Otse: Ott Tänak sõitis Mehhiko ralli kolmandal katsel rajalt välja

Mehhikos kihutatakse järjekordne etapp autoralli MM-sarjas. Ford Fiesta WRC-ga on võistlemas ka Ott Tänak, kes asus kahe esimese väga lühikese kiiruskaste järel 7. kohal.

Ralli kolmandal katsel läks Tänak rajale enne Hayden Paddonit, kuid Austraalia mees jõudis finišisse enne eestlast ja ka mitu järgmist meest läbisid katse nii, et Tänakut polnud finišisse jõudnud. Hetkel on kolmas katse peatatud. Ralli ametlik raadio vahendas Tänaku meeskonna infot, mille järgi on Tänaku ja Mõlderiga kõik korras, ralli raadio lisas, et nad sõidutatakse katse lõppu. Hetkel pole ralli ametlikul raadiol õnnestunud teada saada, mis eestlastega juhtus, aga viimase info järgi teatati, et antud hetkel ei teata, kus eestlaste auto on. M-Sport teatas oma Twitteri kontol viimati, et Tänak ja Mõlder on mõlemad jõudnud teenindusparki, rääkinud meeskonnaga ja liiguvad hotelli. Endiselt pole ametlikku infot selle kohta, mis juhtus.

Eesti aja järgi täna varahommikul sõideti kaks lühikest kiiruskatset, Tänak ja Mõlder olid avakatsel 12. ning teisel katsel 5.

Postimees hoiab lugejaid ralli käiguga kursis.

Seis pärast 4. kiiruskatset: 1. Ogier, 2. Neuville +13,3, 3. Latvala +14,1, 4. Östberg +21,2, 5. Mikkelsen +22,2, 6. Evans +22,3

4. kiiruskatse: 1. Ogier, Östberg +8,8, 3. Evans +10,0, 4. Latvala +10,5, 5. Neuville +13,1, 6. Mikkelsen +18,9

Seis pärast 3. kiiruskatset: 1. Ogier, 2. Neuville +0,2, 3. Meeke +1,2, 4. Mikkelsen +3,3, 5. Latvala +3,6, 6. Kubica +4,1

3. kiiruskatse: 1. Meeke, 2. Neuville +0,5, 3. Ogier +1,5, 4. Kubica +1,8, 5. Latvala +3,3, 6. Mikkelsen +3,6

Seis pärast 2. kiiruskatset: 1. Ogier, 2. Neuville +1,2, 3. Mikkelsen +1,2, 4. Latvala +1,8, 5. Östberg +2,1, 6. Meeke +2,7, 7. Tänak +2,9, 8. Kubica +3,8.

2. kiiruskatse: 1. Ogier, 2. Mikkelsen +1,2, 3. Latvala +1,3, 4. Neuville +1,6, 5. Tänak +1,7, 6. Östberg +1,7, 7. Meeke +2,4, 8. Sordo +3,2,

Tänaku kommentaar: «Väga keeruline kiiruskatse, kuid kokkuvõttes läks kõik hästi. Pole paha»

1. kiiruskatse: 1. Neuville, 2. Bertelli +0,2, 3. Ogier +0,4, 4. Mikkelsen +0,4, 5. Meeke +0,7, 6. Östberg +0,8, 7. Latvala +0,9, 8. Kubica +0,9, ... 12. Tänak +1,6

Tänaku kommentaar: «Väga keeruline, oli väga libedaid kohti. Meil oli kaks pikemat libisemist, mis ei mõjunud ajale hästi, kuid meiega on kõik korras.»

Enne ralli algust:

Tänak sõitis testikatsel välja üheksanda aja, kaotades kiireimat aega näidanud Sebastien Ogierile 6,4 sekundiga.

Udras piirdus EMil eelvõistlusega

Prahas toimuval kergejõustiku sise-EMil oli täna võistlustules naiste kõrgushüppaja Grete Udras, kes piirdus eelvõistlusega ja sai 18. koha.

Oma algkõrguse 1.77 ületas Udras teisel katsel, samamoodi alistus kõrgus 1.82 teisel katsel. Järgmist kõrgust 1.87 enam eestlannal ületada ei õnnestunud ja Udrase lõppkohaks jäi 18.

Piltuudis: kaunist tüdruksõbrast lahku läinud Hamilton naudib seksikate modellide seltsi

Vormel-1 sarja valitsev maailmameister Lewis Hamilton on nautimas oma vallaliseelu ja pidutses Pariisi moenädalal koos kaunite modellidega.

Hiljuti oma tüdruksõbrast lauljatarist Nicole Scherzingerist lahku läinud Hamilton külastas neljapäeval oma sõbra Olivier Rousteingi üritust ja postitas seejärel oma Instagrami kontole pildi, kus ta poseerib mitmete kaunite modellidega.

Vaata pilti siit.

Hamiltoni ja teiste F1 sõitjate jaoks algab uus hooaeg juba 15. märtsil.

Otse: Rain Kask võistleb EMil kaugushüppe finaalis

Täna asub Prahas toimuval kergejõustiku sise-EMil meeste kaugushüppe finaalis võistlema ka Eestit esindav Rain Kask. Finaal algab kell 18.55, Postimees hoiab lugejaid võistluse käiguga kursis.

Enne võistlust:

Kask hüppas eilsel eelvõistlusel 7.82 ja sai sellega kuuenda koha. Lisaks eestlasele võistlevad finaalis veel tulemusega 7.97 eelvõistluste võitnud rootslane Michel Torneus, tema kaasmaalane Andreas Otterling, kes hüppas eile 7.96, venelane Pavel Šalin (7.94), kreeklane Louis Tsatoumas (7.90) hispaanlane Jean Marie Okutu (7.86), sakslane Alyn Camara (7.79) ning tšehh Radek Juška (7.79).

Kuidas muuta tööreis puhkuseks

Tööreisid võivad tihti olla stressirohked ja kiired, kuid siiski on mõned võimalused, kuidas avastada tööreisil ka kohalikku elu ning muuta see samal ajal ka puhkuseks.

Ajakiri Time toob välja mõned soovitused, kuidas muuta tööreis väikeseks puhkuseks.

Ärka vara

Isegi kui tööreisil olles on päevakava väga tihe, on alati võimalik ärgata veidi varem, et teha jalutuskäik või sörk hommikuses linnas või võimalusel mereäärses piirkonnas.

Söö kohalikku toitu

Enne tööreisi on mõistlik tutvuda ka kohaliku kultuuri ja toidulauaga, et siis reisil seda koos oma töökaaslastega järgi proovida.

Broneeri linnatuur

Kui päeval jääb koosolekute või kohtumiste vahele vaba aega, on võimalik alati võtta mõni bussi- või paadituur linnas. See ei võta palju aega, kuid annab siiski aimu koha tähtsamatest vaatamisväärsustest.

Võta soe vann ja maga korralikult

Kui hotelliruumis on vann, siis on hea pärast pikka tööpäeva lõõgastuda soojas vannis. Pereinimese puhul on tööreis on ka heaks vahelduseks, sest pakub võimalust üksi suures voodis laiutada ning pikalt magada. 

Mine õhtul välja

Hotellibaarid on head puhkusetunde tekitajad. Hea on võtta koos töökaslastega õhtul veidi aega, et mõnes baaris juttu vesta ja drink teha.

Võimalusel pikenda reisi

Kui töö võimaldab, siis pikenda reisi mõned päevad, et saaksid veel rahulikult uusi paiku avastada ning puhata.

Pildid: Ott Tänak uputas Mehhiko rallil auto ära?

Autoralli MM-sarjas sõidetakse sel nädalavahetusel Mehhiko rallit ning võistlemas olid ka eestlased Ott Tänak ja Raigo Mõlder. Kahe katse järel seitsmendal kohal olnud eestlased sõitsid kolmandal katsel rajalt välja ja meeskond kinnitas, et nende mõlemaga on kõik korras, kuid kaduma on läinud eestlaste masin. Twitteris levivate piltide järgi on hakanud levima kahtlused, et äkki suutis Tänak oma masina uputada raja kõrval asuvasse veekogusse.

Sergei Terehhov videointervjuus: läheme ikkagi kulla peale mängima

Nõmme Kalju jalgpallimeeskonna peatreeneri Sergei Terehhovi sõnul ei soovi Kalju algava jalgpallihooaja eel enda õlgadele võtta soosikukoormat, kuid sihid on sellele vaatamata meeskonnal enesekindlad.

«Seda koormat me ei taha, aga see ei tähenda, et me ei läheks kulla peale mängima! Lihtsalt pingevabalt on praegu natuke lihtsam olla,» sõnas Terehhov.

Vaata lisaks, mida rääkis Terehhov noormängijatele võimaluste andmisest, Hiiu staadionile naasmisest ja enda uuest rollist peatreenerina!

Nõmme Kalju ja Tartu Tammeka mäng algab Hiiu staadionil laupäeval kell 14.00 ning Postimees toob selle otsepildis vaatajani.

Austraalia GP korraldajad lükkasid kuulujutud ümber

Saksamaa väljaanne Bild vahendas eile kuulujutte, mille järgi plaanivad vormel-1 meeskonnad boikoteerida märtsi keskel Austraalias sõidetavat hooaja avaetappi. Täna lükkasid aga Melbourne'i ringrajal toimuva etapi korraldajad sellised jutud ümber.
 

Bildi eilse info järgi tunnistas ühe tiimi pealik, et mitmed meeskonnad kaaluvad turvalisuse probleemide tõttu etapi boikoteerimist, sest nõuavad rohkem infot, mis täpsemalt juhtus McLareni sõitja Fernando Alonsoga, kes üle-eelmisel nädalavahetusel testisõidul oma masinaga vastu seina sõitis ja Austraalia etapi vahele jätab.

Austraalia GP korraldamisega tegelev Andrew Westacott lükkas sellised spekulatsioonid aga ümber. «Me räägime tiimide, F1 esindajate ja FIAga (rahvusvahelise autoliiduga- toim.) mitu korda päevas ja boikott pole teemaks kerkinud ja seda pole arutatud,» teatas Westacott.

«Kõik meeskonnad tulevad Melbourne'i, kõik ootavad põnevusega uue hooaja algust, meeskondade varustus on juba siia teel, F1 personal on juba kohal, seadmas üles teleülekannete varustust ja meie vaatenurgast toimub kõik 100%-liselt,» lisas Westacott enesekindlalt.

Austraalia GP sõidetakse 15. märtsil.

Uuendustööd muudavad ajutiselt reisirongide sõiduplaane

Seoses raudteetaristul toimuvate uuendustöödega sõidavad Go Raili rahvusvahelised reisirongid ajutiselt muudetud sõiduplaani järgi.

Sõiduplaanid on teised 16.-21. märtsil ning 23.- 25. märtsil. Moskva ja Peterburi rongide väljumisajad muutuvad sel perioodil Tapa ja Narva vahelisel lõigul, nihkudes osades jaamades paanijärgsest kuni üheksa minutit hilisemaks. Üksnes Peterburi rong väljub 16. märtsil Rakverest Tallinna suunas pool minutit põhisõiduplaanist varem.

Tutvu sõiduplaani muudatustega lähemalt siit.

Norbert Hurt videointervjuus: me ei mängi rünnakul ühe mehe peale

FC Flora peatreener Norbert Hurt läheb mesitriliiga avamängule Viljandi Tulevikuga vastu põnevusega ning ootab ettearvamatust ka uuelt hooajalt.

«Jalgpall on meeskonnamäng ja tuleb meeskondlikult luua eeldused, et pall väravasse lüüa. Kes seda otseselt teeb, ei pruugi olla paigas – me ei mängi ainult ühe mängija peale. Kontrollmängudes on õnnestunud vastane lahti muukida ja ka kaitse on olnud suures pildis okei, aga tööd on mõlemal rindel,» sõnas Hurt.

Vaata lisaks, mida arvab Hurt konkurentide tugevustest ja kõrgliigasse uute mängijate lisandumisest!

Kui video salvestamise hetkel oli veel lahtine, kas Floraga liitub ka kogenud Enar Jääger, siis nüüd on selge, et pikalt Floraga koos treeninud Eesti koondise kaitsja tugevdab rohevalge klubi kaitseliini sel hooajal ka ametlikult. Flora ja Tuleviku kohtumine algab Lilleküla kunstmurustaadionil laupäeval, 7. märtsil kell 16.30, Postimees toob mängu otsepildis vaatajani.

Grete Püvi alustas võistlushooaega hea tulemusega

Lõuna-Euroopas elav ja treeniv Eesti koolisõidu koondise esinumber Grete Püvi alustas võistlushooaega Prantsusmaal Vidauban Dressage festivalil, saavutades oma põhihobusega Talent  FEI Grand Prix skeemis auhinnalise neljanda koha tulemusega 67.780%.

Püvi ja Talent esitavad oma vabakava nädalavahetusel, siis selgub lõplik selle võistlusala paremusjärjestus. Püvi osaleb CDI3* võistlusel ka teise hobusega Aleandro, kellega FEI Intermediate II skeemis jäi tulemuseks 6. koht ja 67.053%.

Vidauban Dressage festival toimub kahel nädalavahetusel juba kuuendat aastat järjest. Võistluse raames peetakse ka FEI Rahvuste Karikas koolisõidus ja kõrgemal tasemel World Dressage Masters CDI5*, kuhu pääsevad võistlema võistlema maksimaalselt 20 ratsanikku ning mille auhinnafond on 90 000 €.

Martin Helme: EKRE peab mõtlema, kuidas oma kuvandit parandama hakata

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Martin Helme ütles Kuku raadio saates «Nädala Tegija», et erakond peab tõenäoliselt mõtlema hakkama, kuidas oma kuvandit parandada.

Saatejuht Meelis Atonen ütles Martin Helmele, et teda isiklikult hirmutas ja ehmatas EKRE valimiskampaania. Martin Helme vastas talle, et EKREs ei olda kurjad, pigem ollakse jõulised ja ei keerutata. Ta tunnistas, et erakond on otsekohene ja mõnes küsimuses vastanduv ja konfliktse peajoonega, kuid see valijatele meeldibki. 

«Muidugi ma olen ka sellega nõus, et kui me natuke pikema tuleviku peale mõtleme, siis me peame ikkagi tõenäoliselt mõtlema ka selle peale, kuidas oma imidžit parandada. Meile on jäänud külge liiga krõbedate vendade maine. Me oleme võib-olla ise selle jaoks püssirohtu andnud,» möönis EKRE liige.

Martin Helme vastas jaatavalt ka saatejuhi küsimusele, kas erakond oleks pidanud Jaak Madisoni skandaalile teisiti reageerima. «Oleme kaks aastat järjest kampaaniat teinud (kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimised- M.S). Pühapäeva õhtul oli kulminatsioon - saime  tulemused kätte, esmaspäeval lasime korraks lipsu natuke lõdvemaks, saime nautida võidurõõmu ja siis teisipäeva hommikul tuli raketirünnak. Me ei osanud reageerida,» tunnistas Helme. Tema sõnul hakkas seepeale erakond «plahverdama» ning edasi läks olukord aina koledamaks.

Atonen märkis, et EKRE programmis on kirjas ettepanek, et rahvahääletuse abil saab saadikult mandaadi ära võtta ning kui see töösse peaks minema, siis võiks olla Madison selle esimene ohver, sest teiste erakondade valijad võiksid talle kambaka teha. Helme ütles, et seda ta ei kardaks: «Jaaku tundes arvan, et ta tuleks sealt ka võitjana välja.»

Hämmingus F1 sarja boss: Alonso õnnetus on seletamatu

Vormel-1 sarjas kütab endiselt kirgi üle-eelmisel nädalavahetusel Barcelona testisõidul oma McLareniga vastu seina sõitnud Fernando Alonso avarii ja nüüdseks on juhtunut kommenteerinud ka F1 boss Bernie Ecclestone, kes sõnas, et tema arust on selline õnnetus seletamatu.

«Mind üllatas see, mis Barcelonas juhtus. See on täiesti seletamatu ja seda ka tema enda (Alonso- toim.) jaoks,» rääkis Ecclestone õnnetusest, kus Alonso kaotas ühel hetkel oma masina üle kontrolli ja põrutas vastu seina. «Fernando on natuke üllatunud sellest, mis temaga juhtus.»

Õnnetuse põhjuste ümber keerlevad endiselt spekulatsioonid, sest McLareni meeskond on väitnud, et avarii põhjustas tugev tuul, kuid vandenõuteoreetikud on leidnud ohtralt teisi teooriad ning Ecclestone tunnistas, et selline avarii vajab põhjalikumat uurimist.

«McLaren ei taha sellest rääkida, seega ei ole just palju asju, mis me teha saame. Tegelikult on see aga siiski sportlik küsimus ja seega on see võib-olla üks neist asjadest, mida FIA (rahvusvaheline autoliit- toim.) peaks uurima,» lisas Ecclestone.

Kuigi Alonso sai paar päeva pärast õnnetuse toimumist haiglast välja ja arstid kinnitasid, et ta tervis on korras, soovitasid nad hispaanlasel 15. märtsil Austraalias toimuva hooaja avaetapi vahele jätta. Alonso asemel saab McLareni rooli varusõitja Kevin Magnussen ja Alonso ise teatas, et ootab juba pikisilmi hooaja teist etappi, mis sõidetakse 29. märtsil Malaisias.

Endine F1 sarja arst Gary Hartstein kommenteeris aga BBC-le, et kui Alonso peaks eemale jääma ka Malaisia võidusõidust, on olukord oodatust keerulisem. «See oleks kindlasti koht, mis paneks kukalt kratsima. See oleks väga enneolematu - koguni nii enneolematu, et nad (McLareni meeskond- toim.) peaksid midagi selgitama,» teatas Hartstein.

Vaata, milline on Eesti poodides olukord toidu saastatusega

Kuigi Eestis ei ole saastunud toiduga suuri probleeme, võivad siiski üksikud toidugrupid sisaldada rohkem taimekaitsevahendite jääke, kui Euroopa Liidu piirväärtused seda lubavad.

Euroopa Liidu liikmelisuse tõttu on meil kogu toiduahel alates põllumajandussaaduste ja loomade kasvatamisest ning lõpetades jaemüügiga väga kindlalt reguleeritud ja kontrollitud. Ka EL-i välistest riikidest Eestisse toodud toitudest võetakse proove.

«Toidust uuritakse pisteliste kontrollide käigus joogivett ning võimalike keskkonnast tulenevate saasteainete esinemist toidus,» ütles toidu- ja veterinaarameti toiduosakonna peaspetsialist Kadi Padur. Ta lisas, et Euroopa Toiduohutusamet vaatleb saasteainete puhul ka võimalikku vähiriski.

«Juhul, kui toidus sisaldub saasteaineid, sealhulgas näiteks taimekaitsevahendite jääke, piirmääradele vastavalt, on toit ohutu ning ei tohiks avaldada ei akuutset, ega pikaajalist mõju inimeste tervisele,» selgitas Padur.

Tema sõnul kontrollitakse toitu sisalduvate taimekaitsevahendite ning teiste saasteainete kasutamise osas pisteliselt. Laboratoorsete analüüside näol selgitatakse välja, kas nende toksiinide kogused on vastavuses Euroopa Liidu nõuetele. «Üldjuhul vastavad tooted nõuetele ja olulisi probleeme esinenud ei ole. Viimase viie aasta jooksul tuvastati 21 nõuetele mittevastavat toitu, mis kõrvaldati turult,» kinnitas Padur. 

Toidu- ja veterinaaramet võtab Eestis keskmiselt 277 taimekaitsevahendite jääkide proovi aastas, millest 1,5 protsenti ei vasta nõuetele.

Tabelis on 2010.-2014. aastal võetud proovide hulk vastavates toidugruppides, mis ületasid piirnorme. Toidugrupid võivad olla nii Eesti kui ka välismaise päritoluga.

Toidugrupp

Üle lubatud normi proovide arv

Maasikad

5

Brokoli

4

Aprikoos

2

Viinamarjad

2

Tee

2

Riis

2

Oad

1

Spinat

1

Porgand

1

Viinamarjalehed soolvees

1

Kokku

21

2012. ja 2013. aasta andmetele tuginedes läbisid proovid kõige edukamalt imikutoit, piim, kartul, hernes ja kanamunad. Nende toitude puhul tehti kõige enam ka selliseid proove, kus taimekaitsevahendite jääke üldse ei leitud.

Teises tabelis on välja toodud 2010.-2014. aastal analüüsitud taimekaitsevahendite jääkide proovide, lubatud piirnormi ületanud proovide hulk ja nende osakaal vastaval aastal võetud proovidest.  

Aasta

Proovide arv

Üle lubatud normi

Üle lubatud normi %

2010

286

6

2,1%

2011

268

2

0,7%

2012

281

1

0,4%

2013

269

7

2,6%

2014

279

5

1,8%

Kokku

1383

21

1,5%

Keskmine

277

4

1,5%

  

Jaan Akermann sai EMil kuuenda koha

Võrtsjärvel peetud jääpurjetamise DN klassi Euroopa meistrivõistlustel saavutas Jaan Akermann 126 võistleja tugevas konkurentsis 6. koha. Esikümnesse mahtus meie sportlastest veel Vaiko Vooremaa, lõpetades regati 9. tulemusega.

EM-i võistlussõidud toimusid esmaspäeval ja kolmapäeval. Teisipäeval ja neljapäeval sai takistuseks tuulevaikus, tänasel viimasel plaanijärgsel võistluspäeval oli tuult küll piisavalt, kuid kalda lähedale tekkinud pragu muutis jäälemineku ebaturvaliseks ning võistlus otsustati lõppenuks lugeda.

Eestlastest tegi parima tulemuse Jaan Akermann (PJK), kes oma sooritusega väga rahule jäi. «6. koht täiskasvanute EM-il on minu seni parim jääpurjetamise tulemus. Olen käesolevaks hooajaks valmistudes täiendanud oma varustust Ameerika päritolu mastiga, mille abil on jääpurjeka häälestamine muutunud lihtsamaks ja paremini toimivaks,» rääkis Akermann.

«Eriti just kolmapäevaste raskete jääolude juures oli oluline Jüri Šaraškini nõuanne proovida teistsugust mastikanna asendit, mis töötas suurepäraselt. Väga raskel rajal pehme jää oludes olid vajalikud ka erilised uisud ning tahan avaldada suurt tänu Tiit Haagmale, kes laenas mulle võistluseks oma pehme jää uiske. Väga tänulik olen ühtlasi Jüri Šaraškinile, kes samuti mulle pehme jää spetsiaaluiske laenas ning on mind jääpurjetamises viimastel aastatel mentorina palju aidanud,» lisas Akermann.

Varasematel aastatel mitmel korral Euroopa meistriks tulnud Vaiko Vooremaa (KJK) sai keerulistes tingimustes seekord 9. koha.

Tänavu juunioride maailmameistriks tulnud Kevin Grass (SMS) tuli 33. kohale. «Huvitav oli sõita kuldfliidis, kus on palju trügimist ja askeldamist ning peab olema tähelepanelik, et kellegagi kokku ei põrkaks,» sõnas EM-il täiskasvanute seltskonnas tulevikuks häid kogemusi omandanud Grass.

Kuldfliidis võistles ka Hardi Laurits (JK MK), kes sai 35. koha.

Finaalid hõbegrupis seilanutest lõpetas Rene Riim (SMS) regati üldkokkuvõttes 57., Marek Lentsius (JK MK) 60., Jürgen Kukk (JK MK) 66., Karl-Robert Trink (PJK) 82. ja Valdo Pärtel (HJK) 84. tulemusega.

Pronkslaevastikus võistelnutest on Rasmus Maalinna (PJK) saagiks 87. ja Toivo Aardemaal (HJK) 94. koht.

Euroopa meistriks tuli suure eduga poolakas Karol Jablonski kaasmaalase Michal Burczynski ja lätlase Madars Alvikise ees.

Video: NBA mänguõhtu parimaks esituseks kerkis Bullsile võidu toonud vise

Ookeanitaguses korvpalliliigas NBA peeti eile öösel kaks kohtumist ja õhtu parimaks esituseks valiti Chicago Bullsis mängiva E'Twaun Donte Moore'i võiduvise, mis tagas Bullsile 108:105 võidu Oklahoma City Thunderi üle.

Teadlased: nutiseadmetel peaksid olema hoiatused

«Hoiatus! Selle mobiilirakenduse ja nutiseadme kasutamine võib tekitada sõltuvust ning röövida aega teiste tegevuste arvelt». Suurbritannias asuva Derby ülikooli teadlaste hinnangul peaksid nutiseadmed ja nende rakendused just sellist hoiatust kandma.

Teadlaste uuringu tulemused näitavad, et inimesed veedavad nutiseadmetega keskmiselt 3,6 tundi päevast, mis tekitab aga tõsiseid häireid inimestevahelises suhtlemises ning päriseluga hakkama saamises, vahendab ERRi teadusportaal.

Ajakirjas Journal of Cyber Behavior, Psychology and Learning ilmunud artikli kaasautor dr Zaheer Hussain täpsustas, et nutiseadmete tervistkahjustava mõju eest hoiatamist ei peaks võrdlema näiteks sigaretipakkidel või alkoholipudelitel olevaga, ent nutiseadmetega kaasneva terviseriski eest peaks siiski hoiatama.

Tema sõnul võiks näiteks enne järjekordse mobiilimängu allalaadimist ilmuda nutiseadme ekraanile tekst, mis hoiatab, et selle rakenduse allalaadimisel võib juhtuda, et kulutate mängimisele tunde ja jätate unarusse oma muud kohustused.

Jalgpalli otsepilt: Flora võtab vastu uustulnuka Viljandi Tuleviku

Jalgpalli meistriliiga avavoorus kohtuvad Tallinnas Lilleküla kunstmuruväljakul laupäeval kell 16.30 FC Flora ja tänavuseks hooajaks tagsi meistriliigasse kerkinud Viljandi Tulevik. Postimees toob kohtumise otsepildis vaatajateni, ülekannet kommenteerivad Kristjan Jaak Kangur ja Jonas Grauberg.

Enne mängu:

Flora toetajad hoidsid viimase üleminekupäevani hinge kinni, sest pikalt oli lahtine Enar Jäägeri lisandumine. Eile teatas klubi, et Jääger on siiski uuest hooajast kaitseliini tugevdamas. Hooaja eel on meeskonnaga liitunud ka Eesti koondislane Gert Kams, soomlasest ründaja Sakari Tukiainen ning endine Nõmme Kalju poolkaitsja Mihkel Ainsalu, väravavaht Richard Aland ning kaitsja Madis Vihmann. Kaitseväes on aega teenimas Martin Kase ja aasta lõpus koondisedebüüdi teinud Brent Lepistu.

Hooaja eel pakuvad pea alati enam põnevust endiste Esiliiga meeskondade komplekteerimine ning Tulevik kedagi alt ei vedanud. Meeskonnaga on liitunud Jarmo Ahjupera, Joonas Tamm ja Sander Post, kes jalgpallifännidele tutvustamist ei vaja. Eestimaale on tagasi meelitatud väravavaht Martti Puolakainen, kellele pakuvad konkurentsi Rait Oja ning aasta alguses on 17. sünnipäeva tähistanud Karl-Romet Nõmm. Aasta laenulepingu alusel täiendavad koosseisu Ragnar Piir, Karl Ivar Maar ja Erkki Kubber, lisaks tugevdab Tulevikku Gerdo Juhkam.

Mängu eel ja vaheajal esineb TTÜ Puhkpilliorkester. Vaheajal teevad oma etteaste ka FC Flora Dance Teami tüdrukud.

Flora peatreener Norbert Hurt: «Meeskond on oodanud põnevusega, et saaks juba avamängu ära teha ja hooaja rütmi sisse ning loomulikult on igale meeskonnale tähtis hästi alustada. Vastas on hästi sümpaatne meeskond ja mulle väga Viljandi meeldib. Treenerid on seal head ja kollektiiv hästi mõnus. Aivar Lillevere on alati suutnud kaitses meeskonna hästi komplekteerida ning kompaktselt mängima panna. Tuleb peamurdmine, kuidas see lahti muukida. Hea meel on näha Sander Posti oma kodus tagasi, sest Viljandis on häid noori, kellele olla eeskujuks. Usun, et ta teeb kõik selleks, et meil elu raskeks teha. Meie fännid aitasid meid eelmisel aastal väga paljudes mängudes – koos oleme tugevad!»

Flora ründaja Sakari Tukiainen: «Meeskonna hooajaeelsed mängud läksid väga hästi – kaheksa mängu ja kaheksa võitu. Sain viimastes mängudes ka väravaid kirja, aga väravalöömise soov on jätkuvalt väga suur. Meil on väga hea noor võistkond, võidujanuline tiim, kes annab trennides alati maksimumi. Meeskonnavaim on enne hooaja algust kõrgel ja kõik on teineteisele toeks.»

Tuleviku abitreener Raiko Mutle: «Kõigile on ju selge, et sellest tuleb meie jaoks väga raske katsumus. Kuid usun oma mängijatesse ja meeskonda, et oleme võimelised kohe ka positiivselt hooaega alustama. Oluline on see pingutus ja panus, mille meeskond ühiselt mängu paneb. Sest kui anname endast maksimumi ja saame sirge seljaga väljakult lahkuda, siis see ongi meie jaoks hea tulemus.»

Endine florakas, sellest hooajast Tulevikus mängiv Sander Post: «FC Flora on siin mängus selge favoriit. Kindlasti tekivad meil mängu jooksul omad võimalused ja ma olen kindel, et me oleme üllatusvõimelised.»

Ameerika sõdurid esinesid 1. jalaväebrigaadi naistele

Täna tervitasid saabuva naistepäeva puhul 1. jalaväebrigaadi Tapa linnaku naisi Eestis viibiva Ameerika Ühendriikide kompanii neljaliikmeline bänd The Strykers.

«See on meie viis tänada 1. brigaadi tublit naisperet, kes on meile siinviibimise ajal toeks olnud. Õppustelt naastes on just nemad olnud need, kes on meid sooja toiduga kostitanud ja meie päeva paremaks muutnud,» ütles ameeriklaste kompanii 1. rühmas teeniv seersant Randy Colon. 

Seersant Coloni sõnul tekkis kompaniil mõte Tapa linnakus teenivaid naisi lauluga tänada paar nädalat tagasi, seejärel sai ta kompaniiveeblilt ka korralduse üksusest viisipidavad mehed kokku koguda ja bänd moodustada. Nädala pärast oli loodud The Strykers koosseisus seersant Randy Colon ning reamehed Darion Avitia-Johnson, Andrew Pindzola ja Emosi Time.  

«Esimesena liitus reamees Aviatia-Johnson, kes omakorda kutsus kaasa reamees Time'i. Reamees Pindzola leidsime läbi pimeda juhuse, kui kuulsime teda autot laadides ümisemas ja mõtlesime kohe - see vend oskab laulda,» selgitas seersant Colon. 

Ameeriklased esinesid nii Tapa linnaku sööklas kui sõdurikodus ja esitasid naistele kolm laulu: Brian Mcknighti «Back at One», Coldplay «When I Ruled the World» ja Elvis Presley «I Cant Help Falling In Love With You».

Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi 3. eskadroni mehhaniseeritud kompanii saabus Eestisse käesoleva aasta jaanuari teisel poolel ning osalenud nii Scoutspataljoni talvelaagris kui Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud paraadil Narvas.

Video: NBA naljakamate hetkede hulka pääsesid mitmed kummalised apsakad

Korvpalliliiga NBA legend Shaquille O'Neal on oma USAs linastuva spordisaate naljarubriigi «Shaqtin' A Fooli» jaoks taas kokku korjanud viimaste mängude naljakamad juhtumised.

Seekordsesse «Shaqtin' A Fooli» pääsesid New Orleans Pelicansis palliv Ömer Asik, Toronto Raptorsi tagamängija DeMar DeRozan, Washington Wizardsisse kuuluv Otto Porter, Chicago Bullsi mängumees Kirk Hinrich ning New York Knicksi tagamees Aleksei Šved.

Taaramäe pühapäeval algava velotuuri eel: olen natuke häälest ära

Eesti profirattur Rein Taaramäe kirjutas oma Facebooki lehel, et alustab pühapäeval algavat Paris Nice'i velotuuri, kuid pole hetkel kõige paremas vormis.

«Enne starti olen natuke häälest ära, aga ei teagi, kust poolt rohkem, kas moraalselt või füüsiliselt, eelmisel nädalal ei saanud ühelgi päeval miskit erilist trennis teha, sest olin Algarve nädalast lihtsalt koomas ja väsimus istus kontides terve nädala, tavaliselt taastun 2-3 päevaga,» kirjutas Taaramäe.

«Nii ma ootasingi iga päev, et millal ükskord paremaks läheb ja alles selle nädala alguses teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval sain miskit normaalset trennis teha, nii et ära jäi käputäis väga tähtsaid trenne ja viimastel päevadel ma miskit kompenseerima ei hakanud, sest see oleks asja ainult hullemaks teinud, enesetunne oli nüüd trennis siiski normaalne, nii et paanikaks pole põhjust,» selgitas Taaramäe, kes lisas, et Paris Nice'il stardib Astana liidrina Fabio Aru, Taaramäe ülesandeks on velotuuri teises mägisemas pooles talle tuge pakkuda.

Meenutame: mida omal ajal Tallinna Kaubamajas müüdi?

Tallinna Kaubamaja tähistab tänavu oma 55. sünnipäeva. Millised on lugejate muljed omaaegsest Tallinna Kaubamajast? Mida sealt ostsite? Jagage meenutusi kommentaariumis!

Ladõnskaja vaidlustab hääletustulemuse

Ülinapilt riigikogu uuest koosseisust välja jäänud Viktoria Ladõnskaja (IRL) teatas täna, et vaidlustab hääletustulemused.

 

«Just praegu vaatan üle oma dokumenti ja tänase tööpäeva lõpuks ma pean selle (protesti – T.K.) esitama,» ütles Ladõnskaja Postimehele.

Tallinnas Kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital kandideerinud Ladõnskajale sai saatuslikuks kaks valimissedelit. Ühel juhul oli kandidaadinumbrit parandatud. Seadus ei luba sedelil parandusi teha. Teisel sedelil, millega oli Ladõnskajale hääl antud, puudus üks tempel.

Ladõnskajal on mitu põhjust protestiks. Näiteks soovib ta teada, kuidas on võimalik, et hääletuskasti sattus kinnitava pitsatita sedel. «See ei ole valija või minu viga, vaid komisjoni esindaja viga. Miks mina või minu valija peaks sellepärast kannatama?» küsis Ladõnskaja.

Teise rikutud sedeli puhul arvab Ladõnskaja, et kandidaadinumber oli parandatud arusaadavalt. «Valija tahe on selgesti loetav.»

Ka soovib ta nii enda kui ka Sven Sesteri häälte korduvat lugemist. «Tuleb lugeda üle nii minu kui Sveni saak, selleks, et selgitada, mis on see lõplik number. See ei ole Sveni või IRLi vastane kampaania. Ma tahan, et mul oleks oma valijale võimalik selgitada, et tõepoolest kõik on klaar ja ongi selline saatuse viga,» ütles Ladõnskaja.

Veel üleeile ütles Ladõnskaja, et tulemust ei vaidlusta. «Ma pole selline inimene, kes hakkab süüdistama või õigustama. Tulemus on selline nagu see on. Ma ei hakka midagi vaidlustama,» sõnas Ladõnskaja Postimehele.

Esialgu oli valimiskomisjoni veebilehel info, et Ladõnskaja sai 1395 häält ja pääses riigikokku. Pärast häälte teistkordset ülelugemist tunnistati kaks sedelit kehtetuks ning Ladõnskaja asemel sai riigikokku Sester, kellel on nüüd üks hääl rohkem. Ka võrdse häälte arvu korral oleks riigikokku pääsenud Sester, sest ta oli erakonna üldnimekirjas tunduvalt kõrgemal kohal kui Ladõnskaja.

Pärast häälte korduslugemise lõppu jäi Ladõnskaja tulemuseks 1393, Sesteril aga 1394 häält. Seega pääseb järgmisesse riigikokku Sester ning Ladõnskaja jääb sama valimisringkonna esimeseks asendusliikmeks.

Galerii: valiti 2014. aasta parim pressifoto

Ajalehtede liidu ja pressifotograafide liidu žürii kuulutas täna välja 2014. aasta parimad fotod neljas kategoorias, nende hulgast valiti ka parim pressifoto, mille autor on Dmitri Kotjuh. Ühes parimate fotote väljakuulutamisega avati Viru keskuses ka Eesti Pressifoto näitus.

2014. aasta parimaks pressi- ja spordifotoks valiti Dmitri Kotjuhi (Järva Teataja) foto. Ambla SK suusalapsed igatsevad vihmasel Vallimäel lund. Seni, kuni kodukant nende nõudmistele tummaks jääb, sõidavad nad lumeotsinguil Soome ning Pärnu- ja Valgamaa vahet.

Parima uudisfoto tiitli pälvis Margus Ansu (Tartu Postimees) foto. 27. oktoobril vapustas Eestit koolitulistamine Viljandi Paalalinna koolis. Järgmisel päeval selgitasid õpetajad juhtunut õpilastele klassijuhatajatunnis. Kaetud akende taga on klassiruum, milles toimus tulistamine.

Parimaks olemusfotoks pidas žürii Priit Simsoni (Eesti Päevaleht) fotot. Afganistanis Camp Bastionis tõmmati 2014. aastal otsad kokku. Lõppes eestlaste kümneaastane missioon. Võõrsile jättis elu üheksa ja vigastatult naasis 90 meie sõjameest.

Parima portreefoto autoriks on Renee Altrov (Müürileht). 

 

Žüriisse kuulusid Postimehe vastutav väljaandja Mart Luik, fotoajakirja Positiiv dokumentaal- ja portreefoto toimetaja Annika Haas, ETV toimetaja Rasmus Kagge, Soome fotoajakirja Photo Raw Magazine peatoimetaja Hannamari Shakya, agentuuri AP Venemaa fotograaf ja fototoimetaja Ivan Sekretarev.

Elmo Nüganen astub üle hulga aja Linnateatris näitlejana üles

Tallinna Linnateatris esietendub sel laupäeval, 7. märtsil  argipoeetiline draama «Sügise unenägu» Elmo Nüganeniga peaosas.

Madis Kalmeti käe alt jõuab lavale tänapäeva ühe erilisima näitekirjaniku, norralase Jon Fosse argipoeetiline draama «Sügise unenägu». Mängivad Elisabet Reinsalu, Epp Eespäev, Aleksander Eelmaa ja Piret Kalda ning üle 9 aasta astub näitlejana Linnateatri lavalaudadele ka Elmo Nüganen. 

«Sügise unenägu» on sissevaade ühe mehe saatusesse, kirja panduna Jon Fossele omases poeetilises ja lakoonilises, kuid elulähedases laadis.  1999. aastal kirjutatud teos on autori sõnul tema kõige olemuslikum näidend, mille peategelases väljendub tema alter ego.

