Aasta sportlase, võistkonna ja treeneri hääletus on lõppenud

Tavapäraselt selgitatakse spordiaasta edukamad välja rahvahääletuse, spordiajakirjanike ning spordialaliitude häälte põhjal.

Neljas hääletuskategoorias andsid spordihuvilised kokku 24 484 häält. Samuti andsid oma hääled 47 spordiorganisatsiooni ning 42 spordiajakirjanikku. Laureaadid kuulutatakse välja 27. detsembril Nokia Kontserdimajas toimuval galaõhtul «Spordiaasta tähed 2014».

Popmuusikaasta 2014 – kesköine välgusähvatus

Aastapäike on metsa taha veerenud ja tuleb teha popiaastast kokkuvõtteid, parafraseeriksin alustuseks tuttavat surnumatjat. «Miks sa mind niimoodi parafraseerid?» küsib surnumatja ja astub tuppa. «Aga kuidas ma sind siis teistmoodi peaksin parafraseerima?» – «Parafraseeri näiteks…» jääb ta mõttesse. Pärast suhteliselt pikka pausi leiab ta, et ega jah.

«Tahaksin sinuga rääkida natuke Taylor Swiftist, keda võib pidada tänavuse popiaasta tähtsaimaks artistiks.» «Oota, ma lähen käin ära, teen teed, kas sa ei kuule, kuidas teekann juba viliseb, vesi on juba kurjaks aetud, siis räägime Taylor Swiftist.» «Vabandust, ma ei kuulnud jah,» vastan surnumatjale, «arvasin, et see on minu nina. Mu nina nimelt natuke viliseb vahel.» «Hahahaaa,» naerab surnumatja, «nina viliseb, esimest korda kuulen sellist asja.»

«Taylor Swifti «1989» oli lauljatari viies album. Seni närimiskummi-kantri-popiga kuulsust ja südameid võitnud Taylor sai nüüd maha millegagi, mida ta ise nimetab oma «esimeseks dokumenteeritud popalbumiks». Produtsentide väge juhatanud ei keegi muu kui Rootsi superprodutsent Max Martin. Plaadi pealkiri tähistab Taylori sünniaastat ja selle aja muusikast on ka šnitti võetud. Siin on korralikud poplood, mis ei tundu imbetsilli tehtud ega suvaline ruumitäide. Ikka popmuusika, mis popmuusika on.

Mõni on jõudnud Taylorit võrrelda lausa briti bändi Scritti Politti 1985. ilmunud plaadiga «Cupid ja Psyche», mida peetakse üheks perfektse popmuusika teetähiseks. Scritti Politti põhjused perfektsuseks olid küll pisut teistsugused ja lähtusid marksistlikust kaubafetišismi kriitikast. Tayloril seda kritiseerimismuret ei ole, ainult soov vallutada maailm, ja ta saab sellega suurepäraselt hakkama.

Esimesel nädalal pärast ilmumist müüdi plaati ainuüksi USAs 1,3 miljonit eksemplari, mida oli oluliselt rohkem kui planeeritud – ja seda ajal, mil plaadimüük jätkuvalt alla käib. Viimati alustas Eminem oma plaadiga «The Eminem Show» (2002) nii tugevalt. Taylor Swifti plaadi märgilist tähtsust näitab vahest seegi, et Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen kirjutas sellest lausa oma kaaneloo. Plaadiarvustus kaanelooks, sellist asja pole varem olnud.»

«Mis sa räägid,» on surnumatja tagasi, kaks tassi teed näpus. Ütleb, et see on tavaline must Liptoni tee ja et tal paremat ei ole. «Pole väga rikkad ajad mul, inimesi sureb vähe,» lisab ta veel nagu vabanduseks, «aga teed juua meeldib.» «No mis seal ikka,» ütlen, «kui sa töötaks popmuusika sektoris ja peaksid kunstilises mõttes surmadele viimaseid sõnu lugema, oleks põli ilmselt kuldsem.»

Rüüpan teed. «Ai, tuline on, põletab suu ära, » ütlen. «Hahahaa,» naerab surnumatja jälle, «tee on mul kuri.» «Ed Sheeranit tead?» küsin talt, endal ikka suu põletusest natuke nagu tuim. «Ei oska öelda,» vastab surnumatja. Rüüpab teed. Mekutab suuga. Ütleb, et vilets tee, aga mis seal ikka. «Tee on tee,» ütlen mina. «Tee ei ole tee,» leiab surnumatja.

Mängin talle oma telefonist ühe suhteliselt halvasti kvaliteediga kostva Ed Sheerani loo. Vist isegi tean seda lugu, olen raadiost kuulnud, ma nimelt kuulan palju raadiot, raadio, nii kummaline kui see ka pole, aitab keskenduda.

«Tahad, ma näitan sulle oma käpikuid, sest see lugu on ju täiesti suva,» ütleb surnumatja ja kaob uuesti teise tuppa. Kolistab natuke ja tuleb kurvalt tagasi. «Ei ole käpikuid, ei tea, kuhu ma need kaotasin, loodetavasti ei kukkunud kuhugi hauda, siis pole enam midagi teha, sealt neid kätte ei saa, ega sellepärast ei hakka ju hauda lahti kaevama.» Näitan talle, et näed seal, tooli peal. Surnumatja rõõmustab. Ütleb, et kingiti ja et talvel on need väga head. Paneb kätte. «Sul ei olegi kindaid?» küsib. «Ei ole,» vastan, «kaotasin ära, kunstnahast kindad olid. Korralikud. Ainus jama nendega see, et vihmas tõmbavad kokku. Ei saa enam käest ära, peab kääridega käed välja lõikama.» «Villane on ikka parem,» arvab surnumatja. «Katsu, tunned, pehme, soe.» Mõnusad kindad, nende üle võib rõõmu tunda.

«Ed Sheeran oli poiss, kes sündis ja kasvas väikelinnas keskklassi peres, kuid läks siis Londonisse, et läbi lüüa. Umbes nagu sina,» püüan surnumatjat nöökida. «Mis mõttes nagu mina?» ei saa surnumatja nöökest aru. Ütlen, et tegin nalja. Surnumatja kehitab õlgu.

«Kujutad sa pilti – üks noormees, kes kasvab 90ndatel kuskil Briti väikelinnas keskklassi peres ja kelle unistus on saada popstaariks. Kui talle tundub, et aeg on küps, pakib ta oma flanellsärgi ja juukseželee kohvrisse, istub rongi ja asub Londoni poole teele. Tal on kindel nõu läbi lüüa. Ja ennäe imet, kaua ei lähegi, kui ta juba kirjutab lugusid populaarsele poistebändile One Direction.»

Surnumatja kuulab pingsalt, vahepeal hõõrub näpuga nina. Teen pausi. Surnumatja ütleb: «No räägi aga edasi, väga huvitav jutt, hakkas laule kirjutama ja õnnestus selles, mis edasi sai?» «Nüüdseks on teinud kaks sooloplaati, esimene nimega «+(2011)» ja teine, tänavune plaat «x». «x» on sel aastal Briti enim müüdud plaat, oli kuus nädalat jutti nr 1.» «No väga hea, poisil läheb kenasti,» ütleb surnumatja ja jätkab: «Kuid see on ju vanainimesemuusika, selline kaminavaatamise ja soojade jalavannide muusika. Noor inimene ja teeb vanainimesemuusikat.» Paus. «Teda iseloomustab veel see, et ta on nagu hästi tavaline poiss, kes sööb kuskil tavalises kohvikus ja tundub hästi down to earth,» räägin ma. «Jah,» ütleb surnumatja, «ega ma ei saa ka aru, miks tavalisus tänapäeval popmuusikas kuidagi nii soositud on. Või üldse, mis on tavalisuses nii erilist. Tavaline on ju tavaline. Ja tavaline on tüütu. See on iseenesestki mõista.» Niimoodi räägib surnumatja.

Raadios hakkab laulma Lana Del Ray, kelle teine plaat «Ultraviolence» samuti tänavu palju tähelepanu pälvis. Plaadi produtsendiks oli Black Keysi mees Dan Auerbach (ka Black Keys tegi sel aastal korraliku uue plaadi). Lana Del Ray suuri mõjutajaid on film-noir. 50ndad, kahtlased tüübid, mehelikud mehed, naiselikud naised, ähvardavad kangialused, pimedad kohad, võimendatud dramaatika, tume müsteerium, Hollywoodi noir. Lana Del Ray kui kannatav femme fatale. Lana Del Ray pisarad jooksevad mööda kaameraläätse alla. Väljas sajab vihma.

Muide, ka Eesti ainsa plaadipoe Lasering praeguse seisuga enim müüdud välismaa plaat on Lana Del Ray «Ultraviolence». Enim müüdud eesti plaat aga Vaiko Epliku souli-plaat «Nõgesed», teisel kohal pop-folk-act Curly Strings plaadiga «Üle ilma». Surnumatja täheldab: «See on see, kus see lokkidega tüdruk laulab, eksju.» See ta on jah, kinnitan. Kolmandal kohal on Epliku teine tänavu ilmunud plaat «Nelgid». See on see bossanova-plaat.

«Mul on need vist mõlemad olemas.» Läheb jälle tagatuppa. Kolistab. Räägib teisest toast, et Eplik on ikka hea, alati üllatab, pole viletsat plaati teinud. Tsiteerib John Peeli, kes ütles ansambli The Fall kohta, alati sama ja alati erinev. Vastan, et kas just seda, aga põhimõtteliselt on tal õigus. Kolistab edasi. Tal on vist seal teises toas palju asju. Ma pole vaatamas käinud, kuna surnumatja pole kutsunud, et tule ja vaata, ja omaalgatuslikult oleks see ebaviisakas. Tuleb tühjadega kätega tagasi. «Ma ei tea, kuhu ma need asjad alati panen,» ütleb kurvalt. «Äkki kukkusid hauda,» püüan jälle nalja teha. «Jäta sina ka oma naljad.» Istub kurvalt. Epliku plaadid on kadunud. Mul hakkab tast selle pärast natuke kurb. «Tead, ma saadan sulle jõuludeks uued Epliku plaadid,» luban. «Selle üle on küll hea meel,» on surnumatja kindel ja ta silmi tekib sära.

Välismaistest plaatidest on Laseringi tänavu esikolmikus veel peale Lana Del Ray Coldplay «Ghost Stories» ja veel aasta lõpus ilmunud AC/DC uus plaat. Teise Eestis plaatide jaemüügiga tegeleva kaupluse, Apollo, müügitabelist vaatavad tänase päeva seisuga vastu Eesti artistidest 1) suvise laulu- ja tantsupeo DVD, 2) Curly Strings «Üle ilma», 3) Smilersi juubelikogumik «Meteoriitide sajus». Välismaistest 1) Robbie Williamsi Tallinna kontserdi DVD, 2) Andrea Bocelli «Love In Portofino» ja 3) Coldplay «Ghost Stories».

Kell heliseb. Surnumatja räägib, et ta pani kella helisema, kuna täna tuleb tal siiski üks surnu ära matta, siis teab, millal minna. «Selge pilt,» ütlen ma ja tahan rääkida veel oma selle aasta lemmikplaadist, New Yorgi hiphopiduo Run The Jewels 2st ja oma iidolist El-P-st, kes seal taas suuri tegusid teeb.

«Aitab-aitab,» on surnumatja nüüd seda meelt ja laulab: «Vennad, nüüd julgesti tööle!» Naerab. «Tuleb minna. Mõni teine kord räägid sellest.» Ütlen, et mõni teine kord võib-olla räägin juba mõnest teisest artistist. «No siis räägid mõnest teisest artistist. Kuid nüüd tööle. Häid jõule.» «Häid jõule sullegi.» Uks kolksatab kinni.

Toimunud vestlus on fiktiivne.

Opositsiooni vaade Tartu eelarvele: Tõnis Lukas, Isamaaline Tartu Kodanik

Isamaalise Tartu Kodaniku saadikud eelarve eelnõule parandusettepanekuid ei esitanud ja hääletuse ajal polnud ühtki teie saadikut kohal. Miks nii?

See ei olnud sugugi protestiks. Nii sattus, et vahtkonna vahetus langes täpselt sellesse aega, et üks läks ja teine tuli. Muidu pole me ka muudatusettepanekuid esitanud. Meil oli mitmeid plaane. Aga me veel haudume neid ja esitame järgmisel korral.

Aruteludel meie liikmed tunnustasid, et lasteaedade teema on nüüd läinud ka linnavalitsuse jaoks kuumaks ja nagu selle aasta lisaeelarves, nii ka järgmise aasta eelarves on lasteaiainvesteeringud aukohal. See meile sobib.

Vastu ei oleks me hääletanud.

 

Opositsiooni vaade Tartu eelarvele: Jüri Kõre, IRL

Miks IRL suures üksmeeles eelarve vastu hääletas?

Siin on erinevad põhjused. Üks põhjus, et normaalne on oma ettepanekuid kaitsta. Kui need on isegi sisulist tunnustust leidnud abilinnapea ja koalitsiooni poolt. Teisiti käitumine pole loogiline.

Mõned Tartu linna arengusuunad, mis kajastuvad ka eelnõus, tekitavad muret. Linnapea on järgmise aasta eelarve tituleerinud kui hariduse eelarve. Aga see on tüüpiline ja triviaalne formuleering. Selliselt võib tituleerida iga Tartu eelarvet ja suure osa teiste Eesti omavalitsuste eelarveid, sest hariduskulud on üle poole kõigist kuludest.

Meie tituleerisime halduseelarveks, halduskulude kasv on järgmisel aastal märkimisväärne ja on olnud ka käesoleval aastal. Ligi pool miljonit eurot on kahe keskmise suurusega omavalitsuse kogu halduseelarve. Sellele on raske põhjendust leida.

Kogu selle aasta eelarveprotsess oli hästi vastuoluline. Ühelt poolt eeskätt Vabakund soovis suuremat läbipaistvust. On loogiline, et kui meil töötab ajutine komisjon, kes peab tegelema kaasamisega ja peaks põhimõtteid mingil määral rakendama. Seda ei paistnud. Ka eelarve menetlemise pool tekitas mõningat vastuseisu. Need on kolm põhjendust, miks me vastu hääletasime.

Lisaks sellele oleme me kindlad, et kultuuritöötajate palgatõus oleks saanud olla suuremas mahus, kui see toimus. Viimases otsas lisati kaks protsenti, mis tähendab, et koalitsioon sai sisuliselt aru, et asi oli nadi, kuid ei soovitud kaasa minna ka opositsiooni pakutud sammuga. Tehti pool rehkendust, kuigi oleks saanud teha täisrehkenduse.

Opositsiooni vaade Tartu eelarvele: Jüri-Ott Salm, Vabakund

Vabakund jättis linnaeelarve üle hääletamata, ei poolt, ei vastu. Miks?

See on selle koalitsiooni eelarve, meil ei olnud põhjust olla täienisti selle vastu. On selge, et eelarve sisaldab väga palju olulisi kulusid. Pigem meie vaidlus linnavalitsuse ja koalitsiooniga käis selle üle, kui kaasav on eelarveprotsess ning kui läbipaistvad eelarve koostamise põhimõtted ja info nii volikogu liikmetele kui linnakodanikele. Hea, et abilinnapea Kajar Lember on meile mõningat infot jaganud, kuid siinkohal pean ikkagi möönma, et kui infot antakse nii, et näidatakse mõningaid tabeleid üksnes ekraanil, siis seda ei pea ma normaalseks info jagamise viisiks.

Esitasime arupärimise, vastus oli see, et infot jaotatakse ja tabeli edastas ta meile väljaspool arupärimist. Kajar Lemberi ja ka Tõnu Intsu (SDE) lõppsõnavõtud jagasid vaadet, et ei peeta mõistlikuks eelarve soovide väljajagamist avalikkusele. Samal ajal räägivad linnavalitsus ja koalitsioon kaasavast linnajuhtimise protsessist. Nende mõtted ja teod minu arust kahjuks ei ühti.

Eelarve sisus näeme kõige suuremat probleemi selles, et haridusasutustele on tehtud ettekirjutused, mis on küll ajatatud ja neid ei pea kohe täitma, kuid vajalike tööde maht on suur. Linnal on laenuvõime ja on oodata ka tulumaksu laekumise suurenemist – oleks olnud õige neid puudujääke kiiresti kõrvaldama asuda.

Konservatiivne eelarve vaatab optimistlikult tulevikku

Tartu järgmise aasta eelarve on koostatud konservatiivselt ja tõenäoliselt laekub maksutulu kavandatust enam, sest avalikus sektoris ja eriti õpetajatel tuleval aastal palk tõuseb, ütles rahanduse abilinnapea Kajar Lember.

«Ma arvan, et tulumaksu laekumist on Tartu eelarves arvestatud selgelt konservatiivselt,» ütles Lember. «Meil on avaliku sektori osakaal ikkagi 40 protsenti ja kui võtame siia juurde õpetajate palgatõusu, mis on tulemas 14 protsenti, mõjutab see loomulikult tulumaksu laekumise kasvu.»

Linnaeelarves on arvestatud tulumaksu laekumise kasvuks 5,6 protsenti ja Lember avaldas usku, et tegelikkus on ilusam. Tulumaks on linna peamine tuluallikas ja seda on kavandatud saada 59,7 miljonit eurot.

«Me ei näe praegu Tartu ettevõtlusmajanduses mõne suurema ettevõtte ärakukkumise riski,» lisas Lember. «See on muidugi asi, mis võib juhtuda üleöö. Kõige ennustamatum on üleüldine majanduse olukord. Kui vaatame üle piiri Venemaa poole, siis see, mis sealt võib tuleneda, on ennustamatu.»

Tartu volikogus läinud neljapäeval koalitsioonisaadikutelt 30 poolthäält kogunud linnaeelarve maht on 139,4 miljonit eurot, hoolimata tulumaksu laekumise paranemisest siiski 0,4 protsenti tänavusest väiksem. Eelarve kahanemise põhjus on see, et vähenenud on investeeringuteks saadavad toetused ja Tartu sajandi ehituseks ristitud Idaringtee ühes uue sillaga enam eelarvet tänavusega samas mahus ei kasvata.

Lember märkis, et on vara veel öelda, mida riigi rahastus Tartule toob, praegu on tasandusfondist ja toetusfondist laekuvad summad kavandatud tänavuse aasta tasemel, kuid vastus selgub märtsis ning loodetavasti on summad ikkagi suuremad.

Palgad tõusevad

Opositsioonijõududest ainsana eelarve vastu hääletanud IRL – eelnõu sai kaheksa vastuhäält – kritiseeris ühe suure teemana halduskulude kiiret tõusu. Lember vastas kriitikale valitsemiskulude kasvu kohta, et ühelt poolt ühiskond tahab, et avalik sektor oleks kõvasti kokku tõmmatud ja et linnavalitsejaid oleks vähem, kuid siis unustatakse, et avalik sektor on ka õpetajad ja sotsiaaltöötajad. «Haridusega seotud kulud ju kerkivad. 300 lasteaiakoha juurdeloomine lisab Tartu eelarvele poolteist miljonit eurot kulusid,» lausus Lember. «See on väga suur raha, väga suured püsikulud.»

Õpetajatel ja lasteaiaõpetajatel seisab ees palgatõus aasta alguses, samamoodi sotsiaalvaldkonna ja kultuurivaldkonna allasutustes, linnavalitsuses endas kohe aasta alguses palgad siiski ei suurene.

Palgatõusu määrad on erinevad. Linnavalitsuse palgafond kasvab kolm protsenti, kultuuritöötajatele otsustas koalitsioon viimasel hetkel lisada palgafondi kasvu kaks protsenti, mis kokku teeb seitse protsenti.

Lasteaedade, koolide, noorsoo-, kultuuri- ja sotsiaalasutuste palgafondi kasvuks on tuleva aasta eelarves ette nähtud üle kahe miljoni euro.

Kultuurireserv

Suur uuendus on, et pärast aastaid kestnud kriitikat on linnavalitsus välja käinud mõtte, et linnavalitsuse reservfondist eraldataks 100 000 eurot sihtotstarbeliselt nn kultuurireservi tarvis, kust saab taotleda ka aasta kestel raha väiksemate kultuuriürituste korraldamiseks.

Lember tõdes, et sellega ei saa välistada, et ka edaspidi tulevad mõned kultuurivaldkonna taotlused linnavalitsuse reservfondi, sest kord lubab seda.

Seniajani ei ole lõplikult selge, kuidas kultuurireservist raha saab. Kas seda hakatakse jagama kord kuus või paari kuu tagant.

«Arvatavasti jaanuaris-veebruaris on võimalik kultuuriosakonnale neid taotlusi esitada,» ütles Lember. «Tõenäoliselt tekitatakse kultuuriosakonnale komisjon, kes taotlusi läbi vaatama hakkab. Üksikasjad tuleb kultuuriosakonna ja rahandusosakonna vahel kokku leppida.»

Toetuste suur roll

Tuleva aasta investeeringud kaetakse 49 protsendi ehk 12,2 miljoni euro ulatuses linna vahenditest ning 51 protsenti ehk 13 miljonit eurot tuleb välisrahastusest. Välisrahastusest läheb valdav osa idapoolse ringtee ehituse ning Tamme gümnaasiumi Nooruse tänava hoone rajamise toetuseks.

Haridusvaldkonda investeeritakse kokku ligi 11,2 miljonit eurot, suurim investeering on 8,1 miljoni euroga Tamme gümnaasiumi ja täiskasvanute gümnaasiumi tarbeks renoveeritav Nooruse koolimaja.

Majandusvaldkonna investeeringud on ligi 11 miljonit eurot, sellest 6,6 miljonit läheb idapoolse ringtee ehituse eest tasumiseks. Teiste tänavate rekonstrueerimiseks ja ehituseks on eelarves 1,7 miljonit eurot, ülekateteks ja pindamisteks 650 000 eurot ning jalg- ja jalgrattateede rajamiseks ja projekteerimiseks 592 000 eurot.

Vaba aja ja kultuurivaldkonna ning sotsiaalvaldkonna suurimad investeeringud on Annelinna kunstmuruväljaku rajamine (165 000 eurot) ja Annelinna sotsiaalabi piirkonnakeskuse rajamine Anne sauna hoonesse (440 000 eurot).

Tartu tänavune eelarve oli kinnitamisel 134,7 miljonit eurot, mais võttis volikogu vastu neljamiljonilise ning oktoobris 1,3-miljonilise positiivse lisaeelarve.

 

Suuremad investeeringud

• Idaringtee ehitus 6 586 670 eurot

• Roosi tänava ehitus 500 000 eurot

• Busside reaalaja infosüsteem 576 574 eurot

• Lasteaedade rajamine 520 000 eurot

• Lasteaedade rekonstrueerimine 905 000 eurot (Sass, Kesklinna lastekeskus, Hellik, Karoliine )

• Põhikoolide rekonstrueerimine 1 189 000 eurot (Hansa, Karlova, For­seliuse, Tamme ja Kesklinna kool)

• Tamme ja täiskasvanute gümnaasiumi ehitus (Nooruse 9) 8 139 000 eurot

• Anne sauna sotsiaalabikeskuse rajamine 440 000 eurot

 

Aganits hiilgas blokimängus, Teppan jäi pingile

Võrkpallur Andri Aganits hiilgas Itaalias SuperLegas oma hooaja parima blokimänguga (6 punkti), kuid sellest ei piisanud, et alistada võõrsil Milano Revivre meeskond. Tasavägise mängu kaotas Aganitsa ja koondisekaaslase Renee Teppani koduklubi Altotevere Citta di Castello 2:3, otsustav geim seejuures 13:15.

Aganits selgitas, et kogu mäng käis mõlemalt poolelt üles-alla: «Esimeses gemimis suutsime kaotuseisut välja tulla ja võidu võtta. Teises juhtisime 19:12, aga suutsime edu maha mängida. Ka kolmandas juhtisime pikalt, kuid lasime vastased järele, kaks viimast geimi mängisid nemad kindlamalt ja tasuks neile võit. Oleks pidanud meie 3:0 võidumäng olema.»

Kokku tõi eestlasest temporündaja meeskonnale 10 punkti, lisaks edukatele blokkidele realiseeris ta kolm rünnakut kuuest tõstest ja tõi ühe punkti pallinguässaga. «Nii palju blokke pole ma siin liigas veel saanud, seega peab rahul olema,» ütles Aganits volley.ee-le. «Ainult rünnakul tahaks suuremat koormust.»

Renee Teppan jällegi mänguaega ei saanud. «Esimene diagonaal on kahjuks stabiilselt kehvapoolne, treener aga usaldab asendajana kogenud Goran Maricit. Minu suhtes rahulolematud ei olda, lihtsalt stabiilsus olevat see märksõna mida, tahetakse näha läbi treeningute,» selgitas diagonaalründaja.

Tulevikule vaatas Teppan tumedates toonides: «Meeskond on augus ja poole aastaga pole mängu tööle saadud. Ees ootab huvitav aeg, kuna juhtkond on tagajalgadel ning kaks kaotust ootab veel ees, ilma asja ilustamata.»

SuperLega liider on jätkuvalt Modena (27 punkti), kellele järgnevad Treia Lube (25), Trentino (24) ja Perugia (21). Altotevere on kogunud 7 punkti ja see annab 13 meeskonna hulgas 11. koha.

Gripp murrab enam ühest soost inimesi

Värskest uuringust selgus, et mehed kipuvad haigestuma grippi sagedamini kui naised.

Stanfordi ülikooli uurijad avastasid gripivaktsiin töötab tõhusamalt naistel kui meestel, kirjutab newyork.cbslocal.com. Samuti kannatasid grippi nakatunud naised selle all vähem kui mehed.

Hiirtega tehtud uuringu järgi on selle põhjus naissuguhormoon östrogeen. «Naissoost hiired, kes tootsid östrogeeni, tootsid ka ensüümi, mis aitas neile võidelda infektsiooni vastu,» ütles doktor Deutsch.

«Östrogeen, mis on omane just naiste endokriinsüsteemile, võib mängida rolli ka toitmises. Lisaks endale peavad naised hoolitsema ka oma perekonna eest,» rääkis Deutsch. Ta lisas, et poolnaljaga võib öelda, et mehed kipuvad haigena rohkem vinguma ja virisema kui naised.

Arstid ei soovita meestel võtta östrogeeniga toidulisandeid. Immuunsüsteemi turgutamiseks on teisigi võimalusi, näiteks piisavalt magamine ning C-vitamiini võtmine.

Norra naiskond võitis käsipalli EMi finaalis Hispaaniat

Norra käsipallinaiskond võitis pühapäeval Ungaris lõppenud EMil finaalis 28:25 (10:12) Hispaania naiskonna.

Tänu võidule kvalifitseerus Norra otse 2015. aasta MM-ile ja 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudele, vahendab ERR Sport.

Pronksi võitis Rootsi, kes alistas 25:23 (11:12) Montenegro naiskonna.

EM-i sümboolsesse naiskonda valiti: Silje Solberg (NOR), Maria Fisker (DEN), Cristina Neagu (ROU), Kristina Kristiansen (DEN), Heidi Loke (NOR), Nora Mörk (NOR), Carmen Martin (ESP), Sabina Jacobsen (SWE), Isabelle Gullden (SWE).

Kas Hundist saab Bengalsi päästja?

NFL Cincinnati Bengalsi fännid olid ääretult rõõmsad, kui kuulsid, et äärekaitsja Margus Hunt on vigastuspausilt tagasi, treenib täie jõuga ning lippab esmaspäeva õhtul, Eesti aja järgi ööl vastu teisipäeva, Denver Broncose vastu platsile. Hundist oodatakse Bengalsi päästjat, sest meeskonna seis kahe viimase vooru eel on hapu, uks play-off'i kipub sulguma.

«Bengals loodab, et teist aastat NFLis mängiv Hunt mõjutab mängu nii, nagu ta peaks mõjutama, sest võimeid mehel selleks on,» kirjutatakse Bengalsi fänniküljel. Tõsiasi, et Hundist, kes pole suutnud suurt midagi korda saata, nii palju oodatakse, peegeldab Bengalsi keerulist olukorda. Kahest mängust tuleks võita vähemalt üks, aga kuidas? Vastased on võimsad – Super Bowli suursoosik Broncos ja kuum divisjonikaaslane Pittsburgh Steelers, kellelt saadi kaks nädalat tagasi tappa 21:42.

Esmalt olukorrast. AFC konverentsis on kolm divisjonivõitjat selged. Seis on lahtine põhjadivisjonis, mida juhib Bengals (9 võitu, 4 kaotust, viik), kuid arvestades järelejäänud vastaste tugevust, on meeskonna seis kõige lahjem.

Divisjoni võidule ja/või kahele wild card’’ kohale pretendeerivad lisaks Bengalsile ka Steelers (9-5) ja Baltimore Ravens (9-5), wild card’i kohtadele teistest divisjonidest San Diego Chargers (9-6), Kansas City Chiefs (8-6) ja Buffalo Bills (8-6).

Teoorias võib Bengals ka kahe kaotuse järel end play-off’i venitada, kuid selleks peavad teiste mängude tulemused klappima. Artikli ilmumise hetkel on ülejäänud 15. vooru mängud mängitud ja pilt selgem, kuid suure tõenäosusega peab edasipääsemiseks koguma kümme võitu.

Niisiis, kuidas alistada Broncos või Steelers.

Broncosel on palju mängus, sest võitudega oleks vaja kindlustada konverentsis esimene või teine koht, mis jätaks meeskonna play-off’i esimesest ringist vabaks. Konverentsi võit annaks koduväljakueelise nii veerand- kui poolfinaalis.

Viimasel ajal on Broncos rõhunud mitte niivõrd supermängujuhi Peyton Manningi söötudele, kuivõrd läbimurretele, mida Bengals paraku takistada ei suuda – kaitse on kui lahtine aiavärav, kust kuldid muretult rukkisse ründavad. Samas suudab Broncos ise imehästi peatada läbimurdeid, mis on taas Bengalsi trump. Lahendust seega justkui ei ole, eriti kui arvestada, et kohtumist transleeritakse kõikjal USAs ning Bengalsi mängujuht Andy Dalton ei suuda tavaliselt suure publiku ees eriti edukalt tegutseda.

Lahendus: lõhkuda täielikult Broncose söödumäng, pannes surve Manningule, siis saab keskenduda läbimurrete peatamisele. Paraku pole Bengalsi äärekaitsjad vastaste mängujuhte murda suutnud. Ehk suudab Hunt, sestap temalt palju oodataksegi.

Sama stsenaariumi järgi peaks käituma ka Steelersi vastu – mängujuht Ben Roethlisberger tuleks pressi alla panna. Seni pole panijaid olnud. Kusjuures järgmise nädala alguses selgub, kas Bengalsi ja Steelersi kohtumist näidatakse samuti üle riigi. Kui näidatakse – ja tõenäoliselt näidataksegi, sest mäng otsustab edasipääseja – on Bengalsil vesi tõeliselt ahjus. Seega tuleks Broncosele esmaspäeval tuul alla teha, siis oleks play-off’i koht käes ja kõik korras.

 

 

Mehed saavad kusemishäireid testida nüüd internetis

Eesti meestel on alates tänasest võimalus internetis testida oma eesnäärme tervist anonüümselt ja turvaliselt rahvusvaheliselt tunnustatud IPSS-testi abil.

IPSS-test ehk kusemishäirete küsimustik on seitsmest valikvastustega küsimusest koosnev test, mis annab mehele esimese meditsiinilise info selle kohta, kas tal esineb healoomulisest eesnäärme suurenemisest põhjustatud sümptomeid ja kas ta peaks nende tõttu pöörduma arsti poole.

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku arsti Kristjan Pommi sõnul on IPSS-test hõlbus ja efektiivne viis kusemishäirete ja nende tõsiduse tuvastamiseks.

«Juhul, kui mees tunneb, et kusemine on liiga sage, põhjustab vaevusi või häirib elukvaliteeti, on IPSS-testi täitmine esimene tegevus, mis annab selgema pildi võimalike probleemide olemusest ja tõsidusest,» ütles Pomm.

Aadressil www.kusemishairetetest.ee asuvat testi on hõlbus täita nii arvutis kui nutiseadmes. Alates 50. eluaastast peab iga mees vähemalt kord aastas käima eesnääret kontrollimas. Eesnäärme healoomulist suurenemist esineb umbes pooltel üle 50aastastel meestel ja juba 80 protsendil üle 60aastastel meestel.

«Testi täitmine on võimalik esimene diskreetne samm oma eesnäärmetervise hindamiseks. Kahjuks mehed, eriti soliidsemas eas, pööravad oma tervisele liiga vähe tähelepanu ja antud küsimustiku saab lahedasti, kas ise või nutiteadlikuma sõbra või pereliikme abil täita, kui endal arvutikasutusoskust vajaka jääb,» lisas Pomm.

Aadressil www.kusemishairetetest.ee asuvat IPSS-testi saab täita nii eesti kui vene keeles ning selle täitmine võtab aega vaid mõne minuti. Sümptomite tuvastamine ja tõhus ravi aga võivad elukvaliteeti parandada aastateks.

Inimeste kulutused toidule kasvavad jõuludel 70 protsenti

Jõulupühade nädalal kulutavad inimesed toidule keskmiselt 70 protsenti rohkem kui tavaliselt.

Rohkem kui pooled inimestest ostavad jõulupühade ajal toidukaupu lausa nii palju, et ei suuda seda külmkappi mahutada, selgub uuringufirma Kantar Media Euroopas läbi viidud uuringust.

Uuringust selgus, et ruumipuuduse korral kasutatakse lisaks külmkapile toidu ladustamiseks teisi, alternatiivseid kohti. 38 protsenti inimestest hoiab toitu külma ilmaga õues, 16 protsenti ladustab köögitasapindadel, 11 protsenti inimestest hoiab toitu majapidamises laiali, kümme protsenti hoiustab toidukaupasid köögis kastide sees ning viis protsenti inimestest ahjus.

Uuringu tulemused näitavad, et jõulupühade nädalal kulutavad inimesed toidukaupadele keskmiselt 192 eurot, mis on 70  protsenti rohkem kui nädalas keskmiselt.

Kuigi pidude hooaega arvestades ei tule see üllatusena, viib jõuluaegne ostuhullus selleni, et 60 protsenti inimestest ei suuda kogu ostetud toidukraami külmkappi ära mahutada.

Uuringule vastanud tõid toidukorvi suurenemise ja kallinemise põhjendusena välja kaks asjaolu – jõulude ajal tähistatakse rohkem ning jõulude ajal sööb ühise laua ümber rohkem inimesi. 52 protsendi vastanute sõnul istub jõulude ajal tavapärase nelja inimese asemel keskmiselt seitse inimest ja 69 inimestest vastas, et kulutab jõulude ajal toidule rohkem seetõttu, et tegemist on tähistamist vääriva sündmusega.

Uuringust selgus ka, et 23 protsenti inimestest peab seda probleemiks, et kogu toit ei mahu külmkappi ära.  

Kurikuulus dopinguarst Vitali Bernatski jõudis pokkeriturniiril taas auhinnalisele kohale

Laupäeval toimus Tallinnas, Olümpia hotellis asuvas Olympic kasiinos igakuise pokkeriturniiri Paf Live kolmanda hooaja viimane etapp, mille võitis 104 mängija konkurentsis Gert Aulik. 6422 euro suurusest auhinnafondist said osa 12 parimat, nende seas ka kurikuulus dopinguarst Vitali Bernatski, kes saavutas auhinnalise seitsmenda koha teenides sellega 256 eurot.

 Bernatski jaoks pole see esimene kord auhinnarahadesse pääsemine - Tartust pärit pokkerimängijal on kohalikus kasiinos ette näidata mitmeid rahakohti, sealhulgas uute mängijate turniiri kaks võitu. Tema tipphetk pärineb käesoleva aasta Eesti meistrivõistlustelt pokkeris, kui ta saavutas rahvaturniiril 668 mängija konkurentsis auväärse kuuenda koha, vahendab pokkernews.com.

Lõppjärjestus ja auhinnarahad:

1. Gert Aulik - 1862 eurot

2. Marek Selgeveer - 1200

3. Aimar Leesalu - 866

4. Tiit Linnupõld - 610

5. Carmen-Elina Kupri - 417

6. Kelly Limonova - 333

7. Vitali Bernatski - 256

8. Gina Akulina - 218

9. Silver Simulask - 186

10. Peeter Männik - 166

11. Oskar Ojaveer - 154

12. Uku Valner - 147

Tiisaar vedas meeskonna raske 3:2 võiduni

Võrkpallur Mart Tiisaare meeskond Kuopio LEKA Volley alistas laupäevases Soome meistriliiga mängus tulemusega 3:2 Tauno Lippu koduklubi Loimaa Hurrikaani. Avageimi võitis LEKA kodusaalis ülekaalukalt 25:13, kuid seejärel mäng tasakaalustus. Otsustavas vaatuses oli LEKA 15:12 parem ja meeskonna kümnes võit oli käes.

Tiisaar oli 23 punktiga oma meeskonna resultatiivseim, kasuteguriks jäi 45 protsendilise rünnaku juures +10. «Üks geim läks aia taha ja selles tuli ka enamik vigu. Saime treeneriga üksteisest valesti aru,» selgitas Tiisaar rünnakul tehtud vigu. «Muidu oli igati korralik mäng nii minu kui terve meeskonna poolt,» võttis Tiisaar võidumängu kokku hea mäng. Kaotajate poolel sai sidemängija Tauno Lipp veidi mänguaega esimeses ja kolmandas geimis, punktiarvet ei õnnestunud avada, vahendab volley.ee.

Karl Külaots tegi hea esitluse Korson Veto 0:3 kaotusmängus liidermeeskonna Vammalan Lentopallo vastu, eesti juurtega nurgaründaja arvele jäi oma meeskonna parimana +11 efektiivsuse juures 17 silma. Meistrivõistlustel esikohta hoidvale VaLePa meeskonnale (40 punkti) järgnevad Kokkolan Tiikerit (38), Loimaa (32), Oulu Etta (30) ja LEKA Volley (29), Korson Veto on jätkuvalt kaheksas (20).

Naiste meistrivõistlustel jätkasid Anu Ennok ja Salo LP Viesti oma võidukat teekonda, kindlalt 3:0 alistati nii LP Kangasala kui Kuusamo Pölkky naiskonnad. Mängus Kangasala vastu tõi aasta parimaks naisvõrkpalluriks valitud Ennok 10 ja Kuusamo vastu 8 punkti.

Tänavu kodustel meistrivõistlustel vaid 4 geimi kaotanud Viesti naiskond on 35 punktiga turniiritabeli kindel liider, järgnevad Hämeenlinna (25) ja Oriveden Ponnistus (23).

Video: jalgpalliaasta ilusaimad väravad ja emotsionaalseimad hetked

Eesti noormees Sander Kamenik on videokeskkonda Youtube laadinud jalgpalliaasta kokkuvõtva video. Näha saab kõige ilusamaid väravaid ja kõige emotsionaalsemaid võite. Puudu ei jää ka kaotusevalust ja ebaõnnestumistest. Jalgpalliaasta 2014 läheb ajalukku erakordsete sündmustega.

Poom: lugejate hulgas on mehi ja naisi pooleks, mis näitab, et jalgpall pole ainult meeste mäng

Eesti kõigi aegade parim jalgpallur Mart Poom annab oma elulooraamatule «Minu lugu» autogramme täna kell 16:30 Tallinnas Kristiine keskuse Apollo raamatupoes.

Tegemist on Poomi viimase kohtumisega lugejatega. Lisaks raamatu esmaesitlusele Tallinnas käisid Poom ja kaasautor Indrek Schwede lugejatega kohtumas ka Viljandis, Tartus, Haapsalus, Pärnus ja Rakveres.

«Olen väga tänulik kõigile inimestele, kes selle raamatuturnee ajal minuga kohtuma tulid,» räägib Mart Poom. «Kuulsin palju häid sõnu. Suur rõõm oli tõdeda, et minu karjäärile on võrdselt kaasa elanud nii vanu kui noori, nii mehi kui naisi. Lugejate hulgas paistab mehi ja naisi pooleks olevat, mis näitab, et jalgpall pole ainult meeste mäng. Ka oma raamatus kirjutan palju perekonnast ja kirjeldan profijalgpalluri argipäeva, millele kodune tugi annab vajaliku stabiilsuse.»

Kohtumisel lugejatega on Poom vastavalt inimeste soovile kirjutanud raamatusse nimelisi pühendusi, andnud lihtsalt autogramme ja fotografeerinud huvilistega.

«Meie raamatuturnee esimeses peatuspunktis Viljandis jäi Apollo poodi maha ainult üks raamat,» meenutab Indrek Schwede naerulsui. «Kaupluse juhataja oli ühtaegu rõõmus ja murelik: tal oli hea meel müügiedu üle, aga kartus hinges, et äkki tuleb viimasel hetkel veel inimesi, kes tahaksid autogrammi tarvis raamatut osta. Reedel Rakveres sai tühjaks Mardi pastapliiats, millega ta viimase nädala jooksul üle Eesti raamatutesse pühendusi ja autogramme kirjutas.»

