Eesti jalgpallikoondise peatreener Tarmo Rüütli tunnistas pärast kaotust Ukrainale, et vastas oli täna selgelt parem meeskond ning tunda andis ka kerge väsimus.

«Nende seltskond oli suurem ja võimsam ning oma rolli mängisid ka meie väsimus ja vastaste tugevus,» sõnas Rüütli.

Kui reedel jäädi Horvaatiale alla 1:3, siis tänast vastast ta eelmise nädala omast tugevamaks ei pidanud. Võrreldes reedese kohtumisega Horvaatia vastu tegi Rüütli algkoosseisus mitmeid muudatusi ning põhikoosseisus jooksid platsile uute meestena Mihkel Aksalu, Andrei Stepanov, Gert Kams, Martin Vunk, Joonas Tamm ja Kaimar Saag.

«Meestel oli vaja esimene poolaeg ära kannatada, kuid võimsuse vahe oli selline, et poolajaks oli suur allajäämine,» märkis Rüütli. «Ega siin väga palju laveerimist ei olnud. Ressursside vahe oli ilmne.»

Teise poolaja alguses tõi peatreener korraga väljakule Konstantin Vassiljevi, Andres Operi, Tarmo Kinki ja Joel Lindpere. «Vahetused olid kõik planeeritud,» märkis peatreener.

Lisaks Sergei Zenjovile ei olnud Rüütlil täna võimalik kasutada Henrik Ojamaad, keda vaevas trauma.

Reedel ootab Eestit juba ees Balti turniiri poolfinaal Soomega.

Eesti jalgpallikoondis kohtus esmaspäeva õhtul Austrias Kufsteini staadionil koduseks EM-finaalturniiriks valmistuva Ukrainaga ja pidi vastaste suurt üleolekut tunnistama.

Ukraina lõi avapoolajal kolm ja teisel poolajal ühe värava ning võitis mängu 4:0. Kohtumise avavärav sündis juba 9. minutil, kui täpne oli Jarmolenko. Teine tabamus sündis avapoolaja 35. minutil penaltist, mille realiseeris Gusev. Mõni minut hiljem teeb Voronin seisuks juba 3:0. Teisel poolajal lööb Milevski Ukraina viimase värava ja vormistab lõppseisuks 4:0.

Mängu käik (Ukraina - Eesti):

Mängu eel:

Varem on eestlased ja ukrainlased palliplatsil vastamisi läinud kolmel korral: 1996. aasta EM-valiksarjas kaotati võõrsil 0:3 ning kodus 0:1 ja mullu oktoobris võitis Ukraina Tallinnas 2:0.

Võrreldes reedel toimunud kohtumisega Horvaatia vastu on Eesti koondisega vahepeal liitunud ka New York Red Bullsi poolkaitsja Joel Lindpere. Ka tänasest kohtumisest jääb vigastuse tõttu aga kõrvale ründaja Sergei Zenjov.

Kui Eesti koondis oli ka reedel võistlustules (võõrsil jäädi 1:3 alla Horvaatiale), siis koduseks EM-finaalturniiriks valmistuva Ukraina jaoks on tänane matš esimene kolmest kohtumisest, mis enne EMi peetakse. Finaalturniiri eel mängivad ukrainlased veel Austria ja Türgiga.

Eesti koosseis:  12-Mihkel Aksalu, 2-Tihhon Šišov, 3-Andrei Stepanov, 15-Ragnar Klavan, 5-Dmitri Kruglov, 17-Gert Kams, 6-Aleksandr Dmitrijev, 13-Martin Vunk, 7-Oliver Konsa, 18-Joonas Tamm, 20-Kaimar Saag.

Varus: 1-Sergei Pareiko, 4-Kaarel Kiidron, 14-Konstantin Vassiljev, 9-Tarmo Kink, 11-Henrik Ojamaa, 8-Andres Oper, Sergei Zenjov, 16-Karl Palatu, Joel Lindpere.

Haridusministeerium ja Tartu linn pole endiselt jõudnud kokkuleppele IB-õppe rahastamises, ministeeriumi pakutud ajutine lahendus teeb Tartu ettevaatlikuks.

Tartu linnavõimud on kahevahel, kas võtta vastu haridusministeeriumi pakkumine sõlmida ajutine leping, mis tagaks IB-õppe rahastamise 25 protsenti suuremas summas kui tavaline õpilaskoha maksumus, või jätkata kõnelusi, kuni saavutatakse lepe, mis tagaks neli korda suurema rahastuse ja vastaks tegelikele vajadustele.

IB õppekava hinda tõstavad õpetajate lisaettevalmistuse vajadus, IB-organisatsiooni aastamaks ja eksamitasud.

Üle maailma samade standardite alusel antav rahvusvaheline IB-õpe tagab õpilastele lihtsa ülemineku ühe riigi IB-koolist teise riigi IB-kooli, kui nende vanemad, näiteks teadlased, õppejõud ja muud tippspetsialistid, teise riiki tööle siirduvad.

Ajutine võib põlistuda

Tartu mure on, nagu haridusosakonna juhataja Riho Raave nentis, et ajutised lahendused kipuvad mõnikord põlistuma.

Tartu on arvutanud, et aastas jääks selle lahenduse korral puudu 78 000 eurot arvestusega, et jätkavad juba alustanud 15 gümnaasiumitaseme (Diploma Programme) õpilast, juurde võetakse sama palju uusi ja kümne õpilasega alustatakse algtaseme õpet (Primary Years Programme).

Tartu abilinnapea Tiia Teppan ütles läinud nädalal, et kui riigiga lisarahastuses kokkuleppele ei saada, tekib küsimus, kas vajamineva raha peaks maksma linn, õpilaste vanemad või ehk ka nende tööandjad.
Mustem stsenaarium oleks IB-õppe katkemine pärast juba alustanud õpilaste lõpetamist ja ka alamastme koolituse avamata jätmine.

Takerdumine Tallinnaga

Haridusministeeriumis IB-õppe rahastamisprobleemile lahenduse otsimist koordineeriv projektijuht Olavi Otepalu ütles aga reedel, et Tartuga on arusaamades lähenetud, kuid lepingu sõlmimine vajab ettevalmistusaega, et seisukohad fikseerida.

«Ma arvan küll, et Tartu võiks lõpuks tulemusega rahule jääda,» ütles Otepalu. «Kuid meil on vaja kiiremaid lahendusi, et nad saaksid hakata osaliselt eelarvet kasutama. Oleme pakkunud varianti, et nad saaksid selle raha, mis on praegu oluline, ja lähiajal teeme kokkuleppe lisakulude kohta.»

Otepalu sõnul on lahendus takerdunud kõnelustesse Tallinna linnaga, kes soovib IB-õppe tarbeks kasutusele võtta rendipinna, mis mitmekordistaks rahavajadust IB-õppe kuludega võrreldes.

Otepalu lisas, et Tartu kartus ajutise lahenduse ees on mõistetav, kuid ajutine leping võiks olla lahendus Tallinnaga kokkuleppe saavutamiseni, sest nii Tallinna kui Tartu kooli tuleks rahastada võrdsetel alustel. Tartu on oma soovidest nn karbikulud juba välja jätnud.

Naiste maailma esireket Viktoria Azarenka alustas Prantsusmaa lahtiseid tennisemeistrivõistlusi raske 6:7, 6:4, 6:2 võiduga Alberta Brianti üle.

Maailma edetabelis 105. kohal olev Brianti võitis avaseti kiire lõppmängu 8:6 ja juhtis teises setis juba 4:0, kui Azarenka lõpuks ärkas. Kogu mängu jooksul tervelt 60 lihtviga ja 6 topeltviga teinud valgevenelanna võitis järgmisest 14 geimist 12 ja pööras mängu enda kasuks.

Teises ringis on Azarenka vastaseks sakslanna Dinah Pfizenmaier (WTA 198.)

Endine Inglismaa jalgpallikoondise keskkaitsja Sol Campbell on soovitanud fännidel Poolas ja Ukrainas toimuvale EMile mitte sõita, kuna nad võivad sealt naasta kirstus.

Campbell soovitab finaalturniiri eriti vältida mustanahalistel ja Aasiast pärit inimestel, kuna Poolas ja Ukrainas valitseb suur rassismi oht, kirjutab The Sun.

«Jääge koju ja vaadate turniiri televiisorist. Ärge riskige sinna minemisega, kuna te võite sealt naasta kirstus,» teatas Campbell.

Endine Londoni Arsenali ja Tottenhami mängumees kritiseeris teravalt ka Euroopa Jalgpalli Liitu UEFA-t, et nad turniiri üldse Ukrainale ja Poolale andsid. «Nad eksisid turniiri neile andmisega, kuna nad peaksid esmalt teatama, et kõigepealt tuleb sellised probleemid lahendada. Enne suurte muutuste toimumist ei tohiks neile turniiri anda,» lisas Campbell.

Täna õhtul näitab BBC saadet Poola ja Ukraina jalgpallifännidest, kes kasutavad natsitervitusi, mõnitavad mustanahalisi mängijaid ja karjuvad rassistlikke hüüdeid.

Võimalike rassistlike rünnakute kartuses on otsustanud mustanahaliste Inglismaa koondislaste Theo Walcotti ja Alex Oxlade-Chamberlaini perekonnaliikmed EMile mitte sõita.

Iirimaal leidis rallivõistlusel aset kohutav tragöödia, kui ralliauto paiskus pealtvaatajate sekka ning tappis raseda naise ja võistlust pildistanud fotograafi ning vigastas veel viite pealtvaatajat.

Õnnetus juhtus hetk pärast seda, kui turvatöötajad olid palunud 30-pealisel publikul raja äärest veidi kaugemale minna, vahendab The Sun.

Hetk hiljem sõitis Michael Conloni juhitud Ford Escort sealsamas rajalt välja ning paiskus rahva sekka, tappes silmapilkselt 29-aastase Caroline Cleary ning 50-aastase Joe Lane´i. Clearey oli võidusõitja Sean Hayde´i tüdruksõber, kes ootas last.

Õnnetuses viga saanud viis pealtvaatajat ning autos olnud juht ja kaardilugeja viidi haiglasse.

Juhtunut pealt näinud Sean O´Reilly sõnul seisid pealtvaatajad rajale liiga lähedal. «Korravalvurid palusid publikul raja äärest eemale minna, ent neid ei võetud kuulda,» rääkis O´Reilly. «Nad seisid ohtlikus kohas.»

Piirissaare vallavalitsus soovib ajast ja arust velskripunkti korda teha. Õige pea võibki saarele käiv perearst oma tööruumis kraaniveega käsi pesta, sest vald saab selleks tööks toetust.

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas väikesaarte programmist 2012. aastal toetust saavate projektide nimekirja. Tartumaal on selles nimekirjas Piirissaare vallavalitsus, mis soovib programmi raha eest põhjalikult korda teha arsti- ja sotsiaalhoolekandepunkti.

Väikesaarte programmist toetatakse projekte, mis aitavad parandada väikesaarte kogukondadele teenuste (mandri ja saare vaheline transpordiühendus, hoolekande- ja tervishoiuteenused, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavus, jäätmemajandus, juurdepääs alg- ja põhiharidusele, päästeteenused ning sideteenused) kättesaadavust ja kvaliteeti.

Programmi nõukogu otsusega rahastatakse 15 projekti ühtekokku 749 406 euroga.

Sihtasutuse Tartu Sport nõukogu pikendas senise juhatuse liikme Eve Lille volitusi ning tegi linnavalitsusele ettepaneku ühendada SA Tähtvere Puhkepark ja SA Tartu Sport.

Tartu Spordi nõukogu esimees Veljo Ipits ütles, et enne uue juhi ametisse nimetamist otsustati sihtasutused ühendada. «Tegime põhimõttelise otsuse, et kui need kaks on kokku pandud, siis selgub, milliseks juhtimisstruktuur tegelikult kujuneb,» ütles Ipits ja pakkus, et asutuste ühendamine võtab aega paar kuud.

Kahe asutuse ühendamine on Ipitsa sõnul vana teema ning ka paljud Tartu Spordi uueks juhiks kandideerinud inimesed arvasid, et need kaks võiks olla ühendatud. «Lisaks võiks rääkida ka Aurast, aga see on omaette teema,» lausus Ipits.

Milliseks kujuneb ühendatud sihtasutuse struktuur ja kes seda juhtima hakkab, ei julgenud Ipits veel pakkuda. «Eve Lille võime igal ajal tagasi kutsuda ja kas sinna jääb kunagi juhatajaks tema, Jane Jakobson (SA Tähtvere Puhkepark juht – toim) või keegi kolmas, selgub ühendamise käigus,» selgitas Ipits ning ei välistanud, et võib jääda ka kaks juhatuse liiget.

«Paari kuu jooksul peavad mõlema sihtasutuse juhid ja ka linn tegema oma ettepanekud ning siis otsustame ära, milline võiks olla optimaalne juhtimisstruktuur. Hiljemalt sügiseks tahaks selle ära otsustada,» ütles Ipits.

Kui teist poleks saanud geoloogi, mis eriala oleksite kaalunud?

Tegelikult kaalusin ülikooli astudes ka Tallinna Tehnikaülikooli teedeehituse ja projekteerimise eriala. Ega ma täpselt ei tea, miks just seda eriala. Kui ma peaks praegu uuesti valima, ega geoloogial ka midagi viga ole, aga kui peaks kellelegi soovitama, soovitaksin kindlasti valida eriala, mis jõuab otsapidi välja materjalitehnoloogiasse – keemia, füüsika, teatud osa bioloogiast.

Midagi humanitaarvaldkonnast ei pakkunud huvi?

Mingi osa ajaloost, mis mulle siiani huvi pakub, oleks võinud olla võimalus. Aga ega ma väga tõsiselt seda ei kaalunud.

Teil on Otepää ja Kanepi vahel maamaja. Räägitakse, et see maja polnud alguses sugugi kobe …

Ega see nii kobe, nagu sooviks, ei ole ka praegu – kaugel sellest. Kusjuures kobedusaste kogu aeg kasvab. Ei saa öelda, et see midagi väga hullu ka oleks olnud, nõges kasvas räästas, natuke heina ja võssa kasvanud lihtsalt.

Aga samas, kui ma nägin seda: niisugune korralik 1920. aastatel ehitatud taluhoone. Veranda väikeste klaasikestega, kahjuks küll nii lagunenud, et pidin selle lihtsalt maha võtma ja uue tegema. Aga kõik aknad-uksed olid terved, ahjud töötasid.

Milline võiks see kobedusaste olla kümne aasta pärast?

Ma loodan, et see on enne kümmet aastat niisugune, et seal kannatab ka talvel olla. Ma küll ehitasin sinna veevärgi ja kamina. Aga puudu on veel soe vesi ja dušš.

Teil olla maakodu WCs huvitav puidust kraanikauss. Milline on selle lugu?

Keset hoovi kasvab saarepuu, aga see on hästi vana ja tikub lõhki minema. Pidin ühe harudest maha võtma, sest muidu oleks see mul nende ilusate ristpalkmajade peale kukkunud.

Tegin sellest harust väiksemad tükid ja üks tükk jäi kolmnurkne. Saarepuu on hästi kõva ja raske. Mõtlesin, et sellest saaks kausi teha. Lõikasin siit-sealt saega, jäi ühe küljega kolmnurkne tükk. Lihvmasinaga lasin sellele kraanikausi kuju sisse ja augu põhja, toru panin otsa ja nüüd ongi mul WCs selline kraanikauss.   

Räägime pisut teist kui juhist. Kas olete see ülemus, kes korraldab alluvatele peo ja jääb ise koju, või see, kes läheb alluvatega koos pidutsema?

Ei, ma koju küll ei jää! Alluvatega olen pidu küll pidanud. Ma ei ole ülemus, keda otseselt kartma peaks, aga ma ei jäta ütlemata, kui midagi on tehtud teistmoodi, kui on kokku lepitud. Mul ei ole ka probleemi alluvatelt vabandust paluda, iseasi, kas on inimestel alati nii palju tarkust, et aru saada. Mõnikord saadakse alles viis aastat hiljem aru, et ollakse eksinud.

Rääkige, kuidas te esimest korda Tartu maratonile sattusite?

Olin noorena väge täis, aga meie sõpruskond ei käinud Tartu maratonil, sest me käisime igal talvel kuskil suusamatkal. Me isegi võtsime sellise üleolekuga: mis see Tartu maraton siis ei ole, 50–60-kilomeetrine distants, meie panime matkadel, 35-kilone seljakott seljas, 30–40 kilomeetrit iga päev ja nii kaks nädalat jutti.

Ja nii oligi, et alles keskea lõpuosas, see võis olla kümmekond aastat tagasi, võtsin ette esimese Tartu maratoni.

Mis võiks aidata nüüdset tudengit vormis hoida?

Ma olen isegi sellisele ettevõtmisele kaasa aidanud. See oli jällegi Tartu maratoniga seotud. Arutasime siin, kuidas saaks tudengid rohkem sporti tegema. Ja panin meie geoloogiatudengitele listi üleskutse, et kõik tudengid, kes mulle maratonil ära teevad, saavad auhinnaks raamatu.

Arvan, et üleskutsed «tulge tehke rohkem sporti» väga ei tööta. Paremini töötaks, kui erinevatel rahvaspordiüritustel oleksid seal osalevad ülikooli töötajad, professorid ja tudengid paremini näha. Olgu selleks siis mingi ühtne tähis või dress. Kas või ühine särk, mis ütleb, et «mina kuulun ülikooli».

Rääkige oma tudengipõlvest. Ühikas elasite?

Elasin. Mu esimene aasta möödus Kvissentali poiste ühiselamus. Vahepeal elasin erakorteris sugulaste juures ja ülejäänud kolm aastat olin praeguses Narva maantee 25s.

Milline oli toonane ühikaelu?

Ega ma täpselt ei tea, milline on praegune ühikaelu, aga arvan, et siis oli elu rohkem ühiselamukeskne. Ja teiseks, tollel ajal elasid tudengid teaduskonna kaupa koos. Ühised peod olid. Pidusid peeti nii, et maa must, ja sellega oli kogu aeg pahandusi. Aga ega selle pärast need peod kuhugi ei kadunud. Need üritused olid aga sellised, kuhu tuldi ka linnast erakorteritest.

Missugune koolipoiss te olite?

Ega ma nüüd mingi paipoiss ei olnud. Aga ei usu, et ma selline tõeline knopka ka õpetaja tagumiku all oleksin olnud. Oli hullemaid.

Ma loodan, et olin talutav. Päriselt tahtlikke sigadusi ei teinud. Pigem olid heatahtlikud lollused.

Olen saanud nii kahtesid kui ühtesid. Kõige rohkem kahtesid-ühtesid olen muuseas saanud reaalainetes, millega mul sisuliselt ei olnud probleeme. Aga need hinded tulid selle pärast, et mul olid aeg-ajalt asjad tegemata. Õpetaja aga oli karm ja ladus ühe kohe välja.

Aga tudengipõlves mõnelt eksamilt olete läbi kukkunud?

Olen. Mäletan, et sellel läbikukkumise hetkel olin tõeliselt solvunud. Nüüd, hiljem mõeldes ei ole mul enam eriti pretensiooni. See aine oli teaduslik ateism. Ilmselt arvasin, et olen piisavalt tark, et eksamil vaidlema hakata. Mäletan, et vaidlesime õppejõuga islamiusu üle – mis see on, kas sel on ka mingeid häid külgi või kutsub see ainult üles vägivallale. Üldiselt needsamad asjad, mille üle tänagi arutatakse.

Kui püüan ette kujutada, mis mu teadmised islamist üldse võisid olla, ja need ei ole kindlasti liiga head ka praegu, siis ma ei usu, et ma seal ka väga tarka juttu ajasin. Aga arvan, et osa sellest läbikukkumisest tingis see, et ma üsna jäärapäiselt ühe või teise asjaga vaidlesin, ma lihtsalt ei olnud nõus.

Kas te üle Kaarsilla olete kõndinud?

Kuidas ma nüüd ütlen … Ausalt peab või? No olen jah.

Milline võiks olla teadussaavutus, mis seisab 50 aasta pärast teie nime kõrval?

Kui silmas pidada võimalust, et mind valitakse rektoriks, peaks see teadussaavutus suure tõenäosusega praeguseks olema tehtud või peaks olema sellele väga lähedal. Ja kui see ei ole veel tehtud, siis me võiks olla sellele väga lähedal. Võin öelda, et kaastöölistega Inglismaalt ja Prantsusmaalt oleme päris lähedal, et kaardistada Kesk- ja Loode-Venemaal aeg ja koht, kuhu viimane jääaeg Venemaal jõudis, see on siiani kaardile panemata.

Aga mida tõstaks esile mõni teie kolleeg?

Mõni võib-olla ütleb, et see pole teadus, aga me oleme arheoloogidega püüdnud tõestada, milline neljast kirjanduses kõige rohkem viidatud variandist on see, mida kasutas Han-nibal, kui ta oma sõjaelevantidega üle Alpide Rooma riiki tungis. Kuivõrd see on seotud nende looduslike tingimustega, kust üldse sai minna sel aastaajal. Tuleb vaadata seda, millised kurud olid siis, 220 aastat eKr jäätunud.

Keda te nimelisena oma lähedaste sõpradena välja tooksite?

Kindlasti oma lähedased –  kaks poega ja praeguse abikaasa. Aga veel on mõned omaaegsed kursusekaaslased – meid oli kuus. Naabertoast hea kolleeg Tiit Hang. Veel mõned kolleegid, kellega on tööalaselt kontaktid tekkinud, näiteks arheoloogidest Aivar Kriiska.

Rektoraadi ajast oleme perekonnatuttavateks jäänud Marvi Remmikuga. Leho Ainsaar – talle olen ma kunagi isegi loenguid andnud ja nüüd on ta mu ülemus.

Mida Leho Ainsaar võiks teie kohta iseloomustavat rääkida?

Ilmselt võiks ta väga palju asju rääkida ja ma loodan, et ta  pole mingeid asju rääkinud.

Rektoritel on olnud ka omad hüüdnimed. Milline hüüdnimi võiks teid rektorina iseloomustada?

Mul on mõned hüüdnimed ka olnud. Jaak Aaviksoo esimese rektoraadi ajal sai üks hüüdnimi alguse ühest ajaleheartiklist, kus kirjutati mu liustike uurimisest, ja ilmselt natuke mõjutas ka soomeugrilik mitte-keevavereline suhtlemine. Seal artiklis nimetati mind jäämeheks.

Varasemast on ka selline jutt, et kui tudengite ristimisel küsitakse õppejõudude kohta küsimusi, siis minu nime kahetähenduslikkuse tõttu on neilt küsitud, kuidas minnakse Kalmule. Õige vastus on, et lillega minnakse Kalmule.

Teil on kaks poega. Kas lapsed kunagi teaduse tegemist ei seganud?

Noh, mul ei seganud. Selles mõttes, et eks see oli ikka toonase abikaasa teha ja hoida. Ma sõitsin palju ringi, järeldoktorantuuris. Esimesed kümme aastat oli nii, et kui kuus kuud aastast sai Tartus olla, oli hästi. Muidugi nii palju, kui ma olin kodus, püüdsin lastega olla.

Mida soovite, et lapsed oleksid võtnud teist eeskujuks?

Nad mõlemad on lõpetanud sotsiaalteaduskonna. See on olnud nende mõlema oma valik, aga ma tean, et neil pole kunagi olnud reaalainetega mingit probleemi. Vanem poeg ongi keeranud tagasi hoopis reaalteadusesse – doktorikraadi on ta saanud Cambridge’is bioteadustes ja ta töötab seal arstiteaduskonnas.

Asi, milles nad võiksid minust eeskuju võtta, on oskus kontsentreeruda ühele asjale ka siis, kui uued peale tulevad. Interdistsiplinaarsus oma mitmekülgsuses, kargamises ühelt probleemilt teisele, nõuab süvenemist.
Oskust hoida asjadest hammastega kinni nii kaua, kui probleem on lahendatud.

Lapselapsi on?

Ei ole. See on küll asi, milles nad võiksid minust natuke eeskuju võtta. Mina olin nende vanuses juba isa.

Arvamus

Leho Ainsaar
TÜ ökoloogia ja maateaduse instituudi direktor

Volli Kalm teenis nõukogude ajal dessandis ehk merejalaväes, mis oli n-ö eliitväeosa. Üks väliskolleeg on teda naljatamisi nimetanud Soviet marine’iks, sest ta on füüsiliselt hästi vastupidav ning sihikindel. Ikka jube sihikindel. Omal organiseeritud viisil püüab ta alati sihile jõuda.

Erinevalt Tallinna-Tartu GPst ja Tartu linnasõidust pole rattaralli veri-ninast-väljas esikoha peale heitlejate pärusmaa, vaid koht, kus tuju tõsta – olgu siis rattasadulas või raja ääres kaasa elades.

«See on sama hea kui ise sõita, lausa treeningu eest. Keegi peab ju häält ka tegema, las teeb siis see, kellel kõva hääl on!» ütleb Otepääl rõõmsalt kõiki võistlejaid ergutav Maire ja leiab siis ratturite seast tuttava: «Jõuad-jõuad, ei lase vahet sisse!»

«Tule järgmisel aastal ise ka sõitma!» hõigatakse järgmisest grupist vastu.

Suure suusatamise rattasõidu vastu vahetanud Kaspar Kokk on küll terve sõidu liidrite tempos püsinud, kuid ei jää finišis 25. kohaga sellegipoolest rahule. Ka juurde astunud ja kätt surunud Rein Kirsipuu õnnitlusele vastab Kokk: «Korüfeed võivad ju kiita, aga jõudu jäi väheks. Eelmisel aastal hakkasin õieti sõitma, nüüd kipun juba vaikselt taipama ka, mis see rattasõit on. Jõudu võib ju olla, aga kui peaga tegutseda ei oska, pole siin midagi teha!»

Tandemrattaga 74 km sõidu läbinud heatujulised kaksikvennad Jaan ja Jüri Krimm märgivad sama. «Ses mõttes on tandemiga raskem, et pole võimalik tuules sõita ja muid võtteid kasutada. Aga viilida siin ei saa, seda on kohe tunda!» Sama ratta selga jõudsid mehed üle pika aja. «Meil on 30 aastat pausi vahele tulnud, tuletasime jälle sõitu meelde. Aga ei see unune, mis kord õpitud.»

Suurim naeratus on aga 1223. lõpetajana tuliuue maanteeratta võitnud Heiti Zukovitsi näol, kelle hädadest ootamatult õnn sai. «Sõitsin tegelikult sõbra rattaga, aga see on veidi hooldamata, kodarad läksid puruks ja pidurid jäid ka peale. Kui nimi välja hüüti, mõtlesin, et mis nad minust veel tahavad!» naerab ettevõtte juhi ametit pidav mees, kellel endal seni maanteeratast polnudki. «See auhind läks igal juhul
õigesse kohta!»
 

Jürgen Zopp alustab homme mängu Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste põhiturniiril.
 

Eesti spordisõbrad on juba aastaid harjunud elama kaasa Kaia Kanepi tegemistele ja viimasel ajal ka Anett Kontaveidile, kuid nii mõnelegi on tulnud üllatusena, et Eesti parim meestennisist Jürgen Zopp on vaat et märkamatult jõudnud maailma edetabelis esisaja piirimaile.

«Tegelikult on ta stabiilselt kogu aeg arenenud,» hindab Zopi soomlasest treener Pasi Virtanen.

Zopp hakkas Virtaneni käe all treenima pisut enam kui kaks aastat tagasi, toona paiknes ta edetabelis kuuenda saja alguses. Aasta esimese kolme kuuga polnud Zopil ette näidata ühtegi arvestatavat tulemust, kuid pärast koostöö alustamist Virtaneniga sai ta vahepeal kaduma läinud eneseusu tagasi ja võitis järjest kolm ITFi Futuresi turniiri – nii saigi tema edutee alguse.

Virtaneni abiga on 24-aastane Zopp edetabelis jõudsalt ülespoole rühkinud ning saanud kirja ridamisi «esimesi»: näiteks jõudnud esimest korda ATP turniiril põhiturniirile ning võitnud seal ka mängu, võitnud karjääri esimese ATP Challengeri turniiri, jõudnud suure slämmi turniiril kvalifikatsioonist põhitabelisse.

Viimatinimetatuga sai Zopp äsja hakkama teist korda järjest, läbides valikvõistluse Prantsusmaa lahtistel.

«Viimase aastaga on Jürgen teinud märgatava arengu, selle taga pole muud kui kõva töö,» nendib Virtanen. «Lisaks on ta võitnud palju kolmesetilisi mänge, mis on aidanud enesekindlust juurde koguda.»

Tänavu on Zopil peaaegu järjest olnud kaks vigastust: esmalt tabas teda veebruaris õlavigastus ning märtsis väänas ta hüppeliigest. Pärast ligi kuu aega kestnud sunnitud pausi on ta aga olnud suurepärases hoos – viimase pooleteise kuu jooksul on Zopp võitnud 14 ja kaotanud vaid neli mängu.

«Kui võtan näiteks viis turniiri ette, nagu nüüd võtsin, ja saan alguses hästi minema, siis see annab järgnevateks turniirideks enesekindlust juurde,» lausub Zopp. «Stabiilne olen olnud küll, mul on hea meel selle üle. Ma ei tea, kas ma nüüd viie nädalaga olen astunud uuele tasemele. Ma ei usu. Aga viimase 12 kuuga võib-olla küll.»

Zopi treener ei salga, et ei osanud viimaste nädalate edu ette näha. «Ma ei uskunud, et Jürgen võib liival nii hästi mängida, see on suur üllatus,» tunnistab Virtanen. «Esisaja sekka pääsemine pole lihtne, aga see on väga ilus, et Jürgen on seal lähedal.»  

Värskes maailma edetabelis püsib Zopp jätkuvalt karjääri parimal ehk 103. positsioonil, ent Prantsusmaa lahtiste kvalifikatsiooni läbimise eest saadud punkte pole sinna veel kantud. Praeguse seisuga tõuseks Zopp koguni 94. kohale, aga kaks nädalat kestev aasta teine suure slämmi turniir võib selles veel korrektiive teha.

Virtanen ei soostu ennustama, kui kõrgele Zopp üldse tabelis tõusta võiks, kuid on veendunud, et hoolealune on võimeline enamaks kui lihtsalt esisajasse pääsemine. «Potentsiaali on tal kõvasti,» sõnab Virtanen enesekindlalt. «Tuleb samamoodi kõvasti trenni teha, näiteks on vaja rohkem servi treenida ja ka oma tugevusi tuleb lihvida.»

Mis on Zopi tugevused? «Viimasel ajal on tema suurimaks relvaks olnud eeskäsi, eriti liival on see olnud super,» ei ole Virtanen kiitusega kitsi. «Ka serv on tema tugevus, aga see pole õues olnud nii stabiilne kui sees. Tegelikult on tal kõik olemas, aga kõike saab parandada.»

Kirju minevikuga Richard Gasquet

Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste avaringis kohtub Eesti esireket Jürgen Zopp homme loosi tahtel 17. asetatud kohaliku tennisisti Richard Gasquet’ga (ATP 20.).

Kunagi imelapseks peetud 25-aastane prantslane on üsna kirju minevikuga mängija, kes oma karjääri tipphetkel – 2007. aastal – paiknes maailma edetabelis 7. positsioonil.

2009. aasta märtsis võeti Gasquet’lt võistlusväliselt dopinguproov ning sellest leiti kokaiini tarvitamise jälgi. Gasquet pole narkootikumi tarvitamist kordagi tunnistanud, toona väitis ta, et keelatud aine sattus tema organismi tõenäoliselt nii, et ta suudles ööklubis neiut, kes oli tarvitanud kokaiini.

Kuigi see põhjendus tundus üsna absurdsena, tühistati talle esialgu määratud võistluskeeld ja juulikuust alates võis ta taas võistelda. 2010. aasta alguses vaevas teda ka vana vigastus ja maikuus kukkus ta tabelis koguni 86. reale.

Seejärel algas aga uus tõus ja eelmise aasta märtsist alates pole ta kordagi 25 parema sest välja langenud, mullu suvel oli Gasquet 11. kohal.

Kurat, olen ikka üks mölakas küll, et möödunud suvel telekast Tour de France’i vaadates mõttes Rein Taaramäega pahandasin, kui ta ühel püstloodis tõusul pisut järele andis ja konkurendist maha jäi. Just selline mõte vasardas peas, kui ma eile Tartu rattarallil Pangodi kandis ühest järsust tõusust vaevaliselt üles pedaalisin.

Senini olin pidanud maratonide lühemal maal startimist naiste, laste ja atude pärusmaaks. Nüüd olin ma siis ise – 42 aastat vana ning viimase kaheksa kuu jooksul sama hästi kui treenimata, kuid tublisti paisunud mehena – kõigest 74 km sõidu stardis. Üllatas juba stardieelne sagin. Rahvast oli sama palju, kui mäletasin eelmisest 11 korrast «päris» distantsil, ja väljanägemiseltki olid enamik tublid spordimehed ja-naised.

Rajal läks kohe suhtlemiseks. Juba linnast välja suundudes küsis üks pagana tuttava näoga mees, et millal ma kütma hakkan. Ta olla plaaninud minu järgi tempot teha. Selgitasin, et suurt tempot ei maksa minult oodata, sest esialgne plaan on läbida rada kolme tunniga. See vist küsijale ei sobinud.

Valga maanteed mööda Elva poole liikudes tundus pedaalimine kerge ja see tõi omakorda pähe mõtte, et oleks võinud ikka pikema maa peale minna. Oleks nagu rohkem spordimehe tunne. Korraga hõigati kõrvalt: «Noh, said ka hoo üles!» Tuhisesin just mööda sellestsamast mehest, kes soovis minu järgi tempot sättida. Raske mehena sain allamäge kursil hea hoo sisse ja mõnda aega püsis ta mu kannul, kuni uuesti eest kadus.

«See lõik võtab alati jubedalt läbi. Huvitav, et kõik muu on alati eelmisest sõidust meeles, aga selle lõigu tõusud mitte,» lausus korraga mu kõrvale kerkinud kena naisterahvas. Väntasime parasjagu Elvast Pangodi poole – teelõik, mis kruvib märkamatult, kuid pidevalt kõrgemale ja mille pinnasel on ülimalt «aeglane» asfalt.

Tundsin ka ise, et veel veerand tundi tagasi peas olnud mõte pikast distantsist polnud vähemalt tänavu just kõige mõistlikum. Rääkisin oma uitmõttest ka enda kõrval sõitjale ja sain vastuseks, et temagi pole enda peale nii pahane, et pikal ringil piinelda.  

«Mesilane lendas kõva laksuga vastu prille,» teatas seesama naine, kes pisut varem oli rääkinud raske teelõigu unustamisest. Vedamine, et vastu prille, mitte otse silma. Tänasin mõttes oma abikaasat, kes ärgitas mind päev varem rattaprille ostma.

Kambja toidupunktis tegin esimese peatuse. Valasin kaks topsi vett pähe, et kiivri all tossama kippuvat pead jahutada, pistsin suhu tüki banaani ja edasi. Pagana mõnus oli tunda, kuidas sõidust tekkiv tuul lisas jahutusele veelgi efekti. Jalad hakkasid justkui iseenesest kiiremini pedaale kerima. Ja teekond Ülenurme toitlustuspunktini kulgeski üsna muretult. Sealt jäi aga lõpuni vaid kaheksa kilomeetrit.

See tunne, mis tekib hinge viimaseid kilomeetreid läbides, on võimas… ja nagu selgus, isegi lühikesel maal. Rõõm, et said hakkama, et ei andnud alla vahepeal tekkinud soovile lihtsalt kõrvale keerata ja natuke teeäärses kraavis pikutada ja et ka aeg tuleb parem, kui esialgu plaanisid. See kõik kokku annab emotsiooni, mille pärast tasus starti minna ja mis lubas pärast finišit, osavõtjamedal kaelas, auga ringi jalutada.

Ja kui ma pärast lõpetamist kohtasin ürituse peakorraldajat Indrek Kelku ning pisut häbelikult tunnistasin, et sõitsin küll, aga seekord seda lühemat distantsi, vastas ta: «Kui palju neid ikka on, kes võtavad ratta ja korraga 75 km maha väntavad!» Kui nii mõelda, siis õige jutt, Indrek! Järgmine aasta näeme!

65. Cannes'i filmifestival lõppes pühapäeval glamuurse auhinnagalaga. Peaauhinna Kuldse Palmioksa võitis Austria režissöör Michael Haneke.

Vaata pildigaleriid!

Lavastaja Michael Haneke võitis teist korda Cannes'i filmifestivali peaauhinna Kuldse Palmioksa (Palme d'Or).

Austria režissöörile tõi hinnatud trofee film «Amour», mis räägib 80. eluaastates paarist, kelle suhe pannakse proovile, kui naisel tekib mitu insulti, vahendab BBC. Linateoses kehastavad peaosalisi Jean-Louis Trintignant ja Emmanuelle Riva.

Suure auhinna (Grand Prix), mida peetakse festivali teise koha auhinnaks, võitis Matteo Garrone Itaalia satiir «Reality». Žürii auhinna (Prix du Jury) võitis Briti lavastaja Ken Loach filmiga «The Angels' Share».

Parimaks lavastajaks nimetati Carlos Reygadas («Tenebras Lux»), parimaks meesnäitlejaks Mads Mikkelsen («The Hunt») ning parima näitlejanna auhinda jagasid Cristina Flutur ja Cosmina Stratan («Beyond the Hills»).

Haneke võitis Kuldse Palmioksa ka 2009. aastal filmi «The White Ribbon» eest. «Palme d'Or on parim auhind, mida üks filmitegija võita saab. Ma pole uhke, kuid olen väga õnnelik. Minu meelest oleks tobe uhke olla,» ütles mees toona.

Hengelos toimunud kergejõustikuvõistlusel sai Märt Israel meeste kettaheites kirja 60.44, mis andis talle võistluses kaheksanda koha.

Heas hoos oli taas sakslane Robert Harting, kelle võidutulemuseks oli täna 68.13. Teise koha saavutas leedulane Virgilijus Alekna 65.62ga ning kolmas oli hollandlane Erik Cadee 65.49ga.

Kokku oli võistlustules üheksa meest, kellest kõik said kirja heite üle 60 meetri.

Eesti jalgpallikoondislane Jarmo Ahjupera teenis Ungari kõrgliigas Györi ETO meeskonna koosseisus pronksmedalid.

Viimases voorus alistas ETO võõrsil 2:0 Sander Puri endise tööandja Papa Lombardi. Ahjupera alustas kohtumist algkoosseisus ning võeti 83. minutil puhkama.

Ungari meistriks krooniti Debrecen, kes kogus 74 punkti, teine oli Videoton 66 silmaga ning ETO kogus 63 punkti. Tänu kolmandale kohale tagas ETO endale järgmiseks hooajaks koha ka Euroopa liiga eelringi.

Ahjupera arvele jäi sel hooajal Ungari kõrgliigas üheksa väravat.

Kreekas toimunud autoralli MM-etapil teenis esikoha prantslane Sebastien Loeb, Ott Tänak lõpetas võistluse üheksandana.

Loeb jätkab ka MM-sarjas üldliidrina, prantslane on kogunud 119 punkti. Tänak on 18 silmaga 12. kohal.

MM-sarja üldseis:

1. Sebastien Loeb 119 punkti

2. Mikko Hirvonen 89

3. Mads Østberg 80

4. Petter Solberg 73

5. Jari-Matti Latvala 45

6. Jevgeni Novikov 43

7. Martin Prokop 36

8. Nasser Al-Attiyah 23

9. Sebastien Ogier 22

10. Thierry Neuville 22

11. Dani Sordo 21

12. Ott Tänak 18

13. Francois Delecour 8

14. Dennis Kuipers 8

15. Armindo Araujo 7

16. Henning Solberg 6

17. Pierre Campana 6

18. Patrik Sandell 4

19. Yazeed Al-Rajhi 4

20. Ken Block 2

21. Jari Ketomaa 2

22. Eyvind Brynildsen 1

23. Ricardi Trivino 1

24. Peter van Merksteijn jr. 1

25. Abdulaziz Al-Kuwari 1

Götzise kümnevõistluse võitis 8519 punktiga belglane Hans van Alphen, kes juhtis ka avapäeva järel. See on ühtlasi tema isiklik tippmark.

Van Alpheni tulemused üksikalade kaupa: 100 m jooks - 10,96, kaugushüpe - 7.62, kuulitõuge - 15.23, kõrgushüpe - 2.06,  400 m jooks - 49,54, 110 m tõkkejooks - 14.55, kettaheide - 45.45, teivashüpe - 4.96, odavise 64.15, 1500 m jooks - 4.20,87.

Teise koha sai 8506 punktiga hollandlane Eelco Sintnicolaas ja kolmas oli 8433 punktiga sakslane Pascal Behrenbruch.

Ühtegi eestlast võistlusel ei osalenud.

Vaata tulemusi

Tänavuse hooaja esimese suurtuuri Giro d’Italia võitis kanadalane Ryder Hesjedal (Garmin–Barracuda). Tanel Kangert (Astana) lõpetas velotuuri 26. kohaga.

Tänase 28,2 kilomeetri pikkuse viimase eraldistardist etapi võitis itaallane Marco Pinotti (BMC) ajaga 33.06, vahendab Rattaprofid.ee.

39 sekundit kaotas talle britt Geraint Thomas (Sky) ning uusmeremaalane Jesse Sergent (RadioShack-Nissan) sai kolmanda koha, kaotades võitjale 53 sekundit. Kangert oli Astana meeskonna parimana täna 35, kaotust võitjale kogunes 2.13.

Noorte ratturite arvestuses võidutses Colombia rattur Rigoberto Uran (Sky). Kangert oli selles arvestuses kuues.

Täna sõideti 137 km pikkune 31. Tartu rattaralli. Võit läks Taani, kui tugeva finišispurdiga teenis esikoha Rene Jörgensen.

Jaapani filmiproduktsioonifirma TEMJIN Co koortöös Jaapani rahvusliku telekanaliga NHK on Vinnis väntamas dokumentaalfilmi Spordiklubi Sakura sumolastest.

Filmi esialgne pealkiri on: «Poiss tegeleb Sumoga! ~ Teismeliste eesmärgiks on edu Jaapanis» (Boy meets Sumo! ~Teenagers aim for success in Japan) ning see on inspireeritud Kaido Höövelsoni (Baruto) tõusmisest sumoherarhhia tippu.

Debrecenis toimuvatel ujumise Euroopa meistrivõistlustel oli Triin Aljand lähedal ka teisele medalile, kuid 50 m vabaltujumises pidi ta leppima neljanda kohaga.

Aljandile andis neljanda koha tulemus 25,01, mis tähistab ühtlasi ka Eesti rekordit. Eelmine tippmark kuulus samuti tema nimele ning oli 25,12.

Kuldmedali võitis täna sakslanna Britta Steffen 24,37ga, teine oli hollandlanna Hinkelien Schreuder  24,78ga ja kolmas kreeklanna Nery-Mantey Niangkouara 24,93ga.

Raadio Elmar peatoimetaja ja Eesti Laul 2012 žüriiliige Owe Petersell rääkis Elu24-le, et kui Rootsi võit Eurovisioonil oli oodatav, siis üllatuse pakkus Albaania ja Suurbritannia tulemus.

«Olin üsna algusest peale kindel, et Rootsi lugu võidab, sest see on väga kaasaegne ja hea laul. Natuke kartsin, et need Venemaad esindavad vanaeided lähevad rahvale peale ja ma ei olnud kuidagi nende poolt. Nad on küll rõõmsad vanainimesed, aga meie seto leelotajad laulavad natuke vingemalt. See oli rohkem nali,» arvas Petersell.

Petersell rõhutas, et Rootsi üle on tal väga hea meel ja muidugi oli Eesti supertubli: «Oti kuues koht on väga vinge!»

Kui mõelda kõigi esinejate peale, oli Eurovisioonil Owe jaoks üks meeldiv ja üks ebameeldiv üllatus.

«Mul oli väga hea meel, et nii kõrgele jõudis Albaania lugu; see krunniga naine, kes kõvasti kriiskas. Selles laulus oli midagi hästi häirivat ja kriipivat, kuid samas midagi hästi liigutavat. Ma ei osanud arvata, et see võib nii kõrgele jõuda,» sõnas Petersell.

Kahju oli raadiomehel aga sellest, et Inglismaa lugu nii kehvale kohale tuli.

«Ma isegi ei oska seda kuidagi põhjendada. Ühest küljest legendaarne Engelbert Humperdinck ja selline ilus valss, mis hästi meelde jääb... Ma ei tea, miks,» nentis ta.

Ott Leplandi võludeks pidas Petersell eelkõige siirust ja lihtsust ning fakti, et laulja esines väga võimsa vokaaliga.

«Lugesin portaalides kommentaare, et mida ta karjub ja et alguses oli laul parem. Mina ei ole sellega absoluutselt nõus. Ott oli laivis ikka suurepärane. Selles ongi Oti fenomen. Eestis on ta ju kõik saated ära võitnud, mis võita annab,» märkis mees.

Oti esitust pidas ta finaalis tugevamaks kui poolfinaalis: «Võib-olla ma kujutasin ette, aga poolfinaalis tundus, et ta ise oli veidi rohkem närvis. Mingi õrn ebakindlus kõlas läbi. Aga finaalis oli väga hea!»

Eurovisioonist tervikuna rääkides rõõmustas Petersell, et sealt tuleb kvaliteetset pop-, rokk- ja tantsumuusikat, näiteks nagu Saksamaa või Prantsusmaa lugu.

«Mul oleks hea meel, kui kvaliteetset osa oleks veel rohkem ja imelikku estraadi vähem. Ja seda veidrat diskot, mis pole liha ega kala. Need proportsioonid võiks kuidagi kvaliteedi kasuks kalduda,» arvas ta.

Ott Tänak lõpetas Kreeka MM-ralli üheksanda kohaga ja teenis taas punktilisa.

Reedel toimunud seitsmendal kiiruskatsel sõitis Tänak rajalt välja ja lõhkus auto. Üle kaheksa minuti ajakaotust langetas eestlase seitsmendalt kohalt 16. Reedel Tänak enam rajale ei läinud ja jätkas võistlust laupäeval.

«Pühapäeva pärastlõunased katsed sujusid ilma suuremate probleemideta, ent viga saanud vedrustus andis siiski tunda,» kommenteeris Tänak võistlust.

«Laupäeval ja pühapäeval saime hea hoo sisse ning taastasime enesekindlust. Reedel juhtunust on muidugi ääretult kahju, sest olime head sõitu tegemas,» lisas Tänak.

Portaal 101greatgoals.com valis välja jalgpallihooaja 101 ilusaimat tabamust.

Vaata palju silmailu pakkuvat videot!

Laupäeval oli Karksi-Nuia motokrossirajal täisväärtuslik krossipäev. Publikuks pea 2000 inimest, kes ei lasknud ennast segada paaril tugeval vihmasahmakal. Seda ikka selleks, et jälgida põnevaid sõite Eesti motokrossi meistrivõistluste etapil.

MX1 klassis oli tulnud kaarte segama enduuro MM-sarja kolmas mees Aigar Leok (TM, Sõmerpalu), kes juba ajasõidus näitas head minekut saades oma klassi parima aja ja jäädes alla vaid MX2 klassi kiireimale mehele Priit Rätsepale (KTM, KTM Racing Team). Avasõidu stardi võitis MX1 klassi valitsev meister Indrek Mägi (Kawasaki, Saku MK), kes aga valutava õla tõttu seda kohta kaua ei hoidnud.

Juba teiselt ringilt tuli liidrina MX2 klassi kiireim mees Andre Park (Honda, RedMoto Honda Racing), kelle järel kihutasid samuti MX2 klassis sõitev Rannar Uusna (KTM, KTM Racing Team) ja MX1 klassi kiireim mees sellel hetkel Edik Kuusk (Kawasaki, Saku MK). Peagi oli liidrikoha sõidus sisse võtnud Priit Rätsep, kes sai sõiduvõidu kahe teise MX2 sõitja Pargi ja Uusna ees, Park edestas Uusnat sekundiga. Kolm sekundit peale Uusnat tuli üle lõpujoone MX1 klassi võitja Aigar Leok, siis MX2 klassi neljas mees Erki Kahro (Yamaha, Yamamoto RC). Tema järel aga MX1 klassi teine ja kolmas mees, Indrek Mägi ning Jüri Triisa (Honda, RedMoto Honda Racing).

Teises sõidus sai Mägi taas parima stardi, kuid peagi võttis liidrikoha enda valdusesse avasõidu tehnilistel põhjustel katkestanud MX1 klassis sõitev Juss Laansoo (KTM, AKR KTM Racing), kelle tuulde sättis ennast Priit Rätsep. Kolmandal kohal liikus kindlalt Aigar Leok. MX2 klassi sõitjatest heitlesid Rätsepast järelejäänud kohtadele Kahro, Park ja Uusna. Laansoo võitis sõidu üsna kindlalt, Rätsep teine ja Leok kolmas. MX2 klassi teine oli Kahro, kolmas Uusna, mehed olid absoluudis kohtadel neli ja kuus, nende vahele mahtus veel MX1 klassi kolmas mees Indrek Mägi. Kahe sõidu kokkuvõttes sai MX1 klassi etapivõidu Aigar Leok, edestades meistrisarja liidriks tõusnud Indrek Mägi ja Jüri Triisat. MX2 klassis sai etapivõidu Priit Rätsep, kes on nüüd võitnud kahel etapil kõik neli sõitu. Karksi-Nuias oli teine Kahro ja kolmas Park.

Aigar Leok: «Eks võit natuke üllatus oli, kuid oma osa minu etapivõidus oli Jussi avasõidu katkestamises, sest ta oli täna väga kiire. Aga päev oli väga mõnus, rada oli hea ja tahaks korraldajaid tänada tehtud töö eest. See on mul üks Eesti lemmikradasid ja tulen alati siia sõitma kui võimalus on.»

Priit Rätsep: «Tulemusega saab rahul olla, avasõidus tegin alguses elu endale ise raskemaks, teises sõidus aga Jussile vastu ei saanud. Ma ei tea kust ta selle jõu võttis, ma küll proovisin, kuid proovimiseks see täna jäi. Enesetunne on hea ja ootan uuel nädalavahetusel Prantsusmaal sõidetavat MM-etappi.»

Tänavustel Saksamaa jalgpallimeistrivõistlustel teise koha saanud Müncheni Bayern sõlmis aastase lepingu Claudio Pizarroga.

33-aastane peruulane on Bundesligas 160 löödud väravaga kõigi aegade resultatiivseim välismaalane.

Viimased neli aastat Bremeni Werderis mänginud Pizarro arvele kanti lõppenud hooajal 18 tabamust, vahendab ERR Sport.

Vormel-1 sarjas hoiab kuue etapi järel liidrikohta Ferrari esinumber Fernando Alonso. Hooaja teise etapi Malaisias võitnud Alonso lõpetas Monaco etapi kolmandana ning kerkis 76 silmaga ainuliidriks.

Täna neljas olnud Sebastian Vettel on 73 punktiga teine ja kolmandaks kerkis tänane võitja Mark Webber, kellel on samuti 73 silma.

MM-sarja üldseis:

1. Fernando Alonso 76 punkti

2. Sebastian Vettel 73

3. Mark Webber 73

4. Lewis Hamilton 63

5. Nico Rosberg 59

6. Kimi Räikkönen 51

7. Jenson Button 45

8. Romain Grosjean 35

9. Pastor Maldonado 29

10. Sergio Perez 22

11. Paul di Resta 21

12. Kamui Kobayashi 19

13. Bruno Senna 15

14. Felipe Massa 10

15. Nico Hülkenberg 7

16. Jean-Eric Vergne 4

17. Daniel Ricciardo 2

18. Michael Schumacher 2

Konstruktorite arvestus:

1. Red Bull 146

2. McLaren 108

3. Ferrari 86

4. Lotus 86

5. Mercedes 61

6. Williams 44

7. Sauber 41

8. Force India 28

9. Toro Rosso 6

Monacos toimunud hooaja kuuendal vormel-1 etapil teenis etapivõidu Red Bulli piloot Mark Webber. Seega sai tänase etapiga jätku tänavune traditsioon, et igal etapil on uus võitja.

Senisel viiel varasemal osavõistlusel on võidukad olnud Jenson Button, Fernando Alonso, Nico Rosberg, Sebastian Vettel ja Pastor Maldonado.

Täna jõudsid Webberi kõrval veel poodiumile Rosberg ja Alonso. Esikolmikule järgnesid Vettel, Lewis Hamilton ja Felipe Massa.

Tulemused:

1. Mark Webber (Red Bull)

2. Nico Rosberg (Mercedes)

3. Fernando Alonso (Ferrari)

4. Sebastian Vettel (Red Bull)

5. Lewis Hamilton (McLaren)

6. Felipe Massa (Ferrari)

7. Paul di Resta (Force India)

8. Nico Hülkenberg (Force India)

9. Kimi Räikkönen (Lotus)

10. Bruno Senna (Williams)

Sõidu käik:

Praimalt stardikohalt saab rajale Red Bulli piloot Mark Webber. Eilsel kvalifikatsioonil oli küll kiireim Michael Schumacher, kuid eelmisel etapil tekitatud avarii tõttu pidi ta stardirivis loovutama viis kohta.

Stardirivi:

 1. Mark Webber         (Red Bull)    

 2. Nico Rosberg        (Mercedes)    

 3. Lewis Hamilton      (McLaren)     

 4. Romain Grosjean     (Lotus)

 5. Fernando Alonso     (Ferrari)     

6. Michael Schumacher  (Mercedes)    

 7. Felipe Massa        (Ferrari)     

 8. Kimi Räikkönen      (Lotus)       

 9. Sebastian Vettel    (Red Bull)           

10. Nico Hülkenberg     (Force India) 

11. Kamui Kobayashi     (Sauber)      

12. Jenson Button       (McLaren)     

13. Bruno Senna         (Williams)    

14. Paul di Resta       (Force India) 

15. Daniel Ricciardo    (Toro Rosso)  

16. Jean-Eric Vergne    (Toro Rosso)  

17. Heikki Kovalainen   (Caterham)    

18. Vitali Petrov       (Caterham)    

19. Timo Glock          (Marussia)    

20. Pedro de la Rosa    (HRT)         

21. Charles Pic         (Marussia)    

22. Narain Karthikeyan  (HRT)         

23. Sergio Perez        (Sauber)             

24. Pastor Maldonado    (Williams)    

Kaubamärgi arendamine on karm äri. Seda on avastanud ka hiinlased, kes hoolimata suurtest investeeringutest pole suutnud oma kaubamärkidega rahvusvahelist läbimurret saavutada. Mis on põhjused ja õppetunnid?

Interbrandsi eelmise aasta väärtuslikeimate brändide edetabeli TOP100-s hiinlasi polnud, hoolimata asjaolust, et investeeringud välismaale on ülisuured, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb. Näiteks jaanuaris 2012 oli Hiina välisinvesteeringute summa 4,4 miljardit USA dollarit. Probleeme ja väljakutseid illustreerivad kolm näidet, mis on õpetlikud ka Eesti perspektiivist.

