Otse: Horvaatia ja Portugal ei suutnud normaalajaga võitjat selgitada

Jalgpalli EMi play-off’i esimese mängudepäeva tõelises põnevuskohtumises selgitavad veerandfinalisti Horvaatia ja Portugal.

Enne mängu:

D-alagrupi viimases voorus Hispaania alistamisega turniiri suurimate soosikute sekka tõusnud Horvaatia on seni näidanud väga head mängu ja selle tulemusena saavutati ka D-alagrupis esikoht.

Euroopa tippklubide mängumehed on sel korral saanud omavahelise keemia hästi paika ja tänaseks kohtumiseks on suure tõenäosusega taas mänguvalmis ka Luka Modric ja Mario Mandžukic.

Portugal on samas seni näidanud ebastabiilset mängu ja selle tulemusena lõpetati F-alagrupp Ungari ja Islandi järel kolmandana – kõik kolm alagrupimängu lõppesid nende jaoks viigiga. Meeskonna suurim staar Cristiano Ronaldo ei saanud kahes esimeses alagrupimängus end kõige paremini käima, kuid viimases matšis ungarlastega oli just tema meheks, kelle tabamused tõid lõpuks meeskonnale viigi.

Horvaatia parimaks saavutuseks EM-finaalturniiridel on olnud kahel korral veerandfinaali jõudmine (kaheksa parema sekka pääseti 1996. ja 2008. aastal). Portugal on EMidel koguni neljal korral jõudnud välja poolfinaali. Kolmel juhul on poolfinaalis kaotatud ja alla on tulnud vanduda ka ainsas finaalis, kui 2004. aastal mängis Kreeka nad 1:0 üle.

Eeldatavad algkoosseisud:

Horvaatia: Subašić; Srna, Ćorluka, Vida, Strinić; Modrić, Badelj; Brozović, Rakitić, Perišić; Mandžukić.

Portugal: Rui Patrício; Vieirinha, Carvalho, Pepe, Guerreiro; William Carvalho, João Moutinho, André Gomes, João Mário; Nani, Ronaldo.

Kohtumine algab kell 22.00. Postimees.ee toob põnevamad sündmused lugetajeni.

Endisele elukaaslasele kättemaksmiseks maja süüdanud mees läks vangi

Hiljuti mõisteti Viljandi kohtumajas vangi 34-aastane Argo Jurjev, kes oli oma endist elukaaslast peksnud, ähvardanud ning tagatipuks süüdanud põlema tema ema ja tolle elukaaslase kodu.

Ööl vastu viimast vabariigi aastapäeva  ärkas Tarvastu vallas Jakobimõisas elav Einar Eller aknaklaaside klirina peale. Nagu Sakala järgmisel päeval kirjutas, nägi üles tõusnud peremees toapõrandal telliskivi. Aknast välja vaadates märkas Eller hoovil autotulede valgel meest, kes kiiruga välgumihklit süütas, ning hetk hiljem lendas süütepudel majja.

«Hüüdsin talle, et mida ta teeb, aga oli juba hilja. Käis kõvem plahvatus, lahvatas tulemöll ja mees pages autoga pimedusse,» jutustas Eller toona. Koos öösärgis elukaaslasega õnnestus tal majast välja pääseda, kuid nende kodu sai suuri tulekahjustusi.

Kohe pärast süütamist langes kahtlus Elleri naise tütre endisele elukaaslasele Argo Jurjevile. Jurjev ei suutnud oma lapse emast lahkuminekuga kuidagi leppida ning oli korduvalt peksnud puruks eksnaise auto aknad, tema kallal vägivalda tarvitanud ja saatnud talle ähvardavaid sõnumeid.  Vaid viis päeva enne süütamist oli ta Harju maakohtus endise elukaaslase peksmise eest tingimisi vanglakaristuse saanud.

Juba 25. veebruaril peeti süütamises kahtlustatav Jurjev Tallinnas kinni ja nüüd on prokurör Merike Tiku sõlmitud kokkuleppemenetlusega talle kohtuotsus langenud. Tervisekahjustuse tekitamise ja vara hävitamisega ähvardamise eest karistas kohus Jurjevit kaheksakuulise ja võõra asja süütamise eest kolmeaastase vangistusega. Kergema karistuse arvas kohus kaetuks raskemaga, kuid liitis sellele 19. veebruaril mõistetud aastase vangistuse. Nii kujunes Argo Jurjevi lõplikuks karistuseks neli aastat vangistust, mille algusajaks arvatakse 25. veebruari, mil süütaja kinni peeti.

Lisaks rahuldas kohtunik Aivar Hint täielikult Einar Elleri tsiviilhagi ja mõistis Argo Jurjevilt põlenud maja omaniku kasuks välja 43 628 eurot. Samuti tuleb Jurjevil korvata 1241 eurot kriminaalmenetluse kulusid.

Süütepudeli visanud Argo Jurjev suutis eksnaise ema kodu seestpoolt peaaegu täielikult hävitada ja peab nüüd kohtuotsuse järgi hüvitama üle 40 000 euro küündiva kahju. 

Embrich: esimene tiitel oli magusam

Vehklemise Euroopa meistrivõistlustel Poolas võitis Eesti epeenaiskond kuldmedali, alistades finaalis Prantsusmaa 33:28.

«Matši alguses tegime kõik õigesti, prantslannad aga kiirustasid,» ütles kuldse Eesti koondise liige Irina Embrich ETV spordisaatele. «Seejärel üritasime eduseisu lõpuni hoida, kuid ka prantslannad rohkem vigu ei teinud.»

Eesti naiskond tuli Euroopa meistriks ka kolme aasta eest ja Embrichi meelest oli esimesel tiitlil omaette väärtus. «Mõlemad tiitlid on magusad, kuid esimene kord on ikka esimene kord,» sõnas Embirch. 

Lumivalge luik suvitab Väinjärve ääres

Järvamaa avalike supluskohtade testis vaieldamatult populaarseimaks osutunud Väinjärve ääres tavatseb suvitada ka üks lumivalge luik. 

Kohalikud kinnitasid, et sama luik on platsis juba mitmendat suve. Nende sõnu kinnitas ka luige julge käitumine. Lind rannaliste lähedusest suurt numbrit ei teinud ning toimetas vee ja liivaranna piiril omi, luigeasju. 

Šveitsi staar kritiseeris ebaprofessionaalselt käitunud poolakaid

Šveitsi jalgpallikoondise suurim staar Xherdan Shaqiri kritiseeris pärast Euroopa meistrivõistluste kaheksandikfinaali Poola koondise mängijad, kes pärast penaltiseeriat läksid Šveitsi fännide ette võitu tähistama.

1:1 lõppenud normaal- ja lisaaja järel pidid poolakad ja šveitslased võitja selgitama penaltiseeria abil. Poola osutus parimaks, kuid Shaqiri arvates oleks nad pidanud enda käitumist kontrollima. «Mul ei ole sõnu. Nad on professionaalsed jalgpallurid ja peaksid teadma, kus võitu tähistada. Nad oleks pidanud minema teise väljaku otsa.»

Shaqiri ise lõi selles mängus väravasse suurepärase käärlöögi. Päris karjääri kõige ilusam tabamus see mehe enda sõnul polnud. «Te ei tunne mind vist kuigi hästi. Olen löönud väga palju kauneid väravaid,» viskas ta nalja. «See oli oluline värav, mis andis meeskonnakaaslastele ja fännidele uue hingamise. Lõpuks oleme kõik muidugi pettunud.»

Aigar Leok pikendas võiduseeriat

Täna toimus Tihemetsas Lauri krossirajal tõeline krossipidu. Suurepärane ilm ja Eesti parim rada pakkusid rõõmu nii sõitjatele kui ka publikule. Teise järjestikuse Top 200 etapivõidu võttis Tihemetsas Aigar Leok (Yamaha, Sõmerpalu MK). Sarja võidu poole liigub Andero Lusbo (Yamaha, Kagu MK).

MX Open A klassi mõlemad sõidud kujunesid võitjat silmas pidades üsnagi sarnasteks. Mõlema sõidu alguses võttis juhtohjad kindlalt enda kätte Andero Lusbo. Avaringidel võttis ta üles sellise tempo, mis andis talle mõne ringiga üsnagi turvalise edu. Kuid iga asjatundlik krossifänn teadis, et põnevaks alles läheb, sest teist kohta hoidis enda käes alati targalt sõitev Aigar Leok. Leok püüdiski mõlema sõidu teises pooles Lusbo kinni ning suutis temast ka mööduda ja mõlemad sõiduvõidud kuulusid lõpuks talle. Tervisega kimpus olnud Andero Lusbo pidi leppima mõlemas sõidus teise kohaga. Poodiumi kolmandale astmele tõusis mõlemad sõidud samuti kolmandana lõpetanud Karl-Robert Reinike (Kawasaki, Viljandi MK).

MX Open B masinaklassi valitsesid põhjanaabrid Soomest. Mõlemad sõidud võitis Tim Blomqvist (Yamaha, FIN). Teisena lõpetas mõlemad sõidud Juha Leppänen (Yamaha, FIN). Eestlaste au päästsid kolmanda ja neljanda kohaga Mait Kaha (KTM, KTM Racing Estonia) ja Carl-Mattias Räägel (KTM, Motoklubi MX Racing Team).

Ka MX Open C masinaklassis tuli tunnistada Soome sõitja paremust. Võidu võttis muidu noorte 85cc masinaklassis sõitev Sampo Rainio (KTM, FIN). Teise koha võttis väga kindlalt mõlemad sõidud teisena lõpetanud Martin Viilma (Yamaha, MK Lääne). Kolmanda koha võttis avasõidu neljandana lõpetanud ja teises sõidus kolmas olnud Ilja Balabko (KTM, Tihemetsa Motoklubi).

MX Open D klassis kuulus etapivõit Kevin Järvpõllule (Kawasaki, Kagu MK). Avasõidus võttis ta 6-sekundilise võidu Mihkel Männamaa (KTM) ees. Teises sõidus tuli tal tunnistada Kristjan Koppeli (Yamaha, Motklubi Lääne) kolme sekundilist paremust, kuid sellest piisas klassivõiduks. Teine koht kuuluski Koppelile, teise sõidu võidule lisandus avasõidus kuues koht. Poodiumi kolmandale astmele tõusis Joosep Bork (Kawasaki, Motodepoo), sõitudes oli ta neljas ja viies.

MX Open E masinaklassis sai etapivõidu Andrus Turja (Honda, Saaremaa Noorte Motoklubi Saaremoto), avasõidu ta võitis ja teises sõidus oli teine. Teise koha sai Danel Dreving (Yamaha, Paikuse MK), sõitudes kuulusid talle neljas ja esimene koht. Poodiumi kolmandale astmele tõusis Romet Allingu (Yamaha, Linnamäe Krossiklubi), sõitudes oli ta neljas ja kolmas.

Koos E klassiga rajal käinud naisi oli Tihemetsas kokku üheksa. Võidu võttis Maarit Mäkinen (Kawasaki, FIN), sõitudes oli ta teine ja esimene. Samade punktide juures tuli teise kohaga leppida Kadri Ehamäel (Honda, HRC). Kolmanda koha sai Teele Raja (Honda, AYR). Sõitudes oli ta kuues ja kolmas.

MX Veteranid 40+ klassis sai etapivõidu Aivo Rabbi (KTM, Paikuse MK). Kui avasõidus tuli tal tunnistada Allan Vierlandi (Yamaha, Spordiklubi Yamamoto RC) paremust, siis teises sõidus võttis Rabbi võidu. Teise koha sai kokkuvõttes Roy Puuström (Honda, RedMoto Racing), sõidud lõpetas ta kolmanda ja teisena. Kolmandaks jäi Vierland, kes avasõidu võidule lisas teisest sõidust viienda koha. 50+ klassis võitis mõlemad sõidud soomlane Antti Rannikko (KTM, FIN). Mõlemas sõidus oli teine Enno Lustus (Suzuki, Türi Motosport). Kolmanda koha sai avasõidus neljas olnud ja teises sõidus kolmas olnud Pertti Salonen (Yamaha, Kagu MK).

Postimehe otsepilt: Eesti meistrivõistlustel on oodata Jõeääre ja sprinterite duelli

Maanteeratturite Eesti meistrivõistlustel peetakse pühapäeval meeste grupisõit. Postimees teeb kell 11 algavast võistlustest otseülekande.

Rein Taaramäed (Katjuša) ja Tanel Kangertit (Astana) küll stardis pole, kuid sellevõrra põnevam tõotab võistlus tulla. Siledal rajal hakkab tiitlit kaitsma Gert Jõeäär (Cofidis), võidu peale lähevad kindlasti välja ka sprinterid Mihkel Räim (Cycling Academy), Alo Jakin (HP BTP-Auber 93) ja Risto Raid (Rein Taaramäe Rattaklubi).

«Temposõidus ma maksimumi välja ei pannud, kuid jalad tundusid head olevat,» lausus eraldistardis kolmanda järjestikuse kulla pälvinud Jõeäär, vahendab rattauudised.ee. «Kuna meeste grupisõidus toimub ka U23 arvestus, siis suurt meeskonnatööd vaevalt tuleb ja iga rattur peab iseendale lootma. Palju sõltub tuulest – tugeva tuule korral on mul lihtsam eest ära sõita, tuulevaikse ilma korral võib lõpus minna loteriiks.»

Ööl astu reedet Kanadast saabunud Räim pakkus, et hea vorm, mis tõi talle Tour of Beaucil kaks etapivõitu, on säilinud. «Eesti meistrivõistluste stsenaarium on igal aastal üldiselt sarnane. Saab olema raske sõit ja peab olema tark,» lisas Räim.

Eesti meistrivõistlustele tõmmatakse joon alla esmaspäeval, kui parimad selgitavad erinevate noorteklasside esindajad.

Bale võidu järel: teadsime, et tuleb inetu mäng

Jalgpalli EMil jõudis täna veerandfinaali Walesi koondis, kes alistas Gareth McAuley omavärava järel 1:0 Põhja-Iirimaa. Kinnise matši järel tunnistas Walesi tähtmängija Gareth Bale, et võit tuli neile väga raskelt.

«Mis ma oskan öelda? Ma teadsin, et sellest tuleb üks inetu mäng. Ma ei mõtle siinkohal midagi halba Põhja-Iirimaa kohta,» sõnas uefa.com’ile Gareth Bale. «Nad tegid meie jaoks olukorra väga raskeks. Meil ei olnud palju ruumi. Teadsime, et lõpuks ühest väravast piisab.»

«Nad olid meist mitmes olukorras paremad, kuid näitasime julgust ja tahtejõudu,» lisas omalt poolt Walesi peatreener Chris Coleman. «Läheme parema meelega veerandfinaali inetu mänguga, kui sõidaksin ilusa mänguga koju. Meie olime täna soosikud, kuid mäng seda ei näidanud.»

Loomulikult oli Põhja-Iirimaa leer kaotuse järel pettunud ja valusaks löögiks oli see, et matši ainus värav läks kirja nende ühe liidri McAuley omaväravana.

«Esimesel poolajal olid meil paremad võimalused, kuid võitmiseks on vaja mõni neist ka realiseerida. Gareth McAuley ei vääri seda, kuna ta on olnud suurepärane. Võtame sellest kogemusest palju kaasa,» lisas omalt poolt Põhja-Iirimaa kapten Steven Davis.

Kelly Kalm krooniti naiste grupisõidus Eesti meistriks

Kiilis jätkuvatel maanteesõidu Eesti meistrivõistlustel pälvis naiste grupisõidus mõnevõrra üllatuslikult kuldmedali Kelly Kalm. 

CFC klubi esindaja edestas 85,6 km pikkuse distantsi grupifinišis Janelle Uibokandi (Peloton) ja Mae Langi (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi). See oli 19-aastasele Kalmile esimeseks triumfiks täiskasvanute klassis, mullu teenis ta pronksi. Meie kaks nimekamat naisratturit Liisa Ehrberg ning Liisi Rist said vastavalt 5. ja 12. koha. 

Naisjuunioritest oli grupifinišis kiireim Laura Helene Luht (Kalevi Jalgrattakool), talle järgnesid Kärt Lang (Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi) ja Vanessa Pure (Rein Taaramäe Rattaklubi).

Eesti meistrivõistlused jätkuvad Kiilis pühapäeval ja esmaspäeval. Homme kell 11 antakse start meeste eliidi ja U23 vanuseklassi grupisõidule (179,2 km). Pärast autasustamist toimub kõikidele soovijatele avatud raja sõit. Turvatud rajal läbitakse neli ringi, kokku 44 km.

Eesti meistrivõistlustele tõmmatakse joon alla esmaspäeval, kui parimad selgitavad erinevate noorteklasside esindajad.

Tšernovilt Eesti rekord, Kanter ja Israel heitsid üle 60 meetri

Täna TTÜ ja Kadrioru staadionitel toimunud heitjate seeriavõistluse etapil on võistlustules mitmed Eesti tipud. 

Liina Tšernov püstitas 1000 meetri jooksus Eesti tippmargi 2.41,72. Tulemus on üle kahe sekundi parem kui varasem Eesti tippmark 2.43,77, mille Tšernov jooksis kolm aastat tagasi Viljandis.

Meeste kettaheite võitis Gerd Kanter 62.59ga, teise koha sai 60.08 heitnud Märt Israel. Odaviskaja Magnus Kirt piirdus täna 76.90ga. 

Meeste kettaheide:

1. Gerd Kanter 62.59

2. Märt Israel 60.08

3. Domantas Poska (LTU) 59.26

Meeste odavise:

1. Ainars Kovals (LAT) 79.02

2. Magnus Kirt 76.90

3. Janis Svens Griva (LAT) 76.18

Naiste 1000 m jooks:

1. Liina Tšernov 2.41,72 (EESTI REKORD)

Naiste kettaheide:

1. Tanja Komulainen (FIN) 54.99

2. Ieva Zarankaite (LTU) 52.27

3. Kätlin Tõllasson 51.89

Naiste kõrgushüpe:

1. Madara Onuzane (LAT) 1.78

2. Grete Udras 1.78

Meeste kaugushüpe:

1. Elvijs Misans (LAT) 7.86

2. Kaarel Jõeväli 7.41

3. Sören Jõõras 7.24

Meeste kuulitõuge:

1. Kristo Galeta 18.91

2. Sergei Dementev (UZB) 18.23

3. Raigo Toompuu 17.18

Naiste odavise:

1. Jekaterina Voronina (UZB) 59.25

2. Gerli Israel 47.33

3. Kadi Kaart 42.14

Meeste kolmikhüpe:

1. Igor Sjunin 16.02

2. Elvijs Misans (LAT) 15.82

Naiste kolmikhüpe:

1. Darja O’Konnel-Bronin 11.58

Meeste 110 m tõkkejooks:

1. Keiso Pedriks 14,24

2. Mikk Pahapill 14,71

Naiste 100 m tõkkejooks:

1. Kreete Verlin 14,11

2. Diana Suumann 14,36

3. Kristella Jurkatamm 14,37

Meeste 400 m:

1. Jakob Goroško 48,35

Naiste kuulitõuge:

1. Kätlin Piirimäe 15.97

2. Anu Teesaar 15.11

3. Kati Ojaloo 13.05

4. Grit Šadeiko 12.76

Meeste vasaraheide:

1. Mart Olman 62.59

Naiste vasaraheide:

1. Anna-Maria Orel 67.47

2. Kati Ojaloo 62.70

Meeste teivashüpe:

1. Hans-Christian Hausenberg 5.05

Naiste teivashüpe:

1. Reena Koll 3.90

Meeste kõrgushüpe:

1. Deniss Tšernobajev

Naiste kaugushüpe:

1. Mara Griva (LAT) 6.22

2. Jekaterina Voronina (UZB) 6.07

3. Grit Šadeiko 6.05

Meeste 1000 m jooks:

1. Olavi Allase 2.28,43

Naiste 100 m:

1. Maarja Kalev 11,88

Meeste 100 m:

1. Timo Tiisma 10,58

*Võistlus käib, tulemusi lisatakse jooksvalt

Kaaberma: meil on ühtne ja tugev naiskond

Eesti epeenaiskond, koosseisus Irina Embrich, Erika Kirpu, Julia Beljajeva ja Kristina Kuusk, krooniti täna Poolas Euroopa meistriks. Peatreener Kaido Kaaberma sõnul suudeti finaalis Prantsusmaa vastu oma taktikaline plaan täide viia. 

Beljajeva ja Kirpu töö oli viimaseks minimatšiks ankrunaisele Embrichile võimalik suur edu ette mängida ja see ka õnnestus. Embrichil oli Lauren Rembi vastu eduseis 22:19, lõpuks sai Eesti 33:28 võidu. «Need naised on 3-4 aastat meeletult tööd teinud. Nad on olnud ühtsed ja tugevad ning kõigi peamine eesmärk on Rio olümpia. Tänane kuldmedal on vaheetapp,» rääkis telefonikõne ajal pidevalt õnnitlusi vastu võtnud Kaaberma.

Tänasega sai muuhulgas selgeks, et esimeses ringis kohtub Eesti naiskond olümpiamängudel Lõuna-Koreaga.

Poolas kandsidki kõige olulisemat rolli Embrich, Beljajeva ja Kipru. Olümpiamängude varuvõistleja Kuusk sai täna vehelda vaid avaringis Soome vastu. «Beljajeva on suurepärane naiskonnavehkleja, tõeline tegija. Nagu ka teised. Eestil on hetkeseisul viis väga head vehklejat ja mul on kahju, et nad kõik ei saanud siin olla,» vihjas Kaaberma koondisest välja jäänud Katrina Lehisele.

Naiskond võitis samas koosseisus EMi ka aastal 2013. Irina Embrich võitis täna oma karjääri kümnenda tiitlivõistluste medali. 

Bale'i ja Walesi ime jätkub tänu Põhja-Iirimaa omaväravale

Esmakordselt jalgpalli EM-finaalturniiril mängiv Wales jõudis juba veerandfinaali, kui kaheksandikfinaalis alistati pingelise heitluse järel 1:0 Põhja-Iirimaa. Kohtumise ainus tabamus läks kirja Põhja-Iirimaa keskkaitsja Gareth McAuley 75. minuti omaväravana.

Väravale tegi eeltöö Walesi koondise suurim staar Gareth Bale, kes andis vasakult äärelt terava palli värava alla, kust McAuley selle siis võrku lükkas. Walesi viimasest 18 väravast on Bale olnud seotud nüüd 13 tabamusega (10 väravat ja 3 söötu).

Wales läheb veerandfinaalis vastamisi Ungari ja Belgia vahelise duelli võitjaga.

Wales – Põhja-Iirimaa 1:0

Värav: 75. McAuley ov

Kollased kaardid: 58. N. Taylor, 90.+4. Ramsey – 44. Dallas, 67. S. Davis

Walesi koosseis: Hennessey, Gunter, N. Taylor, Davies, Chester, A. Williams, Allen, Ramsey, Bale, Ledley (63. J. Williams), Vokes (63. Robson-Kanu).

Põhja-Iirimaa koosseis: McGovern, McAuley (84. Magennis), J. Evans, S. Davis, K. Lafferty, C. Evans, Dallas, Norwood (79. McGinn), Hughes, Ward (69. Washington), Cathcart.

Enne mängu:

Wales on olnud seni tänavuse turniiri üks üllatajaid ja B-alagrupi võitmine Inglismaa ees andis neile ka play-off’iks soodsa asetuse. Enne turniiri räägiti, et Wales on peamiselt superstaaride Gareth Bale’i ja Aaron Ramsey meeskond ja mõlemad mehed ongi enda headust tõestanud, kuid nende kõrval on edukalt tegutsenud ka ülejäänud tiim.

Bale on seni tabamuse kirja saanud kõigis kolmes mängus ning kolme väravaga jagab ta koos Alvaro Morataga ka väravaküttide edetabelis esikohta.

Põhja-Iirimaa pääses kaheksandikfinaali C-alagrupi kolmandana. Põhja-Iirimaa kaotas alagrupis nii Saksamaale kui ka Poolale, kuid 2:0 võit Ukraina üle oli edasipääsuks piisav. Alagrupi kolmandate meeskondade edetabelit koostades oli just Põhja-Iirimaa 3 punktiga (väravate vahe 0) viimaseks tiimiks, kes edasi pääses. 3 silma said kokku ka Türgi ja Albaania, kuid nende väravate vahe oli kahe võrra kehvem ja nende jaoks on turniir lõppenud.

Walesi ja Põhja-Iirimaa kohtumine algab kell 19.00. Postimees.ee toob põnevamad sündmused lugejateni.

Galerii: Vihula mõisas sai imetleda väga vanu ja ilusaid autosid

Täna toimus Vihula mõisas Vanade Autode Päev, mil mõisat väisas Hispaania autoklubi Antic Car Club de Catalunya oma 1920ndate ja 1930ndate aastate autodega, lisaks selle olid Eestist kohal mitmete autodega South Estonian Vintage Car Club, LaitseRallyPark, Vanatehnikaklubi ning 20 individuaalset vana auto omanikku oma iludustega.  Väikese vanajalgratta välinäituse oli üles seadnud ka Eesti Jalgrattamuuseum / Estonian Bicycle Museum. Mõisas oli uudistamiseks üheksa ratast, vanim neist 1913. aastast.

Traditsioonilist Vihula Mõisa Vanade Autode Päeva korraldab mõis alates 2012. aastast üle aasta. 2012. aastal võõrustas Vihula mõis maailma vanimat Rolls-Royce'i klubi «20-Ghost Club'i» ja Virtuaalset Vanatehnikaklubi. Mõisahoovis sai näha 40 erinevate aastakäikude klassikalisi ja vanasid autosid, sealhulgas 18 imeilusat Rolls-Royce'i alates ikoonilisest 1913. aasta Rolls-Royce Silver Ghostist kuni 1930ndatest pärit Rolls-Royce Phantomini. 2014. aastal väisas Vihula mõisa traditsioonilisel kolmepäevasel vanasõidukite ringsõidul 6. Kindral Laidoneri Memoriaali osavõtjad oma uhkete klassikaliste ja vanade autodega. Sel aastal tuli Vihulasse külla Hispaania autoklubi Antic Car Club de Catalunya oma 1920ndate ja 1930ndate aastate autodega. 

Turundusdirektori Liina Pärlini sõnul on 800-aastase ajalooga Vihula mõis sobiv paik korraldamaks vanade ja klassikaliste autode päeva. «Vihula mõisal on samuti mitu unikaalset autot. Nagu vanad mõisad nii ka vanad autod puudutavad hinge ning neis leidub palju enam iseloomu ning klassikalist stiilset peensust kui ühel tänapäeva autol üldse on. Meil oli hea meel, et Vihula mõisasse tuli külla nii palju vanu autosid ja samuti külalisi autosid uudistama. Hispaania autoklubi Antic Car Club de Catalunya oma 1920ndate ja 1930ndate aastate autodega jõudis ringkäiguga Vihula mõisasse eile ja täna õhtupoolikul jätkavad nad oma sõitu,» ütles Liina Pärlin. «Kindlasti oli põnev uudistada lisaks autodele ka Eesti Jalgrattamuuseumi välinäitusel olnud üheksat jalgratast, millest vanim pärines aastast 1913. Täname kõik vanade autode omanikke, kes Vihula mõisasse tulid ja ootame kõiki tagasi 2018. aasta juunis.» 