Eelmisel nädala tulemuste põhjal tõusis Mart Poomi elulooraamat Apollo poodides müügiedetabeli tippu.

Krista Aru kandideerib riigikokku Vabaerakonna nimekirjas

Eesti Teadusagentuuri juhatuse liige ja endine Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru kandideerib riigikokku Eesti Vabaerakonna nimekirjas Tartus.

"Tunnen, et pean seekord kandideerima," ütles Krista Aru Tartu Postimehele. "Olen sellele ka varem mõelnud, kuid riigiasutuse direktorina ei pidanud seda paslikuks. Minu arvates on Eesti jõudnud arengujärku, et pole enam õigustatud vaid kõrvalt kritiseerimine. Tahan, et Eestil läheks hästi ja püüan sellele nüüd niimoodi kaasa aidata."

Kandideerimist Vabaerakonna nimekirjas põhjendas Aru sellega, et see erakond on ainus, kes näitab suunda, et inimesed võivad riigi eest seista ka kuulumata mõnda erakonda. 1973. aastast Tartus elanud ja töötanud Krista Aru kaalus kandideerimist ka Virumaal, kust ta pärit on, kuid otsustas siis ikkagi oma kodulinna kasuks.

Vabaerakonna teatel on Krista Aru Tartus nende esinumber. Lisaks Arule kandideerivad veel Tartus Jüri Adams, Peeter Volkonski, Piret Tarto, Hannes Klaas, Heiki Krips, Arvo Päike, Kalle Pilt.

FC Charma pühendas turniirivõidu hukkunud meeskonnakaaslasele

Jalgpalli Aastalõputurniiri II liiga teise turniiri võitis FC Charma, kes oli finaalis kindlalt 3:0 üle Imavere Forssi meeskonnast. Charma pühendas võidu varalahkunud meeskonnakaaslasele Tanel Tammemägile.

«Sõber pilvepiirilt, aitäh, et olid meiega, see võit on sinu, Tanel,» seisis klubi Facebooki lehel. Eile toimunud turniiri alustas Charma minutise leinaseisakuga ning 24-aastaselt surnud Tammemägi mälestuseks kanti valgeid särke.

Tammemägi esindas karjääri jooksul lisaks Charmale ka Nõmme Kalju ja FC Flora duubelmeeskondasid. Noormängijana lõi ta kaasa FC Kotkase rivistuses.

Viljandi murdis kaks suurt ja Viimsi ning võitis ajaloo esimese karika

Viljandis toimunud karikavõistluste finaalis alistas Viljandi HC 28:24 Viimsi/Tööriistamarketi ja võitis kohe esimesel katsel klubi ajaloo esimese Eesti karika. Varem pole Viljandi isegi finaali jõudnud, seal on viimastel aastatel mänginud kaks suurt ehk Põlva Serviti ja HC Kehra.

Seekord lülitas just Viljandi mõlemad Eesti nimekaimad klubid välja, kui Serviti alistati poolfinaalis ja veerandfinaalis oldi üle Kehrast.

«Hetkel pole võit veel kohale jõudnud, oli see ju meile esimene finaal üldse,» kommenteeris Viljandi peatreener Marko Koks. «Eks oleme kaua vaeva näinud, et sellist üllatust valmistada. Sel aastal saime noortele mõne kogenuma mehe ka juurde ja asjad sujuvad. Finaalis ega poolfinaalis ei taha ühtegi meest eraldi välja tuua – see oli meeskonna ühine pingutus,» lisas Koks. Ta tõi ka välja, et eriti poolfinaalis Serviti vastu järgisid hoolealused väga täpselt mängujoonist ja just see oli edu võti.

Finaali avapoolaeg kuulus Viljandile 13:10 ja teisel poolajal vahe vaid suurenes, lõpuks võeti kindel 28:24 võit. «Alguses oli tunda finaali pinget ning mõlemal meeskonnal kasvas skoor seetõttu aeglaselt. Siis aga hakkasid viljandlased koduväljaku toel eduseisu kasvatama. Meil olid omad võimalused, kuid erinevatel põhjustel jäid finaalist eemale Aleksander Oganezov ja Sten-Erik Lepp. Mul on hea meel, et väljakul võideldi ja ma ei andnud Viljandile karikat niisama kergelt,» sõnas Viimsi juhendaja Ain Pinnonen.

Karl Roosna viskas võitjatele kaheksa ja Ott Varik seitse väravat, Viimsi edukaim oli Siim Pinnonen kuue tabamusega.

Pronksimängus oli Serviti 35:21 üle Arukülast.

Naiste finaalis alistas Reval-Sport/Mella 37:21 SK Tapa. Kristina Zgurskaja viskas Reval-Spordi poolt enim, kaheksa väravat, Tapa resultatiivseim oli Marjette-Maie Müntser seitsme väravaga.

Kanteri suurim konkurent valiti kolmandat aastat järjest Saksamaa parimaks spordimeheks

Saksamaal tehti eile avalikuks 2014. aasta parimad sportlased. Meestest tegi kolmandat aastat järjest puhta töö Gerd Kanteri igipõline rivaal, kettaheitja Robert Harting. Tänavusel kergejõustiku EMil võitis Harting kulla, Kanter leppis teise kohaga.

Naistest krooniti Saksamaa parimaks Sotši olümpiamängudelt kaks medalit (kuld ja hõbe) võitnud mäesuusataja Maria Höfl-Riesch. Parimaks võistkonnaks valiti maailmameistriks tulnud meeste jalgpallikoondis.

Autasu sai ka suvel omapärasesse skandaali sattunud invasportlane Marcus Rehm, kes valiti parimaks puudega spordimeheks. Rehm tuli tavasportlaste sportlaste arvestuses Saksamaa meistriks kaugushüppes ja täitis ühtlasi ka Zürichi EMi normi. Viimasel hetkel otsustas Saksamaa kergejõustikuliit, et Rehm EMile ei pääse, kuna tema kunstjalg annab teiste võistlejate ees eelise.

Uue keskuse ehitus toob muudatusi liikluses

Vana kaubamaja kvartalisse rajatava uue keskuse ehitus toob alates 29. detsembrist mitmeid liikluskorralduslikke muudatusi, mis puudutavad eelkõige Aleksandri tänava algust kasutavaid jalakäijaid.

 

Uut mitmefunktsioonilist keskust hakkab peatöövõtjana ehitama konsortsium AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg koos AS-iga Ehitustrust, kes võitsid Tartu tarbijate kooperatiivi (TTK) korraldatud ehitushanke. TTK juhatuse esimehe Tarmo Pungeri sõnul osales hankel viis pakkujat.

«Kõige lihtsam oleks öelda, et valikul sai määravaks hind, aga kuna kaks pakkujat olid suhteliselt sama hinnaga, siis lõpuks sai tehtud kohaliku mastaabi otsus. Kuna Rand ja Tuulberg ning Ehitustrust on Tartu ettevõtted, otsustasime, et jätame selle leiva Tartusse. Võib öelda, et eelistasime oma küla mehi,» selgitas Punger.

Uue keskuse rajamine läheb TTK-le maksma umbes 50 miljonit eurot. Kui suur on konkreetse ehituslepingu maksumus, Punger ei avalikustanud. «Ma võin öelda nii palju, et praegune ehitusturg on tellijale suhteliselt soodne,» lausus Punger.

Muutub liiklus

ASi Ehitustrust juhatuse liikme Alar Jõgi sõnul hakkab ehitus mõjutama kvartali ümbruse liiklust kõige rohkem Aleksandri tänaval. Linnaga on kokku lepitud, et 29. detsembrist saadakse tänava sulgemise luba ning peale seda kaob Aleksandri tänavalt ära ehitusepoolne kõnnitee ja praegune autode parkimisala.

Jõgi sõnul laiendatakse Aleksandri 1 kortermaja eest kulgevat linna kõnniteed freesasfaldiga viie meetrini, et peale jalakäijate saaksid sealt läbi ka Pallase hotelli ja Hansakeskust teenindav transport.

Osaühingu TTK Investeeringud ehitusjuhi Lembit Kalevi sõnul võib Aleksandri tänava algusesse tekkida väike pudelikael, kuna Aleksandri tänavale saab siis vaid läbi ehitussoojakute ja Hansakeskuse vahele jääva 2,5 meetri laiuse läbikäigu.

«Eks ootamatusi võib tulla, sest see on suur ehitus, aga põhimõtteliselt loodame, et läheb ilma suuremate probleemideta,» ütles Jõgi. Riia tänaval jääb esialgu kõik nii, nagu on ja ka Turu tänaval ühtegi sõidurada ära ei võeta. Soola tänaval hakatakse kasutama ühte sõidurada ehitusmaterjali mahalaadimiseks ja sulgemisluba see ei nõua.

Alt ülespoole

Siiani tehti Riia 2 krundil süvendustöid ja veeti välja pinnast, möödunud nädalal alustati aga juba maa-aluste seinte hüdroisolatsiooni raketise ehitust. «Võib öelda, et kui siiani ehitati allapoole, siis nüüd on peatöövõtja alustanud alt ülespoole tulekut,» sõnas Punger.

Jõgi sõnul on uue keskuse ehitus küllalt keeruline, sest kunagi varem pole Tartus nii sügavale maa alla mindud. «Me oleme viis meetrit allpool Emajõe taset. Lisaks on seal surveline pinnavesi. Keeruline on ka logistika ja hoone maht on väga suur,» lausus ta.

Peatöövõtja esindaja tõdes, et erilist tähelepanu tuleb pöörata tööohutusele. Näiteks Aleksandri tänava pool on süvendi põhi 12 meetrit tänavatasandist allpool. «Piltlikult öeldes on see nii, nagu kukuks neljakorruselise maja katuselt alla,» tõi Punger näite. Ta märkis, et kaevetöödega ollakse liivakivikihis väljas.

Lembit Kalev lisas, et keskuse ehitamisel kasutatakse nelja suurt tornkraanat ning kogu hoone montaaž käib n-ö ratastel.

«Mingit materjalide ladustamispinda meil ei ole ehk kui masin paneelidega tuleb, tõstetakse see kohe paika,» ütles Kalev. Esimene armatuur tuuakse platsile 29. detsembril ning hakatakse ette valmistama põhjaplaadi valamist. Esimese valuni loodetakse jõuda jaanuari keskel.

Valmib 2016

Kuigi keskuse rajamine pole kerge, on Jõgi sõnul tegu huvitava projektiga, mis on igale ehitajale proovilepanek. Näiteks hoone fassaadis kasutatakse seitset materjali, sealhulgas plekk, puit, krohv, klaas, telliskivi, graniit. «Arhitektid on püüdnud tekitada illusiooni, et sa kõnnid erinevate hoonete rühmast läbi,» selgitas Punger.

TTK juht vabandas inimeste ees, kellele ehitus ebamugavusi tekitab. «Kesklinnas ja nii kitsastes tingimustes pole maja võimalik püstitada kedagi segamata. Aga me püüame seda teha võimalikult kiiresti ja loodame, et tulemus on seda väärt.»

Uus keskus peaks valmima 2016. aastal. «Nagu oleme ka varem öelnud, valmivad hoone eri kasutusfunktsioonid kliendi jaoks erineval ajal. Kogu hoone võetakse kasutusele 2016. aasta sügisel, aga esimesed osad 2016. aasta kevadel,» lausus Punger.

Hoonekarp võiks olla koos järgmise aasta suve lõpuks.

Video: kas Ovetškin viskas hokiaasta ilusaima tabamuse?

Põhja-Ameerika jäähokiliigas NHL näitas klassi Venemaa superstaar Aleksandr Ovetškin, kes viskas Washington Capitalsi 4:0 võidumängus New Yersey Devilsi üle tõelise iluvärava. Venelane mängis efektselt üle kaks kaitsemängijat ning saatis seejärel litri kukkumise pealt ristnurka. Kaunis tabamus tegi seisuks 3:0.

Jõesaar oli kaotusmängus hädas visketabavusega

Janari Jõesaar ja Texas Pan-America ülikooli korvpallimeeskond pidid vastu võtma kolmanda järjestikuse kaotuse, kui pühapäeval jäädi võõral väljakul 72:77 alla Omahale.

Tavapäraselt algviisikus alustanud Jõesaar mängis 29 minutit, kuid oli hädas väljakult visketabavusega (kahesed 3/7, kolmesed 0/3, vabavisked 5/6). Kokku sai eestlane 11 punkti, hankis kaheksa lauapalli, jagas ühe korvisöödu, tegi ühe vaheltlõike ja pani ühe kulbi, vahendab ERR Sport.

UTPA parim oli 27 punkti, üheksa lauapalli ja viie sööduga Shaquille Hines, Omaha poolel viskas Marcus Tyus 20 silma ja hankis üheksa lauapalli.

Jõesaare kodumeeskond on võitnud nüüd viis mängu ja kaotanud seitse, Omahal on kirjas kuus võitu ja viis kaotust.

Video: LeBron James vedas Clevelandi võiduni

NBA korvpalliliigas sai väärt võidu Cleveland Cavaliers, kes oli 105:91 üle Memphis Grizzliesist.

Võitjate liider LeBron James viskas 25 punkti ja andis 11 resultatiivset söötu. Dion Walters lisas 21 punkti. Kyrie Irvingu arvele jäi 18 punkti ja 12 lauapalli. Kaotajate parimana viskas Marc Gasol 23 silma.

Cleveland jätkab idakonverentsis viiendal, Memphis läänes kolmandal kohal.

Tulemused:

New York – Toronto 108:118

Memphis – Cleveland 91:105

Boston – Miami 84:100

Detroit – Brooklyn 105:110

Philadelphia – Orlandi 96:88

LA Lakers – Sacramento 101:108

Phoenix – Washington 104:92

Indiana – Minnesota 100:96

New Orleans – Oklahoma City 101:99

Kristjan Ilves sattus MK-etapil lukuskandaali

Kristjan Ilves, kes on tänavu Eesti kahevõistlejaist ainsana MK-etappe teeninud, diskvalifitseeriti Ramsau võistlustelt, sest ta oli hüppekombinesooni luku lahti unustanud. Nadilt läks teistelgi – vennad Kail ja Han-Hendrik Piho kvalifikatsioonist edasi ei saanud, Karl-August Tiirmaa sai, kuid punktidele ei kerkinud.

Eesti kahevõistluse ainus lootus on tänavu olnud Ilves, kes Kuusamos 28. kohaga kogu kamba tänavused ainsad punktid teenis. Ka Ramsaus oli tal võimalus, paraku...

Ilvese kvalifikatsioonihüpe, mis kehvade ilmastikuolude tõttu hiljem põhivõistluse hüppeks määrati, oli hea ja andnuks suusadistantsile umbes kümnenda stardikoha. Pärast maandumist tulid aga ligi kohtunikud ning teatasid, et Ilvese kombinesooni lukk oli õhulennu ajal lahti, ja kui video seda kinnitab, siis eemaldatakse ta võistlustelt.

Video kinnitas kurba tõde, lukk oli avatud umbes kümme sentimeetrit, ning sellest piisas.

«Poisi oma lollus,» kirust kahevõistluskoondise peatreener Tambet Pikkor. «Unustas luku kinni tõmmata. Esimest korda elus. Loodetavasti ka viimast korda. Lahtise luku vahelt võib õhku kombinesooni vahele tulla ja lendu pikendada, sestap peab see kurguni kinni olema. Vastavalt reeglitele on lahtine lukk kui määrustele mittevastav kombinesoon ning sportlane diskvalifitseeritakse. Kahju. Ilves oli ise samuti väga õnnetu, pisar tükkis silmanurka.»

«Lollus jah,» nõustus Ilves. «Kõige hullem oli see, et ma ei saanud arugi, kuidas lukk lahti jäi. Kohtunikud nägid aga teleri ekraanilt asja kohe ära ning oligi kõik. Kurb, võinuks punktide eest võidelda.»

Kui Ilvese jättis põhivõistluselt eemale apsakas, siis vennad Pihod ei suuda kuidagiviisi kvalifikatsioonist end 50 sekka hüpata. Ramsauski jäädi edasipääsust kaugele. Kevadel mindi Norrasse treenima suurte ootustega, mis kahjuks on ootusteks jäänudki.

«Hüppekindlust pole meil kummalgi,» nõustus Kail, vendadest vanem. «Hakkasime sügisel uut süsteemi aretama, aga see, nagu selgus, ei toimi. Enne Ramsau võistlust istusime treeneritega maha ja korraldasime kriisikoosoleku. Otsustasime, et pärast jõule läheneme hüpetele teise nurga alt. Loodame, et asjad paranevad.»

Teatesõidus, kus Eesti sai 10. koha, olid Pihod suusarajal eestlastest kiireimad, kuid Kail oli sellegipoolest kriitiline: «Ega me väga sõita kah jõua. Suvel ja sügisel uhasime kõvasti trenni teha, puhata ei julenud ning nüüd on väsimus sees. Nüüd paneme pidurid peale, jõulude ajal puhkame ning usutavasti oleme peagi palju paremas vormis.»

Jõulude järel peavad kahevõistlejad esmalt Otepääl – kui ilmastikuolud lubavad – lahingu Eesti meistrimedalite nimel ning jagunevad seejärel taas kaheks. Pihod, kel pole mõtet ühe kvalifikatsioonihüppe pärast kaugele reisida, jätkavad kontinentaalkarika sarjas, kuid osalevad ka Sapporo MK-etapil. Ilves ja Tiirmaa jätavad Schonachi MK vahele, kuid võistlevad Chaux-Neuve'is ja Seefeldis.

«Pärast Seefeldi puhkan kodus pisut ja siis lähen laagrisse valmistuma juunioride MMiks, kust tuleks mingi medal siiski koju tuua,» selgitas Ilves.

 

 

 

 

 

 

Kimi Räikköneni ja Lotuse võlatüli sai lõpuks läbi

Lotuse vormelimeeskonna juht Matthew Carter teatas, et meeskonna rahaline seis on tunduvalt paranenud ning lõpuks on klaaritud ka pikalt vindunud võlg Kimi Räikköneni ees.

Aastatel 2012 ja 2013 oli Lotuses kihutanud Räikköneni keskmine palk umbes seitse miljonit eurot hooaja kohta. Häid tulemusi näidanud soomlane teenis välja aga umbes 35 miljoni euro suuruse preemia ning selle maksmisega jäi vormelimeeskond toona jänni.

«Meie rahaline seis on võrreldes aasta taguse ajaga tunduvalt parem. Räikköneni palganumber oli suur osa meie võlast, kuid ka see on nüüd täielikult tasutud,» ütles Carter.

Dortmundi peatreener jääb ametisse

Dortmundi Borussia jalgpalliklubi läks talvepausile olukorras, kus Saksamaa kõrgliigas hoitakse eelviimast kohta. Viimasel kohal asuva Freiburgiga on kogutud sama palju punkte. Vaatamata katastroofilisele poolaastale ei plaani klubi juhid peatreener Jürgen Klopi väljavahetamist.

Spordidirektor Michael Zorc teatas Kickerile, et usub Klopi võimetesse meeskond tabeli põhjast taas üles kergitada. «Hans-Joachim Watzke (tegevdirektor – toim), Jürgen Klopp ja mina istusime pühapäeval maha ja analüüsisime olukorda,» rääkis Zorc. «Oleme kindlad, et suudame sellest koos välja tulla.» Zorci sõnul võib probleeme selgitatada paljude põhimängijate pikkade vigastuspausidega.

Kas talvel on plaanis ka meeskonda lisajõudu värvata? «Ma ei välista kunagi mitte midagi. Meil on konkreetsed ideed ning tahame need teoks teha.»

Noor tenniselootus kaotas tugeval turniiril veerandfinaalis

Noorte tenniseturniiril Junior Orange Bowlil ainsana eestlastest veel võistlustules olnud Carol Plakk kahjuks poolfinaali ei jõudnud.

 

Kuni 12-aastaste tüdrukute turniiril mänginud Plakki vastaseks kaheksa hulgas oli Venemaa tennisist Alina Charaeva.

Kahjuks Plakk vastasele tõelist lahingut anda ei suutnud ja pidi kindlalt 2:6, 1:6 alla vanduma. Maailma ühel tugevaimal turniiril kaheksa parema hulka jõudmine on aga Eesti noortetennise jaoks saavutus sellegi poolest.

 

Rock sai karika, Kalev ja Tarvas ilusaid võite

Suurel korvpallinädalavahetusel täitsid kõik kolm Eesti tugevamat korvpalliklubi enda jaoks tähtsaima eesmärgi – Kalev/Cramo sai Ühisliigas suurepärase võidu Riia VEFi üle, Rakvere Tarvas alistas koosseisuga tekkinud suurte probleemide kiuste Eesti karikavõistluste poolfinaalis sellesama Kalev/Cramo ning Tartu Rock võitis teist aastat järjest Eesti karika.

Eile peetud karikafinaalist põnevusetendust ei sündinud. Vaid avapoolajal rullus võrdne mäng – Rock oli küll pidevalt veidike ees, kuid turvalist vahet ei suudetud sisse mängida. Asjad hakkasid klaaruma kolmandal veerandajal, kui Rocki kaitse muutus tihedaks ning Tarva rünnakud lõppesid väga raskete ja ebatäpsete visetega. Kuna tartlased valitsesid ka lauavõitluses, kruvisid nad rünnakute tempo lühema pingiga Tarva jaoks liialt kõrgeks.

Vahe kärises 20-punktiliseks ja pinge kadus. «Tegelikult mängisime kaitses kogu kohtumise hästi, kuid esimesel poolajal ei visanud me ise sisse,» rääkis Rocki peatreener Gert Kullamäe. «Tähtis oligi Tarvast kõvasti suruda, sest neile ju meeldivad suureskoorilised mängud.»

Tarva palluritel polnud aga põhjust finaalis saadud kaotuse pärast nukrutseda, kuna oma põhitöö tegid nad laupäeval Kalevi alistamisega. «Poiste eneseusk ja tahtmine on viimasel ajal olnud nii vägevad,» kiitis Sõber hoolealuseid ja tundis heameelt selle üle, et olude sunnil said platsile ka vahetusmehed. Vähemalt väliselt polnud ta väga kurb ka selle üle, et mängujuht Sten-Timmu Sokk lahkub meeskonnast Moskva Dinamosse. «See, et ta meie juurest läheb, tekitab eriti hea tunde, aga samas on meil ka kõvasti peamurdmist, kes hakkab edaspidi teistele palle kätte andma.»

Vaieldamatult oli nädalavahetus kõige keerulisem laupäeval koguni kaks kohtumist pidanud Kalevi jaoks. Keskpäeval anti VEFi vastu rassides endast kõik, mis võimalik. Eriliselt oli selleks kohtumiseks end häälestanud Kalevi lätlasest suur äär Rolands Freimanis, kelle 32 punkti ja 13 lauapalli olidki need, mis aitasid võiduni jõuda.

«Ma ootasin seda mängu ja mõistagi oli mul seekord eriti suur motivatsioon – VEFi üle saadud võit on minu jaoks parim jõulukink,» rääkis Freimanis, kelle sõnul valitses laupäevase mängu vastu suur huvi ka Läti korvpallist kirjutavas meedias ja fännide hulgas. «Minu punktid üksinda ei tähenda aga midagi, kogu meeskond võitles väga kõvasti, see oli meie jaoks suur võit.» Kalev tõusis viie võiduga jagama 7.–9. kohta.

Varrak hindas VEFi üle saadud võitu magusaks preemiaks, mis tähendas võistkonnale ja treeneritele väga palju. Just selle mängu nimel tehti vahepeal treeningutsükkel, millega kaasnesid nii mõnedki ohverdused. «Meie jaoks oli selles mängus lihtsalt palju rohkem kaalul,» nentis ta ja andis kohe teada, et nii mõnedki suurt koormust kandnud mehed jäävad karikakohtumisest eemale.

Freimanis ja mängujuht Scott Machado ei riietanud end õhtul isegi mänguvormi, pelgalt varumeeste pingil istumisega piirdusid ka Gregor Arbet, Frank Elegar, E. J. Singler ja Erik Keedus. Need, kes mängisid, jäid aga Tarvale napilt alla. Kusjuures kaotus oli tõesti napimast napim – Brandis Raley-Ross viskas võidukorvi vaid 0,7 sekundit enne lõppu.

Vaatamata kaotusele oli Varraku näol naeratus ja ta hindas päeva heaks. Ainus, mis jäi treeneri hinge kripeldama, oli see, et Kalevi pikemad mehed ei suutnud korvi all kasulikult tegutseda.

Eilses karikavõistluste küsitava väärtusega pronksimängus TTÜ vastu kasutas Varrak omapärast taktikat. Mängu alustas teine ešelon, kuid paraku ei suutnud nad TTÜ pallureid üle mängida, viimased 15 minutit kasutas Kalev aga oma hetke parimat koosseisu ja vormistas võidu 88:74.

«Mõned mängijad üllatasid ebameeldivalt. Ma ei tahtnud põhimehi ükshaaval väljakule saata ja seepärast vahetasin korraga. Põhimeestega mängitud perioodi võitsime 15 punktiga, mis oli ka lõpuks kogu mängu vahe,» selgitas Varrak.

 

LISALUGU

Frier võitis treenerina esimese trofee

Naiste karikafinaalis üllatust ei sündinud – nii nagu 1182 nime kandev naiskond on tänavu olnud Eesti selge esinumber, nii nad ka eile võidu võtsid. Tallinna Ülikool hakkas küll vapralt vastu, kuid lõpuminutite pinget ei tekkinud.

«Teadsin, et mäng ei tule lihtne, ning nii ka läks,» nentis karikavõitjate peatreener Howard Frier. «Näitasime selle mänguga, et suudame tegutseda naiskondlikult ja olla tõeline tiim – mul on võidu üle väga hea meel!»

Üllar Kerde juhendatav ülikoolinaiskond võitis avaveerandi, kuid lasi teisel veerandajal tiitlikaitsjal järele tulla ja juhtima minna. Teisel poolajal jõudis Tallinna Ülikool veel paaril korral paari punkti kaugusele, kuid ei enamat.

1182 lõi oma vastaseid kiire mänguga. «Soovin, et mängiksime kogu aeg sama kiirelt ja agressiivselt nagu Läti võistkonnad,» viitas Frier sellele, et ainult kodukamaral saavutatud eduga ei taha ta piirduda. «Finaali põhjal võin öelda, et oleme õigel teel.»

Naiste finaali parimaks mängijaks valiti vahetusest väga hästi sekkunud ja lõpuks 13 punkti kogunud Kerli Haas. Suurimad korvikütid olid aga Mailis Pokk 19 ja Pirgit Püü 15 punktiga. Kaotajatele tõi ameeriklanna Rachel Jones 19 ja Kerttu Jallai 17 punkti.

 

KAST

Korvpall

Eesti karikavõistlused

Finaal

Tartu Rock – Rakvere Tarvas 84:66

Pronksimäng

Kalev/Cramo – TTÜ 88:74

Poolfinaalid

Tartu Rock – TTÜ 84:61

Rakvere Tarvas – Kalev/Cramo 73:72

Naiste karikavõistluste finaal

1182 – Tallinna Ülikool 74:62

Ühisliiga

Kalev/Cramo – Riia VEF 88:85

Kalev: Freimanis 32, Singler 22, Machado 15, Keedus 7, Elegar 6, Arbet 2, Škele 2, Hallik 2.

Maire Aunaste oma viimases saates: minust saab ainult tillukene jälg ETV ajaloos

Pühapäeva hommikul jõudis ekraanile viimane osa Maire Aunaste juhitud saatest «Tõuse ja sära» ning telediiva ütles saate lõpus tänusõnad ka meeskonnale, saatekülalistele ja televaatajatele.

«Ma olengi sellest toolist üles tõusnud. Minust saab ainult tillukene jälg Eesti Televisiooni ajaloos, aga seda ajalugu ei oleks toimunud ilma teieta. Ilma teieta, kallid saatekülalised, poleks mul olnud ühtegi saadet. Ilma teieta, mu truu ja lojaalne vaatajaskond, mul poleks olnud põhjust ühtegi saadet teha,» ütles Aunaste.

Videot Aunaste emotsionaalsest hüvastijätust näed Menus.

Andres Sõber: pühad tulevad vägevad!

Rakvere Tarva peatreener Andres Sõber oli vaatamata karikavõistluse finaalis saadud kaotusele oma hoolealuste mänguga väga rahul. Täna jäädi küll Tartu Rockile alla, kuid eile võideti poolfinaalis Kalev/Cramot. «Mul on hea meel, et olen poisid jälle oma usku natukene pööranud,» ütles Sõber. Nüüd saavad mehed jõuludeks teenitud puhkusele ning pidulaule jõuavad peatreeneri sõnul kohalikud lihatooted. «Pühad tulevad vägevad,» hõiskas ta.  

Kullamäe: olen esimese hooaja poolega väga rahul

Tartu Rocki korvpallimeeskonna peatreener Gert Kullamäe sõnas pärast karikafinaalis saadud võitu Rakvere Tarva üle, et on hooaja algusega väga rahul. Tänases 84:66 võidumängus täitsid tema hoolealused üsna edukalt neile pandud ülesandeid.

Kullamäe sõnul võeti eesmärgiks Tarva liidritele Brandis Raley-Rossile ja Sten-Timmu Sokule võimalikult vähe ruumi anda. Kui avapoolajal jättis soovida Rocki visketabavus, siis teisel poolajal hakkasid pallid ka sisse kukkuma. «Olen esimese hooaja poolega väga rahul. Töörütm on täpselt selline nagu mina olen seda ette näinud. Kõik on väga hästi heas rütmis meil läinud,» rääkis rahulolev Kullamäe.

Ferrari ja Renault on vormel-1 sarjas lähedal olulisele võidule

BBC andmetel on Ferrari ja Renault vormel-1 tiimid väga lähedal sellele, et suruda läbi mootorite arendustööd puudutav parandusettepanek.

Nimelt tahavad mõlemad mootoritootjad, et neil oleks õigus tegeleda jõuallikate arendusega ka järgmise hooaja jooksul. Algselt tahtis Rahvusvaheline Autoliit (FIA), et kõik muutused oleksid deklareeritud juba 28. veebruariks. Ferrari ja Renault leidsid aga reeglitest augu, mille kohaselt antud punkt ei ole piisava täpsusega kinnitatud.

Tänavu selgelt Mercedese jõuallikatele alla jäänud tootjate jaoks tähendaks reeglite lõdvendamine olulist võitu. Mõistagi jäävad endiselt kehtima need praegused reeglid, mille kohaselt on 2014. ja 2015. aasta hooaja vahel arendustööks vabad 92% jõuallika osadest. Iga mootoritootja peab selle hulgast valima 48%, mille kallal nad reaalselt tööle hakkavad. Need 48 protsenti jaotatakse 32ks konkreetseks muudatuseks. Kui aga Ferrari ja Renault' soovile nüüd tõepoolest vastu tullakse, tähendab see, et nimetatud 32 muudatust võib teha kogu hooaja peale, mitte ei pea neid kohe aasta alguses korraga ära kasutama.

Samuti nõuab Renault Red Bulli tiimi kaudu endiselt, et kui võistluskalendrisse jääb jätkuvalt Korea etapp, tuleb tiimidele anda luba ka viienda mootori kasutamiseks. Seda tehes viidatakse reeglite punktile, mille kohaselt peab FIA sellise loa andma, kui kavas on üle 20 etapi. FIA väidab samas, et reeglite kohaselt käib jutt originaalsest võistluskalendrist, mis avaldati juba septembris. Korea etapp lisati aga kavasse alles detsembris ning seega selle kohta antud reegel ei kehti.

 BBC andmetel on kõige tõenäolisem siiski stsenaarium, et Koreas 2015. aastal ei sõideta, hooaeg koosneb 20 etapist ja tiimid võivad kasutada nelja mootorit nagu algselt plaanis oligi.

Reisiguru.ee: Euroopa sügavaim järv

Euroopa kõige sügavam järv Hornindalsvatnet asub Norras Grodåse külas. Järve ametlikult mõõdetud suurim sügavus on 514 meetrit ja keskmine sügavus 236 meetrit.

Mõnedel andmetel võib Hornindalsvatneti järve tegelik maksimaalne sügavus olla enam kui 600 meetrit. Sellise sügavuse mõõtis 1990-ndatel aastatel Norra telekommunikatsiooniettevõte Telenor, kui paigaldas järve põhja fiiberoptilist kaablit. Hornindalsvatneti järves saab ujuda, kala püüda ja paadiga sõita. Järve lähistel toimub iga aasta juulis pikamaa jooksuvõistlus Hornindalsvatnet’i maraton, kus võisteldakse nii maratoni tavadistantsil kui ka poolmaratonis.

Loe täpsemalt Reisiguru.ee-st.

Homme Moskvasse sõitev Sokk: tahaks juba tuleviku kohta selgust

Rakvere Tarva korvpallimeeskonna Eesti karikavõistluste finaali aidanud mängujuht Sten-Timmu Sokk sõidab juba esmaspäeval Moskvasse, kus peaks saama selgeks, kas ta sõlmib lepingu Moskva Dinamoga.

«Kõigepealt lähen sinna mõneks päevaks, seejärel tulen koju tagasi ja kui sõlmin lepingu, siis aastavahetuse paiku sõidan uuesti Moskvasse,» rääkis ta. «Sellest teemast on nii palju räägitud, et mingit ootusärevust mul enam pole. Tahaks juba tuleviku kohta selgust – oleks rahulikum elada. Ükskõik, kus ma siis hooaja lõpuni mängin.»

Suure tõenäosusega oli karika finaal Soku jaoks siiski Tarva särgis viimane mäng. Ta tunnistas, et finaalis tahavad kõik võita, kuid kui laupäeval õnnestus neil poolfinaalis Kalev/Cramot üllatada, siis finaalis Rocki vastu seda ei suudetud.

«Rock kasutas ära oma tugevused ja meie nõrkused. See on ju normaalne, nii peabki korvpalli mängima,» sõnas Sokk pärast Eesti karikavõistluste finaalis Rockilt saadud 66:84 kaotust.

Video: totralt kukkunud Soome suusalootus tuli olukorrast elegantselt välja

Soome noor mäesuusalootus Samu Torsti kukkus Itaalias Alta Badias peetud suurslaalomis ja sattus ootamatult tobedasse olukorda.

Raja keskel vääratanud Torsti lohises reklaamplakatitesse, jäi neisse kinni ja libises nagu kelgul kümneid meetreid piki nõlva allapoole, enne kui lõpuks pidama sai. Soomlane tuli aga piinlikuvõitu äpardusest elegantse liigutusega välja. Vaata videost, kuidas!

23-aastane Torsti sai Sotši olümpial kiirlaskumises 21. koha ning on tänavuses MK-sarjas mahtunud kolmest stardist kahel 20 parema hulka. Alta Badia suurslaalomi võitis austerlane Marcel Hirscher, kes edestas kahe laskumise kokkuvõttes ameeriklast Ted Ligetyt 1,45 ja prantslast Thomas Fanarat 1,48 sekundiga. Tänavu kavas olnud neljast suurslaalomist kolm võitnud Hirscher on ka MK-sarja liider nii suurslaalomis kui üldarvestuses, talle järgnevad vastavalt Ligety ja norralane Kjetil Jansrud.

Võimsa kolmanda veerandaja teinud Tartu Rock krooniti karikavõitjaks

Tänavune Eesti karikavõitja korvpallis on taas Tartu Rock, kes alistas Rakveres peetud finaalis 84:66 Rakvere Tarva. Mullust karikavõitu kaitsnud tartlaste parimaks kerkis 15 punkti ja 17 lauapalliga Janar Talts, 15 punkti viskas ka Tanel Sokk. Tarva resultatiivseim oli 18 punktiga Sten-Timmu Sokk, kes jagas lisaks ka kaheksa resultatiivset söötu.

Rakvere Tarvas - Tartu Rock 66:84

Tarvas: Sokk 18 p + 8 rs, Raley-Ross 15 p, Jurtom 12 p, Paiste 9 p, Umbraško 5 p, Haughton 4 p, Šumanov 2 p, Peterson 1 p

Rock: Talts 15 p + 17 lp, Sokk 15 p, Peciukevicius 14 p, Eichfuss 13 p, Kriisa 10 p, Dorbek 8 p, Doronin 4 p, Kurbas 3 p, Petrukonis 2 p

Mängu käik (Tarvas - Rock):

-

Tarva algviisik: Mario Paiste, Sten-Timmu Sokk, David Haughton, Martin Jurtom, Brandis Raley-Ross

-

Rocki algviisik: Tanel Sokk, Gert Dorbek, Janar Talts, Timo Eichfuss, Tanel Kurbas

-

Mäng käib!

2:0

Jurtom viib Tarva juhtima

2:2

Eichfuss viigistab

2:4

Sokk viib Rocki juhtima

5:4

Jurtom kaugelt

5:6

Talts viib Rocki juhtima

5:8

Taas Talts

8:8

Sten-Timmu Sokk tabab kaugelt

8:10

Eichfuss vastab

8:13

Kriisalt veel üks kolmene

11:13

Paiste vastab samuti tabava kaugviskega, Tarvas püsib mängus

13:13

Umbraško toob viigi tabloole

13:16

Talts on ründelauas ja teeb 2+1

Eksimusi mõlemalt poolelt - Umbraško viskab kaugelt ässa, Peciukevicius ei taba omakorda kumbagi vabasiet

13:20

Kriisalt vabavise, teine läheb mööda, kuid Rock saab ründelaua ja Dorbek tabab koos veerandaja lõpusireeniga kolmese!

13:20

Esimene veerandaeg läbi!

Tarvas on tabanud esimese kümne minutiga 12st kahepunktiviskest ainult kaks. Ka lauas on tartlased 11:7 peal.

15:20

Rossilt kaks vabaviset

16:20

Rossilt veel üks vabavise

16:22

Petrukonis jääb korvi alla Sten-Timmu Soku vastu ja paneb pealt

18:22

Haughton vastab kohe samuti pealtpanekuga

20:22

Haughton mängib Soku kenasti korvi alla viskele ja Kullamäe võtab mõtlemisaja, poolaja lõpuni 7.27

20:25

Tanel Sokult kolmene

22:25

Ross tuleb eikuskilt ja paneb Haughtoni möödaviske pealt sisse!

Rock saab ühel rünnakul neli korda proovida, aga pall korvi ei lähe

24:25

Paiste tegutseb korvi all osavalt

24:27

Tanel Sokk tabab lähiviske

Viis minutit veerandaja lõpuni ja televisiooni time-out

24:30

Rossi kolmene keerab rõngast välja, teises väljakuotsas tabab kaugelt vabaks jäetud Sokk

Ross on seni tabanud seitsmest viskest vaid ühe ja seegi oli pealtpanek

Sokk läheb Taltsi käe alla ja eksib, Umbraško teeb vea ning Sõber võtab mõttepausi. Poolaja lõpuni 2.55

26:30

Rossilt kaks vabaviset

26:32

Taltsilt kaks punkti juurde

26:34

Talts mängib korvi all Haughtoni üle

29:34

Umbraškolt ülivajalik kolmene!

31:34

Ka ründelaua võtnud Ross tabab lõpuks hüppeviske ja Kullamäe võtab mõtlemisaja, mängida 16 sekundit

Kriisa mängitakse kaugelt viskele, vise ei taba

31:34

Esimene poolaeg läbi, selle võidab Tartu kolme punktiga!

Taltsil on juba poolajaga koos kaksikduubel ehk 11 punkti ja 10 lauapalli, Tanel Sokk on visanud 10 punkti. Tarva resultatiivseim on 9 punktiga Ross hoolimata sellest, et platsilt on ta üheksast viskest tabanud ainult kaks.

Teine poolaeg on alanud!

31:36

Eichfuss ründelauas

31:39

Dorbekult kolmene

33:39

Rossilt taas kaks vabaviset

33:41

Talts saab Haughtonilt vea kätte ja realiseerib vabavisked

33:43

Peciukeviciuse-Taltsi koostöös ilus alley-oop!

Dorbek teeb Tarva õnneks jooksu, aga kolme minutiga pole Tarvas mängust saanud veel ühtegi korvi

33:45

Peciukevicius tabab vabavisked, teise poolaja seis praegu 11:2 Tartule

33:48

Peciukeviciuselt veel ka kolmene!

Teist poolaega on mängitud neli minutit, Tarva ainsad punktid on endiselt tulnud Rossi vabavisetest ja Sõber võtab aja maha, aga vahe on kärisenud juba 15 punktile.

33:50

Kurbas teeb vaheltlõike ja paneb pealt

35:50

Ross tabab viimaks ka ühe viske Tarva poolelt

35:52

Järjekordne ründelaud Tartule ja Peciukevicius murrab efektselt korvi alla ning toob kaks punkti

37:52

Haughton viib Kriisa vastu jõuga palli korvi

38:52

Peterson tabab ühe vabaviske kahest

38:54

Kriisalt kaks vabaviset

Ross teeb oma kolmanda vea ja võetakse pingile

38:56

Peciukeviciuselt vabavisked

40:56

Jurtom saab korvi kohale ilusa söödu, tartlased jäävad kaitses magama

40:58

Sokk aga vastab kohe

40:60

Doronini vabavisked kasvatavad vahe esmakordselt 20 punktini

40:62

Doroninilt veel üks korv

42:62

Ross vastab kahesega, minut kolmanda veerandaja lõpuni

42:65

Sokult veel üks kolmene!

