. septembril kell 15–21 tarkusepäev.

•    2. septembril kell 15–21 meelelahutuspäev.

Allikas: Anne ja Tähe noortekeskus

Üks Jaan Poska kool tuleb juurde

Riigimees Jaan Poska nimeline lasteaed tegutseb Tallinnas, temanimeline gümnaasium töötab Tartus ning temanimeline põhikool alustab 1. septembril õppeaastat Laiusel.

Reedel otsustas Jõgeva vallavolikogu, et Laiuse põhikool nimetatakse Jaan Poska Laiuse põhikooliks. Nimemuutuse mõtte käis välja kooli hoolekogu juba kevadel ning pärast pikki ja põhjalikke arutelusid valla hariduskomisjonis otsustati see enne uue kooliaasta algust ka heaks kiita. Otsus võeti reedel volikogu istungil vastu ühehäälselt.

Jaan Poska sündis 150 aastat tagasi Laiuse Kirikukülas, mis kannab nüüd Laiusevälja nime. Tema sünnikoht jääb koolist vaid paari kilomeetri kaugusele. Kuigi Laiuse kool on enam kui kolmsada aastat vana, ei õppinud kunagine riigimees kohalikus külakoolis.

See asjaolu siiski ei pisendanud kooli juhtkonna ja hoolekogu soovi muuta kool Jaan Poska nimeliseks. Fakt, et Poska on sealt lähedalt pärit, andis nimemuutuseks piisavalt põhjust.

Jõgeva vallavolikogu esimees Tiit Lääne selgitas, et mõte muuta kooli nime tuli sellest, et läinud talvel tähistati Jõgeva ümbruses Poska 150. sünniaastapäeva üsna suurejooneliste pidustustega.

Kevadel jõudiski nimemuutuse soov vallavalitsusse ning seda hakkas menetlema hariduskomisjon. Lääne sõnas, et kuigi keegi asjaosalistest polnud koolile Jaan Poska nime andmise vastu, ei jõutud esialgu kokkuleppele, kas jätta kooli nimesse alles ka põhikooli nimetus.

«Mina pakkusin välja, et võiks siis lihtsalt olla Jaan Poska kool, kuid hoolekogu sellega ei nõustunud,» meenutas Tiit Lääne kooli nimevahetuse sünnivalusid. Hoolekogu kartis, et kui nimest kaob sõna «põhikool», siis on hiljem lihtsam kooli näiteks algkooliks muuta.

Vallavolikogu esimees rahustas, et kooli struktuuri ikkagi nime põhjal ei muudeta. Kui selleks peaks vajadus tekkima, pole vahet, kas kooli nime ees on liide «põhi-» või mitte.

«Juba haldusreform võib paljud sellised asjad paika panna. Kui vald näiteks Jõgeva linnaga ühineb, siis kindlasti muutub ka vallaelanike liikumine. Samas ei saa ka eitada rahvastiku vähenemist,» põhjendas Lääne.

Et kooli hoolekogu jäi enesele kindlaks, otsustas volikogu neile vastu tulla ning jätta ikkagi põhikooli nimi alles.

Pankade suurtehing testib Eesti konkurentsivõimet

Valitsuste liikmete ja finantsekspertide hinnangul panid Nordeat ja DNBd uue panga peakontorina Eestit eelistama nii siinne unikaalne maksusüsteem, poliitiline stabiilsus, Skandinaaviale lähedane ärikultuur kui ka pankade üldiselt hea koostöö finantsinspektsiooniga.

«Ma tahan teada, miks te otsustasite registreerida uue panga Eestis, miks mitte Riias,» ei suutnud ühe Läti uudisteagentuuri esindaja neljapäeval Riias pressikonverentsil oma pettumust tagasi hoida. Nordea ja DNB esindajad olid just välja öelnud, et kahe panga Balti harude ühinemise järel tekkiv pank registreeritakse Eestis; Lätis ja Leedus hakkavad tegutsema selle filiaalid.

«DNB ja Nordea otsus registreerida uus pank Eestis on selge märk, et Läti maksusüsteem ei ole isegi mitte piirkondlikul tasandil konkurentsivõimeline,» nentis hiljem Twitteris Lattelecomi juht Juris Gulbis ja täiendas pärast, et Eesti maksusüsteem soosib neist enam kõrgepalgalistele juhtidele palga maksmist.

Läti meedias on sel teemal sõna võtnud ka sealne pangaliit, mis on pankade sellise otsuse ühe põhjusena välja pakkunud kohaliku ärikeskkonna nõrka konkurentsivõimet, iseäranis mis puudutab maksukeskkonda, ning seejuures soovitanud valitsusel sellest oma järeldused teha.

