Aasta jalgpalluriks valitud Klavan aitas koduklubi võiduni, Augsburg kerkis kuue parima hulka

Saksamaa jalgpalli kõrgliigas peeti täna kohtumine, milles Augsburg võitis 1:0 Stuttgarti.

Eesti jalgpallikoondise kapten Ragnar Klavan tegi tavapäraselt kaasa terve kohtumise. Augsburgi võiduvärava lõi Paul Verhaegh, kes oli 72. minutil täpne, kui realiseeris penalti.

Augsburgil on tänase järel tabelis kirjas 18 punkti, sellega kerkiti kuuendaks.

 

Lummav vokaal! Liis Lemsalu jäljendas Dolly Partonit väärikalt ja kaunilt

«Su nägu kõlab tuttavalt» kaheksandas saates kehastas Liis Lemsalu Dolly Partonit ja laulis lugu «Jolene».

Mihkel Raud: Kõik seksistidest tõprad ja macho-pasapead hindavad Dolly Partonid teadagi millise elemendi põhjal. Võiks ju ette kujutada, et pole midagi lihtsamat - toppida sulle kaks gloobust põue ja oledki Dolly Parton valmis. Tegelikult on Dolly Partoni näol tegemist väga suure kunstniku ja ka filosoofina. Talle kuulub ju see imeilus lause: «Selleks, et näha vikerkaart, tuleb vihm ära kannatada». Sellise karikatuursuse juures mulle tundub, et sa ikkagi suutsid selle tema kunstniku- ja filosoofihinge meieni tuua. Muidugi vokaalselt oli see võrratu. Mulle tundub, et selle R&B juraga, mida sa praegu teed, raiskad sa oma talenti.

Olav Osolin: Ma olen ka sellest vokaalist lummatud. See oli väga sarnane ja ka väga ilusasti lauldud, nii et see pani kohe kuulama. Olgugi, et see Läti Inim-Barbie läheb kadedusest lõhki, kui ta sind näeb. Sellest hoolimata ei hakanud sa Dollyt lihtsate trikkidega parodeerima nagu teinekord kiputakse. Sa tegid seda väga väärikalt ja kaunisti, tuletades meelde just tema vanemaid aegu.

Varraku videointervjuu: kaotuse põhjuseks on ebaühtlane koormus

Kalev/Cramo korvpallimeeskond teenis täna VTB Ühisliigas kaotuse, kui kodus jäädi 66:111 alla Krasnojarski Jenisseile. Kalevi peatreener Alar Varrak nentis pärast mängu, et tänast kaotust võis ette näha, sest meeskonnal on olnud tihe graafik ja mängu- ning trenniaega on jagunud ebaühtlaselt.

Video: Marju Länik näitas, kui hea laulja on Heidy Tamme

«Su nägu kõlab tuttavalt» kaheksandas saates kehastas Marju Länik Heidy Tammet ja laulis lugu «Võta mind lehtede varju». 

Kohtunik Olav Osolin: Kõigepealt sa muidugi näitasid meile, kui hea laulja on Heidy Tamme. See on kohutavalt keeruline laul, mida Olav Ehala on kirjutanud. See on Viivi Luige ilus tekst ja selle teksti järgi ta selle taktimõõduga seal aerutas. See on väga keeruline laul laulda ja sa said sellega väga kenasti hakkama. Mis visuaalset poolt puutub, siis oli näha, et olid natuke pinges.

Tanja Mihhailova: Ma väga hästi tean, et Ehala looming on nii bändimeestel kui lauljatele täielik õudusunenägu, sest selle äraõppimine võtab aega. Väga hea, mille meeldis intonatsioon ja väga sarnane tämber.

Mihkel Raud: Kui Olav ütles, et sa demonstreerisid, kui hea laulja on Heidy Tamme, siis ma ütleks, et sa demonstreerisid, kui hea laulja on Marju Länik. Aga selles ei ole midagi, kui sa nii keerulise taktimõõduga teosega vaeveldes kuidagi kehaliselt kaasa elad. Minu meelest oli väga tore ja suurepärane number. 

Andrus Vaarik: Ma tean, et Heidy Tamme on alati ise ka närvis, kui ta seda esitama peab. Ja tema laulab seda juba kolmkümmend aastat, sina aga esimest korda... Braavo, Marju!

Juhtima saanud Liverpool mängis edu maha ja teenis kaotuse

Inglismaa jalgpalli kõrgliigas sai oma kolmanda järjestikuse kaotuse Liverpool, kes jäi võõral platsil 1:3 alla tabeli eelviimasele Crystal Palace'ile.

Kõik algas Liverpoolile roosiliselt ja juba pooleteist minuti järel sai oma esimese värava kirja suvine täiendus Rickie Lambert, aga alates sealt maalt läks kõik, mis minna sai, valesti, vahendas Soccernet.ee.

Veerandtundi hiljem viigistas seisu eelmisel hooajal meeskondade omavahelises mängus hullumeelse tagasituleku korraldanud Dwight Gayle. 78. ja 81. minutitel vormistasid Palace'ile võidu Joseph Ledley tabamus ja Mile Jedinaki suurepärane karistuslöök.

Liverpool on neljast viimasest liigamängust teeninud ühe punkti ja sinna vahele on jäänud ka kaotus Real Madridile Meistrite liigas.

Bengals peab Texansi vastu läbi ajama Hundita

Cincinnati Bengals peab ameerika jalgpalli liiga NFL järjekordses voorus, kus võõrsil minnakse kokku Houston Texansiga, läbi ajama äärekaitsja Margus Hundita, kes on vigastatud.

Hunt vigastas hüppeliigest läinud pühapäeval mängus New Orleans Saintsiga, kui vastane teda liiga madalalt blokeeris. Õnneks jäid luud terveks ning Hunt on rivist väljas kaks-kolm nädalat.

Ekspertide arvates on Bengals selge favoriit ja peaks võtma võidu. Vastaste parim läbimurdja – running back – Arian Foster trauma tõttu ei mängi ning nende mängujuht Ryan Mallett alustab alles esimest kohtumist NFLis.

Samas peab Bengals suutma läbi murda Texansi tugeva kaitse, ent kuna meeskonna parimad ründajad on paranenud ja rivis, ei tohiks see olla eriti raske.

Võrkpalli karikavõitja selgitavad Pärnu ja TTÜ

Meeste võrkpalli Eesti karikavõitja selgitavad Pärnu Võrkpalliklubi ja tiitlikaitsja TTÜ, kes alistasid mõlemas poolfinaalmängus vastavalt Bigbank Tartu ja Danpower/Võru Võrkpalliklubi. Esikohamäng leiab aset 13. detsembril Tartus. 

Finaaliväärilises poolfinaalis oli Pärnu meeskond kahel korral üle Tartu võistkonnast. Kui seeria avamängus saavutas kuurortlinna esindus võõrsil raske 3:2 võidu, siis kodusaalis peetud korduskohtumises loovutati Emajõelinna esindusele vaid üks geim. Pärnu võistkonna 3:1 (-17, 12, 19, 17) võitu andis suurima panuse Hindrek Pulk, kes kogus 20 punkti. Andrus Raadik lisas võitjatele 11 ja Timo Tammemaa 10 punkti. Robert Täht jõudis tartlaste poolel 13 ja Kristo Kollo 10 punktini, vahendas volley.ee.

Tartu meeskond pidurdas punktivääriliselt vaid neli vastaste rünnakut, Pärnu kogus blokis 13 silma. Samuti olid võitjad efektiivsemad rünnakul (52%-45%). Pallingu vastuvõtul osutus kindlamaks Tartu võistkond (58%-55%). Taaskord eksisid Tartu mängijad palju palli mängupanekul, kui vigasid kogunes geimi kohta ligikaudu viis (kokku 19). Pärnakad loovutasid pallingul kaheksa punkti vähem.   

Teises poolfinaalpaaris intriigi ei tekkinud, kui TTÜ oli kahel korral kindlalt 3:0 üle Võru esindusest. Daniel Maciel kogus 3:0 (19, 21, 22) võiduga lõppenud korduskohtumises TTÜ resultatiivseimana 14 punkti. Timo Kuus ja Edgar Maier vastasid Võru meeskonna poolel 8 punktiga. Ülikoolimeeskond kogus kaksteist blokipunkti Võru viie vastu. Rünnakul väljendus võitjate ülekaal numbrites 45%-36%.

Pärnu ja TTÜ vaheline finaalmäng saab teoks 13. detsembril kell 16 Tartu Ülikooli spordihoones. 

Henri Anier sai algkoosseisus taas platsile

Eesti jalgpallikoondislane Henri Anier pääses taas Aue Erzgebirge algkoosseisu, kuid vahetati 28. minutil pingile.

 

Kui enne koondisepausi pääses Anier karikamängus väljakule ja vahetati 6. minutil vigastuse tõttu pingile, siis täna läks veidi paremini: mänguaega jagus ligi pooleks tunniks ja vahetuse põhjus ei olnud vigastus, vaid taktikaline, vahendas Soccernet.ee.

Nimelt läks Aue Karlsruher SC vastu kahe ründajaga, kuid kiiresti langeti vastase rünnakutelaviini alla ja Anieri asendas kaitsja. Sellest siiski ei piisanud - kuigi 74. minutit püsis tablool viik, sai Karlsruher penaltist siis võiduvärava kätte. Hannes Anier täna koosseisu ei kuulunud.

Lugeja küsib: miks riietele jäävad valged triibud?

«Kui pesen pesumasinas tugevamast materjalist teksasid, jäävad väiksed valged triibud sisse. Kui neid käte vahel hõõruda, siis lähevad ära, aga kogu aeg ei jõua niimoodi nühkida ja kangas muutub ka õhemaks. Kas see võib tulla pesupulbrist või millega peaks siis riideid pesema, et ka tugevamast materjalist riietel poleks valgeid triipe?» uuris lugeja.

Vastab Mayeri klienditeeninduse juht Anneli Vildo.

Tekkinud probleem võib esineda tumedate riiete puhul. See näitab, et pulbrit on liiga palju ja vesi ei loputa pulbrit kangast välja. Tuleks kasutada lisaloputust.Enne pesemist keeratakse teksad pahempidi, et vältida kulumist. Kirjast ei selgu, mis pulbrit kasutati. Meie soovitame teksade pesemiseks Color geeli. Seda on mugav kasutada ja (pesumasin – toim.) loputab vahendi pesust ilust välja.

Debüüdipreemia saaja uurib füüsiku elu

Betti Alveri tänavuse debüüdipreemia sai programmeerija taustaga Taavi Jakobson oma jutustuse «Tõeline jumalaosake» (380 lk, kirjastus Pilgrim, 2014) eest. Kriitikas on seda raamatut nimetatud ka filosoofiliseks arenguromaaniks. Peategelane on Eesti füüsik, silmaga nähtamatute osakeste asjatundja Elton.

Kirjanduspreemia andis Jakobsonile üle täna Tartu kirjandusmajas Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher. Enne seda rääkisid debüüdipreemia žürii liikmed Doris Kareva ja Kalju Kruusa žürii ees seisnud valikutest.

Maailmas suuruse poolest teises tarkvarakorporatsioonis Oracle mituteist aastat töötanud Jakobson seisis paar aastat tagasi valiku ees, mille ta lahendas kompaniile esitatud lahkumisavaldusega. Seepeale kirjutas ta üsna kohe oma mahuka jutustuse esimesed leheküljed. Ta näitas neid oma muusale Katrin Saali Saulile ja sai soovituse edasi kirjutada, sama soovisid ka veidi hiljem tema sõbrad-tuttavad.

Tartuga ei ole Jakobson kuigi palju seotud. Veidi siiski. ”Suvekodu on Pühajärve ääres, ja kui ma sõidan Tallinna lähedalt Pühajärve äärde, sõidan ma läbi Tartu,” ütles ta.

Mis on praegu kirjutamisel? ”Kui tuleb järgmine teos, on see tõenäoliselt romaan. Olen juba natukene märkmeid kirjutanud, aga pole olnud sädet, mis selle materjali lõõmama paneks,” ütles debüüdipreemia laureaat.

Mängus on ka tema muusa. ”Ta on psühhoterapeut ja ta kirjutab praegu oma raamatut, see on eneseabiõpik,” ütles Taavi Jakobson. ”Meil on kokkulepe, et me üheaegselt ei kirjuta, sest meil on ka kaheaastane tütar, kes tahab oma tähelepanu saada.”

Betti Alveri kirjanduspreemia 2014. aasta debüüdiauhinna nominendid olid Taavi Jakobsoni kõrval Egert Rohtla teosega «Rovin Vox. Teekond läbi bluusipõrgu», Aleksandra A. T. «Armastus vaikib mind maha», Priit Põhjala «Militaarsed miniatuurid», Kelly Turk «Reaalne elu», Janar Ala «Ekraanitseremooniad» ja Mihkel Nummert «A kirjad».

Doris Kareva, (:)kivisildnik, Kalju Kruusa, Alvar Loog ja Indrek Mesikepp tegid žüriina valiku rohkem kui 40 teose hulgast.

Betti Alveri kirjandusauhinda annab igal aastal välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Poetessi testamendi kohaselt pälvib selle parim hingedepäevade vahelise perioodi jooksul ilmunud debüütteos luule-, proosa- või draamavallas. 1000 euro suurune preemia pärineb Eesti Kultuurkapitalilt.

Kalev/Cramo lasi Jenisseil avapoolajaga visata 63 punkti ja sai suure kaotuse

Korvpalli VTB Ühisliigas kohtus Kalev/Cramo täna koduses Tondiraba hallis Krasnojarski Jenissei meeskonnaga. Kalev lasi juba avapoolajaga endale visata 63 punkti 36 vastu ning sai lõpuks suure 66:111 kaotuse.

Mängu käik (Kalev - Jenissei):

Mäng on peagi algamas

Käib meeskondade tutvustamine, Tondiraba halli on kogunenud tuhatkond pealtvaatajat.

1. veerandaeg:

Kalevi algkoosseis: Škele, Elegar, Arbet, Keedus, Machado

Jenissei algkoosseis: Kolesnikov, White, Kikanovic, Iakovenko, Cooper

Mäng algas!

4:4

Kalevlased avavad sel hooajal hästi toimiva Machado ja Elegari koostööst oma skoori alley-oope´ga, sellele järgneb korv Machadolt

4:9

Vastased on alustanud resultatiivselt, kaunis ilukorv White´i ja Cooperi esituses annab neile 9:4 edu

11:11

Arbetilt kolmene ja Škele läbiminekust seis tasa

13:13

Mängu sekkunud Olmre teeb kohe skoori, see mees ei põe

13:20

Jenissei on 7:0 vahespurdi teinud, time-out Kalevile, 3.32 mängida avaveerandit

17:26

Perovic korvi alt, Kalevi ei saa enam nii kergelt korva kui mängu alguses

19:28

Kupšas jääb vastaste võimsa eesliini vastu selgelt hätta..Varrak võtab taas mõtlemisaja, veerandaj lõpuni 48 sekundit

19:32

Jenissei võidab avaveerandi!

19:32

2. veerandaeg:

 

21:35

Vahe on juba Kalevi kahjuks 14 punkti. Srgejev saab täiesti vabalt kolmest proovida ja tabab

24:38

Mängu tulnud Singler tabab kaugelt

26:48

Kalevlaste kaitse ei kannata hetkel kriitikat, palliga käiakse hooletult ümber ja vastased realiseerivad kergelt kiirrünnakuid ning tabavad enesekindlalt eemalt. Liigutakse tempos Jenissei 10, Kalev 2 punkti..

31:53

Machado võtab üks-üks ette ja leevendab kaotusseisu

36:57

Isegi kui Kalev saab korvi, ent ka Jenissei ei eksi ja vahe püsib 20 peal

36:61

Ja Jenissei on juba enne avapoolaja lõppu visanud 61 punkti

36:63

Avapoolaja lõpetab Cooper, Kalevi seis n väga keeruline.

36:63

Avapoolaeg on lõppenud!

36:63

Statistikat: Kalev on teinud 8, Jenissei 2 pallikaotust, lauavõitluses on peal Jenissei vastavalt 17:15, Jenissei on kolmeseid tabanud 14st 6, Kalev 10st 2

36:63

Elegar on Kalevi poolel visanud 9 punkti, Jenisseil on Zaitcevi arvel 11, Perovici arvel 10 ja Komarovsi arvel 9 punkti

36:63

3. veerandaeg:

40:63

Elegar teeb skoori

42:65

Machadolt kaks pluss üks. Hetkel ei paista küll kahjuks, mille pealt Kalev nii suure kaotusseisu tagasi suudaks mängida, kuigi kahe minutiga on Jenisse saanud juurde vaid kaks silma

45:65

Kalevlased teevad vaheltlõike ja Arbet surub palli korvi nagu 10 aastat tagasi, Jenissei peatreener võtab aja maha, veerandaega mängitud 3 ja pool minutit

45:76

White teeb väga palju pahandust, mees tabab hästi kaugelt, möllab kaitses ja läheb hästi ründelauda. Tema on lõpetanud Jenissei viimased 6 rünnakut

52:81

Elegar taas vabaviskejoonel, tabab kahest ühe

52:81

3. veerandaeg on lõppenud!

52:81

4. veeradaeg:

52:87

Jenissei jätkab samas tempos, Varrak võtab aja maha

55:90

Enam pole kalevlastel meeskondlikust tegutsemisest jälgegi, üritatakse üks-üks või proovitakse kaugelt õnne

57:99

5 minutit mängida, mängu lõpp on väga kole, muud on raske lisada.

62:104

Kitsingult kolmene

66:111

Kohtumine on lõppenud! Kalev sai liigas oma neljanda kaotuse.

Mängu eel:

Kui Kalev/Cramo jagab kolme võidu ja nelja kaotusega liigatabelis 10.-11. kohta, siis Jenissei on kuuest mängust võitnud vaid ühe ning tabelis annab see 13. positsiooni. Viimati jäi Jenissei kodusaalis 88:94 alla liiga eelviimasele meeskonnale Minskile.

Aasta parimateks tennisistideks valiti Kanepi ja Zopp

Täna valiti Eesti Tennise aastalõpupeol aasta parimad täiskasvanud ja noored tennisistid, tunnustuse osaliseks said ka treenerid ja teised tennisega seotud inimesed. Aasta parimaks meestennististiks valiti Jürgen Zopp, parima naistennisisti tiitli sai Kaia Kanepi.

Aasta noortennisist (poisid 12) - Alexander Georg Mändma

Aasta noortennisist (poisid 14) - Robin Erik Parts

Aasta noortennisist (poisid 16) - Mattias Siimar

Aasta noortennisist (poisid 18) - Kenneth Raisma

Aasta noortennisist (tüdrukud 12) - Carol Plakk

Aasta noortennisist (tüdrukud 14) - Maileen Nuudi

Aasta noortennisist (tüdrukud 16) - Jana Kuzovkova

Aasta noortennisist (tüdrukud 18) Valeria Gorlats

Aasta treener /aasta noortetreener - Ekke Tiidemann

Aasta lastetreener - Ülle Milk

Aasta tenniseklubi/tennisekool - MK tennisekool

Aasta tennisekeskus - Tere Tennisekeskus

Tennisealaste teenete eest - Toomas Kuum

Aasta tegu - Junior Davis Cupil pääs finaalturniirile

Aasta regionaalse tennise arendaja - Maret Ani

Aasta seenior (mees) - Rene Busch

Aasta seenior (naine)- Piret Ilves

Eesti aasta jalgpalluriks valiti täielikus üksmeeles Ragnar Klavan

2014. aasta Eesti parimaks jalgpalluriks valiti üksmeelselt Eesti rahvuskoondise kapten, klubijalgpalli Bundesligas Augsburgi ridades mängiv keskkaitsja Ragnar Klavan.

Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi (EJAK) ja Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ühisel ringküsitlusel, kus sel korral tegi kaasa 40 inimest, nimetasid eranditult kõik hääle andnud parimaks just Klavani. Samas ei kujuneneud tänavu välja kindlat esikolmikut, mida näitab tõsiasi, et hääli sai koguni 16 erinevat jalgpallurit.

Teisele ja kolmandale kohale tulnud Konstantin Vassiljev ja Karol Mets said mõlemad 33 punkti, ent kuna Vassiljev asetati teisele kohale 13 ja Mets 10 korral, platseerus tabelis ettepoole just Vassiljev. Esikolmikule järgnesid Henrik Ojamaa 10 ja Taijo Teniste 9 häälega. Võrdsete punktide kohal hinnatigi esmalt suuremat kõrgemate kohtade arvu ning kui ka see oli võrdne, jäid mängijad positsiooni jagama.

Pühapäeval Saksamaal koduklubiga järjekordset liigamängu pidanud Klavan ei saanud ise Estonia kontserdisaalis hooaja pidulikul lõpetamisel viibida, kuid saatis oma tänusõnad Eestisse videotervituse teel. Varem on Klavan aasta jalgpalluriks nimetatud korra, 2012. aastal.

Eesti 2014. aasta parim jalgpallur:

1. Ragnar Klavan 120 (40 esikohta)

2. Konstantin Vassiljev 33

3. Karol Mets 33

4. Henrik Ojamaa 10

5. 4. Taijo Teniste 9

6.–7. Henri Anier, Joel Lindpere 7

8. Dmitri Kruglov 6

9. Ats Purje 4

10.–12. Sergei Pareiko, Igor Subbotin, Ilja Antonov 2

13. Ken Kallaste 2

14.–16. Sergei Zenjov, Mihkel Aksalu, Igor Morozov 1

Hääled:

Are Altraja: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets.

Kasper Elissaar: 1. Ragnar Klavan, 2. Taijo Teniste, 3. Henrik Ojamaa.

Andri Hõbemägi: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Henri Anier.

Kadri Jägel: 1. Ragnar Klavan, 2. Henri Anier, 3. Karol Mets.

Ott Järvela: 1. Ragnar Klavan, 2. Henrik Ojamaa, 3. Joel Lindpere.

Janno Kaljuvee: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joel Lindpere.

Marko Kaljuveer: 1. Ragnar Klavan, 2. Ats Purje, 3. Dmitri Kruglov.

Kristjan Kalkun: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov.

Madis Kalvet: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Henrik Ojamaa.

Kristjan-Jaak Kangur: 1. Ragnar Klavan, 2. Henrik Ojamaa, 3. Karol Mets.

Josep Katsev: 1. Ragnar Klavan, 2. Sergei Pareiko, 3. Konstantin Vassiljev.

Janno Kivisild: 1. Ragnar Klavan, 2. Henri Anier, 3. Karol Mets.

Peeter Küttis: 1. Ragnar Klavan, 2. Dmitri Kruglov, 3. Konstantin Vassiljev.

Gunnar Leheste: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joel Lindpere.

Tarmo Lehiste: 1. Ragnar Klavan, 2. Joel Lindpere, 3. Konstantin Vassiljev.

Marek Lemsalu: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev.

Ainar Leppänen: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets.

Oliver Lomp: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Igor Morozov.

Andres Must: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Henrik Ojamaa.

Raul Ojassaar: 1. Ragnar Klavan, 2. Henrik Ojamaa, 3. Taijo Teniste.

Magnus Pehrsson: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets.

Priit Penu: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu.

Aivar Pohlak: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev.

Mart Poom: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Henri Anier.

Siim Pulst: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Henri Anier.

Raivo Rauts: 1. Ragnar Klavan, 2. Igor Subbotin, 3. Karol Mets.

Anne Rei: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Taijo Teniste.

Martin Reim: 1. Ragnar Klavan, 2. Ilja Antonov, 3. Karol Mets

Kristjan Remmelkoor: 1. Ragnar Klavan, 2. Joel Lindpere, 3. Henrik Ojamaa.

Kristjan Roos: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets.

Eduard Rõžov: 1. Ragnar Klavan, 2. Taijo Teniste, 3. Konstantin Vassiljev.

Indrek Schwede: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Ken Kallaste.

Arvu Sild: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Ken Kallaste.

Tõnu Sirel: 1. Ragnar Klavan, 2. Taijo Teniste, 3. Karol Mets.

Joosep Susi: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets.

Aet Süvari: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Ats Purje.

Tarmo Tiisler: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Dmitri Kruglov.

Mihkel Uiboleht: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Taijo Teniste.

Andres Vaher: 1. Ragnar Klavan, 2. Dmitri Kruglov, 3. Konstantin Vassiljev.

Vaapo Vaher: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Ats Purje.

Aasta treeneri auhinna võitis Pärnu JK juhendaja Jüri Saar

Estonia kontserdisaalis toimuval Jalgpalligalal pärjati Albert Vollrati nime kandva aasta treeneri auhinnaga Pärnu JK juhendaja Jüri Saar. Aasta meesjuunioriks valiti Karol Mets (FC Flora) ja naisjuunioriks Ketlin Saar (Pärnu JK). Eesti Jalgpalli Liit autasustas kuldmärgiga Uno Piiri.

Naiste Expert liiga võitis sel hooajal Pärnu JK, hõbemedalid said kaela Tallinna FC Flora naiskonna mängijad ning pronksmedalid kuulusid Tallinna FC Levadiale. Liiga parim väravakütt oli Pärnu JK mängija Anastassia Morkovkina 34 väravaga. Liiga parima mängija tiitel kuulus samuti Pärnu JK mängijale Kairi Himanenile.

Naiste esiliiga võitis Pärnu JK II, kellele järgnesid Tallinna FC Flora II ja Kohtla-Järve JK Järve. Parim väravakütt oli esiliigas Irina Snjatkovskaja Kohtla-Järve JK Järve ridadest.

Naiste II liiga võitis Põlva FC Lootos, kes oli parem Tartu JK Tammeka II-st ning Tallinna FC Puumast. Liiga parim väravakütt oli 22 tabamusega Raili Pärt (Põlva FC Lootos).

Rannajalgpallimeistrivõistlused võitis sel aasta Peogeot, kes edestas SK Augur Enemati ja FC Valicecari. Liiga parimaks mängijaks valiti Kristian Marmor, kes oli ka liiga suurim skooritegija 33 tabamusega.

Rahvaliiga võitis sel hooajal JK Roosad Pantrid, kes alistas finaalis Äksi JK. Kolmanda koha omanikuks oli sel hooajal JK Õismäe Torm. Naiste Rahvaliiga võitis Suure-Jaani United Daamid Vändra JK Vapruse ja KSK FC Štrommi ees.

Tartlase juubel. Aavo Pikkuus 60

Paljudel meist on mõni mälupilt jalgrattalegend Aavo Pikkuusist, kes täna, 23. novembril saab 60-aastaseks. Üks minu piltidest pärineb 1981. aastast, kui Pikkuus – olümpiavõitja, maailmameister, Rahutuuri võitja, viis aastat Eesti parim sportlane – oma võimsa sporditee lõpetas.

Tookord kevadel pidi Pikkuus minema võistlema kuulsale Itaalia velotuurile ning vaikselt levisid jutud, et NSV Liit ja Itaalia tahavad teha ühist profimeeskonda ja Pikkuus on üks selles sõitjaid. Alles aastaid hiljem tuli avalikuks, et niisugusele arengule panid käe ette Saksa DV ja NSV Liidu kõige kõrgemad parteibossid.

Nii tuli Pikkuus tookord ootamatult hoopis starti Tartus, et võistelda Eesti tänavasõidumeistrivõistlustel. Kodune munakivisillutis polnud Pikkuusile sõbralik, oma viimasel võistlusel kodus ta kukkus ja lõpetas kuuendana. Mäletan, et tema ees lõpetanud rattur pööras end finišis ümber ja ulatas Pikkuusile käe ... Ka viimane võistlus tuli Pikkuusile läbi valu.

Seepärast ma tegelikult nii väga ei üllatunudki, kui nüüd reedel Pikkuusile helistades ja küsides «Kui nüüd tagasi vaatad, siis mis sa arvad, miks sinust ikkagi nii kõva rattur sai?» sain talt vastuse: «Mu valu kannatamise lävi oli väga kõrge. Kui oli valus, siis kannatasin, oli veel valusam, kannatasin ka selle ära. Teised ei suutnud nii palju valu kannatada. Isegi mäkke sain üles oma 80 kiloga, mõne korra olin Liidu tuuril – ei mäleta, kas 77ndal või 78ndal aastal – mägedekuningas ...»

Ja enne, kui jõudsin esitada küsimuse, kuidas praegu läheb, ütles Pikkuus justkui eelmise jutu jätkuks: «Nagu praegugi, kannatad ja elad edasi.»

Mis aga puutub arvusse 60, siis selle peale ütleb Pikkuus, et ta ühe rattaga sõita ei oska, aga sel arvul pole ju kahte ratast all. Selles puändis, tundub mulle, on midagi väga Aavo Pikkuusile omast.

Galerii: Kalev/Cramo võõrustas VTB Ühisliigas Krasnojarski Jenissei meeskonda

Kalev/Cramo korvpallimeeskond võõrustab täna VTB Ühisliiga mängus Krasnojarski Jenissei meeskonda.

Schumacheri agent jagas häid sõnumeid

Seitsmekordse vormel-1 sarja maailmameistri Michael Schumacheri agent Sabine Kehm kinnitas Saksa telekanalile, et legendaarne vormeliäss on paranemas ning teeb tervenemisel edusamme.
 

Septembri keskpaigast on möödunud aasta lõpus raskelt kukkunud ja pikalt koomas olnud Schumacher viibinud kodus, kus arstid tegelevad tema taastusraviga. Vormelilegendi mänedžer kinnitas, et Schumacheri ravi läheb edukalt.

«Michael teeb edusamme, mis on vastavuses tema vigastuste tõsidusega. Ta on taastusravis, see on pikk ja tõsine teekond,» andis Kehm mõista, et Schumacheri tervis liigub paremuse suunas.

Piltuudis: Hamiltoni seksikas tüdruksõber käis Abu Dhabis võidule kaasa elamas

Abu Dhabis tõmmati täna joon alla 2014. aasta vormel-1 sarja hooajale ning võitjana sõitis finišisse Mercedese sõitja Lewis Hamilton, kes krooniti teistkordseks maailmameistriks, ning Briti sõitjale oli kaasa elamas ka kaunis lauljanna Nicole Scherzinger.

Esmaspäeval püsib temperatuur nulli lähedal

Venemaal kõrgrõhkkonna ning Skandinaavias tugevneva madalrõhuala vastuseisust tugevneb meil lõuna- ja kagutuul puhanguti 13 m/s, saartel ulatuvad tuuleiilid 18 m/s.

Homme päeval sadu oodata pole, lörts ja vihm jõuab kitsa vööndina Hiiumaale ja Saaremaale alles õhtul. Öösel veidi külmetab, päeval tõuseb õhutemperatuur nulli lähedale. Seetõttu on teed paiguti libedad.

Esmaspäeval on pilves selgimistega ilm, kohati võib veidi sadada. Puhub kagu- ja lõunatuul 6 kuni 13 m/s, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on –2 kuni +1, saartel kuni +4 kraadi.

Hamilton võitis Abu Dhabi etapi ja tuli maailmameistriks

Täna sõideti Abu Dhabis vormel-1 hooaja viimane etapp, kus tuli võitjaks Lewis Hamilton, kes krooniti ka tänavuseks maailmameistriks. Teise koha sai täna Felipe Massa, kolmandana finišeeris Valtteri Bottas. Enne tänast sõitu koos Hamiltoniga maailmameistritiitlit jahtinud teine Mercedese sõitja Nico Rosberg oli täna masinaga raskustes ja pidi leppima 14. kohaga.

Sõidu käik:

Sõit on peagi algamas!

Start on antud!

Hamilton teeb hea stardi ja saab kohe liidriks, Rosberg magab stardi maha

1. Hamilton, 2. Rosberg, 3. Massa, 4. Button, 5. Räikkönen, 6. Alonsi, 7. Kvjat, 8. Bottas

4. ring- endiselt juhib Hamilton, tema selja taga sõidavad Rosberg, Massa, Button, Räikkönen ja Alonso

5. ring - Alonso sõidab Räikkönenist mööda

6. ring - Alonso läheb boksi

7. ring - Hamilton sõidab endiselt liidrina, tema selja taga Rosberg, Massa, Button, Kvjat, Bottas

11. ring - Hamilton läheb boksi

11. ring - Rosberg sõidab praegu liidrina, Massa on teine ja boksis käinud Hamilton kolmas

15. ring- Hamilton sõidab taas esimesena, Massa on teine ja klmas on Rosberg

20. ring - 1. Hamilton. 2. Rosberg, 3. Massa, 4. Ricciardo, 5. Bottas, 6. Magnussen, 7. Vettel, 8. Button

24. ring - Rosberg kaotab Hamiltonile 4,2 sekundiga, Massa on kolmandana 14 sekundi kaugusel

25. ring- Rosberg kurdab, et tema masinal on mitmed hädad ja paistab, et Hamilton sõidab kindlalt maailmameistritiili poole

27. ring - Massa saab Rosbergist mööda ja kerkib teiseks

28. ring - Maldonado masin on leekides ja ta peab jääma raja kõrvale

28. ring - Maldonado tuleb masinast välja, aga rajajulgestajaid ei ole endiselt teda aitamas

32. ring - Hamilton endiselt juhtimas, Massa teine ja Rosberg kolmas

39. ring - Massa on kerkinud liidriks, Hamilton sõidab teisel kohal maailmameistritiitli poole, Ricciardo on kolmas, Bottas neljas, Perez viies ja Hülkenberg kuues. Rosberg on lagenud seitsmendaks

41. ring - Massa sõidab endiselt liidrina

44. ring - Massa kutsutakse liidrikohalt boksi, Hamilton saab taas esimeseks

46. ring - sõidu lõpuni jääb vähem kui kümme ringi, Hamilton sõidab liidrina, Massa on teine, Ricciardo kolmas. Rosberg sõidab endiselt seitsmendal kohal

Sõidu lõpuni jääb viis ringi

1. Hamilton, 2. Massa, 3. Bottas, 4. Ricciardo, 5. Button, 6. Hülkenberg, 7. Rosberg

52. ring - Hamilton sõidab maailmameistritiitli poole, Rosberg on langenud kümnendaks

54. ring - Rosberg saab ringiga juba Hamiltonilt sisse

Hamilton on esimesena finišis ja tuleb tänavuse hooaja võitjaks

1. Hamilton, 2. Massa, 3. Bottas, 4. Ricciardo, 5. Button, 6. Hülkenberg, 7.Perez, 8. Vettel, 9. Alonso, 10. Räikkönen, 11. Magnussen, 12. Vergne, 13. Grosjean, 14. Rosberg, 15. Gutierrez, 16. Sutil, 17. Stevens

Enne sõitu:

Viimase etapi eel on Hamiltoni edu tiimikaaslase ees 17 punkti. Esmakordselt jagatakse vormel-1 viimasel etapil aga topeltpunkte, mis suurendavad Rosbergi võimalusi. Kõik on siiski Hamiltoni enda kätes, kuna esimese või teisena lõpetades kuulub tiitel igal juhul temale.

Hamiltoni katkestamise korral piisaks Rosbergile tiitli kindlustamiseks aga viiendast kohast, mille eest täna 20 punkti antakse.

 

Hamilton tuleb maailmameistriks kui...

*ta lõpetab esimese või teisena

*ta lõpetab kolmanda, neljanda või viiendana ja Rosberg ei võida

*ta lõpetab kuuendana ja Rosberg jääb esikolmikust välja

*ta lõpetab kaheksandana ja Rosberg jääb esinelikust välja

*ta lõpetab üheksandana ja Rosberg jääb esiviisikust välja

Rosberg tuleb maailmameistriks kui...

*ta lõpetab esimesena ja Hamilton ei tule teiseks

*ta lõpetab teisena ja Hamilton jääb esiviisikust välja

*ta lõpetab kolmandana ja Hamilton jääb esikuuikust välja

*ta lõpetab neljanda ja Hamilton jääb esikaheksast välja

*ta lõpetab viiendana ja Hamilton jääb esiüheksast välja

 

Tartlased tõid Euroopa kokkade ja kondiitrite kutsevõistlustelt kaks medalit

Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsiooni  (AEHT) tänavustelt kutsevõistlustel tõid Tartu Kutsehariduskeskuse õppurid koju lausa kaks medalit.

Noor kokk Kristiina Rauba võitis kaasaegse köögi kategoorias meeskondliku kuldmedali, kondiiter Kätlin Johanson võistles välja aga meeskondliku pronski, teatab kutsehariduskeskus.

Kutsevõistluste statuudi kohaselt oli võistlejatel teada toidukorvi põhitoorained, kuid kohapeal loositi välja nii meeskonnaliikmed kui ka lõplik toidukorv. Nii tuli võistlejatel kohapeal algusest peale luua ning valmistada neljakäiguline menüü.

Kristiina Rauba sõnul oli nende eduteguriks see, et toidud nägid puhtad ja konkreetsed välja. “Me rõhutasime lihtsust, kuigi kasutasime erinevaid külm-kuumtöötlustehnikad,” rääkis ta ning lisas, et edu tõi kindlasti ka ajast kinnipidamine. Lisaks sattusid loosi tahtel kokku head tiimikaaslased Portugalist ja Hollandist. “Keelelist barjääri polnud ja see oli suur pluss.”

“Kui põhitoorained on osaliselt ette teada, siis mingil määral saab võistlusteks ette valmistada, kuid samas on kogu võistlusjuhend selline, et õpilase enda, tema kooli ja praktikakohtade mõju võistlustulemusele oleks suur,” selgitas Kristiina Rauba juhendaja Õnnela Muuga. “Noorte kokkade oma fantaasia ja oskused pannakse sellisel võistlusel kindlasti proovile,” lisas Muuga.

Seekordsed AEHT kutsevõistlused Belgradis osutusid Eesti võistlejatele edukaks, sest lisaks kahele Tartu Kutsehariduskeskuse medalistile pälvis Tallinna Teeninduskooli kokk Silver Bekis klassikalise köögi kategoorias hõbeda ning Kuressaare Ametikooli kokk Eneli Vain pronksi.

 

Piltuudis: ManU endisel peatreeneril juhtus piinlik apsakas

Manchester Unitedi jalgpalliklubi möödunud hooaja peatreener David Moyes leidis uue töökoha Hispaanias Real Sociedadi eesotsas, ent sattus oma debüütmängus kummalisse olukorda, kui tema püksid katki läksid.

Täna selguvad finalistid! Loe, millised laulud kõlavad näosaates

Täna selguvad TV3 «Su nägu kõlab tuttavalt» kolmanda hooaja finalistid. Seis on pingeline ja juhtuda võib kõike. Õhtuse show ajalooliste hetkede reas särab kindlasti ka Uku Suviste esitus, kus ta rabab publikut eriliselt kõrge noodiga.

Uku Suvistest saab täna loosi tahtel Prince, kelleks kehastumisse suhtub ta ise imetlusväärse pühendumisega. Kuigi kõik teavad, et Uku on suurepärane laulja, üllatab ta täna televaatajaid sedavõrd kõrge noodiga, et see võtab sõnatuks nii publiku, kohtunikud kui ka saatejuhi Mart Sanderi.

Tänase saate esitused on järgmised:

MARJU LÄNIK - Heidy Tamme «Võta mind lehtede varju» 

LUISA VÄRK - Tanja Mihhailova «Amazing»

KRISTEL AASLAID - Justin Timberlake «Like I Love You» 

LIIS LEMSALU - Dolly Parton «Jolene»

JAN UUSPÕLD - Eeva Talsi (Curly Strings) «Kaugel külas» 

LAURI LIIV - Georg Ots «Pali Raci laul»

MART MÜÜRISEPP - Tina Turner «Goldeneye» 

UKU SUVISTE - Prince «The Most Beautiful Girl»

 

Külaliskohtunikuks on Mihkel Raud, kes esitab üllatusnumbri Kalmer Tennosaarena. Tänase saate lõpuks kogunenud punktitabeli põhjal saab selgeks, kes pääsevad «Su nägu kõlab tuttavalt» kolmanda hooaja finaali, mille otsesaade jõuab vaatajateni 7. detsembril Saku Suurhallist.

 

«Su nägu kõlab tuttavalt» kaheksas saade alustab TV3s täna kell 19.30.

Galerii: Vahur Kersna esitles Tartus oma uut raamatut

Vahur Kersna esitles täna Tartus Vilde tervisekohvikus oma uut raamatut "Ei jäta elamata".

Galerii: mis toimub «Rehepapi» võtteplatsil?

Tallinnas käivad Andrus Kivirähki kultusteose «Rehepapp» põhjal vändatava linateose võtted. Algust Tehti Eesti Vabaõhumuuseumis, nädalavahetusel koliti võtteplats Noblessnerisse, kuhu kerkis nõia, kes teatavasti võis muuta inimesi libahundiks) elupaik. Fantaasiafilmi lavastaja on Rainer Sarnet.

Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas novembrikuus. Seal liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Varastatakse üksteise, Saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et elu sees hoida, antakse hing kratile, kes aitab rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks, kes meenutavad üha rohkem kratte. Must-valge filmi peategelane on noor talutüdruk Liina, kes on õnnetult armunud külapoiss Hansu. Filmis segunevad must huumor, romantiline armastuslugu, õudus ja maagia.

«Rehepapi» võtted toimuvad kahes jaos, lisaks tänavu novembris aset leidvale lühemale võtteperioodile filmitakse suurem osa materjali üles tuleva aasta veebruaris ja märtsis üle Eesti - võttepaiku on nii Saaremaal, Karulas, Luke mõisapargis, Kolga ja Malla mõisas, kui Tallinnas ja Harjumaal.

Filmis osalevad ehedad Eesti inimesed läbisegi professionaalsete näitlejatega. Keskseid karaktereid kehastavad Arvo Kukumägi, Jörgen Liik, Rea Lest, Taavi Eelmaa, Katariina Unt, Meelis Rämmeld ja Jaan Tooming. Filmi stsenarist ja režissöör on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, operaator Mait Mäekivi, kunstnikud Jaagup Roomet ja Matis Mäesalu, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, krattide kunstnik Jaanus Orgusaar ja grimmikunstnik Anu Konze.

Film valmib Eesti-Hollandi-Saksa-Poola koostöös, Eesti-poolseks tootjafirmaks on Homeless Bob Production. Filmi valmimist toetavad Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja MEDIA Slate Funding. «Rehepapi»  arendamist on Hooandja keskkonna kaudu toetanud ka Eesti filmisõbrad.

 

ManU peatreener: nüüd saan mina naerda

Eile Arsenali jalgpalliklubi 2:1 alistanud Manchester Unitedi peatreener Louis van Gaal on kindel, et tegi kolmemehelise kaitseliini valimisega õige otsuse.

Hooaega kolmese liiniga alustanud, kuid septembri algusest saadik nelja kaitsjaga mängima hakanud van Gaal valis eilseks kohtumiseks taas kolmemehelise liini, mis võinuks ajakirjanikele kaotuse korral materjali pakkuda, vahendas Soccernet.ee.

