Lapsed räägivad mupo maskotile vanemate pattudest

Munitsipaalpolitsei Ameti noorsootöö sektor koostöös Mustamäe Sääse raamatukoguga alustas lasteaialaste ennetustegevusele orienteeritud projekti «Mina Lauriga liikluskeerises». Projekti eesmärk on lasteaialastele rääkida ohtudest liikluses ning õpetada neile, kuidas tänaval õigesti käituda. 

Liiklustunnis osaleb mupo maskott Lumeleopard Lauri, keda lapsed suure õhinaga ootavad ja kellega koos  räägitakse igapäevastest juhtumustest tänaval, kuidas õigesti ja turvaliselt liigelda, teed ületada, milline on valgusfoori funktsioon ja kas täiskasvanud ikka alati on tublid eeskujunäitajad.

Laurile räägitakse ka oma muredest ja kõhklustest.  «Lapsed on oma kodu peegel ja meile räägitakse täpselt kõik ära, kes-mille-vastu-eksinud-on. Saame teada, kelle ema on  valgusfoori punase tule ajal autoga üle ristmiku sõitnud ja kelle isa turvatooli autosse panemata jätnud. Lapsed on tähelepanelikud ega unusta valesti tehtut, nad muretsevad ema-isa eksimuse pärast oma väikest südant. Ärge alahinnake seda,» sõnab mupo noorsootöö sektori juht Kätlin Müürsepp.

 «Tänapäeva lapsed on väga heade liiklusalaste teadmistega. Kiita tuleb lapsevanemaid ja ka lasteaedu, kus mudilastele varakult liiklusreegleid tutvustatakse. Lapsed teavad täpselt,  milleks on helkur ja kuhu see kinnitada, millise tulega ja kust üle tee minna, turvavöö kasutamise vajalikkust ja isegi seda, miks trollis-bussis on võimaluse korral õigem istuda kui püsti seista,» rääkis Müürsepp. «Isegi seda teatakse, et lemmikloom peab olema väljas käies rihma otsas ning pimedas on parem tallegi helkur või valguspael külge riputada».

Vinokurov peatas dopingutarvitamise tõttu Astana järelkasvumeeskonna tegevuse

Portaali Cyclingnews.com teatel peatas Astana jalgrattameeskonna mänedžer Aleksandr Vinokurov tiimi järelkasvumeeskonna tegutsemise, sest mitu Astana noorratturit on järjest dopingutarvitamisega vahele jäänud.

Samas on Vinokurov kindel, et Astana põhimeeskond saab 2015. aastaks UCI litsentsi. Eile teatas UCI, et Astana noorratturi Artur Fedossejevi dopinguproovist leiti anaboolsete steroidide tarvitamise jälgi. Tegu on juba viienda Astana tiimi puudutava dopingujuhtumiga viimase kolme kuu jooksul.

Itaalia ajalehe Gazzetta dello Sport teatel on Kasahstani rattaliidu president Kairat Kelimbetov seetõttu ameti maha pannud ja tema koha on üle võtnud Darkan Mangeldijev, kes on ühtlasi Vinokurovi hea sõber. Koos Astana World Touri meeskonnaga Toskaanas treeninglaagris viibiv Vinokurov üritas viimastes intervjuudes kahe tiimi vahele selget piiri tõmmata.

«Noored sõitjad on hullud, kui nad pole ikka veel aru saanud, et rattaspordis pole dopingule kohta,» sõnas ta Gazzetta dello Spordile. «Olgu see otsus signaaliks nii neile kui ka meie alaliidule! Oleme kogu aeg nõudnud Kasahstani alaliidult karmimat suhtumist. Samas toetame nende otsuseid täielikult,» lisas ta. «Kuid saage aru – Astana põhitiimil ja noortetiimil pole ühist mitte midagi peale nime ja samasuguse võistlusvormi.»

Samas pole asi nii lihtne nagu Vinokurov püüab näidata – näiteks on Dmitri Sedoun ühtaegu nii Astana kontinentaaltiimi mänedžer kui ka World Touri tiimi spordidirektor. Gazzetta dello Spordi väitel võib ka tema seetõttu töökoha kaotada.

Lisaks andsid kaks sportlast – vennad Maksim ja Valentin Iglinski – EPOt sisaldanud proovi World Touri meeskonnda kuuludes. Peale nende ja Fedossejevi on veel vahele jäänud järelkasvumeeskonna liikmed Viktor Okišev ja Ilja Davõdenok. Paari aasta eest Astanas sõitnud Roman Kreuziger peab aga jätkuvalt dopinguküttidega vaidlust selle üle, kas tema toonased bioloogilise passi näitajad viitavad dopingutarvitamisele või mitte. Tšehhi olümpiakomitee mõistis Kreuzigeri septembris õigeks, kuid UCI ja WADA on kaevanud selle otsuse spordiarbitraaži.

Astana põhitiim, kus uuel aastal sõidavad ka eestlased Tanel Kangert ja Rein Taaramäe, saab oma saatuse teada detsembri alguses, kui UCI avaldab nende 18 meeskonna nimed, kes kuuluvad järgmisel hooajal World Touri tiimide hulka. «Litsentsiga pole mingit probleemi. Oleme andnud selgituse kõikides punktides, kus meilt seda paluti,» teatas Vinokurov enesekindlalt.

Flora kohtub uue hooaja eel rootslaste ja soomlastega

Lisaks täna avaldatud EJL Jalgpallihalli A-turniiri ajakavale on FC Flora jalgpalliklubil 2015. hooaja treeningmängude graafik juba novembri lõpu seisuga praktiliselt paigas ning lahtine on veel vaid 13. veebruari vastane.

21. veerbruaril võtab FC Flora Soomes mõõtu Veikkausliiga tänavuse hooaja pronksimeeskonnalt FC Lahtilt. 28. veebruaril võõrustatakse Tallinnas Rootsi tugevuselt teise liigasse (Superettan) tõusnud IK Frej meeskonda, vahendab klubi kodulehekülg.

Algselt oli FC Floral kokkulepe mängida 13. veebruaril Oslos ühe Norra kõrgliiga klubiga, kuid norralased teatasid eile, et ei saa eelarveprobleemide tõttu sellele mängule sõita. Uus vastane selgub lähinädalatel.

FC Flora hooajaeelsete treeningmängude graafik:

R 9.01.2015 19:00 FC Flora – Nõmme Kalju FC (EJL jalgpallihall)

R 16.01.2015 19:00 FC Flora – Tallinna FC Infonet (EJL jalgpallihall)

R 23.01.2015 17:30 FC Flora – Tallinna FC Levadia (EJL jalgpallihall)

L 31.01.2015 11:30 FC Flora – JK Sillamäe Kalev (EJL jalgpallihall)

L 7.02.2015 19:00 FC Flora – Paide Linnameeskond (EJL jalgpallihall)

L 21.02.2015 FC Lahti (Soome) – FC Flora (Lahtis)

L 28.02.2015 FC Flora – IK Frej (Rootsi) (EJL jalgpallihall)

Tallinna opositsioonierakonnad püüavad järjekordselt Savisaart umbusaldada

Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid plaanivad täna toimuval Tallinna linnavolikogu istungil järjekordselt umbusaldada linnapead Edgar Savisaart. Tänavu on opositsioonierakonnad Savisaarele umbusaldust avaldanud juba kahel korral. Seekord süüdistatakse linnapead selles, et kooliõpilaste pildistamine nõukogude okupatsioonisümbolite taustal on saanud tema vaikiva heakskiidu.

Keskerakond omab Tallinna linnavolikogus enamust, mistõttu opositsioonierakondade umbusaldus võiks läbi minna ainult juhul, kui osa Keskerakonna fraktsiooni saadikuid umbusaldamisega ühineks. Tänavu kahel korral toimunud umbusaldushääletusel opositsioonierakondasid edu ei saatnud ning suure tõenäosusega ei juhtu seda ka täna.

Opositsioonierakondade eesmärk ei ole nende endi sõnul umbusaldamine, vaid pigem probleemidele tähelepanu tõmbamine. «Olukorras, kus Keskerakond omab linnavolikogu absoluutset häälteenamust, on opositsiooni ülesandeks tuua avalikkuse ette linnavalitsuse hämarad tehingud linnakodanike maksurahaga ning informeerida avalikkust nendest linna juhtimise aspektidest, mis vastasel juhul jääksidki linnavalitsuse kaitsvate seinte vahele,» selgitab Tallinna linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Anto Liivat.

«Nii linlaste kui ka volikogu liikmete ette peab tooma kõik valed, mida linnajuhid räägivad ning kõik viisid, kuidas linna ressursse halvasti kasutatakse, umbusalduste esitamine on üks võimalus tähelepanu tõmmata. Tallinna volikogu opositsioon saab reageerida linnapea tegudele selle arsenaliga, mis on meie võimuses. Kui opositsioon korruptsioonihõngulistele tegudele hinnangut ei anna, tähendab see vaikivat aktsepteerimist või allaandmist. Me ei saa nõustuda linlaste raha ja heatahtlikkuse kuritarvitamisega,» peab umbusaldamist vajalikuks Riina Solman (IRL).

Reformierakonna fraktsiooni liikme Martin Kuke sõnul on mõistetav kui kool viib õppekavaväliselt lapsi jõulude ajal kirikusse, aga laste pildistamine sirbi ja vasara taustal on Eestis lubamatu, seda enam, et tegu polnud juhusliku juhtumiga. «Umbusalduse saatus on peamiselt keskerakondlaste kätes, eks näis hääletustulemusest, kas punalippude kasutamise eest vastutab ainult Edgar Savisaar või Keskerakonna volikogu saadikud in coprore,» sõnas Kukk.

«Opositsioon on esitanud linnapeale umbusaldusavalduse muuhulgas nii tallinlaste raha enesereklaamile raiskamise kui Krimmi annekteerimise heakskiitmise eest, aga Keskerakonna fraktsiooni Savisaare teod ei kõiguta. Kuni keskerakondlastele on Tallinna linnaaparaadis tagatud soe koht, võib linnapea teha, mida heaks arvab,» põhjendab Riina Solman (IRL) eelnevaid umbusaldamisi. «Sel korral on keskfraktsiooni liikmetel võimalus näidata, kuidas nemad suhtuvad Nõukogude Liidu sümboolika propageerimisse koolis ning olukorda, kus linnavõim on määranud kooli juhtima inimese, kes ei vasta seadustega ette nähtud tingimustele ega suuda suhtlustasemel eesti keelt rääkida.»

Anto Liivati (SDE) sõnul on umbusaldamise põhjused laiemad, kui üksik pildistamisega seondunud juhtum. «Ilmsiks on tulnud üha enam juhtumeid, kus Tallinna linna rahaga makstakse kinni Keskerakonna valimiskampaaniat. Linna kohtuvaidlusi rahastav munitsipaalpank ja üle-eestilise levikuga Tallinna Televisioon on kampaania tugisambad, millele sekundeerivad juba täna valimisreklaamid linnatranspordil, teiste omavalitsuste toetamine Kiltsi rahvamaja näitel ning valijatele linna raha eest kingituste ostmine,» leiab Liivat.

Umbusalduse algataja on Reformierakonna fraktsioon, põhjendades seda sellega, et süsteemne kooliõpilaste pildistamine nõukogude okupatsioonisümbolite taustal on saanud linnapea Savisaare vaikiva heakskiidu. Tallinna linnavolikogu istung hakkab täna kell 16.

Heljo Pikhof: laps vajab märkamist, hoolt ja kaitset

Iga uus seaduseelnõu, mis riigikogul arutada, olla eelmisest hullem, kuulutab opositsioon – sedamööda, kuidas lähenevad valimised. Ega nemad arutagi, nemad materdavad niisama huupi.

Nüüd on siis järg lastekaitseseaduse käes. Meile maalitakse värvikas pilt sellest, kuidas kuri ametnik kisub nutvat last väevõimuga armastava kodu rüpest välja. Kui aga pildil on nuttev laps – või ka ratastooliinimene –, siis pole vaja ei süvenemist, ei argumente, emotsioonid on nagunii laes. Vaadelgem aga asja pisut sisulisemalt.

Deklaratiivsuse määr

Lapse arengu ja kasvu loomulik keskkond on perekond, ütleb praegu kehtiv lastekaitseseadus. Sama mõte sai opositsiooni kehutusel lisatud ka uude seaduseelnõusse – kes siis vastu vaidleks? Iseasi, kui palju säherdusel deklareerimisel mõtet on.

Praegune, 1993. aastast pärit seadus ongi peaasjalikult loosungitest koos ja jätab korraldamata või korralikult kokku sõlmimata asjaomaste institutsioonide rolli.

Et kaitsta meie lapsi võimalikult hästi, peab uus seadus saama konkreetne. Viimaks ometi on reguleeritud valitsuse, sotsiaalministeeriumi, maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusameti ülesanded. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on mõistagi lapsevanemal või last kasvataval isikul, riik ja omavalitsus peavad selles lapsevanemat toetama.

Liiati on inimese pühimad õigused sõnastatud nii ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis kui lapse õiguste konventsioonis ja selle lisaprotokollides, nii Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kui teistes asjaomastes õigusaktides.

Kõigi nende rahvusvaheliste lepetega on Eesti liitunud, need on meie õiguse lahutamatu osa ja otsekohaldatavad ka kohtus. Lastekaitseseadus on nendega kooskõlas ja sellele seadus ka viitab.  

Samuti on lapse, nagu ka suure inimese, põhiõigused üles loetud Eesti Vabariigi põhiseaduses, paljud muud õigused-kohustused on sätestatud teiste valdkondade seadustega. Nii näiteks määrab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kindlaks lapse koolikohustuse ning perekonnaseadus lapse kohustuse osa võtta perekonnaelust ja ühistest ettevõtmistest. Meie seadusloomes ei ole tavaks igas uues seaduses vanu sätteid üle korrata.

Vanemaid ei valita

Miks sõnu «ema» ja «isa» seadusetekstist ei leia, pärivad valvsad oponendid.

Kahekümne aastaga, mis lahutab meid eelmisest lastekaitseseadusest, on hulk vett merre voolanud. Statistika näitab, et nüüdisaja Eestis sünnib 60 protsenti lastest väljaspool abielu ning keskmiselt 700 sünniaktis aastas puudub sootuks isa nimi, see tähendab, et neil lastel ongi – ema otsustusel – ainult üks vanem.

Lisaks on meilgi – nagu maailma paljudes riikides – kärgperede suundumus: peres kasvavad kaasade lapsed va­rasema(te)st abielu(de)st ja ühised lapsed üheskoos.

Lapsi sirgub ka vanavanemate hoo­le all, asenduskodudes, hooldusperedes, eestkosteperedes.

Lastekaitseseadus ei saa kehtida vaid nende laste kohta, kellel on õnn elada koos lihase isa-emaga. Oma õiguste kaitset vajab iga viimane kui laps, igaüks on unikaalne ja just sellisena ka hindamatu.

Otsekui külarahvast kurja hundiga hirmutatakse nüüd avalikkust uue lastekaitseseadusega, mis laskvat jõuga ja kergekäeliselt lapsi perest ära võtta. Appi, hunt karjas!

Et asi usutavam oleks, tuuakse toeks arvnäitajaid küll USA, küll Norra elust, kus avalik võim sekkuvat liig jõuliselt perekonna loomulikesse õigustesse.

Ei tahaks hakata teiste mustas pesus sorima, küll aga võin kinnitada: meie lastekaitseseaduse jõustumise korral perekonna ja eraelu kaitse mitte ei vähene, vaid, vastupidi, suureneb. Mil moel?

Nimelt reguleerib lapse perekonnast eraldamist praegu 2010. aasta juulist kehtiv perekonnaseadus. (See tõsiasi kipub meie oponentidel meelsasti kahe silma vahele jääma.)

Nii selle kui tulevase lastekaitseseaduse järgi saab last perekonnast eraldada ainult juhul, kui lapse elu või tervis on hädaohus, kui vanem on ohu põhjustanud ja keeldub lapsele abi andmast.

Statistika näitab, et säherdusi äärmuslikke meetmeid kasutatakse Eesti oludes nagunii aina vähem. (Aastal 2009 oli perest eraldatud laste arv 664, mullu 465.) Perekonnaseaduse kohaselt tuleb sellisel juhul lapse ja vanema õigussuhte piiramise kohta viivitamatult kohtule avaldus esitada.

Uus lastekaitseseadus piiritleb mõiste «viivitamatult»: 72 tundi on see aeg, kui last tohib pelgalt omavalitsuse otsusega perest eemal hoida, pärast seda tuleb laps vanematele tagasi anda. Sest paraku lasi perekonnaseaduse sõna «viivitamatult» erijuhtudel end venitada mitme kuu, halvimal juhul koguni aastapikkuseks välja.

Ära löö last! Karu näeb

Majanduslikult kehv elujärg aga ei ole ühelgi juhul lapse perest äravõtmise aluseks. Kitsikuses perele ja lastele tuleb tagada toimetulekuvahendid – nii need, mis seadustega ette nähtud, kui kamaluga peale kui vähegi võimalik.

Üleaedse pannkookidel on palju suurem vägi kui hurjutamisel ja külajuttude levitamisel. Üldjuhul – vähemalt väiksemas omavalitsuses – on ju teada, mis toimub naabri suletud uste taga.  

Ühiskond ei saa aga ükskõikselt pealt vaadata, kui laps kasvab kodus, kus teda vääralt koheldakse, kui väikelapsed on pikki päevi toitmata ja kasimata, kui on kahtlus, et last koguni kuritarvitatakse. Jah, kurb küll, aga vahel vajab laps siiski kaitset ka lihaste vanemate eest.

«Ära löö last!» manitsesid aastatetagused tänavaplakatid. «Karu näeb.»

Karu näeb, aga ei kõnele, ei hüüa appi. Uus seadus paneb kõigile asutustele ja inimestele, kes lastega kokku puutuvad, ennetustöö kohustuse, eeldab last ohustavate olukordade märkamist ja neile kiiret reageerimist.

Sageli piisab, kui pakkuda perele hingetõmbeaega, toetust, vanemlike oskuste koolitust. Iga selline otsus peab lähtuma lapse parimatest huvidest ja arvestada tuleb ka lapse enda arvamust, kord on ta nii suur, et tal on enda arvamus juba olemas.

Uus seadus paneb igaühele meist kohustuse teada anda abivajavast lapsest, ja alguse saab see kõik oskusest last märgata, ligimesest hoolida.

EMT töös esineb öösel häireid

EMT annab teada, et hooldustööde tõttu on 28. novembri öösel häiritud infosüsteemide töö.

Seoses plaaniliste hooldustöödega ei tööta käesoleva nädala neljapäeva öösel vastu reedet (28. novembrit) osa EMT infosüsteeme.

Seoses hooldustöödega esineb ööl vastu 28. novembrit ajavahemikus kella ühest kolmeni katkestus EMT elektrooniliste kanalite (koduleht, iseteenindus) ning parkimisteenuste töös.  Samuti on häiritud EMT positsioneerimisteenused, kõnekaartide laadimine ning SMS ja MMS sõnumite saatmine erinevatest rakendustest (mobiililt saatmine töötab).

EMT kõneside teenused ja andmeside (internet) häiritud ei ole.

Hooldustööd tehakse klientidele jätkuvalt kvaliteetsete ja töökindlate teenuste tagamiseks.

Töid teostatakse öösel, et kliente võimalikult vähe häirida. EMT palub vabandust võimalike ebamugavuste pärast.

Teppan ja Aganits tunnistasid staaride armee paremust

Itaalia SuperLega möödunud voorus jäi Andri Aganitsa ja Renee Teppani meeskond Altotevere Citta di Castello 0:3 alla staaridest kubisevale Cucine Lube (endine Lube Macerata) meeskonnale. Avageim kaotati seni vaid võite tunnistava tippmeeskonna vastu napilt 24:26, järgnevalt juba kindlalt 20:25 ja 14:25.

Aganits oli platsil algusest lõpuni, Teppan pääses väljakule vahetusest episoodiliselt. Temporündaja Aganits kogus mängus viis punkti, millest kolm tulid õnnestunud blokiga. Diagonaal Teppan punktiarvet avada ei suutnud. Võitjate suurimad skooritegijad olid poolakas Bartosz Kurek (15, +10), itaallane Alessandro Fei (14, +8) ja Tšehhist pärit, kuid Itaalia koondist esindav Jiri Kovar (13).

Aganits ütles volley.ee-le, et jäi enda mänguga rahule, kuigi rünnakukoormus oli väike: «Ei teagi, miks sidemängija mind ei usalada, isegi kui eelnevad mängud olen rünnakul hästi tegutsenud. Samas on meil suuri probleeme vastuvõtuga ja see teeb temporünnaku mängimise keeruliseks.»

Aganitsa sõnul alustas Altotevere mängu paremini ja esimest geimi domineeriti kuni 24:22 eduseisuni. Kahte geimpalli aga realiseerida ei õnnestunud ja vastu tuli võtta valus kaotus. "Minu arvates tulid nad ilmselgelt pehmelt peale, aga avageimi tasavägise mängu järel ärkasid nad üles ja järgnevas kahes geimis sai näha maailma tippklassi võrkpalli,» rääkis Teppan.

Vähene mänguaeg diagonaalründajat ennast ei üllatanud: «Maric alustas hästi ja eks see tasavägine avageim püsis treeneril meeles terve mängu jooksul. Seega ta ootas ja lootis Marici peale lõpuni.»

SuperLega esikohta jagavad kuus järjestikust võitu saanud Modena Volley ja Cucine Lube (mõlemal 18 punkti), järgnevad Trentino Diatec (16 punkti 6 mängust), Perugia (13/6) ja Bigbank Tartu meeskonna Challenge Cup vastane Ravenna (12/6), Altotevere on 13 võistkonna arvestuses jätkuvalt 11. kohal. Järgmises voorus läheb eestlaste tiim vastamisi tabeli viimase Vero Volley Monzaga.

«Monza vastu peame võtma nii-öelda kohustusliku võidu, eriti veel oma kodus. Kahjuks tuleb tunnistada, et esimest ringi ei päästaks ka kolm punkti sellest mängust. Taga tuleb nutta esimesi mänge, kust punktid jäid tulemata. Itaalia karikasarjast me võime ilmselt suu puhtaks pühkida, sest järgmisena on meid ootamas väga kõvad vastased,» jutustas Teppan. Itaalia karikavõistlustele kindlustavad pääsu avaringi kaheksa parimat meeskonda.

Lodi mahtus ülinapilt läbi linna sõitma

Vaevu kolme-nelja sentimeetri kauguselt möödus jõuluks Tartu Raekoja platsile viidud lodi Jõmmu treilerauto peal tee äärde pargitud autodest. Aeglaselt, kuid õnnelikult ja midagi kriimustamata jõudis jõelaev lõpuks linna keskväljakule.

Ettevalmistused lodja transportimiseks algasid juba hommikutundidel. Eeltööd võtsid hulga aega ning lõpuks kell 12.21 tegi suur viieteljeline kraana ligi 30-tonnisele puust jõelaevale tuule alla.

Et tee lodjakoja juurde oli libe, ei pääsenud treilerveok esimese katsega liikuma. Mitu korda püüdis juht masinat edasi-tagasi nõksutada, kuni rehvid enam ei libisenud ning raske koorem hakkas kesklinna poole veerema.

Mööda Ujula tänavat sõideti aeglaselt. Silmas tuli pidada nii elektriposte kui parkivaid autosid. Sauna tänavalt Staadioni tänavale pöörates muutusid olud kohe eriti kitsaks.

Elektripostide ümber tuli korralikult manööverdada ning Staadioni tänava ja Narva maantee ristmiku lähedale pargitud autodki häirisid veost omajagu. Ühe halli värvi Volkswageni omanik ilmselt ei teagi, et laeva põhi möödus vaevu kolme sentimeetri kauguselt tema auto katusest. Õnneks ei saanud sõiduk ainsatki kriimu.

Narva maanteel peatas politsei liikluse ning tegi laiale veosele teed. Üle Vabadussilla Raekoja platsi poole sõites peatas politsei taas autosid ja jälgis, et maismaal ei tekiks soovimatut laevaõnnetust.
 

Kell 13.27 jõudis lodi lõpuks Raekoja platsile. Kraana asus laeva maha tõstma. Kulub veel hulk tööd jõelaeva ehtimise ja trepi ehitamisega, kuni lõpuks saavad soovijad minna laeva trümmi teed jooma.

Suurepärase EM-turniiri teinud curling'u-naiskond püüab pääsu MMile

Eesti jääkeeglinaiskond kindlustas koha järgmiseks aastaks EMi A-divisjonis ja saab võimaluse mängida esimest korda Eesti curling'u ajaloos 2015. aasta MMi kohale.

Šveitsis toimuval curlingu EMil kindlustas Eesti naiskond ka järgmiseks aastaks koha A-grupis. Viimases alagrupimängus tuli Tšehhilt vastu võtta küll 6:7 kaotus, kuid kuna Saksamaa alistas ekstravoorus Läti samuti tulemusega 7:6, tähendas see seda, et Eesti sai kahe võiduga kaheksanda koha, Läti ühe võiduga üheksanda ja Tšehhi samuti ühe võiduga kümnenda koha. Läti ja Tšehhi langevad järgmiseks aastaks B-gruppi.  

Õnnelik Eesti naiskonna kapten Maile Mölder pärast mängu: «Esimene eesmärk sai täidetud, et A-gruppi pidama jäime. Teise eesmärgi nimel ehk pääsu eest MMile jõuda hakkame tööle. A-grupp on andnud parima võimaluse võistkonnana areneda, sest nii tugevate vastaste vastu saab mängida vaid EMil või MMil. Suurimaks kordaminekuks pean endise maailmameistri ja olümpiamedalisti Šotimaa alistamist. See näitas, et heal päeval võime mängida kõigiga. Tunnen, et võistkond on üheksa mängu jooksul teinud suure arengu ja ootan juba järgmisi mänge.»

Võistkonna treener Erkki Lill lisas: «Sisetunne ütles, et jääme A-gruppi pidama, mäng valitseva maailmameistri Šveitsiga andis suure koguse enesekindlust, et võime ka tugevaid riike võita, nagu Šotimaa võit ka näitas. Võistkond arenes mäng-mängult ja oluline, et oleme just mentaalselt valmis parimatega mängima.»

Eesti curling'u-naiskond alustab kahe võiduni mängitavat MMi kvalifikatsiooni reede õhtul (esimene mäng algab Eesti aja järgi kell 20:30). Teine mäng mängitakse laupäeval ja vajadusel kolmas mäng samal päeval. Vastaseks on B-grupi võitja, kelleks võib olla kas Norra, Itaalia, Ungari või Austria.

 

Lugeja küsib: millal lahendab Prisma tõrked uute ID-kaartidega?

«Ma ei ole saanud juba mitu nädalat Prismas uut ID-kaarti kasutada, kogu aeg öeldakse, et varsti saab korda, aga millal siis lahendab Prisma tõrked?» küsib lugeja.

Vastab Prisma Peremarketi turundusjuht Silver Säga.

Uuendatud kiipidega ID-kaartidega, mis on väljastatud alates oktoobri algusest, on tõepoolest Prisma kassades praegu tehnilisi probleeme. Täpset kuupäeva, mil uusi ID-kaarte Prisma kassades kasutada saab, ma hetkel kahjuks öelda ei oska. Selle lahendamisega tegeletakse aktiivselt ja loodame probleemid lähiajal kõrvaldada. Küll aga saavad kõik uute ID-kaartidega kliendid Prisma Kontot sellest hoolimata kasutada, selleks sisestab kassapidaja vajalikud andmed käsitsi. Mõnevõrra ebamugavam on see käsitsi sisestamine iseteeninduskassades, kus viie kassa peale on üks kassapidaja.

Kangurit ootavad operatsioon ja pikk mängupaus

Itaalia veebiportaal sportando.com kirjutab, et Eesti korvpallikoondise kapten Kristjan Kangur läheb seljaoperatsioonile ning saab väljakule naasta alles järgmisel aastal.

Varese meeskonna hingekirja kuuluvat Kangurit vaevab sarnane vigastus nagu täpselt aasta aja eest ning ka siis lahendati olukord operatsiooni abil. Sportando andmetel jääb Kangur palliplatsilt eemale 5-6 nädalaks.

Ülevaade: vaata, mida plaanitakse lähiaastatel Mustamäele ehitada!

Mustamäe linnaosa arengukava 2014-2020 projekt annab ülevaate, milliseid investeeringuid kavatseb linn järgneval viiel aastal Mustamäele teha. Mustamäe saab juurde mitmeid spordirajatisi, parandatakse teid ning renoveeritakse mitmeid hooneid. Vaata kaardilt!

Kõige suuremad investeeringud on tõenäoliselt Mustamäel tulemas spordirajatistesse. Vilde tee 120 renoveeritakse endine koolistaadion ja ehitatakse spordihoone. Akadeemia tee 30 aadressile, vana koolimaja asemele, ehitatakse Mustamäe uus vabaaja ja spordikeskus. Lisaks eelolevatele plaanitakse ehitada mustamäelastele kasutamiseks staadion Tallinna Mustamäe Humanitaargümaaniumi vahetusse lähedusse.

Kavas on ka Sütiste parkmetsa taotlemine munitsipaalomandisse ning sinna puhkamis- ja liikumisala rajamine koos välijõusaaliga.

Arengukava näeb ette polikliiniku ja Akadeemia tee 32 sotsiaalmaja renoveerimist. Vilde teel asuv kultuurikeskus Kaja saab juurdeehituse ning sinna soetatakse uudne sisseseade. Sõpruse puiesteel asuv Parditiigi park saab kaasaegsemaks, seal on ees oodata ehitustöid.

Infrastruktuuris nähakse suurimaid arenguid ristmike renoveerimises. Renoveerimist ootavad Kadaka tee-Tammsaare tee, Mustamäe tee – Tammasaare tee, Raja tänava – Akadeemia tee ja Sõpruse-Akadeemia-Ehitajate ristmikud. Kadaka teed ja Kadaka puiesteed ootab ees täielik väljaehitamine. Kergliiklusteega ühendatakse Nõmme, Mustamäe ja Haabersti.

Tallinna linnavolinik: vähendatagu linnalehtede tiraaži

Tallinna linnavolikogu asub täna arutama Tarmo Kruusimäe (IRL) ettepanekut vähendada nii Pealinna kui Stolitsa tiraaži maksimaalselt 40 000 leheni.

«Kuna äärmiselt suur osa täna väljaantavatest Pealinna ja Stolitsa eksemplaridest ei jõua lugejani vaid jäävad vedelema postkastide peale või kõrvale – samuti ei paku linn elanikele võimalust lehtedest loobuda -  tuleb lehtede tiraaži vähendada ning tulevikus hakata lehti edastama ainult tellijatele,» ütles Kruusimäe oma ettepaneku selgituseks.  «Sellega on võimalik kokku hoida suur summa linnale hädavajalikku raha.»

Postimees on varasemalt kirjutanud, et linnameedia tööshoidmine maksab kokku ligi 5 miljonit eurot.

Tallinn renoveerib nelja miljoni euro eest Kalevi spordihalli

2015. aasta Tallinna linnaeelarve eelnõus on kavandatud neli miljonit eurot Kalevi Spordihalli renoveerimiseks, lisaks kavandatakse rajada jalgpallihall aadressil Vikerlase 16a ja alustatakse Sõle spordikompleksi ehitusega.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on spordirajatiste investeeringuteks tuleva aasta linnaeelarve eelnõus kavandatud 5,6 miljonit eurot. «Kõige suurem ja olulisem investeering puudutab Kalevi Spordihalli tervikrenoveerimist, mille tulemusena saab pealinn juurde veel ühe kaasaegse spordihoone,» märkis Kõlvart. «Ühtlasi on plaanis alustada Sõle spordikompleksi ehitusega, kus valmib esimese etapina kunstmurukattega jalgpalliväljak. Pneumohalliga kaetakse järgmisel aastal aga Vikerlase tänavale rajatav jalgpalliväljak.»

Ühtlasi jätkub tuleval aastal ka välisrahastusega investeerimisprojektina Pirita Spordikeskuse multifunktsionaalne arendamine (Rummu tee 3), kus on kavas Rummu tee alla Pirita spordikeskust Lillepi pargiga ühendava kergliiklustunneli rajamine (936 000 eurot). 

Möödunud aastal avati Pirita Spordikeskuse tervisespordihoone, mis on mõeldud eeskätt tervisesportlastele ning kus on ruumid nii suusa- ja uisuvarustuse laenutamiseks, hoolduseks kui ka riietus- ja pesemisruumid. Lisaks tervisespordihoonele on rekonstrueeritud ka Pirita Spordikeskuse jääväljak, laste kelgumägi ning rajatud uus laste mänguväljak.

Pirita Spordikeskuse arendamist rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest -elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna «Piirkondlik terviklik ja tasakaalustatud areng» meetmest «Linnaliste piirkondade arendamine».

Täna: mida suudavad Audentese poisid Eesti parima korvpalliklubi vastu?

Korvpalli Eesti meistrivõistlustel peetakse täna üks kohtumine, kus vastamisi lähevad liigatabeli esimene ja viimane meeskond – BC Kalev/Cramo ja Audentese SG/Noortekoondis. Mäng algab Keila tervisekeskuses kell 18.30.

Kui Kalevil on seni tabelis ainult võidud, siis Audentes on tunnistanud vaid kaotusi. Korvide vahe on ühel meeskonnal 170ga plussis, teisel 298ga miinuses. Lisaks on Audentsese puhul tegemist konkurentsitult noorima meeskonnaga Eesti meistriliigas – enamik nende mängijaid on sündinud aastatel 1996-1998. Sander Raieste ja Kristian Kullamäe sünniaasta on koguni 1999.

NBA klubi juhendas esmakordselt eurooplasest peatreener

Itaallasest Ettore Messinast sai esimene Euroopas sündinud treener, kes juhendanud NBA meeskonda põhihooajal.

Kuna Gregg Popovich ei saanud San Antonio Spursi tervislikel põhjustel juhendada, siis sai tavapäraselt abitreeneri rolli täitev Messina võimaluse olla meeskonna peatreener Indiana Pacersi vastu, kirjutab ERR Sport.

Spurs võitis kohtumise 106:100 ning meeskonna resultatiivseimaks mängijaks oli 37-aastane Manu Ginobili 28 punktiga.

Ilmselt ei saa Popovich samadel põhjustel peatreeneri kohuseid täita ka reedeses mängus Sacramento Kingis vastu, mis tähendab, et suure tõenäosusega juhendab Spursi taas Messina.

Facebooki kasutustingimused muutuvad

Facebook on viimase aasta jooksul uuendanud oma teenuseid, mis on kasutajaskonnas palju küsimusi tekitanud ning sundinud sotsiaalvõrgustikku oma privaatsuse põhitõdesid selgitama. Nüüd seda ka tehti.

Varasemalt sel kuul käis Facebook välja mõned muudatusettepanekud kasutustingimustes ja andmekäitluse ning küpsiste põhitõdedes, kutsudes inimesi üles teemal arvamust avaldama.

Kasutajate ettepanekuid võeti kuulda kuni 20. novembrini, et siis vahetult enne uue koondtingimuste avaldamist need jõusse viia, vahendab Tech2.

«Kui kasutaja kasutab Facebooki teenuseid pärast 1. jaanuari 2015, nõustub ta automaatselt ka uuenenud tingimustega, andmekäitluse põhimõtetega, küpsiste tingimustega ning sellega, et tema külastatud lehekülgi ja kasutatud rakendusi võetakse arvesse reklaami kuvamisel,» avaldas sotsiaalvõrgustik.

Facebook on hakanud kasutajaid jõulisemalt eelseisvast uuendustest ka teavitama. Värske kasutajatingimuste koondreeglistik on teravam ja konkreetsem kui varasem. Nii ei pea enam läbi lappama 9000 sõna pikkust tingimuste loetelu vaid saab lühema, kompaktsema ülevaate. Eesmärk on anda lihtsam ja selgem pilt ning kinnitada kasutajatele, et sotsiaalvõrgustik on läbipaistev ja usaldusväärne. Ajend seisneb kriitikas, mida Facebook on oma privaatsuspoliitikaga pälvinud, milles sotsiaalvõrgustikku on süüdistatud oma kasutajate peal neid teavitamata katsete ja uuringute läbiviimises.

Uus privaatsuse põhitõdede (Privacy Basics – toim.) lehekülg annab kasutajale väga lihtsustatud kujul ülevaate sellest, milles Facebooki kasutamine seisneb. See on tehtud kasutajasõbralikumaks, värvilisemaks, lihtsasti klikitavamaks, sisaldades ka animatsioone. See aga omakorda ei tähenda, et privaatsusenõuetes oleks järeleandmisi tehtud.

Samuti on sotsiaalvõrgustik tunnistanud, et testib uut ostunuppu (Buy button – toim.), mis lubab kasutajatel teha oste otse Facebookist lahkumata. Facebooki arendajate hinnangul teeb see ka ülekanded lihtsamaks. Mõistagi on veel vara öelda, kas see teeb internetis poodlemise lihtsamaks, kuid kindlasti aheldab see kasutajaid varasemast rohkem Facebooki külge.

Aga ka headest asjadest – kui sulle ei meeldi mõni reklaam, mida oma nutitelefonist näed, siis ei ilmu see lauaarvutist või tahvlist sisselogides. See ei tähenda aga seda, et saaksid reklaamidest täielikult vabaneda. «Inimesed tunnevad sageli muret, kuidas neilt kogutud infot reklaamiostjatega jagatakse. Midagi selles küsimuses ei muutu Facebooki kasutustingimuste uuendamisega – me aitame reklaamiostjatel jõuda inimesteni neile oluliste reklaamidega nii, et ei avalda seda, kes konkreetselt (ja isikuliselt) nende sihtgruppi kuulub,» kinnitab ettevõte.

Facebooki uuenenud kasutustingimustest saab põhjalikuma ülevaate siit.

Von Bocki maja otsal vahetusid näod

Täna keskpäeval avanes von Bocki maja otsaseinal uuenenud fotonäitus «Ülikooli näod».  Sealt vaatavad Tartu ülikooli sammaste poole tudengite hulgas armastatud ning ühiskonnas aktiivsed ja tuntud professorid ja õppejõud, kokku 43 fotoportreed.

Ülikooli rektor Volli Kalm ütles, et vaidlus, keda seekord modelliks valida või kellele ära öelda, arutati läbi teaduskondades. Võrreldes varasema nägude näitusega, mis oli 2007. aastast von Bocki maja otsaseinal, on nüüd nägusid rohkem ja nende seas on ka rohkem noori inimesi.

See, et mõnel aknal on daamid vaid kahekesi, on rektori sõnul märk sellest, et tulevikus võiks naisõppejõude akendel enam olla.

Ka küsis rektor Volli Kalm kohalviibijailt, kas nad ikka oskavad iga akna juures õigeid nimesid nimetada, ning soovitas sellest ülesandest nutiriistale ühe akadeemilise äraarvamismängu ehk äpi luua.

Näituse «Ülikooli näod» idee autor on fotograaf Alar Madisson, uuenenud väljapaneku kunstnik-kujundaja on Maarja Roosi ning fotograaf Andres Tennus.

 

Naiste korvpalli karikavõistlustel peetakse poolfinaale

Täna tehakse algust naiste korvpalli karikavõistluste poolfinaalidega. Kordusmängud peetakse juba järgmisel esmaspäeval. Karikafinaal leiab aset laupäeval 20. detsembril Rakveres.

Esimeses paaris on kell 17.30 vastamisi Tartu ja Tallinna Ülikool. Klassikaline vastasseis, mis on tänaseks paraku saanud ühepoolse lahenduse – 19. novembril Tartus oli TLÜ parem 82:58.

Teises paaris võtavad kell 18.15 mõõtu AmEst Rapla ja 1182 Tallinn. 11. novembril toimunud omavahelise mängu võitis 1182 koguni 102:40.

Arsenali mängijad pole Wengerisse usku kaotanud

Londoni Arsenali jalgpalliklubi poolkaitsja Aaron Ramsey usub, et Arsene Wengeri võimetes ei tohiks kahelda.

Londoni klubi tänavune hooaja algus ei ole olnud ideaalne, kuna Premier League'is ollakse kolmandiku hooaja järel alles tabeli keskel. Prantslasest treeneri Arsene Wengeri on see taas surve alla pannud, kuid Aaron Ramsey sõnul on mängijate usk temasse alles, vahendab Soccernet.ee.

«Iga kord, kui sisse läheme, tahame tema heaks töötada ning temale tulemusi tuua. Kõik oleme selles üheskoos ning me teame meie kvaliteeti,» ütles Ramsey Sky Sports Newsi vahendusel. «Eelmine hooaeg oli meil suurepärane aasta, sel hooajal tahame selle peale ehitada ning loodetavasti suudame seda veel teha.»

Tallinna-Tartu maantee lood: Ülemiste järvevaim, Adavere mõisa rahakatel, Tartu nõid

Esmaspäeval, 1. detsembril esitletakse Tallinnas hotellis Solo Sokos Hotel Estoria Eesti Kirjandusmuuseumi poolt välja antud CD-Extra formaadis duubelplaati «Linda kivist Lilla Daamini».  Plaatidele ja tekstivihikusse on koondatud valik Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvatest Tallinna-Tartu maantee äärsete paikade kohta käivatest lugudest.

Teekond kulgeb muistenditest tuntud Linda kivist Tallinnas Tartus asuva Eesti Kirjandusmuuseumini, kus tegutseb kuulus kummitus Lilla Daam.

Vaim ja varandus

«Tallinna Ülemiste järvest tulla iga jaanipäevaööse üks veike must mees välja ja küsida järvevahi käest: «Kas linn juba valmis on?» Kui vaht peaks ütlema, et linn valmis on, siis hakkaks järv üle ajama ja uputaks linna ära. Sellepärast olla käsk antud, et kui vaim küsib, siis ütelda, et linn ei ole veel valmis,» kõlab üks tuntumatest lugudest.

Veel üks lugu: «Adavere mõisa all jões on üks vaskne rahakatel jõepõhjas. Mitmed on seda rahakatelt sialt kätte püidmas käind, aga ei ole keegi teda kätte soand. Viimaks on seda juttu Adavere mõisa härradelle reagitud. Adavere mõisa härra rakendand neli poari härgi selle katla ette ja pand suured tugevad raudkonksud katla kõrva rõngastest läbi. Ja härjad vidand siis. Härjad vidand katla juba veepinda ülesse ja paist juba vee piale ära. Kui inimesed hakkand karjuma: „Juba paistab! Juba paistab,“ katla kõrvad läind mõlemad karranapsti küllest ära ja katel läind kõige täiega jõepõhja tagasi. Küll siis on nad püind teda veel kätte soada, aga ei ole änam soand. Ja katel jäändki jõepõhja.»

Autos kuulamiseks

Kohalugudega on kaetud kogu Tallinna-Tartu-Tallinna marsruut ühe autoteekonna vältel (2x125 minutit). Tavalise CD-mängijaga saab kuulata jutte ja muusikat mõlemas suunas pisut enam kui tunni, teine pool kummagi plaadi teelugudest on mp3-formaadis. Lood muudavad plaadil elavaks jutuvestjad Piret Päär ja Anne Türnpu, jutte saadavad Andre Maakeri kitarri-improvisatsioonid.

Väljaande tekstiraamatus on osa kohalugusid ka kirjalikul kujul, samuti tänapäevaseid ja ajaloolisi fotosid jutustatud paikade kohta Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist, Eesti Maanteemuuseumist, Eesti Rahva Muuseumist, Järvamaa Muuseumist ning Põltsamaa Muuseumist.

Väljaande on koostanud Risto Järv, lood on plaadile rääkinud Piret Päär ja Anne Türnpu, muusika teinud Andre Maaker. Komplekti on kujundanud Pille Niin, salvestused teinud Jaan Tamm. Väljaande valmimist on toetanud haridus- ja teadusministeerium, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Kultuurkapitali Harjumaa, Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa ekspertgrupid ning Tartu Kultuurkapital.

Plaati esitletakse Tallinna südames, hotellis Solo Sokos Hotel Estoria. Unikaalse kontseptsiooniga Estoria hotelli igas numbritoas tutvustatakse ühte lugu Eestist. Üle 80 organisatsiooni seas on kahes numbritoas koha leidnud ka Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalid ning Eesti kohapärimuse ülevaade.