Mitmeid kaasaegsete autorite näidendeid lavastanud Madis Kalmetit võlus Fosse puhul kirjutamislaad. «Mõtete esitluslaad, poeetilisus ja minimalistlikkus ehk lakoonilisus on põhimõisted, mis Fosse puhul esimesena pähe tulevad,» iseloomustab lavastaja teksti, millega proovisaalis töötatakse.  «Ta kirjutab draamat nagu poeesiat, aga draama ja poeesia on iseenesest vastandlikud žanrid. Kui räägime poeesiast, siis eeldame teatud luulelist, kõrgendatud vormi. Fosse kirjutab realistlikult mõjuvat näidendit, aga väljenduse laad on poeetiline. Võiks öelda: see on argipoeesia, argipoeetiline draama. Samas on tema keel ja sõnad maagilised.»

Jon Fosse ise on öelnud, et tema tekstide lugemisel on tähtsam tegelaste sõnadest ja mõtetest see, mida nad välja ütlemata jätavad. Intervjuus veebilehele theatre-contemporain.net iseloomustas Fosse, kelle tekste on oma rütmilisuse tõttu muusikaga võrreldud, oma kirjutamislaadi järgmiselt: «Minu jaoks on vaikus nagu taustalõuend ja sõnad on väikesed jooned valgel vaikusekangal. /---/ Nagu iga noot, peab ka iga sõna leidma oma täpse koha, et tervikteos saaks sündida. Neil on tähendus ainult terviku elementidena. Ainult tervik kannab endas niinimetatud hinge.»

Jon Fosse (s. 1959) on hetkel tuntuim norra näitekirjanik, prosaist ja luuletaja, kelle tekste on tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde. Fosse on pälvinud mainekaid autasusid, muuhulgas Ibseni Preemia (2010) ja Euroopa Kirjandusauhinna (2014). 2011. aastal andis Norra kuningas tema alalisse käsutusse Oslo kuningapalee territooriumil asuva maja nimega Grotten, mis on valitseja traditsiooniline tunnustus inimestele, kes on andnud eriliselt särava panuse norra kultuuriellu. «Sügise unenägu» on esimene Jon Fosse näidend, mis Tallinna Linnateatris esietendub. 

Lavastuse kunstnik on Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Neeme Jõe ja muusikaline kujundaja Arbo Maran. Näidendi on tõlkinud Eha Vain. 

 

 

Eestis katsetatakse uut olümpiaala

Rahvusvaheline Curlingu Föderatsioon katsetab Tallinnas, Tondiraba jäähallis uut potentsiaalset olümpiadistsipliini – segapaaride curlingut.

Rahvusvaheline Curlingu Föderatsioon esitas segapaaride curlingu 2018. aasta taliolümpiamängude uueks kandidaatalaks ning suure tõenäosusega võib segapaaris-curlingut näha juba Pyeongchangi olümpial. 

Kui klassikalises curlingu võistkonnas on neli liiget, kas mehed või naised, siis segavõistkondade puhul on korraga jääl  üks mees ja üks naine. «Segapaaride curlingut katsetab rahvusvaheline alaliit Tallinnas toimuva juunioride MMi raames. Tondiraba jäähallis võistlevad segapaarides juunioride maailmameistrivõistluste osalejad,» selgitas Eesti Curlingu Liidu president Fred Randver.

Randver kutsus kõiki huvilisi Tondiraba jäähalli segapaaride curlingut vaatama ja sportlastele kaasa elama. «Kahekesi mängides peavad mängijate visked olema täpsemad ja strateegia veelgi paremini läbimõeldud. Ka koostöö väljakul on äärmiselt oluline,» sõnas Randver. Tänu Rahvusvahelise Curlingu Föderatsiooni toetusele on pealtvaatajatele curlingu võistlustele sissepääs tasuta.

Lisaks segapaaride curlingule saab laupäeval ja pühapäeval kaasa elada juunioride MMi poolfinaal- ja finaalmängudele. Maailma parimad nais- ja meesjuunioride võistkonnad selguvad Tondiraba jäähallis 8. märtsil.

Jalgpalliklubide kaptenid kirjutavad alla ausa mängu plaadile

Täna ja homme peetavatel jalgpalli Eesti meistriliiga avavooru kohtumistel on erilise tähelepanu all aus mäng. Kõigi matšide eel toimub vastav tseremoonia, mille käigus meeskondade kaptenid allkirjastavad ausa mängu plaadi.

«Spordis ei ole kohta ebaausatel võtetel ja kihlveopettustel. Jalgpalliliit, klubid ja mängijad on pannud seljad kokku, et üheskoos seista ausa mängu eest. Selle märgiks kirjutavad meeskondade kaptenid alla ausa mängu plaadile, mille sõnum on lihtne: minu mäng on aus mäng,» selgitas Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei.

«Oleme kihlveopettustega tulemuslikult võidelnud ja tõrjunud valemängijad liigast välja. Meie aktiivne tegevus ning koostöö klubide, UEFA, FIFA, Sportradari ja õiguskaitseorganitega on selle aluseks. Samuti jalgpalliliidu ennetusprogramm, kus harime ala juures tegutsevaid inimesi – oluline on teadvustada ohte ja nendele selgelt vastu seista,» selgitas Rei.

«Kihlveopettused on maailma spordi suurim probleem, mis puudutab kõiki spordialasid ja millega peavad võitlema kõik spordiorganisatsioonid ühiselt,» lisas jalgpalliliidu peasekretär..

Galerii: kuulus helilooja Yann Tiersen lummas helidega Rock Cafe publiku

Neljapäeval, 5. märtsil astus meeleoluka live'iga Rock Cafes üles helilooja ja multiinstrumentalist Yann Tiersen. Külalisesinejaks oli ühe-naise-bänd Tiny Feet. 

Prantsuse muusik ja helilooja Yann Tiersen on eelkõige tuntud kultusfilmide “Amélie” (2001) ning “Good Bye, Lenin!” (2003) melanhoolse, eksperimentaalse ja raskesti kategoriseeritava filmimuusika autorina.

Tänaseks päevaks on Yann Tiersen väga edukalt loonud filmimuusikat, teinud koostööd erinevate artistidega ning salvestanud stuudioalbumeid.

Heliloojaks ta end ise nimetada ei luba, kuid tema looming on tihtipeale olnud sobivaks helitaustaks erinevatele filmidele. Tuntuimad neist on kindlasti “Amélie” (2001) ning “Good Bye, Lenin!” (2003).

Stuudioalbumeid on ta välja andnud kokku kaheksa, värskeim ilmus aastal 2014 ja kannab pealkirja “∞” (Infinity).  Kogu tema muusikat läbib mitmekesine instrumentide kasutus ning tihtipeale tekitab mees helisid väga ootamatute esemete kaasabil.

Vaata galeriist, kuidas kuulus muusik Rock Cafes fänne võlus!

Valler täitis eesmärgi ja jooksis EMil isikliku rekordi

Prahas jätkuval kergejõustiku sise-EMil tegi hea etteaste Raimond Valler, kes püsitatas 800 m jooksus isikliku rekordi 1.50,08. Varasem tippmark paranes nelja sajandiku võrra.

Ühtlasi täitis Valler enne võistlust püstitatud eesmärgi. «Ega ma mingeid piire seadma endale ei hakka. Kui kiire jooks tuleb, siis võiks loota isiklikku rekordit,» ütles ta eelmisel nädalal Jooksuportaalile.

Kuuendas eeljooksus andis see tulemus Vallerile neljanda koha, lõppkokkuvõttes jäi noormees oma EMi debüüdil jagama 23. kohta.

Uuring: kolesterooli pärast ei pea enam muretsema

Ameerikas toidujuhiste kokkupanemiseks avaldatud uuringust selgus, et toidus sisalduv kolesterool ei olegi enam nii ohtlik.

Iga viie aasta tagant avaldab Ameerika Ühendriikide tervishoiu- ja teenindusministeerium koostöös põllumajandusministeeriumiga ameeriklastele toitumisjuhendi, millel on Ameerikas üsna laiaulatuslik mõju, vahendab CNN.

2010. aastal avaldatud toitumisjuhendi kõige tähtsamad soovitused olid seotud kalorite balansseerimise, teatud toitude, nagu värskete puuviljade propageerimise ja ka kolesterooli sisaldavate toitude vähendamisega inimeste menüüs. Seekordne toitumisjuhendi koostamiseks tehtud teaduslik uuring aga leiab, et kolesterooli kui toitaine ületarbimise pärast ei tasu muretseda.

Uuringu viis enne toidujuhiste avaldamist läbi vastav 14 terviseeksperdist koosnev nõuandekomitee. Teadustöös seisabki, et kui eelnevalt oli kolesterooli soovituslik piirmäär 300mg päevas, siis 2015. aastal sellist soovitust juhistest enam ei leia, sest ükski olemasolev tõend ei näita, et toiduga tarbitav kolesterool valmistaks põhjust muretsemiseks.

Ameerika toitumisspetsialistid on see aga tagajalgadele ajanud, sest aastaid on kolesterooli peetud ohtlikuks toitaineks ja seda on rõhutatud ka eelnevates toidujuhistes.

Arstide sõnul on aga muutus tingitud sellest, et ameeriklased peavad mõtlema rohkem täisväärtusliku menüü peale tervikuna, mitte ainult küllastunud rasvade ja kolesterooli tarbimise piiramisele. Lisaks tulevat ühe arsti sõnul ainult 15 protsenti veres ringlevast kolesteroolist söögist, ülejäänud 85 protsenti tuleb maksast.

Ameerikas on ülekaalulisus endiselt väga suureks probleemiks, eriti laste ja noorte seas ja sel aastal avaldatava toidujuhiste raportiga loodetakse seda probleemi veidi parandada.

Reformierakonna fraktsioon pöördus Kõlvarti toetuse küsimuses kaposse

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon pöördus kaitsepolitseiameti poole, et saada õiguslik hinnang olukorrale, kus Tallinna linn maksab toetust abilinnapea Mihhail Kõlvartile treeneritöö eest.

 

 

«Sportlaste ja nende treenerite toetamine on kahtlemata tänuväärt tegevus,» ütles Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak pressiesindaja vahendusel. «Küll aga tekib küsimusi siis, kui üheks toetuse saajaks on vastava haldusala abilinnapea.» 

Pillaku sõnul pöörduti seetõttu kaitsepolitseiameti poole, et saada selgus, kas antud juhul on korrektselt tegutsetud või võib tegemist olla korruptsioonijuhtumiga. «Ootame huviga kaitsepolitsei seisukohta selles küsimuses ning tegutseme vastavalt sellele,» lisas ta.

Kõlvart ise taolise süüdistusega päri ei ole. «Olen Tallinna Linnavolikogu liikmele Õnne Pillakule vaid tänulik, et ta sellise huvitava, küll aga enam mitte originaalse viisiga mulle tähelepanu pööras. Samas linnavolikogu liikmena peaks ta aga olema kursis Tallinna linna õigusaktidega,» märkis ta pressiteate vahendusel.

«Noorte sportlaste premeerimine on sihtotstarbelise lepinguga noortele sportlastele toetuse eraldamine ning toetust on lubatud kasutada ainult võistlustel osalemiseks, spordiinventari ja varustuse soetamiseks ning meditsiinikulutusteks. Rõhutan, et raha laekub spordiklubile, mitte sportlastele ega treenerile nagu meedias väidati,» selgitas Kõlvart. 

Kõlvart märgib Tallinna linna pressiteenistuse vahendusel ka seda, et kulutuste kohta tuleb esitada detailne aruanne koos kulu- ja maksedokumentidega ning toetuse andmise eesmärgiks on tunnustada ja premeerida parimaid Tallinna 15–23-aastaseid noorsportlasi, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinn ja kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi tiitlivõistlustel või teistel suurtel rahvusvahelistel üritustel.

Sel aastal premeeriti 27 noorsportlast ja üht meeskonda. Kogusumma oli 14 550 eurot, toetusi eraldati suuruses 200 kuni 1500 eurot. Otsuse langetab üks kord aastas komisjon, kuhu kuuluvad ka EOK täitevkomitee liikmed. Vladislav Žarovile eraldati 500 eurot ja Nikita Tšistjakovile 300 eurot, märgitakse pressiteates.

Kõlvart tunnistas, et on küll Vladislav Žarovi ja Nikita Tšistjakovi treener, kuid nende valimine parimaks Tallinna sportlaseks ja premeerimiseks põhines nende sportlikel saavutustel ja ei millelgi muul. «Eelnimetatud noored sportlased saavutasid 2014. aastal taekwondo juunioride maailmameistrivõistlustel medalikoha nii individuaal kui ka meeskonnakahevõistluses. Mul on siiralt kahju, et meedia sellise teemapüstituse ja käsitlusega seatakse justkui kahtluse alla noorte sportlaste saavutused ja nende pingutused.»

Teivashüppe maailmarekordimees oli EMil lähedal põrumisele

Prahas toimuval kergejõustiku sise-EMil mängis poolehoidjate närvidega teivashüppaja Renaud Lavillenie, kes ületas kvalifikatsioonivõistlusel algkõrguse alles kolmandal katsel.

Lavillenie valis ainsa mehena algkõrguseks 5.70 ning oli lähedal täielikule fiaskole. Pärast kahte ebaõnnestumist võttis maailmarekordimees end siiski kokku ning ületas kõrguse kolmandal katsel. Ühtlasi pääses ta selle hüppega ka finaali kaheksa parema hulka. Hästi läks ka Renaud Lavillenie’ nooremal vennal Valentine’il, kes ületas 5.60 ja pääses samuti finaali.

Veiko Kriisk sai kirja 5.05 ning jäio jagama 20. kohta.

Kriisk ei suutnud Praha EMil end ületada

Prahas jätkuval kergejõustiku sise-EMil oli täna esimese eestlasena stardis teivashüppaja Veiko Kriisk, kes sai kirja tulemuse 5.05. Tänavustel Eesti meistrivõistlustel ületas Kriisk 5.30.

Prahas ületas Kriisk algkõrguse 5.05 teisel katsel, kuid kõrguse 5.25 ajas 26-aastane eestlane kolmel korral maha. Kriisk jäi lõpuks koos slovaki Jan Zmorakiga jagama 20. kohta. Eestlase ja slovaki selja taha jäävad kolm sportlast, kellel ei õnnestunud ületada algkõrgust.

Keskerakond põlgas värske kangelase lähiminevikus ära

Kõigest poolteist aastat tagasi põlgas Keskerakond ära äsjastel valimistel üheks tema kangelaseks tõusnud Konju kitsefarmi omaniku Martin Repinski ja heitis ta oma ridadest välja. Pärast eile avaldatud Põhjaranniku artiklit aga võttis erakond mehe taas oma ridadesse.

Nüüd 1556 idavirulase häälega riigikogusse valitud Repinskile ei andestanud Keskerakond tookord, et noormees kandideeris 2013. aasta kohalikel valimistel Illuka vallas valimisliidus Koduvald, kirjutab Põhjarannik. Samas omavalitsuses konkureeris ka Keskerakond, kus nimekirjas oli vaid üks kandidaat.

Ka äriregister kinnitab, et 2004. aastal sügisel Keskerakonda astunud Repinski ei ole alates üle-eelmise aasta 9. oktoobrist enam selle partei liige.

Repinski rääkis eile Põhjarannikule, et ei näinud tookord mõtet Illukal Keskerakonna nimekirjas kandideerida. «Keskerakonnal ei olnud seal piisavalt inimesi, et valimistel edu saavutada. Teiseks ei tahtnud ma hakata konkureerima valimisliidus olevate inimestega, kellega ma olin teinud päevast päeva koostööd ning kes ei teinud minu meelest midagi valesti,» rääkis Repinski.  «Püüdsin seda selgitada ka Keskerakonnale, aga tookord leiti, et teistele õpetuseks tuleb minusugused siiski välja heita.»

Pärast Põhjaranniku artikli ilmumist võttis Keskerakond aga Repinski taas oma liikmeks. Äriregistri andmetel on ta liige 6. märtsi seisuga.

Terviseamet: vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu on alanud väga hästi

Alates eelmise aasta juulist on rotaviirusnakkuse vastu vaktsineeritud rohkem kui 5000 imikut.

Rotaviirusnakkuse vastane vaktsineerimine lisati uude riiklikusse immuniseerimiskavasse 1. juulist 2014. Poole aasta jooksul vaktsineerisid perearstid ägedat kõhulahtisust ja oksendamist põhjustava rotaviirusnakkuse vastu 5174 last. Möödunud aastal sündis statistikaameti andmetel Eestis kokku 13 700 last.

«Võime öelda, et vaktsineerimine on alanud väga hästi,» ütles terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri.

Mullu väljastati perearstidele 23 310 vaktsiini doosi, tänavu on väljastatud 7 270  doosi. «Kuna tegemist on kolme annusena manustatava vaktsiiniga, siis on ka väljastatud vaktsiinikogused asjakohased, sest perearstidel peab olema alati ka väikene varu,» ütles Saluri.

Rotaviirusnakkuse vastu saab vaktsineerida kuue esimese elukuu jooksul. Lapsi vaktsineeritakse kolmes etapis, 2, 3 ja 4,5 kuu vanuselt. Vaktsiin on suukaudne ning seega on vaktsineerimine väga lihtne.

Rotaviirusnakkuse tekitajaks on rotaviirus, mis säilib hästi väliskeskkonnas ja on väga nakkav. Seetõttu on haigus väga sage ja laialt levinud.

Nakatuda võib kokkupuutel haige inimese rooja ja oksemassidega ning nendega saastunud esemete ja pindadega või viirustega saastunud toidu ja vee söömisel-joomisel.

Haigus algab palaviku, kõhuvalu, oksendamise ja järsku tekkiva vesise kõhulahtisusega. Väikelastel võib kiiresti kujuneda ohtlik vedelikuvaegus, mille tõttu vajavad just väikelapsed tihti haiglaravi.

Rotaviirusevastane vaktsineerimine hoiab ära rotaviirusnakkuse puhanguid väikelaste kollektiivides ja vähendab haiglaravi.

Rajatraktorile otsa sõitnud Bianchi pole endiselt teadvusele tulnud

Oktoobris vormel-1 Jaapani GP-etapil rajatraktorile otsa sõitnud Jules Bianchi pole viis kuud pärast rasket õnnetust endiselt veel teadvusele tulnud.

Raskeid peavigastusi saanud Bianchi viidi novembris Jaapanist Prantsusmaale ning ajakirja Bild andmetel pole 25-aastane prantslane senini veel teadvusele ärganud ja mehe tervislik seisund pole paremaks läinud, vahendab ERR Sport.

Bianchi sattus õnnetusse möödunud aasta Jaapani etapil, kui kaotas sõidu lõppfaasis vihmaste olude tõttu oma masina üle kontrolli ning sõitis otsa rajatraktorile, mis oli ära vedamas Bianchi konkurendi Adrian Sutili masinat.

Venemaa soovib Google´ilt ja Apple´ilt rohkem maksuraha

Venemaa võimud soovivad hakata seadusemuudatuste abil survestama riigis tegutsevaid välismaiseid tehnoloogiafirmasid, et suurendada nende tasutavaid maksusummasid, kirjutab Gigaom.com viitega Vedomostile.

Venemaa võimud on kõrva taha pannud Euroopa Liidus hiljuti toimunud muudatused, mille järgi peavad digitaalteenuste tootjad maksma makse lähtuvalt klientide asukohast, mitte teenust tootva ettevõtte asukohast. Selline muudatus viidi sisse eesmärgiga tõkestada suurte tehnoloogiafirmade Euroopa Liidus tekitatud käibe suunamist läbi madala maksumääraga riikide nagu Luxembourg. Varasem praktika tähendas seda, et paljudes Euroopa riikides, kus nende firmade digitaalteenuseid tarbitakse, makse vastav ettevõte selle pealt ei maksa või on maksustamisele minevad summad võrreldes reaalse teenuse tarbimisega naeruväärselt väikesed.

Venemaal on sama probleem - näiteks Apple´i platvormide sisu ja rakendusi müüakse välismaiste ettevõtete vahendusel, mis tähendab, et Venemaa selle pealt maksutulu ei saa. Google maksis 2013. aastal riigis aga näiteks ainult 8 miljonit dollarit makse.

Välismaiste ettevõtete maksupihtide vahele võtmise initsiaatoriks on Vladimir Putini abi ja varasem kommunikatsiooniminister Igor Štšegolev. Praegu on võimalikud seadusemuudatused küll veel läbirääkimiste ja diskussiooni staadiumis, kuid tundub, et Lääne tehnoloogiafirmadel on lisaks tulevastele venelasi puudutavate andmete hoiustamise geograafiliste asukohtade piirangutele ootamas järjekordne probleem.

Rõivas: nelja erakonna kõnelustel on põhjust olla ambitsioonikas

Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ütles täna pärast esimest võimukonsultatsioonide vooru, et kui kõnelusi peavad neli erakonda, kel ühtekokku on parlamendis kahekolmandikuline enamus, siis on põhjust olla ambitsioonikas.

Rõivas ütles ajakirjanikele, et täna arutasid nelja erakonna esindajad peamiselt töökorralduslikke küsimusi. Tema sõnul jõuti üsna kiiresti üksmeelele, et on põhjust olla ambitsioonikas, mistõttu ei liiguta kohe konkreetsete teemavaldkondade juurde, vaid alustatakse sellest, et sõnastatakse kõige olulisemad probleemid, mis vajavad lahendust.

Rõivase sõnul soovivad erakonnad sihtida kõrgele ja seada eesmärgiks nii reformide elluviimist kui põhimõtteliste muudatuste tegemist ühes või teises eluvaldkonnas. «See, kui on parlamendis tugev enamus, aitab kindlasti kaasa sellele, et võtta ette ka suuremaid asju,» ütles ta. Nelja erakonna konsultatsioonid jätkuvad laupäeval.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Urmas Reinsalu nimetas esimest kohtumist meeldivaks ja konstruktiivseks ning kinnitas, et erakond suhtub kõnelustesse tõsiselt ja usub, et need kulgevad asjalikus ja koostöövalmis õhkkonnas.

Reinsalu sõnul oli oluline, et valimised võitnud erakonna juht väljendas selgelt oma soovi, et valitsus moodustataks tugevana neljast partnerist. Tema sõnul peab valitsus olema tugev, teovõimeline ja agendaga, et suuta ühiskonnas ellu viia positiivseid muutusi ja reforme.

Seetõttu toetas ta ka plaani alustada põhiprobleemide sõnastamisest ja seejärel otsida nende lahendamiseks ühisosa. «Leppisime kokku, et me kaasame ka eksperte nendele probleemipüstitustele ühiste lahenduste otsimiseks,» lisas Reinsalu.

Sama meelt oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Sven Mikser, kelle sõnul näitasid nii valimistulemus kui valimiseelsed debatid tellimust põhimõtteliste reformide järele. «Seetõttu selline lähenemine, et alustada suurte probleemide defineerimisest ja püüda leida ühisosa, kuidas need suured probleemid lahendada või vähemalt leevendada, oleks päris hea viis, kuidas koalitsioonileppe sünnini võiks jõuda,» märkis ta.

Paljude osalistega kõnelustel ongi tema sõnul küsimus selles, kas otsitakse minimaalset ühisosa – kusjuures mida rohkem osalisi, seda lahjem lepe saab – või ollakse valmis tegema suuri asju. «Kui me läheme niimoodi, et igaühel on käes punane pliiats, millega saab kõik ebameeldiva maha tõmmata, siis jääb järele väga vähe. See kindlasti peegeldab suurt konsensust, aga siiski ei pruugi olla ülearu ambitsioonikas,» ütles ta.

Mikser avaldas lootust, et praegused partnerid tõusevad kõik oma kitsastest valimisprogrammidest kõrgemale ja püüavad mõned probleemid ära lahendada. «Siis võib sellest tegelikult tulla suure häälteenamuse toel päris hea valitsus,» ütles ta.

Erakondadel on tema sõnul nii teemasid, kus ühisosa on loomulikuna juba olemas, kui ka neid, kus ühisosa leidmiseks, kirjapanekuks ja elluviimiseks tuleb märkimisväärselt pingutada. «Täna oli päris kirglik mõttevahetus kohati, sündsuse piirest ei väljunud. Ma usun, et nii läheb ka edasi,» märkis Mikser.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel kinnitas ajakirjanikele, et täna pole erakonnal mingit põhjust edasiminekust taganeda, sest ükski neist olulistest probleemidest, millele erakond on juhtinud tähelepanu, pole lahenenud. «Täpsemalt saab anda hinnanguid siis, kui me sisuliste probleemide lahkamise juurde läheme,» ütles ta.

Rõivas lisas, et algusest peale on võetud eesmärk, et laua taga oleks neli võrdset partnerit, kellest igaüks saaks koalitsioonileppesse endale kõige olulisemad probleemipüstitused, ning et keegi ei tunneks ennast vähem tähtsana. «Eeldused positiivseks koostööks on olemas, aga praegu me oleme ikka veel väga-väga alguses ja sisuliste, keeruliste teemade juurde me alles jõuame,» ütles ta.

Nelja erakonna võimuliidul oleks uues riigikogus 67 häält, kuid rohkem kui 51 häält omava võimuliidu saaksid kokku panna ka kolm erakonda. Reformierakonna, SDE ja IRLi koalitsioonil oleks 59, Reformierakonna, SDE ja Vabaerakonna koalitsioonil 53 ning Reformierakonna, IRLi ja Vabaerakonna liidul 52 kohta.

Marek Niit jäi EMil poolfinaali ukse taha

Prahas jätkuval kergejõustiku sise-EMil jäi Marek Niidu laeks 400 m jooksu eelring. Neljandas eeljooksus sai Niit ajaga 47,79 viienda koha ning poolfinaali ta ei pääsenud. Niidu lõppkohaks EMil jäi 23.

Niidu eeljooksust läksid edasi Donald Blair-Sanford 46,81ga ning Rafal Omelko, kes sai kirja 46,95. Eestlasel tekkis raskusi juba distantsi esimesel poolel ning teisele ringile läks Niit viimaselt kohalt. Ühe koha võrra õnnestus mehel veel tõusta, kuid enamaks täna jõudu ei jätkunud.

Moerevolutsioon kaotas päästjate riietelt punase värvi

Päästeameti ridades puhuvad sel kevadel uued moetuuled: enam ei leia päästeametnike seljast tuttavaid punaseid päästekirjadega jopesid, uuteks tööriietuse põhivärvideks on must, sinine ja hall.

Põhjuseks, miks ametnikud uue riietuse saavad võib tuua selle, et vana eririietus oli pärit sajandivahetusest ja seetõttu ei vastanud see enam asutuse tänapäevastele soovidele.

Eririietuse väljatöötamise juures olnud spetsialist Peeter Kuhi ütles, et samuti on uus vorm funktsionaalsem. Alates 2012 on Päästeamet üks asutus. Senini oli iga regiooni keskus kui eraldiseisev asutus, 2012 elluviidud tsentraliseerimise käigus liideti keskused Päästeameti alla.  See on ka põhjus, miks sooviti kasutusele võtta ühtne eririietus. Varasemalt soetas iga regiooni päästekeskus oma riietuse ise ning pilt päästeametnikest oli maakonniti erinev. Selline kirju pilt tekitas segadust nii ametnikes endis kui ka koostööpartnerites. Ühtlase pildi saamiseks oli vaja riietus standardiseerida, mille tulemusel tekiks kindel ja ühtlane kvaliteet ning välimus.

Alates aasta algusest on Päästeamet hakanud väljastama päästeametnikele uusi rõivad. Riided hakkavad asendava seniseid siniseid vaheriideid ning tänavapildist tuttavaid punaseid päästekirjadega jopesid.

Vaata videosid, kus uut eririietust demonstreerib Järvamaa päästepiirkonna juhataja Janar Kärner. Vana tööriietuse meenutuseks on juures ka videod (vt, kuidas eristada õiget päästeametnikku libainspektorist) Kärnerist ja Järvamaa ennetajast Marju Tamsalust.

Hiireviu otsib nime

Ornitoloogiaühingu hinnangul võib peagi rännata Eestisse hiireviu, kellel pole aga nime.

Üks tänavustest aasta lindudest, hiireviu, on varustatud jälgimisseadmega. Praegu asub lind Lõuna-Saksamaal Müncheni lähistel ja ei ole veel kevadrännet alustanud. Peagi võib see juhtuda ja siis saame teda loodetavasti jälgida nii rände kui pesitsuse ajal rändekaardil. On põhjust loota, et jälgitav hiireviu rändab Eestisse ja pesitseb siin. Aga sel hiireviul pole nime.

Ühing kuulutab välja konkursi jälgitavale hiireviule nime leidmiseks. Sobilikke hiireviu isaslinnu nimesid saab pakkuda viuaasta kodulehel www.eoy.ee/viu kuni 15. märtsini. Pakutud nimede seast valib viuaasta meeskond parima.

Praegu veel nimetu hiireviuga saab tutvuda rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf

Eesti võrkpallur sai Ameerikas kõrge tunnustuse

Houstoni ülikooli võrkpallinaiskonnas mängiv Kadi Kullerkann nimetati American Athletic Conference’i ametnike poolt möödunud hooajal oma konverentsi parimaks naissportlaseks.

Keila võrkpallikoolist välja kasvanud Kullerkannile anti üle 4000 dollari suurune auhinnaraha. Möödunud hooajal tegi ta kaasa kõigis 32 mängus ning puudus terve aasta peale vaid ühest geimist. Kokku tõi ta oma naiskonnale hooaja jooksul 686,5 punkti. Houstoni ülikooli ajaloos on rohkemate punktideni jõudnud vaid kaks võrkpallurit.

Kullerkann lõpetab mais bakalauruseõppe digitaalse meedia erialal.  

Emajõgi saab jupi uut kaldapiiret

Kaarsilla ja Võidu silla vaheline kaldapiire, mille linlased valisid välja mullusel kaasava eelarve hääletusel, peaks valmis saama suve jooksul.

Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnal on praeguseks kaldapiirde lahendus leitud ja ees seisab riigihange piirde ehitaja leidmiseks. Kui kõik läheb plaanipärastelt, saab uus kaldapiire suve jooksul valmis, kinnitas linnavalitsus oma teates.

Lahenduse autoriks on arhitektuuri ja ehituse osakonna arhitekt Anna-Liisa Unt, kes oli ka Emajõe vasakkaldale 2011. aastal rajatud Võidu ja Turu silla vahelise kaldakindlustuse ja -platvormide üks autoreid. Piire meenutab oma välimuselt Oeconomicumi taha jääva vaateplatvormi omi.

Arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Tõnis Arjuse sõnul saab kaasava eelarve 70 000 euro eest rajada piirde Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele vanalinnapoolsele kaldale. «Lahendusega taotlesime, et see oleks piisavalt turvaline ja vastupidav ning välimuselt ühelt poolt ajatu, kuid samas haakuks nii kaasaegse kui ka ajaloolise kontekstiga,» selgitas ta. Osakonnajuhataja sõnul saab  tulevikus samasugust või edasi arendatud lahendust kasutada ka mujal Emajõe ääres.

Piirded on kavandatud tsingitud kanttorust, mis värvitakse tumedaks, et need sobiksid kokku Võidu silla piiretega. Lisaks saab käsipuu valgustuse ning paigaldatakse ka paar redelit, et rumalusest või õnnetu juhuse läbi jõkke sattunud saaksid neid pidi jõest välja ronida.

Oktoobris 2014 toimunud Tartu kaasava eelarve hääletamisel valisid tartlased võiduideedeks kõnniteede äärekivide korrastamise ja Emajõe kaldapiirde uuendamise ideed.  Mõlema idee jaoks on 2015. aasta eelarvesse kavandatud 70 000 eurot.

Galerii: Samuel Koppeli lühikava iluuisutamise MMil

Tallinnas toimuval iluuisutamise juunioride MMil sõidetakse täna noormeeste lühikava ning eestlane Samuel Koppel on oma esituse juba teinud. Koppel teenis kohtunikelt 41.53 punkti ning hoiab hetkel neljandat kohta. Lühikava on esitanud seitse uisutajat.

Viis nippi, kuidas toidupoes vähem kulutada

Toidupoes käies teevad paljud emotsionaalseid oste, mis kergitavad summat poetšekil. Mõne lihtsa nipi abil saab seda vältida. 

Tihti kulutame toidupoes käies oodatust rohkem raha. Huffington Post toob välja viis nippi, kuidas toitu ostes raha kokku hoida.

Ostude nimekiri

Ilma nimekirjata poes käies on suurem võimalus, et inimene teeb impulsiivseid oste ja paneb korvi asju, mida tal tegelikult vaja ei lähe. Mõistlik on enne poes käiku läbi mõelda ja kirja panna, mida konkreetselt vaja läheb, et mitte raisata raha ebavajalike asjade peale.

Nutitelefoni kasutamine

Soovitatav on poes käimise ajaks ära panna oma nutitelefon. Paljud inimesed otsivad poes käimise ajal internetist retsepte, et selle järgi vajalikud toiduained osta. Kuigi teinekord võib see olla väga mugav variant, langeb see siiski impulsiivsete ostude kategooriasse, sest on võimalus, et inimene ostab midagi, mis tal tegelikult juba kodus olemas on.

Väiksem korv

Samuti nagu inimene sööb rohkem, kui tal on ees suurem taldrik, ostab ta ka rohkem asju, kui ta valib poes suurema korvi või käru. Uuringud on küll näidanud, et käeshoitava korvi puhul teeb inimene rohkem impulsiivseid oste, kuid igal juhul tuleb meeles pidada, et ostude tegemiseks valitud korv või käru ei pea ääreni täis olema.

Orgaanilised tooted

Tavaliste ja orgaaniliste toodete vaheline võitlus on kestnud pikalt ja sellel ei paista veel lõppu, kuid siiski tasub järele mõelda, milliseid tooteid on mõtet osta orgaaniliste toodete sektsioonist ja milliseid mitte. Ühtlasi tasub teada, millised tavalistes tingimustes kasvatatud puu-ja juurviljad on puhtamad ja millised saastunumad.

Söögikordadevahelised snäkid

Targem on näksimiseks osta puu- ja juurvilju, kui energia- või müslibatoone ja krõbuskeid, sest viimased on alati kallimad.

Intervjuu: triatloni maailmameister räägib Ironmani läbielamistest ning kiidab Marko Albertit

Läbi spordiajaloo teavad vaid 36 inimest, mis tunne on võita maailma üht prestiižsemat ja võibolla et raskeimat võistlust, Hawaii Ironmani – täispika triatloni MMi. Üks neist kangetest õnnelikest on valitsev tiitlikaitsja Sebastian Kienle. 3,8 km ujumise, 180 km rattasõidu ja 42 km maratonijooksu läbimiseks kulus 30-aastasel sakslasel möödunud oktoobrikuus Hawaiil aega 8 tundi 14 minutit ja 18 sekundit. Eestlasest Marko Albertist oli saksa raudmees nobedam 25 minuti jagu.

Sundimatu oleku ja hea jutuga maailmameistriga suheldes ei oska esmapilgul aimatagi, et tegemist võiks olla kõige sitkema raudmehega planeedil Maa. Eesti Triatloni Liidule antud intervjuus rääkis Sebastian vahetu rõõmuga nii oma esimesest triatlonivõistlusest, eestlastest konkurentidest kui ka Saksamaa suvisest jalgpallibuumist. Lisaks avaldas sakslane ka unistuse, kellega omaaegsetest triatloniportlastest oleks ta tahtnud koos ratast sõita.      

 

Sebastian, kui palju on sul meeles oma esimesest triatlonivõistlusest?

Oi, mäletan seda hetke väga hästi. Närveerisin ikka kohutavalt. Olin kogu oma võistlusvarustuse juba kaks kuud enne starti valmis sättinud (naerab). Ema õmbles veel võistlussärki ümber, kuna see oli minu jaoks liiga suur.

Tegemist oli ühe võistlusega Saksamaa kaguosas, Baden Württembergis, ning olin ülimalt uhke, et tulin oma esimesel võistlusel viiendale kohale. Peagi ihkasin loomulikult juba enamat, kuid võttis siiski üksjagu aega, enne kui ma oma esimese võidu saavutasin.

 

Kui suur on sinu taustatiim ja kuidas hindad oma treeningtingimusi? On need piisavad või tunned ka millestki puudust?

Kokku on mul abiks 5-7 inimest – minu mänedžer, kaks füsioterapeuti, mehaanik, ujumistreener ja peatreener ning veel kaks isikut, kes hoolitsevad mu meedia-asjade eest. Aga loomulikult ei tööta nad kõik minu heaks täiskohaga. Näiteks Hawaii Ironmanil olid minuga kaasas peatreener Lubos Bilek, mänedžer Hannes, füsioterapeut Daniel ja tüdruksõber Tine.

Üldiselt olen täheldanud, et mida rohkem asju on sul vaja teha, seda olulisem on leida enda  taustameeskonda inimesi, keda saad tõepoolest usaldada. 

 

Milline hetk on Hawaii Ironmanil võisteldes sinu jaoks kõige raskem?

Arvan, et see osa jooksurajast, mis tuleb kohe pärast Palani maanteed. Sa näed rada kaugele kaugele ette ja tead samas, et pead kogu selle pika maa veel hiljem tagasi tulema. Mingil ajahetkel hakkab see mõte sul peas vasardama, tunned üha enam, kuidas jalad all väsivad. Ka pealtvaatajaid, kes sind ergutaksid, on siin rajalõigul õige napilt. Kui sa vaimselt tugev ei ole, võid just siin võistluse kaotada.

 

Eestis on meil tuntumad raudmehed Marko Albert ja Kirill Kotšegarov, kes mõlemad regulaarselt ka Ironman sarja etappidel võistlevad. Kui palju oled nendega kokku puutunud?

On hea meel tõdeda, et tunnen Markot päris hästi. Kohtusin temaga esmakordselt Fuerteventural, kus ta treenis koos Taani triatleedi Rasmus Henninguga. Marko on tore ja avatud tüüp, kes ei suhtu iseendasse ega sporti üleliia tõsiselt. Mulle see meeldib. Loomulikult ei tähenda see, et Marko poleks pühendunud või et ta ei pingutaks kõvasti. Vastupidi! Tean ju omast käest, kuna olen paaril ujumistreeningul temaga kõrvuti radadele sattunud.  Millegipärast olin ma iga kord pärast seda natukene masenduses (naerab).

Eesti triatleetidest tean veel Ain-Alar Juhansoni. Mitte küll isiklikult, kuid tänu kõikidele nendele juttudele, mida Thomas Hellriegel (sakslasest Hawaii Ironmani võitja aastal 1997, hüüdnimega «Hell on Wheels») mulle temast rääkinud on. Oleks päris lahe olnud ühes pundis ratast sõita - Ain-Alar, Thomas ja mina.

 

Üha rohkem on triatleetide hulgas hakanud populaarsust koguma sellised täispika distantsiga väljakutsed nagu Norseman ja Celtman Xtreme triatlonid. Mida sina kui täispika triatloni maailmameister nendest võistlustest arvad?