Karpak ja Rammo võistlevad Saksamaal medalisõidus

Saksamaal Kielis käimas oleval purjetamise EUROSAF Meistrite Karika etapil Kieler Woche regatil said täna läbi avaseeria sõidud, mille tulemuste alusel meie purjetajatest pääsesid homsesse medalisõitu Deniss Karpak Finnil ja Karl-Martin Rammo Laser Standardil.

Finn klassis täna 21. ja 3. koha ning päeva viimases sõidus taaskord ka võidu kirja saanud Deniss Karpak (KST/KJK) on avaseeria kokkuvõttes 5. kohal ning purjetab homme seega kümnele parimale peetavas medalisõidus. Liider on praegu sakslane Phillip Kasüske.

Laser Standard klassi finaalides kuldgrupis seilanud Karl-Martin Rammo (ROPK/TJK) lõpetas avaseeria kahe 2. koha ning 16. kohaga, platseerudes kokkuvõttes 8. positsioonile, mis tähendab ka temale pääsu medalisõitu. Hõbelaevastikus sai Georg Haud (ROPK) täna kirja 8., 23. ja 24. tulemuse ning talle lõppeb regatt kokkuvõttes 74. kohaga. Esikohal on otsustava sõidu eel sakslane Philipp Buhl.

49er klassi hõbefliidis finišeerisid Juuso ja Henri Roihu (TJK) tänastes finaalsõitudes kahel korral 3ndana, korra 12ndana ja korra 6ndana ning lõpetasid võistluse kokku 28. kohaga. Medalisõidu eel on juhtimas Uus-Meremaa meeskond Peter Burling ja Blair Tuke.

Laser Radial klassis olid Liise Kööseli (ROPK) viimase võistluspäeva resultaatideks 49., 46. ja 44. ning regati lõpptulemuseks 51. koht. Liidriks on hetkel norralanna Tiril Hartvedt Bue.

Võistlus kestab pühapäeva, 26. juunini, mil avaseeria põhjal selgunud iga klassi 10 parimat purjetavad medalisõidus.

Stuxnet – küberjõud võtsid füüsilise kuju

«2010. aasta jaanuaris märkasid Iraani Natanzi uraanirikastamisjaama külastanud Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) inspektorid, et pretsedenditu hulk tsentrifuuge, mida kasutati uraanigaasi rikastamiseks, lakkas töötamast. Miks see juhtus, jäi mõistatuseks nii tsentrifuuge asendanud Iraani tehnikutele kui neid jälginud inspektoritele. Viis kuud hiljem leidis aset sündmus, millel ei paistnud olevat eelnevaga mingit seost.

Valgevene arvutiturbefirma kutsuti Iraani lahendama küsimust, miks hulk arvuteid pidevalt kokku jookseb ja end taaskäivitab. Taas kord jäi juhtunu põhjus mõistatuseks. Seda seni, kuni ühest süsteemist leiti hulk pahavara faile ja avastati maailma esimene digitaalne relv.»

Nii kirjutab Iraani tuumarajatiste ründamiseks kasutatud Stuxnetist Kim Zetter, kes nimetab seda maailma esimese digitaalrelva käikulaskmiseks.

Stuxnet ei sarnanenud ühegi varem tuntud arvutiviirusega – selle asemel et lihtsalt sihtmärgiks olnud arvuteid kaaperdada või neist infot varastada, ulatus selle jõud digitaalmaailmast füüsilisse sfääri, manipuleeris tsentrifuugide kiirust kontrollivaid Siemensi arvutisüsteeme ja lõhkus arvutite kontrollitud seadmeid. Et arvutid olid välisvõrgust eraldatud, disainiti Stuxnet levima nakatunud mälupulkadega. Rünnakut alustati viie Iraani tuumaprogrammiga seotud firma kaudu.

Selleks ajaks kui Natanzis seadmed töötamast lakkasid, oli viirus juba üle aasta oma vaikset tööd teinud. Sealjuures pettis viirus kasutajaid, näidates, et seadmetega on kõik korras.

Iraani president Mahmoud Ahmadinejad ütles 2010. aasta novembris, et tarkvararünnak tabas teatud piiratud arvu tsentrifuuge. ÜRO tuumajärelevalve märkis aga, et novembri keskel jäi uraani rikastamine tehases mõneks ajaks toppama. 2010. aasta esimese rünnaku eel oli Iraan just eelmisest rünnakust taastumas – eelmise aasta lõpul langes töötavate tsentrifuugide arv mingil põhjusel 4700-lt umbes 3900ni. Ehkki Iraan seda ei kinnita ja püüdis tsentrifuuge kiirelt asendada, arvatakse, et tõenäoliselt põhjustas selle Stuxnet.

2010. aastal olid Iraanis segased ajad. Presidendivalimised, kus vastamisi olid Ahmadinejad ja Mir-Hossein Mousavi, ei andnud loodetud tulemusi. Ahmadinejad kogus 63 protsenti häältest, kõlasid võltsimissüüdistused ning Teherani tänavatele valgusid protestijad.

Ahmadinejad kuulutati 22. juunil ametlikult võitjaks ning protestid aeti laiali pisargaasi ja teravmoonaga. Samal päeval lasti käiku uus Stuxneti versioon.

Juuni ja augusti vahel hakkas Natanzi uraanirikastamise tsentrifuugide hulk langema. Novembriks töötas 984 tsentrifuugi vähem kui suvel ja ehkki paigaldati uusi tsentrifuuge, ei tegeldud neis enam uraanigaasi rikastamisega. Süsteemiga oli selgeid probleeme ja keegi ei saanud aru, kust need tulevad.

«Mul on rõõm kuulda, et neil on tsentrifuugidega probleeme,» kommenteeris ühel Washingtoni konverentsil esinedes Gary Samore, USA presidendi Barack Obama juhtiv Iraani-alane tuumanõunik. «USA ja ta liitlased üritavad anda oma parima, et asju nende jaoks keerukamaks ajada.»

Ehkki nii USA kui Iisrael seda avalikult eitavad, peetakse Stuxneti nende ühisprojektiks, ja seda on USA kõrged ametnikud anonüümselt ka kinnitanud. Väidetavalt testiti seda Iisraelis Dimona tuumajaamas, kuhu rajati seks tarbeks Iraani tsentrifuugide koopiad.

Simensi süsteeme aastaid hallanud Erik Byres kinnitas ajakirjale Wired, et sellise koodi kirjutamine võttis kindlasti mitu kuud, kui mitte aastaid. Teiste ekspertide hinnangul võis sellesse rühma kuuluda vabalt viis kuni 30 inimest. Koodi keerukus viitab aga, et selle looja sai olla vaid riik.

Anonüümsed eksperdid rääkisid raamatus «Vastandu ja varja: Obama salajased sõjad ja Ameerika jõu üllatav kasutamine» ajakirjanik David Sangerile, et Stuxnet oli osa salajastest programmist koodnimega «Olümpiamängud», mis sai alguse president George W. Bushi ajal ja mida Obama jätkas. Selle programmi eesmärk oli kõigepealt saada pahavara abil ülevaade Natanzi tuumajaama süsteemidest ja seejärel saboteerida tsentrifuuge ning tekitada sedasi viivitus tuumapommikõlbuliku uraani tootmises. Iisrael liideti programmiga seetõttu, et kardeti juudiriigi õhurünnakut Iraani tuumarajatiste pihta.

Stuxnet suutis väidetavalt umbes viiendiku Iraani uraanirikastamise tsentrifuugidest kontrollimatult pöörlema panna ja sedasi rivist välja ajada. Obama administratsiooni hinnangul tekitas see riigi uraanirikastamisprogrammis 18 kuu kuni kahe aasta pikkuse viivituse. Välised eksperdid peavad viivitust küll oluliselt väiksemaks.

Tsentrifuugide mõjutamine oli rünnaku kõige silmatorkavam osa. Varem toimunud eeletapiga tehti kindlaks, kuidas arvutid tsentrifuuge kontrollivad. Küberturvalisuse ekspert Ralph Lager on Stuxneti kommenteerides ajakirjas Foreign Policy kirjutanud suisa, et programm oli nii omapärane, et tekib huvi, kas selle kirjutajad võisid olla tarbinud mingeid narkootikume. Sealjuures avastati esimene Stuxneti rünnak ainult tänu sellele, et oli tuvastatud teine.

Galerii: Eesti epeenaiste triumf Euroopa meistrivõistlustel

Eesti epeenaiskond (Irina Embrich, Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Kristina Kuusk) võitis Torunis toimunud Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali. Kui eelmisel aastal saadi finaalis kaotus ja lepiti hõbemedalitega, siis tänavu alistati kullamatšis Prantsusmaa. Eesti naiskond tuli Euroopa meistriks teist korda, viimati triumfeeriti aastal 2013.

Milline on hinnatuim köögi värvitoon?

Kuigi valged köögid hakkavad silma iga viimse kui sisustusajakirja veergudelt, pole see sugugi kinnisvaraostjate seas hinnatuim köögi värvitoon, vahendab Elle Decor.

Valged köögid võivad küll kaunid paista, kuid ostjad pelgavad, et neid on raske korras hoida. Kõige hinnatuimad on kollakas-beežikad toonid, kreemikast päris sinepikollaseni välja.

Kui maalähedased helehallid ja oliivitoonid köögis veel kuidagi kaubaks lähevad, siis terrakotakarva või tumehallidest seintest pole kinnisvaraostjad kohe üldse vaimustuses, vahendas Elle Decor USA kinnisvaraportaali Zillow uuringule toetudes.

Poola sangar: saavutasime midagi enneolematut

1974. ja 1982. aasta maailmameistrivõistlustel pronksmedalid võitnud Poola koondis ei ole Euroopa meistrivõistlustel samasuguse eduni jõudnud ja EMil mängitakse üldse alles kolmandat korda. Kahel eelmisel korral jäi Poola pidama alagrupiturniirile, kuid nüüd jõuti Šveitsi alistamise järel juba veerandfinaali. Poolakad jõudsid lõpuks võiduni penaltiseeria järel. 

«Ma olen juba piisavalt vana, et penaltite ajal närveerimist vältida. Üritan jääda võimalikult rahulikuks,» rääkis uefa.com’ile kohtumises Poola ainsa värava löönud Jakub Błaszczykowski, kes oli täpne ka penaltiseerias. «Üldiselt on loomulikult väga õnnelik, kuna saavutasime nii kaugele jõudmisega midagi enneolematut. On imeline tunne jõuda esmakordselt veerandfinaali. Loodetavasti jäävad asjad niimoodi finaalini.»

Võidu järel kiitis poolakate peatreener Adam Nawałka taas ka tiimi suurimat staari Robert Lewandowskit. «Ta on fantastiline ja oleme väga õnnelikud, et ta saab mängida täie jõuga nii füüsilises kui ka mentaalses mõttes,» sõnas Nawałka. «Ta loob teistele võimalusi ja tekitab kaasmängijatele väljakul ruumi. Ma olen kindel, et järgmises kohtumises saab ta ka värava kirja.»

Peatreeneri sõnul harjutati kohtumise eel ka penalteid ning otsustavaks seeriaks oldi seetõttu ka hästi valmis. «Mänguks valmistudes üritasime parandada enda penalteid. Teadsin, et sooritame need löögid parimal võimalikul moel. Viis lööjat olid meil juba varem selged. Emotsioonid olid kõrgel ja seetõttu pidime lisaaja järel kõikide käest uuesti kinnituse saama. Kõik viis olid ikka valmis lööma ja kõik viis said ka hakkama.»

Poola kohtub veerandfinaalis Horvaatia ja Portugali vahelise duelli võitjaga.

Võimsad naised: Embrichile kümnes, Kirpule ja Beljajevale kuues ning Kuusele neljas tiitlivõistluste medal

Eesti vehklejad jätkavad medalilainel. Täna võitis epeenaiskond (Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Julia Beljajeva) kuldmedali Euroopa meistrivõistlustel. Naiskonna kapteni Irina Embrichi jaoks oli tegemist juba kümnenda tiitlivõistluste medaliga, millega ta tõusis kergejõustiklase Gerd Kanteri kõrvale. 

Irina Embrich (35-aastane):

Maailmameistrivõistlused:

2002 naiskondlik hõbe

2006 individuaalne hõbe

2007 individuaalne pronks

2014 naiskondlik hõbe

Euroopa meistrivõistlused:

2003 naiskondlik hõbe

2007 individuaalne pronks

2012 naiskondlik pronks

2013 naiskondlik kuld

2015 naiskondlik hõbe

2016 naiskondlik kuld

Kristina Kuusk (30-aastane):

Maailmameistrivõistlused:

2014 naiskondlik hõbe

Euroopa meistrivõistlused:

2012 naiskondlik pronks

2013 naiskondlik kuld

2016 naiskondlik kuld

Erika Kirpu (24-aastane):

Maailmameistrivõistlused:

2014 naiskondlik hõbe

2014 individuaalne pronks

Euroopa meistrivõistlused:

2012 naiskondlik pronks

2013 naiskondlik kuld

2015 naiskondlik hõbe

2016 naiskondlik kuld

Julia Beljajeva (23-aastane):

Maiilmameistrivõistlused:

2013 individuaalne kuld

2014 naiskondlik hõbe

Euroopa meistrivõistlused:

2012 naiskondlik pronks

2013 naiskondlik kuld

2015 naiskondlik hõbe

2016 naiskondlik kuld

Super! Eesti epeenaiskond krooniti Euroopa meistriks

Eesti epeenaiskond (Irina Embrich, Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Kristina Kuusk) võitis Torunis toimunud Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali. Kui eelmisel aastal saadi finaalis kaotus ja lepiti hõbemedalitega, siis tänavu alistati kullamatšis 33:28 Prantsusmaa. Eesti naiskond tuli Euroopa meistriks teist korda, viimati triumfeeriti aastal 2013.

Kaheksandikfinaalis võitis Eesti 45:34 Soomet ning veerandfinaalis alistati 45:30 Itaalia. Poolfinaalis tuli eestlannadele vastu Ungari, kes alistati 39:30. Pea kõigis matšides tegid kaasa Embrich, Kirpu ja Beljajeva. Kuusk osales ainult avamatšis Soome vastu.

Samas koosseisus sõidab Eesti naiskond ka Rio olümpiamängudele. 

Lewandowski põud jätkub, kuid koondist saadab edu

Poola jalgpallikoondisest sai käimasoleval EM-finaalturniiril esimene tiim, kes jõudnud veerandfinaali. Taas ei saanud poolakate ridades aga väravat kirja nende suurim staar Robert Lewandowski, kes ei ole nüüd tabamuseni jõudnud seitsmes Poola koondise kohtumises järjest.

Lewandowski väravateta seeria on üllatav, kuna valiksarjas kordas ta absoluutset rekordit ja lõi koguni 13 väravat. Lõppenud Bundesliga hooajal lõi ta Müncheni Bayerni ridades koguni 30 väravat.

Siiski on olnud Lewandowski poolakate rünnakute üheks suuremaks mootoriks ja rohkem äärtele liikudes on ta tekitanud kaaslastele ruumi ning muutnud Poola koondise rünnakud veidike ettearvamatuteks.

Poola koondises on 27-aastane Lewandowski pidanud 80 matši ja löönud 34 väravat.

Hobuse asemel: DTV Shredder ehk motoriseeritud roomikrula

 

Gulaki mõttekäiku aitab mõista pilk tema eelmisele projektile. Uno näeb küljelt välja täpselt nagu mootorratas. Ainult et see sõidab elektriga. Ja sel on kaks ratast. Kõrvuti masina kõhu all. Ja olgem nüüd ausad, ega roomikutel rula looja ei saagi vist päris normaalne olla.

Igatahes on Shredder järjekordne tõend sellest, et me oleme tunnistajaks uute liikumisvahendite buumile. Paraku kulub iga leiutise lihvimisele omajagu aega. See tähendab, et nii nagu esimestel autodel, tuli ka Shredderi puhul välja valida loogiline koht gaasi ja piduri jaoks ning lahendada mure roolirattaga. Ja nagu esimestel autodel, on ka Shredderil kõik tagurpidi.

No kujutage ette, kui palju õnnetusi juhtuks, kui peaksite ühtäkki sõitma autoga, millega paremale pööramiseks peaksite vajutama gaasi? Ja pidurdamiseks peaksite keerama rooli vasakule?! Aga just nii loogiline on Shredderi juhtimine… Ja samas ei ole ka.

Igaüks, kes on kunagi rula, vee- või lumelaua peale astunud, teab, et pööramiseks tuleb… noh, teha neid asju, mida pööramiseks tuleb teha. Ja täpselt sama tuleb teha ka roomikrulaga sõites – kui sõitja ahter on ikka üle roomiku ääre, kaldub «rula» ehk tasapind, millel inimene seisab, kenasti viltu ja ongi kõik.

Just. Kõik. Sest kanadalased pole paraku tulnud selle peale, et esimest korda elus nende leiutisega ringi pläristades ei tahagi igaüks kõigepealt märkimisväärset kiirust arendada ja alles siis proovida, kuidas see asi pöörab. Teisest küljest – ega rula ka kohapeal ei pööra. Või lumelaud.

Lühidalt – jutule saab masinaga siis, kui hoog on sees ning samal ajal jalgealust plaati kallutad. Hoolimata käepidemest, millest sõidu ajal kinni hoitakse, ei maksa oodata mingit jalgrattalikku lenksuga sõidusuuna korrigeerimist, sest Shredderi lenks ei pööra – selle küljest võib leida vaid gaasihoova, pidurilingi ja starterinupu.

«Muruniitjamootori» 208 kuubikust pigistatakse tavaseades välja 14 hobujõudu ning see aitab Shredderi kusagile 35 km/h piirimaile. Kui sinna lisada tuuningpakett, tuleb juurde kuus hobust ja muidugi ka kiirust-kiirendust. Suksude rammu viivad roomikuteni kaks variaatoriga automaatkasti ja tänu nende koostööle masin ka pöörab. Ja kui Eesti edasimüüja initsiatiiv seeriatootmisse juurutatakse, siis saab tulevikus pöörata ka kohapeal. Täpselt, nagu tankiga.

Kuna Shredder on tavalise rula asemel varustatud roomikutega ning kaalub 150 kilo, saab temaga sõita nii mudas kui ka lumes. Pärast tuuningpaketi lisamist võib läbida veetakistusi, mis on sõitjale põlvini, ning küngastest üles ronides on ainus mure see, et tasakaalu hoides ei tohi «rulalauda» kogemata viltu vajutada. Ja et aukude-kivide ületamine oleks veidi meeldivam, annavad roomikud kolmest kohast ka vetruma.

Kuigi mingi laua peal püsti seismine tundub jalgrattaga sõitmisest märksa kergem, siis tegelikult on asi teisiti. Pidev «rulalauaga» maadlemine ja tasakaalu hoidmine hakkab päris kiiresti reitele. Lisaks tuleb järsemate kurvide võtmiseks, mida võib nimetada ka külglibisemiseks, masinat jõuliselt käitada ning selle kõige käigus vältida mahakukkumist. Ning jah, see on päris hea ülakehatreening.

Kolmas märk, et tegemist on rula lähisugulasega, tuleb internetist. Kuigi see jurakas kaalub päris palju, suudavad mõned hullud teha temaga trikke, mille kirjeldamiseks jääb siinkirjutaja sõnavarast väheks. Märksõnadena oskan välja tuua «backflip», pea alaspidi ja «big cojones»*.

Ja see toob meid Eesti ja ekstreemsportlaste juurde. Kellele Kelly Sildaru nimi midagi ütleb, teab ilmselt sedagi, et tegemist on noorima talviste X-mängude võitjaga. Ja just ekstreemspordi võistlustele pürib ka DTV Shredder.

Shredderi teine seos Eestiga väljendub asjaolus, et teda saab siit osta. Tõsi, seni on huvi olnud suurem põhja- ja lõunanaabrite juures. Üks põhjustest on kahtlemata üsna vürtsikas hind, 5500 eurot. Selle raha eest saaks osta juba mitte kõige tagasihoidlikuma Hiina ATV.

Siin tulebki välja Shredderi tugevus – roomikute tõttu saab temaga sõita aasta ringi ja väga pehmetes kohtades. Kui tahta samaks otstarbeks ATVd ja mootorsaani, siis need maksavad kokku märksa rohkem, nende hoidmiseks on vaja juba garaaži ning vedamiseks käru. Seevastu Shredder mahub auto pagasiruumi ja Kalamaja puumaja keldriboksi.

Fotod: Kristjan Teedema

Neile, kel olemas varasem kogemus rula, lume- või veelauaga, on masina juhtimine lihtne ja kiiresti õpitav. Mis eesmärgil Shredderit kasutama peaks, sõltub juba ostjast, aga fakt on see, et ta on hulka isasem kui mingi elektriline tasakaaluliikur. Ja see on jälle omakorda probleem. Või siis ei ole, kui teie eesmärk on naabrite väljavihastamine hääleka plärinaga.

Ah jaa, tegelikult saab ka hobusega teha trikke, sõita aasta ringi ja raskesti ligipääsetavates kohtades. Tõsi, pagasiruumi ei mahu isegi poni mitte. Vähemalt mitte nii, et luuk kinni läheb.

* Pardon my french!

Muutumissaatesse on väga suur tung: Eesti inimese suurimaks probleemiks on katkised hambad

Tõsielusarja «Minu imeline muutumine» valis sadade huviliste seast välja need nelikümmend, kes pääsesid castingule. 

Saate tegijad oli rõõmsad, et kohale tuli väga erinevate probleemidega inimesi, kelle üheks peamiseks nimetajaks on siiski katkised hambad.

Vaata lähemalt TV3 videost!

10 pärli Läänemere ääres puhkamiseks

Baltimaade suvele mõeldes kerkivad silme ette Pärnu, Jurmala ja Palanga kaunid päikselised rannad, kuid lisaks tuntud turismimagnetitele ootavad avastamist ka vaid kohalikele teada paigad.

Selleks, et veeta vahva suvepuhkus ei pea sõitma kaugele Lõuna-Euroopasse. Selleks võib ringi vaadata ka meie lähiümbruses ja loomulikult ka kodumaal. Booking.com kasutajate soovituste põhjal on välja toodud 10 Läänemere äärset pärli, kus tasuks kindlasti suvel käia.

1. Muhu

Maaliline Muhu on Eesti suuruselt kolmas saar ja armastatud puhkusepaik. Elav rahvakultuur, idüllilised kalurikülad, rammus toit ja lõõgastav loodus ning spaaparadiisi Saaremaa lähedus teevad Muhust sihtkoha, mis pakub igaühele midagi. Peatumispaikade valik laiub tagasihoidlikest kodumajutustest vana mõisani, milles tegutseb üks Eesti luksuslikemaid hotelle. Tänu sellele on seal piisavalt kohti, kus kadakate ja vaikselt loksuvate merelainete vahel lõõgastavat puhkust nautida.

2. Käsmu

Seda rahulikku külakest Eesti põhjarannikul ümbritseb rahvuspark, mis on paljude teiste metsloomade seas koduks ka huntidele ja karudele. Käsmu muljetavaldavalt kaunis loodus on juba aastakümneid tuntud Eesti heliloojaid siia puhkama meelitanud. Alates 16. sajandist on Käsmus koolitatud meremehi ja ehitatud laevu, tagades sellele aukoha Eesti merenduse väärikas ajaloos, millest saab osa kohalikku meremuuseumi külastades või elusuuruses viikingilaeva koopiaga sõitma minnes. Augustis koguneb üle 10 000 inimese Käsmusse iga-aastasele kolmepäevasele folkmuusika festivalile, mis on tänavu pühendatud Põhjamaade saarte kultuurile.

3. Noarootsi

Ükskõik, kas soovite rahulikku rannapuhkust, unistate surfama õppimisest või ajate taga täiuslikku adrenaliinilaksu – te leiate selle Eesti läänerannikult Noarootsi vallast. Liiv ja männipuud kutsuvad looduse rüppe lõõgastuma, surfarid aga peavad juulikuus Elbiku külas oma hobile pühendatud festivali ning kinnitavad, et just seal on algajate jaoks parim koht seda spordiala proovida. Kui otsite aga veelgi põnevamaid elamusi, pakub teile kindlasti huvi seikluspark, kus saate kolmel erineva raskustasemega rajal seigeldes oma julgust proovile panna.

4. Narva-Jõesuu

Alates 19. sajandist Eesti Rivierana tuntud Narva-Jõesuu sai selle hüüdnime tänu Vene aadlikele, kes seal puhkamas käisid. Praguseks on see üks vanimaid ja armastatuimaid kuurortlinnu Eestis, kus saate spaades lõõgastudes valida kümnete hoolduste hulgast, külastada põnevat etnograafiamuuseumi, tutvuda jahisadamaga või nautida päikest Eesti pikimal rannal, mille valge liiv ja männid laiuvad 7,5 kilomeetril.

5. Pavilosta, Läti

Väike, rahulik ja männipuudega ääristatud Pāvilosta linnake on tõeline maiuspala neile, kes soovivad puhata linnakärast ja proovida traditsioonilisi Kurzeme piirkonna roogi. Gurmaanid saavad Pāvilostas ja selle ümbruses ka ise härjal sarvist haarata, proovides kätt leiva küpsetamises ja kala suitsutamises. Loodusesõpru võlub piirkonna puutumatu ilu, veespordi harrastajad aga reisivad siia kaugelt ja lähemalt, et suvepäikest nautides laineid püüda ja merevees trenni teha.

6. Mereäärsed külad Bigauņciems’istEngure’ini, Läti

Kui teile meeldib mõte vaiksest puhkusest ehedas kalurikülas, suunduge mõnda väikestest küladest Bigauņciemsi ja Engure vahel. Hubane ja lõõgastav õhkkond, maalilised vaated ja palju majutusvõimalusi teevad neist ideaalsed sihtkohad romantikat otsivatele paaridele, peredele ja üksikreisijatele, kes naudivad looduses puhkamist. Suve üks tipphetki on traditsiooniline kalurite festival, mida tähistatakse Läti rannikul alates 1936. aastast. Selle melust osa saamiseks minge paadisõidule, osalege kalurite saapaheitmise võistlusel, vaadake etendusi või maitske traditsiooniliselt küpsetatud kala, mis püütud otse Läänemerest.