 

Eesti jalgpallikoondis kerkis maailma edetabelis viie koha võrra

Eesti jalgpallikoondis tõusis värskelt avaldatud FIFA edetabelis 83. kohale ehk parandas oma positsiooni viie rea võrra.

Esikümnes tegi tõusu Portugal, kes jagab nüüd koos Prantsusmaaga seitsmendat kohta. Tabelit juhib Saksamaa, kellele järgnevad Argentina, Kolumbia, Belgia, Holland ja Brasiilia. Esikümne lõpetavad Hispaania (+1 koht võrreldes eelmise tabeliga) ja Uruguay (-2).

Eesti EM-valikgrupikaaslastest on kõrgeimal positsioonil, 12. real, Šveits, kellele järgneb Inglismaa 13. kohal (+7). Sloveenia on 45. (-9), Leedu 95. (-3) ning San Marino 180. (+28) kohal. Viimase võimsas tõusus on suur osa mängida ka Eestil, kes San Marinoga EM-valikmängus ajaloolise 0:0 viigi tegi.

Eesti järgmine vastane, Katar, on edetabeli 98. (-10) meeskond. Eesti järgmine vastane kodus, Island, kellega koondis kohtub järgmise aasta 31. märtsil, on 33. (-5) kohal.

Egle-Eller Nabi osaleb elu esimesel profivõistlusel

Eesti bikiinifitnessi esinumber Egle Eller-Nabi võistleb sel nädalavahetusel Moskvas toimuvad aasta viimasel profivõistlusel. 20 000 dollari suuruse auhinnafondiga mõõduvõtt kannab nime Bikini Pro Moscow.

Eller-Nabi kvalifitseerus profiliigasse tänu Nicole Wilkinsi nimelisel meistrivõistlustel saadud absoluudivõidule, kirjutab fitness.ee. Kui siiani oli Eller-Nabi võistlema minek lahtine, kuna profi staatust tõendavat kaarti polnud ta veel kätte saanud, siis nüüdseks on ta saanud vastuse, et isegi ilma reaalse kaardita saab eeslanna siiski mainekal võistlusel üles astuda.

Kuidas säästa nutitelefoni akut talvekülmas?

Nutitelefonide puutetundliku ekraani kasutamise mugavus ja aku kestvus tõusevad ilmade külmenemisel taas päevakorrale.

Tootekoolitaja Madis Einpalu annab soovitusi, kuidas miinuskraadides oma nutitelefoni ja käsi külma eest kaitsta.

Mobiiltelefoni akule on sobivaimaks töötemperatuuriks plusskraadid 0-30, külmakraadides tarvitab nutitelefon aga töös püsimiseks tavapärasest rohkem akuvõimsust.

«Külmal ajal tasub nutitelefoni hoida kehale võimalikult lähedal, mitte jätta telefoni autosse pikemaks ajaks või kui seda on vaja teha, siis telefoni säästmiseks tasub seade välja lülitada. Mõningast kaitset külma eest pakuvad ka erinevad mobiilikatted,» tutvustab Einpalu.

Kui nutitelefon peaks külma tõttu välja lülituma, siis tasub taaskäivitamisega viivitada, kuniks ollakse taas soojas ruumis ning telefon on juba soojenenud, juhendas Einpalu.

«Pikemalt väljas viibides soovitan helistamisel eelistada telefoni käed-vabad seadet. Selle puudumisel on muidugi võimalik astuda mõnda hubasesse kohvikusse või korraks sisse põigata poodi ja teha siis vajalikud kõned,» lisas Einpalu.

Soovituslik on külmal ajal nutitelefoni aku enne pikemaajalist õuesviibimist täis laadida.

Puutetundliku ekraani kasutamine õues võib külmakraadidega olla vägagi ebameeldiv. Enamike kinnastega paljusid nutitelefonide ekraane juhtida ei saa. Ühe lahendusena pakub Einpalu spetsiaalseid nutitelefonidele mõeldud kindaid.

«Kui on plaan soetada uus nutitelefon, siis tasuks kaaluda puutetundliku pliiatsiga varustatud mudeleid. Pliiats on talvekülmas nutitelefoni kasutamisel suureks abiks, sest see võimaldab ekraani kasutada ka kinnastega. Vajalikud sõnumid-kirjad saavad saadetud ja käed on soojas,» märkis Einpalu.

Einpalu sõnul on AMOLED-ekraaniga varustatud nutitelefonide omanikud eelistatud seisundis võrreldes teiste nutitelefonide omanikega.

«AMOLED-ekraan on end külmades oludes tõestanud. Testitulemused on näidanud, et AMOLED-ekraan suudab teistest ekraanidest paremini madalatel temperatuuridel opereerida,» rääkis Einpalu.

Einpalu sõnul kehtivad tavapärased akusäästmise nipid ka külmal ajal. Ta soovitab reguleerida ekraani taustavalgust, vajaduse puudumisel lülitada välja bluetooth, GPS ja lülitada sisse akusäästu režiim.

«Meeles tasub pidada, et iga nutitelefoni sissetulev e-kiri ja sotsiaalmeediavõrgustiku teavitus tühjendab akut, seega on just külmal ajal oluline sulgeda taustal vaikimisi töötavad rakendused ja hoida töös vaid need, mis on tõesti olulised,» tuletab Einpalu meelde nutitelefonide akusäästmise nippe. 

Päevakommentaar: Reformierakonna «salapärase» koosoleku tulemus - selfie ja soe õhk

Reformierakonna juhatus tegi oma õhtusest koosolekust veidra meediasündmuse, vältides päeval ajakirjanike küsimusi, hoides oma õhtust koosolekukohta pikalt saladuses ning jagades sisulisi kommentaare alles öösel.

Reformierakond kogunes eile õhtul arutama Eerik-Niiles Krossi personaalküsimust, sest mõne liikme jaoks tekitas Krossi erakonnaga liitumine tema tausta tõttu küsimusi.

Nimelt teatas Andrus Ansip ajakirjandusele, et ei ole «mõnest uuest liitujast just vaimustuses». Siis rääkis ta Eesti Päevalehele, et aprillirahutuste ajal peeti kinni tema autokolonni jälitanud auto, mille roolis oli hiljem Arctic Sea kaaperdamises Venemaal süüdi mõistetud Dmitri Savins, kes Ansipi andmetel oli Krossiga väga lähedane isik.

Ka Valdo Randpere rääkis, et tal on teatavad kahtlused Krossi suhtes ja neid peaks juhatuses arutama.

Huvitav teema, aga kindlasti mitte kõige olulisem küsimus Eesti jaoks laiemalt. Reformierakonna peasekretär Martin Kukk nentis eile päeval isegi, et Krossi personaalküsimus on liigselt tähelepanu saanud. «Üks erakonna liige ei ole niivõrd oluline, et terve Eesti meedia peaks sellest rääkima.»

Teema oleks tõesti kiiresti ammendunud, kuid siis asus erakond, kes oli küsimuse ise ajakirjanduses tõstatanud, seda kramplikult vältima.

Eile kell 11 toimus juhatuse koosolek, aga seal Krossi küsimust ei arutatud. Tuli korraldada hoopis õhtune erakorraline koosolek. Valdo Randpere, kes oli enne oma kahtlustest meediale rääkinud, teatas, et omavahel on kokku lepitud, et aega ja kohta ei avalikustata. «Kui info kuskilt lekib, siis anname teile ka teada kohast,» kõlas samas peakontorist vihje.

Kalev Lillo korrutas küsimuste peale vaid seda, kui kehv on ilm. «Kui te hakkate siin kõiki küsitlema, siis me peame paluma teil välja minna,» öeldi ajakirjanikele peakontoris.

Arutelu tulemus: selfie ja soe õhk

Lõpuks koguneti uuesti pärast tööpäeva vinoteegis Musi, kus istuti ööni. «Ei saanudki täpselt aru, miks me väike režiimirikkumine seitse uudisekanalit viieks tunniks ukse taha külmetama pani. Igaks juhuks kinnitan omastele, et meie kõigiga on kõik korras ja koju laekume lähema tunni jooksul,» kirjutas Jürgen Ligi südaöö paiku oma Facebooki.

Tõsi, meedia ei ole ikka veel harjunud, et öösse venivate Reformierakonna juhatuse koosolekute tulemuseks on avalikkuse jaoks tihti vaid soe õhk. See tuleb enne valimisi kindlasti kõrva taha panna, sest ilmselt on neid veel ohtralt plaanis.

«Eesmärk selge: hästi kaitstud ja kasvava majandusega Eesti,» kommenteeris sama pilti Taavi Rõivas, kes ei jätnud võimalust kasutamata ja tegi koosolekult ka ühe selfie, mida ta pole kahjuks avalikkusega veel jagada jõudnud.

Õige küll, muu hulgas tehti pika juurdlemise järel ka otsus, et seni, kuni Krossil pole lahendatud küsimus Ameerika Ühendriikidega, ei saa ta asuda täitevvõimu ametisse. Sama juttu rääkis Rõivas ka enne koosolekut.

Nädalavahetusel muutuvad Elroni sõiduplaanid

Raudtee remondi tõttu muudetakse 29.-30. novembril rongide- ja linnaliinibusside sõiduaegu.

Seoses ehitustööde teostamisega Tallinn-Väike jaamas muudab Elron rongide sõiduplaane nii edela- kui lääne suunal. Seoses rongiaegade muutustega muutuvad ka Viljandi linnalähiliinide ajad, mis on seotud rongide väljumise- ja saabumisega Viljandisse. 

 

Rongide sõiduplaanid 29.-30. novembril.

Tavapäraselt saabub rong

29-30. 11.2014 saabub rong

 

Buss nr 8 Raudteejaam - Kesklinn

 

Viljandis 9.57

Viljandis 9.58 (Tallinnast väljub buss 7.35 ja toimetab reisijad Tallinn- Väike jaama rongile)

Buss nr. 8 väljub endiselt 10.02 raudteejaamast (ootab ära rongilt tulejad).

 

 

Viljandis 16.39

Viljandis 16.54

Buss nr. 8 väljub raudteejaamast 16.45 asemel 17.00. Kuna buss sõidab edasi liini nr 10, siis on liini nr 10 järgneval kahel ringil kuni 10 min. hilinemine.

 

 

Viljandis 19.31

Viljandis 19.37

Buss nr 8 väljub raudteejaamast 19.34 asemel 19.43 ja sõidab tavapärasel marsruudil.

 

 

Viljandis 21.53

Viljandis 22.31

Buss nr 9 väljub Viiratsist 22.39 asemel 22.23 ja lõpetab bussijaamas. Edasi sõidab buss otse raudteejaama ja väljub raudteejaamast kell 22.36 ja sõidab Lääne tänava kaudu bussijaama.   

Mart Poomi elulooraamat ilmub detsembri alguses

5. detsembril jõuab müügile elulooraamat «Mart Poom. Minu lugu», mis toob avalikkuse ette Eesti kõigi aegade parima jalgpalluri sisemaailma ja unistused ning värvikad kirjeldused profispordi telgitagustest. Raamatu müügist saadava tulu annetab Mart Poom omanimelisele jalgpallikoolile.

Mart Poomi sõnul toetub raamat tema päevikule, kus ta kirjutas üdini ausalt oma unistustest noore sportlasena ning värvikast jalgpallurielust Inglismaa profiklubis. «Olen Indrek Schwedele väga tänulik, et ta aitas minu loo raamatuks vormida. Tunnen, et kui tänu meie raamatule innustub tervislikest eluviisidest ja jõuab spordi juurde rohkem lapsi, siis on minu loo jutustamine igati asja ette läinud,» ütles Poom.

Raamatu teise autori Indrek Schwede sõnul tekkis mõte Mart Poomist raamat kirjutada ligi viisteist aastat tagasi, kui valmisid esimesed intervjuud jalgpalluri lähedaste, sõprade ning kolleegide ja treeneritega. «Mardi lugu põhineb tema päevikul. Minu ülesanne oligi mitte ära rikkuda seda suurepärast materjali, millele Mart lisas omalt poolt tagantvaates juttu juurde,» sõnas Schwede. Lisaks küsitles ta raamatu tarbeks veerandsadat inimest, teiste seas rääkisid Eesti legendaarsest jalgpallurist Derby County legendaarne peatreener Jim Smith ning väravavahtide treener Eric Steele.

Raamatu lõpus on statistika, kus muuhulgas kirjas kõik Mart Poomi täiskasvanute klassis peetud mängud. «Niipalju kui võimalik, lugesin kokku ka publikut Mardi mängudel: tribüünidel vaatas Mart Poomi mänge ligi kaheksa miljonit piletiga pealtvaatajat,» lisas Schwede.

511-leheküljeline dokumentaaljutustus Mart Poomist jõuab Eesti raamatupoodidesse 5. detsembril.

Vastne tunnel tuleb ümber ehitada

Tartus Viljandi ringil valmiva jalakäijate tunneli sissepääsude trepid on puuetega inimeste suhtes diskrimineerivad ja surve alla langenud maanteeamet tellib tulevaks kevadeks tunneli ümberehituse projekti.

Probleem kerkis sellest, et ruumipuuduse tõttu loobus maanteeamet tunnelisse pääsuks kaldteede rajamisest ja on trepid. Ratastoolis inimesed, aga ka näiteks jalgratturid, peavad tänava ületamiseks kasutama pikemat ringi.

Sel nädalal jõudis teema juba Tartu linna kergliiklusteede komisjoni koosolekul arutusele ja seal rääkis maanteeameti Lõuna piirkonna ehitusvaldkonna juht Janar Taal plaanist tunneli sissepääsud ümber teha, sest Eesti liikumispuuetega inimeste liit on seda nõudnud. Kui näpuga seaduses järge ajada, on nõue täiesti seaduslik.

Üle kolme tee

Liikumispuuetega inimeste liidu juhatuse liige Heldur Otsa nimetas üleeile Postimehele intervjuud andes Viljandi ringi tunneli lahendust diskrimineerivaks.

«Sõna otseses mõttes suunati ratastoolis inimesed, lapsevankriga emad, rulluisutajad ja jalgratturid ületama kolme maanteed, Tallinna-Luhamaa teel on ühes suunas kolm sõidurada. Et teie jaoks on mõeldud see, teie lähete sealt jalgsi üle,» ütles Otsa.

«See on ju arulage. Põhjendus oli, et läks nii kiireks, et ei jõudnud projekteerimisega ja maa omanik tahtis väga palju raha. No kuulge, seal on jutt võibolla 200 ruutmeetrist. Kas siis puudega inimesed peaksid Jõulutunneli poole pöörduma, et andke nüüd maanteeametile raha?» lisas ta.

Otsa ütles, et tema võttis Janar Taaliga ühendust ja selgitas probleemi, sest ligipääsetavuse eest seismine ongi tema tegevusvaldkond.

Eile hommikul toimetusele saadetud kirjas lisas Otsa, et peab tunnistama, et maanteeamet reageeris kohe märkusele tunneli puuduste kohta ja asus lahendusi otsima. Praeguseks on koostöös Tartu linnaga saavutatud põhimõtteline kokkulepe, et trepid asendatakse tuleval aastal kaldteedega.

Trepid üheks talveks

Taal selgitas ajalehele, et praegu ehitatakse tunnel valmis, kuid kohe algab ka ümberehituse projekti tegemine. Kui puuetega inimeste esindaja pöördus nende poole, olid Taali sõnul betoonitööd sama hästi kui valmis, veel neli trepiastet oli valada.

«Pole mõtet enam katki jätta,» nentis ta. «Materjalid on hangitud ja tarnitud, raha ei saa ehitajale maksmata jätta. Vähemalt selleks talveks on tunnel olemas, pole vaja hakata kohe lammutama.»

Praeguse tööplaani järgi võiks ümberehituse projekt olla valmis kõige varem maikuuks, sest vaja on teha eskiislahendused, valida nende hulgast parim, siis jõuda tehnilise projektini.

Taal jätkas, et kuivõrd selles piirkonnas on ka tehnovõrke, tuleb hankida kooskõlastused. Projekteerimise ajal tuleb ette võtta ka läbirääkimised maaomanikega.

Milline on tööde maht ja hind, et saada mõlemale poole kuni kuueprotsendise kaldega sissepääs, pole veel selge. Selge on Taali sõnul see, et tunnelit ennast ei ole vaja puudutada, kuid trepid tuleb ära võtta ja ka katused võetakse maha.

«Ma ei annaks veel lubadust, et me järgmisel aastal ümber ehitame. Kui on võimalik, siis sügise poole,» lausus ta.

Kuidas aga treppidega lahenduseni jõuti? Taal selgitas, et eesmärk oli pigem tagada transiidi head läbilaskvust ja liiklusohutust. Tunneli tegemise otsus tuli väga hilises faasis, kui projekt oli sisuliselt valmis ja maaomanikega polnud erilisi võimalusi läbirääkimisi pidada.

Maanteeamet käsitleb Raja tänava pikendusele tuleval aastal ehitada plaanitavat ja Viljandi ringi tunnelit ühe terviku osadena, mis on lähestikku. Liiatigi on bussipeatus kavandatud just Raja tunneli juurde ja Märja suuna kergliiklus käib eeskätt Raja tunneli kaudu.

«Oli selline nokk kinni, saba lahti olukord. Pigem leidsime, et teeks tunneli ära, küll treppidega, mis päris normikohane pole, aga lähedal on teine tunnel olemas, kus on liikumine tagatud,» lausus Taal.

Ja küsimus Heldur Otsale. Kui mitme inimese mure on see treppidega tunnel?

«Saate täiesti valesti aru. Kui tunnelit üldse poleks, kui maanteeamet laseks selle betooni täis, siis ei vaidlekski edasi. Kuni seal on tunnel, tuleb see teha seadusele vastavaks,» kostis Otsa. «Saage aru, riigi poliitika on praegu see, et puudega inimesed peavad pääsema tööle, puudega inimestele ei tehta mingeid takistusi, igasuguseid soodustusi luuakse. Ja nüüd tehakse üks tunnel, kust läbi ei pääse.»

Pürotehnika müük karmistub

Pürotehniliste toodete müüjad peavad edaspidi infot müügi kohta säilitama 10 aasta jooksul.

Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikokku arutamiseks lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tagatakse nõuetele mittevastavate või ohtlike pürotehniliste toodete leviku tõhusam piiramine.

Eelnõu järgi kohustatakse ettevõtjaid alates uue aasta 1. juulist säilitama kümne aasta jooksul infot selle kohta, millistelt ettevõtjatelt on nad pürotehnilisi tooteid saanud ja milliseid ettevõtteid on nad ise selliste toodetega varustanud. Müüki tarbijatele nõue ei puuduta.

Muudatus on vajalik parema jälgitavuse tagamiseks, et juhtudel, kui toode osutub nõuetele mittevastavaks või ohtlikuks, oleks võimalik selline toode üles leida ning vajadusel tarbijaid teavitada või kutsuda tarbijaid toodet tagastama.

Ettevõtjad selleks eraldi registrit või arvestust pidama hakkama ei pea, kui vastav informatsioon on leitav näiteks saatelehtedelt, mida säilitatakse piisavalt kaua. Senine regulatsioon eeldas ettevõtjatelt samuti selle info säilitamist, kuid täpsustatud ei olnud, kui pika aja vältel.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.

Pürotehniliste toodete importijaid ja levitajaid on Eestis suurusjärgus 80 ettevõtet.

Tööõpetuse uus tase: tolmuvaba klass Descartes´i koolis

Tartu Descartes´i kool sai oktoobris endale täielikult renoveeritud keldrikorruse, kus lisaks väikesele võimlale, loovtööklassile, bändiruumile, õpetajate puhketoale ja tehnosõlmedele on ka uhiuue tehnikaga sisustatud tehnoloogiaklass.

Kuu aja jooksul on nii õpetajad kui õpilased jõudnud kolmest ruumist koosneva klassi ja tehnika võimalustega tutvuda ja nüüd käivad seal tööõpetuse tunnid täistuuridel.

Tehnoloogiaklasse kasutavad lisaks Descartes´i koolile ka kõrvalmajas asuva Hansa kooli lapsed. Täna nokitsesidki seal Hansa kooli seitsmenda klassi poisid, et õpetaja Jaan Oleski juhendamisel teha valmis oma unistuste maja makett.

Kogu keldrikorruse renoveerimine läks maksma umbes pool miljonit eurot, sellest 100 000 eurot kulus sisustuse ja tehnika soetamiseks.

Pikemalt loe tänasest Tartu Postimehest või Postimees Plussist.

Apple lõpetab iPhone 5c tootmise

Järgmise aasta keskpaigas lõpetab Apple väikeste müüginumbrite tõttu iPhone 5c tootmise. 

Taiwan'i finantsajalehes Industrial and Commercial Times ilmunud aruandes ei toonud firma välja konkteetset põhjust, miks selle mudeli tootmine lõpetatakse. Peamiselt peetakse selle aluseks siiski vähest huvi toote vastu.

Iphone 5c tuli välja eelmisel aastal populaarse 5s-i odavama versioonina, millel on plastkorpus. Seetõttu loodetigi, et 5c saab populaarseks just nende hulgas, kes otsivad madalama hinnaga nutitelefoni. Esialgu Eestis rohkem kui 700 eurot maksnud telefon ei kuulunud siiski keskklassi rahuldava hinnaga kategooriasse.

Statistika järgi läks 2013. aasta viimases kvartalis 5c-l küll hästi, kuid siiski ei saavutanud müüginumbrid tootja ootusi. Pärast 2013. aasta lõppu on konkreetse iPhone'i müük langenud. 

Pärast seda, kui septembris tuli välja uus iPhone 6, eelistavad inimesed odavama variandina pigem 5s-i. Lisaks lõpetatakse ka vanema mudeli 4s tootmine.  

Järgmise aasta septembris laseb Apple välja juba uue iPhone'i. 

Nõmme Kalju president süüdistab Florat röövpüügis

Nõmme Kalju jalgpalliklubi president Kuno Tehva ei ole rahul, et klubi noormängija Mihkel Ainsalu tema teadmata FC Floraga profilepingu sõlmis. Kalamehed nimetaks Flora käitumist Tehva sõnul röövpüügiks.

18-aastane Ainsalu teatas 14. novembril Facebooki vahendusel, et lahkub Nõmme meeskonnast. «Mu soov on olnud noorest peale jalgpallis kõrgele jõuda. Oma eesmärkidele ja unistustele lähemale jõudmiseks, tunnen, et on vaja teha muudatusi,» kirjutas Ainsalu. Veidi hiljem kirjutas Flora oma kodulehel, et on Ainsaluga lepingu sõlminud.

«Kogu see asi oleks võinud olla natukene ilusam ja korrektsem. See läks natuke halvasti kõikide jaoks. Tihtipeale ei ole noormehed sellistes küsimustes kõige suuremad otsustajad. Ma ei ütleks, et see kriibib mu hinge, vaid ma pigem ütleks, et mu hing on haige. Diplomaatiliselt korrektselt öeldes ei tohiks sellised üleminekud toimuda nii, et klubi loeb sellest meedia vahendusel. Kalamehe keeles ütleks, et see oli röövpüük,» rääkis Tehva Vikerraadiole.

Ajaloomuuseumis räägitakse kommunistlikust riigipöördekatsest

Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones leiab esmaspäeval, 1. detsembril aset Eesti Ajaloomuuseumi ettekannete päev «90. aastat 1. detsembri riigipöördekatsest».

.1. detsembril möödub 90 aastat kommunistide riigipöördekatsest Eestis, mis õnnestumise korral 1924. aastal võinuks muuta Eesti ajalugu. Tallinna nimeks oleks tõenäoliselt võinud saada Kingissepp.

Eesti Ajaloomuuseumi ettekannete päeval pakuvad ajaloolased Ago Pajur, Reigo Rosenthal, Jaak Valge ja Hanno Ojalo uusimate teadmistega rikastatud nüüdisaegset vaadet riigipöörde eeldustele, ettevalmistamisele ja toimumisele. Samuti räägib Jaak Valge kommunismist kui poliitilisest religioonist ja tutvustab oma uut raamatut «Punased I».

Hea uudis eesnäärmevähki põdevatele meestele

Eestis on täna umbes 10 000 eesnäärmevähki põdevat meest ja igal aastal diagnoositakse meil ligi 1000 uut eesnäärmevähi juhtu.

Arstide sõnul on selles vallas puhumas uued tuuled ning tulevikus võib eesnäärmevähi ravi võrrelda kroonilise haiguse raviga.

«Eesnäärmevähk on Eesti meestel kõige sagedamini diagnoositud kasvaja ja selle avastamisel on olulised kaks aspekti – leida haigus üles võimalikult varakult ning avastada inimese elu ohustav vähk. Seejuures tuleb silmas pidada, et mitte kõik vähid ei ole tervisele ohtlikud,» selgitas Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees Toomas Tamm.

«Kui siiani me kasutasime eesnäärmevähi avastamiseks veretesti ja see ei andnud alati selget ülevaadet, kui ohtlik võib haigus mehele olla, siis nüüd on teaduses jõutud kaugemale – on leitud uusi kombinatsioone ja uusi diagnostika meetodeid, mis annavad juba palju täpsemaid vastuseid ning aitavad kaasa sellele, et ravi oleks sihipärane – et ei tehtaks üleravi või alaravi, mis võivad hoopis soodustada vähi arengut. Sellised testid jõuavad lähiajal ka Eesti arstlikusse praktikasse.»

Eesti Onkoloogide Seltsi juhatuse liige Kristiina Ojamaa selgitab, et eesnäärmevähk on algselt hormoontundlik haigus ja varases staadiumis annavad kirurgiline ravi või kiiritusravi häid tulemusi – eesnäärmevähi patsiendi viie aasta elulemus Eestis on Tervise Arengu Instituudi andmetel keskmiselt 76 protsenti, vähi varases staadiumis kindlasti kõrgem.

«Suurimaks väljakutseks täna on ikkagi kaugele arenenud eesnäärmevähi ravi ja patsientide elukvaliteedi tõstmine,» selgitas doktor Ojamaa.

«Kaugele arenenud eesnäärmevähk annab sageli juba siirdeid luudesse ja sellega kaasnevad väga tugevad valud. Ravimit, mis vähist päris terveks raviks, meil täna ei ole, kuid uue põlvkonna ravimite mõte seisneb paljuski selles, et muuta kaugele arenenud vähk n-ö krooniliseks haiguseks, mis vajab aeg-ajalt tableti võtmist või keemiaravi, kuid ei eelda enam tilguti all olemist ja pikka voodirežiimi. Eesti Haigekassa toetab täna ka ravimeid, mis on mõeldud kaugele arenenud eesnäärmevähiga haigetele ja mis parandavad oluliselt nende elukvaliteeti.»

Doktor Ojamaa sõnul saavad ka mehed ise oma eesnäärme tervise jaoks palju ära teha. «Eelkõige vanemaealised mehed võiksid ise rohkem huvituda oma tervisega toimuvast ja kui tekib mingi kahtlus, tuleks sellest julgelt rääkida oma perearstile,» soovitas dr Ojamaa.

«Oluline on tõsta ühiskonna teadlikkust ja ka suhtumist eesnäärmeprobleemidesse – vähk ei tohiks tänapäeval olla enam mingi tabuteema. Tegelikult kehtib see mistahes haiguse kohta, et mida varem see avastada ja probleemiga tegeleda, seda suurem on tõenäosus terveks saada.»

Dr Tamm soovitab meestel oma eesnäärme hoidmiseks rohkem liikuda. «Külastage oma kodukoha spordiklubisid, jalutage, jookske, tehke mistahes sporti – liikumine on kõige odavam ja kõige tõhusam vahend kõikide inimese terviseprobleemide parandamiseks.»

Vaata, milline näeb välja Viimsisse kerkiv Eesti suurim veekeskus!

Rajatav Vesikaru Veekeskus on Eesti suurim, veekeskuse tõmbenumbriks saab olema unikaalne interaktiivne ekspositsiooniala koos erinevate liutorude, veeatraktsioonide, lainebasseini ja väiksematele lastele mõeldud mängualaga.

Tallinna Veekeskus Vesikaru OÜ alustab 12 miljonit eurot maksva ja üle 4000 ruutmeetri suuruse interaktiivse veekeskuse rajamist. Viimsisse lisandub ca 65 uut töökohta. Keskus rajatakse Viimsi SPA ja Viimsi Kinoga külgnevale krundile aadressiga Ravi tee 1.

Vesikaru Veekeskus saab olema avastus- ja meelelahutuskeskus igas vanuses lastele ja täiskasvanutele, mis on suunatud nii välis- kui siseturistidele.

Rajatav veemaailm on unikaalne ekspositsioon, kus omavahel on integreeritud veekeskuse meelelahutus ning avastuskeskuse põnevus. Kui traditsioonilises vee ekspositsioonis külastaja märjaks saada ei tohi, siis veekeskuses on see osa mängulisest õppimisest. Kogu ekspositsiooni läbivaks elemendiks on Väike Vesikaru, ainulaadne mikroskoopiline loomake, kes elab vees ning suudab samas vastu pidada ka avakosmoses

Meelelahutusliku osa tõmbenumbriks on erineva pikkusega liutorud-atraktsioonid, millest pikemad on üle 100m.

Kogu projekt finantseeritakse  LHV Panga, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja omafinantseeringu toel. Keskust hakkab opereerima Tallinna Veekeskus Vesikaru OÜ. Projekteerijaks on Asum Arhitektid OÜ ja ehitajaks AS Harju Ehitus. Ekspositsiooni teostajaks ideest töötavate eksponaatideni on muuseumite ja teaduskeskuste arenduse täisteenust osutav agentuur MUSEKO.

Palliga vastu pead saanud tipptasemel kriketimängija suri

Austraalia kriketikoondise mängija Phillip Hughes suri täna hommikul raske trauma tagajärjerjel, mille põhjustas vastu mehe pead lennanud kriketipall.

25-aastane tipptasemel mängumees sai saatusliku vigastuse kaks päeva tagasi. Ta kandis küll kiivrit, kuid pall tabas mehe pead sedavõrd õnnetult, et tekitas suure ajuverejooksu.

Austraalia kriketiliidu juht James Sutherland oli juhtunu järel löödud. «Tragöödia sõna kasutatakse spordis liiga tihti, kuid selle õnnetuse kohta ei saa küll muud öelda, kui tõeline elu tragöödia,» rääkis ta.

«Kriket oli Phillipi elu ja meie – tema perekonnana – jagasime seda armastust. Täname haigla töötajaid, kes tegid kõikm mis nende võimuses, et Phillipit päästa. Me armastame sind, Phillip,» rääkis Austraalia koondise kapten Michael Clarke pressikonverentsil. Austraalia peaminister Tony Abbott tõdes oma avladuses, et juhtunu puudutas miljoneid tema kaasmaalasi.

Hughes debüteeris koondise eest 2009. aastal ning altes sellest ajast kuulus ta pidevalt meeskonda.

Ahhaa ootab emasid koos tittedega

29. novembril korraldab Tartu ülikooli kliinikumi lastefond koos teaduskeskusega Ahhaa ja Tartu tervishoiu kõrgkooliga titepäeva, millega kogutakse raha kliinikumi perekeskusele ultraheliaparaadi soetamiseks. 

Ürituse Ahaa-poolse korraldaja Annika Vesselovi sõnul oodatakse majja nii beebiootel tulevasi emasid kui väikelastega vanemaid. 

«Teadus ei ole mõeldud ainult neile, kes oskavad lugeda,» selgitas Vesselov. Ta lisas, et titepäeva eesmärk on näidata, et tegelikult saab teadusega tutvust teha juba päris pisikesena. Kõiki maja eksponaate saab oma käega katsuda või lähemalt kuulata ja vaadata. Näeb suurt akvaariumi, läbilõiget sipelgapesast, ka on võimalik näha, kuidas kooruvad tibud.

Titepäeval lahutavad suurte ja väikeste meelt teadusteater, lühiseminarid ja töötoad. Teadmisi saab proovile panna rahvatarkuste viktoriinis ning titeteemalisel takistusrajal.

Lühiseminaridele ja võimlemistundidesse on vaja varem end kirja panna teaduskeskuse kodulehel, sealt leiab ka terve päeva programmi.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv märkis lõpuks, et peale annetuste kogumise on lastefondi eesmärk inimeste teadlikkuse suurendamine. Kõigil on võimalik põhjalikult tutvuda ultraheliaparaadiga, katsetada vastsündinu süleshoidmist, riietamist ja mähkimist ning osaleda tasuta beebide võimlemises või rasedate fitball-treeningus.

TÜ kliinikumi perekeskus vajab uut ultraheliseadet suurenenud töökoormuse tõttu. Lisaaparatuur võimaldaks pakkuda teenust abivajajatele suuremas mahus, ilma et peaks patsiente jooksutama või raskeid ja õrnu aparaate edasi-tagasi vedama. Ühe seesuguse seadme ligikaudne hind on 21 000 eurot.

Memphis ja Toronto jätkasid võidukalt

Korvpalliliigas NBA sai Los Angeles Lakers järjekordse kaotuse jäädes alla läänekonverentsi liidrile Memphis Grizzlies’le 93:99.

Memphise poolelt viskasid Marc Gasol ja Mike Conley 19 punkti, kusjuures Gasol võttis ka 11 lauapalli. Nüüd on Grizzlies’ed võitnud viimasest kaheksast mängust seitse, vahendab ERR Sport.

Idakonverentsi esikohta hoidev Toronto Raptors võitis Atlanta Hawksi 126:115. 126 punkti visanud Raptorsi jaoks oli tegemist hooaja suurima punktiskooriga. DeMar DeRozani arvele kogunes resultatiivsemana 27 punkti, Lou Williams viskas 22 silma.

Tulemused:

San Antonio – Indiana 106:100

Phoenix – Denver 120:112

Los Angeles Lakers – Memphis 93:99

Charlotte – Portland 97:105

Cleveland – Washington 113:87

Orlando – Golden State 96:111

Oklahoma City – Utah 97:82

Atlanta – Toronto 115:126

Dallas – New York 109:102

Detroit – Los Angeles Clippers 98:104

Philadelphia – Brooklyn 91:99

Houston – Sacramento 102:89

Minnesota – Milwaukee 86:103

Miks on hambaarstidel retseptiõigus piiratud?

Ehkki hambaarstiks õpitakse arstiteaduse tudengitega koos arstiteaduskonnas, ei saa tulevased stomatoloogid ülikooli lõppedes kaasa samas ulatuses õiguseid ravimite väljastamiseks kui arstiteaduse lõpetanud. Miks see nii on?

Seaduse kohaselt on hambaarstil õigus, märkides retseptile oma ametinimetuse, retseptiga välja kirjutada üksnes teatud ravimeid ja aineid, kirjutab Meditsiiniuudised.

Sotsiaalministeeriumi esindaja Heli Paluste sõnul on stomatoloogidel retseptiõigus piiratud põhjusel, et neid ravimigruppe kasutab hambaarst oma töös, sest tema ei ravi patsiendi vererõhku. Täiendavaid ettepanekuid loetelu laiendada ei ole hambaarstid naise kinnitusel seni veel esitanud.

Neurokirurg Andres Ellamaa sõnul on aga jutt sellest, et stomatoloog ei või kirjutada hüpertooniaravimit, kuna ta ei ravi hüpertooniat, kummaline. «Arukas stomatoloog ei ravi seda ega ka kirjuta neid ravimeid, aga temalt kui arstilt see õigus ära võtta on arusaamatu,» ütleb ta. «Et ka valuvaigisteid ja rahusteid ei või stomatoloog kirjutada, on aga hoopis naeruväärne,» lisab neurokirurg. Stomatoloog on arst arstide seas, leiab ta, ja vastutab oma väljakirjutatud ravimite eest.

Eesti Hambaarstide Liidu (EHL) juht Marek Vink selgitab, et arstide ja hambaarstide farmakoloogia õpe ei ole arstiteaduskonnas päris võrdses mahus: üks semester versus kaks semestrit, ehkki ainepunkte on ainult kolmandiku võrra vähem.

Vink ütleb, et EHLi volikogul on plaanis arutada mõneti absurdset olukorda, kus hambaarst, määrates proteesistomatiidi raviks mikonasooli (Daktarini geeli), saab arvutist teate, et seda toimeainet ei tohi ta välja kirjutada. «Aga hambaarstid sooviksid välja kirjutada ka rahusteid raske hambaarstikartuse leevendamiseks ja kortikosteroide põsekoopa limaskesta protseduuride järel,» ütleb Vink.

Ta lisab, et kõiki ravimeid, sh narkootilisi ja psühho­troopseid ravimeid, võib hambaarst kasutada hambaravikabinetis tervishoiuteenuse osutamise käigus, tellides ravimid tellimislehe alusel apteegist.

Hamilton avas oma suhte tagamaid: see ei ole olnud kerge

Värske vormel-1 maailmameister Lewis Hamilton pole tavaliselt avalikkuse ees oma suhet kuulsa lauljatari Nicole Scherzingeriga eriti lahanud. Pärast tiitlipidu avanes britt aga ootamatult ajakirjanike ees ning vaatas tagasi paari keerulisele minevikule.

«See ei ole olnud kerge,» meenutas Hamilton. «Tema elab Los Angeleses, mina elan Monacos ning pean seoses tööga väga palju reisima.» Hamilton tõi välja, et asja ei tee lihtsamaks ka Scherzingeri edukas karjäär – naine juhib ja teeb kaasa erinevates telesaadetes, mängib Londonis muusikali peaosas ning samal ajal tegeleb oma soolokarjääriga. «Ühel hetkel pidin pikalt Aasias olema ja ei näinud teda viis nädalat. See oli raske,» rääkis värske ilmameister.

Paar on vahelduva eduga koos olnud juba 2007. aastast.

Pandipakendeid ootab ees muutus

Eestis võeti käesoleva nädala alguses kasutusele uus pandipakendi tagatisraha märk «K korduskasutatav», millega tähistatakse klaasist korduskasutuspakendeid.

Pandimärk «K korduskasutatav» asendab seni kasutusel olnud märgi  «D korduskasutatav». Paralleelselt kehtib ka senine märk, mille kasutamine on pakendiettevõtjatele lubatud kuni 2015. aasta juuni lõpuni.

Uue tagatisraha märgi kasutusele võtmise tingis vajadus eristada paremini ühekordse ja korduskasutusega klaaspakendeid, mida seni tähistati vastavalt märkidega «D» ja «D korduskasutatav».

Liialt sarnaste pandimärkide kasutamine tõi kauplustes kaasa palju sorteerimisvigu, mille tagajärjel tekkis paju segadust nii kauplusele kui korduskasutusklaasi kasutavatele pakendiettevõtjatele.

«Korduskasutatava klaaspudeli viib tootja otse taaratagastuspunktist oma tehasesse, kus see pestakse, täidetakse ja uuesti müüki paisatakse. Ühekordne klaaspudel jõuab hoopis Eesti Pandipakendisse, kus see purustatakse ja sulatamisse saadetakse. Sellest tulenevalt on ülioluline klaaspudelid juba taaratagastuspunktis õigesti sorteerida,» ütles Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal.

«K korduskasutatav» pandimärk hakkas kehtima alates 24.11.2014, pärast keskkonnaministri poolt allkirjastatud määruse muudatust. Tarbijate jaoks klaaspudelist pandipakendite tagastamises midagi ei muutu, tagastada saab nii uue kui ka vana märgisega pakendeid.

Kuni 2015. aasta 31. juunini kehtib üleminekuperiood, mil pakendiettevõtjad võivad endiselt turule paisata klaasist korduskasutuspakendeid, millele on kantud märk «D korduskasutatav». Alates 1.07.2015 on pakendiettevõtjatel õigus lasta turule vaid uue «K korduskasutatav» märgiga pakendeid.

Uue loogika alusel hakkavad Eestis kehtima järgmised pakendite tagatisraha märgid: A (plastist ühekorrapakend mahuga 0,5 liitrit või väiksem); B (plastist ühekorrapakend, mille maht on suurem kui 0,5 liitrit); C (metallist ühekorrapakend); D (klaasist ühekorrapakend); K korduskasutatav (klaasist korduskasutuspakend).

Töötu Kink tunnistab: oleksin pidanud paremaid valikuid tegema

«Nii pikka aega pole ma kunagi tööandjata olnud. Ilmselt poleks pidanud suvel nii valiv olema,» rääkis jalgpallur Tarmo Kink, kelle klubiotsingud on veninud juba poole aasta pikkuseks. «Suvel olid laual konkreetsed pakkumised, kuid siis ütlesin neile ära. Oli lootust parematesse klubidesse pääseda. Igal juhul on see tulevikuks hea õppetund.»

 

Kevadel kuulus 82 korral Eesti koondist esindanud Kink Ungari kõrgliigas mänginud Kaposvári Rákóczi hingekirja ning lõi klubi eest ka neli väravat. Paljudele tundus, et vana hea Tarmo Kink hakkab tagasi tulema, kuna mees lõi vasaku jalaga taas temale omaselt ilusaid tabamusi. Suve algul aga lõppes leping Rákócziga ning algasid otsingud, mis kestavad siiani. Lisaks kadus Kingi nimi Eesti koondise nimekirjast.

«Nagu jalgpallis ikka, jäid mitu üleminekut pisiasjade taha kinni,» rääkis Kink, kes tunnistab, et tema vastu tundsid huvi nii mõnedki Ungari liiga tippklubid, teiste seas 28-kordne riigi meister Ferencváros. «Sellel hetkel ei tahtnud ma Ungarisse minna,» selgitas ta. Huvi tunti ka Poolast. Tagantjärele targana tunnistab Kink, et oleks pidanud paremaid valikuid tegema.

Andeka jalgpalluri senine karjäär on olnud nagu ameerika mägedel. 17-aastaselt debüteeris ta Moskva Spartaki ridades Venemaa kõrgliigas, kuid läbimurret tegemata naasis noor jalgpallur siiski kodumaale Levadiasse. Läbi Ungari klubi Győri ETO murdis Kink 2010. aastal Inglismaa esiliigasse, kuid ka Middlesbrough’ meeskonnas ei laabunud asjad eestlasele soodsat rada pidi. Seejärel jõudis ta läbi Ukraina ja Itaalia klubide tagasi Ungarisse, kus on möödunud tema edukaimad jalgpalluriaastad.

Mis saab aga edasi? Esialgu vaatab 29-aastane Kink välisliigade suunas ning usub, et suudab endale siiski väärilise mängupaiga leida. Kui see plaan peaks aga läbi kukkuma, on mees nõus jätkama ka Eesti meistriliigas. «Esialgu pole ma kodumaal mängimist veel kaalunud, kuigi klubid on huvi üles näidanud küll. Rahvusvahelisel tasandil on Eesti klubijalgpall siiski üsna kehval tasemel. Kui aga muud üle ei jää, liitun mõne kodumaa tiimiga,» arutles ründaja.

Ta tunnistas, et jalgpalluril, kes pole pool aastat mänguaega teeninud, on üsna raske end müüa. «Ilmselt on ainus võimalus testimiste kaudu endale välisklubi leida. Ungarisse saaks mängupaiga võib-olla ka ilma testiperioodita.»

Kink on end vormis hoidnud värskelt Eesti meistriks kroonitud Tallinna Levadia treeningutel. «Olen pidevalt korralikult trenni teinud ja pause pole sisse tulnud. Õllekõhtu ette pole kasvanud,» naljatles ta. «Paus on muidugi pikk olnud ning mänguline pool vajab ilmselt harjumist, kuid seda peaks treenerid mõistma.»

Kuna paljudes liigades hooaeg alles lõppes, ollakse hetkel puhkusel. «Varsti tulevad klubidesse inimesed taas tööle ning hakkab selguma, millised mängijad nende juures jätkavad,» rääkis Kink, kelle tuleviku kohta peaks selgus saabuma ilmselt järgmise aasta esimestel kuudel.

Nibali ei usu, et Astana dopingupatuste tõttu litsentsist ilma jäetakse

Astana rattameeskonna liider Vincenzo Nibali on kindel, et hoolimata sellest, et tiimi kaks põhi- ja kolm farmklubi ratturit on sel aastal dopinguga vahele jäänud, pikendab UCI Kasahstani klubi World Touri litsentsi.

«Tean ainult seda, mida lehed ja online-kanalid kirjutavad,» vahendab spordipartner.ee Nibali sõnu. «On lihtne võtta luubi alla suured meeskonnad - sama juhtus ka Skyga -, kuid ma ei usu, et (World Touri) litsentsiga tuleb suuri probleeme.»

