Vassiljev: on võimalus, et alustan laupäeval algkoosseisus

Pühapäeval täitub kaks kuud päevast, mil Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev siirdus Poola kõrgliigaklubisse Gliwice Piast.

Pärast vigastuspausi on Eesti koondise mängujuht taas platsile naasnud ja loodab klubi 12. kohalt kaheksa hulka tõsta, vahendab ERR Sport.

«Teen kõik trennid koos meeskonnaga ja võib-olla on võimalus, et alustan järgmine mäng algkoosseisus. Siis vaatan, kas piisab jõudu täismänguks või ei,» ütles Vassiljev. Piast peab järgmise mängu laupäeval kodus Bialystoki Jagielloniaga.

Vladimir Klitško on enne suurt tiitlimatši vihale aetud

15. novembril on kavas profipoksi üleraskekaalus kavas järjekordne tiitlimatš, kui WBA, IBFi, WBO ja IBO meistrivööde omanik Vladimir Klitško läheb vastamisi bulgaarlase Kubrat Puleviga. Matš pidi esimalt toimuma juba septembris, kuid Klitško vigastus lükkas selle edasi. Samas on Pulevi leerist tulnud ukrainlase suunas mitmeid süüdistusi, mis on Klitško juba vihale ajanud.

Tavapäraselt on Klitško meheks, kes eriti teiste poksijate suunas tühje sõnu ei loobi, kuid Pulevi kohta oli tal viimati Polsat TV-le antud intervjuus öelda. Pulevi leer ning teda esindav Sauerlandi tiim on võtnud matši eel sõna dopingukontrolli teemal ning leidnud, et seda tuleks teha sarnaselt olümpiamängudele. Antud teema pole aga Klitškole meeltmööda.

«Alati on sellised jutud tulnud Sauerlandi poolt. Sama asi oli ka (Aleksander) Povetkiniga ning nüüd on see alanud ka Puleviga. See on täielik jama. Jälgin alati reegleid. Mul on Saksamaa Poksiliidu litsents ning järgin nende reegleid. Pole mõtet sellest rääkida ja lihtsalt süüdistada,» pahandas Klitško. «Nad tahavad mulle naha alla pugeda. Ma ei teagi, mida nad täpselt plaanivad.»

Viimase matši pidas Klitško Austraaliat esindava Alex Leapaiga ning toona tuli ukrainlasele võit küllaltki kergelt. Nüüd uuriti Klitško käest, kas Pulev võiks olla tõsisem vastane.

«Mis sa siis ütled, kui ma Pulevi esimeses raundis nokauteerin?» vastas Klitško ajakirjanikule. «Ma ei alahinda kedagi. Olen 100 protsenti matšiks valmis.»

Samas avaldas Klitško ka lootust, et peagi õnnestub tal ehk heidelda ka puuduva WBC meistritiitli eest.

33-aastane Pulev on karjääri jooksul pidanud 20 matši ning need kõik ka võitnud. 11 võitu on tulnud nokaudiga. 38-aastase Klitško arvel on 62 võitu ja 3 kaotust. 52 võitu on tulnud nokaudiga.

EKA otsib Signe Kivi asemele uut rektorit

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kuulutas täna välja rektori valimised. Signe Kivi, kes on EKA rektor olnud 2005. aastast, ei kavatse kolmandaks ametiajaks kandideerida. 

EKA personalijuht Merje Olm ütles, et kuigi ülikooliseadus lubaks Signe Kivil seda teha, on ta akadeemia liikmeskonnale teatanud, et ei kandideeri. Ühegi kandidaadi nime ei osanud Olm veel välja käia. «Võib tulla nii maja seest kui väljast. Üllatus endalegi,» kommenteeris Olm.

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Valimiskomisjonile võivad kandidaate esitada EKA teaduskondade nõukogud, vähemalt 1/5 EKA nõukogu liikmetest ühiselt, EKA korralised professorid (vähemalt viis esitajat ühiselt), EKA üliõpilasesindus, EKA ametisolev rektor ja endised rektorid, teiste Eesti teadus- ja arendusasutuste nõukogud. Iga esitaja saab osaleda ühe kandidaadi esitamisega. 

Eesti Kunstiakadeemia rektor valitakse akadeemia valimiskogu poolt viieks aastaks ja tema ametiaeg algab 4. aprillil 2015.  

Ženja Fokin: ärge ehtige ennast võltsitud kaubamärkidega

Tallinncity ajas Ülemiste uue soodsate hindadega moepoe Sinsay avamisel juttu stilist Ženja Fokiniga. Tema sõnul leidub Eesti poodides moodsaid rõivaid küll, ent küsimus on hinnas. «Aga ärge ostke kuskilt Türgist või mujalt võltsitud Louis Vuittoni vms, see on nii 90ndad,» nentis moenõustaja. Vaata videot!

 

Parts Ülemiste avamisel: tuleb julgelt investeerida

Poliitik ja endine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts (IRL) kiitis uuendatud Ülemiste keskuse avamisel selle omanike julgust uude kaubanduskeskusse investeerida. «Muidu me Eesti majandust käima ei saa,» nentis Parts. Vaata videot!

Uuendatud Ülemistes on 210 kauplust ja teeninduskohta. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow International (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Keskuse laiendust finantseeris SEB 84,5 miljoni euroga.

Sakslaste rõõm ja inglaste konarlik algus

Euroopa jalgpalli Meistrite liigas on kõigis alagruppides seljataga kolm vooru ning teatud jõujooned juba välja kujunemas. Head hoogu naudivad Saksa klubid, samal ajal kui Inglismaa meeskondade tee kulgeb – Londoni Chelseat kõrvale jättes – endiselt üle kivide ja kändude.

Liverpool võõrustas tiitlikaitsjat Madridi Reali ning kui viie aasta eest purustati kuninglik klubi kodus koguni 4:0, siis nüüd oli tasumise tund – efektse avavärava löönud Cristiano Ronaldo vedamisel võttis Real kindla 3:0 võidu ja jätkab täiseduga. Portugallase tabamus oli talle Meistrite liigas 70. ning nüüd lahutab teda Rauli rekordist veel ainult üks värav.

«Ma ei muretse selle rekordi pärast – tean, et õige pea saan selle enda nimele,» lausus Ronaldo pärast kohtumist. Teises sama alagrupi mängus sai Ludogorets tänu Jordan Minevi teise lisaminuti tabamusele 1:0 jagu pikalt vähemuses mänginud Baselist ning nüüd on nii Liverpoolil, Baselil kui ka Ludogoretsil tabelis kolm punkti.

Londoni Arsenal oli võõrsil mannetu mänguga Anderlechtilt lüüa saamas, kuid viimase paari minutiga suudeti tänu Kieran Gibbsi ja Lukas Podolski väravatele pöörata kaotusseis 2:1 võiduks. Teises sama alagrupi kohtumises võimutses Dortmundi Borussia Istanbuli Galatasaray üle 4:0 ning jätkab täiseduga, olles kolme Meistrite liiga vooruga kogunud rohkem punkte kui kaheksa vooruga koduliigas.

«Lõime õigel ajal väravaid, aga kergelt see võit küll ei tulnud. Esiteks ei tohi me Bundesligas enam lasta endale nii lihtsaid väravaid lüüa ja teiseks vajame räpasemaid võite,» tutvustas Dortmundi peatreener Jürgen Klopp tulevikuplaane.

Mõru pilli pidi alla neelama Itaalia meister Torino Juventus, kes jäi võõrsil 0:1 alla Olympiakosele. Eelmise hooaja finalist Madridi Atletico alistas viigiga lõppenud avapoolaja järel 5:0 Malmö.

Ebola külvab jalgpallimaailmas paanikat

Lääne-Aafrikas tuhandete inimeste elu nõudnud Ebola viirus võib suuri korrektiive teha ka rahvusvahelises jalgpallielus. Nimelt peaks 17. jaanuaril Marokos algama Aafrika rahvuste karikas, kus selgitatakse Aafrika parim jalgpalliriik, kuid Ebola viiruse tõttu võib turniir üldse ära jääda.

Seni on avalikkuse ette jõudnud info, et Maroko võimud sooviksid turniiri ära jätta. Viimasel ajal on sel teemal sõna võtnud ka jalgpallurid. Eile teatas Nigeeria koondise väravavaht Vincent Enyeama, et turniir oleks mõistlik ära jätta.

«Ma tõesti loodan, et turniir jääb ära,» teatas Lille’i väravavaht pärast eilset Euroopa liiga kohtumist Briti meediale. «Siiski teeb otsuseid Aafrika Jalgpalli Liit.»

«Turniiri toimumine oleks kõigi jaoks risk, kuna Aafrikasse minnes tahavad kõik alati kallistada ja kätt suruda. Sellisel juhul on alati risk olemas,» rääkis Enyeama. «Kui turniir toimub ja me tagame sinna pääsme, siis ma kindlasti mängin.»

NBA legendi karjäär võis saada ootamatu lõpu

Aastatel 2005 ja 2006 korvpalliliiga NBA kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud mängujuht Steve Nash peab algava hooaja seljavigastuse tõttu vahele jätma.

Los Angeles Lakersi meeskond teatas eile õhtul, et Nashi vigastus on nii tõsine, et tänavu ei ole meest väljakule oodata, kirjutab USA Today.

«Olen näinud vormis püsimise nimel kõvasti vaeva, kuid viimane tagasilöök ei luba mul täisvõimsusel sporti teha. Toetan sel perioodil jätkuvalt oma meeskonda ning pikemas perspektiivis keskendun oma tervise parandamisele,» teatas Nash.

40-aastasel Nashil hakkas tänavu jooksma Lakersiga lepingu viimane aasta ning varasemalt on mees teada andnud, et see võiks olla tema viimane aasta tipptasemel. Seega võivadki nüüd Nashi mängud olla NBAs mängitud.

Nash alustas NBA karjääri 1996. aastal Phoenix Sunsi ridades. 1998-2004 pallis ta Dallas Mavericksis ning 2004-2012 taas Sunsis. Alates 2012. aastast on ta kuulunud Lakersi ridadesse. Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud, kuid koondiste tasemel Kanadat esindanud mängujuht on karjääri jooksul pääsenud kaheksa korda NBA tähtede mängule ja kolm korda valitud liiga sümboolsesse viisikusse.

Meeskonnamängijaks kehastunud Korjus näitas debüüthooajal tublit kiirust

Ühtaegu nii Blancpaini kui ka European Le Mansi (ELMS) sarjas osalenud Kevin Korjus lõpetas elu esimese hooaja kereautodel pisut kahetiste emotsioonidega: kiirusega võis rahule jääda, kuid väga headeks tulemusteks ei õnnestunud seda tihti realiseerida.

«Kvalifikatsioonidega olen kindlalt rahul. Kümnest sõidust seitsmes tegin mina kvalifikatsiooniringi ja olin kolm korda teine, halvim koht oli kuues. Pole paha, kui arvestada, et näiteks Blancpaini etapil osaleb umbes 45 autot,» lausus Korjus. «ELMSis saadud neljas üldkoht oli maksimum, selle üle ei saa nuriseda – esikolmikusse jõuda ei olnud reaalne. Blancpainis võinuks natuke paremini minna, sest pärast kahte etappi juhtisime, aga lõpuks olime alles kaheksandad. Kahjuks pidime katkestama ka näiteks Spa 24 tunni sõidu, kus jagati topeltpunkte,» sõnas Korjus.

Kogenud kaaslased

Varem vormelisarjades kihutanud Korjus istus kereauto rooli esimest korda alles tänavusel esimesel hooajaeelsel testil. «Väga teistmoodi ei pidanud sõitma õppima, sest rajad on enamikus samad. Euroopas on mul nüüd enamik radu läbi käidud. Samas olen näiteks Silverstone’is sõitnud vist juba viis korda, aga natuke olid asjad ikka teisiti. Auto käitub üsnagi teisiti, on poole raskem kui vormel ja pidurdusmaad olid algul harjumatud. Lisaks on kvalifikatsiooni ja sõidu vahel suur vahe, sõidus olime raskema autoga kaks-kolm sekundit ringi kohta aeglasemad. Kuid hooaja keskpaiku sain hoo üles ja siis oli juba mõnus,» sõnas Korjus.

Blancpaini ja ELMSi sarja võrreldes kaldub eestlase eelistus neist esimese poole. «Blancpainis on korraga rajal vaid GT-autod, ELMSis võistlesime koos LMP-klassi prototüüpidega. Ferrari oli teistest üle küll ELMSis, kus võis mootorit rohkem seadistada, aga Blancpainis saime vastu ka tiimidele, kellel on tehasetugi,» ütles Korjus. Tema enda võistkond ART Grand Prix ei olnud küll otseselt McLareni tehasevõistkond, kuid väike eelis neil teiste sama marki autot kasutavate tiimide ees siiski oli. «Nipet-näpet meid ikka aidati – kui mõni uus jupp tuli, saime meie selle esimesena. Palju sellest abi oli? Ütleme, et mitte vähe, aga ka mitte hirmus palju.»

McLareni auto oli mõlemas sarjas küll täpselt samasugune, ent erinesid tiimikaaslased. Kuidas suutis Korjus leppida sellega, et esimest korda karjääri jooksul ei sõltunud rajal näidatud tulemus ainult temast endast? «Blancpainis minu tiimi kuulunud Kévin Estre on McLareni tehasesõitja ja Andy Soucek samuti tipptasemel mees, nii et nendega sujus meil küll koostöö hästi. Kui kõik kolm on kõvad sõitjad, siis innustavad nad ka üksteist rohkem. Sellistes sarjades ongi oluline saada endale head tiimikaaslased, keda usaldad, sest päris palju on tiimitöös kinni,» lausus Korjus. «Näiteks auto seadistuse paneme paika kõik kolmekesi koos inseneriga, kuna see peab sobima kõigile. Ning muidugi võib juhtuda, et oled ise kõige kiirem ja lõpetad ikkagi alles kümnendana, aga samamoodi võid ka ise mõnel nädalavahetusel kehvalt sõita ja ikkagi lõpuks hea tulemuse saada.»

ELMSi sarjas nägid reeglid ette kolmel tasemel sõitjaid, kellest Korjus oli kõige tugevam, kuid samas tähendas see kõige lühemat sõiduaega. «Kuldsõitja ei tohi sõidu jooksul läbida üle ühe vahetuse ehk maksimaalselt 50 minutit. Seega olenes seal sarjas päris palju teistest,» nentis Korjus.

Võrreldes vormelihooaegadega kogunes Korjusel tänavu sõidukilometraaži vähe ning see on ka üks aasta suuremaid miinuseid. «Teste oli vähe ja testipäevad olid ka kolme sõitja peale ära jagatud. Küll aga oli selle võrra aega rohkem ning sain teha mõnele eratiimile – viimati näiteks Scuderia Nordicule – sõitjakoolitust. Samuti käisin alles paar nädalat tagasi Renault’ palvel nende autot testimas,» lausus Korjus, kes hoiab jõudumööda silma peal ka noorema venna Kaspari tegemistel. «Niipalju kui aega on, aitan ikka. Aga kas ta võib jõuda sama kaugele kui mina, ei oska küll öelda – oma venda on väga raske niimoodi hinnata,» muigas Korjus.

Üheks sihiks DTM

Kui hooaja algul peeti koos mänedžer Raivo Tammega plaani osaleda taas ka vormel-3 sarja hooaja lõppvõistlusel Macaus, siis nüüd tunnistab Korjus, et vormelirooli hing teda enam väga ei kisu. «Üritaks ikka kereautodel jätkata – eks ole näha, kus. Euroopas on nii palju erinevaid sarju, neist ongi Blancpain minu hinnangul GT3-autode jaoks prestiižikaim. Aga muidugi on olemas veel ka sakslaste DTM ja samuti WEC-sari, Austraalias ka V8 Supercars,» loetles Korjus, kes peab 21-aastasena hakkama mõtlema sellelegi, kuidas end võidusõitjana ära elatada. «Tänavuse hooaja puhul ei tahaks rahateemast rääkida, kuid eks seda, kas sportautodel sõites on võimalik ka tulevikku kindlustada, saab loodetavasti juba lähitulevikus näha.»

Tamme sõnul lepiti ART Grand Prix’ga juba hooaja eel kokku, et kui kõik kulgeb edukalt, sõidab Korjus seal ka tuleval aastal. «Suuliselt on olnud juttu, et ta jätkab, aga kuni allkirju pole paberil, on kõik muidugi veel lahtine. Tänavust hooaega tahaks veel natuke pikemaks venitada sellega, et ehk saab teha mõne testi DTM-sarja autoga,» viitas Tamm Saksamaal populaarsele turismiautode sarjale, kus tänavu osalesid  näiteks endised vormel-1 sõitjad Timo Glock, Paul di Resta ja Vitali Petrov. «Samas on DTMi puhul ikkagi üks suur probleem selles, et Eesti on nii väike,» lausus Tamm sarja kohta, kus osalevad kolm Saksa suurfirmat Audi, BMW ja Mercedes. «Kõik kolm tootjat tahavad reklaami eesmärgil leida suure riigi sõitjat. Meil Eestis ju nende mõistes erilist turgu pole,» nentis Tamm.

Aksalu sai Soomes väärt tunnustuse osaliseks

Kuigi Soome Veikkausliiga tänavune viimane voor toimub alles sel nädalavahetusel, teatas kohalik väljaanne Urheilulehti oma arvates liiga parimad ning tunnustuse sai ka Eesti koondise väravavaht Mihkel Aksalu.

Nimelt hindas Urheilulehti SJK-s mängiva Aksalu paremuselt teiseks väravavahiks. Esimese koha sai endale FC Lahti puurilukk Henrik Moisander, kirjutab Soccernet.ee.

Üks voor enne hooaja lõppu on kuldmedali ja pääsu Meistrite liiga eelringi kindlustanud 69 punktiga HJK. SJK on 56 silmaga teine, Lahti 55 punktiga kolmas. Mõlemad on kindlustanud omale pääsu Euroopa liiga eelringidesse, aga paremusjärjestuse paneb paika nädalavahetus, kus mõlemad kohtuvad tabeli teise poole meeskondadega.

Muusika tantsib lavastuses kaasa

Vanemuise väikses majas tuleb esitamisele kümme helitööd, mille autor on Lepo Sumera (1950–2000). Lavastaja Teet Kask soovib, et muusika oleks laval võrdväärse partnerina 11 tantsijaga.

Alguses tantsijana ja hiljem lavastaja-koreograafina tegutsema asunud Teet Kask rääkis, et ta on tundnud, nagu jääks alati midagi vajaka, kui ta tahab tantsuga muusikat lihtsalt visualiseerida, muuta nähtavaks.

Ta leidis tee, kuidas jagada muusikaga sama ruumi, nii et heliteos oleks temaga partner, kellega ta suhestub ning keda austab ja paneb tähele. «Ja partnerit on laval vaja alati tähele panna,» ütles ta.

Lepo Sumera muusika on Teet Kaske köitnud juba aastaid, nii et ta tunneb seda hästi. Vanemuises lavastust «Go-mäng kahele» välja tuues tuli tal aga ka tundma õppida tantsutruppi.

Ta on lavastamisel aluseks võtnud enda loodud meetodi «Tantsija kui meetod». Tulemuseks on tantsija individuaalsust arvestav ja arendav koreograafia. Sealjuures on tema sõnul kõige olulisem tantsija suhestumine igasse liigutusse ja muusikasse. «Kui tantsija ei suuda suhestuda, ei ole ükski liigutus midagi väärt,» ütles lavastaja.

Vanemuislastele koreograafia loomisel leidis ta kõigepealt neist igaühe juurde tee, et aru saada, millised on tema väärtused elus ja kuidas ta üldse mõtleb. Seejärel vaatas lavastaja, kuidas tantsija teeb proovi ja kuidas ta tantsib näiteks mõnes teises lavastuses.

Ja siis järgneski etapp, kus Teet Kask läks tantsijaga lavale, olles eelneva analüüsi põhjal juba välja töötanud talle erilised ülesanded. «Nendest hakkaski kujunema koreograafiline tekst,» ütles lavastaja-koreograaf.

Lavastuse pealkirjas «Go- mäng kahele» tähendab go iidset lauamängu. Teet Kase sõnul on see intellektuaalne mäng ühtlasi harmooniakunst, mille kõrgemaks astmeks on mängija tahtlikult endale loodud napp kaotus ja partnerile kingitud võiduvõimalus.

Tantsijate kõrval tulevad lavale helilooja Lepo Sumera tütred: pianist Kadri-Ann Sumera ja viiuldaja Eva-Maria Sumera.

Kadri-Ann Sumera sõnul on lavastaja tabanud hästi muusika olemust. «Põhjamaine valulik üksilduse ja igatsuse teema, millegi poole püüdlemine ja samal ajal sellest enese eemale hoidmine, privaatsuse ja koosolemise igavene võitlus on minu meelest selles lavastuses päris hästi õnnestunud,» ütles ta.

Ka Eva-Maria Sumera kiitis lavastajat ja tantsijaidki. «Igaüks neist on hingeliselt alasti laval, ja kui nad ei oleks, siis see asi ei toimiks. Kõik peab olema tantsijate poolt äärmiselt vahetu, nad peavad ise kõike väga tugevalt läbi tunnetama,» ütles ta. «Neil tuleb see hästi välja.»

Õed Sumerad, nagu ka tantsijad, on kontrastsusele ja geomeetriliste vormide mängule põhinevates kostüümides, mida looma on vabakutselist stsenograafi Madis Nurmsi inspireerinud möödunud sajandi alguse avangardistide tööd.

Esietendus on laupäeval Vanemuise väikeses majas, kus samal päeval avatakse Madis Nurmsi loodud lavakostüümide näitus.


Esietendus

• Vanemuise väikeses majas esietendub 25. oktoobril kell 19 tantsulavastus «Go-mäng kahele».

• Lepo Sumera muusika.

• Lavastaja-koreograaf Teet Kask.

• Muusikajuht ja dirigent Erki Pehk.

• Kunstnik Madis Nurms.

• Valguskujundaja Trui Malten (Holland).

• Vanemuise sümfooniaorkester koos solistidega esitab kümme Lepo Sumera teost.

• Lisaks tantsijatele on laval helilooja tütred Kadri-Ann Sumera (klaver) ja Eva-Maria Sumera (viiul).

Aivo Lepp: maarahvas vajab ka kiiret internetti

Ilmselt ei pea paljusid enam veenma, et kiire internetiühendus on Eestis töövahend igal pool. Eestis leidub aga veel piirkondi, mis on kvaliteetse internetiga ebaühtlaselt kaetud.

Me ei pea leppima, et töövahend on maal ebaühtlaselt kättesaadav. Kui tahame tõepoolest, et meie maapiirkonnad oleksid elujõulised ja atraktiivsed elu- ja töökeskkonnad, peame leidma võimalusi uudsetest tehnoloogiatest võimalikult palju kasu saada.

Sideühendused on hädavajalikud piirkondade ettevõtjatele, eelkõige väikeettevõtjatele, kes sõltuvad kiirest internetiühendusest, et olla ühenduses teiste ettevõtjate või klientidega.

Kohalikul või välisel potentsiaalil põhinev väikeettevõtlus ning uudsed tooted ja teenused või uudsed lahendused tööhõive suurendamiseks on otseselt seotud nüüdisaegsete sideühenduste võimalustega.

Paljud piirkonnad, tõmbekeskused ja kohalikud omavalitsused on sihiks seadnud ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamise ja elukeskkonna parendamise ning teenuste ja hariduse kvaliteedi parandamise. Tänapäevase sideühenduseta ei ole see võimalik.

Seetõttu on oluline, et piirkondade ülesannete sõnastused haaraks ka sidevõrke. Vastasel juhul ei ole eelmainitu kindlasti saavutatav. Baasvõrgu väljaehitamise on juba riik enda õlule võtnud, samuti on sideoperaatorid investeeringuid tegemas, aga siiski on midagi puudu.

Eesti on võtnud sihiks, et aastaks 2020 on uue põlvkonna side baasvõrk välja ehitatud, seda nimetame projektiks EstWin.  

Projekti rahastatakse struktuurivahenditest ja sideoperaatorite omapanusest. See on üle 6000 kilomeetri valguskaablit üle Eesti. Baasvõrguga ühendatakse kõik mobiilimastid tõenäoliselt aastaks 2018. Viimaseta poleks kiire andmeside nutitelefonides enam mõeldav.

Lisaks on kavandatud ehitusseaduses lihtustusi, mis võimaldaks sidevõrke lihtsamini välja ehitada. Lisanduvad veel mitmesugused võimalused struktuurivahendite investeeringute rahastusmeetmetes.

Sideoperaatorite investeeringuteta kaablid inimestele internetti ei too. Seega sideteenuse pakkumiseks on vaja nii klienti kui ka teenuse pakkujat. Kvaliteetse teenuse pakkumine on aga kallis, mis tuleneb  jaevõrgu väljaehitamise ja selle haldamise kuludest.

Seetõttu on probleem ulatuslikum, kui esmapilgul tundub. Jaevõrgu turutõrke likvideerimiseks peab otsima mitmeid lahendusteid, arvestades kõikide asjaosaliste huvidega.

Juurdepääsuvõrgud on lairibavõrkude kõige kallim osa. Arenevad edasi traadita ühendused ning piirkondade ühendamiseks, kuhu kaablivõrgu rajamine on mõeldamatu, on võimalik pakkuda piiratud võimalustega ühendusi. Teisalt sideoperaator kaablivõrguga igale poole ei jõua.

Huvitav on ka fakt, et täpselt sama probleemi ees seisvad maapiirkondades nii poolakad, rootslased kui ka soomlased.

Arutledes nii üht- kui teistpidi, jõuame välja mõtteni, et kui piirkonnas on kindel soov kiire interneti järele, on paari kilomeetri valguskaabli mahapanek täiesti võimalik ning sideoperaatoritega saab samuti kaubale. Heaks näiteks on Suure-Jaani vald. Nemad tegid selle ära.

Julgustan igati piirkondlikke algatusrühmi, et nad vähemalt kaaluks kiigeplatside ja jalgrattateede kõrvale sideühenduste ehitamist.

Üks kilomeeter sidevõrku maksab umbes 10 000 eurot ja peab vastu vähemalt 40 aastat.

Kui mõnigi klient piirkonnas on nõus käed külge lööma, vald natukenegi toetama ning Leaderi partnerluskogud rahaliselt aitama, on võimalik märkimisväärsele osale inimestest kiire internet koduukseni tuua.

 

 

 

 

Tudeng juhendab õpilase uurimust

Üheteistkümnenda klassi õpilane Meriliin Kade murdis juba kevadel pead selle üle, millist teemat oma uurimistööks valida. Ta teadis, et kui jätta otsustamine sügiseks, võib talle vajalik aineõpetaja juhendamistega juba ülearu koormatud olla.

Jaan Poska gümnaasiumis õppiv Merilin Kade meenutas, et kui ta kümnenda klassi bioloogiapraktikumide ajal sattus Oomicumi laboritesse, märkas ta, et kõik meditsiiniga seotu tundub talle väga põnev.

Näiteks on ta tähele pannud, et paljud inimesed räägivad glu­teenist ehk teraviljavalgust. Küll on keegi, kes on glu­tee­nivabal dieedil, või siis on keegi, kes ei tohi üldse gluteeni tarbida.

«Nii ma valisin oma uurimistöö teemaks gluteeni­talu­matuse,» rääkis Meriliin Ka­de. «Kui ma selle sooviga bioloogiaõpetaja Lauri Mällo juurde läksin, ütles tema, et võib-olla saan ma hakata koostööd tegema hoopis koolivälise juhendajaga.»

Nii läkski. Meriliin Kade gluteeniteemalist uurimistööd juhendab Tartu tervishoiukõrgkooli kolmanda kursuse üliõpilane Juliana Baranova.

Kokku on neid viinud algatus «Teadmiste värav», mille eesmärk on pakkuda õpilastele võimalust töötada koos akadeemilise juhendajaga.

Esimene sügis

Ahhaa hariduskoostöö juht Matti Orav selgitas, et eks sellist koostööd ole koolid varemgi teinud, kui mõelda näiteks Tartu ülikooli teaduskooli või sihtasutuse Eesti Teadusagentuur peale.

«Meie eesmärk «Teadmiste väravaga» seoses on aga see, et püüame luua ühtse üle-eestilise mudeli, kus kõik asjadest ühtemoodi aru saaksid,» rääkis Matti Orav. «Et kui ühtedel on huvi pakkuda oma kraadiõppe tudengeile juhendamiskogemust ning teistel isu leida uusi uurimisteemasid ja kooliväliseid juhendajaid, siis need inimesed üksteist üles leiaksid.»

Juliana Baranova õpib tervishoiukõrgkoolis bioanalüütiku erialal ning tahab õpinguid jätkata ülikooli magistriõppes.

Ta ütleb, et teda on alati huvitanud toitumine, toidulisandid ja mitmesugused dieedid ning kui tervishoiukõrgkooli turundusspetsialist Ruth Pihle tuli ühel päeval tema juurde rääkima «Teadmiste väravast», küsides, ega Juliana sooviks juhendada üht õpilast, keda huvitab samuti toitumine, oli ta kohe nõus.

Juliana Baranoval endal on kasud sees, kuna ta saab niisuguse juhendamistöö eest kuus ainepunkti, aga mitte punktide pärast ei olnud ta päri.

«Esiteks on gluteeniteema põnev ning teiseks – mul on väga hea võimalus teha kellegagi koostööd ning tunda end juhendaja rollis,» leidis ta. Esimene ülesanne, mille Juliana Baranova oma juhendatavale andis, oli kirjutada retsensioon mõne teise õpilase uurimistöö kohta.

«Kui ta retsenseerib kedagi teist, siis oskab ta neid vigu, mida märkab, oma töös ennetada,» rääkis ta. «Ka peavad tal uurimistööle esitatavad nõudmised endal kõik hästi selged olema.»

Töö kahe grupiga

Õpilase Meriliin Kade plaan on selline, et ta koostab menüü, mis on vaba teraviljatoodetest, kuid on ometi tasakaalus ja tervislik ning sobiva ka­lor­susega. Seejärel leiab ta inimesed kahte uurimisrühma, kus ühes on terved ja teises glu­tee­nitalumatusega inimesed, ning küsitleb neid enne ja pärast dieeti.

«Üldteada on, et glu­teeni­vaba dieet parandab ka tervete inimeste enesetunnet ja annab juurde energiat. Ning loomulikult on siis, kui kõik leiva- ja saiatooted menüüst kõrvale jätta, kergem kaalu langetada,» selgitas Baranova. «Minu eesmärk ei ole juhendamisel midagi uut ja suurt avastada, vaid anda õpilasele võimalus saada tuttavaks tööprotsessi endaga. Ja et ta oskaks ka kirjandusega töötada ning suudaks oma töö ise valmis kirjutada omaenda teadmiste põhiselt, mitte copy-paste meetodil.»

Jaan Poska gümnaasiumi õpetaja Lauri Mällo lisas, et eks ta ole koolis varemgi püüdnud leida kaasjuhendamise võimalusi. «Varem on mul tulnud otsida juhendajaid tutvuste kaudu, nüüd on asi lihtsam, ja ka kraadiõppuril on motivatsioon olemas,» rääkis ta.

Mällo sõnul on pluss seegi, et koolis ei saa ka kunagi teha niisuguseid töid, nagu kõrgkoo­lide laborid ja kraadiõppuri teadmistepagas võimaldavad. «Nii saame me oma õpilasi suunata palju huvitavamate ja tulemuslikumate tööde juurde,» sõnas ta.

Bioloogiaõpetajal Lauri Mäl­lol endal on tänavu juhendada 11 õpilase uurimistööd.


«Teadmiste värav»

• Ahhaa keskuse algatus toetamaks koostööd ülikoolide ja üldhariduskoolide vahel.

• Õpetajad saavad leida juhendajaid oma õpilastele ning juhendajad õpetajaid, kelle õpilasi juhendada.

• Tee «Teadmiste värava» juurde leiab infoportaalist «Tagasi kooli».

• Sel sügisel on sõlmitud paarkümmend kokkulepet, kus Tartu ülikooli, tervishoiukõrgkooli ja maaülikooli üliõpilased juhendavad  Jaan Poska, Hugo Treffneri, Annelinna, Kristjan Jaak Petersoni, Tammelinna ja Miina Härma gümnaasiumi ning Raatuse ja Kivilinna kooli õpilaste uurimistöid.

UCI ja WADA on veendunud, et Astana tipprattur kasutas veredopingut

Kuigi hooaeg on lõpusirgel ja paljud ratturid naudivad puhkust, peab Tanel Kangerti ja Jaan Kirsipuu kodumeeskond Astana võitlust mitmete dopingujuhtumitega.

Lisaks kolmele tänavusele dopinguskandaalile ootab lahendust ka aastatel 2011-2012 Kasahstani klubis sõitnud Roman Kreuzigeri juhtum. Nimelt esinesid Tšehhi ratturil toona bioloogilises passis ebanormaalsed kõrvalekalded. Tšehhi Olümpiakomitee oma sportlasele karistust ei määranud, vahendab Spordipartner.ee.

Rahvusvahelise Jalgratta Liidu (UCI) president Brian Cookson kinnitas kolmapäeval Pariisis toimunud Tour de France'i esitlusel, et ala katusorganisatsioon kaebab selle otsuse koos Maailma Antidopinguagentuuriga (WADA) Spordi Arbitraažikohtusse (CAS).

Video: Tottenhami staar lõi Euroopa liigas hooaja ilusaima värava

Jalgpalli Euroopa liigas sai eile õhtul suure võidu kirja inglaste Tottenham, kes alistas 5:1 kreeklaste Tripolis Asterase.

Võitjate poolel lõi kolm väravat inglasest ründaja Harry Kane, kahel korral oli aga täpne Erik Lamela. Seejuures oli Lamela esimene värav tõeline iludus, kui ta saatis palli väravasse rabona-stiilis. Samas pidi ka kübaratrikiga hakkama saanud Kane ise ühe palli väravast välja võtma.

87. minutil sai punase kaardi Tottenhami väravavaht Hugo Lloris ja kuna Tottenham oli kõik kolm vahetust juba ära teinud, siis asus Kane postite vahele. Kaks minutit hiljem lõid külalised oma matši ainsa värava.

Kolme vooru järel on C-alagrupis Besiktasel ja Tottenhamil kirjas viis punkti, kolmas on Tripolis nelja ja neljas Belgradi Partizan ühe punktiga. Eilses teises kohtumises alistas Besiktas 4:0 Partizani.

Alagrupiturniiri kolmanda vooru tulemused

A-alagrupp

Villarreal – Zürich 4:1

Mönchengladbach – Apollon 5:0

B-alagrupp

Torino – HJK 2:0

Brügge – FC Kopenhaagen 1:1

C-alagrupp

Tottenham – Asteras 5:1

Partizan – Besiktas 0:4

D-alagrupp

Celtic – Astra 2:1

Salzburg – Zagrebi Dinamo 4:2

E-alagrupp

Estoril – Moskva Dinamo 1:2

PSV – Panathinaikos 1:1

F-alagrupp

Milano Inter – St-Etienne 0:0

Dnipro – Qarabag 0:1

G-alagrupp

Rijeka – Feyenoord 3:1

Liege Standard – Sevilla 0:0

H-alagrupp

Krasnodar – Wolfsburg 2:4

LOSC – Everton 0:0

I-alagrupp

Bratislava Slovan – Praha Sparta 0:3

Young Boys – Napoli 2:0

J-alagrupp

AaB – Kiievi Dinamo 3:0

Steaua – Rio Ave 2:1

K-alagrupp

Misnki Dinamo – Guingamp 0:0

PAOK – Fiorentina 0:1

L-alagrupp

Metalist – Legia 0:1

Trabzonspor – Lokeren 2:0

Video: pensionärist poksija nokauteeris noore ässa

Internetis on populaarsust kogumas video, kus kampsunit kandev pensionärist poksija nokauteerib ringis noore poksija. Video postitamisega ei lisatud mingit täpsemat informatsiooni ja seega on hakatud spekuleerima, kes on poksiringi astunud vanameister.

Ühe kommentaatori arvets astus videos üles Itaalia poksija Ernesto Bergamasco, kes osales 1972. aasta olümpiamängudel.

Meistrite liiga päevik: pureja tagasitulek

REEDE, 24. OKTOOBER

Madis Kalvet: pureja tagasitulek

Sel nädalavahetusel saab läbi Uruguay jalgpallikoondise ja FC Barcelona ründestaari Luis Suareze mängukeeld, mis määrati talle suvisel MMil itaallase Giorgio Chiellini hammustamise eest. Kui Meistrite liigas saab meest näha tõenäoliselt neljandas mängudevoorus, siis suures mängus võib ta juba väljakule joosta homme, kui Barcelona sõidab Hispaania liiga raames külla Madridi Realile.

Siiski aga taas Meistrite liiga juurde. Ajalukku pilku heites selgub, et Euroopa tugevaimale klubiturniirile pole maailma ühel säravamal ründajal seni aga eriti asja olnud. Meistrite liigas käis Suarez viimati väljakul 2010. aasta 8. detsembril, kui Amsterdami Ajax alistas võõrsil 2:0 AC Milani. Ajaxis kapteni kohuseid tätinud Suarez lõi tol hooajal Meistrite liiga põhihooajal ühe värava, kui ta oli täpne Auxerre’i vastu. Eelringides jäi tema kontole siis aga koguni kolm väravat.

Toonase aja ning tänase päeva vahele jääb Suareze Liverpooli särav ning vastuoluline karjäär. Kuigi uruguailane lõi Inglismaal kamulaga väravaid, siis Meistrite liigasse tal meeskonda tüürida ei õnnestunud. Aga hooaja 2010/11 mängud Meistrite liigas ongi jäänud Suareze jaoks seni ainsateks Euroopa tugevaima klubisarja põhihooajal. Oma esimesel Ajaxi hooajal (2007/08) osales Amsterdami klubi Meistrite liiga eelringis, kuid seal jäädi alla Praha Slaviale.

Giorgio Chiellini demonstreerib Luis Suarezi hambajälgi, mis tema õlale maha jäid.

Kui Inglismaal sai Suarez Londoni Chelsea kaitsja Branislav Ivanovici hammustamise ja Manchester Unitedi kaitsja Patrice Evra suunas rassistliku kommentaare tehes kurikuulsaks, siis hammustamise juhtum on tal lisaks suvisele MMil ette näidata ka Hollandi kõrgliigast (Suarez hammustas 2010. aasta novembris PSV mängijat Otman Bakkalit). Seega on tal Hispaania ning ka Meistrite liigas veel pahategude osas skoor avamata.

Ega senise karjääri jooksul ei ole Suarezel ka tiitlite osas midagi laiata. Hooajal 2010/11 krooniti Ajax küll Hollandi meistriks, kuid ründaja oli juba talvel liitunud FC Liverpooliga. Kuldse medali ta Hollandist selle eest siiski hiljem sai. Lisaks on Suarezel ette näidata üks Hollandi karikas, Inglismaa liigakarikas ning Uruguay meistritiitel. Senise karjääri vast kaalukaimaks saavutuseks on Copa America võit Uruguay koondise ridades 2011. aastal.

«Olen saabunud Barcelonasse sooviga olla siin edukas. Olen näljane tiitlite järele,» teatas Suarez oktoobri keskpaigas The Guardianile. «Ma ei ole eurosarjas ammu mänginud ja seega tahan anda parima igas mängus. Olen mees, kes usub, et asjad juhtuvad põhjusega. Kindlasti o nseal oma põhjus, miks minu tagasitulekumäng saab olema just Madridi Reali vastu.»

Kokkuvõtvalt on maailma üks paremaid jalgpallureid taas valmis palliväljakule jooksma.

Luis Suareze klubikarjäär:

2005-2006 Nacional (34 mängu, 12 väravat)

2006-2007 Gröningen (37 mängu, 15 väravat)

2007-2011 Amsterdami Ajax (159 mängu, 111 väravat)

2011-2014 FC Liverpool (133 mängu, 82 väravat)

2014-... FC Barcelona

KOLMAPÄEV, 22. OKTOOBER

Madis Kalvet: Donetski Šahtari mängumehe imeline õhtu tõstis ta Lionel Messi kõrvale

Jalgpalli Meistrite liiga alagrupiturniiri kolmas voor tegi korrektiive ka sarja rekorditeraamatus. Kui seni oli Meistrite liiga ajastul (praeguse formaadi järgi alates 1992. aastast) suutnud ühes põhihooaja kohtumises viie väravani jõuda vaid Lionel Messi, siis nüüd tõusis tema kõrvale 27-aastane brasiillane Luiz Adriano, kes igapäevaselt pallib Ukraina tiimis Donetski Šahtaris.

Luiz Adriano (paremal) lõi Borissovi BATE võrku viis väravat ja tõusis Lionel Messi kõrvale.

Adriano sai suurepärase sooritusega hakkama H-alagrupi kohtumises, kui Šahtar alistas võõrsil 7:0 Valgevene meeskonna Borissovi BATE.

Varasemalt oli Meistrite liiga põhihooajal suutnud ühes kohtumises viis väravat lüüa vaid Lionel Messi, kes kostitas viie tabamusega hooajal 2011/12 Leverkuseni Bayerit. Toona võitis Barcelona selle kohtumise 7:1.

Meistrite liiga eelringides on viis väravat suutnud ühes matšis lüüa endine Läti koondise ründaja Mihails Miholaps ning sel suvel kostitas FC Levadiat viie tabamusega Praha Sparta ründaja David Lafata.

Kaugemasse ajalukku minnes saab välja tuua, et enne praeguse formaadi kasutusele võtmist jõudsid Meistrite karikasarjas ühes kohtumises viis väravat lüüa kümme meest. Siinkohal toome siis ära meeste nimed ja toonased koduklubid: Ove Olsson (IFK Göteborg), Bent Løfqvist (Boldklubben 1913), José Altafini (AC Milan), Ray Crawford (Ipswich), Nikola Kotkov (Lokomotiv Sofia), Flórián Albert (Ferencváros), Paul van Himst (Anderlecht), Gerd Müller (Müncheni Bayern), Claudio Sulser (Grasshoppers) ja Søren Lerby (Amsterdami Ajax).

Vaata ka: 21. oktoobri mängude tulemused, 22. oktoobri mängude tulemused, rekordeid toonud mängudeõhtu.

TEISIPÄEV, 21. OKTOOBER

Madis Kalvet: Hispaania koondise kritiseerimine näitab Chelsea haavatavust?

Jalgpalli Meistrite liigas jätkatakse täna alagrupiturniiri mängudega, kui kavas on kolmanda vooru kohtumised. Mängupäeva kätte jõudmisest annab enamasti aimu ka see, et meedias on kellegi suunas kriitiliselt sõna võtnud Londoni Chelsea juhendaja Jose Mourinho. Seekord sai oma osa koondisejalgpall ning täpsemalt Hispaania koondise peatreener Vicente del Bosque.

Chelsea on tänavust hooaega alustanud suurepäraselt ning Inglismaa liigas hoitakse kindlalt esikohta. Meistrite liiga G-alagrupis ollakse kahe vooru järel samuti esimesel positsioonil ning täna ootab neid ees koduväljakul kohtumine alagrupi eeldatava autsaideri Mariboriga. Samas on tänavuse hooaja edusse suure panuse andnud Hispaania koondise ründaja Diego Costa. Alates kevadest reievigastusega hädas oleva Costa seisund on Mourinho sõnul praegu aga tunduvalt tõsisem ning nii jäi ta nädalavahetusel kõrvale ka Chelsea võidumängust Crystal Palace’i üle.

Diego Costa osales viimati kahes Hispaania koondise EM-valikmängus ja seejärel on ta pidanud vigastuspausi.

Kui Mourinho on ka ise Costat mängitades riskinud sellega, et endise Madridi Atletico ründetähe trauma võiks süveneda, siis vigastuse tõsinemises on Chelsea juhendaja sõnul siiski Hispaania koondis ja nende peatreener. Mäletatavasti avaldas Mourinho lootust, et Costa jääb oktoobris peetavatest EM-valikmängudest kõrvale, kuid del Bosque kasutas ründajat nii Slovakkia kui ka Luksemburgi vastu (kokku 172 minutit).

«Tegemist on ikka sama probleemiga. Kui varem oli aga tegemist peaaegu vigastusega, siis nüüd on tegemist kindlasti vigastusega,» pahandas Mourinho Eurospordi veergudel. «Oluline on homne (tänane) päev ning homme (täna) ta mängida ei saa. See ei tee rõõmsaks, kui sa saadad terve mängija koondise juurde, aga tagasi saad vigase.»

Samas võib ka Mourinho murest aru saada, kuna vastavalt seniste teadete põhjal ei jookse lisaks Costale täna väljakule ka Ramires, Andre Schürrle ja John Obi Mikel. Kahtluse all on ka Didier Drogba osalemine. Kui Chelsea puhul on räägitud ikka suurest rahast ja suurtest hulgast staaridest, siis loomulikult on ka nende praeguses tiimis palju staare, kuid võrreldes varasemate aastatega on nende koosseis ikkagi õhem ja paari võtmemängija vigastused võivad karmilt kätte maksta.

Chelsea arvatav algkoosseis tänaseks mänguks: Thibaut Courtois; Branislav Ivanović, John Terry, Gary Cahill, Cesar Azpilicueta; Nemanja Matić, Cesc Fàbregas; Willian, Eden Hazard, Oscar; Loic Rémy.

Vaadates nüüd vigastatud meeste nimekrija ja eeldatavat algkoosseisu, siis pingile jääksid Chelseale nimekamatest meestest vaid väravavaht Petr Cech, kaitsja Filipe Luis ning poolkaitsja Mohamed Salah. Ehk väga palju manööverdamisruumi Mourinhole traumade tõttu ei jäägi ning Hispaania koondise kritiseerimine on siinkohal tema puhul täiesti tavapärane.