7. Saulkrasti, Läti

Vidzeme piirkonna võluva rannikuga tutvumiseks suunduge Saulkrastisse. Suviti on elu selles rannaäärses linnas eriti vilgas ning külastajatele pakutakse palju kultuuriüritusi, sealhulgas jazzi-festivali, kus esineb igal aastal muusikuid kogu maailmast. Seal asub ka 17 meetri kõrgune Valge Düün, mis on üks suurimaid omasuguseid Lätis ja muudab mereäärse rattasõidu või matka unustamatuks. Romantikuid ootab jalutama Päikeseloojangu Rada. Ega ilmaasjata pole reisijad seda paika rannas jalutamise, rahuliku õhkkonna ja loodusega seoses soovitanud.

8. Kura säär, Leedu

Kura säär sobib ideaalselt neile, kes unistavad loodusest, rahust ja puhastest randadest. Nida, Juodkrante, Preila ja teised sellel 52 kilomeetri pikkusel liivasel rannal asuvad võluvad külakesed pakuvad imeilusat loodust. Ühel pool lainetav Läänemeri, selle vastas tasakesi sillerdav Kura laht ja nende vahele jäävad männimetsad moodustavad harmoonilise koosluse. Kui soovite aga meelelahutust, ootavad teid suvised muusikafestivalid ja igal aastal toimuv purjeregatt.

9. Karklė, Leedu

Looduskaitse all olevas piirkonnas asuv väike Karklė küla ühendab endas suurepärased rannad ja värskendavad metsad. See pole nii ülerahvastatud kui teised mereäärsed külad, kui te sinna just augusti keskel ei lähe, mil Leedu suurima muusikafestivaliga kaasnev melu kogu küla kolmeks päevaks endasse haarab. Lisaks on vaid 20-minutilise autosõidu kaugusel suured mereäärsed linnad Klaipeda ja Palanga, kus kihab suviti ööelu ja avastamist jätkub kauaks. Külastage kindlasti ka rannaäärset OlandoKepurė kaljut, kust avaneb imeilus vaade merele ja öösiti ka tähistaevale.

10. Šventoji, Leedu

Populaarsest Palanga linnast vaid 15-minutilise autosõidu kaugusel põhjas asuv pisike Šventoji küla meelitab suviti oma baaride ja kohvikutega, mille hinnad on teiste Leedu ranniku pärlitega võrreldes taskukohasemad. Šventoji on populaarne perede seas, pakkudes kombinatsiooni lõbusatest tegevustest ja lõõgastavast puhkusemeeleolust. Šventoji jõel saab sõita kanuuga või vesirattaga, mere ääres ootab avastamist majakas ning kuulsa rippsilla ületamine peaks igale külastajale kohustuslik olema.

Shaqiri tegi käärlöögiga imet, kuid Poola pääses penaltiseeriaga veerandfinaali

Prantsusmaal peetaval jalgpalli EMil jõudis esimese meeskonnana veerandfinaali Poola, kes alistas 1:1 lõppenud normaal- ja lisaaja järel penaltiseerias 5:4 Šveitsi.

Poola asus kohtumist juhtima 39. minutil, kui tabamuse sai kirja Jakub Blaszczykowski. Šveits jõudis viigini 82. minutil, kui ilusa käärlöögiga saatis palli väravasse Xherdan Shaqiri.

Kohtumise lisaajal mängiti juba rahulikult ja liiguti vaikselt penaltiseeria suunas. Kui kõik viis penaltit löönud poolakad saatsid palli võrku, siis teise Šveitsi koondislasena penaltit löönud Granit Xhaka lõi mööda. Xhaka löök saigi lõpuks otsustavaks.

Veerandfinaalis läheb Poola nüüd vastamisi Portugali ja Horvaatia vahelise duelli võitjaga. 

Poola – Šveits 1:1 (5:4)

Väravad: 39. Blaszczykowski – 82. Shaqiri

Poola penaltid: Lewandowski – sisse, Milik – sisse, Glik – sisse, Blaszczykowski – sisse, Krychowiak – sisse.  

Šveitsi penaltid: Lichtsteiner – sisse, Xhaka – mööda, Shaqiri – sisse, Schär – sisse, Rodriguez – sisse.  

Poola koosseis: Fabianski, Jedrzejczyk, Pazdan, Piszczek, Glik, Blaszczykowski, Maczynski (101. Jodlowiec), Krychowiak, Grosicki (104. Peszko), Lewandowski, Milik.

Šveitsi koosseis: Sommer, Djourou, Lichtsteiner, Rodriguez, Schär, Behrami (77. Fernandes), Džemaili (58. Embolo), Shaqiri, Xhaka, Mehmedi (70. Derdiyok), Seferovic.

Enne mängu:

Kumbki meeskond ei ole seni üles näidanud erilist resultatiivsust ja alagrupis lõid mõlemad vaid kaks väravat. Enda puuri suutsid poolakad puhtana hoida, kuid šveitslastele üks värav siiski löödi. Poolale andis see alagrupis kokku kaks võitu ja ühe viigi, Šveitsi arvele jäi üks võit ja kaks viiki.

Šveits ei ole seni EM-finaalturniiridel kunagi kaheksa parema sekka veel jõudnud. Seni on mängitud EMidel kolmel korral ja alati on jäädud pidama alagruppi. Poola on seni EM-finaalturniiril mänginud kahel korral ja mõlemal juhul ei jõutud alagrupist edasi.

Ühesõnaga teeb tänase matši võitja enda riigi jalgpalliajalugu ja jõuab esmakordselt Euroopa kaheksa parema sekka.

Kohtumine algab kell 16.00. Postimees.ee toob põnevamad sündmused lugejateni.

Müsteerium lahendatud? Teadlase arvates on enamik UFOsid keravälgud

Hiina teadlase arvates on suur osa inimestes õõva tekitavatest tundmatutest lendavatest objektidest tegelikult keravälgud.

Kummituslikud helendavad objektid, mis võivad hõljuda kõrgel taevas või kellegi elutoas, sarnanevad väga loodusnähtusele, mida kirjeldatakse keravälguna, kirjutab Mirror.

Hiina teadlase H.C. Wu sõnul selgitab tema teooria edukalt omadusi, mida sageli peetakse maavälisteks - näiteks võimet läbi seina liikuda.

Teadlane seletab, et keravälgud pole tulnukate looming, vaid need ilmuvad välja siis, kui välgulöögid tekitavad «plasmamulli».

Wu kirjutab, et kui piksenool maapinnale jõuab, kiirendab ta elektronid peaaegu valguskiiruseni, mistõttu vallandavad need intensiivset mikrolaineradiatsiooni. Radiatsioon laeb hapnikku, mis moodustab «ümara plasmamulli», kuhu radiatsioon lõksu jääb.

Keravälgust on vähemalt 5000 kirjapandud teadet üle maailma. Pealtnägijate kirjelduse kohaselt ilmuvad kummalised helendavad kerad äkitselt, sageli äikesetormide ajal. Mõnikord pilluvad kerad sädemeid ja liiguvad korrapäratult. Sageli on öeldud, et neist eritub veidrat ja ebameeldivat lõhna. Kerad võivad olla hernesuurused või mitmemeetrise läbimõõduga. Nad võivad kaduda vaikselt, kuid ka plahvatada ja tekitada kahjustusi.

Keravälkude kohta on olemas teisigi teooriaid, kuid autori sõnul kirjeldab tema uurimus edukalt keravälgu mitmeid omadusi. Lisaks heidab see valgust veidratele hõljuvatele tulukestele, mida sageli UFOdeks peetakse.

Mõnedes juhtumites on kirjeldatud ka seda, kuidas valguskerad läbi puidu, klaasi ja metalli liiguvad. Wu ütleb, et tema uus teooria võib selgitada ka keravälgu võimet liikuda läbi metalli ja et keravälk võib «tekkida isegi lennuki sees».

Wu tunnistab, et teooriat tuleb tõestada eksperimentidega. Ta hoiatab ka, et keravälk annab tunnistust ülitugevate mikrolainete olemasolu kohta ja et maa ning lennukite lähedal on rohkesti ohtlikke elektrone.

Kuku jalgpallipäevik: Portugalis pole lootust kaotatud

Kuku jalgpallipäeviku saatejuht Andres Must helistas Portugali-Horvaatia mängu eel Portugalis viibivale vabakutselisele jalgpalliajakirjanikule Kasper Elissaarele, kelle kinnitusel pole portugallased seni võiduta koondisse usku kaotanud.

 

Meeleolud pärast võitluslikku 3:3 viiki Ungariga olid Portugalis ülevad, ütles Elissaar. Saadet saab kuulata siit.

ManU ostab 120 miljoni eest oma kunagise noormängija?

Prantsusmaa jalgpallikoondise ja Juventuse poolkaitsja Paul Pogba võib sellel suvel töökohta vahetada. 

Enim on meest seostatud Madridi Realiga, kuid nüüd teeb jõupingutusi ka Manchester United. Pogba kuulus Unitedi hingekirja ka aastatel 2009-2012, kuid lahkus sealt seejärel lepingut pikendamata. Nüüd peab United oma endise noormängija eest välja käima 120 miljonit eurot.

Väidetavalt on peatreener Jose Mourinhole antud pea piiramatu kogus raha, et poolkaitsjat palgata. Ka Real on nõus maksma enam kui 100 miljonit, kuid ilmselt loodab United prantslase just suure palganumbriga endale meelitada.

Unitedi täiskasvanute meeskonnas tegi Pogba kaasa ainult seitsmes mängus. Juventuses tõusis ta aga kiiresti põhimeheks ja täna peetakse teda üheks maailma parimaks poolkaitsjaks.

Galerii: Pärnu plaažil sündis tänavune rannaliste rekord

Täna oli selle aasta esimene korralik rannapäev ja tipphetkel kella 14 ajal leidis tee Pärnu plaažile 5500 inimest.

Pärnu plaažil rannavalveteenust pakkuva turvafirma G4S pressiesindaja Reimo Raja kinnitusel meelitas kaunis suveilm tänavu esmakordselt ranna rahvast täis ja probleeme on inimestega olnud vähe.

Pärnu rannas mõõdeti täna õhusooja 28 ja veetemperatuuriks 23 kraadi. 

“Suurim mure on, et inimesed tulevad randa klaastaaraga, see kipub aga katki minema ja keegi võib killu otsa astuda,” teadis Raja. “Selliseid juhtumeid, kui klaastaaraga inimesi tuleb korrale kutsuda, oli täna 60. Aga muidu on rahulik ja inimesed naudivad mõnusat suveilma.” 

Samuti soovitas Raja hankida vanematel lastele käepael ja kirjutada sinna oma telefoninumber, et lapse ja vanema kokkuviimine kulgeks sujuvalt. 

“Täna tuli üks nelja-aastane ise vetelpäästetorni juurde, aga ta teadis oma ema numbrit peast ja vanem leiti kiiresti üles,” lisas Raja.

Meedikutel ei ole tänasele rahvarohkusele vaatamata eriti tööd olnud. Tohterdada on tulnud vaid paari marrastust ja ühel lapsel eemaldati puuk.

Raja pani südamele, et alkoholijoobes randa ei tulda, sest purjutajad kipuvad päikese kätte magama jääma ja ujuma ning võivad viga saada.

“Eile oli randa sattunud ilmselgelt pujutanud seltskond,” rääkis Raja. “Hakkasid kiikuma ja üks mees sai kiigega vastu pead. Ta minestas ja talle tuli kiirabi kutsuda, aga õnneks tuli mees ise teadvusele.”

Rand on pressiesindaja teatel avalik koht ja seal ei sobi purjutada. Samuti kutsus Raja korrale suitsetajaid, et nood ei suitsetaks inimeste keskel ega häiriks nii teisi.

Eesti ilmateenistus lubab sooja ilma ka homseks, kui õhutemperatuur võib Pärnus küündida 30 kraadini. Küll sajab praeguse prognoosi kohaselt homme suurema osa päevast vihma.

Piltuudis: Horvaatia sangar on õhtuseks lahinguks valmis

Jalgpalli EMil lähevad tänases viimases kaheksandikfinaalis vastamisi Horvaatia ja Portugal. Matši eel on kergeks soosikuks Horvaatia, kes viimati alistas alagrupis koguni Hispaania. Toona horvaatide sangariks kerkinud Ivan Perišić on täna valmis taas publikut üllatama ja seda teeb ta esmalt uue soenguga.

Venemaa spordiminister: kuni 67 sportlast taotleb olümpiale pääsemise eriluba

Venemaa spordiministri Vitali Mutko sõnul taotleb Rio de Janeiro olümpiamängudele pääsemise eriluba mitukümmend sportlast, vahendab ERR Sport.

«Kuni 67 sportlast teeb avalduse olümpiamängudele pääsemiseks ja esitab samaaegselt kaebuse ka rahvusvahelisele spordikohtule, et tõestada oma puhtust,» sõnas Mutko intervjuus Matš TV-le.

Eelmisel reedel pikendas rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) Venemaa sportlastele määratud rahvusvahelistel võistlustel osalemise keeldu seoses riigis lokkava dopingukorruptsuooniga.

IAAFi otsust toetas ka rahvusvaheline olümpiakomitee, kuid erilubade kaudu on venelastel võimalik Rio mängudele siiski pääseda. Selleks peavad nad aga oma puhtust tõestama.

Staarid on Brexitist šokis! J.K. Rowling: ma soovin rohkem kui eales varem, et maagia oleks päris

Suurbritannia rahva otsus Euroopa Liidust lahkuda jahmatas paljusid maailmakuulsaid staare, kes andsid oma arvamusest teada sotsiaalmeedia vahendusel.

Lahkujad moodustasid 33 miljonist hääletanust 52 protsenti ning Briti peaminister David Cameron teatas samal päeval tagasiastumisest. Briti nael langes 30 aasta madalaimale tasemele. 

«Ma soovin rohkem kui eales varem, et maagia oleks päris,» ahastas «Harry Potteri» autor J.K. Rowling Twitteris. «Hüvasti, UK!»

«Ma ei mõista, mis Suurbritannias toimub,» väljendas saatejuht James Corden šokki. «Mul on Briti noortest tohutult kahju. Ma kardan, et teid veeti täna alt.»

«Palju õnne, lahkujad. Tagurpidikäik on risti ja alla - olge siduripedaaliga õrnad,» torkas näitleja Hugh Laurie. 

«Kuidas see tugevam majandus ja tervishoiusüsteem nüüd paistab? Njah, noored. Me oleme nüüd kõik täiega p***s,» märkis lauljatar Lily Allen.

«Palju edu naelaga. Teil kulub nüüd 15 aastat, et selle väärtus tagasi saada,» arvas näitlejanna Lindsay Lohan.

«Ma tõesti usun, et see on üks kohutavamaid asju, mis on minu eluajal toimunud. Ma tundsin täna hommikul sellist hirmu, millist ma pole kunagi varem kogenud,» tunnistas lauljatar Ellie Goulding.

«Ümberkukkunud piima pärast pole mõtet pisaraid valada. Nüüd tuleb sellega võimalikult hästi toime tulla,» ütles laulja Boy George.

«UKst tuli hommikul šokeeriv uudis. See päev läheb kindlasti ajalooraamatutesse kirja,» nentis saatejuht Ryan Seacrest.

Galerii: romantilised korterid Laulupeo majas Kadrioru serval

Kadrioru serval asuv 10-korteriga puumaja Laulupeo tn 5 saab järgmisel kevadel renoveerimisega uue hingamise: majja tulevad ajastrutruu väljanägemisega korterid.

Maja saab gaasikütte, paljudel korteritel on võimalik muuta ruume vaheseinte eemaldamisega suuremaks, osadesse korteritesse on võimalik ehitada ka saun. Suur suletud hoov mahutab nii laste mänguplatsi kui täiskasvanute puhkeala.
 

Siseviimistluses kasutatakse kaasaegseid, kuid ometi hoone väärikat ajalugu arvestavaid lahendusi. Uutel elanikel on võimalus valida kolme erineva siseviimistluspaketi vahel - «naturaalne», «minimalistlik» ja «romantika».

Lisainfot vaata portaalist kv.ee.

Slovakk võitles end Venemaa koondisse. Kas ka olümpiale?

Slovakk Lukaš Diviš unistas juba lapsena olümpiavõidust. Slovakkia koondisega seda võimalust ei teki. Tasapisi on ta oma eesmärgile ikkagi lähenenud. 

Juba mitmendat aastat mängib ta Novosibirski Lokomotiivis ja võitis selle meeskonna nurgaründajana 2009. aastal Euroopa Meistrite liiga karika. Siberimaal sündiski slovakil mõte taotleda Vene kodakondsust, küll spordikodakondsust, aga sellest piisab, kirjutab volley.ee.

Slovaki taotlus rahuldati naturalisatsiooni korras. Tänavu kevadel helistas Divišile Venemaa koondise peatreener Vladimir Alekno ja kutsus koondise laagrisse. Kutse võeti rõõmuga vastu ja eile tegi 30-aastane uustulnuk koondise debüüdi Maailmaliiga mängus Prantsusmaaga.

Euroopa meister surus Venemaa põlvili numbritega 3:0. Vähese mängupraktikaga Diviš tõi vaid kolm punkti. Aleknol on olümpiaettevalmistusse haaratud viis-kuus nurgaründajat, nii et konkurents on tihe. Alekno katsetab rohkesti, kindlalt võivad end tunda vaid üksikud. Olümpiani jääb poolteist kuud.

Sisustustrendid: mis on Skandinaavias popp?

Hiljuti Kopenhaagenis toimunud iga-aastane põhjamaade disainisündmus 3daysofdesign andis huvilistele võimaluse lähemalt tutvuda Taani suurimate disainmööbli nimedega. Nende selle aasta uudistooted annavad aimu, millised on meilgi nii populaarse põhjamaise sisustusstiili hetketrendid.

Suve saabudes tulevad sarnaselt rõivadisainiga ka kodusisustuses moodi triibud. Et silmi mitte liigselt väsitada, on hea triibulisi esemeid kombineerida roostekarva toodetega. Roostekarvca punakaspruun võidab praegu järjest enam populaarsust ja pakub aina suuremat konkurentsi vasetoonidele.

Disainmööbli tootjate ja edasimüüjate salongis paistis rohkelt silma värvikombinatsioon kuldsest, mustast ja nude-toonist, mis mõjuvad ühtaegu luksulikult ja minimalistlikult.

«Kui varem on naturaalsete materjalide puhul domineerinud puit ja marmor, siis nüüd on rohkem märgata ka kivi kasutamist. Kivi esiletõus on mõnevõrra seotud ka hõbeda populaarsuse kasvuga, mida kõrvutatakse hea meelega nii kivi kui ka betooniga,» rääkis ELKE Mööbli tegevjuht Siim Siigur      

«Palju oli näha ka kõikvõimalikke narmaid – seda nii pehme mööbli, vaipade kui ka isegi rippvalgustite puhul. Jätkuvalt on sisustuses hinnas disainklassika, mida kõrvutatakse modernsema disainikeelega toodetega,»  rääkis ta.

Paljude uute toodete puhul torkas Siiguri sõnul ka silma taotluslikku ja heas mõttes vanamoodsust. «Kui varasemalt on ostja poolt juppidest kokku pandud mööbel olnud omane pigem odavama hinnaklassiga toodetele, siis nüüd näitas uuendusmeelne Hay uut diivanit Can ja tooli Kitt, mis mõlemad saabuvad ostjale lahtivõetuna,»  jutustas Siigur.

«See võimaldab kiiremat kättesaadavust ja transporti ning ka paremat tootehinda. Mõlema toote puhul lubab tootja, et kokkupanek on lihtne, kiire ja mugav. Eks ole hiljem näha, kas ka teised tootjad Lego klotside põhimõtet ka enda toodetele üle võtavad.» 

Jalgpalli EM 2016

10. juunist kuni 10. juulini toimub Prantsusmaal 15. Euroopa meistrivõistluste finaalturniir jalgpallis. Kümnes linnas toimuval turniiril osaleb 24 meeskonda üle Euroopa. Tipptasemel jalgpall suvekuudel on garanteeritud. Postimees hoiab võistlustel tähelepanelikult silma peal, tuues lugejate-vaatajateni värsked uudised nii sõnas kui pildis.

EM-PÄEVIK
TULEMUSED JA TABELISEISUD
POSTIMEHE JALGPALLISTUUDIO
AJAKAVA ja STAADIONID
KOOSSEISUD

Margus Uba: Kontaveiti ootab väga tugev vastane

Anett Kontaveidi (WTA 96.) vastane Wimbledoni tenniseturniiril on kogenud tšehhitar Barbora Strycova (WTA 26.). Tennisekspert Margus Uba tunnistas, et murukattega väljakul on Strycova väga tugev tegija. 

«Strycova on väga kogenud mängija ja muru on tema lemmik väljakukate. Tšehhitar oli just Birminghami turniiri finaalis, kus kaotas ühele Wimbledoni võitjafavoriidile Madison Keysile,» märkis Uba tennis.ee vahendusel. «Selle mängu õnnestumise taga saab olema hea serv ja tõrje.»

Arsti ettekirjutus: võta iga päev vähemalt 15 minutit puhkamiseks

Samantha Boardman on mainekas USA psühholoogia õppejõud ning ajakirjanik, kelle sõnul õnne valem seisneb päevas vähemalt 15 minutit mitte millegi tegemises.

«Tänasel päeval teen ma sageli oma patsientidele ettekirjutusi, et iga päev tuleb vähemalt 15 minutit olla üksi ning mitte midagi teha,» lausub Boardman. Ta lisab, et see vabastab mõtlemise, aitab inimesel vaimselt areneda ning endas uusi külgi avastada.

Boardmani sõnul kardavad inimesed sageli üksindust ning mõtetega omaette jäämist. «Mäletan, kui mind ootas ees kaheksatunnine lennureis ning unustasin raamatu pagasisse. Olles kuus korda lennufirma reklaambrošüüri läbi lugenud tabas mind paanikahoog tegematuse tõttu,»  meenutas ta.

Järelejäänud kuue lennutunni jooksul oma mõtetega kahekesi olles langetas Boardman otsuse naasta ülikooli ning jätkata psühholoogia õpinguid. «Minu peast käisid läbi kõik filosoofilised küsimused minu eksistentsi ning kasulikkuse koha pealt, millele siis vastused leidsin,» selgitas Boardman.

Tema sõnul võttis ta siis esmakordselt aega iseendale ja enda mõtetele ilma kõrvalise segajateta. «Sageli on nii, et inimene ei tee midagi, aga tema mõistus on siiski okupeeritud – nutitelefoni, televiisori või raadio poolt,» nentis Boardman. Ta lisas, et sotsiaalmeedias surfamine või raadio kuulamine taustaks on ka millegi tegemine. «Kõik vabad hetked täidetakse nutiseadmetes ringi tuulamisega, aga see pole lahendus,» lisas ta.

Tänapäeva interaktiivses ühiskonnas on väga oluline leida aega iseenda jaoks. Südamearst Margus Viigimaa sõnul põhjustab Eestis levinud üliintensiivne elustiil ja vähene puhkus kroonilist stressi, mis kahjustab meie tervist.

USA-s tehtud uuringus, kus inimesed pidid üksinda 15 minutit akendeta ruumis segamatult istuma, oli katsealuste reaktsioon üllatuslik - tegematus oli niivõrd suur katsumus, et pooled katses osalenutest katkestasid.

Jäähokiliigaga KHL liitus Hiina klubi

Uuest hooajast hakkab jäähokiliigas KHL mängima Hiina klubi Kunlun Red Star.

Meeskonna ja liiga esindajad kohtuvad täna ja allkirjastavad ka vastavasisulise lepingu. Uue KHLi meeskonna koosseis pole veel kindel, sest meeskonna komplekteerimine alles käib.

Lõplik liiga koosseis selgub 30. juuniks.

Postimehe otsepilt: üheksandat korda peeti katsumusterohke ICEBUG Kõva Mehe Jooks

Täna peeti üheksandat korda Icebug Kõva Mehe Jooks, mille võistluskeskus asus Laagri keskuse lähedal asuvas Saunapunktis. Seal ja keskuse ümber kulges 10 km pikkune erinevate takistustega atraktiivne rada. Postimees näitas võistlusest otsepilti.

Enne võistlust:

ICEBUG Kõva Mehe Jooksu juhendi ja osaleja meelespea leiab siit.

Eelregistreerimine on küll lõppenud, ent piiratud arv stardikohti on veel saadaval võistluspäeval, 25. juunil Saunapunktis. ICEBUG Kõva Mehe Jooksul peetakse ka tiimide arvestus, mille kohta leiab täpsemat infot siit.

Osalejatele on ette nähtud Crafti särk, osalejate nimekirja leiab siit

Eelmiste Kõva Mehe Jooksude meenutustega on võimalik tutvuda siin.

Mourinho võib Reali eest ära napsata jalgpallimaailma ühe kuumema nime

Eurosport vahendas täna, et kuigi Prantsusmaa jalgpallikoondislast Paul Pogbad on seostatud üleminekuga Madridi Reali, võib Jose Mourinho mehe hoopis Inglismaale meelitada.

Pogbad, kes on parajasti tegemas suurepärast EMi, on viimasel ajal seostatud üleminekuiga Juventusest Madridi Reali, sest tema agendi sõnul on Hispaania meeskonna peatreener Zinedine Zidane suur Pogba fänn. Nüüd on aga Eurosport teatanud, et Real võib suve ühest kuumemast nimest ilma jääda, sest meest tahab oma tiimi ka Manchester Unitedi värske loots Jose Mourinho ja väidetavalt ongi Inglismaa meeskonna juhendaja jõudnud läbirääkimistes juba kaugemale kui Real.

Peamiseks põhjuseks, miks Eurospordi väitel peaks Pogba otsustama just ManU kasuks, on asjaolu, et Reali jaoks tekitab muret mehe suur palgasoov - 120 miljonit eurot - , sest see seaks ta kõrgemale mitmest tiimi senisest superstaarist, kelle egod võivad kannatada saada ja see omakorda võib lõhkuda meeskonna.

Video: paik, kus saad kose all lõunat süüa

Filipiinidel asub omapärane restoran, kus klientidel on võimalik oma einet nautida otse loodusliku kose all.

Külalised pannakse istuma bambusest laudade taha ning neile serveeritakse ainult kala. Seni kui oodatakse oma rooga, saavad kõik kliendid minna kose alla end värskendama, vahendab Travel and Leisure.

Restoranis lahutatakse ka külaliste meelt erinevat tantsu- ja muusikaetendustega. Siiski tuleb kõikidel arvestada, et oma sööki nautides võib saada ka märjaks. Restorani ümbrus on tuntud ka oma heade linnuvaatlusvõimaluste poolest, seega kui kõht täis, võib minna eksootilisi linde otsima. 

Ken Kallaste lõpetas koduklubiga lepingu

Eesti jalgpallikoondislane Ken Kallaste ja Poola klubi Zabrze Gornik lõpetasid vastastikusel kokkuleppel lepingu, teatas Gorniku koduleht.

Pool hooaega Gorniku ridadesse kuulunud Kallaste sai klubi eest mängida 15 Poola kõrgliiga kohtumises, mahtudes põhikoosseisu 13 korda. Järgmiseks hooajaks langes aga Gornik esiliigasse, kirjutas Soccernet.ee.