44:65

Sten-Timmu Sokult kaks vabaviset

44:67

Kriisa ootab nurgas kaua palli, saab selle lõpuks ja tabab

44:67

Kolmas veerandaeg läbi!

Kolmanda veerandaja võidab Rock koguni 33:13!

44:69

Kriisa tabab veel ühe viske, Tarvas ei saa aga kuidagi enam palli korvi

44:71

Eichfuss kahene

47:71

Sten-Timmu Soku kolmene muudab Tarva seisu natukenegi ilusamaks

49:71

Paiste lõikab hästi korvi alla

49:72

Kurbaselt üks vabavise

51:72

Jurtomilt kaks punkti juurde

51:74

Eichfussilt vabavisked

53:74

Kriisaga personaalset duelli alustanud Paiste lõikab uuesti teravalt korvi alla ja toob kaks punkti. Kriisa vastab möödaläinud kolmesega, teeb siis vea ja pahandab Peciukeviciusega

56:74

Sten-Timmu Soku kolmene toob Tarva jälle vähem kui 20 punkti kaugusele ning Kullamäe võtab aja maha, mängida kuus ja pool minutit.

56:77

Tartu saab jälle ühel rünnakul mitu korda proovida ja Eichfuss tabab lõpuks kolmese

Taltsil on koos ilusad numbrid - 15 punkti ja 15 lauapalli

Haughton saab viienda vea ja peab mängust lahkuma. Tehniline time-out, pisut alla viie minuti veel mängida

56:78

Peciukeviciuselt üks vabavise

56:80

Dorbek lükkab enda möödaviske teisel katsel korvi

56:82

Peciukeviciuse vabavisked

59:82

Jurtomilt kolmene

62:82

Sten-Timmu Sokult kaugvise, 2.09 mängida, aga Kullamäe võtab ikkagi aja maha

Tartu poolel pääsevad lõpuminutitel platsile ka Sutt, Vene ja Meister, et kõik mehed finaalis mängida saaksid

64:82

Sten-Timmu Sokult kahene

64:84

Peciukevicius

66:84

Platsile pääsenud Šumanov tabab kahese!

Mäng läbi, Tartu Rock on karikavõitja!

Enne mängu:

Eile toimunud poolfinaalis võitis Rock kindlalt 84:61 TTÜd. Õhtuses mängus valmistas aga suurüllatuse Rakvere Tarvas, kes oli 74:73 üle valitsevast Eesti meistrist Kalev/Cramost. Kalevi jaoks oli eilne päev üsna eriskummaline, kuna maha peeti kaks mängu – lisaks karika poolfinaalile võideti pärastlõunal Tallinnas Riia VEFi.

Seitsmenda üleminuti värav tõi Liverpoolile väärt viigi

Inglismaa jalgpalli kõrgliiga vooru keskses kohtumises mängis Liverpool koduplatsil Arsenaliga 2:2 viiki. 

Sel hooajal üldiselt kesiselt esinenud Liverpool oli täna justkui uuesti sündinud ning näidati üles kõvasti aktiivsust. Avapoolaja normaalaja viimasel minutil suudeti lõpuks ka väravalukk murda, kui meeskonna viis ette Coutinho. See seis aga kaua ei püsinud, sest kohe vasturünnakul Arsenal karistuslöögi järel viigistas, kui õhus hüppas Martin Skrteli ära Mathieu Debuchy, vahendab Soccernet.ee.

Teisel poolajal oli endiselt üritavam pool kodumeeskond, kuid vastu mängukäiku lõi Olivier Giroud külalised ette. Juhtuma hakkas aga lisaminutitel, mida anti tänu Skrteli pikale vigastuspausile koguni üheksa tükki ja seitsmendal üleminutil suutiski Liverpool viigistada ning lööjaks ei keegi muu kui slovakk ise.

Galerii: Madeirale püstitati hiiglaslik Cristiano Ronaldo ausammas

Cristiano Ronaldo sünnisaarel Madeiral avati täna maailma parima jalgpalluri ausammas. Pronksist kuju on kahe meetri ja 40 cm kõrgune ning kaalub 800 kg.

Rootsi ajaleht: riigis on vähemalt 10 000 dopingutarvitajat

Rootsi ajaleht Expressen kirjutab, et riigis valmistab ühe suuremaid probleeme suur dopingutarvitajate hulk. Viimase uuringu põhjal kasutab dopingut vähemalt 10 000 rootslast. Tänavu on dopinguga vahele jäänud 29 rootslast.

Suur dopingutarvitamise uuring tõi välja, et peamiselt kasutavad keelatud aineid mehed vanuses 18-34 aastat. Testitud on aga kõigest ühte protsenti dopingu tarvitajatest. Expresseni andmetel on tänavu olnud vähemalt 701 juhtumit, kus dopinguaineid on sisse toodud teistest riikidest. Möödunud aastal oli sama number rohkem kui kaks korda väiksem.

Üks sõda kahes raamatus

Vene-Gruusia sõda 2008. aasta augustis jääb meist nüüd juba viie aasta kaugusele, kuid praegused sündmused Ukrainas tuletavad seda taas teravalt meelde. Õhus on samasugust pinget, me näeme sama agressori samasugust ülbust, taas on teele lükatud põgenikevoorid ja vallandunud mastaapne infosõda. On tänuväärselt õigeaegne, et käesoleval aastal ilmus Vene-Gruusia sõja teemal koguni kaks raamatut. 

Kõigepealt «Impeeriumi vastulöök» Mart Laarilt, kel tänu lähedastele suhetele Gruusia endise presidendi Saakašvili jm juhtkonnaga on olnud võimalus jälgida ja kirjeldada tollaseid sündmusi ja neile eelnenut köögipoolelt. Ja teiseks «Vene-Gruusia 2008. aasta sõda» Ants Laaneotsalt, kes samuti oli Gruusiaga tollal tihedalt seotud ja puutus selle relvajõududega lähedalt kokku. Eesti keeles on Vene-Gruusia sõja teemal 2010. aastal ilmunud küll Ronald Asmuse «Väike sõda, mis raputas maailma», kuid see oli tõlketeos ega toonud sisse seoseid Eestiga. Nüüd ilmunud raamatutes on Eesti-mõõde kenasti olemas, iseäranis põhjalikult Laari omas: Eesti eeskuju Gruusiale esitatakse sõjaeelsest ajast mitmes rakursis, üksikasjalikult on juttu eestlaste panusest sõjaaegse infoblokaadi murdmises.   

Laari raamatu fookuses on eelkõige Saakašvili – autor portreteerib Gruusia noort presidenti, tema teed võimule, annab hinnanguid tema impulsiivsele loomusele, millega vihjamisi seotakse ka sõja kahetsusväärne algus. Sündmuste arengut, milles Venemaa oma revanšistlikke plaane Lõuna-Osseetia, aga ka Abhaasia suunal 2008. aasta esimesel poolel samm-sammult ellu viis ja sellega Saakašvili närvid lõplikult krussi keeras, keritakse raamatus kriminulli põnevusega. Just sõja vahetu eelloo kirjeldus, millesse on pikitud erinevate osaliste mälestuskilde, on selle raamatu tugevus. Laaneots elupõlise sõjaväelasena toob oma raamatu fookusse sõja kui sündmuse: põhjalikult kirjeldatakse Gruusia ja Venemaa (aga ka Abhaasia) relvajõudude koosseise, inimressurssi, lahingtehnikat, manöövreid. Nii Laari kui Laaneotsa raamatus on sõja käik esitatud üksipulgi päevade kaupa, Laaneotsal detailitäpsemalt ja põhjalikumalt. Esile tasub tõsta ka Laaneotsa oskust töötada mõlema konfliktipoole kirjandusega: nii lääne, Gruusia kui ka Vene allikaid kasutades on jõutud tulemuseni, mis oma hinnangutes on tasakaalukam, kui meil seni selle sõja retseptsioonis tavaks olnud. Sõja eelloo kirjeldus on Laaneotsal napim, kuid sellest õhkub soovi mõista kümnenditepikkuste rahvustevaheliste pingete olemust. Minnakse tagasi 18.–19. sajandi pöördeliste sündmusteni, sest just seal on tänaste jõujoonte juured. (Väike märkus: Vene tsaari Pavel I nime on eesti keeles ikka tavaks kirjutada Paul I) Puudutades kahekümne aasta tagust Gruusia-Abhaasia sõda, näitab Laaneots venelaste rolli selles hoopis varjundirikkamalt, kui seni harjunud oleme. Sest tõesti – Jeltsin toetas sõja alguses ju Gruusiat. Selle tagapõhjaks olid venelaste probleemid Tšetšeenias ja mujal Põhja-Kaukaasias, aga põhjuseid oli teisigi. Hiljem küll Jeltsin vahetas poolt, aga see varasem unustatakse sageli ära.

Ka Laar ei saa mööda aastakümnetetagusest, kuid siin jääb ta oma muidu põhjalikus ja põnevas raamatus kohati pisut pealiskaudseks. «Lõuna-Osseetia on läbi aegade olnud sõjakas kant, mille elanikud polnud kunagi rahuliku tööga, vaid rohkem röövimise ja sõjapidamisega tegelenud.» (lk 43). Meenub Gerardus Mercator, kes kirjutas 16. sajandil, et frangid on rumalad, baierlased täitmatud ja hispaanlased ahned, Karl Ernst von Baeril olid eestlased 19. sajandil laisad ja mustad, aga on kahtlane, kas sellised üldistused ka 21. sajandisse sobivad. Või järgmine näide: «Aastakümneid oli Lõuna-Osseetias harjutud tulistama kõige pihta, mis liikus.» (lk 44). Tjah, ma tunnen üht osseedist koolidirektorit, kes kooli juhtimise kõrvalt annab lastele ka ajalootunde. Kaukaaslase kujutamise n-ö valgustuslik diskursus näikse Eestis jäävat ootama paremaid päevi.

Kahekümne aasta tagustel sõdadel peatudes kirjutab Laar, et Gamsahurdia oli see, kes väed separatistlikesse provintsidesse viis. Lõuna-Osseetia puhul peab see paika, aga selleks ajaks, kui Gruusia alustas sõda Abhaasia vastu, oli Gamsahurdia juba üle poole aasta võimult kõrvaldatud. Laari käsitluses toimub Gamsahurdia kukutamine ja Ševardnadze võimulepääsemine justkui alles pärast sõja lõppu ja grusiinide massilist põgenemist Abhaasiast (lk 17–18). Tegelikult alustas sõda Ševardnadze ja tema isikust sõltus suuresti ka see, et sõja algul kaldus Venemaa toetus Gruusia poole.

Abhaasiast ei saa tegelikult ümber ka 2008. aasta kriisi käsitledes. Laar tunnistab, et Gruusia jaoks tundus «sobivat võimalust sõja alustamiseks pakkuvat separatistlik Abhaasia». Ja teisal, kui Venemaa oli Abhaasiasse viinud 400 dessantväelast: «Näis, et Gruusia otsustajad hakkasid üha enam kalduma sõjalise lahenduse poole.» Mispeale saabusid Gruusiasse üksteise järel lääne emissarid, kes püüdsid Saakašvilit veenda, et sõda pole mingi väljapääs. Niisiis õnnestus sõda Abhaasias ära hoida ja lauale tuli Lõuna-Osseetia kaart. Olen käinud palju kordi Abhaasias. Mõni kuu pärast saatuslikke augustisündmusi 2008 olin Suhhumis ja kohtusin Abhaasia asevälisministriga, hilisema välisministriga, samasuguse noore ja energilise mehega nagu Saakašvili. Kommenteerides Abhaasia diplomaatilist tunnustamist Venemaa poolt, ütles ta justkui vabandades, et nüüd vähemalt ei pea abhaasid enam elama pidevas, öid ja päevi kestvas hirmus Gruusia võimaliku rünnaku ees. Rahu oli saabunud, aga see noor mees õnnelik küll ei olnud: temale meeldinuks hoopis rohkem, kui lääs Abhaasiat tunnustaks ja see ei peaks tegema oma valikuid ainult Gruusia ja Venemaa vahel. Sellest on nad seal ammu väsinud.

2008. aasta sõjale järgnenud aega käsitledes kirjutab Laar, et Abhaasia on sattunud täielikult Moskva kontrolli alla ja et see osale abhaasidest ei meeldi (lk 130). Nii see on. Abhaasia rahvuslikud jõud sooviksid Venemaast distantseeruda ja olla avatud läänele, aga me teame, et lääs on otsustanud toetada Gruusia (nõukogudeaegset) territoriaalset terviklikkust ega tee abhaasi rahvuslasi kuulma. Lõuna-Osseetia olukord on veel õnnetum. Nemad ühineksid pigem Põhja-Osseetiaga, st Venemaaga, aga Venemaa ei kiirusta neid avasüli vastu võtma. Sellekski on mitmeid põhjuseid.

Mis siis edasi? Laaneots on kindel, et Moskva üritab Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat venestada ja liita impeeriumiga (lk 87), Laar nii otse ei ütle, ta möönab vaid, et Abhaasia ega Lõuna-Osseetia ei ole pärast sõda õnnelikumad, kui olid enne (lk 131). Nende pisiriikide tulevikuperspektiivid pole ka siinsete raamatute otsene teema, nii et selle üle palju ei juurelda. Olulisem on, millised järeldused peaksid osapooled tegema (näpuga viibutatakse mõlemas raamatus nii Gruusia kui Venemaa poole), mis saab edasi Venemaa ja lääne vastasseisust, ja eriti meie jaoks – mida on õppida tollastest pingetest suure ja väikese vahel, mis kulmineerusid verise sõjaga. Murelikud mõtisklused on neid raamatuid lugedes garanteeritud.

ARVUSTUS

Mart Laar 2014. Impeeriumi vastulöök. Vene-Gruusia sõda, august 2008. Tallinn: Read.

Ants Laaneots 2014. Vene-Gruusia 2008. aasta sõda – põhjused ja tagajärjed. ENDC Occasional Papers 1. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

 

 

 

 

 

 

 

Kümmel: eelsõidu hea tunne kruttis ootused liiga üles

Murdmaasuusatamise MK-etapil Davosis jõudis Peeter Kümmel vabatehnikasprindist kvalifikatsioonist edasi veerandfinaali, kuid jäi seal selgelt viimaseks.

«Ma jäin kvalifikatsiooniga jälle rahule. Sain kindla peale edasi ja enesetunne oli väga hea,» vahendab ERR Sport Kümmeli sõnu. «See eelsõidu tunne kruttis võib-olla ootused liiga üles. Lihtsalt lõi käigu välja ühel hetkel ja ei teagi... spordis niimoodi juhtub. Südamest muidugi oleks tahtnud sõita kiiremini.»

Galerii: tuleetendusega tähistati toomapäeva

Pühapäeva õhtupoolikul kogunesid sajad pärnakad Vallikääru uudistama traditsioonilist tule- ja muusikaetendust, millega tähistati toomapäeva ja millel kuulutas linnapea Toomas Kivimägi välja jõulurahu.

„Luban et see on viimane nii rõske sügispäev sel aastal, sest jäänud on vaid loetud tunnid talve alguseni ja loetud päevad jõuludeni,“ ütles Kivimägi ürituse sissejuhatuseks.  

Et pärast tänast toomapäeva hakkab päev taas pikemaks muutuma ja öö lühemaks, on saanud Pärnus traditsiooniks tähistada seda sündmust valgusetendusega.

Nii nägi Vallikäärus ebamaise muusika saatel tuleinstallatsiooni mille autoriks oli Üllar Kallau. Muusika seadis Siim Arusaar.

Installatsiooni käigus süütasid hõbedastes tunkedes maskidega mehed Tahma-Toomad, mis lõpuks ära põlesid ja maha kukkusid.

Kogu etendus kestis kümmekond minutit.

Linnapea kuulutas välja ka jõulurahu Pärnus.

„Traditsioon on jõulude eel kuulutada välja jõulurahu aga tavapäraselt tehakse seda jõululaupäeval,“ märkis Kivimägi. „Aga nagu te kõik teate, on sõna „rahu“ saanud sel aastal uue tähenduse selle sõna kõige laiemas tähenduses. Ja võime olla rõõmsad ning õnnelikud, et meil Eestis on rahu. Aga jõulurahu silmas pidades kutsun teid olema natuke veel tolerantsem, natuke veel sõbralikum meie ligimeste suhtes. Kuulutan välja jõulurahu Pärnus ja soovin teile mõnusat jõuluaega ja meeleolukat aastavahetust.“  

Kalendri järgi hakkavad päevad pärast toomapäeva tasapisi pikenema ehk valgus saab võidu pimeduse üle.

Rahvakalendris on toomapäev oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest.

Toomapäeval on liikvel surnute hinged. Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut.

Oma kasvandik tõi Newcastle'ile valusa kaotuse

Inglismaa kõrgliiga pühapäevane esimene mäng oli suur Newcastle Unitedi ja Sunderlandi derbi, mis läks 1:0 külalismeeskonnale.

Sunderlandi kangelaseks kerkis 90. minutil Adam Johnson, kes alustas oma jalgpallurikarjääri noore poisina just Newcastle'is, kuid sealt 12-aastasena minema kupatati ja noor poiss otsustas Middlesbrough'ga liituda, vahendab Soccernet.ee.

Selles suhtes emotsionaalse mängus küll oli Newcastle'il omi võimalusi, kuid Costel Pantillimoni üle mängida ei suudetudki.

Sunderland tõusis võiduga 14. tabelireale ning Newcastle jäi jätkab esikümne lõpus, üheksandal kohal.

Sutil kirus vormel-1 sarja: sõitjakoha eest makstakse meeletuid summasid

Vormel-1 sarjas Sauberi rooli keeranud, kuid tulevaks hoojaks tööta jäänud Adrian Sutili sõnul on tiimidelt sõiduõiguse ostmine läinud üle igasuguste piiride.

Sakslase sõnul on paks rahakott juba ammu oluliselt tähtsam kui sõiduoskus. «Mõni mees maksab aastas uskumatu summa. Asi ei peaks nii käima,» lausus ta Autospordile. «See on alati probleem olnud – juba 20-30 aastat tagasi olid olemas väiksemad tiimid, kuhu sai koha osta raha eest. Nüüd on selliseid võistkondi vähem ja ehk on seetõttu asi silmatorkavam. Jah, see asi ei pruugi sarjas kunagi muutuda, aga saame teha üht-teist selleks, et olukord oleks rohkem tasakaalus,» arvas Sutil, kes jäi koos Esteban Gutierreziga talvel töötuks, kuna Sauber võttis nende asemele Felipe Nasri ja Marcus Ericssoni.

«Mäletan, kui Minardi ja Arrows olid vormel-1 sarjas ja teenisid ikkagi mõnevõrra kasumit. Muidugi oli ka paar sõitjate, kellele maksis palka sponsor, aga see polnud esmatähtis. Oleks vahva, kui selline olukord taastuks – siis saaksime ehk rääkida spordist. Praegu… ma ei teagi, mis asi see on,» oli Sutil kriitiline.

Sakslase arvates peavad samas ka väiksemad tiimid rahaprobleemide osas vastutuse enda õlule võtma. «Mõni neist peaks oma tööd paremini tegema, et kasumit teenida. Kuid ehk on ka üht-teist süsteemis valesti. Mõni tiim saab vormel-1 sarjas kasudega hakkama, neil on sponsoreid ja kõik sujub. Mõnel aga pole toetajaid ja nemad on raskustes. Mina olen kõigest sõitja, nii et ma ei tea täpselt, miks asjad nii tasakaalust väljas on. Aga asjad ei peaks nii olema, sest tegemist on endiselt suure spordialaga,» lausus Sutil.

 

Tarnija nilbete lastesukkpükste tootjaga koostööd lõpetama ei kiirusta

Maxima poes müügil olnud nilbe kirjaga laste sukkpükste maaletooja Andres Sooaluste sõnul ootab ta tootjapoolse selgituse ära, sest «ühe väikse sellise asja» pärast ei saa koostööd lõpetada.

«Me oleme neilt (HQT Europe –toim) mitukümmend aastat kaupa ostnud ja kunagi ei ole probleeme olnud,» rääkis Singola juhatuse liige Andres Sooaluste firmast, kelle väikelaste sukkpükstel on «Do I make you horny? (eesti keeles - kas ma ajan sind kiima?).

Küsimusele, kas ettevõte kavatseb ka edaspidi HQT Europega koostööd jätkata, vastas Sooaluste, et ta ei ole saanud veel tootjaga rääkida. «Me ootame ära, mis nemad ütlevad ja siis vaatame, sest ma ei saa ühe väikse sellise asja pärast kohe otsuseid teha,» kinnitas ta.

Sooaluste sõnul ei olnud neil mingit aimu, et osa sukkpükse võiks kanda nilbet teksti. «Me kontrollime loomulikult kõik üle, aga sukkpüksid on rulli keeratud, nad ei ole sirgelt lahti» selgitas ta. Ta kinnitas, et sukkpüksid saabuvad neile 12 tükki ühes pakis, läbisegi eri suuruses ja mustriga ning neil puudub võimalus pilte valida. Kuigi ettevõttes vaadatakse kaup läbi ja varustatakse vöötkoodide ja etikettidega, jäi üks partii Sooaluste sõnul lahti võtmata. «Lipsas jah kogemata läbi,» möönis ta. «Oleme vabandused välja jaganud, kellele jagada on,» lisas ta.

Maximas oli eelmisel nädalal kampaaniakaubana müügil laste sukkpüksid, mil oli peal ebasobiv kiri. Poeketi teatel oli nilbe tekstiga tooteid müügil üle Eesti u paarkümmend paari. Sooaluste sõnul olid sukkpüksid  toodetud Hiinas.

Elumajast varastati 117 000 euro väärtuses esemeid

Lõuna prefektuuri teatel on viimase kuu jooksul Tartus ja linna lähiümbruses oluliselt sagenenud vargused era- ja kortermajadest. Suurima kahjuga vargus pandi toime detsembrikuus, kui eramajast varastati ehteid, sularaha ja teisi esemeid kokku enam kui 117 000 euro väärtuses.

Tartu politseijaoskonna juhtivuurija Viktor Võsokovi sõnul on novembri- ja detsembrikuu jooksul korravalvuriteni jõudnud umbes paarkümmend teadet sissemurdmistest ja vargustest eramajadest, ridaelamuboksidest ja ka korteritest.

Enim teateid vargustest on politseile tulnud Ülenurme vallast, Ihastest, Vahi külast ja Elva linnast. Juhtivuurija sõnul on vargad sihikule võtnud uuemad elamurajoonid, lootes sel viisil sattuda jõukate majapidamiste peale.

Sisenetud on nii uste, akende kui ka rõduuste kaudu. Sagenenud on juhtumid, kus uste lukud kas muugitakse või lihtsalt lõhutakse lahti. On olnud ka juhtumeid, kus akna või ukse vahele pannakse raudkang ning murtakse see jõuga lahti.

Politsei soovitab oma koduuks lukustatuna hoida, nii kodust lahkudes, uneajaks kui ka kodus viibides. Samuti tuleks oma hinnalisem vara kindlustada ning vastavalt võimalustele paigaldada eluruumidesse valvesüsteemid ja õuele anduritega valgustid.

Nilbe kirjaga lastesukkpükse müüdi üle Eesti

Maxima teatel sattus ebameeldivate asjaolude kokkulangemise tõttu üle Eesti müüki ligi paarkümmend paari väikelaste suurustes sukkpükse kirjaga «Kas ma ajan sind kiima?».

«Loomulikult oleks elementaarne, kui selliseid kirju peal ei oleks,» rääkis Maxima brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe. Lehtmäe sõnul oli nilbe tekstiga väikelaste sukkpükste näol tegu kampaaniatootega, mille kohta on poel vähem infot kui tavasortimendi puhul. «Tavaliselt tarnija teeb meile toote osas hinnapakkumise, kirjeldusega «laste sukkpükste assortii», mille juures on ära toodud värvid ja suurused,» rääkis Lehtmäe, kuidas kampaaniatooteid valitakse. Tarnija toob küll näha ka mõne paari toote näidised, kuid selliste sukkpükste assortii puhul on tavaliselt tegu nö «lillede ja mesimummudega». Lehtmäe rõhutas, et sellise täiesti aktsepteerimatu sõnumi lisamist ei oleks keegi osanud ette kujutadagi.

Kui Maximani jõudis info ebasobivate sukkpükste kohta, siis hakati poode kontrollima ja üle Eesti leiti müügil u paarkümmend sellise kirjaga toodet. «Me oleme ise tõsiselt šokeeritud, ma olen ka ise ema ja ei taha, et midagi sellist meil müügil olla võiks,» rääkis Lehtmäe.

 

Swedbank jagab 5000 eurot missioonipreemia nominentide vahel ära

Swedbank kinnitas, et Aadu Luukase fondilt tagasi palutud 5000 eurot jagatakse viie Luukase sihtasutuse missioonipreemia nominendi vahel võrdselt.

«Oleme juba ühendust võtnud teiste fondist tänavu toetust saanud organisatsioonide ja eraisikutega, kelle tegevust fondile tehtud annetuse kaudu toetada soovisime ning toetame neid otse,» kinnitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.

Ta lubas, et tänase tööpäeva lõpuks annab Swedbank otse oma toetuse edasi.

Aadu Luukase missioonipreemia pälvis kooseluseadusevastast rinnet vedanud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, mistõttu küsiski Swedbank Luukase fondile antud 5000 eurot tagasi.

Missioonipreemia ülejäänud nominentideks on Eesti Toidupank, tänavalaste probleemile pühendunud Inge Ojala-Pihlaja, Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal, SA Hille Tänavsuu Vähiravifond «Kingitud Elu» ning MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus.

Swedbanki kinnitusel jagab pank Luukase fondile minema pidanud 5000 eurot nende nominentide vahel võrdselt ära.

Missioonipreemia pälvinud isikut või organisatsiooni tunnustab Luukase fond 32 000 euroga. Missioonipreemia ülejäänud nominente tunnustati 6400-eurose preemiaga.

Pildid: Estonia uue maja ehitusel kukkus kraana ümber

Pärnu Postimehe lugeja teavitas toimetust Pärnus Tammsaare puiesteel asuva Estonia spaa Valge maja sisehoovis täna hommikul avanenud pildist:i ümber oli kukkunud Laarmanni Kraanade kraana. Majas käivad praegu remonditööd ja rajatakse juudeehitust.

Laarmanni Kraanade firmatelefonil öeldi, et tegemist oli tööõnnetusega, kuid täpsemalt ei soovitud juhtunut kommenteerida.

Estonia Valge maja sisehoovi kerkiva juurdeehitise nurgakivi pandi oktoobri lõpus ja  tuleval aastal avab rekonstrueeritud kuurordihotell koos spaa- ja konverentsikeskusega uksed.

Uuel aastal muutuvad Tallinna ühissõidukite sõiduplaanid

Uus aasta toob kaasa muudatused trollide ja busside sõidugraafikutes.

Alates 1. jaanuarist 2015 korrigeeritakse bussiliinide nr 10, 47, 67, 68 tööpäevaseid sõiduplaane, trolliliinide nr 3 ja 4 tööpäevaseid ja pühapäevaseid sõiduplaane ning trolliliini nr 9 kõiki sõiduplaane, teatas transpordiameti sõitjateveo osakond.

Sõiduplaanidega on võimalik tutvuda Tallinna linna veebilehel.

Klandorf kingib politseinikele oma raamatu

Üle 20 aasta jõustruktuurides töötanud Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf kingib jõuludeks politseinikele oma möödunud aastal ilmunud esikromaani.

Klandorf viib jõululaupäeva, 24. detsembri hommikul Põhja prefektuuri, Tallinna kainestusmajja ja Tallinnas asuvasse kolme politseijaoskonda jõuluööl valves olevatele politseitöötajatele oma esikromaani «Palgasõdur» sooviga pidada meeles neid, kes tagavad meie julgeoleku ajal, mil enamik meist peab rahulikke pühi. Romaan «Palgasõdur» saadetakse jõulukingiks ka kõigisse politseijaoskondadesse üle kogu Eesti.

«Erinevalt uusaastaööst on jõuluöö enamasti vaikne ja rahulik valve,» ütles pika politseistaažiga Klandorf. «Samas ei tohi mehed siis magada, vaid peavad olema pidevas valmisolekus, seepärast on mõnus lugemine ooteajal kindlasti abiks.»

Kriminaalromaan «Palgasõdur» põhineb 1990. aastate karmidele krimilugudele. Raamat kandideeris ilmumise järel 2013. aasta sügisel Aasta Ilukirjandusteose tiitlile ja teda on kirjastaja, kirjastus Legend andmetel müüdud ligi 2000 eksemplari.

Klandorf ostis politseijaoskondadele saadetavad romaanid oma uue, 2015. aastal ilmuva «Palgasõduri» triloogia teise osa autoritasu arvelt kirjastajalt välja ja saadab jõulukingid kõigile Eesti jõuluööl korra valvajatele välja oma kulu ja kirjadega.

«Eestis on politseitöötajad mitte üksnes alarahastatud vaid ka vähetunnustatud,» lausus Klandorf. «Peame jõuluajal meeles paljusid hädasolijaid, kuid enamasti ei mõtle me neile, kes sel ööl teevad oma igapäevast, ühiskonna jaoks väga olulist ja tähtsat tööd.»

Rakveres tapeti vanainimene

Ööl vastu reedet tungisid kurjategijad Rakveres Uuel tänaval eramusse ja tapsid seal elanud vanainimese.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Jelena Filippova ütles, et tapetud naine oli 93aastane. Kuriteos kahtlustatavaid hetkel ei ole.

Naise vägivallatunnustega surnukeha leidis sugulane reede hommikul. "Sellist surma ei taha kellelegi," ütles tädi laiba leidnud mees. "Olgu ta kui vana tahes." Täpsemalt mees traagilisest sündmusest rääkida ei saanud, sest politsei oli selle ära keelanud.

Riigikohus tunnistas apteekide asutamispiirangu kehtetuks

Riigikohtu üldkogu rahuldas täna õiguskantsleri taotluse ja tunnistas suve hakul apteekide asutamisele seatud aastase piirangu põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.

Riigikohtu üldkogu hinnangul kohtleb apteekide asutamispiirang ettevõtjaid ebavõrdselt, takistab uute apteekide loomist ja annab eelise neile, kes asutasid apteegid enne asutamispiirangute jõustumist. Ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riive on riigikohtu sõnul väga intensiivne ja seadusandja on valinud eesmärgi saavutamiseks ebaproportsionaalse vahendi.

Riigikohtu otsusest tulenevalt ei ole apteekide asutamine asukohast või teiste apteekide olemasolust lähtuvalt enam piiratud. See tähendab, et apteegi asutamiseks maal või linnas tuleb esitada ravimiametile sellekohane taotlus.

Kuna apteekide tegevusloa väljastamine võtab praktikas aega, on seadusandjal võimalik kiiresti kehtestada põhiseaduspärane regulatsioon ja juba esitatud taotluste alusel antakse tegevusload välja muudetud seaduse järgi, teatas riigikohtu pressiesindaja. Ravimiameti teatel on tegevusloa menetlemise üldine tähtaeg 60 päeva.

Parlamendi sotsiaalkomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ütles Postimehele, et riigikohtu otsuse alusel tuleb riigikogul uus apteegiregulatsioon vastu võtta soovitavalt jaanuari jooksul. Tema sõnul on selline olnud ka sotsiaalkomisjoni senine plaan. «Riigikohus ütleb ka, et apteekide avamise taotluste rahuldamine saab toimuma juba uue seaduse alusel,» märkis ta.

Pikhofi sõnul jätkuvad vaidlused eelnõu sisu üle ilmselt jaanuari alguses, kuid uue regulatsiooni kehtestamine on maa-apteekide säilimiseks ainuvõimalik tee. Eelmisel nädalal esimese lugemise läbinud eelnõu näeb apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ette lahenduse, kus edukamate linnaapteekide omanikud peaksid hakkama apteeke pidama ka maal.

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp selgitas Postimehele, et riigikohtu otsusega on kehtetuks tunnistatud suure nõudlusega piirkonda uue apteegi loomise ja olemasoleva apteegi ümberkolimise keelu piirang, kõik ülejäänud apteegi avamiseks vajalikud tingimused personalile, sisseseadele, ruumidele, nõuded tegevusloa omajale ja apteegiteenuse osutamisele kehtivad aga endiselt ja nendele vastavust kontrollib amet iga uue taotluse korral.

«Asutamispiirangu kadumine tähendab, et ka linnades ei ole vaja enam taotleda apteegi asutamisõigust, kuid endist viisi tuleb siiski taotleda apteegi tegevusluba. Apteegi tegevusluba saab taotleda iga ettevõtja, selleks peab ta esitama ravimiametile nõutud dokumendid ja looma tingimused, mis tõendavad, et ettevõtja tagab konkreetses asukohas apteegikülastajatele kvaliteetse apteegiteenuse,» ütles ta.

Raudsepa sõnul on üks olulisim tingimus proviisorist apteegi juhataja olemasolu. «Apteegi tegevusloa tingimused ning nende kontroll on ka edaspidi peamiseks asjaoluks, mis ei võimalda igaühel igal pool apteeki avada,» lausus ta, kuid lisas, et taotluste arv lähiajal tõenäoliselt kasvab.

Riigikohtusse jõudis vaidlus juuli alguses pärast seda, kui parlament oli tagasi lükanud õiguskantsleri ettepaneku seadust muuta ja tema hinnangul põhiseadusvastane olukord likvideerida.

Palju eriarvamusi tekitanud seadusemuudatused, mis kehtestasid varasemate asutamispiirangute kadudes üheks aastaks ajutise piirangu, et takistada kuni uue regulatsiooni loomiseni apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemise hoogustumist maal, võttis parlament vastu mai lõpus ning need hakkasid kehtima 9. juunil. Samal päeval jõustus ka riigikohtu eelmise aasta lõpus tehtud otsus, mis tühistas apteekide asutamisele pea kaheksa aastat kehtinud eelmised piirangud.

Muudatused näevad ette, et kuni 2015. aasta 9. juunini võib suuremates ehk üle 4000 elanikuga asulates uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul. Kui taotlusi laekub rohkem kui üks, heidetakse esitajate vahel liisku.

Pikhof põhjendas ajutise regulatsiooni kehtestamist suvel seisukohaga, et seniste piirangute päevapealt kehtetuks tunnistamine oleks halvendanud apteegiteenuse kättesaadavust. «Samuti asutataks hulgaliselt apteeke selliselt, et apteekide pidamine Eestis tervikuna muutuks suurenenud tööjõukulude, apteekide kogupinna ja muu sellise tõttu suuresti kahjumlikuks. Kahjumit suudaksid kanda tõenäoliselt üksnes suured apteegiketid ja apteekritel võiks muutuda apteekide pidamine praktikas võimatuks,» ütles ta toona riigikogus.

Siis vastu võetud muudatused võimaldasid küll käiku panna apteegibussi, maksta maal töötavatele apteekritele lähtetoetust, lihtsustasid apteegi avamist väikesaartel, lahutasid ravimite jae- ja hulgimüügi ning keelasid haruapteekide pidamise linnas, kuid siiski polnud need meetmed parlamendi enamuse hinnangul piisavad, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus maal. Pikhofi sõnul polnud riigikohtu otsuse tegemise ja selle jõustumise vahele jäänud kuus kuud kõigi meetmete analüüsimiseks ja sätestamiseks piisav.

Ajutise piirangu vastu korduvalt sõna võtnud õiguskantsler Indrek Teder leidis aga, et ravimiseaduses kehtestatud uued piirangud rikuvad põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust ja võrdsuspõhiõigust.

Swedbanki toetusest ilma jäänud Luukase fond sai raha Bigbankilt

Kuna Swedbank küsis Aadu Luukase fondile antud 5000 eurot tagasi, siis Bigbank otsustas summa fondile omadest vahenditest leida.

Swedbank otsustas Aadu Luukase fondile tehtud annetuse tagasi küsida, kuna Aadu Luukase tänavuse missioonipreemia võitis kooseluseadusevastast rinnet vedanud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, mida juhib Varro Vooglaid. See tekitas sotsiaalmeedias palju arutelu, ka pahameelt klientides. Swedbank kinnitas, et kannab raha teistele nominentidele otse ise.

Luukase fondile tegi seepeale 5000 euro suuruse annetuse hoopis Bigbank. «Vastab tõele, tegime. Oli juttu Indrek Luukasega ja saime aru, et see summa on neile (Aadu Luukase sihtasutusele – toim.) oluline,» ütles Postimehele Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar. Tema sõnul ei ole Bigbanki jaoks eriti oluline, kellele fond raha kingib.

«Me ei peaks lahterdama inimesi ühte või teise kasti. See ei ole üldse oluline, kas selle preemia saaja on ühe või teise leeri esindaja, või üldse keegi kolmas. Meie hindame lihtsalt fondi tööd,» rääkis Saar.

Tema kinnitusel oli Bigbank ka varem suhelnud Aadu Luukase poja Indrek Luukasega, ent kui Swedbank teatas meedias, et soovib annetust tagasi, siis suheldi Indrek Luukasega uuesti. «Kuna oli näha, et see summa on oluline, siis otsustasime selle leida.»

Swedbanki juhatuse liige: Luukase fondiga me koostööd ilmselt ei jätka

Swedbanki juhatuse liige Robert Kitt kinnitas, et Swedbank ei jätka ilmselt koostööd Aadu Luukase fondiga, kuna Swedbankile tundub, et sihtasutuse väärtushinnangud on muutunud.

Robert Kitt rääkis Kuku raadiole antud intervjuus, et Swedbank on Aadu Luukase sihtasutust (SA) toetanud kuus aastat, tänavu oli seitsmes koostööaasta. «Tegemist on soliidse SAga, mis on toetanud omakorda mitmeid erinevaid asutusi ja organisatsioone Eestis. Meie jaoks tuli negatiivse üllatusena selle aasta fondi suunamuutus, millele me ei jõudnud adekvaatselt reageerida. Seepärast oleme otsustanud loobuda fondi toetamisest,» rääkis Kitt.

Nimelt usub tema sõnul Swedbank, et iga inimene, sõltumata soost, etnilisest taustast, usulisest tõekspidamisest, vanusest või orientatsioonist, peab elus saama võrdsed võimalused.

Pank kannab raha nominentidele ise

«See on meie siiras uskumine. Meie hinnangul fondi suunamuutus, mis toetas preemiaga neid väärtusi selgelt mitte aktsepteerivat organisatsiooni, meile ei sobinud,» selgitas Kitt.

Ta lisas, et ilmselt koostööd fondiga ei jätkata ka edaspidi. «Kindlasti tekkis küsimus, et toetati ju ka teisi. Teistele viie-kuuele nominendile me kanname oma toetussumma ise otse üle.»  

Kitt ütles, et tuleb arvestada ka sellega, et panka võib tabada sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks pooldajate protsetilaine.

«Eestis on nii vähe inimesi, iga inimene on oluline. Ei ole võimalik keerata selga ühelegi inimesele,» kommenteeris Kitt ja avaldas lootust, et jõuluajal seda meeles peetakse.

Aadu Luukase tänavuse missioonipreemia võitis kooseluseadusevastast rinnet vedanud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, mida juhib Varro Vooglaid.

Sotsiaalmeedias tekitas pahameelt Swedbanki otsus teha klientide nimel rahaline annetus Aadu Luukase sihtasutusele. Swedbank vabandas ja teatas, et küsib Luukase fondile tehtud 5000-eurose annetuse tagasi.

Aadu Luukase poeg Indrek Luukas ütles Varro Vooglaiu sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks omistatud missioonipreemiat kommenteerides, et tegemist oli otsusega, mis arutati ja analüüsiti eelnevalt põhjalikult läbi.

«Meie arvamus kaldus SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks poole ka seetõttu, et nad on teinud oma tööd hästi professionaalselt edendades kodanikuühiskonda, demokraatiat. Nad on teinud seda soliidselt ja tsiviliseeritult,» selgitas Luukas. Ta lisas, et ei nõustunud väidetega nagu sihtasutuse tegevus oleks ühiskonda lõhestav. «Demokraatlikus ühiskonnas on oma koht erinevatel arvamustel,» lisas Luukas.

Talentide linn: noormees üritas bensiiniga saunaahju kütta

21. detsembri õhtul kell 20.22 sai häirekeskus teate, et Tallinnas Lubja tänaval on põleng ühe kortermaja keldrisse ehitatud saunas.

Asja uurima sõitnud päästjad avastasid, et noormees oli üritanud sauna kütta äärmiselt kummalisel ja ohtlikul moel, teatas Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirs. Nimelt oli ta sauna ahju valanud bensiini ja selle põlema pannud. Põlema süttis paraku ka bensiinikanister mehe käes.