Igatahes Maribor on lubanud antud olukorrast võtta maksimumi ja senisele kahele viigipunktile loodetakse lisa. «Chelsea on praegu Inglismaal kõige parem meeskond. On huvitav näha, kuidas nad kohtumiseks valmistuvad ja meie vastu tulevad. Nad teavad meid väga hästi ning meie neid. Tuleb olla aus ning välja öelda, et Chelsea on favoriit, kuid ka meil on omad sihid, milleks on positiivne tulemus. Võit? Miks mitte? Selle saavutamiseks peame tegema oma parima esituse,» sõnas Maribori juhendaja Ante Šimundža uefa.com’ile.

Sel hooajal Meistrite liigat teisest eelringist alustanud Maribor pole senises kaheksas kohtumises igatahes kaotusekibedust veel tundnud.

PÜHAPÄEV, 19. OKTOOBER

Madis Kalvet: 10 aastat suurte staaride Messi ja Ronaldo võrdlust

Sel nädalal (täpsemalt 16. oktoobril) möödus 10 aastat päevast, kui FC Barcelona jalgpalliklubi tähtmängija Lionel Messi tegi Kataloonia meeskonna esindustiimi eest debüüdi. Sel puhul vaadati tagasi nii Messi klubikarjäärile kui ka tema ning Cristiano Ronaldo võrdlustele.

Nii heitis statistikaga tegelev ettevõte Opta 16. oktoobril pilgu Euroopa viiele suurliigale ning nende viimase kümne aasta suurimatele väravaküttidele ning söödumeistritele. Arvutuste tulemusel selgus, et ajavahemikul 16. oktoober 2004 kuni 16. oktoober 2014 lõi Messi 249 liigaväravat ning andis 100 resultatiivset söötu. Ronaldo suutis samal ajal Inglismaa ja Hispaania liigas kokku lüüa 270 väravat ja anda 79 täpset söötu. Hokitermineid appi võttes tuleb tõdeda, et kümne aastaga suutsid mõlemad mehed liigamängudes kirja saada 349 resultatiivsuspunkti.  Loomulikult tähendas number 349 meeste jaoks esikoha jagamist.

Kolmandal kohal paiknes selles tabelis Zlatan Ibrahimovic 196 värava ja 77 resultatiivse sööduga (273), neljas oli Wayne Rooney 161 värava ja 79 sööduga (240), viies Antonio Di Natale 178 värava ja 54 sööduga (232) ning kuues Francesco Totti 136 värava ja 81 sööduga (217).

Kuna võrdlus sai alguse Messist, siis natuke täpsemalt ka tema numbrite tagamaadest. 16. oktoobril 2004. aastal pääses 17-aastane Messi vahetusest väljakule matšis Espanyoliga. Ajaloolises mängus tuli ta väljakule Deco asemele.

Kui täpselt kümne aastaga suutis Messi Hispaania kõrgliigas lüüa 249 väravat, siis sel nädalavahetusel peetud La Liga kohtumises Eibari vastu sai argentiinlane kirja veel ühe tabamuse ning nüüd on tal koos täpselt 250 väravat, mis tähendab, et Hispaania kõrgliiga rekordist lahutab teda veel vaid üks tabamus. La Liga rekord kuulub legendaarsele Telmo Zarrale (Bilbao Athleticu ridades aastatel 1940-1955), kes sai omal ajal kirja 251 väravat.

Alates 2009. aastast Hispaanias klubijalgpalli mängiv Ronaldo on La Ligas löönud kokku 192 väravat ja kõigi aegade edetabelis annab see talle kümnenda koha. Samas on tema resultatiivsus muljetavaldav. 192 värava tarbeks on ta pidanud 172 mängu ehk keskmine näitaja on portugallasel 1,11 väravat mängus. Messil on samas 250 värava löömiseks kulunud 284 mängu ehk keskmine näitaja on 0,88 väravat mängus.

Kui Messil on Hispaania liiga kõigi aegade väravaküttide esikoht käeulatuses, siis Meistrite liigas on see mõlemal käeulatuses. Selles arvestuses on 71 tabamusega esikohal Madridi Reali legend Raul. Ronaldo on 69 väravaga teine ja Messi 68ga kolmas. Seega on mõlemal mehel võimalik tippmargini jõuda juba tuleval nädalal, kui Barcelonale tuleb teisipäeval külla Amsterdami Ajax ning Real sõidab kolmapäeval külla Liverpoolile.

Väravaküttide ja söödumeistrite edetabel ajavahemikus 16. oktoober 2004 kuni 16. oktoober 2014. Arvesse on võetud vaid Euroopa viis suurliigat. Opta/Twitter

REEDE, 17. OKTOOBER

Madis Kalvet: kas Euroopas saabub kunagi ka rahaka ManCity päev?

Jalgpalli Meistrite liigas on alagrupiturniiri kahes järgmises voorus käes Inglismaa valitseva meistri Manchester City tõehetk. Kui tuleval teisipäeval (21. oktoobril) võõrsil ning 5. novembril koduväljakul ei suudeta alistada mullust Venemaa parimat tiimi Moskva CSKAd, siis võib Araabia Ühendemiraatidest pärit raha toel jalgpallimaailma tippu rühkida üritav ManCity järjekordse eurohooaja korstnasse kirjutada.

Mullune Inglismaa meister on tänavust Meistrite liiga hooaega alustanud masendavalt - esmalt jäädi alla Müncheni Bayernile ja seejärel viigistati koduväljakul AS Romaga ehk kahe mänguga on neil kontos vaid üks punkt. Seega on taas pandud end raskesse seisu.

Euroopa tugevaimas klubisarjas tegi Manchester City debüüdi hooajal 1968/69, kuid siis kaotati juba esimeses ringi Istanbuli Fenerbahcele. Taas jõuti Meistrite liigasse hooajal 2011/12, kuid siis jäädi alagrupis Müncheni Bayerni ja Napoli järel kolmandaks.

Manchster City (helisinises) on koduliigas kõrge lennuga, kuid Euroopas ei ole nad sarnast taset näidanud.

Aasta hiljem loositi nad ühte seltskonda Madridi Reali, Dortmundi Borussia ja Amsterdami Ajaxiga ning selles nelikus tuli neil leppida vaid kolme punkti ja grupis viimase kohaga.

Mõned helged momendid olid City’l mullu alagrupiturniiri ajal ning eriti rõõmustati kindlasti Bayerni alistamise järel. Siiski leiti negatiivset ka selle võidu puhul. Toona suutis City tulla alagrupi viimases kohtumises võõrsil Bayerni vastu välja 0:2 kaotusseisust ja võtta 3:2 võidu. Kuna mõlemal meeskonnal oli lõpuks koos 15 punkti, aga Bayern oli esimese omavahelise matši võitnud 3:1, siis alagrupi esikoht läks ikkagi sakslastele.

City 3:2 võidu järel sai ainuisikuliselt kriitikat nende peatreener Manuel Pellegrini. Kuna alagrupi teine koht oli neil nagunii kindel, siis oleksid nad võinud minna püüdma ka neljandat väravat ja seeläbi alagrupis esikohta, kuid selle asemel saadeti matši lõpus väljakule poolkaitsja Jack Rodwell ja üldse jäigi pingile nende vast kõige ohtlikum ründestaar Sergio Agüero.

Alagrupi teine koht tähendas City jaoks aga seda, et kaheksandikfinaalis tuli neile vastu FC Barcelona, kes tegi kahe mängu kokkuvõttes inglaste selja prügiseks skooriga 4:1. Nagu näitab ka tänavune hooaeg, siis koduses liigas saab City oma mängu ikka käima, kuid Euroopas on jätkuvalt raskuseid.

Pärast AS Romaga peetud Meistrite liiga kohtumist sai City Inglismaa meedias kriitikat ka loodetust väiksema publikunumbri eest. Inglismaal ollakse ikka harjunud, et suured mängud toovad areenid pubtlikut täis, kuid City – Roma mängu vaatas Manchesteris 37 509 inimest, kuid areenile mahuks 46 708 pealtvaatajat. Toona tegid seetõttu City suunas teravaid torkeid ka endised Manchester Unitedi mängumehed Paul Scholes ja Rio Ferdinand.

Scholes leidis ITV ekraanil, et City fännid ei suuda mõista oma õnne ja nad ei oska hinnata tõeliselt suurt Euroopa klubijalgpalli. «Sellel staadionil ei ole Meistrite liiga mängu hõnga. Kui minna Liverpooli, Old Traffordile või Chelsea kodustaadionile, siis seal on see olemas,» teatas Scholes.

Ferdinand imestas aga Twitteris samuti suure hulga tühjade istmete üle ning viskas seejärel õhku küsimuse, et kelle jaoks peaks City üldse oma praegust koduareeni suurendama.

Kui City soovib tänavu Meistrite liigas oma senist ebaedu murda, siis kaks järgmist kohtumist alagrupi eeldatavalt kõige nõrgema meeskonna Moskva CSKAga näitavad ära, kas neist võiks üldse Bayernile ja Romale vastast olla.

PÄEVIKU SISSEKANDED ALAGRUPITURNIIRI II VOORUST:

NELJAPÄEV, 2. OKTOOBER

Madis Kalvet: Guardiola ikkagi üritab teha Bayernist uut Barcelonat?

Aastatel 2008 – 2012 FC Barcelona tüüri juures olnud Pep Guardiola võitis selle aja jooksul klubiga 14 tiitlit, mille sekka kuulusid kolm esikohta Hispaania liigas ning kaks Meistrite liiga võitu. Toonast Barcelona meeskonda peetakse üldse läbi aegade üheks paremaks. Seejärel võttis Guardiola aastaks aja maha ning asus 2013. aastal juhendama uueks klubijalgpalli valitsejaks pürgivat Müncheni Bayernit. Eelmine hooaeg kulgeski tema jaoks suurepäraselt kuni Meistrite liiga poolfinaalis tuli neile vastu Madridi Real.

Kui Bayern krooniti 2013. aastal Meistrite liiga võitjaks, siis nende mängu iseloomustas jalgpallurite suurepärane füüsiline valmisolek ning väljakul pandi vastane võimu, jõu ja kiirusega paika. Mullu võitis Meistrite liiga Real ning ka nende esitusest õhkus võimu, jõudu ja kiirust. Guardiola sai aga isegi Bayerni klubi legendidelt kriitikat, et ta proovib Bayernist teha uut Barcelonat ehk liigselt keskendutakse söötmisele ja palli valdamisele.

Müncheni Bayerni peatreener Pep Guardiola tööhoos.

Tänavu on Bayern taas Bundesligas tabeliliider ning Meistrite liigas on alustatud kahe võiduga (nii Manchester City kui ka Moskva CSKA alistati vaid 1:0), kuid meeskonna esitused ei ole olnud kindlasti nii veenvad nagu hooajal 2012/13, kui Jupp Heynckesi käe all võideti nii Meistrite liiga, Bundesliga kui ka Saksamaa karikas. Kui vaadata statistikat, siis pannakse Bayernis aina suuremat rõhku söödumängule. Meistrite liiga tänavuse kahe mänguga on Bayerni mängijad teinud 1538 söötu, millest 1406 on jõudnud kaaslasteni. Bayerni palli valdamise protsent on olnud aga 66. Kõigi kolme näitajaga hoiab Bayern tänavu Meistrite liigas esikohta. Kõigis kolmes arvestuses on teine aga Barcelona (näitajad vastavalt 1440, 1327 ja 64 protsenti).

Kui võtta mängijaid üksikult ette, siis tänavu on Meistrite liigas kõige rohkem sööte jaganud Xabi Alonso (232). Talle järgnevad Philipp Lahm (182), Mehdi Benatia (179), Dani Alves (176) ja David Alaba (175). Kui Barcelona mängumees Alves välja arvata, siis ülejäänud esiviisiku moodustavad Bayerni mängijad.

Kui Barcelona oli Guardiola treeneriks olemise ajal Meistrite liigas suurim pallivaldaja, siis nüüdseks on Kataloonia meeskond langenud selles kategoorias teiseks ning esikoha on haaranud Guardiola juhendatud Bayern.

Guardiola aeg Bayerni peatreenerina:

Palli valdamise protsendid hooajast 2014/15: Bayern 66 % (1. koht), Barcelona 64 % (2.).

Palli valdamise protsendid hooajast 2013/14: Bayern 65 % (1.), Barcelona 62 % (2.).

Guardiola aeg Barcelona peatreenerina:

Palli valdamise protsendid hooajast 2011/12: Barcelona 68 % (1.), Bayern 56 % (2.).

Palli valdamise protsendid hooajast 2010/11: Barcelona 68 % (1.), Bayern 60 % (4.).

Palli valdamise protsendid hooajast 2009/10: Barcelona 67 % (1.), Bayern 59 % (2.).

Palli valdamise protsendid hooajast 2008/09: Barcelona 61 % (1.), Bayern 50 % (12.).

Guardiola aeg Bayerni peatreenerina:

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2014/15: Bayern 43 min, Barcelona 41 min.

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2013/14: Bayern 38 min, Barcelona 38 min.

Guardiola aeg Barcelona peatreenerina:

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2011/12: Barcelona  44 min, Bayern 37 min.

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2010/11: Barcelona 44 min, Bayern 40 min.

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2009/10: Barcelona 45 min, Bayern 35 min.

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2008/09: Barcelona 37 min, Bayern 30 min.

Bayerni triumfiga lõppenud hooaja (2012/13) statistika, kui Meistrite liiga poolfinaalis alistati Barcelona kahe mängu kokkuvõttes 7:0. Guardiolal oli toona vaheaasta ja ta ei olnud kummagi meeskonnaga seotud.

Palli valdamise protsendid hooajast 2012/13: Barcelona 66 % (1.), Bayern 54 % (3.).

Keskmine palli valdamise aeg hooajast 2012/13: Barcelona 41 min, Bayern 30 min.

«Ma ei saa mängijaid treenides kasutada teiste treenerite ideid. Isegi pärast Madridi Reali (Real alistas mullu Meistrite liiga poolfinaalis kahe mängu kokkuvõttes Bayerni 5:0) käest saadud kaotust olin ma oma ideedes kindel. Järgmisel hooajal (2014/15) mängime 100 protsenti minu ideedele toetudes. Ma ei saa olla sellises klubis peatreener, kui ma ei usuks oma ideedesse,» on Guardiola öelnud oma treenerifilosoofia kohta.

Statistika: uefa.com

Vaata ka: 30. septembri mängude tulemused, 1. oktoobri mängude tulemused, Francesco Tottist sai Meistrite liiga vanim väravalööja, Danny Welbecki ajalooline kübaratrikk.

TEISIPÄEV, 30. SEPTEMBER

Madis Kalvet: väikeriik näitab suurtele ja eelkõige Inglismaale koha kätte

Euroopa klubijalgpallis räägitakse ikka viiest suurest liigast, kes peaksid olema ülejäänutest üle. Nii pallivadki maailma parimad jalgpallurid ikka Inglismaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia või Prantsusmaa liigades. Kui kolmest esimesest riigist on sel hooajal Meistrite liiga põhiturniiril neli meeskonda, siis ülejäänud kahest aga kaks. Korralik esindatus on tänavu aga Portugalil, kes on alagrupiturniiril kolme meeskonnaga. Samas ühes valdkonnas teeb Portugal aga viiele suurele silmad ette ning see on treenerite valdkond.

Meistrite liiga põhiturniiril pallib teatavasti 32 meeskonda ning tänavu on nende seas kõige rohkem portugallastest peatreenereid. Portugalist pärit mees juhendab nii Londoni Chelseat, Lissaboni Benficat, Lissaboni Sportingut, AS Monacot, Peterburi Zeniti ja FC Baselit.

Kui portugallasi on treeneripinkidel istumas kuus, siis sel nädalal kavas olevas voorus lähevad neli neist ka omavahel vastamisi. Täna kohtuvad G-alagrupis Chelsea ja Sporting, kus ootab ees Jose Mourinho ja Marco Silva duell.

Chelsea peatreener Jose Mourinho on praegu tuntuim Portugalist pärit jalgpallitreener.

Homme võõrustab Peterburi Zenit aga C-alagrupis AS Monacot ehk Andre Villas-Boas saab mõõtu võtta kaasmaalaselt Leonardo Jardimit. Portugali treeneritest on Meistrite liigas võistlustules veel Benfica juhendaja Jorge Jesus ja Baseli loots Paulo Sousa. Kuna Benfica mängib ka C-alagrupis, siis selles nelikus on koguni kolmel meeskonnal portugallasest juhendaja. Sousa ja Basel madistavad aga B-alagrupis.

Kui Meistrite liigas on kõige rohkem treenereid Portugalist, siis viie juhendajaga on esindatud Hispaania. Kolm peatreenerit on aga välja panna Itaalial, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ehk treenerite valdkonnas on nö suurest viisikust välja langenud Inglismaa, kellel ei olegi tänavu Meistrite liigas võistlustules ühtegi peatreenerit.

Inglismaalt on tänavu alagrupiturniirile jõudnud taaskord neli klubi ja nagu juba nagu eespool mainitud, siis Chelseat juhendab portugallane Jose Mourinho. Manchester City peatreeneriks on Tšiilist pärit Manuel Pellegrini, Londoni Arsenali tüüri juures on juba aastaid prantslane Arsene Wenger ja Liverpooli juhendab Põhja-Iirimaalt pärit Brendan Rodgers.   

Kui Portugalil on alagrupiturniiril mängimas kolm klubi (kolmandana tiimina on nii kaugele jõudnud FC Porto, kellel on hispaanlasest peatreener Julen Lopetegui), siis tiitliheitluses tõenäoliselt lõpuks neist keegi kaasa ei räägi. Siiski tasub 10,4 miljoni elanikuga riigil aga oma treenerite üle uhkust tunda.

36-aastane Andre Villas-Boas on tõusnud samuti Euroopas tipptreenerite sekka.

«Mourinho ja Villas-Boas on Euroopas meie kõige tuntumad treenerid. Nemad esindavad Portugali treenerite kvaliteeti. Neid on Euroopas edu saatnud ja seetõttu tahavad teised nende eeskuju järgida. Oleme selleks valmis,» sõnas Sportingu 37-aastane juhendaja Silva uefa.com’ile.

«Oleme nüüd juba suutnud mitmeid aastaid tõestada, et Portugalist tulevad väga hea kvaliteediga treenerid,» lisas Monaco 40-aastane juhendaja Jardim.

«Peaksime olema uhked selle üle, et Portugalist on nii paljud treenerid pääsenud Meistrite liiga põhiturniirile. Minu ainus kahetsus on see, et oleme kolmekesi ühes alagrupis ja seega ei saa kõik edasi kaheksandikfinaalidesse pääseda,» lisas Zeniti peatreener Villas-Boas.

Meistrite liiga klubide peatreenerid:

Portugalist – Basel, Peterburi Zenit, AS Monaco, Lissaboni Benfica, Londoni Chelsea, Lissaboni Sporting

Hispaaniast – Piraeuse Olympiacos, Müncheni Bayern, FC Barcelona, FC Porto, Bilbao Athletic

Itaaliast – Juventus, Madridi Real, Istanbuli Galatasaray  

Saksamaalt – Leverkuseni Bayer, Dortmundi Borussia, Schalke

Prantsusmaalt – Londoni Arsenal, AS Roma, PSG

Argentinast – Madridi Atletico

Norrast – Malmö FF

Põhja-Iirimaalt – Liverpool

Bulgaariast – Ludogoretsi Razgrad

Albaaniast – Brüsseli Anderlecht

Tšiilist – Mancester City

Venemaalt – Moskva CSKA

Hollandist – Amsterdami Ajax

Kreekast – APOEL

Sloveeniast – Maribor

Rumeeniast – Donetski Šahtar

Valgevenest – Borissovi BATE

 

ESMASPÄEV, 29. SEPTEMBER

Madis Kalvet: mängijate müümise maailmameistrid Portugalist

Jalgpalli üleminekuturul räägitakse ikka paljusuurtest kulutajatest. Kõik teavad, kuidas Madridi Real ostab hullumeelsete summade eest kokku suuri staare ja üleminekuturl ei loe raha ka näiteks Manchester City, PSG ja Londoni Chelsea ning tänavusel suvel ka Manchester United. Samas võib meeletuid summasid lauale laduda ka FC Barcelona, kes on samal ajal edukas ka noormängijate kasvatamisel. Siiski peab olema ju ka meeskondi, kelle taskusse lõpuks ka see suur raha voolab. Vaadates viimase kümnendi üleminekuid jalgpalliturul, siis kõige kasumlikumalt on seal tegutsemas Portugali tippklubi FC Porto.

Rahaline õnn saabus Porto õuele eelkõige pärast 2004. aastat, kui Jose Mourinho tüüris nad üllatuslikult Meistrite liiga võitjaks. Seejärel viis esmalt Mourinho tee Londoni Chelseasse ja peagi järgnesid talle mitmed mängumehed, kelle seas olid esmalt Ricardo Carvalho ja Paulo Ferreira. Nende toonane vast suurim staar Deco vahetas aga Porto särgi FC Barcelona oma vastu.

Hulk (vasakul) ja James Rodriguez alustasid oma Euroopa karjääri FC Portos ja seejärel on nad suurte rahade eest liikunud juba edasi järgmistesse tiimidesse.

Lisaks Portugali koondislaste müümisele on Porto osanud rahaks teha ka Lõuna-Ameerika andekaid mängumehi. Seejuures on just Porto näidanud üles ühte paremat silma Lõuna-Ameerikast pärit talentide avastamisel. Nii on just sellest Portugali klubist oma Euroopa karjäärile hoo sisse saanud James Rodriguez, Radamel Falcao, Hulk, Pepe, Fernando, Luis Fabiano, Lisandro Lopez, Anderson jt.

Nende tänavuse suve suurimaks müügiks oli aga Prantsusmaa koondise keskkaitsja Eliaquim Mangala, kes toodi omal ajal 20-aastaselt Portugali. Kui mees osteti 2011. aastal 6 miljoni euro eest, siis nüüd saadi ManCity käest tema eest 40 miljonit eurot. Mõnedel andmetel oli summa aga isegi 54 miljonit eurot.

Võrreldes mängijate ostmise ja müümise summasid, siis suuri kasumeid on teenitud teistegi meeste pealt. Siinkohal siis mõningad näited. Falcao müügi pealt oli kasumiks 41 miljonit eurot (osteti omal ajal  4 miljoni euro ees ja müüdi Madridi Atleticole 45 miljoni euroga). Hulki puhul oli kasumiks 42 miljonit, James Rodriguezil 40 miljonit, Ricardo Carvalhol 30 miljonit, Andersonil 22 miljonit, Lisandro Lopezil 22 miljonit, Bruno Alvesil 22 miljonit, Decol 21 miljonit, Jose Bosingwal 20 miljonit, Paolo Ferreiral 15 miljonit, Aly Cissokhol 15 miljonit, Fernandol 15 miljonit, Raul Meirelesil 14 miljonit, Manichel 14 miljonit, Ricardo Querasmal 13 miljonit, Lucho Gonzalesil 11 miljonit, Joao Moutinhol 10 miljonit eurot jne.     

Kui osad mängumehed on olnud Porto enda kasvandikud (Carvalho, Bruno Alves), siis mõni mängija on esmalt suudetud hankida üsnagi väikese summa eest. Näiteks Deco osteti 150 000, Cissokho 300 000 ja Pepe 1 000 000 euro eest.   

FC Porto juures ei saa loomulikult üle ega ümber ka portugallasest superagendist Jorge Mendesist, kes on nii mõnegi üleval pool nimetatud mehe agendiks ja toonud seeläbi Porto kaukasse kõvasti raha. The Guardiani andmetel tegi FC Porto ajavahemikus 2001-2010 üleminekuturul tehinguid 340 euro eest ning sellest summast koguni 238,4 miljonit eurot ehk 70 protsenti moodustasid Mendesi klientide üleminekud. Seejuures võib antud protsent praegu isegi suurem olla, kuna näiteks suurt tulu toonud Falcao ja Rodriguezi müügid leidsid aset alles 2013. aastal.

Vaatamata suurele hulgale mängijate müümisele püsib Porto siiski kodumaal tipus ja on soliidselt esindatud ka Euroopas. Portugali liigas on viimasest kümnest tiitlist võidetud seitse ning 2004. aasta Meistrite liiga tiitlile lisati näiteks 2011. aasta Euroopa liiga võit (samas sarjas oldi parimad ka 2003. aastal). Ka tänavu alustati Meistrite liigas võimsalt, kui alagrupiturniiri avamängus nüpeldati Borissovi BATE-t 6:0.

Vaata ka: Jorge Mendesi impeerium üleminekuturul.

 

REEDE, 26. SEPTEMBER

Madis Kalvet: rekordit jahtiva Ronaldo elu tehakse uue rolliga veelgi lihtsamaks

Madridi Reali jalgpalliklubi ründestaari Cristiano Ronaldot on viimasel ajal küll mitmel puhul seostatud Manchester Unitediga, kuid reaaluses lööb mees Reali särgis lademetes väravaid ja mehe käeulatuses on aina uued rekordit. Seejuures kavatseb Reali meeskond anda veel omapoolse panuse Ronaldo rünnakuefektiivsuse tõstmiseks.

Ronaldo on Reali särgis pidanud 254 mängu ja löönud 265 väravat ning klubi läbi aegade suurima väravaküti Rauli rekord 323 tabamust ei tundugi enam nii kauge eesmärgina. Tippmark tundub eriti käega katsutav just Ronaldo viimase aja vormi arvestades (Hispaania liiga kahe viimase matšiga on ta löönud koguni 7 väravat). Aga juba järgmisel nädalal võib Ronaldo võtta Rauli käest ühe väga olulise rekordi.

Cristiano Ronaldo on hooaja alguses olnud suurepärases väravahoos.

Nimelt on Raul 71 väravaga Meistrite liiga läbi aegade suurim väravakütt. Selles tabelis hoiab 68 tabamusega teist kohta just Ronaldo (kolmas on Lionel Messi 67 väravaga) ning nagu juba eelpool mainitud, siis portugallase praegune vorm lubab eeldada, et see Rauli rekord langeb äkki uuel nädalal. Real sõidab kolmapäeval külla Bulgaaria meistrile Ludogoretsile ning kõigi eelduste kohaselt on endise Hispaania koondise tipuründaja rekord esimest korda reaalselt ohus.

Kui Real oli tänavuse hooaja alguses raskustes, siis viimases kolmes kohtumises on fännid näinud tõelist väravatesadu. Esmalt nüpeldati Meistrite liiga põhihooaja avavoorus 5:1 Baselit, seejärel Hispaania liigas 8:2 Deportivo La Corunat ja viimati taaskord koduliigas 5:1 Elchet. Kui nimetatud mängudest esimeses sai Ronaldo kirja veel vaid ühe värava, siis sellele järgnesid tema poolt vastavalt kolm ja neli tabamust. Kui Ronaldol õnnestub kolmapäeval Ludogoretsi võrku saata kolm palli, siis tõuseks ta Rauliga samale pulgale, nelja tabamuse kõrval oleks aga tema uus esinumber.

Reali ja Ronaldo tulekust on loomulikult juba ärevil ka bulgaarlased, kes võõrustavad matši Sofias Vasil Levski nimelisel staadionil. Uefa.comi’i teatel peaks Real üle hulga aja tooma ka selle 42 000 pealtvaatajat mahutava areeni pilgeni täis. «Loomulikult on see suur asi. Ka minu perekond ja sõbrad Hispaanias on seda mängu pikalt oodanud,» teatas endine Celta de Vigo mängumees Dani Abalo, kes pallib nüüd Bulgaarias.

Nüüd kavatsebki Real anda veel omapoolse panuse, et Ronaldo end nende ridades veelgi mugavamalt tunneks. Kui rahaga meelitamine võib olla raske, sest seda teenib ründetuus niigi suurtes kogustes, siis Reali siseeluga väga hästi kursis oleva ajalehe Marca teatel on Madridi klubi teinud juba esimesi samme Ronaldo ego paitamise suunas. Nimelt soovitakse Madridis näha Ronaldot edaspidi ääreründaja positsiooni asemel tipuründajana, kelle selja taga tegutsevad ülejäänud võistkonna superstaarid.

Ehk Hispaania liigas nelja kohtumisega üheksa väravat löönud Ronaldo peaks peagi üle võtma praeguse tipuründaja Karim Benzema rolli, kes on sel hooajal Hispaania liigas löönud nelja mänguga ühe värava.

 

PÄEVIKU SISSEKANDED ALAGRUPITURNIIRI I VOORUST:

REEDE, 19. SEPTEMBER

Madis Kalvet: staare kasvatavate Bayerni ja Barcelona uued imemehed

Euroopa jalgpalli suurklubidest, kes pretendeerivad reaalselt ka Meistrite liiga tiitlile, on oma kasvandike põhikoosseisu edendamisega kõige edukamad olnud kindlasti FC Barcelona ja Müncheni Bayern. Kui Barcelonal on enda kasvandikest põhitegijate seas näiteks Lionel Messi, Andres Iniesta, Xavi, Gerard Pique ja Sergio Busquets ning Bayernil Philipp Lahm, Bastian Schweinsteiger, Thomas Müller, David Alaba ja Holger Badstuber, siis tuleb tõdeda, et teistel polegi midagi säärast vastu panna.

Vaadates aga tänavuse klubihooaja algust, siis võib mõlema meeskonna ridades peagi säramas näha uusi oma kasvandikke, kes võivad paari aasta pärast seista juba samas nimkirjas eespool nimetatud meestega.

19-aastaselt Munir El Haddadilt oodatakse suuri tegusid. Sel hooajal on ta kaasa teinud kõikides Barcelona ametlikes kohtumistes.

Barcelona ridades oodetakse sel hooajal aga suuri tegusid 19-aastaselt ründajalt Munir El Haddadilt ja 21-aastaselt ründavalt poolkaitsjalt Rafinhalt. Nii tõusis näiteks Maroko päritolu Hispaania noortekoondislase (septembri alguses tegi ta debüüdi ka Hispaania meestekoondises, kui ta pääses EM-valikmängus Makedoonia vastu vahetusest väljakule) Muniri valjaostuklausel esindusmeeskonda tõusmisega koguni 35 miljoni euroni. Alles mullu Barcelona B meeskonda kuulunud ründaja on tänavu suutnud mitme põhitegija puudumise enda kasuks pöörata ja saanud esindustiimis ohtralt mänguaega, nüüd loetaksegi teda juba omavanuste seas Euroopa üheks suuremaks talendiks.

Mullu Celta Vigo ridades laenul olnud Rafinha perekond on läbi ja lõhki seotud jalgpalliga. Tema isaks on 1994. aastal Brasiilia koondises MM-tiitli võitnud Mazinho ja vennaks Hispaania koondislane Thiago Alcantara. Erinevalt oma vanemast vennast on Rafinha otsustanud esindada rahvusvahelisel tasemel ikkagi Brasiiliat.

17-aastane Bayerni poolkaitsja Gianluca Gaudino on sel hooajal osalenud juba kahes Bundesliga kohtumises.

Sarnaselt Munirile on selleks hooajaks esindusmeeskonda murdnud ja Hispaania liigas väravani jõudnud ka 19-aastane ründaja Sandro Ramirez. Meistrite liigas pääses aga teiste noorte kõrval kolmapäeval väljakule 19-aastane kaitsev poolkaitsja Sergi Samper.

Bayerni koosseisu on aga murdnud 17-aastane poolkaitsja Gianluca Gaudino ja 18-aastane poolkaitsja Lucas Scholl. Teine on seejuures endise Saksamaa koondislase Mehmet Scholli poeg ning esimene Saksamaa koondises viis matši pidanud Maurizio Gaudino poeg. Aina enam mänguaega teenib aga kolmandat hooaega Bayerni ridadesse kuuluv 19-aastane taanlasest poolkaitsja Pierre-Emile Højbjerg.

Meistrite liiga avavoorus said rohkem võimalusi Barcelona noormängijad, kes aitasid tiimi 1:0 võidule Küprose klubi APOELi. Väljakul käisid nii Samper, Munir, Ramirez kui ka Rafinha. Neist esimesed kaks alustasid ka algkoosseisus. Bayernil oli Meistrite liiga avavoorus kohe aga kivikõva vastane, kui mängiti Manchester City’ga ja nii erinevalt Bundesliga hooaja algusest sel korral noorematele mänguaega ei jagunenud.

 

NELJAPÄEV, 18. SEPTEMBER

Madis Kalvet: tormihoiatus Itaalia moodi lõppes venelastele hävinguga

Jalgpalli Meistrite liiga tänavuste alagruppide loosimise järel ristiti sel korral surmagrupiks E-alagrupp, kuhu loositi Saksamaa meister Müncheni Bayern, Inglismaa meister Manchester City, Venemaa meister Moskva CSKA ning mullu Itaalias hõbemedalid kaela saanud AS Roma. Ennustuste kohaselt peaksid sellest seltskonnast edasi murdma Bayern ja City, kuid eelkõige oodatakse neile tõsist vastuhakku just Roma poolt.

Vähemalt alagrupimängude esimene voor kinnitas, et üle mitme aasta (viimati mängiti Meistrite liigas hooajal 2010/2011) taas Euroopa tugevaimas klubisarjas mängiv Roma ei kavatse kellelegi midagi lihtsalt kinkida ja Venemaa meister CSKA pandi eile õhtul koduväljakul korralikult paika. Juba mängu 31. minutiks olid itaallased 4:0 eduseisus (6. Iturbe, 10., 31. Gervinho, 20. Maicon). Teise poolaja alguses suurenes nende eduseis tänu vastaste omaväravale juba 5:0 peale. Lõpuks suutis ka CSKA ühe tabamuse kirja saada, kui Ahmed Musa jõudis 82. minutil väravani ja kohtumine lõppeski Roma 5:1 võiduga.

Kui vaadata eelmist hooaega, siis Bayernile ja ManCity’le peakski surmagrupis lahingu andma just Roma. Teatavasti kuulusid Bayern, ManCity ja CSKA ka mulle ühte alagruppi ja siis ei suutnud venelased kahe soosiku käest kätte saada ühtegi punkti.

Kui Roma andis avamängus kahele favoriidile korraliku tormihoiatuse, siis murelikumana peaks end praegu tundma just Manchesteri meeskond, kuna eile tuli Münchenis vastu võtta valus 0:1 kaotus. Kui FC Barcelona ja Madridi Reali kõrval Meistrite liiga suurfavoriitide sekka kuuluva Bayerni edasipääsus kahtlevad vähesed, siis heitlus teise koha nimel peaks tulema just ManCity ja Roma vahel.

Nii uuriti ka Eurospordi veergudel enne hooaja algust Inglismaa, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa korrespondentide käest, et kes võiksid olla tänavuse hooaja üllatajad ja millise suurklubi teekond võiks lõppeda alagrupiturniiriga. Kui võimalikuks üllatajaks peeti ikka mõnda enda riigi klubi (näiteks sakslane Leverkuseni Bayerit ja venelane Peterburi Zeniti), siis alagrupimängudega piirduva suurklubi nimena toodi ikka välja Roma, kuna üldise arvamuse kohaselt ei ole neil lihtsalt võrreldes Bayerni ja ManCity’ga piisavalt jõudu. Üks arvamus erines teistest aga oluliselt ja nii leidis inglane, et alagruppi jääb pidama hoopis City, kes on ennegi Euroopas alt läinud. Pärast eilset on Roma edusse uskujaid kindlasti juba rohkem.  

Bloomberg Sports ennustas enne hooaja algust meeskondade võimalusi alagrupist edasi pääsemise osas. Surmgagrupiks ristitud E-alagrupist peaks selle ennustuse kohaselt esimesena edasi minema Bayern ja teisena ManCity. Siiski hinnati üsna korralikult ka AS Roma võimalusi. BSport/Twitter.

Vaata ka: 17. septembri mängude tulemused.

 

KOLMAPÄEV, 17. SEPTEMBER

Madis Kalvet: 311 miljoni euro eest väravaid

Madridi Reali ridades said Baseli vastu värava kirja nii Cristiano Ronaldo (vasakult), Gareth Bale, James Rodriguez kui ka Karim Benzema.

12. augustil hooaega Euroopa superkarika võiduga alustanud Madridi Reali jalgpallimeeskond ei saanud seejärel oma mängu kuidagi käima ning nii ollakse Hispaania liigas kolme vooru järel alles 13. kohal. Eile õhtul sai meeskond aga oma ründeliini korralikult tööle ja esmakordselt jõudsid ühes kohtumises korraga väravani Reali läbi aegade kolm kõige suuremat ostu.

Kevadel klubi ajaloo kümnenda Meistrite liiga tiitli võitnud Real alustas tiitli kaitsmist edukalt, kui koduväljakul alistati alagrupi esimeses mängus Basel koguni 5:1. Kui Reali esimene tabamus läks kirja šveitslaste omaväravana, siis seejärel sai tabamuse kirja eelmisel suvel 100 miljoni euro eest ostetud Gareth Bale, siis skooris 2009. aastal 96 miljoni euro eest soetatud Cristiano Ronaldo ning tiimi viis 4:0 juhtima tänavusel suvel klubiga liitunud James Rodriguez, kelle eest tuli lauale laduda 80 miljonit eurot.

Reali viimase tabamuse autoriks oli 2009. aastal 35 miljoni euro eest Madridi klubiga liitunud tipuründaja Karim Benzema. Seega on Realil kulunud eile värava löönud meeste ostmiseks kokku 311 miljonit eurot. Meistrite liigas seisab Realil järgmine kohtumine ees 1. oktoobril, kui külla sõidetakse Bulgaaria meistrile Ludogoretsile, kes eile jäi pingelises lõpuheitluses 1:2 alla Liverpoolile.

Vaata ka: 16. septembri mängude tulemused, Arsenali ebaõnnestunud hooaja algus, Madridi Reali ostupoliitika telgitagused.

 

TEISIPÄEV, 16. SEPTEMBER

Madis Kalvet: taas ilma ühe maailma säravama ründajata

Suvise jalgpalli MM-finaalturniiri ajal räägiti palju tähtmängijatest, kes jäid suurimast jalgpallipeost kõrvale. Seejuures toodi ikka välja, et Meistrite liiga on just see koht, kus on alati kõik maailma parimad kohal. Siiski tuleb tõdeda, et juba viiendat hooaega järjest ei näe Meistrite liigas maailma üheks ohtlikumaks ründajaks peetavat Kolumbia koondise 28-aastast täpsuskütti Radamel Falcaod.

Radamel Falcao tõmbas sel suvel selga Manchester Unitedi särgi ja seega ei näe teda taas Meistrite liigas mängimas.

Falcao on senise karjääri jooksul Euroopa tugevaimas klubisarjas mänginud vaid oma esimesel Euroopa hooajal, kui ta pallis 2009/10 FC Portos. Toonased 8 kohtumist ja 4 väravat ongi jäänud tema jaoks seni Meistrite liigas ainsateks.

Seejärel aitasid tema 17 väravat järgmisel hooajal Porto Euroopa liiga võitjaks, 2011/12 viisid tema 12 tabamust Euroopa liiga võitjaks Madridi Atletico. Sealt järgneval aastal pallis ta taas Atleticos ja Euroopa tugevuselt teises eurosarjas. Toona aitas ta Madridi klubi järgnevaks hooajaks Meistrite liigasse, kuid siis müüdi ta omakorda AS Monacosse, kes pallis mullu vaid Prantsusmaa liigas.

Käimasolevaks aastaks tõusis Monaco omakorda Meistrite liigasse, kuid nüüd siirdus ta aastase laenulepingu alusel teatavasti Manchester Unitedisse, kes ei mängi taas Euroopa tugevaimas klubisarjas. Seega jääb üle lootus, et ehk näeb maailma üheks ohtlikumaks ründajaks peetavat meest Meistrite liigas järgmisel hooajal.

Falcao väärtusest annab hea ülevaate kindlasti ka tema eest makstud meeletud üleminekusummad. Eelmisel suvel maksis AS Monaco tema eest 60 miljonit eurot. 2011. aastal tuli Atleticol ründaja teenete eest lauale laduda 45 miljonit eurot. Lõuna-Ameerika talentide avastamisel eriliselt head silma üles näitav FC Porto maksis ründaja eest 2009. aastal ise kõigest 4 miljonit eurot.

Nüüd pidi ManU laenulepingu eest tasuma 7 miljonit eurot, millele võib järgmisel suvel lisanduda koguni 44 miljoni euro suurune üleminekutasu. Seega võib Falcao tulevikus läheneda Zlatan Ibrahimovici rekordile, kelle eest on üleminekuturul kõikide üleminekute peale kokku makstud 180 miljonit eurot.

Radamel Falcao klubikarjäär:

2005 – 2009 River Plate (105 mängu, 45 väravat)

2009 – 2011 FC Porto (87 mängu, 72 väravat)

2011 – 2013 Madridi Atleitco (91 mängu, 70 väravat)

2013 - ... AS Monaco (22 mängu, 13 väravat)

2014 - ... Manchester United (laenul) (1 mäng, 0 väravat)

Vaata ka: Postimehe ülevaade tänavu Meistrite liiga põhiturniirile jõudnud meeskondadest.

 

ESMASPÄEV, 15. SEPTEMBER

Madis Kalvet: Milano ja Itaalia klubijalgpalli allakäik

Eelmise sajandi viimastel kümnenditel oli klubijalgpallis moeloojaks itaallaste Serie A, kuid seejärel on  seal mängivate staaride hulk aina enam kokku kuivanud. Samamoodi on vähenenud ka itaallaste tähtsus maailma tugevaimas klubisarjas ehk Meistrite liigas. Eriti kurvaks on praegune kujunenud olukord Milano suurklubide poolehoidjate jaoks.

Ühest riigist saab Meistrite liigas praegu maksimaalselt mängida neli klubi ja selline privileeg on ette nähtud kolmele tugevamale riikide meistrivõistlustele (praegu on teistest selgelt üle Hispaania, Inglismaa ja Saksamaa). Kui hispaanlased, inglased ja sakslased ongi tänavu Meistrite liiga põhiturniiril esindatud nelja meeskonnaga, siis aina enam oma positsioone kaotav Itaalia on algaval hooajal esindatud vaid kahe tiimiga (samas näiteks Portugalist on põhiturniiril koguni kolm meeskonda).

Veel hooajal 2011/12 sai Itaalia Meistrite liigas välja panna neli tiimi, kuid seejärel läksid sakslased neist vastavast edetabelist mööda. Sarnaselt algavale hooajale oli Itaalia Euroopa tugevaima klubisarja põhihooajal kahe tiimiga esindatud ka 2012/13, kui nii kaugele jõudsid Torino Juventus ja AC Milan. Toona ei suutnud play-off’ist läbi murda Udinese, tänavu jäi see takistus mäletatavasti ületamata Napolil.

Enne seda mängis viimati Meistrite liiga põhiturniiril kaks Itaalia meeskonda (Juventus, Inter) hooajal 1998/99, kuid toona pääses põhiturniirile 24 meeskonda ja ühest riigist saigi nii kaugele maksimaalselt vaid kaks tiimi. Meistrite liiga põhihooajal ei olnud viimati aga ühtegi Milano klubi 2001/02, kui itaallasi esindasid 32 parema meeskonna seas Juventus, AS Roma ja Rooma Lazio.

Londoni Chelsea ridades küllaltki ebaõnnestunud karjääri teinud Fernando Torres pallib alates tänavusest hooajast AC Milanis, kuid Itaalia suurklubiga liitumise järel tuleb tal Euroopa tugevaima klubisarja mänge kõrvalt vaadata.

Seejuures on Milano teatavasti ainus Euroopa linn, kus on koguni kaks klubi, kes on suutnud Meistrite liiga võitjaks tulla. AC Milanil on ette näidata 7 ja Milano Interil 3 tiitlit. AC Milan võidutses viimati 2007. ja Inter 2010. aastal. Kõige lähemale on selle saavutuse kordamisele jõudnud Madrid, kus Realil on ette näidata kümme tiitlit ja nende linnarivaalil Atleticol kaks finaalkohta. Praegust Euroopa klubijalgpalli olukorda hinnates võiks sarnase saavutuseni lähiajal jõuda ehk ka Manchester, kus paikneb kolmekordne meister ManU ja suurte rahade toel Euroopat vallutada üritav ManCity.

Itaaliast on sel hooajal Meistrite liigas esindatud Juventus ja AS Roma, kellest esimene on saapamaal sisuliselt viimane, kes ei tegele oma suurimate staaride müümisega. Teades Itaalia klubide keerulist majanduslikku olukorda on teiste suurliigade tiimid olnud agarad seda enda kasuks ära kasutama ning nii meelitatakse sealseid staare aina endale. Nii seostati ka Juventuse nimekaid poolkaitsjaid Arturo Vidali ja Paul Pogbat suvel mitmete tiimidega, kuid lõpuks jäid mõlemad mehed siiski paika. Kindlasti oli siin oma osa ka tõsiasjal, et klubi mängib Meistrite liigas. Ühelt poolt on see väljund tippmängijatele ja teiseks klubile raha teenimise koht.

Mängijate turuväärtust arvestades suutis ka AS Roma ühe oma väärtuslikuma vara endale hoida. Raske põlvevigastuse tõttu MMilt kõrvale jäänud 24-aastane hollandlane Kevin Strootman oli küll väidetavalt eelkõige just ManU vaateväljas, kuid praeguse seisuga jätkab ta Itaalia pealinnas.

Pikki aastaid Londoni Chelseas mänginud Ashley Cole langes Chelseas mullu põhikoosseisust välja ja suvel liitus ta vabaagendina AS Romaga.