«Kui Arsenal oleks esimese 20 minuti jooksul värava löönud, küsiksite, miks ma valisin kolm kaitsjat - aga nüüd saan mina naerda,» rõõmustas hollandlane. «Olen kindel, et tegin õige valiku. See oli kvaliteetne otsus,» lisas ManU juhendaja.

Kohila astus suure sammu karikavõistluste finaali suunas

Tiitlikaitsja Kohila Võrkpalliklubi astus suure sammu naiste Eesti karikavõistluste finaali suunas, kui kahemängulise poolfinaalseeria avavaatuses Tallinna Ülikoolile geimi ei loovutatud. 

Tasavägiseim oli tänase kohtumise kolmas geim, milles TLÜ kogus 20 punkti. Kahes esimeses geimis saavutati 16 ja 12 punkti. Võitjate resultatiivseimad mängijad olid Maarja Kerner ja Kertu Laak, kes tõid vastavalt 17 ja 12 punkti. TLÜ suurimat rünnakukoormust kandnud Raili Kont-Kontson kogus 11 punkti, kirjutab volley.ee.

Ülikoolinaiskond saavutas Kohila võistkonnast neli blokipunkti enam (9-5), kuid jäi selgelt alla nii rünnakuefektiivsuses (25%-44%) kui servi vastuvõtul (34%-64%). Korduskohtumine on kavas 26. novembril Kohilas.

Tavatu pilt: roos puhkes keset lumevaipa õide

Sakala vanemtoimetaja Rannar Raba leidis pühapäeval Viljandis oma kodu aiast punase roosi, mis oli äsja õide puhkenud hoolimata sellest, et väljas on külmakraadid ning maad katab mitme sentimeetri paksune lumevaip.

Hokidokumentaalile järgnevas vestlusringis osalevad Enden, Sildre ja Petersoo

Täna õhtul Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) spordifilmide eriprogrammis linastuvat dokumentaalfilmi  legendaarsest Nõukogude Liidu jäähokikoondisest saadab vestlusring, milles osalevad Nõukogude Liidu korvpallikoondisega maailmameistriks tulnud Heino Enden, jäähokimängija ja treener Olle Sildre ning jäähoki asjatundja Indrek Petersoo.

Tänavu üks enam tähelepanu äratanud, emotsionaalsem ja põnevam dokumentaalfilm «Punaarmee» räägib Punaarmee hokimeeskonnast kapteni Slava Fetisovi silme läbi. Mehest, kes hakkas esimesena vastu võimsale süsteemile ja sillutas Venemaa tulevastele spordipõlvkondadele (ja mitte ainult neile) teed muutuste ajajärku.

Spordifilmide linastumist PÖFFil toetab Eesti Olümpiakomitee. Kokku tuuakse festivali raames kinolinale 12 spordifilmi, millest pooled kuuluvad PÖFFi põhiprogrammi ja pooled noorte- ja lastefilmide festivali Just Film kavva. Veel toimuvad vestlusringid 25. novembri «Maantee», 27. novembri «Fair Play» ning 29. novembri «Foxcatcheri» järel.

Galerii: jääkarud pidasid sünnipäeva

Täna keskpäeval pidas loomaaiapere jääkarude Nora ja Nordi sünnipäeva.

Pupart võitis jälle, Kreek kaotas

Prantsusmaa võrkpalli meistrivõistluste seitsmes voor oli edukas Keith Puparti meeskonnale Arago de Sete, kes oli reedeõhtuses mängus kodusaalis 3:1 parem Narbonne'ist. Pupart näitas suurepärast vormi, kogudes +12 kasuteguri 15 punkti juures. Rünnakuid realiseeris Eesti koondise nurgaründaja 52 protsendiliselt, servi võttis vastu koguni 85 protsendiga, ühe punkti tõi ka õnnestunud blokk.

«Krobelise hooaja alguse järel on meil kõik paika loksunud ja oleme oma mängu leidnud. Kui kõik mehed platsil oma ära teevad, siis oleme kohati juba päris head. Võitude järel tuleb ka hea emotsioon kaasa ning üritame jätkata samal lainel,» rääkis Pupart volley.ee-le.

Ardo Kreek ja Pariisi Volley pidid aga sel nädalal kaotusekibedust tundma. Kolmapäeval jäädi Euroopa Meistrite Liigas 0:3 (-22, -19, -20) alla Itaalia tippklubile Cucine Lube, Kreek tõi kõik oma viis punkti rünnakul.

Laupäeva õhtul tuli pariislastel kodusaalis tunnistada koduliiga lähima jälitaja Toulouse'i 3:0 paremust, kõik geimid lõppesid tulemusega 22:25. Kreegi mäng oli eelnevatega võrreldes keskpärane - rünnakul tõi ta kolm, blokis kaks ja pallingul ühe silma.

Temporündaja enda sõnul oli allajäämine Toulouse'ile üllatus, mille peamiseks põhjuseks tihe mängudegraafik. «Ei suutnud me mängida oma mängu, nähtavasti tappis Itaalia reis ära. Nii Itaaliasse mineku- kui tulekuhommikul oli äratus kell neli ja see ei ole normaalne,» rääkis Kreek volley.ee-le.

Samas ei jätnud Kreek kogu süüd ka reisiväsimuse kaela: «Ka ise mängisime kehvasti, ei suutnud ennast sundida. Aga selliseid asju tuleb ette ja kaua nutta ei saa, juba teisipäeval kohtume karikavõistluste raames Cannes'iga.»

Pariis on seitsme vooru järel 15 punktiga jätkuvalt kolmas, Sete (12) tõusis kuuendaks. Liider on AS Cannes, teisel kohal on Ajaccio (15), neljas Toulouse (14) ja viies Montpellier (12).

Eesti neidude Polina Bratuhhina-Pitou, Natalja Bratuhhina ja Eliisa Peiti koduklubi Terville Florange (nelja vooru järel 7. koht) peab viienda vooru kohtumise pühapäeval, kui ollakse vastamisi üheksandal kohal paikneva Vannes'iga.

Koondise eest värava löönud Anier usaldati Saksamaal algkoosseisu

Eesti jalgpallikoondise ründaja Henri Anier pole Saksamaa tugevuselt teises liigas oma koduklubi Aue Erzgebirge eest veel väravat löönud. Täna avaneb selleks aga võimalus, kuna kohtumises Karlsruhe vastu on Anier algkoosseisus.

Hooajaks ettevalmistusel vigastada saanud Anier langes Aues varumeheks ning teenisaugustis ja septembris harva mänguaega. 29. novembril edutati eestlane karikamänguks Leipzigi vastu algkoosseisu, kuid õnnetul kombel sai Anier pärast paariminutist mängu vigastada.

Paranemine oli õnneks kiire ning 15.  novmebril sekkus Anier vahetusest koondisemänguks San Marino vastu. Paar päeva hiljem Jordaania vastu alustas ta juba algkoosseisust ning lõi ka eestlaste võiduvärava.

Vigastuse järel on Anieri vorm taastunud piisavalt kiiresti, et täna kell 14.30 taas Aue eest algkoosseisus platsile joosta. Eestlase ründepartneriks on 33-aastane sakslane Frank Löning.

Hannes Anier täna Aue koosseisu ei kuulu.

Kaarel Maaten sai Soomes teise koha

Soomes Ilmajoel toimunud rahvusvahelise maadlusföderatsiooni UWW kalendriturniiril oli Eesti kreeka-rooma maadlejatest edukaim Kaarel Maaten (EMÜ SK), kes tuli raskekaalus (-130 kg) teiseks.

Silver Tõgen (EMÜ SK, -75 kg), Hardo Toots (Tartu Kalev, -80 kg) ja Alo Toom (Vändra SKP, -98 ) tulid kõik oma kehakaaludes viiendaks.

Eesti koondise liidrid, kahekordne maailmameister Heiki Nabi ja tänavuse MMi kaheksanda koha mees Ardo Arusaar on võistlushooaja lõpetanud ning hakanud laduma aluspõhja järgmiseks aastaks, kui septembris Las Vegases tulevad jagamisele esimesed Rio de Janeiro olümpiamängude kohad.

Video: NBA naljakaim hetk on seekord tragikoomiline

NBA legendaarse naljasaate Shaqtin' A Fool seekordne esikohasooritus on pigem traagiline, sest Milwaukee Bucksi mängumees Brandon Night suutis lisaaja viimasel sekundil eksida lihtsal lähiviskel.

22-aastase ja 191 cm pikkuse tagamängija õnneks suutis Bucks antud kohtumise kolmandal lisajaal siiski võita, kui Brooklyn Netsi kaotusnumbriteks märgiti 118:122, kirjutab basket.ee.

Tartlase juubel. Vilma Trummal 90

Reedel, 21. novembril täitus Vilma Trum­malil 90. aastaring. Juubilaril on suuri teeneid paljude Eesti ajaloolaste koolitamisel ja Tartu va­nema ajaloo uurimisel.

Vilma Trum­mal (neiuna Õun­roos) on sündinud 1924. aasta 21. novembril Harjumaal. Aastatel 1945–1950 õppis ta Tartu riiklikus ülikoolis ajalugu ja arheoloogiat, hiljem jätkusid õpingud aspirantuuris. Nelja aasta jooksul kirjutas Vilma Trummal 438 lehekülje paksuse väitekirja «Vene-eesti vastastikused suhted IX sajandist kuni XIII sajandini».

Neli aastakümmet (1955–1995) töötas Vilma Trummal õppejõuna Tartu ülikoolis. Neil aastail ajaloo-osakonnas õppinud üliõpilased mäletavad hästi tema loengukursusi arheoloogia alustest ning NSV Liidu muinas- ja keskaja ajaloost. Omaaegsed ajalootudengid pidasid Vilma Trummalit üheks kõige heasüdamlikumaks õppejõuks ajaloo-osakonnas.

Pikka aega oli Trum­mal ülikoolis ainus arheoloogiaõppejõud, peamiselt tema õlul lasus selle rahvusteaduse spetsialistide ettevalmistamine. Tema juhendamisel kaitsti 40 arheoloogiaalast diplomitööd, kursusetööde arv ulatub sadadesse.

Teadustöös keskendus Trum­mal esmajoones Tartu vanema ajaloo arheoloogilisele uurimisele. Nõukoguliku ideoloogia surve tõttu polnud 1950. aastatel lihtne linnades kaevamisi teha, sest keskaegseid linnu peeti eelkõige sakslaste ja nende kultuuriga seotuks.  

Vilma Trummalil õnnestus Tartu arheoloogilist uurimist alustada suhteliselt varakult. Ta põhjendas seda vajadusega otsida siit Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa 1030. aastal rajatud «vene linna» ja vene-eesti «igipõliste sõprussuhete» jälgi. Nii õnnestuski Vilma Trum­malil aastatel 1956–1958 ja 1960 teha arheoloogilisi kaevamisi Tartu linnusel, selle tulemused avaldas ta raamatuna.

1966. aastast jätkas Vilma Trummal arheoloogilisi uurimistöid Tartu vanalinna alal ja seetõttu võime teda pidada koguni linnaarheoloogia uurimissuuna rajajaks Eestis. Järgmistel aastatel juhendas ta Tartus veel mitmes paigas arheoloogilisi kaevamisi, viimati 1988. aastal botaanikaaia territooriumil. Vilma Trummal on avaldanud tublisti üle poolesaja teadusliku ja aimeartikli.

 

 

 

Lindpere kuulus Tšehhis taas algkoosseisu

Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Joel Lindpere sai Tšehhi kõrgliiga 15. voorus mängida kuni 58. minutini, mil tema koduklubi Ostrava Banik kohtumise esimese vahetuse tegi.

Banik oli sel hetkel liigatabeli esikolmikusse kuuluva Jabloneci vastu 0:1 kaotusseisus. Kolm minutit hiljem jõuti viigini, aga viimase minuti omavärava tõttu kaotas Banik 1:2, vahendab Soccernet.ee.

Lindpere tööandja paikneb kuuendal tabelireal. Eestlane on kuulunud algkoosseisu 14 kohtumises ehk kõigis peale ühe. Lõpuvileni on ta aga mänginud vaid ühe korra.

Eelkõige kahe venna suhe

Priit Paide pole küll enam tudeng, kuid vabatahtliku töö huvi ja soov on mehel olnud juba ammu ning teisipäeval kohtus ta ka esimest korda oma noorema vennaga.

Paide sõnul oli otsus tehtud teatud mõttes emotsiooni ajel, kuid vabatahtliku töö kuulutust nähes helistas ta kohe Evelin Tammele, et tunne mööda ei läheks.

Mis puutub aja planeerimisse, siis kui soovida, leiab kõige jaoks aega, rääkis Priit Paide.

Ta tunnistas, et pärast noorema vennaga kohtumist oli tal väga hea tunne. «Ma leian, et saan talle midagi anda, ja mulle tundub, et temal on ka mulle päris palju anda. Võin öelda, et minul tekkis selline vastastikune kontakt,» kirjeldas ta.

Priit Paide lisas, et poiss oli küll vaikne ja sõnaaher, aga ta peab seda täiesti loomulikuks ning loodab, et usaldussuhe tekib aja jooksul.

Kui Paide oma noorema vennaga kohtus, avastasid nad, et mõlemale meeldib mängida sulgpalli, ning otsustasidki, et see on esimene asi, mille nad koos ette võtavad.  

«Minu arusaam on selline, et see võikski olla kahe venna suhe, mis pole sugugi ainult kaheksakuuline projekt ja lõpeb täpselt kalendri järgi,» rääkis Paide.

Ta lisas, et kui sõprus tekib, siis seda ei saa kuuga lihtsalt lõpetada.

Paide tunnetab, et noormeeste osalemine projektis on tähtis. Ta arvab, et 20-aastane neiu võib olla küll väga empaatiline, kuid paraku ei oska ta 13-aastasele poisile õpetada seda, mis tähendab olla poiss.

Priit Paide ise loodab, et saab oma vanema venna rolliga hakkama.

Aastatega näeb väga palju muutusi

Tartu ülikooli üldajaloo magistrant Kerli Kraus on programmis osalenud neli aastat. Selle aja jooksul on tal olnud kaks nooremat õde, ühega neist ollakse sõbrad kolmandat aastat. Esimene laps elab juba oma elu, kuid omavahel suheldakse siiamaani väga aktiivselt.

Krausi sõnul võib esmapilgul olla väga raske hoomata seda, kui  palju lapsed koosveedetud aastate jooksul muutuvad. «Mina näen oma nooremas ões väga palju muutusi võrreldes selle ajaga, kui me tuttavaks saime,» rääkis Kraus.

Ta lisas, et eriti on muutunud noorema õe sotsiaalsed oskused. «Ma ei pea seda ainult enda panuseks, aga see on tõesti hea tunne, kui saan kolme aasta jooksul kellegi arengut pealt näha.»

Krausi noorem õde on asenduskodu laps, kellega tehakse kõike koos.

«See on väga erinev, kui palju me koos oleme, kuid sageli ei saa me paari tunniga nädalas midagi tehtud,» rääkis Kraus. Ta lisas, et suvel nad ei näinud teineteist peaaegu kaks kuud, kuid aeg-ajalt saadakse mitu korda nädalas kokku ning neli-viis tundi järjest.

«Alguses ta kindlasti ei avanud end mulle ega rääkinud kasvõi seda, et on halva hinde saanud,» lausus Kraus. Tema sõnul lapsed alguses kardavad halbadest asjadest rääkida, sest arvavad, et äkki vanem õde või vend ei taha teda enam ning kaob ära.

Kraus ütles, et praegu räägitakse omavahel absoluutselt kõigest ning suhe muutus pärast esimest koosveedetud aastat.  

Kuna laps on asenduskodust, on neiu sõnul need paigad, kus see laps käinud on, täiesti erinevad kui kodulapsel. Näiteks kaubamajja minek võib nooremale õele olla midagi erakordset.

 

 

Vabatahtlik pühendab oma aja lastele

Evelin Tamm on sotsiaaltöötaja ning tegeleb juba kolm aastat vabatahtlike projektiga «Vanem vend, vanem õde». Viimased viis aastat on ta aktiivselt tegutsenud ka Tartu ülikooli kliinikumi lastefondis. Vabatahtliku töö eest saab Tamm järgmisel kuul suure tunnustuse osaliseks.

Tamm on valitud üleriigilise vabatahtlike tunnustamise «Märka vabatahtlikku!» raames aasta vabatahtlikuks ning on üks 17 inimesest, kes saab Eesti vabariigi presidendilt 7. detsembril aumärgi.

Tamm oli enda sõnul väga üllatanud, kui sai teada, et on teeninud aumärgi ning teinud midagi sellist, mis on silma paistnud. «Ma tegelen nende asjadega, mis mulle meeldivad, ning see kõik tuleb hästi loomulikult, seega tunnustust ma küll ei oodanud,» rääkis ta.

Kui küsida Tammelt, kus see aeg tuleb, ei oska ta vastata, sest tema sõnul tuleb aeg lihtsalt iseenesest, sest tegeleb asjadega, mis talle meeldivad.

«Olime seadnud seekord üldise kriteeriumi ning arvestasime seda, kuivõrd vabatahtlik on kaasa aidanud ühiskonna arengule,» selgitas liikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas, miks osutus valituks just Tamm.

Vanem vend, vanem õde

Väga suure osa oma ajast tegeleb Tamm Tartu laste tugikeskuse projektiga «Vanem vend, vanem õde», mille eesmärk on luua sõprussuhe üksildase või käitumisraskusega lapse ja täiskasvanu vahel. Tammel on praegu 70 vabatahtlikku, kes on südameasjaks võtnud laste toetamise.

Lastelt ei saa eeldada seda, et nad ütleksid, et vajavad abi või tuge. Pigem on selleks täiskasvanu, kes seda märkab ja proovib toetada. Lapsed, kes programmis osalevad, on enamasti koolilapsed, ning erinevad spetsialistid ja õpetajad, kes puutuvad lastega kokku, suunavad neid programmi. Mõned lapsed tuleva ka koolikaaslaste kaudu.

Lapsed on Tamme sõnul väga erinevad: on neid, kes on kaotanud ühe vanema, ning ka neid, kellel on koolis probleemid. «Meil on ka lapsi, kes tunnevad end väga üksikuna. Mind kurvastab see alati väga, et lapsel pole ühtegi sõpra, kellega rääkida, mängida või kelle poole mures pöörduda,» rääkis Tamm.

Aastaga hea kontakt

Venna või õe valivad programmi vabatahtlikud endale ise ankeedi alusel. «Ma arvan, et selle õige lapse tunneb igaüks oma südames ära,» ütles Tamm. Ta lisas, et mõtted ja huvitegevused peavad sobima ning peab olema ka tunne, et suudetakse lapsele midagi pakkuda.

Programm pole sugugi ainult ühepoolne, et vabatahtlik toetab ja abistab last, vaid mõlemad pooled peavad kohtumisi nautima. Seetõttu tegelebki sageli üks täiskasvanu viis aastat sama lapsega.

Kord kuus on Tartu laste tugikeskuses vabatahtlikele kohtumised, kus nad saavad jagada oma rõõme ning muresid, mis tekivad lapsega suhtlemisel. Tamme sõnul on see rohkem mõeldud üksteise toetamiseks ning koos käiakse välja mõtteid, kuidas võiks näiteks keerulises olukorras käituda.

Noormehi vähe

Kaks korda aastas on uutele vabatahtlikele koolitused ning tavaliselt on rühma 20 inimesest ühel juba ülikool lõpetatud. Poisse on vabatahtlike hulgas vähem, neid on rühma peale tavaliselt ainult kaks. «Noormeestel on vähem püsivust ka ning nad ongi programmis aasta või isegi vähem, sest kõik nad ei leia seda siduvuspunkti,» ütles Tamm.

Tema sõnul on aga noormehi väga vaja: ootele on jäänud väga palju poisse, kes vajaksid endale just vanemat venda, üldjuhul leiab tütarlaps endale vanema õe ning noormees vanema venna.

Vabatahtlikke tuleb programmi üle Eesti, neil on väga erinev haridustaust. Eriti on programmist huvitatud psühholoogia, eripedagoogika ning arstiüliõpilased. «Muidugi on ka füüsikuid ja keeleteadlasi. Tegelikult ei ole tähtis, mis eriala õpitakse, sest koolitus läbitakse nagunii,» rääkis ta.

Tamme sõnul peab inimene ise tundma, kas ta sobib programmi või mitte, seega pole ta pidanud kellelegi spetsiaalselt ütlema, et programm pole ühe või teise inimese jaoks.

Aeg-ajalt on ka juhtumeid, et vabatahtlik ja laps ei sobi, sest näiteks laps tunneb, et programm pole tema jaoks.

Laps vajab ka hiljem tuge

Kui lapse elus toimub muutus, näiteks elukohavahetus, siis arutatakse alati ka vabatahtlikuga, mis saab edasi. Samuti tuleb vabatahtlike elus ette ootamatuid muutusi.

Tamm rääkis, et vahel katkeb kontakt lapsega pärast programmi, kuid on juhtumeid, kus noorem vend või õde on aastaid hiljem oma kaaslasega ühendust võtnud.

Kuigi teed võivad lahku minna, ei saa Tamme sõnul öelda, et pärast programmi enam tuge ei vajata, isegi siis, kui laps on endale sõbrad leidnud. Tamm kinnitas, et laps vajab ikkagi tuge ning oma kõrvale kedagi, kes toetab teda aeg-ajalt.

Tamme sõnul on mõni laps endale programmiga piltlikult öeldes isegi kasupere leidnud. «Meie ühe vabatahtliku pere elab Tallinnas, kuhu oodatakse alati väiksemat sõpra külla,» rääkis Tamm. Ta lisas, et lapse vanem õde on öelnud isegi seda, et perekond peab kohanema lapsega, mitte laps perega.

«Minu arust on selle programmi puhul kõige imelisem näha seda, kuidas inimeste elu reaalselt muutub. See algab kõik pisiasjadest kuni suurte elumuutusteni välja,» rääkis Tamm. 

Janari Jõesaar püstitas USAs karjääri punktirekordi

Eesti korvpallikoondislane Janari Jõesaar on uut hooaega alustanud võimsa hooga ning karjääri punktirekord aitas tema meeskonna Texase Pan-America ülikooli kolmanda järjestikuse võiduni.

20-aastase ja 198 cm pikkuse eestlase arvele kanti seekord isiklikku rekordit tähistavad 27 punkti. Lisaks jäi eestlase nimele veel kaheksa lauapalli, neli resultatiivset söötu, kaks vaheltlõiget ja üks kulp, kirjutab basket.ee.

Jõesaare heast esitusest oli igatahes kasu, sest tema koduklubi sai tugevas USA kolledžiliigas NCAA kolmanda järjestikuse võidu, seekord tulemusega 82:77 Texas A&M-Kingsville'i üle.

LeBron James ja Cleveland kaotasid taas

Korvpalliliigas NBA teenis neljanda järjestikuse kaotuse Cleveland Cavaliersi meeskond. Koduväljakul tunnistati seekord Toronto Raptorsi 93:110 paremust.

Toronto kauks viskas Lou Williams 36 punkti. Kaotajate parim oli 23 punkti visanud Kevin Love. LeBron James tõi Clevelandi kasuks 15 punkti.

Eriti kehvalt käib tänavuse hooaja alguses Philadelphia 76ersi käsi, kuna võidetud pole veel ühtegi mängu. Viimati jäädi 83:91 alla New York Knicksile.

Tulemused:

San Antonio – Brooklyn 99:87

Milwaukee – Washington 100:111

Utah – New Orleans 94:106

Indiana – Phoenix 83:106

Cleveland – Toronto 93:110

Orlando – Miami 92:99

New York – Philadeplhia 91:83

Houston – Dallas 95:92

Minnesota – Sacramento 101:113

Loit saavutas Euroopa karikavõistluste etapil 5. koha

Karoliine Loit (Tallinna Mõõk) saavutas Prantsusmaal Grenoble'is peetud kõrgetasemelisel naiskadettide Euroopa karikavõistluste etapil 186 vehkleja konkurentsis viienda koha.

Peale alagrupiturniiri esimest asetust omanud Loit alistas pääsul 16 parema hulka esmalt prantslanna Emeline Dufraigne 15:8, seejärel sakslanna Alicia Geratzi 15:9 ja 32 parema hulgas itaallanna Agata Alberta Grasso 15:6. Kaheksandikfinaalis pidi Loit tunnistama prantslanna Camille Nabethi 15:9 paremust.

Loit tagas pääsu veerandfinaali läbi miinusringi alistades esmalt venelanna Viktoria Shichikina 15:11, seejärel sama tulemusega itaallanna Francesca Cugini ja pääsul veerandfinaali teise itaallanna Francesca Bertoglio 15:13. Veerandfinaalis pidi Loit tunnistama venelanna Jekaterina Tarasova 15:12 paremust.

Turniiri võitis USA esindaja Kenyata Plenty, kes finaalis alistas kaasmaalanna Tatijana Stewarti 15:14.

Ülejäänud võistlustules olnud eestlannadest said Violetta Gulakova (SBSK Draakon) 46. ja Sandra Skoblov (Tallinna Mõõk) 143. koha.

Mikk Pinnonen säras euromängus

Bacau Stiinta Municipal Dedemani rivistusse kuuluv Eesti käsipallikoondislane Mikk Pinnonen viskas EHF-i karikasarja kolmanda ringi avakohtumises Team Tvis Holstebro vastu üleväljamehena kümme väravat.

Bacau pidi Taanis toimunud kohtumises siiski tunnistama vastase 32:27 (16:14) paremust. Pinnoneni kõrval Rumeenia klubi rivistusse kuuluva Martin Johannsoni arvele kogunes kolm tabamust.

Korduskohtumine peetakse 29. novembril Bacaus.

Sten Priinits saavutas MK-satelliitturniiril Oslos kolmanda koha

Sten Priinits (En Garde) saavutas eile Norras Oslos peetud meeste epee MK-satelliitturniiril kolmanda koha.
Play-off avaringis vaba olnud Priinits alistas 32 parema hulgas kaasmaalase Dmitri Svõrjovi 15:12, kaheksandikfinaalis Venetsueela vehkleja Jimenez Ortizi 13:12 ja veerandfinaalis rootslase Lasse Lindbladi 12:7. Poolfinaalis pidi Priinits tunnistama hilisema võitja rootslase Adam Larssoni 15:11 paremust.

Kokku osales 74 vehklejat.

 

Endine F1 maailmameister: loodan, et täna pole mu karjääri viimane sõit

2009. aasta vormel-1 maailmameister Jenson Button avaldas enne tänavuse hooaja viimast etappi lootust, et pääseb veel kunagi F1 vormeli rooli. Ometi läheb Button täna starti mõttega, et see võibki olla tema viimaseks sõiduks vormel-1 masinaga.

McLaren teatab alles detsembris, kes on nende järgmise hooaja piloodid ning senikaua hõljuvad mustad pilved nii Buttoni kui ka Kevin Magnusseni kohal. Ilmselt on meeskonna üheks põhisõitjaks Fernando Alonso, kuid teine piloodikoht on veel lahtine.

«Loodan, et see ei jää mu viimaseks etapiks. Ma tõesti loodan seda, sest mul on veel palju pakkuda,» ütles Button enne tänast Abu Dhabi etappi. Segase tuleviku tõttu on briti ajalehed sellel nädalal Buttonile palju leheruumi leidnud ning Abu Dhabisse on kohale sõitnud ka vormelimehe perekond. Seda kõike tehakse igaks juhuks, kuna endine maailmameister tuleb ju viisakalt ära saata. Ometi loodavad kõik, et suurepärase võidusõitja karjäär jätkub.

«Loomulikult tunnen kusagil kuklas, et see võib tõesti olla mu viimane sõit. Seega pean seda nautima nii palju kui võimalik,» ütles Button.

Kell 15 algavale Abu Dhabi GPle stardib Button kuuendalt kohalt.

Ülekaaluliste rohkus sunnib autotööstust muudatusi tegema

Kuna ülekaalulisi autojuhte on aina rohkem ja nende vigastused õnnetuse tagajärjel raskemad, katsetab kokkupõrketestide mannekeene tootev ettevõte Humanetics uut avarii testnuku prototüüpi, mis kaalub 124 kilogrammi.

«Rasvunud inimestel on 78 protsenti suurem risk õnnetuses surma saada,» ütles Humanetics tegevjuht Chris O’Connor, kirjutab CNN. Põhjus on selles, et suurem osa ülekilosid lisandub kõhu piirkonda, mistõttu istuvad ülekaalulised inimesed autoistmel teistsuguses asendis kui normaalkaalulised.

Praeguseks on juba üks 124-kilone mannekeeni prototüüp toodetud. Kehamassiindeks on sel 35.

Statistika näitab ka seda, et tõsiste vigastuste risk kasvab vanemate, alates 50-aastaste juhtide seas. Vanust kopeeriva mannekeeni loomine on suur väljakutse, kuid ettevõte loodab sellise prototüübi luua juba järgmisel aastal.

Katkise nutitelefoni asemele anti 80 eurot odavam mudel

Kahe ettevõtte vahel puhkenud vaidlus tõstatas laiema küsimuse, kas vigase nutitelefoni võib garantii korras odavama mudeli vastu vahetada.

Rent & Vahendus OÜ juhatuse liige Andres Vahtramäe soetas 20. novembril 2012 osaühingult Kännukas oma ettevõttele nutitelefoni CAT B10 hinnaga 399 eurot. «Rõõmu jätkus umbes kaheks kuuks, kui ilmnesid tõrked,» märgib Vahtramäe, kes seadme kohe poodi tagasi viis. Kännukas OÜ vahendas selle garantiiremondi läbiviimiseks valmistaja ametlikule esindajale.

«Peale nädalat ootamist sain seadme tagasi kommentaariga, et «viga ei leitud». Püüdsin saatusega leppida ja kasutasin edasi oma vana telefoni, CAT B10-st sai n-ö varutelefon,» lausub ta.

Selle aasta juunis tekkis Vahtramäel aga vajadus varutelefoni järele. Kuna garantiiaja lõpuni oli jäänud veel pool aastat, otsustas ta CAT B10 teist korda garantiiremonti viia. «Sel korral oli õnn minu poolel. Oodanud pea kolm nädalat, helistasin telefonimüüjale ning sain teada, et seade on otsustatud välja vahetada.»

Et asjad kiiremini liiguks, toimetas ta telefonimüüja heakskiidul oma vana telefonipakendi ja kõik selle juurde kuuluva otse telefonide garantiiremondiga tegelevale ettevõttele. «Sain veel umbes nädala oodata, sest viivitati vormistusliku küljega. Kuna oleksin selleks hetkeks nõus olnud juba ükskõik millega, leppisin telefoni vahetusega,» rääkis Vahtramäe, et muid variante talle ei pakutudki.

CAT B10 asemel sai ta uuema, kuid odavama mudeli CAT B15, mis tol hetkel maksis 319 eurot. Vahtramäe ei pea seda õiglaseks, et vahetustelefon on tema algselt soetatud nutiseadmest 80 eurot odavam. «Telefonimüüja leiab, et minu vana telefon on asendatud hinnalisemaga, tehniliselt täiuslikumaga. Minu vaatevinklist mõõdetakse asjade väärtust siiski eurodes. Garantiitingimuste kohaselt oleksin pidanud saama samaväärse toote,» nentis Vahtramäe, kes leiab, et on saanud petta.

Ta pöördus alguses ka tarbijakaitseameti poole, kuid kahe juriidilise isiku vahelise vaidlusega tarbijakaitseamet ei tegele. Ainus võimalus on kohtu poole pöörduda. Vaidlus telefonimüüjaga on veninud juba nelja kuu pikkuseks.

Tootja tippmudel

Kännukas OÜ tegevjuht Tauno Vään selgitas, et 1. juulil informeeriti Vahtramäed ametliku garantiiteenuse pakkuja otsusest, millega anti luba asendada vigane CAT B10 nutitelefon uue seadme vastu. «Kuna B10 mudel oli selleks hetkeks juba tootmisest väljas mudeli vanuse tõttu, siis oli koheselt võimalik vahetust teostada ainult uue mudeli ehk CAT B15 vastu. Vahetustelefoni näol oli tol hetkel tegemist CAT telefonide lipulaevaga, mis maksis alguses samuti 399 eurot,» selgitas Vään, et eri ajahetkedel hindasid vaadata pole ka päris õige. Enne kui CAT B10 tootmisest välja läks, oli selle hind langenud 299 eurole.

Vään nentis, et Vahtramäe võttis 15. juulil uue seadme vastu, olles seda tänaseks juba ligemale neli kuud kasutanud. «Meie arusaamist mööda aktsepteeris ta sellega ka garantiijuhtumi lahendust,» nentis ta.

Mehe sõnul on tegemist esmakordse juhtumiga, kus klient, olles saanud vahetada oma kasutatud, aegunud ja amortiseerunud vana telefonimudeli hetke tootja tippmudeli vastu, esitab pretensiooni ning väidab, et on petta saanud. «Analoogsed vahetusprotsessid on enamasti lõppenud kliendi rahulolu ja rõõmuga, et tagasi ei saadud mitte vana parandatud telefoni, vaid täiesti uue seade. Antud juhul tahaks veelkord rõhutada, et tegemist oli ühtlasi ka sel ajahetkel CAT tootja tippmudeliga,» ütles ta.

«Oleme jätkuvalt valmis Vahtramäega otsediskussiooni jätkama ja oma seisukohti korrektsetele faktidele tuginedes selgitama,» lisas Vään.

Advokaadibüroo Biin ja Biin advokaat Kaupo Kase sõnul oleks konkreetse juhtumi puhul vaja välja selgitada garantiitingimused, kuid üldreegel näeb ette, et garantii korral müüja või tootja vahetab tasu eest või tasuta asja välja või parandab asja, et see vastaks garantiis ette nähtud tingimustele.

«Lihtne loogika ütleb, et kui ostja ostis 399-eurose telefoni, siis garantii korras välja vahetatud telefon peab olema vähemalt sama mudel või oma näitajate poolest samaväärne. Kui müüja annab asenduseks teise mudeli, mis on odavam, siis peaks ta hinnavahe ostjale kompenseerima,» selgitas Kask. Antud juhul on tegu siiski algsest telefonist uuema mudeliga, millel on paremad näitajad.

Garantii puhul on tarbijale (füüsilisele isikule) ja majandus- ning kutsetegevuses tegutsevale isikule (juriidilisele isikule) teatud erisused. «Tarbija puhul eeldatakse, et tal on garantiitähtajal õigus nõuda asja tasuta parandamist või asendamist. Juriidilise isiku puhul peab vaatama garantiitingimustest, kas asendamine on tasuta või tasu eest,» lausus Kask.

Tarbija puhul antakse garantiitähtajal asendatud asjale sama kestusega uus garantii, juriidilise isiku puhul tuleb vaadata aga lepingutingimusi, asendatud asja garantii võib kehtida kuni esialgse asja allesjäänud garantiiaja lõpuni.

Tarbijale müügi puhul pikeneb garantiitähtaeg asja parandamise aja võrra, juriidilisele isikule müügi korral ei pruugi garantiitähtaeg pikeneda.

Narva Aleksandri kogudus likvideeritakse

Täna toimunud Narva Aleksandri koguduse nõukogu koosolekul otsustati kogudus likvideerida ja alustada pankrotimenetlust.

Viru praosti Peeter Kalduri sõnul on Narva Aleksandri koguduse pankrot ainuvõimalik väljapääs olukorrast, kus koguduse võlad ulatuvad 1,3 miljoni euroni, koguduse vara väärtus on aga umbes 700 000 eurot, vahendasid ERRi raadiouudised.

Praost süüdistab võlgades koguduse eelmiseid juhte ning nendib, et võla tekkimisel on käitutud äärmiselt rumalalt. «Praeguses situatsioonis, mis on meil tekkinud, on ikkagi edasiminek kõige õigem ja vajalikum,» rääkis Kaldur.

Kokku on Narva Aleksandri kogudusel 11 hoonestatud ja hoonestamata kinnistut, mis pankrotivarana müüki lähevad. Neist kõige väärtuslikum on kahtlemata Narva Aleksandri kirik, mille taastamist on riik toetanud umbes kahe miljoni euroga.

Tänavu mais jättis Tartu ringkonnakohus muutmata maakohtu otsuse, millega pidi Narva Aleksandri kogudus maksma ehitusfirmale Eviko 531 000 eurot. Eviko teatel üritas ettevõte võlaküsimust kogudusega korduvalt kohtuväliselt lahendada kuni 2011. aastani ning kuni selle ajani tunnistas koguduse juhatuse liige ja kirikuõpetaja Villu Jürjo võlgnevust ning lubas võla tasuda. Seoses hagi aegumistähtaja lähenemisega pöördus ehitusfirma 2011. aasta lõpus kohtusse.

Kohtus asus Jürjo võlasuhteid eitama, nimetades hagi väljapressimiseks. Nii Viru maakohus kui Tartu ringkonnakohus tuvastasid, et kirikuõpetaja väited ei pea paika ehk kogudus on laenu saanud ja seda kasutanud.

Ehitusfirma ja koguduse vaidlus sai alguse sellest, kui Eviko kandis enda ehitustööde rahastamiseks koguduse arvele 2009. aasta veebruaris ja märtsis veidi üle 132 000 euro, kuid juriidiliselt vettpidav laenuleping jäi sõlmimata. Narva kogudus oleks pidanud raha Evikole tagasi kandma, aga kasutas selle restaureerimistööde eest firmale tasumiseks.

Jürjo tegevuse suhtes viis EELK 2013. aastal läbi ka revisjoni. Seetõttu kutsuti Jürjo koguduse juhatuse liikme kohalt tagasi ja kogudust asus juhtima just Viru praost Peeter Kaldur.

EKRE: Toompea võimukoridorid vajavad tuulutamist

Täna kogunenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogul pilluti kriitikanooli nii praeguse koalitsiooni kui ka oletatava vasakpoolse võimuliidu suunas.

«Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tõdeb, et eelolevad riigikogu valimised on Eesti jaoks otsustava valiku aeg. On ilmne, et praegune ajutine valitsus ei suuda välja kanda võimu vastutust, ei oma visiooni ega vastutusvõimet Eesti tuleviku osas,» edastas erakonna pressiesindaja.

Täna kogenud erakonna volikogul avaldati muret Eesti tuleviku pärast. «Veelgi murelikumaks tegev kui vahevalitsuse suutmatus riigitüüri kindla käega hoida, on aga väljavaade, et peale valimisi tuleb Eestis võimule koalitsioon, mis asub ellu viima radikaalset ja Eesti probleeme veelgi süvendavat poliitikat. Viimase all peab erakond silmas võimalust vasakpoolsete parteide Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide võimuliiduks.»

Seetõttu peab erakond oluliseks saata valijaskonnale selge kinnituse selle kohta, et nad ei toeta vasakpoolsete parteide baasil moodustatud valitsust.

See aga ei tähenda erakonna teatel seda, et nad näeksid end tingimusteta toetamas pikalt võimu nautinud parempoolset võimukoalitsiooni. «Oleme arvamusel, et oma seniste ränkade valitsemisvigade ja rahva suhtes välja näidatud upsakuse tõttu näiteks kooseluseaduse küsimuses, on paljude valijate toetuse kaotanud kartellierakonnad võimetud saavutama piisavat mandaati stabiilse valitsuse moodustamiseks, ning vajavad paratamatult laiemat kandepinda,» leiab erakond.

«Konservatiivne Rahvaerakond peab oma ülesandeks tulevases riigikogus seniste võimuerakondade teerullipoliitika takistamist, olgu selle ellu viijaks ükskõik milline partei. Hääl praegu riigikogus esindatud parteidele on maha visatud hääl, sest siis ei muutu Eestis midagi paremaks. Toompea võimukoridorid vajavad tuulutamist, rahvas peab saama tegelikult kõrgeima võimu kandjaks.»

Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil.

Raimund Ubar: aukartus teaduse ees

«Ühel pimedal õhtul heitsin pilgu taevasse, kus särasid tähed ja puudevõrade kohale oli kerkinud hiiglasuur kuu. Ootamatult liikus mõte nendele teadlastele ja inseneridele, kes olid suutnud inimese viia Kuule ja jälle tagasi tuua Maale. Hinge valdas korraga sügav aukartustunne niisuguse ime ees... Aukartus tõuseb harilikult selle ees, mis on suur ja hoomamatu. Teadus ongi niisugune – haaramatu ja ülev,» kirjutab Raimund Ubar värskes Sirbis.

Aukartus teaduse ees võib olla kahesugune – selle ees, mida sa ei tunne (see on teadus, millega tegelevad teised) ja probleemi ees, mida teadlane ise on asunud uurima, kus ta peaks olema ekspert, aga kus probleemi keerukus ja see, et pole teada, kas püstitatud hüpotees ikka püsima jääb, kutsub esile ebakindlusega seguneva aukartuse. Ebakindlus ei tähenda muud kui ausust. Aukartus aga annab märku sellest, et on leitud õige uurimisobjekt – keeruline. Nii nagu akadeemik Nikolai Alumäe on kunagi öelnud, et «tegeleda tuleb üksnes raskete ülesannetega, siis on, mille peale mõelda». Teadlasi tulekski hinnata mitte selle järgi, kui palju neil tsiteeringuid on, vaid selle järgi, kui raskeid ülesandeid nad on suutnud lahendada.

Aukartust võib tunda õpetaja ees ja nende ees, kes on sinust targemad. Ühel juhul võib see tuleneda omaenda asjatundmatusest, teisel juhul aga on tegemist nendega, kes ka ise asjast aru saavad ning on sellest vaimustuses.

See, kes tunneb aukartust teaduse keerukuses peituva müstika vastu, ei lähe teadust mütsiga lööma, vaid pühendab teadusele oma elu. Vaid see, kes tunneb aukartust teaduse ees, väärib akadeemilist vabadust. Et aga akadeemiline vabadus tegelikult koormaks on, seda ei mõisteta, millest on tingitud ka usaldamatus ülikoolide vastu ja bürokraatliku kontrolli vohamine.

Akadeemilise vabaduse tähendusest mittearusaamine tähendab ei midagi muud kui aukartuse puudumist teaduse ees.

Teaduse paradoksidest

Teadust samastatakse teadmistega, uute teadmiste otsimisega ja meetodiga, kuidas otsida. Teaduslik meetod põhineb väidete tõestamisel. Iga väide, milleni pole jõutud teadusliku meetodi abil, on üksnes arvamus. Teaduses otsitakse tõde, aga absoluutset tõde ei ole.