Nibali sõnul ta praeguse seisuga Giro d'Italial ei osale ja keskendub Tour de France'i üldvõidu kaitsmisele.

Xavi: Messi on nagu Raul – võitluslik elajas

«Ta on alati õigel ajal õiges kohas. Ta meenutab mulle oma ambitsioonidelt Rauli – nad mõlemad on võitluslikud elajad.» Selliste sõnadega püüdis Barcelona jalgpalliklubi poolkaitsja Xavi kirjeldada oma meeskonnakaaslast Lionel Messit, kellest sai Euroopa Meistrite liiga kõigi aegade suurim väravakütt. Varem jagas argentiinlane esikohta legendaarse Madridi Reali ründaja Rauliga.

Messi purustas rekordi elegantselt, lüües teisipäeval Nikosia Apoeli võrku kolm palli. Luis Suarez lisas omalt poolt ühe tabamuse ning Barcelona võttis võõralt väljakult kindla 4:0 võidu. Kokku on Messi Euroopa tugevaimas klubisarjas löönud 91 kohtumisega 74 väravat, keskmiselt 0,81 tabamust mängu kohta. Võrdluseks, Raul jõudis 71 väravani 142 mänguga.

«Raul oli kõigile suurepärane eeskuju ning Messi on üle võtnud tema suhtumise. Raul ei olnud kunagi endaga rahul ja tahtis alati rohkem,» jätkas Xavi oma mõttekäiku.

Messi sai praegu rekordi küll oma nimele, kuid tema suurim rivaal, Madridi Reali ründeäss Cristiano Ronaldo ei ole kaugustes. Eile hilisõhtul Baseli võrku võiduvärava löönud Ronaldo jõudis Rauliga ühele pulgale ning jagab nüüd kõigi aegade edetabelis teist kohta.. Ülejäänud tegevjalgpallurid jäävad Messist ja Ronaldost kaugele –  Didier Drogba ja Zlatan Ibrahimovic jagavad 43 tabamusega kümnendat tabelirida.

Järgmisel hooajal vormel-1 sarjas enam topeltpunkte ei jagata

Vormel-1 meeskonnad leppisid kokku, et järgmise hooaja viimasel etapil enam topeltpunkte ei jagata. Bernie Ecclestone’i läbi surutud reegel ei leidnud poolehoidu ei pilootide ega fännide seas ning ilmselt lähiajal enam kasutusse ei tule.

Kuigi meeskonnad on omavahel kokku leppinud, siis lõpliku otsuse võtab vastu FIA vastav nõukogu, mis koguneb järgmisel nädalal. Seal otsustakse, millised reeglimuudatused talvel aset leiavad. Meeskonnad laitsid muuhulgas maha ka plaani, mille alusel oleks kõik piloodid pärast turvaato rajal käimist uuesti paigalt startima pidanud.

Läti klubi mängija tõusis eurosarja ajaloo suurimaks korvikütiks

Euroopa tugevuselt teises korvpallisarjas EuroCup tehti teisipäeval ajalugu, kui Ventspilsi 36-aastane tagamängija Mire Chatman tõusis liiga kõigi aegade suurimaks korvikütiks.

187 cm pikkune ameeriklane viskas eilses 60:69 kaotusmängus Lokomotivi Kubani vastu 12 punkti, mis kergitas tugevas liigas tema kogu punktisaagi rekordilise 1150 silmani, vahendab basket.ee.

Seni hoidis suurima korviküti auväärset nimetust bulgaarlane Todor Stoikov, kes suutis karjääri jooksul visata 1138 punkti.

Ott Tänak – kiirusest, psühholoogidest, eksimustest ja pingetest

«Autoralli MM-etapil tegutsed kolm päeva maksimumi piiril, pidevalt tulevad ette uued olukorrad ja nendeks pole võimalik ette valmistada… sa pead hetkega tunnetama, kuidas toimida. Rajal pole ju turvaalasid, vaid sõidad puude vahel 200 km/h ja pead end seal koos autoga kuidagi ära mahutama – su oma elu on mängus.» Nii kirjeldab möödunud nädalal Fordi tehasemeeskonnaks oleva M-Spordi rallitiimiga lepingu sõlminud Ott Tänak autorallimaailma kõige teravamas tipus võistlemist.

Tänaku sõnul sõltub spordialal, kus tavamõistes treenimine on tipptasemel peaaegu võimatu, väga palju psühholoogiast ja mõtlemisest. Kõik on kinni peas, ütleb ta oma oimukohale koputades, ning lisab, et võistluse ajal kipub eelkõige väsima vaim, mitte füüsis.

«Rallisõit on väga keeruline spordiala – iga kurv, iga olukord on sõitja jaoks uus ning roolis olles pead olema nutikas ja saama aru, mis toimub,» selgitab Tänak. «Seepärast kutsutaksegi võidusõitu ainsaks munadega spordialaks, kus pead olema mees!»

 

Ott Tänak, kuidas autorallis tippsõitjaks arenetakse, kui ala spetsiifika tõttu on treenimine praktiliselt võimatu?

Maailma kõige paremaks rallisõitjaks treenida on tõesti võimatu. Sul peab ikkagi midagi olema, mis aitab parimaks saada. Selliseid mehi on küll, kes meeletult töötades jõuavad teatud tasemeni, aga nad ei saa kunagi parimaks. MM-sarjas esikolmikusse sõitjad on algusest peale väga andekad. Näiteks soomlane Jari-Matti Latvala oli kohe väga kiire, kuid samas tegi palju vigu. Nüüd on ta nendest õppinud ja konkureerib maailmameistritiitlile.

 

Piiride tunnetamiseks on vigade tegemine vist paratamatu.

Seepärast ongi rallisõit raske, et iga olukord on uus – see pole kaugushüpe, kus paned sammu paika ja jooksed, rallis seda teha ei saa. Siin tuleb asju tunnetada.

 

Selline olukord tekitab paratamatult stressi. Kaua sul pärast võistlust sellest välja tulekuks aega kulub?

Pärast võistlust olen vaimselt täiesti väsinud. Sa sõidad mööda teed, mida sa tegelikult ei tunne – varem oled sa seda ainult kaks korda tavaliikluse kiirusel läbinud, kuid nüüd tuleb seda teha maksimumkiirusel, toetudes vaid kaardilugejalt tulevale infole. Sellises olukorras hakkama saamiseks peab olema vaimselt väga tugev. Rallisõidu keerukust näitab seegi, et vormel-1 sõitjad on tulnud ja üritanud, aga nad ei saa hakkama – siin pole neile harjumuspäraseid turvaalasid.

 

Rõhutad vaimse poole tähtsust. Kas oled oma vaimu tugevdamiseks otsinud tuge psühholoogidelt?

Olen proovinud kasutada psühholoogi abi, aga see on keeruline. Maailmas on vaid kaks inimest, kes rallisõitja kontekstis seda eriala jagavad – üks neist töötab Volkswageni ja teine Citroëni meeskonna juures. Nad on sellega pikalt tegelenud ja suudavad sõitjaid aidata. Näiteks 30 minutit kestva hoolduspausi ajal aitavad nad sõitjaga rääkides segava surve maha võtta, nii et sportlane saaks keskenduda vaid iseenda tegevusele. Kui rallimehel tekib hull surve ja lisapingeid, on rajal raske hakkama saada. Autoralli tipus on ainult vaimselt tugevad inimesed.

 

Kuidas psühholoogiga vestlemine sind ennast mõjutas?

Mingil määral see kindlasti aitas, kuid spetsiifilisi asju oleks juurde vaja. Need kaks inimest, kellest rääkisin, on ala sees olnud väga kaua. Nad on töötanud juba koos Sebastien Loebi ja Marcus Grönholmiga ning seepärast on neil lihtsalt nii kõva kogemus.

 

Sina pead auto hoolduseks ja puhkuseks mõeldud pauside ajal oma mõtetega ise toime tulema. Kas kasutad selleks mõnda nippi?

Tegelikult ei tee ma selleks midagi erilist. Vestlen tiimi inimestega ja nii tekivad järgmisteks kiiruskatseteks uued plaanid. Juba sõidetud kiiruskatsele pole vaja enam mõtelda. Kuna võistluse ajal on pinge suur, olen tavaliselt väga keskendunud ning kõrvalistele asjadele ei mõtle.

 

Paljud tippsportlased sulguvad enne tähtsat võistlust justkui oma maailma. Millal sina hakkad ennast võistluse lainele häälestama?

Ralliks valmistumine algab tavaliselt esmaspäeval võistluspaika saabumisega. Teisipäeval ja kolmapäeval on rajaga tutvumine ning selleks ajaks olen juba keskendunud. Rajaga tutvumise ja kiiruslegendi koostamise päevad on ühed kõige olulisemad, kui legendi koostamine ei õnnestu, on raske head tulemust saada.

 

Kui heaks kiiruslegendi koostajaks sa end pead?

Kogemused on näidanud, et uuel rallil tuleb alati sõita varuga, teades, et kõik pole perfektne. Kui oled kusagil esimest korda, on võidu peale raske sõita. Mida suuremad on sinu kogemused, seda paremaks muutud ka rajaga tutvumisel. Perfektsuseni jõuda on väga keeruline.

 

Rallisõit on siiski kahe mehe koostöö. Lõppenud hooajal oli sinu uueks kaardilugejaks Raigo Mõlder, kel MM-rallide kogemused varasemast puudusid. Oled rõhutanud, et jäid paarimehe arenguga rahule, kuid kuidas peaks tema areng jätkuma tuleval hooajal, kui olete juba WRC-sarjas tehasetiimi meeskonnas?

Raigo sai tänavu näha palju päris MM-tasemel rallielu ja usun, et ta õppis sellest. Kahe hooaja vahele jääva kuuajalise puhkuse ajal saab kõik läbi mõelda ja uuesti otsast alustada. Tean, et Raigo saab ise aru, mida saab tulevikus paremini teha ja kuidas endalt pingeid maha võtta ning protsessi nautida.

 

Lõppenud hooaeg oli sinu jaoks mitmekordselt keeruline – võistlustega kaasnevatele tavapärastele pingetele lisaks lasus sul kohustus pärast aastast pausi hästi esineda, kuna see oli sisuliselt viimane võimalus pääseda tagasi WRC-sarja ning harjuda tuli ka uue kaardilugejaga. Milline neist detailidest oli sinu jaoks kõige raskem?

Olen MM-rallidel sõitnud mitu aastat, seepärast polnud tagasitulek iseenesest väga raske, lihtsalt hooaja alguses olid meil pidevalt mingid probleemid. Raigo jaoks oli küll palju uusi asju, kuid selle taha ei saa pugeda. Usun, et tegime kevadel õige otsuse: sõita vahepeal ainult WRC 2 autoga, et läbi selle saada viimaseks WRC-sõiduks hea tunne. Suurbritannia ralli pidi näitama, et Raigo saab sellel tasemel hakkama, ja ta saigi hakkama!

Hooaja eel oli D-Macki meeskonna eesmärk, et üks meie autodest tuleks WRC 2 maailmameistriks. Meeskondlikult saime hakkama, kuid individuaalselt mitte – hooaja alguses oli liiga palju ebaõnne.

 

Mullu detsembris antud intervjuus ütlesid, et eesootav hooaeg on sinu jaoks viimane võimalus. Kas teadmine, et sul pole eksimisruumi, kammitses?

Tegelikult juhtus meil kogu aeg midagi, aga sellega tuli võidelda ja see aitaski meid edasi. Tulemus ei vastanud ootustele, kuid see, kuidas me püüdlesime paremaks saamise suunas, andiski meile järgmiseks aastaks koha M-Spordi meeskonnas. Nii mina kui Raigo olime nõus andma selle nimel kõik, et järgmine aasta edasi minna. Põhiline on see, et töö meeldib, siis suudad sa seda kõike nautida.

2012. aastal panin endale liiga kõrged ootused ja survestasin end üle. Sellest tulid vead ja need omakorda tekitasid stressi. Tänavu ma selliste asjade pärast ei muretsenud – iga kord, kui oli probleem, alustasime järgmist rallit nullist.

 

Kas pärast suuremat apsakat on järgmise ralli starti minek keeruline?

Eelmise ralli eksimus lõpeb seal, kus eksimus sai tehtud, ning selle peale ei maksa enam mõtelda. Lihtsalt kui viga on tehtud, tuleb selle põhjused läbi analüüsida.

 

Hirmu pole tekkinud?

Hirmu ei tohi tekkida, siis ei saa sõita. Kui mul oleks hirm, poleks ma siin, kus ma olen. Samas on tõesti ka selliseid mehi, kes pärast suuremat avariid kaotavad oma kiiruse, kuid minul pole seda õnneks juhtunud. Alalhoiuinstinkt peab muidugi säilima – lolliks ju ei lähe ning ise end autos ära tappa ei taha.

 

Kas võrreldes 2012. aastaga oli tänavu mõistusega sõitmist sinu jaoks rohkem?

Tänavu oli mul juba nii palju rohkem kogemusi, et ma ei teinud lollusi. 2012. aastal tuli väga palju lihtsaid vigu üleüritamisest. Tegelikult ei tohi ennast üle survestada – kui kiirus tuleb, siis ta tuleb ise. Tuleb samm-sammult edasi minna ja nii see kiirus kasvab.

 

Kui sa kiiruskatsel kaotad võitjale pool sekundit kilomeetri kohta, siis kuidas sa seda autos ise tunnetad?

Kui sa sõites ei näe, kuidas aega kaotad, on raske edasi areneda, kui aga näed, on see lihtne. Oluline on sõidurütm ja enesekindlus – kui sul on hea tunne ja kõik mängib sinu heaks, siis tuleb ka sõit iseenesest. Kui aga miski segab, sa kahtled endas, autos või kaardilugejas, kaob aeg väga ruttu ja seda on tagasi teha keeruline. Kui sa kiiruskatse lõpus ei mäleta sõitmisest suurt midagi, siis oli hea keskendumine.

 

Rääkisid, et püüdsite koos Raigiga läbi hooaja saada paremaks. Milles see väljendus?

Olenemata seisust – kasvõi näiteks pärast eelmise päeva katkestamist superralli süsteemis sõites – võtad kätte ja võidad kõik kiiruskatsed, mitte ei kaota motivatsiooni ega kulge niisama lõpuni. Või näiteks hakkad järgmise ralli jaoks auto seadistusi testima.

 

Vaatame ajas tagasi. Pärast ebaõnnestunud 2012. aastat jäi sul eelmine hooaeg suures rallis vahele. Kuidas sa seda perioodi tagantjärele hindad: kas see tuli mõnes mõttes kasuks, pani asju teistmoodi nägema ja asjade üle järele mõtlema?

Ma olen kindel, et see oli kasulik. See aeg sundis rohkem tööd tegema – oma meeskonda üleval pidama, ja ise tahtsin sõita… see oli aeg, mis mind kasvatas. Tänu perekond Grossidele sain Eestis sõita, ja teha seda suuremate eesmärkideta, rohkem oma lõbuks ning erinevaid sõiduvõtteid proovides.

 

Tõestasid oma toetajatele – Grossidele ja Markko Märtinile –, et sul on tahtmist. Samas võinuks ka pärast ebaõnnestunud hooaega käega lüüa.

Kui sa oled sportlane ja armastad oma ala, siis ei löö käega, see polnud isegi valikutes. Aga Grossid on mind alati toetanud, olnud minuga heas ja halvas seepärast olen neile väga tänulik. Ma ei tea, kas kodus veedetud aasta veenis milleski ka Markkot, pigem aitas sellele kaasa tänavune hooaeg. Usun, et tänavune aasta oli meie suhtes oluline ka Malcolm Wilsoni (M-Spordi juht – toim) jaoks.

 

Tundsid, et hooaja edenedes nende suhtumine sinusse muutus.

Kõikide rallide eesmärgid leppisime kokku Wilsoniga ning enne võistlust olid koosolekud, kus arutasime asjad läbi. Meil olid M-Spordiga pikemad plaanid, see oli kõige loogilisem tee, sest tunnen neid inimesi juba ammu ja läbisaamine on väga hea.

 

Kas sulle seati ka teistsuguseid eesmärke kui võitmine?

Kuna vahepeal oli palju probleeme, püstitasime eesmärke päevade kaupa. See, et kiirus on olemas, oli teada, kuid kõigepealt oli vaja jõuda sellise hetkeni, kus saaks ralli lõpus teravas konkurentsis oma õiget kiirust näidata. Tänavu tekkis selliseid olukordi vähe, kuid usun, et uuel hooajal tuleb neid teravamas konkurentsis rohkem. Oluline oli see, et võitlesime alati lõpuni, ning probleemideta läbitud kiiruskatsed õnnestus ka alati võita.

 

Liverpool viigistas Ludogoretsiga, Mandžukici kübaratrikk aitas Atletico edasi

Jalgpalli Meistrite liigas jätkati kolmapäeval alagrupimängudega ning kavas oli taas kaheksa kohtumist. Liverpool ei suutnud B-grupis Ludogoretsi vastu enamat 2:2 viigist, seejuures jäädi juba avaminutitel kaotusseisu. Basel kaotas samas grupis 0:1 Madridi Realile, seega on Liverpooli edasipääsulootused elus.

A-grupis lõi Mario Mandžukic Madridi Atletico eest kübaratriki ja aitas meeskonna 4:0 võidule Olympiacose üle, ühtlasi kindlustas Atletico edasipääsu 16 sekka. Juventus sai grupi teises mängus 2:0 jagu Malmöst.

C-grupis alistas Peterburi Zeniit 1:0 Benfica ja Monaco oli 1:0 üle Leverkuseni Bayerist.

Tänased mängud:

Kõik kohtumised on alanud!

A-alagrupp:

Madridi Atletico - Olympiacos 4:0 (Raúl García 9., Mandžukic 38., 62., 65.)

62. minutil on Manžukic teistkordselt täpne ja seis juba 3:0. Sellele järgneb kolme minut pärast veel kolmaski tabamus tema esituses.

Atletico läheb enne avapoolaja lõppu 2:0 ette, kui täpne on Mandžukic.

Atletico pääseb Olympiacose väravavahi rämedast eksimusest 1:0 juhtima.

Malmö - Juventus 0:1 (Llorente 49., Tevez 88.)

Tevez saab Juventuse poolal samuti jala valgeks.

49. minutil on Juventuse poolel täpne Llorente.

Tabeliseis: 1. Atletico 12p, 2. Juventus 9 p, 3. Olympiacos 6p, 4. Malmö 3p

B-alagrupp:

Basel - Madridi Real 0:1 (Ronaldo 35.)

Ronaldo tabamus annab poolajapausiks Hispaania suurklubile üheväravalise eduseisu.

Ludogrets - Liverpool 2:2 (Dani Abalo 3., Terziev 88. - Lambert 8., Henderson 37.)

88. minutil on Ludogoretsi poolel täpne Terziev.

Henderson viib Liverpooli 37. minutil juhtima!

8. minutil jõuab Liverpool aga juba viigini, kui palli saadab Ludogoretsi puuriluku selja taha Lambert.

Liverpool jääb Ludogoretsi vastu kiirelt 0:1 kaotusseisu, kui 3. minutil skoorib Dani Abalo.

Liverpool vajab edasipääsuks täna kindlasti kolme võidupunkti.

Tabeliseis: 1: Real 15p, 2. Basel 6p, 3. Liverpool 4p, 4. Ludogrets 4p

C-alagrupp:

Leverkusen - Monaco 0:1 (Ocampos 72.)

Ocampose 72. minuti värav viib Monaco Leverkuseni vastu juhtima.

Zeniit - Benfica 1:0 (Danny 79.)

Mängu ainus värav sündis 79. minutil, mil Danny Zeniidi juhtima viis. Selle seisuga mäng ka lõppes.

Tabeliseis: 1. Leverkusen 9p, 2. Monaco 8p, 3. Zeniit 7p, 4. Benfica 4p

D-alagrupp:

Arsenal - Dortmund 2:0 (Sanogo 2., Alexis Sanchez 57.)

Jala saab Arsenali poolel valgeks ka Alexis Sanchez.

Arsenali kasuks lööb esimese värava kohtumise 2. minutil Sanogo.

Anderlecht - Galatasaray 2:0 (Mbemba 44., 86)

Mbemba kaks tabamust annavad Anderlechtile eduseisu.

Tabeliseis: 1. Dortmund 12p, 2. Arsenal 10p, 3. Anderlecht 5p, 4. Galatasaray 1p

Enne mänge:

Üliolulise kohtumise peab Liverpool, kes vajab edasipääsulootuse elushoidmiseks kolme võidupunkti. Nimelt on täna ilma Mario Balotellita mängival Liverpoolil seni B-alagrupis kirjas vaid kolm punkti - sama palju on kogunud ka nende tänased vastased ehk Ludogretsi meeskond. B-alagrupi liidriks on Madridi Real 12 punktiga, täna Hispaania gigandiga kohtuval Baselil on kuus silma.

Lisaks on õhtu ilmselt ühes oodatuimas vastasseisus omavahel kohtumas Londoni Arsenal ja Dortmundi Borussia. Võõrustaval Inglismaa meeskonnal on D-alagrupi tabelis teisena seitse punkti, Dortmundil liidrina 12 silma.

Kohila kindlustas koha karikavõistluste finaalis

Naiste võrkpalli Eesti karikavõistlustel kindlustas TTÜ kõrval koha finaalis Kohila Võrkpalliklubi, kes alistas poolfinaalseerias kahel korral Tallinna Ülikooli. Sarnaselt avamängule TLÜ kolmapäeval toimunud korduskohtumises geimivõiduni ei jõudnud. 

Kodusaalis mänginud Kohila naiskond saavutas poolfinaalseeria teises kohtumises pealinna esinduse üle kindla võidu, loovutades geimides vastavalt 8, 14 ja 13 punkti, vahendab volley.ee. Maarja Kerner tõi parimana 16 ning Kertu Laak ja Marie Aasorg võrdselt 12 punkti.

TLÜ resultatiivseim mängija oli neli silma kogunud Keiu Kasch. Kohila esindus oli parem kõikides statistilistes elementides, eriti suurelt aga rünnakuefektiivsuses (54%-23%). 

13. detsembril Tartus peetavas finaalis selgitavad Eesti karikavõitja Kohila ja TTÜ. 

Õiguskantsler pöördus ravimite juurdehindluse määruse pärast riigikohtusse

Õiguskantsler Indrek Teder esitas riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks põhiseadusvastane ravimite juurdehindlust reguleeriv määrus.

Eesti Apteekide Ühendus esitas õiguskantslerile avalduse ravimite juurdehindlust reguleeriva määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Kõnealuse küsimuse analüüsi tulemusel leidis õiguskantsler, et valitsuse määrusega kehtestatud ravimite juurdehindluse piirmäärad on vastuolus ravimiseadusega ning ühtlasi ka põhiseadusega, kuna kaalutud keskmine juurdehindlus ei vasta ravimiseaduses sätestatud vahemikele.

Tänavu oktoobris esitas Teder valitsusele ettepaneku viia ravimite juurdehindluse määrus põhiseadusega kooskõlla. Kuna valitsus pole seaduses sätestatud tähtaja jooksul õiguskantsleri ettepanekule reageerinud, otsustas õiguskantsler pöörduda ravimite juurdehindluse piirmäärade küsimuses riigikohtu poole.

Õiguskantsler toonitas valitsusele esitatud ettepanekus, et tema ei anna hinnangut sellele, millise ravimite juurdehindluse määra peaks seadusandja kehtestama ning kas seaduses sätestatud määr on kõrge või madal. Pigem rõhutas õiguskantsler, et valitsuse määrus ei tohi minna vastuollu seadusega. Teder märkis lisaks, et kui valitsuse hinnangul ei ole seadusega nõutavad määrad põhjendatud ja nende järgimine toob inimestele kaasa ülemäärase koorma, on valitsusel võimalus esitada riigikogule seaduseelnõu, millega ravimite juurdehindluse piiramise aluseid muuta.

Eesti Apteekide Ühendus esitas selle aasta septembris õiguskantslerile avalduse ravimite juurdehindlust reguleeriva määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.

Alates 2005. aastast kehtiv ravimiseadus volitab valitsust kehtestama ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmääri. Ravimiseaduse järgi tuleb need kehtestada arvestusega, et ravimite hulgimüügi kaalutud keskmine juurdehindlus jääks vahemikku 7-10 protsenti ja jaemüügi kaalutud keskmine juurdehindlus vahemikku 21-25 protsenti.

Sotsiaalministeeriumi analüüs näitab aga, et hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse kaalutud keskmised on seni jäänud sätestatud alammäärast väiksemaks.

Soome elektroonikafirma rajab Tallinna teist tehast

Soome elektroonikaseadmete ja juhtmeköidiste tootja Reimax Electronics OY kavatseb Suur-Sõjamäele rajada oma teise tootmisüksuse tallinnas. Ettevõte juhi sõnul plaanitakse investeerida kuni neli miljonit eurot ja anda tööd kuni 40 inimesele.

Reimax ostis ära Suur-Sõjamäel paikneva amortiseerunud 2000 ruutmeetrise tootmishoone ning plaanib selle renoveerida ning vajadusel ka laiendada. «Praegu seame alles plaane. Vaatame kas saame olemasoleva pinnaga hakkama või tuleb juurde ehitada,» rääkis Reimax Electronicsi tegevjuht Reijo Laine. «Järgmisel aastal on juba plaanid selgemad.»

Reimax plaanib uude tehasesse investeerida mitu miljonit. «Kui kõik kulu hulka arvestada, kinnisvara ost, renoveerimine ja muu, on investeering 2-3 miljoni euro ringis. Ülteme, et vahemikus 2-4 miljonit,» ütles Laine.

Uude tehasesse kavatseb ettevõte Laine sõnul tuua osa töökohti Soomest, kuid osa on täiesti uued töökohad. «Kokku saab tööd 10-40 inimest, olenevalt sellest, kas tuleb laiendus või ei,» ütles ta.

Reimaxil on Tallinnas olnud elektroonikaseadmete ja juhtmeköidiste koostetehas 2005. aastast alates, kui soomlased ostsid ära Eesti kaablikoostefirma A-Kaabel. Laine sõnul jätkab Mustamäel asuv esimene tehas samuti tootmist, sealse toodangu üleviimist uude tehasesse pole ettevõttel plaanis. Suur-Sõjamäe tehase toodang saab olema sama, mis Mustamäe tehaselgi: juhtmeköidised ja elektroonikaplokid.

2013. aasta majandusaruande kohaselt oli Reimaxi Eesti tütarettevõtte käive 4,4 miljonit eurot ja see andis tööd 46 inimesele.

Laine sõnul on küll ka Eestis tunda tootmise kallinemist, kuid Soomega võrreldes on see ikkagi odavam. «Eesti konkurentsivõime on palju parem kui Soomel, mitte ainult tootmiskulude poolest, vaid ka paljude muude asjade poolest,» rääkis ta. «Võiks ju panna tootmise püsti mõnel kaugemal ja odavamal maal, aga seal tuleb juba väga palju muid probleeme. Eesti kasuks räägib ka geograafiline lähedus — see on pea-aegu Soomes, vaid meri vahel, kui nii võib öelda, ainult et palju konkurentsivõimelisem.»

Reimaxi tegevjuht märkis, et teise tehase Tallinnasse ehitamise peamine põhjus pole Soome majanduse praegune kehv seis. «See laienemine tuleneb meie pikaajalisest strateegilisest plaanist,» ütles ta. «Samas, Soome praegune olukord pole kiita: on jäädud samale tasemele mis 2007-2008 kriisist järel. Endiselt on lama

Rain Lõhmust pangasaladuse kaotamise plaan väga ei häiri

Šveitsis elav LHV üks omanikest Rain Lõhmus ütles pangasaladuse kaotamise ehk pangaandmete maksuametite vahelise jagamise plaani kohta, et teda häirib rohkem seda võimaldav tehnoloogia areng.

«Mulle teeb rohkem muret krüptograafiaekspert Philip Zimmermani poolt sõnastatud reegel: tänu tehnoloogia arengule kahekordistub arvutite võimekus meid jälgida iga 18 kuu tagant,» ütles Lõhmus. «Täpsemalt leviv ideoloogia, et seda võimalust tuleb tingimata ka ära kasutada. Maksuametite temaatika on ainult  üks selle trendi peegeldustest, mõni aeg tagasi poleks see lihtsalt tehniliselt võimalik olnud.»

Ta lisas, et andmeid haldavad alati inimesed ja inimesed pole kunagi perfektsed. «Muus osas see konkreetne plaan mind väga ei häirigi,» nentis ta.

Euroopa rahandus- ja majandusasjade nõukogu Ecofin jõudis kokkuleppele nn Euroopa FATCA kehtestamisel oktoobris toimunud nõupidamisel. Finantsinfo vahetamisega on nõustunud 51 OECD liikmesriiki, kaasa arvatud tuntud maksuparadiisid nagu Šveits, Liechtenstein, Briti Neitsisaared ja Kaimanisaared.

Kokkuleppe kohaselt hakkavad riikide maksuhaldurid vahetama teavet kõikide mittemaksuresidentide finantskontode (näiteks tavaline pangakonto, väärtpaberikonto, kindlustusleping) kohta finantsasutustes (krediidiasutus, investeerimisfond, kindlustusselts). Andmeid hakatakse edastama 2017. aasta septembrist. Aruba, Austria ja Šveits peaksid ühinema aasta hiljem.

Ando Kiviberg sai festivaliga seotud kaubamärgi omanikuks

Kakskümmend aastat Viljandi pärimusmuusika festivali vedanud ja praegu linnapea ametit pidav Ando Kiviberg sai novembris ühe festivali nimega seotud kaubamärgi omanikuks.

Kiviberg esitas mullu septembris patendiametile taotluse, milles soovis endale registreerida kolme suurpeo nimega seotud kaubamärki. Hiljuti jõustunud otsuse kohaselt on talle kümneks aastaks registreeritud kaubamärk Viljandi Folk Music Festival.

Samal ajal küsis Kiviberg patendiametilt endale ka kaubamärk Viljandi Folk ja Viljandi Pärimusmuusika Festival, kuid nende nimetuste registreerimise protsess on veel ekspertiisis. Tänavu kevade hakul öeldi Sakalale, et enamasti kulub kaubamärgi registreerimisele kõige rohkem üheksa kuud, kuid mõningatel juhtudel võib kuluda rohkem aega. Pikaks venivad protsessid eeskätt siis, kui keegi registreerimise protestib. Seda, kas protesti on avaldatud või mitte, amet ei avalda.

See, et festivali looja ja pikaaegne juht Ando Kiviberg soovib suurpeo nimega seotud kaubamärke enda nimele registreerida, sai avalikuks rohkem kui pool aastat pärast seda, kui Kiviberg oli taotlused esitanud. Toona süüdistasid Viljandi opositsioonilised poliitikud linnapead koguni varguse katses.

Tänavu mai lõpul kinnitas Ando Kiviberg, et varguse plaani tal ei ole. Kaubamärkide kaitsmise protsess sai alguse seetõttu, et tema kõrvu oli 2011. aastal jõudnud kuuldus, et festivali üritatakse varastada hoopis mittetulundusühingult Eesti Pärimusmuusika Keskus.

«See oli aeg, kui meil oli kohviku pärast käimas väga keeruline kohtuvaidlus,» tuletas Kiviberg mai lõpul meelde. «Ma ei saa kahjuks kommenteerida kõiki selle protsessi tagamaid, aga ühel hetkel oli vaja kiirelt tegutseda.»

Oma sõnul ei saanud Kiviberg tol hetkel alustada kaubamärgi registreerimist mittetulundusühingule, sest see oleks olnud liiga avalik tegutsemine. «Andsin plaanist teada ühele aida töötajale, kes oli ainsana protsessiga kursis,» rääkis ta.

Mai lõpul kogunesid Eesti Pärimusmuusika Keskuse liikmed ja nõukogu. Kiviberg andis neile ülevaate käimasolevast protsessist ning lubaduse, et pärast kaubamärkide registreerimist annab ta need tasuta üle mittetulundusühingule.

Keskuse liikmed kinnitasid koosoleku järel, et usuvad Kivibergi, sest teadsid, milline ohtlik olukord toona valitses.

Tulekul otseülekanne: lusti Svjata Vatra saatel!

Sel neljapäeval esineb Tartus Genialistide Klubis populaarne Eesti-Ukraina ansambel Svjata Vatra. Postimees.ee teeb bändi tänavusest viimasest Eestis antavast kontserdist otseülekande.

 

Kell 21.30 algaval kontserdil tahab Svjata Vatra jagada suvega kogutud kuumust.

 

«Viimasel ajal palju Ukraina toetuseks antud kontserte on viinud meid erinevatesse Euroopa riikidesse. Nüüd aga tahame Svjatat alati soojalt tervitavas Tartus üles kütta korraliku peo,» teatab bänd Genialistide Klubi lehel.

Kontserdi ülekanne on tasuta Postimees Plussi tellijatele.

VVK jaotas mandaadid riigikogu valimisteks

Vabariigi valimiskomisjon (VVK) jaotas täna 12 valimisringkonna vahel mandaadid riigikogu valimisteks, lähtudes hääleõiguslike kodanike arvust 1. novembri seisuga.

Võrreldes möödunud valimistega on ühe mandaadi kaotanud Ida-Virumaa valimisringkond ning Järva- ja Viljandimaa valimisringkond, juurde on ühe koha saanud Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa valimisringkond ning Jõgeva- ja Tartumaa valimisringkond, sõnas VVK esimees Alo Heinsalu.

«Mandaatide arvu muutumine on tingitud valijate arvu muutusest nimetatud ringkondades võrreldes eelmiste valimistega 2011. aastal,» lisas ta.

Mandaadid jagunevad järgmiselt:

valimisringkond nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) –  9 mandaati

valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) –  12 mandaati

valimisringkond nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) –  8 mandaati

valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) –  14 mandaati

valimisringkond nr 5 ( Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) –  6 mandaati

valimisringkond nr 6 (Lääne-Virumaa) –  5 mandaati

valimisringkond nr 7 (Ida-Virumaa) –  7 mandaati

valimisringkond nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) – 7 mandaati

valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) – 8 mandaati

valimisringkond nr 10 (Tartu linn) – 8 mandaati

valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 9 mandaati

valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) – 8 mandaati

Seadusest tulenevalt algab homsest, päev pärast mandaatide jaotamist, kandidaatide registreerimiseks esitamine, mis kestab 15. jaanuarini. VVK võtab registreerimisdokumente vastu aadressil Tallinn, Toompea 1 igal tööpäeval kella 10 – 16, riigipühade eelsetel päevadel kella 10-14. Dokumente võetakse vastu kohapeal, kuid neid saab saata ka digiallkirjastatult VVK aadressile info@vvk.ee.

Enne registreerimist peab erakond või üksikkandidaat kandma rahandusministeeriumi arvele kautsjonisumma, mis eelolevatel valimistel on 355 eurot iga kandidaadi kohta.

Heinsalu tuletab kandideerida soovijatele meelde, et riigikogu valimise seadus nõuab, et erakonna nimekirjas võib kandideerida ainult selle erakonna liige või erakondliku kuuluvuseta kandidaat. «Ühe erakonna liikme kandideerimine mõne teise erakonna nimekirjas ei ole lubatud,» lausus ta.

Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil 2015. Eelhääletamine ja e-hääletamine algab 19. veebruaril.

Reedel Sirbis: Eesti riigi mõttest, filmide ümberjutustamisest, muusika- ja rahavoogudest

Reedesest Sirbist leiab lugemiseks: 

Sel reedel Sirbis valik esseid võistluselt «Mis on Eesti riigi mõte?»

ANNA-MARIA PENU: Kui me ei räägi armastusest, pole see riik mulle

Mida ma tegelikult tahan, mida ma väga-väga tahan, on rääkida armastusest. Ja teha seda eesti keeles. Kuulutada nagu Uruguay peagi ametist lahkuv president José Mujica kord oma parteikaaslastele pärast pikka tööpäeva parlamendis: «Kui olete noored, andke aega armastusele. Kui olete veteranid, andke aega sõprusele. Raisake aega asjadele, mis ei too sisse raha, aga kingivad teile eluisu! Mitte sugugi kõik ei pea käima läbi kassaaparaadi, sest ühel hetkel jõuab kätte aeg, mil te olete vanad ja väsinud ning peate tegema kokkuvõtte ja siis küsite: mille jaoks ma elasin?»

BIRK ROHELEND: Riik, mida pole veel olnudki

Kui ma laps olin, tahtsin ma olla mitte nõrk. Mitte pugeda voodi alla peitu, kui isa koju tuli ja kohvi sisse viina kallama hakkas. Mitte joosta eest ära, kui naabermaja poisid mänguväljakule tulid, kivid peopesades. Mitte näidata välja oma hingepõhjani solvumist, kui hoovipealne lapskolleegium üksmeelselt otsustas, et mina olen kõige koledam tüdruk. Suviti mängisid teised lapsed maja ees muruväljakul palliga, mina klimberdasin pruunil Ukraina pianiinol Bachi menuette ja püüdsin kõigest hingest näidata, nagu see kõik ei läheks mulle korda. Aga läks.

ANDREI LIIMETS: Mis on Eesti riigi mõte?

Mis on elu mõte? See pole just kõige lihtsam küsimus, millele veenev vastus anda. Eriti selline vastus, mis pärast ühe inimhinge rahuloluga täitmist ka kellelegi järgmisele üle kanduks. Kui laiendada sama küsimust mõnele inimkogumile, ei muutu vastuse andmine ilmselgelt lihtsamaks. Ikka vastupidi. Eriti siis sedavõrd suure ja keeruka moodustise puhul nagu riik. Ometi on Eestile mõtte, narratiivi ja eesmärgi otsimine pidevalt päevakorral, kujunenud vaat et rahvuslikuks hobiks. Võta nüüd kinni, kas tegu on noore riikluse puberteediea või tervistava initsiatiiviga oma ninaotsast pisut kaugemale vaadata.

TEET TEINEMAA. Filmiretseptsiooni vastuoluline tee

Oktoobri alguses tõstatasin ma Sirbis probleemi filmide ümberjutustamisest. Leidsin, et filmi sisu täielik kinopoolne ümberjutustamine ei tule filmivaatamise kogemusele tingimata kasuks. Samal päeval ilmus Postimehes veel teinegi artikkel, milles kriitik võitleb ümberjutustuse vastu. Joonas Filmijutust kaitseb seal erilise ettevaatlikkusega vaataja õigust ise filmiga tutvuda. Ja kuigi meie artiklite eesmärk on osalt erinev – Pisut Filmijuttu rõhutab ennekõike narratiivi püandi säilimise olulisust, ja mina püüan tõmmata rohkem tähelepanu filmi visuaalsele poole osatähtsusele –, siis paistame me olevat ümberjutustuse osas sarnasel positsioonil. Nimelt kipub seda olema kohalikus filmitutvustuses ja filmikriitikas liiga palju, või pigem on see tihti kõige lihtsam viis filmile läheneda.

KAUR GARŠNEK:  Muusika- ja rahavoogudest Spotify näitel

Tänaseks päevaks on voogedastusel põhinevad muusikateenused enesestmõistetav nähtus. Üks nendest on 2008. aastal alustanud ja 2013. aastal Eestisse jõudnud Spotify, mida isegi aktiivselt kasutan, kuna tegu on kvaliteetse heliga mugava ja kiire keskkonnaga, mis soosib muusikalisi avastusretki. Terved universumid on vaid ühe hiireklõpsu kaugusel ning arvuti kõvakettale ei kogune liigselt faile – digitaalse muusika kuulamiseks ideaalne lahendus. Kuid paljud esitajad, autorid ja plaadifirmad pole voogteenustega üldiselt – ja eriti Spotifyga – pehmelt öeldes üldse rahul.

TOOMAS RAUDAM: Kaljo hääl

Kui Kaljo Põllu suri, tuli mulle kohe meelde tema hääl. Mulle tundus, et ma ei unusta seda kunagi, olin kindel, et see jääb ning et ma suudan seda imiteerida. Nüüd on sellest möödas pea viis aastat. Vahepeal pole ma proovinud. Pole proovinud järele teha häält, sest sellega pidanuks kaasnema ka see, kuidas ta oma keha liigutas, kuidas ta oma veidi taaruval kõnnakul sinu poole tuli, kui olite kokku juhtunud tänaval, bussis, raamatukogus, kohvikus, ükskõik, millises ruumis, mis aga vähegi liikumiseks ja lugupidamiseks ruumi annab.

JÜRI ENGELBRECHT: Mõtisklusi akadeemiast

Olen üle 20 aasta olnud tegev Eesti Teaduste Akadeemias ja samal ajal ka seotud teaduspoliitikaga nii Euroopas kui ka maailma ulatuses. Kuus aastat Euroopa Akadeemiate Föderatsiooni (ALLEA) juhtimisel andis hea ülevaate meie kultuuriruumi akadeemiatest, nende osast ühiskonnas ja akadeemikutest, kes vaatavad teadmisi laiemalt kui nende oma kitsam tegevusvaldkond. Seoses akadeemia uue juhtkonna valimisega on õige aeg mõtiskleda teemal, mis on siis üks tänapäeva akadeemia ja milline on tema roll ühiskonnas.

Annelinn ja visioonivõistlus

Koos hingedeaja ja vaikse videvikupidamisega jõudis kätte ka jutupühade aeg.

Sõnum ICOMOSi peaassambleelt: «Märka inimest!»

Veelkord RAMist

Betti Alveri debüüdipreemia Taavi Jakobsoni romaanile «Tõeline jumalaosake»

Arvustamisel

Estonia «Lumivalgeke»

Theatrumi «Joobnud»

Mängufilmi «Lutsifer»

John Sweeney «Põhja-Korea»

Eesti Filharmoonia Kammerkoori «Lux»

Charles Baudelaire, «Mu alasti kistud süda»

Kärt Hellerma, «Islandi kiri»

Mare Mikofi skulptuurinäitus «Kestast välja»

Alexandra Witze ja Jeff Kanipe «Lõõmav saar»

Kujurite ühenduse näitus «Paber kannatab kõike»

VAT-teatri ja EMTA lavakunstikooli XXVII lennu «Torm»

Näitus «Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014»

Nukuteatri «Canterville’i lossi vaim»

Alo Lõhmuse «Priius, kallis anne. Elu ja surm Vabadussõja kõige raskemal ajal»

 

 

Eelnõu muudab korrakaitsjate töö kergemaks

Valitsus arutas tänasel kabinetiistungil politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise eelnõud, mis aitab kaasa politseiasutuste halduskoormuse vähendamisele ja töö efektiivsemale korraldusele.

Võrreldes kehtiva politsei ja piirivalve seadusega antakse teenistusküsimuste lahendamise (ametikohale nimetamine, palga määramine jms) pädevus lisaks peadirektorile politsei- ja piirivalveameti põhimääruses nimetatud isikule. Samuti nähakse ette politseiametniku ametivande vastuvõtjate ringi laiendamine, teatas siseministeerium.

Eelnõuga kehtestatakse ka päästeteenistujate ja politseiametnike töö- ja puhkeaja erisus, mille kohaselt ei kohaldata neile töö- ja puhkeaja piiranguid. Erisuse kohaldamise eelduseks on see, et töötamine ei kahjusta eriteenistuja tervist ja ohutust ning see on sätestatud kollektiivlepingus. Muudatus võimaldab paremini planeerida päästjate ja politseinike tööd ning annab võimaluse paindlikumaks töökorralduseks.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul vajas hulk seadusesätteid ajakohastamist ja reaalsete oludega vastavusse viimist, et siseturvalisuse asutused saaksid keskenduda eelkõige põhitööle ning ei takerduks otsuste tegemisel bürokraatiasse.

«Politsei tööd ei muuda kuidagi paremaks nõue, et uue politseiametniku ametivande võtab vastu, seejärel määrab ta ametikohale ning määrab palga peadirektor isiklikult või kui lõhkeaine leidmisel sündmuskohale reageerinud demineerijast maha jäänud sõrmejälg hiljem uurijale asjatut topelttööd toob. Eesti elanike turvalisust tagab jaburate vormiliste nõuete täitmise asemel hoopis paremini see, kui julgeoleku- ja teiste riigiasutuste vahel on toimiv ja sisuline infovahetus ning iga asutus ning selle töötaja saab keskenduda tööle, milleks ta on määratud,» selgitas Pevkur.