«Tegemist oli kokkuvõttes õnneliku õnnetusega, mõtlematu teo toimepanija pääses tahmase näo ja põletushaavades käega. Kiirabi viis mehe haiglasse, päästjate saabumise hetkel saunas enam põlengut polnud. Päästjad ventileerisid ruumid. Loomulikult on sellisel kujul sauna kütmine vastuolus igasuguste tuleohutusnõuetega,» ütles Hirs.

Vaata, kellest saavad valimistel Reformierakonna esinumbrid

Reformierakonna nimekirjatoimkond esitas erakonna juhatusele kevadiste riigikogu valimiste nimekirjad.

Tallinna Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna valimisringkonnas juhib erakonna nimekirja riigikogu fraktsiooni esimees Kristen Michal. Eelmistel, 2011. aasta valimistel kandideeris ringkonna esimesena praegune peaminister Taavi Rõivas, kes seekord on nimekirja esinumber Harju- ja Raplamaal.

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus on nagu ka eelmistel valimistel erakonna esinumber Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital ning eurosaadik Urmas Paet Mustamäel ja Nõmmel.

Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal juhib Reformierakonna valimisnimekirja kultuuriminister Urve Tiidus, Lääne-Virumaal riigikokku kuuluv Valdo Randpere ja Ida-Viru ringkonnas Deniss Boroditš. 2011. aastal oli Lääne-Eesti esinumber seekord valimistel osalemisest loobunud riigikogu liige Jaanus Tamkivi, Lääne-Virumaal Hanno Pevkur ja Ida-Virumaal Kristiina Ojuland, kes nüüd kandideerib Rahva Ühtsuse Erakonna nimekirjas.

Järva- ja Viljandimaal jätkab Reformierakonna esinumbrina riigikogu liige Jürgen Ligi, Jõgeva- ja Tartumaal saab esinumbriks riigikokku kuuluva Igor Gräzini asemel tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ning Tartus riigikogu aseesimehe Laine Randjärve asemel kaitseväe endine juhataja Ants Laaneots. Võru-, Valga- ja Põlvamaal kandideerib nimekirja esimesena Valdo Randpere ning Pärnumaal valimistel osalemisest loobunud Rein Langi asemel Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Reformierakonna kõiki kandidaate ja nende paiknemist nimekirjades saab vaadata siit.

Reformierakonna üldkogu kinnitab valimisnimekirjad 10. jaanuaril. Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil.

Täna kõneleb NO99 Savisaar

Täna kell 18.00 toimub Eesti Draamateatri suures saalis Teater NO99 ühekordne aktsioon. Ettekandele tuleb uus kodumaine algupärand «Savisaare kõne rahvale». Aktsioon käsitleb ühiskonnas aktuaalseid sotsiaal-poliitilisi probleeme.

Aktsiooni lavastaja Tiit Ojasoo sõnul ei ole tegemist reaktsiooniga Edgar Savisaare kõnele samal kellaajal Estonia kontserdisaalis. «See pole reaktsioon, vaid see ongi Savisaare tegelik kõne,» ütleb Ojasoo.

Kohavalikut põhjendas Ojasoo vajadusega suurema ruumi järele. «Kuna kõne peetakse rahvale, siis on oluline, et kõnet võiksid kuulda võimalikult paljud. Savisaar ei ole kunagi rääkinud ühe-kahe inimesega, vaid ikka ja alati rahvaga,» lisas Ojasoo.

Registreerimistasu kõne kuulamiseks 4.50, registreerimine Teater NO99 kodulehel või Piletimaailmas.

Tänane aktsioon on esimene avalik üritus 6. veebruaril esietenduvast NO99 muusikalist «Savisaar». NO99 lavastajate Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi ning dramaturg Eero Epneri loodava muusikali peaosas on Marika Vaarik.

Lisaks mängivad ja laulavad veel Eva Klemets, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Rea Lest, Helena Pruuli, Jörgen Liik, Ragnar Uustal, Simeoni Sundja, Jarmo Reha, Liina Vahtrik ja Raivo E. Tamm.

Vaiko Epliku ja Jakob Juhkami loodava muusikaga muusikalis osalevad ka noorte segakoor Vox Populi (dirigent Janne Fridolini juhatusel).

Esialgu planeeritud viie etenduse asemel annab NO99 «Savisaarega» kümme etendust. Põhjuseks suur publikuhuvi. Teater kinnitab, et rohkem lisaetendusi ei tule, sest aega pole. «Savisaare» viimane etendus peab jääma valimistega ühel päevale.

 

 

 

Sadu põhjustab teedel libedust ja jäidet

Maanteeameti teeinfo keskus hoiatab, et täna päeval prognoositavalt lume- ja lörtsisadu jätkub ning teedel püsib libeduse ning jäite oht.

Täna varahommikul on sõidutingimused põhi- ja suurematel tugimaanteedel valdavalt head. Lääne-, Põhja- ja Ida-Eestis on teeolud piirkonniti muutlikud. Mitmel pool sajab lund ning on libedust.

Liikluspiirangud

Geoloogilisi uuringuid tehakse ja vajadusel piiratakse tööde tsoonis sõidukiirust Harju maakonnas Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna maanteel Tabasalu Rannamõisa lõigul (km 7,9 – 9,1).

Lisainfot teeolude kohta saab siit või helistades maanteeinfo lühinumbril 1510. Ilmaolude kaarti näeb siit

 

Fotod ja video: teelt välja sõitnud auto süttis põlema

Harjumaal kaldus eile kurvis teelt välja sõiduauto, mis süttis avarii tagajärjel põlema. 

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 21 paiku Harjumaal Viinistus. Esialgsetel andmetel kurvis libeda tee tõttu juhitavuse kaotanud Opel sõitis teelt välja ning rullus katusele. Seejärel süttis auto põlema.

Väidetavalt oli tegemist ärandatud sõidukiga.

Avariis keegi vigastada ei saanud.

 

Tasub teada: ära lase endale pühade ajal liiga teha

Vastavalt seadusele peab tööandja 23. või 31. detsembril tagama lühendatud tööpäeva kolme tunni võrra, sõltumata tööpäeva pikkusest. Väga lühikese tööpäeva korral pole vaja tööle tullagi.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest, teatas tööinspektsioon. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas, siis riigipüha-eelsel päeval ei pea ta tööle tulema. Tööpäeva lühendamine ei sõltu sellest, kas tööandja majandustegevus võimaldab seda teha või mitte, see ei ole tööandja õigus, vaid kohustus.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ja hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega ületundidega võrdses ulatuses või kokkuleppe olemasolul rahas, 1,5-kordselt. Kui töötaja aga ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

24., 25. ja 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Kui tööandja majandustegevuse tõttu või töötajale kehtestatud tööajakava alusel töötatakse riigipühal, siis peab tööandja maksma töötajale selle aja eest kahekordset tasu.

Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna või töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu. Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, ent kokkuleppel tööandjaga nõustus ta tööle tulema), tuleb ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas tasulise vaba aja andmisega ületundidega võrdses ulatuses või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.

Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea. Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb lisaks kahekordsele töötasule hüvitada töötajale ka tehtud ületunnid.

Fotod ja video: Mercedes murdus avariis pooleks

Harjumaal põrkas kokku kaks autot, millest üks murdus avarii tagajärjel pooleks.

Avarii juhtus eile kella 23.02 ajal Harju maakonnas Nissi vallas Haapsalu-Ääsmäe maantee 21. kilomeetril Vilumäel. Sõiduauto Mercedes Benz 200D, mida juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust mitte omav 28-aastane Anastasia,  kaldus vastassuunda ja põrkas kokku sõiduautoga Audi, mida juhtis 35-aastane Otto Matti Juhani.

Kokkupõrke tagajärjel murdus Mercedes pooleks.

Sündmuskohalt toimetati haiglasse Audis viibinud 79-aastane Eino.

 

Lõimunud lasnamäelane Dmitri Burnašev

Üle 15 aasta ühiskonda lõimida püüdnud Intergratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutust (MISA) juhib suvest saadik vene emakeelega Dmitri Burnašev (34), Lasnamäel sündinud noor mees. Lõimunud lasnamäelane.

Burnašev ütleb, et oli rumal, kui kaheksa aastat tagasi, pärast eestikeelse kõrgkooli lõpetamist ja tööd venekeelses firmas kandideeris eestikeelsesse firmasse ettevõtluskonsultandiks. Enne teda oli firma mitmesaja töötaja seas vaid kolm vene nimega inimest. Rumalaks nimetab Burnašev end seepärast, et ta ei teadnud seda, mida paljud tema taustaga «targad» – et niisugusesse kohta ei võeta ühtegi venelast tänavalt ja karjääri pole seal ka võimalik teha. Kandideeris, võeti tööle ja tegi karjäärigi.

«See ei ole ainult minu probleem, vaid osa suuremast probleemist. Võiks palju asju teha, aga ei usuta, et see on võimalik,» võtab Burnašev kogemuse kokku.

 

Võib-olla rabeleme siin oma integratsiooniga tühja? Mida see aitab, kui maailm ümberringi on hulluks läinud ja Venemaal toimuv lööb meie vaevu tärganud usaldusse uue kiilu?

Haridusminister Jevgeni Ossinovski ja rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov astuvad alailma avalikkuse ees üles. Tanja Mihhailovast räägitakse alatasa uudistes, et ta on neid ja neid asju teinud. Tuleb ette üsna palju vene emakeelega inimesi, kes on Eesti uudiste keskmes ja kes midagi otsustavad.

Kui mõtlen enda peale, kes ma 1990. aastatel väga noor olin – kas oleksin võinud ette kujutada, et nii kaugele jõuan?

Kui aga võrdleme praegust olukorda olukorraga 10–20 aastat tagasi, siis võib öelda, et pingutused, mida Eesti riik ja ühiskond on nüüd juba aastakümneid teinud, on vilja kandnud.

Jah, praegu on keeruline olukord, ja ei tasu unustada, et Eestis elab sadu rahvusi. Üldisemalt jagame Eesti elanikkonna aga kaheks: eestikeelseks ja venekeelseks. Ka väärtussüsteemilt võib ühiskonna kaheks jagada. Meil on piisavalt palju inimesi, kes on harjunud, et nad esindavad üht kuuendikku maakerast. Teine maailmavaade on Eesti riigi põhine. Need kaks maailmavaadet annavad ühele ja samale sündmusele erineva hinnangu. See on tihtipeale meie probleemide juur. Peame seda endale teadvustama ja üksteist vähem sildistama. Me ei peaks ütlema, et meie omast erinev arvamus on ühe või teise riigi propaganda, vaid püüdma mõista, kust teine arvamus tuleb, miks teine inimene eelistab tõlgendada uudist teistmoodi.

 

Igaüks otsib uudistest, meediast üldisemalt oma arvamusele kinnitust?

Täpselt. Meie jaoks on hästi oluline aru saada, kust eriarvamused on tulnud, mitte sildistada. Mida kuulen, kui mulle öeldakse, et minu arvamus on kellegi propaganda? Ma kuulen, et mind peetakse justkui rumalamaks.

 

Milline on teie eneseleidmise lugu, kas olete pidanud pooli valima?

Sündisin Tallinnas Lasnamäel – klassikaline juhtum. Minus voolab vene, tatari ja ukraina verd, minu lastes ka eesti verd.

Esimene murdepunkt oli mul 10. klassis, kui vahetasin kooli. Enne seda olin eesti keelt õppinud niipalju, kui koolis õpetatakse ja 10. klassis ma suurt midagi ei osanud. Küsimus polnudki selles, et ei osanud või ei julgenud eesti keeles rääkida, vaid ma polnud kindel, et seda üldse teha tahaksin.

Uues koolis oli eesti keele õpetaja, kelle tundides rääkisime lugusid, lisaks grammatikale ning paberilehtedele tihedalt kirjutatud eesti keele eranditele. Õpetaja luges väikseid jutustusi, aga lõpu jättis lugemata ning pidime selle ise välja mõtlema.

Või teine asi: igaks esmaspäevaks pidime ettekandmiseks ette valmistama kolm uudist. Ühtegi uudist korrata ei võinud ning viimastel pidi palju variante varuks olema. Suhtlemine oli tunnis mitteametlik ja sõbralik. Lisaks keeleoskusele, mis on mu meelest tehniline asi, tekkis midagi hoopis olulisemat – huvi riigi vastu, kus elan. Paari aasta pärast läksin õppima eestikeelsesse kolledžisse Pärnus.

 

Naiseks võtsite eestlanna?

Ma ei oleks kunagi arvanud, et see nii läheb. See on olnud õpetlik, sest oleme palju aega veetnud mitmetel teemadel vaieldes. Praegugi on teemasid, mille kohta teame, et kui meil on vaba aega, siis räägime.

 

Üksteise mõistmiseni jõudmine on pikk ja väga isiklik protsess. Kuidas selleni üldisemalt jõuda? Et piltlikult öeldes lasnamäelased, idavirulased saaksid kokku kesklinlastega, lõunaeestlastega?

Olukord on tunduvalt parem kui 6–7 aastat tagasi. Fakt on aga see, et ligi 20 protsendil venekeelsest elanikkonnast pole kontakte eestlastega. Enamgi veel, 45 protsenti eestlastest ei suhtle venekeelsete inimestega.

Nüüd räägime palju koostööst. MISA korraldab eesti keele kursusi, aga seal antakse mitte niivõrd keeleoskust, vaid viiakse kusagile Eestisse ekskursioonile. Inimesed on siin terve elu elanud, aga alles avastavad Eestimaad. Tekivad uued kontaktid ja edaspidi hakkavad juba ise Ida-Virumaalt sõitma Tartu, Pärnu või Tallinna.

Ka MISA peab ajaga kaasas käima ning muutuma lihtsalt euroraha jagajast millekski, mis näeb kaugemale ja suudab mõista eri vaateid.

 

Huvitav on teisel pool Narva jõge, seal on suured linnad, aga Eestis pole midagi vaadata?

Minu meelest on venelastel tunne, et neid pole Eestis vaja, et see pole riik, kus neil oleks tulevikku. Kusagil mujal oodatakse neid justkui rohkem kui siin.

 

See tähendab, et ekskursioonid Ida-Virumaalt Lõuna-Eestisse tuleks käima panna nonstop?

Tegelikult küll. See annaks võimaluse paremini mõista.

(Burnašev toob näiteks Eesti Energia viis aastat tagasi algatatud projekti, kus noored üle Eesti kavandasid koos ettevõtmisi ja viisid neid ellu – A. A.)

Üks tütarlaps rääkis pärast, et õppis koos töötades eesti keelt, aga veel olulisem oli, et tema ja ta sõbrad said aru, et nad ei peagi ilmtingimata Eestist lahkuma, et midagi saavutada. Statistika ütleb, et 86 protsenti Narva koolilõpetajatest tahab sealt kohe lahkuda – mitte ainult välismaale. See on Narva jaoks suur probleem.

 

Oluline on jõuda ühisesse ruumi – see, mis ülejäänud Eestis on juba tavaline, peaks jõudma ka Narva?

Asjad hakkavad vaikselt sinnapoole liikuma. Mul on olnud viimasel aastal üsna palju kohtumisi Ida-Virumaa, Narva inimestega. Mul endalgi, küll vene keelt kõneleval, aga Tallinnas elaval inimesel olid eelarvamused, stereotüübid Narva inimeste kohta. Jõudsin sinna ja nägin, et see pole päris nii. Kõik ei vaata sugugi ainult Venemaa poole. Seal on ka täiesti tavalisi venekeelseid inimesi, kes vaatavad Eesti poole.

 

Lõimumine on vastastikune protsess. Integratsiooni uus arengukava toob välja, et eestlased on väga sallimatud. Kui salliv peaks olema? Kas peaksime keelenõudest loobuma ja kõik laheneks iseenesest?

Minu jaoks on sõna «sallimatus» nagu auto armatuurlaual põlev hoiatustuli, mis ütleb, et kusagil on midagi valesti, aga täpselt ei tea, mis. Niipalju kui mina seda tunnetan, siis mis seal salata, eesti rahvas on maailma mastaabis väike rahvas. Ettevaatlikkus selle suhtes, mis ümberringi toimub, on täiesti arusaadav. Mulle millegipärast tundub, et Eestis ei ole väga palju selliseid inimesi, kes arvavad, et eesti keelel pole Eestis kohta, et siin peaks kasutama vene keelt. Keel ei ole vaidluse koht.

Pigem on oluline, et omavahel suheldes väheneksid hirmud, ettevaatlikkus, mis on olemas mõlemal poolel. Oluline on ka Eesti riigi institutsioonide esitlemine rahvale. Näiteks koostöö politseiga. Ei ole saladus, et ligi 70 protsenti vene keelt kõnelevatest inimestest vaatab ja usaldab Venemaa telesaateid. Seal näidatakse, kuidas liikluspolitseile altkäemaksu makstakse.

 

Eestis on see teema päevakorralt maas juba kümmekond aastat – me ei eelda enam, et peame politseinikule maksma.

Sõidan väga palju Eestis ringi ning pole altkäemaksuga kokku puutunud. Pigem on mul politseiga head kogemused. Aga kui vaatad telekast, kus pidevalt näidatakse niisuguseid asju, siis kohates teel liikluspolitseinikku, on sul eelarvamus. Eelarvamuse murdmiseks peab politsei korraldama üritusi, näitama oma autosid, jagama helkureid, olema sõbralik – siis hakkavad teleekraanilt nähtud stereotüübid purunema.

Samamoodi Kaitseliit. Kahtlustan, et Eestis on palju inimesi, kellele on vaja selgitada, mis on Kaitseliit, miks see organisatsioon hea on. Kui Kaitseliit näitab oma tehnikat, pakub sõdurisuppi, tekibki nende vastu teistsugune tunne.

 

Kuidas jõuaks Eesti venekeelne meedia selleni, et ka eestivenelastel tekiksid oma staarid: näitlejad, sportlased, poliitikud? Oma kangelased seoks ju ka Eesti riigiga?

Kindlasti seoks. Kui võrrelda ajaga kümme aastat tagasi, siis on neid juba hakanud tekkima.

Mulle meeldis väga, et telesaates «Su nägu kõlab tuttavalt» lauldi vene keeles lugusid, mis mulle noorpõlves südamelähedased olid. Populaarses saates lauldakse puhtas vene keeles – see on suurepärane signaal. Mulle meeldis eriti, kuidas oli esitatud laul filmist «Briljantkäsi» (venelaste kultusfilm – A. A.). Mõtlesin siis, kuidas saaks sellesama programmi mõnesse vene kanalisse üle kanda.

Omal ajal oli hea venekeelne väitlussaade «Kolmnurk». Kui oled venekeelne inimene, siis sul pole väga palju valikuid, milliseid arutelusaateid vaadata – on ainult Venemaa kanalid.

 

Kui algusesse tagasi tulla – kui tahes suure pingutuse võib nullida mõni väike uudis. Äsja saime teada, et Lasnamäe kooli direktor on aastaid viinud oma esimesed klassid rituaalsele pildistamisele sirbi ja vasara alla, et nõukogude mentaliteet uutes põlvkondades kaduma ei läheks.

Meil on paraku märksõnu, sümboleid, mis tekitavad vastaka reaktsiooni. See tundub olevat üks neist teemadest. Nendega tuleb olla ettevaatlik. Üks selline mõiste on Eesti okupeerimine. Saan aru, et see on väga oluline, aga nii mõnigi inimene, kes seda kuuleb, mõtleb, mida see tema kohta tähendab: «Kes ma siis olen? Okupant? Ega’s ometi inimene, kellega räägitakse kui võrdsega?»

Meil on olnud keeruline ajalugu, meil on erinevad maailmavaated. Et ühiselt edasi liikuda, võiks meil olla ühised suured eesmärgid. Pigem on vaja rääkida ühisest tulevikust. Mitte omavahel konkureerida, vaid teeme koos suuremat asja ja särame üle maailma. Eesti on maailmas tuntud idufirmade, ITga. Ka Eesti vene firmad. Eesti on ka kosmoseriik!

 

Lõpuks ütleb Burnašev ei tea mitmendat korda intervjuu jooksul: «Peame omavahel rääkima, ja isegi kui eri maailmavaatega inimesed jäävad oma seisukoha juurde, püüame vähemalt üksteist mõista! Meil on teemad, milles mõistame üksteist suurepäraselt, ja on ka tundlikumad teemad, mida käsitledes peame arvestama üksteise tunnetega.»

 

CV

  • Dmitri Burnašev
  • Sündinud 14. detsembril 1979 Tallinnas
  • Haridus: Tallinna mänedžeride erakool (1998), Tartu Ülikooli Pärnu kolledž (2001) ja Tallinna Tehnikaülikool (2008) – ettevõtlus ja ärijuhtimine
  • Töö: ASi Vigolin turundusjuht (2002–2005), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluskonsultant kuni divisjonide direktor (2005–2013), Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse direktor (alates juulist 2014)
  • Abikaasa Kairi, lapsed Maria (5) ja Aleksander (3 kuud)

 

Kodusiga täidab pühadelaua

Jõulupühade-eelsel laupäevahommikul käis Postimees külas Kuusiku talus Aakre külas Valgamaal, kus kasutatakse toiduks ära praktiliselt kõik, mida üks kodusiga annab.

«Tulge Aakrest läbi, pärast alevikku näete vasakut kätt mööblitsehhi ja paremat kätt teeotsa. Sealt sõitke sisse ja pöörake esimesest vasakpoolsest teeotsast sisse. Seal me olemegi,» juhatab meile teed perekond Lüüside vanim tütar Sirle (27), kui oleme Rõngust läbi sõitnud ning ületanud Tartumaa ja Valgamaa piiri.

Pisut hiljem oleme juba soojas maaköögis, kus puupliidil podisevad mitmes potis kaane all sea maks ja kõhuääred pasteedi valmistamiseks ning elektripliidile on pandud valmis potid veega verivorstide läbikeetmiseks.

Samal ajal on köögilauale valmis seatud suur pesukauss keedetud odratanguga, väiksem kausitäis pekikuubikuid, nädalatagusest seatapust alles hoitud veri, puhtaks pestud seasooled, sibul, küüslauk ja maitseained – kõik, mida verivorstide tegemiseks vaja läheb. Nüüd on tarvis vaid koostisosad kokku segada ja soolde toppida.

Kodust verivorstide tegemist on Lüüside sõnul jäänud aasta-aastalt vähemaks – vaid üksikud peavad kodus veel siga ning vorstide jaoks vajalikku verd ja soolikaid mujalt väga ei saa.

«Me oleme üks vähestest oma tutvusringkonnas, kes seda teevad,» märgib pereema Aira Lüüs (48). Poevorsti ostetakse selles peres ikka ka aeg-ajalt, kuid harva. Peamiselt võetakse ikka sügavkülmast enda tehtut.

«Panid ikka soola vette?» küsib Aira vahepeal Sirlelt, veendumaks, et vorstide keeduvesi on õige soolsusega. Sirle koos emaga on kuueliikmelise pere peamised kokad.

 

Põlvkondi vana tava

Jõulueelne verivorsti-, pasteedi-, süldi- ja rulaaditegu on Lüüside peres muutunud niivõrd harjumuspäraseks, et ilma selleta ei kujutaks nad oma elu enam ettegi.

«Mina mäletan juba lapsest peale, kui vanaema tegi,» ütleb pereema, kelle sünnikodus perekond elab ja kus on sigu kasvatanud mitmed põlvkonnad.

«Vanaemaga tegime ka kunagi – kolm põlvkonda koos,» meenutab Sirle. Nüüd on vanaema selleks liiga eakas, kuid tema selgeks õpetatud retseptid on need, mida tütar ja tütretütar siiamaani muutmata kujul kasutavad.

Sirle hakkas jõulutoitude tegemist ema kõrvalt õppima siis, kui oli oma noorima õe, Annabeli (7) vanune. Viimane on ka seekordsesse vaaritamisse kaasatud – tüdruku peamiseks ülesandeks on verivorstide kinnisidumiseks vajalike nööride lõikamine.

«Mina ei tea, teeme ära,» ütleb ühel hetkel Sirle, kui on mitu korda vorstisegule maitseaineid juurde lisanud, et õiget mekki kätte saada. Nii võtab ta kätte purgi verega ja hakkab seda aeglaselt segule lisama, samal ajal kui ema seda kätega segab.

Nii verivorsti- kui pasteeditegu on Lüüside jaoks tunde küsimus – koguseid ei mõõdeta. «Meil üldse, kui süüa teeme, on kõik tunde järgi. Me retsepte üldse ei kasutagi,» muigab Aira, kui uurin temalt koostisosade vahekorra kohta.

Pohlamoosi verivorstide kõrvale teevad Lüüsid ka ise, marjadki on kohalikud – korjatud Valgamaa metsadest.

 

Vähese pekiga sead

Tavaliselt ostavad Lüüsid igal kevadel kaks siga, kellest üks tapetakse jaanipäeva paiku ja teine jõulude ajal. «Ega me teeme suvel ka verivorsti,» naerab Sirle. Aira mäletab, et tema lapsepõlves tapeti aasta lõpus lausa kaks siga – üks jõuludeks ja teine aastavahetuseks.

Iseenesest pole sigade pidamine sugugi odav lõbu – söövad nad palju ja loomasööt maksab korralikult. Lüüsid on korduvalt mõelnud ka sigade pidamise lõpetamisele. «Aga kui tuleb kevad ja sigade toomise aeg, siis ikka pannakse kirja ja tuuakse ära,» räägib Sirle.

Nuumsigasid neist põrsastest kasvatada ei anna, kuna tänapäeva sead on teistsuguseks aretatud ja ka sigade toit on erinev. «Ega seal pekki praktiliselt enam ei ole,» märgib ta. Samas tulevale aastale mõeldes tekitab muret seakatk, kuna tavaliselt kasvavad Lüüside sead ikkagi õues.

Lüüsidel on sigade pidamise käigus aeg-ajalt ette tulnud ka seiklusi. «Ühel aastal olid sellised hullud, kes muudkui hüppasid üle aia. Käisid vahepeal kodunt ära ja kui tulid tagasi, olid sead jälle aiast väljas,» muigab Sirle. Kodust kaugele need sead aga ei läinud – hakkasid kohe aiatagust maad sonkima.

Kuigi praegu on käimas verivorsti- ja pasteeditegu, kasutavad Lüüsid tavaliselt kodusea kuni saba ja kõrvadeni ära. Ainukesed, mis sel korral koertele said antud, olid looma magu ja kopsud, kuigi Aira ütleb, et vanal ajal leidsid inimesed viisi ka nende kasutamiseks.

«Kops keedeti ära, lasti hakklihamasinast läbi ja pandi pirukasse, juurde lisati muna ja sibulat,» kirjeldab ta oma isa kunagist lemmikrooga.

 

Uudistajaid teisigi

«Maitse sai õige,» kiidab Sirle, kui oleme köögilaua ääres istet võtnud ja mekime esimesi ahjust tulnud verivorste. «Mina küll jään neid toite edaspidi ka tegema. Oma on ikka oma – maitsev ja teistmoodi,» ütleb ta.

Ühel hetk hüppab köögiaknast sisse ka perekond Lüüside siiami kassiga sarnanev kõuts Mufi, kes küll talle ette pandud verivorsti maitsma ei lähe, kuid perenaise kinnitusel teeb köögilauale unustatud taldriku tunnistajate juuresolekuta ikka tühjaks.

Pasteedikarp ja verivorstirõngas näpus, astume Lüüside hubasest köögist õue, jättes pererahva oma laupäeva pärastlõunaste toimetuste juurde. Justkui täiendavaks märgiks sellest, et nüüd võib jõuluaeg ametlikult alata, hakkab meie lahkumise järel Valgamaal sadama laia, paksu lund.

 

 

Mida on seast võimalik teha?

Veri – verivorstid ja verikäkk

Liha – praad koos kamaraga, hakklihana rulaadi ja mao täidis

Maks ja pekisem liha – pasteet

Nahk ja hakkliha – rulaad

Magu – hakklihatäidisega küpsetada

Pea, saba, koodid, süda – sült

Kõrvad ja saba – suitsutada ja fritüürida

Saba ja kondid – supikogu

 

Video: klaassiledal Tallinna-Narva maanteel on autodel raskusi teel püsimisega

Pühapäeval alates kella 13-st sadama hakanud lumi ja langenud temperatuur on muutnud Tallinna-Narva maantee nii libedaks, et sõidukitel on seal raskusi teel püsimisega.

 

Kella 16.30 ajal oli Tallinn-Narva maanteel Pühajõe silla juures ekstreemselt libe. Selles piirkonnas oli kolm sõidukit pea ühes kohas teelt välja sõitnud.

Tee oli nii libe, et sellel võis vabalt liugu lasta.

Ka kohalekutsutud puksiiril oli tõsiseid probleeme autode teeleaitamisega, kuna isegi tõkiskingad ei suutnud puksiiri libedal teel hoida.

Sündmuskohalt sõitis läbi ka politseipatrull, kes veendus ka teeolude ekstreemsuses. Politsei uuris ka, kas teelt välja sõitnutega on kõik korras. Osalised kiitsid politseinike profesionaalset tegutsemist.

Kuna kusagil samas piirkonnas oli veel juhtunud avarii, oli politsei sunnitud sõitma uuele väljakutsele seoses patrullide vähesusega antud piirkonnas.

Ühtegi teehooldusmasinat kella 18-ni õnnetuspiirkonnas liikumas ei nähtud.

Poeketid: vargad on seadusega väga hästi kursis

Eesti suuremate poekettide esindajad kinnitasid, et poevargad on karistusseadustikuga väga hästi kursis ning varguste hind muutub kindlasti vastavalt seadusemuudatustele.

Uue karistusseadustiku järgi algab varguse korral kriminaalkuritegu praeguse 64 euro asemel 200 eurost, kirjutab ERR Uudised.

Rimi Eesti Food AS pressiesindaja Katrin Bats ütles ERRi uudisteportaalile, et sellise muudatuse tõttu jääb kannatajaks vara omanik, kes peab kohtus õiguse saamiseks läbima suurema bürokraatia kadalipu, Silver Säga Prisma Peremarketist aga sõnas, et antud seadusemuudatus mõjutab kindlasti poevarguste arvu ja seda, mida varastada püütakse.

Selveri juhataja Kristi Lomp eeldab, et seadusemuudatus põhineb konkreetsel analüüsil, mis arvestab kuritegevuse hetkeseisu ja vastavate ametiasutuste suutlikust kuritegude ennetamisel ja kurjategijate karistamisel. «Küll võib seadusemuudatus mõnevõrra motiveerida professionaalseid vargaid ja narkomaane, kuna nemad varastavad teadlikult piirmäära ulatuses, et mitte saada kriminaalkorras karistatud, kuid selliseid vargaid tegutseb Selverites vähe,» rääkis ta.

Talv saabus Otepääle juba enne tiitli üleandmist

Täna hommikust peale on Otepää keskväljakul toimunud pidustused. Talvepealinnaks kuulutatakse Otepää öösel  22.detsembril 01.02, mil Eestimaale saabub talv.

Kui oma silmaga poleks näinud, ei oleks uskunudki, et  Otepääl on lumevaip maas ning talv pidustusteks kohale jõudnud.

Talvepealinna avamispidustused algasid traditsioonilise talveturuga. Müügile oli toodud suitsuvorste, liha, hapukapsast, mett ja palju muud jõululauale sobilikku. Osta sai erinevaid käsitöötooteid ja jõulukaunistusi.

Otepää Naisselts pakkus laadasuppi ning keskväljakul jõulukuuse all esineid kohalikud tantsijad.Veidi eemal said lapsed ratsutada ponidega.

Kella kahe paiku aga hakkasid kuuse juurde kohale jõudma jõuluvanad ja -memmed.Kes tuli jalgsi, kes ATV-ga või muruniidukiga.Kohale tuli postijõuluvana, politsei,tuletõrje ja kiirabi jõulumees.Jõulutaat koos memmega jõudis kohale ka naabervallast Paluperast. Kohale tuli lausa 16 jõuluvana ja sekka paar memmegi.Koos saadi maha humoorika ühislauugal, mis rääkis Otepää valla  tegemistest ja juhtumitest.

Jõuluvanad jagasid rahvale komme ja küpsiseid. Koos jõuluvanadega siirduti Otepää Winterplace´i lustima ja talvemõnusid nautima.

Peale südaööd toimub keskväljakul tule ja valguse etendus ning kell  1.02 antakse Otepääle üle talvepealinna tiitel. Järgneb ilutulestik ning kõik talve vastu võtnud külalised saavad maitsta grillsiga, mis pandi tulele juba kell kolm päeval.

Talvepealinna avapidustused organiseeris Otepää kultuurikeskus koos mitmete koostööpartneritega.Toetajaks oli Otepää vald. 

Hallid tsoonid

Parim vastulöök Russia Todayle oleks üks korralik iganädalane BBC paroodia «Putinland News», kus Putini valed mõne uue Rowan Atkinsoni juhtimisel kuupi tõstetaks.

Alles hiljaaegu tuletas Eston Kohvri juhtum meile meelde, kui ohtlikud on hallid tsoonid. Need on alati meeldinud kurjategijatele ja agressoritele, võimaldades neil enda väljavabandamiseks või õigustamiseks imeväärseid muinasjutte kokku valetada. Venemaa puhul on see lausa printsiip. Oma maa ja välismaa vahele rajatakse mingi ebamäärane lähivälismaa, mis ei ole päris välismaa ja kus Venemaal peaksid olema eriõigused. 

Ühtlasi on Kohvri juhtum tähendusrikas Ukraina sündmuste taustal. Ukrainas toimuv läheb ilmselt ajalukku sõja ja rahu piiri lõpliku kaotajana. Tolstoi võis veel arvata, et sõda ja rahu eristuvad teineteisest nagu elu ja surm, kuid alates 2014. aastast laiutab nende vahel somnambuulne sõda enne sõda. Mehed saavad surma, relvad tärisevad, aga sõda väidetavasti pole.

Tõsiasja, et sõda algab enne sõda, on oluline märgata ja arvestada ka meil. Just selle pärast ja selle jaoks on koostatud värske riigikaitseseadus. Kindlasti arendamist vajav, kuid igal juhul võimas samm uuenenud oludega arvestamisel. Kui sõda algab enne sõda, siis on selge, et esimesena peab sõtta minema siseministeerium. Ja kui sõda «päriselt» algab, tulevad mängu kaitsejõud ja kaitseministeerium (pluss muidugi kogu ühiskond). Lihtne loogika ütleb, et nende kahe etapi vahel on hetk, kus teatepulk peab ühelt teisele minema. On oluline, et see toimuks kiirelt, sujuvalt ja juhtimispidevust hetkekski katkestamata.

Kuid isegi sõda enne sõda – kui selle all mõista «roheliste mehikeste» faasi – pole sõja kõige esimene etapp. Sellele eelneb infosõda, mis käib praegu täie hooga. Tõsi, selles terminis esineb sõna «sõda» veel selgelt metafoorsena; sõnasõda on ikka ja alati olnud kõigest sõnasõda. Ent kui peaks puhkema päris sõda, siis kirjutavad tuleviku ajaloolased õpikusse: «Venemaa kallaletung Eestile algas 2014. aastal infosõjaga, mis XXXX kasvas üle organiseeritud massirahutusteks ja XXXX avalikuks sõjategevuseks XXXX ja XXXX piirkonnas /.../» 

Infosõda ei käi mitte ainult Eesti pinnal; võiks isegi öelda, et Eesti on selle sõja teisejärguline lahingutanner. Puhas ja lihtne loogika ütleb, et Eesti julgeolek on tagatud seni, kuni püsib juhtivate NATO riikide otsustavus meile vajadusel appi tulla. Siit järeldub, et kui õnnestuks ameerika, saksa, inglise ja prantsuse rahvast veenda, et Eesti (jt) näol on tegemist õõvastavate natsiriigikestega, siis nimetatud rahvad lihtsalt ei lubaks oma «pistrikel» sellelesinasele natsiriigile abi osutada. Sõditakse mõistuste ja südamete pärast.

Õnneks, nagu ikka, on türannide suurimateks vaenlasteks nad ise. Venemaa meetodid infosõjas on nii küünilised ja räiged, et isegi unine lääs on neid märkama hakanud, ja praegu võib juba küsida, kas on targem Vene desinformatsiooni tõrjuda või hoopis kommenteerida nagu bioloog prussakat. Stiilis «vaadake, lapsed, kuidas teid lollitatakse». Parim vastulöök Russia Todayle oleks üks korralik iganädalane BBC paroodia «Putinland News», kus Putini valed mõne uue Rowan Atkinsoni juhtimisel kuupi tõstetaks. Putin on sisemiselt hädine olevus (ja sellisena muidugi ka väga ohtlik), kuid tüübina tõeline maiuspala irvhammastele.

    

Võib-olla on see üks üllatavamaid tõdemusi, mis meid 21. sajandisse jõudnult tabab: maailm ei lähegi aina täpsemaks, teaduslikumaks ja digitaalsemaks, vaid hoopis hägusamaks. Vähemalt mõnes vallas ja hämmastavalt jõuliselt, nagu sõja ja rahu puhul näha. Teisalt ei peaks see meid üllatama. Hägustumist on paljud lääne tsivilisatsiooni ideoloogid ja arvamusliidrid taotlenud vähemalt pool sajandit. Pole mehi ja naisi, pole õiget ja valet jne. Sellesse maailmavaatesse sobib üks sõda, mis polegi sõda ja algab enne sõda, päris hästi. 

Kuid ilmselt on tung selguse ja täpsete definitsioonide poole meis siiski väga sügavalt sees ning nõnda tuleb meil vastavat vajadust välja elada mujal. Just siit tasuks otsida meie igapäevaelu masendava ülereguleerituse allikaid. Maailm hägustub, aga meie bürokraatia toodab Parkinsoni seadusele alludes aina peenemaid, aina täpsemaid ja aina tarbetumaid nõudeid ning seadusepügalaid. Filmitootja Andres Maimik kirjutab Päevalehes: «Tohutult suureneb mittetootlik bürokraatia: selle asemel et teha oma põhitööd, pead sa kulutama järjest rohkem aega ja energiat aruandlusele, deklareerimisele, kombineerimisele.» Nii ongi.

Kõrvutan neid kaht nähtust – aina süvenev ebamäärasus suurtes asjades ja aina detailsem täpsus väikestes asjades – sellepärast, et tegemist on ühe ja sama medali külgedega. Medal ise on inimene, kes vajab tegelikult nii reguleeritust kui ka reguleerimatust. Kuid mõni rohkem üht, mõni rohkem teist. Ühed põgenevad hägustuva ja aina arusaamatumaks muutuvast maailmast täpsete normatiivide mängumaailma ning käivad algkoolides kraanikausse üle lugemas ning turgudel seaverega kauplejaid trahvimas. Teisi ajab seesugune (riigipoolne) väiklus hulluks ja nad hakkavad otsima pelgupaika, kuhu mõni inspektor ega audiitor järele ei pääseks. Mõni leiab selle pääsu pudelist, mõni muutub vägivaldseks ja läheb kallale oma pereliikmetele, mõni lööb käega ja vaatab niisama, kuidas päevake õhtusse saada. 

Kas Eestil oleks võimalik selles sogases ja teravaid põhjakive sisaldavas vees mingit mõistlikku teed leida? Kas tee on üldse olemas? Oleme ju maailma osa ja hoolimata vendade Johansonide visioonist ei purjeta me oma maa ja rahvaga siit kusagile. Ehkki vahel tahaks. Näib, nagu oleksime taas jõudnud teelahkmele, mis on sama otsustav kui laulva revolutsiooni aegne. Tollal oli valida lääne ja ida, vabaduse ja vangistuse, elu ja surma – aga ka vaeva ja mugavuse vahel. Mis kõik võeti kokku lühidasse soovi «Venemaa käpa alt» pääseda. Valik tundub olevat ilmselge, aga ei olnud nii ilmselge midagi. Mõnigi rahvas otsustas teisiti ja mõnigi meie endi seast oleks otsustanud teisiti. Ent otsus kummatigi langes.

Praegu on kõik justkui teisiti. Meie olukord on ohtlikum kui kunagi varem, aga ühtaegu ka turvalisem kui kunagi varem. Oleme NATOs ja meie enda kaitsevõime arendamine on läinud edukalt. On vaja tempot kiirendada, kuid suund on õige. 

Milles siis probleem? Sellessamas riiklikus tähenärimises, mis seob jalad ega lase hingata. Kunagi ennast liberaalse ja ettevõtlussõbralikuna esitlenud erakond põrnitseb iga hakkajat inimest kui potentsiaalset kurjategijat ja maksupetturit. Mis teotahet siin enam? Ja kus seda ei tee nimetatud erakond oma ministrite ja määrustega, teeb seda nüri kuulekusega ülevõetud euroreeglistik. Sageli siiski soovituslik, kuid meile pühakirjast püham. 

