Kaart: vaata, kus saab südalinnas Obama visiidi ajal parkida

Alates tänasest kella 19.00-st kuni kolmapäeva kella 20.00-ni piiratakse Tallinna vanalinnas, südalinnas ja kesklinnas sõidukite parkimist ajutiste peatumist keelavate liiklusmärkidega. EuroPargile on laekunud palju päringuid, kuidas piirangud mõjutavad parklate töökorraldust.

Et südalinna paljude piirangutega alale mitte autoga tulla, pakub EuroPark 2 € päevapiletiga parkimist järgmistes parklates: Ahtri 3, Bussijaam, Jakobsoni 13, Juhkentali 19, Kuhlbarsi 28,

Luha 18, Sadama parkla, Tartu mnt 50A/52, Toom-Kuninga 17 (1,6€/päev), Tuukri 1B, Uus-Sadama 11 ja 14.

Avatud on ka kõik teised EuroPargi väliparklad ning Rävala Parkimismaja, sissesõitudega Rävala pst ning Kuke tn poolt. 

Tornimäe Parkimismaja jääb klientidele 02.-03.09 avatuks, kuid sisse- ja väljapääs on võimalik vaid Maakri tänava poolt. Palutakse varuda parkimismajja sisenemisel ja väljumisel aega, sest kõik sõidukid ja isikud läbivad enne parkimismajja sõitmist turvakontrolli.

Solarise Parkimismaja on suletud 03.09.2014 kl 6.00 – 18.00, antud ajal pole võimalik ka varem pargitud autodega majast väljuda. Tänavad, mida mööda Solarise majja autoga pääseb, on suletud. Kaubanduskeskus on klientidele avatud, kuid autodega pole siseneda – väljuda võimalik.

Politsei- ja Piirivalveameti teatel on täna õhtust kuni kolmapäeva õhtuni parkimispiirangud järgnevad: Estonia puiesteel (Pärnu maantee ristmikust Teatri väljakuni), Teatri väljakul, Rävala puiesteel (Liivalaia tänavast Kentmanni tänavani), Maakri tänaval, Kentmanni tänaval (Rävala ja Estonia puiestee vahel), Sakala tänaval, Pronksi tänaval (Tartu ja Narva maantee vahel), Narva maanteel (Pronksi tänava ristmikust Weizenbergi tänavani); Kiriku platsil, Piiskopi, Toom-Kooli ja Rahukohtu tänaval ning Kiriku põigul; Weizenbergi tänaval, Mäekalda tänaval KUMU ees ja Koidula tänaval (Narva maanteest kuni Faehlmanni tänava ristmikuni).

Vaata täpsemat kaarti parkimisvõimaluste kohta siit. Cityparki parklate asukohta saab vaadata siit.

Piltuudis: Peterburi Zeniit värbas viimasel hetkel uskumatu täienduse

Täna on jalgpallimaailmas suvise üleminekuperioodi viimane päev ning mitmed meeskonnad on veel tegemas omavahel viimaseid tehinguid. Omapärase naljaga sai hakkama Peterburi Zeniidi meeskond, mis avaldas omaTwitteri lehel pildi, kus meeskonna peatreener Andre Villas-Boas poseerib koos maailmakuulsa multifilmitegelase Bart Simpsoniga, kes väidetavalt nüüd samuti Peterburi meeskonna ridadesse kuulub.

Zeniit avaldas oma kodulehel ka pikema humoorika jutu, kus kinnitati, et Simpson on juba läbinud meditsiinilise läbivaatuse ja tegi täna ka oma esimese treeningu meeskonnaga. 1987. aastal esmakordselt teleekraanile ilmunud Simpson võttiski oma linastusaasta tõttu särginumbriks 87.

Tallinnas elab 432 447 inimest

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. septembri seisuga Tallinnas 432 447 inimest, augustis kasvas elanike arv 435 inimese võrra.

Aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 2548 inimese võrra. Kogu möödunud aasta jooksul kasvas tallinlaste arv kokku 10 069 inimese võrra - eelmise aasta hakul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 419 830 inimest.

Mullu sai pealinn juurde ligi kolm korda rohkem elanikke kui 2012. aastal, mil elanike arv kasvas 3686 inimese võrra. 2012. aasta algul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Ametlik: ManU ründeäss liitub Madridi Realiga

Madridi Reali jalgpalliklubi teatas täna ehk suvise üleminekuperioodi viimasel päeval, et nende ridadega on liitunud Manchester Unitedi ründaja Javier Hernandez.

Real teatas oma kodulehel, et nad on 26-aastase Hernandezi endise koduklubi ManUga sõlminud laenulepingu. «Chicharito» hüüdnime kandev ründestaar asus ManUsse mängima aastal 2010.

7000 eestlast lubavad septembris alkoholist loobuda

11 aasta eest algatatud aktsioon «Septembris ei joo» on ka tänavu populaarne. Facebookis on selle ajaga septembriseijoo.ee fänkonda kogunenud ligi 3000 inimest.

See, et september võiks olla alkoholivaba, on leidnud mõttekaaslasi, kes lõid omal algatusel Facebooki ürituse «Alkoholivaba september», millega on liitunud ligi 7000 eestlast, kes konkreetselt tänavusel septembril alkoholile ei ütlevad.

23. augustil loodud Facebooki üritusega on kõigest nädala ajaga arvestatav hulk kuuajalist karsklust proovida lubavaid inimesi liitunud.

Vastukaaluks alkoholist loobumisele on naljaninad avanud ka konkureeriva «septembrismajoon» Facebooki lehe, mis küll nii populaarne pole.

Originaalidee eestvedajad on Madis Masing ja Reigo Kimmel, kelle algatusel toimub alkoholivaba september tänavu juba 11. korda. Aktsiooni kodulehelt võib näha, et Eestist on jõudnud see ka Inglismaale, Indoneesiasse, Lätti, Leetu, Venemaale, Slovakkiasse ja Rootsi.

Teine koolipäev tuleb suurema sajuta, kuid jahe

Eesti kohal leviv kõrgrõhkkond hoiab meid homme suurematest sadudest.

Vaikse ilmaga võib aga pilvekiht mõnes kohas taevasse jääda ja õhutemperatuuri vaid 16 kraadi piirile jätta. Kus päikeselisi tunde kauemaks jagub, seal on sooja 18 kuni 19 kraadi.

Veelgi enam annab õhu jahedus endast märku saabuval ööl, mil taimi võivad kimbutada esimesed hallad.

Teisipäeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Tuul on nõrk ja valdavalt põhjakaarest. Õhutemperatuur on 15 kuni 18 kraadi.

Esimesel septembril tervitas õpilasi uuenenud Kadrioru Saksa Gümnaasium

Tänavune koolihooaeg Kadrioru Saksa Gümnaasiumis algas suures tuhinas ja ootusärevalt nii esimesse klassi minejate kui ka juba vanemate õpilaste jaoks. Ühe muudatusena oli uuenduskuuri läbi teinud vana koolimaja. 

Õppeaasta avaaktuse eel olid koridorid täis õhinas esimeste klasside õpilasi. Nende silmist võis näha, et olenemata soojast suvest on kooliootus suur. Värsked abituriendid võtsid kooliteed alustavad õpilased uhkelt käekõrvale ja üheskoos suunduti aulasse, kus juba ootasid rõõmsad ja veidikene sabinas lapsevanemad ning kogu toimuvat pingsalt jälginud õpetajad. 

Värskus on see, mida õhkab koolimaja ise, olles valmis remondijärgselt jälle koolipere igapäevaselt vastu võtma. Aabitsad ja õpikud käes - lähebki lahti järgmise suveni kestev igapäevane õppetöö!

Eestile kaotanud Senegal võttis MMil teise võidu Horvaatia vastu

Hispaanias toimuval korvpalli MMil alistas möödunud nädalal Eesti koondisele kaotanud Senegali koondis seisuga 77:75 Horvaatia.

Tänase mängu poolaja võitis Senegal seisuga 32:41, ent kuigi Horvaatia suutis kolmandal ja neljandal veerandajal visata Senegali meestest rohkem punkte, kuulus napp võit siiski just Senegalile. Võitjate parimana viskas Gorgui Dieng 27 silma, Horvaatia poolt vastas Saric Bogdanovic 15 punktiga.

Senegalil on nüüd kolmest peetud mängust kirjas kaks võitu: kui üleeile kaotati 64:87 Kreekale, siis eile võideti 82:75 Puerto Ricot.

Möödunud nädalal valmistus Senegal MMiks Hispaanias Guadalajaras toimunud turniiril, kus kohtuti kahel korral Eestiga: kui esimesel korral kaotasid eestlased 70:74, siis kordusmängus võeti Senegali üle 74:61 võit.

Septembri esimene pool tuleb kuiv

Septembri keskmine õhutemperatuur on normist veidi kõrgem (norm 9,9 kuni 12,7 kraadi). Sademeid on normist vähem, kohati normi piires (norm 64 kuni 86 mm).

Septembri esimesel poolel on ülekaalus kõrgrõhkkonnad. Sademeid on oodata vaid üksikutel päevadel. Keskmine õhutemperatuur jääb kuu esimestel päevadel pikaajalisest keskmisest veel madalamale, seda külmade ööde tõttu (öine õhutemperatuur on vaid veidi üle 0 kraadi). Dekaadi teine pool tuleb soojem, kuid kümnepäevaku lõpus on taas oodata lühiajalist ilma jahenemist ja ka vihmasadu.

Septembrikuu teine pool tuleb muutlikum. Lõunapoolsed kõrgrõhuharjad vahelduvad läänevoolus saabuvate madalrõhulohkudega. Vahete-vahel tungib soojade õhumasside vahele loodest märksa jahedam õhk ning õhutemperatuur langeb öösel 0 kraadi lähedale.

Kuu viimane veerand tuleb sajune ja jahe.

Jääger klubiotsingust: ootan ühest Euroopa meeskonnast vastust

Senise koduklubi Lierse SK-ga lepinguläbirääkimistes ummikusse jooksnud Eesti jalgpallur Enar Jääger otsib endiselt uut koduklubi ning mehe endi sõnul ootab ta praegu ühe Euroopa tiimi vastust.

Viimase hooaja Belgia kõrgliigas veetnud Jääger on viimased kuud otsinud uut mängupaika ning nädal enne uut valiktsüklit selles osas veel selgust majas ei ole, vahendas Soccernet.ee.

«Ühest Euroopa klubist ootan vastust. Täpsemalt praegu ei taha rääkida, aga tean, et mind on sinna pakutud ning nüüd vaatame, mis nad vastavad. Tähtajaliselt ka midagi lubada ei oska,» rääkis Jääger.

Martinson selgitas Ida-Tallinna Keskhaigla kahjumi tagamaid

Abilinnapea Merike Martinson vastas sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluva Tallinna linnavolikogu liikme Hanno Matto arupärimisele, kuidas katta Ida-Tallinna Keskhaigla kahjum ning millest on tingitud tööjõu voolavuse rekordiline kasv.

«AS Ida-Tallinna Keskhaigla 2012 majandusaasta kahjum ulatus 2,8 miljoni euroni. Eelmiste perioodide summeeritud kahjum ületas 10 miljonit eurot. Lisaks tõusis tööjõu voolavus 2013 aastal rekordilise 19 protsendini; hooldajate hulgas 33,3%, õenduses 16,9% ning arstidel 8,4%,» kirjutas Matto ning küsis, mille arvelt on planeeritud ITK senise kahjumi katmine ja mis aastaks on planeeritud jõuda majandustegevusega jooksvasse kasumisse.

Veel uuris Matto, kas ITKs teostatakse regulaarselt töötajate rahulolu uuringuid ning millest võis olla tingitud tööjõu voolavuse kasv 2013. aastal.

Abilinnapea Merike Martinson vastas Mattole, et Ida-Tallinna Keskhaigla töötas intensiivselt ka majandussurutise kõrgajal, mistõttu aastate vältel kogunes mitme miljoni euro eest raviarveid, mille eest Eesti Haigekassa tasus mitte hinnakirja järgi, vaid koefitsendiga 0,3 hinnast.

Martinson tõdes, et kulude kokkuhoid sel perioodil polnud piisav, ent puudus võimalus kulude juhtimiseks kliinikute kaupa. «Pärast finantsjuhi vahetust on need puudused kõrvaldamisel. Kahjum kartakse tulevaste perioodide kasumi arvelt. 2014. aastal on planeeritud majandustegevusega jõuda 0 kahjumi/kasumini ja järgnevatel aastatel väikese kasumini,» selgitas Martinson. Ta lisas, et järgnevate aastate tegelikku tulemit mõjutavad ka haiglast mitteolenevad põhjused nagu meditsiinitöötajate miinimumpalga kokkulepped ja haigekassa hinnakujundus.

Vastuseks töötajate rahulolu uuringute küsimusele ütles Martinson, et viimane rahulolu uuring toimus haiglas 2012. aasta kevadel ja järgmine on plaanis 2015. aastal.

Tööjõu voolavuse kasvu kohta teadis Martinson vastata, et arstide voolavus on valdavalt seotud valveid tegevate residentidega, kes õppetsükli lõpus lepingu lõpetavad. «Tööjõu voolavust õdede ja hooldajate seas mõjutasid töötasude madalam konkurentsivõime võrreldes teiste tervishoiuasutustega, sh esmastasandi tervivishoiuga ning töö intensiivsuse tõus,» vastas Martinson ning lisas, et ka voolavuse analüüsist ilmneb, et 40% lahkujatest olid osalise tööajaga töötajad, kes parema võimaluse tekkimisel liiguvad sinna, kus on paremad tasustamise tingimused.

«Haigla on igati toetanud arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastel ajutist töötamist suvekuudel, kui sellel on paratamatult negatiivne mõju tööjõu voolavuse statistikale,» ütles Martinson oma vastuses ja tõi näiteks, et ka kiirabiteenuse lõpetamine 2013. aastal ja sellega seosnenud töötajate üleminek avaldas statistikale mõju. Tugistruktuurides on aga märgatav majanduspersonali lahkumise seos töötajate vanusega.

Kaubik peitis endas üle 23 000 karbi huuletubakat

Möödunud nädalal leidsid maksu- ja tolliameti (MTA) ametnikud Tartus ühes kaubikust üle 23 000 karbi huuletubakat.

Lisaks leidsid ametnikud kaubikut juhtinud, 1988. sündinud mehe kodust veel 526 karpi huuletubakat ning 635 Valgevene maksumärkidega sigaretti. Kokku võeti noormehelt ära 23 566 karpi huuletubakat, teatas MTA oma Facebooki leheküljel.

Ameti teatel on viimasel ajal üha enam huuletubakat avastatud ning kasvanud on ka avastatud kogused, mis võib olla tingitud selle kasvavast populaarsusest Eestis.

Kultuurikatla Aias saavad huvilised roboteid valmistada

«Esimesed sammud robootikas» on 9.-10. septembril Kultuurikatla Aias toimuv roboti valmistamise töötuba, mis õpetab programmeerima ise valmistatud robot puldi abil liikuma või lihtsamaid käsklusi täitma. 

Kultuurikatla Aias toimuvad Tallinna noortenädala raames kaks MakerLabi roboti valmistamise töötuba «Esimesed sammud robootikas». Koolituse eesmärk on jagada noortele algteadmisi programmeerimisest ja materjali töötlemisest, näidates, et ise loomine ei ole kosmoseteadus, vaid põnev ja arendav protsess. Töötoas on võimalik ehitada kuvandi järgi liikuv putukas või joonistus robot, mida on võimalik puldiga juhtida või ruumi takistustele reageerima panna. Töötuppa on oodatud nii poisid kui tüdrukud ning eelnevaid oskusi vaja ei ole, sest kõik oluline õpitakse kohapeal.

Koolitusel osalejad omandavad järgmised oskused:

* Algteadmised jootmisest

* Materjali töötlemisest (puit ja/või plastik)

* Algteadmised programmeerimisest

* Sissejuhatuse laserlõikuri kasutamiseks

Kus: Kultuurikatla Aed (Kalasadama 6)

Millal: 9. septembril kell 15-19 ja 10. septembril kell 15-19

Osalemistasu: 10 eurot

Osalejate piirarv: 10 inimest (1 päeva osalejate piirarv)

Vanus ja keel: oodatud on 8-18-aastased eesti, inglise või vene keelt kõnelevad noored.

 

Info ja registreerumine SIIT

U21 jalgpallikoondis valmistub valikmängudeks

Eesti U21 jalgpallikoondis kogunes täna Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) Tallinna Noorte Treeningkeskuse (TNTK) staadionil, et alustada oma ettevalmistust viimaseks kaheks EM-valikmänguks.

 

Koondis kohtub esmalt kolmapäeval, 3. septembril 19:00 A. Le Coq Arenal Bulgaaria eakaaslastega. Esmaspäeval, 8. septembril on Rakvere staadionil vastaseks Sloveenia.

Koondisega on liitunud Tallinna FC Levadia kaitsja Madis Vihmann (pildil keskel) ning Nõmme Kalju mängija Henrik Pürg.

Teisipäeval, 2. septembril kell 17:30 teeb Eesti U21 koondis A. Le Coq Arenal ka mängueelse treeningu, mis on meediale avatud esimesed 15 minutit.

Valikgrupis on kõikidel meeskondadel mängitud kaheksa mängu. Gruppi juhib 20 punktiga Taani, Venemaal on koos 19 punkti. Sloveenial on kogutud 11 ning Bulgaarial ja Eestil kaheksa punkti. Andorra on ühe punktiga tabelis viimane.

Täispilet mängule maksab 5 eurot, sooduspilet 2 eurot. Sooduspilet kehtib 1996.-2007. aastal ja 1952. aastal või varem sündinutele koos soodustust tõendava dokumendiga (nõutav kohapeal). Tasuta sissepääsu tagavad LHV Jalgpallikaart ja Jalgpallihaigla liikmekaart. Tasuta on sissepääs ka lastele, kes on sündinud 2008. aastal ja hiljem.

Eesti U-21 koondis:

Väravavahid

Richard Aland (15.03.1994) - Nõmme Kalju FC

Marko Meerits (26.04.1992) – FC Emmen (NED)

Matvei Igonen (02.10.1996) - Tallinna FC Infonet

Kaitsjad

Vladimir Avilov (10.03.1995) - Tallinna FC Infonet

Erkki Junolainen (05.01.1992) - Tallinna FC Flora

Kevin Aloe (07.05.1995) - Tallinna FC Flora

Jürgen Lorenz (11.05.1993) - Tartu JK Tammeka

Karl Mööl (04.03.1992) - Nõmme Kalju FC

Henrik Pürg (03.06.1996) - Nõmme Kalju FC

Madis Vihmann (05.10.1995) - Tallinna FC Levadia

Poolkaitsjad

Pavel Marin (14.06.1995) - Tallinna FC Levadia

Andreas Raudsepp (13.12.1993) - Tallinna FC Levadia

Trevor Elhi (11.03.1993) - Tallinna FC Infonet

Maksim Gussev (20.07.1994) - Tallinna FC Flora

Karl-Eerik Luigend (15.01.1993) - Tallinna FC Flora

Brent Lepistu (26.03.1993) - Tallinna FC Flora

Mihkel Ainsalu (08.03.1996) - Nõmme Kalju FC

Ründajad

Robert Kirss (03.09.1994) - Nõmme Kalju FC

Frank Liivak (07.07.1996) - S.S.C. Napoli (ITA)

Martin Kase (02.09.1993) - Tallinna FC Flora

Hannes Anier (16.01.1993) – FC Erzgebirge Aue (GER)

Peatreener: Martin Reim

Abitreener: Urmas Kirs

Väravavahtide treener: Jyri Nieminen

Füsioterapeut: Ott Meerits

Füsioterapeut: Priit Ailt

Arst: Timo Rahnel

Mänedžer: Ljubov Lobõševa

Täna: Kanepi kohtub 22 000 pealtvaataja ees Serena Williamsiga

Ameerika lahtistel tennisemeistrivõistlustel kohtub Kaia Kanepi (WTA 50.) neljandas ringis maailma esireketi Serena Williamsiga.

Kohtumine peetakse New Yorgis Arthur Ashe’I staadionil, mis on US Openi peaväljakuks. 1997. aastal valminud võimsale tenniseareenile mahub istuma 22 547 pealtvaatajat. Kuna Serena Williams on viimane ameeriklane, kes USAs võistlustulle on jäänud, siis võib kindlasti oodata tänasele matšile täismaja.

Kanepi ja Williamsi mäng peetakse peaväljaku teise kohtumisena. Kuna esimene mäng algab seal Eesti aja järegi kell 18, siis on Kanepi ja Williamsi mõõduvõtu orienteeruvaks algusajaks kell 20. Postimees hoiab lugejaid kohtumise käiguga operatiivselt kursis.

Selle paari võitja kohtub veerandfinaalis kas Flavia Pennetta (11. asetus) või Casey Dellacquaga (29. asetus).

Klavan: unistuseks on EM-finaalturniir

Eesti jalgpallikoondis kogunes täna, et alustada viimast ettevalmistus järgmisel esmaspäeval algavaks EM-valiksarjaks, kus minnakse esmalt vastamisi Sloveeniaga. Enne seda peetakse veel neljapäeval sõpruskohtumine Rootsiga.

Koondise kapten Ragnar Klavan tunnistas, et EM-valikmängudele läheb ta vastu unistusega finaalturniirist. «Kevadiste sõprusmängude põhjal saime aimu, mis stiiliga me mängima hakkame. Unistus ja eesmärk on EMile pääseda ning selle suunas püüame ka liikuda. Unistused ja eesmärgid peavad olema, kuna muidu pole mõtet valikturniiri mängima minnagi.»

2016. aasta EMile pääseb esmakordselt 24 meeskonda. Eesti ja Sloveeniaga kuuluvad veel samasse alagruppi Inglismaa, Šveits, Leedu ja San Marino.

Niitväljal selgitati aasta parimad noorhobused takistussõidus

Lõppenud nädalavahetusel peeti Niitväljal maha tänavune noorhobuste tšempionaat takistussõidus, kus selgitati Eesti käesoleva aasta parimad nelja- kuni kuueaastased sporthobused.

Kuueaastaste hobuste osavõistlused peeti kõrgustel 120 ja 125 sentimeetrit. Ümberhüppeid selles vanuseklassis ei toimunud, sest ainsana läbis mõlemad osavõistlused vigadeta Itaalia tõugu ruun Sinequamon, kelle ratsanikuks on Rein Pill. Teisel kohal lõpetasid võrdselt ühe karistuspunktiga kahe päeva tulemusel Hannoveri ruun Fred ratsanik Tiit Kivisillaga ning eesti sporthobusest mära Springstorm ratsanik Ebbe-Liisa Sõnajalaga.

Viieaastaste hobuste klassis, kus hüpati esimesel päeval kõrgusel 110 ja teisel päeval 115 sentimeetrit, oli erinevalt kuueaastastest vaja läbi viia ka ümberhüpped ning seda kaheksa hobuse vahel, kes läbisid mõlemad osavõistlused vigadeta. Parima tulemusega ümberhüpetel võitis arvestuse KWPN tõugu ruun Ernest W, kelle ratsanikuks on Marie-Annabel Reiner. Teisel kohal lõpetas Eesti sporthobuse tõugu mära Varina, kolmandal teadmata põlvnemisega Gunnar Klettenbergile kuuluv NRPS ruun Darco, kellega võistles Kertu Klettenberg.

Nelja-aastased hobused võtsid mõõtu kõrgustel 90 ja 100 sentimeetrit. Ümberhüpetele pääses kuus hobust, kes läbisid veatult needki, jagades sel moel esikohta. Esikohta jäid seega jagama Mihkel Kangurile kuuluvad belgia soojavereline täkk Kontador vd Doorndonkoeve ja Eesti sporthobuse täkk Sopranist K ratsanik Hanno Ellermanniga, Eesti sporthobuse mära Sinderella ratsanik Margit Mägiga, Trakeeni täkk Holey Hiram ratsanik Andres Kiivega, Eesti sporthobuse mära Sparta ratsanik Urmas Raagiga ning Eesti sporthobuse täkk Contatour JP ratsanik Tiit Kivisildiga.

Iraan valmistas MMi avamängus suurüllatuse

Laupäeval Poola ja Serbia mänguga alguse saanud võrkpalli maailmameistrivõistlused jätkusid pühapäeval viie mänguga, millest märkimisväärseim on Iraani meeskonna 3:1 üleolek Itaaliast D-alagrupis.

Itaallaste poolel kogus Ivan Zaytsev 19, iraanlastel Amir Ghafour 18 silma. Iraani meeskonna üleolek väljendus eelkõige blokis (punktid 15-8), parim oli koguni 8 blokipunkti toonud Seyed Mousavi, vahendab volley.ee.

D-alagrupis avasid võiduarve ka USA ja Prantsusmaa. Tänavune Maailmaliiga võitja USA oli suurtes raskustes Belgiaga, võit tuli alles viiegeimilise lahingu järel. USA koondises tegi parima etteaste tänavuse Maailmaliiga MVP Taylor Sander, kes tõi jänkidele 24 punkti. Prantsusmaa võitis Puerto Rico küll pealtnäha lihtsalt 3:0, kuid kõikide geimide tasavägine kulg näitas meeskondade tegelikku võrdsust. Antonin Rouzier kogus prantslaste poolel 12 ja Kevin Le Roux 11 silma, kaotajate parim oli 14 punkti toonud Maurice Torres.

Kaks mängu peeti ka A-alagrupis, kus kahe Lõuna-Ameerika meeskonna omavahelisest võitlusest väljus edukalt favoriit Argentiina, kes lõi Ventsueelat kuivalt 3:0. Austraalia oli sama tulemusega parem Kamerunist.

Täna peetakse MMil kuus kohtumist, väljakule tulevad kõik need meeskonnad, kel avamäng veel pidamata.

Linnaliiklus: algasid Kotka tänava rekonstrueerimistööd

Kotka tänava lõigul (Nõmme tee-Tihase tänav) Kristiine linnaosas algavad rekonstrueerimistööd. Tänava uuendamisega kaasnevad ajutised liikluskorralduse muudatused.

 

Rekonstrueeritava lõigu ühistranspordi liiklus suletakse 02.09, elanikele tagatakse maksimaalsete võimaluste piires juurdepääs. Ümbersõit toimub vastavalt liiklusskeemile mööda Spordi tänavat.

Rekonstrueerimistööde raames korrastatakse Kotka tänava puudulik sademeveekanalisatsioon, sidetrassid, kaugküttetrass, ühistranspordipeatused ning korrastatakse parkimine. Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul on sõidutee rekonstrueerimisel olnud üheks prioriteediks jalakäijate turvalisuse suurendamine, sellel eesmärgil rajatakse jalakäijatele ohutussaared laiusega 2,5 m ning uuendatakse täielikult tänavavalgustust.

Töid teostab Lemmikäinen Eesti AS ja lõpptähtajaks on 14.11.2014.

Pehrsson: Vassiljevi vigastus on toonud palju lisatööd

Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson tunnistas tänasel pressikonverentsil, et poolkaitsja Konstantin Vassiljevi vigastus tekitab talle parajalt peavalu. Hetkel ragistab treenerite brigaad kõvasti ajusid, kuidas eelseisvatele mängudele Rootsi ja Sloveeniaga vastu minna.

«Vassiljev on olnud meile väga oluline mängija ning tema puudumine on toonud viimasel minutil palju lisatööd,» rääkis Pehrsson. «Vassiljeviga oli meil kindel mänguplaan. Saame ka edasipidi mängida sama plaaniga ning kasutada Vassiljevi asemel kedagi teist, kuid kaalume ka alternatiivseid variante. Järelejäänud päevade jooksul katsetame erinevaid võimalusi.»

Pehrssoni sõnul on ta suve jooksul silma peal hoidnud nii Eesti liigal kui ka välisklubides pallivatel meestel. «Meistriliigal hoian pidevalt silma peal. Välisliigades mängivatel meestel lõppes alles ettevalmistusperiood, kuid oleme nendega kontaktis olnud. August on olnud väga intensiivne kuu, kuid mu abipersonal on teinud head tööd.»

Esimese valikmängu peab Eesti 8. septembril Lillekülas Sloveeniaga. Neli päeva varem kohtutakse võõrsil sõpruskohtumises Rootsiga.

 

Tarbijakaitse: pood ei pea korralikku kaupa tagasi võtma

Tarbijakaitseamet tuletab rohkete pöördumiste tõttu meelde, et tavapoest ostetud kvaliteetset toodet ei pea kaupleja ümber vahetama ega tagasi võtma.

Ameti poole pöördub alatihti tarbijaid, kes on ostnud tavakauplusest mingi toote ning hiljem kodus avastanud, et selle suurus, värv või muu omadus neile siiski ei sobi.

Tarbijad on nördinud, kui kaupleja pole nõus kaupa ümber vahetama või kaupa tagasi võtma ja raha tagasi andma. Euroopa Liidu liikmesriikide (v.a Leedu) seaduste järgi sellist kohustust tavapoel ei ole. Kauba tagasivõtmine või ümbervahetamine on võimalik ainult siis, kui kaupleja kliendile vastu tuleb.

Amet soovitab tarbijatel ebameeldivuste vältimiseks enne ostu müüja käest küsida, kas toodet saab ümber vahetada või poodi tagasi tuua, kui kodus peaks selguma, et see siiski ei sobi.

Tasub teada, et erinevalt tavakauplusest ostmisest kehtib sidevahendi teel (nt e-kauplusest, kataloogist või telefonitsi) ostetud toodetele 14-päevane taganemisõigus. Kaupa sidevahendi abil ostes ei ole tarbijal füüsiliselt võimalik tootega tutvuda ning ta võib seetõttu teha eksliku ostuotsuse.

Tuleb aga meeles pidada, et on ka tooteid, millest erinevatel (nt hügieenilistel) põhjustel 14 päeva jooksul pärast kauba kättesaamist siiski taganeda ei saa.

Hoolimata sellest, kas kaup on ostetud tavapoest või sidevahendi teel, on tarbijal õigus toode ümber vahetada või raha tagasi saada juhul, kui sellel esineb puudus. Kui inimene kasutab toodet mittesihipäraselt, lõhub või kahjustab seda muul moel, siis pole tegemist puudusega.

Kui võib siiski eeldada, et tegemist on tootmisveaga või toode ei vasta lepingutingimustele, siis on tarbijal õigus esitada kauplejale pretensioon kahe aasta jooksul alates ostmisest.

Kui tarbija kasutab pretensiooni esitamise õigust, siis on kauplejal esimese kuue kuu jooksul kohustus tõendada, kas tootel on tootmisdefekt või mitte. Pärast seda tasub tõendamise eest süüdi jääv pool.

Kui ekspertiis tuvastab tootmisdefekti, siis on kauplejal esmalt õigus puudusega toode parandada või uue kaubaga asendada. Ostja võib müügilepingust taganeda ehk raha tagasi nõuda juhul kui: asja parandamine või asendamine ei ole võimalik; see ebaõnnestub; kui müüja keeldub asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul; kui müüja tekitab ostjale asja parandamise või asendamisega põhjendamatuid ebamugavusi.

Vaata, missugune näeb välja Eesti suurim restoran!

Tallinnas Ülemiste Citys aadressil Lõõtsa 6 avas uksed Eesti seni suurim restoran - vastavatud 1743m2 suurune söögikoht kannab samas paigas kunagi asunud sõjatehase nime Dvigatel ning suudab  teenindada kuni 3000 inimest päevas.

Dvigatelis toitlustab rahvast rahvusvaheliselt tuntud Sodexo kontsern, klientuuri osas panustatakse peaasjalikult Ülemiste Technopoli töötajatele. Sodexo siseneb Eesti toitlustusturule esmakordselt.

Söögikoha ruum on ära jagatud kolme erineva köögiga toitlustusala vahel. Prantsuse kohvik pakub hommikust kuni tööpäeva lõpuni pagaritooteid ning sooj võileibu, bistrooköögist saab traditsioonilisi suppe ja praade ning Vahemere köögiosas saab maitsta grillitud lihatooteid, mereande, pastat, pitsat jm.

Tarnijad on kodumaised, üheks suuremaks varustajaks saab olema Rakvere Lihakombinaat. Dvigateli hinnatase püütakse hoida lõunatajatele taskukohane: pisema supi saab kätte vähem kui 2 euroga, lõunapakkumised maksavad 4-5 eurot, grilltooted on veidi kallimad.

Varem on samas kohas tegutsenud söögikohad Mercado ja Cityplatz, kuid uue omaniku sõnul on restoran täieliku ümberehituse käigus saanud uue näo. Vaata galeriist, kuidas meeldib!

Korvpalli MMi parimad palad: soomlased tipus

Korvpalli MMi pühapäevase mängupäeva parimaks etteasteks valiti Soome koondise sooritus, kui Petteri Koponen teise veerandaja lõpusireeniga ukrainlaste vastu raske kaugviske tabas.

 

Jalgrattur Oskar Nisu võitis lõpuspurdiga Helsingi GP

Eile sõidetud maanteeratturite 140 km pikkuse Helsingi GP võitis Oskar Nisu, kes alistas konkurendid terava lõpuspurdiga.

Võidusõidu keskel sai Endrik Puntso koos kahe kaaslasega peagrupil eest ära, peagi püüdsid Rigo Räim ja Oskar Nisu jooksikud kinni. Ühiselt tööd tehes kasvavati peagrupis edu, vahendab Saaremaasport.ee.

Viimastel kilomeetritel hakati aga üritama, kõigepealt ründas Räim ja siis Puntso, kuid ebaõnnestunult. Hetkel, kui Puntso kinni püüti ründasid Nisu ja üks Venemaa rattur, kes jäid lõpuni ette.

Internetist elustamise õppimine pole just kõige parem idee

Erinevatesse veebikeskkondadesse üles laetud videolõigud on avardanud plahvatuslikult iseõppijate võimalusi lihvida enda oskusi arvutiekraani tagant lahkumata, olgu selleks kõrgem matemaatika või kitarrimäng.

Värske analüüs vihjab, et vähemalt inimeste elustamise valdkonnas tuleks esitlevasse materjali äärmise ettevaatusega suhtuda, vahendab ERRi teadusportaal.

Rühm Türgi teadlasi otsustas otsida YouTube'ist nelja otsingusõnaga kunstlikule hingamisele ja elustamisele viitavaid 2011-1013 postitatud ingliskeelseid videoid ja hinnata rahvusvaheliselt heakskiidetud eeskirjade alusel, kui informatiivsed ja täpsed need tegelikult on.

Mustafa Serinken Pamukkale'i ülikooli erakorralise meditsiini osakonnast leidis kolleegidega, et 209 sõelale jäänud videost võis standarditele vastavaks pidada vaid 11,6 protsenti.

Nii järeldavad nad töös, et inimesed, kes tõepoolest inimeste elustamist õppida soovivad, võiksid seda teha professionaalide käe all, kuna interneti videotes leiduv õigeks loetav teave on tihti kontekstita väärinformatsioonist eristamatu.

BBC: maailma hinnatuimaid ründajaid liitub ootamatult Manchester Unitediga

Jalgpalli suvise üleminekuperioodi viimane päev toob kaasa vähemalt ühe ootamatu ning suure klubivahetuse. Nimelt on Colombia koondise ja Monaco ründaja Radamel Falcao liitumas Manchester Unitediga, kirjutab BBC.

28-aastane Falcao läbib täna ManU juures arstliku läbivaatluse ning siirdub Inglismaale laenulepingu alusel. Monaco ise maksis mehe eest möödunud aasta mais 50 miljonit naela.

Metro andmetel hakkab Falcao Unitedis teenima 134 000 naela nädalas. Sama väljaande kinnitusel saabub Falcao täna Inglismaale eralennukiga, mis stardib Nice’ist. Lisaks võib United täna oma ridadesse värvata ka Arturo Vidali.

Enne tänast spekuleeriti peamiselt, et Falcao liitub kas Manchester City või Arsenaliga.

Falcao karjäär sai tuule tiibadesse aastatel 2005-2009, kui ta River Plate’i eest 105 kohtumises 45 väravat lõi. 2009. aastal siirdus ründaja Portugali ning asus esindama FC Porto värve. Juba esimesel hooajal lõi ta 34 väravat. Kahe Portos veedetud hooajaga lõi Falcao 85 mängus 72 tabamust.

2011. aasta augustis maksis Madridi Atletico ründaja eest 40 miljonit eurot ning ka seal veetis Falcao kaks üliedukat hooaga. Kahe aastaga lõi ta Hispaania suurklubi eest 70 väravat. Möödunud aasta mais sai mehest juba Monaco mängija, kui üleminekusummaks märgiti 60 miljonit eurot.

Colombia koondise eest on ta väljakul käinud 51 korral ja löönud 20 väravat. Suvisel MMil ta kaasa teha ei saanud, kuna talvel sai ta raske vigastuse, mille tõttu jäi vahele terve eelmise hooaja teine pool.

Video: 8000 Soome korvpallifänni korraldasid Bilbaos vägeva möllu

Soome korvpallikoondis saab Hispaanias peetavatel maailmameistrivõistlustel mängida sisuliselt nagu koduväljakul, sest Bilbaosse on neid toetama sõitnud ligemale 8000 kaasmaalast.

Pühapäeva õhtul korraldati korvpallifännide rõõmuks üks meeleolukas ühisüritus, kus ei puudunud ka päevakangelased ehk Soome korvpallikoondislased.

Juhtimiskonsultant: töötaja hindamine peab tekitama positiivset pinget

Ettenähtud kursil püsimiseks peavad ettevõtted oma töötajaid hindama, see ei peaks aga töötaja jaoks olema negatiivne kogemus, kirjutab Majanduspartner OÜ juhtimiskonsultant Toomas Türnpuu.

Hindamisprotseduurist tuleneb pinge  peab olema positiivne ja motiveeriv. Kõigest sellest, mis töötajas  võib tekitada negatiivset, alavääristavat ja demotiveerivat, tuleks loobuda.

Kas see hindamisprotsess peab olema formaliseeritud ja läbiviidama konkreetsete hindamisprotseduuride  ja keeruliste meetoditega, on organisatsioonisiseste valikute küsimus.

Igal tootel ja organisatsioonisisel juhtimismeetodil on oma elukaar. Juhul, kui hindamisprotsessi on organisatsioonisiseselt muutunud tüütavaks rutiiniks, ei suuna töötajaid organisatsioonivajaduste ja eesärkide täitmisele ja selle läbiviimise ainukeseks eesmärgiks on igaaastaste nn kohustuslike arenguvestluste vormide täitmine ja  personaliosakonna töötajatele töö leidmine, juhul  kui organisatsioonis töötavad juhid võtavad hindamisprotseduuri kui tüütut ja mõtetut töökohustust, aga mitte võimalust  ja väärtuslikku aega oma töötajate ja alluvate probleemidega tegelemiseks, ei ole antud tegevus eriti otstarbekas.

Tuleb meeles pidada, et formaliseeritud hindamistegevus on juhtidele  töö- ja ajamahukas. Sellisel  juhul tuleks formaalsest ja ülebürokratiseeritud hindamisest  loobuda, mis ei tähenda seda, et juhid enam oma alluvatega ei suhtle ja tagasidet ei anna. Kogenud juhtidel on uks töötajate ärakuulamiseks alati lahti, nad on kursis oma alluvate tööalaste saavustuste ja isikliku elu probleemidega, tegelevad pidevalt organisatsiooni eesmärkide ja kavandatavate tegevuste tutvustamisega.

Seega pooldan pigem inimlikku igapäevast juhi- alluva silmast silma suhtlust ja pigem individualiseeritud, kui bürokraatliku  lähenemist. Ei olegi vist harv olukord, kui alluv ja juht arenguvestlusel kohtuvad (või ei kohtugi) ja mõlemad arvutis formulare täidavad, tõstmata pilku arvutiekraanilt.

Hindamissüsteemi väljatöötamine eeldab esmalt hindamise eesmärkide ja koostisosade paikapanemist, teiseks hinnatavate ja hindajate ringi piiritlemist, kolmandaks hindamisnäitajate ja –meetodite väljatöötamist ning neljandaks eesmärgipärast hindamisprotseduuride  ja tulemuste sihipärast kasutamist töötajate töösoorituse hüvitamisel.

Organisatsioonisisese hindamise ja mõõdikute väljatöötamine, hindamistulemuste sidumine töö - ja palgakorraldusega on organisatsioonisiseste valikute küsimus, kus jällegi ei ole ühest retsepti ja ühest soovitust anda. Sobilike lahenduste väljapakkumine organisatsioonile sõltub organisatsiooni eesmärkidest, arengufaasist, tegutsemisvaldkonnast, personalivaldkonna arengust organisatsioonis, organisatsioooni ajaloost jms faktoritest, mille analüüsimise tulemusena arendatakse välja organisatsioonile ainuomane ja sobilik töötajate hindamise - ja mõõdikute süsteem. Millisel määral ja kuidas töötajate hindamissüsteemist tuleneb töösoorituse hindamine ja selle sidumine organisatsiooni palgakorraldusega, on eraldi teema.

Majandusorganisatsiooni kõikide töötajate panus mõjutab majandusorganisatsiooni töö toolikkust, konkurentsivõimet ja edukust. Majandusorganisatsioon on eelkõige seal töötavad inimesed, nende oskusteave ja motiveeritus. Edukas majandusorganisatsioon on turvaline tööandja, pakkudes arenevat töökeskkonda ja makstes konkurentsivõimelist palka. Organisatsiooni edukusel ja tema konkurentsivõimel on selge korrelatsioon töökeskkonna ja ettevõttesisese mikrokliimaga.

Hindamine on protsess, kus hindamisprotsessi käigus võrreldakse töötaja töötulemusi standardi, eesmärkide, tööülesannete, plaanide jms. 

Galerii: Eesti veemotosportlased tegid Euroopa meistrivõistlustel ajalugu

Inglismaal Nottinghamis eile hilisõhtul lõppenud veemotoklasside GT-15, GT-30 ja OSY-400 Euroopa meistrivõistlused lõppesid eestlastele edukalt. Tänavu juba maailmameistriteks kroonitud Gregor Eevardi ja Rasmus Haugasmägi krooniti nüüd ka Euroopa meistriteks. Ühtlasi tegid nad ka Eesti veemoto ajalugu, tulles esimeste sportlastena ühel hooajal maailma- ja Euroopa meistriks.

 

Noorteklassis GT-15 oli Eestit esindamas selle aasta MMi esikolmik koosseisus Gregor Eevardi, Rene Suuk ja Stefan Arand. Klassis GT-30 oli võistlustules Aivar Kommisaar. OSY-400 klassi esindasid Eestit maailmameister Rasmus Haugasmägi ja Annika Suuk.

Kõige põnevamaks kujunes noorteklassi GT-15 viimane võistlusstart. Viiel noorel piloodil oli võimalus tulla medalile ja tiitlivõidu võimalus oli kolmel piloodil. Esikohalt startinud Gregor Eevardi sai hea lähte ja sõitis liidrina lõpuni. Inglane Ben Jelf, kes vaevles eelnevates sõitudes tehniliste probleemide käes tuli üle finišijoone teisena ja kokkuvõttes tuli pronksmedalile. Eevrandi suurim konkurent Uvis Lazarenoks Lätist lõpetas viiendana ja kindlustas omale kokkuvõttes hõbemedali. Stefan Arand tuli neljandaks ja Rene Suuk lõpetas kaheksandana.

Klassis GT-30 tegi ilma noorteklassis GT-15 pronksmedali omanik Ben Jelf Inglismaalt, tulles kolme sõidu kokkuvõttes euroopa meistriks. Teise koha saavutas MMi hõbemedali omanik Marcin Szymczyk. Kolmandaks tuli terve võidusõidu tõrkuva tehnikaga vaevelnud MM tiitliomanik Sara Pakalen. Eestlastest parimana lõpetas Aivar Kommisaar neljandana.

Eestlastele kõigi aegade edukaimas veemotoklassis OSY-400 näitas oma tugevust kahekordne maailmameister Rasmus Haugasmägi. Ta võitis ära kolm sõitu ja tuli maksimumpunktidega Euroopa meistriks. Teiseks tuli Poola võidusõitja Cezary Strumnik ja pronksmedali võitis Slovakkia esindaja Miroslav Bazinski. Annika Suuk tuli viimases sõidus kolmandaks ja kokkuvõttes sai ta kuuenda koha.

Vigastuspausilt naasnud Ibrahimovic lõi kolm väravat

Hooaega üle kivide ja kändude alustanud PSG näitas Prantsusmaa kõrgliigas esimest korda veenvat mängu neljandas voorus, kui kodustaadionil alistati Saint-Etienne 5:0.

Pariisi suurklubi asus kohtumist juhtima 24. minutil, kui õnnetu omavärava sai kirja Saint-Etienne puurilukk Stephane Ruffier, kes paul-robinsonlikult palli üle jala lasi. Kohtumise edasine käik oli aga Zlatan Ibrahimovici etendus, vahendab Soccernet.ee.

Rootslane viis enne poolajavilet PSG kahe väravaga juhtima ning teisel kolmveerandtunnil sai kirja veel kaks tabamust. Ühe tabamuse sai kirja ka Edinson Cavani. Võiduga tõusis PSG liigatabeli teisele positsioonile.

Teine rikkurklubi Monaco ei suutnud samas kodustaadionil enamat 1:1 viigist Lille'i vastu ja on seega endiselt tabeli teises otsas. Nende ainsa värava lõi Dimitar Berbatov. Libastus ka liidermeeskond Bordeaux, kes leppis samuti 1:1 viiki Bastiaga.

Lugeja küsib: miks korteri alghind kahe aasta jooksul ei muutu?