Kahel Meistrite liigas mängival itaallaste tiimil oli suvisel üleminekuturul veelgi sarnaseid jooni. Mõlemad tegid tulevikku silmas pidades investeeringu ründeliini, kui Juventus ostis Madridi Realist 20 miljoni euro eest 21-aastase Alvaro Morata ning AS Roma tõi Veronast 22 miljoni euro eest 21-aastase Juan Iturbe, kes on ristitud juba uueks Lionel Messiks. Need kaks tehingut olid ka Seria A selle suve suurimad ostud. Nime poolest tegid mõlemad aga kõlavaima täienduse vasakkaitsesse, kui Premier League’st hangiti sealsetes tipptiimides soosingust välja langenud legendid. Juventus maksis 33-aastase Patrice Evra eest 1,5 miljonit eurot ning AS Roma sai Ashley Cole’i Londoni Chelseast tasuta.

Lisaks langevale tasemele on Itaalias murekohaks ka vähenev fännide arv. Nii teatas hooaja eel ajaleht Corriere della Sera, et Seria A klubid müüsid kamba peale koguni 50 000 hooajapiletit vähem, kui eelmisel aastal.

Kui hooaja alguses avaldati ka erinevate tippliigade mängumeeste palganumbreid, siis ei olegi põhjust enam imestada, miks suurnimesid Itaalias aina vähemaks jääb. Kui Premier League’s teenivad näiteks Wayne Rooney, Radamel Falcao, Robin van Persie ja Yaya Toure nädalas üle 300 000 euro ja samas suurusjärgus on ka Madridi Reali ja FC Barcelona staaride palgad ning palju ei jää alla ka Müncheni Bayerni tipud, siis Serie A suurim palganumber on ajalehe La Gazzetta dello Sporti teatel AS Roma poolkaitsja Daniele de Rossi 125 000 eurot nädalas. Üle 100 000 nädalas teenib Itaalia kõrgliigas veel vaid Gonzalo Higuain Napolis. Kolmas on selles edetabelis Juventuse ründaja Carlos Tevez 88 000 euroga.

Lisades siia, et mitmete Euroopa suurklubide huviorbiidis olevad Arturo Vidal ja Paul Pogba teenivad Juventuse ridades nädalas vastavalt 76 000 ja 29 000 eurot, siis ei maksaks imestada, kui kuulujutud nende võimaliku lahkumise üle taas päevakorda tõusevad.

Kui palju sai räägitud ka Milano suurklubidest, siis toome lõpetuseks ära ka nende suurimad palgasaajad. AC Milanis pisatavad Fernando Torres ja Philippe Mexes nädalas taskusse 76 000 eurot ning Interis Nemanja Vidic ja Rodrigo Palacio 63 000 eurot. Seejuures Inglismaal mängides olid Torrese ja Vidici palganumbrid kordades suuremad.

Arturo Vidal (vasakul) ja Paul Pogba olid suvel mitmete üleminekujuttude keskmes, kuid algaval hooajal näeb neid jätkuvalt Torino Juventuse särgis.

 

Volgast lahkunud Sergei Pareiko: küll nad hakkavad rääkima

Eesti jalgpallikoondise väravavahi Sergei Pareiko keeruline seis Venemaa esiliigaklubi Nižni Novgorodi Volga juures on saanud teatud mõttes lõpplahenduse – puurilukk on tagasi Eestis ning jääb puhkenud palgavaidluses ootama Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) otsust. Pareiko on kindel, et see langeb tema kasuks.

«Viisin klubisse paberid selle kohta, et katkestan eilsest (üleeilsest – toim) lepingu ja lahkun. Nüüd on neil vaja mulle tasuda praegused võlgnevused ja kogu summa kuni mu lepingu lõpuni ehk 2016. aastani,» tutvustas Pareiko olukorda. «Keegi minuga ühendust ei võtnud, eks nad arvavad, et neil on õigus. Aga olen kindel, et õigus on minu pool.»

Augusti lõpus palgalangusest keeldunud ja sestpeale põhimeeskonnast eraldi treeninud väravavahile annab kindlust see, et üks sama saatusega meeskonnakaaslane on kadalipu juba edukalt läbinud. «Tema lahkus Volgast varem ja hiljuti tuli UEFA-lt klubisse kiri, mis kohustas neid palka välja maksma. Tean, et nad võtsid temaga juba ühendust ja uurisid, kuidas saaks kompromissile jõuda. Aega võtab, aga küll nad hakkavad rääkima,» sõnas Pareiko.

Eesti koondis peab 12. novembril maavõistlusmängu Norraga ja kolm päeva hiljem Serravalle staadionil tänavuse viimase EM-valikmängu San Marinoga. Nendeks kohtumisteks valmistumine Pareiko sõnul ei kannata. «Juba esmaspäeval sõidan Poola, oma endise väravavahtide treeneri juurde. Seal saan harjutada 7. novembrini ja kui tagasi tulen, siis eeldatavasti algabki juba koondiselaager,» sõnas Pareiko.

 

Seadusemuudatus lubaks armastatul teha kallimale ülim kingitus

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega peaks elundi siirdamise korraldus Eestis arusaadavamaks ja läbipaistvamaks muutuma, nii näiteks lubatakse hakata elundidoonoriks inimesele, kellega on tugev emotsionaalne side.

«Selle seaduse vastuvõtmine puudutab igat Eesti kodanikku, kes tahaks tulevikus olla doonor, ja inimesi, kes vajavad ainsa elupäästva ravina siirdamist,» rääkis tervise- ja tööminister Urmas Kruuse valitsuse pressikonverentsil.

Üheks olulisemaks muudatuseks on, et Eestis hakatakse esmakordselt pidama ühte elundipõhise siirdamise ootelehte, mis aitab vältida dubleerimist. Elundeid võib siirata vaid neile retsipientidele, kes on ootelehel registreeritud. Ootelehel tohib registreerida Eestis elavaid kodanikke, siin elavaid välismaalasi, kellel on pikaajaline elaniku elamisluba, ja Euroopa Liidu kodanikke, kellel on alaline elamisõigus.

Erandkorras võib ootelehele registreerida ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna või kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku. Seda tingimusel, et ootelehe pidaja saab garantii elundi siirdamise rahastamise kohta ja isiku omakäeliselt allkirjastatud kirjaliku kinnituse, et ta ei ole juba mõnes teises riigis elundi siirdamise ootelehele registreeritud.

Elundeid võib edaspidi siirata ainult piirkondlikus haiglas, millel on vastava elundi siirdamiseks käitlemis- ja tegevusluba. Eestis on nendeks haiglateks Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Praegu võib elundeid siirata iga eriarstiabi osutaja, kellele on seaduse alusel antud eriarstiabi osutamiseks tegevusluba.

Teiseks oluliseks muudatuseks on elusdoonorite ringi laiendamine. See tähendab, et edaspidi võivad elusdoonorid oma elundi annetada ka inimesele, kellega neil on emotsionaalne side. Praegu võib oma elundi annetada vaid sugulasele ja (faktilisele) abikaasale.

«Emotsionaalne side tähendab ühelt poolt kiindumust kahe inimese vahel, teiselt poolt sõprust,» selgitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask.

Kohustuslik nõustamine

Elusdoonoritele hakkab kohustuslik olema psühholoogiline nõustamine psühholoogi või psühhiaatri juures, et välja selgitada elundi annetamise motiivid ja põhjused. Nõustamise käigus tuvastatakse ka doonori ja retsipiendi vaheline emotsionaalne side.

Vase kinnitusel on selle eesmärgiks potentsiaalse elusdoonori kaitsmine. «Kui psühholoogilise nõustamise käigus selgub, et elundidoonoriks saamine ei ole vabatahtlik või annetamise eest saadakse majanduslikku kasu, siis on välistatud isiku saamine elundi elusdoonoriks,» ütles Vask.

Retsipiendi nõusolek siirdamiseks fikseeritakse aga samamoodi nagu ka praegu - nõusolek peab olema antud kirjalikult, selgelt väljendatult ja kindla siirdamise jaoks.

Eelnõu kohaselt võib isik väljendada oma tahet annetada pärast surma rakud, koed või elundid siirdamiseks, kinnitades seda tervise infosüsteemi kaudu või muul selgelt väljendatud viisil.

Võrreldes kehtiva seadusega on uue eelnõuga täpsustatud, kuidas on võimalik oma tahet avaldada. Selleks on mitmeid võimalusi: terviseinfosüsteemis, kus saab avaldada soovi olla pärast surma rakkude, kudede ja elundite doonor, samuti väljendada oma keeldumist olla rakkude, kudede ja elundite doonor; täita doonorikaart ja kanda seda kaasas või avaldada oma tahet muul kirjalikul viisil; rääkida sellest oma pereliikmetele või lähedastele.

Viimastel aastatel on sedalaadi informatsiooni avaldatud sotsiaalvõrgustikes. Üks selliseid näiteid on 2012. aastal Facebookis korraldatud kampaania, milles kutsuti inimesi üles olema pärast surma elundidoonoriks ning jagama seda infot oma sõprade ja tuttavatega. Kampaania tulemusena kasvas näiteks USAs Californias vastavas registris 800% nende inimeste avalduste hulk, kes soovisid annetada pärast surma elundeid.

Uue eelnõuga täpsustatakse ka rakkude, kudede ja elundite hankimises, käitlemises, siirdamises ning rahastamises osalevate institutsioonide õigusi ja kohustusi. Samuti lubatakse piiratud teovõimega isikust elusdoonorilt eemaldada ainult taastuvaid rakke ja kudesid. Ühtlasi luuakse uue seadusega riigisisesed eeldused liitumiseks rahvusvaheliste elundivahetusorganisatsioonidega.

Elundi siirdamise süsteemi korrastamisega kaasnevad riigieelarvelised kulud on planeeritud sotsiaalministeeriumi eelarvesse. Seadus jõustub arvatavasti 2015. aasta kevadel.

Nappide vahendite kiuste kõrgete eesmärkide poole

Kui laskesuusatamise treener Tõnu Pääsuke nägi, mida tema noored õpilased algava hooaja eel oma sportlikeks eesmärkideks seadsid, soovitas ta neil need vähemalt esialgu üle vaadata. «Meie õpilased on igal aastal võitnud medaleid ja ega nad ei taha neist tulevikuski ilma jääda,» sõnas Pääsuke ja lisas, et nelja aasta perspektiivis loodavad tema parimad õpilased pääseda olümpiale ning ka seal medalit püüda. «Püüdsin neile selgeks teha, et nii kõrge eesmärgi täitmiseks tuleb püstitada veel 30 vahe-eesmärki.»

Latt on kõrgel

Kogenud treenerina ei soovinud Pääsuke õpilaste entusiasmi alla tõmmata, vaid näidata, kuidas kõrge eesmärgi poole liikuda. Selles, et sportlane peabki seadma endale suuri sihte, ta ei kahtle.

«Latt on seatud hästi kõrgele ja selle ületamiseks käib päris sisukas töö. Näiteks distsipliiniga pole meil mingeid probleeme ja koolitööd saavad ka kõik tehtud,» kiitis Pääsuke ning rõhutas, et õppimine on tähtsuselt treeningutest eespool. Kuna laagrite tõttu ei jõua noored laskesuusatajad kooli just ülemäära tihti, tegeletakse koolitükkidega ka treeningulaagrites harjutuskordade vahele jäävajal ajal.

Pääsukese treeningugrupis harjutab 15 laskesuusatamise tulevikulootust, kes ei saa teha endale mingeid järeleandmisi – nende vanemad ja treenerid panustavad sportimisse lihtsalt nii palju. Kuna alaliidu tugi on nappide võimaluste tõttu piiratud, käib kogu tegevus valdavalt vanemate rahakotil ning treenerite endi otsitud sponsorite toel. Raha leidmine võtab aga väga palju aega ja energiat – kõik see tuleb omakorda treeningute arvelt.

«Tegelikult tuleks võimalike sponsorite uksi palju rohkem kulutada, kuid aega lihtsalt ei jagu,» tõdes Pääsuke, kes sel nädalal liikus raha otsides mööda Tallinna ettevõtteid. «Need asjad ei käi nii, et astud sisse ja kohe antakse raha – mõne võimaliku toetajaga tuleb tegeleda paar kuud, mõnega kaks või koguni neli aastat…»

Nõmme spordiklubil Biath­lon – just seal kasvatab Tõnu Pääsuke oma abikaasa Aita ja rootslasest väimehe Stefan Gunnari abil laskesuusatajaid – muutis elu veidike kergemaks tänavu loodud Tallinna spordikool. Pääsuke saab sealt treeneri palga. Veidike saadakse abi ka alaliidult, kuna Pääsukese õpilased moodustavad valdava osa järelkasvukoondisest. Omavanuste tiitlivõistlustelt medaleid võitnud seltskonnaga minnakse algaval hooajal Eestit esindama ka osal IBU karikasarja etappidel.

«Leppisime A-koondise peatreeneri Janno Prantsiga kokku, et minu grupp saab osaleda neljal IBU karikavõistluste etapil,» rääkis Pääsuke. 65-aastane mees püüab neidki võistlusi kasutada rahaaukude lappimiseks. «IBU võistlustel makstakse meile kinni kuue inimese kulud – ühe etapi kohta teeb see 3600 eurot. Kui see korrutada neljaga etapiga, saab kokku meie mõistes väga suure summa.» Kulude kokkuhoiuks ühildatakse need käigud treeningulaagritega, kuhu kogu seltskond sõidab kahe kaheksakohalise mikrobussiga, toitlustamise eest hoolitseb oma kokk. Nii on odavam ja lihtsam.

Vaatamata heale kombineerimisoskusele, ei saada aga läbi lapsevanemate toeta. «Osamaks on meil tegelikult väga suur: 600–800 eurot,» nentis Pääsuke. Kusjuures sellega saab katta vaid pool ühe sportlase treeningulaagri kulust. «Kõigil vanematel pole võimalik sellist raha maksta, aga kuidas ma jätan noore kõrvale, kui näen, et tegemist on perspektiivika sportlasega? Mind on aidanud paremal järjel olevate endiste õpilaste vanemad ja ka endised õpilased – näiteks Eveli Saue. Nendelt inimestelt tuleva abi jagan vähemkindlustatud peredest pärit noorte kulude katteks.»

Raskem ongi just noorematel sportlastel. Omavanuste tiitlivõistlustel säranute elu näib pisut kergem. Näiteks mullu sprindis juunioride Euroopa meistriks tulnud Tuuli Tomingal on palju abi selle saavutuse eest saadud preemiast, rahastatud on ka aastaid Eesti laskesuusatamise juhtimise juures olnud Hillar Zahkna poja Rene – temagi auhinnakapis ripub omavanuste tiitlivõistluste medaleid – ja alaliidu juhatuse endise liikme Jaanus Beil­mani tütre Merili ettevalmistus. Isiklik sponsor on ka tulevikumeheks peetaval Johan Talihärmal.

Lume otsingul

Pääsukeste gruppi kuulub aga teisigi tulevikutegijaid, näiteks Regina Oja, Kelly Vainlo ja Jan Treier.

Hiljuti käis Pääsukeste grupp treeningulaagris Bulgaarias. Praegu saavad noored kümmekonna päeva jooksul tegeleda õpingute korraldamisega ning seejärel ootab juba lumelaager Soomes. Sealt naastes jäädakse mõneks päevaks koju ning seejärel sõidetakse Austriasse.

«Peame otsima kohti, kus lumi on pidevalt maas. Isegi kui Otepääle tehakse kilomeetrine ring, on Tallinnast sinna ja tagasi sõitmine kallis. Kallis on ka Otepääl elamine. Kusagil mujal harjutamine tuleb odavam,» tõdes Pääsuke.

Treeningutel saab Pääsuke palju abi rootslasest Stefan Gunnarist, kes tegeleb grupi laskmistreeningutega. «Tänu sellele saan mina keskenduda suusatamisele ja selle tehnikale. Muidu pidin trennis tegelema märklaudade üles tõmbamisega ning muuks aega ei jäänudki,» sõnas Pääsuke, viidates treeningute kvaliteedi tõusule.

Korvpalli Euroliiga: Bayern alistas kodus Ateena Panathinaikose

Korvpalli Euroliigas alistas Müncheni Bayern täna kodusaalis Ateena Panathinaikose.

Tasavägiselt kulgenud mängu avaveerandi võitis Bayern seisuga 17:16, poolajaks oli kodumeeskond aga jäänud 32:35 kaotusseisu. Kolmanda veerandaja järel oli Bayern endiselt tagaajaja rollis, kui tablool oli seis 57:59, aga viimasel kümnel minutil näidatud kindla mängu abil võeti kokkuvõttes 81:75 võit. Bayerni parimana viskas Dusko Savanovic 20 punkti, Panathinaikose resultatiivseimaks oli 18 punktiga Esteban Batista.

Täna õhtul varem kavas olnud mängus võitis Galatasaray meeskond kodus 71:64 Valencia Basketit, Milano Emporio kaotas omakorda külla sõitnud Barcelonale 63:78. Mänguõhtu viimases vastasseisus võttis Istanbuli Fenerbahce Ülker kindla 91:76 võidu Turowi üle.

Video: Elisa avas uue kontseptsiooniga esinduse

Uuendatud Ülemiste keskuses avas uksed esimene täiesti uue kontseptsiooniga Elisa esindus. Firma uut esindust, logo ja värskendatud põhimõtteid tutvustasid Elisa erakliendiüksuse juht Andrus Hiiepuu ja Elisa ärikliendiüksuse juht Jüri Teemant. Vaata videot!

 

Briti moelooja sir Paul Smith sõidab eestlase disainitud jalgrattaga

Briti üks tuntumaid moeloojaid, 2000. aastal kuninganna Elizabeth II poolt rüütliks löödud Paul Smith sõidab eestlase disainitud Viks jalgrattaga.

Viksi Facebooki kontol saab näha fotosid kuulsast kliendist tumesinise jalgratta sadulas.

Disainer Indrek Naruski loodud käsitööna valmistatud jalgrattamudel Viks valiti hiljuti BBC poolt maailma kümne kõige ilusama ratta hulka. Narusk on Vikse tootnud 2008. aastast ja jalgratta hind algab 1200 eurost.

 

Pistorius nuttis end vangistuse esimesel päeval magama

Oma tüdruksõbra Reeva Steenkampi ettekavatsemata tapmises süüdi mõistetud ja viieaastase vanglakaristuse teeninud Oscar Pistorius alustas karistuse kandmist ja veetis Pretoria keskvanglas keerulise esimese päeva.

Lõuna-Aafrika Vabariigi kuulus paraolümplane alustas täna karistuse kandmist Kgosi Mampuru nime kandvas vangis ja kohalike allikate sõnul mõjus vangistus Pistoriuse nii karmilt, et ta nuttis end magama.

«Teda oli kuulda. Üsna kohe pärast ukse sulgemist oli kuulda nuukseid, ta oli endast väga väljas. Ta oli katki. Nutmine muudkui jätkus, arvame, et see lõppes siis, kui ta magama jäi. See oli väga kohutav,» vahendas DailyMail ühe vangla allika sõnu.

Pistoriusele määrati Steenkampi surnukstulistamise eest küll viieaastane karistus, aga reaalselt peab ta sellest ära kandma kümme kuud.

Hispaania rallil ajaloolist MM-tiitlit jahtiv Pärn alustas avapäeva ebaõnnestunud katsega

Autoralli MM-sarja Hispaania etapil teeb noortele sõitjatele mõeldud DMACK Fiesta Trophy sarjas kaasa ka Sander Pärn, kes avakatsel aga ebaõnnestus.

Hispaania etapp on DMACK Fiesta Trophy sõitjatele viimane etapp ja Pärn oli enne Hispaania rallit selle arvestuses juhtimas konkurendi Tom Cave’i ees 29 punktiga. Täna sõideti ralli avakatse, kus Pärn sai üheksa DMACK Fiesta Trophy klassi sõitja seas kaheksanda koha. Katse võitis soomlane Max Vatanen, Pärn kaotab liidrile 26,1 sekundit. Koos eestlasega üldvõitu jahtiv Cave sai täna kuuenda aja.

Linnarhitekt: Tallinnas võiks olla rohkem väikseid poode

Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd kiitis küll Ülemiste keskuse sise- ja välislahendust, kuid tema hinnangul võiks Tallinnas olla rohkem väikseid poode. Vaata videot!

 

Nike'i maaletooja: eestlased ostavad aina enam jooksuvarustust

Nike maaletooja AS Jalajälg juhatuse liige Rainer Tops tutvustas Tallinncityle Baltikumi suurimat Nike'i esinduspoodi Ülemiste keskuses. Tema sõnul pööravad eestimaalased spordiriietusele suurt tähelepanu, aina suuremat populaarsust võidab kvaliteetne jooksuvarustus.

Esinduspood avati staaride osavõtul: kohal olid Gerd Kanter, Rasmus Mägi, Grit Šadeiko, Getter Jaani ja Põhja-Tallinn, kes andsid uue poe esimestele ostuhuvilistele nõu nii stilistika, spordiriietuse kui ka jalatsivaliku osas.

Nike esinduskaupluses on kesksel kohal puit ja klassikalised spordiklubi motiivid. Kauplus asub Ülemiste keskuse 1. korrusel peasissepääsu juures. Avamispäeval on kõik kaubad 30% odavamad.

Mõned hinnad:

Naiste sportlik talvejope: 189 eurot

Naiste spordijalats: 129 eurot

Naiste spordipüksid: 69.95 eurot

Naiste spordisärk: 34.95 eurot

Pikkade varrukatega spordisärk: 64.95 eurot

Naiste sportlik kilejope: 114 eurot

Meeste pikad spordipüksid: 79.95 eurot

Meeste spordijalatsid: 149.95 eurot

Meeste sportlik talvejope: 199.95 eurot

 

 

Võrkpalli karikavõistlustel võitis Tartu Bigbank Rakvere meeskonda, TTÜ naiskond alistas Eedeni

Täna peeti Eesti võrkpalli karikavõistlustel kaks mängu - üks meestele ja teine naistele. Meeste arvestuses alustasid kahemängulise veerandfinaalseeriaga Bigbank Tartu ja Rakvere Võrkpalliklubi ning naiste arvestuses Tartu Ülikool/Eeden ja TTÜ.

Koduseinte toetust nautinud Tartu meeskond võttis pärast avageimi kaotust Rakvere esinduse üle 3:1 (-22, 19, 18, 16) võidu. Seitse vastaste rünnakut punktiväärselt pidurdanud Henri Treial tõi üleplatsimängijana 15 punkti. Robert Täht lisas tartlastele 13, Kevin Soo 12 ja tänavusel hooajal esimese mängu pidanud Argo Meresaar 11 punkti. 13 silmaga oli külaliste parim Kaupo Kivisild, vahendas volley.ee.

Poolfinaalkoha püüdmist alustasid Tartus ka Tartu Ülikool/Eeden ja TTÜ. Põneva teise geimi tulemusega 31:29 võitnud TTÜ naiskond teenis lõpuks 3:0 (15, 29, 19) võidu. Võitjate resultatiivseim oli 14 punkti kogunud Erle Püvi, Kristiine Miilen ja Kertti Külm vastasid tartlannade poolel 13 punktiga. 

Rakvere Võrkpalliklubi ja Bigbank Tartu kohtuvad teistkordselt Rakveres 30. oktoobril, TTÜ ja Eeden peavad kordusmängu Tallinnas 29. oktoobril.

Rosberg jahib meistritiitlit: olen kütt, ma ei kavatse alla anda

Vormel-1 sarjas on jäänud sõita kolm etappi ning meistritiitlile peavad pingelist heitlust Mercedese meeskonna sõitjad Lewis Hamilton ja Nico Rosberg. Hetkel sõitjate üldarvestuses teisel kohal olev Rosberg kinnitas, et ta pole veel võidulootust maha matnud ja kavatseb tiitli nimel korralikult võidelda.

F1 sarjas sõidetakse järgmisena USAs ning kolm etappi enne hooaja lõppu on Hamiltoni edu meeskonnakaaslase Rosbergi ees 17 punkti. Sakslase sõnul ei ole ta veel aga meistritiitlit briti sõitjale loovutanud. «Allesjäänud kolm etappi on mu lemmikute hulgas,» viitas Rosberg eesootavatele USA, Brasiilia ja Abu Dhabi etappidele.

«Ma olen kütt. Kavatsen tiitlit jahtida ja mul ei ole mingit põhjust alla anda. Allesjäänud kolmel etapil on oodata tõsist võitlust ja mul ei mingit kahtlust, et kui varem mõtlesin tiimile, siis nüüd on kõige tähtsamad enda huvid,» lisas Rosberg.

Tõnis Mägi Ott Leplandile: kas sa pole mõelnud, et laulaks natuke halvemini?

Saates «Laula mu laulu» oli seekord Birgit Õigemeele laulude õhtu. Tõnis Mägi, Ines, Jaagup Kreem, Jarek Kasar, Ott Lepland ja Lea Dali Lion valisid Birgiti laulude seast oma lemmikud ja lasid neil kõlada omas võtmes.

Ott Lepland valis esitamiseks laulu «365 päeva».

Ott tegi lauluga sellise triki, et võttis selle sõnad ja palus Leelo Tunglal sellele eestikeelse tõlke teha.

Laul võttis saateosalised sõnatuks.

«Ei ole sõnu... Kas sa pole kordagi mõelnud, et laulaks natuke halvemini? Igav hakkab nii. Iga päev tuled ja lajatad ära,» imestas Tõnis.

Vaata Kanal 2 videot:

Video: Lea Dali Lion tegi Birgiti hitist üliarmsa versiooni

Saates «Laula mu laulu» oli seekord Birgit Õigemeele laulude õhtu. Tõnis Mägi, Ines, Jaagup Kreem, Jarek Kasar, Ott Lepland ja Lea Dali Lion valisid Birgiti laulude seast oma lemmikud ja lasid neil kõlada omas võtmes.

Lea Dali Lion valis esitamiseks laulu «Lendame valguskiirusel».

Vaata Kanal 2 videot:

Eesti tulevikulootus osales Inglismaa esiliiga esindusmeeskonna treeningul

Tänavu juulis FC Levadiast Inglismaa klubi Fulham FC noorteakadeemiasse siirdunud 16-aastane noormängija Mattias Käit jõudis eelmisel nädalal olulise teetähiseni, osaledes Fulhami esindusmeeskonna treeningul.

Fulhami Akadeemia U-18 võistkonna koosseisu kuuluv 16-aastane Käit selgitas FC Levadia pressiteenistusele, et tavapäraselt kaasatakse noored mängumehed esindusmeeskonna tegemistesse mõnede proffide puudumise või vigastuse korral, vahendas FC Levadia koduleht.

«Kutse esindusmeeskonna trenni oli ootamatu, aga väga meeldiv üllatus. Tunnistan, et enne treeningut oli kõva närv sees, aga sain ilusasti hakkama,» tõdes Käit.

FC Levadia ja JK Kotkas Juuniori kasvandiku sõnul sujus tal söödumäng esindusmeeskonna treeningul hästi, samuti ei tekkinud probleeme kiiruslike elementidega. Küll aga vajavad parandamist kehamäng ja füüsiline pool, mis ei saa 16-aastasel noormängijal olla elukutseliste vutimeestega võrdsel tasemel.

Käit ütles, et Fulhami treenerite staap essotsas peatreener Kit Symonsiga jäid tema poolt näidatuga rahule ning ka Fulhami mängijad olid noore eestlase suhtes väga sõbralikud. «Kõik andsid käppa ja tunnustasid, tundsin end nende seltskonnas väga hästi,» sõnas Käit.

Käit loodab, et koondisepausi järel Inglismaale tagasi siirdudes võib peagi tulla järgmine kutse esindusmeeskonna treeningule. Oma debüüti Fulhami särgis Inglismaa tugevuselt teises liigas ehk Championshipis ta veel vaimusilmas ei näe. «Liigume samm-sammult edasi, küllap see päev ka kunagi kätte jõuab,» loodab Eesti U-17 koondise ründaja.

Nalja kah: Tõnis Mägi astus enda mugavustsoonist välja

Saates «Laula mu laulu» oli seekord Birgit Õigemeele laulude õhtu. Tõnis Mägi, Ines, Jaagup Kreem, Jarek Kasar, Ott Lepland ja Lea Dali Lion valisid Birgiti laulude seast oma lemmikud ja lasid neil kõlada omas võtmes.

Tõnis Mägi valis esitamiseks laulu «Eestimaa suvi».

Tõnis selgitas, et ta mõtles küll ballaadide peale, kuid otsustas lõpuks laulu kasuks, mida tal oli keerulisem teha. Tulemus oli päris naljakas!

Vaata Kanal 2 videot:

Video: Jaagup tegi laulu «Ise» enda omaks

Saates «Laula mu laulu» oli seekord Birgit Õigemeele laulude õhtu. Tõnis Mägi, Ines, Jaagup Kreem, Jarek Kasar, Ott Lepland ja Lea Dali Lion valisid Birgiti laulude seast oma lemmikud ja lasid neil kõlada omas võtmes.

Jaagup Kreem valis esitamiseks laulu «Ise». Birgit ei tundnud laulu alguses äragi ja ütles, et see lugu oleks võinud vabalt olla Jaagupi enda lugu.

Vaata Jaagupi etteastet! Kuidas meeldib?

Moskva CSKA alistas Euroliigas tiitlikaitsja

Korvpalli Euroliigas peetakse täna kuus kohtumist ja õhtu esimestes mängudes alistas Moskva CSKA koduväljakul tiitlikaitsja Tel Avivi Maccabi, Klaipeda Neptunas sai kodus napi võidu Belgradi Crvena Zvezda üle.

CSKA võitis avaveerandi 21:19, poolajaks oldi juhtimas 48:41. Võimsa kolmanda veerandaja järel oli Moskva meeskonna edu juba 26 punkti, kui tablool säras seis 80:54, viimase veerandaja järel sai CSKA kirja 99:80 võidu. Moskva klubi parimana viskas Sonny Weems 18 punkti, Maccabi meeskonna suurimaks korvikütiks oli samuti 18 punkti visanud Brian Randle.

Neptunas alistas omakorda 83:81 Belgradi Crvena Zvezda. Leedu klubi eest viskas Deividas Gailius 19 punkti, Belgradi klubi suurimaks korvikütiks oli 23 punktiga Marcus Williams.

Täiesti teistmoodi: Jarek keeras Birgiti euroloo pea peale

Saates «Laula mu laulu» oli seekord Birgit Õigemeele laulude õhtu. Tõnis Mägi, Ines, Jaagup Kreem, Jarek Kasar, Ott Lepland ja Lea Dali Lion valisid Birgiti laulude seast oma lemmikud ja lasid neil kõlada omas võtmes.

Jarek Kasar valis esitamiseks eurolaulu «Et uus saaks alguse».

Kuula Jareki versiooni allpool! Kuidas meeldib?

Laulusaate video: Ines viis Birgiti ajas tagasi

Saates «Laula mu laulu» oli seekord Birgit Õigemeele laulude õhtu. Tõnis Mägi, Ines, Jaagup Kreem, Jarek Kasar, Ott Lepland ja Lea Dali Lion valisid Birgiti laulude seast oma lemmikud ja lasid neil kõlada omas võtmes.

Ines valis esitamiseks Birgiti esimese singli «Kas tead, mida tähendab», millest tegi muheda swingversiooni.

Birgit nimetas Inese versiooni väga mõnusaks ja värskendavaks.

Vaata Inese etteastet allpool! Kuidas meeldib?

Balti liiga: Rapla alistas põnevusmängus Moskva Dinamo, TTÜ võitis Lietkabelise meeskonda

Korvpalli Balti liigas pidasid Eesti klubid täna kaks mängu: Rapla Tyco alistas kodusaalis Moskva Dinamo ja TTÜ oli parem Lietkabelise meeskonnast.

TTÜ alistas numbritega 84:77 Lietkabelise, võitjameeskonna suurimaks korvikütiks oli 24 punkti ja kaheksa lauapalliga Joonas Järveläinen, külaliste poolt viskas Zygimantas Jonusas 18 silma. Rapla mängis omakorda kodusaalis peetud põnevusmängus 74:70 üle Moskva Dinamo. Tyco meeskonna parimana viskas Rait-Riivo Laane 19 punkti, külaliste poolt panustas Denis Zahharov samuti 19 silmaga.

Tänased Balti liiga mängud on alanud! Rapla meeskond võõrustab Moskva Dinamot, TTÜ mängib kodus Lietkabelisega

Rapla meeskond lubab külalistel skoori avada ja nii jäädakse kodusaalis 0;2 kaotusseisu, TTÜ on samuti seisuga 5:7 jäänud taha

Rapla on saanud 6:4 juhtima, TTÜ edu Lietkabelise ees on 13:10

Rapla on saanud esimese viie minuti järel 10:4 juhtima

Rapla on esimese veerandaja viimaste minutite eel juhtimas 15:8, TTÜ ja Lietkabelise kohtumise avaveerandi võitis 17:12 Eesti meeskond

Rapla on teise veerandaja alguses juhtimas Dinamo vastu 19:17, TTÜl ja Lietkabelisel on jäänud poolaega mängida 2.13 ja Eesti klubi on juhtimas 31:18

TTÜ võidab avapoolaja Lietkabelise vastu 35:25

Rapla on jäänud teise veerandaja keskpaigaks Dinamo vastu 22:24 kaotusseisu

Rapla ja Moskva Dinamo mängu poolaja lõpuni jääb 2.29, võõrustajad on taga 27:31

Rapla ja Dinamo mängu poolaja võidab napilt 33:32 Moskva meeskond

TTÜ ja Lietkabelise mängu kolmandast veerandajast on pool mängitud, TTÜ on juhtimas 43:36

Rapla ja Dinamo on alustanud teist poolaega, esimese kahe minuti järel on Rapla 36:37 taga

TTÜ ja Lietkabelise mängu kolmas veerandaeg hakkab lõppema, kodumeeskond on 53:43 juhtimas

TTÜ on kolmanda veerandaja järel juhtimas 53:47

Rapla on omakorda kolmanda veerandaja keskel 42:40 juhtimas Moskva Dinamo vastu

Rapla ja Dinamo mängus on jäänud kolmandat veerandaega mängida 2.52, Eesti klubi on 44:48 kaotusseisus

TTÜ hoiab Lietkabelise vastu kümnepunktist eduseisu, tablool on numbrid 60:50 ja mängida jääb 6.41

Rapla on enne viimast veerandaega 50:52 kaotusseisus

TTÜ ja Lietkabelise mängu lõpuni on viis minutit, TTÜ on juhtimas 67:54

TTÜ ja Lietkabelise mängu lõpuni jääb 3.24, Eesti klubi on juhtimas 69:61

Rapla on 7.11 enne mängu lõppu 56:57 kaotamas Moskva Dinamole

TTÜl on võidu vormistamiseks veel mängida 1.12, seis tablool näitab 76:67 võõrustajate eduseisu

Rapla ja Dinamo peavad endiselt pingelist lahingut, 3.06 on mängu normaalaja lõpuni ja Eesti meeskond on 60:59 juhtimas

TTÜ ja Lietkabelise kohtumise lõpuni jääb 35 sekundit, kui TTÜ võtab 78:73 eduseisus aja maha

TTÜ ja Lietkabelise mängu lõpuni jääb 27 sekundit ja võõrustajad on endiselt 80:75 juhtimas, aga taas võetakse minutiline mõtlemispaus

Rapla ja Moskva meeskonna kohtumise lõpuvileni jääb 2.15, TYCO meeskond on 61:59 juhtimas

TTÜ võtab kodusaalis 84:77 võidu Lietkabelise üle

TTÜ suurimaks korvikütiks oli 24 punkti ja kaheksa lauapalliga Joonas Järveläinen, külaliste poolt viskas Zygimantas Jonusas 18 silma

Rapla on saanud väikese edu sisse ja 1.05 enne mängu lõppu on seis 69:62

Rapla mängu lõpuni jääb 57 sekundit, tablool on seis 69:65

47 sekundit mängida, Rapla juhtimas 70:65

Dinamo mehed proovivad kordamööda kaugelt peale visata, aga pall ei kuku sisse

Laane vabavise viib Rapla 71:67 juhtima, kui 30 sekundit enne lõppu tabab kolmepunktiviske Budu ja seis on 71:70

Laane teenib vabavisked ja paneb mõlemad sisse, seis 73:70

Seitse sekundit lõpuni, Rapla edu endiselt kolm punkti

Paasoja saab kaks vabaviset ja tabab ühe, seis on 74:70

Pärn teeb kolm sekundit enne lõppu vea

Zahharov ei realiseeri kumbagi vabaviset, Rapla on endiselt 74:70 juhtimas

Mäng on läbi, Rapla saab napi 74:70 võidu

Võõrustajate parimana viskas Rait-Riivo Laane 19 punkti

Enne mängu:

Eile kaotas Dinamo Rakvere Tarvale 77:83, seejuures oli Moskva meeskonnal avaveerandil kätte võideldud 14-punktiline eduseis.

Hispaania rallit juhib esimese katse järel Mikkelsen

Täna sõideti autoralli MM-sarja eelviimasel ehk Hispaanias toimuval etapil esimene katse, mille võitis Volkswagenil kihutav Andreas Mikkelsen. Üldarvestuses esikohta hoidev teine Volkswageni sõitja Sebastien Ogier kaotas tiimikaaslasele 1,8 sekundiga, kolmanda aja sõitis välja Thierry Neuville (+2,9). WRC2 sarjas sõitev Karl Kruuda on avakatse järel oma klassis viiendal kohal.

Homme on rallil kavas kuus katset.

Seis 1. kiiruskatse järel: 1. Mikkelsen, 2. Ogier +1,8, 3. Neuville +2,9, 4. Latvala +3,1, 5. Sordo +3,6, 6. Meeke +4,0

1. kiiruskatse: 1. Mikkelsen, 2. Ogier +1,8, 3. Neuville +2,9, 4. Latvala +3,1, 5. Sordo +3,6, 6. Meeke +4,0

Endine Barcelona väravavaht treenib Manchester Unitediga

Manchester Unitedi jalgpalliklubi peatreener Louis van Gaal pakub endisele Barcelona väravavahile Victor Valdesile võimalust Unitedi juures ennast põlvevigastusest tagasi mänguvormi treenida.

32-aastane väravavaht otsustas eelmise hooaja lõppedes oma lepingut Barcelonaga mitte pikendada, kuid saadud raske põlvevigastus jättis mehe pikaks ajaks platsilt kõrvale ja ühtlasi ka vabaagendiks. Valdesi seostati mõni aeg tagasi ka Liverpooliga liitumisega, kuid nüüd on van Gaal pakkumas hispaanlasest puurilukule võimalust end Unitedi juures vormi viia, vahendas ManU kodulehe infot Soccernet.ee.

Hollandlasest treeneril on Valdesi karjääris eriline koht - just van Gaal usaldas 2002. aastal Barcelona juhendajana toona 20-aastasele Valdesile Barca põhimeeskonna debüüdi.

Karm kord: Brasiilia koondise mängijatele esitati kummaliste keeldude nimekiri

Brasiilia jalgpallikoondise peatreener Dunga on määranud oma hoolealustele karmid tingimused ja nii on mängijatel rahvusmeeskonnaga reisides keelatud näiteks kõrvarõngaste ja nokamütside kandmine, samuti tuleb koondislastel ise kinni maksta oma telefoniarved.

Eurosport vahendas, et Dunga uus keelude nimekiri on päris karm: keelatud on kanda kõrvarõngaid, nokamütse ja varbavaheplätusid, meeskonna koosolekute ja ühiste söögikordade ajal ei tohi kasutada mobiiltelefone ega tahvelarvuteid.

Mängijatele saadetud kirjas seisis veel, et koondislased peavad ise kinni maksma oma telefoniarved ja lennureisidel liiga raskete kottide puhul määratavad lisatasud. Samuti käskis Dunga oma hoolealustel enne mänge rahvushümni korralikult kaasa laulda ja keelas mängijatel igasugused poliitilised ja usulised sõnavõtud.

«Me esitame soovitused selleks, et oleks parem atmosfäär,» selgitas Dunga. «Selgitasime seda mängijatele ja mõistsime, et nad tahavad piiranguid. Need ei ole keelud. Igal organisatsioonil on oma reeglid,» lisas Brasiilia koondise peatreener.

Chelsea staarmängijat tabas järjekordne tagasilöök

Londoni Chelsea jalgpalliklubi mängumehe Diego Costa hooaeg sai järjekordse tagasilöögi, kui hispaanlane viidi müstilise kõhuvaluga haiglasse.

Briti tabloidlehe The Suni andmetel viidi Costa Londoni haiglasse, sest teda tabas «salapärane haigus». Daily Telegraphi väitel tabas hispaanlast viirus, mis ongi kõhuvalu põhjuseks. BBC väitis täna õhtul, et nende andmetel on Costa juba haiglast koju lastud ja tema tervis paraneb.

Lisaks värskele haigusele maadleb Costa endiselt ka reielihase vigastusega ja seetõttu on tema osalemine nädalavahetusel peetaval Chelsea-Manchester Unitedi mängul tõsise kahtluse all.

Vinge nimekiri: Hispaania kõrgliiga supermatš toob tribüünidele staaride paraadi

Hispaania jalgpalli kõrgliigas on sel laupäeval kavas käesoleva hooaja esimene supermatš ehk oodatud vastasseis Madridi Reali ja Barcelona vahel. Suure kohtumise eel on Briti tabloidleht DailyMail pannud kirja mõlema meeskonna kuulsustest fännid, keda laupäeval tribüünidele oodatakse.

Reali fännidest on välja toodud tuntud lauljanna Jennifer Lopez, tennisemaailma tipptegija Rafael Nadal, näitleja Antonio Banderas, Jordaania kuningas Abdullah II ja USA näitleja Tom Cruise, Barcelona fännide seas võib ennustuste kohaselt näha USA menulauljat Justin Bieberit, Barcelona mängija Gerard Pique kuulsat lauljannast kaasat Shakirat, korvpalliliiga NBA staari Kobe Bryantit, kuulsat Bollywoodi näitlejat Ranbir Kapoori ja endist NBA tähtmängijat Magic Johnsonit.

Vaata DailyMaili täispikka artiklit siit.

Tüli Meistrite liigas: viimase minuti penaltist kaotanud Sporting nõuab kordusmatši

Jalgpalli Meistrite liigas peeti teisipäeva õhtul põnev kohtumine Schalke 04 ja Lissaboni Sportingu vahel. Dramaatilise lahenduse saanud matšiga pole aga rahul viimasel minutil määratud penalti tõttu 3:4 kaotuse teeninud Sportingu klubi, kes esitas taotluse, et mäng peetaks uuesti.
 

Põnevalt kulgenud mängus avas skoori Sportingu koosseisu kuuluv Nani, kes viis külalismeeskonna 16. minutil juhtima. 33. minutil jäid aga Lissaboni mehed vähemusse, kui teise kollase kaardi saanud Mauricio saadeti pingile, ning minut hiljem kanti protokolli 1:1 viigiseisu toonud Chinedu Obasi tabamus. Teisel poolajal jätkus mäng sama põnevalt: 51. mänguminutil viis Klaas-Jan Huntelaari värav Schalke 2:1 juhtima, 60. minutil tõi Benedikt Höwedes tabloole seisu 3:1. Lissabon ei andnud aga alla ja 64. minutil realiseeris penalti Adrien Silva, kes lõi 78. mänguminutil ka 3:3 viigiseisu toonud tabamuse. Mängu otsustavaks väravaks sai aga 93. minutil Schalke kasuks määratud penalti, mille lõi sisse Eric Maxim Choupo-Moting, ning seisuga 4:3 kohtumine lõppeski.

Penalti määramise põhjuseks oli väljakukohtuniku otsus, et Lissaboni ridadesse kuuluv Jonathan Silva mängis käega, ent videokorduselt on näha, et Silva puutus palli pigem pea kui käega. Nii ongi kaotuse teeninud Lissaboni meeskond otsusega rahulolematu ja nõutakse UEFAlt kordusmängu. «Rohevalged (vihje Sportingu klubi värvidele- toim.) on nõudnud kordusmängu või tahavad alternatiivina saada lisapunkti viigi eest,» teatas Schalke meeskond oma kodulehel. Saksa klubi lisas, et UEFA on nende käest küsinud juhtunu kohta kommentaari ning nad edastavad selle peagi.

Aivar Reinap: Siim Kallas uueks rahandusministriks

Reformierakonnale ootamatult suure jama oma suuvärgiga kaela tõmmanud Jürgen Ligile kuluks väike puhkus enne valimisi marjaks ära. Selgelt läbipõlemise tunnustega veteranminister ei suuda oma üleolekut kellegi ees vaos hoida ning lahmib täiega igas suunas. Taoline verbaalne žongleerimine võib aga kergesti üle piiri minna, sest üha kasvava uljusega kipub terve mõistus kaduma.

Õllelauas või saunalaval on paljud asjad lubatud, kuid avalikus ruumis ülbitsemine ja maitselagedus ei sobi niigi pigem halva mainega poliitikute renomeele hästi. Mõistlik oleks Reformierakonnal anda Ligile puhkust ja aega järelemõtlemiseks, selle asemel, et ise koos Ligiga vabandamise tulvas samasse soosse vajuda. Ligil on ka tagasiastumise ja eduka tagasitulemise kogemus vanast ajast olemas.

