Galerii: Austraalia lahtiste finaalis tormasid väljakule protestijad

Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste meesüksikmängu finaali Novak Djokovici ja Andy Murray vahel häirisid teise seti keskel väljakule tormanud protesteerijad.

Loosungite ja särkide järgi otsustades nõudis kümmekond protestijat Austraalia avamist pagulastele. Paar inimest jooksis väljakule, kuid turvameeskond püüdis nad kiirelt kinni ning parajasti puhkepausiks istet võtnud Djokovici ega Murrayni ükski neist ei jõudnud. Politsei ja turvamehed eskortisid protesteerijad kiirelt väljakult ja tribüünidelt minema ning mäng seisis vaid paar minutit.

Seejuures pidid protestijad olema suhteliselt paksu rahakotiga, sest nad olid endale ostnud piletid esimestesse ridadesse. Kui keskmiselt maksis finaalipääse Austraalia ajakirjanduse andmetel 800 Austraalia dollarit ehk ümberarvutatult ligi 600 eurot, siis platsiäärsete kohtade eest tuli kindlasti välja käia veel märksa enam.

Eesti mehed läksid EMil laskmisega täielikult alt, vähim eksis Ermits

Otepääl toimuvatel laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlustel võitis meeste 12,5 km pikkuse jälitussõidu venelane Aleksei Slepov, kes eksis tiirudes kolm korda. Hõbemedali sai bulgaarlane Krasimir Anev (+44,3) ja pronksi finišiheitluses 0,1-sekundilise eduga norralast Lars Helge Birkelandi edestanud venelane Anton Babikov (+50,7).

Eestlased olid täna taas kollektiivselt laskmisega püstihädas - parimana sai Kalev Ermits kuue möödalasu juures 29. koha (+3.41,7) ja seitse korda eksinud Kauri Kõiv 31. koha (+3.44,8). Roland Lessing ja Martin Remmelg eksisid mõlemad kohe esimeses tiirus neli korda ning kokku kogunes neil möödalaske kaheksa ja üheksa, Lessing sai 39. koha (+4.47,7) ning Remmelg 42. koha (+5.00,7).

Sõidu käik:

Enne võistlust:

Parima eestlasena läheb Kauri Kõiv rajale 22. kohalt, kaotades liidrina startivale venelasele Aleksei Slepovile 1.13. Kalev Ermits pääseb rajale 24. kohalt seitse sekundit hiljem. Roland Lessing stardib 29. mehena liidrist 1.37 hiljem ja temast omakorda kolm sekundit hiljem saab 31. numbri all rajale Martin Remmelg.

Klient nõudis keemiliselt puhastuselt rikutud pintsaku eest hüvitist

Tallinnas Kristiine keskuses asuvasse keemilisse puhastusse oma hinnalise ülikonna viinud kliendi väitel rikuti puhastuse käigus pintsak. Tema nõuet saada ligi 250-eurost hüvitist aga tarbijakaebuste komisjon ei rahuldanud.

Klient viis mullu 7. juulil osaühingule Intero Service kuuluvale keemilisse puhatusse Baltmani tumedat värvi ülikonna ning tasus selle puhastamise eest 8,55 eurot, seisab tarbijakaebuste komisjoni otsuses.

Paar päeva hiljem läks ta ülikonnale järele, kuid keeldus seda vastu võtmast, kuna pintsak oli puhastuse käigus rikutud. Nimelt oli kliendi väitel hakanud pintsakul liimiriie ulatuslikult mullitama ning ülikond oli kättesaamisel ka niiske. Sel põhjusel esitas ta kauplusele pretensiooni.

Keemiline puhastus lükkas ümber väite, nagu oleks ülikond niiske olnud, ning põhjendas, et viskoosist kangas võib lihtsalt puudutamisel mõjuda külma või niiskena.

Samuti ei nõustunud kaupleja kliendi väitega, et pintsak sai rikutud. Kaupleja selgitas, et ülikonda puhastati tootja poolt ettenähtud režiimil (puhastus perklooretüleeniga). Tegemist oli kuivpuhastusega, mistõttu ei saanud ülikond olla kättesaamisel ka niiske. Liimiriide «mullitamise» põhjuseks võivad olla aga pintsaku ülekandmine, higi, niiskus ja ka aastate mõju. Kaupleja teatas, et kliendil on õigus tellida sõltumatu ekspertiis.

Klient ei nõustunud kaupleja selgitusega ning pöördus augustis kaebusega tarbijakaitseameti poole. Kaupleja jäi vastuses ametile oma varasema seisukoha juurde, kinnitades veelkord, et ei ole puhastamisel tehnoloogiat rikkunud, ning viitas, et viga võib olla tootjapoolne. Kaupleja oli siiski nõus tagastama kliendile teenustasu 8,55 eurot ning lisaks talle väljastatud kliendikaardi maksumuse viis eurot.

Tarbija soovis pöörduda kaebusega tarbijakaebuste komisjoni poole, kuid tal ei olnud alles ülikonna ostukviitungit, mistõttu ei olnud teada ka selle täpne maksumus. Tarbijakaitseameti vahendusel esitati tootjale päring. Tootja Baltika AS teatas, et neid pükse ja pintsakuid toodeti 2009. aasta esimesel poolaastal ja nende müügiperiood jäi samasse aastasse.

Pintsaku puhul on tegemist mudeliga CORSICA, mille müügihind jaevõrgus oli 2999 krooni ehk 191,67 eurot, pükste puhul oli aga tegu mudeliga CANNES, mille müügihind oli 1299 krooni ehk 83,02 eurot. Samas märkis tootja, et ülikond võidi soetada ka soodushinnaga.

Tootja lisas, et müügiperioodi jooksul ega hiljem ei ole nimetatud mudelite osas esitatud ühtegi pretensiooni, mistõttu ei saa ka nõustuda väitega, et tegemist on tootmisdefektiga, kuid samas ei saa välistada ka keemilise puhastuse poolt esitatud põhjusi: higi, niiskus ja/või kliendi poolt eelnevalt kasutatud hooldusvõtted.

Klient nõudis kauplejalt nii teenustasu tagastamist summas 8,55 eurot kui ka kliendikaardi eest tasutud viis eurot. Lisaks teenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 247,69 eurot.

Komisjon uuris ülikonna materjali, kuulas poolte selgitusi ning leidis, et kliendi kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tegi kauplejale ettepaneku maksta tarbijale 13,55 eurot. Kaupleja kinnitas, et on nõus kliendile selle tagastama.

Komisjonil ei olnud aga võimalik tuvastada pintsaku liimiriide mullitamise tekkepõhjusi. Komisjon arutas pooltega ekspertiisi läbiviimise võimalust, kuid seda ei soovitud.

Komisjon ei saa tuvastada, kas kaupleja rikkus teenuse osutamisel lepingutingimusi või mitte, kui pole tõendatud defekti tekkepõhjuseid. Seaduse kohaselt on komisjonil õigus kaebuse menetlemine lõpetada, kui kaebuse läbivaatamisel selgub, et selle lahendamine esitatud tõendite alusel ei ole võimalik.

Lisaks märgib komisjon, et tõendamata on ka kliendi nõude suurus. Klient lähtus rahalise nõude esitamisel tootja poolt teatavaks tehtud 2009. aasta müügihindadest, kuid võttis nõude esitamisel aluseks nii pintsaku kui ka pükste maksumuse. Ent pükste puhastusteenus vastas nõuetele ning nende osas kliendile kahju ei tekkinud.

Djokovic võitis maratonfinaalis viiendat korda Austraalia lahtised

Austraalia lahtised tennisemeistrivõistluste meesüksikmängu finaalis alistas maailma esireket Novak Djokovic 7:6 (5), 6:7 (3), 6:3, 6:0 kuuenda asetusega šotlase Andy Murray. Finaal kestis 3 tundi ja 49 minutit. Djokovici jaoks on tegu karjääri viienda Austraalia lahtiste tiitliga, Murray kaotas aga finaalis neljandat korda, seejuures kolm kaotust on tulnud just Djokovicilt.

Mängu käik:

Enne mängu:

Poolfinaalis sai Djokovic viies setis 7:6 (1), 3:6, 6:4, 4:6, 6:0 jagu mullusest võitjast Stanislas Wawrinkast, Murray oli aga 6:7 (6), 6:0, 6:3, 7:5 parem tšehhist Tomaš Berdychist. Djokovic mängib Austraalia lahtiste finaalis viimase viie aasta jooksul neljandat korda, olles alati finaali ka võitnud. Kokku on tal Austraaliast viis tiitlit. Murray mängib Austraalias finaalis neljandat korda, ent on kõik senised kolm matši kaotanud - kaks korda Djokovicile ja korra Roger Federerile.

Djokovic ja Murray on seni teineteise vastu mänginud 23 korda, serblasel on kirjas 15 ja šotlasel 8 võitu. Suure slämmi turniiril mindi esmakordselt vastamisi ka 2011. aastal Austraalia lahtiste finaalis, Djokovic võitis toona kindlalt kolmes setis 6:4, 6:2, 6:3. Uuesti kohtusid mehed järgmisel aastal ning jälle jäi poolfinaalis peetud viiesetilises mängus peale Djokovic, kusjuures Murray juhtis settidega 2:1. Ka 2013. aasta finaalis ei suutnud Murray Djokovicist jagu saada, seekord olid serblase võidunumbrid hoolimata avaseti kaotusest 6:7 (2), 7:6 (3), 6:3, 6:2. Viimasest üheksast omavahelisest matšist on Djokovic võitnud seitse, kuid samas tulid Murray kaks võitu Wimbledoni ja US Openi finaalis.

Austraalias on mõlemad mehed tänavu olnud hes hoos - Djokovic ei loovutanud teel poolfinaali ühelegi vastasele ainsatki setti, kaotades 74 oma servigeimist vaid ühe. Poolfinaalis Wawrinka vastu oli esireketi mäng aga rabe ning paranes alles otsustavas viiendas setis. Murray pidas neljandas ringis tasavägise kohtumise bulgaarlase Grigor Dimitroviga ning sattus poolfinaalis Berdychiga sõnelusse, kuid on kahe nädala jooksul näidanud eelmise hooajaga võrreldes märgatavalt küpsemat ja kindlamat mängu.

Vladimir Ivanov kaotas Türgis pikale veninud kohtumise

Türgis Antalyas toimuval ITFi turniiril kaotas Vladimir Ivanov teises ringis, vahendab Tennis.ee.

10 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril peeti täna ära algselt eile toimuma pidanud kohtumine Vladimir Ivanovi (ATP 396) ja Mike Urbanija (ATP 608) vahel.

Slovakkia esindaja Urbanija suutis pika ootamise järel mänguks paremini keskenduda ja võitis 6:4, 7:5.

Klopp: tabeli põhjas ei saa ilusat jalgpalli mängida

Peatreeneri Jürgen Kloppi arvates oli jalgpalli Bundesliga punase laterna Borussia Dortmundi esitus Leverkuseni Bayeri vastu edasiminek võrreldes hooaja esimese poolega.

Kloppi hoolealused tegid mängus Leverkuseniga 0:0 viigi ning kumbki tiim väga palju olukordi luua ei suutnud, vahendab Soccernet.ee. «See polnud perfektne, aga me võtsime selle, mida vaja oli, ning tegime teisele poolele hea alguse,» tunnistas Klopp mängu järel.

Ta lisas, et tabeli põhjas väljalangemisohu all olles ei saa nad samal moel mängida nagu nad on aastaid teinud. «Ei saa rääkida väljalangemisheitlusest ja nõuda uhket jalgpalli,» lausus ta. «Tulemus siin oli täiesti vastuvõetav ning siit punktiga ära minna on alati tugev tulemus.»

Galerii: Tartu rahulepingu aastapäeva kõnekoosolek Tartus

Täna keskpäeval peeti Tartus Vanemuise tänavas Tartu rahu maja juures kõnekoosolek, millega tähistati rahulepingu 95. aastapäeva.

Kukkumine ja kepipurunemine võtsid Jurlovalt võimaluse paremaks kohaks

Laskesuusatamise EMil naiste jälitussõidus Eesti koondislastest parimana 14. koha saanud Daria Jurlova kukkus lõpusirge alguses õnnetult, murdis suusakepi ja lasi mööda kaks konkurenti.

«Viimasel tõusul püüdsin kahel konkurendil eest ära saada, kuid ilmselt andsin selleks kohu jõu. Lõpusirge alguses jäi kepp kahe suusa vahele ja kukkusin. Tõustes ei märganud ma, et kepp oli katki, hakkasin uuesti tõukama ja kukkusin veelkord,» kirjeldas Jurlova juhtumit, mis kukutas ta lõpumeetritel kaks kohta tahapoole. «Kurb, et nii läks…»

Jurlova startis tagaajamisvõistlusele 19. kohalt. Esimese tiiru läbis ta puhtalt, teises ja kolmandas tiirus tegi ta aga kaks möödalasku ning ühe trahviringi teenis ta ka viimases tiirus.

Päev varem terviseprobleemide üle kurtnud Kadri Lehtla tegi seitse möödalasku ja lõpetas 18. kohaga. Ta tunnistas, et EMi individuaaldistantsid valmistaid pettumuse. «Lootsin kohta esikuuikus,» märkis ta ja viitas altmineku põhjusena kehva laskmist, sõiduvorm olevat juba korralik. «Laskmine tuleb enda peas korda saada.»

Lehtla loodab parandada ka oma verenäitusid, sest praegu olevat tal veri sama vedel nagu vesi, ega kanna pingutuse ajal hapnikku edasi.  «Tavainimese jaoks on see normaalne veri, kuid sportlasel võib kõvema pingutuse ajal pilt eest minna,» selgitas ta ja lisas, et püüab olukorra parandamiseks süüa rauda ja B-vitamiine.orda saada.»

 

Piltuudis: Red Bull saatis Jerezis rajale kummalise välimusega auto

Hispaanias Jerezi ringrajal alanud vormel-1 sarja esimesel testipäeval saatis Red Bull rajale auto, mis meenutab värviskeemilt rohkem sebrat kui seni tuttavaid sini-punase välimusega vormeleid.

Tiim ei täpsustanud, miks nad otsustasid uue RB11 juures just sellist välimust kasutada, märkides vaid, et tegemist on testisõitudel kasutatava värviskeemiga. Arvestades aga, et paljud autotehased kasutavad uusi mudeleid esmakordselt avalikkuse ette tuues varjamise eesmärgil täpselt samasuguseid mustvalgeid ja ühtlasi kirju mustriga värviskeeme, võib eeldada, et Red Bull on teinud auto juures mingi aerodünaamilise täienduse, mida ei taheta konkurentidele liiga kergelt reeta.

Red Bulli võistkonnas sõidavad uuel hooajal austraallane Daniel Ricciardo ja venelane Daniil Kvjat. Täna roolib autot testidel Ricciardo.

Regina Oja sai kodusel EMil tubli 14. koha

Otepääl jätkuvatel laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlustel on täna kavas jälitussõidud. Naisjuunioride 10 km distantsil sai mõlemas püstitiirus korra eksinud Regina Oja parima eestlannana 14. koha (+3.50,4), Euroopa meistriks tuli ukrainlanna Anastassija Merkušina. Hõbemedali sai venelanna Uljana Kaiševa (6, +20,4) ja pronksi austerlanna (4, +55,4).

Ülejäänud Eesti neiud läksid taas alt laskmisega. Meril Beilmann eksis seitse korda ja sai 23. koha (+6.43,6), kaheksa korda vääratanud Tuuli Tomingas lõpetas 28. kohaga (+7.37,7). Kelly Vainlo ja Kristiina Uusna eksisid nelja tiiru peale kümnel korral, lõpetades vastavalt 40. (+ 10.59,5) ja 47. kohaga (+17.24,2).

Naiste sama pika sõidu võitis venelanna Jekaterina Šumilova, kes eksis tiirudes kaks korda. Hõbeda sai ukrainlanna Irina Vavrõnets (2, +31,9) ja pronksi venelanna Jekaterina Jurlova (3, +54,1). Eestlannadest oli 14. kohaga parim Darja Jurlova (5, +3.34,5). Taas tiirudes palju eksinud Kadri Lehtla sai 18. koha (7, +4.14,3), Johanna Talihärm 32. koha (6, +5.49,1) ja Kristel Viigipuu 35. koha (4, +6.20,1).

Võistluste käik:

Naisjuunioride sõit on alanud!

Regina Oja pääseb rajale

Kõik võistlejad on nüüd rajal

Liidrid jõuavad esimesse tiiru

Merkušina eksib korra, Zdouc laseb aga puhtalt ja läheb liidriks. Viimasel lasul eksib ka kolmandal kohal olnud Kaiševa

Zdouci edu Merkušina ees on 24,1 sekundit

Regina Oja alustab lamades tiirus puhta laskmisega!

Tänu sellele kerkib Oja 10. kohale, kaotust liidrile 2.16,8

Meril Beilmann eksib kahjuks esimeses tiirus kaks korda

Tuuli Tomingas jätab üles koguni kolm märki

Beilmann on esimese tiiru järel 29. kohal

Ka Kelly Vainlo ja Kristiina Uusna eksivad lamades tiirus kaks korda

Tomingas on esimese tiiru järel 40., Vainlo 41. ja Uusna 48. kohal

Teises lamades tiirus eksib Zdouc korra ja kaotab taas esikoha puhtalt lasknud Merkušinale, vahe on 22,7 sekundit

Oja laseb taas hea rütmiga ja tabab jälle kõik märgid!

Rajale tagasi pääseb Oja 9. kohal, kaotus liidrile 2.30,3

Beilmann eksib teises tiirus jälle kaks korda

Tomingas jätab teises tiirus üles ühe, Uusna ja Vainlo mõlemad kolm märki

Merkušina eksib kolmandas tiirus korra ja Zdouc kaks korda, puhtalt lasknud Kaiševa tõuseb teiseks

Oja eksib püstitiirus esimesel lasul, kuid tabab järgmised neli märki

Oja jätkab 10. kohal, kaotus liidrile 3.08,7

Beilmann ja Tomingas eksivad püstitiirus mõlemad kaks korda ning jätkavad 28. ja 31. kohal

Merkušina eksib viimases tiirus kaks korda, kuid Kaiševa jätab üles koguni kolm märki ja sellega on kuldmedali saatus otsustatud, sest vahe on pärast tiiru 36,9 sekundit

Vainlo eksib kolmandas tiirus kolm ja Uusna samuti kolm korda

Oja eksib taas esimesel lasul, kuid järgmised neli tabavad!

Tagasi rajale pääseb eestlanna endiselt kõrgel 11. kohal

Selja taga on aga mitu kiiret sõitjat, nii et Ojal läheb koha hoidmisega raskeks

Ukrainlanna Anastassija Merkušina on Euroopa meistrina finišis!

Venelanna Uljana Kaiševa saab hõbeda ja austerlanna Dunja Zdouc pronksi

Oja on viimases vaheajapunktis kilomeeter enne finišit 13. kohal

Beilmann eksib viimases tiirus korra, Tomingas kaks korda, Vainlo samuti kaks korda ja Uusnagi kaks korda

Regina Oja lõpetab tubli 14. kohaga, kaotades kahe möödalasu juures võitjale 3.50,4

Meril Beilmann lõpetab 23., Tuuli Tomingas 28., Kelly Vainlo 40. ja Kristiina Uusna 47. kohaga

NAISTE SÕIT ON ALANUD!

Kadri Lehtla eksib esimeses tiirus kohe kaks korda ja langeb 21. kohale.

Darja Jurlova laseb aga puhtalt ja on avatiiru järel 10. kohal

Kristel Viigipuu ja Johanna Talihärm jätavad mõlemad avatiirus ühe märgi üles

Jurlova vääratab teises tiirus paraku kaks korda

Lehtlale tuleb teises tiirust kolm möödalasku - lamades tiirudest seega kümnest märgist viis eksimust

Liider on kahe tiiru järel venelanna Jekaterina Šumilova, talle kaotab 17,4 sekundiga ukrainlanna Irina Varvõnets ja 21,5 sekundiga sakslanna Tina Bachmann. Jurlova on kahe tiiru järel 18. kohal

Talihärm eksib teises tiirus sarnaselt Lehtlale kolm korda, Viigipuu laseb aga puhtalt

Lehtla on kahe tiiru järel langenud 29. kohale, Viigipuu kerkinud aga 39. positsioonile. Talihärm on 44. kohal.

Kolmas tiir pöörab liidrite seas olukorra pea peale, kuna kaks esimest eksivad koguni kahel korral ja liidriks tõuseb valgevenelanna Nastassja Dubarezava

Jurlova eksib taas kahel lasul

Viigipuu eksib samuti kahel lasul, Lehtla kolmanda tiiru lasketulemus on aga ajavõtust kuskile kadunud. Kolme tiiru järel on Lehtla 27. kohal.

Talihärm pääseb kolmandast tiirust ühe möödalasuga

Talihärm on 37. ja Viigipuu 39. kohal, Jurlova jätkab eestlannadest parimana 19. kohal

Liidrid Šumilova ja Dubarezava on koos viimases tiirus

Šumilova laseb kiirelt ja puhtalt ning läheb kulda vormistama, Dubarezava eksib olulisel momendil aga tervelt kolm korda

Teiseks läheb taas Varvõnets, aga kaotus liidrile on juba 27,1 sekundit

Darja Jurlova laseb kiirelt, kuid eksib kahjuks eelviimasel lasul

Lehtla kolmanda tiiru laskmise tulemus on ka nüüd selge - kaks möödalasku

Kolmandas tiirus laseb Lehtla aga lõpuks puhtalt!

Jurlova pääseb viimasele ringile 15. ja Lehtla 18. kohal

Talihärm eksib viimases tiirus korra, Viigipuu samuti korra

Jekaterina Šumilova lõpetab Euroopa meistrina!

Ukrainlanna Irina Vavrõnets saab hõbemedali ja kaotab 31,9 sekundit, pronksi võtab 54,1-sekundilise kaotusega venelanna Jekaterina Jurlova

Darja Jurlova on teinud korraliku lõpu ja peab küll lõpus kaks konkurenti mööda laskma, ent saab ikkagi tubli 14. koha

Kadri Lehtla lõpetab 18. kohaga

Johanna Talihärm lõpetab 32. ja Kristel Viigipuu 35. kohaga

Enne võistlust:

Naisjuunioride arvestuses läheb 13. kohalt rajale Regina Oja, kes kaotab stardis liidrile Anastassija Merkušinale täpselt kahe minutiga. Meril Beilmann (+3.09) stardib 29. kohalt, Tuuli Tomingas (nr 37), Kelly Vainlo (nr 42) ja Kristiina Uusna (nr 51) pääsevad kõik rajale Merkušinast neli minutit hiljem, kui viimasele 20le võistlejale antakse start ühise lainena.

Naiste distantsile pääseb eestlannadest esimesena 15. kohalt Kadri Lehtla, kes kaotab liidrile Coline Varcinile stardis 49 sekundiga. Darja Jurlova (+0.53) pääseb rajale 19. võistlejana, Johanna Talihärmi (+2.08) stardinumber on 45 ja Kristel Viigipuul (+2.30) 50. Kokku stardib 60 naist.

Enriko Talvistu: tunnel versus tunnel

Kesklinna ja Maarjamõisa vahelise kergliiklustee teema ei väsi linna päevakavas olemisest. Umbes kuu aega tagasi oli avalik arutelu võimalike raudtee ületamise või selle alt minemise lahenduste üle. Lahendusvariantide põhiautor insener Eenok Järg (Ühinenud Arhitektid) tutvustas nii kergliiklussildade kui ka tunnelite variante.

Tuletame meelde, et jutt käib ideest rajada kergliiklustee paralleelselt niigi ülekoormatud Riia tänavaga umbes Vanemuise, Lembitu ja Nooruse tänava sihis. Esialgu tundub, et paremat teetrassi suundumist ei ole.

Kogu lahenduse mõte seisneb autoliikluse vähendamises Maarjamõisa väljale rajatava linna arstiabikeskuse, ülikooli õppehoonestiku, muude õppeasutuste ja lõppsihina ka Lõunakeskuse ning kesklinna vahel. Maarjamõisa parklalinnak on tippaegadel juba peaaegu viimase kohani täis ning täitub järjest enam.

Kogu sellest autode laviinist suur osa siirdub kaks korda päevas piki Riia ja osalt ka Näituse tänava ülesõite kesklinna poole või tuleb sealt. Tartu linnal on juba ammu aeg hakata tegelikult tegelema kergliikluse arendamisega, mitte joonida tänavatele jalgrattateid vastavalt mingisugusele katkendlikule linna hõlmavale jalgrattaskeemile.

Jääb mulje, et linnavalitsus raporteerib rohkem jalgrattateedest linnast välja, mida mööda oleks hea ju jõudehetkil sõita või rulluisutada, aga lahendustest linnas sees hoidutakse kui liiga keerukatest. Need ongi keerulised ja nõuavad kohati drakoonilisi otsuseid, aga parema meelega jäetakse need  tulevasele koosseisule peale järgmisi kohalikke valimisi.

Mõistlikum minna alt

Oleme siin linnas olukorras, kus mõtleme rohkem sildadele üle Emajõe, ning needki teeme niivõrd kõrged, et ikka Jõmmu ja Koidula alt läbi mahuksid. Raudtee on samasugune piltlik kuivamaajõgi, mille tunduvalt tihedamast liiklusest üle sõitmiseks me sildu ehitada ei jõua, sest raudtee nõuab minimaalset kõrgust 6,9 meetrit rööbaste ja silla vahele.

Norm normiks, aga ega ma nii kõrgeid veoseid ei tea ning elektriraudtee areng Eestis lõppes 40 aastat tagasi Aegviidus. Kas järgmisel poolsajandil võiks see jõuda Tartusse, et jätta sildade alla ruumi elektritraatide jaoks, ei tea. Aga muidugi pole eriti kaugelenägelik ära võtta vähemalt võimalust.

Seega on mõistlikum, ehkki kergliiklussildade puhul kallim, alt minemise ehk tunneli variant. Praegu on raudteed võimalik sõidukiga ületada linnas neljas kohas, lisaks üks ringtee sild, kaks alt läbisõitu ja kaks jalakäijate ülekäigukohta – kokku üheksa võimalust, millest enamik väljaspool kesklinna. Jõesildu on autodele viis, lisaks kaks jalakäijate silda, enamik neist on vastupidi kesklinnas. Seega peaks eesmärk olema just kesklinna liiklussuundades raudtee ületamise kohtade arvu suurendamine. Oleks ju justkui loogiline?

Nüüd aga võrdlevad insenerid raudteega ristumise võimalusi Vanemuise-Lembitu tänava sihis versus Riia tänava viadukti kõrvale parempoolse (Pauluse kiriku poolses küljes) lisatunneli tegemine kergliikluseks. Joonistatakse kõrgeid sillavariante suisa rippuvate vantkonstruktsioonidega, justkui poleks seda vahepeal võimalik rööbasteede vahele maha toetada, pole ju jõgi.

Aga jah, põhiküsimus näib olevat invapääsudes nii sillale sillalt kui ka tunnelisse tunnelist. Normid näevad ette kuuekraadilist kallet ja kindla vahemaa tagant horisontaalseid lõike. Sild üle raudtee on muidugi hirmus kõrge ja seega ehk sobimatu, sest on ju raudteetamm lisaks ka kõrgem Vaksali ja Lembitu tänavast. Mingitest liftidest mõlemas otsas ei taheta justkui kuuldagi. Need on liiga kallid ja keerulised hooldada kahekümne esimesel sajandil.

Jalgratta, lapsevankri ja jalakäijate puhul piisab aga tunduvalt järsematest tõusudest-langustest, rääkimata treppidest. Nii näevadki joonistel kõik need sillad ja tunnelid Vanemuise-Lembitu sihil oma pikkade juurdepääsuteedega pealtvaates välja üsna ebardlikud. Ka tunnel selles sihis tuleb inseneride pakutuna teha keskelt pööretega, mitte sirge, sest muidu justkui ei mahu.

Tunnel viadukti kõrvale

Aga üllatus-üllatus! Justkui käisest tuleb variant teha Riia raudteeviadukti kõrvale ühele poole kergliikluse lisatunnel. Sellega saame Riia tänaval linnast välja suunal laiendada sõiduradu – kolmandat niikuinii ei mahu. Mõlemas otsas lõpeb invatoolide juurdepääs Vaksali ja Lembitu tänavaga. Ei mingeid normatiive tõusude ja vahehorisontide kohta.

Keegi ei küsi, mis saab Riia tänava teise poole jalakäijate teega. Seega tuleks ju tegelikult rajatava tunneli pikkust tulevikus kahekordistada. Ei pea olema geenius mõistmaks, et kergliiklus katkeb kohe Vaksali ja Lembitu tänavaga.

Tulevase Vaksali tänava rekonstrueerimise ja vana sadamaraudtee trassile pikendamise korral me selles kohas enam Vaksali ja ka Lembitu tänava alt kergliiklusteega läbi ei pääse, Vanemuise tänava kohal aga küll, sest see koht on kõrgemal. Pealegi kaob sellisel juhul võimalus kunagi Riia tänava viadukti uuendada ja võimalikke sõiduradu lisada. Ükskord me seda ikka peame tegema. Ega sealnegi betoon igavene ole.

Ja abilinnapead räägivad nüüd üksmeelselt, kui palju odavam tuleb see Riia tänava variant. Sedagi, et Vanemuise tänava juures tuleb minna läbi 18 rööpapaari alt.

Viimane on muidugi puhas hämamine. Praegu tuleks sealt läbi minna vaid 13 rööpapaari alt versus viis rööbasteed Riia viadukti peal. Pealegi oleks raudteega plaani pidades võimalik seda arvu ühe võrra vähendada ja seega tunneli pikkust lühendada.

Kokkuvõttes oleks Vanemuise-Lembitu sihis otsetunnel vaid kaks korda pikem Riia viadukti kõrvale rajatavast. Ehk vaid Vaksali tänava poolses otsas oleks invalifti vaja. Esialgu saaks hakkama ka ilma selle osata, mis Vaksali tänava alt läbi läheks, piisaks fooridega ülekäigust. Viimast Riia-Vaksali ristmiku juurde rajada oleks tunduvalt keerulisem.

Tööd kui palju

Seega paistab justkui, et insenerid mängivad linnavalitsusega kellegi tellimisel palli ühte väravasse. Või ma eksin?

Eks muidugi tuleb ju nii pika kergliiklustee puhul arvestada Vanemuise tänava ühesuunaliseks muutmisega. Kuhugi, näiteks Poska platsile gümnaasiumi ees oleks vaja ehk maa-alust parklat. Lembitu tänav on niigi kitsas ja peaks samuti vähemalt osaliselt ühesuunaliseks muutuma.

Äsjased vana Maarjamõisa kliiniku pargiteed tuleks ümber teha, sest need on tehtud nagu jumal juhatab. Kohe algab seoses Tamme gümnaasiumi valmimisega Nooruse ja Sanatooriumi tänava remont. Sealgi tuleks selle tuleva kergliiklusteega juba arvestada. Ja lõpuks oleks kusagil Raja tänava kandis vaja teha tunnel ringtee alt läbi Lõunakeskusesse.

Tööd kui palju, aga meie mõtleme sellele, kuidas Riia tänava viadukti olukorda veidi parandada. Lõppude lõpuks ühendab Vanemuise-Lembitu-Nooruse kergliiklustee palju enamat oma ääres kui Roosi tänavale rajatav suhteliselt laia joonega pääs, mille otsas on rahvamuuseum. Muidugi on see poliitiliselt hääli toovam ja lahenduselt kergem variant. Teedeinseneridel kah vaeva vähem.

Riia viadukti lisatunneliga me parandame kergliikluse olukorda ainult veidi ühes lühikeses lõigus, raudtee ületamise võimalusi kesklinnas aga ei lisandu.

Galerii: Mercedes näitas ametlikult uue hooaja vormelit

Mercedese vormel-1 võistkond näitas täna Hispaanias Jerezi ringrajal alanud testide eel ametlikult uue hooaja vormelit.

Fotod uuest autost jõudsid avalikkuse ette siiski juba nädalajagu varem ning korra on uus Mercedes ka rajale jõudnud, kui tiim osales Silverstone'is lühikesel reklaamüritusel. Tiitlit kaitsva tiimi sõitjad on endiselt valitsev maailmameister Lewis Hamilton ja mullu teise koha saanud Nico Rosberg, testisõitja kohuseid täidab noor 20-aastane sakslane Pascal Wehrlein.

Millisena näeb meditsiini tulevikku ravimitööstus?

Saksa innovatsiooniuhkuse Bayer AG-i juhatuse liige Kemal Malik rääkis Postimehe Kölnis käigul sellest, kuidas patsiente tulevikus ravitakse.

Milliseks kujuneb tulevikus inimeste ravimitarbimine – kas meil tuleb tegelda rohkem haiguste ravimisega või saame me varasemast rohkem ka haigusi ennetavaid ravimeid kasutada?

Ma arvan, et tulevikus kasutatakse medikamente mõlemal eesmärgil ehk kombineeritult. Tegelikult tehakse seda juba praegu. Kui vaadata Bayeri üht viimase aja olulisimat ravimit rivaroksabaani, siis paljuski on sel haigust ennetav toime – ravim töötab ennetades trombi ehk veresoone blokeerumist, mis omakorda hoiab ära insuldiriski. Samas kasutatakse rivaroksabaani ka süveveenitromboosi (tromb süvaveenides) või kopsuarteri trombemboolia (tromb kopsuversoontes) raviks, et aidata organismil lõhustada juba sinna tekkinud tromb ning pikemaajaliselt vältida uute trombide teket.

Nagu kõigil ravimitel, esineb ka sellel kõrvalmõjusid ja sobivus konkreetsele patisendile jääb arsti otsustada.

Tulevikuravimid on küllap efektiivsemad aga ka tugevatoimelisemad. Kõrvalmõjude elimineerimiseks kasutatakse seetõttu lisaravimeid. Nii et kombineeritus muutub raviprotsessis aina levinumaks praktikaks.

Mida enam lääneühiskond terviseteadlikuks ja tervisele orienteerituks muutub, seda enam tekib tulevikus turule tõenäoliselt haigusi ennetavaid ravimeid, aga ära ei kao ka raviks mõeldud medikamendid. Kuid suund on ennetavatel ravimitel ja see on aja möödudes aina süvenev trend.

Tõenäoliselt kõige tuntum ja maailmas üks enim kasutatud ravim aspiriin poleks ilma Bayerita ilmavalgust näinud. Millist uut infot olete värskematest uuringutest selle ravimi mõjude kohta teada saanud?

Me ei rakenda aspiriini ühelgi näidustusel, milleks seda seni kasutatud pole. Ehk et tegemist on jätkuvalt valuvaigistiga, millel on palavikku alandav ning põletikuvastane toime. Samas, tõsi, meil on käimas töö selle kallal, et leida tõestust kas aspiriini võiks kasutada ka jämesoolevähi ennetusravis. Senised uuringud on näidanud, et sel ravimil võib olla ennetav mõju. 1899. aastal sünteesitud ravimi kohta peidab see endas küllap veel palju saladusi ja võib öelda, et see on tõepoolest ekstraordinaarne avastus. Kui kogu Bayeri tervishoiu sektori käibe suurus on 20 miljardit eurot. Ainuüksi aspiriini müügilt teenisime mullu 1 miljardi aastas, mis moodustab 5 protsenti ettevõtte tervishoiu sektori käibest.

Millised on praeguse aja kõige põnevamad katsetused või püüdlused meditsiinil nutimaailma sisenemiseks?

Kanadas töötatakse hetkel välja mobiilirakendust, mis lubab arstil vajutada oma tervise äpil nupule, mis saadab kogu vajaliku informatsiooni ravimi kasutamise kohta patsiendi nutiseadmesse. Natuke eksperimentaalsematest nutileiutistest võiks välja tuua Berliinis baseeruva idufirma töö, kes arendab rakendust, mis võimaldab mobiiltelefoniga diagnoosida kodade virvendusarütmiat. Telefon asetatakse randmele ja rakendus teeb kindlaks, kas patsiendil võib südamerütmihäire esineda või mitte. Praegu peab selle haiguse diagnoosimiseks läbi viima eelnevalt 12 lülitusega elektrogardiogrammi. Kodade virvendusarütmia on seisund, mis põhjustab trombi ning võib viia insuldini. Kui see rakendus osutub edukaks, annab see inimestele võimaluse oma probleemile varem jälile jõuda.

Meditsiinilisi mobiilirakendusi on tohutul hulgal, kuid need, kes tõesti vajaksid lihtsustatud ligipääsu oma tervise jälgimiseks, ei ole nn nutipõlvkonna kasvandikud. Mida pakute lahenduseks?

Uute toodete väljaarendamisel on minu meelest kõige olulisem hoida meeles, kes on keskmine patsient. Keskmine patsient ei ole kindlasti nagu mina – pisut paranoiaga vaevatud, kes igal vabal hetkel oma pulsikella kiikab ning päevas korra jooksmas käib. Keskmine patsient on nagu minu isa, kes on 88-aastane. Kellel on südamepuudulikkus, kes ei kasuta telefoni, rääkimata nutitelefonist ning kel pole asjagi mingite rakenduste allalaadimisel. See on see, mida terviseäppe arendavad idufirmad arvesse võtma peaksid. Enamus patsientidest üle maailma on vanurid. Lahendusi on siin raske pakkuda, kuid oluline on silmas pidada patsienti ennekõike.

Kas Bayeri ravimimüügi tulemuste põhjal saab teha üldistusi selle kohta, kuidas haiguste levik maailmas piirkonniti erineb?

Erinevatel haigustel on eriregioonides ka isemoodi esinemisprotsendid. Sellest tulenevalt on eririikides ka spetsiifilised vajadused kindlate ravimite järgi. Kindlasti on suurim erinevus arengumaade ja lääne arenenud ühiskonna vahel. Erinevustest hoolimata on ülemaailmne trend ja maailma üks olulisimad probleeme jätkuvalt südame- ja veresoonkonnahaigused ning vähkkasvajad. Seda saame öelda oma ravimimüüginumbrite põhjal üldistatult. Üsna kindel on aga see, et need pole vaid läänemaailma probleemid. Seega kõige levinumate haiguste esinemises globaalses pildis väga suuri erinevusi pole ega ole oodata ka tulevikuks.

Postimees viibis Kölnis seoses Bayer AG innovatsioonikonverentsiga. Reisikulu tasus Bayer.

Video: Zlatanit mingi kohtunik juba ei käsuta

Paris Saint Germaini ridades mängiv Rootsi jalgpallitäht Zlatan Ibrahimovic näitas taas, et teda ei käsuta mitte keegi - isegi mitte kohtunik.

Liigamängus Rennes'iga soovis vilemees Philippe Kalt ründajale sõnu peale lugeda ja viipas Ibrahimovici korduvalt endale lähemale, kuid Ibrahimovic ajas käed puusa ega mõelnudki vilemehele läheneda. Lõpuks ei jäänud Kaltil muud üle kui ikkagi ise Ibrahimovici juurde kõndida ja hoiatussõnad edasi anda.

PSG võitis kohtumise tänu Ezequiel Lavezzi väravale 1:0 ja hoiab Prantsusmaa kõrgliiga tabelis kolmandat kohta.

Video: vaata, kuidas politsei öises linnas seaduserikkujat jälitab!

Politseinike peatumismärguannete eiramised pole liikluses sugugi erandlikud - ainuüksi Põhja prefektuuri politseinikel tuleb korraldusi eiranud autojuhte taga ajada rohkem kui paaril korral kuus. 

Viimati üritas oma BMW sõidukiga politsei eest põgeneda 18-aastane juhilubadeta Ivan, kelle tagaajamine ka videolindile jäi. 22. jaanuari öösel kella ühe ajal märkas Põhja prefektuuri patrull Tallinnas Majaka ja Pallasti tänavate ristmiku juures mootorsõidukit BMW, millel puudus kindlustus ning numbrimärk oli määrdunud. Politseinikud otsustasid neile puudujääkidele juhi tähelepanu juhtida ja andsid peatumismärguande. Seda aga juht eiras ning üritas politseinike eest põgeneda.

Pärast mitmeminutilist tagaajamist saadi sõiduk Lasnamäel majade vahel n-ö karpi. Paraku said peatamise tagajärjel sõidukid viga, kuid ohtlikult kihutanud juht saadi kätte ning peeti kinni. 18-aastasel Ivanil ei olnud juhtimisõigust ning ta on korduvalt selle eest karistatud. Mees viidi jaoskonda ning tema suhtes alustati kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb süstemaatilist mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist.

 Harju maakohus mõistis varem kriminaalkorras karistamata Ivani kuriteos süüdi ja määras talle kiirmenetluses kaks kuud tingimisi vangistust, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane katseaja jooksul toime uut kuritegu. Sundraha ja menetluskuludena peab ta tasuma riigile 436 eurot.

Alates selle aasta algusest muutus varem väärteona karistatav olnud süstemaatiline juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine kuriteoks.  See tähendab, et kui mootorsõiduki juht, kellel puudub juhtimisõigus, tabatakse aasta jooksul minimaalselt kolmandat korda mootorsõiduki juhtimiselt, alustatakse tema suhtes kriminaalmenetlust. Seadus näeb sellise kuriteo eest ette kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Ainuüksi Harjumaal oli mullu menetluses üle 2200 väärteo, kus mootorsõiduki juhil puudus juhtimisõigus. Kohtusse saadeti 640 materjali, millistest üle poole olid sellised, mille puhul tuleks alustada kriminaalmenetlust ehk siis korduvad rikkumised. Tänaseks on Tallinnas ja Harjumaal alustatud selle paragrahvi põhjal 12 kriminaalasja. Neli inimest on kohus praeguseks kiirmenetluse korras kuriteos ka süüdi mõistnud.