Olulise muudatusena luuakse päästeteenistuse seadusesse ja kaitseväeteenistuse seadusesse täiendav regulatsioon, mis võimaldab demineerimistööga tegelevate päästeametnike ja kaitseväelaste sõrmejälgede salvestamise ning DNA-proovi võtmise. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi praktikas on esinenud juhtumeid, kui sõrmejälje- ja DNA ekspertiiside tegemisel on kohtuekspertidel tekkinud kahtlus, et sündmuskohalt ekspertiisiks esitatud jälg või proov pärineb uurimistoimingul osalenud ametnikult. Muudatus on vajalik, et välistada ekspertiisis päästeametniku või kaitseväelase poolt sündmuskohale või esemele jäetud jälg või proov, kuna need võivad omada kokkupuudet ekspertiisiks esitatud objektiga.

Lisaks sätestatakse eelnõuga tänasest selgem regulatsioon julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe edastamiseks ja töötlemiseks riigiasutustele ja muudele isikutele, kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist.

Reedel Õpetajate Lehes: lapsik valitsus, kurk kui kunstirelv, keelekümblus Kasahstanis

Reedel saab Õpetajate Lehest lugeda:

Lapsed on ju sarnased, meie omad vaid veidi lärmakamad

Haridusportaal.ee konverentsil peetud vestlusring vene koolide teemal kulges tasakaalukalt ja koosmeeles, ehkki sotsiaaldemokraatide ridades riigikokku kandideeriv ajakirjanik Andrei Hvostov õli tulle valada proovis. Ta soovitas vene koolid rahule jätta, loobuda nõudest õpetada gümnaasiumis 60 protsenti aineist eesti keeles ja anda igale koolile valikuvõimalus. Konverentsist kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Sirje Pärismaa.

Sotsiaalne õiglus enampakkumisele

Kui Eesti riik töötab suuresti vähempakkumise põhimõttel, siis erakonnad üritavad valimiste eel pildile saada avaliku enampakkumisega. Pakutakse maksuvabastusi ja praegusest madalamat maksukoormust, miinimumpalga ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, tõdeb Õpetajate Lehe ajakirjanik Karl Kello.

On lapsik või näib lapsik

Kaarel Tarand: «Publik ei tunne ministrite enamikku inimestena, kellel on olnud elu, karjäär ja saavutused enne poliitikasse tulekut. Esmakordselt me vabadusajal pole valitsusel kõneisikuna kasutada kedagi, kelle kohta võiks öelda «vanem riigimees».»

Sõda ja rahu

Jürgen Rooste: «Siin, Venemaa külje all, oleks ainus mõistlik ideaalne riik Venemaa vastand. Anti-Putiaania.»

Avatud õpimaastik annab tiivad

Tartu Hansa kooli ühte tiiba luuakse järgmiseks sügiseks avatud õpimaastik, kus tark ja läbimõeldud ruumidisain peaks rikastama õppemeetodite valikut ja suurendama laste õpihuvi.

Kolm näidet, kuidas saab teadust koolis põnevaks muuta

20. novembril otsiti Tallinnas konverentsil «TEADUS? Läheb tarvis. Päriselt!» võimalusi tuua teadust õpilasele lähemale. Konverentsi teemad olid Tartu ülikooli teaduskooli roll tulevikutalentide kasvatamisel, teadusega seotud erialade tutvustamine karjäärinõustamisel, gümnaasiumiõpilase loodusteadusliku kirjaoskuse arendamine jt.

261 võrgustikuseminari: kellele ja miks?

Võrgustikuseminarid on kutseõpetajatele hädavajalikud otsese info saamiseks kolleegidelt teistest koolidest, tööandjatelt, erialaliitudelt, kirjutab Innove kommunikatsioonispetsialist Liina Liiv.

Uurimuslik õpe – õpilane noore teadlase rollis

Tartu Hansa kooli loodusainete õpetaja-metoodik ning Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusteaduste instituudi haridusteadustehnoloogia keskuse nooremteadur Mario Mäeots tutvustab oma doktoritööd uurimuslikust õppest.

Mängiv inimene. Kaheksa visiooni lastele mõeldud ruumist

Õpetajate Lehe ajakirjanik Tiina Vapper kirjutab tänavusest arhitektide liidu aastanäitusest, mis keskendus lasteaia arhitektuurile. Näituse kuraatorite, arhitektuuribüroo b210 arhitektide Kadri Klementi ja Karin Tõugu sõnul sai näitus algtõuke moodulrühmade loomisest lasteaedade juurde, kuid kasvas sealt edasi üldisemate küsimusteni: milline peab olema lasteaed ja lastele loodud keskkond üldse ning kuidas saab ruum olla hariduse ning kasvatuse vahend? Sel teemal lõid oma visiooni seitse arhitektuuribürood ja üks maastikuarhitektuuribüroo. Lennukad visioonid ei tähenda alati midagi teostamatut, kinnitasid kuraatorid, kelle sõnul selgus ka vestlusest lasteaiatöötajatega, et kõik pakutud ideed on kasutatavad. Näituse peamine kasutegur oli, et see näitas võimaluste mitmekesisust ja lõi hea põhja edasiseks diskussiooniks lastele disainitud keskkonna üle.

Kuidas me keelekümblusega Kasahstani nakatasime

Kui keeleõppe lahendusi otsivad kasahhid 2012. aasta märtsis Eestisse jõudsid, said nad aru, et meie keelekümblus on just see, mida nad vajavad. Edasi läks kõik väga kiiresti. Meil kulus keelekümbluse rakendamise mõttest (aastal 1998) selle elluviimiseni kaks aastat, kasahhid avasid esimese kümblejate rühma juba kuus kuud pärast Eestis käiku. Vahepealse poole aasta sisse jäi Eesti asjatundjate esimene koolitusvisiit Kasahstani, millest praegugi õhinal pajatatakse.

Ajalooliste aarete lummuses

Raamatuküljel kirjutab Mari Klein Rein Veidemanni vastsest novellikogust «Arkaadia öö» ning Henrik Ibseni näidendiraamatust «Brand».

Nõo reaalhariduse esimene poolsajand

Nõo reaalgümnaasiumi uus aadress on nüüdsest Kalju Aigro tänav 5. Nimemuutusega tunnustas kool oma legendaarset direktorit, kelle eestvõttel pandi 1964. aastal alus reaalainete süvaõppele. 1965. aastal saabus Tartu ülikoolist Nõo keskkooli elektronarvuti Ural-1 ja alustati esimesena suures liidus arvutiõpet.

Kust te teadsite, et lapsed just nii mängivad?

Lugu sellest, kuidas väikeste laste emad teevad lastele tantsulavastusi. Tükid tulevad ikka oma laste järgi, nõnda, kuidas marakratid sirguvad. Nad kuuluvad Zuga ühendatud tantsijate truppi. On ühed vähestest, kes täidavad Eestis laste ja noorte tantsulavastuste nišši. Nende töid on pärjatud paljude auhindadega, sealhulgas Salme Reegi nimelise lastelavastuse preemiaga ning Eesti teatri aastaauhindadega tantsuetenduste kategoorias. Koreograaf ja liikumisõpetaja Tiina Mölder kuulub Zuga ühendatud tantsijate ridadesse alates selle loomisest 1999. aastal.

Kurk kui kunstirelv

«Olin kolmeaastane, kui arstid mind mingite kahtlustuste ajel Pärnust Valgamaale Taheva lastesanatooriumi saatsid,» kirjutab Marko Matvere «Elupildi» rubriigis. Mida ta sanatooriumis vanemate toodud kurgiga tegi, selgub lehte lugedes.

Kommunism kui poliitiline religioon

TLÜ juhtivteaduri Jaak Valge trükisoe raamat «Punased I» käsitleb kommunismi kui poliitilist religiooni Eesti näitel. Jutt käib kolmest marksistlikust intellektuaalist (Vares-Barbarus, Semper, Andresen), kelle sekka trügis jõuliselt peaaegu võrdse tegelasena Viktor Kingissepp. Raamat pakub kindlasti huvi nii ajaloo-ühiskonna kui ka kirjanduse õpetajatele.

Tähtvere lumekahurid ootavad pakast

Ehkki ilmaennustust lubab lähipäevadeks korralikke külmakraade, ei piisa sellest, et hakata Tähtvere spordipargis suusaradade tarvis kunstlund tegema.

«Praeguse prognoosi alusel ei hakka me kahureid veel käivitama, kuna külma nii palju ikkagi ei tule, et saaks korralikult lund toota,» ütles Tähtvere Puhkepargi juhataja Marti Viilu. «Vähemalt viis päeva järjest peaks olema vähemalt miinus kaheksa kraadi külma, siis saaks lund hunnikusse teha nii, et me ei tee jääkäkki, vaid oleks ka laiali vedamise ajal lume moodi.»

Praegu luba ilmateade piisavalt külma ilma 8.-9. detsembri kanti, kuid Viilu lisas, et tal pole suurt usku, et selline ennustus püsima jääb. Looduslikust lumest suusaraja tegemise võimalust Viilu sõnul ilmaprognoosidest esialgu ei paista.

Vene raha on liikumas Eestisse

Osa Venemaalt põgenenud raha on liikunud Eestisse. Seda on eriti näha ärikinnisvara turult.

Venemaa piirangud on kahetise mõjuga – kuigi me ärid kannatavad, otsib sealt põgenev raha turgu mujale.

«Paraku seni peamiselt ühes valdkonnas ja see on kinnisvara. Kui vaadata kinnisvaratehinguid ja just ärikinnisvaratehinguid, mis viimase kolme kuu jooksul on Tallinna linnas toimunud, siis hinnad võrreldes rahavooga ja sealtkaudu ka tootlikkus, on väga suure surve all. Siin on juba tehinguid tehtud, kus tootlikkus on seitse protsenti. Hinnad on läinud väga kõrgeks ja käib tugev konkureerimine erinevate investorite vahel,» kirjeldas olukorda SEB juhatuse liige ja ettevõtete panganduse juht Indrek Julge tänasel «Äriaasta 2015» seminaril.

Ta ütles, et mitte kõik Vene investorid ei otsi väljundit kinnisvarast, vaid ostetakse ka tootmisettevõtteid – tuntuim näide on Premia Foodsi osa müük oktoobri alguses. Ostjaks oli Ukraina päritolu ettevõtja Andrei Beshmelnitski.

«Kokkuvõtteks ütlen, et peab olema päris ettevaatlik sellel suunal, sest see kapital, mis sealt välja voolab, ei pruugi alati olla kõige puhtamat päritolu. Võiks aru saada, kust see raha on tekkinud ja kas selle tekkimise meetodid on olnud ausad ja seadusele vastavad,» märkis Julge.

Ent kindlasti avab Vene raha meile tema sõnul uusi võimalusi. 

Scoutspataljon kolib Paldiskist Tapale

Hollandilt ostetavad jalaväe lahingumasinaid hakkab kasutama Scoutspataljon, mis kolib seoses sellega Paldiskist Tapale.

Kaitseminister Sven Mikser ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et Tapale on kavas luua harjutusala, kus saab teha jalaväe lahingumasinatega sõiduharjutusi. Lahinglaskmisi saab lahingumasinatega harjutada kaitseväe keskpolügoonil.

Tapal asub kaitseväe 1. jalaväebrigaad.

Valitsus volitas tänasel istungil kaitseminister Sven Mikserit allkirjastama jalaväe lahingumasinate CV90 ostulepingu Hollandi kuningriigiga. Hankeleping sõlmitakse 9. detsembril Hollandis.

Eesti hangib 44 jalaväe lahingumasinat CV90, tankide Leopard I baasil ehitatud relvastuseta toetusmasinad ning masinate hoolduskomplektid. Lisaks on plaanis ka laskemoona ja varuosade ühine hankimine koos Hollandiga vastavalt kahepoolsele koostööleppele.

Kaitseminister Sven Mikser ütles, et tegemist on Eesti läbi aegade suurima kaitsehankega. «Jalaväe lahingumasinad viivad Eesti kaitseväe võitlusvõime uuele tasemele,» sõnas ta. «Koos iseliikuvate suurtükkide ja hiljuti lõpule viidud tankitõrjeraketisüsteemide Javelin hankimisega on tegemist ühega kolmest riigikaitse arengukava peamisest prioriteedist.»

Mikseri sõnul saab Eesti hea hinna eest väga head jalaväe lahingumasinad, mis on tänapäevased, ennast lahingutes tõestanud ning valmistatud põhjamaade tingimusteks. «Valikuprotsessi käigus hindasid meie eksperdid erinevaid võimalikke meile sobivaid lahingumasinaid ning CV90 ostus neist kõige moodsamaks ja parimate lahinguvõimega masinaks,» sõnas kaitseminister.

Jalaväe lahingumasinad CV90 hakkavad kuuluma elukutselistest kaitseväelastest koosneva Scoutspataljoni relvastusse, et tagada pataljoni manöövrivabadus, suurem tulejõud ja parem kaitstus. CV90 jääb kaitseväe relvastusse aastakümneteks.

CV90-d jõuavad Eestisse järk-järgult aastatel 2016-2018. Samaaegselt masinate tarnega hakkavad kaitseväelased alates järgmisest aastast saama väljaõpet, samuti arendatakse järk-järgult vajalikku taristut ja harjutusalasid.

Hollandi kaitsevägi toob järgmise aasta veebruaris Eestisse väikese arvu jalaväe lahingumasinad, et harjutada siin koos Eesti kaitseväelastega. Samuti osalevad hollandlaste CV90d vabariigi aastapäeva paraadil 24. veebruaril. 

Eesti hangitavad CV90d on kasutatud, ent suhteliselt uued. Kõik masinad läbivad enne üleandmist Hollandis hoolduse ja remondi.  

CV9035NL on Rootsis Madalmaade Kuningriigi maaväe tarvis välja töötatud Combat Vehicle 90 (CV90) perekonna jalaväe lahingumasin. Masinate tootja on BAE Systems Hägglunds AB. CV90 võeti relvastusse 1990. aastate keskel.

CV90 on Hollandi, Taani, Norra, Šveitsi, Soome ja Rootsi kaitsejõudude relvastuses. CV90 tõestas end ka Afganistani rasketes oludes.

Eesti esimeseks e-residendiks saab Edward Lucas

1. detsembril jõustub seadus, millega Eestist saab esimene riik maailmas, kes hakkab välja andma e-residentsust ehk digitaalset kodakondsust. Esmaspäeval kell 16 antakse koos president Toomas Hendrik Ilvesega esimene e-residendi tunnistus Economisti ajakirjanikule Edward Lucasele.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on testperiood näidanud, et süsteem toimib ja taotluste arv on ületanud juba 11 000 piiri. Kui esialgu oli kavas anda tunnistusi välja vaid Eestis, siis nüüd otsustati seda õigust laiendada ka Eesti välisesindustele, mis tähendab, et e-residendiks saamiseks pole vaja Eestisse tulla.

Kes täpselt on e-resident, loe SIIT.

Ilm läheb päris külmaks

Homsest hakkab meie ilma määrama külma õhumassiga kõrgrõhuala, mis toob nädalavahetuseks meile kuni 15-kraadise külma.

Taevas hakkab selginema ja märkimisväärset sadu esialgu oodata pole, õhutemperatuur aga langeb.

Homme on sajuta nõrga lõunakaare tuulega ilm. Õhutemperatuur langeb öösel -3...-10, päeval on külma 1...-7 kraadi,  vaid saartel püsib temperatuur 0 kraadi lähedal.

Laupäeval ja pühapäeval on samuti sajuta ilm. Öösel langeb temperatuur mandril kohati juba 15 külmakraadini, päeval ei tohiks siiski rohkem kui 7 külmakraadi tulla.

Esmaspäeval hakkab kõrgrõhuala kese aeglaselt kagusse eemalduma. Ilm on siiski jätkuvalt sajuta ja tuul nõrk. Õhutemperatuur on öösel mandril -8...-12, kohati kuni -15 kraadi, saartel vähem.

Teisipäeval jõuab Atlandilt Skandinaaviasse madalrõhulohk, kuid Eesti ilma määrab veel nõrgeneva kõrgrõhuala loodeserv. Lõunakaare tuul tasapisi tugevneb ja saartel suureneb sajuvõimalus 50 protsendini. Õhutemperatuur on öösel mandril -7...-12, kohati kuni -15, saartel -2...-7, päeval 0...-5 kraadi.

Kolmapäeval liigub Läänemerelt meile madalrõhulohk, veelgi tugevnevad tuuled, saartest alates hakkab sadama lund ja lörtsi. Kui öösel võib külma olla veel 6...-12 kraadi, siis õhtuks hakkab temperatuur tõusma ja jõuab Lääne-Eestis isegi kuni +5 kraadini.

Neljapäeval hakkab öine lumesadu soojemas õhus muutuma lörtsiks ja päeval sajabki juba enamasti vihma. 

Riigikogule tehti pommiähvardus

Politsei sai täna keskpäeval teate, et Tallinnas Toompeal riigikogu hoone ees on pomm, sündmuskohal käinud päästeameti demineerijad lõhkekeha ei leidnud.

Politsei lühinumbrile helistas kell 11.55 inimene, kes teatas, et riigikogu hoone ees on pomm, ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Päivi Tirkkonen Postimehele.

Päästjad otsisid riigikogu ees parklas olevad autod läbi ning kontrollisid maja ümbruse üle, kuid lõhkekeha seal ei olnud. Kella 13 ajal lahkusid päästjad sündmuskohalt.

Politsei ei pidanud vajalikuks riigikogu hoones olevaid inimesi evakueerida.

Tirkkoneni sõnul on politsei helistaja isiku kindlaks teinud. Tegemist on isikuga, kes on teinud pommiähvardusi ka varem.

Riigikogus on praegu istungitevaba nädal ja parlamendihoones praegu palju inimesi ei ole.

Kiirlaenufirmad peavad taotlema finantsinspektsiooni luba

Täna valitsuses heaks kiidetud eelnõu kohustab kõiki tarbijatele laenu andvaid ettevõtjaid finantsinspektsioonist tegevusluba taotlema ning kehtestab neile ranged nõuded, teatas rahandusministeerium.

«Laenude, järelmaksude ja muude makseprobleemidega hädas olevaid inimesi on Eestis kümneid tuhandeid ning järelevalve ja rangemad nõuded on üks viis olukorra parandamiseks. Laenuandmine peab olema vastutustundlikult reguleeritud,» ütles rahandusminister Maris Lauri.

Uus eelnõu kohustab laenuandjaid põhjalikult kontrollima kliendi maksevõimet ja seab nõudmised nii ettevõtete juhtidele kui personalile.

Eelnõu eesmärk on finantsinspektsiooni järelevalve alla koondada igasugune Eestis tarbijatele krediidi andmine või vahendamine ning vältida turumoonutusi ja laenu andmise koondumist mõne muu tegevuse alla. Seetõttu on hõlmatud ka  laenuplatvormid, järelmaksuandjad ja osaliselt liisingettevõtjad.

2016. aasta märtsis jõustuv seadus on osa valitsuse kevadel kokku lepitud kiirlaenuturu reguleerimise meetmetest, millega piiratakse tarbijatele antud laenude puhul lubatud intressimäära, laenu reklaamimise tingimusi ning laenu tagasimakse võlgnevuse korral sissenõudmisega seotud kulusid.

Galerii: avariisse sattunud auto purustas aia ja männi

Täna hommikul Pärnus Aisa ja Kanali tänava ristmikul juhtunud liiklusõnnetuses paiskus auto teelt välja, purustades aia ja niitis maha õues olnud männi. Inimesed õnnetuses viga ei saanud.

Õnnetus juhtus, kui Aisa tänavalt stoppmärgi alt tulnud sõiduauto Opel, kus oli üks inimene, sõitis otsa Kanali tänaval peateel liikunud sõiduautole Ford, kus oli kaks inimest. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Ford teelt välja.

Politsei teatel olid mõlema sõiduki juhid kained ja omasid vastava kategooria juhtimisõigust. Fordi tagaistmel viibinud 27aastase naise toimetas kiirabi tervisekontrolli Pärnu haiglasse, kust ta pärast esmaabi andmist lubati kodusele ravile.

Turvavarustust kasutati nõuetekohaselt.

Politsei pressiesindaja sõnade järgi selgitatakse õnnetuse asjaolud välja väärteomenetluse käigus.

Vaata, kes kandideerivad Aadu Luukase missioonipreemiale

Aadu Luukase tänavuse missioonipreemia nominendid on toidupank, tänavalaste probleemile pühendunud Inge Ojala-Pihlaja, Tallinna loomaaia pikaajaline direktor Mati Kaal, kooseluseaduse vastast rinnet vedanud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, Hille Tänavsuu vähiravifond «Kingitud elu» ning riskilaste ja -perede aitamisega tegelev Peeteli Kiriku sotsiaalkeskus.

Missioonipreemia eesmärk on tunnustada isikut või organisatsiooni, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi edendamisega, ütles Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas.

«Rolli ei mängi seejuures niivõrd tegevusvaldkond, kui see, et laureaat suhtuks oma missiooni hingega ja tema tegevusest või ka eeskujust oleks kasu võimalikult paljudele Eesti inimestele.»

Missioonipreemia pälvinud isikut või organisatsiooni tunnustatakse 32 000 euroga, ülejäänud viit nominenti 6400 euroga. Kaheksandat korda välja antava preemia laureaat selgub 3. detsembril.

Nominentide valikul tegi otsuse Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus: Indrek Luukas (nõukogu esimees), Sulev Loo ning Märt Vooglaid.

Varem on missioonipreemia pälvinud Tallinna Lastehaigla Toetusfond, ajaloolane ja  Kunstiakadeemia professor David Vseviov, Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen, Metsaülikool, Liikumispuudega Laste Toetusfond, Eesti Võrkpalli Liit, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, vaimulik Toomas Paul, Narva Kolledži direktor Katri Raik,  Eesti Meestelaulu Selts.

Valitsus andis rohelise tule hoolimatute vanemate pitsitamiseks

Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mis lubab elatisvõlgnikelt võtta juhtimisõiguse, neid hakkab tüütamas käima kohtutäitur ja nad peavad elatist maksma ka kuni 21-aastastele tudengitele.

Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on eelnõu peamine mõte panna lapsevanemaid juba ennetavalt mõtlema sellele, et elatist tuleb tasuda. «Tegemist on ju inimese enda lapsega,» ütles Anvelt justiitsministeeriumi vahendusel. «Kui aga vanem tõesti maksmisest kõrvale hiilib, siis on riigi ülesanne tagada, et vanem oma kohustust täidaks.»

Tulevikus saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse, jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse. Kohus saab õiguste peatamisel keelata ka nende õiguste andmise. Samas on kohtutäiturite ametikogu juhatuse esimees Janek Pool varem Postimehele öelnud, et sõiduõigust ei saa ära võtta näiteks siis, kui see on vajalik raha teenimiseks, mille arvelt elatist maksta.

Kohtutäitur peab nüüdsest elatisvõlgnikuga teatud aja tagant ühendust võtma, et selgitada välja, miks ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas kavatseb võlgnik elatise võlgnevuse likvideerida.

Kui muu ei aita, peab kohtutäitur arestitava vara leidmiseks ja selle müümiseks võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki läbi otsima. Ka näiteks erametsaomaniku või ettevõtluse alustamise toetust riik eelnõu järgi võlgnikele enam ei anna.

Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele. Elatisraha võib nüüd nõuda ka kuni 21-aastane laps, kes õpib ülikoolis või kutsekoolis. Varem oli see õigus vaid kuni 21-aastastel põhi- ja keskkooliõpilastel.

Samuti muutub eelnõu järgi isiku töötasu ja muu sarnase tasu suuruse arvestamine selle arestimisel, nii et nende hulka saab arvestada ka muid mitterahalisi hüvesid, mida tööandja töötajale võimaldab. Kohtutäiturid saavad edaspidi õiguse arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahalise kohustuse, kui kolmandatele isikutele makstud rahalised kohustused ületavad võlgnikule seadusega ettenähtud mittearestitava sissetuleku suuruse. Sellega püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuse täitmiseks kolmandale isikutele sularahas või kasutades teiste isikute kontosid. Lihtsustub ka riigi õigusabi taotlemine, kui riigi õigusabi taotletakse lapse elatise asjus.

Igal aastal teevad kohtud elatise määramise kohta üle 1000 lahendi, millest osa läheb kohtutäiturite kätte, kuna vanemad ei hakka elatist vabatahtlikult maksma. Väga suurt elatisnõuete hulka ei õnnestu aga ka kohtutäituritel sisse nõuda.

Aasta alguse seisuga oli täitemenetluses üle 12 000 elatisnõude ning nendest tulenev võlgnevus kokku oli üle 10 miljoni euro.

Välismaalaste värbamise palganõuet leevendatakse

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks välismaalaste seaduse muudatuse, millega muuseas leevendatakse teatud valdkondades ka palkamisele seatud töötasu suuruse nõuet.

Kui praegu peab välismaalasele maksma vähemalt valdkonna keskmist palka korrutatuna koefitsendiga 1,24, siis nüüd soovitakse teatud valdkondades anda võimalus maksta ka valdkonna aasta keskmist brutokuupalka.

Teise muudatusega antakse luba anda tähtajaline elamisluba töötamiseks ilma Eesti Töötukassa loata valdkonnas, milles on vaja vähendada Eestis tööjõupuudust ning võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi, et soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, võib kehtestada Vabariigi Valitsus korraldusega kuni kaheks aastaks.

Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, kehtestatakse kindlaks perioodiks, mis tähendab, et erinevate ministeeriumide koostöös (eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium) prognoositakse, millistes valdkondades võib pikemal perioodil eeldada tööjõupuudust Eestis.

Vaata otseülekannet: viis ministrit annavad aru valitsuse tänastest otsustest

Valitsuse istungijärgsel pressikonverentsil kommenteerivad tänaseid otsuseid ja vastavad ajakirjanike küsimustele koguni viis ministrit. Vaata Postimees.ee’st pressikonverentsi otseülekannet.

 

Kell 12 Stenbocki maja pressruumis algaval pressikonverentsil osalevad peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond), kaitseminister Sven Mikser (SDE), siseminister Hanno Pevkur (Reform), haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski (SDE) ja rahandusminister Maris Lauri (Reform).

Valitsuse tänase istungi materjalidega saab tutvuda siin.

 

Kas sinu linn on tõmbekeskus?

Statistikaameti järgi on Eestis 27 linna ehk tõmbekeskust, kus piirkonna elanikud eelistavad tööl käia.

Tõmbekeskuste hulka (kaardil lillade mummudega) kuuluvad statistikaameti teatel peale Tallinna ja Tartu veel 13 maakonnakeskust ning väiksemad asulad, kus on rohkem töökohti.

Haridusränne ja tööränne on aga erinevad. Gümnasistid õpivad pigem kodu lähedal koolis. Statistikaameti teatel suurem osa keskkooliõpilasi pikki vahemaid ei pendelda. Töötegemisega on aga teistsugused lood. Täiskasvanud lähevad pigem tööle suurtesse linnadesse.

Iga tõmbekeskuse ümber tekib toimepiirkond, kus elavad inimesed, kes on keskusega mingil viisil seotud. Vähemalt 5000 elanikuga toimepiirkondi on pooltes maakondades kaks. Üks, mis on enamasti rahvaarvult suurem, tekib maakonnakeskuse ümber. Teine – väiksema mõjualaga toimepiirkond – mõne pisema tõmbekeskuse ümber. Ent on ka maakondi, mille territooriumi katab üks suur toimepiirkond, näiteks Pärnus, Viljandis, Võrus ja Kuressaares.

Tulekul otseülekanne: Sandor Liive lahkumiskõne

Postimees teeb sel reedel otseülekande Eesti Energia kauaaegse juhi Sandor Liive lõpukõnest.

 

Liive peab lahkumiskõne Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. Ülekanne algab kell 14.

See nädal on Liivele viimane Eesti Energia juhi kohal.

 

Valitsus toetas suursaarte parvlaevaliikluse elutähtsaks teenuseks muutmist

Valitsus kiitis heaks hädaolukorra seaduse, ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse, millega sätestatakse, et Eesti mandri ja suursaarte (Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu) vaheline laevaliiklus on elutähtis teenus.

Eriolukorra väljakuulutamisega on riigil võimalik võtta üle elutähtsate teenuste korraldamine. Seaduse muudatusega on selleks ka parvlaeva transpordi korraldamine, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Riigi kohustus ja vajadus on tagada nimetatud saarte ja mandri järjepidev stabiilne, ohutu, kvaliteetne ja majanduslikult efektiivselt toimiv ühendus, teatas kommunikatsioonibüroo.

Ühistranspordiseaduses täiendatakse veel ka veeliikluse (s.o laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluse) korraldamise põhimõtteid ning lisatakse regulatsioon, millega võimaldatakse sõlmida veeliikluses sõitjateveoteenuse osutamiseks otselepinguid.

Valitsus kiitis jalaväe lahingumasinate ostu heaks

Valitsus kiitis täna heaks riigihanke korraldamise jalaväe lahingumasinate ja toetusmasinate ostmiseks Hollandilt.

Praegu käivad Eesti ja Hollandi vahel läbirääkimised 44 jalaväe lahingumasina CV90 ja toetusmasinate Leopard 1 ning nende kasutamist toetava varustuse, varuosade, tööriistade, dokumentatsiooni ja laskemoona hankimiseks, sellekohane hankeleping on plaanis sõlmida selle aasta lõpuks.

Eesti kaitseminister Sven Mikser ja Madalmaade kuningriigi kaitseminister Jeanine Hennis-Plasschaert allkirjastasid septembri lõpus ühiste kavatsuste kokkuleppe Hollandist hangitavate jalaväe lahingumasinate CV90 kasutuselevõtmisega Eesti kaitseväes, millega hakkavad kahe riigi kaitseväed vahetama infot mehhaniseeritud üksuste väljaõppe, taktika, laskemoona ja harjutusalade kohta.

Eesti kaitsevägi kavatseb korraldada koostöös hollandlastega ka jalaväemasinate hooldust masinate meeskondade väljaõpet. 44 lahingumasinat lähevad Scoutspataljoni kasutusse.

Riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022 näeb ette jalaväe lahingumasinate ehk rauterite soetamise, mis on üks samm 1. jalaväebrigaadi relvastamisel ja varustamisel ning on muuhulgas soomusmanöövrivõime esimene etapp.

Viis tööstust said EASilt investeeringuteks 4,5 miljonit

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eraldab viiele ettevõttele 4,5 miljonit eurot tööstus- ja tootmisvõimekuse tõstmiseks.

EASi tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetusskeemist saavad toetust Saaremaa Lihatööstus, OÜ T-Tammer, VPSA Järvakandi OÜ, AS E-Profiil ja Brenstol OÜ. Kõik projektid peavad olema ellu viidud järgmise aasta augustiks, teatas sihtasutus.

«Kõik viis ettevõtet panustavad märkimisväärselt Eesti ekspordivõimekuse tõstmisse. Sealjuures on hea meel tõdeda, et neli ettevõtet viiest tegutseb väljaspool Tallinna, luues töökohti kohalikele elanikele,» selgitas EASi juhatuse liige Indrek Kaju.

Suurinvestori toetus, mille peamine sihtgrupp on suured tööstusettevõtted, on üks osa tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetusskeemist. Toetuse edasine eraldamine on praegu raha lõppemise tõttu lõpetatud, kuid EASi teatel on võimalus toetusmeede taasavada kui lisandub eelarveraha.

Sandor Liive: olen nautinud iga päeva Eesti Energias

«Enne kui hakkate küsima, ütlen kohe ära, et Enefit280 (Auvere uus õlitehas – A. K.) on projekt, mis on mõjutanud ja hakkab mõjutama Eesti Energiat kõige rohkem,» lausus Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive (44) eile pärastlõunal vahetult enne intervjuu algust. «Enefit280 on põlevkivitehnoloogia tulevik, see on Eesti Energia uus strateegia, kus põlevkivist elektri tootmine asendub õli ja elektri koostootmisega.»

Tehas töötab, Liive kinnitusel tuleb sealt tänavu üle 40 000 tonni õli. Ent 250 miljonit eurot maksma läinud tulevikutehast valitsevad peagi juba uued juhid.

Sandor Liive, kui 1998. aastal tulite Eesti Energiasse, siis tootsite nõukogudeaegsetes kateldes põlevkivist elektrit ja müüsite seda riiklikult määratud hinnaga.

 

Mul on hästi meeles esimene käik Eesti Energia peamajja Estonia puiesteel, olin noor ja agressiivne finantsdirektor. See oli šokk, mul oli tunne, et olen tagasi oma sünniaastas 1970.

Ettevõte oli tolmune, vanamoodne ja muutuste suhtes kartlik, aga ma nägin kohe suurt potentsiaali. Tootmisvõimsused oli alakoormatud.

Esimese asjana hakkasin käima Läti vahet, et sõlmida elektri ekspordilepinguid. Saime turgu juurde. Et turgu suuremaks saada, ehitasime merekaabli Soome.

 

Praegu liigub elekter peamiselt Soomest Eestisse.

 

Kaabli kaudu oleme Soome rohkem müünud kui ostnud.

 

2006. aastal ütlesite, et 2015. aastal võiks olla Eesti Energial kaks miljonit klienti.

 

Toona tahtsime erastada Leedu elektrivõrku, aga saime aru, et elektri müümiseks ei pea võrku omama. Meie ambitsioon oli müüa kahele miljonile kliendile Läänemere piirkonnas. Tahtsime müüa, mitte anda elektrit. Ja müüa energiat! Tahtsime olla suurem ja müüa kaugemal.

Kui nafta hind hakkas tõusma, oli kapitali vaja investeerida õlitootmisse, sest see on palju kasumlikum kui elektri tootmine. Praegu müüme elektrit vähem kui poolele miljonile kliendile, sest meie ambitsioon on olla põlevkivienergia ettevõte.

 

Kust tuli idee minna riigiettevõtte võlakirjadega Londoni börsile?

 

2000. aastate algul ütles toonane peaminister Mart Laar riigikogus, et peame müüma elektrijaamad ameeriklaste NRG-le, sest me ei suuda uute katelde ehitust finantseerida. Mida me ei suuda finantseerida? 244 miljonit eurot?

Kui NRG projekt 2001. aastal läbi kukkus, siis ei läinud kuut kuudki, kui Eesti Energia laenas 350 miljonit eurot. Võlakirjaemissiooni maht oli 200 miljonit ja 150 miljonit võtsime ühelt Saksa pangalt ja Põhjamaade Investeerimispangalt.

Ma olin rahvusvahelise finantseerimisega puutunud kokku juba varem. Enne mind ja Gunnar Okki oli ettevõttes arusaam, et võlg on võõra oma. Inimesed ei olnud kokku puutunud sellega, et raha on võimalik saada ka kaugemalt kui Eesti pankadest. Inimestel ei olnud selleks ka julgust.

 

Kust teie julgus tuli?

 

Ma ei tea. Lugesin, mõtlesin, rääkisin inimestega. Minu jaoks oli see esimene võlakirjaemissioon, sain sõita mööda Euroopat ja kohtuda investoritega.

Iga asi on esimest korda põnev ja huvitav, ärevus oli sees, aga iga päevaga sain julgust juurde. Kui nädal aega järjest investoritele ettekandeid teha, siis lõpuks hakkad asja iseendale huvitavaks tegemiseks ettekannet tagantpoolt ettepoole tegema.

 

Kas toona kogetud ärevus, soov midagi uut leida, on olnud põhjuseks, et Eesti Energia on aina uusi tegevusvaldkondi haaranud?

 

Olen 16 aastat otsinud ettevõttele kasvuvõimalusi, et ettevõte areneks. Juhi ülesanne on ettevõtet ja ettevõtte väärtust kasvatada.

 

Esialgu otsisite kasvu Euroopast, siis tulid Lähis-Ida, Põhja-Aafrika, Ameerika ja Hiina.

 

Meil on kaks põlevkiviprojekti välismaal: Jordaanias ja Ameerika Ühendriikides. Hiinas on lihtsalt raha, mida Jordaania põlevkivielektrijaama jaoks laenata. Hiinal oli soov Jordaaniasse investeerida ja meie leidsime lahenduse, kuidas seda teha.

 

Miks on nii tähtis, et Eesti Energia oleks globaalne liider põlevkivitehnoloogia vallas?

 

Nii nagu inimene peab unistama, peab olema firmal siht.

 

Miks Eesti Energia nõukogu teid vallandas (ametlikult kuulutas nõukogu juhikonkursi võitjaks teise kandidaadi – A. K.)?

 

Ma ei tea. See on nagu laiba ümber käia ja rääkida, et kuidas inimene hukkus. Matustel tuleb öelda, et kõva mees, vaat, mis tegi firmaga. Tore, et ta meil oli!

Mis sel lõpuks vahet on? Minu jaoks ei ole tähtis lahata, kes mida ütles ja kuidas nõukogu liikmeid vahetati. Minu arust ei ole mõistlik lahata ametiaja lõpu intervjuus, mis kellegi roll oli ja mida keegi mõtles, mida lubas ja mida tegelikult tegi.

Ma olen kogu aeg lähtunud ühest asjast, et see kuidas mind juhitakse, ei tohi edasi kanduda sellesse, kuidas mina inimesi juhin. Seesama asi on näide, kuidas asju teha ei tohiks.

 

Kas teile on öeldud, miks teie lepingut ei pikendatud?

 

Igasuguseid asju on räägitud, aga mul ei ole mõistlik seda pikalt lahata. Ma tahan, et Eesti Energial läheks hästi. Kui ma hakkan siin kordama, mida mulle on öeldud, siis ei pruugi see kasuks tulla Eesti Energiale. Ma ei saa siin midagi öelda, et ma kuskile ei lõikaks. Mul ei ole seda vaja.

 

Mida tegema hakkate?

 

Ma ei ole otsustanud.

 

Kui palju teil on pakkumisi?

 

See on huvitav, et eestlased küsivad, mida teed, kui palju on pakkumisi. Kõik välismaalased, kellega olen viimase 50 päeva jooksul kokku puutunud, tulevad välja ideega.

Nad ei küsi, mida tegema hakkate. Nad ütlevad: Sandor, olen mõelnud, et võiksid teha seda. Sandor, sa oled sellises eas, mis tähendab, et võiksid sobida sinna. Sul on Ameerika, Aasia, Euroopa ja Lähis-Ida energiaalane kogemus, siin on üks huvitav ettepanek.

Eestlane raputab pigem soola haava peale. Ei ole mul tuhandet pakkumist, millele kohe alla kirjutada.

 

Teie jutu järgi on pakkumisi piisavalt.

 

Ideid on. Olen ise ideid kirja pannud, aga sellist ei ole, millega 1. jaanuaril pihta hakata. Vastupidi: pange kirja, et Sandor Liive lõpetab 1. detsembril töö, pakkumised on oodatud.

 

Kas te poliitikasse lähete?

 

Ma ei ole otsustanud. Pakkumine on tehtud.

 

Kas kõik riigikogu erakonnad on pakkumise teinud?

 

Ei ole. Kas ma tunnen tõmmet poliitika vastu? Praegu ei ole sellist tunnet. See on inimeste teema, kellega peab asju ajama.

Mul leping pidi Eesti Energias lõppema 2005. aastal. Mul oli plaan lahkuda. Enne seda olin ühel kursusel Lausanne’is IMD ärikoolis. Rääkisin seal ühele professorile, et teil on hästi kihvt MBA programm, et äkki tulen aastaks õppima. Professor ütles selle peale, et inimesed tulevad siia kooli, et saada koht, mis sul juba olemas on. Professor soovitas saada juhatuse esimeheks. 2005. aastal saingi Eesti Energia juhatuse esimeheks.

 

Kui kuldsed on teie kuldsed käerauad?

 

Ma ei ole veel alla kirjutanud, enam-vähem tean.

 

Kui pikk on konkurentsikeeld? Kui suur on hüvitis?

 

Minu positsiooniga mehe kohta tavapärane. Ma ei saa seda avalikustada.

 

Kas elekter on elu lõpuni tasuta?

 

Ma loodan, et reedel tuleb firma poolt kingitus, vaevalt et see on tasuta elekter.

 

Kui juulis teatasite, et kandideerite uuesti juhatuse esimeheks, siis ütlesite, et teete seda sellepärast, et Eesti Energia on väga vinge firma. Kui raske on väga vingest firmast lahkuda?

 

Ma oskan seda öelda reedel või esmaspäeval. Praegu on väga tihe päevakava. Minu tunded muutuvad iga päevaga. Ma ei oska seda tunnet sõnastada. Tunne tekib võib-olla 1. detsembril, kui viin lapse kooli ära. Vaatan, kuidas ilm on, kas lähen suusatama või jooksma. Ma ei oska öelda.

Kas tõesti teeme teiega intervjuud viimast korda? Mul ei ole praegu tunnet, et see on viimane kord.

Üheksa aastat energiaettevõtte juhina on pikk aeg. Juhid on väga pikalt firmades, mille nad on ise asutanud. Keskmise Euroopa ettevõtte juhid vahetuvad väga kiiresti. Minu käes võib olla isegi Euroopa rekord.

Iga asjaga on nii, et kui see äkki ära lõpeb, siis on kurb. Käid reisil, oled natuke tüdinenud, aga teisalt on kurb meel, et reis lõppes.

Kui 1998. aastal tulin Eesti Energiasse, siis taheti firma laiali tassida. Elektrivõrgud oli ametlikus erastamisplaanis, need taheti tükikaupa maha müüa oksjoneil, elektrijaamad erastada ameeriklastele. Läänemaa ja Narva elektrivõrgud müüdi esimesena.

Selline oli firma, kuhu tulin. Praegu on Eesti Energia kõige vingem firma Eestis.

 

Praegu on seis sama, mis 1998. aastal. Valitsusliit tahaks elektrivõrgu Eesti Energiast eraldada, põlevkivikaevandused samuti, välisprojektid sulgeda.

 

Ma toon ühe paralleeli veel. Eesti Energia laialitassimise plaanist loobuti siis, kui tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda leppis valitsusega kokku, et nende esindajad tulevad Eesti Energia nõukogusse. See tõi kaasa muutused firmas ja firma juhtkonnas.

Praegu on aga olukord selline, et tööandjate keskliidu ja kaubandus-tööstuskoja seisukoht hääletati Eesti Energia nõukogus häälteenamusega maha (nii ühe kui ka teise organisatsiooni esindajad olid vastu Liive väljavahetamisele – A. K.). Elu käib tsüklitena.

Kurb on lahkuda, aga olen nautinud iga päeva, mil olen Eesti Energias töötanud.

 

Kas kahetsete mõnd investeerimisotsust?

 

Weroli jaama poleks olnud mõtet ehitada, aga ärimudelina on soojusenergia koostootmises meil ka palju häid projekte. Kui oleks teadnud, et Werol pankrotti läheb, poleks ehitanud seda jaama.

 

Weroli kahju on väike, umbes viis miljonit eurot.

 

See oli investeering, aga vara on veel müümata. Võib-olla rapsitehase äriplaan muutub, see jaam pannakse veel käima.

 

Aga elektrijaamad, õlitehas, Ameerika ja Jordaania?

 

Auvere elektrijaama ei olnud äriliselt mõistlik teha. Eesti Energias on olnud kaks poliitilist asja: läbirääkimised NRGga ja Auvere elektrijaama investeerimisotsus. Muud asjad oleme teinud majanduslikel kaalutlustel.

 

Miks Auvere elektrijaam on vale otsus?

 

Praeguste elektrihindade juures ei ole Euroopa Liidus mõtet elektrijaama ehitada. Uue elektrijaama investeering on tasuv umbes 80-eurose elektrihinnaga, aga elektri hind on umbes 40 eurot. Väga lihtne! Euroopas pole viimase kümne aasta jooksul ehitatud elektrijaama, millele riik poleks lubanud subsiidiume.

 

Kas see on elektrituru liberaliseerimise tagajärg?

 

Ei. Selle põhjuseks on taastuvenergiale makstavad subsiidiumid. Kui üht tootjat subsideerida, siis lõpuks tuleb kõiki subsideerida. Firma ja riigi huvid olid Auvere jaamas erinevad. Riik tahtis tagada energiajulgeolekut.

 

Ettevõtte juhina peaksite olema väga rahul suurte subsiidiumidega.

 

Kui tuulikutele pakutakse subsiidiume, teeme ära. Kui prügile, teeme ära.

 

Prügist elektri ja koostootmise toetuse rääkisite ju ise Toompeal välja.

 

Firma huvide eest peab ikka seisma.

 

Miks siis Narva hakkpuidu põletamise toetust ei õnnestunud säilitada?