Ma ei süüdistagi eriti oravaparteid. Praegu pole küsimus selles, kes on süüdi, vaid selles, et oravapartei ei suuda umbeläinud lõõre puhtaks nühkida. Sel lihtsal põhjusel, et oravad isegi ei mõista, et lõõrid on umbes. Aga nii on, ning Eesti vajab õhku, valgust, ideid ja otsustusjulgust. Päris reforme, mitte reformidest kõrvalehiilimist. Tarbetute seadusepügalate ja normide kaotamist. Praegu on nii, et kui seitsmeaastane tüdrukutirts aitab emal kukeseeni korjata ja nad lähevad pärast turule neid seeni müüma, siis on tegemist seaduserikkumisega, lapse ekspluateerimisega, registreerimata tööjõuga ja ma ei tea veel millega. Absurd. Meie õigusruum – ja mõtlemisharjumused – tuleb sellisest jampsist puhtaks rookida. 1990ndate algul uskusime, et kõik on võimalik – ja kõik oligi võimalik, nagu targutajate kiuste selgus. Kuid kõik on võimalik ka täna. 

Piparkoogimaniakid

Kui Mari-Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo üheksa aastat tagasi esimese «Piparkoogimaania» näituse korraldasid, ei kujutanud nad ettegi, et seda tulevad lisaks oma rahvale vaatama bussitäied turiste.

 

 

 

 

 

Kunstnikepaari Mari-Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo hubases kodus Nõmmel võtab tulijaid vastu hõrk piparkoogilõhn – kuna tänavuse «Piparkoogimaania» teemaks on «Mänguasjamuuseum», on nad juba valmistanud kaks piparkoogist kiikhobu. Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis kesknädalast avatud näitus paikneb ju omaaegses Laste Maailma poes, kus lelud – olgu või piparkoogitainast – ennast ajalooliselt hästi tunnevad.

 

 

Tõsimeelne disaininäitus

 

 

Kuidas piparkookidest näituse korraldamine Mari-Liis Laanemaale üldse pähe tuli, on tagantjärele raske päris täpselt meenutada. Ta ütleb, et juba tema loovust täis vanematekodus valitses jõulu ajal kerge piparkoogihullus: ema tegi ise pesukausitäie tainast ja Mari-Liis avastas end kas või öösel kella kaheni tainavigureid noaga välja lõikamas ja kooki küpsetamas. «Juba siis olid need justkui teosed ja arvasin päris tõsiselt, et kõik inimesed teevad just selliseid imepiparkooke,» mainib ta. Kunstnike lapsele tundus see täiesti enesestmõistetav!

Ülikooli ajal – Mari-Liis Laanemaa õppis kunstiakadeemias graafikat – sai kursusekaaslastega kooke küpsetatud, ja eks siis tekkiski mõte, et piparkoogitaiestest tehtud näitus oleks igati äge. «Aga ma ei osanud siis veel ruumiliselt mõelda, arvasin, et need oleksid ägedad isegi tasapinnalistena,» lausub Laanemaa. Möödus veel viisteist aastat, koos disaineritega sai mitu rühmanäitusi tehtud, ja kui siis kord jõulu ajal toimuvaks näituseks löövat ideed polnud, tuli ajusoppides laagerdunud mõte taas meelde: mis oleks, kui uus disaininäitus koosneks üllatavast materjalist, piparkoogitainast valmistatud eksponaatidest?!

«Seda mõtet oli algul üsna raske «maha müüa», sest kunstnikel on ju suur ego,» lisab elukaaslane Pelle Kalmo. «Inimesi oli raske veenda, et tegemist on tõsimeelse disaininäitusega.»

 

 

Proportsioonid on muutunud

 

 

Esimesel «Piparkoogimaanial» osales 21 kunstnikku ning see osutus uskumatult edukaks. «Olime täiesti jahmunud, publikuhulk purustas kohe galerii rekordi,» nendib Laanemaa. Suurema näitusepinna otsinguil vahetatigi Hop galerii disaini- ja arhitektuurigalerii vastu ning nüüd on igal aastal osalenud saja kunstniku ringis. Ja kui varem olid taiesed mõõtmetelt pigem väikesed, siis nüüd enamjaolt suuremad, ka on lisandunud uusi, lausa hullumeelsena tunduvaid tehnoloogiaid.

«Tootedisainer Tiit Liiv lõikab näiteks tainast laseriga, just eile käisime seda filmimas,» räägib Laanemaa. «Ta tegi kõigepealt arvutis valmis omal ajal isalt kingiks saadud mänguauto 3D-mudeli, läks joonistega laserlõikusesse, küpsetas piparkoogiplaadid valmis, lõikas laseriga kujundid välja ja pani need siis kokku. Eile veel näitas, kuidas ta piparkoogist võidusõiduautot freesis,» naerab Laanemaa. «Alati näitusel osalenud mõni «hull», kes läheneb materjalile ja teemale pööraselt.»

«Näiteks keraamikud lähenevad piparkoogitainale nagu savile,» täiendab Kalmo.

«Sel aastal üritavadki kunstnikud teha võimalikult ruumilisi taieseid – aga mänguasjad ongi ju ruumilised. Näha saab jonnipunni, matrjoškasid ja isegi mänguraudteed, aga kõige raskem on ikkagi ümmarguse vormi küpsetamine,» teavad korraldajad. «Piparkoogimaania» kunstnike Facebooki-grupis jagatakse üksteisele küpsetamiskogemusi ning üheskoos aidatakse neid, kes hüüavad appi.

 

 

Mis nihu, see suhu!

 

 

Piparkoogitainas, mida kunstiteoste valmistamisel kasutatakse, erineb veidi sellest, mida tavaliste kookide küpsetamiseks vajatakse. Eksponaadid nõuavad materjali, milles on rohkem jahu – siis on rohkem ka kindlust, et taies valmimise järel kokku ei kuku. Mis aga piparkoogitaina puhul tore – grammigi magusat ei lähe kaotsi. Kõik, mis kukub välja nihu, rändab suhu!

Paraku muutub väljapanek pärast näituse lõppemist söömiskõlbmatuks. «Mullu külastas «Piparkoogimaaniat» 16 500 inimest ja see on ju lahtises ruumis asuv toit. Tolm ei tapa, aga leidub neid, kes taieseid näpivad või isegi lakuvad,» tähendavad Laanemaa ja Kalmo. «Mis ära ei lagune, on leidnud tee isegi mõnda kunstikogusse või restorani, lastemuuseumisse või kellegi koju.»

Mõne aja eest käisid korraldajad Poolas Toruni linna piparkoogimuuseumis, kus selgus, et sealseid eksponaate süüa ei saagi – puust vormidega valmistatud koogid on kivikõvad. Keskajal olnudki piparkoogitainas eeskätt kunstiteose materjal.

 

 

Hetkeilu peegeldaja

 

 

«Kui «Piparkoogimaanial» osalenud teostega saaks väljasõidunäitusi korraldada, siis, ütleme ausalt, oleksime maailmatasemel tegijad,» räägivad korraldajad. «Teeks ühe vägeva näituse ja muudkui tuuritaks mööda ilma. Asi ongi tainas – kui poolakad hoiavad muuseumis sada aastat vanu ja kivikõvasid teoseid, siis meie omad lagunevad transportimisega ära. Sel juhul peaks neid ka küpsetama kohapeal, aga isegi see, et näitust peetakse Tallinnas, teeb juba Tartu kunstnikele osalemise problemaatiliseks, sest eksponaadid võivad väga lihtsasti katkisena kohale jõuda.»

Tegijaile valmistavad peavalu isegi teeaugud. On juhtunud, et täpselt galerii ukse ees on tulija koos piparkoogiteosega käpuli käinud.

««Piparkoogimaania» on seega nagu liivamandala, peegeldades hetkeilu, mis kestab vaid paar nädalat. Jah, see jäädvustub filmidele või piltidele, aga elamus, lõhn ja energia, mis valitseb näitusesaalis, mõjub nagu teraapia,» on Mari-Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo veendunud.

 

 

 

 

 

 

 

 

«Piparkoogimaania» numbrites

 

 

2006 – 21 kunstnikku, 100 kilo tainast, 3000 külastajat

2007 – «Linn», 88 kunstnikku, 300 kilo tainast, 8000 külastajat

2008 – «Maailma parimad asjad», 125 kunstnikku, 300 kilo tainast, 22 000 külastajat

2009 – «Ümbermaailmareis», 138 kunstnikku (neist 8 Soomest), 300 kilo tainast, 10 500 külastajat

2010 – «Võlupood», 125 kunstnikku, 300 kilo tainast, 10 000 külastajat

2011 – «Ajamasin», 124 kunstnikku, 400 kilo tainast, 18 400 külastajat

2012 – «Piparkoogiolümpia», 125 kunstnikku, 300 kilo tainast, 9000 külastajat

2013 – «Kunstiajalugu», 106 kunstnikku, 300 kilo tainast,61 eksponaati, 5700 täidetud hääletussedelit parima taiese valimistel, 16 500 külastajat

2014 – «Mänguasjamuuseum», näitus avatud Tallinna disaini- ja arhitektuurigaleriis 8. jaanuarini

 

 

Vt täpsemalt www.piparkoogimaania.ee

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kolm käiku verivorstist

Uskuge või mitte, kuid verivorstist saab ka suppi ja kooki. Kui tavapärased pühadetoidud maitstud ja tahate kööki pisutki intriigi, proovige järele. Kinnitan – maitsevad suurepäraselt!

Verivorstisupp

Dimitri Demjanov

Gloria peakokk

 

Kui Dimitri Demjanov 2008. aasta Hõbelusika auhindade galaõhtusöögil 200 inimesele verivorstisuppi serveeris, kõneldi sellest veel aastaid hiljemgi omajagu. Toonast õhtusööki ette valmistades oli tal mälusoppides mõlkunud üks vana Prantsuse retsept ning see sai Eesti-teemaliseks pidusöögiks katsetatud, kohandatud ja ellu äratatud. Ka kodus saab seda edukalt teha, julgustab ta. Vaeva on küll rohkem kui lihtsate ahjuvorstidega, kuid see tasub end ära.

Oluline roll on supis verivorstil – see peaks olema värskest verest, ka pekki võib koostises olla, kuid tangu jällegi vähem. Originaalretseptis kasutas ta Prantsuse verivorsti Boudin Noir Artizan ning võimaluse korral soovitab ta eelistada prantslaste kreemja koostisega ja tangudeta verivorste. Neid tasub otsida näiteks Tallinna gurmeepoest Kukk&Kokk. Kodumaisest kaubast võiks proovida Rannarootsi Päkapiku verivorsti.

 

Sametine verivorsti kreemsupp

Kümnele

400 g verivorsti (nt Prantsuse verivorst, Rannarootsi Päkapiku verivorst)

1 suurem šalottsibul

pool punast paprikat

3 g tšillipipart (värsket või kuivatatud)

1,3 l kontsentreeritud kanapuljongit (nt Prantsuse mahevariant)

3 dl 35% vahukoort

50 g võid

maitsestamiseks 10 nelgitera, 1 kaneelipulk, soola ja jahvatatud nelki

 

 

Sulata suures kastrulis pool või kogusest, lisa peenelt hakitud sibul, paprika ja tšillipipar. Lisa puhastatud ja sentimeetrilaiusteks viiludeks lõigatud verivorst – Eesti verivorstil eemalda ümbert ka sool. Järgnevalt sega juurde puljong, kuumuta keemiseni, lisa koor ja keeda 2-3 minutit. Aseta kastrulisse teesõelas või marlikotikeses nelgiterad ja kaneelipulk ning keeda veel 10 minutit. Võta maitseained välja. Püreesta supp blenderis kahes või kolmes jaos, maitsesta soolaga. Lõpetuseks sega hulka ülejäänud või. Serveeri suppi piimavahu ja ürdikrutoonidega, raputa peale jahvatatud nelki.

Sametisema tekstuuri saavutamiseks võid suppi paksendada pruunistatud jahuga – vana kindel võte.

 

 

Marineeritud verivorstid

 

Erlis Schönberg

Vana Villemi pubi peakokk ja Rannarootsi maitsemeelelahutaja

 

Mõne aasta eest aasta kodukoka tiitliga pärjatud Erlis Schönberg on teinud verivorstist ka sushi’t, keerates norilehe sisse hapukapsa ja verivorsti, samuti kevadrulle, kus verivorsti ümbritseb filotainas. Ka jõulumaitseline quiche, mille täidises on hapukapsas, verivorst, pohlad, kõrvits ja koore-munasegu, pole talle võõras. Pitsa, mille kattes on eestilikud jõulumaitsed, meeldis lastele veel eriti. Marineeritud verivorstideks soovitab ta valida peenikesed, naturaalses sooles või hoopis sooleta verivorstid, siis võtavad need marinaadi maitse paremini sisse.

 

Pohlade ja kadakamarjadega marineeritud verivorstid hapukapsa sinepi, kõrvitsa-Napoleoni ja mädarõikakartuliga

 

Neljale

Bravuurikas kõrvitsa-Napoleon: jaga 0,5 kg pärmi-lehttainast neljaks osaks ja rulli kõik osad võimalikult õhukeseks. Küpseta iga põhja eraldi 225-kraadises ahjus 5 minutit. Püreeri saumikseriga 0,5 l purk marineeritud ja eelnevalt nõrutatud kõrvitsat. Määri kõrvitsapüree kolme tainakihi vahele ja peale, neljas kiht purusta peale. Jäta kook kile alla vähemalt 4 tunniks tõmbama.

Kärtsakas hapukapsasinep: püreeri hautatud hapukapsas ja sega kokku meelepärase kodumaise lauasinepiga. Viimast pane oma maitse järgi mahedamalt või kärtsakamalt.

Kange iseloomuga mädarõikakartul: küpseta kartulid ahjus kuldpruuniks. Veidi enne täielikku valmimist sega kartulid kokku vahukoore-mädarõika seguga – arvesta 2 dl vahukoore kohta 40-50 g mädarõigast või säti oma maitse järgi. Küpseta veel 10 minutit.

Pohla-kadakamarja verivorstid: mikserda saumikseriga 0,5 kg verivorstide (nt Rannarootsi Päkapiku verivorstid) kohta kokku marinaad 100 g pohlamoosist, 20 g valge veini äädikast, 50 g toiduõlist, 1 küüslauguküünest ja 4-5 kadakamarjast. Määri verivorstid marinaadiga kokku ja jäta vähemalt paariks tunniks kuni ööks maitsestuma. Küpseta vorste ahjuplaadil pakendi juhise järgi.

 

 

Verivorstikook

Inga Paenurm

Markofka kohviku peakokk

 

Kui võtta ette verivorstist magusroa tegemine, eelistab Inga Paenurm naturaalses sooles ja mahedama maitsega, mitte liialt pipraseid ega soolaseid verivorste. Kooki küpsetades on ta rahule jäänud nii Rakvere Ahjuõuna verivorsti kui ka Otepää Edgari lihatööstuse klassikaliste jõuluvorstidega.

Ent verivorsti võib tema arvates edukalt kasutada ka väikesteks suupisteteks. Rullite lehttaina lahti, sätite pikuti peale peenikesed verivorstid, keerate poolteist keerdu tainasse, lõikate rullist sentimeetrised rattad ja küpsetate pruuniks – pohlamooski sobib sellesse kooslusesse. Mõnus jõulune toit on ka muretainapõhjal lahtine pirukas, kus peal hapukapsas, verivorst ja pohlamoos.

 

Šokolaadine verivorstikook kõrvitsa-kama kreemi ja pohladega

Kuni kümnele

200 g tumedat šokolaadi (nt Bitter)

100 g suhkrut

1 sl kakaopulbrit

1 sl küpsetuspulbrit

4 muna

400 g verivorsti (nt Rakvere Ahjuõuna verivorst, Otepää Edgari lihatööstuse klassikalised jõuluvorstid)

200 g mandlijahu

 

 

Kõrvitsa-kama kreem:

1 purk Felixi magusat kõrvitsat

300 g kohupiimapastat

1 dl vahukoort

2 sl suhkrut

2 sl kama

 

 

Küpseta ahjus verivorstid pakendi juhise järgi ja jahuta. Lõika noaga tillukesteks kuubikuteks. Sulata veevannil nõus šokolaad, vahusta munavalge tugevaks vahuks. Aseta kaussi mandlijahu, suhkur, küpsetuspulber, purustatud verivorst, munakollased ja sulašokolaad. Sega läbi ja lisa ettevaatlike liigutustega tugev munavalgevaht. Pane tainas 24–26 cm läbimõõduga ümarasse koogivormi ja küpseta 180-kraadises ahjus 45 minutit.

Kreemiks nõruta kõrvitsast vedelik ja püreeri blenderis või saumikseriga ühtlaseks massiks. Vahusta kohupiim ja lisa vähehaaval juurde vahukoor ja suhkur. Kui kreem õhuline, lisa ka kama ja kõrvitsapüree. Sega õrnalt kokku ja paku koos koogiga.

Näitlejad tegid kaks audioraamatut

Näitlejad Kristel Leesmend, Maria Taimre-Varres, Peeter Volkonski ja Ardo Ran Varres kohtusid linnaraamatukogus lastega, aga ei teinud teatrit, vaid rääkisid oma plaatidest.

Lapsed said teada, et need näitlejad oskavad peale näitlemise muudki. Et nii Leesmend kui ka Volkonski on aeg-ajalt kirjanik ning et Varres on muusik ja helisalvestaja.

Leesmendil ilmus aasta tagasi raamat «Lumi», mida on hea lugeda lastel ja täiskasvanuil. Kirjutamise ajal ta kuulis seda, mida kirjutas. Vesteldes Varresega, kes on Tartus asutanud oma plaadifirma ja helistuudio, tekkis mõte teha raamat teistelegi kuuldavaks.

Samal ajal plaanitses näitlejast plaadifirmaomanik oma naise Mariaga audioraamatut, mille tegelased on helid. Volkonski kirjutas neile jutu, mille peategelased on uks Prõmm ja link Lõnks, kes lähevad seiklema, et uksele uus nimi leida.

Plaadid «Lumi» ja «Ukse eksirännak» said esitlusküpseks ühel ja samal ajal. «Lumi» ilmus Kristel Leesmendi enda üllitisena, «Ukse eksirännak» on Ardo Ran Varrese plaadifirma Tonoscope Records neljas CD.

Vanemuine tuli väikses majas vaatajate ette täna 70 aastat tagasi

Teises maailmasõjas, suvel 1944, pommitasid Nõukogude lennukid Vanemuise ilusa suure maja koos viis aastat tagasi avatud uue suure teatrisaaliga rusudeks. Pärast sõda alustas Vanemuine tööd endises Saksa käsitööliste teatri majas, mida praegu tuntakse Vanemuise väikse majana.

Sõja ajal oli see ümber ehitatud kinoks. Teatri enda kollektiiv taastas hoone teatritegemiskõlbulikuks. Avaetenduseks sai täna 70 aastat tagasi ehk 21. detsembril 1944 Kaarel Irdi lavastatud August Kitzbergi «Enne kukke ja koitu».

Siinse uudise aluseks on Vanemuise teatri üllitatud ülevaateraamatud aastast 2007 ja 2010.

Soome kinnisvaravahendaja Habita laienes Eestisse

Soome üks suuremaid sõltumatuid kinnisvaravahendusfirmasid Habita LKV avas sel nädalal oma esinduse Tallinnas.

«Leidsime lõpuks koostööpartneri, kellega koos tegutseda,» ütles Habita tegevjuht Jari Gardziella. tema sõnul oli sobiva partneri puudumine ka põhjus, miks Habita varem Soome lahe lõunakaldale laieneda pole üritanud. «Koostööpartnerist sõltub väga palju. Ta peab olema õige inimene, keegi keda saame usaldada.»

Habita ketis oli enne Eesti kontori avamist 48 bürood, neist enamik Soomes. Ettevõttel on aga esindused ka soomlaste lemmikutes puhkuseveetmise sihtkohtades Hispaanias, Portugalis, Türgis ja Tais.

Gardziella sõnul on lõviosa Tallinna esinduse klientidest eeldatavalt kohalikud. «Põhiliselt teeme panuse eestlastele, aga lisaks loodame saada välisinvestoreid, eelkõige muidugi soomlasi,» ütles ta. «On tihti nii, et kinnisvarakaupa tahetakse võõral maal teha ikkagi oma kaasmaalase vahendusel.»

Eestlastele loodab Gardziella pakkuda Habita vahendusel ennekõike samuti puhkesihtkohtade Hispaania ja Türgi kinnisvara, kuid ka näiteks lühi- ja pikaajalisi rendielamispindu Soomes. «Samuti arvan, et näiteks ehitajad ja arendajad võivad meie kaudu leida pääsu Soome turule,» lisas ta.

Järgmisel aastal tahab Habita haaret Balti mere regioonis veelgi laiendada. «Tahame olla kohal Balti riikides ja põhjamaades, samuti Venemaal. Muide Venemaa küsitakse Soomes viimasel ajal väga palju,» ütles Gardziella.

Kaupo Vipp: naftatipu 10. sünnipäevaks

Me pole suutnud pärast 2004. aastat hindade mitmekordsest tõusust hoolimata toornafta hanketempot kasvatada, kirjutab Kaupo Vipp Sirbis.

Varsti saab 10 aastat hetkest, peale mida me tööstustsivilisatsioon pole enam suutnud kasvatada oma kõige tähtsama energiasisendi, toornafta hankemahtu. Energianappuses vaevlevas tehnoloogilises globaalkülas on kuhjumas majanduslikud, (geo)poliitilised ja sotsiaalsed pinged. Kurmo Konsa võrdsustab loos «Ökoutoopiline mülgas» (Sirp 29. VIII) tehnoutopismile igiomase kategooriaveana tehnoloogiad energiaga. Ta oletab, et kui ühiskonnasüsteemide kõik arenguepisoodid pole täppisteadusliku metoodikaga prognoositavad, siis ei ole prognoositav ka iseorganiseeruvate komplekssüsteemide üldine, põhimõtteline areng. Inimliik ja selle tehnoloogiad on ühes lõigus looduse naturaalne osa, järgmises lõigus aga midagi täiesti eraldiseisvat ja kunstlikku. Jne, segadust kui palju. Füüsikast ja bioloogiast lähtuvad komplekssüsteemide käsitlused, sh biofüüsikaline majanduskäsitlus, võimaldavad sellist segadust klaarida.

Biofüüsikaliselt alluvad kõik elus­aine loodud süsteemid samadele seaduspäradele, olgu need ainuraksed või vaalad, sipelgapesad või külakogukonnad, aktsiaseltsid või riigid. Muu hulgas kehtib kõigile reegel, mida on nimetatud ka termodünaamika neljandaks seaduseks: kõik elusaine süsteemid iseorganiseeruvad alati viisil, mis võimaldab neil maksimeerida end läbivat energiavoogu. Planeediga piiratud elukeskkonna tõttu tähendab see, et sisendenergia hankimisel peavad süsteemid omavahel konkureerima. Selleks järgib iseorganiseerumisprintsiip alati kolme universaalset ja seonduvat arengusihti: kasumlikkuse tõhustamist (energiahankeis, metabolismides, töös jms), komplekssusastme kasvatamist ja sisendenergia hankemahtude suurendamist. Evolutsiooniline edu ühel sihil juhib järgmise sihi poole, ühe arenguringi läbimine tähendab asumist järgmisele. Liigi piiridest biosfääri ulatuseni võidutsevad konkurentsi ja keskkonnamuutustega paremini kohanenud süsteemid. Kuid mitte ükski neist süsteemidest ei arene komplekssemaks omaenda teadvustatud tegevuse tulemusena. Ka inimliik ei ole kunagi nt tööstustsivilisatsiooni rajamist kavandanud. Oleme pidevalt hõivatud hoopis sellega, et oma universaalsete probleemide lahendamise käigus kuidagi kohaneda selle aina komplekssemaks iseorganiseeruva süsteemiga. Seejuures kerkivate uute probleemide lahendamisel käitume nii, nagu kõik elusolendid, võttes oma elukeskkonnast esimesena alati parima ressursi, mis hetkel kõige lihtsamini kätte saab.

Nii on meie komplekssüsteem jõudnud energiavoo maksimeerimisel globaalse tehnoloogilise tsivilisatsioonini. Ja globaalse süsteemi elukeskkonda konkurente lihtsalt ei mahu. Selles süsteemis kaitsevad tehnoloogiad inimliiki loodusliku valiku eest, nagu katseklaas pärmiseeni. Planeedi ajaloos pretsedenditu komplekssusastme on meie süsteemile taganud kõigist seni tuntuist suurima energiasisaldusega, parima energeetilise hanketõhususega, kõige lihtsamini kättesaadava ja transporditava ning keemiliselt koostiselt mitmekesiseima energiasisendi nafta saamine tähtsaimaks energiasisendiks. Juba kivisöe kasutuselevõtt muutis meie ühiskondlikke komplekssüsteeme peaaegu tundmatuseni. Muu hulgas kaotas see näiteks sunnismaisuse ning orjatöö, kuigi inimlihaste jõud oli neoliitilisest revolutsioonist peale moodustanud keskmiselt ¾ iga ühiskonna tööenergia sisendist. Nafta kasutuselevõtt tõstis inimlikku heaolu hüppeliselt. Viimase sajandiga rajasime nafta kasutamisele praktiliselt kõik inimtegevuse valdkonnad. Seda rakendades lahenes XX sajandil iga inimkonna ette kerkinud uus probleem. Täna oleks raske leida artefakti, mis poleks kas naftast valmistatud, naftaga töötav, nafta abil hangitud või toodetud. Pealekauba, inimesed sõna otseses mõttes söövad naftat. Iga toiduainekalori saamiseks oma toidulauale kulutame me keskmiselt 12 kalorit fossiilkütuste energiat. Naftakeemiast sõltuva põllumajandusliku suurtootmise juurutamine ongi võimaldanud toidu 7,3 miljardile inimolendile.

Kasvava inimarvukuse puhul saab iga üksikisiku heaolu püsida või, veel enam, kasvada vaid juhul, kui samavõrra kasvab kogu ühiskondlik komplekssüsteem. Nimetagem seda majanduskasvuks. Muidugi saab töö hulk kasvada ainult energiasisendi kasvades. Pidevat kasvu selles harjusime viimase saja aastaga niivõrd enesestmõistetavaks pidama, et kõik tööstusühiskonna sotsiaalsed, majanduslikud ning poliitilised struktuurid said rajatud igikestva kasvu eeldusele. 1970ndatel muutus samal moel kasvusõltuvaks viimane otsustava tähtsusega struktuur – finantssüsteem. Koduse Eesti näitel teame, et meie ühiskondliku süsteemi töövõimet ohustab isegi elanikkonna kasvu lakkamine, rääkimata energiasisendeist.

Planeedi rahvaarv jätkab oma eksponentset kasvu umbes 1,1 protsenti aastas (üle 77 mln ehk ca Saksamaa elanikkond). Seega pretendente toidule, peavarjule, riietele, kütustele, ravimitele ja muudele naftast sõltuma sätitud hüvedele on iga päevaga 200 000 võrra rohkem. Aga me pole suutnud pärast 2004. aastat toornafta hanketempot kasvatada, hoolimata hinna mitmekordsest tõusust. Kasvu kadu peamises energiasisendis on ootuspäraselt peatanud kogu süsteemi kasvu. Globaalmajandus on pärast 2007. aastat toimimast tõrkunud, vedades kriisi kõik pideva kasvu eeldusele rajatud struktuurid. Eriti hullult mõjub seisak muidugi globaliseerunud finantssüsteemile. Selle tulemusena üle planeedi lahvatanud sotsiaalsed ja (geo)poliitilised pinged laastavad isegi Euroopat. Aga Araabia kevade laadis veriste rahutuste ja terrori põhipäästikuks väidavad uurimused aga toiduainete hinna: need on vaesematele rahvastele kohati talumatult kallid. FAO andmeil on globaalne toiduhinna indeks teinud pärast 2004. aastat enneolematuid, 250 protsenti ulatuvaid hüppeid, kopeerides paratamatult oma põhisisendi, nafta hinna volatiilsust.

Naftasisendi defitsiiti on püütud leevendada, kasvatades nn muude küttevedelike tootmist. Need on siiski puudujääkide korvamiseks liig vähese energiatõhususega ja kulukad. Nüüdseks on täiesti selge, et globaalmajandus ei suuda alaliselt taluda üle 100 dollari barrelist ulatuvat nafta hinda. Ja kui liigkallis energiasisend kägistab majandusaktiivsuse, siis läheb naftanõudlus süvenevas kriisis vabalangusesse koos nafta hinnaga, nagu nägime nii 2008. kui sel aastal. Pikas perspektiivis pole suur hinnalangus liiga kõrgest hinnast parem. Alla omahinna kukkuv turuhind toob kallimatel väljadel (nagu USA kildanafta tootjad) kaasa tootmis- ja arendustegevuse seiskumise või koguni pankroti. Ajaks, mil langenud naftahind võiks majanduse lõpuks uuesti tööle ergutada, on summaarne tootmisvõimsus seetõttu veel väiksem kui enne. Selle tulemusena hakkab majanduskasvu uues laines taastekkiv defitsiit veel kiiremini hindu üles kerima ning järgnev kriisilaine saabub veel kiirema ja lammutavamana. Lihtsamaks teeb hindade ümber toimuv ainult uute kriisilainete prognoosimise: neile eelneb alati naftahinna suurem langus.

Näib üsna selge, et nafta (ja üldse fossiilkütused) vajavad kiiret asendamist muude energiasisenditega, kuid mittefossiilsete energiasisendite osakaal maailma energiabilansis ei ole pärast 1995. aastat kasvanud. Näiliselt kiire kasv päikese- ja tuule-energia osas pärast 2005. aastat on katnud vaid samaaegse languse tuumaenergia tootmises. Energiasisendite osakaal püsib juba 20 aastat suhte juures 87 protsenti fossiilkütused ning 13 protsenti tuuma- ning taastuvenergia. Pealegi pole ka taastuvenergia tehnoloogiad täienenud  ühegi laiemalt rakendatava uue leiutisega XIX sajandist alates (elektrituuliku patenteerimine 1891. aastal, päikesepatarei 1887, vesinik-kütuseelement 1839, elektriauto 1838 jne). Muidugi võtsime keskkonnast ressursi, mida oli kõige lihtsam kätte saada. Muidugi lükkasime nafta kasutuselevõtuga kiirelt kõrvale kõik vanemad, ebaefektiivsemad lahendused. Nüüd aimame, et see oli viga, nimetame neid koguni «uuteks rohelisteks tehnoloogiateks». Kuid nüüdseks on nendegi ehitamine ja kasutamine sattunud otsesesse sõltuvusse naftast ...

Kuidas võisime me seda ette näha? Inimkond pole kunagi ajaloos suutnud oma tsivilisatsioonide iseorganiseeruvat arengut reaalselt ehk teadvustatult ja läbimõeldult mõjutada. Ainukese ja haledalt äpardunud katsena on meil ette näidata vaid pusimine CO2 teema ümber. Nii komplekssüsteemide termodünaamilise, bioloogilise kui ka ajaloolise käsitluse kohaselt on meie globaalne tööstustsivilisatsioon nüüd oma iseorganiseerumise teel kollapsieelsesse seisundisse jõudnud. Nagu enne seda iga lokaalne tsivilisatsioon. Kollapsiks (s.t komplekssuse järsuks vähenemiseks) piisab nüüd ainsast majanduslikust või geopoliitilisest raputusest. Pärast stabiliseerumist madalamal komplekssusastmel kaovad pideva kasvu ja ülisuure energiasisendi probleemid, aga kaasnev kahanemine toidu jms tootmises tähendab, et vähemalt viie miljardi võrra peab kahanema ka inimkond. Suurem osa inimestest, massi­meedia ning poliitiline ja majanduslik eliit ei taha ega suuda tekkinud olukorda hoomata. Laialt on levinud lootus, et «küllap midagi välja mõeldakse». Pime usk tehnoloogia imetegudesse on tööstusajastu ühiskonnale üldomane. Sellise üldtausta juures peab imetlema inimesi, kes oskavad iseseisvalt mõelda ja ökokogukondades väljapääsu märgata. See võib olla esimene kord, kui üks hääbuv loomaliik suudab teadlikult mõjutada oma loomulik-looduslikku käekäiku.

Sõnateatri aastaauhinna pälvis muusik

Vanemuise loomenõukogu andis välja aastaauhinna ja preemia kolmele loomingulisele, kahele tehnilisele ja ühele administratiivtöötajale. EMT sõnateatri aastaauhinna sai kontsertmeister Ele Sonn, kes on teinud muusikalisi kujundusi draamalavastustele ja peale selle aitab laulvaid näitlejaid hääleseadjana.

Tänavu tuli Ele Sonni muusikalisel juhtimisel vaatajate ette kaks lavastust. Luke mõisapargis mängisid juunis ja juulis Maria Soomets, Priit Strandberg ja Tanel Jonas muusikalist suvelavastust «Segajad». Needsamad näitlejad on trupi tuumikus Vanemuises detsembri algul esietendunud laulude ja lugude õhtus «Minu veetlev Tartu». Mõlemas lavastuses on koos näitlejatega laval Ele Sonn, nagu ka sõnalavastuses «Fanny ja Alexander», kus ta on ühtlasi muusikajuht.

Vanemuise loomenõukogu poolt välja antud Larseni balletiteatri aastaauhinna pälvis repetiitor Jelena Karpova. Ta on olnud Vanemuise balletisolist ning töötab aastast 2005 balletirepetiitor-assistendina, aga toimib ka koreograafi ja lavastajana.

Amservi muusikateatri aastaauhinna sai ooperikoori kauane peakoormeister Piret Talts.

Kinema tehnilise töötaja aastapreemia pälvisid inspitsient Ülle Tinn ja vanemlavameister Oliver Pärna. Kinema administratiivtöötaja aastapreemia sai palgaarvestaja Salme Kuik.

Uus nädal algab vihmasajuga

Üks tsüklon on taandunud, kuid juba on uus pööris siia poole teel.

Kahe sajuala vahel hajutas nõrguke kõrgrõhuhari pilvi ja viimase mõjul möödub esmaspäeva esimene pool idamaakondades veel suurema sajuta.

Skandinaaviast Läänemerele liikuvas madalrõhulohus aga süveneb uus osatsüklon, mis alates Lääne- ja Edela-Eestist ilma sajule kisub ning siis päeval mandrile edasi liikudes tihedad sajupilvedki kaasa võtab.

Homme pilvisus tiheneb ning tihe lume- ja lörtsisadu levib saartelt mandrile, kohati sajab ka vihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 5 kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 17 m/s, õhtuks pöördub läände. Õhutemperatuur on -2 kuni +3 kraadi.

Swedbank tegi klientide nimel annetuse SAPTKi tunnustanud sihtasutusele

Sotsiaalmeedias lööb laineid Swedbanki otsus teha klientide nimel rahaline annetus Aadu Luukase sihtasutusele, mis tunnustas hiljuti missioonipreemiaga sihtasutust Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Pank palub fondil annetatud raha tagasi kanda.

Pank teatas oma klientidele, et tegi tänavu juba seitsmendat aastat järjest annetuse Aadu Luukase nimelisele sihtasutusele.

«Pühad on märkamise aeg. Sama oluline kui märgata jõuluajal nõrgemaid, on ka tunnustada tugevaid. Neid, kes on aasta jooksul andnud endast kõik, et elu Eestis muutuks jõudumööda paremaks,» seisab klientidele saadetud kaardil.

«Sel aastal märkame neid, kes on silmapaistvalt aidanud Eesti ühiskonnal tasakaalustatult areneda. Tegime seitsmendat aastat järjest oma klientide nimel annetuse Aadu Luukase Sihtasutusele, mis annab igal aastal välja missioonipreemia.»

Swedbanki annetus tekitas eile õhtul tulise arutelu sotsiaalvõrgustikus Twitter, kus avaldati arvamust nii pangateenuste kasutamise lõpetamise kohta kui nõuti Swedbankilt selgitusi.

«Vabandame kõigi inimeste ees, keda meie annetus Aadu Luukase SA-le häiris ja palume fondil annetatud raha viivitamatult tagasi kanda. Tegu oli meie poolt läbimõtlematu otsusega. Selgituseks saame öelda, et varasematel aastatel on Swedbank jõulude puhul Luukase fondi toetanud. Fondi tänavune ebameeldiv suunamuutus oli meie jaoks ootamatu ja paraku ei suutnud me sellele piisavalt kiiresti reageerida,» teatas täna Swedbanki pressiesindaja.

«Swedbank toetab igati mitmekesisust ühiskonnas nii ettevõtte kui tööandjana, see on meie jaoks strateegiliselt oluline teema nii Eestis kui teistel koduturgudel,» lisas ta.

Panga pressiesindaja teatas hiljem veel, et Swedbank võtab otse ühendust missioonipreemia teiste nominentidega, kelle tegevust fondile tehtud annetuse kaudu pank algselt toetada soovis. Swedbanki esindaja kinnitusel peaks neile toetus laekuma homse tööpäeva lõpuks.

Tänavu võitis Aadu Luukase missioonipreemia kooseluseadusevastast rinnet vedanud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Missioonipreemia pälvinud isikut või organisatsiooni tunnustatakse 32 000 euroga.

Riigisaladus kaitseb fakti, kui palju kapolasi 1990ndatel süümevande andsid

Möödunud sajandi lõpus oli palju juhtivaid ametikohti, kuhu mõne välisriigi luure, sealhulgas KGB jaoks töötanud inimene kandideerida ei saanud. Kui palju oli selliseid ametikohti kaitsepolitseiametis, kapo avalikustada ei saa.

Kui veel 15-20 aastat tagasi oli ametikohti, kuhu KGB minevik ei lubanud kandideerida, siis täna enam mitte. «Praegu enam selliseid ameteid ei ole. Nii kaua, kui kehtis süümevanne, neid oli,» ütles Postimehele ajaloolane, 1992. aastast erinevatesse riigikogu koosseisudesse kuulunud Mart Nutt.

Nimelt lõppes süümevande nõue põhiseaduse järgi 2000. aasta lõpus. Enne seda pidi vande andma inimene, kes kandideeris presidendiks, riigikokku või kohaliku omavalitsuse volikogusse. Samuti isik, kes taotles peaministri, ministri, riigikohtu esimehe, riigikohtu liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja või mis tahes muud valimise või nimetamise alusel täidetavat ametikohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis.

Kirjalikult tuli anda süümevanne: «Annan vande, et ma ei ole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest.».

Põhiseadus täpsustas, et Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite agentideks on isikud, kes olid nende poolt värvatud agentideks, residentideks, kohtumis- või konspiratiivkorteri pidajateks, olid usaldusisikud või tegid muul moel teadlikult ja vabatahtlikult nendega koostööd.

Kuidas aga sai olla nii, et kui teati inimese KGB minevikust, sattus ta ikkagi kaitsepolitseisse tööle? «See säte reguleeris nii, et nad ei tohi olla kõrgemate riigiametite ametikohtadel. Ma arvan, et võib-olla lahendati see nii, et neid ei käsitletud kõrgemate riigiametnikena. Seetõttu ei usu ma, et seal seadust rikuti,» rääkis Nutt.

Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puusepp ütles Postimehele, et süümevanne kehtis täpselt neile ametikohtadele, nagu seadusesäte ette nägi. Kui paljudele ja millistele ametikohtadele vanne kapos kehtis, ei saanud ta öelda, kuna ameti täpne struktuur on riigisaladusega kaitstud. Küsimusele, kas see kehtis rohkematele, kui ainult peadirektori ametikoht, vastas Puusepp, et ilmselt küll.

Sellegipoolest ei pea Nutt õigeks, et KGB taustaga inimesed kaposse tööle võeti. «Esiteks, see on julgeolekurisk riigile, sest inimene, kes on andnud vande teise riigi julgeolekule, ei saa ju sellest vandest tegelikult kunagi vabaneda,» selgitas ta.

Põhjusi, miks ikkagi järeleandmisi tehti ja KGB minevikuga inimesi kaposse tööle võeti, teab Nutt enda sõnul täpselt sama palju, nagu ta on meedia vahendusel kuulnud. «Need põhjendused on olnud need, et nad ei töötanud niisugustel ametikohtadel, kus nad riigisaladusele ligi pääsesid ja neid kasutati sellepärast, et nad olid vastava ala tehnilised spetsialistid.»

Küll aga on viimased riigireetmise juhtumid tema sõnul näidanud, et tõenäoliselt oli neil siiski juurdepääs ka sellisele informatsioonile, mis kindlasti ei oleks tohtinud võõrriigi kätte sattuda.

Jõuluvana minut maksab euro

Jõuluvana kodukülastus maksab keskmiselt euro minuti eest, selgub lühikesest jõulu-eelsusest küsitlusest Järvamaa jõuluvanade seas.

Järva Teataja uuris kolmelt Järvamaa jõuluvanalt nende võimalike kodukülastuse aegade ja maksumuse kohta. Kõiki jõuluvanad tunnistasid, et tegemist on hobiga, mis on nende tegevusvaldkondadesse lisandunud nii-öelda rahva nõudmisel.