Jianlibao

1990datel oli ta Hiina suurim karastusjookide tootja, kes laienes mitmetele välisturgudele oma spordijoogiga. Põhiviga oli, et USA-s kasutati sama hiinapärast nime, mis arusaadavalt oli USA tarbija jaoks võõras. Võrdluseks on Coca-Cola hiina nimi Kekou Kele, mis tõlkes tähendab Taevalik Õnn.

Turunduseelarve oli USA-s Jianlibao spordijookide edukaks toetamiseks liialt väike. Välisturgude vallutamisega kadus tähelepanu koduturule ja tulemuseks oli universaalne turuosa kaotus eelkõige Coca-Colale nii kodu- kui välisturgudel. Toode oli kvaliteetne ja hea maitsega, aga vähene rahvusvaheline kogemus, hiinapärane kaubamärk ja madalad investeeringud põhjustasid ebaõnnestumise.

Li Ning

Võimleja Li Ning (6 medalit 1984 LA OM-ilt, neist 3 kulda) on üks kõige kuulsamaid Hiina sportlasi ning ta oli ka Pekingi olümpiatule süütajaks. Peale olümpiamänge läks spordivarustust tootev ettevõte vallutama Ameerikat, asutades oma tütarettevõtte Portlandi, Nike peakorteri lähedusse. Paari aasta pärast see suleti.

Peamine põhjus oli nõrk lugu. Li Ningi ennast oleks pidanud turunduses kasutama palju rohkem, et tekitada tarbijas side inimesega. Selleks, et võistelda konkurentsitihedal turul Adidase ja Nikega, on vaja rohkem nii inim- kui finantskapitali.

Lenovo

IBMi arvutiäri ja Thinkpadi kaubamärk osteti juba aastal 2005. 2011. aastal järgnes Saksa arvutitootja Medioni ost ning koostöö Jaapani NECiga. Lenovo on olnud välisturgudel edukas. Põhjuseid on kolm:

1. Organisatsioon struktuur. Peakontoreid on kolm, lisaks Pekingile ka Pariis ning Raleigh Põhja-Carolinas.

2. Fookus on noortel tarbijatel, vanuses 18-34. Põhjuseks on, et need tarbijad on vähem sõltuvad kohalikust kultuurist võrreldes homogeense netikultuuriga.

3. Juhtkond koosneb kogenud tehnoloogiasektori ekspertidest kuuest eri riigist.

Õigusabibüroo Tanel Melk & Partners Law Firm vanemjurist Avo Viluoja paneb suvel tööle suunduvatele noortele südamele, et tööleping on alati kahepoolne.

Viluoja rõhutab Nportaal.ee videos, et lepingut saab muuta ainult mõlemapoolsel kokkuleppel. Ühtlasi saab videost teada, kui palju tööd võivad teha alaealised, millised õigused on «mustalt» töötades ja milline palgalisa on ette nähtud ületundide ja öötöö puhul. 

Ida-Tallinna Keskhaigla meesgünekoloog Gabor Szirko sõnul pole vastuvõtule tulevatel naistel enamasti probleemi sellega, et intiimsetel teemadel nõustab neid meesterahvas – sellest hoiatatakse registratuuris. Vastupidi, kord tema juurde läinud patsiendid tahavad sageli tagasi, kirjutab Anne Veskimeister terviseajakirja Üks juuni/juulinumbris.
 

Kui hästi on tulevased emad lapse saamiseks ja -kandmiseks ette valmistatud?

Tavaliselt hästi, rasedus on planeeritud. Tänapäeval planeeritakse sünnitus enamasti 30. eluaastatesse, mistõttu võib rasedaks jäämine rohkem aega võtta kui pere planeerinud. On ka naisi, kel on raskusi igapäevase toimetulekuga, mõtlemine rasedusvastaste vahendite ja pereplaneerimise peale jääb tahaplaanile. Selliste naiste hulk sõltub ühiskonna arengutasemest.

Mõtlemine oma tervisele on mõnes mõttes luksus, mida igaüks endale lubada ei saa. Samas on tervislikud eluviisid väga moes ja terviseteadlikkus kõrge. Võidakse hoopis liialt muretseda pisidetailide pärast, sageli ajakirjanduslike ülepaisutuste tõttu. Näiteks pabistatakse klaasikese veini joomise või nohu pärast raseduse ajal.

Mida saab naine ise teha, et end korralikult lapse saamiseks ette valmistada?

Üldiselt meeldib arstidele, kui naine tunneb raseduse bioloogilisi mehhanisme – mis on munasarjad või -juhad ja mis nendes toimub, kus areneb loode, millised muutused on raseduse ajal normaalsed ja oodatavad. See aitab tal paremini oma keha tunda ja tunnetada.

Mõnikord ei tea naised, et ka vahetult pärast sünnitamist ja imetades võib rasedaks jääda. Arvatakse, et seni, kui menstruatsioon pole veel alanud, pole võimalik rasestuda. Üllatus võib olla suur – vahel meeldiv, kuid sagedamini ebameeldiv.

Kui palju saab rase oma keha tunnetust usaldada – muutused on ju suured? Missugust teadlikkust on sel eluperioodil vaja?

Eesti Naistearstide Selts ja Tervise Arengu Instituut on teinud head tööd – nende veebilehekülgedel saab infot tervislike toitumis- ja käitumisharjumuste kohta. Igal naisel on võimalik hankida usaldusväärset informatsiooni raseduse kohta, midagi keerulist selles ei ole.

Enamikule naistest piisab tasakaalustatud ja mitmekesise toidu söömisest ja magusaga liialdamise vältimisest ning mõõdukast füüsilisest aktiivsusest. Iseenesestmõistetav on suitsetamisest ja alkoholist loobumine.

Vahel süvenetakse liialt detailidesse – näiteks võib rase muretseda, mitu minutit sauna on raseduse kestel lubatud või kuidas aru saada, kas A-vitamiini päevane maksimum on ületatud. Mõnele küsimusele pole head vastust. Samas võib esineda tõsiseid seisundeid, näiteks rasedate kõrgvererõhktõbe, mis jäävad naisele märkamatuks.

Raseduse ajal kipuvad ka hambad lagunema, samuti pole alati teadvustatud foolhappe tähtsust seljaajusonga ja vesipeaga laste sünni ärahoidmisel.

Jah, foolhappe vajadus on raseduse esimestest päevades alates suurem kui seda toidust saada võib. Foolhape on kõigile rasedatele ja rasedust planeerivatele naistele soovitatav, kuid sellega kohustuslik vitamiinide tarvitamine piirdubki. Enne planeeritavat rasedust oleks hea naisel kohtuda oma günekoloogiga, et arutada rasedaks jäämisega kaasnevaid soovitusi.

Missugune näeb välja Teie päevakava?

Günekoloogia ja sünnitusabi eriala pakub väga mitmekülgset tööd – naistehaiguste kirurgilist ravi ja tööd naistenõuandlas, samuti sünnieelset diagnostikat, nii osakonnas kui ka emadusnõuandlas töötamist. Rotatsioonisüsteem, kus naistearst töötab vaheldumisi günekoloogia, sünnituse ja sünnieelses osakonnas, on vajalik selleks, et saaksime valves head tööd teha.

Noores eas pole kitsas spetsialiseerumine kasulik, vaid on hea igas lõigus tegutseda. Minu päevad on nädala lõikes täiesti erinevad. Ühel päeval töötan rinna tervise kabinetis, järgmisel on günekoloogiline vastuvõtt ja sama päeva õhtul rasedate ultraheli, järgmisel päeval töö sünnieelses osakonnas ja pärastlõunal emadusnõuandlas rasedate konsulteerimine, edasi emadusnõuandla töö ja valvekord, reedeti rinnalõikused.

Eestis on asutud kodusünnituse seadustamisele – kuidas sellesse suhtute?

Kodusünnitus on hästi vastuoluline teema. Kui jälgida selle pooldajate ja vastaste väitlust, siis on näha, et elatakse täiesti erinevates maailmades ja need ei lähene kuigivõrd. Lõppkokkuvõttes puuduvad selged teaduslikud faktid selle kohta, et kodusünnitus on parem või halvem, kui haiglas sünnitamine.

Enamikul naistest kulgeb sünnitus probleemideta ja sünnitusel ei vajata meditsiinilist abi, et ema või last päästa. Seega ei vaja enamik sünnitajaid tegelikult arstlikku sekkumist. Teisalt on väga raske eristada, missugused naised vajavad jälgimist ja sekkumist, millised mitte.

Mõnikord jääb kodusünnituste vastaste jutust mulje, et kodusünnitus on hiiglasuur tagasiminek. Tõesti, meditsiini sidumine sünnitusega on olnud üks suurimaid edulugusid meditsiiniajaloos üldse, sest on toonud juurde kõige rohkem elusid ja tervislikult elatud aastaid.

Ent meditsiin pole ainus asi, mis seda on teinud – juurde tulevad ka toitumine, elamistingimused, naiste tervis ja ettevalmistatus sünnitamiseks. Arstid näevad sünnitusmajas sünnitamist kui turvavööd – juhul kui midagi halvasti läheb, oleme valmis koheselt tegutsema.

Kuna oleme maskumaksjatena ise meditsiinisüsteemi ülalpidajad, siis on igaühel õigus otsustada, missuguseid meditsiiniteenuseid ta soovib, missuguseid mitte. Kui on näha, et naised tahavad vähem meditsiinilisi sekkumisi, siis peavad nii arstid kui ka seadused sellele reageerima.

Normaalsete sünnituste andmine ämmaemandate juhendada ja jälgida oli suur ja vajalik samm edasi, sest on teada, et arstide valmidus sekkuda on palju suurem kui ämmaemandatel ja on teada, et kui ämmaemand juhib madala riskiga sünnitust, siis on samade tulemuste juures sekkumist vähem. See tuleneb erialasest eelsättumusest, sest arstidelt oodatakse probleemide korral kiiret ja otsustavat sekkumist.

Kõige tähtsam on sünnituse juures siiski loote ja vastsündinu tervis – ka lootega võib tekkida väga ootamatuid olukordi, kus kõik tundub hästi kulgevat, ometi vajab ta kohe esimestel eluminutitel abi. See ei ole enam ämmaemanda või sünnitusarsti, vaid lastearsti pädevus.

Ka lastearstide skeptilisus kodusünnituste suhtes on mõistetav, sest nemad seisavad laste tervise eest. Kõige ärevamaks teebki kodusünnituse juures mure vastsündinu pärast. Samas ei ole arstide otsustada, mida üks naine võib või ei või teha.

Loodan väga, et kodusünnitused saavad olema hästi dokumenteeritud ja uuritud, et saaksime neist järeldusi teha ja märgata, kas kodusünnitus Eestis on ohutu või mitte. Igal juhul ei tohiks võtta seisukohta, et kui naine otsustab kodus sünnitada, siis olgu see tema enda mure, vaid seista selle eest, et ka kodus sünnitajatele oleks tagatud meditsiini poolt turvalisus, juhul kui selleks vajadus tekib.

Psühholoogid on teinud uuringuid, mille kohaselt inimese IQ taset on seotud tema sünnikaaluga. Missugused olulised tegurid võivad veel sünnihetkel tulevases elus oluliseks osutuda?

Lapse sünnikaalu võivad mõjutada samad faktorid, mis mängivad rolli lapse arengus pärast sündi, nagu näiteks pere majanduslik seisund ja emapoolne riskikäitumine (nt suitsetamine) ning ilmselt peitub IQ ja sünnikaalu seos hoopis selles. Keskendumine IQ-le on mõnevõrra ülepaisutatud.

Näiteks emad, kes loevad oma kõhus olevale lootele raamatuid, on kindlasti ääretult hoolitsevad lapse suhtes ka pärast tema sündi. Kas just see lugemine neid edukamaks või targemaks teeb? Sellise teabe ületähtsustamine võib näiteks emale, kes saab teada, et tema lapse sünnikaal jääb tõenäoliselt alla 3000 grammi, tekitada küsimuse, kas ta peaks mõne IQ-punkti nimel rohkem sööma ja neuroos on kerge tulema.

Oma lapse intelligentsust mõjutada on väga lihtne – tuleb olla talle hea eeskuju, hooliv teiste inimeste ja oma ümbruse suhtes. Sellele keskendumine väärib palju rohkem tähelepanu kui lapse sünnikaal. Tahaks väga inimestele öelda: võtke vabamalt, koolikatsed ei pea algama juba ema kõhus!

Sünnimomendist läheb peatähelepanu lapse tervisele. Levinud on müüt, et mida kauem laps rinda saab, seda tervem ta edaspidi on. Mida imetamise osas silmas pidada?

Rinnaga toitmisel on väga palju plusse, alustades sellest, et see seob lapse kohe emaga ning on mõlemale väga mõnus. Ka meditsiinistatistika on rinnaga toitmise poolt. Näiteks on leitud, et kui ema imetab elu jooksul vähemalt 16 kuud, langeb tema rinnavähi risk poole ja munasarja vähi risk kolmandiku võrra või rinda saanud lapsel on keskkõrvapõletikku vähem kui lapsel, kes rinnapiima ei saa.

Imetamine on lapsele kasulik vastupanuvõime tugevdamiseks, rinnaga toitmisel ei pea esimesed kuus kuud muretsema selle pärast, kas laps saab kõiki vajalikke toitaineid. Muidugi on see väga soovitatav. Aga naljakas oleks öelda, et andke rinda sellepärast, et teil tekib väiksema tõenäosusega rinnavähk. See, kui pikalt rinda anda, jääb ikka naise enda valida.

Kellele on mõeldud hiljuti Magdaleena polikliiniku juures avatud rinna tervise kabinet?

Ida-Tallinna Keskhaiglal on väga suur naistenõuandla ning naistel on alati väga palju küsimusi rindade kohta – see on põhiline põhjus, miks otsustasime avada spetsiaalse rinnakabineti. Kabineti personal oskab paremini vastata rinnateemalistele küsimustele ning tegeleb ka selliste patsientidega, kes vajavad jälgimist.

Nõustame ka naisi, kes on tundnud rinnas tükki või valulikkust, kelle rinnad on ebasümmeetrilised. Saame vajadusel suunata ultraheli- või mammograafilisele uuringule. Kabinetti saab probleemide korral pöörduda ilma saatekirjata eelneval registreerumisel.

Kuidas suhtute ennetustöös kasutatavasse hirmutamisse ja šokiteraapiasse, mis vallandab inimestes paanikat?

Väikeste muutuste tegemiseks inimeste tõekspidamistes on vaja väga tugevat impulssi. Sotsiaalreklaami puhul leiavad paljud, et need lähevad üle piiri, kuid lõpuks saavad kõik kasu väikesest nihkest, mis sellest tekib.

Võib tunduda, et teavituskampaania riivab isegi sündsustunnet või üldlevinud tõekspidamisi, aga kui need reklaamid ükskord ära kaovad, on paari aasta pärast mälusoppi talletunud suurem teadlikkus. Muidugi peab sellise reklaami puhul olema ligipääs vastavale teenusele. Selleks on ka rinna tervise kabinet, et inimene ei peaks rinnaprobleemide korral kohe onkoloogi poole pöörduma, vaid saab konsulteerida asjaga kursis oleva naistearsti või ämmaemandaga.
 

Eurovisiooni lauluvõistlusel Ott Leplandi taustalauljannana üles astunud Marvi Vallaste soovis edastada tänusõnad abistajatele, kuid ei saanud rahulikult rääkida, sest ülemeelikud Tanel Padar, Aapo Ilves ja Danel Pandre otsustasid hakata neiut kiusama.

Kõik neli võtsid toimunut aga mõnusa naljana ja sama rõõmsalt suheldi edasi.

Eesti delegatsiooni liikmed ja toetajad olid lauluvõistluse lõppedes üldse väga heas tujus ning nalja tehti ohtralt.

Pärast lühikesi intervjuusid siirduti ühiselt peopaika.

Tallinna Teeninduskooli õpilased Diana Vatšugova, Evelin Vilja, Kristina-Helery Hiiu ja Ardi Lilleväli pakuvad kooli- või klassilõpu tähistamiseks välja vaagnatäied suupisteid, mis nõuavad küll aega ja näputööd, kuid ei käi kellelegi üle jõu.

Muidugi on kõige lihtsam teha klassi- või koolilõpuseltsinguks väljasõit, näiteks randa, ja siis grillil liha küpsetada, leiavad Tallinna Teeninduskooli II kursuse pagar-kondiitri õpilased Diana Vatšugova, Evelin Vilja, Kristina-Helery Hiiu ja Ardi Lilleväli.

Ent grillimise asemel või ka esimeseks näljakustutuseks enne seda sobiks ühisele üritusele terve galerii mõnusaid suupisteid-snäkke, mida on vahva muusika mürtsudes ja näpuosavust proovile pannes üheskoos valmistada. Eriti on vaagnad säärase hea-paremaga asjakohased siis, kui aega pidu pikemalt ette planeerida. Niisiis, start!

Korvikestele täidisesalatit hakkides avaldab Ardi arvamust, et snäkilauale võiks kindla peale järgneda šašlõkk. Tüdrukud seevastu lepiksid ka igat masti väiksemate ampsudega. Sest niimoodi koos kokata on ju lõbus – möllu ja segadust jätkub suurdegi kööki igatahes parasjagu.

Kuid magusat võiks tüdrukute meelest alati rohkem olla. Kristina-Heleryle näiteks meeldivad grillitud vahukommid šokolaadiga – ajate vahukommid varda otsa, grillite ja siis kastate sulašokolaadi sisse, olgu see siis tume või piimašokolaad. Ka pähklipurus võib grillitud vahukomme veeretada. «Ikka nii, nagu endale maitseb,» ütleb ta.

Üks ahjusooje snäkke, mida seltskond soovitab proovida, on tortilla-tšipsid šampinjonide ja sinihallitusjuustuga. Saavad kiirelt valmis – suur pluss!

Diana mainib, et soojadest suupistetest maitsevad talle veel näiteks täidetud šampinjonid, mille valmistamises pole samuti midagi keerulist. Lõikate šampinjonidel jala ära, panete sisse sinki ja juustu ning siis umbes kümneks minutiks ahju. Šampinjon küpseb ruttu ja tuleb arvestada, et ahjukuuma seen ülemäära ei taha. 

Ardi eelistus kuulub suuresti soolasele. Üks tema lemmikumaid näljakustutajaid, mida võib vabalt ka seltsis teistega teha, on täidetud lavašš. Olemuselt meenutab see hamburgerit ja on pealegi soe suutäis. «Imelihtne – laotad õhukesele lavašile praemuna, praetud pihvi, peekoni või singiviilu, lisad juustu, kurki, tomatit ja veel mõnd kastet.

Lõpuks mähid lavaši taskuks kokku,» avaldab ta retsepti ja lisab, et tema meelest on kastmeks parim Felixi kartulikaste. Ja süüa tuleb seda suupistet kohe, sest külmalt pole enam nii hea.

Kui aga viimane vaagnatäis magusaid vahvlisuupisteid valmis, napsab temagi sealt mõne ja ei jaksa ära kiita... Neljal inimesel kuluski vaid napp tund, et mitu liuda vallatute paladega täidetud saaks.

Väike magus vahvlisuupiste
15 tk
•    3 suurt pehmet pakivahvlit   
•    150 g tumedat šokolaadi
•    150 g kohupiimapastat
•    30 g hakitud maapähkleid
•    100 g värskeid maasikaid või kirsse
Lõika pehmed vahvlid parajateks tükkideks. Sulata šokolaad veevanni kohal nõus. Kasta vahvlitükid poolenisti sulašokolaadi, aseta küpsetuspaberile ja tõsta näiteks külmkappi tahenema.
Sega kokku kohupiimapasta ja hakitud maapähklid. Pane sorts kohupiimasegu vahvlitele ja kaunista poolitatud maasikatega.

Pikantne lavaširull
15 tk
•    1 õhuke lavašš
•    200 g sulatatud juustu (nt Merevaik)
•    150 g makrapulki
•    1 keskmine paprika
•    15 suuremat krevetti
•    suupistetikke
Laota lavašš lauale, määri peale sulatatud juust ning väikesteks kuubikuteks tükeldatud makrapulgad ja paprika. Keera lavašš tihedalt rulli ja lõika sellest rattad. Torka suupistetikk läbi kreveti ja sellega koos ka läbi rulli.

Täidetud
kirsstomatid
15 tk
•    15 kirsstomatit
•    150 g riivitud juustu
•    1 küüslauguküüs
•    100 g majoneesi
•    valget pipart,
peterselli
Sega kokku riivitud juust, purustatud küüslauk ja majonees. Maitsesta segu valge pipraga. Vajadusel lisa ka soola – sõltub juustu soolasusest. Uurista tomatid seest õõnsaks ja täida mahukalt juustuseguga. Kaunista peterselliga.

Maitsestatud ahjutortillad
15 tk
•    15 väikest tortilla-tšipsi (nt Tex-Mex soolaga maisikrõpse)
•    200 g sinihallitusjuustu
•    50 g šampinjone
Pane tortilla-tšipsidele peeneks tükeldatud šampinjone ja pudista peale sinihallitusjuustu. Hoia umbes 10 minutit 180-kraadises ahjus, kuni juust on sulanud. Soovi korral võid sinihallitusjuustu asendada muu juustu või mitme juustu seguga.  

Kevadine salatikorvike
10 tk
•    10 valmis korvikest
•    2 keskmist keedukartulit
•    1 väiksem värske kurk
•    1 väiksem marineeritud kurk
•    1 porgand
•    1 õun
•    1 sibul
•    soola, pipart, peterselli
•    maitse järgi hapukoort ja majoneesi

Tükelda keedukartul, kurgid, õun ja sibul väikesteks kuubikuteks. Riivi porgand peeneks ja sega köögiviljad kokku. Sega majonees ja hapukoor kastmeks ning lisa salatile, maitsesta soola-pipraga. Täida korvikesed salatiga vahetult enne serveerimist ja kaunista peterselliga.

Kui soovid, võid korvikesed ise küpsetada: 250 g jahu, 125 g võid, 1 muna. Sõltuvalt sellest, kas soovid magusaid või soolaseid korvikesi, võta 125 g tuhksuhkrut või maitse järgi soola.
Sega toasoe või teiste koostisainetega, suru metallist või plastmassist vormidesse ja küpseta ahjus kuldpruuniks.

Arengufondi seireraporti  «Eesti ja India majandussuhete tulevik» kohaselt on kahe riigi suhetes peidus suurt potentsiaali mõlema jaoks.

«Vaatamata suuruse vahedele, kaugusele ja senistele ärisuhete madalale baasile on nii Eestil kui ka Indial pakkuda teineteisele seda, mida teine pool üha enam vajab,» sõnas Eesti-India seiret juhtinud Siim Sikkut.

Eesti saab India investoritele raporti kohaselt olla atraktiivseks väravaks Euroopa turule ning India turg ise pakub palju ärivõimalusi väga erinevatel ärialadel tegutsevatele Eesti ettevõtjatele. Enim leiavad arengufondi hinnangul seejuures Indiast partnereid ja turgu tehnoloogiaettevõtted, nagu IKT, bio- ja keskkonnatehnoloogia.

Seni on küll kahe riigi ärisuhted olnud tagasihoidlikud ning seepärast tuleb alustada inimeste vaheliste kontaktide ja ühiste ettevõtmistega laiemalt. Sellest tulenevalt on haridus- ja teaduskoostöö tihendamine Eesti ja India vahel esmatähtsal kohal, tuues nii otsest teadmiste vahetuse kasu kui viies pikemas plaanis ka ärini. Veel on oluline äri ja koostöö võimaldaja vastastikuse turismi ja reisiühenduste arendamine.

India pool näeb raportis ja selle soovitustes samuti suurt väärtust. «Tehtud seiretöö ei märgi mitte lõpp-punkti, vaid tähistab laiema koostöö algust,» kinnitas T.E. Aladiyan Manickam, India suursaadik Soomes ja Eestis. «Väga oluline on nüüd raportis väljatoodud sammud ellu viia ja seda kõigil pakutud aladel.» Nii on seiretöö põhjal näiteks kahe riigi vahel läbirääkimisel lennundusleping ning koostöö käivitamine IKT ja biotehnoloogia valdkondades.

Autoralli MM-sarja Kreeka etapil teenis Ott Tänak punktilisa, kui ta lõpetas võistluse üheksanda kohaga.

Eestlase võistlusele vajutas pitseri reedel toimunud seitsmes kiiruskatse, kus ta sõitis rajalt välja ning selle tagajärjel sai viga ka tema Ford Fiesta WRC võistlusmasin. Reedel rohkem Tänak rajale ei läinud ning taas asus ta võistlustulle laupäeval.

Esikoha teenis Kreekas Sebastien Loeb, kes edestas soomlasi Mikko Hirvoneni ja Jar-Matti Latvalat.

RALLI KÄIK

22. kiiruskatse

1. Loeb, 2. Latvala +0,6, 3. Hirvonen +1,3, 4. Østberg +2,0, 5. Tänak +2,0, 6. Neuville +3,8, 7. Prokop +5,1, 8. Ogier +8,3, 9. Araujo +11,3, 10. Al Rajhi +11,6.

Seis 22. kiiruskatse järel (LÕPPSEIS):

1. Loeb, 2. Hirvonen +40,0, 3. Latvala +3.04,8, 4. Østberg +6.16,4, 5. Prokop +7.46,5, 6. Neuville +9.41,4, 7. Ogier +12.59,9, 8. Al Rajhi +20.12,2, 9. Tänak +23.18,9, 10. Alkuwari +28.40,5.

21. kiiruskatse:

1. Latvala, 2. Østberg +0,1, 3. Neuville +1,1, 4. Hirvonen +3,1, 5. Tänak +3,3, 6. Loeb +4,4, 7. Prokop +9,5, 8. Ogier +20,3, 9. Al Rajhi +26,5, 10. Araujo +29,9.

Seis 21. kiiruskatse järel:

1. Loeb, 2. Hirvonen +38,7, 3. Latvala +3.04,2, 4. Østberg +6.14,4, 5. Prokop +7.41,4, 6. Neuville +9.37,6, 7. Ogier +12.51,6, 8. Rajhi +20.00,6, 9. Tänak +23.16,9, 10. Alkuwari +28.28,8.

20. kiiruskatse

1. Latvala, 2. Østberg +4,8, 3. Tänak +5,7, 4. Neuville +10,2, 5. Hirvonen +17,0, 6. Prokop +24,3, 7. Araujo +51,6, 8. Ogier +53,6, 9. Al Rajhi +55,2, 10. Tamrazov +1.17,7.

Seis 20. kiiruskatse järel:

1. Loeb, 2. Hirvonen +40,0, 3. Latvala +3.08,6, 4. Østberg +6.18,6, 5. Prokop +7.36,3, 6. Neuville +9.40,9, 7. Ogier +12.35,7, 8. Al Rajhi +19.38,5, 9. Tänak +23.18,0, 10. Alkuwari +27.14,9.

19. kiiruskatse:

1. Loeb, 2. Østberg +2,3, 3. Latvala +3,1, 4. Hirvonen +3,5, 5. Neuville +9,6, 6. Tänak +13,0, 7. Prokop +16,1, 8. Ogier +25,7, 9. Al Rajhi +35,6, 10. Araujo +36,7.

Seis 19. kiiruskatse järel:

1. Loeb, 2. Hirvonen +2.01,2, 3. Latvala +4.46,8, 4. Østberg +7.52,1, 5. Prokop +8.50,2, 6. Neuville +11.08,9, 7. Ogier +13.20,3, 8. Al Rajhi +20.21,4, 9. Tänak +24.50,5.

18. kiiruskatse

1. Latvala, 2. Loeb +0,9, 3. Hirvonen +6,7, 4. Østberg +11,0, 5. Tänak +14,8, 6. Neuville +20,8, 7. Prokop +26,4, 8. Ogier +37,6, 9. Araujo +51,8, 10. Al Rajhi +54,5.

Seis 18. kiiruskatse järel:

1. Loeb, 2. Hirvonen +1.57,7, 3. Latvala +4.43,7, 4. Østberg +7.49,8, 5. Prokop +8.34,1, 6. Neuville +10.59,3, 7. Ogier +12.54,6, 8. Al Rajhi +19.45,9, 9. Tänak +24.57,1, 10. Mikkelsen +24.57,1.

17. kiiruskatse (21.36 km)

1. P. Solberg, 2. Loeb +3,9, 3. Latvala +16,8, 4. Østberg +16,8, 5. Hirvonen +18,2, 6. Tänak +19,7, 7. Neuville +20,4, 8. Prokop +27,4

Seis 17. kiiruskatse järel:

1. Loeb, 2. P. Solberg +10,2, 3. Hirvonen +1.51,9, 4. Latvala +4.44,6, 5. Østberg +7.39,7, 6. Prokop +8.08,6, 7. Neuville +10.39,4, 8. Ogier +12.17,9…12. Tänak +24.23,6

16. kiiruskatse (18.4 km)

1. P. Solberg, 2. Loeb +1,4, 3. Neuville +26,6, 4. Hirvonen +26,9, 5. Østberg +30,4, 6. Tänak +33,3, 7. Latvala +36,3, 8. Prokop +38,1

Seis pärast 16. kiiruskatset:

1. Loeb, 2. P. Solberg +14,1, 3. Hirvonen +1.37,6, 4. Latvala +4.31,7, 5. Østberg +7.26,8, 6. Prokop +7.45,1, 7. Neuville +10.22,9, 8. Ogier +11.26,5…12. Tänak +24.07,8

16. kiiruskatsega tõusis Tänak 12. kohale. Tänak sai katsel kirja kuuenda tulemuse. Esikohal kihutab Sebastien Loeb, Petter Solberg jääb 14,1 sekundi kaugusele.

15. kiiruskatse (17.61 km)

 1. P. Solberg, 2. Loeb +6,4, 3. Hirvonen +6,7, 4. Tänak +17,1, 5. Østberg +21,0l 6. Neuville +23,9, 7. Prokop +32,4, 8. Latvala +36,6

Seis pärast 15. kiiruskatset:

1. Loeb, 2. P. Solberg +15,5, 3. Hirvonen +1.12,1, 4. Latvala +3.56,8, 5. Østberg +6.57,8, 6. Prokop +7.08,4, 7. Neuville +9.57,7, 8. Mikkelsen 10.37,8…15. Tänak +23.35,9

14. kiiruskatse (17.41 km)

1. Loeb, 2. P. Solberg +1,8, 3. Hirvonen +5,7, 4. Neuville +10,9, 5. Østberg +12,8, 6. Tänak +13,4, 7. Prokop +14,4, 8. Al-Attiyah +22,2

Seis 14. kiiruskatse järel:

1. Loeb, 2. P. Solberg +1,8, 3. Hirvonen +5,7, 4. Latvala +3.26,6, 5. Prokop +6.42,4, 6. Østberg +6.43,2, 7. Al-Attiyah +7.24,6, 8. Ogier +8.28,0…15. Tänak +23.25,2

14. kiiruskatse järel üldarvestuses 15. tõusnud eestlane sai katsel kirja 6. tulemuse. Liider on Loeb, kellele eestlane kaotab üle 23 minuti. Kuni 14. katseni oli Loebist vaid 2,2 sekundi kaugusel Jari-Matti Latvala, ent soomlane lõhkus siis rehvi ning langes neljandaks.

13. kiiruskatse (21.36)

1. Loeb, 2. P. Solberg +0,8, 3. Latvala +1,2, 4. Hirvonen +9,7, 5. Østberg +19,6, 6. Prokop +24,3, 7. Neuville +25,8, 8. Tänak +29,2

Seis pärast 13. kiiruskatset:

1. Loeb, 2. Latvala +2,2, 3. P. Solberg +20,1, 4. Hirvonen +1.06,1, 5. Prokop +6.28,0, 6. Østberg +6.30,4, 7. Al-Attiyah +7.02,4...16. Tänak +23.11,8

13. kiiruskatsel oli Tänak 8. ning kerkis üldarvestuses 16. Liidrina jätkab Loeb, Latvala kaotab teisena 2,2 sekundit.

12. kiiruskatse (18.4 km)

1. Suarez, 2. Latvala +1.03,7, 3. P. Solberg +1.06m6, 4. Loeb +1.07,8, 5. Hirvonen +1.14,5, 6. Østberg +1.23,6, 7. Neuville +1.26,2, 8. al-Attiyah +1.33,9…11. Tänak +1.35,6

Seis pärast 12. kiiruskatset:

1. Loeb, 2. Latvala +1,0, 3. P. Solberg +19,3, 4. Hirvonen +56,4, 5. Novikov +4.43,3, 6. Prokop +6.03,7, 7. Østberg +6.10,8, 8. Al-Attiyah +6.25,4…17. Tänak +22.42,6

11. kiiruskatse (17.61)

1. Latvala, 2. Hirvonen +1,2, 3. P. Solberg +2,1, 4. Loeb +2,5, 5. Novikov +9,4, 6. Østberg +22,5, 7. Neuville +29,4, 8. Prokop +31,5…10. Tänak +44,2

Seis pärast 11. kiiruskatset:

1. Loeb, 2. Latvala +5,1, 3. P. Solberg +20,5, 4. Hirvonen +49,7, 5. Novikov +4.16,2, 6. Prokop +5.37,3, 7. Østberg +5.55,0, 8. Al-Attiyah +5.59,3…17. Tänak +22.14,8

10. kiiruskatse (17.41 km)

1. Loeb, 2. Latvala +1,1, 3. P. Solberg +3,2, 4. Hirvonen +5,0, 5. Novikov +14,3, 6. Østberg +20,4, 7. Prokop +21,6, 8. Al-Attiyah +27,5…12. Tänak +53,7

Seis pärast 10. kiiruskatset:

1. Loeb, 2. Latvala +7,6, 3. P. Solberg +20,9, 4. Hirvonen +51,0, 5. Novikov +4.09,3, 6. Prokop +5.08,3, 7. Al-Attiyah +5.24,4, 8. Østberg +5.35,0…19. Tänak +21.33,1

Kümnenda kiiruskatse võitis Sebastien Loeb, 12. aega näidanud Tänak kaotas talle 53,7 sekundit. Üldarvestuses on Tänak 19., liidriks tõusis taas Loeb.

9. kiiruskatse (23.6 km)

1. Hirvonen, 2. Latvala +35,5, 3. Solberg +37,6, 4. Loeb +39,2, 5. Novikov +1.01,0, 6. Al-Attiyah +1.04,8, 7. Prokop +1.12,1, 8. Ogier +1.20,2

Seis pärast 9. kiiruskatset:

1. Hirvonen, 2. Loeb +12,1, 3. Latvala +18,6, 4. Solberg +29,8, 5. Novikov +4.07,9, 6. Prokop +4.58,8 7. Al-Attiyah +5.09,0, 8. Østberg +5.26,7

8. kiiruskatse (19.89 km)

1. Solberg, 2. Loeb +0,3, 3. Latvala +1,1, 4. Hirvonen +8,8, 5. Østberg +17,3, 6. Neuville +18,6, 7. Prokop +30,2, 8. Ogier +31,0

Seis pärast 8. kiiruskatset:

1.Loeb, 2. Latvala +10,2, 3. Solberg +19,3, 4. Hirvonen +27,1, 5. Østberg +1.53,9, 6. Neuville +2.50,0, 7. Novikov +3.33,2, 8. Prokop +4.13,8 ...Tänak +15.43,1

Enne seitsmendat kiiruskatset oli Tänak seitsmendal kohal, ent sõitis siis rajalt välja ja kaotas üle kaheksa minuti aega. Katse sõideti siiski lõpuni. Üldarvestuses langeti aga 16. kohale. Väljasõidu põhjuseks oli viga legendis, milles eestlased muudatusi olid teinud.

Kuuendal kiiruskatsel näitas Tänak kaheksandat aega ja jätkab üldarvestuses kaheksandal kohal, kaotust liidrile Sebastien Loebile 2.05,1.

7. kiiruskatse (23.17 km)

1. Latvala, 2. Loeb +0,7, 3. P. Solberg +3,5, 4. Hirvonen +4,3, 5. Østberg +17,0, 6. Neuville +18,4, 7. Al- Attiyah +28,2, 8. Prokop +28,2…50. Tänak +8.39,0

Seis pärast 7. kiiruskatset:

1. Loeb, 2. Latvala +9,4, 3. Hirvonen +18,6, 4. P. Solberg +19,6, 5. Østberg +1.36,9, 6. Neuville +2.31,7, 7. Novikov +2.52,5, 8. Prokop +3.43,9…16. Tänak +10.43,4

6. kiiruskatse (22 km)

1. Loeb, 2. Neuville +3,4, 3. Latvala +4,4, 4. Hirvonen +5,1, 5. P. Solberg +8,1, 6. Østberg +10,6, 7. Novikov +11,5, 8. Tänak +11,7

Seis pärast 6. kiiruskatset:

1. Loeb, 2. Latvala +10,1, 3. Hirvonen +15,0, 4. P. Solberg +16,8, 5. Novikov +1.15,6, 6. Østberg +1.20,6, 7. Tänak +2.05,1, 8. Neuville +2.14,0

Viiendal katsel sõidab Tänak välja 7. aja. Kokkuvõttes jätkab eestlane samuti 7. positsioonil. Kaotust 6. kohal asuvale Østbergile on 43,4 sekundit.

5. kiiruskatse (23.17 km)

1. Hirvonen, 2. Loeb +1,1, 3. Solberg +4,2, 4. Latvala +5,6, 5. Østberg +19,5, 6. Novikov +22,0, Tänak +23,1, 8. Neuville +26,4

Seis pärast 5. kiiruskatset:

1. Loeb, 2. Latvala +5,7, 3. Solberg +8,7, 4. Hirvonen +9,9, 5. Novikov +1.04,1, 6. Østberg +1.53,4, 7. Tänak +1.53,4, 8. Neuville +2.10,6

Pärast neljandat kiiruskatset tõusis ralli liidriks Sebastian Loeb. Talle järgnevad Latvala ja Solberg. Tänak jätkab seitsmendana.

4. kiiruskatse (19.89 km)

1. Solberg, 2. Hirvonen +9,7, 3. Loeb +9,7 4. Latvala +14,2, 5. Østberg +15,3, 6. Novikov +19,1, 7. Tänak +29,3, 8.Neuville +30,1

Seis pärast 4. kiiruskatset:

1. Loeb, 2. Latvala +1,2, 3. Solberg +4,5, 4. Hirvonen +11,0, 5. Novikov +43,2, 6. Østberg +51,6, 7. Tänak 1.31,4, 8. Neuville +1.45,3

Kolmandal kiiruskatsel sõitis Tänak välja 8. aja. Katse võitis Latvala kõigest 0,1 sekundiga Loebi ees. Kolmandaks jäänud Solberg kaotas Latvale 0,2 sekundit.

3. kiiruskatse (23.6 km)

1. Latvala, 2. Loeb +0,1, 3. Solberg +0,2, 4. Hirvonen +3,9, 5. Novikov +11,1, 6. Østberg + 19,3, 7. Neuville +23,6, 8. Tänak +25,0

Seis pärast 3. kiiruskatset:

1. Latvala, 2. Loeb +3,3, 3. Hirvonen +14,3, 4. Solberg +17,5, 5. Novikov +37,1, 6. Østberg +49,3, 7. Tänak +1.15,1, 8. Neuville +1.28,2

Tänak alustas täna hommikul sõidetud kiiruskatsel kuuenda ajaga, kokkuvõttes jätkab ta endiselt seitsmendal kohal.

2. kiiruskatse (13,8 km)

1. Latvala, 2. Loeb +0,4, 3. Solberg +2,7, 4. Hirvonen +3,3,, 5. Novikov +5,6, 6. Tänak +13,8, 7. Østberg +16,3, 8. Ogier +25,3.

Seis pärast 2. kiiruskatset:

1. Latvala, 2. Loeb +3,2, 3. Hirvonen +10,4, 4. Solberg +17,3, 5. Novikov +26,0, 6. Østberg + 30,0, 7. Tänak +50,1, 8. Neuville +1.04,6.

Kvalifikatsioonikatsel autot lõhkunud Tänaku meeskond suutis neljapäeval sõidetud esimeseks katseks Fordi siiski korda saada ning eestlane kiitis, et auto liigub korralikult.

«Auto on väga hea, pole mingeid probleeme. Kuid lahtist kruusa on palju ja auto libiseb teel kõvasti. Katse alguses sisenesime šikaani liiga suure kiirusega ja tegime väikese spinni, aga õnneks oli selles kohas palju pealtvaatajaid abistamas, nii et ei midagi hullu,» ütles Tänak katse lõpus WRC ralliraadiole.

1. kiiruskatse (25,24 km):

1. Latvala, 2. Loeb +2,8, 3. Hirvonen +7,1, 4. Østberg +14,6, 5. Solberg +14,6, 6. Novikov +20,4, 7. Tänak +36,3, 8. Prokop +37,4

Iga kümnes Iiri majapidamine on kodulaenu maksetega graafikust maha jäänud. Kriis süveneb üha, seades küsimärgi alla Iiri pankade tervise ning ohustades majanduse taastumist.

Nagu selgub Iiri keskpanga poolt avaldatud andmetest, on enam kui 90 päevaga maksegraafikust maas 77 630 majapidamist.

Lisaks on juba restruktureeritud 79 712 eluasemelaenu, mille puhul pangad raskustesse sattunud isikutega kokkuleppele on jõudnud.

Maksevõlgade tase on viimase üheksa kuuga järsult tõusnud: 764 138st eluasemelaenust on võlgnevusega juba 10,2 protsenti.

2011. aasta juunis oli vastav protsent 7,2.

«Pangad on probleemi all lookas,» ütles Iiri keskpanga asepresident Matthew Elderfield reporteritele.

Kodulaenude seis Iirimaal, mis kinnisvarakrahhi ja panganduskriisi tõttu 2010. aasta novembris ELi ja IMFi abipaketi peale sattus, on sügavalt murettekitav.

Ajavahemikus 1997-2007 Iiri kinnisvarahinnad neljakordistusid – kõigi aegade Euroopa rekord.

Kui mull lõhkes, kukkusid kinnisvarahinnad Dublinis 60 protsenti.

Mitusada tuhat inimest on sattunud olukorda, kus pangalaenuga ostetud kodu väärtus on negatiivne.

Kõrge töötusmäära (üle 14 protsendi) ja madalate palkade tõttu on eluasemelaenude võtjatel raskusi maksete sooritamisega.

Pangad on ühtlasi hoiatanud, et üha rohkem loobutakse kodulaenu maksetest teadlikult,

kuna negatiivse väärtusega eluasemete arv kasvab üha ning inimesed on hakanud lootma, et riigis seadustatakse üksikisikute maksevõimetuse eelnõu, misläbi nende võlad teatud määral kustutataks.

Sel nädalal teatas Iiri keskpank, et riigi pankadel pole «kohest vajadust» täiendava riigiraha järele, et katta kasvavaid kahjumeid kodulaenudelt.

Peamised Iiri pangad on juba saanud 2008. aastal antud üldise riigitagatise skeemi raames 64 miljardit eurot maksumaksjate raha.

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) mulluste stressitestide valguses oli Iiri pankade kapitalitase igati nõuetekohane.

Halvenev olukord kodualenudega ja Iiri majanduse jätkuvalt habras olukord on aga pannud mõned investorid Iiri pankade tervise pärast muretsema.

Deutsche Bank hoiatas läinud nädalal, et riigi abiga päästetud Iiri Pangad vajavad lausa 4 miljardit eurot lisaks, korvamaks kodulaenudega kantud kahjumeid – summa, mis sunniks Iirimaale peale ka teise EL-IMFi abipaketi pärast seda, kui käimasolev pakett 2013. aasta lõpus lõpeb.

«Pärast stabiilselt möödunud 2009. ja 2010. aastat on maksevõlgade hulk viimase aastaga järsult kasvanud. Eluasemehinnad langevad üha, turu likviidsus on piiratud ning üle poole klientidest on negatiivse väärtuse lõksus,» ütles Deutsche Bank.

Deutsche Banki hinnangul võib negatiivse väärtusega kodude suur osakaal oluliselt vähendada laenuvõtjate koostöövalmidust, lükates neid maksevõimetuse poole. Pank ütles, et valitsuse ettepanekud seadustada üksikisikute maksevõimetus on tekitanud ulatusliku laenude kustutamise «riski».

Iiri valitsus avalikustab üksikisikute maksevõimetuse seadusettepanekud juunikuus ning käib välja lahendusi laenudega hättajäänud kodanikele.

Ministrid on öelnud, et eluasemelaenude võlgnevuste «üldist kustutamist» ei tule, kuid panku julgustatakse võtma igat juhtumit eraldi.

Ilmselt tehakse ettepanek juurutada laenult üürimisele ülemineku skeem, mis tähendaks seda, et laenuvõtjad saavad oma kodudes edasi elada, omandiõigus läheb aga pangale.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Eesti viimaste aastate edukaim rattaproff Rein Taaramäe pidi tänasel Tartu rattarallil taas üle elama hirmutava hetke, kui ta umbes 40 km enne finišit kukkus. Midagi tõsist ratturiga õnneks siiski ei juhtunud.

«40 km enne lõppu sai natuke asfaldiga maadeldud. Olin laskumisel kolmas mees ning minu ees sõitis teine mees esimesele tagant otsa ning kukkus. Kiirus oli suur ning mul ei olnud selles olukorras midagi teha,» kirjeldas Taaramäe.

«Jalg pandi praegu sidemesse. Kuigi minu arvates midagi hullu ei olnud, siis arstid tahtsid jala kinni siduda ning ma siis lasin,» lisas Taaramäe.

Sel nädalal Brüsselis toimunud Euroopa veekonverentsil avaldatud ülevaatest selgub, et Eesti jõgede, järvede ja rannikuvee seisund on võrreldes teiste EL-i riikidega üks paremaid. 

Vete seisundit võib kõige halvemaks pidada Belgias ja Hollandis, kus heas looduslikus seisundis veekogusid hinnangute kohaselt polegi, selgub ülevaatest.

«Vete seisundit hinnati 2010. aastal esitatud andmete alusel ning arvesse võeti eeskätt ökoloogilisi kvaliteedinäitajaid nagu veetaimestik, kalastik, toitainete sisaldus vees jms. Hinnang on antud veekogude või veekogude valgalade alusel. Hinnangust võib välja lugeda, et pisut enam kui 70 protsenti Eesti vetest on heas looduslikus seisundis,» ütles keskkonnaminister Keit Pentus. Jõgedest on hinnatud kõiki, mille valgala pindala on üle 10 ruutkilomeetri, järvedest on vaatluse all kõik suuremad järved, mille pindala on rohkem kui 50 hektarit.

Pentuse sõnul on hetkehinnang Eesti jaoks küll väga soodne, kuid meie head positsiooni toetab mõnevõrra ka see, et mõned teised riigid ei suutnud hinnanguid kõikide andmete osas esitada ega seisundi uuringuid õigeks ajaks lõpetada. «Vaatamata sellele võib meie veekogude seisundit võrrelda nii Soome kui Lätiga, kus inimtegevuse mõju vee seisundile on suhteliselt madal. Umbes viiendikus meie veekogudest head ning looduslikku seisundit ei saavutata inimtegevusest tingutud koormuse tõttu ka mitte enne 2021. aastat,» märkis Pentus.

Eesti veekogude eripäraks on nende looduslikkus ning puutumatus, samas ka äärmiselt suur tundlikkus igasuguse saaste suhtes, sest väiksed veekogud ei talu reostust.

Peamised vee seisundi halvendajad on Euroopas liigne veevõtt veekogudest, reostus põllumajandusega seotud tegevustest ning mitmesuguste ohtlike ning toksisliste ainete kõrge sisaldus looduslikes vetes. Eesti kolm kõige suuremat veeprobleemi on seotud reoveepuhastitest ja põllumajandusest tuleva reostusega ning veekogude tõkestamise või paisutamisega.

Lauljatar Dagmar Oja elas Ott Leplandi esinemisele Eurovisiooni finaalis kaasa pereringis.

«Lootsin salaja, et tuleb esikümnesse ja kuues koht on minu meelest ikka väga hästi,» rõõmustab kahel korral Eurovisioonil taustalauljana üles astunud naine.

Dagmar vaatas lõpuni terve pika teleülekane. «Ei saanud ju vaatamata jätta, meie jaoks läks alles lõpupoole huvitavaks,» jätkus põnevust hiliste öötundideni.

Võiduloo osas üllatusi ei olnud. «See oli juba esimesest taktist peale minu lemmik, tahtsin, et see võidaks ja arvasin, et nii läheb. Kuigi kõik räägivad, et alati on üllatused ja üllatused,» ei tulnud lauljataril pettuda.

Oti esitus võttis Dagmaril ihukarvad püsti juba poolfinaalis. «Seda vaatasime koos sõpradega ja emotsioon oli ikka väga suur, läks väga hinge. Mõnel ikka kohe pisarad lahisesid ning külmavärinad tekkisid juba esimeste pikkade nootide ajal, kui kogu saal kõlas,» hindab lauljatar Oti võimsat ja jõulist häält väga kõrgelt. «Poolfinaal oligi tegelikult üllatuslikum, ka emotsionaalses mõttes, sest ma polnud lugu selles variandis varem kuulnud. Tean, et Ott saab live’s kõigega hakkama ning finaalis teeb samu asju» jäi naine rahule mõlema esitusega.

Dagmar tunnistas, et oleks iga kell nõus olnud taustavokaali laulnud Marvi Vallastega kohti vahetama. «Muidugi, mis seal ikka. See on väga tore kogemus suurel laval suure publiku ees olla, eriti kui rahvas veel fännab ka,» teab ta omast kogemusest.

«Palju õnne kõikidele, suurepärane,» ootab Dagmar meie Eurovisiooni meeskonda koju, et siis neid isiklikult õnnitleda.
 

Monaco tänavaringrajal toimunud Vormel-Renault 3.5 sarja etapil saavutas seitsmendalt kohalt alustanud Kevin Korjus täna neljanda koha.

Esikoha teenis kvalifikatsioonis parim olnud Sam Bird, teisena tuli üle finišijoone Korjuse tiimikaaslane Jules Bianchi ning kolmanda koha saavutas Alexander Rossi.

Sõidu käik:

Parimalt positsioonilt alustab eilse kvalifikatsiooni võitja Sam Bird (ISR). Teiselt kohalt stardib Alexander Rossi (Arden Caterham) ja kolmanda aja sõitis eile välja Korjuse tiimikaaslane Jules Bianchi.

Võistluse start antakse kell 12.10.

Postimees hoiab lugejaid rajal toimuvaga kursis.

137 km pikkusel 31. Tartu rattarallil läks võit Taani, kui tugeva finišispurdiga teenis esikoha taanlane Rene Jörgensen.

Eestlastest oli täna parim teisena lõpetanud Janek Tombak, kes võidust jäi ilma ülimalt napilt. Kolmandana tuli üle lõpujoone Oskari Kargu. Caspar Austa sai täna kolmanda koha.

«Lõpus proovisin umbes 40 korda eest ära saada, kuid ei õnnestunud. Võit oli lõpus siiski silme ees, kuid mõni cm jäi puudu,» sõnas Janek Tombak pärast võistlust.

Hea sõidu tegi varasemalt suusatajana tuntust kogunud Kaspar Kokk, kes püsis pikalt liidrigrupis (Peaaegu lõpuni oli koos 25 meheline juhtgrupp) ja parimatest maha alles lõpus.

Parima naisena sai Grete Treier tänasel võistlusel 32. koha.

Sõidu käik:

Eestlastest on võidu eest heitlemas Janek Tombak, kuid tal tuleb siiski leppida teise kohaga. Esikoht taanlasele Rene Jörgensenile.

Tulemas on grupifiniš.

Peagrupp on liidritest 2.30 maas.

Paar kilomeetrit on jäänud võistluse lõpuni ja liidrid liiguvad väga heas tempos. Ees on endiselt 25 meest, eestlastest on seltskonnas sellised mehed nagu Janek Tombak, Oskari Kargu, Caspar Austa ja Kaspar Kokk.

Kambja vaheajapunktis on liidrite seltskond ikka koos.

Nõuni sprindi võitis Lars Andersson.

Liidrite grupis Rein Taaramäed ei ole. Lähimad jälitajad on 1.06 kaugusel liidritest.

Otepäält tagasi Tartu poole suunduvas juhtgrupis on 25 meest.

Ilmjärve teeninduspunkti kaudu sõideti tagasi Otepää poole.

Täna arendatakse taas rajal väga tugevat tempot ning favoriidid püsivad veel koos.

Varsti saavad rajale ka lühikesele distantsile startivad rattahuvilised.

Esimesed mehed on varsti jõudmas Otepääle.

Elva vahefinišis on esimesena kohal Caspar Austa. Proffide grupp on juba järgnevate eest paari minutiga ära sõitnud.

Sõidu lõpuni on veel umbes 100 km ning praegu püsivad soosikud ühtses grupis.

4 km peal on esimene vahefiniš ning seal on esimesena kohal soomlane Paavo Paajanen.

Rattaralli jaoks on täna igati suurepärane ilm, kui rattureid tervitas päikesepaiste ning tuulevaikne ilm.

Kokku on võistlusele 2119 registreerunut.

Start võistlusele on antud!

Enne sõitu:

Lisaks suurele rattapeole võtavad üksteiselt tänavu mõõtu ka kahel eelneval päeval Tallinna-Tartu GP-l ja Tartu tänavasõidul osalenud profiratturid eesotsas Rein Taaramäe ja laupäevase sõidu võitja Rene Mandriga. «Kindlasti olen stardis, rattaralli on ju nagu püha lehm, kust puududa ei saa,» sõnas Mandri.

Samuti on stardis mullune kolmas mees Indrek Rannama, tunamullu kolmanda koha saanud Sigvard Kukk ja kolm aastat tagasi viimase eestlasena võidu võtnud Janek Tombak. Võistluste direktor Indrek Kelk oli kindel, et sõit õnnestub. «Eks meil on kolmkümmend aastat olnud aega korraldamist harjutada ka,» muigas ta.

137 km rajale starditakse Tartust Aura veekeskuse eest kell 10 ja samas kohas on eeldatavalt kella 13 paiku ka finiš. Vahefinišid on 4 km peal Lõunakeskuse juures, 27,5 km peal Elva teeninduspunktis ja 93,1 km peal Nõuni teeninduspunktis.

Lühemale 74 km pikkusele rajale pääsevad sõitjad kell 12.

Postimees hoiab lugejaid võistluse käiguga jooksvalt kursis.

Aprilli lõpus oli Lätis tööta 15 247 kõrgharidusega inimest  ehk 11,9 protsenti kõigist töötutest, ilmnes riigi tööhõiveagentuuri andmetest.

Neist 10 968 ehk 71,9 protsenti olid naised ja 4279 ehk 28,1 protsenti mehed. Võrreldes kuu aega varasema perioodiga oli tööta kõrgharidusega naiste osakaal tõusnud 0,1 protsendi võrra.

Enam kui pooltel ehk 51,2 protsendil Läti töötutest on põhi- või keskharidus, 36,2 protsendil kutseharidus.

Lätis oli aprilli lõpus 127 800 registreeritud töötut, mis moodustab 12,9 protsenti töövõimelisest elanikkonnast.

Chicago ülikooli teadlased on tuvastanud seni avastamata geenikomplekti, mis on seotud meeste viljakusega.
 