Reformierakonnal oleks ka vangerduseks igati hea aeg, sest Eestisse on tagasi tulemas rahanduses igati pädev Siim Kallas.  Kui Kallas suudaks muidugi vanad hämarad rahaasjad selgeks rääkida, mille selgitamiseks tal veel pool aastat tagasi soovi ega närvi ei olnud. Hõbekuuli operatsioon võib samas vabalt vanast kohast jätkuda ehk IRL kindlasti end Kallase ründamisel opositsioonis tagasi ei hoiaks. Seetõttu oleks Kallasel ja Reformierakonnal kõvasti kaalumist, kas riskitakse teist korda samale kaardile panust panna. Teisalt IRLi peaministri kandidaat Juhan Parts pakkus hiljuti lahkesti parimaks välisministri kandidaadiks just Siim Kallast. Seda juhul, kui väliminister Urmas Paet otsustaks Andrus Ansipi asemel Europarlamenti minna.

Kallasele mängides võib oravapartei loota ka tulevastel valimistel arvestatavat häältesaaki, mis Reformierakonnale kuluks Ansipi ja Kaja Kallase Euroopasse lahkumise tõttu igati marjaks ära. Tagavara variandina oleks võtta ka maailma parim rahandusminister Aivar Sõerd, kuid tema populaarsus rahva seas pole eriti suur olnud. Samas rahandusministeeriumi tegemistesse sisseelamine läheks Sõerdil oluliselt valutumalt.

Galerii: Kanter, Mägid ja Šadeiko avasid Ülemistes uue spordipoe

Ülemiste keskuses avati täna uus Nike spordikaupade esinduskauplus, mille avamisel osalesid ka Eesti tippsportlased Rasmus Mägi, Gerd Kanter, Maris Mägi ja Grit Šadeiko.

Lugeja kiri: valitsuse «toetus» paljude perede toimetulekule

Reformierakonna (RE) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) algatusel ja toetusel võeti hiljuti vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus (ATKEAS). Sellega tõstetakse mh kerge kütteõli ja erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära 350 protsenti (!). Tulemuseks on kerget kütteõli ja erimärgistatud diislikütust hoone kütmiseks ja sooja vee saamiseks kasutanud leibkondadele ja ettevõtetele püsiv küttekulude tõus u 40 protsenti.

ATKEASi vastu võttes ei ole valitsus pidanud vajalikuks teha mingit analüüsi selle kohta, kui palju perekondi kasutab õli/diislikütust oma eluaseme kütmiseks ning kui paljudele neist on ligi 40-protsendiline küttekulude tõus jõukohane. Selle põhjuse on ilmselt kogemata ajakirjanduses (PM, 16.10) välja öelnud rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees, märkides: «Eks see otsus eelarve täitmise eesmärgil tehti, ega muud põhjendust oskagi välja tuua.»

Valitsusele on teada, kui palju leibkonnad ja ettevõtted hoonete kütmiseks õli/diislikütust kasutavad. Nimelt tuleb hoone kütmiseks kütuse ostmiseks esitada eelnevalt vastav taotlus MTA-le, seega on kasutatava kütuse hulga kohta olemas täpsed andmed.

Tegelikult on valitsusele ilmselgelt teada ka asjaolu, et väga paljudele perekondadele selline ülisuur maksutõus jõukohane ei ole. Sellele viitab Lauri Lelumehe kommentaar: «Vaevalt et neid inimesi väga palju on, kes on nõus sellise aktsiisi korral diisliga katelt kütma.».

Väga suur hulk perekondi pole pärast eelviidatud maksutõusu jõustumist ilmselgelt enam võimelised oma kodu kütma, sest kütte hind on ligi 40 protsenti varasemast kõrgem. Loogiliselt ei ole reaalne ka leida suures koguses raha senise kütteallika vahetamiseks.

Valitsus ei pea aga vajalikuks huvituda, mis saab eelviidatud perekondadest külmal talvel elamus, kus puudub maksutõusu tõttu igasugune küte. Ilmselt saavad need perekonnad vaid lähtuda peaminister Taavi Rõivase pädevast kommentaarist/soovitusest, mille järgi alkoholi ja elektriaktsiisi tõstmine langetab alkoholi ja elektri tarbimist. Mis tähendab, et ka kütuseaktsiisi tõstmine (kusjuures 350 protsenti) vähendab seega loogiliselt kütuse tarbimist ning see toobki kaasa oodatud kodukulude languse ja perede toimetuleku kasvu – sest 40-protsendiline küttekulude tõus ei võimalda peredel enam oma kodusid kütta ning allesjäävat raha saab seega kasutada muuks otstarbeks.

Eelnevast nähtuvalt on valitsus õli/diislikütust oma eluasemete kütmiseks kasutavate perede suhtes täielikult täitnud oma lubadused (vt valitsuse veebilehekülge): «toetada perede toimetulekut», «parandada Eesti elanike elukvaliteeti», «vähendada laste vaesust, kindlustada perede ja laste heaolu kasv», «kasvatada inimeste sissetulekut», «parandada lastega perede toimetulekut», «toetada ettevõtlust».

Valitsuse eelviidatud lubadused saavad täidetud aga vaid juhul, kui neil perekondadel õnnestub mingil seniteadmata viisil ilma kodu kütmata vältida külmal talvel oma perekonna surnukskülmumist.

Ilmselt on peaminister Rõivas aga kindel, et niigi suurte küttearvete suurenemine ligi 40 protsendi võrra ei ole märkimisväärne tõus, et üldse hakata analüüsima, kui paljudele peredele on selline maksutõus jõukohane.

 

Ossinovski aasta alguses Ligist: Napoleoni kompleksis vaevlev teismeline tatikas

Eile lahvatanud Jürgen Ligi ja Jevgeni Ossinovski vahelisest skandaalist kihavas sotsiaalmeedias meenutatakse, kuidas selle aasta alguses kostitas tollal veel opositsioonis olles Ossinovski ka ise Ligit Facebookis karmide sõnadega.

«Jürgen Ligi jaoks käib rahandusministri töö emotsionaalselt selgelt üle jõu. Võite täna õhtul ETVs ise vaadata, aga rahandusminister käitus saates nagu Napoleoni kompleksis vaevlev teismeline tatikas, kes isale vastu haugub,» kirjutas Ossinovski Facebookis tänavu 5. veebruaril pärast Foorumi saate emotsionaalset salvestust.

Ossinovski kirjeldas, kuidas Ligi segas tollasele haridusministrile Jaak Aaviksoole vahele sõnadega «andsin ju õpetajatele raha, ei andnud või?». Lisaks kirjutas ta, kuidas pärast kaamera kinnipanemist said Ligi käest sõimata nii Mailis Reps kui ka tema ise. Ligi olevat Ossinovskile öelnud: «Mida sa räägid mulle sündimusest – ma olen hariduselt inimgeograaf, ma tean ise, millal kes sünnitab. Ja sind peetakse veel targaks inimeseks.» ja «Mis sa siin, kurat, mölised negatiivsest iibest – mine lapsi tegema.»

Ossinovski võttis asja kokku: «See inimene ei ole lihtsalt ebaviisakas, vaid emotsionaalselt ebastabiilne. Aga eks austusega inimese suhtes on nagu usaldusega - see tekib järk-järgult, kuid kaob korraga.»

Rahandusminister Jürgen Ligi nimetas eile hommikul Facebookis oma kommentaaris haridusminister Jevgeni Ossinovskit muu hulgas «sisserändaja pojaks roosast erakonnast».

Boroditš: mina end Ligi sõnadest puudutatuna ei tunne

Reformierakonna Ida-Virumaa piirkonna juht Deniss Boroditš usub, et teistes Lääne-Euroopa riikides oleks Jürgen Ligi sõnavõtt kindlasti lubamatu, kuid lisab, et tema end sellest puudutatuna ei tunne. «Ma ei tahaks olla praegu Taavi Rõivase nahas,» ütles Boroditš.

«Au sellised kommentaarid ei tee kindlasti, aga mind on vanemad õpetanud, et alati tuleb üle olla ja osata andestada. Kas mina tunnen end puudutatuna? Ei tunne, sest ma olen uhke oma juurte üle, Valgevene juurte üle. Ma olen Eesti kodanik, aga see, kes ma olen, on suures osas tänu oma vanematele ja juurtele,» rääkis Deniss Boroditš Jürgen Ligi kommentaarist Jevgeni Ossinovski kohta. «See võis teisi puudutada, aga ma arvan, et tuleb üle olla,» lisas Boroditš.

Ta nentis, et Lääne-Euroopa riikides, mille väärtuseid me jagame ja kuhu püüdleme, on sellised väljendid lubamatud. «See on ebaõnnestunud väljend ja sellest võiksid kõrged riigimehed hoiduda.»

Kas Ligi peaks tagasi astuma? «See sõltub, kuidas minister ise tunneb. Teine asi on, et see on terve valitsuse küsimus, mille moodustas Taavi Rõivas märtsis. Ma ei taha olla praegu Taavi Rõivase nahas,» ütles Deniss Boroditš.

Ta lisas, et kindlasti on ka näiteks vene kogukonna reaktsioon Ligi sõnade suhtes erinev, kuid kindel on, et see puudutab inimesi ja kedagi külmaks ei jäta.

«Ma loodan, et see ei võimendu, sest minister on palunud vabandust ja ma loodan, et ta ei tahtnud vaenu õhutada, meie riigis seda vaja kellelgi ei ole,» lisas Boroditš.

Küll aga usub ta, et nooremat põlvkonda ei saa selles süüdistada, et nad ei mäleta elu NSV liidu koosseisus, sest nad ei saagi seda mäletada.

«Nii nagu see põlvkond, kes elas üle Teise maailmasõja, saab ette heita, et inimesed, kes sündisid hiljem, ei tea ega mäleta, mida nemad üle elasid,» nentis Boroditš, kuid lisas siis, et ajaloost tuleb õppida.

«Mina ka ei arva, et meie noore riigina saame võrrelda end nende riikidega, kes on end üles ehitanud sadu aastaid või rohkemgi, aga tänapäeva inimene mõtleb väga praktiliselt ja ma ei saa ka inimestele süüks panna, et otsides paremat elu ja kogemusi, nad lähevad tööle välismaale. Globaliseerumine on tänapäeva maailmas väga tavapärane.»

Eile hommikul nimetas Jürgen Ligi oma Facebooki postituses Jevgeni Ossinovskit  «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Lõunal vabandas ta oma emotsionaalse sõnumi pärast.

«Ma ei kartnud tol hetkel avaliku tähelepanu mis oli ettevaatamatu. See oli mõttekatke suuremast küsimusest, kas Eesti ja Eesti poliitikud peaksid meelde tuletama ajalugu ja objektiivseid ajaolusid,» lausus Ligi valitsuse pressikonverentsil.

Ligi sõnul on Eesti jaoks suur probleem see, et lühema kogemusega inimesed ei taju arengut, mille Eesti on läbi teinud. «Eesti reaalsissetulekud on kolmekordselt edenenud 20 aasta jooksul. Aga me ei ole veel üle mere jõudnud. Igas debatis, mistahes väikse teemal või riigieelarve teemal viiakse jutt sellele, et eelmine valitsus on süüdi selles, et me pole veel üle mere jõudnud,» rääkis Ligi.

Martinson: justiitsministri kriitika ei ole õigustatud

Abilinnapea Merike Martinson leiab, et justiitsminister Andres Anvelti kriitika Tallinna linna ideele alkoholi kättesaadavust piirata, ei ole õigustatud.

«Justiitsministri kriitika pealinna ideele piirata alkoholi kättesaadavust ei ole õigustatud,» ütles Martinson. «Lisaks tekitavad küsimusi väited, justkui pühapäeviti alkoholi müümise keelamine paneks vohama «põrandaaluse» kaubanduse. Tuletan meelde, et kogu Eestis on keelatud alkoholi müüa vahemikus 10-22 — me ei näe, et pühapäeva lisandumine olukorda oluliselt muudaks.»

Martinson arvas, et justiitsministeerium võiks hoopiski kaaluda Tallinna idee üle võtmist kogu Eestile. «Öine alkoholimüügi keeld sai ju alguse just Tallinnast. Ja nüüd kehtib see täiesti mõistlik piirang kogu Eestis. Miks ei võiks ka seekord niiviisi minna?»

«Mis puudutab täiendavaid piiranguid alkoholi tarbimise piiramiseks, siis need on igati teretulnud. Tuletan meelde, et riigikogu Keskerakonna fraktsioon on teinud korduvalt ettepaneku alkoholireklaami keelamiseks. Loodan, et justiitsminister toob selle teema koalitsiooni lauale,» lisas Martinson.

Galerii: Eesti ja Türgi presidendipaar kohtusid Kadriorus

Eestis visiidil viibiv Türgi president Recep Tayyip Erdoğan koos abikaasa Emine Erdoğaniga alustasid tänast päeva Kadriorus, kus neid ootas Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves.

Türgi presidendi tervitustseremooniaks oli Kadriorus üles rivistatud auvahtkond.  Pärast omavahelist kohtumist annavad kaks riigipead ühise pressikonverentsi.

Hiljem näeb Türgi presidendi visiidi kava ette veel kohtumist riigikogu esimehe Eiki Nestori ja välisminister Urmas Paetiga.

Visiidi käigus arutatakse julgeolekuolukorda maailmas ning Türgi Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste seisu. Samuti käsitletakse Eesti ja Türgi kahepoolseid suhteid ning koostöö tihendamist nii majanduse kui kultuuri ja hariduse valdkonnas.

Türgi riigipea asetab pärja Vabadussõja võidusamba jalamile, külastab NATO küberkaitsekeskust ja e-Estonia showroom`i.

President Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves annavad Türgi presidendi ja tema abikaasa auks täna õhtul õhtusöögi Kadrioru kunstimuuseumis.

VIDEOLUGU: Kuidas eristada päästeametnikku libainspektorist?

Sel nädalal toimus Järvamaal järjekordne juhtum, kus kaubikuga sõitnud tundmatu meesterahvas püüdis tuletõrjeinspektori pähe inimese koju pääseda. On põhjust arvata, et selliseid intsidente on olnud rohkem kui avalikkuseni seni jõudnud.

Viimane võimalik kelmijuhtum juhtus teisipäeval, mil tundmatu meesterahvas käis Järva-Jaani vallas üksi elava vanema naise ukse taga ja soovis sisse saada. Mees väitis, et on tuletõrjeinspektor Tallinnast, kuid töötõendit tal ette näidata ei olnud. Aprilli lõpus külastasid Retla külas elavat naisterahvast kaks end päästeameti tuleohutusinspektoritena esitlenud meest. Lugu lõppes nagu Järva-Jaaniski ehk töötõendi küsimusele järgnes kiire äraminek. Mõlemat sündmust ühendab väiksemapoolne valge kaubik, millega asjaosalised väidetavalt sõitsid.

Nii Järvamaa päästepiirkonna juhataja Janar Kärner kui ennetaja Marju Tamsalu avaldasid arvamust selliseid libainspektori juhtumeid on olnud rohkem kui avalikkuseni jõudnud. «Tahaksin küll loota, et ma eksin, kuid tegelikkus on selline, et inimesed lihtsalt ei kipu neist sündmustest teada andma,» sõnas Kärner.

Vaata videotest, kuidas eristada õiget päästeametnikku libainspektorist ning miks Päästeamet kodukülastusi teeb!

Sirje Kiin: Eesti-elamuse aruanne

USAs elav ja sügisel üle pika aja Eestis käinud kirjandusteadlane Sirje Kiin (Vabaerakond) kirjutab oma elamustest ja tegemistest siin.

Olin sel sügisel üle pika aja poolteist kuud Eestis, käisin ka mitmel lühikesel konverentsi- ja uurimisreisil Soomes, Lätis ja Leedus. Siin on minu tänavuse Eesti-elamuse aruanne.

Esiteks: küll elavad Eestis ilusad inimesed. Kogen seda iga kord, kui mujalt maailmast kodumaile tulen, aga ikka see üllatab. Kui mu ameeriklasest abikaasa esmakordselt Eestis käis, arvas ta, et siin toimub mingi suur rahvusvaheline modellikonkurss. Ta tuli tagasi teisel suvel ja nägi, et sama modellikonkurss kestab ikka edasi. Kolmandal korral imestas ta veel vaid selle üle, et eesti modellid lükkavad enda ees lapsevankreid ja on ikka ilusad edasi. Semiootik Valdur Mikital oleks kindlasti metsaservast varmalt võtta üks geneetilis-ajalooline seletus, miks just siin, suurte geograafiliste-poliitiliste-kosmiliste-mütoloogiliste pingete keskpunktis on tekkinud üks imeilus rahvakild, kel linnukeel suus ja täht säramas laubal.

Ega meie ilusad inimesed pole ainult verinoored. Käisin Draamateatris vaatamas etendust «Teed juuakse kell viis», millega tähistas ümmargust juubelit armastatud näitleja Ita Ever, ilus ja anderikas naine.

Teine küps anne, elav novelli- ja romaaniklassik Arvo Valton tähistas kuue lapse, kaheteistkümne lapselapse ning saja külalisega kirjanike maja musta laega saalis oma 24nda kogutud teoste väljaande ilmumist. Selle vägitööga asetub Valton kirjandusloos Eduard Vilde järel teisele kohale (Vildel on küll 33 köidet, aga need on palju õhemad!). Sinistes köidetes leidub rohkesti varem avaldamata asju, viimases köites on huvitavad mälestused, kust ilmneb lapsena Siberisse saadetud viljaka kirjaniku aastakümnete pikkune töö mh väikeste soome-ugri rahvaste kultuuri edendamiseks ja tõlkimiseks. Need rahvad pole kunagi olnud vabad, nagu on olnud iseseisvad riigid Soome, Ungari ja Eesti. Nüüd on meie kord neid aidata, on kirjaniku sõnum. Valton rõõmustab oma teose eessõnas, et eesti keeles on alles kõik seni kehtinud grammatilised vormid.

Tartu Ülikooli eesti filoloogide 1972. aasta lennu kokkutulekul sain keeleteadlaselt Jüri Valgelt kinnitust selle kohta, et eesti keele kõnetuvastuse tehnoloogia on nüüd praktiliselt välja töötatud, juba saamegi hakata arvutile eesti keeles juttu  dikteerima või koosolekut protokollima, st et eesti keel on infotehnoloogiliselt maailma kõige arenenumate keele hulgas, ja neid on ainult mõnikümmend. Eesti keel on tark ja vaba.  

Et aruanne liiga roosiliseks ei kipuks, kinnitan, et nägin Tallinna tänaval suurt reklaami: EESTI OMA HOT DOGID. Keeleinimese süda jättis jälle ühe jõnksu vahele.

20. septembril asutasime Tallinnas uue erakonna – Eesti Vabaerakonna, mille juhiks valisime Andres Herkeli. Meie soov on teha Eesti suuremaks ja anda riik rahvale tagasi. Pooldan Vabaerakonna ideed, et väliseestlastel peaks riigikogu valimistel olema oma ringkond, see aktiveeriks pikemalt või lühemalt välismaal elavaid Eesti kodanikke osalema meie riigi elus ja seoks neid rohkem sisuliselt. Tunnen nii paljusid väliseestlasi, kes tahaks ja võiks midagi Eesti heaks ära teha, see tahe ja potentsiaal on suur ja seda tuleks paremini Eesti hüvanguks rakendada.

Tänu Kultuurkapitalile osalesin Tallinnas nn pagulaskonverentsil, millega tähistasime nn paadipõgenemise 70. aastapäeva. Kõnelesin kolmes keeles luuletanud ja USAs kirjandusajakirja «World Literature Today» peatoimetajana oma elutöö teinud kirjandusprofessori Ivar Ivaski kultuurivahendaja rollist okupeeritud Balti riikide ja vaba maailma vahel. Konverentsil kanti ette mitme põhjaliku uurimuse tulemusi välismaal elava Eesti diasporaa, st nii uute kui vanade väliseestlaste kohta (Triinu Ojamaa, Maarja Merivoo-Parro, Ain Haas, Aet Annist jt); uuringute põhijäreldused räägivad risti vastu rumalale mugavuspaguluse jutule: välismaale kolimine on väga suur pingutus ja stress ka siis, kui see otsus tehakse praegu mitte poliitilise sunni tõttu, vaid vabal tahtel (majanduslikel, perekondlikel või sobiva eriala otsimise põhjustel); eestlaste identiteet pigem tugevneb kui laguneb mujal elades, Eesti elu mitte ei kiruta, vaid kiputakse seda enam idealiseerima, mida kauem eemal elatakse. Sidemeid kodumaaga ei katkesta praegu keegi, paljud elavad kahte lehte, kord siin, kord seal. Eesti kultuur, eriti muusika muutub välismaal elades lausa südameasjaks, Eesti-armastus tugevneb ja seda pärandatakse edasi mitte ainult esimese, vaid ka teise ja isegi kolmanda-neljanda põlve järglastele. Aet Annist võttis kasutusele poleemilised mõisted eneseküüditamine (self-deportation) ehk küüditumine ja nn paadipõgenikud. Viimased on siis need, kes soovivad saada välismaal paremat haridust või elada hoolivamas ühiskonnas. Nende vaba valik on talutava, hea või veel parema elu vahel.

Esinesin sama Ivaski-ettekandega ka Vilniuse ülikoolis võrdleva kirjandusteaduse konverentsil, seal tuli pärast mu ettekanne lõppu üks venelanna minu käest küsima, millist okupatsiooni ma silmas pean, sest ega siis nõukogude aeg polnud ju ometi mingi okupatsioon, me elanud toona suures sõpruses. Ivar Ivaski kirju leedu luuleklassik Henrikas Radauskasele kahjuks Vilniusest ei leidnud, kuigi leedulased on Radauskase kirjad Ivaskile raamatuna välja andnud, aga sain edasiseks otsinguks USAs kasulikke vihjeid.

Leedulased kiitsid ühest suust Eestit: Eesti on meile eeskujuks, Eesti on teinud algusest peale kõik õigesti ja hästi. Üks leedu mees teadis kindlalt ka Eesti erakordse edu põhjust: sel ajal, kui leedulased vaatasid Moskva TV uudistesaadet Vremja, vaatasid eestlased Soome televisiooni. Nii et aitäh Soomele. Eesti-vaimustuse tõttu olid leedulased optimistlikud isegi euroraha ootel, see toimub 1. jaanuaril 2015. Lätlased, kes liitusid euroga mullu, nii rõõmsad ei olnud, nemad muretsesid hindade tõusu, parlamendivalimiste tulemuste ja venemeelsete võimuhaaramisohu pärast. Ukraina-mure on aga meil kõigil ühine. Ah jaa, Leedus ja Lätis öeldi samuti, et Eestis elavad ilusad inimesed.

Soomes leidsin kirjandusseltsi arhiivist suure huvitava kirjavahetuse psühhiaatrist kirjaniku Martti Rauhala ja Ivar Ivaski vahel, ehkki läksin sinna otsima Ivaski kirju professor Kai Laitinenile. Laitineni arhiiv on aga korrastamata ja selle vilju peab ootama jääma. Rauhala kirjadest ilmneb, et Ivaskit peeti soome kirjanduse kõige tõhusamaks müügimeheks maailmas. Minu senine uurimus näitab, et sama võivad öelda eestlased, lätlased, leedulased, prantslased, hispaanlased ja paljud teised. Ivask oli meie kirjanduse maailmamees.

Usutlesin Helsingis Ivaskite perekonnasõpra, keeleteaduse professorit Riho Grünthalit. Ivaskit mäletatakse ja austatakse ikka veel Soomes, kus ta veetis viisteist suve siis, kui okupeeritud Eestis veel suvesid veeta ei saanud. Nüüd puhkab Ivar Ivask oma lapsepõlvemaadel Rõngus, kus tänavu oli erakordselt kaunis ja kuldne, soe ja seenerohke sügis. Kuldselt kurb oli ka Tartus Raadi surnuaial, kus käisime meenutamas juunis lahkunud Eesti biitluuletajat, hääd sõpra Johnny B Isotamme.

Tallinnas ja Tartus esitlesime Marie Underi loodusluule neljaosalist sarja, mille viimane osa «Sügis» äsja ilmus, oleme neis kauneis, Angelika Schneideri kujundatud raamatuis taastanud Underi esitrükkide aegse keelevärskuse ja kasutanud kujunduses Underi kaasaegsete maalikunstnikke töid. Underi luulesügis on lille- ja värvirohke, lopsakas ja lõhnav, avatud kõigile meeltele.

Seda uudist, et Eestis on erakordselt ilusad inimesed, tõttas mulle jutustama ka ameeriklanna, kellega Madisonis golfi mängin. Tema poeg on väga rahul, et nende väeosa äsja Eestisse paigutati: ilusad naised ja hää toit.

Eesti läheb üle talveajale

Sel pühapäeval, 26. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi. 

Elron kaalub rongide juurdeostmist

Rongireisijate arvu plahvatuslik kasv on pannud Elroni kaaluma rongipargi suurendamist, kuid ilma riigi toeta ettevõte uusi ronge soetada ei jaksa.

«Õige on öelda, et me analüüsime praegu, kas uusi ronge on vaja, ja ma arvan, et selle aasta lõpus oleme põhimõtteliselt kokku leppinud, millised meie soovid on,» rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip.

Kui 2007. aastal otsustati Eesti rongipark välja vahetada, siis osteti Ossipi sõnul rongid, arvestades toonaseid võimalusi. «Nüüd on reisijate arv kasvanud, me ise oleme ka rikkamaks saanud, et teha järgmisi samme,» rääkis Elroni juht.

Kuigi võimalikust uute rongide tellimisest rääkides oli Ossip kidakeelne, möönis ta, et ühe võimalusena kaalutakse lisavagunite tellimist, nii et mõningaid ronge saaks pikemaks teha. «Nende kasutamine on limiteeritud, sest neljaseid (neljast vagunist koosnevaid ronge – toim) pikemaks teha ei saa, kaheseid aga on kõige lihtsam pikendada,» selgitas ta. Üks lisavagun maksab 1,2 miljonit eurot ja kätte saaks selle kaks aastat pärast tellimuse esitamist.

«Reaalses elus, kui me tuleme selle juurde, et kogu opereerimine on põhimõttel dotatsioon 70 ja piletitulu 30 protsenti, siis te saate isegi aru, et Elron seda oma vahenditest ei tee, ja eks nüüd ongi küsimus, kui rikas riik on,» sõnas Ossip.

Kasv pole lõputu

Tuleva aasta alguses, kui on valmis täpsem analüüs tänavusest reisijate arvust ja selle võimalikust muutumisest tulevikus, on Elronil kavas välja tulla oma ettepanekutega, kuidas rongiparki muuta. «Natukene vara on praegu spekuleerida, kas juurde oleks vaja uusi ronge või vaguneid,» toonitas Ossip.

Kuigi tänavu kasvas rongireisijate arv 50 protsenti, ei ole Elroni juhi sõnul selline kasv Eesti rahvastiku muutumist vaadates pikas perspektiivis reaalne. «Me ei saa kõiki inimesi autost rongi,» oli Ossip veendunud.

Elroni müügi- ja arendusjuhi Ronnie Kongo sõnul on praegu väga selge vajadus kiire transpordi järele Tallinna lähiümbruses. Riikliku transpordi arengukava järgi on aga prioriteediks kiire ühendus suuremate linnade, nagu näiteks Tallinna ja Tartu vahel. Reisijate arv võiks Elroni arvates edaspidi veelgi kasvada Viljandi, Rapla, aga ka Tartu liinil. «Kui raudtee olukord lubaks senise 80 km/h asemel Pärnusse sõita 140 km/h, siis ka sellel liinil,» arvas Kongo.

Tänavu on kõige enam kasvanud, lausa kahekordistunud reisijate arv lääne poole sõitvates elektrirongides, aga ka Tartu ja Narva liinil on kasv olnud enam kui 50 protsenti. Kõige vähem on reisijaid juurde saadud edela ehk Pärnu ja Viljandi liinilt. Samas tunnistavad Elroni juhid, et selle suuna arendamisega on seni ka kõige vähem vaeva nähtud.

«Teistele suundadele oleme panustanud ja seal me ei tee muudatusi põhimõtteliselt rohkem kui komakoha jagu, aga 2015/2016. aasta sõiduplaanides hakkame rohkem panustama edela suunale,» lubas Ossip. Nii on kavas lisada Rapla ronge.

Põhimõttelise muudatusena on kavas lõpetada olukord, kus Pärnusse sõitmiseks tuleb Lelles ümber istuda. «Tallinnast väljub rong, mis on haakes – üks osa rongist läheb Viljandi peale ja teine osa sõidab Pärnusse ja tagasi tulles haagitakse need taas kokku,» selgitas Ossip. Tema sõnul on Elronile lubatud, et järgmise aasta jooksul tekib Lelles võimalus ronge liita. «Praegu on nii, et kui kaks rongi tulevad ja inimesed on sees, siis me võime need lahti ühendada, aga kokku panna ei tohi,» ütles Ossip.

Küsimuse peale, miks ei võiks kahevaguniline Pärnu rong juba täna sõita otse Tallinna välja, millega tekiks edela suunal üks rong juurde, vastas Kongo, et sel suunal on raudtee läbilaskevõime piiratud. «Kui me tahame midagi lisada, siis see suure tõenäosusega tingib kõikide teiste väljumiste muudatuse, sest tegu on ühesuunalise raudteega, kus möödasõit on võimalik vaid teatud jaamades,» selgitas Ossip.

Ta lisas, et Balti jaamas on tipptunni ajal juba praegu nii palju ronge, et sinna ei ole võimalik midagi juurde saata. «Balti jaama pääsemiseks on rong vaja panna haakesse,» kinnitas Ossip. Kuigi meedias on sageli juttu Elroni ülerahvastatud rongidega, kinnitavad juhid, et tegelikult puudutab see probleem umbes kümmet protsenti nädala jooksul toimuvatest väljumistest. Näiteks edela suunal on selliseid reise neli, lisaks mõned väljumised Tartu liinil.

«Kui inimene sõidab Liivalt Kohilasse 20 minutit ja 20 inimest kogu rongi peale seisab püsti, siis see ei ole maailma lõpp, aga kui inimene peab kuni Raplani seisma kitsastes tingimustes püsti, siis seda me normaalseks ei pea,» ütles Elroni müügijuht ja lubas, et firma leiab mingi lahenduse.

Ossipi sõnul on neil paar lahendusvarianti kaalumisel, kuid neid tuleb kooskõlastada Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuriga. «Üks võimalus on haakeid ümber mängida, teine on panna tipptunni lähedale täiendavaid väljumisi juurde, et reisijate arv võiks hajuda,» rääkis Ossip. Edela suunal on tema sõnul selliseid aegu, kus kahe rongi vahe on piisavalt suur.

Dotatsiooni osakaal püsib

«Kui me räägime täiendavast rongiliinist, siis ma olen nagu papagoi, kes kordab teatud asju. Aga iga liini lisamine tähendab, et 70 protsenti on dotatsioon ja 30 protsenti on piletitulu, ehk me igal juhul oleme sunnitud oma kulusid kasvatama ja me peame saama oma kuludele tellija (riik – toim) käest katte,» rääkis Ossip. Ta lisas, et Elron ei saa töötada kahjumiga ning panna riiki lihtsalt selle fakti ette. «Sellist rongiliini, mis ära tasuks, Eestis ei ole,» toonitas Ossip.

Kui raudteed haldavatelt firmadelt on saadud kinnitus, et üks rong mahub veel sõitma, siis peab Elron saama ka riigilt kinnituse, et kasvavate kulude katteks on olemas toetus. «Kui me saame ka finantseerimise poole korda, siis alles saab rong startida,» selgitas Ossip.

Kui aasta alguses avaldas Elroni toonane nõukogu esimees Toivo Promm lootust, et piletitulu osakaal võiks kasvada 40 protsendini, siis praegu peab Elron realistlikuks, et suhe 70 protsenti dotatsiooni ja 30 protsenti piletitulu säiliks. «On ju teada, et kaubavedude maht on langenud ja raudteel tuleb infrastruktuuritasude metoodika üle vaadata, ning meie jaoks saab see olla vaid ühes suunas – me hakkame rohkem maksma,» rääkis Ossip.

Ta lisas, et küsimus saab olla vaid selles, kui palju enam. «Kuni seda selgust pole, ei saa me ka väita, et tahaksime dotat­siooni osa vähenemist. Pigem on küsimus selles, kas see võiks veelgi kasvada,» arvas Elro­ni juht.

Rongireisija jaoks tähendab see ilmselt uut hinnatõusu, kuigi tänavu on piletid juba kaks korda kallinenud. «Vajadus piletihindade korrigeerimiseks kindlasti on ja üks kord aastas hinnad suure tõenäosusega muutuvad,» ütles Ossip. Ta lisas, et Elron on võtnud sihiks hoida rongipileti hinda bussi omaga samal tasemel. «Praegu on need pisut madalamad,» tõdes ta.

Rõivas: ülemkogu otsus on oluline Eesti energiajulgeolekule

Peaminister Taavi Rõivas leiab, et uus euroliidu kliima- ja energiapoliitika raamistik on Eesti energiajulgeolekule oluline ning suurendab kindlust põlevkivisektori arendamiseks. 

Brüsselisse Euroopa Ülemkogu kohtumisele kogunenud valitsusjuhid leppisid täna kokku Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030. 

«Ülemkogu otsused suurendasid kindlust põlevkivisektori arendamiseks, mis lubab Eesti ettevõtetel ellu viia investeeringud põlevkivi suuremaks väärindamiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks,» rääkis peaminister Taavi Rõivas. 

«Eesti energiajulgeoleku seisukohalt on oluline, et toetust leidis vajadus ühendada Balti energiasaar Euroopaga,» tõdes Rõivas. «Eesti poolelt kätkeb see endas nii elektrivõrkude sünkroniseerimist Kesk-Euroopaga kui vajalikke gaasiinfrastruktuuri ühendusi, millest Eestile olulisim on Balti riike ja Soomet ühendav Baltic Connectori gaasitoru.»

«Minu hinnangul on kliima-energiapoliitika paketiga leitud hea tasakaal Euroopa majandusliku konkurentsivõime ja ambitsioonikate kliimaeesmärkide vahel,» lisas ta.

Raamistik näeb ette kasvuhoonegaaside vähendamist 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga, taastuvenergia osakaalu suurendamist lõpptarbimises 27 protsendini ning energiatõhususe suurendamist 27 protsenti.

Lisaks Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistiku kokkuleppele otsustasid valitsusjuhid, et ebola vastast võitlust hakkab koordineerima Euroopa Komisjoni humanitaarabi volinik Christos Stylianedes.

Euroopa Liit leppis kokku kliima- ja energiapaketis

Euroopa Liidu liidrid leppisid ööl vastu reedet Brüsselis kokku kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030.

Esialgsetel andmetel otsustati vähendada kasvuhoonegaase 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga, tõsta taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises 27 protsendini ning suurendada energiatõhusust 27 protsenti. 

«Kokkulepe! Kasvuhoonegaaside vähendamine vähemalt 40 protsendi ulatuses aastani 2030. Maailma kõige ambitsioonikam, kuluefektiivsem ja õiglasem EL-i kliima- ja energiapoliitika on kokku lepitud,» säutsus Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy suhtlusvõrgustikus Twitter.

EL tahtis jõuda kliima- ja energiapaketis kokkuleppele enne 2015. aasta novembris ja detsembris Pariisis peetavat kliimatippkohtumist, kus maailm loodab kokku leppida 2020. aastani vältavas Kyoto kliimalepete uues etapis.

Pea täielikult söest sõltuv Poola oli ähvardanud leppe vetostada, kartes kliimaeesmärkide täitmise ülemäärast kulukust. Saksa kantsler Angela Merkel ja Prantsuse president François Hollande pidasid Ülemkogu kõrvalt Poola peaministri Ewa Kopacziga kõnelusi, üritades teda ümber veenda.

Merkeli sõnul annab lepe «Euroopale hääle ja läbirääkimispositsiooni rahvusvahelisteks kliimakõnelusteks».

Lepe soodustab liikmesriikide omavahelisi energiaühendusi, lubades neil ülejäägi korral eksportida 15 protsenti elektritoodangust ning puudujäägi tingimustes importida elektrit sama suures mahus.

Van Rompuy sõnul on energiaühendused tähtis osa EL-i energiaturu arendamisest ning pakub kindlust tarnehäirete vastu.

EL-i president põhjendas energiajulgeoleku tugevdamise nimel astutud samme nii Ukraina konflikti kui ka Lähis-Ida ebastabiilsusega.

Tormituul toob uue sooja

Nädalavahetusel möllavad tormituuled sunnivad kõrgrõhuala taanduma ning uuel nädalal muutub ilm mitmeks päevaks päris soojaks. 

Külmal ja tugeval kõrgrõhualal jätkub jõudu ehk pühapäevani meilgi vastu pidada, kuid sooja ookeani surve muutub päev-päevalt võimsamaks. Tulemuseks on luust ja lihast läbilõikav kagu- ja lõunatuul, mis merel kipub tormiks kujunema, kirjutab ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain nädala ilmaprognoosis.

Esialgu on päristorm, mil tuule keskmine kiirus 21 m/s, möllamas Põhjalahel, sest Laadogale läheneva kõrgrõhuala ja Norra merel asuva tsükloni vastasseis on ägedam meist põhja pool.  Kui aga kõrgrõhukese saabub Lääne-Venemaale ja Taani väinas  süvenev tsüklon võtab suuna Euroopa peale, võib tormituule ala laieneda ka Läänemere põhjaosa kohale. See võiks juhtuda laupäeva õhtupooliku ja pühapäeva jooksul.

Esmaspäeval on kõrgrõhuala sunnitud lõplikult taanduma, sest nüüd Norra merele saabunud tsüklon kehtestab tugeva edelavoolu ja mitmeks päevaks muutub ilm päris soojaks ning üle +10 ulatuvad näidud on igapäevased nii öösel kui päeval.

Eilsed arvutused näitasid, et vihmatsoon jääb algul Eestist põhja poole. Alles kolmapäeval-neljapäeval, kui kaugele põhjalaiustele jõudnud tsükloni tagalas algab külmema õhu juurdevool ja madalrõhulohk või koguni osatsüklon läheb üle Eesti, saabub vihmasadu.

Külmas õhus tekib tõenäoliselt ka uus kõrgrõhuala, mis võib Läänemerele tulla. Erilist õhutemperatuuri langust siiski vist ei tule ja läänepoolses Eestis võib õhutemperatuur isegi plusspoolele jääda. See väike  kõrgrõhuala võib meile pakkuda lehtede riisumise rahu järgmiseks nädalavahetuseks.

Saabuval nädalavahetusel tuleb leppida tubaste tegudega, sest kergelt külmunud maast pole lehti sugugi kerge kätte saada ja pealegi viib tuul kokkukraabitud «saagi» oma teed. 

Liisi ja Triinu lugu: emad päästsid tütred hullemast

“See oli vaid mõttetu siider, pärast kahe pudeli joomist ei hakka isegi pähe,” püüdis 12aastane Liis noorsoopolitseinikule oma teguviisi õigustada. Tegelikult on see lugu üks paljudest, kus noored juba varakult alkoholi tarbivad ning just täiskasvanute mõtlematuse tõttu seda poest kätte saavad.

Esimene signaal probleemse käitumisega Liisist (laste nimed on loos muudetud – toim.) jõudis politsei kõrvu siis, kui tütarlapse mures ema helistas ja ütles, et sõbranna toimetas koju purupurjus tütre. “Kui meie sinna jõudsime, oli ka kiirabi juba kohal. Tüdrukule pandi tilguti, ta oli täiesti kontaktivõimetu ja oksendas,” kirjeldas Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseinik Kady Tiinas avanenud vaatepilti.

Noorsoopolitseinik Kady Tiinase sõnul on verinoorte teismeliste alkoholitarbimine levinud ka selle tõttu, et paljud täiskasvanud aitavad alaealistel poest alkoholi kätte saada.

“Küll kasutatakse ära poodide juures olevaid asotsiaalseid ja kodutuid inimesi, samuti täisealisi tuttavaid,” kõneles Tiinas. Alati leidub müüjaid, kes ei küsi dokumenti, info selliste kaupluste kohta levib ka noorte seas.

Noorsoopolitseiniku sõnul ei ole harvad juhtumid, mil võltsitakse dokumente, et end vanemaks valetada. Samuti on just tütarlaste puhul pelgalt välimuse järgi vanuse hindamine keeruline, sest nad kipuvad tegelikkusest vanemad välja nägema.

Liis ja temast vanem Triinu (15) hakkasid sõbrustama pisut pärast seda, kui Liis alkoholimürgituse tõttu haiglasse sattus. Pärast Liisi sagenenud joomisi hülgasid vanad sõbrad kaaslase ega tahtnud tema seltskonnas enam aega veeta. Koos tunduvalt vanema Triinuga lisandusid Liisi tegude nimekirja pahandused koolis ja suhtlemine endast vanemate noormeestega.

Üheks tüdrukute ajaveetmise paigaks sai Triinu kolmekümnendates eluaastates naabrimehe korter, kus perest lahus elav mees pidevalt pidusid korraldas.

Naabrimees hakkas tüdrukuid alkoholiga varustama ning harvad polnud olukorrad, kus tunduvalt vanem mees 12aastase tüdrukuga poodi läks ja neidude maitsele vastavat kärakat ostis.

Kady Tiinase kogemustel ongi paljude probleemide alguspunktiks sattumine halba seltskonda, kus alkoholi ja muude meelemürkide kättesaadavus pole takistuseks.

Tüdrukute sõprust pani tähele Triinu ema, kes tütre noore sõbranna emaga ühendust võttis ning soovitas lapse enda tütrest eemal hoida, et säästa Liisi samadest probleemidest, mis on temal oma tütrega.

Tänu tähelepanelikele emadele jõudis laste napsilembus taas politsei kõrvu, kes tüdrukud jaoskonda kutsus. Jaoskonnas rääkis 15aastane Triinu, et ei mäleta, millal oli esimest korda purjus. Nii Triinu kui Liis mõlemad leidsid aga, et siidri joomine polegi nagu õige joomine, sest mõnepromilline naps ei hakka isegi pähe.

Kady Tiinas tõdeb, et poes müüdavad limonaadimaitselised vägijoogid tekitavad lastes väärarusaamu alkoholi olemusest. “Tundub, et joogid on tehtud nimme nii lahjad ja maitsvad, et meelitada lapsi neid ostma,” kõneles politseinik ja lisas, et lahjad joogid sillutavadki tee kangemate juurde.

Joomisprobleemid sundisid tüdrukute emasid kokku hoidma. Noorsoopolitseiniku hinnangul on selline teguviis haruldane, sest täiskasvanud ei ole väga altid omavahel suhtlema, pigem süüdistatakse teist poolt lapse halvale teele viimises.

Tüdrukutel keelati interneti kasutamine, võeti ära mobiiltelefonid ning neile seati karmid reeglid, mis mõnda aega ka toimisid – Triinu suutis lõpetada pooleli jäänud põhikooli ja vähemalt esialgu näis, et kõige hullem on möödas.

Ometi kohtusid neiud salaja edasi ja ühel päeval tutvus Triinu internetis ühe Rootsis elava eesti mehega, kes tüdruku endale külla kutsus. Triinu otsustas minna sellest hoolimata, et ta meest kunagi näinud ei olnud.

Et tüdruk rääkis plaanist ka emale, jälgiti koos noorsoopolitseinikuga laste tegevust. Õnneks saabus lahendus sealt, kust seda oodata poleks osanud: noormees saabus Rootsist ise Eestisse ning kui Triinu nägi, kellega ta suhelnud oli, langes teema kiiresti päevakorrast.

Triinu ja Liisi lugu lahenes mõlemale neiule suhteliselt valutult, seda tänu asjalikele ja ettevõtlikele emadele, kes jõud koondasid ja sellele vaatamata, et olid võõrad, ühiselt tegutsema asusid.

Noorsoopolitseinik Kady Tiinase sõnul sellist sihikindlust kahjuks sageli ei kohta. Pigem tõrjutakse murega ukse taha tulnud lapse sõbra vanemad minema.

Alkoholi tarbimine võib Kady Tiinase sõnul lõppeda väga kurbade tagajärgedega – esiteks rikub see lapse tervist, teiseks võib joobes laps sattuda tõsistesse probleemidesse või langeda kuriteo ohvriks. “Nüüd, mil on vaheaeg ja pidutsetakse, soovitan lastevanematel kontrollida, kellega nende alaealine laps suhtleb ja kus liigub. Eluterve uudishimu ei tee kunagi paha, vaid paneb lapsed tundma, et neist hoolitakse,” lisas Kady Tiinas lõpetuseks.

Keskfraktsioon kutsub sotse ja IRLi Ligi umbusaldusega liituma

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson kutsus täna hommikul IRLi ja sotsiaaldemokraatide liikmeid liituma umbusaldusavaldusega rahandusminister Jürgen Ligile. 

«Eesti rahvas on väsinud rahandusministri debati välistamiseks mõeldud mõnitavatest sõnavõttudest. Jürgen Ligi on korduvalt tõestanud, et ta sobi Eesti Vabariigi valitsuse liikmeks ning riigikogul on siinkohal moraalne kohustus sekkuda ning minister oma positsioonilt vabastada. Inimene, kes mõnitab oma Facebooki kontol avalikult oma kolleegi, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovskit, nimetades teda «juurtetuks» ja «sisserändaja pojaks roosast erakonnast», ei sobi ministriks,» sõnas Simson.

«Rahandusminister Jürgen Ligi on oma korduvate poliitiliselt ebakorrektsete ja erinevaid ühiskonnagruppe alavääristavate sõnavõttude tõttu kaotanud täielikult usalduse. Sarnaselt mõtlevaid saadikuid on riigikogu selge enamus ning loodan, et nad väljendavad oma meelsust allkirjaga umbusaldusel,» lõpetas Kadri Simson.  