Poola meedia väitel ei tarvitse Kallastel pikalt vabaagent olla, sest endise Nõmme Kalju vasakkaitsja teenetest on väga huvitatud kõrgliigas palliv Kielce Korona, kus viis aastat tagasi mängis Sander Puri.

Hea uudis: Anna Iljuštšenko ületas Saksamaal EMi normi

Eesti kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko ületas Saksamaal toimunud võistlusel EMi normi.

Eesti Kergejõustikuliit vahendas oma Facebooki lehel, et Iljuštšenko ületas eile Bühis kõrguse 1.90, mis on ka täpselt EMi normatiiviks. Kokkuvõttes sai Iljuštšenko eilsel võistlusel kolmanda koha.

Eesti aerutaja tuli EMil üheksandaks

Moskvas toimuvatel aerutamise Euroopa meistrivõistlustel pääses Joosep Karlson meeste ühekanuu 1000 meetri distantsil A-finaali, kuid jäi seal viimaseks ehk üheksandaks (+15,308 võitjast).

Oma eelsõidus jäi Karlson viimaseks, kuid oli vahesõidus üheksa osaleja seas teine (A-finaali jõudis kolm paremat). A-finaalis tuli tal tunnistada aga kaheksa osaleja paremust, kirjutas ERR Sport.

Euroopa meistriks krooniti sakslane Sebastian Brendel (3.51,248), kellele järgnesid moldovalane Serghei Tarnovschi (+0,916) ja tšehh Martin Fuksa (+1,440).

Meeste kahesüsta 1000 meetri B-finaalis aerutasid Tarmo Tootsi - Kaarel Alupere, kes jäid eelviimaseks ehk teenisid kokkuvõttes 17. koha.

Aafrika MM-valikturniiril loositi surmagrupp

2018. aasta MM-i Aafrika valikturniiril loositi otsustava faasi alagrupid. Eelmise MM-finaalturniiri viiest Aafrika esindajast koguni kolm loositi ühte gruppi, kust Venemaale pääseb vaid võitja.

20 sõelale jäänud Aafrika koondisest moodustati viis neljaliikmelist alagruppi, mille liikmed mängivad üksteisega kaks korda läbi. Vaid parim igast grupist sõidab MM-finaalturniirile, kirjutas Soccernet.ee.

Kaks aastat tagasi Brasiilias Musta Mandrit esindanud koondistest sattusid Alžeeria, Kamerun ja Nigeeria kokku B-gruppi, kus mängib lisaks neile ka Sambia.

Valikgrupid:

A: Kongo DV, Guinea, Liibüa, Tuneesia.

B: Alžeeria, Kamerun, Nigeeria, Sambia.

C: Elevandiluurannik, Gabon, Mali, Maroko.

D: Burkina Faso, Roheneemesaared, Senegal, Lõuna-Aafrika Vabariik.

E: Kongo, Egiptus, Ghana, Uganda.

Mitsubishi prognoosib kütusekulupettuse tõttu kahjumit

Jaapani autotootja Mitsubishi Motors teatas, et kütusekulunäitajate võltsimise skandaal viib ettevõtte aasta lõikes suure tõenäosusega kahjumisse, kirjutab Reuters.

Kahjumi taga on kompensatsioonikulud ning automüügi vähenemine.

Mitsubishi teatas eelmisel nädalal, et plaanib kõigile moonutatud kütusekuluga väikeautode omanikele välja käia pea 1000 dollari suuruse hüvitise. Kokku peaks kompensatsioonipakett ettevõttele maksma minema vähemalt 600 miljonit dollarit. Maha kantakse kohaliku meedia andmetel käesoleval aastal pea pool miljardit dollarit.

Mitsubishi oli sunnitud aprilli lõpus toimunud ametlikul pressikonverentsil tunnistama, et on alates 1991. aastast oma autodel läbi viinud moonutatud näitajatega kütusekuluteste. Pettuse avalikuks saamine pühkis nädalaga pool ettevõtte turuväärtusest.

Praeguseks on teada, et Mitsubishi võltsis kokku kolmeteistkümne ainult Jaapanis müüdud mudeli kütusekulunäitajaid.

Postimehe jalgpallistuudio: mis hakkab juhtuma kaheksandikfinaalides?

Täna algavad jalgpalli EMil kaheksandikfinaalid ja neile vaatasid ette Postimehe ajakirjanikud Madis Kalvet ning Kristjan Jaak Kangur. Pilk heideti tänastele mängudele, kus vastamisi lähevad Šveits - Poola, Wales - Põhja-Iirimaa ning Horvaatia - Portugal. Kui nimetatutest esimeses ja viimases on enne matši kindlat soosikut raske välja tuua, siis Walesi ja Põhja-Iirimaa vahelises duellis astub kindla favoriidina väljakule Wales eesotsas Gareth Bale'iga.

Vahva video: Eesti kümnevõistleja kolis treeninguga vee alla

Eesti kümnevõistleja Maicel Uibo, kes on parajasti Bahamal puhkamas, tõestas toreda videoga, kuidas isegi puhkuse ajal tuleb trenni teha ja seda saab teha ka vee all.

Vaata videot siit.

NHLi draftis lõid laineid soomlased

Eile ja täna toimus jäähokiliigas NHL draft ehk uute noormängijate valimine, kus populaarseks osutusid soomlased.

Tänavuse drafti esimeseks valikuks oli ameeriklane Auston Matthews, kes valiti Toronto Maple Leafsi poolt. Teisena valis Winnipeg Jetsi meeskond, kes võttis enda tiimi soomlase Patrik Laine. Kui kolmandaks valikuks oli kanadalane Pierre-Luc Dubois, siis neljandaks ja viiendaks valikuks olid taas soomlased: Edmonton Oilers valis oma meeskonda Jesse Puljujarvi ning Vancouver Canucks valis Olli Juolevi.

Ilves: oleksin palju ärevam, kui minu julgeolek tugineks ainult Euroopa Liidule

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas sotsiaalvõrgustikus Twitter, et ta tunneks Brexiti tõttu rohkem muret, kui Eesti julgeolek tugineks ainult Euroopa Liidule.

«Oleksin palju ärevam, kui minu julgeolek tugineks ainult Euroopa Liidu lepingu artiklile 42.7 ja üks ainult kahest tõsiseltvõetava sõjaväega Euroopa Liidu liikmesriigist lahkuks,» kirjutas Ilves Twitteris inglise keeles.

Brittide referendumi tulemust kommenteerides ütles Ilves eile presidendi kantselei teatel, et Suurbritannia otsus oli talle ja Euroopa Liidule pettumus, kuid loomulikult ülejäänud 27 liikmesriiki aktsepteerivad seda. «Mida tähendab lahkumisotsus Ühendkuningriigile ja Euroopa Liidule poliitiliselt ning majanduslikult, ei ole võimalik täna veel lõpuni ennustada. Isiklikult loodan, et sel on ühendav mõju EL27-le,» märkis ta.

Tema sõnul on selge, et ülejäänud liikmesriigid peavad juba praegu kujundama oma hoiakud ja suhtumise nii brittide referendumi tulemusse kui ka edasisse. «Rahvahääletuse tulemusest tõukuv turbulents finantsturgudel loob kiirelt uue reaalsuse. Mida kiiremalt Euroopa Liidu liikmesriikide juhid otsustavad, kuidas edasi, seda tugevam on tulevikus Euroopa Liit ja seda väiksemad on Ühendkuningriigi rahvahääletuse kahjud meie ühenduse kodanikele,» ütles ta.

Ilvese sõnul ei tasu ka unustada, et Ühendkuningriik jääb osaks lääne väärtusruumist, majandusest ja julgeolekust. «See on meie kõigi huvides,» kinnitas ta presidendi kantselei teatel.

Ta lisas, et Ühendkuningriigi staatus Euroopa Liidus esialgu ei muutu. Sealne valitsus peab tema sõnul esitama Lissaboni leppe artikkel 50 alusel lahkumisavalduse, mille järel toimuvad esialgsetel hinnangutel umbes kahe aasta vältel lahkumisläbirääkimised ühelt poolt Ühendkuningriigi ja teiselt poolt Euroopa Liidu 27 liikmesriigi vahel.

Video: kiire reaktsioon ja head pidurid aitasid vältida põdrale otsasõitmist

Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani jagas sotsiaalvõrgustikus Twitter videot olukorrast, kus auto oleks tee peale jooksnud põdrale äärepealt otsa sõitnud.

Videost on näha, et auto sai õigel ajal pidama ja põdra järel tuli kiiruga üle tee ka põdravasikas.

«Sellist üllatust rohkem ei taha. Kiire reaktsioon ja head pidurid aitavad liikluses alati,» kirjutas Jaani.

Politsei otsib 64-aastast Taivot

Politsei otsib Pōlvamaal kadunud 64-aastast Taivot.

Taivo lahkus Laheda vallas Naruskikülas asuvast elukohast 22. juunil ja pärast seda on tema asukoht teadmata. Mees on ka varem korduvalt mitmeid päevi kodust eemal olnud, kuid nendel juhtudel ise alati koju tagasi pöördunud. Nii pikalt pole mees seni kodust eemale jäänud ja see tekitas lähedastes arusaadavalt ka mure, mistōttu paluti politsei abi.

Taivo on umbes 175 cm pikk ja keskmise kehaehitusega. Kadumise ajal võis ta kanda beeži värvi triiksärki, tumehalle dressipükse, tumesinist villasest riidest jopet ja peas vōis tal olla nokamüts.

Taivol on terviseprobleem, mille tõttu ei pruugi ta orienteeruda võõras kohas ja võõrastega suheldes vōib ta olla väga tagasihoidlik, pigem isegi väldib suhtlemist. Taivo kõnnib aeglaselt ja võib käies omaette rääkida. 

Politsei otsis meest koduümbrusest ja käis läbi kōik teadaolevad naabermajad, ka kōrvalhooned. Otsingutega on liitunud ka OPEROGi vabatahtlikud.

Kōigil, kel on infot Taivo asukohast, palub politsei sellest teada anda telefoninumbril 53433191 või 112. 

Video: Eestis lasti esimest korda raketisüsteemist HIMARS

Rahvusvahelise suurõppuse Saber Strike raames lasti esmaspäeval Eestis ja ka kaitseväe keskpolügoonil esimest korda raketisüsteemist HIMARS.

Kaks ühikut sõjatehnikat toimetati Eestisse 14. juunil ameeriklaste transpordilennukiga C-17 Globemaster III.

Sõltuvalt laskemoonast ulatub maa-maa tüüpi HIMARSi laskeraadius 150-300 kilomeetrit. Kaitseväe keskpolügoonil kasutati aga õppemoona. Sel juhul on raketi tegevusulatus mõned kilomeetrid. HIMARS suudab korraga lasta kuus raketti.

Õppus Saber Strike kulmineerus esmaspäeval keskpolügoonil peetud ulatusliku lõpulahinguga, kus keskenduti seni läbiharjutatud maa- ja õhuväeüksuste erinevate lahingelementide läbi harjutamisele. Päev algas raketisüsteemi HIMARS ja 155mm suurtükkide M777 lahinglaskmistega, millele järgnes strateegilise pommitaja B-52 ülelend ja Eesti, Läti, Soome, Saksa ja Ameerika Ühendriikide üksuste tegevus maastikul, keda toetasid õhust ründekopterid Apache.

Ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist võttis õppusest osa. Osalevad üksused jaotusid kolme Balti riigi vahel, Eestis keskendus tegevus kaitseväe keskpolügoonile, Tapale ja Ämarisse ning hõlmas üle 2000 Eesti ja liitlas- ning partnerriikide kaitseväelase.

Õppuse Eestis toimunud osast võtsid osa Eesti, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Soome, Läti, Poola, Horvaatia ja Sloveenia kaitseväelased.

Pöide õllemeister ja kodukohaaktivist Koit Kelder: kõik oluline elus on meil naisega ühine

Enne kui Saaremaale Koidu ja Kristeliga lugu tegema suundun, kuulan pisut maad. «Tegija pere – oma äri püsti pand ja neli last, mõtleks!» ütleb üks. «Meil Saares teavad Koitu kõik, aktiivne tegus inimene,» kinnitab teine. Mandri peal kõik veel ei tea, aga ongi hea võimalus Arteri kaudu tuttavaks saada.

Kohtumine on täis üllatusi. Esiteks näeb meie mõnus jutuajamine aias välja nii, nagu oleks vanad sõbrad kokku saanud ja jagaks avameelselt oma suhtelugusid ja eluvaateid. Ajakirjanikule saab harva osaks selline siirus! Inimestel on enamasti mõni kenamaks tuunitud fassaad kusagil kapinurgas ootel, mida avalikkuse tarbeks ette lükata. Aga Koidul ei ole. Tema on ehe.

Teiseks ei taha Koit sammukestki oma naisest ettepoole seista, vastupidi – nii elu, pere kui ka äri on nad loonud ühiselt ja nii räägimegi kõigest koos. «See on teadlik valik. Tahan teha asju oma naisega ühiselt!» Mis sellest, et klišeeliku arvamuse kohaselt on kõval mehel naine muude trofeede hulgas, siin peres tegutsevad liitlased käsikäes. «Meie puhul toimib loomulik tööjaotus, tegeleme mõlemad kõigega,» selgitab Kristel. «Ma ei taha olla mingi perekonna pea!» põrutab Koit. «Meeste ja naiste töödel pole mingit vahet. Mina hoian lapsi, Kristel teeb äri ja me meelega ei lepi kokku, mis on kellegi rida.»

Koit on põline Saaremaa mees, kes pärast tiiru mandri peal on nüüd perega tagasi isakodus Pöides. Kristeli kohta võiks kergesti sama arvata – selliseid sihvakaid linalakk-neide on Saaremaal alati elanud. Oma unelmate kaasa leidis Koit siiski hoopis Võrust ja Kristeli sõnul pole temas tilkagi saare verd. Välimuse põhjal võiks arvata, et tegu on pigemini gümnasisti kui nelja lapse emaga.

Vaatan Kristeli-Koidu hoovi peal ringi ja mõistan, miks nad Saaremaale tagasi tulid. Sageli räägitakse, et saare veri ei luba nagunii pikalt mandri peal püsida, aga see kant siin kisub lausa kahe käega enda poole. Pöidest veidi eemal asuvast  talukohast õhkub ehedat kohalikku sarmi: kiviaed, kadakad, lõhnavad pojengid, humalad hoovi peal. Aga ka omajagu eripära – üle põldude avaneb muinasjutuline vaade vene kiriku sibulakuplitele, mis pole Saaremaal sugugi tavaline. Pöide looduskaunil kandil on omamoodi vägi sees, muistsete viikingite kangust, julgust ja terast huumorit tajub kohalikes tänapäevalgi. Kui kusagil elavadki need taltsad ja tuimad eestlased, kes nalja ei armasta, jääb see kant sealt küll päris kaugele.

Priske parm maandub mu klaviatuurile ja Kristel teatab kohe: «Ei, meil parme pole! Kui mõni luusib, siis on lätlane või muhulane!»

Paljudel mõlgub mõttes unistus, et koliks maale, tagasi juurte juurde. Teil on see tegu tehtud ja oskate asjast rääkida.

Koit: Ega meil see Saarde tulek nii ülepea ei käinud. Mina tulin Saaremaale tööle, aga mandril jätsime esialgu kõik otsad lahti. Et kui ikka talvel tuleb see pori, sompus ja hallus, oleks tagasitee ka. Aga me pole seda kordagi mõelnud. Meile mõlemale nii väga meeldib siin! Ehkki rakendust leiaksime igal pool, see meie elukohavalikus kaasa ei räägi.

Kristel: Koidu soov oli, ma usun, korraks aeg maha võtta ja hinge tõmmata. Aga elu siin Saaremaal on osutunud palju tempokamaks ja intensiivsemaks, kui meil mandril oli. Kui noor ja tegus inimene tuleb saarele, siis võetakse temast maksimum.

Mille poolest on Saaremaal parem elada kui mujal?

Kristel:  Hommikul astud aeda ja selline linnukoor võtab sind vastu! Lastega elu ma ei kujutaks ilma looduseta ette, neil on õudselt mõnus siin kasvada – saavad ise õue tulla, toimetada… Kindlasti poleks meil nii palju lapsi, kui elaksime mujal.

Koit: Meil on siin lausa luksus – vanavanemad elavad kohe kõrval, vanaema tegeleb lastega ja vanaisa ehitab neile kogu aeg mingeid mängu- ja muid asju juurde. Sellised muhedad ja tegusad pensionärid.

Maal ja linnal on erinev rütm – kuidas teie seda tajute?

Koit: Tallinnas tundub elutempo kiire, aga paljud asjad on sunnitud kiirus. Sa ei tee selle tormamise jooksul tegelikult midagi. Selle asemel et kulutada hommikul aega töölesõidule, on see siin rahulik päeva käivitamine... teed plaane, pead pikki telefonikõnesid, sellel ajal on sisu. Linnas tõmbled niisama, mõtlemise aega üldse ei ole.

Kristel: Saaremaa võib eemalt paista rahulik kant, aga siin kogu aeg midagi toimub, siin on elu! Tahad kontserdile minna, teatrisse, heasse restorani – kõik on olemas.

Ja mõisted muutuvad. Kui saarlane läheb linna, siis ta mõtleb  Kuressaarde. Kui on Tallinna minek, siis ütleme pealinna. Varem oli Tallinn ka meie kõnepruugis lihtsalt linn.

Kuidas mujalt tulnutesse suhtutakse, on väikese koha rahva ringkaitset ka tunda?

Koit: Kus kogukond on avatud, sinna minnakse ja sinna sulandutakse sisse ka. Ja huvitav, et tihti on just sissetulijad nüüd need, kes meie ajaloolist külakeskkonda väärtustavad ja hoiavad. Kohalikel puudub tihti talumajade renoveerimiseks jaks ja nende järeltulijad on seotud tööde ja tegemistega mujal. Seega rõõmustav, et tulijad tahavad külaelu ehedust säilitada.

Kristel: Meisse suhtutakse nagu tegusatesse, aktiivsetesse noortesse, kes on teretulnud ja oodatud. Noorte maaletuleku üle tuntakse ikka selgelt rõõmu!

Koit: Tegin täitsa teadlikku uuringut, et kui kaua kestab selline «noore inimese tagasitulemise krediit». Seda on umbes kaks ja pool aastat. Edasi hakatakse vaatama, et mida sa tegelikult ära oled teinud. Samuti öeldakse: «Sa, noor, ikka vaata enne, kuidas vanemad teevad. Meil on siin traditsioonid ja reeglid.» (Naerab.)

Millised saarlased oma olemuselt on?

Kristel: Oo, heidetakse ju nalja kogu aeg, et saarlased on aeglased, ei kiirusta niisama.

Koit: Eks selles ole oma tõde ka – ootame-vaatame ja suur kiire läheb ise mööda. Meil on meri ümber, kõigega peab selle keskel ise hakkama saama.

Merega seostub mul oma filosoofia – merele minnes pead suutma olla oma mõtetega üksi. Mõtlen vahel, et ega sa ei saa nõrk vend olla, kui tundide kaupa iseennast välja kannatad.

Olen tähele pannud, et saarlaste juures on seesama joon, mida saaks ka Eesti peale üldistada – tihti me ei saagi aru, mida meil siin head on. Kibeleme ära, tahame mujale… Kes on tiiru ära teinud või mujalt tulnud, oskab isegi rohkem hinnata seda õnne, mis meil siin on.

Sama lugu on ju suhetega – väga raske on osata hinnata seda inimest, kes juba kõrval seisab. On teil mõni salanipp, kuidas pikka kooselu õnnelikuna hoida?

Koit: Me oleme Kristeliga 1999. aasta aprillist saati koos, see on terve elu ju. Paaril peab olema mingi ühine asi ajada, mitte ainult lapsed, vaid ka midagi muud. Vaatan ümberringi ja näen, et paljudel lõpeb see koosolemise tahe otsa, kumbki elab oma elu. Meil on kõik nii mõnusalt läbi põimunud – elame siin, samas on ka pruulikoda ja pere, pole variantigi kaugeks jääda.

Kuidas te teineteist leidsite?

Koit: Oleme ülikoolikaaslased. Mina märkasin Kristelit tunduvalt varem, kui tema mind tähele pani.

Kristel: Me polnud omavahel isegi rääkinud, sulle piisas minu silmavaatest.

Koit: Kristel on karmilt otsekohene, kui teda inimene ei huvita, siis tähelepanu ei raiska.

Kuidas siis jutule pääsesid, kui isegi tähelepanu võita oli võimatu?

Koit: Meil kujunes välja ühine sõpruskond – Võru tüdrukud ja Saaremaa poisid.

Kristel: Ka minu õel on saarlasest elukaaslane ja nad elavad nüüd Saaremaal. Oleme kogu aeg lähestikku elanud, enne olime meie Rannamõisas, nemad Tabasalus. Aga siin on üks ühes, teine teises saare otsas, ega me liiga tihti ei näe.

Naljakas on see, et meie vanemad on kogu elu pingutanud, et tütred suurde linna läheksid, ülikooli ja maailma. Aga nüüd me oleme mõlemad siin saare peal, täielikud maakad. Ja väga õnnelikud.

Koit: Ma ei tahaks sel teemal üldse napisõnaline olla, aga selle 17 aastaga on kõike head saanud väga palju.

Koit, mis sulle Kristel juures meeldib?

Koit:  Kõik! (Vastus tuleb väga kiiresti – K. H.) Päriselt, ongi nii. Mulle meeldib, et ta suudab olla nii vastikult aus. See on võib-olla kõige lahedam asi! Osa inimesi saab valesti aru ja peab seda ülbuseks, aga mind just inspireerib. Mõtlen, et oleks mul ka julgust niivõrd aus olla! Olen palju aega raisanud, leppides olukordadega, mis pole tegelikult sobinud, selle asemel et öelda. Kristel ausus on mulle nagu kindlus, millele saan toetuda. Temaga on turvaline. Mitte mugavuse mõttes, vaid kindluse mõttes. Mugavus mulle ei sobi! Siis muutun ma vastikuks, vajan pidevat arengut ja tegevust. Imestan, et paljud suudavad mingil eluhetkel paigale jääda. Alguses tulevad, teevad, on noored ja vihased. Aga kui mõned arenguhüpped on tehtud, ei kibele enam edasi, hoiavad positsiooni kinni.

Kristel, aga sinule Koidu puhul?

Kristel: See on asi, mille peale pean täitsa mõtlema! Mäletan, et juba algusajast meeldis mulle Koidu väga hea huumorimeel. Ja intelligentsus! Lolli meest enda kõrval ma ei salliks silmaotsaski. Koidul on väga mõnus, ratsionaalne loomus – ta ei upu emotsioonidesse, vaid suudab selge peaga mõelda. Kui eri pooled põrkuvad, suudab tema mõlema tasandile laskuda, asja analüüsida ja õiglase otsuse teha.  Temaga on õudselt halb vaielda! Hea seegi, et ma pole eriti vaidleja tüüp ka.

Koit: Kui keegi on Kristeli närvi ajanud, suudan ma teisele poolele tuua vähemalt kümme õigustust, miks ta pidi nii käituma. Ta ei pruugi olla halb. Maailm pole must ja valge, seal on palju pooltoone.

Kristel: Eks ta seal filosoofias on õppinud mõtlema ja nägema pilti mitme nurga alt.

Koit: Muuseas, kõige efektiivsem olengi ma kriisiolukorras. Kui ei ole enam midagi kusagile edasi ega tagasi lükata.

Kristel: Lõputöö on hea näide! Mina hakkasin kirjutama mitu kuud varem, tema kaks nädalat varem, aga sai samamoodi tehtud! Koit suudab olla uskumatult tõhus, kui on vaja.

Koit: Ma arvan, et laiskus on selle asja nimi. Vahel on see hea ka – nooruses jäi hulk lollusi tegemata tänu sellele, et ma lihtsalt pole viitsinud.

Mõni halb iseloomujoon ka leidub?

Koit: Ma olen kärsitu. Ja olen märganud, et vanusega kärsitus süveneb. Aeg muutub kogu aeg kallimaks, ei jaksa niisama jaurata. Mäletan, et mingites olukordades sundisin end kümne aasta eest viisakas olema. Kui inimene ajas jama, siis ma ei öelnud talle otse: «Kuule, see on jama!» Praegu ma selliste asjade peale enam aega ei raiska. Saan absoluutselt aru, et praegu ongi minu elu tegusaim aeg. Oled elu parimas vormis, kõige aktiivsem, ning aega ei ole meil lõputult!

Paljud paarid on niisama pikalt koos, teie otsustasite pärast tosinat aastat pulmad teha. Miks?

Koit: Meie oleme alati rääkind, et abiellume. Mingi aeg olid meil isegi kuupäevad kokku lepitud, aga siis tuli Meele ja plaan jäi katki, sest mitu-mitu last tahtis veel lisaks tulla…

Pulmade pidamiseks on sadu viise, olen muusikuna neid nii palju näinud! Minu vanemad abiellusid kahekesi Paides, vormistasid ära ja kogu lugu. Kristeli emal-isal oli aga mitmepäevane suur Lõuna-Eesti pulm. Tuli aru saada, mis sobiks just meile.

Kristel: Mu isa ütles, et maksab või pulmad kinni, aga kogu suguvõsa olgu kutsutud!

Koit: Kui hakkasime koos pruulikoda rajama, jõudsime ka otsusele, et pulmapidu olgu meie endi ja lähemate sõprade jaoks, mitte suur tseremoonia teistele näitamiseks. Suvel me esiti ei tahtnud teha.

Kristel: Et kui siis sajab paduvihma, on kõigile meeletu pettumus, rikutud pulm!

Koit: Tahtsime, et külalised oleks mõnusalt koos, ei kaoks õue peale ära. Hakkasime ruumi otsima ja leidsime ka…

Kristel: … aga nad ütlesid, et peame pool kaks öösel peo ära lõpetama! Mõtlesime oma elurõõmsate sõprade peale – nemad küll sellega nõus ei ole.

Koit: Ja siis vaatasime – meil on ju koht olemas! Selles samas pruulikojas oli meie pulmapidu ka. Nii et see on meie pere jaoks väga suure tähendusega maja. Kutse peale kirjutasime, et tulge meie pruulikotta tantsupeole!

Kristel: See oli pulm, mis meie ühise arusaamaga sobis, hästi lihtne, kodune, südamlik ja hästi elav!

Sadagu või paduvihma! Kui tunne on tugev, teevad elu vingerpussid üksnes rõõmu. Meenutus Koidu ja Kristeli pulmast 2012. aastal. Foto: Annika Metsla

Pulmapäeval oli elu õisi alles kaks, nüüd juba neli. Meele annab ninamusi oma pisiõele Roosile. Foto: Annika Metsla

Pilk pulmakülalistele meenutab lustakat pidu koduses pruulikojas. Foto: Annika Metsla

Peigmehe värvikas sokivalik pulmaülikonna kõrvale kinnitab, et härra Kelder on väga tõsine mees. Foto: Annika Metsla

Kas pulmadega muutub suhtes midagi?