Põgenevad põhjusega

Kes põgenevad oma autoga politsei eest? «Reeglina on politseinike eest «põgenejad» tahtlikud rikkujad ning väga harva tuleb ette juhuseid, kus inimene ei ole märganud ega mõistnud, et patrull on just temale peatumismärguande andnud,» rääkis Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemets. «Üldjuhul ei ürita keegi politseinike eest asjata põgeneda. Loodetakse pageda näiteks äsja toime pandud rikkumise eest või varjata mingit põhjust, mille tõttu autoroolis olemine on keelatud. On selleks siis juhtimisõiguse puudumine, varasem alkoholitarbimine või midagi muud sarnast,» rääkis ta.

Selline vastutustundetu suhtumine ja käitumine on Kasemetsa sõnul aga üsna lühinägelik ja rumal. «Varem või  hiljem põgeneja tabatakse ning lisaks konkreetsele eksimusele, millele tähelepanu juhtimiseks ja asjaolude kontrollimiseks patrull sõidukit peatada otsustas, on politseinike korralduste eiramine tõsine rikkumine, mis raskendab ka karistust,» rääkis ta.

«Samuti ei mõisteta, et sellised ärasõidud ja tagaajamised on suurte kiiruste ja ettearvamatute manöövrite tõttu ohtlikud ning võivad lõppeda üsna traagiliselt – kas siis teelt väljasõidu, kokkupõrke või kaasliiklejale otsasõiduga. Kahjuks on ka päris mitmed ärasõidud just selliste kurbade tagajärgedega päädinud.»

Kuulsaim põgeneja: Trepi-Villu

Kõige kurioossemaks põgenemiskatseks võib pidada 2013. aasta novembris maasturiga Tallinna vanalinnas Harjumäe treppidest alla sõitnud Villu Leegeni juhtumit. Süüdistuse järgi põgenes Villu Leegen mullu 28. novembril kell 12.07-12.12 Toyota Land Cruiseriga politseinike eest. Mees alustas põgenemist Dunkri ja Rataskaevu tänava ristmikult Niguliste tänava suunas mööda Rüütli tänavat, Müürivahe tänavat, Pärnu maanteed, Kaarli puiesteed, Toompuiesteed, Falgi teed ja Komandandi teed Vabaduse risti juurde ning sealt mööda Harju tänava treppe alla. Harju tänava ja Rüütli tänava ristmiku oli mees sunnitud peatuma, kuna ees olid betoontuvidest teetõkked. Politseinikud pidasid Toyota joobes juhi seal kinni. Mehele mõisteti kaheksa kuu ja 27 päeva pikkune vangistus.

 

Jerezis toimuvad vormel-1 esimesed testipäevad: kes millal sõidab?

Hispaanias Jerezi ringrajal tehakse täna algust vormel-1 esimese hooajaeelse testiga. Nelja päeva jooksul käib rajal kaheksa võistkonda, eemale jäävd Force India ning rahalistes raskustes olevad Caterham ja Marussiast kahe hooaja vahel Manoriks muutunud tiim. Kahe viimase võistkonna osalemine tänavusel hooajal on jätkuvalt suure küsimärgi all.

Tänasel esimesel testipäeval tulevad rajale nii Ferrarisse siirdunud Sebastian Vettel kui ka McLarenisse kolinud Fernando Alonso, Mercedest roolib Nic Rosberg ja Toro Rosso roolis pääseb vormel-1 sarjas esmakordselt rajale Carlos Sainz Jr. Värskeimate teadete kohaselt ei pruugi testide algusest peale rajal näha Lotuse autot, sest kõik vajalikud osad ei ole veel tehasest Hispaaniasse kohale jõudnud.

Uut autot näitab esmakordselt avalikkusele Williamsi tiim, kes on küll fotod värskest mudelist juba nädalapäevad tagasi avaldanud. Tänane testipäev algab Eesti aja järgi kell 10.

Testide graafik:

Pühapäev, 1. veebruar

Nico Rosberg (Mercedes)

Daniel Ricciardo (Red Bull)

Valtteri Bottas (Williams)

Sebastian Vettel (Ferrari)

Fernando Alonso (McLaren)

Carlos Sainz Jr (Toro Rosso)

Pastor Maldonado (Lotus)

Marcus Ericsson (Sauber)

Esmaspäev, 2. veebruar

Lewis Hamilton (Mercedes)

Daniil Kvjat (Red Bull)

Valtteri Bottas (Williams)

Sebastian Vettel (Ferrari)

Jenson Button (McLaren)

Max Verstappen (Toro Rosso)

Romain Grosjean (Lotus)

Felipe Nasr (Sauber)

Teisipäev, 3. veebruar

Nico Rosberg (Mercedes)

Daniel Ricciardo (Red Bull)

Felipe Massa (Williams)

Kimi Räikkönen (Ferrari)

Fernando Alonso (McLaren)

Carlos Sainz Jr (Toro Rosso)

Pastor Maldonado (Lotus)

Felipe Nasr (Sauber)

Kolmapäev, 4. veebruar

Lewis Hamilton (Mercedes)

Daniil Kvjat (Red Bull)

Felipe Massa (Williams)

Kimi Räikkönen (Ferrari)

Jenson Button (McLaren)

Max Verstappen (Toro Rosso)

Romain Grosjean (Lotus)

Marcus Ericsson (Sauber)

Kelly Sildaru võidutses teist aastat järjest Kanadas pargisõidus

Vigursuusataja Kelly Sildaru võitis Kanadas peetud Canadian Open Touril teist aastat järjest pargisõidu.

Teise ja kolmanda koha said Sildaru järel kanadalannad Shondra Charbonneau ja Rachael Anderson.

Martina Hingis võitis üheksa-aastase vaheaja järel taas suure slämmi tiitli

Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel võidutsesid segapaarismängus Martina Hingis ja Leander Paes. 34-aastasele Hingisele oli tegu karjääri 16. suure slämmi turniiri võiduga.

Viimati üheksa aasta eest just Austraalias paarismängutiitli võitnud Hingis ja 41-aastane paarismänguspetsialist Paes alistasid finaalis 6:4, 6:3 kolmanda asetusega Prantsusmaa-Kanada paari Kristina Mladenovic - Daniel Nestor.

Hingis on nüüd võitnud suure slämmi turniiridel viis üksikmängutiitlit (kolm korda Austraalias, korra Wimbledonis ja korra US Openil), lisaks üheksa korda naispaarismängus (neist neli korda Austraalias) ja kaks korda segapaarismängus (mõlemal juhul Austraalias). 1996. aastal Wimbledonis paarismängus võidutsenud ja seeläbi kõigi aegade noorima mängijana suure slämmi turniiri esikohani jõudnud Hingis võitis 1998. aastal naispaarismängus kõik suure slämmi turniirid, olles aasta varem kerkinud ka üksikmängus maailma esireketiks.

2003. aasta veebruaris teatas Hingis aga vaid 22-aastasena, et loobub vigastuste tõttu tipptennisest. Kolm aastat hiljem naasis šveitslanna profikarussellile, kuid andis 2007. aasta sügisel kokaiini tarvitamise nähtusid sisaldanud positiivse dopinguproovi ja sai kaheaastase võistluskeelu. 2013. aasta suvel hakkas Hingis taas osalema paarismänguturniiridel, juhendades lisaks lühikest aega ka maailma tippmängijaid Anastassia Pavljutšenkovat ja Sabine Lisickit. Mullu jõudis ta koos itaallanna Flavia Pennettaga US Openil finaali, kuid seal jäädi alla venelannadele Jelena Vesninale ja Jekaterina Makarovale.

Hingise tänavune partner Paes on samuti tituleeritud paarismängija, kes on koos tänasega võitnud karjääri jooksul 15 suure slämmi tiitlit. Meespaarismängus on hindul kirjas kaheksa suure slämmi võitu, neist viimane 2013. aastal US Openilt. Segapaarismängus on Paes võidutsenud nüüd seitsmel korral. Ühtlasi on Paes läbi aegade vanim meesmängija, kes on suutnud mis tahes mänguliigis suure slämmi turniiri võita.

Iirimaal testimisel olev Sander Puri andis väravasöödu ja sai kiita

Iirimaal testimisel viibiv Sander Puri tegi kaasa esimeses Sligo Roversi kontrollmängus, kui 3:1 võideti Shelbourne'i.

Puri alustas mängu algkoosseisus ning oli mitmel puhul väga aktiivne ning korra pääses ka ise korduvalt löögile, kuid võrku sahistada ei suutnud, vahendab Soccernet.ee.

Küll aga andis mõlemal äärel tegutsenud 26-aastane poolkaitsja resultatiivse söödu, kui 40. minutil vasakult äärelt palli kasti toimetas ja Dinny Corcoran selle ära lõi. Välja vahetati ta 70. minutil, kui seisuks oli 2:1.

Enne märtsis algavat hooaega peetakse veel neli sõpruskohtumist, järgmisena ollakse kahe nädala pärast vastamisi Waterford Unitediga. Selleks ajaks on ilmselt teada ka Puri saatus.

Eilse mängu järel kiideti eestlast ka Sligo fännifoorumites, kus teda nimetati korduvalt kohtumise üheks paremaks mängijaks. Eesti koondist on Puri esindanud 56 korda ja löönud kolm väravat, ent viimastel aastatel pole ta peamiselt vigastuste tõttu üheski koduklubis stabiilselt mänguaega teeninud ega ole seetõttu mahtunud ka koondise peatreeneri Magnus Pehrssoni valikusse.

Video: alistamatu Hawks püstitas NBAs kõigi aegade rekordi

Korvpalliliigas NBA on endiselt löömatu Atlanta Hawksi meeskond, kes alistas läinud ööl 91:85 Philadelphia 76ersi ja kasvatas oma võiduseeria sellega 19 mänguni.

Jaanuaris võitis Hawks kõik 17 peetud mängu, mis on ühe kalendrikuu lõikes NBA kõigi aegade rekord. Seni kuulus parim tulemus Los Angeles Lakersile, kes sai 1971. aastal detsembrikuu jooksul 16 võitu. Paremuselt järgmine tulemus oli kirjas Miami Heatil, kes võitis 2013. aasta märtsis 17 mängu ja kaotas vaid ühe.

Lakersi detsembrikuine seeria langes kokku nende 33-mängulise võiduseeriaga, mis on tänaseni NBA kõigi aegade rekordtulemus. Heat võitis aga 2013. aastal lõpuks järjest 27 mängu, mis annab neile võiduseeriate tabelis teise koha. Mõlemad meeskonnad kerkisid nimetatud hooaegadel seejuures lõpuks ka NBA meistriks.

Võit liiga ühe kehvema meeskonna 76ersi üle ei tulnud Hawksile kergelt, sest avapoolaja 21-punktiline eduseis anti käest ning kolm minutit enne lõppu avastati end hoopis kahepunktilisest kaotusseisust. Atlanta vedas võidule Al Horford, kelle arvele jäi lõpuks 23 punkti ja 11 lauapalli. Paul Millsap ja Dennis Schröder lisasid kumbki 15 ning Kyle Korver 14 punkti, 76ersi resultatiivseimad olid võrdselt 13 punktiga Luc Mbah a Moute, Michael Carter-Williams ja Jerami Grant.

Kümnenda järjestikuse võidu sai Cleveland Cavaliers, alistades võõrsil 106:90 Minnesota Timberwolvesi. LeBron James viskas oma 36st punktist 16 viimasel veerandajal, Kevin Love lisas oma endise koduklubi vastu 14 punkti ja võttis 17 lauapalli. Suvel Timberwolvesist lahkumist nõudnud ja Clevelandi vahetatud Love'i iga pallipuudet saatis seejuures kodupubliku vilekoor. Timberwolvesi parim oli 33 punktiga esimest hooaega liigas mängiv Andrew Wiggins, kes liikus Love'i tehingu käigus Clevelandist Minnesotasse.

Idakonverentsi teise ja kolmanda koha meeskonna duellis jäi  peale Toronto Raptors, alistades võõrsil lisaajal 120:116 Washington Wizardsi. Normaalajal 18-punktilise edu käest andnud ja neljanda veerandaja 15:31 kaotanud Toronto meeskonna päästis lisaajal seitse punkti visanud ja kokku 23 punkti kogunud Kyle Lowry. Lou Williams lisas 19 ja Amir Johnson 17 punkti. Wizardsile tõi John Wall 28 punkti, võttis 8 lauapalli ja andis 12 korvisöötu, Bradley Beal toetas teda 26 punktiga.

Kõik tulemused:

Indiana Pacers - Sacramento Kings 94:99

Orlando Magic - Dallas Mavericks 93:108

Washington Wizards - Toronto Raptors 116:120 la

Atlanta Hawks - Philadelphia 76ers 91:85

Detroit Pistons - Houston Rockets 114:101

Memphis Grizzlies - Oklahoma City Thunder 85:74

Minnesota Timberwolves - Cleveland Cavaliers 90:106

Milwaukee Bucks - Portland Trail Blazers 95:88

Denver Nuggets - Charlotte Hornets 86:104

San Antonio Spurs - Los Angeles Clippers 85:105

Golden State Warriors - Phoenix Suns 106:87

Vaata tabeliseisu SIIT.

Video: Mercedese sõitjad jagasid uueks hooajaks lubadusi

Mercedese vormel-1 tiim avaldas reklaamvideo, kus nende sõitjad Lewis Hamilton ja Nico Rosberg jagavad lubadusi uueks hooajaks.

Esmalt meenutatakse Hamilton ja Rosbergi aastataguseid lubadusi, mis täitusid - alistada Red Bullid ning võita mõlema sõitja koduetapid vastavalt Silverstone'is ja Hockenheimis. 2015. aastal tahab Hamilton parandada Mercedeste esinemist kvaifikatsioonis, kihutada täisgaasil ja lõpetada Melbourne'i etapp, Rosberg aga lubab pöörata esikohad sagedamini headeks tulemusteks võidusõidus, austada konkurente ning võita Singapuris.

Mullu pidi Hamilton avaetapi Melbourne'is katkestama, ent parandas vea Malaisias, jättes Rosbergi nii kvalifikatsioonis kui ka sõidus kindlalt selja taha. Rosberg suutis terve hooaja jooksul võidutseda ajasõitudes tervelt 11 korral Hamiltoni seitsme vastu, kuid võitis vaid viis etappi, sellal kui britt sai kirja 11 etapivõitu.

Tänavune hooaeg algab 15. märtsil Austraalias, esimeste hooajaeelsete testisõitudega tehakse Hispaanias Jerezis algust aga täna.

Galerii ja video: ülikahtlane penalti ja imeline karistuslöök viisid korraldajamaa poolfinaali

Aafrika jalgpallimeistrivõistlustel jõudis teisena poolfinaali korradlajamaa Ekvatoriaal-Guinea, alistades lisaaja järel 2:1 Tuneesia. Mängu jäi paraku varjutama Mauritiuse väljakukohtuniku Rajindraparsad Seechurni äärmiselt kahtlase väärtusega vilepartii.

Soosik Tuneesia asus 70. minutil Ahmad Akaichi tabamusest mängu juhtima ja oli poolfinaali pääsemisele ülimalt lähedal, kuid esimesel lisaminutil määras Seechurn kodumeeskonna kasuks äärmiselt vaieldava penalti. Selle realiseeris mängu kolmandal üleminutil Javier Balboa, viies kohtumise lisaajale.

Kui viigiväravale jäi külge kehv maik, siis Ekvatoriaal-Guinea 2:1 võiduvärav oli tõeline iludus - Balboa keerutas 102. minutil karistuslöögi suurepäraselt täpselt ristnurka. Ülejäänud lisaaja jooksul tegelesid Ekvatoriaal-Guinea mängijad peamiselt näitlemisega ja murul veeremisega, lisaks läksid meeskonnad mitut puhku omavahel kähmlema ning tüli tekkis ka varumeeste pinkidel. Mitut puhku vajas «arstiabi» ka Ekvatoriaal-Guinea väravavaht Felipe Ovono, suutes siiski alati mängu jätkata.

Kõigest sellest hoolimata lisas Seechurn lisaaja teisele poolajale vaid kaks minutit, kusjuures nende alates puhkes järjekordne rüselus Tuneesia varumeeste pingi juures. Ehkki mäng seisis mitu minutit, otsustas Seechurn kohtumisele rohkem lisaminuteid mitte anda ning vilistas veerandfinaali lõppenuks.

Ekvatoriaal-Guinea jääb poolfinaalivastast ootama pühapäevasest mängust, kus lähevad vastamisi Ghana ja Guinea. Teises poolfinaalis mängib Elevandliuuranniku ja Alžeeria vahelise veerandfinaali võitja Kongo Demokraatliku Vabariigiga, kes alistas täna 0:2 kaotusseisust 4:2 naabermaa Kongo Vabariigi koondise.

Zopp alustas Prantsusmaa turniiri kvalifikatsiooni võidukalt

Eesti meeste esireket Jürgen Zopp (ATP 186.) alustas Prantsumaal Montpellier's toimuva tenniseturniiri kvalifikatsiooni 5:7, 6:0, 6:3 võiduga kohaliku mängija Julien Obry (ATP 310.) üle, vahendab Tennis.ee.

439 405-eurose auhinnafondiga turniiri avaringikohtumine ei alanud Zoppi jaoks hästi ja avasetis tuli võtta vastu kaotus 5:7. Sellest ei lasknud Zopp aga ennast segada ja võitis järgmised kaks setti kindlalt 6:0, 6:3. See oli ka esimene kohtumine sel aastal, mil Zopp suutis võidu võtta vaatamata avaseti kaotusele.

Teises ringis kohtub Zopp prantslase Gregoire Burquieriga (ATP 292.), kellega ta varem kohtunud pole.

Tänavuse Super Bowli poolaja reklaamisekund maksab rekordilised 132 000 eurot

Homme toimuva Super Bowli poolajapausidel näidatavate reklaamide eest tuleb tellijatel aasta-aastalt välja käia aina enam raha. Erandiks pole ka tänavune aasta.

Ameerika jalgpalli suursündmuse seekordse ametliku telekanali NBC müügijuhi Seth Winteri sõnul peab reklaamiklient sel aastal pooleminutilise klipi näitamise eest lauale laduma umbes 4,5 miljonit dollarit. See tähendab, et ühe reklaamisekundi hinnaks on ümberarvutatult 132 000 eurot.

Hoolimata peadpööritavast summast müüs NBC viimased vabad reklaamisekundid maha juba eelmise nädala lõpus. Kokku pääseb eetrisse 40 pooleminutilist reklaami. Mullu Super Bowli üle kandnud kanal Fox sai hakkama veel kõvema saavutusega, kui müüs 95% reklaamiaegadest maha juba septembrikuuks. Tõsi, siis maksis pooleminutiline reklaam kliendile keskeltläbi pool miljonit dollarit vähem kui tänavu.

Reklaamitellijad saavad suure raha eest siiski ka palju tagasi, sest näiteks mullust Super Bowli jälgis teleri vahendusel 111,5 miljonit ameeriklast ning see oli ühtlasi USA teleajaloo absoluutne vaatajarekord. Tänavusel Super Bowlil, mis on järjekorras 49., lähevad vastamisi New England Patriots ja mullune võitja Seattle Seahawks. Mäng peetakse Arizonas Glendale'is asuval University of Phoenixi staadionil, kuhu mahub üle 70 000 pealtvaataja.

Real ja Atletico said Hispaanias mõlemad kindla võidu

Jalgpalli Hispaania kõrgliigas teenisid võidulisa Madridi Real ja Madridi Atletico, alistades vastavalt 4:1 Real Sociedadi ja 3:1 Eibari.

Real jäi kodus juba esimesel minutil üllatuslikult kaotusseisu, kui skoori avas Aritz Elustondo. Juba kolmandal minutil oli aga taas tablool viik, sest palli saatis väravasse James Rodriguez. Avapoolaja lõpus viis Sergio Ramos Reali juhtima ning teisel poolajal lõi Karim Benzema veel kaks väravat.

Atletico asus võõrsil Eibari vastu tänu Antoine Griezmanni väravale ning Mario Mandžukici kahele tabamusele juba 25. minutiks 3:0 juhtima ja sellega oli mäng ka tehtud. Minut enne kohtumise lõppu lõi Federico Piovaccari kodumeeskonna auvärava.

Liigatabelis on Real 51 punktiga liider, samuti 20 mängu pidanud Barcelona, kes kohtub homme kodus Villarrealiga, jääb nelja punkti kaugusele. Atletico on pidanud 21 mängu ja hoiab samuti 47 punktiga kolmandat kohta.

Suusaorienteerumise meistriteks lühirajal tulid Daisy Kudre ja Even Toomas

Värska külje all Nedsajas toimunud Eesti meistrivõistlustel suusaorienteerumise lühirajal tulid nii naiste kui meeste meistriteks koduklubi OK Peko esindajad Daisy Kudre ja Even Toomas.

Eelmisel nädalal Euroopa meistrivõistlustel individuaalselt 15. koha saanud Daisy Kudre edestas klubikaaslast Piret Pärnikut enam kui kahe minutiga ja kolmandaks tulnud Evely Kaasikut OK JOKA-st pea nelja minutiga. Kahe nädala pärast algavateks maailmameistrivõistlusteks vormi koguv Daisy Kudre sõnus, et tema võistlus läks korda: «Tundsin ennast füüsiliselt hästi ega teinud orienteerumisvigu. Pärast EMi on Eestis tore võistelda.»

Meeste rajal võitis mõneti üllatuslikult kaks aastat tagasi tippspordiga lõpetanud Even Toomas, olles Rakvere OK võistlejatest Tarvo Klaasimäest ja Priit Randmanist rohkem kui kahe minuti jagu kiirem. Vaheaegade järgi terve aja liidrikohal sõitnud Even Toomase esikohta ei suutnud väärata ka väljaspool arvestust osalenud EM-i 19. mees Andris Kivlenieks Lätist, kes kaotas talle 47 sekundiga.

Võistlused jätkavad pühapäeval sõidetava Eesti meistrivõistluste tavarajaga, mis on ühtlasi ka Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni edetabelivõistluseks, mis on võistlema toonud suurel hulgal ka Venemaa, Valgevene, Läti ja Leedu sportlasi. Mehi oli stardis 38 ja naisi 19.

Valga Käval süvendas käsipalliliigas Aruküla kriisi

Eesti käsipallimeistrivõistluste 14. vooru viimases kohtumises sai Valga Käval kodus 23:19 (14:7) jagu Aruküla SK meeskonnast.

Võitjate resultatiivseimad mängijad olid Andris Celminš 12 ja Ingmar Kasuk 4 ning kaotajatel Andre Sild 6 ja Andres Pukka 4 tabamusega. Viimasel kohal olev Aruküla on nüüd kaotanud seitse mängu järjest ning teises ringis jäädi üldse punktita.

Kävali treener Hendrik Karlson: «Esimesel poolajal meil kaitse pidas ja lasime vastasel visata vaid seitse väravat. Pärast vaheaega eduseis uinutas, eriti nooremaid mehi. Muutusime rünnakutel kärsituteks, mille Aruküla karistas kiiretega ära, samuti tegutses nende puurisuul hästi Siim Normak. Pärast minutilist mõõtepausi saime ennast taas käima ja vahe püsis lõpuni stabiilsena. Seekord oli kõrge tempoga mäng, mis väsitas ka vastast. Meie poolt tuleb kiita meeskondlikku tegutsemist.»

Aruküla juhendaja Toivo Järv: «Esimesel poolajal läks meil mäng käest ära. Teisel pooltunnil jõudsime korraks vähendada vahe kahele tabamusele, ent siis ei jätkunud meil jõudu nende aeglase tempoga kaasa minemiseks. Tegime kiiretel lihtsaid pallikaotusi ning ei saanud positsioonirünnakul hakkama.»

 Tabeliseis 14. vooru järel: 1. Põlva Serviti 24, 2. HC Kehra/Horizon Pulp&Paper 24, 3. Viljandi HC 22, 4. HC Viimsi/Tööriistamarket 18, 5. Valga Käval 9, 6. SK Tapa 6, 7. Audentes 5, 8. Aruküla SK 4 punkti.

Reisiguru.ee: muistne maiade linn Mehhikos

Mehhiko kaguosas asub Palenque – paik, mis on Kesk-Ameerika vanade kõrgkultuuride üks arheoloogilistest pärlitest.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Palenque oli kunagi maia indiaanlaste linn, mille hiilgeaeg jäi 7. sajandisse. Säilinud varemed on kohati vägagi heas seisukorras. Palenque ilmselt kõige tuntumaks ehitiseks on Templo de las inscripciones, 24 meetri kõrgune astmikpüramiid, mis ehitati 7. sajandil kohaliku valitseja K'inich Janaab' Pakal’i hauamonumendiks. Püramiidi tipus olev hauakamber kujutab endast saali. Praegusel ajal turiste küll hauakambrisse ei lasta, kuid koopia sellest on ehitatud Mehhikos asuvasse antropoloogia muuseumisse.

Loe edasi Reisiguru.ee-st.

Tabelitipud Chelsea ja Manchester City mängisid 1:1 viiki

Jalgpalli Inglismaa kõrgliigas mängisid liigatabeli kaks esimest, liider Londoni Chelsea ja tiitlikaitsja Manchester City sel hooajal teistkordselt 1:1 viiki. Loic Remy viis 41. minutil Chelsea juhtima, kuid 44. minutil David Silva viigistas ja nii lahutab kahte meeskonda tabelis endiselt viis punkti. Kolmandal kohal oleva Manchester United jääb liidrist Chelseast maha kümne ja Man Cityst viie punktiga.

Mängu käik:

Chelsea algkoosseis: Courtois, Ivanovic, Zouma, Terry, Azpilicueta, Ramires, Matic, Willian, Oscar, Hazard, Remy

Manchester City algkoosseis: Hart, Sagna, Kompany, Demichelis, Clichy, Navas, Fernando, Fernandinho, Milner, Silva, Agüero

MÄNG ON ALANUD!

7. min - Fernandinho saab karistusalast löögile, kuid pall lendab väravast mööda

15. min - Veerand tundi mängitud ja ohjad on seni olnud Manchester City käes, mis on tabeliseisu vaadates ka loogiline. Tempo püsib võrdlemisi kõrge, selgeid väravavõimalusi pole aga kummalgi seni olnud.

24. min - Ivanovic eksib väga ohtlikult ja Agüero teeb terava pealelöögi, mille Courtois siiski kindlalt tõrjub

30. min - Hazard mängib Oscari löögile, kuid löök ebaõnnestub ja jääb liiga nõrgaks

34. min - Chelsea mängijad nõuavad Demichelisele käega mängu, aga kohtuniku vile vaikib. Hetk hiljem saab Agüero teises väljaku otsas Terry eksimuse järel pika söödu kätte, aga lööb tagumisest postist napilt mööda.

41. min - Chelsea asub 1:0 juhtima, palli saadab väravasse Loic Remy!

Hea äärevahetus Branislav Ivanovicilt, Eden Hazard söödab ühe puutega värava ette ja Remyle jääb mõnelt meetrilt vormistamise vaev.

45. min - City viigistab kiirelt 1:1, Agüero terava löögi suunab võrku David Silva!

Jesus Navas annab paremalt äärelt hea tsenderduse, Courtois ei suuda palli minema lüüa ja Agüero lööb karistusala joonelt üle puusa - löök oleks mööda läinud, kuid Silva on õiges kohas ja paneb jala osavalt vahele

AVAPOOLAEG LÄBI!

TEINE POOLAEG ON ALANUD!

55. min - teine poolaeg on alanud luuravalt, keskväljavõitlust on palju, aga võimalusi värava alla jõudmiseks tekib mõlemal meeskonnal vähe

56. min - Fernandinho pealöök läheb maapõrkest raamidesse, kuid Courtois lükkab palli üle värava. Järgnev nurgalöök Chelsea väravale ohtu ei kujuta

65. min - Navas mängib juba mitmendat korda paremal äärel Azpilicueta üle, kuid City ei suuda tekkinud olukordi väravavõimalusteks muuta

77. min - City teeb vahetuse, kunagine Chelsea legend Frank Lampard tuleb oma endise koduklubi vastu platsile.

85. min - Cityl pole enam võidu püüdmiseks palju aega jäänud, mäng käibki peamiselt Chelsea väljakupoolel

88. min - Milneri terav pealelööl lendab kedagi puutumata värava eest läbi

City surub viimastel minutitel kõvasti, kuid pealelöögini enam ei jõuta

MÄNG LÄBI!

Enne mängu:

Chelseal on tabelis kirjas 52 ja Cityl 47 punkti, mis tähendab seda, et võidu korral käristaks Chelsea vahe lähima jälitajaga juba kaheksale punktile. Ehkki 38st voorust on saab tänasega mängitud alles 23 ja ees ootab veel tervelt 15 kohtumist, oleks selline edu ikkagi juba märkimisväärne. Hooaja esimese omavahelise kohtumise mängisid City ja Chelsea tiitlikaitsja kodustaadionil 1:1 viiki, kusjuures kodumeeskonnale päästis Andre Schürrle avavärava järel viigipunkti suvel Chelseast Citysse siirdunud Frank Lampardi tabamus.

Chelsea kodustaadion Stamford Bridge ei ole Cityle olnud õnnelik koht, sest viimase paarikümne aasta jooksul on seal suudetud võita vaid kahel korral, viiki on aga mängitud neli korda ja 11 mängu on kaotatud. Mõlema meeskonna ridades on täna hulk olulisi eemalejääjaid - City poolel ei saa kaasa teha Yaya Toure ja värskeim ost Wilfried Bony, kes on mõlemad Elevandiluuranniku koondisega Aafrika meistrivõistlustel.

Chelsea peab täna hakkama saama ilma sel hooajal juba 17 liigaväravat löönud Diego Costata, sest ründaja astus teisipäeval peetud liigakarika poolfinaalmängu ajal saapakorkidega sihilikult vastaste kaitsja Emre Cani jalale ning sai selle eest Inglismaa jalgpalliliidult kolmemängulise mängukeelu. Samas kohtumises said vigastada ka Chelsea poolkaitsja Cesc Fabregas ning kaitsjad Felipe Luis ja Branislav Ivanovic, kellest vaid viimane on täna mängukõlbulik.

Politsei otsib Tartus toimunud plekimõlkimiste tunnistajaid

Politsei palub avalikkuse kaasabi, et välja selgitada Tartus toimunud plekimõlkimiste täpsemad asjaolud.

29. jaanuaril kella 13.13 ajal teatati politseile, et Tartus Riia tänava maja nr 10 sisehoovis on otsa sõidetud seal seisnud punasele sõiduautole Mitsubishi Lancer ning kahjustatud sõiduki parem esiporitiib ja ratas.

15. jaanuari õhtul kella 21.29 ajal teatati politseile, et Aardla ristmikust Tähe tänava suunas liikudes sõitis roheline sõiduauto BMW maha liiklusmärgi nr 421 (kohustusmärk-ümberpõike suund). Süüdlane lahkus sündmuskohalt ja juhtunust politseid ei teavitanud.

Politsei palub kõigil, kes juhtusid nimetatud sündmust pealt nägema või oskavad anda muud abistavat infot juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks anda sellest teada e-mailile louna.ate@list.politsei.ee või PPA infotelefonile 612 3000.

HC Viking purustas liidrite duellis Narva PSK 9:1

Jäähoki Eesti Meistriliiga liidrite duellis purustas HC Viking täna kodujääl Tondiraba jäähallis Narva PSK koguni 9:1 (2:0, 5:0, 2:1), heastades eelmisel pühapäeval Narvas saadud kaotuse.

HC Vikingi kasuks viskasid kaks väravat Igor Shamanskyy (2+2) ja Maksim Ivanov (2+1) ning ühe Aleksandr Kuznetsov (1+2), Nikolai Krasotin (1+3), Oleksii Lubnin (1+1), Maksim Puzakov ja Nikolai Mamadzanov (1+1). Külaliste auvärava autoriks oli Aleksandr Titov.

HC Vikingi väravasuul tegi Villem-Henrik Koitmaa kogu mängu jooksul vaid 11 tõrjet. Narva PSK väravavavahid Vitali belov ja Aleksandr Šuštov tegid kahepeale kahjutuks 28 litrit.

Pühapäeval, 2. veebruaril kell 15:00 mängivad Tondiraba jäähallis HC Viking ja Viru Sputnik ning kell 16:00 Škoda jäähallis HC Panter ja Tartu Kalev-Välk.

Jäähoki Eesti Meistriliiga tabeliseis: 1. HC Viking 28 (10), 2. Narva PSK 19 (11), 3. Kalev-Välk 15 (10), 4. HC Panter 10 (10), 5. Viru Sputnik 6 (11).

Aafriklased näitavad taset

Nädal tagasi saabunud viis Aafrika mängijat püüavad Tartu Tammeka jalgpallimeeskonda pääseda. Otsuse nende võimaliku liitumise kohta langetab peatreener ilmselt tuleva nädala alguses.

 

Tartu jalgpallikooli Tammeka peatreeneri Indrek Koseri sõnul on Aafrika päritolu noormehed kõikidest treeningutest korralikult osa võtnud. Tema sõnul on Tartus kunstmuruväljakuid vähe ning praegu on need libedad ja kehva kvaliteediga. Tammeka saab neil pallitrenne teha kahel korral nädalas ja seetõttu pole proovil olevad noormehed ennast palliplatsil väga palju näidata saanud.

«Esimese mängu põhjal, mis Tallinnas oli, ei saa veel täielikku hinnangut neile praegu anda, ootame ära järgmise mängu,» rääkis Koser. Juba homme saavad nad ennast uuesti näidata, sest Tammeka mängib Tallinna Kaleviga.

Noormehed on vaoshoitud ja viisakad ja seetõttu ei näe Koser probleemi nende sobitumises meeskonda. «Ennegi on välismaiseid mängijaid Eesti meeskondades olnud. Ma arvan, et jalgpall on niivõrd globaalne ala, et nende iseloom või päritolu ei saa kindlasti takistuseks,» ütles ta. Pigem on küsimus tema sõnul selles, kas nad sobivad võistkonda oma mänguoskuse poolest.

Otsitakse paremaid

«Otsime nende seast mängijat, kes oleks võistkonna liider ja pakuks oma mänguoskuste poolest meie mängijatele midagi lisaks või oleks millegi võrra parem,» tõdes Koser. Ta lisas, et meeskond ei otsi mängijaid, kes oleksid praeguste meeskonnaliikmetega samal tasemel. «Kui keegi neist noormeestest on meie mängijatest pea jagu üle, siis loomulikult kaalume tema võistkonda kaasamist,» nentis ta.

Jalgpallikooli Tammeka mänedžer Kaarel Kiidron kinnitas, et võistkond otsib sellist talenti, mis Tartus praegu kättesaadav pole. «Kui keegi Aafrika päritolu mängijatest peaks meile sobima, siis meeskonnas hakkaks ta võistlema oma agendi kulude ja kirjadega,» rääkis ta.

Kiidron selgitas, et nende noormeeste agent huvitub sellest, et nad saaksid meistriliigas mängimise kogemuse. Ta toonitas aga, et võistkond kedagi niisama oma ridadesse ei võta, vaid ikkagi kedagi, kes suudab end väga heal tasemel näidata.

Otsus uuel nädalal

Kiidron selgitas, et agendiga, kes Aafrika mängijaid on Tartusse vahendanud, on tehtud koostööd varemgi. «Ilmselt sobib neile Eesti seetõttu, et siin on mõneti lihtsam meistriliigasse mängima pääseda kui mõnes muus riigis,» nentis ta.

Enne 20. veebruari peab võistkond langetama otsuse, mida nad mängijatest arvavad ja kas nad neid oma meeskonda kaasata tahavad või mitte. Koser usub, et juba järgmise nädala alguses on nad jõudnud otsusele, kas näevad mõnes mängijas potentsiaali. «Eks kindlasti ole treeningmängud need, mis näitavad ära nende taseme ja annavad võrdluse meie oma poistega,» lisas ta.

Läbi aegade on Tammeka meeskonnas mänginud kümmekond väljastpoolt Euroopat pärit jalgpallurit. Kõige pikemalt neist oli meeskonna liige Kongost pärit keskpoolkaitsja Maxime Mboungou, kes esindas Tammekat kõrgliigas aastatel 2012–2013 kokku 39 matšis ning lõi kaks väravat. Jõuline ja kiire guinealane Ousmane Barry ehk Pato lõi 2012. aasta hooajal kuues matšis neli väravat.

 

Proovil mängijad

  • Ronald Mpassi ehk Carlos (15. november 1991, Kongo), kaitsja
  • Magellan Mbongui (12. september 1992, Kongo), kaitsev või ründav keskpoolkaitsja
  • Don Oneill Argeldain Kayat (20. jaanuar 1992, Kongo), ründav keskpoolkaitsja
  • Ted Merly Mouyitou Biyekele (20. jaanuar 1997, Kongo), äärepoolkaitsja
  • Aboubacar Camara (1. juuni 1993, Guinea) ründaja, ääreründaja

 

Andzej Gedzo sai Euroopa karikavõistluste etapil teise koha

Soomes Espoos peetud kadettide vehklemise Euroopa karikavõistluste etapil saavutas Andzej Gedzo (SBSK Draakon) noormeeste epees teise koha, Ruslan Eskov (Tartu Kalev) oli kolmas.

Peale alagrupiturniiri 11. asetuse teeninud Gedzo oli play-offi avaringis vaba ja alistas seejärel 64 parema hulgas itaallase River Carugo 15:6. Teel poolfinaali alistas Gedzo järjest kolm USA vehklejat: 32 parema hulgas torgetega 15:9 Tiger Gao, kaheksandikfinaalis 15:14 Stephen Ewarti ja veerandfinaalis 15:7 Mick Yamanaka. Poolfinaalis alistas ta napilt 14:13 kaasmaalase Ruslan Eskovi ja finaalis tuli tunnistada USA vehkleja Isaac Shelanski nappi 15:14 paremust.

Eskov oli peale alagrupiturniiri 7. ja alistas 64 parema hulgas rootslase Hugo Pousette 15:2, 32 parema hulgas norralase Ferdinand Eliasseni 13:7, kaheksandikfinaalis USA esindaja Sean Wilsoni 15:9 ja veerandfinaalis lätlase Egils Vasaraudzise 10:6. Lisaks Eskovile teenis kolmanda koha veel USA vehkleja Jonathan Piskovatskov. Kokku osales etapil 84 noorvehklejat 14 riigist.

Neidude epees sai Eesti parimana Karoliine Loit (Tallinna Mõõk) 9. koha. 16 parema hulka jõudsid Eesti vehklejatest veel Violetta Gulakova (15.) ja Carmen-Lii Targamaa (16.). Etapivõidu teenis sakslanna Lea Mayer, kes finaalis alistas soomlanna Linn Sundquisti 15:8.

Maailmameistrist jagu saanud Ardo Arusaar võitis Prantsusmaal GP-turniiri

Tänavune esimene maadluse Grand Prix' turniir toimub Pariisis, kus Ardo Arusaar alustas uut aastat võidukalt.

Londoni olümpiamängudel ja mullusel MMil kreeka-rooma maadluses kaheksanda koha saanud Arusaar ( -98 kg) jõudis kolme kindla võiduga finaali, kus kohtus mullu kehakaalus 85 kg maailmamameistriks tulnud prantslase Melonin Noumonviga. Tasavägise kohtumise võitis Arusaar punktidega 2:1.

Verstappen: mind ei huvita vanuserekord, tahan ületada kõik rekordid

17-aastane Max Verstappen, kes teeb tänavu vormel-1 sarjas debüüdi ja kerkib seega läbi aegade kõige nooremaks sarjas osalenud sõitjaks, lausus Toro Rosso uue auto tutvustamiseks korraldatud esitlusel, et vanuse- või õigemini nooruserekordi püstitamine ei paku talle huvi.

«Mul on sellest ükskõik. Küll aga tahan ületada kõik muud rekordid. Reeglid on reeglid, neid ei otsusta mina,» sõnas Verstappen, kelle pärast karmistas Rahvusvaheline Autoliit (FIA) tunduvalt sarjas võistlemise jaoks vajaliku superlitsentsi saamise tingimusi. Muuhulgas tõsteti minimaalne vanusepiir edaspidisest 18 eluaasta peale.

«Noorus ei pane mu õlgadele mingeid pingeid, keskendun vaid oma tegemistele ja üritan endast parima anda. Peaasi, et ma ise lolle vigu ei teeks,» vahendab MTV Sport noore hollandlase sõnu. Juba augustis Toro Rossoga sõitjalepingu allkirjastanud Verstappen on viimase poolaasta jooksul näinud kõvasti vaeva oma füüsise parandamisega, tehes enda sõnul varasemast kaks korda rohkem trenni. «Tunnen, et olen palju paremas vormis kui varem. Lisaks sain eelmisel hooajal reedeti vabatreeningutel osaleda, tiimi tundma õppida ning samuti tehases ja simulaatoris tööd teha,» kiitis ta.

Vormel-1 sarja esimese hooajaeelse testiga tehakse Jerezis algust homme, hooaja avaetapp toimub 15. märtsil Austraalias Melbourne’is.