Umbusalduse terviktekst:

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 13 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 133 alusel avaldame umbusaldust rahandusminister Jürgen Ligile.

Rahandusminister Jürgen Ligi mõnitas 23. oktoobril 2014. aastal oma Facebooki kontol avalikult haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovskit, nimetades teda «juurtetuks» ja «sisserändaja pojaks roosast erakonnast», kes peaks Jürgen Ligi hinnangul olema oma sõnavõttudes «üliettevaatlik».

Jürgen Ligi üleolev sõnakasutus solvas kõiki inimesi, kes on valinud Eesti oma kodumaaks ning aastakümneid töötanud meie riigi heaolu nimel. Rahandusministri kommentaarid andsid tugeva tagasilöögi Eesti integratsioonipoliitikale. Riigijuhtide ühine eesmärk on meie rahvast ja siinseid kogukondi ühendada, mitte sildistada oma kaasmaalasi õigeteks ja vähem väärtuslikeks. 

Rahandusminister Jürgen Ligi on küll oma piinliku sõnavõtu pärast vabandanud, kuid see pole kaugeltki esimene kord, mil ta solvab suurt osa Eesti inimestest. Kahjuks näitab juhtunu, et rahandusminister pole oma varasematest ebaõnnestunud avaldustest õppinud ning kasutab jätkuvalt ebaviisakat ja mõnitavat kõnepruuki.     

 Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 12 sätestab selgelt, et «Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.» Antud juhul läks Jürgen Ligi selgelt vastuollu põhiseaduse mõttega, püüdes piirata Jevgeni Ossinovski ning seeläbi veel kümnete tuhandete inimeste õigust avaldada arvamust oma kodumaa oleviku ja tuleviku kohta.

Eesti kuulub euroopalikku kultuuriruumi, kus ühiskond ei aktsepteeri ühegi kogukonna alavääristamist. Eesti Vabariigi rahvusvahelise maine ja väärikuse taastamiseks tulnuks rahandusminister Jürgen Ligil koheselt ametist lahkuda. Kuna rahandusminister ei mõista olukorra tõsidust ja ei soovi oma sõnade eest vastutada, siis on Riigikogu liikmete moraalne kohus avaldada rahandusministrile umbusaldust. 

Allakirjutanute silmis on rahandusminister Jürgen Ligi oma korduvate poliitiliselt ebakorrektsete ja erinevaid ühiskonnagruppe alavääristavate sõnavõttude tõttu kaotanud usalduse.

 

Toomas Kuuda: Tehnikaalase kõrgharidusega pole tööpuudust karta

Eesti kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda näeb oma töös, et edu saadab ettevõtteid, mis panustavad õppimisele ja püüavad oma toodet, teenust või tehnoloogiat üha edasi arendada.

“Lihtsaid asju oskavad teha kõik, keerulisi väga vähesed ja nende asjade hind on seepärast kõrgem,” tõdeb Kuuda. “Õppima peab kogu aeg, uusi teadmisi ja tehnoloogiaid tuleb järjest juurde ning kes targem on ja teistest parema asja valmis teeb, on edukam.”

Rääkisime Toomas Kuudaga õppimisest, lähtudes eelmisel nädalal Pärnus toimunud Pärnumaa täiskasvanuhariduse foorumist, mille juhataja Kuuda oli.

Foorumi ühes ettekandes oli juttu põhihariduse või veel madalama haridustasemega noortest, keda on 20–24aastaste vanuserühmas ligemale 20 protsenti. Miks koolitee pooleli jääb?

Põhiharidus on meil kohustuslik, keskharidus mitte ja kedagi seda omandama sundida ei saa. Tekib küsimus, kuidas need oskusteta noored elavad ja mida teevad, kas töötavad juhutöödel või on vanemate ülalpidamisel.

Ei oska öelda, miks noortel kool pooleli jääb. Olen olnud Pärnumaa kutsehariduskeskuse nõukogus palju aastaid ja näinud, et sageli minnakse pärast põhikooli eriala õppima, aga ei teata täpselt, mida tahetakse, ja avastatakse, et eriala ei meeldigi. Kutsehariduskeskuses tehakse küll tööd, et väljalangemist vähendada, aga kui noor koolis käia ei viitsi või eriala ei meeldi, pole midagi teha.

Samas tean, et Pärnu täiskasvanute gümnaasium on popp kool ja seal on palju õpilasi. Ju siis mingi aja pärast jõuab arusaamine hariduse vajalikkusest noorele inimesele kohale.

Aastaid on räägitud, et tuleks suurendada kutseõppesse suunduvate noorte hulka, ometi püsib visalt veendumus, et vaid keskkoolist saab hea hariduse.

Nii see on, gümnaasiumi maine on ühiskonnas endiselt kõrgem kui kutseõppeasutuste oma. See kuvand on säilinud mitme põlvkonna vältel, sest mäletan, kuidas omal ajal Koidula koolis õppides lubati neid, kes hakkama ei saanud, saata “karistuseks” kutsekooli.

Tol ajal ja kaua pärast sedagi oli kutsekool kehva infrastruktuuri ja õpikeskkonnaga. Praegu näeb kutsehariduskeskuse õppehoone välja nagu prillikivi, kõik tingimused on loodud, on õppebaasid ja õpilaskodu.

Kutsehariduse tase ja maine on tõusnud ning tööandjad sellega rahul, aga nii palju õpilasi me ikka kutsekoolidesse ei saa, nagu oleks vaja.

Ideaalis võiks 60 protsenti noortest suunduda kutseharidusse ja 40 protsenti gümnaasiumi, meil on suhe 70/30 gümnaasiumi kasuks.

Oma osa on sellel, et gümnaasiumid mõtlevad ellujäämise ja õpilaste pearaha peale ning kedagi mujale õppima ei taheta eriti lasta. Selleks ongi vaja põhikool ja gümnaasium lahutada.

Kutsehariduskeskuses on ka keskhariduse baasil põhinevaid erialasid ja võib-olla pärast gümnaasiumi teab noor inimene paremini, mida ta tahab, ja erialavalik on põhjendatum. Samuti on kutsehariduskeskuses väga populaarsed täiskasvanute kursused ja õppevormid.

Foorumil oli juttu õpipoisiõppest, mille raames eriala omandatakse suures osas ettevõttes, kus hiljem tööle hakatakse.

Sellest ettekandest kumas läbi, et töökohapõhiselt võiks õppida ligikaudu tuhat inimest aastas, aga neid on olnud oodatust vähem, 500–600 inimest.

On igasuguseid võimalusi, kuidas töötajate oskusi tõsta. Head näited on Wendre initsiatiivil avatud tootmistehnoloogia õpperühm kutsehariduskeskuses ja SA Pärnu Haigla juures avatud õdede koolitusrühm.

Julgen väita, et Euroopa sotsiaalfondi kaudu on õppimiseks palju rahastusvõimalusi ja süsteemid on paindlikud, asi on kinni pigem ettevõtete initsiatiivis. Oleme kutsehariduskeskuse nõukogus arutanud, et tuleks jõuda kõrgemale koolitustasemele.

Kui õppekava kvaliteet oleks natuke kõrgem ja teeksime koostööd näiteks Tallinna tehnikakõrgkooliga, saaksime koolitada inimesi, kel rohkem oskusi, kui tavaline kutseõpe ette näeb, näiteks kas või tehnolooge.

Tööandjad võiksid ise olla aktiivsemad neid asju käivitama ja koostööd tegema.

Foorumi ettekannetest selgus, et Pärnumaal on ülekaalus väikeettevõtted. Võib-olla pole neil mõtet oma erialal kutsekoolis õpperühma algatada.

Alla kümne töötajaga ettevõtted õpetavad enamasti ise oma töötajad välja, see on neile kiirem ja mugavam. Ka suurematest ettevõtetest näiteks AQ Lasertool saadab oma töötajaid kuuks ajaks Rootsi väljaõppele. Kiiresti arenevate tehnoloogiatega ettevõtetes läheb muidu kvalifikatsiooni tase eest ära ja kutsehariduskeskuses antavatest baasoskustest ei piisa. Õpipoisiõpe on väga praktiline, sest enamik õppest toimub töökohal.

Majanduses toimuvad protsessid kiiresti ja tööjõudu on vaja kohe, pole aega oodata, et inimene eriala kolm aastat õpib. Näiteks Maximas saab kassapidajaks pärast kahenädalast kursust, kutsekoolis õpitakse seda eriala põhihariduse baasil kolm aastat – seda küll koos keskhariduse omandamisega. Kui see töö inimesele sobib ja tema nupp nokib, pole vaja kolm aastat õppida, oskused saab ka kiiremal ja praktilisemal viisil kätte.

Koolitussüsteem reageerib tööjõuturu vajadustele aeglaselt. Mõni aeg tagasi tuli koolidest massiliselt ärijuhte, aga kõigile ei jätkunud äri, mida juhtida.

Haridussüsteem on tõesti väga inertne. Ärimaailm on paindlik ja selle kriteeriumid selged: vaadatakse kasumit-kahjumit ja tehakse kiirelt muutusi, kui vaja, muidu ellu ei jää. Riiklikku süsteemi, kus õppeperiood kestab aasta, ei saa nii kergelt muuta. Kui mina lõpetasin Tallina tehnikaülikooli – toonase Tallinna polütehnilise instituudi –, oli Eestis 22 000 üliõpilast, nüüd on tudengeid ligemale 70 000. Tol ajal reglementeeris riik koolituskohtade kaudu õpilaste arvu.

Põhimõtteliselt saaks seda teha ka praegu, aga kuna meil on vaba ühiskond, on kõigil vaba valik. Keegi ei keela haldus- ja ärijuhtimist ning õigusteadust õppida või õpetada. Nendes valdkondades on olnud spetsialistide ületootmine kõige suurem ja siit ongi tekkinud struktuurne spetsialistide puudus ja struktuurne tööpuudus.

Kui otsime ostujuhti või turundajat, on valikut küll, aga kui vajatakse materjalitehnoloogi või inseneri metalli-, puidu- või elektroonikatehasesse, pole võtta kedagi. Tehnilistel erialadel on spetsialistide puudus endiselt silmatorkav, samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, telekommunikatsiooni, mehhatroonika, robotroonika, masinaehituse jt valdkondades.

Ühesõnaga tuleks koolis rohkem keskenduda matemaatika õpetamisele, mis on tehnilistel aladel hakkama saamise alus. Mida võiksid õppida need, kes matemaatikat ei oska?

Jah, matemaatikaoskuste tase on nõrk, seda ei taheta õppida, aga selleta pole info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning inseneri- või ehituserialadel midagi peale hakata. Kui matemaatikat oskate ja olete näiteks Tallinna tehnikaülikooli lõpetanud, leiate hästitasustatud tööd igalt poolt, ka Eestist, nii et Soome ei ole vaja minna.

Pärnus on suur töövaldkond veel sotsiaalhoolekanne, tervishoiuteenuste osutamine taastusravikeskustes jne. Ka need on kasvava turuosaga teenused, kus heade oskuste korral tööta ei jää.

Selles valdkonnas pole tööliste palgatase just kiita.

Taastusravikeskustes võiks teenuste tase nii palju tõusta, et selle eest saaks rohkem tasu küsida ja palkasid tõsta. Kindlasti mõjutab ravikeskusi konkurents. Meie kuurordid on kallid, võrreldes näiteks lõunamaade omadega, aga siin on küsimus pakutavate raviteenuste kvaliteedis.

Teie rääkisite foorumil tööandjate ootustest. Mis mured Eesti tööandjatel on?

Kõrge maksu- ja halduskoormus, krediidi saamine, arvete eest raha saamine, kvalifitseeritud tööjõu puudus. Enamik neist pole kohalikud probleemid, Pärnumaal Eesti maksuseadusi vastu ei võeta, küll aga saame tööjõu ettevalmistamisele kohapeal kaasa aidata. Kuidas seda teha parimal viisil, ei oska öelda. Ühelt poolt on meil väga tublid kutsehariduskeskus ja kolledž, mitu gümnaasiumi on Eesti parimate seas. Samal ajal jääb puudu koostööst ühise eesmärgi nimel, milleks võiks olla siinsete ettevõtete kindlustamine haritud, oskustega ja veel parem nooremaealiste töötajatega.

Teisalt tean ettevõtteid, mis on tundnud huvi siia investeerimise vastu ja siiski läinud Tallinna või mujale, sest pole kindlust töötajate olemasolu suhtes. Põhiliselt on need töökohad seotud metallitöö, aparaadi- ja masinaehituse valdkonnaga.

Pakume küll ettevõtjatele tasuta maad, kus planeering ja hooned olemas, aga investeeringute siia piirkonda saamise võtmeküsimus on inimesed, oskustega töötajad. On tekkinud omamoodi suletud ring: inimesed lähevad Pärnumaalt minema, sest pole tööd, ja ettevõtjad ei tule siia, sest töötajaid pole.

See saab laheneda minu arvates ainult kohalike ettevõtete pideva arenguga: ettevõtted, kus praegu tehakse lihtsat tööd, arendavad oma tooteid, teenuseid ja tehnoloogiat, lisandväärtus kasvab, nii saab maksta rohkem palka ja teenida enam kasumit. Me ei saa loota, et äkki tuleb meile homme näiteks Airbusi lennukitehase mingi tootmisüksus ja hakkab kõrget palka maksma, see kõik peab millestki aja jooksul välja kasvama.

Lihtsaid asju osatakse igal pool maailmas teha, keerukamaid teevad vähesed ja nende asjade hind on kõrgem. Peame tegema midagi, mida hiinlased, hindud ja poolakad ei oska. Kui tekib ja levib teadmine, et Pärnus on mingis valdkonnas vägevad tehased ja tuntud ettevõtted, on ka teised investorid siia tulemas. Nii see majandusareng toimubki.

Päevaga rikki läinud autod poes süütunnet ei tekitanud

Aasta tagasi tarbijakaitseameti musta nimekirja pandud Viljandimaa müügiettevõte Autosalong jäi tarbijakaebuste komisjonis hiljuti taas süüdi. Kahel korral on sealt soetatud Volkswagenit tabanud kulukas mootoririke päev pärast ostu.

Noist juhtumeist varasem sai tarbijakaitseameti dokumentide põhjal alguse mullu aprillis, kui kasutatud autosid müüvast Autosalongist 7150 euro eest ostetud 2008. aasta Volkswagen Passatil jooksis jõuallikas järgmisel päeval kokku. Klient pöördus kaupmehe poole, et see mootori oma kulul korda teeks või ostusumma tagasi maksaks. Too keeldus.

Passati soetanud inimene tellis seepeale mootori ekspertiisi, mille käigus tuvastati, et rike tulenes esimese silindri kolvi ja kepsu purunemisest, mida ei saanud spetsialisti hinnangul põhjustada auto vastse omaniku käitumine. Enne ostu tehtud müügieelse kontrolli käigus oli välja tulnud, et Passati läbisõit on umbes 100 000 kilomeetrit suurem, kui näitas hodomeeter, kuid see polnud ostuhuvilist heidutanud.

Passati ostnud inimene nõudis autopoelt, et talle hüvitataks 1500 eurot, mis kulus teise mootori ostmiseks. Vaidlus jõudis tarbijakaebuste komisjoni. Autosalong leidis, et ekspertarvamus on kallutatud. Komisjon asus aga pärast juhtumiga tutvumist 2013. aasta septembris seisukohale, et kaebuse esitaja nõudmine on põhjendatud.

Tarbijakaebuste komisjoni otsuse täitmiseks annab amet harilikult aega ühe kuu. Et Autosalong otsust ei täitnud, lisas tarbijakaitseamet ta mullu oktoobris oma kodulehel musta nimekirja. See on praegu ainuke Viljandimaa autopood, mis seal kirjas on.

«Mustast nimekirjast eemal­datakse ettevõte siis, kui ta täidab komisjoni otsuse ja annab sellest tarbijakaitseametile teada, kui möödub üks aasta ettevõtte musta nimekirja lisamisest või kui kohus teeb otsuse ettevõtja kasuks,» selgitas tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Paul.

Turbolaadur ütles üles

Hiljuti langetas tarbijakaebuste komisjon uue otsuse, mille kohaselt peaks Autosalong ühele oma kliendile mootoriremondi kinni maksma. Tänavu mais osteti sealt 6690 euro eest 2007. aasta Volkswagen Golf Plus. Päev pärast ostu hakkas sõiduki mootor tugevasti suitsema.

Volkswageni Viljandi esinduses tuvastati, et mootori turbolaadur on purunenud. Klient pöördus Autosalongi poole, kuid kokkuleppele pooled ei jõudnud, mistõttu lasi kunde turbolaaduri 742 euro eest välja vahetada ning andis asja tarbijakaebuste komisjonile arutada.

Autosalong märkis komisjonis, et sõiduki mootor oli ostuhetkel korras, ning viitas asjaolule, et enne tehingu sõlmimist oli Golf Plus kahel korral läbinud esinduses diagnostika, mille käigus suuri vigu ei avastatud. Esindus nentis komisjonile, et ostueelses kontrollis vaadeldakse mootorit, käigukasti ja muid kinnisi detaile visuaalselt.

Komisjon leidis taas kord, et kliendi nõue on põhjendatud.

Kahe aastaga 1340 autot

Kadri Pauli sõnul on kahe viimase aasta jooksul esitatud tarbijakaitseametile Autosalongi vastu kuus kaebust. Neist kaks on jõudnud tarbijakaebuste komisjoni. 2013. aasta augustis kontrollisid Autosalongi ühiselt tarbijakaitseamet, maanteeamet ning maksu- ja tolliamet, kuid suuri rikkumisi sealt ei leidnud.

Autosalongi juhataja Kaire Tammoja märkis Sakalale antud kommentaaris, et ettevõte on müünud viimase kahe aasta jooksul umbes 1340 kasutatud sõidukit, vihjates sellega asjaolule, et kuus kaebust pole selle kõrval suur arv. «Tarbija ostujõust tulenevalt on enamik sõidukeid rohkem kui kümme aastat vanad,» lisas Tammoja.

Sakala küsis muu hulgas, mis on saanud möödunudaastasest juhtumist, kuid sellele ta ei vastanud.

«Võimalike vaidlusasjade algatamist, käike ja tulemusi ei pea me mõistlikuks ajakirjandusele jagada. Juhul kui vaidlust alustatakse kohtus, oleks vale ja menetlust häiriv oma seisukohti varem avaldada. Seda enam kui meile ei ole teada teise poole edaspidised kavatsused. Kompromissi sõlmimisel jätavad pooled selle informatsiooni tavaliselt enda teada,» sedastas Kaire Tammoja kirjalikult saadetud vastuses.

Päeva karikatuur: Jürgen Ligi teeb trenni

Jürgen Ligi ja tema jõulised sõnavõtud.

Klaas: Värske Rõhu liitmine Kultuurilehega ei tule teiste väljaannete arvelt

Alates 2015 aastast liidetakse SA Kultuurileht koosseisu noorte kirjanduse ajakiri Värske Rõhk ning kuigi varem on räägitud sellest, et Kultuurileht ei saa rahaliste võimaluste puudumise tõttu enda alla enam ajakirju võtta, siis selle nõukogu esimehe Urmas Klaasi sõnul leiti Värske Rõhu jaoks siiski eelarvest see võimalus.

Noorte autorite loomingut avaldava ajakirja eelarve on tänavu ligemale 35 000 eurot ja järgmisel aastal loodetakse kasvu 45 000 kuni 50 000 euroni, vahendas ERR Uudised.

Ja kuigi ka eelmise aasta Sirbi skandaali ajal oli pigem juttu sellest, et rohkem väljaandeid Kultuurilehega on raske liita, siis leiti Klaasi sõnul eelarvest selleks praegu ikkagi võimalus. «Järgmisel aastal on kindlasti tarvis Kultuurilehe eelarvet ka riigieelarves kasvatada,» lisas Klaas.

Klaasi sõnul ei tule Värske Rõhu rahastus teiste Kultuurilehe väljaannete arvelt, samas loodab sihtasutus, et ka läbi parema levi korralduse ja tellimuste toob Värske Rõhk ise raha eelarvesse juurde.

Allik: küsimus ei ole kahe ministri suhetes

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv riigikogu liige Jaak Allik ütles reformierakondlasest rahandusministri Jürgen Ligi sõnavõtu ümber puhkenud skandaali kommenteerides, et küsimus ei ole kahe ministri isiklikes suhetes, vaid sallimatuses, mis järsku päevavalgele tuli.

Allik kirjutas suhtlusvõrgustikus Facebook, et luges Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Kristen Michali Postimehes avaldatud arvamust, et Ligi kaasus laheneks, kui sotsiaaldemokraadist haridusminister Jevgeni Ossinovski ulataks talle käe, ning hämmastus rohkem, kui lugedes Ligi kommentaari.

«Olen kindel, et Jevgeni on talle valmis ulatama ka kaks kätt, sest ta teab, et tegemist on oma avalduses süüdimatu inimesega, kuid see ei puutu ju üldse asjasse. Tegemist pole ju feodaalühiskonnas toimuva rüütliturniiriga, kus solvutakse teineteise peale mingi daami pilgu pärast ja pärast palutakse vabandust ja andestatakse,» märkis ta.

Alliku sõnul avaldas Eesti valitsuse liige ning pikka aega valitsenud partei aseesimees arvamust, et sisserändajate järeltulija peaks poliitikas suud pruukima «äärmise ettevaatusega». Eriti groteskseks muudab olukorra tema hinnangul see, et haridusminister on sünnijärgne Eesti kodanik, ema poolt eestlane ning ilmselt ainus praeguse valitsuse liige, kes suudab sooritada eesti keele eksami 99 punktile.

«Aga see on muidugi vaid rosin kogu asjas. Erakond, kuhu härra rahaminister kuulub, on juba «täitnud» ühe lõimumisprogrammi ja raisanud sinna 20 miljonit ning valmistub vastu võtma teist sama suure raha eest. Kes usub pärast sellist avaldust, et too valitsuserakond üldse võtab mingit lõimumist tõsiselt, kui isegi kolleeg Ossinovski tundub neile kahtlase isikuna, kellel oleks parem rääkida «äärmise ettevaatlikkusega»,» küsis Allik.

Ta märkis, et kui rahandusminister peaks tagasi astuma, siis selle eest, et ta on teadlikult lubanud 20 miljoni euro tuuldeviskamist ning kooskõlastanud järgmise 20 miljoni raiskamise, mille eesmärki ta ise eitab. «Jevgeni ei saa ega ole volitatud vastu võtma vabandust kõigi ennast solvatuna tundvate Eesti Vabariigi kodanike eest, kelle «verepuhtus» on pandud kahtluse alla. Võiks lõpetada hämamise kahe ministri isiklikest suhetest, mis on ju minutiga klaaritavad, vaid rääkida ammu teada olnud sallimatusest, mis järsku päevavalgele tuli,» kirjutas Allik.

Täna varahommikul kirjutas Ligi suhtlusvõrgustikus Facebook praeguseks kustutatud kommentaari, kus nimetas Ossinovskit «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Rahandusministri kommentaari ajendas Ossinovski eileõhtune sõnavõtt ETV otsesaates «Foorum», kus Ossinovski ütles, et pole nõus, et veel 23 aastat pärast taasiseseisvumist võib ikka süüdistada nõukogude võimu. «Eks me peaksime siiski ise ka vastutama hakkama selle eest, mis seisus me täna oleme,» ütles Ossinovski.

Täna ennelõunal palus Ligi kommentaari pärast vabandust ja kinnitas, et Ossinovski päritolule ei ole ega saagi tal olla ühtki etteheidet. «Aga mida öelda tahan ja varemgi olen öelnud, on, et meil on peale kasvanud noor põlvkond, kes näeb üle mere justkui majanduslikku paradiisi ja peaks kogu aeg saama selgitusi, et meil tuleb oma heaolu nimel tööd teha, et meie mahajäämus Soomest kiiresti väheneb. Telesaates, kus jutuks pidanuks olema tuleva aasta eelarve, ei tohiks Eestile valusaid pikaajalisi protsesse, olgu demograafia või majandus, taandada eelmise valitsuse süüks, ja poliitikud sõltumata erakonnast ei peaks end distantseerima ajaloost ega riigi edusammudest,» põhjendas Ligi oma kommentaari.

Ligi väljaütlemine tõi täna kaasa paljude poliitikute kriitika, muu hulgas on riigikogus opositsiooniline Keskerakond alustanud allkirjade kogumist, et algatada Ligi umbusaldusavaldus.

Kaitsevägi: Eesti õhupiiri rikkunud Vene lennukit kasutatakse elektrooniliseks luureks

Eesti õhupiiri rikkunud Vene õhujõudude lennuk IL-20 on valmistatud ette elektrooniliseks luureks, ütles õhuväe staabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem kolonelleitnant Janek Lehiste.

Luurelennuk viibis 21. oktoobril Eesti õhuruumis umbes minuti ja Eesti välisministeerium kutsus selle tõttu välja Venemaa suursaadiku Juri Merzljakovi, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Kolonelleitnant Janek Lehiste sõnul tuvastasid NATO hävitajad piiririkkuja kiiresti, Lehiste selgitas, et IL-20 on elektroonilise luure lennuk. «Nad kuulavad, vaatavad kõike, mis jääb elektromagnetvälja,» lisas ta.

Vene lennuki transponder oli lennu ajal välja lülitatud ning lennuk vältis raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenistusega.

Pildid: Eestisse saabus visiidile Türgi president Recep Tayyip Erdoğan

23. ja 24. oktoobril viibib Eestis ametlikul visiidil Türgi president Recep Tayyip Erdoğan koos abikaasa Emine Erdoğaniga.

Türgi riigipea kohtub Toomas Hendrik Ilvese, riigikogu esimehe Eiki Nestori ja välisminister Urmas Paetiga.

Visiidi käigus arutatakse julgeolekuolukorda maailmas ning Türgi Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste seisu. Samuti käsitletakse Eesti ja Türgi kahepoolseid suhteid ning koostöö tihendamist nii majanduse kui kultuuri ja hariduse valdkonnas.

Türgi riigipea asetab pärja Vabadussõja võidusamba jalamile, külastab NATO küberkaitsekeskust ja e-Estonia showroom''i.

President Erdoğani saadavad visiidil välisminister Mevlüt Çavuşoğlu, Euroopa Liidu asjade minister Volkan Bozkir, kultuuri- ja turismiminister Ömer Çelik ja põllumajandusminister Mehmet Mehdi Eker.

President Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves annavad Türgi presidendi ja tema abikaasa auks õhtusöögi Kadrioru kunstimuuseumis.

Pildid: Balti Assamblee jagas auhindu

Balti Assamblee auhinnatseremoonial jagati täna kirjanduse-, kunsti- ja teaduspreemiad, samuti anti välja Balti innovatsiooniauhind ning Balti Assamblee medalid.

Assamblee kirjanduspreemia sai Peeter Sauter ja innovatsiooniauhinna IT-firma TransferWise Eesti filiaal.

Sauter pälvis preemia autobiograafilise romaani «Ära jäta mind rahule» eest. Balti Assamblee kunstiauhinna pälvis Riia Uue Teatri lavastaja Alvis Hermanis ning teaduspreemia leedulane Vidas Gražulevičius saavutuste ees materjalikeemias. Kõigi kolme preemia suurus on 5000 eurot.

Balti Assamblee auhinnad asutati 1993. aastal, et kinnitada Balti riikide vastastikust huvi rahvusliku identiteedi ja rahvaste eneseväärikuse säilitamise vastu, tunnustada väljapaistvaid kirjandus-, kunsti- ja teadussaavutusi ning tugevdada Baltimaade sidemeid erinevates eluvaldkondades.

Kirjandusauhind antakse igal aastal Balti Assamblee istungjärgul silmapaistvale autorile romaani, näidendi, luule-, novelli- või esseekogu või muu kirjandusteose eest, mis on kirjutatud kas eesti, leedu või läti keeles. Teos peab olema esmakordselt avaldatud viimase kolme aasta jooksul.

Balti riikide kõige innovaatilisemale ettevõttele mõeldud Balti innovatsiooniauhinna sai rahvusvaheliste rahaülekannetega tegelev ning eestlaste asutatud IT-firma TransferWise.

Balti Assamblee medalid said Eestist Urmas Paet, Hannes Astok ja Soome ajaloolane Seppo Zetterberg. Balti Assamblee medaleid jagatakse silmapaistvate saavutuste ning eriliste teenete eest Balti ühtsuse ja koostöö tugevdamisel ja edendamisel.

Balti Assamblee on Eesti, Läti ja Leedu parlamentide koostööd edendav rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 8. novembril 1991. aastal Tallinnas.

Voodimadratsit tuleb kaitsta

«Tänapäeval on hea voodi väga kallis ja selleks, et see kestaks, ainult linast ei piisa,» rääkis kodutekstiile õmbleva ettevõtte Henrietta juhataja Maila Hõim. Tema sõnul tuleb selleks, et kallis madrats kaua vastu peaks, hankida juurde odavamad asjad, mis seda kaitsevad. «Mis siis, et see teeb voodiostu veelgi kallimaks, aga tulebki osta, et see kallis voodi kestaks,» oli Hõim veendunud.

Selleks et voodimadrats ei hakkaks vajuma, tuleks juurde osta kattemadrats, mis kaitseb paksu madratsit. Kattemadratsi peale võiks käia froteelina, mille peale pannakse tavaline voodilina. «Kui ma selle kõik maha võtan, siis tavaline voodimadrats näeb välja nagu eile poest toodud, kuigi ma olen seal kümme aastat maganud,» tõi Hõim näite oma kodust.

Ka on voodit parem n-ö riietada, kui sellel on kattemadrats peal. «Paljudel on kattemadrats olemas, aga nad hakkavad kummiga lina toppima ka ümber voodimadratsi, see on täiesti mõttetu,» ütles Hõim. Kui aga kattemadratsi ostmine üle jõu käib, siis vähemalt  kummiga froteelina võiks ikkagi madratsi kaitseks osta.

3D trügib voodisse

Uusima moega peavad sammu pidama ka tekikottide tegijad, sest pruugib vaid mõnel värvil ülerõivaste puhul trendikaks muutuda, kui seda hakatakse otsima ka pesuriiulitelt.

«Ma ei kujutaks ette, et keegi viis aastat tagasi oleks ostnud rohelist või pruuni voodipesu, see oli täiesti välistatud. Aga kui pealisriietel tulid need värvid moodi, siis hakati ka sama värvi voodipesu otsima,» rääkis kodutekstiile õmbleva ettevõtte Henrietta juhataja Maila Hõim.

Paar aastat tagasi näiteks ostis Hõimu sõnul iga teine noor musta voodipesu, praeguseks on see buum üle läinud. Tänu kolmemõõtmelise kino levikule hakati tegelema ka kangatrüki tehnoloogiaga ja nii ongi nüüd moodi läinud hoopis 3D-voodipesu. «See kangas on trükitud nii, et eemalt vaadates tekib ruumiline pilt,» selgitas Hõim.

Nende Rakveres asuvas firmapoes on 3D-voodipesu eraldi välja pandud, et seda oleks võimalik kaugemalt vaadata. «Tegelikult on see vahemaa liiga lühike, et efekt välja tuleks, seda peaks vaatama umbes 15 meetri kauguselt,» arvas Hõim poe eesruumis viie meetri kaugusel asuvaid kangaid vaadates.

3D-trükk jätab kangal mulje, nagu olekski tegu kivise rannaga.

3D-kangaid on väga erinevaid, nii lillede kui ka loomadega, aga eriti populaarsed on ostjate seas New Yorgi ja Pariisi linnavaated. «Mõtled küll, et kes see ostab linnapildiga asju, aga ostetakse ja hästi palju,» rääkis Hõim. Samas möönis Hõim, et ega tavalises Mustamäe magamistoas kanga eriline ruumiline efekt välja tule.

Nende firma kasutab Venemaal toodetud puuvillast 3D-trükiga kangast ja see on kallim kui veebipoodides müüdav polüestersatiinist analoog. «Polüester on ihule ebamugavam, aga samas pea poole odavam,» tõdes ettevõtja. Hõimu sõnul ei tea paljud inimesed aga seda, et «satiin» tähendab tegelikult kangakude ning satiin võib olla nii sünteetiline kui ka puuvillane. «Aga ega need, kes netist ostavad, ei oska vaadata kangakoostist,» lisas ta.

Lisaks puuvillasele ja polüestrile on müügil ka trikotaaž­puuvillast ja froteest voodipesu, linane kangas jääb Eesti ostja jaoks liiga kalliks. Hõim soovitab kummiga froteelina kasutada n-ö aluslinana.

«Minul peab voodi olema külm ja puuvillane satiin on kõige jahedam, aga selleks, et satiinist aluslina ära ei liiguks, panen selle froteelina peale ja voodilina püsib kindlalt paigal,» jagas ta kogemusi. Paljudes peredes kasutatakse kummiga froteelinu siiski tavalise aluslinana, eriti laste voodites. «Enamik, kes on kasvõi korra ostnud kummiga lina, tuleb uue järele,» rääkis Hõim.

Järgmiseks uueks trendiks ennustab Hõim mikrokiudkangast tehtud voodipesu, mis sobib hästi allergikutele.

«Kõik tahavad kvaliteeti hea hinnaga, kuid teinekord seda pakkuda ei saa,» tunnistas staažikas õmblusfirma juht. Pärast Kreenholmi sulgemist asub Eestile lähim kangatootja Riias, kus Hõim käib ise kangaid valimas. «Selle kvaliteet on viis pluss – kaks plussi võin veel juurde panna, aga ma ei saa suures koguses seda osta, sest ostja jaoks jääb see liiga kalliks,» tunnistas ettevõtja luksuslikku elevandiluukarva komplekti näidates.

Rahvusvahelistesse kettidesse kuuluvad poed müüvad Eestis viieeuroseid tekikotte, mis pärast esimest pesu kümme sentimeetrit kokku lähevad, sest on tehtud hõredakoelisest kangast. «Voodipesu tulekski valida kangatiheduse järgi: mida hõredam on kangas, seda rohkem see kokku tõmbab,» õpetas Hõim.

Kõigi parem oleks kangast katsuda, kuid enamikus poodides pole see võimalik. Aga ka palja silmaga peaks olema näha, kas kangas on ühtlane ja tihe või meenutab pigem marlit.

Üldjuhul pole pakenditel märgitud, kui palju võib kangas pesus kokku tõmbuda. «Meie teemegi oma linad näiteks pisut pikemad, sest on normaalne, et kangas tõmbab pärast pesu pisut kokku,» selgitas Hõim. Kui kangas tõmbab kokku rohkem kui viis protsenti, pole see kvaliteetne.

Mõned üksikud voodipesutootjad märgivad pakendile ka, kui palju võib tekikott pesus kokku tõmmata.

Kuigi Hõim valib kangast hoolikalt, tunnistas ta siiski, et aja jooksul on kanga kvaliteet muutunud. «Kui vanasti pidas voodipesu vastu 20 aastat, 1990. aastatel, kui Soome hakkasime õmblema, kümme aastat, siis tänapäeval on kaup korralik olnud, kui see peab vastu üle kolme aasta,» tõi ta näite.

Et kallis voodipesu hästi vastu peaks, tuleks Hõimu sõnul kindlasti järgida selle hooldusjuhendit ja kindlasti pesta kangast õige temperatuuriga. «Kui vanasti valget pesu keedeti ja 60 kraadi oli tavaline pesutemperatuur, siis nüüd on see tänu digitrükile langenud 40 kraadini,» rääkis Hõim.

Näiteks 3D-kangaid ei tohigi kuumema veega pesta. «Tänapäeva inimesed pesevad end märksa rohkem kui nõukogude ajal ja ega see voodipesu ka enam nii mustaks ei lähe, nii et 40 kraadi juures peaks selle puhtaks saama küll,» arvas Hõim.

Nagu ka muusikat ja raamatuid, ostetakse voodipesu tavapärasest rohkem enne jõule. «Voodipesu on suhteliselt kallis ja vanavanemad armastavad seda siis lastelastele kingiks osta,» rääkis Hõim.

Kes voodipesu valima tuleb, peab arvestama, et valmiskomplekte on müügil vähe. «Eestis on tavaline padjamõõt 50 x 60 sentimeetrit, aga me teeme alati juurde ka 50 x 70 sentimeetrit, sest Venemaalt tuuakse sisse palju sulepatju, mis on just selles mõõdus,» rääkis Hõim. Saksamaa veebipoodides on aga müügil 80 x 80 sentimeetrised padjad, mida samuti usinalt Eestisse tellitakse.

«Tegelikult peaks igal naisel olema rahakoti vahel väike sedel, kus padja, teki ja voodi mõõdud peal. Muidu on nii, et ostetakse ära ja järgmisel päeval tullakse tagasi – näete, ei sobinudki,» sõnas ettevõtja. Tema kogemuste järgi tänapäeval noored naised sageli neid mõõte ei tea, küll aga on nendega väga hästi kursis pere meespool.

Maxima ostab meepurgid tagasi

Kuna ühe partii erinevate lillede mee koostis ei vasta nõuetele, palub Maxima ostjatel meepurgid poodi tagasi tuua.

«Meieni jõudis Leedust info, et ühe meepartii koostis võib olla mittevastavuses nõuetega, misjärel eemaldasime koheselt kogu partii müügist ja tagastasime tootjale,» ütles Maxima pressiesindaja Erkki Erilaid. Poekett teatas sellest ka kaupluses tarbijatele, pakkudes lahendusena toote tagastamist ja ostusumma hüvitamist.

«Maxima pöörab väga suurt tähelepanu oma kauplustes müüdavate toodete kvaliteedile ja järgime toodangu kvaliteeti kogu tarneahela ulatuses,» rääkis Erilaid. Ta lisas, et poekett kasutab selleks usaldusväärseid partnereid, kellel on olemas kõik vajalikud toodangu nõuetelevastavust kinnitavad dokumendid. «Meie kvaliteedikontrolli osakond tegeleb antud partii nõuetest kõrvalekallete põhjuste selgitamisega, seda kogu tarneahela ulatuses,» lubas Erilaid.

 

Tarand: Eestis lahti läinud hüsteeria on täiesti ebakohane

Europarlamendi saadik Indrek Tarand avaldas sotsiaalmeedias imestust rahandusminister Jürgen Ligi väljaütlemisest tekkinud skandaali üle ning leiab, et kui Ligi vabandas, tähendab see, et ta sai oma veast aru.

«Frankfurtis Jürgen Ligist ja Jevgeni Ossinovskist mõtiskledes tulin sihukesele järeldusele, et auhaavamist klaariti vanasti omavahel ja juhtus mõndagi. Aga see hüsteeria, mis Eestis lahti on läinud, on täiesti ebakohane,» kirjutas Tarand oma Facebooki kontol.

Tarand avaldas imestust ka selle üle, kuidas Reformierakonna koalitsioonipartner ehk sotsiaaldemokraadid «kilkavad nagu oleks lõppenud nii Ukraina sõda, euroopa majandussurutis ja lõpu õnneliku saanud ka puudega inimeste narritamine töövõime reformiga».

«Nii et lõppkokkuvõttes pean nõustuma peaminister Taavi Rõivasega- ütlus läks halvasti, mees palus vabandust. Tähendab, sai aru oma veast.» Tarand usub, et Ossinovski annab andeks, paremal juhul küsib ka õpetajatele palgaraha juurde ning kõik - edasi tuleb tegeleda põhilisega.

Rahandusminister Jürgen Ligi nimetas täna hommikul Facebookis oma kommentaaris haridusminister Jevgeni Ossinovskit muu hulgas «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Hiljem aga Ligi palus Ossinovskilt vabandust.

Mihkel Raud ei näe enam SDE-l valitsusliidus kohta

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) tuntud liige Mihkel Raud ei näe pärast reformierakondlasest rahandusministri Jürgen Ligi väljaütlemisi haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski aadressil SDE-l kohta valitsusliidus.

«SDE peaks pärast sellist solvangut viivitamatult valitsusest lahkuma,» kirjutas Raud sotsiaalmeedias.

Eelnevalt oli SDE esimees, kaitseminister Sven Mikser öelnud, et reformierakondlasest valitsusjuht Taavi Rõivas võiks Ligi valitsuses välja vahetada.

Ligi nimetas oma Facebooki seinal sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusministrit Jevgeni Ossinovskit «sisserändaja pojaks roosast erakonnast».

Kommenteerides kolmapäeva õhtust saadet «Foorum», kirjutas Ligi oma Facebooki seinal: «Ossinovski «tasakaalukus» pole muud kui juurtetus ja teadmatus. Mees arvab, et ajalugu algas temast ja kõigis teemades järgib sama inetut klišeed, et eelmine valitsus nii ja naa ja nüüd tuli tema. Ajades totaalselt segi seaduspära ja riigi süü. Seekord näiteks emigratsiooni ja ajaloolise pärandi seoses,» kirjutas Ligi.

Hiljem palus Ligi Ossinovski ees vabandust. «Ma vabandan Jevgeni Ossinovski ees Facebookis antud kommentaari pärast. Tema päritolule ei ole ega saagi mul olla ühtki etteheidet, vastupidi, imetlen tema Eesti-meelsust ja keeleoskust,» teatas Ligi.

Sooäär: keegi ei tohi endale sellist sõnakasutust lubada

Reformierakonda kuuluva riigikogu liikme Imre Sooääre hinnangul ei tohi ükski minister lubada endale sellist sõnakasutust, nagu lubas tema erakonnakaaslasest rahandusminister Jürgen Ligi.

Sooäär kirjutas suhtlusvõrgustikus Facebook, et on praeguse haridusministri Jevgeni Ossinovski seisukohti kuulanud aastaid riigikogu väliskomisjonis. Tema sõnul on Ossinovski olnud alati teiste suhtes lugupidav ja mitte kunagi kedagi naeruvääristanud või solvanud.

«Ükski minister ei tohi endale sellist sõnakasutust lubada. Keegi ei tohi! Paraku polnud seekord tegu vestlussaate hoos emotsionaalselt pillatud sõna, vaid mustvalge sissekandega,» märkis Sooäär Ligi hommikusele kommentaarile viidates. «Ükskõik, kui palju ja siiralt tegija vabandab, inglise härrasmehed ütlevad selle kohta: «damage is done»

Sooäär ütles Postimehele, et iga mees on oma saatuse sepp ja peab ise otsustama, mis on õige, mis vale ja kuidas oma eksimusi heastada. «Jürgen on alati riigimees olnud, kui ta ka vahel eksinud on,» lausus ta. «Austan Jürgenit ta sirge selja eest ja usun, et ta õpib sellest kogemusest.»

Rahandusministri kommentaari ajendas Ossinovski eileõhtune sõnavõtt ETV otsesaates «Foorum». Ossinovski ütles saates, et pole nõus, et veel 23 aastat pärast taasiseseisvumist võib ikka süüdistada nõukogude võimu. «Eks me peaksime siiski ise ka vastutama hakkama selle eest, mis seisus me täna oleme,» ütles ta.

Täna varahommikul kirjutas Ligi suhtlusvõrgustikus Facebook praeguseks kustutatud kommentaari, kus nimetas Ossinovskit «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Ennelõunal palus Ligi kommentaari pärast vabandust ja kinnitas, et Ossinovski päritolule ei ole ega saagi tal olla ühtki etteheidet.

«Aga mida öelda tahan ja varemgi olen öelnud, on, et meil on peale kasvanud noor põlvkond, kes näeb üle mere justkui majanduslikku paradiisi ja peaks kogu aeg saama selgitusi, et meil tuleb oma heaolu nimel tööd teha, et meie mahajäämus Soomest kiiresti väheneb. Telesaates, kus jutuks pidanuks olema tuleva aasta eelarve, ei tohiks  Eestile valusaid pikaajalisi protsesse, olgu demograafia või majandus, taandada eelmise valitsuse süüks, ja poliitikud sõltumata erakonnast ei peaks end distantseerima ajaloost ega riigi edusammudest,» põhjendas Ligi oma kommentaari.

Ligi väljaütlemine tõi täna kaasa paljude poliitikute kriitika, muu hulgas on riigikogus opositsiooniline Keskerakond alustanud allkirjade kogumist, et algatada Ligi umbusaldusavaldus.

Piltuudis: militaarlennuk pöördus Tallinna kohalt tagasi

Lõuna poolt tulnud militaarlennuk keeras täna ennelõunal kella 11 ajal Tallinna kohal otsa ringi ja pöördus tagasi.

Kuna lennuk lendas samal kõrgusel, nagu Eesti õhuruumi läbivad transiitlennud, äratas see tähelepanu ning mitmed inimesed sotsiaalmeedias jagati pilte tagasi pöörduva lennuki jäljest ning avaldasid kahtlust, et reisilennuk oli sunnitud mingi intsidendi tõttu tagasi pöörduma.

Lennuliiklusteenistuse lennujuhtide osakonna juhataja Üllar Salumäe ütles Postimehele, et tegemist ei olnud reisilennukiga, vaid militaarlennukiga, mis lendas vastavalt oma marsruudile.

«Lennuki marsruut nägigi ette, et Tallinna kohal tuleb tagasi pöörata. Lennuk lendas Tallinnani, keeras otsa ringi ja lendas lõuna poole tagasi,» rääkis Salumäe.

Tema sõnul on lennujuhtimiskeskuses osadele lendudele on pandud lennuplaani märge, et nende kohta käivat täpsemat informatsiooni ei ole Lennuliiklusteenindusel õigust kolmandatele osapooltele avaldada.

«Ja see oli üks konkreetne selline lend, mille kohta meil on informatsioon olemas, aga kuna ajakirjandus on selgelt kolmas osapool, siis ei ole meil võimalik kolmandatele osapooltele seda avalikustada,» märkis Salumäe.