«Kohtutäitur müüs (toimus juuni ja august 2014. aastal) enampakkumisel võlgniku korteriomandit. Kohtutäitur viitab, et TMS § 82 lg 1 kohaselt asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Käesoleval juhul võlgniku korteriomandi arestimise akt on koostatud 27.09.2012. Arestimise akt on võlgnikule kättetoimetatud 08.10.2012 ja võlgnik arestimisel määratud hinda ei vaidlustanud,» kirjutab Tarbija24 lugeja.

«2014. aasta mais ehk 20 kuud hiljem, mil arestimise akt toimetati võlgnikule, otsustas kohtutäitur viia läbi enampakkumise alghinnaga, mis oli 27. septembril 2012. aastal hindamise tulemusena saadud ja arestimisaktis märgitud. Kuna esimene enampakkumine ostja tõttu nurjus, viidi teine enampakkumine läbi 2014. aasta augustis. Seega võlgniku korteriomandi suhtes viidi 20-22 kuud hiljem enampakkumised läbi sama alghinnaga, mis oli 27. 09. 2012 koostatud arestimisaktis märgitud.

Kuidas on võimalik, et käesoleval hetkel (august 2014) on korteriomandi enampakkumisel sama alghind, mis hindamise tulemusena saadi 20-22 kuud tagasi (27.09.2012)? Seda enam, et Eesti juhtiva kinnisvaraportaali KV.EE statistikale tuginedes on korteri turuväärtus eelpool nimetatud ajavahemikul kasvanud umbes 25 protsenti,» küsib lugeja.

Vastab kohtutäiturite ametikogu juhatuse esimees Janek Pool.

Täitemenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäituril õigus muuta alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise alusel, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. Alghinna määramisel ei arvestata õigust, millest pärast enampakkumise kuulutuse avaldamist ei teatata või mida ei põhistata.

Seega, hinna muutust peaks keegi taotlema. Ühtlasi tuleb siis tal näidata hinna oluline erinevus turuhinnast (tellides näiteks eksperthinnangu).

Kui keegi väidab, et müüdav vara alghind on kõvasti alla turuhinna, siis ju loogiliselt võttes peaks enampakkumisel osalema palju isikuid, kelle pakkumiste tulemusel hind kerkib reaalse turuhinnani. Ega alghind ei tähenda seda, et see on ka lõpphind. Loomulikult on olemas võimalus, et osalebki ainul üks isik, kelle pakkumine ongi alghinna ulatuses.

Kas mitte KV.EE statistika ei kajasta mitte pakkumisi, mitte reaalseid tehinguhindasid? Tasuta tehinguhindade statistika leiab siit: http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/

Turuhind on nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind. Kui asjale on olemas üks ostja, kes on sellise hinnaga nõus asja ostma, siis see ju ongi turuhind.

Galerii: vanalinnas müüakse Putini, Lenini ja Stalini pildiga matrjoškasid

Murelik lugeja pani tähele, et Tallinna vanalinnas müüakse Putini pildiga matrjoškasid. Ta seab kahtluse alla, kas Putinit, kes on ohuks kogu Euroopale, peaks ikka Tallinna vanalinnas eksponeerima.

Murelik lugeja kirjutab:

«Jalutades mööda Viru tänavat, mis on ju meie vanalinna peamine tuiksoon, kus liigub ja istub terassidel kõige rohkem meie külalisi, märkasin ühe kangiall olevas suveniiride välimüügiletil kohe lausa suurelt esimeste suveniiridena välja pandud Putini pildiga matrjoskasid. Putin, keda peetakse agressoriks ja kes on oht kogu Euroopale, kas teda ikka võib eksponeerida nii avalikult. Mul on tunne, et seda tehakse teadlikult, sest müüjad seal suveniiriletis on kõik venekeelesed. Nendest madrjoskadest on ka varem juttu olnud, et need ei ole Eestimaa  suveniirid, miks küll on kõik poed ja tänavanurgad ja kangialused neid täis  ja nüüd antud poliitilsise olukorras veel suur Putin vaatab vastu?»

 

Hea lugeja, anna teada, kas Putini, Lenini ja Stalini pildiga matrjoškad on Tallinna vanalinnas asjakohased?

Söögikohad teevad kooli alguse puhul eripakkumisi

Mida head-paremat pakuvad peredele ja koolijütsidele täna Tallinna ja ümbruse söögikohad?

Vanalinna kohvikus Mademoiselle  (Pikk 29) pakutakse 1. septembri puhul lastele soodsa hinnaga erimenüüd: singi-juustutäidisega soojad pannkoogid – 3.50 eurot, pannkoogid toormoosi, mee või vahtrasiirupiga – 2.50 eurot, Mademoiselle’i kanaburger friikartulite ja tartar kastmega – 4.50 eurot, koorene kanapasta spinati ja juustuga – 4.50 eurot, mahlajook (õuna või apelsini) maksab 1 euro. Lisaks tehakse hinnasoodustust tortidele - kuni 2. septembrini on kõik tordid 20 protsenti odavamad.

Restoran D.O.M vanalinnas (Kinga 1) pakub kõigile kooliõpilastele 1. septembril tasuta maitsvat ja kasulikku desserti ning kutsub peresid tähistama ülemaailmset teadmiste päeva ja uue õppeaasta algust piduliku lõuna- või õhtusöögiga. 29. augustist 7. septembrini on restoranis D.O.M. ka Itaalia köögi nädal.

Kõue mõisa restoran Kaheksa Jalga on täna, 1. septembril avatud kella kahest päeval kuni kella üheksani õhtul ning pakub kooli alguse puhul erimenüüd. Kolmekäiguline menüü vanematele on 30 eurot inimese kohta ja kahekäiguline menüü lastele 7 eurot sööja kohta, magustoit on tasuta.

Kogu septembrikuu jooksul on perega restoranis einestades mõisas kohapeal valmistatud jäätis lastele tasuta ning kõikide perede vahel, kes septembris restorani külastavad ning sealsesse loosikasti oma kontaktid jätavad, loositakse 3. oktoobril välja majutuspakett mõisas.

Võimas! Eha Rünne püstitas seenioride EMil kettaheites maailmarekordi

Eesti kergejõustiklased võitsid 22.-31. augustil Türgis Izmiris toimunud seenioride Euroopa meistrivõistlustelt 13 kuldmedalit.

N90 klassis võitis Nora Kutti kõik viis kavas olnud heiteala, lisaks veel heidete viievõistluse. Siiski võiks parimaks pidada Eha Rünne tulemusi, kes võitis tihedas konkurentsis kuulitõuke 13.54-ga ja püstitas naiste 50 klassi kettaheites uue maailmarekordi tulemusega 45.68.

Kaks kuldmedalit võitis Ants Palmar M70 klassis 5 km ja 20 km käimises. Jürgen Lamp võitis kolmikhüppe M70 klassis maailmarekordilähedase 10.60-ga ja sai lisaks hõbemedali kaugushüppes tulemusega 4.63. Anton Laus oli parim M80 klassi kuulitõukes tulemusega 11.06, kettaheites sai ta hõbemedali tulemusega 28.58 ja pronksi heidete mitmevõistluses ning raskusheites. Kuldmedalisaajate hulka mahtus ka Viljandimaa mees Arvo Nurm, kes võitis heidete mitmevõistluse, sai hõbemedali M65 kuulitõukes tulemusega 13.39 ja pronksmedali rakusheites.

Kolm hõbemedalit võitis Hilja Bakhoff N85 vanuseklassis, vastavalt kettaheites tulemusega 15.24, raskusheites tulemusega 8.07 ja heidete mitmevõistluses, lisaks pronksmedal vasaraheites tulemusega 13.10. Ühe hõbemedaliga piirdus seekord Leili Kaas N75 klassi kuulitõukes tulemusega 8.07. Naiste 40 klassis võitsid eestlased kaks hõbemedalit - 4x100 m koosseisus Tiia Eeskivi, Mari Piir, Erge Viiklaid, Silja Mikk ja 4x400m jooksus, kus Viiklaidu asendas Kersti Lepik.

Pronksmedaleid võitsid veel Helvi Erikson, Lea Vahter, Lilian Sepp, Lembit Talpsepp ja Verner Friberg.

Riikide medaliarvestuses oli Eesti võidetud 32 medaliga kõrgel 11. kohal, edestades selles arvestuses paljusid suuri riike.

Eesti naiskond kaotas rannavolle kontinentaalsarjas Aserbaidžaanile

Eesti naiskond osaleb 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängude rannavõrkpalli kontinentaalse karikasarja turniiril Serbias, kus eile tunnistati Aserbaidžaani selget paremust. Täna minnakse esmalt vastamisi Albaania neidudega ja edu korral mängitakse teise koha nimel serblastega. Aserid olid võiduka poolfinaali järel kahel korral 2:0 üle Serbiast, kindlustades sellega pääsu järgmisse ringi. Kõik mängud peetakse Belgradis Ada Ciganlija järve ääres.

Eesti naiskonda kuuluvad valiksõela teises etapis tänavused Eesti meistrid Kristi Nõlvak - Erle Püvi ning U-20 vanuseklassi meistrid Anett Hollas - Juudit Kure-Pohhomov. Nõlvak ja Püvi jäid hommikuses esimeses mängus 0:2 (-16, -16) alla Julia Karimova - Raquel Goncalves Ferreirale. Hollas ja Kure-Pohhomov kaotasid samuti 0:2 (-13, -7) Vivian Danielle Da Canceicao Cunha - Zinaida Liubymovale, vahendab volley.ee.

Aserbaidžaani naiskonna eest võistelnud seltskond oli äärmiselt kirju - vastamisi mindi kahe brasiillanna ja ühe ukrainlannaga. Homsetes mängudes esindavad Albaaniat Eni Fagu - Erblira Bici ja Esmerarlda Tuci - Xhudjena Kruti ja Serbiat Milena Matic - Isidora Egic ja Nina Skaric - Aleksandra Frajtovic. Eesti-Albaania võitja mängud otsustavad 2.-3. koha mängud Serbiaga ja selle heitluse võitja pääseb karikasarja kolmandasse ringi, mis peetakse järgmisel aastal.

Naiskonna treener Mari-Liis Graumann ütles, et alagrupist edasipääs on veel võimalik, sest tänased vastased Albaania ning võidu korral Serbia on aseritest nõrgemad: «Täna (eile) olid vastased meist lihtsalt paremad. Mõlemas mängus püsis seis poole geimini võrdne, otsustavaks said paar mõõnaperioodi, kui jäime hätta servi vastuvõtul ning oma rünnaku realiseerimisel vastuvõtust.»

Eesti meeskond saavutas Leedus toimunud avaringi alagrupis esikoha ning pääses sellega otse kolmandasse ringi. Kokku koosneb keerukas ja alles 2016. aasta suvel lõppev valiksari seitsmest etapist, parim Euroopa riik saab õiguse lähetada ühe paari olümpiamängudele, teise ja kolmanda koha saanud tiimid osalevad veel rahvusvahelisel lisavalikturniiril.

 

Video: vanameister Keane lõi USAs tõeliselt kauni värava

Iirimaa jalgpallur Robbie Keane näitas eile õhtul taas, et oskab endiselt palliga suurepäraselt ringi käia ning lõi USA profiliigas MLS tõeliselt kauni värava.

Keane’i koduklubi Los Angeles Galaxy oli kindlalt 3:0 üle Chivase meeskonnast ning Keane oli mängu teise tabamuse autoriks. Keskväljal palli saanud 34-aastane iirlane mängis kõigepealt stiilsest mööda ühest kaitsjast ning seejärel tõstis palli umbes 20 meetri pealt üle väravavahi.

Keane’i jalgpallurikarjäär on olnud üsna värvikas. Edukalt ja vähem edukalt on ta esindanud Wolverhamptoni, Coventry, Milano Interi, Leeds Unitedi, Tottenhami, Liverpooli, Celticu, West Hami, LA Galaxy ja Aston Villa värve. Iirimaa koondise eest on ründajal kirjas koguni 134 mängu ja 62 väravat.

Saaremaal avastati ohtlik ploomipuuhaigus

Põllumajandusamet tuvastas Kudjape aiandis asuvas Kloostrimetsa puukoolis ohtliku taimekahjustaja ploomirõugete viiruse, mida varem pole Eestis avastatud.

Põllumajandusameti taimetervise osakonna juhataja Riina Koidumaa ütles, et ploomirõugete viirus avastati kokku seitsmes puukoolis Eesti erinevates maakondades, kirjutab Saarte Hääl.

Saastunud olid nii emapuud kui ka istikud, seega ei saa välistada, et viirushaigusega nakatunud puid on ka turustatud. Kõikides puukoolides, kus kahjustaja avastati, peatati nii saastunud kui ka saastumiskahtlaste taimede turustamine, rääkis Koidumaa, kelle sõnul võeti müügilt ära tuhandeid ploomipuid.

Saastunud ja saastumiskahtlaste taimede turustamise ja kasutamise keeld rakendub kuni kordusproovide laboratoorsete tulemuste laekumiseni.

Proovid korduvaks laboratoorseks analüüsiks võetakse 2015. a vegetatsiooniperioodil ploomirõugete määramiseks sobival ajal.

Kudjapel asuva Kloostrimetsa puukooli juht Peeter Viikholm ütles, et puukoolis osutusid nakatunuks vahekoridori peal kasvanud vanemad puud. «Need olid puud, mis jäid omal ajal «kämbuks» ja mida me siis üritasime potist potti suuremaks kasvatada ja mis ei olnud müügis,» rääkis Viikholm, kelle sõnul on kõik haiged puud praeguseks likvideeritud.

Ehkki Viikholm esmalt pelgas, et viiruse tõttu keelatakse ära kogu istikute müük ja pood pannakse kinni, pole lugu nii dramaatilist pööret võtnud. «Noor järelkasv on puhas ning kasvatame ja müüme neid jätkuvalt ja seda ei ole meil ära keelatud,» märkis puukooli pidaja, kes kahtlustab, et viiruse võisid endaga kaasa tuua Lätist tulnud lehetäid.

Riina Koidumaa ütles, et ploomirõugete korral on nõue, et kohustuslikud tõrjemeetmed kuuluvad rakendamisele ainult siis, kui haigus avastatakse puukoolis. Haiguse avastamisel eraaedades või istandustes ei ole tõrjemeetmete rakendamine kohustuslik.

Samuti ei maksa minna paanikase ja tormata oma ploomipuid maha võtma. «Inimene võib ju küll vaadata, et puul on mingid imelikud laigud, aga need laigud võivad olla tuhandest teisest asjast põhjustatud, seetõttu ei pea kohe hakkama oma puid viiruse hirmus maha raiuma,» rääkis spetsialist.

Ploomirõugete viirus on haigus, mis vähendab ploomipuude viljade kvaliteeti ja kuni 75 protsenti saagikust. Inimestele ei ole viirushaigetel puudel kasvanud ploomide söömine ohtlik.

Riina Koidumaa ütles, et viirus avastati esmalt Kesk-Eestis ja ehkki augusti alguses saabunud laboritulemused näitasid viiruse olemasolu seitsmes puukoolis, pole nakatunud puudel mingeid haiguse tunnuseid. Viiruse olemasolu tehti kindlaks vaid laboratoorselt.

«Tavaliselt ilmuvad lehtedele laigud ja viljad moonduvad, aga siin ei olnud visuaalselt mitte midagi näha,» möönis Koidumaa, kelle sõnul pole ka selge, mis põhjusel nakatunud puudel viirushaiguse tunnused puuduvad. Samuti pole selge, kas viirus jõudis Eestisse loodulikult või paljundusmaterjali kaudu.

Järgmisel aastal planeerib põllumajandusamet ulatuslikku seiret kõikides puukoolides, tagamaks, et kõik turustatavad ploomi- ja kirsipuud oleksid viirusevabad. Põllumajandusamet on ploomirõugete viirushaiguse seiret korraldanud ka varasematel aastatel, kuid seni ei ole seda haigust Eestis avastatud. Nõukogude ajal selle haiguse esinemist Eestis küll kahtlustati, kuid tollal puudus selle tuvastamiseks laboratoorne võimekus.

Ploomirõugete viirus on laialt levinud Leedus, viirust on leitud ka Lätis, sellel aastal tuvastati ploomipuude viirushaigus esmakordselt ka Soomes.

Kalamaja elanik protestib tänavaehituse vastu

Kalamaja elanik ja Kultuurikilomeetri igapäevane kasutaja Peeter Liiv protestis täna keskpäeval Kalaranna tänavale autotee ehitamise vastu. Kuigi ta kutsus rahvast endaga liituma, polnud masse protestile siiski tulnud.

«Sain selgust, et kui Kalaranna lähedases lõigus õnnestus kodanikel koostöös projekteerijaga ehitusprojekti parendada, siis ettepanekut jätta autotee Noblessneri ja Kalamaja pargi vahelises lõigus ehitamata ei võetud kuulda. Aga just see kultuurikilomeetri lõik kahepoolse haljasmassi vahel on tegelikult kõige väärtuslikum osa sellest. Erinevalt Kalasadama lõigust pole seal piisavalt ruumi ka kultuurikilomeetri asendustee jaoks,» muretses aktivist.

«Üldse läheb teetrassil kirve alla sadu kui mitte tuhandeid suuremaid ja väiksemaid puid, kuid punased ristid on peal juba ka nendel puudel kultuurikilomeetri alguses, mis projektis lubati säilitada,» teab mees rääkida.

«Ei Kalaranna tn projektile, mis toob ohvriks sadu puid ja lõhub Kultuurikilomeetri!» kutsub mees samamoodi mõtlejaid endaja ühinema.

Emajõel kaldamutta kinni sõitnud paadis sai inimene vigastada

Ööl vastu tänast vajas Emajõel abi paatkond, kes oli väidetavalt roolirikke tõttu sõitnud kaldale liiga lähedale. Mutta takerdunud aluse pealt ei pääsenud inimesed kaldale.

Lõuna päästekeskuse teatel saabus abipalve jõelt Rebase tänava piirkonda 1. septembril 18 minutit pärast südaööd. Päästepaadiga toodi üks vigastatud inimene kaldale, teine paadis olnud mees meedikute abi ei vajanud.

Horvaatia korvpalliäss jättis väljakule koguni kuus hammast

Horvaatia korvpallikoondise 20-aastane mängumees Dario Saric sai eilses kohtumises Argentina vastu Andres Nocionilt sedavõrd kõva küünarnukiobaduse, et jäi ilma koguni kuuest hambast.

16 punkti visanud Saric tuleb Horvaatia meedia andmetel siiski juba järgmises kohtumises taas väljakule. Vahepeal tuleb teha lihtsalt kiire käik hambaarsti juurde.

Horvaatia koondise jaoks lõppes kohtumine siiski edukalt, kuna Argentina üle võeti võit numbritega 90:85.

Lugeja küsib: kuidas käituda, kui tööandja soovib minust vabaneda?

«Olin haiguslehel üle nelja kuu. Kolleegidelt sain teada, et tööandja soovib mind lahti lasta omal soovil. Lisaks firma raamatupidaja küsib minu käest töölepingu eksemplari. Tegin lepingust koopia, kuid öeldi, et peab olema originaal. On arusaadav, et tööandja üritab minust vabaneda. Kuidas peaks käituma, et vähemalt töötutoetust saada?» küsib lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool.

 

Kuna tööandja soovist töösuhe lõpetada sai töötaja teada oma kolleegidelt, siis eeldan, et töötaja viibib jätkuvalt haiguslehel. Töölepingu seadus annab võimaluse tööleping üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega ehk eelduslikult  neli kuud tulnud toime tööülesannete täitmisega. Neljakuuline periood võib olla järjestikku või summeeritud näiteks kalendriaastas.  Kui pikaajaline töövõimetus häirib oluliselt tööandja töökorraldust ja majandustegevust, on tal õigus tööleping üles öelda töölepingu seaduse (TLS) alusel. Seda tingimusel, et tööandjal ei ole töötajale teist tervisele sobivat tööd anda. Tööajale teatatakse töölepingu ülesütlemisest mõistliku aja ette.  

Kindlasti ei saa tööandja ega keegi teine isik nõuda töötajalt töölt lahkumist omal soovil ega sundida töötajat nõustuma töölepingu lõppemisega poolte kokkuleppel. Korraline ülesütlemine on töötajapoolne lepingu üles ütlemine ja võib aset leida üksnes töötaja vaba tahte olemasolul. Tööandjal ei ole selleks õigust. Kui töösuhte lõpetamise algatajaks on tööandja, on ta kohustatud esitama töötajale ülesütlemisavalduse, milles on näidatud töölepingu lõppemise põhjus.

Töötuskindlustushüvitisele on töötajal õigus siis, kui tööleping temaga lõppeb erakorralise ülesütlemisega, va kui aluseks on töötaja süüline käitumine, samuti ei ole töötajal õigus hüvitisele siis, kui ta ütleb töölepingu üles korraliselt ehk omal soovil või tööleping lõppeb poolte kokkuleppel.

Padar: Eesti pőllumajandus elab keerulised ajad üle

Eesti pőllumajandus on viimase kümnendiga saanud piisavalt tugevaks, et elada üle Venemaa sanktsioonidest tulenevad tagasilöögid, ütles pőllumajandus­minister Ivari Padar täna Eesti Maaülikooli avaaktusel.

«20 aastat tagasi pidi meie pőllumajandus kohanduma turumajandusega, 10 aastat tagasi Euroopa ühisturuga. Praegu on meie väljakutse kohanduda muutusega ja jőuda uutele turgudele,» ütles Padar. «Selleks peame toidutootmises tegutsema tőhusamalt ja enam toorainet väärindama.»

Minister Padar ütles, et kriisiolukorrad annavad alati vőimaluse korraldada asju uuel ja paremal viisil. Ta lisas, et kuigi lühikeses plaanis avaldavad sanktsioonid pőllumajandusettevőtetele ilmselt märkimisväärset mőju, siis pikas plaanis on pőllumajandusel Eestis selge perspektiiv.

«Toiduainete kaubandus on globaalse iseloomuga, maailma rahvastik kasvab ja haritavat maad on pigem puudu. Peame oma toidutootjad lihtsalt kőige raskemast ajast üle aitama. Ka riik on siin vőimaluste piires abiks,» ütles Padar. Ta märkis, et üks selge panus on 2015. aastal avanevad uue maaelu arengukava 2014-2020 toetused ja otsetoetused.

Baltimaad ja Poola esitavad ELile ühise plaani sigade Aafrika katku tőkestamiseks

Baltimaade ja Poola veterinaarametite juhid allkirjastasid täna Poolas sigade Aafrika katku tőkestamise ühise tegevuskava, mille alusel taotletakse ELilt raha taudi tõkestamise kulude hüvitamiseks.

«Tegevuskavas on ühtlustatud neljas riigis rakendatavad tauditőrjemeetmed,» ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. «Ühine programmdokument esitatakse Euroopa Komisjonile, et taotleda taudi tőkestamisega seotud kulude täielikku kompenseerimist.»

Eesti seni sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid Eesti lőunapiiril on kehtestatud puhvertsoon.

Alates 25. juulist kehtib kogu Eesti territooriumil kodusigade ja farmis peetavate metssigade välitingimustes pidamise keeld.

Sigade Aafrika katk inimesi ei ohusta. Taudi puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

President Ilves: iga eluala tulevik on digitaalne

«Me teeme täna liiga suurt vahet humanitaar- ja täppisteaduste vahel – iga eluala tulevik on digitaalne,» ütles president Toomas Hendrik Ilves kooliaasta alguse puhul Eesti Infotehnoloogia Kolledžis esmakursuslastele peetud loengus.

Riigipea nentis, et kui digitaliseeruv maailm ja e-ühiskond vajab aina enam infotehnoloogia asjatundjaid, siis on üha vähem tegu pelgalt vastava valdkonna asjatundjatega. «Infotehnoloogiat vajab igaüks. Meil pole varsti enam niisama arste ega juriste, vaid IT-spetsialistidest arstid ja juristid. Iga eluala tulevik on digitaalne. Me vajame inimesi, kes mõistavad asjade erinevaid tahke,» lausus president Ilves.

President sõnas, et tehnoloogia areng ei tähenda, et humanitaaraladel pole enam tähtsust. «Vastupidi. Ajal, mil stabiilseks usutud maailmakord me silme all kokku variseb ning naaberriik on asunud sõdima meie põhiväärtuste vastu, on meile eriti oluline mõista jätkuvalt, kes me oleme, kust me tuleme, kus on me vaimne ja kultuuriline kodu ning kuidas seda hoida,» märkis riigipea.

Ta lisas, et sealjuures ei peaks me jagama maailma jäigalt humanitaar- ja tehnikainimeste vahel. «Meie probleem – kui räägime raskustest privaatsuse, turvalisuse, andmekaitse ja sõnavabaduse kokkusobitamisega digimaailmas – on, et need alad on olnud liiga eraldi.»

President Ilves avaldas heameelt, et ainsate omataoliste programmidena maailmas on Eestis juba loodud õigusteaduse ja infotehnoloogia ning avaliku halduse ja infotehnoloogia ühendatud magistriprogrammid.

President märkis, et Eesti sõltub riigina väga suurel määral digimaailmast ja digitaalsetest lahendustest, olles seetõttu paratamatult «kanaarilind kaevanduses», kes kogeb ja tunnetab ohte ammu enne teisi.

«Olles kõiges võrgustunud, oleme eriti haavatavad. Peaaegu kõik, mida teeme ja mida ülejäänud maailm tasapisi tegema hakkab, sõltub mingist digitaalsest süsteemist. Digimaailma ei saa lahutada muust. Kogu meie elutähtis taristu – elektri-, vee- ja energiatootmissüsteemid, liikluskorraldus, toidu kohaletoimetamine kauplustesse jne – toimib digitaalselt,» nentis riigipea.

«See teebki meid haavatavaks. Peame Eestis olema sammukese kõigest ees. Teie loote tulevikus asju, millest ma täna ei räägi. Sest meist keegi ei oska neid veel ette kujutada. Selleks teile jõudu ja südikust,» soovis ta Eesti Infotehnoloogia Kolledži esmakursuslastele.

Galerii: laguneval Vaida sillal käib avariiremont

Ehkki ekspertiisi tulemused ei ole teada, mistõttu pole selge ka kahju koguulatus, tehakse Vaida jalakäijate sillal juba parandustöid.

124 meetri pikkune liimpuidust innovaatiline Vaida jalakäijate sild valmis alles 2008. aastal, ent on augusti seisuga juba liikluseks suletud. Kõnnitee osa oli ühest otsast kaldasamba juures ära vajunud. Jalakäijad peavad seetõttu kasutama maantee ületamiseks Vaida liiklussõlme. See omakorda pikendab jalakäijate teekonda ligikaudu kolme kilomeetri võrra.

Seetõttu hakati maanteeameti kinnitusel silda kiiresti remontima.

«Vaida jalakäijate sillal teostatakse praegu esmaseid kiireloomulisemaid töid tagamaks silla edasine ohutus. Nendeks töödeks on lagunenud silla tekiosa lammutamine ja ajutise laudise ehitamine, mis on vajalik ohutuse, silla püsivuse tagamiseks ja tehnoloogiliseks tegevuseks,» selgitas maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Toomas Tootsi.

Avariitööde maksumus on 6 720 eurot ilma käibemaksuta.

«Kahju ulatust ja liiklemise taasavamise võimalust hinnatakse kolmapäeval ekspertiisi käigus,» lisas Tootsi.

Silla lagunemise põhjuste ja kahjude lõpliku ulatuse väljaselgitamiseks tellib amet täiendava ekspertiisi ning seejärel eskiislahendused silla remontimiseks. Pärast eskiislahenduse alusel koostatud tehnilise projekti valmimist saab hinnata silla remondi kogumaksumust. Remonttööd on planeeritud järgmisse aastasse.

2008. aastal valminud Vaida silla remont garantiitööde alla ei lähe, sest garantiiaeg sai sillal hiljuti läbi.

Silla projekteeris ettevõte Resand AS ning ehitas AS Talter, nüüdne Lemminkäinen Eesti AS. Ehituse üle teostas järelvalvet Ramboll Eesti AS. Projekteerija sõnul ei ole sild aga üldse esialgse projekti järgi ehitatud. Maanteeamet, ehitaja ja järelvalvet teostanud ettevõte lükkavad selle väite ümber.

Nõukogu valis Eesti Energia nõukogu esimeheks Erkki Raasukese

Eesti Energia nõukogu liige Kalle Palling teatas Twitteri vahendusel, et nad valisid just Eesti Energia nõukogu esimeheks Erkki Raasukese.

Erkki Raasuke töötab LHV Grupis, ta on olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik ja Estonian Airi nõukogu esimees.

Läänemerel algas rahvusvaheline kriisiohjamise õppus

Nädalavahetusel algas Soome rannavetes rahvusvaheline kriisiohjamise õppus Northern Coasts, mis on üks suuremaid Läänemerel peetavatest mereväe õppustest. Õppusel osaleb ka NATO 1. miinitõrjeeskaadri koosseisus teeniv Eesti mereväe miinijahtija Sakala.

Sakala komandöri vanemleitnant Toomas Auväärti sõnul teeb Sakala meeskond miinitõrjet, et tagada ohutu ligipääs õppuste stsenaariumis kindlaks määratud sadamatesse nii omadele jõududele kui ka humanitaar- ja kaubalaevastikule. «Lisaks miinitõrjele osaleme ka merepildi loomises oma tegevuspiirkonnas,» ütles vanemleitnant Auväärt.

Northern Coasts õppuse peaeesmärk on arendada osalevate riikide koostöövõimekust kriisisituatsioonides Soome ranniku kitsastes ja madalate vete nõudlikes tingimustes. Õppusesse on lisaks mereväe üksustele kaasatud ka õhuväe ning erioperatsioonide üksused. Mereväelased harjutavad Soome lahes ja saarestikus ning Soome ja Rootsi vahele jäävas Botnia lahes.

Õppuste stsenaariumi järgi tuleb mereväelastel täita erinevaid ülesandeid nagu laevateede puhastamine, terroriaktidele reageerimine, laevakaitseülesanded, aga ka salakaubanduse tõkestamisega seotud ülesandeid.

Northern Coasts on iga-aastane mereväe õppus, mida korraldatakse 2007. aastast erinevates Läänemere piirkondades. Tänavust õppust võõrustab Soome ning juhib Saksa merevägi. Kokku osaleb tänavu umbes 3000 inimest.

Lisaks Eestile ja Soomele osalevad 12. septembrini kestval õppustel Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Taani, Türgi, Saksamaa ja Ühendkuningriigid.

Reinsalu: kvalifitseerimata võõrtööjõu puhul on ettevaatlik poliitika mõistlik

Möödunud nädala lõpus Priit Alamäe (IRL) poolt väljakäidud idee tuua Aasiast Eestisse 150 euro suuruse kuupalgaga lapsehoidjaid, oli tema isiklik idee ning ei peegelda muutust IRLi sellekohastes hoiakutes, ütles erakonna esimees Urmas Reinsalu.

Esimehe sõnul väljendas Priit Alamäe oma isiklikku seisukohta. «Õige on see, et ta on IRLi liige, aga see ei ole mingisugune IRLi poliitiline manifest,» ütles Reinsalu Postimehele.

«Meie seisukoht on, et Eesti peab olema kvalifitseeritud tööjõule koht, kus inimesed, kes soovivad Eestisse tulla, saavad anda oma panuse,» sõnas Reinsalu. Ta lisas, et Lääne-Euroopa riikide kogemusele tuginedes on võõrtööjõu puhul mõistlik selle reguleerimine ning väga ratsionaalne ja ettevaatlik poliitika.

Ettevõtja, Isamaa ja Res Publica Liidu ridadesse kuuluv Priit Alamäe pakkus möödunud reedel Postimehes ilmunud arvamusloos välja, et Eesti võiks koduabiliste-lapsehoidjate palgad vabastada kõigist maksudest ja avada oma tööturu ses osas ka aasialastele. Eeskujuks tõi ta Pärsia lahe riikides toimiva süsteemi, kus enamik koduabilistest tuuakse sisse kas Filipiinidelt, Indoneesiast või Indiast, neile makstakse kinni reisikulud, elamine ja toit ning töötasu 100 kuni 150 eurot kuus.

Presidenti saadab Norra visiidil 55 äritegelast

Homme abikaasata Norra kuningriiki riigivisiidile minevat president Toomas Hendrik Ilvest saadab 55 äritegelasest koosnev delegatsioon, mida juhib Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (EKTK) juhatuse esimees Toomas Luman.

EKTK teatel on suur huvi Norra turu vastu eelkőige puidu- ja IT-valdkonna esindajatel. Ka teiste sektorite ettevõtete esindajad näevad Norra turul suurt potentsiaali.

Matek ASi tegevdirektor ja Eesti Puitmajade Liidu juhatuse esimees Sven Mats ütles, et kogu Mateki müügimahust on nad viimastel aastatel eksportinud rohkem kui 60% Norra turule. «Matek on Norra turul toimetanud aastast 1997 ning tänaseks on see meile suurim eksporditurg. Meie kliendid on eelkőike väiksemad ehitusettevőtted ja arendajad, kuid tulenevalt üsna soliidsest referentsipagasist ning pikaajalisest kogemusest püüame visiidi käigus läheneda ka suurematele tegijatele,» rääkis ta.

Teine delegatsioonis osalev ettevőtja, EA Reng ASi juhatuse esimees Jüri Rass ütles Norra visiidi ootuste kohta, et loodab kohtuda innovatiivsusele ja julgele koostööle altite potentsiaalsete klientidega, peamiselt kinnisvaraarendajate ja ehitajatega. «Eestlaste maine Norras on hea ning tegu on jőuka ja toimiva turuga,» lisas Rass.

President Ilves kohtub Norras kuningas Haraldi, kuninganna Sonja, kroonprints Haakoni ning kroonprintsessi Mette-Maritiga, samuti parlamendi spiikri Olaf Michael Thommesseni ja peaministri Erna Solbergiga.

Eesti riigipead saatvas ametlikus delegatsioonis on ka kultuuriminister Urve Tiidus, väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling, riigikogu liikmed Olga Sõtnik ja Margus Hanson, kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene ning kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran.

Äridelegatsiooni koosseis:

Toomas Luman (Nordecon / Eesti Kaubandus-Tööstuskoda)

Andres Allikmäe (Harju Elekter AS)

Allan Aru (Featherie Invest OÜ)

Kristi Tiivas (EAS)

Krister Kalda (EAS)

Margit Ihlebakke (EAS)

Paul Varul (Advokaadibüroo Varul)

Robert Juodka (Advokaadibüroo Varul)

Raul Järg (Eesti Arhitektuurikeskus)

Kaido Kaare (Kalev AS)

Tőnis Kaasik (Ecometal AS)

Armin Karu (Olympic Entertainment Group AS)

Krőőt Kilvet (FinanceEstonia)

Karl Kivi (FEMW OÜ)

Hans Pajoma (DNB Bank ASA)

Atle Knai (DNB Pank AS)

Tarmo Tamm (Peetri Puit OÜ / Arcwood)

Peeter Peedomaa (Peetri Puit OÜ / Arcwood)

Erik Konze (Peetri Puit OÜ / Arcwood)

Sven Kotkas (Kinema OÜ)

Gunnar Kraft (Sangar AS)

Kalev Kőnn (Paroc AS)

Andrus Kőresaar (Koko Arhitektid)

Seth Lackman (Ericsson Eesti AS / Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit)

Tiina Link (Innovation Norway)

Urmas Lepik (Innovation Norway)

Mailis Lintlom (Windoor AS)

Aivar Lintnermann (Palmatin AS)

Lembit Lump (Kodumaja AS)

Sven Mats (Matek AS / Eesti Puitmajaliit)

Hellar Mutle (Bestra Engineering AS)

Eero Nőgene (Tomra Baltic OÜ / Heategevusfond Aitan Lapsi SA)

Ruth Oltjer (Chemi-Pharm AS)

Neeme Org (Aktors OÜ)

Meelis Peterson (Glamox HE AS)

Jüri Ploom (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi / Norra-Eesti Kaubanduskoda)

Maarika Pukspuu (TiMO Houses)

Jüri Raidla (Raidla Lejins & Norcous)

Jüri Rass (EA Reng AS)

Kaido Saar (BigBank AS)

Anne Samlik (Estravel AS)

Argo Saul (Nordic Houses OÜ / Eesti Puitmajaliit)

Ivar Sikk (Aeroc International AS)

Alo Tamm (Harmet OÜ)

Tőnis Tamme (Pan-Baltic Law Firm Triniti)

Alar Tamming (Tavex Group)

Aare Tark (Tark Grunte Sutkiene)

Tauno Tatsi (Ambient Sound Investments OÜ)

Indrek Tiigi (Allianss Arhitektid OÜ)

Eero Tohver (Uptime OÜ)

Andres Trink (Merko Ehitus AS)

Kristo Tuurmann (Loov / Loodusvägi OÜ)

Jaen Uussalu (Plaat Detail OÜ)

Mait Palts (EKTK)

Liis Lehesalu (EKTK)

Riik tahab keelata kiirlaenu reklaami teles, raadios ja internetis

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas eelmise nädala reedel valitsusele reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega keelatakse turunduslikud reklaamlaused ja kiirlaenureklaam raadios, televisioonis ja internetis.

Seadust muudetakse nii, et reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, on lubatud esitada vaid seaduses sätestatud järgnevat teavet: teenuse osutaja nime ja tegevusloa numbrit ning tegevuskoha kontaktandmeid; seaduses sätestatud teabekoosseisuga tüüpilist näidet krediiditingimustest; teavet, kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimääraga või mõlemaga; tasusid, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale; kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks pakutavatel tingimustel on vaja sõlmida kõrvalleping, siis sellekohast teavet ning teavet volituste ulatuse kohta; üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Igasugused hüüdlaused, mis kutsuvad üles laenu võtma kingituseks, kuu lõpus hakkama saamiseks vms, on eelnõu jõustumisel keelatud.

Teine suurem planeeritud muudatus on see, et keelatakse tarbijakrediidi andmise reklaam televisioonis ja raadios ning internetis, välja arvatud kiirlaenu pakkuva ettevõtja veebilehel. Piirang ei laiene eluasemelaenule, liisingule, järelmaksule ega rahvusvahelise krediitkaardi vahendusel antavale tarbijakrediidile. Esimese kolme puhul on laenud sihtotstarbelised ja klient ei saa raha oma äranägemise järgi kasutada. Viimane on vastutulek ettevõtjatele, kuna rahvusvahelise krediitkaardi taotlemiseks tuleb läbida korralik taustakontroll.

Eelnõus kavandatud reklaamiseaduse muudatuse peamisteks eesmärkideks on tarbija kui lepingulise suhte nõrgema poole huvide ja õiguste kaitse ning makseraskustesse sattumise ennetamine. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik kujundada tervem infokeskkond, kus inimeste majanduslikule toimetulekule potentsiaalselt ohtlike toodete pakkumine ei ole agressiivne, nende toodete tarbimist ei käsitata iseenesestmõistetavana ning ei pisendata ega eirata tarbimisega kaasnevaid ohte.

Eelnõus esitatud muudatused toovad kaasa olukorra, kus tarbijakrediidi reklaami ei ole võimalik lisasõnumite abil ahvatlevamaks muuta ning reklaami edastamiseks ei saa valida sellist kanalit, mis piiratud eetrisekundite tõttu ei võimalda piisavat süvenemist tootetingimustesse (televisioon ja raadio) või kus laenulepingu sõlmimine on niivõrd lihtne, et seda saab teha vahetult ehk mõne loetud minuti jooksul pärast kokkupuudet reklaamiga (internet). 

Rakvere ööklubis puhkes verine kaklus

Lõbustusasutuses Club Rakvere esines laupäeval Genka. Mitte kõik ei suutnud aga rahumeelselt melu nautida, kahe pealtvaataja vahel puhkes tüli.

Tüli käigus lõi üks mees teisele pähe puruks pudeli ning seejärel torkas purunenud pudeli ohvrile ka kaela, kinnitasid Postimehele kaks pealtnägijat. Nende sõnul kaotas viga saanud mees nii kõvasti verd, et tekkis hirm, kas ta üldse elama jääb. Mehe viis haiglasse kiirabi.

Lõbustusasutuse omanik Maire Nurmoja ei soovinud juhtunut kommenteerida. Politseil pole selle kohta aga üldse informatsiooni.

«Rakvere politseil puuduvad igasugused andmed selle kohta nagu oleks Club Rakveres kaklus olnud. Pole sellekohast väljakutset tehtud ega ka mingit menetlust alustatud,» teatas ida prefektuuri pressiesindaja Mari Riina Rist. Ka prokuratuuril ei ole juhtunu kohta teavet.

Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Aile Kaasik kinnitas, et vigastustega mees toodi Rakvere haiglasse. Tänaseks on ta aga lubatud juba kodusele ravile.  

Lugeja küsib: miks ei abistanud politseinikud hommikul koolilapsi liikluses?

«Miks ei ole tänavu politseinikke koolide läheduses ülekäiguradadel koolilapsi aitamas? Kas tõesti on ühe inimese saabumine meie laste turvalisusest tähtsam?» tundis üks Postimehega ühendust võtnud lugeja muret.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul võis nii tõepoolest tunduda hommikul vara, kuid politsei oli oma tööd planeerinud vastavalt aktuste kellaaegadele. «Täna ja homme on kindlasti üle Eesti tavapärasest rohkem politseinikke väljas. Näiteks Tallinnas on täna politseinikud väljas umbes kahekümnel tänaval kesklinna piirkonnas.»

Politsei esindaja sõnul ollakse eri ristmikel väljas eri kellaaegadel: näiteks ühes kohas hommikust kella kaheni, teises jällegi kella kahest viieni õhtul.

«Esimestel koolipäevadel on politseinikud koostöös maanteeameti partnerite ja vabatahtlikega eeskätt väljas ristmikel, ülekäiguradade juures. Suuremat rõhku pannakse sellele, et jälgida ja hoolitseda, et nii jalakäijad kui autojuhid teeksid koostööd, annaksid üksteisele teed ja et kummagi tee mööduks turvaliselt. Kindlasti jälgime seda, et kõigil oleks autos kinnitatud turvavöö ja et piirkiirusest kinni peetakse. Kõik need n-ö ohukomponendid, mis käivad selle juurde, et jalakäija, eriti laps, saaks turvaliselt kooli ja koju, on nendel kahel päeval eriliselt jälgitud.»

LHV alustas kaardimaksete vastuvőtmist

LHV Pank alustas Eestis viienda pangana kaupmeestele kaardimakse teenuse pakkumist.

LHV juhatuse esimehe Erki Kilu teatel on LHV väljastanud klientidele üle 30 000 pangakaardi. «See on arvestatav hulk ja nüüd on őige aeg alustada kaardimaksete vastuvőtmist,» ütles ta.

Tänaseks on esimesed kliendid LHV kaardimaksete vastuvőtmise teenust juba kasutamas. LHV teenus vőimaldab vastu vőtta kőiki levinuimaid kaardibrände.

LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sőnul pakub LHV kaardimaksete teenindamise täisteenust ehk vőimaldab kaardimakseid müügipunktis, pakub selleks terminale ja e-kaubanduse kaardimakseid internetiostude puhul. «Meie eesmärk on pakkuda kaupmeestele senisest kiiremat teenindust ja nüüdisaegsemaid tehnoloogilisi lahendusi hea hinnaga,» ütles ta.

«Lähiajal toome turule ka ettevőtetele vajalikud lisateenused. Näiteks kaardimaksete automaataruanded on raamatupidamise jaoks mugavad, sest ettevőtted näevad nii laekumisi kui ka tehinguid ühes dokumendis,» lisas Kilu.

Ilma abikaasata Norra visiidile sõitva Ilvese võtab vastu terve kuninglik pere

President Toomas Hendrik Ilves sõidab homme ühepäevasele riigivisiidile Norra kuningriiki. Kui esialgu pidi riigipea sinna sõitma kauemaks ja koos abikaasaga, siis nüüd on visiidi kava muutunud.

Pidulikul vastuvõtutseremoonial Norra kuningapalee ees tervitavad Eesti riigipead kuningas Harald ja kuninganna Sonja ning kroonprits Haakon ja kroonprintsess Mette-Marit, teatas presidendi kantselei.

President Ilves ning kuningas Harald ja kuninganna Sonja panevad pärja Teise maailmasõja ohvrite mälestusmärgile. Kuningapaar annab president Ilvese auks riigiõhtusöögi.

Eesti riigipea kohtub Norra Parlamendi spiikri Olemic Thommesseniga ja Norra peaministri Erna Solbergiga. Kohtumised keskenduvad julgeolekuolukorrale Euroopas ja Balti-Põhjala piirkonnas, Ukraina sündmustele ning NATO rollile, Eesti ja Norra kui liitlaste julgeolekualasele koostööle, samuti Eesti-Norra suhetele laiemalt. Kuningas Haraldiga on president Ilvesel võimalus arutelda Eesti-Norra koostöö üle ametlikul lõunasöögil.

President Ilves esineb Oslo Ülikoolis Norra välisministeeriumi korraldatud esinduslikul välis- ja julgeolekupoliitika arutelul «Euroopa konverents 2014» loenguga «25 Years After – Still not Whole and Free!»

Samuti kohtub president Ilves Norra ja Eesti äriringkondade esindajatega, osaledes teda riigivisiidil saatva äridelegatsiooni tervitusvastuvõtul oma Norra partneritele. Eesti-Norra äriseminar toimub Oslos 3. septembril.