Vaadates triatloni tavadistantse, tähendab see reeglina heitlust teiste konkurentidega. Ironman-distantsidel aga juba heitlust nii konkurentide kui ka iseendaga. Kuid ekstreemtriatlonid nagu Norseman ja Celtman – siin heitlevad kõik üheskoos ja üksnes iseenda vastu. Arvan, et tegemist on pigem katsumuse ja seiklusega, mitte niivõrd võistlusega selle klassikalises mõttes.

Ja kindlasti tahan ma ühe sellise katsumuse kunagi läbi teha, kui ma profitasemel enam ei võistle. Aga praegusel hetkel meeldib mulle võistelda ka veel teiste vastu.

 

Kui sul oleks valida, kas lüüa kaasmaalase Andreas Raelerti maailmarekord 7:41.33 või võtta teine Hawaii Ironmani võit, siis kumba eelistaksid?

Teha mõlemat ühel ja samal võistlusel (naerab). Ei ei, see oli muidugi nali! Tean ju väga hästi, kui tugev oli Andi oma maailmarekordivõistlusel. Jäin seal tookord ju teiseks. Samas pole hea finišiaeg minu jaoks kindlasti kõige olulisem motivaator, kuna see sõltub suuresti ikkagi võistlustingimustest ja rajaprofiilist. Esmatähtis on alati võita, mitte niivõrd head lõppaega taga ajada.

 

Saksamaa krooniti möödunud suvel jalgpalli maailmameistriks. Kui palju see sündmus sulle huvi pakkus?

Ega peitu selle eest pugeda saanud (naerab). Loomulikult ma jälgisin ja elasin kaasa. Kuigi tegelikult pole ma teab mis suurem asi vutifänn, rohkem meeldib mulle hoopis Ameerika jalgpalli vaadata.

 

Tänud meeldiva intervjuu eest, Sebastian. Loodetavasti tuleb sul edukas ja võituderohke hooaeg.

Tänan! Kõike paremat teilegi.

 

Intervjueeris: Kari Treial

 

Sebastian Kienle saavutused:

2014 Ironman MM – 1. koht

2014 Ironman EM – 1. koht

2013 Ironman MM - 3. koht

2013 poolpika triatloni MM – 1. koht

2012 Ironman MM – 4. koht

2012 poolpika triatloni MM – 1. koht

Postimees võitis seitse ajakirjanduspreemiat

Postimees võitis ajakirjanduspreemia seitsmes kategoorias – aasta ajakirjanik, parim arvamuslugu, parim uudisfoto, aasta pressivideo, parim ajalehe kujundus, parim olemuslugude kujundus ja parim väikeste lehtede olemuslugude kujundus.

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul on tegemist suure ja teenitud tunnustusega. «Pälvitud auhinnad näitavad, et Postimehes töötavad Eesti parimad ajakirjanikud, kujundajad ning foto- ja videograafid. Sellise meeskonnaga töötada on puhas rõõm, nendega koos saab mägesid liigutada.»

Eesti ajakirjanduse kõrgeima ja ihaldusväärseima auhinna ehk aasta ajakirjaniku tiitli pälvis Postimehe uuriva toimetuse reporter Nils Niitra, kes jõudis nominentide sekka nii uudis- kui arvamusloo kategoorias.

Nils Niitra kirjutas kolme parema sekka jõudnud uudise riigi jäälõhkujate ostmise kavast, mille tõttu tuli korstnasse kirjutada 700 000 eurot, ning emotsionaalse olemusloo «Eesti mehe viimane kiri: «Anna sigadele süüa», mis rääkis endalt raskuste tõttu elu võtnud väiketalunikust.

«Juba 1997. aastast Postimehes töötav Nils kirjutab ühtviisi hästi nii uudiseid, reportaaže kui ka arvamuslugusid. Ta on ühelt poolt korralik vana kooli ajakirjanik, kellel on vahetuspesu ja hambahari alati kotis, et järsku tuleb kuhugi minna. Samas on ta ka uuendusmeelne ja võimaluse tekkides hakkas kohe oma lugude juurde ka videointervjuusid tegema,» ütles Kopli.

Peatoimetaja asetäitja ja uuriva toimetuse juht Sigrid Kõiv lisas, et Nils on kartmatu – ta ei häbene saada eitavat vastust, olgu koolitulistamine, Tamulal uppunud kalamehed, Andrus Värniku ema, Vastseliina põleng või Eston Kohvri kinnipidamine. «Nils on elu keskel, küsib ja suudab seda teha nii, et inimesed vastavad ega haavu.»

Parima arvamusloo kirjutas Postimehe spordireporter Mariel Gregor pealkirja all «Kooseluseadust on vaja». Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korvi sõnul on tegemist arvamuslooga, mis eelmisest aastast selgelt meelde jäi. «Marieli lugu on avameelne ja julge ning selgitab eluliste näidete toel kooseluseaduse vajalikkust.»

Parima uudisfoto tegi mullu fotograaf Margus Ansu Viljandi koolist järgmisel hommikul pärast koolitulistamist.

27. oktoobril vapustas Eestit koolitulistamine Viljandi Paalalinna koolis. Järgmisel päeval selgitasid õpetajad juhtunut õpilastele klassijuhatajatunnis. Kaetud akende taga on klassiruum, milles toimus tulistamine. Foto: Margus Ansu

Parima uudisvideo tegi Mihkel Maripuu sellest, kuidas Tallinna linnapea Edgar Savisaar avas Lasnamäel Kiviriku tänava 160-meetrise lõigu.

 

«Postimehe foto- ja videotiim on tänavu eriti kiiresti arenenud. Kui varem oli video tegemine loo juurde pigem erand, siis nüüd on see reegel. See on suur-suur samm edasi,» ütles Kopli.

Postimees võitis kujundusauhinna nii terve lehe kui ka olemusloo kujunduse kategoorias. Kopli hinnangul on Postimehe ilusa kujunduse taga peakujundaja Jaanus Koov, kelle nägu Postimehe paberleht on. «Postimehe kujundus on kenasti sisse töötatud, lehte on mõnus lugeda. Jaanus Koov on Eesti parim ajalehe kujundaja ja oli viimane aeg teda selle eest sel moel tunnustada.»

Näide Jaanus Koovi kujundusest

Vaata rohkem Jaanus Koovi töid siit.

Tartu Postimees sai auhinna parima väikese lehe olemuslugude kujunduse eest, mille autoriks oli Artur Kuus.

Artur Kuus

Kolme parema hulka jõudis Postimees lisaks Nils Niitra uudis- ja olemusloole ka multimeedia kategoorias, kus tõsteti esile ajakirjanik Aime Jõgi Tartu Postimehe veebis ja paberlehes ilmunud lugu «Kuidas ma käisin Peipsi taga omasid vaatamas». Noore ajakirjaniku kategoorias jõudis esikolmikusse Madis Järvekülg Postimehes ja Sirbis ilmunud arvamuslugudega.

Postimehe foto- ja videotoimetuse juht Erik Prozes oli uudisfoto kategoorias nomineeritud kahe fotoga – Eestist lahkuv Siim Kallas lennuväljal ja Stenbocki majast lahkuv Jürgen Ligi.

Fotograaf Liis Treimann oli nominent olemusfoto kategoorias fotoga balletikoolis õppivast poisist ja spordifoto kategoorias pildiga Marko Kristalist. Eesti Spordiajakirjanike Selts valis Treimanni foto Kristalist aasta parimaks spordifotoks.

Parima venekeelse loo nominentideks olid Irina Kablukova Postimehe venekeelses nädalalehes Den za Dnjom ilmunud looga ootamatult haigestunud lapsest ning Nikolai Karajev ilmunud looga ulmekirjanike sõjast.

Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv jõudis kolme parema hulka maakonnalehtede arvamusloo kategoorias. Nimelt kirjutab Muhu saarelt pärit Neeme Korv regulaarselt kommentaare ajalehele Saarte Hääl.

Võitjad:

  • Aasta ajakirjanik Nils Niitra
  • Kogu kujundus - Postimees
  • Olemuslugude kujundus – Postimees
  • Väikeste lehtede olemuslugude kujundus – Tartu Postimees
  • Arvamus – Mariel Gregor
  • Uudisfoto – Margus Ansu (Tartu Postimees)

Galerii: rahandusministeeriumi töötajate viimased hetked senises hoones

Rahandusministeerium kolib uuest nädalast ajutistesse ruumidesse Endla ja Lõkke tänaval, sest ministeeriumi praeguses asukohas algavad nelja ministeeriumi ühishoone ehitustööd.

Järgmisest nädalast asub ministeerium Tallinnas Endla 13 ja Lõkke 5/3a hoones, teatas rahandusministeerium.

Ministeeriumi praegusele kinnistule aadressil Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 ehitatakse aastatel 2015–2017 hoone, kus hakkavad paiknema rahandus-, majandus- ja kommunikatsiooni-, sotsiaal- ning justiitsministeerium.

Vabariigi valimiskomisjon on saanud 13 valimiskaebust

Vabariigi valimiskomisjon on saanud riigikogu valimiste kohta kokku 13 kaebust, millest üks jäeti teisipäeval läbi vaatamata ning ülejäänud võetakse arutlusele järgmisel nädalal.

Vabariigi valimiskomisjoni pressiesindaja ütles Postimehele, et kui eile sai komisjon kaks uut kaebust kinnipeetavate hääleõiguse ning ühe kaebuse e-hääletamise protseduuride seaduspärasuse kohta, siis täna lisandus veel üheksa valimiskaebust, millest kaheksa tuli eri teemadel ühelt inimeselt. Lisandus ka üks kaebus, mis puudutab e-hääletamise protseduuride seaduspärasust kindlas valimisringkonnas.

Samuti on ühe valimiskaebuse saanud Tallinna linna valimiskomisjon. Komisjoni poole pöördus Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas kandideerinud ja riigikogu uuest koosseisust ülinapilt välja jäänud Viktoria Ladõnskaja, kes soovib talle antud häälte ülelugemist.

Ühe hääletamisvõimaluste kohta laekunud kaebuse jättis vabariigi valimiskomisjon juba nädala algul kaebetähtaja ületamise tõttu läbi vaatamata. Selle otsuse on kaebaja vaidlustanud riigikohtus.

Vabariigi valimiskomisjon registreerib valitud riigikogu liikmed ja asendusliikmed siis, kui kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused.

Eesti Energia tellis Utah' projekti hindamiseks auditi

Eesti Energia juhtkonna hinnangul võib Utah' projekti väärtus olla märkimisväärselt langenud, mistõttu on energiafirma tellinud selle hindamiseks sõltumatu auditi.

Praegu konkurentsivõimelist projekti, mida Utah's teha, laual ei ole, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter BNSile. «Oleme uue juhatusega otsustanud, et tellime projekti väärtuse hindamiseks sõltumatu osapoole auditi. Et oleks selge, kas oleme projekti õige väärtusega hinnanud.»

Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite järgi, mida Eesti Energia kasutab, on juhatusel kohustus hinnata, kas vara väärtus on raamatupidamislikult õiglaselt kajastatud. Kui on kahtlus, et nii ei ole, on ühe variandina võimalik tellida sõltumatu hinnang.

«Praegu jätkame käimasolevate tegevustega. Hoiame kulud võimalikult madalal, aga midagi nii-öelda läbi raiunud ei ole. Konjunktuuri paranedes ja hea kontseptuaalse lahenduse puhul on võimalik, et kõik veel muutub,» sõnas Sutter.

Eesti Energia bilansis on Utah' projektiga seonduvat immateriaalset põhivara kokku 43,5 miljonit eurot, millest 10,6 miljonit on põlevkivivarude uurimisele tehtud kulutused ja 32,9 miljonit kaevandamisõiguste väärtus. Mullu kulutati põlevkivivarude uurimisele 1,1 miljonit eurot.

Eesti Energia soetas põlevkivi varu Utah' osariigis hinnangulise suurusega 6,6 miljardit tonni 2011. aasta märtsis. Energiafirma plaanis sealsete põlevkivivarude baasil välja arendada põlevkivist vedelkütuseid tootva tööstuse võimsusega 50 000 barrelit põlevkiviõli päevas.

Bussijuhtide miinimumpalk tõuseb 14,3 protsenti

Autoettevõtete Liit ja Transpordi Ametiühing allkirjastasid üldtöökokkuleppe, millega tõuseb Eesti bussijuhtide miinimumpalk 14,3 protsenti, teatas ametiühing.

Värske kokkuleppega kehtestatud uued palganumbrid hakkavad kehtima 1. aprillist, mil tuleb bussijuhile maksta tunnitasu mitte vähem kui 3,20 eurot. Kuutöötasu koos lisatasudega ei tohi jääda alla 800 euro.

Kokkulepe kehtib kõigile Eesti bussi-, trammi- ja trollijuhtidele. Ametiühingu teatel on selles sisalduvad töö- ja puhkeaja ning töö tasustamise tingimused täitmiseks kohustuslikud kõigile sõitjate bussiveo teenust pakkuvatele tööandjatele.

Väitlusblogi: IRL ja SDE on kahvlis

Täna alanud konsultatsioonid valitsusliidu moodustamiseks saavad toimuma Reformierakonna tugeva domineerimise saatel, sest neil on võimalik moodustada kolmeliikmeline koalitsioon, kus kahel partneril on kahepeale vähem kohti kui Reformierakonnal endal, kirjutab Eesti Väitlusseltsi tegevjuht Herman Kelomees.

Tõsi, praegu toimuvad arutelud nelja erakonna vahel. Ent sellise laia seltskonna laua äärde kutsumise eesmärgiks võib olla partnerite mängimine üksteise vastu, et tugevdada iseenda positsiooni. Ka 2007. aastal algasid koalitsiooniläbirääkimised nelja erakonnaga (Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja rohelised), ent koalitsiooni rohelisi ei lastud.

Nii IRL, sotsid kui ka Vabaerakond teavad, et Reformierakonnal on väga lihtne üks neist välja jätta ning endiselt enamuskoalitsioon moodustada. Siinkohal on paslik võtta luubi alla, kui palju või vähe soovivad need kolm erakonda valitsuskoalitsiooni pääseda. Ain Seppik väitis, et Vabaerakonnal oleks opositsiooni jäämist väga raske selgitada. Need väited on paljasõnalised ning lihtsasti ümber lükatavad. Vabaerakonnal oleks võimalik opositsiooni jäämist väga veenvalt põhjendada, kasutades järgmisi argumente.

Esiteks, koalitsioonilepingu tingimused poliitilise konkurentsi parandamiseks ei ole piisavad. Kui Reformierakond koos IRLi ja/või SDEga ei soovi piisavalt vähendada erakondadele riigi poolt eraldatavat toetust, ei luba valimisliite riigikogu valimistele või ei luba muuta uutele erakondadele riigikokku pääsemist lihtsamaks, on Vabaerakonnal suurepärane põhjus koalitsiooni minemisest loobuda – nende kesksed lubadused poliitika puhastamiseks ei pääsenud piisavalt maksma. See ainult tugevdaks nende brändi. On väga kaheldav, kas Reformierakond nõustuks riigitoetuse olulise vähendamisega olukorras, kus riigikogu kohtade alusel jaotatava toetuse vähendamisest kaotaks kõige rohkem nemad ise.

Teiseks, uuel erakonnal on lihtsam alustada opositsioonist. Kui ministrikohti jaotatakse proportsionaalselt riigikogu kohtade arvuga, ootaks Vabaerakonda valitsuses kaks ministrikohta. Need inimesed satuks kohe avalikkuse rambivalgusesse ning oht Vabaerakonna värskuse kadumiseks muutuks reaalsemaks. Kohe riigivalitsemise juurde minemine võib tekitada erakonna enda arendamises segadust ja peataolekut. Sellele juhtis Jüri Adams ERSP 1992. aasta kogemuse põhjal ka tähelepanu.

Vabaerakonna tulemus annab neile riigikogu liikmete näol niigi kaheksa kõrgepalgalist professionaalset poliitikut ning tähendab hüppelist edasiminekut erakonna juhtimise ja haldamise võimekuses. Nii mõnigi neist on seejuures varasema parteiorganiseerimise kogemusega ning õpiaega ei vaja. Sotsid ja IRL on aga negatiivse paradigmamuutuse lävepakul.

Iga koht valitsuses tähendab kolme-nelja täiendava täistööajaga erakonna hüvanguks töötava inimese lisandumist – riigikokku pääseb asendusliige ning minister võtab endale kaks-kolm poliitilist nõunikku, kes paljuski töötavad otseselt erakonna hüvanguks. SDE ja IRL said vastavalt 15 ja 14 kohta, mis on vastavalt neli ja üheksa kohta vähem kui 2011. aastal. Kui kummalgi õnnestuks saada koalitsiooni, näiteks nelja ministriportfelliga, saaks riigikokku neli asendusliiget ning tekiks kümmekond nõunikku. Fraktsiooni suurusega võrreldes tuleks täistööajaga inimesi topelt juurde ning konkurentsieelis pildis edasi püsimisel ning uutele valimistele vastu vaadates oleks opositsiooni jääjate ees tohutu.

Seetõttu on koalitsiooni saamine IRLi ja SDE jaoks eksistentsiaalne küsimus – kas jätkub harjumuspärane elu või tuleb teostada erakonnas dramaatiline allaskaleerimine, mis tooks lähemale ohu olla 2017. aasta kohalikel valimistel irrelevantne. Eriti ärev on olukord IRLi jaoks, kuna paremtiival on neil Vabaerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna näol kaks uut konkurenti lisaks Reformierakonnale. Juba sel korral said Vabaerakond ja EKRE kahepeale rohkem kohti kui IRL. Kõrvutades IRLi ja SDE positsioone Vabaerakonna omaga, võib väita, et sotside ja eriti IRLi koalitsiooni meelitamise hind oleks Reformierakonna jaoks oluliselt madalam kui Vabaerakonna puhul.

Oleme täna sellise poliitmaastiku keskmes, kus partei peaeesmärk ehk võimule pääsemine pole mitte ainult ideoloogia ja enda ideede teostamise, vaid ka toimetuleku küsimus. Antud juhul tekib põhjendatud kahtlus sellest, et ega teine esimest dikteerima ei hakka. See muudab koalitsiooniga liitumise hinna odavaks ning annab valimised võitnud erakonnale senisest veelgi parema positsiooni enda võimu konsolideerimiseks. Vabaerakond pääses riigikokku poliitilise konkurentsi suurendamise vajaduse valguses, ent tahtmatult võib praegune olukord aidata kaasa vastupidisele.

Tallinna Sadama kaubamaht kukkus veerandi

Tallinna Sadama sadamaid läbis ettevõtte teatel veebruaris 1,9 miljonit tonni kaupa, 25,8 protsenti vähem kui mullu samal kuul.

Kaubagruppidest vähenes enim vedellasti maht, 36,4 protsenti 1,2 miljoni tonnini. Tallinna Sadama ärisuunajuhi Natalja Baidina hinnangul on läbi sadamate liikunud vedellasti mahu langus tingitud nii nafta hinna langusest kui ka Venemaa toornafta ja naftaproduktide tootmise ja eksportmaksude süsteemi muudatuste mõjust, mis soodustavad  toornafta väljavedu.

«Tallinna Sadama kaudu liiguvad eelkõige erinevad naftaproduktid, toornafta eksport toimub Venemaa enda sadamate või siis otse naftatorude kaudu,» selgitas Baidina.

Veebruarikuus langes ka konteinerite arv 17,3 protsenti 17 236 TEUni ning konteinerites veetud kaupade kogus 19,9 protsenti 137 600 tonnini. Segalasti vedu vähenes 22,3 protsenti 44 800 tonnini. «Kaubamahu vähenemist erinevates kaubagruppides on mõjutanud ka üleüldine majandus-poliitiline olukord maailmas,» ütles Baidina.

Ainukese kaubagrupina kasvas veebruaris veeremi maht 19,9 protsenti 351 200 tonnini. Puistlasti veo maht püsis eelmise aastaga samaväärsel tasemel ning oli veebruaris 210 600 tonni.

Veebruaris külastasid Tallinna Sadama sadamaid kaubalaevad 124 ja reisilaevad 384 korda.

Hispaania hävitajad teevad Eesti linnade kohal madallende

Kui ilm lubab, teevad Ämaris baseeruvad Hispaania hävitajad eeloleval pühapäeval üle mitme Eesti linna madallennu.

Eesti vabariigi 97. aastapäeva tähistamiseks 24. veebruaril planeeritud Hispaania hävitajate lend üle Eesti linnade jäi ilmastikuolude tõttu ära. Sünoptikute sõnul tõotab eelolev pühapäev head lennuilma.

Plaani kohaselt lendavad hävitajad üle Eesti linnade 1000 jala ehk veidi enam kui 300 meetri kõrgusel keskpäeva paiku. Ilmaolude tõttu võib mõni ülelend ära jääda ning ajakava võib muutuda.

Ülelendude orienteeruv ajakava

Ämari lennubaas 12.00, Haapsalu 12.05, Kärdla 12.09, Kuressaare 12.17, Pärnu 12.28, Viljandi 12.34, Otepää 12.40, Võru 12.43, Põlva 12.46, Tartu 12.50, Jõgeva 12.54, Jõhvi 13.02, Rakvere 13.09, Paide 13.15, Rapla 13.19, Tallinn 13.27.

Hispaania hävitajad Eurofighter moodustavad praegu Ämari lennubaasis paikneva NATO õhuturbe üksuse. Hispaania õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe sakslastelt üle 1. jaanuaril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad lisaks Ämaris baseeruvatele Hispaania hävitajatele ka Šiauliais baseeruvad Itaalia hävitajad Eurofighter ning Poola hävitajad MiG-29 ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Belgia hävitajad F-16.

Nii hispaanlaste kui ka itaallaste relvastuses olev Eurofighter Typhoon on üks maailma moodsamaid lahingulennukeid. See on kahe mootoriga mitmefunktsiooniline hävitaja, mis tähendab, et võib täita hävitaja, ründelennuki, vaatlus- ja luurelennuki ülesandeid. Lennuki relvastusesse kuulub suur valik mitmesuguseid õhk-õhk ja õhk-maa relvi: suurtükk, reaktiivmürsud, juhitavad raketid, pommid ja muu.

Praegu kuulub Briti, Saksa, Itaalia, Hispaania, Austria ja Saudi Araabia õhujõudude relvastusesse. Ka Omaan on lennukeid tellinud.

Ministeerium otsib uut võrdõigusvolinikku

Sotsiaalministeerium kuulutas välja konkursi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kohale. Voliniku ametiaeg kestab viis aastat.

«Voliniku amet on väga oluline, sest selle ametikoha täitja aitab aktiivselt kujundada ja arendada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonda Eestis,» ütles sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. «Ootame kandideerima tugeva missioonitundega inimesi, kes sooviksid panustada inimeste õiguste kaitsesse, et muuta ühiskond õiglasemaks. Kindlasti ootame kandideerima ka praegust volinikku,» lisas minister Kütt.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev, sõltumatu ja erapooletu ametiisik, teatas ministeerium. Volinik jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Tema amet on loodud, et aidata inimestel kaitsta oma õigusi ja hoida ära mis tahes diskrimineerimist. Samuti seisab volinik selle eest, et ühiskonnas väärtustataks mitmekesisust ning naiste ja meeste võrdsust.

Praegu ametis oleva voliniku Mari-Liis Sepperi ametiaeg lõpeb tänavu oktoobris. Võrdse kohtlemise seaduse kohaselt viib konkursi voliniku ametikohale läbi valdkonna eest vastutav minister, kelleks on sotsiaalkaitseminister.

Digiallkirjastamises toimus suur muudatus

Eile avaldas Riigi infosüsteemi amet ID-kaardi tarkvara versiooni 3.10, milles on seatud vaikimisi digiallkirja vorminguks BDOC. Sellega asendab BDOC seni kasutusel olnud DDOC-vormingu.

RIA eID valdkonnajuhi Vallo Veinthali sõnul oli 2002. aastal kasutusele võetud DDOC mõeldud ennekõike kasutamiseks Eesti-siseselt.

«BDOC on osa tavapärasest arengust – sellega allkirjastatud dokumendid vastavad rahvusvahelistele standarditele ning kasutavad tunduvalt turvalisemaid räsi- ja krüptoalgoritme,» lausus Veinthal.

Tema sõnul on Eesti ettevõtete ja asutuste infosüsteemide väljastatud digiallkirjastatud dokumendid olulisel määral juba BDOC-formaadis. Ka seni on ID-kaardi tarkvaras saanud BDOC-vormingut kasutada, kuid nüüd on see määratud vaikimisi valikuks. ID-tarkvara uues versioonis on alles ka DDOC-vormingus failide tugi.

Uus ID-tarkvara toetab operatsioonisüsteeme Windows 7 SP1, Windows 8 ja 8.1, Mac OS X 10.8, 10.9 ja 10.10, Ubuntu 14.04 LTS ja 14.10, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2012.

Veebilehitsejatest on Windowsil toetatud Internet Explorer, Mozilla Firefox, Google Chrome; Mac OSXil Mozilla Firefox, Safari ja Google Chrome ning Linuxil Mozilla Firefox ja Google Chrome.

Lisainfot ja uue tarkvara leiab aadressilt www.id.ee.

 

Analüütikud: hinnalanguse põhi hakkab kätte jõudma

Eesti analüütikute hinnangul langevad hinnad veel aasta esimeses pooles, kuid keeravad aasta teises pooles taas tõusule.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul mõjutavad hindu jätkuvalt peamiselt välistegurid.

«Kui viimase poole aasta märksõna oli nafta kiire odavnemine, siis veebruaris toimus korrektsioon, misjärel on hind nüüdseks stabiliseerunud 60 dollari juures barreli kohta,» ütles Pungas. «Kuuga kallines nafta eurodes ligi neljandiku võrra, mis levis kiirelt ka siinse turu kütusehindadesse. Sellele vaatamata on kütus meil viimase viie aasta soodsaim. Kütuse hinnalangus moodustas veebruari aastasest tarbijahinnaindeksi langusest 0,9 protsendipunkti – seega ilma kütuse mõjuta oleks tarbijahinnaindeks kerges tõusus.»

«Mootorikütus oli siiski veebruaris aasta varasema ajaga võrreldes 16 protsenti odavam ning nafta hinna langus maailmaturul hakkas kaudselt mõju avaldama ka teistele tarbijakorvi komponentidele,» märkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai. «Gaasi hind langes kodutarbijatele juba jaanuaris eelneva kuuga võrreldes 5 protsenti. Nafta odavnemise järelmõju jõudis veebruaris tugevamalt ka soojusenergia hinda, mis odavnes kuuga ühe protsendi.»

«Kuigi imporditav energia on aastaga märgatavalt odavnenud, on hinnalangust mõnevõrra takistanud üle 10 aasta nõrgim euro vahetuskurss,» ütles Kattai. «Nafta hinna senine langus on Eesti majanduse jaoks soodne, suurendades tarbimist ja seeläbi ka majanduskasvu.»

«Kuigi nafta futuurid näitavad nafta hinna järk-järgulist tõusu käesoleva aasta jooksul, peaks nafta hind aasta keskmisena jääma siiski oluliselt allapoole eelmise aasta taset,» ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Analüütikute sõnul mõjub inflatsioonile pidurdavalt ka toidu hinna langus maailmaturul. «Toidu hinnad on FAO toidu hinnaindeksi järgi langenud kogu maailmas alates 2014. aasta aprillist. Selle on kaasa toonud ühelt poolt hea saagikus ja suured laovarud, aga teiselt poolt ka USA dollari kallinemine mitmete juhtivate toidutootjate valuutade suhtes,» ütles Elmik.

Vene turu äralangemine toiduainete ekspordi sihtriigina on Kattai sõnul hakanud järjest enam kajastuma toiduainete tootmise hinnaindeksites, kuid mõju toiduainete tarbijahindadele on seni jäänud piiratuks: «Näiteks piima kokkuostuhind, mille eest müüvad toodangut põllumehed, vähenes jaanuaris aastavõrdluses 38 protsenti, kuid piimatoodete tarbijahinnad langesid viimastel andmetel vaid 3,2 protsenti. Veise ja sealiha kokkuostuhinnad on aastaga langenud vastavalt 10 protsenti ja 15 protsenti, kuid tarbijahinnad üksnes 2,7 protsenti.»

Pungase sõnul mõjutas tarbijahinnaindeksit ka aasta alguse aktsiisimäära tõstmisest tingitud alkoholi kallinemine. «Eelmise aasta lõpus soetatud suurte varude tõttu võib uue aktsiisimäära alkohoolsete jookide hindadesse ülekandumist oodata ka märtsis,» sõnas ta.

«Hinnalanguse põhi jääb selle aasta algusesse,» märkis Pungas. «Odava nafta tõttu on hinnad aasta esimesel poolel jätkuvalt languses. Ka futuurid viitavad madalale naftahinnale edaspidi, samas lähiaastateks oodatakse kerget tõusutrendi.»

Kattai sõnul on tarbijahindade suurim langus nüüdseks eeldatavalt möödas, sest nafta hind on maailmaturul hakanud tõusma. «Lähikuudel hinnalangus siiski jätkub, kuid aasta teises pooles võib oodata tarbijahindade kasvu taastumist. 2015. aasta kokkuvõttes kujuneb inflatsioon positiivseks, kuid jääb nulli lähedale,» prognoosis ta.

«Hindade langus Eestis lähikuudel jätkub. Nii nafta kui ka toidu hinnad püsivad allpool eelmise aasta taset,» ütles Elmik. «Deflatsioon peaks lähiajal jätkuma ka euroalal.»

Siiski peaks hindade tõusu Elmiku sõnul soodustama järgmisel esmaspäeval algav ulatuslik võlakirjade ostuprogramm, samuti euro märgatav odavnemine USA dollari suhtes.

Sisekaitseakadeemia rektoriks saab Katri Raik

Siseminister Hanno Pevkur võttis täna vastu otsuse, et Sisekaitseakadeemia uueks rektoriks saab senine Narva kolledži direktor Katri Raik. Raik asub tööle juunis, kui lõppeb senise rektori Lauri Taburi viieaastane ametiaeg.

«Uuelt rektorilt ootame Sisekaitseakadeemia edasiarendamist ja vastamist muutunud julgeolekuolukorras tekkinud väljakutsetele. Katri Raiki nägemus akadeemia juhtimisest vastas neile tulevikuvajadustele kõige paremini,» ütles siseminister Hanno Pevkur. Raiki poolt rääkis ka tema juhtimiskogemus avalikus sektoris ning rakendusliku suunaga kõrgkooli ülesehitamise ja arendamise kogemus.

«Tegemist on suure ja tõsise väljakutsega ning luban anda endast parima,» ütles tulevane rektor Raik. «Õpingud Sisekaitseakadeemias peavad olema hea karjääri kindel algus, selleks on väga oluline hea koostöö tööandjatega ning õpilaste mitmekülgne arendamine – tänane töö nõuab siseturvalisuse spetsialistilt oluliselt rohkem kui ainult head füüsilist vormi ja seaduste tundmist.»

Raik on 15 aastat juhtinud Tartu Ülikooli Narva kolledžit ning vahepeal töötanud kaks aastat haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerina. Tal on filosoofiadoktori kraad ajaloos, talle on omistatud 3. klassi Valgetähe teenetemärk ja tiitel aasta naine 2013.

 Sisekaitseakadeemia rektoriks kandideeris üheksa inimest. Esialgse valiku kandidaatide seast tegi rektori valikukomisjon, lõpliku otsuse kahe lõppkandidaadi vahel tegi siseminister.

Üks tapatöö maksab riigile üle miljoni euro

Justiitsministeeriumi tellitud uuringus arvutati välja, et Eestile läheb kuriteo liikidest kõige kulukamaks tapmine. Järgnevad vägistamine ja röövimine. 

Kui tavaliselt räägitakse kuritegevusega seotud kahjudest, siis peetakse enamasti silmas neid kannatusi, mida ohver vahetult kogeb. Seetõttu on ka kuritegevuse vähendamise soovi taga enamasti tahe vähendada kannatusi ning nende inimeste hulka, kes kuritegevuse ohvriks langevad. Justiitsministeeriumi tellitud uuring annab aga kahjudele teise tähenduse ning näitab, kui suured on kuritegevusest tulevad kulud terve ühiskonna jaoks. 

«Need kulud, mida me kõik maksumaksjatena tasume kriminaalmenetluse ning karistussüsteemi toimimise eest, on märksa suuremad, kui ette kujutatakse. Eriti suured paistavad need kulud siis, kui võrrelda neid selle rahaga, mida ühiskond kannatanute abistamiseks panustab – siin on vahed sadades kordades,» sõnas justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla, kes selgitas, et antud uuring peaks muutma inimeste mõtlemist kuritegevusest. 

Ta lisas, et peamine fookus kuritegevuse puhul ei peaks olema see, kuidas juhtumeid paremini menetleda ning kuidas tagada võimsa karistusaparaadi olemasolu või milliseid teenuseid kannatanutele pakkuda. «Need on loomulikult olulised teemad, kuid sinna raha lisamine ei vähenda kuritegevust kui nähtust. Kui investeeriksime rohkem kuritegevuse ennetamisse, siis oleks võimalik saavutada mõlemad eesmärgid: vähendada ohvrite arvu ja nende kannatusi ning vähendada kulusid menetlusele ning kuritegevuse kontrollile,» ütles Salla.

Kuritegude hinnad (eurodes): | Create infographics

Vaadeldes uuringus arvesse võetud kulude põhjal ühe kuriteo maksumust ühiskonnale, on selgelt kulukaim tapmine. Uuringus arvesse võetud kulud ühe tapmise kohta on ligi 1,25 miljonit eurot. Ühe vägistamise ja röövimisega kaasnev kulu on kordades väiksem - vastavalt ligikaudu 97 tuhat ja 64 tuhat eurot. 

Tapmise hinna rohkem kui kümnekordne erinevus teiste kuriteoliikidega võrreldes tuleb peamiselt tagajärjekulude arvelt. Tapmise puhul on tagajärjekulud 1,1 miljonit eurot, vägistamise puhul aga pea 40 tuhat ja röövi korral alla viie tuhande euro. Suure osa tapmise tagajärjekulust moodustab elukvaliteedi langusest tulenev kahju ehk teisisõnu inimelu hind. 

Ka teiste kuritegude puhul on elukvaliteedi langus suurima osakaaluga tagajärjekulude komponent, kuid võrreldes tapmiskuriteoga jäävad röövimise ja vägistamise puhul vigastused, ja seega ka elukvaliteedi langusest tulenev kahju, tunduvalt väiksemaks. 

Rakendusuuringute keskuse Centar läbiviidud uuringu järgi on riigil võimalik mõjutada vaid kuriteo kulusid ühiskonnale, sest riigi poolt määratakse kriminaalmenetluse ja karistuse korraldus. Tagajärjekulusid ei ole võimalik nii otseselt mõjutada.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla ütles, et kokkuvõttes näitab uuring, et iga ära hoitud kuritegu ei tähenda ainult vähemat arvu ohvreid, vaid see on oluline kokkuhoid tervele ühiskonnale.

«Näiteks tervishoiusüsteemis on selle arusaamani juba ammu jõutud: fookus peab haiguste ravimise asemel olema tervise hoidmisel ning haiguste ennetamisel, kuna see hoiab ühiskonna jaoks ressursse kokku ning parandab elukvaliteeti,» tõi Salla paralleeli. Ta lisas lõpetuseks, et kuritegevuse ennetamine tasub end ära ning raha panustamine eelkõige tagajärgedega tegelemisse pole ka finantsiliselt mõistlik. 

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin

Bloombergi kaasautor: Eesti idufirmad on sama kuumad kui Tallinna ilm

Bloombergi kaasautor Leonid Beršidski kirjutab Bloombergi arvamusportaalis Bloomberg View, et Eesti idufirmamaastik on pigem võrreldav mänguväljaku kui tõelise tööstusega. Oma Twitteri postituses reklaamib ta artiklit sõnadega: «Eesti idufirmad on sama kuumad kui Tallinna ilm».

Beršidski kirjeldab arvamusloos oma külastust Eesti idufirmade kiirenditesse ning kohtumisi siinsete valdkonna tegijatega. Ta tsiteerib Silicon Valley riskiinvestor Marc Andreessenit, kes säutsus hiljuti, et vähesed faktorid panevad teda idufirma vastu rohkem huvi äratama kui Eesti asutajad ning Wall Street Journali 2012. aasta artiklit, kus väideti, et Eestis sünnib rohkem idufirmasid ühe inimese kohta kui kuskil mujal Euroopas.

Ta leiab aga, et seda kõike on raske statistikaga tõestada ja seda on näha. «Nagu suurem osa mitte-USA idufirma sünnikohti on ka Eesti pigem mänguväljak kui tõeline tööstusharu,» leiab Beršidski. Ta toob välja, kuidas tuntud Eestist pärit idufirmadel ei ole Eestis isegi peakorterit – Skype on registreeritud Luksemburgis ja USAs, Playtech Mani saarel, Transferwise Londonis.

Beršidski tõdeb, et Eesti valitsus annab endast parima, et idufirma maastikku toetada ning samuti on Eestil maine tõttu üsna lihtne Euroopa Liidust tehnoloogiafirmadele toetusi saada. Samas tervikuna on tema hinnangul väga vähe Eesti idufirmasid suutnud riskiinvestorite tähelepanu võita – kokku vaid 28 firmat.

Tema sõnul on Tallinna idufirmad ärilt-ärile nišiprojektid. «Vähesed nende firmade asutajatest saavad kunagi multimiljonärideks, veel vähem miljardärideks, ning Eesti valitsus teab, et need, kes saavad, opereerivad firmat mujal,» leiab Beršidski.

Samas tõi autor välja, et idufirmade kultuuri poolest on Eesti küll tagasihoidlikum, aga tervislikum kui Berliin, teine Euroopa tehnoloogiakeskus, kuna ei punnitata iga hinna eest luua ülisuurt rahvusvahelist tšempionit nagu Soome Nokia, vaid keskendutakse tarkadele nišifirmadele.

Beršidski on Berliinis elav ajakirjanik ja mitmete raamatute autor. Ta oli Venemaa äriajalehe Vedomosti, mis sündis Financial Timesi ja Wall Street Journali ühisprojektina, asutav toimetaja ning esimene Forbes Venemaa väljaandja. Bloomberg View's kajastab ta tehnoloogiat Euroopas ja endistes idablokiriikides.

RMK teenis 44,6 miljonit kasumit

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu kinnitas eile ettevõtte 2014. aasta auditeeritud majandusaasta aruande, mille kohaselt teenis RMK 163,5 miljoni euro suuruse käibe juures 44,6 miljonit kasumit. Varemavaldatud auditeerimata aruandega võrreldes kasvas kasum nelja miljoni euro võrra.

RMK käive suurenes aastaga 5 protsenti ja kasum 25 protsenti, teatas riigiettevõte.

2014. aastal müüs RMK 3,2 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali, mis on sama palju kui aasta varem. Kasumi kasvu tingis RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul palkide osakaalu suurenemine müügimahus. Müügimahu suurenemine oli omakorda tingitud paranenud metsatööde kvaliteedist ning kohaliku töötleva tööstuse suurenenud võimekusest peenemat metsamaterjali töödelda.