Kaitseväe pressiesindaja sõnul võib kaitseväe peastaap kinnitada, et tegemist oli sõbraliku riigi militaarlennukiga.

Michal: olukord saab laheneda, kui Ligi aus vabandus vastu võetakse

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kristen Michal ütles erakonna aseesimehe, rahandusminister Jürgen Ligi kommentaari ümber puhkenud skandaalist rääkides, et olukord saab laheneda, kui Ligi aus vabandus võetakse vastu ja antakse kätt.

Michal ütles õhtul Postimehele, et sotsiaalmeedias ebaõnnestunud kommentaari eest on Ligi vabandanud ning oma seisukohta selgitanud. «Ilmselt teeb ta seda veel. Kristlikus kultuuriruumis on kombeks, et siiras vabandus toob andestuse, mitte soovituse stiilsemalt roomata,» lausus ta.

Michali sõnul on üheselt selge, et Eestis ei tohi mitte kedagi sildistada tema päritolu või rahvuse põhjal. «Läbimõtlemata kommentaar lõi sellise mulje, läbimõeldud vabandus andis kindluse, et Jürgeni mõte oli hoopis muu. Nimelt hoiatav meenutus nõukogude mentaliteedist, mil kuskil mujal alati parem, ning sellest, et Eesti on parim koht elamiseks,» ütles ta.

Michali hinnangul ei ole olukorra lahendus Keskerakonna kavandatav umbusaldusavaldus. «Selle siirust saab igaüks ise hinnata, kes tahab, võib otsinguks internetis kasutada näiteks sõnu «yana toom», «hääbuv», «eestlus», «savisaar»,» märkis ta.

Kristlikus kultuuriruumis on kombeks, et siiras vabandus toob andestuse, mitte soovituse stiilsemalt roomata.

Ta kordas, et Ligi on kommenteerinud ja palunud vabandust. «Minu ja paljude jaoks on Jürgen põhimõttekindel ja sirge mees, kes on teinud lolluse, mille tõttu kannatab enim just tema. Olukord saab laheneda, kui aus vabandus vastu võetakse ja kätt antakse. Selle algus on rahunemine ja kuuma peaga avalduste vältimine, et mitte korrata viga, mille pärast üldse arutame,» lausus Michal.

Rahandusministri kommentaari ajendas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe, haridusminister Jevgeni Ossinovski sõnavõtt ETV otsesaates «Foorum». Ta rääkis saates, et sooviks, et iga-aastane eelarve teeks meie ühiskonda laiemalt paremaks ja tagaks selle jätkusuutlikkuse. «Ma ei ole ka sellega nõus, et me võime veel 23 aastat pärast taasiseseisvumist ikka süüdistada nõukogude võimu. Eks me peaksime siiski ise ka vastutama hakkama selle eest, mis seisus me täna oleme,» lausus Ossinovski.

Täna varahommikul kirjutas Ligi suhtlusvõrgustikus Facebook praeguseks kustutatud kommentaari, kus nimetas Ossinovskit «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Ennelõunal palus Ligi kommentaari pärast vabandust ja kinnitas, et Ossinovski päritolule ei ole ega saagi tal olla ühtki etteheidet.

«Aga mida öelda tahan ja varemgi olen öelnud, on, et meil on peale kasvanud noor põlvkond, kes näeb üle mere justkui majanduslikku paradiisi ja peaks kogu aeg saama selgitusi, et meil tuleb oma heaolu nimel tööd teha, et meie mahajäämus Soomest kiiresti väheneb. Telesaates, kus jutuks pidanuks olema tuleva aasta eelarve, ei tohiks Eestile valusaid pikaajalisi protsesse, olgu demograafia või majandus, taandada eelmise valitsuse süüks, ja poliitikud sõltumata erakonnast ei peaks end distantseerima ajaloost ega riigi edusammudest,» põhjendas Ligi oma kommentaari.

Ligi väljaütlemine tõi täna kaasa paljude poliitikute kriitika, muu hulgas on riigikogus opositsiooniline Keskerakond alustanud allkirjade kogumist, et algatada Ligi umbusaldamine.

Ligi võimalikust tagasiastumisest: kõik variandid on laual

Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas täna, et tema võimalik tagasiastumine on ühe variandina täiesti laual.

«Ma ei halvustanud rahvust, ma ei ole rahvuslikule pinnale läinud, ma ei ole mingi ksenofoob kunagi olnud oma ütlemistes ega tegudes,» rõhutas Ligi ETV saates «Ringvaade».

«Kui ma tunnistaks, et ma olen halvustanud rahvust, oleks see ebaaus ja konjunktuurne - minu arust ei olnud see niimoodi öeldud ja seda ei peaks nii tõlgendama. Ma vabandasin ja seletasin, aga kui on võetud hoiak, nagu oleksin rahvust halvustanud, siis ma katsun ikka vastu vaielda, kuigi konjunktuurselt oleks tagasiastumine kõige lihtsam ja mulle kasulikum,» tunnistas rahandusminister.

Ligi tunnistas, et hetkel on supp muidugi väga kuum ning eks ta arutab ja selgitab peaminister Taavi Rõivasega asja, kui viimane on tagasi Eestisse jõudnud.

Rahandusminister Jürgen Ligi nimetas täna hommikul Facebookis oma kommentaaris haridusminister Jevgeni Ossinovskit muu hulgas «sisserändaja pojaks roosast erakonnast».

Ilves: Rõivase ja Ligi otsustest sõltub võimu usaldusväärsus

President Toomas Hendrik Ilves nimetas kaasmaalaste alavääristamist lubamatuks ning ütles, et peaminister Taavi Rõivase ja skandaali keskmesse sattunud rahandusminister Jürgen Ligi nüüdsetest otsustest sõltub Eesti täitevvõimu usaldusväärsus.

Ilves kirjutas suhtlusvõrgustikus Facebook, et Eesti valitsuse liige ei saa solvata – ka mitte kogemata – oma kaasmaalasi nende soo, rahvuse ja päritolu tõttu. Teiste selline alavääristamine on meie väärtusruumis tema sõnul lubamatu.

«Rääkisin sel teemal ka peaminister Rõivasega ja rahandusminister Ligiga. Nende praegustest otsustest sõltub Eesti täitevvõimu usaldusväärsus ja seda mitte ainult Eesti siseselt,» ütles ta.

Ilves meenutas ka üleeile Narvas öeldut, mille kohaselt oleks hoolimatus iseenda vastu jagada siin rahvast omadeks ja võõrasteks, olgu aluseks rahvus või maailmavaade. Ühtlasi kinnitas ta, et usub nendesse sõnadesse täna veel rohkem.

Ligi nimetas SDE aseesimeest, haridusminister Jevgeni Ossinovskit täna hommikul Facebookis sisserändaja pojaks roosast erakonnast. Täna ennelõunal palus ta oma sõnakasutuse pärast vabandust.

Saar: sotsid ootavad peaministrilt Ligi tagasikutsumist

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) peasekretäri Indrek Saare sõnul ootab erakond, et peaminister Taavi Rõivas vabastaks reformierakondlasest rahandusministri Jürgen Ligi sobimatute väljaütlemiste pärast ametist.

«Loodan, et peaminister tajub piisavalt selgelt, mida tegelikult Jürgen Ligi selle väljaütlemisega tegi, ja temas on piisavalt otsusekindlust, et Jürgen Ligi valitsusest tagasi kutsuda,» ütles Saar Postimehele ning lisas, et kui peaminister seda ei tee, tuleb otsustada edasised sammud.

Ta märkis, et ükskõik kui tugev võib olla Eesti väline kaitsevõime ja ükskõik kui palju raha kulutatakse sõjalisele kaitsele, pole sellest abi, kui valimistele vastu minnes mängitakse taas kaarti, mis kaht kogukonda vastandab.

Opositsioonilise Keskerakonna fraktsioon teatas täna, et asub koguma Ligi umbusaldusavaldusele allkirju. Ligi väljaütlemine sotsiaaldemokraadist haridusministri Jevgeni Ossinovski aadressil on pälvinud ka Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitikute kriitikat.

Umbusaldusavalduse läbiminekuks peab seda toetama vähemalt 51 riigikogu liiget. IRLil on riigikogus 23 ja Keskerakonnal 20 häält. Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulub 21 ning Reformierakonda 35 riigikogu saadikut. Kaks parlamendisaadikut - Andres Herkel ja Lembit Kaljuvee - on parteitud.

Fotod ja video: Tallinncity testis Ülemiste keskuse liutoru

Äsja avatud Ülemiste keskuses on ka viis puhkeala, millest üks pakub nii suurtele kui väikestele külastajatele võimalust liutoruga teiselt korruselt esimesele sõita.

Tallinncity tahtis vahetult enne avamist liutoru testida, kuid ainus läheduses viibinud laps hakkas miskipärast liulaskmist pelgama ning nii ei jäänudki ajakirjanikul muud üle, kui ise teiselt korruselt esimesele vuhiseda.

Sõit oli lahe, torusse mahub vabalt sisse ka üsna kogukas inimene ning korraks läheb sõit põnevalt kiireks. Toru on aga ehitatud nii, et selle lõpuosas kaob kiirus jälle ära ja nii pole ohtu, et keegi allviibijatele otsa kihutaks.

Ülemiste erinevatel puhkealadel saab tasuta kasutada iPade, seal on ka arvutite ja telefonide laadimise võimalus. Ülemiste juhi Guido Pärnitsa sõnul on puhkealad mõeldud nendele inimestele, kes tahavad keskuses sõpradega kohtuda, kohvi juua või niisama ilma suuremate kulutusteta aega veeta.

Rõivas lubab Ligi teema lahendada Brüsselist naastes

Peaminister Taavi Rõivas lubas lahendada rahandusminister Jürgen Ligi ümber vallandunud konflikti pärast naasmist Brüsselist Euroopa Liidu ülemkogult.

«Päris kindlasti kohe, kui ma koju jõuan, küllap lahendame ka selle küsimuse,» ütles Rõivas täna Brüsselis BNSile.

«See, et poliitilised vastased tahavad sellest väga ebaõnnestunud avaldusest oma profiiti lõigata, on täiesti enesestmõistetav,» lisas Rõivas vastates palvele kommenteerida Keskerakonna algatatud umbusaldusavaldust Ligile.

«Aga ma kutsuks ka vaatama neid peeglisse selles küsimuses, et minu jaoks on samavõrd, kui mitte isegi rohkem, problemaatiline avaldus, mida on teinud näiteks Edgar Savisaar, öeldes, et teise maailmasõja ja nõukogude okupatsiooni tagajärjed ei olnud tegelikult üldse teab mis suured. Minu jaoks on see samuti väga solvav ja siin ma arvan ei ole isegi kahetimõistetavust, et kas see on solvav või mitte,» rääkis Rõivas ajakirjanikele saabumisel ülemkogu hoonesse.

Rõivas rõhutas, et «Eesti poliitikas, ei valitsuses, parlamendis ega avalikkuses laiemalt ei ole kohta avaldustele, mida võib tõlgendada kui rahvusepõhist solvangut».

«Eestis on kõik inimesed olulised ja me peaksime pigem ühiskonna sidusust suurendama, mitte vähendama,» ütles Rõivas neljapäeval Brüsselis Eesti ajakirjanikele.

Reformierakonda kuuluv rahanduminister Jürgen Ligi nimetas oma Facebooki seinal sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusministrit Jevgeni Ossinovskit muuhulgas «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». Hiljem Ligi vabandas Ossinovski ees.

Peaminister: rahvuse põhistel solvangutel ei ole Eestis kohta

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on lubamatu kui valitsuse liikmed või teised juhtivad poliitikud teevad avaldusi, mida võib mõista kui rahvuse põhiseid solvanguid.

«Jürgen Ligi Facebooki-postitus oli kohatu ning selle kustutamine ning avalik vabandamine kindlasti põhjendatud,» ütles Rõivas. «See väljaütlemine oli lubamatu vaatamata sellele, et ka nõukogude okupatsiooni tagajärgede pisendamine on paljude eestlaste jaoks solvava alatooniga.»
 
Peaminister lisas, et vastastikku solvangute pildumise asemel tuleb valitsusel keskenduda ühiskonna sidususe suurendamisele: «Olen korduvalt öelnud, et Eesti vajab rohkem sallivust ja teineteisemõistmist ning jään selle juurde ka nüüd.»
 
Rahandusminister Jürgen Ligi nimetas täna hommikul Facebookis oma kommentaaris haridusminister Jevgeni Ossinovskit muu hulgas «sisserändaja pojaks roosast erakonnast».

Tallinna Sadam on sõlminud kahe laeva ostulepingu

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul on parvlaevaliinidel opereerimiseks vajaminevast neljast laevast ehituslepinguni jõutud kahe laeva puhul, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal ERR.

Kaljurand ütles Vikerraadio saates «Reporteritund», et ülejäänud kaks lepingut sõlmitakse ilmselt juba lähipäevil ning siis avalikustatakse lepingupartnerid.

Kaljurand märkis, et palju on räägitud sellest, et ainuüksi ehitusprojekti koostamine võtab kuni 12 kuud, mis olevat tõsi, kuid Tallinna Sadam valis partnerprojekteerija, kel on olemas baasprojektid.

«Neid on vaja vaid pisut ümber kohendada. Sellega võidame ajas umbes 8 kuni 10 kuud. See on andnud võimaluse püsida graafikus,» selgitas ta.

Loe pikemalt ERRi kodulehelt.

Kalaettevõtted saavad messidel osalemiseks 0,7 miljonit toetust

Põllumajandusministeerium kavandab Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007-2013 rakenduskava muutmist, et fondi kasutamata jäävatest vahenditest saaks toetada Eesti kalandusettevõtete uutele turgudele minemist 704 771 euroga.

«Seoses Venemaa kehtestatud sisseveokeeluga Euroopa Liidu toiduainetele on esmatähtis soodustada ettevõtete minemist uutele turgudele,» ütles põllumajandusminister Ivari Padar. «Seepärast plaanime EKF 2007-2013 kasutamata vahenditest eraldada 704 771 eurot kalaettevõtete osalemiseks välismessidel. Kalasektor plaanib osaleda nii Aafrika, Aasia kui ka Euroopa messidel.»

Põllumajandusministeeriumis täna kogunenud kalandusnõukogu kiitis heaks rahastada 2015. aastal Eesti kalandussektori väljapanekuid Usbekistanis toimuval messil «World Food Uzbekistan», Brüsselis toimuval messil «European Seafood Global», Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuval messil «Africa Big Seven», Hiinas toimuval messil «China Fisheries and Seafood Expo», Moskvas toimuval ja suure SRÜ riikide esindatusega messil «PRODEXPO 2015» ja Saksamaal Kölnis toimuval messil «Anuga FoodService».

Euroopa Kalandusfond 2007–2013 on programm, mis rahastab Euroopa Liidu ühise kalamajanduspoliitika rakendamist ning jagab investeeringutoetusi kalandussektori ettevõtetele ja rannikualade asumitele. Perioodil 2007–2013 on fondi Eesti rakenduskava maht 112,8 miljonit eurot, millest 84,6 miljonit eurot tuleb EKFilt ja 28,2 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.

Fotod: trammi ja auto kokkupõrge Tartu maanteel

Tartu maantee Keskturu ja bussijaama vahelisel lõigul põrkasid kokku auto ja tramm.

Esialgsetel andmetel keegi õnnetuses viga ei saanud, kuid trammiliikluses tekkis suuremat sorti seisak ja ükski tramm Lasnamäe poole ei sõida.

Ivanov: Lääs püüab Putini autoriteeti õõnestada

Moskvale teevad muret lääne lõputud rünnakud president Vladimir Putini vastu ja tema hinnangul on nende eesmärk Venemaa riigipea autoriteeti õõnestada, ütles Putini personaliülem Sergei Ivanov.

«See teeb mulle tõsist muret. Muret selle pärast, et algusest peale on tehtud katseid kasutada mitteametlikku opositsiooni taraanina valitsuse võimu vähendamiseks. See ei ole neil õnnestunud,» ütles Ivanov eile Sotšis Valdai foorumil.

Juba enne Ukraina sündmusi «tundsime me selgelt, et meie välispoliitiline kurss ja ka sisepoliitika ei rõõmusta neid seal lombi taga», ütles ta. «Venemaa olevat muutunud liiga iseseisvaks, allumatuks, söandab väljendada oma arvamust, mis erineb teatud maailma pealinnades aktsepteeritavast.»

Ivanov teritas keelt ka mitme Ukraina poliitiku väidete kallal, et Venemaa kasutab tuumarelvi. Me olevat «leiutanud kuulid, mis läbivad iga kuulikindla vesti, mis aga osutusid 1974. aastal Ukrainas valmistatud kuulideks», lausus ta.

«See on kliiniline, see on ravimatu. Aga lõpuks hakkasid tulema otserünnakud meie presidendile. Ja mina tõlgendan seda nii: nad said aru, et ei suuda purustada Putini kaaskonda, kiilu lüüa - presidendi populaarsus tõuseb, mitte ei lange - ning tulid paratamatule järeldusele: Putinit kukutamata ei saa Venemaale midagi teha,» rääkis Kremli personaliülem.

Seetõttu hakkaski Lääs ründama Putinit isiklikult, jätkas Ivanov. «Ma tahan juhtida tähelepanu ühele tähtsale aspektile. Meie president ei ole avalikes kõnedes kunagi öelnud ega ütlegi midagi ründavat ühegi teise riigipea aadressil.»

Pealegi on Venemaa Putinita mõeldamatu, sõnas Ivanov. «Kui Venemaa siseolukorda realistlikult hinnata, siis tänane Venemaa on kujuteldamatu ilma Putinita. Ja mina ei kujuta täna ka Venemaa tulevikku ette ilma Vladimir Putini taolise riigijuhita.»

Moskva: Rootsi tegevus suurendab pingeid Läänemere regioonis

Vene kaitseministeeriumi hinnangul suurendab Rootsi kavatsus laiendada võõra veealuse objekti otsingute ala pingeid Läänemere regioonis.

«Rootsi kaitseministeeriumi täiesti alusetu tegevus, mis on kantud külma sõja vaimust, viib vaid pingete suurenemiseni Läänemere piirkonnas,» ütles Vene kaitseministeeriumi pressiesindaja kindralmajor Igor Konašenkov ajakirjanikele.

«See võib kaasa tuua majandustegevuse aluste kahjustamise Läänemerel selle asemel, et tugevdada ühe konkreetse riigi julgeolekut,» sõnas ta.

«Keset Rootsi poole katkematuid spekulatsioone seoses «Vene allveelaeva» märkamisega Stockholmi saarestikus, ootame pikisilmi selle vapustava operatsiooni kulminatsiooni,» lausus Konašenkov.

«On täiesti ilmne, et operatsiooni autorid, lähtudes Napoleoni hästituntud põhimõttest laskuda esmalt võitlusesse ja vaadata seejärel, mida edasi teha, ei suutnud selle lõppu algusest peale ette näha,» lisas Vene kaitseametkonna esindaja.

Seetõttu teeb Rootsi pool fiaskoga viivitamiseks kõik, mis võimalik, lisas ta. «Mulle näib, et see asjaolu seletab Rootsi kaitseministeeriumi ametlikult välja kuulutatud üleminekut operatsiooni järgmisse faasi, mis näeb ette otsinguala laiendamist õhus ja maismaal,» ütles Konašenkov.

Rootsi kaitsevägi otsib alates möödunud reede pärastlõunast Stockholmi saarestikus võõrast veealust objekti.

Kudrin: Venemaal pole Putinile väljakutse esitajat

Venemaa endine rahandusminister Aleksei Kudrin kritiseeris Helsingin Sanomatele antud intervjuus teravalt Vladimir Putini juhitavat Venemaad seetõttu, et riigis pole mõistetud majandusuuenduste vajadust.

Riigi juhtkond langetab otsuseid sõltumata majanduse tegelikust seisundist. Uuendused jäävad pooleli või ei alustata nendega üldse, selgitas ta. Probleemidele pööratakse tähelepanu liiga hilja. Need on põhjused, mis Nõukogude Liidu majandus omal ajal kokku kukkus. Vaatamata sellele pole vigadest piisavalt õppust võetud.

«Pooleli jäänud uuendused ei vii kuhugi. See on üks põhjusi, miks lahkusin valitsusest,» selgitas Kudrin.

Kudrin on sel sügisel kritiseerinud Vene valitsust majandusuuenduste puudumise ja nafta hinnalanguse tagajärgede pärast, ennustades lähiaastateks olematut majanduskasvu. Ta ei ütle halva majanduspoliitika konkreetset süüdlast, kuid ütles kes Kremlis lõpliku otsuse langetab. «Putin. Teised teevad ettepanekuid ja tema langetab otsuseid.»

Venemaal ringlevate oletuste järgi on üheks põhjuseks majandusuuenduste pidurdumisel jõutasakaalu muutumine Putini lähikonnas. Varem otsis president tasakaalu eliidi erinevate gruppide (jõustruktuuride juhid, liberaalne tiib ja oligarhid) vahel. Nüüd on tugevdanud positsiooni vanad KGB-lased ja teised nö jõuministeeriumite liikmed ehk silovikid.   

Eelkõige on võimu juurde saanud Kremli personaliülem Sergei Ivanov, vahendab majandusleht RBK Vene eksperte.  

Silovikkide positsioonide tugevnemise taga on Venemaa praegune poliitika, mis soosib majanduskoostöö asemel ähvardavat välispoliitikat. Taoline arengu sai alguse 2011. aastal ja  Krimmi hõivamine üksnes tugevdas trendi. Lisaks tugevneb laiem konservatiivne tiib.

Kudrin kuulub võimu kaotanud majandusliberaalide tiiba. Ta kinnitas, et kohtub Putiniga aegajalt praegugi, kuid neid kordi on jäänud vähemaks. «Konservatiivid tahavad vähendada Venemaa sõltuvust välisturgudest ja tugevdada sisetoodangut. Neil on rohkem mõjuvõimu ka lääne kehtestatud sanktsioonide tõttu.»    

Konservatiivide mõjuvõimu tugevnemine hakkab silma demokraatia kõrvale tõrjumisega ja sooviga lähendada lääne mõju Venemaale.  

Teine põhjus majandusuuenduste vähesuseks on see, et neid ei nõua justkui keegi. Eliit ei taha oma positsiooni kõigutada, rahvas pole hakanud uuendusi valjuhäälselt nõudma.

Uuenduste elluviimist pidurdab tõsiasi, et Venemaal pole poliitilist jõudu, mis suudaks esitada Putinile väljakutse.

Tavapärase ökonomistina tuntud Kudrin oli Putini võimuperioodi kõige pikaajalisem rahandusminister (2000-2011) ja majandusekspert, kelle juttu kuulasid nii Kreml kui opositsionäärid. Valitsusest lahkus ta pärast tüli tollase peaministri Dmitri Medvedeviga.

Kellele müüb ISIS oma nafta?

ISIS teenib miljoneid, müües naftat oma vaenlastele - sealhulgas ka Süüria valitsusele, kelle on lubanud hävitada.

USA rahandusministeeriumi asekantsler David Cohen märkis, et ISIS on vara kasvatanud enneolematu kiirusega, vahendab CNBC.

Ta ütles, et erinevalt Al-Qaedast saab ISIS vaid väikese raha toetusena. Rühmitus toetub enamasti mustale naftamüügile, väljapressimisele ning lunarahamaksetele. Hinnangud, kui palju ISIS päevas naftamüügilt teenib, erinevad suuresti, kuid enamik neist jääb miljoni dollari kanti.

ISIS müüb alistatud territooriumeilt saadud nafta edasi vahendajatele, kes müüvad selle edasi. Naftat ostavad ka Süüria valitsus ning Iraagi kurdid.

Amazon sai 14 aasta suurima kvartalikaotuse

Suured kulud põhjustasid maailma suurima internetikaubamaja Amazoni 14 aasta suurima kvartalikahjumi.

Uute toodete väljatöötamine, muusika- ja videopalade litsentseerimine ja muud kulud põhjustasid ettevõttele eelmises kvartalis 437 miljoni euro suuruse kahjumi. Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli Amazoni kahjum 41 miljonit dollarit. Kahjumi kasv tuli vaatamata 20-protsendilisele käibehüppele 20,58 miljardi dollarini.

Analüütikute sõnul tuli 170 miljonit dollarit kahjumit juunist turule toodud nutitelefonist Amazon Fire, mille müük ei lähe hästi, kirjutab The Wall Street Journal.

Amazoni aktsia hind kukkus eile järelkauplemisel 12 protsenti 279,75 dollarini.

Rootsi lõpetab otsingud Stockholmi saarestikus ära

Rootsi kaitsejõud teatasid, et möödunud reedest saadik toimuvale operatsioonile Stockholmi saarestikus pannakse punkt.

Mereväe ja kaitsejõudude ühisoperatsiooni käigus otsiti tõendeid võõra veealuse tegevuse kohta Rootsi territoriaalvetes, vahendas YLE. .

Kaitsejõud teatasid kolmapäeval Berga mereväebaasis, et tõmbavad operatsiooni koomale ja osa laevu naasis sadamasse. 

Malis leidis kinnitust esimene Ebola juhtum

Mali tervishoiuministeerium teatas neljapäeval, et kinnitust leidis Guineast saabunud kaheaastase tüdruku Ebola viirusesse nakatumine.

«Malis leidis täna kinnitust esimene Ebola juhtum,» kirjutas ministeerium ametlikus teadaandes. Lapsele pandi diagnoos riigi lääneosas asuva Kayesi haiglas.

Tüdruk ja temaga kokkupuutunud inimesed on isoleeritud.

Lääne-Aafrikas möllav Ebola epideemia on nõudnud praeguseks 4877 ohvrit. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel oli 19. oktoobri seisuga viies Lääne-Aafrika riigis ebolasse nakatunud 9936 inimest. Kõige enam on inimesi Ebolasse surnud Libeerias ehk 2705, Sierra Leones on ohvreid 1259 ja Guineas 904.

Väiksemad nakkuspuhangud olid Senegalis ja Nigeerias, kuid nüüdseks on need riigid WHO poolt ebolavabaks kuulutatud. Täiesti eraldi haiguspuhang tuvastati ka Kongo Demokraatlikus Vabariigis, kuid ka seal paistab olukord olevat kontrolli alla saadud.

WHO on hoiatanud, et detsembri alguseks võib hukkunute arv kasvada 10 000-ni.

New Yorgis leidis kinnitust meditsiinitöötaja Ebolasse nakatumine

Ühendriikides New Yorgis leidis neljapäeva õhtul kinnitust Aafrikast naasnud meditsiinitöötaja Ebolasse nakatumine, teatasid tervishoiuametnikud.

Tervishoiuameti andmetel viidi patsient päeval Bellevue haiglasse kõrge palaviku ja muude kahtlaste haigusnähtudega. Talle viivitamatult tehtud ebolatestid osutusid positiivseks.

Linna tervishoiuameti kinnitusel alustati koheselt ka isikute otsimist, kes on patsiendiga kokku puutunud.

USA meedia andmetel on Ebolasse haigestunud 33-aastane Craig Spencer, kes töötas heategevusorganisatsiooni Piirideta Arstid ridades. Spencer lõpetas oma töö Guineas 10. oktoobril ja naasis Ühendriikidesse läbi Euroopa 17. oktoobril.

Linnapea Bill de Blasio sõnul järgitakse rangelt kõiki selleks puhuks kehtestatud reegleid ja võimalus, et tavaline linnaelanik nakatuks ebolasse on väga väike.

«Me tahame toonitada, et linlastel pole mingit põhjust ärevuseks. Ebolat on väga raske saada. Ebola levib vere ning inimese teiste kehavedelikega kokkupuutumise kaudu, kuid mitte läbi õhu,» kinnitas linnapea.

Lääne-Aafrikas möllav ebolaepideemia on nõudnud praeguseks 4877 ohvrit. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel oli 19. oktoobri seisuga viies Lääne-Aafrika riigis ebolasse nakatunud 9936 inimest. Kõige enam on inimesi ebolasse surnud Libeerias ehk 2705, Sierra Leones on ohvreid 1259 ja Guineas 904.

WHO on hoiatanud, et detsembri alguseks võib hukkunute arv kasvada 10 000-ni.

Ivanov: Venemaad pole võimalik isoleerida

Vene presidendi Vladimir Putini personaliülema Sergei Ivanovi sõnul ei ole Venemaa isoleerimine väljastpoolt võimalik ning riik ei kavatse end ise isoleerida.

«Venemaa isoleerimine on lihtsalt võimatu. Seda ei soovi kogu maailm. Meid ei isoleeri ju kogu maailm, eks? Nad kehtestavad niinimetatud sanktsioone, sest tegelikke sanktsioone saab kehtestada vaid ÜRO Julgeolekunõukogu. Ülejäänu kujutab endast mitte sanktsioone, vaid survestamise katseid,» ütles Ivanov Sotšis peetava Valdai foorumi kõrvalt.

Tema sõnul on Venemaa oma 1000-aastase ajaloo jooksul kogenud enamatki kui sanktsioonid.

«Samavõrd võimatu kui Venemaa isoleerimine on riigi otsus end ise isoleerida...Me ei ole kunagi enda isoleerimisele mõelnud, ega kavatsegi seda teha. Euroopa Liidust rääkides...see on endiselt meie suurim kaubanduspartner ja jääb selleks paljudeks aastateks. Isegi praegu, pärast kõiki sanktsioone, on meie kaubandusmaht ELi riikidega suurem kui ühegi teise riigiga. Samuti on see palju suurem Vene-Hiina kaubandusmahust. See on fakt. Seega mis eneseisoleerimisest läänest saame me rääkida?» küsis Kremli administratsiooni juht.

Lääneriigid kehtestasid kevadel sanktsioonid Vene ja Krimmi venemeelsete ametiisikute ja ettevõtete suhtes, kes on seotud Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumisega.

Augustis jõustas EL kuudepikkuse kõhkluse järel Vene-vastased majandussanktsioonid, mis on suunatud riigi panganduse, kaitsetööstuse ja energiasektori vastu.

Venemaa reageeris sanktsioonidele toidukaupade impordikeelu kehtestamisega lääneriikidele.

EL ja USA kehtestasid 12. septembril Venemaale Ukraina-vastase agressiooni tõttu uued sanktsioonid.

Paavst taunis CIA terrorikahtlusaluste «erakorralist üleviimist»

Paavst Franciscus taunis neljapäeval rahvusvahelises karistusseaduse ühingus kõneldes USA Luure Keskagentuuris (CIA) pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid rakendatud tava toimetada terrorismis kahtlustatavaid isikuid kolmandatesse riikidesse, kus neid piinati.

Paavst nimetas muu hulgas eluaegset vanglakaristust varjatud surmanuhtluseks ja taunis ka ennetusvangistust kui ebaseaduslikku karistusviisi.

Ta kutsus kõiki hea tahte inimesi võitlema surmanuhtluse vastu ja aitama kaasa vanglatingimuste parandamisele, et tagada kinnipeetavate väärikuse austamine.

Rahvusvaheline kogukond peab lõpetama «erakorralised üleviimised», mille käigus kahtlusalune röövitakse ühest riigist ja viiakse teise, kus piinamine on võimalik.

Täna Postimehes: Ansip pärandaks oma saadikukoha meelsasti Paetile

Juba tuleval nädalal eurosaadiku koha vabastav ja Euroopa Komisjoni asepresidendi kohale suunduv Andrus Ansip leidis intervjuus Postimehele, et Urmas Paet, kellele valimistulemuse järgi järgmisena seda kohta pakutakse, peaks sinna ka tulema.

«See ei ole minu otsustada ja valida,» vastas Ansip küsimusele, kuivõrd muretseb ta selle pärast, milline reformierakondlane võiks tema lahkumise järel europarlamenti tulla. «Järgmisena on valikuvõimalus Urmas Paetil. Mina hindan kõrgelt Euroopa Parlamenti ja arvan, et see, kes on rahvalt tugevama mandaadi saanud, peaks koha vastu võtma.»

Suvest siiani eurosaadikuna Eestit Brüsselis ja Strasbourgis esindanud Ansip kiitis seda, et paljud eurosaadikud on tegelikult väga kõrge spetsialiseerumisega oma eriala Euroopa parimad eksperdid. «Ma usun, et Urmas Paetist võiks ka üks selline spetsialist saada,» rääkis ta.

Intervjuus, mille Ansip andis eile pärast Jean-Claude Junckeri komisjoni heakskiitmist europarlamendi täiskogul Strasbourgis, kiitis ta ka oma häid esmakogemusi sotsiaalmeedia kasutamisel.

«Poliitik peab olema aktiivne. Eestis ma ei tundnud vajadust sotsiaalmeedias kaasa löömiseks, sest olin ajakirjandusele üksjagu kättesaadav,» tunnistas Ansip.

«Aga Euroopa Komisjonis, tuleb kasutada sotsiaalmeedia võimalust, et edastada oma sõnumeid,» leidis ta. «Mastaap on ikka märksa ulatuslikum ja seda, et sa suudad Euroopa tasemel kõikidele ajakirjanike kõnedele vastata, ei pea ilmselt keegi võimalikuks.»

«Aga ma küll ei arva, et aktiivsus sotsiaalmeedias võiks kuidagi korreleeruda digitaalsete lahenduste juurutamisega või digitaalse riigi või ELi digitaalse arhitektuuri kujundamisega,» lisas Ansip.

Täspikka intervjuud Andrus Ansipiga loe Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!

Murmanski kohus vähendas arestitud Leedu kalalaeva kautsjonit

Murmanski ringkonnakohus kuulas eile ära Venemaal arestitud Leedu kalalaeva Jūros Vilkase advokaadi kaebuse ja alandas kohtus laeva eest määratud 113 miljoni rubla suuruse kautsjoni 36,6 miljonile rublale.

«Ma pean võimalikuks kärpida tagatissummat 36,6 miljonile rublale,» ütles kohtunik Aleksander Sinitsa.

Kautsjonisumma arvutamisel võeti aluseks 1979. aastal ehitatud traallaeva eeldatav turuhind, kompanii Artic Shiping advokaadi Vladimir Odjagailo sõnul maksimaalselt 15,4 miljonit rubla, ja laevalt leitud krabipüüniste maksumus.

Vene piirivalve pidas kalalaeva 18. septembril kinni rahvusvahelistes vetes ning kinnipidamisel kasutati laeva Leedu kodanikust kapteni kallal jõudu.

Praegu asub laev Murmanski sadama reidil.

Euroopa Komisjon kinnitas, et kinni peetud ja sunniviisil Murmanski sadamasse veetud Jūros Vilkas ei olnud Venemaa vetes. Euroopa Komisjoni sõnul ei näita aluse seiresüsteem selle viibimist Vene territoriaalvetes.

Saksamaa lepitab Armeeniat ja Türgit

Saksa välisminister Frank-Walter Steinmaieri hinnangul võiks Armeenial ja Türgil leppimiseks kasu olla Saksamaa ja Prantsusmaa kogemusest.  

«Meie kogemustest võib olla abi, oleme valmis neid pakkuma,» ütles Armeenias visiidil viibiv Steinmeier.

Jerevan süüdistab Ankarat genotsiidis, viidates Esimese maailmasõja ajal Osmani impeeriumis armeenlaste vastu toime pandud tapatalgutele.

Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus väidetavalt hukkus 1,5 miljonit armeenlast. Türgi on aga genotsiidi eitanud, pidades seda rahvusgruppide vaheliseks vaenutegevuseks, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.

Alates 1990ndate algusest puuduvad Ankaral ja Jerevanil ka diplomaatilised suhted, kuna Türgi sulges 1993. aastal piiri Armeeniaga ja katkestas riigiga diplomaatilised suhted. Sel moel avaldas Türgi protesti moslemitega asustatud Aserbaidžaanile kuulunud Mägi-Karabahhia hõivamise vastu Armeenia poolt.

Hispaania võimud vahistasid Kataloonia endise liidri poja

Hispaania võimud vahistasid täna iseseisvusmiskampaaniat alustanud Kataloonia endise juhi poja.

Politsei otsis läbi Kataloonia iseseisvusliikumise endise eestvedaja Jordi Pujoli poja Oleguer Pujoli kontorid.

Oleguer Pujoli süüdistatakse miljardite eurode suuruses rahapesus ning maksupettuses.

Prokuratuuri sõnul võeti vahi alla kaks isikut, üks Madridis ning teine Barcelonas, kes üsna pea vabastati. Väidetavasti arreteeriti lisaks Pujolile tema äripartner Luis Iglesia.

Aastatel 1980 - 2003 Kataloonia kohaliku valitsuse eesotsas olnud Jordi Pujoli kaks teist poega on samuti uurimise all seoses korruptsiooni ning mõjuvõimuga kauplemisega.

Poola keelab koolides rämpstoidu

Poola keelab jaanuarist alates koolides rämpstoidu, et võidelda ülekaalulisusega laste hulgas.

ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEF möödunud aastal avaldatud andmete põhjal on 17 protsenti Poola lastest ülekaalulised.

Parlament oli rämpstoidukeelu küsimuses peaaegu üksmeelne, alamkoja 460 saadikust hääletas täna selle poolt 426.

Nüüd tuleb tervishoiuministeeriumil koostada detailne nimekiri toiduainetest, mida võib koolides pakkuda. Nimekirjast välja jäetud toidud on keelatud.

Jaanuarist alates ei saa koolilapsed enam süüa kartulikrõpse, burgereid, maiustusi ja muud ebatervislikku ning juua suhkrurikkaid karastusjooke.

Soome kõrvaldab takistusi sõjalise abi andmisele ja saamisele

Soome valitsus tahab kõrvaldada seadustes sisalduvad takistused sõjalise abi andmisele ja vastuvõtmisele.

Asja võttis üles Koonderakonna rahvaesindaja Ilkka Kanerva, käsitledes Rootsi allveelaevajahiga seoses parlamendis samme, mis teeksid abi andmise ja vastuvõtmise võimalikuks.

Välisminister Erkki Tuomioja ütles, et kriisiohjeseadust hakatakse juba varsti muutma, et seni esinevad takistused kõrvaldada.

«See ei puuduta ainult sõjalist abi või sõdurite kaudu antavat abi, vaid ka pääste- ja muud koostööd erinevates kriisiolukordades,» sõnas ta.

Muudatuste läbiviimiseks moodustatud töörühm teeb ettekande novembri alguses, seejärel arutavad seadusmuudatusi presidendi ja valitsuse välis- ja julgeolekupoliitikakomisjonis.

Kaitseminister Carl Haglund lisas, et läbi vaadatakse ka kaitsejõude käsitlevad seadused, et need ei saaks takistuseks poliitilisele tahtele näiteks olukorras, kus teised Põhjamaad vajavad Soome abi.

Soome seadused takistavad praegu abi andmist, sest kaitsejõududel on vaid kolm ülesannet: Soome sõjaline kaitsmine, teiste ametiisikute toetamine ja osalemine rahvusvahelises kriisiohjes.

Kaitseväe ülem kindral Jarmo Lindberg ütles täna MTV uudistele, et tema arvates oleks hea, kui soovi korral oleks võimalik ka solidaarsust ja toetust üles näidata.

Tuomioja sõnul liigub Soome ja Rootsi kaitsekoostöö üha enam ühishangete suunas. See nõuab kokkulepet, kuidas ühiseid vahendeid kriisiolukorras kasutatakse.

Eesmärgiks ei ole esialgu veel kahe riigi igakülgse kaitsekoostöö leping, lisas välisminister.

«Aga seda peab muidugi ütlema, et keegi ei tea, kas see ei või kümne või paarikümne aasta pärast aktuaalseks muutuda.»

Venemaa nõuab kohtu kaudu hüvitist, kui Mistralide lepingut ei täideta

Venemaa nõuab kohtu kaudu hüvitist, kui Prantsusmaa ei täida kopterikandjate Mistral tarnimise lepingut, ütles president Vladimir Putini personaliülem Sergei Ivanov täna.

«Ma võin teile öelda, mida Venemaa teeb siis, kui lepingut ei täideta. Siis esitatakse kohtusse hagi ja nõutakse kahjutasu maksmist vastavalt lepingule, nii nagu igal pool mujal tsiviliseeritud maailmas,» ütles Ivanov Sotšis.

Prantsuse suursaadik Moskvas Jean-Maurice Ripert ütles 10. oktoobril, et Pariis ei pea Mistral-klassi helikopterikandjate üleandmist Venemaale praegu võimalikuks, sest Ukraina kriisile ei ole rahumeelset lahendust leitud.

«Ukraina kriisi praeguses olukorras ei ole piisavalt leppimise märke, et Mistralide üleandmine oleks võimalik. Aga kontakte ei ole peatatud ega katkestatud. Üleandmine on lihtsalt edasi lükatud,» seletas diplomaat Peterburis ajakirjanikele.

Prantsusmaa nõustus 2011. aastal ehitama ja tarnima Venemaale kaks kopterikandjat Mistral ühtekokku 1,2 miljardi euro eest. Esimene kopterikandja Vladivostok pidi üle antama sel sügisel.

Universaalne dessantlaev-kopterikandja Mistral on 210 meetrit pikk ja arendab kiirust üle 18 sõlme.

Meeskonna suuruseks on 177 inimest, alus võib pardale võtta 481 inimest, 13 lahingutanki ja 70 autot. Laeva kopterirühma kuulub 16 lennumasinat, pardale mahub üheaegselt kuus kopterit.

PBK sai Lätis taas trahvi

Läti riiklik elektroonilise massimeedia nõukogu trahvis täna venekeelset telekanalit Pervõi Baltiiskii Kanal (PBK) Ukraina sündmuste erapooliku kajastamise eest.

 

Trahvi suurus on 3600 eurot, mis on maksimaalne karistus. Samadel põhjustel trahvis nõukogu telekanalit ka tänavu mais. Nõukogu põhjendas toona trahvi määramist sellega, et PBK uudisteprogrammis «Vremja» esitasid arvamusi vaid inimesed, kes pidasid võimuvahetust Ukrainas põhiseadusvastaseks ja õigustasid Vene agressiooni, teisele arvamusele sõna aga ei antud.

Vastavalt seadusele võib nõukogu võtta kaalumisele sellise kanali sulgemise, kes on saanud aasta jooksul kolm korda trahvi. PBK sai mullu kaks trahvi ja tänavu samuti kaks. Telekanal on nimetanud nõukogu tegevust tsensuuriks.

Lisaks PBK-le määras nõukogu täna raadiojaamale Avtoradio Rēzeknē 700 euro suuruse trahvi samuti Ukraina sündmuste kallutatud ja ühekülgse kajastamise eest.

Peter Mattsson: luuraja on kardetavasti saavutanud oma eesmärgi

Stockholmi saarestikus nädal aega kestva otsinguoperatsiooni põhjustanud seade on käivitanud kõneka ahelreaktsiooni, mis annab luurajale kätte kogu vajaliku info Rootsi kohta, analüüsis Stockholmi kaitsekolledži lektor Peter Mattsson Postimehele antud usutluses.

Mida ütles Teie kõhutunne, kui kaitsevägi teatas möödunud reedel, et alustab operatsiooni tundmatu luureobjekti leidmiseks otse Stockholmi külje all?

Ma mõtlesin Venemaa arusaamisele kaasaegsest sõjast ja mõistsin, et see ongi viis, kuidas seda ellu viiakse. Nad tahtsidki, et neid märgataks. Mida nad selle operatsiooniga näitavad on see, et «me saame siin olla ja kui me oleme siin, siis võime sõrmenipsuga sulgeda kogu mereliikluse Stockholmi». Nende sihtmärk ei ole Rootsi sõjavägi, vaid poliitikud ja avalikkus.

Nad tahavad kontrollida, kuidas te reageerite?

Jah. Ma olen kindel, et nad teevad väga põhjalikku analüüsi, mida meedia toimuva kohta ütleb, millised on riigikaitse ekspertide teooriad. Asja organiseerijad panid ainult millelegi alguse, aga edaspidi saavad ainult istuda ja jälgida. Ma arvan, et nad saavad enda jaoks päris hea analüüsi, milline on Rootsi võime sellise kriisiga toime tulla.

Miks räägib Rootsi ühiskond ametlikul tasandil teadmata riigi tundmatust objektist, aga eravestluses tunnistavad kõik, et see ei saa olla keegi peale venelaste?

See on Rootsi diplomaatia ja see mängib Venemaa kasuks. Venelased kasutavad selliste infooperatsioonide kohta väljendit refleksiivne kontroll. Selle eesmärk on kontrollida inimeste mõtlemist ja käitumist väikeste oskuslike sammude kaudu. Ka praeguse operatsiooniga on venelased olnud väga edukad, kõik on läinud täpselt nii, nagu nad tahtsid.

Mida teadlane silmas peab, loe juba reedesest Postimehest või Postimees Plussist!

Batmani rolli esitaja saab Steve Jobsi filmi peaosatäitjaks

Kolm aastat tagasi surnud Apple’i asutajast ja juhist Steve Jobsist rääkiva filmi peaosaliseks saab Briti näitleja Christian Bale, kelle üks seniseid tuntumaid rolle on Batman.

Näitlejal polnud vaja teha isegi prooviesinemist, ütles Bloombergile käsikirja autor Aaron Sorkin.

«Meil on vaja kindla vanusega parimat näitlejat ja selleks on Chris Bale,» ütles Sorkin. «Meil ei olnud prooviesinemist. Tõsi, oli kohtumine,» lisas ta.

Sorkin, kelle Facebookist jutustava Sotsiaalvõrgustiku käsikiri sai Oskari on kirjutamas käsikirja Walter Isaacsoni raamatu Steve Jobs põhjal filmistuudio Sony jaoks.

Varem on räägitud, et Jobsi osatäitaks võiks saada Leonardo DiCaprio.