Karl Popper (1902–1994) on väitnud, et «vaatlustega pole kunagi võimalik tõde kinnitada, vaid üksnes ümber lükata – falsifitseerida». Nii ehitataksegi teaduslikke teooriaid üksnes nende purustamise eesmärgil, ehk siis teooriad arenevadki matustest matusteni. Üks teine mees andis ometi absoluutse tõe definitsiooni. See oli pragmatismi filosoofia rajaja Charles Peirce (1839–1914), kes arvas, et «absoluutne tõde on see, mida ütleb kes tahes teadlane oma karjääri lõpphetkel». Peirce ise lõpetas oma elu ilma ühegi pennita, kaotades nii töö kui perekonna.

Reegleid ei ole ilma eranditeta – nii räägib rahvas. Ühes valdkonnas aga reeglid erandeid ei tunne – see on teadus. Erandid ongi teadustulemuste proovikiviks ja kogu uurimistöö mõte seisnebki erandite otsimises. Nii kaua, kuni erandit ei leita, võib hüpoteesi käsitleda kui uut teadmist, näiteks loodusseadust. Ja kui leitakse erand, on seadus ümber lükatud ning tuleb hakata uut teooriat välja mõtlema.

Teadus on teinud tööd oma võimaluste piiritlemisel. Nii järeldub näiteks Heisenbergi kvantmehaanikast reaalse mikromaailma määramatus ja Gödeli mittetäielikkuse teoreemist võimatus konstrueerida vastuoludeta reaalsuse kirjeldust. Seega, mitte kõike ei suuda me reaalses maailmas täpselt tajuda ja mõtestada. Teaduse piiratus peaks hoidma inimest muutumast upsakaks looduse vastu ja teadvustama oma piire looduse valitsemisel. On üks probleem, mida näiteks reaalteadused lahendada ei suuda, aga humanitaaria põhiliselt sellega tegelebki. See on – elu mõte.

Teaduses on rida paradokse. Teaduse eesmärgiks on leida tõde, aga tõde polegi olemas. Teadusel pole tähendust, sest teadus on objektiivne, tähendus aga on subjektiivne mõiste. Teadus põhineb ühtaegu usul ja uskmatusel. Iroonia peitub selles, et tõe puudumise paradoks on saanud teaduse liikuma panevaks jõuks, sest tõde on alati vaid kriitiliselt käsitletav ja seetõttu ka teadusuuringud on suunatud tõe ümberlükkamisele ehk siis erandite leidmisele reeglite jaoks. Teaduse tähendusega tegelevad religioon ja ühiskond, aga mitte teadlased. Nii nähakse teaduse tähendust näiteks kasus, mida teadusest saame. Teiselt poolt on teaduse tähendus seotud eetika (eluslooduse kloonimine, inimkatsed) ja ohtudega (tuumapomm, tuumajaamad).

Karl Popper on veel öelnud, et «teadmine, mida pole (veel) kummutatud, on usk». Seega teadus tähendabki vaid väikest alamosa sellest, mida me usume. Teiselt poolt, kriitilisus sellesse, mida teame, tähendab uskmatust. Nõnda siis teadlased ühtaegu nii usuvad kui ei usu.

Teadususk tähendab usku ka sellesse, et looduses üleüldse eksisteerib põhjuslikkus, mis on loodusseaduste aluseks, et üldse tasub niisuguseid seadusi otsida. Usk ja uskmatus teaduses töötavad paarisrakendina, olles mõlemad nii liikumapanevaks kui ka tasakaalustavaks jõuks.

Teadus on julm. Kui sul pole õnne olnud jõuda mingile avastusele, siis oled mitte keegi, ükskõik kui palju sa ka ei õpi ega raba tööd teha.

Teadus kui looming

Teaduslik looming sarnaneb kunstiloominguga. Kedagi ei huvita, kuidas sa tulid oma avastuse peale, tähtis on vaid see, et avastus on tõene. Aukartus teaduse kui loomingu vastu tuleneb sellest, et me ei tea, kuidas looming sünnib. Seletada teadust lihtsal viisil ei saa, nii nagu kunstiloomingutki. Põhjused on erinevad: teaduse puhul on selleks keerukus, kunsti puhul sõnumi avarus. Teadus põhineb mudelite loomisel ja nende omaduste uurimisel. Kunstnikud samuti modelleerivad ja kirjanike romaanid on mudelid. Kuid mudelite eesmärgid on teaduses ja kunstides erinevad. Kui kunsti eesmärgiks on esile kutsuda emotsioone, siis teaduses peab mudel võimaldama ennustamist. Kui teadlane taotleb mudelis maksimaalset täpsust, siis kunstnik, vastupidi, taotleb minimaalset täpsust. Kunstis on vaja salapära, teadus võtab kõik alasti. Teadlase mudeliteks on matemaatiline võrrand, arvutiprogramm ..., kunstnikul aga pilt, luuletus, sümfoonia ... Teadlase jaoks on mudel tööriistaks, kunstnikule aga loomingu lõpp-produkt. Teadlase töö algab mudeliga, kunstnikul lõpeb. Mudel peab aga mõlemal juhul olema lihtne ja ilus.

Teadus on süsteemne. Erinevus teadus- ja kunstiloomingu vahel seisneb selles, et igasugune uus teaduslik tõde peab sobituma ühtsesse süsteemi olemasoleva teadmisega. Sellesse süsteemi saab üksnes juurde panna või sellest midagi ära kustutada. Teaduseks ei saa nimetada ühtegi süsteemivälist eraldiseisvat teadmist. Küll on aga kunstis eraldiseisvad, sõltumatud ja originaalsed teosed just ülimaks väärtuseks.

Teaduse põhiomaduseks on keerukus. Kui kunstnik töötab pidevalt ideed kui tervikut silme ees hoides, siis teadlane lahutab terviku kõigepealt tükkideks, seejärel üritab lahendada probleemi tükk tüki haaval, et lõpuks panna taas kokku uus tervik. See on ainus võimalus võidelda reaalsuse keerukusega. Kunstnikul ei ole keerukuse probleemi. Bioloog Edward Wilson (snd 1929) on öelnud: «Keerukusest jagu saamine reduktsionismi abil – on teadus. Keerukus ilma reduktsionismita – on kunst.» Mõnikord on piir teaduse ja kunsti vahel hägune. Kui keerukat probleemi pole võimalik tükeldada, siis tulebki talle läheneda kui kunstnik. Eks sellele vastab näiteks katsete ja eksimuste meetod ja sel põhimõttel töötavad ahned ja geneetilised algoritmid, simuleeritud lõõmutamine, heuristika. Ka analoogelektroonikat nimetatakse mõnikord kunstiks.

Teadusvaldkondi on palju ja eri valdkondades on eesmärgid ja kriteeriumid erinevad, kujundades erinevaid teaduskultuure. Nii on ka üldise määrangu andmine sõnale «teadus» üha keerulisem. Mida laiemat ala püüame katta sõnaga «teadus», seda vähemütlevamaks muutub ka definitsioon, kuni mõiste devalveerumiseni üldse.

Tehnikateadused on omaette kultuur, kus tuleks veel omakorda eristada teaduse ja inseneeria vahelist piiri. Kui võrrelda teadusvaldkondadega, kus uurimistöö sisuks on ainult analüüs, siis inseneride ja tehnikateadlaste tervikprobleemid on palju komplekssemad, sest analüüsile lisandub ka süntees. Tehnikateaduste ja inseneeria vahel on eikellegimaa, mis tuleneb reaalsuse keerukusest. Teaduse suutmatuseks saab inseneri silmis kas teooria puudulikkus või selle «elementaarsus». Teadlane püüab küll rajada puuduvaid sildu ja teekatteid sellel eikellegimaal, mis aga mitte igakord ei satu sinna, kus tegelikult rabeleb insener. Paradoks on selles, et teadlaste mudelite hambad ei hakka alati peale reaalse insenerimaailma keerukusele.

Teadlase dilemma

Teaduse autoriteet põhineb tehnoloogial, tänu millele inimese võimsus pidevalt kasvab, kuid ka ambitsioonid kasvavad. Lõppideaaliks on eemaldada igasugune takistus teelt, et võiksime olla ja teha vaid seda, mida ise tahame. Kui teadlane tunneb aukartust teaduse ees, siis seda ei tunne tarbimisele orienteeritud inimene. Ta ei imesta, ei küsi, kuidas see fantastiline tehismaailm tema ümber tekkinud on, ta harjub kõige uuega kiiresti ning nõuab üha rohkem. Tarbija aukartuse objektideks on edukus, karjäär ja rikkus. Väliseks liikumapanevaks jõuks teaduses on ühiskonna soov loodust valitseda ning omaenda hüveks ära kasutada. Kui mingis kindlas teaduse valdkonnas pole näha hüvede kasvu, siis pole ühiskond enam huvitatud uuringute toetamisest. Riisitera hind on tänapäeval kõrgem kui 100 000 transistori hind. Miks peakski ühiskond nii odava vidina – transistori – uurimise peale veelgi rohkem raha panustama? Suur Peeter ütleb nüüd Väikesele Peetrile aitäh ja läheb omaenda toidumärsiga oma teed ...

Valgustusperioodi Euroopa kultuuriajaloos (1680–1780) iseloomustas usk teaduse võimsusesse. Selle perioodi loomulikuks jätkuks kujunes Humboldti käivitatud akadeemiline revolutsioon, kus uurimistööst sai ülikooli põhifunktsioon ning tekkisid teadusülikoolid. Erinevalt sakslastest, kus rõhk pandi humanitaariale, nägid ameeriklased, kes olid Humboldti juures õppimas käinud, uurimisideaali loodusteaduste arendamises, pannes rõhu kasu saamisele teadusest.

Erilise tõuke USA tehnikateaduste arengule andis Nõukogude sputnik 1957. aastal, kui ameeriklased pidid endale tunnistama, et vene teadus on nende omast ette jõudnud. Eisenhower kuulutas välja kõrghariduse eelisarengu ja suunas suured summad ülikoolidesse. Raha tähendas akadeemia paisumist, ülikoolid laienesid 10–15 protsenti aastas. USAst oli saanud teaduse paradiis, töökohti ülikoolides oli rohkem kui sinna kandideerijaid, mis aga hakkas kahjulikult mõjuma õppetööle, kuna teadus oli saanud suurema prioriteedi. 1960ndatel hakkasid arenema uued sündmused: Vietnami sõda, tudengite mässud ja maksumaksjate rahulolematus. Reagan otsustas tudengeid karistada ning viia sisse kontrolli ülikoolide üle. Raha voolamisele ülikooli pandi piir, mis viis selleni, et ülikoolidest hakkasid saama uusi teadmisi tootvad ettevõtted. Akadeemiline vabadus langes surve alla ja õppekavades hakkasid reaalteadused välja tõrjuma humanitaariat.

Teadlase dilemma seisneb selles, et keegi maksab selle eest, et teadlane võiks rahuldada oma uudishimu. Ühest küljest ei ole tasuta lõunaid. Teisest küljest, teaduse mootoriks ongi just uudishimu. Uudishimu uurimistöös aga ei ole teadlase eesõigus, et ta peaks südant valutama, nagu jääks kellelegi võlgu. Uudishimu tähendab tegelikult ausust teaduse vastu, see motiveerib teadlast mitte midagi kahe silma vahele jätma. Seega uudishimu tähendab teadustöö kvaliteeti. Samal ajal on ühiskonna teaduse toetamise motivatsiooniks ikkagi vaid praktilised eesmärgid: majanduslik õitseng, sõjaline julgeolek, kvaliteetsem tervishoid. Ühiskond ei ole motiveeritud toetama uudishimupõhiseid alusuuringuid. Arvutiteaduses on alusuuringud olnud ikka domineeriv valdkond ülikoolides, aga see olukord on muutumas. Rahvusvaheliseks suundumuseks on saanud IT-professorite tööle palkamine rohkem praktilisematesse IT-valdkondadesse ning vähem – teoreetilisematele aladele. Nii maksab akadeemiline kogukond lõivu ühiskondlikule survele olla elulähedasem.

Tipptööstus on aga täiesti üllatuslikult võtnud vastupidise suuna. «Miks tähendab teadus ühiskonnale täna rohkem kui kunagi varem?» küsib retooriliselt Microsoft Researchi üks juhte Peter Lee ja vastab ise: «Sest uudishimul põhinev uurimistöö on pikaajaline investeering. Praktilised rakendused ei pea mitte alati olema visioonide mootoriks.» Ta jätkab: «Pigem peaks teaduse ülesandeks olema teadmiste sfääri laiendamine, et selle laienemise pinnal uued ja kasulikud tooted võrsuda võiksid …»

Teaduse ehted ja raamid

Mida tähendab teadustulemus? Juba küsimus «tähenduse» kohta on vihje sellele, et astume välja teaduse enda ruumist tema rakendamise ja interpreteerimise ruumi. Teadus on objektiivne tõde oma täielikus alastuses. Tähendusi ja väärtusi teadusele omistades hakkame talle rõivaid ja ehteid külge panema, seejuures kindlasti kehtivaid moejooni silmas pidades. Teadus on väärtusvaba ja eetilises mõttes neutraalne. Teadlast huvitab teadasaamine. Aga kui uurija on teada saanud ja uut avastanud, siis need uued teadmised ei jää enam üksnes uurija valdusse. Nüüd hakkavad need teadmised omaenda elu elama ja neist on saanud iseseisev jõud: näiteks aatomipomm, privaatsuse kadumine internetis. Eetika ja väärtus ongi seotud just selle valla pääsenud jõuga, aga mitte teaduse endaga. Eetika ja väärtus on teaduse tähenduse kaks polaarsust. Eetika püüab hoida kahju tekkimise eest, väärtus on aga see, milles näeme teaduse kasulikkust. Väärtus on otsene jõud, eetika aga raamid, kus sellel jõul toimida lasta.

Nii on ka teaduslikul uudishimul kaks poolt. See aitab jõuda täiusele ehk siis võimalikult lähedale tõele, sundides kontrollima kõiki võimalusi, mis võiksid hüpoteese ümber lükata. Teisalt tähendab uudishimu ahvatlust ületada piire (avada Pandora laekaid), kus teadmised võivad osutuda paheks. Riisitera tootmiseks kulub kallis inimtöö, aga transistore produtseerivad robotid. Aastaks 2020 oodatakse Asjade Internetis olevat 50 miljardit intelligentset tehisobjekti. Arvutiteadus areneb tehisintelligentsi suunas, mille näiteks on arvutiprogrammid, mis sünnitavad ja ravivad teisi arvutiprogramme. Arvutite vigadeta töö ja usaldatavus on digimaailma kategooriline imperatiiv. Veelgi olulisemaks on muutumas turvalisuse probleemid, kuna tehismaailma peatselt kattev Asjade Internet on muutumas ühtaegu tänuväärseks platvormiks kuritahtlike häkkerite invasioonile.

Paljuütlevad on Google’i eestkõneleja ja Arvutitehnoloogia Ühingu (Association for Computing Machinery, ACM) presidendi Vint Cerfi sõnad: «Olen väga mures võimaluse pärast, et 100 miljonist külmutuskapist võib saada ründearmee Bank of America arvutivõrgule.» Arvutiteaduse rajaja John von Neumann (1903–1957) on aga öelnud mõtte, et «teadlane ise ei pea vastutama selle maailma ees, milles ta elab.»

Kahest kultuurist kultuuri eitusse

Viis aastat tagasi tegid neli filosoofi tagasivaate poole sajandi eest briti kirjaniku ja teadlase Charles Snow peetud loengule «Kaks kultuuri ja teadusrevolutsioon» («The Two Cultures»), avaldades brošüüri «Kahest kultuurist kultuurieitusse» («From Two Cultures to No Culture»).

Snow tõi oma loengus esile vastuolud humanitaaria ja teaduse vahel, püüdes visandada põhimõtted, milline peaks olema haritud inimene. Snow leidis, et küsimus on siiski suuremas kui üksnes kahe kultuuri kokkupõrkes, ja nimelt – teaduse rakendamises ühiskonna probleemide lahendamiseks. Snow oskas tähele panna tohutut vaesust kolmandas maailmas ja arvas, et teadus saaks siin aidata. Nüüdseks on olukord nelja filosoofi silmade läbi kardinaalselt teisenenud, probleemi «humanitaaria vs. teadus» asemele on tõusnud muutuste fetišeerimine. See tähendab, et tuleks unustada, milline oli meie minevikupärand ja järgida ainsat põhimõtet – «õppida kohanema». Meelde tuleb sarnasus ürgajaga, kus loodus valitses inimeste üle, millega tuli õppida kohanema. Nüüd valitseb meie üle tehnoloogiline kaos, tehisloodus, olles meid asetanud uudsesse tehis-ürgaega, kus samuti on ainsaks ellujäämise võimaluseks – kohanemine! Kui varem nähti mineviku traditsioonides tuge ja kindlustunde allikat kõige selle tundmatu ees, mida tulevik endas peidab, siis nüüd domineerib minevikust põgenemise motiiv: unustage kõik, mida oskasite eile. Mineviku ignoreerimine ja üksnes kohanemisvõimele pühendumine tähendab elada Browni liikumise sarnast elu, aga mitte enam sihipära ja eesmärkide seadmist kogemustele ja haridusele toetudes.

Siit aga tõuseb ju küsimus, milline peaks siis olema see tänapäeva uus haridus, sest kadumas on järjepidevus – uue rajamine olemasolevale ehk siis areneva kultuuri aluspõhimõte.

Ülikoolist kaasavõetav väärtus on ikka seisnud kolmel sambal: haridus, loominguvõime ja erialateadmised. Haridus ja loomingulisus moodustavad vundamendi, vaid eriala tähendab pealisehitist, mis kiiresti muutub ja millega tuleb kohaneda. Ülikooli missiooni peaks jagama kolme tüüpi mentorite õlgadele. Õpetlasest õppejõud peaks hoolitsema haridusbaasi, teadlasest professor loomingusädeme ja asjatundjast praktik konkreetse eriala eest. Ametioskused ei ole akadeemia pärusmaa. Seepärast peavadki ülikooliga koostöösse asuma asjatundjad ettevõtlusest, kes kahe jalaga maa peal seisavad. Teadus ja tehnoloogia annavad võimu, aga mitte tarkust. Kust võtta siis seda tarkust, et võimu õigesti kasutada? See on koht, kus eri kultuurid peavad teineteist toetama. Kultuuri eri valdkondade (teadus, humanitaaria, kunst) vastastikune mõistmine algab haridusest.

Humanitaarteadusi ei ole vaja ei tehnoloogia loomiseks ega ka loodusest arusaamise jaoks. Humanitaaria rolliks on täita lünk, mille on loonud teadus ja mida see ise ei ole suuteline täitma. Selle vaimse tühemiku allikaks on tehnoloogia, mida me hardalt jumaldame, aga millest me samal ajal nii lootusetult nüüd sõltume. IT on revolutsioneerinud lühikese ajaga kogu ühiskonnaelu ja kultuuri olemuse, genereerides samal ajal hulgaliselt eksistentsiaalseid probleeme. Vaimul on rahustav negatiivne tagasiside: mida rohkem ma tean, seda paremini ma tean, et ma midagi ei tea. Tehnoloogial on vaid positiivne erutust üleskeerav tagasiside. Vaimuinimene jääb tagasihoidlikuks, tehnoloogia teeb upsakaks.

Milleks Eestile teadus?

Meie praegune teaduspoliitiline kriis, mille sisuks on teaduse rahastamine, ei tulene teadustevahelisest konkurentsist, konkurents on poliitika tagajärg. Raha on vähe. Järelikult ei saa teadlasi olla palju. Aga kui palju siis? Ja milliseid teadlasi on vaja?

Oma Nobeli auhinna (1965) kättesaamise banketil sattus USA füüsik Richard Feynman (1918–1988) vestlusse ühe Jaapani diplomaadiga ja värske nobelist küsis: «Kuidas sai võimalikuks, et Jaapan nii lühikese ajaga moodsaks ja tähelepanuväärseks maaks on kujunenud?» – «Ma ei tea,» ütles jaapanlane. «Aga mul on üks oletus. Jaapanlased arvavad, et ühe rahva edukaks saamiseks on üksainus võimalus – püüda oma lastele paremat haridust anda, kui neil ise on olnud võimalik saada.»

Kõik algab tõepoolest haridusest, ka tippteadus. Majanduski sõltub haridusest. Eesti teadusel peakski olema ainult kaks eesmärki: panustada kõrgharidusse ja selle kaudu majandusse. Tippteadus võiks olla ihaldusväärne kõrvalsaadus, aga mitte eesmärk omaette, sest tippteadust tehakse maailmas ka meieta. Aga meie ülikoolid on meie professorite mure. Väetist tuleb muidugi panna sinna, kus kapsas kasvab, aga meil on ka kartuleid, porgandeid ja tomateid vaja. Tippteadus on loomulikult ideaal, aga probleem on selles, et seda ei saa mõõta, võrrelda ega järjestada. Miks siis pole ühiskond rahul meie ülikoolidega? Sest professorid jahivad h-indeksit ja võtavad õpetamist kui tülikat tegevust. Neid, kes seda ei tee, kelle süda valutab tudengite pärast, karistatakse teadusrahast ilmajätmisega. Doktoriõppe, teaduse ja ettevõtluse kolmikseost Eestis ignoreeritakse. Teaduspoliitika näeb ette teadlaste arvu vähendamist, aga samal ajal doktoriõppe kasvu. Selle vastuolu seletust nähakse uute doktorite suunamises ettevõtlusse.

Kui aga rahastamispoliitika soosib vaid hästitsiteeritavat tippteadust, aga mitte ettevõtlusele vajalikke rakendusuuringuid, siis ei kasva meil kunagi selliseid noori doktoreid, kellest ettevõtlus huvituks. Teaduse finantseerimisel ei ole seda aspekti arvestatud. Teaduse areng toimub majandusest lahus ja teaduse finantseerimisel ei ole seost ühiskonna huvidega.

Me ei peaks seadma eesmärgiks teadlaste arvu formaalset vähendamist. Ülikool vajab laiapõhjalist kompetentsuse kriitilist massi edukaks interdistsiplinaarseks koostööks ja vaheseinte puudumist ülikoolis. Oleme unustanud, et teadus suudab end ise ravida. Nõrgad sõelutakse välja töö käigus loomulikul viisil igas uurimisgrupis eraldi. Neid ei pea mõõtma bürokraatlike mõõdulintidega ametnikud.

Aukartust peab tundma mitte ainult teaduse ees, vaid kogu selle püramiidi ees, mille moodustab teadlaskond. Teadus peab jääma endistviisi põnevaks ja vabaks. Eks ole ju põnev: kumb jääb peale, kas riisitera või transistor? Akadeemilisel vabadusel ei ole eesmärki, nii nagu projektidel, mida võiks formuleerida ja mille saavutamist mõõta. Niipea kui tahame seda mõõtma hakata, pudeneb mõõdetav tolmuks. Nii nagu ei ole võimalik määrata elektroni liikumise kiirust ja asukohta üheaegselt, pole võimalik mõõta ka professori «koordinaate ja liikumise kiirust» akadeemilise vabaduse aegruumis. Küll on aga võimalik määrata tema liikumise suunda, mis oleks ka piisav, et saada teada: quo vadis, scientia? Aukartust tuleb tunda ka teaduse ajaloo ees, mis kulgeb mööda spiraali. Siis ei leiutata jalgrattaid. Kes oligi see, kes ütles: «Kui olengi näinud teistest kaugemale, siis vaid seetõttu, et seisin hiiglaste õlgadel.» Newton muidugi.

Lugeja küsib: miks Rimi ostjaid petab?

«Rimi petab oma ostjaid. See ei ole esimene kord, kui ma tahan osta Tartu Rimist soodushinnaga tooteid, aga tegelikult ei saa. Müüjad ütlevad, et soodustused kehtivad vaid Rimi-kaardi omanikele. Täna ma tegin hinnasildist foto. Võib-olla ma olen pime, aga mina ei näinud energiajookide hinnasildil viidet, et allahindlus pole kõigile,» kirjutas venekeelse Postimehe lugeja.

Vastab Rimi pressiesindaja Katrin Bats.

Energiajooke me kliendikaardikampaanias ei paku kunagi. Tegemist on ettevõtte põhimõttega selliseid tooteid püsiklientidele mitte pakkuda.

Küll aga olid meil Monster energiajoogid hiljuti tavakampaanias. Võimalik, et kauplus oli unustanud hinnasildi eemaldada ning seetõttu ka allahindlus ei kehtinud.

Tuletan siinkohal meelde, et Rimis on selline poliitika, mille alusel peab klient saama toote just sellise hinnaga, mida ta riiulil näeb. Seega, klient võib alati viidata, kui on riiulis teistsugust hinda näinud.

Justiitsministeerium avaldab uuel aastal seaduste venekeelsed tõlked

Novembri lõpuks valmivad justiitsministeeriumis 52 olulisema seaduse venekeelsed tõlked, mis on uues portaalis peagi kättesaadavad.

Seadused kontrollitakse üle ning toimetatakse kohtute tõlkide poolt, ütles justiitsministeeriumi nõunik Andri Maimets ERRi uudisteportaalile. Seadused on uuest aastast kättesaadavad veebilehel www.juristaitab.ee. Kuulutatud on välja ka venekeelse õigusnõustamise teenuse hange.

Peaminister Taavi Rõivas on öelnud, et kui olulisemate seaduste venekeelse tõlkena antakse välja selgitavad materjalid, on see positiivne, ent seaduste ametlikku täistõlget ta õigeks ei pea.

Priit Põhjala: rikka miljonäri kõrge pilvelõhkuja

Artikli pealkiri võinuks vabalt olla kaks sõna lühem: miljonär on teadagi rikas ja pilvelõhkuja on teadagi kõrge, seega poleks tarvidust olnud neid omadusi leheruumi raisates eraldi sõnastada, piisanuks lihtsalt «Miljonäri pilvelõhkujast», kirjutab Priit Põhjala Õpetajate Lehes.

Sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetule kordamisele – keeleteadlased nimetavad seda pleonasmiks – satub ilmast ilma väga otsimatagi, kõnekeeles niikuinii, aga ka toimetatud tekstides. Võtke suvaline ajaleht ja te leiate sealt kerge vaevaga pleonasmi või paar.

«Rikka miljonäri» ja «kõrge pilvelõhkuja» tüüpi pleonasmid, kus omadus juba sisaldub nimisõnas, on veel näiteks «esimene prioriteet», «innovatiivne uuendus», «juhuslik kokkusattumus», «kindel veendumus», «ootamatu üllatus», «reaalne tegelikkus», «tasuta kingitus», «valdav enamik», «värske uudis», «õudne košmaar» – kõik pärit ajalehe- ja reklaamtekstidest.

Muidugi võib vastu väita, et kui on kaks pilvelõhkujat, kõrgem ja madalam, siis saab rääkida ka «kõrgest pilvelõhkujast» ja «madalast pilvelõhkujast»; või et kui prioriteete on mitu, siis on vahel vaja kõnelda «esimesest prioriteedist», «teisest prioriteedist» jne. Kuid sellised olukorrad on erandlikud ja enamasti on pleonasmide näol siiski tegemist välditavate loogika- ja stiilivigadega.

Sagedad pleonasmid on ülearuse määrsõnaga ühendverbid stiilis «ette ennustama», «ette kujutlema», «juurde lisama», «järele matkima», «maha lossima», «uuesti kordama», «üles loetlema». Nende puhul on abi määrsõna ärajätmisest («kujutlema», «lossima», «loetlema») või sama tähendusega, aga tarbetust kordusest prii ühendverbi kasutamisest («ette kujutama», «maha laadima», «üles lugema»).

Vist kõige populaarsem pleonasm, mida tean, on määrsõna «ka» esinemine ühes mõne samatähendusliku määrsõnaga: «samuti ka», «muuhulgas ka», «ühtlasi ka», «lisaks ka», «veel ka» jne. Mõned näitelaused meediast: «Sügis on alanud ning samuti ka meie hooaja avakontsertide proovid», «Laulupeol oli muuhulgas ka neid staare, keda pole ammu näinud», «Üks MM-il osalev jalgpallikohtunik on ühtlasi ka multimiljonär», «Lisaks hakkavad laevad osalema ka NATO ühisõppustel ja operatsioonidel», «Ilmateenistuse prognoosi järgi jätkub 30-kraadist suvesooja veel ka järgmise nädala algusesse».

Eriti vägev pleonasm on «lisaks veel ka», mille leidsin Vikipeedia artiklist Richard Kleisi kohta: «Sarnaselt Tarveliga läks ka Kleis Peterburi Ülikooli ajalugu, lisaks veel ka vanu keeli õppima.»

Levinud pleonasm on omadussõna «väike» ja vähendussõna, deminutiivi kokkupanek, näiteks «väike linnake» («Tartumaa väikese linnakese Kallaste juhid lasid linnal kümnete tuhandete eurode eest isiklikke kulutusi kinni maksta»). Piisab sellestki, kui öelda «linnake» või «väike linn», sest vähendusliide «-ke» ja sõna «väike» on samaväärsed.

Muidugi ei ole pleonasmid igal pool ja ilmtingimata tarbetud. Läbimõeldult teksti tooduna ei tarvitse need olla stiilivea, vaid hoopis stiilivõtte rollis. Tšehhi kirjanik Karel Čapek jumaldas pleonasme, sarnase tähendusega sõnade kuhjumid on osa tema isemoodi huumorist. Vahel lisame võõrsõnale omakeelse kordava põhisõna, et võõra sõna tähendus selgineks («boršisupp», «dipikaste»). Pleonasm on omal kohal, väljendamaks intensiivsust ja rohkust («luud ja kondid valutavad», «imestusel pole otsa ega äärt»). Ja pleonasmidel on otstarve ka retoorikas, mis on ikka ja alati tähendus­liiasusest kasu püüdnud lõigata.

Muide, kes tahab olla nüansikas, see võib eristada pleonasmi ja tautoloogiat; sel juhul on esimene sama tähendusega eriliigiliste sõnade kordamine (näiteks omadus- ja nimisõna väljendis «ümmargune ring»), viimane aga sama tähendusega samaliigiliste sõnade kordamine (näiteks määrsõnad juba mainitud väljendis «samuti ka»). Enam neil kahel terminil väga vahet ei tehtagi, mõlemad tähistavad võrdseina lihtsalt sama tähendusega sõnade kuhjamist – vahel asjakohast, vahel tarbetut ja välditavat, sest mõnikord, nagu on märkinud keelemees Uno Liivaku, topelt ikkagi käriseb. Nende sõnadega sulgen artikli kinni.

Video: vaata, kuidas puhastatakse südamehaige verd halvast kolesteroolist

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on alustanud ühe südame isheemiatõbe põdeva patsiendi ravi LDL-afereesiga. Tegemist on aparaadiga, mis puhastab verd LDL- ehk halvast kolesteroolist, et alandada selle taset ja hoida patsiendi seisundit kontrolli all.

 

 

Eestlane, somaallane ja hollandlased said khati smugeldamise eest karistada

Harju maakohus karistas sel nädalal kolme meest ja üht naist, kes tabati narkojoovet tekitava khat-põõsa võrsete smugeldamiselt.

ERRi uudiste andmetel sai Kristjan Boberg 780-eurose rahalise karistuse narkoaine ebaseadusliku veo eest Eestisse, Somaalia kodanik Ahmed Ismail aga pisteti narkoainete ebaseadusliku omandamise katse ja salakaubaveole kihutamise eest pooleks aastaks pokri.

Samuti mõisteti süüdi hollandlased Claudia Adeline Cork ja Jacob Marinus Marco van de Steeg narkoveo katses - naine peab vangis ära kandma pool aastat ja mees kaheksa kuud. Kohus kehtestas somaallasele ja hollandlastele ka viie aastase riiki sisenemise keelu.

Khat-põõsa lehtede tugevus on võrreldav kolmandiku amfetamiini toimega. Riigiprokurör Taavi Pern on Postimehele öelnud, et enamasti on khati taimede vedajate eesmärk viia taimed siit edasi Soome, kuna Eestis puuduvad sellel tarbijad.

Vangi ebaselge reegli rikkumise eest? Tänan, ei!

Kuidas teile meeldiks minna vangi või maksta sadu tuhandeid (äriühingute puhul isegi miljoneid) eurosid teo eest, mille kohta te isegi ei tea, et see on keelatud? Rumal küsimus. Loomulikult ei meeldiks! Aga konkurentsiõiguse rikkumiste puhul on see jätkuvalt võimalik, kirjutab advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous konkurentsiõiguse spetsialist Tanel Kalaus.

1. jaanuaril 2015 jõustub karistusseadustiku muudatus, mille kohaselt kaovad kuritegude nimekirjast mitmed konkurentsiõiguslikud rikkumised – turgu valitseva seisundi, olulise vahendi ja koondumistega seonduvad teod. Vastavate tegude vastu üritatakse võidelda väärtegude-alast regulatsiooni karmistades. Konkurentsiõigusega üle kümne aasta nii tsiviil-, haldus- kui kriminaalmenetluste raames aktiivselt tegelenud praktikuna tervitan sellist muudatust kahel käel, kuid suurest rõõmustamisest on asi kaugel.

Tuleb tunnistada, et antud kujul jääb karistusõiguse reform poolikuks, kuna endiselt jäävad kriminaliseerituks kõik konkurentsi kahjustavad kokkulepped, ettevõtjate ühenduse otsused ja kooskõlastatud tegevused (lihtsuse huvides nimetan neid edaspidi kokkulepeteks). Ka neid kokkuleppeid puudutav regulatsioon vajaks kindlasti muutmist.

Praegusel juhul kustutati kuritegude nimekirjast need teod, mille toimepanemiseks peaks sisuliselt kõvasti vaeva nägema (vajalik on eelnev väärteokaristus sama teo eest) ning mille osas ei ole mulle teadaolevalt seetõttu kellegi suhtes kunagi kriminaalmenetlust alustatud. Samas jäeti täielikult puutumata need teod, mis ka reaalselt inimeste elusid ja äriühingute tegevust mõjutavad. Seega tundub, et seadusandja on lähtunud Lutsu «Kevadest» tuntud põhimõttest – kui kõike ei jõua, tee pool.

Reeglid ei täida konkurentsiõiguse eesmärke ega ole õigusriigile sobivad

Jätkuvalt on kriminaalkorras karistatavad nii konkurentidevahelised kokkulepped kui ka nö vertikaalsed kokkulepped, mis sõlmitakse tootja ja edasimüüja või hulgi- ja jaemüüja vahel. Seadus on teatava erisuse toonud sisse seeläbi, et nn räigete rikkumiste puhul, mille alla kuuluvad näiteks hindade fikseerimisele ja turgude jagamisele suunatud konkurentidevahelised kokkulepped, on ette nähtud raskemad karistused. Seejuures on oluline märkida, et nimetatud tegude toimepanemisel võib kriminaalkaristuse saada nii konkreetne inimene kui ka vastav äriühing. Minu hinnangul ei täida selline kord konkurentsiõigusele pandud eesmärki ja ei ole õigusriigile sobiv.

Kui lähtuda sellest, et riigi eesmärgiks peaks olema konkurentsi kahjustavate kokkulepete ärahoidmine (mitte võimalikult paljude isikute süüdimõistmine), siis selle eesmärgi täitumine nõuab kõigi järgnevate tingimuste täitmist: (i) keelu selgus – ettevõtja jaoks peab olema selge, mis on keelatud; (ii) sanktsiooni tõenäosus – ettevõtja peab mõistma, et keelu rikkumine toob tõenäoliselt kaasa sanktsiooni; ja (iii) sanktsiooni raskus – sanktsioon, mida tõenäoliselt määratakse, peab olema ettevõtja jaoks piisavalt oluline, et tema käitumist muuta.

Ühelt poolt võib väita, et konkurentsi kahjustavate kokkulepete kriminaliseerimisega on liigutud õiges suunas nii sanktsiooni tõenäosuse kui sanktsiooni raskuse osas, kuna kriminaalmenetlus võimaldab selliseid varjatud rikkumisi parimal viisil avastada ning kriminaalkorras karistamine on praeguse seaduse kohaselt vägagi tõsiseks sanktsiooniks. Teiselt poolt ei ole ma sugugi kindel, et konkurentsiõiguslike rikkumiste tõhusaks avastamiseks peaks tingimata kasutama kriminaalmenetlust. Euroopa Liidu õiguses toimib konkurentsiõiguse rikkumiste avastamine rahuldavalt ka haldusmenetluse raames ning Eestis oleks teiste konkurentsiõiguse rikkumiste eeskujul võimalik ka konkurentsi kahjustavate kokkulepete puhul kohaldada kriminaalmenetlusega paljuski sarnast väärteomenetlust.

Samas isegi kui kaks viidatud tingimust on täidetud, ei ole minu hinnangul praegusel hetkel Eestis piisavalt selge, milline käitumine on konkurentsiõigusega keelatud. Me oleme kõik kuulnud väidet, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Samas karistusõiguses ei saa isik olla kuriteos süüdi, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu.

See, milles seisneb konkurentidevaheline hindade fikseerimine ja turu jagamine (mõlemad on nn räiged rikkumised), on veel enam-vähem hoomatav. Kuigi ka nende puhul on mitmetel juhtudel kriminaalasja menetletud aastaid ning lõpuks tõdeb prokuratuur või kohus, et kuriteokoosseis ei ole täidetud. Seevastu vertikaalsete kokkulepete puhul on keelatud käitumise kindlakstegemine selgelt väga problemaatiline, ning seda mitte ainult ettevõtjate, vaid ka nende juriidiliste nõustajate, rikkumiste menetlejate ja kohtute jaoks.

Lubatud ja keelatud käitumise eristamine on keeruline

Üritan tuua paar lihtsustatud näidet. Konkurentsiõiguses loetakse vertikaalseid kokkuleppeid sellisteks, mis üldjuhul konkurentsi kahjustumist kaasa ei too. Seetõttu on ka nende osas kehtestatud nn üldine grupierand, mis sätestab, et kõik vertikaalsetes kokkulepetes sisalduvad konkurentsipiirangud on lubatud, välja arvatud need, mis on grupierandis otseselt loetletud. Samas tuleb silmas pidada, et grupierand kehtib vaid nende kokkulepete suhtes, mille puhul müüja turuosa vastaval müügiturul ja ostja turuosa vastaval ostuturul ei ületa 30 protsenti. Seega võib keelatud ja lubatud käitumist eristada mõneprotsendiline eksimine enda või oma lepingupartneri turuosale antavas hinnangus. Samuti võib grupierandi sõnastuse kohaselt keelatud ja lubatud käitumist eristada see, kas kokkuleppega on keelatud «müük» või «aktiivne müük» kokkuleppes määratud piirkonnast (näiteks Eestist) väljapoole.

Usun, et kui te ei ole konkurentsiõigusega varem kokku puutunud, siis ka nendest lihtsustatud näidetest arusaamiseks pidite tõenäoliselt eelmist lõiku vähemalt kaks korda lugema. Kui arvestada, et sellest arusaamisest võib sõltuda, kas olete kurjategija või mitte, on midagi väga valesti. Selles ongi käesoleva artikli mõte.

Kuidas keeldu täita, kui sellest aru ei saa?

On selge, et keelu sisu täpselt teadmata ei saa ettevõtjad ka keelatud tegudest hoiduda ning keeld ei täida oma üldist eesmärki. Sellises olukorras isikute kriminaalmenetlusele allutamine ja kriminaalkorras karistamine on õigusriigis selgelt lubamatu.

Möönan, et ega see selgus ei saabuks automaatselt ka siis, kui konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimine oleks karistatav väärteona või halduskorras. Samas võimaldaks see isikute jaoks kergemaid sanktsioone kaasa toova menetluse raames vastavad põhimõtted selgeks teha ja seeläbi teadlikkust suurendada.

Oma praktikas olen mitmel korral kokku puutunud olukorraga, kus konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises süüdistatakse nii äriühingut kui füüsilist isikut (näiteks juhatuse liiget või müügijuhti). Selleks, et füüsilise isiku suhtes menetlus lõpetataks (st inimesest ei saaks kurjategijat), on äriühing valmis kokkuleppemenetluse käigus rikkumise omaks võtma, kuigi objektiivselt oleks süüdistusele olnud võimalik esitada mitmeid vastuväiteid. Võib vaid spekuleerida, kuidas nimetatud olukorrad oleksid lahenenud siis, kui kriminaalkaristus oleks ähvardanud vaid äriühingut, kuid ise arvan, et sellisel juhul oleks meil praeguseks palju rohkem kohtulahendeid, mis konkurentsiõiguse reegleid selgitaks.

Kuidas olukorda parandada?

Eeltoodust tulenevalt olen selgelt seda meelt, et käimasoleva karistusõiguse reformi käigus tuleks üle vaadata ka konkurentsi kahjustavate kokkulepete käsitlus. Mulle tundub, et Eesti ei ole vastava praktika ja õigusselguse puudumise tõttu hetkel valmis selleks, et sellised kokkulepped oleksid kriminaliseeritud. Kui nende täielik kriminaalmenetluse alt vabastamine ei tuleks kõne alla, siis tasuks tõsiselt kaaluda vähemalt vertikaalsete kokkulepete ja muude «mitteräigete» konkurentsi kahjustavate kokkulepete käsitlemist väärteona. Samuti oleks minu hinnangul igal juhul õige välistada konkurentsi kahjustavate kokkulepete osas kriminaalvastutuse alt füüsilised isikud. Lisaks sellele, et tegemist on liialt range karistusega, pärsib see oluliselt vastava kohtupraktika väljakujunemist ja seega õigusselguse teket.

Hetkel Eesti konkurentsiõiguses kehtiv olukord, kus konkurentsireeglite rikkumise tagajärjed on tõsised, kuid reeglite täpne sisu ei ole selge, meenutab mulle kui jalgpallihuvilisele suluseisu reegli kohaldamisega seonduvat segadust. Suluseisu reeglil on palju keerulisi tahke (näiteks millal on ründav mängija aktiivne) ning selle rakendamise praktika on erinevates maades ja erinevate kohtuniku puhul erinev. Briti koomik John Cleese leidis oma menuka sketši (vaadake YouTube’ist järgi, kui veel näinud ei ole) lõpuks, et suluseisuga on tegemist siis, kui abikohtuniku lipp on püsti (st reeglite täpne sisu ei ole oluline).

Kui jalgpalli puhul võib sellist «las olla» seisukohta aktsepteerida, siis kuriteona käsitletavate konkurentsiõiguse rikkumiste puhul ei saa sellise olukorraga nõustuda. Enne, kui anda kohtunikule õigus «lipp püsti tõsta», peab kõigile üheselt selge olema, milles reeglid seisnevad ja kuidas neid tõlgendatakse.

Eesti toiduabi jõudis Ukraina pagulasteni

Eesti saadetud toiduabi jõudis Odessa piirkonnas olevate pagulasteni Ukrainas, teatas välisministeerium.