Koit: Jaa, muutus küll. Mingi klõks käis ära. Enne oli väga hea, aga nüüd on ühtne tervik!

Kristel: Mulle meeldis, et lõpuks ütlesid ikka sina, Koit: «Kristel, teeme nüüd pulmad ära!» Ma poleks ise kunagi peale käinud, aga oli tore, et sina tegid ettepaneku.

Koit: Meil on ühised lapsed, ühised tööd, 50 000 kilomeetrit teedel iga aasta… Hea tunne on hinges, et selgus majas – oleme otsustanud koos olla.

Jutt jookseb nõnda vabalt, nagu oleksime seda õllega õlitanud, kuid see pole tõsi. Laual on hoopis Linnase Limps – täiesti alkoholivaba, kääritamata jook. See oli Koidu kinnisidee, kelle meelest alkoholist loobujaid tuleb iga aastaga juurde, kuid mõnus seltskonnajook kulub ikka ära. Röstitud rukkilinnase maitse meenutab leiba, laimiga on eriti hea.

Olete oma elus kõik ühte kappi pannud, leivad, lapsed ja pereäri veel lisaks. Mismoodi teie tööjaotus toimib?

Koit: Mina ei taha olla mingi perekonna pea! Meie Pöide õlu on algusest peale sada protsenti pereasi, mitte kellegi Koit Kelderi ainuäri. Minu jaoks on see teadlik valik. Mina tahan teha asju ühiselt oma naisega!

Vahel mulle tundub, et ma saan meeletult suhelda väljaspool kodu, bändiga ja muidu. Mulle meeldib tegelikult, et meie pereäris on tähtsam inimene, kes ettevõttest räägib, just Kristel.

Kristel: Oma peres oleme liitlased. Aga väljapoole on vahel ikka tunne, et ükskõik kuidas ma pingutan, naine on alati eikeegi. Naiste saavutusi ei taheta märgata ega tunnustada.

Koit: Eks see on erinevate põlvkondade teema. Usun, et see saab ainult ajaga muutuda.

Naiste käes on tegelikult arvamuse jõud! Kui neile midagi meeldib, on see kordades võimendatud, sest naised räägivad oma kogemustest ju tunduvalt rohkem. Mehed ei räägi. Väärt tagasisidet saame meiegi peamiselt naistelt.

Kristel: Naerame Koiduga, et isegi siis, kui kommentaare pruulikoja teemal annan mina, olen nagu mingi variisik! Ikka on Koit see ainus pruulikojaga seotud isik. Võõrkeelne suhtlus on enamasti minu kui saksa filoloogi peal. Alati olen ma mister Kristel Oinberg-Kelder! Kuni hetkeni, mil olen telefoni otsas ja küll siis imestatakse, et kas tõesti see tegelane, kes seal suuri asju otsustab, on üks pisike blond naisterahvas.

Kuidas teie õlleäri asi alguse sai?

Koit: Praktiliselt – mõtlesime, et selles majas oleks tark midagi toota. Aga mida? Saaremaa õllest räägitakse küll legende, aga õiget Saare õlut, mida ka pudelis kaasa osta saaks, üldse ei olegi, vaja see siis teha.

Ega see midagi enneolematut ei olnud, esimese käsitööõllega tulid välja Põhjala mehed, siis Õllenaut, Lehe, Vormsi ja meie Pöide pruulikojaga. Tegime kena Saare õlle, mida külaline saaks kaasa viia. Eksportinud me seni pole, mahud on nii väikesed, et vaevalt mandrilegi jõuab. Tänu uuele pruulikojale ehk jõuame ekspordini ka.

Kristel: Inimesed otsivad käsitööõlut, küllap see on trend – miks muidu suuredki tootjad on asunud maitsekamaid rüüpeid tootma.

Koit: Saaremaa head mainet me oma äris liialt ära kasutada pole tahtnud, see tundus liiga lihtne. Oleme kohaturunduse suured fännid ja Pöide kant ning selle lood väärivad laiemalt tutvustamist.

Kui suured õllesõbrad ise olete?

Kristel: Ma olen viimased kaheksa aastat olnud kogu aeg kas rase või imetav ema – niisiis need perioodid, kui ma midagi saan tarbida, on väga lühikesed olnud. Ja kui sa teada tahad – alates ajast, kui pruulikoda meile koju sai, joob ka Koit õlut oluliselt vähem.

Koit: Käsitööõlled polegi loodud suures koguses kaanimiseks, vaid nautimiseks.

Kristel: Kui mina pudeli alkoholivaba õlut ära joon, olen juba kergelt svipsis!

Kumb teie tandemist ettevõtlikum pool on, vedur ja ideede generaator?

Kristel: Ikka Koit!

Koit: Kristeli isa on minu silmis eeskuju, kelle ettevõtlikkus nakkab. Majanduses toimib lihtne loogika – tulemuse määravad ressursid ehk tööjõud ja kapital. Meil on tublid vanemad, kes meid mõlemat ikka südamest koolitasid. Seega meie kapital on meie peades. Ainus võimalus Saaremaal tegutsedes midagi korda saata on ise härjal sarvist haarata, mitte oodata hõbelusikat, veel enam kahte. Tuleb ise leida võimalus, mis väärtust toodaks!

Kas otsust palgatöö jätta ja ettevõtjaks hakata on raske teha?

Koit: Eks riskid on suuremad, aga võite on ka rohkem!

Kristel: Palgatööl on oma võlu – teed kaheksast viieni ära ja võid asja unustada. Aga oma firmast me räägime absoluutselt iga kell.

Koit: Sa pead tegutsema!

Kristel: Ja riskima! See on ka väga oluline.

Koit: Ja hea on teha midagi enda jaoks. Vahel teeme siin tundide viisi tööd, mida sa palgatööna elu sees ei oleks nõus tegema, aga enda äris teed rõõmuga.

Samas tean inimesi, kes lükkavad aju välja ja naudivad just ette antud monotoonset tööd, miski siin elus ei saa olla kinnisidee. Elu viib ja elu toob, areng ja muutused on loomulikud.

Usun, et ettevõtlikkus on inimesele loomuomane. Lihtsalt enamik ei rakenda seda ettevõtluses. Põhjus on nõukogude ajas, mil väikeettevõtlust ja ärisid polnud. Vanasti oli näiteks iga tavaline talu ettevõte. Inimeste ettevõtlikkus ei ole kadunud, aga puudub harjumus seda ettevõtluses kasutada – napib juhi mõtlemisega inimesi, kes julgeks riskida ja tahaks vastutada.

Võtame Onud (endised Lehmakommionud) ka ette – mis bänd see on ja mis sina seal teed?

Koit: Kitarri mängin ja laulan. 25 aastat tagasi sai loodud lihtsalt nisuke koolibänd, Orissaare punt. Käisin seal põhikoolis ja seitsmendas klassis sai bänd kokku pandud. Tavaliselt koolilõpuga lõpevad ära ka koolibändid, aga meie punt püsib seniajani koos! Ajad on muidugi muutunud. Kas või selline näide – mängu kokkuleppimiseks saatis vanasti trummar postiga paberil kirja. Ja kõik tulid õigeks ajaks kohale. Kas keegi praegu sellist infovahetust enam ettegi kujutab?

Koit laval bändiga Onud. Kui elurõõmu on palju, mahub suure pere ja pereäri kõrvale lahedasti ära ka muusikuelu. Foto: Anna-Liisa Udumäe

Kas muusikurollist oli Kristel südame võitmisel abi ka?

Koit: Pigem võiks küsida, kuidas pereelu bändile vastu peab, sest bänd oli hulk aega enne. Fenomenaalne, et see asi siiamaani tiksub niimoodi! Teeme puhtalt meelelahutust ja ega meil ühtki meest võimalik asendada ei ole. Igaüks peab leidma hobid, mis elule vürtsi lisavad, üks sõidab rattamaratone, mina käin Onudega mängimas. Kui mingi seltskond 25 aastat koos püsib, siis keemia klapib, oleme head sõbrad.

Kuidas teil nelja väikese lapse kõrvalt veel kõigeks selleks aega üle jääb?

Koit: Ega ei olegi üle, pigem puudu! Aga kui tahad midagi teha, on selleks alati võimalus olemas. Lapsed on loomu poolest kõik väga erinevad, selles plikas (teeb parasjagu kaissu pugenud Meelele hella pai) on ka palju süüd, et meil nii palju lapsi on. Kuidas üks noor inimene võib olla nii mõistlik! Algusest peale pole me tema eest pidanud midagi peitma, kappe kummidega kinni panema, lihtsalt räägid lapsele asjad ära ja ta saab aru.

Kristel: Meelel oli lasteaias arenguvestlus. Õpetaja kuulas mind pikalt ja imestas: sa oled esimene ema, kes oma lapsest nii positiivselt räägib! Emad on rohkem kriitilised, head ei osata välja tuua. Meil on suurepärane tugi vanavanemate poolt, nad võtavad väga hea meelega lapsi enda juurde. Isegi minu ema on iga kell valmis Võrust kohale tulema.

Koit: Saaremaa keskkond toetab palju. No vaata, sealt see kolmeaastane tuleb! (Läheneb Ruudi, paljajalu, õnnelik nägu kriim ja toimetab süvenenult puupulgaga.) Ajas metsa vahel omi asju ja ma pole kordagi muretsenud, et kus ta nüüd käis.

Suur pere pole meie jaoks mingi asi, mille pärast vastu rinda taguda. Lihtsalt meie valik. Kui kellelgi on vähem lapsi, on see nende valik.

Lapse sünd on suur elumuutus, kuidas see teie peres käis?

Koit: Isa seisukohast on kõige suurem muutus teise lapse sünd. Loomulikult osaled kõiges, aga rinnalaps on ikka ema küljes. Aga kui teine lapse sündis, tundsin, et saan lapse päris enda hoolde ka, ema ei jõua ju korraga mitmele poole. Mulle see väga sobis. Praegu keegi veel koolis ei käi, Meele sügisest läheb, eks see tuleb ka päris suur elumuutus.

Kristel: Lastega pole ainult rõõm hommikust õhtuni. Muidugi tülitsevad meie lapsed ka! Roosi ja Ruudi on hea komplekt, kaks totut, kes võivad lõputult lollusi teha!

Koit: Kui Kristel käis enne Aade sündi Räpina aianduskoolis ja mul tuli kõigi kolmega aeg-ajalt üksi hakkama saada, siis sain aru – oo, see on ikka üliraske! Aga samas, kui need musid ja kallid tulevad… tasu selle töö ja hoolitsemise eest on ikka ka päris korralik, suurim, mida elus on võimalik saada.

Kogu meie vestluse aja käib ümber laua hoogne mäng. Enamasti sõbralik, aga ühel hetkel puhkeb tüli, kannatus saab lihtsalt otsa, nagu kolmeaastastel ikka. «Ruudi, tule siia, räägime veidi juttu,» ütleb Koit sõbralikult. Keegi häält ei tõsta. Ülekeenud põnn saab veidikeseks sülle, keegi midagi klaarima ei hakka – konflikt laheneb, sest vanemate rõõmus rahumeelsus nakatab lapsigi.

Andke lõpetuseks mõni väärt lapsevanematarkus, kuidas põnnidega toime tulla.

Koit: Igale lapsele peab jääma tunne, et just tema on kõige tähtsam, kõrvalejäetuse tunne on lapse jaoks kõige valusam. Võib-olla on see kõigi inimestega nii, igaüks tahab olla vajalik, hoitud ja oma.

Koit ja Kristel ühise aja alguses, 2000. aastal korporatsiooni aastapäeva peol. Foto: erakogu

Ega aastad neid muutnud olegi  – Koit ikka sama muhe ning Kristel sama kaunis ja sire. Foto: Erlend Štaub

KOIT KELDER

Sündinud 3. aprillil 1978 Saaremaal

Tartu ülikooli filosoofia BA (2002)

Saaremaa ühisgümnaasiumis aasta õpilane (1996) ja kultuuriauhinna laureaat.

Laulja ja kitarrist bändis Onud, mis tegutseb 1991. a sügisest tänase päevani.

Laulis TTÜ kammerkooris bassi (1997).

Töötanud Keila abivallavanemana (2008), Saarte Koostöökogu juhina (2009).

Lääne-Saare valla ühinemise koordinaator (2014).

Poliitiliselt aktiivne, kuulub 2011. aastast Reformierakonda, 2015. a valimistel kogus 529 häält.

Koos abikaasa Kristeliga Pöide õlle pruulikoja asutaja ja juht.

Uus Pöide Pruuli Koda avas Kuressaares Tolli 25a uksed tänavu 18. juunil.

Lähim paariline kõigis ettevõtmistes on abikaasa Kristel Oinberg-Kelder.

Neli last: Meele (7), Roosi (5), Ruudi (3) ja Aade (7 kuud).

10 olulist uudist, mida võiksid teada

Lugeja küsib: miks lisab pood kaalukaubale automaatselt kaks senti?

«Käisin täna Sikupilli Prismas ja puuvilju valides vajutasin kaalul nuppu, et kui kaaslane paneb kauba kaalule, siis tuleks kohe ka silt, aga oh näe imet, silt tuli juba enne kauba kaalule asetamist,» kirjutas lugeja oma kogemusest. 

«Ühesõnaga absoluutselt igale hinnale on lisatud kaks senti. See ei ole küll suur raha, kuid saalitöötajale sellest teada andes oli tema vastus konkreetne: «See ei ole meie viga, see on süsteemi viga». Selge see, et see ei ole nende viga, kuid ma lootsin, et saalitöötaja tõmbab kaalujuhtme seinast ja teatab sellest juhatajale, kuid ei. Ühesõnaga naljakas olukord, et teatad veast, aga keda seda ikka huvitab,» lisas lugeja.

Vastab AS Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Silver Säga.

Saadetud videost on näha, et ehkki kaal on tühi, näitab see neli grammi ja väljastab ka nelja grammi hinna valitud tootele. Niisugune olukord, kus kaalu «nullpunkt» nihkub, võib tekkida siis, kui kaalule panna raskus liiga suure hooga. Kui näiteks arbuus või suurem kott kartuleid kaalu peale potsatab, võibki olla tagajärjeks see, et toodet kaalu pealt ära võttes on kaalu null vales kohas. Sellise olukorra lahendab kaalu taaskäivitamine või kaalu nullimine.  

Oleme täiesti nõus, et meie töötaja vastus kliendile ei olnud sedakorda korrektne. Õige käitumine töötaja poolt oleks olnud siinkohal kaalu nullimine või kaalu väljalülitamine ja olukorrast teavitamine. Täname klienti tagasiside eest ja käime töötajatega selle teema kindlasti üle.

Politsei otsib Tallinnas juhtunud liiklusõnnetuse pealtnägijaid

Pärnu maantee ja Rohelise tänava ristmikul juhtus eile pärast kella 23 liiklusõnnetus, kus mööda Rohelist tänavat Pärnu maantee suunas liikunud sõiduauto sõitis otsa mööda Pärnu maanteed Raudtee tänava suunas kõndinud 52-aastasele jalakäijale.

Kiirabi toimetas kannatanu haiglasse.

Politsei palub liiklusõnnetuste pealtnägijatel täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks võtta ühendust infotelefonil 612 3000 või saata e-kiri aadressile pohja.lmt@politsei.ee.

Käpalistele meeldib karjääritolm

Küsimus, milline taim eelistab kasvukohane mahajäetud karjääre ja muid tööstusmaastikke, kus on palju tolmu ja veel vähe teisi liike, passiks mõnda mälumängu. Vastus kõlab ilmselt paljudele üllatuslikult – need on meie enda orhideed ehk osa lubjalembestest käpalistest.

Eesti orhideed seostuvad paljudel ilmselt ennekõike loopealsetega, kus suveõhtul leviv hõng juhatab hilise uitaja õrna välimusega ööviiuli – nii teda rahvasuus enamasti kutsutakse – juurde.

Tallinna botaanikaaia osakonnajuhataja Olev Abner viib aga meie seltskonna neid otsima hoopis Männiku karjääri. Huvitav, mida selles tolmuses ja hõredas männimetsas küll kasvada saab? Aga selgub, et saab!

Aastast 1985 tegutsev orhideekaitseklubi korraldab igal aastal vähemalt ühe ühisretke orhideede ehk käpaliste otsimiseks. Meie läheme seekord nädal varem luurele. Abner selgitab, et kuna nende taimede arengutsükkel on keeruline ja pikaldane – mõnel liigil kulub õitsema hakkamiseks 10–15 aastat –, tuleb neid hoolega hoida. Küsimusele, kui palju käpaliste liike meie metsades, niitudel ja soodes leidub, täpset vastust polegi, sest keegi ei oska liigi mõistet täpselt kirjeldada ja palju esineb üleminekuvorme. Enamasti pakutakse liikide arvuks 36–38, aga kõik ei vaevu ennast igal aastal näitama. Uue piirkonna käpalistega asustamine võib nõuda 5–15 aastat.

Maailmas aga on orhideesid 35 000 liigi ringis. Meie inimeste teadmised nende kohta piirduvad tavaliselt suureõieliste troopiliste taimedega, millest kõige levinumat, kuukinga, saab lillepoest osta eri värvides ja erikujuliste õitega. Samas piirdub osa kaunite õitsejate suurus mõne millimeetriga.

Kõnnime busside lõpp-peatusest Männiku karjääri poole mööda ekstreemratturite sissesõidetud tolmavat rada. Esimene hallkäpp, kelle leiame, on ära õitsenud. Siis tuleb  esmapilgul täiesti tavaline üksik õitseja – lilla Balti sõrmkäpp. Olgu etteruttavalt öeldud, et neid lillasid õisi ongi metsas kõige rohkem ja nad paistavad kaugele.

Abneri jutu järgi meeldibki käpalistele endise tehase tööstusjäätmetest maha jäänud lubjatolmune pinnas, kus teised taimed pole veel juurduda jõudnud. Kui aga muu taimestik juba jõudsamalt areneb, kipub orhideesid vähemaks jääma, eriti ei meeldi neile paks kulukiht.

Vahepeal näitab botaanik meile huvipakkuvaid «tulnukaid» puude ja põõsaste hulgas, näiteks lodjap-põisenelat, härmpaju, astelpaju ja palsampaplit, millest esimene ja viimane pärit koguni Põhja-Ameerikast. Fotograafi küsimusele, kuidas need kauge maa taimed siia said, vastab asjatundja, et osa on toodud kunagi haljastuseks, osa seemneid aga juhuslikult kellegi või millegagi ise kaasa tulnud. Uskumatu, aga taimestik on selles pealtnäha vaesevõitu metsatukas üsna liigirikas.

Orhideedest leiame veel kümmekond hallkäppa, kellele on näha ka järelkasvu sirgumas. Tegu on selgelt lubjalembelise käpalisega, kellele see kasvukoht istub. «Üle viie aasta see taim tavaliselt looduses ei ela,» räägib Abner. «Ta on eriline sigade lemmik – metssead söövad pahatihti mugulad alt ära. Nüüd on sigu taudi tõttu vähe ja see on käpalistele hea.»

Saame ka teada, et orhideed vajavad piisavalt tolmeldajaid – kimalasi, kärbseid, mesilasi. Osa liike, näiteks hallkäpp, on aga puhas petukaup, sest nektarit neil kireva õiega taimedel putukatele vastu anda ei ole.

Käpalised on meil looduskaitse all, aga mis saab, kui mõni selline näiteks maja ehitamisele ette jääb? «Tiheasustusega alal maja ehitamata ei jää, siis istutatakse taim ümber, selleks tuleb keskkonnaametilt luba taotleda,» vastab Abner. Vahel müüb mõni tädike metsikute orhideede kimpusid näiteks Balti jaama turul ja neid ka ostetakse, sest taimed on ilusad ja püsivad vaasis umbes nädala. Tegelikult on käpaliste korjamine keelatud ja kes vahele jääb, võib trahvi saada.

Leiame metsast veel nuppus rohekat käokeelt ja kollakasvalgete õitega kahelehelist käokeelt, samuti satuvad teele suur käopõll ja laialeheline neiuvaip. Ja ühtäkki on metsaalune lillat Balti sõrmkäppa nii täis, et peab hoolega vaatama, et peale ei astuks. Fotograaf roomab botaanikuga mööda metsaalust, et paremaid pilte saada, mina püüan aru saada, mis taim mis nime kannab, ja kõik see tundub lootusetult segi minevat.

Valgete õitega sooneiuvaiba otsingul, mille pilt ilutseb ka orhideekaitseklubi märgil, kahlame karjääriäärses roostikus ja ühe alles õitsele puhkemata taime me sealt lõpuks ka leiame. Veel kohtame oma teel käokeeli ehk ööviiuleid, mis saanud oma nime selle järgi, et lõhnavad öösel, mil neid tolmendavad usinad ööliblikad. «Nemad ei peta, vaid annavad nektarit ka vastu,» mainib Abner.

Kaunis tumepunane neiuvaip jääb seekord nägemata, sest see pole veel silmi lahti teinud. Küll aga märkame koduteel porises rattajäljes jalgupidi vees kasvavat eriti intensiivse lilla värvusega imekaunist kahkjaspunast sõrmkäppa. See iludus hakkab soodsates oludes õitsema juba neljandal aastal ja nende põlvkonnad vahetuvad kiiresti.

Orhideekaitseklubi matk Männiku karjääri toimus plaanitud ajal 18. juunil. Osales kümme klubiliiget. Lisaks eelnimetatud käpalistele leiti üles tumepunane neiuvaip, vööthuul-sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, roomav-öövilge ja soovalk.

Galerii: palav suveilm tõi rannad rahvast täis

Jaaniaegsed temperatuurid Viljandi rannas on olnud õige suvised. Südapäevased mõõtmised näitasid õhutemperatuuri keskmiseks 26 ning järveveel 21-22 kraadi.

Kui seni oli rannas aega veetmas keskmiselt 30 inimest, siis tõelise leitsakuga saabunud laupäeval peesitas nii Viljandi kui Paala järve kaldal rannavalve hinnangul vähemalt 100 suvitajat.

Olenemata suurest rahvahulgast G4S-i kommunikatsioonijuhi Reimo Raja sõnul suuri probleeme ette tulnud pole. “Paala järvel on põhiliseks rikkumiseks üle poide ujumine. See on ohtlik, sest järv pole teiselpool poisid enam ujumiseks kohandatud,” sõnas Raja.

Viljandi järve rannas ujumisalade ületamisega seotud vahejuhtumeid kommunikatsioonijuhi teada ette tulnud pole, kuid tihtilugu eksitakse lemmikloomade randa toomise keelu vastu. “Õnneks on inimesed aga mõistvad ning kui rannavalvurid sellele nende tähelepanu juhivad, minnakse viisakalt rannaalalt välja,” kinnitas Raja.

Üksiti soovis ta suvitajaile südamele panna, et järveranda ei tuldaks klaastaaraga. Kuigi sel hooajal ühtegi meedikute sekkumist vajavat suuremat õnnetust pole toimunud, on Raja kinnitusel varasematel aastatel mitmel korral liiva seest teravaid kilde nähtavale tulnud. “Sel hooajal on Paala järve ääres tulnud tegelda lihtsamate kriimustuste ja plaasterdamistega, ei midagi tõsist.”

Suuremates randades kipuvad ka pere nooremad võsukesed rahvamassi sisse ära kaduma. Viljandis taolisi juhtumeid Raja teada veel ette pole tulnud.

Jalkafännide välimääraja

Jalgpalli EM-võistlustel ei otsi kaamerad üksnes hästi- ja ülemakstud mehi rohelisel murul. Põnevaid ja huvitavaid tegelasi jääb objektiivi ette ka tribüünil. Siin on valik käimasoleva suurturniiri pealtvaatajate värvikamate tüüpide esindajaid.

Pilgupüüdja

Foto: Scanpix

Kaugelt India ookeani saarelt nimega Reunion Prantsusmaale saabunud Dimitri Payetile on praeguseks silma peale pannud kõik jalgpallifännid. Vutivirtuoos ise pani lisaks pallimängule mõned aastad tagasi pilgu peale nüüdseks tema abikaasaks saanud  Ludivine Payetile, kes on sarnaselt EMi staariga staadionitel imetluse objektiks.

Õlleunilane

Foto: Scanpix

Õlu ja jalgpall on lahutamatud. Inglane teab, et kaine peaga seda mängu vaadata ei kannata, sest omad ei ole tiitlit võitnud ju alates 1966. aasta MMist. Seega pole midagi imestada, kui kohtumise eel joviaalses tujus inglane laseb staadionil matši ajal õlleuimas korraks ka silma looja.

Islandlased

Foto: Scanpix

Kes valvab kodusaart? 330 000 elanikuga Islandi suvi pole ikka õige suvi ja nii otsustas kümnendik riigi elanikkonnast veeta tänavuse juunikuu hoopis Prantsusmaal. Vahelduseks on hea jalgpalli vaadata ka lühikese varrukaga pluusis.

Huligaanid

Foto: Scanpix

Mehed nagu metsapullid. Kui keegi on endale kõhule tätoveerinud sõna huligaan, siis on selge, et ilma kiivri ja kilbita ei ole mõtet temaga vestlusesse laskuda. Ungari koondist toetavad mehed nalja ei mõista ja nii mõnedki on seda Prantsusmaal ka tunda saanud.

Moodne paar

Foto: Scanpix

Kui kokku saavad noor venelanna ja inglasest härrasmees, võib omavaheline läbisaamine jalgpalli EMil kujuneda ülimalt meeldivaks. Ülejäänud juhtudel lööb veri vemmeldama aga muudel põhjustel ja käiku tuleb lasta rusikad, et selgitada välja linna kõige kõvem mees.

Selfistaar

Foto: Scanpix

Kiirete jalgade, sorava jutu ja nobedate näppude voor. Cristiano Ronaldo tulihingeline fänn on turvameeste eest silkama saanud ja oma iidolini jõudnud. Nüüd tuleb staar ühise selfi tarvis pehmeks rääkida ja säilitada rahu, et teha sekundite jooksul foto, millest juba aastaid unistatud.

Muretud iirlased

Foto: Scanpix

Maailmarändurid iirlased teavad, et elu peab olema lõbus. Nende toetatav koondis võib olla isegi 0 : 3 kaotusseisus, kuid laulujoru lastakse ikka lahti. Kes tahab head tuju ja lõbusalt aega veeta,   otsib EMil üles just iirlased.

Über-naine

Lemmikkoondist ja elukaaslast tuleb toetada ikka õiget värvi riietes ning südamega. Šveitsi koondislase Blerim Džemaili teinepool Erjona Sulejmani teab, et meelsuse näitamiseks ei ole alati vaja selga tõmmata jalgpallisärki.

Ilmateenistus lubab pühapäevaks kuni 32-kraadist sooja

Ilmateenistuse prognoosi kohaselt sajab homme mitmel pool hoovihma ja on äikest, soojakraadid ulatuvad aga kuni 32 kraadini.