 

Vahepeal õnnestus, aga siis meelsus muutus. Küll see toetus tuleb tagasi.

 

Otse: ELi-Venemaa vabakondade foorum

Tallinnas Viru hotellis toimub täna-homme Euroopa Liidu ja Venemaa kodanikuühiskonna foorum, kus kohtuvad enam kui 150 vabakonna esindajat. Postimees.ee teeb foorumi üritustest otseülekandeid.

Postimees.ee’st saab vaadata järgmisi arutelusid:

27. november

Kell 9.30-12 - Foorumi avamine ja paneeldiskussioon «Euroopa Liit ja Venemaa: koos või lahus?»

Kell 12-13 – pressikonverents

28. november

Kell 9.30-11 – paneeldiskussioon «Solidaarsus ja kodanikuühiskond»

Kell 11-12.30 – vaba mikrofon

Avakõne peab foorumil Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

Pressikonverentsil neljapäeval saavad sõna Euroopa Liidu esinduse juht Venemaal Vygaudas Ušackas, Venemaa presidendi juures asuva inimõiguste nõukogu esimees Mihhail Fedotov, üritust toetava Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam ning foorumi juhid Anna Sevortian ja Katarzyna Batko-Tołuć.

Foorumi töökeeled on vene ja inglise keel ning ka videoülekandel puudub eestikeelne tõlge.

Tutvu ürituse kava ja esinejatega Avatud Eesti Fondi kodulehel.

Reformierakonna juhatus Krossi erakonnast välja ei arvanud

Reformierakonna juhatus jõudis eile hilisõhtul pärast mitmetunnist arupidamist järeldusele, et juhatusel pole põhjust Eerik-Niiles Krossi erakonnast välja arvata.

Samas kinnitas peaminister Taavi Rõivas, et seni kuni Eerik Niiles Krossil pole lahendatud küsimus Ameerika Ühendriikidega, pole põhjust arvata, et ta peaks asuma täitevvõimu ametisse, vahendas ERR-i uudisteportaal teleuudiseid.

Saaremaa jahimehed hakkavad ulukilihast keeduvorsti tootma

Salme jahimeeste selts avab Suurna küla jahimajas väikese vorstitsehhi, mis muu hulgas hakkab valmistama ka metssealihast keeduvorsti.

Salme jahimeeste seltsi esimees Raivo Ess ütles, et praegu on käsil tsehhi veterinaariaalane tunnustamine, mistõttu plaanidest väga detailselt veel rääkida ei saa, kirjutab Saarte Hääl.

Essi sõnul kuuluvad vorstitsehhi varustusse suitsuahjud, keedukatlad, hakklihamasinad, vorstitoppimisseadmed, kutterid jms. «Meil on siin terve väike tehnoloogiline liin,» lausus jahiseltsi juht, kelle sõnul võib tsehh toota 60–70 kilogrammi vorsti päevas.

Esimesed vorstid jõuavad müüki loodetavasti järgmisel aastal, esialgu pole aga teada, kus neid müüma hakatakse. Kui seni on Saaremaal ulukilihast tehtud vaid suitsuvorsti, siis uus tsehh hakkab valmistama ka keeduvorsti.

«Praegu püüame midagi eksklusiivsemat teha – metssealihast keeduvorsti,» ütles jahiseltsi esimees Ess. «Katsetasime ja proovisime, polnudki väga hull.»

Vorstitsehhi rajamise kuludest kattis 60 protsenti Leader-programm, kust saadi üle 20 000 euro, ülejäänud kulud kannab jahiselts ise.

Tüdruk rääkis arvatava seksuaalperverdi tegudest õpetajale

Esmaspäeval nabis politsei Tamsalu vallas Kullenga külas kinni 36aastase mehe, keda kahtlustatakse neljandas klassis käiva tütarlapse seksuaalses ahistamises.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Jelena Filippova sõnul alustas politsei kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb täisealise isiku poolt noorema kui 14aastase isiku suhtes toime pandud sugulise iseloomuga tegu.

“Kahtlustatavana kuulati üle 36aastane mees,” vastas Filippova toimetuse järelepärimisele.

Politsei saab kuriteos kahtlustatavat kinni pidada kuni 48 tundi. Tema vahi alla võtmise otsustab kohus prokuratuuri taotlusel. Filippova sõnul ringkonnaprokuratuur kuriteos kahtlustatava vahi alla võtmist kohtult ei taotlenud. Seega pääses mees eile vabadusse.

Politsei tabas kuriteos kahtlustatava Kullenga külas, kus ta oli tuttava juures. Peremees tunnistas, et politsei käis küll esmaspäeval tema kodus, kuid lähemalt ei soovinud ta rääkida.

Virumaa Teataja andmetel rääkis Tamsalu gümnaasiumis õppiv tütarlaps õpetajale, mis oli temaga juhtunud. Kool pöördus seejärel valla lastekaitsetöötaja poole, kes omakorda informeeris politseid.

Tamsalu gümnaasiumi direktor Vardo Arusaar ei soovinud juhtunust rääkida. “See on delikaatne asi,” põhjendas ta ja lisas, et uurimisega tegeleb politsei.

Tamsalu valla sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Ülle Kristmanni sõnul on lapsele osutatud psühholoogilist abi. Rohkem ei nõustunud Kristmann rääkima, viidates delikaatsele infole ja vajadusele last kaitsta. Küll aga ei meenunud talle, et varem oleks vallas midagi analoogset juhtunud.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ütles, et lapsega tegelevad spetsialistid ja asi on uurimisjärgus. Et pere, kus tütarlaps elas, on probleemne, taotleb vald lapsele õiguskaitset. See võib tähendada lapse perest ära võtmist. “Aastate jooksul on see pere olnud ühel või teisel moel kontrolli all,” sõnas vallavanem.

Politsei tuvastas septembris mehe, kes tülitas Rakveres lapsi, ja tema suhtes alustati kriminaalmenetlust.

Kolmandas klassis käiva poja ema Verona rääkis toona, et nägi juba ammu Facebookis, et seal hoiatatakse võimaliku pedofiili eest. Kui poeg kaaslastega neile tuli, siis rääkis naine lastele varitsevatest ohtudest ja manitses, et ei tohi tundmatute meestega kaasa minna. Seepeale ütles poja kaaslane, et üks mees oli kahte klassiõde kutsunud poodi kommi ostma. Siis oli ka Verona kord hoiatada sotsiaalmeedias vanemaid võimaliku pedofiili eest.

Aasta alguses tegi Väike-Maarja kandi lastevanemaid ärevaks seal tegutsev 45aastane mees, kes tundis huvi poiste vastu.

Neljateistaastase poisi ema Sirje rääkis siis Virumaa Teatajale, et sai mehest teada poja kaudu. Poja sõnul kutsunud see mees Facebookis noori poisse endale sõbraks. Seejärel tahtis pilti, kuid samas endast pilti ei saatnud. Poja sõbrale oli mees läkitanud vaid maja pildi, kus ta väidetavalt elab. Samuti kutsus mees poisse endale külla, kui neil “midagi muud teha pole”.

Sirje sõnul mees väga siivutut juttu pojaga ei rääkinud, küll aga tundus tema käitumine kahtlane. Hiljem politseist öeldigi, et kõnealune mees on korravalvuritele tuttav ja on isegi seksuaalkuriteo eest karistatud. Paraku ei saanud politsei mehele midagi teha, sest tema käitumine polnud seaduse raamidest väljunud.

Politsei on varem korduvalt manitsenud, et taoliste juhtumite vältimiseks peavad lastevanemad juba varakult kodus selgitustööd tegema, et võõrastega ei tohi mitte mingil juhul kaasa minna. Lastevanematel ja ka lastega töötavatel inimestel tuleb lapsi hoiatada, et mõned halvad inimesed ajavad ilusat juttu laste enda juurde meelitamiseks, mõtlevad igasuguseid valesid välja, kuid eelkõige selliseid, milles laps ei oska isegi kahelda, ja lubavad kas maiustusi või ilusaid asju. Eriti kergesti mõjutatavad on lapsed, kelle kodune majanduslik seis ei ole kõige parem.

Kampaania peatas elanike vähenemise

Imavere valla arendusnõunik Teele Kukk ütles, et valda on tulnud elama kümne inimest, mistõttu on nad «Maale elama» algatusprogrammiga liitumisega igati rahul.

Kukk täpsustas, et kuigi otseselt ei saa elanikelisa kampaaniaga seostada, on vallale oluline, et elanike vähenemine on pöördunud suurenemisele. «Me ei tahtnud, et praegused elanikud tunneksid, justkui nemad poleks olulised ja vald üritab iga hinna eest võõraid juurde tuua, mistõttu kaasasime ka nemad kampaaniasse ja nad tulid hästi kaasa,» selgitas ta.

Kuke kinnitusel mõjus messil käik hästi tervele kogukonnale. «Paljud inimesed, kellel olid vanad taluhooned, kuid  siin enam ei elanud, pöördusid meie poole, et pakkuda elamispinda,» põhjendas ta. Nii täieneski oluliselt «Maale elama» leheküljel Imavere valla elamispindade nimistu. 

Kukk kinnitas Roosna-Alliku, Türi ja Järva-Jaani vallajuhtide kogemust, et valdavalt otsivad huvilised eramuid ja korterite vastu huvi ei tunta. «On neid, kes otsivad nii uut töö- kui ka elukohta, aga on ka neid, kes soovivad kaugel metsas asuvat maamaja,» täpsustas ta. 

Kukk lisas, et pärast messi sai alguse Imavere, Väätsa ja Türi valla algatusel Lõuna-Järvamaa koostöökogu projekt «Maale elama», mille eesmärk oli välja selgitada paikkonna vajadused, infrastruktuur ja kaardistada

olukord. «Kindlasti osaleme messil 2015. aastal Tallinnas,» lisas Kukk.

Teisipäeval, 25. novembril kirjutas Järva Teataja, kuidas Türi, Roosna-Alliku ja Järva-Jaani valla jaoks pole «Maale elama» kampaania soovitud tulemust andnud. Samas tunnistasid Türi ja Järva-Jaani ka ise vähest aktiivsust teavitustöö tegemisel.

 

Suitsusaunakombestik kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja

Pariisis toimuval UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil otsustati kanda Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. 

Taotluse selleks esitas Eesti riik UNESCOle eelmise aasta märtsis.

«Eesti kultuuri elujõulisus avaldub eriti ehedalt vaimses pärandis, mida antakse põlvest põlve edasi. Võrokeste suitsusaunakombestiku kandmine UNESCO esindusnimekirja toetab traditsiooni kestmist ning toob sellele rahvusvahelist tähelepanu,» ütles kultuuriminister Urve Tiidus. «UNESCO tunnustuse üle saavad rõõmu tunda kõik, kes on oma maakodus suitsusaunatraditsiooni tallel hoidnud – Võrumaast Saaremaani,» lisas minister.

Suitsusaunad koos saunakombestikuga on osaks võrokeste põlisest elulaadist ja kultuuripärandist, mille hoidmine ning noortele edasiandmine on kogukonnale tähtis.

«Suitsusaun on võrokesele paik, kus saavad puhtaks nii ihu kui ka hing. Sauna kütmine, vihtade tegemine, saunas leilivõtmine ja terviseparandamine on meie taluperede tavapärase eluringi osaks. Saunaga on seotud ka sellised teadmised ja oskused nagu saunaehitamine, puude tegemine, liha suitsutamine,» võttis saunakombestiku olemuse lühidalt kokku Haanjamaal asuva Mooska talu perenaine Eda Veeroja.

UNESCO esindusnimekirja kuulumine on võrokeste kogukonnale suur tunnustus. Võru Instituudi direktori Rainer Kuuba sõnul on võrokesed maailmas ainulaadsed nii oma keele kui ka kultuuripärandi poolest: «UNESCO tunnustus aitab meie omapäral paremini välja paista ja hoida omanäolist suitsusaunakombestikku elujõulisena».

Algatus suitsusaunakombestiku UNESCOsse viimiseks tuli võrokeste kogukonnalt 2009. aastal. Taotluse koostamist juhtis Vana-Võromaa vabatahtlik suitsusauna koostöökogu, mis tegutseb kohalike organisatsioonide toel. Kolmeaastase ettevalmistustöö käigus olid koostöökogu heaks partneriks kohalikud elanikud, ülikoolid ja uurimisasutused, kohalikud omavalitsused ja riik. Võrokeste ettevõtmist on tunnustanud rahvusvaheline saunaorganisatsioon International Sauna Society. Organisatsiooni president Risto Elomaa on märkinud, et võrokeste suitsusaunatava jõudmine UNESCO esindusnimekirja toob tähelepanu kogu maailmas ka teiste rahvaste saunatavadele.

UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja eesmärk on tutvustada põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida kogukonnad tänapäeval tähtsaks peavad ja mille püsimajäämise eest nad hea seisavad. Eestist on senini esindusnimekirja kantud Kihnu kultuuriruum, seto leelo ning koos Läti ja Leeduga ka laulu-ja tantsupeo traditsioon.

Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku ja ettevõtmisi tutvustab koduleht www.savvusann.ee

 

 

Porošenko: Kolmandat maailmasõda ei kavatse keegi alustada

Ukraina president Petro Porošenko kinnitas täna ülemraada kaheksanda koosseisu esimesel istungil, et mitte keegi ei kavatse Kolmandat maailmasõda alustada.  

«Kolmandat maailmasõda me kartma ei pea. Tegelikult ei kavatse keegi seda alustada,» rääkis ta UNIANi vahendusel. «Ukraina vaikse likvideerimise plaani nurjasime me, Ukraina rahvas, aasta tagasi.»

Riigipea arvates peaks Ukraina ütlema lahti blokivälise riigi staatusest. «100 protsenti ukrainlastest toetab ühtset riiki. Konstitutsiooniline enamus ukrainlastest näeb seda ühtsena. Mitte mingit föderaliseerimist.»

Veel pakkus ta välja idee välismaalastest ekspertide kaasamisest valitsusse. Selleks on kaks varianti: kas muuta seadust või lihtsustada kodakondsuse andmise protseduuri, vahendas Zerkalo Nedeli.

«Minu idee seisneb selles, et seadusesse tehtava muudatusega teha välismaalastele võimalikuks asuda riigi teenistusse, kaasa arvatud valitsuse liikmena.»    

Alternatiiviks võiks olla kodakondsuse andmise protseduuri lihtsustamine, kusjuures kodakondsuse andmise õigus oleks presidendil. Porošenko sõnul on riigid, mis tõepoolest on tahtnud viia läbi reforme, pakkunud alati huvi välismaistele spetsialistele.   

Venemaa: riigid peavad oma «värvilised revolutsioonid» maha suruma

Sõjaväelased vastutavad piirkondliku ja ülemaailmse stabiilsuse eest «värviliste revolutsioonide» ajal, mis vallandavad kaose ühes piirkonnast teise järel, ütles Vene asekaitseminister Anatoli Antonov neljapäeval Sri Lankal.

«Viimastel aastatel on tekkinud veel üks suur oht rahule ja julgeolekule - «värvilised revolutsioonid», millest on saanud paljudes piirkondades oluline destabiliseeriv tegur,» ütles Antonov Lõuna- ja Kagu-Aasia kaitseministrite konverentsil.

Vene aseminister tuletas meelde, et ta rääkis terrorismist ja nn värvilistest revolutsioonidest juba eelmisel aastal Singapuri konverentsil.

«Mõned kolleegid ütlesid mulle, et need probleemid ei ole Aasia ja Vaikse ookeani riikidele iseloomulikud. Siiski tahaksin neid hoiatada,» sõnas ta.

«Potentsiaalsed probleemid ei ole kaugeltki mingil teisel planeedil,» jätkas Antonov. «Mõelge natuke sellele: mõnedel andmetel on 10 protsenti IS-i võitlejatest tulnud Iraaki ja Süüriasse Kagu-Aasia riikidest. Mõnedes selle piirkonna riikides baseeruvad radikaliseerunud rühmitused ei tee saladust, et neile meeldib ülemaailmse püha sõja idee, ja nad moodustavad oma terrorivõrgustikke.»

«Mis juhtub nendes piirkonna riikides, kui hea väljaõppe saanud ja lahingutes karastunud sissid tagasi pöörduvad?» küsis Vene asekaitseminister.

«Selles suhteliselt rahulikus planeedi osas võib plahvatada kange segu nn värvilistest revolutsioonidest ja terrorirakukestest," vastas ta ise.

«Sellistes tingimustes vastutavad sõjaväelased piirkondliku ja ülemaailmse julgeoleku kindlustamise eest.»

Majanduskomisjon toetas Fennovoima ja Rosatomi ühishanget

Soome parlamendi majanduskomisjon toetas häältega 14:2 valitsuse põhimõttelist otsust kiita heaks energiafirma Fennovoima taotlus uue tuumareaktori ehitamiseks Pyhäjokile.    

Fennovoima ja Rosatomi ühishankele olid vastu Rohelise Liidu esindaja Johanna Karimäki ja Keskerakonna esindaja Antti Kaikkonen, vahendas Helsingin Sanomate võrguväljaanne.

Majanduskomisjoni esimees Mauri Pekkarinen (Keskerakond) kinnitas, et komisjon peab väga oluliseks nõuet, mille järgi peab vähemalt 60-protsenti uue jaama aktsiapakist kuuluma Soome ettevõtetele.

«Turvalisuse ja keskkonnaküsimuste osas pole mitte midagi sellist, mis takistaks hanget toetamast,» ütles ta.

Tuumaenergiaseadus näeb ette, et tuumajaama ehitamine peab vastama ühiskonna huvidele. «Me tõdesime ühiskonna huve arvestades, et kodumaise elektrienergia täiendav vajadus on järgmise 20 aasta jooksul eriti tähelepanuväärne,» rääkis ta. «Rosatomi erilisust märgati, kuid seda ei peetud hanke toetamist takistavaks asjaoluks.»

Ukraina võimuliit esitas Jatsenjuki peaministrikandidaadiks

Ukraina ülemraada kaheksanda koosseisu tänasel avaistungil moodustatud uus valitsuskoalitsioon esitas peaministrikandidaadiks senise valitsusjuhi, Rahvarinde liidri Arseni Jatsenjuki.

Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Petro Porošenko Blokk, Rahvarinne, Samopomitš (Omaabi), Radikaalne Partei ja Batkivštšõna. Viiel erakonnal on 450-liikmelises ülemraadas 302 kohta.

Võimuliit esitas parlamendi spiikri kandidaadiks Petro Porošenko Bloki liikme Volodõmõr Hroismani.

26. oktoobri parlamendivalimistel valiti 421 ülemraada kohta, 29 kohta jäi Donbassis jätkuva relvakonflikti tõttu valimata.

Sõjakõmin lõi Ukraina laenukulud lakke

Hirm Ukraina hapra relvarahu katkemise pärast seadis taas kahtluse alla riigi maksevõime.

Valitsuse pressiesindaja süüdistas eile Moskvat raskes relvastuses transportööride saatmises üle Ukraina idapiiri, vahendab Financial Times. Uudise peale sööstsid riigi laenukulud kõigi aegade rekordkõrgustesse.

2017. aastal lunastamisele kuuluvate Ukraina riigivõlakirjade hind kukkus kivina ning paiskas tootlused 18,6 protsendi peale. 2015. aasta tähtajaga võlakirjade tootlused ületasid aga 27 protsendi taseme.

Riigirahanduse ohtliku seisu tõttu prognoositakse Ukrainale tänavuseks enam kui seitsme protsendilist majanduslangust.

Hiljuti vihjas reitinguagentuur Moody’s võimalusele, et Ukraina on tuleval aastal sunnitud katkestama rahvusvaheliste laenude maksed. Sellisel juhul tõuseks riigivõla ja SKT suhe üle 60 protsendi, misläbi rakenduks varajase maksmise klausel Venemaalt enne kriisi saadud kolme miljardi dollari suuruse laenu osas.

Kui Venemaa nõuab võla varasemat tagasimaksmist, võivad seda teha ka teised. Moody’se hinnangul tekiks siis likviidsuskriisi ja maksekatkestuste oht.

Eestlased jäid Austraalias rusikasuuruste raheteradega tormi kätte

Umbes veerand tundi sadas Austraalia idarannikul Brisbane'is hiiglaslikke rahepalle, mis linnaelu täielikult seiskas.

«Kohalikud olid hullumas,» kirjeldas äkktormi Timmo Kägo-Saunasoo, kes saabus Austraaliasse vaid nädal aega tagasi. «Ainus, mida nad ütlesid, oli «Oh my god!» («Issand jumal!») Nad olid reaalselt paanikas.»

Timmo põgenes Austraaliasse külma Eesti talve eest sooja. Aga teda võttis hoopis vastu rusikasuuruste pallidega rahe. «Nagu tavaline Eesti suvi,» mõtles ta irooniliselt. 25-aastane eestlane oli teel toidupoodi, kui taevast jääpalle lendama hakkas. Ta jooksis pubisse peitu ja vaatas, kuidas torm murrab puuoksi ja purustab autode aknaklaase. Inimesed jooksid paanikas peitu. Kõik seiskus. Foorid ei töötanud, kaardiga maksta ei saanud ja internet kadus.

«Kahjustused on tohutud!» kirjeldas Brisbane'is elav eestlane Meelis. «Puruks on kodude aknad, autode aknad ning muidugi enamik autosid on mõlke täis.» Kangaroo Pointis lendas tema sõnul lausa katus autode peale.

Brisbane'is kokaametit pidav Riho Paas, kes samuti Postimehele video saatis, jättis aga rahe tõttu täna tööle minemata.

Suri Ühendkuningriigi kõige vägivaldsemaks kurjategijaks peetud «Mad» Frankie

Briti meedia teatas, et riigi kõige julmemaks ja vägivaldsemaks peetud kurjategija «Mad» Frankie Fraser suri.

Endine kuriteokaaslane Eddie Richardson kinnitas, et Fraser suri haiglas 90-aastasena.

Kurjategija veetis erinevate kuritegude eest oma pikast elust 42 aastat trellide taga. Ta tegeles nii piinamiste, tapmiste kui väljapressimistega, korraldas vanglamässu ning sai ka kuuli pähe, kuid ei surnud selle tagajärjel.

Teda tunti aastatid kui Ühendkuningriigi kõige julmemat meest.

Fraser tegutses Londonis gängsterite «kuldajastul» 1960. aastatel ning ta oli kahe kuritegeliku grupeeringu Kray kaksikute ja Richardsoni vendade juht.

«Ta elu oli pikk ning mitte kõige hullem. Viimased kolm eluaastat põdes ta Alzheimerit ning ta vist ei teadnud isegi, mis päev on,» sõnas endine gängikaaslane Eddie Richardson.

Fraserist sai kurjategija juba üsna noores eas ning mehe elulugu on nagu mõnest krimifilmist.

Fraser sündis 1923. aastal Lõuna-Londoni vaesesse viielapselisse perre. Ta vanemad ei tegelenud kuritegevusega. Legendi kohaselt avastas Fraser juba teismelisena, ta kuritegevusega saab ära elada ja isegi jõukaks saada. Esimesed vargused olevad ta toime pannud koos oma noorema õega.

Teise maailmasõja ajal ei läinud ta sõjaväkke, vaid kasutas majanduslikku kitsikust kui ka politsei peaaegu olematut kontrolli enda kasuks ära

«Sõda oli suurepärane aeg, seda just gängsteri ja kurjategija vaatenurgast vaadatuna,» meenutas Fraser hiljem.

Sõja ajal oli kaupa ja süüa vähe ning kõike sai limiteeritult talongide eest.

«Tekkis must turg, kus liikus igasugust kaupa. Inimesed olid valmis kõigeks, et saada eluks vajalikku. Käiku läksid nii altkäemaksud kui reetmine,» selgitas gängster.

Fraser sai hiljem Londoni allmaailmas hüüdnime Mad ning seda ta julma tegevusviisi tõttu.

Teda austati ja kardeti, kuid samas veetis ta suure osa oma elust trellide taga.

Fraseri halb maine kasvas veelgi pärast 1967. aasta kohut, kus teda süüdistati julmas piinamises. Kohtus ilmnes, et ta tõmbas oma ohvril üks haaval hambad suust välja.

Kohus määras pika vanglakaristuse nii Fraserile kui ka ta kuriteokaaslastele vendadele Richardsonidele.

Fraser ei saanud pahandusteta ka vanglas ning tekitas seal kaose. Väidetavalt oli tema see, kes korraldas 1969. aastal halva mainega Parkhursti vanglas mässu.

Fraser pääses vabadusse 1980. aastate lõpul, kuid temasse ei suhtutud kui kurjategijasse, vaid kui staari.

Fraser tunnistas ühes intervjuus, et tema poolt korda saadetud julmused piinavad teda.

1992. aastal tungiti talle ühe Londoni ööklubi ees kallale ning teda tulistati pähe. Fraser jäi sellest siiski ellu.

Mida vanemaks ta sa seda enam ta kahetses tehtut.

Ta pidas blogi, milles lahkas oma kuritegusid kui ka lükkas ümber ja selgitas oma tegude kohta liikuvat informatsiooni.

Europarlamendis kukkus läbi Junckeri umbusaldamine

Euroopa Parlamendis kukkus neljapäeval läbi umbusalduse avaldamine Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile.

Junckeri umbusaldamist toetas 101 europarlamendi saadikut, vastu oli 461 ja 88 jäi erapooletuks, ütles parlamendi president Martin Schulz.

Euroopa Komisjoni presidendile korraldati usaldushääletus «Luxleaksi» nime kandva maksuskandaali tõttu, mille Junckerit seostatakse.

Video: ülemraada uue koosseisu esimene istung

Ukraina ülemraada uus ehk kaheksas koosseis, mis selgus 26. oktoobri erakorraliste üldvalimiste tulemuste järgi, kogunes täna esimesele istungile, vahendas Reutersi video.

Kiievis kogunes ülemraada hoone ette sadakond meeleavaldajat, kelle hulgas oli ka Automaidani aktiviste, kes nõudsid uutelt parlamendisaadikutel reformide läbiviimist.

Parlamendis moodustati kuus fraktsiooni: Petro Porošenko Blokk (146 saadikut, juht Juri Lutsenko), Rahvarinne (83 kohta, Oleksandr Turtšõnov), Opositsiooniline Blokk (40 kohta, juht Juri Boiko), Samopomitš (32 kohta, juht Oleh Berezjuk) , Radikaalne Partei (22 kohta, juht Oleh Ljaško) ja Batkivštšina (19 kohta, juht Julia Tõmošenko), vahendas UNIAN.    

Lisaks moodustati kaks saadikuterühma: Majanduslik Areng (19 saadikut, juht Vitali Homutinnik) ja Rahva Tahe (19 kohta, Igor Jeremejev).

Interpol kuulutas tagaotsitavaks Putini kunagise n-ö pankuri

Rahvusvaheline politseiagentuur Interpol kuulutas neljapäeval tagaotsitavaks endise Kremli liitlase ning president Vladimir Putini pankuriks kutsutud Sergei Pugatšovi.

Interpoli veebilehel seisab, et Pugatšovi otsivad taga Vene kohtuvõimud. Politseiagentuuri teates palutakse teada anda Pugatšovi asukohast, kuid ei kutsuta üles teda ilmtingimata kinni pidama.

Kunagise n-ö Putini pankuri ilmumine agentuuri tagaotsitavate punasesse nimekirja tähendab seda, et mõned Euroopa riigid võivad Venemaalt põgenenud pankurit eri pikkusega perioodideks kinni pidada.

Vene võimud süüdistavad Pugatšovi Mežprombanki (Rahvusvahelise Tööstuspanga) toetuseks antud riigiraha varastamises 2008. - 2009. aasta majanduskriisi ajal.

Kunagist Kremli-meelset pankurit peetakse vastutavaks endise naftamagnaadi Mihhail Hodorkovski vahistamise eest kümme aastat tagasi.

Pugatšov oli kuni juunini ka Prantsuse gurmeetoiduketi Hediard suuromanik.

Hiljuti Venemaalt teadmata asukohta siirdunud pankur väljendas mõne aja eest varasemast diametraalselt erinevaid hoiakuid Vene võimuladviku suhtes.

Putin on muutnud Vene majanduse feodaalseks süsteemiks, kus ärimehed on ainult nimeliselt oma varade omanikud, ütles Pugatšov oktoobris intervjuus ärilehele Financial Times.

«Riigis on sisuliselt sõjaseisukord. Elu toimub Putini ja tema lähikonna sõjaliste reeglite järgi,» sõnas ta.

Putin on Pugatšovi sõnul jäänud tšekistiks, kellel puudub arusaamine eraomandist. Ärimees meenutab Putini käiku tema laevatehases ehitatud tuumajäälõhkuja pardale. See maksis üle miljardi dollari ning seal olid basseinid, kasvuhoone. Putinile ei mahtunud pähe, et erafirma võib Venemaal toota jäälõhkujaid või sõjalaevu, tõdes Pugatšov.

Soome politsei kahtlustab kahte eestlast sissemurdmiste seerias

Helsingi politseiamet kahtlustab Lõuna-Soomes tuvastatud ulatuslikes sissemurdmistes kahte eestlast.

Eeluurimismaterjalide järgi on kahtlustatavad seotud vähemalt 34 sissemurdmisega. Neist kaheksa olid olnud Helsingis, kuid vargad tegutsesid ka Espoos, Vantaas, Pirkanmaal, Tamperes, Lahtis ja mujal.  

Üks meestest on süü osaliselt omaks võtnud, teatas Helsingi politseiamet.

Mõlemad mehed on Soomes kehtivate seadustega ka varem vastuollu sattunud, mistõttu kehtib neile sissesõidukeeld.  

Eeluurimismaterjalid peaks jõudma prokuratuuri detsembris-jaanuaris.

Kahtlustatavad tegutsesid 16. augustist 14. oktoobrini. Nende saagi rahaline väärtus ületab 260 000 euro piiri. Politsei teatel on üle kümne kannatanu käinud politseis oma vara tuvastamas.  

«Enamik kuritegudest olid toime pandud eramutes või ridaelamutes, kuhu murti sisse keset päeva maja tagumisest küljest, kus uksed ja lukusüsteemid pole nii head kui peasissekäigul,» rääkis ülemkomissar Kari Niinimäki pressiteate vahendusel.

Läti: Riia tippkohtumisest kujuneb teetähis Gruusia lähenemisel EL-ile

Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi sõnul peaks järgmisel kevadel Riias toimuvast Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumisest saama järjekordne verstapost Gruusia lähenemisel EL-ile, vahendas portaal civil.ge.

Rinkēvičs tõi välja mõned eesmärgid, mida tahetakse saavutada 21.-22. maini peetaval tippkohtumisel.

«Esiteks tuleb minu hinnangul Riias tunnustada Gruusia edasiliikumist,» ütles Gruusias visiidil viibiv Läti välisminister kolmapäeval.

«Näeme, et Gruusia on teinud reformide elluviimiseks suuri jõupingutusi. Lisaks on ka mõned teemad, millele tuleks pühendada täiendavat tähelepanu, nagu näiteks õigussüsteem,» lisas Rinkēvičs

«Peame idapartnerlusriike eristama ning Gruusia ja Moldova on nende seas selgelt esirinnas,» ütles välisminister.

«Meie hinnangul on Riia tippkohtumisel vaja luua nende kahe riigi jaoks EL-iga koostöö tugevdamise ja laiendamise tegevuskava,» sõnas Läti välisametkonna juht.

Tema sõnul peaks kava hõlmama EL-i suuremat toetust Gruusiale, kaasa arvatud assotsiatsioonileppes märgitud kõikehõlmavate kaubandussidemete tugevdamisele.

Läti soovib Ukraina jaoks «märkimisväärse abipaketi ja tegevuskava» koostamist ja «väga paindlikke suhteid» veel kolme idapartnerlusriigi, Armeenia, Aserbaidžaani ja Valgevenega.

«Teiseks tahame kahtlemata näha Riia tippkohtumist viisarežiimi liberaliseerimise kohtumisena nende riikide jaoks, kes täidavad meie [Euroopa Liidu] kriteeriumeid,» lisas Rinkēvičs.

«Kui kõik küsimused lahendatakse ja [Euroopa] Komisjon koostab positiivse raporti, siis anname endast parima, et Riia tippkohtumisest kujuneks sündmus, kus Gruusiaga, ja loodetavasti ka Ukrainaga, viiakse ellu viisavabadusprogramm. Lisaks ootame pikisilmi sama seoses Valgevenega. Loomulikult alustasid nad ettevalmistustööd pisut hilja, kuid nad edenevad jõudsalt,» sõnas välisminister.

«Ühtlasi loodan, et suudame laiendada EL-i ja Gruusia koostööd näiteks ühise julgeoleku, kaitse- ja energiapoliitika valdkondades,» ütles Rinkēvičs.

Läti kuue kuu pikkune EL-i eesistumine algab 2015. aasta 1. jaanuaril.

Leedus alustati Air Lituanica võimaliku pettuse uurimist

Leedu finantskuritegude uurimise amet on algatanud Vilniuse linnavalitsusele kuuluva lennufirma Air Lituanica suhtes eeluurimise, ütles Leedu peaprokuratuuri pressiesindaja Rita Stundiene.

Uurimise algatanud Leedu Kristlike Demokraatide esindajad Valdas Benkunskas ja Gediminas Svilpa väidavad, et lennufirma saab Vilniuse linnavalitsuselt iga kuu kaudselt 1,5-2 miljonit litti. Samuti avaldatakse linnavalitsuse firmadele survet, et need ostaksid Air Lituanica aksiaid või laenaksid raha. Nende väitel oli lennufirma kahjum esimese juuli seisuga 30,5 miljonit litti.

Jaanuaris kuulus 68,73 protsenti Air Lituaniaca aktsiatest Air Vilnius Groupile, 30,51 protsenti aktsiatest Air Lituanica Clubile ja 0,76 protsenti Baltic Postile.

Venemaa loodab mitteametliku dialoogi jätkumist Gruusiaga

Vene asevälisministri Grigori Karassini sõnul ei ole Venemaa ja Abhaasia vahel sõlmitud liidusuhete ja strateegilise partnerluse leppel midagi pistmist anneksiooniga, vahendas Gruusia portaal civil.ge

Karassin väljendas eile ühtlasi lootust, et Thbilisi ja Moskva jätkavad mitteametlikku dialoogi, mida ta juhib koos Gruusia peaministri eriesindajaga suhetes Venemaaga Zurab Abašidzega.

Vene president Vladimir Putin ja Abhaasia liider Raul Hadžimba allkirjastasid esmaspäeval Sotšis liitlassuhete ja strateegilise partnerluse leppe, mis seob isehakanud vabariigi tugevamalt Venemaa külge ning kindlustab Moskva kontrolli piirkonna üle.

Vene väed on Abhaasias alates Moskva-poolse tunnustuse andmisest piirkonnale 2008. aasta Gruusia sõja järel. Esmaspäeval allkirjastatud kokkuleppega viiakse Vene ja Abhaasia väed ühise juhtimise alla.

Leppega luuakse ühine õiguskaitsesüsteem ning ühine majandus- ja tolliruum, koos hakatakse valvama piiri Gruusiaga.

Thbilisi on mõistnud Venemaa ja Gruusia separatistliku piirkonna Abhaasia vahel sõlmitud leppe hukka kui sammu anneksiooni suunas.

«Me oleme huvitatud sellest, et meie naaberriigid ei tunneks end ohustatuna. Oleme selle nimel alati suuri jõupingutusi teinud ja sellesse palju raha panustanud,teeme seda ka edaspidi. Me kavatseme aidata majanduse ja rahanduse vallas seal, kus vaja,» ütles Karassin teisipäeval usutluses Raadio Vaba Euroopa venekeelsele programmile.

«Sellel pole midagi pistmist anneksiooniga. See on täiesti läbipaistev dokument, mis puudutab läbikäimise laiendamist ühise julgeolekuruumi tugevdamise eesmärgil.» sõnas Vene asevälisminister. «Tees anneksiooni, allaneelamise ja ekspansiooni plaanidest tuleb esitada inimestele, kes on Euroopa Liidu idapartnerlusprogrammi taga.» 

«Näib, et Gruusia tunneb ebamugavust eelkõige pärast Mihheil Saakašvili kuritegelikke tegusid, mille tõttu kaotas riik viiendiku oma territooriumist,» ütles Karassin 2008. aasta augustisõjale viidates.

«Mis puudutab suhteid Venemaa ja Gruusia vahel, teeme praktilisi samme suhtluse ülesehitamiseks valdkondades, kus see on diplomaatiliste suhete puudumisel võimalik. Töö selle nimel käib,» lausus Vene diplomaat.

 

 

Kongo DVs võeti vahi alla kuus ukrainlasest ÜRO rahuvalvajat

Kongo Demokraatlikus Vabariigis (DV) peeti Kongo sõjaväemundri ebaseadusliku omamise tõttu kinni kuus Ukraina kodanikust ÜRO rahuvalvajat.

Kuus ukrainlast võeti vahi alla riigi rahutus idaosas Gomas koos kongolasest vormide tarnijaga, ütles Kongo DV sõjaväe pressiesindaja kolonelleitnant Olivier Hamuli.

Riigis tegutseva ÜRO missiooni MONUSCO esindajad kinnitasid ukrainlaste kinnipidamist.

Ukrainlased moodustavad osa MONUSCO lennukite personalist ning riigi julgeolekujõud vahistasid nad «Kongo [sõjaväe] vormide omamise» tõttu, ütles missiooni pressiesindaja Charles-Antoine Bambara AFP-le.

«Nende väikebussist leiti kuus [president Joseph Kabila julgeoleku eest vastutava] sõjaväeüksuse vormi,» ütles Põhja-Kivu provintsi hõlmava sõjaväeringkonna komandör Emmanuel Lombe.

Ukrainlaste sõnul kavatsesid nad vorme kasutada missioonilt naasmise järel kodumaal jahi pidamiseks, lisas komandör.

Süüdistused langevad sõjaväe jaoks halvale ajale, sest julgeolekuolukord Põhja-Kivu provintsis ja selle pealinnas Gomas on jätkuvalt pingeline.

Provintsis paikneva Beni linna lähedal on oktoobrist saati hukatud rohkem kui 200 inimest. Rünnakutes süüdistatakse piirkonna viimast suuremat mässuliste rühmitust Uganda Vabastamise Rahvusarmeed (ADF-NALU).

MONUSCO kavatseb juhtumi asjus Kongo DV võimudega täielikku koostööd teha.

Bambara sõnul eeldatakse esialgu, et ukrainlased pole süüdi, kuid missioonil on personali väärkäitumise suhtes nulltolerants.

Enamik MONUSCO 20 000 pealisest väekontingendist paikneb riigi idaosas ning selle ülesandeks on kaitsta tsiviilelanikkonda 20 aastat maavaraderikkas piirkonnas tegutsenud relvarühmituste eest.

Hiina ei saa korruptante läänest kätte

Väljaandmislepingu puudumine USAga ning mõnede lääne ametnike eelarvamused takistavad Pekingit põgenenud korruptantide ja nende varade kojutoomisel, kurtis ajakirjandusele Hiina välisministeeriumi kõrge ametnik.

See on kõikide suurriikide huvides, et korrumpeerunud ametnikud pakku ei pääseks ning nende poolt pettuse teel omandatud varad tagasi valitsuste valdusse tuleksid, teatas Hiina välisministeeriumi lepingute ja seaduste osakonna juhataja Xu Hong. Hiina puhul aeglustavad antud protsessi «eelarvamused ja kallutatus meie vastu», vahendab Xu pöördumist ajakirjanike poole Wall Street Journal.

Hiina president Xi Jinping peab juba teist aastat suurt korruptsioonivastast võitlust, mille käigus üritatakse üha visamalt kätte saada ka piiri taha pagenud ametiisikuid.

Juulis avaliku julgeoleku ministeeriumi poolt käivitatud kampaaniaga «Rebasejaht 2014» üritatakse «blokeerida viimane taganemistee». Kampaania eeldab koostööd välisriikide valitsustega.

Uudisagentuuri Xinhua andmetel toodi 2013 aasta jooksul Hiinasse tagasi 762 korruptsioonikahtlusega ametnikku, vara saadi aga tagasi 10,14 miljardi jüaani (1,7 miljardi dollari) väärtuses.

Soome pealinna lähistelt leiti haruldane iidne ohvrikivi

Soome pealinna Helsingi lähedaselt Korkeasaari saarelt leiti eelajaloolisest ajast pärit ohvrikivi. Pealinna juurest ei ole varem sellist kivi leitud.

Asjatundjate sõnul on tegemist üsna suure kiviga, millele on uuristatud ümaraid auke, edastab YLE.

Oletatakse, et neisse aukudesse pandi hingedele või esivanemate mälestuseks ohvriande nagu vili, piim või muud toiduained.

Harrastusarheoloog avastas ohvrikivi, mille pikkus on kaks meetrit ja kõrgus üks meeter 2013. aasta suvel Korkeasaari kõige kõrgemast paigast.

Arheoloog Antti Lahelma sõnul viitab kivi asukoha kõrgus merepinnast, et seda kasutati pronksiajastul umbes 3500 aastat tagasi. Teada on, et Soomes siis veel ohverdamiskive laialdaselt ei kasutatud.

Lahelma lisas, et tegemist on väga kaudse dateeringuga ning enamik Soomes asuvatest ohvrikividest pärineb rauaajast ning need on põllumaade lähedal.

Enamik maailma iidseid kultuure kasutas ohvrikive hea õnne ja jumalate lepitamise eesmärgil.

Korkeasaari ohvrikivi võetakse kaitse alla.

Muinasaegne kivi on alal, kuhu tahetakse tulevikus rajada loodusõpperada ning ohvrikivist peaks saama selle keskne eksponaat.

Korkeasaari on saar Helsingi juures ning sellel asub loomaaed.

Butkevičius: EL peab Ukrainas kiire ja hea lahenduse jaoks olema ühtne

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad demonstreerima ühtsust, kui soovivad Ukrainas saavutada kiiret ja head tulemust, ütles Leedu peaminister Algirdas Butkevičius neljapäeval.

«Olen seisukohal, et peame Euroopa Liidus olema ühtsed, kui soovime kiiret ja head lahendust. (...) Me peame olema ühtsed ja mõistma, et suudame tugeva meeskonnana veenda kõiki maailma pöörame tähelepanu Ukrainas toimuvale,» ütles peaminister neljapäeva hommikul raadiojaamale Žinių radijas.

Valitsusjuht keeldus kommenteerimast president Dalia Grybauskaitė hiljutisi avaldusi Venemaa aadressil, milles riigipea nimetas Venemaad eraldusmärkideta vägede ja relvade Ida-Ukrainasse saatmise eest terroristlikuks riigiks.

«Kindlasti ei kommenteeri ma teiste isikute avaldusi,» sõnas Butkevičius.

Peaministri sõnul on Ukraina separatistide tegevus ja Venemaa relvasaadetised vastuvõetamatud. «Ukraina on terviklik riik ja me peame selle välja ütlema.» 

Suri poola näitleja Stanisław Mikulski

Poola pealinna Varssavi haiglas suri täna hommikul populaarne näitleja Stanisław Mikulski (85), keda laiem avalikkus teadis kapten Hans Klossina 18-osalisest teleseriaalist «Kaalul on rohkem kui elu» (1967).

«Mul on väga raske öelda, kuid Staszek, kes viibis terve nädala haiglas, suri täna kell 5.15,» rääkis Mikulski bibliograafia kirjastaja Krzysztof Genczelewski raadiojaamale ZET.

Mikulski sündis 1. mail 1929. aastal Łódźis. Tema karjäär teatrinäitlejana algas 1952. aastal Lublinis, jätkudes 1964. aastast Varssavis.  

Ta tegi filmidebüüdi 1950. aastal režissöör Leonard Buczkowski filmis «Esimene start» (Pierwszy start). Esimese suurrolli tegi ta 1956. aastal Andrzej Wajda filmis «Kanal».

USAs saadi Ebola vaktsiini testides häid tulemusi

USA tervishoiuamet teatas kolmapäeval, et Ebola vaktsiini esimese faasi testides on saadud paljulubavaid tulemusi, kuid selle väljatöötamine laiemaks kasutamiseks kestab veel pikka aega.

Amet on pidanud kõnelusi Libeeria võimudega järgmise testifaasi üle Lääne-Aafrikas, mis peaks algama kõige varem järgmise aasta alguses ning selgitama välja vaktsiini tõhususe ja usaldusväärsuse.