Chicago ülikooli teadlased võtsid vaatluse alla hutteriitide kogukonna, mille puhul on tegu ühe kõrgema iibega kogukonnaga, kuna nende tõekspidamistes on rasestumisvastased vahendid keelatud, vahendab teadus.err.ee.

Nii viljatuid kui ka viljakaid mehi uurides tuvastasid teadlased enam kui 40 nende viljakust mõjutavat geeniregiooni, millest üheksa puhul on varem täheldatud mõju sperma kvaliteedile ka mitte hutteriitide seas tehtud uuringutes.

Kõnealused geeniregioonid hõlmavad geene, mis on olulised ka paljude oluliste bioloogiliste protsesside puhul, nagu valguregulatsioon, nukleotiidide sidumine ja immuunsus. Teadlaste sõnul võib juhtuda, et paljud praegu selgusetud viljatusjuhtumid on seotud just neis regioonides toimunud geenimutatsioonidega.   

Eurovisioonil kuuenda koha saanud Ott Lepland ütles eile, et ta ei soovi mõelda järgmisel aastal Rootsis toimuvale Eurovisioonile ja pigem ta praegu rohkem ei võistle.

«Ei tahaks hakata sellele mõtlema, natuke võiks võistlustest puhata, on juba võisteldud küll,» selgitas ta.

Lepland soovib hoopis keskenduda enda muusika loomisele, et siis sellega kas Eesti või välismaist publikut rõõmustada.

«Oleks aeg hakata juuri selgemalt mulda ajama, väike algus on tehtud,» nentis ta.

Leplandi sõnul sai ta Eurovisiooni võistluselt palju uusi kontakte, tutvusi ja kutseid ning seetõttu keskenduks nüüd nendele.

Sarnaselt eurolaulik Ott Leplandile saates «Eesti otsib Superstaari» tuule tiibadesse saanud Artjom Savitski kuulas Eurovisiooni finaalkontserti raadiost.

Eile õhtul Võsu ööklubis kontserdi andnud laulja jõudis ära kuulata vaid osad lood. «Kuulasin Eurovisiooni autos Raadio 2 ja mingi Soome raadio vahendusel, sest seal polnud televiisorit,» peab Artjom end lauluvõistluse fänniks, kuid tunnistab, et kahel viimasel aastal pole kahjuks saanud tervet šõud jälgida. «Mullu oli mul kiire saateperiood ning tänavu esinemine,» täpsustab ta.

Artjomile meeldisid enim Eesti, Inglismaa ja Rootsi lood. «Arvasingi, et Rootsi võidab. See lugu meeldis mulle kohe alguses,» pani laulja ennustusega täppi.

«Eesti puhul arvasin, et tuleb kas kuues või seitsmes koht,» olid lootused kõrged. «Kuna esinesin klubis Seitsmes Taevas, siis ennustasin tegelikult seitsmendat,» naljatleb noormees ja kiidab Otti hea tulemuse eest.

«Ott on mulle väga suur eeskuju. Ta on meie põlvkonna Ivo Linna, Tõnis Mägi ja Jaak Joala. Väga kõva, et ta nii lihtsate vahenditega suutis end kuuendaks laulda,» peab Artjom Oti trumpideks lavalist šarmi ja tugevat vokaali.
 

Täna hommikul märkasid Jõgevamaal Koogi külas elavad inimesed, et vesi kohalikus paisjärves vahutab. Mure reostuse pärast pani kutsuma päästjaid.

Lõuna päästekeskuse päästjad said teate võimalikust reostusest kell 8.22. Teataja kinnitusel oli paisjärve sattunud seep või pesuaine ning jõgi paisu järel vahutas väga intensiivselt.

Koos päästjatega sõitis kohale ka keskkonnainspektsioon. Kohe võeti veest proovid ning selgitati välja, et vee ph vastab normidele. Kuna reostus oli vees lahustunud ning seda kuidagi koristada ei saanud, tuli jääda ootama pesuaine lahustumist lisanduvas vees.

Päästjad selgitasid välja, et reostus pääses jõkke paisjärves asuva parve juurest, täpsemalt oli hakanud lekkima üks parve kandev tünn. Keskkonnaohtlike tünnide peal püsinud parv tõsteti veest välja ning anti kohalikule omavalitsusle ülesanne parv utiliseerida.

suurt reostust kohapeal töötanud spetsialistid ei tuvastanud ning paar tundi hiljem saabus informatsioon, et jõgi enam ei vahuta.

Soome jalgpallikoondis alistas eile sõpruskohtumises 3:2 Türgi. Soomlased tulid eile väljakule leinalintidega.

Soome mängijate käsivartel olid eile mustad paelad, kuna sellega mälestati Hyvinkää linnas aset leidnud tulistamise ohvreid. Üks tulistamises hukkunu oli 18-aastane Hyvinkään Tahko pesapallivõistkonna liige.

Soomlaste poolel olid täpsed Roman Eremenko (19. minutil), Teemu Pukki (73. minutil) ja Perparim Hetemaj (90.+1. minutil). Türklaste mõlemad väravad lõi Burak Yilmaz. (21. ja 55. minutil).

1. juunil läheb Soome Tartus Balti turniiri poolfinaalis vastamisi Eestiga.

Seni vaid Sõrve ja Lääne-Saaremaa jahipiirkondadele antud ühe hundi väljaspool jahihooaega küttimise luba laienes kõikidele Saaremaa jahiseltsidele, kirjutab Saarte Hääl.

Keskkonnaamet märgib, et kuna viimasel ajal on esinenud lammaste murdmist erinevates Saaremaa piirkondades, siis on huntide tõhusamaks küttimiseks ja edaspidiste kahjustuste ennetamiseks vajalik tagada küttimisvõimaluste andmine kõikidele Saaremaa jahipiirkondadele.

Kui varem ühe hundi küttimiseks õiguse saanud Torgu, Kaavi, Salme ja Lümanda jahipiirkonnas kehtib jahiluba 10. maist 10. juunini, siis ülejäänud jahipiirkondades 25. maist 25. juunini.

Keskkonnaameti metsanduse juhtivspetsialist Roland Rüütli ütles, et tänavu 21. märtsist kuni käesoleva ajani on hundid Saaremaal murdnud vähemalt paarkümmend lammast.

Maanteeinfokeskus tuletab meelde, et Tallinna ümbruse maanteedel toimuvad remonttööd, mistõttu tuleb nende teede läbimiseks arvestada lisaajaga.

Liiklus on häiritud Tallinn-Paldiski maanteel Hüüru-Kiia remondilõigul (16-18,9 km). Kilomeetrisel lõigul reguleeritakse liiklust fooridega. Tööd kestavad juuli keskpaigani.

Liiklus on häiritud Tallinna ringteel Saku ja Kanama viadukti vahelusel lõigul (23,8-30,2 km). Liiklust reguleeritakse. Tööd kestavad orienteeruvalt augusti keskpaigani.

Liiklust häirib Luige eritasandilise ristmiku ehitus Tallinna ringtee ja Tallinn-Rapla-Türi maantee ristmikul

Tallinna poolt sõites on Tallinn-Rapla-Türi maanteel esimene ristmik (8,8. km) muudetud ringristmikuks. Mõlemas sõidusuunas kasutusel üks sõidurada.

Liiklus on häiritud Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee Tabasalu-Muraste bussipeatuse lõigul (6,3-12,9 km). Vajadusel liikust reguleeritakse. Tööd kestavad orienteeruvalt juuli keskpaigani.

Täna parandatakse teekatet Lääne-Viru maak onnas Tallinn-Narva maanteel Padaoru ja Tüükri vahelisel lõigul (118,5-122 km). Töö on liikluv, kiiruspiirang tööde tsoonis 50 km/h.
Põlvas Kanepi-Leevaku maantee 20.kilomeetril on teetruubi ehituseks täna piiratud kiirust 30 km/h.

Võru maakonnas Antsla-Kanepi maanteel Antslast Vana-Antslani (1,4-3,8 km) puhastatakse 31.maini maanteekraave. Tööde ajal kehtib ca 200 meetrises töötsoonis kiiruspiirang 50 km/h.

Inimesed toovad politseisse tuhandeid leitud esemeid aastas ning kohati on need päris kummalised.

Mida aga paljud inimesed ei tea, on see, et nii kui leitud asi politseile üle anda, ei ole leidjal õigust seda aasta möödudes enam endale nõuda, vahendas TV3 «Seitsmesed uudised».

Võimalus ese seaduslikult endale jätta on siiski olemas, kui olete ise nõus seda aasta aega hoidma ja valvama. Kui omanikku ei leita, oletegi veidi rikkam.

Võrumaa meestel on plaan avada Taani pealinnas oma mahetoodete pood, millest peaks saama Kagu-Eesti väiketootjate esinduskauplus Kesk-Euroopas.

«Selleks, et meie head kaupa mujal Euroopas müüa, tuleb see sinna kohale viia, parim võimalus selleks oleks Lõuna-Eesti tootjate poe avamine mõne sellise riigi pealinnas, kus mahetooteid hinnatakse,» teatas Võru maavanem  Andres Kõiv eelmise nädala lõpus.

Maavanema sõnul on esialgu sihiks võetud Taani pealinn Kopenhaagen. «Seal on kontaktid ees ja alati on lihtsam minna sinna, kus on juba oma mees Havannas olemas, kus on keegi, kes aitab eeltööd teha kuni praktiliste sammudeni välja,» selgitas maavanem. Ta lisas, et oma kontaktid Kopenhaagenis on nii tal endal kui ka marjakrõpse ja mahlu tootval Taarapõllu talu peremehel Edgar Koltsil. Lisaks juba olemasolevatele kontaktidele räägib Kopenhaageni kasuks Kõivu sõnul ka see, et seal ei ole suuri supermarketeid.

Millal Kagu-Eesti esinduspood oma uksed Kopenhaagenis lahti võiks teha, on maavanema sõnul praegu vara öelda. See peaks selguma paari kuu jooksul. «Seal mängivad paljud asjad rolli, kus liigub inimesi ja  millised pinnad on saadaval. Neid küsimärke on väga palju, aga me tegeleme sellega ja ma usun, et juba kvartali pärast on suhteliselt suur selgus majas,» kinnitas Kõiv.

Kuigi praegu on poe avamisega seoses kõne all olnud peamiselt Taarapõllu talu toodangu, siis ainult ühe ettevõtte toodangu peale Kõivu nägemuse kohaselt poepidamist rajada ei saa. «Kagu-Eestis tehakse erinevaid tervistavaid tooteid nagu mahekommid, - maiustused, miks mitte ka mahe tatar,» pakkus Kõiv. Maavanema sõnul on mõeldav, et Kopenhaageni poe avamist ka toetatakse.

Kagu-Eesti kants Euroopas

Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts on erinevalt maavanemast uuest poest rääkides märksa kidakeelsem. «Ei taha väga ette kiita, aga praegu on plaan avada Kopenhaagenis üks väike pood, sest Taani kaubandus ongi ülesehitatud väikepoodidele. Seal on supermarketeid sama palju kui Võrus - kolm,» rääkis Kolts. Ettevõtja sõnul aitab teda poe rajamisel Eesti saatkond, mille töötaja otsib sobivaid kaupluseruume.

Kuidas ettevõtmine välja hakkab nägema ja kes seal kaasa löövad, on Taarapõllu peremehe sõnul hetkel raske öelda, kuna osaliselt on asi kinni logistikas. «Minu kaubad (marjakrõpsud – toim.) sobivad sinna selletõttu, et nad on kerged ja nende säilivus on aasta. Tiit Niilo (Nopri meierei – toim) oleks tugev tootja, aga tema kaup säilib kaks-kolm päeva,» tõi Kolts näite. Tema nägemuse kohaselt võiks sellest mahetoodete poest saada «Kagu-Eesti kants Euroopa regioonis», kus saaks teha näiteks ka reklaami puitmajade ehitajatele.
Ühes on aga Kolts kindel, et ainult tema toodetest poe avamiseks ei piisa. «Üksi ei olegi mõtet minna, peaks ikka koos minema,» kinnitas ta. Samas tunnistas ettevõtja, et eksport suure hulga tööd ja vaeva, aga ta loodab, et aja jooksul saab sellega hakkama. «Kui ma Eestis neli-viis aastat tagasi alustasin ja müüsin päevas 10 pudelit mahla, siis ma olin õnnelik. Nüüd läheb ligi 1000 pudelit päevas,» sõnas Kolts.

Taarapõllu talu toodab mahlu, siirupeid, mahlajooke, keediseid ja kuivatatud marjadest krõpse.

Riigikohus tühistas alama astme kohtute määrused, mis keelasid vangi mõistetud pedofiilil oma arvuti kõvakettalt enne selle hävitamisele minekut faile ümber kopeerida. Otsus loob Eestis pretsedendi selle kohta, kuidas tõlgendatakse inimese õigust digitaalsele omandile.

Võika varjundiga lugu sai alguse läinud aasta 4. märtsil, kui Harju maakohus mõistis Urmas Reinaste kolmeks aastaks ja kuueks kuuks trellide taha lapseealisega suguühtesse astumise ning lapsporno valmistamise eest.

Kuriteo asitõenditena konfiskeeriti muu hulgas sülearvuti HP Compaq 6730b ning kaks kaasaskantavat kõvaketast. Kohus kuulutas hävitamisele kuuluvaks kõik kõvakettad, sealhulgas sülearvutis oleva.

Uue hoo said kohtuveskid aga 6. detsembril, kui poolteist aastat trellide taga istunud Reinaste andis kohtule taotluse sülearvuti kõvakettal olnud andmete tagasi saamiseks. Põhjus lihtne - andmekandjal oli lisaks lapspornole kümneid tuhandeid isiklikke dokumente, mis sündisid aastatepikkuse töö tulemusena.

Nii maakohus kui ka ringkonnakohus lükkasid taotluse tagasi, kuna kõvaketas on kuriteo toimepanemise vahend, millel hoiti vähemalt 55 lapspornot sisaldavat fotot. Kohus põhjendas, et kõvaketta tagastamiseks tuleks pildid ilma taastamise võimaluseta kustutada, seda ei saa aga garanteerida. Failide kopeerimine seevastu tähendaks suurt aja- ja rahakulu, sest kaasata tuleb mitu eksperti, kes kopeeritavate failide lubatust ükshaaval hindaks.

Reinaste kaebas keelu riigikohtusse, mis leidiski tänavu 12. mail, et määrused tuleb tühistada ja saata maakohtule uuesti otsustamiseks. Nimelt pole kohtud piisavalt kaalunud, kas kõvaketta ja kogu sellel olnud info hävitamine on põhjendatud.

Riigikohus märkis, et ära võtta ja arestida võib vaid menetluse läbiviimiseks vajalikke andmeid ja andmekandjaid. Uurijad peaksid kahtlustatava arvutist võimaluse korral ebaseadusliku materjali kustutama, mitte aga seadet tervikuna ära võtma.

Riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklase sõnul tähendab otsus ilmselt seda, et Harju maakohus lubab hoidlas säilitatavalt kõvakettalt andmeid kopeerida. Kuidas see läbi viiakse ning kas see toob endaga kaasa maa- ja ringkonnakohtu kardetud kõrged kulud, ei tea veel keegi.

«Kuna varem pole sarnaseid arvutiandmete küsimusi kohtute praktikas väga palju esinenud, oleks väär väita, et tegu on praktika muutusega. Küll aga on see kindlasti oluline signaal menetlejatele edasiseks tööks arvutiandmete kui asitõenditega,» vahendas Kuklane riigikohtu seisukohta.

Reinastet esindav vandeadvokaat Armand Reinmaa oli märksa jõulisem. «Ma usun, et see otsus on tulevikuks oluline tähis,» ütles ta. Advokaadi sõnul on Eesti kohtupraktikas palju juhtumeid, kus asitõenditeks olnud andmekandjad on küsimusteta ja andmete tagasi saamise võimaluseta hävitatud, tehes sellega nii mõnelgi korral põhjendamatut kahju.

«Reinaste arvutis oli lubamatuid faile vaid 0,01 protsenti. Seda peaks suutma tänane õigussüsteem ikkagi selekteerida, et ei peaks lubamatult kõike hävitama,» leidis Reinmaa. Seda mõistis ilmselt ka riigikohus, kui langetas otsuse uurimata sedagi, milles Reinaste väidetud aastatepikkune töö seisneb.

Reinaste vabastati mai alguses 2014. aasta juulini kestma pidanud vangistusest hea käitumise tõttu.
 

Kaabellevifirma Starman juhatuse liikme Indrek Ildi sõnul võib võimuerakondade kavandata elektroonilise side seaduse muutmine tõsta televaataja jaoks hindu, kui kaabeltelevisioonioperaatoritele pannakse seadusega kohustus vabalevis kommertskanalite eest edastustasu maksta.

Ildi sõnul teeb koalitsioon vabalevi kanalite taasedastamiskohustusele lisaks tasu maksmise kohustust seades erakanalitele järjekordse kingituse, teatas Starman BNS-ile.

«Meenutan, et Kanal 2 ja TV3 vabastati ringhäälinguloa litsentsimaksust, raadiosagedused kui riiklik piiratud ressurss anti neile ilma konkursita ning tänu digipöördele kadus neil kohustus Levirale analooglevi eest maksta. Nüüd tahetakse seadusega tagada kommertstelejaamadele suuremad tulud. Arusaamatu on, et selle kingituse peavad kinni maksma samuti eraõiguslikud teenusepakkujad ning nende kliendid,» märkis Ild.

Ta nentis, et Kanal 2 juhi Urmas Oru viidatud soov saada edastustasu umbes 50 senti kuus tundub esmapilgul väike summa, aga kui arvestada seda, et Starman pakub internetiklientidele 16 digitaalsest telekanalist koosnevad paketti tasuta ning 40 kanalist koosnevat paketti nelja euro eest kuus, ei tundugi see enam nii olematu kulu.

Ildi hinnangul võib kavandatav elektroonilise side seaduse muutmiseelnõu sisuliselt kehtestada telerimaksu. «Kaabel–tv operaatorite kliendid peavad hakkama kinni maksma kodumaiste vabalevi kanalite viimise digilevi 75 000 vaatajani. Suurem vaatajate arv tagab aga kommertskanalitele viimase piirini täismüüdud reklaamiminutid ning kõrgemad reklaamihinnad,» tõdes Ild.

Koalitsiooni eestseisus otsustas esmaspäeval algatada elektroonilise side seaduse muutmise, mis võimaldab vabalevis olevatel telekanalitel nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt teleprogrammide taasedastamise eest tasu. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Tamkivi sõnul peaks seadusemuudatuse jõustumine lõpetama kaabelleviteenuste osutajate ja televisiooniteenuse osutajate vahel puhkenud vaidluse, kas programmi edastamise eest saab tasu küsida või mitte. Kanal 2 ja TV3 on selle vaidluse lõpetamise seadnud tingimuseks, et nad edaspidigi vabalevis jätkavad.

Kanal 2 juht Urmas Oru kirjutas mai keskel arvamusloos, et alates juulist ei pruugi Kanal 2 ja TV3 olla enam vabalevis nähtavad, kui elektroonilise side seadusest ei kõrvaldata vastuolu. «Elektroonilise side seaduse üks paragrahv käsib vabalt levivaid telekanaleid kaabelvõrkudes tasuta edastada, teine paragrahv eeldab selleks poolte kokkulepet,» kirjutas Oru. Vaidlus selle üle, kas olulisem on kokkulepe või kohustus ning kuidas seadust tõlgendama peaks, on Oru sõnul kestnud aastaid.

Ebakindel olukord räägib tema hinnangul eelkõige telekanalite vastu, kes peaksid oma õiguse tagaajamiseks asuma kohtuteele. «Aga miks peaks keegi valima raskema lahenduse, kui siinsamas terendab lihtsam variant? Vabalevist väljumisega kaob vaidlus kohe, sest niinimetatud tingimusjuurdepääsuga kanalitel on seaduslik ja üheselt mõistetav õigus tasu küsida.»

Telekanalid ei taha enam Oru hinnangul olukorraga leppida seoses muutustega teleturul, kus nüüd konkureerivad reklaamirahade pärast ka kaabelvõrgus levivad telekanalid, kes saavad tasu kaablioperaatoritelt. «Kuigi nende vaatajaskond võib olla tibatilluke, on nad Eestis majanduslikult edukamad kui kohalikud erakanalid, sest tasu muudkui tiksub,» tõdes Oru.

Telekanali juhi sõnul ei vasta tõele ka väited nagu küsiksid Kanal 2 ja TV3 üüratut hinda ning see tähendaks paketitasude hüppelist kasvu. «Tegelikult käib jutt sentidest.»

TNS Emori hinnangul on Eestis ligi 75 000 peret, kes vaatavad teleprogramme vabalevis.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder peatab 28. maist kastmõrraga räimepüügi Läänemerel Ida-Viru maakonnas, kuna selleks aastaks lubatud saak on välja püütud.

Seadus kohustab põllumajandusministrit peatama kutselise kalapüügi, kui veeala kohta kehtestatud aastane lubatud saak on ammendatud vähemalt 90% ulatuses.

Tänaseks on Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel püütud 470 tonni räime lubatud 510 tonnist. Räime püütakse peamiselt kastmõrraga. See on aga väheselektiivne püügivahend, millega püüdmise korral ei saa vältida räime sattumist püünisesse. Kui kastmõrraga kalapüüki jätkata, ei ole tegelikult räimepüük lõppenud. Seepärast peatatakse selleks aastaks selles piirkonnas ka kastmõrraga kalapüük.

Keeld hakkab kehtima Riigi Teatajas avaldamisele järgneval tööpäeval ja kehtib kõigi Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügi loa alusel Läänemerel kala püüdvate isikute suhtes.

Pärnu linnavalitsus otsustas toetada nelja ettevõtet kokku 13 780 euroga, tõstmaks nende  ekspordivõimekust.

Ekspertkomisjon otsustas toetada 3000 euroga vanapaberist munakarpide tootjat OÜd Traypro töötajate koolitamiseks ja konsultandi kaasamiseks, 4856 euroga akende ja uste tootjat OÜd Aknakoda PVC-akende ekspordiks Põhjamaadesse, 2500 euroga eksklusiivsete peakate tootjat OÜd Idegran Invest messil Pure London Fashion Trade Fair osalemiseks ning 3434 euroga OÜd B2H messi NAB Show 2013 külastamiseks.

Taotluse esitas üheksa ettevõtet.

Ettevõtlustoetus on suunatud eksperdi kaasamiseks toote- ja teenusearenduse nõustamisel, toote- ja teenusearendusprojektide koostamiseks, eksperdi kaasamiseks tehnoloogiaalaseks nõustamiseks, ekspordiplaanide koostamiseks, turu- ja tasuvusuuringute läbiviimiseks, tööalasteks täiendkoolitusteks, koolitusvisiitideks, välismesside külastamiseks ja seal osalemiseks.

Toetussumma alammääraks on 1000 eurot ja ülemmääraks 5000 eurot ühe taotleja kohta kalendriaastas. Taotluse eelarves peab olema ära toodud ka omafinantseering, mille suurus on vähemalt 30% projekti kogumahust.

Uus taotlusvoor kuulutatakse välja järgmise aasta märtsis.

Täna puhkes tulekahju Rakvere linnas Õli tänaval teraviljasalves, kus elevaatoris põlesid rapsi töötlemise jäägid.

Tulekahjust teatati häirekeskusele kell 18.45, teatas päästeameti Ida päästekeskuse pressiesindaja.

Sündmuskohale saadeti viis päästemeeskonda Rakvere ja Kunda päästekomandodest ja päästjad Kadrina abikomandost, operatiivkorrapidaja ning meedikud.

Päästjate sündmuskohale jõudes kerkis 50 meetri kõrguse viljasalve esimeselt korruselt konteinerist suitsu, mis levis kõrgele. Tulekahju lokaliseeriti kella 20.15-ks.

Hetkel sündmuskohal viibivad päästjad tuulutavad suitsust teravlijasalve ülemisi korruseid.

Inimesed vigastada ei saanud.

Mitmed riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed toetavad Tartu ülikooli riigiõiguse professori Ülle Madise ideed kriminaliseerida erakondadele tehtud keelatud annetuste vastuvõtmine, andmine ja vahendamine.

2010. aastal, kui riigikogu muutis erakonnaseadust, tühistati karistusseadustiku paragrahv, mis võimaldas erakonda keelatud annetuse vastuvõtmise ja tagastamata jätmise eest kriminaalkorras karistada, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

«Ma arvan, et 2010 oli dekriminaliseerimine iseenesest viga, ja ma arvan, et keelatud annetused peaksid põhimõtteliselt olema kriminaalkorras karistatud, aga millise detailsusastmega, see väärib põhjalikumat arutelu,» lausus põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt (IRL).

Põhiseaduskomisjoni liige Indrek Saar (SDE) märkis, et keelatud annetused tuleks loomulikult kriminaliseerida, ka põhiseaduskomisjoni aseesimehe Deniss Boroditši sõnul ei reguleeri kriminaalseadustik praegusel kujul seda üleüldse. «Kuna näeme, et need probleemid on ikkagi olemas varjatud rahastamise skeemide näol, siis ma arvan, et oleks otstarbekam ja õiglasem kõik need mehhanismid ja sanktsioonid tagasi karistusseadustikku tuua,» nentis ta.

Seoses üle Tartu maantee kulgeva viadukti ehitusega kaob tõenäoliselt juba täna õhtul võimalus pöörata Peterburi teele, kui sõita kas kesklinnast mööda Tartu maanteed või Järvevana teed pidi Ülemiste ristmikule. Selline piirang ja ebamugavus kestab vähemalt sügiseni.

Suured ummikud tekkisid Ülemiste ristmikul juba täna hommikul. Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul oli selle põhjus mitme halva asja kokkusattumine.

«Üks asi oli see, et juhtus liiklusõnnetus, teiseks hakkas üks BMW suitsema, kolmandaks muutusid liiklejad närviliseks ja sõitisd foori keelava tule all ristmikule välja ning blokeerisid teise sõidusuuna ära ja ristmik läks umbe,» selgitas Rüütelmaa.

Ta lisas, et kohale saadeti mupo reguleerijad, kes hakkasid tekkinud ummikut lahti harutama ning mingil hetkel jõudis ka politsei kohale ning hakkas liiklusõnnetusega tegelema.

«Tavaliselt on nii, et kui suur ummik tekib, siis võtab selle lahtiharutamine aega mitu tundi, nii ka täna hommikul,» ütles Rüütelmaa.

Rüütelmaa sõnul saab Ülemiste ristmikul liikluskorralduse osas üht-teist paremaks muuta, näiteks foorirežiimi kohandada, kuid autojuhid peavad igal juhul sellega arvestama, et Tartu maanteelt enam Peterburi teele pöörata ei saa, seda nii kesklinnast kui Järvevana teelt tulles.

Peterburi teele tohivad sõita vaid ühissõidukid ja seal elavad inimesed. Kui keegi teine hakkab «telliskivi» ehk sissesõitu keelava liiklusmärgi alt sisse sõitma, siis tegeleb asjaga politsei.

Rüütelmaa selgitas, et kesklinna poolt tulles saavad autod pöörata korda tehtud Pallasti tänavale ning edasi Majaka tänava kaudu uuesti Peterburi teele sõita. Järvevana teelt või mööda Tartu maanteed linna sisenevad autod peavad aga keerama kas Suur-Sõjamäe tänavale ning mööda Smuuli teed Peterburi teele liikuma või siis sõitma raudteeviadukit alt läbi ning siis Pallasti tänavale keerama. Tuleb teha küll väike ring, aga muud võimalust pole.

«Loomulikult võiks autojuht mõelda, kuhu ta sõita tahab,» ütles Rüütelmaa. «Kui näiteks suund on võetud Piritale, siis oleks mõistlik sõita läbi kesklinna. Samuti võiks hommikul natuke aega varem kodunt välja tulla või võimalusel tipptund ära oodata ja siis liikuma hakata.»

Ülemiste keskuse juures täna pärastlõunal oma autot tankinud Kristo Kaljuvee sõnul tuleb tekkinud olukord lihtsalt ära kannatada. Tema sõidab pidevalt Pirita ja Mustamäe vahet ning on kasutanud selleks Ülemiste ristmikku, kuid nüüd püüab seda kohta vältida – ajakulu on küll suurem, kuid mujalt sõites saab lihtsalt normaalselt liigelda ja ei ole vaja ummikutes seista.

«Muidugi neile, kes esimest korda Tallinna satuvad, on olukord päris keeruline,» ütles Kaljuvee Postimehele.

Taksojuht Enn mainis, et kõige hullem on see, et närvilised autojuhid sõidavad viimasel hetkel Ülemiste ristmikule välja ning blokeerivad niimoodi ka teistest suundadest sõitjate liikumistee. Seda näitas ka tänahommikune juhtum. Kuidas olukorda lahendada, ei osanud ta ütelda, kuid võibolla oleks mõistlik panna välja liikluse reguleerijad, kes lihtsalt ei lase ristmikku kinni sõita.

Ülemiste keskuse parklas seisnud Arno ja Tormi olid seisukohal, et liiklussõlme ehitus võiks kiiremini käia, et jamadest võimalikult ruttu lahti saada. Samas võiksid aga ka autojuhid oma liikumist planeerides arvestada asjaoluga, et Ülemistes võivad ummikud tekkida. Kindel on aga see, et liiklussõlm tuleb valmis ehitada ning ebamugavustega tuleb arvestada.
 

Täna kogunenud IRLi eestseisus toetas haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo esitatud hariduskorralduse kaasajastamise kava.

IRLi riigikogu fraktsiooni esimehe ja eestseisuse liikme Kaia Iva sõnul näeb hariduskorralduse kaasajastamise kava ette põhikooli- ja gümnaasiumihariduse mitmetasandilist moderniseerimist, mis muu hulgas puudutab ka õpetajate palkade ning hariduse rahastamise küsimusi, teatas partei pressiesindaja.

«Kava oluline eesmärk on õpetaja ameti väärtustamine. Selleks tuleb õpetaja palga alammäär tõsta vähemalt riigi keskmise palga tasemele, kaotada õpetajate riiklikud tunnikoormuse normatiivid ning senisest täpsemini sätestada õpetaja ametiülesanded, sh palgakorralduse alused. Samuti tuleb lihtsustada õpetajate töökorraldust,» rääkis Iva.

Iva lisas, et lisaks palgatemaatikale on ministri esitatud kavas oluline ka hariduse rahastamist puudutav. «Eesmärk on muuta hariduse rahastamine valdkonna siseselt läbipaistvamaks. Selle saavutamiseks tuleb lahutada põhikoolide ja gümnaasiumide riigieelarveline rahastamine ning kohalike omavalitsuste hariduskuludeks mõeldud rahaeraldised tuleb muuta sihtotstarbelisteks,» rääkis Iva.

Lisaks näeb hariduskorralduse kaasajastamise kava ette gümnaasiumide sisulise tegevuse lahutamist põhikoolist, et tagada põhikoolide võrdne kohtlemine ja gümnaasiumidesse sisseastumine kõigile soovijaile võrdsetel alustel, sõltumata lõpetatud põhikoolist. Samas võivad gümnaasium ja põhikool edasi tegutseda ühe asutusena.

Senisest selgemini tahetakse ministri esitatud kavas sätestada ka riigi ja omavalitsuste vastutuse jaotumine hariduse korraldamises.

Kanal 2 peadirektor Urmas Oru on küll rahul, et selgus Elektroonilise side seadusesse tuuakse, kuid selle, kas Kanal 2 vabalevisse jääb, määrab valitsuse poolt astutavate konkreetsete sammude kiirus.

«Erakanalid on ikkagi teatud lepingutega ja nendest tulenevate tähtaegadega seotud. Kui jaanipäevaks kindlust seadusemuudatuse ja selle jõustumise aja suhtes pole, ei saa me garanteerida, et Kanal 2 vabalevisse jääb,» ütles ta.

Homme toimub Riigikogu Majanduskomisjonis kaabeloperaatorite ja ITLi osaluses arutelu, kus käsitletakse muuhulgas ka Elektroonilise side seaduse muutmist. Muudatus võimaldaks vabalevis olevatel telekanalitel nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt teleprogrammide taasedastamise eest tasu. Kaabeloperaatorite ja telekanalite esindajad enne nimetatud kohtumist pikemaid kommentaare Postimehele anda ei soovinud.

Tallinna tänavate joonimine on täie hooga lahti läinud ning praeguseks on maha pandud juba ligi 25 tonni plastikut ehk umbes 4000 ruutmeetri jagu.

Tänavaid märgistava aktsiaseltsi Signaal juht Ats Tamm ütles Postimehele, et linna transpordiamet on neile teede ja tänavate nimekirja ette andnud ning selle järgi tööd käivadki. Praegu on nimistus 70 – 80 tänavat.

Tallinna kõige laiemal magistraalil ehk Laagna teel on teemärgistuse tegemine juba sisuliselt lõppenud ning järgmise suure tööna on ette võetud Vabaduse puiestee. Ka kesklinn on üks prioriteete.

Tänavate joonimistööd algasid 10. mail ning Tamme sõnul on transpordiamet sel aastal tõesti palju tööd tellinud – praeguse seisuga umbes 200 000 euro eest. Võrreldes eelmise aastaga on kasv kahekordne. Selleks andis võimaluse ka asjaolu, et Signaal kui riigihanke võitja pakkus võrreldes eelmise aastaga umbes 15 protsendi soodsamaid hindu.

Sel aastal märgistatakse Tallinna tänavaid plastikuga, sest värv kulub kiiresti ning sellele ei ole mõtet raha kulutada. Kõige suurem tööde maht on Tamme sõnul Lasnamäel, kesklinnas ja Nõmmel, aga ka mujal linnas uuendatakse tänavamärgistust. Augustis on põhitöö koolide juurde jäävate ülekäiguradade märgistuse värskendamine.

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ütles, et tänavu saab linna tänavatele plastikut maha panna 40 000 ruutmeetrit.

«Termoplastikut eelistame seetõttu, et see kestab mõnes kohas kuni kolm aastat, värvi tuleb aga tihti uuendada,» selgitas Rüütelmaa. «Laagna tee tegime esimesena seetõttu, et Peterburi teel käib remont ning sealne liiklus on suures osas suundunud Laagna teele. Pealegi on seal mõlemas suunas kolm sõidurada ja lubatud sõidukiirus 70 kilomeetrit tunnis, mistõttu oli seal uue märgistuse järele karjuv vajadus.»

Tänavate joonimist tehakse valdavalt öösiti, kui ilm vähegi seda lubab.

«Kui päeval seda tööd teha, siis on autojuhid pahased, aga kui jooni pole, siis on nad jälle pahased,» ütles Rüütelmaa.

Tallinna halduskohus tunnistas esmaspäeval korruptsioonis süüdistatava Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna endise juhataja Vello Lõugase ametist vabastamise õigusvastaseks ja ennistas ta transpordiametisse teenistusse.

Ühtlasi kohustas halduskohus Tallinna transpordiametit maksma Vello Lõugasele sunnitult töölt puudumise aja eest hüvitist tema kahe kuu ametipalga ulatuses, ütles Tallinna halduskohtu pressiesindaja BNSile.

Kohus tühistas Tallinna transpordiameti 1. novembril 2010 välja antud käskkirja Lõugase ametist vabastamiseks. Kohtuotsuse järgi peab amet ennistama Vello Lõugase teenistusse viivitamatult.

Ühtlasi mõistis kohus Tallinna transpordiametilt välja Vello Lõugase kasuks välja tema kantud menetluskulude katteks 2949 eurot ja 93 senti.

Otsuse peale võib esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebuse.

Vello Lõugas taotles Tallinna halduskohtule esitatud kaebuses transpordiameti tunamullu 1. novembril väljastatud vallandamiskäskkirja tühistamist, tema teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Transpordiameti juhataja Andres Harjo vallandas Lõugase, kinnitades, et mehe pädevus ei vastanud tööandja ootustele. Lahkumishüvitist Lõugas transpordiametilt ei saanud.

Põhja ringkonnaprokuratuur saatis 16. mail Vello Lõugase kohtu ette, koos temaga tuleb kohtupinki astuda ka kahel firmal ja nende juhtidel. Prokuratuur esitas Lõugasele (53) süüdistuse pistise võtmises, dokumendi võltsimises ja võltsdokumendi kasutamises. AS Signaal ja selle juhatuse liige Ats Tamm (57) ning AS K-Projekt ja selle juhatuse liige Rein Annusver (53) said süüdistuse pistise andmises.

Süüdistuse andmeil võttis Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna tollane juhataja Vello Lõugas 2010. aasta mais OÜ Tanner juhatuse liikmelt Peeter Salmult (52) pistist MTÜ-le Villu Spordiklubi summas 18 000 krooni ehk 1150,41 eurot vastutasuna liikluskorraldusskeemi kooskõlastamise eest.

Samuti süüdistatakse Lõugast selles, et ta võttis 2010. aasta juulist augustini AS-i Signaal juhatuse liikmelt Ats Tammelt 125 000 krooni ehk 7992,33 eurot pistist AS-i Signaal ja Tallinna linnavalitsuse vahelise lepingu ladusa täitmise eest. Lõugas sai kohtueelse uurimise andmeil pistise kätte ralliauto BMW kujul.

Lisaks sai Lõugas süüdistuse seoses võltsitud arvete koostamisega OÜ RavelsonLTV nimelt ja nende kasutamisega.

Ats Tamme ja ASi Signaal süüdistatakse omakorda pistise andmises Vello Lõugasele ning selles, et nad andsid aastail 2007-2010 Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse tollasele direktorile Mati Songisepale (71) lepingulise koostöö sujuva korraldamise eest pistist kokku 1 913 695,20 krooni ehk 122 359,02 eurot.

Rein Annusveri ja ASi K-Projekt süüdistatakse Mati Songisepale 339 762 krooni ehk 21 723,91 euro pistise andmises 2008. aasta veebruarist aprillini vastutasuna ASi K-Projekt poolt alltöövõtuna tehtud tööde heakskiitmise ja tööde jätkumise eest tulevikus.

Prokuratuur saatis kriminaalasja Harju maakohtusse üldmenetluses.

Tallinna transpordiametis toime pandud võimalike korruptsioonikuritegude uurimiseks alustas kaitsepolitsei kriminaalmenetlust 2009. aastal. Harju maakohus on praeguseks seoses tollal algatatud kriminaalasjaga kokkuleppemenetluses süüdi mõistnud kaks inimest ja ühe ettevõtte. Mullu oktoobris karistas maakohus pistise andmise eest OÜd Tanner ja selle juhatuse liiget Peeter Salmut ning tänavu aprillis pistise võtmise eest Mati Songiseppa.

Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis läbi kaitsepolitseiamet ja menetlust juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) hinnangul puudub alus algatada ligi 19 miljoni kroonine (1,21 miljoni eurone) tagasinõue Tallinna Teletorni sihtasutuse (SA) vastu seoses väidetavalt vale hankeliigi valikuga ehitustööde teostamiseks.

Rahandusministeerium esitas 16. aprillil EASile soovituse nõuda SA-lt Tallinna Teletorn tagasi veerand ehituse hankelepingu maksumusest ehk ligi 19 miljonit krooni seoses väidetavalt vale hankeliigi valikuga. EASi hinnangul on Tallinna Teletorn ehitushanke teostamisel täitnud seadust, kuid pöördub täiendava kindluse saamiseks rahandusministeeriumi riigihangete valdkonna järelevalvet teostava osakonna poole.

EAS-i turismiarenduskeskuse tootearendusdirektor Monica Hankovi sõnul tugines toetuse saaja menetlusliigi valimisel objektiivsetele põhjendustele. «Olulisim oli asjaolu, et Tallinna Teletorn oli lülitatud Tallinn 2011 kultuuripealinna programmi,» märkis Hankov. Ta lisas, et vajalik oli objekti valmimine 2011. aasta jooksul, et tutvustada Tallinna Teletorni Euroopa kultuuripealinna programmi raames kui olulise tähtsusega objekti Tallinna ja Eesti kultuurimaastikul.

Pärast esimese hankemenetluse võitnud ehitusfirma loobumist jäi SA-le Tallinna Teletorn väga piiratud aeg ehitustööde teostamiseks. Hankijast sõltumatute ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu valiti ehitaja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena. Seda pidas tol ajal põhjendatuks ka rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond, nimetades kultuuripealinna programmi kokkuleppeid soovituslikena, märkis EAS.

Sihtasutuse hinnangul olid konkurents ja läbipaistvus tagatud, kuna hankes osales neli pakkujat.

Hankovi sõnul puudus hankijal objektiivne põhjus läbirääkimiste katkestamiseks ja uue menetluse alustamiseks, kuigi läbirääkimised venisid pikaks. «Hanke läbiviimise ajal oli teada, et ehitushinnad kasvavad ning uue avatud hanke tegemine oleks võinud lõppeda olukorraga, kus teletorn jäänuks rahapuudusel kavandatud kujul renoveerimata,» lisas Hankov.

Ehitushinnad on ekspertide hinnangul pooleteise aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud kuni 30 protsenti. EAS leiab, et SA Tallinna Teletorn on kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult, optimaalselt ja seadust järgides.

Eesti Taastusarstide Seltsi ja Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst Eve Sooba möönis, et Eesti rehabilitatsioonisüsteemi areng on peetunud, kuna patsiendi rehabilitatsiooni eelduseks on puue, ehk et kõigepealt tuleb patsiendile välja kirjutada puue ja alles siis saab seda hakata vähendama.

«Aga see on absurd teha inimene invaliidiks ja siis hakata tegema rehabilitatsiooni,» nentis ta ning lisas, et muul juhul peab inimene praeguse süsteemiga ise rehabilitatsiooni kinni maksma.

Tohtri sõnul on viimase viie aasta jooksul hakatud taastusravi siiski veidi enam väärtustama. Samas on ravijuhtude arv üha suurenenud, ent taastusravile eraldatud summa pole proportsioonis kasvanud. Taastusarst tõi näite, et kui ta sai varem määrata patsiendile viis võimlemist, siis nüüd on võimalik määrata vaid kolm ning selleks, et patsient saaks vajaliku ravi, tuleks ta justkui uue haiguslooga kirja panna.

«Odavnenud ravijuhud on negatiivne pool ja see ei taga vajalikku ravi. Teisalt on arstidel liiga suur koormus,» nentis Sooba. Samuti tõi tohter välja, et kui patsient vajab mitmekuist ravi, siis ei ole teda võimalik näiteks nelja päevaga terveks ravida, hoolimata, et haigekassa seda ehk ootaks.

Ühe negatiivse tõigana tõi tohter välja ka asjaolu, et Eestis ei ole ja ei koolitata piisavalt palju vajalikke spetsialiste. Kui taastusarste on Eestis 90, siis näiteks tegevusterapeute vaid 57. «Neid on nii vähe, et me ei saa osutada piisavalt kvaliteetselt taastusravi. Kättesaadavus ei ole piisav ja piirkondlikud erinevused on suured,» tundis Sooba muret.

Lisaks on tavapäraselt üleliia pikad ka ravijärjekorrad. Helistades läbi kõik teenust pakkuvad raviasutused, tuli välja, et kõige kauem tuli taastusarsti aega oodata Tartu Ülikooli kliinikumis – 60 ning füsioterapeudi oma lausa 75 päeva.

Tohtri sõnul tuleks füsioteraapia teenuse osutamine tuua esmatasandi arstiabisse ning kindlasti tuleks ka rohkem mõelda sellele, kuidas suurendada füsioterapeutide arvu, et lühendada järjekordi ning parandada Eesti inimeste töövõimekust ja tervislikku seisundit.

Lõppenud nädalavahetusel Võru-Kubijal toimunud esimesel Soome ja Eesti unemeditsiini õdede ühisseminaril tõdeti vajadust õdede sellealase pädevuse tõstmiseks.

Tegu oli esimese sellelaadse seminariga, kus kokku said õed ja tehnikud, kes töötavad unemeditsiinis. Unemeditsiin on Eestis suhteliselt uus, kuid järjest enam populaarsust koguv meditsiiniharu. Selles vallas töötavad õed aga vajavad põhjalikku õpet ja kogemust, et keerukad uneuuringud ja patsiendi aitamine igati õnnestuks.

Kõneldi kronobioloogilistest sündmustest une ajal, mis toimuvad unehäirete korral ja paljust muust unega seonduvast. Ühiselt oldi arvamusel, et on vaja tõsta õdede uneuuringute ja CPAP-ravi pädevust, milleks ka Eestis juba algust tehakse.

Arutelu toimus ööpäev läbi, sest tegemist oli ju uneuuringutega. Hommikul oli võimalus läbi vaadata öötundidel tehtud uuringud kogenud uneõdede käe all, milleks kulus mitmeid tunde.

Uni moodustab meie ööpäevast ligi kolmandiku ja seni on arvatud, et une ajal me puhkame ja taastame energiat. Tegelikkuses aga algavad viited mitmete raskete haiguste nagu näiteks hüpertensioon, müokardi infarkt, insult, suhkurdiabeet tekkele just une ajal.

Samuti viib väljapuhkamatus mitmete sotsiaalsete ja perekondlike probleemide tekkeni. Olgu neiks siis norskamisest tingitud pereprobleemid või kroonilisest väljapuhkamatusest põhjustatud päeva aja suvalises kohas tukkumisest raskete liiklus- ja tööõnnetuste põhjustamine.

Seminaril osales üle 50 unemeditsiinis töötava õe Soomest ja kõik õed viiest Eesti unemeditsiiniga seotud keskusest. Seminari korraldas Eesti Unehoiuõdede Liit koostöös Eesti Unemeditsiini Seltsi ja Mae Pindmaa Unekliinikuga.

Rahvusvaheliselt on tuntust kogunud ka Eesti unemeditsiiniarstid, nimelt toimub 16.-12. septembrini 2014. Tallinnas Euroopa Unemeditsiini Seltsi kongress, mis toob Tallinnasse ligi 2500 spetsialisti.

7.-8. juunil kogunevad Tallinnasse Põhja- ja Baltimaade alustavad IT-ettevõtjad, et võtta osa konverentsist Latitude59, kus valdkonna eksperdid jagavad loengutel ja vestluspaneelides oma teadmisi ning kogemusi iduettevõtlusest.

Regiooni suurim omataoline konverents keskendub mobiili- ja veebiteenustele, aga ka alternatiivsetele valdkondadele nagu bio- või rohelised tehnoloogiad.

Eesti edukatel iduettevõtetel avaneb konverentsil võimalus avada oma toodete ja teenuste esitlemiseks messiboks. Teiste seas on oma esindusega väljas virtuaalne proovikabiin Fits.me, mida kasutab näiteks tuntud rõivaste veebikaubamaja Otto; samuti mitu auhinda võitnud asukohapõhine mobiiltelefonirakendus TaxiPal, mida kasutatakse juba 31 riigis ja rohkem kui 2500 linnas. Ühte boksi on aga koondunud Tartu Ülikooli rahvusvahelise IT-toote- ja äriarenduse magistriprogrammi DDVE tudengid, kes esitlevad korraga mitmeid programmi raames arendatavaid teenuseid ja tooteid.

Tallinna Tehnikaülikoolis peetav konverents toob Tallinna sellised mõjukad välisesinejad nagu Suurbritannia IT-ettevõtja ja ajakirja Wired kaastoimetaja Andrew J. Scott ning USA riskiinvestor Ravi Belani. Samuti jagavad oma teadmisi kohalikud spetsialistid: ZeroTurnaroundi juht ja asutaja Jevgeni Kabanov ning akadeemik ja rakubioloog Mart Ustav.

Taastusravi ei ole täna ravisüsteemi üks pärisosa, tõdes poliitikauuringute keskuse Praxis tervisepoliitika analüütik Vootele Veldre taastusravikonverentsil.

Kui liigesehaiguste puhul peaks olema ligipääs kohe algusest peale taastusravile, siis praeguses süsteemis on see üldjuhul patsiendile tasuline teenus ning kui inimesel seda raha pole, kuigi arst talle taastusravi määrab, siis võib tulemuseks olla, et tollel patsiendil jääb lihtsalt ravi saamata, möönis ta.

Veldre sõnul killustab praegune rahastamise skeem ravikorraldust. See ei tohiks olla luksuskaup, mida vaid osadele odavamalt võimaldatakse – tegelikult peaks see olema ravi üks oluline osa.

«Viide sellele, et taastusravi on täna vaeslapse osas, on haigekassa arengukava 2012-2015, kus sõna taastusravi ei sisaldu. Ma leian, et see on põhimõtteline probleem,» ütles Veldre.

Luu- ja liigesehaigused on süsteemi mõttes teisejärgulised, sellest olulisemaks peetakse vähktõbe, südameveresoonkonna haigusi ja vigastusi. «Need on tõepoolest enim surmasid põhjustavad seisundid ja grupid ning paraku on luu- ja liigesehaigused jäänud neljandale kohale, ja seetõttu ei ole nad täna fookuses,» ütles Veldre.

«Kui me aga keskenduksime suremuse kõrval sellele, kui palju tervisekaotust tuleneb haigestumisest, siis selle järgi liiguksid luu- ja lihaskonna haigused südameveresoonkonna haiguste järel teiseks,» nentis Veldre,

Analüütiku hinnangul tehakse täna tervishoiupoliitikat meditsiinisüsteemikeskselt. «Olukorras, kus me üritame raviraha jagada võimalikult hästi, tuleks arvesse võtta, kui palju kulub rahalistele hüvitistele, kui palju jääb riigil saamata maksutulu,» ütles ta.

Raviraha jaotamisel ei ole võimalik ühiskonna seisukohalt häid valikuid langetada, kui me ei võta arvesse kulusid, mis kaasnevad ravikindlustussüteemist väljaspool tehtud otsustega, möönis Veldre ning lisas, et täna ei arvestata sellega, kui palju aitaks taastusravi parandada inimeste töövõimet ja sellega tooks kaasa riigile maksutulu ja vähendaks hüvitiste kulusid.

«Enne kui see mõttemall ei muutu, ma kardan, et see pilt, mis praegu on, võib korduda ka aastal 2020,» sõnas analüütik.
 

Eesti Pank kuulutas täna välja rahvusvahelise hanke pankadevahelise jaemaksesüsteemi uuendamiseks, et viia see kooskõlla ühtsete euromaksete piirkonna (SEPA) tingimustega.

2014. aasta veebruarist Euroopa Liidus jõustuvate ühtsete maksetingimuste eesmärgiks on, et inimesed ja ettevõtted saaksid ühe panga konto ja maksekaardi abil teha euromakseid üle kogu Euroopa. Selleks, et Eestis neid maksetingimusi täita ja samas tagada makseteenuste tänane kiirus ja kvaliteet, peab Eesti Pank uuendama senist pankadevahelist jaemaksesüsteemi.

Hanke käigus soovib Eesti Pank leida partneri, kellel on juba arvestatav kogemus SEPA tingimustele vastavate jaemaksete vallas ja kellega koostöös on võimalik säilitada Eestis 10 aastat toiminud maksete arveldamise kiirus, soodne hind ja lisaks pakkuda võimalust piiriüleste otsekorralduste tegemiseks kogu euroala piires. Ühtlasi on uuenduse eesmärgiks leida lahendus sellele, et Eestis liiguksid maksed pankade vahel ka ülestõusmispühade 2. pühal, mis on Eestis tööpäev, kuid mujal Euroopas puhkepäev, mil ei tööta keskne arveldussüsteem TARGET2.

Hanke tulemused selguvad eeldatavasti septembri lõpus.  

Täna jõudsid Pärnu rannaniidule esimesed poolsada pikakarvalist ja kõverate sarvedega Šoti mägiveist, kes saavad linnas sügiseni rikkalikku ninaesist nautida, et roostunud rannaniit mõne aasta pärast muruga karjamaaks kujundada.

Teised viiskümmend sarvilist hakkavat nosima roogu Vana-Pärnus.

Kokku tuleb linnalehmadel keskkonnaameti, Pärnu linna ja Euroopa Liidu regionaalarengu fondi projekti raames taastada viie aasta jooksul 250 hektarit kaitsealust roostunud Pärnu rannaniitu, mis peaks hakkama välja nägema nagu aastakümneid tagasi, kui pärnakad rannaniitudel loomi karjatasid.

Kolmandat aastat Pärnu rannaniitudele toodud mägiveised jäävad suvepealinna septembrini.

Statistikaameti uuringust selgus, et puudega inimesed töötavad teistega võrreldes kuus korda vähem, mistõttu on neil ka rohkem vaba aega, samas napib võimalusi selle sisustamiseks.

Puudega inimesed moodustavad kümnendiku kogu elanikkonnast, seetõttu on ka nende ajakasutuse uurimine ühiskonnale oluline. Uuring näitas, et nii isiklikeks tegevusteks kui ka vabaks ajaks, majapidamiseks ja perega olemiseks jääb puudega inimestel ööpäevas rohkem aega kui ülejäänud inimestel, sest nad on tööga vähem hõivatud.

Näiteks kodutöödele kulutavad puudega inimesed 40 minutit rohkem aega kui teised, mis osaliselt on tingitud ka puudest tingitud piirangutest. Vaba aega jääb neil päevas aga poolteist tundi rohkem.

Kui tasulisele tööle kuulus Eesti elanikel keskmiselt kolm tundi päevas, siis puudega inimestel vaid pool tundi. Puudega inimeste hulgas oli 2009. aastal töötuid 27 protsenti, muu elanikkonna hulgas aga 14 protsenti.

«Puudega inimestel on keskmisest väiksem haridustase, mis sõltub sellest, kas puue on kaasa sündinud või elu jooksul tekkinud,» rääkis uuringut esitlenud analüütik Jaana Rahno ja lisas, et naised on meestest reeglina haritumad.

Oma vaba aja kvaliteediga on puudega inimesed vähem rahul, kuna neil on vähem majanduslikke võimalusi selle sisustamiseks. Põhiliselt veedavad nad vaba aja kodus telerit vaadates, millele kulub neil päevas keskmiselt kolm tundi ehk tund rohkem kui teistel inimestel. Väljas käimist takistab tihtipeale transpordi ja isikliku abistaja puudumine.

Koalitsiooni eestseisus otsustas täna algatada Elektroonilise side seaduse muutmise, mis  võimaldab vabalevis olevatel telekanalitel nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt teleprogrammide taasedastamise eest tasu.

«Seadusemuudatuse jõustumine peaks lõpetatama kaabelleviteenuste osutajate ja televisiooniteenuse osutajate vahel puhkenud vaidluse, kas programmi edastamise eest saab tasu küsida või mitte,» rääkis koalitsiooni eestseisuse koosolekut juhatanud Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi. Televisiooniprogrammide tootjad on Tamkivi poolt nimetatud vaidluse lõpetamise seadnud tingimuseks, et nad edaspidigi vabalevis jätkavad.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimehe Kaia Iva sõnul annab täna kokku lepitud seadusemuudatus õigusselguse telekanalite ja kaabelleviteenust pakkuvate sideettevõtete vaidlusse. «Telekanalitel tekib õigus nõuda kaabelleviteenuse osutajatelt teleprogrammide taasedastamise eest tasu. Tasu suurust eelnõu ei sätesta ning selle määravad osapooled omavahel sõlmitud lepinguga,» ütles IRL-i fraktsiooni esimees Kaia Iva.