Edasi kavatsetakse toiduabi UNHCRi vahendusel toimetada Donetski, Slavyanski ja Severodonetski piirkondades olevate sisepõgenikeni. Ukrainas on välisministeeriumi andmetel ligi 470 000 sisepõgenikku, kes vajavad nii toitu kui muud eluks vajalikku. Eesti toetab ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) kaudu Ida-Ukrainast pärit pagulaste olukorra leevendamist ja humanitaartoiduabi andmist 80 000 euroga.

UNHCR varustab kriisipiirkonnas pagulaskeskuseid, haiglaid, lasteasutusi ning pagulasi toiduainete, soojade riiete, hügieenivahendite ja igapäeva eluks muu vajalikuga.
 
Odessa linnas Lõuna-Ukrainas on toimunud mitmeid veriseid kokkupõrkeid separatistide ja ukrainameelsete aktivistide vahel. Kokkupõrgete käigus pandi põlema Odessa ametiühingutehoone ja hukkus üle 40 venemeelse ukrainlase.

Paet esitas Euroopa Komisjonile Vene sõjalennukite pärast arupärimise

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet esitas Euroopa Komisjonile arupärimise seoses Vene sõjaväe lennukite sagenenud lendudega Euroopa õhuruumis, mis tekitavad ohtu reisilennukitele.

Euroopa õhuruumis, seal hulgas Läänemere piirkonnas, lendab järjest rohkem Vene sõjaväe lennukeid, millel ei ole sidesüsteemid sisse lülitatud ning mis ei võta ühendust lennujuhtidega.

«See kujutab Paeti sõnul kasvavat riski tsiviillennukitele, kes oma sidesüsteemide kaudu Vene sõjalennukeid ei näe. Paet küsis Euroopa Komisjonilt, mida kavatsetakse ette võtta, et tagada tsiviillennukite ja reisijate turvalisus. «Üks võimalus oleks algatada rahvusvaheliste kokkulepete muutmine, et sõjaväe lennukite lennud sisselülitamata sidesüsteemidega poleks enam aktsepteeritavad,» ütles ta.

Paeti sõnul tuleks tegutseda enne, kui väga tiheda lennuliiklusega Euroopa õhuruumis midagi tõsist juhtub.

NATO on sel aastal Euroopa kohal tuvastanud üle saja Vene militaarlennu, millega on rikutud rahvusvahelise õhuruumi reegleid. Tuvastama lennatakse siis, kui õhuruumis märgatakse sõidukeid, mis ei järgi vähemalt ühte neist rahvusvahelise õhuruumi reeglitest: nad ei anna teada oma plaanidest, ei hoia raadioühendust või kasuta transpondereid.

Kodune meierei sai alguse sinisest kasvuhoonest

Viis aastat tagasi otsustas Siberis sündinud, kuid Eestis üles kasvanud noor naine Olja Markova, et kolib perega pealinnast maale elama ja alustab kõike otsast peale. Naise radikaalne elumuutus on viinud selleni, et nüüd tegutseb Kose vallas Kanavere külas väike kitsepiimameierei.

Linnas elades töötas Olja Markova projekteerimisfirmas ning tegeles kruntide ja katastriüksuste moodustamisega. «Nii kui seda linnalähedast krunti nägin, siis teadsin, et see ongi mulle,» rääkis ta praegusest talukohast. Raske südamega langetas naine otsuse, et tuleb töölt ära ja registreerib end töötuks, otsides hingerahu ja iseennast. Olja Markova abikaasal on oma transpordiettevõte ning mees toetas igati naise otsust ja lubas peret üleval pidada. «Kolm aastat ei olnud mul oma raha, kuid nüüd tänavu suvel tundsin esimest korda, et mu ettevõtmine saab jalad alla ning mu tooted maitsevad teistele.»

Olja Markova meenutas, et maale kolides ei mõelnud ta kordagi selle peale, et hakkab kitsepiimast tooteid valmistama, sest tal puudusid vastavad teadmised ja oskused. Aga et talle meeldisid kitsed, siis võttis naine need loomad majapidamisse ja nõnda tuli ka piim kuidagi ära kasutada. Nii hakkas ta erinevate kitsepiimatoodetega katsetama. «Kõik on õpitav ja tänapäeval on kogu info nii kergesti kättesaadav, kui teema huvi pakub,» nentis Olja Markova, pidades enda peamiseks õpetajaks internetti.

Praeguseks on ta kasvatanud juba oma bakterid jogurti tegemiseks ning valmistab kitsepiimast kümmet erinevat toodet – maitsestamata jogurtit, maasikajogurtit, mustikamaiust, maitsestamata toorjuustu, kolme sorti tarretist vadakust (mustika, punasesõstra, astelpaju), Skirit (määrdejuust), pehmet juustu ja vaniljepudingut.

Firma sünnipäevakingiks

2014. aasta on Olja Markova väikesele kodumeiereile olnud murranguline, sest tema tooted on hakanud järjest suuremale hulgale meeldima ning tal on tekkinud oma kindel püsiklientuur. Kõik viitas sellele, et kätte on jõudnud aeg luua ettevõte. Kuna naisel antud ajahetkel endal raha ei olnud, siis palus ta abikaasal sünnipäevaks kinkida riigilõivu tasumiseks vajamineva summa ning täpselt oma sünnipäeval, 4. märtsil registreeris ettevõtte AgroTurism OÜ.

«Praegu on täpselt nii, et kõik, mis ma teenin, selle kohe investeerin – kas ostan näiteks sügavkülmiku või mikseri,» kõneles Olja Markova, kuid uuest aastast loodab ta, et endalegi jääb rohkem teenistust kätte.

Kui ajas päris tagasi minna, sai kõik tegelikult alguse sinisest kasvuhoonest, mis pandi kohe pärast heina mahaniitmist keset tühermaad püsti. «Kui ma käisin end naabritele tutvustamas, siis piisas sinise kasvuhoone mainimisest ja kõik kohe teadsid,» meenutas Olja Markova algust uues kodukohas. Seejärel tulid küülikud, kanad, kitsed ning nende elamised.  Esimese suve veetis naine koos lastega ehitussoojakus ning järgnevad kaks talve rentis Oru külas elamist, sest suvemaja ehitus võttis aega.

Lapsepõlves unistas Olja Markova, et tahab saada endale hästi suurt krunti ja pisikest maja, tema unistus on täitunud. Ta elab praegu koos oma kahe lapsega (12-aastane poiss ja 9-aastane tüdruk) kuueteistkümne ruutmeetri suuruses majakeses, mille köök on eraelamus toidukäitlejana registreeritud. Abikaasa elab uue suurema elumaja valmimiseni veel linnakorteris. Kui suur elumaja valmis saab, tuleb praegusesse majakesse eraldi tootmishoone.

Kuldsete kätega leiutaja

Enamiku töövahendeid koduses kitsepiimameiereis on Olja Markova ise ehitanud, alates nõrutamise nõust ning lõpetades külmakastidega, milles laatadel kaup jahedas hoida. Tööde lihtsustamiseks välja mõeldud lahendused on sedavõrd nutikad, et Olja Markova pakuks tugevat konkurentsi Andrus Kivirähki loodud Leiutajate küla elanikele. Kui tal ei õnnestuks oma leiutistega võita küla kuulsamat leiutajat Oskarit, siis teised ta seljataks kindlasti.

Lisaks leiutamisele on naine kibe käsi ehitamises, tehes kohati meestelegi silmad ette. Tema kätetööna on valminud näiteks kilesaun, jänesepuurid, kanade suvila, laut vundamendist katuseni, sauna ahi, korsten ja uks. Kui kleenuke naine oma ehitisi tutvustab, näib esialgu uskumatu, et kõik need on perenaine enda kätega ehitatud.

Oluline on puhtus

Paljud inimesed kardavad kitsepiima erilist kõrvalmaitset ja sellepärast nad kitsepiimatooteid ei söö. «Ütleme nii, et minule on umbes kahesajast inimesest paar isikut öelnud, et nemad tunnevad mingit lisamaitset,» rääkis Olja Markova ja tõdes, et pigem imestatakse tema toodete puhul, kuhu on jäänud kitsepiimale iseloomulik «kasukamaitse». Tõepoolest, Maaelu Edendaja toimetuse jaoks olid Olja Markova kitsepiimatooted esimesed, millel pole kitsepiimale iseäralikku intensiivset maitset. Kuhu niisugune maitse jäi?

Olja Markova on veendunud, et maitsed jäävad puhtad, kui kitsed ja kogu tööprotsess on piinlikult puhtad. «Väga oluline on, et kitsed oleksid puhtad ja hästi hooldatud. Seejuures peab nende karv olema eriti puhas, sest läbi karva imbub kõik udarasse,» kirjeldas perenaine.

Kitsed annavad praegu 6–7 liitrit piima päevas, suve alguses headel päevadel isegi kuni 10 liitrit päevas. «Hommikune lüps läheb piimaks, pudinguks või pehmeks juustuks ning õhtul teen kuskil 3–3,5 liitrit jogurtit, millest osa läheb toorjuustuks,» kirjeldas Olja Markova.

Kanaveres asuva kitsepiimameierei tooteid saab osta nii Kose, Raasiku kui ka Kuusalu O.T.T-i

kaudu ning neljapäeviti transpordib perenaine oma kätetööd ka ise Tallinnasse.

Tulevikuplaanid

Väga suurt kitsekarja Olja Markova ei planeeri. Praegu kasvab tema talus neli suurt kitse, kaks väikest kitse ning jänesed ja kanad. «Tahan täpselt nii palju, et ma jõuan ise lüpstud ning kõik turustatud ja tehtud,» rääkis ta. Pigem unistab kitsetalu perenaine, et saaks omale kindlad suuremad kliendid nagu näiteks paar restorani. Selle soovi raames on Olja Markova käinud kahele peakokale enda tooteid tutvustamas. Tagasiside on olnud naise meelest positiivne. «Ühel juhul küsiti, et kus on see suurepärane kitsejuustu maitse. Vastus selle peale oli kiire tulema, et kui väga ebahügieeniliselt teha, eks siis tuleb see maitse ka,» muigas Olja Markova.

Teisel juhul kiideti jällegi AgroTurism OÜ toodete puhtaid maitseid, mis ei ole erinevate maitseainetega ära rikutud. «Mul ei ole saladusi, vaid üritan teha hästi lihtsalt ja võimalikult vähe erinevaid komponente lisada, » kirjeldas Olja Markova.

Uuel aastal loodab Olja Markova saada käima ka talu turismipoole. «Mulle väga meeldiks, kui oleks tootmine ja turism mõlemad,» avaldas perenaine tulevikuplaane. Juba praegu korraldab ta oma toodete väiksemaid degusteerimisi ja leiab, et selline lahendus olekski kõige parem, kui ta võtaks paar korda nädalas vastu mõne grupi, kes on maksimaalselt kaks kuni kolm tundi kohapeal. Seejärel saaks Olja Markova tegeleda toodete valmistamisega ning kõik tööd jõuaks ilusti tehtud.

EKRE Tartu esinumber on Kalev Essenson

Ühe suurema parlamendivälise erakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Tartu esinumber riigikogu valimistel on Kalev Essenson.

EKRE Tartu ringkonna üldkoosolekul pandi laupäeval paika valimisnimekiri sisevalimiste teel. Kuna erakond osaleb riigikogu valimistel täisnimekirjaga, läheb ka Tartu ringkond valimistele vastu maksimaalse arvu kandidaatidega, teatas erakonna pressiesindaja.

Essenson on EKRE Tartu ringkonna esimees. Ta on eluaegne tartlane, abielus ja kolme lapse isa ning tegeleb leiutamise, purjespordi ja mäesuusatamisega.

Sisevalimistel valiti 10 kandidaadiga valimisnimekiri. Kümnes kandidaat avaldatakse üllatusena detsembri jooksul. Vastavalt sisevalimistele reastus valimisnimekiri järgnevalt:

1. Kalev Essenson

2. Merike Lillenberg

3. Ruuben Kaalep

4. Malle Pärn

5. Indrek Kalda

6. Toivo Suuroja

7. Tiina Pärnpuu

8. Aili Tuhkanen

9. Tõnu Toomla

Pentus-Rosimannus: piirilepingu ratifitseerimiseks objektiivseid takistusi pole

Eesti julgeoleku olukorda ei mõjuta piirilepingu ratifitseerimise edasilükkamine, kuigi objektiivseid takistusi sellele ei oleks, ütles välisminister Keit Pentus-Rosimannus.

Et piirilepingu jõustumisega seaduseelnõu esimese lugemise juurest edasi liikuda, peab Pentus-Rosimannuse sõnul aga ka Venemaa riigiduuma omalt poolt esimesed sammud tegema, vahendasid ERRi uudised.

Venemaa president Vladimir Putin andis oktoobri algul heakskiidu valitsuse kavale sõlmida Eestiga piirilepe, mis tegelikult koosneb kahest eraldi dokumendist: maismaapiiri ja merepiiri lepingust. Järgmine samm lepingu jõustumisel peaks olema Eesti ja Vene välisministri kohtumine, kus Eesti ja Vene välisministrid annavad lepingutele allkirja.

«Sa ei näe ju, mida sa kardad!»

26-aastasena pimedaks jäänud Hedy Haavalaid tantsib koos professionaalidega ja näitleb vaegnägijate Terateatris, kirjutab Meeli Parijõgi Õpetajate Lehes.

Hedy ei püsinud lapsena pudeliski paigal. Ta mäletab kolmandast eluaastast päeva, mil käis isaga majade vahel jalutamas. Mäletab prügikastide rivi ja nende seas üht väiksemat, kuhu koguti saia- ja leivajääke loomadele. «Miks mitte maitsta,» turgatas lapsele mõte. Isa kõndis Hedyst natuke eespool ja sel hetkel selja taha ei vaadanud. «Mõeldud-tehtud … Sealt sain salmonelloosi,» teab Hedy. Arstid arvasid, et selle tagajärjel tekkis tüdrukul diabeet.

Hedy on kolmandast eluaastast praeguseni iga päev süste saanud. Vene ajal olid teised rohud, rääkimata pirakast süstlast, mida pidi enne süstimist keetma. Klassikaaslased teadsid, et Hedyl on suhkruhaigus. Tollal ei paistnud see välja ning sellest ei tehtud numbrit.

Hedy õppis sekretär-asjaajajaks. Kui sõbranna läks Kopli mehaanikakooli pabereid sisse andma, läks Hedy kaasa ja võttis igaks juhuks omagi dokumendid ühes – «Inimene peab ju midagi tegema.» Mehaanikakoolist koliti kursusega Tallinna sidekooli. Hedy asus pärast kooli lõpetamist õpitud erialal tööle.

Ühel hetkel avastas tütarlaps, et ei näe selgesti kellanumbreid. Ta teadis, millega on tegemist. Hirm oli.

Ülemusele Hedy diabeedist ei rääkinud. «Ongi raske mõista, miks sekretär käib nii sageli silmaarsti juures,» arvab Hedy praegu. «Oleks ta küsinud, oleksin vastanud.»

Nägemine halvenes aina ja Hedy ei saanud enam tööd teha. Nüüdseks on 36-aastane naine elanud pimedana kümme aastat. Ta ei taju isegi valgust.

Tal on täitsa ilusad silmad …

«Ju ma siis pean selle kogemuse saa­ma. Pole mõtet nägemist taga nutta: et kui oleks. Ei ole,» ütleb Hedy rahulikult. «Muidugi on hetki, mil mõtlen, et pagan, mul on vaja silmi. Näiteks kukub suhkrutoos maha. Terve põrand on suhkrut täis. Kodus saad ikka hakkama. Koristad tolmuimejaga ära ja hiljem vaatab keegi üle. Kohati on küll abitu tunne. Kuu aega tagasi käisin Portugalis, kus hotellis mängis taustaks portugalikeelne kanal. Siis tundsin küll, et olen eriti pime! Ma ei saanud mitte midagi aru! Ütlesin elukaaslasele ka, et olen praegu eriti pime.»

Kui Hedyl on vaja kuskile minna või toimetada, aitab teda päevasel ajal, kui elukaaslane Ahti on tööl, ema.

Hedy pole kogenud nägijate pahatahtlikku suhtumist, küll aga oskamatust pimedatega suhelda ja sellest sündivat kohmetust. «Passilauas eeldas ametnik, et kui ma ei näe, siis ilmselt ka ei kuule ja olen tagatipuks nõdrameelne. Olen kohanud ka süüdimatut käitumist. Ükskord emaga trammis sõites maandus minu kõrvale proua, kes taipas, et ma ei näe. Ta silmitses mind huviga ja ütles emale: «Aga tal on ju täitsa ilusad silmad!», nii et seda kuulis terve tramm. Mõtlesin, et nüüd läks küll hästi!»

Klassi ees vastamine oli kohutav

Vähemalt kaks korda nädalas tuleb Hedy Tondile Põhja-Eesti pimedate ühingu majja. Ta käib seal joogas ja teisipäeva õhtuti pimedate ja vaegnägijate Terateatri proovides. «Prooviperioodil võib siia sissekirjutuse võtta,» ütleb Hedy muiates.

Näitlemine on Hedyl sõna otseses mõttes veres, sest ka tema ema Niina Reinsalu on näidelnud – mänginud Vanemuises ja Endlas. «Võib-olla ema eeskujul tahtsingi lapsena näitlejaks saada, aga see polnud mõeldav, kuna ma kogelesin. Kogelen praegugi,» tunnistab Hedy. «Avalikus kohas suurema rahvasumma ees esineda mulle ei meeldi. Klassi ees vastamine oli kohutav.»

Enne Terateatrit sai Hedy eneseületusliku lavakogemuse rahvusvahelises Fragile’i projektis, kus Norras, Eestis ja Portugalis esinesid vaegnägijad ja pimedad koos professionaalsete tantsijatega.

Sellise projekti võimalikkusest räägiti aastaid. Kui 2011. aasta sügisel tuli pimedate ühingu meililisti teade, et on võimalik võtta osa loovliikumise töötubadest, mida tuleb andma Norra koreograaf, otsustas Hedy osaleda. Talle meeldis tants ning ta oli lapsepõlves seitse aastat rahvatantsuga tegelnud. Eesti-poolseks koreograafiks valiti Ajjar Ausma, kes jätkas töötubasid pimedate ja vaegnägijatega veebruarist juunini. Sügisel helistas Ajjar Hedyle ja ütles, et oleks väga tore, kui ta Fragile’ist osa võtaks.

«See oli väga hirmus, aga natuke tahtsin ka,» naerab Hedy. «Tun­nis­tasin, et mul on meeletu lavahirm ja publikukartus. Et võin kinni kiiluda ja seisma jääda. Seepeale öeldi tavaliselt: «Aga sa ei näe ju, mida sina kardad?» Ei näe küll, aga ma ju tean, et mind vaatab saal!»

Miška ja «kaerajaan»

Tegelikkus oli õnneks teine. Etenduse ajal liikus Hedy mõte ainult rajal: järgmine samm, järgmine samm. Ta oli tantsimisega nii hõivatud, et ei jäänudki aega mõelda, mida publik temast arvab.

Mullu jaanuaris algasid kolmekuused proovid, kus osales ainult Hedy koos professionaalidega. See oli ettevalmistus etenduseks. Proovid olid viis korda nädalas, pikad nagu korralikud tööpäevad.

Hedy meenutab, et füüsiliselt polnudki see nii raske kui vaimselt: «Töötad koreograafi ja profitantsijatega. Tunned ennast nende kõrval nagu karu. Nii väga, kui ma tahtsin mõelda, et ei peagi oskama kõike, mida nemad, et mul ei peagi nii hea painduvus olema, tekkis tunne, et näen välja nagu Miška. Teised olid küll sõbralikud ja toetavad, ei heitnud mulle midagi ette.»

Kuid pinge kuhjus ja ühel hetkel tabas Hedyt kriis: «Nutsin. Ütlesin, et võtke keegi teine. Ma ei suuda … Siis tulid kõik minuga rääkima. Ei mäleta, mida, aga tollel hetkel oli mul vaja neid sõnu kuulda. Küsiti, mida ma kardan. Nuuksusin, et seda kaerajaani, mida me terve kuu harjutanud oleme … Selle peale hakkasid teised naerma ja pinge oli maas. Üks tantsija küsis, mida ma siis üldse oskan. Ma ei saanud nutu pärast vastata, aga tahtsin öelda, et ainult natukene vene keelt.»

Hedy nuttis oma nutud ja läks proovisaali tagasi. «Midagi sellest kõigest lõpuks tuli,» poetab ta nüüd vaikse uhkusega.

Reporter tehku proov, silmad kinni, kaasa

Hedy elukaaslane, pimedate ühingu kultuuri- ja spordiorganisaator Ahti on terve elu olnud vaegnägija ning Hedy sõnul õppinud sellega väga hästi toime tulema. Näiteks osaleb ta jooksu- ja suusamaratonidel.

Kui Ahti ja lavastaja Jaanika Juhanson eelmisel suvel üritusel «Puude taga on inimene» kohtusid, sündis neil mõte hakata pimedate ühingu teatrit tegema. Hedy väidab, et liitus teatriga eelkõige sellepärast, et korraldaja oli tema elukaaslane. «Muidugi pakkus huvi ka, mida see endast kujutab,» möönab Hedy, kes mängib Terateatri esimeses lavastuses «Roos ja lumekristall» peaosa.

«Lumekristalli» tehes oli pinge suur,» meenutab Hedy. «Vahel olin üheksa tundi majas.» Prooviperiood oli ka kutselise teatri jaoks lühike, kuus nädalat, ja alustati nullist. Näitlemiskogemust osatäitjatel ju polnud. Hedyl keerles ka magama minnes peas näidendi tekst, mida ta üritas sealt viimaks jõuga välja visata.

Terateatri proov koosneb kahest osast. Esimene tund on teooria, kus lavastaja räägib teatri ajaloost. Järgneb kaks tundi praktikat saalis. «Teeme füüsilisi harjutusi, hääle- ja improharjutusi. Need on jälle eneseületuslikud asjad, millega tavaelus kokku ei puutu. Muidu ju ei käi mööda tuba ringi ega lükka seina eest ära,» kirjeldab Hedy. «Kujutleme näiteks, kuidas käiksime vees, liiva peal või kui maas oleksid klaasikillud. Ajakirjanikud tahavad tulla proovi vaatama. Aga siis peab silmad kinni panema ja kõik kaasa tegema.»

Ta ei pidanud ju nägema …?

Eelmisel aastal valis Hedy tuttav Tallinna ülikoolis lõputööks loovteraapilise kunstiprojekti – tants nägemispuudega inimestele. Hedy ja veel üks tüdruk esitasid tema lavastatud tantsukava. Lõputöö sai hindeks «väga hea». Juhendaja tähendas: «Aga üks neist ei pidanud ju nägema!» Hindamiskomisjon ei saanud aru, et Hedy ei näe.

Hedy selgitab, et Terateatri etenduses laval olles aitab teda pidev kontakt mõne esemega, näiteks laua või tooliga. Ka kaasnäitlejatega. Teised näevad. Kes rohkem, kes vähem.

«Orienteerumine on mu nõrk külg. Keegi proovis ikka karjatab, kui ma väga valesti lähen,» muigab Hedy.

Jaanika Juhanson on öelnud, et Terateatri liikmed käivad sagedamini teatris kui tema ise. Hedy ei oska kommenteerida, kui tihti lavastaja teatris käib, aga tema käis eelmisel ja üle-eelmisel nädalal. Vaatas draamateatris «Kontakti» ja Estonias kaasaegse tantsu etendust. ««Kontakt» meeldis väga,» sõnab Hedy vaimustusega, «Tantsuetenduse puhul sain elamuse eelkõige muusikast. Püüdsin laval toimuvat lisaks saatja kirjeldusele ette kujutada, niipalju kui ma ise kaasaegset tantsu kogenud olen.»

Neljas hoidistekonkurss tõi rekordarvu hoidiseid

Neljandat aastat Virumaa Teataja ja Käänu talu korraldatava hoidistekonkursiga "Paabu 2014" ühines tänavu ka Kaarli rahvamaja.

Tänavune konkurss tõi rekordi, sest hoidiseid esitati võistlema esmakordselt üle saja.

Konkursil läks võistlustulle 104 magusat ja soolast hoidist ning napse.

Napsude kategoorias selgitati parimad välja tänavu esimest korda. Parimaks osutus uues kategoorias hoidistekonkursil varemi auhinnalisi kohti saavutanud Marika Pedanik, kes tänavu valmistas parima napsu, milleks oli Jõulunaps.

Žürii esindaja Viljar Liiva ütles tänavusi võistlustöid kommenteerides, et tase on ka eelmistel aastatel hea olnud, aga sel aastal seati latt kohe eriti kõrgele.

 

 

 

Autojuhtide suhtumine joobe kontrollimisse üllatas politseinikke

Laupäeva hommikul kontrollis politsei Pärnusse sissesõidul, Paide maanteel, autojuhtide seisundit. Ligi kolmesajast kontrollitust olid kolm end ülehinnanud. Mitmed kontrollitavad avaldasid rahulolematust selle üle, et neid teekonnal häiritakse.

Laupäeva hommikul kell 8.30–10 olid Pärnu politseijaoskonna politseinikud kontrollimas sõidukijuhtide võimalikku joovet linna piiril, Reiu jõe silla lähistel, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Grak.

 Kokku kontrolliti ligi 300 autojuhi võimalikku joovet ning neist kolme puhul tuvastas politsei lubatud alkoholipiirmäära ületamise ja nende suhtes alustati väärteomenetlust. Kõik kolm olid linna sissesõidul, linnast väljuval suunal olid kõik juhid kained. Esimene oma seisundit valesti hinnanud juht tabati praktiliselt kohe kontrollimise alguses – kell 8.38, teised kaks järgnesid umbes 20minutilise intervalliga.

Pärnu politseijaoskonna liikluspolitseinik Imre Veber märkis, et põhjendused olid üsna tüüpilised – eelmisel õhtul sai natuke võetud.

„See paneb paratamatul juba kulunud fraasi kordama: enne rooli istumist hinda oma seisundit kriitiliselt. Kui inimene ei ole päris veendunud selles, et organism  eelmisel õhtul tarbituga toime on tulnud, siis tasub sõidu alustamist pigem edasi lükata,“ lisab Veber.

Üllatas liikluspolitseinikku see, kuidas paljud juhid hommikusse kontrollimisse suhtusid. Veber kirjeldab: „Kui tavapäraselt juhid suhtuvad sarnastesse kontrollimistesse mõistvalt ja ei näe selles väikeses viivituse probleemi, siis tänane hommik oli teistsugune. Päris mitmed väljendasid sõnakalt oma arvamust ning olid pahased, et neid tülitatakse ja liikumist piiratakse.“

Veberi sõnul selgitasid politseinikud liiklejatele seda, et 2–3minutiline viivitus on paratamatu ja ei tohiks soovitud ajaks sihtkohta jõudmisel ebamugavusi kaasa tuua. Veber loodab, et tänahommikune suhtumine oli erandlik ja kaasliiklejad siiski mõistavad, et sarnane kontrollimine on vajalik ja sel moel on võimalik liiklusest kõrvaldada neid, kes seal oma seisundi tõttu osaleda ei tohiks.

Tarmo Soomere: kõigil on teadusest kasu

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Nii küsis oma raamatu pealkirjas Alan Chalmers. Vastuse asemel andis ta hoopis ainet mõtiskluseks selle üle, mis ei ole teadus. Lühim teaduse definitsioon, kus veel sees vajalik kvintessents, võiks kõlada: uute oluliste teadmiste hankimine ja nende kommunikeerimine teistele. Minevikus pole see alati nõnda olnud. Kunagi peeti skolastikat teaduse tipuks ning teadmiste talletamine vaid enda jaoks oli auasi. Praegu domineerib loodusteaduslik-matemaatiline, faktipõhine mõtteviis ja teadlaste väärtust hinnatakse selle järgi, kuidas tema tulemusi kasutatakse, olgu siis viidetena teiste teadlaste töödest või rakendatuna meie kõigi elujärje parandamisse.

Koos maailma globaliseerumisega on radikaalselt muutunud arusaam teadlaste ja teaduse väärtusest. Kaugemas minevikus, mil kirjakunst oli haruldus, oli võimalik inimeste meeli valitseda. Mõnisada aastat tagasi nihkus fookus geograafiliste avastuste pealt teenimisele. Tööstusrevolutsioon viis raskuspunkti sõjalistele rakendustele. Need toitsid olulist osa ka Eesti teadusest veel eelmisel sajandil. Kaasaegses maailmas on tulipunkt ühiskonna kui terviku teenimisel.

«Mida täpselt ma oma raha eest saan,» ei ole enam küsimus, millele saaksime üheselt vastata. Kunagi sai, kui valitseja mõõtis teadlaste väärtust sellega, kui efektiivse masina või kui võimsa pommi nad suutsid valmistada. See küsimus eeldab, et teadustöö tulemused realiseeritakse samas kogukonnas või sama investori kasuks, kes teadlaste töö kinni maksis. See eeldus oli enam-vähem korrektne veel külma sõja ajal, mil strateegilisi saavutusi «teise poole» eest rutiinselt salajas hoiti.

Kommunikatsioonivahendite maruline täiustumine ja üha intensiivsem publitseerimine on viinud olukorrani, kus ühe riigi või kogukonna finantseeritud teadustöö tulemused ei kuulu enam ainult sellele kogukonnale. Lõviosa mistahes teaduskeskuses saadud tulemustest rakendatakse hoopis mingis muus maailma osas. Seda aspekti on enamasti rõhutatud negatiivsest vaatekohast: et nii Eesti kui ka Soome puhul on kodumaiste teadlaste saavutuste panus majanduse arengusse üsna tagasihoidlik.

Tegelikult on muutunud ­paradigma: teadusesse panustatud dollar või euro on kaotanud otsese seose panustava kogukonna majanduse arenguga. Selles pole midagi imelikku või ebaloomulikku. Nõnda on alati toimitud perekondades ja hõimkondades, mille liikmete tarbitud hüved ei ole otseses korrelatsioonis nende panusega. Oleks ka naljakas, kui pereisa või -ema lastele taskuraha andes küsiks, et mida täpselt andja selle eest saab. Sama praktika on tavapärane keskkonnakaitsealastes uuringutes, kus esmane eesmärk on võimaliku kahju ärahoidmine.

Kes võidab teadlaste loodud väärtustest, kui teadlane on kohustatud oma töö tulemustest pasundama kogu maailmale. Tema tööga loodud aarete kasutamise muster on nihkunud. Juba mõnda aega peavad nii Euroopa maksumaksja raha eest mõõdetud algandmed kui ka saadud teadustulemused olema kõigile kättesaadavad. Intellektuaalse omandi ühiskasutuse paradigma on jõudnud ühiskonna tasemele, osaks sellest, mida nimetame euroopalikuks suhtumiseks. Kitsamas mõttes tähendab see teatavate ühiste väärtuste kogumit. Aivar Pohlak märkis tabavalt, et need ettevõtmised, mida ei juhita väärtuste kaudu, liiguvad meelelahutuse poole.

Väärtuste alusel toimimine tähendab ideaalis, et kui keegi panustab mingisse üritusse, siis võidavad sellest kõik. Kõige reljeefsemalt ilmneb see teaduses. Teadustulemuste kiire ja süstemaatiline avalikustamine on radikaalselt muutnud teadustöö seost rakendustega. Need kaks olid varem lahutatud ajas: uuele tulemusele järgnes praktiline kasutamine. Nüüd on need lahutatud ka ruumis. See tähendab siirdumist talletamiselt kommunikeerimisele ja selle kaudu märksa efektiivsemale rakendamisele ükskõik kelle poolt.

Teadlased ei pea enam töötama inseneride või leiutajate naabertoas. Neid ühendab võrgustik, olgu praegune internet või selle tulevikuversioonid. Klassikalise pere(kulutuste)mudeli põhiväärtused on äkitselt hakanud toimima kogu maailma tasemel. Panustajaiks on siin avalike teadusuuringute finantseerijad. Pealtnäha on suurimad võitjad need, kes oskavad teaduspublikatsioone kasumiks realiseerida. Summas võidab kogu globaalne ühiskond, aga ka iga riik, kasseerides käibe ja kasumi pealt sisse maksud.

Kas maksumaksja raha on õigesti kulutatud? See kuulub küsimuste sekka, mille mõte on kadumas. Bürokraatiapõhine suhtumine ei ole ju oma sisult euroopalik. Perekonnas ei eeldata, et lapsed kirjutavad iga ostu kohta kõigepealt taotlusi ja siis aruandeid; küll aga, et nad teevad oma ostud arukalt. Kui ei tee, siis kannatavad kõigepealt ju ise. Teadlaste tegevuse ülemäärane reguleerimine põhineb sügavalt vildakal eeldusel, et selle kaudu saab mõjutada teadustöö kvaliteeti või tulemuslikkust. Kaunid sõnad maksumaksja huvidest on pigem hääbuva paradigma kramplik haare, et veidigi siduda teadusesse panustatud vahendeid panustaja enda kasudega.

Muidugi on igas kogukonnas, ka teadlaste ja riikide seas, pätte ja pettureid, aga see üldiselt ei õigusta kontrollimisele kulutatud vahendeid. Pigem on need sotsiaalabi teatavale osale ühiskonnast. Tänapäeva maailmas lahendatakse selliseid probleeme teisiti. Arenenud maades nii korraliku lastetoa kaudu, et täiseas ei teki mõtetki maksumaksja raha kurjasti kasutada. Arengumaades hariduse ja eeskuju andmise kaudu, et ükskord lõpeks sõdade ja vägivalla nõiaring. Kiireid lahendusi siin pole. Korraliku tulemuse saamiseks kulub umbes paar põlvkonda, nii nagu meie maal metsa istutamisel.

Teadustöö bürokratiseerumise aste on aga hea indikaator selle kohta, kui arenenud on üks või teine ühiskond. Euroopas ja Eestis kirjutame projekte pea iga sõidu või ostu peale. Paljudes USA finantseeritavates ettevõtmistes saabub pärast sisulise aruande esitamist lihtsalt tšekk või ülekanne. Norras imestati tõsiselt, kui esitasin lähetuse kohta detailse finantsaruande. Seda vaadati kui ilmaimet ja selgitati viisakalt, et nemad ei luba teaduse tippkeskustes teadlaste aega selliste asjade peale kulutada. Ehk ongi Norra rikkus ja USA teaduse ja majanduse võimsus rajatud inimeste sihipärasele rakendamisele.

Mis mõte on väikeriigil teadust finantseerida, kui kogu teaduse parim osa on nagunii publitseeritud, teisisõnu, suhteliselt väikese raha eest saadaval. Järsku toodame pimesi jõukust juurde meist palju rikkamatele rahvastele või oleme hoopis mingite mustade jõudude mängukannid? Millest jääksime ilma siis, kui meie riik loobuks tippteadusest ja panustaks maksumaksja raha vaid sellisesse koolitusse, mis suudaks teiste tehnoloogiaid kasutada?

Teaduse roll ühiskonna funktsioneerimises on keerukas ja mitmetahuline. Selle nähtav osa – erialaajakirjades publitseerimine ja otsene panus majandusse – on vaid kui jäämäe tipp. Mujal loodud tehnoloogiate ülevõtmiseks vajalik koolitus, spetsialistide ja inseneride harimisest rääkimata, oleks sisuliselt võimatu, ilma et õppejõud oleks samal ajal tegevteadlased. Lisaks on oluline ajafaktor. Teadlase mõiste sisse kuulub oma valdkonna uuringute lõiketeral olevate töödega kursis olemine. Tippteadlaste puudumine tähendab, et tuleme oma rakendustega turule lihtsalt liiga hilja. Elektrit, turvast või ümarpuitu võime ju edaspidigi müüa, aga kõrgtehnoloogia rong on siis juba läinud, kaasas need inimesed, kes oskavad õigeid küsimusi küsida.

Me ei tea iial ette, milline areng, leiutis või tehnoloogia tulevikus meie elu kõige rohkem arendab või mõjutab. Peame olema valmis sellisteks põhimõttelisteks muutusteks, nagu olid nano- või infotehnoloogia tekkimine. Teadusmaastik on kui ökosüsteem, kus praegu kasvavad ühed taimed, kuid olude muutumisel juurduvad uued. Kui muudame selle monokultuurseks põlluks, mille struktuur vastab täpselt Eesti tööstuse ja majanduse hetkevajadustele, teeme karuteene järgmistele põlvkondadele. Pigem tuleks teadusmaastikku hooldada kui hästi väetatud peenart, kus võib kasvatada mistahes vajalikke taimi.

P.S. Praegune Eesti teaduse finantseerimise korraldus vajab olemuslikku reformi. Ideaalset süsteemi ei tule kunagi, ent kindlasti on võimalik leevendada selliseid atribuute nagu absoluutne projektipõhisus, vastuolulisus retoorika ja tegelikkuse vahel, unikaalsus negatiivses mõttes, volatiilsus, tsüklilisus, riigi ja majanduse vajaduste ignoreerimine, aga ka puuduv arusaam ja projektsioon sellest, kui palju teadlasi Eesti vajab või suudab ülal pidada. Miks sellised jooned ilmnesid ja kuidas neid saaks vältida, tuleb hästi läbi mõelda, enne kui uute reformide kallale asume.

Mereteadlane ja matemaatik Tarmo Soomere asub Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ametisse detsembri alguses. Ta on TTÜ küberneetika instituudi lainetuse dünaamika labori juhataja.

Nüüd on teeolud suurematel teedel jälle head

Valdavalt on sõidetavus head, kuigi libedust esineb vaid vähestes paikades ja paiguti piirab nähtavust udu, teatas maanteeamet.

Varahommikul oli sõidetavus põhi- ja suurematel tugimaanteedel valdavalt hea, kuid libedust esines Tallinn-Narva maanteel ning Kirde- ja Kagu-Eestis, kus paiguti piiras nähtavust tihe udu.

Eilse päeva jooksul juhtus liiklusõnnetus ilma tõttu vähemalt kahel inimesel. 49-aastane Arkadi ei valinud kiirust vastavalt teeoludele. Sõiduk sattus külglibisemisesse, mille tulemusena libises vastassuuna vööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga BMW, mida juhtis 27-aastane Anatoli. Arkadi toimetati kiirabiga Ida-Viru Keskhaigla.

65-aastase Ado juhitud sõiduk Volkswagen sõitis T-kujulisel ristmikul otse teelt välja. Juhi sõnul ei märganud ta udu tõttu liiklusmärki «STOP». Sõidukis sai viga kaasreisijana viibinud 72-aastane Pille, kes toimetati kiirabiga Jõgeva Haiglasse.

Ööpäeva jooksul tabati 17 alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhti ja üks narkotarvitamistunnustega juht.

Kiirtoidukohtade räpased saladused

Fox News toob välja räpased saladused, mis peituvad enamikes kiirtoidukohtades ning millest enamik kliente pole teadlikud ega ilmselt ka sooviks teadlik olla.

Jäämasinaid pole lihtne puhastada

 

Järgmine kord, kui sa jäämasinat kasutad, vaata seda lähemalt. On võimalik, et sel võib kusagil elutseda hallitust, sest neid on üsna keeruline puhastada, mistõttu minnakse lihtsamat teed ja tarvilik töö jäetakse tegemata. Või tehakse seda liiga harva.

McCafe masinaid pole samuti lihtne puhastada

Räpsastesse detailidesse pole mõtet sekkuda, kuid kui uskuda sadade inimeste postitusi Redditis sellest, et kohvimasin on puhastamata (põhjusel, et see on tülikas), siis võib mustusest kubiseda ka sinu külastatava McDonald’si toidukoha kohvimasin.

Ära jumala eest sidrunit või laimi küsi

Mistahes restoranis (ja sellest on ka meil siin varem juttu olnud) on sidruni- ja laimilõigud ühed kõige räpasemad asjad üldse (ning üsna sageli on need ka toidumürgituste põhjuseks). Aga miks on need lõigud saastunud? Sest enamasti ei pesta sidrunit või laimi enne selle lahtilõikamist ning enne letile jõudmist on neid katsunud tuhanded inimesed. Pluss enamuse ajast on lahti lõigutud tsitruseviilud avatult – nii satuvad nende peal kõiksugu õhus levivad bakterid.

Kanapala istub ja ootab letil

McNuggets’i kanapala võib olla eelvalmistatud ja «istuda ja oodata oma aega». Tegelikult peaks üle jäänud kaubast vabanema kindla aja möödudes (millest taimer märku annab), kuid tavaline praktika on ühe endise McDonald’si töötaja sõnul see, et taimer pannakse nullist käima ja nii mitu korda – kuni kaubale müüja leidub.

Kuidas saada kaks Big Maci ühe hinnaga?

Või noh, peaaegu. McDouble ehk McTopelt on põhimõtteliselt idente Big Macile. Erinevus seisneb selles, et McDouble on pisut väiksem ning selle vahel on salatilehe ja Maci kastme asemel sinep ja ketšup. Nii et kui tellida kaks McDoubles’it, saad kaks odavamalt kui peaksid maksma ühe Big Maci eest.

Grilli-triibud pole päris

Kahjuks enamikel kiirtoidukohtadel pole grilli elava tulega, mistõttu on võimatu saada selliseid piltilusaid grillitriibulisi, mis meile kõigile nii hirmsasti meeldivad. Tegelikkuses lisatakse need tootele enne seda, kui need restorani jõuavadki ning tegemist on toiduvärviga.

Kui tahad midagi värsket, pead seda rõhutama

Sellisel juhul võib sul kuluda rohkem aega oma eine kättesaamiseks, kuid enamikel juhtudel tuleb teenindaja kliendi soovile vastu ja teebki tema palvel toidu otsast peale. Ja kui tahad värskeid friikartuleid, küsi neid ilma soolata. Sest kõik friikartulid soolatakse kohe, kui need fritüürist välja valatakse. Selleks, et ilma soolata saada, peavad nad sulle uued tegema.

Need salatid pole tegelikult tervislikud

Arvad sa tõesti, et salatid täis juustu, rasvaseid kastmeid ja frititud kana on tervislikumad kui burger? Mõtle nüüd, palun uuesti. Mõned salatid võivad sisaldada koguni 700 kilokalorit!

EELK kirikukogu koguneb uut peapiiskoppi valima

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder pani laupäeval oma ameti maha ning siirdus emerituuri, mistõttu koguneb kirikukogu teisipäeval ja kolmapäeval, et valida järgmine peapiiskop.

Kirikuvalitsus võttis vastu otsuse arvata 65-aastaseks saanud Andres Põder emerituuri alates 23. novembrist 2014 ja kuni uue peapiiskopi ametisse seadmiseni täidab peapiiskopi ülesandeid piiskop Einar Soone, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Andres Põder andis Einar Soonele hoiule peapiiskopi ametitunnused, ajaloolise saua ja peapiiskopi kuldristi, mis valmistati 1949. aastal.