Laevakaitsja, kes pääses napilt India põrgust

Laevakaitsja Peeter (nimi muudetud) istuks praegu koos kaaslastega Indias ega pääseks kodumaale oma pere juurde, kui ta poleks paar nädalat enne saatuslikku hetke kahtlase taustaga firmast jalga lasknud.

Aasta tagasi lõpetas ta kaugel vetes tulusa, kuid närvesööva tööotsa, pikalt tööandjaks olnud kompanii on talle senini tuhandeid dollareid võlgu. Tema kunagised meeskonnaliikmed aga ootavad juba 2013. aasta sügisest alates, kas Eesti riik saab nad Indialt välja lunastatud või mitte. Peeter ei suuda ette kujutada, et ta oleks ise ebaseaduslikus relvaveos süüdistatud laevameeskonda kuuludes kinni võetud ja pere ootaks tänaseni asjata meest ning isa koju.

Indias kinni võetud meestega oli Peeter palju kokku puutunud, nad polnud küll ühes meeskonnas, kuid veetsid koos aega majutuslaevadel.

Laevakaitsja: “Kõik nad on endised kaitseväelased. Arvestades seda, kui palju mehed on missioonidel käinud, teeb riik nende heaks liiga vähe. Sest selle turvafirma peale loota ei saa.”

“India on üks riikidest, kuhu keegi minna ei taha, kuna seal on väga levinud korruptsioon ja väljapressimine,” räägib Peeter.

Ta loodab, et mehed kunagi ikka koju jõuavad, kuid küsimus on, millal. Praegu on seal 14 eestlast, kelle süüdistused on tühistatud, kuid neile pole dokumente antud ja nad peavad elama Indias ja käima regulaarselt politseile aru andmas.

Laev, millel Peeter leivaraha teenis, kuulus kompaniile, mille kohta pole meie laevakaitsjal ühtegi head sõna öelda: tingimused olid seal kesised, dokumendid korrast ära ning palga maksmisega viivitati. Praegugi veel on firma kolmele mehele kokku võlgu 17 500 dollarit. Lisaks oma poolsada eestlast, kes asjatult raha ootavad.

Peeter selgitab, et laevafirma on USA oma, omanikud araablased, kuid sõidab see alus hoopis Sierra Leone lipu all.

Peeter töötas sel laeval kahe ja poole aasta kestel mõnest päevast mitme kuuni. “Tulin sellelt laevalt ära paar nädalat enne, kui see hakkas Indiasse minema. Kui hiljem kodus kuulsin, et see Indias kinni võeti, oli kergendustunne suur, ehkki see pole kaugeltki esimene kord, kui nii juhtub.” Ta räägib, et seda laeva on varem kinni peetud Egiptuses, kust sai lahti tänu altkäemaksule.

Kas see kompanii tundus juba tööl olles kahtlane? Peeter: “Jah, tundus küll, probleeme oli seal palju. Näiteks 2012. aastal käis seal peal rannavalve, kes vaatas mööda samal ajal Jeemenist ostetud AKdest. Relvi oli seal aga igasuguseid.”

Peetri sõnul jäi kompanii relvade eest võlgu ning segadused olid ka litsentsidega. “Kõik teadsid, kuidas seal lood on.”

Aga ometi mindi, sest elu nõuab oma. Piraadiküttide – või parem oleks öelda laevakaitsjate – palgad ulatuvad 3000 dollarini kuus.

Peeter sattus laevakaitsjaks pärast kaitseväge, sest mereteema paelus ning palgad olid ahvatlevad. Ta hakkas avaldusi saatma, kuni jäi just selle kompanii õnge otsa.

Peeter: “See oli esimesi, kes hakkas ka Eestist värbama, neil oli Eestis isegi kontor, mis nüüdseks on suletud.” Tema sõnul pandi ka Inglismaal kontor kinni: kuna võlgu oli palju, siis käidi kontoris seda raha tagasi nõudmas ning keegi ei julgenud enam seal tööd teha.

“Maksmata arveid on neil Madagaskarile, Egiptusele, Araabia ühendemiraatidele, Lõuna-Aafrikale …, üks laev jäigi Jeemenisse,” loetleb Peeter. “Kui eestlased hakkasid palka nõudma ja lahkuma, siis oli kuulda, et hakati värbama nepaallasi, kes olevat ka hiljem palgata jäänud.”

Peeter lõpetas täpselt aasta tagasi selle töö ja talle jäädi võlgu kahe kuu palk. “See oli teine laev, aga kuulus samale kompaniile. Generaatorid andsid otsad, mootorid andsid otsad, ainus asi, mis töötas, oli satelliittelefon. Viimased kolm nädalat püüdsime lihtsalt kala. Ja koju sealt ka ei tahetud lasta …”

Peeter räägib, et kontaktisiku kaudu saadi toona ametkondadelt soovitusi, et tuleb endale ise rannavalve järele kutsuda, et kõigepealt maale pääseda, ja oma raha eest koju tulla.

Lõpuks tuli ikkagi järele sama kompanii poolt tellitud teeninduspaat, pika jutu järel leiti ka hotell ning viimaks lennutati mehed koju. See kõik juhtus 2014. aasta 22. veebruaril.

Kuigi laevakaitsmisest loobus Peeter aasta tagasi, on ta ka hiljem teinud paar “sutsakat”, aga need juba hoopis usaldusväärsemate firmade kaudu.

 

SDE: võimalike ministrite valik näitab poliitikute uut põlvkonda kõigis erakondades

Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Indrek Saar usub, et erakonnas on palju ministripotentsiaaliga poliitikuid ning pakub välja, et kui sotsid peaksid koalitsiooni moodustama, võiks valitsuses olla ka näiteks riigireformiminister.

Postimees pakkus täna parlamendierakondadele välja võimalikud ministrikandidaadid ja võimalikud varuvariandid. Nimekirju kokku pannes võttis toimetus arvesse nii parteide sisehierarhia loogikat, kandidaatide järjestust valimisnimekirjades, kuid ka seda, kes ise ministriks ihkaks või keda erakond ministritoolile lubada ei tahaks.

«Postimees on leidnud SDE poliitikute seast terve hulga häid ministrikandidaate, tegelikult on ministripotentsiaaliga poliitikuid sotsiaaldemokraatide seas kindlasti rohkemgi,» ütles sotside peasekretär seda valikut kommenteerides.

Saare sõnul ei hakka sotsiaaldemokraadid enne valimistulemuste selgumist ja koalitsioonikõnelusi ministriportfelle jagama, vaid ootavad kõigepealt ära, keda valijad usaldavad. «Küll aga võib arvata, et sotsiaaldemokraatide osalusel moodustatavas koalitsioonis ei jaotata täpselt neidsamu ministrikohti, mis on tänases valitsuses. Näiteks võiks ametisse nimetada riigireformiministri, kes hakkab kureerima nii regionaal- kui ka riigireformi ettevalmistamisega seotud küsimusi,» sõnas Saar.

«Teiste erakondade kohta ütleks, et ka Postimehe valikust nähtub poliitikute uus põlvkond kõigis erakondades. Ja õige ongi, ministriamet ei pea olema eluaegne privileeg. Tõenäoliselt näeb tõesti tulevikus Reformierakonna ministrite seas Kristen Michalit ja Arto Aasa ja Keskerakonna ministrite seas Mihhail Kõlvartit ja Siret Kotkat,» ennustas ta.

Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil.

 

Galerii: kahe Kongo põnevas duellis pääses poolfinaali Demokraatlik Vabariik

Aafrika jalgpallimeistrivõistluste esimene poolfinalist on Kongo Demokraatlik Vabariik, kes alistas veerandifnaalis 4:2 oma naaberriigi Kongo Vabariigi koondise.

Seejuures oldi vähem kui pool tundi enne mängu lõppu 0:2 kaotusseisus, kuna Fode Tore ja Thievy Bifouma viisid 62. minutiks Kongo Vabariigi juhtima. 65. minutil lõi Dieumerci Bokani aga ühe värava tagasi ning juba 75. minutil Jeremy Bokila viigistas. 81. minutil viis Joel Kimwaki juba Kongo Demokraatliku Vabariigi eduseisu ja 90. minutil vormistas Mbokani lõppseisu.

Kongo Demokraatlik Vabariik pääses Aafrika meistrivõistlustel poolfinaali esmakordselt pärast 1998. aastat. Nende poolfinaalivastane selgub homme toimuvast Elevandiluuranniku ja Alžeeria mõõduvõtust.

Täna on veerandfinaalis vastamisi veel Tuneesia ja korraldajamaa Ekvatoriaal-Guinea. Mäng algab Eesti aja järgi kell 21.30. Neljandas veerandfinaalis kohtuvad homme Ghana ja Guinea.

Fotod ja video: Toro Rosso vormel-1 tiim esitles uue hooaja autot

Ühena viimastest vormel-1 võistkondadest näitas oma tänavust autot Toro Rosso, kes tegi selle avalikuks Jerezi ringrajal.

Jerezis algavad homme sarja tänavused esimesed hooajaeelsed testisõidud. Toro Rossode rooli keeravad uuel hooajal vormel-1 sarja debütandid, vaid 17-aastane hollandlane Max Verstappen ja temast kolm aastat vanem hispaanlane Carlos Sainz Jr.

Galerii: Man United võttis piinliku kaotuse eest kodus revanši

Jalgpalli Inglismaa kõrgliigas sai septembrikuise piinliku 3:5 kaotuse eest Leicester Citylt revanši Manchester United, võites koduväljakul peetud kohtumise 3:1.

Unitedi väravad lõid avapoolajal Robin van Persie ja Radamel Falcao, kolmas pall leidis nurgalöögijärgses olukorras tee võrku Leicesteri kaitsja Wes Morgani peast. Teisel poolajal lõi kaitsja Marcin Wasilewski küll Leicesteri eest ühe värava tagasi, kuid enamaks külalised võimelised polnud. United kerkis tabelis kolmandaks, möödudes Southamptonist, kes peab oma 23. vooru mängu Swansea vastu homme. Leicester on tabelis jätkuvalt viimasel kohal.

Liverpool alistas kodus 2:0 West Ham Unitedi, väravad lõid Raheem Sterling ja pikalt vigastuspausilt naasnud Daniel Sturridge. Liigatabelis kergitas see Liverpooli West Hamist mööda seitsmendale kohale. Viiendal kohal olev Tottenham oli võõrsil 3:0 parem West Bromwich Albionist, kaks väravat lõi Spursi selle hooaja säravaim täht Harry Kane ja ühe lisas Christian Eriksen.

Stoke oli kodus 3:1 parem Queens Park Rangersist, kübaratrikiga hiilgas ründaja Jon Walters. Sunderland alistas 2:0 Burnley ja Everton sai võõrsil 1:0 jagu Crystal Palace'ist. Newcastle alistas võõrsil 3:0 Hull City. Tänases viimases mängus kohtuvad Eesti aja järgi kell 19.30 tabeli kaks esimest Londoni Chelsea ja Manchester City.

Taltsil jäi TTÜ vastu napilt puudu kolmikduublist, Rapla oli üle Kalevist

Korvpalli Eesti meistriliigas alistas Tartu Rock võõrsil kindlalt 75:55 TTÜ, üleplatsimehena tõi Janar Talts Rockile 15 punkti, võttis 16 lauapalli ja andis kuus korvisöötu. Rapla oli kodusaalis 86:65 parem TLÜ/Kalevi meeskonnast, Janar Soo tõi võitjate parimana 19 punkti.

TTÜ - Tartu Rock 55:75

TTÜ: Arnold 12 p + 8 lp, Raadik 8 p, Puidet 8 p, Akenpärg 8 p, Järveläinen 7 p + 11 lp, Makke 7 p, Kaja 5 p

Rock: Talts 15 p + 16 lp + 6 rs, Toome 12 p, Kurbas 11 p, Eichfuss 10 p, Sokk 9 p, Peciukevicius 7 p, Petrukonis 4 p, Dorbek 4 p, Meister 3 p

Rapla Tyco - TLÜ/Kalev 86:65

Rapla: Soo 19 p, Bubalo 13 p, Keerles 11 p, Pärn 11 p, Laane 11 p, Metsalu 9 p, Saare 6 p, Voolaid 6 p

Kalev: Grabauskas 18 p + 10 lp, Roos 14 p, Tamm 10 p, Droney 10 p, Luts 9 p, Saar 2 p, Chukwudiebere 2 p

Mängude käik:

Mängud on alanud!

Rock on TTÜ vastu alustanud hoogsalt ja juhib kiirelt 9:0

Rapla juhib nelja ja poole minutilise mängu järel Kalevi vastu 11:8

Esimese veerandaja lõpuks on TTÜ aga kenasti mängu tagasi tulnud ja Rocki edu on vaid kahepunktiline, 17:15

Ka Rapla ja Kalevi mäng on tasavägine, avaveerandi võidab Rapla 23:21

TTÜ ja Rocki mängus lõpeb avaveerand viigiseisul 17:17

Rock teeb teise veerandaja alustuseks viie minutiga jälle 8:2 spurdi ja seis on tartlaste kasuks 25:19

Rock on ründelauas võimas, kolm minutit poolaja lõpuni ja juba on võetud 13 ründelauapalli

Kurbas korvi all ja seis on Rocki kasuks juba 36:21

Rapla kasvatab samuti Kalevi vastu tasapisi edu, seis on 31:24

TTÜ suudab teise veerandajaga visata vaid kümme punkti ja kaotab selle 10:27

Rock võidab avapoolaja TTÜ vastu 44:27

Rapla juhib Kalevi vastu paar minutit enne esimese poolaja lõppu 36:30

Tartlaste parimana on Eichfuss toonud 10 punkti, Kurbase arvel on 9 ja Taltsil 8 punkti. Rockil on avapoolaja järel kirjas juba 13 ründelauda. TTÜ on samal ajal hädas visketabavusega, näiteks kaheksast kolmesest on tabatud vaid üks. Puidet ja Arnold on mõlemad visanud avapoolajal 8 punkti.

Rapla võidab Kalevi vastu esimese poolaja 44:36

Punkte on visatud väga võrdselt, Bubalol on kirjas 9 ja koguni neljal mehel 6 punkti. Kalevi paremad on Grabauskas 9 ja Tamm 8 punktiga.

Kolmas veerandaeg mängu mingit muutust ei too ning Rock juhib enne viimast veerandaega 55:36

Rapla on kolmandal veerandajal Kalevi kaugele jätnud ning juhib juba suurelt 66:44

Rapla juhib Kalevi vastu kolmanda veerandaja järel 70:52

Kuus minutit mängu lõpuni ja Rocki edu on turvaline 58:43

Rock võidab TTÜd kindlalt 75:55

Üleplatsimees on taas Janar Talts, kelle arvele jääb 15 punkti, 16 lauapalli ja 6 korvisöötu

TTÜ parim on 12 punkti ja 8 lauapalliga Andrew Arnold

Kalev on Rapla vastu vahet küll vähendanud, ent pisut enam kui neli minutit enne mängu lõppu on Rapla edu endiselt 78:65

Rapla alistab Kalevi kindlalt 86:65, Janar Soolt 19 punkti

Enne mänge:

TTÜ ja Rock mängisid ka karikavõistluste poolfinaalis, siis võttis teist aastat järjest karika võitnud Rock 84:61 võidu. Meistriliigas esitas TTÜ esmaspäeval südi partii Kalev/Cramo vastu, kui veel kolm minutit enne lõppu oli vahe vaid neli punkti. Lõpuks olid Kalev/Cramo võidunumbrid 80:70.

Rock sai teisipäeval mõru kaotuse EuroChallenge’i sarjas, kui võõrsil jäädi vaid ühe punktiga alla Den Boschile, 77:78. Järgmisel nädalal alustab Rock Balti liiga hooajaga kaheksandikfinaalist, kus vastaseks on Prienai. TTÜ jaoks lõppes Balti liiga alagrupiturniiriga, edasipääsust jäi puudu vaid üks võit.

Teises tänases mängus võõrustab Rapla TLÜ/Kalevi meeskonda. Sellel hooajal on raplakad kahel korral TLÜ/Kalevi kindlalt alistanud: 68:54 ning 81:63. Liigatabelis hoiab Rapla kolmandat kohta 12 võidu ja kuue kaotusega, TLÜ/Kalev on kaheksas (kolm võitu ja 15 kaotust).

Reformierakond: meie ministrikandidaatide rivi on pikk

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk hoidub partei võimalikest ministrikandidaatidest kõneldes hinnangutest, kuid märgib, et uuenenud Reformierakonnas on ministrikandidaatide rivi pikk.

«Valimiste võitja erakond moodustab järgmise valitsuse, seega sellest sõltub paljuski valitsuskabineti koosseis. Reformierakonna valimisvõidu korral jätkab peaministrina Taavi Rõivas,» jäi Kukk Postimehe poolt kokku pandud ministriportfellide ennustusi kommenteerides napisõnaliseks.

Ta märkis, et ülejäänud portfellide jaotus sõltub valitsusläbirääkimistest. «Uuenenud Reformierakonnas on ministrikandidaatide rivi pikk,» lisas Kukk.

Postimees pakkus täna parlamendierakondadele välja võimalikud ministrikandidaadid ja võimalikud varuvariandid. Nimekirju kokku pannes võttis toimetus arvesse nii parteide sisehierarhia loogikat, kandidaatide järjestust valimisnimekirjades, kuid ka seda, kes ise ministriks ihkaks või keda erakond ministritoolile lubada ei tahaks.

Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil.

Kas ennustus ka täppi läheb, selgub pärast riigikogu valimisi.

 

 

 

Arvuta välja, kas su laps on liiga raske

Telegraph jagab oma veebilehel kalkulaatorit, mille abil saab välja arvutada nii enda kui ka oma lapse kehamassiindeksi, veendumaks, kas kehakaal on ikka normis.

Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI) on eelistatuim meetod ülekaalu mõõtmiseks.

Väga lihaselistel inimestel võib KMI olla pisut kõrgem, ilma et neil oleks üleliigset rasva, kuid suurema osa inimeste puhul on KMI lihtne võimalus teada saada, kas nad on ülekaalulised.

Kalkulaator asub siin.

Galerii: Sõmerus peeti tütarlaste käsipalli miniliiga etapp

Sõmerus peeti täna käsipalli tütarlaste TERE miniliiga etapp käsipallis. Vaata vahvat galeriid!

Piho ja Tiirmaa said MK-etapil lõpetajatest eelviimase koha

Itaalias Val di Fiemmes toimuval kahevõistluse MK-etapil oli laupäeval kavas paarisvõistlus, kus Eesti duo Karl-August Tiirmaa - Kail Piho teenis 11. koha, vahendab ERR Sport.

Hüpete järel kümnenda positsiooni sisse võtnud eestlased pidid suusarajal ühe koha loovutama ja kaotasid võitnud Norra esimesele võistkonnale (Jan Schmid - Jörgen Graabak) 2.40,2. Tahapoole jäid Tšehhi ja katkestanud USA II.

Schmidile ja Graabakile järgnesid Saksamaa (Manuel Faisst - Fabian Riessle; +0,9), Austria I (Sepp Schneider - Bernhard Gruber; +1,6), Austria II, Prantsusmaa I, Norra II, Sloveenia, Itaalia I, Prantsusmaa II ja Itaalia II.

Liinamäe kerkis EMil vabakavaga kaks kohta

Stockholmis peetavatel iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel kerkis Gerli Liinamäe võrreldes lühikavaga kaks kohta ja lõpetas 124,31 punktiga 22. positsioonil, vahendab ERR Sport.

Vabakavas sai Liinamäe 79,85 punkti ehk ja möödus Gruusia esindajast Elene Gedevanišvilist. Lühikava järel neljas olnud soomlanna Kiira Korpi jättis vabakava sõitmata.

Kolmikvõidu teenisid venelannad Jelizaveta Tuktamõševa (210,40 punkti), Jelena Radionova (209,54) ja Anna Pogorilaja (191,81).

Kuue sekka mahtusid veel rootslannad Joshi Helgesson (169,07) ja Viktoria Helgesson (166,39) ning prantslanna Mae Berenice Meite (156,47), kes edestas napilt lätlannat Angelina Kuchvalskat (156,37).

Ferrari leidis mootorist puudu olnud hobujõud üles

Itaalia ajalehe Gazzetta dello Sport teatel on Ferrari vormel-1 meeskond suutnud oma tänavuse hooaja jõuallikast välja meelitada lisahobujõud, mille puudumine jättis nad eelmisel hooajal Mercedestest kaugele maha.

Ajalehe teatel tehti tööd just sisepõlemismootori kallal, mis annab nüüd väidetavalt välja mullusest 80 houbjõudu enam. Mullu märkis Red Bulli tiimijuht Christian Horner, et nende kasutatav Renault' mootor on Mercedese omast 75 hobujõu võrra lahjem, seega on Ferrari arenguhüpe märgatav.

Seda, kui palju on kahe hooaja vahel oma jõuallikat suutnud arendada Mercedes, näitavad hooaja esimesed testipäevad Hispaanias Jerezi ringrajal, mis algavad homme.

Aivar Reinap: pensioniküsimused

Valimisväitlustes on pensionitemaatika õigustatult tõusnud huviorbiiti. Üllatusega lugesin lehest pealkirju «Pensionisüsteem on vildakas» ning «Ekspert tunnustab pensionifondide süsteemi». Kas süsteem on siis vildakas või mitte?

Kriitikud ütlevad, et meie kolmesambaline pensionisüsteem on ebaõiglane ning pensioni suurus on liiga suures sõltuvuses tööaastail teenitud palgast. Kirjutasin juba 12 aastat tagasi siinsamas Postimehes, et ebavõrdsus jõuab tulevikus pensionärideni. Sotsiaalkindlustusameti pensioniosakute jaotuse statistika kinnitab igal aastal, et tulevased riiklikud esimese samba pensionid hakkavad mitu korda erinema. Kui siia lisada veel palgaga otseselt seotud teine ja kolmas pensionisammas, siis lõhe pensioni väljamaksetes suureneb tulevikus oluliselt.

Tänini pole peetud eriti vajalikuks meie pensionisüsteemi muuta. Pensionikindlustuse osakud sõltuvad otseselt inimese eest tasutud sotsiaalmaksust ning madalapalgalistel, lastega kodus olevatel emadel või ka näiteks ajateenistuses viibivatel noormeestel pole pensionikassa silmis suurt väärtust. Iseenesest ei maksaks ju olulistes ametites töötavatele inimestele või riigi ja ühiskonna heaks oma aega ohverdavatele kodanikele iga tööaasta eest vähemalt ühe pensionikindlustuse osaku andmine pensionikassale suurt midagi. Lihtsalt muud koefitsiendid kaotavad veidi väärtust.

Samas on esimesse pensionisambasse nutikalt ehitatud sisse pensioni baasosa, millega saab garanteerida kõigile ehk ka väikesepalgalistele ja töötutele minimaalselt vajaliku pensioni. Kui tundub, et pensionilõhe läheb liiga suureks, saab suurendada baasosa osakaalu esimeses sambas, mis suurendab automaatselt ka süsteemi solidaarsust. Samal ajal säilib suure palgaga pensionikassat toetavate töötajate motivatsioon edasi pingutada.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti pensionisüsteem on väga hea, teatud väikeste iluvigadega. Õigluse seisukohast võiks mõnede oluliste madalapalgaliste riigiametite pidajatele ning lastevanematele anda ehk taas välja staažiosakuid, mis võrdsustaks vähemalt pensioni määramisel nende tööaasta keskmise palga saaja omaga.

Pigem vajaks ehk edasist reformimist eripensionide süsteem, kus ebavõrdsus riivab palju valusamalt silma. Kui keskmine vanaduspension oli 2013. aastal 330 eurot, siis keskmine riiklik eripension 1711 eurot.

Peamine pensioniküsimus pole siiski mitte meie pensionisambad, vaid kuidas leida pensionikassasse maksjaid, et ka tulevikus oleks esimesest pensionisambast võimalik inimestele pensione välja maksta ning pensionile mineku iga ei oleks vaja tõsta 80. eluaastani.

 

Eesti veokijuht ootas Saksamaal mitu päeva puksiiri

Saksamaal Schwedti linna lähedal jäi esmaspäeval Eestist pärit veokijuht oma sõidukiga külavaheteel liiva sisse kinni ning oli sunnitud kolmapäevani puksiiri ootama.

21-aastane eestlane oli teel Schwedtis asuvasse Leipa paberivabrikusse, kuid pööras vales kohas ära ning sattus liivasele teele, kuhu 40-tonnine vanapaberit vedanud veok kinni jäi, vahendas Märkische Onlinezeitung.

Veokijuht võttis ühendust oma tööandjaga, kes omakorda kontakteerus puksiiriabiga. Puksiiri saatmisega tekkis aga probleem, sest parajasti polnud lähedal ühtegi masinat, mis oleks suutnud rasket veokit maanteele tagasi tõmmata.

Samal ajal saabus sündmuskohale ka politsei, kes tegi juhile trahvi külavaheteel nii raske veokiga sõitmise eest. Antud teelõigul oli lubatud sõita kuni 7,5-tonnise sõidukiga.

Mehe olukord läks veel kehvemaks, kui tema tööandja teatas, et ta veokisse puksiiri ootama jääks. Eestlane ootaski kolmapäevani abi. Kohalikel elanikel, kelle aiast veokijuht oleks peaaegu läbi sõitnud, hakkas mehest kahju ning nad tõid talle sigarette ja toitu Schwedtist.

Kolmapäeval saabus puksiir, mis veoki tagasi teele aitas ning noor veokijuht jõudis lõpuks sihtpunkti.

Lasteaiadetektiiv ja võluprillid

Vanema rühma mängutoa seinu kaunistasid vahvad pildid. Seal rippus laste joonistusi, pilte loomadest ja lindudest ning armastatud muinasjutu- ja multifilmitegelasi. Eriti palju pilte oli Lottest, Karlssonist ja Pipi Pikksukast. Ühel hommikul ilmus seinale pilt, millel kujutatud isiku kohta öeldi mudilastele, et tegemist on väga tähtsa onuga, kellele alluvad kõik linna lasteaiad. Villi ja Hugo imetlesid portreed suure vaimustusega.

 

 

«See on küte, mees!» kiitis Villi.

«See on reaalne kaka!» jauras Hugo.

«Poisid, lõpetage ära. Lapsed ei räägi niisugust juttu,» pahandas õpetaja noorte nihilistide juttu kuuldes. «Marss käsi pesema, kohe hakkame sööma.»

Sel ajal kui puder laste kõhtusid täitis, istus lasteaia direktor oma kabinetis ja vaatas aknast välja. Kõnniteedel liikus palju inimesi. Direktor suunas pilgu noormehele, kes toimekal sammul kesklinna poole kõndis. Direktor keskendus ja mõtles: nüüd! Kohe oli noormees kõhuli maas. Seejärel ilmus vaatevälja keegi vanem naine. Ehkki vanadaam püüdis viimasel hetkel majaseinast tuge leida, kukkumisest see teda ei päästnud. Seejärel tulid tütarlaps kirju salliga ja härra seanahast portfelliga, käpuli lendasid mõlemad. Palju inimesi kõndis lasteaiast mööda ja vähe oli neid, kes püsti jäid. Direktor loendas kukkujaid, kuni lugemine sassi läks. Ta ei osanud arvatagi, et valvas silmapaar jälgis tema tegevust läbi kabineti seina puuritud augu.

Sander jõudis lasteaeda hiljem kui tavaliselt. Ta oli isaga hambaarsti juures käinud. Isal oli hamba sisse tekkinud auk ja ehkki kõik teadsid suurepäraselt, et hambaarsti pole tarvis karta, kartis isa hambaarsti ometi paaniliselt. Mistõttu ta lükkas arsti juurde minekut edasi, kuni hammas päriselt valutama hakkas. Kõik see aeg, mil isa hambaarsti toolis lõdises, pidi Sander tema kõrval seisma ja julgustama. Et esivanema tuju tõsta, lubas poiss, et ehitavad õhtul patjadest ja tekkidest mugava pesa, kust ükski hambaarst neid kätte ei saa. Mõte mugavast pesast meeldis isale väga. Ta hakkas kohe, kui oli hambaarsti käest pääsenud, pesade klassifikatsiooni välja mõtlema.

«Linnupesa, seapesa, kotkapesa, peakorter ja kindralstaap sõja-aastail,» loetles isa pesade tüüpe ja täpsustas: «Linnupesa on kõige levinum, väga lihtne ja töökindel pesatüüp, mis koosneb tekist ja kahest padjast. Seapesa tegemiseks on vaja tekki, kahte patja ja kaisupatja. Kotkapesa koosneb kahest tekist, neljast padjast ja nutsakuks keeratud hommikumantlist. Peakorteri saame, kui kuhjame üksteise otsa kolm tekki, viis-kuus patja ja vooderdame ehitise käterättidega. Kindralstaap sõja-aastail on kõige keerukama konstruktsiooniga ehitis, seda tüüpi pesa valmistamiseks vajame kõiki madratseid, linu, tekke ja patju, mis kodus leiduvad, lisaks veel mantleid ja kasukaid ning saunalinu. Mis tüüpi pesa meie ehitame?»

«Kindralstaabi loomulikult,» lubas Sander ja isa võttis selle fakti rahulolevalt teadmiseks. 

Pärast seiklusi hambaravikabinetis tundus lasteaed ütlemata mõnus ja rahulik paik. Keegi ei hüüdnud appi ega soovinud voodiriideid hunnikusse ajada. Villi ja Hugo küsisid Sandri käest, kas ta teab, mis asi on radiaator. Ja vastasid loomulikult kohe ise.

«See on küte, mees!» kiitis Villi.

«See on reaalne kaka!» jauras Hugo.

Õnneks saabus Elisabet ja päästis Sandri tüütajate käest. Nad läksid salakohta, kust avanes vaade direktori kabinetti.

«Vaata, mis toimub!» ütles Elisabet. Sander surus silma vastu auku ja vaatas pingsalt. Ei paistnud nagu midagi erilist toimuvat. Direktor istus laua taga ja jõllitas aknast välja.

«Kuidas sa aru ei saa,» imestas Elisabeth. «Ta teeb nii, et kõik inimesed tänaval, keda ta vaatab, kukuvad pikali. Direktor tuleb peatada.»

«Jah, aga kuidas?»

«Väga lihtsalt. Küsimus on prillides. Prillid annavad direktori pilgule võlujõu. Me peame tema prillid enda kätte saama.»

Ning Elisabet tutvustas salaplaani, mille geniaalsus ja keerukus vapustasid Sandrit hingepõhjani. 

«See on nagu kindralstaap sõja-aastail,» ei suutnud poiss vaimustust varjata. 

«Mitte kindralstaap, vaid lehma pesa,» lõi Elisabet käega ja ütles, et praegu pole aega tühja juttu ajada. 

«Köied ja taskulamp on meil olemas, tarvis on veel kummiliimi, kääre, ämbrit, värvilist paberit, tõrvikut, vihmamantlit ja kahte harjavart,» kõneles tüdruk ning saatis Sandri vajalikke esemeid hankima.

Pärast lõunauinakut nähti lasteaia direktorit mööda maja uitamas ja kadunud prille otsimas. Samal ajal liikusid jalakäijad rahulikult mööda tänavat ja kõik nad püsisid kindlalt jalgel. Linnapea pilt kukkus mängutoa seina pealt alla. Juhtum vapustas Villit nõnda, et poiss tegi elevusest püksid täis. 

«See ei ole küte, mees!» kaebles Villi.

«Õpetaja, appi! See on reaalne kaka!» hädaldas Hugo.

Varsti tuli isa Sandrile järele ja rääkis koduteel, et ei jõua ära oodata, millal saab tööga pihta hakata. Sander katsus taskus direktori prille ning mõtles, et oleks põnev need korraks ette panna ja vaadata, mis juhtub.

Audiovisuaalne džäss Broadway telgitagustes

Üle poole sajandi tagasi tegi prantsuse filosoofile Roland Barthes’ile muret asjaolu, et kui varasematel aegadel seostati kultuuri jumalate ja eepostega, siis tänapäeva ühiskonnas on jumalad ja eeposed asendatud koomiksikangelaste ja pesupulbrireklaamidega.

Alejandro González Iñárritu jätkab massikultuuri müütide demüstifitseerimist filmiga «Lindmees ehk (võhiklikkuse ootamatu voorus)». See on lugu endisest Hollywoodi superstaarist Riggan Thompsonist, kes mõned aastakümned tagasi mängis sulelises keepkostüümis kangelast kassahitis «Lindmees» ja selle kolmes järjeloos. (Kindlasti pole juhuslik ka režissööri valik, et Riggan Thompsonit kehastab endine «Batmani» ja «Batmani tagasituleku» mustas keebis superkangelane Michael Keaton.)

Nüüd, mil kuulsust ja rahamägesid meenutavad vaid raamitud filmiposter seina peal ning üle jõu käivad liisingud, maadleb ajale jalgu jäänud näitleja oma rahuldamata kunstiambitsioonidega lagunevas Broadway teatrimajas ning probleemsete suhetega oma eksnaise ja narkosõltlasest tütrega.

 

 

Iñárritu, keda varem on köitnud mitmekihilised põimuvate narratiividega draamad, on jätnud endast režissöörina mulje kui empaatilisest inimhingede insenerist, kes oma üsna morbiidsetes toonides filmides tegeleb suurte teemadega, nagu inimene piirsituatsioonis, juhus, üksindus, kaotus ja kaastunne.

Mees, kes iga järgneva filmiga muutus järjest globaalsemaks – «Amores perrose» modellitragöödia Mehhikos jätkub «21 grammi» põimikuks seotud kaotusvaludega nimetus Ameerika väikelinnas ning «Paabeli» juhuslik püssilask vallandab ahelreaktsiooni, mis kandub koguni kolmele kontinendile – jõuab ise aga lõpuks surnud punkti, kust edasi minna tundub võimatu.

Kui oled haaranud ühte filmi peaaegu terve maailma ning pea kogu tundeskaala, mis inimhinge üldse puudutab, siis võiks tõenäoliselt jätkata kas kosmoseodüsseia või totaalse kannapöördega. Iñárritu teeb natuke mõlemat.

Tõsi, oma eelmises filmis «Biutiful» naaseb ta veel korraks sisseõpitud filmikeele juurde, kuid näib, et Iñárritu ei taha olla «režissöör oma tuntud headuses». Mitte ainult kõnealuse filmi dialoogiga, vaid ka žanrivaliku ja vormiga näitab ta igasugusele lahterdamisele koha kätte ning sunnib endalt kõik varasemad pealiskaudsed ja üldistavad sildid maha rebima.

«Lindmehega» otsustab Iñárritu oma traagilised draamad välja vahetada komöödiažanri vastu. Teemad jäävad samaks, aga autori suhe neisse on muutunud. Emmanuel Lubezki pidevas liikumises kaamera, mis loob illusiooni, nagu oleks peaaegu terve film tehtud vaid ühe kaadriga, libiseb keskealise mehe eksistentsiaalse ängi erinevatest nurkadest vabastava kergusega üle – kõik on pidevas muutumises, miski pole püsiv.

Kuigi filmi läbiv kaader langevast ja kustuvast tähest võiks anda aimu, et see muutumine ja liikumine on ainult ühesuunaline ehk paratamatu ja järjekindel allakäik, suudab loo improvisatsiooniline vorm tõestada vastupidist. Või siis vähemalt seda, et pole midagi suhtelisemat kui tõus ja langus ühe kunstniku karjääriredelil ning teiste inimeste silmades.

Marcus Aurelius on öelnud midagi sellist: kui sa tahad saada kuulsaks, siis mõtle enne läbi, kes on need inimesed, kelle silmis sa kuulus tahad olla, ja millised need inimesed on. Peategelane Riggan Thompson maadleb sarnase dilemmaga: talle tundub, et Lindmehena teenitud miljonite vaatajate fännikultus on liiga kergelt kätte tulnud, ilma tema enda vaimse panuseta ning on seetõttu madal ega toida tema tõelise kunsti järele janunevat hinge.

Õnnestunud etendus teatrisaalis aga tõestab talle ülimat kunstilist eneseväljendusoskust, seda, et ka temas on olemas see miski, mis suudab publiku hingekeeltel mängida ja millega ta oma nime igaveseks kultuurilukku kirjutab. Ning see on juba märk sellest, et tema elul on mingigi mõte.

Paraku ei arvesta teatrisse oma kommertspattu lunastama tulnud loomevalus kunstnik aga asjaoluga, et saale ei too täis mitte tema hästi vormistatud hingevalu, vaid positiivne arvustus juhtiva teatrikriitiku sulest, kes oma 500 sildistava sõnaga suudab kas ülistada või tappa, ning et enamikku teatrikülastajaid huvitab näidendi sisust tunduvalt rohkem küsimus, kuhu pärast etendust minna kohvi ja konjakit jooma.

Tervet filmi läbib näitleja jaoks üks eksistentsiaalne küsimus: kas kuulsus võib olla hea või halb? Riggan ei taha muutunud paradigmade ajastul tõdeda, et jumalad ja puhas kunst on troonilt tõugatud ning asendatud plahvatuslikult suure klikiarvuga fotodega Twitteris ning videotega Youtube’is – kuulsus pole enam hea ega halb, vaid kuulsus on võim masside üle. 

 

 

David Lynch peab džässi muusikastiiliks, mis on hullusele kõige lähemal. See on muusika, mis ühe mehe minapildi ja mõistuse lagunemist ilmselt ka kõige tabavamalt illustreerida suudab. Nii on ka Iñárritu usaldanud filmi muusikalise poole džässtrummar Antonio Sanchesi kätte, kelle freejazz´ilikud improvisatsioonid filmi rahutut rütmi ja meeleolu üleval hoiavad.

Džäss ei iseloomusta selles filmis aga sugugi ainult muusikat: teatav tekstiline ja stilistiline džäss läbib tervet filmi. Näitlejate dialoogide rütmid sulavad kohati trummimänguga kokku üheks improvisatsiooniks ning ka stilistiliselt ei ole Iñárritu erinevate pähetulnud lahendustega koonerdanud.

Tundub, et Iñárritu käitub filmis ka ise nii, nagu Lindmehe hääl tema kangelase peas nõuab: «anna maailmale, mida maailm tahab: apokalüptilist pornot, mis paneb neid pükse täis tegema, mitte depressiivset filosoofilist pullisitta». Aga kuna Iñárritu ise ilmselt päris kindel pole, mida maailm tegelikult tahab, siis flirdib ta põgusalt erinevate Hollywoodi klišeedega, näiteks monsteraction, lesbierootika ja splatter – igaühele midagi.

Filmi liikuvale kaamerale sekundeerib ka narratiiv: filmis libisetakse üle paljudest teemadest, millest mõni kehvem tegija suudaks terve filmi välja imeda, kuid Iñárritule jääb sellest väheks. Ta liidab kõik need poolikud suhted, lõpetamata romansid, tegelaste erinevad võimalused ja valikud üheks suureks tervikuks, mis end lihtsalt kätte ei anna. See on nagu free jazz’i improvisatsioon, mis hulgub eri helistikes, rütmides, stiilides. Improvisatsioon, kus reegleid ei tunta ja valesid noote ei ole olemas.

See mänguvõti laieneb ka näitlejatele: Michael Keaton skisofreenilise peakangelasena, Edward Norton arrogantse meetodnäitlejana, Naomi Watts tema masohhistliku girlfriend´ina, Emma Stone Riggani kanepisõltlasest tütrena ja Andrea Riseborough tema vananeva armukesena.

Neile kõigile antakse vabadus oma rolli lahendada mitte nii, nagu stseen seda justkui nõuaks, vaid nii, et stseenile lisanduks mingi kummaline ja seosetu alltekst, mida loo narratiivis kunagi lahti ei seletata, aga mis toetaks filmis valitsevat anarhistlikku stilistilist atmosfääri.

 

 

Algustiitrite stilistiline vihje Jean-Luc Godardi filmile «Hull Pierrot» ei tundu samuti olevat juhuslik. Film, mille publik võttis omal ajal vastu väga kriitiliselt, sest Godard’i uudne filmikeel tundus neile täieliku nonsensina: kaadris oli surnud mees, aga ei mingit seletust, kes see mees oli või miks ta seal on. Aga ometi, seda ideed surnud mehest kannab vaataja endaga kaasas ka järgmises stseenis ja nii filmi lõpuni välja. Iñárritu hiilib samuti tähenduste andmisest kõrvale: naine suudleb põgusalt teist naist, mingit seletust ei järgne ja selle teema juurde enam filmis tagasi ei tulda.

Mida see siis tähendab? Nii nagu Raymond Carveri poolt kokteilialusele kirjutatud tunnustussõnad Riggani lapsepõlve näitlemisoskuse kohta võivad olla nii märk sellest, et tema saatus oli saada näitlejaks, kui ka sellest, et kirjanik oli lihtsalt purjus, nii võis ka see suudlus olla kirgliku kapist välja tulemise algus või siis lihtsalt põgus hetk, mis ei oma ega hakka omama nende tegelaste elus mingit olulist rolli. Asjadel ei ole tähendust, me ise loome neile tähenduse.

Et liigsest lahterdamisest hoiduda, püüdmata Iñárritu uut filmikeelt kuidagi teadaolevate sõnadega sildistada, ja jätta kokku lugemata, mitmele Oscarile see film kandideerib, võib kokkuvõtteks öelda vaid üht: minge kinno ja vaadake ise. Film on seda väärt.