Seadusemuudatus algatatakse majanduskomisjonis ja seda toetab ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Laupäeval kell 12.50 teatati Lääne prefektuuri Haapsalu kordonisse Haapsalu lahel mootoririkke tõttu hätta sattunud kaatrist viie inimesega pardal.

Kell 13.00 pukseerisid appi rutanud Haapsalu kordoni piirivalvurid lahel triivinud kaatri mootorpaadiga Veskiviigi sadamasse. Aluse pardal olnud inimesed arstiabi ei vajanud.

Põlevkivi konkurentsivõime sõltub Euroopa kliimapoliitikast, mis praegu on jõudnud ummikusse, sest üleilmset kokkulepet pole sündinud ja energiarikas tootmine lahkub leebemate keskkonnanõuetega riikidesse, rääkis intervjuus Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Eesti Energia on otsustanud investeerida päikeseenergiasse. Mida projekt endast kujutab?

Meil on Eesti suurimad hüdrojaamad, Keila-Joa ja Linnamäe, lisaks 115 MW tuulegeneraatoreid. Kaalume ka päikeseenergia kasutamist. Teeme ühe väikese pilootprojekti, et saada aru, milline on päikesepaneelide hind, efektiivsus ja tehnoloogia.

Olete öelnud, et Auvere uus põlevkivielektrijaam ei saa kunagi kasumlikuks. Miks?

Kasumlikkus sõltub alati tehtud kulude ja saadud hinna vahest. Kui võrrelda elektrijaama õlitootmisega, siis viimane on kindlasti palju kasumlikum. Põlevkivielektri kulude poole oluline osa on CO2 hind. Seega sõltub põlevkivielektri konkurentsivõime Euroopa Liidu kliimapoliitikast. Paraku ei suuda keegi ennustada kliimapoliitika tulevikku.

Me ei ole hiromandid ega tea, kas CO2 tonn maksab tulevikus null või 30 või 50 eurot. Sellepärast ehitataksegi Auverre elektrijaam, milles saab kasutada nii põlevkivi kui ka biomassi. Kui Euroopa kliimapoliitika on karm ja CO2 maksab palju, siis toodame elektrit biomassist. Kui kliimapoliitika kukub kokku, siis pole põlevkivielektril viga midagi.

Kas usute, et Euroopa suudab kliima soojenemist pidurdada?

Küsimus ei ole usus kliima soojenemisse, vaid kliimapoliitikasse. Investeeringute tegemisel tuleb arvestada erinevate tulevikustsenaariumitega. Eesti Energia kujundab oma tootmisportfelli paindlikuks ehk kliimapoliitika kindlaks. Uues 300 MW võimsusega põlevkivielektrijaamas saab just seetõttu kasutada ka biomassi.

Selge on see, et Euroopa kliimapoliitika on saanud suuri tagasilööke. Globaalset kokkulepet pole ja Euroopa Liit on jäänud selles küsimuses üksi. Euroopa ekspordib töökohti ning impordib CO2, sest energiarikas tootmine lahkub Euroopast riikidesse, kus kliimapoliitikat ei ole. Selline süsteem ei paista jätkusuutlikuna.

Kas taastuvenergiat on võimalik toota nii, et seda ei peaks subsideerima?

Praeguse elektrihinna juures ei ole. Kui taastuvenergia tahaks veel suuremat osa, siis tehnoloogia hind peab odavnema ja elektrihind tõusma. Eestis võiks taastuvenergia osakaal kõvasti kasvada, kuid praegu peab sellele peale maksma. Elektriarves on taastuvenergia tasu osakaal märgatav, seetõttu peame otsima kõige odavamaid taastuv­energia tootmise viise. Eestis on selleks biomass.

Kas biomass põlevkiviahjus on kõige odavam viis toota rohelist elektrit?

Katel on katel ja biomassi kasutamine on kõige odavam taastuvenergia tootmisviis, sest uusi investeeringuid ei ole vaja. Balti Elektrijaama 11. plokk sai valmis 2004. aastal. Mullu tegime sinna lisaks 14 miljoni eurose investeeringu, et hakkpuidu osakaalu saaks suurendada kuni pooleni katlasse mineva kütuse mahust.

Tuuleenergia ja biomassist elektri tootmise toetus on praegu võrdne. Biomassist elektri tootmise toetust võiks vähendada ja siduda see CO2 hinnaga. Kui CO2 hind on kõrge, üle 35 euro tonn, siis polegi toetust vaja. Kui väiksem, siis on toetus vajalik, et hakkpuitu oleks mõistlik kasutada. Taastuvenergia osakaalu suurendamisel tuleb otsida Eesti jaoks kõige kasulikumaid viise.

Sel aastal toodate ligi seitse protsenti elektrist taastuvaist allikaist.

Jah, esimeses kvartalis oli rohelise elektri osakaal Eesti Energia toodangus 6,8 protsenti. Valmimas on suured tuulepargid ja taastuvenergia osakaal meie tootmisportfellis kasvab veel.

Kas see on juhus või teadlik valik kasvatada taastuvenergia osakaalu tootmises?

See on olnud teadlik valik ja see on praegu Euroopas trend, sest riikidel on kohustus kasvatada energiatarbimises taastuvenergia osakaalu. Paraku on taastuvenergia investeeringud praegu majanduslikult tasuvad ainult toetusskeemide tõttu.

Kas taastuvenergia on tasuvam kui põlevkivielekter?

Kui võrrelda uut põlevkivijaama tuulegeneraatori või biomassijaamaga, siis taastuvenergia on tasuvam.

Kui suur võiks olla rohelise elektri osakaal Eesti Energia tootmisportfellis viie või kümne aasta pärast?

CO2 mõju saame oma tootmisportfellis vähendada taastuv- ja tuumaenergiat kasutades. Tootmisviiside osakaalud sõltuvad konkurentsivõimest. Meil ei ole mõtet seada suvaliseks eesmärgiks näiteks 30 protsenti ja siis selle nimel tegutseda.

Taastuvenergia tootmine peab olema majanduslikult mõistlik. Kui taastuvenergia omahind kahaneb tehnoloogia arengu tõttu, siis see osakaal saab olema suurem, kui aga taastuvenergia sõltub ainult toetustest, siis osakaal sõltub jällegi sellest. Taastuvenergia osakaalu dikteerib toetuste maht.

Teisisõnu, taastuvenergia osakaal sõltub poliitilistest valikutest?

Jah. Biomassi kasutamise ja tuulikute rajamise otsustavad poliitikud taastuvenergia toetusskeemi kaudu.

Riigiettevõtte juhina ei saa te öelda midagi kriitilist majandusministeeriumi rohelise elektri toetuste kärpekava kohta, aga ikkagi, mida toetuste vähendamisest arvate?

Eestis on sõnavabadus. Ja see ei ole saladus, et taastuvenergia toetuste osakaal on kasvanud suureks ja otsitakse lahendust, et selle mõju elektriostjaile leevendada. Teisel pool on investorid, kelle huvi on kaitsta investeeringute ennustatavat õiguslikku keskkonda.

Lisaks käib võitlus selle üle, et kui kärpima peab, siis kellel kärbitakse. Eesti Energia on investeerinud kõikidesse taastuvenergia valdkondadesse. Kui toetusi kärbitakse, mõjutab see meid nii või teisiti. Mina soovitan kärpeid teha valdkondades, mis oleks Eestile kõige kasulikumad.

Vale oleks lõpetada Narva Elektrijaamades biomassi põletamise toetamine. Esiteks on see kõige soodsam viis toota taastuvenergiat, teiseks jääb biomassi ostuks kulutatud raha Eestisse. Siinsed metsaomanikud ja ülestöötajad saavad selle raha endale. Kui on vaja teha valikuid, siis mina hoolitseks selle eest, et biomassi kasutamine ei väheneks.

Viimasel ajal on Leedu peaminister Andrius Kubilius jaganud hulga intervjuusid, kus on olnud väga optimistlik uue tuumajaama ehitamise küsimuses. Kas jagate tema optimismi?

Leedu on teinud jõulise edasimineku tuumajaama projektiga, mis on olnud laual kuus aastat. Esimest korda on olemas reaktori pakkuja – Jaapani Hitachi. Lõuna-Korea firma tegi varem küll pakkumise, kuid loobus ootamatult projektist.

Leedu parlamendi käes on praegu kontsessioonileping, mis loob õigusliku selguse tuumajaama rajamiseks. Kuna ma olen seotud saladuse hoidmise kohustusega, siis ma ei saa väga detailselt rääkida. Võin öelda, et Eesti Energia jaoks ei ole projekt arenenud nii kaugele, et saaksime sellega liituda ja võrdselt Leeduga projekti kulusid katta.

Millised on probleemid, mis vajavad lahendust, et saaksite tuumajaama projektiga liituda?

Detailidest ma ei saa rääkida. Investor vajab kindlust, praegu seda piisavalt ei ole. Pole ka piisavalt selge projekti majanduslik konkurentsivõime.

Kas küsimus on jäätmete matmises?

On palju erinevaid küsimusi. Projektil on kolm osapoolt: asukohamaa, investorid ja ehitaja. Meie oleme potentsiaalne investor, aga vajalikud küsimused ei ole lahendatud.

Projekti on ette valmistatud kuus aastat. Kui kaua veel aega läheb?

Ei tea, see sõltub Leedust. Leedu on asukohamaa, Leedu juhib projekti ja Leedu ülesanne on teha projekt investoreile atraktiivseks. Leedu teab investorite muresid, kui nad suudavad need lahendada, siis saame edasi liikuda. Tuumaprojektid ei ole lihtsad, lõplik ehitushind selgub alles siis, kui jaam valmis, kuid asukohamaa peab andma investoreile õiguskindluse ja võtma rohkem riske kui investorid.

Majandusminister Juhan Parts lubas mullu sügisel, et selle aasta veebruaris otsustab valitsus tuumajaama ehitusega liitumise. Kas tahaksite anda uue lubaduse tähtaegade osas?

Ei, ma ei juhi tuumajaama ettevalmistamist. Mul ei ole vajadust siduda end ühegi kohustusega. Leedu tuumajaam on regiooni energiajulgeoleku jaoks väga vajalik, sest Leedu impordib praegu kaks kolmandikku elektrist Venemaalt. Üks kolmandik, mis riigis toodetakse, tehakse Vene gaasist. See ei ole Leedu jaoks just hea seis.

Kas teie diplomaatilised väljaütlemised on kattevari tõdemusele, et Leedu tuumajaama projekt on surnud ja Eesti ei liitu sellega mitte kunagi?

Nii ei saa öelda. Praegu on see meie jaoks täpsustamist vääriv võimalus. Mõned kulud meil on, vahel käime Vilniuses, aga need on väga väikesed, võrreldes projekti üldeelarvega. Kui projekt saab investeerimisküpseks, siis ma ei välista liitumist, aga praegu mul ei ole piisavalt selgust, et öelda, et liitume sellega käesoleva või tuleva aasta juunis või kas üldse liitume. Aga hoian projektile pöialt ja soovin, et sel läheks hästi.

Kui kaugele on jõudnud Jordaania põlevkiviprojekt?

Meie osalus Jordaania põlevkiviarenduses on praegu 65 protsenti, teine osanik on Malaisia firma YTL ja viieprotsendine osalus on ka kohalikul partneril. Elektrijaama ehitushange kuulutatakse peatselt välja, sügiseks on teada investeerimishind ja siis kaasame ka järgmised investorid.

Huvilisi on, aga ametlikult ei ole me veel järgmist müügilainet avanud. Kui ehitushind on käes, saame Jordaania valitsusega lüüa lukku ka elektriostu hinna. Jordaanias vabaturgu ei ole, meie mõistes põhivõrk ostab elektri ja müüb selle jaotusvõrkudele. Kõik riskid maandatakse pikaajalise elektriostu lepinguga.

Miks teil on USAs vaja lobiste palgata?

Ameerika Ühendriikides käib asi väga praktiliselt: lobist on firma esindaja, kes lepib kokku vajalikke kohtumisi. Ameerikas töötab see väga hästi, see on tavapärane. Erakordne oleks, kui hakkaksime ise kohtumisi otsima.

Kas te vaidlete Ühendriikide valitsusega riigimaade rentimise üle?

Enamik põlevkivist on eramaadel, osa ka renditud riigimaadel, kus meil on olemas rendileping. Ameerikas oli teemaks, et rendilepinguid tahetakse vähendada, teha muudatusi nendesse, kui tehnoloogia muutub, aga mingit suurt probleemi meil Ameerikas ei ole. Ameerikas on meil püsti väike ilmajaam, samuti käivad geoloogilised uuringud.

Põlevkivitööstust praegu Ameerikas ei ole. Eelmise sajandi 70.–80. aastail oli neil palju põlevkiviprojekte, isegi lennukikütust on toodetud. Uue tööstusharu nõuete tutvustamiseks ja reeglite paika panemiseks on vaja teha tööd. Seda ei saa teha siis, kui hakkame ehitama. Seda tööd on vaja teha süsteemselt ja pikka aega. Ameerikas tutvustame põlevkivitööstust ja oma kogemusi. Kui ametnikud ei tunne tööstust, siis on neil raske teha otsuseid. 

Kuidas teil edeneb Enefiti õlitehase tehnoloogia müük?

Huvilisi on palju, kuid kõik ootavad seda, et peagi valmiv õlitehas annaks esimese toodangu. Keegi ei osta seadet, mis ei tööta.

Teie olemasoleva õlitehase täisvõimsusel tööle saamine võttis ju aastaid.

Võib öelda, et selleks kulus 25 aastat. Viiel viimasel aastal, kui naftahind on kõrge, oleme pannud sinna palju tähelepanu ja teinud olulisi muudatusi tehnoloogias. Alles tänavu saavutame tehases esialgu projekteeritud võimsuse.

Tänapäeval ei ole meil aega ega kapitali, et uut tehast arendada proovi-katseta meetodil. Vana õlitehase väike pilootseade ehitati 1950, suurem pilootseade 1960 ja tehas 1980, mis alles aastal 2012 saavutab esialgu projekteeritud võimsuse.

Mis annab kindluse, et uue tehase käivitamine läheb kiiremini?

Eelmist tehnoloogiat arendati katse-eksituse meetodil. Nüüd on meie partner Outotec, kes on kogenud tehnoloogia arendaja. Vana õlitehas oli eksperimentaalseade, mida arendati elektrijaama kõrval väga väikse rahaga, kokkuhoitud materjalide arvelt.

Nafta hind oli madal, huvi õli vastu polnud. Praegu on nafta hind kõrge, tehas saab meilt palju tähelepanu ning kaasatud on professionaalne tehnoloogiaarendaja, kelle insenerid suudavad tänapäevaste vahenditega protsessi simuleerida.

Outotec on Soome firma, õlitehast arendavad Saksa insenerid. Kas Enefit on ikka enam Eesti tehnoloogia?

Õlitehas kuulub sajaprotsendiliselt meile, tehnoloogiafirmast 60 protsenti meile ja 40 Outotecile. 60 protsenti tehnoloogiast on meie oma. Meie tehnoloogia projektidega töötavad eri riikidest pärit inimesed. Eesti Energia on rahvusvaheline energiafirma, mille peakontor asub Tallinnas ja mille otsused tehakse Eestis.

Valitsus paneb sel aastal 150 ja tuleval aastal 200 miljonit eurot Eesti Energia kapitali lisaraha. Sellega on päevakorrast maha võetud ka teie börsile minek. Börsifirma staatuse saavutamine oli teile väga tähtis. Kui vaatate tagasi toona kohati väga inetuks ja dramaatiliseks läinud sündmustele, mis algasid paljutõotavalt, aga lõppesid börsiplaani luhtumisega, kas tegite midagi valesti?

Börsile mineku ettevalmistamine polnud minu otsus. Esmalt tegi valitsus otsuse, et hakkame IPOks valmistuma ja seejärel tegi valitsus otsuse, et aktsiaid börsil ei noteerita. Tegevjuhtkond ei saa teha omaniku otsuseid. Kui omanik ütleb, et valmistame ette ja siis ütleb, et ei lähe börsile, siis minul ei ole midagi öelda.

Võime diskuteerida, kas mõistlikum on panna raha Eesti Energia aktsiakapitali või teha sellega midagi muud. Kas osalus Eesti Energias on suurema väärtusega, kui omada ettevõtet sada protsenti või siis, kui minna börsile ja omada vähem, aga laieneda kiiremini.

Kui investeeringute teemat jätkata, Tallinna tuleb LNG terminal, kas sinna juurde tuleb kindlasti ka gaasielektrijaam?

Kindel see küll ei ole. Balti riikides on väga palju gaasielektrijaamu, mis ei tööta. LNG muudab gaasi kui elektritootmise kütuse aktsepteeritavaks, sest on mitu allikat, kuid gaasist elektritootmine ei ole odav. Praeguse börsihinnaga gaasielektrijaam ei tööta, kui hind on kaks korda kõrgem, siis töötab. Elektri hind peaks olema väga kõrge, ligikaudu 70–85 eurot megavatt-tund.

Mis on teie elektri börsihinna prognoos?

Stsenaariumid on erinevad, aga turuhinda ei ole keegi võimeline ennustama. Inimene, kes ütleb, et teab börsihinda, on kas hiromant või valetaja. Tulevikutehingud annavad aimu hindadest ja lubavad riske maandada, aga nende põhjal ei saa öelda, mis on homne või ülehomne elektrihind. Homse elektrihinna saab teada täna päeval kell kaks.

Eesti Energia
• Äritulud olid 2011. aastal 857 miljonit eurot
• Kasum 149 miljonit eurot
• 2011. aastal müüs 10,7 TWh elektrit ja 164 000 tonni põlevkiviõli
• Eesti Energia kaevandas mullu 18 miljonit tonni põlevkivi
• Eesti suurim tööandja, umbes 7500 töötajat
• Ettevõttel on ligi pool miljonit klienti
• Eesti suurima väärtusega firma

Kaitsepolitsei kinnitusel on telefonikõnede pealtkuulamiseks vaja kohtuniku luba, palju aega ja tööjõudu ning seetõttu on ekslik eeldada, nagu kuulataks kõnesid laialdaselt pealt.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul saavad julgeoleku- ja uurimisasutused telefonikõnesid pealt kuulata üksnes seadusest tulenevatel juhtudel ja igal konkreetsel juhul vajab see kohtuniku luba.

Tema sõnul nõuab pealtkuulamine lisaks reeglite järgimisele ka väga palju inimtööjõudu ja aega. «Ainuüksi sellepärast on ekslik eeldada või arvata, et Eestis toimub mingi eriline või laialdane pealtkuulamine,» ütles Puusepp. Eeldatavalt toimuvale laialdasele pealtkuulamisele viitas täna peaminister, Reformierakonna esimees Andrus Ansip.

Kaitsepolitsei pressiesindaja lisas, et samas on amet juhtinud oma aastaraamatus tähelepanu teiste riikide tehnilisele võimele Eesti GSM ja muud raadiosidet pealt kuulata. «Seda võimalust välistada me ei saa ja selle võimalikku ulatust hinnata on keeruline. Samuti võimaldavad paljud kaasaegsed telefonid inimestel endil oma telefonivestlusi soovi korral salvestada,» lisas ta.

Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip ütles täna ennelõunal, et kuna telefonikõnesid kuulatakse Eestis kõigi eelduste kohaselt pealt, peab ta absoluutselt ebausutavaks väidet, nagu oleks partei endine peasekretär Kristen Michal leppinud varjatud annetuse tegemises kokku telefoni teel.

Ansip ütles pärast Reformierakonna riigikogu fraktsiooni koosolekut Postimehele, et üldjoontes on Silver Meikari eelmisel nädalal tehtud avaldus kellegi teise raha annetamise kohta täiesti usutav. «Seda usutavust on kinnitanud ka Olari Taali, Jüri Mõisa või Ülo Nugise kunagised avaldused,» lausus ta.

Samas on üks detail Meikari avalduses peaministri sõnul «absoluutselt ebausutav». Ansipi hinnangul ei ole usutav see, et Reformierakonna endine peasekretär ja praegune justiitsminister Kristen Michal võis 2009. aastal varjatud annetuses kokku leppida telefoni teel.

«On kahju, et Eestis on selline olukord kujunenud, aga paraku on see nii, et ettevõtete juhid, ammugi mitte erakonna peasekretärid ei eelda, et nende telefonikõnesid ei kuulata pealt. Eeldus on pigem selline, et kõik telefonikõned on salvestatavad ja sisuliselt avalikud,» märkis Ansip.

Andres Jaadla kaitsja taotleb kolmanda astme kohtult Tartu ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega teise astme kohus jättis muutmata Viru maakohtu Jaadlat süüdimõistva otsuse iseendaga tehingute sõlmimise episoodides.

Kohtus Rakvere reformierakondlasest linnapead Andres Jaadlat kaitsev vandeadvokaat Kaarel Kais taotleb riigikohtult nimetatud episoodides õigeksmõistvat otsust. Kui riigikohus ei pea võimalikuks õigeksmõistva lahendi tegemist, siis taotleb kaitsja, et nimetatud episoodides rngkonnakohtu otsus tühistataks ja saadetaks maakohtule uueks arutamiseks.

Riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane ütles, et riigikohus otsustab hiljemalt 3. augustiks, kas võtta Andres Jaadla kaitsja määruskaebus menetlusse või mitte.

Tartu ringkonnakohus ei rahuldanud Rakvere linnapead Andres Jaadlat kaitsnud vandeadvokaadi taotlust kaitsealune õigeks mõista või Viru maakohtu otsus täielikult tühistada ja saata see tagasi uueks aruteluks uue kohtukoosseisuga.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse Jaadla süüditunnistamises ja karistamises huvide konfliktiga seonduvates episoodides, kuna selles osas on maakohus otsuses põhjenduse puudumisega oluliselt rikkunud kriminaalmetlusõigust. Samas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata iseendaga tehingute sõlmimise episoodides, kuna selles osas on maakohtu otsus kriminaalkolleegiumi hinnangul seaduslik ja põhjendatud. Tühistatud osas saatis ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uue otsuse tegemiseks samas kohtukoosseisus.

Andres Jaadla on varem öelnud, et teise astme kohus seab õiglustunde osaliselt jalule ja näitab, kui keeruline see õigusvaidlus on.

Andres Jaadla pani süüdistuse kohaselt aastatel 2007–2008 linnapeana oma töö- ja teenistuskohustuste täitmise raames korduvalt toime erinevaid korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangute rikkumisi. Teda süüdistatakse linna esindajana tema endaga seotud äriühingutega OÜ Kesklinna Pargid, OÜ Rakvere Elamuhooldus ja Rakvere Linnahoolduse OÜ tehingute tegemises ja ka antud äriühingute majandushuve oluliselt mõjutavates küsimustes linnavalitsuse istungitel otsuste tegemises osalemises.

Korruptsioonivastase seaduse kohaselt oleks Andres Jaadla pidanud ennast taandama temaga seotud ettevõtetega seotud küsimuste lahendamisest ja mitte osalema linnapea ning linnavalitsuse liikmena nimetatud otsuste tegemises. Samuti poleks ta tohtinud temaga seotud ettevõtetega sõlmida lepinguid. Kuna tehtud tehingute maht ületas igal üksikul juhul vähemalt sajakordselt tollal kehtinud kuupalga alammäära ning Andres Jaadla osalusel tehtud otsused mõjutasid olulisel määral antud äriühingute majanduslikke huve, on Andres Jaadla tegevus vaadeldav kriminaalkuriteona korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangute teadlikus rikkumises suures ulatuses.

Riigikohus tühistas 18. mail Viru maakohtu mullu oktoobris langetatud otsuse tühistada Andres Jaadlale korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest politsei määratud väärteokaristus ja saatis asja maakohtusse uueks arutamiseks.

Riigikohus leidis, et maakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt väärteomenetluse lõpetamist otsetarbekuse kaalutlusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohus väärteomenetluse lõpetamise tingimusi analüüsinud ega andnud hinnangut, miks on Jaadla süü hinnatav väiksena ja miks puudub väärteoasja menetlemiseks avalik huvi. Seetõttu on väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel põhistamata, märkis riigikohus.

Andres Jaadla sõlmis mullu oktoobris töövõtulepingu OÜga Rakvere Linnahooldus Rakvere linna ohtlike jäätmete hoiukoha hoolduseks ja valveks aadressil Spordi 20. Jaadla oli OÜ Rakvere Linnahooldus nõukogu liige ning Ida prefektuuri hinnangul rikkus ta korruptsioonivastases seaduses sätestatud keeldu teha omavalitsuse esindajana varalisi tehinguid seaduses nimetatud isikutega, kelleks on osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik. Politsei määras Jaadlale 3000-kroonise (191 eurot) trahvi, mille meer kohtus vaidlustas.

Andres Jaadla on varem Virumaa Teatajale öelnud, et tegemist oli hädaolukorraga ja ohtlike jäätmetega, mis tuli kolmeks kuuks kuhugi paigutada ning alternatiivseid variante tol hetkel ei olnud. “Eks me vaidleme maakohtus edasi. Ma ennast süüdi ei tunnista ja loodan, et maakohus teeb peale täiendavat arutelu õigeksmõistva otsuse,” sõnas ta.

Ametlik rändesaldo ei pruugi tegelikke andmeid näidata, leiab Tallinna Ülikooli demograafia instituudi direktor Luule Sakkeus, kelle hinnangul muutuvad elukoha registreerimisel oluliseks sellega kaasnevad sotsiaalsed garantiid.

Sakkeuse sõnul on välisränne normaalne nähtus. «Tal on oma kindlad seaduspärasused ja ta toimib kõige aktiivsema rahvastiku suhtes, kus ta näitab aktiivset väljarännet. Sisserände osa näitab tavapäraselt nende tagasitulekut, kes nooremana on välja rännanud,» rääkis Sakkeus Postimehele.

Enim sisserännanuid saabus mullu Venemaalt ja Soomest, kummastki ligi 1200. Ameerika Ühendriikidest ja Ukrainast saabus kummastki veidi üle paarisaja inimese, selgus statistikaameti täna avaldatud andmetest.

«Kindlasti on need rändajad teatud osas seotud. Kui vaadata riike, kust sisseränne ületab meilt väljarände, on tõusnud esile jälle Ukraina, Venemaa – see näitab, et ilmselt toimub nende maadega teatud vahetus.» Sakkeuse sõnul peegeldab seda ka rändajate vanusstruktuur: «Kui tavapäraselt on väljarändamise tippintensiivsus kuskil 20ndates eluaastates, siis sealt sisserändajate vanus on 30ndates aastates. See võib tähendada, et need on inimesed, kes on kunagi sinna rännanud.»

Sama vahetus kehtib tema hinnangul ka Soomega. «Ma arvan, et see on kogu aeg nii käinud.» Selleks, et saada päris õige ülevaadet, mis rändes toimub, tuleks rändeandmeid isikupõhiselt vaadelda.

Eestist emigreeruti peamiselt Soome, kuhu rändas välja 3600 inimest. Samas on aasta-aastalt kasvanud väljaränne Suurbritanniasse, 2011. aastal ületas Eestist sinna väljarännanud inimeste arv 700 piiri.

«Riigid, kuhu minnakse, on mingil määral muutumas. Suurbritannia populaarsus on viimastel aastatel eriti naiste hulgas kasvanud. Saksamaalt on varasematel aastatel rohkem meile tuldud kui sinna mindud,» rääkis Sakkeus.

Põhjuseks, miks just need riigid populaarsemad on, pidas Sakkeus oluliseks keelt: «Need on keeled, mida me oleme õppinud, omandatud keeleoskusega on välisriiki minna kergem kui sinna, kus sa alles asud omandama riigikeelt.»

Väljarände pärast Eesti Sakkeuse hinnangul muretsema ei pea: «Tagasirände märkimisel hakkavad mängima teiste riikide sotsiaalsed garantiid. Kui mul tekivad seetõttu, et ma olen hingekirjas teises riigis, oluliselt paremad sotsiaalsed garantiid, siis see võib saada määravaks, kas ma märgin end siia tagasitulnuks või mitte,» rääkis ta, miks vahel teises riigis mõne aja õppinud või töötanud inimesed Eestisse tagasi kolides ei pruugi kohe end taas Eesti elanikuks registreerida.

Tema sõnul ei pruugi tegelikult ka väljaränne tähendada, et kõik need inimesed reaalsuses ära välismaale kolinud on. Näiteks tõi ta juhud, kus üks pereliige töötab välismaal ja registreerib kogu oma perekonna sinna, et tagada neile sealsed paremad sotsiaalsed garantiid, ehkki tegelikult pere elab Eestis edasi.

Möödunud aastal rändas Eestisse 3709 inimest ja Eestist välja 6214 inimest.

Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog Oivi Aakre sõnul on luu- ja lihaskonna haigused peamiseteks töövõimetust põhjustavateks haigusteks nii Eestis kui ka mujal Euroopas.

Seda liiki haigust esineb igal neljandal inimesel ning luu- ja lihaskonna haiguste kaudne kulu Eestis on 400 miljonit eurot, kulu Euroopa majandusele hinnatakse suurusjärgus 240 miljardit eurot. Tohtri sõnul on see ka peamine põhjus töölt puudumiseks Euroopas – ligi pooltel juhtudel. 60 protsendil juhtudest põhjustavad just luu- ja lihaskonna haigused püsivat töövõimetust.

Viimaste aastate jooksul on haigusjuhtude arv Eestis oluliselt kasvanud, 2007.-2010. aastani lisandus juurde üle 10000 haige, ligi 58000 haigusjuhuni. Haigusjuhtude arv on kasvanud just tänu sellele, et vanad patsiendid käivad arsti juures edasi, ent neile lisandub iga aastaga uued. «Ei ole tehtud seda, mis vaja, et osa inimesi saaks hakkama ilma arsti juures käimata,» määnis Aakre.

Tohtri sõnul oli autoimmuunsete liigesehaiguste hind Eesti ühiskonnale 2010. aastal 27,2 miljonit eurot, millest otsese kulu moodustas vaid on neljandik summast. Kaudsete kuludena arvestatakse näiteks riigil saamata jäänud maksutulu.

Liigesehaiguste puhul on Aakre sõnul kõige olulisem alustada ravi võimalikult varakult, et ennetada vaegurlust ja säilitada töövõimet. «Kui me alustame ravi enne, kui tekib töövõime kaotus, vähenevad paljud kulud – nii otsesed kulu kui ka kaudsed kulud toetuste näol,» selgitas ta ning lisas, et nii saab olulisel määral vähendada ravikulusid, kuna väga varakult alustatud ravi on odavam ja efektiivsem.

«Patsient peab olema üks osaleja selles süsteemis, ta peab ise teadma, et temal on kohustus olla terve ja töövõimeline,» nentis reumatoloog ning lisas, et teisalt on väga oluline roll ka perearstil – et ta ei ootaks eriarstile saatmisega kolm kuud, kuna vahel võib ka kolm nädalat olla liialt pikk aeg.

Kolmas oluline tegur liigesehaige töövõime säilitamisel on tööandja roll, kuna tööandjast sõltub väga palju – ta peab aru saama, et temast sõltub paljuski see, kas inimene saab tööd jätkata või mitte. Tööandja peaks püüdma võimaldada liigesehaigel teha temale jõukohast tööd ning vajadusel tööülesanded ümber kohandada.

«Me peame väärtustama töövõimelisust, mitte keskenduma töövõimetusele,» ütles reumatoloog lõpetuseks.

Möödunud nädala reede öösel vastu laupäeva kella 0.30 ja 1.30 vahel lõigati Tallinna trammi- ja trollibussikoondise territooriumil Paldiski maanteel tundmatute isikute poolt läbi sidesüsteemide kaablid.

TTTK juhatuse esimehe Toomas Sepa sõnul lakkasid kaablite lõhkumise tagajärjel töötamast trollibussipargi valvekaamerad, tõkkepuud ja elektroonilised läbipääsusüsteemid.

Juhtumit uurib TTTK sisekontroll ja politsei. Tallinna trammi- ja trollibussikoondis palub kõigil, kes juhtusid sel ööl midagi nägema, või juhtunust teavad, endast teada anda.

Vihje eest, mis aitab kurikaelad tabada, paneb TTTK välja 500 euro suuruse tasu.

Vihjed rüüstajate kohta oodatakse telefonil 6976 113, või e-mail: eero.einman@tttk.ee. Teataja anonüümsus tagatakse.

Otsus, et valitsus ERRi uut maja strateegiliste investeeringute nimekirja ei lülita, oli ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul suhteliselt ootuspärane, mistõttu pole tänavu ühtegi uut projekteerimisetappi avatud.

«See oli suhteliselt ootuspärane otsus. Kui riigil ikkagi täna raha ei ole ja eelarvetasakaal on oluline, siis noh... me ei suuda isegi ERMi valmis ehitada,» sõnas ta. «Oleks imelik, kui rahvusringhääling ERMist mööda liiguks.»

Allikmaa sõnul pole seetõttu sel aastal ühtegi uut projekteerimisetappi avanud, vaid kogu projekteerimistegevus on aasta algusest sisuliselt külmutatud.

«Tuleb oodata paremaid aegu ja niikaua tuleb olemasolevaid majasid käigus hoida,» tõdes ta. «Me kindlasti arutame seda nõukoguga, et mis edasi saab.»

Ta meenutas, et ERRi uut maja on strateegiliste objektide nimekirja ka varem soovitud sisse panna, kuid see pole õnnestunud. «Oleme järjekorras ja ootame,» kinnitas ta.

Allikmaa sõnul pole ERR uue maja jaoks ise raha kõrvale pannud, kuid niipalju kui 2007. aastast on riigieelarvest antud, on projekteerimiseks kulutatud.

«Meil on eelmise aasta kasutamata jääki ja selle arvelt maksame eelmise aasta lõpetamata tööde eest,» sõnas ta. «Selle aasta projekteerimisrahad on ootel ja ilmselt jäävadki ootele.»

Allikmaa saatis aprillis peaministrile, rahandus- ja kultuuriministrile ettepaneku lülitada rahvusringhäälingu uus maja riigi järgmise nelja aasta eelarvestrateegias strateegiliste investeeringute nimekirja. Rahandusminister Jürgen Ligi saadetud vastuses seisab, et seda ei ole seda võimalik teha, kuna riigi eelarvestrateegia 2013-2016 menetlusel Vabariigi Valitsuses leidsid kajastamist vaid varasemalt otsustatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud uued investeeringud.

Rahandusministeeriumi hinnangul on praegu makstavad toetused taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrile käsitletavad riigiabina.

«Oleme endiselt arvamusel, et kehtivad taastuvenergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemid on riigiabi,» märkis rahandusministeerium kirjas. Ministeeriumi hinnangul on täidetud kõik neli tingimust, mille täitmisel toetus kvalifitseerub riigiabiks: toetusi antakse riigi vahenditest, toetused on valikulised, need annavad abi saajale majandusliku eelise ning moonutavad või võivad potentsiaalselt moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Vastavalt kehtivale elektrituruseadusele toetatakse taastuvenergia tootmist tegevusabi andmise vormis. Sellist abi võib pidada lubatud riigiabiks vaid juhul, kui liikmesriik on Euroopa Komisjonile esitanud riigiabi andmise loa taotluse ehk riigiabi teatise ja komisjon on teinud selle kohta lubava otsuse, märkis rahandusministeerium.

Selleks, et komisjon saaks teha lubava otsuse, peavad toetused vastama riigiabi andmise teatud tingimustele. Need on sätestatud keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes.

Suuniste kohaselt võib tegevusabi taastuvenergia tootmiseks katta taastuvenergia tootmiskulude ja turuhinna vahe, arvesse võib võtta ka taastuvenergiajaama tavalist kapitalitasuvust. Abi võib anda vaid seni, kuni taastuvenergiajaam on raamatupidamiseeskirjade kohaselt täielikult amortiseerunud, selgitas rahandusministeerium. Kui taastuvenergiajaamale on antud ka investeerimisabi, tuleb see tootmiskuludest lahutada. Lisaks peavad olema täidetud ka keskkonnakaitseabi suuniste muud tingimused, sealhulgas peab abi olema ergutava mõjuga ja proportsionaalne.

Rahandusministeerium nõustus majandusministeeriumi seisukohaga, et abi peetakse proportsionaalseks vaid juhul, kui sama tulemust ei ole võimalik saavutada abi vähemal määral andmisega. Sõltumata sellest, kas praegune toetusskeem on proportsionaalne või toimub taastuvenergia tootjate ülekompenseerimine, on rahandusministeerium seisukohal, et toetused ei võta arvesse tootmiskulude ja turuhinna vahet, mistõttu ei vasta skeem suunistele.

«Nagu oma kirjas viitate, on konkurentsiamet koostanud taastuvenergiatoetust saavate ettevõtjate tasuvusanalüüsi ja leidnud, et taastuvenergia tootjate kasumlikkus on liiga kõrge. Kuna konkurentsiameti analüüs pärineb aastast 2010 ja meile teadaolevalt toimub analüüsi täiendamine uusimate andmete põhjal, saame oma arvamuse taastuvenergia tootjate liiga kõrge kasumlikkuse (sealhulgas ka võimaliku ülekompenseerimise) kohta lõplikult kujundada pärast täiendatud analüüsiga tutvumist,» märkis rahandusministeerium kirjas.

Majandusministeerium on ette valmistanud taastuvenergia toetuste skeemi muudatused ja valitsus on neid arutanud, kuid heaks eelnõu ei kiitnud. Majandusministeeriumi kava on pälvinud kriitikat keskkonnaministeeriumilt, mis on soovitanud toetada taastuvenergia tootmist investeerimistoetuse kaudu.

Statistikaameti esitletud ajakasutuse uuring näitas, et kõige kergem on inimesi töölt kätte saada kella 11 ja 12 vahel, sest sel ajal on oma tööpostil 71 protsenti kõigist töötajaist.

Töö alustamise tippaeg langeb kella 7 ja 8.30 vahele, kusjuures kell 8 alustab töötamist 38 ja kella 9 ajal 13 protsenti tööga hõivatud inimestest. Palju alustajaid on ka kella 20 paiku õhtul, kui alustavad nn öised vahetused.

Töölt lahkumine on rohkem hajutatud ja tippaeg jääb 16-18.30 vahele, mil teedel-tänavatel on ka kõige rohkem liiklusummikuid.

Kõige levinum tööpäeva lõpetamine on ettearvatult kell 17, ehkki siis lahkub töölt vaid 24 protsenti kõigist töötajaist ja 39 protsenti jääb siis veel tööle. Huvitav on see, et kella 20 ja 21 vahel rabab tööd teha veel iga kümnes töötaja.
 

Põhjalaiuste jahedus saab oma tahtmise ja surub suvise sooja Läänemere lõunakalda taha ning sedakorda ei anta ka päikesele pikalt võimalust soojust lisada.

Madalrõhkkonnad võtavad juhtimise üle ja lasevad aeg-ajalt sajuhoogudel üle Eestimaa rännata. Lootust annab vaid kevadine aeg, mis harilikult ei luba päevade kaupa niiskel ja hallil ilmal võimust võtta.

Teisipäev on pilves ning paljudes kohtades vihmane, samal ajal on Eesti loodeosas selgimisi ja saju tõenäosus väheneb. Pärastlõunal võib kohati äikest olla. Puhub põhja- ja kirdetuul 3-9, läänerannikul 6-11, puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 10-15°C.
 

Statistikaameti juht Priit Potisepp ütles Eesti rahvastiku ajakasutust käsitleva kogumiku esitlusel, et ajakasutus on tähtis inimese rahulolu ja õnnetunde loomisel ning sugugi kõik ei ole rahas mõõdetav.

«See, kuidas inimene saab oma ajakasutust ise reguleerida ja kui palju jääb tal üle aega vaba aja tegevusteks, mõjutab tema elukvaliteeti,» lausus Potisepp. See aga ei tähenda, et kõik need, kes rohkem töötavad, oleks õnnetumad, sest pikad tööpäevad võivad olla ka vaba valik. Taolist uuringut pole ka tehtud.

«Magamise kõrval võtab töö teisena olulise aja inimese ööpäevast ja mõjutab ka kõiki muid tegevusi,» lisas statistikaameti analüütik Yngve Rosenblad.

Eestis on normaalse töönädala pikkuseks kehtestatud 40 tundi. Uuring näitas, et kaks inimest viiest ehk 42 protsenti töötab meil rohkem ja ülipikk ehk üle 48 tunni oli töönädal 13 protsendil töötajaist.

Pikki tööpäevi teevad rohkem mehed, noored ja madalama haridusega töötajad. Rosenblad põhjendas tulemust sellega, et palju naisi töötab osalise koormusega, teiseks näitab see, et õppimine tasub ennast ära.

Rohkem tehakse ületunde põllumajanduses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügis, aga ka kaubanduses, majutuses, toitlustuses ja veonduses. Suhteliselt vähem esineb ületunnitööd avalikus sektoris.

Pärnus algab homme kohus mullu septembris Sindis liinibussis kärbikuga tulistanud Ilmari (59) üle.

Süüdistuse kohaselt sisenes alkoholijoobes Ilmar mullu 25. septembril kella 18.30 paiku Sindis busside lõpp-peatuses liinibussi ja sihtis laetud kärbikuga bussijuhti, ähvardades tappa ka bussis olnud sõitja.

Bussijuht suutis relva enesest eemale suunata ja lask tabas bussiistmeid ning keegi viga ei saanud. Bussijuht pidas kahtlustatava kinni ja andis politseile üle.

Peale tapmiskatse ja tapmisega ähvardamise süüdistab Lääne ringkonnaprokuratuur Ilmarit ebaseaduslikus relva ja lõhkeaine käitlemises, sest mehel puudusid relvasoetamis- ja relvaluba ning lõhkeaine käitlemise luba. Samuti on Ilmarile esitatud süüdistus selles, et sündmusele eelnevalt juhtis ta alkoholijoobes olles autot.

Tollel õhtul roolis olnud bussijuht Hannes Õun pälvis kiire reageerimise ja suurema õnnetuse ärahoidmise eest hiljem justiitsministeeriumilt kodanikujulguse aumärgi.

Kodanikujulguse aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on ära hoidnud kuriteo või takistanud selle toimepanemist, aidanud kinni pidada kurjategijat, abistanud kuriteoohvrit või aidanud muul moel suurendada kaaskodanike turvatunnet.

Great Wall'ist saab tõenäoliselt esimene Hiina autotootja Eestis. Firma plaanib lähima kolme aasta jooksul tuua maailmaturule kuni paarkümmend uut mudelit ning tõsta tootmismahtu 1,5 miljoni autoni, kirjutab WhatCar?.

Äsja Bulgaarias tehase avanud ja seni peamiselt maasturite tootmisele keskendunud Great Wall on võtnud maailmavallutuslikke plaane äärmiselt tõsiselt. Plaan on laiendada mudelivalikut, sisenedes nii sõiduautode kui väikeste linnamaasturite segmenti.

Esimene uudismudel saab olema suurem äriklassi sedaan C70,  millele järgneb maastur Haval H7 ja väiksem crossover Hover H2. C70 kapoti all saavad olema 1,5 ja 2-liitrised turbomootorid, millest viimasel on võimsust koguni 218 hj.

Esialgsete kavade kohaselt peaks Great Walli uudismudelid olema laiemale publikule välja pandud septembris toimuval Pariisi autonäitusel ning pole välistatud, et juba sel aastal jõuavad esimesed selle automargi esindajad müügile ka Balti riikides.

Ehkki Euro NCAP ei ole veel Great Walli mudeleid testinud, on ta väidetavalt esimene Hiina autotootja, kes on viinud oma autode turvanõuded vastavusse Euroopas kehtivate standarditega.

Rahvusringhäälingu (ERR) uue maja ehitust pole võimalik tagantjärele enam riigile oluliste investeeringuobjektide nimekirja lisada, kirjutas rahandusminister Jürgen Ligi ERRi juhatuse esimehele Margus Allikmaale.

«Mõistame Teie muret, mis on seotud Eesti Rahvusringhäälingu uue maja ehitusega. Kahjuks ei olnud võimalik kirjas toodud ettepanekut rahuldada, kuna riigi eelarvestrateegia 2013-2016 menetlusel Vabariigi Valitsuses leidsid kajastamist vaid varasemalt otsustatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud uued investeeringud,» kirjutas Ligi Allikmaale saadetud vastuses.

ERRi juht Margus Allikmaa saatis aprillis peaministrile, rahandus- ja kultuuriministrile ettepaneku lülitada rahvusringhäälingu uus maja riigi järgmise nelja aasta eelarvestrateegias strateegiliste investeeringute nimekirja ning pakkus välja kolm eri võimalust maja ehituse rahastamiseks. Pikas perspektiivis pidas ta kõige odavamaks seda, kui ERR ehitaks hoone ise ja võtaks selleks pangalaenu.

Samas nentis Allikmaa, et ehitus suurendab ERRi kohustusi ca 5-6 miljoni euro võrra aastas, mida praegune ERR-i eelarve välja ei kannata ning sel juhul oleks vaja suurendada ERR-i eelarve neljal järjestikkusel aastal 7 protsenti.

«Isegi, kui Vabariigi Valitsus peaks asuma seisukohale, et uue ringhäälinguhoone püstitamine järgneva viie aasta jooksul on mõeldamatu, on ka selleks vaja selgesõnalist otsust. Sellisel juhul tõstame projekti riiulile, külmutame kõik arendustegevused ja raha, mis muidu investeeriksime tööprojekti jms, paigutaksime ümber (järjest kiiremini) vananevasse tootmistehnikasse,» kirjutas Allikmaa aprillis.
 

Silvergate'iks ristitud Reformierakonna väidetava musta annetusraha juhtumit uurib kapo asemel kriminaalpolitsei, sest finantskuriteod kuuluvad nende pädevusse.

Silvergate'i üks peategelasi, justiitsminister Kristen Michal on teatavasti kõrgem riigiametnik, kelle kuritegude uurimine kuulub kaitsepolitsei töö hulka. Seetõttu on küsitud, miks uurib Reformierakonna rahaskandaali äsjaloodud keskkriminaalpolitsei, mitte aastate jooksul tehtud tööga parema uurimisvõimekuse saanud kapo.

Keskkriminaalpolitseile uurimise andmine on riigiprokuratuuri teatel siiski selgelt põhjendatav sellega, et finantskuriteod kuuluvad kriminaalmenetluse seadustiku ja vabariigi valituse määrusega politsei, mitte kapo uurimisalluvusse.

Ehkki justiitsminister Michalil on poliitskandaalis oma osa, pole ta kriminaalmenetluslikus mõistes praegu veel mitte keegi. Teda pole üle kuulatud kahtlustatavana ega tunnistajana.

«Kriminaalmenetlusseadustik lubab prokuratuuril küll otstarbekuse kaalutlusel kapo ja politseiasutuse vahelist uurimisalluvust muuta, kuid antud juhul prokuratuur sellist otstarvet ei tuvastanud,» kommenteeris juhtiv riigiprokurör Heili Sepp.

«Nii et vastus on lihtne - uurib keskkriminaalpolitsei, sest seadus näeb nii ette ning puuduvad asjaolud, miks prokuratuur peaks kasutama oma seadusest tulenevat õigust alluvust muuta.»

Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus fraktsioonide esimehed kolmapäevaks nõupidamisele, et arutada, kas kehtivad seadused vajaksid erakondade rahastamise nõuete osas muutmist.

Seni on poliitikud olnud eri meelt, kas ja kuidas tuleks annetamisskeemide avalikuks tuleku järel parteide rahastamise ja järelevalve korda muuta.

Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip on pidanud vajalikuks lubada juriidilistel isikutel taas erakondadele annetada, karmistada ebaseaduslike annetuste vastuvõtmise ja tegemise eest ette nähtud karistusi ning kaaluda parteide kampaaniakuludele ülempiiri seadmist.

Reformierakonda kuuluv endine justiitsminister Rein Lang on samas öelnud, et tema äriühingute annetamisvõimaluse taastamist ja kampaaniakuludele lae kehtestamist ei toeta.

Poliitiliste skandaalide puhkemisel seaduste süüdistamine ja nende kiirkorras muutma asumine on Langi hinnangul halb praktika ning ta leiab, et ka erakondade rahastamise süsteem ei vaja kiireid muudatusi.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees, kaitseminister Urmas Reinsalu on avaldanud arvamust, et parlamendiparteide esindajatest tuleks moodustada töörühm, mis paneks kiiresti kokku ettepanekud erakondade rahastamise ja järelevalve korra muutmiseks. Juriidiliste isikute annetuste lubamist Reinsalu enda sõnul ei toeta, kuid samas on ta soovitanud tõsiselt kaaluda valimiskuludele lae seadmist.
 

Tallinna halduskohus jättis 25. mai otsusega Eesti Kunstiakadeemia (EKA) naabri Ester Palmi kaebuse detailplaneeringu kehtestamise kohta rahuldamata.

Tallinna linnavolikogu võttis mullu 16. juunil vastu otsuse, millega kehtestati Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering, millega muu hulgas määrati ehitusõigus 16 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ülikooli õppehoone rajamiseks.

Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutus eelmine, 2001 aastal kehtestatud, detailplaneering kehtetuks.

Kaebuse esitaja taotles nimetatud otsuse tühistamist ja põhjendas kaebust põhiliselt väidetega, et Tallinna linn ei ole detailplaneeringu kehtestamisel arvestanud kaebaja haldusmenetluses esitatud vastuväidetega ning detailplaneering rikub tema õigusi seoses insolatsiooni vähenemisega alla õigusaktidega ettenähtud normi kahes kaebajale kuuluvas korteris.

Samuti oli kaebaja seisukohal, et EKA hoone rajamiseks kavandatud süvendamiste käigus võib kaebaja hoone vajuda kuni 10 cm.

Vastustaja Tallinna linn pidas kaebust põhjendamatuks ning palus selle rahuldamata jätta.

Vastustaja leidis muu hulgas, et kaevatav otsus on tehtud põhjaliku kaalutluse järel, see ei riku kaebaja õigusi ega piira kaebaja vabadusi ning kaebaja õiguste kaitse seoses insolatsiooni vähenemisega on tagatud sisuliselt samaväärselt 2001. aastal kehtestatud eelmise detailplaneeringuga.

Lisaks on detailplaneeringus ette nähtud vajalikud ning põhjendatud meetmed ehitamise ohutuse tagamiseks naaberhoonete suhtes.

EKA nõustus ja ühines Tallinna linna esitatud seisukohtadega ja põhjendustega, mis puudutasid otsuse, planeeringumenetluse ja detailplaneeringu õiguspärasust ning tõi eraldi välja, et haldusmenetluse käigus on kaebajale tehtud mitmesuguseid ettepanekuid insolatsiooni vähenemisega tekkiva kahju kompenseerimiseks. Kaebaja ei ole nendega nõustunud.

Kohus leidis otsuses, et Tallinna linn on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega, ratsionaalselt ja seaduslikult kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase planeerimisotsuse.

Kohus selgitas, et planeerimismenetluse tulemuseks olev planeering ei rahulda linnaoludes paljudel juhtudel kõigi asjast huvitatud isikute vajadusi ja huvisid.

Seadusest ja õiguspraktikast tulenevalt on kohus veendumusel, et planeerimismenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on erinevate ja sageli üksteisele vastukäivate huvide vahel tasakaalu leidmine, et maksimaalselt suurendada üldist hüvet.

Käesoleval juhul on vastustaja kohtu arvates õigesti kaalunud ja tasakaalustanud menetlusosaliste huvisid ja vajadusi arvestades nii era- kui ka avalike huvidega.

Kohus leidis, et kaebuse üks põhilisi argumente, et vastustaja ei ole teostanud piisavalt kaalutlusõigust ja on ignoreerinud piirkonna elanike ning kaebaja huve, ei ole põhjendatud ja asjaolusid arvestades ka sisuliselt õige.

Detailplaneeringu menetluse käigus tehtud insolatsiooniga seotud küsimuste analüüsi tulemusi kaebaja ei vaidlustanud, mis näitab, et ta nendega nõustus.

EKA on kaebajale teinud korduvalt mitmesuguseid ettepanekuid insolatsiooniküsimusega seotud korterite probleemide lahendamiseks, kuid kaebajaga kokkulepet saavutatud ei ole. Käesoleval juhul kaaluvad üldised huvid kohtu hinnangul erahuvid üles ja seetõttu on vastustaja  detailplaneeringus õiguspäraselt ette näinud võimaluse kaebaja kinnisomandi sundvõõrandamiseks, kui muud kokkulepet ei saavutata.

Kohus märkis ka, et kuigi ükski ehituse ohutuse tagamiseks ettenähtud meetmetest ei anna ilmselt 100 protsendilist garantiid, et ehituse käigus kaebaja hooned ühel või teisel viisil kahjustada ei saa, võib detailplaneeringus ettenähtud meetmeid pidada asjakohasteks kaebaja ehitiste ohutuse tagamiseks ja nendele ehituse käigus võimalikult tekkivate kahjude minimeerimiseks ja kompenseerimiseks.

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule esitada otsuse avalikustamisest 30 päeva jooksul.

Neli Tallinna gümnaasiumi saatis Eesti valitsusele ja rahvale adresseeritud pöördumise, milles tunnevad muret eestikeelse õppe pärast venekeelsetes koolides. Pöördumises kutsutakse üles tulema kolmapäeval Toompeale meelt avaldama.

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli, Haabersti Vene Gümnaasiumi, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi hoolekogud saatsid täna pöördumise seoses eestikeelsele õppele üleminekuga.

Kirjas seisab, et pöördujad pooldavad ja hindavad eesti keele valdamist ning õpetamist-õppimist, kuid nad ei taha olla rahul sellega, et see saab toimuma koolides teiste ainetundide arvelt.

«Et meie lapsed õpiksid gümnaasiumis vene keeles, tuleneb soovist tagada neile konkurentsivõimeline haridus ja laiapõhjalised ainelised teadmised oma emakeeles, mis ei välistaks ka osade ainete õpetamist eesti keeles,» märgitakse.

«Me soovime, et õppeprogrammidesse tehakse muudatused eesti keele süvendatud õppe toimumiseks ning me soovime, et eesti keele õpe oleks läbimõeldum ja täiuslikum juba põhikoolis õppijale.»

«Me pöördume Eesti Vabariigi Valitsuse poole palvega rahuldada koolide hoolekogude taotlused, vene õppekeele olemasoluks gümnaasiumiastmes, ning seda peamise õppekeelena.»

Nelja kooli hoolekogud kutsuvad üles 30. mail kell 17.00 tulema Toompea Lossi ette rahulikule meeleavaldusele, et seeläbi väljendada riigikogule ja üldsusele oma muret laste tuleviku pärast.

Iraagi pealinnas Bagdadis seiskus sõja perioodi ühistransport ning loobuti busside kasutamisest.

Nüüd ilmuvad kahekordsed bussid selle linna tänavapilti tagasi, edastab Reuters.

Iraagi liiklusministeeriumi teate kohaselt võetakse sel nädalal kasutusele 60 uut bussi.

Jordaanias valmistatud bussidel on konditsioneer, mis aitab 50 kraadise kuumusega toime tulla.

«Suurepärane on jälle näha kahekordseid busse. Tundub, et Bagdad hakkab oma endist ilmet tagasi saama,» sõnas Bagdadis elav ja töötav araabia keele õpetaja Basil Hashim.