Öösel tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, kohati on udu. Puhub lõunakaare tuul 1–7 m/s. Sooja on 14–20 kraadi.

Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja hommikupoolikul on rannikul kohati udu. Mitmel pool sajab hoovihma, on äikest, kohati on sadu tugev. Puhub ida- ja kagutuul 3–9 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja tuleb 26–32, rannikul kohati 20–23 kraadi.

Esmaspäeval tuleb pilves selgimistega ilm. Paljudes kohtades sajab hoovihma ja on äikest. Pärastlõunal lääne poolt alates taevas selgineb ja sadu lakkab. Kagutuul pöördub läände ja edelasse ning puhub 3–10, päeval rannikul puhanguti 14 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Öösel on sooja 15–20 ja päeval 18–24 kraadi.

Teisipäeva öösel on vähese ja päeval vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub edela- ja läänetuul 3–9 m/s. Sooja tuleb öösel 10–15 ja päeval 18–23 kraadi.

Kolmapäeval püsib vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub muutlik tuul 1–7 m/s. Öösel on sooja 10–15 ja päeval 19–23 kraadi.

Arstist sai moedisainer

Helsingis elava Eesti moedisaineri Margit Peura nime võiks kirjutada ühele leheküljele maailmakuulsate moenimede Miuccia Prada, Tom Fordi või Giorgio Armaniga. Prada õppis politoloogiat, Ford sisearhitektuuri, Armani alustas arstiteadusest. Ka Peural, ühel me tänavusel Hõbenõela moeauhinna nominendil, on taskus Tartu ülikooli arstidiplom.

Berliini moenädal. Suvi 2015.

Õhulisse linasesse ja siidisesse suveminimalismi riietunud modellid seisavad näitusesaali postamentidel nagu skulptuurid ja vahetavad sumeda popdžässi taktis hillitsetult poose.

Õhus on elevust, fotoaparaadid välguvad, näod pärlendavad higist nii modellidel kui ka moevaatemängul äraseletatud nägudega trügival publikul. Suurlinna umbses õhustikus üle 30 tõusnud kuumapügalaid on palju raskem taluda kui meil siin meretuulepealsel maal. Moemeditatsiooni lõppedes ilmub modellide sekka nääpsuke ja põhjamaiselt läbikumava jumega moedisainer Margit Peura (33), kelle moebrändi Whitetail tänavusuviseid moode moenädala põhiprogrammis näidati.

Saksa ajakirjandus kiidab hiljem põhjamaise rõivamärgi skandinaaviapärast minimalismi väga, kohalik sotsiaalmeedia on samuti vaimustuses. Komplimendiks on tegelikult seegi, et moedisainer kutsuti oma väljapanekuga just moenädala suurimasse, rohkem kui 60 000 külalisega Premiumi messikeskuse noorte ja talendikate disainerite halli.

Alpakasallid suurim hitt

See oli juba Margit Peura teine etteaste Berliini moenädalal, kus soositakse uusi tulijaid ja moetööstuse niiditõmbajad lausa kutsuvad noori andekaid disainereid suurte tegijate hulka mängima. Pealegi on sellisel modernse käekirjaga keskkonnasäästlikul moel, nagu teeb tema, Euroopas järjest rohkem minekut – eriti armastab ökomoodi Saksamaa.

«Mu rõivalooming on lihtne, samas elegantne. Täpselt see, mida mulle endale meeldib kanda. Mõne moeriuka, twist’i, võib väikese detailina aga sageli leida rõiva seljapoolelt, eestvaade on enamasti selge ja puhas,» kirjeldab Margit oma maitse-eelistusi ja kinnitab, et ta ise esindab just seda naist, kes Whitetaili selga tõmbab. Need on rõivad, mida võiks kanda kontoris kõrge kingaga ja vabal ajal tennistega. 

Tema selle suve moodides on vihjeid Jaapanile, teravaid nurki ja arhitektuurseid vorme, annus maskuliinsust ja terake naiselikkust rõhutavat joont. Värvipalett koosneb põhiliselt naturaalsest valgest, hallist, beežist ja tumesinisest. Pole üldsegi liialdus öelda, et rahulikes lõikejoontes ja värvipaletis on teatavat sarnasust arstiõpingutega alustanud, kuid need lõpetamata jätnud Giorgio Armani minimalistliku käekirjaga – ehkki taotluslik see ju ei ole.

Et Margitile on iseäranis oluline riiete ökoloogiline ja eetiline pool, kasutab ta üksnes loodussäästlikke, ökosertifikaadiga (GOTS) kangaid – luksuslikumat orgaanilist lina, siidi ja villa, samuti veidi puuvilla, mis kõik on ihu ligi väga mõnusad. Pehmed ja soojad kudumid on tehtud aga parimast alpakavillast, mis on pärit Peruu kõrgmägedest. Ning kui näidismudelid välja arvata, siis kõik õmmeldakse-kootakse valmis Eestis.

Muide, alpakavillased sallid ja kudumid on seni ühed suuremad Whitetaili müügihitid Soomes ja mujalgi. Ka Margit ise tunnistab, et oma rõivamärgi kampsuni ja sallita ta enam elada ei suuda: «Ilma alpakasallita on siin põhjamaal ju nii külm!»

Hirvelikult nõtke

Margit Peura Whitetaili moemärk sündis aga vaid aasta enne tema läinudsuvist Berliinis käiku, 2014. aasta suvel Helsingis. See oli Tartu ülikoolis arstiks õppinud naise elus julge pööre, mis pani nüüdseks teda kõigiti toetavad ja aitavad ümberkondsed mõistagi hämmelduma ja šokeeritult ahhetama. Miks ometi jätta nii kindel arstiamet?

Tema soomlasest ja arstist abikaasa Matti Peura, kellega ta Tartus tutvus ning keda meil tuntakse Eesti-Soome bändi Popidiot lauljana, astus aga naise kõrvale toeks. Ning nagu perekonnanime Peura, sai Margit ka moebrändile nime oma mehe käest. Peura tähendab soome keeles hirve, ulukit; whitetail inglise keeles valgesaba-hirve. Nii et nõtke iseloom ning hirvekarva beežikad, pruunikad ja valged värvid, mida Margit kollektsioonidesse poetab, on seal täiesti omal kohal.

Igatahes ei ole naine hetkegi ette võetud kannapööret kahetsenud. Juba nendel kuuel aastal, kui ta Soome kolinuna osalt veel õppetööna üldarsti, anestesioloogi ja lõpuks ka günekoloogiakirurgina töötas, kripeldas sisimas tunne, et see pole päris see. Kuigi kõik iseenesest ju meeldis, hakkas rutiin, kindel graafik ja range reeglistik teda häirima. Margit pole selline kaheksast-viieni-töö tüüp, kuid veel vähem armastab ta tüütut paberibürokraatiat, mida arstitöös on samuti palju. Ettevõtjana tunneb ta end palju vabamana.

«Mu sügavam soov oli midagi ise luua ja oma kätega teha,» pani ta endale diagnoosi. Jah, kirurgitöös küll on käelist tegevust, kuid see ei läinud enam arvesse, kui ta Helsingi disainikooli moedisaini osakonda paberid sisse viis. Selleks ajaks oli eredaim äratundmise ja otsustamise hetk juba möödas: see oli Tallinnas, kui Margit käis kuulamas Eesti juurtega Brasiilia moekunstniku Oskar Metsavahi, Oskleni brändi looja loengut ja temaga kohtus. Mehest, kes on samuti arsti haridusega ja disainib ökomoodi, sai tema iidol: «Tema avas mu silmad, et ma ei peagi ju elu lõpuni olema arst!»  

Liiati ei leidnud ta kunagi poest selliseid loodushoidlikke ja hea tunnetusega tehtud stiilseid rõivaid, mida ise kanda tahaks. Faktid sellest, kuidas rõivatööstus raiskab vett ja reostab loodust, äratasid õudu. Ta küsis endalt, et miks ta siis ise ei võiks hakata sellist moodi tegema. Hakkaski. Muide, tegumoode joonistab ta käsitsi, mitte arvutis nagu paljud teised moetegijad. Nii tuleb rõivale tihti palju põnevam lahendus, ütleb tema kogemus.

Suvelemmik linane

See kõik aga ei tähenda, et arstitoa uksed oleks talle täienisti sulgunud. Kindlasti kavatseb ta end selles täiendada ja muutustega kursis hoida. Kuid tema arvates ongi tulevik pigem nende inimeste päralt, kes suudavad liikuda erialade vahel, pidevalt õppida ja ägedate ideedega lagedale tulla.

Muidugi on uuel väiksel tulijal raske end läbi murda suurtest moemärkidest, kes samuti on hakanud jõulisemalt ökomoele rõhuma. Kõik saavad aru, et moemaailm sellisel kujul nagu see siiani on tuksunud, on end ammuilma ammendanud, kuid midagi röögatult uut ja originaalset on samas moest küllastunud maailmas keeruline leiutada. Aga Margit ei jäta jonni. Ennekõike tahab ta jätkata ökosuunal: «See on minu panus maailmas midagi natukenegi paremaks muuta. Ehk ühel hetkel muudab see ka rohkem kui ainult moodi,» usub ta.

Sel kevadel esitles Whitetail Berliinis uusi sügissiluette, mille värvi- ja mustririkkam palett sai loomisinnustust David Bowie laulu «Love is Lost» kuulates. Peaehted disainis talle Laura Wass, kelle ehteid on kandnud ka Beyoncé ja Lady Gaga – aplaus, sest disainer avaldas ise soovi Margitiga koostööd teha.

Sügisel kavatseb ta üllatada Whitetaili värskendusega. Mis see täpselt on, jätab ta esialgu saladuseks. Võiks see olla midagi moespaa sarnast? Miks ka mitte.

Aga sel suvel kõnnib ta Helsingi ja Tallinna tänavail veel oma suvelemmikutes, linastes riietes. Ikka ühevärvilistes, sest lillelised kleidid lihtsalt pole tema jaoks.            

Norra laev toob Lennusadamasse näituse

Laupäeva, 25. juuni hommikul  jõuab Roomassaarest Lennusadamasse Lindesnesi Tuletornimuuseumile kuuluv endine Norra tuletornide teeninduslaev Gamle Oksoy, mis teeb merekultuuriaasta raames tuuri Läänemerel koos hallipäise meeskonna ja pisikese näitusega.

Näitus «Läänemeri: ühine pärand - ühine tulevik» on üles pandud laeva töökojas. Meremuuseumi poolt saab laeva näitusele lisatud ka kaks 1920-30. aastate enam levinud Eesti eksportkauba näidist, lubas Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen.

Selle kraami üleandmine koos Norra suursaadikuga Eestis toimub praeguste plaanide kohaselt laupäeval kell 13.

Laeva Läänemere ringreisile ja näitusesse on oma osa andnud kõik meie kodumere rahvusvahelise merekultuuri töögrupi liikmed. Laeva kapten Odd Nordahl–Hansen on juhatanud kümme aastat Bredarsholmeni vanade laevade remondidokki Kristiansandis ja sõitnud aastaid Norra suurte õppepurjelaevade kaptenina.

Sadamas viibimise ajal on laev külastamiseks kõigile avatud laupäeval kella 14-17, pühapäeval kella 10–12 ja 14–17. Meilt lahkub laev Soome esmaspäeva pärastlõunal.

Politseile jäi jaanipäeval vahele 70 alkoholi tarvitanud juhti

Korrakaitsjatele jäi jaanipäeval Eesti eri paigus vahele 70 alkoholi tarvitanud autojuhti.

Päev varem tabas politsei autoroolist 33 inimest, kel olid alkoholi tarvitamise tunnused, teatas politsei- ja piirivalveamet. Lisaks jäi politseile vahele üks narkootikume tarvitanud juht.

Kokku on politsei sel nädalal Eestis tabanud 144 ebakainet roolikeerajat.

Lapseröövi pärast rahvusvaheliselt tagaotsitud eestlannat kahtlustatakse tapmises

Eelmisel aastal lapseröövi pärast rahvusvaheliselt tagaotsitud eestlannat Anne Diersi kahtlustatakse Saksamaal 62-aastase meesterahva surnuks pussitamises.

Juhtunu leidis aset üleeile õhtul Kölni Holweide linnaosas Tillystraße tänaval asuvas eluhoone korteris. Politsei andmeil pussitati 62-aastast meesterahvast noaga. Süüteo peamine kahtlusalune on Anne. Milline suhe oli mehel naisega, on väljaselgitamisel, kirjutab Express.

Kohalik päästeteenistus* sai juhtunust teate kella 17.45 paiku. Politsei pressiesindaja sõnul oli alkoholinähtudega Anne agressiivne ja tahtis noaga rünnata kohale saabunud meedikuid, mistõttu pidid korrakaitsjad vahele sekkuma. Päästjate pingutustest hoolimata ei andnud elustamine tulemusi ja mees suri koha peal.

Politsei pidas sündmuskohal kinni peale 46-aastase Anne ka tema 21-aastase poja. Samal päeval lasti poeg vabaks, Anne võeti vahi alla.

Juhtunu täpsemad asjaolud selgitab välja kriminaalmenetlus.

Anne on juba varasemalt Saksa politseile tuttav. Nimelt otsisid Nordrhein-Westfaleni liidumaa korrakaitsjad eelmisel aastal teda taga, sest ta viis 31. augustil ebaseaduslikult lastekodust ära oma lapse ja lahkus teadmata suunas.

Naist ja tüdrukut otsiti taga kogu Euroopas. Saksa politsei pidas võimalikuks, et Anne üritab jõuda koos oma tütrega Eestisse. Septembris saadigi tüdruk ja tema ema Võrust bussipeatusest kätte. Hiljem saadeti laps Saksamaale lastekodusse tagasi.

Kohus võttis eelmisel suvel psüühiliste probleemide tõttu Annelt tütre hooldusõiguse ära. Tütar paigutati lastekodusse.

Tüdruku isa elab naise sõnul Küprosel ja temaga puudub kontakt. Annel on veel täisealine tütar ja poeg.

* Saksamaal osutab tuletõrje ka kiirabiteenust

Nestor: iga asi töötab paremini, kui ta sisse lülitada

Riigikogu esimehe Eiki Nestori (SDE) sõnul oleks Euroopa Liit selgemate demokraatlike mehhanismide rakendamisel efektiivsem.

«Viimase nädala jooksul mõlgub mul meeles paari aasta tagune jutuajamine Jüri Raidlaga. Teemaks Eesti eesistumine Euroopa Liidus ja selle võimalikud eesmärgid,» kirjutas Nestor Facebookis.

Tema sõnul olid nad Raidlaga mõlemad veendunud, et Eesti huvides on tugevam Euroopa. «Aastaid tagasi oldi ju juba teel integreerituma Euroopa suunas. See jäigi ideeks ja skeptikute hirmus tehti suurus, mis lasi küll laieneda, aga nii, et demokraatlikud mehhanismid on inimestele kättesaamatud. Pluss ebaefektiivsus,» märkis Nestor.

«Meenub üks Murphy loomingust pärit Sattingeri seadus: iga asi töötab paremini, kui ta sisse lülitada,» jätkas Nestor, kelle sõnul see seadus kehtib ka Euroopa Liidu kohta. «Ja selleks, et EL sisse lülitada, on vaja selgemaid demokraatlikke mehhanisme. Näiteks põhiseadust. Ja Eesti võiks olla siinkohal eestvedaja.»

Viljandi rannas mõnulevad vesikanad

Täna lõuna paiku võis Viljandi ranna roostikus märgata kaht erilist lindu poegadega ringi tiirutamas.

Nendest tehtud fotod sai lähetatud ornitoloog Olav Rennole ning tema sõnutsi on kaamerasilma jäänud laugud ehk vesikanad.

Sel liigil nagu kõigil kurelistel hooldavad poegi mõlemad vanalinnud. „Viljandi järve roostikus pesitseb vähemalt kümmekond paari. Enamjaolt saab neile jälile häälitsuste kaudu. Need fotod on liigi tavapärast peidulisust ja inimusaldamatust arvestades kaunis erakordsed,“ ütles ornitoloog.

Londonis elav pärnakas: pealinn kurvastab, ülejäänud riik tähistab

Seitse aastat Londonis elanud pärnakas Kärt Lepik ütles Suurbritannia rahvahääletuse järgseid emotsioone hinnates, et noored britid on Euroopa Liidust lahkumise pärast mures, aga vanemad inimesed on referendumi tulemusega rahul ja soovivad üksteisele head iseseisvumispäeva.

"London leinab," iseloomustas Kärt Suurbritannia pealinnas referendumi päeva järel valitsevat meeleolu. "Minu töökohaks on talendiagentuur, kus ei võeta tavaliselt sekunditki hinge tõmbamiseks, kuid täna on meie kontor vait ja mõtisklev. Atmosfäär Londonis on pinev, seda võib justkui noaga lõigata. Kõik mu siinolevad sõbrad võtavad ühendust ja küsivad, kuidas mul enesetunne on. Milline peaks mu enesetunne olema? Ma ei ole ju üksinda pettunud, vaid olen pettunud koos Londoniga." 

Agendina töötav Kärt rääkis Pärnu Postimehele, et noored britid on hääletustulemuse peale vihased ja eriti nördima ajab neid teadmine, et tulemus kajastab vanemaealiste inimeste eelistust. 

Saareriigi sotsiaalmeedia on Kärdi jutu järgi täis vihased sõnumeid, kus kirjutatakse, et vanem generatsioon hääletas tuleviku vastu. On avatud petitsioon, et Suurbritannia kuulumine Euroopa Liitu uuesti rahvahääletusele võtta.

"Väga paljude brittide reaktsioonid Euroopa Liidust lahkumise uudise peale on olnud umbes sellised, et nad ei mõelnudki, et paljud arstid, kes neid ravivad, ei ole ise Inglismaal sündinud, või et ei osatud arvata, et lahkumisotsus mõjutab meelelahutusäri, või siis ei teatud, et Brexit toob endaga kaasa kohesed negatiivsed tagajärjed, nagu näiteks tänahommikune naela väärtuse langus," kirjeldas Kärt.

Noore eestlanna sõnul võideti Brexiti kampaanias hääli immigratsioonivastase propagandaga.

"Immigratsiooniküsimusest ei saa britid edaspidigi üle ega ümber, aga nagu üks mu sõpradest ütles, siis vähemalt meie, idaeurooplased, saame koju minna. Kuid mõelgem nüüd nende inimeste peale, kellel sellist varianti ei ole," rääkis Kärt.

Tema brittidest sõbradki on tunnistanud, et neil on oma kaasmaalaste otsuse pärast häbi. Üks Kärdi sõber ütles, et Euroopa Liidust lahkumise poolt valinud on enamjaolt üle 50aastased, ent otsus, mille nad tegid, jääb mõjutama järgmist põlvkonda. Mitte enam otsustajaid.

Inimestes tekitab Kärdi ütlust mööda kurbust, et peaminister David Cameron teatas ametist lahkumisest. Peljatakse, et Inglise naela järsk kukkumine on alles esimene paljudest majanduslikest tagasilöökidest.

Brexitit võrreldakse USA presidendiks pürgiva Donald Trumpi poliitikaga ja valge rassi katsega kehtestada oma ülevõimu. Viimati mainitus nähakse eeskätt igatsust vanade heade aegade järele.

Tänase päeva lõpuks oli Kärdi töökohas sama vaikne kui hommikulgi, kuid inimesed hakkasid esimesest šokist üle saama.

"Pealinn kurvastab, samal ajal kui ülejaanud riik tähistab," võttis Kärt tänase päeva kokku.

Ansip Brexitist: siin ei ole põhjust ei hüsteeriaks ega šokiks

«Siin ei ole põhjust ei hüsteeriaks ega šokiks,» kommenteeris Euroopa digitaalse ühisturu volinik Andrus Ansip brittide otsust lahkuda Euroopa Liidust.

Mehhikost saabunud ja alles hiljem end uudisega kurssi viinud Ansip sõnas Postimehele, et tal on isiklikult väga kahju, et referendumi tulemus kujunes selliseks. «Aga kui otsus tehti demokraatlikul teel, siis ei ole siin midagi parata,» lisas endine peaminister.

Ansip märkis, et iseenesest oli referendumi tulemus erinevate Briti valitsuste aastakümnete suhtumise peegeldus. «Kui muudkui räägitakse, et Euroopa Liit on liiga kallis ja Brüsselist tuleb ainult bürokraatlikke otsuseid, ja ükskord küsitakse inimeste käest, mida arvate Euroopa Liidust, siis vastus tulebki selline, nagu on eelnevalt korrutatud. Liiga kallis ja bürokraatlik,» tõi ta näite.

Rõivas: Brexiti külm dušš tuleb muuta värskendavaks äratuseks

Peaminister Taavi Rõivase sõnul pole kahtlustki, et Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda mõjus kogu ühendusele nagu külm dušš, kuid see tuleb juba järgmisel nädalal muuta värskendavaks äratuseks.

«Pole kahtlustki, et Brexit mõjus kogu Euroopa Liidule justkui jääkülm dušš. Kindlasti oli see ootamatu, aga paanikaks ei ole põhjust, kaugel sellest. Juba uuel nädalal tuleb Brexit – nagu külm dušš ikka – muuta värskendavaks äratuseks,» ütles Rõivas Postimehele antud kirjalikus kommentaaris.

Tema sõnul on Euroopa Liit pidanud lähiminevikus toime tulema väga erinevate kriisidega ning on enamasti suutnud skeptikute kiuste kriisidest tugevamana väljuda. «Olen täna suhelnud oma ELi kolleegidega, kes kõik mõistavad, et me ei saa endale lubada peataolekut, vaid peame ühte hoidma ja uue normaalsusega toime tulema. Juba teisipäeval kohtume ELi peaministritega Brüsselis, kus lepime kokku edasised sammud. Ja need tuleb leida kiiresti, sest venitamine on vesi populistide veskile,» märkis ta.

Rääkides Suurbritanniast ja selle tulevikust, ütles Rõivas, et loomulikult on oluline selgus. «Loodame, et tulevane Suurbritannia juhtkond peab seda enda jaoks võtmeküsimuseks, milline on suhe Euroopaga tulevikus. Nüüd on kõige olulisem küsimus, kuidas Euroopa Liit edasi läheb, mitte see, kuidas Ühendkuningriik lahkub,» ütles ta.

Küsimusele Euroopat ähvardavast referendumilainest ja sellele reageerimisest vastas Rõivas, et pole mõtet eitada, et Suurbritannia referendumi tulemus suurendab mitte ainult majanduslikku, vaid ka poliitilist ebakindlust. «Rahva vabalt väljendatud tahtel põhinev valitsemisvorm on see, mis meid suurest osast muust maailmast lahutab ja mis on ka meie tugevus. Demokraatia vankri ette ei tohi panna labasusi, lihtsustusi ja tühjasid lubadusi. Mineviku lubamine ning oleviku ja tuleviku eitamine ei ole poliitika,» lausus ta.

Tema sõnul on läänemaailmas peatselt ees olulised demokraatlikud valimised – Hispaanias, USAs, Prantsusmaal ja Saksamaal – ning peavoolu poliitilised jõud peavad leidma õige käigu populismile vastu seismiseks. «Seega – oluline ei ole ühegi referendumi või valimiste ärahoidmine, aga lahenduse leidmine põletavatele probleemidele Euroopa naabruskonnas, Euroopa Liidu piiride ja sisejulgeolekuga seoses ning majanduskasvu ja tööpuudusega,» ütles ta.

Rõivase sõnul rõõmustavad Brexiti üle kindlasti nii äärmuslased ja populistid kui Euroopa vastased. «Isegi ühes kõige Euroopa-meelsemas riigis Eestis püüavad nii Keskerakond kui EKRE ELi lagundamist päevapoliitilistes huvides kasutada, rääkimata siis riikidest, kus Euroopa-vastased meeleolud levinud. Kuid ma usun, et populism ja lühinägelikkus sel korral katsetest kaugemale ei jõua,» märkis ta ja lisas, et selleks tuleb rääkida, seletada ja veenda, miks on ühtne Euroopa Liit kasulikum, parem ja perspektiivikam kui kõik muud lahendused.

Vastates küsimusele, milliseid muutusi Brexiti-järgne Euroopa vajab ning kas pikemas plaanis võib otsus mõjutada ka näiteks suhteid NATOs, vastas Rõivas, et hoida tuleb külma pead ja tugevat närvi. «Suurbritannia on ja jääb Euroopa osaks isegi väljaspool Euroopa Liitu. Brittide otsus ei mõjuta meie tugevaid liitlassuhteid. Teiseks, Suurbritannia on ja jääb NATO üheks võtmetegijaks ning need kaks asja tuleb hoida üksteisest kategooriliselt lahus,» ütles Rõivas ja kordas, et Suurbritannia liikmesus ja roll NATOs sellest referendumist ei sõltu.

Tema sõnul on NATOs mitmeid Euroopa riike, kes Euroopa Liitu ei kuulu. «Samuti jääb Suurbritannia ka tulevikus Eesti jaoks oluliseks partneriks ja liitlaseks, seda nii majanduslikult, poliitiliselt kui julgeoleku kontekstis,» lisas peaminister.

Huvitav nipp, mis peaks aitama küttearvetelt kokku hoida

Oled vahel mõelnud oma kodu külgkardinate materjali peale? About Home kirjutab, et looduslikust materjalist, näiteks orgaanilisest puuvillast kardinad aitavad ruumis paremini temperatuuri säilitada.

Nailon ja polüester ehk need materjalid, millest on tehtud odavad masstoodetud kardinad, pidavat jällegi energiat «neelama», rääkimata siseõhu kvaliteeti reostamisest ja kahjulikest mõjudest ruumidest viibijate tervisele.

Sestap soovitatakse inimsõbralike ökoalternatiividena kaaluda orgaanilisest puuvillast, linasest ja kanepikiust tehtud kangaid - viimast kasutatakse näiteks telkide ja purjete valmistamiseks. Looduslikust materjalist kardinakangad on kasutaja tervisesõbralikud, ent hoiavad ruumis temperatuuri, niiskustaset ning peavad vastu UV kiirgusele.

Loomulikult saab ökokardin vaid energiasäästlikule eluviisile kaasa aidata - oluline on ka maja õige soojustamine ja ventilatsioon ning energiasäästlik küttelahendus.

Mailis Reps: Brexit tähendab muutusi, mille lõpp on ennustamatu

Suurbritannia rahvahääletuse tulemus on üllatuslik. Kuigi juba enne referendumit usuti, et tulemus tuleb tasavägine, siis pigem arvati, et otsus jääb Euroopa Liitu jäämise kasuks, kirjutab riigikogu Keskerakonna  fraktsiooni asemees ja Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps.