 

«Lindmees ehk (võhiklikkuse ootamatu voorus)»

Režissöör Alejandro González Iñárritu

USA 2014

Alates 16. jaanuarist Eesti kinolevis

 

Parim püsinäitus on Wiklandi «Olen alati siin. Ilon»

Eile Rakveres toimunud muuseumide aastakonverentsil selgusid mullused parimad muuseumid ehk Muuseumiroti auhinna laureaadid. Õhtusel auhinnagalal anti üle kümme auhinda erinevates kategooriates, lisaks eripreemiad.

Parimat püsinäitust saab uudistada Iloni Imedemaal Haapsalus, kus 2014. aastal valmis ekspositsioon Ilon Wiklandi elust ja tööst «Olen alati siin. Ilon». Selle kuraator ja kujundaja on Tea Tammelaan, tekstide autor Krista Kumberg, graafilise kujunduse tegi Katrin Kaev ja konsulteeris Ilon Wikland.

Muuseuminõukogu aastaauhindade žürii tõi välja, et tegemist on hästi isikliku, Wiklandi loomingul põhineva püsiekspositsiooniga, mis tutvustab ilmekalt ka loomeprotsessi. Lisaks hinnati seda, et näitusel saab töid vahetada vastavalt aastaaegade vaheldumisele ning näitus jätab külalislahke ja helge üldmulje.

Muuseuminõukogu hindas 2014. aasta parimaks näituseks aga Rannarahva muuseumi «Hõbevalgeim. Rävala hiilgeaeg». Lennart Meri 85. sünniaastapäevaks avatud näitus tutvustab muistse Rävala maakonna näitel meie esivanemate kõige kuulsusrikkamat ajajärku – 11. sajandi teist poolt ehk hilise rauaaja algusaega. Näitus, mille koostajad on Riina Aasma, Kadi Karine, Külvi Kuusk, Maivi Kärginen, Mauri Kiudsoo, Mart Meri ja Jüri Lõun, on Rannarahva muuseumis jätkuvalt avatud.

Eesti Muuseuminõukogu näitusekomisjon otsustas välja anda ka kolm eripreemiat. Uudse lähenemise eest näitusele kui osalusprojektile tunnustati Eesti Rahva Muuseumi näitust «#niisamalinnas», autoriteks Ehti Järv, Kadri Kallast ja Pille Runnel.

Eripreemia parimal moel sisu toetava kujunduse eest pälvis Tartu Ülikooli muuseumi näitus «PEA ASI: maailm õlgadel», autorid Andres Labi, Janno Roos ja Tuuli Aule. Kolmanda eripreemia sai Eesti Loodusmuuseumi «Avastuste ruum» – Ly Vetiku eestvõttel loodud püsinäituselahendus, mis töötab eri vanuses laste jaoks parimal moel.

Lisaks näitusetegevusele tunnustati aastaauhindade galal muuseumide tööd kogudega, konserveerimistegevusi, haridusprogramme, teadustrükiste väljaandmist ja teadusürituste korraldamist, muinsuskaitsega seotud tegevusi, samuti turundustööd ja muuseumi arendamist. Oma eripreemiad panid välja ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja muinsuskaitseamet.

Iga kategooria võitja sai rahaline auhinna 1300 eurot (toetab Eesti Kultuurkapital), mille eest võib osaleda kas «The Best in Heritage» konverentsil Dubrovnikus, Euroopa muuseumifoorumi aastakonverentsil või õppereisil Euroopa aasta muuseumi tiitli võitnud muuseumisse. Lisaks saavad kõik võitjad pisikese Muuseumiroti kuju, mille autoriks on skulptor Tiiu Kirsipuu. Rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid näituse ja püsinäituse auhinna võitjale.

Kokku esitati muuseuminõukogu aastaauhindade konkursile 77 projekti, mille seast valisid muuseuminõukogu teemakomisjonid 29 nominenti 16 muuseumist. Kõige tihedam konkurents oli näituste kategoorias, kuhu esitati 21 kandidaati, ning haridustöö kategoorias, kus kandideeris 19 projekti. Muuseumiroti auhinda annab välja kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ja toetab Eesti Kultuurkapital.

 

 

Muuseumide aastaauhindade 2014 laureaadid

Konserveerimistöö auhinna pälvis Jaan Märss Tallinna linnamuuseumist e-väljaande «Lukud, võtmed ja sulgurid» eest. Väljaanne on mõeldud juhendiks esemete kirjeldamisel ja tekstide tõlkimisel.

2014. aasta parima koguhoidja tiitli said Liisa Kaljula, Annika Räim ja Helen Volber Eesti Kunstimuuseumist, kes viisid läbi suuremõõtmelise interdistsiplinaarse kunsti musealiseerimise, võttes Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogusse Timo Tootsi installatsiooni «Soodevahe muuseum». Projekti pealkiri oli «Muuseum omandab muuseumi.»

Parimaks muinsuskaitsjaks muuseumis tunnistati Joosep Metslang, kelle eestvõttel korraldas Eesti Vabaõhumuuseum Narva-Jõesuus rahvusvahelise dokumenteerimislaagri «Estonian VERNADOC», kus jooniste, fotode ning tekstidena dokumenteeriti hääbuva ehituspärandi näitena 19. sajandi lõpul valminud ja toretseva puitdekooriga Pantelejevi villat. Laagris osales 12 arhitekti, restauraatorit, inseneri ja muud valdkonnaga seotud spetsialisti Taist, Indiast, Soomest, Leedust, Venemaalt ja Eestist.

Aasta muuseumihariduse edendaja on Kirsten Simmo Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist lavastuse «Laborant Viiding» eest, mille lavastas Heidi Sarapuu teatrist Varius. Muuseumi 90. aastapäeva raames loodud lavastus tutvustab üheaegselt nii muuseumi ajalugu ja kogusid kui ka tollal muuseumis töötanud, kuid hiljem oma luuletegevuse ja teatritööga tuntuks saanud Juhan Viidingut.

Teadusauhindu jagatakse kahes kategoorias – trükiste ja ürituste eest. Parima teadustrükise valmistas 2014. aastal Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, selleks oli Krista Sildoja «Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi». Kirjastuses SE&JS välja antud raamatu ja heliplaadi loomisse panustasid veel Risto Lehiste, Liine Jänes, Kerttu-Liina Tuju, Sirje Endre, Krista Parve, Hedi Rosma ja Andres Tali.

Parima teadusürituse korraldas Tartu Ülikooli muuseum, kus Janet Laidla juhtimisel toimus XXXIII teadusinstrumentide komisjoni sümpoosion. Konverentsil, mis käsitles teadusinstrumentide uurimist, säilitamist, kasutusvõimalusi ja ajalugu keskajast kosmoseajastuni, osales 76 teadlast Eestist, Euroopast ja Põhja-Ameerikast, kokku 18 riigist.

Aasta parima turundustööga muuseumiks tunnistati Eesti Meremuuseum Lennusadamas toimunud näituse «Titanic: lugu, leiud, legendid» eest. Turundustegevuse eest, mis tõi Lennusadamasse kavandatud 90 000 külastaja asemel ligi 220 000 huvilist, hoolitsesid Ann Virkus, Inga Jaagus, Tiina Nuum ja Jüri Paltser.

Muuseumiarendaja 2014 auhinna pälvis Tallinna linnamuuseum projekti «Telliskivi pop-up-muuseum» eest. Selle eestvedajad olid Kristiina Hiiesalu, Kadri Nigulas, Maris Rosenthal, Liisi Taimre, haridusprogrammi eest hoolitses Kristi Paatsi ja kujundusliku poole eest Rita Rahu, Lilian Juhkam ja Anne Järvpõld. Projekti eesmärk oli tutvustada Tallinna linnamuuseumi uutele sihtrühmadele, kes tavapärasesse muuseumikeskkonda ei satu, kaasata muuseumitöösse inimesi erinevatelt elualadelt ning täiendada Tallinna linnamuuseumis olevaid Telliskivi piirkonda puudutavaid materjale.

2014. aasta parim näitus on Rannarahva muuseumi «Hõbevalgeim. Rävala hiilgeaeg», mille loomisse panustasid Riina Aasma, Kadi Karine, Külvi Kuusk, Maivi Kärginen, Mauri Kiudsoo, Mart Meri ja Jüri Lõun. Lennart Merile pühendatud ja muistse Rävala maakonna näite varal 11. sajandi teist poolt ehk hilise rauaaja algusaega tutvustav näitus on Rannarahva muuseumis jätkuvalt avatud.

Parim püsinäitus on Haapsalus asuva Iloni Imedemaa ekspositsioon Ilon Wiklandi elust ja tööst «Olen alati siin. Ilon». Näituse kuraator ja kujundaja on Tea Tammelaan, tekstide autor Krista Kumberg, graafilise kujunduse tegi Katrin Kaev ja konsulteeris Ilon Wikland. Näitus tutvustab Ilon Wiklandi mitmekülgset ja kauaaegset tööd kunstnikuna, tema elulugu ja teekonda sõjapõgenikust maailmakuulsa kunstnikuni, samuti raamatu illustratsiooni sündi valgest paberilehest raamatuni.

 

 

Eripreemiad

EAS turismiarenduskeskus tunnustas oma eripreemiaga muuseumi, kes on silma paistnud Eestisse hulga väliskülastajaid toonud julgete lahendustega. «EAS tõstab sel aastal esile Eesti Meremuuseumi Lennusadamat, kes on oma unikaalsusega püsinud kogu Euroopa huviorbiidis ja andnud põhjuse külastada Eestit sadadel tuhandetel turistidel,» sõnas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.

Ta lisas, et eriti tähelepanuväärne on Lennusadama püüe pidevalt välja mõelda uusi ideid, mis külastajate huvi kõrgel hoiavad. «Titanicu ekspositsioon oli hea näide, kuidas omanäolised lahendused töötavad. Kümnete meetrite pikkused järjekorrad muuseumi ukse taga oli tõestus, et julged ettevõtmised pälvivad publiku tähelepanu. Tänu Lennusadama silmapaistvatele näitustele on turistide huviorbiidis püsinud ka meie teised väiksemad muuseumid. Mida rohkem koostööd tehakse, seda paremini meil kõigil lõpuks läheb,» nentis Mutso.

 

Muinsuskaitseamet andis koostöös muuseuminõukogu muinsuskaitse teemakomisjoniga selle konkursi raames esimest korda välja muuseum-kultuurimälestise restaureerimise eriauhinna. Eripreemia pälvis Energia Avastuskeskus, mis tegutseb endises elektrijaama hoones. Tunnustust väärib asjaolu, et restaureerimisel sooviti ja suudeti säilitada ka ajaloolised turbiinid, lülilava ja muud kunagist tootmist meenutavat sisseseadet, mis rikastavad tööstuslikku interjööri. Arhitektuursed lahendused ning sise- ja ekspositsioonidisaini lõi KAOS Arhitektid OÜ, ehitas AS Restor.

 

Eesti Muuseuminõukogu näitusekomisjon andis omalt poolt välja veel kolm eripreemiat. Uudse lähenemise eest näitusele kui osalusprojektile tunnustati Eesti Rahva Muuseumi näitust «#niisamalinnas», autoriteks Ehti Järv, Kadri Kallast ja Pille Runnel. Eripreemia parimal moel sisu toetava kujunduse eest pälvis Tartu Ülikooli muuseumi näitus «PEA ASI: maailm õlgadel», autorid Andres Labi, Janno Roos ja Tuuli Aule. Kolmanda eripreemia sai Eesti Loodusmuuseumi «Avastuste ruum» – Ly Vetiku eestvõttel loodud püsinäituselahendus, mis töötab eri vanuses laste jaoks parimal moel.

Ilon Wikland: tahtsin vabale Eestile midagi tagasi anda

-Teie näitus saab auhinna.

Tõesti? Ja see on siis praegu määratud?

 

-Jah.

Uskumatu. Ma tahtsin vabale Eestile midagi tagasi anda, seepärast kinkisin 800 tähtsamat joonistust Eesti riigile ja nemad andsid selle edasi Haapsalule. See muuseum on Haapsalus väga hästi tehtud. Ainuke asi, mida ma kardan, et kui venelased tulevad, siis rikuvad muuseumi ära. Ma olen väga uhke. Mulle on see nii tähtis, et kui ma lähen Berliini (sealses laste- ja noorsookirjanduse keskuses Lesart avatakse 14. veebruaril Ilon Wiklandi 85. sünnipäevale pühendatud näitus, enam kui 150 originaalist koosnev näitus jääb avatuks 30. juunini – toim), siis kõik saavad teada, et see näitus on Eestist. Et mina olen eestlane ja see on Eesti riigi tehtud näitus.

Eesti parimad pressivideod: sportlikud veteranid, Savisaar Lasnamäel ja tankistid

Eesti Pressifotograafide Liit valis esimest korda välja «Aasta pressivideo 2014» nominendid, kellest kaks olid Postimehe foto- ja videograafid.

Murdmatud astuvad sõjast võistlusareenile

Londonis toimuvatel Võitmatute spordimängudel võtavad mõõtu kolmeteistkümne riigi haavata saanud sõjaväelased. Eestit esindasid kuus veterani. Neist kolme portreteerib video.

Autor: Liis Treimann, Postimees

Tankist vabastab võlgadest imelihtsalt

Tülikast ja võlgades firmast saab vabaneda näiteks seda tankistile müües. See on odav ja lihtne, selgus Äripäeva katsest.

Autorid: Eiko Kink, Marta Jaakson, Äripäev

Kiviriku tänava pikenduse avamine

Tallinna linnapea Edgar Savisaar avas Lasnamäel Kiviriku tänava 160-meetrise lõigu.

Autor: Mihkel Maripuu, Postimees

Konkursi žürii esimehe Balti Filmi- ja Meediakooli dotsent ja saatejuht Indrek Trefudelti sõnul oli 34-videoline ülevaade esimese aasta kohta täitsa arvestatav ning siit saab edasi minna, vahendas Eesti Pressifotograafide Liit.

Konkursile saadeti klassikalisi videoid uudistesündmustest, reportaaže ning ka olemuslugusid.

«Tegelikult näitas see ülevaade ja viis kuidas see on kokkupandud, et veebivideos ei ole veel paigas kaanonid ja selged formaadid. Meil on ju ajakirjandus, see tähendab, et me tegeleme perioodilise ootusega, et vaatajal kujuneks ka ootus ja saaks hinnata tööd.»

Üldise märkusena toob Treufeldt välja, et kõige olulisem on ikkagi loo jutustamise oskus: konkursil oli palju videoid, kus inimesed esitavad mõtteid, mis sageli ei vii aga lugu edasi. Tihti pole ka mõeldud, kuidas teema pildis lahti jutustada. «Pilt on sageli illustratsioon,» nendib Treufeldt.

«Palju on katsetamist, seda on veel näha,» arvas ka videoproduktsiooniga tegeleva ettevõtte Smoked Sparrow juhatuse liige Gert Zavatski. Züriis olnud Õhtulehe veebitoimetuse juht Martin Šmutovi sõnul oleks oodanud, et esitatud oleks julgelt veelgi rohkem veebisõbralikke lühiformaate.

Tühjad pudelid võivad ärgitada skeemitama

Kuigi tühja pudeli eest tagasi saadav summa võib näida tühisena, ärgitab  see süsteem suurtele pettustele.

«Liiga madal tagatisraha ei motiveeri piisavalt tagastama, liiga kõrge on aga seotud  ohtudega,» rääkis keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek uut pandipakendimäära tutvustaval üritusel.  Eegi sõnul võib liiga kõrge tagatisraha määramise puhul tekkida olukord, kus inimesed hakkavad kaupa valima pakendi järgi. «Eelistama kartongpakendis mahla pudeli omale või jooma kanget alkoholi (viinapudelitelt tagatisraha ei võeta – toim) lahjema asemel,» tõi ta näite.

Euroopas on ka olnud mitu näidet, kus liiga kõrge tagatisraha on suisa ärgitanud skeemitama. «Kui 2003. aastal Saksamaal rakendati suurtele plastpudeltitele tagatist pool eurot, siis ei suutnud nad seda kaua hoida, kuna pudeleid hakati rekade kaupa sisse tooma,» tõi ta näite. Ka Soomel on olnud analoogne probleem, kui väikeste pudelite tagatisraha oli 40 senti.

«Tagatisraha määr peab motiveerima tagastama, aga mitte ärgitama pettusega tegelema. See on tasakaaluotsing,» rääkis Eek.

Kuigi Lätis alles arutatakse, kuidas üle minna pandipakendisüsteemile, ei usu Eesti pandipakendi juht Rauno Raal, et veebruarist alates hakkaksid lätlased vedama tühje pudeleid Eestisse.

 «Saksamaal ei olnud asi ainult  üle piiri vedamises, aga ühel hetkel hakkab kusagil väike vabrik tööle, kus pudelitoorik tehakse ja kõrge kvaliteediga etiketid tehakse järgi ja nii petetakse taararaha välja,» rääkis Raal. Tema sõnul joogitootjad veendunud, et kõik Balti riigid peaksid olema ühtses süsteemis. Leedus võetakse tagatisraha süsteem kasutusele samuti veebruari alguses.

Eestis kehtib tagastusraha süsteem alates 2005. aastast.

 

Plastpudel 0,5 l

Plastpudel suurem kui 0,5 l

Klaaspudel

Plekkpurk

1.02.2005

0,5 Eesti krooni

1 Eesti kroon

1 Eesti kroon

0,5 Eesti krooni

2.06.2006

0,5 Eesti krooni

1 Eesti kroon

1 Eesti kroon

1 Eesti kroon

1.01.2011

3 senti

6 senti

6 senti

6 senti

1.07.2011

4 senti

8 senti

8 senti

8 senti

1.02.2015

10 senti

10 senti

10 senti

10 senti

Kuni 1. veebruarini  on  pakendi tagatisraha suurus sõltuvalt pakendi liigist ja suurusest 4 või 8 senti, siis veebruarist on kõikide pakendite tagatisraha suuruseks 10 senti pakendi kohta sõltumata selle liigist ja suurusest. Pandimärgid (A, B, C, D, D korduskasutatav ja K korduskasutatav) ei ole visuaalselt seotud tagatisraha määraga, mis tähendab, et ka pakendite etiketid ei muutu ja pakendiettevõtjad ei pea neid ümber tegema.

Küttepuude müüjaid päästavad välisturud ja lisategevused

Järjekordne mahe talv on pärssinud küttepuude müüki ja enim kannatavad üksnes kohalikule turule orienteeritud halupuude müüjad. Ettevõtted, kes müüvad küttepuid välismaale või kel on veel ka muid kõrvaltegevusi, ei tunneta niivõrd suurt kahju.

Osaühingu Kasumetsa Küttekontor juhatuse liige Janno Pärt tõdes, et nemad müüvad puid nii kohalikule turule kui ka Norrasse. «Norra turg on meil koguaeg suhteliselt stabiilne, seega meid ei morjendagi, kui me Eestis vähem müüme,» selgitas ta, kuid lisas, et ekspordivõimalusteta oleks neilgi väga raske.

Bakan Invest OÜ üks osanikke Aivo Allas nentis, et soe talv on viinud küttepuude hinnad alla ning midagi kiita pole, kuid nende firmat madalad hinnad üleliia muretsema ei pane, sest ettevõttel on lisaks küttepuude müügile muid tegevusalasid. «Kui oleksime selline ettevõte, kes ostab ainult halupuu toorikuid sisse, siis oleks kehvasti,» sõnas ta.

Küttepuude hindu pidas Kaminapuud OÜ juhatuse liige Eido Üksjärv mõistlikeks, ent ta nentis, et nende pakkujaid on väga palju. «Tuleb rahulikult asjasse suhtuda ja siis ongi hästi, sest muretsemine hakkab tervise peale,» lausus Üksvärav.

Olukord turul

Osaühingu Halupuu Firewood Products juhatuse liige Andrus Ilumets rääkis, et nemad müüvad praegu küttepuid ainult siis, kui pakutav hinnatase neid rahuldab, sest neil on olemas ladu, kus valmistoodangut hoida.

Ta lisas, et käesoleval juhul on hinnad madalad toormel, mitte valmistoodangul, kuna seda ei suudeta toota, säilitada ja kvaliteeti hoida niisuguses mahus, kui vaja oleks. «Keskmisel halupuumüüjal ei ole sellist tööstuslikku võimalust, et iga päev toota üks koorem, mida siis omakorda väärindada, kuivatada ja hoida,» sõnas ta. Tema arvates on tavaline küttepuutootja hooajaline tegutseja, kes teeb küttepuid põhitöö kõrvalt lisaraha teenimise eesmärgil.

Bakan Invest OÜ osanik Aivo Allase sõnul on tarbijatel veel osaliselt alles eelmisteks aastateks soetatud küttepuude varud ning seegi piirab praeguseid müüginumbreid. «Kui ikka kuu aega on miinus 20 kraadi, eks siis saa ka kuurid tühjaks, aga täna on veel paljudel klientidel isegi üle-eelmiste aastate varud alles,» tõdes Allas.

Hea uudis on aga, et soojad ilmad ei pärsi enam küttepuude tegemist, kuna tänapäevane tehnika on nii palju arenenud ja ei pea ootama maa külmumist, et saaks metsatöödega alustada. «Kui sa just põlve otsas ei tee, siis korraliku tehnikaga ei ole mingit muret,» nentis Aivo Allas.

Uued suunad

Võrreldes eelmiste aastatega on Aivo Allase sõnul küttepuude vastu rohkem huvi tuntud väljaspool Eestit – Iirimaalt, Rootsist ja Norrast. «Tundub, et seal tarbimist on,» ütles ta. Bakan Invest OÜ on varasemalt müünud küll ka välisturgudele, kuid hetkel ei ole neil nii suuri koguseid pakkuda, sest väljaspoole Eestit tarnitavad mahud on tunduvalt mastaapsemad.

Janno Pärt osaühingust Kasumetsa Küttekontor, rääkis, et uueks suunaks võib pidada ka kaminapuude turuosa kasvu, kuna järjest rohkem inimesi on hakanud oma elamistesse kaminaid ehitama.

Sama meelt on osaühingu Halupuu Firewood Products juhatuse liige Andrus Ilumets, kes näeb nende ettevõtte põhiklientidena just neid inimesi, kelle jaoks küttepuude ainueesmärk ei ole soojuse saamine, vaid ka hubasuse ja mõnusa äraolemise tekitamine. «Meie kliendid tahavad pigem panna kvaliteetse puu kaminasse, et seejärel avada veinipudel. Õhksoojuspumbaga sa ju pruuti ära ei võlu,» kirjeldas Andrus Ilumets humoorikalt.

Ta nentis, et välisturgudelgi ei loe kliendid ainult džaule või megavatt-tunde, mida toodangust saab, vaid väärtustatakse ka küttepuudega kaasnevat emotsionaalset laengut.

Artikkel ilmus Postimehe lisalehes Maaelu Edendaja.

Kultuuriministeerium jagab raamatukogude vahel 30 000 eurot

Kultuuriministeerium jagab 30 000 eurot rahvaraamatukogude vahel, et tõsta töötajate professionaalsust ja suurendada koostööd kohalike ning välisraamatukogude vahel.

Selle aasta kultuurieelarves on raamatukogude arendamiseks ette nähtud ligi kolmandiku võrra rohkem raha kui möödunud aastal, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja. Arendustoetust saab taotleda kaks korda aastas, esimene voor algab täna ja lõppeb 25. veebruaril.

Projektitaotluste kirjutamisel tuleb võtta aluseks kultuuriministri määrus «Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord» ning kasutada just selle toetuse jaoks mõeldud taotlusvormi, mille leiab Kultuuriministeeriumi kodulehelt.

Kaks taksot põrkas kokku, reisija lendas läbi akna

Täna varahommikul põrkasid Viimsis kokku kaks taksot, kannatada sai kolm inimest.

Kannatanutest sai kõige tõsisemalt viga Nissani tagaistmel olnud kaasreisija, 20-aastane Anastasia, kes lendas läbi küljeklaasi, teatas kohapeal käinud fotograaf. BNSi andmetel viidi haiglasse Nissanit juhtinud Dmitri, reisija Anastasia ja Volkswagenis reisijana sõitnud 22-aastane Ursula.
 
Liiklusõnnetus juhtus täna kella 6.30 paiku Viimsi vallas Randvere teel. Esialgsetel andmetel kaldus kurvist tulnud Nissan tagaotsaga vastassuunavööndisse ning põrkas seal kokku Volkswageniga.

Miks on vaja muuta 20 aastat kehtinud ühinguõigust?

Kaasaegse ühinguõiguse rakendamisest Eestis on möödunud 20 aastat. Selle põhialused on jäänud samaks ehk siis sisuliselt pärinevad need parimal juhul 1980-ndatest. Elu ise on aga selle aja jooksul kujunenud oluliselt teistsuguseks ja on küsitav, kas olemasolevad reeglid ikka vastavad uutele elulistele olukordadele ja inimeste vajadusele, kirjutab Tartu ülikooli äriõiguse dotsent Andres Vutt.

Justiitsministeeriumi eelmisel aastal esitatud kava ühinguõiguse kodifitseerimiseks on saanud vastukaja ja nagu ikka, on nii positiivseid kui ka negatiivseid arvamusi. Mõneti on olukord sarnane 1990-ndate algusega, mil äriseadustiku väljatöötamise ümber toimus kirglik arutelu, kas selline seadus ja ühinguõiguse reform on ikka vajalik. Tollest ajast meenuvad muu hulgas seisukohad, et äriseadustik tapab ettevõtluse, sellega kehtestatavate miinimumkapitalinõuete täitmiseks ei ole Eestis piisavalt raha, ettevõtjad peavad hakkama täitma üüratuid formaalseid nõudeid või et meil kavandatu on täiesti valesti, kuna õige oleks ühinguõigus kujundada üldse USA eeskujul. Möödunud aeg on näidanud, et kartused ja kõhklused olid asjatud ja Eestis on olnud võimalus nautida kaasaegset õiguskeskkonda. Seega võiks ju olla saavutatuga rahul ja nimetada muudatuste kavandamist paadunud bürokraatide toodanguks, kuid nii see siiski ei ole.

Mida tahetakse ette võtta? Lühidalt väljendades sisaldab kava ettepaneku vaadata kriitiliselt üle meie kehtivad ühinguõiguse reeglid, selgitada välja puudused ja koostada võimalike muudatuste ettepanekud. Tuleb rõhutada, et kuigi kava pealkirjas seisev termin "kodifitseerimine" võib jätta mulje, nagu oleks kavandatud täiesti uue seaduse koostamine, on tegelikkuses rõhk olemasoleva süstemaatilisel analüüsil ja selle põhjal seaduste sisu paremaks tegemisel.

Alustada tuleks sellest, et kaasaegse ühinguõiguse rakendamisest Eestis on möödunud 20 aastat. Selle aja jooksul ei ole meie ühinguõigus olnud staatiline, tehtud on mitmeid reforme, mis on kindlasti olnud edukad. Samas on põhialused jäänud samaks ehk siis sisuliselt pärinevad need parimal juhul 1980-ndatest. Elu ise on aga selle aja jooksul kujunenud oluliselt teistsuguseks ja on küsitav, kas olemasolevad reeglid ikka vastavad uutele elulistele olukordadele ja inimeste vajadusele. Eesti on olnud edukas euroopalike põhimõtete rakendamisel, kuid ajaga on need põhimõtted ise oluliselt muutunud ja täienenud ning on kaheldav, kas meie tänased seadused sisaldavad parimaid euroopalikke arusaami.

Kas seaduste süstemaatiline ülevaatamine on vajalik? Küsimusele tulek kindlasti vastata jaatavalt. Õigusloomega on paratamatult seotud probleem seaduste muutmisega kaasnevatest segadustest seaduse tekstides. Nii on äriseadustikku tänaseks muudetud 92 korda ja kuigi suur osa neist muutustest on tehnilist laadi, on tehtud ka palju sisulisi täiendusi. Lisades siia teised sama valdkonna seadused, suureneb see arv oluliselt. Kahjuks on vahel välja kukkunud nii, et kui tegu on isegi põhjendatud muudatusega, tehakse seda ühes seaduses, kuid jäetakse tegemata teises seaduses, mille rakendamisel esineb täpselt sama probleem. Selle tulemusena tekivad põhjendamatult erinevad reeglid, kuigi reguleeritavad elulised olukorrad on samad. Näiteks võib tuua juhatuse liikme ametiaja. Mittetulundusühingutel oli algselt küsimus seadusega reguleerimata, mis tähendas, et iga mittetulundusühing sai põhikirjas ette näha juhatuse liikme jaoks sobiva pikkusega ametiaja või siis panna juhatuse ametisse tähtajatult. 2009. aastal selline vabadus lõpetati ja tänaseni kehtiv seadus näeb kohustuslikuna ette juhatuse liikme kolmeaastase ametiaja, mida võib põhikirjas lühendada või pikendada kuni viie aastani. Sellel hetkel oli saavutatud olukord, kus mittetulundusühingute ja osaühingute vastavad reeglid olid ühesugused.

2011 muudeti samu reegleid osaühingu kohta, nähes seadusega ette tähtajatu ametiaja ning andes võimaluse kehtestada tähtaeg põhikirjaga. Sellega hakkas osaühingute suhtes kehtima kord, mis oli varem kehtinud mittetulundusühingutele. Seega on nimetatud ühingute kohta käivad reeglid sisuliselt vahetusse läinud ja tulemuseks on mittetulundusühingutele võrreldes osaühinguga oluliselt jäigemate reeglite kehtestamine. Selliseid erinevusi on ratsionaalselt keeruline, kui mitte võimatu põhjendada, kuna eelduslikult peaks mittetulundusühingutele kehtima suurem kujundusvabadus kui äriühingutele. Kahjuks ei ole toodud näide erand, vaid seadustest võib leida päris mitmeid samalaadseid olukordi, mille ühiseks nimetajaks on süsteemi puudumine.

Ühinguõiguse revisjoni keskseks märksõnaks peab olema lihtsustamine. Võib küsida, kas meie õiguses on tõepoolest üleliigseid reegleid. Kahjuks on see nii. Ei saa jätta märkimata, et see ei ole meie spetsiifika, vaid sama probleem on kogu maailmas. Ülereguleerimise põhjused võivad olla erinevad. Nii on Eesti olnud ühinguõiguse direktiivide ülevõtmisel olnud "edukas", jutumärgid on kohased põhjusel, et me oleme direktiive võtnud üle preisi täpsusega ja mahus, mida direktiivid ei nõua. Samuti on seaduste muutmine toimunud üldjuhul normide lisamisega ja kuigi on selgelt teada, et mõni olemasolev norm on eesmärgitu, ei ole seda seadusest välja võetud. Normide lisamise kaalutlused ei ole samuti olnud alati arusaadavad ja ei ole haruldased olukorrad, kus nende põhjusi ei ole võimalik tuvastada ka eelnõu seletuskirjast.

Seaduste muutmisel on sageli ununenud küsimus, kas uute reeglitega kaitstakse kellegi õigusi või kehtestatakse need muudel põhjustel. Selle aasta algusest jõustunud karistusõiguse revisjoni käigus kustutati piltlikult öeldes suur tükk normatiivset teksti, mille vajalikkust ei olnud võimalik tuvastada. Sama küsimus seisab ka teiste valdkondade ees. Normide masstootmist näib olevat põhjustanud ka piiritu usk, et inimesed ei suuda oma elu ise ilma riigi abita korraldada. Tulemuseks on selge ülereguleerimine, millega pannakse ühiskonnale kohustus teha mõttetuid toiminguid või kanda mittevajalikke kulusid. Näiteks võib tuua mõned aastad tagasi kõigile mittetulundusühingutele pandud kohustuse esitada registripidajale majandusaasta aruanded. Aruannete registrile esitamise eesmärgiks ei saa olla mingi üldise korra loomine, vaid aruandes olevate andmete avalikustamine.

Suur osa mittetulundusühingutest tegelevad üksnes oma liikmete huvides, nad ei ole eales võtnud laenu, neil puuduvad võlausaldajad ja terve mõistusega neile lähenedes võib väita, et nad ei paku laiemale avalikkusele mingit huvi. Küll paneb aga seadus näiteks Metsaküla memmede ühingule kohustuse esitada igal aastal registripidajale majandusaasta aruanne, mis peab olema koostatud vaid veidi lihtsamate nõuete alusel, kui on kehtestatud börsiaktsiaseltsidele. Tehnilised lahendused aruannete esitamiseks on muidugi olemas, kuid kas ei oleks mitte õigem anda olukorras, kus puudub avalik huvi, inimestele endale vabadus otsustada, kas aruande esitamine on neile vajalik.

Toodud kaks näidet on üksnes piisad meres. Õigusnormid peavad tagama piisava paindlikkuse, mis arvestaks ühingu olukorda ja vajadusi ehk siis reguleerida tuleb nii palju kui on vajalik ja nii vähe kui võimalik. Kahjuks ei ole ka ühinguõigus pääsenud massiivsest ja paisutatud õigusloomest, mille negatiivseid tagajärgi on revisjoniga võimalik kõrvaldada.

Ülereguleerimise kõrval esineb ka täpselt vastupidine probleem - alareguleerimine. Ei ole mingi saladus, et Eesti ühinguõigus ei paku vähemusosanikele ega -aktsionäridele efektiivset kaitset. Enamuse ja vähemuse suhe on ühingutes alati probleemiks ja konfliktide allikaks. Järelikult on tegu olukordadega, mis vajavad seadusandja sekkumist. Abielu puhul on kaasaegses ühiskonnas jõutud arusaamiseni, et kui suhted lähevad sassi, on lahutuse nõudmine elementaarne. Ärilise abielu (mida iga kahe või enama osanikuga äriühing ju tegelikult on) puhul ei anna aga kehtiv õigus võimalust suhete väärikaks lõpetamiseks - selle asemel sunnitakse inimesed kestvasse agooniasse. Sellist tulemust ei saa lugeda ühiskonnale kasulikuks ja vajalikuks. Võib muidugi väita, et kui ei olda rahul, saab pöörduda kohtusse, kuid kohtu võimalused on selgelt kehtiva õigusega piiratud. Lisaks on kohtus vaidlemine summa summarum alati seotud suuremate kuludega, kui konfliktiolukordade rahulik lahendamine ja erinevalt seadusega antud lahendusest on kohtu seisukoht sageli ennustamatu. Seega saaks vastavate suhete seadusega reguleerimisega vähendada ühiskonna kogukulusid ja luua suurema stabiilsuse.

Lisaks riigisisestele vajadustele ei saa jätta arvestamata Eesti võrdlust Euroopa ja muu maailmaga. Riigid, mille õigus oli meile omal ajal eeskujuks, on oma ühinguõigust vahepealsel ajal oluliselt reforminud. Võib väita, et mõne erandiga ei kehti üheski meile eeskujuks olnud riigis enam 20 aastat tagasi kehtinud ühinguõigus. Seega on Eesti teiste Euroopa riikidega toimuvas regulatiivses konkurentsis jäämas kaotajaks.

Ühel hetkel lõpeb aeg, mil seadust saab paremaks teha üksikute paragrahvide muutmisega ja selle asemel tuleb vaadata kriitiliselt üle kogu õigusvaldkond. Meile on niisugune võimalus hetkel avatud, jääb üle loota, et jagub mõistust seda ka teha.

Tänasest saavad tudengid kahte erinevat toetust küsida

Alates tänasest saavad üliõpilased esitada vajaduspõhise õppetoetuse taotlusi kevadsemestriks Eesti.ee kaudu, teatas haridus- ja teadusministeerium.

Taotluse võivad ministeeriumi pressiesindaja teatel esitada ka üliõpilased, kes kahtlevad, kas nad vastavad kõigile tingimustele, sest nõuded toetuse saamiseks on muutnud leebemaks.

Taotleja peab näiteks täitma õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses. Varem jäid õppetoetusest ilma kõik need üliõpilased, kes ei täitnud õppemahtu sajaprotsendiliselt.

Sissetuleku ülempiir pereliikme kohta on nüüd 329 eurot varasema 299 euro asemel. Vajaduspõhise õppetoetuse suurus ise ei muutu ja jääb endiselt vahemikku 75-220 eurot.

Kevadsemestril lisandub aga uus toetusliik, vajaduspõhine eritoetus. Selle suurus on 135 eurot kuus. Eritoetust saavad taotleda üliõpilased, kelle vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on riigiportaalis tagasi lükatud põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid on märkimisväärselt vähenenud just viimasel ajal.

Vajaduspõhist eritoetust hakkavad määrama ja maksma õppeasutused, kellel on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente. Kõrgkoolid saavad võtta aluseks üliõpilase ja tema pereliikmete viimase kolme kuu sissetuleku. Samas võivad õppeasutused kehtestada ka muid tingimusi, mis on seotud üliõpilase majandusliku olukorra halvenemisega. Ka vajaduspõhise eritoetuse saamiseks peab üliõpilane täitma õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses. Täpsemat infot jagavad õppeasutused.

Üliõpilasel ei ole siiski õigust saada samaaegselt vajaduspõhist õppetoetust ja vajaduspõhist eritoetust.

Lisaks muutunud tingimustele peab vajaduspõhise õppetoetuse taotleja vastama ka varem kehtinud tingimustele:

  • tema õpingud ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;
  • ta ei ole akadeemilisel puhkusel;
  • on Eesti kodanik või viibib Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel.

Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna eelmise kalendriaasta sissetulekust.

Toetuse suurus on:

220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli kuni  82,25 eurot;

135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 82.26 - 164.5 eurot;

75 eurot, kui sissetulek oli vahemikus 164.51 - 329.0 eurot.

Taotluse saab esitada eesti.ee portaali kaudu viieks kuuks kaks korda õppeaastas – septembrist jaanuarini ja veebruarist juunini. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust.

Üliõpilase pereliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistrist ja Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed saab riigiportaal Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem rakendus 2013. aasta sügisel kõrgkooli astunud üliõpilastele.

Epi talu teeb kiiksuga moose

Epi talu asub Kuressaarest vaid kuue kilomeetri kaugusel Muratsis, kus valmivad talu perenaise Inge Uulitsa tehtud moosid-ketšupid-teed, mida ta ise nimetab «väikese kiiksuga» toodeteks.

Inge Uulits on põlissaarlane, lõpetanud Kuressaares keskkooli ja õppinud Tallinna tehnikaülikoolis konserveerimise tehnoloogiat. Pärast ülikooli töötas ta kalatööstuse laboris ja Kaarma kolhoosi mulla ja söötade laboris. «Laboribaas on väga hea alus ehk know-how,» sõnas ta. «Sa kujutad ette, mida tähendab steriilsus ja tootmine.»

Inge Uulitsa tegemised keerlevad mooside ja ketšupite ümber. «Eriala lööb nüüd välja,» ütles ta ning ei lasknud end suurt eksitada mõnevõrra teistlaadi küsimustest, pöördudes ikka ja taas omaloodud hoidiste teema juurde. Võiks lausa öelda, et hoidistest on saanud tema elu, siht ja eesmärk.

Septembris sai viis aastat sellest, kui Inge Uulits hakkas tegelema hoidistega. Jutu käigus näitas ta purki, kus peal kirjas «Tuline kõrvitsamoos». «Seal ei olnud algul sees ingverit,» täpsustas Epi talu perenaine, «aga hiljem sai ingver klientide eelistusel lisatud. See kõrvitsamoos oli meil kodus üks laste lemmikmoose.»

Esimesed katsetused

Alanud kõik aga niimoodi, et Karen Allas MTÜst Saaremaa Turundusühing oli kutsutud Rootsi saarlaste päevadele. «Panin talle kaasa kodused teepakid ja paar hoidist. Ja kui sealt tagasi tuldi – kaubaks olid läinud vaid Muhu pätid ja must leib – pärast seda hakkasin hoidiseid arendama, et võib-olla saab müüa,» jutustas Inge Uulits. Seejärel läinud ta Ülemiste keskusesse laadale ühe oma moosiga. «Oli vist kõrvitsa-ebaküdoonia moos,» meenutas ta. Palju seda kaasas küll polnud, ehk 10, võib-olla 12 purki, aga pea kõik sai müüdud.  

Kuidagi sattus moos ka presidendiproua poolt koostatud korvi, mis läks Austria presidendipaarile. «See innustas,» muheles Inge Uulits. Ja nii äri alguse saigi.

«Hakkasin proovima,» sõnas ta. Sügisel toimus Põhjamaa kokkade seminar. «Sinna tegin pihlakamoosi. Kohe läks kaubaks, kogused olid mul ju imeväiksed: 10–20 purki. Mulle endale pihlakas ei ole kõige sümpaatsem. Jah, ta on kasulik, aga ta maitse ei meeldi mulle eriti.»

Esimesed etiketid sai tehtud projektide raames. «Tänu sellele, et tegime turundusühingu aastal 2009, sain tuule tiibadesse,» tunnistas Inge Uulits. «Ega minu tooteid ei leiaks sealt metsast ju keegi üles.» Tema jäänudki turundusühistus hoidiste ja teede peale, teised teevad jälle midagi muud.

«Nüüd tundub, et ma teen Saaremaal kõige rohkem erinevaid hoidiseid,» muheles Uulits.

Oma talu on Inge Uulitsal 1984. aastast saadik. «Siis oli see suvekodu, aga nüüd elan seal aastaringselt,» rääkis ta. «Koduköögis teen hoidiseid. Minu jaoks on see parim variant. Lapsed on Tallinnas ja elan siin üksinda.»

Tööpäev

Enamasti näeb Epi talu perenaise tööpäev välja selline, et paneb õhtul külmikust võetud marjad sulama, suhkru peale. «Hommikul hakkan keetma. Keedan ainult puupliidi peal. Elektriahjus kuumutan purgid ja kaaned keedan läbi,» kirjeldas ta tööprotsessi.