Bagdadis sõitmine on aeglane liikluskaose, terrorismikontrolli ja teetõkete tõttu.

Pommirünnakute tõttu paigaldatud betoonseintest labürinte on hakatud juba osaliselt lammutama.

Diktaator Saddam Husseini aegseid kahekordseid busse ei ole enam alles. Neid on varastatud ja lõhutud vanarauaks.

Husseini režiim kukutati USA ja ta liitlaste poolt 2003. aastal Iraagi sõja ajal. Hussein vangistati, ta üle mõisteti kohut ning ta poodi 2006. aastal inimsusevastaste kuritegude eest üles.

USA Luure Keskagentuuri (CIA) endise agendi-analüütiku Brian Latelli avaldatud raamatus seisab, et Kuuba luureagendid imbusid CIAsse.

Raamatu andmetel oli Kuubat juhtinud Fidel Castro valitsusajal USA luureorganites umbes 40 kaksikagenti, kirjutab Helsingin Sanomat.

Sellega püüdis Castro takistada enda mõrvamist USA agentide poolt.

USAl ei olnud nende ridadesse imbunute kohta andmeid enne kui kuubalasest kaksikagent Florentino Aspillaga palus 1987. aastal USAlt asüüli ning selle paljastas.

«Alates selleni olid USA agendid kuubalasi alahinnanud. USA luureorganid ei suutnud ette kujutada, et väike ja kommunistlik Kuuba suudaks maailmatasemel agente koolitada ning neid luureoperatsioonile saata,» kirjutab Latell oma raamatus.

Aspillaga kogus Kuuba jaoks luureandmeid 25 aastat.

Latelli raamat põhineb Aspillaga, teiste USA poolele üle tulnud Kuuba agentide ja CIA töötajate intervjuudel ning tuhandetel CIA dokumentidel, mis ei ole enam klassifitseeritud salajaseks.

Süüria president Bashar al-Assad kohtub täna ÜRO ja Araabia Liiga erisaadiku Kofi Annaniga.

Kohtumine leiab aset Süüria pealinnas Damaskuses, edastav Reuters.

Annani rahuplaan on läbi kukkunud, kui al-Assadi valitsuse väed jätkavad raskerelvastuse kasutamist.

Relvarahu Süüria sõdivate poolte vahel kehtestati aprilli keskpaigas, kuid sellest ei ole eriti kinni peetud.

Möödunud nädalalõpul paljastasid ÜRO vaatlejad Houlas massimõrva, milles oli hukkunuid üle 100. Hukkunute seas oli kümneid lapsi.

Välisriigid süüdistavad tsiviilelanike tapmises Süüria presidendi üksusi, Süüria valitsus aga mässulist opositsiooni.

Süüria siseministeerium soovitas mässajatel alla anda ning kutsus riigi teistesse piirkondadesse või välismaale põgenenud süürlasi koju tagasi pöörduma.

Vene kaitseministeerium sõlmis esmaspäeval lepingu Ühendatud Laevaehitusettevõttega (OSK), mis ehitab viis Borei-klassi tuumaallveealeva, ütles firma pressiesindaja Aleksei Kravtšenko Interfaxile.

«Kaks lepingut on sõlmitud 2012. aasta riigikaitse tellimuse raames. Neist esimene Sevmaši laevaehituskompaniiga viie uue strateegilise allveelaeva Project 955A Borei klass ehitamiseks, mis on varustatud tuumarakettidega [20 Bulava-tüüpi ballistilist raketti igal alusel],» ütles ta.

Venemaa presidendi Vladimir Putini uue ametiaja algus tõotab kujuneda vägagi närviliseks, sest protestid ei lakka ja inimesed nõuavad suuremaid vabadusi.

Seni suhteliselt rahulikult arenenud vastasseis tärkava kodanikuühiskonna ning Kremli vahel kulgeb mööda allakäigutreppi, üha enam kostab eri osapoolte retoorikas väljend «kodusõda», mida kõik küll justkui tahavad vältida, nagu sel nädalal vangimajast pääsenud kaks opositsioonijuhti, vahendas ETV saade «Välisilm».

Ilmselgelt liigub kahe leeri kurss kokkupõrke suunas, sellest hoiatas ka sel nädalal välja tulnud endise rahandusministri Aleksei Kudrini raport, mis hoiatab otsesõnu kaose eest, seda juhul, kui võimud protestidele üle reageerivad, aga ka juhul, kui majandusolukord drastiliselt halveneb.

Kes ja kas võimu haarab, hakkame nägema ilmselt siis, kui inimesed jälle suvilatest koju jõuavad ja ilus suvi tigedaks ajava sügisega asendub.

«Praegu on suvi, praegu kõik jalutavad, kõigile kõik meeldib, isegi miilitsale meeldib, aga sügisel, kui protestid jõuavad regioonidesse, saab meeldimine lõpu, inimestel lendab psüühika; mis juhtub, kui psüühika lendab võimudel, me juba nägime, see on päris hirmutav,» nentis globaliseerumisprobleemide instituudi direktor Mihhail Deljagin.

Suve lõpuks on Ühendriikides hoopis selgem pilt, millised on Vabariiklaste võimalused president Barack Obama vastu.

Arvamusuuringute põhjal on juba nüüd, viis kuud enne valimisi kampaanias viik -  toetus tagasivalimist taotlevale president Barack Obamale ja ta vabariiklastest rivaalile Mitt Romneyle on praktiliselt võrdne, vahendas ETV «Välisilm».

Gallupi viimane küsitlus näitas, et kui valimised toimuksid täna, saaksid nii Obama kui Romney 46 protsendi protsendi valijate häältest.

Seega kõigi märkide järgi tulevad seekordsed presidendivalimised ilmselt erakordselt tasavägised, vaatlejate hinnangul võib korduda samalaadne stsenaarium nagu  aastal 2000, kui George W. Bush saavutas Al Gore'i üle võidu vaid napi häälteenamusega.

Obama sõnul on USA tema juhtimisel suurest kriisist väljunud, Romney tuletab valijatele samas meelde, et Obama ei ole suutnud USAs oluliselt vähendada tööpuudust, mis on 8,1 protsenti, Ühendriikide analüütikud märgivad, et seni ei ole ühtegi presidenti ametisse tagasi valitud, kui töötuse näitaja on üle 8 protsendi.

Paavst Johannes Paulus II nime kandvate koolide esindajad ütlesid pärast nädalavahetusel Leedus toimunud kohtumist, et kaaluvad ideed rajada seitsme aasta eest surnud kirikupeale Leedu pealinna mälestussammas.

«Mälestus tuhmub, kui inimest ei näe. Kuigi paavst Johannes Paulus oli suurmees, tulevad kooli uued põlvkonnad, ning mälestust tuleb säilitada,» ütles idee algataja, Vilniuse Johannes Paulus II nimelise progümnaasiumi direktor Janina Vysocka.

Vysocka sõnul loodetakse, et mälestussammas püstitatakse poolakeelse kooli ette 2014. aastal, kui kool tähistab asutamise 20. aastapäeva.

Nädalavahetusel Vilniuses toimunud foorumil osalesid 90 Johannes Paulus II nime kandva kooli esindajad. Valdav osa paavsti nime kandvatest koolidest asub Poolas, kuid neid on ka Saksamaal, Ukrainas ja teistes riikides.

Poolas 1920. aastal sündinud Johannes Paulus II, kodanikunimega Karol Józef Wojtyła, oli katoliku kiriku pea aastatel 1978-2005. Leedut külastas paavst 1993. aasta augustis.

Põhja-Korea liider Kim Jong-un õnnitles Venemaa peaministrit Dmitri Medvedevit võimuerakonna Ühtne Venemaa liidriks valimise puhul.

«Teie valimine partei esimeheks on kõigi selle liikmete sügava usalduse ilming. Ma eeldan, et Venemaa ja Põhja-Korea kokkulepped täidetakse edukalt ning väljendan veendumust, et sõbralikud ja partnerlussuhted kahe riigi vahel arenevad ka tulevikus. Soovin siiralt Teile suuri edusamme Teie vastutusrikkas töös partei tugevdamisel ning võimsa ja kaasaegse Venemaa ehitamisel,» seisab õnnitluses.

Medvedev valiti üksmeelselt võimuerakonna juhiks laupäeval toimunud Ühtse Venemaa kongressil.

Katari pealinna Doha kaubanduskeskuses puhkes täna tulekahju, milles hukkus vähemalt 19 inimest, neist 13 lapsed, teatas araabiakeelne telekanal Al-Jazeera.

Põleng puhkes lõuna paiku Doha luksuslikus Villagio Malli kaubanduskeskuses, kust tõusis palju tossu. Kliendid ja töötajad on evakueeritud ning juurdepääsu keskusele tõkestavad kiirabi- ja politseiautod.

Katari siseministeeriumi teatel korraldatakse põlengu asjaolude avalikustamiseks õhtul pressikonverents.

Eesti jätkab Afganistani toetamist ka pärast vägede lahkumist 2014. aastal, ütles täna Tallinnas NATO asepeasekretäri Alexander Vershbow’ga kohtunud välisminister Urmas Paet.

Paet kinnitas pressikonverentsil, et nädala eest Chicagos toimunud NATO tippkohtumine oli edukas ka Eestile, kes on panustanud kaitsekulutustesse ja küberjulgeolekule.

Paet lisas, et pärast Ämari lennubaasi renoveerimise lõpetamist on Eestil võimalus osaleda NATO riikide õhuturbeoperatsioonidel. Lisaks on Eestil väga oluline roll küberkaitses, mis aitab kaasa NATO edasiarenemisele ning tugevdab Eesti julgeolekut.

Vershbow kiitis Eestit kui positiivset näidet teistele riikidele, eriti nn targa kaitsega seotud küsimustes. «NATO küberkaitsekeskus Tallinnas aitab lahendada 21. sajandi probleeme, mis nõuavad uut moodi mõtlemist,» ütles Vershbow.

Asepeasekretär rääkis ka Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Makedoonia ja Montenegro liitumiskõnelustest ja koostöövõimalustest Venemaaga. Ta rõhutas, et Venemaa peab vastu seisma sarnastele ohtudele ning ta loodab, et NATO ja Venemaa vaheline usaldus lähitulevikus kasvab.

Olümpiamängud on tohutu äri, milles on majanduslikus mõttes palju nii võitjaid kui ka kaotajaid. Suur küsimus on, missuguseks kujuneb võitude ja kaotuste summaarne mõju majandusele.

Londonist saab tänavu esimene linn, mis on võõrustanud nüüdisaegseid olümpiamänge tervelt kolm korda. Tänavune Londoni OM, mis leiab aset  27. juulist 12. augustini (ja paraolümpia. 29. augustist 9. septembrini) erineb suuresti eelmistest mängudest, mis Suurbritannia pealinnas aset leidsid. 1948. aasta Londoni OMi on nimetatud säästumängudeks. Valitsus kulutas OMile tagasihoidlikud 750 000 naela, mis moodustas riigi SKTst alla 0,01 protsendi.

Ehkki Briti valitsuse võlg on rekordkõrge – ligi 1,2 triljonit naela – ning riigi majandus läks hiljuti nn teistkordsesse langusesse, ei ole põhjust tänavusi mänge säästuolümpiaks nimetada. Briti avalik sektor kulutab OMile ligi neli korda esialgu prognoositust rohkem – 9,3 miljardit naela –, mis on 0,7 protsenti SKTst.

Kusjuures see raha on läinud ennekõike olümpiarajatiste ehitamiseks ja infrastruktuuri investeeringuteks, mitte otseselt mängude korraldamiseks. Ligi 2 miljardit naela tuleb peamiselt eraallikatest – ennekõike sponsoritelt (700 miljonit) ning piletimüügist (600 miljonit), samuti teleülekandeõiguste ja muude toodete müügist – ning seda haldab Briti spordiministeeriumi, Londoni linna ja Briti Olümpiaühenduse rajatud korralduskomitee, mis on eraõiguslik isik.

Ida-London: slumm tõuseb tuhast?

Suuremaid võitjaid OMiga seotud investeeringutest on Stratfordi tööstuspiirkond Ida-Londonis, kuhu kerkis 200 hektarit hõlmav olümpiapark. Olümpiaküla 2812 maja mahutavad 17 000 inimest. Loodetakse, et olümpiaparki tehtud investeeringud aitavad seni suhteliselt kehva mainega piirkonnale uue elu anda. Piirkonna elanike jaoks pole OMi toimumine aga siiski mitte nii roosiline, kui esialgu paista võib.

Pargi ehitamise eest pidid sajad inimesed mujale kolima. Keeldujate kinnisvara sundvõõrandati. Nüüd annab OMi lähenemine endast Stratfordis märku muu hulgas parkimispiirangute näol. Ka ei saa selles piirkonnas teatud kohtadest enam läbi sõita, sest seal ehitatakse või valvatakse midagi, rääkis aprilli lõpus eestlanna Meri-Liis Tahmazova, kes töötab Stratfordis maiustustetootja Cadbury müügiesindajana. Peagi läheb olukord veelgi keerulisemaks.

«OMi ajaks kogu see ala 3-4 miili raadiuses suletakse autodele. Üksnes ühistranspordi või jalgrattaga võivad tavainimesed seal liigelda,» rääkis Tahmazova.

Piirangud hakkavad kehtima juba ligi kuu aega enne OMi algust ning kestavad paraolümpia lõpuni. 
«Minu firma tahab, et hakkaksin öösiti töötama, sest öösel on teatud autod piirkonnas lubatud,» märkis Tahmazova.

Sama peaks tegema hakkama ligi 30 tema töökaaslast, kuid sellest, et öösel töötamise eest lisatasu saaks, pole firmas juttu olnud.
«Päris mitu poodi on öelnud, et see mõte on väga jabur,» märkis ta samas. «Näiteks ühest poest öeldi, et neil pole selleks aega – nad on terve päeva avatud ega taha öösel mingi firma esindajaid näha.»

Cadbury on ainuke, kes võib oma nime kasutada Londoni OMi teemaliste kommide ja šokolaadide peal. «Cadbury on Londoni OMi väga palju raha investeerinud ja tahab kõik selle protsendiga tagasi teenida,» selgitas Tahmazova.

«Väga suur surve on müüginumbreid tõsta, kuid viimast teha on keeruline, sest raskustes poodidel pole raha, mille eest meie tooteid osta. Minu töökoormus on tõusnud väga kõrgele jaanuariga võrreldes.»

Liikumispiirangutele lisaks on mängud Londoni elanikele ja äridele koormavad maksutõusu tõttu. Londoni linn tõstis kohalikku maksu (council tax), et rahastada olümpiarajatiste ehitamist ning infrastruktuuri parandamist.

«Paljud poed [Stradfordis] on praegu nii suures kriisis, et vaaguvad sulgemise äärel,» märkis Tahmazova. «Jaanuaris teadsin kolme poodi, mis olid müügis. Hiljem tõusis nende arv 11ni ning kolm neist pandi kinni.»

Poeomanikud ei usu tema sõnul, et mängude saabudes tulevad nende juurde ühtäkki turistide hordid ja hakkavad suurtes kogustes kaupa ostma, mis poodidele olümpiamängudega kaasnevad kulutused tasa teeb.

«Küsisin hiljuti ühelt inglise poeomanikult, mida ta Londoni OMist arvab, ja ta hakkas vanduma ning kiruma, et maksud läksid selle tõttu lakke ja täielik mõttetus on mängud siin korraldada,» rääkis Tahmazova.

Julgeolekumeetmetest hoolimata kardavad olümpiaküla lähedal asujad Tahmazova sõnul ka seda, et OM toob kaasa kuritegevust. «Olümpiakülast mõne kilomeetri kaugusel on piirkonnad, kus paljudel inimestel pole tööd ja nad elavad toetustest. Kuritegevus on seal üsna kõrge ning just sealt algasid mullusuvised rahutused,» märkis Tahamazova.

Teisalt pakuvad mängud piirkonna kinnisvaraomanikele hiilgavat teenimisvõimalust oma elamispinna väljaüürimisega OMi külastajatele. Paljud inimesed kavatsevad Londonist lahkuda, et korter või maja välja üürida.

Samuti üritatakse üürnike lepinguid üles öelda, seda vahel ebaseaduslikult lühikese etteteatamisajaga, et siis korter vahel isegi 20 korda tavalisest kõrgema pakkumishinnaga üüriturule paisata.

Londoni olümpiaküla meenutab oma mitmekorruseliste kortermajadega Lasnamäed. Samas on muidugi erinevusi – selle elanikud saavad nautida hiljuti avatud Euroopa suurima ostukeskuse lähedust ning teadmist, et nende eksistents on püütud muuta lootussõbralikuks.

Võimud on Londoni OMi nimetanud ajaloo rohelisimaks. Olümpiapargi energiaga varustamiseks on püütud kasutada taastuvallikaid, sinna on paigaldatud sadu linnupuure haruldaste liikide hoidmiseks ning mängudel kasutatavad toiduainete pakendid on taaskasutatavatest materjalidest. 

Ida-Londoni mõned piirkonnad kuuluvad riigi vaesemate hulka. Yorki Ülikooli majandusprofessori Peter Smithi sõnul loodab valitsus, et olümpiaküla annab kogu piirkonnale uue näo. Kui sportlased on lahkunud, ehitatakse kortereisse köögid ning korterid lähevad müüki.

Loodetavasti ostavad neid jõukamad inimesed. Sellele panustavad ka kinnisvarafirmad. Seetõttu on elamispindade hinnad kasvanud Stratfordis kiiremini kui riigis keskmiselt, jäädes siiski oluliselt alla Londoni keskmisele. «Olümpiapark muudab ettekujutlust sellest Londoni osast, kehtestades selle atraktiivse pereelamute piirkonnana, kus on väga head vaba aja veetmise rajatised,» kinnitas kinnisvarafirma Jones Lang LaSalle juht Katie Kopec.

London: töötajad magavad kapslites

Kõik pole selles aga kindlad. Kui jõukamad inimesed kortereid osta ei taha, siis viimaks annavad võimud olümpiaküla korterid sotsiaalmajutusena töötutele. Olümpiamängude ajaks paigutati küll näiteks ühelt tänavalt mustlased mujale, aga nad tulevad ju pärast mänge tagasi.

Kuna just transporti nimetas rahvusvaheline olümpiakomitee Londoni nõrgaks küljeks, kui linna 2005. aastal OMi asupaigaks valis, siis on Briti valitsus viimasel ajal teinud sellesse suuri investeeringuid. Oma osa on saanud nii ühistransport kui ka rattateed.

Sellest hoolimata on praegugi tavalised ummikud linnas. Järjekorrad lennujaamades venivad samuti kohati mitmetunniseks. Briti parlamendi spordikomitee on hoiatanud, et kõrge koormus mängude ajal võib riigi lennujaamade töö halvata.

Nii on tõsine oht, et kui 17 000 võistlejat, 20 000 ajakirjanikku ning üle 500 000 pealtvaataja OMile saabuvad – mis väidetavalt on maailma suurim rahvaliikumine iga-aastase Meka palverännaku järel –, puhkeb Londoni liikluses kaos. Rahvusvahelise olümpiakomitee üks liige on hoiatanud, et inimesed peaks Londonis alustama liikumist 2-3 tundi varem, kui nad tavaliselt seda teeks, et õigeks ajaks mängudele jõua.

«Usun, et kahjuks moto «kiiremini, kõrgemale, kaugemale» asendub motoga «räpasem, hõivatum, vihasem»,» nentis valuutavahetusfirma World First peaökonomist Jeremy Cook. «Meie transpordi infrastruktuur kahjuks ei suuda tulla toime rahvarohke reedeõhtuga Londonis, rääkimata eeldatavast 5,5 miljonist külastajast päevas, keda näeme mängude ajal.»

Et sportlasi, sponsoreid ning teisi mängudega otseselt seotud tegelasi transpordikaosest säästa, kehtestatakse võistluste toimumispaikade vahelistel suurematel teedel neile erirajad, mida tavasõidukid kasutada ei saa.

Töötajate säästmiseks kavatseb osa Londoni firmasid muuta tööaega nii, et saabumine ja lahkumine ei jääks tipptunnile, teised lubavad kodus töötada. Leidub aga ka firmasid, kes eelistavad seda, et töötajad töö juures ööbiks. Üks neist on andmeteenuste osutaja Interxion, mis hankis töötajatele magamiseks kapslid.

Mitmed Londoni kohtud sulgevad mängude ajaks uksed ning saadavad töötajad puhkusele. Enamik firmasid midagi sellist aga endale lubada ei saaks, sest mängude ajal on töökäsi vaja hoopis rohkem kui tavaliselt. See tähendab mõnedele inimestele ületunnitööd ja heal juhul preemiat selle eest ning teistele seda, et nad vähemalt ajutiselt töötusest pääsevad.

Personalifirma Manpower uuringust ilmnes, et ITK-sektorisse lisab OM koguni 5000 töökohta ning rohkem töötajaid vajavad tänu mängudele ka näiteks kauplused ja hotellid.

Negatiivse poole pealt peavad Londoni elanikud arvestama kasvanud terroriohuga. OMi puhul on tegemist Suurbritannia suurima sõjajärgse julgeolekuoperatsiooniga, millele kulub ligi miljard naela. Võimud on läinud koguni nii kaugele, et kavatsevad olümpiapargi lähedastele kõrgematele majadele raketid paigaldada, mis on osa piirkonna elanikke endast välja viinud.

Pingutustest hoolimata ei suudeta täielikku turvalisust tagada. Hiljuti õnnestus ühel olümpiapargi töötajal smugeldada sinna võltspomm. Mees smugeldas võltspommi sisse julgeolekuohtudele tähelepanu pööramiseks pärast seda, kui märkas, et turvatöötajad otsisid teda olümpiaalale saabumisel läbi vaid hommikuti, mitte aga hiljem päeval.

Lisaks terrorirünnakutele ohustab londonlasi mängude tõttu kasvav kuritegevus. Võimude sõnul hakkas Londonisse juba kuid enne OMi algust organiseeritud kuritegevuse taktikepi all saabuma bussitäite kaupa taskuvargaid, prostituute ja kerjuseid Rumeeniast, kellest mitmed on leidnud endale ööbimispaiga kesklinnas asuva Marble Archi monumendi juures.

Kõigest sellest hoolimata on londonlased OMi suhtes üldiselt positiivselt meelestatud, näitavad professor Smithi sõnul avaliku arvamuse küsitlused. Sama nähtus aprilli lõpus Londoni elanikke intervjueerides.

«Ma pole mängude pärast põnevil, sest mind sport ei huvita, kuid firmat, kus töötan, aitab OMi toimumine palju,» rääkis Londonis elav Latis Scientificu palgal olev bioloog Daniel Bogacz. Nimelt hakkab Latis Scientific analüüsima olümpia ujumisbasseinidest pärit veeproove.

Bogacz arvas, et mängud toovad kaasa liikluskaose, mille mõju töötajatele tema firma küll tööaja muudatustega püüab leevendada, kuid samas on neil majandusele vähemalt mõneks kuuks hea mõju.

Raamatupidaja Didier Raffray ütles, et panka, kus tema töötab, mängud otseselt ei mõjuta. Ta loodab, et liikluskaosest õnnestub pääseda tänu ratta ja motorolleri kasutamisele. Ennekõike kriketi- ja ragbihuviline mees läheb ka ise olümpiamänge vaatama, kuid sai piletid vaid laskmisele ja kergejõustikule.

Järk-järgult müügile paisatavate piletite saamine oli Suurbritannias nimelt vähemalt esialgu  tõeline katsumus, sest need broneeriti mitmekordselt üle ja müüdi neile, kellele loosiõnn naeratas. Osa inimesi jäi mõlemas esimeses voorus piletitest ilma. Teised püüdsid seda vältida suurtes kogustes pileteid broneerides, riskides sellega, et nad kõik need saavadki ning jäävad rahast lagedaks.

Interneti piletisüsteem hakkas vahepeal suure koormuse tõttu streikima ning mõnedele võistlustele müüdi liiga palju pileteid, mis ostjad pidid hiljem teiste võistluste pääsmete vastu  vahetama.
Sellest kõigest hoolimata on Raf­fray OMi suhtes absoluutselt positiivselt meelestatud.

«Minu jaoks on OM ainukordne sündmus elus, ma ei mõtle negatiivsetele külgedele,» kinnitas ta. «Mängude positiivne külg – inimvõimete piiride kompimine – tasakaalustab suured kulutused, mis nende korraldamiseks tehakse.

Ja pealegi pole OM ainult sport, vaid mõjutab peaaegu kõike.» Ta lisas, et OMi toimumise ala pommitati Teise maailmasõja ajal ja see tehti viimaks korda just nüüd mängude jaoks. «Mängud tõid Londoni osa tagasi Londonisse,» lausus Raffray. «Ükski hind pole liiga kõrge Londoni taas tervikuks tegemise eest.»

Professor Smithi sõnul on väljaspool Londonit brittide seas OMiga seoses teatavat kadedust, mis on mõneti mõistetav, sest riigi muud piirkonnad, mis on pealinnast kehvemas seisus, vajanuks investeeringuid tõenäoliselt rohkem. Londoni-keskuse vähendamiseks toimuvad vähemalt OMi jalgpallimatšid väljaspool pealinna – Põhja-Inglismaal, Šotimaal ja Walesis.

Sponsorfirmad: hingehinnad ja orjatöö

Osalised, kes OMist kahtlemata suurt kasu loodavad lõigata, on mängude sponsorid. Vastasel juhul poleks nad mängudesse investeerinud sadu miljoneid naelu. Suurimate sponsorite seas on näiteks spordiriiete tootja Adidas, joogigigant Coca Cola, kiirtoidukett McDonald’s, magusafirma Cadbury, õlletootja Heineken ja autofirma BMW. 

McDonald’s rajab olümpiaparki oma suurima restorani, kuhu mahub 1500 inimest ning kus saab tööd ligi 2000 inimest. Väidetavalt maksis firma sponsoristaatuse eest üle 62 miljoni naela. Selle raha tagasiteenimiseks tuleb mängude külastajatelt muidugi üsna soolast hinda küsida.

Strateegia edu alus on fakt, et konkurents olümpiapargis suuresti puudub, sest külastajad ei saa sinna kaasa võtta «üleliigset toitu». Mängude korraldajad on selgitanud, et võileib seljakotis ei peaks olema probleem, kuid piknikukorviga tõenäoliselt siseneda ei saa, sest selle läbiotsimine võtaks liiga kaua aega.

Julgeolekukaalutlustega põhjendatakse ka keeldu võtta olümpiaparki vedelikke üle 100 ml pakendites. Olümpiapargis tuleb pudeli vee eest aga maksta 1,6 naela. Kõrged hinnad olümpiapargis on ilmselt üks põhjusi, miks osa britte, eriti Londonist kaugemal elavad inimesed, peavad OMi külastamist liiga kalliks lõbuks, mis sest et neljandik pileteid maksab 20 naela või vähem (ja kalleimad 2012 naela).

Mõnes riigis seisavad olümpiasponsoritega seotud töötajad silmitsi veel palju raskemate tingimustega.

Kampaania Playfari uurimine tuvastas hiljuti, et olümpiariided, mida müüb Next, valmivad Sri Lankal ebainimlikes tingimustes. Töötajad peavad sageli tegema kuus 60 ületundi ning töötama mõnikord korraga 18 tundi järjest – päevase vahetuse ning seejärel öövahetuse kõrvalasuvas tehases – saades palka vaid 58 naela kuus. Lepinguid töötajatel ei ole ja töötasu nad regulaarselt ei saa, samas vallandatakse neid sageli ette teatamata. Ka Adidase tooted Hiinas valmivad Playfairi sõnul ebainimlike töötingimuste hinnaga.

Teised ettevõtted: hea enesetunde efekt ja haiguspäevad

Selleks et olümpiasponsorid oma staatusest ikka kasu saaks, on kehtestatud karmid ja kohati jaburusteni viivad reeglid OMi kaubamärgi kasutamisele. Näiteks pidi Derby ülikool võtma maha loosungid kirjaga «Toetame Londoni olümpiat», millega tahtis tähistada olümpiatõrviku möödumist, sest sellist fraasi tohivad kasutada vaid mängude ametlikud sponsorid.

Ühel teisel olümpiatulega seotud üritusel pidi Afganistani sõja veteran Aidan Kirkwood aga katma oma jalatsid kleepsudega, sest nende valmistajaks polnud ametlik OMi sponsor Adidas.

Karmid reeglid ei suuda tegelikult takistada teistel ettevõtetel OMiga seotud kasusid sponsoritelt kaaperdamast. Näiteks McDoanld’si rivaal Subway reklaamplakatitel on neli Briti kergejõustiklast kirjaga «Treeni kõvasti. Söö värsket.» Global Language Monitori analüüs näitas, et enam kui pooled 50 ettevõttest, mida peamiselt Londoni OMiga seostatakse, ei ole ametlikud sponsorid.

Näiteks olümpiaga enim seostuv rõivafirma on tarbijate teadvuses Nike, ehkki ametlik sponsor on Adidas.
OMist saavad kasu ka paljud need firmad, kes pole ei sponsorid ega kaaperdajad, sest olümpia toob Londonisse sadu tuhandeid külastajaid, kes tõenäoliselt kulutavad siin märkimisväärseid summasid. Iseküsimus on aga see, mil määral need külastajad tõrjuvad tavaturiste. Londely Planet on küll nimetanud Londoni tänavuseks tippsihtkohaks ja Briti pealinn on ka Trip Advisori edetabelis esimeseks tõusnud.

Turiste võib aga peletada mängudega kaasnev liikluskaos ning hirm, et ärid tõstavad hindu, kasutades ära olümpia ajal ajutiselt järsult suurenevat nõudlust. Need turistid, kes Londonisse siiski tulevad, võivad nimetatud probleemide tõttu linnas pettuda ja nii väheneb selle maine turismisihtkohana.

Seetõttu võivad mängud reisikorraldajatele ja lennufirmadele hoopis negatiivselt mõjuda. Näiteks British Airways emafirma on juba teatanud, et õhuliiklus võib sel suvel väheneda. «Me näeme alati nõudluse langust sihtkohale olümpia-aastal,» märkis Briti reisikorraldajate ühing.

«On väga vähe tõendeid mingist kasust turismile olümpiamängude võõrustamisest ja olulised tõendid kahjust.»
Mitmetel firmadel on aga lootust saada kasu kohalike inimeste n-ö hea enesetunde efektist. «Kui Briti sportlastel OMil hästi läheb, siis inglased on positiivselt meelestatud ja tootlikumad,» tõi professor Smith näite sellest efektist, mida tema sõnul küll tõestada pole suudetud.

Mõned firmad on seda küll enda arvates juba kogenud. «Olümpiaefekt on fantastiline ja enneolematu ulatusega,» rõõmustas kirjastuse Carlton Books juht Jonathan Goodman, kelle sõnul juba esimese kvartali müük oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes 28 protsenti suurem.

Briti majandus: kuldmedaleid ei tule
Osa ettevõtteid tunneb aga muret, et OM suunab tarbijakulutused sellistele kaupadele nagu televiisorid, grillikaubad ja alkohol, nii et muudele toodetele jääb neil vähem raha. Nii prognoosib näiteks rõivapood Debenhams endale OMist negatiivset efekti.

Head pole oodata ka ehitusfirmadel, mis viimastel aastatel olümpiapargi kerkimisest kasu lõikasid. Nende töökoormus väheneb järsult, sest nüüd on park valmis ning lisaks on valitsus keelanud infrastruktuuri hooldusprojektid selle lähedal.

Negatiivset mõju ettevõtetele on
oodata ka transpordikaosest ning sellest, et töötajad jäävad OMi ajal eeldatavalt sagedamini haiguspuhkusele kui tavaliselt, sest soovivad kodus mänge vaadata. Osa firmasid kavandab selle ohu vähendamiseks paigaldada töökohtadesse televiisorid.

Arvestades seda, et Briti rahvusringhääling BBC saadab OMile rohkem töötajaid kui on riigi olümpiakoondises sportlasi ning kavatseb iga spordiala jaoks eraldi telekanali avada, oleks tõesti maksumaksjate raha raiskamine, kui inglased tööl telekat vaadata ei saaks. 

Eelmine, 1948. aasta Londoni OM teenis ligi 30 000-naelase kasumi. Tänavuse olümpia korralduskomitee loodab enam-vähem nulli jääda. Milline on mängude summaarne mõju Briti majandusele tervikuna, selles arvamused lahknevad. Ka uuringud varasemate olümpiamängude mõjust võõrustajariigi majandusele on andnud vastandlikke tulemusi. 

Suhteliselt suur üksmeel valitseb selles, et investeeringutel Londoni olümpiapargi ehitusse ja infrastruktuuri oli Briti majandust elavdav mõju, märkis professor Smith. Olümpiapargi ehitusel sai tööd 40 000 inimest, kellest ligi 40 protsenti olid küll immigrandid. Iseküsimus on samas see, kas tohutu riigivõla tingimustes need investeeringud ikka olid õigustatud.

Vastus sõltub paljuski sellest, milline on olümpiapargi tulevik pärast mänge, kuid viimase puhul valitseb teatav ebakindlus. Samuti valitseb ebakindlus Smithi sõnul selles, missugune on OMi enda toimumise mõju majandusele, sest pole teada, kui ulatuslikuks osutub tavaturistide väljatõrjumisefekt. Kahtlemata avaldab OM aga ka toimumise ajal positiivset mõju tööturule – mängudel on ametis ligi 200 000 inimest.  

Ekspertide hinnangud mängude summaarsest mõjust Briti majandusele erinevad, kuid valdav näib olevat seisukoht, et vähemalt tänavu avalduv kogumõju SKT-le on üsna nullilähedane. «Ehkki mängud kahtlemata on suur spordisündmus, me kahtleme, kas need võidavad kuldmedaleid majandusele,» märkis Capital Economicsi ekspert Samuel Tombs.

Professor Smithi sõnul näitavad uuringud, et olümpiamängude peamine positiivne efekt – erasektori majandusliku aktiivsuse suurenemine, sest firmad ja inimesed eeldavad majandustegevuse elavnemist tänu OMile – avaldub suuresti juba siis, kui linn alles mängude võõrustajaks kandideerib. «Võibolla kandideerimine ja ebaõnnestumine on parim strateegia,» järeldas ta.

«Võib-olla Pariis [mis samuti tänavuse OMi toimumispaigaks kandideeris] sai parima tehingu.» Samas möönis professor, et OMi polegi mõtet vaadata ainult nii-öelda majanduse mätta otsast. «Arvan, et mängud on suurepärane kogemus kohalikele elanikele,» ütles mees, kes kavatseb ka ise neid vaatama minna. 

Politseinikud pidasid eile Edela-Prantsusmaal Cauna linnas kinni Baski äärmusrühmituse ETA sõjalise liidri Oroitz Gurruchaga Gogoroza.

Lisaks 30-aastasele Gurruchagale peeti Prantsusmaa ja Hispaania politsei ühisoperatsiooni käigus kinni ka tema väidetav abi, 32-aastane Xabier Aramburu. Hispaania siseministeeriumi teatel olid mõlemad mehed relvastatud, vahendas uudisteagentuur AFP.

Kui Gurruchagat süüdistatakse ETA sõjalise tiiva juhtimises ja uute võitlejate värbamises, siis Aramburut kahtlustatakse mitme pommirünnaku korraldamises.

Oma rohkem kui 40 aastat kestnud vägivaldses iseseisvuskampaanias on ETA sihtinud peamiselt sõjaväeüksusi ja iseseisva Baskimaa poliitilisi oponente. Liikumist on viimastel aastatel kõvasti maha surutud ja rühmituse jõud on tõsiselt nõrgenenud.

Kuigi ETA teatas mullu oktoobris, et paneb relvad igaveseks maha ja nõuab Hispaania ja Prantsuse valitsuselt otseste läbirääkimiste korraldamist, on mõlemad tugevalt selle vastu.

Võimude sõnul vastutab Hispaaniast lahkulöömist ja baskidele iseseisvat kodumaad nõudev ETA rohkem kui 830 inimese tapmise eest.

Vastupanuliikumine sai alguse 1959. aastal, kui baski tudengid hakkasid vastu Franco diktaatorivõimule, mis keelas baski keeles kõnelemise, ahistas baski kultuuri ja piinas rahvuslastest poliitikuid. Tänapäeval on Baski piirkonnal märkimisväärne autonoomia, sealjuures ka oma parlament, politsei, haridussüsteem ja maksud.

Läti endise presidendi Valdis Zatlersi hinnangul muutis parlamendi laialisaatmine möödunud suvel tema kodumaal poliitilist keskkonda ja filosoofiat.

Zatlers, kes otsustas täpselt aasta eest panna riigipeana parlamendi laialisaatmise küsimus rahvahääletusele, märkis, et seimi laialisaatmise järel on suutnud poliitikud ja parlament rahva usaldust taastada, vahendas lõunanaabrite uudisteagentuur LETA.

Kuigi praegu parlamendisaadikuna töötava Zatlersi sõnul on rahva toetus seimi ja poliitikute suhtes endiselt väga madal, on see võrreldes möödunud aastaga tõusnud kaks korda.

Zatlersi sõnul jättis seimi laialisaatmine Lätist positiivse mulje ka rahvusvaheliselt. Ekspresidendi sõnul nähti enne parlamendi lailisaatmist Lätit riigina, mida juhivad kolm oligarhi. Zatlersi sõnul näitas tema otsus aga ka rahvusvaheliselt, et Läti on valmis muutusteks.

Liibüa surnud diktaatori Muammar Gaddafi poega Seif al-Islamit ei ole Tripolisse üle viidud, sest teda vahi all hoidvad endised mässulised ei ole saanud tema eest lubatud tasu, teatas täna Liibüa esindaja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) juures.

«Rahvusliku üleminekunõukogu (NTC) suutmatus täita oma lubadust ja maksta Zintani revolutsionääridele palka kuue kuu töö eest, mitte rohkem kui 1,7 miljoni dinaari ulatuses (1,36 miljonit dollarit), tingis selle, et Seif al-Islami üleviimine Tripoli vanglasse tühistati,» ütles Ahmed al-Jehani AFP-le.

Jehani eitas, et nimetatud summa on «kompensatsioon» Gaddafi poja üleandmise eest.

«See on normaalne nõudmine. See on üksnes revolutsionääride palk nende töö eest viimastel kuudel,» ütles ta. «Algul oli NTC valmis seda summat maksma. Ent kui aeg kätte jõudis, ei saanud nad oma lubadust täita ja ütlesid: «On võimalik maksta vaid pool sellest summast.»»

Seif (39) võeti vahi alla mullu 19. novembril. Sellest ajast on ta viibinud Zintani linnas, mis asub 180 kilomeetrit edelas Tripolis.

ICC on nii Seifi kui ka tema isa luureülema Abdullah Senussi kuulutanud tagaotsitavaks, kahtlustades neid inimsusvastases kuritegudes mulluse ülestõusu mahasurumise ajal.

Eurotsooni võlakriisist ja Kreeka lahkumisest eurotsoonist püüavad kasu lõigata paljud riskifondid, kes on välja mõelnud  erinevaid strateegiaid, kirjutab Reuters.

Legendaarne riskiinvestor George  Soros sai kuulsaks panustades naelsterlingi devalveerimisele ning surudes 1992. aastal põlvili Suurbritannia keskpanga. Soros teenis naela devalveerimiselt miljard dollarit.

«Ühel panustajal nii suurt võimu ei ole,» ütles riskifondi Armored Wolf juht John Brynjolfsson, kes panustab euro langusele. «Täna on finantsturud nii palju suuremad,» lisas ta.

Fondijuhid püüavad võlakriisilt tulu teenida erinevate strateegiatega. Nendeks on valuutadega kauplemine, püüdes ära arvata pangaaktsiate liikumisi, spetsiaalseid tuletisväärtpabereid kasutades panustada ettevõtete ja pankade kokkukukkumisele. Riskifondi Greenlight Capital juht David Einhorn (kes ühe esimesena ennustas Lehman Brothersi kokkukukkumist) ütles hiljuti, et panustab kullale ja kullakaevandusettevõtetele osaliselt kartuse tõttu, et eurotsoon võib laguneda. Mõned fondijuhid panustavad isegi erinevate Euroopa riikide võlakirjade tõusule või langusele olenevalt siis nende nägemusest erinevate riikide finantsstabiilsuse suhtes.

Riskifondi Commonwealth Opportunity Capital juht Adam Fisher märkis, et Sorosel oli tegemist «ühe riigi, mitte 17 erineva riigi, ühe otsustaja, mitte 17-ga».

John Brynjolfsson panustab Kreeka lahkumisele euroliidust, sest tema sõnul on Euroopa liidritel väga keeruline astuda samme Kreeka valitsuse rahustamiseks ilma et vihastaks välja eurotsooni teiste riikide poliitikuid.

John Paulson, kes panustas edukalt USA kinnisvaraturu kokkukukkumisele ning kelle fond teenis sellega 2007. aastal 15 miljardit dollarit kasumit, panustab Euroopa võlakirjaturu vastu.

Venemaa legendaarne Maria teater üllatab kuulajaid klassikalise ooperi uuslavastusega, mis tõmbab paralleele 16. sajandi halastamatu valitseja ja Venemaa praeguse režiimi vahel.

Peterburi teatris etenduva Modest Mussorgski ooperi «Boriss Godunov» ajal täidavad ühel hetkel lava märulipolitsei ning loosungeid skandeerivad protestijad, selges viites Vladimir Putini vastastele tänavameeleavaldustele.

19. sajandist pärinev ooper, mis põhineb rahvuspoeedi Aleksandr Puškini näidendil, kirjeldab 16. sajandi hakul pärast õigusjärgse troonipärija tapmist võimule tulnud tsaar Boriss Godunovi tõusu ja langust.

Süžee, mis keskendub tsaari ja tema enda rahva vahelisele lõhele, on põhjustanud korduvaid tsensuurikärpeid nii impeeriumiaegsete võimude kui ka Nõukogude Liidu ajal.

Vene ooperiteatri jaoks on ääretult haruldane teha oma etendustes nüüdisaegseid poliitilisi viiteid.

Ilmseim osutus tänapäevasele Venemaale tuleb märulipolitsei ehk OMONi vormirõivaste näol, mis kaitseb tsaar Godunovi ja tema peret vihaste rusikaid viibutavate kodanike massi eest.

«Ükski protestija ei osanud oodata, et vene Twitteri viimaseid trende väljendatakse konservatiivsel ooperilaval,» kirjutas täna päevaleht Izvestija, märkides, et «lavastus annab korraliku litaka».

Kui paljud lavakujunduse detailid vihjavad Nõukogude perestroika lõpuajale, kui Venemaad tabasid rängad majanduskriisid ja suurmeeleavaldused, on mõned elemendid nagu sülearvutiga munk või rikkalik ikonostaas tüüpilisemad Vladimir Putini internetiajastule ning õigeusukiriku kasvavale võimule.

Maria teatri rahvusvaheliselt tunnustatud muusikajuht Valeri Gergijev on tuntud Putini toetajana ning oli üks kuulsustest, kes salvestas talvel tema presidendikampaania toetuseks reklaamklipi.

Hoides Maria teatri etenduse detaile viimase minutini saladuses, keskendus Gergijev oma viimases sõnavõtus selle kunstilisele küljele, vihjates õhkõrnalt, et Godunovi metsikused leiavad peegelduse tänapäeva Venemaal.

«Ma ei arva, et ooperimaailm peaks tegema (uudistereporteri) tööd,» ütles maestro eelmise nädala pressikonverentsil, «ent see võib juhtuda tugeva lavastaja või kunstniku kätes.»

Briti ooperilavastaja Graham Vicki seatud ooperi esietendus leiab aset reede õhtul festivali Valgete Ööde Tähed raames.

Tehaste vähenevad tootmismahud ja langevad hinnad sunnivad suurt osa Hiina LED tootjatest uksi sulgema.

Globaalsed teleri- ja kuvarimüüginumbrid on 2012. aastal olnud tagasihoidlikud ning seetõttu on LED kiipide hinnad langenud pea 20 protsenti, kirjutab Reuters.

Tekkinud olukord ei jäta Hiina väiksematele tootjatele muud võimalust, kui konsolideeruda või siis äri lõpetada. Suurtest tootjatest kasutavad Hiina LED kiipe nii Samsung, kui ka Sharp, mõlemad suurfirmad on aga teatanud oma teleri- ja kuvaritootmise  vähendamisest.

Hiina tootjate osa globaalsel turul on siiski tõusnud aastaga kahelt protsendilt kuuele protsendile. Seda peamiselt tänu Hiina riigile, kes suuremaid LED tootjaid on pidevalt toetanud.

Kenya pealinna Nairobi ostukeskuses kärgatas täna võimas plahvatus, viga sai vähemalt 16 inimest.

Plahvatus leidis aset Nairobi kesklinnas asuvas ühekorrulises kaubandushoones, kus paikneb palju väikseid kauplusi, vahendas AFP ja AP.

Plahvatus purustas hoone alumiiniumkatuse. Kõrval asunud kõrghoone pääses aga suuremate kahjustusteta.

Politseijuht Mathew Iteere ütles ajakirjanikele, et tõenäoliselt põhjustas plahvatuse elektririke, mitte ei ole tegemist terroriaktiga.

Kenyas on viimastel kuudel toimunud rida granaadirünnakuid. Naaberriigis Somaalias tegutsevad islamistlikud Al-Shabaabi mässulised on ähvardanud Kenyat terrorirünnakutega, sest Nairobi otsustas mullu saata oma sõjaväe mässuliste vastu Somaaliasse.

Põhja-Norras Tromsø maakonnas juhtus hommikul raske bussiõnnetus, milles hukkus kaks inimest.

Norra ringhäälingu NRK andmete sai viga veel üheksa inimest, kuid nende vigastused pole tõsised. Kõik toimetati Tromsø haiglasse.

Õnnetus juhtus E6-maanteel kohaliku aja umbes kell 5.50, kui buss libises lauges kurvis teelt välja, vahendas Aftenposten.

Politsei teatel olid sõidutingimused õnnetuse hetkel vihma tõttu kehvad.

Tellimusreisi sooritanud Norra buss oli teel Murmanskist Finnsnesi.

Õnnetuse ajal oli bussis 29 inimest.

Põhja-Norra Ülikooli Haigla (UNN) kodulehekülje järgi sai vigastada kokku 12 inimest.

Teelahe on käes, aeg teha otsus. Kui Kreeka eurost loobuma peab, ei ole euroala enam rahaliit, vaid lõtv ühisrahapiirkond.

Sellisel juhul eeldan ma välisinvesteeringute massilist lahkumist, krediidikriisi ja majandustoodangu suurt ja kestvat kukkumist.

Sellist šokki eurotsoon ühes tükis üle ei ela.

Lahkumise tagajärjed võivad olla katastroofilised ka Kreekale.

Teine suund oleks eelarveliit. Et eelarveliit euroala päästa saaks, peaks see koosnema neljast alljärgnevast elemendist. Kõiki neist ei tuleks juurutada koheselt, kuid euroala liidrid peaks need kindlalt kavva võtma.

Esiteks: euroala-ülene pangahoiuste kindlustuse skeem, mis ühemõtteliselt ja selgesõnaliselt garanteeriks, et hoiused tagastatakse eurodes isegi siis, kui kõnealune riik euroalast lahkub.

Teiseks: euroala poolt rahastatud pankade-kinnipanemise-usaldusühing, millel oleks meelevald sundida pankadele peale rekapitaliseerimist – ilma riiklike vetodeta. Oleks ülioluline, et see puudutaks kõiki panku, mitte üksnes suurimaid, sest kõige haavatavamad on nn teise ešeloni pangad nagu Hispaania Bankia.

Usaldusühinguga peab kaasnema pangareeglite ja -järelevalve edasine tsentraliseerimine.

Kolmandaks: korralik ühine eurovõlakiri, millega katta suur osa olemasolevast ja tulevasest võlast. See eeldaks liikmesriikidelt suveräänsuse osalist loovutamist keskusele. Ideaaljuhul omaks uus eelarveliit ka regulatiivseid volitusi tööjõu- ja tooteturgude korraldamiseks.

Neljandaks tuleks muuta Euroopa Keskpanga (EKP) mandaati, asetades selle asutuse õlgadele ka vastutuse finantsstabiilsuse eest – ning panna üheselt paika, et EKP tegevusele järelturgudel selle mandaadi teostamiseks ei seata mingeid piiranguid.

Esimene ja teine punkt eeldaksid uusi seadusi, kuid Euroopa lepinguid muuta poleks vaja. Mõlema meetme saaks käivitada koheselt.

Kolmanda ja neljanda punkti puhul piisaks, kui otsekohe kinnitataks kindlat otsust liikuda selles suunas ning algatataks lepete muutmise protsess, mis võtab aega.

Oma viimasel tippkohtumisel-õhtusöögil ei leiutanud Euroopa liidrid küll lahendust, kuid esimest korda alates kriisi puhkemisest arutasid nad vähemalt tegelikke kriisilahenduse meetmeid, sealhulgas ühisvõlakirju ja pangahoiuste garantiid.

Nad võtsid aega järelemõtlemiseks. Minu meelest on see edasiminek.

Üks häda on see, et võib-olla jätsid nad järelemõtlemise liiga hiliseks tunniks. Võib-olla ei ole enam aega sellise suuna kokkuleppimiseks, arvestades, kuivõrd suur vastuseis selleks ületada tuleks.

Mis juhtub, kui Kreeka jääb euroalasse, aga ülaltoodud nimekirja suhtes täit kokkulepet ei tule?

Esimesel juhul tabab Kreekat 2013. või 2014. aastal maksejõuetus, millele järgneb uus abipakett.

Tänavu esitab Hispaania avalduse abipaketiks Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) raames, et rekapitaliseerida oma pangandussektor. Ka seda kohustust tuleb lõpuks ühiselt kandma hakata.

Kuna Itaalia on praeguste intressimäärade järgi maksevõimetu, tuleb ka nemad ESMi rüppe tüürida.

See aga nõuaks ESMi lae tõstmist praeguse 500 miljardi euro juurest 2-3 triljoni euro peale. Tulevikus tuleks ESMi kohustused jagada pankade kinnipaneku fondiks ja euroala ühisvõlakirjaks. See oleks kaudne ja segane tee, aga tulemus oleks sama.

Aga mis saab siis, kui kokkuleppele jõutakse üksnes võlgade tasumise funktsiooniga ühisvõlakirja osas? Sest praegu näib olevat võetud selline suund. Nimetagem seda kasinusmeelsete ühisvõlakirjaks.

Selle «kasinusvõlakirja» idee taga on Saksa majandusnõunike kogu: kõik «liigsed» võlad tuleks panna ühisvõlakirja patta ning maksta tagasi 20 aasta jooksul. See oleks see osa võlast, mis ületab 60 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

20 aasta lõppedes oleks ühisvõlakiri lunastatud. Alles jääksid vaid riikide omad võlad.

Ma arvan, et selline skeem on ebarealistlik, kuna võla/SKT suhte määr ise on ebarealistlik. Kas me tõesti usume, et Itaalia kärbib oma riigivõla 120 protsendi jurest 60 peale SKTst?

Ja see ei aitaks Hispaaniat, kuna nende probleemiks on erasektori võlg.

Võla lunastamise fond ilma tõelise ühisvõlakirja plaanita ei pruugi intressimäärasid piisavalt langetada. Ma ei soovitaks ELil ehitada eelarveliitu sellisele ebapiisavale alusele.

Seega jäävad meile järgnevad valikud: kohene kollaps kui Kreeka lahkub euroalast; otsetee eelarveliitu; kaudne tee ESMi suurendamise kaudu; mõttetu segapuder.

Oletan, et Euroopa üritab seda viimast.

Mingil hetkel kõrbeb põhja ka see segapuder ning siis on ees uus teelahe.

Siiski julgustab mind mõnevõrra tõsiasi, et niivõrd paljud inimesed Brüsselis, Frankfurdis, Pariisis ja Roomas nüüd avalikult mitme-etapilist eelarveliitu propageerima on hakanud. Sest alternatiivi ju tõesti ei ole.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Vene oligarh Mihhail Fridman saatis naftafirma TNK-BP nõukogule kirja, milles ta teatab oma tagasiastumisest TNK-BP Groupi tegevjuhi kohalt.

Lisaks teatas ta oma lahkumisest TNK-BP Groupi tütarfirma TNK-BP Management juhatuse esimehe kohalt.

Tagasiastumine jõustub 30 päeva pärast.

TNK-BP on ühisfirma, millest 50 protsenti kuulub Briti naftafirmale BP ja teine 50 protsenti Vene miljardäride grupile Alfa-Acess-Renova (AAR), kuhu kuulub ka Fridman. Kaks ülejäänud AAR-i aktsionäri – German Khan and Victor Vekselberg – jäävad edasi juhatuse liikmeks.

TNK-BP on mitu aastat vaevelnud sisetülides. Eelmisel aastal takistas AAR sõlmimast BP-l strateegilist partnerluslepet Rosneftiga.

Pakistani põhjaosas mõistsid islamivaimulikud neli naist ja kaks meest surma pulmas laulmise ja tantsimise eest, teatas politsei täna.

Vaimulikud langetasid surmaotsuse mobiiliga salvestatud videolõigu põhjal, kus kuuik Kohistani piirkonna mägiküla pulmas lõbutseb.

Võimude teatel ajendas surmaotsuse asjaolu, et mehed ja naised lõbutsesid Gada külas toimunud pulmas koos, rikkudes ranget hõimutava, mille kohaselt mehed ja naised pidutsevad pulmas eraldi.

«Kohalikud vaimulikud andsid käsu kõik kuus surma mõista. Otsustati, et mehed hukatakse esimestena, ent kuna nad on põgenenud, on ka naised hetkel väljaspool ohtu. Nende päästmiseks on välja saadetud politseisalk,» ütles piirkonna politseiametnik Abdul Majeed Afridi.

Afridi sõnul on juhtumi taga tegelikult kahe hõimu vaen, kuna videolõigul, mida ta olevat ka ise näinud, laulavad naised meestest eraldi.

Juhul kui populistlikud erakonnad võidavad 17. juunil valimised, lahkub Kreeka 18. juunil euroliidust, sest ülejäänud eurotsoon hakkab «petisele» kraesse kargama, ütles telekanalile CNBC varahaldusfirma Integraal Asset Management direktor Nick Dewhirst.

«Eurotsoon on klubi, aga kui seal avastatakse petturid, tuleb need kulbist välja arvata, sest vastasel juhul hakkavad kõik petma,» selgitas pankur ja lisas, et Kreekal on parem endal lahkuda.

Kreeka ühiskond on üles ehitatud petmisele ja skeemitamisele, öeldes, et kõik teevad nii, aga teiste riikide valijad nõuavad nüüd Kreekalt aruandmist.

«Põhiline küsimus on selles, et Saksamaa peab pikendama tööiga 65 aastalt 67-le, selleks et maksta kreeklastele, kes lähevad pensionile 50selt,» ütles Dewhirst. Tema sõnul on kreeklastel 17. juunil suurepärane võimalus öelda, kas «me hakkame korralikeks» või «me petame edasi».

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kinnitusel nõuab Venemaa Houla veresauna uurimist Süürias.