Palgid moodustasid RMK 2014. aasta kogumüügist 45 protsenti, paberipuit 36 protsenti, küttepuit 15 protsenti ning hakkpuit 4 protsenti.

2015. aasta käibeks prognoosib RMK 169,3 miljonit eurot ning puhaskasumiks 35,2 miljonit eurot. Raiutava puidu kogust on RMK teatel sel aastal küll kavas mõnevõrra suurendada, ent kuna kasv tuleb riigi omandisse juurde vormistatud ning aastaid hooldamata metsamaade majandamise arvelt, suureneb müügimahus madalakvaliteedilise puidu osakaal ja sellest tuleneb ka väiksem kasum.

Ametist lahkuvale õiguskantslerile saadeti kokku 16 000 avaldust

Õiguskantsler Indrek Tederile on tema ametiajal laekunud ligi 16 000 avaldust ning Teder ise on riigikohtule esitanud 17 taotlust, teinud 31 ettepanekut ning neli ettekannet. 

Väärkohtlemise ennetamiseks on seitsme aasta jooksul tehtud ka 331 kontrollkäiku, teatas õiguskantsleri avalike suhete nõunik.

Teder peab õiguskantsleri töö väga oluliseks osaks õigusaktide põhiseaduspärasuse hindamist, sest tegelikkus on tema sõnul näidanud, et põhiseadust rikkuvad seadused ja määrused ei kipu sugugi ise riigikohtu ette jõudma.

«Isegi inimesel, keda põhiseaduse rikkumine vahetult tabab, ei pruugi olla võimalik seda kohtus vaidlustada – seda enam, et kohtutee on väga kallis,» tõdes Teder. Riigikohtu poole pöördumisse suhtus õiguskantsler tõsiselt, algatades menetluse riigikohtus alles siis, kui kõik muud abinõud ei ole tulemust andnud. Indrek Teder esitas õiguskantslerina riigikohtule 17 taotlust.

Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul oli tema ametiaja üks mõjukamaid kaasusi Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kohtuasi, mis arendas oluliselt Eesti õigusmõistmist. Üksikisiku seisukohast peab ta oluliseks riigilõivude alandamist ja mitmete kodakondsusküsimuste lahendamist ning ettevõtjate õiguste kaitse aspektist vääriks Tederi hinnangul esile tõstmist apteekide asutamispiirangute tühistamine ja kaevandustasude hüppelise tõusu takistamine.

Tederi ametiaeg tõi muutusi ka õiguskantsleri pädevusse: lsandusid lasteombudsmani ülesanded ning õiguskantsler sai senisest selgema pädevuse jälitustegevuse kontrollimiseks. Indrek Tederi hinnangul on 2011. aasta märtsis tööd alustanud laste õiguste osakond aastatega kenasti sisse töötanud ning koostöös teiste lapse õiguste eest seisvate organisatsioonidega on tehtud mitmeid edukaid projekte.

Õiguskantsleri ülesandeks on ka väärkohtlemise ennetamine, mille raames külastavad õiguskantsleri nõunikud järjepidavalt erinevaid kinnipidamisasutusi (nt erikoolid, erihooldekodud, psühhiaatriahaiglad, arestimajad, väljasaatmiskeskus, kaitseväeüksused jne), et näha, kuidas on tagatud nendes asutustes viibivate inimeste õigused. Seitsme aasta jooksul on läbi viidud 331 kontrollkäiku.

Alates 2008. aasta 10. märtsist ametis olnud õiguskantsler Indrek Tederi ametiaeg lõppeb 9. märtsil. Ülle Madise asub ametisse pärast ametivande andmist riigikogu uue koosseisu ees. 

Kesklinnast kaob hulk parkimisalasid

Paljud vanalinna tänavad, aga ka Vanemuise tänav saab parkimiskeelu märgid, lisaks jääb Vabaduse puiesteel maksimumkiiruseks 30 kilomeetrit tunnis, kui Tartu asub ellu viima kesklinna liikluskorralduse uusi põhimõtteid.

 

Rohkem jalakäijaid, vähem autosid, on juhtmõte, mille alusel Tartu kesklinna valmivas üldplaneeringus nähakse ette liiklusmuudatusi. Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku ei tee saladust, et eesmärk on linnasüdamest autosid jõuliselt välja lükata.

«Tahame, et jalakäijaid oleks rohkem, oleks turvalisem ja mõnusam keskkond,» ütles Ranniku. «Samas katsume leida sellise lahenduse, et autoga saaks kesklinnale võimalikult lähedale. Parkimisalad on meil määratud ümber kesklinna küllaltki tihedalt.»

Plaanis on vähendada Poe tänava parkimisala, samuti Vallikraavi tänava otsas olevat parklat ja kaubamaja kõrval olevat parklat, mille arvelt kasvab jalakäijate ala. Sama ootab ees Kompanii tänavat Küütri ja Raekoja platsi vahel ning Aleksandri tänavat uue, ehitatava kaubamaja kõrval.

Peale selle on mitmel pool, näiteks Ülikooli tänaval Vallikraavi ja Küütri vahel, aga ka kogu Gildi ja Küütri tänaval plaanis sisse seada liikluskorraldus, kus eelistatud on jalakäija.

Ranniku selgitas, et see tähendab kõnniteede laiendamist, parkimise keelamist ja kiiruse alandamist, kuid autod saavad siiski läbi sõita. Neile jääb üks 3,5 meetri laiune sõidurada, mis on kõnniteest eraldatud madala, nii nelja-viiesentimeetrise äärekiviga.

«Meil on ka talv, auto on suurem ja tugevam, ei saa päris nii, et laseme autod ja jalakäijad kokku,» lausus ta.

 

Uued korrusparklad

Püüd vanalinna parkivatest autodest puhastada tähendab, et Karu platsile linn kindlasti parkimismaja tulevikus ette ei näe. Küll on arutusel olnud võimalus Magistri tänavale teha kahekorruseline parkla, mille üks korrus oleks maa all. «Aga see on veel toores idee, sest ei ole selge kunstimuuseumi ideestik,» lausus Ranniku.

Veel on jutuks, et kui Holmi kvartal Atlantise juures läheb hoonestamisele, peab sinna tekkima parkimisvõimalus, et see muutuks kesklinnale lähimaks parklaks. Peale selle on lahendusena pakutud Anne kanali supelranna parklat endise koolistaadioni kohal. Välja on toodud, et uushoonestuse rajamisel kesklinna välditakse edaspidi avaparklaid, parkimiskohad peaksid olema hoone sees.

Radikaalsematest mõtetest oli kaalumisel ja ka liikluslahenduse eskiisil ära toodud kava sulgeda täielikult autoliiklusele Ülikooli tänav Lossi ja Küütri tänava vahel ehk siis Werneri ees. See mõte on praegu siiski kõrvale jäetud, sest vanalinnast välja sõidul tuleks siis teha väga suur ring. Näiteks on ka tulevikus plaanis säilitada linnavalitsuse liikmetele võimalus parkida raekoja taga.

 

Vanemuises parkimiskeeld

Suur plaanitud muudatus on parkimise keelamine kogu Vanemuise tänaval, et võita nii ruumi kergliiklusteele, mis ühendab kesklinna Maarjamõisaga.

Muudatused ootavad ees ka Vabaduse puiesteed, kus on plaanis kiirust vähendada 30 kilomeetrile tunnis, samas lisada uued ülekäigurajad Poe, Gildi ja Munga tänava otsa. Ikka selleks, et jalakäijatel oleks mugavam ja autod suunduksid mujale.

«See on ideaalpilt olukorras, kui valmis on uued sillad ja kesklinna ümbruse parklad ja kui inimestel on võimalik valida alternatiivseid liikumisteid autoga kesklinna läbimata,» ütles Ranniku. Samas leidis ta, et mitmeid punkte sellest plaanist on võimalik kohe ellu viia.

 

Automüük kukkus 13 protsenti

Tänavu veebruaris 1223 uut sõiduautot, mulluse sama kuuga võrreldes 13 protsenti vähem, teatas automüüjate liit AMTEL.

Aasta esimese kahe kuu kokkuvõttes müüdi uusi sõiduautosid 2847, 6,3 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

AMTELi teatel püsib uute autode osakaal kogu sõiduautode impordist aga ikka kõrgel ehk 43 protsendi juures. «Kahe kuu põhjal on raske näha konkreetset trendi uute autode müügis ning hinnata väliste mõjude suurust,» teatas liidu pressiesindaja Rein Luik.

Liidu teatel on veebruar autode müügi koha pealt ka ajalooliselt kehv kuu.

Automarkidest on Eestis jätkuvalt turuliidrid Toyota ja Škoda, vastavalt 196 ja 135 müüdud sõiduautoga. Veebruaris tõusis ent kolmandaks Nissan 101 müüdud autoga.

Mudelite paremusjärjestuse tipus oli veebruaris Škoda Octavia 72 autoga, millele järgnesid Nissan Qashqai 70 ja Volkswagen Golf 47 müüdud autoga.

Eesti-sisesele müügile lisaks läks eksporti 46 autot.

Populaarseim segment on Eestis jätkuvalt väike keskklass, selles segmendis on võrreldes eelmise aasta kahe esimese kuuga müük kasvanud tänavu koguni 12 protsenti, teatas AMTEL. Samas on järslut langenud keskmiste ja suurte maasturite populaarsus.

Toetustest ilma jäänud elektriautode müük on liidu teatel oodatult kukkunud: neid müüdi veebruaris vaid kaks.

Samal ajal kasvas veebruaris uute tarbesõidukite müük. Kokku müüdi 313 uut tarbesõidukit, 5 protsenti rohkem kui mullu. Kahe kuu kokkuvõttes on tarbesõidukeid müüdud ligi 10 protsenti võrra enam kui mullu sama perioodi jooksul.

Tarbesõidukite markidest tegi parima tulemuse Renault' 37 müüdud sõidukiga, kaugele maha ei jäänud ka Citroën ja Ford võrdselt 36 müüdud tarbesõidukiga. Veoautode müügis oli esikohal Volvo 19 veokiga, järgnesid Scania 15 ja Mercedes-Benz 6 veokiga.

Video: Reinsalu hoidub erakonna võimalikke sisepingeid kommenteerimast

Täna alanud võimuliidu moodustamise konsultatsioonide eel on Isamaa ja Res Publica Liidus (IRL) olnud pikad arutelud selle üle, mis on valimistel põrumise taga.

Täna hommikul Reformierakonna kutsel Stenbocki majja läbirääkimistele läinud IRLi esimees Urmas Reinsalu ei soovinud vahetult enne konsultatsioonide algust Postimehele öelda, kas erakonnaliikmed on temalt ja teistelt erakonna juhtidelt vastutuse võtmist ja tagaplaanile astumist nõudnud.

«Ma olen öelnud seda, et erakonna esimees vastutab selle eest, ja kuidas me edasi läheme, seda me otsustame ühiselt,» ütles ta Postimehele.

Samuti koalitsioonikõneluste laua taha kogunenud Reformierakonna ja Vabaerakonna esindajad hoidusid IRLi võimalikke sisepingeid kommenteerimast.

Kolmapäeval kogunenud IRLi eestseisus arutas valimiste ebaedu põhjuseid kuus tundi väldanud koosolekul. Erakonna aseesimees Jaak Aaviksoo ütles pärast koosoleku lõppu, et valimistel eelnenud kampaanias tehti mitmeid vigu. Praeguse juhtkonna jätkamist koguneb erakonna volikogu arutama märtsi teises pooles.

Elron teeb muudatusi sõiduplaanides

Elron muudab seoses remonttöödega Oru, Püssi ja Kiviõli jaamades 16.-25. märtsil Tallinn-Narva liinil rongide sõiduplaane.

16.-25.märtsini toimuvad seoses töödega Oru, Püssi ja Kiviõli jaamades väiksemad ajutised muudatused ka reisirongide sõiduplaanides. Tallinn-Moskva ja Tallinn-Peterburi liinide kõrval puudutavad muudatused ka Elroni Tallinn-Narva liini reise nr 220, 222, 223 ja 225.

Reiside 220 (Tallinn-Narva väljumisega algjaamast 8:50), 222 (Tallinn-Narva väljumisega algjaamast kell 15:51), 223 (Narva-Tallinn tavapärase väljumisega algjaamast 7:05) väljumisajad muutuvad kuni 5 minutit ja reisi 225 (Narva-Tallinn tavapärase väljumisega algjaamast 16:23) väljumisajad muutuvad kuni 50 minutit.

Seejuures palume olla tähelepanelikud: 16.-18. märtsil, 19.-21. märtsil ja 23.-25. märtsil kehtivad erinevad sõiduplaanid, 22. märtsil kehtib tavapärane põhisõiduplaan. Sõiduplaanidega saab tutvuda Elroni muudatuste lehel või sisestades Elroni kodulehel sõiduplaani otsingusse lisaks marsruudile ka otsitava kuupäeva.

Kohus tühistas veeteede ameti veerandmiljonilise arve

Tallinna ringkonnakohus rahuldas veebruari lõpus OÜ Navirail apellatsioonkaebuse ja tühistas ettevõttele veeteede ameti väljastatud asenduslaeva veeteetasu makseteatised summas 263 000 eurot.

Veetede amet maksustas täiendava veeteetasuga Paldiski-Kotka liinil remonti läinud laeva asendamise teise alusega, leides seadust kitsendavalt tõlgendades, et tasu arvestamist tuleb liinilaeva asendamisel uuesti alustada, teatas Naviraili kohtus esindanud advokaadibüroo BNSile.

Ringkonnakohus leidis, et amet on vääralt tõlgendanud meresõiduohutuse seadust, arvestades regulaarliinil opereeriva laeva reederile täiendavat veeteetasu tingimustes, kus reeder on sunnitud remondivajaduse tõttu liinilaeva asendama.

Kohtu hinnangul on regulaarliinil opereeriva reederi puhul veeteetasu arvestamise peamine alus veetee kasutamise intensiivsus. Kohus leidis, et laeva asendamisel kasutamise intensiivsus ei muutu, mistõttu on täiendava tasu nõudmine seaduse mõttega vastuolus.

Naviraili kaasusest tulenevalt täpsustas Riigikogu 2014. aasta suvel meresõiduohutuse seadust, välistades reederitele edaspidi topelttasu määramise laeva asendamise korral.

Veeteede ameti argumendiga, et reederitele soodsat seadusemuudatust ei saa rakendada tagasiulatuvalt, kohus ei nõustunud.

Otsus on võimalik ühe kuu jooksul riigikohtusse edasi kaevata.

Kaubamaja 55. sünnipäev: Marika Kaljas, pool sajandit ametis

Marika Kaljas on Tallinna Kaubamajas eri ametikohtadel töötanud juba viimased 50 aastat. Naine ise ütleb, et on saanud terve elu teha tööd, mida tõeliselt armastab.

 

Naine ütleb kohe, et ega tema tähelepanu ei armasta. Kui aga jutt läheb töö peale, siis on näha, kuidas Marika silmad särama löövad. Ka tööstress on naise sõnul temast nende aastate jooksul suure kaarega mööda läinud.

Huvitavad algusaastad

Kui üks tuttav 18-aastase Marika Kaubamajja teenindajaks tööle kutsus, ei olnud tal aimugi, et see jääb tema ainsaks töökohaks. «Kaubamajas töötamisest ei osanud ma sel ajal isegi unistada, tegu on ju alati olnud väga prestiižse kohaga,» rääkis Marika. «Ja mis seal salata, ka palgad olid keskmisest kõrgemad,» lisas ta. Marika otsustas proovikivi vastu võtta ja nii ta 1965. aastal Meestemaailma sattuski. Alguses oli tegu küll meestejalatsite osakonnaga, kuid samale osakonnale on ta truuks jäänud tänapäevani. Vahepeal viis töö Marika ka kontoripoolele müügijuhi ametisse, kuid nüüd on ta müügisaali tagasi jõudnud. «Just raskused ja vaheldusrikas töö on need, mis mind Kaubamajas nii kaua hoidnud on,» leiab ta.

Peaaegu esimesel tööpäeval sai Marikale selgeks, et siin ta tahabki töötada. Töökaaslastega saadi koguni nii hästi läbi, et naine peab neid praeguseni oma pereliikmeteks, kellega ikka ja jälle kokku tullakse ning vanu aegu meenutatakse. Oma töö algusaastate peale tagasi mõeldes leiab ta, et need olid väga huvitavad ja arendavad. Rahareform oli värskelt toimunud ning inimesed olid ostuotsuseid tehes väga ettevaatlikud. «Austria ja Inglise jalatsid olid need, mille järele ikka ja jälle tuldi. Just kaubamaja sortiment on aegade algusest inimesi köitnud,» meenutab ta.

Defitsiidiaastad

80ndad ja 90ndad on eredalt meeles just tohutu kaubapuuduse tõttu. Polnud mingi probleem müüa ligi tuhat paari kingi vaid mõne tunniga. Valikus oligi vaid üks-kaks mudelit, kuid inimeste huvi see ei kahandanud. «Tegime sageli nalja, et kui midagi käest kukkus, siis põrandat see puudutada ei jõudnudki, sest kaup krabati juba õhust kellegi ostukorvi,» jutustab Marika pöördelistest aegadest. «Need olid väga kiired ajad, nõudlus oli tohutu, aga kaubavalik kesine,» lisas ta.

Marikale on sellest ajast eredalt meelde jäänud ka sündmus, kui ühel päeval külastas kaubamaja Soome ärimees, kel oli kaasas ennenägematu ja suure müügipotentsiaaliga kaup. Kuna Marika oli silmapaistev töötaja ja ostudirektorit ei olnud parasjagu kohal, siis ta otsustaski tellimuse ise ära teha. Kui soomlane arve kokku lõi, tuli selleks umbes 100 000 krooni. «Sel ajal oli 100 000 krooni ikka üüratu summa, kuid tagasiteed enam ei olnud,» rääkis Marika. Ta otsustas riskida ja tellimuse siiski sisse anda. Järgmisel päeval läks ta mõistagi ostudirektori jutule, et oma teguviisist teada anda. Ta oli eelnevalt valmistunud, et võib-olla peab ta sel samal päeval armastatud töökohalt lahkuma. Tegelikkus oli hoopis vastupidi, kvaliteetne kaup tuli Soomest kohale ja seda saatis meeletu müügiedu. Võib öelda, et Marika pani alguse heale partnerlusele ning hiljem kujunes sellest tarnijast üks kaubamaja peamisi hankijaid.

Hea teeninduse võti

Hea teeninduse võtmeks peab Marika oskust kuulata ning tahet kliendile õigel hetkel vastu tulla. Tuleb tõdeda, et aastate jooksul on ta klientide soove õppinud peaaegu silmadest välja lugema. Just sellesama oskuse poolest on ta ka klientide seas väga hinnatud ning teinekord teretatakse isegi tänaval. Samuti peab Marika oluliseks, et teenindaja oleks eelkõige hea inimene. Ta ei pea paljuks keset kiiret tööpäeva kliendile vastu tulla ning kas või püksirihmale auke juurde teha või pintsakule nööp ette õmmelda. Kliendid hindavad Marikat ka põhjalike teadmiste poolest nii eri kaubamärkide kui ka kangaste kohta. Kõik need teadmised on ta kogunud raamatutest, ajakirjadest ja internetist. «Televiisorit meeldib mulle samuti vaadata, kuid eriline seebikate fänn ma ei ole, vaatan uudiseid ja värskemate moe-uudistega hoian end kursis Fashion TV vahendusel,» räägib Marika. Veel hoiab ta silma peal hetkel menukaima telesarja «Selfridge’i kaubamaja» tegemistel - pidi olema palju päriselulisi seoseid.

Kõigile noortele teenindajatele soovib Marika entusiasmi, uudishimu ja teotahet. Ilma nende oluliste iseloomuomadusteta ei oleks ta pool sajandit end ühel töökohal ette kujutanud. «Mõelge iga päev tööle tulles, millist teenindust sooviksite ise saada. See on kõige parem soovitus, mis sunnib pingutama ja endast kõik andma,» teatab Marika.

Kommentaar

Kamila Varvas, Kaubamaja Meestemaailma teenindusjuht

Marika on äärmiselt hea suhtleja ning silmapaistev inimene. Ta oskab kliente kuulata ning loeb nende soove justkui silmist. Nii on tal tekkinud püsikliendid, kes Kaubamaja külastades alati ka Marika järele pärivad.

Marikast teeb suurepärase teenindaja ka täpsus ja korraarmastus. Müügikeskkonnas ja laos peab alati valitsema täielik kord. Ei tasu imestada, kui laoriiuleid vaadates jääb mulje, et kaup oleks sinna justkui nööri mööda rivistatud. Ta ei pea paljuks ka teistelt korda nõuda ning vajaduse korral sellekohaseid märkusi teha. Kuid keegi ei pane talle seda pahaks, just vastupidi, Marika nõuannetest peetakse väga lugu. Ta on nende aastate jooksul olnud väga paljudele noortele teenindajatele lausa mentoriks.

Marikat saadab ka suur teadmistejanu ning uudishimu maailmas toimuva vastu. Ta jälgib huviga televiisorit, loeb raamatuid ja kasutab iga päev internetti. Ta on alati kõige värskemate uudistega kursis ja arutleb meeleldi maailmas toimuvate sündmuste üle. Interneti vahendusel on ta selgeks õppinud pea kõik Kaubamajas müüdavad kaubamärgid, et klientidele asjatundlikku ja head teenindust pakkuda. Huvitavast infost teeb ta hea meelega ülevaate ka teistele kolleegidele.

Marika üheks suuremaks tööväliseks hobiks on aiandus, tema imekena aed võiks kandideerida lausa kauneima aia tiitlile! Pereringis on Marika hinnatud lapsehoidja ning suur koduloomade armastaja. Ta planeerib hästi nii oma tööd kui ka vaba aega, tal on alati palju tegemist ja sageli toimetab ta korraga lausa mitme projekti kallal. Olgu selleks siis remont, aiaplaneerimine või hoopis midagi kolmandat.

Eesti Energia ei plaani Leedu tuumajaama projektis osaleda

Eesti Energia soovib keskenduda kodumaistele investeeringutele ega plaani Leedu Visaginase tuumajaama rajamise projektis osaleda.

Eesti Energia juhatuse liikme Hando Sutteri sõnul ta päris täpselt Leedusse tuumajaama rajamise plaanist aru ei saa. Samuti pole ta näinud konkreetsemat äriplaani, mille osas võiks otsustada, kas projekti investeerida või mitte.

«Need mõtted muutuvad päris palju. Rahvahääletusel öeldi selgelt «ei». Nüüd on kuidagi see teema jälle üles soendatud, aga Eesti Energia pole selgelt mingeid lubadusi andnud ega ole see meil ka aktiivselt laual,» ütles Sutter BNSile.

«Meil on oma koduste asjadega palju rohkem tegemist. Kui peame fookuse ja prioriteedid panema, on meil siin mitu head plaani, mida realiseerida,» ütles Sutter. «Meil on väga pikk rida teisi asju laua peal ja et sinna kõrvale mahtuda, peaks see nüüd midagi väga-väga super head olema.»

«Visaginase osas on Eesti seisukoht endine – meil tuleb enne igasuguste edasiste plaanide otsustamist saada vastused küsimustele, mis võimalikud projekti investorid on tõstatanud,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsler Ando Leppiman jaanuari lõpus.

Leedu energeetikaminister Rokas Masiulis ütles jaanuari lõpus, et raske on öelda, kas lõplik otsus on tuumajaama ehitamine või sellest loobumine. Et projekt hõlmab eri riike, on sellega jätkamine keeruline. Ta arvas, et lõpliku otsuseni jõudmiseni kulub kindlasti üle aasta.

Minister väitis ka, et kõnelused on jõudnud uuele tasandile. Senised tulemused lubavad tema sõnul loota, et kokkulepe on saavutatav.

«Siin regioonis jõuab kolm tuumajaama kindlasti enne valmis saada kui see teoreetiline Leedu tuumajaam,» ütles Sutter.

«Võin öelda, et olen saanud Eestilt viimaks teatud positiivse vastuse. Kui peaministriks sain, siis Eesti esindajad sel teemal eriti rääkida ei soovinud. Kuid pärast kõnelusi, informeerimist ning küsimustele vastamist on Leedu hakanud saama positiivseid signaale,» ütles Leedu peaminister Algirdas Butkevičius jaanuari keskel parlamendis ajakirjanikele.

Detsembris lubas Butkevičius jätkata tuumajaama ehitamise kõnelusi Jaapani Hitachiga ning Läti ja Eesti esindajatega. Leedu president Dalia Grybauskaitė kohtus jaanuaris Davosis Hitachi tegevjuhi Hiroaki Nakanishiga. Pärast kõnelusi ütles president, et Hitachi on endiselt huvitatud Leedu tuumajaama projektist ning Leedu majandusse investeerimisest.

Keskpangad asuvad uuel nädalal ostlema

Esmaspäeva hommikul hakkavad Eesti Panga viis portfellihaldurit ostma Euroopa institutsioonide võlakirju. Spetsialistide töökoormus kujuneb suureks, sest ostude maht on 100–120 miljoni euro eest väärtpabereid kuus.

Sama tööd teevad kümned ja sajad inimesed eurotsooni 19 liikmesriigi keskpangas. Keskpangad ostavad kuni järgmise aasta septembrini igal kuul 60 miljardi euro eest väärtpabereid. Kokku ostetakse neid 1,1 triljoni euro väärtuses, ehk Euroopa Keskpank loob selles väärtuses uut raha.

Kuna Eesti riigil võlakirju ei ole, siis meie keskpank hakkab ostma erinevate Euroopa institutsioonide, nagu Euroopa Investeerimispank, Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF), Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), aga ka Põhjamaade Investeerimispank (NIB), võlakirju. Nende institutsioonide osanikuks on ka Eesti.

Mis puudutab riigile kuuluvaid ettevõtteid, Eesti Energiat ja Eleringi, mille võlakirju loodeti samuti osta, siis Euroopa Keskpanga nimekirjas neid esialgu ei ole. Siiski võivad need sinna lisanduda hiljem, sest nimekirja täiendatakse Euroopa Keskpanga nõukogu järgmisel, 15. aprillil toimuval nõupidamisel.

 

Intressid miinuses

Eurotsooni liikmesriikide keskpangad hakkavad võlakirju ostma mahus vastavalt nn liikmesriikide kapitalivõtmele, mille põhjal Eesti osalus on vaid 0,27 protsenti. Kõige rohkem hakatakse ostma Saksamaa võlakirju, kelle osalus on tervelt 25,6 protsenti.

Kõrge reitinguga riikide, nagu Saksamaa, võlakirjade tootlused on juba niigi osaliselt langenud miinusesse. Näiteks Saksamaa kaheaastase lunastamistähtajaga võlakirjade tootlus on miinus 0,20–0,22 protsenti, mis tähendab, et investorid peavad võlakirjade eest peale maksma. Soome müüs veebruari alguses võlakirju intressiga miinus 0,017 protsenti.

Küsimusele, kui sügavale miinusesse võlakirjade tootlus võib langeda, vastas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, et keskpank ei osta keskpanga hoiuseintressist väiksema tootlusega võlakirju. Euroopa Keskpanga hoiuseintressi määr on praegu miinus 0,2 protsenti, aga seda võidakse ka muuta.

Euroopa institutsioonide võlakirjade, mida Eesti Pank ostma hakkab, keskmine tootlus on 1,26 protsenti.

Euroopa Keskpanga senisest rahapoliitikast ja esmaspäeval pihta hakkavast rahatrükist põhjustatud ülimadalat intressitaset on ära kasutamas paljud ettevõtted. Üleeile emiteeris Prantsusmaa elektritootja GDF Suez 500 miljoni euro väärtuses võlakirju, millelt intresse maksma ei pea.

Tegelikult ei ole see esimene kord, kui Euroopa ettevõtted nullintressiga võlakirju emiteerisid. Itaalia autotootja Fiati finantsüksus emiteeris 2001. aastal võlakirju kümne miljoni euro eest ning Saksa autotootja BMW 150 miljoni eest 1999. aastal.

Euroopa olematust intressitasemest soovib osa saada ka legendaarne investor Warren Buffett. Tema juhitud valdusettevõte Berkshire Hathaway emiteeris eile esimest korda eurovõlakirju, ja seda kokku kolme miljardi euro eest.

 

USA trügib Euroopasse

«Eurodes laenamine on nii odav, et tegemist on lollikindla tehinguga,» ütles ajalehele The Wall Street Journal Londonis asuva varahaldusfirma Aberdeen Asset Management fondijuht James Athey. «Usume, et näeme üha enam seda, et USA ettevõtted emiteerivad üha vähem oma kodus ja üha rohkem Euroopas.»

Ameerika Ühendriikide ettevõtted on emiteerinud sel aastal juba 26,6 miljardi euro väärtuses eurovõlakirju, sellest kolmandiku emiteeris Coca-Cola Company möödunud nädalal. Tuntumatest ettevõtetest on eurodes võlgu võtnud krõbuskitootja Kellogg’s.

Euroopa Keskpanga jaoks võib saada probleemiks, et tippreitinguga võlakirju, eriti Saksamaa omi, võib nappida. Saksamaa võlakirju peab keskpank ostma umbes 12 miljardi euro eest kuus, kirjutas The Wall Street Journal.

Saksamaa rahandusministeerium hindab, et nad emiteerivad sel aastal 147 miljardi euro eest võlakirju lunastamistähtajaga 2–30 aastat, samal ajal kui lunastama peavad nad neid mahus 132 miljardit. See tähendab, et uut võlga lisandub aastas vaid 15 miljardi euro väärtuses.

Investeerimispanga Morgan Stanley hinnangul peab keskpank tänavu märtsist kuni järgmise aasta septembrini ostma 215 miljardi euro eest Saksamaa võlakirju, mis on 26 korda rohkem, kui turg sama aja jooksul kasvab.

Draghi vastas kõhklustele, kas võlakirju on piisavalt, et samasugune kahtlus oli ka USAs ja Suurbritannias. Ta lisas, et hulk eurotsooni riikide valitsusvõlakirju on ka investoritel väljaspool Euroopat.

 

Harvikhaigustega lastele koguti tuhandeid eurosid

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi poolt veebruarikuu jooksul läbi viidud heategevuslike aktsioonidega kogunes haruldaste haigustega laste toetuseks 6682,32 eurot. Sellest ligi 2300 eurot koguti rahvusvahelisel haruldaste haigustega päeval korraldatud mündikaardi ladumistel.

Tartu Lõunakeskusesse ja Tallinna Ülemiste keskusesse üles seatud Eesti kaardi kujutistele asetasid heasoovlikud annetajad kokku 4232 erinevas vääringus senti ja münti ning kahe kaardi peale tegi see annetussummaks 2297,96 eurot.

Sellele summale lisandub ka 2394,36 eurot, mis hõlmab sama ürituse raames tehtud lisaannetusi ning heade koostööpartnerite ja Lastefondi vabatahtlike poolt veebruarikuiste kampaaniatega haruldaste haigustega laste toeks kogutut. Lisaks andis 1990 euro suuruse panuse Kanal 2 saade «Kuldvillak» oma erisaadetega, mille võidusummad haruldaste haigustega laste toetuseks Lastefondile annetati.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv tunneb suurt heameelt, et Lastefondi agarad vabatahtlikud oma loovuse ja entusiasmiga suutsid korraldada sellise vahva ettevõtmise, mis aitas tähelepanu pöörata haruldasi haigusi põdevatele inimestele ja meie kõigi võimalustele neid toetada. «Nagu tulemusest näha, siis ühtsuses peitub tõepoolest jõud. Jõud aidata neid, kellel läheb meist kehvemini. Aitäh kõigile abistajatele!» jagub tal ettevõtmisse panustanute suunal vaid kiidu- ja tänusõnu.

Kuna Ülemiste keskuses ürituse raames korraldatud heategevuslikul oksjonil jäid osad heade koostööpartnerite poolt annetatud esemed välja ostmata, siis avab Lastefond nende realiseerimiseks ja annetuste kogumiseks täna osta.ee keskkonnas internetioksjoni. Oksjoni leiab siit ning kogu esemete müügitulu suunatakse haruldaste haigustega laste toetuseks.

Muuhulgas saab oksjonilt endale hea hinnaga osta Jack Jones'i meeste T-särki, Espriti kotti, Bodyshopi kinkekomplekti, Okaidi laste pidžaamat, Preciosa kõrvarõngaid ja palju muud..

Pettur kasutas varastatud identiteeti

Kõnealusel juhul tegutses libapiletite müüja varastatud Facebooki konto kaudu. Heitmaks asjade käigule valgust, toome ära identiteedivarguse ohvriks langenud Facebooki kasutaja avaliku pöördumise oma seinal. Tekstis sisalduvad nimed on tähistatud tärnidega.

 

Armsad sõbrad, tuttavad ja teised Facebooki kasutajad. Lugu on siis järgmine. Soovisin enne jõule endale ja sõbrannale osta Ed Sheerani kontserdipileteid. Minuga võttis ühendust *** *** nimeline isik, kes pakkus kaht piletit. Olin väga õhinas, et saan lõpuks piletid.

Kui ülekanne oli tehtud, soovis müüja minu dokumendipilti, et mu isik tuvastada vms (ma tean juba, kui loll tegu selle andmine oli). Mõned päevad hiljem sain tuttava kaudu teada, et tegemist on petturiga ja nii mõnedki inimesed on piletitega «üle saanud». Seega rahast ja piletitest olin ilma. 

Hea küll, leppisin sellega. Aga inimeste nahaalsusel pole piire ja mõni nädal tagasi oli mu postkast järsku täis kirju, kus inimesed soovisid osta minult neidsamu kontserdipileteid, millest ma isegi väga huvitatud olin. Kui asja uurima hakkasin, sain teada, et Facebooki on ilmunud uus minuga sama nime kandev kasutaja, kes müüb erinevates gruppides ja muudel saitidel lahkelt olematuid Ed Sheerani kontserdipileteid. Minu Facebooki konto lasi ta kinni panna, kuna ma ei olevat õige *** ***. Aga tänu pikale tõestamisele ja sõprade ning sõbrannade abile sain oma konto tagasi.

Nüüd on aga asi nii tõsine, et inimesed saadavad minu nime kandvale petturile raha, lootuses pileteid saada. Seega ma palun, et te seda postitust jagaksite, et rohkem inimesi petta ei saaks ja kui kellelgi on veel kaebusi, siis palun tehke politseisse avaldus, et see inimene ükskord kätte saadaks.

Hooletul piletiostjal tõmmatakse mustal turul nahk üle kõrvade

Kui viljandlanna Angeelika Toom jaanuari lõpul Viljandi bussijaama parklas võõrale mehele 90 eurot ulatas, ei teadnud ta veel, et oleks võinud rahatähed sama hästi prügikasti visata.

17. veebruaril Tallinnas esinenud tuntud Briti artist Ed Sheeran tõi oodatult Saku suurhalli puupüsti rahvast täis. Kontserdipääsmed läksid mullu sügisel ametlike müüjate kaudu kaubaks nagu soojad saiad ja paljud fännid jäid neist ilma. Sestap läks peagi, nagu populaarsete kultuurisündmuste puhul ikka, sotsiaalvõrgustikes liikvele teateid, milles pileti eest pakuti ametlikust märksa kõrgemat hinda.

Lühikest kasvu noor mees

Teiste seas otsustas Facebookist leitud müüjalt kontserdipileti osta Angeelika Toomi poja Saaremaal elav sõbranna Maria Pihlak. Olles lubanud kahe pileti eest välja käia 90 eurot, laekuski neiu e-postkasti kiri, millel lisandina pdf-faili kujul kaasas kaks triipkoodiga Piletilevi SebraPiletit. Midagi kahtlast ostja seejuures ei täheldanud.

Et müüja oli omal initsiatiivil küsinud, kas raha üleandmine võiks aset leida käest kätte Viljandis, helistas Pihlak pikemalt mõtlemata oma sõbra siin elavale emale ning palus tal kokkulepitud ajal bussijaama parkimisplatsile minna ja summa üle anda. Nii ka tehti.

«Oli selline lühemat kasvu, vanust võis tal olla 25 või veidi rohkem,» kirjeldas Toom mälupildi järgi meest, kes temalt raha vastu võttes ulatas paberile prinditud kujul samad piletid, mis juba varem olid elektrooniliselt Maria Pihlakuni jõudnud. «Pikka juttu polnud. Imestasin üksnes selle üle, et piletil olnud hinna (29 eurot – toimetus) ja musta hinna vahe oli nii suur. Aga mis mul seal ikka vaielda oli – ju siis oli defitsiit suur ja kui nad nii kokku leppisid, siis olgu pealegi.»

Ehmatus kontserdipäeval

Olles kontserdipäeval ootusärevil ja rõõmsana juba teel Tallinna poole, avastas Maria Pihlak mobiiltelefonis oma Facebooki kontot kontrollides, et piletite müüja oli talle saatnud kahetsevas toonis segase sõnumi. Teade sisaldas tunnistust, et kaubaks olnud piletid olid võltsitud, ja lubadust pärast läbirääkimisi Piletileviga petuga saadud raha tagasi maksta. Sellega info piirdus.

Mõni minut hiljem, kui Pihlak esimesest ehmatusest toibus ja müüjale selguse huvides täpsustava küsimuse saata otsustas, oli tolle konto juba suletud ja ühes sellega Viljandis tundmatule mehele antud raha tuulde lennanud. Seda, kas e-kirjas sisaldunud piletid olid võltsitud või mõne õige pileti väärtusetud koopiad, ei ole teada.

Pihlak tegi juhtunu kohta avalduse politseile, kuid pole siiani uurimise käigu kohta tagasisidet saanud. Ta ei osanud täpselt öelda, kui palju inimesi sarnaselt temale veel võis samas skeemis raha kaotada. Küll aga oletas ta, et neid oli päris palju. «Müüja suhtles minuga ühe konkreetse naise nime alt, aga selgus, et see oli identiteedivargus. Kui tema konto kadus, leidsin ka õige sellenimelise inimese konto üles ja avastasin, et tema seinal oli juba varem pettuse eest hoiatav teade üleval (loe artikli lisa – toimetus). Vaadates, kui palju seal kommenteerijaid oli, paistis petetuid ikka jaguvat,» sõnas Pihlak.

Populaarse piletimüügikeskkonna Piletilevi juhataja Jaanus Beilmann rõhutas, et kõik nende müüdavad piletid on elektroonilised ja ürituse paigas kontrollitakse täpselt ühtemoodi triipkoodi järgi nii tavablanketil kui mobiiltelefonis olevaid pääsmeid, aga ka prinditud pdf-pileteid.

Jaanus Beilmanni sõnul on järelturult pileti ostmine igal juhul riskantne. Ainus võimalus pettasaamise ohtu vähendada on tema arvates müüja tausta kontrollida. Samuti võib turvatunnet suurendada, kui sõlmida lihtne ostu-müügileping ning nõuda seejuures müüjalt, et too oma isikuandmete paikapidavust pildiga dokumendi abil tõestaks.