Napp Euroopa Liidu vastaste võit tähendab lõhet Suurbritannia ühiskonnas ning siseriiklikke muutusi. Kui Suurbritannia lahkumise lõplikku mõju on praktiliselt võimatu hinnata, siis on siiski selge, et keerulised ja rahutud ajad Euroopa Liidus on selle otsuse tõttu garanteeritud. Majanduslikus mõttes sõltub palju sellest, millise tee valib Suurbritannia Euroopa Liiduga edasisel suhtlemisel – kas nad jäävad Euroopa Liidu ühisturule, sõlmivad vabakaubanduslepingu või tuleb edaspidi Suurbritanniaga suhtlemisel arvestada tollitariifidega. Viimasel juhul saab Euroopa Liidu ühisturg väga tõsise löögi.

Samas on Brexiti näol tegemist väga pika protsessiga, mis võib võtta aastaid. Kui Gröönimaa otsustas 1982. aasta referendumil tollasest Euroopa Majandusühendusest välja astuda, siis kulus reaalse lahkumiseni kolm aastat. Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on aga hoiatanud, et Brexiti protsess koos kõigi kaubandus- ja immigratsioonilepete läbirääkimistega võib võtta kuni seitse aastat. Naljahambad on juba kogu protsessi ristinud «lose-lose» olukorraks, kus ei võida ei Suurbritannia ega Euroopa Liit. Säravaid naeratusi kohtab täna hommikul vaid euroskeptikute näol, isiklikult pean juhtunut väga kurvaks sammuks.

Suurbritannia on olnud Euroopa Liidus oluline jõud. Nende lahkumine toob kaasa muutused Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes jõujoontes. Küsimus jääb, kas Euroopa Liidus reforme toetava Suurbritannia lahkumine toob kaasa vajalikud reformid Liidus või jätkatakse samal kursil. Viimasel juhul ei pruugi Suurbritannia rahvahääletus jääda viimaseks.

Lapsevanemad, tähelepanu: see Ikea toode on laste tervisele ohtlik

Lapsevanemad, kelle pisikesi põngerjaid peaks trepile astumise eest kaitsma Ikeast pärist turvapiire Patrull, peaks olema väga tähelepanelikud: probleemne piire on tekitanud juba nii tõsiseid kaebusi, et kliente kutsutakse üles toodet tagastama.

Nimelt olevat lapsevanemad pöördunud kaebustega mööblihiiu poole, kuna Patrull sarja turvaliire võib siiski ootamatult avaneda, kirjutab Spiegel. Sõltumatud eksperdid leidsid, et turvapiirde sulgur ei pea, seetõttu on piire avanenud ning on ka juhtumeid, kus laps  seetõttu trepist alla kukkunud.

«Oleme saanud tõsiseid kaebusi ning kuna laste tervis on meile äärmiselt olulile, ei saa me sellega riskida, mistõttu kutsume kliente üles probleemset toodet tagastama,» sõnas IKEA lastetoodete suuna juht Maria Thörn. Klientidel, kes on muretsenud PATRULL sarja kuuluva turvapiirde, ka PATRULL KLÄMMA ja PATRULL FAST, tuleks pöörduda Ikea poole toote tagastamiseks.

Sel kuul kutsub Rootsi odavmööbligigant juba teist korda kvaliteedinõuetele mittevastavat toodet tagastama - alles juuni alguses kutsuti kliente üles tagastama Frostfri nimelisi külmikuid, millest võib saada elektrilöögi.

Nädalavahetus tuleb südasuviselt kuum

Kalendri kohaselt jätkab ilm suvisel lainel, nädalavahetus tuleb aga suisa südasuviselt kuum, sest Eestisse jõuab Vahemere piirkonnast pärit õhumass, kirjutab ilmateenistuse sünoptik Taimi Paljak.

Homme ja ülehomme katab Ida-Euroopat võimas kõrgrõhuala, teisel pool Läänemerd aga kindlustab positsiooni madalrõhuala. Nende kahe rõhuala vahel on tee vaba suurele soojale. Öine õhutemperatuur jääb enamasti üle 15 kraadi, päevane tõuseb 25–30 kraadini ning kui päikest enam, võib kraad-paar kõrgemalegi tõusta.

Päikeselisemaks kujuneb tõenäoliselt homne päev ja seda eelkõige Eesti lõunaosas. Vihmahoogude võimalus on suurem Pärnu-Tartu joonest põhja pool. Ülehomme on rahutus atmosfääris rünksajupilvede areng jõulisem, hoovihma ja äikest laialdasemalt, võimalik on ka rahe. Mahe lõunakaaretuul on tugevuselt enamasti tagasihoidlik, kuid just homme on pilvealuste tugevate tuulepuhangute oht.

Jätkuna on ka esmaspäeva öö väga soe. Lääne poolt avaldab aga üha tugevamat survet lähenev madalrõhkkond, mille lohk lükkab päeva peale suure sooja minema. Õhumassi vahetust saadavad hoovihm, äikese tõenäosus on veel Ida-Eestis ja siis võivad ka sajuhood tugevad olla. Tuul pöördub läänekaarde ja toob eelnevate päevade kuumusele värskendust. Päevasoe kerkib 19–23 kraadini.

Teisipäevaks tõstab pead väike kõrgrõhuhari. Ilm on suurema sajuta. Õhutemperatuur langeb selgemal ööl 10 kraadi ümbrusse, päeval näeb valgete pilverünkade vahelt ka päikest ning sooja tuleb paar-kolm kraadi üle 20.

Kolmapäeva öö on taas selgema taevaga. Päeval nihkub Läänemerele madalrõhulohk ühes niiskema õhumassiga. Lisanduvatest pilvedest tuleb mõnes kohas hoog vihma, võib olla ka äikest. Sajuta peaks olema Eesti idaosas. Päevasoe kerkib 22–23 kraadini, päikeselisemas Ida-Eestis võib see näitaja ka paar-kolm kraadi kõrgemale tõusta.

Neljapäev on tõusva õhurõhu foonil uuesti ilusam ja väiksema sajuvõimalusega. Edelavool toob sooja juurde ja päevased maksimumid tõusevad 25 kraadini, päikeselisemates paikades kraad-paar ülegi.

Reedeks suureneb lääne poolt madalrõhkkonna surve. Lõunavool toob jätkuvalt sooja, aga lisab ka niiskust ning hoovihma ja äikese tõenäosus on taas suur. Õhutemperatuur kerkib paar-kolm kraadi üle 20.

Üleskutse: aita ehitada Vargamäed!

Kui sul on üle vanu palke ja lauamaterjali, miks mitte anda need ühele Eesti mängufilmile?

Filmistuudio Allfilm on valinud mängufilmi «Tõde ja õigus» põhivõttekohaks - Vargamäeks - Mõniste vallas asuva kinnistu. Ehitustööd algavad juba juulis.

Filmitegijad otsivad Vargamäe talude tarbeks vana palk- ja lauamaterjali - kui sul on üle vana palkmaja, võid filmitegijatega ühendust võtta. Lisainfot saad siit.

Tsahkna: Venemaal pole vaja tankidega üle piiri tulla, Euroopa lagundab ennast ise

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna leiab, et toetades Euroopa Liidust lahkumist, tegid britid algust Euroopa lagundamisega, sest eilse referendumi tulemusest saavad populistid tuult tiibadesse ka teistes riikides.

«Putin joob Kremlis šampanjat. Brittide otsuse tagajärgi saame näha järgnevatel aastatel. Loodan, et see kriis on võimalus ning suudetakse teha õiged järeldused. Euroopa on rahvusriikide liit, mitte liitriik,» kirjutas Tsahkna sotsiaalmeedias.

Tema sõnul on populistidel teistes liikmesriikides selge kiusatus kutsuda esile sarnaseid rahvahääletusi. «Ka meie enda omadel. Tulemuseks on Euroopa lagunemine, mis on kõige kahjulikum just meile. Targa rahvana peame aru saama, et Euroopale «ära tegemine» on meile saatuslike tagajärgedega. Kui meiega midagi juhtub, ei tähenda see Euroopale suurt midagi. Kui aga Euroopa Liit laguneb, oleme meie karmide idatuulte käes,» märkis ta.

Tsahkna sõnul on selge, et föderaliseerumise protsessile pannakse pidur, mis iseenesest sobib Eestile kui väikesele rahvusriigile, kuid see ei tohi tähendada Euroopa Liidu ühtsuse lagunemist. «Loodetavasti suudavad Euroopa liidrid teha järeldused brittide poolt saadetud sõnumist, et liikmesriikidele ei saa banaani kõverust ette kirjutada. Euroopa omapära on see, et me oleme rahvusriikide liit, kus on tähtis rahvaste iseotsustamisõigus,» ütles ta.

Ta ennustas, et järgmine Euroopa Liidust lahkumise rahvahääletuse initsiatiiv tuleb Prantsusmaal. «See kõik aga teenib eelkõige Venemaa huve. Euroopat ei suuda keegi väljastpoolt lagundada, Euroopa lagundab ennast ise. Venemaal ei ole vaja tankidega üle piiri tulla, vaid tänapäeva kõige võimsamaks relvaks on propaganda,» kirjutas Tsahkna, kelle sõnul tundub, et rahuperiood on veninud liiga pikaks ja unustatakse ära, miks Euroopa Liit pärast Teist maailmasõda tekkis. «Eestil on kohustus olla eestkõneleja uues olukorras ning kutsuda üles tervemõistuslikkusele,» lisas Tsahkna.

Ossinovski: brittide otsus vigastas nii neid kui ka Euroopat

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul sillutas Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust välja astuda tee populismi levikuks, vigastades nii Suurbritanniat ennast kui ka ülejäänud Euroopat.

«David Cameron mängis Vene ruletti ja tulistas oma ajud välja. Kahjuks meie, 500 miljoni Euroopa kodaniku jaoks vigastas kuul ajaloo edukaimat Euroopa rahuprojekti. Ei ole enam kellegi jaoks üha tugevnevat liitu,» ütles Ossinovski sotsiaalmeedia vahendusel.

«Populistlikud poliitikud küsivad nüüd igas teises Euroopa Liidu riigis Davidi revolvri järele. Kahjuks on ka teisi peaministreid, kes selle asemel et rahvast juhtida läbi tormiste vete, mängivad suitsidaalsele populismile. Kahjuks on David Cameron kindlustanud enda mainimise ajalooraamatuis. Teda mäletatakse kibedalt järgmisel korral, kui taas eurooplased üksteise vastu relvad tõstavad,» märkis Ossinovski.

Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas reede hommikul referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa Liidust lahkumist.

Peeter Koppel: peaasi, et euroala ei mõraneks

Suurbritannia otsus lahkuda Euroopa Liidust võib kaasa tuua tagasilöögi kogu euroalale, kommenteeris SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Maailma finantsturud eeldasid veel kuni viimase hetkeni, et Suurbritannia ei lahku Euroopa Liidust, mistõttu polnud ka valuuta-, ega aktsiturgudel suuri liikumisi olnud. Kuigi uudisele reageerisid turud närviliselt ning lähipäevadel otsitakse uusi tasemeid nii valuutade, kui ka aktsiate osas, on investorite pilgud pööratud Euroopa Keskpanga poole.

“Oluline on vaadata Lõuna-Euroopa riikide võlakirjade tootlusi,” märgib Koppel. “Kui näiteks Itaalia võlakirjade tootlused hakkavad tõusma, siis võib järgmine doominokivi olla euroala ja see oleks juba suur probleem.”

Koppel ootab, et Euroopa Keskpank rahustaks turge ning annaks selgelt märku, et olukord on kontrolli all. “Tänased muutused börsidel on vaid esialgne reaktsioon, pikemaajaliselt on aga selge, et usaldus on kadunud,” märkis Koppel. “Vananeva rahvastiku ja suure võlakoorma kontekstis ei õnnestu vaid rahatrükiga olukorda päästa.”

Koppel ei pea siiski tõenäoliseks, et Brexit tekitaks maailma finantsturgudele sarnaste mõjudega finantskriisi, nagu järgnes Lehman Brothersi pankrotile 2008. aastal. “Sel ajal puudus arusaam, kuidas reageerida, polnud ka poliitilist konsensust,” võrdles Koppel. “Nüüd on olemas positiivne pretsedent, et reaalselt on võimalik keskpankadel piiramatu rahatrükiga kriise ajutiselt leevendada.”

Herkel: Brexiti populism peab Euroopa mõistusele kutsuma

Brexiti populistid on oma tahtmise saanud ja meil tuleb muutunud tingimustes edasi elada, kirjutab Vabaerakonna esimees Andres Herkel oma blogis.

Brexiti teokssaamine on väga halb uudis. Mida sellises olukorras teha? Uutes tingimustes edasi elada, seda loomulikult. Peame arvestama, et Eesti Euroopa Liidu eesistumine jääb ajale, mil toimub Brexiti tagajärgedega tegelemine, n.ö. lahutusprotsess.

Milliseks kujunevad ahtamaks jääva Euroopa jõujooned, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa suhted, on veel vara öelda. Peame arvestama sedagi, et nii Saksamaal kui Prantsusmaal seisavad kohe varsti ees valimised. Kantsler Merkel ja president Hollande on hoidnud Venemaa suhtes rangemat ja sanktsioone toetavamat joont kui nende oponendid.

Lähtudes eeldusest, et populistid on oma suure võidu saavutanud ja nüüd avalduvad tagajärjed oma täies ilus, võib Brexiti mõju mõne aja järel osutuda kainestavaks. Kainestavaks brittidele ja ülejäänud Euroopale. Küsimus on, kui suureks osutuvad sellele eelnevad tüsistused? Kas brittide otsus toob esile ahelreaktsiooni teistes liikmesriikides? Peame selleks valmis olema, nagu ka selleks, et Lääne-Euroopa muutub Vene-sõbralikumaks.

Aga alati tuleb populistidel võidu järel vastata küsimusele, mis saab edasi? Cameroni ebaõnnestumine võetud riskis on nüüd tõeks saanud. Brittide lahkumine koos valulise lahutusprotsessi ja kõigi tagajärgedega saab uue valitsuse osaks. Naela kurss langeb.

Järgnevaid sündmusi Suurbritannias ja Euroopas määrab suuresti see, kui raskelt ja kaua kestab pohmelus ning millised järeldused tehakse kainenemise järel. Ajaloopsühholoogia kinnitab, et siis tehtud järeldused võivad olla õiged, ehkki kõik kahetsevad, et need on tehtud liiga hilja. Tegelikult pole Euroopas üksnes rände-, võla-  ja julgeolekukriis, vaid eeskätt on tegemist poliitilise juhtimise kriisiga.

Ilves loodab, et Brexit muudab 27 liikmega ELi ühtsemaks

President Toomas Hendrik Ilves avaldas lootust, et Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda ühendab liidu ülejäänud liikmesriike.

Ilves ütles presidendi kantselei teatel, et Suurbritannia otsus oli talle ja Euroopa Liidule pettumus, kuid loomulikult ülejäänud 27 liikmesriiki aktsepteerivad seda. «Mida tähendab lahkumisotsus Ühendkuningriigile ja Euroopa Liidule poliitiliselt ning majanduslikult, ei ole võimalik täna veel lõpuni ennustada. Isiklikult loodan, et sel on ühendav mõju EL27-le,» märkis ta.

Tema sõnul on selge, et ülejäänud liikmesriigid peavad juba praegu kujundama oma hoiakud ja suhtumise nii brittide referendumi tulemusse kui ka edasisse. «Rahvahääletuse tulemusest tõukuv turbulents finantsturgudel loob kiirelt uue reaalsuse. Mida kiiremalt Euroopa Liidu liikmesriikide juhid otsustavad, kuidas edasi, seda tugevam on tulevikus Euroopa Liit ja seda väiksemad on Ühendkuningriigi rahvahääletuse kahjud meie ühenduse kodanikele,» ütles ta.

Ilvese sõnul ei tasu ka unustada, et Ühendkuningriik jääb osaks lääne väärtusruumist, majandusest ja julgeolekust. «See on meie kõigi huvides,» kinnitas ta presidendi kantselei teatel.

Ta lisas, et Ühendkuningriigi staatus Euroopa Liidus esialgu ei muutu. Sealne valitsus peab tema sõnul esitama Lissaboni leppe artikkel 50 alusel lahkumisavalduse, mille järel toimuvad esialgsetel hinnangutel umbes kahe aasta vältel lahkumisläbirääkimised ühelt poolt Ühendkuningriigi ja teiselt poolt Euroopa Liidu 27 liikmesriigi vahel.

Jõks: EL peab doominoefekti vältimiseks olema valmis aluslepinguid muutma

Presidendikandidaat Allar Jõks leiab, et uue tasakaalupunkti leidmiseks ja doominoefekti vältimiseks peab Euroopa Liit olema valmis aluslepingute muutmiseks.

Ühendkuningriigi lahkumist saab võrrelda lahutusega. Ka lahutuse puhul on mõlemal poolel põhjust peeglisse vaadata ja tänitamine paremat tulevikku ei loo. UK ja Euroopa Liidu suhte tulevik sõltub sellest, kuidas UK tunnustab nö Euroopa Liidu nelja põhivabaduse kehtivust – kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine.

Doominoefekti vältimiseks tuleb EL-l olla valmis aluslepingute muutmiseks, et leida uus tasakaalupunkt skaalal rohkem/vähem Euroopa Liitu. Aluslepingute muudatuste jõustamine Eestis ilma rahvahääletuseta oleks aga vastuolus põhiseaduse kaitseklausliga.

Nagu selgitas riigikohus Euroopa stabiilsusmehhanismi kohtuasjas, ei andnud rahvas 2003. aasta septembris Euroopa Liiduga ühinemiseks korraldatud rahvahääletusel volitust piiramatult delegeerida Eesti pädevust Euroopa Liidule. Seetõttu peab eeskätt riigikogu iga Euroopa Liidu aluslepingu muutmisel, samuti uue aluslepingu sõlmimisel eraldi läbi arutama ja otsustama, kas Euroopa Liidu aluslepingu muudatus või uus alusleping toob kaasa sügavama Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ja sellest tuleneva Eesti pädevuste täiendava delegeerimise Euroopa Liidule, seega ka põhiseaduse põhimõtete ulatuslikuma riive.

Kui selgub, et Euroopa Liidu uus alusleping või aluslepingu muutmine toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, on selleks vaja küsida kõrgema võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust.

Lähiaastatel on Eesti suurimaks väljakutseks tagada EL reformimisel muudatuste kooskõla meie põhiseaduse aluspõhimõtetega. Eesti ei peaks jääma pealtvaatajaks vaid aktiivselt kaasa rääkima Euroopa Liidu konstitutsioonilises ülesehitamises. Eesti EL eesistumine annab selleks suurepärase võimaluse.

Postimehe erisaade: mis saab Euroopa Liidust pärast Brexitit?

Reedel kell 17 analüüsivad Postimehe stuudio otsesaates Euroopa Liidu tulevikuväljavaateid pärast Suurbritannia otsust Euroopa Liidust lahkuda Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas ja Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar.

Kaljurand: sellest, mida Cameron ütles, ELi partneritele ei piisa

Eesti välisministri Marina Kaljuranna hinnangul ei piisa Euroopa Liidu partneritele Suurbritannia peaministri David Cameroni öeldust, et EList lahkumiseks peaks avalduse esitama järgmine peaminister, ning juba järgmisel nädalal peetaval ELi tippkohtumisel peab Suurbritannia olema oma plaanide osas konkreetsem.

Kaljurand ütles referendumi tulemusi kommenteerides Postimehele, et britid on oma otsuse teinud ja suure tõenäosusega parlament sellega ka arvestab. Cameroni seisukoha järgi peaks avalduse Suurbritannia lahkumise kohta Euroopa Liidust esitama järgmine peaminister, kes võiks ametisse astuda oktoobris. Juba järgmisel nädalal kogunevad Brüsselis aga Euroopa Liidu valitsus- ja riigijuhid, kes arutavad ka referendumi järelmeid.

«Mina ootaksin, et järgmise nädala Euroopa Liidu tippkohtumisel oleks Suurbritannia juba konkreetsem, mida ja kuidas nad mõtlevad teha. See, mida peaminister Cameron ütles täna, on arusaadav, et seda öeldakse kohe pärast referendumit, aga sellest ei piisa Euroopa Liidu partneritele,» ütles Kaljurand.

Küsimusele, kui keerukaks ja pikaks võivad Suurbritannia lahkumiskõnelused kujuneda, vastas ta, et selle kohta on praegu erinevaid arvamusi. «Ühelt poolt öeldakse, et läbirääkimised saavad olema keerulised ja kestavad aastaid, teiselt poolt öeldakse, et kui nad soovivad lahkuda, siis ei ole mõtet venitada, siis läbirääkimised tuleks ruttu ära lõpetada ja mingu. Seal on erinevaid arvamusi,» rääkis välisminister ja lisas, et suurema tõenäosusega läbirääkimised kuudega siiski läbi ei saa.

See tähendab tema sõnul, et ühtegi muudatust üleöö ei toimu ja seega ei pea ka Suurbritannias töötavad, õppivad või seal turistina viibivad Eesti inimesed praegu muretsema. «Kui midagi hakkab muutuma läbirääkimiste käigus, siis loomulikult sellest me informeerime, aga lähiajal midagi ei muutu,» kinnitas Kaljurand.

Euroopa Liidule tervikuna annab referendumi tulemus tema sõnul nüüd aga mõtteainet, mida on valesti tehtud, et toetus ELile langeb. «Tegelikult Euroopa Liit on astunud kõrvale, ta ei ole täna liit oma inimestele, meile kõigile, on kadunud usaldus Euroopa Liidu vastu ja ei toetata seda nii, nagu toetati aastaid tagasi,» ütles ta.

Kaljuranna sõnul on referendumi järelmitega tegeledes oluline vältida üksteise süüdistamist, halvastiütlemist ja hinnangute andmist. Tema hinnangul peavad kõik 27 liikmesriiki üheskoos mõtema ja arutama, kuidas muuta Euroopa Liit taas selliseks ühenduseks, kuhu tahetakse kuuluda ja mis tagab riikide arengu.

«Siia alla käivad sellised küsimused nagu Euroopa Liidu laienemine, suurem koostöö, see, kas Euroopa Liit peaks liikuma edasi erinevatel kiirustel, et on olemas grupp riike, kes võib-olla on valmis rohkem integreeruma kui teised. Need on kõik küsimused, mis tuleb täna esitada. Selleks muidugi briti referendum andis tõuke ja oli selliseks väikeseks šokiks, et meid kõiki mõtlema panna,» rääkis ta.

Küsimusele, kas referendumile järgnevat selgusetust Euroopa Liidus võib ka Venemaa oma huvides ära kasutada, vastas Kaljurand, et ilmselt Venemaa sellele olukorrale reageerib. «Paraku praktika on näidanud, et Venemaa on kasutanud olukordi, kus Euroopa Liidus on küsimusi või mingisugustes küsimustes lõhesid. Venemaa on kasutanud väga edukalt üht Euroopa Liidu riiki teise vastu, on väga edukalt ka omalt poolt neid küsitavusi suurendanud. Ma arvan, et ka antud juhul kindlasti Venemaa kasutab seda juhust, et Euroopa Liidus on veel üks küsimus, täiendav kriis, millega tegeleda lisaks terrorismile, migratsioonile ja teistele küsimustele,» ütles ta.

Rääkides koostööst NATOs, ütles Kaljurand, et Suurbritannia kinnituse kohaselt ei mõjuta referendum kuidagi NATO liitlaskohustuste täitmist. «Kas pikemas perspektiivis võib see puudutada arenguid NATOs, selle üle ei tahaks ma täna spekuleerida. Täna kindlasti mitte ja Varssavi tippkohtumisele läheme ka me seniste kokkulepetega ja ettevalmistustega. Britid on kinnitanud, et nad ei tagane nendest, nad täidavad neid ning et NATO on ja jätkab ühtsena,» ütles Eesti välisminister.

Kalle Kulbok: Estexit?

Algusest peale Eesti tingimusteta Euroliitu astumise suhtes skeptiline olnud Kalle Kulbok leiab, et Eestil on aeg Euroopa Liitu jäämiseks Brüsselile oma tingimused esitada.

Britid on oma valiku teinud ja mitmed Eesti poliitikud on juba seadnud kahtluse alla rahva liigse arvamusvabaduse.

Arvan siiski, et brittide kriitiline hoiak Euroliidu suhtes on põhjendatud. Veelgi enam. Iga eesti keele ja kultuuri püsimist toetav poliitiline jõud peaks praegu nõudma seda, et ka Eesti esitaks Brüsselile tingimused Euroliitu jäämiseks.

Elementaarne on, et eelmisel sajandil NL avarustest massiliselt pagulasi vastu võtnud riigile peab jääma lõplik sõna migratsiooniküsimustes. Ei saa ka meie pensionärid ülal pidada kõrgemaid pensione saavaid Kreeka pensionäre. Need on vaid kaks olulisemat paljudest küsimustest, kus Eesti ei tohi jääda kaasakoogutajaks.

Selge on ka see, et Brüsseli ametnikud on valmis Eesti tingimusi arutama üksnes siis, kui Eesti poliitikud ja rahvas on äratuntavalt valmis Euroliidust lahkuma.

Hakatuseks tuleks analüüsida, kas referendum Euroliitu astumiseks oli üldse rahvahääletuse seaduse kohane (väidan, et referendumile pandud küsimuse vorm ei olnud seadusega kooskõlas).

Mõistlik oleks referendumit korrata ning ka suurimad eurotoetajad peaks eelnimetatud kaalutlustel hääletama Estexiti poolt!

EKRE: Eesti suhe Euroopa Liiduga vajab pärast Brexitit ülevaatamist

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tervitas neljapäeval toimunud Briti rahvahääletuse otsust Euroopa Liidust lahkumiseks ja nimetas seda märgiliseks, sest 84 protsendine osalus ja 52 protsendine toetus ei võimalda seada kahtluse alla rahva selget tahet.

«EKRE on alati pooldanud Euroopa riikide ja rahvaste tihedat koostööd nii majanduse, julgeoleku kui kultuuri vallas. Samas peab taoline koostöö tagama riikide suveräänsuse säilimise, olema vabatahtlik, vastastikusel kasulikkusel ning austusel põhinev ning omama regulaarselt uuendatud mandaati rahvalt. Oleme lootusrikkad, et Suurbritannia lahkumise järel Euroopa Liidust käivituvad protsessid, mis võimaldavad lõpuks realiseerida just taolist koostöövormi euroopa rahvaste vahel,» teatas erakonna aseesimees Martin Helme.

«EKRE on seisukohal, et Briti referendumi toimumise fakt ning tulemus on veenvaks tõestuseks, et liit ei toimi sellisena, nagu teda on aastaid euroopa rahvastele reklaamitud. Eelkõige taandub küsimus aina süvenevale demokraatia ja suveräänsuse kaole, samuti permanentsele majanduslikule stagnatsioonile, mis Euroopas valitseb ja mille peamiseks allikaks on Euroopa Liidu poliitiline struktuur. On selge, et rahulolematus euroliidu liikmelisusega ei ole üksnes Suurbritannia eripära, usaldusväärsed rahvusvahelised küsitlused näitavad, et soov lahkuda Euroopa Liidust või eurotsoonist on sama kõrge või kõrgemgi Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Hollandis, Kreekas ja mitmes teises Euroopa riigis,» lisas ta.