Jõuluvana Rait tunnistas, et alustas sõpradele-tuttavatele jõuluvana tegemisega ning nüüdseks käib ta ka võõraste inimeste kodudes juba viiendat aastat.

Need, kes alles praegu kaaluvad, kas jõuluvana tellida või mitte, päris hiljaks jäänud ei ole - vabu aegu on veel kõigil.

Kaks jõuluvana kolmest on oma etteastesse põimimas ka muusikat. Jõuluvana Rait lubas lisaks kinkide jagamisele mängida kitarri ja laulda, akordioniga saabub jõuluvana Arvo.

Viimane märkis, et tema tööpiirkonnaks on vaid Paide ning kaugemalt tellijail tuleb organiseerida lisaks transport.

Paide ja selle lähiümbruses tööttab 25. detsembril ka jõuluvana Margo. «Sel aastal töötan ainult sel päeval,» rõhutas ta. Jõuluvana Margo arvab külastuse maksimaalseks pikkuseks olevat 45 minutit. Koju kutsumise tasu sõltumata kulunud ajast on 40 eurot. Sama tasu soovib pooletunnise külastuse eest ka jõuluvana Rait. «Üle poole tunni pole viie aasta jooksul kuskil läinud,» märkis ta.

Jõuluvana Arvo küsib umbes 30 minutilise külastuse eest 30 eurot.

Kui jõuluvana Arvo on valmis kodusid külastama kõikidel päevadel 22.- 26. detsembrini, siis jõuluvana Rait 26. detsembril enam kodudes ei käi.

Oluliselt soodsam on aga endale koju kutsuda jõuluvana abiline Maive. «Viimastel aastatel olen käinud vähe, sest olen ka ise seda meelt, et jõuluvana peaks olema mees, aga jõulude ajal on jõuluvanal palju tööd ning nii annabki mõnes kodus kingid kätte jõuluvana naissoost abiline,» kõneles ta.

Jõuluvana abiline Maive tunnistas, et valdavalt kutsuvad teda täiskasvanud oma pidudele, kuid ta on käinud ka kodudes. 24. detsembril on jõuluvana abiline oma perega ja siis ta kojukutseid ei tee, teistel päevadel küll. «Tavaliselt ei ole olnud palju pakke, külastuse aeg on olnud kuni 15 minutit,» ütles ta. Sellise külastuse eest jõuluvana abiline Maive pole üle 10 euro küsinud. 

Poliitikuid kohutas noorte sportlaste sõidutamise tava

Pärast pikki vaidlusi andis Viljandi volikogu loa osta spordikoolile vähemalt üheksat inimest mahutav auto, millega saaks vedada spordivahendeid ja sõidutada võistlustele lapsi.

Just laste sõidutamine tekitas volikogus suuri vaidlusi, sest autojuhti koolil ei ole ning teda pole ka võimalik palgata. Plaani kohaselt peaksid hakkama lapsi sõidutama juhiloaga treenerid, kuid volinikud kahtlesid, kas selline tegevus on ikka ohutu.

Laupäeval juhtus Lätis raske liiklusõnnetus, kus Tallinna klubi judolapsi sõidutanud väikebuss sõitis teelt välja. Õnnetuses hukkus roolis olnud treener ning lapsed sai vigastada. Abilinnapea Malle Vahtra sõnul asuvad linnajuhid juba esmaspäeval arutama, kas Viljandi spordikooli treenerid võiksid ostetava kooliautoga lapsi vedama hakata.

Spordikooli direktor Andres Kallavus viitas neljapäeval volikogus esinedes asjaolule, et praegu niikuinii sõidutavad paljudel juhtudel treenerid oma õpilasi võistlema või treeningutele, kuid kasutavad selleks isiklikku autot. Mitme volikogu liikme arvates pole selline käitumine ohutu.

Viljandi abilinnapea Malle Vahtra tunnistas ohutuse probleemi, kuid teda üllatas, et selle tõstatasid istungil need inimesed, kes on aastaid linna juhtimises osalenud ning peavad seetõttu kursis olema, kuidas on spordikoolis töö organiseeritud. Vahtra lubas, et linnavalitsuses hakatakse nuputama, kuidas peaks spordikoolis tööd korraldama.

Viljandi kutseõppekeskuse juht Tarmo Loodus pakkus välja, et linn võiks korraldada kõigile neile treeneritele, kes lapsi ringi veavad, autojuhikoolituse. Tema selgitusel saab valida kas taksojuhi või väikebussi juhi koolituse vahel.

Sotsiaaldemokraatide esindaja Tonio Tamra pakkus välja ka mõtte, et koolil võiks olla palgal kutseline autojuht, kuid Malle Vahtra nentis, et selleks eelarves raha ei ole.

Revisjonikomisjoni juht Tauno Tuula tõi auto ostmise plaanis välja asjaolu, et sõiduvahend lahendab laste võistlustel käimise murest vaid väikese osa. Spordikooli esitatud materjalidest selgub, et autot vajatakse laste sõidutamiseks nädalavahetustel ja siis on vaja korraga mitut sõidukit. «Numbrid näitavad, et reedel vajatakse kahte, laupäeval kolme ja pühapäeviti mõnikord lausa kuut bussi,» rääkis Tuula ning soovitas jätta auto ostmata ja tellida vajaduse korral busse koos kutseliste juhtidega.

Busse rendib spordikool praegu üsna suurel hulgal. Näiteks tänavu maksab kool bussifirmadele ligi 40 000 eurot.

Pärast tulist vaidlust oli abilinnapea Malle Vahtra nõus auto ostmise plaani edasi lükkama, et seda teemat taas jaanuaris arutada. Volinikud võtsid järjestikku mitu vaheaega ning arutasid teemat väikestes rühmades. Lõpuks anti luba linnal auto osta.

Vahtra sõnul sai selgeks, et koolil on autot igal juhul vaja. Nüüd tuleb aga linnajuhtidel kindlaks määrata, kes tohib selle autoga sõitma hakata ning kas sõiduauto juhiloaga treenerid võivad sellega lapsi sõidutama hakata.

Põllumeeste aasta oli saagirohke, aga rahavaene

Põllumehed kirjeldavad, millised olid nende jaoks lõppeva aasta suuremad õnnestumised, millega sai alt mindud ning mida ootavad nad uuelt aastalt.

Avo Samarüütel,

Männiku Piim OÜ

Ütleme nii, et väga heitlik aasta on olnud. Meil on kaks suunda – piim ja teravili. Piimaga läks kuni poolaastani hästi, aga teine pool on olnud jällegi väga negatiivne. Praegu toodame piima alla omahinna. Realistina tundub mulle, et järgmisel aastal olukord väga palju paremaks ei lähe ja tuleb lihtsalt püüda kuidagi ära elada. Teravilja poole pealt olid saagid korralikud. Saime meie ettevõtte kõigi aegade teise saagi.

 

Hans Kruusamägi,

Simuna Ivax OÜ

Täiesti tavaline aasta on olnud. Saagiga jäid kõik põllumehed rahule. Need, kes ei jää, tegid ilmselt ise midagi valesti, et ei saanud maksimaalset saaki. Asjaolu, et hinnad on madalad, on teada. Eelmise aastaga võrreldes on hinnad lausa katastroofiliselt all, nii et kasum ei tulnud selline, nagu eelnevalt planeeritud.

Keegi ei osanud ette prognoosida taolist olukorda ja kõik lootsid, et vahepealne hinnatase hakkab ikka tõusma. Praegu on hind kuigivõrd kerkinud, aga põllumees ei saa sügisel oodata. Mingi müük tuleb teha, et saaks pangalaenud ja muud kohustused makstud. Kui langus ka peatub, siis ma ei usu, et hinnad jõuavad niipea samale tasemele, mis need olid aasta tagasi. Aga elu läheb edasi ja vili vajab müümist.

Põllumajanduses jääb uuelt aastalt soovida ikka seda, et ei oleks mingit seataudi ja saagid tuleksid head. Ootus on seegi, et Euroopa Liidu toetustega ei tekiks tagasilööke ning teraviljahinnad hakkaksid normaliseeruma.  

Mart Timmi,

Jaagumäe talu

Aasta oli nagu kõigil põllumeestel – saagirohke, kuid rahavaene. Hea oli, et jagus päikest ning saime töödega graafikus püsida. Midagi ei ikaldunud. Halb on aga, et tarbija tahab toodangu eest vähe maksta. Me oleme üks väheseid, kellel on otseturustus ja kes proovib sealiha kõik ise ära müüa ning meid toetab ka hulgikaubandusega tegelev tütarettevõte.

Raske aja positiivsus seisneb selles, et kui on erinevaid valdkondi, siis vajadusel need toetavad üksteist. See on üks meie tugevusi. Uueks aastaks peab korrigeerima oma tegevusi ja lootma, et turud stabiliseeruksid. Eks inimene elabki nii, et loodetakse kogu aeg paremat. Lootma peab.

 

Guido Lindmäe FIE,

köögiviljakasvataja

Saaremaa oli sel aastal enneolematu palmisaar. Niisugust kuumust ja kuiva polnud ma oma põldudel 20 aastat näinud. Põua tõttu oli saak umbes kolmandiku võrra tavapärasest kehvem. Samal ajal on ka köögiviljahinnad maas ja keeruline on toodangut realiseerida.  

Kasvatan peamiselt kartulit, kapsast, porgandit ja peeti. Tänu sellele, et kunagi hakkasin hapukapsast tegema, tiksun ma hapukapsa varal selle aasta mööda.

Olen mõelnud, mis siin edasi saab ja mida tegema peaks, sest Vene turule loota ei saa. Mulle tundub, et nende köögiviljade osas, mida mina kasvatan, on Euroopas natuke ületootmine. Ennekõike peame turuna ikkagi oma lähiriikidega arvestama ja rohkem enda ümber vaatama. Mina ei saa tootmist nii kiiresti vähemaks tõmmata, vaid pean alternatiive otsima. Nii võib arvata, et tuleb üks muutlik aasta. Esialgu on minu jaoks põhiline küsimus, kas õnnestub tänavune saak maha müüa.

Hillar Kald,

Pärna talu

Meie tegevusalaks on mahevilja tootmine ja hobusekasvatus, nii et meil ei ole nii rasket aastat olnud kui piimatootjatel, kellele avaldas suurt mõju Vene kriis. Meil on pigem keskmine aasta olnud. Viljasaagid on head, kuid hinnad all. Hobusekasvatusega on nõnda, et kui teed normaalselt tööd, siis tuleb ka tasu.

Kui uue aasta soovidest rääkida, siis loodan, et järgmisel aastal, kui on riigikogu valimised, tuleks niisugune riigikogu, kes põllumeeste eest seisaks.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.

Tänavaküsitlus Tallinnas: mida varute jõuluvana kingikotti?

Tallinncity uuris pühade eel linlastelt, mida nad jõuluvana kingikotti varuvad. Vaata videot!

Kaheksa lapse tapmises süüdistatav naine astub kohtu ette jaanuaris

Austraalias kaheksa lapse mõrvas süüdistatav 37-aastane Mersane Warria astub kohtu ette jaanuaris, ütles Cairnsi linna kohus esmaspäeval.

Austraalia põhjaosa Cairnsi linna elumajast leiti 19. detsembril kaheksa lapse surnukehad ja vigastatud Warria. Kaheksast lapsest seitse olid naise omad, üks oli aga tema sugulane. Lastest neli olid poisid ja neli tüdrukud.

Naine võeti vahi alla 20. detsembril.  

Queenslandi osariigi politsei sõnul said korrakaitsjad reede hommikul Cairnsi eeslinna Manoorasse väljakutse, milles anti teada ränkade vigastustega naisest.

Võimude sõnul leidsid nad sündmuspaigale jõudes majast kaheksa lapse surnukehad. Ohvrid on vanuses 2-14 aastat. Austraalia meedia andmetel olid kõik lapsed tapetud noahoopidega, kuid politsei pole seda kinnitanud.

Uurimine majas veel kestab ja see on pikk protsess, ütles politsei pühapäeval.

«Meie eksperdid on veel seal. Tegemist on pika ja raske teekonnaga,» ütles politseiinspektor Bruno Asnicar.

Kudrin: läänega rahu puudumisel Vene kriisivastased meetmed ei tööta

Vene valitsuse kriisivastastel meetmetel pole soovitud mõju, kuni jätkub vastasseis läänega, ütles endine rahandusminister ja praegune Kodanikualgatuste komitee juht Aleksei Kudrin esmaspäeval.

«Kõige tähtsam on klaarida suhted läänepartneritega. Kui konflikt, mis on sanktsioonide võimaliku karmistamise seisukohast ohtlik, edasi hõõgub, vähendab see kõigi teiste kriisivastaste meetmete mõju ning need ei saavuta oma potentsiaali,» ütles Kudrin pressikonverentsil, vahendab BNS.

Kudrini sõnul suudavad teised BRICS-i riigid «tagada oma suveräänsuse, jätkates osalemist üleilmsetes majandus-, kaubandus- ja finantssuhetes.»

«Soov säilitada Venemaa suveräänsust ei ole vastuolus võimalusega säilitada Venemaa mainet usaldusväärse äripartnerina,» lisas Kudrin, kelle sõnul Vene majandusel on järgmisel aastal ees karm proov.

BRICS-i ehk tõusvate majandusriikide ühendusse kuuluvad Brasiilia, Hiina, India, Venemaa ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

Professor: Venemaa on naasmas varimajanduse ajajärku

Venemaad ootab ees naasmine varimajanduse ja maksupettuste aega, ennustas Helsingi ülikooli majandusteaduste professor Vesa Kanniainen YLE Radio 1 hommikuprogrammis.

Professori prognoosi järgi liigub Venemaa ajajärgu poole, kus pakutakse teeneid teenete vastu nagu kunagi varem ja jäetakse maksud tasumata. Riigile laekuva maksuraha vähenemine üksnes süvendab majandusraskusi, lisas ta.

Venelased võtavad panganduskriisi hirmus pangakontodelt raha välja. Suur nõudlus sularaha järele on põhjustanud sularahaautomaatide töös katkestusi, kuna kupüürid on lihtsalt otsa saanud.

Professor ütles, et venelased tõenäoliselt ei usu rubla väärtuse püsimisse. «Sularaha väljavõtmine on üks märkidest, mis viitab majanduslangusele. Nafta hind on kukkunud oluliselt, nafta on aga Venemaa jaoks suureks sissetulekuallikaks. Rubla väärtuse vähenemise tõttu hakkavad impordihinnad tõusma, andes löögi tavatarbijale,» tõdes ta.

Kanniaineni sõnul on Euroopa majanduses pikaajalisi ja sügavaid strukturaalseid probleeme, mida rahaga lahendada ei saa. Euroopa keskpanga (EKP) vaatevinklist on neist tõsiseimaks madala inflatsiooni oht. Inflatsioonitempo on praegu vaid 0,3 protsenti, mis on jõudnud deflatsioonile ohtlikult lähedale, hoiatas ta.

Eksperdi sõnul on Euroopa jõudnud lähedale Jaapanile, mis kannatas deflatsiooni ehk hindade üldise kukkumise all aastaid. Selle ilmingu puhul usuvad inimesed, et tooted lähevad tulevikus veelgi odavamaks, vähendades selles ootuses tarbimist. See kõik aga tekitab probleeme majanduse kasvule.       

Narõškin: Venemaa ja Serbia teevad kõik turvalise Euroopa nimel

Venemaa ja Serbia jätkavad strateegilist koostööd reas valdkondades ning teevad kõik turvalise ja rahuliku Euroopa säilitamise nimel, ütles riigiduuma spiiker Sergei Narõškin esmaspäeval kohtumisel Serbia rahvusassamblee spiikri Maja Gojkovićiga.

«Omistame Venemaa ja Serbia koostööle suurt tähtsust ning usume, et see on jõudnud reas valdkondades strateegilisele tasemele,» ütles Narõškin.

Riigiduuma spiikri sõnul on kahe riigi parlamendijuhtide kohtumised muutunud regulaarseks ning see on Euroopas «ligineva usalduskriisi taustal muutumas üha olulisemaks», lisas Narõškin.

SVT: Rootsis otsitakse võimalusi vältida erakorralisi üldvalimisi

Rootsi telekanali SVT andmetel on punaroheline valitsus ja paremblokk pidanud salaja nõu, otsides võimalusi, kuidas vähemusvalitsus saaks võimul püsida ja oma eelarvekavale Riksdagis poolehoidjaid leida.

Taoliste arutelude eesmärgiks on vältida erakorralisi üldvalimisi.

SVT andmetel pole erakondade juhid nõupidamistel osalenud. Need on keskendunud vormilisele küljele, mitte sisulistele detailidele.    

Peaminister Stefan Löfven peab teatama avalikkusele uute üldvalimiste kuupäeva kõige varem 30. detsembril.

Viimaste andmete järgi plaaniti neid korraldada 22. märtsil. Arvamusuuringute järgi ei tooks uued valimised lahendust parlamendis tekkinud ummikseisule mitte kummagi bloki kasuks.

Löfven teatas erakorraliste valimiste korraldamisest pärast sotsiaaldemokraatide ja roheliste esitatud eelarvekava läbikukkumist detsembri alguses. Erinevate blokkide vahel kaalukeeleks olevad Rootsi Demokraadid otsustasid toetada parembloki, lastes 3. detsembril vähemusvalitsuse eelarvekava põhja.

Leedu: NATO hävitajad saatsid eelmisel nädalal üht Vene lennukit

NATO Baltimaade õhuseiremissiooni hävitajad saadeti eelmisel nädalal ühel korral tuvastama ja saatma Vene sõjalennukit, teatas Leedu kaitseministeerium esmaspäeval.

«Läänemerel Balti riikide piiri lähedal rahvusvahelises õhuruumis tuvastati Vene sõjaväeluure lennuk IL-20,» teatas ministeerium. Lennuk lendas vastavalt lennuplaanile, kuid selle transponder oli välja lülitatud.

Ajavahemikus 8.-14. detsembrini saadeti NATO hävitajad 21 korral saatma Leedu, Eesti või Läti piiri lähedal lennanud Vene lennukeid.

Selles ajavahemikus tuvastasid NATO lennukid umbes 80 Vene sõjalennukit, millest enamik lendas välja lülitatud transponderiga.

Gruusia ekspeaminister kutsus üles rahumeelsele kooselule Venemaaga

Gruusia ekspeaminister Bidzina Ivanišvili kutsus üles rahumeelsele kooselule Venemaaga.

«Riigimehed kaitsevad paratamatult oma riiki. Peaksime üritama Venemaaga rahumeelselt koos eksisteerida, mitte mõelda kellegi petmisele või allasurumisele. Kui soovid koos eksisteerida, siis ei saa mõelda ainult omahuvidele,» ütles Ivanišvili pühapäeval.

«Venemaa riiki ei tohi solvata,» ütles ekspeaminister.

Gruusia peaminister Irakli Garibašvili ütles laupäeval, et president Vladimir Putini pakutud Venemaa ja Gruusia tippkohtumine on tervitatav, kui selle eesmärgiks on jõuda konkreetsete tulemusteni.

Venemaa president kinnitas möödunud neljapäeval, et Moskva võtab Gruusia liidrid rõõmuga vastu, kui Thbilisi seda soovib.

Gruusia peaministri eriesindaja suhetes Venemaaga Zurab Abašidze vastas kohe, et Gruusia võib pidada Venemaaga kõrgetasemelisi läbirääkimisi tingimusel, et nendes käsitletakse kahepoolsete suhete peamisi probleeme.

Gruusia ja Venemaa vahel on suured erimeelsused Gruusia konfliktides Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga.

IS: Soome poliitikute järele luuratakse valimiste eel

Soome lähenevad parlamendivalimised ja uue koosseisu rahvasaadikud pakuvad huvi välismaistele luureteenistustele, kirjutab tänane Ilta-Sanomat.   

Kaitsepolitsei (Supo) kommunikatsioonijuhi Jyri Rantala sõnul on aprillis toimuvad parlamendivalimised nende asjade hulka, mille vastu tunnevad huvi teiste riikide luureteenistused. Lisaks tuntakse huvi kohalike poliitikute vastu.

«Loomulikult huvitab poliitiline olukord,» rääkis Rantala ajalehele.  

Küberturvalisuse- ja luureekspert Jens Säynäjärvi IT-firmast CGI selgitas, et muutused poliitmaastikul on see, mille kohta luureteenistused üritavad teavet hankida, kuna nende ülesandeks on «asjade ennustamine oma riigi juhtidele».

«Kui mõni isik on eriti oluline, siis lähenetakse talle erineval viisil mitmest erinevast küljest,» lisas Säynäjärvi.   

Võõrriikide salajane nuhkimine kerkis Põhjamaades esile pärast mobiilikõnede pealtkuulamist võimaldavate libatugijaamade leidmist Oslost.

Soome kaitsepolitsei on kinnitanud, et riik pakub teiste riikide luureteenistustele huvi. Olukorrale avaldavad mõju kevadised üldvalimised. 

Põhja-Korea ähvardas USAd rünnakutega

Põhja-Korea ähvardas rünnata Valget Maja, Pentagoni ja «kogu USA mandriosa, seda terrorismi lampkasti», kuna president Barack Obama levitab kuuldusi, et Pyongyang organiseeris küberrünnaku Sony Picturesi vastu.

Põhja-Korea selline retoorika pingelistel hetkedel suhetes Washingtoniga on tavapärane.

Mõjuvõimsa riikliku kaitsekomitee pikk avaldus pühapäeva õhtul aga rõhutas Pyongyangi tundlikkust filmi suhtes, mille süžee keskendub Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni mõrvamisele.

USA süüdistab Põhja-Koread küberrünnakus, mis kasvas ähvarduseks korraldada terrorirünnakuid USA kinode vastu ning sundis kompaniid Sony tühistama filmi «Intervjuu» («Interview») esilinastuse.

Obama ütles, et Washington kaalub Põhja-Korea kandmist terrorismi spondeerivate riikide nimekirja, kus see kunagi oli.

Isa ja ta kaks väikest poega olid kümme päeva kadunud

Austraalias olid kümme päeva kadunud isa ja ta kaks väikest poega, kes sattusid rahvuspargis hätta.

Steven Van Lonkhuyzen ning tema viieaastane poeg Timothy ja seitsemeaastane poeg Ethan läksid automatkale 11.detsembril Brisbane`ist, edastab Courier Mail.

Isa ja lapsed pidid pärast matka minema Carinsi, kus neid ootas abikaasa ja ema.

Nende auto aga vajus Queenslandis looduskaitsealal Expedition National Park mudasse. Naine sai aru, et pereliikmetega on midagi juhtunud kui nad ei jõudnud 15. detsembril Cairnsi.

Politsei ja päästetöötajad käivitasid otsingu ning isa ja pojad leiti kümme päeva pärast nende kadunuks jäämist.

Politsei sõnul oli õnn, et nad leiti.

Päästetöötajad otsisid Queenslandis läbi kolmandiku aladest. Isa ja pojad leiti alles pärast seda kui üks kohalik farmer teatas, et nägi politsei poolt kirjeldatud autot sõitmas Queenslandi looduskaitsealale.

«Nad olid näljas, kuna kaasas olnud toit oli ammu otsa lõppenud. Arstlik läbivaatus näitas, et nende tervislik seisund oli siiski hea,» teatas politsei esindaja Mick Bianchi.

Ta lisas, et isa ja pojad tegid õigesti, et nad auto juurest ei lahkunud, sest muidu oleks nende leidmine võimatuks osutunud, kuna tegemist on väga suure maa-alaga.

Reuters: Pakistani verise koolirünnaku taga on 36-aastane kolme lapse isa

Uudisteagentuuri Reuters andmetel on möödunud nädala teisipäeval Pakistanis Peshawaris aset leidnud koolirünnaku organiseerijaks 36-aastane Umar Mansoor, kellel on kolm last.

Islamistlik äärmusrühmitus Taliban avaldas möödunud neljapäeval internetis video, milles Mansooriks nimetatud mees kaitseb rohkem kui 140 inimese elu nõudnud rünnakut.

Taliban teatas, et see rünnak sõjalise kallakuga koolile oli kättemaks Pakistani armee rünnakute eest islamimässulistele.

Reutersi ajakirjanikud intervjueerisid kuut Talibani esindajat, kes kinnitasid, et koolirünnaku taga oli Mansoor.

Neli neist teatas, et Mansoor on Pakistani Talibani juhi Mullah Fazlullahia parem käsi.

Mansoor olevat kolme lapse isa, kes sai pealinnas Islamabadis hea hariduse ning on õppinud ka koraanikoolis.

Pakistani Talibaniga liitus ta koheselt selle asutamise järel 2007. aastal.

Taliibide sõnul olevat Mansoor kohe võtnud konservatiivse seisukoha, et Pakistani valitsusega ei ole mõtet läbirääkimisi pidada.

Peshawari koolirünnakus kaotas elu 132 õpilast ja üheksa õpetajat.

Pakistani armee teatel oli kooli ründamise taga seitse Talibani võitlejat, kes kõik elu kaotasid.

Tuhanded pakistanlased on jätnud kooli, mida rünnati, kaastundeavalduse, toonud lilli ja küünlaid.

Peshawari kristlik kogukond ei tähista juhtunu tõttu sel aastal avalikult jõule. 24. detsembril toimub vaid üks jõulujumalateenistus.

Kogu maailmas on Pakistani koolirünnak hukka mõistetud. Seda tegi isegi naaberriigi Afganistani Taliban, mis teatas, et koraan ja islam keelab süütute inimeste tapmise.

 

Saksa ajakirjanik: Islamiriigi võitlejate eesmärgiks on maailma vallutamine

Saksa ajakirjaniku Jürgen Todenhöferi arvates on sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik märgatavalt tugevam ja ohtlikum kui läänes arvatakse.

74-aastane sakslane on esimene lääne ajakirjanik, kes avanes võimalus piiluda Islamiriigi telgitagusesse, kirjutab The Independent.

Pika ajakirjandusliku kogemusega Todenhöfer külastas Islamiriigi poolt vallutatud alasid Iraagis ja Süürias.

Reis Türgist Iraaki ja Süüriasse õnnestus alles pärast kuid kestnud läbirääkimisi.

Todenhöfer sõnas Saksa väljaandele dertz.de, et ta ööbis Liibüas Bengasis samas hotellis USA ajakirjaniku James Foleyga, kelle Islamiriik augustis hukkas.

Sakslase sõnul on Islamiriigi poolt vallutatud aladel elu teistsugune kui läänes arvatakse. Islamiriigi käes olev ala on pindalalt suurem kui Suurbritannia ning ainuüksi Iraagis Mosulis on umbes 5000 võitlejat. Seega on  Islamiriigi võitlejad väga laial alal ning kui lääneriigid püüavad neid õhurünnakutega hävitada, siis on see väga keeruline.

«Iga pomm, mis tapab tsiviilelaniku, toob Islamiriigi ridadesse uusi võitlejaid. Võitlejaid saabub kogu maailmast,» selgitas sakslane.

Todenhöferi arvates on Islamiriigi puhul kõige ohtlikumaks see, et need äärmusislamistid tahavad hävitada kõik teised religioonid ja ka demokraatlikud arusaamad.

«Islamiriigi võitlejad on veendunud, et nende püha sõja eesmärgiks on maailma vallutamine. Kõik, kes ei jaga nende nägemust, tuleb tappa. Erandi võib teha mõnedele juutidele ja kristlastele. Kõik see olevat koraanis kirjas ning Allah toetab neid,» selgitas ajakirjanik.

Todenhöferi sõnul elavad Islamiriigi võitlejad üsna askeetlikult, elades hävitatud majade jäänustest püstitatud barakkides ning nende menüü on lihtne.

Saksalase sõnul püüab Islamiriik aina enam sarnaneda riigiga, luues sotsiaalhoolekande- ja koolisüsteemi.

Todenhöfer jõudis Saksamaale tagasi möödunud nädalal ning ta on andnud Islamiriigi eluolu teemal palju intervjuusid.

Sakslasel on kirjutamisel raamat, milles ta paljastab senitundmata fakte Islamiriigi kohta.

 

«Allah on suur!» hüüdnud mees püüdis Prantsusmaal tappa jalakäijaid

Prantsusmaal Dijonis püüdis üks autojuht kõnniteel liikunud inimesi autoga alla ajada, samal ajal hüüdes araabia keeles fraasi «Allah on suur!»

Politsei sõnul sai 11 inimest vigastada, kellest kahe vigastused on rasked, edastab BBC.

Arreteeritud mees püüdis Dijonis poole tunni jooksul viies linnajaos võimalikult paljusid jalakäijaid kahjustada.

Meedia andmetel on tegemist umbes 40-aastase psüühiliste probleemidega isikuga, kes on varem psühhiaatriahaiglas ravil olnud.

Pealtnägijate kinnitusel olevat jalakäijaid sihtmärgiks valinud mees teatanud, et tegutseb «Palestiina laste nimel».

Senistel andmetel tegutses autojuht üksinda, ta teo motiiv ei ole veel teada.

Autojuht on Dijoni politseile teada juba 20 aastat, kuna ta on pidevalt väikekuritegusid korda saatnud.

Prantsusmaal on Euroopa riikidest suurim moslemite kogukond, mille liikmete arv on 5 – 6 miljonit.

 

Silver Meikar: vähirakkude arv on kriitiline, aga veel mitte surmav

Euromaidani alguse aastapäevast möödub kuu, sama palju jääb aega esimeste revolutsiooni ohvrite mälestusüritusteni, kirjutab Silver Meikar värskes Sirbis, arvustades Andrei Kurkovi raamatut «Ukraina päevik: ülestähendused kriisikoldest».

Ida-Ukraina vinduv relvakonflikt ja hirm suure sõja ees ning muidugi Maidanil hukkunute taevane sada ei lase meil tähistada Ukraina rahva suurt võitu – Viktor Janukovitši autoritaarse režiimi kukutamise peatükki veel kirjutamata Ukraina ajalooraamatutes.

«Kõiges on süüdi Maidan,» on trump­äss paljude Ida-Ukraina elanike käes. See lajatatakse lauale, kui vastused küsimusele «kelle relvad ja võitlejad sõjakollet kütavad?» otsa saavad. Maidan tõi kaasa vennatapusõja, hävitas majanduse ning lõhestas riigi. Samal ajal kui läänes (Kiievis jt Kesk- ja Lääne-Ukraina linnades) märatsesid radikaalid, tegime meie tööd ja hoidsime majandust üleval. Riigipöörde järel tulid võimule fašistid, kes tahavad Donbassi elanikud hävitada. Janukovitš võis varastada, aga vähemalt ei toonud ta sõda. Oleme Venemaaga üks riik, üks rahvas ja meil on üks Putin. Kümned ja kümned sellised vestlused Donetski ja Luhanski oblastis, sealne kollektiivne tõde, millest teadasaamiseks pole tegelikult vaja piirkonda sõitagi. Tasub vaid telekas sisse lülitada ja Kremli kanalites tunnike uudiseid ning jutusaateid vaadata. Piinlik suur vale võib meid muigama ajada, aga seal võtavad paljud seda puhta kullana, juba aasta(kümne)id.

Sisuliselt kukkus Ukrainale 1991. aastal iseseisvus sülle. Neil puudus suuresti idee, mida sellega peale hakata, kuhu riigi ja rahvana jõuda. Loodeti, et Nõukogude Liit jätkub, kuigi uute sümbolite ja väikse uuenduskuuri läbinud majanduspoliitikaga. Nii elab sovetivaim Ukrainas jõudsalt edasi eriti idaoblastite tööstuspiirkondades. Ida-oblasteid hoidis viimastel aastatel Kiievi küljes Janukovitš ja tema oligarhide bande. Kui Euromaidan oli nad minema löönud, ei suutnud uus võim pakkuda ühendavat riigiideed, olla läänt ja ida ühendavaks jõuks. Seda kasutas osavalt ära Kreml, pakkudes viimasele helge tuleviku narratiivi. «Vaid Venemaa suudab pakkuda meile heaolu kasvu ja kaitset fašistide eest,» põhjendas mulle aprillis Luhanski separatistide laagris valge-punase-sinise lipu all seisnud töötu kaevur. Sõnastus vahetus, mõte kordus. Unistus Krimmi stsenaariumi järele puhkes kevadel õide ja veretu kiire ühinemise lootus soojendas paljude südant.

Sügiseks olid sellest unistusest järel vaid rootsud. Veel kogunetakse loosungite ja lippude alla, kuid tunneli lõpus enam valgust ei paista. Sõda ja vaesus, uksele koputav külm ja nälg on separatistide alal elavate inimeste argipäev. Kreml neid ei taha ja Kiievit ei taheta, oma riigi ülesehitamiseks jääb puudu oskustest, tahtest ja rahast. Janukovitši aega meenutatakse härdusega. Jah, palk oli väike ja korruptsioon suur, aga vähemalt tuba soe ja kord majas. Kes kogu selles jamas süüdi on? Maidan ja kõik need, kes Ukraina ja Euroopa lippude all Kiievis revolutsiooni korraldasid!

Maidani süüdistamine on levinud ka läände, sh Eestisse. Oli neil «kaikameestel» vaja Kiievis barrikaade ehitada ja kumme põletada, vaadake, mis nad selle eest said. Oleks nad rahulikult oodanud aastakese kuni valimisteni, poleks sõda ning võimuvahetus oleks saanud toimuda demokraatlikul teel. Tegelikult oli Janukovitši otsus loobuda viimasel hetkel assotsiatsioonileppele Euroopa Liiduga allakirjutamisest vaid viimane piisk lootusetuse karikas. Just lootuse kadumine on see, millega minu ukrainlastest sõbrad on põhjendanud, miks nad kuid Maidanil eluga riskides karmis pakases õlgõla kõrval seisid (ja hukkusid).

Revolutsioonilistest sündmustest esitatakse välismaailmale lihtsustatud pilt, see on kahjuks paratamatu. Õhtustes uudistes on ruumi paar minutit, visuaalne pilt peab olema võimas, seisukoht selge. Mõistmiseks tuleb kohale sõita või siis lugeda neid, kes sündmuste keskel elavad. Eesti keelde tõlgitud Andrei Kurkovi «Ukraina päevik: ülestähendused kriisikoldest» ei anna lihtsat vastust küsimusele, miks ukrainlased enam oodata ei jaksanud. Vastus on kirjas ridade vahel, peidetud argipäeva ja ühiskonnakorraldust põgusalt kirjeldavatesse lõikudesse.

Kurkov on staar-kirjanik, tema teoseid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Ta on ainuke Ukraina kirjanik, kelle raamat on olnud Euroopa müügiedetabelite esikümnes, tema esseed leiavad laialdast lugemist kodumaal ning on mõjukad. Kurkov on venelane, sündinud Leningradis, ja kirjutab vene keeles. Pesuehtne sisserändaja poeg ja veel selline, kes ei teagi olla üliettevaatlik. Ta ei pelga kritiseerida võimu ei Kiievis ega Moskvas. «Olen vene rahvusest Ukraina kodanik,» kirjutab Kurkov (lk 60) ja lisab: «Aga ma ei ole venemaalane, sest mul ei ole Venemaa ega selle poliitikaga midagi pistmist, mul ei ole Vene kodakondsust ja ma ei tahagi seda.» Teda üllatab, miks paljudel on raske aru saada, et sõnadel «vene» ja «Venemaa» on suur vahe.

Just temasugused ja need, kes teda mõistavad, on minu arvates Ukraina (ja muuseas ka Eesti) tuleviku, ühtsuse ja rahu võti. Statistika järgi on umbes 20 protsenti Ukraina elanikest vene rahvusest (ehk vähem kui Eestis), pärast Krimmi annekteerimist ja kahelt idaoblastilt kolmandiku okupeerimist on neid de facto veelgi vähem. Tööl-kirikus-köögis räägib vene keelt aga ligi pool elanikkonnast ja Putin pidas neid kõiki enda omaks. Luhanski ja Donetski kaevuritele võib Moskva olla lähemal, kuid täiesti venekeelne (ja Nõukogude Liidu ajal suletud sõjatööstus) linn Dnipropetrovsk värvus sõja eelõhtul sini-kollaseks. Põhjuseid on mitu, seletas mulle novembris Tallinna külastanud Ukrainast pärit Berliini Humboldti ülikooli ajalooprofessor Andrei Portnov, kuid selgelt on tugevnenud vene keelt rääkivate elanike Ukraina identiteet.

Mul on tunne, et see on Putinile valusaim löök. Olla venelane, venekeelne ja/või õigeusklik ei tähenda olla venemaalane, Kremli-meelne ja ammugi mitte Putinile lojaalne. Õige venelane on anti-Putin ja pro-Euroopa, see, kes hoiab kinni oma kultuurist ja keelest, kuid austab liberaaldemokraatlikke väärtusi ja vabadusi ning armastab riiki, kus ta elab. Riik ja ühiskond peab sellise identiteedi tugevnemiseks võimaluse ja aega andma. Selle asemel et peale suruda riiklikku tõde, tuleb mõista ja toetada seda, et pole ühte ajalugu ega kultuuri. Sellises vabaduses kaotab Kremli propaganda oma jõu, selle laetud sõnumid lendavad bumerangina tagasi.

Andrei Portnovi vanaisa hukkus 1943. aastal võitluses fašistide vastu, «kuid nüüd kasutatakse sõna «fašist» nii suuliselt kui kirjalikult minu enda aadressil, kuna ma võtan sõna selle vastu, et Putini armee on Ukraina okupeerinud, kuna ma võtan sõna totaalse korruptsiooni vastu, mille pagenud president Janukovitš koos oma klanniga kõikjal sisse seadis, ning teen seda ka edaspidi ja kuna ma tahan, et maa, kus ma elan, oleks õigusriik. Ei, ma ei ole poliittegelane /…/. Ma olen lihtsalt oma riigi kodanik.» Ei, «Ukraina päevik» ei keskendu uuele identeedile. Kuid seda raamatut lugedes hakkavad kõnelema ikka need kohad, mis praeguse Eestiga dialoogi astuvad. Küsimus on, kuidas ja kui palju kõnetavad 2013. aasta 21. novembri ja 2014. aasta 24. aprilli vahele jäänud päevad eesti lugejaid.

Kurkovi raamatu põhjal on võimalik Euromaidani kulgu mõista neil Eesti lugejatel, kes on iga päev Ukraina sündmusi jälginud või on seal viimase aasta jooksul kuid viibinud. Sündmused, sündmuspaigad ja osalised ilmuvad päevikusse ilma sissejuhatuseta. Selgituste osa ja mõned joonealused märkused on ehk abiks, kuid Kiievi tänavanimed ja Ukraina linnad ning revolutsiooni võtmesündmuste ja -isikute taust tuleb kuskilt mujalt lisaks lugeda. Nii on revolutsiooni ohvriterohkemale päevale, 20. veebruarile pühendatud vaid kolm lõigukest. See on mõistetav, sest autor oli just siis lähetusel Saksamaal ning päevikusse sai vahetute emotsioonide asemel kirja panna vaid need, mis tekkisid uudiste ajel kaugelt rahutust kodulinnast.

Päevauudised on läbivalt päeviku oluline osa. Need esitatakse tuimalt, vahel võõrkehana pressituna perekondliku väljasõidu kirjeldavasse lõiku või mõne pikema mõtiskluse sees. Uudised on paratamatult vägivallast, piinamisest ja surmast ning need tungivad normaalse elu (=elu, mida meie siin Eestis elame) sisse. Mida kaugemale esimesest protestipäevast, seda enam tekib tunne, et vägivald, piinamine ja surm on uus normaalsus ning perekondlikud kevadtööd suvilas, laste sünnipäevad ning kirjandusõhtu raamatupoes midagi veidrat, justkui teiselt planeedilt.

Nalja saab ka, peamiselt on see muidugi must huumor. Kuid selle kõrval tõstab pead üha süvenev äng ja sõjahirm ning püüd jääda normaalseks. «Kõik on väsinud sõja ootamisest, Venemaa ähvardustest, tuleviku pärast värisemisest. Nii väga tahaks selle lehekülje Ukraina ajaloost võimalikult kiiresti edasi keerata ja õnneliku lõpuni jõuda,» kirjutab Kurkov viimases, 24. aprilli sissekandes (lk 206). Järgmised leheküljed on veelgi verisemad. Järgmistel kuudel hukkub kümneid kordi rohkem inimesi kui Euromaidani revolutsiooni käigus. Nii mitmedki jäätunud Gruševskõi tänaval vastastikku kive ja kummikuule lennutanud seisid (ja hukkusid) juba varasuvel üksteise kõrval välisvaenlase vastu võideldes – kes liitudes vabatahtliku pataljoniga, kes jäädes truuks vandele teenida sisevägedes riiki.