Värskete marjade tegemine on kiirem. Paned muudkui pliidile ja keedad. «Mul on 10-liitrine pott,» sõnas ta. «Korraga teen 50 purki.» Täpselt kümne liitri jagu.  

Tootmine toimub teavitatud koduköögis ja tooraine valitakse võimalusel mahetootmisest (peet, porgand, õunad), kuid Saaremaal pole võimalusi muid marju-puuvilju mahetaludest osta, neid lihtsalt ei kasvatata. Kogu muu tooraine ostetakse ainult kohalikelt tootjatelt. Vaid vürtsid ja ingver saadakse kaubandusest. «Selliseid marju ja teetaimi, mis kasvavad ka teede ääres, ma põhimõtteliselt ei osta, sest ma ei ole kindel, et need sealt korjatud just polegi,» sõnas ta.

Inge Uulits soovitas siinjuures kõigil mõelda, mida endale sisse sööd ja mida sa teistele teed. «Südametunnistus peaks ikka kõigil olema,» arvas ta.  

«Kui midagi pole hetkel teha, siis käed kohe sügelevad hoidiste valmistamise järele. Ma teen igal aastal midagi uut. Sel aastal oli selleks pihlakaketšup,» rääkis Inge Uulits. Ta tegi seda päris palju, aga kõik osteti jõuluks ära. Pihlakaid ostab ta ühe proua käest, kes elab metsas ja kel kasvab kümmekond suurt pihlakat maja juures.

«Teeb palju rõõmu, kui näed, et sinu tooted ka teistele meeldivad,» lausus ta.

Vaatasin lauale pandud hoidiseid, kuulasin Inge Uulitsa juttu, kus figureerisid mõned sellisedki nimed, mida laua peale seatud hoidiste pealt ei suutnud leida ja pakkusin, et ehk on tal ligi 20 erinevat müügiartiklit. Ülelugemisel selgus, et 18. Ning lisa on tulemas.

«Nägin saadet, kus tehti kastet ploomist ja kadakamarjadest,» kõneles hoidistaja. «See pani mõtted liikuma.»

Lisaks mõlgub tal meeles veel üks toode. «Suveks võiks teha ilma suhkru lisamiseta naturaalset marjavett, kuid sellel on karmid pandipakendi nõuded ja ma veel mõtlen, kas jõuan lisaaruandeid teha.»  

Nüüd tulebki Inge Uulitsa jaoks mõnes mõttes ilus aeg. Kaupa läheb küll vähem, kuid on aega katsetada.

Maarohuteed

Aga mitte ainult hoidised ei ole Epi talu tunnusmärk. Inge turustab ka maarohuteesid. «Neid on tootmises 15–16 sorti olenevalt aastast,» sõnas Epi talu perenaine ja täpsustas, et enamik taimi kasvab enda aias või oma maa peal. Estragon, iisop, meliss, piparmünt, aedliivatee, salvei, saialill, pune, pärnaõied, kõrvenõges – loendas ta. Metsast korjab ta nurmenukke, raudrohi kasvab kohe aia taga, kadakamarja ostab sisse, kaselehed on endal ja mustsõstralehed ka.

Epi talu kaubad on müügil üle terve Eesti. Kõige enam leiab neid vast Saaremaalt ja Tallinnast, aga ka Pärnust ja Tartust. Samuti on võimalik kaupa tellida posti teel.

Mis aga kõige enam kaubaks läheb, on raske öelda – nii kentsakas kui see ka pole, erineb tendents lausa poeti. Ning mõned kauplused võtavad vaid moose sisse, mõned ainult ketšupeid.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.

Teed on libedad ja nähtavus piiratud

Lörtsi- ja lumesajust on teed paiguti libedad ja nähtavus piiratud, hoiatab maanteeamet.

Teedel tuleb arvestada lörtsiste ja miinuspoolel oleva teepinna temperatuuri tõttu paiguti libedate lõikudega. Samuti on lobjakat kõrvalmaanteedel.

Tartu, Põlva ja Võru maakonnas sadas peamiselt vihma. Prognoositavalt tuleb sademeid nii lume, lörtsi kui vihmana piirkonniti ka lähitundidel, nähtavus on sajus piiratud ning teedel püsib libeduse oht.

Allikas: maanteeamet

 

Ööpäeva jooksul sai üheksa inimest seitsmes liiklusõnnetuses viga

Esimene õnnetus juhtus kella kolme ajal päeval, viimane kella ühe ajal. Vaata kaardilt, kus ja mis täpselt juhtus punastele mummudele klikkides.

Lisaks liiklusõnnetustele avastati 1 narko- ja 21 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Liiklusõnnetused:

Kella kolme ajal päeval toimus arvatav liiklusõnnetus Tallinnas Peterburi teel, kus parempoolsel sõidurajal lebas jalakäija, 61-aastane Ljubov. Pole teada, kas toimus liiklusõnnetus või kukkus jalakäija ise. Kiirabi välijuhi sõnul ei mäleta kannatanu juhtunust mitte midagi. Jalakäija toimetati Mustamäe haiglasse. Politsei palub abi sündmuse pealtnägijate leidmisel.

Kella poole kuue ajal toimus liiklusõnnetus Viljandi maakonnas, Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia teel, kus alkoholijoobes 34-aastane Kristjan kaldus sõiduautoga Toyota vastassuunavööndisse ja rullus katusele. Juht toimetati Viljandi haiglasse. 

Kella kaheksa ajal õhtul sõitis alkoholijoobes 67-aastane Rein sõiduautoga üle ristmiku kraavi. Juht toimetati Püünsi külast Ida-Tallinna Keskhaiglasse kontrolli.

Kella üheksa paiku põrkasid sõiduautod Toyota ja Takso Ford kokku Tallinnas, Narva maantee ja Hobujaama tänava ristmikul. Kokkupõrkest paiskus Toyota vastu teepiirdeposte. Kuna juhid ei saanud kokkuleppele, kutsuti kohale avariigrupp.

Kella poole kümne ajal sõitis 56-aastane Väiko Tallinnas, Juhkentali tänaval otsa ülekäigurajal teed ületanud 66-aastasele Marile. Jalakäija toimetati Ida-Tallinna Keskhaigla Ravi tänava korpusesse.

Kesköö paiku kaotas 22-aastane Kert sõiduauto üle kontrolli. Auto sattus Rapla maakonnas, Tallinn-Rapla-Türi teel külglibisemisse ja paiskus vastu 51-aastase Kalle juhitud sõiduki esiosa. Mõlemad autod deformeerusid täielikult. Neis viibinud kaasreisijad, 20-aastane Gerlika, 22-aastane Rauno, 51-aastane Merle ja 19-aastane Keily, toimetati haiglatesse.

Kella ühe ajal öösel kukkus alkoholijoobe tunnustega 29-aastane Jaanus Vaimastveres mootorsaaniga teed ületades saanilt maha. Kiirabi toimetas ta traumapunkti.

Fotod ja video: Hobujaama ristmikul sattus takso liiklusõnnetusse

Tallinnas Narva maantee ja Hobujaama tänava ristmikul leidis laupäeva õhtul kella 21 paiku aset liiklusõnnetus.

Esialgsetel andmetel ei andnud Hobjuaama tänavast tulnud Fordi roolis istunud taksojuht teed Narva maanteel otse sõitnud Toyotale. Kokkupõrkest paiskus Toyota vastu teepiiredeposte.

Juhid ei saanud omavahel kokkuleppele ning kohale kutsuti avariigrupp.

Õnnetuses keegi vigastada ei saanud.

Järelhüüe: Rahvarinde ideoloogi lahkumine

In memoriam Ülo Kaevats (29.09.1947 – 30. 01. 2015)

«Tunnistan, ja siin vist ei ole ma ülemäära emotsionaalne: olen veerand sajandit üleva uhkusega endas kandnud tunnet, et mu elus on olnud see erakordne õnn olla Balti rahvaste vabadusvõitluse läbi aegade suurima aktsiooni-idee sünni ja teokstegemise vahetus läheduses! Koguni selle masinavärgi sees. Olen tänulik saatusele, et kuulun põlvkonda, kelle parimas eas esindajatel oli võimalus eestvedajatena oma rahvas jälle vabaks võidelda. Targalt. Vaid vähestele filosoofidele saab raskepäraste raamatute lugemise ja kirjutamise – so inimkonna suurvaimudega dialoogi pidamise ja vaimus mäslemise kõrval - osaks vana ühiskonnakorra hävitamises ja uue loomises täisväeliselt, praktiliselt, kaasa lüüa!»

Need sõnad on kirjutanud Balti keti 25. aastapäeva puhul 23. augustil 2014 siinsamas Postimehes  Eestimaa Rahvarinde eestseisuse liige ja programmitoimkonna juht Ülo Kaevats. Sügava õiglustundega mõtleja, õpetlane, riigimees. Neist sõnadest on saanud nüüd ka tema hüvastijätt  eluga. Üks kunagise rahvaliikumise mastimändidest on murdunud. Eas, milles  temalt oleks võinud veel oodata mälestusi ja üldistavaid käsitlusi, kaasakõnelemisi Eesti  ühiskonna tänases ja homseski päevas. Hävitav haigus võttis enneaegselt selle võimaluse.

Kuluks mitu lehekülge, et üles lugeda kõiki nõukogusid ja toimkondi, mille liikmeks füüsiku haridusega teadusfilosoof, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Kaevats on olnud. Siin mainitagu vaid TTÜ humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi, filosoofia õppetooli juhatamise  ning professuuri (1999 – 2011) kõrval  tema panust Eesti Entsüklopeedia peatoimetajana 1989 – 2000 ja riigisekretärina 1992 – 1995. Mõtteliste mudelite uurijana oskas Kaevats ühiskondlikes protsessides näha nii alternatiive kui ka kompromisse. Aga tema tõeline anne oli ideede õige ja täpne sõnastamine. Sellisena läheb ta Eestimaa Rahvarinde ajalukku. 1988. aasta kuuma suve ja sellele järgnenud sügise jagasin Ülo Kaevatsiga  ajakirja Vikerkaare toimetuse nõupidamisruumi. Kaevats oli Rahvarinde programmi üks kokkukirjutajatest ja seal see ka sündis. Tema toimetajasilma ja käe alt käisid läbi kõik Rahvarinde dokumendid. Nii jätkus see kuni Rahvarinde tegevuse lõpetamiseni 1993. Selle kõrval oli Kaevats aga ka asendamatu läbirääkija, suhtekorraldaja ning kus vaja, seal ka lepitaja. Ta oli igas mõttes sillaehitaja. On südamest kahju, et nüüdsest tuleb leppida temast rääkides mineviku vormis. Aga nagu ta isegi öelnud, võime üksnes olla tänulikud, et ajalugu meile  sellised võimalused ja hetked on kinkinud. See teadmine lohutagu Ülo Kaevatsi omakseid, sõpru, kolleege, kõiki ta põlvkonnakaaslasi, kes on osalenud Eesti tagasitoomisel koju.

Eestimaa Rahvarinde eestseisuse nimel

Rein Veidemann
 

Suri Ülo Kaevats

Eile suri raske haiguse tagajärjel endine riigisekretär, emeriitprofessor Ülo Kaevats.

Kaevats sündis 29. septembril 1947. aastal. Aastatel 1989-2000 oli ta Eesti Entsüklopeedia peatoimetaja ja 1992-1995 riigisekretär. Alates 1999. aastast oli ta TTÜ humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi filosoofia õppetooli juhataja ja 2011. aastast emeriitprofessor.

Kaevats oli ka Eestimaa Rahvarinde eestseisuse liige ja programmitoimkonna juht.

Keskerakond: ministrikohtade küsimus on tähtis, aga me ei kommenteeri

Postimehe pakkumisele, kellest võiksid saada järgmised Eesti ministrid, andis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal napi kommentaari, sest ministrikandidaatidest rääkimine enne valimisi ei ole hea tava.

«Kindlasti ei ole ministrikohtade küsimus vähetähtis,» ütles Toobal Postimehele pressiesindaja vahendusel. «Et päriselt poliitilist kurssi muuta, on valitsusse vaja mehi ja naisi, kes suudavad end kehtestada ja käegakatsutavaid tulemusi saavutada.»

Ta nõustub, et see, kes ministrikohvri enda kätte saab, on sama tähtis, kui valitsuse püstitatavad eesmärgid ja aetav poliitika, aga jääb siiski diplomaatiliseks: «Kõigis suurtes erakondades on poliitikuid iga valitsuspositsiooni jaoks.»

Toobal rõhutab, et konkreetseid nimesid, välja arvatud peaministrikandidaati, enne valimisi kommenteerida pole Eestis hea tava ja et sellest võiks kinni pidada. Samas ei soostu ta siiski ka peaministrikandidaate kommenteerima.

Postimehe pakkumine oli:

Postimehe pakkumine, kelle näppude vahele võiks parlamendierakondadest ministrikohver pärast valimisi sattuda.

 

Juhtkiri: lisaraha liitlaste vastuvõtuks on mõistlik

Eesti ootab liitlaste tuge ning seda mitte üksnes lubadusena kõige suurema häda korral appi tulla. Me soovime, et meie liitlaste üksused oleksid Eesti pinnal pidevalt – kas seda kohalolu nimetatakse baasideks või roteeruvateks üksusteks, pole nii tähtis.

Üks osa ohuks valmistumisest on ka see, et meie liitlased paigutavad Eesti ladudesse varustuse oma üksuste tarbeks. Kui on vaja Eestile appi tõtata, siis saabuvad liitlaste kaitseväelased siia lennukitel ning saavad varustuse eelpaigutusladudest. Kokkuvõttes lühendab see tublisti aega, mis kulub abikutsest selle saabumiseni.

Loomulikult tuleb liitlaste üksuste majutamiseks, harjutusväljakuteks ja varustuse ladustamiseks kulutusi teha. Selle aasta eelarves on kaitseministeeriumi valitsemisalale ette nähtud 412 miljonit eurot. Liitlaste vastuvõtmiseks lisanduv kümme miljonit eurot aastas ei tõsta Eesti kaitsekulusid mingile müstilisele või üle jõu käivale tasemele ei suhtarvuna SKTst ega absoluutarvudes. Pealegi on tegu investeeringutega, peaasjalikult ehitiste ja rajatistega – tööd saavad meie ehitajad ja materjalide tootjad.

Siia loodav liitlaste staap, harjutusväljakud ja muu on kõik mõeldud selleks, et häda korral oleks reaktsioon kiire, sujuv ja asjakohane. Põhja-Atlandi lepingu artikkel viis kehtib. Selle kinnituseks võib tuua ja ongi toodud loogiline argument, et kui hätta jäetakse üks liitlane, siis on see samast hetkest NATO lõpp – miks peaks keegi veel uskuma, et hätta ei jäeta ka teda. Kollektiivkaitse vankumatust kinnitavad liitlaste riigipead. Meenutagem USA presidendi Barack Obama kõnet Tallinnas eelmise aasta septembris. Õnneks on nüüd selgelt aru saadud, et artikli viis kehtivust tuleb lisaks sõnadele kinnitada ka reaalse tegevusega nii Eestis kui ka teistes liitlasriikides.

On selge, et NATO abi tõrgeteta toimimiseks tuleb nii otsustamis- kui ka tegutsemisrajad ette sisse tallata. Seda nii poliitikute, ametnike kui ka kaitseväe tasemel. Mida rohkem ja järjekindlam on koostöö rahulikel aegadel, seda kindlamad saame olla, et kriisi puhkedes astutakse reaalsed sammud kiiresti. Kokkuvõttes tähendab see heidutusvõime kasvu – seda, et potentsiaalne agressor ei ründa kunagi Eestit.

Fraasist «praeguses julgeolekuolukorras» ei tohi kindlasti saada trööbatavat õigustus mistahes otsustele. Praegu on aga otsus kasutada liitlaste vastuvõtuks vajalikeks investeeringuteks lisaraha õige. Kui neid kulutusi püütaks teha kehtiva kaitse-eelarve summast, siis tähendaks see meie oma kaitseväe arengu pidurdamist, ilmselt planeeritud hangete edasilükkamist. Lisarahata oleks me kaitsevaldkond seega olukorras «nokk kinni, saba lahti».

 

IRL: Savisaarest kui peaministrist pole mõtet rääkidagi

Postimees pakkus parlamendierakondadele välja võimalikud ministrikandidaadid. IRLi vastus oli, et neil on parim peaministrikandidaat.

«IRLil on parim peaministrikandidaat ja selleks on Juhan Parts,» ütles Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Tiit Riisalo, kelle sõnul kriitilises olukorras Rõivasele ja Mikserile loota ei saaks. «Edgar Savisaarest ei ole mõtet rääkidagi. Arvan, et see ongi tähtsaim erinevus nelja suurema erakonna vahel.»

Postimees pakkus võimalikeks peaministrikandidaatideks järgmisi parlamendierakondade esipoliitikuid:

Reformierakond: Taavi Rõivas

IRL: Juhan Parts

Sotsiaaldemokraadid: Sven Mikser

Keskerakond: Edgar Savisaar

Mis puudutab ülejäänud ministriameteid, siis Riisalo sõnul on IRLil kindlasti palju tugevaid kandidaate. «Erakonnal on pikk valitsuskogemus ja julgus langetada ebamugavaid otsuseid. Meenutagem kasvõi majanduskriisiaegseid kärpeid ja riigikaitsekulude kiiret tõstmist kahe protsendini.»

Samas on tema sõnul ennatlik hakata ameteid jagama enne, kui valimised on toimunud.

Postimehe pakkumine, kelle näppude vahele võiks parlamendierakondadest ministrikohver pärast valimisi sattuda.

 

Mart Kuldkepp: Eesti põhjamaisus ehk Vana idee uued rõivad

Mõte sellest, et ka Eesti on Põhjamaa, on meid ikka ja jälle köitnud, kirjutab Mart Kuldkepp värskes Sirbis.

Eesti kultuuriruumis loob põhjamaisuse mõiste hulgaliselt positiivseid seoseid (ürgne loodus, väärikas ajalugu, kõrgetasemeline kultuur ja haridus) ning välismaailmagi silmis on Põhjamaade maine kõike muud kui kehv. Ootuspäraselt on vastavasisulist retoorikat seetõttu tihti kasutatud, kui on vaja end kuidagi identiteedipoliitiliselt määratleda. Nimetada võib korduvalt üles kerkinud plaani asendada Eesti sinimustvalge trikoloor ristilipuga, samuti president Toomas Hendrik Ilvese fantaasiarikast ideed Eestist kui nn Jõulumaast ning uusima näitena Reformierakonna 2015. aasta valimisprogrammi pealkirjaga «Uus Põhjamaa». Nagu viimase üldosas esimese asjana kangastuda lastakse, peab maailm saama tulevikus tundma Eestit kui «Uut Põhjamaad», s.t «riiki, kus on saavutatud Põhjamaade elatustase ja turvalisus, kuid mis on isiku- ja majandusvabadustelt jätkuvalt maailma tipus ning nii sotsiaalselt kui tehnoloogiliselt dünaamilisem ja paindlikum kui vanad Põhjamaad».1

Juba eesmärgipüstitusest ilmneb, et see põhjamaisuse mõte erineb nendest Eesti rahvusmüütidest, millel rahvusvahelist kõlapinda ei ole ja mis seda ei taotlegi. Põhjamaisuse retoorika on suunatud maailmale: selles ei väljendu mitte ainult tahe millestki erineda, vaid ka tahe teiste Põhjamaadega sarnaneda – isegi kui neile ühtlasi vähest dünaamilisust ja paindlikkust ette heidetakse. Seega ei piisa selle visiooni eduks Eesti enese tahtmistest, vaid vältimaks kadaklusse langemist peab mõte leidma laiema heakskiidu. Ajalugu näitab siiski, et seni on tahes-tahtmata olnud tegemist ainult seespidiseks tarvitamiseks kõlbliku seerumiga. Ka Reformierakonna seekordne visioon ei paku selles osas midagi uut.

Eesti põhjamaisuse idee sündis XIX ja XX sajandi vahetuse paiku, mil rahvuslikult meelestatud eestlaste teadvuses kinnistus arusaam Saksamaast ja vähemal määral Venemaast kui eestlaste põlisvaenlastest. Seega kasutati õigust pöörata silmad regiooni kolmanda ajaloolise suurvõimu poole, keda peeti teistest hoopis sõbralikumaks. Rahvalik müüt vanast heast Rootsi ajast, mil talurahvast kaitses hea Rootsi kuningas, lõimiti tekkivasse Eesti ajalookirjutusse, ning Rootsi aega hakati kujutama eesti rahva omamoodi kuldajana. Ninanipsuna baltisakslaste kultuuritooja-pretensioonidele oli võimalik näidata, et just sellal, mitte XIII sajandi alguses, pandi siinkandis idanema esimesed vabaduse ja hariduse seemned.

Esimese maailmasõja segastel aegadel viis mõte Eesti n-ö kultuurilisest põhjamaisusest omakorda plaanideni anda sellele identiteedile poliitiline sisu Venemaast eraldumise ja Põhjamaadele lähenemise näol. Juba 1917. aasta septembris tegi Jaan Tõnisson Eesti Maapäevale ettepaneku luua föderatsioon, kuhu kuuluvad nii Baltimaade kui Skandinaavia rahvad. Sõja lõpu lähenedes, kui Eestis oli Saksa okupatsioon, püüdsid välisdelegatsiooni liikmed Karl Robert Pusta ja Ants Piip tekitada selle nn Balti Liidu kava vastu Antanti maade, eriti Suurbritannia huvi.

Rootslastele, kes Eestist õieti midagi ei teadnud ja olid harjunud nägema seda Venemaa osana, tulid sellised ambitsioonid suure üllatusena. Skandinaavia-Balti poliitilise lähenemise väljavaatesse suhtusid sealsed poliitikud aga umbusuga, arvates ettenägelikult, et niipea kui Venemaa tugevneb, püüab ta endised Läänemere provintsid tagasi vallutada. Seetõttu jäi Rootsi terveks sõdadevaheliseks ajaks seisukohale, et Balti riikidega oleks lähemaid liitlassuhteid luua väga ohtlik.

1920. aastate keskpaigaks oli ka eestlastele selge, et Skandinaavia maade huvi Balti Liidu projekti vastu ei õnnestu äratada. 1930. aastatel, kui rahvusvaheline olukord läks pinevamaks, tehti sellegipoolest katseid mõte uuesti elustada. Rootsit aga, mida Eestis on alati peetud Skandinaavia võtmeriigiks, sundis see Baltimaadest vaid veelgi resoluutsemalt eemalduma.

Eesti iseseisvuse taastamise järel on kontaktid Põhjamaadega arenenud hoopis uue tähe all. Kuuluvus Euroopa Liitu ja muudesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse on andnud koostööle tugeva poliitilise raamistiku. Eesti majandusareng on toimunud suuresti Põhjamaade toel, millele euroopaliku ärikultuuriga ja lähikonda jäävad Balti riigid on omakorda olnud atraktiivne investeerimiskeskkond. Näiteid kultuuri- ja hariduskoostööst on loendamatu hulk. Vaid Põhjamaade Nõukogusse – organisatsiooni, mille kaudu oleks end Põhjamaana kõige loogilisem defineerida – pole Eestit seni võetud.

Küll aga, nagu on toonud välja ka Mikko Lagerspetz,2 pole praegune Eesti kindlasti mitte Põhjamaa, ega isegi sinnapoole teel. Takistuseks pole seejuures mitte enam poliitilise usalduse puudumine, vaid see, et on muutunud põhjamaisuse mõiste. Kui eestlastel seostub see jätkuvalt kujutelmaga ühisest ajaloost, kultuurist ja ka potentsiaalsest välisvaenlasest, siis muule maailmale – olgu see hea või halb – tähendab põhjamaisus midagi muud: see on teatud ideaalühiskonnamudel (sotsiaaldemokraatlik heaoluriik) ja sellega seotud väärtused (võrdsus ja solidaarsus), millele pandi alus Teise maailmasõja järgse majanduskasvu ajal ning mida pole tänapäevani lõplikult lammutatud.

Eestlastel, kelle ajalooline kogemus on teistsugune, sellist pärandit muidugi olla ei saa ja pole ka märke, et seda eriti kahetsetaks – vähemalt ei tundu oma valimisprogrammi põhjal seda tegevat Reformierakond. Küll aga seni, kuni eestlased põhjamaiseid väärtusi ei jaga, on tulemus sama, mis 80 aastat tagasi: ei saa olla juttugi sellest, et meid täisväärtuslikuks Põhjamaaks tunnistataks. Katsed seda positiivselt laetud terminit kuidagi ümber mõtestada ja ise Põhjamaadest veel põhjamaisemaks hakata ainult maskeerivad seda fakti ning juhivad kaugemale sellest, millele me justkui läheneda soovime. Seetõttu kõlbab ka seekordne Eesti põhjamaisuse-retoorika vaid sisepoliitiliseks tarbimiseks.

1 Reformierakonna valimisprogramm 2015. Uus Põhjamaa, lk 2. http://reform.ee/FB/Valimisprogramm_2015_web.pdf

2 Mikko Lagerspetz, Kas Eesti ikka tahab saada Põhjamaaks? – Eesti Päevaleht 21. I 2015.

Nädala viimane päev ilmas muutusi ei too

Pühapäeval jääb osatsüklon Rootsi rannikule tiirlema ja selle idaserv katab Eesti.

Öösel sajab lörtsi ja vihma ning õhutemperatuur on kuni +3 kraadi, hommikuks langeb -2 kuni +1 kraadini.

Hommikupoolikul sajab Tallinn-Tartu joonest ida pool lund ja lörtsi, pärastlõunal on saju võimalus kõikjal väiksem.

Pühapäeval on pilves ilm. Mitmel pool sajab lörtsi ja lund. Puhub lõuna- ja edelatuul 5 kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +2 kraadi.

Kaarel Tarand: meie aja kangelased

Riigikogu komisjoni istungite helisalvestiste hukust päästja aunimetusele hakkasid korraga preten­deerima lausa kolm erakonda: IRL, Reformierakond ja SDE, kirjutab Kaarel Tarand värskes Õpetajate Lehes ning küsib, kummad nad on, kas küünilised või juhmid?

Heroilise võitluse lõpuks hoidsid parlamendierakonnad ära Eesti seadusandliku kogu barbaarse hävitustöö mälusektoris. Riigikogu komisjoni istungite helisalvestiste hukust päästja aunimetusele hakkasid korraga preten­deerima lausa kolm erakonda: IRL, Reformierakond ja SDE. Kummad nad on, kas küünilised või juhmid?

Kas tõesti saab keegi täiemõistuslik eeldada, et laiade hulkade silme all antud etendus ning selle osaliste seisukohad saavad kõigil kohe ununeda? Samas, mine tea, ehk ongi nende erakondade mõnel valijarühmal lühike mälu ning neid tasubki pidevalt hullutada skeemi järgi, et ise probleemi tekitan, ise selle ka lahendan.

Eesti vaba ühiskonna viimane suur probleem helisalvestistega oli aastal 1995, mil selle peakangelane Savisaar lubas lausa igaveseks poliitikast lahkuda (aga endale tüüpiliselt muidugi sõna ei pidanud). Isegi toona ei olnud probleemiks mitte niivõrd lindistuste sisu, kuivõrd asjaolu, et lindistatud oli inimeste teadmata, salaja. Riigikogu komisjoni istungeid on alati salvestatud kõigile avalikult. Et see tagantjärele kellelegi muret saab valmistada, on küllap endisest nuhkimisühiskonnast kaasa veetud postsovetlik trauma, mille olemasolu me rahvusvahelisel areenil tavatseme eitada.

Protsessi viimases faasis käitusid asjasse puutuvad poliitikud üpris inetult ja selgrootult, mõni asus hoogsalt valetamagi. Eelnõu menetlusest tagasivõtmisega probleem iseenesest ei lahenenud, see loodetakse valimiste eel lihtsalt ära peita. Seetõttu ei tohi avalik tähelepanu helisalvestiste edasisele saatusele kaduda, pigem vastupidi. Vähemasti teoreetiliselt on olemas võimalus kõik need salvestised nüüd kiiresti avalikku kasutusse tuua, litereerida ja statistiliselt üldistada. Arvata on, et varjatult survestavad otsustajad arhiivi leidma ettekäändeid avalikustamisega venitamiseks või selle takistamiseks, kasutuspiirangute seadmiseks jne.

Kõik kokku jätab endiselt vastuseta küsimuse, mida siis otsustajatel ikkagi karta on. Kõnealuse seaduseelnõu tegemise lähtekohad on ka mujalt vildakad. Väide, nagu oleks võimalik mis tahes koosolekutest korralikke ja sisukaid protokolle teha ainult siis, kui see on sätestatud seaduses, on korraga naeru- ja häbiväärne. Tegu pole seaduse, vaid organisatsiooni sisemise kultuuri küsimusega. Koosolekute sisulist protokollimist harrastatakse igas normaalses MTÜ-s, küllap ka ettevõttes. Et riigikogu komisjonid seda ei tee, on skandaalne. Kui protokollid aasta-aastalt aina napisõnalisemaks ja sisutumaks muutusid, pidi see toimuma kõigi rahvaesindajate ühisel vaikival soosingul. Nii oli mugav, nii pääses veel ühest avaliku kontrolli võimalusest.

Lindistuste varjamise ja sealt edasi juba hävitamise küsimus kerkis aga päevakorda üldse seoses õiguskaitseorganite tegevusega, vajadusega saada selgust. Järelikult on saadikute seisukoht, et prokuratuur ja kohus ei tohi selgust saada. Ja kui juba nemad ei tohi, siis loomulikult mitte kodanike hulgad. Sellest omakorda on raske järeldada muud kui seda, et saadikud ei ole üldse aru saanud, kuhu ja mida tegema nad on saadetud.

Valija peab toimunust tegema tõsiseid järeldusi. Esiteks peab hoiduma selliste inimeste valimisest, kes ei ole mõistnud, et parlament ongi avaliku rääkimise keskne koht riigis. Teiseks kõlbavad mittemõistjatega sama vähe parlamenti inimesed, kes kardavad oma seisukohti avalikult välja öelda või ei soovi demonstreerida oma valijatele, kuidas nad valijatele antud lubaduste eest igapäevatöös seisavad. Ja kolmandaks, kõigilt praegu kandideerijailt peab valija nõudma dokumenteeritud kinnitust selle kohta, et riigikogu järgmisesse koosseisu valituks osutudes ei astu nad ühtki sammu, mis piiraks avalikkuse juurdepääsu riigikogu alatistes komisjonides toimavale.

Poliitikute eravestlustest koorunu ning sotsiaalmeedia nopete põhjal võib praegu kokkuvõtvalt järeldada, et helisalvestiste hävitamisest või avalikkuse eest varjamisest ollakse parlamendis üsna üksmeelselt huvitatud järgmistel põhjustel. Esiteks variseks lindistuste avaldamisel kokku aastaid hoolega üles ehitatud konstruktsioon, mille kohaselt «saadiku põhitöö toimub komisjonis». Sellega teatavasti põhjendatakse täiskogu aina süvenevat tuima formalismi, mis rahvale meedia vahendusel näha. Salvestistest selguks, et tegelikult on ka komisjonides palju formalismi ja ükskõiksust, nii mõnigi saadik ei võta aruteludest, kui sellised peaksid toimuma, sisuliselt osa ka siis, kui füüsiliselt koosolekule pärast alguses kohaloleku registreerimist kauemaks kohale jääb.

Teiseks tuleks ilmsiks nii mõnegi, kes komisjonis suu lahti teeb, mastaapne ebakompetentsus küsimustes, mis otsustamiseks laual on. Ma ei arva sugugi, et iga saadik peab valdama spetsialisti tasemel kõiki teemasid, mis ühe alatise komisjoni pädevusse kuuluvad, aga siis tulebki kasutada ekspertabi. Paraku ilmneb salvestistest, et nii mõnelgi saadikul on ekspertide või huvirühmade arvamuste ärakuulamisega suuri raskusi, selle asemel peetakse kutsutud ekspertidele jutlusi ja ülbitsetakse matslikult ametnikega. Kes kohal käinud, teab seda omal nahal.

Üleskutse: jaga oma kogemusi Soome ja Eesti tööandjatega

Tartu Ülikoolis tehtud uuringust selgus, et Soome ei meelita tööle mitte ainult kõrgem palk, aga ka tööandjate suhtumine oma alluvatesse. Hea lugeja, ootame sinu kogemusi töötamisest nii Soomes kui ka  Eestis.

Aseesimees ja juhatuse liige lahkusid Rahva Ühtsuse Erakonnast

Aseesimees Peeter Reemann ja juhatuse liige Imre Termonen teatasid lahkumisest täna, Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) esimesel sünnipäeval.

Virumaa Nädalalehe teatel viitasid mõlemad mehed lahkumisteates sellele, et ei ole nõus ja rahul läbipaistvusega erakonnas, erakonna juhatuses ja erakonna juhtimisega.

RÜEl on kaks aseesimeest ja erakonna esimeheks on Kristiina Ojuland. Möödunud suvel ütles nelja lapse isa ja veerand sajandit sepana töötanud Reemann Postimehele, et kui Ojuland talle helistas ja teda uude erakonda kutsus, otsustas ta õla alla panna. «Kristiina on teotahteline ja võimekas naisterahvas, ma toetan teda sada protsenti,» kinnitas ta vaid pool aastat tagasi.

RÜE endine aseesimees Peeter Reemann ja RÜE esimees Kristiina Ojuland olid kolm kuud tagasi, erakonna üldkogul, vägagi sõbralikus meeleolus. Foto: Tairo Lutter

Erakonna algatajad teatasid aasta tagasi, et erakonna programmiliste põhimõtete aluseks on idee Eestist, kus riigi kogu toimimise keskmeks on riigi olulisim alustala - inimene.

RÜE pressiesindaja rõhutas, et lahkunud erakonnaliikmed ei kandideerinud riigikokku. «Värske ja uue poliitilise jõu loomine ja arendamine situatsioonis, kus riigis valitseb erakordne vajadus muutuste järele ja olemasolevad erakonnad on huvitatud jõupositsiooni säilitamisest on raske töö,» ütles juhatuse aseesimees Evelyn Danilov pressiesindaja vahendusel. «Täiesti mõistetavalt saab inimestel eri aegadel otsa aja- ja jõuressurss. Oleme kõik seda pinget mingil ajahetkel tunnetanud.»

Juhatuse liikme Jane Snaith sõnul jätkub erakonna töö ja areng plaanipäraselt. «Üldkogu kinnitab lahkunud juhatuse liikmete asemele uued liikmed ning jätkame tööd valimiskampaaniaga.»

Kristiina Ojuland valiti RÜE esimeheks 1. novembril. Foto: Tairo Lutter

Erakonna liikmed valisid Ojulandi esimeheks novembri algul. Nii Reemann, Termonen kui Ojuland kuulusid varem Reformierakonda.

 

Nafta hind tegi ootamatu tõusu

Reedel tõusis nafta hind suisa kaheksa protsenti, mis on suurim ühe päeva jooksul toimunud tõus peaaegu kolme aasta jooksul.

Analüütikute hinnangul võib hinnatõusu seletada mitmete faktoritega. Näiteks levivad uudised, et terrorismirühmitus IS on liikumas Iraagi põhjaosade naftamaardlate lähedale, kirjutab The New York Times.

Samas toimus hinnatõus pärast seda, kui ettevõte Baker Hughes teatas, et USA töötavate nafta pumpamise alade hulk langes viimase nädala jooksul seitse protsenti, mis on suurim ühe nädala jooksul toimunud langus alates 1980ndate lõpust. See tähendab, et töös on veel 1223 ala, mis on väikseim number viimase kolme aasta jooksul. Energeetikaettevõtete juhtide hinnangul võivad aga lähima paari kuu jooksul töötamast lakata veel 300 ala, kuna lepingud on lõppemas.

Suur hinnatõus toimus reedel kauplemise viimase 45 minuti jooksul. Brenti barrel tõusis üle 50 dollari piiri.

Kas kaevurite surma põhjustas kiirustamine või puuduv turvavarustus?

«Mulle ei mahu pähe, kuidas see võimalik on, et kaks inimest korraga niimoodi kaevanduses lämbuvad,» ütles kaevurite ja energeetikute ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski eile hommikul, umbes 12 tundi pärast seda, kui maa alt leiti kahe Estonia kaevuri surnukeha, kes polnud neljapäeva õhtul vahetuse lõppedes maale tõusnud.

Eesti Energia saatis neljapäeva õhtul kell 20.59 välja pressiteate õnnetuses hukkunute kohta, kus kinnitas, et päris kindel on vaid see, et tegemist ei olnud varingu ega plahvatusega.

Viru ringkonnaprokuratuur alustas kriminaalmenetluse ja teatas, et hukkunutel ei tuvastatud väliseid vägivallamärke. Ehkki versioone pakuti eile mitmeid, kõlas kõige sagedamini oletus, et surma põhjuseks võis saada gaas.

Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov selgitas, et allmaakaevanduses on mitmeid gaase, alates looduslikest ning lõpetades diiselmasinate heitgaaside ja õhkimisel tekkivate gaasidega.

Hukkunud olid 18-aastase staažiga kogenud läbindajad, kes töötasid Aleksandrovi sõnul eesliinil. Läbindajate ülesanne on puurida kaevandusseina spetsiaalse masinaga auke, täita need emulsioonlõhkeainega ja plahvatuste abil kaevanduskäike tekitada.

Juhatuse esimees kinnitas, et ka läbindajate tööett ventileeritakse, ent seal pole õhuvahetus nii intensiivne kui mujal kaevanduses.

Kaevuritel on olemas ka gaasi eest kaitsev turvavarustus, ent seda kasutatakse Aleksandrovi sõnul vaid vajaduse tekkides.

Seda, kas hukkunute juures avastati märke, mis võivad viidata meeste katsetele hingamisteid gaasi eest kaitsta, prokuratuur eile ei öelnud.

Viru ringkonnaprokuratuuri nõunik Jelena Filippova ütles, et surma põhjuse selgitab kohtuarstlik ekspertiis. «Ekspert võib põhjuse mitteametlikult öelda küll mõne päeva jooksul, kuid ametliku ekspertiisi koostamine võib aega võtta isegi paar kuud,» sõnas Filippova.

Kuigi allmaakaevanduses ei ole mobiililevi, on kaevuritel võimalik maa alt ühendust võtta juhtimiskeskusega, selleks on seal olemas spetsiaalsed telefonid. Filippova sõnul pole praegu andmeid, et mehed oleks enne hukkumist püüdnud abi järele helistada.

Eesti Energia Kaevanduste üks mustemaid aastaid tööõnnetuste koha pealt oli 2008, mil kuue kuu jooksul hukkus Viru ja Estonia kaevanduses kolm töötajat. Tookord kaotas õnnetuste pärast ameti toona Eesti Põlevkivi nime kandnud ettevõtte allmaatööde juht Aleksandr Borovkov.

Eesti Põlevkivi juhatuse toonane esimees Ilmar Jõgi põhjendas resoluutset sammu Põhjarannikule tookord nii: «Nagu ikka – keegi peab ju süüdi jääma. Meistrit polnud mõtet lahti lasta, see olnuks liiga odav hind.»

Kaevurite ja energeetikute ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski peab kaevandusõnnetuste põhisüüdlaseks tükitööd. See sunnib tema hinnangul töötajaid kiirustama ja jätab vähem aega tööohutusega seonduvale. «Peame sellest tükitöö süsteemist eemalduma, enne olukord ei parane. Veljo Aleksandroviga olen sellest korduvalt rääkinud. Tema mõistab ja on nõus, aga ettevõtete keskastmejuhid ei taha kuuldagi. Eks me nüüd peame veel valjemini sellest rääkima,» sõnas Ponjatovski.

Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimehe Veljo Aleksandrovi kinnitusel pöörab kaevandusettevõte tööohutusele väga suurt tähelepanu, sest põlevkivitootmises on palju riske. «Oleme suurendanud järelevalvet tegevate inimeste arvu, jälgime pidevalt töökeskkonda, mõõdame, räägime inimestega ja tuletame neile meelde lauset, mis peab kogu aeg silme ees olema: «Tervelt tööle, tervelt koju!», aga ikka ei järgita alati nõudeid ega kasutata kohustuslikku varustust,» sõnas ta.

Aleksandrov ütles, et Eesti Energia Kaevanduste ettevõtetes juhtub keskmiselt 12 tööõnnetust aastas ja see on paljude teiste ettevõtetega võrreldes väike suhtarv.

Eile sündmuskohal viibinud tööinspektsiooni tööinspektor-uurija Tiit Tabor ütles, et sündmuskoha vaatlus ei andnud juhtunule selgitust. «Praegu ei tea keegi, mis juhtus, kõik ootavad ekspertiisi tulemusi,» lausus ta.

Plahvatusgaaside olemasolu ta kinnitas, ent nagu öeldi talle sündmuskohal, tavaliselt nendega probleeme ei teki, sest pärast õhkimist töörinne tuulutatakse. «Kogenud töötajad rääkisid, et 45 aastat pole kaevandustes midagi sellist juhtunud,» lisas Tabor.