Uurijate hinnangul võib NIAID/GSK-vakstiinist saada märkimisväärne läbimurre Ebola-vastases võitluses.

Lääne-Aafrikas möllav epideemia on nõudnud praeguseks 5689 ohvrit, teatas kolmapäeva õhtul Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).

WHO andmetel oli 23. novembri seisuga maailmas Ebolasse nakatunud 15 935 inimest.

Kõige rohkem on ohvreid ja nakatunuid Guineas, Libeerias ja Sierra Leones.

Ebola-puhangu esimene kolle avastati märtsis Guineas. Viirus levis seejärel Libeeriasse, Sierra Leonesse ja Nigeeriasse.

Viiruse vastu ei ole seni suudetud ravi ega vaktsiini välja töötada. Viirustüvest sõltuvalt sureb 25-90 protsenti haigestunutest. Haigus levib otsekontakti teel vere, väljaheidete ja higi kaudu, aga ka sugulisel teel.

Ukraina meedia: Porošenkol oli raske vestlus Putiniga

Ukraina meedia andmeil oli president Petro Porošenkol kolmapäeva õhtul Vene riigipea Vladimir Putiniga raske telefonivestlus, mille juures viibis ka Vene suursaadik Mihhail Zurabov.

Kõnelusele järgnenud Porošenko bloki fraktsiooni koosolekule tuli president halvas tujus, kirjutas uudisteagentuur Unian portaalile Insider viidates.

«On probleem Venemaaga – nad ähvardavad alustada pealetungi ja nõuavad separatistlike vabariikide tunnustamist, aga ka loobumist astumisest NATO-sse ja EL-i,» ütles Insiderile allikas presidendi administratsioonist.

Veel üks presidendile lähedal seisev isik ütles Insiderile, et Kiievil polnud Moskvaga kontakte olnud Putini Austraaliast naasmisest saadik, kuigi varem olid need olnud pea igapäevased.

Väljaande andmeil ei soovinud Porošenko blokk möödunud nädalal sõlmitud koalitsioonileppe teksti lülitada punkti Ukraina astumisest NATO-sse, kuid teised koalitsioonipartnerid jäid sellele nõudmisele kindlaks.

Reedesel kohtumisel Maidani aktivistidega andis Porošenko mõista, et pole sellega rahul.

«Te arvate, et tegite hästi, aga tegelikult tegite halvasti. Varsti teeb allianss avalduse, et ei saa meid vastu võtta,» vahendas Insider presidenti.

Portaali Kanal 24 andmeil oli Putin 16. novembril öelnud, et soovib Porošenkoga arutada tolle määrust seoses riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu otsusega Donbassi mõnede alade kohta.

Ukraina president allkirjastas 14. novembril kaitsenõukogu otsuse olukorra stabiliseerimiseks Donetski ja Luganski oblastites, tühistades muu hulgas «üksikutele kahe oblasti rajoonidele» antud omavalitsuse erikorra seaduse.

Lisaks kohustati valitsust viivitamatult looma protseduuri Ukraina riiklike sümbolitega tähistatud humanitaarabi toimetamiseks Donetski ja Luganski oblastitesse.

Ukraina parlament võttis valitsuse ettepanekul Minski relvarahulepete sõlmimise järel vastu seaduse omavalitsuse erikorrast Donetski ja Luganski oblastite üksikutes rajoonides, pakkudes aladele suuremat otsustusõigust ning määrates kohalikud valimised detsembri alguseks. Kiievi hinnangul minetas seadus 2. novembri separatistide pseudovalimistega tähtsuse.

Uudisteagentuuri AFP andmeil andis Porošenko päev hiljem korralduse peatada nädala jooksul kõigi riiklike teenuste osutamine separatistide kontrolli all olevatel Ida-Ukraina aladel, kuid jätkata piirkonna varustamist elektri ja gaasiga.

Möödunud neljapäeval teatas Vene välisministeerium, et vajab garantiid Ukraina mitteliitumise kohta NATO-ga , kui Kiiev langetab poliitilise otsuse blokivälise staatuse muutmiseks.

USA mõttekoja Jamestown Foundationi president Glen Howard ütles mõne päeva eest usutluses BNS-ile, et Vene sõjavägi ei ole valmis täiemahuliseks pealetungiks Ukrainas, ent võib üritada hõivata mõned strateegilise tähtsusega alad ja objektid.

Fergusoni tänavatel on pärast kahte märuliööd üsna vaikne

USAs Missouri osariigis St. Louisi eeslinnas Fergusonis avaldati nädala alguses meelt selle tõttu, et tumedanahalise teismelise maha lasknud politseinikule ei esitatud süüdistust.

Kahel päeval ja ööl aset leidnud meeleavalduste järgselt on olukord Fergusonis hakanud rahunema, edastab Reuters.

Meediaallikate andmetel on politseil olukord kontrolli all ning kaupluste omanikud on hakanud kahjusid üle vaatama. Sama teevad ka linnaametnikud, kuna üsna paljud üldkasutatavad kohad said väljaastumistes kannatada.

Fergusonist levisid väljaastumised ka St. Louisi ning seal rünnati linnavalitsuse hoonet, mis tuli sulgeda ning meeleavaldajate eest kaitsta.

Täna tähistatakse USAs tänupüha ning võimuesindajad loodavad, et see rahustab rahva maha ning pinged kaovad.

Fergusonis algasid meeleavaldused esmaspäeval pärast seda kui St.Louisi vandekohus langetas otsuse mitte esitada süüdistust valgenahalisele politseinikule, 26-aastasele Darren Wilsonile, kes tulistas surmavalt 18-aastast tumedanahalist Michael Browni.

Protestid levisid veel mitmetest USA linnades ning väljaastumiste käigus arreteeriti umbes 400 inimest.

Ühiskonnauurijate sõnul on USAs viimasel ajal aina enam neid juhtumeid, milles valgenahalise politseiniku kuulidest hukub tumedanahaline.

Tegemist on tumedanahalise elanikkonna ja politseinike vahel tekkinud usaldamatuse ilminguga.

 

Iraani kerjus osutus jõukaks

Iraani politsei kontrollis Bukanis sealseid kerjuseid ning tegi üllatava avastuse.

Politseinikud leidsid ühe kerjuse läbiotsimisel ta riietest 110 miljonit riaali (ligi 3000 eurot), edastab mtv.fi.

64-aastane mees arreteeriti ja tehti taustauuring, millest ilmnes, et tegemist on üsna jõuka isikuga.

Mehel oli kahel pangakontol kokku miljardeid riaale.

Politsei ei avalikustanud, kust mehe raha pärit on, kuid see konfiskeeriti. See antakse heategevuseks ning kohaliku sotsiaalkeskuse ülalpidamiseks.

Iraani president Hassan Rouhani andis möödunud kuul välja määruse, et riigi tänavad tuleb kerjustest tühjendada.

Põhjuseks asjaolu, et organiseeritud kuritegevus kasutab kerjuseid oma eesmärkidel.

 

Põhja-Korea avalikustas, et Kim Jong-uni õde on kompartei asejuht

Põhja-Korea televisioon KCNA teatas, milline on riigijuhi Kim Jong-uni õe Kim Yo-jongi ametinimi ja positsioon.

Seni üsna varjus olnud õde on Põhja-Korea kommunistliku partei keskkomitee asejuht, edastab AFP.

Põhja-Koreas ongi vaid üks partei, kommunistlik partei.

Uudises ei täpsustatud, milliseid ülesandeid riigijuhi õde täidab.

Lõuna-Korea ajakirjanduse ja lääne meedia andmetel on Kim Yo-jong umbes 26-aastane ning teda on viimase aasta jooksul aina enam olnud Kim Jong-uni kaaskonnas näha.

Esimest korda nägi lääne meedia seda naist avalikkuses tema isa, Põhja-Korea eelmise juhi Kim Jong-ili matustel.

Õde ja vend Kimid on sel aastal koos oma kodumaal teinud visiite mitmesse paika, kaasa arvatud nende vanaisa, Kim Il-sungi asutatud filmistuudiosse.

Osa Põhja-Korea eksperte on seisukohal, et vend on teinud õest oma «parema käe» ning seljataguse.

Kimi perekonna naised on ka varem meeste nõuandjateks olnud.

Kim Jong-uni tädi, 68-aastane Kim Kyong-hui tõusis Põhja-Korea parteiladvikus kõrgele kohale ning ta sai nelja tärni kindraliks.

Tädi kadus avalikkusest pärast seda kui ta abikaasa kuulutati riigireeturiks ja hukati.

Videopaljastus: politseinik lasi mängupüstoliga teismelise sekundite jooksul maha

USAs kritiseeritakse politseinikku, kes lasi maha mängurelvaga teismelise.

Turvakaamera salvestiselt paljastus politsei ülikiire tegutsemine, kuna 12-aastane Tamir Rice jõudis sündmuskohal olla vaid sekundeid, edastab AFP.

Juhtum leidis aset 22. novembril Ohio osariigis Clevelandis Cudelli tervisekeskuse pargis.

Videol on näha, et mängurelvaga teismeline liigub politseiauto suunas ning politseinik Timothy Loehmann tulistab last.

Clevelandi politsei sõnul ütles nende esindaja  poisile kolm korda, et ta relva käest viskaks ja käed üles tõstaks, kuid laps ei teinud seda.

Poiss suri möödunud pühapäeval haiglas.

Clevelandi politsei asejuht Edward Tomba kinnitas eile pressikonverentsil, et Loehmann tulistas Rice´i vaid paar sekundit pärast seda kui laps ilmus parki.

«Leidis aset tulistamine, milles kaotas elu tumedanahaline noormees,» lausus politseijuht.

Hiljem ilmnes, ta poisi käes ei olnud õige relv, vaid mängurelv.

Tomba sõnul alustas 26-aastane Loehmann Clevelandi politseis tööd selle aasta 3. märtsil ning tegemist on väheste kogemustega politseinikuga.

Samuti kinnitati, et Loehmann on valgenahaline.

Tomba jätkas, et Loehmanni ja ta tööpartneri, 46-aastane Frank Garmbacki tööleping peatati juhtumi uurimise ajaks.

Politsei avalikustas pargi turvakaamera video Rice´i perekonna palvel. Seda vaatas koos perekonnaga ka nende advokaat Tim Kucharski.

Videol on näha last mängurelvaga, politsei tulistamist kui ka kiirabiautot, mis kannatada saanu haiglasse toimetas.

Raskelt vigastada saanud Rice´ile tehti möödunud laupäeva õhtul operatsioon, kuid pühapäeva hommikul ta suri.

Cuyahoga maakonna prokuratuur uurib juhtunut kui tapmist.

USA meedia võrdles Clevelandi juhtumit Missouris St. Louisi eeslinnas Fergusonis aset leidnud juhtumiga, kus samuti valgenahaline politseinik lasi tumedanahalise poisi maha.

Fergusonis algasid protestid pärast seda kui vandekohus teatas, et 18-aastase poisi maha lasknud politseinikule ei esitata süüdistust tapmises.

Kanada saadab Ukraina sõduritele talveriideid

Ottawa saadab umbes 30 000 Ukraina sõdurile talviste ilmastikuoludega toimetulemiseks sooje mantleid, talvesaapaid ning kindaid, teatas Kanada kaitseminister Rob Nicholson kolmapäeval.

Rõivasaadetis peaks Kiievisse jõudma neljapäeval, sõnas kaitseminister.

Järgmise aasta alguses kavatseb Ottawa vastavalt Kiievi palvele saata relvakonfliktist haaratud Ukrainasse mobiilse välihaigla, öövaatlusseadmeid, pommitõrje- ning sidevarustust, sõnas ta.

Ida-Ukraina lahingutes venemeelsete separatistide ja valitsusvägede vahel on alates aprillist hukkunud üle 4300 inimese.

Venemaa välisministri sõnul on Mistralid prantslaste probleem

Välisminister Sergei Lavrov ütles kolmapäeval, et ei näe Mistralitega seoses Venemaal mingit probleemi.

«See on täielikult Prantsusmaa probleem. Meil ei ole mingeid probleeme, me oleme kaitstud lepinguga,» sõnas Lavrov kommenteerides otsust laevade üleandmine veelkord edasi lükata.

«Ma arvan, et selle küsimuse seaduslik menetlus ei võta kaua aega, kui lähtuda lahendusel Prantsusmaa võetud kohustustest,» lisas Lavrov.

Prantsusmaal tuleb Mistral-klassi helikopterikandjate tarnelepingust taganemise korral maksta Venemaale ligikaudu kolm miljardit eurot, kirjutas ajaleht Le Parisien.

Venemaa suursaadik Prantsusmaal Aleksandr Orlov ütles varem päeval agentuurile Associated Press, et Mistral-klassi helikopterikandjate tarnimise leping näeb ette soodusperioodi ning seetõttu ei esita Moskva esialgu Prantsusmaale laeva üleandmisega viivitamise eest kompensatsiooni maksmise nõuet.

Ent kui soodusperiood läbi saab, peab Prantsusmaa kas laeva üle andma või siis tagastama makstud summa, tõdes saadik.

Tema sõnul on Prantsuse-Vene suhted sattunud poliitiliste mängude pantvangiks, mida ei alustanud Venemaa ega Prantsusmaa, kuid kuhu kisti kõik Euroopa Liidu ja NATO riigid.

Prantsuse president François Hollande teatas teisipäeval, et esimese Prantsusmaal Venemaa tarbeks ehitatud kõrgtehnoloogilise helikopterikandja Mistral üleandmine Moskvale lükatakse Ukraina konflikti tõttu edasi.

Välismaa lühiuudised

Philip Breedlove: Moskva võib Krimmi kasutada Musta mere piirkonna kontrollimiseks

NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhata kindral Philip Breedlove’i hoiatuse järgi võib  Venemaa annekteeritud Krimmi poolsaare militariseerimist kasutada kontrolli kehtestamiseks kogu Musta mere piirkonna üle.  

Putin: Venemaa ei mängi geopoliitilisi mänge

Vene president Vladimir Putin ütles eile, et Venemaa ei kavatse geopoliitilistesse konfliktidesse sekkuda. «Me ei ähvarda kedagi ega kavatse sekkuda mingitesse geopoliitilistesse mängudesse või intriigidesse. Veelgi vähem laseme me konfliktidel meid endasse tirida,» kinnitas ta Vene relvajõudude arengule keskenduval konverentsil. Putini sõnul tuleb siiski kaitsta Venemaa terviklikkust, suveräänsust ning liitlaste julgeolekut. «Juhin erilist tähelepanu vajadusele laiahaardelise lähenemise ning kõigi valitsusasutuste jõupingutuste ühendamise järele kaitsealaste väljakutsetega toimetulemisel,» sõnas riigipea. Interfax/BNS

Merkel: Islamiriik peibutab võõrvõitlejaid kogu maailmast

Võõrvõitlejaid värbav sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik (IS) ohustab ka Saksamaa julgeolekut, ütles Saksa liidukantsler Angela Merkel. «IS tõmbab ligi tuhandeid välisvõitlejaid kõikidest G20 riikidest nii siin Euroopas kui ka teiselpool poolkera,» ütles ta eile Saksa parlamendi ees. «Nende radikaalsus ja valmisolek mõrvata ähvardavad ka meie julgeolekut,» lisas kantsler. USA Luure Keskagentuuri (CIA) andmetel kuulub ISi ridadesse kuni 31 000 võitlejat, teistel andmetel võib võitlejaid olla kuni 50 000. Euroopa Liidu terroritõrjekoordinaatori andmetel võitleb Iraagis ja Süürias ka ligikaudu 3000 Euroopa riikide kodanikku. AFP/PM

Sarkozy kritiseeris Mistrali üleandmise edasi lükanud Hollande'i

Prantsusmaa eelmine president Nicolas Sarkozy kritiseeris president François Hollande’i otsust lükata edasi Mistral-tüüpi dessantlaeva üleandmine Venemaale. «Ma tean, et Vladimir Putini tegevus tekitab probleeme, kuid Mistralid tuleb üle anda, pidada Venemaaga dialoogi ning teha koos temaga vajalikke kompromisse, nagu me tegime 2008. aastal Gruusias toimunu ajal,» rääkis ta ajalehele Le Figaro. Hollande teatas üleeile, et olukord Ukrainas ei võimalda anda Venemaale üle nende tellitud esimest Mistral-tüüpi kopterikandjat. LeFigaro/PM

Kolm õõvastavat lugu Kongo naiste kannatustest

 

36-aastane Marie sosistab oma lugu rääkides ega suuda ajakirjanikule otsa vaadata. Kingakaupmehena sõidab ta tihti bussiga ringi, et Ida-Kongo kõrvalistes paikades jalavarje müüa. Ühel korral läks buss keset metsateed katki. Kuna jalgsi ta oma raskete kompsude tõttu edasi liikuda ei saanud, otsustas ta kutsuda jalgrattatakso. Enne kui see kohale jõudis, piiras üks kamp ta ümber. «Kui ma nägin naisi, mõtlesin, et olen päästetud,» meenutab ta. Nii see aga ei läinud. Naised – laigulised riided seljas ja relvad käes – vaidlesid oma rühma meestega, kes Marie «endale» saab. Naised võitsid.

Nad küsisid, miks mina siin äri ajan, kui nemad nälgivad. Siis kutsusid mind paksuks. Üks neist hakkas sõrmi Mariele jalge vahele toppima, teine üritas sama teha, aga käega. Vaimne ja kehaline ahistamine kestis neli päeva järjest. Naine pidi teesklema, et tunneb naudingut, kui nad teda ründavad. Neljandal päeval jooksis tal tupest sedavõrd ohtralt verd, et ahistajad jätsid järele. Nad tahtsid ohvri tappa, kuid grupi meesliikmed polnud nõus. Pärast üheksat päeva kestnud piinamisi lubasid mässulised tal minna.

60-aastase Nzigire Chibalonza poodi tulid möödunud aastal sõdurid. «Nad üha peksid meid ja hakkasid siis vägistama. Kolm meest vägistas mind, kaks eest ja üks tagant,» sõnas ta. «Mul on meel jätkuvalt segi. Ma kahtlustasin, et sain aidsi, ja nüüd mu mees mõnitab mind. Ta kutsub mind sõduri naiseks ja on mind endast eemale tõuganud,» sõnab Chibalonza.

Mirindi Euprazi oli 2008. aastal koos perega kodus, kui mässulised teda ründasid. «Nad tungisid majja ja võtsid kõik ära, mis vähegi väärt oli.» Siis piinasid nad naist, tema abikaasat ja nende teismelisi lapsi. «Nad sundisid mu poja minuga vahekorda astuma ja kui ta lõpetas, siis tapsid nad ta. Siis vägistasid nad minu mu mehe silme ees ja tapsid ka tema. Siis kadusid nad kolme tütrega (vanuses 13, 14 ja 17) minema ja ma pole lastest siiani midagi kuulnud,» rääkis Euprazi.

Eesti eurosaadikute kommentaarid laureaadi kohta

Tunne Kelam

Sel aastal valiti kolme põhikandidaadi vahel. Esialgu tundus, et võit läheb teenitult Euromaidani kangelastele. Tõsiseks kandidaadiks olid Iraagi kristlased, kes islamistide terrorile vaatamata säilitasid põhimõtted ja hoolivuse ligimese vastu. Parlamendi juhtkonna otsusega omistati preemia Denis Mukwegele. Olen rõõmus, sest tegemist on inimesega, kes ühendab oma tegevuses isikliku eeskuju, praktilise humanismi ja ühiskonnakriitika. Üks Aafrika moraalseid tuletorne.

Urmas Paet

«Denis Mukwegele Sahharovi preemia andmine on väga inimlik ja õigeaegne. Naistevastane vägivald on jätkuvalt väga laialt levinud kõigis maailma piirkondades. Dr Mukwege on selle ebanormaalsusega võitlemisel ning konkreetsete inimeste aitamisel ja elule tagasitoomisel teinud väga palju. Naistevastase vägivallaga võitlemisse peavad panustama aga kõik südamega inimesed.

Indrek Tarand

Dr Mukwege on viimased 16 aastat pühendunud seksuaalvägivalla ohvrite abistamisele. Roheliste fraktsioonil oli eile dr Mukwegega ka põgus arutelu, kus ta mainis, et Kongo Demokraatliku Vabariigi valitsus peaks maksma kannatanutele reparatsioone. Temale preemia andmine meenutab ka neid kuritegusid, mida Punaarmee võitlejad okupeeritud Saksamaal Teise maailmasõja lõppedes naiste vastu toime panid ja karistuseta pääsesid.

Maailma vägistamispealinna günekoloog päästab naisi

«Ma olen seda harva kogenud, et saadikud on pisarateni liigutatud,» sõnas eile Strasbourgis Sahharovi mõttevabaduse preemia järgsel pressikonverentsil Euroopa Parlamendi president Martin Schulz. Silmad ajas neil märjaks seekordne auhinna laureaat, 59-aastane Kongo Demokraatliku Vabariigi günekoloog, kelle ametile annab erilise kaalu tõik, et tema kodupiirkonda nimetatakse ka maailma vägistamispealinnaks.

«Ma ei tahaks sellest teemast enam üldse rääkida, kuid ma ei saa ka vaikida, kui näen naiste ja laste kehade peal korda saadetud võikusi, millega ma pole suutnud ka 15-aastase kirurgistaaži jooksul ära harjuda,» sõnas Sahharovi preemia laureaat Denis Mukwege eile auhinda vastu võttes. «Kuidas saabki harjuda sellega, kui su juurde tuuakse kuuekuune laps, kelle vagiina on mingi objektiga täiesti ära lõhutud,» lisas ta.

Mukwege asutas 1996. aastal Bukavus oma günekoloogiakabineti ja sünnituspalati, nüüdseks on see välja arenenud terveks Panzi haiglakompleksiks. 1998. aastal alanud brutaalsest teisest Kongo sõjast alates on ta seal aidanud ligi 19 000 vägistamisohvrit ja teinud 10 000 taastusoperatsiooni ohvrite lõhkikistud vagiinade ja pärasoolte parandamiseks.

Ametlikult on sõda Kongos küll läbi, kuid riigi idaosas käib jätkuvalt relvastatud konflikt, kus erinevad mässuliste rühmitused võitlevad kontrolli pärast rikkaliku koltani- ja kassiteriidimaagi üle – nende järele on elektroonikatööstuses suur nõudlus.

Tosin aastat pärast rahuleppe sõlmimist pole Kongo valitsus suutnud jätkuvalt mõningaid alasid oma kätte saada. Riigi elanikke kaitsma pidav armee aga on osutunud osalt sama võikaks ja brutaalseks kui massivägistamisi korraldavad mässulised.

Briti väljaanne The Independent avaldas sel suvel intervjuud Kongo sõduritega, kes rääkisid toimunust õõvastava igapäevasusega. «Tõsi on, et me vägistasime siin Minovas. Leidsime naised üles, sest nad ei oska põgeneda. Näed teda, püüad kinni, viid eemale ja võtad teda. Mõnikord tapad ta pärast. Või vägistad ära ja tapad ta lapse. Kui me vägistame, tunneme end vabana,» kirjeldas üks sõdur väljaandele.

Mukwege sõnas eilsel auhinnatseremoonial, et naise keha on Kongos muutnud lahinguväljaks ja vägistamine efektiivseks sõjarelvaks. «Siin pole mõlema nõusolekul toimuva seksuaalsuhtega midagi pistmist,» ütles ta ja lisas, et vägistajad püüavad oma tegudega võimalikult palju kahju tekitada. Mukwege lisas, et siin aitab kaasa täielik karistamatuse tunne, mis ründajatel aastatega on tekkinud.

Paljude, eriti 14-17-aastaste ohvrite genitaalid on sedavõrd kahjustatud, et lapsi nad enam tulevikus ei saa. Lisaks hävitab see perekondi ja kogukondi.  Mukwege sõnul tunnevad vägistatud naiste abikaasad, et nad on sellega demaskuliseeritud, avalikult vägistatud naised aetakse aga külast välja. Kui ohver juhtub rasedaks jääma, siis peale sünnitamise tal muud võimalust pole, sest abort on Kongos seadusega keelatud.

Riiki, kus igas tunnis vägistatakse 48 naist, aitaks Mukwege sõnul rahvusvahelise kriminaaltribunali algatamine Ida-Kongo kohta. Seni pole seda tehtud. ««Vägistamispealinn» on väga tülgastav tiitel. Ootame jätkuvalt otsust [tribunali kohta],» sõnas ta eilsel pressikonverentsil.

Hispaania tervishoiuminister lahkus skandaali tõttu ametist

Hispaania tervishoiuminister Ana Mato lahkus kolmapäeval ametist seoses korruptsiooniskandaaliga konservatiivses Rahvaparteis, millega teda seostati.

«Ma olen otsustanud esitada lahkumisavalduse,» kinnitas Mato ametlikus teadaandes.

Minister lisas, et astub tagasi valitsuse ja valitsuspartei huve silmas pidades.

Mato pole korruptsioonijuhtumis veel ametlikult kahtlusaluseks kuulutatud, kuid kohtunik ütles varem päeval, et tervishoiuminister on saanud isiklikku kasu puhkuste, sularaha ja kingituste näol, kui ta abiellus Rahvapartei liikme Jesus Speulvedaga, kes oli Madridi linnaosavanem.

Uurimine keskendub ajavahemikule 1999-2009, mil süüdistuste kohaselt toimis altkäemaksuskeem, mida nimetatakse «Gurteli juhtumiks» ja uurimise all on kokku 43 inimest.

Hiina ostab Vene uusimaid õhutõrjesüsteeme

Hiina kaitseministeerium ja Venemaa Rosoboroneksport allkirjastasid enam kui kolm miljardit dollarit maksva tehingu, mille alusel Hiina ostab Vene õhutõrjeraketisüsteeme S-400 Triumf, kirjutab Vedomosti.

Poolte kõnelused kestsid mitu aastat. Esimesed tarned saab Hiina 2016. aastal, kuna enne tahab Venemaa võtta need oma relvastusse. Näiteks hiljuti teatati nende paigutamisest Koola poolsaarele ja Soome piiri lähedale. S-400 Triumf on Venemaa uue põlvkonna õhutõrjesüsteem, mille laskeulatus sõltuvalt kasutatavast raketist ulatub 300-400 kilomeetrini.

S-400 Triumfi on välja töötanud Almaz-Antei kontsern S-300 alusel.

Merkel: Venemaa sanktsioonide jätkamine on vältimatu

Saksa kantsler Angela Merkel ütles täna, et Venemaale kehtestatud sanktsioonide jätkamine on vältimatu ning Ukraina kriisi lõpetamine nõuab kannatust ja visadust.

Merkel ütles parlamendile, et miski ei õigusta Krimmi annekteerimist ja Venemaa otsest või kaudset sekkumist Donestki ja Luganski sõjategevusse.

Kuna Ida-Ukrainas ei ole suudetud relvarahu tegelikult maksma panna, on majandussanktsioonide jätkamine vältimatu.

«See näitab, et meil on oma pingutustes kriisi lahendamiseks vaja kannatust ja visadust,» ütles Saksa kantsler.

Merkel on kriisi algusest saadik Vene presidendi Vladimir Putiniga regulaarselt rääkinud, viimati kohtusid nad Austraalias G20 tippkohtumisel.

Pärast seda kohtumist süüdistas Merkel Venemaad Euroopas rahu õõnestamises.

Venemaa prognoosib lähiaja naftabarrelihinnaks 89-90 dollarit

Venemaa hinnangul püsib keskmine naftbarrelihind lähemas, aga võimalik et ka kaugemas perspektiivis 80-90 dollari tasemel, ütles Venemaa rahandusminister Anton Siluanov, kelle sõnul seaks see riigieelarve surve alla, kirjutab Reuters.

Et Venemaa riigieelarve aastail 2015-2017 tasakaalus püsiks, peaks naftahind olema 100 dollari tasemel. Täna maksis Põhjamere brent maailmaturul 78 dollarit.

«Makromajanduskeskkond on muutunud ja seetõttu tuleks eelarvet ja majandusplaane koostada sellest lähtuvalt,» ütles minister parlamendi ülemkojas.

Hinna kergitamiseks võib Venemaa naftatootmist vähendada, kuid see võib kaasa tuua turuosa ja ka tulude vähenemise.

Teisipäeval pidasid Saudi Araabia, Venezuela, Venemaa ja Mehhiko Viinis kõnelusi nafathinna üle, kuid kokkuleppeid ei sündinud.

Siluanov ütles, et kui nafta ei kalline ja rubla jääb nõrgaks, siis Venemaa riigieelarvesse laekub järgmisel aastal vähem tulusid umbes 500 miljardi rubla võrra. Kui ka majanduskasv jääb nõrgaks, võivad tulud väheneda ka triljoni rubla võrra.

Video: Fergusoni saadeti lisajõude

Öö rahutuste keskmes olevas Ühendriikide väikelinnas Fergusonis möödus varasematest rahulikumalt. Siiski pole St Louisi äärelinna saadetud hinnanguliselt 2000 rahvuskaartlast ning täiendavad politseijõud lõpetanud rahutusi, mille ajendiks on kohtu otsus mitte esitada süüdistust tänavu 9. augustil samas linnas 18-aastase Michael Browni surmanud politseinikule Darren Wilsonile.

 

Tšurkin rahuvalvajate saatmisest Ida-Ukrainasse: ebatõenäoline

Rahuvalvajate saatmine Ida-Ukrainasse on vähetõenäoline, ütles täna Venemaa suursaadik ÜROs Vitali Tšurkin.

«Ma arvan, et see on vähetõenäoline,» ütles Tšurkin vastuseks nn Donetski Rahvavabariigi liidrite eilsele üleskutsele saata Ida-Ukrainasse rahvusvahelised, teiste seas ka Venemaa rahuvalvajad, kes kontrolliksid relvarahukokkuleppest kinnipidamist.

Taolisse üleskutsesse on skeptiliselt suhtunud ka Ukraina võimud ning Euroopa diplomaadid. Kiievi sõnul soovivad separatistid taoliste üleskutsetega tuua piirkonda veelgi enam Vene sõdureid.

Sarkozy kritiseeris Mistrali üleandmise edasilükanud Hollande'i

Prantsusmaa eelmine president Nicolas Sarkozy kritiseeris president François Hollande’i otsust lükata Mistral-tüüpi dessantlaeva üleandmine Venemaale edasi.

«Ma tean, et Vladimir Putini tegevus tekitab probleeme, kuid Mistralid tuleb üle anda, pidada Venemaaga dialoogi ning teha koos temaga vajalikke kompromisse, nagu me tegime 2008. aastal Gruusias toimunu ajal,» rääkis ta ajalehele Le Figaro.  

Hollande teatas eile, et olukord Ukrainas ei võimalda anda Venemaale üle nende tellitud esimest Mistral-tüüpi kopterikandjat.

Juhul, kui Prantsusmaa peaks kahe dessantlaeva ehitamise kohta sõlmitud lepingust lõplikult taganema, peaks prantslased Moskvale maksma ligi kolm miljardit eurot, kirjutas ajaleht Le Parisien.

 

Saksa vanadekodus sai tulistamises surma kaks inimest

77-aastane mees tappis täna Hammis asuvas hooldekodus endast viis aastat noorema kaaslase, haavas veel kolme ning tegi seejärel enesetapu.

Politsei teatel avas mees tule vanadekodu ühisruumis pärast ühe naisega tekkinud vaidlust. Esialgu pole selge, mis põhjustel tüli tekkis. Kohaliku väljaande Westfälischer Anzeiger andmetel puhkes tüli hommikusöögi ajal.

Intsidendis sai lisaks tulistajale surma 72-aastane mees, vigastada naine, kellega tulistajal tekkis tüli, 55-aastane abitöötaja ning 79-aastane naisterahvas.

Putini sõnul ei ähvarda Venemaa kedagi ega mängi geopoliitilisi mänge

Vene president Vladimir Putin ütles täna, et Venemaa ei kavatse geopoliitilistesse konfliktidesse sekkuda.

«Me ei ähvarda kedagi ega kavatse sekkuda mingitesse geopoliitilistesse mängudesse või intriigidesse. Veelgi vähem laseme me konfliktidel meid endasse tirida,» ütles Putin täna Vene relvajõudude arengule keskenduval konverentsil.

Putini sõnul tuleb siiski «kaitsta Venemaa terviklikkust, suveräänsust ning liitlaste julgeolekut».

«Juhin erilist tähelepanu vajadusele laiahaardelise lähenemise ning kõigi valitsusasutuste jõupingutuste ühendamise järele kaitsealaste väljakutsetega toimetulemisel,» sõnas riigipea.

President lausus, et sõjalise planeerimisega seotud küsimused olid iga-aastasel kaitseküsimustele pühendatud konverentsil tähelepanu keskpunktis. «Paaril viimasel aastal oleme viinud lõpule tervikliku sõjalise planeerimise süsteemi loomise, viimistlenud lähenemisi sõjalise organisatsiooni juhtimisele ning kiitnud 2013. aasta jaanuaris heaks Venemaa kaitseplaani,» sõnas Putin.

 

Finnairi suuruselt teine omanik müüs kõik aktsiad maha

Norra investeerimisfirma Skagen müüs täna maha kõik talle kuulunud 7,3 miljonit Soome lennufirma Finnair aktsiat, teenides tehinguga 16,4 miljonit eurot.

Spekulatsiooni Finnairi tulevikust said hoo sisse enne keskpäeva, kui börsil tehti suurtehing. Õhtuks oli teada, et müüjaks oli Skagen AS, vahendas Taloussanomat.

Firmale Skagen Global Verdipapirfond kuulus siiani 5,69 protsenti Finnairi aktsiapakist, olles Soome riigi (55,81 protsenti) järel suuruselt teine omanik.

Ülejäänud omanikud olid oktoobri lõpu seisuga pensionifond Keva (4,8 protsenti), pensionikindlustusfond Ilmarinen (2,09 protsenti) ja pensionikindlustusamet Varma (1,89 protsenti).

Moldova valimiskomisjon ei luba Vene ärimehe parteid valimistele

Moldova keskvalimiskomisjon otsustas täna keelata valimistel osalemise moldova päritolu Vene ärimehe Renato Usatii juhitavale erakonnale Isamaa.

Valimiskomisjoni allikad ütlesid Interfaxile, et otsuse tingis kaheksa miljoni moldova leu'ni ulatuva välisraha deklareerimata jätmine erakonna poolt.

Nädalavahetusel avaldatud IMASi turu-uuringute instituudi küsitluse kohaselt pääsevad Moldova 30. novembri valimiste järel parlamenti viis erakonda.

Küsitluse kohaselt koguvad kommunistid 19,6, Liberaaldemokraatlik Partei 17,2, Demokraatlik Partei 14,2, Isamaa 8,7 ja Liberaalne Partei 8,5 protsenti häältest.

Sotsialistlik Partei on 5,3-protsendise toetusega lähedal kuueprotsendise valimiskünnise ületamisele.

IMAS küsitles ajavahemikul 8.-19. novembrini 81 linnas ja kogukonnas 1128 täiskasvanut. Küsitluse veamäär on kolm protsenti.

Video: maailma suurim «looduslik jõulupuu»

Saksamaa lääneosas Dortmundis avati 45 meetri kõrgune jõulupuu, mis linnaametnike väitel on suurim omataoline kogu maailmas. Tegelikult koosneb jõulupuu 1700 kuusest, mida ehivad ligi poolsada tuhat tulukest. Jõulupuu kõrgub keset Hansaplatzil avatud traditsioonilist jõuluturgu, mis on Saksamaa suurim.

 

Moldovas tabati vägivaldsete rahutuste kavandajaid

Moldovas kuulatakse vägivaldsete rahutuste kavandamisega seoses üle viit inimest.

Politseiülema asetäitja Gheorghe Cavaliuci sõnul leidsid võimud uurimise käigus püstoleid, granaadiheitjaid, sõjaväemundreid, rünnakuplaane ning suure hulga sularaha.

Moldova võimude sõnul on nad tuvastanud kokku 15 moldovlasest ning venelasest kahtlusalust, kes kuuluvad Kremli-meelsesse organisatsiooni, mis plaanib Euroopa orientatsiooniga erakondade võidu korral pühapäevastel parlamendivalimistel üle riigi vägivaldseid protestiaktsioone korraldada.

Valimistel on vastamisi erakonnad, mis taotlevad tihedamaid sidemeid Euroopaga ning venemeelsed parteid.

Moldova president Nicolae Timofti pöördus eile kaaskodanike poole üleskutsega toetada valimistel riigi euroopalikku tulevikku.

Aastal 1990 lõi Moldovast lahku Ukrainaga piirnev ja Kremlist majanduslikus sõltuvuses Transnistria maariba. Aasta hiljem puhkes kodusõda.

2006. aastal hääletasid Transnistria elanikud referendumil ülekaalukalt Venemaaga ühinemise poolt ja piirkonnas paikneb 1500 Vene sõdurit. Venemaa ei ole Transnistriat tunnustanud ega teatanud kavatsusest seda liidendada.

NATO: Moskva võib Krimmi kasutada Musta mere piirkonna kontrollimiseks

NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhata kindral Philip Breedlove hoiatas täna, et Venemaa võib annekteeritud Krimmi poolsaare «militariseerimist» kasutada kontrolli kehtestamiseks kogu Musta mere piirkonna üle.  

«Krimmi paigutatavad võimekused avaldavad mõju pea kogu Mustale merele,» ütles Ukrainat väisav USA kindral Kiievis pressikonverentsil.

Breedlove'i sõnul on poolsaarele paigutatud tiib- ja pind-õhk-tüüpi raketid, mida Venemaa võib kasutada «mõju avaldamiseks» strateegilises piirkonnas.

NATO hoiab silma peal märkidel, mis võiksid kinnitada kõlakaid tuumaarsenali paigutamisest Krimmi, sõnas ta.

Vene kaitseministeerium teatas kolmapäeval 14 sõjalennuki poolsaarele paigutamisest osana eskadrillist, mis hakkab küündima 30 lennukini.

Breedlove ütles, et NATO pakub Ukraina sõjaväele väljaõpet, mis tooks seda lähemale «alliansi taktikatele, toimimisviisidele ja protseduuridele».

Ta kordas, et igasugune otsus Ukraina liitumisest NATOga on riigi poliitilise juhtkonna teha.

Venemaa okupeeris Ukrainale kuuluva Krimmi veebruari lõpus ja märtsi alguses ning liidendas selle märtsi keskpaigaks.

Videod: külmunud reisilennuki lükkamine Siberis

Siberis Igarkas pidid lennureisijad enne reisi tegelikku algust lükkama TU-134 liikuma, kuna 52-kraadise pakase tõttu oli lennuki pidurid kinni külmunud.  

Igarka (Krasnojarski krai), kus eile möllas karm pakane, jääb Moskvast 2800 kilomeetrit kirdesse, vahendas AP.

Lennuk, mis jäi külma tõttu hätta, kuulus firmale Katekavia, mis on UTairi tütarettevõte. Lennukis, mis pidi lendama Igarkast Krasnojarskisse, oli 74 reisijat ja 7 meeskonnaliiget.

YouTube’i üles riputatud videotest on näha, kuidas paksudes talveriietes inimesed lükkavad lennuki liikuma. «Igaüks tahab koju jõuda,» tõdes üks reisija.

Juhtunut uurinud ametnike kinnitusel oli pidurid jääs ja lennuvälja puksiirauto ei suutnud lennukit maandumisrajale vedada. «Reisijad tulid lennukist välja ja hakkasid seda maandumisraja poole lükkama,» seisab ametliku teates.

«Siberi elanikud on nii sitke rahvas, et ka jäätunud lennuki lükkamine on nende jaoks tühiasi,» kirjutas Komsomolskaja Pravda.

Erdoğan: USA käitub Süüria konfliktis sobimatult

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles täna taas USAga tekkinud pingeid esile tuues, et Ühendriigid käituvad Süüria konfliktis sobimatult.

Ankara ja Washingtoni suhted on viimastel kuudel halvenenud seetõttu, et Türgi ei soovi sekkuda sõjaliselt USA ja tema liitlaste sõjalisse operatsiooni sunniidi äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu, kes on vallutanud suured alad Iraagis ja Süürias.

Erdoğani sõnul on USAst «häbematu» nõuda Türgilt abi otse tema piiri taga asuva Süüria Kobane linna päästmiseks seda piiravate islamivõitlejate käest.

«Miks tuleb keegi siia piirkonda 12 000 kilomeetri kauguselt?» päris Türgi president Ankaras ärimeestega kohtudes.

«Ma tahan, et te teaksite: meie oleme selle häbematuse, hoolimatuse ja lõputute nõudmiste vastu,» ütles ta USA-le viidates.

USA asepresident Joe Biden salvas oktoobris Erdoğani isiklikult, öeldes, et just tema aitas Süüria islamimässuliste toetamisega kaasa ISi tõusule. Erdoğan ähvardas vastuseks Bideniga suhted katkestada.

Washington püüab mõjutada Ankarat, et too annaks Türgi lõunaosas asuva Incirliki õhujõudude baasi ISi ründavate USA hävitajate käsutusse.

Türgi ei ole seni survele alistunud, vaid on esitanud mitmeid tingimusi ISi vastases koalitsioonis tähtsama rolli saamiseks.

«Nad vaatasid pealt, kui see türann (Süüria president Bashar) Al-Assad tappis 300 000 inimest. Nad vaikisid Assadi barbaarsusega silmitsi seistes ja nüüd etendavad nad Kobanes «südametunnistuse näitemängu»,» süüdistas Erdoğan.

Biden külastas eelmisel nädalal Türgit, kuid lahkus pühapäeval Süüria kriisis sõjalise koostöö kokkulepet saavutamata. Ameeriklaste sõnul jõudsid pooled oma seisukohtades teineteisele lähemale, Türgi presidendi hilisemad avaldused seda ei kinnita.

Esmaspäeval väitis Erdoğan, et lääneriike huvitab piirkonnas üksnes nafta.

Leedu rahvaarv on ELis enim langenud

Leedu rahvaarv langes aastatel 2000.-2013. Euroopa Liidu riikidest kõige rohkem, ütles Inimgeograafia ja Demograafia Instituudi direktor Vlada Stankuniene täna.

«Sel sajandil on Leedu elanike arvu langus olnud kõigist riikidest kiirem. Juba kaks aastat on meid alla kolme miljoni,» ütles ta parlamendis rahvastikukonverentsil.

Leedu elanike arv kahanes peamiselt emigratsiooni tõttu. Igal aastal kaotas riik umbes 30 000 elanikku, neist kolmandiku loomuliku iibe tõttu, sest surmade arv ületas sündide arvu.

Statistikaameti andmetel oli Leedus 2012. aasta alguses pisut üle kolme miljoni elaniku, 2013. aasta alguseks oli elanike arv langenud 2,972 miljonini. Selle aasta 1. oktoobri seisuga oli elanikke 2,927 miljonit.

Rahvastikustatistika näitab, et langus kiirenes alates 1992. aastast 2010. aastani, kuid on nüüd mõnel viimasel aastal aeglustunud. Olukord on 2010. aastast saadik selgelt paranenud, aga rahvaarv kahaneb endiselt.

Häda raketiga: Venemaa lükkas raketistardi defekti tõttu edasi

Reedeks planeeritud kanderaketi Proton-M start lükatakse avastatud defekti tõttu edasi, teatas Vene kosmoseagentuur Roskosmos täna.

Kanderakett pidi Kasahstanis asuvalt Bajkonõri kosmodroomilt orbiidile toimetama kohaliku satelliidi. Roskosmose teatel lükati start edasi vea tõttu kiirendusblokis Briz-M.

Tegemist pole seda tüüpi kanderaketi puhul esimese probleemiga. Alles tänavu mais ebaõnnestus katse saata sama tüüpi kanderaketiga orbiidile Venemaa kõige moodsam sidesatelliit. Ebaõnnestusid ka mullu juulis ning 2012. aasta augustis toimunud katsetused. Küll aga oli edukas viimane lähetus, mis toimus septembris.

Kahte «kuldse ringi» omavalitsust ähvardab halvimal juhul saneerimine

Rahandusministeerium alustas hiljuti kaks aastat järjest piirmääradest suuremates võlgades olnud kuue omavalitsuse suhtes korrigeerimismenetlust, mis näeb ette võlgade vähendamist. Menetlust alustati ka Tallinna ümbritseva kuldse ringi rikaste omavalitsuste Keila ja Viimsi osas.