Avakov: Ukrainas tagab valimiste ajal korda üle 80 000 miilitsa

Ukrainas tagab pühapäevastel parlamendivalimistel korda umbes 82 000 miilitsat, kellest üle 60 000 tegeleb valimisjaoskondade turvamisega, teatas Ukraina siseminister Arsen Avakov kohtumisel peaminister Arseni Jatsenjukiga.

Umbes 18 000 miilitsat valvab samal ajal tänavatel ja 4000st kavatsetakse moodustada erireageerimisrühmad, kes saadetakse vajadusel vägivallatsejaid ohjeldama, ütles Avakov.

Ukraina valimistega seoses on juba algatatud 227 kriminaalasja, sõnas Avakov. Enamik neist Odessa, Kiievi, Tšernigivi ning Harkivi piirkondades.

Läti ärimees päästis latid

Läti ärimehel Druvis Vectirānsil hakkas hale ilusatest Läti lattidest, mida ootas ahjudes kütteks põletamine või prügimäele kallamine.

Ettevõtte SIA Kepler78b omanik on seisukohal, et Läti elanikud olid lattide kui riikluse ja rahvusliku identiteedi sümboli üle õigusega uhked, kirjutab Dienas Bizness – tegemist oli tõenäoliselt kõige kaunima paberrahaga maailma üldse, mis võitis arvukaid auhindu ning pälvis alati välismaalaste imetluse, kui nood seda esmakordselt näha said.

Et tagada lattidele väärikam saatus, pöördus SIA Kepler78b Läti keskpanga poole taotlusega omandada peenestatud latid. Tänu keskpankurite vastutulelikkusele õnnestuski firmal «rahamass» enda kasutusse saada.

Nüüd valmivad kunagisest paberrahast käsitööna rahvuslikud suveniirid – massile lisatakse liimi, segu valatakse vastavasse vormi ning kuivatatakse.

Firma pakub isegi võimalust saada «miljonäriks». Selleks tuleb osta vastava kaalu jagu kasutamata viielatiseid. Jõuludeks tulevad müüki lattidest ehted kuuse külge riputamiseks.

Läti taunib Vene luurelennuki Eesti õhuruumi tungimist

Läti välisministeerium soovitas Vene luurelennuki hiljutist Eesti õhuruumi sisenemist kommenteerides venelastel lende planeerides oma navigatsioonivõimega arvestada.

Välisministeeriumi pressiesindaja Kārlis Eihenbaums ütles BNSile, et Vene luurelennuki IL-20 teisipäevane tahtlik või tahtmatu sisenemine Eesti õhuruumi on rahvusvahelise õiguse rikkumine ning sellena lubamatu.

Ta avaldas lootust, et teise riigi õhupiiri rikkumise põhjustas tehniline viga, mistõttu soovitab Läti välisministeerium Venemaal oma lende kavandades sõjalennukite navigatsioonivõimega arvestada, et seesugused vahejuhtumid ei korduks.

Eihenbaums kiitis NATOt kiire ja täpse reageerimise eest.

Zahhartšenko plaanib Kramatorski, Mariupoli ja Slovjanski vallutamist

Nõndanimetatud Donetski Rahvavabariigi (DPR) peaminister Aleksandr Zahhartšenko teatas plaanidest hõivata taas kontroll Donbassi linnade üle Ukraina idaosas.

«Kramatorsk, Mariupol ja Slovjansk saab olema meie. Me kavatseme need tagasi võtta. Seega ma ei välista võimalust, et sõjategevus peagi jätkub,» sõnas Zahhartšenko neljapäeval.

Ukraina loob isehakanud Donetski  ja Luganski rahvavabariigi piiridel julgeolekutsoonid, täites president Petro Porošenko rahuplaani, teatas piirivalve kolmapäeval.

8. oktoobril rääkis Zahhartšenko Vene väljaandele «Russki reporter», et kirjutas lahkumisavalduse ja paneb peaministiameti maha, kuid nii ilmselt siiski ei läinud.

Räsänen: otsime võimalust takistada äärmusvõitlejatel naasta Soome

Soome siseministeerium püüab leevendada terrorismiohtu ja selgitada välja, kas konfliktide piirkondadest naasvate inimeste sisenemist Soome saaks takistada või mitte.

Siseminister Päivi Räsänen ütles, et terroriaktide oht võib riigis suureneda.

Ministri sõnul uurib ministeerium välja, kas Soome sisenemise keeldu saaks vajadusel laiendada Soomest konfliktide aladele läinud isikuteni.

Räsänen selgitusel polnud mõni aeg tagasi seadusandlusse sisse viidavaid muudatusi kavandades põhjust mõelda sõjakolletesse minevate ja sealt naasvatele võitlejatele.   

Viimase aastaga on palju muutunud ja konfliktialadelt naasvate arv on suurenemas. «Seetõttu võib terroriaktide oht ka Soomes suureneda,» tõdes ta.

Endine Eesti kaitseminister: Rootsi alles ärkab julgeolekupoliitilisest unest

Rootsi on viimased 15 aastat seadnud oma kaitsevõimet riigi rahakoti, mitte julgeolekuanalüüside järgi, kirjeldas usutluses Postimehele Göteborgis elav endine Eesti kaitseminister Hain Rebas.

Kuidas on Rootsi ühiskond varem allveelaevakahtlustele reageerinud ja mille poolest praegu ajalehtede esikaantele jõudnud operatsioon neist erineb?

Mul on hea meel, et te ei nimetanud seda allveelaevajahiks nagu Rootsi meedia, sest jaht see ju ei ole. Jaht eeldab seda, et jahimees on ka võimeline jahi otsustavalt – kui vaja, siis surmavalt - lõpetama, aga selleks pole Rootsil praegu ressursse. Nad on allveelaevajahi osas nii nõrgaks jäänud.

Toon ühe näite. Aastal 1992, kui ma olin Eesti kaitseminister, siis esimene meid külastanud laevastik oli Rootsi oma. Nad tulid oma allveelaevu jahtiva eskaadriga Pärnusse. Mulle teatati Rootsi peastaabist teatava muigega, et nüüd tuleb komandör Frisk ja hoolitse selle eest, et kui ta tuleb, siis venelasi (allveelaevu – O.K.) tee peal ees ei oleks. Sest kui ta need kätte saab, siis…

Moraal on selles, et Rootsil oli 1980ndatel aastatel just sellel alal välja arendatud päris hea võimekus. Aga nüüd on see kõik kõvasti alla käinud. Helikopterid, mida allveelaevade jahiks kasutati, müüdi ära 2008. aastal ja uued saabuvad alles 3-5 aasta pärast. Laevu on Rootsil vähe ja kui peaks juhtuma, et venelased või keegi teine teeb Sundsvalli lähistel või Gotlandil uue intsidendi, siis Rootsi peab oma vähesed laevad sealt Stockholmi skääridest välja tõmbama ja mujale saatma. Nendega võib kahjuks praegu mängida.

Rootsi kaitseväe reservkapten ja 1992.-1993. aastal Eesti kaitseminister olnud Hain Rebas (71) elab kodulinnas Göteborgis enda sõnul aktiivse Rootsi pensionäri elu, mis tähendavat seda, et aega on vähem, kui varem oli. Rebas on 11-kordne vanaisa, veab eest seenioride ülikooli, laulab akadeemilises meeskooris ja hoiab sidemeid nii Rootsi, Eesti kui ka Saksamaaga.

Pikemat usutlust Rebasega loe homsest Postimehest või alates südaööst Postimees Plussist.

Piltuudis: Jaapanis tegi avarii Singapuri turistide buss

Põhja-Jaapanis Hokkaido saarel Nanae linna lähistel sõitsid kokku Singapuri turistide sõidutanud buss ja veoauto. Hukkusid nii bussi- kui veoautojuht, lisaks sai 17 turisti vigastada. Politseinikud kontrollivad väiteid, mille järgi vajus veoauto ootamatult vastassuunavööndisse.

Prantsuse politsei saatis lisajõude Calais'sse emigrante tõkestama

Prantsuse võimud saatsid täna riigi põhjaosas Calais’ sadamalinna politsei lisajõude, et aidata toime tulla Suurbritanniasse pääseda üritavate emigrantidega.

Calais's on püüdnud juba kuid tulla toime emigrantidega, kes peidavad ennast veoautodesse ning üritavad praamidel üle Inglise kanali pääseda.

Sel nädalal puhkesid linna tööstusrajoonis migrantide vahel kokkupõrked. Politsei kasutas rahvahulga laialiajamiseks pisargaasi ning sulges ligipääsu mõningatele tänavatele.

Peamiselt Eritreast, Sudaanist ning Süüriast pärit väljarändajad tungivad regulaarselt peatumiskohta, kus veokid ootavad praamilepääsu. Paljudel emigrantidel on Ühendkuningriigis juba perekond olemas.

Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve ütles intervjuus kohalikule päevalehele, et Calais'sse saadetakse peagi 100 politseitöötajat, kes hakkavad tegelema sadama ning linna turvamisega.

Ohus on nii kaubaveokid kui emigrandid ise, ütles Cazeneuve.

Väljarändajad on rajanud illegaalseid põgenikelaagreid alates Sangatte'i kinnipidamislaagri sulgemisest 2002. aastal.

Paremäärmuslased korraldasid septembris Calais's mitmeid sisserändajate vastu suunatud meeleavaldusi.

Meeleavaldustel peetud kõnedes süüdistati illegaale kuritegevuse kasvus, mustuses ja majanduskriisis, mis on linna tõsiselt mõjutama hakanud.

Linnapea Natacha Bouchart ähvardas eelmisel kuul seoses Londoni väidetavalt kasina toetusega kriisi lahendamisel tiheda liiklusega sadama sulgeda. Cazeneuve sõnul otsustas Suurbritannia Calais'd toetada 15 miljoni euroga.

Volodin: Putinita poleks Venemaad

Venemaa presidendi administratsiooni ülema esimene asetäitja Vjatšeslav Volodin nimetas 11. Valdai foorumil peamise teesi, mis kõige selgemalt peegeldab riigi ja selle kodanike praegust olukorda: «Kui on olemas Putin - eksisteerib Venemaa, Putinit pole – pole ka Venemaad».

Kinnisel kohtumisel räägitud põhiteesist jutustas ajalehele Izvestija Venemaa kodanikuühiskonna arengu fondi (FoRGO) juht Konstantin Kostin.

22. oktoobril Sotšis alanud kolmepäevasel Valdai foorumil räägitakse Lähi-Ida kriisist, Ukraina arengu stsenaariumitest , globaalse konkurentsi küsimused ja kaasaegse maailma nn mängureeglid. 

Lavrov: Minski lepete jõustamine peaks viima Ukraina-sisese dialoogini

Minski relvarahulepete elluviimine Ida-Ukrainas ei suju tõrgeteta, ent seda tööd tuleb Ukraina üleriigilise dialoogi käivitamiseks jätkata, ütles Vene välisminister Sergei Lavrov.

«Jõustamine ei kulge ladusalt, tulevahetused jätkuvad. Kahjuks jätkavad Kiievi võimud rasketehnika kasutamist, hävitades riigi kaguosas majandus- ja sotsiaaltaristut. On ääretult oluline, et relvarahu jõustamise protsess ei katkeks,» ütles Lavrov täna Sotšis Valdai foorumi kõrvalt ajakirjanikele.

Tema sõnul peaks rahuprotsessi lõpuleviimise tulemuseks olema stabiilne relvarahu. «Seejärel on vajalik kõige Minskis kokkulepitu rakendamine ja vaja alustada viimaks üleriigilist dialoogi selle üle, kuidas tulevikus edasi elada.»

Vene välisametkonna juht lausus, et Ukraina võimud võtsid endale kohustuse säärast dialoogi alustada 17. aprillil, mil USA, Venemaa, Ukraina ja Euroopa Liit kiitsid Genfis heaks vastava avalduse.

Ukraina konfliktipooled sõlmisid OSCE vahendusel 5. septembril relvarahu, 20. septembril jõuti kokkuleppele relvarahu jõustamise memorandumis, ent sõjategevus ei ole sellest hoolimata peatunud.

Illarionov: Putini alluvate ülesandeks on kukutada Porošenko enne 2015. aasta lõppu

Ukraina parlamenti pürgivate Kremli-meelsete jõudude peamiseks ülesandeks on segada  ülemraada tööd.

Vene presidendi Vladimir Putini kunagine nõunik Andrei Illarionov rääkis Ameerika Häälele, et ülemraadasse kandideerivate inimeste seas on palju Kremli-meelseid isikuid. Neid on ka demokraatlike jõudude hulgas.

Illarionovi sõnul seadis Putin ülesandeks moodustada võimalikult suur saadikute grupp, mis võiks blokeerida parlamendi töö.

Tema väitel pani Putin oma alluvate jaoks paika kuupäeva, milleks Petro Porošenko peab olema riigitüüri juurest läinud – see peab toimuma enne 2015. aasta lõppu.

«Kreml tegutseb praegu kavalamalt, loomingulisemalt ja kasutab loomulikult oluliselt enam ressursse. Roheliste mehikeste asemele tulid teised rohelised argumendid. Ja loomulikult mitte väiksemas, vaid suuremas koguses.»  

Illarionovi sõnul ei lõpeta Kreml katseid destabiliseerida olukorda Ukrainas, ükskõik millised sealsed arengud ka ei oleks. Ta leiab, et kaheksa kuud putinlikku agressiooni on näidanud, et Euroopa Liit ja USA ei suuda anda vastulööki Kremli ambitsioonidele.

Tema oletusel on järgmised kaks aastat ja eriti talv ning sealt edasi kuni järgmise aasta lõpuni kõige ohtlikumad. «Sel ajal mobiliseeritakse kõik võimalikud ja võimatud ressursid selleks, et seda programmi lõpetada – programmi lammutada sõltumatu Ukraina.»

Ukraina ülemraada valimised leiavad aset 26. oktoobril.

Kanada parlamendi turvaülemast sai rahvuskangelane

Kanada parlamendi turvaülemast Kevin Vickersist sai rahvuskangelane pärast seda, kui ta relva abil peatas eile Ottawas tulistanud mehe.

58-aastast Vickersit, kes on kuningliku ratsapolitsei veteran, kiidavad poliitikud, ajakirjanikud ja avalikkus. Ta lasi maha parlamendihoonesse tunginud relvastatud mehe, vahendas ABC News.

«Täname Jumalat turvaülema Kevin Vickersi eest,» säutsus justiitsminister Peter Mackay Twitteris.

Tõeliseks kangelaseks nimetas teda ka peaprokurör Peter MacKay.

Rahvasaadik Glenn Thibeault nimetas Vickersit kõige sõbralikumaks inimeseks, keda ta tunneb. «Ta on täna meie sangar. Oleme talle igavesti tänulikud,» rõhutas ta. 

New Brunswickist pärit Vickers töötab parlamendihoone julgeolekuülemana 2005. aastast saadik. Ta on vastutanud nõudlike julgeolekutoimingute eest, nagu näiteks Briti kuningliku perekonna külaskäigud. Kuninglikus ratsapolitseis töötas ta aga 29 aastat.

Vickersi noorem vend John Vickers rääkis CBC Newsile, et Kevin oli helistanud emale ja kinnitanud, et temaga on kõik korras. «Ma ei saaks olla tema üle uhkem, kui ma praegu olen,» ütles John Vickers.

Veidralt Läänemerel tiirutanud Vene uurimislaev on taas teel Taani väinade poole

Veealustele otsingutele ja merepõhja kaardistamisele spetsialiseerunud Vene uurimislaev Professor Logatšov on teel Taani väinade poole, nähtub mereliiklust jälgiva internetiteenuse Marine Traffic veebilehelt.

Laeva liikumine tekitab Rootsis kahtlusi, sest aluse tegevust seostatakse Stockholmi saarestikus toimuva välismaise veealuse tegevusega.

Eile pöördus uurimislaev Taani vetest üllatuslikult Läänemerele tagasi, ehkki ametlikult on aluse sihtkoht Kanaari saared.

Aeg-ajalt esineb olukordi, mil Professor Logatšovi positsiooni pole võimalik internetiteenuse andmebaasi kaudu tuvastada.

Laev alustas teekonda eelmise nädala lõpus Peterburist ja selle liikumist jälgiti hoolikalt. Ööl vastu eilset tuli teade, et laev on võtnud kursi Rootsile. Stockholmi saarestiku poole ta siiski ei sõitnud, vaid möödus Rootsist ja jätkas seilamist Taani väinade suunas.

Taani väinadesse laev ei sisenenud, vaid jäi Gdanski ja Kaliningradi lähistele, ehkki tema ametlik sihtkoht on Las Palmas Kanaari saartel.

Rootsi viib alates reede pärastlõunas Stockholmi lähistel läbi luureoperatsiooni võõra veealuse objekti tuvastamiseks.

Soome ekspert: venelased hooldavad Stockholmi lähistel oma seadmeid

Kui Stockholmi saarestiku merepõhjas midagi on, siis on need Vene luureseadmed, mille akusid tuleb iga paari aasta tagant vahetada, ütles Soome mäenõunik Tauno Matomäki, kirjutas Taloussanomat.

Matomäki oli firma Rauma-Repola juhtkonna liige, kui firma ehitas NSV Liidule kaks allveelaeva, kirjutas leht.

«Kõige tõenäolisemalt vahetavad venelased akusid luureseadmetel ja allveelaevade majakatel. Kuna neid tuleb vahetada iga paari aasta tagant, siis on venelased Stockholmi saarestikus käinud ennegi,» väitis ekspert. «Ilmselt teevad nad seda ka Soome rannikul,» lisas ta.

Vähem usutav on tema hinnangul see, et praeguse tegevusega üritatakse tähelepanu kõrvale juhtida milleltki veelgi tähtsamalt. «Olen üsna kindel, et Rootsi kaitsevägi teab täpselt, millega on tegemist, kuid ei soovi seda välja öelda,» ütles Matomäki.

Rauma-Repola ehitas 1987. aastal NSV Liidu Teaduste Akadeemiale kaks allveelaeva Mir. Need on süvamere allveelaevad, mis võivad laskuda kuue kilomeetri sügavusele. USA surve tõttu neid rohkem ei ehitatud.

Galerii: Lõuna-Saksamaal sadas maha 15-sentimeetrine lumevaip

Eelmisel ööl sadas Saksamaa lõunaosas maha 15 sentimeetri paksune lumekiht. Päev varem kogesid Baierimaa mägisema ala elanikud samuti jäist õhutemperatuuri ja lumesadu.

Vnukovo peadirektor pani koos asetäitjaga ameti maha

Moskva Vnukovo rahvusvahelise lennuvälja peadirektor Andrei Djakov ja tema asetäitja Sergei Solntsev andsid ööl vastu 21. oktoobrist juhtunud traagiliste sündmuste tõttu lahkumisavalduse.

Lennujaama pressikeskuse teatel langetas lahkumisotsuse Vnukovo direktorite nõukogu, mis otsustab nii ametisse nimetamised kui töötajate lahkumised, vahendas Interfax.

Moskva Basmannõi kohus teatas täna, et nelja inimese elu nõudnud lennuõnnetuse ajal lumekoristusmasinat juhtinud Vladimir Martõnenko võeti kaheks kuuks ehk kuni 21. detsembri vahi alla.  

Mees oli varem öelnud, et jõi enne rooli taha istumist kohvi koos likööriga. Uurijad on kinnitanud, et tema verest leiti väheses koguses alkoholi.

Martõnenko advokaat Aleksandr Karabanov väidab, et tema klient ei joonud alkohoolseid jooke, sest põeb kroonilist südamehaigust. Seda võivad kinnitada nii pereliikmed kui arstid, lisas Karabanov.    

Šoigu: Vene sõjavägi vajab riigi idaosas paremat taristut

Venemaal septembris korraldatud suurõppuse Vostok-2014 (Ida-2014) hiilgavate tulemuste varjus ilmnesid ka mitmed probleemid, ütles Venemaa kaitseminister armeekindral Sergei Šoigu täna.

«Õppuste asupaiga kaugus ja kohaliku taristu piiratud ressursid tingivad suuremate logistiliste varude ja sõjalise taristu edasise arendamise vajaduse riigi idaosas,» ütles Šoigu õppuse kokkuvõtval kohtumisel.

«Tõhustamist vajavad ka õhutõrjesüsteemid, eeskätt [piirkonda] pind-õhk-tüüpi raketisüsteemide ja lahinglennukite paigutamisega,» lisas kaitseminister.

«Muuta tuleb ka sõjajõude mobiliseerimissüsteemi ja asutustevahelist koordinatsiooni mobilisatsiooni läbiviimisel riigis,» sõnas ta.

Lisaks kutsus kaitseminister seadusandjaid tugevdama reservõppustel osalemise kohustust.

«Õppuste tulemusi tuleb võtta arvesse sõjalistes arengukavades koos esile kerkinud probleemide lahendamise konkreetsete tähtaegadega,» ütles armeekindral.

«Tahan eriti välja tuua asjaolu, et kõrge kvaliteediga informatsiooni tõttu jäi see õppus silma mitte ainult Venemaal, vaid ka välismeedias, ning sellest on meedias kujunenud üks Vaikse ookeani ja Aasia regiooni tippsündmusi,» lisas Šoigu.

Õppus näitab maailma avalikkusele ilmekalt Ida sõjaväeringkonna vägede kõrgetasemelisi oskusi ja võimekust tagada Vene Föderatsiooni sõjalist julgeolekut Kaug-Idas, ütles kaitseminister.

Rootsi valitsus plaanib anda kaitsevaldkonnale suure rahasüsti

Rootsi suurendab lähiaastatel kaitse-eelarvet, Stefan Löfveni juhitava punarohelise valitsuse ettepaneku järgi saab riigikaitsevaldkond järgmisel aastal 680 miljoni krooni ehk 74 miljoni euro suuruse lisasüsti. 

Aastal 2016 on plaanitud toetada kaitsevaldkonda 87 miljoni euroga (800 miljonit SEK), 2017. aastal 130 miljoni euro (1,24 miljardit SEK)  ja 2018. aastal 160 miljoni euroga (1,44 miljardit SEK).   

Uues eelarves panustatakse tervishoiule ja vanurite hooldusele ning haridusse. Kärbitakse pensionäride makse ja tõstetakse töötute abirahasid.

Kavandatavas eelarves on ka maksude tõstmist ja kokkuhoidu ning seda kokku 2,8 miljardi euro mahus, seda on 13 miljonit eurot enam kui uuendused maksavad.   

Ligi 2,5 miljardi euro suuruses maksutõusus moodustab umbes poole noorte tööandjamaksu vähendamise kadumine. 

Valitsus on eelarvekava pannud kokku arvestusega, et paari lähima aasta jooksul liigub majandus ülesmäge. 2014. aasta majanduskasvuks ennustatakse 2,1 protsenti, 2015. aastal oodatakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) 3-protsendist ja 2016. aastaks 3,2-protsendist juurdekasvu.

Prognoosides oodatakse tööpuuduse alanemist 7,9 protsendi tasemelt 5,6 protsendini aastaks 2016.

Kiiev: Donbassis on pantvangistatud või kadunud ligi 2800 inimest

Donbassis on alates sõjategevuse puhkemisest aprillis pantvangi võetud või kadunuks jäänud 2800 inimest, ütles Ukraina presidendi erisaadik Irõna Heraštšenko.

«Julgeolekuteenistuselt (SBU)  ja selle osakondadevaheliselt keskuselt laekunud informatsioon viitab sellele, et pantvangide ja kadunud isikute nimekiri ulatub 2800 inimeseni,» ütles Ida-Ukraina konflikti rahumeelse lahendamise ülesannetes erisaadik Ukraina viiendale telekanalile.

Vangistusest on vabastatud 1300 inimest, neist 820 viimase kuu jooksul, lisas Heraštšenko.

Üllatunud Kanerva: Soome vaatab Rootsi mereoperatsiooni pealt käed taskus

Soome parlamendisaadik Ilkka Kanerva avaldas YLE hommikuprogrammis «Aamu-TV» imestust selle üles, et Rootsis toimuvat erioperatsiooni vaatab naaberriik Soome pealt nö käed taskus.

Kanerva arvates oleks Soome pidanud naabrit aitama. Selline tegevusetult kõrvalt vaatamine pole tema sõnul normaalne.  

Endise välisministri arvates oleks Soome pidanud kiiresti välja selgitama, kas seadustes on mingeid takistusi, mis ei lubaks Soomel aidata naabrit veealustes otsingutes.

Kaitseminister Carl Haglund rääkis Ilta-Sanomatele, et näeb potentsiaali kahe riigi vahelise koostöö tugevdamiseks allveelaevade otsimise ja veealuse järelevalve vallas.

Tema arvates tuleks seadusi muuta. «Usun, et poliitilist tahet seadusandlike takistuste kõrvaldamiseks leidub,» lisas ta.

Rootsi merevägi otsib alates möödunud reedest Stockholmi saarestikus kinnitust võõra veealuse tegevuse kohta.   

Rootsi meedias kritiseeritakse raadioluureameti tegevust

Rootsis lendavad kriitikanooled raadioluureteenistuse (FRA) pihta, ajalehe Expressen väitel pole USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) abil ehitatud luurelaeva Orion kogu otsinguperioodi ajal Stockholmi lähistel nähtud.     

Kaitsejõudude raadioluureteenistus pole leidnud mingeid tõendeid selle kohta, et Rootsi territoriaalvetes toimuks mingi võõra veealune tegevus.

Expresseni väitel pole luurelaev Orion osalenud Stockholmi saarestikus eelmisest reedest saadik toimuvatel otsingutel, kuigi laeval on allveelaeva otsimiseks sobivad seadmed.   

NSA andis Orioni kavandamisesse tähelepanuväärse panuse. Laev viibib praegu Läänemere  lõunaosas.

Expresseni allika väitel lahkus suur osa personalist Lääne-Stockholmis Lovös asuvast FRA peakontorist reedel kella 17 paiku vaatamata sellele, et suuroperatsioon merel oli just alanud.  

FRA esindaja ei nõustunud Expressenile ajalehe allika väiteid kommenteerima.

Tadžikistan «vahetab» Venemaa Hiina vastu

Tadžikistan, üks vaesemaid riike maailmas, loodab hiiglaslikele Hiina investeeringutele, sest Venemaal töötavate tadžikkide koju saadetav palgaraha kuivab kokku.

Eelseisva kolme aastaga investeerib Hiina Tadžikistani vähemalt 6 miljardit dollarit, ütles Financial Timesile riigi aserahandusminister Džamolidin Nuralijev.

Plaanitav investeering võrdub kahe kolmandikuga Tadžikistani 2013, aasta SKTst ning ületab 40-kordselt iga-aastased välismaised otseinvesteeringud – järjekordne märk Hiina majanduslikust laienemisest Kesk-Aasiasse.

Hiina on huvitatud Kesk-Aasia maavaradest, samuti soovivad nad tagada stabiilsust piirkonnas, mida seal töötavad hiinlased nimetavad «Metsikuks Lääneks».

Minister tunnistas liiga tugeva Hiina mõju riske, kuid selgitas, et investeeringud on Vene majanduse aeglustumise tõttu hädavajalikud. Hiina rahaga on kavas rajada gaasijuhe, tsemenditehaseid ning raudtee.

Hiina, Venemaa ja Afganistaniga ümbritsetud Tadžikistani SKT elaniku kohta on vaid 1037 dollarit. Tegemist on kõige rohkem välismaalt koju saadetavast palgast sõltuva riigiga maailmas.

Valdavas osas Venemaal töötavate tadžikkide palgad annavad Maailmapanga andmetel ligikaudu poole Tadžikistani SKTst. Tänavu esimeses kvartalis läks see summa esimest korda alates 2009. aastast langusse.

Valitsusametnikud ja diplomaadid kardavad, et majanduskriis Venemaal võib vallandada Tadžikistanis eksistentsiaalse kriisi. Ametlike hinnangute järgi töötab Venemaal miljon tadžikki – kaheksandik riigi elanikkonnast ning laias laastus pooled tööealistest meestest.

Vene võimud pidasid Vnukovo lennuõnnetuse tõttu kinni neli inimest

Vene võimud on Moskvas juhtunud lennuõnnetusega seoses kinni pidanud neli Vnukovo lennujaama töötajat, teatasid uurijad neljapäeval.

Kinnipeetute hulgas on Vnukovo lennujuhtimiskeskuse töötaja, kes vastutas lennuki liikumise eest, milles viibisid Prantsuse naftahiiu Total juht Christophe de Margerie ja veel kolm inimest; tema asetäitja, lennujuhtide ülem ning maandumisradade puhastusjuht, teatas Vene juurdluskomitee avalduses.

«Uurijad on seisukohal, et need isikud ei pidanud kinni lennuohutuse ja maapealsete toimingute normidest, mis viis tragöödiani. Nad on kahtlustatavatena kinni peetud,» seisis avalduses.

De Margerie eralennuk põrkas ööl vastu teisipäeva Vnukovo lennuväljal kokku lumesahaga, surma said kõik neli lennukis viibinud inimest.

Varem on kinni peetud lumesaha juht.

Galerii: politseioperatsioon Ottawa kesklinnas

Ottawa arvatav tulistaja oli terrorismis kahtlustatavate nimekirjas

Kanada parlamendihoone ees tulistanud mees oli terrorismis kahtlustatavate isikute nimekirjas ja tema pass oli konfiskeeritud.

Tulistamises kahtlustatakse Kanada kodanikku Michael Zehaf-Bibeaud (sünnijärgse nimega Michael Joseph Hall), kes oli pööranud islamiusku. Tema isikut määratleti kui väga kõrge riskiastmega kahtlustatavat. 

Kanada uudistekanali CBC andmetel oli mees (sündinud 1982) minevikus sooritanud mitmeid narkokuritegusid.

Politseinikud avasid öösel taas kesklinna, kuna politseiuuringud näitasid, et kodanike turvalisus pole enam ohus.

Nüüdseks on selge, et parlamendihoone ees toimunud tulistamisega on seotud vaid üks inimene. «Näib, et tulistajaid oli vaid üks ja ta on surnud,» rääkis linnapea Jim Watson CNNile.  

Sündmustejada algas eile veidi enne kella 10 (kohaliku aja järgi), kui üks mees tulistas sõjamemoriaali valvanud sõdurit. Sõdur suri saadud vigastuste tõttu hiljem.

Pärast tulistamist ärandas relvastatud mees auto ja sõitis parlamendihoone juurde. Hoonetekompleksis ja selle ümbruses tulistas ta kümneid laske.   

Kanada peaminister Stephen Harper viibis intsidendi ajal parlamendihoones, kuid ta juhatati turvaliselt sealt minema.

Intsidendis sai kergelt haavata kolm inimest, kuid need kõik lubati haiglast juba koju.

Parlamendihoonesse tunginud mehe lasi maha parlamendi turvaülem.

Igor Taro Ukraina päevik: 22.10

Venelaste tegevus põhjarindel Luganski kandis on vaibunud, mis võib olla tunnistuseks Slavjanoserbski kandis üritatud pealetungiga kaasnenud kaotustest.

Debaltseve ja Donetski lennujaama kandis jätkus rutiinne tulelöökide jada mõlemalt poolt.

Peamiseks ohumärgiks on Venemaa-poolne OSCE vaatlusmissiooni blokeerimine, et takistada Ukraina-Vene piiril kontrolli taastamist.

Ukraina-Venemaa piirist näevad vaatlejad hetkel vaid ühekilomeetrilist lõiku. Kokku on kontrollimata piiri üle saja kilomeetri, mis tähendab, et kontroll on nominaalne ja käsitletav potjomkinlusena.

Kui Venemaa soovib midagi etendada, siis saadetakse vaatlejate nina alt mingi kolonn möödasõidule. Samas toimub aktiivne tehnika ja võitlejate kohaletoimetamine mujalt.

Seda on kinnitanud lisaks Ukraina allikatele ka terrorist-Girkin, kes rõõmustas, et täiendus mõjub ukrainlastele kindlasti heidutavalt.

Girkin on varemgi vahvate ülestunnistustega hiilanud. Ta levitas enne paanilist teadet, et Ukraina armee valmistab ette välksõda okupeeritud territooriumi tagasisaamiseks. Ukrainlased muidugi eitavad kõike ning viitavad sellele, et seoses valimistega oleks tarvis mitmenädalast rahulikku perioodi.

Kui keegi tahab väita, et antud konflikti ei saa võita sõjaliste meetoditega, siis just sõjalisel teel on seda võimalik kaotada. Teoorias hoiab Ukrainat tagasi vaid Vene armee massiivse rünnaku oht.

Mitme kuu vältel tehtud vaatlus kinnitab, et ilma Vene armeeüksuste suurearvulise panustamiseta ei suuda ka Venemaalt tulnud vabatahtlikud seal midagi korda saata. Mingi hulk vene sõjaväelasi on seda olukorda endiselt turvamas.

Austraalia karmistas julgeolekumeetmeid parlamendi ümbruses

Austraalia karmistas neljapäeval julgeolekumeetmeid parlamendihoone ümbruses vastuseks tulistamisintsidendile Kanada parlamendi juures.

Austraalia justiitsministri Michael Keenani sõnul karmistab valitsus julgeolekumeetmeid pealinnas Canberras asuva parlamendihoone ümbruses lisaks juba rakendatud meetmetele pärast läinudkuist terroriohu taseme tõstmist n-ö keskmiselt kõrgele.

«Föderaalpolitsei suurendab kohalolekut hoone ümbruses,» ütles Keenan rahvusringhäälingule. «Jätkame olukorra jälgimist, et tagada politsei kohaloleku vastavus riskihinnangule.» 

Keenani sõnul ei ole võimud teadlikud otsestest ohtudest.

Kanada pealinnas Ottawas lasi Michael Zehaf-Bibeau kolmapäeval maha sõjamemoriaali juures valves olnud sõduri ning üritas tungida parlamendihoonesse, mille turvatöötajal õnnestus mees maha lasta.

Kanada meedia kinnitusel olid võimud äsja Zehaf-Bibeau'lt passi ära võtnud, lisanud ta terrorismis kahtlustatavate nimekirja ja liigitanud ta kõrge riskiga isikuks.

Austraalia peaministri Tony Abbotti sõnul tugevdati julgeolekumeetmeid parlamendi juures kuue nädala eest vastuseks usaldusväärsele luureinfole võimalikust ohust esinduskogule. «Tahan kinnitada Austraalia rahvale, et valitsus teeb riigi ja rahva turvalisuse jaoks kõik, mis on inimlikult võimalik.»

Ühtlasi väljendas peaminister solidaarsust kanadalastega. «Austraallased said täna hommikul üles ärgates täiendava kinnituse, et oht vabadele riikidele ja institutsioonidele on tõeline.»

Joobes juht lõpetas teekonna võõral õuel

Eile varahommikul sõitis joobes ja lubadeta juht Jõgevamaal võõrale õuele ja lõpetas teekonna puule otsa sõites. 

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 5.45 ajal Jõgevamaal Palamuse vallas Toovere külas. Alkoholi tarvitamise tunnustega ja juhtimisõiguseta 23-aastane Taimo sõitis sirgel teelõigul sõiduautoga Volvo V70 teelt välja Kaasiku talu õuele ja seal vastu puud.

Sõiduki juht toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi.

Eile toimus veel teinegi vastu puud sõitmine. Kella 12.33 ajal toimus liiklusõnnetus Järvamaal Järva-Jaani vallas Järva-Jaani-Pikevere-Ebavere maantee 5. kilomeetril. Seal sõitiss Citroen Berlingo, mida juhtis 43-aastane Jyri, paremale teelt välja vastu puud.

Kiirabi toimetas turvavarustust mitte kasutanud juhi Rakvere haiglasse. 

Viljandimaal uppus paisjärve naine

Eile kella 18.07 ajal leiti uppununa Viljandi maakonnast Karksi vallast Karksi-Nuia paisjärvest vanem naine.

Päästjad tõid surnukeha veest välja.

Politsei võttis kihutaja autost hoiule sadu nuge ja muud kraami

Politsei peatas kolmapäeval Pärnumaal lubatust oluliselt kiiremini sõitnud kaubiku ja võttis kaubamärgiõiguste rikkumise kahtlusega hoiule kaubiku lastiks olevad köögitarvikud, nende hulgas üle 500 komplekti erinevaid kööginuge.

Pärnu politseijaoskonna liikluspolitseinikud peatasid kolmapäeval kella 10 paiku Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Häädemeeste vallas kinni Eesti numbrimärkidega Renault Traficu kaubiku, mille kiiruseks mõõdeti 136 km/h, samas kui suurim lubatud kiirus oli sellel teelõigul 90 km/h.

Autot juhtis 1981. aastal sündinud Rumeenia kodanik. Juhi ja auto kontrollimisel äratas politseinike tähelepanu kaup, mis sõidukis oli, ning see võeti hoiule, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja.

Politseinike tähelepanu äratas see, mida nad auto kontrollimisel märkasid. «Meile paarimehega jäi silma, et auto on piltlikult öeldes maast laeni täis köögitarvikuid,» rääkis Pärnu politseijaoskonna liikluspolitseinik Imre Veber.

«Kuna politsei on pidanud viimasel ajal väga palju kokku puutuma Rumeenia kodanikega, kes inimesi erinevates Eestimaa kohtades tüütavad ja rahu häirivad, siis otsustasime meest ja tema kaupa täpsemalt kontrollida. Täiendavateks toiminguteks suundusime koos mehe ja  kaupa täis autoga Pärnu politseijaoskonda.»

Järelevalve käigus selgus, et osa kauba puhul võib olla tegemist kaubamärgi omaniku ainuõiguse rikkumisega ning köögitarvikud võeti politseisse hoiule seniks, kuni selgub, kas tegemist on kaubamärgiõiguste rikkumisega või mitte.

Hoiule võeti 560 komplekti erinevaid nuge, 100 komplekti erinevaid köögiriistu ja 24 komplekti potte. Kui sarnaste toodete turuväärtus kokku arvutada, siis oli tegemist üsna hinnalise koormaga. Üks nugadekomplekt maksab ligikaudu 20 eurot, sama turuväärtusega on ka köögiriistakomplekt ning potikomplekt maksab hinnanguliselt 50 eurot. Kokku on kaupa umbes 14 400 euro väärtuses.

Kiirmenetluse otsusega määrati mehele lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahv ning mees sai rendile võetud autoga teekonda jätkata. 

Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juhi Sander Peremehe sõnul on oluline, et põhitööna liiklusjärelevalvega tegelevad politseinikud pööraksid peatatud autode kontrollimisel tähelepanu lisaks selle juhile ka muule. Peremehe hinnangul on oluline kontrollida kõiki autos viibivaid isikuid ning ka veost, et avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid isikuid ja keelatud kaupa. 

Pildid: autoga vastu puud sõitnud mees viidi haiglasse

Täna lõuna ajal juhtus Lääne-Virumaal liiklusõnnetus, milles sai viga sõiduki roolis olnud mees.

Õnnetus juhtus Lääne-Virumaal Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere tee 12. kilomeetril täna kella 12.30 ajal, kui Pikevere poolt tulnud 43-aastane Yuri sõitis Citroën Berlingoga sirgel teelõigul teelt välja vastu puud.

Autos viibis õnnetuse hetkel vaid juht, kes sai vigastada ning toimetati Rakvere haiglasse.

Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud selgitab välja menetlus.

Tartumaal kanepikasvatust pidanud mees sai karistada

Tartu maakohus karistas täna tingimisi vangistusega noormeest, kes pidas Tartumaal paarikümnest taimest koosnenud väikest kanepikasvatust.

Kohus määras 21-aastasele Aleksandrile kokkuleppemenetluses kanepi ebaseadusliku kasvatamise ning kasvatatud kanepist marihuaana ebaseadusliku valmistamise ja hoidmise eest kolmeaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele.

Lisakohustusena ei tohi süüdistatav käitumiskontrolli ajal tarvitada narkootikume. Karistusaja hulka arvas kohus kolm eelvangistuses viibitud päeva, ühtlasi tuleb noormehel tasuda menetluskulude katteks 1936 eurot.

Süüdistuse järgi kasvatas mees Tartumaal Peipsiääre vallas asuval kinnistul 25 kanepitaime, mille korrakaitsjad leidsid ja võtsid läbiotsimisel ära tänavu 13. mail. Lisaks leidsid politseinikud ligi 20 grammi marihuaanat.

Süüdistatav oli varem kriminaalkorras karistamata. 

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Lõuna prefektuuri narkokuritegude talitus ning juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

«Pealtnägija»: üürnikud tühjendasid maja ja lavastasid sissemurdmise

Niinimetatud puuküürnikest on ka «Pealtnägijas» korduvalt juttu olnud, aga seekordne juhtum on uus tase. Üürilised müüsid maja omaniku varast tühjaks, maksid sama rahaga nii palju üüri, et neid välja ei visataks, siis lavastasid sissemurdmise, aga jäid sellega haledalt vahele. Ometi neid välja visata ei saanud. Kõige krooniks laiutab politsei aga käsi – vara tagasi ei saa ja hüvitisest tuleb ilmselt suu puhtaks pühkida.

Tragikomöödia keskmes on 80ndatel ehitatud ja 2005. aastal aastaringseks elamiseks renoveeritud 78-ruutmeetrine suvila mõne minuti kaugusel Pärnu piirist, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».

Kaks aastat tagasi kolis omanik Andrus Lõõbas Tallinna ja teise kodu pidamine Reiul muutus tülikaks. 2013. aasta suve lõpus pani Lõõbas kinnisvaraportaali kuulutuse. Huvilisi oli mitmeid, aga kõige pikemast lepingust oli huvitatud üks noor pere. Majaomaniku ema oli kohal, kui nad esimest korda saabusid.

See paar olid Elar ja Triin Allmaa. Mees rääkis, et on ehitaja, nagu majaomanik Andruski. Naine oli teise lapse ootel dekreedis. Leping sõlmiti 27. oktoobril 2013 ja sellele andis allkirja Triin Allmaa. Nähes, et tegu on noore perega, lasi Lõõbas kuuüüri 170 euro peale ja mitte ainult seda... Andruse naine Agnes nägi, et lapseootel üürnik kannab külmal ajal lühikest jopet ning andis soojema kehakatte.

«Ma just tegin remondi ka sees ära. Kõik oli ilus värske ning nendele sobis see. Ma ütlesin, et kõik mis siin sees on, kõik jääb. Telekad, kõik, midagi pole vaja tuua, tuled kaks kätt taskus ja rohkem polegi midagi vaja,» meenutas Andrus.

Lisaks sisustusele jättis omanik majapidamisse suure hulga oma asju, mis olid eraldi garaažis ja panipaigas. Kuna peremees ise üüris Tallinnas korterit, ei olnud tal neid asju mujale panna. Üürnikud kinnitasid, et need asjad neid ei sega.

Kui esimesed kaks kuud laekus üür tähtajal, siis juba detsembris tekkis esimene viivitus. «Saan aru et, ehitusel ikka juhtub, tööandja ei maksa õigel ajal raha ära või ei saa objekti valmis,» rääkis Andrus. Üüri tilgutati 20, 50 ja 100 euro kaupa nii, et omaniku kannatus ei katkenud. Kui algul käis Lõõbas regulaarselt Reiul, siis ajapikku jäi see hõredamaks ja aasta alguses tuli sisse mitmekuune paus. Kuni märtsi lõpus sai ta ootamatult kõne politseist ning teatati, et suvilasse on sisse murtud.

Pärnu politseijaoskonna juhi Andres Sinimeri sõnul oli Elar Allmaa teatanud, et tundmatud kurikaelad on suvilast asju varastanud. Omanik aga kahtlustas kohe, et miski on mäda ja salvestas järgmisel päeval sündmuskohal vestluse üürilisega. Hulgaliselt detaile ei klappinud sissemurdmise versiooniga. «Seal on sellised kohad, kust ei pääse inimene sissegi. Inimene varastab minu asjad kõik ära, aga üürniku asjad jätab kõik sisse,» rääkis Andrus Lõõbas.

Kõige trööstitum vaatepilt avanes garaažis, kus omanik hoidis muu hulgas vanaaegseid mootorrattaid ja talle moraalselt tähtsaid vanaisa esemeid. Lisaks mootorratastele olid väärtuslikumast kraamist kadunud mitu komplekti valuvelgi koos kummidega ja paarkümmend alust fibo-plokke, väiksemaid asju ei jõua lugedagi.

Omaniku sõnul on kahju kokku 38 000 eurot. Kogu kraami ära viimiseks oleks vargad pidanud käima öö jooksul mitu korda veoautoga, mis polnud lihtsalt usutav. Ta hakkas juhtunut uurima ning helistas oma tuttavattele. «See tuli mul selgeks peaaegu sama päeva õhtul, kes on asjad ära varastanud ja kuhu on need müüdud.»

Üürnik läks lõhki. Allmaa tunnistas, et oli alates jaanuari kuust maja jupikaupa tühjaks müünud. Ta möönas seda ka «Pealtnägijale» ning põhjendas töö ja raha puudumisega. Allmaa sõnul müüs ta võõrad esemed maha «ajutiselt». «Plaan oli need hiljem tagasi muretseda, aga see ei läinud korda,» väitis mees.

Andrus Lõõbas tegi ise detektiivitööd, peilis nimeliselt välja, kellele ja kuhu väärtuslikumad asjad läksid, andis info politseile ja soovis, et varastatud kraam tagasi võetaks või vähemalt arestitaks, et seda edasi ei müüda. Aga, oh üllatust! Politseist öeldi mehele, et kolmas isik ehk heausklik ostja on varastatud asjad ära ostnud ja nad ei saagi mitte midagi teha.