Tänupalvusest osavõtjad nägid täna ka teist peapiiskopi kullast ametiristi, mille tõi kaasa Välis-Eesti piiskopkonna piiskop Andres Taul ja seda ajaloolist risti kandis esimene eesti piiskop Jakob Kukk, Eestist viis risti Rootsi arvult kolmas piiskop Johan Kõpp.

Andres Põder oli EELK peapiiskop kümme aastat ning järgmine peapiiskop selgub kolmapäeval.

Eesti ja Vene piiriesindajad kinnitavad uued ühistegevused jaanuaris

Eesti ja Vene piiriesindajad kinnitavad järgmise aasta tööplaani ja ühistegevused tuleva aasta jaanuaris toimuval kohtumisel.

«Järgmise aasta piiriesindajate tööplaani ja ühistegevuste kinnitamine toimub 2015. aasta jaanuaris toimuval piiriesindajate plaanilisel kohtumisel. Samal kohtumisel tehakse ka kokkuvõtted 2014. aasta tegevustest,» ütles BNSile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Härson.

Härsoni sõnul on tuleva aasta plaanid eeldatavalt samas mahus kui tänavused. «Peamiselt on ühistegevusteks kohtumised, ühisreidid piirirežiimi nõuete täitmise kontrollimiseks, ühisõppused, infovahetus ja piirivalvejuhtumite lahendamine,» rääkis Härson.

Politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna arendusbüroo juht Toomas Malleus ütles tänavu septembris BNSile, et Vene piirivalve huvi Eesti poolega koostööd teha vähenenud. Malleusi ütles toona, et piiriülese kuritegevuse tõkestamisel on esmatähtis eelinfo ning kui selles osas koostöö väheneb, siis on Eesti tegevus piirturvalisuse tagamisel raskendatud.

Rahvakogu tulemus: võim kaotas, kuid inimesed lähenesid

Kaks aastat pärast rahvakogu on selge, et see ei lisanud usaldust esindusdemokraatia institutsioonide vastu, kuid võime olla rõõmsad vähemasti selle üle, et inimeste omavaheline usaldus kasvab.

Esmaspäeval algab ühisnädal – vabaühenduste algatatud ettevõtmiste sari, et tähistada inimeste vabadust ühiselt tegutseda ja ühiskonna eluolu korraldada. Kogukond, naabruskond või vabakond – organiseerunud inimesed suudavad suuri asju korda saata.

Kaks aastat tagasi sai alguse üks ettevõtmine, mis oli Eesti ühiskonnas ootamatu, kuna kodaniku hääl sekkus poliitikasse sootuks teisiti kui valimispäeval.

Annan ülevaate, mida arvasid rahvakogus veebikeskkonna kaudu osalenud: mismoodi nad kogesid osalemist ja oma hääle jõudu. Tänu Örebro ülikooli kolleegide tööle saan tuua võrdlusi Rootsiga, kuid päris samasugust protsessi seal toimunud pole. Kohalike omavalitsuste juurde on inimestele loodud hoopis meie kunagise TOMiga (veebikeskkond Täna Otsustan Mina) sarnane püsiv osalusvõimalus, kus inimesed saadavad otsustajatele ideid, mida tuleks teha, ja saavad ametliku vastuse.

Seega on Rootsi variandis igal inimesel eraldi ettepanekuõigus, Eesti rahvakogu aga arutas ettepanekud enne poliitikutele esitamist ühiselt läbi.

Kui sageli on jääkeldrit peetud rahva initsiatiivi külmutamise kohaks, siis mina väidan vastupidist – jääkeldri kogunemisest sai alguse teekond, mille kaudu rahvas otsis väljapääsu ühiskonna poliitilisest ummikust. Rahvakogu kui kodanikualgatus kujunes ühisloomes.

Õigupoolest hakkas ühisloome mõte idanema juba enne jääkeldrit ja kus mujal kui Facebookis. Nimelt käis e-osalemise ekspert Liia Hänni seal välja sellise mõtte: «Selle meetodiga (crowdsourcing) pakub lahenduse välja kindlalt määratlemata hulk inimesi, kes ülesande vabatahtlikult enda peale võtavad. Alles hiljuti rakendas Island seda meetodit uue põhiseaduse tegemisel, kus põhiliselt sotsiaalmeedias toimunud arutelu tulemusena sõnastati hulk ettepanekuid.»

Kuna jääkeldris jõuti arusaamale, et erakonnad ise pole oma probleemide lahendamises erapooletud, kogunes punt inimesi vabakonnast, kes asjaga pihta hakkasid. Muide, tööviisi kavandamise juures olid ka kõikide riigikogu fraktsioonide esindajad, seega haaras ühisloome poliitikuidki.

Nelja kuu jooksul valmistati veebis ette arutelukeskkond, koguti seal ja kirja teel kõigi soovijate arvamusi, analüütikud koostasid arvamuste põhjal lahendusvariandid, rahvakogu vaagis neid ning esitas oma valiku riigikogule seaduste muutmiseks.

Mismoodi rahvakogu ettepanekud saadi?

Kõigepealt oli sõnaõigus rahval. Veebis said kõik teha viie probleemi lahendamiseks ettepanekuid. Neid kogunes ideede ja kommentaaridena ligi 6000. Nende seas oli ka suur osa korduvaid või sarnaseid – oli selge, et on vaja toormaterjali töödelda. Praxise analüütikud liigendasid ideed märksõnade alusel 59 rühmaks. Iga ettepanekute kimbu võttis ette ekspertide kogu, kes hindasid võimalikke tagajärgi ja mõju. Iga teema arutati läbi seminaridel, kus sõeluti välja kõige asjakohasemad ja mõjusamad lahendused – kokku 18. Seminaridel olid kohal eksperdid, oli poliitikuid. Ligi pool kohalolnutest olid algsete ettepanekute autorid ning kodanikuaktivistid. Lõpuks sai sõnajärje taas rahvas, kui arutelupäevale kogunenud 314 inimest hääletas 15 ettepaneku poolt, mis saadeti otsustamiseks riigikogule.

Protsess oli ülikiire, kuna riigikogu tahtis ruttu teha muudatusi erakonnaseaduses ja ootas ettepanekuid. Nende töö algas pärast seda, kui president oli parlamendile üle andnud rahvakogu töö tulemuse – ühisloomes kogutud ja läbi töötatud ettepanekud.

Teame, et riigikogu arutas rahvakogu ettepanekuid tõsiselt. Asja võttis vedada põhiseaduskomisjon, kes küsis arvamusi erakondadelt. Tehti plaan, millal ja milliste seaduste muutmist kaalutakse.

Seadusandja veskid jahvatavad aga aeglaselt. Praeguseks on tulemus selgunud – riigikogu võttis vastu ühe uue seaduse (seadusliku rahvaalgatuse ehk kollektiivsete pöördumiste kohta) ning tegi paar muudatust erakonnaseaduses, mis järgisid rahvakogus välja pakutud lahendusi. Veel mõned asjad otsustati muuta erakondade tegevuse ja rahastamise korraldamisel, kuid lahjemalt, kui rahvas tahtis. Arvestatud sai vähem kui pool, tegemata jäi enam kui pool rahvalt tulnud ja nii ekspertide kui ka kodanike toetuse pälvinud ettepanekutest.

Niisiis võib küsida, et kui riigikogu esindab rahvast, siis mismoodi ta seekord rahvast esindas. Poolikult.

Teisalt on õigustatud küsida: kes te, arvajad – rahvakogulased, olete? Keda te esindate? On ju ainult üks osaluse vorm, kus saab täie kindlusega kasutada sõnapaari «rahvas arvas». See on referendum, kus vastata saab ainult ühele konkreetsele küsimusele ning vastusevariandid on «jah» või «ei». Kõik ülejäänud osalusvormid kaasavad pelgalt osa inimesi. Kuid nende juures pole oluline mitte osalemise massilisus, vaid arvamuse moodustamise usaldusväärsus ja avatus. On kohane küsida, kas infot osalemise eesmärgi ja võimaluse kohta oli piisavalt ning kas osaleda said need, kes soovisid.

Nagu enne kirjeldasin, oli rahvakogul mitu etappi – osa neist avatud kõigile, osa ekspertidele, ning arutelupäev kutsetega neile, kes sattusid juhuvalimisse. Eesmärk oli koguda arvamusi ühiskonna eri tahkudest. Edasi käsitlen ainult neid, kes osalesid veebis läbi viidud esimeses etapis.

Kes avaldasid arvamust rahvakogu veebikeskkonnas?

Enamik veebis osalejatest (74%) olid mehed. Keskmisest rohkem oli vanemaealisi (50–74-aastaseid), samas kui alla 30-aastaseid oli vaid seitse protsenti ehk võrreldes Eesti elanike vanuselise jaotusega väga vähe. Väga paljudel osalejatel oli kõrgharidus (66%). Oli nii vasakpoolse (25%) kui ka parempoolse (45%) maailmavaate pooldajaid ning tervelt kolmandiku sõnul oli nende poliitiline meelsus skaala keskosas. Oli erakondade liikmeid, kuid ligi pool osalenutest ei pidanud end ühegi kindla erakonna pooldajaks.

Arvajad olid ühiskonnas aktiivsed – peaaegu kõik olid käinud valimas, kuid lisaks osalenud aruteludel, kommentaariumides, väljendanud arvamust meeleavaldustel või otse poliitikutega suheldes.

Samas iseloomustab enamikku neist rahuolematus demokraatia olukorraga Eestis.

Kokkuvõttes oli keskmine veebiosaleja intelligentne, soliidses vanuses, kriitiline ja aktiivse hoiakuga ühiskonnaasjade suhtes. Umbes nagu arvamusliider Madis-Ulf Regi, kes Postimehe veergudel päevakajalisi sündmusi analüüsib.

Vaadates seda profiili, olen veendunud, et tegime hiljem õige otsuse kutsuda kolmandasse etappi, arutelupäevale väga erinevaid inimesi ehk ühiskonna esindusliku läbilõike, nagu avaliku arvamuse küsitlusel. Arutelupäeval osales võrdselt mehi ja naisi, neid oli igast Eesti piirkonnast, mitmes vanuses ja haridustasemega – täpselt nii nagu elanikkonnas üldiselt. Kui esimeses etapis registreerisid inimesed end ise osalejaks, siis kolmandas sai kuuldavaks ka nende arvamus, kes end ise pakkuma ei tule, aga keda vaidluse all olevad asjad samamoodi puudutavad.

Kuidas hindasid rahvakogu arutelupäeval osalejad oma kogemust, võib lugeda nende tagasisidest veebiaadressil ngo.ee/rahvakogu.

Kuidas veebis osalenud rahule jäid?

Ligi 40 protsenti küsitletutest ütles, et nad said piisavalt infot selle kohta, kuidas osaleda. Pool vastanutest oli rahul nii juurdepääsuga protsessile kui ka sellega, et said võimaluse arvamuste vahetamiseks ja aruteluks. Eesti rahvakogu osalejad olid palju enam rahul kui Rootsi petitsioonide esitajad.

Küll aga muutub rahulolu rahulolematuseks, kui küsiti, kas osalemine tõi kasu – kas inimeste arvamusel oli mõju tulemusele. Tervelt 95 protsenti osalejatest vastas, et seda ei juhtunud.

Tuntavalt üle poole küsitluses osalenutest pidas vajalikuks, et inimestel oleks edaspidi enam mõju otsustele, võimalus mõjutada võimu ja anda oma eelistustest märku ka valimistevahelisel ajal.

Kuidas teha kodaniku hääl võimule kuuldavaks?

Tagantjärele võib välja tuua mõned õppetunnid olukordadest, kus dialoogist jäi puudu. Riigikogu suurem vastuvõtlikkus ja valikute parem põhjendamine oleksid loonud rahvakogu ettepanekutele suurema lisandväärtuse.

Osalejate ootused olid kõrged – neile ei piisanud sellest, et olla pelgalt informeeritud poliitikute pakutud lahendustest. Inimesed soovisid osaleda ja kutsuda esile muutuse. Erakondade esindajad olid algusest peale pardal ja protsessi kaasatud. Seega polnud rahvakogu eesmärk vastanduda ega konfliktiga tähelepanu pälvida, vaid teha koostööd ja pakkuda lahendusi.

Olime rahvakogu tiimis heausksed ja lootsime, et riigikogu võtab teatepulga üle samasuguse vastutustundega rahva arvamuse ees, nagu olime tundnud meie. Parlamendis asja küll kalevi alla ei lükatud – vastupidist väita oleks ilmne liialdus –, aga erilist õhinat samuti märgata polnud. Kõigepealt tehti pidulik algus, press oli kohal, põhiseaduskomisjoni liikmed Andrei Korobeinik ja Kajar Lember olid teinud ülevaate fraktsioonide arvamustest ning pakkusid välja ajakava, mille järgi riigikogu ettepanekuid arutab.

Edasi aga hääbus soov inimesi kaasata ning arutelud takerdusid kabinettidesse. Otsustamise juurde ei kutsutud rahvakogu esindajaid – ei korraldustiimi liikmeid ega ettepanekute autoreid. Vaid ühel korral saime juhuslikult teada, et komisjon juba arutab kollektiivse pöördumise reegleid, ning saime Liia Hänniga pead kokku panna, et argumente esitada. Hea oli, et komisjoni ukse taga tuli oodata, sest seal sain justiitsministeeriumi ametnikult palju taustainfot, millest on komisjonis varem kõneldud ja mille üle vaieldakse.

Poliitikud kujundasid oma seisukohad ning vaidlesid kuluaarides, kuni saavutasid isekeskis kompromissi. Kompromiss jäi paraku avalikkusele põhjendamata. Näiteks on arusaamatu, miks jäeti kõrvale valimistega seotud ettepanekud. Või miks ei soovitud suurendada rahalist toetust valimiskünnise alla jäänud erakondadele sellisel viisil, nagu oli pidanud õigeks rahvakogu.

Rahvakogu moodi läbi töötatud ettepanekuid riigikogu ju tavaliselt ei saa – pigem on tavaks kujunenud, et huvigrupid saadavad kirju, hoogu võtavad petitsioonid ehk allkirjade kogumise kampaaniad ning järjest rohkem on näha protestiaktsioone, nagu puudega inimesed teerulliga Toompeal või Kalamaja aktivistid linnaosavalitsuses. Vabakond on võimeline üles astuma mitmel moel. Näiteks olime äsja tunnistajaks ähvardusi esitavale lobikampaaniale kaevandustasude tõstmise vastu.

Seega on relvastus aktivistide valida ning võim peab olema valmis reageerima ja astuma dialoogi. Rohkem dialoogi võib tunduda koormav, kuid on vältimatu. Suletus ja ühiskonna hääle tõrjumine toob kaasa nii mainekahju kui ka hinnalise usalduse kaotuse riigi ja kodanike vahel.

Rahvakogu tulemusel vähenes osalejate usaldus institutsioonide vastu ning kasvas kaaskodanike ja vabakonna vastu.

Kuigi näeme, et osalusprotsessid ei lisa usaldust esindusdemokraatia institutsioonide vastu, võime olla rõõmsad vähemasti selle üle, et inimeste omavaheline usaldus kasvab. Rahvakogu abil sai ilmseks, et ühiskond suudab poliitikas kaasa rääkida ja samuti leidub asjalikku koostöövaimu. Loodetavasti on seda viimast järjest rohkem ka parlamendis kui esinduskogus; kindlasti on seda vabaühendustes ja lihtsalt aktiivsete inimeste ühistes tegemistes.
 

Rahvakogu

•    21. novembril 2012 kutsus president kokku jääkeldri koosoleku.

•    Jaanuaris 2013 said kõik ID-kaarti kasutavad kodanikud veebiportaalis esitada seaduse muutmise ettepanekuid viies valdkonnas: valimissüsteem, erakondade konkurentsi avatus ja parteide sisedemokraatia, erakondade rahastamine, kodanike osalemisvõimalused poliitikate kujundamises valimiste vahel ning ühiskondliku ruumi politiseerimise ja sundparteistamise pidurdamine.

•    Veebruaris 2013 grupeeris poliitikauuringute keskus Praxis ligi 6000 saabunud ettepanekut 59 alateemaks ning eksperdid koostasid neile mõjuanalüüsid.

•    6. aprillil 2013 toimus Tallinna laululava ruumides arutelupäev, millel osales 314 inimest ja läbi arutati 18 ettepanekut, millest 15 edastati riigikokku.
 

Ühisnädal

•    Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub 24.–30. novembrini.

•    Ühisnädal kasvas välja kodanikuühenduste üle-eestilistest konverentsidest ja Domus Dorpatensise kodanikuühiskonna nädalast. Ühisnädalal räägivad osalejad kodanikuühiskonnast ja koos tegutsemisest.

•    Ühisnädala eestvedajad koondavad nädala sündmused veebiaadressile uhisnadal.ee, kust saab teavet oma kodukohas toimuvatest sündmustest.

•    Ühisnädalat toetavad siseministeerium ja sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Tiit Kändler: Euroopa õnnestunud avastusretk

Philae erakordsus pole mitte selles, et see komeedile pihta sai ja sellele ka maandus, vaid selles, et suutis saata andmeid komeedi kohta, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadel laiuvast ja Päikesesüsteemi ümbritsevast vööst.

Väikese Saksa linna Darmstadti uhkuseks on juugendimuuseumi, õigeusu kiriku ja sõjapommitustest säilinud raudteejaamahoone kõrval või õigemini kohal Euroopa Kosmoseoperatsioonide Keskus, linna ja villade piirkonna vahele ehitatud neljakorruselised tavapärase Euroopa teaduskeskuse moega hooned. Viie aasta eest detsembris, mil ühte siinset arvutisaalidest täidetud maja külastasin, kõneldi meile eelkõige ilmaennustusest, millega Darmstadtis igapäevaselt tegeldakse. Ent ilmaennustus ei saa läbi tehiskaaslasteta, EUMETSATi süsteemita, mida siitsamast juhitakse. Juhitakse ka teisi Euroopa kosmosesõidukeid, ja mõnda neist õige kaugele.

ESA kosmosesond Rosetta oli Päikesest kolm korda kaugemal asuva komeedi juurde teel kümme aastat ja läbis 2004. aastast kolm korda suurema vahemaa kui kaugus Maast Päikeseni, kuid see iseenesest ei ole katkestav saavutus. Katkestavaks leiutiseks võib pidada Rosetta sõidutatud maandurit Philae, mis 12. novembril laskus komeedile 67P/Huljumov-Gerassimenko. Philae ei lakanud 15. novembril töötamast. See lülitati varjusurma, hibernatsiooni. Midagi uut selles olekus Philae jaoks pole. Varjusurmas oli kolm tonni kaaluv Rosetta 957 päeva, kuni 20. jaanuarini 2014. Siis ärkas viksilt üles – erinevalt näiteks 1993. aastal raadioühenduses kaotsi läinud ESA Marsi sondiga Mars Observer.

Komeet on väike astronoomiline objekt, mis on kivist asteroidi sarnane, ent koosneb suuresti jäädest – külmunud veest, süsihappegaasist, metaanist, mis segatud meteoorse tolmu ja kividega. Sageli nimetatakse komeete poristeks lumepallideks. Kuid kui komeet koosneb suuresti jääst, millest see siis koosneb?

Philae erakordsus pole mitte selles, et see komeedile pihta sai ja sellele ka maandus, vaid selles, et suutis saata andmeid komeedi kohta, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadel laiuvast, Päikesesüsteemi ümbritsevast vööst, kus ringleb hiiglaslik arv, kümme astmes kaksteist kuni kolmteist erineva suurusega komeedituuma. Ning mida meil on aukohus nimetada Öpik-Oorti pilveks, ehkki maailmas on see kitsalt erialasest kirjandusest väljaspool saanud tuntuks Oorti pilvena.

Eesti astronoom Ernst Öpik alustas koolipõlves meteoriidilugejana ning hakkas maailmas esimeste seas mõlgutama, kust Maa atmosfääri jõudvad meteoorid, aga ka taevaruumi hulkurid komeedid pärit on. Ta leiutas 1920. aastatel meteoriitide lugemise meetodid, mille põhjal – tänu põhjalikele vaatlustele omaleiutatud võnkuva peegliga seadme abil – muude paikade seas Arizona ülikoolis – ja uskumatult mahuka statistilise analüüsi vaimukusele sai Öpik 1932. aastal välja arvutada, et osa meteoore pärineb Päikesesüsteemi äärealadel valgusaasta kaugusel laiuvast hiiglaslikust pilvest, mis ei olnud otseselt jälgitav, ega ole ka praegu. Nõnda nagu ka komeedid. «Planeetide piirkond komeedisfääri sees on otsekui pisike küla meie maakera pindalaga võrreldes,» kirjutas ta. Pärast Öpikut tuli sama hüpoteesiga 1950. aastal lagedale Hollandi astronoom Jan Oort.

Kiievi astronoomiaobservatooriumis 1969. aastal avastatud komeet 67P on pärit Öpik-Oorti pilvest, ent Päikesesüsteemi objektide gravitatsioonijõudude mõjul sellest välja rebitud ning leidnud stabiilsema asukoha Kuiperi vöös, Neptuuni-taguses alas, kus kihutab ringi miljardeid mõne meetri kuni 2000-kilomeetrise läbimõõduga taevakivisid. Veel paarikümne aasta eest ei olnud astronoomidel Hollandi astronoomi Gerard Kuiperi 1951. aastal ennustatud ja tema nime kandvast vööst praktilist aimu. Praegu arvatakse, et sealt pärinevad pika perioodiga komeedid, mille taasilmumiseks meie vaatevälja läheb vaja vähemalt 200 aastat.

Mitme kosmilise keha omavahelise mõju probleem pole matemaatiliselt siiani lahendatud. Seda tunnistas oma vaimukal moel üks Euroopa tuntumaid matemaatikuid, prantsuse matemaatik, Poincaré Instituudi direktor, matemaatikute Nobeli, Fieldsi auhinna 2010. aastal võitnud Cédrik Villani suvel Kopenhaagenis toimunud Euroopa teaduse avatud foorumil. Tõepoolest, matemaatikute jaoks vanim probleem – Päikesesüsteemi stabiilsus – ei ole tänapäevani täpselt tõestatud. «Matemaatikutel tuleb siiani tunnistada sama, mida oma elu lõpupoole tunnistas Newton: Päikesesüsteemi püsivuseks vajatakse jumalikku sekkumist,» ütles Villani.

Nüüdseks on leitud tõendeid Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni orbiitide ümbersättimisest Päikesesüsteemi ajaloos planeetide ja teiste taevakehade gravitatsiooni mõjul, võib-olla isegi viienda hiigelplaneedi kunagisest olemasolust.

Praeguseks on mõõdetud 1500 Kuiperi vöö objekti suurused ja orbiidid. Kuid kas Kuiperi vööst pärit taevakehade paiskumine vastu Maad tõi meie noorele kuivale Maale ookeanide tarbeks vee? Oluline on teada, et 67P on nende meie Päikesesüsteem asukate seas, mis ei ole alates Päikesesüsteemi moodustumisest 4,6 miljardi aasta eest kuigivõrd muutunud. See on jäine keha, mille vee hapniku isotoopiline koostis annab aimu Maa vee päritolust. Me ei tea, kuidas tekkisid planeete moodustanud paletesimaalid ehk planeedi-eellased ise, enne kui kokku rühmitusid, ning kui suured need olid. Loodetakse, et Rosetta aitab meid.

Idee on äratada Rosetta ja isegi Philae ellu, kui 67P kihutab Päikesele lähemale ja sellelt lähtuv soojus külmutab lahti komeedi helenduva saba. Kindlasti aga jätkab end ümber komeedi hoidev Rosetta teed sellega üheskoos Päikese poole veel 15 kuud.

Rosetta pole üksi. NASA kosmosesond New Horizons on 2006. aastast teel Pluto poole, mis 2005. aastast, Pluuto-suuruse Kuiperi vöö objekti Erise avastamisest, pole enam planeet, vaid väikeplaneet, mille elukohaks on Kuiperi vöö. Järgmise aasta juulis jõuab see eeldatavalt Pluuto ja tema viie teada oleva kuu lähedusse, kuhu ei ole ükski inimese tehtud asi veel jõudnud.

Esimene kokkupude komeediga oli inimesel 4. juulil 2005, mil Ameerika automaatjaam Deep Impact saatis komeedi Tempel 1 pihta pesumasinasuuruse, 370 kilo kaaluva vasksondi. Nüüd mõõtis Philae 56 tunni jooksul komeedi 67P omadusi, kuni aku tühjenes – päikesepatarei ei suuda Päikesest nõnda kaugel energiamahukat tööd tagada. Sidet 30-kilose maanduriga peeti Rosetta kaudu. Tonnine keha kaalub komeedi 67P peal 10 grammi, 30-kilone on vaid ebe oma 0,3 grammiga. Ime, et see komeedi pinnal püsis, kui ankruid selle sisse sättida ei suutnud. Nõnda pildistas Philae komeedi pinda, uuris selle sisemust raadiosignaalide abil, keeras päikesepaneeli 35 kraadi võrra, orienteerudes täpsemalt Päikesele. Nüüd varjusurmas loodetakse aku laadumist. Tähtsaim töö oli maandumisel vallandunud tolmu ja jää analüüs.

Kosmosesondide nimevalik pole juhuslik. ESA jätkab oma Egiptuse teemat. Rosetta sai nime kivi järgi, mille kakskeelse raidteksti abil Jean-François Champollion 1822. aastal dešifreeris egiptuse hieroglüüfid. Kivi leiti Memphisest Niiluse deltast. Philae maandumispaik sai nimeks Agilkia, mille nimelisele Niiluse saarele tõsteti ümber Assuani paisu üle ujutatud Philae saare ehitised. Nimi valiti esseedekonkursil. Rosetta pardal on ka mikrograveeritud nikkelketas, millel on 1200 keeles kirjutatud 13 000-leheküljeline tekst.

Nõnda on Rosetta lähetus astronoomia edenemisest loogiliselt kasvanud reis. Rosetta aitab uurida, kuidas tekkis Maa, kust pärineb Maa vesi ja kui palju on meid kas siis rõõmustamas või ähvardamas hiidkehi, mis astronoomide jaoks siiani märkamatult kihutavad Kuiperi vöös või koguni tormavad Oorti pilvest lahtirebituna selle vöö poole. Need küsimused ei ole vaid uudishimu rahuldamiseks.

Rosettasse andsid panuse paljud Euroopa riigid ja USA. Soome teadlased rõõmustavad näiteks, et nende panus oli erakordselt suur. Eurooplastena on meilgi tore rõõmustada koos meie kosmoseagentuuriga, kuhu on täisliikmelisuse poole liikumas ka Eesti, et sõbralikus võistluses ameeriklastega midagi selgelt vägevat vastu panna.

Martin Aidnik: kas tark ja tegus rahvas on masinlik ja kuulekas?

Kas tark ja tegus rahvas on masinlik ja kuulekas, küsib Martin Aidnik värskes Sirbis.

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on koostanud aastateks 2015–2018 arengukava «Tark ja tegus rahvas», kus eesmärkide ja vahendite vahel esineb mitmeid ebakõlasid. Arengukava oluliseks märksõnaks on «teadmistepõhine majandus». Usutakse, et üleminek teadmistepõhisele majandusele tähendab haridus- ja teadustegevuse pidevalt kasvavat mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele. Mõiste «teadmistepõhine majandus» nõrkuseks on aga teadmiste ning majanduse vahekorra ühekülgne nägemine: teadmised on vaid selleks, et edendada majandust ning selle eesmärke. Teadmistepõhises majanduess rakendatakse teadmisi vaid oma huvides, nin g ollakse tõrjuv teadmiste suhtes, mis problematiseerivad majanduse toimimist ning mida on keeruline selle raamistikku integreerida.

Majanduse eesmärkide teenimise korral, väheneb aga teadmise iseseisvus. Seda on aga vaja majanduse mõistmiseks, hindamiseks ning vajadusel rekonstrueerimiseks. Viimastel aastakümnetel läänes tooni andnud neoliberaalne majandus on näidanud, et turule juhtrolli andmisega ei kaasne ühiskonna heaolu kasvu ning tulemuseks on pigem suurem kihistumine ning atomiseerumine. Pierre Bourdieu tõdes juba 1990ndatel, et neoliberalismi programmiks on puhta majanduse loogika ees seisvate kollektiivsete struktuuride hävitamine ning sotsiaaldarvinismi kultiveerimine.

HTMi arengukava järgi toetab haridus isiksuse sotsialiseerimist ja autonoomiat. Niisugune haridus peaks aga vähemalt osaliselt olema sõltumatu talle väliselt kehtestatud imperatiividest. Haridus toetab õpilaste autonoomiat juhul, kui ta võimaldab näha maailma teisiti, kui see just parasjagu on, ning mõelda sellest nüansseeritumalt. On kaheldav, kas haridus, mille nurgakivideks on ka selles arengukavas standardiseeritus ja sooritusekesksus, ikka kannab väärtusena loovust, nagu väidab HTM. Väärtusi ning isiksuse autonoomiat käsitletakse arengukavas üldse minimaalselt ja deklaratiivselt, hariduse mõõtmise ning ELi direktiivide osa on aga üsna mahukas. Hariduse mõõdetava taseme tõstmine ning õpilastes loovuse julgustamine ei ole aga nii seotud, nagu HTM eeldab: standardiseeritus mõjub tihti kahjulikult individuaalsusele. (Kõrg)hariduse laialdasem mõõtmine on iseloomulik majanduse- ja konkurentsikesksusele ning hariduses on viimaste aastakümnete tulemused olnud vastakad – tihti on suurenenud ebavõrdsus ning väljajäämus.

Teine oluline teema arengukavas on digiõpe: soovitakse tõsta digipädevust ning ollakse rahulolematu sellega, et digitehnoloogiat kasutatakse pigem suhtlemiseks ja info otsimiseks, mitte õppe-eesmärgil. Tuuakse välja, et Eesti on koolis interneti kasutamise poolest Euroopas alles 14. kohal. Rõhutatakse, et õpetajate tehnoloogiasuutlikkus peab paranema, sest vaid iga neljas õpetaja tuleb toime tehnoloogiarikkas keskkonnas – seda on kaks korda vähem kui uuringus osalenud riikides keskmiselt.

Digiõpe on ainus konkreetselt õppetegevust puudutav teema arengukavas. Eraldi võinuks välja tuua ka hariduse kvaliteedi ja tähendusrikkuse, käsitleda digiõppe liigrakendamise ohte ja infotehnoloogia võimalusi avaliku ruumina. Kuna arengukavas räägitakse õpikäsitluse muutusest PISA hindamisprogrammi tulemuste alusel, ei nähta ka ette õpetajate suuremat iseseisvust ning otsustusvabadust oma töös. Siit paistavad pigem tehnika- ja võrgumüüjate lobby tulemused kui haridusametnike soov valmistada ette noori kodanikke iseseisvaks eluks.

Arengukava järgi peab ühiskonna kestlikuks toimimiseks olema iga inimene tööturul rakendatud vastavalt oma võimetele ning suutma reageerida tööturu muutustele kiiresti ja paindlikult. See on indoktrinatsioon. Kuigi arengukava iseloomustab funktsionaalsus ja orienteeritus konkreetsetele eesmärkidele, mistõttu see näib ideoloogiliselt ja poliitiliselt neutraalsena, on see mulje petlik, sest arengukava esindab selgelt neoliberaalset seisukohta: ühiskondlik protsess peab toimuma majanduse eestvõttel.

Enamasti on hariduse ja indoktrinatsioon kokkusobimatus argument politiseeritud hariduse vastu, kuid HTMi arengukava järgne haridus hoidub indoktrineerimisest vaid ühes tähenduses: see pole oma ühiskonna suhtes kriitiline ning on oma sisu poolest küllaltki apoliitiline. Indoktrineeriv on see haridus oma turumajandusekesksuses. Tasakaalu taastaks just poliitilisem haridus, sest teadlikkus maailma mõjutavatest jõududest annab rohkem valikuvõimalusi.

Arengukavas on käsitletud ka koolist väljalangemist ja noorte tõrjutusriski. Esimese puhul tõdetakse, et seni rakendatud meetmed on olnud edukad: väljalangejate arv on vähenenud ning gümnaasiumitasemel stabiilne. Noorte tõrjutusriski mõjutajatena mainitakse vaesust ja vähest eesti keele oskust. Arvestades HTMi püüdlust vähendada väljalangemist ja tõrjutust, on aga üllatav, et arengukavas ei ole juttu mõlemaga tugevalt seotud koolivägivallast. Juba 2011. aasta Praxise uuringus on osutatud koolide vajakajäämistele seoses koolivägivallaga: koolides napib tugipersonali, sealhulgas psühholooge (koolipsühholoog on vähem kui kolmandikus tavakoolidest), sest riik on jätnud tugipersonali töölevõtmise koolide ja kohaliku omavalitsuse õlule.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et arengukava sissejuhatuses tuuakse küll väärtustena välja eneseteostus ja loovus, kuid ei visandata õppetegevuse muudatusi, mille toel nendeni jõuda. Samuti on lähtutakse liigselt lähtutud ELi mõõdupuudest ning haridust on käsitletud ühekülgselt turumajanduse vajadusi silmas pidades. Ka teine arengukavas esitatud eesmärk – isiksuse sotsialiseerimine – tähendab seal eelkõige inimeste konkurentsivõime tõstmist. Seega on arengukavas eelistatud koolisüsteemi, mida haridusteoreetik Henry Giroux on nimetanud «vaegkujutlusvõime tsooniks», mis seisab vastu muutustele õigluse ja suurema võrdsuse suunas ning valmistab õpilasi ette olemasoleva süsteemi tarbeks. Haridus peaks aga olema märksa ühiskonna- ja õpilasekesksem ning arengukavas peaks enam tähelepanu pöörama hariduse emantsipatsioonilisele potentsiaalile, et vabaneda kohanemisest ning muuta kohanemist nõudvaid tingimusi.

1 http://www.huffingtonpost.com/sir-ken-robinson/do-schools-kill-creativity_b_2252942.html

2 http://educatorvoices.wordpress.com/2013/05/22/what-have-schools-got-to-do-with-neo-liberalism/

3 http://praxis.ee/work/oppenoustamisteenuste-kattesaadavus-ja-rahulolu/

Jüri Saar: erakondade liikmeaudit on vältimatu

Eesti erakondadesse kuulus möödunud aasta lõpul kokku ligikaudu 59 000 inimest ning vaja oleks korraldata nn. parteide liikmeaudit, et saada selgust, kui paljud neist ka tegelikult oma erakonda kuulumisest teadlikud on, kirjutab Tartu Ülikooli õppejõud Jüri Saar (Eesti Vabaerakond) värskes Sirbis.

Eesti poliitiline kultuur vajab parandamist mitme külje pealt ehk, nagu on öelnud president Ilves, «siit, kuhu oleme jõudnud, samal viisil edasi enam ei saa». Muutmisejuttu räägivad peaaegu kõik. Arvamused lahknevad siis, kui minna konkreetsemaks ja püüda visandada paranemise teid. Suured kartellierakonnad püüavad avalikku arutelu poliitilisest kultuurist viia taas kõrvalistele ja teisejärgulistele radadele (valimisea vähendamine, kahekohaline parlament jms). Erakondade riigieelarvelise ületoitmise kõrval, mis kindlasti on keskse tähendusega, on tähelepanuväljast kõrvale jäänud erakondade liikmeskonnaga seonduvate küsimuste spekter.

Kõige arvukama liikmeskonnaga erakonnad on oktoobri seisuga Keskerakond 14 288, Reformierakond 12 847, IRL 9782 ja sotsid 6228 liikmega. Seejärel on nimekirjas riigikogusse mitte kuuluvad erakonnad EKRE 7658, Eestimaa Rohelised 1136, Iseseisvuspartei 2137, Ühendatud Vasakpartei 1986 ja Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu 966 liikmega. Üks partei (Libertas) on veel likvideerimisel ja teine (Eesti Kristlikud Demokraadid) pankrotis. Nimetada saab ka kahte äsja sündinud erakonda, milleks on Vabaerakond 614 liikmega (18. X seisuga) ja nn Ojulandi partei ehk Rahva Ühtsuse Erakond 359 registrisse kantud liikmega (18. X).

Vormiliselt on erakondade liikmeskonnaga asi justkui korras. Kõik inimesed, kes on kunagi astunud erakonna liikmeks ega ole sealt tänaseks välja astunud või teise erakonda üle läinud, on mingi erakonna liikmed. Eesti erakondadesse kuulus möödunud aasta lõpul kokku ligikaudu 59 000 inimest ehk kõigist hääleõiguslikest elanikest 6,4 protsenti. Näitaja on aasta-aastalt kasvanud ja ligineb omaaegsele kompartei liikmete arvule. See eristab Eestit enamikust teistest demokraatlikest riikidest, kus erakondade liikmeskond väheneb. Näiteks veel 1995. aastal moodustas erakondade liikmete arv kõigist hääleõiguslikest kodanikest vaid 0,75 protsenti ja 1999. aastal 2,4 protsenti.

Erakondade poolelt vaadatuna jaguneb kogu elanikkond liikmeteks-mitteliikmeteks ja toetajateks-mittetoetajateks, kusjuures liikmed loetakse tavaliselt toetajate hulka. Liikmete aktiivsuse aste varieerub sõltuvalt osavõtust allorganisatsiooni tegevuses ja osalemisest valimistel ning tipneb tegevusega erakonna juhtorganites. Need, kes pole liikmed, võivad aga parteid kas toetada või mitte. Kui piir aktiivsete ja passiivsete liikmete vahel on suhteliselt selge, siis piir passiivsete liikmete ja mitteliikmete vahel pole üldse paigas. Formaalne fakt, et inimene pole erakonnast välja astunud, ei tähenda palju.

Registrite andmete ja seadusandja loogika kohaselt on oluline üksnes see, et arv ei jääks alla kehtestatud miinimumpiiri. Meie erakondade tegeliku liikmeskonna kohta (aluseks enese aktiivne määratlemine erakonna liikmena) puudub piisavalt adekvaatne informatsioon, välja arvatud äsja registreeritud n-ö uued erakonnad. Seal on aktiivseid ja formaalseid liikmeid peaaegu ühepalju. Hüpoteetiliselt võib hinnata, et mitte ühelgi erakonnal Eestis ei ole praegu palju üle 200 aktiivse liikme ja ülejäänud on n-ö passiivliikmed.

Eesti erakonnad on enamasti formeerunud liitumiste teel. Praeguses parlamendis on Reformierakond ainukene partei, kes pole ühinemisega liikmeskonda suurendanud. Ka siis, kui liitutud pole in corpore, ei saa peaaegu kunagi rääkida liidetavate maailmavaatelisest sidususest, mis on kasvanud ajapikku ühtsuseks, mistõttu erakonda kuulumise tähendus võib vägagi erineda. Väga paljud või isegi enamik erakondadesse kuulujaist ei ole astunud nendesse erakondadesse, mille liikmed nad nüüd vormiliselt on. Eestis on ka üsna tavaline aktiivsete erakondlaste nn parteijooks, kus elukutselised poliitikud lähevad olukorra muutudes üle teistesse erakondadesse, sh sellistesse, mis on seni olnud nende endi poliitiliste rünnakute peamine sihtmärk. Erakonnad on suureks kasvanud valdavalt liitmiste, ühinemiste ja allaneelamiste tulemina, mis on sisuliselt (poliitilise) inimkaubanduse erivorm. Nii on sageli liidetud erinevaid liikmeskondi, antud neid ühe juhtkonna alt teise juhtkonna alla, nagu Tsaari-Venemaal pärisorje, keda võis tüki- ja külakaupa ühe mõisniku voli alt teise kätte liigutada. Erakonnast väljaastumine võib küll olla tehniliselt küllaltki lihtne, kuid tegelikult on see seotud mitme eluliselt olulise asjaga, näiteks kohalikus omavalitsuses töökoha omandamise ja omamisega.

Vaatame näiteks Rahvaliiduga juhtunut. 2011. aasta riigikogu valimistel saadi kogu Eestis kokku natuke rohkem hääli, kui oli liikmeid. Saadud häälte arv oli hävitavalt väike, nimelt 12 184, kuigi liikmeid oli sel ajal ametlikult 8528. Arvud näitavad, et isegi mitte kõik selle erakonna liikmed ja nende lähedased ei soovinud, et erakond saavutaks valimistel hea tulemuse. Teoreetiliselt on niisugune asi võimalik, kuid tasub mõelda ka lihtsamate seletuste peale, mille järgi samastas ennast selle erakonnaga palju vähem inimesi, kui oli tollal liikmeid. Rahvaliit oli kujunenud väga erineva suunitlusega parteide liitumisel. Eestimaa Rahvaliit, kes kuni 1999. aastani kandis nime Eesti Maarahva Erakond, oli endaga liitnud väiksemaid erakondi nagu Eesti Maaliit ning Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, kes liitusid Rahvaliiduga 2000. aastal. Lisaks vormistati 2003. aastal ühinemine Erakonnaga Uus Eesti.

Edasine Rahvaliidu liikmeskonna saaga on aga veelgi huvitavam, sest pärast endise juhi kriminaalkorras karistamist võtsid uued juhid erakonna 2012. aastal uue nimetuse all üle. Uueks nimetuseks sai Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Tänaseni räägitakse liikmete suurest arvust, kuigi sisulised kahtlused on suured ja viimastel kohalikel valimistel sai EKRE taas umbes sama palju hääli, kui on ametlikult sellel erakonnal liikmeid. Arvud 8337 (valimistulemus) ja 7658 (liikmete arv) räägivad paljustki. Küsimus, kas see kõlab usutavalt või on tegemist lihtsalt suure hulga passiivsete n-ö surnud hingedega, kes sisuliselt ei samasta end enam selle erakonnaga, kuid kes pole saanud, julgenud või viitsinud ennast erakonna nimekirjast kustutada, vajaks kindlasti täpsemat vastamist.

Kartellierakondadega on asjad keerulisemad. Need suudavad teatava püsiaktiivsuse demonstreerimiseks tänu riigiressurssidele alles hoida üle-eestilisi võrgustikke. Kuidas, mil viisil ja kui suurt osa deklareeritavast liikmeskonnast tegelikus töös kaasatakse või ollakse aktiivne puhtalt riigi ressursside jaotamise arvelt inimeste hoidmisega eelarvelistel töökohtadel, on siiski küsimus.