 

Viimaste aastate traagilisemad kaevandusõnnetused

  • Jaanuar 2008: Estonia kaevanduses hukkus allmaatööline Aleksandr Terjošin (51), kui puurmasin ta vastu tervikut surus.
  • Mai 2008: Estonia kaevanduses hukkus allmaalukksepp-elektrik Vassili Šašerin (35), kes sai konveierilindil töötades raskeid kehavigastusi.
  • Juuni 2008: Viru kaevanduses hukkus allmaakoristusee tööline Aleksandr Savitski (53), kui talle kukkus kaela kivilahmakas koos tugipostiga.
  • Veebruar 2013: Estonia kaevanduses hukkus allmaatööline Valeri Pavlov (53), kes jäi kaeveõõnes laevaringu alla.
  • August 2014: Estonia kaevanduses hukkus kopplaaduri juht Anatoli Vassiljev (53), kui kopplaadur talle otsa sõitis.
  • Jaanuar 2015: Estonia kaevanduses hukkusid läbindajad Igor Sannikov (37) ja Nikolai Ivanov (38). Surma põhjuse ekspertiis on valmimas, ühe võimalusena uuritakse gaasimürgitust.

Allikas: tööinspektsioon

Kes võiks loota ministriportfelli?

Kellel riigikogu 872 kandidaadi seast on lootust saada pihku ministriportfelli sangad? Kellele erakondades neid portfelle reserveeritakse?

Sellest erakonnad avalikult ei räägi. Kõik koalitsioonikõnelustele pääsevad erakonnad teatavad, et valitsuse loomise läbirääkimistel on personaalia ehk valitsuskabineti koostamine kõige lihtsam, see kõige viimane asi, millele mõeldakse. Tegelikult tekitab portfellide jagamine alati kõige enam pingeid.

Ministrite valikumõõdikuid on ridamisi. Kes kui palju ukselt uksele käis? Kes on aastaid parteitöösse panustanud? Kes sai rahvalt kõige suurema mandaadi? Kes erakonda lolliks ei tee? Kes sobib meeskonnatööks, kes vähegi kaela kannab? Kas naisi on nimekirjas piisavalt?

Et hoiduda enne valimisi erakonnasiseste pingete üleskruvimisest, ei kibele parlamendiparteid välja pakkuma oma varivalitsusi, mille põhjal võiks saada aimu võimalikest pärisministritest. Uus võimalik võimunuusutaja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on seevastu varivalitsuse juba esitanud ja lähinädalatel lubab oma esindust rahvale tutvustada ka Vabaerakond.

Postimees pakub ka parlamendierakondadele välja võimalikud ministrikandidaadid ja võimalikud varuvariandid. Seadsime need nimekirjad kokku, mõeldes parteide sisehierarhia loogikale (kel rohkem hääli, sel rohkem lootust), kandidaatide järjestusele valimisnimekirjades, kuid ka sellele, kes ise ministriks ihkaks või keda erakond ministritoolile lubada ei tahaks. 

 

ERAKONDADE VÕIMALIKUD MINISTRIKANDIDAADID

(tumedas kirjas on Postimehe nägemuses erakonna esimene valik, teisena võimalik varuvariant)

 

Peaminister

RE: Taavi Rõivas

IRL: Juhan Parts

SDE: Sven Mikser

KE: Edgar Savisaar

 

Rahandusminister

RE: Jürgen Ligi / Aivar Sõerd

IRL: Sven Sester / Anvar Samost

SDE: Rannar Vassiljev / Rein Järvelill

KE: Kalev Kallo / Toomas Vitsut

 

Majandusminister

RE: Arto Aas / Maris Lauri

IRL: Anvar Samost / Tõnis Palts

SDE: Urve Palo / Rein Järvelill

KE: Mailis Reps / Toomas Vitsut

 

Väliskaubandusminister

RE: Keit Pentus-Rosimannus / Maris Lauri

IRL: Ken-Marti Vaher / Tõnis Palts

SDE: Ivari Padar / Ott Pärna

KE: Oudekki Loone / Marika Tuus-Laul

 

Siseminister

RE: Kalle Laanet / Urmas Kruuse

IRL: Raivo Aeg / Ken-Marti Vaher

SDE: Jevgeni Ossinovski / Andres Anvelt

KE: Jüri Ratas / Kalle Klandorf

 

Justiitsminister

RE: Hanno Pevkur / Lauri Luik

IRL: Kaia Iva / Ken-Marti Vaher

SDE: Andres Anvelt  / Eiki Nestor

KE: Toomas Vitsut / Mailis Reps

 

Välisminister

RE: Urmas Paet / Keit Pentus-Rosimannus

IRL: Marko Mihkelson /Urmas Reinsalu

SDE: Hannes Hanso / Silver Meikar

KE: Enn Eesmaa / Kadri Simson

 

Keskkonnaminister

RE: Kristen Michal / Aivar Sõerd

IRL: Helir-Valdor Seeder / Liisa-Ly Pakosta

SDE: Karel Rüütli / Rainer Vakra

KE: Peeter Ernits / Kersti Sarapuu

 

Põllumajandusminister

RE: Urmas Klaas / Remo Holsmer

IRL: Annely Akkermann / Siim-Valmar Kiisler

SDE: Indrek Saar / Jaanus Marrandi

KE: Arvo Sarapuu / Priit Toobal

 

Sotsiaalminister

RE: Urmas Kruuse  / Vilja Savisaar-Toomast

IRL: Margus Tsahkna / Liisa-Ly Pakosta

SDE: Helmen Kütt / Rainer Vakra

KE: Siret Kotka / Mihhail Kõlvart

 

Tervishoiuminister

RE: Vilja Savisaar-Toomast / Kalle Palling

IRL: Liisa-Ly Pakosta / Diana Ingerainen

SDE: Olga Sõtnik / Heljo Pikhof

KE: Merike Martinson / Tarmo Kriis

 

Kultuuriminister

RE: Yoko Alender / Urve Tiidus

IRL: Ando Kiviberg / Maire Aunaste

SDE: Aet Maatee / Karl-Martin Sinijärv

KE: Jaanus Karilaid / Oudekki Loone  

 

Haridusminister

RE: Signe Kivi / Laine Randjärv

IRL: Jaak Aaviksoo / Margus Tsahkna

SDE: Jaak Allik / Mart Meri

KE: Yana Toom / Mihhail Kõlvart

 

Kaitseminister

RE: Ants Laaneots / Mati Raidma

IRL: Urmas Reinsalu / Aivar Riisalo

SDE: Rainer Vakra / Marianne Mikko

KE: Kadri Simson / Jüri Ratas

 

Nali IRLi stiilis: jänesekostüümis naine pressikonverentsil

IRL kutsus täna ajakirjanikke pressikonverentsile. Pressikutse teatas: valimisvõitlusse siseneb uus ja ootamatu tegelane.
 

Uus ja ootamatu tegelane oli jänesekostüümi riietatud naine, kes käis väidetavalt sportlikku peaminister Taavi Rõivast metsas taga ajamas.

Aktsiooni põhjendati sellega, et Rõivas on korduvalt ära öelnud IRLi peaministrikandidaadi, Juhan Partsi, palvele valimisdebatis osaleda.

Hansaliikumise juht avaldas Viljandi tegevusetuse pärast suurt muret

Hansaliikumise keskuse Lübecki linnapea küsis sel nädalal Viljandi kolleegile saadetud kirjas, kas rahvusvahelisi hansapäevi saab üldse siin teha, sest korraldajad pole vastanud paljudele küsimustele. Viljandi linnapea kinnitab, et hansapäevad tulevad.

Teisipäeval jõudis raekotta Lübecki linnapea ja rahvusvahelise hansaliikumise presiidiumi esimehe Bernd Saxe murelikus toonis kiri, milles ta küsib Viljandi linnapealt Ando Kivibergilt paljude hansalinnade nimel vastust kolmele küsimusele. Kirja lõpus tunnistab Saxe, et hansaliikumise juhtidel on tekkinud mure, kas juunis saab Viljandis hansapäevi ikka rahuldaval moel tähistada.

Tehtud on rohkem, kui välja paistab

Ando Kiviberg tunnistas, et korraldamises on tõrkeid, kuid kinnitas, et rahvusvahelised hansapäevad tulevad ning linn on nendeks valmis. Suurimat muret ei tee ürituste ja külalistele majutuse organiseerimine, vaid sellest välismaailmale teadaandmine.

«Turunduses on meil olnud tõepoolest puudujääke, sest see meeskond vahetus hiljuti,» selgitas Kiviberg. «Aga juba järgmisel nädalal lahenevad paljud probleemid.»

Lübecki linnapea kirjutas, et ta on sügavalt mures Viljandi hansapäevade korralduse pärast, sest küsimused, mis pidid saama vastuse juba novembris, on seniajani lahenduseta. Vähemalt ei ole info selle kohta teiste hansalinnadeni jõudnud.

Muredena toob Lübecki linnapea kirjas välja, et hansapäevade veebileht on novembrist saadik uuendamata ning seal ei leidu programmi infot. Ei ole avatud linnade registreerimislehte, mis varasematel aastatel on olnud valmis vähemalt detsembriks. Ja lõpuks on paljud linnad väga mures sellepärast, kust nad leiavad hansapäevade ajal majutuskohad ning kuidas organiseeritakse nende liikumine eri linnade vahel, sest paljud külalised tuleb ööseks saata Tartusse või isegi Pärnusse.

Kivibergi seletust mööda on need küsimused tegelikult vastuse saanud, kuid ta tunnistas, et info pole teistesse hansalinnadesse piisaval moel jõudnud. Küll aga lubas ta, et järgmisel nädalal see laheneb, sest juba esmaspäeval hakkab tööle registreerimisvorm.

Seda kinnitas ka hansapäevade peakorraldaja Jaanus Kukk, kes on seda internetist leitavat vormi viimastel päevadel ise kohendanud ning võis eile väita, et see on nüüd valmis.

Vähemalt poolesaja linna esindused on endale Viljandi linnapea andmetel hotellikoha juba broneerinud, mis tähendab tema hinnangul, et infot on olnud võimalik leida.

Lõhki paisunud eelarve segas plaane

Et viivituste põhjuseni jõuda, tuleb ajas tagasi minna sügisesse, mil korraldusmeeskonna kõigi valdkondade pealikud pidid ütlema, kui suureks kujuneb nende juhitava tööosa eelarve. Kui kõik oma soovid kirja olid pannud, selgus, et summa ületas tunduvalt linna võimekust.

Nii pidi peakorraldaja Jaanus Kukk hakkama tegema ümberkorraldusi, et kõik ettevalmistused saaksid tehtud umbes poole miljoni euro eest. Senised turundusmeeskonna vedajad leidsid seepeale, et nemad uutel tingimustel jätkata ei saa. Ühelt poolt polnud nad nõus pakutud töötasuga ja teisalt väitsid, et ei suuda allesjäänud raha eest teha seda, mida olid kavandanud. Detsembris asusid tööle uued turundajad, kes on poolteise kuuga üritanud suurt majajäämust tasa teha.

Ando Kivibergi andmetel peaks ka hansapäevade programm järgmisel nädalal veebilehele üles saama ning seda neljas keeles.

«Eemalt vaadates võib tõepoolest jääda mulje, et korraldus ei toimi, aga me saame kinnitada, et mulje ei vasta tegelikkusele,» ütles ta. «Ja see, et korraldajatelt murelikult selliseid asju küsitakse, pole midagi uut. Ka olümpiamängude korraldajatelt küsitakse tihti, kas nad tulevad ikka toime, aga meie mastaap on palju väiksem.»

Kunagine korraldaja: paanikaks pole põhjust

Ehkki linnapea ei usu, et hansapäevad ära jäävad, ega karda ka seda, et infonappus toob tagasilöögi külaliste arvus, tunnistas ta, et selline murekiri Viljandi mainele hästi ei mõju.

«See ei ole tavaline, et selliseid kirju hansaliikumise peakorterist saadetakse. Võtame seda väga tõsiselt ja pöördume nüüd kindlasti selgitustega kõigi hansalinnade poole,» lubas Ando Kiviberg.

Kümme aastat tagasi Tartus suurte hansapäevade korraldamist juhtinud toonane abilinnapea Hannes Astok tunnistas, et tema ei mäleta, kas Tartu sai enne üritust Lübeckist murelikke kirju või mitte.

«Eks kirjavahetust ikka oli ja kui midagi oli vaja selgitada, siis seda ka küsiti,» rääkis ta.

Astok oli kindel, et peakorterist tulnud väga murelikus toonis kirjast hoolimata saab Viljandi hansapäevadega hakkama. «Sellest kirjast ei maksa paanikasse sattuda, aga parandada tuleb kommunikatsiooni,» lisas ta ning leidis, et kõige parem oleks, kui linnapea või mõni abilinnapea lennukisse istuks ja olukorda Lübeckisse selgitama tõttaks.

Ando Kiviberg veel Saksamaale sõitma ei rutanud, küll aga vestles ta Bernd Saxega neljapäeval telefonitsi ning oli veendunud, et suutis hansaliikumise juhile hulga ammendavaid vastuseid anda. Lisaks avaldas Kiviberg valmisolekut järgmisel nädalal Lübeckisse sõita.

Nädala hakul saadud kirjas tegi Saxe Kivibergile ettepaneku osaleda Eesti Vabariigi aastapäeval Norras Bergenis peetaval hansalinnade presiidiumi kogunemisel. Viljandi linnapea ei osanud eile vastata, kas ta sinna sõidab.

«See on väga raske küsimus, sest vabariigi sünnipäeva tähistamise üks osa Viljandis on aktus, millel antakse kätte linna tunnustused  ja linnapeal on seal oluline roll,» selgitas ta. «Au on kaalul mõlemal pool.»

Rahvusvahelised hansapäevad algavad Viljandis 4. ja lõpevad 7. juunil.

Aas: riigikogu võiks lõpetada seaduste vastuvõtmise kolm kuud enne valimisi

Riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Arto Aasa sõnul tasub tõsiselt kaaluda, et riigikogu lõpetab seaduste vastuvõtmise vähemalt kolm kuud enne parlamendivalimisi.

«See vähendab riski, et seadusi võetakse vastu kiirustades ja et viimaste töönädalate hääletustest saab osa populistlikust valimiskampaaniast. Kui see toob kaasa ka väiksema seaduste hulga, on see ainult positiivne. Sest seadustest meil juba puudu ei tule,» ütles Aas Postimehele.

Aas märkis, et kõikvõimalike Euroopa Liidu, Eesti Vabariigi ja kohalike omavalitsuse õigusaktide hulk kasvab nii pöörase kiirusega, et lihtsal kodanikul või ettevõtjal on pea võimatu selles bürokraatiameres ellu jääda.

«Seega tuleks heaks seaduseks lugeda ainult seda uut õigusakti, mis muudab mõned vanad õigusaktid kehtetuks. Seadusloome uuenemine on paratamatus, sest elu areneb kiirelt edasi, aga seadusloome mahtu tuleks küll kõvasti pidurdada. Näiteks uus planeerimisseadus ja ehitusseadustik koondas endasse kaheksa erineva valdkonna seaduse regulatsioonid. Mida vähem seadusi, seda parem,» sõnas Aas.

Aasa sõnul peab hea õigusakt olema lihtsasti loetav ja üheselt mõistetav. Heal õigusaktil on tema sõnul korralik seletuskiri, mõjude analüüs ja selle koostamisel on kaasatud eksperte ja sidusrühmi.

«Siiski toonitan, et kaasamine ei pea tähendama kõikide erihuvidega arvestamist, küll aga nende ära kuulamist ja neile argumenteeritud vastamist. Õige tasakaalu saavutamine era- ja avalike huvide vahel on suur kunst. Kusjuures erahuvidega mitte arvestamisel kõlavad kriitikanoodid tihti kõige valjemalt,» ütles Aas.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe sõnul on komisjon oma senises töös järginud väga hoolikalt hea õigusloome tava.

«Teeme väga tihti avatud istungeid, kus saavad osaleda kõik huvitatud osapooled. Tihti küsime valitsuse esitatud mõjude hinnangule juurde täiendava juriidilise analüüsi. Oleme selles osas kindlasti üks riigikogu kõige aktiivsem ja töökam komisjon. Aga eks arenguruumi on kõigil,» nentis ta.

Aas tõi 2014. aasta parima õigusaktina esile valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS). «Seadus muudab meie ettevõtluskeskkonda selgemaks ja vähem bürokraatlikuks nii ettevõtjatele, kodanikele kui ka järelevalveasutustele. MsüS hakkas ühtse õigusliku baasina reguleerima majandustegevuse lubamist, piiramist ja keelamist riigi poolt. MsüS kohaldub igale ettevõtjale ja tema majandustegevusele kõigil tegevusaladel. Seadusandja koondas MsüSi seni erinevates seadustes laiali valgunud ettevõtjate majandustegevust reguleerivad tingimused, põhimõtted ja korra, sealhulgas ka majandustegevuse alustamise, teostamise, jätkamise ja lõppemisega seotud nõuded,» ütles Aas.

Eelmise aasta parima seadusena võiks Aasa hinnangul nimetada ka valitsuse algatatud liikluskindlustuse seadust.

«Selle seadusega sobitatakse liikluskindlustus tänapäevasesse õigusruumi ja kokkuvõttes muudetakse kindlustamine kliendile mugavamaks. Suurim muutus on kannatanu õigus nõuda liikluskindlustuse kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt, mis annab kliendile võimaluse ajada asju läbi oma tavapäraste teeninduskanalite,» sõnas ta.

«2014. aasta halvimateks eelnõudeks pean Tallinna linna raha kulutamist Keskerakonna valimiskampaaniaks ja nende populistlikku ning õiguslikult puudulikku võitlust väikepoodidega,» lisas ta.

Avalik arutelu: mis saab venekeelse telekanali ideest?

Täna toimub Tallinnas avalik arutelu teemal «Loodava venekeelse telekanali tulevik», mille enamik osalejatest pooldab uue telekanali loomise ideed.

Ümarlaua istungile registreerus 71 inimest, keda korraldajad palusid täita ka vastavasisulise küsimustiku, kus pidi vastama küsimusele, kas toetad venekeelse telekanali loomist või mitte. Telekanali loomise poolt on 78 protsenti (58 inimest) ja vastu üheksa protsenti (seitse inimest) vastanutest, 12 protsenti (üheksa inimest) kahtlevad selle vajalikkuses.

Uue telekanali pooldajad märkisid, et kanal võib ühendada kohaliku venekeelse elanikkonna esindajaid ning võimendada või kujundada nende kaasatus- ja vastutustunnet riigis toimuva eest, vahendas MTÜ Etnoweb'i pressiesindaja. Teatud ajaloolistel põhjustel on venekeelne elanikkond pahatihti tõrjutud Eesti avalikust elust ning see põhjustab negatiivset suhtumist riiki tervikuna. Uuelt kanalilt oodatakse, et see edastab kohalikku infot, annab võimaluse osaleda tähtsates aruteludes ja meelelahutusprojektides nendele, kes ei valda eesti keelt piisavalt hästi. 

Vastased arvavad, et telekanali loojate deklareeritava eesmärgi varjus peitub mingu muu siht. Eestis napib nende arvates kvalifitseeritud töötajaid, kes suudavad täita telekava huvitavate programmidega ning et kanalil puudub ka vaatajaskond. Mõned küsitluses osalenud märkisid, et taoline telekanal võib hoopiski süvendada ühiskonna lõhestatust ning pärssida soovi õppida eesti keelt ja integreerida. Harvemini esines vastuargumentides ebapiisav rahastamine, kõige sagedamini aga professionaalse töötajaskonna nappus.

«Küsitlus näitas ära üldise pildi,» ütles diskussiooni üks korraldajatest, kodanikuajakirjanduse portaali Etnoweb asutaja Natalja Kitam. «Et kogu see aur ei jookseks tühja, peab tulema kokku ja arutama, mida teha edasi ning millised pakutud ideedest on ka teostatavad.»

Osalejate hulgas on rahvuskultuuriühenduste esindajad, avalikud tegelased, ettevõtjad, majandustegelased, sotsioloogid, poliitikud ja kohaliku meedia esindajad, sealhulgas uue telekanali arendusjuht Janek Luts, venekeelse Postimehe peatoimetaja Jevgenia Värä, majandusekspert Raivo Vare, Noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammi Entrum projektijuht Darja Saar, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Aleksandr Aidarov, Eesti Väitlusseltsi esindaja Katerina Danilova, Lasnaidee kodanikuliikumise algataja Maria Derlõš ja loomekollektiivi Joy juht Marina Jerjomina.

Päästeamet ei näe hädas kasside abistamisel probleemi

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul ei ole hättasattunud loomadega seotud väljakutsed päästjate jaoks suur probleem ja võimalusel aitavad päästjad taoliste väljakutsete puhul alati.

Tammearu ütles Postimehele, et niinimetatud kassisündmusi on aastas ülivähe ja ei saa öelda, et päästjad sinna oma ressurssi raiskaksid. Päästekomandode ressurss kulub valmisolekule ja keskmiselt on päästekomando hõivatud väljakutsetega umbes kahe protsendi ulatuses oma tööajast.

Tammearu sõnul peavad ka päästjad inimlikkust säilitama ja sageli tähendab lemmikloomaga juhtunud väljakutse inimese jaoks suurt muret.

«Oletame, et elab üks inimene, 78-aastane Elle, kes on üles kasvatanud neli last. Tema abikaasa on surnud, lähedased surnud ja alles on jäänud vaid üksikud sõbrannad. Ta on ise terve elu head tööd teinud ja riigi arengusse panustanud. Nüüd on tal üks sõber – kass. Ellel on puu otsa lõksu jäänud ainukese sõbraga mure ja kui ta helistab hädaabinumbril, siis öeldaks, et ei, me ei too teda alla, meil on täiesti ükstapuha, mis mure su sõbraga on. Kuidas te ise tunnetaksite seda inimlikus vaates? Inimene võib tunda ennast sellest uskumatult solvatuna. Nii ei saa. Inimlikkust tuleb säilitada, siin ei tohi lugeda seda kahte eurot, mis kulub väljasõidu kütuse peale,» rääkis Tammearu.

Samas leiab Tammearu, et inimesed võiks taoliste väljakutsete puhul lähtuda tervest mõistusest.

«Päästjatel on selline ütlus, et kas te olete näinud puu otsas kassi skeletti? Ei ole, kass on alati lõpuks alla tulnud. Inimesed peaksid meenutama eelmiste sugupõlvede tarkust. Kui tuvi on haige ja istub liikumatult maas, küll kass või rebane ta ära sööb. Kui luik ei taha ära lennata, siis ta ei lendagi ja ta sureb ära. See ongi looduslik valik. Inimesed lähtuvad sageli multifilmidest, kus tuvi, kass ja inimene on suured sõbad, söövad koos küpsist ja joovad limonaadi. Tegelikult toimib loodus oma reeglite järgi,» sõnas Tammearu.

Päästjad said 2014. aastal kokku 823 väljakutset aitama abitus seisundis loomi või linde. Üle poole taolistest väljakutsetest ehk 439 olid Tallinnas.

«See on osalt seletatav ka sellega, et rohkem väljakutseid päästjatele tuleb ikka sealt, kus elab rohkem inimesi. Eelkõige on taolisi väljakutseid soojal ajal, mil inimesed ka rohkem väljas liiguvad. Kevadel, mil noori loomi linnadesse satub ja suvel,» ütles päästeameti pressiesindaja Reimo Raja.

Üleskutse: kus müüakse Eestis kõige odavamat kütust

Suur kütusehinna langetamiste periood on hetkel möödas ja taas näeb nii mõneski tanklas hindu, mis algavad ühega. Samas on üksjagu ka neid kohti, kus kütuseliiter maksab alla euro.

Hea lugeja, kui märkad sel nädalavahetusel mõnda eriti soodsa hinnaga kütusemüüjat, siis anna sellest teada. Märgi palun juurde ka mis firma tanklaga oli tegu ja mis kellaajal soodushinnaga kütust müüdi.

OECD noomib Eestit erakordselt suure palgalõhe pärast

Eesti majanduse kiiremaks arenguks on vaja naiste potentsiaali paremini rakendada, leiab OECD sel nädalal avalikustud Eesti majandusülevaates.

Euroopa teiste majandustega võrreldes annab Eestis erakordselt suur palgalõhe tunnistust naiste potentsiaali kasutamata jätmisest, märgitakse OECD ülevaates. Seda tingivad ühest küljest stereotüüpsed haridusvalikud ja takistused karjääri edenemisele, teisest küljest mõjutab seda lasteaiakohtade nappus ning asjaolu, et vanemahüvitist kasutavad eelkõige naised.

OECD soovitab võtta ette samme naiste ja meeste palgalõhe vähendamiseks, edendada naisettevõtlust ning soodustada isade vanemapuhkusele jäämist.

«Võttes arvesse Eesti väiksust, vananevat ühiskonda ja vähenevat tööjõudu on majanduskasvu saavutamiseks inimressursi efektiivne rakendamine eriti oluline – olulised on inimese võimed, mitte tema sugu,» ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper pressiesindaja vahendusel.

Kuna senine valitsuse tegevuskava pole erilist tulemust toonud, tuleks Sepperi sõnul rohkem pöörata tähelepanu haridussüsteemi kaasajastamisele, et vältida kõiki tegureid, mis võivad süvendada naiste ja meeste koondumist erinevatele tegevusaladele. «Selleks, et parandada ülevaadet palkade kujunemisest, võiks kaaluda palkade suuremat avalikustamist. Samuti võiks riik näidata eraettevõtetele eeskuju palgaauditite läbiviimisel,» sõnas Sepper.

OECD soovitab analüüsida naiste ja meeste palgalõhe põhjuseid ja võtta ette samme selle vähendamiseks. Samuti soovitab OECD laste eest hoolitsemise töö võrdsemaks jagamiseks soodustada isade vanemapuhkusele jäämist. OECD soovitab lisaks analüüsida naisettevõtlust takistavaid tegureid ning naisettevõtlust edendada.

Video ja galerii: britid eelistavad valmistoitu ja maiustusi

Briti toidu kuul vahendas Briti saatkond pealinnarahvale saareriigi toiduharjumusi. Stockmanni kaubamajas on välja pandud valik briti toidukaupa, kust ei puudu näiteks tee, küpsised, moosid jms.

Saatkonna esindaja Kai-Ines Nelsoni sõnul ei taha britid toidutegemisele väga palju aega kulutada, eelistades seetõttu valmistoitu. Siiski hinnatakse teravaid roogasid, hoidiseid, eriti kõikvõimalikke juustumoose ja chutney'sid, samuti magustoite. Vaata videost, millised on brittide lemmikud toidulaual!

Poliitikud probleemidest ITs: inimeste puudus on põhiline

Kuidas saavutada infotehnoloogia valdkonnas edu vaid 1,3-miljonise rahvaarvu juures, arutasid viie erakonna esindajad Tallinnas Skype'i kontori ruumides.

Debati «Eesti infoühiskond 2020" alguses ütles sotsiaaldemokraat Ott Pärna, et IT kirjaoskus on sama vajalik nagu korrutustabel. «Kui tahame IT läbi ühiskonda paremaks teha, siis kitsaskoht on IT oskustega inimeste olemasolu,» vahendas Pärna sõnu ürituse pressiesindaja. Temaga nõustus Vabaerakonna peaministrikandidaat Artur Talvik: «Mina investeeriksin ajudesse ja see on põhiline.»

Inimeste puudus infotehnoloogia valdkonnas on endise haridusministri Jaak Aaviksoo (IRL) sõnul peamine takistus nii era- kui riigisektoris. «Peaksime väliskompetentsile olema avatud nii, nagu on avatud see maja siin,» viitas Aaviksoo Skype'i kontorile. 

Keskerakonda esindanud Rene Toomse nõustus: «Inimeste puudus on probleem. Meil on vaja inimesi juurde IKT valdkonda.»

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe, reformierakondlase Kalle Pallingu hinnangul on rahvusvaheliste pädevate spetsialistide Eestisse toomiseks vajalik luua neile toimiv tugiteenuste süsteem. «Algab muidugi sellest, et lennuühendused pole meil piisavalt head. Aga vastata tuleb ka küsimustele, kus õpivad tema lapsed ja mida hakkab tegema pere teine pool,» tõi Palling näiteid.

Eesti haridussüsteem peaks enam soosima laste huvi reaalainete vastu, arvasid poliitikud. Kõik pidasid vajalikuks suurendada infotehnoloogia valdkonna haridusele suunatavaid ressursse. Endine haridusminister Aaviksoo oli selles kõige konkreetsem, pidades vajalikuks IT Akadeemia vahendite kolmekordistamist.

Ürituse kokkuvõttes ütles ITLi president Anneli Heinsoo, et erakondade programmides ja debatil esitatud mõtetes on hea näha palju ühist erasektori visiooniga. «Ootame peale valimisi uuelt valitsuselt konkreetseid tegusid ressursside suurendamiseks IKT hariduses. Ja kindlasti ka seda, et IT-kompetentsid leviksid kõikjale majanduses. Kui räägime välismaalaste siia meelitamisest, siis on vajalik astumine ühte sammu ülikoolidega, et seda kaudu inimesi siia tuua,» märkis Heinsoo.

Poliitikute debati korraldas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, mis ühendab valdkonna ettevõtteid ning arendab nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda. Eesti IKT sektoris töötab ligi 20 000 inimest ja sektori käive on rohkem kui 3,6 miljardit eurot.

Saaremaalt leiti seitse lõhkekeha

Päästeameti teatel leiti eile Saare maakonnast käsigranaat ja kuus miinipildujamiini.

Päästeamet tegi kahjutuks lõhkekehad, mis leiti Salme vallast Vintri külast. Möödunud teisipäeval leidis kohalik Saaremaa metsast vene päritolu 120 millimeetrised miinipildujamiinid.

Tohtri värdvabandus

Keskerakondlasest tohter Viktor Vassiljev oli varmas vabandust paluma, kui rumalast edevusest tiivustatuna ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil, et vastu tuleks võtta seadus, mille alusel saaks vastutustundetu mehega lapsi tegevaid naisi steriliseerima hakata.

Totakas ja paljude jaoks solvav mõtteavaldus, kuid pärast avalikku meelepaha koostatud vabanduskirjas teatas Vassiljev midagi veel nõmedamat, väites, et tegelikult tahtis ta oma väljaütlemisega juhtida tähelepanu asjaolule, kui halvasti on viimased 15 aastat Reformierakonna valitsemisel riiki juhitud ja paljud naised on seepärast õnnetud. Ning seletas veel otsa, et Keskerakond soovib oma ligimesearmastuses luua fondi üksikvanemate toetuseks.

Igal inimesel juhtub, ka oma suuvärki kontrollima pidaval poliitikul, et midagi rumalat lipsab üle huulte, kuid vabandus võiks olla aus, mitte eneseõigustuslik PR-pläma.

Kirglik mees

Mart Kalm on kirglik mees – ta silmad löövad särama siis, kui ta saab rääkida mõne erilise maja erilist lugu. Kalm on arhitektuuriajaloolane, kuid 4. aprillist on ta ka Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rektor ja just ühe ajaloolise maja ülikooliks muutmisega tulebki tal kõigepealt hakkama saada. Kunagine sokivabrik on vaja muuta haridustempliks, mis pühiks meelest valusa mälestuse Tallinna kabamaja kõrval asunud kunagisest kunstihällist.

Loomulikult ei piisa ainult maja ehitamisest. Kalmule jääkski sellest väheks. Tema tahab, et akadeemia oleks nii tugev, et mitte keegi mitte kunagi tõsiselt ei arutaks EKA liitmist mõne teise Eesti ülikooliga.

Tundub, et EKA sai endale õige juhi ja eks seda kinnita ka fakt, et akadeemia nõukogu liikmetest, korralistest professoritest, õppejõududest ja õpilastest koosneva valimiskogu hääletusel osalenud 57 liikmest 37 andis oma hääle Kalmule.

Kuut rootslast kahtlustatakse jõhkras vägistamises parvlaeval

Kuut Rootsi elanikku kahtlustatakse jõhkras vägistamises parvlaeval Viking Amorella ööl vastu laupäeva.

Politsei teatel peeti viis kahtlusalust kinni Turus ja üks Ahvenamaal. Laev oli kuriteo toimepanemise ajal teel Stockholmist Turusse.

Ajalehe Ilta-Sanomat andmetel toimus parvlaeval samal ööl kaklus, mille väidetavalt algatas paarikümnest rootslasest koosnenud jõuk.

Euroopa Parlamendi president hoiatas Kreeka peaministrit

Kreeka peaminister Alexis Tsiprase Saksa-vaenulik retoorika on lühinägelik, ütles sakslasest Euroopa Parlamendi president Martin Schulz.

Schulz mõistis Saksa päevalehele Welt am Sonntag antud usutluses hukka Saksa liidukantsleri Angela Merkeli ja tema valitsuse ründamise, soovitades Tsiprasele «verbaalset desarmeerimist».

Schulz lisas, et lõpuks on Saksa valitsus üks neist, kes peavad Tsiprast aitama. President lisas, et mitte üksnes sakslased, vaid kogu Euroopa Liit jälgib arenguid Kreekas skeptiliselt.

«Võib-olla läheb sakslaste pidev ründamine kellelegi peale, kuid see on ka lühinägelik ega vii meid edasi,» lisas Schulz.

Video: haruldased hiidpanda kolmikud said tunnistuse

Hiina hiidpanda säilitamis- ja uurimiskeskus väljastas täna tunnistuse, mille kohaselt on mullu juuli lõpus Chimelongi loomaaias sündinud Mengmeng, Shuaishuai ja Kuku maailma ainsad ellujäänud pandakolmikud. Tunnistus väljastati 184 päeva pärast kolmikute sündi, kuna vastsündinud hiidpandade suremus on esimeste kuude jooksul väga kõrge.

 

Enamik sakslasi toetab Kreeka jäämist euroalasse

Enamik sakslasi soovib Kreeka jäämist euroalasse, näitas ajalehes Bild am Sonntag avaldatud arvamusküsitlus.

Uuringu kohaselt pooldab 62 protsenti sakslastest Kreeka jäämis euroalasse, Ateena lahkumist sooviks 26 protsenti vastanuist.

68 protsenti küsitletuist oli vastu Kreeka võlgade kustutamisele.

Kreeka valimised võitnud vasakäärmuslik Syriza soovib üle vaadata rahvusvaheliste abipakettide tingimused.

Ida-Ukrainas sai surma vähemalt 19 inimest

Ida-Ukrainas sai viimase ööpäeva jooksul surma vähemalt kuus tsiviilisikut ja 13 valitsusvägede sõdurit, teatasid Ukraina valitsusallikad ja separatistide esindajad täna.

Kolm tsiviilisikut sai surma ja üks raskelt haavata, kui Luganski oblastis tulistati kahte valitsusvägede kontrolli all olevat linna, ütles Kiievi-meelne kuberner Hennadi Moskal.

Moskal lisas, et Luganski linnast umbes 20 kilomeetrit põhjas asuvat Stšastja linna tabanud separatistide raketitules langes ka kaks Ukraina sõdurit.

Hiljem täpsustas Ukraina kaitseametnik Volodõmõr Polovõi, et kokku sai ööpäevaga surma 13 ja haavata vähemalt 20 Ukraina valitsusvägede sõdurit, neist enamik Debaltseve piirkonnas.

Separatistide uudisteagentuur teatel sai Donetski oblastis viimase ööpäeva jooksul surma kolm ja haavata 19 tsiviilisikut. Separatistid ei täpsustanud oma kaotusi.

Jatsenjuk: Debaltsevest on evakueeritud tuhatkond inimest

Ida-Ukrainas Donetski oblastis asuvast Debaltsevest on evakueeritud umbes tuhat inimest, ütles Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk.

«Praegu on seal töös kuus bussi, mis on pideva tule all. Iga kord, kui nad näevad, et me evakueerime inimesi, alustavad nad tulistamist,» ütles Jatsenjuk valitsuse pressibüroo teatel.

Valitsusjuht andis kaitseminister Stepan Poltorakile korralduse «tagada Debaltseve elanike turvaline evakueerimine».

«Olukord on kahtlemata väga keeruline,» tunnistas peaminister.

Viimastel päevadel käib Debaltseve piirkonnas äge vaenutegevus. Ukraina armee kinnitab, et linn on nende kontrolli all, separatistide väitel on linn sisse piiratud ja piiramisrõngas on kuni 8000 valitsusväelast.

Vene Teaduste Akadeemia president võrdles raamatukogupõlengut Tšernobõliga

Reedel Moskva ülikooli raamatukogus puhkenud ja suurt kahju tekitanud põleng on kultuuriline Tšernobõl, ütles Vene teaduste Akadeemia president Vladimir Fortov.

«See on teaduse jaoks suur kaotus. See on maailma suurim seda tüüpi kogu, ilmselt võrdne [USA] Kongressi raamatukoguga,» tõdes Fortov.

Põleng, mis sai esialgsetel andmetel alguse raamatukogu elektrisüsteemist, võttis enda alla 2000 ruutmeetrit raamatukogu ühiskonnateaduste osakonnas, kus hoitakse umbes 10 miljonit dokumenti, millest vanimad on 16. sajandist.

«Sealt võib leida dokumente, mida on võimatu kuskilt mujalt leida. Kõik sotsiaalteadused kasutavad seda raamatukogu. See, mis seal on juhtunud, meenutab Tšernobõli,» lisas Fortov 1986. aasta tuumakatastroofile viidates.

Kuigi esialgu teatati, et raamatud ja dokumendid ohus ei ole, siis Fortovi sõnul sai põlengus kannatada 15 protsenti raamatukogu kollektsioonist. Fortovi sõnul tekitas suurt kahju ka kustutusvesi.

Galerii: põleng Moskva raamatukogus

Moskva ülikooli raamatukogu ühiskonnateaduste osakonnas puhkes seni teadmata põhjustel üleeile tulekahju, mis lõõmas edasi veel ka eile õhtul. Põleng põhjustas suurt kahju – kardetakse, et tules hävis üle miljoni raamatu ja dokumendi.

 

«Lootsime, et ta tuleb tagasi elusana»

Sunniitliku äärmusorganisatsiooni Islamiriik poolt hukatud jaapani ajakirjaniku Kenji Goto lähedased lootsid, et läbirääkimiste teel õnnestub Goto elusana koju tuua.

Goto vanem vend Junichi Goto tänas Jaapani valitsust, riiki ja teisi riike toetuse eest. «Tema vanema vennana soovisin, et Kenji oleks saanud koju tulla ja oleks saanud kõiki ise tänada ning ma olen väga solvunud, et seda ei juhtu,» ütles Junichi Goto kohalikule meediale. «Ma olen uhke Kenji tööalaste saavutuste üle, kuid tema vennana arvan, et sel korral oli ta oma tegudes hoolimatu.»

Goto ema Junko Ishido sõnul on ta poja tapmisest vapustatud ja sõnatu. Ema sõnul demonstreeris tema ajakirjanikust poeg Süüriasse minnes headust ja julgust. Väidetavalt oli Goto reisi eesmärgiks tagada möödunud nädalal samuti Islamiriigi poolt hukatud jaapanlase Haruna Yukawa turvaline naasmine kodumaale.

Pole selge, millal oktoobris Süüriasse suundunud Goto pantvangi võeti, kuid lõppeval nädalal tunnistas Jaapani paeminister Shinzo Abe parlamendis, et valitsus teadis röövist juba mullu novembris. Valitsust on aga kritiseeritud selle eest, et see ei käitunud pantvangikriisi ajal õigesti.

Jaapani valitsus pidas pantvangi vabastamiseks ka läbirääkimisi, kuid eile teatati, et need on liiva jooksnud. Islamiriik nõudis Jaapanilt kahe pantvangi vabastamise eest 200 miljonit dollarit lunaraha. Sama suure summa eraldas Jaapani valitsus Islamiriigi-vastaseks võitluseks. Jaapani valitsusallikate sõnul ei peetud Islamiriigiga läbirääkimisi aga otse, vaid vahendajate kaudu.

Tsipras: Kreeka vajab lihtsalt hingetõmbeaega

Kreeka uus peaminister Alexis Tsipras püüdis laupäeval leevendada pingeid rahvusvaheliste kreeditoridega, öeldes, et tema vasakpoolne valitsus ei otsi konflikti, vaid vajab lihtsalt "hingetõmbeaega".

Vasakerakonna Syriza juhitav valitsus, mis tuli võimule eelmisel nädalal lubadusega pidada uusi läbirääkimisi Kreeka tohutu abipaketi tingimuste üle, tekitas juba eurotsooni rahandusministrite esimesel kohtumisel reedel vastasseisu.

Tsipras ütles aga enne kavandatavat ringsõitu eurooplastest liitlaste rahustamiseks, et ta loodab "kõikidele osapooltele kasulikku kokkulepet".

"Ükski osapool ei otsi konflikti ning meil ei ole kunagi olnud kavatsust tegutseda Kreeka võla osas ühepoolselt," ütles Tsipras agentuuri Bloomberg kaudu edastatud ingliskeelses avalduses.

"Meie ühine huvi on meie ühise kodu, Euroopa majanduslik stabiilsus ja taastumine," sõnas ta.

Tsipras rõhutas, et tema valitsuse kindel tahe lõpetada valulised reformid, mida nõuti Kreekalt vastutasuks Euroopa Keskpangalt, Euroopa Liidult ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) laenu saamiseks, ei tähenda seda, et Kreeka oma kohustustest taandub.

"Vastupidi, see tähendab, et me vajame aega hingamiseks ja meie enda keskpika perspektiiviga taastumisprogrammi koostamiseks," sõnas valitsusjuht, lisades, et see programm seab eesmärgiks tasakaalustatud eelarve ning radikaalsed reformid maksudest kõrvalehoidmise ja korruptsiooni vastu.