Sõda käib edasi, kuid Ukrainal on vähemalt lootus. Lootuse tagas Euromaidani revolutsiooni võit, sõja organiseerisid kukutatud Janukovitši režiimi riismed ja Kremli relvad. On võimalik, et ühel päeval mõistavad seda ka need Ida-Ukraina elanikud, kes ikka veel Moskva poole kiikavad, kuid see sõltub eelkõige Kiievi suutlikkusest ehitada lõpuks üles normaalne õigusriik. Tosin päeva enne Krimmi annekteerimist märtsis kirjutas Kurkov päevikusse: «Maailm on kogunenud Ukraina nagu haige lapse ümber, üritab teda päästa ja talle uut eluvaimu sisse puhuda. Vähirakkude arv on kriitiline – aga tänu jumalale veel mitte surmav.» Tänu jumalale kehtib see diagnoos ka 2014. aasta detsembris.

Iraan peab USA-Kuuba «sula» tõestuseks sanktsioonide mittetöötamisest

Iraan peab USA-Kuuba otsust normaliseerida viis kümnendit kestnud vastasseisu järel suhted tõestuseks, et suurriikide kehtestatud sanktsioonid ei tööta.

«Kuuba valitsuse ja rahva tegevus oma revolutsiooniliste ideaalide kaitsmisel viimase 50 aasta jooksul näitab, et iseseisvate riikide tahte vastased suurvõimude isoleerimis- ja sanktsioonipoliitikad on ebaefektiivsed,» ütles Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Marzieh Afkham laupäeval.

Tegemist oli islamivabariigi esimese ametliku reaktsiooniga USA-Kuuba kolmapäeval teatavaks tehtud kokkuleppele normaliseerida kahe riigi suhted ja leevendada Havanna suhtes pikka aega kehtinud kaubandus- ja reisipiiranguid. Ühendriigid teatasid, et avavad lähikuudel Kuubal saatkonna.

USA kehtestas 1960. aastal Kuubale kaubandusembargo ning riikidel ei ole olnud 1961. aastast alates ka ametlikke diplomaatilisi suhteid.

Lääneriigid on kehtestanud Iraanile riigi vastuolulise tuumaprogrammi tõttu sanktsioonid, mida on viimase aasta jooksul tuumaläbirääkimistel saavutatud edu tõttu mõnevõrra leevendatud.

Šoigu: kaitseministeerium koostab aastateks 2016-2020 uue kaitseplaani

Vene kaitseministrile on pandud ülesanne koostada aastateks 2016-2020 riigi uus kaitseplaan, mille president Vladimir Putin 2015. aasta detsembris heaks kiidab, ütles kaitseminister Sergei Šoigu.

«Koos asjassepuutuvate valitsusasutustega ühildame riigi mobilisatsiooni-valmisoleku süsteemi relvajõudude kaasaja vajadustega,» ütles Šoigu reedel kaitseministeeriumi laiendatud kolleegiumil, kus osales ka Putin.

Tema sõnul on vaja «lõpule viia riiklik relvastusprogramm aastateks 2016-2025 ja esitada see relvajõudude ülemjuhatajale heakskiitmiseks».

«Arvestades Venemaa keskusest juhitud valitsemise ajaloolist kogemust, tuleb asetada Vene regioonides vastutus territoriaalkaitse küsimuste eest nende kuberneridele,» sõnas Šoigu.

Samuti seadis kaitseminister ülesandeks jätkata ootamatute lahinguvalmiduse kontrollide läbiviimist vastavalt presidendi korraldusele.

Obama sõnul ei ole Putin Lääne ja USA üle kavaldanud «malegeenius»

USA president Barack Obama ütles pühapäeval kriitikute väiteid tagasi lükates, et Vene riigipea Vladimir Putin ei ole Lääne ja Ühendriigid üle kavaldanud «malegeenius».

Obama tõrjus usutluses uudistekanalile CNN mõtet, justkui oleks Putin «malegeenius, kes on üle kavaldamas Läänt ja härra Obamat».

Selle asemel on Putini poliitikad ja Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid «kaasa toonud tohutu majandussurutise», sõnas Obama.

«Praegu valitseb ta riiki selle valuuta kokkuvarisemise, suure rahanduskriisi ja tohutu majandussurutise oludes,» ütles Obama CNNi telesaates «Olukorrast riigis».

«See ei kõla nagu keegi, kes on minust või USAst üle sõitnud,» sõnas Ühendriikide president.

Porošenko kohtus täna Kiievis Lukašenkaga

Ukraina president Petro Porošenko tänas täna Valgevene ametivenda Aleksandr Lukašenkat Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetamise eest.

Lukašenka viibib Kiievis visiidil, tehes jõupingutusi Ukraina kontaktgrupi järjekordse kohtumise kokkukutsumiseks läbirääkimisteks riigi idaosas jätkuva konflikti üle.

Porošenko tänas Lukašenkat Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetamise eest, kirjutas Porošenko pressiesindaja Svjatoslav Tseholko pühapäeval suhtlusvõrgustikus Twitter.

Tseholko sõnul alustasid riigipead Ukraina presidendi residentsis kõnelusi umbes kell 3.10 pärastlõunal (Eesti aeg sama).

Lukašenka pressiteenistus ütles Interfaxile, et riigijuhid arutavad Valgevene-Ukraina kahepoolsete suhete päevakorda ja rahvusvahelisi küsimusi.

Valgevene liider ütles visiidi eel, et avaldas ise kohtumiseks soovi, sest neil on selles olukorras, millest rääkida.

Lukašenka toonitas, et ei näe kriisist muud väljapääsu peale dialoogi. Valgevene presidendi sõnul pole Ukraina riigipeal ega separatistidel mingit muud valikut.

«Vaja on omavahel rääkida. Igal juhul saabub kunagi rahu,» märkis Lukašenka.

Täna pidi toimuma ka järjekordne kolmepoolsete kõneluste voor Minskis, kuid separatistid teatasid, et ei näe selleks hetkel võimalust.

Siberi kohtutäiturid arestivad võlglaste kasse

Vene maksukogujad on leidnud uue mooduse, kuidas sundida inimestel oma võlgu ära maksma – nimelt ähvardavad nad neilt kassid ära võtta.

Siberi linna Novosibirski maksukohujad said hiljuti tõelise töövõidu, kui suutsid kohaliku elanikku sundida ära maksma 12 000 rubla (umbes 161 eurot) suuruses tasumata makse, sest ähvardasid ära võtta maksuvõlglase kalli tõukassi, kirjutab uudisteagentuur Interfax.

Kui kohtutäiturid üliõpilase korterisse saabusid, ei leidnud nad sealt algul midagi arestimisväärilist. Siis aga märkasid nad, et võlglane hoiab käes Briti lühikarvalist kassi ning toas jooksevad ringi ka kolm sama kassi poega. «Kuna loomad olid kallid tõukassid, otsustas seaduseesindaja kassid aresti alla panna,» sõnas piirkonnakohtu ametnik uudisteagentuurile.

Teisel juhtumil arestisid Tomski kohtutäiturid neli Šoti lontkõrvalist kassipoega, sest nende omanik, endine ärinaine ei olnud suutnud kompanii pensionifondi sissemakseid teha, teatas uudisteagentuur TASS. Pärast raha leidmist lubati naisel kasse edasi pidada.

Haarav video: sellist vaatepilti kogevad tulevikus Marsilt tagasi tulevad astronaudid

USA kosmoseagentuur NASA avaldas uue video, kus on näha NASA Marsi-kapsli Orion sisenemist Maa atmosfääri. Kapsel startis 5. detsembril Cape Canaverali neemelt ja suundus Maa orbiidile, pärast kaht tiiru ümber maakera sisenes kapsel taas Maa atmosfääri ja kukkus Vaiksesse ookeani.

Testlennu eesmärgiks oli kosmosekapsli erinevate süsteemide töökindluse kontroll. Video kätkeb endas 4,5-tunnise testlennu viimast kümmet minutit ning selle alguses hakkab Orion just Maa atmosfääri sisenema. Video lõpus on näha Marsi-kapsli langevarjusid ning lõpuks kukkumist ookeani.

NASA loodab, et tulevikus saab Orioni pardal saata astronaute Marsile.

 

Prantsuse politsei lasi maha korrakaitsjaid rünnanud väidetava islamiäärmuslase

Prantsuse politsei lasi eile maha kolme korrakaitsjat rünnanud noaga relvastatud islamiusku pöördunud prantslase.

Vahejuhtum sundis võime politseijaoskondades ja tuletõrjedepoodes julgeolekumeetmeid tugevdama.

Korrakaitsjad lasid Bertrand Nzohabonayo maha Joué-lès-Tours'is eile pärast seda, kui ta oli politseijaoskonda sisenenud ning noaga kaht politseinikku raskelt ja üht kergemalt vigastanud.

«Juurdlus kaldub versiooni poole, mille kohaselt oli tegemist islamiäärmusluse motiividest kantud rünnakuga,» ütles uurimisele lähedal seisev anonüümsust palunud allikas.

Ründaja, Burundis 1994. aastal sündinud Prantsuse kodanik, hüüdis rünnaku ajal «Allahu Akbar» («Jumal on suur»), lisas teine allikas.

Kohalik prokurör Jean-Luc Beck ütles, et uurijad üritavad kindlaks teha, kas ta tegutses üksi või kellegi käsul.

Eile kuriteopaika külastanud siseminister Bernard Cazeneuve lausus, et andis käsu tugevdada julgeolekumeetmeid politseijaoskondades ja tuletõrjedepoodes kogu Prantsusmaal.

Nzohaboyano oli varem silma paistnud väärtegudega, ent ei olnud siseluureteenistuse kahtlaste isikute nimekirjas, ehkki tema vend on tuntud radikaalsete vaadete poolest ja kaalus kunagi Süüriasse sõdima minekut, lisas allikas.

Obama: Põhja-Korea tegu oli kübervandalism, mitte sõjaline rünnak

SA president Barack Obama nimetas täna Põhja-Korea küberrünnakut Sony Picturesi vastu kübervandalismiks, mis ei klassifitseeru sõjaliseks rünnakuks.

«Ei, ma ei pea seda sõjategevuse aktiks. Minu meelest oli see kübervandalismi akt, mis osutus väga kulukaks. Me suhtume sellesse äärmise tõsidusega,» ütles Obama uudistekanalile CNN antud usutluse eel avaldatud märkustes.

Washington süüdistab Pyongyangi küberrünnakus Sony vastu, mille tõttu sattusid avalikkuse ette firma töötajate e-kirjad ning mis sundis selle juhte tühistama 25. detsembrile kavandatud filmi «Intervjuu» esilinastuse, sest USA ja Kanada suured kinoketid teatasid, et ei kavatse filmi näidata.

Film räägib kujuteldavast USA Luure Keskagentuuri (CIA) vandenõust tappa Põhja-Korea riigijuht Kim Jong-un. Pyongyang on filmist raevus.

Kinoketid tegid ettevaatlikuks ähvardused häkkerite rühmituselt nimega GOP (Guardians of Peace - Rahuvalvurid), mis manitses filmi võimalikke vaatajaid 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid meelde tuletades.

Filmi linastumise edasilükkamine tekitas Ühendriikides poliitilise tormi. Mõnede poliitikute sõnul pani Põhja-Korea toime väga agressiivse teo.

Obama on kritiseerinud Sony otsust filmi esilinastus tühistada.

President hoiatas, et sellised digitaalsed rünnakud on midagi, millega USA peab kohanema.

«Me leiame ennast selles uues maailmas keskkonnast, kus sedavõrd palju on digitaliseeritud, et nii riiklikel kui ka mitteriiklikel toimijatel on võimekus häirida meie elusid kõikvõimalikel viisidel,» ütles Obama CNNi saates.

USA väljaanne: Baltimaade kaitsekulutused on antud julgeolekuolukorras haledad

Lääne uudised väidavad, et Vene üha agressiivsem käitumine sunnib Baltimaid ja Ida-Euroopa NATO-liikmeid võtma oma riiklikku julgeolekut palju tõsisemalt, kuid USA väljaande Newsweek avaldatud arvamusartikli autori sõnul ei vasta Baltimaade teod kaitsekulutuste vallas nende sõnadele.

«Pole kahtlustki, et pinged on piirkonnas tõusuteel - selle näiteks on ka Vene sõjalennukite tungimine Balti õhuruumi. Kuid arusaam, nagu oleks Baltimaad Vene ohtliku käitumise valguses alustanud oma kaitsevõime suurendamiseks tõsiseid programme, on tunduvalt ülehinnatud,» kirjutab USA väljaande Newsweek arvamusrubriigis USA mõttekoja Cato Instituudi vanemteadur  Ted Galen Carpenter.

Kuigi kõik NATO liikmed lubasid alliansi 2006. aasta tippkohtumisel kulutada kaitsele SKP-st vähemaks kaks protsenti, on vähesed neist seda ka tegelikult teinud. «Tõepoolest, kaheksa aastat hiljem täidavad seda lubadust vaid USA, Suurbritannia, Kreeka ja Eesti. Ja Eesti täidab seda nõuet vaevu,» lisab Carpenter Newsweek'i artiklis.

«Kõigi kolme Balti riikide valitused on teinud tõsiseid pingutusi selleks, et näidata, millise tõsidusega nad väidetavalt suhtuvad kaitsesse, kuid tegelikult numbrit seda juttu ei toeta,» kirjutab Newsweek. «Fanfaarihelide saatel kavatseb Eesti sõjalisi kulutusi tõsta kahelt protsendilt –oodake nüüd ärevalt- 2,05 protsendini,» ütleb Carpenter.

Leedu kavatseb kaitsekulutusi järgmisel aastal tõsta 0,89 protsendilt 1,01 protsendini, Läti juhtkond on aga lubanud, et ei kuluta vähem kui ühe protsendi – praeguse 0,91 protsendiga võrreldes on tegu kasvuga.

«Baltimaade ärev jutt Vene ohust ei kajastu nende tegudes. Arvestades regiooni praegust julgeolekuolukorda on isegi kaks protsenti SKP-st hale, mis siis rääkida ühest protsendist või vähemast,» sõnab Carpenter.

Analüütik lisab, et keegi ei usu seda, nagu suudaksid pisikesed Baltimaad üksinda Vene rünnaku tagasi tõrjuda, kuid poleks palju oodata, et riigid ehitaksid sõjalise võimekuse, mis võiks rünnakut aeglustada. Carpenteri sõnul pole aga näha, et Balti valitsused kavatseksid midagi sellele ligilähedastki ette võtta.

Artiklit saab täismahus lugeda siit.

Cato Instituudi vanemteadur Ted Galen Carpenter on ka varem silma paistnud Balti riikide suhtes kriitiliste seisukohtadega.

Moskva kinnitas Vene kodaniku hukkamist Pakistanis

Vene välisministeerium kinnitas täna Vene kodaniku Ahlas Ahlaki hukkamist Pakistanis.

«A. Ahlaki hukkamine oli kavandatud selle aasta 21. detsembrile. Vene saatkond Islamabadis ja Vene kodaniku advokaadid tegid jõupingutusi karistuse täideviimise edasilükkamiseks. Sellest hoolimata hukati Pakistani siseministeeriumi andmetel Ahlak Faisalabaid koos kolme kaassüüdlasega,» seisis Vene välisametkonna kommentaaris.

Eesti rahvusringhäälingu andmeil kandsid hukatud isikud karistust Pakistani endisele presidendile Pervez Musharrafile tehtud tapmiskatse eest. Nelik mõisteti surma 2005. aastal, ent Pakistan kuulutas 2008. aastal surmanuhtluse suhtes välja moratooriumi.

Pakistani Taliban korraldas teisipäeval riigi ajaloo veriseima terrorirünnaku Peshāwari sõjaväekoolis, milles hukkus 148 inimest, kellest enamik olid lapsed.

Pakistani valitsus tühistas terroriakti järel surmanuhtlusele kehtestatud moratooriumi terrorismiga seotud juhtumite korral.

Kreeka peaminister peibutab opositsiooni ennetähtaegsete valimistega

Kreeka peaminister Antonis Samaras tegi täna ettepaneku korraldada 2015. aasta lõpus ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Samarase pakkumist nähakse järeleandmisena opositsioonile, et meelitada seda toetama võimuliidu presidendikandidaati Stavros Dimast, kui parlament järgmisel nädalal teises voorus Kreekale uut riigipead valima koguneb.

«Me oleme võimelised leidma sobivad ajalised raamid üldvalimisteks, isegi 2015. aasta lõpus, tingimusel, et president valitakse ära ja laenuläbirääkimised Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) viiakse lõpule,» lausus Samarase telepöördumises rahvale.

«See on rahvuslik kohus. Kreeditoritega kõneluste lõpuleviimist dikteerib ka terve mõistus,» lausus peaminister.

Teisipäevale kavandatud presidendivalimiste teine voor kukub tõenäoliselt samuti läbi, sest paremtsentristliku erakonna Uus Demokraatia ja sotsialistliku PASOKi võimuliidul ei ole parlamendis riigipea valimiseks vajalikku 200 häält.

Dimase kandidatuur ei kogunud kolmapäeval peetud esimeses voorus piisavalt hääli.

Ka teises voorus on vaja kandidaadil koguda 200 häält, kolmandas, mis peetakse 29. detsembril, on vaja koguda 180 parlamendisaadiku toetus.

Presidendi valimata jätmine toob automaatselt kaasa ennetähtaegsed parlamendivalimised. Korralised parlamendivalimised peaksid Kreekas toimuma 2016. aastal. Samaras on varem ennetähtaegsete valimiste korraldamise välistanud.

EL ja IMF kardavad, et ennetähtaegsetel parlamendivalimistel saadaks edu vasakäärmuslikku erakonda Syriza, mis peataks riigi pooleliolevad rahandus- ja majandusreformid.

Ateenal seisavad jaanuaris-veebruaris ees kõnelused laenuandjatega ligikaudu seitsme miljardi euro suuruse laenumakse saamiseks.

Eurotsooni rahandusministrid kiitsid 8. detsembril heaks Kreeka taotluse pikendada abiprogrammi kahe kuu võrra.

Laenuandjate troika - EL, IMF ja Euroopa Keskpank - on andnud Kreekale 240 miljardi euro ulatuses abi alates 2010. aastast.

Elton John abiellus täna oma pikaaegse partneriga

Briti laulja Elton John abiellus täna oma pikaajalise partneri David Furnishiga. Pulm toimub nende tsiviilpartnerluse sõlmimise üheksandal aastapäeval ning seda peetakse paari Vana Windsori mõisas.

67-aastane John postitas täna Instagrami foto sellest, kuidas nad dokumendile alla kirjutavad. «Sellega on siis õiguslik osa tehtud. Nüüd tseremooniale!» seisis pildiallkirjas.

Tseremoonia toimub paari Londoni lähedal asuvas Windori kodus.

USA palus Põhja-Korea küberrünnakute tõrjumisel Hiinalt abi

USA palus Hiina abi Põhja-Korea küberrünnakute tõrjumisel ja kaalub parajasti kohaseid vastuseid Sony Picturesi tabanud häkkimise eest, teatas eile Ühendriikide kõrge ametnik.

«Me oleme vestelnud Hiina esindajatega informatsiooni jagamisest, väljendanud muret seoses kõnealuse rünnakuga ja palunud nende abi ja koostööd,» ütles ametnik uudisteagentuurile AFP.

Allika sõnul jõuti hiinlastega üksmeelele, et küberrünnakute korraldamine on riigile kohatu käitumine.

Põhja-Korea kutsus eile Ühendriike uurima ühiselt küberrünnakuid Sony Picturesi vastu ja kinnitas, et Pyongyangil pole nendega mingit pistmist.

«Kuna USA levitab meie vastu alusetuid süüdistusi ja laimu, siis teeme ettepaneku seda intsidenti ühiselt uurida,» märkis Põhja-Korea välisministeerium uudisteagentuuri KCNA teatel. «Kasutamata küll sääraseid meetmeid nagu teeb CIA, on meil oma võimalused tõestamaks, et sellel intsidendil pole meiega mingit pistmist.»

Põhja-Korea ähvardas Ühendriike ühtlasi tõsiste tagajärgedega, kui koostööst keeldutakse ja laimukampaaniat jätkatakse.

USA president Barack Obama hoiatas üleeile, et Põhja-Koread ootab Sony Picturesi ründamise eest vastulöök ja kinnitas, et Washington ei tagane eales mingi diktaatori ees.

Ähvarduste ja küberrünnaku tõttu otsustas Sony Pictures 25. detsembriks kavandatud filmi «Intervjuu» esilinastuse tühistada, sest USA ja Kanada suured kinoketid teatasid, et ei kavatse filmi näidata.

Kinoketid tegid ettevaatlikuks ähvardused häkkerite rühmituselt nimega GOP (Guardians of Peace - Rahuvalvurid), mis manitses filmi võimalikke vaatajaid 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid meelde tuletades. Häkkerid avalikustasid ka hulga Sony jaoks piinlikkust tekitanud e-kirju, stsenaariume ja muud asutusesisest suhtlust, sealhulgas infot palkade ja töötajate terviseandmete kohta.

«Intervjuu» on komöödia kahest teleajakirjanikust, kes värvatakse Põhja- Korea liidrit Kim Jong-uni tapma. Ettevõte Sony Pictures teatel kavatsetakse film avaldada mõnel teisel viisil või formaadis.

Sony Pictures teavitas, et otsib võimalusi linateose mujal avaldamiseks eesmärgiga, et seda näeksid kõik soovijad.

Hiina riiklikus meedias on samas linateost karmisõnaliselt kritiseeritud ja seda nimetatakse juhtkirjades muu hulgas järjekordeks näiteks Ühendriikide hullumeelsest kultuurilisest kõrkusest. Suuremate ajalehtede hinnangul peaksid Ühendriigid Kim Jong-uni Põhja-Korea riigipeana austama hoolimata sellest, mida temast arvatakse.

«Ameeriklased arvavad, et tohivad ilkuda teiste riikide juhtide üle, sest neil endil on vabadus kritiseerida ja nalja teha enda liidrite üle,» kirjutas Hiina Global Times.

Kommunistliku partei ajaleht People's Daily kutsus Ühendriike üles jätma liigse agressiivsuse ja järgima selle asemel viisakaid kombeid.

Hiinast on viimastel aastatel saanud Hollywoodi filmitööstusele oluline ekspordiriik koguni sel määral, et filmikompaniisid on süüdistatud Hiina võimudele ebameeldivate teemade vältimises.

Al-Qaeda: meie süda lõhkeb valust koolirünnaku pärast

Terrorivõrgustiku Al-Qaeda Lõuna-Aasia haru teatas täna, et nende südamed lõhkevad valust islamiliikumise Taliban veresauna pärast Pakistani koolis, võrgustik kutsus äärmuslasi ründama vaid julgeolekujõude.

Teisipäevases rünnakus Pakistani relvajõududele kuuluvale koolile Peshawaris hukkus 149 inimest, peamiselt lapsed.

«Meie südamed lõhkevad leinast ja valust,» ütles Lõuna-Aasia Al-Qaeda esindaja Osama Mehmood. «Ei ole kahtlust, et Pakistani armee hirmuteod on ületanud igasuguse piiri ning aitab kaasa moslemite orjastamisele ja genotsiidile ameeriklaste poolt, kuid see ei tähenda, et peaksime maksma kätte rõhutud moslemitele,» ütles Mehmood. «Relvi, mille oleme haaranud Allahi vaenlase Ameerika ning selle orjaarmee ja hüpikvalitsejate vastu, ei tohi suunata laste, naiste ja meie moslemi rahva vastu.»

Al-Qaeda juht Ayman al-Zawahiri teatas septembris võrgustiku uue Lõuna-Aasia haru moodustamisest pühasõjaks Birmas, Bangladeshis ja Indias.

Pakistani koolirünnaku on hukka mõistnud ka Afganistani Taliban.

Viktor Šenderovitš: miks on Putin «Islamiriigi» juhist mõjukam? Tal on tuumanupp!

Kirjanik-satiirik ja väljaande Gordon kolumnist Виктор Шендерович mõtiskleb selle üle, miks mööduva aasta kahe kõige mõjukama isiku koha on agentuuri France-Presse andmetel hõivanud Vladimir Putin ja «Islamiriigi» pealik Abu Bakr al-Baghdadi.

Tihe konkurents

Vladimir Putin saavutas esimese koha maailma kõige mõjukamate isikute reitingus, mille koostas agentuur France-Presse.

Võit polnud kerge - talle hingas kuklasse Abu Bakr al-Baghdadi.

See Abu Bakr al-Baghdadi teatas «Islamiriigi» loomisest ja haaras šokeeritud inimkonna silme all kelleltki luba küsimata suured tükid Süüria ja Iraagi küljest.

Vladimir Putin Euroopale spetsialiseerununa korraldas väikse kriminaalse kalifaadi Ida-Ukraina alal ja pätsas ära Krimmi. Ja loomulikult ei unustatud seal juures sakraalsust ära (küllap, «ja me pole näpuga tehtud»).

«Islamiriigi» kümned tuhanded võitlejad ja raskerelvastus toovad hästi esile Vene Föderatsiooni relvajõudude võimalused - ses vallas ollakse enamvähem võrdsed.

Abu Bakr tappis aruandeperioodil halastusrikkalt tuhandeid šiiite, kristlasi, ja jeziide. Vladimir Putin, tegemata erilist konfessionaalset vahet, pani magama «Vene Ilma» nimel mõned tuhanded venelased ja ukrainlased. Kumb nominentidest on valanud rohkem verd, pole õnnestunud kindlaks teha, ja valiku korral seisnuks suur žürii raske ülesande ees. Otse öeldes - kärss kärsa kõrval kulgesid Vladimir Putin ja Abu Bakr!

Ent püha Korsuni (Putini aastakõne järgi Antiik-Kreekale kuulunud Krimmi nimi iidsete venelaste jaoks - T.K.) kaitsja sai peast põrunud islamisti kätte päris finišijoonel ja - tuli esimeseks.

Ma arvan, et määravaks sai tuumanupp.

Vladimir Vladimirovitšil on see olemas, aga Abu Bakr alles töötab selle küsimuse kallal...

Seetõttu ongi Vladmir Vladimirovitš mõjukam.

Leian, et selle tähistamisega võib alustada.

Meid peab ju miskigi rõõmustama, kui dollari eest tuleb välja käia tohutu hulk rublasid...

 

Tõlkis Teet Korsten

Kurdid jätkavad pealetungi Islamiriigi käes olevale Iraagi linnale

Iraagi kurdi võitlejad jätkavad USA-juhitava koalitsiooni õhurünnakute toetusel pealetungi Sinjari linnale, mille äärmusrühmitus Islamiriik (IS) tänavu suvel hõivas.

Täna oli linnast kuulda plahvatusi ja ägedat tulistamist.

Kurdi pešmerga omakaitsejõud alustasid sel nädalal operatsiooni Sinjari tagasivallutamiseks ning avasid tee Sinjari mäele, et evakueerida sealt tuhandeid jeziide.

Iraagi valitsusväed üritavad ISilt tagasi vallutada Tal Afari sõjaväelennuvälja, teatas tundmatuks jääda soovinud Iraagi ametiisik. Tal Afari linn asub Sinjarist ida pool Süüria piiri lähedal.

Itaallane, Habemeajaja ja 30 Kõutsi - lood Ida-Ukraina mässuliste hüüdnimedest

Samal ajal, kui Itaallane ja Habemeajaja üritavad Ukraina eesliini lähedal asuvas baasis katkist televiisorit parandada, on Hoolikas oma Kalašnikovi korraks käest pannu ja helbib borši.

Tegemist pole mingi lõiguga veidravõitu lasteraamatust, vaid osaga Ida-Ukraina mässuliste igapäevaelust. Nimelt ei kasuta separatistid reeglina oma pärisnimesid, vaid on endile välja mõelnud hüüdnimed, mis tihtipeale peegeldavad mõnd aspekti nende minevikust.

Lärmakas ja Vaikne, Motoroa ja Pruunkaru – nimekiri on pikk ja fantaasiat mässulistel jagub.

«Kui nüüd aus olla, siis ma ei tea, kuidas osa inimesi oma nimed leiab. Mõned otsivad sõna, mis peegeldab otseselt mõnd nende spetsiifilist omadust, teised mõtlevad lihtsalt midagi välja,» sõnab jässakas mässuline Itaallane. Tema enda nimelugu on proosaline – mees töötas neli aasta Itaalias Salerno ja Napoli lähistel ehitusel ja põllul. Viie aasta eest tuli ta kodupiirkonda Donetskisse tagasi.

Varjunimede taha peitumine kuulub separatismi juurde, sest võitlejad tahavad varjata oma identiteeti mitte ainult vaenlaste, kuid ka üksteise eest. «Selle liikumise varajastel päevadel hakkasid kõik väljamõeldud nimesid kasutama, sest nad kartsid nii enda kui ka oma pere turvalisuse pärast,» räägib Itaallane. «Kasutasime neid üksteisega suhtlemisel, sest kui keegi ei tea su nime, siis on tal sellevõrra vähem infot su kohta, mida kasutada.»

Varjunime väljamõtlemine on omaette kunst – kõige parem on kahesilbiline nimi, sest seda on raadiosides lihtne ära tunda ning ka on kaks silpi piisavalt lühike pikkus, et seda võitluse käigus kiirelt karjuda.

Ka on hea mõte midagi originaalset välja mõelda. «Meil on siin umbes 30 Kõutsi,» sõnab Oploti pataljoni komadör Cid. Endine ehitaja laenas oma ebatavalise nime Hispaania keskaegselt kuningalt El Cidilt, kes oli tuntud oma sõjalise vapruse ja arenenud taktika kasutamise tõttu. «Mulle meeldis ta elulugu ja olen sellest veidi lugenud, nii et valisin Cidi,» sõnab hallipäine, umbes 40-aastane mees. «Mina olen siin ainus sellenimeline, siin on ainult üks Cid,» lisab ta.

Ida-Ukraina mässulisus kestab juba kaheksandat kuud ning nüüd on olukord muutumas – väljamõeldud nimed hakkavad minevikku jääma. Külg-külge kõrval võideldes on usaldus separatistide vahel hakanud kasvama ja nad on asunud üha sagedamini kasutama üksteise pärsinimesid.

«Me võitlesime koos ja oleme erinevates situatsioonides üksteist tundma õppinud,» sõnab Cid. «Püüame end tõeliseks armeeks muuta, mitte olla vaid mässulised. Me koostame nimekirju ja liigume ees- ja perekonnanimede kasutamise suunas, nii et hüüdnimed hakkavad kaduma.»

Facebook sulges Navalnõi toetusaktsioonile kutsunud lehekülje

Vene võimud veensid suhtlusvõrgustikku Facebook sulgema lehekülje, mis kutsus inimesi opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi toetuseks korraldatavale meeleavaldusele.

Vene internetijärelevalve organisatsioon Roskomnadzor teatas täna, et lehekülg on suletud Venemaa peaprokuröri korraldusel.

«Prokurör nõudis juurdepääsu piiramist reale allikatele, mis kutsusid osalema sanktsioneerimata massiüritusele. Korraldus on täidetud,» ütles Roskomnadzori kõneisik Vadim Ampelonski.

Facebooki sündmusega avalik kogunemine kohtuotsuse arutamiseks oli liitunud blokeerimise hetkeks üle 12 000 inimeseks. Lehekülg, mis on kättesaadav vaid väljaspool Venemaad, kutsub meeleavaldusele 15. jaanuaril, kui kohus langetab otsuse Navalnõile esitatud korruptsioonisüüdistuse suhtes.

New Yorgi politseitapja praalis rünnaku eel sotsiaalmeedias

New Yorgi uurijate sõnul praalis eile pärastlõunal kaks politseinikku tapnud mees rünnaku eel sotsiaalmeedias, postitades pildi tulirelvast ja kirjutades sinna alla ähvardavad read.  

28- aastane Ismaaiyl Brinsley kirjutas Instagrami postitatud relvapildi alla, et kavatseb «mentidele tiivad külge panna» («putting wings on pigs today»). Ka lisas ta sealsamas: «Nad võtavad ühe meie seast, võtkem kaks nende seast vastu», viidates juhtumitele, kus relvastamata mustanahalised noorukid Michael Brown ja Eric Carner surid valgenahalise politseiniku tulistatud kuulist.

Politsei teatel kõndis Brinsley Brooklynis pärastlõunal kell 14.47 politseiauto juurde ning tulistas seal istunud Wenjian Liud ja Rafael Ramost läbi kõrvalistujaakna otse pähe. Seejärel tormas Brinsley lähedalasuvasse metroojaama ja lasi end maha.

Brinsley oli politseile juba varem tuttav, sest viimase kümne aasta jooksul oli teda üle 15 korra vahistatud. Enamik süüdistusi oli seotud vargustega, kuid 2011. aastal võeti ta kinni ka relvaseaduse rikkumise alusel.

New Yorgi politsei esindaja William Bratton ütles NBC Newsile, et meest kahtlustatakse ka eile hommikul oma endise tüdruksõbra tulistamises ka haavamises, kuid too intsident oimus Baltimore’i eeslinnas. Baltimore ja New York asuvad üksteisest umbes 272 kilomeetri kaugusel.

Baltimore’i politsei oli eile saanud välja ka hoiatuse, teatades, et Brinsley on tulistamisjuhtumi kahtlusalune ja võib viibida praegu New Yorgis. Teade jõudis Brattoni sõnul New Yorgi võimudeni just siis, kui Brinsley oma rünnakut täide viis.  

 

Vene abikonvoid ületasid Ukraina piiri

Vene eriolukordade ministeeriumi abikonvoid ületasid Vene-Ukraina piiri ning jätkas teed Luganski ja Donetski oblasti poole, teatas täna ministeeriumi pressiteenistus.

Konvoid, kuhu kuulub kokku üle 180 veoki, läbisid tollikontrolli Rostovi oblasti Medvedev Kurgani ja Donetski piiripunktides.

«Donetski oblastisse on teel veidi üle 90 ja Luganski oblastisse niisama palju veokeid,» ütles ministeeriumi esindaja. Kokku toimetatakse Donbassi üle 1400 tonni humanitaarabi.

Seekordse saadetise hulgas on ka jõulukingid. Foto: TASS/SCANPIX

 

Tuneesias rünnati valimiste eel sõdureid

Tuneesia väed tapsid ühe ja pidasid kinni kolm relvastatud isikut, kes ründasid mõni tund enne presidendivalimise teise vooru algust valimissedeleid kaitsvaid sõdureid.

Tuneesia kaitseministeeriumi teatel rünnati riigi keskosas Kairouanis asuvat koolimaja, kus hoiti sõjaväe kaitse all valimissedeleid.

«Sõdurite valvsus ja kiire reageerimine nurjas äärmuslaste operatsiooni,» teatas kaitseministeeriumi esindaja Belhassan Oueslati.

Tuneesias algas presidendivalimiste teine voor

Tuneesias algas presidendivalimiste teine voor, kus vastamisi on islamistidevastase Nidaa Tounesi erakonna 88-aastane juht Béji Caid Essebsi ja praegune riigipea Moncef Marzouki.

Tegemist on esimeste vabade presidendivalimistega Tuneesias alates Prantsusmaast iseseisvumisest 1956. aastal. Valimisõigus on ligi 5,3 miljonil tuneeslasel.

Valimiste ajaks on märgatavalt tugevdatud julgeolekut ning suletud peamised piiripunktid konfliktist haaratud naaberriigi Tuneesiaga.

Valimisjaoskonnad avati kell kaheksa hommikul (09.00 Eesti aja järgi) ja suletakse kell 18.00. Välismaal elavad tuneeslased alustasid hääletamist üleeile.

23. novembri avavoorus toetas Essebsit 39 protsenti ja Marzoukit 33 protsenti valijatest. Valimistulemused peaksid selguma 22.-24. detsembril.

Pentagon: neli afgaanist Guantanamo vangi saadeti kodumaale

Neli USA Guantanamo vangilaagris vahi all hoitud afgaani on saadetud tagasi Afganistani, teatas eile Ühendriikide kaitseministeerium.

Shawali Khan, Khi Ali Gul, Abdul Ghani ja Mohammed Zahir saadeti kodumaale pärast nendega seotud materjalide põhjalikku ülevaatamist.

Pentagoni avalduses öeldakse, et materjalide ülevaatamise tulemusena kiitsid kuus ministeeriumi ja agentuuri nelja afgaani kojusaatmise üksmeelselt heaks.

Moskva moodustas Ida-Ukrainale abi andmiseks valitsuskomisjoni

Vene peaminister Dmitri Medvedev allkirjastas korralduse moodustada Ida-Ukrainale humanitaarabi andmise koordineerimiseks valitsuskomisjon.

Valitsuse pressitalitus teatas täna, et seoses Ukraina Donetski ja Luganski oblastites kujunenud humanitaarolukorraga ning vastuseks nende alade kodanike ja organisatsioonide abipalvetele moodustas valitsus vastavalt peaministri korraldusele humanitaarabi koordineerimiseks komisjoni.

Lisaks sai eile Venemaal  Rostovi oblastis sai valmis järjekordse humanitaarkonvoi komplekteerimine, mis saadetakse Ukrainasse Donbassi. Uus konvoi koosseisus on Vene võimude teatel 180 sõidukit.

Austraalias esitati emale süüdistus kaheksa lapse mõrvas

Austraalias esitati täna pärast ülekuulamist 37-aastasele naisele süüdistus kaheksa lapse mõrvas, kellest seitsmele ta emaks oli, teatas politsei.

Päev varem võeti naine tapmistes kahtlustatuna vahi alla.

Austraalia põhjaosa Cairnsi linna elumajast leiti reedel kaheksa lapse surnukehad ja üks vigastatud naine.

Queenslandi osariigi politsei sõnul said korrakaitsjad üleeile hommikul Cairnsi eeslinna Manoorasse väljakutse, milles anti teada ränkade vigastustega naisest.

Võimude sõnul leidsid nad sündmuspaigale jõudes majast kaheksa lapse surnukehad. Ohvrid on vanuses 18 kuud kuni 15 aastat. Austraalia meedia andmetel olid kõik lapsed tapetud noahoopidega, kuid politsei pole seda kinnitanud.

Peaminister Tony Abbott nimetas Cairnsi tragöödiat südantlõhestavaks. «Kõik lapsevanemad tunneksid juhtunu tõttu kõhus õõnsaks tegevat kurbust. See on kirjeldamatu kuritegu,» lausus valitsusjuht.

Austraalia alles leinab esmaspäevase Sydney pantvangikriisi ohvreid.

Obama mõistis New Yorgi politseinike tapmise karmilt hukka

USA president Barack Obama mõistis täna tingimusteta hukka kahe New Yorgi politseiniku tapmise.

«Mõistan kahe New Yorgi politseiniku tänase mõrva tingimusteta hukka. Kaks vaprat meest ei saa minna täna õhtul koju oma lähedaste juurde ja sellele ei ole õigustust,» ütles Obama laupäevaste mõrvade järel avaldusel. «Kutsun inimesi loobuma vägivallast ja halba tegevatest sõnadest ning pöörduma sõnade poole, mis tervendavad.»

New Yorgis Brooklyni linnajaos lasti laupäeva õhtul patrullautos maha kaks politseinikku. Vähemalt ühte politseiametnikku oli tunnistajate sõnul tulistatud pähe. Mõlemad ohvrid toimetati haiglasse, kuid arstid ei suutnud neid aidata.

New Yorgi politseiülem Bill Bratton nimetas tulistajana 28-aastast Ismaaiyl Brinsleyt, ajakirjanduse teatel põgenes kahtlusalune pärast rünnakut metroojaama ja lasi end maha.

Viimastel andmetel oli ründaja enne seda raskelt haavanud oma tüdruksõpra ja teatanud sellest ka oma Instagrami konto vahendusel. Ühtlasi oli tulistaja teinud sotsiaalmeedias juba varem mitmeid politseivaenulikke avaldusi. Tulistaja motiiv on endiselt segane.

Ühendriikides avaldavad inimesed juba mitmeid nädalaid meelt politsei rassivägivalla vastu, nõudes õiglust valgete politseinike käe läbi hukkunud mustanahalistele. Ühendriikides on viimastel kuudel aset leidnud ridamisi juhtumeid, kus valge politseinik tapab relvitu mustanahalise isiku.Enim kirgi on kütnud relvitu Browni surnukstulistamine 8. augustil St. Louis'i eeslinnas Fergusonis, mängupüstoliga vehkinud 12-aastase mustanahalise poisi mahalaskmine Clevelandis ning kuue lapse isa Eric Garneri surnukskägistamine 17. juulil. Kõigil juhtudel on kohus otsustanud mustanahalise isiku tapnud politseinikele mitte süüdistust esitada.

Talibani rünnakus hukkus seitse Afganistani politseinikku

Afganistani põhjaosas hukkus ülestõusnute rünnakus politsei kontrollpunktile seitse korrakaitsjat, teatasid võimud pühapäeval.

Jawzjani provintsi politsei operatiivosakonna ülem Abdul Manan Raoufi ütles, et rünnak leidis aset laupäeval Qashtepa piirkonna külas ning selles sai haavata viis politseinikku. Piirkonda saadeti politsei lisajõud, tulevahetuses sai surma ka viis ülestõusnut.