President Ilvese riigivisiidi tuules toimuvad 2.-4. septembrini Oslos ja Trondheimis Eesti filmi päevad «Kellavärgiga kartul» – meie kultuuriline külakost Norra kuningriigile, mida toetab Presidendi Kultuurirahastu ning mis saab võimalikuks tänu koostööle Eesti Instituudi  ja Eesti Filmi Instituudiga.

Norra publik näeb Oslos filme «Seenelkäik», «Disko ja tuumasõda», «Lisa Limone ja Maroc Orange», «Sügisball», «Loits pimeduse peletamiseks» ning Trondheimis näidatakse filme «Õlimäe õied» ja «Uus Maailm».

Eesti riigipead saatvas ametlikus delegatsioonis on ka kultuuriminister Urve Tiidus, väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling, riigikogu liikmed Olga Sõtnik ja Margus Hanson, kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene, kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman. Äridelegatsioon on 55-liikmeline.

 Tagasi Eestisse jõuab president Ilves ööl vastu 3. septembrit.

Algselt pidi visiit kestma 2.-4. septembrini, ent seoses USA riigipea Barack Obama ootamatu külaskäiguga Eestisse 3. septembril tehti Norra-visiidi kava ümber. Varasemate plaanide järgi pidi kaasa sõitma ka presidendi abikaasa Evelin Ilves, ent eelmisel nädalal ütles presidendi pressinõunik Toomas Sildam Õhtuelehe, et kuna visiit on lühike, siis ei eeldagi see, et presidendi abikaasa kaasa tuleks.

Tele2 on tänavu kaotanud juba ligi 6000 numbrit

Tehnilise järelevalve ameti andmetel on Tele2 kaotanud selle aasta kaheksa esimese kuuga juba 5787 mobiilinumbrit.

Numbreid on juurde võitnud Elisa (5012) ja EMT (775). Samas tavatelefoninumbreid on aastaga kaotanud enim Elisa (-1930). Juurde on neid võitnud Elion (863) ja Starman (923).

Kokku liikus Tehnilise järelevalve ameti statistika kohaselt augustis kokku 5839 numbrit, millest 5496 olid mobiiltelefoni- ja 343 tavatelefoninumbrid. Augustis tühistati kokku 4426 numbri teisaldamise avaldust, millest 4318 olid mobiiltelefoni- ja 108 tavatelefoninumbri teisaldamise avaldused.

Liikunud numbrite arv kajastab reaalsete tava- ja mobiiltelefoninumbrite üleminekut ühe sideettevõtte juurest teise juurde. Liikunud numbrite arvul puudub otsene seos sideettevõttega liitunud või sealt lahkunud klientide üldarvuga, sest ühel kliendil võib olla mitu numbrit, kuid samas üks liitumisleping. Samuti ei kajasta numbriliikuvuse statistika kõnekaartide kasutusest ega uute liitumislepingute sõlmimisest ning vanade lõpetamisest tulenevaid muudatusi sideettevõtete klientide üldarvus.

Paide nõuab avaliku napsitamise keelamist kogu riigis

Paide linnavolikogu otsustas ühehäälselt pöörduda riigikogu, riigikogu õiguskomisjoni, siseministri, sotsiaalkaitseministri ja justiitsministri poole korrakaitseseaduse muutmiseks.

Nimelt teatab Paide linnavolikogu oma kirjas, et korrakaitseseaduse jõustumine on kaasa toonud alkoholi tarvitamise märgatava suurenemise Paide linna avalikes kohtades, mis põhjustab ebamugavust linnakodanikele, annab halba eeskuju alaealistele ja loob soodsa pinnase õiguskonfliktide tekkeks.

Kuigi seadus annab omavalitsusele õiguse piirata alkoholi tarbimist lastele suunatud ja tervise edendamiseks mõeldud aladel, jääb sellest volikogu hinnangul väheks, kuivõrd kõiki avalikke kohti, kus on probleeme alkoholi tarvitamisega ja kus omavalitsus sooviks alkoholi tarbimist keelata, ei saa alati siduda lastega ega ka tervise edendamisega.

Selle vähese ajaga, mil korrakaitseseadus on kehtinud, on volikogu kinnitusel Paide linnas juba probleemiks kujunenud alkoholi tarvitajad koolide territooriumitel, laste mänguväljakute, E-Piim spordihalli ja teiste spordirajatiste vahetus läheduses.

Paide linnavolikogu tõi välja, et nende üks eesmärkidest on olnud püüda vähendada alkoholi tarbimisest ja sellest tulenevaid kahjusid ning tagada Paide linna elanikele turvaline ja tervislik elukeskkond. «Julgeme väita, et nende eesmärkide saavutamise nimel töötavad ka kõik teised Eesti omavalitsused. Paide linnavolikogu on seisukohal, et avalikus ruumis laiapõhjaline alkoholi tarbimise võimaldamine seaduse tasandil ei aita kaasa eelnimetatud eesmärkide saavutamisele,» seisab linnavolikogu kirjas. Sellest tulenevalt teeb linnavolikogu ettepaneku taastada enne korrakaitseseaduse jõustumist eelnenud olukord, keelustades alkoholi tarbimise kogu avalikus ruumis.

Justiitsminister Andres Anvelt teatas, et ei välista korrakaitseseaduse muutmist, mis puudutab avalikus kohas alkoholi tarbimist. Selleks ootab ministeerium inimeste ettepanekuid.

Kõik esitatud ettepanekud võetakse arutlusele 16. septembril sotsiaalministeeriumis toimuval ümarlaual.

«Kuna ettepanekute esitamise tähtaeg on 10. septembri tööpäeva lõpuni, saame nende arvust kokkuvõtte teha 11. septembril. Ettepanekute sisu analüüsime läbi 16. septembriks toimuvaks ümarlauaks, misjärel saame ka neist rääkida,» teatas ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Uusarendusteturg rallib täie hooga

Kuigi laias plaanis hakkab kinnisvaraturg stabiliseeruma ja hinnakasv peatuma, ei näita rahunemise märke veel uusarenduste rajamine. Ainuüksi augustis paisati Tallinnas avalikku müüki pea 500 uut korterit, kirjutab Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.

Kui mõnel varasemal aastal tuli Tallinnas keskmiselt müügile ca 1200 uut korterit aastas ning see arv jagunes paljude väiksemate arenduste vahel, siis sel aastal oleme näinud varasemast enam ka suuremate projektide käikulaskmist. On alustatud nii tervete uute kvartalite kui ka varasemate arenduste uute etappide ehitamist.

Kuigi augusti erakordne number – 473 reaalselt rajatavat uut korterit – on kindlasti mitmete asjaolude kokkusattumus, näeme laiemalt huvitavat tendentsi. Nimelt, kuigi kinnisvaraturg üldiselt on rahunemas, hinnakasv aeglustunud või osalt ka hoopis tagasikäigu sisse lülitanud, on uusarenduste rajamine hoogu juurde saanud, kusjuures suuremad mahud tulid pakkumisele just kevadel ja suvel.

Kindlasti tekitab säärane ralli aina kasvavat konkurentsi arendajate vahel ning selle tulemused on näha ka igakuises statistikas. Müüvad arendused, millel on keskkond, head planeeringud, energiasäästlik taristu, korralik kontseptsioon ning asukohale vastav hind. Müük on aga jäänud aeglaseks või peatunud majade puhul, mis nendele nõudmistele ei vasta ning kus planeeringutes on taas buumiajale iseloomulikke mööndusi tehtud.

Seega tasub kinnisvaraarendajatel arvestada, et sarnaselt järelturuga võtavad ostjad ka uute projektide puhul ohjad enda kätte ja valivad sellise maja, mis pakub hinnale vastavat kvaliteeti või mis suudab massist eristuda. Uute projektide teateid tuleb igal nädalal ja linn on kraanasid täis – seega valikut on küllaga.

Kaitsevägi huvitub elektriautodest

Kaitsevägi leiab, et elektriauto on neile sobiv majandussõiduk ja on valmis koheselt kasutusele võtma ca 50 elektriautot, kui sotsiaalametnikele jagatud sõidukitest midagi vabaneb.

Kaitseväe bilansis on praegu seitse elektriautot. Kaitseväe Peastaabi logistikaosakonna tehnikajaoskonna ülem Raul Järviste rääkis logistikauudised.ee seminaril «Säästlik autopark», et kaitsevägi kaalub, kas minna 50-60 sõiduki puhul veel üle elektrisõidukitele, vahendab Äripäev.

«Meie eelduseks on, et läbisõit laadimistsüklite vahel oleks vähemalt 140 kilomeetrit,» rääkis Järviste. Elektriautod ei ole kaitseväes seotud sõjaaja ülesannetega, vaid rahuaja ülesannetega.

Loe pikemalt Äripäevast.

Õpilased: me ei taha olla oravad rattas!

Kooliteemalistes aruteludes domineerivad pahatihti täiskasvanud ning lapsed, kelle jaoks koolid on loodud, jäävad kahjuks sageli otsustamisest kõrvale. Kutsusime vestlusringi kolm Tartu õpilast, et mõista, mida õpilased ise koolilt ootavad ja milline on nende arvates huvitav kool. Mia õpib 3. klassis, Jürgen 8. klassis ja Lisanne 12. klassis.

Mis on koolis huvitav?
L: Tunnis on huvitav, kui me saame ise midagi teha või vaatame filme ja illustreerivaid materjale. Igav on üldiselt siis, kui õpetaja peab ainult monoloogi ning õpilasi üldse vestlusesse ei kaasa.

M: Toredad klassiõed ja klassivennad. Ja kui õpetaja teeb nalja ja vaatame filme.

J: Huvitav on, kui tunnis saab midagi teha ega pea ainult õpetajat kuulama. Praktilised tegevused on alati huvitavamad.

Mida te arvate hindamissüsteemist koolis? 

L: Hindama peaks rohkem õpilase pingutust. Näiteks kunstiõpetuses võiks lohakat tööd hinnata madalamalt, ent kui on näha, et õpilane on vaeva näinud, võiks hinne positiivne olla. Kehalise kasvatuse tunnis peaks õpetaja hinde panemisel arvestama ka pingutust ja kohalkäimist.

M: Meie hakkame alles viiendas klassis hindeid saama. Praegu kirjutab õpetaja meile päevikusse, aga ma tahaks juba hindeid, et näha, kui hästi ma tööd teen. 

J: Loovainetes võiks olla arvestatud/mittearvestatud hindamissüsteem, hindeid ei peaks saama. 

Kui palju peab õpetaja õpilastele eraldi tähelepanu pöörama?

L: Praegu saan seda suhteliselt vähe, sest klassid on nii suured ja erilist tähelepanu saavad kõige targemad, kellele lisaülesandeid antakse. Ülejäänud õpilased on pigem ühtlane mass. Oleks vägagi kasulik, kui õpetaja saaks õpilastega individuaalsemalt tegeleda.

M: Õpetaja võiks rohkem minuga eraldi tegeleda. Õpetaja tegeleb rohkem nendega, kes pole väga targad.

J: Õpetajad võiksid lastele läheneda individuaalsemalt, sest nii saaksid õpilased paremini aru ja teema palju kiiremini selgeks.

Kas see motiveeriks rohkem ja paremini õppima ka?

J: Jaa, kindlasti!

L: Tund peaks olema dialoog õpilaste ja õpetajate vahel. Kui on teada, et õpetaja ootab vastuseid, arvamusi ja küsimusi, on ka õpilased aktiivsemad ja valmis arutelus osalema. 

Kas te eelistate iseseisvat tööd või rühmatööd?

J: Kindlasti rühmatööd.

L: Rühmatööd on kindlasti huvitavamad, teistega on hea suhelda. Mida vähegi saab, võiks teha rühmas. Hea on teistega arvestada, teiste mõtteid kuulata.

M: Mulle meeldib rühmas teiste mõtteid kuulata, aga teised tahavad kõike omamoodi teha. Ise saan ma teha tööd nii, nagu ise tahan.

Kas õpetajaid võiks klassi ees olla üks või rohkem?

J: Üks õpetaja võiks olla klassi ees ja teine võiks olla abiõpetaja, kes aitaks lapsi.

L: Ma arvan, et ühest piisab. Kahte õpetajat jälgida on raskem. 

Kas koolides võiksid olla eraldi tüdrukute- ja poisteklassid?

L: Ei, minu klassis on näiteks poisse ja tüdrukuid pooleks. On palju erinevaid arvamusi ja see rikastab klassi.

M: Mulle meeldiks käia ainult tüdrukuteklassis. Tüdrukud saavad juba koolielust aru. Poistel läheb veel aega, et koolieluga harjuda.

Kas koolis võiks õppevahendina kasutada isiklikku arvutit?

L: Pigem mitte. Ühiskond on niigi suuresti elektroonikapõhine ja kool on üks vähestest kohtadest, kus veel silmast silma suheldakse. Siis muutuks suhtlus veelgi virtuaalsemaks.

Kas aineid peaks õppima perioodidena või aasta ringi?

L: Mulle meeldib väga perioodõpe. See tähendab, et kuus nädalat toimub õppetöö, mille järel on arvestuste nädal. Aineid õpime perioodi vältel intensiivsemalt ning need muutuvad iga perioodi järel. Minu jaoks on see väga hea vaheldus.

M, J: Meile meeldib, kui kõikide ainete tunnid on aasta peale jaotatud, keskenduda on lihtsam.

Kuidas võiks lapsevanemaid kooliellu kaasata?

J: Vanemad võiks korraldada rohkem enda töö juurde õppekäike, siduda õppeained ekskursioonidega vastavatesse firmadesse. Näiteks majanduse tunnis käisime pangas.

L: Jaa, see toob eesmärgi lähemale, et miks me seda üldse õpime. 

Mis on praegu kõige suuremad murekohad koolis?

L: Liiga suur koormus. Kõik õpetajad arvavad, et nende aine on kõige tähtsam. Kui õpetajad suhtuvad õpilastesse nagu oravatesse rattas, kes peaks ainult õppima kodus, siis see tõmbab motivatsiooni alla. Samuti ei tohiks õpetajad võtta klassi ühtse tervikuna nagu konveieri peal, et teen oma tunni ära ja võtan järgmise, vaid õpilastele tuleks läheneda individuaalsemalt.

J: Kodutöid on kindlasti liiga palju, trennide kõrvalt ei jää tihti üldse aega, et kodutöödega valmis saada.

Kuidas võiks teie arvates veel kooli huvitavamaks muuta?

L: Koolis võiks arutada päevakajalisi sündmusi ning need õpituga siduda. Näiteks ajaloos arutasime terve tunni Ukraina kriisi teemat.

J: Ilusate ilmadega võiks tunde ka väljaspool klassiruume läbi viia. 

Kas kool peab üldse olema huvitav?

M: Jah, sest lapsed peavad ise tahtma sinna minna.  

J: Muidugi, et oleks motivatsiooni koolis käia ja pingutada.

L: Kui kool on huvitav, läheb laps sinna parema meelega, on motiveeritud ja õppimine on kergem. Kooli eesmärk ongi ju teadmised eluks kaasa anda ja miks mitte siis teha õppimine kõigi jaoks lihtsamaks. Kahjuks arvavad paljud õpetajad, et kool ei peagi olema lõbus ja huvitav koht.

Artikkel ilmus 1. septembril Postimehe vahel ilmunud Haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud erilehes Huvitav Kool.

Purjelaudur kihutas kergliiklusteel

Pühapäeval üllatas paljusid rulluisutajaid ja kepikõndijaid uljas purjelaudur, kes mõõtis meetreid Piira-Pajusti kergliiklusteel.

Omapärane meelelahutus ei piirnenud ainult purje abil ühe rula peal sõiduga, vaid koos teise rula sleppi võtmisega tehti ka tandemsõitu.

Üks pealtnägija kirjeldas, et see kõik tundus väga veider, kuid samas rakverlik.

Esmakursuslane: kus viga näed laita, seal mine ja aita laita

Tänasel Tartu ülikooli avaaktusel pidas esmakursuslaste nimel kõne psühholoogia eriala 1. aasta üliõpilane Karl Jõgi, kes juhtis oma kõnes tähelepanu sellele, mida inimene saab ühiskonnas eelkõige ise paremaks teha. Tartu Postimees avaldab noormehe kõne täismahus.

Lugupeetud rektor

Austatud haridus- ja teadusminister, linnapea

Head tudengid ja õppejõud

Tahaksin rääkida loo Matist. Mati oli ehitusmees, spetsialiseerunud puutöödele. Ta käib igapäevaselt tööl ja teenib head ning ausat palka. Ühel tavalisel kolmapäeval, kui mehed olid juba hommikust saati tööd teinud, oli, nagu tavaliselt, aeg lõunapausiks. Ehitajad kogunesid ruumi, kus harjumuspäraselt sööki võeti ja hakkasid isuga sööma. See tähendab kõik peale Mati, kes hakkas ühtäkki sõimama :«Pagana juustuleivad, iga jumala päev pean ma sööma neid neetud juustuleibasid!»

Kui mees oli juba mõnd aega vandunud tuli söögituppa ülemus, kes nõudis: «Mati, mis sa karjud siin, rikud teistel meestel tuju ära ja keerad tööpäeva tuksi!?»

Tisler aga omakorda: «Iga päev pean ma sööma neid vastikuid, jälke juustuleibu!»

«Aga räägi oma naisega, las paneb sulle midagi muud kaasa!» oli ülemusel lahendus varnast võtta.

«Mul pole naist,» vastas Mati «ise teen neid juustuleibu endale iga päev.»

Mati traagiline näide ilmestab hästi laiemat probleemi meie ühiskonnas. Liiga palju on meedias ja mujalgi avalikus sfääris nähtud, kuidas kõik kurdavad ja kritiseerivad, räägivad oma probleemidest ja kuidas inimestel on nii raske ja nad ei saa hakkama, ent lasub küsimus: kas need inimesed on kunagi peeglisse vaadanud leidmaks oma probleemidele ISE lahendus. Aga tegelikult on olukorrast tihtipeale väga lihtne väljapääs. Just nimelt enda ja end ümbritseva keskkonna mõjutamine, muutmine.

Ma ei taha sellega öelda, et probleemidele ei tuleks juhtida tähelepanu, otse vastupidi. Kui kuskil tehakse midagi valesti ja kellegi pilk ei ole sellel peatunud, tuleb selle kitsaskohaga tegeleda, tegijat aidata, näpunäiteid anda. Kuid mõistkem ka seda, et meie edu, õnn ja saavutused on meie endi teha. See pole peaministri, riigikogu ega tüütu naabrimehe otsustada. Usun, et riiklik poliitika pole loonud suuri edulugusid, nagu Bill Gates või Steve Jobs. Ning need on vaid mõned näited.

Seega, minu ülikoolipere, on vanadel eestlastelgi ütlemine: «Kus viga näed laita, seal mine ja aita laita.» Loodan, et potentsiaal, mis sellises asutuses, nagu seda on Tartu ülikool, aitab meil sellist mõttemalli muuta. Et see sõnakõlks ei iseloomustaks eesti rahvast, et lisaks sellele, et tahaksime muuta iseend, tahaksime muuta ka oma keskkonda. Et jõuaksime lahendusteni, mitte ei jookseks esimesel võimalusel kellegi peale näpuga näitama või Õhtulehte kurblikku artiklit avaldama. Soovin teile kõigile edukat õppeaastat ning kui tunnete, et kõik jookseb ülepea kokku siis vaadake esimesena iseendale otsa ja küsige: «Mida saaksin mina paremini teha.»

Aitäh!

Liikluses on tänavu hukkunud veerandi võrra rohkem inimesi

Eestis on tänavu kaheksa kuuga liiklusõnnetustes hukkunud 50 inimest, mida on veerandi võrra rohkem kui mullu samal ajal.

Eestis juhtus kaheksa kuuga 920 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 50 ja sai vigastada 1128 inimest, võrreldes eelmise aastaga on nii liiklusõnnetusi, hukkunuid kui ka vigastatuid rohkem.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel juhtus mullu kaheksa kuuga 891 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus 41 ja sai vigastada 1123 inimest.

Joobes juhi süül juhtunud liiklusõnnetuste arv on tänavu vähenenud. Kaheksa kuuga on joobe juhi süül juhtunud 85 liiklusõnnetust, mullu samal ajal oli selliseid õnnetusi 103. Tänavu on joobes juhi süül hukkunud 10 ja saanud vigastada 118 inimest, mullu samal ajal oli roolijoodiku süül elu kaotanud 15 ja saanud vigastada 148 inimest.

Tänavu liikluses hukkunud 50 inimesest olid 14 kergliiklejad  ehk jalakäijad või jalgratturid. 19 hukkunut olid sõidukites ja ei kasutanud turvavarustust.

Augustis hukkus liiklusõnnetustes üheksa inimest ehk ühe võrra rohkem kui mullu samal kuul. Kuigi hukkunuid oli augustis võrreldes möödunud aasta sama ajaga rohkem, oli liikluspilt muude näitajate poolest parem kui aasta tagasi.

Augustis juhtus kokku 134 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles hukkus üheksa ja sai vigastada 165 inimest. Joobes juhi süül juhtus kuus rasket liiklusõnnetust, milles hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.

Eelmise aasta augustis juhtus 151 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus kaheksa ja sai vigastada 186 inimest. Joobes juhi süül hukkus aasta tagasi augustis kaks ja sai vigastada 16 inimest.

Politsei- ja piirivalveameti tänavu poole aastaga juhtunud liiklusõnnetuste analüüs näitas, et enamuse rasketest liiklusõnnetustest põhjustavad tahtlikult liiklusreegleid eiravad sõidukijuhid. Kõigust traagilistest liiklusõnnetustest olid vaid üksiku sellised, mida võib käsitleda puhtalt õnnetusjuhtumitena.

Eestis hukkus kogu eelmise aasta jooksul liiklusõnnetustes 81, 2012. aastal 87, 2011. aastal 101 ja 2010. aastal 79 inimest. 2010. aasta on Eesti lähiajaloos kõige parema liikluspildiga aasta, kui hukkus kõige vähem inimesi.

Kõige traagilisem aasta Eesti liikluses on seni olnud 1991, kui liiklusõnnetustes kaotas elu 491 inimest.

Einar Vallbaum ei jätka maavanemana

Viis aastat Lääne-Viru maavanema ametit pidanud Einar Vallbaumil on 12. septembril viimane tööpäev.

Ehkki paljud kohalikud omavalitsejad, ettevõtjad ja kultuuriasutuste juhid on temaga rahul, ei näinud siseminister võimalust tema jätkamiseks. Maavaema koht on poliitiline ning Lääne-Virumaal kuulub see reformierakonnale. Einar Vallbaum on reformierakonnast aga välja astunud.

"Nüüd on aeg liikuda taas avalikust sektorist ettevõtlusmaastikule tagasi. Jätkan sealt, kus viie aasta eest lõpetasin. Küll pisut teisenenud oludega, ent avarama maailmapildi ja rohkemate sõpradega," ütles enne Lajose omanikuna tuntud Vallbaum, kes oli valmis võimalusel oma ametis jätkama.

Homsest keelatakse eraisikutele lõhkeainekemikaalide müük

Homsest ei tohi Euroopa Liidus müüa või muul moel kättesaadavaks teha kemikaale, mida võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Keelatud on järgmiste kemikaalide kättesaadavaks tegemine, sissetoomine, omamine ja kasutamine, kui selle kontsentratsioon on suurem kui vastav piirmäär: vesinikperoksiid (12 massiprotsenti), nitrometaan (30 massiprotsenti), lämmastikhape (3 massiprotsenti), kaaliumkloraat (40 massiprotsenti), kaaliumperkloraat (40 massiprotsenti), naatriumkloraat (40 massiprotsenti), naatriumperkloraat (40 massiprotsenti).

Tarbijatele mõeldud toodetes neid aineid sellises kontsentratsioonis reeglina ei leidu.

Keeld puudutab üksnes füüsilisi isikuid, kes ei vaja neid kemikaale kaubandus-, majandus- või kutsetegevuses. Seega ettevõtjad, näiteks põllumehed või tööstusettevõtjad, kes vajavad selliseid aineid oma majandustegevuses, võivad neid jätkuvalt kasutada, pidades siiski silmas, et eraisikutele neid edasi anda ei tohi.

Piirangutega lõhkeainete lähteaineid kasutatakse enamasti just majandustegevuses, näiteks tootmises, kuid üksikutel juhtudel võivad neid vajada ka muud isikud. Näiteks jahimehed kasutavad trofeeloomade luude valgendamiseks vesinikperoksiidi. Edaspidi võivad jahimehed osta vesinikperoksiidi lahust, mille kontsentratsioon jääb alla 12 protsenti.

Kui üksikisikul on selliseid aineid varusse ostetud, võib neid omada ja kasutada kuni 2. märtsini 2016.

Esimesse klassi läks rohkem õpilasi kui mullu

Sellel õppeaastal läheb Tartus esimesse klassi 1229 õpilast, mis on 129 lapse võrra rohkem kui eelmisel aastal.

«Prognoosid näitavad lähiaastatel kooliminejate arvu kiiret tõusu, mida ennustab meie praegune lasteaialaste arv,» märkis Tartu abilinnapea Tiia Teppan ning lisas, et kahe aasta pärast astub Tartus esimesse klassi juba ligi 1500 last.

Tartu gümnaasiumidesse on sel sügisel astumas 885 õpilast, mis on pisut vähem kui eelmisel aastal. Gümnaasiumi astujatest on 74 protsenti lõpetanud põhikooli Tartus, ülejäänud väljaspool Emajõe linna.

Kokku alustab sel sügisel Tartus kooliaastat 12 289 õpilast, mis on saja lapse võrra rohkem kui eelmisel õppeaastal.

Baltika müügitulu kasvas augustis viiendiku

Tallinna börsil noteeritud rõivamüüja Baltika konsolideeritud müügitulu ulatus augustis ligi viie miljoni euroni, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20 protsenti.

Baltika konsolideeritud müügitulu oli augustis 4,9 miljonit eurot, sealhulgas jaemüügi tulu 4,4 miljonit eurot. Jaemüük kasvas mulluse augustiga võrreldes 22 protsenti, hulgimüük 2protsenti ning e-poe müük 163 protsenti.

Jaemüük kasvas enim Läti turul - 40 protsenti. Eesti müügi aastane kasv oli 10, Leedul 24 ja Venemaal 27 protsenti.

Baltikal oli augusti lõpu seisuga kokku 122 kauplust, sealhulgas kaks frantsiisipoodi Valgevenes ning 17 frantsiisipoodi Ukrainas.

Kaheksa kuu kokkuvõttes ulatus Baltika müügitulu 35 miljoni euroni, kasvades eelmise aastaga võrreldes seitse protsenti.

Antslas lahvatas põlema tehas

Täna hommikul puhkes tulekahju Antsla linnas asuvas biokütuse tehases. Põlevad kütusemahutid ja tootmishoone. Tulekahju on kustutamas hulgaliselt päästemeeskondi koos erivarustusega.

Täna kelll 11.04 sai häirekeskus teate, et Antsla linnas biodiisli tehase platsil on puhkenud tulekahju. Teate kohaselt põles kümme tonni mahutist maha jooksnud rapsiõli ning tuli levis lekkega mööda hoovi edasi. Üks õlimahuti plahvatas ning tuld võttis läheduses olev tööstushoone (40 x 80 m) ja kuus õlimahutit. Päästjad tegelevad hoone ja mahutite kustutamisega, kaitsevad teisi hooneid ning jahutavad konteinereid. Teadaolevalt inimesed kannatada ei ole saanud.

Tehast sõitsid kustutama päästemeeskonnad Antslast, Elvast, Mõnistest, Otepäält, Põlvast, Sangastest, Tartust, Tsoorust, Tõrvandist ja Valgast. Kasutatakse õli kustutamiseks mõeldud eritehnikat ja –vahendeid. Tulekahju tekkepõhjus ei ole hetkel teada.

Antsla lähedal Kollino külas toimus biokütuse tehases plahvatus ka 2005. aastal, mil surma sai üks tööline ja teine raskelt vigastada. Põles rapsiõli tootmishoone, mille seinad said kannatada. Tulekahju esialgne oletatav tekkepõhjus oli mahuti keevitustöödel tekkinud plahvatus, mille tagajärjel hoone süttis.

Swedbank hakkab Tallinki, OEG ja Merko aktsiatele turgu tegema

Täna ühineb NASDAQ OMX Balti börside turutegija programmiga Swedbank, kes hakkab turutegijaks kolme Balti börsidel kaubeldava ettevőtte - Tallink Grupi, Olympic Entertainment Group’i (OEG) ja Merko Ehituse - aktsiatele.

Turutegija ülesanne on tagada pidev nőudluse ja pakkumise olemasolu, mis vőimaldab investoritel aktsiaid kogu kauplemispäeva jooksul lihtsamini osta ja müüa.

«Likviidsuse suurendamine on kahtlemata üks meie olulisematest eesmärkidest. Swedbanki turutegijaks saamine tähendab, et nüüdseks on kőik aktiivsemad börsiliikmed turutegija programmiga ühinenud,» ütles NASDAQ OMX Tallinna juhatuse esimees Rauno Klettenberg. «Investoritele on see ainult rőőmustav, sest mida enam on erinevatel aktsiatel turutegijaid, seda parema hinnaga saab tehinguid teha.»

Mida rohkem turutegijaid väärtpaberil on, seda likviidsem see on. Investoritele tähendab see madalamaid kulusid ja väiksemat likviidsusriski. Turutegijad aitavad tősta ettevőtte atraktiivsust ka suurinvestorite silmis.

«Programmis osaledes ja täiendavat likviidsust pakkudes näeme vőimalust laiemalt toetada ning edendada kohalikku väärtpaberiturgu. Turutegijad lisavad annuse usaldusväärsust ning sellest on kasu nii investoritele kui turule tervikuna,» ütles Swedbanki aktsiakauplemise juht Baltikumis Simmo Sommer. «Loodame ajapikku täiendada ettevőtete nimekirja, kelle aktsiale turgu teha.»

Turutegemise programmi tingimused näevad ette, et programmis osalev börsi liige peab turutegijana kindlustama, et valitud aktsiatel on avamis- ja sulgemisoksjonitel ning vähemalt 85 protsenti kauplemisperioodist olemas ostu- ja müügikorraldused väärtusega 3000 eurot vői rohkem. Seejuures ei tohi ostu- ja müügitellimuste hinnavahe olla suurem kui 2,5 protsenti.

NASDAQ OMX Balti börsidel tegutsevad juba varasemast turutegijana LHV Pank, SEB, Orion Securities ja Bankas Finasta.

Ka järgmise aasta riigieelarve jääb nominaalselt miinusesse

Seaduse järgi peab riigieelarve olema strukturaalses tasakaalus ning rahandusministeerium kinnitas täna oma majandusprognoosi esitlusel, et 2015. aasta riigieelarve struktuurne eelarvepositsioon on tugev.

Samas jääb tänavu nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 0,2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning see suureneb 2015. aastal 0,5 protsendile SKT-st.

Järgnevatel aastatel on oodata valitsussektori eelarvepositsiooni pidevat paranemist, nominaalne eelarvetasakaal saavutatakse seejuures 2016. aastal. Struktuurne eelarvepositsioon on 2015. aastal 0,8 protsenti SKP-st ja jääb kogu prognoosiperioodil ülejääki.

Rahandusministeeriumi järgi leitakse struktuurne eelarvepositsioon nii, et nominaalsest positsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni «moonutada» ning struktuurne ülejääk näitab, et eelarves jätkusuutlikkuse probleeme ei ole ning võimalik puudujääk on põhjustatud ajutistest teguritest.

Loe, mida prognoosib rahandusministeerium Eesti majandusele

Rahandusministeeriumi täna avaldatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 0,5 protsenti ja 2015. aastal 2,5 protsenti.

Majanduskasvu toetab ennekõike sisetarbimine. Ekspordi kasv hakkab selle aasta teisel poolel kiirenema, kuid import kasvab ekspordist kiiremini. Kolmel järgmisel aastal on oodata ekspordi kasvu kiirenemist, kuid ka sisenõudluse tugi püsib kindel. Aastaks 2016 on oodata majanduskasvu kiirenemist 3,5 protsendini.

Rahandusministeerium on 2014. aasta majanduskasvu prognoosi võrreldes kevadise prognoosi põhistsenaariumiga alandanud, arvestades esimese poolaasta nõrku reaalkasvu näitajaid ja halvenenud tulevikuväljavaateid. Prognoosis on arvestatud ka Venemaa kehtestatud impordikeeluga toiduainetele, kuid piirangute otsene ennustatav mõju on siiski mõõdukas.

Keskmine palk kasvab tänavu prognoosi järgi 6 protsenti ja püsib selle lähedal ka järgmisel aastal. Nõudluse paranedes ja ekspordipartnerite nominaalkasvu taastudes võiks järgnevatel aastatel palga nominaalkasv veidi kiireneda, inflatsiooni arvestav palga reaalkasv aga aeglustub veidi. Seni on palgatulu kiiret reaalkasvu toetanud langevad impordihinnad. Kiire kasvu jätkumine eeldab tulevikus tootlikkust tõstvaid investeeringuid, mis peaksid järgmisel aastal kiirenema.

Tarbijahindade kasv aeglustub tänavu prognoosi järgi 0,3 protsendini ja 2015. aastal taas kiireneb 1,9 protsendini ning 2016. aastal 2,5 protsendini. Inflatsioon hakkab sügisel kiirenema energiahindade languse pidurdumise ning toiduainete kallinemise tõttu.

Eratarbimise suhteliselt kiire kasvutempo sellel aastal mõnevõrra aeglustub 3,6 protsendini. Eratarbimise kasv püsib suhteliselt kiire vaatamata palgatulu kasvu aeglustumisele. Tarbijakindlus on püsinud kõrge, seda toetab töötuse vähenemine. Aeglustunud inflatsioon aitab hoida sissetulekute ostujõudu. 2015. aastal kasvatab netosissetulekuid lisaks tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse alandamine, mis võimaldab eratarbimise 3,8-protsendilist kasvu.

Sarnaselt eelmise aastaga jääb investeeringute tase tänavu tagasihoidlikuks ning võib pöörduda langusesse. Ettevõtete investeeringuid hoiab tagasi endiselt madal nõudlus toodangu järele ja valitsussektoris süsinikdioksiidikvoodi müügituludest finantseeritavate projektide vähenemine. Elanike eluasemeinvesteeringute maht on aegamööda kasvamas ning toetab ehitusturgu. Oodatav välisnõudluse paranemine peaks 2015. aastal viima ettevõtete investeeringud taas selgele kasvule.

Sel aastal võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi kaheprotsendilist kasvu. Kasvu veab tugev teenuste eksport, lisaks võib oodata kaubaekspordi suurenemist aasta teisel poolel. Välisnõudlus hakkab taastuma 2015. aastal ning Eesti ettevõtete kasvuvõimalusi avardab Soome majanduse aeglane kosumine. Ekspordi kasv kiireneb, ulatudes 2015. aastal 3,5 protsendini. Sisenõudluse ja ekspordile suunatud tootmiseks vajaliku sisseveo tõttu kiireneb lähiaastatel kaupade ja teenuste impordi kasv, jäädes ekspordist mõnevõrra kiiremaks.

Tööpuuduse määr jätkab prognoosi järgi langemist, kahanedes tänavu 7,5 protsendile, tuleval aastal 6,8 protsendile ja järgnevatel aastatel soodsate majandusarengute puhul 6 protsendi lähedale. Seni on vaatamata tööealise elanikkonna vähenemisele nii tööjõus osalemise kui ka hõive määr kriisist taastudes kasvanud. Kuid rahvaloenduse andmetele toetudes võiks alates 2016. aastast hõivatute arv kiirenevas tempos väheneda, mis piirab ka Eesti majanduskasvu.

Maksulaekumiste tase püsib prognoosi järgi üldiselt hea vaatamata tagasihoidlikule majanduskasvule. 2014. aasta maksukoormuseks kujuneb prognoosi järgi 33,3 protsenti SKP-st ning see püsib stabiilne kuni 2018. aastani. Lähiaastate planeeritavad maksumuudatused vähendavad tööjõu maksukoormust ning seda tasakaalustab kaudsete maksude parem kogumine.

Valitsussektori võlakoormus ületab 2014. aastal ligikaudu 1 protsendi võrra SKP-st reservide taset ning ulatub 9,9 protsendini SKP-st. Järgnevatel aastatel puudub riigikassal rahavoogude põhjal otsene vajadus laenuraha kaasata ning võlakoormus väheneb 2018. aastaks 8,2 protsendini SKP-st, seejuures Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) mõju moodustab sellest ligikaudu veerandi. Seoses vajadusega finantseerida eelarvepuudujääki kasvab prognoosi kohaselt kohalike omavalitsuste nominaalne võlakoormus.

Galerii: Tartu ülikool alustas uut õppeaastat avaaktusega

Hommikul tähistati Tartu ülikooli uut õppeaastat avaaktusega, kus traditsiooniliselt tervitasid tudengeid rektor professor Volli Kalm, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ning Tartu linnapea Urmas Klaas.

Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm rääkis, et valik asuda kõigi võimalike ülikoolide seast õppima just Tartusse on suur tunnustus ning soovis esmakursuslastele kõrgete sihtide seadmist ning nende saavutamist.

«Nagu teate või õige pea kogete, siis igasuguse edu aluseks on eelkõige kaks asja: õiged valikud ja kõrged eesmärgid,» rääkis rektor ja lisas, et enda edule tulevikus paneb aluse üliõpilane eelkõige ise ning ülikool vaid aitab kaasa eesmärkide saavutamisel.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski aga meenutas oma kõnes, kuidas ta ise kümme aastat tagasi peahoones avaaktusel käis. Ossinovski kinnitas, et ülikoolis veedetud aastad oli temale kõige meeldejäävamad ning ka olulisemad, sest lõid akadeemilise ja sotsiaalse vundamendi, millele ehitada üles oma edasine elu.

Üliõpilaste nimel tervitasid aktusel uusi tudengeid aga üliõpilaskonna esimees Martin Noorkõiv ning esmakursuslaste nimel psühholoogia eriala 1. aasta üliõpilane Karl Jõgi.

Uuel õppeaastal alustab Tartu ülikoolis kõikide õppeastmete peale kokku õpinguid üle 3300 uue tudengi.

August oli uppumissurmadelt tänavu kõige traagilisem kuu

Päästeameti andmetel uppus tänavu kaheksa kuuga 53 inimest, mullu samal ajal oli uppunuid 43.

Kõige traagilisem kuu on tänavu olnud august, kui veeõnnetustes kaotas elu 15 inimest. Juulis uppus 14 inimest.

Uppumisterohked suvekuud said lisa veel augusti viimasel päevalgi, kui Põltsamaa jõkke uppus mees. Eile kella 14.33 ajal tõid kohalikud elanikud Põltsamaal Põltsamaa jõest kaldale uppumisohtu sattunud 60-aastase mehe, kes oli otsustanud alkoholi tarbinuna ujuma minna. Kiirabitöötajatel meest elustada ei õnnestunud.

Jaanuaris uppus kaks, märtsis neli, aprillis üheksa, mais kuus ja juunis kolm inimest.

Mullu uppus terve aasta jooksul 56, 2012. aastal 54 ja 2011. aastal 55 inimest, seega on tänavu kaheksa kuuga uppunud inimesi samas suurusjärgus, mis eelnevatel aastatel terve aasta peale kokku.

Lasteombudsman: turvaline keskkond peaks olema iga kooli prioriteet

Lasteombudsman Indrek Teder juhtis kooliaasta alguse pöördumises koolijuhtide tähelepanu turvalise ja kiusamisest vaba koolikeskkonna olulisusele. Lisaks julgustas lasteombudsman koolijuhte aktiivsemalt kiusamisvastaseid programme kasutama.

Indrek Teder juhtis oma pöördumises koolijuhtide tähelepanu nende rolli tähtsusele koolikeskkonna ja väärtuste kujundamisel. Ta pani koolijuhtidele südamele, et nad seaksid turvalise ja kiusamisest vaba koolikeskkonna oma kooli prioriteediks, sest füüsiliselt ja vaimselt turvaline koolikeskkond ning sõbralikud ja toetavad suhted on eduka õppe eelduseks. «Uuringud näitavad, et kui koolijuht peab turvalisust koolis oluliseks, pingutab kiusamisvaba koolikeskkonna nimel kogu koolipere – nii õpetajad kui õpilased,» ütles lasteombudsman. Samas rõhutas ta, et laste professionaalne juhendamine ja suunamine algab juba lasteaias, mistõttu samasuguse tähelepanuga nagu räägime koolist ja kooliõpetajatest, peaksime rääkima ka lasteaiast ja lasteaiaõpetajatest. 

Lasteombudsman julgustas kooliaasta alguse pöördumises koolijuhte ka aktiivsemalt erinevaid kiusamise vastu suunatud programme kasutusele võtma. Eestisse on jõudnud mitmed kiusamisvastased programmid, mis on teistes riikides häid tulemusi andnud. Nende programmide ja teiste koolikeskkonna turvalisemaks muutmise võimaluste kohta saab infot lasteombudsmani veebilehelt. See kodulehekülg on mõeldud õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele, lapsevanematele ja kõigile teistele, kes soovivad leida praktilisi soovitusi kiusamise ennetamiseks ja kiusamisjuhtumite lahendamiseks.

Eelmise õppeaasta eel juhtis Indrek Teder kooli direktoritele saadetud ringkirjas tähelepanu puhkuse ja mängu olulisusele laste arengus, paludes koolidel kinni pidada kontrolltööde läbiviimiseks kehtestatud nõuetest. Kuna lasteombudsmani poole pöördunud õpilased kurdavad endiselt, et kontrolltöid viiakse läbi tervisekaitsenõudeid eirates, pidas Teder vajalikuks oma pöördumises selle teema juurde naasta. «Tervisekaitsenõuete järgimine on vajalik laste heaolu ja arengu toetamiseks. Lisaks sellele on kehtestatud nõuetest kinnipidamine või nende eiramine ka sõnum õpilastele ja märk sellest, milliseid väärtusi koolis kantakse,» selgitas ta.

Tulekahjudes on tänavu elu kaotanud 30 inimest

Päästeameti andmetel on tänavu kaheksa kuu jooksul tulekahjudes elu kaotanud 30 inimest, mullu samal ajal oli põlengutes hukkunuid 25.

Tänavu jaanuaris hukkus tulekahjudes kuus, veebruaris kümme, märtsis viis, aprillis kaks, mais üks, juunis neli, juulis kaks ja augustis üks inimene.

Enim tulekahjuohvreid on tänavu Harjumaal, kus põlengus on elu kaotanud üheksa inimest. Tartumaal ja Võrumaal on põlengutes hukkunud neli, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal kolm, Jõgevamaal ja Raplamaal kaks ning Pärnumaal, Saaremaal ja Viljandimaal üks inimene. Hiiumaal, Järvamaal, Läänemaal, Põlvamaal ja Valgamaal ei ole tänavu tulekahjudes elu kaotanud ühtki inimest.

Viimase ohvri nõudis tulekahju 8. augustil, kui Tallinnas Pelguranna tänaval puhkes elumaja korteris tulekahju. Korteris viibinud naine sai põletushaavu ja hüppas enne päästjate saabumist neljanda korruse aknast välja. Meedikutel ei õnnestunud tema elu päästa.

Terve eelmise aasta jooksul hukkus Eestis tulekahjudes 47 inimest, 2012. aastal oli tulekahjuohvreid 54.

Obama visiidi päevik: Eestis kehtib ajutiselt piirikontroll

3. septembril viibib Eestis USA president Barack Obama, kes kohtub siin riigijuhtidega, kaitseväelastega ja peab avaliku kõne. Sellesse päevikusse koondab Postimees visiidiga seotud uudised ja olulised teated.

Tarvilik teada! Kümme soovitust ja teadet Tallinnas 3. septembril liiklejale.

Tähtis! Obama visiit toob Tallinnas kaasa parkimis- ja liikluspiirangud

Viimased uudised

31. august

Kell 11.33 Politsei- ja piirivalveamet tuletab meelde, et seoses USA presidendi Barack Obama visiidiga kehtib 31. augusti kella kahest pärastlõunal kuni kolmapäeva, 3. septembri õhtuni Eestis ajutiselt piirikontroll ka Schengeni viisaruumi piires reisijatele.

Galerii: USA presidendi Barack Obama limusiin käis Toompeal, et katsetada pika sõiduki toimetulekut kitsastel tänavatel.

30. august
Kell 11.08 Galerii: laupäeva hommikul maandus Tallinna lennuväljal USA õhuvägede transpordilennuk, mis tõi Eestisse Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama peatseks visiidiks vajalikku tehnikat.

Kell 20.01 Valge Maja avaldas Barack Obama Eesti-visiidi põhjaliku kava, millest selgub näiteks, et Ühendriikide president kohtub Läti ja Leedu riigipeadega Kadrioru kunstimuuseumis.

29. august

Kell 10.15 Postimees.ee vahendab pressikonverentsi, kus USA president Barack Obama ütles, et kinnitab järgmisel nädalal Eestit külastades pühendumust NATO liitlaste kaitsmisele.

Kell 10.46 Eesti Kodanike Komiteed 2 algatusrühm korraldab Obama visiidi päeval, 3. septembril kell 17 Vabaduse väljakul miitingu, kus juhitakse tähelepanu globaalpoliitikas toimuvale.

Kell 11.49 Postimees.ee avaldab galerii Obama visiidi ettevalmistustest

Kell 12.55 Vaata, millistel tänavatel piiratakse visiidi ajal parkimist

Kell 14.57 Vaata, kuidas mõjutab Obama visiit Tallinna kesklinna koolide ja lasteaedade tööd

28. august

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on teatanud, et majutab Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajal Tallinnasse turvalisust tagama tulevad politseinikud Tallinki hotelli.