Tõhus maksusüsteem

«Suure tõenäosusega on olulised argumendid meie ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksuvabastus, tööjõumaksude langetamine ning laiemalt etteaimatav ja kõigile võrdne maksupoliitika,» pakkus ka peaminister Taavi Rõivas, mis võis olla pankade otsuse taga. Valitsusjuht usub, et oma rolli mängis ka Eesti rahvusvaheliselt hea maine nii finantsvaldkonnas kui ka laiemalt.

«Ettevõtjad, kes tulevad Eestisse, ütlevad, et väga kõva pluss on maksusüsteemi lihtsus ja arusaadavus – igaks asjaks pole vaja eraldi advokaati võtta,» lisas majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Ka tõi ta esile siinse asjaajamise selguse ja arenenud e-teenused.

«Korruptsiooni madalam tase on samuti osa eelnevast: mida lihtsam ja selgem on asjaajamine, seda vähem on puru silma ajamist,» märkis Michal.

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras ütles, et talle on jäänud mulje, justkui oleks ka Eesti poliitiline olukord stabiilsem, kui on Lätis või Leedus. «Muudatused poliitikamaastikul ei avalda Eesti ettevõtjatele nii suurt mõju kui teistes Balti riikides,» märkis Udras.

Eesti Liisingühingute Liidu tegevdirektor Reet Hääl lisas, et kolmest Balti riigist on Eesti ärikultuur, sh krediidi- ja finantssektori oma, Skandinaaviaga kõige sarnasem. Nii Hääl kui ka KPMG Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat Veiko-Joel Kokk hindavad ka koostööd siinse finantsinspektsiooniga heaks.

«Arvestades pangandussektori regulatiivset koormust ning järelevalveasutuste otsuste ja seisukohtade mõju pankade tegevusele, on kindlasti ülioluline hea koostöösuhe järelevalveasutusega. Seega on Nordea ja DNB otsus kahtlemata tunnustus finantsinspektsioonile,» sõnas KPMG Advokaadibüroo esindaja.

Küll aga ütles Kokk, et kuna panganduses on õiguskeskkond Euroopa Liidus üsna ühtlustatud, siis selles Balti riigid üksteisest väga ei erine.

Piisavalt enesekriitilised

Kuigi ka fondivalitseja Eften Capitali juht Viljar Arakas on arvamusel, et Nordea ja DNB panga otsus tuua oma peakontor meile on Eesti selle aasta parim majandusuudis, ei tohiks seda siiski teistesse ärisektoritesse üle kanda. «Näiteks on vähenenud majanduskriisile järgnenud Soome ettevõtete Eestisse üle toomise aktiivsus,» lausus ta.

Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm on seda meelt, et kõigi eeliste kõrval, mis Eestil on teiste Balti riikide ees, ei tohiks ära unustada, mille kallal tuleb veel tööd teha. «Kindlasti on meil vaja hoida kurssi, mis vähendaks bürokraatiat, tõstaks inimressursi kompetentsi ja konkurentsivõimet ning vähendaks veelgi korruptsiooni,» loetles ta. Samuti tuleks maksud hoida mõistlikul tasemel.

Majandus- ja taristuminister Michali sõnul on Eestis veel arenguruumi ettevõtete tegevuse lõpetamises, mis on aastaid olnud liiga pikk ja keerukas. Ka kvaliteetsete ühenduste pidamine Euroopa ja muu maailmaga on pikalt peavalu tekitanud.

Samas märkis minister, et «kui piisavalt hoolega pedaale tallata», püsib Eesti majanduskliima hea. «Ehk isegi liigume edasi, teiste riikide konkureerides küll,» lausus ta.

Kaotus ka Leedule

«Meie majandusanalüütikud ütlevad – ja ma olen nendega täiesti ühel nõul –, et see (pankade ühinemine – toim) on Leedule halb uudis, kuna konkurentide arv väheneb ja see tähendab suuremaid väljaminekuid siin tegutsevate pankade klientidele,» rääkis Leedu päevalehe Lietuvos rytas majandusajakirjanik Marius Jokūbaitis. Tema sõnul peavad juba praegu leedulased pangateenuste eest maksma tasusid, mida Eestis ja Lätis ei ole.

Kuigi lõunapoolseima Balti riigi elanikele teeb rohkem muret see, kumma panga teenuste hinnakirja uus pank üle võtab – DNB hinnakiri on märksa krõbedam kui Nordea oma –, spekuleeritakse ka seal võimalike põhjuste üle, miks uue panga peakontoriks valiti just Eesti.