«Kui sellisel juhul peaks kontserdipaiga väravas selguma, et pilet ei võimalda sissepääsu, on suurem lootus petturile jälile jõuda. Kas sellest raha tagasisaamiseks abi on, ei julge mina öelda, kuid riski peaks selline tegutsemisviis igal juhul vähendama,» sõnas Beilmann.

Olgugi et aastate jooksul on ikka ja jälle piletipettustest kuulda olnud, ei ole see Piletilevi juhi hinnangul kuigi laialdane probleem. Nii julgeb ta lubada, et kui sellised juhtumid peaksid sagenema, on nad valmis looma rakenduse, mis võimaldab pääsme õigsust Piletilevi kodulehel kontrollida. 

Miks tervist ravinud inimesel jäi hääletamata

76-aastane viljandlane Otto Roots nimetab valimispäeva pidupäevaks. Äsja läbi saanud valimiste ajal oli ta sunnitud lebama kohaliku haigla voodis, mistõttu tahtnuks ta 1. märtsil oma hääle raviasutuses kasti lasta. Hääletuskasti aga ei tulnud. Ei pidanudki tulema. Nii ütleb valimisseadus.

 

Teadupärast pole valimispäeval oma elukohajärgsesse valimisjaoskonda kohaletulek sugugi ainus viis hääletamisel osaleda. On ka e-hääletamine ja jaoskonnas eelhääletamine. Valimispäeval on aga halva terviseseisundi puhul või mõnel muul mõjuval põhjusel võimalik taotleda hääletamist kodus. Ja siis on veel niinimetatud asukohas hääletamise võimalus, mida kutsutakse kõnekeeli ka ümbrikusse hääletamiseks. Seda seepärast, et niisuguse hääletamisviisi puhul pannakse hääletussedel ümbrikusse, mis avatakse alles inimese elukohajärgses valimisjaoskonnas.

Vabariigi valimiskomisjoni kodulehel saab asukohas hääletamise kohta lugeda järgmist: «Kui valija ei viibi hääletamise ajal elukohas näiteks terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral, siis on võimalik taotleda hääletamist asukohas (näiteks elukohas, mis ei ole tema rahvastikuregistri järgne elukoht, haiglas, ööpäevases hoolekandeasutuses).»

Esmaspäevast kolmapäevani

See, mida Otto Roots ja küllap ka paljud teised inimesed enne ei teadnud, on see, et kui kodus oleval voodihaigel on võimalik valimispäeval hääletada, siis kodust eemal haiglavoodis tervist ravival inimesel mitte. Ka valimiskomisjoni veebilehel kirjutatakse ümbrikusse hääletamise kohta: «Selliselt hääletada on võimalik valimispäevale eelse nädala esmaspäevast kolmapäevani.» Antud juhul oli see siis võimalik 23.–25. veebruarini.

Mis niisuguse piirangu tingib?

«Et väljaspool elukohta hääletatakse ümbrikusse, peab inimese hääl jõudma valimispäevaks õigesse, tema elukohajärgsesse jaoskonda,» selgitas vabariigi valimiskomisjoni meedianõunik Kristi Kirsberg. Tema jutust selgus ka, et teatud juhul on siiski võimalik ka haiglavoodis lebades valimispäeval hääletussedel kasti lasta.

«Seaduse järgi saab valimispäeval hääletada vaid oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Kui haigla asub sama jaoskonna territooriumil, kus inimene ka elab, on hääletamine võimalik,» lausus Kirsberg. Seega, kui Otto Roots oleks sisse kirjutatud Viljandi haiglast kiviviske kaugusele, saanuks ta hääletada. Aga tema elukoht on mõned kilomeetrid eemal Männimäel.

62 patsiendil sai hääl antud

Vanahärra ei mäleta enam, millal täpselt tervis teda alt vedas ja haiglasse viis. Ravil oli ta mitu päeva. Seega pole tagantjärele võimalik öelda, kas tema puhul olnuks ümbrikusse hääletamine võimalik või mitte.

Otto Rootsil jäi küll Viljandi haiglas hääletamata, ent paljudel teistel patsientidel mitte. Haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee sõnul avaldasid haiglas olles hääletamise soovi 62 inimest.

«Hääle andjaid oli nii kirurgia-, sise- ja psühhiaatriakliiniku kui õendus-hoolduskeskuse patsientide seas,» täpsustas Valdvee. «Eelmiste, 2011. aasta riigikogu valimistega meil kahjuks arvulised võrdlusandmed puuduvad, kuid hinnanguliselt oli see arv toona väiksem.»

Muide, vabariigi valimiskomisjonile on laekunud kaebus Viljandi haigla psühhiaatriakliinikus hääletamise korraldamise kohta. Täpsemat infot Sakalal sellest ei ole. Asukohas hääletamisi korraldavad jaoskonnakomisjonid.

Naistepäev tuleb suure soojaga

Naistepäevaks saabub Eestisse suurem kogus sooja, mis võib tõsta õhutemperatuuri kuni +10 kraadini. Järgmisedki päevad tulevad üpris päikesepaistelised.

Märtsikuu esimesed päevad on olnud 6-7 kraadi normist soojemad ja ilma külmenemist ei paku ükski arvutuslik ilmamudel ka lähipäevadeks, kirjutab ilmateenistuse sünoptik Maile Meius nädala ilmaprognoosis.

Ägedamad madalrõhkkonnad on taganenud kaugematele põhjalaiustele ning üha sagedamini pressivad päikesekiired end pilvede vahelt läbi ja peletavad siinset rusuvat hallust.

Täna mattub aga taevas taas tihedamasse pilvemassi. Skandinaaviast on Läänemerele jõudnud madalrõhulohk koos sajupilvedega ja selle edasine teekond kulgeb üle Baltimaade Venemaale. Lääneväravast sisenev sadu katab reede hilisõhtuks terve Eesti ning lund, lörtsi ja vihma jagub ka veel laupäeva. Madalrõhulohu lähenedes muutub tuul puhanguliseks ja selle lahkudes raugeb mõneks tunniks.

Ööl vastu laupäeva langevad termomeetrinäidud kohati kergesse miinusesse, edaspidi jääb õhutemperatuur kaheks ööpäevaks plusspoolele püsima. Seda tingib märkimisväärselt suur kogus sooja, mis jõuab naistepäeval kiire edelavooluga Lääne-Euroopast Läänemere äärde. Selgema taeva korral võivad päevased termomeetrinäidud Eesti sisemaal tõusta 10 kraadi ringi, rootslased ootavad aga näiteks Stockholmi lausa 13 kraadi sooja.

Esmaspäeval liigub Skandinaaviast üle Eesti Venemaale järgmine madalrõhulohk ja viib endaga kaasa ka suurema sooja. Teisipäeval tugevneb Baltimaade kohal kuivema ja vaiksema ilmaga kõrgrõhkkonna mõju. Seetõttu võib öösel taas kergelt külmetada, päev võib kujuneda aga üsna päikesepaisteliseks.

Edaspidise osas on erinevad numbrilised ilmamudelid erineval arvamusel. Ühe variandi põhjal kujuneb kolmapäev ja neljapäev pilviseks ja sajuseks ning õhusooja on tagasihoidlikult. Teine variant pakub aga kuivemat ja soojemat ilma. Kas peale jääb talvisem või kevadisem variant, see selgub alles lähipäevil.

Kasekamp: president Rüütel võib-olla päriselt ei taju, millises seltskonnas ta on

ETV saates «Ringvaade» äsjast EKREga seotud skandaali kommenteerinud politoloog Andres Kasekamp ütles, et erakonna auesimees president Arnold Rüütel võib-olla päriselt ei taju, millises seltskonnas ta on.

«Ma usun, et president Rüütel võib-olla päriselt ei taju, millises seltskonnas ta on,» vastas Tartu Ülikooli professor Kasekamp küsimusele, mis puudutas president Rüütli kommentaari EKRE liikme Jaak Madisoni blogipostitustest alguse saanud skandaali kohta, vahendas ERR Uudised.

«Üks EKRE tugevusi on see, et EKRE sai endale Rahvaliidu võrgustiku, ehk EKRE sündis osaliselt siis Rahvaliidu jäänustega kokkumineku teel ja selle kaudu tuli ka president Rüütel kaasa selle seltskonnaga,» selgitas Kasekamp.

«No ma soovitaksin tal võib-olla mõelda natuke hoolikamalt, kuhu ta on sattunud,» ütles Kasekamp lõpetuseks.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) auesimees president Arnold Rüütel ütles eile Postimehele, et Jaak Madisoni blogipostitus on kunstlikult tekitatud probleem.

Alaealine värvati narkodiileriks

20-aastane Ilja Drobõšev astus eile Harju maakohtu ette süüdistatuna alaealise uimastiärile kihutamises.

17-aastane Ritšard on pealtnäha tavaline koolinoor. Pärit korralikust Lasnamäel elavast perest, kus millestki puudust justkui pole. Ritšardi isa, suure LandRoveri maasturiga ringi sõitva mehe väitel on Ritšard hea poeg, kes annab oma tegemistest ja käikudest korralikult aru. Käib jõusaalis ja jagab kodus tuba vennaga, kellega koos käiakse kordamööda õues koeraga jalutamas.

Eelmise aasta lõpus sai keevitajaks õppinud Ritšard kutsekoolist ootamatult uudise eksmatrikuleerimisest. «Kool põhjendas seda kahtlusega, et ta võib uimasteid müüa,» rääkis isa eile kohtu tunnistajapingis. Tema alaealine poeg istus samal ajal, pea norus. Põhjus: Ritšardit süüdistataksegi uimastiäris.

Alaealiste narkokuriteod ei ole kohtus kuigi tavalised. Üks Põhja prefektuuri narkogrupi eelmise aasta põhieesmärke oli kõigi võimalike saatusekaaslaste hoiatamiseks tabada üks eriti laia haardega lapseeas narkodiiler.

Eesmärk jäi saavutamata, kuid see-eest avastas narkopolitsei üle mitme aasta juhtumi, mis lõppes sellega, et esitati süüdistus alaealise kihutamises narkoärile. «Selline süüdistus on tõepoolest väga haruldane,» ütles Põhja ringkonnaprokurör Leelet Kivioja. Viimase viie aasta jooksul on Eestis kohtusse jõudnud neli sellist süüdistust.

Alaealise diileri jälile viis narkopolitsei eelmise aasta 12. augustil alustatud kriminaaluurimine. Uuriti infot, et varem kriminaalkorras karistamata töötu Lasnamäe nooruk Ilja Drobõšev (20) müüvat kodu lähedal uimasteid.

Drobõševi telefoni pealtkuulamine ei jätnud eriti ruumi teistmoodi arvamusele. Aeg-ajalt sai Drobõšev tundmatutelt inimestelt – kes, nagu selgus, olid kohalikud eesti ja vene koolinoored – telefonikõnesid, mis algasid koodlausega: «Olen Risto sõber.»

Sellest üldjuhul piisas, et vestlejad lähiajal kuskil Lasnamäel Seli või Mustakivi kandis kokku saaksid. Igal sellisel kokkusaamisel vahetas omanikku pool kuni üks gramm kanepit.

Kuus päeva pärast kriminaaluurimise algust olukord ootamatult muutus. Drobõševi telefoni hakkas 18. augustist vastu võtma keegi Ritšard, kes selgitas helistajatele, et Ilja asemel tuleb nüüd asju ajada temaga.

Politsei uuris toimuvat veel mõnikümmend päeva ja otsustas siis noored Lasnamäe narkodiilerid kinni võtta. Drobõšev tabati 30. septembril kodutrepikojas Ümera tänaval ja tema peost saadi kätte fooliuminutsakas poole grammi marihuaanaga. Tema kodu läbiotsimisel leiti veel 27 grammi marihuaanat ja 129 tumeroosat MDMA (amfetamiini derivaat) tabletti, samuti umbes 280 eurot sularaha.

Alaealisele Ritšardile läksid uurijad külla 22. oktoobril ning poiss võeti kinni Kalevipoja tänaval kodutrepikojas väikese koguse uimastiga. Tema kodus avanes läbiotsijatele omamoodi halenaljakas vaatepilt: nimelt leidsid nad Ritšardi arvutiekraanilt suhtlusportaali akna, kus poiss oli kellegi Alekseiga uimastitest rääkinud.

Narkoärile viitavate ilmselgete tõendite tõttu tunnistavad mõlemad selle kriminaaluurimise asjaosalised oma süüd. Küll vaidleb Drobõšev vastu süüdistuse sellele osale, mille eest võib talle mõista kõige vähem kuue aasta pikkuse vangistuse. See on alaealise narkokuriteole kihutamine.

Drobõševi väitel ei teadnud ta, et Ritšard on alaealine. Niisamuti nagu ei olevat ta osanud aimata sedagi, et tema klientideks olid valdavalt alaealised koolinoored.

Mitu neist käis eile Harju maakohtus tunnistajapingis ütlusi andmas. Üks küsis selleks puhuks kohtult vabastustõendit kooli juhtkonnale. «Mul on täna stipendiumikomisjon,» vabandas nooruk.

Kohus uuris temalt, kust ta teadis, et pool grammi marihuaanat maksab 10 ja üks gramm 20 eurot. «Ma elan ju Lasnamäel, kõik teavad, et hinnad on sellised,» teatas nooruk, kes oli ostnud uimasteid ainult Drobõševi käest ja nii viiel-kuuel korral.

End täielikult süüdi tunnistanud alaealine Ritšard istus samal ajal vaikselt kohtupingis ja oli enda sõnul kõige kohtus räägituga nõus. Kohus uuris poisi isalt, millise karistuse ta pojale määraks. «Üldkasulik töö oleks talle kasulik. Me otsime talle praegu just tööd,» ütles isa. Süüdistavad annavad kohtus selgitusi nädala pärast.

 

Vietnami doktorant on võlutud e-tervishoiust ja haiglate töö planeerimisest

Vietnami Hue ortopeediahaigla juhataja Ho Duy Binh teeb Tartu Ülikooli juures doktoritööd osteogenesis imperfecta ehk habraste luude haiguse levimusest ja geneetikast Vietnamis.

Miks otsustasite Eestisse tulla?

See oli juhus. Kohtusin Tartu Ülikooli delegatsiooniga Hues 2012. aastal, siis külastasin Tartu Ülikooli ja siinset kliinikumi. Mulle meeldis nii teie hariduse kui ka haiglatöö iseloom ja tundus, et mul on siin palju õppida. Seepärast hakkasin otsima võimalust, et tulla siia doktorikraadi omandama ning see oli võimalik.

 

Mis on Eestis Vietnamiga võrreldes teistmoodi?

Teil on võimas online-ühendus mitte vaid haiglas, vaid kogu tervishoiusüsteemis. Suhted eri osakondade ja meditsiinipersonali vahel on toetavad ja produktiivsed. Töö planeerimine vähendab haiglas ootavate patsientide arvu ja survet meditsiinipersonalile.

Vietnamis on meil suured probleemid haiglate ülekoormusega. Väga paljud patsiendid tahavad saada kõrgema kvaliteediga teenust keskhaiglates, mis teeb need haiglad väga ülerahvastatuks. Inimesed peavad kaua ootama, et arsti juurde pääseda, kuid samas on arstiga konsulteerimiseks vähem aega. Meie haiglas ei ole töökorraldust lihtsustavat süsteemi.

Samuti on teil siin palju häid arste ja professoreid. Ülikooliõpingud tuginevad siin suures osas online-süsteemile. Tudengid saavad elektroonilistest allikatest ja andmebaasidest palju vajalikku infot.

Suhted tudengite ja õppejõudude vahel on siin väga lähedased. Õppejõud annavad oma parima, et tudengid omandaksid uusi teadmisi. Arutelud on väga avatud ning saame neid ka interneti vahendusel jätkata.

Lisaks on meie, välismaalaste, jaoks, elu siin harjumatu ja me vajame palju abi. Õppejõud annavad meile nõu ja hoolitsevad meie eest nagu sõbrad.

 

Mida annab teile Tartu Ülikoolis omandatud doktorikraad?

See annab suurema kindluse uurimistöö tegemisel ning samuti paremad teadmised sellest, kuidas oma tööd rahvusvaheliselt publitseerida.

 

Mida kujutab endast osteogenesis imperfecta, mida oma doktoritöö raames uurite?

Osteogenesis imperfecta on geneetiliste häirete grupp, mis on tuntud ka habraste luude haigusena. Seda iseloomustab madal luumass, luude haprus ja skeleti deformatsioonid. Haiguse kliiniline raskusaste varieerub pea asümptomaatilistest juhtudest kerge eelsoodumusega murdudele – seejuures on inimene normaalse kehapikkuse ja normaalse elulemusega – kuni väljendunud puude ja isegi surmani välja.

Selle häire geneetika on väga heterogeenne. Ligikaudu 90 protsendil haigetest leitakse mõni geenide COL1A1 või COL1A2 mutatsioon. Nendest geenidest sõltub peamise luu ehituvalgu struktuur ja funktsioon. Siiani on leitud enam kui tuhat mutatsiooni.

Hinnanguline habraste luude haiguse esinemissagedus sünnil tugineb luumurdude esinemisel sünnil. See varieerub 1,6st 100 000 sünni kohta Singapuris 3,3ni Prantsusmaal, 15ni Suurbritannias ning ühe juhuni 10 000 elussünni kohta Ameerika Ühendriikides.

 

Mis on teie töö eesmärk?

Vietnamis ei registreerita habraste luude haigusega patsiente süstemaatiliselt ja vastavat andmebaasi pole. Samal ajal on ligi 90-miljonise rahvaarvuga riigis tõenäoliselt märkimisväärne hulk osteogenesis imperfecta patsiente.

Minu uurimistöö põhieesmärk on kirjeldada ja süstematiseerida nende patsientide kliinilisi tunnuseid Vietnamis, koguda haiguse all kannatavate perekondade genealoogilist infot ning kirjeldada haiguse epidemioloogiat, et uurida vastavate patsientide geneetilisi mutatsioone ja luua haiguse andmebaas.

 

Marek Strandberg: Vabaerakonnale on kõnelused paras jõuproov

2007. aasta valimistel vastloodud erakonnana kuus kohta saanud, koalitsioonikõnelustele kutsutud ja võimuliidust seejärel välja jäetud Eestimaa Roheliste toonane esimees Marek Strandberg kirjutab, et kui Reformierakonna poolt nüüdsetele konsultatsioonidele kutsutud kolm erakonda ei tegutse ühtselt, jääb koalitsiooni moodustamise ajaks neist tõenäoliselt taas järele vaid kaks.

Roheliste koalitsioonist väljajätmise kaasapanu 2007. aastal oli samas roheliste ideedest üsna pungil koalitsioonilepe. Samal moel võib suure tõenäosusega lõppeda ka nelja erakonna valimisliidu moodustamine. Aga see selleks.

Vabaerakonnale on need läbirääkimised paras jõuproov, sest nende nimekaim poliitik Artur Talvik ei ole selle erakonna liige ega kuulu ka juhatusse. Täna valmistab juhatus ette koalitsiooniläbirääkimisi ja kui nad suudavad isekeskis kokku leppida, et nende otsused on konsensulikud ja Talvikul on näiteks otsuste suhtes vetoõigus, siis on lootust, et vähemalt vabaerakondlasi ei saa läbirääkimistel nii-öelda lõhki lüüa. Neil on põhjust muidugi arvestada asjaoluga, et üleöö võidakse nad mis tahes ettekäändel läbirääkimistelt kõrvale jätta ja edasi minna näiteks kombinatsioonis Reformierakond (30 kohta), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (15) ning Isamaa ja Res Publica Liit (14), kellel kokku oleks riigikogus 59-hääleline enamus.

Vabaerakonna kaheksa häält annab muidugi nii sotside kui IRLiga sobiliku koosluse, aga kahjuks ei ole võimust turses reformierakondlastel kommet arutleda konsensuseni. Mõned nende hulgast koguni põlgavad sellist otsustamisviisi. Meie uue natsileebe erakonnaga ei kipu vist keegi koostööd tegema seni, kuni need Natsi-Saksamaa ülistamise teemad pole klaaritud. Selle kohta on aga vähe märke.

Võidujooksu teine kulg

Kogu võimuvõidujooksul võiks teoreetiliselt olla ka sootuks teine kulg. Nimelt see, et IRL, SDE ja Vabaerakond lepivad kokku, et toimivad ühel meelel, esindades 37 häält riigikogus. Seda on selgelt rohkem kui Reformierakonna 30.

Sellisel kokkuleppel, kui see on veenev ja sisuline, oleks hoopis sügavam tähendus. Nimelt oleks faktiliselt valimiste võitjaks just need 37 saadikut, mitte enam 30 Reformierakonna liiget. Seaduse järgi on saadikud oma otsustes vabad ega ole ses mõttes ju kohustatud tegema midagi muud, kui nad tahavad. Valitseda saab ka ilma koalitsioonileppe, koalitsiooninõukogu ja muude veidrusteta. Seaduses on ette nähtud otsuste tegemise ja kaalumise kohana riigikogu ning nii võiks see ka olla.

Kõnealused 37 saadikud võiksid olla need, kellele president teeks ettepaneku luua valitsus. Siis saaks see kooslus kutsuda läbirääkimistele kas Reformierakonna või ka Keskerakonna. Igatahes toodaks see kõik olulisel hulgal poliitilist mitmekesisust.

Loomulikult takistavad sellise kolmikleppe sündimist mitmed psühholoogilised asjaolud: pärast valimisi tekkiv adrenaliinipuhang lihtsalt eeldab võidujooksu võimupositsioonidele ja see on saanud kultuuriliseks kombeks. Arukalt toimides võiks lähtuda aga hoopis Nashi tasakaalu mudelist, mille kohaselt saavutavad üksteise huvides toimivad osapooled alati kollektiivselt (summaarselt) parima tulemuse ning see on jätkusuutlik. See pole pelk hüpotees, vaid mänguteoorias tõestatud väide, mille majanduse rakendamise eest on John Nash saanud koguni Nobeli majanduspreemia.

Kolmikjõu teket Reformierakonna tasakaalustamiseks pärsib loomulikult ka asjaolu, et IRLi sisekliima on üsna habras. Erakond on lagunemas. Võimuambitsioosne ja reljeefne Jaak Aaviksoogi eelistab panustada TTÜ rektori, mitte parteijuhi positsioonile. Ilmselt poleks ta seda teinud Partsi peaministreeritud valitsuses, aga seda pole. IRLi aitaks selline Nashi ideest kantud lepe muidugi uuele toimimistasandile. On ju nende jooneks olnud, vähemalt formaalselt, ühistegevust toetada. Koduomanikud ja kes kõik veel on olnud hardalt kositud ja kasitud. Täna on võimalus siis näidata, kas see on olnud moe pärast või sisuliselt.

Sellise John Nashi nimelise kolmikleppe sünd, mille alusel teistega läbirääkimisi pidada, eeldab muidugi ka asjaolu, et president sellise muutuse rolli mõistaks. Kuigi tegu on riigikogu määratud ja põhiseaduses märgitud kõrge ametnikuga, on tema enda toimimispiirid paljuski ta enda teha. Traditsioonil, et valitsuse moodustab valimiste võitja, pole mingit erilist alust, sest valimised ei käi võidu, vaid esinduse saavutamise peale. Kui aga president eeldab, et valimistel peab olema võitja, võib väga hästi olla selleks ju näiteks nelja erakonna (õigemini nende erakondade saadikute) kokkulepe, kuidas toimitakse. Nende asi on osutada siis ka inimesele, kellele president võiks teha ettepaneku valitsus moodustada. See kõik oleks veidi tavatu, aga tooks palju uut ja tervendavat õhku poliitikasse.

Konkurents lihtsam kui koostöö

Erinevaid riskikohti on muidugi küllaga, sest kui täna Reformierakonna poolt valitsuskõnelustele kustutud erakonnad ei käsitle end tervikuna enne läbirääkimisi, jääb neist ilmselt järele vaid kaks. Enne muidugi lastakse kõik ideed, mis tõid konkurentidele valimisedu, üksipulgi koos arvutustega lahti seletada. Head ideed muudetakse kohe võitjana tundja poliitilise koodi osaks ja ehitatakse sellele ümber korralik retooriline kest, mis võimaldab mis tahes väiteid esitada täpselt nii, nagu vaja. Reformierakonnal on selleks olnud kirjanikest suhteteenuse pakkujad, kellel kuvandiloomisega raskusi pole.

Vabaerakonna jaoks hakkab masinavärk pidurdamatult allamäge veerema aga täpselt sellest hetkest, kui organisatsiooni juhatuse ja nende nimekirjas enim hääli saanud Talviku vahele tekib ületamatu ideelahe. Paraku on juba põhiseadus ja valmiskord siinmail sellised, et tülinad ja konkurents on nende alusel lihtsamad tekkima kui koostöö. Tõsi on ka see, et ei vabaerakondlaste koostatud manifest ega valmisprogrammgi sisalda just palju sellist, mis koostöö olemusest räägiks. Valmisprogrammi kohaselt peavad nad pakkuma poliitilist konkurentsi.

Võidu peale valitsemises ja konkureerimises ning nullsumma mängude mängimises pole aga nad ehk kõige osavamad ning ilmselt ei tahaks ka vist nende valijad neid selles rollis näha.

Videolugu: valimistel põrunud riigikogulased valmistuvad oma kohta vabastama

Valimispäeva hilisõhtuks sai 55 riigikogulasele selgeks, et nad ei pääse parlamendi uude koosseisu, mistõttu peavad nad järgmisel nädalal vabastama oma koha vastsetele tulijatele.

Üks neist, kes peab riigikogu saadikukohaga hüvasti jätma, on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ridades Lääne-Virumaa valimisringkonnas kandideerinud Rannar Vassiljev, kes sai 2172 häält.

Postimees uuris Vassiljevilt, mis oli tema eredaim hetk oma riigikogu kabinetis. Algul riigikogulane ei osanud vastata, ent siis vastas: «Üks tuleb küll meelde. Kui oli ööistung, siis ma olen ühel korral siin selle diivani peal maganud. Pean tunnistama, et jäin magama, nii et arvasin, et saan natuke, kümme minutit või veerand tundi magada, aga siis tuli välja, et jooksin üle õue sinna hääletusele, ja ei jõudnudki.»

Vassiljev tunnistab, et ta ei ole veel asju hakanud pakkima, sest alles järgmisel nädalal peab välja kolima. Ruumis ringi vaadates ei terenda, et oleks vaja palju koju kaasa võtta.

Rakvere päritolu sotsiaaldemokraadi ainsad isiklikud asjad töö juures on fotoalbum, mis sattus tööruumi töistel põhjustel, ning raamitud foto riigikogu korvpallivõistkonnast 2014. aastal Võrumaal. Ta lisas: «Need on kaks asja, mille võtan kaasa.»

Vassiljev ei tea veel, mida hakkab pärast riigikogust lahkumist tegema, mainides, et ta ei kiirusta edaspidiste valikute tegemisega. Riigikogulane lisas: «Eks paistab, mis pikas perspektiivis saama hakkab, hetkel ma endale sellist pikka plaani seadnud ei ole.»

Mis puudutab nii tema kui ka üleüldse SDE valimistulemusi, siis Vassiljevi sõnul on neil erakonnas plaanis vaadata üle valimiskampaania nii ülesehituse kui ka korraldusliku poole pealt. «Ega siis sisuline debatt valimiste lõpptulemuste kontekstis määravaks ei saanud. Said ikkagi muud tegurid».

Riigikogus oli näha ka morni olekuga sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe kohalt lahkuvat Karel Rüütlit, kes 293 häälega Harju-Raplamaa piirkonnast ei osutunud valituks.

Riigikogust ja fraktsiooni esimehe kohalt lahkuv Karel Rüütli ja erakonna peasekretär Indrek Saar usalduslikult vestlemas. Allikas: Erik Prozes/PM

Riigikogust ja fraktsiooni esimehe kohalt lahkuv Karel Rüütli ja erakonna peasekretär Indrek Saar usalduslikult vestlemas. Mehed lahkuvad häiriva kaamera eest kõrvaltuppa. Allikas: Erik Prozes/PM

Valimistulest kaotustega. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nõuniku ja sekretariaadi juhataja töölaud täna kell 13.00. Siinsamas kõrval vestleb sosinal viimaseid päevi fraktsiooni esimeheks olev muserdunud ja hirmunud olekuga Karel Rüütli peasekretär Indrek Saarega. Seina taga istub esmakordselt koos värskelt valitud sotside fraktsioon. Tulevik on ebaselge. Aga lootuse leek on rinnus. Foto: Erik Prozes

Märt Avandi: reaktsioon oli adekvaatne - naised nutsid ja mehed olid aupaklikult tänulikud

Pisike punane vaibatükk kino ees, sugugi mitte glamuursed külalised, suursugused kutsed, küünlameri või üüratud plakatid. 

Põhjanaabritel käib mängufilmi esilinastus põhjamaise askeetlikkusega. Tundus, et 2,2 miljoni eurose eelarvega koostööfilmi Soome esilinastusele võis iga huviline siseneda, sest ranget kontrolli, kes, kellega ja kus istuma peab, siin ei tuntud. Vali aga saalis endale vaba koht ja jää ootama, mis juhtub! Kontvõõraid siiski nende sadade kutsutute hulgas polnud.

Punaste ismete ja rõduga Maximi kino Helsingi kesklinnas on vana ja auväärne - siit sai oma esimesed filmielamuseristsed isegi «Vehkleja» režissöör Klaus Härö. See juhtus enam kui 30 aastat tagasi, kui ta just selles saalis Spielbergi filmist «ET - sõber kaugelt» vaimustusse sattus. Nüüd astus mees ise filmi sisse juhatades koos produtsentide, tehnilise meeskonna ning peaosaliste Märt Avandi ja Ursula Ratasepaga lavale, et vaatajatele häid filmielamusi soovida.

Pikk ja kestev aplaus filmi lõpul ning mitmed pisarais silmapaarid kinnitasid: elamus saamata ei jäänud.

Vaata videost, kuidas legendaarse Haapsalu vehkleja Endel Nelise elulool põhinev «Vehkleja» Soomes esilinastus ja kuula, mida oli öelda peaosalisel Märt Avandil ning soomlastest filmihuvilistel pärast seansi lõppu!

Vabaerakonna asejuht: meie eesmärk pole koalitsioon, vaid hea koalitsioonilepe

Uues riigikogus kaheksa kohta saanud ja võimukonsultatsioonidele kutsutud Vabaerakonna aseesimees Jaanus Ojangu ütles, et erakonna eesmärk ei ole pääseda iga hinna eest koalitsiooni, vaid saavutada Eestit edasiviiv koalitsioonilepe.

Ojangu ütles pärast erakonna juhatuse koosolekut Postimehele, et Vabaerakonna esindajad plaanivad homme algavatel konsultatsioonidel osaleda täie tõsidusega. Tema sõnul otsustas juhatus probleemipõhise lähenemise kasuks ehk tõstatada plaanitakse konkreetseid probleeme, mis vajavad Eestis kindlat lahendust. «Me ei hakanud üksikuid lubaduspunkte praegu esile tooma, see ei oleks mõistlik, vaid otsustasime läheneda probleemipõhiselt,» ütles ta.

Ojangu sõnul on Vabaerakonna peamine eesmärk saavutada Eesti edasiminek, mitte aga saada igal tingimusel koalitsiooni. «Kui Vabaerakond ei peaks koalitsiooni mahtuma, siis see ei ole probleem, meie põhieesmärk on saavutada Eestit edasiviiv koalitsioonileping,» lausus ta ja lisas, et erakonnal on kokkupuutepunkte nii ühe, teise kui kolmanda arutelupartneriga ning oleks meeldiv, kui need punktid jõuaksid lõpuks ka võimuleppesse.

Vabaerakond on juba varem teatanud, et peab oluliseks erakondade riikliku rahastamise vähendamist ja demokraatlikumat erakonnakorraldust ehk uue erakonnaseaduse väljatöötamist, muudatusi valimisseadustes ja riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, samuti omavalitsuste korralduses ja rahastamises. Ka tahab erakond tähelepanu pöörata maksupoliitilistele muudatustele, mis soodustaksid töökohtade loomist ja toetaksid ettevõtlust, tuues eraldi esile sotsiaalmaksu langetamise ja tulumaksuvaba miinimumi tõusu.

Vabaerakonda esindavad homme hommikul algavatel nelja erakonna konsultatsioonidel Andres Herkel, Artur Talvik, Margus Maidla, Andres Ammas ja Jüri Adams. Reformierakond on kohtumisele kutsunud ka Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajad.

Reformierakonnal on uues riigikogus 30, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 15, Isamaa ja Res Publica Liidul 14 ja Vabaerakonnal kaheksa kohta.

Fotod: vaata, kui palju suhkrut sa enda teadmata sisse sööd

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO uute suuniste järgi peaks inimese igapäevane suhkrutarbimine jääma alla 10 protsendi igapäevasest energiatarbimisest.

Viis protsenti normaalse kehamassiindeksi korral on 25 grammi ehk umbes kuus teelusikatäit.

See kogus suhkrut on aga üsna kerge täituma vaadates, kui palju suhkrut sisaldavad toidukaubad, mida igapäevaselt toidukorvi tõstame.

Postimehe tarbijatoimetus käis ja pildistas üles levinumad kaubad, mis pole ei karastusjoogid ega kommid-koogid vaid valdavalt soolased toidud, milles on suhteliselt kõrge suhkrusisaldus.

Vaata lähemalt galeriist.

Talvik: kui 4 partnerist 3 toetavad haldusreformi, peaks seda saama teha

Vabaerakonna häältemagnet Artur Talvik leidis, et kui tõesti tekib neljast jõust koosnev valitsusliit, mille kolm partnerit toetavad haldusreformi, peaks see ju olema teostatav.

«Koalitsioonikonsultatsioonidel on meie kindlad punased jooned, millest me ei tagane, demokraatia pakett, täpsemalt siis erakondade seaduse muutmine, ennekõike rahastamise muutmine, et see ei toimuks enam nii massiliselt riigieelarvest, ka valimiskampaania ülemise lae seadmine ja palju muid punkte veel,» loetles Talvik ETV saates «Kahekõne».

«Edasi haldusreform, kohaliku omavalitsuse korraldus ja rahastamine - need kõik on riigireformi küsimused suuresti,» leidis ta.

«Kui tekib neljast erakonnast koosnev koalitsioon ja kolm sellest soovivad haldusreformi, siis peaks ju saama seda teha,» arvas Talvik.

«Kui meie põhipositsioone arvesse ei võeta, siis istume rahulikult opositsiooni,» rääkis värske riigikogu liige Artur Talvik.

Seppik: Vabaerakonnal oleks opositsiooni jäämist väga raske selgitada

Staažikas poliitik, Reformierakonda kuuluv Ain Seppik leiab, et kui uues riigikogus kaheksa kohta saanud Vabaerakond peaks otsustama koalitsioonis mitte osaleda, oleks neil seda väga raske oma valijatele selgitada.

Seppik ütles Postimehele uue koalitsiooni moodustamise esimesi samme kommenteerides, et Reformierakond püüab kokku saada võimalikult head ja laiapõhjalist koalitsiooni. Tema sõnul algavad homme mitte isegi ametlikud koalitsiooniläbirääkimised, vaid alles konsultatsioonid, kus otsitakse nelja erakonna ühisosa.

Seetõttu on praeguses seisus tema sõnul kõik variandid võimalikud. «Minu meelest on täna veel kõik reaalne. Mis sellest kõigest edasi saab, see on iseküsimus,» märkis ta. Nii pole tema hinnangul ka välistatud, et nelja erakonnaga koalitsiooni lõppkokkuvõttes ei sünni. «Kui ikkagi selgub, et Reformierakonnal kategooriliselt ei ole kellegagi mingit ühisosa ja seda konsultatsioonide käigus ei leita, siis ei tule välja lihtsalt,» ütles Seppik.

Samas avaldas ta arvamust, et kolme osalisega koalitsiooni, millel oleks riigikogus väga napp ülekaal ehk 53 või 52 kohta, oleks töös hoida väga keeruline, ehkki põhimõtteliselt võimalik. Tema sõnul nõuaks see väga head distsipliini.

Sellest suurema ehk 59-häälelise enamuse annaks Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liit, kel koos Vabaerakonnaga oleks parlamendis lausa 67 kohta.

Vabaerakonna kaasamist konsultatsioonidele peab Seppik siiski loogiliseks, arvestades valijate tugevat toetust uutele poliitilistele jõududele. Samas ütles ta, et kui erakond peaks otsustama jääda opositsiooni, oleks seda valijatele väga raske selgitada. «Miks nad siis parlamenti üldse läksid: et läksime lihtsalt parteid looma? Siis tulekski nii välja öelda, et läksime selleks, et saada riigitoetust,» märkis ta.

Koalitsioonis olles saaks Vabaerakond tema sõnul aga ellu viia kas või osa oma lubadustest. «Teiseks, kui nad tahavad erakonnana püsima jääda, siis valitsuskogemus on kahtlemata oluline. Kolmandaks nad pääsevad tegeliku riigivalitsemise juurde ühel või teisel alal, mis on ka väga oluline, ja neljandaks, kuidas sa seda edu valimistel ikka realiseerid, kui läbi valitsuses olemise,» ütles ta.

Seppiku sõnul annaks valitsusse kuulumine uuele erakonnale seega hulga rohkem võimalusi kui töö opositsioonis. «Muidu jääd sinna pingi peale ja kritiseerid lakkamatult, mis iseenesest on saadiku jaoks, kes tööd teha ei taha, mugav,» lausus ta. «Valitsuses olla või valitsusliitu toetada parlamendis on ikka võrratult põnevam, kui lihtsalt kritiseerida ja kritiseerida ja lakkamatult hääletusi kaotada.»

Kui valimisjärgsel hommikul nimetas Vabaerakonna esimees Andres Herkel ohusignaaliks, et Reformierakonna juhitud koalitsioonid pole tervet valitsemisperioodi kestnud, siis Seppiku sõnul ähvardab lagunemine kõiki koalitsioone ja Eesti poliitikaajalugu on seda ka kinnitanud. «Poliitika ei ole armastusabielu, see on pigem ikkagi huvid ja oma valijatele antud lubaduste realiseerimine ja võimalikul heal moel,» ütles Seppik.

Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vabaerakonna konsultatsioonid algavad homme hommikul.

Nädalavahetusel selguvad noored meistrid

Üle neljakümne noore Tartu kutsehariduskeskusest, tervishoiu kõrgkoolist ja kunstikoolist astuvad 6.–7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses võistlustulle enam kui kolmesaja õpilasega kogu Eestist, et selgitada välja 25 ala meistrid. 

Võistlusel on igal osalejal ülesanne, mille täitmiseks on aega kaks võistluspäeva. Näiteks mööblitislerid peavad 13 tunni jooksul valmistama kase- ja saarepuidust seifi, millele tuleb paigaldada ka lukusüsteem.