Kell 12.15 Solarise keskus kinnitab, et ajal, mil Obama kõrvalolevas Nordea kontserdimajas avalikku kõnet peab, on keskus endiselt avatud. Kinni on keskuse Rävala pst poolne sissepääs ja maa-alune parkla.

Valitsuse pressikonverentsil teatab siseminister Hanno Pevkur, et praegu pole veel teada, kui palju täpselt kulub Eestil USA presidendi Barack Obama visiidi korraldamiseks, kuid see summa ületab poolt miljonit eurot.

27. august

Kell 10.24 Tallinna Lennujaam soovitab Ameerika Ühendriikide presidendi visiidi ajal reisijatel varuda tavapärasest enam aega.

Kell 11.53 Päästeamet viib Tallinna kesklinnas Swissoteli juures läbi Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidiks vajalikud ettevalmistused.

Kell 12.18 Selgub Obama visiidi kava.

Välisminister Urmas Paet ütleb välisministeeriumis toimuval briifingul, et Obama visiidil Eestisse on kõneluste teemadeks Euroopa julgeolek ning erinevad kriisid, nende hulgas Ukraina ja Iraak.

Kell 12.47 Politsei jagab soovitusi, kuidas Obama visiidi ajal Tallinnas liigeldes käituda.

Veel pole selge, kas ja kuidas mõjutab Obama visiit Tallinna kesklinna koolide õpilaste koolipäeva.

26. august

Kell 15.03 Tallinncity avaldab Facebookis ringleb foto Tallinna linnaliikluse olukorrast. Ühtlasi palutakse foto kaudu Obamalt kehvade liiklusolude pärast vabandust.

Kell 19.55 Postimees.ee vahendab USA mõttekoja The Heritage Foundation’i kommentaari, mille kohaselt leiab Ühendriikide presidendi Barack Obama visiit Eestisse aset õigel ajal ning saadab Balti riikidele tähtsa signaali.

21. august

Valitsus võtab vastu otsuse taaskehtestada Schengeni sisepiiril ajutiselt Eestisse sisenemisel piirikontrolli, et tagada Eestis toimuva Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajal avalik kord ja riiklik julgeolek.

Siseminister Hanno Pevkur teatab valitsuse pressikonverentsil, et teeb valitsusele ettepaneku kaasata Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi turvalisuse tagamiseks kuni 300 kaitseväelast ja kaitseliitlast.

Kell 13.31 Politsei- ja piirivalveamet ei luba Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi ajaks politseinikke puhkusele, kuna sel ajal on avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks tarvis tavapärasest enam ressurssi.

20. august

Kell 15.44 Postimees kirjutab, et siseministeerium tegi valitsusele ettepaneku kehtestada Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi julgeoleku tagamiseks ajutine piirikontroll 31. augustist 4. septembrini.

18. august

Kell 11.07 Postimees teatab, et Eesti taastab Obama visiidi eel Schengeni viisaruumi sisepiiridel ajutiselt piirkontrolli, mis hakkab kehtima augusti viimastel päevadel.

16. august

Kell 00.11 Postimehe arvamustoimetaja Argo Ideon avab Obama visiidi tähendust ja tagamaid lehe rubriigis «Nädala näod»

Kell 21.14 Nii peaminister Taavi Rõivas kui kaitseminister Sven Mikser rõhutasid Arvamusfestivalil NATO olulisust muutunud julgeolekuolukorras ning Rõivas märgib sellega seoses, et Obama tulek Eestisse pole juhus.

15. august

Kell 12.06 Läti president Andris Bērziņš plaanib Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama Eesti visiidi ajal temaga Tallinnas kohtuda, vahendab Postimees.ee Läti uudisteportaali BBNi.

Kell 17.34 Valge Maja kinnitab Obama visiidi toimumist.

Kell 18 Välisministeerium teatab, et Obama tuleb Eestisse 3. septembril

Kell 18.12 Peaminister Taavi Rõivas teatab, et tema hinnangul näitab Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama eelseisev visiit Eestisse USA tunnustust Eesti suhtumisse riigikaitsesse.

Kell 18.18 President Toomas Hendrik Ilvese sõnul kinnitab Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiit Eestisse meie riikide tugevaid ja tulemuslikke liitlassuhteid, meie ühiseid eesmärke ja ühist tegutsemist.

Kell 19.47 Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul on PPA USA presidendi Barack Obama visiidiks valmis.

14. august

Kell 19.34  Postimees.ee avaldab uudise teatega, et lähiajal külastab Eestit USA president Barack Obama.

Metsas vedeles purk elavhõbedaga

Eile kell 9.40 said päästjad teate, et Sauga vallas Tammiste külas on metsast leitud umbes üks liiter elavhõbedat.

Lääne päästekeskuse pressiesindaja sõnutsi oli elavhõbe purgis ja vedeles metsa all. Leidja andis sellest teada häirekeskusele.

Päästjad korjasid aine kokku ning viisid ohtlike ainete vastuvõttu.

Kuidas ja millal purk elavhõbedaga metsa alla sattus, pole teada.

August pakkus nii tublisti vihma kui kuuma

Äsja lõppenud augustikuu pakkus meile ilma rindel nii kõva kuumust kui ka ohtralt vihma.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli tänavu augustis 17,5 °C, seisab ilmateenistuse kokkuvõttes. Võrdluseks, paljuaastane Eesti  keskmine augustikuu õhutemperatuur on 15,8 °C.

Kõige kuumem ilm registreeriti 4. augustil Lääne-Nigulas, kui temperatuuripügal kerkis 33,5 kraadini. Kuu lõpp läks aga jahedaks ning miinimumtemperatuur, 2,6 °C registreeriti 31. augustil Kuusikul.  

Vihma sadas lõppenud kuul Eestis keskmiselt 124 mm, paljuaastane keskmine sajuhulk on aga 76 mm. Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõtis ilmateenistus 55 mm 26. augustil Kundas.

Päike paistis augustis Eestimaa peale 239 tundi, keskmine näitaja aastate lõikes on 233 tundi.

Hispaania ärimees plaanib Haapsallu 200 miljonit maksvat andmekeskust

Hispaania ärimehele kuuluv FTR Consultants OÜ plaanib rajada Haapsalu linnas tühjalt seisvale krundile kuni 200 miljonit eurot maksva andmekeskuse.

FTR Consultantsi omaniku Francisco Javier Jimenez Ortiz De Artiñano sõnul on Haapsalu andmekeskuse rajamiseks sobiv koht, sest saab luua ühenduse Kärdlas asuva interneti sõlmpunktiga, mida läbib merealune andmesidekaabel, kirjutas Lääne Elu.

Keskuses tahetakse pakkuda klientidele võimalust majutada veebiservereid, mainframe-arvuteid ja muud tüüpi IT-seadmeid.

Kavandatava projekti finantskorraldaja Juan Sáenz-Diezi sõnul läheb andmekeskuse rajamine esialgse kava järgi maksma umbes 60 miljonit eurot, kuid on võimalik, et hind kerkib isegi 200 miljoni euroni. Investeeringuks vajaminev raha loodetakse saada Hispaania investoritelt.

Soome uue tuumareaktori avamine lükati taas edasi

Elektritootmist praegu ehitatavas Olkiluoto tuumajaama uues tuumareaktoris ei alustata enne 2018. aastat, teatas reaktorit ehitav Prantsuse ettevõte Areva.

Olkiluoto tuumajaama kolmanda ja riigi viienda tuumareaktori ehitustööd algasid juba 2005. aastal, kuid selle valmimine on veninud esialgsete plaanidega võrreldes mitu aastat ning selle lõplikku valmimistähtaega on pidevalt edasi lükatud. Algselt pidi see valmis saama juba 2009. aastal. Areva hinnangul on hilinemisega tekitatud kahju 3,9 miljardit eurot.

Reaktori tellija, Soome kontsern Teollisuuden Voima (TVO) on varem Areva ja Saksa Siemensi rajatava reaktori valmimise viibimist põhjendanud asjaoluga, et uute reaktorite ehitamine on varasemast märksa aeganõudvam. TVO on varem viivituste eest vastutavaks pidanud Areva Siemensit, mis on omakorda süüdistanud TVOd. Omavaheline vaidlus on jõudnud ka Pariisi rahvusvahelise kaubanduskoja arbitraaži.

Soomes on praegu neli töötavat tuumareaktorit: neist kaks asuvad Olkiluoto saarel (Olkiluoto-1 ja Olkiluoto-2) ning kaks Lovisaas (Loviisa-1 ja Loviisa-2). TVO plaanib Olkiluotosse ka neljanda reaktori ehitamist.

Kindralpolkovnik: terroristid võtsid kinni ligi 700 Ukraina sõdurit

Terroristid võtsid Ida-Ukrainas kinni peaaegu 700 Ukraina jõustruktuuride sõdurit, enamiku neist Ilovaiski lähistel.

Vangide vahetamise keskuse juhi kindralpolkovnik Vladimir Rubani sõnul on tegemist katastroofiga.

«Donetski oblastis võtsid terroristid pärast viimaseid lahinguid kinni 680 Ukraina sõdurit,» kinnitas ta 112.ua vahendusel ja lisas, et neist 80 protsenti peeti kinni Ilovaiski juures.

Kokkuvõttes nimetas ta olukorda katastroofiks. «Kinnipeetute väitel on see samuti katastroof. See, kuidas peetakse lahinguid, jätab mulje, justkui valmistataks armeed ette allaandmiseks.»  

Tema andmetel on kinnipeetavate toitlustamisega juba probleeme nii Donetskis kui Luganskis.

Inimõiguslased: Ukrainasse on saadetud kuni 15 000 Vene sõdurit

Ukrainasse on viimase kahe kuu jooksul saadetud kuni 15 000 Vene sõdurit ning vähemalt mitusada on seal lahingutes langenud, teatasid Vene inimõiguslased esmaspäeval.

Hoolimata Vene sõdurite kohaolule viitavatest tõenditest, eitab Moskva jätkuvalt sõdurite saatmist.

Sõjaväelaste perekondade esindusorganisatsiooni Vene Sõduriemade Komitee juhi Valentina Melnikova sõnul on Ukrainas hetkel umbes 7000-8000 Vene sõdurit. Tema hinnangul on Ukrainasse viimase kahe kuu jooksul saadetud 10 000 - 15 000 sõdurit.

Melnikova sõnul tugineb tema informatsioon teadetel perekondadelt, kelle meesliikmed on sõjaväeõppustele läinud, kuid kellega on seejärel kontakt kaotatud.

«Komandörid korraldavad salajast erioperatsiooni,» ütles Melnikova, kes kuulub ka kaitseministeeriumi ühiskondlikku nõukokku.

Inimõigusorganisatsioonide sõnul on Vene võimud lõpetanud igasuguse sõdurite teenistust puudutava informatsiooni avalikustamise.

Ida-Ukraina kokkupõrgetes on hukkunud vähemalt 200 sõdurit, teatas Sõduriemade, Kodanike ja Armee Komitee.

Inimõiguslaste Sergei Krivenko ning Ella Poljakova sõnul on Ukrainas hukkunud ka 100 sõdurit Tšetšeenias paiknevast 18. jalaväebrigaadist.

«Võimud peaksid ütlema, miks sõdurid surevad teise riigi territooriumil ning miks nad sellest vaikivad,» ütles Poljakova, kes kuulub ka president Vladimir Putini inimõiguste nõukokku.

Vene opositsionääri Lev Schlosbergi sõnul on Ukrainas hukkunud ka 100 sõdurit Pihkva õhudessantdiviisist.

Ukraina piiri lähistel asuva Rostovi linna haiglad on haavatutesse nö uppumas, ütles inimõiguslane Ljudmilla Bogatenkova.

USA andmeil on Venemaa saatnud naaberriigi territooriumile tanki- ja soomukikolonne ning juhib mässuliste vastupealetungi Luganski ja Donetski piirkonnas. Kiiev teatas neljapäeval, et Vene sõdurid vallutasid piirilinna Novoazovski.

SNBO: Ukraina sõdurid jätsid Luganski lennuvälja maha

Ukraina terrorismivastase operatsiooni üksused, kes kaitsesid terroristide ja Vene sõdurite eest Luganski lennuvälja, jätsid selle objekti saadud korralduse tõttu maha.  

«Luganski suunal viibinud Ukraina sõjaväelased said korralduse ja lahkusid Luganski lennuväljalt,» rääkis Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (SNBO) kõneisik Andri Lõssenko.

Ta märkis, et tulistamise täpsust arvestades võib teha järelduse, et kuulipildujatest tulistavad professionaalsed sõjaväelased.  

Eile õhtul püüdsid 1500 Ukraina sõdurit vallutada Luganski lennuvälja, kuid terroristid piirasid nad sisse. Täna hommikul käisid lennuvälja kaitsjate ning Vene Föderatsiooni relvajõudude tankipataljoni toetusel tegutsenud terroristide vahel lahingud.

Eelmisel ööpäeval sai terrorismivastase operatsiooni tsoonis surma seitse ja vigastada veel 25 Ukraina sõdurit, kinnitas Lõssenko tänasel pressikonverentsil.

Natsi-Saksamaa sissetungi Poolasse meenutati ka Berliinis

Saksamaa pealinnas Berliinis asuva memoriaali juures meenutati täna 75. aasta möödumist päevast, mil Saksamaa alustas sissetungi Poolasse ning sai alguse Teine maailmasõda.  

Poola sõduritele ja Saksa vastupanuvõitlejatele pühendatud memoriaali jalamile toodi punavalgete lindikestega pärgi.

1939. aasta 1. septembril varahommikul avas Schleswig-Holsteini nime kandnud Saksa sõjalaev tule Poola Westerplatte kindlustuste pihta. Samal ajal ründas Wehrmacht Poolat läänest ja lõunast. Umbes kaks nädalat pärast Saksamaa sissetungi ründas Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollis kokkulepitud tingimustel Poolat Punaarmee ja okupeeris selle idaosa.

Teine maailmasõda nõudis ligi kuue miljoni Poola kodaniku elu, kellest umbes kolm miljonit olid kohalikud juudid.

Soome välisminister kaitses kriitikat pälvinud Mogherinit

Soome välisminister Erkki Tuomioja avaldas usaldust Euroopa Liidu kõrgeks välisesindajaks saavale Itaalia välisministrile Federica Mogherinile.

«Ma olen teda tundnud vaid põgusalt, kuid me saame juba väga hästi läbi,» ütles Tuomioja YLE vahendusel, lisades, et ta oli ilmselt esimene, kes Mogherinit uude ametisse valimise puhul õnnitles.

Laupäeval Brüsselis peetud ülemkogult välispoliitika kõrge esindaja kohale asumiseks heakskiidu saanud Itaalia välisministri kandidatuur kukkus aga juulis läbi, sest mitmed liikmesriigid pidasid sotsialistist poliitikut kogenematuks ja liialt pehmeks suhetes Venemaaga. Kõige häälekamalt avaldasid tema kandidatuurile vastuseisu Poola ja Balti riigid.

«Teda peetakse kogenematuks, kuid aeg parandab seda,» ütles Tuomioja. «Ta on teinud väga tasakaalukaid ja intelligentseid sõnavõtte. Arvestades seisukohti, mida ta on avaldanud Euroopa Ülemkogu läbirääkimistel, võin öelda, et usaldan teda täiesti,» lisas Soome välisminister.

Video: Jatsenjuki tütar läks esimesse klassi

Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk viis oma tütre täna esimest päeva ühte Kiievi kooli, vahendab Reutersi video.

«Esimese septembri tseremooniat ei toimu mitte igas koolis. Mitte igal pool Ukrainas pole taevas rahulik. Meil tuleb rahuliku taeva nimel võidelda. Kogu Ukraina, tohutult suur hulk Ukraina inimesi, peab võitlema rahu nimel,» rääkis ta lapsevanematele, õpetajatele ja koolilastele, kellest paljudel oli seljas rahvusliku mustriga pluusid.   

«Me ei alistu kunagi. Me vastutame Ukraina eest. Me vastutame oma tuleviku eest. Me oleme vastutavad laste ja perede eest. Me kaitseme oma maad, me kaitseme oma perekondi. Ja me kaitseme oma riiki ja tulevikku,» kinnitas valitsusjuht.

Poola uueks peaministriks võib saada Maarjamaa Risti kavaler

Euroopa Ülemkogu alaliseks eesistujaks saava Poola peaministri Donald Tuski asemel võib valitsusjuhiks saada senine parlamendispiiker Ewa Kopacz, kes pälvis tänavu Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.

Poola meedia teatas viidates allikatele võimuerakonnas Kodanikeplatvorm, et kõige tõenäolisem Tuski mantlipärija on just 57-aastane parlamendi alamkoja marssal. Tusk asub Herman Van Rompuy asemel ülemkogu presidendina tööle 1. detsembril.

Lisaks sellele, et Kopaczist saab tõenäoliselt valitsusjuht, saab temast Kodanikeplatvormi  allikate väitel ka erakonna uus esimees.

Meditsiiniharidusega Kopacz, kes varem on töötanud ka tervishoiuministrina ja parlamendisaadikuna, ütles möödunud nädala reedel, et ta on valmis asuma valitsusjuhiks, kui tema erakond nii otsustab.

Võimaliku kandidaadina valitsusjuhi kohale on mainitud ka tema erakonnakaaslasest kaitseministrit Tomasz Siemoniakit. Seejuures pälvis ka Siemoniak tänavu Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.

Poola meenutab Teise maailmasõja alguse 75. aastapäeva

Paigas, kus Saksa sõjalaev Poolat rünnates päästis valla Teise maailmasõja, tähistati täna 75 aasta möödumist sõja algusest.

Tseremoonia Poola põhjaosas Westerplatte poolsaarel Gdański linna lähedal asuva monumendi juures algas Poola aja järgi kell kolmveerand viis hommikul. Just sel kellaajal 1. septembril 1939. aastal avas Schleswig-Holsteini nime kandnud laev Westerplatte kindlustuste pihta tule.

Samal ajal ründas Wehrmacht Poolat läänest ja lõunast. Umbes kaks nädalat pärast Saksamaa sissetungi ründas Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollis kokkulepitud tingimustel Poolat Punaarmee ja okupeeris selle idaosa.

«Meie, eurooplased, peame õppima traagilise Poola septembri õppetunnist, Teise maailmasõja traagilistest aastatest, eranditult kõigile inimestele osaks langenud traagikast, et me ei saa olla naiivselt optimistlikud,» ütles möödunud nädalal Euroopa Ülemkogu uueks alaliseks eesistujaks valitud Poola peaminister Donald Tusk tseremoonial peetud sõnavõtus.

1939. aasta septembril ei tohi lubada korduda

«Vaadates täna ukrainlasi tabanud tragöödiale ja sõjale, sest me peame kasutama seda sõda, teame, et 1939. aasta septembril ei tohi lubada korduda,» lisas Tusk, märkides, et sel nädalal Walesis toimuval NATO tippkohtumisel töötavad alliansi liikmesriigid uue poliitika väljatöötamise nimel, mille peamine eesmärk on Poola valitsusjuhi sõnul lääne kogukonna kaitse sõjaohu eest.

Tänasel aastapäeval kohtuvad ka Poola president Bronisław Komorowski ja tema Saksa ametivend Joachim Gauck.

Meedia: Ebola-kahtlus Rootsis kinnitust ei saanud

Rootsis karantiini pandud noor mees, kes saabus eelmisel nädalal kodumaale ühest Lääne-Aafrika riigist, ei ole kohaliku meedia andmetel nakatunud Ebolasse.

Haiget uurisid Stockholmi läänis Huddinges asuva Karolinska ülikooli haigla arstid.  

Ta pöördus arstide poole palaviku ja kõhuvalu tõttu. Haigla personal käitus temaga kui võimaliku Ebola-viiruse kandjaga. Juba siis aga arvati, et Ebola tõenäosus on minimaalne.

Libeerias, Sierra Leones ja Guineas levivasse haigusesse on märtsist saadik surnud enam kui 1500 inimest. Nakatunuid on vähemalt 3000. Haiguse vastu kindlat ravimit pole.   

 

 

Vene sanktsioonid sundisid Leedu-Saksa laevaliini sulgema

Laevandusfirma DFDS sulges EL-Venemaa kaubandusvaidluste tõttu vaid paar kuud käigus olnud parvlaevaliini Klaipeda-Travemünde.

DFDS avas juuni alguses uue ro-ro parvlaevaühenduse Leedu sadama Klaipeda ja Saksa sadama Travemünde vahel, tuues sinna Vene-Saksa liinilt laeva Botnia Seaways. Liin oli mõeldud peamiselt konteinertreilerite veoks ning täienduseks ettevõtte peamisele kaubaveomarsruudile Klaipeda-Kiel.

Augusti lõpus teatas DFDS ent börsile, et käimasolev kaubanduskonflikt ELi ja Venemaa vahel mõjutab märkimisväärselt veomahtu Klaipeda-Travemünde liinil, ning seetõttu lõpetatakse sel liinil opereerimine. Klientidele pakutakse asenduseks Klaipeda-Kieli liini. Botnia Seaways suunatakse teisi liine teenindama.

Baltimaades sõidavad DFDSi parvlaevad veel Klaipeda ja Rootsi sadama Karlshamni vahel ning ka Paldiski-Kapellskäri liinil.

Piltuudis: Venemaa peaminister soovis head õppeaasta algust

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev külastas Krasnodari krais Korenovskis asuvat 18. keskkooli.

Täna 1. septembril algas Venemaal kooliaasta, edastab RIA Novosti.

Peaminister andis südamekujulisele pildile oma allkirja ning pidas haridusteemalise kõne soovides samas head õppeaasta algust.

Wikipedia: Korenovsk on linn Venemaal Krasnodari krais, Korenovski rajooni keskus.

Asula rajasid 1794. aastal kaskad. Linn on kandnud nimesid Korenevski Kuren, Korenovskoje ja Korenovskaja.

Praeguse nime ja linnaõigused sai 1961. aastal.

Linna lähedal asub sõjaväelennuväli ja 393. helikopteribaas.

1955–1958 töötas linnas Dmitri Medvedevi vanaisa. Tema auks on nimetatud üks Korenovski puiesteedest.

Lavrov soovitab venelastele Schengeni korduvviisasid

Vene välisminister Sergei Lavrov soovitab venelastel taotleda Schengeni korduvviisasid, kuna Euroopa Liidu ja Venemaa viisarežiimi tühistamise perspektiivid lootusi ei tekita.

«Jätkame selle kallal töötamist, kuid praegu näete isegi, millised on ajad. Meie partnerid Euroopa Liidust keelduvad nägemast silmnähtavat,» rääkis ta täna Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis (MGIMO).

Lavrov nimetas ebaseaduslikuks Euroopa riikide katseid piirata sissepääsu krimlaste jaoks. Temalt küsiti arvamust selle kohta, et kuidas pääsevad Krimmi elanikud Euroopasse, kui neile pole väljastatud Schengeni viisat.  

«See on küsimus Euroopa riikidele, kuna nende püüded piirata Krimmis elavate Vene kodanike sissepääsu on ebaseaduslikud, need ei toetu ühelegi rahvusvahelisele õigusaktile.»     

Lavrov märkis, et Euroopa maad täida nii Euroopa inimõiguste konventsiooniga võetud  kohustusi. Ta märkis, et Moskvas ollakse niisuguste arengutega kursis ja nendega võideldakse aktiivselt.  

Putin heidab Kiievile ette dialoogitahte puudumist

Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul ei taha Kiievi võimud Ukraina kaguregioonidega poliitilist dialoogi pidada.

«Ma näen peamist põhjust selles, et praegused Kiievi võimud ei taha oma riigi idaosaga sisukat poliitilist dialoogi pidada. Just nimelt poliitilist sisukat dialoogi,» ütles Putin esmaspäeval usutluses BBC-le.

Kõneldes separatistide tegevusest, tähendas Putin, et nende eesmärk on tõrjuda Ukraina relvajõud idaregiooni suurematest linnadest eemale.

«Maakaitseväelaste eesmärk on tõrjuda need relvajõud ja suurtükiväed eemale, et mitte lasta neil elamukvartalite pihta tulistada,» väitis ta.

Ukrainas toimuvat nimetas ta tragöödiaks ning lisas, et nüüd on peamine eesmärk nende linnade rahumeelsete elanike päästmine.

«Ja see on see, mida paljudes riikides, sealhulgas Euroopas, eelistatakse kahjuks mitte näha,» tähendas Venemaa riigipea.

Porošenko: jõustruktuure ootavad ees kaadrimuudatused

Ukraina presidendi Petro Porošenko sõnul tuleb seoses viimaste sündmustega terrorismivastase operatsiooni tsoonis teha kaadrit puudutavaid järeldusi.

President rääkis Ivan Boguni nimelises Kiievi sõjaväelütseumis, et 1. septembril seisab Ukraina silmitsi ülikeeruka ajaga.

«Situatsioon on viimastel päevadel veelgi enam teravnenud – naaberriik alustas Ukraina vastu otsest varjamatut agressiooni. »

Riigipea kinnitusel muudab see põhjalikult olukorda terrorismivastase operatsiooni tsoonis, püstitab Ukraina jõustruktuuride ette uusi ja veelgi keerukamaid küsimusi.

«Me analüüsime viimaste nädalate sündmusi hoolikalt – järeldused saavad olema tõsised, seal hulgas puudutavad ka kaadrit.»

Vene armee üksused hõivasid 27. augustil Donetski oblastis Novoazovski linna, mis asub Mariupoli lähistel. Lisaks sattusid Ukraina pataljonid nädal tagasi  Ilovaiski lähistel piiramisrõngasse ja püüavad alates 30. augustist end sealt läbi murda.

Teadlane: tööpuudus mõjutab Soomes juba miljonit inimest

Soomes on tööturu-uurija Pekka Tianeni sõnul põhjust rääkida juba massilisest tööpuudusest, sest ligi 450 000 inimest on tööta ja töötus mõjutab juba miljoni soomlase elu.

Põhjanaabrite tööturgu kaua uurinud riigiteaduste doktor Pekka Tianen ütles Soome rahvusringhäälingule YLE, et olukord tööturul on väga tõsine. Suur osa töötusest on tema sõnul peidetud, mis ei paista välja ametlikust statistikast.

«Nüüd oleme juba 450 000 töötu juures ehk on põhjust rääkida massiliselt tööpuudusest,» ütles Tianen.

«Aasta jooksul mõjutab töötus erinevat hulka inimesi. Mullu oli tööta 650 000 inimest: osal algas töötu seisund, osal lõppes,» rääkis Tianen. «Töötus mõjutab otseselt miljonit soomlast, kas isiklikult või siis pereliikmete kaudu.»

Ametliku statistika kohaselt oli Soomes juulis töötuna 193 000 inimest ehk seitse protsenti töövõimelisest elanikkonnast, 0,4 protsendipunkti rohkem kui mullu samal ajal. Mais oli tööta 296 000 soomlast.

Samal ajal on vähenenud vabade töökohtade arv. Soome statistikakeskuse andmeil oli tänavu teises kvartalis saadaval 28 000 töökohta, mis on 15 protsenti vähem kui mullu samal ajavahemikul.

«Vabade töökohtade arv kajastab seda, et ettevõtted ei lisa enam vabu kohti otsingutesse, sest usutakse, et raske olukord kestab kaua,» ütles majandusuuringute firma Pellervon Taloustutkimus juht Pasi Holm YLE-le. «Nüüd kui see olukord on aina kestnud ja kestnud, saneeritakse ülearune tööjõud. Toodangut suudetakse anda tihti ka vähema arvu töötajatega.»

Juulis koondati Soomes ametiühingute ja ettevõtete vaheliste läbirääkimiste tulemusel 1003 inimest, augustis 1426. Mullu juulis ja augustis kaotasid massiliste koondamiste tulemusel töökoha vaid vastavalt 188 ja 490 inimest.

Financial Times: NATO rinderiikide hirmud on osutunud tõeks

«Sõda.» Pole mingi ime, et Baltimaad ja Poola esimestena selle sõna välja ütlesid, kui Vene armee askeldused Ukrainas kinnitust leidsid.

Need neli on juba kümme aastat väsimatult hoiatanud, et Venemaa kujutab endast jätkuvalt ohtu – ning tänavused sündmused Ukrainas annavad neile õiguse, kirjutab Financial Times.

Eesti, Läti, Leedu ja Poola on pikemat aega näinud endid NATO rindena Venemaa vastu ning on alliansile peale käinud, et idapiiri tuleb kindlustada.

Nendele vastukaaluks on Saksamaa siiamaani rõhunud diplomaatilistele lahendustele suhetes Venemaaga.

«Saksamaa võttis enda peale läbirääkimiste taaga Venemaaga. Kaalul on nende [sakslaste] usaldusväärsus,» ütles riigiraadio vahendusel Poola välisminister Radoslaw Sikorski. Tema sõnutsi on diplomaatilised pingutused olukorda rahustada läbi kukkunud, «kuna rahu asemel on meil sõja eskaleerumine».

Analüütikud usuvad, et NATO puhul on Ida-Euroopa ja Balti liikmete kohtlemine võtmetähtsusega. «See on strateegiliselt kaalukas kahes mõttes: traditsioonilises geopoliitilises [mõttes] ja ideoloogiliselt. See on kinnitus kõigele, millesse lääneriigid usuvad,» ütles Balti Kaitsekolledži lektor James Rodgers.

Eesti kaitseminister Sven Mikser ütles Financial Timesile, et tema sooviks on näha kolme asja: «Liitlaste kohalolek meie pinnal kinnituseks ning heidutuseks mistahes võimalikule vastasele, teatud [riist]vara eelpositsioneerimine, ning kaitseplaanid mis peegeldavad ... Venemaa uut agressiivset poliitikat.»

Mikser tahab «liitlaste saapaid permanentselt Eesti pinnale. Me ei pea silmas külma sõja stiilis väga rasket staatilist kohalolekut. Me ei räägi diviisidest.» Mikser lisab, et tema sisuseletuse ning alaliste baaside erinevus on «selline diplomaatiline sõnademäng».

Vene tankipataljon peab lahingut Luganski lennuvälja pärast

Ida-Ukrainas Luganskis võitlevad Ukraina dessantväelased ja Vene Föderatsiooni tankipataljon kohaliku lennuvälja pärast.

Terrorismivastase operatsiooni staabi kinnitusel on Luganski lennuväli jõustruktuuride sõdurite kontrolli all, kuid terroristid tulistavad seda järjepanu.    

Veel teatatakse staabist, et valitsusväed tegid Donbassis kahjutuks ligi 80 mässulist, terroristide raketisüsteemi Grad ja soomustehnikat.

«Eelmise ööpäeva kaotused vastaste seas: raketiheitja BM-21 Grad, soomustransportöör, luureasoomuk, Kamazi veok ja ligi 80 mässulist,» seisab kirjas staabi pressiteates.    

Abbott: Austraalia karmistab sarnaselt EL-ile Venemaa-sanktsioone

Austraalia karmistab sanktsioone Venemaa suhtes seoses Ukraina kriisiga, et need vastaksid Euroopa Liidu kehtestatud meetmetele, ütles peaminister Tony Abbott täna.

Austraalia on juba rakendanud sanktsioone Venemaa suhtes, kuid Abbott ütles, et neid karmistatakse seoses Moskva jätkuva ja tahtliku tegevusega naaberriigi suveräänsuse rikkumisel.

«Austraalia tõstab oma sanktsioonid Venemaa vastu Euroopa Liidu tasemele,» ütles peaminister Canberras parlamendile.

Abbott ütles, et Austraalia ei ekspordi Venemaale relvastust, riigi omanduses olevatele Vene pankadele suletakse Austraalia kapitaliturg, samuti ei tarnita Venemaale seadmeid nafta- ja gaasitööstuse jaoks ning ei toimu kaubavahetust ega investeeringuid Krimmi.

Austraalia peaministri sõnul rakendatakse ka teatud konkreetsete isikute suhtes finantssanktsioone ja reisikeeldu.

Euroopa Liit ja USA kehtestasid märtsis Venemaa suhtes karmid sanktsioonid seoses tema rolliga Ukraina kriisis ja Krimmi annekteerimisega.

EL andis pühapäeval Moskvale nädal aega toetuse vähendamiseks Ida-Ukraina venemeelsetele separatistidele, hoiatades, et vastasel juhul seisab Moskva silmitsi uute meetmetega.

Austraalia suhtub Ukraina konflikti erilise tähelepanuga, kuna juulis tulistati Ida-Ukraina kohal alla Malaysia Airlinesi reisilennuk, mis oli teel Amsterdamist Kuala Lumpurisse. 298 hukkunu seas oli 38 Austraalia kodanikku.

Hääled Ukrainast: mis ärataks Euroopa?

Läinud talvel vedas bussijuht Ivan Borõs (51) nädalate kaupa kodulinna rahvast Kiievisse Euroopa Liitu pooldavatele meeleavaldustele. Täna on mees Mariupolis püssi all ning ei jõua ära imestada, kus on Euroopa nüüd.

«Nad lubasid aidata, aga kuidas siis ometi?» vahendab Wall Street Journal Borõsi poolt metallplaatidega turvatud veoauto kõrval lausutud sõnu.

Borõsi hinnangul on Euroopa oma rahu- ja poliitikajutuga – selle asemel, et Ukrainat relvadega ja muul moel mehiselt toetada – venelaste agressiooni vaid julgustanud.

«Kas nad tahavad sõda?» küsib Borõs.

Kui ukrainlased Maidanil korrumpeerunud ja Vene-meelse valitsuse vastu protestisid, liitusid nendega mitmed USA ja Euroopa Liidu poliitikud, kelle toetus tänuga vastu võeti. Nüüd mil Venemaa on annekteerinud Krimmi ning toetab mässulisi riigi idaosas, käib lääs aga kikivarvul.

Mariupolis, kust Vene tankid enam kaugel pole, ajavad Euroopa arvukad mureavaldused ja pingelõdvenduse-üleskutsed inimesi itsitama.

«Mis küll peaks juhtuma, et Euroopa üles ärkaks?» küsib ajalehetoimetaja Dmitri Durnõjev. «Kas me peaksime gaasijuhtme õhku laskma?» viitab ta torule, mille kaudu Euroopa Venemaalt rohkesti maagaasi saab.

Uus-Meremaa politsei korraldas mõrtsuka tabamiseks suuroperatsiooni

Uus-Meremaa politseinikud otsivad taga jalgrattaga ringi sõitnud relvastatud meest, kes lasi Ashburtonis maha kaks inimest.

Lisaks sai raskelt vigastada veel üks inimene, politseinike kinnitusel on tema seisund stabiilne.

Veretöö leidis aset iööturuameti hoones, vahendas Reuters.

Politseinike esialgsetel oletusel korraldas tapatalgu 48-aastane John Henry Tully.   

Üks mõrtsuka ohvritest suri sündmuskohal, teine aga haiglas.

Kohalikud on juhtunust šokeeritud, sest siiani oli tegemist vaikse väikelinnaga.

Ashburton asub Lõunasaarel, jäädes Christchurchist 85 kilomeetrit edelasse. Linnas elab vähem kui 20 000 inimest, vahendas BBC.   

Politsei palus kohalikel elanikel püsida majades seni, kuni arvatav mõrtsukas kätte saadakse.

Putin paljastas sõna «Novorossija» kasutamisega oma eesmärgi?

Maailmas meedias on saanud palju vastukaja Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt möödunud nädalalõpul kasutatud väljend «Novorossija», mis tähendab uut Venemaad.

Putin kasutas seda väljendit, kui pöördus Ida-Ukraina separatistide poole, nimetades neid uue Venemaa armeeüksuseks, edastab International Business Times.

Mitmed väljaanded küsisid seepeale, et kas Putini sõnavalik paljastas ta tõelise eesmärgi.

Väljendit «Novorossija» on kasutatud ka varem. Selle aasta kevadel võtsid Ida-Ukraina separatistid selle kasutusele niinimetatud Donetski vabariigi kohta.

Poliitoloogide arvates saab selle sõna kasutamist Venemaa poolt tõlgendada, et Ida-Ukraina kuulub juba Venemaa koosseisu.

«Terminiga «Novorossija» rõhutatakse Ida-Ukraina seost Venemaaga ning Venemaa ja Ukraina ajaloolisi sidemeid,» selgitati.

Asjatundjate arvates võib Venemaa liita Ida-Ukraina endaga nagu tegi Krimmiga.

«Sellest võib saada selline ala nagu on Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, mis küll on kuulutatud iseseisvateks, kuid tegelikult on Venemaa kontrolli all, kuna seal on Vene väed sees,» nentisid eksperdid.

Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kuulutasid end iseseisvaks 1990. aastate alguses, kuid lääneriigid ei ole nende iseseisvust tunnustanud.

Venemaa peab neid piirkondi iseseisvateks riikideks.

Jordaania printsist sai ÜRO inimõiguste ülemvolinik

Jordaania prints Zeid Ra’ad Zeid Al-Hussein alustab täna tööd ÜRO inimõiguste ülemvolinikuna.

Jordaania prints on esimene araablane ja moslem sellel ametikohal, edastab mtv.fi.

ÜRO peaassamblee kinnitas printsi ühehäälselt ametisse juunis.

Prints jätkab eelmise inimõiguste ülemvoliniku, Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Navi Pillay tööd.

ÜRO inimõiguste ülemvoliniku töö hulka kuulub rahvusvaheliselt inimõigustest kinni pidamise jälgimine ning inimõiguste rikkumiste takistamine.

Prints Zeid Ra’ad Zeid Al-Husseini töökoht on Šveitsis Genfis.

Prints oli 2000 – 2007 Jordaania esindaja ÜRO juures.  2007 – 2010 oli ta Jordaania suursaadik USAs ning mitteresideeruv suursaadik Mehhikos.

Printsi isa on Iraagi ja Süüria kuninglikku suguvõsasse kuuluv prints Ra´ad bin Zeid ja ema on rootslanna Margaretha Inga Elisabeth Lind.

Printsi isapoolne vanaema on tuntud Türgi maalikunstnik, printsess Fahrelnissa Zeid.

Prints Zeid Ra’ad Zeid Al-Hussein abiellus 5. juulil 2000. aastal Ammanis ameeriklanna Sarah Butleriga, kes sai tiitli printsess Sarah Zeid.

Paaril on kolm last: prints Ra´ad, kes sündis 17. mail 2001, printsess Hala, kes sündis 13. märtsil 2003 ja printsess Azziza, kes sündis 13. juulil 2009.

Ukraina kriisi läbirääkimised jätkuvad täna Minskis

Valgevenes Minskis jätkuvad täna Ukraina ja Venemaa vahelised läbirääkimised Ukraina kriisi lahendamiseks.

Läbirääkimistel on kohal Ukraina endine president Leonid Kutšma, Venemaa suursaadik Ukrainas Mihhail Zurabov ja Ida-Ukraina separatistide juht Andrei Purgin, edastab YLE.  

Purgin sõnas meediale, et läbirääkimistel ollakse alles alguses ning kiiret lahendust oodata ei ole.

Sel korral ei ole Minskis kohal Ukraina ega Venemaa presidenti. Ukraina president Petro Porošenko ja Venemaa president Vladimir Putin kohtusid Minskis möödunud nädala teisipäeval.

Siis lepiti kokku Venemaa ja Ukraina piiriala kontrolli tugevdamises.

Ukraina president Petro Porošenko loodab, et läbirääkimised Venemaaga toovad lõpuks vaherahu.

Ukraina armee ja Ida-Ukraina separatistide vaheline lahingutegevus ei ole seni lakanud ning iga päev hukub kümneid tsiviilisikuid.

Pariisi korrusmaja plahvatuse ohvrite arv on kerkinud kuue inimeseni

Uudisteagentuuri AFP andmetel on Pariisi eeslinnas Rosny-sous-Bois´s  korrusmaja plahvatuses hukkunuste arv kasvanud kuue inimeseni.

Hukkunute seas on kaks last ja üle 80-aastane naine.

Plahvatuse tagajärjel sai vigastada 11 inimest, kellest nelja seisund on raske.

Võimude sõnul võis plahvatuse põhjustada gaasileke. Tegemist oli ehitisega, mis valmis 1970. Aastatel.

Kannatada saanud maja elanikud majutati ajutiselt lähedal asuvasse kooli.

Plahvatus leidis aset eile hommikul ning kogu eilse päeva ja tänase öö otsiti varingusse lõksu jäänuid.  

Rootsis kahtlustatakse Ebola juhtumit

Rootsi meedia teatel kahtlustatakse Stockholmis Ebola nakkuse juhtumit.

Nakkuse saada võinu saabus hiljuti Lääne-Aafrikast, kus selle haiguse tõttu on elu kaotanud üle 1000 inimese.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel levib Ebola väga kiiresti Libeerias, Sierra Leones ja Guineas.

Rootsi ringhäälingu andmetel on Ebola nakkusekahtlusega isik noor mees.

Ta viidi uuringutele ja pandi karantiini Stockholmi eeslinnas Hudinges asuvasse Karolinska haiglasse.

«Ebola risk on minimaalne, kuid samas tuleb ikkagi väga ettevaatlik olla,» lausus Stockholmi maakonna nakkusohutusameti juht Åke Örtqvist.

Örtqvisti sõnul on Rootsi Ebolaks valmis ning kahtlust tekitavad haigusjutumid, milles Lääne-Aafrikat külastanud isikul tekib 21 päeva pärast sealt saabumist kõrge palavik käsitletakse kui võimalikku Ebolasse nakatumist.

Svenska Dagbladeti andmetel saadakse teada, kas on tegemist Ebolaga või mitte pärast uuringuid ja selleks võib kuluda ööpäev.

Möödunud  nädalal kahtlustati Ebolasse nakatumist ka Saksamaal ja Austrias, kuid need ei leidnud kinnitust.

 

Iraagis sai enesetapurünnakus surma 37 inimest

Iraagis sai pühapäeval Ramadi linnas korraldatud enesetapurünnakus surma 37 ja vigastada 17 inimest, teatasid politsei ja meditsiinitöötajad.

Esimene plahvatus kõmatas ehitusjärgus hoones, kus pidid ruumid saama eriüksuslased. Pealtnägijate kinnitusel rammis lõhkeaineid täislaaditud Humvee armeemaastur ehitusplatsile, kus juht masina õhku lasi. Teine enesetapuvõitleja lasi samal ajal ennast õhku lähedalasuvas politsei kontrollpunktis.

Kahes plahvatuses sai surma 22 julgeolekutöötajat ja 15 tsiviilisikut.

Iraagi julgeolekujõud murdsid pühapäeval läbi pühasõdalaste piiramisrõngast Amerli linna ümber, kus tuhanded inimesed olid lõksus olnud juba üle kahe kuu.

Süürias on viimastel päevadel tapetud 42 last

Süürias on viimase 36 tunni jooksul tapetud mürsu- ja õhurünnakutes 42 last, teatas pühapäeval Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus.

Inimõiguslaste kinnitusel sai 25 last surma ööl vastu pühapäeva ja 17 ööl vastu laupäeva.

Rünnakud leidsid aset Aleppo ja Idlibi provintsides, täpsustas keskuse juhataja Rami Abdul Rahman.

Hobaiti linnas sai õhurünnakus surma viis last ja viis täiskasvanut. Pealinna Damaskuse Jubari linnajagu tabas pühapäeval vähemalt 15 õhulööki.

Süüria põhjaosas hukkasid Islamiriigi (IS) pühasõdalased 31 rivaalitseva rühmituse Al-Nusra Rinne võitlejat ja tsiviilisikut,  kelle seas ka üks ülikooliprofessor.

Putini sõnul raskendavad Ukraina valimised konflikti lahendamist

Ukraina konflikti kestmine sõltub riigi juhtkonna poliitilisest tahtest, ent eelseisvad parlamendivalimised selle lahendamisele kaasa ei aita, ütles Vene president Vladimir Putin täna.

«Kõik valimiskampaanias osalejad tahavad demonstreerida oma tugevust. Niisuguse poliitilise vägikaikaveo oludes on raske loota selliste isikute võimulepääsule, kes väljendavad otsustavust püüelda konfliktile rahumeelse, mitte sõjalise lahenduse leidmise poole. Me loodame sellest hoolimata parimat,» ütles Putin pühapäeval ilmunud usutluses teleprogrammile Voskresnoje Vremja.

Ukraina ennetähtaegsed parlamendivalimised peetakse 26. oktoobril.

Fotod: üleujutused Taanis ja Rootsis

Tihedad vihmasajud põhjustasid Taanis ja Rootsis üleujutusi ning mõndades paikades kutsuti sukeldujad vee alla vajunud autodest inimesi päästma.

Rootsis Malmös halvasid üleujutused bussiliikluse ning päästjad aitasid veevangi sattunud inimesi autodest ja bussidest välja, vahendas uudisteagentuur AP.

Vihm ujutas üle ka Taani pealinna Kopenhaageni tänavaid ning muutis liiklemise keeruliseks.

Taani meteoroloogi sõnul sadas ööl vastu tänast kolme tunni jooksul 120 millimeetrit vihma.

Separatistid ründasid Ukraina sõjalaeva

Ida-Ukraina separatistid ründasid täna Aasovi mere kaldalt suurtükkidega Ukraina sõjalaeva ning valitsusvägede pressiesindaja sõnul korraldati pärast seda pardal olnud inimeste äratoomiseks päästeoperatsioon.

Praegu puudub info, kui palju inimesi laeva pardal oli ning kas rünnakus keegi kannatada sai, vahendas Reuters.

Vastutuse rünnaku eest võtsid endale separatistid. «Omakaitseväelased saavutasid esimese võidu merel,» teatas endine separatistide juht Igor Strelkov sotsiaalvõrgustikus Vkontakte.