«Ka meie olime mõnevõrra pettunud, kui kuulsime, et uus pank registreeritakse Eestis,» tunnistas Jokūbaitis.

Üks väide, mis Leedu finantssektoris on nüüd liikvele läinud, on see, et Eestiga võrreldes on sealne finantsinspektsioon liiga jäik. «See, et uus pank registreeritakse Eestis, on üsna oluline sõnum Leedu valitsusele ja poliitikutele – just sellest küljest, et midagi tuleb siin muuta,» nentis Jokūbaitis.

Infokast

Eesti majanduskliima eelised Läti ja Leedu ees

  • Asjaajamise lihtsus ja head e-lahendused
  • Läbipaistvam ettevõtluskeskkond
  • Stabiilsem poliitiline olukord
  • Madalam korruptsioonitase
  • Unikaalne tulumaksusüsteem: jaotamata kasumi tulumaksuvabastus 
  • Tööjõumaksude langetamine ja kõigile võrdne maksupoliitika
  • Hea koostöö finantsinspektsiooniga
  • Ettevõtluskeskkond valitsusele prioriteetne
  • Hea rahvusvaheline maine nii finantssektoris kui ka laiemalt
  • Skandinaaviaga kõige sarnasem ärikultuur
  • Innovatsioonilembus

Allikas: PM

Kohus ei lase paadunud pedofiili ennetähtaegselt vabadusse

Tartu maakohus ei lubanud esmaspäeval ennetähtaegselt vabadusse laste seksuaalse ahistamise eest pikka vangistust kandvat E'lucas hüüdnimega pedofiili Jaanus Rohumetsa.

Kohus arvestas 41-aastast Rohumetse trellide taha jättes asjaoluga, et tal puudub kindel elukoht krimnaalhoolduse teostamiseks ja ka uue kuriteo riskiprotsendid on kõrged.

«Jaanus Rohumetsa on  kriminaalkorras karistatud kahel korral  - 1998. ja 2010. aastal. Praegu kannab ta karistust lapseealise vägistamise  ja lapseealiste suhtes toimepandud sugulise kire vägivaldse rahuldamise eest. Need on  rasked isikuvastased kuriteod, milles kannatanuteks on olnud lapsed.  Lisaks on Jaanus Rohumets toime pannud alaealiste kasutamise pornograafilise teose valmistamisel ning lapsporno hoidmise,» märkis kohus.

Rohumetsa karistusaeg lõpeb 2018. aasta 29. augustil. 

Rohumetsa süüdimõistmine jõustus lõplikult 2010. aasta detsembris. Harju maakohus oli teda eelnevalt sama aasta mai lõpus karistanud kaheksa-aastase vangistusega, millele Tallinna ringkonnakohus lisas oktoobris veel ühe aasta.

Süüdistuse kohaselt pani Rohumets aastatel 1992-2009 toime erinevaid kuritegusid 10 lapseealise kannatanu suhtes, kellest nooremad olid alla viieaastased. Mehe kasutuses olnud andmekandjatelt leidsid Põhja prefektuuri lastekaitsetalituse töötajad prokuratuuri teatel üle 2000 pildi, millel on kujutatud alla 14-aastaseid isikuid erootilistes situatsioonides.

Prokuratuur süüdistas Rohumetsa lapseealise vägistamises, sugulise kire vägivaldses rahuldamises noorema kui 16-aastaste isikutega, lapseealise kasutamises pornograafilise teose valmistamisel ning lapsporno valmistamises ja selle võimaldamises.

Video: Iisraelist leiti ristisõdade ajastu käsigranaat

Iisraeli antiigiameti teatel leiti Põhja-Iisraeli rannikualalt ristisõdade ajast pärit, umbes 700 aasta vanune käsigranaat, mis oli mõeldud laevade hävitamiseks.

Granaat leiti mitu aastat tagasi, kuid leidja pere andis selle nüüd koos teiste leidudega üle antiigiametile, teatab seeker.com.

Ekspertide hinnangul oli see savist ja kaunistustega objekt omaaegne «Molotovi kokteil», olles täidetud kergesti põleva ainega, mida tunti kui Kreeka tuld.

Iisraeli arheoloogide teatel kasutati selliseid granaate eelkõige ristisõdade ajal 11. – 13. sajandil, kuid ka mamelukkide ajastul 12. – 16. sajandil, mil nende abil süüdati merelahingutes laevu. 