Vastutuse rünnaku eest võttis islamiliikumine Taliban.

New Yorgis lasti maha kaks autos istunud politseiametnikku

Ühendriikides New Yorgi linnas lasti laupäeval patrullautos maha kaks politseiametnikku, kohalik meedia kirjeldas juhtunut varitsusrünnakuna.

Tulistamine leidis aset laupäeva õhtul Brooklyni linnajaos.

Vähemalt ühte politseiametnikku oli tunnistajate sõnul tulistatud pähe. Mõlemad ohvrid toimetati haiglasse, kuid arstid ei suutnud neid aidata.

«Kaks meie parimat meest lasti ilma igasuguse hoiatuseta maha. Neid otseses mõttes varitseti ja mõrvati,» tõdes pressikonverentsil New Yorgi politseipealik Bill Bratton. Politseiülema sõnul osutus tulistajaks 28-aastane Ismaaiyl Brinsley.

Uudisteagentuuri AP informatsiooni kohaselt jooksis kahtlusalune pärast rünnakut metroojaama, kus lasi ennast maha.

Viimastel andmetel oli ründaja enne seda raskelt haavanud oma tüdruksõpra ja teatanud sellest ka oma Instagrami konto vahendusel. Ühtlasi oli tulistaja teinud sotsiaalmeedias juba varem mitmeid politseivaenulikke avaldusi. Tulistaja motiiv on endiselt siiski segane.

Ühendriikides avaldavad inimesed juba mitmeid nädalaid meelt politsei rassivägivalla vastu, nõudes õiglust valgete politseinike käe läbi hukkunud mustanahalistele. Ühendriikides on viimastel kuudel aset leidnud ridamisi juhtumeid, kus valge politseinik tapab relvitu mustanahalise isiku.

Enim kirgi on kütnud relvitu Browni surnukstulistamine 8. augustil St. Louis'i eeslinnas Fergusonis, mängupüstoliga vehkinud 12-aastase mustanahalise poisi mahalaskmine Clevelandis ning kuue lapse isa Eric Garneri surnukskägistamine 17. juulil.

Kõigil juhtudel on kohus otsustanud mustanahalise isiku tapnud politseinikele mitte süüdistust esitada.

Ukraina president rääkis Merkeliga Donbassist ja reformidest

Ukraina president Petro Porošenko rääkis laupäeval telefoni teel Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga muu hulgas Donbassist ja reformidest, edastas uudisteagentuur Unian viidates Ukraina riigipea ametkonna teadaandele.

Agentuuri andmetel kõneldi vajadusest läbi viia kolmepoolse kontaktgrupi kohtumine Donbassi olukorra arutamiseks ja erimeelsuste rahumeelseks lahendamiseks. Samuti vajadusest koostada vägede väljaviimise ja pantvangide vabastamise teekaart, mis praegu on võtmeprobleemideks.

«Vestluspartnerid nõustusid, et kolmepoolse kontaktgrupi videokonverents oli samm positiivses suunas teel Minski kokkulepete täitmiseks. Kuid praegusel juhul oleks vajalik läbi viia kontaktgrupi kohtumine, et lahendada peamised erimeelsused ja koostada teekaart vägede väljaviimise ja pantvangide vabastamise osas,» kirjutati teadaandes.

Gruusia ootab kohtumiselt Venemaaga konkreetseid tulemusi

Gruusia peaminister Irakli Garibašvili ütles laupäeval, et president Vladimir Putini pakutud Venemaa ja Gruusia tippkohtumine on tervitatav, kui selle eesmärgiks on jõuda «konkreetsete tulemusteni».

«Oleks vale korraldada mingi kohtumine lihtsalt kohtumise pärast,» ütles peaminister ajakirjanikele.

«Kohtumine peaks olema suunatud kindla eesmärgi täitmisele. Kui see on tõepoolest nii, siis ma võin kinnitada, et Gruusia valitsus ja ka ma isiklikult osalen sellel kohtumisel,» lisas Garibašvili.

«Selline kohtumine on kahtlemata võimalik, kuid me rõhutame, et selleks tuleb teha tõsiseid ja üksikasjalikke ettevalmistusi ja kõik põhjalikult läbi mõelda,» ütles Garibašvili.

Venemaa president kinnitas sel neljapäeval, et  Moskva võtab Gruusia liidrid rõõmuga vastu, kui Thbilisi seda soovib.

«Kui Gruusia valitsus peab seda võimalikuks, on meil rõõm tervitada Moskvas iga esindajat, nii presidenti kui peaministrit,» ütles Putin iga-aastasel pressikonverentsil.

Gruusia peaministri eriesindaja suhetes Venemaaga Zurab Abašidze vastas koheselt, et  Gruusia võib pidada Venemaaga kõrgetasemelisi läbirääkimisi tingimusel, et nendes käsitletakse kahepoolsete suhete peamisi probleeme.

Gruusia ja Venemaa vahel on suured erimeelsused Gruusia konfliktides Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga.

Raul Castro tervitas takistuse kõrvaldamist Kuuba-USA suhetes

Kuuba president Raúl Castro tervitas laupäeval «takistuse» kõrvaldamist Kuuba-USA suhetes, öeldes, et on valmis arutama Washingtoniga kõiki teemasid.

«Kuuba rahvas tervitab seda USA presidendi Barack Obama õiget otsust. See tähistab takistuse kõrvaldamist meie kahe riigi suhetes,» ütles Castro parlamendi istungjärgu lõppkõnes.

USA teatas kolmapäeval «ajaloolisest» sulast suhetes Kuubaga, lubades taastada Havannaga diplomaatilised suhted ja leevendada kauaaegseid kaubandus- ja reisipiiranguid.

Castro kinnitas diplomaatiliste suhete taastamist ajaloolise vaenlasega. Ühendriigid teatasid, et avavad lähikuudel Kuubal saatkonna.

Donbassi saatmiseks on valmis järjekordne humanitaarkonvoi

Venemaal Rostovi oblastis sai valmis järjekordse humanitaarkonvoi komplekteerimine, mis saadetakse Ukrainasse venemeelsete käes olevatesse piirkondadesse Luganski ja Donetski oblastis, teatas laupäeval ajakirjanikele eriolukordade ministeeriumi eestkõneleja Aleksander Drobõševski.

«Kolonn on kokku pandud ja valmis saatmiseks. Selle koosseisus on rohkem kui 180 masinat, millega toimetatakse kohale tuhandeid tonne humanitaarabi, sealhulgas ka rohkem kui 470 uusaastakinki. Konvoi on jagatud kaheks - sellest pool läheb Donetskisse ja pool Luganski oblastisse,» täpsustas Drobõševski.

Laadungi seas on Drobõševski sõnul muu hulgas uusaastakingitused, ehitusmaterjalid, toiduained ja lai valik ravimeid.

WHO: ebolaepideemia on nõudnud 7373 inimelu

Lääne-Aafrika ebolaepideemia on nõudnud 7373 inimelu, teatas laupäeval Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).

WHO teatel on 17. detsembri seisuga haigestunud viirusesse 19 031 isikut.

Epideemia on seni mõjutanud kaheksat riiki - Guinead, Sierra Leonet, Libeeriat, Ühendriike, Nigeeriat, Malit, Hispaaniat ja Senegali. Ebolapuhangu esimene kolle avastati märtsis Guineas. Viirus levis seejärel Libeeriasse, Sierra Leonesse ja Nigeeriasse.

Viiruse vastu ei ole seni suudetud ravi ega vaktsiini välja töötada. Viirustüvest sõltuvalt sureb 25-90 protsenti haigestunutest. Haigus levib otsekontakti teel vere, väljaheidete ja higi kaudu, aga ka sugulisel teel.

Prantsuse politsei tappis neid noaga rünnanud islamiäärmuslase

Prantsusmaa politsei lasi laupäeval maha mehe, kes neid Toursi linna lähedal noaga ründas, teatasid võimuesindajad.

«Allahu Akbar!» karjunud mees tormas politseinike poole Joue-les-Toursi politseijaoskonna sissepääsu juures ja haavas seal seisnud korrakaitseametnikku näkku. Mees jõudis haavata veel kahte politseinikku ja lasti siis maha.

Allikate kinnitusel on juhtumi uurimist alustanud terrorismivastase võitluse üksus.

Ööpäeva jooksul sai teelt väljasõitudes viga 7 inimest

Möödunud ööpäeval juhtus viis inimvigastusi põhjustanud avariid, kus autojuhid kaotasid sõiduki üle kontrolli ja sõitsid teelt välja või vastassuunavööndisse.

Esimene avarii juhtus eile varahommikul kella 6.50 ajal Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 22. kilomeetril. Sõiduauto Volvo XC70, mida juhtis 50-aastane Jaanus, kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja põllule.

Sõiduki juht toimetati Pärnu haiglasse.

Kella  7 ajal toimus liiklusõnnetus Narvas Kadastiku tänaval, kus 40-aastane Mihhail, kes juhtis bussi MAN VanHool, sõitis ristmikul teelt välja vastu soojussõlme betoonposti, liigutades paigast soojatrassi torud.

Juht toimetati Narva haiglasse, bussis viibinud reisijad vigastada ei saanud.

Kell 10.20 toimus liiklusõnnetus Harjumaal Saku vallas Tõdva-Hageri maantee 8. kilomeetril. Sõiduauto Jeep Grand Cherokee, mida juhtis 57-aastane Peeter, kaotas kurvis juhitavuse ja põrkas vastassuunavööndis kokku sõiduautoga Mercedes-Benz C180, mida juhtis 68-aastane Oleg.

Sündmuskohalt toimetati Põhja–Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse Mercedes-Benzi juht ja kaasreisija, 66-aastane Galina.

Kell 13.28 teatati liiklusõnnetusest Järvamaal Roosna-Alliku vallas Roosna-Alliku alevikus Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 111. kilomeetril. Sõiduauto Volkswagen Golf, mida juhtis 22-aastane Keliann, sõitis teelt välja vastu puud.

Juht toimetati Järvamaa haiglasse.

Täna öösel kella 2 ajal toimus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas Karksi vallas Sudiste külas Karksi-Nuia- Anikatsi teel. Sõiduauto Mercedes-Benz sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Kes autot juhtis, on veel väljaselgitamisel.

Autos viibinud 25-aastane Ardo ja 19-aastane Teet toimetati Viljandi haiglasse.

Avarii teinud buss liigutas paigast soojatrassi torud

Narvas sõitis buss teelt välja ja vastu soojussõlme posti, nii et soojatrassi torud liikusid paigast. 

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 7 ajal Narvas Kadastiku tänaval. Buss MAN VanHool, mida juhtis 40-aastane Mihhail, sõitis ristmikul teelt välja vastu soojussõlme betoonposti. Saadud löögis liikusid paigast soojatrassi torud.

Bussijuht toimetati Narva haiglasse, bussis viibinud reisijad vigastada ei saanud.

Jalakäijale otsa sõitnud auto juht põgenes

Narvas sõitis eile ülekäigurajal jalakäijale otsa autojuht, kes lahkus sündmuskohalt ega teatanud avariist politseile.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 16.30 ajal Narva linnas Võidu tn 3 juures. Seni tuvastamata sõidukijuht sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 17-aastasele Veronikale. Sõidukijuht lahkus sündmuskohalt, teatamata avariist politseisse.

Jalakäija suundus ise Narva haigla EMO-sse. 

Eile sai liikluses kannatada veel kaks jalakäijat. Kella 7.38 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas J.Smuuli teel, kus 33-aastane Jelena, kes juhtis sõiduautot Mitsubishi Space Wagon, sõitis otsa  reguleeritud ülekäigurada ületanud 45-aastasele Nataliale. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse. Asjaolude selgitamiseks palub politsei pealtnägijate abi.

Kella 7.57 ajal toimus liiklusõnnetus Võru linnas Jüri tänaval kahe ülekäiguraja vahelise alal, kus 57-aastane Roomet sai löögi sõiduautolt Volkswagen Passat, mida juhtis 32-aastane Janar. Jalakäija toimetati Võru haiglasse.

Järelhaagisega kokku ehitatud talumaja põlengus hukkus naine

Harjumaal Laitses põles täna talumaja, millest leiti hukkunud naine.

Häirekeskusele teatati tulekahjust Harju maakonnas Kernu vallas Laitse külas täna öösel kell 1. Teatajaks oli naaber, päästjate saabudes põles lahtise leegiga ühekordne elumaja.

Hoone koosnes talumajast ning sellega kokku ehitatud furgoonauto järelhaagisest. Esialgsetel andmetel sai tuleõnnetus alguse järelhaagises olnud iseehitatud küttesüsteemist. Tulekahju tagajärjel hukkunud naine leiti talumaja osast, siiski oli see mõne meetri kaugusel järelhaagisest ning küttesüsteemist.

Majaga kokku ehitatud furgoonauto järelhaagis sai põlengu tagajärjel tõsiseid tulekahjustusi, talumaja osa sai põlengukahjustusi vähemal määral.

Keila, Nõmme ja Risti päästjad ning Nissi vabatahtlikud päästjad kustutasid tulekahju kella 3.17ks.

Küttesüsteem, mis pole nõuetekohaselt ehitatud, kujutab endast tõsist tuleohu allikat. Samuti ei leidnud valvemenetleja sündmuskohalt suitsuandurit.

Sellel aastal on tulekahjudes hukkunud 49 inimest.

Ameeriklane röövis eestlannale kuulunud hinnalise viiuli

Te ei pea tundma end halvasti, kui teile ei lähe kübetki korda, mis juhtub Milwaukees. (Kus see veel asub?) Aga küllap läheb teil veidi põnevamaks, kui nentida, et lõppeva aasta üks suuremaid kunstiteose rööve maailmas leidis aset just Milwaukees. (See, muide, asub USA põhjapoolses otsas Wisconsini osariigis Michigani järve edelakaldal.)

Ja kui lisada, et too kunstiteos – sest Stradivari viiul seda kahtlemata on – kuulus rohkem kui kolm kümnendit eestlannale, on põhjust Milwaukeed juba paremini ette kujutada. (Elanikke on seal koos äärelinnadega üle kahe miljoni.)

Pealekauba, andmaks juhtumile vürtsi, oli too rööv esimene kord ajaloos, mil Stradivari viiul on kelleltki ära võetud jõuga.

Asi käis iseenesest kähku. Milwaukee sümfooniaorkestri kontsertmeister Frank Almond astus jaanuari lõpus pärast esinemist kvartetiga Wisconsini luterliku kolledži kontserdimajas, Lipinski-nimeline Stradivari viiul kohvris, parklasse. Ühtäkki märkas ta, et tema auto kõrvale pargitud punakaspruunist kaubikust väljub tumedanahaline mees, lai mantel seljas ja paks karvamüts peas.

Kui Almond jõudis tundmatuga peaaegu vastakuti, tõmbas too välja elektrišokirelva, millest tulistas välja kaks juhtmetega ühendatud elektroodi. Üks noist tungis rünnatava nahani, teine takerdus tema jakki. Ent tollest ühest piisas, et meest mõneks sekundiks halvata, krabada temalt viiul, istuda kaubikusse ja minema kihutada.

Elektrišokist pisut toibunud, hakkas Almond appi hüüdma. Teda kuulis parklas kvartetikaaslane, kes kutsus telefonitsi kohale politsei.

Ent politseinikel võttis kaks tundi, et lõpuks aru saada, miks tuleks mingi viiuli vargust võtta täie tõsidusega. Nimi Stradivari ei öelnud neile algul mitte midagi.

Neil polnud aimugi, et röövitud instrument on väärt vähemalt viis miljonit dollarit. Muidugi, kui nii haruldasele ja kuulsale pillile õnnestub üldse ostja leida. Seetõttu tekkis esimene oletus, et tegu võib olla vene maffia või mõne aasia bande kätetööga.

 

Tundmatu pillipakkuja

Kummalisel kombel pole päris täpselt teada, kelle kaudu sattus Lipinski-nimeline Stradivari viiul Almondi kätte. Almond oli saanud kuus aastat tagasi anonüümse e-kirja, kus temalt küsiti, kas ta oleks huvitatud Stradivari viiulist. Muidugi oli. Kirja saatja kutsus Almondi Milwaukee kesklinna M&I panka. Pangatöötaja tõi hoiukambrist kohvri. Almondi kaasa kutsutud ekspert kinnitas: jah, see on tõepoolest Stradivari viiul.

Tõenäoliselt oli tundmatuks jääda soovinud viiuliomanik eestlanna Evi Liivaku, pilli eelmise omaniku suguvõsa esindaja.

Ilmselt viimane eestlane, kes Liivakule kuulunud viiulit oma silmaga nägi ja seda ka käes hoidis, on filmitegija Airi Kasera, nüüdne pensionär, kelle isa oli Liivaku ristivanem.

Praegu 80-aastasel Kaseral tekkis 1996. aastal idee vändata Liivakust tõsielufilm. Paraku jäi ta kõigest mõni kuu hiljaks. 1997. aasta algul sai ta Liivaku leselt, pianist Richard Anschuetzilt New Yorgist kirja, et Evi suri eelmise aasta novembris pärast ajukasvaja operatsiooni 72-aastasena.

«Aga mul tekkis Richardiga hea side,» meenutab Kasera, «ta hakkas mulle saatma Evi arhiivi materjale.»

Postiga saabunud kavalehed, ajaleheväljalõiked, perefotod ja helilindid hoidsid temas filmi tegemise mõtet elus. Lõpuks, korjanud mitmest allikast kokku piisava stardiraha, sõitis naine New Yorki.

«Richard oli väga suures leinas,» mäletab Kasera, «pidin teda tükk aega lohutama, aga lõpuks võttis ta mu omaks.» Ameerika eestlased, kes ostsid Kasera lennupiletid ning pakkusid talle tasuta ulualust, panid südamele, et ta ei näitaks filmides Manhattani lääneservas seda maja, kus Anschuetz väikeses kahetoalises korteris elab. «Viiuli pärast,» selgitab Kasera. «Nad ju teadsid selle väärtust.»

Kasera 55-minutiline film Liivakust, «Armastuse poeem», mis tugineb paljus just Anschuetzi mälestustele, valmis 1998. aastal. Selle alguses näitab ja tutvustab Anschuetz kuulsat Stradivari viiulit, mis oli kuulunud ta abikaasale ligi kolm ja pool kümnendit. Kuid Eesti suurtel kinolinadel ega ka teleekraanil pole filmi Liivakust kordagi näidatud, olgugi et Kasera on seda mitu korda ETV-le pakkunud.

Kasera teab rääkida, et eelmise kümnendi teise poole algul läks Anschuetz ühel päeval New Yorgis postkontorisse, kukkus ja murdis puusaluu. Pärast seda ta koju enam ei pääsenudki. Ta suri veebruaris 2008. Kasera oletab, et hinnaline viiul läks Anschuetzi õe ja õetütre valdusse. Nemad elavad Milwaukees. (Liivakule kuulunud harjutusviiul oli pärast Anschuetzi surma tema korteris tehtud remondi käigus kaduma läinud, on Kasera kuulnud.)

Võib oletada, et Anschuetzi õde ja õetütar olidki need varju hoidvad tundmatud, kes otsustasid Liivakule kuulunud Lipinski-nimelise Stradivari viiuli, mida polnud tosin aastat keegi mänginud, anda Milwaukee kontsertmeistri Almondi kasutusse.

 

Saatuslik kohtumine

Viljandis sündinud ja üles kasvanud Liivakust oli saanud Stradivari viiuli omanik tänu sellele, et ta oli abiellunud 1950. aastal Pariisis Anschuetziga.

Teise ilmasõja eelseil aastail peeti Liivakut imelapseks: kõigest 9-aastasena asus ta õppima Tallinna konservatooriumi ja 11-aastasena mängis Helsingis sealse sümfooniaorkestriga Mendelssohni viiulikontserti. Pärast konservatooriumi lõpetamist 15-aastasena sõitis ta suure sõja eelõhtul Eesti valitsuse stipendiumiga õppima Budapesti. Ent pärast Eesti okupeerimist sattus ta Ungaris rahalisse kitsikusse, lisaks haigestus soolepõletikku.

Olukord oli nii täbar, et Evi advokaadist isa Henn Liivak saatis kirja abipalvega koguni Stalinile. Kui gestaapo mehed sellest 1942. aastal teada said, viisid nad Liivaku isa korduvalt ülekuulamisele. Aga kui isa oli kord keeldunud gestaapolastega kaasa minemast, teab rääkida Kasera, oli üks noist ta koha peal maha lasknud.

Ehkki Liivakul oli õnnestunud vahepeal Eestisse naasta, tahtis ta pärast isa surma minna tagasi Budapesti. Teekond sinna viis tookord läbi Berliini. Saksa võimud teda sealt edasi ei lubanud. Niisiis jätkas Liivak muusikaõpingud Saksamaa pealinnas. Sõja lõpuaastail vahetas ta mitut puhku elukohta, kuni sattus viimaks Baierimaale Nürnbergi lähistele. Seal viis saatus ta 1946. aastal kokku Ameerika Ühendriikidest pärit pianisti Richard Anschuetziga, kes oli sõjakeerises jäänud Euroopasse ega pääsenud kodumaale tagasi.

Anschuetz on 2003. aastal Klassikaraadiole antud intervjuus rääkinud, et ta tegutses Nürnbergi protsessil tõlgina, kui üks sõber oli maininud, et kohtus noore viiuldajaga, ning soovitas temaga tutvuda. Liivak oli andnud sõjajärgsel ajal Saksamaal mitmel pool kontserte ning sedavõrd, kuidas Anschuetzi töögraafik võimaldas, hakkas ta eestlannat laval klaveril saatma.

Kaks aastat pärast abiellumist kolis noorpaar New Yorki. Anschuetz seletas usutluses Klassikaraadiole, et Evi jättis alles neiupõlvenime, sest see kõlab kaunilt, Anschuetz aga liiga keeruliselt.

1950. aastate keskel hakkas Liivak otsima Ühendriikide ja Suurbritannia kaupmeestelt uut, tema Guadagnini viiulist veelgi paremat pilli. Kuni 1962. aastal jäi neil silma ploomipunast värvi viiul, mille itaalia suurmeister Antonio Stradivari oli valmistanud 1715. aastal, mida asjatundjad peavad tema loomingu kuldajaks. Muusikamaailma tunneb seda pilli Lipinski nime all: 19. sajandi keskel kuulus viiul kuulsale poola muusikule Karol Lipińskile.

Anschuetzi ema Rosalind Elsner Anschuetz, Milwaukee mõjuka juristi ja poliitiku tütar, ostis selle pilli miniale 19 000 dollari eest (nüüdses vääringus umbes 130 000 dollarit).

Kuni 1990. aastate alguseni esinesid Liivak ja Anschuetz kokku 35 riigis. Lapsi neil polnud.

«Nende elu oli kunst, ainult muusika,» tõdeb Kasera. Ta üritas kümme aastat vanema Liivakuga kontakti luua juba 1950. aastatel, kasutades selleks kultuuriinimesi ja nende tuttavaid, kel õnnestus külastada Ühendriike. Aga tulutult. Selgus, et Liivak viibib alalõpmata ringreisidel.

Põhjuse, miks oletatavasti Anschuetzi lähisugulased otsustasid Lipinski-nimelise viiuli anda kuus aastat tagasi Milwaukee kontsertmeistri Almondi kasutusse, avab anonüümne kiri, mille sai sealne päevaleht Journal Sentinel.

Pilli omanik põhjendab, et Stradivari viiulite hinnad on tõusnud astronoomilisse kõrgusse, mistõttu paljud head muusikud, kes vääriksid neil mängimist, ei jaksa neid endale lihtsalt lubada. Kirja autor soovis, et tema pilli eest hoolitseks asjatundja ning et sellel mängitud muusika võiks rõõmustada võimalikult paljusid Milwaukee inimesi. Just seetõttu pidas ta parimaks valikuks Almondit, kes on varem mänginud kahel Stradivari viiulil.

Kuni tänavu jaanuaris jäi Almond tema kätesse usaldatud pillist ilma.

 

Mängu tuleb Allah

Viiuli röövija ei tundnud oma relva ilmselt kuigi hästi. Asi on selles, et pärast taserist tulistamist lendavad sündmuspaigale laiali kümned tillukesed lipikud, millele on märgitud relva seerianumber. Sedasi jõudsid uurijad relva müüjani Texases, kellelt said ostja nime. Ainus häda: nimi – Universal Knowledge Allah – ei tundunud ehtne.

Ent too Allah oli teinud omakorda vea. Ta töötas juuksurina ning lobises ühele kundele, et oli ostnud seitse kuud tagasi tuttavale taseri. Kunde kandis kuuldust politseile ette. Politsei kuulas Allah’ üle. Allah kinnitas, et oli tõepoolest soetanud taseri ammusele tuttavale Salah Salahadynile.

Juba järgmisel päeval, nädal pärast viiuli röövi, võttis politsei Salahadyni vahi alla. Viiulit nad tema juures läbiotsimisel ei leidnud.

42-aastane Salahadyn, viie lapse isa, kes teenis 400 dollarit kuus suure kortermaja hooldajana, küllap mõistis, et viiuli saatuse teadmine annab talle ülekuulamisel kauplemisruumi. Ta ei kavatsenud pilli asukohta paljastada vastutasuta.

Ülekuulamise kolmandal päeval, kui prokurör sõlmis Salahadyniga kirjaliku leppe, et kahandab süüdistuse relvastatud röövist lihtsalt rööviks ega esita süüdistust tema elukaaslasele, kes ta kuriteopaigalt minema sõidutas, juhatas mees uurijad ühe kortermaja pööningule.

Seal, tõmblukuga turistikohvris, lebas sinisesse tekki mähitud Stradivari viiul. Tänu kaitsvale tekile polnud külm pilli kahjustanud. (Viiulikohvri leidis politsei juba röövijärgsel hommikul linnas sõidutee äärest; oletatavasti oli Salahadyn kohvri minema visanud, kartes, et sellesse võib olla peidetud jälitusseade.)

Novembris mõistis kohus Salahadyni seitsmeks aastaks vangi. Mees seletas kohtule, et soovis viiuli müügist teenitava raha eest osta mahajäetud kinnisvara, et see korda teha ning pakkuda seal ulualust vanadele ja vaestele.

Almond käib Lipinski-nimelise Stradivari viiuliga, mis saab uuel aastal 300-aastaseks, taas ringreisidel, nagu enne teda rohkem kui kolm kümnendit eestlanna Evi Liivak. Ainult selle vahega, et nüüd saadab teda tihti turvatöötaja.

Pildid ja video: Tallinnas puhkes tulekahju autoremonditöökojas

Tallinnas puhkes reede õhtul tulekahju Herne tänava autoremonditöökojas.

Päästjad said väljakutse kell 17.52 aadressile Herne 26, kus põles 6 korda 20 ruutmeetrise hoone vasak tiib ja katus.

Tulele pandi piir kell 18.48.

Galerii: pressisõber Andrus Ossip sai nimelise ruupori

Tänavuseks pressisõbraks valitud Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip sai kätte auhinna, nimelise ruupori.
 

Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) liikmeslehtede peatoimetajad valisid tänavuseks pressisõbraks Elroni juhatuse esimehe Andrus Ossipi. Ossip sai täna kätte auhinna, milleks on omanimeline ruupor, mille autor on metallikunstnik Ive-Maria Köögard. Auhinna andsid Ossipile üle EALLi nõukogu esimees Meelis Mandel ja tegevjuht Mart Raudsaar.

Liit valis Ossipi pressisõbraks, sest Elroni probleemidele vaatamata on ta eriti aasta teises pooles ajakirjandusega avatult suhelnud. «Eelkõige aasta teises pooles ei ole Andrus Ossip ajakirjanduse ette tõuganud suhtekorraldajat, vaid on ise meediaga suhelnud. Andrus Ossipi valimisel pressisõbraks on oluline rõhutada ka seda, et valimisel ei hinnatud Elroni teenuse kvaliteeti,» põhjendas liit.

Värske Hello!: Taavi Rõivase ja Luisa Värgi avameelne intervjuu; näitlejad reedavad oma nippe; kingispikker meestele jpm

Värske Hello!: Peaminister Taavi Rõivase ja Luisa Värgi avameelne pereintervjuu; näitlejad Jan Uuspõld, Karin Rask, Kersti Heinloo ja teised reedavad saladuse, kuidas jõuluvanalt pakki kätte saada; jõulukingispikker meestele: hõrgutav-võrgutav pesu kallimale.

- Peaminister Taavi Rõivas ja Luisa Värk räägivad avameelses intervjuus pereelust ja sellest, kuidas juhuslik koer Lotta ja miniseelik nad kokku viisid. Tütar Miina Rihanna paneb asjad paika: kodus ei ole sa mingi peaminister!

- Näitlejad Jan Uuspõld, Karin Rask, Kersti Heinloo ja teised reedavad saladuse, kuidas jõuluvanalt pakki kätte saada!

- Lauljad Birgit Õigemeel, Luisa Värk, Gerli Padar kogunesid peredega jõulusoojust jagama.

- Jõulukingispikker meestele: kuidas valida oma kallimale hõrgutav-võrgutav pesu.

- Prints Williami ja Kate'i poeg George võib saada jõuluvanalt oma auto.

- Mick Jaggeri eksabikaasa Jerry Hall veedab jõulud Mickiga ja räägib sellest, kuidas ÜRO andis neile kõige sõbralikuma lahutuse eest auhinna.

- Vana kino uues kuues – Kosmos avas taas uksed, sai nimeks IMAX ja tõi kohale kultuuri koorekihi.

- Vallatud Vestid ehk Tanel Padar, Ott Lepland ja Jalmar Vabarna tervitavad uut aastat maakera kuklapoolel.

- Suhte- ja sündmusekorraldaja Maret Soom veel beebiasju ei osta.

- Katrin Kuldma avas uue Amanjeda butiigi.

- Sõna saab Reet Linna. Saatejuht ja laulja räägib kodutute aitamisest.

Lisaks iganädalased rubriigid: maailm pildis, panoraam, sisering, filmimaailm, 7 päeva – ülevaade nädala uudistest, seltskonnaürituste galerii nädal pildis. Põhjalik Hello! elustiili osa: stiilispikker, trend – hõrgutav-võrgutav pesu, ilunõu – aastalõpu parfüümiparaad, Hello! armastab, köögirõõmud, telekava, horoskoop.

… ja teksti luges …

Kuulsa häälega nähtamatu mees. Mees, kes on kapten Kloss ja kapten Tenkeš, SS-standartenführer Max Otto von Strilitz, Marek Piegus, koer Civil ja muidugi Rosa Garcia «Metsikust Roosist». 70-aastane Toomas Lasmann on oma hüpnotiseeriva häälega teksti peale lugenud sadadele telefilmidele, seriaalidele ja saadetele. Mehhiko seebiseriaali «Metsik roos» vaatas 1990. aastatel üle poole miljoni inimese, mis on rohkem kui mistahes näosaadet või Eurovisiooni-ülekannet tänapäeval.

Kuni neljapäevani, kui Lasmannile anti üle ringhäälingute liidu Kuldmikrofon, teadsid teda nägupidi üsna vähesed. Aga võib ette kujutada, et poes müüjat kõnetades on äratundmine silmapilkne. Muide, selle mõnusa ja usaldusväärse hääle taga on staažika suitsumehe kõri. «Tol ajal tõmbas ta ikka päris mehiselt,» meenutab telemees Mati Talvik, Lasmanni koolivend Tallinna 20. keskkoolist.

Teletööd alustas Lasmann 1966. aastal. Tollane pearežissöör otsis telesse noori tegijaid ja Talvik soovitas vana koolivenda. Enne seda töötas Lasmann Eesti Raadios diktorina. Ehkki filmidele-sarjadele teksti lugemine on tema kõige tuntum ampluaa, kiidab Talvik Lasmanni kui kibedat telerežissööri. «Horoskoop» alguses assistendina Elmo Lööve käe all, siis «Estraaditähestik», «Muusikaelu», «Tarmo album» Tarmo Pihlapiga, «Igihaljad meloodiad». See kõik on muusikatoimetuses töötatud aasta saak.

1978. aastal sai 34-aastane Lasmann Tallinna Pedagoogilisest Instituudist diplomi, kus seisis: «klubitöötaja, taidlusteatri režissööri kvalifikatsioon». Koos temaga lõpetasid sama eriala Jaanus Nõgisto ja Toomas Lepp. Juba järgmisel aastal tegi Lasmann kõigepealt Alla Pugatšovaga pooletunnise muusikasaate ja hiljem veel videofilmi «Alla Pugatšova teater», mida näidati üle terve Nõukogude Liidu. See on umbes sama klass, nagu oleksid millalgi varastel 1980. aastatel noorele Madonnale New Yorgis videoklipi teinud.

Kooli ajal koos Talviku ja hilisema spordikommentaatori Harri Matskiniga kõvasti spordiasja ajanud Lasmanni tõmbas teatrisse, aga lavakunstikateeder jäi kättesaamatuks.

«Mõtlesin, et jumal teab, kas ma teatris ikka läbi löön. Ega ma ju kasvu või esimese armastaja välimusega hiilga. Mine tea, kui tugev ma näitlejana oleksin. Ja televisioon meelitas, oli uus ja originaalne,» meenutas Lasmann aastate eest Õhtulehele antud intervjuus.

Aga teatrist ei jäänud ta puutumata sellegipoolest: keskkoolis mängis rahvateatris Noorus ning hiljem osales Draamateatri juures tegutsenud teatristuudios. Õppis seal Panso enda käe all. See kogemus kulus filmidele jutustaja teksti ning eeskätt mängufilmidele rolliteksti peale lugedes kuhjaga ära.

Mati Talvik ütleb, et Toomas Lasmann on legend. Tõsi, paljud näitlejad loevad muu töö kõrvalt teles filmidele teksti peale. Aga sellist haaret nagu Lasmannil ei ole kellegi. Tea, kas saabki olema. Mõnel pool maailmas loevad filmidele peale juba robotid. Odavam muidugi, kuid Lasmanni hääle soojust ei omanda programm TextToSpeech v2.1 ilma pealgi.

60+ on Eesti kõige loetavam kuukiri

Lugejauuringu ELU (Eesti Lugeja Uuring) värsketel andmetel on viimase poolaasta arvestuses 60+ tõusnud Eesti kõige loetavamaks kuukirjaks. Lugejaid on kuukirjal 74 800.

Peatoimetaja Eve Rohtla avaldas siirast headmeelt, et ajakiri on jätkuvalt edetabeli tipus. «Püüame ka edaspidi seda kohta väärida pakkudes suurepäraste kirjutajate ideedena sündinud harivaid, praktilisi ja mõlemast soost lugejatele olulisi lugusid.»

«Kuukiri 60+ teeb koostööd mitmete Eesti parimate arstide, psühholoogide ja rahvusringhäälingu saadetega «Prillitoos» ja «Päevatee»,» lisas ta.

Aktsiaselts Ühinenud Ajalehed juhatuse esimehe Peep Kala sõnul on 60+ näol tegemist klassikalises mõistes ajakirjandusega. «Sellisega, mis aitab inimestel oma igapäevaste probleemidega toime tulla, mis annab nõu, kuidas paremini elada. Paistab, et sellise ajakirjanduse järele on jätkuvalt nõudlust,» lisas ta.

60+ on kuukirjade arvestuses esimesel kohal oma sihtrühmas (vanuses alates 50+) nii meeste kui naiste hulgas. Aga esimesele kohale kuukirjade seas on 60+ tõusnud ka kogu lugejaskonnas alates 15 eluaastast.

ELU uuringus osalevad 31 Eestis ilmuvat ajakirja (kuukirja).

Kogu lugejate hulgas nii naiste kui meeste arvestuses on kuukirjadest kümne loetavaima hulgas esimesel kohal ajakiri 60+ (74 800 lugejat), järgnevad Imeline Ajalugu (71 900), Imeline Teadus (71 000), Eesti Naine (69 500), Kodu ja Aed (63 900), Kodutohter (44 800), Tiiu (44 600), Kodukiri (38 100), Naistelehe Nipiraamat (37 700) ja Pere ja Kodu (37 700).

37 protsenti ( 27 800) ajakirja 60+ lugejatest elab maal ja 63 protsenti (47 000) linnades. Vanuseliselt on ajakirjal 60+ enim lugejaid vanuserühmas 50+ (77 protsenti ehk 57 100 lugejat), nooremaid lugejaid on kogu lugejatest 23 protsenti ehk 17 700 lugejat.

50aastaste ja vanemate meeste sihtrühmas on pika edumaaga esimesel kohal (20 000 lugejat) ajakiri 60+, Imeline Ajalugu (12 100), Imeline Teadus (11 300), Kodutohter (9400), Kodu ja Aed (9200), Tehnikamaailm (7500), Maakodu (6300), Eesti Naine (5800), Tiiu (5500) ja National Geographic (4900).

50aastaste ja vanemate naiste sihtrühmas on esikohal 60+ (37 100 lugejat), millele järgnevad Eesti Naine (35 400), Tiiu (29 000), Kodutohter (23 500) Kodu ja Aed (21 600), Kodukiri (16 000), Naistelehe Nipiraamat (13 600), Elukiri (12 200), Maakodu (11 800) ja Imeline Ajalugu (11 500).

Ajakirja 60+ lood on lühivormis loetavad ka veebiväravas www.60pluss.ee, lisaks on seal hulgaliselt huvitavaid videolugusid ning päevakajalisi uudiseid ajakirja sihtrühmale, elukogenud inimesele.

Ajakiri 60+ ilmub 2015. aastal iga kuu teisel laupäeval, tellimine tel 617 771. Kõigile Pärnu Postimehe, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalase tellijatele endiselt tasuta.

Osta ajakiri Hello! ja võida puhkus kahele Arensburg Boutique Hotel&Spas!

Meelelahutusajakiri Hello! loosib kõigi oma ostjate vahel välja kuus talveromantika paketti kahele. Selleks, et auhinda võita, pead ostma ajakirja, ostutšeki registreerima ja lootma õnnele!

Et suurendada oma võiduvõimalust, osta ajakiri igal nädalal, sest kampaanias osalevad kõik tšekid, mis on ostetud perioodil 19.12.2014 - 31.01.2015.

Tšeki saab registreerida siin

Kampaania periood: 19.12.2014 - 31.01.2015

Lisainfo siit või telefonil 666 2525 või e-mailil levi@ajakirihello.ee

NASA Kepleri kosmoseteleskoop leidis uue eksoplaneedi

USA kosmoseagentuuri kosmoseteleskoop Kepler avastas järjekordse uue eksoplaneedi.

Uus planeet sai ametliku tähistuse HIP 116454b ning see on 2,5 korda suurem kui meie planeet Maa, edastab foxnews.com.

Nimetatud eksoplaneet asub Maast 180 valgusaasta kaugusel Kalade tähtkujus.

Eksoplaaneet HIP 116454b on 12 korda nii raske kui Maa ning planeedi pinnal arvatakse olevat suur «ookean». Samuti ümbritseb seda tihke atmosfäär.

HIP 116454b on oma tähest 13,4 miljoni kilomeetri kaugusel. Tegemist on oranži kääbustähega, mis on meie Päikesest väiksem ja jahedam. Eksoplaneet teeb oma tähe ümber tiiru 9,1 Maa päevaga.

Kuna planeet asub tähele kosmilises mõistes väga lähedal, siis on elu seal põhimõtteliselt võimatu.

Tegemist on siiski planeediga, mis asub Maale võrdlemisi lähedal ning seda on võimalik uurida veel mitmete uurimisinstrumentidega.

USA Harvard-Smithsonian Center for Astrophysics (CfA) esindaja Andrew Venderburgi sõnul on Kepler nagu tuhast tõusnud fööniks, sest varem arvati see uurimisaparaat olevat töökõlbmatuks muutunud.

Nüüdne eksoplaneedi avastus näitas, et Kepler on ikka töökorras.

Kepler saadeti 2009. aasta märtsis 3,5 aasta pikkusele teekonnale tegemaks kindlaks kui palju võib olla meie Linnutee galaktika vahetus läheduses eksoplaneete.

Kepler on seni olnud väga edukas ning teinud kindlaks umbes 1000 eksoplaneeti. Veel vajavad uurimist umbes 3200 eksoplaneedi kandidaati, millest osa on kindlasti eksoplaneedid.

Kepler teeb eksoplaneete kindlaks mööda liikumise meetodil ehk planeedi jälile jõutakse siis kui see oma tähe eest mööda liigub. Seda muidugi Kepleri poolt vaadatuna.

Selline vaatlus nõuab täpsust, kuid Kepleril tekkis 2013. aasta mais probleeme kui üks seda võimaldav süsteem lakkas töötamast.

Lisaks eksoplaneetide otsingutele uurib Kepler veel mitmeid kosmilisi fenomene nagu teised galaktikad ja supernoova plahvatused.

Kepleri uue eksoplaneedi leidu kinnitati ka Kanaari saartel asuva Galileo teleskoobi abil.

Kuna uus leitud planeet on Maaga mõnevõrra sarnane, siis pakub ta astrofüüsikutele huvi ka edaspidi.