Kõige arvukamalt on väiksemaid parteisid endaga liitnud Keskerakond, kellega on 1994. aastast ühinenud Eesti Ettevõtjate Erakond (1994. aastal), Õigusliku Tasakaalu Erakond (1997), Erakond Eesti Rohelised (1997) ja Eesti Pensionäride Erakond (2005). Viimane ei liitunud Keskerakonnaga in corpore, sest 1500 Pensionäride Erakonna liikmest ühines Keskerakonnaga 505 ehk kolmandik. Keskerakond on enda hulka traditsiooniliselt olnud valmis võtma ükskõik keda ja ükskõik milliseid väiksemaid poliitilisi jõudusid. Keskpartei on Eestis praegu kõige kindlama distsipliini ja selgema võimuvertikaaliga erakond, mis esindab pigem läänemaisele võõrast poliitilist kultuuri. Koondumine ainuliidri ümber ja võimuvertikaali formeerumine peaks looma selge ülevaate ka liikmeskonnast, kuid nii see ei ole. Valijaskonna ja erakonna liikmeskonna lahknemine hakkab üha enam silma. Täna moodustavad Keskerakonna valijaskonnast ligi 85 protsenti venekeelsed, kuid liikmeskonnas on nende osa palju väiksem. Samuti on väike selle erakonna kaudu Tallinnas ja Ida-Virumaal võimule tulnud venekeelsete osakaal. Siiani on Keskerakond mänginud seda plaati, et niisugused disproportsioonid on seotud diskrimineerivate reeglitega, mille nad võimule saades ära muudaksid.

Reformierakond on nagu Keskerakondki olnud valmis võtma enda rüppe individuaalseid ületulijaid teistest parteidest. Mida suuremaks on erakond arvuliselt saanud, seda ebamäärasem on sõnum. Liberaalsusele on püütud külge pookida hoopis teisest (konservatiivsest) poliitilisest spektrist pärit loosungeid ja tegevust. Väline vastandumine ja sisuline sarnasus Keskerakonnaga hakkab silma ka kaadripoliitikas. Enne uusi valimisi käib nende kahe vahel üha intensiivsem liikmevahetus, eelkõige ületulemisena Keskerakonnast Reformiparteisse.

Sotsid, kes kannavad meeleldi oma meelsuse väljendamiseks punasetoonilisi lipse ja kingivad punaseid nelke, peaksid olema põhiolemuselt töövõtjate, vaeste ja viletsate erakond, ent liigitub olemuselt üha enam šampanjasotsialistide parteiks. Nad on liitnud endaga erakondi, kes nende hulka ideoloogiliselt kuuluma ei peaks. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mis asutati 1996. aastal Eesti Maa-Keskerakonna ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei ühinemisel, kandis 2003. aastani nimesid Erakond Mõõdukad ja Rahvaerakond Mõõdukad. Varasema nimemuutmise tingis 1999. aastal ühinemine Rahvaerakonnaga, 2012. aastal ühineti aga Vene Erakonnaga Eestis. Sotsid teevad kõik, et jõuda suurerakondade seltskonda, arvestamata tegelikult oma ideoloogilist deklareeritavat põhihoiakut. Nende kõikuvad populaarsusreitingud annavad märku stabiilse valijaskonna vähesusest. Nii juhtub, kui seatakse eesmärgiks saada suureks mitte ideedelt, vaid arvult.

Isamaaliit oli kõige pikema ajalooga erakond Eestis, saades alguse ERSPst ja konservatiividest juba okupatsiooniaja lõpus ning esindades selgelt rahvuslikku joont. Res Publica kujunemine jääb 2001. aastasse, mil loodi Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica. Liikmeskond küündis 2002. aasta lõpuks äriregistri andmetel peaaegu 4000ni. 2006. aastal liitusid juba 3190 liikmega Isamaaliit ja 5339 liikmega Res Publica. Liikmete üleminekut silmas pidades oli ühinemine edukas, sest uue erakonna liikmeskond küündis üle 8000. Ühinemisel rongist maha astujate arv oli väike. Edaspidi ilmnes aga üha enam probleeme, sest kahe tiiva maailmavaade ja poliitiline kultuur jäid erinema. IRLi liikumist isamaalisusest projektipõhisuse suunas pole olnud keeruline jälgida. Enam polegi võimalik aru saada, kas üldse ollakse isamaalisemad kui liberaalid või mitte. Sattumine opositsiooni seab selle partei ette lausa eksistentsiaalseid küsimusi, mis enam ei pruugi olla populismikaardiga ületatavad.

Ülevaade näitab, et erakondade formaalse liikmeskonna kohta esitatud andmed ei veena kuidagi erakondade kui suhteliselt monoliitsete maailmavaateliselt sarnaste inimeste ühenduste olemasolus. Liikmeskonna kujunemist jälgides tuleb osutada 1998. aasta 1. oktoobrile, kui hakkas kehtima tuhande liikme miinimumnõue. Selleks kuupäevaks pidid kõik erakonnad oma nimekirja täiendama ja seejärel selle kohturegistrile esitama. Nii on teada 12 registreerimata jäänud erakonda, kes ei suutnud seda piiri ületada. Parteide liikmeskonna hüppelist kasvu soodustas ka 2002. aasta erakonnaseaduse muutmine, millega mitmekordistati parteidele riigieelarvest eraldatav toetus. Näiteks liikmemaksud moodustavad praegu erakondade sissetulekust marginaalse ja üha väheneva osa. Osa erakondi seab küll valimistel osalemise formaalseks tingimuseks makstud liikmemaksu, kuid kas ja kuidas seda keegi kontrollib, pole teada, sest tegemist on parteide siseasjaga. Andmed liikmemaksude kohta on lünklikud ja pole usaldusväärsed.

Sama kaheldava sisulise täpsusega on kartellierakondade liikmete hulk. Veel mõni aeg tagasi jätsid kõik suured erakonnad regulaarselt rakendamata liikmete sooviavaldusi erakonnast lahkumiseks (selliseid juhtumeid on korduvalt kirjeldatud). See tingis olukorra, et erakonda sai astuda, kuid sealt lahkumine oli tehtud keeruliseks. Alles seadusemuudatusega 2011. aasta algusest sai võimalikuks erakonnast lahkumine elektroonilise registri kaudu, kuid see tarkus pole üldteada. Praegu on erakonda astumise näol tegemist ühekordse sooviavaldusega. Kas liige hiljem on ka midagi erakonnas teinud, pole oluline.

Väidan, et me ei tea erakondadesse kuulujate tegelikku arvu. Erakonnad on eluliselt huvitatud võimalikult suure liikmeskonna näitamisest. Ilmselt parandab see valimistulemust, sest inimestel on kalduvus panna ennast etteulatuvalt võitjate poolele. Kaudselt sõltub erakonna arvukuse esitlemisest ka riigi dotatsioon. Olukord on kunagisega võrreldes diametraalselt muutunud ja erakondadest saavad mingi lati ületamise järel riigierakonnad ehk kartellistunud erakonnad. Nad elatavad end riigieelarve vahenditest ja mitte enam põhiosas liikmemaksudest ja liikmete annetustest. Seetõttu peaksid nad oma tegevusest andma riigile palju täpsemalt aru, sest ei saa olla nii, et raha saadakse, kuid aru ei anta.

Meil puuduvad tegeliku erakondliku aktiivsuse miinimumkriteeriumid, mille puhul saab üldse rääkida lisaks vormilisele ka sisulisest erakonda kuulumisest. Nii peaks olema seadusega sätestatud nõue, et iga liige peab korra teatud perioodil (nt igakordsete riigikogu valimiste eel) kinnitama oma jätkuvat soovi olla erakonna liige. Praegu näeme Eesti erakondade tipus privilegeeritute seltskonda, kuhu sattumist hoiavad oma kontrolli all ja piiravad need, kes seal juba sees on. Kuid see pole ainus tõkend, sest just liikmete arvukuse järgi püütakse teha vahet nn suurparteide ehk kõrgliiga ja väikeparteide ehk mudaliiga vahel (umbes nagu ÜRO ja Esindamata Rahvaste Organisatsioon). Juba ainuüksi selle sõnumi edastamisega antakse selgelt eksitav signaal valimiskäitumiseks. Liikmearvuga manipuleerimine, selle näitaja seadmine esiplaanile on üks tegureid, mis on toonud kaasa kartellistumise.

Tänane suhtumine erakondade liikmeskondadesse meenutab mõneti omaaegset olukorda komparteiga, mille liikmeid väideti Nõukogude Liidu lõpuperioodil Eestis olevat 100 000. Unustati, et kompartei varjas oma sisemist asjaajamist ja liikmeskonda selle partei tekkimise traditsioonist tulenevalt. 100 000 liiget Eestis pakuti välja absoluutselt konjunktuursetel kaalutlustel, sest oli vaja näidata üldrahvalikuks muutumist. Väljaastumine tehti nii raskeks kui võimalik – välja võidi üksnes visata. Fakt on see, et kompartei liikmete tegelikku hulka ei teatud siis ega teata siiani. Kui läänemaise poliitikakultuuriga maadel erakondade arvukus enamasti väheneb, siis Eesti on siin väljapaistev erand. Meil jätkub kommunistliku partei massilisusele rõhuv traditsioon ja erakondade liikmeskond kasvab formaalselt.

1 Vt E-Äriregister. Registrite ja Infosüsteemide Keskus, https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py

2 Vt Priit Kallakas, Erakondade liikmeskonna areng Eestis 1995—1999. – Riigikogu Toimetised 2010, nr 22, http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14294&op=archive2

3 Siia hulka pole arvestatud palgalisi erakonnategelasi, kes on saanud vormiliselt mittepoliitilise ametikoha tänu paiknemisele toiduahelas.

Valmis tüüri haarama

Kaheksalapselisest perest on sirgunud jõulise sõnaga noor naine, kes lähikuudel võib tõmmata teravalt liistule Eesti otsustajate raskekahurväe.

Alustuseks saagu mõned tähtsad tegelased paika pandud.

Esiteks, Taavi Rõivas esindab tüüpilist Facebooki-poliitikut, kes ühtegi tegelikku muudatust toovat otsust vastu võtta ei söanda, vaid keskendub neutraalsete teemadega pildis püsimisele ja populaarsuse kasvatamisele.

Teiseks, Urve Palo käib mööda «meediaskandaale», et mustata eelkäijat, ja kasutab peaaegu igas lauses sõna «mina», justkui asuks ta paljakäsi, Don Quijote kombel võitlusse tuuleveskitega.

Kolmandaks, Jevgeni Ossinovski, istudes Stenbocki maja laua taga, soovib asuda Edgar Savisaare kingadesse, kogudes toetajaid eestlaste ja venelaste vastandamisega ning püüdes meeldida Mihhail Stalnuhhini valijaile.

Nii karmilt ja otse saavad tavaliselt öelda need, kelle ütlemisi võib ignoreerida.

Nii karmilt ja otse on öelnud 26-aastane Linda Eichler – ja oleks viga teda ignoreerida.

Sest Eichler pole mingi poliit­broiler, kes sirgjooneliste ja värvikate arvamusavaldustega taustapoliitikute hallist massist iga hinna eest esile püüaks trügida. Ta on tegelikult üks kaugemale jõudnud Eesti noorpoliitikuid, kellest enamik seni veel kuulnud pole – Euroopa Rahvapartei noorteorganisatsiooni asepresident. Kevadistel Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta 281 häält, kümme rohkem kui keskerakondlaste suuvooder Priit Toobal ja kõigest ühe vähem kui Reformierakonna vana kala Rait Maruste. Kusjuures poliitika pole sugugi tema töö ja leib. Eichler on kinnisvara-investeerimisfondi Brave Capital investorsuhete juht.

Liblikas vees

Pole põhjust arvata, et vastu kevadet ei kuule Eichlerist palju rohkem. Ta on ühe suurpartei – jätkem selle nimi esialgu varju, et hoiduda tasuta valimisreklaamist, aga ka eelarvamuste ülespiitsutamisest – tõusev tegija. Uus noor naisnägu Eesti uueneva poliitika horisondil.

See, mis Eichlerit enamikust teistest poliitareenile trügijaist eristab, on tema kompromissitu jõulisus ja kartmatu sirgeselgsus. Ta ei heida valitsusele – kus on nii mõnedki tantsusaate-taustaga tegelased, ei jäta Eichler osatamata – ette ainult otsustamatust, vaid paneb süüks ka argpükslust ebapopulaarsete otsuste langetamisel. «Mõeldakse, mis värvi on sokid, mitte ei mõelda sellest, mida ma puldis ütlen,» lausub Eichler.

Ent see, mida ta kriitiliselt ütleb, pole sugugi plärtsumine. Elu on teda voolinud, et selgroog oleks tugev ja seisukohad kindlad.

Eichler sündis kaheksalapselise pere kuuenda lapsena. Mõistagi ei jõudnud ema-isa kõigiga süvitsi tegelda, mistõttu tuli kõigil juba maast madalast pusida, et oma asjad tehtud saaks. 16-aastaselt läks Eichler aastaks Ungarisse vahetusõpilaseks. Pere, kuhu ta sattus, ei rääkinud ühtki võõrkeelt. Ungari keel tuli käigult selgeks saada. Saigi. Töökust ja sihikindlust olid selleks ajaks arendanud ka ujumistrennid, mis viisid Eesti noortekoondisse, kuni krooniliseks muutunud põskkoopapõletik sundis spordiga lõpparve tegema. (Tema põhidistants oli raske: 200 meetrit liblikat.)

Kõrgkooliõpingute kõrvalt töötamine tõid kaine arusaamise, kuidas maailmas asjad käima peaksid – kuid paraku alati ei käi. EBSis õppides osales ta veebi- ja arvutifirmade töös nii Eestis kui ka Saksamaal, mis andis talle, erinevalt paljudest tema põlvkonna esindajaist (kes armastavad rääkida suurest hoolimisest), raudse veendumuse, et elu ei vii edasi tulude ümberjagamine, vaid ettevõtjana tulu teenimine. «Ise tuleb pingutada,» sõnab ta. Seevastu aasta õpinguid Prantsusmaal ja kuue kuu pikkune praktika Brüsselis paljastasid valusalt, milline bürokraatia ja vegeteerimine Euroopas pahatihti võimutseb. Tagajärjeks, nendib ta, on seisak.

Teismeea nähtav jälg

Selleks et Eesti koos teistega ei tarduks, suundubki Eichler sinna, mida paljud peavad räpaseks – poliitikasse. Aga vastukaaluks nii mitmelegi nimekale naisele, kes nõudnud, et Eestis kehtestataks naiste rohkemaks kaasamiseks sookvoodid, ei pea Eichler seda mõistlikuks ega vajalikuks. «Kindlasti on naisi poliitikasse vaja,» lisab ta, «aga ma ei arva, et neid kunstlikult sundima peaks, et keegi saaks nii oma võimuiha realiseerida.» Tema soovitus naistele kõlab: «Kandideerige, käige oma ideed välja, tulge avalikku debatti! Ärge peitke ennast!»

Eicler paistab juba välja – ja sugugi mitte ainult pikkuse poolest (177 cm). Ka ideede poolest: tema arvamuslugusid, alates Eesti riigitoetuste vähendamisest ning lõpetades Euroopa otsustamatusega, on avaldanud nii Postimees kui ka Delfi. (Üks tema legendaarseid lauseid: «Euroopa on nagu teleri ees istuv ja õlut rüüpav pensionieelikust mees: mugav, laisk ja vormist väljas.») Ent see ei tähenda, nagu oleks ta mingi poliit-bitch, kellele kõik inimlik on võõras. Näiteks ilutseb tema kaelal Kaksikute tähtkuju tätoveering – «Teismeiga on lahe iga,» lausub ta selle põhjenduseks – ning perekonnaseisu kohta kostab ta: «Vaba ja vallaline ei ole, abielus ka ei ole.»

Kevadel, kui selge siht on murda riigikokku (IRLi ridades, olgu siinkohal avaldatud), loodab Eichler täita teisegi eesmärgi: lõpetada Tartu Ülikoolis Euroopa-teemalise magistriõppe. Et olla pädev valdkonnas, millega kavatseb siduda oma tuleviku.

Lähikuudel, ei maksa alahinnata, saab Eichleriga raske olema – ta vastastel. Miks mitte ka Rõivasel, Palol ja Ossinovskil. Sest üks ta motosid kuulutab: «Võimu mitte kunagi ei anta. Võim alati võetakse.»

Meerits: inimeste hoiakuid tekitab kodu, mitte õppekava

Ettevõtja Heldur Meerits avaldas vene koolide õpilastele tehtavast ajupesust rääkides veendumust, et eelkõige kujundab inimeste hoiakuid siiski kodu, mitte õppekava.

«On selge, et meie vene inimeste hulgas on vene sümpaatiad tugevad, nõukogude nostalgia tugev, midagi uut selles teadmises ei ole,» leidis Meerits Kuku raadio saates «Keskpäevatund».

«Ega pronkssõduri aegadele tagasi mõeldes ei olnud nii, et ühel hommikul kuri Ansip otsustas pronkssõduri ära viia, et venelasi kiusata. Seal oli viimastel aastatel näha, kuidas üha enam ja enam sinna õpilasi klasside kaupa hakkas voorima, viisnurkade jm sümboolika all,» meenutas Meerits.

«Ega pildistamiskoha äravõtmine Orlovi lossis ei lahenda ju midagi, me ei suuda kõiki selliseid kohti kinni panna, Narva linnuses on jätkuvalt Lenini kuju alles, kui õigesti mäletan. Kuhu me sellise ideoloogilise propagandaga jõuame ja kas meil on tasakaalustavat propagandat vastu panna?» küsis Andres Oopkaup.

«Kas sellise tasakaalustava propaganda filosoofia on üldse õige?» uuris Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja.

«Mõned meist on nii vanad, et õppisid ajalugu Nõukogude Liidus ja «ideoloogiliselt õige» programmi järgi, aga tuleb tunnistada, et mõtted olid inimeste peades teistsugused. Hoiakud tulevad siiski kodust ja neid ainult õppekavaga ümber ei pööra kah, aga oluline on muidugi, et ajalooõpetajatel vene koolides poleks mingit varjatud agendat, mis on meie seisukohast vaenulik Eesti suhtes,» leidis Meerits.

«Rahast: tundub, et valitsus on siin nagu suhteliselt kooner. Kui siia kõrvale panna piirijoone lähedal puudelangetamine, siis öeldi, et see maksab 30 miljonit ja siis valitsusel silm ka ei pilkunud. Selle 4 miljoni puhul öeldakse, et see on nagu optimaalseim variant, samas kõlavad noodid, et ega ei tea, kas see raha üldse leitakse,» oli Meerits hämmingus.

Fotod ja video: Aivar Sõerd tähistas juubelit suurejoonelise orelikontserdiga

Reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd tähistas täna Niguliste kirikus oma 50. sünnipäeva.

Poliitik ei tähistanud suurt juubelit sugugi tagasihoidlikult ning andis kutsutud külalistele orelikontserdi. Nimelt on Sõerd väärikat instrumenti ka muusika- ja teatriakadeemias õppinud.

Vaata fotodelt, kes poliitiku sünnipäeva väisasid ning videost, kuidas tema orelimäng kõlas.

Pühapäeval suurt lumesadu oodata ei ole

Pühapäeval tuleb suurema sajuta ilm, ent liikluses tuleb siiski tähelepanelik olla, sest teed on jätkuvalt libedad.

Homme õhurõhk tõuseb ja kõrgrõhkkonna mõju tugevneb. Kohati võib veidi sadada, ent libeduseoht teedel püsib, selgub ilmateenistuse prognoosist.

Pühapäeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul 3 kuni 8 m/s, õhtul tugevneb saartel ja rannikul kagutuul. Õhutemperatuur on -2 kuni +1, saartel kuni +4 kraadi.

Uus vene kultuur Eestis: Egor Kraft (video)

Vene kunstniku Egor Krafti näitus Wanderings 2.0  on avatud Rundumi uuel aadressil Kotzebue 7 Tallinnas. Näituse korraldaja on Uus vene kultuur Eestis.

 

David Rothenberg Eesti Loodusmuuseumis (video)

Ameerika filosoof, muusik ja naturalist David Rothenberg esines Eesti Loodusmuuseumis ja andis intervjuud Postimehele.

Päeva karikatuur

 

Juhtkiri: rohkem kui Euromaidan

Eile möödus aasta päevast, mil Ukraina ajakirjaniku Mustafa Nayemi kannatus katkes. President Janukovõtš oli teatanud, et ta ei allkirjasta assotsiatsioonilepet Euroopa Liiduga. «Kuulge, inimesed,» kirjutas Nayem Facebooki. «Kirjutage, kui te olete valmis, ja me püüame midagi algatada.» Ta polnud ainus, kes üleskutse esitas. Maidanile kogunes umbes viiskümmend inimest. Üsna lühikese ajaga sai neist tuhatkond. Kolme kuu jooksul – külma kuu jooksul – muutus Kiievi keskväljak paigaks, mida mainimata ei möödunud Euroopas ühtegi riikidevahelist kokkusaamist. Riigijuhtide retoorikasse jõudsid laused nagu «euroopalike väärtuste eest võideldakse kõige tugevamini just Euroopa Liidu piiride taga, Ukrainas».

Nüüd, aasta hiljem, näib Kiievis toimunu (ning sellele järgnenu Ida-Ukrainas) oluliselt komplekssema küsimusena. Viimase aasta jooksul pole ilmselt ühestki sündmusest kirjutatud enam artikleid, raamatuid ja raporteid. Ometi on palju veel analüüsimata. See, mille alguseks Euromaidan oli, on selleks liiga kompleksne ja liiga paljusid osalisi hõlvanud sündmus.

Kui palju saab Maidanil aasta eest toimunut vaadata lahus sellele järgnenust? Vene propaganda on püüdnud kinnistada arusaama, et Krimmi kaotamine ja lahingud Ida-Ukrainas olid Euromaidani tagajärg: sellised revolutsioonid kutsuvadki esile korralagedust ja sõdu. Venemaa hirm on mõistetav: kardetakse sarnaste revolutsioonide kordumist Venemaal. Kuid ehkki osaliselt seotud, on Euromaidan ja sellele järgnenu siiski kaks erinevat asja. Maidanil alanud revolutsioon oli julge vastuseis korrumpeerunud ja üha autoritaarsemaks muutunud režiimile, kus võideldi nii euroopalike väärtuste kui euroopalike hüvede eest. Krimmi annekteerimine ja Ida-Ukrainas toimuv oli mitte riigi enda seest tulenev tagajärg, vaid Venemaa agressioon, mis aega ja olukorda ära kasutas.

Euromaidani ja sellele järgnenud Venemaa agressiooni mõju on märkimisväärne nii Ukrainale, Euroopale kui läänele tervikuna. Ukraina sündmused tõid vähemalt osale läänemaailmast tegelikkuse silma alla tagasi. Ukrainasse tungides rikkus Venemaa pea kõiki rahvusvahelisi reegleid, mida rikkuda sai, muutus kogu julgeolekustruktuur. Selgus, et Venemaa lähinaabrite «Venemaa-paranoia» ei olegi paranoia. Veidi väsinud vana Euroopa jaoks mõjus teadmine, et esimest korda ajaloos surid inimesed ELi lippude all, ilmselt ärkvele raputavalt.

Muutunud julgeolekuolukorras visati kinnas nii ÜRO-le, ELile kui NATO-le. Kuidas saab ÜRO edendada üleilmset rahu ja julgeolekut, kui rahvusvahelisi aluslepinguid rikutakse? Miks ELi liidrid ei reageeri piisava kiirusega ja üksmeelselt? Kas NATO on valmis reageerima Venemaa võimalikele järgmistele sammudele, nagu artikkel 5 ette näeb?

Ukraina jaoks on kujunenud olukord korraga nii võimalus kui takistus. Ühelt poolt on Ukrainal taas tekkinud võimalus teha ära vajalikud reformid ja ehitada üles euroopalik riik. Teisalt aga on väga raske teha reforme riigis, mille territooriumil käib sõda. Kuid reforme on Ukrainale väga vaja, ja kui Ukraina taas ebaõnnestuma juhtub, on see veel üks käest lastud võimalus.

Eile hommikul jõudsid Ukraina uude koalitsiooni kuuluvad erakonnad kokkuleppele, mis suunas edasi liikuda. Uue valitsuse võimele reformid ellu viia on pandud suured lootused.

Putin: Lääs pöördub Venemaa vastu, kui see oma huve kaitseb

Lääs pöördub Venemaa vastu niipea, kui Moskva püüab oma huve kaitsta, väitis Venemaa president Vladimir Putin intervjuus uudisteagentuurile TASS.

«Niipea, kui Venemaa jalule tõuseb, saab tugevamaks ja paneb maksma oma õiguse kaitsta oma huve välismaal, muutub suhtumine riiki ja tema liidritesse,» ütles Putin 13. novembril Vladivostokis salvestatud intervjuus.

Ta tõi näiteks Boriss Jeltsini ametiaja presidendina 1990. aastatel.

«Alguses olid üle maailma head reageeringud sellele, mis tehti. Mida iganes Jeltsin tegi, seda tervitati ja ülistati. Niipea, kui ta tõstis häält Jugoslaavia kaitseks, muutus ta Lääne silmis koheselt alkohoolikuks, valeks isikuks. Järsku said kõik teada, et Boriss Nikolajevitšile meeldis naps,» seletas Putin.

Vene presidendi sõnul ei olnud Jeltsini alkoholilembus ka varem saladus, kuid see ei olnud Venemaa välissuhetes probleem.

Putin võttis sõna ka Ukraina teemal, kritiseerides Ukraina territoriaalset terviklikkust toetavaid lääneriike oma õiguste ja huvide eest võitlevate inimeste nimetamises venemeelseteks separatistideks. Samuti süüdistas ta Kiievit ebaproportsionaalse jõu kasutamises.

Gruško: NATO on muutmas Balti regiooni Venemaaga vastasseisu tandriks

NATO jõupingutused tugevdada oma sõjalist kohalolekut Balti riikides on tupik, väitis Venemaa suursaadik alliansi juures Aleksandr Gruško intervjuus Vene telekanalile Rossija 24.

«NATO on muutmas Balti regiooni, mis oli - lubagem mul seda uuesti öelda - sõjalisest vaatevinklist suhteliselt rahulik tsoon, omamoodi sõjalise vastasseisu sfääriks Venemaaga. See on täielik tupik,» ütles Gruško.

NATO suurenev kohalolek Balti regioonis saab Venemaalt vastava reageeringu, mis ei muuda regionaalset julgeolekut tugevamaks, väitis Vene diplomaat.

«Jõupingutused, mida Balti riigid ja Poola on teinud, et saavutada välisvägede paigutamine oma territooriumile, ei muuda nende julgeolekut tugevamaks. Sõjalise tasakaalu vaatevinklist suurendab sõjalise tasakaalu igasugune rikkumine sõjaliste vahejuhtumite ohtu ning suurendab pingeid. Kõik peavad mõistma, et potentsiaaldele vastatakse potentsiaalidega, tegevusele tegevusega,» ütles Gruško.

Prantsusmaal evakueeriti tuhanded inimesed lennukipommi tõttu

Prantsusmaa keskosas Rennes'i linnas evakueerisid võimud pühapäeval 3000 inimest, et teha kahjutuks Teise maailmasõja ajast pärit 250 kilogrammi kaaluv briti lennukipomm.

Lõhkemata lennukipomm leiti raekoja lähedal uue metrooliini ehitamisel, ütles linnapea Nathalie Appere.

Appere ütles, et demineerijatel tuleb pomm kohapeal käsitsi kahjutuks teha.

Politsei evakueeris 270 meetri raadiuses kõigist elumajadest ja büroohoonetest inimesed.

Rennes oli Teise maailmasõja ajal tähtsa raudteesõlmena korduvalt Briti õhujõudude sihikul. 1944. aastal toimus linnale liitlaste võimas õhurünnak.

Paljastus Hollandi salaplaan eurokriisis: kuldna tagasitulek

2012. aasta alguses, keset sügavat eurotsooni kriisi, valmistas Holland ette plaani tuua tagasi rahvusvaluuta kulden. Hollandi rahandusminister kinnitas hiljuti plaani olemasolu, kuid tema sõnul olid sarnased plaanid ka teistel riikidel, nende hulgas Saksamaal - kes ei ole seda ka otsesõnu eitanud.

2012. kevadel, paar kuud pärast Itaalia peaministri Silvio Berlusconi ja tema Kreeka kolleegi Georgios Papandreou ametist lahkumist, valmistus Holland ette stsenaariumiks kus riigil tuleb rahvusvaluuta kuldna juurde naasta, avaldas riigitelevisiooni uuriv saade Argos Medialogica.

Hollandi praegune rahandusminister Jeroen Dijsselbloem kinnitas plaani olemasolu intervjuus RTLile: «On tõsi, et rahandusministeerium ja valitsus valmistus ette halvimaks stsenaariumiks.»

«Valitsusjuhid, nende seas Hollandi valitsus, on alati öelnud: hoiame eurotsooni koos. Aga Hollandi valitsus vaatas ka, et mis siis saab, kui see läbi kukub. Ja valmistus selleks.»

Ettevalmistusid sisaldasid «praktilisi aspekte», kuid uusi pangatähti siiski ei trükitud, vahendas EUobserver.

Plaan valmis ajal, mil poliitikud arutasid üsna avatult võimaluse üle, et Kreeka lahkub eurotsoonist. Mida selline areng oleks tähendanud, ei osanud keegi täpselt ette ennustada, kuid paljud arvasid, et see tekitab Kreekas kaose ja tekitab finantsturgudel segadust, sest oleks hakatud otsima järgmist nõrka lüli.

Ehkki Dijsselbloemi sõnul pole praegu enam vajadust plaani varjata, seda siiski omal ajal tehti, et vältida paanikat turgudel.

Toonane finantsminister Jan Kees de Jager ütles ajakirjanikele, et õigus-, finants- ja välispoliitika valdkonna ekspertide meeskond kogunes ministeeriumis sageli, arutades eri stsenaariume.

«Fakt, et Euroopas arutati eri stsenaariume, tekitas mitmes riigis üsna palju hirmu. Üllatavalt paljud seda ei teinud,» tõdes ta. «Me olime üks vähestest, koos Saksamaaga. Meil oli isegi Hollandi-Saksa rahvusvaheline meeskond, kes arutas eri stsenaariume.»

Saksa rahandusministeerium otseselt ei eitanud, et tal olid sarnased plaanid. «Meie ja meie partnerid eurotsoonis, sh Holland, olid ja on siiani otsustavad tegema kõike võimalikku, et vältida eurotsooni lagunemist,» seisis ministeeriumi kirjalikus vastuses EUobserverile.

Putin: Venemaa ei eralda end uue raudse eesriidega

President Vladimir Putin ütles täna uudisteagentuurile TASS, et Venemaa ei taha sulgeda end uue raudse eesriide taha, sest see oleks riigi jaoks katastroof.

 

«Me ei taha. Ja me ei tee seda. Me mõistame raudse eesriide katastroofilisi tagajärgi meie jaoks,» ütles ta vastuseks küsimusele, kas Venemaa tahab end taas Läänest isoleerida.

«Teistes riikides on olnud perioode, mil tahetakse end ülejäänud maailmast barrikadeerida, ja makstakse selle eest väga kõrget hinda.»

Venemaal ei ole lihtsalt vaja Läänega võistelda, ta peab rahulikult oma asja ajama, ütles Putin.

President kinnitas, et teda ei häirinud põrmugi vaenulik vastuvõtt möödunud nädalal Austraalias G20 tippkohtumisel, kus teised riigijuhid Ukraina konflikti tõttu talle selja keerasid.

Putini sõnul ei huvita teda võimalus teisi õlale patsutada, neid sõpradeks kutsuda, üksteist külastada ja G8 tippkohtumisele minna, kui maailma liidrid Venemaa seisukohtadega ei arvesta.

«Ma ei hakanud riigi presidendiks oma isiklike ambitsioonide rahuldamiseks. Mul pole sellest vähimatki kasu, kui nad Venemaa huve eiravad. See tähendab, et me ei külasta neid, vaid kohtume teistel foorumidel, töisemas õhkkonnas.»

Iisraeli valitsus kiitis heaks juudiriigi põlistamise põhiseaduses

Iisraeli valitsuse liikmed kiitsid täna heaks vastuolulise ettepaneku põlistada põhiseaduses Iisraeli staatus juutide rahvusliku kodumaana ning jätta välja omadussõna demokraatlik.

 

Pärast ägedat arutelu korraldatud hääletuses toetas ettepanekut 14 ministrit ning kuus hääletas vastu.

Muudatuse kritiseerijad, kelle hulgas on ka valitsuse õigusnõunik, leiavad, et selle sammuga institutsionaliseeritaks riigi 1,7 miljoni araablasest kodaniku diskrimineerimine.

Afganistanis hukkus enesetapurünnakus võrkpallivõistlusele 45 inimest

Afganistani idaosas hukkus täna enesetapuvõitleja korraldatud rünnakus võrkpallivõistlusele vähemalt 45 inimest, teatasid võimud.

 

Pakistaniga külgneva Paktika provintsi kuberneri kõneisik Mokhis Afghan ütles, et rünnak leidis aset täna pärastlõunal Yahyakhaili piirkonnas regionaalsel võrkpalliturniiril, mida oli vaatama tulnud suur rahvahulk.

Enesetapuvõitleja lasi end rahvamassi seas õhku, ütles Afghan.

Nürnbergis müüdi oksjonil maha Hitleri akvarellmaal

Adolf Hitleri 1914. aastal maalitud akvarellmaal osteti eile Saksamaal Nürnbergis peetud oksjonil ära 130 000 euro eest.

Oksjoni korraldajad olid varem prognoosinud saavutatust rohkem kui kaks korda väiksemat hinda, kirjutab Briti väljaanne The Telegraph.

Oksjonimaja juhi Kathrin Weidleri sõnul ostis Hitleri maali Lähis-Idast pärit eraisik, kes viibis oksjonil isiklikult kohal. Pildi vastu olid huvi tundnud ka võimalikud ostjad Aasiast ja Ameerikast.

Kui oksjoni eel Weidlerilt küsiti, kas natside juhi töö müümine pole eetiliselt kaheldav, kuna Hitleri kunsti üldjuhul kunsti seisukohalt väga ei hinnata, vastas Weidler, et kaebused tuleks esitada müüjatele, kelleks on kaks anonüümseks jääda soovivat 70. eluaastates Saksa õde.

Akvarellmaal on üks ligi 2000 tööst, mille Hitler noore kunstnikuhakatisena 1905. ja 1920. aasta vahel maalis.

Prantsuse hävitajad ühinevad ISi vastase võitlusega Iraagis

Kuus Prantsuse hävituslennukit Mirage saabuvad peatselt Jordaaniasse, et ühineda võitlusega sunniidi äärmusrühmituse Islamiriik vastu Iraagis, ütles täna peaminister Manuel Valls.

«Jõu demonstreerimine jätkub Mirage lennukite saabumisega lähipäevadel,» ütles Valls Nigeri pealinna Niameyd väisates.

Prantsuse peaminister ütles varem, et Mirage'id on juba Jordaaniasse jõudnud.

Prantsusmaa on võitluseks IS-iga saatnud varem Araabia Ühendemiraatidesse üheksa hävitajat Rafale.

Piltuudis: Permi krais tekkis maa sisse 30 meetri laiune auk

Venemaal tekkis Permi krais mahajäetud kaevanduse aladel maa sisse auk, mille suurus võib senisest 30 meetrist veelgi suuremaks kasvata. Kohalike võimude teatel ei ähvarda see aga umbes kolme kilomeetri kaugusel asuvat lähimat linna ega 3,5 kilomeetri kaugusel asuvat Solikamsk-2 kaevandust, mis tootis kolm protsenti maailma potasest, enne kui soolavesi selle üle ujutas.

Siiski tekitab see Uralkali ettevõttele muret, kuna Solikamsk-2 võib osutuda kasutamatuks. 2006. aastal pidi ettevõtte ühe oma kaevanduse lõplikult kinni panema, sest see voolas vett täis ning seejärel vajus maa sisse.

 

Albaanias avas uksed külma sõja aegne salajane hiigelpunker

Albaanias avati esmakordselt huvilistele suur salapunker, mille riigi kommunistidest juhid lasid 1970. aastatel ehitada tuumapommirünnaku üleelamiseks.

Toonane diktaator Ener Hoxta tahtis, et punker asuks pealinna Tirana lähel ja pakuks kaitset Nõukogude Liidu või USA rünnakute eest.

Albaania peaminister Edi Rama näitas eile viiekorruselist ja 106-toalist ehitist mitmetele Lääne diplomaatidele. «Täna avasime kollektiivse mälu sõnaraamatu, kus on sees tuhandeid kurbade sündmuste ja kommunismiaegset elu meenutavaid tükke,» sõnas Rama punkri 200-kohalises saalis kõnet pidades.

Albaania peaminister Edi Rama Hoxtale ehitatud magamistoas. Foto: AP/SCANPIX

100 meetri sügavusel maa all asuv punker sai 1978. aastal valmis, kuid seda ei kasutatud kunagi.

Hoxha režiimi jõudis 700 000 punkrit ehitada, enne kui mees 1985. aastal suri. Kommunistlik režiim kukutati riigis 1990. aastal.

Albaania valitsus kavatseb punkrit kasutada turistiatraktsioonina ning näitusepinnana.

Itaalia võimud karistasid Colosseumi seinale K-tähe kraapinud Vene turisti hiigeltrahviga

Itaalia võimude teatel määrasid nad Roomas Colosseumi seinale suure K-tähe kraapinud Vene turistile 20 000 euro suuruse trahvi.

Uudisteagentuuri ANSA teatel karistati 42-aastast turisti lisaks rahatrahvile ka nelja-aastase tingimisi vanglakaristusega.

Mees tabati, kui maailmakuulsa amfiteatri turvamees märkas turisti terava otsaga kivi abil seinale 25-sentimeetrist tähte kraapimas.

Tegemist on sel aastal viienda juhuga, mil välismaine turist vandaalitseb Colosseumis.

MH17 rusud laaditi Donetskis rongile

Malaisia reisilennuki rusud on õnnetuspaigalt kokku kogutud ning on nüüd teel Ida-Ukraina mässuliste kontrolli alt olevatelt aladelt Ukraina võimude kontrollitavasse Harkivi linna.

Tükid transporditakse kohale rongiga ning protsessi jälgivad Hollandi eksperdid, kirjutab BBC. MH17 rusude lõppsihtpunktiks on Holland ning sinna viiakse ka õnnetuskohast leitud seni tuvastamata inimjäänused.

MH17 tulistati Ida-Ukraina kohal alla selle aasta juulis. Kõik 298 pardal viibinud inimest hukkusid. Selget vastutust juhtunu eest pole keegi siiani enda peale võtnud, kuid lääs ja Kiiev kahtlustavad selles Ida-Ukraina separatiste.

Venemaa toetab ÜRO Julgeolekunõukogus Palestiina riiki

Venemaa on lubanud toetada ÜRO Julgeolekunõukogus Palestiina riigi loomise resolutsioonikava, kuid ei saa välistada, et USA sellele veto paneb, ütles asevälisminister Mihhail Bogdanov Interfaxile.

 

«Sellest resolutsioonist võib saada Palestiina-Iisraeli kõneluste taasalustamise hüppelaud. Seetõttu on Venemaa valmis seda resolutsiooni toetama, kui see hääletusele pannakse,» seletas asevälisminister ning presidendi erisaadik Lähis-Idas ja Aafrikas.

«Paraku sai mainitud Palestiina eelnõule Iisraeli ja USA poolt osaks vaenulik vastuvõtt,» lisas ta. «Seega ei saa välistada, et kui eelnõu hääletusele pannakse, kasutab USA vetoõigust, mis muudab olukorra üksnes veel keerulisemaks.»

Bogdanovi sõnul on Palestiina öelnud, et kui resolutsioon ÜRO Julgeolekunõukogus läbi ei lähe, hakkab ta taotlema mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide, muu hulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesust.

Läti merepiiri lähedal märgati Vene allveelaeva

Läänemerel Läti merepiiri lähedal märgati eile Vene allveelaeva, teatas Läti kaitsevägi täna Twitteris.

 

Kaitseväe teatel märgati Kilo-klassi Vene allveelaeva Läti eksklusiivses majandustsoonis 27 meremiili kaugusel territoriaalvetest.

Möödunud kuu lõpul nähti Läti merepiiri lähedal kaht Vene sõjalaeva: Stereguštšii-klassi fregatti ja Tarantul-klassi korvetti.

 

Põhja-Korea ähvardab ÜRO resolutsiooni toetajaid tagajärgedega

Põhja-Korea kõrgeim sõjaline organ hoiatas täna riigi inimõigusolukorda tauniva ÜRO raporti toetajaid katastroofiliste tagajärgede eest.

 

ÜRO Peaassamblee inimõiguskomisjon mõistis teisipäeval hukka inimõigusrikkumised Põhja-Koreas ja kiitis heaks resolutsiooni, milles palutakse Julgeolekunõukogul suunata teema menetlemiseks Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse (ICC).

Mittesiduv resolutsioon võeti vastu häältega 111-19, 55 riiki jäi erapooletuks. Lähinädalatel pannakse resolutsioon hääletusele peaassamblee üldkogul.

Resolutsioon, mille koostasid Jaapan ja Euroopa Liit veel 60 riigi toetusel, tugineb veebruaris töö lõpetanud ÜRO uurimiskomisjoni ettekandele, mille kohaselt inimõiguste rikkumine Põhja-Koreas ületab kestuselt, intensiivsuselt ja kohutavuselt kõik muu.

Selle koostaja, Põhja-Korea eriraportöör Marzuki Darusman on välistanud kompromissi Põhja-Koreaga ja öelnud, et riigijuht Kim Jong-un tuleb kindlasti vastutusele võtta.

Põhja-Korea nimetas ÜRO-s vastu võetud resolutsiooni poliitiliseks «võltsimiseks» ja hoiatas neljapäeval, et on sunnitud läbi viima uue tuumakatsetuse.

Pühapäeval ütles riiklik kaitsekomisjon, mida juhib Kim Jong-Un ise, et resolutsioon tähendab sõja kuulutamist, kuna solvab riigi kõrgeimate juhtide väärikust.

Resolutsiooni tekstis Kimi otseselt ei mainita, küll aga öeldakse, et inimõigusrikkumise eest vastutavad isikud riigi kõrgeimal tasandil.

«USA ja tema jüngrid vastutavad selle (Põhja-Korea vastase) palavikulise inimõigusrünnaku kujuteldamatute ja katastroofiliste tagajärgede eest,» hoiatas riigikaitsekomisjon.

Komisjon lisas, et Korea poolsaarel tuumasõja puhkemise korral ei ole kaitstud ka Lõuna-Korea president Park Geun-hye ja Jaapan võib maakaardilt alatiseks kaduda.

Venemaa määras Mistralide Prantsusmaalt ära toomiseks admirali

Venemaa sõjalaevastiku ülemjuhataja asetäitja Aleksandr Fedotenkov määrati vastutavaks helikopterikandja Mistral „Vladivastok“ Prantsusmaalt Venemaale toomise eest, teatas NEWSru.