Granaadi leidis  Hadera elektrijaamas töötanud Marcel Mazliah, kelle antiigileidude kollektsiooni kuulub veel mitmeid haruldasi ja väärtuslikke esemeid.

Mazliahi pere teatel oli Marcel harrastusarheoloog, kes aastaid otsis iidseid objekte ja ta leidis ka selliseid, mille vanus on umbes 3500 aastat.

«Meie andmetel on enamik objekte pärit Süüriast ja toodud Iisraeli, leidude seas on ka ebatavalisi vanu metallobjekte,» teatas antiigiameti esindaja Ayala Lester.

Lesteri teatel pärinevad metallobjektid Iisraeli varajasest islamiperioodist (638 – 1099) ning need võidi suure tõenäosusega visata üle laeva parda.

Ristisõjad oli Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusus kaitsmiseks ja levitamiseks väljapoole katoliikluse kultuuriruumi.

Ristisõdade, mis jaotusid mitmeks sõjaks, algne eesmärk oli Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, kuid ristisõdijad tegutsesid ka Euroopas. Näiteks sõjad Lõuna-Prantsusmaal katarite vastu ja Läänemere ümbruse ristiusustamine.

1096 – 1291 kestnud ristisõdade ühe põhjusena on ajaloolased tõstnud esile 28. septembril 1096 moslemivalitsejate antud käsku, millega kristlastel keelati Jeruusalemmas Püha Haua kiriku külastamine ning moslemitepoolset kiriku ründamist.

Pildid ja video: Hawaiil lõppes üks aasta kestnud Marsi-simulatsioon

Ameerika Ühendriikides Hawaiil lõppes üks aasta kestnud Marsi-simulatsioon, milles kuus teadlast elasid Marsi majas ülejäänud maailmast peaaegu eraldatuna.

Katsealused tohtisid majast lahkuda ainult skafandrites, et simulatsioon oleks täiuslik, edastab Tha Guardian.

Marsil «elamise» katsepaigaks oli Mauna Loa kraater. Ühe aasta pikkusele katsele eelnesid samas paigas lühemad Marsi-simulatsioonid, mis kestsid  4 – 8 kuud. Geoloogide sõnul meenutab Mauna Loa ala Marsi pinnast, kuna puudub taimestik ja on kivine.

USA ja Euroopa kosmoseagentuuride koostöös läbi viidud katses osalesid prantslasest astrobioloog, sakslasest füüsik ning neli ameeriklast, kelle seas oli piloot, arhitekt, meditsiiniharidusega ajakirjanik ja pinnaseteadlane.

Marsi-simulatsiooni ajal pidid nad tulema toime limiteeritud ressurssidega ning samas viima läbi katseid. Kuna kuus inimest elasid pidevalt ninapidi koos, siis sellises olukorras on konfliktid kerged tekkima. Katsealused pidid tegelema ka konfliktide ennetamise ja konfliktiolukordade lahendamisega.

Pärast Marsi «missiooni» lõppemist rääkisid osalenud meediale, mida nad kogesid ja millised võivas tulevikus olla missioonid Marsile ja Marsil.

Prantslasest osaleja Cyprien Verseux teatel oli nende katse edukas ja tulevikumissioonid võivad olla sama edukad.

«Minu isiklik kogemus Hawaiil oli, et Marsi missioonid on täiesti võimalikud. 21. sajandil on nii tehnoloogilised, füsioloogilised kui psühholoogilised takistused ületatavad,» lausus Verseux.

Saksalasest meeskonnaliikme Christiane Heinicke sõnul on Marsi tingimustes vee tootmine võimalik.

«Pealtnäha kuiv pinnas sisaldab niiskust ja selle abil on vee tegemine võimalik. Marsil on umbes samasugused timgimused, vaja on vaid eriseadmeid,» lausus sakslane.

Ameeriklasest meeskonnaliige Shenya Gifford teatas oma blogis enne Marsi missiooni, et NASA tahab teha Marsile esmalennu 2030. aastal ja tema arvates on see võimalik.

 «Sain ise kogeda, mida tähendab olla «aasta Marsil», olles seal 365,25 päeva. Kui astronautidel on olemas peavari, soojus, valgus ja gravitatsioon, siis on kõik võimalik,» teatas ta pärast «Maale tagasi saabumist».

NASA Marsi missioon on oma kestuselt teisel kohal, kõige kauem kestis Venemaal läbi viidud Marsi katse, mille pikkus oli 520 päeva. 

Postimehe ristsõna: 29. august 2016

 

Postimehe ristsõna: 28. august 2016

 

Postimehe ristsõna: 27. august 2016