«Me nõuame, et Houlas juhtunu kohta viiakse läbi uurimine. Pole kahtlust, et valitsus kasutas seal suurtükke ja tanke. Sellest teatasid ÜRO vaatlejad pärast käiku tragöödia toimumiskohale,» ütles Lavrov RIA Novostile.

Rahvusvaheliste vaatlejate andmetel sai 25. ja 26. mail Houla asula elanike vastu korraldatud rünnakus surma 116 inimest. Süüria ametivõimud eitavad seotust selle veretööga.

Lavrov võrdles olukorda Houlas endise Jugoslaavia aladel Račakis 13 aastat tagasi toimunud sündmustega. 1999. aasta jaanuaris leidis Račaki külas aset võitlus ilmselt albaanlastest sisside ja Jugoslaavia julgeolekujõudude vahel. Sealt leiti 45 surnukeha, mis olid sinna toodud mujalt, kuid sündmuste tagamaad jäid selgusetuks, vaatamata rahvusvaheliste vaatlejate jõupingutustele.

Selle tragöödia ametlike uurimisandmete puudumine näitab vajadust teha kindlaks Houlas juhtunu, rõhutas Lavrov.

«Süü tuleb teha kindlaks objektiivselt. Keegi ei võta seda Süüria valitsuselt, keegi ei võta seda võitlejatelt. Selleks, et niisugust asja ei korduks, tuleb teha selgeks kõik asjaolud. Või vähemalt peame tegema suuri jõupingutusi, et niisugust asja enam ei juhtuks. See aga eeldab, et kõik välismängijad mängiksid ühte mängu, mis oleks suunatud Kofi Annani plaani täitmisele,» rõhutas Lavrov.

«Te ju teate, et tango tantsimiseks läheb vaja kahte partnerit, kuigi praegune olukord Süürias sarnaneb mitte tango, vaid pigem diskoteegiga, kus kümned löövad tantsu,» lisas ta.

Lavrov rõhutas, et tuleb liita mitte üksnes Süüria opositsioon ja valitsus, mis peavad alustama dialoogiga, vaid liituma peavad ka välisjõud ja seda Annani plaani elluviimiseks.

ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis eile tsiviilelanike tapmise Homsi linna lähistel asuvas Houlas hukka.

Koubachi WiFi Plant Sensori nimeline toode suudab tundliku seadme ja mobiilirakenduse koostööl toataimede seisukorrast teada anda.

Tundlik sensor «istutatakse» taimepotti ning läbi WiFi ühenduse annab seade vastavale mobiilirakendusele teada, kas taime poolt tarbitava vee, väetise ja  valguse hulk on piisav, kirjutab Reuters.

Šveitsis asuva tootjafirma Koubachi AG tegevjuht Phillip Bolligeri sõnul on toataimede vale kohtlemine seotud ebapiisava informatsiooniga, mida tarbijad taimede kohta omavad.

Kolm aastat arendamises olnud sensor on kohaldatud rohkem kui 150 taimesordi spetsiifikaga ning suudab väga täpselt kohaneda ka iga konkreetse taime vajadustega.

Sensor maksab umbes 100 eurot, ning seda saab kasutada mitme taime eest korraga hoolitsemiseks. Vastava tasuta nutirakenduse allalaadimise eest maksma ei pea.

Hispaania suuruselt kolmanda panga Bankia aktsia hind kukkus täna 23 protsenti 1,21 euroni pärast seda kui pangandusgrupi aktsiaga hakati taas Madriidi börsil kauplema.

Reedel peatati Bankia aktsiaga kauplemine pärast seda kui pank teatas, et palub riigilt 19 miljardi euro suurust abi.

Riigi suurima panga, Banco Santaneri aktsia on langenud 1,5 protsenti 4,48 euroni.

Nelja aastaga on maailma investeerimispangad tõstnud palku 37 protsendi võrra, et hoida inimesi tööl ja hiilida mööda reeglitest – koormates sektorit kõrgendatud püsikuludega ajal, mil kasumid on pideva surve all.

Püsitasude järsk kasv (sh palgad, pensionid ja mitterahalised soodustused) lükkas muutumatu tasu osakaalu töötajate kogutuludest 2011. aastaks 55 protsendi peale – 30 protsendilt aastal 2007, näitab finantsturgude lobigrupi Association for Financial Markets in Europe’i (AFME) uuring.

Ilmselt valavad AFME avastused veelgi õli pankurite palkade pärast puhkenud pahameeletulle.

Viimastel kuudel on sagenenud investorite «ülestõusud» pankade ja teiste firmade palgatasemete vastu.

13 suurt globaalset investeerimispanka puudutanud uuring näitas, et muutuvad töötasud langesid vahemikus 2007-2011 55 protsendi jagu ning kogutulud (püsitasu pluss muutuvad tulud) langesid 30 protsenti.

Pankade aktsiahinnad on aga langenud töötajate kogutuludest kiiremini.

Nii näiteks on Financial Timesi ja Londoni börsi pangandusindeks FTSE Eurofirst kukkunud alates 2007. aastast kahe kolmandiku võrra.

Uudis kasvavatest palkadest on pannud analüütikud ja palgaeksperdid hoiatama, et Euroopa Komisjoni ettepanek kärpida boonuseid – mitte lubades neil ületada palgatasemeid – võib tuua kaasa pankade püsikulude taseme tõusu.

«Boonustepiirangud tooksid kaasa uue palgatõusude laine, mis oleks tohutu viga, kuna pankade püsikulud kasvaksid,» ütles JPMorgan Cazenove’i analüütik Kian Abouhossein.

Oma hiljutises kirjas Euroopa Parlamendi liikmetele hoiatas AFME, et boonustepiirangud võivad «Euroopa pangandussüsteemi taas hapraks muuta», kuna suurenenud püsikulud tekitaksid pankadele «tõenäoliselt ohtlikke kahjumeid, kui käibed kukuvad».

Analüütikud ütlesid, et palgataset lükkavad üles peamiselt keskmise suurusega investeerimispangad, mis seisavad silmitsi töötajate lahkumise ja poliitiliste meetmetega nagu nt Britannia ühekordse boonustemaksuga.

Kuna käimas on reeglitemuutused, mis pankade kasumlikkust vähendavad, peaks pankurite tasud AFME hinnangul eelolevatel aastatel jätkuvalt langema.

Kõik investeerimispangad on viimastel aastatel lisanud oma edasilükatud tasudele töötulemustega seotud tingimused, jättes endale ka õiguse boonuseid tagasi nõuda, selgub uuringust.

2007. aastal rakendas selliseid meetmeid alla neljandiku pankadest.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Nižni Novgorodi oblastis Gorki-Sortirovotšnõi raudteejaamas süttisid täna hommikul põlema kütusetsisternid. Eriolukordade ministeeriumi kohaliku allüksuse teatel likvideerisid põlengut 150 tuletõrjujat ja 21 ühikut erinevat tehnikat.

Anonüümseks jäänud allikate sõnul on Facebook astunud läbirääkimistesse Opera Software’iga.

Opera sai alguse 1994. aastal Norra suurima telekomfirma Telenor eksperimentaalprojektina, kirjutab Forbes.

Juba 1995. aastal eraldus Opera allüksus aga Telenori kontsernist ning uus ettevõtte sai nimeks Opera Software ASA. Praeguseks on firma välja arendatud veebilehitsejal kõikidel platvormidel kokku väidetavalt 200 miljonit kasutajat, mis teeb sellest maailma ühe populaarseima brauseri.

Seejuures on Opera mobiililehitseja tuntud oma hea HTML5 toe poolest.  Kuna Facebook on keskendumas aina rohkem nutiseadmete turule, kus nimetatud märgistuskeel on rakenduste loomisel saamas uueks standardiks, oleks analüütikute arvates Operast sel suunal suurfirmale palju kasu.

Soome piirivalveameti hinnangul ületas Taani registris olev väikelennuk Ida-Soomes Suomussalmis ebaseaduslikult riigipiiri.

Kainuu piirivalveosakonna andmetel lendas lennuk Soomest Venemaale ja seejärel tagasi Suomussalmi valda eile õhtul, vahendas iltalehti.fi.

Piiriületus ulatus enam kui kahe kilomeetri sügavusele Venemaa poolele, kus väikelennuk viibis ligi minuti.

Kainuu piirivalvurite kinnitusel teatati juhtunust ka Venemaa ametivõimudele.

Piirivalveamet uurib juhtunut kui kerget riigipiiririkkumist.
 

Blackberry tootja Research In Motion planeerib erinevate allikate kohaselt üle maailma koondada 2000 töötajat.

RIMi koondamislainet oodatakse enne firma finantsaasta esimese kvartali lõppu, kirjutab CNET.

Nutitelefonide tootja on pikalt olnud suurtes raskustes. Eelmise aasta viimases kvartalis tarnis RIM 80 protsenti vähem Blackberrysid kui aasta varem, samal ajal aga kasvatasid konkurendid jõudsalt oma müüginumbreid. RIM koondas 2000 töötajat ka eelmise aasta suvel, hetkel on firma palgal üle maailma 16 500 töötajat.

Research in Motioni viimase õlekõrrena nähakse Blackberry 10 operatsioonisüsteemi, mis peaks turule tulema suve lõpus või sügise alguses. Seda kasutavate nutitelefonide müüginumbritest oleneb, kas tarbijad on kunagise turu suveräänse liidri lõplikult hüljanud või on algamas Blackberry uus tõus.

Hispaania, Itaalia ja Kreeka olid juba niigi hädas finants- ja majanduskriisiga. Nüüd lisandus veel üks: oliiviõlikriis.

Vahemeremaade toidulaudadel üldlevinud oliiviõli hind on kukkunud 10 aasta rekordmadalusse, kuna tipmiste tootjate sisetarbimine on majanduskriisi tõttu mõõnas.

Samal ajal on suurimat tootjat Hispaaniat «tabanud» ülirikkalik oliivisaak, tekitades ülepakkumise, mis on sundinud ELi maainimeste palkade kaitseks sekkuma.

«Turg on tõsises kriisis,» ütles Pekka Pesonen, kes juhib Brüsselis baseeruvat põllumajandusliitu nimega Copa-Cogeca.

«Oliivid on nende riikide maapiirkondade tööhõive jaoks eluliselt olulised.»

Hispaania, Itaalia ja Kreeka on ülekaalukalt suurimad oliivikasvatajad, andes kolme peale 70 protsenti maailma oliivitoodangust.

Saadus on kriitilise tähtsusega mõnede Hispaania vaesemate piirkondade nagu Andaluusia jaoks, kus töötusmäär tõusis viimases kvartalis 33 protsendi peale.

EL on üritanud ülepakkumist neutraliseerida, makstes firmadele oliivide laos hoidmise eest – «toormeturgude versioon» Euroopa Keskpanga meetmest osta üles Hispaania, Itaalia ja Kreeka riigivõlakirju.

Põllumajandussektori ametiühingud ja poliitikud usuvad, et ELi meede on suutnud hindade kukkumisele piiri panna.

Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel langes ekstra külmpressitud oliiviõli hulgihind maikuus 2900 dollarile tonnist, mis on madalaim tase alates aastast 2002 ning enam kui poole võrra vähem, kui aastal 2005 (ligi 6000 dollarit tonnist).

Oliiviõli kannatab odavamate taimeõlide karmi konkurentsi käes. Hispaanias populaarne supermarketikett Eroski müüb päevalilleõli 1,25 euro eest liiter, samas kui keskmise kvaliteediga oliiviõli hind on 1,99 eurot, parima kvaliteediga ekstra neitsioliiviõli hind aga 3,25 eurot.

Rahvusvahelise oliiviõlinõukogu (IOOC) andmetel tarbib Hispaania tänavu sama palju oliiviõli kui aastal 2002, Kreeka ja Itaalia sisetarbimine kukub aga 1995. aasta tasemele.

Tarbimise kasv teistes riikides on Hispaania, Itaalia ja Kreeka nõudluse langust tasakaalustanud vaid osaliselt.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Jaapani peamised autotoojad teatasid esmaspäeval suurest tootmise kasvust aprillis, mis näitab autotööstuse head toibumist eelmise kevade maavärinast ja tsunamist, mis oli sundinud neid tugevalt tootmist vähendama.

Suurim autotootja Toyota teatas, et Jaapani tehaste toodang aprillis aastaga peaagu kolmekordistus ja jõudis tasemele 352 973 autot, välismaa tehastes toodeti 439 988 autot ja seal suurenes toodang 65,8 protsenti.

Honda Motori toodang kasvas kodumaal 514,4 protsenti ja välismaal 112,5 protsenti, nende toodang oli vastavalt 87 049 autot ja 264 614 autot.

Nissan tootis kodumaal 85 734 autot, kasv 94 protsenti, ja välismaal 283 788 autot, mis teeb kasvuks 39,2 protsenti.

Enamiku Jaapani autotootjate toodang on jõudnud looduskatastroofieelsele tasemele.

Viimastel andmetel on Toyota esimeses kvartalis taas tõusnud maailma suurimaks autotootjaks, möödudes USA General Motorsist.

Somaalia Puntlandi piirkonna politseinikud võtsid kinni mitu arvatavat piraati, ametnike sõnul on nende seas ka mullu Taani perekonda pantvangis hoidnud mehed.

Poolautonoomse Puntlandi korrakaitsjad ründasid Hafunis asuvat piraatide baasi eile, vahendas AFP. Kinni peetud 11 mehe hulgas oli ka arvatav piraat Mohamed Hassan ehk Dhafoor.

Lisaks konfiskeeriti erinevaid tulirelvi.

«Dhafoor on tuntud piraat, keda ametivõimud otsisid taga India ookeanil ja Adeni lahel sõitvate laevade kaaperdamise pärast,» on kirjas Puntlandi julgeolekujõudude teates.

Korrakaitsejõud süüdistavad Dhafoori viie julgeolekutöötaja tapmises mullu märtsis, mil ebaõnnestus taanlaste päästmiseks korraldatud operatsioon.

Mereröövlid võtsid seitse Taani kodanikku kinni mullu veebruaris, mil nad olid ümbermaailma reisil. Jahil oli viieliikmeline Johansenide perekond (ema, ise ja kolm teismelist last) ja lisaks kaks meeskonnaliiget.

Taanlased pääsesid vabaks septembris ja seda pärast lunaraha maksmist.

Mitmed Facebooki anonüümseks jääda soovinud töötajad on kinnitanud sotsiaalvõrgustiku suurest huvist tulla välja oma nutitelefoni brändiga.

Facebooki enda nutitelefonist räägitakse juba paar-kolm aastat. Esimesed katsetused 2010. aastal jooksid liiva peale seda, kui Facebook mõistis, kui keerukas on üksinda kogu riistvara arendada, kirjutab New York Times.

Peale seda loodeti teha koostööd HTC-ga: kahe firma koostööprojekt on siiani küll töös, aga käegakatsutavaid tulemusi pole andnud.

Nüüd aga on Facebook väidetavalt võtnud enda palgale mitmed Apple’i iPhone üksuse endised tipptöötajad ning firma on võtmas enda nutitelefoni brändi iseseisvalt turule toomist aina tõsisemalt.

Facebooki püüdluseid nutitelefoni luua ei saa imeks panna, kuna pärast börsile minekut on firma sunnitud leidma kiirelt uusi käibe kasvatamise viise. Kuigi ülesanne tundub raske, on Facebookil olemas hea stardiplatvorm toimiva operatsioonisüsteemi ning omaenda rakenduste poe näol.

Facebook ei ole aga ainuke tarkvarafirma, mis on hakanud tõsist huvi nutitelefonide tootmise vastu üles näitama. Eelmisel nädalal ostis Google peale pikaksveninud kauplemist ära Motorola Mobility.

Indoneesia ametivõimud võtsid vahi alla Briti kodaniku, keda kahtlustatakse ligi viie kilogrammi kokaiini smugeldamises Bali saarele.

56-aastast Lindsay June Sandifordi võib süüdimõistmisel oodata ees surmanuhtlus, vahendas AFP.

Tollitöötajad pidasid naise kinni 19. mail Denpasari lennuväljal, kuhu ta saabus Bangkokist.

«Võtsime kahtlustatava vahi alla pärast seda, kui olime tema kohvrist leidnud 3,791 kilogrammi kokaiini. Ta oli peitnud selle voodri alla,» rääkis Denpasari lennuvälja tolliülem I Made Wijaya ajakirjanikele.

«Me kontrollisime pagasit röntgenkiirtega, leidsime sealt kahtlast ainet ja seejärel uurisime seda,» selgitas ta.

Wijaya sõnul ulatub leitud kokaiinikoguse hind tänavakaubanduses ligi 2,5 miljoni USA dollarini.
Indoneesia on kehtestanud narkokulleritele karmid karistused, näiteks eluaegse vangistuse ja surmanuhtluse.

Troopiline torm Beryl jõudis täna varahommikul Florida kirderannikule, tuues Ameerika Ühendriikide kagurannikule kaasa tihedat vihmasadu ja tugevaid tuuli.

Miamis asuva riikliku orkaanikeskuse kinnitusel saabus Beryl Duvali ja St. Johni maakondadesse kohe pärast keskööd. Tuule kiirus ulatus kohati 112 kilomeetrini tunnis, vahendas CNN.

Torm pole seni suurt kahju tekitanud. Küll aga purunes osa elektriliine, mistõttu jäid kümned tuhanded majapidamised elektrita.

Meteoroloogid ennustavad üleujutuse tekkimist rannikualadel Kirde-Floridas, Georgias ja Lõuna-Carolina osariigi lõunaaladel.

Beryl liigub aeglaselt sisemaa suunas, nõrgeneb ja peaks täna õhtuks muutuma troopiliseks madalrõhkkonnaks.

Kreeka riigirahandus võib juba juunikuus kokku kukkuda ja palgad-pensionid maksmata jääda, kui kordusvalimised stabiilset valitsust ei too, ütles ametist lahkunud tehnokraadist peaminister Lucas Papademos.

Papademos hoiatas, et tingimused halvenevad oodatust tempokamalt ning sularahavood muutuvad negatiivseks ilmselt juba juuni alguses – kuna kahe valimiskampaania käigus on kukkunud maksulaekumised ja lõdvenenud järelevalve kulutuste üle.

Kasvav mure poliitilise ebastabiilsuse ja euroalast väljakukkumise pärast on pannud paljud kreeklased maksumakseid edasi lükkama.

Kiirenenud on ka hoiuste väljavool kohalikest pankadest.

Ateena pankurite hinnangul on alates 6. mai valimistest välja võetud üle 3 miljardi euro, mis paiknevad nüüd seifides ja madratsite all, juhuks kui riik on sunnitud drahmile üle minema.

Ähvardava sularahakriisi tõi eile avalikkuse ette Kreeka ajaleht To Vima, mis avaldas kaheksast punktist koosneva dokumendi, mille õigsust on kinnitanud ka kõrge valitsusametnik.

Ametnik lisas, Papademos andis nimetatud dokumendi presidendile Karolos Papouliasele, kes arutas seda poliitiliste parteide liidritega, kui üritas nendega rahvusliku ühtsuse valitsust moodustada – tulutult.

«Riigil läheb juunis väga raskeks oma kulude katmisega,» seisis dokumendis.

Üks rahandusministeeriumi ametnik ütles nädalavahetusel, et rahandusministri kohusetäitja George Zanias võib üritada suunata eelarvesse ajutise lahendusena kuni 3 miljardit eurot Kreeka finantsstabiilsuse fondist (HFSF), mille riiklikud laenuandjad moodustasid raskustes Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks.

HFSFi juhatus võib olla aga sellise sammu vastu, kuna ekstra raha on pandud kõrvale selleks puhuks, kui venima peaks hakkama EL-IMFi 174 miljardi eurose abipaketi raames kokkulepitud 45 miljardi eurone pankade rekapitaliseerimise kava.

EL on pidanud kinni 1 miljard eurot oma viimase abimakse rahast, oodates stabiilse valitsuse tekkimist Ateenas.

Sama ametniku sõnutsi oleks teine variant tekitada suuremates kogustes lühiajalist riigivõlga, et kriisiolukorra puhuks oleks olemas 4-5 miljardi eurone sularahavaru.

Kreeka eelarveprobleemid on hetkel puhtalt sisemaised, kuna järgmine riigivõla tagasimakse tuleb alles augustis, kui tasumisele kuulub 3,3 miljardit eurot Euroopa Keskpanga ja mitme teise Euroopa riigi keskpanga käest laenatud raha.

Maksuraha vaeguse doominoefekti on aga juba tunda.

Rahandusministeerium on peatanud käibemaksu tagasimaksed Kreeka eksportijatele ning kärpinud riiklikke investeeringuid esimese nelja kuuga enam kui 20 protsenti.

Rahaülekanded tervishoiuministeeriumile (et maksta võlgu haiglate tarnijatele ja apteekidele) on ajutiselt peatatud, mistõttu patsiendid peavad esmakordselt retseptiravimite eest täishinda maksma.

Raskustes riiklik elektrivõrk PPC on saanud eelarvest erandkorras 250 miljonit eurot, et katta kasvavat puudujääki. Elektrivõrgule on andnud hoobi majapidamiste suurenevad võlgnevused – mis on hakanud kuhjuma pärast seda, kui rahandusministeerium lisas mullu elektriarvetele ekstra «solidaarsusmaksu».

«Olukord hakkab käest ära minema,» ütles üks erasektori analüütik. «Kui pärast 17. juuni valimisi valitsus kokku saadakse, seisab see kabinet silmitsi tõsiasjaga, et abikapett on juba rööbastelt maas.»

Nädalavahetusel näitasid viis arvamusküsitlust, et paremtsentristlik Uus Demokraatia edestab radikaalse vasakpartei Syriza koalitsiooni, mis annab mõista, et konservatiivid pingutavad kõvasti abipaketti toetavate valijate koondamise nimel.

Kappa Researchi küsitluse valguses oli Uue Demokraatia toetus lausa 25,8 protsenti, Syriza oma aga 20,1 protsenti. Sotsialistlik Pasok oli kolmandana kaugel maas 13 protsendiga.

Konservatiivide toetus tõusis nädalaga 7 protsenti.

40,3 protsenti vastanutest sooviks peaministriks Uue Demokraatia liidrit Antonis Samarast,  Syriza juhi Alexis Tsiprase vastav näitaja on 29,8 protsenti.

IMFi tegevjuht Christine Lagarde näis võtvat tagasi ajalehele Guardian antud kommentaarid, et tal puudub kaastunne teatud kreeklaste suhtes, «kes kogu aeg maksudest kõrvale üritavad hiilida».

Lagarde kirjutas Facebookis, et «tunneb südamest kaasa Kreeka rahvale ja nende väljakutsetele».

«Viimane asi, mida Kreeka vajab, on tema kaastunne,» ütles Tsipras.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Opositsiooni esindajad eitasid Moskva linnavalitsusele taotluse 50 000 osavõtjaga miitingu korraldamiseks kesklinnas 12. juunil.

Vasakrinde liidri Sergei Udaltsovi sõnul plaanitakse koguneda Valgevene vaksali juurde, liikuda sealt edasi piki Tverskaja tänavat kuni Borovitskaja väljakuni, kus tahetakse pidada maha rahvakoosolek.

Opositsionääri sõnul võtsid aktsiooni organisaatorid linnavalitsuse juures koha sisse juba eile õhtul ja valvasid seal terve öö, et anda hommikul oma taotlus sisse esimesena.

«Me plaanime alustada rongkäiku kell 14, miiting peaks algama kell 15. Avaldusel on kirjas, et demonstratsioonist võtab osa 50 000 inimest,» jutustas Udaltsov.

Solidarnosti (Solidaarsus) aktivist Sergei Davidis kinnitas täna Interfaxile, et opositsiooni esindajad esitasid avalduse demonstratsiooni korraldamiseks esimesena.

Kindlustusfirma Lloyd's juht Richard Ward tunnistas, et ettevõte valmistub eurosüsteemi kokku kukkumiseks.

Ward on üks väheseid Briti tippjuhte, kes on avalikult tunnistanud, et ei näe eurol tulevikku, vahendab BBC Sunday Telegraphi intervjuud.

Ward täpsustas, et ei näe euroala lõppu kohe siis, kui Kreeka peaks ühisraha drahmi vastu vahetama, ent pikemaks perspektiivis on see tõenäoline.

Peterburis Revolutsiooni maanteel asuvas restoranis Kamelot sai tüli käigus surma kaks inimest, vahendab Neevalinna uudisteportaal Fontanka.ru.

Korrakaitsejõudude andmetel sisenes eile kella 18 paiku söögikohta mees, kes haavas ühte samas einestanud meest. Ohvri sugulase ja tulistaja vahel puhkes kaklus, milles sai viga tüli algatanud mees.

Vigastusele vaatamata üritas ründaja jalga lasta. Ohvri sugulane sai ta autoga kätte samast lähistelt, pani haavatu autosse istuma ja pöördus tagasi restorani juurde.

Mees jättis ründaja autosse ja naasis söögisaali, et aidata kannatanut, kuid oli juba hilja, sest see oli surnud. Samal ajal suri ka autosse jäänud ründaja, kirjutab Fontanka.ru.

Punakaartlaste rajooni politseijaoskonna esindaja oletusel oli tegemist tellimusmõrvaga. Veretöö ohvriks oli restorani 45-aastane omanik Sarkis Petikjan, vahendab Life News.

Juhtunu uurimiseks algatati kriminaalasi tapmist puudutava paragrahvi alusel, vahendab Interfax.

Kaks buda munka pani end Hiinas Tiibeti autonoomse piirkonna pealinnas Lhasas põlema, teatas USA-s baseeruv Raadio Vaba Aasia eile.

Mungad süütasid end Lhasa budistliku templi ees, tegemist on esimese sellise juhtumiga linnas, mis on olnud julgeolekujõudude range kontrolli all alates rahutuste puhkemisest 2008. aastal.

Raadio Vaba Aasia teatel leidis intsident aset Jokhangi templi ees. Ametivõimud toimetasid mungad juba mõni minut hiljem minema.

Alates eelmise aasta märtsist on end kõnealuses piirkonnas põlema pannud vähemalt 34 inimest.

Selle taga on soov tõmmata tähelepanu budismile seatud piirangutele Hiinas ja ärgitada naasma eksiilis viibivat Tiibeti vaimset liidrit dalai-laamat.

Põhja-Korea noor juht Kim Jong-un käis möödunud nädalalõpul riigi pealinnas Pyongjangis asuvas Kaesoni lõbustuspargis.

Karussellidega sõitnud Kim meenutas, kuidas ta isa Kim Jong-il külastas lõbustusparki möödunud aastal enne oma surma, edastab Reuters.

Kim Jong-il oli lubanud, et külastab millalgi ka lõbustuspargi söögikohti, kuid see lubadus jäi tal täitmata.

Põhja-Korea riigimeedia andmetel meenus noorele juhile ta isa lubadus ning ta läks koos oma kaaskonnaga lõbustuspargi restorani kanapirukat sööma.

Kim Jong-un sõnas lõbustuspargi töötajatele peetud kõnes, et nad oma tööd hästi teeksid ning meenutas, et ta isa, suure riigijuhi armastus on alati nendega.

Samas on maailmameediast läbi käinud uudis, et Põhja-Koreas on põud ning nälgivate inimeste arv kasvab.

Viimastel aastatel on Põhja-Koreal olnud välisriikidest toiduabi saamisega probleeme, kuna see totalitaarne riik ei ole loobunud tuumaprogrammist.

Selle aasta aprillis loobus USA Põhja-Koreasse 240 000 tonni toiduabi saatmisest, kuna Põhja-Korea ei loobunud lääneriikide vastuseisust hoolimata raketikatsetusest.

Peruu takso lendas õhku, kui sõitis Peruu ja Tšiili piiri juures oleval alal Aricas.

Võimude sõnul võis taksojuht tahta vältida piiriületamisega kaasnevaid formaalsusi ning valis piiri ületamiseks selleks mitte ette nähtud paiga, edastab AFP.

Takso sõitis kahe riigi piiri juures olevale miiniväljale, mille tagajärjel leidis aset miiniplahvatus.

Taksojuht hukkus sündmuskohal.

Tšiili meedia andmetel oli taksos ka reisija, kuid võimud seda ei kinnitanud.

Tšiili armee eriüksus toimetas rakselt kannatada saanud takso miiniväljalt minema.

Põhja-Tšiilis on siiani alles palju maamiine, mis pandi sinna diktaator Augusto Pinocheti sõjalise diktatuuri ajal 1973 – 1990.

Siis olid Tšiili ja Peruu suhted väga kriitilises seisus.

Alates 2002. aastast on miine kahjutuks tehtud, kuid neid on ikka veel üsna palju.

Piiriala loodetakse miinidest puhastada 2020. aastaks.

Itaalia põhjaosa raputasid eile uued järeltõuked pärast nädal tagasi toimunud 6,0-magnituudist maavärinat, milles sai surma seitse ja jäi peavarjuta tuhandeid inimesi.

Modena lähedal registreeriti kell 21.20 Eesti aja järgi järeltõuge magnituudiga 4,0.

Tuhanded inimesed on endiselt paigutatud telklinnakutesse. Viimastel päevadel on registreeritud arvukalt järeltõukeid, mistõttu paljudel inimestel on keelatud oma kahjustada saanud kodudesse minna.

Itaalia peaministri Mario Monti valitsus kuulutas välja eriolukorra ning lubas eraldada maavärinas kannatada saanud piirkonnale umbes 50 miljonit eurot erakorralist abi.

Süüria rahuplaan sai möödunud nädalavahetusel tagasilöögi, kui paljastus Houlas toime pandud massitapmine.

Süüria üks opositsioonijuhte Burhan Ghalioun sõnas, et opositsioon jätkab vabadusvõitlusega seni kuni ÜRO ei lase Süüria valitsuse vastu käiku «karme meetmeid», edastab Reuters.

Ghaliaoun viitas ÜRO põhikirjas olevale punktile, mille kohaselt sõjaline sekkumine on teatud tingimustel lubatud.

Osa Süüria mässulistest teatas juba varem, et ei allu ÜRO ja Araabia Liiga erisaadiku Kofi Annani rahuplaanile, kui ÜRO ei võta midagi kiiresti ette tsiviilelanike kaitsmiseks.

Houlas möödunud nädalalõpul aset leidnud veresaunas hukkus üle 100 inimese. ÜRO vaatlejate leitud ohvrite hulgas oli ka 32 last.

Opositsioon süüdistab veresaunas president Bashar al-Assadi valitsust, Süüria valitsus aga opositsiooni.

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ja erisaadik Annan mõistsid Houlas toimunu hukka ning kritiseerisid Süüria valitsus rahuleppe rikkumise pärast.

«See ebainimlik ja julm kuritegu on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Selle kordasaatjatel tuleb vastust anda,» teatasid Ban ja Annan.

Suurbritannia ja Prantsusmaa tegid ettepaneku, et ÜRO Julgeolekunõukogu Houla veresauna hukka mõistaks. Diplomaatiliste allikate andmetel lükkas Venemaa ettepaneku tagasi ja esitas palve kutsuda julgeolekunõukogu kiirnõupidamisele.

Venemaa ja Hiina on siiani ÜRO Julgeolekunõukogul takistanud Süüria valitsuse tegevuse hukka mõistmist.

Väljaande New York Timesi andmetel püüab USA nüüd kaasata Venemaad plaani, mille abil Süüria president Bashar al-Assad võimult tõugata.

Võimu üleandmine toimuks samal viisil nagu Jeemenis, kus president Ali Abdullah Saleh nõustus pärast kuid kestnud vägivalda rahumeelselt tagasi astuma ning võimu asepresidendile andma.

Süürias üle aasta kestnud sõjalistes kokkupõrgetes on opositsiooni andmetel hukkunud üle 13 000 inimese.

«Pärast vaherahu kehtestamist 12. aprillil, on kokkupõrked siiski jätkunud ning neis on hukkunud 1881 inimest,» teatas opositsiooni esindaja Abdel Rahman.

Euroopa meistrivõistlused jalgpallis on Ukrainale toonud suured võlad ning mõjutab negatiivselt juba varasemast nõrka majandust.

Asjatundjate sõnul on täiesti võimalik, et Ukraina ei suuda EMi korraldamiseks võetud laene tagasi maksta, edastab Helsingin Sanomat.

Üks kuu kestev jalgpalliüritus on kasvatanud Ukraina võlga 13 miljardi dollari võrra.

Majandusasjatundjate arvates võib suur võlg Ukrainast investorid eemale peletada.

Sellel aastal peab Ukraina võlgu tagasi maksma 11,9 miljardi dollari eest. Juunis tuleb sel riigil tagasi maksta 2,5 miljardit dollarit.

Endise peaministri Julia Tõmošenko vangistus on näidanud Ukrainat rahvusvahelisel areenil veelgi halvemas valguses ning kahandanud usku selle riigi poliitikasse ja majandusse.

«Ukraina ei saa jalgpalli EMi korraldamisest mitte mingit majanduslikku kasu. Euroopa Liidu reaktsioon Ukraina sisepoliitilisele olukorrale on juba ette hävitanud  jalgpalliürituse võimalikud positiivsed väljavaated,» sõnas poliitanalüütik Andrei Kolpakov.

Välismaiseid investoreid hirmutab ka Ukrainas leviv korruptsioon.  Hotellihinnad on tõusnud lakke ning selle tõttu on suur osa jalgpallifänne kas lühendanud oma viibimist Ukrainas või siis üldse sinna sõitmast loobunud.

Ukraina valitsus andis jalgpalli EMi korraldamiseks 6,6 miljardit laenudollarit. Kui juurde liita veel riigi- ja erafirmade antud summad, siis Ukraina EMi korraldamise võlg on 13,4 miljardit dollarit.

«Ukraina maksumaksjad peavad veel aastaid maksma jalgpallipeost tingitud võlgu,» lisas Financial Timesi analüütik Erik Nayman.

Euroopa jalgpalli meistrivõistluste  finaalturniir peetakse Poolas ja Ukrainas 8. juunist – 1. juulini.

Prantsusmaal moodustasid suitsetajad oma õiguste kaitsmiseks organisatsiooni.

Suitsejate õigusi kaitsva UDFA (Täiskasvanud suitsetajate eest seisev ühendus) eesmärgiks on võidelda suitsuvabade piirkondade leviku ja sigarettide aina kõrgemate hindade vastu, edastab AFP.

UDFA teates seisab, et nad esindavad 12,5 miljonit potentsiaalset hääletajat.

Rühmituse liikmete sõnul loodavad nad, et selle aasta juunis Prantsusmaal toimuvatel parlamendivalimistel jäävad nad poliitikutele silma.

Prantsuse valitsuse ametlikel andmetel sureb aastas 73 000 prantslast suitsetamisest tingitud haigustesse.

Süüria Houla linnas reedel toimunud veresaunas hukkus ühtekokku 116 ja sai haavata 300 inimest, teatas ÜRO Süüria-missiooni juht kindralmajor Robert Mood pühapäeval ÜRO Julgeolekunõukogule, ütlesid diplomaadid.

Diplomaatide sõnul ütles Mood, et inimesed said surma šrapnellidest ja ka otselaskudest. ÜRO vaatlejad teatasid varem, et Houlas sai surma 92 inimest, nende seas 25 last. Inimõigusaktivistide teatel avasid valitsusväed tule president Bashar al-Assadi režiimi vastu meelt avaldanud inimeste pihta.

Süüria võimud eitavad vastutust veresauna eest, mis pälvis laialdast rahvusvahelist hukkamõistu ning sundis Julgeolekunõukogu kogunema erakorralisele istungile.

Eile kell 16.15 toimus liiklusõnnetus Tallinnas Paldiski maantee ja Mõisapõllu tänava ristmiku juures, kus pidurdanud trollibussis sai viga vanem naisterahvas.

Haabersti ringi suunas liikunud trollibuss, mida juhtis 44-aastane Tiia, tegi enne reguleerimata jalakäijate ülekäigurada järskpidurduse, mille tagajärjel trollis kukkus reisija, 68-aastane Astrid-Erika, kes toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Möödunud ööpäeva jooksul toimus kaks liiklusõnnetust, milles politsei palub tunnistajate abi.

Eile hommikul kella 6.45 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas D-terminali juures, kus seni kindlakstegemata sõiduauto sõitis otsa jalakäijale, 22-aatsasele Ristole.

Jalakäija toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Politsei palub liiklusõnnetuse tunnistajatel helistada numbril 612 5666 või 110.

Samal päeval kella 16.53 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Aardla ja Roopa tänava ristmikul, kus seni kindlakstegemata veoauto ei hoidnud möödasõidul ohutud külgvahet ja põrkas kokku jalgrattaga, mida juhtis 27-aastane Mailis.

Jalgrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Politsei palub liiklusõnnetuse tunnistajatel helistada numbril 7308814  või 110.

28. mail kella 01.32 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Ranna tee 42 juures, kus sõiduauto Volvo S60, mida juhtis narkojoobe tunnustega 27-aastane Maikel, sõitis teelt välja vastu tänavavalgustuse posti.

Sündmuskohalt toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse sõiduki juht ja kaasreisija.

Eelmise ööpäeva jooksul tabati 1 narko- ja 11 alkoholi  tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti.

Lisaks toimus eile kella 15.05 ajal liiklusõnnetus Pärnumaal Saarde vallas Valga-Uulu maantee 99. kilomeetril, kus alkoholi tarvitamistunnustega jalgrattur, 41-aastane Tarmo, ei tulnud jalgratta juhtimisega toime ja kukkus. Jalgrattur toimetati Pärnu Haiglasse.

Tallinna ringkonnakohus vaagis täna sarivägistaja Eero Pesuri süüasja, milles nii advokaat kui prokurör taotlesid kriminmaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.

Põhja ringkonnaprokurör Natalia Miilvee taotles maakohtu otsuse tühistamist motiivide puudumise ja karistuse leebuse tõttu ning kriminaalasja saatmist uuele maakohtu koosseisule arutamiseks, vahendas ERR Uudised.

Pesuri kaitsja taotles kergema karistuse mõistmist ning maakohtu otsuse tühistamist motiivide puudumise tõttu ja asja saatmist motiivide kirjutamiseks samale kohtukoosseisule.

Ringkonnakohus otsustab eelistungil, kas apellatsiooni menetlust jätkatakse ja määratakse asja arutamiseks põhiistung või esinevad alused otsuse tühistamiseks ja kriminaalasja tagastamiseks Harju maakohtule uue otsuse kirjutamiseks.

Kui maakohtu otsus tühistatakse, siis otsustatakse ka seda, kas kriminaalasi saadetakse arutamiseks samale või uuele kohtukoosseisule.

Lõuna prefektuuri narkokuritegude talituse ametnikud pidasid kinni kaks meest, kes kasvatasid Viljandimaal Tarvastu vallas nende kasutuses olevas talumajas kanepitaimi.

Talumaja ja selle ümbruse läbiotsimise käigus võtsid narkopolitseinikud ära kokku 149 kanepitaime.

Kanepikasvatuse kohta sai politsei vihje kodanikult, keda Lõuna prefektuur tänab kodanikujulguse eest.

Kriminaalpolitseinikud läksid koheselt saadud vihjet kontrollima ning antud talumaja lähistelt leidsid nad mitu peenart, millel kasvasid kanepitaimed, lisaks ka erinevaid anumaid, millesse olid istutatud kanepitaimed.

Talumajast leiti kanepivarsi ja -lehti, rohelist taimset puru, seemneid, mitmeid potte, millesse olid istutatud kanepitaimed ning hulganisti erinevaid esemeid, mis viitavad kanepitaimede kasvatamisele.

Kriminaalpolitseinikud pidasid kaks kuriteos kahtlustatavat meest juba samal päeval kinni. Nendeks on Soome kodanikud vanuses 28 ja 29 eluaastat. Ühte meestest on juba 2009. aastal Soomes karistatud kanepitaimede kasvatamise eest, teine varem kriminaalkorras karistatud ei ole.

Asjaolude uurimiseks alustati kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseaduslikku kasvatamist. Süüdimõistmisel saab selle teo eest karistada vangistusega kuni viie aastani. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi Lõuna prefektuuri narkokuritegude talitus.

Eile toimus kaks liiklusõnnetust, milles said viga jalgratturid, kel polnud peas kaitsekiivrit.

Kella 13.58 ajal toimus liiklusõnnetus Võrumaal Sõmerpalu vallas Järvere külas, teatas siseministeerium. Pargitud sõiduki varjust sõitis ootamatult sõiduteele jalgratas, mida juhtis 9-aastane poiss, ning sai löögi sõiduautolt BMW, mida juhtis 20-aastane Ivo.

Jalgrattur ei kandnud kaitsekiivrit. Kuna poiss haiglaravi ei vajanud, osutas kiirabi talle kodus esmaabi.

Teine avarii juhtus kella 19.45 ajal Tallinnas Ranna tee ja Viimsi tee ristmikul. Sõiduauto Kia Sorento, mida juhtis 39-aastane Kadri, sooritas vasakpööret ning ei andnud teed mööda jalgratta- ja jalgteed liikunud jalgratturile. Autojuhile paistis silma madalalt vastu paistev päike.

Jalgrattur ei kandnud kaitsekiivrit. Jalgrattur, 23-aastane Andre, toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
 

Läänemaal Lihula linnas põles eile küün, mis hävis koos kogu seal olnud heinaga.

Häirekeskusele teatati eile kell 17.30 tulekahjust Lääne maakonnas Lihula linnas, teatas siseministeerium.

Päästjate saabudes põles 60 x 40 meetri suurune küün, milles olid heinapallid. Küün koos 200 tonni heinaga hävis täielikult.
 

Eelmise ööpäeva jooksul tabati 49 alkoholi tarvitamise tunnustega mootorsõiduki juhti. Samuti oli vähemalt kaks vigastusi põhjustanud avariid seotud joobes juhtidega.

Esimene avarii toimus eile öösel kella 5.59 ajal Saaremaal Kuressaare-Võhma-Panga maantee 30. kilomeetril, teatas siseministeerium. Sõiduauto Honda Civic, mida juhtis alkoholi tarvitamise tunnustega 31-aastane Jevgeni, sõitis teelt välja ja rullus üle katuse.

Juht toimetati Kuressaare haiglasse.

Kella 18.19 ajal toimus aga liiklusõnnetus Tallinnas Vabaduse puiestee 22 juures. Sõiduauto Toyota Corolla, mida juhtis narkojoobe tunnustega 26-aastane Kaur, kaotas sirgel teel juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu tänavavalgustuse posti.

Sõiduki juht ja kaasreisija, 26-aastane Indrek, toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

Viru maakohus karistas lõppeval nädalal tingimisi vangistusega keskealist meest, kes süüdistuse järgi kogus veebist lapspornot.

Kohus mõistis 43-aastasele mehele kokkuleppemenetluse korras üheaastase vangistuse, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei soorita kolme aasta jooksul uut tahtlikku kuritegu. Ühtlasi tuleb mehel hüvitada menetluskulud ja tasuda sundraha.

Süüdistuse järgi laadis mees möödunud aastal Ida-Virumaal oma kodus internetivõrgust alla ja hoidis oma arvutis pilte ning videofaile, mis kujutasid nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises ja nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis.

Tallinnas põhjustas Soome kodanik täna liiklusõnnetuse, inimesed juhtunus kannatada ei saanud.

Täna päeval kella kahe paiku sai politsei väljakutse Tallinnasse Suur-Ameerika ning Endla tänava ristmikule, kus olid kokku põrganud Soome numbrimärkidega Fiat Scudo ja Eesti numbrimärkidega Ford Mondeo, vahendab Reporter.ee.

Väidetavalt sattus Soome juht segadusse, sõites mööda Endla tänavat suunaga Kristiine poole ning ei märganud mööda Suur-Ameerika tänavat vasakult lähenevat Ford Mondeot.

Avarii oli vältimatu, sest Fiat sõitis üle ristmiku vastassuunas. Mõlemad juhid olid kained.

Kiirabi toimetas Fordist haiglasse tervisekontrolli 12-aastase lapse, kes aga pääses vaid ehmatusega ja lubati pärast läbivaatust koju.

Juhid said omavahel kokkuleppele ning juhtumiga tegeleb edasi kindlustus.

Tallinnas juhtus ööl vastu laupäeva purjus autojuhi süül liiklusõnnetuses, milles sai viga taksos istunud 16-aastane noormees.

Ööl vastu laupäeva kell 3 toimus liiklusõnnetus Toompuiestee, Kaarli puiestee ja Endla tänava ristmikul, kus sõiduauto Citroen C4, mida juhtis 33-aastane Sander, ei andnud teed peateel liikunud taksole Ford Focus.

Taksos viibinud kolmest reisijast sai viga 16-aastane noormees. Kiirabi viis noormehe Ida-Tallinna keskhaiglasse, teised liiklejad viga ei saanud.

Citroeni juht, 33-aastane mees, põgenes pärast õnnetuse põhjustamist autoga sündmuskohalt. Politsei pidas auto kinni Sütiste teel. Juht oli alkoholijoobes, mis ületas 1,5 promilli.

Politsei pidas mehe kinni ning toimetas jaoskonda, algatatud on kriminaalmenetlus.

Aastatel 2009-2011 kokku neli naist vägistanud mees pole karistusega rahul ning vaidlustas selle Tallinna ringkonnakohtus.

Lisaks süüdimõistetud Eero Pesurile (33) ja tema advokaadile esitasid karistuse osas ringkonnakohtule kaebuse ka kannatanute esindajad, kohus peab Pesuri süüasja eelistungi homme, vahendab ERR Uudised.

Aprilli lõpus tunnistas Harju maakohus Pesuri süüdi kõigis süüdistuses toodud kuritegudes ning karistas teda 10-aastase vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati kohe ühe kolmandiku võrra, seega peab Pesur vanglas ära kandma kuus aastat ja kaheksa kuud.

ERR Uudiste andmetel tunnistas Pesur end süüdi neljast seksuaalkuriteost kahes – ühe naise vägistamises mullu 22. jaanuaril Pääsküla raudteejaamas ja mullu 18. märtsil Suur-Ameerika tänaval, kuid eitas vägistamist 2009. aasta 28. mail Rae vallas Peetri külas ja mullu 18. märtsil Kosmose kino lähedal.

Süüdistuse järgi vägistas Pesur Tallinnas ja Harjumaal aastatel 2009-2011 kokku neli naist.

Eile toimus Tartumaal liiklusõnnetus, kus juhilubadeta autojuht sõitis teelt välja kraavi. Juhil ega kaasreisijatel turvavööd kinnitatud ei olnud ning nad toimetati haiglasse.

Eile kella 18.36 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Tähtvere vallas Rõhu külas Tartu- Viljandi- Kilingi Nõmme maantee 14. kilomeetril, kus sõiduauto Volkswagen Polo, mida juhtis juhtimisõiguseta 23-aastane Reio, manöövri sooritamisel sõitis teelt välja kraavi.

Sõiduauto juht ja kaasreisijad 18-aastane Reti ning 19-aastane Sandra toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Turvavööd olid kõigil kinnitamata.

Samal päeval kella 13.08 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Võru ja Lootuse tänavate ristmikul, kus sõiduauto Ford Focus, mida juhtis 44-aastane Toomas, sõitis tagant otsa ees peatunud sõiduautole Volkswagen Passat, mis saadud löögist paiskus vastu tema ees seisnud sõiduautot Volkswagen Passat, mis omakorda paiskus vastu tema ees seisnud sõiduautot Audi Coupe.

Liiklusõnnetuse tagajärjel teises Volkswagenis kaasreisijana viibinud 23-aastane Reelika toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kust ta peale esmaabi andmist lubati kodusele ravile.

Kella 15.58 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Anija vallas Kehras Anija maantee 10 juures, kus põrkasid kokku roller ELF UNIN, mida juhtis 23-aastane Vadim, ja kõrvalteelt tulnud sõiduauto Mazda 3, mida juhtis 39-aastane Sirje. Rolleri juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Kella 20.10 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Tartu mnt 71 juures, kus jalgrattur, 16-aastane noormees, sõitis otsa kõnniteel seisvale jalakäijale. Jalakäija, 55-aastane Anu, toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse.

Eelmise ööpäeva jooksul tabati 27 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti.

Eile kella 3.00 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Toompuiestee - Kaarli puiestee ja Endla tänava ristmikul, kus sõiduauto Citroen C4, mida juhtis alkoholi tarvitamise tunnustega 33-aastane Sander, ei andud teed peateel liikunud sõiduautole Ford Focus, mida juhtis 57-aastane Fikret.

Kokkupõrke tagajärjel sai vigastada Fordis viibinud kaasreisija 16-aastane noormees, kes toimetati Ida- Tallinna Keskhaiglasse.

Kella 17.15 ajal toimus liiklusõnnetus Kiviõlis Lepa tee 10 juures, kus sõiduauto Kia Sephia, mida juhtis alkoholi tarvitamise tunnustega 22-aastane Alexey, sõitis vastu valgustusposti. Juht toimetati Ida-Viru Keskhaiglasse.

Politsei kinnitusel tabati eelmise ööpäeva jooksul kokku 27 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti.

Varaste elu keeruliseks tegemiseks soovitab politsei inimestel oma asju ise hästi kaitsta, praegu aga on näiteks turvafirma valve uuringute andmetel vaid 7 protsendil kodudest.

Politsei märgib, et varguste ärahoidmiseks peavad kõik inimesed muutma mõtteviisi. «Reeglina ei võta varas murutraktorit aiatöödeks ega telefoni sõpradega suhtlemiseks. Need asjad võetakse üldjuhul selleks, et need edasi müüa,» rääkis PPA politseikapten Krista Aas.

«Kui puuduvad inimesed, kes kahtlase päritoluga kaupa ostavad, siis muutub ka üks osa vargustest mõttetuks. Läbi selle on just ühiskonnal endal võimsad hoovad varaste «turu» lõhkumisel,» selgitas ta.

Sama oluliseks pidas ta, et varga elu tehtaks võimalikult keeruliseks oma vara maksimaalselt kaitstes. «Uuringud on näidanud, et Eestis on nt turvafirma või mõne muu koduvalve teenuse kasutajaid keskmiselt 7 protsenti elanikkonnast. See ei ole muutunud alates 2008. aastast ning uuringu põhjal ei näe inimesed selliste teenuste tarbimiseks ka vajadust,» nentis Aas.

«Kodune vara on kindlustatud vaid ca 20 protsendil perekondadest, samas kui näiteks Põhjamaades on see valdav käitumismudel,» lisas ta.
 

Rahvasuus üha levivad nurinad politsei otstarbekuse üle varguste lahendamisel ning nende ohvriks langenud inimestele vara tagastamisel, mistõttu jätavad paljud inimesed vargusest politseile üldse teatamata või hakkavad omal käel vara või selle näppajat otsima. 

Näiteks Raivo Murde kirjutas Eesti Päevalehes, kuidas tema 16-aastane poeg ei saanud politseist abi isegi siis, kui leidis oma ratta varastanud nooruki omal käel paari päeva jooksul üles ning faktid politseile ette kandis – uurijatel polnud aega tema juhtumiga tegelda.

Eesti Ekspressis kirjeldas aga Priit Hõbemägi juhtumit, kus inimesed leidsid internetist üles oma suvilast varastatud ja oksjonikeskkonnas müüki pandud asjad, sellele järgnenud politseiuurimise tulemusel aga kurjategija karistada ei saanud, sest tema väitel oli kogu kraam sattunud ta korterisse juhuslikult.

Postimees uuris, miks ei suuda politsei tõhusalt vargusi avastada ja süüdlasi karistada.

Ehkki vargused on Eesti kõige levinumad kuriteod, tõdes Politsei- ja piirivalveameti (PPA) politseikapten Krista Aas, et varavastased kuriteo ei ole politsei prioriteet ehk «elu on tähtsam kui vara».

Seda näitab ka kuritegude lahendamise statistika – viimastel aastatel on varguste lahendamise määr püsinud 30 protsendi ringis ehk suli saadakse kätte vaid iga kolmanda politseisse teatatud juhtumi korral. Seejuures ei tähenda seegi tingimata, et ohver ka oma vara tagasi saab.

«Siiski ei saa öelda, et politsei varavastaste kuritegudega üldse ei tegeleks. Alati tehakse ära esmased menetlustoimingud, fikseeritakse sündmuskoht ning kuulatakse üle kannatanu ja võimalusel tunnistajad,» kirjeldas Aas. Kui aga nende põhjalt kuriteo toimepanijat selgeks teha ei õnnestu, tõstetakse toimik kõrvale - uurimisega minnakse edasi alles siis, kui lisandub uut infot näiteks mõne teise juhtumi uurimise käigus.

«Kui kurjategija tabamine ei õnnestu n-ö kuumadel jälgedel, siis on täiesti tavapärane, et kurjategija tabamiseks võib kuluda pikem aeg. See on nii varguste kui ka teiste kuritegude puhul,» kinnitas politseinik.

Vargagrupid teravama tähelepanu all

Samuti selgitas kapten, et üksikjuhtumitele keskendumise asemel otsitakse ühe käekirjaga juhtumeid, püütakse avastada varaste gruppe, varastatud asjade kokku ostjaid. «Kui näiteks ühes piirkonnas on mitu sarnase käekirjaga vargust, pööratakse neile rohkem tähelepanu kui üksikjuhtumile, sõltumata kahju suurusest,» lisas ta.

Miks politsei kõigi vargustega põhjalikumalt tegeleda ei jõua, selgitavad taas numbrid. Mullu registreeriti Eestis ametlikult 20 175 vargust, kuid ainult nende lahendamisele spetsialiseerunud politseinikke on vaid Põhja prefektuuris varavastaste kuritegude uurimise talituses. Tallinnas ja Harjumaal pannakse toime keskmiselt 12 000 varavastast kuritegu aastas, nende lahendamisega tegeleb seal 110 inimest. «Need inimesed tegelevad sealjuures keeruliste organiseeritud korteri- ja autovaraste jõukude tabamisega. Mujal Eestis ainult varguste lahendamisele spetsialiseerunud politseinikke ei ole,» kinnitas Aas.

Ametnike hulga ja kuritegude suhe näitab ära uurijate töökoormuse. «On mõistetav, et inimest huvitab ennekõike, et tema saaks enda vara tagasi või selle eest hüvitist. Paraku ei ole politsei võimuses seda tagada.»

Politseikapten tõdes, et politsei tegutsemise ja inimeste ootuste vahel on vastuolu. Peale rahanappuse on selle põhjus, et politsei eesmärk on eelkõige tabada varas ja tema süü tõendada, selle kohta tõendeid kogudes, mitte aga inimestele varastatud esemete tagasi saamine.

Selle kohta, kuidas politsei suhtub inimeste endi leitud infokildude kohta, ütles Aas nii: «Kindlasti on ka inimeste enda kogutud infost kuritegude avastamisel abi, kuid selle omakäeline uurimine ei tohi üle minna omakohtuks.»

«Siit ka üks paradoksaalne tõde – isegi kui inimene ei usu end politsei abiga oma vara tagasi saavat, on ülioluline igast vargusest teada anda. Esiteks välistatakse nii olukord, kus politseil on küll inimene ja hulk ebaselge päritoluga esemeid, ent puudub info selle kohta, et asjad oleks varastatud. Samuti on vargusjuhtumitest teadmine oluline piirkonna turvalisuse hindamisel, sarnaste kuritegude mustrite leidmisel ja sellest tulenevalt politseitöö planeerimisel,» rõhutas Krista Aas.