Igor Taro Ukraina päevik 31.01

Lahingud Debaltseve platsdarmi pärast jätkuvad, Ukraina armee on tõenäoliselt Uglegorski jätnud ning jätkab kaitselahingut linna idapoolses servas.

Uglegorskist õnnestus ukrainlastel välja viia mõned ümberpiiratud üksused, kokku pisut üle 70 võitleja. Asula hoidmiseks või tagasivallutamiseks vajalikke reserve ilmselt ei jõudnud. Alles kaks päeva tagasi praalis Ukraina väejuhatus, et neil on piisavalt jõude Horlivka vabastamiseks. Kus need siis on? Eile olnuks õige aeg sellega alustada, kui Debaltseve platsdarmi soovitakse hoida. Vene üksused on surunud samal ajal ka ida poolt Tšornuhhine ja lõunast Nikišino kandist. Viimatinimetatud asula olevat taas venelaste käes, kuigi oli ka mõnda aega enne seda. Debaltseve piirkonda veel blokeerituks ilmselt nimetada ei saa, kuigi mingis osas suudab venelane muidugi M03 maanteed tulega mõjutada. Makiivka kandis oli nähtud kaks päeva tagasi Pojenge, vene tunnustega - need on suurekaliibrilised iseliikuvad suurtükid. Vastase tagala mõjutamiseks. Lasevad kuni 47 kilomeetri kaugusele päris suuri mürske. Pojengide ilmumisele eelnes venelaste teade, et nad on neid ukrainlaste käest ära võtnud. Väga raske uskuda, et Ukraina armee oleks sellist relvastust otse rindejoonel hoidnud. Väiksemadki kahurid tagapool.

Mis edasi saab, raske ennustada. Ennustamine ongi mõttetu tegevus. Kui Ukraina armee jätkab kaitse- ja viivituslahingute pidamist, siis kaotavad nad territooriumi ka edaspidi. Uglegorski kohta olevat käsk Ukraina poolelt see tagasi vallutada. Põhiprobleem on selles, et asula kaotamine tähendab Debaltseve ja varustustee avamist lääne poolt pealetungivatele vene üksustele. Vene poole eesmärk on ilmselgelt külvata paanikat neljanda mobilisatsioonilaine ajal, et võimalusel see nurjata. Seetõttu on neil tarvis 8000 ukrainlase sissepiiramist.

Mõnikord küsitakse, miks me ei sõdi Ukrainas. Et miks ei võiks saata Eesti näiteks sinna rühma vabatahtlikke, umbes Mali missiooni suuruse üksuse. Vaadake, Ukraina pole isegi üldmobilisatsiooni välja kuulutanud. Tuleks alustada sellest, et nad ise võiks sõdima hakata. Meie ei saa seda tööd ära teha, mida nad ise ei soovi teha. Ja see missioon pole muidugi mingi matšeetega aafriklaste või kiviaegse relvastusega afgaanide tagaajamine. Seal saavad inimesed surma. Palju inimesi. Iga päev. Mõelge sellele.

 

Cameron: Islamiriik on saatana kehastus

Maailma suurriikide liidrid taunisid teravalt jaapanlasest pantvangi hukkamist, mida on arvatavalt kujutatud eile internetti riputatud äärmusrühmituse Islamiriik (IS) videol.

«Ühendriigid mõistavad hukka Jaapani kodaniku ja ajakirjaniku Kenji Goto nurjatu mõrvamise terrorirühmituse ISIL poolt,» lausus Obama üht rühmituse akronüümidest kasutades.

«Meie mõtted on härra Goto perekonna ja lähedastega,» lisas Obama, väljendades ühtlasi solidaarsust Jaapani peaministri Shinzo Abe ja jaapani rahvaga.

Tapmise mõistsid resoluutselt hukka ka Briti peaminister David Cameron ja Prantsuse president François Hollande, kes nimetas seda tegu brutaalseks.

«Oma kirjutistes püüdis härra Goto vapralt tuua maailma teadvusse Süüria rahva rasket olukorda,» ütles Hollande.

«See on järjekordne meeldetuletus sellest, et ISIL on saatana kehastus, kes ei tunne mingit austust inimelu vastu,» sõnas Cameron.

Pühasõdalaste hukkamisvideos süüdistab briti aktsendiga kõnelev maskis mees Goto surmas Jaapani valitsust.

Tegemist on teise pantvangiga, kelle IS nädala jooksul hukkas. Eelmisel pühapäeval võtsid džihadistid pea maha Haruna Yukawal, kelle eest nõuti 200 miljoni dollari suurust lunaraha.

IS oli varem sel nädalal ähvardanud tappa ka Goto ja Jordaania piloodi Maaz al-Kassasbeh', kui Amman ei vabasta iraaklannast pühasõdalast.

Jaapani peaminister pantvangi hukkamisest: ma ei andesta seda iial

Jaapan ei anna kunagi järele terroristidele, kinnitas pärast jaapanlasest pantvangi Kenji Goto hukkamist saareriigi peaminister Shinzo Abe.

Abe sõnul tegi valitsus kõik, et Goto elu päästa. «Ma kahetsen sügavalt tulemust,» märkis Abe, viidates kõnelustele end Islamiriigiks tituleeriva sunniitliku äärmusrühmitusega, mis aga tulemuseni ei jõudnud.

Valitsusjuhi sõnul ei andesta Jaapan kunagi terroristidele. Ühtlasi avaldas ta kaastunnet Goto lähedastele. «Mul jääb sõnadest puudu, mõeldes sellele, mida pere tundma peab,» märkis peaminister.

Ida-Ukraina separatistid piiravad Debaltsevet

Ida-Ukraina separatistid, kes üritavad Kiievi vägede kontrolli all olevat Debaltseve linna vallutada, on endi sõnul suutnud valitsusväed ülejäänud maailmast ära lõigata.

Laupäeval väitis Donetski separatistide üks liidreid, et on Debaltseve ja seal viibivad tuhanded Ukraina valitsusvägede sõdurid ümber piiranud. «Me piirasime Debaltseves sisse 8000 kuni 10 000 Kiievi hunta sõdurit,» rääkis Eduard Basurin Los Angeles Times’ile. «Ainus tee, mis ühendab neid teiste valitsusvägedega on ööpäev läbi suurtükitule all ja nad jäävad ellu vaid siis, kui tõstavad valge lipu ning annavad alla.»

Ukraina kõrgem sõjaväelane ütles, et olukord Debaltseves on tõsine, kuid mitte kriitiline. «Me hoiame positsioone kindlalt Donetskist Mariupolini ja ükski meie väeosa pole sisse piiratud,» lausus kindralmajor Aleksander Rozmaznin. «Vaenlase käes on pool Uglegorski linnast, kus käivad ägedad tänavalahingud, kuid nad ei saa kuidagi Debaltsevesse siseneda.»

Rozmaznini sõnul on separatistidel hea relvastus ja nad ründavad Vene tankide ning suurtükkidega. Ta lisas, et ka sajad Vene sõdurid võitlevad koos separatistidega. «Me võitleme peamiselt Vene sõdurite ja nende rasketehnika vastu. Me teame, et nad üritavad meid sisse piirata, kuid oleme selleks valmis ja nad on juba tundnud meie tugevat vastulööki ning kandnud suuri kaotusi.

Separatistidel suured kaotused

Ida-Ukraina separatistide sõnul on viimane vägivallapuhang nõudnud palju elusid ning need tagasilöögid on Venemaa poolt toetatud võitlejaid lõhestanud.

«Meie positsioone pommitati ja ma mõtlesin «Issand jumal, see on nii lähedal»,» kirjeldas Debaltseve lähedal viga saanud Artur Krasnõi Lutši haiglas telekanalile NBC. «Ma mäletan ainult mürsu tulistamise heli, plahvatust, tolmu ja järsku muutus kõik pimedaks.»

Teadvusele tulles nägi ta enda ümber laipu. «Vaatasin ringi – lihatükid kõikjal ja mõned laibad,» rääkis separatist, kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada.

Selles rünnakus hukkus kolm Arturi kaasvõitlejat ja neli sai viga. Alates nädala algusest on Krasnõi Lutši haiglasse toodud üle 70 vigastada saanud separatisti. Haigla töötajad ei osanud öelda, kui palju võib olla hukkunuid kokku.

25 000 elanikuga Debaltseve asub Donetski linnast 58 kilomeetrit kirdes. Viimastel päevadel on lahingud seal piirkonnas sagenenud, sest linn asub strateegiliselt olulises kohas. Kui separatistid selle vallutaksid, saaksid nad oma kontrolli alla olulised teed.

Debaltsevest on sel nädalal põgenenud umbes tuhat inimest.

Mugabe tõrjus muret Aafrika ja Lääne suhete pärast

Zimbabwe president Robert Mugabe ei võta tõsiselt muret, nagu võiks tema nimetamine Aafrika Liidu uueks esimeheks kahjustada ühenduse suhteid Läänega.

«Mida Lääs ütleb või teeb, ei ole minu asi,» lausus ta laupäeval pärast Aafrika Liidu kahepäevase tippkohtumise lõppu peetud pressikonverentsil Etioopia pealinnas Addis Ababas.

«Minu asi on tagada, et siin vastu võetud otsused jõustatakse. Minu mure on meie inimeste elu parandamine, andes neile midagi, mis nende elustandardit tõstaks,» sõnas ta.

«Enam kui kümme aastat olen ma olnud sanktsioonide all, minu riik on olnud sanktsioonide all. Sõltub nendest, kas nad soovivad neid jätkata, kuid need sanktsioonid on valed,» ütles president.

«Kui Euroopa tuleb meiega koostööd tegema, mitte meid ja meie tegusid kontrollima, on nad väga teretulnud,» lisas ta.

Aafrika vanim president, 90-aastane Mugabe võttis Aafrika Liidu esimehe roteeruva ameti reedel üle Mauritaania riigipealt Mohamed Ould Abdel Azizilt.

IS teatas jaapanlasest pantvangi tapmisest

Sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik (IS) avaldas laupäeval video, milles näidatakse väidetavalt jaapanlasest pantvangi Kenji Goto pea mahavõtmist.

Selles on kujutatud oranžis riietuses põlvitavat Gotot ning tema kõrval seismas noaga meest, kes süüdistab pantvangi hukkamises Jaapani valitsust.

Video lõpeb fotoga jaapanlase väidetavast surnukehast pea kuklas.

Hukkaja näis olevat mees, keda tuntakse Džihadi Johnina.

«Teie, nagu ka teie rumalad liitlased saatanlikus koalitsioonis, ei ole veel mõistnud, et me oleme jumala armust islamikalifaat koos sellest tulenevate volituste ja võimuga, terve armee, mis januneb teie vere järele,» lausus ta, hoiatades Jaapanit saabuva õudusunenäo eest.

Videos ei mainitud ISi käes pantvangis olevat Jordaania pilooti, kelle pühasõdalased on samuti ähvardanud tappa.

Kerry: Kobane tagasivallutamine on tähtis

USA välisminister John Kerry nimetas laupäeval kurdi võitlejate edu Süüria Kobane linna tagasivallutamisel äärmusrühmituselt Islamiriik (IS) tähtsaks sündmuseks.

Bostonis oma Mehhiko ja Kanada ametivennaga kohtunud Kerry sõnul olid pühasõdalased sunnitud oma kaotust tunnistama.

USA-juhitav koalitsioon teatas samal ajal, et on 8. augustist saadik korraldanud enam kui 700 õhurünnakut toetamaks kurdi võitlejaid Kobanes.

Stoltenberg: Venemaa rikub naaberriikide piire

Venemaa rikub naaberriikide, nende seas Ukraina piire, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg laupäeval Prantsuse väljaandes Figaro.

«Venemaa rikub [rahvusvahelise õiguse] norme ja oma naabrite piire,» ütles ta intervjuus ajalehele.

Stoltenbergi sõnul toetab Venemaa Ida-Ukraina separatiste, « märkimisväärselt suurendades raskerelvastuse, tankide, raketiseadeldiste, moodsate õhutõrjesüsteemide saatmist, rääkimata täiendavate jõudude saatmisest sõjaväelaste näol».

NATO peasekretär rõhutas, et teatud sõjaline varustus on sedavõrd moodne, et ei saanud kuidagi olla juba varasemast separatistide arsenalis.

Stoltenbergi sõnul teeb Venemaa suuri kapitalimahutusi riigikaitsesse isegi tõsise majanduskriisi ajal, suurendades oma relvajõudude kaitsevõimet.

Alliansi juht ütles, et lääne rakendatud Moskva-vastaste sanktsioonide eesmärk ei ole destabiliseerida olukorda Venemaal, vaid näidata, et «rahvusvahelise õiguse rikkumisel on omad tagajärjed».

Šveitsis nõudis lumelaviin nelja inimese elu

Šveitsi kaguosas tabas suusatajate rühma lumelaviin, politsei teatel hukkus neli inimest.

Graubündeni kantoni politsei ütles, et laviin läks Piz Vilani mäe nõlval liikvele pärastlõunal ning viis kaasa seitse inimest üheksaliikmelisest rühmast.

Kolm suusatajat hukkus. Neli raskelt vigastatut toimetati St. Galleni, Zürichi ja Churi haiglatesse. Üks kannatanu hiljem suri.

Kaht Vatikani vaimulikku kahtlustatakse lapsporno omamises

Vatikani pressiesindaja teatas täna, et Püha Tool uurib kaht Poolast pärit prelaati väidetava lapsporno omamise tõttu.

Üks uurimise all olevatest meestest on Roomas Santa Maria Maggiore kirikus töötav Bronislaw Morawiec, kes on varasemalt linnriigi õigussüsteemi poolt pettuses süüdi mõistetud, vahendas uudisteagentuur AP.

Teine kahtlusalune on Josef Wesolowski. Vatikani kohus on Wesolowski varem noorte poiste seksuaalse ärakasutamise eest süüdi mõistnud. Mees pani oma kuriteod toime Dominikaani Vabariigis paavsti saadikuna töötades.

Vatikan ei avaldanud täpsemaid üksikasju uurimise kohta.

Möödunud kümnendil tulid päevavalgele pedofiiliasüüdistused umbes 3000 katoliku preestri kohta ning need ulatusid kuni poole sajandi tagusesse aega. ÜRO on Vatikanilt nõudnud pedofiiliajuhtumite põhjalikumat uurimist ja laste seksuaalses ärakasutamises süüdi mõistetud vaimlike välja heitmist.

Kutšma teatas Minski kõneluste nurjumisest

Ukraina endine president ja Donbassi konflikti lahendamise kolmepoolse kontaktgrupi liige Leonid Kutšma teatas 31. jaanuariks kavandatud kõnelustevooru nurjumisest separatistide süül.

«Tänased konsultatsioonid Minski kokkulepete täitmise plaani üle, mis sisaldab nimekirja konkreetsetest meetmetest olukorra deeskaleerimiseks, nurjusid seoses Minski kokkuleppe allkirjastajate Aleksandr Zahhartšenko ja Igor Plotnitski mitteilmumisega, nende esindajate Deniss Pušilini ja Vladõslav Deinego ultimatiivsete avaldustega, aga samuti keeldumisega arutamast plaani tule viivitamatuks lõpetamiseks ja raskerelvastuse tagasitõmbamiseks,» lausus Kutšma Interfaxile.

Kutšma sõnul on Ukraina ametlike võimude positsioon järgmine:

«Ukraina pool ei nõustu mingite ultimaatumite ega eeltingimustega. Meie põhimõtteline seisukoht olukorra rahumeelsest reguleerimisest Donetski ja Luganski oblasti teatud piirkondades jääb muutumatuks -- see on 5. ja 19. septembril Minskis kirjalikult kinnitatud kokkulepete täielik ja kõrvalekaldumatu täitmine, alustades tule lõpetamise režiimi viivitamatust kehtestamisest.»

Ukraina ekspresident rõhutas, et ootab juba kõige lähemal ajal Vene Föderatsiooni ametlikku reaktsiooni.

Eelnevalt oli Pušilin Minskis Interfaxile öelnud, et isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide juhid Zahhartšenko ja Plotnitski ei tule Minskisse enne, kui Kiiev on andnud avalikult korralduse relvarahu alustamisest ja raskerelvastuse äraviimisest «faktiliselt» kontaktjoonelt.

«Vabariikide juhid ei sõida Minskisse enne, kui Porošenko pole andnud armeele ja rahvuskaardile avalikku käsku lõpetada tulistamine ja viia suurtükivägi, see tähendab raketikompleksid eemale kontaktjoonelt 31. jaanuari seisuga kaugusele, mis on ette nähtud 19. septembri memorandumis.»

Aserbaidžaan teatas kuue Armeenia sõduri tapmisest

Aserbaidžaani teatas laupäeval kuue Armeenia sõduri tapmisest, takistades nende katset tekitada läbipääs kahe riigi piiril olevasse miinivälja eesmärgiga korraldada provokatsioone.

Bakuu teatel leidis vahejuhtum aset Gazahi rajoonis.

Aserbaidžaani kaitseministeerium kinnitas, et riigi relvajõud hoiavad olukorda kahe riigi piiril kontrolli all.

Vene väidetavad humanitaarabikonvoid asusid Ukrainast tagasiteele

Ida-Ukrainasse, isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariigile väidetavalt humanitaarabi toimetanud Vene eriolukordade ministeeriumi veokikonvoid asusid laupäeval pärast laadungi mahalaadimist tagasiteele, teatas ministeerium.

Moskva teatel toimetati sihtkohta 1500 tonni humanitaarabi, muu hulgas toiduaineid, ravimeid ja ehitusmaterjale.

Esmakordselt saatsid Vene veokeid Ukraina territooriumil Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad, ütles Vene eriolukordade ministeerium laupäeval.

Laupäeva hommikul Ukrainasse jõudnud Vene humanitaarkonvoid kontrollisid ka Ukraina tolliametnikud, kellel ei olnud laadungi suhtes vastuväiteid, ütles ministeerium.

Tegemist oli 12. Vene humanitaarkonvoiga Donbassi piirkonda.

Slovakkias hukkus Tšehhi reisibussi avariis kaks, sai viga 31 inimest

Slovakkia idaosas sattus täna varahommikul avariisse Ukrainasse Užgorodi teel olnud Tšehhi reisibuss, õnnetuses hukkus kaks inimest, teatasid kohalikud ametnikud.

Traagiline õnnetus juhtus kella 4 paiku hommikul Spissky Ctvrtoki linna lähedal. Piirkonnas oli öösel tihe lumesadu.

Esialgu ei ole teada, mis avarii põhjustas.

Slovakkia tervishoiuminister Viliam Cislak ütles, et kannatada sai 31 inimest, nende seas ka bussijuht. Bussis oli 42 reisijat.

Ukraina välisministeerium teatas laupäeva õhtul, et õnnetuses sai surma üks ja vigastada kaheksa ukrainlast.

Kabulis sai Charlie Hebdo vastasel meeleavaldusel viga 24 inimest

Afganistani pealinnas Kabulis sai täna vähemalt 24 inimest kannatada, kui Prantsuse satiiriajakirja Charlie Hebdo vastu suunatud meeleavaldus vägivaldseks muutus, teatas politsei.

Kabuli eeslinnas protestis umbes 500 inimest prohvet Muhamedi kujutavate pilapiltide avaldamise vastu.

«Seitse protestijat sai kannatada ning nad toimetati haiglasse,» ütles politseiülem Abdul Rahman Rahimi AFP-le.

Vigastada sai ka 17 korravalvurit, kui meeleavaldajad nende pihta kive loopisid. Politsei tegi hoiatuslaske õhku.

Kohalik meedia teatas ka kahest hukkunust, kuid politsei seda ei kinnitanud.

Iraagis hukkus liitlaste õhulöögis Islamiriigi keemiarelvaekspert

Iraagis hukkus USA juhitud liitlasvägede õhulöögis äärmusrühmituse Islamiriik (IS) keemiarelvaekspert, teatas eile Ühendriikide armee.

Mosuli lähedal korraldatud õhurünnakus sai surma Abu Malik, kelle «väljaõpe võimaldas terrorirühmitusel püüelda keemiarelvavõimekuse suunas,» kirjutati ametlikus teadaandes.

 

Jaapan: pantvangikõnelused on ummikus

Läbirääkimised Islamiriigiga (IS), kes hoiab pantvangis jordaanlasest pilooti ja Jaapani ajakirjanikku, on ummikus, ütles Jaapani asevälisminister ajakirjanduse teatel.

Ammanis Tokyo kriisirühma juhtiv asevälisminister Yasuhide Nakayama tunnistas eile ajakirjanikele, et kõnelustel Jaapani ajakirjaniku Kenji Goto ja Jordaania piloodi Maaz al-Kassasbeh´ vabastamiseks ei ole seni edu saavutatud.

«Kõnelused on ummikus,» ütles aseminister Jaapani ringhäälingu NHK teatel. «Jätkame info analüüsimist ja uurimist.»

IS on ähvardanud tappa Kassasbeh´, kui Amman ei vabasta Goto eest Iraagi naisvõitlejat.

Jordaania nõuab enne surma mõistetud Saida al-Rishawi vabastamist tõendeid, et 24. detsembril Süüria kohal alla tulistatud piloot on veel elus.

Leht: CIA ja Mossad kavandasid Hezbollah´ komandöri tapmise

USA Luure Keskagentuur (CIA) ja Iisraeli luureagentuur Mossad olid keeruka plaani taga islamirühmituse Hezbollah kõrge komandöri Imad Mughniyeh´ tapmiseks 2008. aasta autopommirünnakus, kirjutas ajaleht Washington Post.

Ajaleht teatas viitega endistele luureametnikele, et USA ja Iisraeli luure tegid koostööd Mughniyeh´ mõrvamisel 2008. aasta 12. veebruaril, kui Hezbollah´ komandör lahkus Damaskuse restoranist. Pomm plahvatas restorani ette pargitud auto varurehvis, Mughniyeh hukkus kohapeal. USAs valmistatud ja Põhja-Carolinas katsetatud pommi õhkisid kaugjuhtimise teel Mossadi agendid Tel Avivis, kes olid ühenduses CIA agentidega Damaskuses, kirjutas ajaleht.

Mughniyeh´t kahtlustati lääne pantvangide röövimise korraldamises 1980. aastatel Liibanonis ning 1992. aasta pommirünnakus Iisraeli Argentina saatkonnale, milles hukkus 29 inimest.

Lõuna-Osseetia edastas uue suhete leppe projekti Venemaale

Lõuna-Osseetia edastas diplomaatiliste kanalite kaudu Moskvale uue lepingu projekti liitlassuhetest ja integratsioonist Venemaaga, ütles Lõuna-Osseetia president Leonid Tibilov laupäevasel kohtumisel ajakirjanikega.

«Venemaa ja Lõuna-Osseetia ühine töörühm viis hiljuti lõpule töö ja leppis kokku lepinguprojektis liitlassuhetest ja integratsioonist,» ütles Tibilov, lisades, et Lõuna-Osseetia välisministeerium edastas lepingu projekti «oma kanalite kaudu» Moskvale.

Uue lepingu eesmärk on parandada Lõuna-Osseetia elanike elatustaset ja julgeolekut, ütles Tibilov.

Dokumendis nähakse ette ühist kaitse- ja julgeolekukontuuri, seletas ta.

«Mõned Lõuna-Osseetia Vabariigi relvajõudude ja julgeolekuteenistuse üksustest muutuvad osaks Venemaa relvajõududest ja julgeolekuteenistustest. Kontrollpunktid Venemaa ja Lõuna-Osseetia piiril likvideeritakse kooskõlas uue leppega. Lõuna-Osseetia tolliorganid integreeritakse Vene tolliorganitega.»

«Ebastabiilset rahvusvahelist olukorda arvestades on dokumendi üks peamistest eesmärkidest ka julgeoleku tugevdamine piirkonnas ning see ei tähenda Lõuna-Osseetia riikluse kaotamist vastupidiselt sellele, mida mõned eksperdid ja poliitikud on väitnud,» sõnas Tibilov.

«Põhiseaduse garandina teen ma kõik endast oleneva, et tagada minu rahvale turvaline ja väärikas elu. Meie peamine ja ainus strateegiline partner Venemaa aitab meid selles,» lisas Lõuna-Osseetia president.

Tibilov ütles detsembri lõpus, et uus leping allkirjastatakse veebruari esimese kümne päeva jooksul ning see põhineb 2008. aasta septembris allkirjastatud sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise leppel.

Kaitseminister: Leedu hoiab Kaliningradi sõjaväeõppustel silma peal

Leedu jälgib tähelepanelikult Venemaal Kaliningradi oblastis toimuvaid suuri sõjaväeõppuseid, kuid ei näe põhjust muretsemiseks, ütles Leedu kaitseminister Juozas Olekas täna.

«Me näeme mitmeid nende õppuseid. Me jälgime tähelepanelikult seda, mis toimub, ning me oleme alati valmis (...) Mul ei ole täna informatsiooni ühestki NATO lennukite õhkutõusmisest (...) Me näeme tegutsemist, kuid ma ei ütleks, et see oleks intensiivsem sellest, mida oleme viimasel ajal näinud,» ütles Olekas BNSile.

Vene kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et Kaliningradi õppustest võtavad osa Balti laevastik ning maaväed ja õhujõud.

Õppused viiakse läbi ajal, mil Moskva ja lääneriikide suhted on väga pingelised seoses olukorraga Ukrainas.

Minskis algasid kõnelused relvarahu üle

Ukraina, Venemaa ning Euroopa- Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esindajad alustasid täna Valgevene pealinnas Minskis taas kõnelusi relvarahu üle, teatas uudisteagentuur AFP.

Ukrainat esindab läbirääkimistel endine president Leonid Kutšma, OSCEd Haidi Tagliavini, separatiste Deniss Pušilin ja Vladislav Deinego ning Venemaad Vene suursaadik Kiievis Mihhail Zurabov.

OSCE on varem teatanud, et vaenupooled arutavad konkreetseid samme Ida-Ukraina kriisi deeskaleerimiseks. Kuigi vaenupooled sõlmisid mullu 5. septembril Minskis relvarahu, mis jõustus detsembris, pole see püsinud ning vägivald jätkub.

Ukraina saatis välja kaks Vene teleajakirjanikku

Ukraina saatis riigist välja kaks Vene telekanali LifeNews ajakirjanikku, kes peeti kinni 30. jaanuaril Kiievis, teatas telekanal oma võrgulehel.

Ajakirjanik Jelizaveta Hramtsova teatas telekanalile telefonitsi, et saadeti koos operaator Natalja Kalõševaga Ukraina-Vene piirile.

Ukraina julgeolekuteenistus teatas reedel, et pidas kinni LifeNewsi võttegrupi, kuna nende tegevus kahjustas Ukraina huve ega olnud seotud ajakirjandusega.

Vene majandusminister tunnistas raskusi

Venemaa sisemajanduse koguprodukt (SKT) võib sel aastal kahaneda kolm protsenti, ütles majandusminister Aleksei Uljukajev täna.

Uljukajevi sõnul lähtuti hinnangu koostamisel eeldusest, et nafta hind on 50 USA dollarit barreli eest.

Kapitali lahkumine riigist ulatub 115 miljardi dollarini ning inflatsiooniks prognoositakse senise 7,5 protsendi asemel 12 protsenti, ütles minister.

Venemaa valitsus on varem prognoosinud, et majandus tõmbub sel aastal kokku 0,8 protsenti.

Galerii: tuhanded hispaanlased protestisid kasinusmeetmete vastu

Säästumeetmete vastasest protestiliikumisest sündinud Hispaania erakonna Podemos kümned tuhanded toetajad avaldasid täna Madridis toimunud nn muutuse marsil meelt kasinusmeetmete vastu. Podemos, mis on viimaste arvamusküsitluste järgi populaarseim erakond Hispaanias, on valimisvõidu korral lubanud, et riigi võlg kustutakse.

 

Itaalia sai uue presidendi

Itaalia uueks presidendiks valiti täna valimiskogus toimunud hääletusel vähetuntud Sitsiilia kohtunik Sergio Mattarella.

1009-liikmelises valimiskogus, kuhu kuuluvad mõlema parlamendikoja saadikud ja piirkondade esindajad, oli kolmes esimeses voorus võiduks vajalik kahekolmandikulise enamuse saavutamine. Seda ei õnnestunud Mattarellal koguda, kuid neljandas voorus, kus oli vajalik lihthäälte enamus, osutus Mattarella 505 poolthäälega valituks.  

73-aastane riigikohtu kohtunik Mattarella, keda tuntakse korruptsioonivastase võitlejana ning kes vannutatakse ametisse järgmisel nädalal, võtab ameti üle mullu aasta lõpus oma tagasiastumiskavatsusest teatanud 89-aastaselt Giorigo Napolitanolt.

Eelnevalt oli Napolitano 2013. aasta aprillis nõustunud vastavalt poliitiliste jõudude liidrite palvele jääma presidendiks ka teiseks ametiajaks. Selleni viis olukord, kus parteidel ei õnnestunud jõuda kokkuleppele eaka Napolitano võimaliku järeltulija osas.

Narõškin: Venemaa ei loobu euroopalikest väärtustest

Pärast tegevuse peatamist Euroopa Nõukogu (EN) parlamentaarses assamblees võib Venemaa otsustada ENist lahkuda, kuid see ei tähendaks Euroopa põhiväärtustest loobumist, ütles Vene riigiduuma spiiker Sergei Narõskin.

«Meil on oma põhimõtted, mis vastavad paljudele Euroopa Nõukogu seisukohtadele, normidele ja dokumentidele sõltumata sellest, kas me oleme ENi liikmed või ei. Seetõttu täidame mõistagi meie ühiseid põhimõtteid,» ütles Narõškin täna usutluses telekanalile Rossija-1.

 

Suri Saksamaa endine president

Saksamaa endine president Richard von Weizsäcker suri täna Berliinis 94 aasta vanusena, teatas tema büroo täna.

Weizsäcker oli Berliini linnapea aastatel 1981-1984 ning Saksamaa president aastatel 1984-1994. Weizsäckeri suurimaks teeneks peetakse tema moraalset juhirolli Saksamaade ühinemise päevil. Ühtlasti oli Weizsäcker esimene taasühinenud Saksamaa riigipea.

Muu hulgas oli Weizsäcker esimene Saksa liider, kes nimetas 8. maid Saksamaa vabastamise, mitte alistumise kuupäevaks. Samas kõnes nimetas ta natsionaalsotsialistlikku süsteemi ka ebainimlikuks türanniaks. Taolise avalduse tegi ta 1985. aasta 8. mail, kui mälestati 40 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust.

Ukraina: ööpäevaga langes 15 sõdurit

Viimase ööpäeva jooksul sai surma 15 ja haavata 30 valitsusvägede sõdurit, teatas Ukraina kaitseministeerium täna.

«Viimase ööpäeva jooksul sai surma 15 ja haavata 30 sõdurit. See näitaja on kogu rinde kohta,» ütles kaitseminister Stepan Poltorak ajakirjanikele.

Langenute arvu järgi on Ukraina vägede jaoks tegu kõige mustema päevaga alates möödunud aasta septembrist, kui vaenupoole leppisid kokku relvarahu kehtestamises, mis jõustus detsembrist.

Kõige raskemad lahingud käivad endiselt Debaltseve piirkonnas, kus Venemaa toetatavad separatistid püüavad ümber piirata linna kaitsvaid Ukraina väeüksusi. Poltorak tunnistas, et separatistidel on õnnestunud linn osaliselt enda kontrolli alla saada.

Majandusprofessor: Kreeka väljaastumisele euroalast astuti sammuke lähemale

Kreeka väljaastumine eurotsoonist muutus valimiste järel tõenäolisemaks, ütles Prantsuse Sain-Cyri sõjaväeakadeemia majandusprofessor Alexandre Delaigue.

«Lahendus, kus kõik päästavad oma näo, näib olevat kaugenenud,» märkis professor. «Kreeka lahkumise võimalus on suurenenud.»

Pühapäevased parlamendivalimised võitnud ja peaministriks vannutatud Alexis Tsipras on lubanud üle vaadata Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga ehk nn troikaga sõlmitud kokkulepped. Võlausaldajad on aga kinnitanud, et järeleandmisi ei tehta.

 

Merkel: Kreeka võlatingimusi ei leevendata

Kreekale ei tehta rahvusvahelise võla tingimustes järeleandmisi, ütles Saksa liidukantsler Angela Merkel kohalikule päevalehele Hamburger Abendblatt.

«Erakreeditorid on juba vabatahtlikult Kreeka võlga vähendanud, pangad on Kreeka võlast juba maha kandnud miljardeid,» märkis Merkel. «Ma ei näe uusi võlakustutusi.»

Kreeka uus peaminister Alexis Tsipras on lubanud üle vaadata Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga ehk nn troikaga sõlmitud kokkulepped. Võlausaldajad on aga kinnitanud, et järeleandmisi ei tehta.

Vene «humanitaarkonvoid» ületasid Ukraina piiri

Kaks Vene eriolukordade ministeeriumi nn humanitaarkonvoid ületas täna Ukraina piiri ning liiguvad Donetski ja Luganski poole.

«Humanitaarabi tollikontroll Rostovi oblasti Matvejev Kurgani ja Donetski piiripunktides on lõpetatud ning üle 80 veoki alustas teed Donetski ja niisama palju Luganski suunas,2 teatas ministeerium, kelle sõnul tollikontrolli viisid läbi Vene tollitöötajad Ukraina piirivalve- ja tolliametnike ning OSCE erivaatlusmissiooni liikmete juuresolekul.

Ukraina välisministeerium teatas sel nädalal, et kui Venemaa saadab veel ühe niinimetatud humanitaarkonvoi Donbassi piirkonda ilma selles Ukraina ja Rahvusvahelise Punase Risti Komiteeta eelnevalt kokku leppimata, peab Kiiev selle saabumist Ukraina territooriumile agressiooniaktiks.

«Venemaa on kohustatud esitama ning Ukraina ja Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega (ICRC) kokku leppima üksikasjaliku nimekirja laadungi sisu kohta, et Punase Risti esindajad saaksid korraldada selle kohaletoimetamise ja laialijagamise vastavalt tsiviilelanikkonna reaalsetele vajadustele Donetski ja Luganski regiooni teatud piirkondades, kus on aktiivsed terroriorganisatsioonid Donetski Rahvavabariik ja Luganski Rahvavabariik,» ütles välisministeeriumi kõneisik Jevhen Perebõinis Kiievis. Juhul kui neid tingimusi ei täideta, annab Kiiev Ukraina piirivalve- ja tolliteenistusele juhtnöörid kontrollida saadetist, kui see siseneb Ukrainasse ning kui ICRC ei ole nõus ja ei saada seda laadungit, «peab Ukraina sellist konvoid veel üheks agressiooniaktiks».

Uurimine: AirAsia lennukil oli tõseid arvutiprobleeme

Detsembris Jaava merre kukkunud lennufirma AirAsia reisilennukil oli tõsiseid probleeme pardaarvutiga, mida piloodid üritasid enne õnnetust parandada, teatasid uurijad.

Lennuki pardaarvutil oli probleeme, mida piloodid üritasid lahendada arvutit taaskäivitades, näitab uurimine. Lennuki kapten tõusis oma istmelt, et arvuti uuesti käivitada ega olnud oma kohal, kui teine piloot nähtavasti lennuki üle kontrolli kaotas.

Kapteni otsus arvuti toide ajutiselt välja lülitada on uurijate sõnul äärmiselt erandlik, sest arvutit on võimalik taaskäivitada ka juhtimispaneeli reset-nupust.

Uurimistulemuste kohaselt oli lennukil olnud arvutiprobleeme ka varem.

Indoneesiast Surabayast Singapuri teel olnud lennufirma AirAsia reisilennuk kukkus tormise ilmaga merre 28. detsembril. Lennukis oli kokku 162 inimest, kes kõik hukkusid.

India katsetas tuumaraketti

India katsetas täna edukalt ballistilist kaugmaaraketti, millele on võimalik lisaks tavarelvastusele paigaldada tuumalõhkepea.

Tegemist oli kolmanda korraga, kui India Agni V-tüüpi kaugmaaraketti katsetas. Esmakordselt tulistati rakett aga välja liikuvalt raketiplatvormilt.

Kaitseekspertide sõnul on India strateegilised prioriteedid keskendunud Hiinale, kuid Pakistan peab idanaabrit Indiat endiselt muret tekitavaks ohuks. Seejuures võib Agni V tabada ükskõik mis punkti nii Pakistani kui Hiina territooriumil.

Esmakordselt 2012. aasta aprillis katsetatud Agni V maksimaalne lennuulatus on 5000 kilomeetrit ning see võib kanda lõhkepead, mis kaalub kuni tonn.

Rakett on osa India heidutusstrateegiast oma tuumariikidest naabrite Hiina ja Pakistani vastu. Praegu töötab India välja veelgi pikema lennuulatusega raketti Agni VI.

 

Olli Rehn kandideerib Soome parlamenti

Euroopa Komisjoni endine majandusvolinik ja praegu Euroopa Parlamendi asepresidendina töötav soomlane Olli Rehn kandideerib Soome parlamenti.

Rehn ütles eile Soome päevalehele Helsingin Sanomat, et kandideerib parlamenti oma kodulinnas Helsingis. Usutluses märkis 52-aastane Rehn, et on aeg tagasi kodumaale naasta.

«Positsioonide muudatused ja Soome olukord on praegu märksa keerulisem kui aasta eest,» selgitas aastatel 2010-2014 eurovolinikuna töötanud Rehn oma otsust.

Rehn kuulub Soome Keskerakonda ning on ka 1990ndate alguses parlamendisaadikuna töötanud. Rehni sõnul pole erakonna liider Juha Sipilä talle lubanud ministrikohta, kui Keskerakond peaks järgmisse valitsusse kuuluma.

Ukrainas võitlev soomerootslane: ma pole nats

Vabatahtlikuna Ida-Ukrainas valitsusvägede poolel võitlev 26-aastane Soome ja Rootsi kodakondsusega Carolus Löfroos ennast natsiks ei pea.

Rootsi päevalehe Dagens Nyheter teatel liitus Löfroos vabatahtlikest koosneva Aasovi pataljoniga mullu augustis. Enne Ukrainasse suundumist töötas Soome armees aega teeninud Löfroos Rootsi linnas Sundsvallis tõlgina.

Löfroos selgitas lehele, et tema eesmärgiks on ukrainlasi Venemaa rünnaku eest kaitsta. «Kui oleks rünnatud Rootsit, loodan, et teised oleks aidanud,» ütles Löfroos. «Augustis, kui sai selgeks, et Venemaa sekkub olukorda Ida-Ukrainas, ei saanud ma enam tegevusetuks jääda.»

Löfroosi sõnul oli liitumine kerge – ta saatis Aasovi pataljoni e-kirja ning võeti kohe vastu. Ennast palgasõduriks Löfroos ei pea, märkides, et ta saab väikest tasu elamiskulude katmiseks. Ligi poole aastaga on ta enda väitel saanud kokku umbes 200 eurot.

Kuigi Aasovi pataljoni ja selle ülemat Andri Biletskit on seostatud paremäärmuslike vaadetega, siis Löfroosi sõnul teda selleks pidada ei saa. «Ma pole nats. Ma pean ennast apoliitiliseks,» selgitas ta.

Igor Taro Ukraina päevik 30.01

Vuhlehirsk/Uglegorsk - teema jätkub. Kui eile (neljapäeval - toim) suutsid ukrainlased seal rünnakuid tõrjuda, siis täna (reedel - toim) läks uue hooga edasi ning praeguseks pole tulemuste osas selgust.

Teada on, et täna (eile - toim) magasid ukrainlased Yenakijeve poolt raudteeülesõidu kontrollpostis vastase lähenemise maha ning päeva teiseks pooleks olid vene üksused jõudnud poolde linna, kuni raudteejaamani välja. Reserv ehk abiväed ukrainlastele viibisid, väidetavalt panid ka Ukraina poolelt osad võitlejad paaniliselt minema. Uglegorsk ise on oluline asula Debaltseve läänetiival, täpselt Yenakijeve ja Horlivka/Gorlovka piiril. Mitte varustusteena, nagu venelased väidavad. Varustustee on hoopis maantee M03 - loode-kagu suunaline ja Uglegorsk on sellega ristuval teel M04, mis ühendab Donetski ja Luganski linnasid. Uglegorski vallutamine ei tähendaks otseselt Debaltseve blokeerimist, aga muudaks olukorda kahtlemata keerulisemaks - läänetiib oleks seeläbi avatud. Venelastel oleks võimalik ka raadioside segamise seadmed Debaltsevele oluliselt lähemale tuua, see põhjustaks kindlasti probleeme ja on olnud probleemiks korduvalt varem mitmetes kohtades s.h. Donetski lennuväljal.

Mujal olukord jätkub. Rinne püsib, tuletegevus käib. Ilmselt homme (täna - toim) oleme selle teema osas targemad.

Donetskis sai surma vähemalt 12 tsiviilisikut

Ukraina idaosas Donetskis sai eile venemeelsete separatistide ja valitsusvägede vaenutegevuses surma vähemalt 12 tsiviilisikut.

 

Viis inimest hukkus sotsiaalkeskuse juures humanitaarabi oodates ning kaks bussipeatuses, mida tulistati miinipildujast. Veel viis inimest sai surma linna lääneosas suurtükitules.

Sõjategevus separatistide ja valitsusvägede vahel puhkes jaanuaris pärast suhtelist vaikust uue hooga. Vaenutegevuse keskpunkt on kandunud Debaltseve raudteesõlme, mis on oluline ühenduslüli mässuliste kontrolli all olevate Donetski ja Luganski vahel.