Müüjatele antakse klienditeeninduse ülesanded ning nad puutuvad kokku müügisituatsiooniga, kus peab tegelema pretensioonika kliendiga. Lisaks kujundavad nad kaupade väljapaneku.

Tartu tervishoiu kõrgkoolist võtab võistlusest osa kaks hooldustöötajat, kes peavad näiteks lahendama teoreetilise ülesande ja kontrollkliendi peal sooritama hooldustoiminguid.

SA Innove esindaja Liina Liiv ütles, et võistlusel on tegelikult mitu külge. Üks osa on võistleja pool, kuid kohtunike hulgas on õpilaste tulevased tööandjad, kes saavad silma peale panna oskuslikule tööjõule.

Eelmisel aastal käis võistlust vaatamas üle 8000 huvilise. Liiva sõnul pole noore meistri võistlus ainult osavõtjatele, vaid ka pealtvaatajatele. Tema sõnul saavad viimased tutvuda mitmesuguste ametitega ning püsti on pandud töötoad, kus ise saab ametitel kätt proovida.

Eesti kutsekoolide kohapealsetest boksidest saab ka infot õppimisvõimaluste kohta.

Liiv rääkis, et noored toovad pärast võistlemist tagasisides sageli välja, et osalevad noore meistri kutsevõistlusel, sest soovivad ennast Eesti tasemel proovile panna. «Tegemist on sündmusega, kus on kohal kõigi erialade esindajad, mida Eestis õpetatakse. Neil on võimalus seal oma oskusi teistega võrrelda ning samas ka kogemusi vahetada,» lisas Liiv.

Lisaks on mitmelgi osalejal võimalus sõita edasi Euroopa ja maailmameistrivõistlustele, see sõltub Liiva sõnul aga paljuski sellest, millise erialaga Eestit esindama minnakse.

Lisainfo võistluse koduleheküljel

Nestor ja Padar Mikserit kehva valimistulemuse eest vastutavaks ei pea

Nädala alguses arutati ka sotside juhatuses kehva valimistulemuse põhjuseid, ent, sellest, et esimees Sven Mikser peaks vastutuse võtma juhatuse liikme Eiki Nestori sõnul ei olnud.

«Pikem analüüs seisab ees, juhatus leidis, et me lootsime paremat tulemust ja arutasime, miks me seda ei saavutanud,» ütles Eiki Nestor ERR Uudistele, vastutuse võtmist Nestori sõnul juhatuses ei arutatud.

Juhatuse liige Ivari Padar ütles, et ta ei leia, et Mikser peaks kehva valimistulemuse eest vastutuse võtma. «Ma ei leia, et seda oleks vaja, seda, mis puudutab erakonna tulevast arengut, siis meil on kevadel erakonna üldkogu, sinnani me oleme saanud ka piisavalt analüüsida, kus me oleme vigu teinud, kas me oleme vigu teinud ja kellest need vead on lähtunud,» lausus ta.

«Tuleb vaadata peeglisse ja ütelda, et midagi on meil arvatavasti valesti tehtud, kui ei tulnud seda tulemust, mis me lootsime – omaenda vead, uued ootused ja konkurentide parem töö,» olid Padari sõnul põhjused, miks sotsid edukad ei olnud.

Sissemurdmiste seeria viis kaks eestlast Soomes trellide taha

Helsingi ringkonnakohtu otsusel tähendas Lõuna-Soomes läbi viidud sissemurdmiste seeria kahele eestlasele reaalset vangistust.

Kohtu otsuse järgi on 33-aastane Romek Niggulis süüdi 31 varguses ja kuues varguskatses, vahendas Turun Sanomate võrguväljaanne. Kohus karistas teda nelja aasta ja kümne kuu pikkuse vangistusega.

40-aastane Elmo Sarrapik mõisteti süüdi 13 varguses ja kahes varguskatses. Tema peab trellide taga istuma kaks aastat ja kaheksa kuud.    

Ringkonnakohtu andmetel murdsid mehed sisse muu hulgas Helsingis, Espoos, Keraval, Lahtis, Pirkkalas, Kirkkonummil asuvatesse korteritesse. Kuritegude kavandamisele viitas tõsiasi, et ühes ja samas piirkonnas sooritati üheaegselt mitu sissemurdmist. Inimeste kodudest viidi minema näiteks arvuteid, mobiiltelefone ja ehteid.   

Kuriteod sooritati augustis-oktoobris 2014.

Prokuratuur esitas õpetajat tulistanud poisile süüdistuse tapmises

Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistab 15-aastast noormeest Viljandi Paalalinna Kooli õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises.

Süüdistuse kohaselt võttis süüdistatav eelmise aasta 27. oktoobril oma vanemate tuppa peidetud relvakapi võtme, avas sellega relvakapi ja võttis sealt salaja isale kuuluva revolvri Amadeo ROSSI -851 ning üheksa padrunit. Relva ja padrunid võttis süüdistatav samal päeval kooli kaasa. Kella kahe paiku tulistas ta korduvalt õpetajat, kes suri saadud vigastustesse.

Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et noormees tegi õpetaja suunas kuus lasku, millest kannatanut tabas kolm.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Viljandi politsei. «Kogutud tõendid kinnitasid, et relvaomanik hoidis tulirelva ja laskemoona nõuetekohaselt. Sellest tulenevalt ei ole alust relvaomanikule süüdistuse esitamiseks,» põhjendas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.

Süüdistus on esitatud karistusseadustiku § 113 ja 418 lg 1 tunnustel. Karistusseadustik võimaldab alaealisele mõista tapmise eest maksimaalselt 10-aastase vanglakaristuse.

Süüdistatav viibib kohtu loal vahi all. Eelistungi aega ei ole veel kohus määranud. 

Mürsk ootas kännul taiplikku leidjat

Lõuna-Eesti pommigrupp kutsuti neljapäeval Võrumaale, kus üks mees oli metsast leidnud kännule asetatud ohtliku lõhkekeha. Kännule oli sõjaaegse lõhkekeha asetanud keegi julge, kes jättis sellest ka teatamata.

Lõhkekeha leiti Võru vallast Juba külast. Kännule asetatud mürsutaolise eseme avastas metsas jalutanud mees, vahendas Lõuna päästekeskus.

Kohale saabunud demineerijad tegid kindlaks, et tegemist oli 75 mm mürsuga, transportisid selle lõhkamiskohta ning hävitasid lõhkekeha.

Seisvale veokile otsa põrutanud auto juht viidi Läti haiglasse

Pärnumaal sõitis auto tagant otsa tee ääres seisnud veoki haagisele, viga saanud auto juht viidi Lätisse haiglasse.

Avarii juhtus eile kella 18.03 ajal Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 187,9 km. Tee ääres peatunud veoki DAF haakes olnud haagisele Krone sõitis tagant otsa sõiduk Volkswagen, mida juhtis 31aastane Marius. Veoki juht õnnetuse hetkel sõidukis ei viibinud.

Läti kiirabi toimetas Volkswageni juhi Valmiera haiglasse. 

Politsei otsib tunnistajaid

Politsei palub kriminaalmenetluse läbiviimisel inimeste kaasabi, kes nägid 21. veebruari varahommikul kella 3.20 ajal pealt, kuidas Tallinnas Suur-Karja tänaval Nimeta baari ja Shootersi ees pidasid turvatöötajad kinni 31-aastase mehe.

Pealtnägijatel palume helistada telefoninumbril 612 4273, 58375597 või lühinumbril 112, teatas PPA pressiesindaja

Kohus karistas julma loomapiinajat reaalse vangistusega

Harju maakohus mõistis täna süüdi 18-aastase Rando Randma, kes päev varem tunnistas üles kolme looma tapmise.

Põhja prefektuuri politseinikud pidasid teisipäeval kinni 18-aastase Rando, keda oli alust kahtlustada loomade julmas kohtlemises, teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Politseile laekus teave võimaliku kuriteo kohta eelmisel nädalal ja pärast seda asuti aktiivselt tõendeid koguma, võeti ütlusi juhtunuga seotud inimestelt ning viidi läbi teisi uurimistoiminguid.

Eile kuulati Rando kahtlustatavana üle. Noormees tunnistas üles kahe koera ja ühe kassi tapmise selle aasta veebruaris. Kuigi sotsiaalmeedias on levinud info, et mees on ka varem loomi väärkohelnud, ei õnnestunud leida selle kohta kindlaid tõendeid.

Põhja ringkonnaprokuratuur saatis Rando täna kiirmenetluses kohtu ette. Harju maakohus mõistis mehe süüdi ning karistas koos varasema kandmata karistusega ühe aasta ja seitsme kuu pikkuse vangistusega. Samuti võeti Randolt lisakaristusena viieks aastaks ehk maksimaalseks tähtajaks loomapidamisõigus.

Randot on varem kriminaalkorras karistatud ühe korra ning seda isiku- ja varavastaste süütegude toimepanemise eest. Loomade julma kohtlemise kahtlustusega ta varasemalt uurimise all ei ole olnud.

Põhja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Rainis Sinikase sõnul oli tegemist juhtumiga, mis riivas põhjendatult paljude inimeste õigus- ja turvatunnet  ning seetõttu oli juhtunu asjaolude kiire selgitamine ka politsei oluline eesmärk.

«Tegime kindlaks, et noormees võttis tasuta äraantavaid lemmikloomi eesmärgiga neid edasi müüa ning seeläbi elatist teenida. Erinevate probleemide ilmnemisel ta aga hukkas need. Soovitan inimestel, kes peavad lemmiku ära andma, kindlasti kontrollida uue omaniku tausta ning panna kirjalikult paika kes ja kus looma hoidma hakkab,» rääkis Sinikas. Ta lisas, et see ei välista küll kõiki väärkohtlemise juhtumeid, kuid probleemide ilmnemisel on lihtsam selgeks teha, kelle vastutusel loom on.

«Paljude inimeste vihjetest oli politseile kindlasti uurimisel abiks, kuid ka siinkohal tuleks enda kahlustest esmajärjekorras teavitada korrakaitsjaid,» märkis Sinikas.   

Tallinna-Tartu maanteel sõitnud veok paiskus kraavi

Täna ennelõunal juhtus Tartumaal Tallinna-Tartu maantee 163. kilomeetril liiklusõnnetus veoautoga, mis kaotas juhitavuse ja paiskus kraavi kummuli.

Lõuna prefektuuri kinnitusel juhtus avarii kella 11.30 ajal Laeva vallas Valmaotsa külas. Esialgsetel andmetel lõhkes Tallinna poole liikunud veokil DAF vasakpoolne rehv, mille järjel kaotas suur masin juhitavuse ja sõitis teelt välja vasakule poole kraavi.

Politsei selgitas, et veokit juhtinud 43-aastane mees oli kaine ja lubadega. Kiirabi viis juhi haiglasse kontrolli. Masina kraavist väljatõmbamine võib õhtupoolikul häirida ka liiklust.

Elukaaslast peksnud mees pääses kriminaalkaristusest

Mees, kes kahtlustuse kohaselt peksis oma naist korduvalt rusikatega üle kogu keha ja lämmatas padjaga, pääses kriminaalmenetlusest avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

Kahtlustuse kohaselt leidis mullu 21. juuni varahommikul Pärnumaal asuva maja hoovis aset tunde väldanud vägivallatsemine, kus mees oma elukaaslast mitmel eri viisil peksis. Kõik algas sellest, kui mees pani omavahelise tüli käigus selja tagant käsivarre oma elukaaslasel ümber kaela ja tõmbas ta murule pikali, kükitas kannatanule kaksiratsi keha kohale ning lõi teda vähemalt kolmel korral rusikaga õlavarre- ning kahel korral peapiirkonda.

Õõvastavad asjaolud

Seejärel rabeles elukaaslane mehe haardest lahti ja liikus teisele poole maja, kuhu mees talle järgnes ja tõmbas ta murule pikali. Kannatanu keeras end kõhuli, misjärel lõi teda vähemalt kolmel korral jalaga mõlema reie ning rusikaga vähemalt kahel korral nimme- ja abaluupiirkonda.

Kahtlustuse kohaselt palus kannatanu, et mees ta peksmise lõpetaks ning haaras taskust telefoni, et politsei kutsuda, ent mees võttis naiselt telefoni ära. Naine läks seejärel külalistetuppa voodisse, lootes, et olukord rahuneb, kuid mees järgnes talle tuppa ning haaras käega kannatanu kõrist ja pigistas seda ligi kolme minuti vältel. Järgnevalt surus mees padja kannatanu näo peale, hoides seda näol viis minutit ja ähvardades samal ajal naist tapmisega.

Kui naine lõpuks mehe haardest pääses, varjas ta end maja ümbruses senikaua, kuni tal külm hakkas. Kui naine majja naasis, ei olnud mees endiselt rahunenud ja haaras trepil oma elukaaslasel õlgadest ja tõukas teda, nii et naine kukkus selili unikividele.

Kriminaalmenetlus lõpetati

Mehele esitati kahtlustus karistusseadustiku paragrahvi 121 alusel, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Süüdimõistmisel ootab karistatavat sellise teo eest rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

Ehkki veebruarikuisest kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest selgub, et mees ei tunnistanud ülekuulamisel süüd, asus prokuratuur seisukohale, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna teda on võimalik õiguskuulekale käitumisele suunata ka muude vahendite kui avaliku karistamisega. Mehele määrati kohustus maksta riigituludesse 390 eurot, millega ta ka nõustus.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Annely Erm selgitas, et avalik menetlushuvi lähtub menetluse otstarbekuse printsiibist. «Alati tuleb inimese mõjutamiseks esmalt valida kõige kiirem ja leebem viis, just seetõttu ongi seaduseandja ette näinud võimaluse teatud kuritegude puhul varem kriminaalkorras karistamata inimese osas menetlus oportuniteediga lõpetada, et hoida sellega ühtlasi kokku riigi ressursse, mis kuluks kriminaalasja uurimiseks ja kohtumenetluseks,» ütles ta Postimehele.

Erm lisas, et konkreetse jutumi puhul võeti menetluse lõpetamise otsuse juures arvesse kahtlustatava varasem käitumine, juhtumi asjaolud ja olemasolevad tõendid. Nimelt ei olnud mees varasemalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes ei olnud ka pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. 

Kannatanu kaebust ei esitanud

«Ilmtingimata ei ole vajalik, et inimene end täielikult süüdi tunnistaks, vaid just, et ta oleks nõus vabatahtlikult kohustust kandma. Kui see kohustus jääb täitmata, siis menetlus uuendatakse ja kui inimene edaspidi sarnaseid tegusid teeb, siis tuleb tal ka kriminaalvastutust kanda,» märkis pressinõunik.

Kuidas aga tagada, et vägivallatsejat kriminaalkaristusest päästes ta tõepoolest õiguskuulekalt käituma hakkab? «Selles, kas rahalise kohustuse tasumine, või ka kriminaalkaristus, inimese õigel teel hoiab, ei saa kunagi lõpuni  kindel olla, kuid alati on lootust, et inimesele, kes esimest korda seadust rikub, piisab kriminaaluurimisest ja kahtlustatava seisundist ning oma teo hüvitamiseks võetud kohustuse täitmisest, et teha õiged järeldused ja oma käitumist parandada,» põhjendas Erm.

Seaduse kohaselt on kannatanul võimalik esitada kaebus, kui ta sellise lahendusega rahul ei ole. Ermi kinnitusel ei pidanud antud juhul kannatanu seda vajalikuks.

Kurioosum: liiklusõnnetusest paranenu nägi esimest korda välja minnes, et auto alla on jäänud tädi

Eile pärastlõunal läks hiljuti Rakveres Laada tänaval jalakäijate ülekäigurajal autolt löögi saanud Anneli Kononenko esimest korda pärast õnnetust välja ja kuulis esmalt kiirabiauto sireeni. Lähemalt vaatama minnes nägi, et kanderaamil on tema tädi, kes oli äsja Tuleviku tänaval ülekäigurajal auto alla jäänud.

“See tekitab mingit hirmu,” tunnistas Kononenko, kes nüüd mõtleb, et mis teid pidi kuhu liikuda. “Iial ei või teada, kust mingi pauk tuleb,” lisas ta.

Naise hinnangul tegelevad roolikeerajad sõidu ajal muude asjadega, näiteks nutividinatega. Ja siis ei märgatagi jalakäijat. “Siin peab olema mingi laiem põhjus,” ütles Kononenko jalakäijatega sageli juhtuvate õnnetuste üle arutledes.

Naisel oli pretensioone ka politsei tegevusele. Kui ta 14. veebruaril auto alla jäi, võtsid korravalvurid talt telefoninumbri ja lubasid helistada, kuid pole seda tänini teinud. Eile tädiga juhtunud õnnetuse puhul jäi politsei Kononenko hinnangul hiljaks. “Tunnistajad pidid vähemalt pool tundi ootama, et politseile selgitusi anda,” ütles Kononenko.

Eile pärastlõunal kella poole nelja ajal sõitis 58aastase Urmase juhitud sõiduauto Nissan Almera Tuleviku 7 maja juures otsa jalakäijate ülekäigurajal sõiduteed ületanud 46aastasele Lailale. Kiirabi viis liiklusõnnetuses vigastada saanud jalakäija Rakvere haiglasse. Jalakäijale otsa sõitnud juht lahkus sündmuskohalt.

Rakvere politseijaoskonna pressiesindaja Mari Riina Rist rääkis, et üks pealtnägija helitsas hädaabinumbril 112 ja andis lisaks liiklusõnnetuse teatele ka jalakäijale otsa sõitnud auto kirjelduse. Politsei sai peagi auto kätte. Selle juht oli kaine, kuid politseinikel tekkis kahtlus, et sohvri tervisega ei ole kõik korras ja Urmas viidi Rakvere haiglasse, kus ta on tänini.

Juhi väitel ta ei näinud, et oli jalakäijale otsa sõitnud.

Eelmises liiklusõnnetuses kannatada saanud naise pretensioonidele vastates, tõi Rakvere politseijaoskonna juht Indrek Link esile, et kõige tähtsam on kannatanule arstiabi osutamine. Politseil on võimalus kannatanuga pikemalt tegeleda pärast esmaabi osutamist. “Saame vajalikud andmed arstiabi osutanud asutuselt,” täpsustas Link.

Et politseil oli info sõiduki sündmuskohalt lahkumise kohta ja juhi seisund oli sel hetkel teadmata, siis oli politsei esmaseks ülesandeks selgitada välja sõiduki asukoht ja takistada selle edasine liikumine, et ära hoida võimalikud õnnetused teiste liiklejatega.

“Tööl olnud avariipolitseinik, kes asus Pajustis, kuulis toimunust raadioside kaudu ja kuna ta oli märganud sarnaste tundemärkidega sõidukit selles piirkonnas liikumas, asus seda otsima,” jätkas Link. Sõiduki leidmisel selle juht peatamismärguandele ei reageerinud ning talle sõideti peatumismärguannet andes järgi 5 kilomeetrit.

Politseinikud said aru, et sõidukijuhiga ei olnud kõik tavapärases korras, kuna sõidukijuhi sõidustiil oli ebakindel. Sõiduk jäi lõpuks seisma Viru-Jaagupis. Hädaabinumbrile edastatud sõiduki registrimärk oli ebatäpne ja õige sõiduk suudeti kinni peatada tänu politseiniku tähelepanelikkusele, kes märkas autol vigastusi, mis võisid olla tekkinud avarii tagajärjel.

Pärast sõidukijuhi tabamist sõitsid politseinikud avariikohale, et tegeleda tõendite kogumisega, sealhulgas tunnistajate küsitlemisega.

14. veebruari õnnetuse osas on politseil menetlus pooleli. Politsei võttis tõesti kannatanult telefoninumbri. Temaga oli ütluste saamiseks plaanis ühendust võtta peale seda, kui on tervishoiuasutuselt saadud teatis tervisekahjustuse ja nende ulatuse kohta. “Tänaseks on see teatis olemas ning kannatanuga võetakse ühendust lähipäevadel,” lubas Link. “Arvestada tuleb, et menetlused koosnevad erinevatest toimingutest tõendite kogumiseks ja nende tegemine võib võtta aega,” lisas ta.

Jalakäijatele tuletab politsei veel kord meelde, et enne kui jalakäija astub sõiduteele, peab ta olema veendunud, et teda on märgatud ja sõidukid seisma jäänud.

Koolijuht jäi kelmuses lõplikult süüdi

Riigikohus otsustas jätta menetlemata Tartu kutsehariduskeskuse endise juhi Andrus Kompuse kassatsioonikaebuse, mistõttu jäi kehtima talle alamates kohtuastmetes määratud karistus kelmuse, omastamise, dokumendi võltsimise ja selle kasutamise eest.

Mullu 20. juunil määras Tartu maakohus praegu Põltsamaa ametikooli direktorina töötavale Kompusele aasta ja neli kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Sama otsusega mõisteti omastamisele kaasaaitamises, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises süüdi ka kooli endine haldusjuht Mati Rammul, keda kohus karistas nelja kuu pikkuse tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Süüdistatavad kaebasid otsuse edasi, kuid ringkonnakohus otsustas mullu novembris jätta maakohtu otsuse muutmata.

Süüdistuse järgi käis Tartu kutsehariduskeskuse direktorina töötanud Kompus mitmel korral lähetuses Saksamaal, Austrias ja Soomes, kuid eeluurimise käigus kogutud tõendid kinnitasid, et tegemist ei olnud mitte töölähetuste, vaid turismireisidega. Uurimise käigus on lisaks tuvastatud, et ühel korral käis süüdistatav reisil koos oma otsese alluva, haldusjuht Mati Rammuliga.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokurör Sirle Melk märkis, et süüdistuse kohaselt toimusid reisid kooli rahade eest. Et see raha kätte saada, võltsisid mehed süüdistuse järgi mitmeid dokumente.

Uurimisandmeil pandi kuriteod toime ajavahemikus 2010. aasta oktoobrist 2013. aasta märtsini. Saadud vara väärtus on üle 2200 euro.

Põltsamaa ametikooli direktoriks kinnitas Andrus Kompuse toonane haridusminister Jaak Aaviksoo (IRL) 2013. aasta juunis hoolimata sellest, et mehe suhtes käis kriminaalmenetlus ning Tartu haridusosakond oli ta 2012. aasta sügisel vallandanud Tartu kutsehariduskeskuse direktori ametikohalt tõsiste süüdistuste tõttu. Neljapäeval teatas Kompus, et loobub Põltsamaa ametikooli juhtimisest.

Pool aastat Eston Kohvri vangistamisest – mida on tehtud?

Täna möödub kuus kuud intsidendist, mille käigus röövis Venemaa FSB Eesti territooriumilt tööülesandeid täitnud kaitsepolitseiniku Eston Kohvri. Välisministeerium annab aru, mida on siiani tehtud Kohvri vabastamiseks ja tema heaolu tagamiseks.

13 kohtumist konsuliga

Konsul on Eston Kohvriga kohtunud 13 korral. Viimati kohtus konsul Kohvriga eile. Konsul edastas sõnumid lähedastelt ning kinnitas Eston Kohvrile, et tema juhtumiga tegeletakse kõigil tasanditel. Järgmine kohtumine konsuliga on plaanis kahe nädala pärast, kuna sagedamini Vene pool kohtumisi ei võimalda.

Eston Kohver sai 16.02 kohtumisel konsuliga anda oma hääle riigikogu valimistel. Viimasel kohtumisel konsuliga tundis Kohver huvi riigikogu valimistulemuste vastu. 

Välisministeerium on järjekindlalt nõudnud, et konsulil oleks võimalik regulaarselt ja takistamatult Eston Kohvriga kohtuda. Vene pool võimaldab kohtumisi iga kahe nädala tagant. 2014. aasta lõpus ei võimaldatud Eston Kohvriga enam seniseid regulaarseid kohtumisi, vaatamata korduvatele taotlustele. 2015. aasta alguses on endine olukord taastunud ning konsul kohtub Kohvriga kaks korda kuus. 

Kogu vestlus tõlgitakse FSB töötajale

Kohtumised konsuliga on toimunud FSB järelevalve all eesti keeles, kuid tõlk tõlgib selle juuresviibivatele FSB töötajatele. Konsul on edastanud Kohvrile sõnumeid perekonnalt ning varustanud teda ravimite, toiduainete, rõivaste ja tarbeesemetega. Kohtumised konsuliga on ainus võimalus saada tõest informatsiooni Kohvri olukorrast ja temaga läbiviidud uurimistoimingutest. Samuti on see Kohvri jaoks sisuliselt ainus side Eesti ja lähedastega.

Vaid kolm telefonikõnet perekonnale

Telefonikõnesid perekonnale on Kohvril võimaldatud teha üksnes pärast konsuli korduvaid meeldetuletusi ja pöördumisi Vene riigi poolt määratud advokaadile. Kinnipidamise ajal on Kohver kolmel korral saanud telefoni teel vestelda perekonnaga, viimati 10. veebruaril.

Teostati meditsiiniline kontroll

Pärast korduvaid taotlusi ja kuudepikkust ootamist võimaldati möödunud aasta 30. detsembril Eesti arstil teostada Eston Kohvrile meditsiiniline kontroll, kuid kohtumine Kohveriga toimus FSB järelevalve all. 4. märtsi seisuga ei ole Kohvrile tehtud psühhiaatrilist ekspertiisi. Selle tegemisest on Vene pool korduvalt kõnelnud, kuid pole seejuures andnud piisavaid ega veenvaid põhjendusi. Eesti ei pea selle läbiviimist õigustatuks ning on sellest ka kirjalikult Vene poolt informeerinud.

Kohtus piinamisvastase komiteega  

Novembri lõpus kohtus Eston Kohver põgusalt Euroopa Nõukogu piinamisvastase komiteega, kes külastas Lefortovo eeluurimisvanglat oma ad hoc visiidi käigus. Samuti on Kohver kohtunud Venemaa ühiskondliku koja esindajatega.

Jäi õigusabist ilma

Kohver loobus menetluse alguses Eesti valitsuse palgatud kaitsjatest, olles väidetavalt avaldanud soovi jätkata talle Venemaa poolt määratud kaitsjaga. Kuid on selge, et ta ei ole oma otsustustes vaba. Sisuliselt on Kohver jäänud ilma õigusabist, kuna Vene riigi poolt määratud kaitsja Jevgeni Aksjonov ei soovi või ei suuda oma kaitseülesandeid sisuliselt täita ning süüdistab selles Eesti riigiasutusi. Määratud kaitsja on osalenud vaid läbiviidud uurimistoimingute juures, rohkem ei ole ta Kohvriga suhelnud ning kohtunud. Samuti on kaitsja venitanud taotlustega Kohvri telefonikõnede saamiseks kodustega ning muus asjaajamises. Vajalikke samme on Aksjonov astunud üksnes pärast konsuli korduvaid meeldetuletusi. Samuti on Aksjonov andnud ajakirjandusele vastuolulist informatsiooni kriminaalmenetluse käigust ning võimalikust kohtuistungi ajast ning esitanud eksitavaid spekulatsioone.

Küsimus viidud rahvusvahelisele tasandile

Eesti on tõstatanud ja hoiab Eston Kohveri küsimust üleval rahvusvahelise tasandil - ÜRO Inimõiguste Nõukogus, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE), Euroopa Nõukogus.  

«Oleme tõstatanud Eston Kohveri ebaseadusliku kinnihoidmise teema nii rahvusvahelisel tasandil kui oma kahepoolsetes suhetes ja hoiame seda rahvusvahelises päevakorras seni, kuni Eston Kohver on vabastatud ja jõudnud tagasi koju oma pere juurde. Ka meie partnerid nõuavad Venemaalt Eston Kohveri viivitamatut vabastamist ja Eestisse tagasipöördumist nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolsetel kohtumistel Venemaa Föderatsiooni esindajatega,» rääkis välisminister Keit Pentus-Rosimannus.

Euroopa Liit kutsus eile Venemaad üles Eston Kohvrit viivitamatult vabastama. Sama avaldus loeti Euroopa Liidu poolt ette ka Euroopa Nõukogu ministrite asemike komitees Strasbourgis. Euroopa Liidu avaldusega ühinesid ka ELi mittekuuluvad riigid Albaania, Gruusia, Island, Liechtenstein, Makedoonia, Montenegro, Moldova, Norra ja Ukraina. Neljapäeval peaks Euroopa Liit esinema samasisulise avaldusega ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE).

Neljapäeval esineb Eesti Kohvri teemal avaldusega ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungil.

Euroopa Liit on teinud varasemalt mitmeid avaldusi Eesti toetuseks, liidu esindajad on tõstatanud küsimuse ka kohtumistel Venemaa esindajatega.

«Ometi pole Venemaa reageerinud ning Kohver on jätkuvalt Moskva vanglas, eemal oma lähedastest. Rahvusvaheline kogukond peab Kohvri vabastamiseks survet suurendama ning hoidma sel teemal pidevalt tähelepanu kuni Kohver on vaba,» ütles europarlamendi liige Urmas Paet

Paet tegi ettepaneku lisada Euroopa Parlamendi ettevalmistavasse Venemaa olukorra teemalisse resolutsiooni Eston Kohvri vabastamist nõudev osa. «Ka pöördub europarlamendi liberaalide fraktsioon ELi välisasjade kõrge esindaja Mogherini poole kirjaga, et Kohveri vabastamisnõudega intensiivsemalt tegeldaks, » sõnas Paet.

«Pool aastat on Venemaa Eston Kohvri elust röövinud. See on väga pikk aeg. Eston Kohver peab saama vabadusse ja oma lähedaste juurde,» ütles Paet.

 5. septembril 2014 toimus intsident Eesti ja Venemaa piiri lähedal, mille käigus röövis Venemaa FSB Eesti territooriumilt tööülesandeid täitnud kaitsepolitsei ametniku Eston Kohvri. Ta viidi jõudu kasutades üle piiri ja toimetati Venemaale. Eston Kohvrit peetakse kinni Moskvas Lefortovo eeluurimisvanglas ning vahi all pidamise tähtaega on korduvalt pikendatud. Viimati pikendati detsembri lõpus tema kinnipidamist kuni 5. aprillini. Konsulile ei ole võimaldatud kohtuistungitel osalemist.

Jalakäijale otsa sõitnud auto juht lahkus

Rakveres sõitis eile pärastlõunal auto otsa jalakäijale, kes viidi vigastuste tõttu haiglasse, kuid autojuht lahkus sündmuskohalt.

Liiklusõnnetus juhtus eile kella 15.30 ajal Rakveres Tuleviku 7 juures. 58aastane Urmas sõitis sõidukiga Nissan Almera reguleerimata ülekäigurajal otsa 46aastasele Lailale.

Jalakäija toimetati Rakvere haiglasse. Juht lahkus sõidukiga sündmuskohalt. 

Eile toimus teinegi liiklusõnnetus, kus kannatada sai jalakäia. Kella 13.50 ajal sõitis Tartus Puiestee tn 78 juures 72aastane Vello Opel Astraga, kui ootamatult astus reguleerimata ülekäigurajal talle ette 22aastane Hele.

Jalakäija toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi.

 

 

Politsei otsib liiklusõnnetuse pealtnägijaid

Politsei otsib Niine tänava ja Põhja puiestee ristmikul toimunud liiklusõnnetuse pealtnägijaid.

4. märtsil kella 10.40 paiku toimus liiklusõnnetus Tallinnas Niine tänava ja Põhja puiestee ristmikul, kus põrkasid kokku Niine tänavalt parempööret Põhja puiesteele sooritanud musta värvi Honda Civic ja hõbedane Peugeot 206, vahendas PPA pressiesindaja.

Inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud.

Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks palub politsei kõigil, kes liiklusõnnetust pealt nägid, helistada telefoninumbril 612 3000.

«Pealtnägija» uuris aastatetaguse politseivägivalla juhtumi võimalikku kinnimätsimist

«Pealtnägija» seekordse loo keskmes on küsimus, miks Kolde puiestee politseijaoskonnas neli aastat tagasi purjus Soome kinnipeetava suhtes toimepandud grupiviisilise vägivalla eest sattus süüpinki ainult üks politseinik ning kas juhtum mätsiti n-ö kinni.

Kui uskuda ametlikku statistikat, on politseivägivald Eestis harv nähtus: viie aasta jooksul on esitatud 50-70 kaebust aastas, vahendas ERR Uudised. Enamasti on tegu nokastanud kodanikega, keda vastutahtsi kainenema viidi.

Kohtusse jõuab vähem kui kümnendik, näiteks mullu sai võimuliialduse süüdistuse kaks politseinikku. Seda tähelepanuväärsem on, kui mundrikandja lõplikult süüdi jääb.

Just nii juhtus jaanuaris endise konstaabli Harry Mäkkeriga. Pärast juhtumi materjalidega ja eriti videotega tutvumist tekkis aga «Pealtnägijal» küsimus – kui politseis kehtib nulltolerants, siis miks oli süüpingis ainult üks mees?

Harry Mäkker vallandati 27. jaanuaril. Sel päeval rakendus pärast kolm aastat kestnud juriidilist kemplust ja kaks tiiru riigikohtuni vaidlemist otsus, millega endine Põhja prefektuuri konstaabel mõisteti süüdi võimuliialduses ja kehavigastuste tekitamises. Siin loos ei väida «Pealtnägija», et 43-aastane Mäkker on süütu, aga detailidesse süvenedes ilmneb üllatav tahk – kohtupingis võinuks tema kõrval istuda veel vähemalt kaks vormikandjat.

«Keegi tuli süüdlaseks teha selles kõiges ja siis leiti, et mina olen kõige sobivam selleks,» teatas süüdimõistetud ekspolitseinik Harry Mäkker.

Tema arvamust ei jaga Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kati Maitse-Pärkna: «Väide selliste kokkulepete olemasolust on puhtalt väljamõeldis!»

Süüdimõistmise ja vallandamisega päädinud intsident algas tegelikult 2011. aasta 15. juuni õhtul Tallinna reisisadama D-terminalis, kui kaks Soome kodanikku – Benjamin ja Stefan – tungisid piiritsooni.

«Olles tarvitanud siin viibides ohtralt ka alkoholi, unustasid nad laeva väljumisaja ja selleks, et siis viimasel hetkel jõuda laeva peale, sisenesid nad sadama piirkonnas nende jaoks suletud territooriumile,» rääkis vanemprokurör Pärkna.

Politseinik Mäkker meenutas, et kui nad olid juba läinud piiritsooni, siis üks neist hakkas seal urineerima. «Ja siis nad olid läinud nendele turvatöötajatele kallale,» kirjeldas ta.

PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra selgitas, et sündmustele reageeris turvameeskond, kes soomlased kinni pidas. Kinnipidamise käigus näitasid isikud tema sõnul üles ka teatavat agressiivsust verbaalselt, võimalik, et seal ka sülitati, midagi tehti.

Rahvalikult väjendudes olid kaks 24-aastast ehitajat end täielikult «sassi kamminud». Saabunud hommikul Tallinna, kummutasid nad siin enda tunnistuse järgi päeva jooksul kumbki 10 õlut, lisaks olid neelanud psühhotroopseid ravimeid.

Mäkker koos paarimehega kutsuti sadamasse, sest nende käsutuses oli politseibuss, millega möllajad jaoskonda toimetada.

«Ka sellesse politseibussi paigutamise keskel tegelikult siis üks nendest soomlastest kas siis nii verbaalselt ründas politseinikku kui ka sülitas ja lõi teda rindkere piirkonda,» märkis Raul Vahtra.

Mäkker kinnitas, et üks kinnipeetavatest, Benjamin, lõi teda jalaga rindu. «Siis ta lõi mind jalaga sealt bussist, et mul oli nagu...et oli jalajälg ka kuulivestis olemas, eks,» lausus ta.

Sõit läks politseijaoskonda Kolde puiesteel. Sellest hetkest on olemas valvekaamera pilt. Politseibuss siseneb hoovi mõni minut enne kella kümmet õhtul. Külalised pannakse korrapidaja ruumi istuma.

Politseinike vahel käib arutelu, kas panna püsti kriminaalasi vastuhaku tõttu sadamas või mitte. Juba kolm minutit hiljem tundub, et mehed on piisavalt rahunenud ja võib käerauad maha võtta. Mäkker tegeleb Benjaminiga, tema paarimees Stefaniga.

Mäkker kirjeldas, et võttis meestelt käerauad maha, kuna tavaliselt siis inimesed rahunevad rohkem maha. Seejärel suundus aga üks kinnipeetavatest tema selja taga nn hoovi ehk kinnisele territooriumile, kuid ei üritanud otseselt põgeneda või ära joosta. «Ei, ta läks välja,» selgitas politseinik.

«Siis ma läksin sinna hoovi järgi ja ta hakkas tegema juba poksimisliigutusi seal ja siis ma panin ta esimest korda õrnalt nagu niimoodi maha ja ta ütles, et palun lase mind lahti, et ma enam ei tee. Siis ta tõusis püsti ja rääkis suhteliselt rahulikult, seal teine politseinik oli ka seal juures ja ma iialgi ei oleks uskunud, et ta nüüd uuesti veel ründab või mis iganes teeb,» rääkis Mäkker.

Nüüd juhtub midagi, mida tagantjärele on tõlgendatud mitmeti. Konstaabel läheb ja paneb bussi vesti koos erivarustusega. Mäkkeri sõnul oli tal suveõhtul palav, kõrvaltvaatajale jääb mulje, et ta koorib end lahti kohe algavaks mees mehe vastu arveteklaarimiseks. Kuna video on ilma helita, siis kes mida rääkis, teame ainult tunnistajate ütlustest.

«Ta vestles selle teise politseinikuga seal sel ajal, kui ma neid oma asju ära võtsin ja siis ka minuga. Ütles, et millepärast ma tema juurde läheksin ja ütleski, et tule siia, et ma tahan sinuga rääkida ja siis ma läksin talle lähemale sinna ja siis ootamatult lõi,» selgitas Mäkker.

Politseinik tõdes, et see kinnipeetava väidetav esimene löök oli selline, et tal läks silme eest mustaks. «Ja sellepärast ma ei olnudki seal nii osav, et hakkan nüüd võtteid tegema, et panen pikali maha ja nii edasi. Siis ma sain vastu kätt löögi ja siis ma nägin, et ta lööb veel mind ja siis ma lõin ise,» kirjeldas ta olukorda.

Kui Mäkkeri esimene löök võis veel olla hädakaitse, siis edasine prokuröri ja kohtu meelest enam mitte.

«Seal puudus seaduslik alus üldse selles situatsioonis tema poolt vahetu sunni kasutamiseks ja sealhulgas siis vägivalla kasutamiseks,» kinnitas prokurör Pärkna.

Vahtra nentis, et need järgmised paar-kolm lööki olid juba võimuliialdus.

Mäkker ise raius läbi kõigi kohtute, et lõi korra enesekaitseks ja kõik muu oli rabeleva soomlase kontrolli alla võtmine. Tähelepanuväärne, et ta näitab meile ainult ühe kaamera stoppkaadreid, kus vaadet takistab post ja enamus rabelemisest käib kaadri serva taga, mistõttu võib jääda mulje, et soomlane ründas esimesena ja politseinik ainult tõrjus.