Separatistid avasid möödunud nädalal Venemaa toel uue rinde ning murdsid Kagu-Ukrainas läbi valitsusvägedest ja tekitasid endale ligipääsu Aasovi merele.

Pariisis toimunud plahvatuses hukkus kaks inimest

Prantsusmaa pealinnas Pariisis toimus täna hommikul elumajas plahvatus, mis nõudis vähemalt kaks inimelu ning mille tagajärjel varises neljakordne hoone osaliselt kokku.

Plahvatuses sai 11 inimest vigastada, nendest nelja seisund on tõsine. Hukkunuteks olid laps ja vanem naine, vahendas Reuters.

Päästjad otsivad rusudest kümmet inimest, kes on endiselt kadunud.

Siseminister Bernard Cazeneuve sõnul võis plahvatuse põhjustada gaasileke, kuid seda ei saa veel kinnitada.

Vene saadik: EL on Vene-vastaste sanktsioonide asjus lõhenenud

Euroopa Liidus puudub Vene-vastaste sanktsioonide asjus üksmeel, ütles Vene suursaadik bloki juures Vladimir Tšižov pühapäeval.

EL-i liikmesriikide juhid andsid Euroopa Komisjonile ja bloki välisteenistusele ööl vastu pühapäeva korralduse töötada nädala jooksul välja uus Vene-vastaste sanktsioonide pakett.

«Juhis on antud, ent Euroopa Liidu ridades ei ole ühtsust. Brüsselis ringlevate publikatsioonide põhjal hinnates on vähemalt kolm riiki väljendanud mittenõustumist edasiste sanktsioonidega - Ungari, Slovakkia ja Küpros. Slovakkia peaminister ütles, et ta võib neile isegi veto panna,» ütles Vene diplomaat.

Tema sõnul nähtub Euroopa Ülemkogul osalenute kommentaaridest, et uued majandussanktsioonid puudutaksid sektoreid, millele on varem juba sanktsioonid kehtestatud - finantsinstrumendid, nafta- ja gaasi ammutamise varustus, kaheotstarbelised (tsiviil- ja sõjaline) tooted ja sõjalis-tehniline koostöö.

«Neil on kiire ning nad andsid meile seetõttu vaid nädala, sest järgmisel nädalal peetakse veel üks kõrgetasemeline kohtumine - NATO tippkohtumine,» ütles Tšižov.

Euroopa Liit on sanktsioonide inertsi haardes, lisas ta.

«Paljud Euroopa valitsusjuhid tunnistasid alles hiljuti, et sanktsioonid ei ole efektiivsed ja viivad ummikusse. Paistab, et nad ei ole suutnud millegi uuega välja tulla,» ütles Vene saadik.

«Mis veel hullem, nad on võtnud tõe pähe Ukraina presidendi kinnitusi, väiteid ja süüdistusi, mida edastavad ka NATO ametiisikud Brüsselis, Vene vägede ja relvade kohalolekust Ukrainas,» lausus Tšižov.

Euroopa Liit jõustas augusti algul pärast kuudepikkust kõhklust Venemaa-vastased majandussanktsioonid, mis on suunatud riigi panganduse, kaitsetööstuse ja energiasektori vastu.

Varem oli EL kehtestanud sanktsioonid Vene ja Krimmi venemeelsete ametiisikute ja ettevõtete vastu, kes on seotud Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumisega.

Piltuudis: tuld Putini pihta!

Lääne-Ukrainas Lvivis asuvas lasketiirus võis tulistada Vene presidendi Vladimir Putini nägu kujutava märklaua pihta. Putin ütles just täna, et Ida-Ukraina konflikti lõpetamise kõnelustel tuleb arutada ka piirkonna riikluse küsimust.

SNBO: Vene sõdurid nimetavad end «rahuvalvajateks»

Donetski oblastis Novoazovskis tegutsevad Vene sõdurid nimetavad end «rahuvalvajateks» ja jagavad kohalikele juhiseid selle kohta, kuidas need peaks end ülal pidama.   

«Vene okupandid jätkavad Novoazovski territooriumil fašistliku sõjapropaganda meetodite kasutamist, nagu näiteks levitavad kohalikele instruktsioone «Kuidas käituda Vene Föderatsiooni rahuvalvekontingendiga»,» rääkis Riikliku julgeoleku-ja kaitsenõukogu (SNBO) kõneisik Andri Lõssenko täna Kiievis toimunud pressikonverentsil.

«Juhistes selgitatakse, et kohalikud elanikud ei tohi takistada Vene vägede liikumist, kuna nende tegevus on kooskõlas 1949. aasta Genfi konventsiooniga, «nad tulid, et kaitsta teid illegaalse Ukraina armee terroristide eest», järjekindlalt tuleb järgida komandanditundi ja olla valmis vabastama elamispinda «rahuvalvejõududele».»

«Instruktsioonis soovitatakse rääkida «vabastatud territooriumidest» üksnes vene keeles, anda «rahuvalvajatele» infot Ukraina relvajõudude tugipunktidest, koostada nimekirju Ukraina sõduritest ja Maidani osalejatest ning Ukraina-meelsetest ühiskondlikest aktivistidest, et edastada seda Vene julgeolekuteenistusele (FSB). Kõige selle puhul saavad kodanikud täiendavalt kaupu ja soodustusi toiduaineid ning Vene kaitseministeerium garanteerib, et «mitte kedagi niisama maha ei lasta»,» jutustas Lõssenko.

Rootsi sõjavägi tõstis Ukraina arengute tõttu valmisoleku taset

Rootsi kaitsevägi teatas laupäeval, et tõstab valmisolekut ja tõhustab luuretegevust seoses Ukraina olukorra pingestumisega, peaminister võrdles Venemaa käitumist külma sõja aegsega, vahendas uudisteportaal The Local.

«Me suurendasime peastaabi valmisoleku taset teatud valdkondades, näiteks luureandmete kogumises,» ütles kaitsejõudude pressiesindaja Niklas Englund AFP-le.

Rootsi sõjavägi on otsustanud viia kaks Gripen-hävitajat Gotlandi saarele, kus neil on paremad võimalused reageerida muutustele Läänemere piirkonna olukorras.

Englundi sõnul ei ole peale nende meetmete kavas Rootsi relvajõudude üldist valmisolekutaset tõsta. Peastaabi valmisolekutaset tõstetakse aeg-ajalt, lisas ta, aga mitte sageli.

Peaminister Fredrik Reinfeldt ütles reedel, et Rootsit otsene oht ei ähvarda, kuid Venemaa käitumine on muutunud agressiivsemaks.

«See sarnaneb käitumisele, mida me nägime külma sõja ajal,» ütles ta uudisteagentuurile TT.

Rootsi kaitsejõudude ülem Jan Salestrand ütles avalduses, et olukorda Ukrainas jälgitakse väga tähelepanelikult.

SNBO: Ukrainas võeti taas kinni mitu Vene dessantväelast

Ukrainas terrorismivastase operatsiooni tsoonis võeti taas kinni mitu Vene dessantväelast, rääkis meediale Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (SNBO) kõneisik Andri Lõssenko.

Tema sõnul juhtus see Ilovaiski lähistel, kui valitsusvägede liikmed end piiramisrõngast läbi murdsid.  

Kuna ametlikult Venemaa Ukraina vastu ei sõdi, siis nimetatakse taolisi sõdureid mõlemas riigis kinnipeetuteks, aga mitte sõjavangideks.  

Lõssenko kinnitas, et vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele käitub Ukraina nendega nagu kord ja kohus. Samas pole aga teada, kuidas käitub Venemaa ukrainlastest sõduritega, kes ühel või teisel põhjusel on nö nende käes.

Vladimir Sazonov: islamismi puhangud Iraagis – kas Araabia kalifaadi taassünd?

Kahjuks tundub, et patsiendi – haigestunud Iraagi riikluse – diagnoos on igas mõttes vägagi tõsine ning pikem raske haigus võibki osutada ravimatuks surmatõveks, kirjutab orientalist Vladimir Sazonov Diplomaatias.

Islam (araabia keeles الإسلامislām) tähendab alistumist jumala ehk Allahi tahtele.[i] See moslemite jaoks ülioluline sõna on tekkinud araabiakeelsest sõnast aslama – «allutab end». See on enese alistumise ja ka teiste alistamise religioon. David Waines kirjutab, et «islam tähendab «püüdlemist Ainujumala õpetuse suunas, selle aktiivset äratundmist ja allumist. Need, kes seda praktiseerivad, on moslemid (õpetlased ja tavalised usklikud), kellest moodustubki kogukond».[ii]

Kui kristlus on tänapäeval Lääne-Euroopa kultuuriruumis pigem taandumas ja kirikud Hollandis, Saksamaal, Inglismaal ning isegi Prantsusmaal ja Hispaanias aina tühjenevad, siis islamis toimuvad pigem vastupidised protsessid. Islam on üks maailmareligioonidest, hetkel neist ilmselt kõige elujõulisem, mille populaarsus aina kasvab ja mis levib üha laiemalt. Moslemite arv on maailmas viimastel aastatel drastiliselt suurenenud. Tihtipeale on islam rahumeelne ja eelistab rahumeelset teed. Kuid mitte alati. On olemas ka mitmeid äärmuslikke liikumisi, fundamentalistlikke sekte, erinevaid islamistilikke ja terroristlikke, ekstremistlikke[iii] organisatsioone, nagu näiteks Al-Qaeda, Moslemi Vennaskond, ISIS (tuntud ka kui ISIL). ISIS (al-Dawlah al-Islāmīyah fī al-ʻIrāq wa-al-Shām – Iraagi ja Levandi islamiriik) on viimasel ajal osutunud üpris võidukaks Iraagis, kuid tegutseb ka Süüria pinnal. (Lühend ISIS tuleneb organisatsiooni inglisekeelsest nimetusest Islamic State in Iraq and Al-Sham – toim.)

Islamist teatakse Eestis suhteliselt vähe, kuid see on ligi 1,8 miljardi inimese usk, mis on tervet inimkonda üsna tugevasti mõjutanud ning tulevikus võib see mõju veelgi kasvada. Veelgi vähem teatakse islami fundamentalistidest. Prognoositakse, et ca 2030. aastaks moodustab moslemite arv tervest inimkonnast rohkem kui 26–27 protsenti. Juba praegu elab Aasias ligi 1,179 miljardit moslemit, Aafrikas  üle 500 miljoni, Euroopas  vähemalt 50 miljonit, Ameerikas üle 10 miljoni ja Austraalias ning Okeaanias ca 0,7 miljonit. 39 riigis moodustavad moslemid valdava enamuse, üle 80 protsendi elanikkonnast, ning veel 13 riigis on islami pooldajaid 50–79 protsenti. See arv suureneb iga aastaga.

Mõnes mõttes võib rääkida isegi islami võidukäigust, mis enamasti on seni olnud rahumeelne, kuigi mitte alati ja igal pool. Samas tuleb kohe mainida, et islam kui religioon pole nii ühtne, kui arvatakse, seal on olnud ja on nüüdki mõnikord üsna teravaid lahkarvamusi ning lausa konflikte. Viimasel ajal – 21. sajandi alguses – on neid esinenud Lähis-Idas ja mujalgi. Siinkohal võib näitena tuua Süürias, Palestiinas, Iraagis ja Afganistanis toimuvaid usulisi konflikte, lausa sõjalisi kokkupõrkeid ja pikemaid-verisemaid ususõja maiguga kodusõdu – näiteks hetkel Süürias[iv] ja Iraagis toimuvaid lahinguid.

Tänapäeva Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Aafrikas tõstavad viimasel ajal aina rohkem pead väga ohtlikud ja äärmuslikud jõud – islamistlikud usufanaatikud, nagu näiteks viimasel ajal edukaks osutunud salafistid Iraagis, kelle pealetung Bagdadi suunas võib lõppeda islamivabariigi kehtestamisega Iraagis. Äärmuslikud islamistid[v] on väga aktiivsed mujalgi, eriti näiteks Süürias, kus juba mitu aastat kestab verine kodusõda ja kus islamistid soovivad Süüria ja Iraagi aladel kalifaati luua.[vi]

Nüüd ohustab islamistliku kalifaadi teke ka Iraaki. Bagdadi keskvõimud on sattunud raskesse olukorda. Iraagi riik on taas katastroofi äärel. Põgenikke on praeguseks ligi 800 000, lisaks sadu hukkunuid.

Siinkohal peaks ehk märkima, et Iraak on riigina juba ammu olnud habras moodustis. Iraagi riigi lõplik lagunemine võib leida aset iga hetk. Nagu märkisid 2012. aasta veebruari Diplomaatias oma artiklis „Iraagi habras föderatsioon“ Asso Zand ja Kristiina Koivunen: «Iraagi «pehme» jagunemine kolmeks riigiks pole endiselt sugugi välistatud.»[vii] Nüüd tundub aga, et pehme jagunemine aset ei leia, käimas on kodusõda, mille tagajärjel võib riik lõplikult mitmeks osaks laguneda.

Iraagi praeguse olukorra juured peituvad osaliselt 2003. aasta sündmustes, kuid paljuski ka tunduvalt varasemas ajaloos – eelkõige siiski 20. sajandis. Kui lääneriikide koalitsioon kukutas 2003. aastal Saddam Husseini[viii], siis ei arvestatud sellega, et Saddami vastu tegutsenud opositsioon oli nõrk ja killustatud ning pärast Baathi partei ja Saddami kadumist poliitiliselt areenilt polnud endised opositsioonirühmitused omavaheliseks normaalseks koostööks suutelised. Tugevat karismaatilist liidrit aga enam polnud, puudusid ka adekvaatselt toimivad julgeolekujõud, mis oleksid suutnud riiki kontrollida.

Ibrahim al-Marashi kirjutab: «Pärast Saddam Husseini baathistliku režiimi kokkuvarisemist 2003. aasta Iraagi sõja tagajärjel muutusid dramaatiliselt Iraagi poliitikat kujundanud tegurid. Iraagi sisepoliitilisele areenile astus terve plejaad uusi poliitilisi rühmitusi, neist kõige märkimisväärsemad olid islamistliku suunitlusega.»[ix]

Ameeriklased ja nende liitlased, kes hakkasid pärast 2003. aasta sõda ja Saddami kukutamist Iraagis uut demokraatlikku süsteemi üles ehitama, arvasid ilmselt, et see pole eriti raske. Peamine lootus ja panus lasus Iraagist Saddami režiimi ajal põgenenud poliitilistel emigrantidel. Just nemad pidid USA valitsuse arvamusel uut Iraaki valitsema hakkama. Kuid asi ei läinud nii, nagu oli plaanitud, ja kuigi Saddami endised vastased – emigreerunud poliitikud – tulid Iraaki tagasi, alustasid nad kohe omavahelist võimuvõitlust ning nende populaarsus iraaklaste endi seas oli üpris madal.[x] Paljud Baathi partei vastu eksiilis tegutsenud iraagi poliitikud ja ühiskonnategelased olid Iraagist lahkunud juba pärast kuningavõimu kukutamist 1958. aastal või siis Baathi partei ülemvõimu ajal. Seega ei teadnud nad Iraagi sisearengutest päris kaua, nii mõnigi neist polnud Iraagi asjadega kursis ligi 45–50 aastat. Neil ei olnud riigis pärast 2003. aastat toetust, iraaklaste uus põlvkond ei tundnud neid ning ei tunnistanud liidritena. Kuid see on vaid osa probleemist. Teine probleemitahk oli see, et paljud poliitikud osutusid omakasupüüdlikuks, tekkisid uued klannid, grupeeringud, hakati võitlema ressursside ja mõjusfääride jagamise pärast, tekkis konkurents ja rivaalitsemine, niigi kõrge korruptsioonitase kasvas veelgi. 

Veel üheks tõsiseks probleemiks osutus see, et USA ja tema liitlaste kavandatud kiirest ja edukast operatsioonist Husseini vastu sai hoopis verine, ohvriterohke, laastav ning pikaajaline sõda. Lisaks tekkisid okupatsioonijõududel tõsised hõõrumised ja konfliktid nii šiiitidega kui ka sunniitidega, keda šiiidid hakkasid  võimult tõrjuma. Suurenesid separatismi tendentsid – eriti Kurdistanis –, äärmuslus ja fundamentalism. Hea pinna oma tegevuseks leidsid mitmed terroristlikud organisatsioonid, nende seas ka Al-Qaeda. Siinkohal tasub mainida, et Iraagi diktaator Saddam Hussein oli vähemalt suutnud Al-Qaedat ja teisi terroristlikke ning äärmuslikke organisatsioone oma riigist eemale tõrjuda, kasutades selleks küll väga karme ja lausa tooreid meetmeid. Paraku aga jõudsid okupatsiooni tingimustes Iraaki Al-Qaedaga ja muude islamistlike ja terroristlike ühingute ja organisatsioonidega seotud salafistlikud-vahhabiitlikud islamirühmitused ning grupeeringud ja alustasid seal vägagi aktiivselt oma tegevust, ning see destabiliseeris niigi habrast ja sõjaolukorras olevat riiki veelgi. Iraagis kasvas tohutult ka šiiitliku Iraani mõju.

Tegelikkuses peituvad Iraagi riigi praeguse raske olukorra sügavamad probleemid siiski mitte ainult 2003. aastas ja sellele järgnenud sündmustes või jõhkra Saddam Husseini diktatuuriaastates, kes oma laastavate sõdadega (nagu nt Iraani-Iraagi sõda) ja valitsemisstiiliga viis riigi tõsiste probleemideni. Iraagi probleemse olukorra mõistmiseks on vaja teada riigi ajaloolisi protsesse, mõista selle kultuuri. Teisisõnu tuleks vaadata 20. sajandi algusesse ja veelgi varasemasse aega: 18.–19. sajandisse, keskaega jne.  Olulisim on siiski epohh, mil varises kokku Osmani impeerium, ja see leidis aset kohe pärast Esimest maailmasõda 20. sajandi alguses. Miks Iraagist ei saanud monoliitset rahvusriiki?

Tasub kohe mainida, et sellist rahvust nagu iraaklased pole kunagi olnud. Iraagis on palju erinevaid rahvusi – araablased, sooaraablased, kurdid, assüürlased, turkomanid, juudid, aserid, armeenlased, pärslased on vaid mõned neist, lisaks valitseb ka usuline paljusus – šiiidid (sh erinevad šiiitlikud sektid), keda on riigis ca 60–65 protsenti ehk enamus, sunniidid (ka erinevad sunniitlikud sektid, sh  usufanaatikud), keda Iraagis on kaks korda vähem kui šiiite. Lisaks nendele veel jeziidid, kristlased (hetkel on kristlaste arv vähenenud ning Iraagis elab ca 600 000 kristlast), juudid (ca 150 000), mandealased jne.

Asso Zand ja Kristiina Koivunen märkisid Diplomaatia 2012. aasta veebruari numbris õigesti, et «sellist rahvust nagu iraaklased ega sellist keelt nagu iraagi keel ei ole olemas. Iraagi riik loodi kokkuvarisenud Osmani riigi mõningatest osadest. See oli keskaegse maailma üliriik oma seitsesada aastat koos Safaviidide impeeriumiga, mille võimukese oli tänases Iraanis».[xi]

Seega pole välja kujunenud ka tõelist Iraagi identiteeti ja vaevalt, et see juhtub lähimatel aastakümnetel või isegi sajanditel. Iraagi riik loodi kunstlikult, isegi meelevaldselt kokkuvarisenud Osmani impeeriumi mõningatel aladel, arvestamata etniliste ja usuliste gruppide huvisid, kultuurilisi iseärasusi, tavasid ja õigusi. Iraagi riigi loojateks olid muidugi eurooplased (eelkõige just britid), kes Lähis-Ida asju ja konteksti paraku ei mõistnud või ei soovinud mõista. Erinevad piirkonnad (nagu nt  Põhja-Iraak või Lõuna-Iraak) on paljuski ajaloolised vastased või koguni vaenlased. Nii jäi see moodustis hapraks ning oli algusest peale täis vastuolusid ja probleeme. Kunstlikult kokku liidetud riiklik moodustis pole kunagi homogeenne, monoliitne ja vastupidav ning varem või hiljem hakkab taoline ehitis ragisema, eriti kui riigis valitseb kaos ja kasvamas on ekstremistide tegevus. Arvukad etnilised ja religioossed grupid ei saa omavahel läbi ning riik ise on jätkuvalt keerulises majanduslikus ja poliitilises olukorras. Piisas lihtsalt õli tulle valamisest ja tulekahju lahvatas uue jõuga. Sama võib öelda ka Süüria kohta.

Miks ja kuidas suutis Saddam Hussein hoida riiki lagunemast? Ehk mitte viimases järjekorras mängis rolli see, et Saddamil oli suur toetus ja tugev võimubaas – Baathi partei – ; tema käsutuses olid sõjavägi ning eriteenistused, majandus toimis enam-vähem hästi ning Saddam kontrollis ka meediakanaleid ja -väljaandeid. Tema käes oli ka Iraagi finantssektor ning naftatööstus.

Oluline oli ka asjaolu, et president Saddam Hussein oli karismaatiline, rahva seas tohutult populaarne, oskas esineda ja massidele meeldida.

Esines siiski ka vastuhakke tema võimule – olgu näiteks toodud kurdide ja šiiade ülestõusud. Saddam Hussein suutis etnilisi ja usulisi gruppe valitseda kasutades kohati väga jõhkrat ja toorest hirmupoliitikat, lausa terrorit; kohati aga laveerides osavalt erinevate grupeeringute vahel. Iraagi valitsemine ja kooshoidmine nõudis ka temalt jõupingutusi.

Jõud, mis on Iraagis võimul aga praegu eesotsas peaminister Nuri al-Malikiga, ei tundu riiki kõige pädevamalt valitsevat ja haldavat. Ka karismaatilist üleriigilist liidrit pole välja kujunenud. Iraak pole kindlasti ka demokraatia ja inimõiguste kants, kuna kristlasi, jeziite, assüürlasi jt vähemusi kiusatakse taga nii usulise kui ka etnilise kuuluvuse pärast.

Teadagi oli Saddami poliitika alusteks paljuski hirm, küüditamine ja terror, mida ta oma riigi kodanike vastu kasutas. Samas toetas ja arendas ta riigi majandust ning pööras erilist tähelepanu muinastsivilisatsioonide uurimisele – praeguse Iraagi territooriumil asunud muistsele Sumerile, Babülooniale ja Assüüriale. Sellel oli muidugi ka tähtis poliitiline ja ideoloogiline põhjus – Saddami huvitasid muistsed jõhkrad despoodid, kellelt tal valitsemisviiside ja ka impeeriumi loomise kohta mõndagi õppida oli, ning kasutades seda ajaloolist teadmist ära, tahtis ta muistsete legendaarsete jõhkrate valitsejate abil legitimeerida oma võimu. Saddami eeskujudeks said suurvallutaja Vana-Babüloonia suurriigi rajaja kuningas Hammurapi  (1792–1740 eKr), jõhker küüditaja assüürlane Sennaherib[xii]  (704–681 eKr) ja Nebukadnetsar II[xiii]  (605–562 eKr), Uus-Babüloonia impeeriumi tuntuim valitseja.

R. J. Updike kirjutab: «Eriti ligitõmbavateks olid Saddami jaoks Mesopotaamia valitsejad, mitte ainult tänu nende silmapaistvale positsioonile regioonis, vaid ka tänu sõjalisele edule Palestiinas. Sennaherib (704-681 eKr), Sargon II järeltulija, läks retkega Palestiinasse ja kuigi tal ei õnnestunud vallutada Jeruusalemma, alistas ta mõned tähtsad linnad Juudas ja sai suure andami juudi kuningalt Hezekiahilt. Mis ei õnnestunud Sennaheribil, õnnestus Nebukadnetsaril: 587. a eKr, peale juutide ülestõusu Palestiinas, hävitas ta Juuda kuningriigi, ja Jeruusalemma, sealhulgas juudi templi ja saatis tuhanded juudid Babüloni. Saddam jutustas tihti sellest ajaloolisest sündmusest ja tunnistas, et tahaks väga järgida suure Babüloonia kuninga eeskuju.»[xiv]

Jaanuaris 2007. aastal ilmus saksa ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung artikkel «Saladin ja Nebukadnetsar kui eeskujud» (sks k: Saladin und Nebukadnezar als Vorbild), kus mainiti, et Saddami sünniaasta (1937) langeb kokku araabia maade ühe tuntuma keskaegse valitseja Salah ad-Dini (Saladin) 800. sünnipäevaga, kes sündis 1137. või 1138. ja suri 1193. aastal.

Pole kahtlust, et kui Saddam sellest faktist teada sai, kasutas ta selle oma huvides ära. Saddami jaoks oli tähtis ka see, et nii Salah ad-Din kui ka tema ise pärinesid Tikritist ja nagu Salah ad-Dingi soovis ka Saddam araablasi oma võimu alla ühendada.[xv]

Husseini sõjakad plaanid ja sõjalised avantüürid lõppesid  riigi jaoks kehvasti. Iraani-Iraagi sõda on vaid üks näide.[xvi] See  terve regiooni jaoks laastav sõda leidis aset aastatel 1980–1988 ning oli araablaste ja pärslaste pikaajalise vastasseisu ja konflikti, mis sai alguse juba 7. sajandil araablaste vallutustega Lähis-Idas, üks verisemaid episoode.[xvii] See pikaajaline ja verine sõda surus majanduslikult enam-vähem stabiilse ja suhteliselt rikka Iraagi täielikult põlvili. Kaheksa aastat kestnud sõda mitu korda suurema ning majanduslikult tugevama Iraaniga nõrgendas ning demoraliseeris Iraagi armeed.

Niisiis, Saddam Husseini esimese üheksa valitsemisaasta tulemuseks (1979–1988) olid miljonid sõjaohvrid, nälg ja haigused, väga suured riigivõlad, tõsised majanduslikud probleemid jne.[xviii] Kuid Hussein ei pööranud sellele  erilist tähelepanu ning ei lasknud ennast sellest sugugi mõjutada, ning selle asemel, et lasta Iraagi rahval ja vaevleval majandusel mõned aastad kosuda, alustas ta 1990. aastal uut ambitsioonikat sõjalist kampaaniat[xix], seekord väikese Kuveidi vastu. Hussein soovis parandada oma riigi majandust ning lootis jätkuvalt teha  Iraagist suurriiki. 

Saddam Hussein ihaldas rikka Kuveidi naftavarusid. Tema arvates oleksid need andnud võimaluse lahendada vähemalt osaliselt mitmeid tõsisemaid rahalisi probleeme. Kuid selle sõjalise avantüüri tulemus oli Iraagi ja Kuveidi jaoks laastav. Iraak purustas Kuveidi majanduse ja okupeeris riigi Saddam Husseini korraldusel, kuid Iraak rikkaks ei saanud. Konflikti sekkusid lääneriigid ning USA, nõudes Husseinilt Kuveidist esimesel võimalusel väljatõmbumist. Hussein ei võtnud neid kuulda ning selle tulemuseks oli taas sõda, seekord aga võimsa USA juhitud rahvusvahelise koalitsiooniga – ja see oli juba kordades ohtlikum, kui sõda Iraaniga. 1991. aastal puhkenud Lahesõjas hävitas USA koos oma liitlastega Iraagi armee võimsuse vaid mõne päevaga. Siiski jäi Hussein veel püsima. Lõplik ning surmav hoop anti Husseini režiimile alles 12 aastat hiljem, 2003. aasta kevadel.  USA ja tema liitlaste ühisoperatsiooni tulemusena Hussein kukutati. Saddam põgenes Bagdadist, kuid saadi hiljem kätte ning anti kohtu alla. Kohtuotsusega määrati talle surmanuhtlus ning kunagine diktaator ja Baathi partei ainuliider poodi üles 30. detsembril 2006.[xx] Kuid rahu see ei toonud, pigem vastupidi. Iraagis puhkes kodusõda ja sõda USA ning tema liitlaste vastu. See sõda kestis  kaheksa aastat – 2003–2011.

Kui USA väed lõpuks Iraagist 2011. aastal lahkusid, siis muutus olukord riigis veelgi ebastabiilsemaks,  hullemaks ja lootusetumaks. Sisemised pinged aina suurenevad. Riik on nüüd sügavas kodusõjas. Karta on, et Lähis-Ida on Iraagi näol ootamas järjekordne pikk ja verine kodusõda (analoogne Süüria omaga), kuid võib juhtuda, et see saab olema veelgi verisem ja mastaapsem – Iraak on Süüriast  suurem nii territoriaalselt kui ka rahvaarvu poolest. Mainimist väärt on ka asjaolu et mitmed islamistlikud rühmitused on Süürias ja Iraagis omavahel väga tihedalt seotud, võib öelda, et paljud neist tegutsevad ühisrindena, soovides Iraagi ja Süüria aladele luua Lähis-Itta kalifaati – see on kindlasti ISISe suurim unistus. Kalifaadi rajamise idee Iraagi aladele, nagu ka Süüria aladele, pole aga kaugeltki uus idee. Sellel on tugevad ning vanad arhailised juured, mis peituvad varakeskajas, mil loodi araablaste kalifaat. Seega tuleks minna Lähis-Ida ja Iraagi kaugesse minevikku ja tasuks vaadata Lähis-Ida poliitilist maastiku 7. sajandi alguses, mil Araabia poolsaarel oli tekkimas uus ja võidukas monoteistlik usk, islam.

Islami rajajaks oli prohvet Muhammad (570–632), kel tekkis aegamööda arvukalt pooldajaid ning kes osutus edukaks vallutajaks. 613. anno Domini alustas prohvet Muhammad[xxi] uue usuvoolu avaliku propageerimisega, 24. septembril 622  kolis ta ühes suure hulga oma pooldajatega Medinasse. See daatum on islamiajastu algus, mida teame nime all «hidžra» ehk «ümberasumine». Muhammad jätkas oma vallutusi ka hiljem ja 632. aastaks tunnustati islamit juba tervel Araabia poolsaarel. Kui prohvet ja islamisõdalane Muhammad 632. aastal suri., hakkasid tema asemel valitsema tema järglased kaliifid – «asendajad» ehk «jumala asehaldurid».  Esimesed kaliifid vallutasid terve Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika, luues Hispaaniast Indiani ulatunud võimsa impeeriumi, mida me teame Araabia kalifaadi nime all. Endised Bütsantsi ja Pärsia impeeriumi alad neelati araablaste poolt kiiresti alla ja neist said uue islamiriigi territooriumid.

Esimeseks kaliifiks oli Abu-Bakr (632–634), teiseks Umar ibn al-Khattāb (634–644). Just  Abu-Barki ja Umari ajal vallutati suurem osa Lähis-Idast ning Sassaniididele[xxii] kuulunud Pärsia. Pärast seda, kui Iraak langes araablaste kätte, sai Iraagist araablaste kalifaadi oluline maa. Umaijaadide dünastia kaliif Muavija, kes valitses 661–680, nägi Süüria aladel olulist strateegilist sõlmpunkti ning viis Araabia kalifaadi pealinna Damaskusesse ja nii kestis see kuni 8. sajandi keskpaigani. 750. aastal. kerkis esile uus kaliifide dünastia. Võimule tulid Abbassiidid, kes viisid kalifaadi pealinna 762. aastal Damaskusest üle Bagdadi. Sellest ajast oli Iraak kalifaadi olulisemaid alasid.

Abbassiidide dünastia rajajaks oli Al-‘Abbas ibn ‘Abd al-Muttalib. Üks tuntumaid Abbassiidide kaliife oli Harun ar-Rašid (786–809), kes on meile teada «Tuhandest ja ühest ööst».[xxiii] Keskaegne Bagdad oli imeline koht, maailmatähtsusega teadus- ja kultuurikeskus, ning Abbassiidide dünastia valitsemise ajal ajavahemikus 8.–13. sajandini üks eeskujulikumaid linnu.

Ka Saddam unistas teha Bagdadist vähemalt Lähis-Idas kõige silmapaistvama linna. Lugu Harun ar-Rašidist oli talle hästi tuntud. Nii saigi kaliif Harun ar-Rašid üheks Saddami eeskujudest. Iraagi televisiooni võis tihti näha saadet, kus president Saddam Hussein tuli külla tavalisse Iraagi koju tavalisele Iraagi perekonnale ja uuris, mida nad arvavad poliitikast. Majaperemehed teesklesid, et ei tunne teda ära, kuigi toanurgas ja seinal ilutsesid Saddami portreed, ning jutustasid, et Saddam on silmapaistev valitseja ja kiitsid teda igati.[xxiv] Idee sellisteks külastusteks oli Hussein saanud ajaloost. Kunagi 8. sajandil Araabia kalifaadi ajal armastas Abbassiidide dünastia[xxv] (750–1258) üks kõige tuntuimaid kaliife Harun ar-Rašid inkognito Bagdadi linnas ringi jalutada, rääkida inimestega ja uurida, mida nad valitsejast arvavad.[xxvi]

Kui tulla tagasi kalifaadi-ajastu juurde, siis 9.–13. sajandil hakkas kalifaat aegamööda nõrgenema. Kaliifid kaotasid aina rohkem alasid – ümbritsevad alad muutusid mässulisteks ja iseseisvusid, vähenes ka kaliifide mõjuvõim Lähis-Idas. Samas säilis neil moslemite silmis väga oluline usuliidri positsioon. Juba tunduvalt nõrgenenud Abbassiidide kalifaadile tegi lõpu mongolite sissetung 13. sajandil. 1258. aastal vallutasid mongolid Bagdadi, 1260. aastal hõivasid nad Damaskuse ja Aleppo. Kuid mongolite sissetungi peatasid 3. septembril 1260. aastal mamelukid, kes valitsesid Egiptust. 1261. aastaks oligi Kairos taastatud kalifaat, kuid selle keskuseks polnud enam Bagdad. Esimeseks kaliifiks Kairos sai al-Mustansir. Seega olid Bagdadi kalifaadi ajad läbi.

Nüüd, 2014. aastal, on ISISe islamistidel õnnestunud vallutada Põhja-Iraagis kahe miljoni elanikuga Mosuli linn (suuruselt teine Iraagis) ja veel teisigi  Põhja- ja Lääne-Iraagi linnu, jõudes välja ka Bagdadi naabrusesse – ca 80–90 km kaugusele pealinnast.[xxvii] Lina Khatib kirjutab oma artiklis «What the Takeover of Mosul Means for ISIS» 12. juunil 2014: «Mosuli vallutamine näitab, et ISIS on lähedal Lähis-Idas regionaalseks «mängijaks» saamisele.»[xxviii]

Niisiis on islamistidel  õnnestunud vallutada lühikese aja jooksul terve Niinive provints – endise Uus-Assüüria impeeriumi tuumikalad – ja ka Saddam Husseini sünnilinn Tikrit. Nüüd on islamistidel tekkinud tõsisem võimalus taasluua kalifaat, mille keskuseks peaks nende silmis saama Bagdad, nagu see oli Abbassiidide dünastia ajastul. Kuigi Iraagi sõjavägi ja šiiitlikud vabatahtlikud on asunud vasturünnakule ning saavutanud teatavat edu, on Tikrit ja Mosul veel jätkuvalt mässajate-salafistide käes. Tänu islamistidele ja kodusõjale on taas suures ohus ka muistsed Mesopotaamia linnad, nagu Niinive, Aššur, Nimrud, Babülon, Nippur ning paljud muuseumid, olulised arhiivid, olulised muistised jne, mida islamistid hakkavad kahtlemata rüüstama ja hävitama, nagu seda hetkel tehakse Süürias.  Ristisõdijate rajatud  üks olulisemaid kindlusi Lähis-Idas on Süürias asuv Krak des Chevaliers (või Crac des Chevaliers), mis asub Liibanoni piiri lähedal. Kindlus on väga oluline ajalooline muinsusobjekt, kuid Süüria kodusõjas sõjategevuse tagajärjel kannatada saanud.[xxix] Samuti pole islamistid armulised Assüüria ja Babüloonia tsivilisatsiooni pärandi suhtes, purustades skulptuure ning rüüstates muistseid, aastatuhandete vanuseid linnu.[xxx]

Juba 2003. aastal Bagdadi muuseumi rüüstamise tagajärjel läksid kaduma tuhanded unikaalsed kiilkirjatekstid, muistsed raidkirjad, araabiakeelsed käsikirjad, kujud ja muud väga väärtuslikud artefaktid.[xxxi]  Seega võib tõmmata teatud paralleele 47. aastal eKr toimunud Aleksandria tulekahjuga, kuigi 2003. aasta rüüstamistööd tõid üle kogu Iraagi kordades rohkem kahju kui seda oli Caesari Rooma leegionäride poolt mahapõletatud Aleksandria raamatukogu. Mõlema juhtumi puhul on tegemist barbaarsete ja tohutute kultuurilis-ajalooliste katastroofidega. Taolisi juhtumeid on nüüd oodata veelgi, nii Iraagis kui Süürias.

Iraagi aladel tegutsevad ja vallutusi edukalt alustanud ISISe võitlejad soovivad saada oma kontrolli alla tervet Iraagi, sh Bagdadi linna. Tegemist on salafistliku äärmusrühmitusega, mille rajajaks võib pidada jordaanlast Abu Musad al-Zarqawit (1966–2006). Teadagi pani al-Zarqawi sellele liikumisele alguse 2006. aastal – mõned aastad pärast seda, kui algas lääneriikide koalitsiooni invasioon Iraaki (kevad 2003). Oluline on see, et liikumise rajamises osales ka Al-Qaeda ja hiljem liitusid mitmed suuremad ning väiksemad islamistlikud grupid, nagu Islamidžihaad jne. Iraagi Islamiriigi esimeseks liidriks sai Abu Omar al-Bagdadi, kes hiljem mõrvati. Hetkel on ISISe liider Abu Bakr al-Baghdadi.[xxxii] ISIS on saanud tugevaid mõjutusi vahhabismist ja on puritaanlik, fundamentalistlik ning ultrakonservatiivne, tuginedes soovile tulla tagasi islami juurte juurde, allutada igapäevaelu kõiges Koraanis ning hadith`ites (jutustused Muhammadi ning tema peamiste kaaslaste sõnadest ning tegudest) sätestatule. Oma suurimateks vaenlasteks peab ISIS šiiite, keda on Iraagis üle 60 protsendi, ning Iraanis valitsevat šiiitlikku režiimi. ISISe võitlejad ja aktivistid tegutsevad aktiivselt ka Süüria sõjatandril, kus neil on hulgaliselt toetajaid ja oma baasid. ISISe võitlejad üritavad laiendada Süürias hõivatud territooriumi Iraagi piirini, et jõuda seal võitlevate gruppideni, kuid ISIS on konfliktis mitmete kohalike rühmituste ja grupeeringutega, aga ka Iraagi keskvalitsuse ja kurdidega. Sellises «troonide mängus» võivad nad osutuda  Iraagis valitsevate sügavate vastuolude tõttu kaotajaks. Ka Al-Qaedaga on neil viimasel ajal lahkehelid tekkinud ja 2014. aasta alguses teatasid Al-Qaeda liidrid, et nad ei toeta enam ISISt.

Mida ISISe äärmuslased siis soovivad? Lühidalt öeldes tahavad nad rajada islami kalifaadi Iraagis ja Süürias, kuid võimalusel veelgi laiemalt – kehtestada sunniitliku islamistliku teokraatia terves Levandis.

Mis on ISISe programmi aluseks? Laias laastus sama, mis kõikidel islamistidel ja džihadistidel – kõige aluseks on Koraan ja šariaat. Koraanist nopitakse välja kõige äärmuslikumad kohad ja kasutatakse neid ära oma vägivaldse ja radikaalse tegevuse läbiviimiseks ning õigustamiseks.

Džihadistid kutsuvad oma toetajaid üles ususõjale ja selles toetutakse tänapäevastele ideoloogidele, aga ka Koraanile. Näiteks Koraanis (suura 9: 29-30, Haljand Udami tõlkes) on öeldud:

«Võidelge nendega, kes ei usu Jumalat ega viimset päeva, kes ei pea keelatuks seda, mille Jumal ja tema sõnumitooja on keelanud, nagu ka nendega Raamatu rahva hulgast, kes ei järgi tõelist usku, kuni ei hakka omaenese käega ja alandlikult maksma kümnist. Juudid on väitnud: «Uzair on Jumala poeg.» Kristlased on väitnud: «Messias on Jumala poeg.» Kuid need on pelgad sõnad, mis nende suust on tulnud, ja meenutavad juttu, mida rääkisid need, kes olid uskumatud ammu enne neid. Et Jumal neid nuhtleks! Nad on väga kaugel (tõest)!»[xxxiii]

Isegi pühakirja-rahvastel – juutidel ja kristlastel – pole äärmuslaste silmis lootustki jõuda «õigele teele» ja nad pole sugugi «paremad» teistest uskmatutest. Taolised kirjakohad Koraanis on islamistide jaoks ususõja vundamendiks.

Ilmselt üks kõige tuntumaid panislamistlikke rühmitusi on kurikuulus Moslemi Vennaskond, mis on loodud 1928. aastal Egiptuses ja oli hiljuti ka Egiptuses võimul – kuni võimult kukutamiseni Egiptuse armee poolt suvel 2013. Moslemi Vennaskonna asutaja Hassan al-Banna unistuseks oli panislamistliku impeeriumi või hiigelkalifaadi loomine Hispaaniast Indoneesiani ning ta väljendas oma põhimõtteid järgnevalt: «Jumal on meie eesmärgiks, Koraan aga meie õigus, prohvet on meie juht, džihaad on meie tee ning surm Allahi (Jumala) eest on meie ülim taotlus.» 

Lühike, aga üpris konkreetne programm, kus  liberalismile, sõnavabadusele, muudele demokraatlikele väärtustele ja põhimõtetele ega ka usuvabadusele kohta ei leidu, kuna Koraan ja šariaat on islamistidele põhiseaduseks, kõikide normide ja seaduste aluseks.

Kui rääkida džihaadist[xxxiv], siis meenub Zainab Bahrani raamat «Rituals of War. The Body and Violence in Mesopotamia», kus Bahrani vaatleb usulist vägivaldsust ja sõdu muistses Lähis-Idas:

Lähis-Ida traditsiooni järgi on mõiste «džihaad» (kuigi see on praegu peamiselt kasutusel tähistamaks terrorismi või enesetapurünnakuid) enam-vähem sarnane kontseptsioonile ius ad bellum, määratledes,  millisel juhul on sõda õigustatud. Islamijurist ja ajaloolane Ibn Khaldun (1322–1406) arutles õiglaste ja ülekohtuste sõdade mõistete üle teoses «Muqaddimah». Sajandeid hiljem analüüsis Ameerika riigiteadlane ja sõjafilosoof Michael Walzer  sõdu ja käitumist sõdades oma raamatus «Õiglased ja ebaõiglased sõjad» (1980).[xxxv]

Juba praegu on Mosulist põgenenud ligi pool miljonit elanikku. Tegemist on humanitaarkatastroofiga, kuid karta on, et kõige hullem on veel ees. Vaatamata sellele, et ÜRO mõistis nende tegevuse hukka, ei lähe islamistidele korda ÜRO, ELi või teiste organisatsioonide ja riikide kriitika ning arvamused. Võeti hulgaliselt pantvange, sh ligi 50 Türgi konsulaadi töötajat, nende seas ka lapsi.

Iraan, kellel on Iraagiga pikk ühispiir, tunneb ennast ohustatuna. Seetõttu teataski Iraani president Rouhani, et Iraan kavatseb võidelda Iraagis tegutseva ja aktiviseerunud sunniäärmusluse ning terrorismiga.

2013.  aasta märtsis kirjutasin ma Postimehe artiklis «Masendav perspektiiv»[xxxvi], et «arvata seda, et Iraagi lagunemine (juhul, kui see siiski leiab aset) läheks rahulikul viisil, oleks naiivne» ning  «pole mingit põhjust teist islamirevolutsiooni Lähis-Idas välistada». 2014. aasta juulikuu lõpu seisuga on Iraak jätkuvalt väga ohtlikus olukorras ning lähitulevik paistab veelgi hullem, kui see tundus 2012. või 2013. aastal. Aina rohkem painab küsimus: kas Iraak jääb sellise kunstliku moodustisena, nagu see oli loodud pärast Osmanite kaotust Esimeses maailmasõjas, püsima või laguneb näiteks kolmeks või koguni rohkemaks osaks?

Esialgne islamistide võidukäik Põhja- ja Lääne-Iraagis ei tähenda midagi head ning kui seda ei suudeta tõkestada, võib ka Bagdad nende kätte langeda, kuid hetkel on lootust, et nad siiski peatatakse. Juhul kui seda siiski ei suudeta, muutub olukord kriitilisemaks, ja siis võime rääkida juba usufanaatikute poolt rajatud uuest Bagdadi kalifaadist, mis hakkab eksportima usufanatismi[xxxvii] üle terve Lähis-Ida ning kardetavasti ka Euroopasse ja Aafrikasse.

See tähendaks Iraagi lõplikku lagunemist, kuna põhjaaladel asuvad kurdid teevad kõik selleks, et mitte alluda salafistlikele võimudele, ka šiiidid on selle vastu. Võimalik, et tekib ka kolmas riiklik moodustis, mis kuuluks sel juhul šiia moslemitele, keda Iraagis on üle 60 protsendi ja kes kindlasti ei soovi alluda sunniitlikele fanaatikutele. Šiiite toetav ja neid abistav šiiitlik Iraan teeks samuti kõik, et seda ei juhtuks. Iraagi kristlaste, assüürlaste, jeziitide ja juutide olukord on niigi kehv ning tulevik küsimärgi all, kuid usufanaatikute võimuletulek Bagdadis halvendaks nende seisukorda veelgi. Seega on küsimus  nüüd selles, kas Iraagi keskvõimudel on hetkel piisavalt ressursse ja võimalusi, et ära hoida Bagdadi linna vallutamist islamistide poolt ja astuda vasturünnakule. Võimalik, et see on teostatav vaid USA abiga.