Andres Sinimeri selgitas, et kui üüritakse välja mingid hooned või ruumid ja seal sees on vara, nii et antakse valdus justkui vabatahtlikult üle, siis sellega aktsepteeritakse ka riski, et need võivad kaduma minna. «Seetõttu on seadusandja ette näinud, et sellisel juhul jääb kehtima heauskne omand,» lisas politseiosakonna juht.

Ehk et kuna Lõõbas andis maja, kus tema asjad sees, ise üürnike valdusesse, pole tegu varguse, vaid omastamisega. Ja omastatud vara ostjad on seaduse silmis heausksed. Perekond Lõõbasele see pähe ei mahu. Kui panipaik oli lukust lahti, siis garaaži tabaluku lõikas üürnik lihtsalt maha. Ometi see justkui varguseks ei kvalifitseeru. Aga taga targemaks – ehkki pätt jäi vahele ja tunnistas üles, ei saanud teda välja visata, sest üürileping kehtis edasi ning ta sai veel kuu aega suvilas elada.

Selle aja jooksul pandi toast pihta elektriradiaator, õhupüstolist lasti valgustikuplid puruks ning seinad auklikuks, viidi minema digiboks. Andrus näitas seinale: «Siin olid mul kõlarid, kinokodusüsteem, kõik on ta ära viinud.» Uus kamina detail, mille Andrus oli üürnikule andnud, rändas metallikokkuostu punkti.

Allmaa, kes, nagu selgub, on ka varem varguse eest karistatud, keeldus kaamera ette tulekust, aga ei eitanud midagi. Ta tunnistas isegi, et jäi üüriraha lõpu võlgu ja jättis elektriarve maksmata. Ainus, millele ta vastu vaidleb on kahjusumma suurus – tema hinnangul oli see maksimaalselt 9000 eurot.

Uurimise algusest on möödas varsti üheksa kuud, aga asi venib, sest töö käigus tuli politsei sõnul välja Allmaa teisigi patte. Andres Sinimeri sõnul on kahtlustatava puhul tegemist kelmiga, kes on suures osas omale elatist hankinud teisi inimesi pettes.

Arvestades, et ta ise möönab tehtut, mõistetakse Allmaa ilmselt lõpuks süüdi, aga tegelikult mitte keegi ei usu, et kannatanu kahju hüvitatakse, olgu see siis 9000 või 38 000. Nagu näitavad tänaseni Reiu tee postkasti saabuvad tähitud kirjad, on Allmaa arved niigi arestitud ja võlakütid kukil. Isegi politsei möönab, et hinge kinni hoida ei maksa. Üldiselt on nii, et need, kes teiste asju varastavad või välja petavad, müüvad võõra kraami kohe maha ning tavaliselt ei ole neilt mitte midagi tagasi saada.

«Tsiviilnõue nende vastu tuleb, kahjud mõistetakse loomulikult välja, on tulnud ka ette, et on neid hüvitatud,» ütleb Sinimeri.

«Nördima paneb see, et, et Eesti seadused on liiga kehvad. Oled korralik inimene, siis maksa ja kannata lihtsalt, ma ei oska muud midagi öelda. Kui oled pätt, siis ela hästi ja tee kuritegusid. Ma ei oska mitte midagi öelda,» on Andrus nõutu.

Elar Allmaa ise ütleb, et on saanud uue töökoha ja püüab siiski jupikaupa vanu võlgu klaarida, seetõttu lubas ta ka «Pealtnägija» kohtusse anda, kui saates tema nimi ja nägu avaldatakse. Saate tegijad siiski võtsid selle riski.

Politsei paneb südamele – kui te ei taha sama reha otsa astuda, sõlmige võimalikult konkreetne üürileping, pange oma asjad luku taha ja võimaluse korral kindlustage ära. Täpsemat juriidilist selgitust, kust jookseb varguse ja omastamise ning heausksuse piir, saab lugeda «Pealtnägija» kodulehel.

Prokurör nõuab mitmekordsele mõrvarile eluaegset vangistust

Prokurör taotles kolmapäeval Viljandi kohtumajas eluaegset vangistust mehele, kellel lasub süüdistus mõrvas, kahe inimese peksmises ning kolme mobiiltelefoni varastamises.

Varem kaks inimest tapnud ja oma 38-aasta pikkusest elust ligi 16 trellide taga istunud Juri Kolesnikovile esitatud süüdistuse kohaselt viibis ta eelmise aasta 6. novembril koos teiste isikutega Viljandis ühes Paalalinna korteris, kus tarvitati alkoholi.

Mingil hetkel tekkis süüdistatava ja teise mehe vahel tüli, mille käigus võttis süüdistatav lauanoa ning tekitas kannatanule kergeid vigastusi. Lahkudes varastas ta kolm mobiiltelefoni. Varastatud telefonid on praeguseks omanikule tagastatud.

Järgmisel päeval tarvitas Kolesnikov alkoholi koos kahe tuttavaga Viljandis Loode tänaval asuva maja korteris. Üks meestest jõi ennast purju ning jäi magama. Süüdistuse kohaselt tungis Kolesnikov seejärel kallale teisele, 1970. aastal sündinud mehele, keda ta lõi korduvalt haamriga pähe. Kannatanu suri sündmuskohal.

Kui magama jäänud mees ärkas üles, siis tungis süüdistatav ka talle kallale ja lõi teda näo- ja pea piirkonda. Seejärel helistas ta politseisse ning korrakaitsjad võtsid ta sündmuskohal vahi alla.

Lõuna ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa palus kolmapäeval kohtuvaidluses Kolesnikovi süüdimõistmist mõrvas, kehalises väärkohtlemises ja varguses ning taotles talle eluaegset vangistust. Kolesnikovi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi palus oma kaitsealune õigeks mõista.

Politsei arvestab õnnetuste uurimisel ka autokaameraid

Politsei võtab liiklusõnnetuste menetlusel arvesse ka autos olnud liikluskaamera videosalvestist.

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri pressiesindaja Ilmar Kahro ütles BNSile, et liikluskaamera olemasolu autos või bussis lihtsustab oluliselt õnnetuse põhjustaja vastutuselevõtmist, seda eriti siis, kui õnnetuse põhjustaja põgeneb sündmuskohalt.

Tallinna liikluses tekib ikka ja jälle olukordi, kus bussi- või trollijuht on näiteks ootamatult ühissõidukile ette pööranud sõiduauto tõttu sunnitud tegema äkkpidurduse, mille tagajärjel on reisijad ühissõidukis kukkunud ja viga saanud.

Tallinna ühissõidukeile siiski liiklussituatsiooni salvestada võimaldavaid kaameraid paigaldatud ei ole.

10-aastase tütre autorooli lubanud purjus mees sai trahvi

Ida prefektuur karistas rahatrahviga meest, kes purjuspäi lubas autorooli oma 10-aastase tütre.

Prefektuuri pressiesindaja Mari-Riina Risti sõnul ei saanud politsei meest karistada purjuspäi autojuhtimise eest, kuna ta istus juhi kõrvalistmel, ning seetõttu jäi talle alles ka mootorsõiduki juhtimisõigust. Küll aga tuleb tal tasuda juhtimisõiguseta isiku autorooli lubamise eest trahv, mis jääb alla 300 euro. Karistusotsus pole veel jõustunud.

14. septembril kella 16 paiku jäi Jõhvi patrullpolitseinikele Toila vallas Saka-Toila tee 18. kilomeetril silma Honda, mille sõidustiil tundus kahtlane. Sõiduki kontrollimisel selgus, et roolis oli juhtimisõiguseta 10-aastane tüdruk ning tema kõrvalistmel istus 43-aastane mees, kes oli alkoholijoobes. Mees selgitas politseile, et tahtis tütrele lihtsalt meelelahutust pakkuda ja plaan oli sõita Toila poodi.

Politsei toimetas mehe arestimajja kainenema ja tema suhtes alustati väärteomenetlust. Tüdruk viidi koju ja anti emale üle.

«Radar»: Silvi Vraidilt raha välja petnud kelm on politsei poolt tagaotsitav

Kanal 2 ajakirjanduslik telemagasin «Radar» kirjeldas, kuidas lauljatar Silvi Vraidilt raha välja petnud kelm Silver Tamm on politsei poolt tagaotsitav.

Silvi Vrait polnud ainus naine, kes Silveri võrku sattus. Merike rääkis oma loo moonutatud häälel ja nägu varjates, et tema ja Silveri ühine laps ei saaks kunagi teada, kes tema tegelik isa on.

Kaheksa aasta eest Merike armus Silverisse ning jäi peagi ka lapseootele. «Mind hoiatati, öeldi, et mees pole aus, tegeleb kasiinoga, on kireva minevikuga, aga olin väga armunud, ei uskunud kedagi.»

Merikesel ja Silveril oli kokkulepe, et üüri maksab üks, kommunaale teine, tegelikult ei maksnud Silver arveid üldse, ta kasutas naise krediitkaarti, kokku pidi Merike tasuma 41 000 krooni jagu mehest tekkinud võlgu.

Võlgade põhjuseks oli mehe kasiinosõltuvus. Kui Merikeselt enam midagi võtta polnud, asus Silver internetis uusi tuttavaid otsima.

Merikese päästis olukorrast parim sõbranna, kes tuli ja pakkis ema-lapse asjad kokku ja viis nad lihtsalt mehe juurest minema.

«Ma ei tahagi seda raha, tahan hingerahu,» tunnistab naine aastaid hiljem. Merike on neti kaudu kontaktis veel vähemalt ühe Silveri võrku langenud naisega, kes elab praeguaseks Soomes.

Silver leiab uusi suhteid enamasti internetist.

Kui naised ise andsid oma pangakaardi Silverile kasutada, polegi midagi teha, on politsei seisukoht antud asjas.

Mees on hetkel tagaotsitav teiste tegude tõttu. Tema kuriteoregister ulatub 1997. aastasse, ta on 8 korda kohtulikult karistatud varguste eest. Tagaotsitav on ta 2012. aasta kuriteo tõttu, mil Silver jäi vahele joobes autojuhtimisega. Talle määrati 5 kuud ja 28 päeva tingimisi vangistust, kuid mees ei täitnud kohtu määratud kontrollimeetmeid ning karistus otsustati pöörata täitmisele.

Hetkel redutab Silver ilmselt Saksamaal, aga ta otsib interneti kaudu uusi naistuttavaid. Silveri viimaseid kontaktiloomispüüdeid kommenteerides rõhutab Merike, et mees kasutab peaaegu täpselt samu fraase ja sõnu, mis omal ajalgi tutvusi luues.

Triin Tulev: ma ei kahetse, et mu juhtum avalikuks sai

Peale tänast kohtuistungit rääkis Triin Tulev, et ei kahetse, et temaga juhtunu avalikkuse ette tuli ning kohtumenetlus, milles ta süüdistab oma endist elukaaslast enda peksmises, avalik on.

«Ma loodan, et see saab kedagi aidata. Äkki jääb keegi löömata, äkki mõni naine käitub targemini,» ütles Triin Tulev. Ka oli ta arvestanud, et süüdistatav Rasmus Vesiloo tuleb avalikkuse ette oma väidetega, mis näitavad Tulevit ennast halvas valguses.

«Minu vastane laimukampaania sai alguse,» ütles Tulev peale istungit, kus andis tunnistusi Vesiloo. Ta väitis, et Vesiloo tunnistuses oli palju vasturääkivusi ja asju, mis tõele ei vastanud.

Tulevi kinnitusel oli Vesiloo teda ka ähvardanud, et kui ta süüdistusi tagasi ei võta, siis tehakse ta maatasa ja rikutakse ta maine.

Enne kohtuotsust oma loo avalikuks tegemine oli Tulevi advokaadi Maria Mägi sõnul väga kaalutletud otsus. «Kui sage on naiste vastu suunatud vägivald kodudes ja kui vähe sellest räägitakse. Nelja seina vahel on ka kohtuistung ja minnakse eluga edasi,» rääkis Mägi.

Tema sõnul saab avalik kohtuistung rohkem tähelepanu ja annab naistele kindlustunnet ning mehed omakorda näevad, et lähevad vägivallatsemise eest kohtu alla.

«Kui need asjad on alati nii salajased, siis on mulje, et kuriteod ei jõuagi kuhugile,» ütles Mägi.

Tulev on loonud ka fondi MTÜ Elus Fond naiste kaitsmiseks. «Enda jaoks ta juhtunut olematuks ei tee, aga äkki saab teistele abiks olla. Ta teab, mis tunne on, kui sind visatakse välja ja sul ei ole kuskil olla,» rääkis Mägi.

Rasmus Vesiloo on öelnud, et jagab kommentaare meediale pärast kohtuotsust.

30-aastast Vesilood süüdistatakse teise inimese tervise kahjustamises, löömises, peksmises, valu tekitamises, mille eest saab karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Süüdistuse kohaselt peksis Vesiloo oma rasedat elukaaslast mullu ööl vastu 25. augustit tunni aja vältel näopiirkonda korduvalt, muuhulgas tagus kannatanut vastu seina, istus kõhule ja lõi naist jalaga kahe jala vahele. Kannatanu hinnangul võis mees teda lüüa vähemalt 60 korda.

Tulev on esitanud 20 000 euro suuruse tsiviilhagi. «Minu usk pereellu on hävitatud,» ütles Tulev ja lisas, et moraalne kahju on tema jaoks korvamatu. Ta ei kujuta ette, et võiks kunagi saada lapse või hakata taas kord kellegagi koos elama.

Vesiloo tervist menetluse käigus uurinud arst Viktor Sergejev kinnitas eile kohtule, et mees oli küll joobes osalise mälulüngaga, ent andis oma tegudest aru ja on võimeline nende eest vastutama.

«Ma ei tunnista end süüdi, aga kui kannatanu väidab, et see on tõene, siis ma vabandan tema ees ja olen teinud seda ka varem,» ütles Vesiloo eile kohtus.

Nimelt tuli kohtus ilmsiks, et Vesilool on diagnoositud somnambulism ehk unehäire, mille ajal on magaja suuteline nägema ja kõndima, kuid hiljem juhtunut ei mäleta.

Täna rahuldas kohus Vesiloo kaitsja taotluse, mille kohaselt viiakse läbi uus Vesiloo terviseekspertiis. Ekspertiisist peab selguma, kas mees võib unehäire esinemise vältel panna toime vägivallaakti. Kui selgub, et see on võimalik, siis on küsimus, milline vastutus tal juhtunu suhtes on.

Järgmine kohtuistung toimub 8. detsembril.

Väidetav naisepeksja kohtus: aitasin oma naist igal sammul

Täna astus kohtupinki Triin Tulevi peksmises süüdistatav Rasmus Vesiloo (30), kes kirjeldas oma versiooni sellest, mis paari vahel juhtus. Mõistagi erines see kannatanu omast.

Rasmus Vesiloo rääkis, kuidas temast ja Triin Tulevist sai paar 2013. aasta märtsis.

«Meie suhe oli kirglik,» kinnitas Vesiloo, et tülitseti üsna palju, ent tülidele järgnes tema sõnul alati leppimine. Vesiloo toonitas, et ei ole vägivaldne mees. Küll aga väitis ta, et armukadedus oli suhtes probleemiks, ent armukade olevat olnud hoopis Tulev.

Tülile eelnenud päeva, 24. augustit kirjeldas Vesiloo järgmiselt: ärgati umbes kell 11 ja seejärel käidi poodides. Umbes kella 16 paiku mindi koos Vesiloo sugulase sünnipäevale, kus oldi kella 23-ni. Koju jõuti umbes 23.20.

Seejuures selgus kohtus, et Tulev helistas kodust taksosse umbes 00:20 ajal, mistõttu toimus väidetav vägivallaakt tunni aja jooksul.

«Läksin garderoobi riideid seljast ära võtma, kui Triin küsis mu käest, kes on Kadri ja Liis,» rääkis Vesiloo kohtus. Nimelt selgus Vesiloo kinnitusel, et Tulev oli tema sõnumeid lugenud. Vesiloo jõudis hambad ära pesta ning juua ka vitamiinijoogi.

«Triin läks ise endast välja, sest ma ei suutnud kohe reageerida. Hakkas mind sõimama,» selgitas ta. Vesiloo oli püüdnud naist rahustada. See polnud aidanud. «Ta lukustas end magamistuppa ja käskis mul diivanil magada. Heitsin pikali.»

Edasist ta enda sõnul enam ei mäleta, mistõttu ei osanud selle kohta ka kohtus selgitusi anda.

Ka ei mäletanud ta midagi sõnumist, millest Tulev saates «Pealtnägija» rääkis. Väidetavalt ärritus Vesiloo sel päeval seetõttu, et nägi sõnumit, kus Tulevit kutsuti õhtusöögile.

«Triinule saadeti Facebookis väga palju sõnumeid, kuna ta on atraktiivne tütarlaps ja veidi kuulus ka. Mul puudub mälu, et oleksin sellel päeval tema telefonist lugenud meili, mis oleks minus armukadedust tekitanud,» väitis Vesiloo kohtu ees.

Hommikul ärkas ja naist ei olnud

Järgmine mälestus on Vesilool enda kinnitusel hommikust, mil ta ärkas oma voodis, kuid elukaaslast kõrval ei olnud. Korter ei olnud segamini, kuid välisuks oli lahti. Samuti oli kraanikausi kõrval naise kihlasõrmus. Tulevi telefon oli väljas, tema kott oli kadunud.

«Mõtlesin, et olen talle väga halvasti öelnud ja ta on ülereageerinud. Ta on ka varem kohvreid pakkinud ja kodust ära läinud,» rääkis Vesiloo, kes helistas seepeale enda kinnitusel tuttavale, kelle juurde oli Tulev ka varem läinud. Tema telefon oli väljas.

Seepeale helistas Vesiloo enda väitel ohvri emale. Ka seal naist ei olnud.

Ta läks enda kinnitusel naist linna peale ka autoga otsima. Lõpuks helistas sugulane, kes oli saanud Facebooki vahendusel pildi Triinust sinikaga.

Nii helistas Vesiloo uuesti tuttavale, kelle juures Tulev oli ka varem peatunud ja see vastanud, et «ise andsid oma naisele peksa ja viskasid ta kodust välja». Tulev meest näha ei tahtnud. Mõne aja pärast teatas aga tuttav, et Vesiloo võiks naisele mõned asjad tuua.

Vesiloo väitel kohtuti 25. augusti õhtul, kuid naine teda näha ei tahtnud. «Sain teada, et tõsiseid vigastusi tal ei ole, et arst vaatas üle,» ütles Vesiloo, kes suundus edasi koju, ent ei osanud endaga midagi peale hakata. «Mõtlesin, et minust on saanud justkui naisepeksja. Mul ei olnud kuskilt valus, et ma oleks kedagi löönud.»

Järgmine päev läks ta tööle ning kohtus sõbra Anders Tsahknaga. Samuti palus ta Tulevil tagasi koju tulla ja tegi ettepaneku, et läheb Tartusse vanemate juurde.

Tartus külastas ta enda kinnitusel arsti, sest tema pea oli hakanud valutama. Samuti oli tema rangluul punetus. Väidetavalt külastas mees ka psühholoogi, ent abi ei saanud, vaid tal soovitati pöörduda unehäiretega tegelevate arstide juurde. Sinna jõudis ta 3. septembril.

«30. augustil saabus meil Triin Tulevi esindajatelt, kus oli kokku võetud, mis ma teinud olen,» meenutas Vesiloo, kelle kinnitusel teatati, et Tulev on nõus loobuma kaebusest, kui Vesiloo hüvitab talle 65 000 eurot. Tulev oli nõudmisi põhjendanud, et oli šokis, ei tunne end mehega turvaliselt ja vajab endale ja lapsele korterit.

2. septembril oli naine mõneks päevaks Vesiloo juurde tagasi tulnud

«Selle vältel helistas uurija 3. septembril ja teatas, et on algatatud kriminaalmenetlus ja soovis mind üle kuulata. Olin üllatunud.» Vesiloo väitis, et tal ei ole mälu, justkui oleks ta naisele haiget teinud. «Triin vihastas selle peale. Olime ühe öö veel koos, emotsioonid olid keerulised.»

Vesiloo: naine ei nõustunud minuga teraapiasse tulema

4. septembri hommikul väitis mees, et Tulev oli talle öelnud, et Vesiloo oli taas unes rääkinud ja käskis seetõttu abi otsida. Tulev lahkus Ameerika Ühendriikidesse. Selleks kandis Vesiloo talle enda väitel raha. Sama päeva õhtul ta naisega enam kontakti ei saanud.

12. septembril läks ta ülekuulamisele, kus selgus tema üllatuseks, et teda süüdistatakse Tulevi peksmises ka 1. juulil. «Varem ma pole teda kordagi löönud, siis ma sain aru, et Triinul olid muud kavatsused,» rääkis Vesiloo.

Tema kinnitusel lahkus Tulev hoopis Londonisse teadlikult rasedust katkestama ning sõitis sealt edasi 9. septembril Ameerika Ühendriikidesse.

Raseduse katkestamisest paaril omavahel juttu ei olevat olnud. «Teadsin, et ei ole ühtegi põhjust rasedust katkestada. Olin solvunud ja nukker,» väitis mees lisades, et see oli siiski naise enda otsus.

Eestisse tuli Tulev Vesiloo mälu järgi tagasi 21. või 22 septembril. «Olin väga mures, sest ta ei suhelnud ka oma vanematega. Aitasin teda igal sammul, nagu see oli võimalik.»

23. septembril saadi kokku ja arutati tulevikuplaane. «Pidime suhet võtma vaikselt ja rahulikult. Minu soov oli, et me peaksime minema teraapiasse,» väitis Vesiloo.

Suhtlus kestis 7. oktoobrini, mil paar pidi minema pereteraapiasse, ent Tulev oli sellest keeldunud. «Siis ma katkestasin suhtlemise.»

30-aastast Vesilood süüdistatakse teise inimese tervise kahjustamises, löömises, peksmises, valu tekitamises, mille eest saab karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Süüdistuse kohaselt peksis Vesiloo oma rasedat elukaaslast mullu ööl vastu 25. augustit tunni aja vältel näopiirkonda korduvalt, muuhulgas tagus kannatanut vastu seina, istus kõhule ja lõi naist jalaga kahe jala vahele. Kannatanu hinnangul võis mees teda lüüa vähemalt 60 korda.

Tulev on esitanud 20 000 euro suuruse tsiviilhagi. «Minu usk pereellu on hävitatud,» ütles Tulev ja lisas, et moraalne kahju on tema jaoks korvamatu. Ta ei kujuta ette, et võiks kunagi saada lapse või hakata taas kord kellegagi koos elama.

Politsei otsib kohtuotsuse täitmisest hoiduvaid mehi

Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond otsib taga kahte kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduvat meest.

Ida prefektuuri teatel hoiavad kohtuotsuse täitmisest kõrvale 24-aastane Martin Lande, kelle kohus on süüdi mõistnud kanepi ebaseaduslikus kasvatamises ja 31-aastane Pavel Krisak, kes on süüdi mõistetud joobeseisundis sõiduki juhtimises.

Politsei palub kõigil, kel on informatsiooni meeste asukoha kohta, võtta ühendust lühinumbril 110, 5346 0878 või 322 2755.

Vello Lõugas jäi lõplikult süüdi

Riigikohus otsustas eile mitte võtta menetlusse Tallinna transpordiameti endise osakonnajuhataja Vello Lõugase kassatsioonikaebust ja sellega jõustus ringkonnakohtu otsus, millega ta mõisteti süüdi pistise võtmises.

Harju maakohus mõistis Lõugase mullu 2. septembril süüdi ja karistas teda korduva pistisevõtmise, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest kaheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Ühtlasi konfiskeeris kohus Lõugaselt 3. seeria BMW, mis oli kohtu hinnangul kuritegelikul teel saadud vara.

Koos Lõugasega kohtu all olnud ASi Signaal juhatuse liige Ats Tamm sai korduva pistiseandmise eest samasuguse karistuse ja ASi K-Projekt juhatuse liige Rein Annusver pistiseandmise ning võltsitud dokumendi kasutamise eest üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Juriidiliste isikutena kohtu all olnud ASile Signaal määras kohus 100 000 euro suuruse rahalise karistuse, ASile K-Projekt aga 70 000 euro suuruse trahvi.

Tallinna ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse tänavu suvel muutmata.

Täna «Vahetunnis Postimehega»: mida arvata laevajahist Rootsi rannikul?

Tänane «Vahetund Postimehega» Kuku raadios keskendub juba pea nädala aega Rootsi rannikuvetes käivale salapärasele kaitseoperatsioonile.

 

Rootsi vägi jahib välismaist allveelaeva otse Stockholmi väravas? Mida see sündmus tähendab kaitsepoliitikale? Postimehe reporter Oliver Kund on sündmuskohal.

Pärast telefonivestlust Kundiga jätkavad stuudios juttu hiljutine kaitseminister Urmas Reinsalu (IRLi esimees) ja Põhjamaade arenguid ning kaitsepoliitikat jälgiv politoloogiaüliõpilane Illimar Lepik von Wirén.

Kell 13 algavat saadet juhib Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik.

Kuula saadet Kuku raadio kodulehe vahendusel. Kuulmiseni!

Täna «Radaris»: politsei otsib taga Silvi Vraidi võlgadesse mässinud meest

Kanal 2 telesaade «Radar» toob täna õhtul vaatajate ette loo muusiku ja pedagoogi Silvi Vraidi võlgadesse mässinud kelmist, kelle võrku on teadaolevalt langenud veel kaks naist ja keda politsei seetõttu taga otsib.

Telesaade näitab lugu ka kolmest endisest Jehoova tunnistajast, kes räägivad usurühmituse kulissidetagustest intriigidest. Saate andmetel keelatakse usulahust väljaastunutel muu hulgas oma vanematega suhtlemine.

Samuti tehakse saates tutvust Eesti teadlastega, kes ehitavad Marsile maja, millel leiduks rakendust ka Maal asuvates katastroofipiirkondades. Lisaks vaidlevad vanad peotegijad selgeks, kes oli Eesti esimene diskor ning kuidas sai Eestis alguse diskokultuur.

Telesaade «Radar» on Kanal 2 eetris täna õhtul kell 20.30.

Fotod ja video: relvastatud kurjategija tungis siseministeeriumi hoonesse

Eile pärastlõunal korraldas politsei koos päästjate ja meedikutega õppuse siseministeeriumi hoones, et harjutada ründaja kahjutuks tegemist ning inimeste elu ja tervise päästmist.

Vanalinn oli täis politsei-, tuletõrje- ja kiirabiautosid, mis suundusid kõik Pikale tänavale siseministeeriumi poole. Kuna siseministeeriumi hoonekompleks avaneb korraga nii Pika, Pagari, Laia kui Oleviste tänava poole, siis oli tegemist küllaltki keeruka ning ebamugava objektiga.

Sellest, et asjad pole korras, andis kõigepealt märku ministeeriumi kõrval asuva Oleviste kiriku aiast tõusev oranž suitsupilv. Sellele tegid päästjad kiire lõpu. Samal ajal lähenes märkamatult ministeeriumile ja sisenes hoonesse pähe tõmmatud kapuutsiga ja võidunud nahkjakis tegelane, kelle välimus vastas täpselt stereotüüpse pisikurjategija kirjeldusele.

Kohe oli kohal ka politseipatrull, kes kilpi enda ees hoides maja ümber tiiru tegi ja ustest siseneda püüdis.

Kui tänav poleks olnud täis helkurvestides inimesi, kellel selja peal sildid «Hindaja», «Korraldaja» vms, siis oleks pilt olnud üsna masendav. Nii aga sai enamus juhuslikest möödujatestki aru, et tegemist on õppusega.

Politseinikke tuli ajapikku järjest juurde, lisaks sinistes mundrites patrullile ka mustades mundrites ning raskemalt relvastatud üksus, samuti koer koos juhiga. Peatselt saabusid ka kiirreageerijad, neist fotograaf vastavalt kokkuleppele pilte ei teinud.

Kriisijuhtimiskeskus, kust kõikidele korraldusi jagati, asus ohtlikust piirkonnast hoopis eemal, Paksu Margareeta juures. Kiirabi aga valmistus Laial tänaval suure hulga vigastatute aitamiseks. Tänavale valmis pandud kanderaamide arv oli masendavalt suur.

Vahepeal kostis ministeeriumist hüüdeid «Maja põleb! Maja põleb!» ning avatud uksest oli näha, et koridor on tõepoolest suitsu täis.

Siis aga sõitis nurga tagant välja tõeline soomusauto, millel küljes politseivilkurid. Teisest suunast lähenes aga pommirobot, mille tegutsemist võivad kõrvalised isikud vaid telekast näha. Tänava ääres toimunut jälginud inimestele jättis seesugune tehnika vägeva mulje.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul osales õppusel kokku üle saja ametniku. «Kaasa mängisid ka ministeeriumi töötajad, kes harjutasid ohuolukorras tegutsemist ning evakuatsiooni. Peale politseinike osalesid harjutusel päästjad, kiirabi ning haiglate töötajad, samuti politseikadetid ja vabatahtlikud, kes mängisid kannatanuid,» rääkis Uldrich.

Õppuse legendi kohaselt sisenes hoonesse mees, kel tekkis konflikt ministeeriumi töötajaga, misjärel kurjategija haavas ametnikku ning asus hoones edasi liikuma, eesmärgiga vigastada teisigi ministeeriumi töötajaid.

Põhja prefektuuri kriisireguleerija ning õppuse juhi Janek Laanevälja sõnul tuleb politseil ning teistel operatiivtöötajatel, kelle igapäevatöö on päästa inimesi, olla alati valmis tegutsema mistahes keerulises olukorras kiiresti ja oskuslikult, et säästa võimalikult paljude inimeste tervist ning teha kahjutuks kurjategija. «Politsei peab olema alati sammukese ees, mis tähendab, et meil tuleb regulaarselt läbi mängida erinevad kuriteo stsenaariumid, et testida nii enda kui ka oma partnerite vilumust ning leida üles need kitsaskohad, mida reaalse sündmuse puhul oskaksime juba ette näha ja vältida,» ütles Laaneväli.

Politsei on viimaste aastate jooksul korraldanud koos partneritega sarnaseid õppusi teiste hulgas Tallinna, Loksa ja Viljandi linnavalituse hoonetes, politsei- ja piirivalveameti  peamajas ning erinevates koolides.

VIDEO: Liivamandala laiali pühkimine Tallinnas

Vaata, kuidas toimus maailmarahule pühendatud liivamandala laiali pühkimine Tallinna Telliskivi loomelinnakus.

Seeder: järgmise aasta riigieelarves puudub kaugemale ulatuv eesmärk

Riigikogus esimese lugemise läbinud 2015. aasta riigieelarve eelnõul on peaministri nägu ning sellel puudub kaugem eesmärk, arvas parlamendis Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kuuluv Helir-Valdor Seeder.

Ta rääkis «Foorumis», et nõustub arvamusega, et tegemist on vahe-eelarvega, kus kõigile on midagi. «Ja kui küsitakse, kelle nägu see kõige rohkem on, siis ma ütlen, et peaministri nägu.»

Seederi arvates puuduvad uues eelarves «narratiiv» ja kaugemale ulatuv eesmärk, rahvasaadiku sõnul tuleb ühte eelarvet vähemalt kolmes osas hinnata, üks on konkreetse eelarve numbrid, teiseks, milline on maksuseaduste pakett ja mis sellega kaasneb ning kolmandaks, kas selline eelarvepoliitika on jätkusuutlik.

«Ja ma ütlen kohe, et enam-vähem võib selle vahe-eelarvega olla rahul, sest valitsus, kes tuleb üheks aastaks, mingit imet korda ei saada ja sealt tema nägu välja ei loe,» ütles Seeder, kes oli eriti kriitiline maksuseaduste paketi osas, mis kaasneb eelarvega ja tema arvates tänane eelarvepoliitika pikas perspektiivis ei ole jätkusuutlik.

Televiisoriinimesed kolisid Kremli rõõmuks internetti üle

Kremli tegutsemisvõtete ampluaa ulatub netiportaalide omanike šantažeerimisest kuni kuulekate töötajate palkamiseni ning ülistavaid kommentaare treivate tuhandete inimrobotite tööle võtmiseni.

Kremlit ei huvitanud palju aastaid meedias muu kui kontroll televisiooni üle. 2011/2012 talve Moskva protestimeeleavalduste järel sai Kreml aru, et tuleb haarata kontroll ka interneti üle. Selleks hakkas Kreml šantažeerima mõjukate internetiväljaannete omanikke, sulges sõnakuulmatuid portaale ja blogisid ning hakkas ülal pidama tuhandeid kommenteerijaid. Kui edukas on tegelikult olnud Kremli massiline rünnak Venemaa internetikasutajate vastu?

Venemaa ühe tuntuma internetiasjatundja, paljude tuntud uudisteportaalide nagu Lenta.ru, Gazeta.ru ja Newsru.com loomises osalenud Anton Nosik väidab, et kuigi võimud on muidugi kõvasti suurendanud oma propagandistlikku tegevust internetis, pole oma põhieesmärki nad suutnud saavutada – konkreetsete autorite, väljaannete ja blogide mõju ning auditoorium pole sellest vähenenud.

«Mina ei näe sellist protsessi, et seni võimude suhtes üldiselt opositsiooniline internetikeskkond tervikuna oleks Venemaal muutunud kuidagi võimudemeelseks,» lausub Nosik intervjuus Postimehele. «Need, kes kritiseerisid võime, jätkavad endiselt kritiseerimist. Jah, me näeme poliitilise spämmi ja trollingu kasvu, aga ma ei ole nõus, et sellega oleks saavutatud mingit silmanähtavat edu.»

Kreml ostab lojaalsust

Nosikule vaidleb vastu tuntud vene ajakirjanik Oleg Kašin, kes tunneb hästi Runeti toimemehhanisme ja jälgib seda teemat pidevalt. Kreml on Kašini sõnul teinud viimastel aastatel suuri jõupingutusi Venemaal interneti auditooriumi lojaalsuse ostmiseks. «Praegu võib juba öelda küll, et sellist vaba internetikeskkonda nagu kolm aastat tagasi, Venemaal enam pole,» väidab Kašin Postimehele. «On jäänud veel üle võtta kontrolli alla või blokeerida kuidagi Twitter ja Facebook – ja ongi kõik, tere tulemast Hiinasse!» Facebooki kasutajaid on Venemaal 20 miljonit.

Runetis toimunud muutusi põhjalikult uurinud interneti- ja kodanikuühiskonna spetsialist, Jekaterinburgis asuva ühiskondlike suhete moderniseerimise instituudi juht Fjodor Krašenennikov ütleb, et üldiselt on ta Kašiniga nõus. Tema uurimiste järeldus on, et kui veel 2010.–2012. aastani domineerisid Runetis võimudevastased meeleolud, siis nüüd on see muutunud võimudemeelseks ja opositsioon on oma mõju internetis peaaegu täielikult kaotanud.

Lisaks Kremli otsestele jõupingutustele olukorra muutmiseks Runetis peab Krašenennikov oluliseks põhjuseks ka seda, et Runeti auditooriumiga on viimastel aastatel liitunud miljonid eilsed televaatajad. Need on aga äärmiselt Kremli-lojaalsed inimesed.

«Viimastel aastatel on internetile ligipääs muutunud Venemaal tõesti massiliseks ning nüüd on seal kohal elanikkonnakihid, kes veel kolm aastat tagasi polnud sotsiaalvõrgustikest midagi kuulnudki. Ja need inimesed tõid endaga internetikeskkonda kaasa oma ettekujutused maailmast, elust ja sellest, keda tuleb uskuda,» räägib ekspert Jekaterinburgist, Venemaa südames asuvast suurlinnast. «Nad on harjunud uskuma võimude juttu ning seetõttu nad vabatahtlikult vahendavad internetis edasi seda juttu, mida riik neile peale surub, nad on juba ära mürgitatud propagandast traditsioonilise meedia kaudu.»

Nosik viitas samale fenomenile, et internetti on ilmunud tuhandeid uusi inimesi, kes varem ei esinenud avalikult, aga nüüd on hakanud kommenteerima ja kritiseerima Kremli peavoolust teisiti mõtlevaid inimesi. «Kui vaadata seda (kriitika) aktiivsust, on selge, et opositsioon pole internetist kuhugi kadunud,» märgib ta.

Krašenennikov on Nosikuga nõus, et opositsiooniliselt mõtlev inimhulk pole Runetist kuhugi kadunud, vaid nende suurusjärk on võimumeelsete inimeste lisandumise tagajärjel suhteliselt vähenenud.

«Teisest küljest ma konstateerin auditooriumi lõhestamist. Kui pidevalt keelustada mingeid uudistesaite või takistada neile ligipääsu, siis see lõpuks viib paratamatult osa auditooriumi kaotamiseni,» räägib Krašenennikov. «No ja muidugi tuleb arvestada üldist informatsioonilist fooni Venemaal – paljud on tõepoolest muutunud võimudele senisest lojaalsemaks, võimude pingutused pole selles mõttes olnud tulemusteta.»

Kreml kasutab Runetis oma arvamuse pealesurumiseks sisuliselt samu võtteid nagu televisiooni ülevõtmisel või ajalehtede tooni muutmisel. Oli kunagi Vene vaba ajakirjanduse lipulaev telekanal NTV, Kreml tegi sellest praeguse Venemaa kõige jubedama propagandakanali. Sama toimus mõned aastad tagasi mitme suure ajalehega. Kõige iseloomulikumad näited on Izvestija ja Kommersant, mis uute, Kremlile lojaalsete omanike käe all muutusid väga võimutruuks.

Täpselt sama skeemi järgi toimetab Kreml internetimeedias. Kremli survel blokeeritakse saitidele ligipääsu Venemaa-siseselt (näiteks grani.ru) või muudavad uudisteportaalid omanikke (näiteks ridus.ru) või siis sunnib Kreml portaali senist omanikku vallandama kogu sõltumatu toimetuse, mille järel uus, «õigesti mõtlev» toimetus asub tootma juba vajaliku tonaalsusega uudiseid.

Lenta.ru kaotas sõltumatuse

Kõige karmim juhtum viimasest näitest oli portaal Lenta.ru, mis oli veel kevadel Venemaa üks kõige loetumaid uudisteportaale. Tegemist oli tõepoolest väga sõltumatu toimetusega, mille omanik, seni üsnagi liberaalsete vaadete poolest tuntud miljardär Aleksandr Mamut Krimmi-sündmuste haripunktis lihtsalt laiali saatis ning pani nende asemele tööle uued inimesed.

«Mamutile anti Kremlist lihtsalt mõista, et Lenta.ru toimetuse poliitika ähvardab tema muid ärisid Venemaal, ja sellepärast ta vallandaski toimetuse,» selgitab Anton Nosik.

Nüüd on löögi all väga loetavad uudistesaidid vedomosti.ru ja forbes.ru, mis kuuluvad samanimeliste pressiväljaannete juurde. Põhjuseks, et uus Venemaa seadus sunnib meedias välisomanikke oma osalused maha müüma või äri kinni panema.

«Riigil on tänapäeva Venemaal olemas kõik vahendid, et hävitada ükskõik kelle ükskõik milline äri. Tuleb aru saada, et reaalne olukord on selles osas Venemaal palju hullem, kui tundub väljastpoolt,» lausub Fjodor Krašenennikov.

Venemaa president Vladimir Putin laseb tugevalt survestada neid ärimehi, kes on nõus rahastama ükskõik millist opositsioonilist tegevust või võimudevastast projekti. Iga rikas inimene,  keda Kreml kahtlustab ebalojaalsuses, saab tungiva soovituse: kas sa hakkad tegema seda, mida Kreml tahab, või sult võetakse lihtsalt kõik ära.

«Kahjuks on selle vastu Venemaal elades võimatu võidelda,» nendib Krašenennikov. «VKontakte (venekeelne suhtlusvõrgustik, mis konkureerib edukalt Facebookiga – J. P.) looja (Pavel Durov) oli sunnitud kõik ära andma ja lahkuma. Kui Mamut poleks käsku kuulanud, oleks talle tekitatud ikka tõsiseid probleeme. Nii lihtne ja kurb see kõik ongi.»

Sama teema jätkuna ilmub lähipäevil Postimehes intervjuu Moskva netimeedia  ühe legendaarsema kuju Ivan Zassurskiga.

Tallinnas ja Harjumaal tulevad jutupühad

Tallinnas ja Harjumaal peetakse 2-7. novembrini lugude jutustamise festivali Jutupühad. Kavas on jutuõhtud täiskasvanutele, jutuhommikud lastele ja töötuba «Sõnad ulatavad käe».

 

Jutupühad on liikuv püha – juhtub siia maile mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe aeg jutupühadeks. Sel sügisel on külalisi lausa kolm: Martin Ellrodt Saksamaalt, Markus Luukkonen Soomest ja Kriszta Tóth Ungarist. Nad on kõik väga erinevad jutustajad, aga neid ühendab sügav pühendumus lugude vestmise kunstile.

Jutupühi korraldab Rahvakultuuri Keskuse jutukool. «Just sügistalvisel pimedal ajal on jutuvestmiseks kõige sobivam aeg. Jutupühad aitavad meile seda meenutada,» ütleb jutukooli eestvedaja jutuvestja Piret Päär. Tema südameasi on meelitada inimesi taas lugusid jutustama ja kuulama: «Meil kõigil on lugusid, mis väärivad jutustamist ja kuulamist. Tihti ei osata mõelda, et just sinu või minu lugu võib kellelegi tuge pakkuda, aidata tal mõista iseenast ja maailma.»

Jutupühade külaline Martin Ellrodt korraldab kodulinnas Fürthis juba aastaid väga populaarset jutuööd, kus oma loo saab rääkida iga soovija. «See muudab palju, kui tunnen neid inimesi, keda vahetevahel poes või tänaval kohtan, ka lugude kaudu,» ütleb Martin.

Jutupühad saavad teoks koostöös Goethe Instituudi, Kirjanike Liidu, Ungari Instituudi, Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja MTÜga Kogukond.

Ennet: Savisaare nimi toob saali rahvast täis

Keskerakondlase. psühhiaater Jüri Enneti sõnul tagavad rahvale tuntud nimed teatritegijaile publiku ja teevad nendegi nimed tuntumaks.

«Selge on see, et taolisi nimelisi etendusi saab teha vaid vägevate nimedega,» kommenteeris mees ajalehes Pealinn NO99 plaani tuua veebruaris lavale muusikal «Savisaar». «Kui etendusel on nimeks Napoleon, Vitsut või Savisaar, toovad sellised peategelased rahva saali igal ajal!»

Nii ei kavatse etendust eirata ka näiteks reklaamiguru Linnar Priimägi. «Ostke mulle pilet ja räägime pärast etendust uuesti,» sõnas Priimägi ajalehele Pealinn.

Enneti sõnul reklaamib etendus siiski pigem tegijaid kui nimikangelasi. «Savisaar valimiste eel lisareklaami ei vaja, ta on selletagi kõva mees!» lisas Ennet. «Küll aga võib selliste tuntud nimedega tegelemine kergitada muusikali autorite iseteadvust.»

Nostalgialaks: vaata, milline oli Tallinn aastal 1939

Tallinncity ajalootoimkond kaevas arhiivisügavustest dokumenaalkroonika, mis näitab Tallinna aastal 1939. Vaata ja võrdle!

Taasiseseisvumispäeval sõidab 500 ratturit Tallinnast Tartusse

Tuleva aasta 20. augusti veedab päris suur hulk jalgrattasõpru ühiselt maanteel pedaalides. Kavas on esimene rahvalik rattamatk pealinnast Emajõelinna kogupikkusega 220 kilomeetrit.

Gran Fondo (itaalia keeles suur sõit) on mõeldud kõigile, kes osaleda tahavad, märkis ürituse üks korraldaja Ain-Alar Juhanson. Korraldajad on valmis teenindama kuni 500 spordisõpra, mis on ka registreerimise limiit. Juhanson lisas, et tegemist pole võistlusega ja auhindu ei jagata, kuid kõik saavad aja kirja. Samuti diplomi ja medali.

Sõit algab 20. augusti hommikul Viru väravate juurest. Eelmise päeva õhtul korraldatakse Tallinnas aga kõigile registreerunutele pastapidu, et inimesed saaksid jõuproovi eel energiavarusid täiendada. Osalustasu eest valmistatakse kõigile ka ühtse kujundusega rattasärgid.

Tallinnast võetakse suund üle Jõelähtme Piibe maanteele Käravetele. Hiljem pööratakse Tamsalu peale. Tamsalu tähistab ka poole distantsi ehk 110 km läbimist ning rattureid ootab pidulik tervitus. Päeva jooksul saavad pedaalijad mitmel pool mujalgi osa erinevatest üritustest ja tegevustest.

Edasi liigutakse Väike-Maarja kaudu Emumäele, mis on sõidu kõige raskem koht. «Terve kilomeeter tõusu keskmise tõusunurgaga kümme protsenti,» kirjeldas Juhanson. Pärast Emumäge jõutakse tagasi Piibe maanteele, Jõgevalt ei sõideta aga otse Tartusse, vaid rada kulgeb üle Palamuse ja Kukulinna vahele jäävate voorte. Sõit lõppeb omamoodi magustoiduga, milleks on tõus mööda Lossi tänava munakivisillutist Toomemäele.

Rada suletakse kell 18. Pärast seda algab Toomel kontsert. Ürituse ajal on liiklus osaliselt suletud. Sõitjate jaoks on avatud tehniline ja meditsiiniline abi ning toitlustus.

Kui esimene sõit läheb korda, plaanivad korraldajad üritust korrata. 2017. aasta maksimumeesmärk on juba 2000 osalejat.

Reedest alates saavad kõik soovijad end üritusele kirja panna veebilehel http://granfondoestonia.com/. Samuti laupäeval Tallinna külje all Laagris peetaval suurel rattalaadal.