Tegelikult jälgis hoovi ka teine kaamera, mille pilt meil õnnestub kätte saada. Siit on ühemõtteliselt näha, et tegelikult toimus midagi enamat kui rünnaku tõrje. Vast kõige kõnekam on Mäkkeri paarimehe reaktsioon, kes tormab välja, rebib ta eemale ja hoiab kinni.

Mäkker tunnistab ja möönab seda, et on kõnealust meest löönud ühe korra ning teinud seda rusikaga näopiirkonda. Rohkem peksmist ta enda sõnul mehe suhtes ei rakendanud ega vigastusi talle tekitanud. «Kui inimene minu juurest ära viiakse, ta ei hoia näost kinni, ta näita üldse välja, et oleks mingisugune valuaisting, tal ei ole kuskil verd,» põhjendas süüdimõistetud politseinik.

Igaüks võis ise veenduda, kas Mäkkeri jutt klapib salvestistega. Mis aga tundub tõepärane ja väärt tähele panemist – kui tema tekitas soomlasele õues kõik vigastused, mis hiljem süüks pandi, pidanuks Benjamini nägu kõvasti veritsema. Verd ei paista, soomlane ei hoia isegi näost kinni, kui ta tagasi sisse viiakse.

Intervjuu hommikul käis Mäkker ka kohtumajas järel saatuslikul päeval käes olnud kinnastel, mis kogu protsessi ajal asitõendina hoiul olid. «Kui ma oleks talle kinnastega tõesti talle midagi tekitanud, verele löönud, siis oleks seal verd ka peal olnud. Kindad on täiesti puhtad,» tõi politseinik välja.

«Aga see jutt on, et on verekahtlusega jälg, kas seda siis ühemõtteliselt ei suudetud kindlaks teha tänapäeva meetoditega?» uuris ajakirjanik.

«See oli algusest peale niimoodi, et teeme sinu süüdlaseks, et sina lähed,» vastas Mäkker.

Kohtuotsusest jääb mulje nagu oleks intsident piirdunud õues toimunuga. Tegelikult läks triangel edasi ja need samad valvekaamerad serveerivad meile üllatuse. Õuest toodud Benjamin pannakse puuri. Ja pange nüüd tähele!

Ta sülitab politseinikku, misjärel too lööb meest jalaga ja tormab talle kallale, hetk hiljem liitub veel kaks politseinikku – üks neist, ilma vestita, on Mäkker –, siis veel üks politseinik. Mäkker väljub puurist ja rahustab koridoris istuvat Stefanit, kes ilmselgelt on närvis. Maadlus puuris kestab mitu minutit ja kui teised politseinikud väljuvad, jääb Benjamin liikumatult lamama.

«Tõenäoliselt ta sai siis palju rohkem vigastada, kui meie kokkupõrke tagajärjel, sellepärast, et ta jäi seal tükil ajal lamama,» nentis süüdimõistetud Mäkker.

«Tegelikult, kui seda salvestist vaadata, siis hinnanguid võib anda mitmesuguseid. Kui me vaatame salvestust objektiivse pilguga, siis tegelikult Soome kodanik oli ka seal suletud, trellitatud kongis jätkuvalt agressiivselt meelestatud,» hindas prokurör Pärkna.

PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra nendib, et videost on tõepoolest näha, et rüselus oli. «Mingi hetk politseiametnik siseneb sinna, viib ühe soomlastest maha ja siis tulevad teised appi ja käerauastatakse ta,» lausus ta.

«Ametnike selgituse kohaselt oli tegemist siis agressiivse isikuga ja see oli vajalik tema maha rahustamiseks ja prokurör selle seisukohaga ka nõustus ja nende politseiametnike selgitustega ja seal ei leitud, et oleks täidetud siis võimuliialduse süüteo koosseis,» lisas Vahtra.

Politseinikud käivad põrandal lebavat meest kordamööda vaatamas.

«Vastaspool ütleb, et ta oli audis, ta oli teadvusetu sellel hetkel?» päris ajakirjanik.

«No tegelikult ilmselt ta ei ole kunagi olnud selles olukorras, kus oleks pidanud vahetu sunni objekt olema, aga ilmselt vastuhaku korral ka n-ö ametiisikud, politseinikud on sunnitud kasutama teatud võtteid, mis võib-olla mõneks hetkeks võtabki natukene liikumatuks,» vastas Pärkna.

On kõnekas, et kaamera ees ei taha Mäkker n-ö sinist seadust murda ja ekskolleegidele otse näpuga näidata.

«Ma ütlen (otsib sõnu), et nad kasutasid tema suhtes vahetut sundi,» üritab Mäkker juhtunule hinnangut anda. Vahetut sunni mõistet selgitades ütleb ta, et see on füüsiliselt isiku mõjutamine.

«Nii et te ikkagi teate, kes tõenäoliselt talle need vigastused tekitasid, aga ei taha seda öelda konkreetselt?» küsis ajakirjanik.

«Miks ma peaksin ütlema? Ausalt öeldes kohtul, prokuratuuril on need materjalid ka olemas ja ta teab konkreetselt selle politseiniku nime. Iseküsimus on selles, miks nad on lasknud siis tema need asjad minu kaela,» nentis Mäkker.

Prokurör kinnitab, et kellegi kaela pole midagi veeretatud ning kõiki vaadeldakse võrdselt. Ka antud juhtumi puhul, kus mitu võimuesindajat meest jalaga löövad. «Ka siis tuleb hinnata iga politseiametniku käitumist individualiseeritult ja hinnata, kas see jalaliigutus oli nüüd löök või oli ta n-ö samm või meede selleks, et nüüd järgmist liigutust teha, et käeraudasid peale panna,» märkis Pärkna.

Prokuröri jutust võib järeldada, et kuna videos oli kõige selgemini näha just Mäkkeri võimuliialdus, aga mitte puuris toimunud rüselus, läks lõpuks ainult tema kohtu alla.

Toibunud Benjamin jätkab sõnelemist läbi trellide ning lõpuks hakkab jalaga peksma trelle ja puuris olevat tooli. Kui tooli välja võetakse, surutakse ta veel kord jõuliselt vastu seina. Kell 22.40 jõuavad lõpuks kohale parameedikud, kes fikseerivad soomlasel põhimõtteliselt muhud, sinikad ja kriimud.

Ka Mäkker sõitis traumapunkti ja lasi enda vigastused fikseerida. Benjamin ja Stefan lasti järgmisel päeval vabaks ning nad esitasid mõni nädal hiljem oma versiooni juhtunust Soome ajakirjanduses, kus rääkisid juba luumurdudest ja kambakesi peksmisest politseis. Artiklit illustreerisid nende enda mobiiliga arestimajas tehtud pildid.

Lõpuks algatati kaks menetlust – ühes asjas oli eestlane kannatanu ja soomlane kahtlusalune ning teises risti vastupidi. Mäkker väidab, et soomlasega tehti diil, et ta tunnistaks ainult tema peale.

«Sisekontrolli uurija ütles, et juhul, kui ta kirjutab, siis kõik need vigastused ja need tekitasin mina. Et siis tema vastu ehk kriminaalasjadest kõikidest nagu loobutakse,» teatas Mäkker.

Süüdimõistetud politseinik jätkas: «Miks? Ma ei tea, kedagi oli vaja süüdlaseks teha, kuna see oli Soome ajakirjanduses olnud. Ja valiti üks inimene.»

Prokurör Pärkna kinnitab, et väide selliste kokkulepete olemasolust on puhtalt väljamõeldis. «Ma võin kinnitada, et sellist diili tehtud ei ole ja seda ei saanud juba teha ka seetõttu, et kui me vaatame, siis see soomlane on tegelikult nendes tegudes ka süüdi mõistetud Eesti kohtu poolt. Et kui oleks tehtud mingi diil, siis ei oleks ka seda süüdimõistmist olnud,» kommenteeris PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra.

Benjamin, kes tunnistas põhimõtteliselt süüd, sai 2012. aasta lõpus käskmenetlusega 940 eurot trahvi. Harry Mäkker, kes vaidles visalt igas astmes vastu, pandi protsessi ajaks sisetöödele, kuni lõpuks tänavu jaanuaris jõustus süüdimõistev otsus, millega kaasnes aastane tingimisi vanglakaristus ja automaatne hundipass politseist.

«Mõnel määral, inimlikult, võib saada aru tõepoolest, et sellises olukorras, kuumas situatsioonis, kui vastaspool meeletult provotseerib, veab politseiniku närv alt. Seadus on seadus ja tegelikult avalikkusel on ju politsei suhtes kõrgendatud ootused. Meie ametnikud peavad olema professionaalid ja kui tavakodanikule antakse need libastumised andeks, siis avalikkus tegelikult politseile neid asju ei andesta ja ka meie ootused oma ametnikele sellest tulenevalt on väga kõrged,» rääkis Vahtra.

Sisekontrollibüroo juht lisas, et politseinikud on koolitatud professionaalid, kes peavad jääma selles situatsioonis rahulikuks, käituma seadusega kooskõlas. «Politsei ei saa seadust rikkuda, siis me ei oleks enam politsei,» lisas ta.

Saatusel on tähelepanuväärne iroonia. Nimelt enne, kui temast 2007. aastal üldse politseinik sai, oli Mäkker Eesti lähiajaloo kurikuulsaimas politseivägivalla juhtumis, kus hukkus tuntud punkar Sven Tarto, hüüdnimega Striit, kannatanute juriidiline esindaja.

«Kas see ikkagi ei ole tähelepanuväärne saatuse nöök, et kui te mingisugune kümmekond aastat tagasi või nüüd natuke rohkem ise võitlesite politseivägivalla vastu, siis nüüd te olete põhimõtteliselt politsei vägivallas süüdi mõistetud?» küsis ajakirjanik.

«Jah, osa inimesi mainib ka selle kohta niimoodi, et võib-olla et leiti nüüd põhjus, et sulle selles mõttes nagu kätte maksta selle eest,» vastas Mäkker.

Kultuuritolmu juhtumi kriminaalasi on saadetud ära prokuratuuri, süüdistus esitatakse ühele politseinikule. Läinud suvel tekitas võimsa ažiotaaži ekstsess samamoodi Tallinna kesklinnas, kus ühel kultuuriüritusel politsei väänas vastuhakkajaid.

Kolm õpilast «ergutasid» kaaslast jalgpalliga pähe pekstes

Lääne ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse alaealise nooruki suhtes, kes mullu maikuus koos kahe kaaslasega peksis kaasõpilast jalgpalliga pähe. Kahe teise peksja andmed saadeti alaealiste komisjoni.

Kokkuleppe tulemusel sai 16-aastane noormees kohustuseks teha 60 tundi üldkasulikku tööd, mille ta on juba ära teinud. Samuti tuleb tema esindajal maksta riigi õigusabi eest 108 eurot.

Nimelt kahtlustati noorukit sellest, et ta mullu 15. mail viskas Pärnumaa ühe kooli õpilaskodus vähemalt kümnel korral vastu 12-aastase kaasõpilase pead, tabades kuklapiirkonda. Seejärel võttis palli enda kätte 13-aastane kaasõpilane, kes viskas sellega kannatanut veel kahel korral. Lõpetuseks viskas sama jalgpalliga kannatanut korra vastu pead ka kolmas, toona 13-aastane nooruk.

«Poisid selgitasid oma käitumist nii, et pidid jalgpalli mängima minema ja kui üks neist ei tahtnud arvutimängu lõpetada, siis nad üritasid teda palliga loopides selleks ergutada, kuni kannatanu toast välja jooksis,» ütles Postimehele Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Annely Erm.

Kannatanu sai haiget ja peavalu, kuid prokuratuuri kinnitusel ravi ei vajanud ega saanud püsivat tervisekahjustust.

«Sündmuse toimumise ajal oli noormees 16-aastane. Kuna kaks ülejäänud palliga viskajat olid alla 14-aastased, see tähendab, ei olnud karistusseadustiku mõistes süüealised, siis nende materjalid saadeti alaealiste komisjoni,» märkis Erm.

Juhtumiga tegelenud prokurör rõhutas, et on oluline, et koolid sellistele juhtumitele reageerivad ja ka politseile neist teada annavad, sest alati ei mõista lapsed ja noored oma tegevuse tagajärgi ning kui vägivallailmingutele tähelepanu ei pöörata, võib selline käitumine korduda.

Politsei otsib 30-aastast Nataliat

Ida prefektuuri narkokuritegude talitus otsib 30-aastast Nataliat, kes hoidub kriminaalmenetlusest ja keda kahtlustatakse raskes narkokuriteos. 

Politsei palub kõigil, kel on informatsiooni naise kohta, anda sellest teada telefonil 57822477 või 612 3000, teatas PPA pressiesindaja.

Politsei otsib vägivallatsemises kahtlustatavat meest

Politsei otsib taga 38-aastast Sergeid, kes hoiab kõrvale eeluurimisest.

Põhja prefektuuri teatel kahtlustatakse Sergeid korduvas kehalises väärkohtlemises.

Politsei palub kõigil, kes on pildil kujutatud meest näinud või teavad tema asukohta, anda sellest teada Põhja prefektuuri telefonil 53019908 või lühinumbril 112.

Kohtu loata kuriteo matkimine viis piiriametnikud kohtu alla

Tartu maakohtus algas sellel nädalal protsess kolme endise piiriametniku üle, kes kuritegu matkides tõid 2012. aastal Venemaalt Eestisse neli süürlasest illegaali, kuid kuna antud toiming oli kohtuga kooskõlastamata, siis nad faktiliselt sooritasidki välismaalste ebaseadusliku toimetamise üle piiri.

Süüdistuse kohaselt toimetasid Lõuna prefektuuri välispiiri teabe talituse ametnikud koos Jüri-nimelise isikuga 2012. aasta 30. augustil Venemaalt Eestisse neli Süüria kodanikku. Selleks võtsid kaks välispiiri teabe talituse töötajat ebaseaduslikult üle ajutise kontrolljoone tulnud välismaalased vastu ja toimetasid nad Tartu maakonda, kus ootas neid süüdistatav Jüri, kelle ülesandeks oli välismaalasi majutada mõnes hotellis, kuni nad sealt edasi toimetatakse.

Ametnikud tõid süürlased Eestisse kuriteo matkimise käigus ning pärast välismaalaste Jürile üleandmist pidasid teised välispiiri teabe talituse ametnikud mehe koos välismaalastega kinni. Kuriteo matkimise eesmärk oligi tabada isik, kes välismaalastega pidi Eestis edasi tegelema, ning kuigi piiriametnikud said sellega edukalt hakkama, selgus peagi, et nad on ka ise kuriteo sooritanud. Nimelt puudus süüteo matkimiseks kohtu luba, mis tähendas, et faktiliselt piiriametnikud sooritasidki illegaalide smugeldamise.

Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas kolmele piiriametnikule, 34-aastasele Aleksanderile, 35-aastasele Toomasele ning 46-aastasele Jaanusele süüdistuse välismaalaste ebaseaduslikus toimetamises üle ajutise kontrolljoone ning ebaseaduslikus jälitustegevuses. Süüdistuse sai ka 37-aastane Jüri.

Praeguseks juba endised piiriametnikud ning Jüri astusid esmaspäeval Tartus kohtu ette. Kohtu loata kuritegu matkinud mehed eitasid süüd, Jüri tunnistas end aga süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, samas kui välismaalase ebaseaduslikult üle ajutise kontrolljoone toimetamise süüdistuses võttis süü omaks osaliselt.

«Kohtus toimub praegu kohtulik uurimine, kolmapäevaks on kohtusse kutsutud tunnistajad. Kohtuvaidlus on praeguse ajakava järgi planeeritud 11. märtsile,» rääkis Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm BNSile.

Prokurör sattus Kaur Kenderi krimiasja tõttu rünnakute alla

Kuna Kaur Kenderi lapsporno kriminaalasjaga tegelenud Põhja ringkonnaprokuröri Saskia Kaske tabasid isiklikud rünnakud, otsustas prokuratuur, et menetluse võtab üle vanemprokurör Lea Pähkel. 

«Vanemprokurör Lea Pähkel võttis menetluse üle, sest kriminaalasjaga kaasnesid isiklikud rünnakud prokurör Saskia Kase vastu. Nimelt levitati internetis pahatahtlikke väiteid tema ja ka ta perekonna kohta. Lisaks üritati ühe tema perekonnaliikmega selle menetluse tõttu isiklikult ühendust võtta. Prokurör on oma töö tõttu paratamatult avaliku tähelepanu all, aga tema perekonna löögi alla seadmine on täiesti lubamatu. Seetõttu võttis osakonna vanemprokurör kriminaalasja enda menetlusse,» ütles Postimehele Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder.

Postimehe andmetel kaaluti ka menetluse alustamist laimajate suhtes, kuid seda ei peetud hetkel otstarbekaks.

Politsei algatas veebikeskkonnas nihilist.fm kirjanik Kaur Kenderi postituse uurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb lapsporno valmistamist. Kenderi sõnul on tegemist õudusjutuga, mis kuulub hälbekirjanduse valdkonda.

Politsei- ja piirivalveameti politseileitnant Reimo Raivet saatis Kenderile kirja, mille kohaselt sisalduvad 23. detsembril nihilist.fm-s avaldatud tekstis äärmiselt detailsed ja vägivalda sisaldavad suguühete kirjeldused mehe ja laste vahel.

Ametnik kirjutas kirjanikule, et sõna- ja loomevabadus on Eesti Vabariigi üks põhiõigusi, kuid selle õiguse realiseerimisel ei tohi minna vastuollu seadustega.

«Eesti karistusseadustik ütleb, et laste kaitsmise eesmärgil on keelatud nende kujutamine pornograafilises situatsioonis ning täna on piisavalt alust arvata, et selle tekstiga on lubatu piir ületatud,» märkis Raivet.

Korrakaitsja palus teksti veebikeskkonnast eemaldada või kustutada tekstist need ulatuslikud osad, mis kirjeldavad suguühteid lastega ja laste vägistamisi. Lisaks selgitati paragrahvi 178, mille kohaselt võib süüdlast oodata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

«Tegu oli seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma. Tegu on õudusjutuga,» rõhutas kirjanik oma vastuses politseile ning lisas, et ei kujuta ettegi, kuidas saab neist õudsetest asjadest kirjutada nii, et oleks mõnus, helge või hea.

Politsei tabas varastatud autost arvatavad ärandajad

Politsei pidas teisipäeval Elvas kinni kolm meest, keda on alust kahtlustada autoärandamises.

Lõuna prefektuuri kinnitusel peeti Volkswageni sõiduauto kinni 3. märtsil Liiva tänaval. Sõiduki süütelukk oli lõhutud, masinas istunud kolm isikut olid tarvitanud alkoholi.

Narkoäri viis tallinlase pikaks ajaks vangi

Harju maakohus saatis kolmapäeval pikaks ajaks vangi mehe, kes ajas Tallinnas laiaulatuslikult narkoäri.

Põhja prefektuuri narkopolitseinikud pidasid 43-aastase Vitali kuriteos kahtlustatavana kinni mullu 11. juunil Tallinnas Sikupilli piirkonnas ja kohus võttis ta prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Mehe kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel leiti kokku ligi 160 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit, 20 grammi marihuaanat ja kaks kasvavat kanepitaime. «Ekspertiisi käigus tuvastati, et ära võetud narkootikumidest oleks piisanud joobe tekitamiseks ligi 1500 inimesele,» märkis Põhja ringkonnaprokurör Vahur Verte.

Kui prokurör taotles kohtuvaidlustes Vitali süüdimõistmist suure koguse narkootiliste ainete ebaseaduslikus omandamises ja valdamises ning kanepi kasvatamises ja tema karistamist üheksa-aastase vangistusega, siis kohus oli veidi leebem ning määras mehele kolmapäeval kuue ja poole aasta pikkuse vangistuse.

Vitalil on varasemast üks kehtiv kriminaalkaristus ja seda samuti narkokuriteo eest.

Joobes juht sõitis peateel liikunud autole küljelt sisse

Tallinnas juhtus öösel avarii, kus joobes mees sõitis külje pealt sisse peateel liikunud sõiduautole. 

Liiklusõnnetus juhtus täna öösel kell 2.26 Tallinnas Toompuiestee ja Luise tänava ristmikul. 25aastase Mardi juhitud sõiduautole Volkswagen sõitis külje pealt otsa sõiduauto Porsche. Porschet juhtis alkoholijoobes 25aastane Jürgen, kes eiras liiklusmärgi «anna teed» nõudeid.

Volkswageni juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse Mustamäe korpusesse kontrolli.

Ajakirjanike liit taunib Vene telekanali püüet mustata Eesti mainet

Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) juhatus mõistab hukka Venemaa telekanali Rossija otsuse esitada oma 4. märtsi uudistesaates «Vesti» uudismaterjalina meelelahutuslikku sketši 2008. aasta aastavahetusprogrammist ja mustata sel moel teadlikult Eesti riigi mainet nii Venemaal kui rahvusvaheliselt.

EALi juhatuse hinnangul rikkus Rossija lausvale esitamisega rahvusvahelist ajakirjanduseetikat ja käitus propagandakanali ning mitte ajakirjanduskanalina.

Ajakirjanike liit pöördus selgituse saamiseks nii Venemaa ajakirjanike Liidu kui Euroopa/Maailma Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni poole.

Nii Eesti kui Venemaa ajakirjanike Liit kuuluvad IFJ/EFJisse, mille ajakirjanduseetika koodeksi teine punkt näeb ette, et ajakirjaniku esmane kohus on austada tõde ja avalikkuse õigust tõele.

Elina Borni ja Stig Rästa «Goodbye to yesterday» vallutas südamed

Stig Rästa ja Elina Borni duetile andis superfinaalis oma soosingu 79 protsenti hääletanutest. Elina ja Stig olid favoriitideks kuulutatud juba ammu, kuigi Elina avaldas enne võistlust, et ehk mõjub see koguni halva endena ning nii võib võidust ilma jääda. Õnneks ei osutunud tema kartused tõeks!

Nädal pildis: Kalle Klandorf avaldas teise krimiromaani

Endine korrakaitsja, praegune pealinna abilinnapea ja hobikirjanik Kalle Klandorf kutsus kesklinna restorani New York New York oma lähikondlased, et tähistada uue krimiromaani sündi.

Nädal pildis: Mandariinid saabusid koju

Tänavustel Oscarite-jagamisel kuldmehikeseta jäänud Eesti-Gruusia «Mandariinide» meeskond maandus eelmisel nädalal Tallinnas rampväsinuna, kuid õnnelikuna.

 

Tuuli Roosma müstilised läbielamised Hiinas: kuidas Arbo hiinlasest teisik päästis «Saladused»

Hiljaaegu perega Hiinasse elama kolinud saatejuht ja teleprodutsent Tuuli sattus Suure Müüri maal veidi kitsikusse, sest lisaks oma pere elust rääkivale tõsieluseriaalile «Meie aasta Hiinas» tuleb tal edasi juhtida ka saadet «Saladused». Saatejuhi vahetamine ei tulnud kõne allagi - on ju Tuuli «Saladuste» reklaamnägu, ilma temata poleks saade pooltki see, mis ta on. Leida suurest Hiinast stuudio polnud aga sugugi lihtne. 

«Ühel ilusal päeval haakis end meile sappa üks vahva koer, kes keeldus lahkumast. Nii me kõndisime mööda tänavat, koer sabas ja muremõtted peas, kuidas leida stuudio,» meenutab Tuuli Hello!-le. 

Nad istusid koos elukaaslase Arboga pelmeeniputka juurde sööma, koer jalge ees. Eemalt aga lähenes üks mees, kes juba kaugelt paistis nii väga Arbo sarnane. «No selline Arbo hiinlasest vaste! Hiina-Arbo otsustas istuda sama pelmeeniputka ette meie kõrvallauda ning meie koerad hakkasid suhtlema, seejärel suhtlesime juba meie. Selgus, et hiinlasest Arbo on ka filmirežissöör ning lisaks on tal stuudio naaberprovintsi pealinnas, kuhu ta meid kohe lahkesti kutsus.»

Iluteemandid jagati romantilises Glorias!

Möödunud neljapäeval restoranis Gloria esimest korda toimunud professionaalse ilumaailma glamuurne auhinnaüritus Iluguru Iluteemant 2015 tõi kokku oma ala silmapaistvamad tegijad. Auhinnatud said tublimad profisarja- ja kvaliteetkosmeetikatooted.

Kirill Safonov, Iluguru peatoimetaja Kristiina Virt

 

Isamaa ilu hoieldes! Eesti 97. sünnipäeva kõige põhjalikum pildialbum

 

Nagu tõeline «Mutionu pidu» kulges meeleolukalt ja sundimatult Jõhvi kontserdimajas peetud Eesti Vabariigi 97. sünnipäevale pühendatud president Toomas Hendrik Ilvese pidulik kontsert ja vastuvõtt. Kohal oli end parimais rõivais üles löönud noori-vanu. Hello! toob suures kleidigaleriis välja 40 lemmiktualeti autorid.

President Toomas Hendrik Ilves ja esileedi Evelin Ilves. Evelin Ilves disainis oma kleidi ise. Foto: Jelena Rudi/Hello!

 

Rakvere Teater tähistas 75 aasta juubelit kärtsu ja mürtsuga

Rakvere Teater kutsus külla Eesti kultuurirahva paremiku, et koos pidada maha üks rõõmus ja särav pidu.

Sünnipäevapeol anti pidulikult üle ka kolleegipreemiad, mis viimastel aastatel on võtnud raudnaela kuju. Nii tunnustatakse kaasteelisi, kes on oma tegemistes möödunud aastal eriliselt hästi naelapea pihta tabanud.

Koos teatri kunstilise juhi Üllar Saaremäega poseerivad rõõmsalt koos näitleja Tiina Mälberg, sisearhitekt Krista Aren ja näitleja Anne Veesaar. Foto: Marianne Loorents/Virumaa teataja

 

Pildid ja video: Prantsusmaalt leiti keldi üliku matmispaik, milles oli Vana-Kreeka veinianum

Arheoloogid leidsid Prantsusmaalt Champagne`i regioonist pronksiajastu keldi üliku üllatavate hauapanustega matmispaiga.

Loode-Prantsusmaa Lavau küla juures asuv matmisküngas pärineb viiendast sajandist eKr, edastab The Local.

2500 aasta vanuses matmispaigas on 13,5-ruutmeetrine kamber, milles oli surnukeha, kaarik ja veel teisi hauapanuseid.  

«Tegemist on erakordse matmispaigaga, kuhu maeti eliiti kuulunud isik,» teatas arheoloogiafirma Inrap, mis on paigas väljakaevamisi teinud alates möödunud aasta oktoobrist.

Huvitavaks leiuks peetakse pronksist joogianumat, mille suure tõenäosusega valmistasid Vana-Kreeka või Etruski käsitöölised. Anuma läbimõõt on ligi üks meeter ning sellel on neli käepidet, mida ilustavad Vana-Kreeka jumala Achelose näod.  

Jõejumalusena tuntud Achelost on kujutatud sarvede, habeme, härjakõrvade ja kolmekordsete vuntsidega. Poti ääreosa oli kaunistatud aga lõvipeadega.

Anuma sees oli keraamiline veinijooginõu onioche, mida ilmestavad tumedad figuurid. Anumal on näha veinijumalat Dionysost koos naise ja viinamarjadega.

«See oleks nagu stseen mõnelt peolt. Kindlasti on tegemist Vana-Kreeka ikonograafiaga. Sellised venijoomise nõud olid keldi ülikute laual tavalised,» nentisid asjatundjad.

Veinianum mitte ainult ei viita lahkunu jõukusele, vaid ka sellele, et keldi ja Vahemere äärsete alade vahel toimus kaubavahetus.

Kuuenda sajandi lõpul eKr ja viienda sajandi alguses eKr toimus Vana-Kreeka ja Etruski linnades ja riikides majanduskasv, mis tõi kaasa suurema jõukuse.

Erinevaid kaupu veeti nii Vahemerel kui ka Euroopa suurtel jõgedel.

Vahemere-äärsed kaupmehed otsisid kontakte keldi hõimudega, saamaks sellist vääriskaupa nagi merevaik. Keldid olid need, kes kontrollisid Seine´i, Rhône´i, Saône´i, Reini ja Doonau jõel toimunud kaubaliiklust.

Nii keldid kui kreeklased said kaubavahetusest kasu. Saksamaalt Heuneburgist ja Hochdorfist ning Prantsusmaalt Bourge`ist ja Vix`st on leitud Vana-Kreeka ja Etruski päritolu esemeid.

Prantsuse arheoloogid uurivad keldi üliku hauda kuni selle kuu lõpuni.

 

Marsil oli kunagi oma «Atlandi ookean»

Marss oli väga kaua aega tagasi üsna sarnane Maaga, sest seal oli külluslikult vett, kuid miljardite aastatega muutus see planeet elutuks ja kuivaks.

Teadlasi huvitas kui palju võis Marsil kunagi vett olla ning uuring paljastas, et Marsi põhjapoolkera võis katta ookean, mis oma suuruselt vastab Maa Atlandi ookeanile ning mille sügavus paiguti oli kuni 1,6 kilomeetrit, kirjutab Discovery News.

«Meie uuring näitas, kui palju Marsil vett olla võis ning kuidas see kosmosesse aurustus,» selgitas USA kosmoseagentuuri NASA Goddardi kosmosekeskuse teadlane Geronimo Villaneuva.

Villaneuva ja ta meeskond uurisid Marssi kuue aasta jooksul Euroopa kosmoseagentuuri Tšiilis asuva suure teleskoobi ja Hawaiil Mauna Keal asuva Kecki observatooriumi teleskoobiga.

Eesmärgiks oli kindlaks teha, kas ja kui palju võib Marsi atmosfääris olla veemolekule. Loodi arvutimudelid vee jaotumisest atmosfääris ning kuidas veemolekulide jagunemine erinevatel aastaaegadel muutub. Nende abil jõuti järeldusele, et Marss kaotas pika aja jooksul nii oma atmosfääri kui vee.

Oletatakse, et kui Marss muutus kuivemaks ja jahedamaks, siis ookeanisuurune veekogus kas kadus pinna alla ja jäätus või siis aurustus kosmosesse.

NASA kunstnik tegi joonistused, milline nägi Marss välja neli miljardit aastat tagasi.

Noorel Marsil oli piisavalt vett, et sellega katta 140-meetrise kihina kogu planeet.

Maa ookeanide vesi H2O koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist, kuid sisaldab ka vähetuntud HDO molekuli.

HDO on molekul, mis koosneb ühest vesiniku , ühest hapniku ja ühest deuteeriumi aatomist.  Deuteerium on vesiniku isotoop.  Need veemolekulid, milles on ka HDOd, on raskemad kui tavalised H2O molekulid.

HDOd tuntakse ka kui poolrasket vett ning see vesi aurustub tavaveest kiiremini.

Teadlased oletasid, et kui vesi aurustus Marsilt, siis H2O molekulid kadusid ning alles jäi HDOd.

Arvutused näitasid, et Mars kaotas 6,5 korda suurema veekoguse kui on seda praegu selle planeedi põhja- ja lõunaosa katvad jääalad.

Teadlaste sõnul võis noorel Marsil olla vähemalt 20 miljonit kuupkilomeetrit vett.

Marsi pinnamoodi arvestades saab oletada, et selle planeedi enamik vett oli põhjaaladel.

«Atlandi ookean moodustab Maast 17 protsenti. Marsi kunagine suur veekogu moodustas selle planeedi alast 19 protsenti. Kuna Marsil oli pika aja jooksul palju vett, siis lubab see oletada, et elu tekke võimalused olid üsna suured,» selgitas uurija Michael Mumma.

Video: jahimehed leidsid Siberist 10 000 aastat tagasi surnud karvase ninasarviku jäänused

10 000 aastat tagasi nägi looduskeskkond välja teistsugune kui praegu ning siis elas loomi, kes nüüdseks on välja surnud.

Möödunud aasta septembris leidsid jahimehed Siberis Jakuutias Sahha Vabariigis iidse karvase ninasarviku (Coelodonta antiquitatis)  jäänused ning viisid need teadlastele uurida, kirjutab msn.com.

Looma leidjad arvasid esmalt, et tegemist on surnud ja külmunud põhjapõdraga, kuid lähem vaatlemine paljastas, et see meenutas hoopis ninasarvikut.

Loom oli olnud pikka aega igikeltsas, kuid siis välja sulanud.

Maailmas on karvaste ninasarvikute jäänuseid leitud väga vähe ning Saša nimeks saanud leid on selle tõttu ainulaadne.

Ekspertide hinnangul oli loom vaid 18-kuune kui ta suri.

Teadlaste sõnul annab selle looma uurimine parema pildi, millised need loomad olid, millistes tingimustes elasid ja kuidas nad tänapäeva ninasarvikutega seotud on.

Uurimine paljastas, et Sašat olid pärast surma kiskjad söönud, kuid enamik temast oli säilinud. Alles oli jalg, torso, pea koos kõrva, silma ja kahe sarvega ning karvane nahk.

Teadlased loodavad loomajäänusest leida ka DNAd.

Samuti tahetakse teha kindlaks, kuidas see kaua aega tagasi elanud loom on seotud nüüdisaegsete ninasarvikutega.

 

Stephen Hawking: need neli asja võivad hävitada inimkonna, kuid lahendus on käeulatuses

Tuntud inglasest füüsikateoreetik, kosmoloog ja matemaatik Stephen Hawking maalis inimkonna tulevikust üsna sünge pildi, kuid samas pakkus ka lahenduse.

1970. aastatel mustade aukude uuringutega kuulsaks saanud Hawking on tegelenud ka kvantteooriaga ning avaldanud menukaid populaarteaduslikke raamatud, nende seas «Aja lühilugu: Suurest Paugust mustade aukudeni» ja «Universum pähklikoores», kirjutab Huffington Post.

Hawkingi sõnul saab inimkond edasi kesta vaid siis kui suundutakse kosmosesse ning rajatakse kolooniaid.

Hawkingi järgi on neljaks suureks ohuks:

Tehisintellekt – Hawking andis 2014. aasta detsembris Briti ringhäälingule BBC intervjuu, milles sõnas, et tema arvates võib tulevikus inimkonda ohustada tehisintellekt, mis võib muutuda inimesest nutikamaks ja intelligentsemaks.

«See hakkab elama inimestest sõltumatut elu ja on iseuuenev. Inimesi piirab nende bioloogia ning nad ei ole lõpuks võimelised üliarenenud tehisintellektiga võistlema. Inimkond tõrjutakse kõrvale ja võib välja surra,» selgitas Hawking.

 

Maavälised eluvormid – Hawking oli veel 2000. aastate alguses seisukohal, et maaväliseid eluvorme ei ole olemas ja kui ka on, siis ei ole need ohtlikud. Tema sõnul ei taga aju areng veel intelligentsust ega nutikust.

2010. aastal aga muutis ta oma seisukohta. Ta sõnas siis Discovery Channeli saates, et maavälise elu otsingud nagu SETI programm võivad inimkonda ohustada.

«Maavälise elu vormid võivad olla väga arenenud ning otsida uusi planeete, mida vallutada. Need tulnukad ei pruugi inimkonda just hästi suhtuda, kuna peavad meid takistuseks, mis tuleb hävitada,» selgitas tuntud teadlane.

Ta lisas, et maadeuurija Christop Kolumbuse lugu võib siis saada kosmilise versiooni.

«Lõpptulemus võib olla selline nagu oli pärast Kolumbus jõudmist Uude Maailma ehk selle põliselanikud alistati ja hävitati,» kirjeldas Hawking.

Inimeste vägivaldsus – möödunud kuul soovitas Hawking inimkonnal olla empaatilisem ja sõbralikum. 24-aastane USAst Californiast pärit õpetaja võitis teadusvõistluse, mille peaauhinnaks oli külaskäik koos Hawkingiga Londoni teadusmuuseumi.

Naine küsis Hawkingilt, et mis puudusi inimeste juures ta näeb

«Inimkonna nõrkus seisneb selle liikmete liigses agressiivsuses. Kiviajal võis sellest ellujäämisstrateegiana kasu olla, et saada peavarju, süüa ja kaaslase järglaste saamiseks, kuid nüüseks ei ole sellest enam kasu, pigem tekitab see kahju,» nentis kuulus mees.

Hawkingi sõnul peaksid inimesed rohkem pöörama tähelepanu tasakaalule ja headusele, mitte vägivallale.

Inimkonna arvukuse jätkuv kasv – Hawking arutleb oma raamatus «Universum pähklikoores», et kui inimeste arvukuse kasv ja elektrikulutus jätkuvad praeguse kiirusega, siis jõuame õige varsti suure dilemma ette. Kõigile ei jätku enam elukohta ega süüa.

Ta rääkis sellest juba 2010. aastal internetifoorumis Big Think ning pakkus välja ka lahenduse.

Hawkingi sõnul peaks inimkond hakkama teistele planeetidele kolooniaid rajama.

«Kui tarbimine ja rahvastiku juurdekasv jätkub, siis saabub katastroof üsna pea, umbes 100 aastaga,» teatas inglane.

Hawking ei ole siiski süvenenud küsimusse, kuidas inimkonna minek kosmosesse uusi alasid vallutama peaks  tehniliselt teoks saama.

Meie süsteemile lähim täht asub rohkem kui nelja valgusaasta kaugusel. Praeguse tehnoloogia juures kestaks reis sinna umbes 50 000 aastat.

Hawking põeb amüotroofset lateraalskleroosi (ALS) , mis põhjustab lihaste kõhetumist ja halvatust. Teadlane ei saa haiguse tõttu ise rääkida ning suhtlemise tarbeks on tal kõnet tekitav arvuti.

 

 

Video: «esimene inimene» elas 2,8 miljonit aastat tagasi Etioopias

USA ja Etioopia teadlaste uuring näitas, et «esimene inimene» elas Etioopia aladel 2,8 miljonit aastat tagasi ning see on seniarvatust umbes 400 000 aastat varem.

Varasemad kõige vanemad leitud inimjäänused on 2,3 – 2,4 miljonit aastat vanad, edastab Discovery News.

«Ligi kolm miljonit aastat tagasi olid varajased inimesed üsna ahvisarnased ning osaliselt elasid ka puudel. Lisaks kahel jala liikumisele liiguti veel ka neljal jäsemel,» selgitas inimfossiilide uuringut juhtinud Brian Villmoare.

Ta lisas, et inimkonna kõige varasemad liikmed elasid metsades, nende ajumaht oli  võrdlemisi väike, nad ei küttinud loomi ega söönud liha ning ei osanud abivahendeid kasutada.

«Kui kahe miljoni aasta paiku oli toimunud muutus ja areng. Varajaste inimeste ajud olid  suuremad, nad kasutasid kivist tööriistu, sõid liha,» nentis uurija.

2,8 miljoni aasta eest elanud olendist on alles alalõualuu ja hambad. Need leiti Etioopiast Afari autonoomsest piirkonnast Ledi-Gerarust.