Lahingutegevus põhjustab suuri raskusi tsiviilelanikkonnale, kes ei saa piirkonnast lahkuda. Debaltseve on olnud üle nädala elektri, vee ja gaasita.

Hispaania kõrvutas Kreeka Katalooniaga

Hispaania Euroopa Liidu asjade aseminister võrdles Kreeka kavatsust võlga väiksemaks kaubelda Kataloona igatsusega iseseisvuda ning rõhutas, et Euroopa Liit ütleb mõlemale ei.

Inigo Mendez de Vigo toonitas eile Navarre ülikoolis peetud kõnes, et Euroopa Liidu liikmed on seotud reeglitega ning peavad austama üksteisele antud lubadusi.

«Euroopa ei aktsepteeri ühepoolseid otsuseid, olgu see siis iseseisvuse väljakuulutamine või võla tagasimaksmisest keeldumine,» vahendab Bloomberg Business ministri poolt lausutud sõnu.

Pärnus põles autopesula

Reede õhtul kella 20.29 ajal sai häirekeskus teate, et Pärnus Papiniidu tänaval põleb autopesula ja leek on katuse alt väljas.

Lääne päästekeskuse valvepressiesindaja teatel said tules tugevaid kahjustusi nii boks kui hoone katus.

Pressiesindaja teatel tõttasid tulekahju kustutama kaks Pärnu ja üks Pärnu-Jaagupi komando põhiauto. Samuti sõitis välja Pärnu komando paakauto. Kohal oli ka kiirabi.

Päästjad said tule kontrolli alla ja kella 22.15ks tegelesid päästjad järelkustutusega.

Pressiesindaja teatel sai tulekahju tõenäoliselt alguse teeninduse kolmest boksist keskmisest, kuid tekkepõhjus on veel teadmata.

Teada olevalt tulekahus keegi viga ei saanud.
 

 

 

 

 

Kohus vahistas naise surnukspussitamises kahtlustatava naise

Viru maakohus võttis täna vahi alla naise, kahtlustatuna naise surnukspussitamises kolmapäeva õhtul Narvas.

Narvas Võidu tänaval maja trepikojast leiti kolmapäeval noahaavaga 26-aastane naine. Kiirabi toimetas kannatanu haiglasse, kuid arstidel ei õnnestunud ohvri elu päästa ja ta suri saadud vigastustesse, teatas Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja.

Kahtlustuse kohaselt lõi naine sama trepikoja korteris ühise alkoholitarvitamise ajal tekkinud tüli käigus kannatanut noaga. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistatud.

Viru maakohus võttis täna pussitaja kohtueelse menetluse ajaks vahi alla.

Ida prefektuur teatas eile, et juhtunuga seoses pidas politsei kinni ka 30-aastase mehe, kuid tema vahistamist prokuratuur ei taotlenud.

Karistusseadustik võimaldab kohtul isikut tapmise eest süüdimõistmisel karistada kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi Ida prefektuur ning menetlust juhib Viru ringkonnaprokuratuur.

Väidetav vägivallatsemine viis kaks turvameest kriminaaluurimise alla

Politsei uurib kahte hiljutist juhtumit Tartus, kus turvatöötajaid süüdistatakse asjatus vägivallas.

Viimati leidis taoline vahejuhtum aset 28. jaanuaril, kinnitas Lõuna prefektuur. Politsei sai teate, et Turu tänaval kaubanduskeskuses tekitas turvatöötaja kinnipidamise käigus vigastusi 15-aastasele noormehele.

Sarnane teade saabus politseile ka möödunud nädalal. 24. jaanuari öösel kella 4 ajal kasutas turvatöötaja Tartus Vallikraavi tänaval meelelahutusasutuses 53-aastase mehe suhtes füüsilist vägivalda, mis oli väidetavalt põhjendamatu.

Kohus mõistis mehe süüdi oma ema mõrvas

Tartu maakohus tunnistas tunnistas täna Alexander Villi (50) süüdi mõrvas ning mõistis talle 9-aastase vangistuse, mille kandmise algust arvestatakse tema kahtlustatavana kinnipidamisest mullu 3. mail.

Menetluskuludena mõisteti Villilt välja kokku 3530 eurot, teatas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.

Kohus leidis, et kohtulikul uurimisel leidis tõendamist Alexander Villile esitatud mõrvasüüdistus ning tegu ei olnud provotseeritud tapmisega. Kohus mõistis karistuse samas määras, nagu seda taotles kohtuvaidluses prokurör, kaaludes küll ka võimalust mõista taotletust rangem karistus tulenevalt  süü suurusest.

Teo piinavat viisi arvestades ei pidanud kohus võimalikuks mõista süüdistatavale kergemat karistust kui seda oli taotlenud prokurör. Karistuse mõistmisel arvestas kohus sellega, et süüdistatav on varem karistamata. Samuti arvestas kohus kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamliku kahetsusega ning süüdlase isikut iseloomustava asjaoluna ka sellega, et kohtule ei esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Alexander Vill on varem olnud agressiivne või julm.

Teisipäeval peetud kohtuvaidluses avaldas prokurör, et tegu on õigesti kvalifitseeritud mõrvana, kuid süüdistusest tuleb välja jätta teo toimepanemine julmal viisil. Prokurör taotles karistuseks 9-aastast vangistust, leides, et Villi on võimalik karistada miinimumilähedase karistusega.

Kaitsja palus kohtul kaaluda võimalust kvalifitseerida tegu provotseeritud tapmisena. Juhul kui kohus ei pea seda võimalikuks, palus kaitsja mõista mitte rohkem kui 8-aastase vangistuse.

Süüdistatav avaldas viimases sõnas, et ta väga kahetseb juhtunut. Vill kinnitas, et sündmusele eelnenud päev oli pingeline ja nii tema kui ka ema olid väga närvilised. Ema käitumine oli tema jaoks šokk ja pingete kuhjumine kulmineerus tema poolt teoga, mida ta ei suuda praegu isegi lahti seletada.

Süüdistuse järgi helistati mullu 2. mai õhtul politseisse ning öeldi, et korteris on tüli. Politseipatrull tuli kohale, naine tegi ukse lahti. Kuigi naisel oli nina verine, väitis ta, et ta oli ise kukkunud ning palus politseil lahkuda.

Ööl vastu 3. maid laekus häirekeskusele info selle kohta, et Tartus Kaunase pst asuva maja korteris on naisterahva surnukeha. Info edastati koheselt politseile. Korteris lebas torkehaavadega 1930. aastal sündinud Galina surnukeha. Kohapeal peeti kinni tapetud naise poeg, alkoholijoobes 1964. aastal sündinud mees.

Tartu kriminaaltalitus alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust ning  4. mail rahuldas kohus prokuratuuri vahistamistaotluse. Mees on varem kriminaalkorras karistamata.

Süüdistuse järgi tekkis ema ja poja vahel tüli, mille käigus lõi mees naist noaga kokku 23 korral.

Kohus saatis politseiautos vandaalitsenud mehe ligi kuuks ajaks arestikambrisse

Sõidukite kallal vandaalitsenud mehele määrati lõhkumise eest karistuseks 28 arestipäeva.

Mullu 26. detsembril teatati politseile, et Võrumaal Raiste-Osula-Varese teel sõitis üks sõduauto Volkswagen teelt välja kraavi. Politsei tuvastas, et sõidukit juhtinud 32-aastane Rainis ei omanud juhtimisõigust, edastas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Võimaliku joobe tuvastamise ajal muutus mees agressiivseks ja ta paigutati politseiautosse, kus ta lõhkus tahtlikult ära salongi laevalgustid ning jätkas vandaalitsemist ka teises politseisõidukis.

Kuu möödudes, 26. jaanuaril sai politsei teate, et Võru vallas Parksepa alevikus Männi tänaval lõhub korteri ukse taga alkoholi tarvitanud ja elanikule tundmatu mees. Patrullpolitseinik selgitas, et mees oli ust mitmel korral jalgadega tagunud ning selle lõhkunud. Samuti kahjustas ta maja ette pargitud sõiduautot Volkswagen Golf. Politsei toimetas mehe arestimajja kainenema ning tema suhtes alustati väärteomenetlust. Mõned päevad hiljem astus mees politsei nõudmisel kohtu ette.

Täna Võru kohtumajas toimunud istungil määrati Rainisele varavastaste süütegude toimepanemise eest karistuseks 28 arestipäeva. Kohtuotsus on vaidlustatav seitsme päeva jooksul.

Rainisel on varasemast neli kehtivat kriminaalkaristust erinevate rikkumiste eest. «Oma tegudega näitas ta oma suhtumist õiguskorda ja kuna eelnevad karistused ei ole loodetud mõju tema eneseparandusele avaldanud, tuleb karmimat karistust vabadusekaotuse näol rakendada,» ütles Võru politseijaoskonna vanemliikluspolitseinik Tarmo Tammesoo.

Tartu Tarbijate Kooperatiivi kinnistutehingu kaasus jõudis kohtusse

Tartu ringkonnakohus peaks lähiajal otsustama, kas politsei ja prokuratuur käitusid õigesti, kui lõpetasid kuriteotunnuste puudumise tõttu kriminaalasja, milles avaldaja viitas väidetavalt suurt varalist kahju toonud tehingule Tartu Tarbijate Kooperatiivile (TTK) kuulunud hinnalise kinnistuga Tartus Riia tänava alguses. 

Lõuna prefektuur käivitas kriminaaluurimise 2013. aastal, kui TTK lihtliikmed nägid kuritegelikku käitumist TTK juhtkonna otsuses tõsta TTK omandis olev Riia 2 kinnistu oma tütarettevõtte TTK Investeeringud bilanssi. Raha liikumist tehinguga ei kaasnenud, lihtsalt TTK osalus TTK Investeeringutes suurenes 98,5 protsendini, ülejäänud 1,5 protsenti kuulub aga SEN Kinnisvarale. 

Samas selgus peagi, et kui TTK juhatuse liikmed olid tehingu ajal Tarmo Punger, Madis Suistet, Kaire Krevaldit ja Enn Pokki ning nõukogu liikmeid Aavo Möldrit, Albert Saunaneni, Tõnu Sooaru ja Väino Kulli, siis Punger, Suiste, Sooaru, Pokk, Saunanen, Krevald ja Mölder kuulusid toona ka SEN Kinnisvara juhtide ning omanike ringi. Ühtlasi oli SEN Kinnisvaral ettevõttes oluline roll, sest vaatamata väikesele, vaid 1,5-protsendilisele osalusele oli neil oluliste otsuste vetostamise õigus. 

TTK lihtliige Eiko Keeman leidis, et TTK juhid olid üliväärtusliku kinnisvara liigutanud läbi vetoõiguse enda firma kontrolli alla ning tekitasid sellega TTK enam kui 40 000 liikmele kahju. «SEN Kinnisvara vetoõigus annab neile suured õigused, muuhulgas teenida potentsiaalselt suurt tulu,» rääkis Keeman BNSile, lisades, et praeguseks on SEN Kinnisvara omanikud vahetunud ühe advokaadibürooga. 

Keemani suureks meelehärmiks leidis aga Lõuna prefektuur mullu sügisel, et TTK kaasuses puudub kuriteo koosseis ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Samaaegselt hakkas liikuma kuuldus, et kriminaalasja uurinud Lõuna prefektuuri vanemuurija oli ka ise TTK liige ja uurimise ajal väidetavalt suhtles TTK juhtkonda esindava Varuli advokaadibüroo advokaatidega, mis tekitab kahtlusi tema sõltumatuses. «Ka mina olen seda kuulnud, kuid 100 protsenti kinnitada ei saa, kuna mul pole seni olnud võimalik saada juurdepääsu TTK liikmete nimekirjale. Taotlen seda kohtus,» rääkis Keeman. 

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina sõnul käivitas politsei kriminaalmenetluse usalduse kuritarvitamise paragrahvi järgi, lisaks kontrollis, kas kellegi tegevuses esineb äritegevuses valeandmete esitamise kahtlus. «Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest selgus, et mõne TTK juhtorgani liikme huvid võisid olla vastuolus TTK huvidega. Samas näeb karistusseadustik kriminaalvastutuse ette ainult juhul, kui seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumisega tekitatakse suur varaline kahju,» selgitas Kostina BNSile.

Väidetavalt on TTK liikmed esitanud kohtueelses menetluses uurijale finantsekspert Urmas Võimre analüüsi, mis kinnitas, et TTK juhtkond siiski tekitas kahju. Analüüsi läbiviimist kinnitas BNSile ka Võimre ise, kuid selle sisu täpsemalt kommenteerida ei soovinud.

Võimre analüüs süüasja menetleja otsust kriminaalasi lõpetada siiski ei mõjutanud, samuti avaldajate väited, et juhtunu näol võis tegu olla ka omastamisega.

Kostina sõnul nähtus kohtueelses menetluses kogutud tõenditest, et uuritud tehingutega kahju ei tekitatud. «See tähendab, et puudub kuriteo koosseis ning sel põhjusel lõpetas politsei prokuratuuri loal mullu 29. oktoobril kriminaalmenetluse,» rääkis Kostina. 

Lisaks eelnevale koguti Kostina sõnul kohtueelse uurimisega tõendeid selle kohta, kas TTK 2011. aasta majandusaasta aruandes on esitatud valeandmeid, ning politsei tuvastas, et valeandmeid esitatud ei ole. Ka selles osas lõpetas politsei prokuratuuri loal kriminaalmenetluse. Väidetavalt jõudis ka Võimre analüüs just vastupidisele järeldusele.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel sõnul ei nõustu prefektuur väidetega uurija erapooletusest. «TTK liige oli ta seetõttu, et oli omandanud Säästukaardi nagu kümned tuhanded teised tarbijad. Varuli bürooga suhtles aga uurija kohtueelse menetluse ajal täpselt samamoodi, nagu teiste menetluspooltega,» selgitas Peitel BNSile.

Keeman esitas kriminaalasja lõpetamist käsitleva Lõuna ringkonnaprokuratuuri määruse peale kaebuse riigiprokuratuurile, kuid ei saanud ka sealt soovitud lahendit. 

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Carol Merzini sõnul asus riigiprokuratuur mullu 28. novembril seisukohale, et kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamises ei kuulu sisulisele lahendamisele ja tuleb jätta läbi vaatamata, kuna selle on esitanud edasikaebeks mitteõigustatud isik ning kaebuse menetlemiseks puuduvad seaduslikud eeldused. «Ühtlasi selgitati kaebajale tema edasisi õigusi kohtu poole pöördumiseks,» lisas Merzin BNSile.

Ta lisas, et riigiprokuratuur kontrollib iga kaebuse puhul järelevalvekorras ka kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkust ja käsitletavas kriminaalasjas menetlejate minetusi ei tuvastatud.  

Keemani väitel on prokuratuuri selgitus kummaline, sest kui ühistu liikmel pole kaebeõigust, siis saab TTK vastase võimaliku kuriteoga seotud kaebusi esitada üksnes TTK juhatus, kelle enese tegevus antud juhul ongi kahtluse all.  

Keeman esitaski riigiprokuratuuri määruse peale Tartu ringkonnakohtusse määruskaebuse. «Asi on kirjalikus menetluses ja peagi peaks tulema otsus,» rääkis Keeman BNSile. 

TTK juhtkonna sõnul pole süüdistustel mingi alust ja nii on leidnud ka politsei ning prokuratuur. «TTK majandustegevus on läbipaistev ja pidevalt audiitorite poolt kontrollitud,» kinnitas TTK juhtkond BNSile.

Vaata avalikku pöördumist: http://www.kohalik.info/avalik-poordumine-oiguskaitseorganite-poole-tartu-tarbijate-kooperatiivi-kahtlaste-tehingute-uurimiseks/

Värske Hello!: Vallatud Vestid seiklesid Austraalias, Jennifer Lopez räägib üksikemadusest

Sel nädalal ajakirjas Hello!: Eksklusiivne ülevaade, kuidas Vallatud Vestid Padar, Lepland ja Vabarna Austraalias seiklesid. Jennifer Lopez räägib kolmest purunenud abielust ja kaksikute üksikema rollist. Ämmaemand Diana Lehe õppetunnid ekstreemsetelt sünnitustelt ja tema enda lastelt. 

- Eksklusiivne ülevaade, kuidas Vallatud Vestid Ott Lepland, Jalmar Vabarna ja Tanel Padar vallatlesid Austraalias.

- Latiinokaunitar Jennifer Lopez räägib kolmest purunenud abielust, kaksikute üksikema rollist ja soovist siiski veel kaksikuid saada.

- Ämmaemand ja Perekooli juht Diana Leht jagab mõtteid, mida on õpetanud talle ekstreemsed sünnitused, sekunditemäng beebi elu nimel ja tema enda kolm andekat last.

- Külastame “Uinuva kaunitari” muinasjutu kirjutamist inspireerinud lossi.

- Kuulsa koka Jamie Oliveri aastaraamatu esitlusel soovitas Evelin Ilves head dieediretsepti.

- ÜRO hea tahte saadik Angelina Jolie käis Süürias röövitud laste emadega kohtumas.

- USA presidendiproua Michelle Obama näitas Indias stiili.

- Hollywoodi möödunud nädala auhinnagalade lummavad tualetid.

-  Pariisi moenädal ja Baltika show tutvustavad uue hooaja stiili ja lasevad kaunitel külalistel särada.

Lisaks iganädalased rubriigid: maailm pildis, nädal pildis, panoraam, sisering, filmimaailm, 7 päeva. Põhjalik Hello! elustiili osa: Hello! armastab, stiilispikker, trend, ilunõu, köögirõõmud, telekava, horoskoop.

Reedel Sirbis: valge mehe keskeakriis eesti filmis, Thomas Carlyle'i ajalookäsitlus ja Kultuurkapital 90

Reedene Sirp kirjutab muu hulgas 19. sajandi briti ajaloolase Thomas Carlyle'i ajalookäsitlusest, Kultuurkapitali 90. juubelist ning valge mehe keskeakriisist Eesti filmikunstis.

Sel reedel Sirbis Kultuurkapital 90. Sõna saavad Jaan-Eik Tulve, Ott Karulin, Tuudur-Jaan Rekkor, Märt Väljataga, Berk Vaher, (:) kivisildnik, Jüri Uljas, Karlo Funk ja Kaido Ole.

MART KULDKEPP: Eesti põhjamaisus ehk Vana idee uued rõivad

Mõte sellest, et ka Eesti on Põhjamaa, on meid ikka ja jälle köitnud. Eesti kultuuriruumis loob põhjamaisuse mõiste hulgaliselt positiivseid seoseid (ürgne loodus, väärikas ajalugu, kõrgetasemeline kultuur ja haridus) ning välismaailmagi silmis on Põhjamaade maine kõike muud kui kehv. Ootuspäraselt on vastavasisulist retoorikat seetõttu tihti kasutatud, kui on vaja end kuidagi identiteedipoliitiliselt määratleda. Nimetada võib korduvalt üles kerkinud plaani asendada Eesti sinimustvalge trikoloor ristilipuga, samuti president Toomas Hendrik Ilvese fantaasiarikast ideed Eestist kui nn Jõulumaast ning uusima näitena Reformierakonna 2015. aasta valimisprogrammi pealkirjaga «Uus Põhjamaa».

TRIINU PAKK: Ajalugu – vangistatult, palun

«Minevik ja olevik» on jaotatud neljaks osaks («Sissejuhatus», «Muistne munk», «Tänapäevane tööline», «Horoskoop») ning iga osa omakorda hulgaks huvitavate pealkirjadega peatükkideks, joone all jääb silma märkusi, taga on tõlkija järelsõna. Ühesõnaga – välised tunnused on nõuetekohased.

Lugema hakates hiilib hinge siiski kähku rahutus. Esimese asjana rabab autori stiil ja toon. Vaevalt saab teema («Inglismaa seisukord») mõne vähese väitlausega sisse juhatatud, kui autor juba haarab lugejal nööbist («Ent vaata …») ega lasegi enam lahti enne, kui raamat 383. leheküljel lõppeb.

Thomas Carlyle, Minevik ja olevik. Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Simo Runnel, toimetanud Katre Ligi. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2014. 448 lk.

REBEKA PÕLDSAM: Segadus valge mehe keskeakriisiga

«Ma olen nüüd ära vaadanud kõik Õunpuu filmid, poole Sarneti filmidest, «Nimed marmortahvlil», «Kertu», «Karikakramäng II», «Roosa kampsuni», «Lumekuninganna», «Kõik muusikud on kaabakad» ja «Mandariinid», võimalik, et veel midagi, ja ma tean, et Eesti on selline tore dokfilmimaa, aga kuidas saab olla üks žanr nii suures valge mehe keskeakriisis? Kunstilisest tasemest ma rääkima ei hakka, sest Õunpuul on see mõnikord täitsa okeilt õnnestunud, teistel mitte nii väga, aga miks on kõik filmid nii lihtsad? Miks on kõikide filmide lähteülesanne olnud lihtsalt filmitegemine ja mitte midagi kellelgi öelda pole mitte millegi kohta? Jutustatakse juhuslikke igavaid lugusid suurte narratiivide nime all – milleks? Mingid klišeelikud situatsioonid luuakse täiesti kulunud aadetest rääkimiseks.

PEETER OLESK: Kuidas kirjeldada pöördparaboloidi?

Fundamentaalalad matemaatika ja füüsika on Toompeal kutsumata külalised.

Pöördparaboloid on pind (siinkohal pole tähtis, et teist järku), mis tekib parabooli pöörlemisel ümber oma telje. Paraboolil on mitu tähendust, millest geomeetriasse puutub see, et ta on joon, mille kõik punktid asuvad kindlal kaugusel fookusest ja juhtsirgest. Kui nimetada vastavaid punkte koos või kokku hulgaks, siis võib parabooli ka geomeetrias määratleda hulgateoreetiliselt, ehkki, ma usun, tahab enamik lugejaist näha parabooli joonisel ja mitte analüütilisel kujul. Lihtsaim viis veenduda parabooli reaalsuses on siiski vaadata teda oma silmaga. See ei maksa palju: iga vokkpanni kaas on paraboloid, parabooli «kulinaarne» vaste. Tõstad ta pannil aurava katalaanide toidu paella peale ega aimagi, et hoiad käes tükikest analüütilist geomeetriat.

Vladimir Arnold, Mathematical Understanding of Nature: Essays on Amazing Physical Phenomena and Their Understanding by Mathematicians. American Mathematical Society, 2014. 167 lk.

RAMINAGROBIS mäletab I

Kui sul on elus vedanud ja sa oled oma tööelu Sirbis elanud, siis ükskord peab ju sellest ka kirjutama hakkama. Ja siin ma nüüd istun ning kriban. Olen toimetusega jõudnud suure ringiga peaaegu algusesse tagasi, ainult et Pika tänava teise otsa. Nii et vut-vut-vut piki Pikka minema ja mäletama. Justkui tagurpidirännak, ajas ja tänaval. Üürikese aja eest olen siin ja üürikese aja pärast enam mitte. Mööda munakivisillutist alla Rannavärava poole, Saiakäigust mööda, Maiasmokast mööda, Mustpeade maja juurde, juba paistabki Roheline turg, siin kasvab ju nagu vanasti Adsoni ja Underi maja akende all Tallinna uhkeim pöök.

Marko Lõhmus: … ja kuhu kaob raha ehk Punk on oluline

Erarahast teaduses

Kultuurisponsorlus ei ole heategevus

Disaini ja arhitektuuri arenguvedur

Alguses oli: sõna Arvo Pärdi muusikas

Arvustamisel

Thomas Carlyle’i «Minevik ja olevik»

Dokumentaalfilm «Need, kes julgesid“»

Näitus «Refleksioonid: sisse/välja»

Rainer Jancise «Valgus tunneli lõpus. Unenägu Metro Luminalist»

Mängufilm «Foxcatcher»

S. S. Montefiore «Ühel talveööl»

Anne Prangeli «Ihusilmaga»

G. Grigorjeva autorikontsert «Nature morte»

Orthodox Singers

«Talendid kodus»

Flo Kasearu näitus «Ülestõus»

Teatri NO99 «Tüdruk, kes otsis oma vendi»

Theatrumi «Päikesetõusutund»

Nädal pildis: KuKu klubi pidas 80. sünnipäeva

Tõepoolest – klubid tulevad ja lähevad, kuid KuKu klubi Tallinnas Vabaduse väljakul jääb, iga ilma ja riigikorraga. Kujutavate kunstide harrastajate kokkusaamiskohana alguse saanud klubi avas uksed juba 80 aastat tagasi. Üritusel olid mitmed tuntud inimesed, kes eri hetkedel on pidanud KuKut oma teiseks koduks.

 

Reedel Õpetajate Lehes: tublimad koolibussijuhid, Keila-Joa kooli sulgemine ja arheoloogia-aasta 2014

Reedene Õpetajate Leht kirjutab Keila-Joa kooli sulgemisest, arheoloogia-aastast 2014, tublimatest koolibussijuhtidest ja paljust muust.

Tunnustatud koolibussijuht roolib ja hoolib

24. jaanuaril austati Varbusel Eesti tublimaid koolibussijuhte. Maanteemuuseumi ja Õpetajate Lehe korraldatud konkursile esitatud 47 kandidaadi seast valis žürii välja seitse koolibussijuhti. Eesti keskmine koolibussijuht on Vello või Aivar (47 seas viis Vellot ja neli Aivarit!), keeranud rooli paarkümmend aastat, sõbralik ja tähelepanelik, pöörab suurt tähelepanu laste koolitee ohutusele ‒ loetles soovitustes kõlama jäänud jooni konkursi eestvedaja, Eesti maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Teenekat Keila-Joa kooli ähvardab sulgemine

Mullu suvel tähistas Keila-Joa kool pidulikult ja rahvarohkelt oma 50. sünnipäeva, kooli likvideerimisplaanist seal ei räägitud. Nüüdseks on haridus- ja teadusministeerium otsustanud liita kooli aga Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooliga, mille käigus Keila-Joa kool iseseisva juriidilise asutusena kaoks. Tagamaid selgitavad HTM-i koolivõrgu osakonna konsultant Jürgen Rakaselg ning Keila-Joa kooli direktori kohusetäitja Kristi Kivipuur.

Meie aja kangelased

Kaarel Tarand: „Valija peab tegema tõsiseid järeldusi. Esiteks peab hoiduma selliste inimeste valimisest, kes ei ole mõistnud, et parlament ongi avaliku rääkimise keskne koht riigis. Teiseks kõlbavad mittemõistjatega sama vähe parlamenti inimesed, kes kardavad oma seisukohti avalikult välja öelda või ei soovi demonstreerida oma valijatele, kuidas nad valijatele antud lubaduste eest igapäevatöös seisavad. Ja kolmandaks, kõigilt praegu kandideerijailt peab valija nõudma dokumenteeritud kinnitust selle kohta, et riigikogu järgmisesse koosseisu valituks osutudes ei astu nad ühtki sammu, mis piiraks avalikkuse juurdepääsu riigikogu komisjonides toimavale.”

Kas kunstnik on ühiskonnale koorem?

„Kunstnik peab kompama me identiteedi, me teadlikkuse, arusaamise piire,” kirjutab Jürgen Rooste.

Samm aastakümnetetagusest ajast tänapäeva

Viimase kuue aasta jooksul on kutsehariduses toimunud tõeline revolutsioon – kui veel aastatel 2006–2007 õpiti mitmel erialal 1970- või 1980-ndatest pärit õppematerjalide järgi, siis viimase kuue aasta jooksul on ilmunud 68 uut ja nüüdisaegset õppematerjali.

Sissevaade mehaanika ja metallitööde õpikusarja

Tallinna mehaanikakooli metallierialade juht Anu Kull kirjutab mehaanika ja metallitööde seitsmeosalisest õpikusarjast ja väidab, et uus õpikusari ei toeta üleminekut väljundipõhisele õppele.

Tartu TULUKE otsib kuut kooli ja kaht lasteaeda

Tartu kolmes koolis on juba pool aastat harjutatud, kuidas leida klassiruumis tekkinud probleemidele lahendusi rühmaaruteludes kolleegidega. Esimeste tulemustega rahul tartlased kutsuvad nüüd teisigi koole-lasteaedu rakendama Norrast pärit koolikultuuri parandavat LP-mudelit ja projektiga ühinema.

Minevik jääb alati meiega

Mari Klein kõrvutab kaht ajalukku vaatavat romaani: Jan Kausi „Ma olen elus” ning Tove Alsterdali „Vaikusesse maetud”.

Hiina ja soome-ugri keelte ühisest päritolust

Filosoofiadoktor Jingyi Gao on uurinud üle kümne aasta hiina ja uurali (soome-ugri) keelte ühiseid jooni. Eesti keelt valdav dr Jingyi Gao õpetab hiina keelt Tartu ülikoolis ning Jaan Poska gümnaasiumis. Jingyi Gao kirjutab, et 2008. aastal Pekingis ilmunud hiinakeelses monograafias on esitatud 363 sõnatüve, mis on hiina ja uurali keeltes võrreldavad.

Meie ja nemad. Nemad ja meie

Ene Pajula: „Ei pea olema moodne geeniteadlane, et teada – segatud veri hoiab vaimu värske ja segaabieludest sündinud lapsed on keskmisest andekamad.”

Öškamöška ehk Missioon nagu vikerkaar

Lea Jürgenstein meenutab oma kümmet nädalat Komi Vabariigi riigiteenistuse ja juhtimise akadeemias eesti keele õpetajana. Regionaalteaduste ja rahvusvaheliste suhete eriala õppekavas on 140-tunnine eesti keele kursus, mis on jagatud kahele semestrile.

In memoriam Maria Tilk – vaimse vapruse kandja

Maria Tilga üliõpilane Monica-Linde Klemet meenutab Tallinna ülikooli armastatud õppejõudu ja kasvatuskultuuri ajaloo uurijat dotsent Maria Tilka.

Miks ma eelistan lasteaiale lastehoidu?

Üheksa aastat väikelastega töötanud Irina Kalso arutleb oma kogemuse põhjal, miks parimat alusharidust saab lapsele pakkuda kodu või suurtest lasteaedadest oluliselt lapsekesksem lapsehoiurühm.

Toila gümnaasiumi juhib erukolonel

Toila gümnaasiumi uue, vaid mõned nädalad ametis olnud direktori Riho Breiveli meelest tasub muuta koolisüsteemi nii, et põhikoolis oleks kuus ja gümnaasiumis samuti kuus klassi, nagu on Soomes. Õpetajate tase oleks siis tugevam, põhjendab Breivel.

Olukorrast muinasriigis: arheoloogia-aasta 2014

Arheoloog Ants Kraut tutvustab muinasteaduse leide, välitöid ja 2014. aastal ilmunud trükiseid, mis talletavad teadlaste hinnangud muinasmaastikule ja sealt leitule.

Kultuurisündmuse erilehest saame teada, mis üritused toimuvad muusika-aasta raames, mida pakuvad teatrid kooliõpilastele ja lasteaialastele.

Pildid: Iisraelist leiti neandertallase ja nüüdsinimese «armastuslaps»

Paleontoloogid leidsid Iisraelist inimjäänuse, mis kuulub neandertallase ja nüüdisinimese ühisele järglasele.

See järglane elas umbes 50 000 – 60 0000 aastat tagasi, edastab Live Science.

«Tegemist on kahe erineva inimliigi järglasega, keda saab nimetada «armastuslapseks». Tänapäeva eurooplastel ja aasialastel leidub neandertallase DNAd,» sõnasid teadlased.

Uurijate sõnul leiti poolik kolju Iisraelis Lääne-Galileas asuvast koopast ning uuring näitas, et see on naisekolju. Sellele anti  koopa järgi nimeks Manot.

Kõrgtehnoloogiline teadusuuring näitas, et selle vanus on 55 000 aastat.

«Manot kinnitab, et neandertallased ja nüüdisinimesed elasid tänapäeva Iisraeli alal pikka aega külg külje kõrval. Need kaks inimliiki said ühiseid järglasi millalgi 50 000 – 60 000 aastat tagasi,» teatas Tel Avivi ülikooli teadlane Israel Hershkovitz.

Iisraeli, Austria ja Saksamaa teadlased uurisid Manot koljut detailselt, kaasa arvatud kompuutertomograafia abil.

Nad võrdlesid seda ka varem avastatud eelajalooliste koljudega otsides sarnasusi ja erinevusi.

«Koljukuju ja detailid lubavad oletada, et Manot puhul oli tegemist nüüdisinimesega kui ka neandertallasega. Samasuguseid koljusid on leitud ka Aafrikast ning ka Euroopast. Selline koljukuju oli ka neil «eurooplastel», kes elasid 20 000 – 30 000 aastat tagasi,» lausus Viini ülikooli paleontoloog Gerhard Weber.

Manot on siiski nimetatud «eurooplastest» vanem ning 10 000 aastat vanem ka esimestest Homo sapiens esindajatest. Iisraelist leitud kolju näitab, et neandertallaste ja nüüdisinimeste esimesed kokkupuuted ei toimunud Euroopas, vaid Lähis-Idas.

Weberi sõnul on Manot hübriid, olles kahe erineva inimliigi segu.

Manot on tähtis veel ka selle tõttu, et ta heidab valgust inimkonna Aafrikast välja rändamisele.

Varem arvati, et inimkond rändas Aafrikast välja ületades Punase mere ja Araabia poolsaare.

Nüüd arvatakse, et Manot ja ka Homo sapiens liikus Ida-Aafrikas üle Nuubia kõrbe ning siis Siinai poolsaarelt Iisraeli.

Weberi arvates oli umbes 100 000 aastat tagasi Aafrikast mitu väljarändamise lainet nii Euroopa kui Aasia suunas.

Neandertallased surid välja umbes 30 000 aastat tagasi.

Hommikujooks? Teadlaste sõnul tasuks treeninguga oodata pärastlõunani

Ühendkuningriigi Birminghami ülikooli uuring näitas, et hommikune tervisejooks ei ole nii efektiivne ja ei treeni keha nii palju kui pärastlõunane või õhtune.

Põhjus selles, et hommikul keha alles ärkab ning selleks kulub aega, kirjutab Daily Mail.

Uurijate sõnul ei sõltu hommikujooksu vähene efektiivsus sellest, kas ollakse lõoke või öökull.

«Äratuskell heliseb kell 6.00. Siis veetakse end jooksma kui organism alles pooleldi magab. See ei ole kasulik,» selgitati.

Teadlaste kinnitusel jõuavad kehalised võimed tippu keskpäevaks.

Briminghami ülikoolis uuriti 20 professionaalset sportlast ning nende kehalisi võimeid. Neile tehti ajavahemikul kella 7.00 – 10.00 kuus kehalist katset.

Samuti paluti  neil täita küsimustik, mille järgi saadi teada, kas tegemist on lõokese või öökulli tüüpi inimesega või nende kahe vahele jääjaga.

Ilmnes, et katsetes olid lõokesed keskpäevasel ajal kõige edukamad. Öökullid olid aga kõige edukamad õhtul kella 20.00 paiku. Nende kahe vahele jääjate võimed olid tipus pärastlõunasel ajal kella 16.00 ajal.

Ajastus oli eriti tähtis öökullide jaoks, sest kui nad sunniti treenima hommikul, siis olid nende tulemused 26 protsendi võrra viletsamad.

Sama kehtis ka lõokeste kohta, kuigi nad olid märgatavalt kauem üleval olnud kui öökullid.

Uurija Roland Brandstaetteri sõnul näitavad uuringutulemused, et inimesed peaksid jälgima oma kehakella, mitte käe- , laua- ega elektronkella.

«Meie igas rakus on põhimõtteliselt kell. On ajukell ja on teiste organite kell. Kõik meiega toimuv allub kehakellale,» selgitas teadlane.

Uurija sõnul saab lihtsalt teha kindlaks, kas inimene on lõoke või öökull. Selleks tuleb jälgida, millel hommikul ärgatakse ning kui kaua ärkamine aega võtab.

Lõokestel võtab ärkamine aega umbes 30 minutit, kuid öökullidel võib kuluda  6 -7 tundi enne kui nad end täiesti ärkvel tunnevad.

Uurija arvates mõjutavad need väiksed nüansid ka sportlasi, kes peavad väga täpselt oma kehakella jälgima, sest vaid nii on võimalik parimaid tulemusi ja võitu saada.

 

 

Üle 800 miljoni nüüdisaegse mehe esivanemateks on 11 iidset Aasia juhti

Briti Leicesteri ülikooli teadlaste uuring paljastas, et tänapäeval elava rohkem kui 800 miljoni mehe kaugeteks esivanemateks olid 11 iidset Aasia liidrit, nende seas ka Mongoli impeeriumi julm juht Tšingis-khaan.

Teadlaste uuring põhineb Y-kromosoomil, mida leidub vaid meestel, edastab Daily Mail.

Uuringus analüüsiti ja võrreldi rohkem kui 5000 mehe DNAd, tegemaks kindlaks meeste põlvnemise.

5127 uuritud mehest 37,8 protsendil leiti geneetiline seos 11 iidse Aasia juhiga Y-kromosoomi abil.

Kromosoomiuuring viis teadlased sajandeid tagasi tänapäeva Mongoolia ja Hiina aladel elanud isikuteni. Arvatakse, et üks neist oli Tšingis-khaan.

Kinnitamata andmetel sai Tšingis-khaan sadu lapsi, kellel omakorda oli palju järglasi.

Leicesteri ülikooli geneetik Mark Jobling sõnas, et paljude meeste väga kauged esivanemad elasid ajavahemikul 300 – 2100 eKr. Need olid nii põllumajanduskultuuri kui ka nomaadide esindajad.

«Iidsel ajal said sotsiaalselt kõrge staatusega mehed palju järglasi.  Neil oli vallaslapsi, laste suremus oli madal ning neil oli mitu lisanaist. See kehtib eelkõige Aasia alade kultuuride meeste kohta,» teatas Jobling.

Koos hobuste kodustamisega muutus sealne ühiskond ja ka inimeste ühiskondlik staatus.

«Hobuste kasutuselvõtt suurendas suhtlust nii ida ja lääne kui põhja ja lõuna vahel. Samuti võeti kasutusele uus sõjapidamise viis,» nentis uurija.

Üks varasem uuring näitas, et 1227. aastal surnud Tšingis-khaanist põlvneb kogu maailmas 16 miljonit meest.

Tšingis-khaan rajas umbes 80 aastaga impeeriumi, mis ulatus lisaks Mongooliale ka Hiina, Iraani, Pakistani, Lõuna- ja Põhja-Korea ning Lõuna-Venemaa aladele.

 

Veebruari kalender

Veebruari kuus on juba õhus tunda talvehõngu- temperatuur näitab ninanäpistavalt külmi miinuskraade...

14. veebruaril on päev kõige kallima inimese jaoks.

24.veebruaril on Eesti Vabariigi iseseisvuspäev.

Veebruari kalender, vali sobiv suurus siit:

1024x768 1280x1024 1680X1050

1440x900 1920x1080 1920x1200

Valitud suurusega taustapilt avaneb uues aknas, kus selle saab salvestada oma arvuti taustapildiks.

Eelmised kalendrid:

» Jaanuari kalender 2015

» Detsembri kalender 2014

» Novembri kalender 2014

» Oktoobri kalender 2014

» Septembri kalender 2014

» Augusti kalender 2014

» Juuli kalender 2014

» Juuni kalender 2014

» Mai kalender 2014

» Aprilli kalender 2014

» Märtsi kalender 2014

»Veebruari kalender 2014

»Jaanuari kalender 2014

»Detsembri kalender 2013

» Novembri kalender 2013

» Oktoobri kalender 2013

» Septembri kalender 2013

» Augusti kalender 2013

» Juuli kalender 2013

» Juuni kalender 2013

» Mai kalender 2013

» Aprilli kalender 2013

» Märtsi kalender 2013

» Veebruari kalender 2013

» Detsembri kalender 2012

» Novembri kalender 2012

» Oktoobri kalender 2012

» Septembri kalender 2012

» Augusti kalender 2012

» Juuli kalender 2012

» Juuni kalender 2012

» Mai kalender 2012

» Aprilli kalender 2012

» Märtsi kalender 2012

» Veebruari kalender 2012

» Jaanuari kalender 2012

» Detsemberi kalender 2011

» Novembri kalender 2011

» Oktoobri kalender 2011

» Septembri kalender 2011

» Augusti kalender 2011

» Juuli kalender 2011

» Juuni kalender 2011

» Mai kalender 2011

» Aprilli kalender 2011

» Märtsi kalender 2011

» Veebruari kalender 2011

»  Jaanuari kalender 2011

» Detsembri kalender 2010

» Novembri kalender 2010

» Oktoobri kalender 2010

» Septembri kalender 2010

» Augusti kalender 2010

» Juuli kalender 2010

» Mai kalender 2010

» Aprilli kalender 2010

» Märsti kalender 2010

» Veebruari kalender 2010

» Jaanuari kalender 2010

» Detsembri kalender 2009

» Novembri kalender 2009

» Oktoobri kalender 2009

» Septembri kalender 2009

» Augusti kalender 2009

» Juuli kalender 2009 

» Juuni kalender 2009

» Mai kalender 2009

» Aprilli kalender 2009

» Märtsi kalender 2009

» Veebruari kalender 2009

» Jaanuari kalender 2009

» Detsembri kalender 2008

»Novembri kalender 2008

»Oktoobri kalender 2008

» September 2008

» August 2008

» Juuli 2008

» Juuni 2008

» Mai 2008

» Aprill 2008

» Märts 2008

» Veebruar 2008

» Jaanuar 2008