Vaatamata sellele, et 20. novembril lasid prantslased avalikkusele märkamatult vette ka teise Kremli poolt tellitud Mistrali – „Sevastopoli“, pole nad kinnitanud, millal kavatsevad laevad venelastele üle anda. Tehingut takistab Parntsusmaa NATO partnerite vastasseis, kes peavad valeks Ukraina vastase sõjaga rahvusvahelise agressori rolli võtnud Venemaa varustamist moodsa sõjatehnikaga.

Prantslased kardavad, et Mistrali 400liikmeline Vene mereväelaste meeskond võib laeva kaaperdada, võitis NEWSru. Sellest annab tunnistust vahejuhtum 17. novembril, kui Vene meremehi ei lubatud ootamatult Mistrali pardale.

Prantsusmaa võimud suurendasid ka turvameetmeid Mistralide ehituskohas Saint-Nazaire sadamas.

Prantsusmaa laevaehitusfirma DCNS ja Rosoboroneksport sõlmisid Mistralide lepingu 2011. aastal. Siis eeldati, et esimene dessantlaev antakse venelastele üle 14. Novembril.

Novembri alguses teatas Kanada, et on valmis ise Mistrali ära ostma. Prantsusmaa aga kinnitas, et Venemaa ei täida praegu tehingu lõpetamiseks vajalikke tingimusi.

 

Süürias ja Iraagis on surma saanud 60 Saksa islamisti

Saksamaalt Süüriasse ja Iraaki läinud ning pühasõdalastega ühinenud 550 inimesest 60 on lahingutes surma saanud, ütles täna siseluureteenistuse direktor.

 

Luureteenistuse Bundesamt für Verfassungsschutz ( BfV) juht Hans-Georg Maassen ütles ajalehele Welt am Sonntag, et Saksamaalt pühasõdalaste ridadega ühinenuid on rohkem kui varem arvatud 450.

«Umbes 60 neist Saksamaalt tulnud inimestest on praeguseks surma saanud või endalt elu võtnud - vähemalt üheksa neist enesetapurünnakutes.»

Saksamaal ja paljudes teistes Euroopa riikides kardetakse, mis saab siis, kui võõrsil sõdinud äärmuslased kodumaale tagasi pöörduvad. Maasseni sõnul on Saksa võimude hinnangul kodumaale tagasi pöördunud umbes 180 võitlejat.

TASS: Putin kaalub 2018. aastal taas presidendiks kandideerimist

Vene president Vladimir Putin kaalub võimalust kandideerida 2018. aastal neljandat korda riigipeaks, mis pikendaks tema võimuaega 2024. aastani, edastas täna uudisteagentuur TASS.

 

«Jah, minu uuesti kandideerimise võimalus on olemas. Kas see ka teoks saab, seda ma veel ei tea,» ütles Putin agentuurile.

President seletas, et ehkki põhiseadus lubab tal veel üheks ametiajaks kandideerida, ei tähenda see absoluutselt, et ma sellise otsuse teen. Ma lähtun üldisest kontekstist, oma sisetundest, meeleolust.

«Kas tõesti on vaja sellele praegu mõelda? 2014. aasta ei ole veel möödas ja teie räägite juba 2018. aastast,» ütles Putin, kuid lisas, et ei kavatse igaveseks presidendiks jääda.

«Ei, see oleks riigi jaoks vale, see oleks kahjulik ja minul seda vaja ei ole.»

Vene põhiseadus lubab presidendil võimul olla kaks ametiaega järjest. Putin vahetas pärast esimese kahe ametiaja lõppu 2008. aastal kohad Dmitri Medvedeviga ja hakkas peaministriks, et seejärel taas presidendiametisse naasta.

Putin on praegu 62 aastat vana, 2024. aastal oleks ta 72-aastane.

Hollande'i endine elukaaslane avameelitses Briti väljaandele antud intervjuus

Prantsuse presidendi endine elukaaslane Valérie Trierweiler on avaldanud raamatu, kus kirjutab erakordse põhjalikkusega oma luhtunud armusuhtest. Prantsusmaal müüb raamat väga edukalt – alles välja tulnud teost on ostetud juba 650 000 korda.

Raamatu selgroo moodustab mitte väga originaalse süžeega lugu: kaunis abielus naisajakirjanik (Valérie) kohtub ambitsioonike pooleldi abielus oleva poliitikuga (François Hollande). Süttib armuleek ja järgneb armastus, ambitsioonika poliitiku ambitsioonikas poliitikust kaaslane (Ségolène Royal) kolib välja, Valérie kolib sisse. Mees saab riigi presidendiks ja kohtub kauni noore näitlejannaga (Julie Gayet), süttib armuleek ja järgneb armastus, Valérie kolib välja.

Briti väljaande The Telegraph ajakirjanik küsib intervjuu käigus 49-aastase Trierweileri käest, mis teda üldse mehe poole tõmbas. «Ah, see on armastuse müsteerium,» vastab ta. Ta ajas mind naerma. «Tema intelligents ja terav mõistus hämmastasid mind. Ta pani mind tundma, nagu oleks ma ainuke inimene maailmas,» vastab Trierweiler.

Esmakordselt kohtusid nad 20 aasta eest. «Armusime, kui me polnud vabad. Mul oli abikaasa, keda ma armastasin ja kolm väikest last,» sõnab Trierweiler. Hollande’il oli samal ajal Ségolène ja neli last, kuid Royal ei paistnud meest niimoodi mõistvat nagu Trierweiler. Naine otsustas oma tunded mõnda aega vaka all hoida.

Siis aga saabus 2005. aasta 14. aprill, mil Hollande Trierweileril käest kinni võttis. «Sa oled hull, mõtlesin endamisi,» räägib Trierweiler intervjuus. «Pole veel hilja peatuda, kätt tagasi tõmmata,» mõtles ta toona veel. Kuid ta ei teinud seda ning järgnev suudlus oli selline, mida Trierweiler polnud oma sõnul kunagi varem kogenud.

Hollande’i pakkus naisele tolle enda sõnu kasutades elus vaid üks kord ette tulevat kirelõõma, mis neelab kõik enda alla. Kui see elektromagnetiline säde oli nende vahel süüdatud, polnud Trierweileri jutu järgi enam taganemisruumi. «Tõeline kirg on unikaalselt joovastav,» sõnab ta. Juhtuni rääkis ta kohe oma abikaasale ära, kuid Hollande’i seda ei teinud ja tema tolleaegne kaaslane pidi ise afäärile jälile jõudma.

2007. aasta mais jäi sotsialistide presidendikandidaat Ségolène Royal alla Nicolas Sarkozy’le. Järgmisel kuul teatas Hollande naisele, et nende 29-aastane suhe on nüüd läbi.

Raamatust selgub ka, et Trierweiler suhet Hollande’iga ei kahetse, küll aga selle vägivaldset lõppu.

Ainukordne video: planeet Maa 4K resolutsioonis

Video valmimisel kasutati jäädvustusi, mille tegi Vene ilmasatelliit Elektro-L 2011. aasta 15. maist 19. maini.

Vene satelliit Elektro-L asub umbes 40 000 kilomeetri kõrgusel India ookeani kohal ja ning see tiirleb kiirusega, mis lubab tal maa liikudes kogu aeg sama ala kohal olla.

Satelliit teeb iga poole tunni tagant 121-megapikslise pildi. Video esimeses pooles näeb päiksevalgust põhjapoolkera üle ujutamas, seejärel aga koidikut lõunapoolkeral ning selle pani kokku James Tyrwhitt-Drake.

 

 

 

 

 

Küprose põhjarannikul päästeti 228 paadipõgenikku

Küprose põhjarannikul päästeti tunde tormisel merel triivinud laevalt 228 sisserändajat, kes arvatavasti on Süüria põgenikud, ütlesid täna ametnikud.

 

Türgi Küprose transpordiminister Hasan Taçoy ütles, et arstid vaatasid põgenikud, nende hulgas 25 last läbi ja nad majutati ühte Girne linna võimlasse.

Võimud said laupäeva õhtul hädakutsungi Tansaania lipu all seilavalt kaubalaevalt Haj Zaher, mis viibis sel hetkel rannikust 10 kilomeetri kaugusel.

Tugeva tuule ja kõrge lainetuse tõttu ei pääsenud rannavalvealused laeva juurde. Ühel teisel laeval õnnestus kaldale lähemale triivinud kaubalaev Girne sadamasse pukseerida.

Kuid palgata olnud töölised tapsid India teeistanduse omaniku

India idaosas Lääne-Bengali osariigis tapsid palgatülis raevu sattunud töölised teeistanduse omaniku, teatas politsei pühapäeval piirkonnas juba mõnda aega kestnud töörahutuste ohvrist.

 

Rahvahulk ründas Rajesh Jhunjhunwalat (45) keset palgavaidlusi Jalpaiguri piirkonnas asuvas Sonali teeistanduses. Politsei ütles, et esialgsetel andmetel tapeti ohver mingite teravate relvadega.

Süüdlasi ei ole veel tabatud, nad põgenesid 161 hektari suuruse istanduse aladele, lisas ta.

India teetööliste madal palk on kurikuulus ja sageli tuleb neil elada kõrvalises piirkonnas asuva istanduse maadel väga kehvades tingimustes. Politseilt nad kaitset otsida ei saa ja inimõiguslaste sõnul ei ole neil kasu ka seadusest, mis peaksid kindlustama tervishoiuteenused ja õiglased töötingimused.

Politsei esindaja sõnul saabus tööliste raevu ohvriks langenud Jhunjhunwala istandusse tüliküsimust lahendama.

«Ta ei elanud siin. Ta tuli siia töölisi maha rahustama, sest paistab, et neile ei olnud viimased 2-3 kuud palka makstud.»

Lääne-Bengali teeistandused laiuvad Darjeelingi, Terai ja Dooarsi piirkonnas, kus toodeti eelmisel aastal 312 miljonit kilogrammi teed.

Goldman Sachsi kristallkuul: majandus taastub, dollar naaseb, nafta püsib odav

2015. aastal on oodata ülemaailmse majanduse edasist taastumist, nafta hinna püsimist madalal tasemel ja USA dollari tugevnemist, ennustavad investeerimispanga Goldman Sachs analüütikud.

Goldman Sachs nimetas oma analüüsis kümme tuleval aastal majanduses valitsevat trendi, millest Financial Times tegi kokkuvõtte:

1. Laienev taastumine

Investeerimispank usub, et USA majandus jätkab tuleval aastal tugevnemist, samas kui Jaapani ja eurotsooni majanduste kehv seis paraneb. Ehkki Hiina kasv jätkab aeglustumist, on enamik arenevaid turge samuti tõusuteel.

2. Arenenud turgude lahkuminek

Üks 2014. aasta teemasid oli suurenev lahknevus areneva USA ja stagneeruva Euroopa vahel. Goldman Sachsi arvates on see teema päevakorras ka 2015, kuid juba üle maailma.

«Lahknevus ei ole enam G3 (USA, eurotsoon, Jaapan) fenomen. Põhiküsimus 2015. aastal on, kas väiksemad avatud majandused nagu Norra ja Suurbritannia «järgnevad USA föderaalreservile» ja tõstavad intressimäärasid, või satuvad nad eurotsoonist puhuva madala kasvu ja madala inflatsiooni tuule keerisesse.»

3. Uus maailmakord naftas

Nafta hinnad hakkasid juba sel suvel kukkuma. Goldman Sachs on läinud kaugemale kui teised ennustajad, pakkudes, et see ei ole enam lühiajaline korrektsioon vaid toornafta «uus maailmakord». Kui nii, siis saavad sel olema suur mõju ja ka tagajärjed maailma majandusele: nafta importijate majandus saab hoo sisse, suurtootjate kaal kasvab.

«Naftatootjate ja neile teenuseid pakkuvate ettevõtete varad ja krediidid on enim mõjutatud, eriti kui ärimudelid on üles ehitatud palju kõrgemale naftahinnale. Samuti kasvab surve neis riikides, kus nafta ja muu tooraine eksport on tulu põhiallikas ning sel võivad olla eri järelmid: rahvusvaluuta odavnemine, järsult vähenev kulutamine või investeeringute äralangemine.»

4. Madal-flatsioon

Madal inflatsioon ehk madal-flatsioon (ingl k lowflation), millega rahvusvaheline valuutafond IMF kirjeldab äärmuseni vähenenud survet hindadele üle terve maailma, on samuti üks 2015 põhiteema Goldman Sachsi arvates. See tähendab, et keskpangad peavad jätkumalt hoidma intressimäärasid madalal või neid isegi veel vähendama.

«Euroopa keskpank (EKP) on juba liikumas krediidituru leevendamise suunas. Ehkki on näha, et EKP ei taha eriti rakendada kvantitatiivset lõdvendamist, usume, et pööre veel negatiivsema stsenaariumi suunas toob endaga siiski kaasa märksa agressiivsema kvantitatiivse lõdvendamise programmi. Ka Jaapani keskpank on kinnitanud oma põhendumust tõsta inflatsiooniootusi. Kui kõik need püüdlused kannavad Euroopas ja Jaapanis vilja, siis on oodata lisaks allapoole liikuvatele intressimääradele ka valuuta spot- ja tulevikutehingute määrade nõrkust.»

5. Dollari tagasitulek

USA valuuta on juba nautinud mitut reibast kuud, Ameerika Ühendriikide ja muu arenenud maailma majanduse süveneva lahknevuse tõttu. Ka tuleval aastal on see üks peateema, ennustab Goldman Sachs ning pakub, et euro/dollari kurss liigub 1,15 juurde (praegu 1 euro = 1,24 dollarit) ning dollari/jeeni kurss 130 juurde (praegu 1 dollar = 146 jeeni).

«Suurem teema on siin, et me oleme keset mitmeaastast dollari taastumisfaasi, sest need jõud, mis suunasid dollari pikaajalist nõrkust, on taandumas — aga võimalik, et turg on selle trendi ulatust ja tugevust alahindamas. Ajaloolises mõõtkavas tundub dollari tugevus praegu pigem mõõdukas.»

6. USA föderaalreservi poliitika

Goldman Sachs ennustab, et USA rahanduspoliitika saab olema «hiljem, rohkem, kauem, rahulikumalt». Teisisõnu, analüütikud arvavad, et madal-flatsiooni tõttu tuleb esimene intressimäärade muutmine alles 2015. aasta lõpus, aga kui siis tuleb, on see agressiivsem ja laiem ku turud oodata oskavad.

7. Hiina konarlik vaibumine

USA võib ju olla taastumas, kuid teine maailmamajanduse suur vedur, Hiina, on praegu läbimas «pehmet lõiku», mis analüütikute hinnagul võib päädida ka pöördega väga ebameeldivas suunas. Goldman Sachsi analüütikute sõnul on Hiina majanduse prognoos «mitmetahuline», kuid siiski on oodata lähemal paaril aastal majanduse 5-7 protsendist aastakasvu.

8. Arenevad turud

Arenev maailm, mida on tabanud mitu kriimustusi jätnud hoopi lähiaastatel, on nüüd Goldman Sachsi ennustuse kohaselt paremal järjel. Mitme riigi majandus on ilmselt kasu lõikamas madalast naftahinnast. Kuid samas on oodata «polariseerumist» nende riikide vahel, kelle «majapidamine» on korda saanud, ja nende, kes on selle korrastamise edasi lükanud.

Täpsemalt ennustab Goldman Sachs «tõsiseid krediidiprobleeme» Ukrainas, Argentiinas ja Venetsueelas. Samuti teeb investeerimispangale muret Venemaa, mille finantssüsteem on haavatav ja mille majanduse tervist halvendab langev nafta hind. Muu hulgas ennustab pank rubla kukkumist tasemele 49 rubla dollarist (praegu 1 dollar = 47 rubla) järgmise aasta lõpuks ja 57 rublani dollarist 2018. aasta lõpuks.

Arengut paremuse suunas on oodata aga Indias, Tais ja Tšiilis.

9. Vähe volatiilne maailm

Erinevalt mitmest teisest pangast arvab Goldman Sachs, et finatsturgude äärmine hillitsetus ei ole kohatu, vaid pigem fundamentaaljõudude peegeldus. Pank ennustab, et vähene volatiilsus turgudel ka jätkub, hoolimata tõenäolisest föderaalreservi intressimäärade tõusust.

10. Vähese kasumlikkusega maailm

Nagu analüütikud enamjaolt, on Goldman Sachs positiivselt meelestatud tuleviku osas, kuid märgib, et investeeringute kasumlikkus võib lähematel aastatel olla kammitsetud.

Islamiriigi propagandavideotel astub üles mitu Prantsusmaa kodanikku

Äärmusrühmituse Islamiriik (IS) propagandavideotel astub üles mitu Prantsusmaa kodanikku, teatasid laupäeval kohalik meedia ja võimuesindajad.

 

Prantsusmaa lõunaosas asuva Labastide-Rouairouxi linnapea Serge Lafoni sõnul tundsid mitmed külaelanikud sel nädalal internetis avaldatud pühasõdalaste videol ära viis aastat tagasi asulast lahkunud Quentin le Bruni, kes filmilõigul kannab nüüd nime Abou Ossama Al-Faranci.

«Nad on selles täiesti kindlad ja ka sugulased pole seda ümber lükanud,» kinnitas Lafon.

Kalašnikovi automaatidega relvastatud noormehed põletavad islamiäärmuslaste propagandavideos muu hulgas Prantsusmaa passe ja kutsuvad üles ründama Prantsusmaa sihtmärke.

Ajalehe La Depeche du Midi andmetel pöörati 26-aastane Quentin le Bruni islamiusku koduküla lähedal moslemikeskuses, mis asub ühes eramus.

Nädal tagasi astus üks teine prantslasest nooruk - 22-aastane Maxime Hauchard üles Islamiriigi võikal hukkamisvideol.

Prantsusmaalt on Iraaki ja Süüriasse pühasõdalaste ridadesse võitlema läinud umbes tuhat inimest, kellest 375 viibib endiselt kohapeal.

Kokku arvatakse islamistide ridades võitlevat umbes 3000 eurooplast.

Tuneesia valib täna presidenti

Tuneesias peetakse tänal esimesed presidendivalimised pärast 2011. aasta araabia kevade ülestõusu ja neist loodetakse järgmist sammu sageli konarlikul teel demokraatia poole.

 

Kandidaate on 27, parimad väljavaated arvatakse olevat endisel peaministril Beji Caid Essebsil (87), kelle ilmalik erakond Nidaa Tounes võitis oktoobris parlamendivalimised.

Presidendiametisse loodab jääda ka praegune riigipea Moncef Marzouki, kandidaatide hulgas on mitu ülestõusuga kukutatud eksdiktaatori Zine El Abidine Ben Ali ministrit, vasakpoolne Hamma Hammami, ärimagnaat Slim Riahi ja ka üks naine - kohtunik Kalthoum Kannou.

Valimisõigus on 5,3 miljonil kodanikul. Julgeoleku tagamiseks on välja pandud kümneid tuhandeid politseinikke ja sõdureid, sest kardetakse, et islamistid võivad üritada valimisi häirida.

Alžeeria piiril asuvas 50 ringkonnas, kus relvarühmitused on eriti aktiivsed, lühendati valimisaega viiele tunnile. Igal pool mujal suletakse jaoskonnad Eesti aja järgi kell 19.00.

Kui ükski kandidaat absoluutset enamust ei saa, peetakse detsembri lõpus teine valimisvoor.

Allikas: Iraan soovib tuumakõneluste pikendamist

Iraan on valimis pikendama tema tuumaprogrammi üle peetavaid läbirääkimisi suurriikidega aasta võrra, kui täna Viinis kokkuleppele ei jõuata, ütles Iraani allikas AFPle.

 

Ajapikendus oleks kooskõlaks möödunud aasta novembris sõlmitud Genfi kokkuleppe tingimustega, mis võimaldasid Iraanil tuumaprogrammi piirangute eest osalist sanktsioonileevendust saad, ütles allikas.

«Me kõik keskendume endiselt mingisuguse poliitilise kokkuleppe saavutamisele, mis ei oleks kirjalik, vaid võimaldaks läbirääkijail hiljem kokkuleppe tehnilisi aspekte viimistleda,» seletas ta.

«Aga kui me täna pärastlõunaks või õhtuks nii kaugele ei jõua, on lahendus kaaluda Genfi kokkuleppe pikendamist.»

Allika sõnul võidakse kehtivat kokkulepet pikendada kuue kuu või aasta võrra. «Me tahame kindlasti vältida konfrontatsiooniõhkkonda eskaleerumisega ühelt või teiselt poolelt,» rõhutas ta.

Austria pealinnas käivad läbirääkimised nn P5+1 riikide (ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmed ja Saksamaa) ja Iraani vahel islamivabariigi vastuolulise tuumaprogrammi üle.

USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa on pidanud veebruarist alates Iraaniga läbirääkimisi, et töötada Genfi ajutise leppe põhjal välja lõplik tuumalepe.

Esialgseks tähtajaks 20. juuliks osapooled kokkuleppele ei jõudnud, mistõttu otsustati pikendada tuumakõneluste tähtaega 24. novembrini.

Kõige parema imagoga riik on Saksamaa

USA on viimased viis aastat riikide brändi-edetabelit juhtinud, aga sel aastal tegi Saksamaa suurriigile tuule alla.

Saksamaa võit tuli suuresti tänu spordisaavutustele ehk jalgpalli MMi võidule, selgub Anholt-GfK koostatud indeksist, mis seab riigid nende brändi järgi ritta.

Peale spordi skooris Saksamaa ka tugeva majanduse ja stabiilse poliitikaga. Lisaks tuli sel aastal Saksamaale punkte juurde ausa ja kompetentse valitsuse, kliimasse investeerimise ja sotsiaalse võrdsuse eest.

Indeksi koostamisel analüüsiti 50 riigi brände, mille jaoks küsitleti üle 20 000 inimese 20st riigist. Eesti nende hulgas ei olnud. Meie naaberriik Venemaa kukkus aga kolm kohta 25ndale kohale. Eelkõige seoses sellega, kuidas vastajad tajuvad Venemaa rolli rahvusvahelise rahu ja julgeoleku valdkonnas. Idanaabrit edestasid Hiina, Singapur ja Argentiina

Loe indeksi koostamisest lähemalt siit.

2014 edetabel 2013 edetabel​
1​ Saksamaa 2​
2​ USA​ 1​
3​ Suurbritannia 3​
4​ Prantsusmaa 4​
5​ ​Kanada 5​
6​ Jaapan​ 6​
7​ Itaalia​ 7​
8​ Šveits 8​
9​ Austraalia​ 9​
​10 Rootsi 10​

Rumeenia idaosa tabas maavärin

Rumeenia idaosa tabas eile õhtul maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 5,7 magnituudi Richteri skaala järgi, teatasid kohalikud seismoloogid.

 

 

Suuremate purustuste ega inimohvrite kohta pole esialgu andmeid laekunud, kinnitas riikliku päästeteenistuse eestkõneleja.

Teadlaste täpsustuse kohaselt asus tõuke kese Vrancea regioonis, mis jääb Bukarestist umbes 200 kilomeetri kaugusele kirde suunas. Maavärin leidis aset 39 kilomeetri sügavusel

Aastal 1977 raputas Vrancea ümbrust 7,2 magnituudine maavärin, milles sai surma rohkem kui 1500 inimest.

Nafta odavnemine õhutab Venemaal paanikat

Energiakandjate ekspordituludest sõltuv Venemaa valitsus kaalub nafta tootmise vähendamist, et peatada nn musta kulla hinna langus maailmaturgudel, teatas Kommersant.

Dramaatilise avaldusega esines Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novak pärast uudist, et Ameerika Ühendriikide energeetikaministeerium prognoosis nafta odavnemist lähiajal isegi kuni 50 dollarini barrelilt.

Kui ameeriklasi teeb murelikuks, et nafta järsk odavnemine muudab ebarentaabliks nende kildaprojektid, siis peamiselt energiakandjate ekspordist sõltuvat Venemaad võib samal ajal tabada üllatuslik majanduskrahh. Tänavu oktoobris Riigiduumas kinnitatud Venemaa riigieelarve lähtus 100-dollarilisest nafta barrelihinnast. Kuid rahandusminister Anton Siluanov rõhutas siis, et kuna majanduslik tegelikkus on vahepeal muutunud, siis tuleb koostada ka eelarve varuvariandid. Seal lähtutakse sellest, et naftahind võib jääda tasemele 80-90 dollarit, et sanktsioonid jätkuvad ja et Venemaa majandus on jätkuvalt seisakus, vahendas BNS.

Valitsuse ootustele ligilähedase nafta hinna prognoosiga koostas 2015. aasta eelarve ka Venemaa juhtivaid erakapitalile kuuluvaid naftafirmasid Lukoil, kirjutas Vedomosti.

Lukoili optimistlik stsenaarium näeb ette 80-dollarilist hinda, pessimistliku nägemuse kohaselt võib hind langeda 70 dollarini barrelilt.

Nafta odavnemise tõttu kärbib Lukoil märgatavalt investeeringuid uute puuraukude avamiseks ja geoloogiliseks luureks. Kärbete maht võib ulatuda 2-14 miljardi dollarini.

Venemaa poliitikud avaldavad sellegi poolest kindlust, et vähenemine ei puuduta 2015. aasta eelarvet, mille toetamiseks kavatsetakse võtta reservfondidest 500 miljardi rubla. Samas selgitas Siluanov, et aastail 2009-2015 kasvavad eelarve kulud 27 protsenti, kuid tulud ainult 0,8 protsenti.

Naftahinna langus iga dollari võrra vähendab eelarvetulu 80 miljardi rubla võrra, arvestati välja kõrgema majanduskooli arenduskeskuses. Kui naftabarreli hind langeb 85 dollarile, kaotab eelarve 1,2 triljonit rubla, kuid osa sellest aitab kompenseerida rubla nõrgenemine. Rahandusministeeriumi arvestuse kohaselt lisab rubla nõrgemine dollari suhtes ühe rubla võrra 190-200 miljardit rubla.

Kuid rubla devalveerumine omakorda pidurdab ja vähendab tulubaasi. Sellest tingitud kahjud võivad ökonomistide hinnangul olla isegi suuremad kui naftakahjud ehk kuni 1,5 triljonit rubla.

Vene saadik: USA paisutab Venemaa-ohtu üle igasuguste piiride

Vene alaline saadik NATO juures Aleksander Gruško väljendas eile arvamust, et USA paisutab Venemaa ohtu üle igasuguste piiride isikliku kasu eesmärgil.

 

Gruško hinnangul on muu hulgas eesmärgiks, et Euroopa liitlased ostaksid rohkem Ühendriikides toodetud sõjatehnikat ning vähendaksid USA koormust alliansis.

«USA paisutab Venemaa ohtu ebaproportsionaalselt, et vähendada Ühendriikide koormust ning suurendada liitlaste panustamist NATO-sse. Sealhulgas ostes ka Ühendriikides toodetud sõjavarustust- ja relvi,» rääkis Gruško telekanalile Rossija 24.

«Paljud riigid on praegu viidud piirile, kus võetakse vastu otsuseid nii poliitilistel ja ka tehnoloogilistel kaalutlustel - seda näiteks õhujõudude kaasajastamise osas. Washington kasutab täielikult ära Ukrainas kujunenud olukorda, et mõjutada partnereid tegema niiöelda «neid õigeid otsuseid»,» lisas saadik.

«Ma näen juba praegu, et paljud riigid pole sugugi nõus seda teed minema. Mitmete erinevate poliitiliste jõudude esindajad nõustuvad näiliselt, et need otsused tuleb täide viia, kuid samas tuuakse ka välja, et esiteks pole selleks vajadust ja teiseks puuduvad selleks rahalised vahendid. Seepärast ma arvan, et Euroopa jõuab arusaamisele varem või hiljem,» lõpetas Gruško.

Soomes kahtlustatakse ema kahe lapse tapmises

Soomes kahtlustatakse ema oma kahe eelkooliealise lapse tapmises, teatas ööl vastu tänast politsei.

 

Kuopio asukoht. Allikas: Wikipedia
 

Laste laibad leiti eile õhtul perekonna Kuopios asuvast korterist. Politsei sai häirekeskuse kaudu hädakõne Itkonniemele kell 18.00 õhtul. Koheselt alustati eeluurimist.

Kriminaalpolitsei komissar Juha Korhonen ütles uudisteagentuurile STT, et üksikasju laste vanuse ja soo kohta esialgu ei avaldata.

«Põhjus on selles, et informatsioon pole jõudnud veel kõigi sugulaste ja omasteni. Samuti on esialgu veel ebaselged enamused juhtunu asjaolud ja ka kõik, mis selleni viis,» ütles Korhonen.

Politsei annab juhtunu kohta lisateavet kõige varem täna kell kaks.

Kuopio sotsiaalameti juhataja Arja Kekonen ütles rahvusringhäälingule YLE, et perekond oli lastekaitses arvel ja viimati käidi nende juures sel nädalal.

«See on ülimalt kurb ja kahetsusväärne juhtum. Perekonnale on abi antud, kuid alati sellest ei piisa. Ma võtan oma töötajatega ühendust ja avaldan neile toetust. Töötajad on kindlasti teinud kõik endast oleneva, kuid midagi sellist ette näha on väga raske,» märkis juhataja.

Sealsamas Põhja-Savo maakonnas said alles möödunud kuul surma ema ja kolm last, kui sõiduautot juhtinud naine kihutas ilmselt tahtlikult otsa vastutulevale autobussile.

Saksamaal avastati uus linnugripikolle

Saksamaa põhjaosas avastati uus linnugripikolle, kui ülinakkav viirustüvi H5N8 leidis kinnitust Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal leitud surnud metshanel, teatas eile põllumajandusministeerium.

 

Ministeerium soovitas kohalikel võimuesindajatel metslindudel aktiivselt silma peal hoida, mis tähendab viiruskahtlusega lindude tapmist ja testide tegemist.

Siiani oli viirustüve H5N8 avastatud vaid Aasias, kuid nüüd on nakkuskoldeid leitud ka mitmel pool Hollandis, Inglismaal ühes pardifarmis ja Saksamaal samuti Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal asuvas kalkunifarmis.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on viirus jõudnud Aasiast Euroopasse tõenäoliselt rändlindudega. Viirustüvi levib alates selle aasta algusest hoogsalt Hiinas, Jaapanis ja Lõuna-Koreas.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kutsus selle nädala alguses riike valvsusele hoiatades, et linnugripi uus viirustüvi hakkab Euroopa linnufarmides kindlasti levima.

ÜRO tervishoiuagentuuri teatel ei ole veel selge, kas viirus võib levida ka inimestele.

«Me kõik peaksime olema valvsad,» ütles WHO üleilmse gripiprogrammi teadlane Elizabeth Mumford Genfis ajakirjanikele.

Mumford avaldas veendumust, et linnugripp levib ka teistesse farmidesse ning rõhutas haigestunud lindude tapmise vajadust ning lindudega kontaktis olnud ja palavikku jäänud inimeste jälgimist.

Alates avastamisest ehk 2003. aastast on linnugripi viirustüvi H5N1 nõudnud rohkem kui 400 inimese elu. Viirustüvi H7N9 on vastavalt alates 2013. aastast surmanud üle 170 inimese.

Trinidadi ja Tobago puhkusesaarel tapeti Saksa abielupaar

Trinidadi ja Tobago saareriigi Tobago puhkusesaarelt leiti laupäeval tapetuna Saksamaa kodanikest eakas abielupaar.

 

Rohkem kui 70-aastased mees ja naine leiti surnukspekstuna oma suvituskoha lähedalt rannast.

Kohaliku telekanali andmetel oli surnukehadel suurel hulgal märke jõhkrast vägivallast.

Abielupaar oli saabunud saarele puhkust veetma juba oktoobri lõpus. Veel reedel nähti neid elusana.

Sakslased olid saarel puhkusel käinud juba mitmeid kordi. Tobago saar on populaarne suvituskoht, mida külastavad eriti britid ja sakslased.

Aastal 2008 tapeti Tobagol rootslastest abielupaar, kelle laibad leiti neile kuuluvast suvilast.

USA eraldab sel aastal Ukrainale veel 320 miljonit dollarit

Ühendriikide valitsus eraldab sel aastal Ukrainale veel 320 miljonit USA dollarit, teatas laupäeval Valge Maja pressiteenistus.

Enamus summast on mõeldud Ukraina julgeolekujõududele varustuse hankimiseks ja väljaõppeks, et riik saaks paremini jälgida ja turvata oma piire, kirjutati teadaandes.

Pressiteenuse täpsustuse kohaselt kuuluvad toetuse hulka muu hulgas kuulivestid, kiivrid, sõidukid, öövaatlus- ja termokaamerad, inseneritehnika, kommunikatsioonivahendid, patrullalused, sõjamoon, telgid, radariseadmed, mundrid, esmaabivarustus ja muu asjassepuutuv.

USA asepresident Joe Biden saabus neljapäeval Kiievisse, kus Maidani meeleavalduste alguse esimesel aastapäeval pidas kõnelusi Ukraina presidendi Petro Porošenko ja peaminister Arseni Jatsenjukiga.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Jeff Rathke kinnitas reedel, et Washington toetab Ukraina julgeolekut sel aastal veel vähemalt 116 miljoni dollariga.

«Ukrainal on õigus end jätkuva agressiooni vastu kaitsta ning Ühendriigid, nagu te kindlasti teate, toetab Ukrainat neis jõupingutustes vähemalt 116 miljoni dollari suuruse julgeolekuabiga,» lisas ta.

Venemaa käitumine sunnib lääneriike suurendama sõjalisi kulutusi

NATO asepeasekretär Alexander Vershbow kirjutas laupäeval oma Twitteri kontol, et Venemaa käitumine Ukraina kriisis sunnib lääneriike suurendama sõjalisi kulutusi.

«Venemaa kasutab oma naabri vastu sõjalist hirmutamist, maskeeritud sissetungi, salajasi relvatarneid, majanduslikku väljapressimist, diplomaatilist kahepalgelisust ja desinformatsiooni,» märkis Vershbow.

Asepeasekretäri veendumusel üritab Venemaa süstemaatiliselt lõhkuda Euroopas suure vaevaga loodud poliitilist raamistikku.

«Alates sellest, kui Venemaa keeldub järgimast rahvusvahelist õigust ja üritab lõhkuda rahvusvahelist korda, peab lääs  suurendama kaitsekulutusi,» sõnas Vershbow.

«Venemaa vastuvõetamatu käitumine nõuab seda, et lääs järgiks oma põhimõtteid ja tõstaks kõrgeks hinna, mida tuleb agressiooni eest maksta. Selle alla käib ka Ukraina tugevdamine,» lisas asepeasekretär.

Ukraina kaitseminister Stepan Poltorak ütles laupäeval, et Ida-Ukrainas, kus venemeelsed separatistid valitsusvägedega võitlevad, on 7500 Vene sõdurit.

Hiina edelaosas sai maavärinas surma vähemalt kaks inimest

Hiina edelaosas Sichuani asuvat provintsi raputas laupäeval maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 5,8 magnituudi, surma sai vähemalt kaks ja vigastada 60 inimest, teatasid USA geoloogiaamet ja kohalikud võimuesindajad.

Hiina seismoloogide mõõtmised andsid maavärina magnituudiks 6,3, vahendas uudisteagentuur Xinhua.

Maa-aluste tõugete kese oli mägise provintsi Kangdingi linnast 39 kilomeetrit loodes üheksa kilomeetri sügavuses.

Pealtnägijate kinnitusel vappusid hooned ja inimesed jooksid paanikas tänavatele.

Xinhua andmetel sai Ganzis surma 70-aastane naine, keda tabas pähe maavärina ajal lahtipääsenud aknaklaas. Veel 60 inimest viidi vigastustega haiglasse, neist kolm kriitilises seisundis.

Tagongi linna algkoolis said maavärinale järgnenud paanikas kergemalt vigastada 42 õpilast.

Viinis Iraani tuumakõnelustel pole tõelist edu saavutatud

Maailma suurriigid ja Iraan ei ole läbirääkimistel Teherani tuumaprogrammi üle endiselt tõelist edu saavutanud ning esmaspäevaks kõikehõlmavale kokkuleppele jõuda näib füüsiliselt võimatu, ütles laupäeval Euroopa allikas.

Kõnelustele lähedalseisva allika sõnul, et ole kuni praeguseni märkimisväärseid edusamme tehtud. «Meie seisukohast peavad iraanlased kokkuleppe saavutamiseks olulisel moel panustama,» lausus anonüümsust palunud allikas.

«Igatahes on eesmärk täpse kokkuleppe saavutamine .... Praegusel etapil näib füüsiliselt võimatu (esmaspäevaks) kogu asjaga ühele poole jõuda,» lisas ta.

«Isegi kui me jõuame poliitilise kokkuleppeni, ei saa tehnilised lisad valmis. Meie meelest ei ole milleski kokku lepitud, kui pole kokku lepitud kõiges, seal hulgas tehnilistes lisades.»

Euroopa allika hinnangul järgnevad võimalikule poliitilisele kokkuleppele igal juhul üksikasjalikud ja rasked läbirääkimised.

ISiga on liitunud umbes 300 Rootsi kodanikku

Umbes 300 Rootsi kodanikku on ühinenud sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) pühasõdalastega, kelle brutaalne taktika Iraagis ja Süürias on šokeerinud kogu maailma, ütles laupäeval Rootsi luureülem.

«Kinnitust on leidnud sajad juhtumid inimeste kohta, kes on liitunud lahingutega, lisaks veel arvatavad ja registreerimata jäänud juhtumid, mis teeb kokku 250-300,» ütles Rootsi raadiole luureteenistuste ülem Anders Thornberg.

Thornbergi sõnul on Süüriasse pühasõdalasteks minevate noorte arv kiiresti kasvamas.

«Teatav hulk noori Rootsi mehi on lahkunud või lahkumas ning treenib laagrites, et õppida terroristina kasutama lõhkeaineid ja relvi,» lausus ta.

«Nad ületavad inimliku käitumise piirid,» sõnas Thornberg. «Nad võitlevad ja tapavad teisi inimesi.»

«Rootsi naastes on osa neist valmis toime panema terroritegusid kodumaal ning on võetud range jälgimise alla,» lisas luureametnik.

Rootsi teatas oktoobri lõpus, et võtab vastu seaduse, mis keelab oma kodanikel osalemise võõrriikide relvakonfliktides. Möödunud kuul hindas Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse koordinaator Gilles de Kerchove ISiga ühinenud eurooplaste arvuks 3000.

Aleksei Kudrin: Venemaa saatus sõltub majandusest, mitte relvadest

Ukraina kriis ja sellest tulenevad sanktsioonid Venemaa vastu, naftahinna langus, võimalik kodanikuvabaduste ja poliitilise konkurentsi mahasurumine on suurimad väljakutsed, millega Venemaal tuleb praegu silmitsi seista, ütles vabaühenduse Kodanikualgatuste Komitee juht, Vene endine rahandus- ja asepeaminister Aleksei Kudrin.

«Pole kahtlust, et see aasta on kujunenud, julgen öelda, et dramaatiliseks, sest sajandeid meile nii lähedal seisnud naaberriik ning inimesed, kellega me oleme käinud samades koolides ja ülikoolides ning lahendanud samu majanduslikke ja tehnoloogilisi probleeme, on leidnud end olevat konfliktis Venemaaga,» lausus Kudrin laupäeval Ülevenemaalisel Kodanikefoorumil Moskvas.

«See on ühtlasi esile toonud teisi geopoliitilise riske, mis on seotud maailma hoiakutega Venemaa suhtes. Ma ei toeta sanktsioone Venemaa vastu, kuid me ei ole lapsed: sanktsioonid kehtestati ka siis, kui Venemaa tungis Afganistani. Arvestades samme, mida Venemaa astub, oli üsna prognoositav, et need toovad kaasa sanktsioonid,» sõnas ta.

«See on väljakutse, mis iseenesest võib hulga jõupingutusi nurjata,» ütles Kudrin.

Endise ministri sõnul ei saa tähelepanuta jätta ka naftahindu ning arenguid avalikus ja meediasektoris. «Praegu võib oodata, et naftahinnad ei tõuse. Ilmselt nad langevad. Ja ühtlasi, selle taustal võib aset leida ühiskondlike institutsioonide, meedia ja poliitilise konkurentsi mahasurumine,» lausus Kudrin.

Tema hinnangul sõltub Venemaa areng peamiselt tema majanduslikust võimsusest. «Ma vaatan olukorda esmajoones majanduse vaatevinklist. Venemaa saatust ei otsusta relvad ega sõjatehnika, kuigi need on olulised ja tuleb alati varuks hoida. Selle (Venemaa saatuse) otsustab selle majanduslik jõud.»

Kudrini sõnul ei tee tema Kodanikualgatuste Komitee praegu koostööd Mihhail Hodorkovski organisatsiooniga Avatud Venemaa, kuigi ühiseid jooni neil ühendustel on. Erinevalt Hodorkovskist ei kavatse Kudrin väidetavalt oma ühendusega poliitikas osaleda.

Hiina kindral tabati tonni rahaga

Kõrge Hiina kindrali Xu Caihou kodu läbi otsides avastasid uurijad niivõrd palju sularaha ja kalliskive, et neil läks nädal selle lugemiseks ning 12 veoautot vedamiseks.

Raha oli korralikult kastidesse pakitud, kirjutab Financial Times. Igal kastil oli silt sõduri nimega, kes selle altkäemaksu oli andnud – et käsuredelil kõrgemale kerkida.

Juhtumiga tuttavate allikate andmetel ei olnud paljusid kaste, igaühes miljoneid jüaane, iial avatud.

Uurijad võtsid kindral Xu sihikule juba märtsis, kuid tema tohutu saagi üksikasjad tulid välja alles sel nädalal. Nagu kinnitasid Hiina õiguskaitsjad, kaalus sularaha kokku üle tonni.

Hiinas kestab juba 2012. aasta detsembrist alates korruptsioonivastane kampaania. Käesoleva aasta septembri lõpu seisuga on karistada saanud enam kui 74 000 isikut.

Hiina rahatähed on väikesed, suurim neist on 100-jüaanine (väärtusega umbes 16 dollarit) – mis selgitab ühtlasi varanduse kopsakat kaalu.

Kindral Xu aare pole siiski rekord. Maikuus nabisid uurijad kinni riikliku energiaameti söeosakonna asejuhataja Wei Pengyani. Wei kodust leitud enam kui 200 miljoni jüaani lugemiseks rakendati tööle 16 masinat, millest neli läksid koormuse käes kärssama.

Naftaraha teeb igast norralasest miljonäri

Nafta hinna kukkumine maailmaturul survestab ka Norra naftatööstust. Kuid norralaste õnneks on riigi suured naftatulud aastakümnete jooksul investeeritud riiklikku naftafondi, mille väärtus kasvab mürinal, kirjutab Soome rahvusringhäälingu uudisteportaal yle.fi.