Süüdlase karistamiseks esemetest ei piisa

Varaste karistamine sõltub eelkõige politsei tööst tõendite kogumisel ehk kas õnnestub selgelt tõendada, et just see inimene on võõrast vara näpanud. Karistuse määrab kohus, kui vargusega tekitatud kahju jääb alla 64 euro, siis politsei. «Inimese juurest varastatud esemete leidmine ei tähenda aga automaatselt seda, et teda saaks varguse ega ka varastatud esemete hoidmise eest karistada,» nentis Aas.

Varguste lahendamise 30-protsendine määr on tema sõnul tavaline tulemus nii Eestis kui välisriikides. «Põhjuseid, miks ei ole see määr kõrgem, saab otsida ilmselt sealt, et selliste kuritegude puhul ei õnnestu alati tuvastada teo toimepanijat või õiguslikult siduda võimaliku teo toimepanijat kuriteoga. Samuti on küsimus prioriteetides,» jõudis ta tagasi algse jutuni.

Mis peaks muutuma, et politsei jõuaks kiiremini ja tulemuslikult vargusi uurida, nii et elanikkonna usk politseisse pärast esimese kokkupuudet mundrikandjatega ei kaoks? «Küsimus ongi ilmselt prioriteetides. Kui ühel hetkel leitakse, et prioriteediks on varguste vastu võitlemine ja näiteks raske organiseeritud kuritegevus ei ole enam prioriteet, siis küllap suunab politsei enda teraviku ka vargustele. Hetkel ei ole näha, et see nii läheks ning Eesti ei ole selle mõttes erand ei Euroopas ega ülejäänud maailmas,» vastas politseikapten.

«Varavastaste kuritegude toime panemine on otseselt seotud ka ühiskonnas valitseva sotsiaalse olukorraga. Niikaua, kui me ei saa enda ühiskonna sotsiaalset olukorda võrrelda näiteks Põhjamaadega, ei saa me ka nõuda, et kuritegevuse tase oleks sama madal nagu seal,» lisas ta.

Statistika
* 2009. aastal registreeriti 23 901 vargust, mis oli 6,4 protsendi võrra rohkem kui 2008. aastal Varguste lahendamise määr oli 30%.
* 2010. aastal registreeriti 25 253 vargust, mis on 1352 ehk 5,7 protsendi võrra rohkem kui 2009. aastal.
* Võrreldes 2009. aastaga varastati rohkem kauplustest (10 protsenti) ja eluruumidest (6 protsenti) ning vähem sõidukitest (-2 protsenti).
* 2010. aastal lahendati 7990 ehk 31,6 protsenti vargusjuhtumitest.
* Kohtus mõisteti süüdi 2607 vargustes kohtu alla antud isikut, 20 isikut mõisteti õigeks. Menetlus lõpetati otstarbekuse kaalutlustel 1007 isiku suhtes.

* Eluruumidest varastati eeskätt sülearvuteid, sularaha ja pangakaarte, mobiiltelefone, kuld- ja hõbeesemeid ning muid ehteid, fotoaparaate, audio- ja videoseadmeid (sh telerid), kodutehnikat, rõivaid, tööriistu, alkoholi, jalgrattaid – asju, mida on kerge müüa kokkuostjatele või turgudel.
Real juhtudel oli varastaja kannatanu sugulane, külaline või juhututtav, kes varastas sageli ühise alkoholitarvitamise ajal või selle järel. Varas võis siseneda ka lukustamata ukse või lahtise akna kaudu; kokku moodustasid niisugused juhtumid vähemalt 10 protsenti kõigist eluruumidest toime pandud vargustest. Maal varastavad enamasti tundmatud isikud sissemurdmise teel, sh sageli suvilatest ja talumajadest, kus keegi alaliselt ei ela.

* Jalgrattavargusi registreeriti 2322, mis moodustas 9 protsenti kõigist vargustest. Ligikaudu pooltel juhtudel varastati jalgratas elamust (valdavalt koridorist, keldrist või muust hoiukohast), muust hoonest või kuurist; ülejäänud vargused pandi toime väljaspool hooneid.

* 2011 – vargusi registreeriti 20 175.

Allikas: justiitsministeerium

Tartumaal Rõhu külas sõitis Volkswagen Polo teelt välja kraavi, kolm inimest said vigastada.

Autos oli õnnetuse hetkel viis inimest. Haiglasse toimetati autot juhtinud 1988. aastal sündinud Reio ja kaks autos viibinud tütarlast.

Tartu suunast liikunud Volkswageni juht tahtis keerata peateelt paremale Rõhu külla, kuid liigsuure kiiruse tõttu ei võtnud masin kurvi välja. Auto põrutas üle ohutussaare ning lõpetas põllul.

Auto juhtinud Reio tunnistas, et oli enne rooli istumist alkoholi tarvitanud. Juhi täpsema joobe selgitamiseks võeti vereanalüüs.

Möödunud ööpäeva jooksul vajas esmaabi kaks liiklusõnnetuse põhjustanud jalgratturit.

Reedel kella 13.57 ajal toimus liiklusõnnetus Tartus Nisu tänav 33 juures, kus jalgratas, mida juhtis 13-aastane poiss, sõitis otsa pargitud sõiduautole Škoda Octavia.

Jalgrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kust ta lubati peale esmaabi andmist kodusele ravile. Jalgrattur ei kasutanud kaitsekiivrit.

Kella 14.10 ajal toimus liiklusõnnetus Valgamaal Tõrvas Kevade ja Aia tänavate reguleerimata ristmikul, kus jalgrattur, 53-aastane Tamara, ei täitnud liiklusmärgi «anna teed» nõudeid ja sõitis küljepealt otsa sõiduautole Volkswagen Passat, mida juhtis 20-aastane Siimar. Jalgratturile osutati esmaabi kohapeal. Jalgrattur ei kasutanud kaitsekiivrit.

Kella 12.21 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Laeva vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 155,2. kilomeetril, kus veoauto DAF 95, mida juhtis 53-aastane Sulev sõitis sirgel teel teelt välja. Sõidukijuht toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Kella 21.08 ajal toimus liiklusõnnetus Ida-Virumaal Kohtla Järvel Vikerkaare 15 juures, kus registreerimata krossimootorratas Kawasaki, mida juhtis 26-aastane Pavel, sõitis teelt välja vastu puud. Mootorratta juht toimetati Ida-Viru Keskhaiglasse.

Eelmise ööpäeva jooksul tabati 12 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti.

Äsjane kunstipreemia Köler Prize laureaat Flo Kasearu on veendunud, et eesti kunstis on palju Kölereid.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ( EKKM) väljaantav kunstipreemia Köler Prize on jõudnud järjekorras teise numbrini. Tänavuse preemia võitis video- ja installatsioonikunstnik Flo Kasearu. Sedakorda juhtus nii, et Kasearu pälvis nii rahvusvahelise žürii põhipreemia kui ka publikupreemia. Möödunud aastal mäletatavasti sai Köler Prize’i Tartu installatsioonikunstnik Jevgeni Zolotko ning publikupreemia maalikunstnik Tõnis Saadoja. Peapreemia väärtus on 5000 eurot ja publikupreemia oma 1000. Näitus jääb EKKMis avatuks 10. juunini.

Kõigepealt palju õnne! Mida see preemia teie jaoks tähendab? Tuli see üllatusena?

Aitäh! Iga tunnustus on meeldiv ja vajalik. Kuna kunstist oli tehtud spordivõistlus, siis tundsin kohati, et võistlejad Mäetamm ja Johnsonid on minust rajal kohati eespool, ehk võit üllatas meeldivalt.

Tänavuste nominentide hulgas paistsite silma muu hulgas ehk ka sellega, et olite võrreldes teistega kuidagi poeetilisem, kui teised olid rohkemal või vähemal määral ametis ühiskondlike teemadega. Varasemast ajast mäletatakse teid pigem sotsiaalse närviga kunstnikuna (plakatiaktsioon «Vabaduse plakat» ja meediaväljaannete uudiskünnise ületanud «Kunstjärjekord Kunstihoonesse»). Kas sedasorti suurem poeetilisus tähendab teie jaoks ka mingit uut faasi?

No luuletaja natuur olen ma alati olnud. Neljandas klassis kirjutasin Tähekesse luuletuse, mis sai ka avaldatud: «Olen tuli valgusfooris / nagu linnukene puuris / iga päev kolm kindlat värvi / ajavad mind kindlalt närvi / aga homsest hakkan ma / ainult sinist särama.»

Üldiselt tegutsen väga intuitiivselt. Marko Mäetamm kirjeldas mind kui kümnevõistlejat, eks mul on erinevaid külgi. Sellele näitusele valisin need tööd («Esc» ja «Me oleme teel») eelkõige seepärast, et nad töötavad nii mitmel tasandil: isiklikul, üldinimlikul ja ka kontekstuaalsel, sest mõlema töö näitamisele eelnesid ja järgnesid kohalikud päevapoliitilised uudised.

«Esc» on seotud linnavalitsuse otsusega kokkuhoiu eesmärgil öösiti tänavaid pimendada ja uudisega kaheksast hipodroomil lahti lastud hobusest. Tööle «Me oleme teel» eelnes uudis majanduskriisi tõttu mitme tuletõrjestaabi kaotamisest. Nagu kunstikriitik Anders Härm mu kollases voldikus mainib, on mu töödes poeetilist huumorit, ent samas osutavad teosed alati olulistele sotsiaalsetele, poliitilistele, sotsiaal-psühholoogilistele küsimustele.

Moodsal kunstil tundub Eestis viimasel ajal hästi minevat. Noored fotokunstnikud Sigrid Viir ja Timo Toots on saanud mainekaid preemiaid, Eesti Ekspress suunab oma rubriigis «Guud-bääd» pöidla üles. Mida teie arust on Eesti kunstielus head ja mida halba aastal 2012?

Ma ei mäleta, kes, aga keegi ütles mulle galal, et mina enam vinguda ei tohiks, seega halvast ma ka ei räägiks. Kõik need te eespool mainitud auhinnad ja see, et aasta on alles poole peal, on ju ainult hea.

EKAs õppisite maalikunstnikuks, praegu tegelete peamiselt videoga. Miks nii?

2006/2007 olin vahetusüliõpilane Berliini Universität der Künste Rebecca Horni stuudios, kes ütles, et mul pole mõtet seal talle maalida, sest kuna ta ise töötab peamiselt installatsioonis ja videoperformance’is, siis ei oskaks ta mu maalide kohta midagi öelda.

Nii ma hakkasingi video­performance’eid tegema. Ja nüüd ongi selline lugu, et enamik ideid, mis mul tulevad, toimivad paremini videos või installatsioonis või aktsioonis, aga mitte maalis. Samas ei ole ma kaotanud lootust, et tulevad ka ideed, mis sobivad kõige paremini just maali meediumi.

Kuidas suhtute Johann Kölerisse?

Mul on temaga juba pikaajaline suhe, see algas 2006. aasta suvel, kui sai käidud üliõpilasena Viljandimaal Köleri lapsepõlvekodus tema reproduktsioonide järgi portreemaali põhitõdesid õppimas. Hiljem olen teda paar korda Kumus näinud.

Kes on praeguse Eesti kunstiilma Johann Köler?

Õnneks ei ole meil ainult üks Köler, vaid neid on palju. Monko, Mäetamm, Tamm, Johnson ja Johnson, Ole, Saadoja, Viir, OÜ Visible Solutions, Toots, Toomik, Estna, Kask, Külm, Zolotko, Farkas, Kuimet... nimekiri võib jätkuda, sest neid on ikka väga palju veel.

Mis on olnud viimane sündmus kunstis või ühiskonnas, mis on teid väga rõõmustanud ja mis väga vihastanud?

Kunstis isiklikult see nüüdne preemia vägagi rõõmustas ja eks ikka EKA uue majaga seonduv pidevalt vaikselt vihastab ja kurvastab.

Lastekirjandus loob turvalise maailmapildi, mille poole tasub püüelda. Päriselu nii turvaline pole. Kas ei teki siin vastuolu? Lastekirjandus justkui hoiaks oma lugejat vati sees, lõbustab ja lahutab meelt ja kordab, et kõik on hästi. Ja siis, põmm, tuleb karm reaalsus.

No ei ole vastuolu. Lapsed on «karmi reaalsuse» sees niikuinii – kodused jutud, uudised telest ja raadiost. Lastekirjandus on nagu tugisüsteem, mis aitab sedasorti infoga toime tulla. Lastele kirjutatud raamatud saavad seletada, kas või muinasjutu võtmes, mis toimub, miks nii ja mis me siis edasi teeme. Jah, kõlama jääb turvalisus. Jäägu see nii!

Aino Pervik tegi oma lugejatele suurt rõõmu sellega, et oma juubelisünnipäeva paiku avaldas korraga koguni kolm raamatut ja seda eri vanustele. Täiskasvanutele «Proua O imestamised», algklassiealistele «Klabautermanni mure» ja kõige tillematele «Rändava kassiemme».

Alustagemgi sellest.

Kui hea lugeja veeretab võrdluseks suus sõnu «hulkuv» ja «rändav», siis kummal sõnal on parem mekk? Seepärast ongi sümpaatne, et Pervik ei jutusta hulkuvast emasest kassist, vaid rändavast kassiemmest. See tekst ei kata täit A4-lehtegi, aga mõtlemisainet ja südamlikkust on siin terve jutustuse jagu. «Lihtne on olla üksik rändkass. Võib käia muretult ringi, lilleke kõrva taga või pärg peas. Aga kui sünnivad pojakesed, siis peab ju olema ka kodu, kus pojad saaksid rahulikult kasvada.»

Nõnda leiabki tulevane emme pika otsimise peale täiesti tühja kurepesa, millest saab talle ja neljale pojukesele turvaline kodu. Kuid rändajate kodul pole katust, tuleb otsida uus varjualune, koos minnakse rändama.

Sõnale annavad väge juurde Zaripi pildid, mis on vastavalt loo meeleolule helged või sünged või lootustandvad. Kui oled jõudnud lõpulauseteni: «Kuhu nad lähevad? Kes neid ootab?», siis tahaks kõigile hulkuvatele, vabandust, rändavatele kassidele silku pakkuda ja pai teha.

Perviku puhul ei tohiks üllatada, et ta võtab ette mõne õige raske, tundub, et lastekirjanduses ebakohasegi teema, ja käsitleb seda lapsele arusaadavalt, selgitamaks elus ette tulevaid asju. Ta on jutustanud muu hulgas kodutu elust, sõjapõgenikest, eluisu otsasaamisest jne. «Klabautermanni mure» räägib inimkaubandusest, täpsemalt – väikelasteärist.

Algus on õige idülliline. Kusagil asub tuhandeaastane linn, mis seisab maa ja mere piiril. Linnas on sadam, sadamas varjuline sopp, mida võiks ka sadama kolikambriks nimetada. Tolles paigas loksub vees nii mõndagi, muu hulgas vana purjelaev Pamina, mille grootmast on juured alla ajanud ja võra kasvatab maitsvaid pirne. Laev on õdusaks koduks sõbralikele topselitele – väga isevärki tegelastele.

On vana nali, et näe, meie poiss sai sadamas tähtsa ameti – korkvenderi koha. Topselite Pamps ongi südamaalt metsast tulnud korkvender – puine ja töötegemisest veidi lapik. Ta tuli mere äärde armastuse pärast, kuna Mamps on kotermanni ja merineitsi tütar ega saa hakkama mereta. Paminal elavad veel nende poeg Timps ja vanaisa Kotermann ise, kes jagab stoiliselt laeva saatust.

Juhus toob pardale koer Turri, paradiisilinnu Tiuksu ja Kotermanni vana sõbra ning kolleegi Klabautermanni. Tollel on suur mure. Tema laev Saara kaaperdati, nimetati ümber Vesirotiks ja uus meeskond tegeleb kahtlaste veostega. Praegu on Vesirotil laadung väikesi hiina lapsi, need müüakse rikastele ameeriklastele adopteerimiseks.

Koos mõeldakse välja plaan, viiakse see ellu ja lapsed pääsevad koju.

Pervik, mulle tundub, naudib nii eriliste tüüpide kui ka nende ette ammu ja nüüd seatud valikute ja saatuste kirjeldamist. Miski ei ole valesti ja taunitav peale kruiisilaeva ennustaja ning Vesiroti meeskonna tegevuse. Ka nende puhul ei rakenda kirjanik läbini mustvalget skeemi. Madrus Tünn tahtis poisina hirmsasti merele ja sai ka, «siis aga oli elu kuidagi viltu kiskunud». Nüüd oli ta kurjategija, täitsa enese tahtmata ja ette kavatsemata. Kirjanik laseb tal rahuliku elu peale saada – Tünn läheb tööle puukooli.

Päris sellist tegelast, kellega laps ennast samastada saaks, raamatus pole. Kõigil on seiklustes oma osa ja lastele ea poolest kõige lähemal asuv Timps ei tõuse teistest enam esile. Väikesel inimesel on ehk hea tõdeda, et pisitillukese paradiisilinnuta ei oleks päästeaktsioonist tuhkagi välja tulnud.

Õnneliku lõpu tarbeks on vaja rakendada meedia jõudu ning abi, mis võtab Klabautermannilt viimasegi mure. Sündmusterohke ja puhuti päris naljaka loo otsad tõmmatakse kokku nii, et tuleb järgida oma südame kutset – kes läheb merele, kes jääb sõprade juurde, kes lepib olukorraga. Eriti kui see on nii hea olukord, et südame õnnelikuks muudab. Üks pisuke igatsus hingesopis ei tee ka kurja.

Raamat

Aino Pervik
«Klabauter­manni mure»
Kunstnik Regina
Lukk-Toompere
Tänapäev, 2012

Aino Pervik
«Rändav kassi­emme»
Kunstnik Catherine Zarip
Tammer­raamat, 2012

Hugo Vaheri pseudonüümi taha peituva autori debüütraamat «Punk ei ole surnud» on ladusalt loetav kõigi kohustuslike elementidega nostalgiline ja põnev noorteromaan neile, kel aastaid üle neljakümne. 

Subkultuuride ajalugu on ikka põnev uurida. Möödunud sajandi kaheksakümnendatel saavutas pungiliikumine mingil hetkel suisa ikoonistaatuse. Pungist sai poliitilise alatooniga osa populaarkultuurist, mis iseenesest kõneleb juba automaatselt nihilistliku pungi­ideoloogia mõningasest vastuolulisusest ning piiratusest.

Eesti punkarite seltskond oli moraalselt piisavalt ambivalentne ning koondas endasse nii printsipiaalseid tasku­anarhiste, sinisilmseid põuerotiga maailmaparandajaid kui ka mentaalselt ebastabiilseid potentsiaalseid kriminaale, kes ei jätnud kasutamata ühtegi juhust provotseerida mõnd mõnusat kaklust. Kuna keegi ei teadnud päris täpselt, mis see punk õieti on, siis oli võrdlemisi kerge punk välja näha.

Niisiis on kaheksakümnendate aastate keskpaik või siis jupike sellest edasi. Minategelane, esimest aastat eliitkeskkoolis õppiv sümpaatne ning arenenud õiglustundega Toomas on ehitanud endale ise kitarri ning plõnnib koos kaaslastega bändi teha. Jalas kirsadest kombineeritud nöörsaapad, seljas lehmaketiga ehitud isa vana mantel ja peas hari.

Õlal riidevärviga kodusel teel mustaks keedetud gaasimaskikott, südames õnnetu armastus ning hinges ebamäärane igatsus kuulsaks saada. Isal   algav alkoholiprobleem, emal tõsine haigus. Sisemine segadus reflekteerub probleemideks koolis ning konfliktideks vanematega.

See oli ajastu, kus domineerisid räsitud välimuse ja roostetanud ustega poed, rasvast nõretavad pirukad ja metallist ratastega riiuliraamid leiva-saia jaoks, kõrval puust karp paberilehtedega toote värskuse manuaalseks kontrollimiseks.

Brež­nev võdises Kremlis, külm sõda oli kuum sõna. Miilits sooritas Moskva kohviku ees poosetavatele punkaritele regulaarseid haaranguid. Autodelt virutati kojamehi ning imeti puukidena tühjaks bensiinipaake. Viru ärikad, hevimehed ja diskopersed ajasid omi asju. Vahel isekeskis, vahel kokku põrgates.

Ajastutruu koloriit on raamatu olulisemaid plusse. Ei saa kindel olla, kas teos ka kuidagi tänaseid noori kõnetab, küll aga pakub see ohtralt äratundmisrõõmu neile, kelle saatus oli olla ilma olulise põhjuseta, kuid moodsalt mässumeelne nooruk kaheksakümnendate teisel poolel.

Olgu Hugo Vaher kes iganes, kindlasti on ta hästi kursis nii kaheksakümnendate teise poole olustiku kui ka Eesti võrdlemisi ahtakese pungiskeene telgitagustega. Tegelaste prototüüpe võib soovi korral ähmaselt aimata, kuid päris kindlasti on osa päevikulaadselt kronoloogilise ülesehitusega teose seikluslikust tegevusliinist kunstlikult ning kohati veidi kohmakalt konstrueeritud. Nii palju tüüpilisse teismeliste filmi passivaid juhuseid ei pakkunud isegi sotsialistliku realismi igapäevane sürreaalsus!

Valdavalt on süžee siiski usutavuse piires. Kui välja arvata üks teose võtmetegelasi nimega Punk, kes on Vene kroonust ära karanud, kuid vaatamata oma lindprii staatusele kulgeb miilitsate vahel täiesti vabalt ning anonüümselt ja saab aeg-ajalt isegi töökohti. Tollel perioodil nimelt oleks sõjaväest põgenenud baltlast aetud taga sama intensiivselt kui tänapäeval mõnd massimõrvarit.

Mis aga puutub subkultuuride biograafia kaardistamisse, siis Vladimir Wiedemanni hipiajastu okultsete ringkondade areaalis hõljuv ja teenimatult laiema tähelepanuta jäänud «Maagide kool» on üks eriti raju kultuuriajalooline mälestusteraamat, mille tase on selles žanris jäänud siiani ületamatuks.

Pungiraamatuid meil tegelikult suurt polegi. Allan Vainola varjamatult autobiograafiline ning maitseka stiilitunnetusega «Inventuur» on Vaheriga võrreldes palju sügavam. Tegelikult võiks Villu Tamme end kokku võtta ning oma memuaaridega algust teha.

Raamat

Hugo Vaher
«Punk ei ole surnud»
Tänapäev, 2012
184 lk

 

Kolm satiirikut kohtusid neljapäeval Tartus raeplatsil, et meenutada aegu, kui ajalehes Edasi ilmus naljalehekülg Herilane. Harris Raudam (vasakult) joonistas Herilasele karikatuure, Kalju Lomp kirjutas humoreske ja vesteid ning Raimo Sule tegutses samuti karikaturistina.

Kohtumise põhjuseks oli aastapäev. Just eile 60 aastat tagasi loodi Riho Lahi alias Kihva Värdi eestvõttel Eesti NSV Ajakirjanike Liidu Tartu satiirisektsioon. Aastakümnete jooksul ühendas see organisatsioon enam kui 30 pilapiltide ja naljalugude autorit.

Eurovisiooni ametlikud peod toimusid Bakuu kesklinnas asuvas euroklubis, kus laupäeva öösel kerkis ootamatu probleem: nimelt sai otsa tasuta jagatud õlu.

Eestigi delegatsioon siirdus pärast lauluvõistluse lõppu euroklubisse, kuhu läksid paljud teisedki esinejad.

Samuti lõõgastusid klubis fännid, vabatahtlikud ja ajakirjanikud.

Küll aga ei osanud vist keegi oodata, et tasuta alkohol niivõrd kiiresti kaob, sest ühel hetkel oli õlu otsas ja baaritöötajad pidid ainult käsi laiutama.

Inimesed ei lasknud ennast sellest aga häirida ja tantsu vihuti mõnuga.

Klubis oli ka mitmeid Eesti toetajaid ja näha oli ka lauljannat Mari-Leen Kaselaant.

Rootsi lauljanna ja Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud Loreeni arvates võiks «Euphoria» jääda inimeste südamesse.

Loreeni sõnul tundis ta lava taga tulemusi oodates, et aeg oleks nagu peatunud.

«Ma magasin palju, sõin palju ja proovisin etteastele väga mitte mõelda,» kirjeldas Loreen edu valemit. «Ma olen tegelikult tagasihoidlik inimene, sooviksin rootslasi tänada, et andsite mulle võimaluse esineda.»

Lauljanna sõnul kinkisid teise koha saanud vanaemad talle kaelakee, mis tegi talle rõõmu.

Loreen lubas ka, et hakkab kindlasti pidutsema.

«Pidutsen koos inimeste ja hea toiduga, siis lähen magama,» ütles ta.

Austraalia ajakirjaniku väitel sooviti Twitteris kõige enam teada, mida tähendab Loreeni tants.

«Tants tähendab vabadust. Seal pole reegleid ja see näitab, mida sa tunned. Lihtsalt ole, mis sa soovid olla,» selgitas Loreen.

Laulja Ott Leplandi hinnangul võttis Eesti Eurovisiooni lauluvõistluselt maksimumi, sest ette jäid riigid, kes olid saabunud kinda plaaniga võita ja nad panustasid võidu saamisse Eestiga võrreldes hoopis enam.

«Kuues koht on nii väikeste vahenditega täitsa tubli tulemus,» sõnas Lepland.

Leplandi väitel ei sihtinud ta Eurovisioonile minnes mingit kindlat kohta, sest lugu polnud kirjutatud selle lauluvõistluse jaoks.

«Seetõttu ei lootnud väga palju, üritasin ka inimestele öelda, et võtke rahulikult ja vaatame, kuidas läheb. Usun, et meil läks hästi ja ma olen väga õnnelik, et selle positsiooni saavutasime,» ütles ta.

Lepland kutsus toetajaid esmaspäeva hommikul endale lennujaama vastu.

«Ootan teid kõiki esmaspäeval kell 11.30 lennujaama. Mis ma oskan öelda. Suured tänud toetamast ja aitäh, et valisite «Kuula» Eurovisioonile ja andsite mulle sellise suurepärase kogemuse,» tänas Lepland. «Mul on hea meel, et sain Eestit nii suurel konkursil esindada.»

Leplandi sõnul oli tema lemmiklauludeks Albaania, Hispaania ja Rootsi esitatud lood, kuigi mida enam ta lugusid kuulas, seda enam ta midagi enda jaoks avastas.

«Väga meeldis ka Suurbritannia,» lisas Lepland. «Tegelikult oli veel palju tugevaid lugusid, meil oli ka.»

Leplandi kinnitusel oli tema jaoks väga oluline, et hääli tuli suurtelt riikidelt nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Suurbritannia ja teised, sest need on maailma muusikas nimekad riigid.

«Rootsi heliloojad kirjutavad hitte Lady Gagale ja Madonnale – maailma tippnimedele. Saada nendelt punkte, väga rahul olen,» kinnitas Lepland.

Laulja sõnul rääkis ta ka Rootsi võiduloo tegijatega, kes ütlesid, et neile algusest peale meeldis Eesti lugu.

«See oli minu jaoks väga oluline, et võiduloo autorid tulid isiklikult kätt suruma ja ütlesid, et hästi,» sõnas Lepland.

Ott Leplandi ja Marvi Vallaste esitus eurovisiooni finaalis oli nii võimas, et üks paarike hakkas pressikeskuses lausa tantsu keerutama.

Laul võeti ajakirjanike poolt väga positiivselt vastu – sarnase aplausi sai ehk vaid Venemaa, kuid pressikeskuses on ka meeletult palju sealset meediat.

Meeleolu pressikeskuses liikus pärast Oti esinemist tõusvas joones.

Mida enam lugusid mängiti, seda enam muutus publik aktiivseks ning viimaste laulude ajal löödi tantsu juba mitmes kohas.

Eurovisiooni pressikeskuses saab iga ajakirjanik korra anda punkte enda lemmiklugudele.

Üldse mitte üllatuslikult juhib tabelit võimsalt Aserbaidžaan, kellele järgneb Rootsi ja Türgi.

Kui Aserbaidžaani menu on selgitatav võistluse toimumiskohaga ja meedialiikmete osakaaluga, siis Türgi on esikolmikus tõenäoliselt seetõttu, et igas võistlusfaasis on need kaks riiki näidanud üles ühtsust.

Rootsi on edukus näitab aga selgelt, miks neid peetakse võistluse üheks põhifavoriidiks.

Eesti on tabelis 17. kohal, kuid poolfinaali eel ennustati Eestit kõige napimalt finaali ehk siis oli Eesti kümnes.

Eesti eurodelegatsiooni juhi Mart Normeti hinnangul on tänavune Eurovisiooni finaal väga kõrgetasemeline, mistõttu on väga keeruline võitjat ennustada.

«Sel aastal, ma väidan, on Eurovisioon muusikaliselt aegade tugevaim jälle,» sõnas Normet. «Vahepealsed hirmuaastad hakkavad läbi saama ja siia hakkab imbuma selgelt väga häid laule ning tohutult häid vokaliste.»

«Finaališõu tuleb erakordne ja väga-väga kõrge tasemega ehk ennustada, kes sealt võidab, on tõesti keeruline,» nentis Normet.

Ta mainis siiski Rootsit ja Venemaad.

Eurovisiooni lauluvõistlusel umbes 2000 ajakirjanikku abistava Jarmo Siimu hinnangul on Eesti laulul väga hea võimalus silma paista.

«Oti lugu on väga hea lugu ja ma olen väga uhke, et Eesti on valinud sellise loo,» sõnas Eurovisiooni pressiosakonna juht Jarmo Siim. «Ma usun, et sellel lool on väga suur võimalus Eestit väga hästi esindada.»

Siim lisas, et tal on kombeks finaalpäeval panna selga riided, kus oleks esindatud nii sinine, must kui ka valge.

Täna õhtul toimub Aserbaidžaani pealinnas Bakuus Eurovisiooni lauluvõistluse finaal!

Lavale astuvad 26 riigi esindajad, et selgitada välja enda seast tänavune parim!

Võistlustulle astub ka Eesti laul «Kuula», mida esitab Ott Lepland, Ott läheb lavale 11ndana!

Esimesed huvilised on juba saabunud Bakuu Crystal Halli juurde, et melust osa saada.

Samas pole tänavu võistluspaiga juures näha kostümeeritud inimesi. Küll aga oli Bakuusse sõitnud Eestist pärit ja praegu Moskvas õppiv noormees.

Kui sellel nädalal on õhtud olnud soojad, siis täna on Bakuus ootamatult külm ilm ja tugev tuul muudab olemise veelgi ebamugavamaks.

Vanalinna päevade esimene päev on teatripäev, mis algas võimsa etendusega Raekoja platsil.

Laupäeval kuulutas kesklinna vanem Mihhail Korb vanalinna päevad avatuks ning seejärel algas Raekoja platsil Saša Pepeljajevi lavastatud etendus «Balthasar ja põhjakonn».

Etenduses olid kokku segatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjutt põhjakonnast ja Jaan Krossi romaan «Kolme katku vahel». Sellele lisandus veel tubli annus Metsatöllu, kelle kanda oli etenduse muusikaline osa ja tagatipuks veel õhuakrobaadid, kes jalgrattal mööda trossi Pühavaimu kiriku tornist raekoja torni sõitsid, vahepeal nagu muuseas maailma päästes.

Põhjakonn oli hiigelsuur täispuhutud moodustis, kes neelas alla kõik, kes talle teele jäid. Tema isu ei suutnud vähendada isegi grupp kärbseseeni, tuliveelastiga turistidest rääkimata. Nii liikuski monstrum raekoja poole, valmistudes seda alla neelama.

Ainus, kes seda oleks võinud takistada, oli platsi kohal tõstukikorvis olev kroonik Balthasar Russow. Kui oh häda, tal polnud tinti, millega ajalugu ümber kirjutada. Kuid kus häda kõige suurem, seal, teadagi... Nii hakkasidki Pühavaimu kiriku tornist liikuma õhuakrobaadid, kes Raekojani tõmmatud trossi mööda sõites jõudsid Balthasari pea kohale ning talle tinti visates olukorra päästsid.

Balthasar tegi värske tindiga oma kroonikasse kiired muudatused ning sellest piisas, et inimesed jõuetuks muutunud padakonna maatasa said tehtud. Kogu see segadus toimus kirevate tantsunumbrite ning Metsatöllu muusika saatel. Muusikaliste etteastete ajal tekkis rahva seas kerge trügimine ning taaskord võis näha mõnda vanemas eas inimest nördinud pomina saatel lahkumas.

Etenduse ajal tekita publiku seas elevust ka platsi kohal tiirutanud tundmatu lendav objekt. «Ufo, ufo!» kostis rahva seast. Terasema silmanägemisega kohalviibijad märkasid ära, et objekti külge oli kinnitatud kaamera, mis ilmselt platsil toimuvat jäädvustas.
 

Ööl vastu laupäeva suri Tartu Ülikooli Kliinikumis 70 aasta vanuselt tuntud eesti laulja Vello Orumets.

1941. aasta 28. juunil Viljandis sündinud Vello Orumets on laulnud tuntuks mitmed laulud, nende seas «Miniseelik», «Rannapiiga», «Kui kõnnib mannekeen», «Las mööduvad aastad», «Kolm kaunist sõna», vahendas ERR Uudised.

Suure osa oma lauljakarjäärist tegi ta kaasa ansamblis Laine.

Orumetsal ilmus kokku kaheksa sooloalbumit, neist esimene «Vello Orumets» ilmus aastal 1982 ning viimane aastal 2009 ja see kandis nime «Igatsus on armastus».

Postimees uuris Eurovisiooni finaalis 11. kohalt alustanute tulemusi ja viimastel aastatel on sealt laulnud konkureerinud esikümne lähistel.

Kõige edukamad olid üheteistkümnendana laulnud riikide jaoks aastad 2009 ja 2003, kui lõppvõistlusel saadi kolmas koht. 2009. aastal saavutas selle Aserbaidžaan («Always») ja 2003. aastal Venemaa «Don't believe, don't be afraid».

2005. aastal sai Iisrael lauluga «The Silence That Remains» neljanda koha.

Kaks korda on üheteistkümnendana laulnu olnud kaheksas (2010 ja 1999).

Kõige enam on saadud aga 12. kohta (2007, 2006 ja 2004).

Kõige viletsamaks oli üheteistkümnendana alustanu jaoks aasta 2002, kui Šveits sai lauluga «In the garden of my soul» 22. koha.

Mullu sai Prantsusmaa looga «Dream» 15. koha.

Eelmise aasta võitjat ehk Aserbaidžaani esindav Sabina Babayeva ütles intervjuus Postimehele, et ta soovib kodumaale rõõmu valmistada ja televaatajaid üllatada.

«Soovin oma riiki võimalikult hästi esindada, et aserbaidžaanlased tunneks uhkust,» kirjeldas ta. «Tahan laval anda elu parima esituse. Luban, et üllatan kõiki, ainult oodake ja vaadake.»

Babayeva avaldas lootust, et televaatajad näevad läbi aegade parimat ülekannet ning nende imeilusat riiki.

Babayeva sõnul on tänavune konkurents väga tugev ja ta ei soovi ühtegi riiki esile tõsta.

«Iga lugu on oma unikaalsel moel parim, ootame natuke ja siis näeme,» sõnas Babayeva.

Babayeva hinnangul on Eurovisiooni laulu puhul kõige olulisem muusika ja laul ise ning pole oluline, millises keeles lauldakse.

«Muusikal on oma enda keel ja see räägib südamest südamesse, rikastab hinge ja kõik saavad sellest keelest ideaalselt aru,» selgitas Babayeva.

«Soovin Eesti televaatajatele kõike head ja soovin Otile Bakuus edu,» lisas ta.

Aserbaidžaan ei pidanud korraldajana poolfinaalis osalema ja pääses otse finaali, mis toimub täna.

Otseülekanne algab ETVs kell 22 ja loomulikult toob sündmuste käigu teieni Postimehe portaal.

Eesti Eurovisiooni delegatsiooni juhi Mart Normeti sõnul möödus eileõhtune žüriivoor väga hästi ja temani on jõudnud kuuldused, et Eesti laul meeldis mitmete riikide žüriidele.

Normeti sõnul kuulab žürii pigem laulu tehnilist poolt ja sisu, televaatajatele meeldib aga välimus ja emotsionaalsus.

«Oluline oli lauda puhtalt ja vokaaltehniliselt hästi ning anda edasi laulu ilu ja puhtus,» selgitas Normet. «Sellega said Ott ja Marvi suurepäraselt hakkama ja meie jäime väga rahule.»

«Lisaks on liikunud infot, et mitmete riikide žüriidele Eesti laul meeldis,» lisas Normet.

Võrreldes poolfinaaliga oli saalis umbes 2000 inimest rohkem, kuid õhkkond polnud nii pingeline, sest kõik said aru, et tegemist on prooviga.

Täna lasti lauljatel magada võimalikult kaua, sest eile jõuti koju kohaliku aja järgi kell 4 öösel (Eestis kell 2).

Pärast tänast esimest proovi (Eesti aja järgi kell 15) plaanitakse samuti hotelli naasta, et seal puhata.

Normeti sõnul on Lepland ja Maiken endiselt iga päev hääle ja laulu kallal töötanud.

«Hääle eest hoolitsemine ja lihvimine käib kogu aeg ning analüüsime lauldud laule,» selgitas Normet. «Oti improviseerimisoskus on nii võimas, et ta võib teha mida iganes, kuid küsimus on väikestes nüanssides – kuidas lihtsalt laulule anda suure lava dünaamika.»

Selline näeb Bakuu kesklinn ja vanalinn välja õhtuti ja esimestel öötundidel.

Blogis Cold Hard Facts on välja toodud, et Eesti tulemus poolfinaalis annab märku, et Eesti ja Leedu laulud meeldivad rahvale.

Blogis kasutatakse tulemuste ennustamiseks Markov Chain Monte Carlo tehnikat ja tõstetakse esile, et nad tabasid oma ennustusmudeliga 15 kahekümnest finalistist.

Teisest poolfinaalist ennustati mööda Norra, Malta ja Leedu tulemus.

Suurimaks favoriidiks on Cold Hard Factsi kohaselt endiselt Rootsi, kellele järgnevad aga Malta, Norra, Taani ja Eesti.

«Maltal on väga vähe tugevaid sõprussidemeid – kas positiivseid või negatiivseid,» selgitati blogis. «See tähendab, et nende võiduvõimalused on palju enam seotud laulu kvaliteediga. Et nad said niivõrd tugevast poolfinaalist edasi, näitab, et neil on korralik võimalus võita.»

Favoriitide järgi tundub, et järgmise aasta võistlus peetakse Skandinaavias ja tänavu pole Balkani või endise Nõukogude Liidu riikidel erilisi võimalusi. Samas Lääne-Euroopa jaoks võib võistlus olla üks viimaste aastate edukaim.

Kõige väiksemaks peetakse Suurbritannia, Itaalia, Makedoonia, Hispaania ja Bosnia võimalusi.

Cold Hard Facts analüüsis ka, et kui tõenäoliselt annavad riigid hääle võitja poolt. Kõige suurem on see tõenäosus Ungaris (üle 40 protsendi), kellele järgnevad Slovakkia, Belgia, Iisrael, Malta, Holland ja Eesti.

Kõige väiksemaks peetakse tõenäosust Serbias, Makedoonias, Küprosel, Kreekas ja Montenegros.

Eurovisioonil Saksamaad esindav Roman Lob ütles intervjuus Postimehele, et kümne parema hulka jõudmine oleks juba väga hea tulemus.

«Loomulikult tahaks koos teiste võistlejatega lõbutseda,» lisas ta.

Lobi hinnangul on tänavusteks favoriitideks Rootsi, Norra ja Taani.

Saksamaad esindav Lob laulab inglise keeles.

«Inglise keeles on parem laulda, sest inimesed saavad sellest paremini aru ja nii jõuan rohkemate inimesteni,» selgitas ta.

Saksamaa ei pidanud poolfinaalis osalema ja pääses otse finaali, mis toimub täna.

Otseülekanne algab ETVs kell 22 ja loomulikult toob sündmuste käigu teieni Postimehe portaal.

Täna ennelõunal jõudis Aserbaidžaanist Bakuust kodumaale tagasi Eurovisiooni lauluvõistlusel Eesti kuuendaks lõõritanud Ott Lepland koos oma taustajõududega.

EBU avalikustas, millises järjekorras selguvad täna Eurovisiooni finaalis riikide punktid.

Reedeõhtuses finaali proovis andsid oma hääled kõigi riikide kohtunikud ja järjekord määrati selle põhjal nõnda, et tulemuste teadasaamine vaatajatele võimalikult põnev oleks, vahendab eurovision.tv.

1. Albaania (punktid teatab Andri Xhahu)
2. Montenegro (Marija Markovic)
3. Rumeenia (Paula Seling)
4. Austria (Kati Bellowitsch)
5. Ukraina (Aleksei Matius)
6. Valgevene (Dmitri Koldun)
7. Belgia (Peter Van de Veire)
8. Aserbaidžaan (Safura Alizadeh)
9. Malta (Keith Demicoli)
10. San Marino (Monica Fabbri)
11. Prantsusmaa (Amaury Vassili)
12. Suurbritannia (Scott Mills)
13. Türgi (Ömer Önder)
14. Kreeka (Adriana Magania)
15. Bosnia ja Hertsegoviina (Elvir Lakovic Laka)
16. Moldova (Olivia Fortuna)
17. Bulgaaria (Anna Angelova)
18. Šveits (Sara Hildebrand)
19. Sloveenia (Lorella Flego)
20. Küpros (Loucas Hamatsos)
21. Horvaatia (Nevena Rendeli)
22. Slovakkia – (Mária Pietrová)
23. Makedoonia (Kristina Talevska)
24. Holland (Vivienne van den Assem)
25. Portugal (Joana Teles)
26. Island (Matthias Matthiasson)
27. Rootsi (Sarah Dawn Finer)
28. Norra (Nadia Hasnaoui)
29. Leedu (Ignas Krupavičius)
30. Eesti (Getter Jaani)
31. Taani (Louise Wolff)
32. Iirimaa (Grainne Seoige)
33. Läti (Valters Fridenbergs)
34. Hispaania (Elena S. Sánchez)
35. Soome (Mr Lordi)
36. Gruusia (Sopho Toroshelidze)
37. Itaalia (Ivan Bacchi)
38. Serbia (Maja Nikolić)
39. Saksamaa (Anke Engelke)
40. Venemaa (Oksana Fedorova)
41. Ungari (Éva Novodomszky)
42. Iisrael (Ofer Nachshon)

Perugia ülikooli professor Paolo Mancini ütleb intervjuus Mart Raudsaarele, et massi­auditooriumi asemel on nüüd niši­auditooriumid.

Professor Paolo Mancini, eile pidasite huvitava ettekande konverentsil «Quo vadis, Eesti ajakirjandus?». Muu hulgas arendasite «kajakambri» kontseptsiooni [ühiskond, kus inimene kuuleb peamiselt iseenda ja oma sõprade häält]. Kas sellises keskkonnas peamegi tulevikus indiviididena elama?

Mitte ilmtingimata! Ent mõistagi võib see olla osa meie tulevikust. «Kajakambri» idee pärineb juuraõppejõult Cass R. Sunsteinilt, kes kirjutab muudatustest, mida meie ühiskonnas võib põhjustada uue tehnoloogia areng. Tõepoolest, kui ma pean kasutama internetti, meeldib mulle kasutada internetti, kus on mu sõbrad, kes on kogenud minuga sarnaseid elamusi.

Mõistagi on internet avatud ning võin sealt leida informatsiooni kõikvõimalikest allikatest. Sellest hoolimata – kui mõtleme sotsiaalvõrgustikele, blogidele – leidub üha enam neis inimesi, kes juba jagavad üksteise vaateid. Samas võib internetist leida igalt poolt tulevat informatsiooni.

Näiteks ütlesite, et teie poeg on teist mõnes mõttes enam informeeritud.

Ta teab palju, isegi vaatamata sellele, et tal ei ole televiisorit [mis on suurenev trend noorte seas]. Kuid ta kasutab pidevalt internetti. Hüva, mõelgem hetkeks oma kaasaskantavatest [kommunikatsiooni]seadmetest nagu nutitelefonid.

Need pakuvad võimalust olla maailmaga kontaktis isegi siis, kui sul ei ole oma arvutit. Ja muidugi, poeg saab informatsiooni igasugustest allikatest, ent samal ajal on ta pidevalt nutitelefoni teel ühenduses oma sõpradega, kes jagavad sarnaseid vaateid.

Ütlesite, et sotsiaalmeedia pakub ohtralt võimalusi, ent võivad tekkida kogukonnad, mis ei suhtle üksteisega kuigi palju.

See on teine oht, mida ma näen. Ühelt poolt suureneb võimalus kontakteeruda maailma mitmesuguste ja erinevate allikatega. Teiselt poolt on risk, et n-ö koht või väljak ühiseks kokkusaamiseks – mida on võimaldanud suured ajalehed, mille lugejaskond on suur –, läheb kaduma, kui tekivad erinevad kogukonnad, mis ei räägi üksteisega.

Seega, rohkem informatsiooni: jah! Rohkem võimalusi olla informeeritud: jah! Ohuks on see, et ma sulgun omaenda kogukonda, suhtlemata teistega.

Rääkides tehnoloogilise arengu tagajärgedest, nimetasite ka poliitilise osalemise muutumist.
Ühelt poolt on toimunud kahtlemata väga positiivseid muutusi: kui räägime näiteks sotsiaalmeedia rollist araabia kevade algatajana. Millised on võimalikud negatiivsed tagajärjed poliitilisele osalusele? Mainisite neist ühena hajutatud, ent nõrgemat valvekoera funktsiooni valitsuse tegevuse üle.

Ma ei ole väga kindel, et õige on rääkida positiivsetest või negatiivsetest tagajärgedest. Rääkides näiteks poliitilise osaluse võimalustest, siis kahtlemata need võimalused suurenevad. Samal ajal on tegemist uudse osalusega, see on vähem institutsionaliseeritud …

… näiteks mainisite Piraadi-partei edu maailma parlamendivalimistel …

Jah, uudne osalus on ebastabiilsem ja fragmenteeritum. Valitsus ei pea astuma läbirääkimistesse üksnes ühe partneriga, vaid paljude partneritega. Olukord muutub keerulisemaks. Indiviidi ja kogukonna kontrollivõimalused valitsuse tegevuse üle suurenevad.

Aga küsitavaks jääb, kas see kontroll on sama tõhus, nagu ta on olnud siiani. Nüüd on massiauditooriumide asemel tegemist nišiauditooriumid. Kui aga vähem inimesi on kaasatud [konkreetsesse apelli], võib valitsus neid kergemini ignoreerida.

Lisaksin, et suurim negatiivne tagajärg – kui soovite nõnda öelda – või risk on poliitilise polarisatsiooni risk [teisisõnu, ühiskonnas tekivad erinevad leerid, kelle dialoogivõime üksteisega on nõrk]. Seda mitte üksnes uue tehnoloogia tõttu, vaid ka meedia kommertsialiseerumise tõttu.

Kommertsialiseerumise tõttu?

Jah, turg [või lugejaskond] on väga tükeldatud. Iga meediaväljaanne on suunatud enda nišiturule. Võivad tekkida väga polariseerunud [vastandikel seisukohtadel olevad] nišiauditoorumid.

Tuginetakse üksnes oma nišis toimuvale ja seal juba eksisteerivale arvamusele. Seda enam, et varem ühist arutelu võimaldavate suurte telekanalite ja ajalehtede auditoorium väheneb.

Võtame näiteks USA telekanali Fox News, mida on põhjalikult uuritud. Kuidas Fox Newsi näitel avaldub uus polariseerumise tendents, mille suunas Ameerika ühiskond liigub. Barack Obama, 9/11 jne. Fox News on valinud oma nišiauditoorumi ja pakub neile meeldivaid uudiseid.

Muuseas, kas oleme näinud polariseerunud poliitika ja fragmenteeritud kommunikatsiooni vilju äsjastel Kreeka parlamendivalimistel? Parlamenti on pääsenud nõnda palju uusi erakondi, et ilmselgelt ei suudeta üksteisega läbi rääkida.

Jah, see on üks juhtum. Ma ei ole küll kindel, kui palju on selle taga meedia ja kui palju majanduskriis. Kindlasti ei taha ma öelda, et kõik oleneks üksnes meediast. Ja taas näeme olukorra keerulisust. Kui keeruline on valitseda praegu Kreekat! Nõnda keeruline, et see on viinud juunikuus toimuvate uute valimisteni.

Mainisite oma ettekandes ka, et ajakirjandusharidus peab arvestama sellise ühiskonna keerulisemaks muutumisega.

Jah, see on suur probleem, nimelt eksisteerivad vastandlikud suundumused. Ühelt poolt soovivad ajakirjanikud selgepiirilist ja põhjalikumat haridust. Teisalt, kuidas on võimalik käsitleda väga eripalgelist meediasüsteemi?

Olin mõni nädal tagasi Poolas, seal käib avalik-õigusliku ringhäälingu reformi debatt.

Ajakirjanikud soovivad uut regulatsiooni. Ent kuidas reguleerida internetti? See ei ole kuigi lihtne.

Mis puutub ajakirjandusharidusse, siis vanasti oli lihtne öelda [üliõpilastele], et tehke reporteritööd ja kirjutage artikkel. Eksisteerisid selged žanrireeglid. Ent millise artikli kirjutamist õpetada nüüd? Ka ajakirjandushariduse teemade valdkond muutub keerulisemaks.

Hüva, küsin teie käest. Koolitate ajakirjanikke. Kas te koolitate ka blogijaid?

Ei. Eraldi mitte. Ent see on üks oskusi, mida ajakirjanik peab tulevikus ilmselt valdama.

Hästi, blogimist on võimalik õpetada. Ent kuidas suhestub blogimine uudisliku materjaliga?

Seda on väga raske koolis õpetada. Tõenäoliselt on teil ­õigus, et tuleks võtta suund ajakirjanike õpetamisele, kuidas õigesti interpreteerida blogides olevat materjali. Internetis oleva materjali mitmekülgsus on mõnes mõttes probleemiks.

Kuidas nende väljakutsetega toime tulla?

Küllap tuleks kombineerida omavahel tehnilist haridust ja samuti üldist baasharidust. Ühelt poolt sunnivad ühiskonnas toimuvad arengud meid spetsialiseeruma, teiselt poolt on vaja ka üldist haridust.

Eelmisel nädalal olin Budapestis Kesk-Euroopa Ülikoolis, kus nad alustavad meediapoliitika uue programmiga. Ka seal oli jutuks, kuidas õpetada uusi meediapoliitikaid ja ühitada seda ühiskonna keerulisemaks muutumisega, et valdkonnas tegutsevad uued inimesed oleksid sellest teadlikud.

Üsna hõlbus oli juhtida maailma, mis oli jaotunud kahe bloki vahel.

Külma sõja ajal?

Jah, see oli lihtne! See oli väga dramaatiline, ent samas väga lihtne. Praegu on rohkem riike, rohkem huvirühmi.

Aga mis siis, kui inimesed tüdinevad keerulisest ühiskonnast ning soovivad taas lihtsust ja kõva kätt?

Ei-ei, inimesed ei saa tüdineda! Bruce Bimber on kirjutanud huvitava Ameerika kommunikatsiooniajaloo raamatu «Information and American Democracy: Technology in the Evolution of Political Power», mis räägib tehnoloogia rollist. Ma ei taha öelda, et elame maailmas, mida juhib tehnoloogia, ent tehnoloogia on oluline! Isegi kui inimesed tüdinevad keerulisemaks muutuvast ühiskonnast, ei ole protsess peatatav.

Lõpetuseks, mis on teie meelest nendes arengutes suurim väljakutse Eesti riigile ja rahvale?

Te kujunete globaliseerumise käigus palju suurema maailma osaks. Selle käigus tõenäoliselt muutub teie keel üha vähem tähtsamaks ning suurema rolli omandab inglise keel, sest maailm ei kõnele eesti keelt. Reaktsioonina üleilmastumisele tekib lokaliseerumine.

Jah, Eesti saab osaks globaalsest maailmast, kuid küllap suureneb soov säilitada oma identiteeti. Nii on juhtunud paljudes väikestes maades. Tõenäoliselt lähitulevikus tuleb jutuks eesti keele säilimise problemaatika: väheusutav, et soovite eesti keelest loobuda.

Aga kommunikatsiooni kui sellise tähtus maailmas suureneb?

Muidugi!

Mart Raudsaar on Tallinna Ülikool meediaõppejõud ja ajalehtede liidu tegevdirektor.
 

Arutletakse, et Maa on jõudnud antropotseeni. Inimese pöörav vägi on maakera pinda muutnud juba nii palju, et meie tegevus juhatab geokronoloogilisel skaalal sisse uue ajastiku, argumenteerib üks rühm teadlasi.

Täppisteaduslikus mõttes tähendab see seda, et miljonite aastate pärast näevad geoloogid kivimikihte vaadates umbes praeguse hetke kohal selget joont, mille tõmbavad prügi, betoon, atmosfääri muutunud keemiline koostis, fossiilikihtides vahetunud loomad ja muud inimtegevuse jäljed.

Kuid juba meie praeguses ajas liigub meemina mõte alanud epohhi määratlemisest antropotseenina kui tabav lühikokkuvõte tundest, et midagi on inimese ja looduse vahekorras viimasel paaril aastasajal või isegi aastakümnel pöördumatult muutunud.

Terminis «antropotseen» näib peituvat kaugelt üle geoloogia piiride ulatuv teatud intuitiivne külgetõmbejõud, ahvatlev hinnangulisus, mis resoneerib kindla populaarse vaatega tänapäevasele elule. Vaatega, et inimene on läinud liiale, paljud meie hädad ja mured on põhjustatud kaugenemisest loodusest, imedes tühjaks hinge ja laastades tervise.

Koduaia puult nopitud õun, vaarikavartest tee, isegi kartulivagude vahel küürutamine – võrreldes taimemürke täis importpuuviljadega, pakenditest kireva supermarketi või apteegi riiulivahega tundub see kõik ju emotsionaalselt lähedasem. Pealegi usume selle kindla peale olevat ka tervislikuma, keskkonnasõbralikuma ja seeläbi – kas pole? – ka moraalselt väärtuslikuma.

Jälgides debatte, milles vastandatakse mahe- ja tööstuslikku põllumajandust, alternatiivset ja tavameditsiini või erinevaid toitumissoovitusi, on selge, et looduslikkusest on ammu saanud väärtushinnang.

See on kasutusel kui puhtuse, terviklikkuse ja kasulikkuse sünonüüm, pakkudes ühtlasi lunastust, tagasipöördumist Vargamäele. See meenutab meile kadunud aega, olgu siis omaenda lapsepõlve, mil ei olnud allergilisi ega ülekaalulisi lapsi, või veel kaugemat müütilist minevikku, mil inimene ja loodus elasid harmoonias. Aega enne võõrandumist.

Selline rousseaulik kujutelm on mitmes mõttes kõver. Kanada esseist Andrew Potter kirjeldab raamatus «Authenticity Hoax», kuidas tunne, et mõtestatud elu ei ole moodsas globaliseerunud, kommertsialiseerunud ja individualiseerunud maailmas enam võimalik, tõukab inimesi otsima ehedust, loomulikkust. See suunab meie elustiilivalikuid, sunnib aina otsima seda, mida tunneme olevat kaotsi läinud.