Ainulaadne on antud olukorras asjaolu, et Iraani Islamivabariigi president Rouhani sõnutsi on Iraan valmis tegema koostööd USAga juhul, kui Washington otsustab alustada regioonis terroristide vastaseid operatsioone. See võib olla ilus bluff, kuid võib osutada mingil määral ka tõeks. Kindlasti ei tohi unustada, et sarnaselt Teherani võimudele on ka Iraagi praegune režiim šiiitlik ning Teheran on šiiitide jätkuvast võimulpüsimisest Bagdadis vägagi huvitatud.[xxxviii]

Kas Ameerika Ühendriigid ja Iraan asuvad ISISe tagasitõrjumisel nüüd koostööle? See on omaette küsimus. Kas suudetakse peatada ISISe tegevus ning Bagdadi keskvõim jääb siiski püsima? Või laguneb riik lõplikult? Milliseks kujuneb sel juhul Iraagi tulevik? Nendele küsimustele vastamine oleks võrdväärne kohvipaksu pealt ennustamisega. Ainuke, mida võib enam-vähem kindlalt väita, on see, et rahu sellesse ebastabiilsesse regiooni ei saabu veel lähima aastakümne või isegi aastakümnete jooksul. Kahjuks tundub, et patsiendi – haigestunud Iraagi riikluse – diagnoos on igas mõttes vägagi tõsine ning pikem raske haigus võibki osutada ravimatuks surmatõveks.

 

[i] Д. Уинтл, История ислама с VII века до н.э. Издательство Астрель, Москва, 2008, v.

[ii] D. Waines, Sissejuhatus islamisse. Tõlk. Ü.Peterson, H.Einasto, AS BIT 2003, lk 15.

[iii] Ekstremismi kohta vt näiteks Extremism Within And Around Us. edited by Alar Kilp and Andres Saumets – ENDC Proceedings 14/2011, Estonian National Defence College. Tartu University Press, 2011.

[iv] Süüria kodusõja kohta vt A. Laast, Süüria – väikse ja suure vastasseis. –  Maailma Vaade. Nr 17, 2012, lk 13–14; P. Espak, V. Sazonov, Vägivalla ummik, – Postimees, 12.01.2013, lk 4; P. Espak, V. Sazonov. Süüria „suurkuningate” võimu lõpp? – Diplomaatia. Nr 108, august 2012, lk 2–4.

[v] Islamismi koht vt ka R.C.Martin, A.Barzegar (ed.), Islamism, Contested Perspectives on Political Islam. Stanford University Press. Stanford, California, 2010.

[vi] Adam Withnall, Iraq crisis: Isis declares its territories a new Islamic state with 'restoration of caliphate' in Middle East, The Idenpendent. Monday 30 June 2014. http://www.independent.co.uk/news/world/middle-east/isis-declares-new-islamic-state-in-middle-east-with-abu-bakr-albaghdadi-as-emir-removing-iraq-and-syria-from-its-name-9571374.html, viimane külastus 23.07.2014; vt  ka Isis rebels declare 'Islamic state' in Iraq and Syria. BBC News  http://www.bbc.com/news/world-middle-east-28082962, viimane külastus 24.07.2014.

[vii] A. Zand; K. Koivunen, Iraagi habras föderatsioon. – Diplomaatia, nr 101/102, veebruar 2012: http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews[tt_news]=1381&tx_ttnews[backPid]=598&cHash=bf871d498a, viimane külastus 24.07.2014.

[viii] Iraagi kohta Saddam Husseini ajal vt M. Hallik, O.-M. Klassen, Taaveti tähest Talibani languseni. Konfliktid ja arengud Lähis- ja Kesk-Idas pärast Teist maailmasõda, Argo, Tallinn, 2004, lk 150–202; vt ka J. W. Dower, Culture of War. W.W.Norton/The New Press, Printed in United States of America, New York, London, 2011, lk 313–358; vt ka V. Sazonov, Saddam Hussein ja Iraagi katastroof. Katastroofid Maa ajaloos. (toim.) Liina Laumets, Liisa Lang, Karin Truuver, Reet Nemliher, Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu, 2012, lk 19–34.

[ix] Al-Marashi, I. Iraq – Guide to Islamist Movements. Ed. By Barry Rubin, volume 1,  M.E.Sharpe. Armonk, New York, London, England 2010, lk 263.

[x] Е. Примаков, Ближний Восток на сцене и за кулисами – Российская газета, Москва, 2006, lk 353–358.

[xi] A. Zand, K. Koivunen, Iraagi habras föderatsioon. – Diplomaatia, nr 101/102, veebruar 2012: http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews[tt_news]=1381&tx_ttnews[backPid]=598&cHash=bf871d498a, viimane külastus 24.07.2014.

[xii] E. Frahm, Einleitung in Sanherib-Inschriften, Arhiv für Orientforschung, Internationale Zeitschrift für die Wissenschaft vom Vorderen Orient, begründet von Ernst Weidner in Zusammenarbeit mit Hermann Hunger, herausgegeben von Hans Hirsch, Selbstverlag des Instituts für Orientalistik der Universität Wien, Druck: F.Berger&Söhne G.m.b.H., Horn 1997.

[xiii]Nebukadnetsar II kohta vt uuemaid käsitlusi – näiteks on ilmunud kataloonia assürioloogi Rocío da Riva sulest mitu olulist uurimistööd – R. da Riva, The Neo-Babylonian Royal Inscriptions. An Introduction. Guides to the Mesopotamian Textual Record, Volume 4, Ugarit-Verlag, Münster, 2008; R. Da Riva, Nebuchadnezzar II’s Prism (EK 7834): A New Edition. Zeitschrift für Assyriologie 103 (2), 2013, lk 196–229; V. Sazonov, Nebukadnetsarit järgides: Saddam Hussein ja muistsed Lähis-Ida despoodid. Idakiri: Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat 2014 [ilmumas].

[xiv] Дж. Апдайк, Садам Хусейн. Политическая биография. Феникс, Ростов-на-Дону, 1999,  225–226; S. Husseini kohta vt veel W.J.Spencer, The Middle East. Global Studies. McGraw-Hill/Contemporary Learning Seris 2460 Kerper Blvd., Dubuque Iowa 52001. A Division of The McGraw-Hill Companies, 2007, lk 73–74.

[xv] Vt R. Hermann,  Saladin und Nebukadnezar als Vorbild. – Frankfurter Allgemeine Zeitung, 02.01.2007, lk 3  http://m.faz.net/aktuell/politik/ausland/saddam-hussein-saladin-und-nebukadnezar-als-vorbild-1385362.html, viimane külastus 24.07.2014.

[xvi] Iraani-Iraagi sõja kohta vt lähemalt L. Fawcett, International relations of the Middle East. Oxford University Press, Oxford-New York, 2005, lk 266–268; vt ka E. Karsh, Iraani-Iraagi sõda 1980–1988, Koolibri, 2010.

[xvii] Vt näiteks V. Sazonov, Vanad rivaalid – Postimees, nr 29, 2012, lk 6–7.

[xviii] Iraagi ja Iraani vastaseisust vt ka А. Алиев, Иран vs Ирак. История и современность. Издательство Московского Университета, Москва 2002.

[xix] Iraagi sõdade kohta Husseini ajal vt М. П. Зейналов, В блокадном Ираке. Реалии, Москва. 2001; С. Шурлов, Иракский капкан для США.  Яуза, Эскмо, Москва, 2006.

[xx] vt Saddam Hussein executed in Iraq, http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/6218485.stm, viimane külastus 24.07.2014.

[xxi] Muhammadi kohta vt nt В.Ф. Панова, Ю.Б. Вахтин, Жизнь Мухаммеда. Издательство политической литературы,  Москва 1991.

[xxii] Pärsia kuningliku dünastia Sassaniidide kuningad valitsesid Lähis-Idas 224–651 pKr. Vt nt  С.Б.Дашков, Цари царей Сасаниды, Иран III–VII вв., в легендах, исторических хрониках и современных исследованиях. Москва, 2008.

[xxiii] Vt  nt U. Masing, Tuhande ja ühe öö jutte. Araabia keelest tõlkinud Uku Masing, Johannes Esto Ühing, Bookmill OÜ, Tartu 2007.

[xxiv] Апдайк, ibid. lk 223-224.

[xxv] И. Фильштинский, История арабов и халифата 750–1517 гг., издание третье, исправленное и дополненное, Московский Государственный Университет им. М.В. Ломоносова, Институт стран Азии и Африки, Восток-Запад, Москва, 2006, lk 5–260.

[xxvi] Апдайк, ibid. lk 224.

[xxvii] L. Khatib, What the Takeover of Mosul Means for ISIS. Carnegie Endowment for Internatiuonal Peace, 12 June 2014, http://carnegieendowment.org/2014/06/12/what-takeover-of-mosul-means-for-isis/hdng, viimane külastus 24.07.2014.
[xxviii] Khatib ibid.
[xxix] Vt nt Latest victim of Syria air strikes: Famed Krak des Chevaliers castle, Middle East Online, First Published: 2013-07-13 http://www.middle-east-online.com/english/?id=60073; Robert Fisk, Robert Fisk, Syria's ancient treasures pulverised, 5.08.2012, viimane külastus 24.07.2014. http://www.independent.co.uk/voices/commentators/fisk/robert-fisk-syrias-ancient-treasures-pulverised-8007768.html viimane külastus 24.07.2014.
[xxx] Ilan Ben Zion, Radical Islamists take hammer to Syrian artifacts – The Times of Israel, May 22. 2014 http://www.timesofisrael.com/radical-islamists-take-hammer-to-syrian-artifacts/ viimane külastus 24.07.2014.

[xxxi] vt lähemalt Catastrophe! The Looting and Destruction of Iraq’s Past, (toim.) by Feoff Emberling, Katharyn Hanson, with contributions by McGuire Gibson, Donny George, John M. Russel, Katharyn Hanson, Clemens Reichel, Elizabeth C. Stone, Patty Gerstenblith 2008.

[xxxii] A. J. Rubin, Militant Leader in Rare Appearance in Iraq –The New York Times, July 5, 2014 http://www.nytimes.com/2014/07/06/world/asia/iraq-abu-bakr-al-baghdadi-sermon-video.html?_r=0 viimane külastus 24.07.2014.

[xxxiii] Koraan. tõlk. H. Udam, toim. ja saatesõna A.Annus, AS Bit 2007, suura 9: 29–30, lk 102–103.

[xxxiv] vt nt Ü. Peterson, Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis. Magistritöö, Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, Tartu: Tartu Ülikool, 2005.

[xxxv] Zainab Bahrani, Rituals of War. The Body of Violence in Mesopotamia, Zone Books, New York, 2008, p. 11.

[xxxvii] Vt fanatismi kohta lähemalt K.Marimaa, The Many Faces of Fanaticism. Ed. By Alar Kilp and Andres Saumets, Extremis Within And Araound Us. Tartu University Press, ENDC Proceedings 14, 2011, pp. 29–55.

[xxxviii] H. Mölder; V. Sazonov, R.Värk, Iraani ideoloogiast ja geopoliitikast läbi ajaloo ning selle mõju Iraagile. KVÜÕA Toimetised 18, 2014 [ilmumas].

Video: Ukraina ja Venemaa vahetasid vange

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (SNBO) kõneisik Andri Lõssenko rääkis täna meediale, et Ukraina ja Venemaa vahetasid vange.

«Eile umbes kella 21 paiku anti Harkivi oblastis Hoptivka piiripunktis Vene Föderatsioonile üle üheksa Ukraina territooriumil kinni peetud dessantväelast. Pärast seda umbes kella 3 paiku öösel andis Vene piirivalve üle 63 Ukraina Rahvuskaardi liiget.»

«Meile teatati, et Vene Föderatsiooni relvajõudude varustusüksused sisenesid Ukraina territooriumile. Me pole üllatunud, kui neid oleks nähtud Donetskis,» rääkis ta.    

Putin kutsus Kiievit Ida-Ukrainale riigi staatust andma

Ida-Ukraina konflikti lõpetamise kõnelustel tuleb arutada ka piirkonna riikluse küsimust, ütles Vene president Vladimir Putin.

«Me peame alustama otsekohe sisulisi kõnelusi ... Kagu-Ukraina ühiskonna poliitilise organiseerimise ja riikluse üle eesmärgiga kaitsta seal elavate inimeste seaduslikke huve,» ütles Putin reedel salvestatud usutuses Vene uudisteagentuuridele. Kaug-Idas antud pressikonverentsi kandis üle televisioon.

Putin väitis, et Ukraina sõjavägi kasutas neile Donbassis piiramisrõngasse sattunud sõdurite väljatoomiseks tagatud relvarahu oma huvides.

«Nad kasutasid neile omakaitse poolt antud vaheaega ümbergrupeerumiseks, reservide koondamiseks ja katseks oma sõdurid jõuga piiramisrõngast välja tuua.»

«See tekitab usaldamatust ja suurendab ohvrite arvu.»

Putin manitses Ukrainat talve tulekul mõtlema, kuidas elanikud külmaga hakkama saavad.

«Minu arvates ei mõtle sellele enam keegi peale Venemaa,» ütles ta vastuseks ajakirjaniku küsimusele, kuidas Kagu-Ukrainasse jäänud inimesed karmi talve üle elavad.

Vene presidendi sõnul olukorda võimalik lahendada: «Kõigepealt tuleb lõpetada viivitamatult vaenutegevus ja alustada vajaliku infrastruktuuri taastamist.»

Putini sõnul ei tasu arvata, et mässulised ei alusta vastutegevust ja jäävad kõneluste ootuses pealt vaatama, kui Kagu-Ukraina linnu ja külasid tulistatakse.

Ta süüdistas Ukraina kriisi puhkemises lääneriike, heites neile ette «riigipöörde» toetamist endise presidendi Viktor Janukovõtši vastu. «Riigipöörde toetamine, relvastatud võimuhaaramine ja protestijate relvajõul mahasurumine. Kas need on kaasaegse Euroopa väärtused? Ma leian, et meie kolleegidele tuleks seda meelde tuletada,» lausus ta.

«Nad pidanuks teadma, et Venemaa ei saa kõrvalt vaadata, kui vene rahvast valimatult tulistatakse,» lausus Vene riigipea.

HS: Eesti oskas Vene võimalikke arenguid Soomest paremini ennustada

Ameerika Ühendriigid peavad Soomet veidrikuks, Eestit mõistab suurriik paremini, kirjutab Helsingin Sanomat.

Ameerika Ühendriikide president Barack Obama külastab kolmapäeval Eestit, et kinnitada USA kindlat seost Baltimaade kaitsmisega. Pärast seda lendab Obama edasi NATO tippkohtumisele Walesi, kus allianss kaalub Euroopa kaitsmise võimalusi Venemaa eest.   

Kui kõrvu kostev heli sarnaneb külma sõja aegse kõminaga, siis just seda see ongi. Ukraina sõda on toonud NATO tagasi selle põhifunktsiooni ehk ühise kaitse juurde.   

Obama ei tule Soome, kuna Washingtoni vaatevinklist võttes pole sel erilist põhjust. Soome pole liitlane, kes tunneks end Venemaa tõttu ohustatuna.

Ühe nimetuks jääda soovinud Soome diplomaadi sõnul hakkasid Soome ja Rootsi huvitama Washingtoni eelmisel talvel ja seda rohkem kui eelmistel aastatel kokku. Huvi taga on Soome strateegiline asukoht. «Seifist võeti justkui välja vana tolmune maakaart ja vaadati, et kuidas näeb Põhja-Euroopa välja.»

Ameeriklased on hakanud huvituma Soome julgeolekupoliitikast. Euroopa julgeolekuolukord on muutnud, ent miks Soome oma hoiakut ei muuda? «Sellele võib vastata, et Soomet otseselt ei ähvarda midagi, me usume riigikaitsesse.»

Kõik ei saa Washingtonis sellest põhjendusest aru. Eesti ja Soome on teineteisele lähedal, kuid Eesti peab Venemaad suuremaks ohuks kui Soome. Kui Vene vägede sissetung Ukrainasse Soome hoiakut ei muuda, siis mis võiks seda teha? Diplomaadi sõnul peab reaalne oht olema lähemal, näiteks Balti riikides.  

Ühendriikidele on Venemaa taas vastane. See hakkab silma ka suhtumises Soome. «Üks ameeriklane küsis minult, et mida te teete, kui venelased lõikavad läbi Soome ja Eesti vahelised elektriliini,» rääkis ta.   

Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) Euroopa programmi juht Heather A. Conley tõi Soome välja Washingtonis Obama plaanitavat Eesti-visiiti puudutanud üritusel. Ta rääkis kokkutulnutele ka õhupiiririkkumistest Soomes.  

«NATO liikmetel ja allianssi mittekuuluvatel riikidel on kindel erinevus. Helsingis on mõned avaldanud lootust, et kui Soome on NATOle lähedane ja hinnaline partner, siis raskes olukorras tuleb allianss appi. Nii see pole.»

Conley sõnul oleks olnud parem, kui NATO-teemat oleks Soomes arutatud juba varem. «Kes vormistab oma kodule kindlustuslepingu siis, kui naabritel on tulekahju?»  

Conley arvates on irooniline see, et enne Baltimaade liitumist NATOga pidasid Soome ja Rootsi neid nõrgaks lüliks. «Balti riikide arvates võib hoopis tõsiasi, et Soome ja Rootsi pole NATO liikmed, teha neist nõrga lüli.» jutustas ta.

Soomel on palju põhjuseid jääda NATOst eemale. Ühe teise Soome diplomaadi kinnitusel oskasid aga eestlased Venemaa võimalikke arenguid paremini ete näha. «Soomlastel on illusioon, et Venemaa on tärkav demokraatia. Eesti on aga arvestanud sellega, et Venemaa võib võtta autoritaarsema suuna,» lisas ta.  

Soomes ei võetud eestlasi ja teisi Venemaa eest hoiatanud inimesi tõsiselt, nüüd peavad eestlased soomlasi naiivseteks.  

«Miks küll meil ei tehtud pärast 2008. aasta Gruusia sõda järeldusi? Mõeldi, et Gruusia ei käitunud konstruktiivselt. Kui kaua võib aga Venemaa naabreid süüdistada?»

Üks põhjendus Soome jäämisel NATOst eemale on hirm Venemaa reaktsiooni ees. See saab nüüd uue tähenduse, kui NATO tõmbab selge piiri liikmesriikide ja teise vahele.

Reedel kirjutas USA endine suursaadik NATOs Kurt Volker The Washington Postis, et NATO tippkohtumisel tuleks Soomele ja Rootsile teha selgeks, et uks allianssi on avatud.  

Conley sõnul võtaks Venemaa Soome ja Rootsi liitumist alliansiga provokatsioonina. «Venelastele meeldis ju soomestunud Soome ja nad tahaks seda tagasi.»

 
 

Angry Birdsi loonud Soome firma on raskustes

Mobiilimängu Angry Birds loonud Rovio kasum kukkus mullu 52 protsenti 26,9 miljoni euroni ning käive kasvas vaid kolm protsenti.

Samal ajal kasvas aga töötajate arv aastaga 500-lt 800ni, vahendab Business Insider.

Ettevõtte asutaja Mikael Hed, kes töötas ka juhatuse esimehena, pani ameti maha. Hed hakkab juhtima ettevõtte filmidivisjoni. Roviot hakkab aga 1. jaanuarist 2015 juhtima Pekka Rantala, kes liitus ettevõttega juunis kommertsdirektorina. Enne seda töötas ta Nokias rahvusvahelise turunduse peal.

Vangerdus näib tähendavat, et Rovio sai aru, et neil on vaja väljastpoolt tulnud inimest, et taas rajale saada. Mobiilimänguäri on keeruline - mängud kaotavad kiiresti populaarsuse ja see on juhtunud ka Angry Birdsiga.

Sobotka: Tšehhi ei nõustu endale kahjulike Vene-vastaste meetmetega

Tšehhi jätab endale õiguse Euroopa Liidu uued ja karmid Vene-vastased sanktsioonid tagasi lükata, kui need tekitavad tema majandusele ebaproportsionaalselt suurt kahju, vahend uudisteagentuur ČTK pühapäeval peaminister Bohuslav Sobotka sõnu.

Euroopa Liidu liidrid tegid ööl vastu pühapäeva Brüsseli tippkohtumisel Euroopa Komisjonile ülesandeks koostada nädala jooksul Venemaale uued sanktsioonid Ukrainas toimuvaga seoses, ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy.

Sobotka sõnul peaks töö meetmete kallal algama juba esmaspäeval.

Tšehhi võib osa neist vaidlustada, sõnas ta. "Ma olen öelnud, et meil on õigus ettepaneku mõne osaga mitte nõustuda, kui me leiame, et Euroopal ei ole õigust selles suunas minna."

Valitsus uurib EK ettepanekuid põhjalikult, analüüsib nende mõju Tšehhi majandusele ja arutab asja tõenäoliselt juba kolmapäeval. Siis selgub, missuguse osaga sanktsioonidest on võimalik nõustuda, seletas Sobotka.

Peaministri sõnul kahtleb ta sanktsioonide karmistamise mõjus Ukraina kriisi lahenduse saavutamisele.

Reserveeritud suhtumist kavandatavatesse uutesse sanktsioonidesse on ilmutanud ka Austria, Ungari ja Slovakkia.

«Ma eeldan, et Tšehhi ei ole ainus, kes Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta märkusi teeb,» ütles valitsusjuht.

Slovakkia peaminister Robert Fico ütles pühapäeva varahommikul ajakirjanikele, et tema arvates on Vene-vastased sanktsioonid mõttetud ja toovad kasu asemel kahju. «Ma jätan endale õiguse vetostada sanktsioonid, mis kahjustavad Slovakkia rahvuslikke huve,» hoiatas ta.

Euroopa Liit jõustas augusti algul pärast kuudepikkust kõhklust Venemaa-vastased majandussanktsioonid, mis on suunatud riigi panganduse, kaitsetööstuse ja energiasektori vastu.

Varem oli EL kehtestanud sanktsioonid Vene ja Krimmi venemeelsete ametiisikute ja ettevõtete vastu, kes on seotud Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumisega.

Kasparov: kui lääs ei tegutse, siis homme on veelgi hullem

Vene opositsioonipoliitik Garri Kasparov kritiseerib Time’i kolumnis karme sõnu kasutades lääneriikide suhtumist Ukraina kriisi.   

Algatuseks tuletab ta läänele meelde, et märtsis liitis Venemaa endaga Krimmi poolsaare ja juulis tulistati Ida-Ukrainas alla Malaysia Airlinesi reisilennuk. Hoolimata sellest on lääne vastus Venemaa käitumisele nõrk.

«Samal ajal, kui Vene väed ja soomukite kolonnid liiguvad Ida-Ukrainas, anub Ukraina valitsus abi vabalt maailmalt, millelt Ukraina lootis kaitset kui üks omade hulgast. Samal ajal teevad vaba maailma liidrid jõupingutusi õige terminoloogia leidmiseks, et vabastada end moraalsest kohustusest pakkuda kaitset,» kirjutab ta.

Kasparov toob välja eelkõige Berliini ja Washingtoni kasutatava sõnavara, nimetades seda araks ning sama häbiväärseks, nagu Putini režiimi mustvalge propaganda. «Euroopa liidrid ja Valge Maja teesklevad innukamalt kui Kreml, et konflikt on kohalik ja see ei nõua muud, kui turvalisest kaugusest antavaid ümmargusi lubadusi.»

Kasparov kirjutab Ukraina presidendi Petro Porošenko USA-visiidist ja kohtumisest president Barack Obamaga. Ta tõdeb, et sellele järgnenud avaldus ei näidanud mingeid märke sellest, et Obama oleks valmis reaalsust tunnistama. Üldsõnaline jutt rahvusvahelise üldsuse tegutsemisest oli piisavalt halb kuus kuud tagasi. «Kuulda selle kordamist ajal, kui Ukraina linnad langevad Vene vägede kätte, on paroodia.»     

Kasparov tunnistab, et USA, Kanada ja Euroopa Liit on andnud Putini agressioonile vastuse, kuid on toimuvast ikka mõni samm tagapool.

Tema sõnul oleksid karmid sanktsioonid ja selge ühise toetuse osutamine Ukraina territoriaalsele puutumatusele aidanud siis, kui Putini väed hõivasid märtsis Krimmi. Kui siis oleks näidatud, et Putini tegutsemisele järgnevad konkreetsed vastusammud, oleks teda ümbritsev eliit lõhenenud, sest osad oleks hakanud mõtlema näiteks Londonisse või New Yorki paigutatud varade võimalikule ilmajäämisele.         

Kasparov usub, et kui Ukrainale oleks antud enda kaitsmiseks sõjalist abi juba aprillis-mais, oleks see praegust rünnakut edasi lükanud või vähemalt suurendanud selle hinda Venemaa jaoks.

«Mind ja neid, kes nõudsid taolise abi osutamist Ukrainale, nimetati siis sõjahulludeks ja poliitikud otsisid taas kontakte Putiniga. Ja nüüd on sõda vaatamata kõigele kohal, nagu see juhtub ikka nõrkuse ees.»  

Kasparov võrdleb Putini jultumust ja sõnakasutust Hitleriga ning märgib, et seni, kuni Putin liigub ilma vastupanu tundmata ühelt võidult teisele, kasvab ka toetajate arv.      

Kasparovi arvates tuleb Venemaad karistada karmilt, sanktsioonid on endiselt tähtsad abivahendid. Need peaksid olema sellised, et sõja tagajärgi tunneks Venemaa ja selle kodanikud.

«Nüüdseks ainsad alles jäänud valikuvariandid on riskantsed ja keerulised, kuid neid peab üritama. Parim põhjus tegutseda selleks, et peatada Putinit, on brutaalselt lihtne : homme on veelgi hullem.»

Kasparovi kolumnit saab täies mahus lugeda siit.

Lääne sanktsioonid haavasid Venemaa söetööstust

Ameerika Eximbank keeldus lääne sanktsioonide tõttu tagamast Venemaa söetööstuse arendamiseks vajalikke tehnoloogiainvesteeringuid.

Ettevõte Karakan Invest ei saa nüüd hankida varem kavandatud seadmeid söest sünteetilise nafta ja gaasi valmistamiseks Kemerovski oblastis, kirjutas Kommersant. Kõne all oli tehas, mis suutnuks aastas 3,5 miljonit tonni sütt töödelda 1,2 miljoniks tonniks naftaks ja 0,8 miljardiks kuupmeetriks gaasiks. Kuid Eximbanki keeldumise tõttu nurjus tehnoloogia soetamine Ameerika Ühendriikidest.

Varem kaalus Karakan Invest sarnase tehnoloogia ostmist Hiinast, kuid loobus, sest hiinlaste pakutav osutus liiga kalliks, vajades 1 miljoni tonni söe töötlemiseks 3 miljardi euro suurust investeeringut.

Lääne sanktsioonid pole seni Venemaa söetööstust otse kahjustanud, kuid Venemaa söe sisseveo keelamine Euroopa poolt võiks Venemaa energeetikaministeeriumi hinnangul seda tööstusaru valusalt mõjutada.

Porošenko: septembris on Ukrainasse oodata mitut ELi juhti

Ukraina president Petro Porošenko ütles Brüsselis ajakirjanikele, et septembris on Kiievisse oodata mitut Euroopa Liidu kõrget ametnikku.

«Septembris on Ukraina koht, mida minu kutsel külastavad mitmed tähtsad Euroopa juhid,» lausus riigipea eile. Tema loetelus olid Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, Itaalia peaminister Matteo Renzi kui ELi selle poolaasta eesistujamaa valitsusjuht, europarlamendi esimees Martin Schulz ja mitme liikmesriigi juhid.

Lisaks teatas ta, et Euroopa Parlament saadab oma vaatlejad 26. oktoobriks kavandatud Ukraina parlamendivalimistele.

«Me leppisime kokku Euroopa Parlamendi vaatlejate saatmises ja me usume, et see on Euroopa Liidu teotatava poliitilise protsessi tähtis komponent,» ütles Porošenko.

Schultz kinnitas omalt poolt, et europarlament saadab vaatlejad Ukraina valimisi jälgima.

Porošenko sõnul leppisid Ukraina ja EL Brüsselis kokku ka paari järgmise kuu koostöö kava, milles on olulisel kohal septembri alguse konsultatsioonid energiaküsimustes ja läbirääkimised vabakaubandustsooni üle.

Assotsiatsioonilepe ELiga jõuab ratifitseerimiseks Ukraina parlamenti septembri keskel, kinnitas ta.

Šveitsis suri terveks päevaks autosse unustatud väikelaps

Šveitsis La Chaux-de-Fonds’is suri 16-kuune laps, kelle lapsevanem oli unustanud terveks päevaks auto tagaistmele.

«Lapsevanem läks tööle ja unustas lastehoiust läbi sõitmast. Tragöödia tuli ilmsiks siis, kui tööpäeva lõpus oli vaja minna lapsele lastehoidu järele,» rääkis Neuchateli prokurör Marc Remy.

Juhtunut uurib prokuratuur, kuid enam mingeid täiendavaid üksikasju ei avaldata.

Ühes avariis sai viga viis inimest

Eile juhtus Eestis kolm tõsisemat liiklusõnnetust, milles sai kokku vigastada kaheksa inimest. Ohvriterohkeimas avariis Pärnumaal sai viga viis inimest.

Paljude ohvritega liiklusõnnetus juhtus eile kella 10 ajal Pärnumaal Tahkuranna vallas Tallinna–Pärnu–Ikla maantee 142. kilomeetril, teatas siseministeerium.

36-aastase mehe juhitud sõiduauto Audi A8 ei lasknud vaskpööret sooritades läbi vastassuunas otse liikunud sõiduautot Volkswagen Passat, mida juhtis 34-aastane naine.

Õnnetuspaigalt toimetatud Pärnu haiglasse mõlema sõiduki juhid ning 22-aastane naine, 11-aastane poiss ja 13-aastane neiu. 

Pärnumaal juhtus eile teinegi vigastatuga liiklusõnnetus. Kella 8.25 paiku sõitis Häädemeeste vallas Rannametsa–Ikla tee 5. kilomeetril mööda peateed sõitnud rollerile Baotion, mida juhtis 52-aastane mees, vasakult poolt kõrvalteelt otsa sõiduauto Audi 80, mida juhtis 61-aastane mees.

Liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada rolleril tagaistmel istunud 58-aastane naine, kes toimetati Pärnu haiglasse.

Eile õhtul kella 17.30 ajal juhtus liiklusõnnetus veel Jõgevamaal Tabivere vallas Sepa-Koogi-Laeva tee 9. Kilomeetril. Seal sõitis 38-aastane mees mootorrattaga Honda tagant otsa ees liikunud mootorrattale Honda, mida juhtis samuti 38-aastane mees.

Kokkupõrke tagajärjel kukkunud mootorratturid toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Kohus karistas karmilt kodus vägivallatsenuid

Tartu maakohus mõistis sel ja möödunud nädalal karistuse kahele mehele, kes vägivallatsesid oma pereliikmete kallal. Neist üks peab minema vangi, teist karistas õigusemõistja tingimisi vabadusekaotusega.

Möödunud nädalal karistas maakohus kahe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega 62-aastast meest, kelle vägivallatsemist oma 34-aastase tütre kallal pealt näinud juhuslik tunnistaja lihtsalt ei saanud jätta sellest politseid teavitamata.

Varem kriminaalkorras karistatud mees pani uurimisandmeil tänavu 9. märtsil noa oma tütre kõrile ning ähvardas teda tappa. Pärast seda haaras ta tütrel juustest ning tiris teda endaga kaasa.

Süüdistuse järgi lõi mees kannatanut metalltoruga pähe ja keha piirkonda. Lisaks lükkas süüdistatav naise kaevu ja jätkas peksmist.

«Kogutud tõendid viitavad sellele, et selline tegevus kestis kaks tundi,» märkis kriminaaluurimist juhtinud Lõuna ringkonnaprokurör Raul Heido.

Ta lisas, et kannatanu sai mitmesuguse raskusastmega pea- ja kehavigastusi.

Naise ja laste peksja

Sel nädalal karistas kohus ka 48-aastast meest, kes samuti vägivallatses oma pereliikmete kallal.

Süüdistuse järgi kasutas mees 1979. aastal sündinud elukaaslase vastu füüsilist vägivalda ning karistas füüsiliselt ka oma kahte poega (snd 2003 ja 2005). Kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel käivitatud kriminaaluurimine hõlmab kümmet vägivallaepisoodi.

Kohus tunnistas mehe ka süüdi ning mõistis talle karistuseks kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse 18 kuu pikkuse katseajaga. Menetluskulude katteks peab ta tasuma 532,95 eurot.

Süüdistatav on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

Tuleb rääkida

Prokurör Raul Heido kinnitusel saavad õiguskaitseasutused lähisuhtevägivallaga seotud teateid iga päev. «Tulemuslik kriminaalmenetlus nendes asjades on võimalik ohvri, õiguskaitseasutuste ja abiandvate organisatsioonide koostöös,» rõhutas ta.

Prokurör tõi näite, et väga raske on aidata kuriteoohvrit, kes pärast politsei saabumist ja olukorra rahunemist ei soovi kriminaalmenetluse alustamist. Selliselt käitudes vägivald üsna tõenäoliselt jätkub.

Lähisuhtevägivalla puhul on Heido sõnul eriti oluline, et teave vägivallast jõuaks kas kannatanu või lähedaste ja kolleegide kaudu õiguskaitseasutuste või abi andvate organisatsioonideni.

Vajalikud kontaktandmed ja info abi saamiseks lähisuhtevägivalla korral saab veebiaadressilt www.kuriteoennetus.ee/35927.

Auto keeras otsa mopeediga sõitnud 14-aastastele noortele

Järvamaal pööras sõiduauto parempööret sooritades otsa mopeedile, millega sõitsid 14-aastased noored, kes mõlemad said avariis viga.
 

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 16 ajal Järvamaal Väätsa vallas Paide – Roovere – Kuimetsa tee 1. kilomeetril. Mopeed, mida juhtis vastava kategooria juhtimisõigust omav 14-aastane tüdruk, põrkas kokku temast möödasõitu ja seejärel Röa mõisa teele parempööret sooritanud sõiduautoga Volvo, mida juhtis 26-aastane Jekaterina.

Mopeedi juht ja tema 14-aastane kaassõitja toimetati Järvamaa haiglasse. Liiklusõnnetuses osalejad kasutasid turvavarustust nõuetekohaselt.

Eile juhtus veel teinegi mopeediõnnetus. Kella 20.20 ajal toimus liiklusõnnetus Harjumaal Raasiku vallas Aruvalla-Jägala maantee 18. kilomeetri läheduses asuval metsavahelisel pinnasteel. Mopeedi juhtinud alkoholi tarvitamise tunnustega 27-aastane Konstantin kaotas mopeedi üle kontrolli ning paiskus külili.

Mopeedi juht kandis küll kaitsekiivrit, kuid sai viga ja toimetati Ida-Tallinna keskhaiglasse. 

Põllul seisnud bussivrakk jäi avarii teinud autole ette

Viljandimaal sõitis eile öösel sõiduauto teelt välja põllule, kus põrkas aga vastu seal seisnud bussivrakki.

Liiklusõnnetus juhtus eile öösel kella 5 ajal Viljandimaal Halliste vallas Uue-Kariste - Vana-Kariste tee alguses. Sõiduauto Opel Omega sõitis järsus paremkurvis teelt välja põllule, vastu seal seisvat bussivrakki.

Sõiduki juures viibinud 34-aastane Kristo sai viga ja toimetati Viljandi haiglasse.

Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Jalakäijale otsa sõitnud auto juht põgenes jalgsi

Eile hilisõhtul põgenes Tallinnas jalakäijale otsa sõitnud auto juht jalgsi sündmuskohalt.

Liiklusõnnetus toimus eile õhtul kella 22.53 ajal Tallinnas E. Vilde tee 76 juures. Peugeot Boxer sõitis otsa maja ees kõndinud 24-aastasele Svetlanale.

Pärast liiklusõnnetust sõitis Peugeot peatumata edasi, jäi seisma Mustamäe tee 173 maja ees ning juht põgenes.

Vigastada saanud jalakäija toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.

 

Kraavi vajunud kaitseväe veokis sai viga viis ajateenijat

Eile öösel vajus Võrumaal kruusateel sõites kraavi kaitseväe veok, mille kastis sõitnud rühmatäiest ajateenijatest viis sai viga.

Liiklusõnnetus juhtus eile öösel kella 00.50 ajal Võrumaal Võru vallas Puiga küla lähedal asuval kruusateel. Kaitseväe veoauto MAN, mida juhtis 26-aastane mees, kaotas pehme teeserva tõttu juhitavuse ja vajus kraavi külili.

Sõiduki kastis viibinud kolm isikut said esmaabi kohapeal ja kaks isikut toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi.

Veoautoga sõitsid ajateenijad, keda transporditi väliõppuselt tagasi väeossa, ütles 2. jalaväebrigaadi teabeohvitser Jaanika Ojakõiv Postimehele. «Ajateenijad olid lõpetanud nädal aega kestnud väliõppuse, kus nad valmistusid sõdurieksamiks. Õppus lõppes öiste tegevustega ning pärast selle lõppu viidi veoautoga ajateenijaid oma väeossa tagasi,» rääkis Ojakõiv.

Et praegu on palju sadanud vihma, oli metsas kruusatee teeperv muutunud pehmeks ning veok vajus teepervel lihtsalt ümber.

Veokis oli õnnetuse ajal kokku umbes rühmatäis, 30 ajateenijat.

«Veokit juhtis samuti ajateenija, kes oli teenistuses olnud kaheksa kuud, tal on vajaliku kategooria juhiload olemas,» lisas Ojakõiv.

«Viga saanutest neli on tagasi väeosas, üks veel haiglas. Tal ei ole midagi väga ohtlikku, mehe vanemaid on juhtunust teavitatud,» lisas teabeohvitser.

 

Viimasel ajal levinud skeem laseb liugu kurttummade arvel

Viimastel päevadel on Viljandis inimesi peatanud tõmmud kodanikud, kes püüavad välja petta raha, väites, et see läheb puuetega inimestele ja vaeslastele. Eile peatas petturite tegevuse Männimäe Selveri juures Arno Nöps, kes neil mapi käest ära tõmbas.

Mapis oli kehvas trükis leht, millel oli muuhulgas invaliidimärk ja Handicap Internationali logo. Paberil seisis kiri: «Kurttumm puuetega ja vaeste laste tunnistus piirkondlik uhendus: me tahame saavutada rahvusvahelist keskust.»

Viljandi politseijaoskonna juht Alvar Pähkel nentis, et kuigi tegu on pettusega, soodustab registreerimisleht, kuhu lastakse inimesel kirjutada oma allkiri, linn ja annetatav summa, arvamust, et ettevõtmine on aus.

«Psühholoogiliselt survestatakse inimest suuremat summat annetama sellega, et registreerimislehele on kantud näited annetatud summadest, mille tegelikult on sinna kirjutanud kelmid ise.»

Rünnak pastakaga

«Selle peale, kui ma temalt mapi ära tõmbasin, ründas ta mind pastakaga,» kirjeldas Arno Nöps eilset juhtumit ja näitas oma pastakatinaga auguliseks torgatud ja soditud peopesa.

Nöps kõneles, et õigupoolest olid sulid lähenenud tema emale, kelle esitine mõte oli, et vaeseid ja haigeid tuleb ikka toetada. Nöps jõudis jaole, kui petturid juba järgmise auto juurde suundusid. Ta tõmbas neil mapi käest ning lukustas end sellega oma autosse. «Ta tuli minu juurde ja kukkus inglise keeles õiendama, et mis probleem mul on. Ma ütlesin: «Sina oled probleem, sest sa oled varas»,» rääkis Nöps ja lisas, et mapi koos rahakogumislehega viib ta nüüd politseisse, sest ehk saab sellest asitõend.

Õigupoolest küsisid petturid Viljandis raha juba üleeile. Kurttumma teeselnud neiu näitas ühele linlasele rahakogumise paberit Centrumi juures. Kui potentsiaalne annetaja läks autost rahakotti otsima, koputas talle õlale võõras naine ja hoiatas, et tegemist on petistega. Naine rääkis, et mustlasneiu oli ka temalt ennist Bau­hofi ehituspoe juures raha küsinud ja saanud. Et asi hiljem kahtlane tundus, teatas naine sellest politseile ning soostus Alvar Pähkli sõnul arvatavate petturite vastu ka ütlusi andma.

Centrumi juures korravalvureid nähes pistis neiu jooksu auto poole, milles istus pealtnägijate hinnangul kaks mustlasnoormeest. Politseinikud toimetasid sündmuskohalt jaoskonda neli tõmmut noorukit: kaks meest ja kaks naist.

Roosid ja kurttummad

Jaoskonda viimine sulide tegevust siiski ei lõpetanud. Lisaks üleeilsele teatele, et Riia maanteel koguvad tõmmud isikud väidetavalt kurttummade toetuseks annetusi, sai politsei uue teate, et sama tehakse Tallinna tänaval.

Alvar Pähkel toonitas, et sellise skeemiga on püütud raha välja petta igas Eesti otsas ning politsei on inimesi sulide eest hoiatanud ja teinud menetlusi isikute vastutusele võtmiseks. Mõni aeg tagasi püüti inimestele jagada linnas roose ja nõuti seejärel nende eest raha, kuid viimastel aastatel on levinud just kurttummade heaks annetuste korjamine.

Üldjuhul teevad seda tõmmud naised või mehed, kes kõnelevad vene keeles ning väidavad, et koguvad annetusi kurtide ühingu toetuseks. Võib juhtuda, et rahakorjajad suhtlevad ka žestidega, viidates registreerimislehele ning jättes endast mulje kui kurttummast. Politsei andmetel on vaid üksikud inimesed väikse summa annetanud. Üldjuhul ollakse petuskeemiga kursis ning raha välja ei käida.

Politsei rõhutab, et veendumata dokumendi sisus ning aru saamata, milleks allkirju ja raha kogutakse, ei tohiks ükski inimene raha loovutada ega paberitele alla kirjutada. Kahtluste korral tuleks kindlasti ühendust võtta politseiga.

Õnnepalu teatrimaitset näeb Tartus festivalil

Täna algab Tartus festival «Draama 2014» pealkirjaga «Kohaloleku kunst», mille põhiprogrammi koostas kirjanik Tõnu Õnnepalu. Pühapäevani toimuval festivalil on kavas 20 lavastust, kokku antakse 30 etendust.

Festivali avab täna kell 17 uus teater nimega Teatro Poetico – luuleteater, mis sünnib, elab ja sureb vaid ühe nädala jooksul. Teatri koduks saab Tartu Ülikooli endine kirik Jakobi tänaval.

Tõnu Õnnepalu tegi kuuele lavastajale või kooslusele ettepaneku tuua festivali ajaks välja luulel põhinev või luulest inspireeritud lavastus. Autorite ja materjali valikul olid tegijate käed vabad – niisiis võib loota, et kõigisse lavastustesse on kätketud midagi erilist, isiklikku, hingestatut. Noist erinevate tegijate loodud, erinevatest impulssidest ajendatud, erinevates kooslustes ning paikades harjutatu lavastustest moodustubki Teatro Poetico repertuaar.

Teatro Poeticos astuvad publiku ette järgmised kooslused: Aleksander Eelmaa, Pääru Oja ja Tõnu Õnnepalu; Mait Joorits ja Kaia Karjatse; Lembit Peterson ja Theatrum; Mirko Rajas ja teatrirühmitus Frank; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti õppekava II kursus; Tiina Mälberg ja Taavo Remmel.

Kui «Draama 2014» põhiprogramm «Kohaloleku kunst» ja luulelavastustest sündiv Teatro Poetico vahendavad kirjanikust kuraatori Tõnu Õnnepalu teatrinägemust, siis lisaprogramm keskendub tänavu ühele kirjanikule. Fookuses on Tom Stoppard – nelja teatri (Eesti Draamateater, Tallinna Linnateater, Ugala, Endla) koostöös valminud triloogia «Utoopia rannik» kõiki lavastusi mängitakse laupäeval. Stoppardi-programmi raames näeb ka Üllar Saaremäe lavastust «Rosencrantz ja Guildenstern on surnud» (Ugala).

Lisaprogrammis saab näha kahel õhtul Tartu Uue Teatri ja Vene Teatri koostöölavastust «Illusioonid» ning festivali viimasel päeval, 7. septembril kell 12 Vanemuise teatris äsja esietendunud lavastust «Armastan! Armastan! Armastan!», nii autor kui ka lavastaja Avtandil Varsimašvili Gruusiast.

Festivali kavas on teema-arutelusid Festivali klubis, mis asub sel aastal Ülikooli kohvikus, aastaraamatu «Teatrielu 2014» esitlus, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse konverents «Esilekerkivad identiteedid nüüdisteatris», avatakse lavastaja Mladen Kiselovi mälestusnäitus. 7. septembril peab Tartu Loomemajanduskeskuses loengu maailmakuulus Ameerika Ühendriikide lavastaja ja kunstnik Robert Wilson.