Rahandusministeerium on teinud märgukirja Keila linnale ja Viimsi vallale, et nad lähtuksid 2015-2018 aasta eelarvestrateegia koostamisel sellest, et laenukoormus mahuks nelja aasta pärast lubatud piiridesse. Kui omavalitsused nelja aasta jooksul antud ülesandega hakkama ei saa, siis ootab neid ees saneerimismenetlus.

Saneerimismenetluse ajal aitavad riigi esindajad kulusid kokku tõmmata või muul moel omavalitsusel järje peale saada. Sellist menetlust on kriisi ajal algatatud kaheteistkümnel korral kolme valla suhtes. Ettevõtte kombel pankrotti vald minna ei saa, küll aga võtavad eelarve koostamisest saneerimise käigus osa rahandusministeeriumi ametnikud, kes pigistavad vajadusel kasvõi kivist vee välja, et laenusummat vähendada.

Korrigeerimismenetlusega sarnane on Euroopa Komisjoni ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus – ainult mõni riik on suutnud seda viimasel ajal vältida, sealhulgas Eesti ja Rootsi. Selle menetluse jooksul Euroopa Komisjon riigi rahaasjadesse ei sekku, vaid ainult jälgib, et asjad paremuse suunas läheks.

Rahandusministeeriumi teatel ei saa kohalikud omavalitsused (KOV) sageli aru keerulisest seadusandlusest ja arvutustest. Viimsi ja Keila näevad mõlemad ette oma laenukoormuse vähendamist 60 protsendini, vihjates seadusele, kuid tegelikult on nende omavalitsuste suhtes lubatud piirmäär kõrgem.

«Korrigeerimismenetlus tähendab, et KOV peab jõudma individuaalse piirmäära sisse. Keila linnal ja Viimsi vallal on see 100 protsenti. Seega ei tohiks öelda, et nõutakse 60 protsendini jõudmist, sest see oleks eksitav info. Mulle tundub, et KOVid on endale ise karmima eesmärgi seadnud,» sõnab rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik.

Vallajuhid väitsid, et kõik on kontrolli all ja saneerimisohtu ei ole. Probleemseks võib osutuda täiendav investeerimine, mida saab teha ainult omavahenditest.

«Meil on rahandusministeeriumiga kooskõlastatud finantsstrateegia, mis on volikogu poolt kinnitatud. Selle strateegia järgi me ka toimime, rahandusministeerium on seda aktsepteerinud,» rääkis Keila linnapea Enno Fels. «Järgmine aasta on meie laenukoormus juba alla 100 protsendi ja 2018. aastaks on see alla 60 protsendi. Me läheme sellises graafikus ja üllatusi selles osas ei ole,» ütles ta.

Viimsi vallavanema Jan Trei sõnul on vallas võetud vastu finantsstrateegia, mis näeb ette 2018. aasta lõpuks netovõlakoormuse viimise seadusega lubatud piiridesse (ehk alla 60 protsendi). Viimsi vald on oma eelarvestrateegia kinnitamisel rahandusministeeriumi nõutavaid meetmeid rakendanud ning saneerimisohtu ei ole. «Ainuke takistus võib olla, et välisvahendite kasutamise hetkel on Viimsi vald üle lubatud netovõlakoormuse määra, siis ei tehta Viimsile kohe väljamakseid, vaid viitega,» ütles vallavanem Jan Trei.

Keila linnapea sõnul linn nelja aasta jooksul laenata ei tohi, kuid omafinantseeringuid teatud projektidele võidakse teha. «Kui omavahendid on olemas, siis see investeerimist ei takista. Välisabi puhul on nõnda, et kui omafinantseeringuga saame hakkama, siis on hästi,» kommenteeris korrigeerimismenetluse mõjusid linnale Fels.

Mõlema omavalitsuse puhul algatatud korrigeerimismenetluse käigus valla rahaasjadesse ei sekkuta. Vallad võtavad endale kohustuse oma finantsseisu mitte halvendada ja kohustuvad ise oma netovõlakoormuse viima piirmäära sisse. Selleks on aega lisaks jooksvale eelarveaastale veel neli aastat.

Vald üritab kaitsta võimaliku perverdi ohvriks langenud tütarlast

Eile vabastati 36aastane mees, keda kahtlustatakse noorema kui 14aastase tüdruku seksuaalses ahistamises.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova ütles, et mehe suhtes rakendati kodunt lahkumise keelu tõkendit. See tähendab, et ta võib kodukülast lahkuda vaid kuni kolmeks päevaks. Kauemaks ajaks lahkumiseks peab ta loa saama prokurörilt või uurijalt.

Prokuratuur pole veel vastanud toimetuse järelepärimisele, miks ei taotletud kohtult kuriteos kahtlustatava eeluurimise ajaks vahi alla võtmist. Seaduse järgi prokuratuuril selgituse kohustust ei ole.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg tunnistas, et kuuleb kuriteos kahtlustatava vabadusse laskmisest esmakordselt ajakirjanduselt. “Ju siis prokuratuuril pidi mingi põhjus olema,” arutles vallajuht kahtlustatava vahi alla võtmise loobumist.

Uudebergi sõnul ei näe ta seost nüüdse ja eelmise aasta kevadel Tamsalus jõhkralt tapetud 15aastase Marily juhtumi vahel. Küll aga otsustasid vallavõimud täna, et pere, kus võimalik seksuaalse väärkohtlemise ohver elab, on nüüdsest valla lastekaitsespetsialisti igapäevase tähelepanu all. “Sellele perele on suunatud kõrgendatud tähelepanu,” sõnas Uudeberg. Varem on vallajuht nimetanud seda peret probleemseks ja omavalitsus taotleb seal elavale tütarlapsele õiguskaitset.

Eelmise aasta kevadel oli Saaremaalt pärit 15aastane Marily Tamsalus sõbral külas. Sõbra pere oli samuti vallavõimude silmis probleemne.

Politsei sai väljakutse Tamsallu seoses Marily peksmisega. Tütarlaps sattus Rakvere haiglasse, kust vabanemisel ta tagasi Tamsallu sõitis. Mõni päev hiljem leiti jõhkralt tapetud Marily surnukeha Tamsalu terviserajalt.

Pärast juhtumit leiti, et tütarlaps ei oleks tohtinud enam Tamsallu ehk ohutsooni sattuda. Vaadati üle erinevate ametkondade, sealhulgas politsei tegevuskavad. Samuti rõhutati info vahetamise vajadust kohalike omavalitsuste ja politsei vahel.

Esmaspäeval nabis politsei Tamsalu vallas Kullenga külas kinni 36aastase mehe, keda kahtlustatakse neljandas klassis käiva tütarlapse seksuaalses ahistamises. Assamallast pärit mees oli Kullenga külas tuttaval külas.

Politsei alustas kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb täisealise isiku poolt noorema kui 14aastase isiku suhtes toime pandud sugulise iseloomuga tegu.

Virumaa Teataja andmetel rääkis Tamsalu gümnaasiumis õppiv tütarlaps õpetajale, mis oli temaga juhtunud. Kool pöördus seejärel valla lastekaitsetöötaja poole, kes omakorda informeeris politseid.

Tamsalu gümnaasiumi direktor Vardo Arusaar ja valla sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Ülle Kristmann ei soovinud juhtunust rääkida. Mõlemad viitasid keeldumist põhjendades delikaatsetele andmetele ja vajadusele last kaitsta.

Joobes juht põrkas vastassuunas tulnud autoga kokku

Jõgevamaal kaldus joobes juht oma autoga vastassuunavööndisse ja tegi seal kokkupõrke.

Avarii juhtus eile öösel kella 3 ajal Jõgevamaal Palamuse vallas Tartu - Jõgeva - Aravete maantee 32. kilomeetril. Kaarepere viaduktilt mahasõidul kaldus alkoholijoobes 45-aastane Toomas sõiduautoga Opel vastassuunda. Seal põrkas ta kokku vastusõitva sõiduautoga Ford, mida juhtis 46-aastane Heido. Kokkupõrke tagajärjel sõitis sõiduauto Opel teelt välja. 

Opeli juhile andis kohapeal abi kiirabibrigaad.

Tallinna tühermaal mahapõlenud telgist leiti söestunud surnukehad

Eile hommikul kella 11.15 ajal leiti Tallinnas Neeme tänava lähedal asuvalt tühermaalt kahe inimese surnukehad.

Söestunud surnukehad leiti mahapõlenud omavalmistatud telgist, teatas päästeamet.

Maha põlenud telgi leidis tühermaalt politseipatrull. Lähemal vaatlusel selgus, et omavalmistatud telgis on kaks söestunud hukkunut. Hetkel pole veel teada, kellega oli tegu, sest hukkunud olid põlengus tõsiselt kannatada saanud.

Sündmuse uurimisega tegeleb politsei.

Luureoperatsioonide ülem tarvitas kokaiini

Eesti välisluure üht tähtsamat osakonda aastaid juhtinud Sergei Bõstrov oli kokaiinitarvitaja, selgub välisluure raha omastamise kriminaalasjast.

Seaduse mõttes oli kogus väike, alla grammi kokaiini. Mõeldud tarvitamiseks endale ja vajadusel edasiandmiseks tuttavatele. Sellise kriminaalse avastuse otsa sattusid kevadel kaitsepolitsei uurijad, kui otsisid läbi välisluure raha omastamise peategelase Sergei Bõstrovi kodu ja auto.

Välisluures aastaid erioperatsioonide ja värbamiste valdkonda juhtinud Bõstrovi kokaiinilembus tuli vastuluurajaile välguna selgest taevast. See, et tagasihoidlikus ridaelamus elanud Bõstrov korraldas välisluures 12 aastat – 2002-2014 – kestnud järjepideva luureraha omastamise, oli uurijaile selleks hetkeks juba ilmselge.

608 000 eurot. Nii suure summa suutsid Bõstrov, tema parem käsi teabeametis, välisministeeriumi ja kapo taustaga Pavel Kotkin ning meeste alluvad 12 aastaga enda tasku panna. See teeb 50 000 eurot aastas. Umbes 4000 eurot kuus keskmiselt. Mõni kuu rohkem, teine vähem. Sõltus operatsioonidest.

Aastas 50 000 eurot varastada tundub palju. Kuid välisluures liikuvad erioperatsioonide summad ongi suured, küündides kümnetesse, vahel ka sadadesse tuhandetesse. Süsteeme tundval inimesel pole keeruline sealt endale üht-teist tasku pista. Eriti kui sinu kuriteokaaslased samas organisatsioonis kirjutavad ettekanded, mis selle raha omastamise pealtnäha seaduslikuks siluvad.

Bõstrovi korraldatud omastamisskeemis väidetavalt nii oligi. Olid inimesed, kes vorpisid raha väljaminekust rääkivaid aruandeid, ja olid ülemused, kes need formaalselt heaks kiitsid. Kõik ühest osakonnast. Oma osa said «meepotist» kõik.

Kõige rohkem Bõstrov, kellele järgnes aastaid luksusasjade armastamisega silma paistnud egotsentriline Kotkin. Mees, kelle ametlik töö oli välisministeeriumi diplomaatilise julgeolekuosakonna juhtimine, ent kes teist ametipalka sai teabeametist.

Riigi raha suures ulatuses omastamise kahtlus lõpuks siiski tekkis. Teabeameti enda kolleegides. Välisluurajad tegid seejärel luuremaailmas pretsedenditu sammu – kutsusid arvatavat omastamist uurima vastuluurajad kapost.

See oli teatud mõttes sundkäik. Teabeametil endal puudub menetlusvõimekus ja see oli kergeim võimalus viia asi kohtusse nii, et tundlikku infot näeksid vaid riigisaladusega niigi igapäevaselt tegelevad luureasutused.

Eile seisid korrumpeerunud välisluurajad kokkuleppemenetluse raames Tallinnas kohtupingis. Ehkki kõik viis olid tunnistanud oma osalust toimepandud kuritegudes, üritas mõnigi neist kinnist kohtuistungit salvestanud kaitsepolitsei videooperaatori eest oma silmnägu varjata.

Neli neist viibib juba viimased pool aastat vahi all, mistõttu pääsevad kaks ligi pooleaastase reaalse vangistuse saanut peatselt vabadusse.

Aastaid luurealal lugu peetud Bõstrovi ja tema üksuses töötanud alluvatest rääkides ei jätkunud teabeameti peadirektoril Rainer Saksal ühtegi head sõna. «Oma töös on nad ebaõnnestunud igal juhul,» tõdes Saks pressikonverentsil.

Kui veel mõned kuud tagasi levis siseringis kahtlus, et Bõstrovi juhtumis tehakse n-ö näidishukkamine ja süsteemis ise ei muutu midagi, siis Saksa kinnitusel see nii pole. «Ma arvan, et oleme suutnud sellest kaasusest võtta endale maksimaalse – kuidas neid kontrollimehhanisme muuta,» lubas kooliõpetaja taustaga Saks. «Need asjad on nüüd mitmel korral üle käidud ja ma usun, et teist sarnast kaasust tulevikus ei tule.»

Riigiprokuröri Inna Ombleri kinnitusel katab süüdimõistetud isikute arestitud vara – pangakontodel olnud raha, investeerimiskuld, kinnisvara jms vara – täielikult Eesti riigile tekitatud varalise kahju.

Enamik kohtualustest mõisteti süüdi ka riigisaladuse suusõnalises avaldamises. Rainer Saksa väitel puudutab see info ennekõike teabeameti-sisest tegevust ja pole ohuks Eesti riigi julgeolekule.

 

Endiste luurajate karistused

Sergei Bõstrov – neli ja pool aastat vanglat.

Pavel Kotkin – kolm aastat vangistust, millest reaalselt tuleb kanda 11 kuud.

Sven Randlane – kaks aastat ja neli kuud vangistust, millest reaalselt tuleb kanda kuus kuud ja 24 päeva.

Ines Piibeleht – kaks aastat vangistust, millest tuleb reaalselt kanda kuus kuud ja kümme päeva.

Lauri Vihula – kaks aastat ja seitse kuud tingimisi.

Politsei pidas kinni lapse seksuaalses ahistamises kahtlustatava mehe

Esmaspäeval nabis politsei Tamsalu vallas Kullenga külas kinni 36aastase mehe, keda kahtlustatakse neljandas klassis käiva tütarlapse seksuaalses ahistamises.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Jelena Filippova sõnul alustas politsei kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb täisealise isiku poolt noorema kui 14aastase isikuga sugulise iseloomuga tegu. “Kahtlustatavana kuulati üle 36aastane mees,” vastas Filippova toimetuse järelepärimisele.

Politsei saab kuriteos kahtlustatavat kinni pidada kuni 48 tundi. Tema vahi alla võtmise otsustab kohus prokuratuuri taotlusel.

Filippova sõnul ringkonnaprokuratuur kuriteos kahtlustatava vahi alla võtmist kohtult ei taotlenud. Seega pääseb mees täna vabadusse.

Lähemalt loe homsest Virumaa Teatajast.

Kuu aega Viljandi tragöödiast: tulistaja viibib endiselt ravil

Homme möödub kuu aega traagilisest intsidendist Viljandis Paalalinna koolis, kus 15-aastane poiss lasi oma isa relvast maha saksa keele õpetaja Ene Sarapi. Prokuratuuri kinnitusel viibib noormees jätkuvalt raviasutuses.

«Mainitud kriminaalasja uurimine jätkub. Kohtueelse menetluse raames tehakse vajalikke menetlustoiminguid,  ka tunnistajate ülekuulamisi. Poiss viibib jätkuvalt raviasutuses. Rohkem informatsiooni ei ole praegu võimalik avalikustada,» kommenteeris Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina hetkeseisu.

Prokurör pidi Viljandi Paalalinna koolis toimunud tulistamise omaks võtnud noormehe tervisliku seisundi uurimiseks tellima kohtuarstliku ekspertiisi, tuleb uurimistoimiku kohtusse jõudmist oodata tõenäoliselt mitu kuud. Kostina kinnitusel ei ole ekspertiisi tulemused veel teada.

2008. aastal justiitsministeeriumis tehtud uuringu järgi peavad nii prokurörid kui ka politseinikud kohtupsühhiaatriaekspertiisi üldse kõige töömahukamaks ja rohkem aega võtvaks menetlustoiminguks, kirjutas Sakala.

2006. ja 2007. aasta andmete põhjal koostatud ülevaate andmetel kulus neil aastatel ekspertiisiakti valmimisele keskmiselt kuu. Seaduse järgi tuleb akt koostada vähemalt nelja kuuga, kuid praktika näitab, et erandjuhtudel on selleks kulunud ka rohkem aega. Prokuröride üldisel hinnangul on see küll pikk aeg, kuid seda võib mõista, sest tegu on inimesele väga tähtsa otsusega.

Koos kõigi teiste menetlustoimingutega kulus seitse aastat tagasi ekspertiisi määramisest kuni isiku ravile jõudmiseni keskmiselt kaheksa kuud.

27. oktoobril veidi enne kella 14 avas 15-aastane poiss Viljandi Paalalinna koolis tunni ajal relvast tule, mille tagajärjel sai surma sama kooli saksa keele õpetaja Ene Sarap. Tulistaja oli sama kooli 9. klassi õpilane ning veretöö ajal viibis samas klassiruumis peale õpetaja veel neli inimest.

Poiss avas tule oma isa seaduslikus relvast. Praegu on teada, et tulistamiseks kasutatud relv asus poisi elukohas lukustatud relvakapis.

Poiss ütles uurijale, et tunnistab oma tegu. Noormehe arvates ei olnud tema ja saksa keele õpetaja omavaheline läbisaamine hea, kuid tunnistas samas, et pole sellest teistele koolitöötajatele ega vanematele rääkinud.

Noorukil puudub varasem kriminaalne taust.

Juhtumi uurimiseks alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku tapmist käsitleva paragrahvi alusel. Süüdimõistmise korral saab poissi karistada maksimaalselt 10-aastase vangistusega.

Uurimist viib läbi Lõuna prefektuur ja juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Politsei ja lähedased otsivad 68-aastast Reinu

Politsei palub avalikkuse kaasabi, et leida üles nädal tagasi Põlvamaal kodust lahkunud ja teadmata kadunuks jäänud Rein.

Reinu nähti viimati 18. novembril Mooste vallas Jaanimõisa külas. Ta lahkus kodust ning esialgu pole tema saatuse kohta rohkem teavet. Senised otsingud politsei, sotsiaaltöötaja ning kohalike elanike koostöös ei ole paraku tulemusi andnud, teatas Lõuna prefektuur.

Rein on pikemat kasvu, tumedate juustega ning ta võib seljas kanda pikka tumepruuni jopet.

Kõigil, kel on infot, mis aitaks kaasa Reinu leidmisele, palutakse helistada telefonil 110.

Fortuuna tänava alguses jäi jalakäija auto alla

Tartus Fortuuna tänaval juhtus täna pärastlõunal liiklusõnnetus, milles sai vigastada ülekäigurajal teed ületanud jalakäija.

Politseile teatati õnnetusest kell 14.17, ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjak. Teatajaks oli 27-aastane autojuht ise. Sündmuskohal selgus, et 20-aastasele naisterahvale sõitis otsa sõiduauto Audi A4.

Sündmuskohal töötas kaks kiirabibrigaadi. Kannatanu viidi vigastuste diagnoosimiseks ja raviks Tartu ülikooli kliinikumi.

Kohus ei vabastanud Toomas Meolat vanglast ennetähtaegselt

Tartu maakohus ei vabastanud Toomas Meolat (45) ennetähtaegselt talle eelmisel aastal mõistetud nelja-aastase vangistuse kandmiselt.

Kohus leidis, et hoolimata formaalsete aluste esinemisest Meola tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks oleks see praegusel ajal ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu on tegelikult teadvustanud toimepandud kuritegude sisu ja tagajärgi ning aru saanud karistuse eesmärgist.

Praegusel ajal Meola ennetähtaegne vabastamine ei oleks kohtu arvates toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdimõistetu varasemat käitumist arvestades kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Meola on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja kannab teist reaalset vangistust. Tema kuriteod on suunatud eelkõige lapseealiste vastu. Seejuures on Meola süüteod oma sisult muutunud varasemaga võrreldes oluliselt raskemaks. Üks tema viimastest süütegudest ei olnud mitte ainult lapspornograafilise ja -erootilise sisuga kirjanduse enda käes hoidmine, vaid selle müügist elatusallika tegemine ja enda tegevusse alaealiste kaasamine.

Kohtu seisukoha järgi riivaks Meola ennetähtaegne vabanemine napilt poole karistusaja ärakandmisel oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Riigi vastutus on kinnitada, et niivõrd raskete kuritegude toimepanemine ei ole mingil juhul aktsepteeritav.

Meola ennetähtaegset vabastamist toetas tema kaitsja, kuid seda ei toetanud Tartu vangla ega ka Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Liane Peets.

Harju maakohtu 13. septembri 2013 otsusega tunnistati Meola süüdi alaealise seksuaalses ärakasutamises ning lapspornograafilise ja -erootilise sisuga kirjanduse omamises ja levitamises.  Tema karistusaeg algas 30. oktoobril 2012 ja lõpeb samal kuupäeval 2016. aastal.

Kohtumäärus on vaidlustatav 10 päeva jooksul. 

Tallinna-Tartu maanteelt välja sõitnud auto paiskus katusele

Hommikul kella 9 paiku juhtus Jõgevamaal Tallinna-Tartu maantee 152. kilomeetril Puurmanist paar kilomeetrit Tartu poole liiklusõnnetus.

Chrysleri mahtuniversaaliga mööda maanteed sõitnud mees kaotas auto üle kontrolli, sõitis teelt välja kraavi ja paiskus katusele, vahendas Kanal 2 reporter Kaspar Pokk. Sündmuskohale kutsuti lisaks Põltsamaa päästekomando päästjatele ka meedikud, kes vaatasid üksinda autos olnud mehe üle. Mees ei olnud vigastada saanud.

Maanteel esines kohati libedust, lisas Pokk.

Viis teabeameti endist töötajat mõisteti omastamises süüdi

Harju maakohus kinnitas täna kokkulepped, millega mõisteti viis endist teabeameti töötajat süüdi omastamises ja neist neli lisaks ka riigisaladuse avalikustamises.

Sergei Bõstrov, Pavel Kotkin, Ines Piibeleht ja Sven Randlane mõisteti süüdi omastamises ja riigisaladuse avalikustamises. Sergei Bõstrov mõisteti süüdi ka narkootilise aine kokaiini väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises. Lauri Vihula mõisteti süüdi omastamises.

Kokku omastasid süüdimõistetud üle 600 000 euro väärtuses neile mitte kuulunud vara. Kuriteod pandi toime aastatel 2002 kuni 2014. Kohus rahuldas täna ka teabeameti poolt Eesti Vabariigi nimel esitatud tsiviilhagi, mis katab kogu tekitatud kahju. Tsiviilhagi tagamiseks on arestitud süüdimõistetute erinevat vara.

Riigiprokurör Inna Ombleri sõnul oli tegemist ühe üksuse töötajatega, kellel oli oma ametikohast tulenevalt võimalus kasutada teabeameti raha ja vara. Selle üksuse juhiks oli kuritegude toimepanemise ajal Sergei Bõstrov. Tegemist oli rahaga, mis oli mõeldud infokogumisega seotud kulude katmiseks, kuid mida süüdimõistetud kasutasid isiklikuks otstarbeks.

Riigisaladuse avalikustamine tähendas teabeameti tööga seotud dokumentide ja andmekandjate avalikustamist isikutele, kellel puudus riigisaladusele juurdepääsu luba ja teadmisvajadus või sellistele isikutele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamist. Eesti riigi julgeolek avalikustatud informatsiooni tõttu otseselt ohtu ei sattunud.

Sergei Bõstrovile määrati kuritegude toimepanemises tema osa proportsionaalselt arvesse võttes 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.

Pavel Kotkinit karistas kohus 3-aastase vangistusega, millest tuleb koheselt ära kanda 11 kuud. Ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Lauri Vihulale määrati karistuseks 2 aastat ja 7 kuud vangistust, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Sven Randlasele mõisteti karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest tuleb koheselt ära kanda 6 kuud ja 24 päeva. Üle jäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Ines Piibelehele mõisteti 2 aastat vangistust, millest tuleb koheselt ära kanda 6 kuud ja 10 päeva. Ülejäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.

Valga korteripõlengus sai viga vanem mees

Eile õhtul põles Valgas korter, kus olnud vanem mees sai viga.

Häirekeskusele teatati eile kell 17.38 tulekahjust Valgas Rohelisel tänaval. Korterelamu esimesel korrusel põles korteris diivan.

Korteris viibinud vanema mehe viis kiirabi haiglasse.

Kustutustööd lõpetati kella 17.57 ajal.

Fotod: Kentmanni tänaval otsiti pommi

Teisipäeva õhtul piiras politsei sisse Kentmanni tänava Rävala puiestee ja Kaupmehe tänava vahele jääva lõigu.

Kohal olid ka pommigrupp ja kiirabi. Tänav oli politseilintidega suletud ning ei jalakäijaid ega autosid ei lastud läbi. Ühe politseiniku sõnul oli tänav suletud sealt leitud kahtlase välimusega koti tõttu.

Autode vahel maas olnud käekotis midagi kahtlast siiski polnud.

Prokuratuur uurib sünteetilise kanepi väidetavat tarvitamist Tartu vanglas

Prokuratuur on alustanud mitu kriminaalasja seoses väidetava sünteetilise kanepi tarvitamisega Tartu vanglas.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina kinnitas, et intsidentide uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus. «Lõuna ringkonnaprokuratuuri piirkonnas on menetluses mitu kriminaalasja, kus uuritakse ja kontrollitakse, kas kümme vangi on väidetavalt tarvitanud sünteetilist kanepit,» ütles ta Postimehele.

Kostina lisas, et kõik muud asjaolud on alles väljaselgitamisel, ka see, kas tarvitatud aine oli üldse narkootiline. Kriminaalmenetluse huvides ei soostunud ta muid detaile kommenteerima.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik sõnas BNSile, et ühelgi juhul ei ole tegemist olnud üledoosiga. Ta selgitas, et küsides, kuidas üldse saavad narkootilised ained vanglasse, võib vanglateenistuse varasema kogemuse põhjal öelda, et narkoaineid on saadetud vangidele väga väikeste kogustena kirja teel. «Ümbrikutes olevad lähedaste kirjad või nende osad on olnud narkoainega läbi immutatud,» lisas Tuulik.

Murelik linlane kutsus õrnal jääl mänginud lastele appi päästjad

Veekogudele tekkima hakanud esimene jää tõmbab lapsi nagu magnetiga, ehkki hirmsate õnnetuste ära hoidmiseks tuleks jääleminekut praegu igal juhul vältida. Just seetõttu helistas täna päeval häirekeskusesse üks murelik inimene Viljandist.

Telefonikõne Paala järve äärest saabus häirekeskusesse kell 12.38. Kaks last olid läinud Jakobsoni ja Paluoja pst ristmiku juures umbes viie-kuue meetri kaugusele kaldast õrnale jääle.

Päästjad sõitsid väljakutse peale kohe järve äärde, kuid lapsed olid jõudnud juba lahkuda.

Kokkupõrkes veokiga sai maasturijuht vigastada

Esmaspäeva hommikul põrkasid Tartus Viljandi maantee ja Ravila tänava ristmikul kokku veoauto Scania ning Mitsubishi maastur. Kiirabi viis väiksema sõiduki juhi haiglasse.

Õnnetus juhtus 24. novembril kella 10.40 paiku, täpsustas Lõuna prefektuur. Reguleerimata ristmikul ei andnud kõrge kastiga Scania veokit juhtinud 51-aastane Allar teed paremalt lähenenud Mitsubishile, mida juhtis 40-aastane Agu.

Mitsubishi juht vajas arstiabi ning ta toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.

 

Poja pussitaja astus kohtu ette

Valgas astus täna kohtu ette mees, kellel lasub süüdistus oma poja tapmiskatses.

 

Veretöö toimus tänavu 22. veebruaril, kui isa ja poeg pöörasid viina võttes tülli. Uurimisandmetel haaras 1962. aastal sündinud Aivar noa ja pussitas oma 1984. aastal sündinud poega rindkeresse. Noormees sai raskelt vigastada, kuid meedikutel õnnestus siiski tema elu päästa.

Info toimunust jõudis korrakaitsjateni sama päeva õhtul, kui politsei sai teate, et Valga haiglas on noahaavadega 29aastane mees. Häirekeskusse ja politseisse helistas seejuures prokuratuuri pressinõuniku edastatud andmetel pussitaja ise.

Politsei pidas Aivari 23. veebruaril Maleva tänaval asuvas korteris kinni ja kohus võttis ta vahi alla. Eeluurimise lõppedes sai ta süüdistuse tapmiskatses, mis võib talle kohtus süüdimõistmisel tuua kuni 15aastase vangistuse.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Valga politsei.

Valga kriminaaltalituse juht Andres Saaron ütles kuriteo toimumise järel Valgamaalasele, et juhtumi puhul on ka õpetlik moment. «Inimesed ei ole harjunud sekkuma teiste inimeste ellu, aga nii enda kodukoha ja naabrite turvalisuse tagamiseks tuleks kortermajas suuremat kisa, nuttu või kaklusele sarnanevat rüselust ja asjade kukkumist kuuldes kõhklemata politseisse helistada,» rõhutas Saaron.

Ta soovitas, et kuna sellised olukorrad on etteaimamatud ja isikud võivad olla agressiivsed, tuleks samas selliste sündmuste lahendamine pigemini jätta politsei hooleks.

Kohtla-Järvel põles kaks autot

 Kohtla-Järvel teatati häirekeskusele täna öösel kell 3.56 kahe sõiduauto põlengust.

Ahtme maantee 25 juures põlesid Mitsubishi Pajero Sport ja Mercedes-Benz. Päästjad kustutasid põlengu kella 4.49ks. 

Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Viljandis tegutses kindla käekirjaga kanarbikuvaras

Kui Viljandi vanalinnas Lossi tänaval Väikest Õllepoodi pidavad Annika ja Timo Kirsimäe oktoobri lõpul poeakna ette esimesed kanarbikutaimed istutasid, ei osanud nad arvatagi, et saavad sedasama veel mitu korda teha.

 

Kanarbikuvarguste kronoloogia sai alguse oktoobri viimasel päeval, mil abielupaar avastas poodi avades, et kolmest eelmisel päeval istutatud kanarbikutaimest üks oli kaduma läinud. Annika Kirsimäe sõnul olid lilli ümbritsevad kivid tühjaks jäänud koha peale ilusasti tagasi pandud. Poepidajad asendasid varastatud taime uuega.

3. novembril kauplust avades avastasid nad juba järgmise kanarbikutaime kadumise. 6. novembril, kui Kirsimäed polnud jõudud veel viimati varastatud taime uuega asendada, oli juba kolmaski kanarbik jalad alla võtnud. Botaanikahuviline pikanäpumees oli siis Kirsimäede üllatuseks ka ühe taime asukohta lillepotis muutnud ning nagu eelmistel kordadel kivikesed tühja koha peale sättinud.

Kõik vargused üles pildistanud õllepoodnikud tunnistasid, et kanarbike kadumine tegi esialgu ikka tigedaks küll. «Mõte oli needki, mis alles olid jäänud, üles võtta,» tunnistas Annika Kirsimäe. Seda enam et nad ei suutnud välja mõelda, miks varas just kanarbikutaimi ihaldas – nende kõrval seisis veel teist sorti istikuid, mida ei olnud kordagi puututud.

7. novembril, kui minema oli viidud ka viimane potti jäänud kanarbik, otsustasid Kirsimäed ainuüksi sportlikust huvist uue taime asemele osta. Seekord panid nad poodi üles valvekaamera, millega taimevarast tabada. Timo Kirsimäe nentis, et Lossi tänaval pole ühtegi avalikku kaamerat, mis hoiaks vanalinnas toimetajatel silma peal.

Kui nad 18. novembril Marcuse lillepoest viimase seal müügil oleva kanarbikutaime ostsid, kuulsid nad, et ka lillepoe ette potti pandud kanarbikku oli novembris sama saatus tabanud. Seda küll vaid ühel korral.

Lillepoe müüja Mai Lindemann tõdes, et oli novembri algul istutanud kanarbikutaimi ja üks neist oli kohe järgmiseks päevaks kadunud.

Kui suvel läks lillepoe eest mitmesuguseid taimi kaduma küll ja küll, siis üksiku kanarbikutaime vargus üllatas ka Lindemanni. Kanarbiku müügihooaeg on nüüdseks läbi, sest need taimed on Saksamaa kasvandustest otsa saanud. Lillepoe müüja ütles, et kanarbik ongi rohkem talvekaunistus, mis kevadeks ära vajub. Kui muidu oli taime hinnaks umbes neli eurot, siis müügihooaja lõpus kerkis see kahekordseks. 

Lasnamäe kõrtsis läks neli naist kaklema

Ööl vastu pühapäeva teatati politseile Lasnamäel Vikerlase tänaval asuvas lõbustusasutuses tekkinud tülist.

Politsei pressiesindaja teatel oli konflikt tekkinud kahes erinevas seltskonnas õhtut veetnud nelja naise vahel. Tüli käigus tungiti kallale 28-aastasele mehele, 32-aastasele ja 18-aastasele naisele. Politsei viis kahtlustatavana jaoskonda 32-aastase ning 31-aastase naise.

Kapo operatiivtöötaja «Eesti luurajates»: vastane on püüdnud mind värvata

Kanal 2 telesaates «Eesti luurajad» tuleb täna juttu riigireeturitest ning teiste seas kohtus saate meeskond ühe kapo operatiivtöötajaga, kes tunnistab, et teda on püütud vastase poole värvata. 

«Eks kõige ebameeldivam ole see, kui reetur on üks enda töökaaslaste seast, keda sa oled usaldanud, kellega sa pead igapäevaselt tööd tegema. Aga sa pead selleks alati valmis olema,» ütleb Aleksander Toots, kapo peadirektori asetäitja.

Kapo operatiivtöötaja Meelis (nimi muudetud) märkis, et ta tahab uskuda või loota, et tema kolleegide seas ei ole reetureid, kuid ta peab arvestama, et mõni võib ikkagi olla.

Toots lisas, et kindlasti on kaitsepolitsei Vene Föderatsiooni luureteenistustele sihtmärk. «Ma arvan, et oleme piisavalt hästi informeeritud nendest juhtumitest, kui on püütud värvata kaitsepolitsei ametnikke, olgu nad siis kas või erus,» sõnas Toots.

Endi ridadest reeturi avastamine on eriteenistuste õudusunenägu. Kaitsepolitsei on taasiseseisvunud Eestis paljastanud ja kinni pidanud neli riigireeturit. Mis on see, mis paneb inimese oma riiki ja kaastöötajaid reetma? Saatemeeskond kohtus inimesega, kelle juhitud meeskonna töö tulemusena on tänaseks tabatud ja kohtu alla antud neli inimest – Herman Simm, Aleksei ja Viktoria Dressen ning Vladimir Veitman.

Dokumentaalsari «Eesti luurajad» toob esmakordselt Eesti teleajaloos ekraanile eriteenistuste  inimesed, kes oma tööst seni vaid asjassepühendatud kolleegidega rääkinud olid. Saatejuht ja autor on Kärt Anvelt.

Kuueosalise sarja «Eesti luurajad» teine saade on Kanal 2 eetris täna algusega kell 20.

Naine röövis mehelt mobiiltelefoni

Ööl vastu eilset sai politsei teate, et Tallinnas Sadama tänaval asuvas hotellis tungis seal ööbinud mehe tuppa naisterahvas.

41-aastase meesterahva hotellituppa olevat sisenenud naine, kes nõudis mehe käest raha, võttis tema mobiiltelefoni ning seejärel tungis talle kallale, teatas politsei pressiesindaja.

Ilona Kaldre: kõige olulisem elus on armastus – eeskätt iseenda vastu

Selgeltnägija Ilona Kaldre avaldas hiljuti raamatu, mis tema sõnul lihtsalt pidi tast välja tulema. «Tahtsin jagada kõike seda imelist, mida olen kogenud. Vahest see aitab kedagi!»

Ilona sõnum on üllatavalt lihtne: me ise olem kõik oma elu selgeltnägijad ja võime iga olukorda muuta, kui vaid piisavalt palju tahame ja usume. «Me oleme siin pimedatel laiuskraadidel, Baltikumis ja Skandinaavias, tegelikult võimelised rohkemaks armastuseks, kui välja näitame. Me võime ju armastusest vähe rääkida, aga see ei tähenda, et me ei suudaks armastada. Ma soovisingi, et me rohkem armastust väljendaks. See teeb meie elu valgemaks,» rääkis Ilona Hello!-le.

Mihkel Raua staarisaate-näidend jõuab telesse

Kaks aastat tagasi etendus Von Krahli teatris suure eduga Raua näitemäng «Järgmine voor» (osades Mari Abel, Juhan Ulfsak, Taavi Eelmaa ja Nero Urke, lavastaja Mart Koldits). Detsembris jõuab selle uusversioon «Viimne voor» TV 3 ekraanile. Telelavastuses mängivad peale Raua Mart Sander, Liis Lemsalu ja Rauno Polman, lavastas Ingomar Vihmar.

Uus eestikeelne versioon arenes läbi ingliskeelse vaheetapi. Kui «Järgmine voor» Von Krahli mängukavast maha võeti, hakkas Raud seda inglise keelde adapteerima ning sai võimaluse parandada mõned vead, mida Von Krahli lavastuses oli märganud.

«Ingliskeelse varinadiga töötasin tubli aasta,» ütles Raud. Sellel lool on olnud mitu pealkirja: Ameerikas, kus seda mängiti märtsis kaks nädalat ühes Florida Free Falli teatris, kandis lugu pealkirja «American Monkey». Telelavastuse pealkirjaks pidi autori idee järgi saama «Eesti otsib ahvi», aga Raua sõnul otsustas TV 3 lõpuks neutraalsema «Viimse vooru» kasuks.

«Tavaliselt on nii, et eetri jaoks läheb nimi lukku siis, kui saade on valmis ja on näha, milliseks see kujuneb,» kommenteeris Annely Adermann TV 3st. «Programmi planeeritakse pikalt ja võib juhtuda, et tööpealkirjad ei sobi üldse tulemusega. Sama lugu oli näiteks saadetega «Padjaklubi», «Nägude kontroll» ja «Aastamaraton».»

«Laias laastus on see sama materjal, kuid algversiooniga võrreldes on mõned sisulised erinevused,» rääkis autor. «Üritasin oma mõtteid selgemaks vormida, et lugu oleks vaatajale paremini mõistetav.»

Idee Raua materjal telesse viia tuli produtsent Tuuli Roosmaal Von Krahli esietendust vaadates. Räägib ju näidend televisioonisaatest. Mitmel põhjusel kulus idee teostumiseni pea kaks aastat. Proovi- ja võtteperiood oli augustis-septembris spetsiaalselt selle jaoks ehitatud stuudios.

Produtsent Roosmaa meelest on tulemus realistlikum, kui talendisaate kohtunikke ei mängi näitlejad, vaid meelelahutustegelased, kes ise sellistes saadetes osalenud, seega Liis Lemsalu, Mart Sander ja Mihkel Raud ise. Raua hinnangul oli see lavastaja Vihmari suur idee, et osalised ärgu näidelgu, kohtunikud on just need, kes nad tegelikult ongi.

«Kui lähen saatesse kohtunikuks, siis muidugi teatud mõttes kehastan teatud tüüpi. Kodus lastega söögilaua taga olen ikkagi teine inimene. Aga meil ei olnud vaja hakata kedagi välja mõtlema. Mina ja teised osatäitjad teeme asju, mida oleme televisioonis varemgi teinud.»

Vaid talendihakatise osa, kellel kohtunike «šikaneerimine» närvid sõlme keerab, usaldati Viljandi kultuuriakadeemiast tulnud noorele näitlejale Polmanile.

Detsembris TV 3s näidatav telelavastus astub taas ekraanilt välja ja jõuab järgmise aasta alguses Tartu Uues teatris jälle lavalaudadele – samade osatäitjatega ja sama lavastaja käe all. «See lugu on kirja pandud ju ikkagi näidendina. See tuleb vaid korraks televisiooni ja läheb siis tagasi oma õigesse keskkonda – lavale,» ütles Raud.

Tuleval aastal hakkavad Raua staarisaate-teemalist tükki mängima lausa neli Soome teatrit: Olulu, Rovaniemi, Kajaani ja Kemi. Tegemist on omapärase koostööprojektiga, mis sarnaneb Eestis lavastatud Tom Stoppardi «Utoopia ranniku» triloogiaga. Iga osalist mängib ise teatri näitleja ja etendus käib külakorda läbi kõik need teatrid.

Läbirääkimised käivad ka idanaabri juures, huvi on ilmutanud Moskva, Permi ja veel üks Siberi teater. Vene teatrite huviorbiiti kerkis Raua tekst mainekal Permi teatrifestivalil. Autori sõnul kõnetab see publikut igas kultuuriruumis, kus koduekraanidel on säranud mõni staarisaate-sarnane telesõu, sest tegemist on ju meediakriitilise näidendiga.

Fashionista’de turupäev osutus ülimenukaks

Seltskond Eesti aktiivsemaid ja populaarsemaid moeblogijaid pani eelmisel nädalal lokaalis Hetk püsti oma turupäeva. Esimestel tundidel lookles Hetke ukse taga sajapealine saba, mis kinnitab, et mood on Eestis teema, mis kütab kirgi. Vaata pilte poppidest moeblogijatest selle nädala Hello!-st!

Tuntud inimeste pulmakellad, mida me pikisilmi ootame

Maailmas pole just liiga palju asju, mis rõõmustaks meid nii väga nagu pulmakellade helin. Nüüd, kui Brad Pitt ja George Clooney on lõpuks ometi naisemehed ning ka Rootsi printsi pulmapäev selge, tuletab Hello! meelde 20 tuntud paari nii meilt kui mujalt, kelle pulmateateid lähiajal ootame.

Janno Reim: mulle meeldivad naised, kellest ma lõpuni aru ei saa

Viimasel Eesti Laulul tuntuks saanud Super Hot Cosmos Blues Bandi solist Janno Reim räägib Hello!-s, et tema elus on olnud piisavalt ägedaid naisi, kes kõik on oma jälje jätnud. «Eks need naisterahvad on olnud päris erinevad, aga nad kõik on mu vigurdamised välja kannatanud.»

«Mulle meeldivad sellised naised, kellest ma kohe lõpuni aru ei saa. Ei tea, kas see üldse ongi võimalik,» naerab Janno. «Eelistan, kui inimesed mõtlevad, enne kui nad midagi ütlevad. Tühi plärtsumine sobib humoorikatesse olukordadesse. Teinekord on seda vaja, sest iga asja juures ei saa liiga tõsiseks jääda ega üle mõelda.»

Postimees toob uue digilehe tellijateni tasuta

Postimees on lugejaga kõikjal, paberil ja internetis. Nüüd pakume kõigile paberlehe tellijatele uusi mooduseid Postimeest lugeda, kusjuures selle eest ei pea sentigi juurde maksma.

Postimehe Digileht on sellesama paberlehe, mida te praegu käes hoiate, peegeldus nutitelefonis või tahvelarvutis. Digilehe eelis on see, et sinna saab panna palju rohkem pilte kui paberkandjale mahuks, lisaks videolood, mida ju paberil üldse ei saa esitada.

Postimees+ (PM+) on arvuti veebilehitsejas loetav laiendatud uudistekeskkond, kus ilmuvad täismahus artiklid, mida paberlehe mahupiirang on sundinud lühendama. Lisaks kirjutab toimetus spetsiaalselt PM+ jaoks lugusid, mida saab lugeda ainult siit.

Mõlemas keskkonnas saab lugeda kõike sedasama, mida paberlehestki, ja veel enamgi. Artiklid, mis paberlehte täismahus ära ei mahu, ilmuvad elektroonilistes keskkondades täies pikkuses, paljude piltidega ja tihti videolõikudega.

Mis kõige toredam, digikeskkondadest võite algava päeva uudiseid lugeda juba siis, kui postiljon alles teist külge keerab. Ühe kontoga võib sisse logida kolmest seadmest: nutitelefonist, tahvel- või suurest arvutist. Nii on Postimeest parem perega jagada, paberlehega seda juba naljalt ei tee.