Potter näitab vahedalt, et nende autentseks peetud eesmärkide poole püüdlemine on tegelikult uus staatusekonkurentsi vorm ning silmapiiril terendavad eheduseoaasid osutuvad tegelikult võõrandumistundest loodud konstruktsioonideks. Võõrandumistunne vajab toimimiseks teooriat selle kohta, mis on ehe ja olemuslik. Selliste maailmade loomisest on saanud turundusvõte.

Keskkonnaajaloolased kipuvad uskuma, et jutt inimese ja looduse kunagise harmoonia ajastust on üks selline miraaž. «Romantiline müüt minevikust, kus inimesed elasid kooskõlas loodusega, vastandina tänapäeva inimkonnale, kes on äkitselt õigelt rajalt kõrvale astunud, on täiesti vale,» on öelnud Oslo ülikooli ajalooprofessor Finn Erhard Johannessen.

Ajalugu pakub arvukalt näiteid ühiskondadest, kes on ise oma hääbumisele alla kirjutanud, kurnates oma keskkonna elukõlbmatuks. Kuulsaim neist on Lihavõttesaar. «Inimesi on alati huvitanud ellujäämine,» lisab Johannessen.

«Eksistentsi piirid olid vanasti kitsamad, inimesed tegid, mida nad pidid tegema.» Loodushoiu mõttes tähendab see lihtsalt seda, et minevikust eeskuju otsimise asemel peame selle looma ise, lähtudes oma praegusest minast.

Minevikust eeskuju otsides tekib ka alati probleem, kuhu fikseerida loomulik olek. Mille suhtes asume hindama, kas praegune olek on looduslik või tehislik? Ja kui palju? Milline hetk maakera nelja ja poole miljardi aasta vanusest ajaloost väärib, et põlistada see kõige ehedamana?

Tavaliselt püütakse seda leida nii kaugelt, kui mälu ulatub. Kuid milline mälu? Inimese mälu ei ulatu üle mõne aastakümne, selles kumavad helgelt ehedana «meil aiaäärne tänavas»-hetked.

Kogukonna mälu võib küündida mitme põlvkonna, kultuuri mälu aastasadade taha. Maastiku mälusse on jäädvustatud aastatuhanded, Eestigi metsade ja põldude asetusest võib välja lugeda muistset maakorraldust ja inimeste tegevuse jälgi. Maa enda mälu, ladestunud kivimikihtide kujul, jõuab välja planeedi imikupõlve ja on elu jooksul näinud nii palme Arktikas kui liustikke ekvaatoril. Mis tahes fikseerimine on iseenesest juba kunstlik akt.

Millisest hetkest ületas ka inimene selle hapra piirjoone loodusharmoonilise ja võõrandunud oleku vahel? Mis defineerib olemuslikku käitumist? Kui kunstlikuks määratleda kõik väljaspool geenide ja neisse kodeeritud instinktide ettekirjutatu, siis on kogu inimkultuur tehislik.

Kas loomade kodustamine ja sordiaretus on looduslik tegevus või juba «puhta» looduse rüvetamine? Või astume keskkonda muutva tegevusega üle punase joone siis, kui mängu tuleb raha?

Kui see ulatub kaugemale pelgalt tehnilisest kirjeldamisest, on asjade lahterdamine looduslikuks või kunstlikuks sisutu. Väärtushinnangutega laetuna juhib see võimas binaarne opositsioon meie käitumist eriti toidu ja tervise vallas. Kellel ei tekiks tahtmist vältida E-aineid või eelistada ravimteed tabletile? Üks neist on ju a priori kahjulik ja teine hea.

Usk looduslike ainete ülimuslikkusse võrreldes inimese looduga on paradoksaalselt väga inimkeskne mõtteviis. Loodus on miljonite aastate jooksul loonud evolutsiooniliste mehhanismide abil tohutus koguses igasuguseid ühendid, mis kõik täidavad vastavas organismis kindlaid ülesandeid.

Mõningaid neist on inimene enda jaoks kasutama õppinud, avastanud ehk, et kindla taime leotis leevendab vaevusi, teine jälle tõstab meeleolu, kolmas tuleb kasuks kanga värvimisel.

Kuid ükski neist pole looduse poolt loodud selleks otstarbeks, need on meie enda avastatud juhuslikud kõrvaltoimed. Uskumus, et loodus on inimkonda ettenägelikult varustanud taimsete ravimitega igaks võimalikuks tõveks, on tegelikult võrdväärne Koperniku-eelse maailmapildiga, mis asetas Universumi keskmesse Maa.

See, mida teeb inimene, ei erine olemuslikult sellest, mida teeb loodus – kuid ta teeb seda sihiteadlikult. Loodus ei otsi probleemile lahendust, vaid leiab juhuslikkuse läbi tekkinud lahenduse jaoks sobiva probleemi. Inimene kiirendab ja suunab protsesse, kompab võimalusi, milleni loodus poleks pruukinud oma juhuslikke teid pidi niipea jõuda. Ent tulemusi piiravad needsamad universaalsed loodusseadused. Kas on meil siis põhjust väita, et meil on üldse midagi olemuslikult kunstlikku?

Inimene on liik ja allub evolutsiooniseadustele. Iga liik kujundab oma keskkonda ja iga keskkond kujundab seal elutsevat liiki. Inimkonna käitumine maakera ümberkujundajana ei ole põhimõtteliselt teistsugune kui tammi ehitava kopra või mulda kobestava vihmaussi oma.

Tuumajaamade ehitamine, taskukoeratõugude aretamine või uute vähiravimite sünteesimine on kõik lihtsalt üks uudne vorm oma keskkonna kujundamisest. Meie teguviisile annab aga hinnangu evolutsiooniline protsess: kas liik suudab säilitada oma keskkonnaga tasakaalu, mis tagab tema kestmise? Tasakaalu tagavate tegurite loetelu ei lange ühele kindlale poole looduslikku ja tehislikku eraldavast joonest.

Vaidlustamata seda, et meie loodud tehnoloogiad on paljude inimlike ja keskkonnaprobleemide allikas, juhib probleemide taandamine pelgalt loodusliku ja tehisliku vastandamisele tähelepanu kõrvale tegelikelt põhjustelt ja lahendustelt. Sildistamine on mugav ja aitab eirata asjaolu, et iga juhtumiga tuleks tegeleda eraldi.

Mitte otsustades skaalal «hea-halb» või «looduslik-tehislik», vaid vaadates, kuidas see sobitub meie kui liigi keskkonda, kujundab seda ja mõjutab meie evolutsiooni. Täiuslikku olekut pole kunagi olnud võimalik fikseerida, seda pole eksisteerinudki.

Õuna otse puu küljest võtmine jääb alati emotsionaalsemaks aktiks kui samasuguse puuvilja torkamine ostukorvi või samade toimeainetega tableti neelamine. Sekulariseerumise, liberaliseerumise, urbaniseerumise ja kapitalismi tekitatud võõrandumine peab leidma endale parema väljundi kui ihalus müütilise kuldajastu järele. Olgu selleks siis leppimine uue, tehislikuma looduslikkusega või keskkonna teadlikum ümberkujundamine emotsionaalset faktorit arvestades.

Praegune aeg ei ole rohkem ega vähem looduslik kui mis tahes muu aeg Maa ajaloos. Meie käitumine ei ole rohkem ega vähem loomupärane või -vastane kui mis tahes teise liigi oma. Meie oleme looduse osa ja  «antropotseen» on lihtsalt termin, kirjeldamaks meie loodud keskkonna tulevasi jälgi. «Looduslik» ei saa olla väärtushinnang.

Tallinna Autobussikoondis tähistas täna Vabaduse väljakul Tallinna regulaarse bussiliikluse 90. aastapäeva, mistarvis olid välja pandud ka üsna eakad, ent siiani sõidukorras ühissõidukid.

Lisaks näidati Vabaduse väljaku suurel ekraanil video- ja slaidiprogrammi.

Üks väärikamaid vanasõidukeid saabus Tallinna otse Eesti Maanteemuuseumist Põlvamaalt. Tegemist on 1942. Austrias toodetud Saurer-bussiga. Saureri restaureerimise looga saab tutvuda muuseumi kodulehel.
 

Vanalinna päevad on toonud tänavakaubitsejad Vilde monumendi ette, Kullassepa tänavale ja mitmele poole mujale.

Täna hommikupoolikul pääsesid kuulsate ratturite rajale kõige väiksemad pedaalijad. Saadud kogemus ja emotsioonid võivad nii mõnegi täna kolmerattalisega vändanu panna tulevikus tõsisemalt rattasõitu harjutama. Estonian Cycling Weekend jätkub täna profiratturite Tartu tänavasõiduga.

Klubi Tartu Maraton teatel oli tänavune laste rattasõit lausa maailma suurim omataoline. Erinevate vanuserühmade sõitudest võttis osa 3347 last, mis on uus rekord.

Rahvusvahelise Jalgratta Liidu komissar ning Estonian Cycling Weekend 2012 peakomissar Andreas Gensheimer tundis lastesõitude üle rõõmu ning leidis, et laste väga varajane spordi juurde toomine on väga vajalik uute rattatippude kasvatamisel. Gensheimer lisas omalt poolt, et ta pole mitte kuskil maailmas näinud nii suurt üksnes lastele mõeldud rattaüritust.

Laste rattaralli avasid tõukerattaralliga maskotid, misjärel oli järg Tillusõitude käes, kus osales 1879 väikest ratturit. Minirallist võttis osa 1468 noort rattasõpra.

Tartu lastesõitude eripära seisneb selles, et kõik lapsed stardivad number «1» alt, kuna on kõik võitu väärt. Vaatamata sellele, et paremusjärjestust välja ei selgitata, saavad kõik finišis kuldse medali.

Eesti edukamaid ja suurema haardega ettevõtjaid ei välista, et ajab lõpuks siinmail oma juured sügavamalt mulda. Põhjusi selleks jagub, nii isiklikke kui ka ärilisi.

Olgu ajad head või halvad, suurärimees Joakim Helenius (54) näeb alati võimalusi, et kasu lõigata ja kasu tuua. Ta plaanib rajada Kesk-Eestisse Euroopa suurima piimafarmi. Ja mitte üksnes suurima, vaid keskkonnasõbralikema.

Samuti kavatseb ta rajada üle Eesti pajuistandusi – ikka kasvavale energiavajadusele mõeldes. Ja nagu see veel piisavalt ambitsioonikas ei tundu, ihkab ta Eestis luua hokimeeskonna, kes suudaks rinda pista Venemaa profitiimidega, ja näeb vaimusilmas, kuidas Estonian Air hakkab lendama India ja Ameerika vahet.

Kui sellistest plaanidest räägiks mõni Eesti multiärimees – Oliver Kruuda ja Rein Kilk tulevad ilmselt paljudel võrdlusena meelde –, peetaks noid üle oma varju küünitajaiks. Ent seda, mida räägib Helenius, investeerimispanga Trigon Capital nõukogu esimees, tasub võtta tõsiselt. Sest tavaliselt teeb ta selle ära, millest räägib.

Helenius hoolib Eestist, südamega. Osati seepärast, et tal on eesti pere, aga suuresti seetõttu, et ta usub Eesti valitud tee õigsusesse. Sellegipoolest jagub tal kriitilisi tähelepanekuid, kuidas Eesti võiks tulevikule veelgi edukamana vastu sammuda. Ettevaatust: need tähelepanekud ja soovitused võivad nii mõndagi ärritada. (Intervjuu toimus inglise keeles.)

Lendate palju ringi, kas on ka hirmutavaid hetki ette tulnud?

Kõige hirmutavam olukord tekkis ühel lühilennul Genfist Zürichisse. Oli äärmiselt tuuline ja just siis, kui lennuk pidi maanduma, tuli suur tuulepuhang, mis tõukas lennuki õhus ühele küljele. Vaatasin aknast välja ja nägin, et lennuki tiival jäi maapinnast puudu vaid meeter. Piloot tõmbas kohe tuurid üles ja tõstis lennuki taas ülespoole.

Kui palju aega te aastas õhus veedate?

Oi, seda pole kokku lugenud, aga igal nädalal lendan mitu korda, nii et aasta peale tuleb kokku 150–200 lendu.

See paistab suur ajaraisk. Mida õhus teete?

Mulle see aeg tegelikult meeldib, sest saan telefoni välja lülitada ja lugeda. Tavaliselt on mul mõni raamat kaasas, praegu loen Winston Churchilli elulugu. Muul ajal on lugemiseks väga raske mahti leida. Kui olen kodus, veedan õhtul aega oma kaheaastase poja ja naisega.

Mind üllatab, et teiesugune ambitsioonikas suurte kogemuste, hea hariduse ja laialdaste sidemetega mees on Eestisse n-ö kinni jäänud. Miks?

Hakkasin Eestis käima 1990. aastate algusest ja olen jäänud siia pidama, sest mulle on jätnud Eesti vaprus sügava mulje. Mulle meeldib Eesti valitud majandusmudel – mis ei tähenda, et usun kõike, mida valitsus teeb. Praegu on tunda tugevat survet liikuda traditsioonilise Euroopa või Skandinaavia heaoluriigi mudeli poole – teatav liikumine sinnapoole on möödapääsmatu, kui riik saab küpsemaks –, aga usun, et Eesti tööjõud ja maksusüsteem ning siinse valitsuse suhtumine äritegemisse jääb ikkagi paindlikumaks kui teistes Euroopa riikides.

Samuti usun, et mitte Eesti ei pea liikuma rohkem euroopaliku mudeli suunas, vaid Euroopa, kellel on suur võlakoorem, jäik tööjõuturg ning äritegemist mittesoodustav ja keeruline maksusüsteem, peab liikuma rohkem Eesti mudeli poole.

Kui vaatame siin Tallinna kesklinnas teie kontorist, Metro Plaza viienda korruse aknast välja, näeme tänavatel kõndivaid inimesi, kes erinevalt teist on valitsuse tegemistes üha rohkem pettunud. Järeldus võiks kõlada, et valitsuse poliitika meeldib teiesugustele suurärimeestele, aga mitte tavalistele inimestele. Kas pole nii?

Minu arvates pole valitsus viimasel ajal kuigi hästi seletanud oma poliitikat. Ka ajakirjandus on süüdistanud valitsust pärast viimatisi valimisi arrogantsuses, ja selle hinnanguga on raske mitte nõustuda.

Tunnen valitsuse tasandil üksjagu inimesi, ja pean ütlema, et kui neid kuulan, taban nende motiivides väga vähe sellist, millega ma nõus ei oleks. Nad usuvad siiralt, et see, mis nad teevad, on Eesti ja siinsete inimeste parimates pikaajalistes huvides.

Ükskõik kuhu te Euroopas ei vaata, on sealsed riigid suuremal või vähemal määral silmitsi ühesuguste probleemidega: viimastel kümnenditel on püütud rasketel aegadel majanduslanguse vastu võidelda eelarve puudujääki kasvatades. Aga kui poliitikud on saanud raha lihtsast laenamisest maitse suhu, on neil raske isegi headel aegadel lõpetada laenuraha kulutamist.

Samal ajal muutusid nad väga lodevaks panganduse reguleerimisel. Poliitikud nägid, et kui lasta pankadel raha välja laenata, siis on kõik õnnelikud: see viib kiirema majanduskasvuni ja rahvas on nendega rahul. Tulemuseks on dramaatiline võlakoorma kasv Euroopas. Sellest ongi tekkinud nüüdne kriis.

Näen, et ka Eestis tõstab pead mõtlemine, et laename raha, sest see paneb majanduse kiiremini kasvama, ja sunnime panku rohkem raha laenama, sest nõudlus kasvab. Võib-olla valitsuse mõneti arrogantse suhtumise tõttu pöörab rahvas opositsiooni sõnumeile rohkem tähelepanu – et vaadake, kui fantastiliselt hästi lähevad asjad Skandinaavias, teeme samamoodi, kopeerime nende mudelit!

Aga igaüks, kes jälgib majandust ja rahvusvahelisi sündmusi, saab aru, et Eesti-sugune väike ja vaene riik ei saa kopeerida Soome ja Rootsi heaolu- ega majanduspoliitikat. Alles kunagi tulevikus, kui Eesti elatustase on järele jõudnud Skandinaaviale, võib olla sotsiaalpoliitikas heldekäelisem. Seda ei saa teha laenatud rahaga ega muudkui makse tõstes. See hävitaks aluse, millele tugineb Eesti majanduskasv.

Nii et tavainimesed reageerivad valitsusele, kes on olnud kaua võimul ega ole pärast valimisi olnud piisavalt inimlik. Teisalt, kui inimeste reaalne sissetulek on alates kriisi algusest oluliselt langenud, siis on loogiline, et skeptilisus valitsuse suhtes kasvab ja tekib suurem huvi populistlike sõnumite vastu.

Mis siis saab, kui sotsiaaldemokraadid pääsevad Eestis võimule?

Arvan, et Sven Mikser on niivõrd taibukas mees, et kui ta võimule saab, ei võta ta vastu otsuseid, mis oleks Eestile majanduslikult kahjulikud. See keel, mida ta opositsioonis kasutab, on palju populistlikum kui keel, mida ta kasutaks peaministrina.

Mulle meeldib Sveni juures see, et teda huvitab rahvusvaheline poliitika. Igaüks, kes jälgib rahvusvahelist elu, näeb, milliste tulemusteni viib arenenud Euroopas aetud vastutustundetu majanduspoliitika, mis on tugevasti tuginenud sotsiaaldemokraatide põhimõtetele. Usun, et Sven on piisavalt tark, et mitte korrata minevikus tehtud vigu.

Loomulikult ei ütle ta midagi sellist praegu välja, sest tavaline inimene tahab kuulda juttu Skandinaavia heaoluriigist ja rikaste maksustamisest ja raha laenamisest ja suurematest kulutustest. Võib-olla olen liiga optimistlik, aga mul on kummaline positiivne tundmus tema suhtes.

Olgu ajad millised tahes või võimul kes tahes, teil jagub ikka ja alati palju huvitavaid ideid. Öelge, kust ja kuidas need tulevad?

Ilmselt sellest, kuidas näen maailma ja majandust. Püüan näha trende ja arendada ideid, mis neist trendidest kasu lõikavad. Paljud imestavad, miks mind huvitab põllumajandus. Aga sellepärast, et toit muutub globaalses majanduses üha tähtsamaks.

Seni on valitsenud suhtumine, et toitu jätkub piisavalt. Aga nii mitmelgi pool, näiteks Hiinas ja Indias, on nõudlus toidu järele tohutult kasvanud. Maailm on liikumas sinnapoole, et toitu ei saa enam pidada endastmõistetavaks. Kui sellesse valdkonda investeerida, ootavad head väljavaated.

Aga sa pead seda tegema enne, kui sinna valdkonda sisenevad teised – või see muutub äärmiselt kalliks.
Praegu plaanin rajada Eestisse pajuistandusi, sest usun, et peame liikuma rohelise majanduse suunas. Fossiilsetele kütustele, nagu kivisüsi või põlevkivi, tuleb nii või naa kunagi lõpp teha, sest enamik teadlasi arvab, et neid kasutades hävitame oma planeedi.

Kui sedasi tulevikule mõtlete, oskate küllap anda ka nõu, mida peaks noored õppima, et saada sama edukaks nagu teie.

Õppige reaalteadusi, kui teil on vähegi matemaatilisi kalduvusi. Homses maailmas läheb vaja rohkem inimesi, kes saavad aru enamast kui lihtsalt rahanumbritest. Nõudlus teadlase või inseneri pagasiga inimeste järele suureneb märkimisväärselt. Muidugi, kõigest hoolimata on kasulik õppida ka ärindusega seotud aineid.

Mis on teie edu valem?

Esiteks ja ennekõike pead olema ambitsioonikas, tahtma saada edukaks. Ma ei usu, et keegi, kes ei ole edasipüüdlik, saab äris edukaks. Samuti pead olema optimist. Pead uskuma, et suudad saada edukaks.

On võimatu, et kellelgi poleks elus tagasilööke ega pettumusi. Kuid ainult optimist suudab neist raskustest üle olla. Kui oled skeptiline ja pessimistlik, annad kiiresti alla, niipea kui raskused tekivad. Ja kolmandaks, pead olema sihikindel. Isegi kui ajad on rasked ja ei paista, et töö toob tulemusi – ära anna alla!

Las ma vaidlen vastu teie paarile ideele. Olete öelnud, et Estonian Air peaks hakkama lendama Aasiasse ja USAsse. Võin kihla vedada, et seda ei juhtu kunagi.

Estonian Airi esmane ülesanne on arendada ühenduslendude võrku Tallinnast, et mitte sõltuda ainult Eesti inimestest. Kui see õnnestub, saab mõelda, mis järgmiseks. Huvitav, kui vaadata maakera ja tõmmata lühim joon Indiast USA idarannikule – ehk maailma ühest suurema elanike arvuga ja kiiremini kasvava majandusega riigist praegusesse superriiki –, siis see läheb otse üle Eesti.

Aga vahemaa on nii suur, et pole eriti lennukeid, mis suudaks selle läbida vahepeatuseta. Seega, kui Estonian Airil on hea liinide võrk Euroopaga, saame võib-olla rääkida mõne India või USA lennukompaniiga, et äkki avada liin, kus Tallinn jääb vahepeatuseks. Muidugi on see suuresti unistus, aga kui sa ei unista, kui sul pole visiooni, ei tee sa mitte midagi olulist. Tuleb unistada, et luua midagi uut!

Samuti on teil idee luua Eestis jäähokimeeskond, kes hakkaks mängima Venemaa profiliigas, mis on maailma tugevuselt teine liiga. Ma ei usu, et see õnnestub.

Praegu on lepe, et Eesti meeskond hakkaks järgmise aasta sügisel mängima Soome teises liigas. Edasi tuleb minna samm sammu haaval. See pole ju loomulik, et Eestit ümbritsevad riigid, kus jäähoki on populaarsemaid alasid – Läti, Venemaa, Soome, Rootsi –, aga Eesti on siin valge laik.

Eestis ei ole ühtegi kuigi populaarset meeskonnaala, aga iga riik vajab mingit oma tiimi, ja jäähoki oleks siin loogiline ala.

Kolmandaks, olete teinud ilmselt Singapuri eeskujul ettepaneku, et inglise keel võiks saada Eestis riigikeeleks. Inimesed oleksid sellele kindlasti vastu.

Loomulikult on eesti keel Eestis nagu liim, mis hoiab seda riiki koos. Ma ei väidaks iialgi, et eesti keel tuleks küsimärgi alla seada. Aga Eestit ootavad suured väljakutsed. Tõenäoliselt langeb 2050. aastaks Eesti elanike arv 800 000 – 900 000 peale, ja see on üsna vana elanikkond.

Raske saab olema elatustaset säilitada, pigem see langeb. Näen ainult kaht võimalust selle katastroofilise stsenaariumi muutmiseks: peame panema Eesti inimesi rohkem lapsi sünnitama või võtame liberaalsema hoiaku immigratsiooni suhtes.

Sünnitama ei saa kedagi sundida ja immigrantide vastu on enamik.
Jah, siin ei ole häid valikuid. Ja inimestele on seda raske seletada.

Väidan, et me ei pea kartma immigratsiooni. Paarisaja aasta pärast on maailma elanikkond nagunii palju rohkem segunenud, sinna pole midagi parata. Ainus põhjus, miks rahvad pole seniajani rohkem segunenud, on selles, et neil puudus võimalus reisida.

Kui nüüd rahvad niikuinii segunevad, siis miks mitte püüda Eestisse meelitada selliseid immigrante, kes tooks kaasa oskusi, mis panevad majanduse kiiremini arenema ja teevad siin kõik rikkamaks, ka eestlased? Sellele aitaks kaasa, kui teha neile siia tulek kergemaks.

(Läheb üle eesti keelele.) Ma räägin praegu eesti keelt, aga minu eesti keel on väga nõrk. Ma olen käinud siin umbes 20 aastat, nii kaua olen seda keelt õppinud, ja ma rääkisin enne, kui siia tulin, juba soome keelt, mis ei ole minu emakeel, aga ma oskan seda.

Kui minul on olnud probleemid eesti keelt õppida, siis keegi hiinlane või muu välismaalane, kes siia tuleb – temale on väga-väga raske eesti keelt õppida.

(Jätkab inglise keeles.) Näete, kui halb mu eesti keel on!
Ei ole sel häda midagi!

Asja tuum on selles: kui tahame, et Eesti elustandard edasi kasvaks, oleks arukas, kui inglise keel saaks siin teiseks riigikeeleks. Ma ei propageeri seda, et need, kes tulevad Eestisse, ei peaks aja jooksul õppima ära eesti keelt. Muidugi peavad!

Aga kui Eesti võitleb heade immigrantide eest Ameerika, Inglismaa, Skandinaavia, Saksamaaga, kogu maailmaga, siis kuidas me neid siia meelitame, kui me ei püüa teha neile esimest sammu kergemaks? Kui inglise keel on teine riigikeel, siis ma ei ütleks, et see oleks Eestile ohtlik.

Tore kuulda, et te Eesti tulevikule mõtlete. Aga kuus aastat tagasi ütlesite, et te kodu on Londonis. Kus nüüd?

Tollest ajast saadik on mu elu palju muutunud. Mul on eesti pere, mul on kaheaastane poeg, tal on Eesti pass, tema ema on eestlane, ja ta on kolmekeelne: räägib emaga eesti, minuga inglise ja lapsehoidjaga vene keelt.

Olete teie ka eestlane?

Südames olen. Tõenäoliselt pean võtma hea eraõpetaja, et oma eesti keelt parandada. Saan kõigest aru, vaatan TVd ja jälgin siinset poliitilist debatti, aga tahan oma eesti kõnekeele viia sellisele tasemele, et saaksin vabalt osaleda siinses poliitilises diskussioonis. Selleks tuleb aega leida.
Arvestades, kuidas mu elu on läinud, ei üllataks mind, kui otsustaksin ühel hetkel oma juured siin sajaprotsendiliselt mulda ajada.

Nii et võtate Eesti kodakondsuse?

Kui mul on eesti pere, siis kujutan ette, et võiksin küll tulevikus taotleda Eesti kodakondsust.

Hämmastav, et teil jätkus oma äride kõrvalt veel tahtmist minna isiklikus elus uuele ringile. Kas loodate, et see hoiab teid pikemalt noorena?

(Naerab.) Raske on anda ratsionaalset põhjendust emotsionaalsele otsusele. Aga mulle kohutavalt meeldib, kui lähen koju ja väike Maximilian tuleb vastu ja me mängime koos, ehitame Duplo klotsidest maju, ja loen talle raamatuid ette. Võib-olla teataval ajal oli mul küsimusi, mis tunne on minna uuele ringile, aga pean ütlema, et see on olnud ilus kogemus ja ma naudin iga sekundit sellest.

On teie uuele ringile minek mõneti tõestus ka sellele, et kaugsuhted, nagu teil oli eksabikaasaga, ei pea ajaproovile vastu?

Oletan, et see näitab tõesti, et sedasorti suhetel on raske pikaajaliselt kesta.

Olete uuesti abiellunud?

Veel mitte. Aga näis, mis tulevik toob.

Teie naine on varem töötanud Eesti Postis ja SEB pangas. Mida veel oleksite nõus tema kohta rääkima?

Ta on hea näide oma põlvkonnast. Ta on 40 aastat vana, nõukogude aja lõpu laps, kes, nagu paljud temaealised, alustas reaalteaduste õppimisega, nagu ma praegugi noortele soovitan (naerab), aga siis ajad muutusid, ta läks õppima majandust ja alustas tööd panganduses – mulle näib, et peaaegu igal eestlasel on mingi pangatöö kogemus –, misjärel läks tööle teistesse ettevõtetesse, nagu Eesti Post ja Statoil.

Ta on üles kasvanud Tallinnast veidi eemal, ja temaga koos elades olen õppinud eestlaste kohta asju, mida ma varem ei teadnud.

Kui palju jagub teil aega ja võimalusi suhelda oma kolme täiskasvanud lapsega?

Sebastian õpib Soomes põllumajandust, Sabrina töötab Londonis kinnisvaraäris analüütikuna ja Selina õpib Oxfordis bioloogiat. Teen peagi ärireisi Londonisse, kus saan Selinaga kokku. Sebastian käib mul Eestis mõnikord külas. Oleme kokku leppinud, et jaanipäeva paiku lähme koos matkama, ilmselt Lapimaale. Igal juhul püüan alati lastega sidet pidada.

Kui kaua veel jaksate edasi rahmeldada?

Kõike ei saa planeerida, kas või tervise tõttu, aga kui asjaolud lubavad, tahan olla edaspidigi aktiivne. Ma ei suuda kujutada ette elu, kus võtan kõike kergelt. Läheksin hulluks, sest mulle meeldib midagi teha. Mu isa, endine diplomaat, on 81-aastane ja endiselt väga aktiivne. Ta kuulub Trigon Capitali nõukokku ja kirjutab praegu raamatut oma elust.

Teie üks esiisasid olevat olnud tsaar Aleksander II sohilaps. On see tõsi?

Seda väidavad mitmed ajaloolased, aga mul pole selle kohta mingit tõestust. See lugu lähtub faktist, et 19. sajandi keskel, kui tsaar külastas kusagil oma head sõpra, anti talle ööseks ilus talutüdruk n-ö voodisoojendajaks.

Kui too tüdruk jäi rasedaks ja sünnitas tüdruku, polnud sellest suurt midagi, aga kui ta sünnitas poja, siis mõisa omanik, tsaari sõber, ei saanud mitte austada fakti, et ta tegeleb tsaari bioloogilise järeltulijaga. Neile poistele anti hea haridus, ja kui nad said 15 või 16, saadeti nad laiali Vene impeeriumi. Neile anti kaasa mingi kapital ja soovituskirjad, et alustada oma elu.

Minu emapoolne esiisa – ei teagi, kui mitu põlve tagasi –, oli Fjodor Sergejev, kes ilmus justkui
eikusagilt välja Viiburi mõisas, mis kuulus tsaari sõbrale. Tal oli palju raha ja paari aasta pärast ostis ta üles sealsete kaupmeeste äri ja lõi omamoodi tööstusimpeeriumi, kus olid näiteks nii õlletehas kui ka tubakavabrik. Tema perest sai Soome idaalade rikkaim pere.

CV
Joakim J. Helenius (54)
Sündinud 24. novembril 1957 Helsingis

Õppinud Hiinas, Soomes ja Saksamaal
Lõpetanud Cambridge’i ülikoolis bakalaureuse- ja magistriõpingud majanduses (mõl. cum laude) 1981 ja 1984
Aastast 1992 Trigon Capital Groupi nõukogu esimees
Trigon Agri ja Estonian Airi nõukogu esimees
1989–1992 Merrill Lynch International Bank, tegevdirektor ja juhatuse liige
1981–1984 ja 1987–1989 Goldman Sachs International Limited, asepresident, võlakirjade osakond
1984–1986 Kansallis Banking Group, kapitaliturgude osakonna juht
Hobid: jaht ja kalastamine, maailma ajalugu, päevapoliitika, head restoranid

Elukaaslane Evely Tikerpuu (40), poeg Maximilian Juhan (2); eelmisest abielust täiskasvanud tütred Sabrina ja Selina ning poeg Sebastian

Arvamus

Raivo Vare
Arengufondi nõukogu esimees

Mulle meeldib Heleniuse visionäärsus, mis pole Eesti äris väga traditsiooniline, ja tema mastaapsus. Lisaks on tal hea kogemus finantsistina nii maailma suurfirmades töötades kui ka oma äri ajades.

Huvitav, et ta on mitte­ootuspäraselt liikunud klassikalistest finantsäridest tuleviku valdkondadesse, nagu agrobisnis, mida meie ei taha tulevikualaks pidada. Tuletame meelde, millised diskussioonid käisid veel hiljuti Eestis piimatootmise teemal.

Ainult üks nutulaul. Nüüd järsku räägivad kõik, et sellel asjal on jumet ja sellega saab eksporti arendada. Helenius hüppas sellesse paati aga pauhti sisse ja hakkas esimesena toimetama.

Heleniust iseloomustab kindlasti julgus. Mitte iga inimene ei söanda Mosambiigis äri teha. Jällegi aitab siin kaasa tema elukogemus ja oskus näha asju laiemalt. Seetõttu on ta väga teretulnud meie ärikogukonda.

Lisaks julgusele on Heleniusel, erinevalt mitmest Eesti ärimehest, jätkunud kannatust asjaga tegeleda. Enam-vähem alati on kehtinud sama reegel: kui teed midagi uut, eriti veel sellist, mis põhineb visioonil ja on ebapopulaarne, peab mõnda aega kannatama miinust – ja päris kõva miinust. Heleniusel on oskus sellise olukorraga toime tulla.

Erinevalt paljudest Eesti ärimeestest, kes sõltuvad siinsetest pankadest, kus strateegilisi suurotsuseid tehakse meie riigist väljas – ja väga tihti lähtub vaade Stockholmist meie ponnistustele tehnitsistlikest kriteeriumidest, mitte laiemast nägemusest –, saab Helenius endale lubada ka teisi finantseerimisallikaid, erainvestoreid, kes paigutavad raha pikema visiooniga ja kannatavad seetõttu rohkem kui pangad, kes tahavad kohe tulemust ja võtavad hinge ka tagatiseks, kui vaja.

Jaan Tätte peab ümber­ilmareisil ajaarvestust hambapasta, kringlite ja pannkookide järgi.

20. mai, Portugal, Porto. Õues 17 soojakraadi, koduselt pilvine ja vihmane ilm. Mõne päeva eest läbisime Gibraltari väina, ühel pool paistmas Aafrika ja teisel pool Euroopa. See ei mõjunud küll veel lausa koduväravana, aga hea tunne oli mõelda, et midagi konkreetset jääb seljataha. Samas ka veidike kurb.

Gibraltaris hulkusime päevakese ringi ja kokkuvõttes jäi väga sümpaatne mulje sellest Inglismaa viimasest asumaast. Kõik on seal inglispärane – nii postkastid, telefoniputkad kui ka kraanikausid, kuigi Gibraltar ise mõõtmetelt vaid külakese ohtu kesk Hispaaniat. Seejärel leidsime end jälle Atlandilt.

Meri ei olnud meile kerge – rühkisime vastu tuult ja vastu hoovust ning laev sai kõvasid lainepaukusid, mis magamise üpriski võimatuks muutsid. Marko Matvere minu kõrval on hakanud nahka hoidma ja ostis endale 20 cm kõrge täispuhutava madratsi, et teravaid lööke vastu selga leevendada. Minu kõrval ta siin oma madratsil nüüd põrkab, ootan juba, millal ta minu peal maandub.

Rekordiline vanus
Eile jõudsime Portosse. See oli meile tähenduslik hetk, kuna Porto on esimene koht me reisil, kus oleme juba olnud, seda 18 kuud tagasi. Seega said mõnes mõttes meie otsad kokku ja põhimõtteliselt on ring peal.

Nüüd jääb veel vaid mööda juba tuttavaid paiku kodu poole purjetada. Portost olid jäänud eelmisest korrast väga ilusad mälestused. Tore on siin jälle olla ja tähtsat päeva portveiniga ära märkida.

Järgmine katsumus on Biskaia – kurikuulus oma pööraste tormide poolest. Õnneks pidada ilmateated siin üsna täpsed olema. Tapma me ennast sinna ei lähe ja oleme valmis oota­ma ilma, mida meie laev ära kannataks. Oleme vast juba nii karastunud, et enda pärast ei oskagi muretseda. Kui laev peab vastu, peame meie ka. Loodan, et ka vahetusmehed.

Meie laevast on üle käinud küll hallitus, kopitus, prussakad, aga viimasel nädalal on võimust võtnud uus häda – vanainimese spetsiifiline lõhn. Seekord on pardal tõelised härrasmehed ja nüüd on meie keskmine vanus laeval rekordiliselt 55 aastat.

Neli sõpra tulid siia enda hulgast ühe, Peetri, sünnipäeva tähistama, mis tähendab mulle jällegi kringli valmistamist – olen seda siin laeval sünnipäevade puhul ligi 20 korda teinud. Samuti on minu peal igapühapäevane pannkoogitegu.

Täna hommikul sai üheksale inimesele üks virn jälle praetud. Kui kõik läheb plaanipäraselt ja me 17. juunil koju jõuame, on mul jäänud veel teha neli korda pannkooke ja kaks korda küüsi lõigata. Ostsin ka selle reisi viimase hambapasta.

Mure pesemise pärast
Kui kuu aega tagasi oli meeskonnas tunda ilmse väsimuse märke, siis nüüd on kõigis välja löönud uus energia ja valmisolek kõigeks, sest lõpp on väga lähedal. Eks see reis veidi pikk sai.

Nüüd läheme ühte veekeskusesse sauna. Pesemine on jätkuvalt meie reisil kõige suurem kitsaskoht ja hea on end pärast sauna jälle inimesena tunda. Ju maitseme õhtul veel portveini ja kuulame vanainimeste juttu.

Veel on pardal daam Soomest nimega Pirjo, kes on estofiil ja teab kõike eesti pärimusmuusikast. Eks peame talle mõnel õhtul midagi laulma. Ei saa öelda, et me siin vähe laulame. Usun, et ükski vahetusmeeskond pole päris ilma väikese kontserdita siit lahkunud. Viimasel ajal laulab Marko küll vähem, kuna tal on kõik laulusõnad peast läinud.

Täna käisin veel mõnes rõivapoes ja ostsin endale riideid kokku, ei mäleta, kas koju jäi midagi, aga need, mis reisile kaasa said võetud, on omadega läbi.

Keevitusjälgede, pragunenud tagaklaasi ja lihatoodete reklaamiga kaunistatud troll avab Simferoopoli raudteejaamas uksed ning sõit maailma pikimal trolliliinil võib alata.

Ukraina koosseisu kuuluva Krimmi Autonoomse Vabariigi kuumimasse kuurortlinna Jaltasse väljuvad 52. liini trollid pealinnast Simferoopolist ligikaudu iga poole tunni tagant. Kuigi sõit üle  maaliliste mägede ja läbi viinamarjaistanduste on kurvikas ning arvukate tõusude, languste ja peatustega, leidub päikesest kuumaks köetud sõidukis ohtrasti sõitjaid.

Nende seas ka turiste, kes üliodava, 15-grivnase (umbes 1,5 eurot) pileti eest aknast avanevaid hunnitud vaateid naudivad ning kaks ja pool tundi kestva 86-kilomeetrise katsumuse uhkusega isiklikku rekorditeraamatusse kanda võivad.

Kõik, mis keelatud, on lubatud
Kuigi suitsetava juhi juures on silt «Sõidu eest tasumisel on juht kohustatud andma pileti» ja «Sõidu ajal on juhiga vestlemine keelatud», tuleb piletit spetsiaalselt küsida, sest üldiselt pole see Krimmis kombeks – sõitjad annavad juhile, olgu siis liikurmasinaks India päritolu Tata väikebuss ehk maršrutka või troll, lihtsalt raha, sest selline on vaikiv ühiskondlik kokkulepe.

Kuna sõites hirmsaid hääli tegevas trollis pole pagasi hoidmiseks kohta ette nähtud, asetavad reisijad selle istmetevahelisse käiku, mistõttu on igaühe oma asi, kuidas või milliseid akrobaatilisi nippe ta võimaliku vaba istekohani jõudmiseks kasutab. Ent reisijad on sõbralikud – võite kindel olla, et appi sirutub mitu kätepaari.

Nüüd on aega ka pisut ringi vaadata. Trollis käitumise reeglitele lisaks hakkab silma muidki suures kirjas silte nagu «Paaritute numbritega kohad on akna all» (mis siis, et seda on tänu numeratsioonile niigi näha), ähvardus piletita sõidu või maksmata pagasi eest trahvi saada ja nii edasi. Juhi ees on peegli külge seotud Georgi lint, pragulise aknaklaasi ülaosa kaunistab kolm väikest pühakupilti.

Ühe vene keelt mitteoskava välismaalase kõrvale potsatab ennelõunasele ajale vaatamata  purupurjus mees, kes üritab iga hinna eest kindlaks teha, kust kallis külaline saabunud. Kui aga välismaine ekstreemturismi nautija küsimusterahele vaid katkematu pearaputusega vastab, rehmab mees lootust kaotades käega, pakub džentelmenlikult oma istekohta naisterahvale ning jääb ukse juurde toru külge kõikuma. Mis sest, et kirjade järgi on see keelatud.

Bussi tagaosas käib samal ajal valjuhäälne käpiknukuetendus, kus näitlejana astub üles ema süles istuva umbes kaheaastase Jego­ri isa. Kuna sõit on pikk, saab rõõmsalt lalisevast poisist lõpuks tõeline Damien õudusfilmist «Oomen» – tasuks etenduse ja kussutamise eest hakkab ta oma vanemaid saatanliku rõõmuga näpistama ning skandaal on vältimatu.

Näita ennast ja vaata teisi
Kuigi Jaltas on suvitushooaeg tuure kogumas ja enamik suvitajaid veel saabumata, saavad teatud olulise külalistesegmendi puudumisest aimu vaid need, kes siinses maiseks paradiisiks peetavas linnas varem südasuvel käinud.

Vahe seisneb selles, et praegu on õhtusel ajal linna uhkeimal tänaval, rannapromenaadil väga vähe Venemaalt saabunud rikkureid, kes oma enamasti tunduvalt nooremaid, poolläbipaistvas maitsetuvõitu tualetis, hirmkõrgetel stiletodel komberdavaid ja ülepakutud meigiga kaasasid eksponeerivad. Aga peagi jagub vaatamist ja heatahtlikku itsitamist kogu õhtuks!

Promenaad on koht, kuhu kõik, kel vähegi tahtmist, ennast näitama ja teisi vaatama tulevad. Meeleolu tekitamiseks saab igal sammul osta suures valikus õlut (pudeliõlle hind jääb 0,55 ja 0,9 euro vahele), head tuju võib aga väljendada kas või ennastunustava eksprompt-tantsuõhtuga, mis äkitselt promenaadil üles astuva diksiländorkestri saatel tekib ja samamoodi ühe hetkega lõpeb, justkui poleks seda olnudki.

Promenaadi vee piiril kulgevas osas võib vaadata mitme isehakanud estraadikunstniku etteastet, samas kutsutakse pealetükkiva järjekindlusega värviliste tuledega ehitud mootorpaadiga merereisile.

Pimedal lahel hullumeelset kiirust arendavale, ohtlikke pöördeid täis adrenaliinituurile on oodatud kõik – ole sa noor või vana, laps või rauk, purjus või kaine, ning ei mingeid päästeveste. Ja muidugi ei mingeid pileteid.

Enne kui «lapsepileti hind» (2,5 eurot) käest kätte ulatatud, sa lihtsalt paadist välja ei pääse. Sõita soovijate puuduse üle ettevõtlikud noormehed, kellest üks põleva koni hooletult mootorile viskab ja sellest esiotsa ise ka ehmub, kurta ei saa.

Hoiuruumi kuningas
Sama kõrgi moega kui Jalta ühe esinduslikuma hotelli Bristol hommikusöögi kulgemise järelevaataja, kes tegelikult lihtsalt kelneritel ja klientidel jalus tolkneb, või tundide viisi tähtsalt kohviaparaadi juures seisev teenindaja, kelle ainus ülesanne on tass kohvimasina alla tõsta, on Jalta bussijaama hoiuruumi kottide-kohvrite vastuvõtja. Ainsa erinevusega, et tema ei seisa, vaid istub.

Kuigi uks on pärani lahti, näeb tulija esmalt silte «Koputamata mitte siseneda» ja «Siseneda ükshaaval», mehe ees on aga kiri «Tehniline vaheaeg 10 minutit». Vaheaega parajasti ei ole, aga mees teatab surmtõsiselt, et see võib iga hetk saabuda ning kohvrit ära võtma tulles peab sellega arvestama. Kandami tõstmine on muidugi kliendi enda töö, võileiba mäluv paksuke kasseerib 6 grivnat ning seab sisse veidra žetooni ja paberilipakate süsteemi, ehkki kunde peab hiljem ise oma kohvri teiste seast üles leidma.

Kuigi tagasisõiduks Simferoopolisse müüakse pileteid ka kassast, seisab trollijuht kassaluugi juures ja soovitab sealt mitte osta. «Ostke minu käest,» soovitab ta teadmata põhjusel.
Saab tehtud. Võõral maal oma seadusi kehtestada pole viisakas. |a|


PS
Loomulikult ei käinud Arter Jaltas vaid ekstreemseid elamusi otsimas ja rannal promeneerimas. Järgmisel laupäeval jõuab teieni pikk intervjuu juba aastaid Krimmis elava endise tippkorvpalluri, kultuuriametniku, peatoimetaja ja kirjaniku Mihkel Tiksiga, kelle sulest ilmub lähiajal kvadroloogia «Poiss sai 50» viimane osa «Muidumees».

Eesti särtsakamaid moeblogijaid Anni Jürgenson noppis poodidest ja enda garderoobist pildile oma sellekevadised moelemmikud. «Moodi võiks mänguliselt võtta,» kõlab tema deviis.

Kes ingelliku jumega moeblogija ja modelli Anni Jürgensoniga (16) veel tuttav pole, võib heita pilgu tema moeblogile  – sealt saab tema stiilist ja tegemistest kõige rohkem aimu. Paari aasta eest märkas hea stiilitajuga tüdrukut ja tema moe­blogi isegi ajakiri Teen Vogue, andes Annile nädala tüdruku tiitli – «Girl of the week».

Eestis tuntakse Annit ka kui osavat kõrvarõngaste meistrit. Need on väga erilised, sest neid ei kinnitata kõrva klõpsuga, aga ka auke pole vaja teha. Nimelt püsivad Anni tehtud kõrvaehted ümber kõrva! Idee tuli Annil siis, kui tal endal kõrvades veel auke polnud, kuid ometi tahtis kõrvarõngaid kanda ...

Ta hakkas tasahilju meisterdama ja ühtäkki muutus tema kätetöö populaarseks nii Eestis kui ka välismaal. Jõudumööda meisterdab Anni kõrvarõngaid praegugi.     

Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilaseks olemise kõrvalt on Anni juba üle kolme aasta vahelduva eduga moeblogi pidanud.

Kuigi nii tema ise kui ka blogi on selle ajaga kõvasti muutunud. Alguses kajastas Anni põhiliselt oma riietusstiili ja tegi moeprojekte, näiteks nn do-it-yourself ehk tee-ise tuntud disainerite esemeid käepärastest vahenditest, nüüd aga pole mood enam kõige tähtsamal kohal.

Praegu on blogi pigem fotopäevik, kus Anni jagab tähelepanekuid modellindusega seotud reisidelt marsruudil Pariis – London – New York. Olgu või fotod linnapildist, inimestest, arhitektuurist, toidust, elamustest kunstinäitustelt. «Kõik, mis mulle silma jääb ja vähegi inspireeriv tundub,» räägib foto- ja kunstihuviline Anni.

Läinud aasta lõpus käis Anni seoses modellitööga tutvumas New Yorgi moemaailmaga, ja ka sel korral jäi ta silma Teen Vogue’i toimetusele, kes lennutas ta Texasesse ja palus oma moeseeriasse. «See oli väga põnev kogemus.

Nooremana meeldis mulle seda ajakirja lugeda ja poleks osanud lootagi, et kunagi ise selle kaante vahele satun,» on Anni kogemuse üle rõõmus.

Anni moest

Anni isiklik stiilispikker

•    Kannan palju meestemoest inspireeritud asju – portfellisarnaseid kotte, madalaid nööriga kingi, käekelli ning loomulikult ka pintsakuid ja triiksärke.
•    Enamasti on riided vormilt lakoonilised ja lihtsad. Ent meeldivad ka pikad ja lendlevad rõivad, mis kehaga kaasa liiguvad.
•    Ma ei koorma end tavaliselt liigsete ehete ja aksessuaaridega.
•    Eesmärk ei ole riietusega silma paista ja rõhutatult isikupärane olla, kuid mõnikord lihtsalt tunnen vajadust millegi erilisema järele, mis igast kiirmoebrändi poest vastu ei vaata.

Selle hooaja lahedaim leid?

Väikese Briti brändi TBA (to be adored) pikk täissiidist seelik, mis lausa paitab jalgu ja on praeguse kevadise ilmaga täpselt õige valik.

Paremad paigad, kus rõivaid imetleda või osta?

Kasutan alati võimalust käia moepealinnade poodides ja Eestisse tulles ei olegi erilist vajadust midagi osta. Aeg-ajalt käin siin ka kirbuturgudel ja vintage-poodides.

Kuid nagu muuseumides, jalutan mujal ka nn elustiilipoodides ja uurin disainerriideid. Näiteks Londonis Dover Street Marketis, Pariisis Colette`is ja Mercis. Netišoppamise harjumust mul ei ole, ent kui midagi kindlat tahta, võib selle näiteks eBayst hea hinnaga leida.    

Moenõu ärksamatele trendijärgijatele?

•    Moodi võiks võtta mänguliselt ja nautida seda, et paljud kunagised riietuse valikut piiranud ühiskondlikud normid on kadunud. Näpuga moeajakirjast järge ajada on tobe.
•    Julgemad võiksid proovida mustrite miksimist. Selleks on palju võimalusi, sest lisaks tavapärastele lillemustritele on uuesti esile kerkinud neerumuster ja mitmesugused troopilised mustrid.
 
Milline võiks olla koolilõpukleit?

Järgida võiks lihtsat reeglit: mida erksam värv, seda lihtsam lõige, ja mida tagasihoidlikum toon, seda keerukam joon. Lisaks pastelsetele värvidele sobivad kleidiks suhkruvatiselt kollased, sinised, roosad ja rohekad toonid, mis näevad värskelt päevitunud jumega head välja.
Lihtsus ja loomulikkus ennekõike! Arvan ka, et kõige õigemad aksessuaarid on naeratus näol ja lillekuhi käes.

Koduigatsus tiivustas Merilyn Kesküla alustama Põhjamaade disaini tutvustavat projekti «ÖÖ: Was it a dream / Oli see unenägu?».

TEKST TIINA KOLK
FOTOD TOOMAS HUIK

Väljakutseid armastav Merilyn Kesküla (28) otsustas mõni aasta tagasi, pärast pingelist tööd Suurbritannia kuulsas moefirmas Biba teha oma elus järjekordse kannapöörde ning kolida San Franciscosse. Seal läks ta kunstikooli, harrastas joogat ja kohtus väga eriliste inimestega. «Selline nullist alustamine kasvatab eneseusaldust ja teadmist, et saad hakkama ka siis, kui sult kõik võetakse,» tõdeb neiu.
Aja möödudes asendus aga Ameerika muretu õhustiku nautimine magus-valusa koduigatsusega. «Põhjamaadele iseloomulikud pikad ööd, päevade rahulik kulgemine, aastaaegade vahetumine ning siinsete inimeste mõttesügavus on ainulaadsed. Meie kommetes on üksjagu salapärast energiat ja müstikat, aga seda tajuvad vaid kohalikud,» räägib Kesküla, kes üritab «ÖÖ-ga» teistele rahvastele meie lugusid jutustades leida põnevaid seoseid keskkondade, disaini jm visuaalsete ning tunnetuslike väljendusvahendite vahel.
Teisel pool ookeani idanema hakanud «ÖÖ»-idee viis hakkaja neiu ellu 2010. aasta septembris Londoni disainifestivalil. «Töötasin selle nimel üksinda üle aasta, Põhjamaades reisides lõin asjatundjatest võrgustiku. Esimene «ÖÖ» võeti hästi vastu ja see jõudis Londoni disainifestivali Top Picks edetabelis esimese kolme hulka,» räägib kuraator.

Silmapaistvad esinejad
Hiljuti toimus «ÖÖ» Helsingis ja ka sealne publik võttis pakutu hästi vastu. Kesküla koostatud kava hõlmas sisutihedaid kohtumisi silmapaistvatega esinejatega, kelle hulka kuulusid näiteks Henrietta Thompson Wallpaperist, Times Square ja Ground Zero memoriaalmuuseumi projekteerinud Snohetta Design büroo direktor Martin Gran ning Agency V rajaja Rike Döpp. Soomest sai sõna muusikust arhitekt, NOW büroo rajaja Tuomas Toivonen, Eestit esindas Salto büroo arhitekt Ralf Lõoke.
Disainiväljapanekul esitleti seekord Islandilt, Taanist, Soomest, Rootsist ja Eestist pärit töid, nii «ÖÖ» veteranide kui ka uustulnukate loodut. Meie disainerid Kärt Ojavee ja Marit Ilison näitasid tööd, mille esmaesitlus oli veebruaris Londoni moenädalate aegu.
«Eelmise aasta lõpus uuesti avatud Kluuvi keskus oli «ÖÖ» jaoks väga hea koht, sest asub Helsingi kesklinnas,» mainib Kesküla.
«Hämmastav, kuidas kõik punktid elus miskit moodi kokku saavad,» nendib disainiturundaja. «Tartus õppisin poolteist aastat ajakirjandust ja suhtekorraldust, aga nagu Eesti Euroopa Liitu astus, otsustasin Inglismaale minna. Olin üks esimesi eestlasi, kes Londoni moekolledžis õppima asus. 2004. aastal oli Suur­britannia valitsusel veel käimas programm, mille raames said euroliidu riikide üliõpilased ilma õppemaksuta õppida, kui pere sissetulek jäi alla teatud taseme. Kahe aasta pärast saadi aru, et niimoodi jätkates läheks riik peagi pankrotti, kuid õnneks võimaldati juba alustanud tudengitel rada lõpuni käia.»
Paar kuud pärast Londonisse kolimist sai Kesküla tuttavaks ühe tuntud kujundajaga, kes töötas muu hulgas koos tema lemmikfotograafi, nüüdseks lahkunud Corinne Dayga. Tänu sellele sai neiu osaleda paljude nimekate modellide, näiteks Kate Mossi moeseeriate pildistamisel. Pärast koostöö tegemist Vogue’iga ja tööd ajakirjas ELLE fotoseeriate produtsendi assistendina tuligi tema ellu moefirma Biba.

Väljakutsete aeg
«Kõrvalt vaadates oli see aeg igati atraktiivne: elasime Milanos lukshotellis või Pariisis Champs Élysée lähedal paleetaolises korteris-showroom’is,» meenutab Kesküla. «Samas oli töö nii pingeline, et olin pidevalt stressis ja tundsin end kui tühjaks pigistatud sidrun. Järjekordsel Pariisi-hooajal otsustasin anda lahkumisavalduse, kuid minu viimane päev selles firmas oli viimane ka kolleegidele, sest Biba läks pankrotti.»
Sel suvel on vähem kui kümne aastaga palju teinud ja palju jõudnud Keskülal plaanis tempo maha võtta. Ta tunneb, et on saabunud aeg astuda samm tagasi, lõpetada vanad projektid ning vaadata ja hinnata, kuidas edasi minna. «Mõtlen keskenduda Londonile, töötada edasi Skandinaavia ettevõtete ja disaineritega ja ehk avan sügisel disaini showroom’i,» mainib ta. |a|