Nevada ülikooli teadlase Villmoare`i sõnul oli nende uuritud olend eellaseks kahele hilisemale liigile, mille eristumine toimus umbes 2,3 miljonit aastat tagasi. Üks liikidest jäi elama Etioopia aladele, teine aga liikus Tansaaniasse.

Kuigi iidsest olendist on alles väga vähe, lubavad jäänused siiski oletada, et tegemist on ühega esimestest inimolenditest. Samas ei saa vaid lõualuu ja hammaste põhjal kokku panna täpset pilti, milline ta olla võis.

Villmoare jätkas, et inimesed said alguse ahvisarnastest Australopithecus´test ning pärast puudel elamisest loobumist hakkas kehakuju muutuma, muutudes pika aja jooksul rohkem nüüdisinimese sarnaseks.

USA Pennsylvania ülikooli teadlased eesotsas Erin DiMaggioga uurisid, millistes tingimustes varajased inimesed elasid.

«Meie andmetel elasid esimesed inimesed Aafrika savannides ja rohumaadel, mis võisid olla sellised, nagu on tänapäeva Tansaanias asuv Serengeti tasandik. Serengetis on üsna palju veekogusid, kuid varajaste inimeste elualadel võis neid vähem olla,» selgitas uurija.

Need inimesed elasid samas paigas selliste ohtlike loomadega nagu mõõkhambulised tiigrid, hüäänid ja veel mitmed teised, kes võisid neile ohuks olla. Tegemist oli inimeste jaoks seega ohtliku paigaga.

Villmoare`i arvates Aafrikas kliima kuivenes ning inimesed pidid kiiresti harjuma uute oludega. Enamjaolt koondusid nad paikadesse, kus oli vett.

Teadlaste arvates on Etioopiast Ledi-Gerarust leitud luud vahelüliks Australopithecus`e ja Homo habilis´e vahel.

Kartograafid ja geograafid avastasid Viljandimaa uue kõrgeima mäe

Sakala kõrgustiku kõrgeimaks mäeks on juba 1930. aastatest peetud 145 meetri kõrgust Rutu mäge, mis asub Karksi vallas. Regio kartograafid ja Tartu ülikooli geograafid tegid aga kindlaks, et Rutu mäest 5 kilomeetrit kirdes paikneb tunduvalt kõrgem, 147 meetri kõrgune Härjassaare mägi.

Regio kaardimeistrite juhataja Leida Lepiku teatel märkas üldgeograafilise seinakaardi uuendamisel Regio kartograaf Mihkel Järveoja maa-ameti põhikaardil Sakala kõrgustiku seni tähelepanuta jäänud uut kõrguspunkti, mis ületab Rutu mäge peaaegu kahe meetriga. Maa-ameti uuenenud andmed põhinevad laserskaneerimise meetodil.

Tulemuste kinnituseks mõõdeti täppisseadet kasutades üle nii Rutu kui ka Härjassaare mägi. «Kõigepealt mõõtsime üle Rutu mäe,» kirjeldas Järveoja. «Tänu mäetipus olnud väiksele lagendikule võimaldas GPS-seade hõlpsasti mõõtmiseks vajalike satelliitide fikseeringu kätte saada ja tulemuseks oli 145 meetrit.»

Seejärel suunduti Härjassaare mäele, kus mõõtmise tulemuseks kinnitati 147 meetrit.

Tartu ülikooli geograafi Taavi Pae sõnul oli avastus Viljandimaa uuest kõrgeimast mäest üllatuseks ka sealsetele elanikele. «Kohalik rahvas teadis seda kanti ennekõike kui natuke lookleva pinnaga head marjul ja seenel käimise kohta,» lisas ta.

Et tegemist pole ühe konkreetse kõrgema mäega, vaid pigem kõrgema vahelduva reljeefiga metsase alaga, polnud kõrgemal punktil laialt levinud kohanime. Siiski on 1930. aastal ilmunud Pärnumaa koguteoses see piirkond märgitud Härjassaare mägedena. Ka vanemad kohalikud inimesed on seda kohanime kuulnud. Seetõttu saigi Sakala kõrgustiku ja kogu Viljandimaa uue kõrgeima mäe nimeks Härjassaare mägi.

Taavi Pae sõnul ootab Viljandimaa uus kõrgeim mäetipp nüüd geograafiaõpikutesse ja teatmekirjandusse sissekirjutamist. Regio uuel üldgeograafilisel kaardil on see juba olemas.

6. märtsil kell 11 toimub Sudiste külamajas uue kõrgeima mäe avastamise teemal infotund ja pärast seda mäevallutus. Selgitusi Eesti geograafilisest statistikast, mägede mõõtmisest ja Härjassaare mäe kindlakstegemisest jagavad Tartu ülikooli geograafid ja Regio kartograafid.

Klaasitäis veini teeb ilusaks, kaks klaasitäit koledaks

Briti Bristoli ülikooli uuring näitas, et üks klaasitäis veini teeb välimuse ilusamaks, kuna paneb naha õhetama, kaks klaasitäit on aga liigne, sest tekib kerge joove ja välimus muutub koledamaks.

Teadlaste sõnul suurendab väike kogus veini pupille, muutes silmad suuremaks ja seksikamaks, põsed lähevad roosamaks ning näolihased lõtvuvad, edastab Daily Mail.

Kõik need kokku muudavad näo külgetõmbavamaks isegi neile, kes ei ole veini joonud.

Uurijate sõnul tasuks välimuse seksapiilsuse tõstmisel piirduda vaid ühe klaasitäie veiniga. Kaks ja enam klaasitäit veini muudab roosakad põsed punaseks ning liigselt lõdvenenud näolihased annavad kummalise ilme.

Teadlased tegid katse, milles palusid 40 üliõpilasel juua erinevas koguses alkoholi. Katsealuste kained kaaslased hindasid pärast seda nende välimust.

Uurijad pildistasid veini joonud katsealuseid kolmel korral: kui nad olid kained, pärast ühe klaasitäie veini joomist ning pärast kahe klaasitäie veini joomist.

Teadlased paigutasid fotod nii, et kaine katsealuse pildi kõrval oli pilt, mis oli tehtud pärast ühe või kahe klaasitäie veini joomist.

Uuring näitas, et kõige seksikamad, külgetõmbavad ja meeldivamad olid need fotod, mis tehti pärast ühe klaasitäie veini joomist.

Pärast kahe klaasitäie veini joomist tehtud fotosid peeti kõige inetumateks.

«Uuring tõendas, et inimesed on kõige atraktiivsemad siis, kui nad on tarbinud väikeses koguses alkoholi. Suurema alkoholikoguse puhul hakkas atraktiivsus kaduma,» selgitas uuringut juhtinud Marcus Munafló.

Video: Hondurase džunglist leiti 1000 aastat kadunud olnud Ahvjumala linn

Rahvusvaheline arheoloogidemeeskond koos eriväljaõppega ellujäämisspetsialistidega avastasid Hondurase praktiliselt läbimatust Mosquitia džunglist linna, mis kadus umbes 1000 aastat tagasi.

Tegemist on linnaga, kus kummardati Ahvjumalat ning kus legendide kohaselt on palju kulda, edastab The Telegraph.

Linn leiti paigast, mida peetakse maailma üheks kõige vähem uuritumaks alaks.

Seiklejad, aardekütid ja arheoloogid on Ahvjumala linna otsinud alates Hispaania konkistadooride vallutustest 16. sajandil.

Ahvjumala linna rajanute kohta ei ole just palju teada, vaid seda, et tegemist oli maiade eelse kultuuriga, mis kadus ootamatult. Arheoloogidel ei ole selle kultuuri jaoks isegi nimetust.

Hondurasesse tehtud ekspeditsiooni koosseisus oli ka maineka ajakirja National Geographic ajakirjanik ja fotograaf. See väljaanne avaldas leitud linna kohta esimesena fotod.

Arheoloogid mõõtsid kaardistasid džunglist paljastunud ehitised, paleed, väljakud ning isegi mullast rajatud püramiidi.

Samuti ilmusid päevavalgele sajandeid peidus olnud  kiviskulptuurid.

«See ootamatu leid näitab, et isegi 21.sajandil on maailmas veel palju avastamata asju,» sõnas ekspeditsiooni juhtivarheoloog, ameeriklane Christopher Fisher.

Ta lisas, et avastatud linn annab informatsiooni selle rajajate ja seal elanute kohta.

Mosquitia džungel asub soode, jõgede ja mägede piirkonnas, muutes sinna pääsemise raskeks. Arheolooge aitasid selles raskes kastumuses Briti armee eriväljaõppega ellujäämisinstruktorid Steve Sullivan ja Andrew Wood.

Uurimismeeskonda kaitsesid ootamatute ohtude eest Hondurase sõdurid, kes rajasid ajutise baasi džunglile kõige lähemasse väikelinna. Hondurases on probleeme narkokaubandusega ning gängidevahelised sõjad on tavalised. Hondurase narkokartellid viivad seal toodetud kokaiini USAsse.

2012. aastal uuriti džunglipiirkonda aerofotode abil, tegemaks kindlaks, kus võib leiduda inimkätega rajatud ehitisi.

Meeskond avastas 52 objekti, mis olid maapinnal näha ja mida sai pidada inimkätega tehtuks. Oletati, et džungel võib peita veelgi rohkem väärtuslikke objekte, nende seas ka matmispaiku.

Fisheri sõnul oli kõige ebatavalisemaks leiuks kivist pea, mis oletatavalt kujutab transsi jõudnud šamaani.

Kõik avastatu pärineb ajavahemikust 1000 – 1400 pKr.

Lääne seiklejad ja asjatundjad püüdsid sajandeid müütilist linna leida, kuid see ei õnnestunud.

Osa kohalikke legende kirjeldab seda kui täiesti valgest kivist linna, teised aga kirjeldavad seda kui kullatud linna.

1940. aastatel läks Mosquitia džunglisse USA seikleja Theodore Morde, kuid tal ei õnnestunud legendides kirjeldatud linna avastada. Tema sõnul kummardati seal suurt ahvjumalat, kes oli poolinimene ja poolahv.

Nüüdse eskpeditsiooni algatajateks olid kaks ameeriklastest dokumentaalfilmide tegijat Steve Elkins ja Bill Benenson.

Arheoloogid eesotsas Fisheriga ei paljastas linna täpset asukohta, sest see võib aardekütid kohale meelitada. Asjatundjate sõnul ohustavad iidset linna ka kohalikud elanikud, kes ebaseaduslikult puid maha võtavad ja sellega ka linnale kahju tekitada võivad.

 

Meedia: Ukraina kaevandusplahvatuses jäi kadunuks 47 kaevurit

Ida-Ukrainas Donetskis asuvas Zasjadko-nimelises šahtis leidis aset gaasiplahvatus, kadunuks jäi enam kui 40 kaevurit. Ülemraada esimehe Volovõmõr Groismani teatel on aga hukkunud üks ja kadunud 32 kaevurit.

Ukraina kaevurite sõltumatu ametiühingu liidri Mihhail Volõnetsi andmetel juhtus plahvatus kell 5.20 kohaliku aja järgi, vahendas Korrespondent.net. «Avariitsoonist õnnestus väljuda viiel kaevuril, 47 saatuse kohta teavet pole,» lisas ta.  

Ülemraada esimees Volodõmõr Groisman kinnitas rahvasaadikutele, et teadmata on 32 inimese saatus ja hukkunud üks kaevur.

Nn Donetski rahvavabariigi «eriolukordade ministeerium» teatas separatistide väljaandele Donetski uudisteagentuur, et esialgsetel andmetel jäi maa-alla 73 inimest.

Õnnetuse ajal oli šahtis tööl 230 inimest, kohaliku aja järgi kell 09 oli sealt välja pääsenud 157 inimest, vahendas Reuters.   

«Päästetöötajad pole plahvatuspaigale veel läinud, praegu koguvad nad mürkgaasi kokku ja seejärel laskuvad kilomeetri võrra alla,» rääkis kohaliku mäetehnilise turvalisuse ameti juht  Volodõmõr Tsõmbalenko.

Samas šahtis on ka varem gaasiplahvatusi juhtunud ja seda metaani kõrge kontsentratsiooni  tõttu. Näiteks novembris 2007 hukkus seal plahvatuse tõttu 101 kaevurit.

Türgi reisilennuk sõitis Katmandus maandumisrajalt välja

Türgi lennukompanii Turkish Airlines reisilennuk sõitis kolmapäeval Nepali pealinna Katmandusse saabudes maandumisrajalt välja, kuid keegi tõsiselt viga ei saanud, teatasid ametnikud.

Katmandu Tribhuwani rahvusvahelise lennujaama ametnikud ütlesid, et reisilennuk 238 inimesega pardal saabus Istanbulist. Mõned reisijad said kergemaid vigastusi.

Maandumisrada oli kaks päeva kestnud vihmasaju tõttu libe ning vahejuhtumi ajal valitses ka tihe udu. Lennuk jäi murule pidama, Airbus 330 esiosa sai veidi kannatada.

Seitsmetunnise lennu järel tiirutas lennuk umbes pool tundi Nepali pealinna kohal, enne kui tegi teise maandumiskatse.

Nepali ainus rahvusvaheline lennujaam oli kolmapäeva hommikul pärast vahejuhtumit suletud.

Türgis lasti maha Tadžikistani opositsiooniliider

Ööl vastu tänast lasti Istanbulis maha Tadžikistani opositsionäär Umarali Kuvvatov, kes viimastel aastatel oli teravalt kritiseerinud president Emomali Rahmoni ja tema perekonda, edastas Türgi portaal Haberler.com.

«Tundmatu isik lasi Istanbulis Aksarai rajoonis kell 22.30 kohaliku aja järgi maha Tadžikistani poliitiku Umarali Kuvvatovi, kes oli opositsioonilise Guruhi-24 (Grupp-24) üks alusepanijatest,» vahendas portaal.      

«Kuvvatov õhtustas ühe tuttavaga kohvikus, pärast seda astus välja tänavale, kus tundmatu isik ta maha laskis. Politsei ei oska ründajate arvu kohta praegu veel midagi öelda.»

Opositsionääri olid varem pidanud kinni nii Araabia Ühendemiraatide kui Türgi võimud ja seda Tadžikistani võimude palvel, kuid mõlemal korral lasti ta vabaks. Abu Dhabi ja Ankara pidasid Tadžikistani ametivõimude esitanud tõendeid Kuvvatovi väljasaatmiseks ebapiisavaks.   

4. märtsil määras Dušanbe kohus Guruhi-24 liikmele Umedžon Salihovile 17,5 aasta pikkuse vanglakaristuse, mõistes ta enne süüdi ekstremismis ja president Rahmoni solvamises.

See oli esimene Guruhi-24 liikmele määratud karistus. Ülemkohtu otsuse järgi on kõnealune opositsiooniliikumine kogu riigis keelatud, mullu oktoobris tunnistati see äärmuslikuks.

Peaprokuratuuri väitel on viimase poole aasta jooksul võetud kinni vähemalt kümme Guruhi-24 poolehoidjat. Juhtkonna kinnitusel on kinnipeetuid tegelikult 32, kuid paljud võeti kinni Venemaal ja anti seejärel Tadžikistani võimudele välja.

Tänavu jaanuaris väitis riikliku finantskontrolli ja korruptsioonivastase võitluse ameti juht Abdufattoh Goib, et Kuvvatovit süüdistatakse mitmes finantskuriteos ning pantvangide võtmises.

Pildid ja video: Harrison Ford sattus oma väikelennukiga õnnetusse

USA näitleja Harrison Ford sattus eile pärastlõunal Los Angelese lähedal oma väikelennukiga õnnetusse ja sai vigastada.

«Indiana Jonesi» ja «Tähesõjad» filmide 72-aastase staari lennukil tekkis mootoririke ning ta tegi hädamaandumise Venice´i golfiväljakule, edastab BBC.

Harrison Fordi vigastused ei olnud rasked, kuid ta vajas haiglaravi.

Fordi  kokana töötav poeg Ben teatas hiljem Twitteris, et ta isa sai «paar müksu», kuid paraneb.

Näitleja esindaja kinnitas, et vigastused ei ole eluohtlikud  ning ta peaks üsna kiiresti paranema.

Politsei andmetel tõusis Ford oma väikelennukiga 1942 Ryan Aeronatical ST3KR õhku Santa Monica lennuväljalt, kuid peaaegu kohe tekkis mootoririke.

Ta ei suutnud lennukit lennuväljale tagasi suunata ning oli sunnitud tegema hädamaandumise golfiväljakul.

«Lennuk tegi hädamaandumise, kuid sellega ei kaasnenud plahvatust ega tulekahju. Maandumisel kostis heli, nagu oleks auto kraavi või vastu puud sõitnud,» sõnas õnnetuse ajal golfi mänginud Jeff Kuprycz.

Santa Monica lennujaama lennundusspetsialistide sõnul on Ford pikaajalise kogemusega piloot ning ta hädamaandumine oli oskuslik.

Ford oli juhtumi ajal oma lennukis üksinda.

Harrison Fordi näeb uuesti Han Solo rollis sel aastal valmivas uues linateoses «Star Wars: The Force Awakens».

 

Piltuudis: Itaalia peaminister viis Nemtsovi mõrvapaigale lilli

Moskvas viibiv Itaalia peaminister Matteo Renzi käis täna Bolšoi Moskvoretski sillal, kus pani lilli opositsionääri Boriss Nemtsovi mõrvapaigale.

Renzi kohtus Moskvas ka president Vladimir Putiniga. Vene riigipea kinnitusel on kaubanduslik-majanduslikud suhted väga heas seisundis ja seda vaatamata mõningatele kaotustele, mis on tingitud «teadaolevatest sündmustest», vahendas Prime.ru

Putini sõnul jääb Itaalia Venemaa jaoks üheks privilegeeritud partneriks kogu maailmas. Kaubavahetuse käibe osas on Itaalia Venemaa partnerite seas neljandal kohal, lisas ta.  

Interfax-AVN kirjutab, et Putin ja Renzi rääkisid omavahelisel kohtumisel poliitikast ja Itaalia esimesest naiskosmonaudist.

Renzi sõitis Moskvasse visiidile Putini kutsel.

Singapuri kohus mõistis kaks vandaalitsenud sakslast vangi

Singapuri kohus mõistis neljapäeval üheksaks kuuks vangi kaks Saksa noormeest, kes joonistasid möödunud aastal pihustivärvidega metroorongi vagunile.

Andreas Von Knorre (22) ja Elton Hinz (21) tunnistasid end süüdi vandalismis ja loata viibimises depoo territooriumil. Mõlemad palusid enne kohtuotsuse langetamist armu ja nimetasid oma tegu rumalaks veaks.

Isikutele määrati kohtu otsusel ka kolm kepihoopi.

«Otsusega määratakse kokku üheksa kuud vangistust ja kohustuslikud kolm kepihoopi,» ütles ringkonnakohtu kohtunik Liew Thiam Leng.

Isikuid karistati nelja kuulise vangistusega Singapuri äärelinna rongidepoos loata viibimise eest ning viie kuu ja kolme kepihoobiga rongivaguni värvimise eest.

Mõlemad põgenesid pärast teo sooritamist Singapurist, kuid nad püüti Malaisias kinni ja anti Singapurile välja.

Kepihoopidega karistamine pärineb Briti koloniaalajastust ning selleks kasutatava rotangkepiga löömisel jäävad karistatavale tihtipeale püsivad armid.

Park: rünnak suursaadiku vastu oli löök Lõuna-Korea-USA liidu pihta

Lõuna-Korea president Park Geun-hye mõistis neljapäeval hukka rünnaku Seoulis resideeruva USA suursaadiku Mark Lipperti vastu, nimetades seda löögiks Lõuna-Korea ja Ühendriikide sõjalise liidu pihta.

«See vahejuhtum on väljakannatamatu, sest see ei ole mitte ainult füüsiline rünnak suursaadik Lipperti vastu, vaid ka löök Lõuna-Korea-USA liidu pihta,» ütles Park avalduses.

Pärsia lahe piirkonda väisav Park lubas põhjalikku uurimist vahejuhtumi suhtes.

Lõuna-Korea välisministeerium lubas tugevdada välisriikide suursaadikute turvameetmeid.

Ühendriikide suursaadikut Mark Lippertit rünnati neljapäeval Seouli kesklinnas Sejongi kultuuriinstituudis puuviljade koorimise noaga.

Ründaja oli vasakpoolne rahvuslane Kim Ko-jong (55), kes hüüdis rünnaku ajal väidetavalt «Lõuna- ja Põhja-Korea tuleks taasühendada».

USA saatkonna teatel tehti haiglasse toimetatud Lippertile operatsioon ning tema seisund on stabiilne.

Atonen EKREst: ma ei tea, mis partei see on

Reformierakondlane ja ettevõtja Meelis Atonen rääkis «Ringvaate» stuudios, et EKRE puhul teeks valitsuskoalitsiooni keeruliseks see, et pole selge, mis partei see tegelikult ikkagi on, Vabaerakond on tema arvates aga väga arusaadava põhimõttega erakond.

«Minule tundub täna, et tantsukõlbulikke erakondi on neli, Reformierakond nende hulgas. Keskerakonna kohta on kõigi poolt öeldud, et nendega ei tehta koostööd,» lausus reformierakondlane ning märkis, et tema jaoks polnud see ka üllatus, vahendas ERR Uudised.

EKRE kohal olid Atoneni arvates küsimärgid juba enne valimisi. «Nüüd need esimesed tunnid on näidanud, et need küsimärgid on nii rasvaseks läinud, et keegi ei tahagi jälle nendega teha ja see tähendab, et neli on jäänud ja siis on mõttekas hakata selle neljaga tervikuna ühisosa otsima,» märkis ta.

«Mina, kui ma isiklikult saaks teha, siis ma praegusel närvilisel ajal pigem üritaks nelikliitu,» märkis Atonen

«Pealtnägija»: Õismäele kavandatatakse pilvelõhkujate megaprojekti, mida katab kahtlustäratav saladuseloor

ETV saade «Pealtnägija» toob välja üllatuse, et Õismäele kavandatakse seninägematut kõrghoonete piirkonda kuni 100-meetriste pilvelõhkujatega. Aga veel põnevamaks läks, kui «Pealtnägija» püüdis aru saada, kes tegelikult megaprojekti taga on. Mängu astusid muuhulgas keegi Õismäe vanaproua ja kurikuulus Inglise aristokraat, kes figureerib samal ajal Vene rahapesuafääris...

Tornimäe kaksikud (kõrgus 117m), Radisson SAS (104,8m), Olümpia hotell (84m) jne. Tallinna kilukarbi siluetti on viimaste kümnendite jooksul rikastanud mitmed uued pilvelõhkujad. Ja kümned tulevad veel lisaks. On see võimalik, et Tallinna loomaaiast kiviviske kaugusele Haabersti ringi kõrvale kerkib juba varsti saledate pilvelõhkujate võimas kompleks? «Õismäe Manhattan», nagu kohalikud seda kutsuvad, millest avalikkus pole tänaseni kuulnud silpigi ja mille ideed hakati suure saladuskatte all ajama juba 2008. aastal.

Tallinna detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen selgitas, et planeeringu ala on väga suur, 6,6 hektarit ning hõlmab Õismäe tee, Paldiski mnt ja Ehitajate tee vahelise kvartali ehk siis kogu ala, mis jääb Õismäe siseringi ja Haabersti ringristmiku vahele. Praegu on seal kolm tornelamut, eramud ja kogu selle ala keskel laiutab suur parkla.

Olemasolevate nõukogude aegsete tornelamute kõrvale on kavas ehitada neli eriti kõrget maja – kaks 27-, üks 28- ja üks 30-korruseline pilvelõhkuja. Lisaks neile tulevad kompleksi veel kolm madalamat kõrghoonet - kaks 15- ja üks 23-korruseline maja. Kõige kõrgem, pea sajameetrine koljat konkureerib korruste arvuga Eesti kõrgemate hoonete ehk kaksikotornidega Stockmanni kaubamaja kõrval. Kogu kompleksi väljanägemise ja olemuse on välja mõelnud arhitekt Kalle Rõõmus, kes usub, et tagasihoidliku välimusega tornelamutest saab tulevikus Tallinna uus vaatamisväärsus.

Uued pilvelõhkujad plaanitakse sarnaselt vanadele tornidele ehitada korteriteks. Kõik autod kupatatakse elamute ümbert ära parkimismajadesse, mille katustele kavatsetakse luua haljasalad. Suursuguste plaanide juurde kuuluvad mängu- ning spordiväljakud. Kalle Rõõmuse hinnangul võib neis majades uue kodu saada tuhatkond inimest.

Mustamäe vanur ja briti «tankistid»

Sellist metsikult kõrget tornelamude kvartalit pole veel kunagi varem Eestisse planeeritud. See kõik on ilus jutt. Kuid selle loo eesmärk ei ole siiski kiita üht tornmajade projekti. Põhjus, miks me sellest Õismäe kõrghoonete kompleksist üldse räägime on see, et selle ümber valitseb kummaline salapära. Infot varjatakse ja hoitakse kiivalt kinni nii, nagu oleks tegemist riigi sõjalise objekti ehitusega.

On teada, et Õismäe «Manhattani» kolm kõrghoonet ehk 240 uut korterit tahab rajada börsiettevõte YIT. Samas oma plaanidest ülevaadet ei soostunud ehitusfirma juhatuse esimees Margus Põim andma. Ja seda mitme kuu jooksul, mil «Pealtnägija» vastuseid palus ja ootas.

Kuid YIT pole kaugeltki mitte kõige salapärasem osapool kogu loos. Nelja torni ja 300 korteriga projekti veab täiesti tundmatu firma nimega OÜ Kopilka. Tegemist on 2500-eurose omakapitaliga ettevõttega, mis on registreeritud ühte Mustamäe korterisse. Firma ainus juhatuse liige on keegi 69-aastane Tatjana Andrejeva. Pilvelõhkujaid ehitavat prouat «Pealtnägijal» aga tabada ei õnnestunud.

Küll aga õnnestus äriregistri abil teada saada, et OÜ Kopilkat omab täielikult Küprosele registreeritud firma. Tähelepanuväärne fakt on, et paljude Vene ettevõtjate raha liigub justnimelt läbi selle saareriigi. Eriti põnev on aga see, kes peituvad Kopilka asutajafirma omanike ja juhtide seas. Tegemist on Briti meedias kõige paadunumateks «tankistideks» nimetatud härradega - Alastair Matthew Cunninghami ja Andrew Moray-Stuartiga. Neist esimese nimel on The Guardiani andmetel 1039 ja teise nimel 297 firmat.

Moray-Stuarti puhul on väga huvitav fakt aga see, et tegemist on aristokraadiga, keda on seostatud kogu maailmas väga suurt kära põhjustanud nn Magnitski skandaaliga. Lühidalt öeldes aitas see sinivereline puhtaks pesta Sergei Magnitski surmaga seotud venelaste raha.

Aga tagasi Õismäe tornide juurde. Kogu see faktide jada teeb tornmajade kompleksi ehitamise loomaia kõrvale väga huviväärseks. Ja loomulikult on õhus küsimus – kes tegelikult neid saladuslooriga kaetud pilvelõhkujaid ehitada tahab. Selgub, et tegelikult ajab suvalise vanaproua asemel Kopilka asju hoopis keegi Anton Nikitin.

«Pealtnägija» saab Nikitinilt e-posti teel trobikonnale küsimustele vastuseks vaid ühe lause, millega ta üritab vastustest kõrvale puigelda, ilmselgelt vett sogaseks muuta ja näidata, nagu neil poleks arendusega erilist pistmist.

Samas kvartalis tegutseb YIT ja Kopilka kõrval ka kolmas arendaja. Neljakorruselist ärihoonet soovib tornide kõrval ehitada – üllatus, üllatus – tuntud alkoholipoodide pidaja Feenoks, kelle roll uhke kvartali rajamises on aga teisejärguline ja seetõttu me sellel pikemalt ei peatu.

Kohalikud on vastu

Ambitsioonikate ettevõtjate kõrge lennuga plaanid on välja vihastanud vanade kortermajade elanikud. Nad püüavad allkirjakogumisega projektile jala taha panna enne, kui Harju maavanem detailplaneeringu läbi laseb. Protestiaktsiooni algataja, vandeadvokaat Merike Borunova, on koos oma abilistega kogunud juba 770 allkirja pilvelõhkujate ehitamise vastu.

«Alguses meie kirjas oli, et ehitage kasvõi 16-korruselised, ehitage kolm või neli, nii palju kui siia mahub, me ei saa ju midagi vastu vaielda, me ei saa ju öelda, et ärge ehitage. Aga ehitada kaks korda suuremad, nii et päiksevalgus pannakse täiesti kinni... Mina ise elan põhjapoolses korteris, ainuke päike tuleb sealt ja kui see sein tuleb ette...,» on Paldiski maanteel elav Borunova nördinud.

Päikese ja maalilise vaate kadumise kõrval kardavad praegused elanikud ka kvartali ülerahvastatust. «Siia lisandub arvestuslikult kolm tuhat inimest ja tuhat autot. Hommikuti ei pääse Õismäelt välja ei siit ega sealt, ilma et suured seisakud on,» selgitas Borunova.

Linnaplaneerija Arvo Rikkinen ütles, et ehitusplaanid jätkuvad ning juba sellel aastal on kavas alusatada ringristmiku projekteerimist ja Paldiski maantee laiendamist, nagu on juba välja ehitatud Ehitajate tee.

«Läheb kindlasti veel aastaid sinna, enne kui lõpuks midagi saab ehitama hakata. Aga see liiklussõlm on küll kavas linnal juba lähiaastatel valmis ehitada,» kinnitas Rikkinen.

Ehk siis uus Haabersti ring peaks Rikkineni arvates saama valmis enne tornelamude rajamist, kui neid üldse kunagi ehitama hakatakse. Otsustav hetk selle kummalise saladuslooriga kaetud projekti jaoks on käes juba lähikuudel, kui detailplaneering peaks jõudma Harju maavanema kätte. Arhitekt Rõõmus usub, et see läheb läbi. Siis võidakse juba tänavu sügisel projekteerimist alustada.

Samas arhitekt ei välista, et üks arendajatest müüb projekti üldse edasi, kui detailplaneering on kehtestatud.

Merike Borunova loodab, et Harju maavanem tõmbab plaanidele kriipsu peale, vastasel korral tuleb asuda kohtuteele. Projektile võib veel käe ette panna pärast maavanemat ka Tallinn linnavalitsus.

Lõpetuseks. Samal ajal kui Haabersti ringi ühel serval käib juba elanike võitlus uute tornmajade vastu, planeeritakse teisele poole ringi, Saku suurhalli ette, veel kahte uut 30-korruselist pilvelõhkujat. Planeerimistest olulisem kohalikele elanikele ja üldsusele on aga see, et need projektid oleksid läbipaistvad, mitte ei peidaks enda taga kummalisi varjamisi ja nimesid, keda rahvusvahelises meedias teatakse rekordiliste tankistidena.

Hispaanias peeti kinni Ukraina eksrahandusminister

Hispaania politsei pidas kolmapäeval kinni Ukraina eksrahandusministri Juri Kolobovi, keda Kiiev süüdistab riisumises ja raha väärkasutamises, ütles politseiallikas.

Ukraina endise presidendi Viktor Janukovõtši aegne rahandusminister peeti kinni Vahemere rannikul Alicante piirkonnas Altea külas, ütles allikas.

Rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpol vahistamismääruse alusel on Kolobov tagaotsitav riisumise ja vara omastamise tõttu.

Ukraina võimud kinnitasid Kolobovi vahistamist. «Saame kinnitada Kolobovi arreteerimist. Saime vastavad dokumendid Interpolilt,» ütles Ukraina siseministeeriumi pressiesindaja.

«Välisministeeriumi kontrollib teateid,» ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Jevhen Perebõinis.

Ukraina prokurörid süüdistavad Kolobovi koos ekspeaminister Mõkola Azaroviga 7,6 miljoni euro omastamises.

Janukovõtš nimetas Kolobovi rahandusministriks 2012. aastal.

Ukraina praegune läänemeelne valitsus süüdistab Janukovõtšit, tema sugulasi ja liitlasi, sealhulgas Kolobovi riigivara omastamises korruptiivsete tehingute teel.

Kolobov on esimene vahistatud Janukovõtši-aegne minister.

Putin käskis uurijail rohkem poliitilisi kuritegusid avastada

Venemaa president Vladimir Putin käskis siseministeeriumil tõsta kuritegude avastamise astet ja pöörata erilist tähelepanu poliitilise tagamaaga kuritegudele.

«Venemaa peab lõpuks vabanema niisugustest tragöödiatest, nagu me teiega just nüüdsama üle elasime ja nägime: ma pean silmas Boriss Nemtsovi jultunud mõrva pealinna südames,» ütles Putin täna siseministeeriumi kolleegiumil.

Riigijuhi sõnul tuleb ennekõike tõsta kuritegude, nii uute kui ka aastatetaguste, avastamise taset.

«Siin on tõepoolest vaja kardinaalset murrangut, uut töö kvaliteeti nii siseministeeriumi organites kui ka kogu õiguskaitsesüsteemis. Kõige tõsisemat tähelepanu tuleb pöörata kõmulistele kuritegudele, sealhulgas neile, millel on poliitilised tagamaad,» ütles Putin.

Möödunud reedel lasti Moskvas Kremli müüride all maha opositsiooniliider Boris Nemtsov. Tapjad põgenesid sündmuskohalt. Ehkki Vene meedias ringleb erinevaid teooriaid Nemtsovi tapmise kohta, peetakse seda siiski eelkõige selgelt poliitiliselt motiveeritud kõrvaldamiseks. 

Putin teatas peagi pärast mõrva toimumist, et vaatab isiklikult, et toimuks põhjalik uurimine. 

Kremli-kriitikud seostavad Nemtsovi tapmist Venemaa võimuladvikuga.

Vene föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) juht Aleksandr Bortnikov kinnitas täna ajakirjanikele, et Boriss Nemtsovi mõrvaloos on kahtlustatavad täiesti olemas.

Ignar Fjuk: Keskerakonna tõrjumine ei ole Eesti huvides

Äsjaste riigikogu valimiste üks peamisi tunnuseid oli vastandumine Keskerakonnaga, kuid selle erakonna tõrjumine ei ole Eesti huvides, leiab endine poliitik Ignar Fjuk.

Ta tuletas saates «Vabariigi kodanikud» meelde, et see vastasseis algas juba 1990ndatel, kui Keskerakond oli Tallinnas võimul ning seitse väikset erakonda, sealhulgas Isamaa ja Interrindest tuntud Jevgeni Kogan, ühinesid Keskerakonna vastu, ent tollal polnud Keskerakonnal vene toetajaid, vahendas ERR Uudised.

Fjuk märkis, et mida tugevamaks muutub Keskerakonna vastane retoorika, seda tugevamini koonduvad selle poliitilise jõu valijad: algul Edgar Savisaare selja taha, siis juba Yana Toomi ja Mihhail Kõlvarti selja taha.

«Kas meie poliitiline eliit tõesti soovib, et sünniks vene erakond? Ma arvan, et see ei ole õige, et ühest kunagisest tugevast eesti erakonnast tehakse vene erakond,» leiab Fjuk.

Ergma: Reinsalu ja Parts peaksid mõtlema, kas tasub IRLi juhtidena jätkata

IRLi esimees Urmas Reinsalu ütles pärast fraktsiooni eestseisuses toimunud arutelu, et ta võtab erakonna kehvade valimistulemuste eest vastutuse, endise riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul peaksid nii Urmas Reinsalu kui ka Juhan Parts tõsiselt mõtlema, kas neil tasuks parteijuhtidena jätkata.

Endine riigikogu esimees ning IRLi liige Ene Ergma leiab, et muutused parteiladvikus tuleksid erakonnale kasuks, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat». «IRL peaks minu meelest tõsiselt mõtisklema selle üle, kus olid need valed otsused ja need, kes neid otsused vastu võtsid, peaksid ka vastutuse võtma.»

«Ma arvan küll, et Urmas Reinsalu ja Juhan Parts peaksid väga tõsiselt mõtlema, et kas neil tasuks jätkata. Ma ei ütle, et nad peaksid poliitikast lahkuma, aga kas tasuks jätkata eesotsas...,» lisas Ergma.

Märtsikuu kalender

Märtsis on ilmad juba soojemad ning vaikselt ilmutavad end lume alt ka esimesed kevadlilled.

Märtsikuu kalender, vali sobiv suurus siit:

1024x768 1280x1024 1680X1050

1440x900 1920x1080 1900x1200

Valitud suurusega taustapilt avaneb uues aknas, kus selle saab salvestada oma arvuti taustapildiks.

Eelmised kalendrid:

» Veebruari kalender 2015

» Jaanuari kalender 2015

» Detsembri kalender 2014

» Novembri kalender 2014

» Oktoobri kalender 2014

» Septembri kalender 2014

» Augusti kalender 2014

» Juuli kalender 2014

» Juuni kalender 2014

» Mai kalender 2014

» Aprilli kalender 2014

» Märtsi kalender 2014

»Veebruari kalender 2014

»Jaanuari kalender 2014

»Detsembri kalender 2013

» Novembri kalender 2013

» Oktoobri kalender 2013

» Septembri kalender 2013

» Augusti kalender 2013

» Juuli kalender 2013

» Juuni kalender 2013

» Mai kalender 2013

» Aprilli kalender 2013

» Märtsi kalender 2013

» Veebruari kalender 2013

» Detsembri kalender 2012

» Novembri kalender 2012

» Oktoobri kalender 2012

» Septembri kalender 2012

» Augusti kalender 2012

» Juuli kalender 2012

» Juuni kalender 2012

» Mai kalender 2012

» Aprilli kalender 2012

» Märtsi kalender 2012

» Veebruari kalender 2012

» Jaanuari kalender 2012

» Detsemberi kalender 2011

» Novembri kalender 2011

» Oktoobri kalender 2011

» Septembri kalender 2011

» Augusti kalender 2011

» Juuli kalender 2011

» Juuni kalender 2011

» Mai kalender 2011

» Aprilli kalender 2011

» Märtsi kalender 2011

» Veebruari kalender 2011

»  Jaanuari kalender 2011

» Detsembri kalender 2010

» Novembri kalender 2010

» Oktoobri kalender 2010

» Septembri kalender 2010

» Augusti kalender 2010

» Juuli kalender 2010

» Mai kalender 2010

» Aprilli kalender 2010

» Märsti kalender 2010

» Veebruari kalender 2010

» Jaanuari kalender 2010

» Detsembri kalender 2009

» Novembri kalender 2009

» Oktoobri kalender 2009

» Septembri kalender 2009

» Augusti kalender 2009

» Juuli kalender 2009 

» Juuni kalender 2009

» Mai kalender 2009

» Aprilli kalender 2009

» Märtsi kalender 2009

» Veebruari kalender 2009

» Jaanuari kalender 2009

» Detsembri kalender 2008

»Novembri kalender 2008

»Oktoobri kalender 2008

» September 2008

» August 2008

» Juuli 2008

» Juuni 2008

» Mai 2008

» Aprill 2008

» Märts 2008

» Veebruar 2008

» Jaanuar 2008