Põhiprogramm

• «Külaline» (autor Éric-Emmanuel Schmitt / lavastaja Ingomar Vihmar / Eesti Draamateater)

•  «Ma olen tuul» (Jon Fosse / Lembit Peterson / Theatrum)

•     «Neli aastaaega» (Arnold Wesker / Alo Kõrve / Tallinna Linnateater)

•     «Petroskoi» (Ari Numminen / Telakka, Vanha Juko, Rakvere Teater)

•     «Pure mind» (Renate Valme / Kompanii Nii ja Tartu Uus Teater)

•     «Tuvi» (Andri Luup / Maria Peterson / MTÜ Arhipelaag)

•     «Vaikus» (Esko Salervo / Andres Noormets / Endla)

•     «Õnn kaasa» (Viktor Rozov / Ivan Strelkin / Vene Teater)

Täpne kava www.draama.ee.

Tänavale kerkib festivali paviljon

Tartus algab 1. septembril Eesti teatri festival Draama, mille suurim kõigile huvilistele nähtav kujundusteos on punaseks värvitud kaubaalustest paviljon Küüni ja Poe tänava nurgal. Nii selle ehitamine kui ka punase välimööbli – need on samuti kaubaalustest – paigaldamine algas sel nädalavahetusel, abistamas üle poolesaja vabatahtliku. Festivali kunstnikud on Katarina Klett ja Annika Lindemann.

1. septembril kell 17 avatakse festivali raames Tartu ülikooli vanas kirikus (Jakobi 1) uus teater nimega Teatro Poetico. See on luuleteater, mis sünnib, elab ja sureb vaid ühe nädala jooksul.

Pidulik festivali avamine toimub 2. septembril kell 16 Küüni ja Poe nurgal, kus ühtlasi avatakse Draama paviljon. Etteaste teeb teater Must Kast.

Kurmo Konsa: ökoutoopiline mülgas

Kurmo Konsa kirjutab värskes Sirbis, et ökokogukonnad püsivad vaid tänu ümbritsevale tsivilisatsioonile, kust voogab neile vajalikku ressurssi.

Rabaserval hulkudes jäävad teinekord mätaste vahel silma ilusa helerohelise samblaga kaetud alad. Rohetava samblavaiba all on aga mudane mülgas, kuhu kummikut kaotada pole mingi kunst. Sellised mädamülkad tulevad mulle kohe meelde, kui loen järjekordset juttu meie lääne tsivilisatsiooni vältimatust hukust ja ökokogukondadel baseeruvast helerohelisest tulevikust. Mulle tundub see tulevik täpselt samasugune nagu mülgas – eemalt vaadates väga ilus ja meelisklema kutsuv, aga jumal hoidku sinna sisse astumast.

Inimene on kõige uudishimulikum ja kõige enam maailma muutev liik planeedil Maa. Vähemalt seni on see meile ka edu toonud. Ümbritseva keskkonna mõjutamine ei ole kaugeltki midagi ainult inimliigile loomuomast. Kõik mikroorganismid, taimed ja loomad muudavad keskkonda, kus nad elavad. Siiski on inimene erilisel kohal võrreldes teiste organismidega just selle mõju ulatuse aspektist.

Väga tõenäoliselt on inimene meie planeedil kõige arvukam suur loom. Praegu hinnatakse inimeste arvu 7,105 miljardile ning inimkonna biomass on ligikaudu 300 miljonit tonni. Võrdluseks: šimpanse ja mägigorillasid on ka kõige optimistlikumatel andmetel mitte üle 250 000 isendi ning see arv väheneb pidevalt.

Inimliik on domineeriv kogu Maa biosfääri ulatuses. Inimene on asustanud peaaegu kogu Maa kõikvõimalikud elukeskkonnad ja lühiajaliselt isegi ookeanisügavused ja lähikosmose. Tegemist ei ole päris tavapärase nähtusega. See ei ole olnud mingi eriline looduse kingitus. Tasub tähele panna karmi tõsiasja, et loodus ei tee kingitusi ei inimestele ega ühelegi teisele liigile. Seni Maal elanud liikidest on hinnanguliselt kuni 99,9 protsenti välja surnud, keskmiselt kiirusega kümme liiki aastas. Inimliik on senini eksisteerinud ligikaudu veerand miljonit aastat, umbes kümnendiku liikide keskmisest elueast. Kas me oleme oma õitsengu tipul ja selle järgneb kiirem või aeglasem allakäik või seisab meil ees arenemine kosmilise ulatusega liigiks, seda ei oska täie kindlusega keegi öelda. Inimliigi senise edukuse on taganud meie eripära – nimelt närvisüsteemi, looduse ja kultuuri koostoime ärakasutamine.

Inimene, olles küll bioloogiline olend, erineb teistest elusolenditest võime poolest mõjutada ümbritsevat keskkonda ülemaailmses ulatuses. Selle aluseks on inimese käsutuses olev tehnika, mis ei ole aga mitte midagi inimesele ja seega ka loodusele võõrast, kusagilt väljast toodust ja inimest mõjutav. Tehnika on tekkinud koos inimesega ja on praegusest inimliigist lahutamatu.

Inimühiskond põhineb suuresti pidevalt väljatöötatavatel uutel tööriistadel ja tehnoloogiatel. Tehnika üksinda ei ole loomulikult ühiskonda muutvaks jõuks, kuid tasub kindlasti arvestada tõsiasja, et tehnika moodustab ühtse põimingu koos sotsiaalse ja ühiskondliku süsteemiga. Tehnoloogiate asendumine tähendab muutusi kogu keerukas tootmist, kaubastamist, reklaami ja tarbimist haaravas süsteemis. Inimese ja looduse suhete seisukohalt on tehnoloogiad lausa kriitilise tähtsusega, kuna just tehnoloogiad seovad inimese loodusega, inimese mitteinimestega, toimides omalaadsete vahendajatena.

Inimühiskonda, eriti selle kapitalistlikku urbaniseerunud ja industriaalset osa, ning loodust nähakse lepitamatute vastanditena. Just rohelisest liikumisest pärineb dualistlik ettekujutus, mis lõppkokkuvõttes asetab inimese väljapoole loodust. Tehnika on midagi sellist, mis võib meid loodusest eristada, aga paradoksaalsel kombel ka ühendada.

Walter Benjamin on selle kohta tabavalt märkinud, et «tehnika ei seisne mitte ülemvõimus looduse üle, vaid suhetes looduse ja inimese vahel». Inimene pole olnud loodusega ühte sulanud ja tsivilisatsioon ei ole teda sellest järjest enam eemale kiskunud, vaid vastupidi – alles koos tehnilise arenguga jõuame arusaamisele loodus- ja inimkeskkonna eristamatusest. Kultuuri, tehnika ja keskkonna vaheliste mõjude ja tähenduse analüüsimine on otsustava tähtsusega tänapäeva ühiskonna normaalseks arenguks.

Tehnika ühteaegu kujundab ja kirjeldab inimese suhet ümbritsevasse keskkonda. Võib öelda, et tehnika on vahend kultuuri naturaliseerimisel ja looduse kultuuristamisel. Tehnika on olnud inimese-looduse suhtes kesksel kohal inimese evolutsiooni algusaegadest peale.

Inimeseks olemine tähendabki looduse vormimist ja kujundamist lähtudes meie isekatest vajadustest. Kontrolli saavutamine kogu maailma üle on teaduslik-tehnoloogilise tsivilisatsiooni mõte ja eesmärk. Inimkond ei saa olla rahul ümbritseva loodusega, ta peab seda oma tahte kohaselt ümber kujundama ja enese hüvanguks ära kasutama.

Ei liigid ega ka tsivilisatsioonid ei ole lõputu elueaga, selle kohta leiab ajaloost piisavalt näiteid. Seega ei või me olla kindlad, et tehnoloogiline lääne tsivilisatsioon püsib lõputult. Kuid kas ökoloogiline kogukond on lahenduseks meie tsivilisatsiooni kokkukukkumise korral? Väga kahtlane. Esiteks on tänapäeva maailmas olukord natuke teistsugune. Lääne tehnoloogiline tsivilisatsioon on levinud üle kogu maailma, ükski ühiskond ei ole sellest mõjutamata. Mõned üksikud inimrühmad on võimelised oma eluviisi samamoodi jätkama, kui tsivilisatsioon kokku kukub, aga enamik mitte. Kindlasti on inimrühmi, kes suudavad tsivilisatsiooni kollapsi üle elada, aga neil on kaks võimalust. Kas siis kibekiiresti hakata uut tehnoloogilist tsivilisatsiooni rajama, enne kui teadmised on lõplikult kadunud ja prügimäed tühjaks saanud või siis kujuneda mingiks uut tüüpi tsivilisatsiooni algeks. Teine võimalus ei ole loomulikult välistatud, aga on üsnagi vähetõenäoline.

Valmistumine maailmalõpuks on iga inimese vaba valik, ta võib minna puu otsa valget laeva ootama või kaevata endale tuumavarjendi ja täita selle konservidega. Kogu tsivilisatsiooni valmistumine maailmalõpuks on aga selgelt võimatu ülesanne. Kõik lahendused, mis inimeste elu maailmas on paremaks muutnud, tulenevad looduse, inimese ja tehnika koostoimest. Kui me ühe elemendi sellest seoste võrgustikust unustame või seda tahtlikult eirame, on tagajärjeks katastroof.

Meil ei ole lihtsalt teist võimalust kui arendada olemasolevat tehnoloogilist ühiskonda. Ökokogukonnad püsivad vaid tänu ümbritsevale kõrgel tasemel tsivilisatsioonile, kust voogab neile vajalikku inimressurssi, raha, tööriistu ja kõike muud. Termodünaamilises käsitluses võiks öelda, et ainult tänu läbi süsteemi liikuvale kõrgetasemelisele energiale on võimalik luua selline korrastatud struktuur. Välise energiavoo lõppemise korral lagunevad ka need struktuurid. Ilma tsivilisatsioonita ei ole sellistel kogukondadel pikka iga. Ökoloogiline eluviis, mis seisneb selles, et võetakse vanaema kartulikonksuga ämbritäis kartuleid, siis minnakse ja blogitakse sellest kui ilmaimest ning lõpuks müüakse need kartulid, euro tükk, maha mõnele rikkale linnanaisele, ei ole ju mingit pidi jätkusuutlik.

Inimese võime mõjutada ümbritsevat keskkonda on äärmiselt suur, samal ajal ei ole inimesel võimalik ennustada oma tegevuse tulemusi, kuna nii ajalugu kui ka loodus on komplekssed ja ennustamatud nähtused. Minu arvates peaks see meile õpetama kui mitte muud, siis vähemalt alandlikkust ja tagasihoidlikkust nii suhetes üksteise kui ka ümbritseva keskkonnaga. Inimeseks olemise minevik, olevik ja tulevik on kõik lahutamatult seotud tööriistade, tehnoloogiate, leiutiste ja praktikaga. Tehnoloogiad seovad meie elusid, identiteeti ja tegevust ning osalevad nii meie koha loomisel maailmas kui ka inimese mina kujundamisel. Elades bioloogilise olendina oma kultuurilist ja sotsiaalset elu selles inimese poolt kujundatud maailmas, on meile oluline seda tunnustada ja tunda.

Rügada rasket tööd, surra noorelt mõne rõveda haiguse kätte ja enne seda veel näha, kuidas suurem osa su lapsi sureb – see ei ole küll tulevik, kus ma tahaksin elada. Meie tehnoloogiline tsivilisatsioon on küll väga kaugel täiuslikkusest, aga mul on vähemalt võimalus seda iga päev veidi paremaks muuta.

Ott Aardam uues rollis

Peamiselt näitlejana tuntud Ott Aardam pole enam ammu lihtsalt näitleja, vaid ka lavastaja ja näitekirjanik. Tal on teisigi rolle: abielumees ja isa. Ja augustis lisandus veel üks – Ugala loominguline juht

Pikka kasvu, tiheda habeme ja tihti justkui kusagile kaugusse vaatava pilguga Ott Aardam pole end loomingulise juhi avarasse kabinetti veel täielikult sisse seadnud. Lõunatunnil teed rüüpav ja vabal ajal kalastamisest lugu pidav saarlane osutab mahukale raamaturiiulile, mis eelkäijatest tühjaks jäänud ning nüüd näidendite ja muude ilukirjanduslike teostega täitmist ootab.

12 aastat tagasi tuli ta siia värskelt lavakunstikooli lõpetanuna, lahkus siis, et maailmas ligi aasta aega ringi vaadata, tegutses Theatrumis ja naasis nüüd 34-aastase mehena, et juhtkonnavahetustest räsitud väikelinnateatrit taas joonele juhatada.

Neile, kes siinkohal arvavad, et kohe saab Ugala laval ka Ott Aardami näitlejameisterlikkust nautida, peab siinkohal pettumuse valmistama – algaval hooajal tal endal lavalaudadele asja pole, küll aga loodetavasti edaspidi. Seni peavad austajad rahulduma Theatrumis pakutavaga, jälgima teleekraanilt «Õnne 13» Jaanuse tegemisi ning ootama, millal jõuab kinodesse mängufilm «Supilinna salaselts», milles Aardam kaasa teeb.

Ent 20. septembril peetav Ugala uue hooaja pidulik avaüritus pole enam mägede taga…

Lavakunstikooli 2002. aastal lõpetades ja Viljandi Ugalasse tulles olid veidi pettunud ka, et pealinnas tööd ei leidnud?

Vastupidi, mind ei kutsudki esialgu Ugalasse, kutsuti hoopis pealinna! Siiatulekuks avaldasin tol korral ise soovi. Tunnetasin lihtsalt vajadust keskkonna muutmise järele, argument oli seegi, et siia tulid mu koolikaaslased. Olime nagu üks punt. Arvasin, et Viljandi on mõnus müravaba koht loomingulise tööga tegelemiseks, keskendumiseks, süvenemiseks. Eks ma loodan seda siiamaani.

Muidugi olen vahepeal muutunud. (Muheleb.) Palju, ma arvan. Täiskasvanulikumaks. Selgroogu on rohkem tekkinud.

Kuidas sulle tundub, on see justkui kadunud poja tagasitulek?

Ei oskagi seda kohe niimoodi öelda… Eks see tagasitulek on mõnes mõttes keeruline, sest kui oled kusagilt lahkunud ja sinna tagasi läinud, siis justkui naaseksid emotsionaalselt sinna, kust ära läksid. Aga tegelikult on vahepeal väga palju aega mööda läinud ja väga palju asju muutunud. Olen püüdnud seda oma peas teadlikult lahus hoida – see ei ole tagasitulek. Tulen ikka täiesti uude olukorda ja uude rolli. Kuigi jah, tunnen maja ja siinset keskkonda ning paljusid inimesi. Tõenäoliselt on nii, et kui ma neid inimesi ei tunneks – ei tunneks seda väärtust –, siis ma poleks siia tulnud.

Seda kinnitab teadmine, et kui otsiti uut peanäitejuhti ja küsiti kollektiivi arvamust, oldi sinu poolt lausa sajaprotsendiliselt?

Kas just sajaprotsendiliselt, kuid toetus oli olemas. Tulla sellele ametipostile trupi toetuseta on… väga keeruline.

Juhina võib sul tekkida põhjus kedagi sind nõnda üksmeelselt toetavast trupist koondada…

Muidugi võib täiesti nii olla. Ja see oli üks põhjusi, mille pärast ma enne sellele kohale kandideerimist tugevasti kahtlesin.

Kas sa ei karda, et selliste otsuste tegemine võib su isikut tugevasti muuta?

Muide, see oli esimene asi, millest ma üle-eelmise peanäitejuhi Indrek Sammuliga rääkisin, et võim võib inimest talle endale märkamatult muuta. Üllatavalt tõi ta just selle teema esimesena välja.

Sul on siis täitsa huvitav iseennastki jälgida?

Jaa, kindlasti. (Muigab.) Aga ei tohi ennast selles uues rollis ka liiga tõsiselt võtta. Kuigi jah, loomingulise juhi positsioon on näitleja omast ikka väga erinev. Näitlejal on palju suurem vabadus, ta saab lubada endale luksust tegelda ainult oma rolliga.

Nüüd oled peanäitejuhi rollis ja kabinetis. Kui sa 12 aastat tagasi näitlejalepingut sõlmimas käisid, kes siis siin istus?

Peeter Tammearu istus. Ja siin oli ikka kõik suhteliselt teistmoodi! Seal toa otsas oli üks suur töölaud ning neid pompoosseid mööblitükke (peab silmas kaht väga massiivset tugitooli – toim) ei olnud, need on siia vahepeal tekkinud.

Tundub, nagu oleks need dekoratsioonid mõnest lavastusest.

Kardan, et need on siia majja muretsetud, aga mitte siia kabinetti. Ma ei teagi täpselt, kuidas nad on siia eksinud. (Muheleb.) Väga hästi nad siia ei sobi, pakkusin neid lavastaja Taago Tubinale uude lavastusse «Hirm sööb hinge seest» lavakujunduseks, aga nad on vist isegi sinna liiga suured. Ma pole jõudnud oma käe järgi siin midagi ära sättida.

Isegi riiulid on veel tühjad. Aga eks siia koguneb ajapikku igasugu kultuurikihti, näidendeid ja kirjandust, nii et ruumi paistab olevat kõvasti.

Aga jah, lisaks Peeter Tammearule on siin vahepeal peanäitejuhi ametit pidanud ka Indrek Sammul ja Margus Kasterpalu.

On nende lõhna tänini tunda?

Tammearu suitsetas, seda lõhna on kõvasti tunda.

Veel eile mõtlesin sellele, mis on selles ruumis vahepeal toimunud, kui palju emotsionaalset pinget on siin olnud, aga ma ei tunneta, et seintest väljuks tohutu taak. Püüan sellesse suhtuda kui neutraalsesse ruumi ja mitte võtta oma õlgadele kabinetiraskust. Isegi sellega harjub ära, et vaade on siit surnuaiale. See on päris tervislik, kui hakkad väga sahmima, rahustab maha.

Ugalas on pereheitmistega ikkagi tunduvalt kergemini läinud kui Vene Teatris?

Nojah… Ja minu meelest on praegu majas väga hea meeleolu. Ja mitte ainult majas, vaid ka majast väljaspool, linna peal. Ugala suhtes valitseb positiivne ootusärevus. Noh, eks need väntsutused ju väsitavad, olenemata sellest, kuidas asjad lahenevad. Ka publik kaugeneb teatrist, kui seal on segane olukord. Praegu tunnetan küll head meelestatust.

Milline on sinu nägemus uuenevast Ugalast?

Näen, et Ugala teater peaks lähtuma keskkonnast, kus oleme. Me ei saa pigistada silmi kinni, et oleme väikese koha suur teater. Meie võimalus toime tulla on olla võimalikult avatud ja koostööaldis muule kultuurielule. Viljandis asuvad ju kultuuriakadeemia, pärimusmuusika ait – minu nägemuses peaksime tegema koostööd, Ugala ei saa olla eraldiseisev, suletud kultuuritempel, kus tegeldakse ainult teatrikunstiga ja teistel pole põhjust sinna jalga tõsta. Teisalt – maa. Jah, Viljandi on küll linn, aga tegelikult on maa nii lähedal, peaksime tegelema teemadega, mis on siinsetele inimestele praegu olulised. Võtame või maapiirkondade ja Viljandi linna inimestest tühjaksjäämise, perede lõhestatuse – palju on peresid, kus pereisa töötab hoopis Soomes või mujal. Ma ei pea silmas, et peaksime end justkui Viljandi konteksti sulgema, need teemad on olulised ka Eestis laiemalt.

Eks see Ugala teater ongi oluline ka regionaalpoliitiliselt. Et inimesel, kes elab väljaspool suurt kultuurikeskust, ei oleks läheduses ainult toidupood. Inimväärseks eluks peab ikka midagi muud ka olema.

Oled maailma dramaturgia varasalvest juba piisavalt sobivaid näidendeid leidnud?

Eks neid ole ka seal, kuid isiklikult tahaks, et autorilavastused, mida olen ka ise siin teinud, oleks välisdramaturgia ja klassika kõrval samuti esindatud. Reeglina on selline teater mulle väga südamelähedane.

Sinu kirjutatud ja lavastatud «Mee hind» on Ugala laval juba neljandat aastat?

(Muigab.) «Mee hinnaga» on nii, et mingil hetkel oli tunne, et mõned etendused veel ja siis see tõenäoliselt enam pikalt publikut ei leia, aga pärast seda, kui Balti draamafestivalil hästi läks, sai see tuule tiibadesse ja uue tähelepanu lainel on see siiani repertuaaris.

Meeldiv üllatus, kui on teada, et samas mängitakse mõnd teist lavastust ehk kümme korda ja ongi kõik?

Jah, ega ma peast ei tea, mitu etendust oleme «Mee hinnaga» andnud.

Viiskümmend?

Võib-olla küll, jah. Väga hästi on läinud. Seda enam, et tegemist on väikese saali tükiga, millel puuduvad publikumagneti ilmsed tunnused. (Naerab.)

Milline sa lavastajana oled? Näitad näitlejale füüsiliselt ette, kuidas näidelda tuleb?

Mulle meeldib tööprotsess, kus näitleja on kaaslooja, mitte ettur lavastaja suures mängus.

Kiusatus ette näidata tekib ausalt öeldes küll, sest tundub, et ette näidates saab info – plaksti! – kohe, kiiresti ja lihtsalt edastada. Kui hakkad seda sõnadesse panema, tekib proovis, millel hea hoog sees, tempo raugemine, ja pole ju mõtet mõnest väikesest asjast tükk aega rääkida. Paraku arvan, et ma pole väga hea ettenäitaja. (Muheleb.) Ettenäitamine on nagu raamatulugemise asemel telekavaatamine, see pole näitleja kujutluse ärgitamiseks kõige parem.

Millest tunneb ära hea tüki, mis pakub tegijale endale midagi ja meelitab ka publikut?

Mulle meeldiks, kui ei peaks hakkama tootma spetsiaalselt kassatükke, mis tegijatele endale väga korda ei lähe ja selle kõrval saaks teha nn kunsttükke, milles on sõnum ja millesse on palju loomingulist energiat panustatud. Kui üks teatrilavastus õnnestub, see on hästi tehtud, siis usun, et publik leiab selle üles.

Siin aitab kaasa sinu kogemus Theatrumist?

Kindlasti, muidugi. Theatrumis on materjalide mängukavva valik väga põhjalikult läbi kaalutud. Seal on see lavastaja ja trupi ühine otsus, äratundmine, et see on praegu aktuaalne. Aga see on igal pool ühe hea lavastuse sünni eeldus.

Publik pole ju rumal ja ta saab aru, et on lihtsalt saali meelitatud ja peamine on tema käest piletiraha kätte saada. Kui see juhtub, läheb ta järgmisel korral mõne teise teatri etendust vaatama.

Milliste tunnetega võitlesid enne Viljandisse tööle ja elama asumist? Kalamajast tulite juba ära?

Ei veel, alles remondime Viljandis pinda, kuhu läheme elama. Natuke läheb veel aega, aga ehk jõuame septembri jooksul oma staabi siia üle kolida.

Sinu näitlejast abikaasa Laura Peterson liitub samuti Ugalaga?

Ei, praegu küll sellist plaani ei ole, tema jääb edasi Theatrumi näitlejaks. Eks me siis edaspidi vaatame, kuidas asjad paika loksuvad. Meil on kokkulepe, et Laura ei jäta temale loominguliselt olulisi töid sellepärast tegemata, et mina peanäitejuht olen.

Üks ühes, teine teises linnas – sa ei karda, et äkki võõrdute?

Eks oma staabi paneme ikka ühte kohta, me ei kavatse eri linnades elama hakata.

Staabi? Miks sa kodu staabiks nimetad?

(Naerdes.) Võib-olla sellepärast, et praegu pole see veel kodu staatuses… Seinad on pahteldamisel, õnneks on vend abiks käinud. Oleme sel suvel nii palju lennus olnud, et poeg Abram juba ütleb, et tahab oma koju!

Otsust Viljandisse tulla oli muidugi keeruline teha. Eriti kui sa pole äsja kooli lõpetanud seljakotiga näitleja, vaid kui vastutad ka teiste pereliikmete eest. Ma ei taha, et tekiks olukord, et mu lapsed ja pere kuidagi kannataksid. Pean seda silmas pidama. Õnneks on lapsed veel nii väikesed, et ei pea elukohamuutusest tingituna kooli vahetama.

Mu ema suhtus asja algul murega, et millal ma siis sind laval näen. Ja kui ma ikka mõtlen tagantjärele, siis otsuse sündi on ratsionaalselt isegi raske kirjeldada. Nii et mingis mõttes oli see isegi intuitiivne otsus.

Kui palju üldse elus intuitsioonist lähtud?

(Mõtleb.) Eks see ole alalõikudes erinev… Tegelikult ma ei ole nii väga emotsiooni pealt otsustaja.

Aga loojana?

Loojana on impulsside ja inspiratsiooni tekkimine endalegi vahel täiesti mõistatus. Need võivad tekkida näiteks siis, kui vaatad bussiaknast peatuses seisvaid inimesi, kui sõidad autoga läbi suvise Eestimaa ja näed mahajäetud talukohta, kui vaatad Youtube’ist mõnda videot… Tuleb olla lihtsalt avatud. Ja mitte ainult oodata. Impulsse hakkab siis rohkem tulema, kui ka ise töötada selles suunas. Mul isiklikult on dramaturgina väga raske näitemängu alustada. Aga kui juba töö käib, siis hakkab igasuguseid kummalisi ja inspireerivaid kokkusattumusi juhtuma.

Äkki võtad ka igapäevaelu kui näidendit?

Nagu Shakespeare, et elu on teatrilava, kus kõik rollides oleme…  Jah, võib ka nii vaadata, aga üldiselt ma igapäevast elu näidendina ei võta. On lihtsalt hetki, mis justkui kõlksuvad kokku, mis tekitavad mõtteid, mis ületavad tavareaalsuse piiri kas oma emotsionaalsuses, absurdsuses või milleski muus.

Mõtete kirjapanemiseks pead saama olla üksi. Seoses uue ametiga jääb nüüd sule liigutamine soiku?

Pean püüdma hoida tasakaalu, vastasel juhul oleksin ühel hetkel lihtsalt energiast tühi. Mängimist, kirjutamist ja lavastamist ei tahaks päris kõrvale jätta. Üksiolemise aega on kindlasti vaja, et teemad «välja kuulata» ja nendega edasi minna. Ega see lihtne ole.

Süvenemine kui selline ei ole meie ühiskonnas väärtusena just väga esil. Isegi kui suudad end mürast eemale hoida, see sada protsenti kunagi ei õnnestu. Kui unustad telefoni koju, on selline tunne, nagu oleksid ka ise koju jäänud, kuigi nagu oleksid kuskil mujal. Aga aeg-ajalt see õnnestub, aitavad ka paaritunnised looduses käigud.

Viimati sai valmis «Jää»?

Jah, see on viimane valmiskirjutatud näitemäng, ja eks on ka sahtlis mõned asjad.

Edu tiivustab, eks? Kui näed, et teisigi inimesi su kirjapandu huvitab?

Ikka, see on väga vajalik. Näitemängu kirjutamine on tegelikult hästi suur ettevõtmine. Nagu maja ehitamine. Kui tahad ehitada maja, aga tead, et sinna keegi elama ei lähe, saab see maja kindlasti teistsugune.

Kirjutama hakates on loo lõpp tavaliselt teada?

Ei ole alati. Aga on hea, kui lõpp on teada, sest lõpetada on alati kõige keerulisem.

Kuid kindlasti saadab sind kujutluspilt, kuidas see laval võiks välja näha. Kas kujutluspildi ja reaalsuse vahe on tihti valus?

Muidugi see erineb. Isegi kui juba kirjutades mõelda konkreetsetele näitlejatele. Lõpuks võivad nad sind proovis nii üllatada, et see kõik on veel mitu korda parem! Näiteks see, kuidas Meelis Rämmeld «Mee hinna» ühes stseenis kruvikeerajaga vastu pead kopsib. Seda juba laua taga välja ei mõtle! (Naerab.)

Kuivõrd on sünnipaik Saaremaa sind loojana mõjutanud?

Arvan, et tugevasti. Keskkond, kus lapsena kasvasin, küla- ja alevikeskkond, see on väga tugevasti mõjutanud, andnud fookust. Kuigi olen pikalt elanud linnas, tundub mulle siiski, et maal on mingid minule olulised teemad teravamalt esil, suur osa minu klotsidest on sealt pärit.

Fookust aitas kindlasti leida ka ümbermaailmareis, mille 2008. aastal abikaasa ja sõpradega ette võtsid?

Eks seegi lähtus ka keskkonnast – kui ikka oled mere ääres kasvanud, siis see tekitab mingi avaruse ihaluse, et kuhu see meri välja viib. Kihk on sealt pärit. Reis aitas kindlasti kaasa empaatiavõime kasvatamisele. Et inimlikud teemad on kõik universaalsed, ehkki olukorrad ja inimesed erinevad. Kõige eredamalt on mällu jäänud templietendused Indias, mis andsid reaalse katte teatrikoolis räägitule, et millistest rituaalidest on teater välja kasvanud. Seda näha oli väga huvitav. Teiseks viibisime kuu aega ühe teatritrupiga koos ja osalesime nende loominguliselt kaootilises tegevuses.

Siin, Viljandis, sa avarusest, merest puudust ei tunne?

Osa inimesi küsib, jah, et elad nüüd sisemaal ja nii edasi… Tegelikult pole ma seda tundnud. Eks siin ole teised võimalused loodusega kontakti saada – minna näiteks järvele või rabasse.

Tuleval aastal läheb Ugala kapitaalremonti ja vähemalt üks, mida saad aastategi pärast öelda, on, et see suur remont toimus «sinu ajal».

(Naerab.) Seda kindlasti! Suur ja väike saal saavad uue lavatehnika ja väike saal, veider ruum, mis kunagi tehtud banketisaaliks, normaalseks black box’iks ümber ehitatud. Veel saab teatrimaja fassaad korda ja soojapidavamaks tehtud.

Nüüd tegelengi juba hooajaga, mil oleme majast väljas.

Sinu praegune peaülesannete esikolmik?

Esiteks, Ugala 95. hooaja avamine 20. septembril. Teiseks, 2015. aasta repertuaari paikasaamine. Kolmandaks, perega end Viljandisse sisse seada.


Ott Aardam

Sündinud 1. juulil 1980 Orissaares.

Põhihariduse sai 1995. aastal Orissaare gümnaasiumist, keskhariduse omandas 1998. aastal Saaremaa ühisgümnaasiumis.

Lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli ja töötas kuni 2008. aastani Ugalas näitlejana.

2009. aastast oli näitleja Theatrumis.

Kirjutanud ja lavastanud mitmeid oma näidendeid («Mee hind» pälvis festivalil Balti teatrifestivalil 2012 parima lavastuse auhinna, «Jää» võitis mullu III preemia Eesti Teatri Agentuuri näidendivõist-lusel).

Mängib teleseriaalis «Õnne 13» Jaanust, ent kinopublik teab teda ka Kohlapuuna menufilmist «Nimed marmortahvlil».

Abielus näitleja Laura Petersoniga, peres sirguvad kaheksakuune Sonja ja kahe aasta ja nelja kuu vanune Abram.

Salla Simukka: noortekirjanduse edu võti on mitmekesisus

Heidi Iivari intervjueerib värskes Sirbis tänapäeva Soome üht edukamat kirjanikku ja pühendunud noortekirjanduse edendajat Salla Simukkat.

Salla Simukka on tänapäeval Soomes edukamaid kirjanikke ja pühendunumaid noortekirjanduse edendajaid. Ta on kirjutanud 13 noorteromaani, pälvinud 2012. aastal Soome lastekirjanduse suurima, Topeliuse auhinna ning 2013. aastal naabermaa kultuuri- ja haridusministeeriumi Suomi auhinna. Viimase on varem pälvinud vaid kaks noorte- ja lastekirjanikku Tove Jansson ja Maria Vuorio. Simukka Lumikki-triloogia tõlkeõigused on müüdud 43 riiki. Tänavu ilmus selle esimene köide «Punane nagu veri» («Punainen kuin veri», 2013) ka eesti keeles.

Oled kirjutanud põneva, hoogsa ja sügavamõttelise trilleritriloogia, mis on sinu kirjanikukarjääri läbimurdepunkt. Kas triloogia vastuvõtust võib järeldada, et lõpuks võetakse Soomes ka laste- ja noortekirjandust tõsiselt? Missugune on praegu laste- ja noortekirjanduse positsioon ja tase Soomes?

Salla Simukka: Kahjuks valitseb ikka vastuolu laste- ja noortekirjanduse taseme ja sellele pööratava tähelepanu vahel. Meil on äärmiselt mitmekülgset, auahnet, kõrgetasemelist ning rahvusvahelise potentsiaaliga laste- ja noortekirjandust. Seda ka tõlgitakse ohtralt võõrkeeltesse, näiteks Mauri Kunnase, Aino Havukaineni ja Sami Toivoneni, Siri Kolu, Seita Vuorela, Timo Parvela ning Sinikka ja Tiina Nopola raamatuid. Sellest hoolimata käsitleb meedia laste- ja noortekirjandust ja -kirjanikke, nagu need oleksid täiskasvanute kirjandusega võrreldes teisejärgulised. Öeldakse palju head ja ilusat laste ja noorte lugemise kohta, aga need kõned ei kajastu tegudes.

Laste- ja noortekirjandust tuleks igati püüda nähtavamaks teha ja teadvustada. Kui lugejad ja raamatuostjad isegi ei tea, et raamat on olemas, kuidas nad saavad selle üles leida? Võttis natuke aega, enne kui Soome meedias tärkas huvi kas või selle vastu, et mu raamatute tõlkeõigused on müüdud nii mitmesse riiki. Nüüd on tähelepanu jätkunud küll ja küll. Loodan aga, et tegemist pole ainult ühe triloogia ja ühe naise nähtusega, vaid tähelepanu sära laieneb ka muule soome laste- ja noortekirjandusele, et ilmub järjest rohkem tõsiseid intervjuusid ja arvessevõetavaid arutlusi selle kirjanduse üle.

Keda soome noortekirjanikest hindad kõrgelt ja miks?

Kuna mul tekkis võimalus kiita soome kirjandust, jätkan samas vaimus: hindan väga kirjanikke nagu Siri Kolu, Sari Peltoniemi, Seita Vuorela ja Vilja-Tuulia Huotarinen. Kõik nad kirjutavad eri­ilmelist, mitmetasandilist kirjandust ega alahinda lugejat. On au olla mitte ainult nende kolleeg, vaid ka sõber.

Kas noortekirjaniku vastutus on suurem kui täiskasvanutele kirjutaval kirjanikul? Kas ta peab juhtima noort inimest vastutava, avarapilgulise ja moraalse käitumise juurde? Kas see on üldse võimalik meie väärtuspluralistlikus ajas?

Kirjandus on kirjandus, eneseabiraamatud eneseabiraamatud. Kunst ei saa olla kunagi eetiliselt kodeeritud. Ma ei anna oma lugejatele elureegleid. Osa lugejaid küll leiab need mu raamatutest, aga siis on tegemist lugeja enda reeglitega, mis vormuvad tema maailma ja minu raamatu maailma kohtumisel. Lähtumine eesmärgist, et raamat peaks kedagi õpetama või kasvatama, on kipakas. Lugeja on radikaalselt vaba looma oma tõlgendusi ja lugema oma koodisüsteemist lähtudes – ja nii peabki olema.

Mida soome noored loevad?

Rahvusvahelised menuraamatud on menukad ka Soomes: «Videvikud», «Näljamängud»... Üks viimase aja populaarsemaid raamatuid on Veronica Rothi düstoopia «Lahkulööja», hiljuti linastus ka selle järgi tehtud film. Aga loetakse ka kodumaist kirjandust. Tean, et kas või mu Lumikki-triloogiat loetakse usinalt, samuti saan palju tagasisidet oma varasemate raamatute kohta. Populaarsed on ka Annukka Salama «Faunoidide» ning Elina Rouhiaineni «Susiraja» sarjad.

Kui palju ilmub Soomes noortele täiskasvanutele suunatud kirjandust?

Noorte täiskasvanute kirjandusest on Soomes hakatud rääkima alles viimastel aastatel. See ei tähenda seda, et varem ei oleks kirjutatud sihtgruppide piire ületavat kirjandust. Nüüd lihtsalt ilmub seda laadi kirjandust üha rohkem ja teadvustatakse selle olemasolu. Nii noori kui ka täiskasvanud lugejaid kõnetavad spekulatiivset fiktsiooni esitavad teosed, mille ühe fantastilise näitena toon välja Emmi Itäranta romaani «Vesi mäletab» («Teemestarin kirja», 2012, ek 2014), mille puhul on sõlmitud ka rõõmustavalt palju tõlkelepinguid.

Kellele on kirjutatud «Punane nagu veri»? Kes seda loevad ja milline on olnud tagasiside?

«Punane nagu veri» on kirjutatud kõigile, kellele meeldib põnevus, iseseisev 17-aastane peategelane, viited muinasjutule ning üleüldse kirjandus, mis ületab žanribarjääri. Ma ei mõelnud raamatut kirjutades mingile sihtgrupile ja «Punane nagu veri» ongi leidnud väga laia lugejaskonna. Märkimisväärselt positiivset tagasisidet on tulnud inimestelt vanuses 15–50 aastat, nii tüdrukutelt kui poistelt, meestelt kui naistelt. Paljud on leidnud, et «Punane nagu veri» on raamat just neile. Ma olen selle üle väga rõõmus.

Mis võib olla põhjus, et Lumikki-triloogiat loevad innukalt nii erinevas eas inimesed?

Arvan, et minu raamatud annavad mõtlemisainet väga erineva tausta ja vanusega lugejatele. Osa lugejatest naudib detektiivisüžeed, osa köidab peategelane Lumikki Andersson, osa huvitub miljööst, muinasjuttudest või võimalusest heita pilk noorte argipäeva. Ja muidugi põnevus on põnevus, olgu peategelane 17-aastane gümnaasiumitüdruk või 40-aastane politseinik. Raamatus on ka teisi karaktereid, kellega lugeja saab samastuda. Paljud mõttekäigud ja tunded on nii universaalsed, et ei sõltugi inimese vanusest.

Kuidas sündis Lumikki Andersson? Miks ta on Lumikki ehk eesti keeles Lumivalgeke, miks mitte Tuhkimo ehk Tuhkatriinu?

«Punane nagu veri» on romaan, mille sünnilugu algas ühes Saksamaa raamatupoes. Ma armastan raamatupoodides hulkuda ja seda eriti välismaal, kus raamatute kaaned, teoste väljapanek ning üllatavad leiud toidavad mu inspiratsiooni ja suunavad nägema uusi asju. Tavaliselt suundun kõigepealt osakonda, kus on noorte ja noortele täiskasvanutele mõeldud raamatud. Ka tookord selles Saksa raamatupoes tegin nii. Põnevike ja trillerite suur hulk ei oleks pidanud mind üllatama, ma ju teadsin, et sakslased armastavad krimit selle mis tahes vormis: raamatute, filmide, teleseriaalide ja teatrietendustena. Mustakarva raamatukaante virnu vaadates meenus paraku, kui vähe on noortele kirjutatud trillereid Soomes. Ühtäkki mind tabas visioon.

Nägin vaimusilmas fantaasiat ergutava pealkirjaga põnevusromaani «Rot wie Blut». See tõesti ilmutas ennast mulle kõigepealt saksa keeles ja kohe seejärel soome keeles: «Punainen kuin veri». See pealkiri tarretas mu kohale ja tekitas ajurünnaku. Kui raamatu pealkiri on «Punane nagu veri», siis peavad sellele järgnema ka «Valge nagu lumi» ja «Must nagu eebenipuu». Taipasin, et mul on olemas täiuslikud pealkirjad Lumikki-triloogiale. Jäi ainult üle see ära kirjutada.

Lumikki-triloogia on paljuski noore inimese hakkamasaamise ja kasvamise lugu. Kirjelda peategelast Lumikki Anderssoni.

Lumikki on 17-aastane soomerootslane Riihimäelt. Ta on kolinud Tamperesse, kus elab üksi ja õpib gümnaasiumis. Lumikki on üldjoones tugev, iseseisev, sarkastiline, isegi küüniline, aga kõik see on pigem kaitsemüür. Ta on selle enda ümber ehitanud, kuna koges eelmises koolis räiget koolikiusamist. Tema elus on palju süngeid saladusi, mis tulevad triloogiat lugedes tasapisi välja.

Lumikki mõtiskleb tihti selle üle, et tüdrukud ja poisid käituvad väga erinevalt, iseäranis vastassoo seltsis. Teda segab, et eriti tüdrukud teevad ennast lollimaks ja väiksemaks, kui nad tegelikult on, ja annavad niiviisi poistele võimaluse tüdrukute seltskonnas tugevate ja tarkadena särada. Lumikki ise on pigem poisilik tüdruk. Kas Lumikki on ka feminist?

Ma ei usu, et Lumikkil on vajadus end poisstüdruku või feministina määratleda. Ta on inimene, kelle eesmärk on kohelda teisigi kui inimesi. Just sellepärast ta teebki teraseid märkusi, kui keegi järgib mingit päheõpitud või väljastpoolt antud soorollimudelit, mis paneb ta käituma teisiti, kui ta ise käituks. Lumikkile tundub, nagu ta jälgiks mõnikord näidendit, mille näitlejad ei ole iga kord teadlikud oma osast.

Kas noored on andnud tagasisidet ka koolikiusamise teemal?

Üllatavalt vähe. Ma arvan, et koolikiusamine on selle ohvritele, olgu möödanikus või praegu, nii valus teema, et sellest on raske rääkida.

Lumikki-triloogia on üsna realistlik triller. Kas realism on tulnud uuesti noortekirjandusse pärast seda, kui oleme kogenud «Harry Pottereid», vampiiriarmastuslugusid ning ahastavaid düstoopiaid, mille keskmes on võitlus ellujäämise eest?

Ega realism ole kadunud olnudki. Vahel lihtsalt juhtub, et mõni romaan või romaanisari saab populaarsemaks kui paljud teised – siis nuhutatakse õhku ja küsitakse, kas tegemist on äkki mõne trendiga. Mina usun, et kõik kirjanduslikud žanrid ja võtted elavad rahulikult kõrvuti. Ka noortekirjanduse edu võti on just mitmepalgelisus ja mitmekesisus. Üha rohkem ilmub raamatuid, mis lõhuvad žanripiiri: need võivad olla väga realistlikud ja sisaldada ühtlasi fiktiivseid elemente – või vastupidi. Jäigad kastid pakuvad harva huvi. Huvitavamad on hüpped kastide vahel.

Kunstnikud kasvasid välja vabatahtlike hulgast

Tänavune Draama toob kaasa uue kujunduse. Kuigi domineerib punane värv nagu eelmistel festivalidel, on linnas näha mõndagi uut. Sellest rääkisid algava Draama uued kunstnikud, kes varem on osalenud festivalil vabatahtlikena.

 

«Aastaid on näha olnud punaseid planke ja punaseks värvitud mööblit. Me vahetame selle välja,» ütles kunstnik Katarina Klett. «Linna tuleb ikkagi punane mööbel, kuid see valmib kaubaalustest. Need jäävad kasutusele ka järgmistel aastatel.»

Töörohke nädalavahetus

Festivali suurim kujundusteos on Draama paviljon, mis kerkib Küüni ja Poe tänava nurgale. Nii selle ehitamine kui ka punase välimööbli paigaldamine mitmel pool linnas läheb lahti algaval nädalavahetusel, abis ühtekokku üle poolesaja vabatahtliku.

Festivali vabatahtlikena on varem töötanud ka kunstnikud Katarina Klett ja Annika Lindemann ning festivali tegevjuht Kadi Rutens.

Klett ja Lindemann lõpetasid eelmisel aastal Eesti kunstiakadeemia stsenograafia erialal. Klett oli mulluse Draama ajal vabatahtlikuna abis festivali kunstnikul Maret Tammel.

Lindemann on teinud lavakujundustöid Tallinna linnateatris, Draamateatris ja Ugalas. Praegu on tal käsil Vanemuise lavastuse «Estoplast» kujundus, esietendus on novembri lõpus Sadamateatris.

Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorraldust õppinud Rutens vaatas mullu isukalt Draama etendusi, kuus aastat tagasi oli aga abis vabatahtlikuna ja värvis muu hulgas planke punaseks. Vahepeal töötas ta Pimedate Ööde filmifestivali tiimis pealinnas ja osales ka Tallinn Music Weeki korraldamisel.

Eelmisel aastal otsustasin Tartusse tagasi tulla, sest ma olen siit pärit,» lisas Rutens.

Suur osa kujundajate jõust ja ajast läheb täna-homme-ülehomme uue teatri loomisesse. Nimelt algab Draama 1. septembril Tartu ülikooli vanas kirikus Teatro Poetico avamisega. See on luuleteater, mis tegutseb vaid festivali ajal.

Draama nüüdne kuraator Tõnu Õnnepalu tegi kuuele lavastajale või näitekooslusele ettepaneku tuua festivali ajaks välja luulel põhinev või luulest inspireeritud lavastus. Autorite ja tekstide osas olid tegijatel vabad käed.

Erinevate tegijate loodud ning erinevatest impulssidest ajendatud, eri kooslustes ja paikades harjutatud lavastustest moodustubki Teatro Poetico repertuaar.

Valmivas teatris astuvad publiku ette järgmised kooslused: Aleksander Eelmaa, Pääru Oja ja Tõnu Õnnepalu; Mait Joorits ja Kaia Karjatse; Lembit Peterson ja Theatrum; Mirko Rajas ja teatrirühmitus Frank; Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti tudengid; Tiina Mälberg ja Taavo Remmel.