PM+ on meie uuenenud veebikeskkond, mida saab kasutada mistahes veebilehitsejas. Paberlehe tellijatele on selle kasutamine tasuta, õigemini tellimuse hinna sees. Tuleb vaid konto luua, see oma paberlehe tellimusega siduda ja ongi valmis. PM+ avaldab ka lugusid, mida kusagilt mujalt lugeda ei saa – need artiklid on Postimehe toimetus spetsiaalselt selle keskkonna jaoks kirjutanud.

 

Konto saab luua nii:

  1. Vajutage nuppu «Logi sisse» Postimees.ee menüüribas.
  2. Sisestage see e-posti aadress, mis on seotud paberlehe tellimusega. Tähtis! Sellele aadressile saadetakse kinnituskood.
  3. Kontrollige oma e-postkasti. Postimehe saadetud sõnumis on link ja tähtedest-numbritest kontrollkood.
  4. Vajutage linki või kopeerige kood registreerimisvormi aknasse. Emba-kumba, mõlemat ei ole vaja teha.
  5. Siduge konto oma paberlehe tellimusega. Sisse logituna valige kasutajamenüüst «Seon paberlehe tellimuse».
  6. Avanenud aknasse kirjutage tellija ees- ja perekonnanimi ning postiindeks. Vajutage «OTSI!» Ja kui andmed on korrektsed, ongi kõik valmis.

Sisse logida saab ka oma Facebooki, Google+ või Twitteri kontoga.

Lisaks täismahus artiklitele ja eksklusiivsele PM+ sisule on seal paar lisavõimalust, mis teevad veebi sirvimise mugavamaks ja kiiremaks. Kui vajutate inimpeakujulisele ikoonile ülamenüüs (muide, kui soovite, laadige sinna seadete alt oma pilt ja naeratage endale iga päev PM+ esilehelt vastu), saate vaadata artikleid, mida olete viimase 30 päeva jooksul lugenud. Nii on mõnd varem loetud uudist lihtne leida. Lugudele saab lisada ka järjehoidjaid.

Postimehe toimetus varustab kõik artiklid teemakohaste märksõnadega. Kui olete mõne teema – näiteks «Riigikogu valimised», «Mistral» või «Näosaade» – enda jaoks oluliseks märkinud, siis iga kord, kui ilmub samasuguse märksõnaga artikkel, antakse sellest PM+ menüüs märku.

Teavituste reaalajas saamiseks peate olema muidugi veebilehitsejas sisse logitud. Kui ei ole, saate teavitused kohe järgmisel sisselogimisel.

Postimehe Digileht sarnaneb sisu poolest paberlehega, aga on mõeldud kasutamiseks Androidi või iOSi tahvelarvutis. Kasutamiseks tuleb kas Google Play poest või iTunesist alla laadida rakendus Postimees Digileht. Avamisel küsib see kontot, sisestage sinna sama e-postiaadress ja salasõna, mille olete sidunud oma paberlehe ja PM+ tellimusega.

Digileht pakub kaht lugemismoodust. Artiklivaates on mugav lehe sisus liikuda ja huvipakkuv lugemisvara välja valida. Lisaks võite vaadata Postimehe paberlehe tõmmist – just sellises küljenduses, koos kõigi reklaamide ja kuulutustega, nagu see paberil ilmus.

Digileht laeb kogu sisu alla ühekorraga – nii võite selle näiteks koduses wifi-võrgus alla laadida ja kogu päeva jooksul muretult lugeda, muretsemata mobiilse andmeside kulude pärast. Pealegi, mõnel tahvlil ongi ainult wifi-ühendus. Veel enam, Digileht võimaldab vanemaid numbreid võrguvabaks lugemiseks arhiveerida: kas nädal, kaks nädalat või terve kuu, sõltub seadme vabast mälumahust.

Kui te ei ole Postimehe paberlehe püsitellija, aga soovite sellegi poolest PM+ ja/või Digilehte lugeda, leidub sellegi jaoks lahendus. Võite osta päevapileti või pikema tellimuse. Minge aadressile http://www.postimees.ee/digileht.

 

Hinnad:

1 päev 0,89 eurot

1 kuu   6,99 eurot

6 kuud 35 eurot

12 kuud  60 eurot

 

Päevapiletit saab mobiilimaksega osta ka ilma kontot tegemata, anonüümselt. Tähelepanu! Ostukõne tegemiseks on aega 60 sekundit ja pärast õnnestunud ostu saate Postimees+ kasutama hakata selles samas veebilehitsejas.

Pikema perioodi eest võib tasuda mobiilimaksega, pangalingi või krediitkaardi abil. Tähelepanu! Mobiilimakse puhul lisandub operaatori teenustasu 0,32 eurot.

Lugeja küsib: millal hakkab TV3 näitama uusi «Top Gear» saateid?

Üks tehnikasaadete fänn uurib, kas TV3 plaanib ka uusi, mitte 8 aasta taguseid Top Geari saateid näidata.

«Viimased aasta aega on TV3 edastanud vanu «Top Gear» saateid», märgib lugeja.

Vastab Annely Adermann, TV3 avalike suhete juht.

«Top Gear» on maailmakuulus ja ka Eestis hinnatud telesari, mida näeb nii TV3 kui ka TV6 eetrist ning siin on ülevaade sellest, mis viimasel ajal on vaatajateni jõudnud. TV3 on 2014. aastal näidanud: 17. hooaega 2011. aastast, 18. hooaega 2012. aastast, 19. hooaega aastast 2013 ja TOP Gear USA 2. hooaega aastast 2011.

Eetrisse on jõudnud paar special-osa aastatest 2006 ja 2008, sest neis on olnud oluline sündmus – näiteks taliolümpiamängud, kus sõideti autoga hüppetrampliinist alla, või mehed polaarjoone taga ning Vietnamis (justkui reality-sari).

Mis puutub telekanalisse TV6, siis seal on programmis olnud ka vanemad hooajad ning need on väga hästi vastu võetud. TV6-s on «Top Gear»  eetris sel aastal algusest peale ehk alates 2. hooajast, kui saatejuhtideks sai praegune kolmik. Võimalusel kavatseme TV6s varasemate hooaegade näitamist jätkata, sest need on lihtsad sisult niivõrd head, aegumatud ja legendaarsed.

Taustaks veel niipalju, et Eestile pole hetkel müüdud ühtki uuemat hooaega kui 19. hooaeg ning praegu käivad läbirääkimised, et saaksime vaatajateni tuua ka järgnevad osad.

Armastatud saatejuht Anu Välba naaseb teleekraanile!

Poolteist aastat ekraanilt eemal olnud ETV saatejuht Anu Välba hakkab juhtima jaanuaris uut meelelahutuslikku pühapäevahommikust saatesarja. Oma telekarjääri 1993. aastal ETVs alustanud Anust räägitakse selle maailma telgitagustes kui tohutu töövõimega ja alati pühendunud tegijast, olgu tema roll saate juures milline tahes.

Telekuningannad

Vahetult pärast rahvusvahelist televisioonipäeva on just õige aeg teha kummardus kõigile Eesti telekaunitaridele. Hello! teeb ülevaate nendest tublidest, stiilsetest, tarkadest ja nutikatest Eesti naistest, eks muudavad märkamatult su päevad päikselisemaks.

Otse ELi-Vene vabakondade foorumilt: miks meedia- ja internetivabaduse kaitse on igaühe asi?

Tallinnas Viru hotellis toimub sel nädalal Euroopa Liidu ja Venemaa kodanikuühiskonna foorum, kus kohtuvad enam kui 150 vabakonna esindajat. Postimees.ee teeb kolme päeva vältel otseülekandeid foorumi erinevatest üritustest.

Tänane esimene ülekanne algab kell 15 ning see on õpitoast, kus arutatakse teemal «Miks meedia- ja internetivabaduse kaitse on igaühe asi?»

Tutvu ürituse kava ja esinejatega Avatud Eesti Fondi kodulehel.

Täna «Radaris»: noormees jutustab elust kahe emaga peres

Kanal 2 telesaates «Radar» annab täna avameelse intervjuu noormees, kes pärit perest, kus lapsi kasvatavad kaks ema.

Kellele ja milleks on vaja möödunud kuul vastu võetud kooseluseadust? «Radar» vestleb tänases saates mitmelapselise perekonnaga, kus on kaks ema. Üks perepoegadest meenutab, et oli 16-aastane, kui ema talle teatas, et hakkab teise naisega koos elama. Kuidas selline perekond toimib?

Veel tuleb «Radaris» juttu loomade kiibistamisest. Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi tuleb uuest aastast lisaks koertele kiibistada ka kõik Tallinnas peetavad kassid. Vestlusest loomaomanikega tuleb aga välja, et tegelikult ei aita kiip omanikke sugugi ja kogu kiibistamise ümber lasub hoopis korralik segadus. «Radar» asub asja uurima.

«Radar» läheb Kanal 2s eetrisse algusega kell 20.30. «Radar» ootab teemasid kommenteerima oma Facebooki lehel www.facebook.com/telesaaderadar

Arheoloogi teooria: tsaar Ivan Julm kinkis 12. sajandi mõõga kasakajuhile

Venemaalt Siberist leiti 40 aastat tagasi keskajast, 12. sajandist pärit mõõk, mis arheoloogide arvates võis kunagi kuuluda Vene tsaarile Ivan Julmale.

Arheoloogid murdsid aastaid pead, kuidas Saksamaal Reini jõe piirkonnas valmistatud ning hiljem Rootsis Gotlandi saarel lisatud põhjala ruunikirja ja hõbedast käepidemega mõõk Siberisse jõudis, kirjutab newhistorian.com.

Tegemist on sellist tüüpi mõõgaga, mida kasutati keskajal Euroopas laialdaselt, kuid mitte Venemaal ega Siberis.

Venemaa arheoloog Vjatšeslav Molodin arvab, et see mõõk kuulus kunagi Vene tsaarile Ivan Julmale, kes kinkis selle legendaarsele kasakajuhile, kes aitas Siberit vallutada.

Molodini sõnul toimus 1584. aastal lahing kasakate ja mongolitatarlaste vahel.

Vene arheoloog oletab, et kasakajuht Ivan Koltso oli see, kes selles lahingus kasutas ebatavalist säravat hõbedaga mõõka.

«Koltso ratsutas hobusel vaenlase eest ära, kuid siis võis teda tabada nool ning ta kukkus hobuse seljast. Mõõk langes ta käest, jäädes noore kasepuu juurde,» kirjeldas asjatundja oma nägemust juhtunust.

Mõõk oli 391 aastat Baraba stepis, enne kui see leiti.

Molodin ja ta meeskond leidsid mõõga 1970. aastatel vaid paarisentimeetrisest pinnasekihist. Seal lähedal võis ka Koltso surra, kuid ta jäänuseid ei leitud.

Arheoloogi sõnul ei saa ta oma teooriat lõpuni tõestada ning selle tõttu ei ole see kuigi populaarne. On teada, et kasakad kasutasid ka mõõku, hoolimata sellest, et neil olid tulirelvad.

Wikipedia: Ivan IV ehk Ivan Julm (25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli alates 1533. aastast Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst ning Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Ivan IV tegeles Moskva tsaaririigi piiride laienemisega ida suunas, hõivates mongoli-tatari alasid ning lõpuks Lääne-Siberi.

1552. aastal alistasid ta väed Аleksei Danilovitš Basmanovi ja Мihhail Ivanovitš Vorotõnski juhtimisel Kaasani ja 1556 Astrahani khaaniriigi.

Teadlasi üllatas, et DNA raketilennul säilis

Šveitsi Zürichi  ülikooli teadlased avastasid, et DNA võib säilida ka väga rasketes kosmilistes tingimustes ning samuti tagasi saabumisel Maa atmosfääri kui rõhk muutub väga kiiresti. 

Teadlased panid väikeses koguses DNAd kosmosesse saadetud raketi kerele ning neid üllatas, et üle poole DNA proovidest säilisid, edastab Daily Mail.

DNAd ei kahjustanud ka lühiajalise kosmoselennu temperatuurid, mis kerkisid üle 1000 kraadi. Just see lubab oletada, kuidas elu sisaldavad molekulid võisid kunagi Maale jõuda.

Rakett DNAga saadeti välja Euroopa kosmoseuuringute Esrange keskusest Põhja-Rootsist Kirunast.

Teadlaste eesmärgiks oli uurida gravitatsiooni mõju raketis olnud inimkudedele ja rakkudele. Raketi kerele pandi uurimiseks ka DNAd, mida ei arvatud seal säilivat.

Panspermia teooria kohaselt jõudis elu Maale läbi karmide kosmiliste tingimuste liikudes ning selle kandsid kohale Maad tabanud asteroidid ja komeedid.

Arvatakse, et elualgmed suudavad säilida väga ekstreemsetes ja algelistes tingimustes. Kui need ained või organismid satuvad soodsasse keskkonda, algab arenguprotsess. Just nii olevat juhtunud ka Maal.

Teadlaste arvates jõudsid elu algehitusplokid nagu näiteks nagu aminohapped Maale just komeetidega.

Teadlaste katse näitas, et nende poolt kosmosesse saadetud DNA säilis 53 protsendi ulatuses ning rohkem kui kolmandik oli täiesti funktsioneeriv.

«Meile oli suureks üllatuseks, et DNA suutis väga karmides tingimustes säilida ning enamikus ei olnud kahjustunud,» lausus Zürichi ülikooli teadlane Cora Thiel.

Selle aasta augustis leiti näiteks Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) välisosadelt elus mikroorganisme, mis samuti näitas, et kosmilised tingimused ei ole elu levikule takistuseks.  

Need mikroorganismid jäid ellu hoolimata kosmilisest kiirgusest, väga madalatest temperatuuridest ja hapniku puudumisest.

 

Maakera sisekivimikihist avastati «ookean»

Maa sees asuvast mitmesaja kilomeetri paksusest kivimikihist leiti nii-öelda siseookean.

USA Northewsterni ja New Mexico ülikooli teadlaste sõnul on selles nii palju vett, et selle veekogusega saaks täita Maal olevad ookeanid rohkem kui kolmekordselt, edastab foxnews.com.

Maa sees olev vesi ei ole siiski selline, nagu me oleme harjunud kasutama joomiseks või ujumiseks.

Siseookeani vesi ei ole vedelas, külmunud ega ka gaasilises olekus, vaid kuumuse tõttu,  mis ulatub 1100 kraadini ning suure rõhu tõttu molekulaarne.

Teadlaste sõnul asub see «ookean» maakoore kihis, mis ulatub 400 – 660 kilomeetrini.

Northewsterni ülikooli geofüüsik Steve Jacobsen ja New Mexico ülikooli seismoloog Brandon Schmandt leidsid esmalt Põhja-Ameerikas asuvaid maakera sisekihte uurides sügavaid magmataskuid, kuid ka «ookeani», mis võib olla maailma suurim.

Leiu teinute sõnul võis see Maa-sisene reservuaar tekkida maakoore liikumise tõttu, tekitades süvakihtide kivimite hõõrdumist ja sulamisprotsesse.

Nüüdne leid võib anda uut informatsiooni Maa tekke kohta.

Teadlased kasutasid Maa siseosa kivimikihtide uurimiseks seismomeetreid, mille abil mõõdeti maavärinate poolt tekitatavaid seismilisi laineid. Avastati, et Maa sees asuvad kivimid on sellised, mis võimaldavad sinna vee kogunemist ja säilitamist.

Enne seda leidu arvati, et Maa sisemuses on vaid sulavad kivid ja magma.

«Maa sees sulanud kivimid, mida tuntakse kui magma, jõuab vulkaanipurskel pinnale, siis saab magmast laava. Meil oli selline nägemus kuni nüüdse leiuni, mil 643 kilomeetri sügavuselt leiti molekulaarses olekus vett,» teatasid uurijad.

Hüperaktiivsus aitas nomaadidel ellu jääda?

Tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häiret (ADHD) peetakse tänapäeval suureks probleemiks, kuid nomaadide ühiskonnas võis hüperaktiivsusest kasu olla.

Teadlaste sõnul aitas hüperaktiivsus inimkonnal sõna otseses mõttes ellu jääda, edastab Business Insider.

USA Cornelli ülikooli teadlase Richard Friedmani sõnul elasid nomaadid keskkonnas, kus tuli seiklushimu, impulsiivsus ja muud sarnased jooned kasuks.

Tänapäeval kannatab tähelepanuhäire ja hüperaktiivsuse all umbes viis protsenti inimesi.

«See, mis tänapäeval on haigus, aitas kiviajal ellu jääda,» tõdes Friedman.

Uurija tõstis eile mitu aastat tagasi Keenias Ariaali hõimuga tehtud käitumisuuringut. Selle hõimu liikmetest osa oli paiksed maaharijad, osa aga elasid ikka nomaadide kombel.

Uuriti, kas hõimuliikmetel oli geeni DRD4 7R, mida seostatakse uudsuseotsingute, seiklushimu ning suurenenud toidu  ja uimastavate ainete vajaduse kui ka hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäiretega.

Ilmnes, et need hõimuliikmed, kellel oli ADHD-ga seotud geen, olid paremini toitunud. Samas selle geenivariandiga põlluharijate kohta see ei kehtinud.

Teadlaste arvates aitas varajasi nomaade just pidev ergas olemine ja erinevate keskkonnatingimuste pidev jälgimine keerulises looduskeskonnas ellu jääda ja hakkama saada.

«Ariaali  hõimu nomaadidel oli tähelepanu ühel asjal lühiajaliselt ning nad vajasid pidevalt uut stimulatsiooni. Looduskeskkond on üsna muutuv ja seal tuleb kiiresti kohaneda, muidu võib nälga jääda,» nentis Friedman.

Samasugune ellujäämisstrateegia aga ei aita neid, kes elavad stabiilses keskkonnas, kus on vaja ühele asjale olla keskendunud pikaajaliselt.

Tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire korral on keskendumise ja käitumise raskusi. Selle häire puhul on raske uusi asju õppida, pikaajaliselt suhelda ning tegeleda keskendumist nõudvate tegevuste ja hobidega.

Seda häiret seostatakse eelkõige lastega, kuid seda esineb ka täiskasvanutel. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul, kuid võivad leevenda.

 

 

Taani arheoloogid leidsid kiviaegse puidust varrega kirve

Taanis tegid arheoloogid ebatavalise leiu, milleks on kiviaegne kirves, millel on säilinud puidust vars.

Tegemist on umbes 5500 aasta vanuse kirvega, mis oli peidus Lollandi saarel paigas, kuhu rajatakse mitu miljardit eurot maksva minev tunnel, edastab The Local.

Enne tunneli ehitama hakkamist tehakse paigas arheoloogilised uuringud.

Asjatundjate sõnul oli kirves mattunud pinnasekihti, mis oli kunagi merepõhi. Oletatakse, et kirve merre viskamine oli rituaal, millega püüti lepitada merejumalat.

Arheoloogid lisasid, et kirves oli savises pinnases. Hapniku puudumine takistas pudust kirvevarre kõdunemist.

Tunnel rajatakse Taani saarelt Lollandilt Saksamaa saarele Fehmarnile.

«Säilinud varrega kiviaegseid kirveid ei leita just sageli ning selle tõttu on see ainulaadne,» teatas Taani Lolland-Falsteri muuseumi arheoloog Soren Anker Sorensen.

Väljakaevamiste käigus on leitud veel hästi säilinud asju, mida kiviaegsed inimesed kasutasid.

Kiviajal olid kirved elutähtsad nii tööriista  kui sõjarelvana. Kirved mängisid tähtsat rolli ka Euroopa põllumajanduse algusaegadel kui hakati põlismetsi maha raiuma, et põldude jaoks maad saada.

Arheoloogide arvates kasutasid tänapäeva Taani Lollandi saarel elanud iidsed kogukonnad mereranda ohverdamiseks.

Selle kuu alguses teatai aga 5000-aastaste jalajälgede leidmisest Taanis Rødbyhavnis.

Video: kassid on puhtad joojad, koerad räpakad

Teadlased uurisid kasside ja koerte veejoomise viise ning leidsid, et kassid joovad vett seda laiali tilgutamata, koerte joomisel aga vesi pritsib.

Uurijate sõnul ei saa kassid ega koerad juua nii nagu inimene, võttes sõõmu vett, sest nende suu ehitus on teistsugune, edastab Yahoo News.

Kasside joomise kohta tehti juba 2010. aastal Princetoni ülikooli ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi ühine uuring, mis näitas, et kassid limpsivad vett.

Kassid puudutavad keelega veepinda, kuid ei pane keelt sügavamale vette. Selle tagajärjel tekivad veejoad, mida nad suhu tõmbavad.

Uuring näitas, et kass tõmbab sekundi jooksul suhu neli veejuga.

Virginia tehnikaülikooli teadlased arvasid enne koertega tehtud uuringut, et koerad joovad vett samamoodi nagu kassid.  

Biomehaanikainsener Sunny Jung oli olnud ka kasside katse juures ning nüüd tegi sama katse koertega.

Kaamerate abil paljastus, et kui kassid «silitasid» keelega veepinda ja said nii veekoguse kätte, siis koerad surusid keele vette, pritsides sellega osa vett laiali. Koerte keel tekitas «kulbi», mille abil nad vett suhu tõstsid.

Kui kassid tekitavad vett juues jõu, mis on gravitatsioonist kaks korda tugevam, siis koerte tekitatav jõud on gravitatsioonist kaheksa korda tugevam.

«Kassid puudutavad vett keeleotsaga, koerad aga peaagu kogu keelega. Koerte kättesaadav veekogus on samas pöördvõrdeline nende keha suurusega. Selle tõttu muudavad suured koerad nagu näiteks bernhardiinid põranda «järveks»,» selgitas Jung.  

 

Video: mereuurijad jäädvustasid ainulaadse musta merikuradi

USAs California vetes õnnestus jäädvustada videole harva nähtav ja välimuselt ebatavaline merikurat.

Monterey Bay Aquarium Research Institute´i mereteadlased märkasid emast merikuradit 600 meetri sügavusel, edastab foxnews.com.

Uurijate sõnul on nüüd saadud kaadrid ainulaadsed, sest varem on seda kala õnnestunud jäädvustada filmile vaid kuuel korral. Nüüdne video on sellest kalast aga esimene.

Uurija Bruce Robinsoni sõnul püüdsid nad kala uurimiseks kinni, kuid ei ole teada kui kaua ta vangistuses vastu peab.

Nimetatud kala võib videol tunduda suur ja hirmutav, tegelikult on ta aga vaid üheksasentimeetrine.

Merikuradid elavad soojades vetes 600 – 4790 meetri sügavusel.

See kala kannab inglise keeles nime black seadevil.

«Kuratkala» peas on pikk helendav organ, mis meelitab väikekalu ligi ning kiskjakala haarab tema juurde ujunud saakkalu oma teravate hammastega.

Merikuradite kohta on üsna vähe teada. Isaste merikuradite eluiga on lühem kui emaste merikuradite oma ning nad on ka oma suuruselt väiksemad. On täheldatud, et isased elavad emastel nagu parasiidid.

«Kui nad ei leia emast, siis nad hukuvad. Isastel puuduvad hambad, millega nad saaki saaksid püüda. Selle tõttu klammerduvad emase külge,» selgitas kalaekspert Ted Pietsche.

 

Poliitikud arutlesid «Foorumis» tuleva aasta riigieelarve üle

Parlamendierakondade esindajad arutlesid ETV saates «Foorum», kas parlament peaks 2015. aasta eelarve praegusel kujul vastu võtma või mitte.

Opositsioonierakonda IRLi esindav Sven Sester kritiseeris 2015. aasta riigieelarvet, leides, et sellel puudub suurem ambitsioon, tema sõnul saab praegune valitsus aru, et nende mandaat on vaid 11 kuud ja nad on teinud nägemuse väga lühikeseks perioodiks, vahendas ERR Uudised.

Koalitsiooniparteid Reformierakonda esindav Kristen Michal märkis, et opositsiooni roll ongi olla kriitiline ning see, et neil on erinev nägemus, on täiesti loomulik, ta leidis, et antud valitsuse kevadkoalitsiooni eesmärgid olid üsna ambitsioonikad.

Opositsiooniparteid Keskerakonda esindav Kadri Simson nentis, et plaanitav tulumaksu langetus tuleks edasi lükata, kuna sellest võidab vaid jõukam ühiskonna osa ning sellest pole abi miinimumpalka teenivatele inimestele.

Sotsiaaldemokraate esindav Kajar Lember leidis, et 2015. aasta riigieelarve peamine eesmärk peaks olema see, et riik suudaks võimalikult mõistlikult valmistuda uueks Euroopa Liidu rahastamise perioodiks, Lember nentis, et kuna sotside selge eesmärk oli 300-kroonise lastetoetuse tõstmine 45 euroni, siis oli selle koalitsiooni hind sotsiaaldemokraatide jaoks leppida tulumaksu langetusega.

«Pealtnägija»: Tallinna linn on aastaid rentinud maad kahtlastele automüüjatele

Kui esmaspäeval raporteerisid neli riigiametit oma töövõitudest kuritegelike autoärikate vastases võitluses, siis «Pealtnägija» avastas, et Mustamäe linnaosavalitsus oleks saanud suurema osa sellest tegevusest vähemalt Kadaka autoturul ühe hetkega lõpetada, sest paljud kahtlased autoärikad on juba aastaid tegutsenud linna maal.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm ja tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste rääkisid üleeilsel pressikonverentsil nelja ameti saavutustest musta autoturu vastu viimase aasta jooksul. Et inimeste teadlikus on tõusnud, et kontrollitud on üle 100 firma ning et käibemaksu on aastaga laekunud 3 miljonit eurot rohkem, vahendas ERR Uudised.

Maksu- ja tolliamet, tarbijakaitseamet, maanteeamet, politsei- ja piirivalveamet. Mitte kunagi varem ei ole nii palju erinevaid jõuameteid üheskoos jonnakalt võidelnud ühise eesmärgi nimel. See on ka põhjus, miks ligi kaks aastat kestnud järjepidev kurnamissõda ebaausate ja kuritegelike automüüjate vastu on olnud silmnähtavalt edukas.

Tegelikult oleks võinud selles uhkes esinejate rivis üleeile üles astuda ka Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda või mõni abilinnapea või lausa Edgar Savisaar isiklikult ja raporteerida linnajuhtide väga olulisest panusest juba aastaid riiki ja tuhandeid inimesi petnud autoärikate vastu.

Nimelt on «Pealtnägija» sõnul ootamatult selgunud, et Tallinna linna käes on juba aastaid olnud võim likvideerida ühe hoobiga suur osa mustast ärist, mis toimub selle äri kurikuulsaimas epitsentris – Kadaka autoturul.

Paraku on aga linna ja nelja ameti arusaam sellest, mis seal täpselt toimub, kardinaalselt erinev. Kui uskuda Mustamäe linnaosavanemat, siis käib seal juba aastaid hoopis autode parkimine.

«Kas te saate aru, et minul ei ole õigust minna auto juurde ja küsida, millega te tegelete. Nad on parkinud õigesti autod, nad maksavad õigesti meile. Ja kui maksu- ja tolliamet leiab, et me rikume lepingut, siis oleks väga loogiline, et nad meile teataks,» ütles Mustamäe linnaosavanem Helle Kalda.

«Pealtnägija» saatel on hea meel tõdeda, et üks oluline süüdlane selles, miks riik käivitas kaks aastat tagasi kriminaalsete autoärikate vastu sõja ning miks tänu sellele on näiteks riigi rahakotti laekunud 3 miljonit eurot rohkem käibemaksu, on «Pealtnägija».

See oli 2011. aasta sügisel, kui «Pealtnägija» tiris avalikkuse ette kuritegeliku autoäri julmad skeemid. «Pealtnägija» tõestas nädalaid kestnud osaluseksperimendiga, et sel kontrollimatul turul käib massiline klientide petmine. Saade paljastas vabariigi autoäri südames – Kadaka turul – mitu firmat, mis müüsid välismaalt toodud kasutatud autosid, mille läbisõit oli jõhkralt väiksemaks keritud.

Kolme aasta taguse lugudesarja teises osas tõi saade päevavalgele, et autode kilometraaži võltsimine ei toimu mitte kaugel välismaal, vaid siinsamas Tallinnas – mõnekümne euro eest ning otse autoregistri peakorteri ja Kadaka autoturu kõrval.

«Pealtnägija» toonaste lugude järellainetus oli märkimisväärne. Lisaks avalikkuses käivitunud debatile tõusid tagajalgadele ka maksuamet ja tarbijakaitseamet. Juba samal sügisel algasid kontrollreidid nii Tallinna, Tartu kui ka veel teistegi linnade automüügiplatsidele.

2012. aastal loodi maksuametis koguni omaette 15-liikmeline töögrupp, tarbijakaitse käivitas üleriigilised hoiatuskampaaniad. Mullu kevadel liitus petistevastase kurnamissõjaga maanteeamet ja selle aasta hakul ka politsei. Visalt, kuid siiski, on kuritegelik autoäri suudetud üheskoos kontrolli alla võtta ja ühe põlvega maha suruda.

Tulemused on silmaga näha. Näiteks Tallinnas, Kadaka autoturul, on mitmed firmad ammu oma poe kinni pannud või Soome kolinud. On neid, kes on pideva pitsitamise tulemusena hakanud riigile makse maksma ja lõpetanud inimeste petmise. Aga endiselt on ka palju selliseid, kes tänagi üritavad leida nippe, kuidas endiselt maksudest kõrvale hiilida, klientidel nahk üle kõrvade vedada ja nende äride kontrollijaid lollitada.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika osakonna juht Hanna Turetski selgitas, et platsidel järelevalvet tehes oli teatud platsidel selline olukord, kus keegi ei tahtnud selle tegevuse osas mingisugust vastutust võtta.

«Oli mõnel platsil juhus, kus väideti, et me siin lihtsalt pargime. Siis pidi tulema sinna keegi Kristjan, kes korjab teatud hetkel mingisugust raha,» kirjeldas Turetski.

«Oli platse, kus väidetavalt teostati autopesu, samas autopesule viitavaid n-ö atribuute ei olnud väga seal näha või siis oli platse, kus inimene, kes seal oli, väitis, et ta ei tea midagi, et ta on seal lihtsalt koeraga jalutamas,» lisas ta.

Turetski lisas, et käies platsidel n-ö eelvaatlusi tegemas, tundis seal sisuliselt iga ihukarvaga, kui valvsalt ja kiivalt jälgitakse. «Jah, ütleme, et ka kontrolli käigus tegelikult on ähvardatud, on üritatud väga selgelt selgeks teha, et parem minge minema ja lõpetage see tegevus siin ära,» tõdes Turetski.

Sellise veiderdamise tulemusena võttis tarbijakaitseamet sel kevadel terava luubi alla, kellele üldse kuulunud need Kadaka autoplatside alused maad. Ehk kes ja millistel tingimusel lubab petistel seal rahulikult tegutseda. Ja see, mis päevavalgele tuli, oli üllatav.

«Selgus see, et vähemalt üks teeäär, kus auto aiad on sisuliselt kõnnitee piirdeks, tegelikult seal peaks olema Tallinna linnavalitsusele või Tallinna linnale kuuluv transpordimaa,» rääkis Turetski.

Et asi oleks selgem, siis võttis «Pealtnägija» appi kaardi ja värvis linnale kuuluva transpordimaa punaseks. Siit aga selgub tõsisasi, mille peale ei osanud saade kolm aastat tagasi tulla. Et kaks automüüjat, kelle «Pealtnägija» 2011. aasta sügisel klientide ja riigi petmiselt paljastas, tegutsesid Tallinna linna transpordimaal.

Maksuamet ja tarbijakaitseamet on Kadaka turu piirkonnas kahe aasta jooksul kokku fikseerinud 21 probleemset autode müügiga tegelevat ettevõtet või müügipunkti. Neist koguni 11 on tegutsenud vähemal või suuremal määral linna maa peal.

«Nende 11 tunnussõna võiks olla väga hämar tegevus ehk siis nendest 11-st pooled olidki sellised, kus justkui ühtki äriühingut peal ei tegutsenudki. Olid vaid füüsilised isikud, kes väitsid, et müüvad seal enda üksikut sõidukit või et ei tea nendest sõidukitest üldse midagi või kes seal lihtsalt parkis või kes oli ootamas autopesu järjekorda ja nii edasi ja nii edasi,» rääkis maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhtivrevident Siim Tamm.

«Tooge mulle palun üks kiri, kus maksu- ja tolliamet on teatanud, et Mustamäe linnaosavalitsus, teil on rendileping valesti tehtud, sellel maal müüakse autosid. Palun, tooge mulle see kiri. Mitte ühte korda pole tulnud neilt signaali,» teatas Helle Kalda.

Mustamäe linnaosavanem Helle Kalda raius eile veerand tundi, et tema ja linnaosavalitsus ei tea midagi sellest, et linnale kuuluval transpordimaal on juba aastaid keenud kõige ehtsam autoäri. Kalda väitel on transpordimaad juba 2007. aastast eri firmadele konkursi korras välja renditud hoopis parkimiseks.

Helle Kalda kinnitas, et müüki ei toimu. «Me ei ole andnud talle õigust müüa transpordimaal autosid. Ja ei toimu müüki. Kui teie käisite 2011, te oleks võinud pöörduda meie poole, öelda, palun, on, ja me oleks saanud pöörduda vastavasse institutsiooni, et tema registri järgi pole saanud sinna õigust müügiks,» ütles Kalda.

"Tähendab, teie ei tea, et seal toimub automüük?» küsis ERRi ajakirjanik.

«Ei ole vormistanud nendega lepingut, et nemad teevad seal müüki. Nemad kasutavad seal maad parkimiseks,» kinnitas Kalda.

Parkijad reklaamivad autode müümist

See väide on eriti kummaline olukorras, kus üks Mustamäe linnaosavalitsuselt maad rendile saanud firma on aastaid olnud OÜ Alterauto, mis on äriregistris end mustvalgel nimetanud autode müügiga tegelevaks ettevõtteks. Ja just Alterauto platsilt, mis asus Tallinna linna maal, paljastas «Pealtnägija» kolm aastat tagasi mitte lihtsalt autode müügi, vaid klientide labase petmise.

Helle Kalda kinnitab, et on kõnealusel maa-alal käinud.

«Kas te ei ole seal näinud aedikuid Tallinna linna transpordimaal, mille küljes ripuvad firma sildid?» küsis ajakirjanik.

«Tema võib reklaamida, et tema on. Aga ta ei reklaami, et ta selle koha peal seda teeb. Temal kinnistu piir on täpselt selles samas kohas, kui lõpeb see maa. Piiri peal tema teeb, siin samas kõrval müüb autosid, aga see, et ta paneb reklaami sinna peale, ta maksab reklaamimaksu,» selgitas Kalda.

Mustamäe linnaosavalitsus apelleerib nähtavasti väitele, et kuna mitmed müügiplatsid on pooleks nii era- kui linna maal, siis eramaal tegeletakse müügiga ja linna maal pargitakse. Ja kui OÜ Ros Auto, kellele linn on rentinud 700 ruutmeetrit maad kolmeks aastaks hinnaga 14 senti ruutmeeter, siis ainult ja ainult parkimiseks, ehkki sildid kõrge tara peal räägivad kapitaalselt teist keelt.

«Küsimus on selles, et meie pargime autosid, meie ei kontrolli selles osas, et kas keegi tegeleb majandustegevusega. Seda saab kontrollida kas tarbijakaitse või maksu- ja tolliamet või politsei. Sellised õigused on Eesti riigis jaotatud vastavalt institutsioonidele,» ütles Kalda.

Kalda sõnul kontrollib linnaosavalitsus ära selle, millele ka lepingud annab ehk kas hoitakse maad korras ja kas täidetakse kõiki lepingus tulevaid kohustusi. «Meie ei oska öelda, kas tema teeb seal äritegevust või mitte,» lisas linnaosavanem.

«Ja see, et seal tegelikult müüakse autosid, seda te ei tea?» küsis ajakirjanik.

«Kas te saate ühest asjast aru. Me oleme käinud vaatamas, pargitud on õigesti. Kes omavahel vestleb, minul ei ole õigus minna kõrvale ja öelda niimoodi – teate, ma tahaksin teada, kas te äkki selle auto juures vesteldes tahate ka autot müüa,» lausus linnaosavanem.

Mustamäe linnaosavanema väitel pole aga ükski Kadaka autoturul korduvalt kontrollreide teinud ja seal kümneid rikkumisi tuvastanud amet neile aastate jooksul teada andnud, et linnale kuuluvatel transpordimaadel keeks varimajandus.

«Meil vastavaid signaale tulnud ei ole. Me oleme käinud kaks korda kontrollimas, jah, kui ei olnud lumi koristatud ja oli natuke korrast ära, koos munitsipaalpolitseiga,» ütles Kalda.

Tarbijakaitseamet ja maksuamet väidavad, et see jutt ei vasta tõele ja Mustamäe linnaosavalitsust on teavitatud Kadaka autoturul ja linna maal toimuvast ning seal avastatud rikkumistest.

«Me oleme Tallinna linnaga, õigemini linnaosavalitsusega, tõepoolest ka sel teemal suhelnud ja maaomanik ei saaks olla sellises küsimuses üllatunud,» ütles Hanna Turetski.

«Ma arvan, et linn oleks kindlasti kuidagi saanud sekkuda, kui selleks oleks huvi olnud, aga see on nagu omaette küsimus,» nentis Siim Tamm.

Hanna Turetski märkis, et iga maaomanik teab või peaks teadma tegelikult seda, kust jooksevad tema maa piirid. "Ma usun, et iga maaomanik peaks teadma, millise sihtotstarbega on temale kuuluv maa ja ma usun, et iga maaomanik peaks tegelikult teadma ka seda, et mis temale kuuluval maal toimub,» lisas ta.

Üleöö toimus Mustamäel ümbersünd.

Eile õhtul saatis linnaosa vanem Helle Kalda kirja, milles teatas, et «Pealtnägija» avas ta silmad ning pärast saate külaskäiku algatas ta distsiplinaaruurimise.

Kalda sõnul varjasid alluvad tema eest pikka aega, mis Kadaka teel linna maadel tegelikult toimub ja et tarbijakaitse avastas seal rikkumisi.

Süüdimõistetud teabeametnikud valdavad endiselt tundlikku infot

Teabeameti peadirektor Rainer Saks kinnitas tänasel pressikonverentsil, et riigisaladus, mida süüdimõistetud teabeameti töötajad lekitasid, oli seotud teabeameti kui organisatsiooni tööga ja riigi julgeolek märkimisväärselt kahjustada ei saanud. Samas valdavad süüdimõistetud senini tundlikku informatisooni.

Rainer Saks selgitas, et riigisaladus on nii teabeameti struktuur kui ka töötajate arv. Tegemist on välisluureametiga, mis tegeleb teabe kogumisega riigijuhtidele.

Riigiprokurör Innar Ombler kinnitas, et ei saa täpsustada riigisaladuse avaldamist puudutavat süüdistust. Süüdistatavad võimaldasid ligipääsu teatud dokumentidele inimestel, kellel puudus riigisaladuse luba. Ühel juhul edastati tundlikku teavet ka suuliselt.

Rainer Saks nentis, et kurjategijad omavad jätkuvalt teavet ameti töömeetoditest ja faktidest. «Aga nad peavad seda käsitlema kui riigisaladust ja ei tohi avalikustada. Ma on veendunud, et nad on sellest teadlikud. Nad ei ole nii rumalad, et nad ei saaks aru, mida tohib ja mida ei tohi,» selgitas Saks.

Ta tunnistas, et töötajate kuriteod häirisid teabeameti tööd. «Me oleme oma probleemiga nii pikalt tegelenud, et praeguseks hetkeks oleme suutnud kõik tagasilöögid ja kahjud ära maandada ja hetkel ei ole enam tõsiseltvõetavaid probleeme, mis tuleksid antud kaasusest,» lisas ta samas.

Saks kinnitas, et teabeamet on oma õppetunni saanud ja tööd ka ümberkorraldanud. «Usun, et teist sellist õppetundi enam vaja ei ole,» ütles Saks. «Töö pole seisma jäänud, tööd tehakse edasi,» lisas ta.

Tööle kutsutud

Saks sattus süüdimõistetud töötajaid iseloomustades kimbatusse. Ühest küljest nad ebaõnnestusid oma töös ja suutsid oma tegusid pikalt varjata.  «Olen kimbatuses, mul on väga raske hakata iseloomustama inimesi, kes on just saanud karistuse. Nad ei töötanud teabeametis juhuslikult, nad olid kutsutud tööle. See otsus osutus ekslikuks, aga nende tööl pidid olema ka muud tulemused, mis pidid olema rahuldavad.»

Ombleri sõnul aktsepteerisid töötajad süüdistusi ja nõustusid kokkuleppemenetlusega.

Sergei Bõstrov, Pavel Kotkin, Ines Piibeleht ja Sven Randlane mõisteti süüdi omastamises ja riigisaladuse avalikustamises. Sergei Bõstrov mõisteti süüdi ka narkootilise aine kokaiini väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises. Lauri Vihula mõisteti süüdi omastamises.

Kokku omastasid süüdimõistetud üle 600 000 euro väärtuses neile mitte kuulunud vara. Kuriteod pandi toime aastatel 2002 kuni 2014. Kohus rahuldas täna ka teabeameti poolt Eesti Vabariigi nimel esitatud tsiviilhagi, mis katab kogu tekitatud kahju. Tsiviilhagi tagamiseks on arestitud süüdimõistetute erinevat vara. Vara maht tagab kahjunõude täiel määral.

Riigiprokurör Inna Ombleri sõnul oli tegemist ühe üksuse töötajatega, kellel oli oma ametikohast tulenevalt võimalus kasutada teabeameti raha ja vara. Selle üksuse juhiks oli kuritegude toimepanemise ajal Sergei Bõstrov. Tegemist oli rahaga, mis oli mõeldud infokogumisega seotud kulude katmiseks, kuid mida süüdimõistetud kasutasid isiklikuks otstarbeks.

Riigisaladuse avalikustamine tähendas teabeameti tööga seotud dokumentide ja andmekandjate avalikustamist isikutele, kellel puudus riigisaladusele juurdepääsu luba ja teadmisvajadus või sellistele isikutele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamist. Eesti riigi julgeolek avalikustatud informatsiooni tõttu otseselt ohtu ei sattunud.

Sergei Bõstrovile määrati kuritegude toimepanemises tema osa proportsionaalselt arvesse võttes 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.

Pavel Kotkinit karistas kohus 3-aastase vangistusega, millest tuleb koheselt ära kanda 11 kuud. Ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Lauri Vihulale määrati karistuseks 2 aastat ja 7 kuud vangistust, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Sven Randlasele mõisteti karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest tuleb koheselt ära kanda 6 kuud ja 24 päeva. Üle jäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Ines Piibelehele mõisteti 2 aastat vangistust, millest tuleb koheselt ära kanda 6 kuud ja 10 päeva. Ülejäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.

Ootamatult tekkinud auk neelas pesu kuivama riputanud naise

Austraalias Melbourne´is neelas ootamatult tekkinud auk õues pesu kuivama riputanud naise.

45-aastane oli augupõhjas vees pool tundi enne, kui naabrid ta appihüüdu kuulsid, edastab news.com.au.

Võimuesindajate arvates ei ole tegemist karstilehtriga, vaid seal võis kunagi kaev olla.

Victoria osariigi kiirabitöötajate andmetel oli naine pesu kuivama riputamas eile kella 11.30 paiku kohaliku aja järgi kui järsku ta jalge alt maapind kadus.

 «Naine teadis täpset aega, mil ta pesu kuivama pani ning auk tekkis. Ta langes kolme meetri sügavusse auku. Augus oli vesi üsna kõrge,» selgitas parameedik Stephanie Palamberis.

Parameediku sõnul ei ulatunud naise jalad põhja, vaid ta hoidis end veepinnal ujudes.

Naabrid kutsusid tuletõrjujad ja parameedikud, kes naise päästsid. Austraallanna kukkumises vigastada ei saanud.

Nimetatud naine ei sattunud õnnetusse oma kodus, vaid ta aitas kohalikku eakat kodutöödega.

Päästjate sõnul oli tegemist väga ebatavalise õnnetusjuhtumiga, mis õnneks lõppes hästi.

Nad lisasid, et paigas asus kunagi kaev ning seda ei pruugitud täiesti kinni ajada ning nüüd see varises lihtsalt sisse. Kaevu kaas oli aastatega ära roostetanud.