«Brexiti järel tuleb uuele reaalsusele näkku vaadata ning oma valikud läbi kaaluda,» ütles Helme. «Brexitit ei oleks toimunud, kui Euroliitu oleks saanud reformida või kui Brüssel oleks valmis arvestama liikmesriikide eripärade ja soovidega. Brexiti järel on selge, et euroopa rahvastel on vaid kaks valikut: kas leppida provintsistaatusega ebademokraatlikus ja ülimalt bürokraatlikus ning tsentraliseeritud kehva majandusega monstrumis, mis vaevleb lõpututes kriisides; või sellest lahkumine. Eesti rahvas pole kunagi andnud mandaati oma iseseisvuse ära andmiseks ega oma demokraatlikest riigivalitsemise põhimõtetest loobumiseks, kui me soovime olla osa sellest Euroopa Liidust, mis reaalsuses eksisteerib, mitte sellest, mida meile üha on lubatud, siis tuleb rahvale meie valikud ausalt ette panna ja küsida uus mandaat liikmelisusele. Sisuliselt tuleb eesti rahvalt üle küsida, kas soovime oma riigist loobuda või mitte.»

Oudekki Loone: Euroopa Ühendriikide loomise projekt on läbi kukkunud

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige ja Keskerakonna peasekretär Oudekki Loone leiab, et brittide otsus lahkuda Euroopa Liidust on selge signaal sellest, et Euroopa Ühendriikide loomise projekt on läbi kukkunud ning liit peab püsima jäämise nimel tõsiselt peeglisse vaatama.

«Tähelepanuväärne on see, et kui tehakse julge otsus ning rahvale antakse võimalus päriselt kõnelda ja otsustada, siis otsuse järgselt eliit nutab, ja soovib rahvast välja vahetada. Tunnustada tuleb aga Suurbritannia demokraatiat, mis rahvale sellise otsustusvõimaluse andis. Ka David Cameroni tagasiastumise otsus on märk Suurbritannia demokraatia tugevusest ja julgusest,» ütles Loone.

«Suurbritannia rahvas on kõnelnud, rahvahääletuse osalusprotsent oli muljetavaldav ning keegi ei tohi seda kahtluse alla seada. Ka kritiseerida või hukka mõista pole põhjust, sest britid on oma demokraatliku otsuse teinud,» rõhutas Loone, «Suurbritannia referendumiga on ametliku lõpu saanud projekt «Euroopa Ühendriikide loomine». Tegemist on selgelt signaaliga sellest, et Euroopas ei õnnestu föderatsiooni loomine. Meil on aga siiski võimalik Euroopa ühtsus päästa – ja me võiksime seda soovida – kuid selleks peame Euroopa Liidu toimimise põhjalikult üle vaatama. Probleem pole mitte Suurbritannias, vaid Euroopa Liidus endas.»

Loone rõhutas, et kõik viimase aja Euroopa kriisid on lõpuks taandatavad ühele aluspõhjusele: eurobürokraatide liigne võim ja ignorantsus. «Kui me soovime Euroopat päästa, tuleb selle struktuuri muuta, tuleb luua «Euroopa à la carte», kus riikidel on võimalus igast poliitikast loobuda, kui see nende huvides ei ole. Euroopat peavad ühendama ühised huvid, mitte raudne rusikas, liikmesriikide suveräänsust tuleb ühiskasutusena tugevdada, mitte seda alla suruda. Praegu on õige aeg panna lauale De Gaulle'i konföderatiivne projekt ja vaadata Maastrichti-eelsete poliitikate positiivsetele külgedele. Meil on täna võimalik teha ajalugu ning muuta eliitide Euroopa rahvaste Euroopaks. Kui Euroopa Liit Suurbritannia otsusest aga õppust ei võta, võime peatselt näha doominoefekti veel paljudes liikmesriikides. Olgu see siis jäikus finantsreeglites, pagulaskvootides või muus, rahulolematuse põhjuseid on võimalik leida palju.»

«Et aga olukorda mitte üle dramatiseerida, siis tuleb aru saada, et Suurbritannia lahkub lihtsalt ühest riikide liidust. Suurbritannia ei haara aere ja ei sõua kuhugi keset Atlandi ookeani, et seal kuidagi üksi ja isolatsioonis toimetada. Suurbritannia jääb ikka Euroopa Liidu naabriks ja kaaslaseks, jäädes kontinendiga kultuuriliselt ja majanduslikult seotuks nii, nagu ta kogu ajaloo jooksul on seotud olnud,» rõhutas Loone.

Võrumaale püstitatakse mälestusmärk eesti soost õigeusu märtritele

Initsiatiivgrupp kavatseb paigaldada suve lõpus Võrumaale Varstu valda Mõniste-Ritsiku kiriku juurde mälestusmärgi õigeusu kiriku poolt märtriteks kuulutatud Theodor Petaile ja ta abikaasale Anna Petaile.

Vajalik rahasumma saadakse annetustest, samuti toetab mälestusmärgi püstitamist Varstu vald, ütles mälestusmärgi püstitamise üks eestvedajatest Avo-Rein Tereping Postimehele.

Theodor Petai ja ta abikaasa Anna Petai kanoniseeriti 2012. aastal Konstantinoopoli sinodi poolt pühaks märtriks.

Theodor Petai oli mitme Apostliku Õigeusu kooli õpetaja-köster ja ka koolijuht Võrumaal. Põhitöö kõrvalt juhatas ta Vastse-Roosa postiagentuuri 1939. aastast kuni Eesti okupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt. Samuti töötas õpetajana ta abikaasa Anna.

Theodor Petai ühiskondlik tegevus oli sõjaeelses Eestis märkimisväärselt aktiivne. Ta oli Kaitseliidu Varstu valla malevkonna pealik. Kodukandi kultuuriellu andis ta suure panuse - asutas Vastse-Roosa raamatukogu, kohaliku laulukoori ja osales ka laulupidudel. Lisaks juhatas Theodor Petai Noorkotkaste orkestrit ja näiteringi, oli Eesti Kirjanduse Seltsi liige.

Sarnaselt väga paljudele sõjaeelse Eesti aktiivsete kodanikele arreteeriti Theodor ja Anna Petai 14. juunil 1941 ja küüditati Siberisse. Theodor Petai mõisteti 1942. aastal surma ja hukati 20. aprillil Sosva vangilaagris. Ta hauakoht on teadmata. Anna Petai suri 1948. aastal Tomski oblasti Bogatõrjovka külas ja maeti sealsele külakalmistule.

Ojuland: õnnitleme briti rahvast

Rahva Ühtsuse Erakond õnnitleb briti rahvast ajaloolise otsuse puhul. See otsus annab põliseurooplastele tagasi usu, et rahvusriigid ja nende enesemääramise õigus jäävad alles, teatas erakonna esimees Kristiina Ojuland

«Saksamaa diktaat Euroopa Liidus ja sotside- liberaalide katsed luua suurt föderatsiooni, on läbi kukkunud. Britid panid piduri rahvusriikide hävitamise protsessile,» ütles Ojuland.

«Eesti rahval on samuti viimane aeg selg uuesti sirgu lüüa ja nõuda rahvahääletust, et oma iseseisva riigi asju ise otsustada,» lisas RÜE juhatuse liige Pavo Raudsepp.

SEB: Briti otsus mõjutab negatiivselt Eesti ja Rootsi väliskaubandust

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul tähendab Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda segase ajajärgu algust, millel on negatiivne mõju ka Eestile ning eriti Eesti suurimale kaubanduspartnerile Rootsile.

«Ennekõike tähendab see ühe väga segase ajajärgu algust. Kõige esmasem mõju on Suurbritannia enda inimest jaoks importkaupade kümnendiku võrra kallimaks muutumine alates täna hommikust. Lahkumise pooldajate võit tundub olevat piisavalt ülekaalukas, et poliitikutel ei jää nii-öelda tõlgendamisruumi ning parlament alustab läbirääkimisi liidust väljumiseks,» ütles Nestor.

Kõnelused tulevad tema hinnangul pikad ja keerulised ning kõik see murendab Euroopa habrast majanduslikku kindlustunnet. «Kõige suurem löök saab see olema Suurbritannia enda majandusele, mis kaotas otsusega suure osa oma senisest konkurentsivõimest,» rääkis analüütik.

«Soovides osa saada ühisturu eelistest, peab Ühendkuningriik vastu võtma Euroopa Liidu esitatavad tingimused, mis saavad vaevalt olema erinevad senisest korraldusest. Eesti jaoks on uudised halvad poliitiliselt ja mõjutavad negatiivselt ka meie ekspordi väljavaadet. Kui Suurbritannia enda osakaal Eesti kaubaekspordist on umbes 3 protsenti, siis meie peamise kaubanduspartneri Rootsi jaoks oli Ühendkuningriik võtmetähtsusega turg,» rääkis Nestor.

Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas reede hommikul referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa Liidust lahkumisest. Lahkumist pooldas 51,9 protsenti hääletanutest, Euroopa Liitu jäämist aga 48,1 protsenti, selgub lõplikest andmetest, kui loetud olid hääled kõigis 382 ringkonnas.

Lõpliku tulemuse järgi hääletas lahkumise poolt 17,4 miljonit inimest ning ühenduse liikmeks jäämist toetas 16,1 miljonit inimest. Hääletamas käis 33,6 miljonit inimest ehk 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Postimehe erisaade: Brexiti poliitilised ja majanduslikud mõjud

Reedel kell 12 analüüsivad Brexiti poliitilisi ja majanduslikke mõjusid Postimehe stuudio otsesaates Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ja Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats. Saatejuht on Marian Võsumets.

Rõivas: Briti otsuse järel tuleb säilitada stabiilsus

Peaminister Taavi Rõivas ja välisminister Marina Kaljurand avaldasid kahetsust, et britid otsustasid hääletada Euroopa Liidust lahkumise poolt, ent rõhutasid vajadust säilitada stabiilsus ning poliitiline selgus.

«Mõistagi austame brittide demokraatlikku valikut, aga otsus Euroopa Liidust lahkuda on paratamatult pettumus. Peame Briti referendumist tegema kogu Euroopa jaoks järeldused ja pingutama selle nimel, et me ei kaotaks Euroopa Liidu ühtsust. Lääne ühtsus ja ühine tegutsemisvõime on meile eluliselt olulised,» ütles Rõivas.

«Meie jaoks on oluline, et tugev suhe Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel jätkuks ning et referendumile ei järgneks pikemat poliitilise ebaselguse ja majandusliku ebastabiilsuse perioodi,» lisas ta.

Kaljurand rõhutas, et referendumi tulemus ei muuda Suurbritannias viibivate ja sinna reisida kavatsevate Eesti kodanike jaoks päevapealt midagi. Ühendkuningriik jätkab Euroopa Liidu liikmena kuni võimalik lahkumisavaldus esitatakse ning seejärel ka lahkumislepinguga lõppev lahutusprotsess läbi viiakse.

«Tõenäoliselt kulub lõplikuks Euroopa Liidust lahkumiseks mitu aastat, tulevaste suhete määratlemiseks ilmselt veelgi kauem. Referendum ei mõjuta brittide liikmelisust teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas panust Eesti julgeolekusse NATO raames,» märkis välisminister.

Rõivase hinnangul tuleb tegeleda referendumi tulemustest tekkivate majanduslike riskide minimeerimisega. «Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi institutsioonidel tuleb teha kõik vajalik olukorra stabiliseerimiseks ning majandusliku mõju minimeerimiseks euroala riikidele, majandustele ja finantsinstitutsioonidele,» rääkis peaminister.

Mihkelson: Ühendkuningriik võib seista silmitsi oma ajaloo suurima sisemise murenemisohuga

Parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehe, Euroopa Liidu asjade komisjoni kuuluva Marko Mihkelsoni hinnangul tähistab brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda suure segadusteaja algust nii Euroopas kui kogu maailmas ning Ühendkuningriik võib seista silmitsi oma ajaloo suurima sisemise murenemisohuga.

Mihkelsoni sõnul on referendumi tulemus vaatamata kõigile kartustele suur šokk ning see vallandab arengud, mille tegelikud tulemused selguvad alles aastate pärast. «Esimese hinnangu brittide lahkumisotsusele andsid maailma finantsturud. Inglise nael kukkus kui kivi enam kui 30 aasta tagusele tasemele. Kõik võtmetähendusega börsiindeksid ning nafta hind on tugevas miinuses,» kirjutas ta oma blogis.

Tema sõnul on Brexiti mõju maailmamajandusele vähemalt lühemas perspektiivis selgelt negatiivne. «Pole ime, sest Suurbritannia on ikkagi täna veel maailma viies majandus,» märkis ta.

Mihkelsoni hinnangul võivad need, kes Suurbritannias praegu referendumi tulemuse üle rõõmustavad, tabada ennast peagi vastandlikust olukorrast. «Pole välistatud, et Euroopa Liitu jäämist pooldavad šotlased ja ka iirlased Põhja-Iirimaal nõuavad oma iseseisvusreferendumit. Sinn Fein on juba jõudnud öelda, et nemad sooviksid referendumit Põhja-Iirimaa ühendamiseks Iirimaaga. Šotlased, kes olid eile kõige euroopameelsemad, võivad nõuda iseseisvusreferendumi kordamist. Nii võib Ühendkuningriik olla vastakuti oma ajaloo suurima sisemise murenemisohuga,» kirjutas ta.

Ta nentis, et lahkumisotsus on suur kaotus peaminister David Cameronile. «Väga raske on ette kujutada tema jätkamist ametis, pealegi kui Boris Johnson on nii palju energiat kulutanud Cameroni tõukamiseks. Valitsusevahetus, mida ei saa välistada, tooks paratamatult kaasa segadusteaja,» lausus ta. Cameron teataski äsja, et astub hiljemalt oktoobriks ametist tagasi.

Tema sõnul pole Euroopa Liit täna hommikul enam see, mis ta oli eile. «Kõigile senistele kriisidele Kreekast rändeni on lisandunud eksistentsiaalne kriis. On päris ilmne, et vana moodi edasi ei saa. Üksnes brittide lahkumisläbirääkimised, mis peaksid nüüd algama, tekitavad täielikult uue olukorra Euroopa Liidu kõigil tasanditel,» kirjutas Mihkelson, kelle sõnul ei oska keegi öelda, millega läbirääkimised lõpevad ning kuidas hakkab Suurbritannia tulevikus Euroopa Liiduga suhestuma. Tema hinnangul oleks parim, mis võiks juhtuda, niinimetatud Norra variant.

«Euroopa Liidu vastaste meeleolu on kindlasti ülev. Halvim, mis võiks juhtuda, on doominoefekt üle ühenduse, kus hakatakse brittide eeskujul nõudma uusi lahkumisreferendumeid. Populistid nagu Le Pen Prantsusmaal või Wilders Hollandis püüavad kindlasti segadusteaega enda kasuks pöörata,» märkis ta.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Mihkelson lisas, et brittide lahkumisotsus seab tõsise surve alla kogu demokraatliku läänemaailma sisemise ühtsuse ja solidaarsuse. «Rõõmustavad need, kes tahavad näha lääne ühtse väärtusruumi murenemist. Oht selleks on täna reaalne,» kirjutas ta hommikul oma blogis.

Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas täna hommikul referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa Liidust lahkumist, Euroopa Liitu jäämist pooldas 48,1 protsenti. Lõpliku tulemuse järgi hääletas lahkumise poolt 17,4 miljonit ning ühenduse liikmeks jäämise poolt 16,1 miljonit inimest. Hääletamas käis 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Palling: brittide Euroopa Liidust lahkumise otsus tekitab kurbust

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling ütles, et austab briti rahva otsust, kuid Ühendkuningriigi soov rahvahääletuse tulemusel Euroopa Liidust lahkuda tekitab kurbust.

«Briti rahva eile tehtud otsust tuleb austada, kuigi oleksime soovinud Ühendkuningriigi kui Eestile olulise partneri jäämist Euroopa Liitu,» ütles Palling. «On raske leppida, et tugev ja ühtne Euroopa Liit, mille oluline osa on Ühendkuningriik, jääb nüüd nõrgemaks.»

Tema sõnul annab rahvahääletuse tulemus ainest analüüsiks, millest lähtudes tuleb Euroopa Liidul edaspidi senisest enam kuulata liikmesriikide soove ja muresid.

«Nii Euroopa Liit kui Ühendkuningriik peavad edasi minema ja referendumi tulemusel ei tohi lasta ühiskonda lõhestada,» ütles Palling. Ta lisas, et briti rannik asub endiselt vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Euroopa Liidust ja britid pole ka edaspidi isoleeritud.

«Eestile tähendab Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ühe olulise majandus- ja julgeolekupartneri lahkumist,» ütles Palling ja rõhutas, et brittide eilne otsus ei too koheselt kaasa mingeid muudatusi Ühendkuningriigis viibivatele Eesti kodanikele ega seal tegutsevatele Eesti ettevõtjatele. «Kõigi võimalike muutuste osas tuleb esmalt ära oodata Ühendkuningriigi valitsuse edasised otsused,» ütles ta.

«Täna me veel ei tea, kui suur on brittide eilse otsuse mõju Euroopa Liidu majandusele ja finantsmaailmale, kuid kindlasti ei ole see positiivne,» ütles Palling. Analüütikute hinnangul jääb Ühendkuningriigi majandus Euroopa Liidust lahkudes nõrgemaks ning rahvusvaheline mõju väiksemaks.

«Kuigi Eesti on valinud brittidest sügavama integratsiooni tee ja liitunud nii euroala kui Schengeni viisaruumiga, on meie ja Ühendkuningriigi suhted väga lähedased olnud ning oleksid muutunud kindlasti veel lähedasemaks eelseisva ühise Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodi jooksul,» ütles Palling.

Palling kinnitas, et Eesti jätkab Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistustega senise plaani kohaselt ja võimalikud muudatused eesistumise ajakavas sõltuvad Ühendkuningriigi valitsuse ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide soovidest. Ta ei välistanud, et Eestil tuleb eesistumisega mõnevõrra varem alustada ja teha seda ilma brittideta. Eesti eesistumise periood algaks varasema kava kohaselt pärast Suurbritanniat 2018. aastal.

Eile Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletusel toetas Euroopa Liitu jäämist 48 protsenti britte ja liidust lahkumist 52 protsenti. Valimisaktiivsus ületas 70 protsenti. Otsus ei ole valitsusele siduv.

Võrumaal tappis joobes mees peretüli käigus oma abikaasa

Võrumaal tulistas joobes mees täna ennelõunal peretüli käigus jahirelvast surnuks oma abikaasa.

Lõuna prefektuuri teatel sai politsei kella 11.20 ajal väljakutse Paidra külla, kus 66-aastane mees tulistas jahirelvast oma 54-aastast abikaasat, kes sai väga raskelt vigastada ja kelle elu ei õnnestunud päästa. Esialgsetel andmetel oli mehe ja naise vahel tekkinud konflikt.

Tüli käigus võttis ägestunud mees talle kuuluva registreeritud jahirelva ja tulistas naist. Samas talumajas viibis üks sugulane, kel õnnestus tulistamise järel põgeneda ning teatada juhtunust häirekeskusele. Mõni aeg hiljem teatas naise tulistamisest häirekeskusele ka kuriteos kahtlustatav.

Lõuna prefektuuri operatiivjuhi Helmer Halliku sõnul planeeris politsei sündmuskohale sõites kiirelt mehe kinnipidamise taktika. «Läbimõeldud tegevusplaan sellistes ohuolukordades on ülioluline. Kuna mees oli joobes ja relva kasutanud, oli ka tema edasine käitumine ettearvamatu. Meie eesmärgiks oli ta kiiresti kahjutuks teha. Välistada, et temast kellelegi täiendavalt veel ohtu võiks olla,» kirjeldas ta.

Tema sõnul määrasid politseinikud sündmuskohale jõudes ohuala ning pidasid mehe tema taluõuel kinni nii, et vastupanu osutada ta ei märganud ega jõudnud. Praegu on mees politsei arestikambris.

Juhtunu uurimiseks alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku tapmist käsitleva paragrahvi alusel.

«Seda, millised sündmused täpselt eelnesid naise traagilisele surmale, selgitab kriminaalpolitsei nüüdsamagi sündmuskohal. Me ei tea veel kõiki nüansse, aga vägivald ei ole kunagi aktsepteeritav lahendus. Mitte kellegi suhtes,» lisas operatiivjuht Lõuna prefektuuri teatel.

Ida-Virumaal hukkus liiklusõnnetuses inimene

24. juunil kella 2.15 paiku sõitis 28-aastane mees Ida-Virumaal Illuka vallas Vasaveres sõiduautoga Audi 80 teelt välja ja hukkus saadud vigastuste tagajärjel sündmuskohal.

23. juunil kella 10.59 ajal juhtus liiklusõnnetus Harjumaal Peetri alevikus Peetri teel, kus alkoholijoobes 49-aastane Aleksei sõitis sõidukiga Lincoln Navigator T-kujulisel ristmikul otse kraavi. Juht toimetati haiglasse, teatas politsei- ja piirivalveamet.

23. juunil kella 11.51 ajal juhtus liiklusõnnetus Põltsamaa vallas Mällikvere külas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 126. kilomeetril, kus 80-aastane mees sooritas sõidukiga Cadillac Sedan De Ville vasakpööret parklasse ja põrkas kokku vastassuunas otse liikunud sõiduautoga Saab 9-3, mida juhtis 28-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Saab vastu teepiiret ja seejärel vastu sõidukit Opel Vectra, mis oli pargitud parklasse. Opelis kaasreisijana viibinud 65-aastane naine toimetati haiglasse kontrolli.

23. juunil kella 17.34 ajal juhtus liiklusõnnetus Valga maakonnas Helme vallas Valga-Uulu maantee 23. kilomeetril, kus 76-aastane mees sõitis sõiduautoga Audi 80 tagant otsa 30-aastase naise juhitud vasakpööret sooritavale sõiduautole Škoda Yeti. Škodas kaasreisijana viibinud 73-aastane mees toimetati haiglasse kontrolli.

23. juunil kella 17.55 ajal juhtus liiklusõnnetus Tartu maakonnas Haaslava vallas Tõrvandi-Roiu-Uniküla maantee kolmandal kilomeetril, kus 57-aastane mees aeglustas sõiduautoga Audi A6 vasakpöörde sooritamiseks. Audile sõitis tagant otsa mootorratas Harley-Davidson, mida juhtis 19-aastane mees. Mootorrattur toimetati haiglasse kontrolli. 

23. juunil kella 20.17 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Rannu vallas Elva -Rannu tee 14. kilomeetril, kus 76-aastane mees ei märganud päikese tõttu vasakkurvi ja sõitis sõiduautoga Volkswagen Transporter otse teelt välja vastu liiklusmärki. Liiklusõnnetuses sai vigastada sõidukis kaasreisijana taga keskel istunud turvavööga kinnitamata 10-aastane tüdruk, kes toimetati kontrolliks haiglasse.

Politsei tabas ööpäevaga 34 joobes juhti

Politsei tabas ööpäeva jooksul ühe narko- ja 33 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Kuidas kodu pühade ajal varaste eest kaitsta?

Suvi ja saabuvad pikad pühad on periood, mil inimesed veedavad palju aega suvekodudes ning linnakorterid ja -majad muutuvad varastele kergeks saagiks.

 

Seesami varakindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul suureneb varguste osakaal suvilates kevade hakul, kui inimesed tasapisi suveks hakkavad valmistuma ning hinnalisi esemeid maale viiakse.

«Varastele on ihaldusväärsed eelkõige kuuris ja garaažis hoitavad tööriistad, muruniidukid ja trimmerid, mida on lihtne edasi müüa. Linnakorteritest varastatakse suvisel puhkuste ja pühade perioodil, mil enim raha, pangakaarte, arvuteid, kaameraid, ehteid ja muud väärtuslikku,» rääkis Gilden.

«Vargale on kõige mugavam sisse pääseda lahti jäetud aknast, rõdude kaudu ja ebakvaliteetse lukuga ustest,» loetles Gilden ja lisas, et uksi ja aknaid lõhutakse järjest rohkem. «Kutsumata külalised on valmis rõdudele ja akende taha ronima, et saagi suurust hinnata. Seepärast on oluline kallis tehnika ja muu väärtuslik silma alt ära panna, aknad korralikult sulgeda ning postkast tühjendada või paluda seda naabril teha,» andis Gilden nõu.

«Kokkuvõttes on oluline vargale jätta mulje, et oled võimalikest ohtudest teadlik ja nende ennetamiseks vajalikud abinõud kasutusele võtnud,» märkis Gilden ning tõi välja järgmised tegevused, mille abil oma kodu turvalisus tagada.

- Suvilast või kodust lahkudes võta kaasa kõik väärtuslikud esemed ning ära unusta lukustada abihoonete uksi ja aknaid.

- Võtit ei tasu jätta uksemati või lillepoti alla ega ka postkasti, kuna neid kohti kontrollib varas esimesena.

- Vali kodule lukk, mida soovitab Kindlustusseltside Liit.

- Ära jaga sotsiaalmeedia vahendusel infot oma tühjana seisva suvekodu ja seal olevate väärtuslike esemete kohta.

- Paigalda suvilasse valvesüsteem. Õige lahenduse aitab valida turvafirma.

- Mõistlik on suvilasse paigaldada ka häiresüsteem, mis sissemurdmise korral kutsub kohale patrulli.

- Kindlusta oma kodu ja vara.

Jaaniaeg algas Põlvamaal traagiliselt

Täna lõuna ajal toodi vallas Orajõe külas Põlva paisjärvest välja uppunud meesterahvas. Kiirabi püüdis teda elustada, kuid tulutult.

Lõuna päästekeskuse valvepressiesindaja kinnitusel läks kolmeliikmeline seltskond vette, kuid üks inimene ei tulnud enam veest välja. Väljakutse saabus päästjaile kell 12.57.

Päästjad andsid mehe üle kiirabile. Meedikutel ei õnnestunud uppunut elustada.

Lõuna prefektuur lisas, et hukkunu oli 51-aastane mees, kes soovis end jahutada ja läks vette selleks mitte ette nähtud kohas. Uppunu tõi kaldale tema sõber. Kahjuks oli mees vee all viibinud liiga kaua.

Galerii ja video: Eesti Vabaõhumuusemis tähistati jaanipäeva

Rocca al Mares asuvas Eesti Vabaõhumuuseumis tähistati täna jaanipäeva.

Galerii: Edgar Savisaar peab jaanikut Hundisilmal

Nagu ikka, on Edgar Savisaar kutsunud oma lähemad sõbrad ja kaasvõitlejad Hundisilmale, et üheskoos jaanitule ääres kokku saada.

Postimehe ristsõna: 25. juuni 2016

 

Postimehe ristsõna: 24. juuni 2016

 

Postimehe ristsõna: 23. juuni 2016