Naftabarreli kukkuv hind on viinud koondamiste ja uute projektide külmutamiseni Norra naftasektoris. Kuid ülirikkal maal ei ole väga muret: 1960ndatest saadik on naftaraha investeeritud riikliku fondi kaudu väärtpaberitesse ja kinnisvarasse.

Fond on maailma suurim, selle turuväärtus on 690 miljardit eurot ja viimaste aastatega on selle väärtus pea kahekordistunud. Norra rahvaarvuga jagades teeb fond igast norralasest kroonimiljonäri.

Norra riigieelarves kasutatakse fondi raha maksimaalselt nelja protsendi jagu aastas, praktikas isegi vähem. Norra praegune valitsus on otsustanud fondi osa uues eelarves pisut suurendada, kuid selle osakaal jääb siiski alla kolme protsendi kogu eelarvemahust.

Yle.fi intervjueeritud norralased suhtuvad fondi erinevalt: mõne arvates on rahvas ära hellitatud, mõne arvates võiks aga fondi raha targemini ja võrdsemalt kulutada. Näiteks tasuta koolitoidule.

Raha rohkus võib olla ka probleem. Fondi kogunenud varanduse hooletu kulutamine võib inflatsiooni taevani tõsta ja riigi konkurentsivõime nullida. Juba praegu on naftaraha tõstnud Norra palgataseme nii kõrgele, et eksportööridel on raske ülemaailmses konkurentsis püsida, tõdeb Oslo ülikooli makromajanduse professor Hilde Bjørnland.

«Investeeringud väikeettevõtetesse, uuringutesse ja innovatsiooni on liiga väikesed võrreldes teiste riikidega. Võib olla, et oleme võtnud nafta tõttu asju liiga lõdvalt,» ütles Bjørnland.

Fondi haldab Norra keskpank. Viimaste aastate jooksul on fondihaldurid hakanud võtma investeerides rohkem riske, et suurendada tootlust.

Siiski peab Norra olema ka valmis selleks, et nafta lõpeb. Bjørnlandi sõnul on viimastel aastatel avastatud mitu uut maardlat, seega peaks musta kulda veel aastakümneteks jaguma. Aga ikkagi mitte igavesti. Pealegi on uued leiukohad piirkondades, kus naftapuurimine on keerulisem ja kallim.

«Nafta moodustab Norra majandusest 30-40 protsenti. Kui see lõpeb, on muutus tohutu,» ütles Bjørnland.

Naftafondi idee on, et mõistlikult investeeritud tuhanded miljardid kroonid toetavad norralasi ka pärast naftavarude ammendumist.

«Fond peaks olema igavene, sellest tohiks kasutada vaid juurdekasvu jagu. Fond ei peaks tegema ainult meid rikkaks, vaid ka järgmisi põlvkondi,» rääkis Bjørnland.

Jaapani keskosa raputas võimas maavärin

Jaapani keskosa raputas laupäeval võimas maavärin magnituudiga 6,2, teatas USA geoloogiateenistus USGS, Jaapani meedia andmeil on kokkuvarisenud majade rusude alla jäänud lõksu viis inimest.

 

Maavärin leidis aset kell 15.08 Eesti aja järgi, selle kolle asus Nagano prefektuuris kümne kilomeetri sügavusel.

Jaapani meteoroloogiateenistus mõõtis tõugete võimsuseks 6,8 magnituudi.

Maavärin purustas mitu maja Naganos, kus riigi ringhäälingu NHK andmeil jäi rusude alla vähemalt viis inimest.

Politsei ja linnavõimud ei ole seni ohvrite ja purustuste ulatust kinnitanud.

Naaberprefektuuris Niigatas asuva Kashiwazaki-Kariwa tuumaelektrijaama seitse reaktorit tõugetes kannatada ei saanud. Kõik jaama reaktorid seisavad 2011. aasta kevadest saadik, vahendas NHK operaatorfirmat Tokyo Electric Power Co.

Jaapanit tabab iga aasta umbes viiendik kogu maailma võimsatest maavärinatest.

2011. aasta märtsis käivitas maavärin magnituudiga 9,0 tsunami, mis tõi kaasa katastroofi Fukushima tuumaelektrijaamas ja 18 000 inimese surma või kadumise.

Focus: Saksamaa lõpetab juurdluse Merkeli kõnede pealtkuulamise osas

Saksamaa lõpetab seoses tõendite puudumisega juurdluse kantsler Angela Merkeli mobiiltelefonikõnede väidetava jälgimisega USA luure poolt, kirjutas täna ajakiri Focus.

 

Kuus kuud päras uurimise algust ei ole ekspertidel õnnestunud kindlaid tõendeid leida ning seetõttu soovitavad nad juurdluse katki jätta, vahendas Focus justiitsministeeriumile lähedal seisvaid allikaid.

«Tulemus on sisuliselt eimiski. Palju kuuma õhku, kuid midagi tehtud ei ole,» ütles üks allikas.

Allikate sõnul võtab föderaalprokurör ekspertide soovitust kuulda

Juunis teatasid Saksa võimud juurdluse algatamisest välisluureteenistuste väidetava tegutsemise suhtes Saksamaa pinnal.

USA endise luuretöötaja Edward Snowdeni avalikustatud dokumendid Saksa kodanike telefonivestluste ja internetisuhtluse ulatusliku jälgimise kohta põhjustasid Saksamaal suurt meelepaha.

Privaatsus on iseäranis tundlik teema Saksamaa idaosas, kus mäletatakse veel, kuidas endise kommunistliku režiimi ajal salapolitsei Stasi massiliselt riigi kodanike järele nuhkis. Ida-Saksamaal on üles kasvanud ka praegune liidukantsler Merkel.

Saksamaa laskis Vene spiooni ennetähtaegselt vanglast välja

Vaid varjunime Heidrun Anschlagi järgi tuntud 48-aastane naine lasti Saksamaal kahe päeva eest vanglast välja ja deporteeriti Venemaale. Saksa meedia teatel oli ta ära kandnud ainult osa oma karistusest. Küll jäi trellide taha edasi tema abikaasa, keda tuntakse Andreas Anschlagi nime all.

Abielupaar võeti 2011. aasta oktoobris kinni, kahtlustatuna 20 aasta vältel Saksamaal Venemaa heaks spioneerimises. Mullu juulis mõistis Stuttgarti kohus nad spionaaži eest vangi – Andrease kuueks ning pooleks aastaks ja tema abikaasa viieks ja pooleks aastaks, kirjutab Deutsche Welle.

Saksa föderaalkohtu nimetuks jääda soovinud pressiesindaja kinnitas täna uudisteagentuuri AP teadet, et Heidrun on vanglast vabanenud. Allika hinnangul nõustusid süüdistajad tema maalt väljasaatmise valguses naise karitust lühendama.

Möödunud aasta kohtuistungi käigus selgus, et paar saadeti Lääne-Saksamaale 1988. aastal. Algul nuhkisid nad KGB, hiljem selle järglase FSB heaks.

Sadade NATOt ja Euroopa Liitu puudutavate saladokumendi kättesaamiseks kasutasid Anschlagid Hollandi välisministeeriumis töötava allika abi. Saksa meedia teatel sai abielupaar oma tegevuse eest koos umbes 100 000 euro suurust aastapalka.

Igor Taro Ukraina päevik: 21.11

Vene üksused ei jäta katseid avaldada survet ukrainlaste positsioonidele kogu rinde ulatuses, kui ehk välja arvata üks lõik Mariupoli linnast idas.

Mingil seniteadmata põhjusel on vene rändtsirkus pannud pillid kotti ning lahkunud mitmest külast Mariupolist kümme kilomeetrit ida pool - Sahanka, Kominternovo, Zaišenko, Oktjabr. Neid kasutati platsdarmina, et üritada forsseerida Kalmiuse jõge Mariupoli-Pavlopili lõigul. Sealt saanuks Mariupoli kaitset põhjapoolt tiivata, kuid viimastel kuudel pole venelased seal suutnud edu saavutada.

Jõge ületavad luureüksuseid on korduvalt tabatud ja neutraliseeritud (neutraliseerimine kaitseväe terminoloogias ei ole eufemism ega tähenda hävitamist - see on kaotuste tekitamine niisuguses ulatuses, mis ei võimalda üksusel ülesannet täita), mõnikord ka hävitatud. Paar päeva tagasi käis juba info läbi, et venelaste aktiivsus sellel lõigul on langenud, aga nüüd on siis ka kinnitus nende lahkumise näol olemas. Kaugeleulatuvaid järeldusi sellest ei teeks, sest Dokutšajevskis, mis asub küll 80 km Mariupolist põhjas on positsioonid sisse võtnud venelaste suurtükivägi ja see kannab põhimõtteliselt sama eesmärki. Otseselt ohustab see Volnovahat, kuid suures plaanis on see ikkagi Mariupoli põhjavärav.

Mariupolis endas sõitis üks ukrainlaste sõjaväeveok eile fugassi otsa. Kaks võitlejat said viga. Volnovahas olevat üks auto kontrollpunkti juures plahvatanud. See muster joonistub välja juba mõnda aega - seal, kus konventsionaalsete meetoditega venelane läbi murda ei suuda, kasutab ta terroristide taktikat.

Donetski lennujaama piirkonnas käib tegevus suhteliselt ägedalt. Venelased on seal korduvalt raporteerinud Piski ja Avdiivka külade võtmisest ja piiramisest, aga praegu paistab see veel soovunelmatena. Ukraina on sel suunal saatnud ka täiendust soomusüksuste näol. Kümneid uusi soomukeid on liikunud Slovjanski suunast Konstantinovka poole.

Mujal on tegevus piirdunud peamiselt venelaste poolt kahuri- ja miinipildujatulega. Selles suhtes on vene meedia muidugi osav - Donetski lennujaamas toimuvat nimetatakse eranditult elamukvartalite ründamiseks (venelastel on kortermajades tulepositsioonid), samas kui mujal lastakse miinipildujatest valimatult rinde lähedal olevaid külasid ja seda nimetatakse ukrainlaste õnnitlemiseks Maidani aastapäeva puhul. Konkreetselt siis on tegu Dzeržinski linnaga Horlivka ääres, Debaltseve ümbruskonna küladega, Popasna, Štšastja ja Stanitsa Luganskajaga.

Eelmisel korral näitasin ka kaartide võrdluses, et venelased on alates relvarahu kokkuleppest suurendanud okupeeritud ala kokku mitme tuhande ruutkilomeetri võrra - nii Donetski oblasti lõunaosas, kui Luganski kandis põhjas. Nüüd on tulnud ka värskemad ÜRO andmed, et selle ajaga on hukkunud üle 950 inimese.

Kokku Ida-Ukrainas konfliktis hukkunuid üle 4500. 9000 on saanud haavata või vigastada. Kõik ühe väikesekasvulise mehe ambitsioonide tõttu. Viimases pikas intervjuus tunnistab vene terrorist Strelkov-Girkin, et sõjategevuse päästis valla tema oma 52-mehelise üksusega, kes tulid üle Vene-Ukraina piiri. Esimesed hukkunud olid siis, kui Girkin oma kaaskonnaga avasid tule Ukraina ohvitseride pihta, kes sõitsid Slovjanskisse olukorda uurima. Need on ilmselgelt väärt tunnistused Haagi tribunali jaoks.

Neil päevil tähistab Ukraina aasta möödumist Euromaidani kogunemisest, millest algas ukrainlaste kasvamine oma riigi kodanikeks. Kolmekuuline vastasseis sai üpris koleda lõpu, kuid ilma selleta poleks Ukraina rahvust tänasel kujul olemas. Selle ühe aastaga tegid nad omariikluse osas läbi suurema arengu, kui viimase sajandiga. Meil Eestis on see emotsionaalne etapp ammu läbitud, loodetavasti suudame sõjalise osa korraliku riigikaitse ülesehitamisega ära hoida - ja siin on igal kodanikul oma roll täiesti olemas.

Pildid: Ida-Virumaal põles vana kanala

Eile hilisõhtul puhkes Ida-Virumaal Mäetagusel tulekahju, kui leekidesse lahvatas vana kanala.

Kell 23.20 kutsuti päästjad Ida-Virumaale Mäetagusele, kus põles vana kanala. Päästjate saabudes põles hoone lahtise leegiga ning tuld võttis kõik, mis oli puidust, seal hulgas katuse ja uksed. Kuna tegemist on mahajäetud majaga ning elektrit seal sees ei ole, kahtlustatakse süütamist.

Käesoleval aastal on päästjad käinud samal territooriumil hooneid kustutamas juba vähemalt viiel korral. Kanalat saadeti kustutama Jõhvi ja Iisaku päästekomando päästjad ning Iisaku vabatahtlikud. Põleng kustutati kella 01.30ks.

 

Autojuhtide suhtumine joobe kontrollimisse üllatas politseinikke

Täna hommikul kontrollis politsei Pärnusse sissesõidul Paide maanteel autojuhtide seisundit ning ligi 300st kontrollitust olid kolm end ülehinnanud. Mitmed kontrollitavad avaldasid rahulolematust selle üle, et neid teekonnal häiritakse.

Lääne prefektuuri pressiesindaja teatel kontrollisid Pärnu politseijaoskonna politseinikud täna hommikul kella 8.30 ja 10 vahel sõidukijuhtide võimalikku joovet linna piiril, Reiu jõe silla lähistel. Kokku kontrolliti ligi 300 autojuhi võimalikku joovet ning neist kolme puhul tuvastas politsei lubatud alkoholipiirmäära ületamise ja nende suhtes alustati väärteomenetlust.

Esimene oma seisundit valesti hinnanud juht tabati praktiliselt kohe kontrollimise alguses – kell 8.38, teised kaks järgnesid umbes 20-minutilise intervalliga.

Pärnu politseijaoskonna liikluspolitseinik Imre Veber märkis, et põhjendused olid üsna tüüpilised – eelmisel õhtul sai natuke võetud. «See paneb paratamatul juba kulunud fraasi kordama: enne rooli istumist hinda oma seisundit kriitiliselt. Kui inimene ei ole päris veendunud selles, et organism eelmisel õhtul tarbituga toime on tulnud, siis tasub sõidu alustamist pigem edasi lükata,» lisas Veber.

Lisaks üllatas liikluspolitseinikku see, kuidas paljud juhid hommikusse kontrollimisse suhtusid. «Kui tavapäraselt juhid suhtuvad sarnastesse kontrollimistesse mõistvalt ja ei näe selles väikeses viivituse probleemi, siis tänane hommik oli teistsugune. Päris mitmed väljendasid sõnakalt oma arvamust ning olid pahased, et neid tülitatakse ja liikumist piiratakse,» kirjeldas Veber.

Tema sõnul selgitasid politseinikud liiklejatele seda, et kahe-kolme minutiline viivitus on paratamatu ja ei tohiks soovitud ajaks sihtkohta jõudmisel ebamugavusi kaasa tuua. Veber avaldas lootust, et tänahommikune suhtumine oli erandlik ja kaasliiklejad siiski mõistavad, et sarnane kontrollimine on vajalik ja sel moel on võimalik liiklusest kõrvaldada neid, kes seal oma seisundi tõttu osaleda ei tohiks.

Fotod ja video: Koidu tänaval süttis gaasiballooni lekkest korter

Päästjad said täna kella 15.00 paiku teate tulekahjust Tallinnas Koidu tn 57, kus põlema oli läinud puidust elumaja üks korteritest.

Päästjate kohale jõudes olid leegid teise korruse aknast juba väljas. Kiirelt kustutustöödega alustades suudeti suurem tule levik ära hoida. Tuli oli väidetavalt oli alguse saanud gaasiballooni lekkest.

Esimesel korrusel elava majaelaniku sõnul elavad majas korralikud elanikud, kuid põlenud korterist paistnud vaatepilt räägib enda eest. Meesterahvas pauku ei kuulnud ja tänas õnne, et elab alumisel korrusel.

Seoses tulekahjuga tuletavad päästjad meelde, et kindlasti tuleks küttekolded eelnevalt üle kontrollida, kui neid kasutama hakatakse. Täpsemad asjaolud, millest tuli alguse sai, selguvad menetluse käigus.

Klient ründas noaga Tallinna kõrtsis turvameest

Neljapäeva õhtul pidas USS Security turvatöötaja ühes Tallinnas asuvas lokaalis kinni noormehe, kes ründas teda korrale kutsuma tulnud turvafirma patrulltöötajat noaga. Isiku hilisema kontrollimise käigus avastati meesterahvalt veel mitu peidetud terarelva

 

Kell 18.41 saabus USS Security juhtimiskeskusesse paanikahäire ühest Tallinna kesklinnas asuvast lokaalist, mille teenindaja sõnade kohaselt oli üks piduliste seltskond omavahel kaklema läinud.

Sündmuskohale esimesena saabunud USS Security patrullekipaaži töötaja suutis kakluse lahutada ning kaklejad asutusest välja saata. Õues olles aga haaras üks asjaosalistest taskust noa ning üritas sellega turvatöötajat rünnata. Turvatöötajal õnnestus koos teise sündmuskohale saabunud patrullekipaaži abiga mees relvituks teha ning noaga vehkleja kinni pidada. Keegi asjaosalistest viga ei saanud. Sündmuskohale kutsuti ka politsei, kellele noaga kakleja üle anti ning kes juhtumiga tegelemise üle võttis.

Fotod sündmuskohalt: libedus põhjustas esimese avarii

Täna ennelõunal põrkasid Põhjakeskuse juures kokku sõiduauto Ford ja väikekaubik.

Õnnetuse asjaolud on selgitamisel, sõidutee oli libe maha sadanud jäite tõttu.

Maksu- ja tolliamet hoiatab üliohtliku sünteetilise uimasti eest

Maksu- ja tolliameti narkotalituse andmetel on Eestis hakatud sünteetilisi kannabinoide (nn spice’i) müüma neile tuntud uimastite välimust andes. Sellisel juhul ei tea keegi, mida aine sisaldab ja tarvitajatel üledoseerimise oht oluliselt suureneb.

Maksu- ja tolliamet on uurimiste käigus tabanud suures koguses ainet, mis oma välimuselt sarnaneb hašišile. Suure tõenäosusega on tegemist Eestis viimasel ajal üledoose põhjustanud sünteetilise uimastiga. Aine täpse koostise tuvastab ekspertiis.

MTA uurimisosakonna narkotalituse juhataja Urmet Tambre sõnul viitab konfiskeeritud aine välimus sellele, et seda püütakse müüa mõne teada tuntud narkootilise aine nime all. «Kuna antud sünteetiline uimasti võib olla selle nime all müüdavast kümneid kordi tugevam, siis on tarbijate jaoks nende toime ettearvamatu ning tagajärjed võivad olla traagilised,» märkis Tambre.

MTA hoiatab kõiki inimesi plastiliinile sarnase pruunikas rohelise aine eest, millel on kerge kasepuu aroom. Tegemist on väga ohtliku ainega, mille tarvitamise tagajärjed on ettearvamatud.

Eesti kohtuekspertiisi instituut kinnitas, et seni ei ole Eestis ühtegi surmajuhtumit sünteetilisest kannabinoidist olnud, kuid erinevates riikides on neid registreeritud. Samas on sünteetilise kannabinoidi toimest inimesed (peamiselt alaealised) sattunud haiglasse.

Soolapuisturist mööda sõitnud BMW paiskus üle katuse

Täna hommikul juhtus Talinna–Tartu maantee 106. kilomeetril Imavere vallas Käsukonna külas avarii, kui libedal teel paiskus kraavi sõiduauto BMW.

BMW juht rääkis kohapeal, et sõitis soolapuisturi taga, kui selle juht andis suunatulega märku, et ta mööda sõidaks.

Puisturist mööda saanud, kaotas sõiduauto juhitavuse ja paiskus kraavi. BMW juht pahandas, et möödasõiduks märku andnud puisturi juht ei jäänud pärast avariid isegi seisma, vaid sõitis edasi.

BMWs oli kolm inimest, kellest ühe viis kiirabi haiglasse kontrolli.

Piltuudis: arvuti tuulutusavasid ei tohi kinni katta

Neljapäeval Tartusse Ravila tänavale kutsutud päästjad tulekahju ei leidnud, kuid tegid peagi kindlaks hoones leviva kärsahaisu põhjuse.

Lõuna päästekeskuse teatel saabus 20. novembril kell 15.14 päästjaile kutsung, mis viis nad Ravila tänava hoone keldrikorrusel asuvasse serveriruumi. Seal oli tunda põlemislõhna.

Kohapeal selgus, et kärsahaisu põhjustab arvuti tuulutusavadele asetatud ning sulama hakanud klaviatuur.

Hoiatus: lörtsisadu muudab teed libedaks

Maanteeameti teeinfo keskus hoiatab, et vaatamata hooldetöödele tuleb jätkuva jäite- ja lörtsisaju tõttu täna libedusega arvestada pea kõikjal Eestis. 

Valida tuleks tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus. Samuti soovitatakse vältida suverehvidega liiklemist. 

Varajastel hommikutundidel olid teeolud küllaltki muutlikud. Põhja-, Kesk- ja Kirde-Eestis ning saartel oli teedel sõidetavus hea, kuid Lõuna- ja Edela-Eestist alguse saanud vihma- ja lörtsisadu, mis langes miinuskraadides olevale teepinnale, muutis teed vaatamata hooldetöödele piirkonniti libedaks.

Saju levikuala laieneb aga põhja suunal ning teedel jääb püsima libeduse tekke oht.

Politseinikud töötavad täna inimeste tehtud ettepanekute alusel

Täna töötab politsei üle Eesti ligi 3000 inimeste tehtud ettepaneku alusel, et hoida turvalisust ning tagada järelevalvet seal, kus liiklejad seda kõige rohkem ootavad.

Talgute ettevalmistuseks kogusid korrakaitsjad eelmise nädala jooksul tähelepanekuid probleemsetest kohtades liikluses ning ettepanekuid järelevalve tõhustamiseks. PPA Facbooki lehel olnud kaardirakenduse kaudu jõudis politseini 2942 ettepanekut probleemsete kohtade, teemade ja aegade osas, mida on ligi kuus korda rohkem kui eelmisel aastal.

Liiklustalgutele laekunud ettepankutest ligi kolmandik (1952) tehti Harjumaal. Tartumaal tegid inimesed 337, Virumaal 156 ning Pärnumaal 146 ettepanekut. 

Sarnaselt eelmise aastaga tegi ka tänavu inimestele enam muret juhtide sõidukiirus (804 tähelepanekut), fooritulede ja liiklusmärkide eiramine (652) ning nii jalakäijate kui ka autojuhtide hooletu käitumine ülekäigurajal (299). Üle 600 ettepaneku laekus ka liikluskorralduse parandamiseks.

Politsei- ja piirivalveameti politseimajor Veiko Kommusaare sõnul tõestab ettepanekute suur hulk inimeste muret liikluses toimuva pärast, samuti tahet kaasa aidata parema ja turvalisema keskkonna loomisele. «On väga oluline, et inimesed mõistaksid, et hooletu käitumine kahandab turvatunnet ning häirib kaasliiklejaid. Liiklustalgute eesmärk ei ole võimalikult paljude liiklejate karistamine, vaid juhtida nende tähelepanu võimalikele ohtudele, mida reeglite eiramine ning teistega mittearvestamine endaga kaasa võib tuua,» ütles Kommusaar.

Mullu tegid inimesed liiklustalguteks 540 ettepanekut. Kõige enam talgutööd tehti Tallinnas ja Harjumaal, kus kogunes üle 350 ettepaneku. Eelmise aasta talgupäeval kandsid politseinikud päeva jooksul ette enam kui 900 inimestega eksimuste tõttu peetud vestlusest. Kokku sekkus politsei liiklejate käitumisse enam kui tuhandel juhul.

Avarii teinud BMW juht põgenes sündmuskohalt

Järvamaal põhjustas eile avarii BMW, mis kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku vastu tulnud autoga, juht põgenes.

Avarii juhtus kella 21.15 ajal Järvamaal Türi vallas Taikse raudteeülesõidu juures. Türi poolt tulnud BMW juht kaotas sõiduki üle kontrolli, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu sõitnud Volvoga, mille roolis oli 36-aastane Paul.

BMW roolis olnud inimene põgenes pärast kokkupõrget sündmuskohalt. Volvos oli vaid juht, esialgsetel andmetel oli ka BMW-s vaid üks inimene. Volvo roolis olnud mees vigastada ei saanud.

Avariilised autod jäid pärast kokkupõrget risti teele ja sulgesid liikluse paariks tunniks.

Maanteesillal istunud mees hukkus auto rataste all

Läänemaal hukkus eile hilisõhtul autolt löögi saanud sõiduteel olnud mees. Teataja sõnul istus mees maanteesillal ja talle otsasõitu ei õnnestunud vältida.

Politsei sai eile kell 23.36 teate, et Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 11. kilomeetril Kullamaa vallas on juhtunud liiklusõnnetus. Esialgse info kohaselt ei õnnestunud sõiduauto juhil vältida otsasõitu ootamatult tema vaatevälja ilmunud mehele. Auto liikus Ristilt Virtsu suunas ning Liivi jõge ületaval Koluvere maanteesillal üritas sõiduauto juht mööda sõita tema suunavööndis teel istunud mehest, kuid see ei õnnestunud ja mees sai autolt löögi. 35-aastane mees hukkus sündmuskohal.

Hukkunu kandis tumedat riietust ning esialgseil andmeil ei kasutanud ta oma nähtavaks tegemiseks ei valgusallikat ega helkurit. Sõiduautot juhtinud mees  oli autos üksi, omab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja oli kaine. Juhtunu täpsemad asjaolud selgitab politsei välja menetluse käigus.

Haapsalu politseijaoskonna juht Argo Tali tunneb kaasa hukkunu lähedastele. Samas tuletab ta meelde, et liikluses peavad kõik üksteisega arvestama ja tegema kõik endast oleneva, et õnnetustest hoiduda. 

Meelelahutuskülje lühiuudised

Metsatöll tähistab kümnendi möödumist albumi «Hiiekoda» sünnist

Metsatöllu album «Hiiekoda» ilmus 2004. aasta sügisel. Täna tähistatakse selle märgilise albumi ilmumist suurejoonelise kontserdiga Rock Cafés.

«Lahinguväljal näime, raisk!» kujunes pärast albumi «Hiiekoda» ilmumist Eestis lausa käibefraasiks. Kõik raadiod leierdasid singlit «Saaremaa vägimees». Praeguseks on «Hiiekoda» müüdud üle 10 000 eksemplari – see on arv, milleni on jõudnud ilmselt väga vähesed popmuusika albumid taasiseseisvunud Eestis.

Bändi trummar Marko Atso lubab täna ette mängida terve «Hiiekoja» albumi otsast lõpuni ja lisaks kuu aega tagasi lõppenud USA tuuri kava, milles lood peamiselt kahel viimaselt albumilt. Kindlasti tulevad ettekandele just albumilt «Hiiekoda» hittideks saanud «Sõjahunt», «Saaremaa vägimees» ja «Lahinguväljal näeme, raisk!». elu24.ee

 

PÖFFil linastub kirjeldustõlkega «Nukitsamees»

Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) kutsub tänavu juba neljandat aastat kinno ka nägemispuudega inimesi. 18. PÖFFi raames linastub Tallinnas Coca-Cola Plazas täna kirjeldustõlkega Helle Karise 1981. aastal valminud «Nukitsamees».

Kirjeldustõlge aitab vaegnägijatel filmist osa saada. Kirjeldustõlkes kirjeldatakse sõnadega dialoogide vahel olevat visuaalset pilti. Peale vaegnägijate on seansile oodatud ka kõik need, kes otsivad uutmoodi filmielamust. «Ootame kirjeldustõlkega filmile kõiki filmisõpru – tasub võtta kaasa sall silmade katmiseks, panna oma meeled proovile ning tunnetada maailma teist moodi,» rääkis PÖFFi erivajadustega inimeste projekti koordinaatori Triinu Toomela.

Kirjeldustõlkega «Nukitsamees» linastub Coca-Cola Plazas 22. novembril algusega kell 14.30. elu24.ee

 

Suri Oscari-võitjast režissöör Mike Nichols

Auhinnatud Hollywoodi režissöör Mike Nichols (pildil) suri sel nädalal 83-aastasena.

Nichols võitis parima režissööri Oscari 1967. aasta filmi «Elluastuja» («The Graduate») eest. Tema tuntumate filmide hulka kuuluvad «Catch-22», «Carnal Knowledge», «Silkwood», «Working Girl», «Heartburn», «Postcards from the Edge», «The Birdcage», «Primary Colours» ja «Closer». Nichols lavastas ka mitu Broadway hitti, nagu «Annie», «Spamalot» ja «The Real Thing».

1931. aastal Saksamaal sündinud Mikhail Igor Peschkowsky põgenes koos noorema vennaga 1938. aastal USAsse, kus nad said kokku varem põgenenud isaga. Nende ema jõudis Ameerikasse kaks aastat hiljem. Nicholsist sai USA kodanik 1944. aastal.

Nichols tegi enne filmitegijaks saamist karjääri improvisatsioonis, komöödias ja teatris. elu24.ee

 

Sisering: Rivo Vesik käib Moskvas rannavõrkpalli tulevikutalente treenimas

Eesti üks tuntumaid rannavõrkpallureid Rivo Vesik (34) jagab end juba mõnda aega Tallinna ja Moskva vahel, sest treenib teist hooaega kahte rannavõrkpalli tulevikulootust: 17aastaseid Oleg Stoyanovskit ja Artem Yarzutkinit, kes tulid sel aastal noorte olümpiamängude võitjaks.

«Ega ta kerge pole sedasi pendeldada. Plikast on raske eemal olla,» räägib Rivo Hello!-le.

Video: hiiglaslik must auk või pikaajaline supernoova?

Astronoomid on uurinud aastakümneid 90 miljoni valgusaasta kaugusel asuvat kosmilist fenomeni.

Arvatakse, et tegemist on kas hiiglasliku musta augu või hiigeltähe pikaajalise supernoovaga.

Uuritav objekt kannab tähistust SDSS1133.

Rahvusvaheline astronoomide meeskond on seda uurinud Hawaiil Mauna Kea Kecki observatooriumi ja Pan-STARRS1 teleskoobi ning NASA Swift satelliidi abil. Saladust püütakse lahendada infrapuna uuringutega.

Briti astronoomiaväljaandes Monthly Notices of the Royal Astronomical Society avaldatud artiklis seisab, et esmalt peeti fenomeni supernoovaks. Samas ei ole mitte ükski varem jälgitud supernoova olnud nii pikaajalise kestusega.

See tähelepanek pani teadlased kahtlema, et tegemist on oma elu lõppjärku jõudnud tähega,  mis on plahvatanud ning mille heledus on kasvanud miljoneid kordi. Siis tekib ülitihe objekt, mille energiahulk on sama suur kui Päike kiirgab terve oma elu jooksul.

Teise teooriana pakuti välja, et tegemist on suure musta auguga, mis võis tekkida kui kahe galaktika mustad augud kokkupõrkel ühinesid.

Tekkinud hiiglaslik must auk lendas mingil põhjusel galaktikast välja.

Tavaliselt asub must auk oma galaktika keskmes, kuid SDSS1133 asub oma galaktika keskpunktist vähemalt 2600 valgusaasta kaugusel.

«Praegustel andmetel ei ole meil veel teada, kas tegemist on pikaajalise supernoova või hiiglasliku musta auguga,» teatas Šveitsi rahvusliku tehnoloogiainstituudi astronoom Michael Koss.

Müstiline objekt asub galaktikas Markarian 177, mis Maalt vaadatuna on Suure Vankri tähtkujus.

Šveitsi teadlased analüüsisid kümneid aastaid selle objekti kohta kogutud andmeid. Esimesed teated SDSS113 kohta pärinevad 1950. aastatest.

Viimase poole aasta jooksul tehtud uurimised on näidanud, et objekt on muutunud veelgi nähtavamaks.

Astronoomide sõnul on tegemist erakordse fenomeniga, mis seni on ainulaadne.

Miks kamina ees on kerge lõõgastuda?

USA Alabama ülikooli teadlased uurisid, miks kamina ees on mõnus ja kerge lõõgastuda, seda eriti siis, kui väljas paugub pakane.

Uuring näitas, et kaminatule vaatamine alandab vererõhku ning kogu keha rahuneb, edastab foxnews.com.

Tule ja sellest tekkiva soojus nautimine ulatub inimkonna alguaegadesse kui õpiti tuld tegema ning hõimuliikmed kogunesid õhtuti lõkke ümber.

Antropoloog Christopher Lynn küsitles uuringus 226 täiskasvanut ja palus neil vaadata kaminatule videot. Samal ajal mõõdeti nende vererõhku.

Katsealustel paluti veel meenutada oma varasemaid kogemusi kamina ja tulega.

Uuring näitas, et kaminatule vaatamine alandas vererõhku keskmiselt viie protsendi ulatuses. Videol oli kuulda ka kaminapuude prõksumist.

Mida kauem katsealused kaminatuld vaatasid, seda rahulikumaks muutusid.

Poolele kontrollgrupile näidati samuti kaminatule videot, kuid ilma helita. Teisele poolele aga tagurpidi keeratud pilti kaminast. Mõlema grupi liikmetel täheldati vererõhu tõusu.

Uurijate sõnul haarab elus tuli inimese nii-öelda endasse ja sellele keskendutakse.

Kaminatule vaatamisel on seega lõõgastav ja stressi vähendav funktsioon.

Hiljem tehtud kirjalik test näitas, et kaminatuld nautinud olid altruistlikumad ja neil oli suurem empaatia.

Lynni sõnul mängis lõke iidsetele aegadel kui oli pime tähtsat rolli olles valgusallikas ning samas näitas kätte potentsiaalsed ohuallikad.

«Kiviajal elasid inimesed suurte kogukondadena ning koguti koopasse elusa tule ümber. See tuli andis turvalisustunde ning andis sooja. Arheoloogilised tõendid näitavad, et varajased inimesed võisid looduslikku tuld kasutada enne seda, kui leiti viis, kuidas seda lihtsalt tekitada. Külma kliimaga paikades oli tuli eriti tähtis ning seal elanud hõimudel oli tulevalvur, et tuli ei kustuks. Neil, kes said looduslikku tuld, oli ellujäämiseelis nende ees, kellel seda ei olnud,» selgitas uurija.

 

Fotokonkurss «Esimene lumi»

Esimene korralik lumesadu on seekord Eestisse jõudnud. Postimehe tarbijatoimetus ja Fiskars korraldavad fotokonkursi «Esimene lumi».  Pilte ootame aadressil tarbija@postimees.ee täna südaööni.

Konkursi peaauhinnaks on Fiskarsi lumelabidas, loosi läheb ka autojuhi talvekomplekt Postimehe poolt.

 

Peaminister tiris kaitseväe poliitikasse

Eile Eestit külastanud NATO peasekretär Jens Stoltenberg kohtus Ämari õhuväebaasis sealsete sõjaväelaste ja peaminister Taavi Rõivasega (RE), kuid kaitseministrit Sven Mikserit (SDE) kuuldavasti peaministri ja tema meeskonna vastuseisu tõttu Ämarisse ei kutsutud. Stoltenberg kohtus eile veel pidulikult president Toomas Henrik Ilvese ja välisminister Keit Pentus-Rosimannusega (RE). Kohtumine Mikseriga oli jäetud viimaseks.

Peaministri jaoks ei olnud see sel kuul esimene ohtralt meediatähelepanu pälvinud üritus Ämari õhuväebaasis. Seal samas filmis ta valimisklipi «Kindlalt edasi!», milles sammub reipalt Ämari lennurajal, pea kohal üle lendamas NATO hävitajad. Viimane oli küll montaaž, sest hävitajate teel kellelgi jalutada ei lastaks – isegi mitte peaministril.

Ehkki peaministril on täielik õigus õhuväebaasi külastada, tekitab küsimusi kaitsejõudude tõmbamine poliitikasse. Kaitseväe ametlik poliitika on sellele kategooriliselt vastu ning seda kinnitati ka sel nädalal Rahvusringhäälingule antud kommentaaris: «Kaitseväe juhataja on alluvatele alati rõhutanud, et kaitseväelased peavad säilitama erapooletuse ega tohi osaleda erakondade reklaamikampaanias.»

Teates lisatakse, et kaitsejõud on avatud ja teevad kõigi soovijatega koostööd, kui see ei kahjusta julgeolekut. «Kaitseväel on aga palve, et avatust ei kasutataks ära poliitilistel eesmärkidel.»

Kaitsevägi kinnitatab ka, et peaministri büroo võttis ühendust õhuväega ja õhuvägi andis loa filmimiseks, kes täpselt, ei ole aga öeldud. Seega leppis tõenäoliselt apoliitiline ametnik apoliitilise organisatsiooniga kokku poliitilise reklaami tegemise.

Ehkki seda määrustes kirjas pole ja kaitsevägi ei saagi ette kirjutada, kellega võib suhelda avalikkus, nõuab hea tava, et kaitseväe territooriumi kasutamisest (eriti poliitilistel eesmärkidel) teatatakse peastaabile. Niiviisi talitab enamik meediaväljaandeid, filmitegijaid, kolmanda sektori organisatsioone ja teisi, kes on huvitatud kaitseväe osalusest mõnes oma projektis. Seda, et peastaabiga oleks kampaaniavideo filmimiseks ühendust võetud, ei ole aga kinnitatud üheski avalduses, ka mitte nendes, millega on esinenud Reformierakonnaga seotud inimesed.

Eilsel pressikonverentsil, kus peateemaks oli küll NATO ja Euroopa julgeolekuolukorda puudutav, jõudsin peaministrilt küsida, kas vastab tõele, et tal ei pruukinud oma valimiskampaania filmimiseks Ämari õhuväebaasis nõuetekohast luba olla (siin ilmselt eksisin sõnastuses – nagu eespool selgitasin, ei saa rääkida nõudest, vaid heast tavast), ning kas ta ei leia, et kaitsejõude propaganda eesmärgil ära kasutades on ta nende mainet kahjustanud. Peaminister kergitas juba poole küsimuse peal kulmu, andes muigamise ja muude näomoonutuste abil ilmselt mõista, et küsimus on ebasobiv.

Ta vastas sellegipoolest: «Peaministri, erakonna juhi, isa ja Eesti patrioodina olen uhke Ämari lennubaasi üle. Olen uhke Eesti kaitseväe üle ja teen kõik, mis minu võimuses, et aidata neil kaitsta meid veelgi enam. Ma mõistan teie huvi leida intriigi, aga ma leian, et Ämarist on saanud Eesti kaitse võimas sümbol. Peaministrina, erakonna esimehena olen ma keskendunud alati sellele, et me teeme kõik selleks, et kaitsta end veelgi enam.»

Millalgi vastuse lõpu poole kinnitas peaminister, et hindab väga kaitseteemasid, millest räägiti NATO peasekretäriga, ning teeb sedagi nii isa, peaministri kui ka erakonna juhina.

Küsisin igaks juhuks üle, kas nõuetekohane luba oli olemas, sest vastust ma oma küsimusele eelnevast kinni püüda ei suutnud.

«Muidugi on meil olemas luba siia tulla ja filmida. Meil on luba, et tulla siia täna, ja ma tulen alati siia uhke eestlasena,» kinnitas Rõivas.

Püüdsin vastust saada pärast pressikonverentsi lõppu silmast silma vesteldes, ent peaminister pööras pea ära ja vastas vaid, et ei ole vaja ja rääkigu ma sellest kellegi teisega.

Lubasin seda teha.

Peaminister kõndis samal ajal justkui ruumist välja, ent pöördus peagi ümber, jäi seisma peaaegu täpselt oma esialgsele kohale ja ootas järgmise ajakirjaniku küsimusi.

Otsekohesemaid vastuseid ma eile kelleltki ei saanudki.

Meedia jätkuvast huvist teema vastu nördinud Reformierakonna kampaania juht Annika Arras võttis eile õhtul sõna oma Facebook lehel. Ta selgitas, et idee Ämaris filmimiseks tuli reklaamiagentuurilt ning selle teostamiseks pöördus tema ise peaministri nõuniku poole, et uurida, kellega kõnelda Ämaris aja kokkuleppimiseks.

Nõunik pöördunud parasjagu Ämaris viibinud kaitsenõuniku poole ja kaitsenõunik leidnud õhuväebaasist kontaktisiku, kellega sõlmis kokkuleppe produktsioonifirma Kuukulgur. Arras kinnitas ka, et Ämaris sai põhjalikult selgitatud, mida ja mille jaoks filmima hakatakse, ja keegi ei saanud teadmatuses olla.

Ka Arras ei maini kordagi peastaapi. Seega ei lükka seni avalikkuse ette jõudnud info ümber tõika, et kampaaniavideot filmides mindi mööda kõigist kaitseväe avalike suhetega tegelevatest sõjaväelastest ega lastud peastaabil otsustada, kas poliitilise kampaania filmimine Ämaris on vastuvõetav.

Eile õhtul sekkus president Ilves, kes teatas, et kaitsevägi ja julgeolekuga seotud ametkonnad tuleb valimiskampaania tegemisest lahus hoida.

«Eesti riigi julgeolekuga seotud küsimused on selgelt osa meie poliitilisest debatist, aga kaitsevägi ja teised julgeolekuga seotud ametkonnad on depolitiseeritud, nagu kohane demokraatlikule riigile, ning seega tuleb nad hoida lahus valimiskampaaniast,» rääkis president ERRile.

 

Praost Joel Luhamets loobus peapiiskopiks kandideerimast

Tartu Pauluse koguduse õpetaja assessor praost Joel Luhamets ütles, et ei kadideeri Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi ametikohale.

Seni on peapiiskopi kandidaate olnud viis, nende seas ka praost Joel Luhamets, kes osales avalikel debattidel ja kelle võimalusi valituks saada peeti heaks, Luhamets põhjendas «Aktuaalsele kaamerale» loobumist sellega, et tema anded on mujal, vahendas ERR Uudised.

Detsembris saab valmis Tartu Pauluse kirik, mille õpetaja Luhamets on.

«Praegu olen sellisel seisukohal, et ma loobun kandideerimast, ma ei ole kandideerimiseks nõusolekut andnudki, aga ametlik küsimine on valimispäeva hommikul ja siis ma saan ütelda oma seisukoha,» rääkis Luhamets.

«Praegu on mind üles seatud nõusolekut küsimata ja mul on hea meel olnud osaleda selles debatis, aga ma ei ole kunagi lubanud, et ma peapiiskopiks kandideerin, ma arvan, et minu anded, mis mul on, ei ole võib-olla peapiiskopi töö tegemiseks, võib-olla mõne muu asja tegemiseks on rohkem,» lisas ta.