Viimati nimetatud asendavad lavastusega «kevad ja suvi ja» 6. septembril Teatro Poetico repertuaaris etenduma pidanud lavastust «Luuleklubi Nartsiss: tagasi löömameeste juurde». Tegevjuhi Kadi Rutensi sõnul on see kavas seni ainus muudatus ja loodetavasti ainsaks jääbki.

«Tagasi löömameeste juurde» etendusele müüdud piletid ostetakse tagasi või soovi korral kehtib sama pilet asendusetendusele «kevad ja suvi ja».

Põhiprogramm

Põhiprogrammi on Draama kuraator Tõnu Õnnepalu koos oma meeskonnaga, kuhu kuuluvad Maarja Helena Meriste, Priit Põldma ja Kaarel Kuurmaa, valinud kaheksa lavastust.

Esimesed neist on kavas festivali teisel päeval 2. septembril: Sadamateatris Andres Noormetsa poolt Endlas lavastatud «Vaikus», Tartu Uues Teatris Alo Kõrve «Neli aastaaega» (Tallinna linnateater) ja Tartu kammivabriku klubis Ivan Strelkini «Õnn kaasa» (Vene Teater).

Järgmised päevad toovad publiku ette Ingomar Vihmari «Külalise» (Eesti draamateater), Lembit Petersoni «Ma olen tuul» (Theatrum), Ari Num­mi­neni «Petroskoi» (Telakka / Vanha Juko / Rakvere teater), Renate Valme «Pure mind» (Kompanii Nii / Tartu Uus Teater) ja Maria Petersoni «Tuvi» (MTÜ Arhipelaag).

Kas teate?

Nädal täis teatrit

• Eesti teatri festival Draama algab 1. septembril kell 17 Tartu ülikooli vanas kirikus (Jakobi 1) uue teatri Teatro Poetico avamisega.

• Avamisele  järgneb Tõnu Õnnepalu lavastuse «Meil siin Hüperboreas» esietendus.

• Festival kestab 7. septembrini.

• Kavas on 20 lavastust.

• Draama seekordne kuraator on kirjanik Tõnu Õnnepalu, kes koos oma meeskonnaga on valinud põhiprogrammi kaheksa lavastust.

• Festival avatakse pidulikult 2. septembril kell 16 Küüni ja Poe nurgal koos Draama paviljoni avamisega.

Kunstiturg – see on imelihtne!

Al Paldrok jagab värskes Sirbis näpunäiteid, kuidas kunstnike liit saab kaasa aidata kunstituru loomisele.

Kunstituru puudumise tõdemine kipub viimasel ajal olema kunstikeskustelu tulemus. Tahaksin Ku-Ku klubis rääkida värviringi puuduvatest neoontoonidest ja arutleda performance’i uusimate suundumuste üle, kuid kõik jahuvad nagu püha mantrat: Eestis pole kunstiturgu.

Kunstiturg ei ole puravik, kes ise pärast vihma välja tuleb, see on vaja tekitada. Kes siis veel, kui mitte kunstnike liit, keda nimetati alles hiljuti ajakirjanduses Eesti suurimaks miljonikäibega kontserniks ja kellel lasub selleks ka põhikirjaline kohustus: «KL edendab ja kaitseb oma liikmete professionaalseid, sotsiaalseid ja majanduslikke huve».

Materiaalsed ressursid. Tallinna Kunstihoone ja selle galeriid, EKLi Vabaduse galerii Vabaduse platsil, Hobusepea ja Draakoni galerii vanalinnas, vabagraafikute ühingu pinnad kunstihoone hoovis, Arsi hoone jt on tohutu materiaalne ressurss ja algkapital toimiva kunstituru tekkeks. Vaid Armanidel ja Hugo Bossidel võiksid olla sellises kohas kommertspinnad, müügigaleriid võivad sellest vaid unistada. Praegu ei tegele mitte keegi üheski nendest galeriidest kunstikorraldamisega (art management).

Eestis valitseb kunstivallas banaalpragmaatilist terminoloogiat kasutades olukord, kus tootjad valmistavad kõrge­kvaliteedilist toodangut, on olemas suure­pärane turuhoone ja kaupluste kett, kus kauba sortimenti vahetatakse iga paari nädala tagant, aga info sellest ei jõua huvilisteni. Ladudes ootab kaupa  aga ajapikku hävinemine. Raul Meele suurnäitusel Kumus on väljas sarjad, mille ma oma algatusel tema maakodu pööningult neli-viis aastat tagasi rottide ja hallituse käest päästsin: viisin ligi tonni tema 1970ndate loomingut Pärnusse Non Gratasse hoiule.

Kunstikorraldamine. Eespool loetletud galeriides peaks töötama galerist-mänedžer-müügispetsialist. Tavaliselt aitab sõnast «galerist», aga meil kipub see tähendama isikut, kes kord kuus teoste nimesilte välja lõikab. See ei tähenda, et kunstnike liit peaks muutuma kommertsasutuseks: ei tohi teha järeleandmisi näituseprogrammi kvaliteedis ega suunitluses, tuleb vaid hakata sihiteadlikult looma kunstiturgu, alustada kas või initsiatiivgrupi loomisest. Selle teostamiseks ei ole vaja eraldi vahendeid, galeristid tuleb võtta tööle tulemuspalga alusel: kes hakkama ei saa, ei ole ka pädev. Iga kunstikaubandusest huvitatud isik oleks sellise võimaluse üle  seitsmendas taevas. Ei maksa arvata, et meil selliseid inimesi ei leidu, nad tuleb vaid üles otsida ja neid motiveerida. Eestis on ju kommertsgaleriid tegutsenud aastakümneid: Haus, Vaal, Temnikova ja Kasela, oskusteavet kui palju. Valdkonnad tuleb vaid kokku viia. Meist ida pool on sajamiljoniline venekeelne publik, lääne pool ingliskeelne keskkond, rääkimata Põhjamaadest. Tallinna galeriide süsteem tuleb ühendada linnagaleriide võrguga üle Eesti ja käivitada ka neis samasugune praktika.

Virtuaalsed ressursid. Enamikul eesti kunstikorüfeedest vanameistritest pole oma kodulehtegi. Põhjamaadel teeb iga erialaliit oma liikmetele elementaarse veebilehe. Koduleht ei ole eesmärk, vaid vahend, selle täiustamisega tuleb pidevalt tegeleda. Lõuna-Rootsi kunstnike liit tekitab iga kahe kuu järel virtuaalkeskkonna, kus ateljeedes loodu vahendatakse galeriidele, kogujatele, investoritele ja kunstiostjaile. Loovisik ise ei pea sellega vaeva nägema.

Kunstiinvestorid. Investeerijaid ei huvita Sirbi artiklid või elitaarne tehnika, millega värvimängud on paberile kantud. Neid huvitavad arvud ja kasum. See on Eesti kunsti puhul suurepärane: kui näiteks nongratalaste maale võis osta kümme aastat tagasi paarisaja euroga, siis nüüdseks on see paljude puhul kasvanud peaaegu paarikümnekordseks. Vähe on sellise tootlikkusega nii riskivabasid investeerimissfääre. Kahjuks ei ole kedagi, kes selle sihtgrupiga sellist retoorikat pruugiks.

Positiivne kuvand. Investeerimine nõuab positiivset investeerimiskliimat, sellega aga kunstivaldkond ei hiilga. Kui vaadata kunsti kajastamist pressis, siis on peaaegu eranditult tegemist üksteise sarjamisega. Piisab vaid avalikku ruumi püstitada kunstiteos, kui kunstirahvas sööstab üksmeelselt barrikaadidele ning võitleb püstitatud objekti vastu. Kõiki viimasel ajal kunstiinstitutsioonide etteotsa valitud isikuid on saatnud negatiivne vastukampaania. Ükski investor ei taha investeerida sellisesse keskkonda.

Samuti toimib ka meie kunstikriitika: pruugib vaid kellelgi saavutada rahvusvaheline tuntus, kui meie kunstiteadlased selle pea peale keeravad. Eesti päevalehtedes on kaotatud kunstitoimetaja koht, vahest seetõttu, et nende artiklid olid mõistetavad vaid asjassepühendatuile. Kunstihuvilist publikut ja investorit ei huvita kuraatoripositsioonid või organisatoorsed probleemid, kunstiäris otsitakse loomingulist isiksust ja tema vaimsuse materiaalset väljendust.

Kunstiostmine põhineb müüdil, investeerimine nagu kunstki intuitsioonil. Meie kunstimaailm peaks neid müüte tekitama. Seetõttu peaksid Eesti kesksed näitusepaigad, ka Kumu kunsti­turu huvides esitama eelkõige eesti kunstnike loomingut. Pikemas perspektiivis toob see palju enam sisse kui lühiajaline kasum saatkondade kinni makstud välisstaaridele.

Kunsti ei osta vaid investorid, kõrgkunsti nägu tuleks pöörata ka rahva suunas ja tekitada taas olukord, kus igas kodus on vähemalt üks tõeline kunstiteos. See oleks Eesti elanikkonda arvestades paarisaja tuhande teose turg. Selleks tuleb kunst tuua välja galeriiseinte vahelt. Tallinna kesklinnas ei toimu juba ammu ühtegi iga-aastast päriskunsti festivali. Vabaduse väljakul, Harju tänaval, kunstihoone hoovis jne tuleks nädalavahetustel korraldada vingeid kunstisündmusi ja -aktsioone.

Vaimsus. Kõige selle juures ei tohi muidugi unustada kunsti põhieesmärki, vaimsust, olla ühiskonna spirituaalne päästik, alternatiivsete strateegiate juurutaja, teenäitaja.

Kunstihoobade juurde kinnistatud võiksid vaadata peeglisse, kas neil on ikka küllalt sarmi, karismat, intellektuaalset jõudu ja verbaalse eneseväljenduse oskust.

Me ei tee kunsti selleks, et sellega end ära elatada, et olla «market – money», kellegi lõbustaja, kloun. Ühiskond vajab vaimseid liidreid.

Lokk läheb A-klassi

Silmad ei taha uskuda, aga paber ei valeta. Berliin, Cannes, Shanghai, Moskva, Veneetsia, Montréal, Tokyo ... ja Tallinn. Viieteistkümnendana seal kõrval. Nii on otsustanud rahvusvaheline produtsentide liitude föderatsioon, mis akrediteerib filmifestivale, et lihtsustada tootjate ja levitajate orienteerumist kireval festivaliturul.

Mitteametlikult on seda mittespetsialiseeritud võistlusprogrammiga seltskonda nimetatud ka A-klassiks. Tegelikud jõujooned paneb paika muidugi elu ise, aga meie regiooni liidriks võiks PÖFFi nimetada küll.

Vaataja ei pruugi sest kohe otsest kasu lõigata, kui just Lars von Trieri masti mehed siia ei hakka saabuma, mida on siiski raske uskuda. Aga uhkem tunne võiks olla ka niisama. Rääkimata Tallinnale ja Eestile sülle kukkuvast reklaamist.

Tiina Lokk lendab jätkuvalt sealpool pilvi.

 

Arvustus: kui armastus kaotab valikud

Vanemuise 145. hooaja avalavastus toob publiku ette seitse uut näitlejat.

 

Vahitornilikult ülepaisutatud paradiislik lavakujundus tõmbab Sadamateatri saali sisenedes hinge kinni – papile maalitud imalat ilu on liiga palju. Kui laval hakkavad püüdlikult silmi pööritades rääkima Hernehirmutis (Markus Dvinjaninov) ja flirtivalt naeratav lehm (Kärt Tammjärv), siis hakkab aju paaniliselt otsima vastust küsimustele, et mida ma siin teen, kas see on lastelavastus, kui kaua see veel kestab…

Vanemuise 145. hooaja avalavastus «Armastan! Armastan! Armastan!» vajab sisseelamiseks aega. Grusiinist lavastaja lüüriline armastuslugu kasutab esteetilist keelt, mis eesti teatris on harjumatu või pigem näide kehvast lastelavastusest.

Kui end lubada loo meelevalda, siis asetub kõik õigetele kohtadele. Saalist väljudes võib südamerahuga väita, et kunstnik Silver Vahtre lavakujunduseta ning lehma ammuu-ammuudeta poleks «Armastan!...» sugugi õnnestunud, kuid õnnestunud see lavastus on.

Vanemuine nimetab Avtandil Varsimašvili kirjutatud ja lavastatud «Armastan!...» Gruusia «Romeoks ja Juliaks». Nii ongi, loo käivitavaks jõuks on armastus – 20-aastane Nikala (Reimo Sagor) sebib ära aasta noorema Tamta (Jaanika Arum).

Muinasjutud lõppevad lausega, et «kui nad veel surnud ei ole, siis elavad nad õnnelikult koos veel praegugi», ent «Armastan!...» pole muinasjutt. Venemaa väed tungivad Lõuna- Osseetiasse ja Gruusia paradiisliku küla idüll laguneb.

Aega, mil Tamta ja Nikala ainsaks mureks oli leida teineteise hellitamiseks sobiv paigake, noorte muretust, rõõmu ning elukergust võimendataksegi vahitornilikult magusa maailmaga. Teiseks vaatuseks on ilus elu jäädavalt möödas ning lilli katavad sõjaväe maskeerimiskangad.

Lisaks mehe-naise armastusele on «Armastan!...» teema kodumaa-armastus ning kohustus vastutada, andestada ja leppida.

Kas sõdur, kes täidab käsku, on süüdi ja kuidas ta saab süü (iseenda ees) lunastada? Millised valikud on raseda kallima juurest sõtta mineval poisil? Mida tunneb naine, kes pole tahtnud saada abikaasaks ega emaks? Kas sõjas armsama kaotanud naine saab andestada venelasele, kes on olnud sõdur ja võib-olla tema mehe mõrvar?

Vanemuise uuslavastus annab neile küsimustele vastused. Võib-olla on välja pakutud vastused liialt lihtsustatud ning tõukunud materiaalsetest valikutest, kuid ehk on need vastused siirad. Arvestades, et näidendi autori-lavastaja poeg osales 2008. aasta sõjas.

Ukraina sõja tõttu veelgi olulisemaks tõusnud poliitilistele teemadele lisaks on «Armastan!...» lavastus eriline ka näitlejate tõttu – laval on Jaanika Arum, Linda Kolde, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor ja Markus Dvinjaninov ehk seitse kevadel lavakooli lõpetanud noort, kes sidusid oma tuleviku Tartu teatriga.

Lavastuses mängib ka «vana» vanemuislane Tanel Jonas, kelle kehastada on Stalini välimusega vanaisa. Vaevalt, et Gruusia lavastaja teab eesti teatris ja Vanemuises toimuvat, kuid eks ole sümboolne, et 2004. aastal Vanemuise teatriga liitunud näitleja mängib tolmunud kuju – kui vanaisa end laval patsutab või liigub, siis saadab teda jahupilv – noorte, kes peaksid Vanemuisesse tooma uue hingamise ning Eesti vanima teatri taas ka tänasel päeval oluliseks muutma, rollid on elusad ja värvilistes kostüümides. Potentsiaali uutes vanemuislastes on, seda näitab ka «Armastan!...».

Armastajatest oli rohkem mänguruumi Jaanika Arumil Tamtana, sest lisaks õrnalt õhkavale noorele neiule sai ta näidata ka väsinud, hirmunud ning vihast naist (just naist, mitte enam neiut). Reimo Sagori Nikala jäi teises vaatuses peaaegu, et vaid tumma vaatleja rolli.

Lisaks esimesele armastajale on juba praegu Arumis sügavust mängida küpseid naisrolle ning tuleb loota, et teater talle selliseid võimalusi ka pakub ega jää kinni tema tütarlapselikku välimusse.

Sagoriga näib ühte tüüpi näitleja olevat Veiko Porkanen (koer, Badri, Vitali), nende kehalist sarnasust kasutas kavalalt ära ka Gruusia lavastaja. Mõlemad on suure lavalise energiaga noormehed, jõulised näitlejad, kes suudavad mängida nii väärikat täiskasvanud meest kui ka lustlikku poisikest.

Milliseks kujuneb näitlejana Markus Dvinjaninov, seda on pisut üle mängitud Hernehirmutise rolli põhjal raske ennustada. Paistab, et noores Dvinjaninovis on kiirelikku koomilisust. Vanemuise lavastus ei avanud veel Marian Heinati (Kilpkonn, Ni, Naabrinaine) ja Linda Kolde (Part ja Kala) võimeid, nad peavad oma tugevad küljed publikule veel meeldejäävaks mängima.

Ka Kärt Tammjärvel oli lavastuses «Armastan!...» mängida mitu rolli (Lehm, Jõgi, Liblikas, Lammas), ent ta tõusis teistest esile sügava ja kohati karedalt, ent samas laulvalt kõlava häälega. Usun, et tema kohta saab tulevikus kirjutada «iseloomuga näitleja, kes magnetina tõmbab publiku pilku».

Jaanika Arum, Linda Kolde, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor ja Markus Dvinjaninov läksid lavakooli õppima seepärast, et nad armastasid teatrit ega saanud teisti. «Rohkem kui kunagi varem,» nii vastatakse «Armastan!...» etenduses Hernehirmutise esitatud küsimusele, kas ikka veel armastad.

Olla repertuaariteatris näitleja ajal, mil kunstilise õnnestumise kõrval on jumalaks piletitulu, on proovikivi. Aga vaataja ja kriitikuna ootan lavale näitlejaid, kes kogu hingest hüüavad: «Armastan! Armastan! Armastan!». Tartus Sadamateatris mängitavas lavastuses nad seda teevad.

Armastan! Armastan! Armastan!

Autor ja lavastaja Avtandil Varsimašvili

Tõlge gruusia keelest Natali Lohk

Kunstnik Silver Vahtre, muusikaline kujundaja Avtandil Varsimašvili

Osades Jaanika Arum, Linda Kolde, Kärt Tammjärv, Marian Heinat, Veiko Porkanen, Reimo Sagor, Markus Dvinjaninov, Tanel Jonas

 

Liiga lühike kastmisvoolik aitas lahendada Stonehenge`i mõistatust

Briti arheoloogide sõnul aitas liiga lühike kastmisvoolik lahendada megaliitehitise Stonehenge`i ühte mõistatust.

Ilmnes, et Stonehenge oli kunagi täiuslik kiviring, edastab The Telegraph.

Mõistatus sai lahenduse kui väga kuiv suvi paljastas kohad, kus kunagi olid kivid.

Wiltshire´is Salisbury tasandikul asuva ehitise ümbrust kastetakse, et sealne rohi oleks niiske ja roheline.

Sel aastal jäi aga kastmisvoolik liiga lühikeseks ning see ei ulatunud igale poole. Muruosad, mis vett ei saanud, kõrbesid ära. Paljastus maapind, milles oli näha seal kunagi olnud suurte kivide jäljed.

Teadlaste sõnul mõjutavad pikka aega mingil alal olnud objektid sealset taimekasvu. Taimekasv jätkub samamoodi ka siis, kui objektid on kadunud.

Stonehenge´i hooldustöötajad märkasid kummalisi lohkus paiku, mis viitavad, et seal võisid varasemal ajal kivid olla.

Ajaloolased on pikka aega pead murdnud, kas Stonehenge oli kunagi täiuslik ring või mitte.

Paigas tehtud mitmed uuringud ei ole seni sellele kindlat vastust andnud.

Wikipedia: Stonehenge on neoliitikumi ja pronksiajastu monument.

Arheoloogide arvates ehitati see millalgi 2000 – 3000 eKr. 2008. aastal süsinikmeetodil uurimine näitas, et esimesed kivid pandi püsti millalgi 2200 – 2400 eKr.

Varasema uuringu kohaselt pandi sinakad kiltkivid paika juba millalgi 3000 eKr.

Välja on pakutud, et Stonehenge on võinud olla nii jumalate kummardamise paik, matmispaik, ohverdamiskoht kui ka observatoorium.

Viimasele viitavad talvise pööripäeva päikesekiirte langemine kivide vahel.  

Kontoritaimed aitavad tõsta tööviljakust 15 protsendi võrra

Briti Cardiffi ülikooli, Austraalia Queenslandi  ülikooli, Hollandi Gröningeni ülikooli ja Briti Exeteri ülikooli uuring näitas, et kontoris olevad taimed aitavad tõsta tööviljakust 15 protsendi võrra.

Samas aga spartalik ümbrus võib tööviljakust kahandada, edastab The Telegraph.

Varasemad uuringud on näidanud, et taimed kahandavad tööstressi ning kasvatavad heaolutunnet.

Psühholoogide sõnul peaks juhid investeerima kontoritaimedesse, kuna need aitavad kaasa loomingulisusele ja innovaatilisusele.

«Spartalikud kontoriruumid on pigem tööd takistavad. Taimed seevastu tekitavad mõnusa õhkkonna, aitavad tööle keskenduda ning olla produktiivne,» selgitas psühhoog Marlon Nieuwenhuis.

Ta lisas, et tänapäeval on töö väga kiire ning ajurünnakuid vajatakse aina rohkem. Kui ümbrus on meeldiv, siis tekivad ka head ideed kergemini.

«Uuring lükkas ümber levinud arvamuse, et mida vähem on kontorilaual asju, kaasa arvatud taimi, seda produktiivsem ollakse,» lisas uurija.

Psühholoogid uurisid kontoreid mitu, kuud lisades neisse taimi ning võttes ära.

Uuring näitas, et mida enam oli kontoris taimi, seda mõnusamalt töötajad end tundsid nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt.

 

Euroopa võttis sanktsioonidega mõtlemisaega

Euroopa Liit võttis vastu hommikut endale veel nädala mõtisklusteks selle üle, kuidas Moskva-vastaseid sanktsioone laiendada – kuigi Ukraina president hoiatas, et aeg totaalse sõja vältimiseks on otsa lõppemas.

«Ma arvan, et me oleme väga lähedal punktile, kust tagasipöördumist ei ole. See punkt on täieulatuslik sõda, mis on juba alanud separatistide ja Vene regulaararmee üksuste kontrolli all oleval [Ukraina] territooriumil,» ütles Petro Porošenko Euroopa Liidu liidrite tippkohtumisel Brüsselis.

Nagu kirjutab Financial Times, rõhus Saksa kantsler Angela Merkel sellele, et EL peab nädala jooksul leidma sanktsioonidele rohkem sihtmärke, kuid välistas võimaluse, et lääs võiks Ukrainat relvastada.

«Me ei tohiks isegi mitte luua sellist muljet, et me võiksime luua lahenduse saates [ukrainlastele] relvi ja tugevdades Ukraina armeed,» ütles Merkel.

Tippkohtumise sanktsioone puudutavas lõppjäreldustes teatasid Euroopa Liidu 28 liikmesriiki, et Euroopa Komisjon peaks «lisama oma ettepanekule sätte, mille alusel lülitatakse nimekirja iga isik ja institutsioon, mis separatistidega Donbassis asju ajab».

Vaatamata kasvavale tõstusmaterjalile Vene vägede tegutsemisest Ukraina idaosas on Euroopa Liit jätkuvalt lõhestatud sanktsioonide «raskusastme» osas.

Mitmed riigid kardavad, et kõvemad sanktsioonid vallandavad avaliku kaubandussõja Venemaaga, mis on ähvardanud anda vastulöögi Euroopa tootvale tööstusele. Nagu ütles Financial Timesile diplomaatiline allikas, väljendasid sanktsioonide karmistamise üle muret Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariik ja Küpros.

Leedu president Dalia Grybauskaite oli tippkohtumisele saabudes aga rõhutanud, et Euroopa Liidu tugi peaks minema sanktsioonidest kaugemale. «Venemaa on praktiliselt Euroopaga sõjas. Me peaksime Ukrainat sõjaliselt toetama ja saatma Ukrainale sõjalisi vahendeid,» ütles Leedu riigipea. 

Venemaa saadik Euroopa Liidus Vladimir Tšižov ütles, et Vene vägede süüdistamine võitluses osalemises on «äärmiselt kahetsusväärne» ning kinnitas, et see on «Kiievi propaganda» töö, kes üritab Euroopa liidreid uuele sanktsioonide raundile õhutada. 

Videolugu: "Ma olengi koer»

Arter käis külas Aivo Sihvartil, kelle missiooniks on jalutuks jäänud koertele uue võimaluse andmine neile abirattaid valmistades.

 

Martin Noorkõiv: kas me oleme väärt päästmist?

Järjest selgemaks saab, et sõjakoldeid tekib maailma aina juurde, mitte ei jää vähemaks, tõdes Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Martin Noorkõiv oma kõnes tänasel ülikooli avaaktusel.

Lugupeetud rektor, linnapea, maavanem, kallid tudengid, kogu akadeemiline pere!

Palun tõstke käed kõik need, kes on lugenud mõnd Harry Potteri raamatut või vaadanud mõnd Harry Potteri filmi? (enamus tõstsid käe) Väga hea, mina olen ka. Olen lugenud läbi kõik raamatud, esimest seitse korda, teist kuus, kolmandat viis korda jne. Iga kord kui uus välja tuli, pidi ju kõik eelmised ka üle lugema...

Minu lemmik tegelane oli Dumbledore. Minu lemmikud kohad raamatus olid sageli need, kus Dumbledore kõnet pidas, eriti kooliaasta alguses. Ma soovisin tol ajal alati, et ka päriselt oleks mõni kooliaasta algus nii põnev nagu raamatus - et direktor tuleks ette ja ütleks, et sel aastal ei maksa kolmandale korrusele minna, sest seal võib surma saada... või et äsja põgenes vanglast eriti ohtlik kurjategija ja nüüd on kooli ümber dementorid valves. Oleks olnud märksa põnevam.

Täna olen ma ette valmistanud just sellise kõne, täpselt sellise, nagu oleksin tahtnud kuulda kõik need aastad. Kuid täna, teades mis on selle kõne sisu, siis ma enam ei taha.

Täna ma soovin, et saaksin teile rääkida hoopis sellest, kuidas võtta oma ülikooliajast maksimum, õppida öösiti eksamiteks, tutvuda maailma kõige ägedamate inimestega, leida poiss- või tüdruksõber, liituda mõne tudengiorganisatsiooniga... täna tahaksin teile rääkida sellest, kuidas ülikool on teie elu parimad aastad.

Kuid kahjuks ma ei saa. Kahjuks elame me teistsuguses maailmas. Kahjuks elame me maailmas, kus Putini Venemaa on asunud vallutama Ukrainat ja ähvardab samaga kõiki teisi endisi nõukogu liidu maid, sealhulgas meid. Üle 100 000 inimese on praeguseks hetkeks pidanud lahkuma oma kodudest Ida-Ukrainas. See on terve Tartu linna jagu inimesi. 2600 inimest on surnud oma kodus, Ukraina pinnal, sõjas mida ei ole välja kuulutatud, relvadega mida ei ole olemas, tulistatuna tuhandete venemaa sõdurite poolt, kes on parasjagu juhuslikult „piirkonnas puhkusel“. Ning kui nad sealt puhkuselt enam kunagi tagasi ei tule, siis ei olnud ka neid kunagi olemas, hoolimata neid taga leinavatest emadest ja naistest ja noortest lastest.

Ja see kõik ei toimu kusagil kauges Aafrika külas. See toimub siinsamas, paaritunnise lennu kaugusel.

Inimestena on meie jaoks loomuomane püüda vältida ebameeldivaid teemasid. Rääkimata sellistest, milles me ka päris kindlad ei saa olla. Kuid me ei saa enam riigi ja rahvana seda teemat vältida, me ei saa lihtsalt jätkata oma igapäevast elu nagu midagi ei oleks juhtunud. Me ei saa lihtsalt tulla ülikooli avaaktusele, panna kenad riideid selga, laulda toredaid laule ja alustada rõõmsalt uut kooliaastat.

Paljud teist tõenäoliselt tahaksid ka praegu, et ma lõpetaksin sel teemal rääkimise. Ma saan sellest aru. Ärgu keegi arvaku hetkeksi, et sellest kerge rääkida on. Kuid sellest rääkimist lõpetada me ei tohi. Ükskõik kui ebameeldiv see ka ei oleks. Eesmärk ei ole paanikat tekitada. Mitte hirmu, vaid jõudu ja tahtmist midagi selle suhtes ette võtta. Midagi ära teha. Seni, kuni veel saab.

Alates uue peaministri ametisse astumise kõnest on paljud asunud otsima Eestile uut narratiivi. Minu meelest on see lihtne, minu meelest on meil vaid üks küsimus – kuidas teha nii, et Eesti oleks väärt kaitsmist? Mitte lihtsalt valmis vastu võtma NATO vägesid, mitte lihtsalt lepingu järgi kaitstud, vaid sisuliselt ja vaieldamatult väärtuslik. Ja mitte ainult meile, vaid kogu maailmale. Inimestele, kes peavad valima meie vabaduse ja enda heaolu vahel. Keskmisele Ameerika elanikule. Sest Ameerika ei saa olla korraga kümnes sõjas. Järjest selgemaks saab, et sõjakoldeid tekib maailma aina juurde, mitte ei jää vähemaks. See on ainult aja küsimus kui USA Iraaki jälle sisse peab minema, samal ajal on kogu maailmas järjest kerkimas uusi, meie jaoks kaugeid ja ebaolulisi, aga maailma jaoks võtmetähtsusega konflikte.

See hetk kui tekib reaalne vajadus NATO abi järele, on väga tõenäoliselt just see hetk, kus on miljon põhjust, miks NATO meile appi tulla ei saa. Ja just sel hetkel ei ole küsimus ainult sõjaväes ega lepingutes, vaid just selles, kas me oleme väärt päästmist. Kas me oleme väärt päästmist... Sel hetkel loeb vaid läänemaailma tunnetus – vastus küsimusele, kust läheb viimne piir, millest alates on lääne tsivilisatsioon sellises ohus, et raha ja heaolu enam ei loe, sest küsimus on selle tsivilisatsiooni säilimises. Kas Eesti on täisväärtuslikult osa sellest tsivilisatsioonist ja kas meie kaotamine on lääne inimestele vastuvõetamatu?

Ma ütlen ausalt. Ma ei usu, et see praegu nii on. Kuid ma olen 100% kindel, et seda on võimalik teha ja et selle tegemisse peaksite teie siin, Tartu Ülikooli tudengid ja teadlased ja õppejõud andma kõige suurema panuse.

Ilmselt on enamus teist kuulnud väidet, et mitte kunagi ei ole olnud sõjas kaks riiki kus mõlemas on McDonald’s. Kuigi see väide on vaid müüt, siis ma usun, et siin peitub päris oluline tõetera. Inimesed hoolivad sellest, millest nad hoolivad. Ärme oota teistelt aateid ja idealismi, mida me endasgi leida ei suudaks. Needsamad inimesed, kes lõpuks otsustavad meie saatuse, on inimesed nagu meiegi – oma kiiksude ja hirmude ja lemmikutega. Ning just neist viimastest tahan ma rääkida – üks asi on kaitsta üht toredat riiki. Hoopis teine, on kaitsta üht toredat riiki, kust on muuseas pärit mu lemmik laulja või kirjanik või kus on koht kus ma oma pulma aastapäeval puhkusel käisin. Mida ma öelda tahan, on et kui näiteks Bill Gates elaks ja töötaks Tartus või Lady Gaga oleks Eesti päritolu, oleks palju suurem tõenäosus, et ameerika avalikkus toetaks USA sõjalist kaitset balti riikidele.

Kuid kellest sõltub see, et maailma jaoks olulised inimesed oleksid Eesti päritolu või elaksid siin? Kellest sõltub see, et siin tehtaks maailmatasemel filme või muusikat või arhitektuuri või ettevõtlust või teadust? Kellest sõltub, et meil oleks rohkem Arvo Pärte või Skype’e või Kerli Kõivusid?

Me kõik teame seda vastust... Meist. Meist sõltub.

Meie teha on, et Eesti oleks väärt kaitsmist. Meie ehitada on selline riik kus tehtaks maailmatasemel asju kõikvõimalikes valdkondades.

Selleks lõime me üliõpilasesindusega eelmisel aastal „ole rohkem“ ideestiku. Ideoloogia, mille järgi õige tudeng ei ole mitte see, kes püüab vähimaga end kuidagi läbi vedada ja Rüütli tänaval õlut lürbib, vaid see kes annab endast kõik, et saada parimaks versiooniks iseendast.

Tänaseks on sel üleskutsel tekkinud muidugi hoopis teine väärtus. See ei ole oluline mitte ainult isiklikust perspektiivist, vaid see võib olla saanud meie vabaduse kõige paremaks garantiiks.

See ongi minu üleskutse teile. See on see, mida igaüks meist saab teha nende ohtude suhtes - olla rohkem! Panna kogu oma aeg, iga viimanegi hingetõmme sellesse. Mitte puhata loorberitel, ei riigi, ühiskonna ega üksiku Tartu Ülikooli üliõpilasena. Leida viise kuidas areneda, kuidas saada iga päev veidi paremaks ja seeläbi teha Eestit iga päev ka veidi paremaks, veidi ilusamaks, veidi targemaks, veidi väärtuslikumaks maailmale.

Me elame hirmuärataval ajal. Me elame hirmuäratavas maailmas. Kuid me oleme julged. Me oleme üles ehitanud oma riigi. Me oleme liitunud NATO ja Euroopa Liiduga. Ja me oleme täna siin, ajaloost läbihõngunud sammaste vahel, valmis vastu seisma neile ohtudele, valmis võitlema selle riigi ja selle vabaduse eest, mis meile nii raskelt kätte on tulnud. Me oleme selleks valmis. Aitäh.

Mis on kõige olulisem muutus, mis lähiaastatel lapsevanemate abil tuleks saavutada?

Vastavad Huvitava Kooli nõukoja liikmed

Maris Hellrand 
vabakutseline meediakonsultant

Kui valida üks lihtne asi, mida koolis saaks vanemate abiga muuta ja millel oleks suur mõju, siis võiks see olla õuesõpe. 

Kurb oli teise klassi poistega ilusate sügis-ilmade ajal toas istuda ja loodusõpetuse töövihiku piltide järgi puude nimetusi õppida. Samas on Eestiga sarnase kliimaga riikides –  Soomes, Rootsis, Norras – sadu lasteaedu ja algkoole, mis tegutsevad aasta läbi ainult õues. Nn metsakoolide liikumine on jõudnud suisa Jaapanisse ja Londoni kesklinna. Õuesõppe kasuks räägivad paljud uuringud, mis näitavad, et laste stressitase on madalam, keskendumisvõime kõrgem, motoorika parem ning ka akadeemilised oskused tugevamad. Rääkimata sellest, et digimaailma ahvatluste tõttu muutuvad lapsed vähem liikuvaks ja tubasemaks. 

Tavakooli õpetajale tundub aga mõte 25 algklassi lapsega päev otsa metsas mütata ebamugav ja hirmutav. Väidetakse, et lapsed ei ole sellega harjunud ja möllavad niisama või jooksevad laiali ja kaovad ära vms. Vaadates näiteks Rootsi Sgoksmulle koolide aastakümnete pikkuseid kogemusi on need hirmud põhjendamatud. Seega oleks minu ettepanek, et vanemad aitaksid kaasa näiteks ühe õuesõppe päeva läbiviimiseks iga nädal. See võib toimuda ka kesklinna pargis, kui päris metsa minna on keeruline. Materjale ja infot selle kohta, kuidas õues saab õppida kõiki aineid vähemalt algkooli õppekava ulatuses, leidub kuhjaga. Rääkige oma õpetajaga ja julgustage teda proovima!

Kersti Kaljulaid 
Euroopa Kontrolli-koja liige

Lapsevanemad peaksid palju aktiivsemalt kooli ümber koonduma ja moodustama kogukonna. Muidugi tähendaks see sagedasemat vanemate kaasamist otseses õppetöös – algklassides sobib väga hästi näiteks lugemishetk, kus lapsevanemad saavad oma lapsepõlve lemmikraamatuid klassile ette lugemas käia. Õuesõppesse saab kaasata enam kui 1-2 lapsevanemat, keda on vaja laste turvalisuse tagamiseks. Olgu koostööks kasvõi pisike lumesõda pärast tunde, aga olgu palju vanemaid ja kõigil tore. 

Klassi lapsevanemad lihtsalt peavad olema peaaegu sõbrad, et siis, kui kätte jõuavad keerulised teismeliseaastad, söandaks teistele kasvõi helistada, kui oma või mõne teise lapse käitumise üle tahaks nõu pidada.

Kooli lapsevanematel on vaja üksteist tunda, et aidata koolil koos areneda – niisiis on tore, kui kool ja vanemad võtavad ühiselt ette ka vaid vanemaile mõeldud üritusi – loenguid, ühissportimist, jõulu- ja lihavõttelaatasid või muud meeldivat. Tuttavatel inimestel tekib ikka ühise teema ümber palju ideid, kui nad on omavahel harjunud kokku saama. Niisiis on koolidel aktiivsetest ja reaalsetest, mitte vaid meililistidest koosnevatest vanemate suhtlusvõrgustikest kindlasti kasu ja abi. Sealt just tulebki palju ideid, mis kooli lähiaastatel põnevamaks saavad muuta.

Kristi Klaasmägi 
SA Noored Kooli tegevjuht

Vanemate eestvedamisel peavad kool ja kodu moodustama meeskonna, mis töötab sama eesmärgi – laste võimete välja arendamise ja rõõmsa, kõrgete eesmärkidega õppimise nimel. See tähendab lapsevanemate suuremal määral koolielus kaasa rääkimist, kooli visiooni eest vedamist ja selle nimel kaasa töötamist. Lapsevanematel on erinevad praktilised teadmised ja eluvaldkondade kogemus – see on suurepärane õppematerjal, mille abil teha õppimist huvitavamaks ja tähenduslikumaks. Lapsevanem saab kooli tunde andma tulles või klassi oma tööle või mujale õppima kutsudes reaalselt laste õpikogemustele kaasa aidata. Noored Kooli ja Tagasi Kooli algatuses osalenud inimeste kogemus on näidanud, et mida rohkem sa annad, seda rohkem ka vastu saad. Kõige suuremad võitjad on muidugi meie lapsed.

Heldur Meerits 
Audentese nõukogu esimees

Huvitav on selline kool, kuhu laps tahab hommikul rõõmsal meelel minna ja kus tal on terve päev tore, kasulik ja põnev olla. Kooli roll on tekitada lastes eluterve uudishimu ja avastusrõõm ning pakkuda keskkonda, kus lapsed saavad vastavalt oma eeldustele ja eripäradele areneda. Kuid haridus on palju laiem mõiste kui kooliprogramm. Kodu mõjutab laste väärtushinnanguid, suhtumisi, probleemilahenduse teid palju enam kui kool. Ja lapsevanemad eksivad, kui loodavad kasvatusmured kõik kooli kraesse lükata. 

Kooli ja lapsevanemate koostöö on viimase paarikümne aasta jooksul tohutult arenenud, kuid ideaalist oleme veel kaugel. Oleks vale, kui kooli suhtlemine lapsevanematega käiks vaid nõudlikus toonis. Kannatlik koostöö peaks viima ühiste arusaamadeni, kuidas meie lastest kasvaksid õnnelikud ja harmoonilised täiskasvanud.

Heidi Paabort 
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuht

Lapsed õpivad eelkõige eeskujude ja isetegemise kaudu. Kui soovime, et meie lastest kasvaksid ühiskonnas aktiivsed ja enda elu juhtivad isiksused, on oluline, et ka nende vanemad oleksid aktiivsed, kaasavad, kaasa rääkivad ning enda ümber olevat keskkonda juhtivad. Eeskuju on nakkav ja selle kaudu tekib ka lapsel harjumus. Harjumus on aga tihti kogu meie igapäevase elu aluseks. Seega on lapsevanematel teatud mõttes kohustus olla aktiivsed, sest nii õpivad ka meie lapsed osalema ühiskondlikus elus, teades, et meil kõigil on õigus oma arvamuseks ning kaasa rääkimiseks (seda siis koolis, klassis, enda peres või kogukonnas).

Artikkel ilmus 1. septembril Postimehe vahel ilmunud haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud erilehes Huvitav Kool.

Obama Islamiriigist: meil pole veel strateegiat

Üritades ilmselt võita poliitilist mõtteaega sõjaliste sammude osas Süürias on USA president Barack Obama katnud rikkaliku toidulaua oma kriitikute kasvavale armeele, kes süüdistavad teda otsustusvõimetuses.

Nimelt ütles Obama Valges Majas reporteritele Islamiriigi teemat valgustades, et «meil ei ole veel strateegiat». Ilmselt jäävad need sõnad Obamat veel kauaks kummitama, kirjutab Financial Times.

Improviseeritud korras Valge Maja pressisaali ajakirjanike ette ilmunud Obama eesmärk oli tõenäoliselt jahutada ootusi, et USA käivitab peatselt õhurünnakud Islamiriigi ehk ISISe võitlejate vastu Süürias.

Paljude arvates positsioneeris Obama end ka Pentagoni oponendina – viimane on avalikult väinud, et USA ei saa piirduda ISISe vastaste sammudega Iraagis ning peab tegutsema samuti Süürias.

Kongressi luurekomisjoni esimehe Mike Rogersi sõnutsi on ta presidendi kommentaaridest rabatud. «Korraldada pressikonverents ütlemaks et meil ei ole strateegiat oli tõeliselt šokeeriv, võttes arvesse ohu tõsidust,» ütles Rogers CNNile. 

Põlevkivi kompetentsikeskus soodustab väikeettevõtluse arengut

Põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk on kindel, et kompetentsikeskuse käivitamisega saab hoo sisse väikeettevõtlus ning suureneb ka inseneride järelkasv.

Põlevkivi kompetentsikeskuse loomise tähtsaim põhjus oli vajadus panustada senisest enam Ida-Virumaa põlevkivitööstuse valdkondliku oskusteabe arendamisse ja rakendamisse. Juhataja sõnul soodustab see omakorda nii väikeettevõtluse arengut kui kindlustab inseneride järelkasvu. «Lisaks nähti põlevkivisektoriga seotud osapoolte koostöö edendamisel ühe takistusena erapooletu eksperdi puudumist ning vajadust koordineerida edaspidist teadlaste ja ettevõtjate ühistegevust,» lisab Kalle Pirk projekti tausta selgitades.

Arvestades projekti kulukust, ei oleks ilma toetuseta kompetentsikeskuse rajamine nii hõlpsalt läinud. Samas oli vajadus tekkinud juba pikema aja vältel, selle järele väljendasid soovi nii TTÜ Virumaa Kolledž ise, põlevkivitööstuse ettevõtted, teadusasutused kui ka kohalikud omavalitsused.

Mahukas projekt aitab väikeettevõtluse arengule kaasa

Kompetentsikeskuse kogumaksumuseks on 3,6 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu saadakse veidi üle kolme miljoni euro. Ülejäänud osa katavad Tallinna Tehnikaülikool ja TTÜ Virumaa Kolledž oma eelarvest. Ligikaudu pool projekti kogumaksumusest on investeeritud tänapäevaste laborite väljaehitamisele ja sisustamisele.

Projekt sai toetust siseministeeriumi haldusalas olevast kompetentsikeskuste arendamise meetmest. Meedet viib ellu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). EASi Regionaalarengu keskuse direktori Monica Hankovi sõnul toetati projekti, kuna sellel on tähtis roll ettevõtluse arendamisel väljaspool Harju- ja Tartumaad.

Kompetentsikeskuse projekti abil on kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratooriumisse võimalik hankida uued seadmed ning mõelda läbi edasised tegevused. Samuti on käivitatud ettevõtlussuunal inkubatsiooniteenus, korraldatud erinevaid üritusi, millest on osa võtnud ka üliõpilased ehk tulevased insenerid, kellele kompetentsikeskusest otseselt palju kasu on.

Lisaks mainib Kalle Pirk, et teadus- ja uuringusuunal on osaletud eksperdina laiemat huvi pakkuvate uurimistööde läbiviimisel, algatatud uusi projekte koostöös ettevõtetega, pakutud konsultatsiooniteenust ning tutvustatud Eesti põlevkivialast kompetentsi välisriikides. Teadlikkuse ja kommunikatsiooni suunal on aga tähtsündmuseks iga-aastase põlevkivikonverentsi korraldamine, lisaks antakse välja põlevkivi uudiskirja ning tehakse erialaseid seminare, õppereise ja praktilisi koolitusi.

Abi kogu Eestile

Tänu põlevkivile kui riigi rahvuslikule rikkusele on tagatud meie riigi energeetiline sõltumatus. Kalle Pirki sõnul on seetõttu tegu üle-eestilise tähtsusega projektiga. «Põlevkivi kompetentsikeskus on üks lüli struktuuris, mida nimetame põlevkivisektoriks ja selle arengusse panustamine on kahtlemata kasulik kogu meie riigile tervikuna.»

Lisaks on projekt regionaalselt tähtis mitmest aspektist. Esiteks on loodud alus toetamaks töökohtade tekkimist nii ettevõtluses kui teadus-arendusasutustes. Teiseks on tänu kompetentsikeskusele olemas sõltumatu valdkondlikku oskusteavet valdav asutus. Kolmandaks on keskusel oluline roll põlevkiviga seotud info jagaja ja teadlikkuse tõstjana inimeste seas.

Keskuse ettevõtlustegevused on suunatud piirkonna suurettevõtete tulevikuplaanide info koondamisele, kitsa valdkonna õigusteabe seire teenuse pakkumisele ja valdkondliku välisvõrgustiku loomisele. Kindlasti saab sellest kasu väikeettevõtlus põlevkivivaldkonnas, kasvatades ja koondades enamasti just Ida-Viru regioonis tegutsevate ettevõtete tegutsemisindu. Ilma põlevkivi kompetentsikeskuseta selliseid arenguid Ida-Virumaal tõenäoliselt ei toimuks.